Wikipedia: Hello jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hello_ja%C9%93%C9%93orgoFulfulde WikipediaArticles with hAudio microformatshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Articles_with_hAudio_microformatsTiimtorde Hello Jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Tiimtorde_Hello_Ja%C9%93%C9%93orgoWikipedia: Ndimaaguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/NdimaaguNdimaagu Fulɓe no yiɗaa, ina fooɗanee ina haɓanee. Pullo ina fottani hoore mum ndimaagu haa seettanaa e nder leydi Mali hee.Footojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndimaagu#FootojiNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndimaagu#NassijiWikipedia: Maalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maali|-Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maali#DemographySeeɗa e taariika Maalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maali#Seeɗa_e_taariika_MaaliSeeɗa e wertaango Maalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maali#Seeɗa_e_wertaango_MaaliHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maali#HiimoɓeWikipedia: Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/LeydiLesdiHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leydi#HiimobeWikipedia: Ginehttps://ff.wikipedia.org/wiki/GineGine (e Fulfulde Maasina, Lagine; e faransiire République de Guinée) ko leydi e Afirik Hirnaangeeri. Hindi kernidi e leyɗe ɗee ɗoo: Sarliyon, Labiriyaa, Koddiwaar, Maali, Senegal e Gine-Bisaawo.Gine Konaakiri: Maanditaare Jaambareeɓe menhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gine#Gine_Konaakiri:_Maanditaare_Jaambareeɓe_menAwa hay gooto nyaawaakahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gine#Awa_hay_gooto_nyaawaakaMen yuɓɓinay cofte pineyankooje (cultural events) fii tokkitagol e teddino ɓeen jaambareeɓe waraaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gine#Men_yuɓɓinay_cofte_pineyankooje_(cultural_events)_fii_tokkitagol_e_teddino_ɓeen_jaambareeɓe_waraaɓeJoogarafiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gine#JoogarafiiHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gine#HimobeWikipedia: Alfayahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AlfayaAlfaya no wai wamo inni parti demokrat, maa repubiliken. Ko fedde ɗaɓɓaynoonde laamu fewndo dawla alsilamaaku Fuuta Jaloo.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfaya#HiimobeWikipedia: Senegaalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/SenegaalSenegaal ko leydi e Afirik Hiirnaange. Laamorde (kapital) leydi Senegaal yo Dakaar.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegaal#NassijiWikipedia: Muritanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muritani|-Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muritani#GalluureGalleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muritani#GalleryWikipedia: Aamadu Tumani Tuurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aamadu_Tumani_Tuurethumb|300px|Ahmadu Tumaani Tuuree hino yeewta e nder njannju uddital fillitannde 37ɓere koolol Smithsonian Folklife Festival to [[Washington, DC|Washington e lewru morso 2003.]]Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aamadu_Tumani_Tuure#HiimoɓeWikipedia: Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AfirikAfirik laatake duungal (e faransiire maa enngeleere: continent).https://www.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afirik#HiimobeWikipedia: Fulfuldehttps://ff.wikipedia.org/wiki/FulfuldeFulfulde walla pulaar maa pular ko ɗemngal Fulɓe e Haalpulaar'en Ɗemngal ngal no haalee e leyɗe keewɗe e Afirik.https://www.Caltuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde#CaltuɗeAlkulehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde#AlkuleAlkule lateŋhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde#Alkule_lateŋAdlamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde#AdlamInternethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde#InternetHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde#HiimobeWikipedia: Maanditordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maanditorderight|thumb|300px|Maanditorde.Wikipedia: Bahaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/BahaiBahaiDiinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:DiinaStubshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:StubsWikipedia: Wikipeediyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/WikipeediyaWikipedia insakulfidiya mobtorde anndal ɓe Aadama ngal kewta ngal jimmy wales heebeti nder dumngal duniiyaaru e hiitande ndunngu alif 2001 jimmy wales ɓeeɗo lesdi Aamirka e jihar sanfirasinko hakko e larry senger too ndaatal winndande muqalaje e wooɓena,go,ohttps://en.m.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wikipeediya#HiimoɓeWikipedia: Almaamihttps://ff.wikipedia.org/wiki/AlmaamiAlmaami ko jammoore takketeende e innde hooreeɓe dawlaaji Fulɓe fewndo alsilamaaku, dawlaaji adiiɗi fuɗɗagol laamu kolonaaku. Almaamiiɓe ɓen laatino hooreeɓe ka baŋŋe diina e ka baŋŋe laamu sabu almaami ko juulnoowo, ardiiɗo juulooɓe.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Almaami#HiimoɓeWikipedia: Kamerunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamerun|-Taariihawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamerun#TaariihawolHoreeɓe/Laamuɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamerun#Horeeɓe/LaamuɓeLe'y'yi eii Ɗemngalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamerun#Le'y'yi_eii_ƊemngalDiinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamerun#DiinaDiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamerun#Diinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamerun#naHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamerun#HiimoɓeWikipedia: Amerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amerikright|framelessHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amerik#HiimoɓeWikipedia: Alfaa Yaayaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfaa_YaayaaAlfaa Yaayaa Jallo ko lamɗo diiwal Labe, Gammbi wonnoo, fewndo dawla alsilamaaji too fulbe Fuuta Jaloo. Diiwal Labe ngal laatino fayda feccere Fuuta Jaloo, hakkee ko ngal yaajunoo, tentii ɓaawo dahugol leyɗeele janane wano leydi Seɓɓe (Manndinkooɓe) Ngaabu.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfaa_Yaayaa#HimobeWikipedia: Konaakirihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Konaakiri|-Taariikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Konaakiri#TaariikaYimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Konaakiri#YimɓeFaggudéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Konaakiri#FaggudéWikipedia: Labehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Labe300px|right|thumb|LabeYimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Labe#YimɓeTaariikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Labe#TaariikaFaggudéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Labe#FaggudéIniwersitéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Labe#IniwersitéEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Labe#EWikipedia: Buubakar Birohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buubakar_BiroBuubakar Biro maa Boukar Biro ko almaamiijo sakkitoro on Fuuta Jaloo. Ko o geɗaljo Almaami Umaru e Neene Jaarii'u.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buubakar_Biro#HiimoɓeWikipedia: Egilis Haqiiqaajo mo Iisaa Almasiihuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Egilis_Haqiiqaajo_mo_Iisaa_Almasiihu«Egilis Haqiiqaajo mo Iisaa Almasiihu» ko egilis jeyɗo hoore mu’um, sincaaɗo e hitaande 1917 Beyjin leydi Siini. Ko egilis laatiiɗo catal siininkewal jeyaangal e fedde nasaarankaaku porotestan’en feenyunoonde hedde hitaande 1900.Diinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:DiinaWikipedia: Nyawndiiguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/NyawndiiguAnndal nyawndugol yimɓe, tuugiingal e gannde fewndiiɗe, e tasakuyeeji, ko aldaa e mbilehu maa nyanneyaagal.Wikipedia: Uetersenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uetersen|-Almaanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AlmaanyaWikipedia: Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/NaajeeriyaNaajeeriya e Hukumaare Hawtugo Naajeeriyahttps://en.wikipedia.Etimolojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naajeeriya#EtimolojiTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naajeeriya#TariyaKo adii daartolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naajeeriya#Ko_adii_daartolDaartol adanngolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naajeeriya#Daartol_adanngolJamanuuji ko adii koloñaalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naajeeriya#Jamanuuji_ko_adii_koloñaalKoloñaal Angalteerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naajeeriya#Koloñaal_AngalteerAl'aadajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naajeeriya#Al'aadajiBindolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naajeeriya#BindolWomrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naajeeriya#WomreJuldehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naajeeriya#JuldeNyamduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naajeeriya#NyamduSaamanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naajeeriya#SaamanLawol tokkingo Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naajeeriya#Lawol_tokkingo_LaamuSifaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naajeeriya#SifaajiLasgi E Ɗemlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naajeeriya#Lasgi_E_ƊemleNatalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naajeeriya#NatalHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naajeeriya#HiimoɓeWikipedia: Duungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duungal300px|rightHimmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duungal#HimmoɓeWikipedia: UNESCOhttps://ff.wikipedia.org/wiki/UNESCOKa wowlugol: Yunesco, nyoggal innde enngele United Nations Educational, Scientific and Cultural Organisation firiraande e faransi Organisation des Nations unies pour l'éducation, la science et la culture, si waylitaama e fulfude wona: fedde Ngenndiije Dentuɗe (moftondiral leyɗeele adunaaru ndun) wonande needi e ganndal e pinal.Wikipeediyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:WikipeediyaWikipedia: Ndenndaandihttps://ff.wikipedia.org/wiki/NdenndaandiNdenndaandi (e faransi république, e engele republic) ko noone dawla renndaaɗo, dawla mo yimɓe leysɗi ɓen fow hawtiti jeyi. E liddu, si ko laamuuji finaa-tawaaji ko neɗɗo gooto e ɓeynguure mu’um, lamɗo on, jeyi leydi ndin fow.Ndenndaandi e demokaraasi (fewjodal)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndenndaandi#Ndenndaandi_e_demokaraasi_(fewjodal)Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndenndaandi#HiimoɓeWikipedia: Almazánhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Almaz%C3%A1n|-Hispaanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:HispaanyaSoriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:SoriyaWikipedia: Curitibahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Curitiba|-Barazilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:BarazilStubshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:StubsWikipedia: Gine-Bissaawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gine-BissaawoGine-Bisaawo (pt. Guiné-Bissau, maa Gine Bisaawo, ko aldaa e pocal ngal) ko leydi e Afirik Hirnaangeeri, keernundi e Gine (Konaakiri) ka funnaange e Senegal ka nano.Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gine-Bissaawo#DemographyGalluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gine-Bissaawo#GalluureGalleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gine-Bissaawo#GalleryHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gine-Bissaawo#HiimoɓeWikipedia: Lansana Kontehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lansana_KonteLansana Konte O jibinaa heedde 1934 e hoɗo no wi'ee Buraamayaa (woɓɓe no wi'a ko Lummbayaa) e nder diiwal Dobirikaa, leydi daande baharu ndin. Ko ɗon o janngi e duɗal Alqur'aana o naati kadi lekkol kono no sikkaa o feƴƴaali duɗal aranal ngal.Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lansana_Konte#LaamuMaaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lansana_Konte#MaaydeHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lansana_Konte#HiimobeWikipedia: Fuuta Jaloohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuta_Jaloothumb|right|200pxJooghttps://www.google.com/search?qfuuta+jaloo&oq=fuuta+jaloo&gs_lcrp=EgZjaHJvbWUyBggAEEUYOTIHCAEQABiABDIHCAIQABiABDIGCAMQRRg8MgYIBBBFGDwyBggFEEUYPDIHCAYQABiABDIHCAcQABiABDIHCAgQABiABDIHCAkQABiABNIBCTIwNDE5ajBqN6gCALACAA&client=ms-android-transsion-infinix-rev1&sourceid=chrome-mobile&ie=UTF-8#ip=1arafi==https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuta_Jaloo#Jooghttps://www.google.com/search?qfuuta+jaloo&oq=fuuta+jaloo&gs_lcrp=EgZjaHJvbWUyBggAEEUYOTIHCAEQABiABDIHCAIQABiABDIGCAMQRRg8MgYIBBBFGDwyBggFEEUYPDIHCAYQABiABDIHCAcQABiABDIHCAgQABiABDIHCAkQABiABNIBCTIwNDE5ajBqN6gCALACAA&client=ms-android-transsion-infinix-rev1&sourceid=chrome-mobile&ie=UTF-8#ip=1arafi==Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuta_Jaloo#YimɓeTaariikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuta_Jaloo#TaariikaWikipedia: Soriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/SoriyaFedde Soriya (maa Soriyaa) ko fedde tawanoonde e pooɗotiral fii laamu fewndo Almaamiiɓe ɓen Fuuta Jaloo. Ko Alfaayaaʼen wonunoo foolotirteeɓe maɓɓe ɓen.Ginehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:GineHispaanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:HispaanyaWikipedia: Entrenahttps://ff.wikipedia.org/wiki/EntrenaEntrena ko galluure nder La Rioja.Hispaanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:HispaanyaWikipedia: Sarliyonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/SarliyonSarliyon maaɗum Sara Lon ko leydi leydi tokosun wonndi e fuɗnaange Afrik marndi falde 71740㎢ (ujune cappanɗe jeɗɗi e go'o temeɗɗe jeɗɗi e cappanɗe nay, feppital kilomeeter). Laamorde nden ko Firiton (Freetown e Enngele), hindi kernidi e Gine ka nano fuɗnaange, ka ñaamo fuɗnaange ko ton Labiriyaa hikkori.Lenyolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarliyon#LenyolFootoohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarliyon#FootooFaɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarliyon#FaɗɗitaaWikipedia: Labiriyaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Labiriyaa|-Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Labiriyaa#DemographyGalluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Labiriyaa#GalluureGalleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Labiriyaa#GalleryWikipedia: Gammbihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gammbi|-Jubbannde e taariixa leydi ndiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gammbi#Jubbannde_e_taariixa_leydi_ndiiLeƴƴi e ɗemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gammbi#Leƴƴi_e_ɗemɗeGalluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gammbi#GalluureGalleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gammbi#GalleryWikipedia: Ganahttps://ff.wikipedia.org/wiki/GanaGanaa,https://www.britannica.Etimolojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gana#EtimolojiTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gana#TariyaLaamuuji hakkundeejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gana#Laamuuji_hakkundeejiJokkondiral Yuroopu e koloñaalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gana#Jokkondiral_Yuroopu_e_koloñaalAadaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gana#AadaajiNyaamdu e yarduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gana#Nyaamdu_e_yarduBindolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gana#BindolKosamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gana#KosamBirniiji mawɗi leydi Ganahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gana#Birniiji_mawɗi_leydi_GanaUmmatorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gana#UmmatoreNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gana#NassijiWikipedia: Yuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/YuroopuYuroopu laatike duungal (e Faransaare maa Enngeleere: Europe) ko duunde tawaande fof ko e Fuɗnaange-rewo, ko ɓuri heewde ko e Fuɗnaange-rewo. Heeddi ndi ko Maayo Arktik to worgo, Maayo Atalantik to hirnaange, Maayo Mediteraane to fuɗnaange, Aasi to fuɗnaange.Indehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yuroopu#IndeFistolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yuroopu#FistolSifaa hanndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yuroopu#Sifaa_hanndeDaartol miijo ngoohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yuroopu#Daartol_miijo_ngooDaartol adanngolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yuroopu#Daartol_adanngolSifaaaji jamaanuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yuroopu#Sifaaaji_jamaanuWurooji mawɗi e nokkuuji wurohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yuroopu#Wurooji_mawɗi_e_nokkuuji_wuroTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yuroopu#TuugnorgalWikipedia: Faraysehttps://ff.wikipedia.org/wiki/FarayseFarayse, e dow laabi mum Ndenndaandi Farayse, ko leydi tawaandi ɓurndi heewde e Yuroopu hirnaange. Ina jeyaa heen kadi diiwanuuji e terɗe caggal geec e nder Amerik e Maayo Atlantik, Pasifik, e Inndo,[XII] rokki ɗum gooto e nokkuuji faggudu keertiiɗi ɓurɗi mawnude e nder winndere ndee.Etimoloji e firohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farayse#Etimoloji_e_firoTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farayse#TariyaKo adii teeminannde 6th ko adii jibineede Iisaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farayse#Ko_adii_teeminannde_6th_ko_adii_jibineede_IisaaHiirde (karnunde 6th ko adii jibineede Iisaa – teeminannde 5th caggal jibineede Iisaa)https://ff.wikipedia.org/wiki/Farayse#Hiirde_(karnunde_6th_ko_adii_jibineede_Iisaa_–_teeminannde_5th_caggal_jibineede_Iisaa)Fuɗɗoode Duuɓi Cakkitiiɗi (Teeminannde 5th–10th)https://ff.wikipedia.org/wiki/Farayse#Fuɗɗoode_Duuɓi_Cakkitiiɗi_(Teeminannde_5th–10th)Joografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farayse#JoografiNokku e keerihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farayse#Nokku_e_keeriJeeyoloji, topografi e hidrogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farayse#Jeeyoloji,_topografi_e_hidrogaraafiTardehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farayse#TardeSiggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farayse#SiggaYiyngohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farayse#YiyngoTurismhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farayse#TurismSembehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farayse#SembeMootahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farayse#MootaGanndal e karallaagalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farayse#Ganndal_e_karallaagalNatehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farayse#NateTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farayse#TuugnorgalWikipedia: Kurówhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kur%C3%B3wright|250pxKurów ko wuro wonngo to fuɗnaange-rewo Poloonya, woni ko e diiwaan taariindi Poloonya tokooso, hakkunde Puławy e Lublin, e maayo Kurówka. Ko laamorgo gmina (komin) ceertuɗo ina wiyee Gmina Kurów, e nder diiwaan Lublin.Tariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kur%C3%B3w#TariihaYahuudiyankooɓe to Kurówhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kur%C3%B3w#Yahuudiyankooɓe_to_KurówMahdiiji e nokkuuji ɓooyɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kur%C3%B3w#Mahdiiji_e_nokkuuji_ɓooyɗiNatalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kur%C3%B3w#NatalKippuuji dingiralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kur%C3%B3w#Kippuuji_dingiralYimɓe teskaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kur%C3%B3w#Yimɓe_teskaaɓeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kur%C3%B3w#TuugnorgalWikipedia: Alqur'aanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alqur%27aanaAlqur’aana ko konngol aarabeyankewol seekaangol e ‘Alqiraa’ah’ janngugol. Defteere Diina LislaamuBollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alqur%27aana#BolleKeerolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alqur%27aana#KeerolHiimbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alqur%27aana#HiimbeWikipedia: Đồng Hớihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C4%90%E1%BB%93ng_H%E1%BB%9Bi125pxWiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:WiyetnamWikipedia: Jara Taraworehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jara_TaraworeJara Tarawore ko 1935 jibinaa. Lenyol makko ko Manndinke.Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93eWikipedia: Qin Shi Huanghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qin_Shi_HuangQin Shi Huang (Siin: 秦始皇, feebariyee 259 – 12 sulyee 210 ko adii jibineede Iisaa) ko sosɗo laamu Qin, kadi ko kanko woni laamɗo gadano Siin.[9] Ko ɓuri jogaade tiitoonde "laamɗo" (wáng 王) nde laamɓe Shang e Zhou ɓennuɓe ɓee njoginoo, o ƴetti tiitoonde "laamɗo" (huángdì 皇帝) nde o sosi, nde laamɓe ɓee njogori huutoraade e nder leydi Siin e nder duuɓi ujunnaaje ɗiɗi garooji ɗii .Inɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qin_Shi_Huang#InɗeJibineede e jibinanndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qin_Shi_Huang#Jibineede_e_jibinanndeLaamu ko laamɗo Qinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qin_Shi_Huang#Laamu_ko_laamɗo_QinRegensihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qin_Shi_Huang#RegensiLao Ai etaade waɗde kuudetaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qin_Shi_Huang#Lao_Ai_etaade_waɗde_kuudetaaEɓɓoore warngo adanndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qin_Shi_Huang#Eɓɓoore_warngo_adanndeWikipedia: Jojjanɗe neɗɗo maa hakkeeji neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jojjan%C9%97e_ne%C9%97%C9%97o_maa_hakkeeji_ne%C9%97%C9%97oJojjanɗe neɗɗo (no wi’ee kadi hakkeeji maa foddeeji neɗɗo) ko alhaali yowitiiɗo e "jojjanɗe yummaaje e ndimaaku ngu kala Banii-Aadama hanndi e mum". E ko woowi kon, ko ɗee ɗoo geɗe ndimaaku limtetee nde haala jojjanɗe neɗɗo umminaa: jojjanɗe e baŋŋe ɓii-leydiyaagal (siwil) kanyum e dawro (polotigi), e piide misal jojjannde nguurndam e ndimaaku, heɓtaare anndingol miijo mum, fotondiral yeeso sariya.Wikipedia: Laam-Toorohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laam-TooroDawla Fulɓe arano on, ɓurɗo neeɓude on kadi Hiirnaange Afirik. Laam-Tooro ko hedde teeminannde 800 aɓere feenyi, takko Laamateeri Gana, ka daande Maayo Senegal, nokkuure anndiraande hannde Fuuta Tooro.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laam-Tooro#HiimoɓeWikipedia: Ngaluuji leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi__NOTOC__Ahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#ABhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#BChttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#CDhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#DEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#EFhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#FGhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#GHhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#HIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#IJhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#JKhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#KLhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#LMhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#MNhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#NOhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#OPhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#PQhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#QRhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#RShttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#SThttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#TUhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#UVhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#VWhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#WYhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#YZhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngaluuji_leydi#ZWikipedia: Pigazzanohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pigazzanoright|200pxItaliyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:ItaliyaWikipedia: Burkina Fasohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Burkina_FasoBurkina Faso yo ngenndi rimɓe nder leydi gorgal Afirik woni. Mbertudi leydi ndir ko 274.Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Burkina_Faso#DemographyGalluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Burkina_Faso#GalluureGalleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Burkina_Faso#GalleryInternethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Burkina_Faso#InternetWikipedia: Lituwaniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lituwaniya|-Etimolojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lituwaniya#EtimolojiJoografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lituwaniya#JoografiTardehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lituwaniya#TardeKeewceeral nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lituwaniya#Keewceeral_nguurndamNatehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lituwaniya#NateTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lituwaniya#TuugnorgalWikipedia: Montehermosohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Montehermoso|-Hispaanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:HispaanyaWikipedia: Kodduwaarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kodduwaar== Koddiwaar ==Koddiwaarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kodduwaar#KoddiwaarLiens externeshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kodduwaar#Liens_externesWikipedia: Nowy Dwór Królewskihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nowy_Dw%C3%B3r_Kr%C3%B3lewskiNowy Dwór Królewski (Nowy Dwór Królewski) ko galluure nder Poloonya.Poloonyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:PoloonyaWikipedia: Nouakchotthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nouakchottthumb|right|200px|NouakchottMuritanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:MuritaniWikipedia: Wiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wiyetnam|-Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AasiyaLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:WiyetnamWikipedia: Coronel Fabricianohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Coronel_Fabriciano|}Barazilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:BarazilStubshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:StubsWikipedia: Esperantohttps://ff.wikipedia.org/wiki/EsperantoEsperanto ("lingvo internacia") ko ɗemngal.Esperantohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esperanto#EsperantoWikipedia: Botswanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/BotswanaBotswana Haa Jaamhuuriyah Botswana leydi on haa fombina wakkare Afrik. Bostwana ɗon be e ti wala tondire wala ka’e kombi der geɓe sappo e jee ɗiɗi wakkare maako nɗum wonii hader hamada kalahari.Adadu yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Botswana#Adadu_yimɓeHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Botswana#HimobeWikipedia: Keniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Keniya|-Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AfirikKenyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:KenyaLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: Fonnyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fonnyethumb|right|260px|FonnyeNyaamnduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:NyaamnduWikipedia: Paggirihttps://ff.wikipedia.org/wiki/PaggiriPaggiri (Fulɓe goʼo no inna pagguri maa jaajee) ko nooneeji kuɗooli heewɗi ɗi aawetaake innetee non.Wikipedia: Kappehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kappethumb|right|260px|KappeNyaamnduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:NyaamnduWikipedia: Pullohttps://ff.wikipedia.org/wiki/PulloPullo (keewal mum ko Fulɓe) ko lenñol yimmɓe winnaɓe (durooɓe) hoɗuɓe e diiwaanuuji Sahel takko jeereende Sahara. Hiɓe tawee hannde e leyɗe 15 Afirik Hiirnaanre, yongo e majje ko Maali, Senegal, Gine haa leyɗe Afirik Hakkundeeri yeru Chadi, Ndenndaandi Santrafirik e Sudaan.Natalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pullo#NatalIwdi Fulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pullo#Iwdi_FulɓeƊemngalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pullo#ƊemngalHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pullo#HiimoɓeWikipedia: Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/LimleLimleGo’o - Sappohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Limle#Go’o_-_SappoSappo e go’ohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Limle#Sappo_e_go’oCappanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Limle#CappanɗeTeemeɗɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Limle#TeemeɗɗeBoorohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Limle#BooroWikipedia: Go’ohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Go%E2%80%99oGo’o, limle 1.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Ɗiɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Ai%C9%97iƊiɗi, limle 2.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Tatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/TatiTati, limle 3.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Nayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/NayiNayi / Nay , limle 4.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Jowihttps://ff.wikipedia.org/wiki/JowiJowi, limle 5.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Joweegohttps://ff.wikipedia.org/wiki/JoweegoJoweego, limle 6.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Joweeɗiɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jowee%C9%97i%C9%97iJoweeɗiɗi, limle 7.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Joweetatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/JoweetatiJoweetati, limle 8.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Joweenayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/JoweenayiJoweenayi / Joweenay , limle 9.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Sappohttps://ff.wikipedia.org/wiki/SappoSappo, limle 10.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Sappo e go’ohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sappo_e_go%E2%80%99oSappo e go’o , limbe 11.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Sappo e ɗiɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sappo_e_%C9%97i%C9%97iSappo e ɗiɗi , limle 12.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Sappo e tatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sappo_e_tatiSappo e tati , limle 13.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Sappo e nayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sappo_e_naySappo e nay , limle 14.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Sappo e jowihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sappo_e_jowiSappo e jowi , limle 15.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Sappo e joweegohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sappo_e_joweegoSappo e joweego , limle 16.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Sappo e joweeɗiɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sappo_e_jowee%C9%97i%C9%97iSappo e joweeɗiɗi, limle 17.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Sappo e joweetatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sappo_e_joweetatiSappo e joweetati , limle 18.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Sappo e joweenayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sappo_e_joweenaySappo e joweenay , limle 19.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Noogas e go’ohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Noogas_e_go%E2%80%99oNoogas e go’o , limle 21.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Noogas e ɗiɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Noogas_e_%C9%97i%C9%97iNoogas e ɗiɗi, limle 22.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Noogashttps://ff.wikipedia.org/wiki/NoogasNoogas (Noogay , Cappanɗe ɗiɗi , Lasooru) , limle 20.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Booro sappohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Booro_sappoBooro sappo , limle 10.000.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Cappanɗe tatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cappan%C9%97e_tatiCappanɗe tati (Cappantati), limle 30.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Cappanɗe nayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cappan%C9%97e_nayiCappanɗe nayi (Cappanɗe nay, Debe) , limle 40.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Cappanɗe jowihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cappan%C9%97e_jowiCappanɗe jowi (Debe e sappo) , limle 50.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Cappanɗe joweegohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cappan%C9%97e_joweegoCappanɗe joweego (Mallihemre) , limle 60.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Cappanɗe joweeɗiɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cappan%C9%97e_jowee%C9%97i%C9%97iCappanɗe joweeɗiɗi (Mallihemre e sappo) , limle 70.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Cappanɗe joweetatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cappan%C9%97e_joweetatiCappanɗe joweetati (Hemre) , limle 80.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Cappanɗe joweenayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cappan%C9%97e_joweenayiCappanɗe joweenayi (Cappanɗe joweenay , Hemre e sappo) , limle 90.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Boorohttps://ff.wikipedia.org/wiki/BooroBooro (Ujunerre , Ujunere) , limle 1000.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Teemerrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/TeemerreTeemerre , limle 100.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Teemeɗɗe ɗiɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teeme%C9%97%C9%97e_%C9%97i%C9%97iTeemeɗɗe ɗiɗi , limle 200.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Teemeɗɗe tatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teeme%C9%97%C9%97e_tatiTeemedde tati , limre 300.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Teemeɗɗe nayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teeme%C9%97%C9%97e_nayiTeemeɗɗe nayi , limle 400.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Teemeɗɗe jowihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teeme%C9%97%C9%97e_jowiTeemeɗɗe jowi limle 500.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Teemeɗɗe joweegohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teeme%C9%97%C9%97e_joweegoTeemeɗɗe joweego , limle 600.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Teemeɗɗe joweeɗiɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teeme%C9%97%C9%97e_jowee%C9%97i%C9%97iTeemeɗɗe joweeɗiɗi , limle 700.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Teemeɗɗe joweetatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teeme%C9%97%C9%97e_joweetatiTeemeɗɗe joweetati , limle 800.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Teemeɗɗe joweenayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teeme%C9%97%C9%97e_joweenayiTeemeɗɗe joweenayi , limle 900.Limlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LimleWikipedia: Kudakuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kudakuthumb|right|260px|KudakuNyaamnduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:NyaamnduWikipedia: Masarjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masarjithumb|250px|MasarjiNyaamnduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:NyaamnduWikipedia: Cirguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/CirguCirgu (Panthera pardus), dabbaji ladde.Dabbajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:DabbajiWikipedia: Osascohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osasco|-Barazilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:BarazilPages with broken file linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_broken_file_linksStubshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:StubsWikipedia: Njuɓɓudi naangeyankoorihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nju%C9%93%C9%93udi_naangeyankooriYuɓɓo naange Joomiraaɗo tagii Winndere ndee o waɗii e Mayre Kaawisaaji mawɗi, e Gunndooji (sirluuji) peeñɗi e Cuuɗiiɗi, Yoga (won) e Majji ɗii o newnani neɗɗo yiitude ɗumen, woon heen ko o newnanaani neɗɗo anndude ɗumen. Ina jeyaa heen njuɓɓudi naangeyankeeri, walla mbi’en naange e ɓesngu mum.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nju%C9%93%C9%93udi_naangeyankoori#HiimoɓeWikipedia: Lewruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/LewruTagoore kammu Alla ɓurnde fof ɓadtaade Leydi ko Lewru. Ngoɗɗeeki hakkunde lewrue leydi ko 384.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lewru#HiimoɓeWikipedia: Monzónhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monz%C3%B3n|-Hispaanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:HispaanyaHuescahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:HuescaWikipedia: Naangehttps://ff.wikipedia.org/wiki/NaangeNaange Ko hoodere Moolanaade, Hakkundeere e nder yuɓɓo tagopeeje ngo Wonu-ɗen ngon e muuɗum, inneteengo kadi yuɓɓo naangeyankeewo maa sato naangeyankeewo. E finaa-tawaaji men kañum e haala men, en wiʼay naange fuɗay bimmbi (puɗal naange) yiiloo haa kiikiiɗe si muta (mutal naange) kono tippude e gannde kese ɗen, naange sottataa hay nii e ɗaa, ko tagopeeje ɗen, e maanaa leydi men ndin, woni e sottude tawa enen hiɗen sikka ko naage ngen.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naange#HiimoɓeWikipedia: Nelaaɗo Muhammaduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nelaa%C9%97o_MuhammaduNelaaɗo maa Nulaaɗo Muhammadu ko annabiijo cakkito on e giiɗo juulɓe. kaŋko Allah nuli fii feññingol diina lislaamu.Taariihawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nelaa%C9%97o_Muhammadu#TaariihawolJibineede Nelaaɗo sallal-laahu alayhi wasallam (s.a.w)https://ff.wikipedia.org/wiki/Nelaa%C9%97o_Muhammadu#Jibineede_Nelaaɗo_sallal-laahu_alayhi_wasallam_(s.a.w)Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nelaa%C9%97o_Muhammadu#NassijiWikipedia: Burunndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/BurunndiBurunndi ko leydi e Afirik. Mbertudi leydi ndin ko 27.Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AfirikBurunndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:BurunndiLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiPages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Gabonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/GabonGabon ko leydi e Afirik. Mbertudi leydi ndin ko 267.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabon#NassijiWikipedia: Adradashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adradas|-Hispaanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:HispaanyaSoriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:SoriyaWikipedia: Arenillashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arenillas|-Hispaanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:HispaanyaSoriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:SoriyaWikipedia: Koli Teŋellahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koli_Te%C5%8BellaKoli Teŋella ko laamɗo Pullo lolluɗo e teeminannde 15ɓere. Hino sikkaa ko kanko sinci suudu laamu Deniyankooɓe Fuuta Tooro.Fulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ful%C9%93eWikipedia: Laamateeri Adamaawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamateeri_AdamaawaLaamateeri Adamaawa laatino dawla Afirik taarixiyankeejo e Lesɗi Najeeriya, Kamarun e Caadi hannde.http://www.Iwdi innde ndenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamateeri_Adamaawa#Iwdi_innde_ndenFuɗɗoode Laamateeri Adamaawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamateeri_Adamaawa#Fuɗɗoode_Laamateeri_AdamaawaYirbugol Laamateeri Adamaawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamateeri_Adamaawa#Yirbugol_Laamateeri_AdamaawaLeƴƴi e ɗemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamateeri_Adamaawa#Leƴƴi_e_ɗemɗeHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamateeri_Adamaawa#HiimobeWikipedia: Bufordhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bufordthumb|right|250px|BufordDowlaaji Dentuɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Dowlaaji_Dentu%C9%97iWikipedia: Roosiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/RoosiyaRoosiya (Riisi) walla Fedde Roosiya, ko leydi gonndi e Fuɗnaange Yuroopu e Asiiya worgo. Ko leydi ɓurndi mawnude e winndere ndee to bannge wertallo, ndi yaaji ko e nokkuuji waktuuji sappo e go’o, ndi renndini keeri leydi e leyɗeele sappo e nay.Etimolojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roosiya#EtimolojiTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roosiya#TariyaDaartol adanngolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roosiya#Daartol_adanngolNeesujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roosiya#NeesujiJoografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roosiya#JoografiWakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roosiya#WakatiKeewceeral nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roosiya#Keewceeral_nguurndamMaandeeji ngenndiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roosiya#Maandeeji_ngenndiijiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roosiya#TuugnorgalHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roosiya#HiimobeWikipedia: Skolkovohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Skolkovothumb|right|250px|SkolkovoRoosiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:RoosiyaWikipedia: Dowlaaji Dentuɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dowlaaji_Dentu%C9%97ithumb|Dowlaaji DentuɗiAameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AameerikDowlaaji Dentuɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Dowlaaji_Dentu%C9%97iLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: Lacuna Coilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lacuna_Coilthumb|right|250px|Lacuna CoilWikipedia: Italiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/ItaliyaItaliya (Itali), e nder Jamhuriyawol Italiya, ko leydi ngonndi e Yuroopu fuɗnaangee hirnaange. Nde woni ko e duunde yaajnde haa hakkunde maayo Mediteraane, Alpes ina woni e keerol leydi mum to bannge worgo, kam e duuɗe, teeŋti noon e Sisili e Sardiin.Itali ina renndini keeri mum e Farayse, Siwis, Otiris, Sloveni e enklaasuuji ɗiɗi : Vatikan e San Marino. Ko leydi sappoɓiri ɓurndi mawnude e nder Yuroopu, tawi ko 301 340 km2 (116 350 km2), e leydi tataɓiri ɓurndi heewde yimɓe e nder Dental Yuroopu, tawi ko fotde 60 miliyoŋ neɗɗo. Laamorde mayre e wuro ɓurngo mawnude ko Rome; nokkuuji mawɗi goɗɗi e nder gure ina mbaɗi Milan, Naples, Turin, Firenze, e Venezuela.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Italiya#TariyaKo adii daartol e ɓooygolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Italiya#Ko_adii_daartol_e_ɓooygolRoom ɓooyɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Italiya#Room_ɓooyɗoDuuɓi hakkundeejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Italiya#Duuɓi_hakkundeejiFuɗɗoode jamaanu hanndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Italiya#Fuɗɗoode_jamaanu_hanndeNatehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Italiya#NateHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Italiya#HimobeWikipedia: Poloonyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poloonya|-Etimolojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poloonya#EtimolojiTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poloonya#TariyaKo adii daartol e ko adii daartolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poloonya#Ko_adii_daartol_e_ko_adii_daartolLaamu leydi Poloonyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poloonya#Laamu_leydi_PoloonyaDemographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poloonya#DemographyGure mawɗe leydi Poloonyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poloonya#Gure_mawɗe_leydi_PoloonyaNatehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poloonya#NateTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poloonya#TuugnorgalWikipedia: Nawruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nawruthumb|right|255px|NawruLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiNawruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:NawruOseyaaniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:OseyaaniyaWikipedia: Sinngapuurhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sinngapuurthumb|right|250px|SinngapuurAasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AasiyaLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiSinngapuurhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:SinngapuurWikipedia: Ho Chi Minh Cityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ho_Chi_Minh_City155px|vignette|droite|Ho Chi Minh CityWiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:WiyetnamWikipedia: Paltogahttps://ff.wikipedia.org/wiki/PaltogaPaltoga ko galluure nder Roosiya.Roosiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:RoosiyaWikipedia: Maayo Jaalibahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_JaalibathumbNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Jaaliba#NassijiWikipedia: Maayo Niilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_NiilMaayo Niil (e demngal larabakkore: النيل, An Nīl, misrankoore aranere: Iteru walla Ḥ'pī, kiɓiɗiyankoore: ⲫⲓⲁⲣⲱ Piaro walla Phiaro, ɗemngal amharik Ecoppi: ዓባይ?; ɗum wonta e binndol lateŋ: ʿAbbai) hino ƴettiraa hono maayo ɓurngo juutude ngoo e nder aduna on.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Niil#NassijiWikipedia: Banovci (Nijemci)https://ff.wikipedia.org/wiki/Banovci_(Nijemci)thumb|BanovciIndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Banovci_(Nijemci)#IndeTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Banovci_(Nijemci)#TariyaLaamu Habsburghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Banovci_(Nijemci)#Laamu_HabsburgOtiris-Hunngariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Banovci_(Nijemci)#Otiris-HunngariyaLaamu Yugoslawihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Banovci_(Nijemci)#Laamu_YugoslawiDinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Banovci_(Nijemci)#DinaOrtodoksi Serbihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Banovci_(Nijemci)#Ortodoksi_SerbiPentekostaalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Banovci_(Nijemci)#PentekostaalAadaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Banovci_(Nijemci)#AadaajiJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Banovci_(Nijemci)#JaangirdeNatehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Banovci_(Nijemci)#NateHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Banovci_(Nijemci)#HimobeWikipedia: Trpinjahttps://ff.wikipedia.org/wiki/TrpinjaTrpinja (e ɗemngal serbiyankore : Трпиња, e ɗemngal Hunngariyankore : Terpenye ) ko wuro e kominaaji gonɗi e innde wootere e nder diiwaan Vukovar-Syrmia to fuɗnaange leydi Korowaasiya.. Wuro ngoo woni ko e laawol D55 hakkunde Osijek e Vukovar.Ɗemɗe e inɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Trpinja#Ɗemɗe_e_inɗeInnde koɗorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Trpinja#Innde_koɗorɗeSerbihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Trpinja#SerbiJoografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Trpinja#JoografiKiliima e weeyohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Trpinja#Kiliima_e_weeyoHortolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Trpinja#HortolTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Trpinja#TariyaDemokaraasihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Trpinja#DemokaraasiUmmatorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Trpinja#UmmatoreDinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Trpinja#DinaSiggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Trpinja#SiggaJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Trpinja#JaangirdeAadaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Trpinja#AadaajiToɓɓe Nafoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Trpinja#Toɓɓe_NafooreFeddeeji e Juɓɓulehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Trpinja#Feddeeji_e_JuɓɓuleKoɗkiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Trpinja#KoɗkiijiNatehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Trpinja#NateTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Trpinja#TuugnorgalWikipedia: Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aasiyaframeless|rightHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aasiya#HiimoɓeWikipedia: Islanndahttps://ff.wikipedia.org/wiki/IslanndaIslannda ko leydi duunde Nordik hakkunde maayo worgo Atlantik e Arktik, e dow ŋorol hakkundeewol Atlantik hakkunde Amerik worgo e Yuroopu. Nde jokkondiri e Yuroopu to bannge pinal e politik, ko nde leydi ɓurndi famɗude yimɓe e nder diiwaan hee.Etimolojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Islannda#EtimolojiTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Islannda#Tariya874-1262: koɗki e Dentalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Islannda#874-1262:_koɗki_e_DentalDuuɓi hakkundeejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Islannda#Duuɓi_hakkundeejiReformaasiyoŋ e jamaanu kesohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Islannda#Reformaasiyoŋ_e_jamaanu_kesoJoografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Islannda#JoografiJeeyolojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Islannda#JeeyolojiPolitikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Islannda#PolitikHakkeeji rewɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Islannda#Hakkeeji_rewɓeNgomnahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Islannda#NgomnaFeccere njuɓɓudihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Islannda#Feccere_njuɓɓudiNatehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Islannda#NateTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Islannda#TuugnorgalWikipedia: Anndoorahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anndoora|-Etimolojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anndoora#EtimolojiTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anndoora#TariyaKo adii daartolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anndoora#Ko_adii_daartolAnndoora Iberi e Roomhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anndoora#Anndoora_Iberi_e_RoomWisigot en e Karoling en : lefol Karl mawngolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anndoora#Wisigot_en_e_Karoling_en_:_lefol_Karl_mawngolDuuɓi hakkundeeji: Paréages e sosde laamu nguuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anndoora#Duuɓi_hakkundeeji:_Paréages_e_sosde_laamu_nguuTeeminannde 16th haa 18thhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anndoora#Teeminannde_16th_haa_18thDemographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anndoora#DemographyYimɓe taariindihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anndoora#Yimɓe_taariindiƊemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anndoora#ƊemɗeDinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anndoora#DinaWurooji ɓurɗi mawnudehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anndoora#Wurooji_ɓurɗi_mawnudeGalluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anndoora#GalluureGalleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anndoora#GalleryWikipedia: Holanndahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Holannda|-Joografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Holannda#JoografiJeeyolojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Holannda#JeeyolojiIlamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Holannda#IlamGolle Deltahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Holannda#Golle_DeltaLesdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Holannda#LesdiDuunde Kariibihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Holannda#Duunde_KariibiLaamu e dawrugolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Holannda#Laamu_e_dawrugolPinal politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Holannda#Pinal_politikFeccere njuɓɓudihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Holannda#Feccere_njuɓɓudiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Holannda#TuugnorgalWikipedia: Fiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fiijithumb|right|250px|FiijiFiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:FiijiLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiOseyaaniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:OseyaaniyaWikipedia: Saggitorde fulfuldehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saggitorde_fulfuldea,ɗa,ɗo,nda,ndo,ndi,nga,ngo,nge nagge,nagge ngeWikipedia: Vũng Tàuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/V%C5%A9ng_T%C3%A0uthumbnail|right|250pxWiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:WiyetnamWikipedia: Peruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peru|-Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AameerikLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiPeruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:PeruWikipedia: Almaanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Almaanya|-Etimolojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Almaanya#EtimolojiTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Almaanya#TariyaKo adii daartolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Almaanya#Ko_adii_daartolLeƴƴi Almaañ, keeri Room e laamu Frankhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Almaanya#Leƴƴi_Almaañ,_keeri_Room_e_laamu_FrankFuɗnaange Farayse e Laamu Room ceniinguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Almaanya#Fuɗnaange_Farayse_e_Laamu_Room_ceniinguKonfederaasiyoŋ e Laamaandi Almaañhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Almaanya#Konfederaasiyoŋ_e_Laamaandi_AlmaañNdenndaandi Weimar e Almaañ Nazihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Almaanya#Ndenndaandi_Weimar_e_Almaañ_NaziNatehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Almaanya#NateDemographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Almaanya#DemographyTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Almaanya#TuugnorgalWikipedia: Belaruusiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belaruusiya|-Etimolojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belaruusiya#EtimolojiDemokaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belaruusiya#DemokaraafiDinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belaruusiya#DinaƊemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belaruusiya#ƊemɗeAadaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belaruusiya#AadaajiNaalankaagal e binndolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belaruusiya#Naalankaagal_e_binndolLimsehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belaruusiya#LimseNyamduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belaruusiya#NyamduPijirloojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belaruusiya#PijirloojiGalluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belaruusiya#GalluureGalleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belaruusiya#GalleryWikipedia: Estoniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Estoniya|-Indehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Estoniya#IndeTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Estoniya#TariyaKo adii daartol e jamaanu Vikinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Estoniya#Ko_adii_daartol_e_jamaanu_VikingHareeji kulɓiniiɗi e jamaanu katolik enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Estoniya#Hareeji_kulɓiniiɗi_e_jamaanu_katolik_enJamanuuji caggal reformaasiyoŋhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Estoniya#Jamanuuji_caggal_reformaasiyoŋTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Estoniya#TuugnorgalWikipedia: Bosniya e Herzegovinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bosniya_e_Herzegovinathumb|right|250px|BosniyaEtimolojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bosniya_e_Herzegovina#EtimolojiTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bosniya_e_Herzegovina#TariyaDaartol adanngolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bosniya_e_Herzegovina#Daartol_adanngolDuuɓi hakkundeejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bosniya_e_Herzegovina#Duuɓi_hakkundeejiJoografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bosniya_e_Herzegovina#JoografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bosniya_e_Herzegovina#TuugnorgalHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bosniya_e_Herzegovina#HiimobeWikipedia: Bulgariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/BulgariyaBulgariya, e dow laabi laamu ko leydi Bulgariya, ko leydi wonndi e Fuɗnaange-rewo Yuroopu. Bulgariya woni ko bannge hirnaange maayo ɓaleejo e fuɗnaange maayo Danube, leydi Bulgariya ina heddi ko leydi Giriis e Turki to fuɗnaange, Serbi e Maseduwaan worgo to bannge hirnaange, Rumaani to bannge worgo.Etimolojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bulgariya#EtimolojiƊuɗugo yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bulgariya#Ɗuɗugo_yimɓeTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bulgariya#TariyaKo adii daartol e ɓooygolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bulgariya#Ko_adii_daartol_e_ɓooygolLaamu Bulgariya gadanohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bulgariya#Laamu_Bulgariya_gadanoLaamu Bulgariya ɗiɗaɓohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bulgariya#Laamu_Bulgariya_ɗiɗaɓoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bulgariya#TuugnorgalWikipedia: Ca Mauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ca_Mau255px|right|thumb|Ca MauWiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:WiyetnamWikipedia: Nha Tranghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nha_Trang155px|right|thumb|Nha TrangWiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:WiyetnamWikipedia: Biên Hòahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bi%C3%AAn_H%C3%B2a155px|right|thumb|Bien HoaWiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:WiyetnamWikipedia: Đà Nẵnghttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C4%90%C3%A0_N%E1%BA%B5ng165px|right|thumb|Da NangWiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:WiyetnamWikipedia: Aéroport de Dong Hoihttps://ff.wikipedia.org/wiki/A%C3%A9roport_de_Dong_Hoi200px|right|thumb|Wiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:WiyetnamWikipedia: Aéroport de Tan Son Nhathttps://ff.wikipedia.org/wiki/A%C3%A9roport_de_Tan_Son_Nhat200px|right|thumb|Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:WiyetnamWikipedia: Alfaa Moolohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfaa_MooloSaydu Nuuru TaalWikipedia: Dewgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/DewgalDewgal (maa desal) ko gondigal debbo e gorko aadanaangal, humeteengal e yeeso sariya. Si gorko humanii debbo, ɗum no wi'ee kadi o resii debbo maa o ɓaŋii maa o dewlii.Fuuta Jaloohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Fuuta_JalooFuuta Toorohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Fuuta_TooroKumalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#KumalKurtunguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#KurtunguPiyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#PiyeCuuɗoygol jommbaajohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Cuuɗoygol_jommbaajoLootgol jommbaajohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Lootgol_jommbaajoDuwaawu jignaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Duwaawu_jignaaɓeBaɗɗingolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#BaɗɗingolWiseede koondihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Wiseede_koondiLelndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#LelndeNjeenaarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#NjeenaariÑaam gawrihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Ñaam_gawriWoli boombihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Woli_boombiBula boombihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Bula_boombiDammborduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#DammborduGuppulihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#GuppuliMoorol jommbaajohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Moorol_jommbaajoCalminoygol jommbaajohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Calminoygol_jommbaajoKeɓgol hiraandehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#Keɓgol_hiraandeHimmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewgal#HimmoɓeWikipedia: Aéroport de Cam Ranhhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A%C3%A9roport_de_Cam_Ranh200px|right|thumb|Wiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:WiyetnamWikipedia: Bà Rịahttps://ff.wikipedia.org/wiki/B%C3%A0_R%E1%BB%8Ba255px|right|thumb|Ba RiaPages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:WiyetnamWikipedia: Aéroport de Da Nanghttps://ff.wikipedia.org/wiki/A%C3%A9roport_de_Da_Nang200px|right|thumb|Wiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:WiyetnamWikipedia: Hunngariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hunngariya== Danemark ==Danemarkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hunngariya#DanemarkWikipedia: Aéroport de Ca Mauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A%C3%A9roport_de_Ca_MauAéroport de Ca Mau (Ca Mau Airport) ko aéroport nder Ca Mau, Wiyetnam.Wiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:WiyetnamWikipedia: Idohttps://ff.wikipedia.org/wiki/IdoIdo ko ɗemngal caltungal e ɗemngal esperanto (ido firti, e ɗemngal esperanto walla «esperantide», ko «ɓiy, iwdi»). A ngal ƴoogi kadi e Idion Neutral.Idohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ido#IdoWikipedia: Moldowahttps://ff.wikipedia.org/wiki/MoldowaMoldowa ko leydi e Yuroopu. Laamorde (kapital) leydi Moldowa yo Chișinău.Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiPages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionYuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:YuroopuWikipedia: East Timorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/East_Timor|-Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AasiyaEast Timorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:East_TimorLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: Faransinkoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/FaransinkooreFaransinkoore (maa Faransiŋkoore maa Faransiire maa ɗemngal Faransi ; Faransinkoore: Français; Engelenkoore: French) ko ɗemngal Faransi, Beljik e Suwis ley Yuroopu. Ngal ana haalee ley leyɗe woɗɗe ley Afriik duu.Ɗemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:%C6%8Aem%C9%97eWikipedia: Almankoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/AlmankooreAlmankoore (Almankoore: Deutsch; Faransinkoore: Allemand; Engelenkoore: German) ko ɗemngal Almaanya, Otiris e Suwis ley Yuroopu.Ɗemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:%C6%8Aem%C9%97eWikipedia: Riisinkoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/RiisinkooreRiisinkoore (Riisiinkoore: ру́сский язы́к [russkij jazyk]) ko ɗemngal Roosiya (Riisii). Ngal ana haalee duu ley Belaruusiya, Ukrayiina, Kasakstan, e leyɗe woɗɗe.Ɗemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:%C6%8Aem%C9%97eWikipedia: Ciifol Gaazahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ciifol_Gaazathumb|300px|Ciifol GaazaAasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AasiyaWikipedia: Ahmed Seeku Tuureehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Seeku_TuureeAhmed Seeku Tuuree. Laamɗo arano leydi Gine ɓaawo jeytal-hoore mayri e hitaande 1958.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Seeku_Tuuree#HiimoɓeWikipedia: Aañam-Golihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aa%C3%B1am-Golithumb|right|Araraay Wuro Aañam-GoliGure Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Gure_SenegalMaatamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:MaatamSenegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:SenegalWikipedia: Misiide Ɓamtaarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Misiide_%C6%81amtaareMisiide Ɓamtaare, ko lowre ɓamtal diina e pinal ka ɗemngal pulaar/fulfulde, nde sincaa ko ñannde/Duuɓii 01/01/2013 nde fuɗɗii golle e lewru Fabraa’iru (Colte) ndun.Wikipedia: Kartal Nelaaɗo Muhammadu (yo O his)https://ff.wikipedia.org/wiki/Kartal_Nelaa%C9%97o_Muhammadu_(yo_O_his)Innde nden : Muhammad (SAW)Wikipedia: Ceerno Mo neenembohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ceerno_Mo_neenemboCeerno Moneenembo ko jibinannde Lesdi Gine e nder Fuuta Jaloo hitaande 1947, jooɗiiɗo ka njananiri gila 1969 haa 2013, ko o dokteer e biyoshimi, o jannginii ɗum Aljeri e Marok ko ɓooyi.Wikipedia: Paramorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paramorethumb|right|300px|ParamoreDowlaaji Dentuɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Dowlaaji_Dentu%C9%97iWikipedia: Koorkahttps://ff.wikipedia.org/wiki/KoorkaKoorka hino wi'ee hoorugol kadi walla suumayee e Fulfulde fuuta Jaloo. Lewru suumayee walla koorka ndun non si hewtii, julɗo on ñaamataa, yarataa, renndataa (yiidataa e sonna mun mbaldi), e ko nanndi e haɗaaɗi; gila ka peeral fajiri haa ka mutal naange (futuroo).Wikipedia: Albaniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AlbaniyaAlbaniya, Haa Hukuma be Jaamhuuriiya Albaniya leydi on haa waladu fuuna Yuroopu. Woɗon ɓe e ti do o mayo Adriatic be mayo fere Lonian je hautibe mayo Rum o waɗi kerol be leddi man be montenegro hedi wakkera mako woyla waladu hirna, Kosovo gada woyla waladu fuuno, woyla lisde Macedonia gada fuuna be Girka, gada fuuna.Sufoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albaniya#SufooreJoogarafiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albaniya#JoogarafiiƊuɗugo yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albaniya#Ɗuɗugo_yimɓeGalluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albaniya#GalluureSuurahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albaniya#SuuraWikipedia: Armaaniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/ArmaaniyaArmaaniya e lamgu Jamhuriwal Armaaniya un lesdi e hirna lardu Yuroopu e Aasiya e ɗi waaɗi keerol e Turkie gaɗa hirna Georgia gaɗa woyla ɗenbo e lachin corridor (les mobgal balloɓe jonɗe jam ɓe Russian) hauti e Azarɓe jan gaɗa fuuna hai Iran e Azarbaijan e gongal geɓal Nakhchiiran gaɗa fombina. Yerevan kanje woni gelle mauɗe ɗe lesdi ɗin ɗembo gelle ɓurɗe ɗuwɗirka yimɓe.Faslu Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Armaaniya#Faslu_LeydiLaamu e Siyasajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Armaaniya#Laamu_e_SiyasajeLarduujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Armaaniya#LarduujiƊuɗuugo Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Armaaniya#Ɗuɗuugo_YimɓeGalluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Armaaniya#GalluureFootohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Armaaniya#FootoFaɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Armaaniya#FaɗɗitaaWikipedia: Romaniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/RomaniyaRomaniya (ro. România) ko leydi e Yuroopu.Innde artudehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Romaniya#Innde_artudeWikipedia: Hispaanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hispaanyathumb|right|250px|HispaanyaHispaanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:HispaanyaLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiYuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:YuroopuWikipedia: Ukrayiinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ukrayiina|-HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ukrayiina#HIIMOƁEWikipedia: Portokeesihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Portokeesithumb|right|250px|PortokeesiLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiYuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:YuroopuWikipedia: Korowaasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Korowaasiyathumb|right|250px|KorowaasiyaLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiYuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:YuroopuWikipedia: Watikanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Watikanthumb|right|250px|WatikanLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiYuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:YuroopuWikipedia: Beljikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beljikthumb|right|250px|BeljikBeljikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:BeljikLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiYuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:YuroopuWikipedia: Luksammbuurhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luksammbuurthumb|right|250px|LuksammbuurLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiYuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:YuroopuWikipedia: Suwedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suwedthumb|right|250px|SuwedLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiYuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:YuroopuWikipedia: Suwishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suwisthumb|right|250px|SuwisLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiYuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:YuroopuWikipedia: Norweeshttps://ff.wikipedia.org/wiki/NorweesNorwees ko leydi e Yuroopu.Un leydi eta faaroo wayla yuroopu gebbal mawngal leydi lattigal gal gebbe haa hirnah e wayla burgal mawngu gal [Scandinavian peninsula].Référenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Norwees#RéférencesWikipedia: Irlanndahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Irlanndathumb|right|250px|IrlanndaLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiYuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:YuroopuWikipedia: Suloweniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suloweniyathumb|right|250px|SuloweniyaLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiYuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:YuroopuWikipedia: Sulowakiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sulowakiyathumb|right|250px|SulowakiyaLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiSulowakiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:SulowakiyaYuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:YuroopuWikipedia: Serbiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Serbiyathumb|right|250px|SerbiyaLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiYuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:YuroopuWikipedia: Masedoniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masedoniyathumb|right|250px|Arewa MasedoniyaGalluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masedoniya#GalluureWikipedia: Somaaliyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Somaaliyathumb|right|280px|SomaaliyaAfirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AfirikLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiPages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionSomaaliyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:SomaaliyaWikipedia: Eritereyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eritereyathumb|right|250px|EritereyaAfirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AfirikEritereyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:EritereyaLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiPages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Namibiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Namibiya|-Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AfirikLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiNamibiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:NamibiyaWikipedia: Aljerihttps://ff.wikipedia.org/wiki/AljeriAljeri ko leydi e Afirik. Laamorde (kapital) leydi Aljeri yo Alger.Maandingolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aljeri#MaandingolGeɓere Lesdi Aljeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aljeri#Geɓere_Lesdi_AljeriyaNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aljeri#NassijiWikipedia: Anngolaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AnngolaaAnngolaa ko leydi e Afirik. Laamorde (kapital) leydi Anngolaa yo Luanda.Taariikuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anngolaa#TaariikuKeɓe Leddi Anngolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anngolaa#Keɓe_Leddi_AnngolaSuurahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anngolaa#SuuraFaɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anngolaa#FaɗɗitaaWikipedia: Mozammbikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mozammbikright|250pxAfirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AfirikLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiMozammbikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:MozammbikWikipedia: Gine Ekwatoriyalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gine_Ekwatoriyal|-Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AfirikGine Ekwatoriyalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Gine_EkwatoriyalLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: Kapu Werdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kapu_Werde|-Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AfirikKapu Werdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Kapu_WerdeLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: Ndiyamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/NdiyamNdiyam (e ganndal kimiiyu H2O) Ko memtinaari (maceer) Sariindi e dow leydi haa e boowal Leydi, teeŋti noon e nder ko Wuuri, gam alaa ko Wuurata nguurndam ɗam ngannduɗen ɗam tawa ndiyam heƴaani heen.Nafoojii Ndiyam (Uses of Water)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndiyam#Nafoojii_Ndiyam_(Uses_of_Water)Waylitaaki ndiyam (Waylo-waylo ngonka)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndiyam#Waylitaaki_ndiyam_(Waylo-waylo_ngonka)Teddowgo ndiiyam Densityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndiyam#Teddowgo_ndiiyam_DensityJaɓungol hiite (Ko jolngo kuuraa)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndiyam#Jaɓungol_hiite_(Ko_jolngo_kuuraa)Nder Downiyaaroow men tatawruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndiyam#Nder_Downiyaaroow_men_tatawruTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndiyam#TuugnorgalWikipedia: Benenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/BenenBenen ko leydi e Afirik. Laamorde (kapital) leydi Benen yo Porto Novo.Sufoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benen#SufooreKeɓe Lesdi Benenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benen#Keɓe_Lesdi_BenenNatalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benen#NatalNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benen#NassijiHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benen#HIIMOƁEWikipedia: Niiserhttps://ff.wikipedia.org/wiki/NiiserNiiser ko leydi e Afirik. Mbertudi leyɗi ndin ko 1.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niiser#HiimoɓeWikipedia: Togohttps://ff.wikipedia.org/wiki/TogoTogo ko hawtugo Togo (e wolde Faransako’en Republique Togoloise), lesdi e der lesde de lardiwal Afrik kayri ndi heeɓi ardungal maari e dumngu 1960 less Faransi. Togo haa nɗi woodi (mari) nJayri ɗudɗi bano kilomita 56,785km be adadu yimɓe yahri banoo 7,552,318 e faro lingal 2015.Keɓe Lesdi Anngolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Togo#Keɓe_Lesdi_AnngolaNatalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Togo#NatalHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Togo#HiimobeWikipedia: Ba Đồnhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ba_%C4%90%E1%BB%93nBa Đồn laamorde leydi Wiyetnam.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWiyetnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:WiyetnamWikipedia: Medford (Oregon)https://ff.wikipedia.org/wiki/Medford_(Oregon)thumb|right|250px|MedfordDowlaaji Dentuɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Dowlaaji_Dentu%C9%97iWikipedia: Nelson Manndelaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nelson_ManndelaaNelson Rolihlahla Manndelaa lollirɗo Madibaa mo winndere ndee kala woyata hannde oo, pollunooɗo laamuyel paltoor to Afrik worgo, welditini ɓesngu mum, jibinaa ko ñyalde 18 Morse 1918; o faatii ko ñyalde 5 Bowte 2013 to Johanesburg, woni o wuurii duuɓi 95 (heen 27 e lebbi 6 e balɗe 6 ko e kasoo.) O ɓuri lollirde ko darnde makko ngam rimɗinde e haɓaade senndindiral leƴƴi to Afrik Worgo hono ko anndiraa apartaayd woni njuɓɓudi politik tuugiindi e ceerndugol eddaaji leƴƴi.Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AfirikWikipedia: Carl Friedrich Gausshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carl_Friedrich_GaussKiisowo buri mawndo. Jibinaa he Braunschweig he 30/4/1777, mayi he Göttingen he 23/2/1855.Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93eWikipedia: Taalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/TaaliGila 2004, Winndere nden fof haalduno fotti suɓugol ñalaande noogaas (20) lewru Maarasi (Mbooye) ndun ngam mawningol Taali. E hitaande kala non tiitoonde hesere suɓete e innde ñalaande nden, wano 2014 on hikka, ko "Monstres et Dragons" woni ko suɓaa, ɓe wi'a ɗum fuuta Jaloo; “Bono e Sari”, maa "Sari e Bono", ekn.Wikipedia: Trojanyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/TrojanyTrojany ko galluure nder Poloonya.Poloonyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:PoloonyaWikipedia: Ronald Reaganhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ronald_Reaganthumb|Ronald Reagan (1981)Dowlaaji Dentuɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Dowlaaji_Dentu%C9%97iYimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93eWikipedia: Sung Jae-gihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sung_Jae-giSung Jae-gi(Koreere:성재기 成在基, 1967 - 2013) ko Human right activist, liberalism philosopher Koreere.Koreerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:KoreereYimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93eWikipedia: Faccirohttps://ff.wikipedia.org/wiki/FacciroFacciro Qur-aanil kariim Simoore Huudi waɗi en suɓaade ndeeɗo simoore ko sabu mayre heewde qiissaaji Annabaaɓe e leƴƴi mum, ende addi qiissaaji Annabaaɓe njeeɗiɗo AAW,Wikipedia: Turkiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Turkiya== lesdi turkiya ==lesdi turkiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Turkiya#lesdi_turkiyaWikipedia: Danemarkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Danemark== Danemark ==Danemarkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Danemark#DanemarkWikipedia: Liechtensteinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liechtensteinthumb|right|250px|LiechtensteinLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiYuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:YuroopuWikipedia: Latviahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Latviathumb|right|250px|Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiYuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:YuroopuWikipedia: Kibrishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kibristhumb|right|250px|KibrisLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiYuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:YuroopuWikipedia: Maltahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maltathumb|right|250px|MaltaLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiYuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:YuroopuWikipedia: Finlandhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Finlandthumb|right|250px|FinlandGalluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Finland#GalluureWikipedia: San Marinohttps://ff.wikipedia.org/wiki/San_Marinothumb|right|250px|San MarinoLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiYuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:YuroopuWikipedia: Biritaani-Mawndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Biritaani-Mawndithumb|right|250px|Biritaani-MawndiBiritaani-Mawndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Biritaani-MawndiLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiPages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionYuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:YuroopuWikipedia: Otirishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Otiristhumb|Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiYuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:YuroopuWikipedia: Alahajji Umaru Taalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alahajji_Umaru_TaalAlhajji Umaru Taal (ou daayaama hiitande dowgu alif 1797 mayde:yande 12 lewru colte 1864)https://www.jstor.Jihaadi ndinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alahajji_Umaru_Taal#Jihaadi_ndinTimmoode makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alahajji_Umaru_Taal#Timmoode_makkoBattane laamateeriwal Alahajji Umar ngalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alahajji_Umaru_Taal#Battane_laamateeriwal_Alahajji_Umar_ngalNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alahajji_Umaru_Taal#NassijiFaɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alahajji_Umaru_Taal#FaɗɗitaaWikipedia: Toɓohttps://ff.wikipedia.org/wiki/To%C9%93oToɓo Ko adii nde kaalaten haala toɓo, eɗen njaafnoo musiɗɓe annduɓe ko fayti e meteyoo (météo), ko nanndi e Umar Abdalla Wele en, Maamuudu Bah en, Alasan Kaaliidu Bah en (Taagutalla) e woɗɓe ɓe en nganndaa tawi ko haralleeɓe majjum … Winndannde ndeeɗoo wallifaa ko e hitaande 1981. Nde yaltiino e tonngoode 5 Fooyre Ɓamtaare (oktoobar, noowammbar, desammbar) e tonngoode 7 (abriil, mee, suwee 1982).Geɗe teeŋtuɗe potɗe arde nde toɓo aaɓnoo ko ɗeeɗoohttps://ff.wikipedia.org/wiki/To%C9%93o#Geɗe_teeŋtuɗe_potɗe_arde_nde_toɓo_aaɓnoo_ko_ɗeeɗooHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/To%C9%93o#HiimoɓeWikipedia: Femmbugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/FemmbugalFemmbugal, ko wi'etee kadi innde boobo maa dennaboo e fulfulde Fuuta Jaloo, maa kadi locital e fulfulde Fuuta Tooro, lamru e Maasinakoore maa inndeeri e adamawankoore, ko denndaangal kuuɗe e welo-welooji finaa-tawaa ɗi innde boobo jibinaaɗo suɓetee e mum. Si wonii Fulɓe Fuuta Jaloo, ko nii innde boobo laatorta to maɓɓe:Fottanaaɗunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Femmbugal#FottanaaɗunJibingol ngolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Femmbugal#Jibingol_ngolHebilanagol innde booboo ndenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Femmbugal#Hebilanagol_innde_booboo_ndenÑannde haaju onhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Femmbugal#Ñannde_haaju_onHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Femmbugal#HimobeWikipedia: Ebolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ebola==Hol ko woni ñawu Ebola?==Hol ko woni ñawu Ebola?https://ff.wikipedia.org/wiki/Ebola#Hol_ko_woni_ñawu_Ebola?Maandeeji Ebolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ebola#Maandeeji_EbolaWikipedia: Stary Dwórhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stary_Dw%C3%B3rStary Dwór ko galluure nder Poloonya.Poloonyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:PoloonyaWikipedia: Ciilehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ciile|-Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AameerikCiilehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CiileLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: Cekiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cekiya|-Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cekiya#DemographyGalluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cekiya#GalluureGalleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cekiya#GalleryWikipedia: Magoum syhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Magoum_syAlhamdou lil lahi on njaraama ko weltaare mawnde ndanmi nga naatde wikipediaWikipedia: Montenegrohttps://ff.wikipedia.org/wiki/MontenegroMontenegro (Crna Gora) ko leydi e Yuroopu. Mbertudi leydi ndin ko 13.Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiPages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionYuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:YuroopuWikipedia: Limlebbihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Limlebbi= Limlebbi : hitaande, lebbi e ñalɗi =Limlebbi : hitaande, lebbi e ñalɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Limlebbi#Limlebbi_:_hitaande,_lebbi_e_ñalɗiWikipedia: Seek umar taalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seek_umar_taalSeek Umar Taal jibinaa ko 1794 to Halwaar, saraaji Podoor. O naati Tijjanaagal law, tee alaa ɗo o ɗannanaaki ngam ɗaɓɓude ganndal.Ɗo o jibinaa, pele makko gadanehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seek_umar_taal#Ɗo_o_jibinaa,_pele_makko_gadaneFellannde diinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seek_umar_taal#Fellannde_diineWikipedia: Saydu Nuuru Taalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saydu_Nuuru_TaalAsko Saydu Nuuru Taal to bannge duhol.Asko Saydu Nuuru Taal to bannge kosamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saydu_Nuuru_Taal#Asko_Saydu_Nuuru_Taal_to_bannge_kosamƁoggee haa Kaasohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saydu_Nuuru_Taal#Ɓoggee_haa_KaasoJannginoowo mo tampataa, biɗtoowo ŋeeñɗuɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saydu_Nuuru_Taal#Jannginoowo_mo_tampataa,_biɗtoowo_ŋeeñɗuɗoBallal haa jam e kisal ñiiɓahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saydu_Nuuru_Taal#Ballal_haa_jam_e_kisal_ñiiɓaNeɗɗo Alla, neɗɗo muñalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saydu_Nuuru_Taal#Neɗɗo_Alla,_neɗɗo_muñalCukaagu makko e jaŋde makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saydu_Nuuru_Taal#Cukaagu_makko_e_jaŋde_makkoKilifaagal makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saydu_Nuuru_Taal#Kilifaagal_makkoWikipedia: Łobezhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C5%81obez|-Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C5%81obez#DemographyInternethttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C5%81obez#InternetWikipedia: Rio de Janeirohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rio_de_Janeirothumb|Rio de JaneiroBarazilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:BarazilStubshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:StubsWikipedia: Jost Gipperthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jost_GippertJost Gippert ko nyannde 12 mars 1956 e nokku wi’eteeɗo Hattingen jibinaa. Nden nokkuure hari ko Winz-Niederwenigern wietenoo.Taariki maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jost_Gippert#Taariki_maakoHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jost_Gippert#HiimobeFaɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jost_Gippert#FaɗɗitaaWikipedia: Sayku Usmaan Ɓii Fooduyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayku_Usmaan_%C6%81ii_FooduyeSayku Usmaan Ɓii Fooduye ko o Lollirɗo kadi Usmaan Dan Fojoo (Hawsare; Shehu Usmanu Ɗan Fodiyo ) maa e ɗemɗe Janane Osman Dan Fodio (1754-1817).Hunwick, John O.Nguurndam Usmaan Ɓii Fooduyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayku_Usmaan_%C6%81ii_Fooduye#Nguurndam_Usmaan_Ɓii_FooduyeBattingol Sayku Usmaanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayku_Usmaan_%C6%81ii_Fooduye#Battingol_Sayku_UsmaanNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayku_Usmaan_%C6%81ii_Fooduye#NassijiWikipedia: Bounahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bounaague de peulWikipedia: Monakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monakothumb|right|200px|MonakoLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiYuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:YuroopuWikipedia: Aserbayjanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aserbayjan|-Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aserbayjan#DemographyGalluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aserbayjan#GalluureGalleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aserbayjan#GalleryWikipedia: Oseyaaniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oseyaaniyathumb|200px|right|OseyaaniyaDuungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:DuungalOseyaaniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:OseyaaniyaPages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Laoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laos250px|right|thumb|VientianeAasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AasiyaLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: Ciinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ciina== Ciina ==Ciinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ciina#CiinaWikipedia: Kammboojahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kammbooja250px|right |thumb|VientianeAasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AasiyaKammboojahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:KammboojaLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: Tailanndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tailannde250px|right |thumb|BangkokAasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AasiyaLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: Nepalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/NepalNepal, e nder leydi Nepal, ko leydi ndi alaa ko woni e mum, ndi woni ko e Asii fuɗnaange. Ko ɓuri heewde e mayre ko e nder Himalaya, kono ina jeyaa heen kadi geɗel gootel e nder ŋoral Indo-Gange.Etimolojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nepal#EtimolojiTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nepal#TariyaWikipedia: Michael Jacksonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_Jacksonthumb|Jackson, 2003Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93eWikipedia: Barazilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barazilleft|thumb|300px|BaraziliaAameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AameerikBarazilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:BarazilLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiPages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Jorjiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jorjiya|-Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AasiyaJorjiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:JorjiyaLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiYuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:YuroopuWikipedia: Yunanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yunan|-Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiYuroopuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:YuroopuΕλλάδαhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:%CE%95%CE%BB%CE%BB%CE%AC%CE%B4%CE%B1Wikipedia: Warsawhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Warsaw|-Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Warsaw#DemographyInternethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Warsaw#InternetWikipedia: Berlinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Berlin|-Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Berlin#InternetWikipedia: Tiranahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tirana|-Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tirana#InternetWikipedia: Andorra la Vellahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andorra_la_Vella|-Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andorra_la_Vella#InternetWikipedia: Yerevanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yerevan|-Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yerevan#InternetWikipedia: Bakuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/BakuBaku (aze. Bakı) - laamorde (kapital) leydi Aserbayjan.Gallurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baku#GallureInternethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baku#InternetWikipedia: Minskhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Minsk|-Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Minsk#InternetWikipedia: Sarayevohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarayevo|-Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarayevo#InternetWikipedia: Brusselshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Brussels|-Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Brussels#InternetWikipedia: Londonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/London|-Yaanar gizohttps://ff.wikipedia.org/wiki/London#Yaanar_gizoWikipedia: Sofiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sofia|-Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sofia#DemographyInternethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sofia#InternetWikipedia: Sankii e hitaande 2017https://ff.wikipedia.org/wiki/Sankii_e_hitaande_2017* Sankii e saawiyee 2017Wikipedia: Praguehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Prague|-Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Prague#YimɓeInternethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Prague#InternetWikipedia: Ouagadougouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ouagadougou|-Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ouagadougou#GalleryInternethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ouagadougou#InternetWikipedia: Bannjuluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bannjulu|-Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bannjulu#GalleryInternethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bannjulu#InternetWikipedia: Akrahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akra|-Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akra#GalleryInternethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akra#InternetWikipedia: Maayo filtiingo Atalantikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_filtiingo_AtalantikaAtalantik (Baharu Atalantik) woni ɗiɗaɓo ɓurɗo mawnude e nder geec joy winndere ndee, tawi njaajeendi mum ko hedde 85 133 000 km2 (32 870 000 km2). Ina soomi ko ina tolnoo e 17% e wertallo Leydi e ko ina tolnoo e 24% e wertallo ndiyam mayri.Toponimihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_filtiingo_Atalantika#ToponimiHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_filtiingo_Atalantika#HimobeWikipedia: Bisaawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bisaawo|-Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bisaawo#GalleryWikipedia: Monroviahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monrovia|-Labiriyaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LabiriyaaWikipedia: Bamakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bamako|-Maalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:MaaliPages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Šipragehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C5%A0iprage|-Climathttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C5%A0iprage#ClimatPopulationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C5%A0iprage#PopulationGalleriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C5%A0iprage#GalleriaWebnethttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C5%A0iprage#WebnetWikipedia: Tappirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/TappirdeTappirde ko dendangal alkule dendinaaɗe e nder alluwal ngam waawde windirde ɗum he ordinateere walla noddirgelWikipedia: Roubaixhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roubaix300px|right|thumb|RoubaixFaransihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:FaransiWikipedia: Parihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pari|-Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pari#InternetWikipedia: Romhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rom|-Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rom#InternetWikipedia: Donald Trumphttps://ff.wikipedia.org/wiki/Donald_Trumpthumb|Donald Trump (2017)Dowlaaji Dentuɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Dowlaaji_Dentu%C9%97iYimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93eWikipedia: Yéesu Kristaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Y%C3%A9esu_Kristaathumb|right|250px|Yéesu KristaaYimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93eWikipedia: Abdul Kariim Watthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Kariim_Watt== jibinande ==jibinandehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Kariim_Watt#jibinandeAskohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Kariim_Watt#Askojaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Kariim_Watt#jaŋdeseeremɓe makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Kariim_Watt#seeremɓe_makkoAlmuuɓe makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Kariim_Watt#Almuuɓe_makkoMeccalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Kariim_Watt#MeccalMiijooji makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Kariim_Watt#Miijooji_makkoGolle makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Kariim_Watt#Golle_makkoWikipedia: Duyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duye{{Infobox LocalitéTaariik mayrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duye#Taariik_mayreFooɓre inde Duyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duye#Fooɓre_inde_DuyeNguurndam renndoyankooruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duye#Nguurndam_renndoyankooruWikipedia: Seek Anta Joophttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seek_Anta_Joop|lieu de naissance=Thieytou, Afrique-Occidentale française (AOF)|date de décès=|âge au décès=62|lieu de décès=Dakar|nationalité=|pays de résidence=|profession=historienanthropologueégyptologue|formation=doctorat en sciences sociales (Université de Paris)spécialisation en chimie nucléaire (laboratoire de chimie nucléaire du Collège de France)|hommage=|activités autres=|famille=|notes=}}Gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seek_Anta_Joop#GolleNotes et référenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seek_Anta_Joop#Notes_et_référencesNoteshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seek_Anta_Joop#NotesWikipedia: Ndarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndarndar ko nokku e senegaalSenegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:SenegalWikipedia: Suleymaan basiir jaañhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleymaan_basiir_jaa%C3%B1Catégorie:Page utilisant P27Nguurndam https://ff.wikipedia.org/wiki/Suleymaan_basiir_jaa%C3%B1#NguurndamGolle https://ff.wikipedia.org/wiki/Suleymaan_basiir_jaa%C3%B1#GolleHiimoɓe https://ff.wikipedia.org/wiki/Suleymaan_basiir_jaa%C3%B1#HiimoɓeWikipedia: Carte fii bamgal andougol hakeedji mo kaala neddo e der leydi anassarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carte_fii_bamgal_andougol_hakeedji_mo_kaala_neddo_e_der_leydi_anassarathumb|vignette|hakedjidin wonni hondihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carte_fii_bamgal_andougol_hakeedji_mo_kaala_neddo_e_der_leydi_anassara#hakedjidin_wonni_hondiNotehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carte_fii_bamgal_andougol_hakeedji_mo_kaala_neddo_e_der_leydi_anassara#NoteWikipedia: Ius solihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ius_solivignette|Lo ius soli nel mondo:Ordinamentihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ius_soli#OrdinamentiFranciahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ius_soli#FranciaSariye https://ff.wikipedia.org/wiki/Ius_soli#SariyeWikipedia: Siligohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Siligo|-Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Siligo#InternetWikipedia: 2018 NFL Drafthttps://ff.wikipedia.org/wiki/2018_NFL_Draft== Selection order ==Selection orderhttps://ff.wikipedia.org/wiki/2018_NFL_Draft#Selection_orderWikipedia: Gryficehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gryfice250px|GryficePoloonyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:PoloonyaWikipedia: David Woodardhttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Woodardthumb|right|250px|Woodard, duuɓi 2020 [[Fichier:David Woodard signature.svg|frameless]]Bibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Woodard#BibliografiHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Woodard#HimobeWikipedia: Madiina Gunaashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_GunaasEɓɓo hello Madiina Gunaas e ɗemngal Pulaar-Fulfulde wonngo e hebleede e ballal Goomu Wikipedia mo Madiina Gunaas, Senegaal.Wertaangohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#WertaangoTolnordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#TolnordeLesdiwalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#LesdiwalWiimolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#WiimolƊowguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#ƊowguƊowgu laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Ɗowgu_laamuMeerihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#MeeriPerefeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#PerefeeƊowgu Diine e aadahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Ɗowgu_Diine_e_aadaDaartolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#DaartolAlhajji Muhammadu Said Bah (RTA)https://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Alhajji_Muhammadu_Said_Bah_(RTA)Galle ceernohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Galle_ceernoDiinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#DiinaDaakaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#DaakaaJaŋde e Nehdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Jaŋde_e_NehdiCellalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#CellalFagguduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#FagguduGure catiiɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#Gure_catiiɗeRenndohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madiina_Gunaas#RenndoWikipedia: Offenbachhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Offenbach|-Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Offenbach#InternetWikipedia: Japanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Japan== Japan ==Japanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Japan#JapanWikipedia: People's Republic of Chinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/People%27s_Republic_of_ChinaPeople's Republic of China(中华人民共和国) ko leydi e Aasiya. Mbertudi leydi ndin ko 9,600,000 km2, jamaa hoɗuɗo e mayri no hewtaynoo fewndo hitaande 2018 yimɓe 140.Wikipedia: Pulaaguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pulaagu=== GURE AAÑAM 11 TO FUUTA TOORO ===GURE AAÑAM 11 TO FUUTA TOOROhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pulaagu#GURE_AAÑAM_11_TO_FUUTA_TOOROJAŊDE PULAAR E PINAL PULAAGUhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pulaagu#JAŊDE_PULAAR_E_PINAL_PULAAGUHOLI IBRAAHIIMA UMAR KAN - KATANTE LEÑOL ?https://ff.wikipedia.org/wiki/Pulaagu#HOLI_IBRAAHIIMA_UMAR_KAN_-_KATANTE_LEÑOL_?GERNGAL JANYANTE HE CEŊƊE NGUURNDAMhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pulaagu#GERNGAL_JANYANTE_HE_CEŊƊE_NGUURNDAMWikipedia: Gatonethttps://ff.wikipedia.org/wiki/GatonetIn Brasilië is gatonet 'n term wat verwys na ongemagtigde ontvangs van die betaaltelevisie-sein. Net in daardie land het ongeveer 7 miljoen mense in Augustus 2013 kabel-TV gekyk sonder om maandelikse fooie te betaal, net onder NET, destyds die markleier met bykans 9 miljoen intekenare, maar bo die derde plek, Sky Brasil, dan met vyf miljoen.modaliteitehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gatonet#modaliteiteSeindelinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gatonet#SeindelingWikipedia: Bul Muttaar (Bou El Mogdad)https://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Bou_El_Mogdad)Al Hajji Buu El Mogdaad Sek (1826-1880) ko mawɗo firooɓe ɗemɗe e waggiyaŋke goferneeruji ɗowgu njiimaandi to Senegaal, tuggi e Auguste-Léopold Protet e hitaande 1853 haa Louis Brière de l'Isle e 1880, kam e Louis Faidherbe mo o wonnoo keedoowo mum koolaaɗo.Ciimtol Nguurmdamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Bou_El_Mogdad)#Ciimtol_NguurmdamCiife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Bou_El_Mogdad)#Ciife_e_duttorɗeYiy ɗeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Bou_El_Mogdad)#Yiy_ɗeeBinndanɗe nannduɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Bou_El_Mogdad)#Binndanɗe_nannduɗeCiimtoordamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Bou_El_Mogdad)#CiimtoordamJokkorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Bou_El_Mogdad)#JokkorɗeWikipedia: Bul Muttaar (Buu El Mogdaad)https://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Buu_El_Mogdaad)NatalCiimtol Nguurmdamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Buu_El_Mogdaad)#Ciimtol_NguurmdamCiife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Buu_El_Mogdaad)#Ciife_e_duttorɗeYiy ɗeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Buu_El_Mogdaad)#Yiy_ɗeeBinndanɗe nannduɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Buu_El_Mogdaad)#Binndanɗe_nannduɗeCiimtoordamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Buu_El_Mogdaad)#CiimtoordamJokkorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bul_Muttaar_(Buu_El_Mogdaad)#JokkorɗeWikipedia: Moodibbo Adamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moodibbo_AdamaMoodibbo Adama Kanko Woni Adama ɓii Arɗo Hasan maa Moodibbo Adama o ɗanyaama hitaande 1786 haa hoɗannde wi'eteende Wuro Cekke o wurtii ibgo leñol Ba'en nder leƴƴi Fulɓe o laatake aahiijo tilimɗo.Moye wi'ete Moodibbo Adama?https://ff.wikipedia.org/wiki/Moodibbo_Adama#Moye_wi'ete_Moodibbo_Adama?yaljihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moodibbo_Adama#yaljiFaɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moodibbo_Adama#FaɗɗitaaWikipedia: Ngigilihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngigilivignette|Gijile (ɓiɓɓe ngigili)Wikipedia: Colombiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Colombia|-Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AameerikLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: Bogotáhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bogot%C3%A1thumb|BogotáHiimbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bogot%C3%A1#HiimbeWikipedia: Kanadahttps://ff.wikipedia.org/wiki/KanadaKanada (en. Canada) ko leydi e Aameerik.Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AameerikKanadahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:KanadaLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: Tsai Ing-wenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tsai_Ing-wenthumb|Tsai Ing-wen in 2016Taiwanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:TaiwanYimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93eWikipedia: Sariif Muhammad Aliyyu Haydarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sariif_Muhammad_Aliyyu_HaydaraSariif Muhammad Aliyyu Haydara (Faranse: Chérif Mohamed Aly Aïdara), heɓaama e hitaande 1959, to Saare Daarul Hijrati, nde ko Baaba mum cincinde ko oon woni: Sariif Hasan Haydara, to worgo Senegaal.https://www.Golle makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sariif_Muhammad_Aliyyu_Haydara#Golle_makkoNjencudi miijohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sariif_Muhammad_Aliyyu_Haydara#Njencudi_miijoIna jeyaa ko ɓuri himmude ko Sariif Muhammadu Aliyyu Haydara yaltini e ballifaaɗe haa jooni:https://ff.wikipedia.org/wiki/Sariif_Muhammad_Aliyyu_Haydara#Ina_jeyaa_ko_ɓuri_himmude_ko_Sariif_Muhammadu_Aliyyu_Haydara_yaltini_e_ballifaaɗe_haa_jooni:Yiy ɗeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sariif_Muhammad_Aliyyu_Haydara#Yiy_ɗeeBinndanɗe nannduɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sariif_Muhammad_Aliyyu_Haydara#Binndanɗe_nannduɗeCiife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sariif_Muhammad_Aliyyu_Haydara#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Mujdahirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MujdahirNjuɓɓudi Mujdahir dowliyankoori (Faranse: Institut Mozdahir International), ko njuɓɓudi ndi wonah laamuyakoori, ndi faandaaki nganyaari (tono) ndi sinca ko 2000.PORTRAIT – Chérif Aïdara, guide des Chiites : Globe trotter.Wondiiɓe (partineeruuji)https://ff.wikipedia.org/wiki/Mujdahir#Wondiiɓe_(partineeruuji)Parlamaanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mujdahir#ParlamaanCiife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mujdahir#Ciife_e_duttorɗeYiy ɗeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mujdahir#Yiy_ɗeeBinndanɗe nannduɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mujdahir#Binndanɗe_nannduɗeInternethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mujdahir#InternetWikipedia: Ñaalalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91aalalÑaalal ko sonndu raneeru, e wonnde hindu jogii hoore woɗeere maa hunnduko woɗeewo. Fulɓe no anndi ñaalal moƴƴa moƴƴa sabu ngal seedataa e na'i nde tawnoo ko ɓuri kon ngal jooɗoto e dow na'i ngal hocca kulloy tampinoohoy ɗi ngal ñaama.Wikipedia: Laamateeri Maasinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamateeri_MaasinaSeeku Aamadu laatii gardiiɗo laamateeri Fulɓe Maasina:Laamɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamateeri_Maasina#LaamɓeWikipedia: Jallo Telihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jallo_TeliKo ñalnde Mawbaare (Talaata) 1 Mbooye (Duujal) 1977, he saanga beetawe, Koolaaɗo Kuuɓal Fedde Ngootaagu Afrik garwaniijo o maayi he nder dummbirdu 52 to Camp Boiro, Konaakiri leydi Lagine (la Guinée).Holmo Woni Bubakar Teli Jallo?https://ff.wikipedia.org/wiki/Jallo_Teli#Holmo_Woni_Bubakar_Teli_Jallo?Jeytaare Lagine e Ruttanaade Ngenndi mumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jallo_Teli#Jeytaare_Lagine_e_Ruttanaade_Ngenndi_mumKulhuli Seyku Tuure e Hoolkisaare mum he Jallo Telihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jallo_Teli#Kulhuli_Seyku_Tuure_e_Hoolkisaare_mum_he_Jallo_TeliDarnde Bubakar Jallo Teli he Cañgol Ngootaagu Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jallo_Teli#Darnde_Bubakar_Jallo_Teli_he_Cañgol_Ngootaagu_AfrikNgaanummahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jallo_Teli#NgaanummaJaagorɗo halfinaaɗo Ñaawoojehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jallo_Teli#Jaagorɗo_halfinaaɗo_ÑaawoojeComplot Peul (Jamfa Fulɓe)https://ff.wikipedia.org/wiki/Jallo_Teli#Complot_Peul_(Jamfa_Fulɓe)Maayde to Camp Boiro (Dummbirdu Buwaaro)https://ff.wikipedia.org/wiki/Jallo_Teli#Maayde_to_Camp_Boiro_(Dummbirdu_Buwaaro)Wikipedia: Emma Watsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emma_WatsonEmma Watson Prononciation en anglais britannique retranscrite selon la norme API., née le à Paris, en France, est une actrice britannique.Tariihawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emma_Watson#TariihawolJeunesse et formationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emma_Watson#Jeunesse_et_formationHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emma_Watson#HiimoɓeWikipedia: Alfaa Yaayaa/adlamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfaa_Yaayaa/adlamAlphabet adlamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Alphabet_adlamWikipedia: Burkina Faso/adlamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Burkina_Faso/adlam𞤁𞤫𞤥𞤮𞤺𞤪𞤢𞤨𞤸𞤴https://ff.wikipedia.org/wiki/Burkina_Faso/adlam#𞤁𞤫𞤥𞤮𞤺𞤪𞤢𞤨𞤸𞤴𞤘𞤢𞤤𞥆𞤵𞥅𞤪𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/Burkina_Faso/adlam#𞤘𞤢𞤤𞥆𞤵𞥅𞤪𞤫 𞤘𞤢𞤤𞥆𞤫𞤪𞤴https://ff.wikipedia.org/wiki/Burkina_Faso/adlam#_𞤘𞤢𞤤𞥆𞤫𞤪𞤴 𞤋𞤲𞤼𞤫𞤪𞤲𞤫𞤼https://ff.wikipedia.org/wiki/Burkina_Faso/adlam#_𞤋𞤲𞤼𞤫𞤪𞤲𞤫𞤼Wikipedia: Aamadu Tumani Tuure/adlamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aamadu_Tumani_Tuure/adlamAlphabet adlamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Alphabet_adlamWikipedia: Fulfulde/adlamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde/adlam𞤃𞤫𞥅𞤲 𞤱𞤫𞥅𞤤𞤼𞤵𞤪𞤭𞥅 𞤢𞤣𞤤𞤢𞤥𞤕𞤢𞤤𞤼𞤵𞤯𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde/adlam#𞤕𞤢𞤤𞤼𞤵𞤯𞤫𞤀𞤤𞤳𞤵𞤤𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde/adlam#𞤀𞤤𞤳𞤵𞤤𞤫𞤀𞤣𞤤𞤢𞤥https://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde/adlam#𞤀𞤣𞤤𞤢𞤥𞤋𞤲𞤼𞤫𞤪𞤲𞤫𞤼https://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde/adlam#𞤋𞤲𞤼𞤫𞤪𞤲𞤫𞤼Wikipedia: Pullo/adlamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pullo/adlam𞤋𞤱𞤣𞤭 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/Pullo/adlam#𞤋𞤱𞤣𞤭_𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫𞤍𞤫𞤥𞤲'𞤺𞤢𞤤https://ff.wikipedia.org/wiki/Pullo/adlam#𞤍𞤫𞤥𞤲'𞤺𞤢𞤤𞤂𞤭𞤴𞤫𞤲 𞤫𞤿𞤼𞤫𞤪𞤲𞤫𞤼https://ff.wikipedia.org/wiki/Pullo/adlam#𞤂𞤭𞤴𞤫𞤲_𞤫𞤿𞤼𞤫𞤪𞤲𞤫𞤼Wikipedia: Gine/adlamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gine/adlamAlphabet adlamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Alphabet_adlamWikipedia: Leydi/adlamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leydi/adlamWikipedia: Maali/adlamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maali/adlam𞤁𞤫𞤥𞤮𞤺𞤪𞤢𞤨𞤸𞤴https://ff.wikipedia.org/wiki/Maali/adlam#𞤁𞤫𞤥𞤮𞤺𞤪𞤢𞤨𞤸𞤴Wikipedia: Ndimaagu/adlamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndimaagu/adlamAlphabet adlamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Alphabet_adlamWikipedia: Maanditorde/adlamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maanditorde/adlamleft|thumb|300px|𞤃𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤭𞤼𞤮𞤪𞤣𞤫.Alphabet adlamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Alphabet_adlamWikipedia: Wikipeediya/adlamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wikipeediya/adlamleft|thumb|320px|Alphabet adlamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Alphabet_adlamWikipedia: Gammbi/adlamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gammbi/adlam|-𞤔𞤵𞤦𞥆𞤢𞤲𞤣𞤫 𞤫 𞤼𞤢𞥄𞤪𞤭𞥅𞤿𞤢 𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭 𞤲'𞤣𞤭𞥅https://ff.wikipedia.org/wiki/Gammbi/adlam#𞤔𞤵𞤦𞥆𞤢𞤲𞤣𞤫_𞤫_𞤼𞤢𞥄𞤪𞤭𞥅𞤿𞤢_𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭_𞤲'𞤣𞤭𞥅𞤂𞤫𞤰𞥆𞤭 𞤫 𞤯𞤫𞤥𞤯𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/Gammbi/adlam#𞤂𞤫𞤰𞥆𞤭_𞤫_𞤯𞤫𞤥𞤯𞤫𞤘𞤢𞤤𞥆𞤵𞥅𞤪𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/Gammbi/adlam#𞤘𞤢𞤤𞥆𞤵𞥅𞤪𞤫𞤘𞤢𞤤𞥆𞤫𞤪𞤴https://ff.wikipedia.org/wiki/Gammbi/adlam#𞤘𞤢𞤤𞥆𞤫𞤪𞤴Wikipedia: Fuuta Jaloo/adlamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuta_Jaloo/adlamthumb|left|200px𞤔𞤮𞥅𞤺𞤢𞤪𞤢𞤬𞤭https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuta_Jaloo/adlam#𞤔𞤮𞥅𞤺𞤢𞤪𞤢𞤬𞤭𞤒𞤭𞤥𞤩𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuta_Jaloo/adlam#𞤒𞤭𞤥𞤩𞤫𞤚𞤢𞥄𞤪𞤭𞥅𞤳𞤢https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuta_Jaloo/adlam#𞤚𞤢𞥄𞤪𞤭𞥅𞤳𞤢Wikipedia: Gine-Bisaawo/adlamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gine-Bisaawo/adlam|-𞤁𞤫𞤥𞤮𞤺𞤪𞤢𞤨𞤸𞤴https://ff.wikipedia.org/wiki/Gine-Bisaawo/adlam#𞤁𞤫𞤥𞤮𞤺𞤪𞤢𞤨𞤸𞤴𞤘𞤢𞤤𞥆𞤵𞥅𞤪𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/Gine-Bisaawo/adlam#𞤘𞤢𞤤𞥆𞤵𞥅𞤪𞤫𞤘𞤢𞤤𞥆𞤫𞤪𞤴https://ff.wikipedia.org/wiki/Gine-Bisaawo/adlam#𞤘𞤢𞤤𞥆𞤫𞤪𞤴Wikipedia: Meksikohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Meksikovignette|250px|PweblaAameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AameerikLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiMeksikohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:MeksikoWikipedia: Monngoliyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monngoliyathumb|right|100px|flagGaalluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monngoliya#GaalluureGalleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monngoliya#GalleryWikipedia: Montenegorohttps://ff.wikipedia.org/wiki/MontenegoroMontenegoro ko leydi e Yuroopu. Mbertudi leydi ndin ko 13.Wikipedia: Bing Crosbyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bing_Crosby299x299px|Bing CrosbyYimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93eWikipedia: Siegfried & Royhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Siegfried_%26_Roythumb|Siegfried & Roy, 2012Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93eWikipedia: Veliko Tarnovohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Veliko_Tarnovo|-Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Veliko_Tarnovo#DemographyInternethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Veliko_Tarnovo#InternetWikipedia: Wodondirugolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wodondirugol== Iwdi ndin ==Iwdi ndinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wodondirugol#Iwdi_ndinFason no ñawu robbowo yi'iirtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wodondirugol#Fason_no_ñawu_robbowo_yi'iirteWondondirugol maa" distanciation physique"https://ff.wikipedia.org/wiki/Wodondirugol#Wondondirugol_maa"_distanciation_physique"Afrique du Sud- royuwaay ci wall wihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wodondirugol#Afrique_du_Sud-_royuwaay_ci_wall_wiCi tenkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wodondirugol#Ci_tenkReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wodondirugol#ReferencesWikipedia: Nawnaare korona hitande 2019https://ff.wikipedia.org/wiki/Nawnaare_korona_hitande_2019Nawnaare Korona hitande 2019 (COVID-19) nde anduda hino wawi rabude si ontigi on battike jogiido biddo Nawnaare den(Dupu e korona 2) o rabora WobbeWorld Health Organisation. Naming the Coronavirus disease (COVID-19) and the virus that causes it.Ko honto nawnaare den iwiiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nawnaare_korona_hitande_2019#Ko_honto_nawnaare_den_iwiiiAfrik du Sudhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nawnaare_korona_hitande_2019#Afrik_du_SudFindeeji e ñawndugol ngolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nawnaare_korona_hitande_2019#Findeeji_e_ñawndugol_ngolWatangol yillihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nawnaare_korona_hitande_2019#Watangol_yilliHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nawnaare_korona_hitande_2019#HiimoɓeWikipedia: Gafakon (Maskuuji) yeeso paddorkon mboros koronawirus 2019-2020https://ff.wikipedia.org/wiki/Gafakon_(Maskuuji)_yeeso_paddorkon_mboros_koronawirus_2019-2020= Jamirooje laamu =Jamirooje laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gafakon_(Maskuuji)_yeeso_paddorkon_mboros_koronawirus_2019-2020#Jamirooje_laamuSababuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gafakon_(Maskuuji)_yeeso_paddorkon_mboros_koronawirus_2019-2020#SababuujiSifaaji «maskuuji»https://ff.wikipedia.org/wiki/Gafakon_(Maskuuji)_yeeso_paddorkon_mboros_koronawirus_2019-2020#Sifaaji_«maskuuji»Jamirooje Pelle Cellalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gafakon_(Maskuuji)_yeeso_paddorkon_mboros_koronawirus_2019-2020#Jamirooje_Pelle_CellalJamirooje Fedde Huuɓtindinnde Cellal (OMS)https://ff.wikipedia.org/wiki/Gafakon_(Maskuuji)_yeeso_paddorkon_mboros_koronawirus_2019-2020#Jamirooje_Fedde_Huuɓtindinnde_Cellal_(OMS)Jamirooje bornude maskuuje e nder leydelle Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gafakon_(Maskuuji)_yeeso_paddorkon_mboros_koronawirus_2019-2020#Jamirooje_bornude_maskuuje_e_nder_leydelle_AfrikReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gafakon_(Maskuuji)_yeeso_paddorkon_mboros_koronawirus_2019-2020#ReferencesWikipedia: Ñabbu carotooɗo e henduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbu_carotoo%C9%97o_e_henduÑabbu carotooɗo e hendu sabobinta ɗum ko bikkon tokoson gonooɗi e hendu te ne mbaawi yahde to woɗɗi, ne mbaawi kadi wuurde ko ɓóóyi.Siegel JD, Rhinehart E, Jackson M, Chiarello L, Healthcare Infection Control Practices Advisory Committee.Teskinaadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbu_carotoo%C9%97o_e_hendu#TeskinaadeNo Raabirtahttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbu_carotoo%C9%97o_e_hendu#No_RaabirtaReentaadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbu_carotoo%C9%97o_e_hendu#ReentaadeReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbu_carotoo%C9%97o_e_hendu#ReferencesWikipedia: Winndannde fahtunde e mboroshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mborosMboros ( e pulaar) ko helmere eggaande e haala geregnaabe. Mboros noon ko ñaw bonndo, jaawdo haytaade e leydi walla diiwaan.Ko woni mboros holdum haajirtahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#Ko_woni_mboros_holdum_haajirtaDaranaade cellalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#Daranaade_cellalMboros ngondaado ohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#Mboros_ngondaado_oHIV/AIDShttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#HIV/AIDSKoronawirishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#KoronawirisRaboo-raboohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#Raboo-rabooPaawre jontinoojehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#Paawre_jontinoojeMabbo Españolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#Mabbo_EspañolKulòl e ñabbuuji garòojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#Kulòl_e_ñabbuuji_garòojiBakteriiji Cuusɗi lékkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#Bakteriiji_Cuusɗi_lékkiÑabbu Jaggoowo Terɗe keewɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#Ñabbu_Jaggoowo_Terɗe_keewɗeZika Wirishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#Zika_WirisReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winndannde_fahtunde_e_mboros#ReferencesWikipedia: Maamunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MaamunMaamun ko innde laaɓunde waawaynde heɓude ruttorde ka :Nokkuuje-maandorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun#Nokkuuje-maandorɗeInnde-caangolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun#Innde-caangolYettoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun#YettooreWikipedia: Kinndiyaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kinndiyaavignette|Kinndyageographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kinndiyaa#geographyYimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kinndiyaa#YimɓeTaariikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kinndiyaa#TaariikaFaggudéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kinndiyaa#FaggudéDoudalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kinndiyaa#DoudalWikipedia: Zerekorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/ZerekorezerekoreYimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zerekore#Yimɓegeographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zerekore#geographyTaariikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zerekore#TaariikaFaggudéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zerekore#FaggudéDoudalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zerekore#DoudalWikipedia: Kankanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/KankanKankan konoo saare e Gine ka funnaange, ko perefektiir kadi, e maanaa ko noone diiwal.Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kankan#YimɓeTaariikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kankan#TaariikaFootojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kankan#FootojiJoogarafiwaalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kankan#JoogarafiwaalFaggudéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kankan#FaggudéDoudalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kankan#DoudalNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kankan#NassijiWikipedia: Faranahttps://ff.wikipedia.org/wiki/FaranaFaranaYimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farana#Yimɓegeographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farana#geographyTaariikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farana#TaariikaFaggudéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farana#FaggudéDoudalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farana#DoudalWikipedia: Bokehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bokealt=|Gine - BokeYimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boke#Yimɓegeographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boke#geographyTaariikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boke#TaariikaFaggudéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boke#FaggudéDoudalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boke#DoudalWikipedia: Tefugol ngolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tefugol_ngolE bannge cellal Wadde Wisit ko fii anndude ňaw holmo nangi neddo o. Ko buri heewde wisit e galle doktoor labbintaa fof.No dum yaaratahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tefugol_ngol#No_dum_yaarataTest wiralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tefugol_ngol#Test_wiralKo gite waawi yiidehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tefugol_ngol#Ko_gite_waawi_yiideWikipedia: Pikirihttps://ff.wikipedia.org/wiki/PikiriPikiri ko lekki fewnaaki fii nawndugol ñawu. Ko burii kon pikiri hino marii ko nandii e ko innirtee"micro-organisme pathogene".Moyyugol ngolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Moyyugol_ngolKo ñaagaaki e mun konhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Ko_ñaagaaki_e_mun_konSifaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#SifaajiKo alla e meminaadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Ko_alla_e_meminaadeDuytaadohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#DuytaadoAnatoxinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#AnatoxineWonudi ley dinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Wonudi_ley_dinWinugongolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#WinugongolEbbugolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#EbbugolFandugongolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#FandugongolSifaaji duudihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Sifaaji_duudiWowtugol nawnaare denhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Wowtugol_nawnaare_denFereeji e ko fotaa wadeedehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Fereeji_e_ko_fotaa_wadeedeParanugolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#ParanugolTarika onhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Tarika_onPatantihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#PatantiKo hono jonirtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#Ko_hono_jonirteHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikiri#HIIMOƁEWikipedia: Korona (Covid-19)https://ff.wikipedia.org/wiki/Korona_(Covid-19)Korona E hakunde 2019-2020 aduna o fof jiibiima Sabu Musiba korona dum noon Waylii no Feewi Cellal taarinde nde e Kilimaa o( jamaanu)."Earth Observatory".Taariinde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Korona_(Covid-19)#Taariinde_ndeHenndu bonnguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Korona_(Covid-19)#Henndu_bonnguLaawi ndiyam e ngurndam e nder ndiyamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Korona_(Covid-19)#Laawi_ndiyam_e_ngurndam_e_nder_ndiyamWitto e bamtaarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Korona_(Covid-19)#Witto_e_bamtaarePolitik munhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Korona_(Covid-19)#Politik_munKo ko bettihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Korona_(Covid-19)#Ko_ko_bettiExternal linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Korona_(Covid-19)#External_linksHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Korona_(Covid-19)#HiimoɓeWikipedia: Ñabbe sattudehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattudePatogen ko pihun tokosun kun andandaa waawataake yiheede e gitte- hino wawi jonnude naw. Hino wawii taweede kadi e kunloy innetekoy parasit sabu ko maa di heba kadi wuura.Sifaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattude#SifaajiKo yihoto e ko yihotaakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattude#Ko_yihoto_e_ko_yihotaakoRaabugol ngolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattude#Raabugol_ngolFuddagol kanun e heugol feerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattude#Fuddagol_kanun_e_heugol_feereFuddagol e hebugol feerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattude#Fuddagol_e_hebugol_feereBibbe nabbe attiidehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattude#Bibbe_nabbe_attiideBibbe nabbe subay wernoowo mabbe.https://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattude#Bibbe_nabbe_subay_wernoowo_mabbe.Nawnaare adiinde e newnaare ndimerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattude#Nawnaare_adiinde_e_newnaare_ndimereSigns & Symptomshttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattude#Signs_&_SymptomsFii bakteri maa viralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattude#Fii_bakteri_maa_viralNawndugongolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattude#NawndugongolRéférencehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91abbe_sattude#RéférenceWikipedia: Mariyaama Bahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariyaama_BaMariyaama Ba, jibinaaɗo ñande sappo e jeeɗiɗi le wuru awril hitaande 1929 to Dakar,sanki e nder ngoon wuro ñande sappo e jeeɗiɗi le wuro ut hitande 1981, ko debbo windiyanke senegaalnaajo. E nder defte makko, omo haɓɓo waasde potal hakunde worɓe e rewɓe mo aadaaji afriknaaɓe saabi.Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93eWikipedia: Paraguwaayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paraguwaay|-Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AameerikLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: Muhammadu Buharihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_BuhariMuhammadu Buhari hanko Woni ardiiɗo leysɗi Niseriya jooniijo ɓaawo o Suɓaama ardaaki leydi ndin nder cuɓol hitaande 2015 ngol o jaalii ardiiɗo Nijeeriya ɓooymaajo Goodluck Jonathan.http://www.Ndimuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#NdimuJanngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#JanngirdeArdungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#ArdungalDiinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#DiinaFillagohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#FillagoLencitaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Buhari#LencitaakiWikipedia: Faatu Jomhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faatu_JomFaatu Jom Jibinaado eii 1968 to Ñodior eii Senegaal, Faatu Jom ko debbo windiyanke senegaalnaajo heen francenaajo heen.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faatu_Jom#NguurndamKatantaagalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faatu_Jom#KatantaagalDarnde ñiiɓndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faatu_Jom#Darnde_ñiiɓndeDeftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faatu_Jom#DefteMbindanteerihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faatu_Jom#MbindanteeriHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faatu_Jom#HiimoɓeWikipedia: Aadama Njaayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aadama_NjaayAadama Njaay walla Aadama Amandaa Njaay gandiraaɗo Adama Paris, innde maantorde nde o fenti, jibinaa ko to Kinshasa. Ko o senegaalnaajo cañoowo, pentoowo ɓoornanteeri.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aadama_Njaay#NguurndamKatantaagal e golle ñiiɓɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aadama_Njaay#Katantaagal_e_golle_ñiiɓɗeSirluuji e karallaagalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aadama_Njaay#Sirluuji_e_karallaagalPila mbeñaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aadama_Njaay#Pila_mbeñaaHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aadama_Njaay#HiimoɓeWikipedia: Taytu Betulhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taytu_BetulTaytu Betul (ge'ez : ጣይቱ ብጡል), inniraanooɗo Wälättä Mikael ko debbo dimo ecopinaajo jibinaaɗo hedde 1851 nder to Semien, sara Tigray, o sankii ñande 11 lewru colte hiitande ndunngu alif 1918 to Entoto. Ko o laamiyaŋke jiimnooɗo e laamanteeri ndi Ecopi tuggude e alif 1889 haa 1913.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taytu_Betul#NguurndamCukaaku e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taytu_Betul#Cukaaku_e_jaŋdeDewgal makko e Sahle Maryamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taytu_Betul#Dewgal_makko_e_Sahle_MaryamDebbo laamuyanke o e jiimgol e Ecopihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taytu_Betul#Debbo_laamuyanke_o_e_jiimgol_e_EcopiCoobagol makko e laamorgol Ménélik IIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taytu_Betul#Coobagol_makko_e_laamorgol_Ménélik_IINjanŋgu makko caggal maayde gorko laamuyaŋke ohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taytu_Betul#Njanŋgu_makko_caggal_maayde_gorko_laamuyaŋke_oGolle e ndonuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taytu_Betul#Golle_e_ndonuE ooɗo sahahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taytu_Betul#E_ooɗo_sahaCaate e tuumnorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taytu_Betul#Caate_e_tuumnorɗeƁeyditorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taytu_Betul#ƁeyditorɗeDaarti nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taytu_Betul#Daarti_nguurndamWikipedia: Mame Diarra Boussohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mame_Diarra_BoussoSokhna Maama Diarra Ɓousso jibinaa koy hitaande 1833, o mayi ko hitaade 1866.Ko kanko wonno tataɓel ceerno Momar Anta Sali Mbacke.Mbiindi e tuunordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mame_Diarra_Bousso#Mbiindi_e_tuunordeYi kaadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mame_Diarra_Bousso#Yi_kaadiDeeftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mame_Diarra_Bousso#DeefteTuunorde goddehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mame_Diarra_Bousso#Tuunorde_goddeWikipedia: LONTAADhttps://ff.wikipedia.org/wiki/LONTAADKawtal Leyɗeele Winndere Keɓɓal Kuuɓtinngal Ganni tawa ko e enteernet ko Eɓɓaande yowetiinde e ballal maŋngal e sirlu. Anniiya o ko weeɓnude keɓal ɗereeji ummiiɗi e faawru ganni ndu.Faawru Gannihttps://ff.wikipedia.org/wiki/LONTAAD#Faawru_GanniNjuɓɓudi Gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/LONTAAD#Njuɓɓudi_GolleFandaarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/LONTAAD#FandaareHol Do Tuugnahttps://ff.wikipedia.org/wiki/LONTAAD#Hol_Do_TuugnaWikipedia: Jimmie Johnsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jimmie_Johnsonthumb|Jimmie Johnson, 2018Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93eWikipedia: Banngladeshhttps://ff.wikipedia.org/wiki/BanngladeshvignetteAasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AasiyaLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: Afganistaanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AfganistaanAfganistan ko ɓia Dawlaaji Julɓe ɗun Afganistan un leydi eii inɗe hakkuɗe fombina geɓɓal Aasiya. E ɗun noddiradi e inɗe ɓerɗe Aasiya.Ɗemle e lasgihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afganistaan#Ɗemle_e_lasgiNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afganistaan#NassijiWikipedia: Mikheil Saakashvilihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mikheil_SaakashviliMikheil Saakashvili (1967) President of Jorjiya (2004-2007, 2008-2013)Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93eWikipedia: Barack Obamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barack_ObamaBarack Hussein Obama II(1961)President Dowlaaji Dentuɗi (2009-2017) etillaji American-African shugabajjo nder Leysdi Kenyahttps://www.youtube.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barack_Obama#HimobeWikipedia: Kaliningradhttps://ff.wikipedia.org/wiki/KaliningradKaliningrad (Калининград) ko galluure nder Roosiya.Roosiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:RoosiyaWikipedia: Gigi Ugulavahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gigi_UgulavaGiorgi (Giga) Ugulava (1975) Politician.Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93eWikipedia: Arjentiinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/ArjentiinaArjentiina ko leydi e Aameerik.Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AameerikArjentiinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:ArjentiinaLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiPages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Bahamashttps://ff.wikipedia.org/wiki/BahamasBahamas ko leydi e Aameerik.Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AameerikBahamashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:BahamasLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiPages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Boliwiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/BoliwiyaBoliwiya ko leydi e Aameerik.Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AameerikBoliwiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:BoliwiyaLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: Ekwadoorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/EkwadoorEkwadoor ko leydi e Aameerik.Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AameerikEkwadoorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:EkwadoorLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: El Salwadorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/El_SalwadorEl Salwador ko leydi e Aameerik.Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AameerikEl Salwadorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:El_SalwadorLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: Guyaanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/GuyaanaGuyaana ko leydi e Aameerik.Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AameerikGuyaanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:GuyaanaLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: Haytihttps://ff.wikipedia.org/wiki/HaytiHayti ko leydi e Aameerik.Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AameerikHaytihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:HaytiLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiPages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Jamaykahttps://ff.wikipedia.org/wiki/JamaykaJamayka ko leydi e Aameerik.Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AameerikJamaykahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:JamaykaLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: Wenesuwelahttps://ff.wikipedia.org/wiki/WenesuwelaWenesuwela ko leydi e Aameerik.Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AameerikLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWenesuwelahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:WenesuwelaWikipedia: Uruguwaayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/UruguwaayUruguwaay ko leydi e Aameerik.Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AameerikLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiUruguwaayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:UruguwaayWikipedia: Tirinidad e Tobagohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tirinidad_e_TobagoTirinidad e Tobago ko leydi e Aameerik.Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AameerikLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiTirinidad e Tobagohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Tirinidad_e_TobagoWikipedia: Nikaraaguwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/NikaraaguwaNikaraaguwa ko leydi e Aameerik.Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AameerikLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiNikaraaguwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:NikaraaguwaWikipedia: Kosta Rikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kosta_RikaKosta Rika ko leydi e Aameerik.Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AameerikKosta Rikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Kosta_RikaLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: Aarabe Sawdiyankehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aarabe_SawdiyankeAarabe Sawdiyanke laamurde a,arabeya yimmbe leydi hiirna Aasiya.howtoobe lisde arabiya peninsula bee maare jaajirkaa lisde km 2150000km mi)bee go,onde too jutturde huuna Asia bee go,onde haa too maayu red Sea taa hiirna liyde Jardan iraq haa Kuwait to faarow hoobbena Persian gulf Qatar haa too kawtal liyde laamurde arabiya taa huuna liyde Oman foobbena howna lisde Yemen taa howbiina wurngo,o bhrainHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aarabe_Sawdiyanke#HiimobeWikipedia: Miyammarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MiyammarMiyammar ko leydi e Aasiya.Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AasiyaLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiMiyammarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:MiyammarWikipedia: Butanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ButanButan ko leydi e Aasiya.Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AasiyaButanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:ButanLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: Filipiinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/FilipiinFilipiin ko leydi e Aasiya.Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AasiyaFilipiinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:FilipiinLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: Hinndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/HinndiHinndi ko leydi e Aasiya.Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AasiyaHinndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:HinndiLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: Imaaraatuuji Aarabe Dentuɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Imaaraatuuji_Aarabe_Dentu%C9%97iImaaraatuuji Aarabe Dentuɗi ko leydi e Aasiya.Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AasiyaImaaraatuuji Aarabe Dentuɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Imaaraatuuji_Aarabe_Dentu%C9%97iLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: Inndonesiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/InndonesiyaInndonesiya ko leydi e Aasiya.Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AasiyaInndonesiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:InndonesiyaLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: Irakhttps://ff.wikipedia.org/wiki/IrakIrak ko leydi e Aasiya.Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AasiyaIrakhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:IrakLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: Iranhttps://ff.wikipedia.org/wiki/IranIran ko leydi e Aasiya. dina leydi iran ko shia.Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AasiyaIranhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:IranLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: Israa’iilahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Israa%E2%80%99iilaIsraa’iila ko leydi e Aasiya.Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AasiyaIsraa’iilahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Israa%E2%80%99iilaLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: Kasakstanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/KasakstanKasakstan ko leydi eii Aasiya.Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AasiyaKasakstanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:KasakstanLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: Kirgistanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/KirgistanKirgistan ko leydi e Aasiya.Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AasiyaKirgistanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:KirgistanLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: Kuwaytihttps://ff.wikipedia.org/wiki/KuwaytiKuwayti ko leydi e Aasiya.Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AasiyaKuwaytihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:KuwaytiLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: Malaysiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/MalaysiyaMalaysiya ko leydi e Aasiya.Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AasiyaLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiMalaysiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:MalaysiyaWikipedia: Omanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/OmanOman ko leydi e Aasiya.Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AasiyaLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiOmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:OmanWikipedia: Pakistanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/PakistanPakistan ko leydi e Aasiya.Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AasiyaLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiPakistanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:PakistanWikipedia: Sirlankahttps://ff.wikipedia.org/wiki/SirlankaSirlanka ko leydi e Aasiya.Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AasiyaLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiSirlankahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:SirlankaWikipedia: Tajikistanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/TajikistanTajikistan ko leydi e Aasiya.Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AasiyaLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiTajikistanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:TajikistanWikipedia: Turkmenistanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/TurkmenistanTurkmenistan ko leydi e Aasiya.Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AasiyaLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiTurkmenistanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:TurkmenistanWikipedia: Kubaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/KubaaKubaa ko leydi e Aameerik.Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AameerikKubaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:KubaaLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: Caadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/CaadiCaadi ko leydi e Afirik.too huuna NaajeeriyaAfirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AfirikCaadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CaadiLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: Ecoppihttps://ff.wikipedia.org/wiki/EcoppiEcoppi ko leydi e Afirik.Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AfirikEcoppihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:EcoppiLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: Jibuutihttps://ff.wikipedia.org/wiki/JibuutiJibuuti ko leydi e Afirik.Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AfirikJibuutihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:JibuutiLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: Komoorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/KomoorKomoor ko leydi e Afirik.Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AfirikKomoorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:KomoorLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: Konngo (Ndenndaandi Demokaraasiyankeeri Konngo)https://ff.wikipedia.org/wiki/Konngo_(Ndenndaandi_Demokaraasiyankeeri_Konngo)Konngo (Ndenndaandi Demokaraasiyankeeri Konngo) ko leydi e Afirik.Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AfirikKonngo (Ndenndaandi Demokaraasiyankeeri Konngo)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Konngo_(Ndenndaandi_Demokaraasiyankeeri_Konngo)Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: Konngo (Ndenndaandi Jamaa Konngo)https://ff.wikipedia.org/wiki/Konngo_(Ndenndaandi_Jamaa_Konngo)Konngo (Ndenndaandi Jamaa Konngo) ko leydi e Afirik.Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AfirikKonngo (Ndenndaandi Jamaa Konngo)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Konngo_(Ndenndaandi_Jamaa_Konngo)Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: Lesotohttps://ff.wikipedia.org/wiki/LesotoLesoto ko leydi e Afirik.Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AfirikLesotohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LesotoLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: Libiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/LibiyaLibiya ko leydi e Afirik.Geɓere Leysdi Libyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Libiya#Geɓere_Leysdi_LibyaHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Libiya#HiimobeWikipedia: Malawihttps://ff.wikipedia.org/wiki/MalawiMalawi ko leydi e Afirik.Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AfirikLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiMalawihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:MalawiPages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Misrahttps://ff.wikipedia.org/wiki/MisraMisra ko leydi e Afirik.Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AfirikLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiMisrahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:MisraWikipedia: Moriishttps://ff.wikipedia.org/wiki/MoriisMoriis ko leydi e Afirik.Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AfirikLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiMoriishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:MoriisWikipedia: Morookuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MorookuvignetteAfirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AfirikLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiMorookuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:MorookuWikipedia: Ruwanndahttps://ff.wikipedia.org/wiki/RuwanndaRuwannda ko leydi e Afirik.Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AfirikLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiRuwanndahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:RuwanndaWikipedia: Sammbiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/SammbiyaSammbiya ko leydi e Afirik.Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AfirikLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiSammbiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:SammbiyaWikipedia: Seyselhttps://ff.wikipedia.org/wiki/SeyselSeysel ko leydi e Afirik.Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AfirikLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiSeyselhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:SeyselWikipedia: Simmbaabuwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/SimmbaabuweSimmbaabuwe ko leydi e Afirik.Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AfirikLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiSimmbaabuwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:SimmbaabuweWikipedia: Sudanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/SudanSudaan ko leydi e Afirik. Leydi Sudan ɗi go’o eder lesde yeɓere woyla e ta fuuna Afirik edi e keerol e lesɗe jeweenayi.Bolle Lesdi ndiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sudan#Bolle_Lesdi_ndiiƊemngal laawɗinaangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sudan#Ɗemngal_laawɗinaangalInaje Yilaru Omtukigitehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sudan#Inaje_Yilaru_OmtukigiteInaje Leysdi Ɗinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sudan#Inaje_Leysdi_ƊinNatalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sudan#NatalHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sudan#HimobeWikipedia: Tansaniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/TansaniyaTansaniya ko leydi e Afirik.Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AfirikLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiTansaniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:TansaniyaWikipedia: Tuniisihttps://ff.wikipedia.org/wiki/TuniisiTuniisi ko leydi e Afirik.Faro Daɗolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tuniisi#Faro_DaɗolWargo Juldaku Tunusiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tuniisi#Wargo_Juldaku_TunusiyaWikipedia: Uganndahttps://ff.wikipedia.org/wiki/UganndaUgannda ko leydi e Afirik.Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AfirikLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiUganndahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:UganndaWikipedia: Santarafirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/SantarafirikSantarafirik ko leydi e Afirik.Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AfirikLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiSantarafirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:SantarafirikWikipedia: Sawdafirikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/SawdafirikaSawdafirika ko leydi e Afirik.Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AfirikLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiSawdafirikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:SawdafirikaWikipedia: Sawo Tomehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sawo_TomeSawo Tome ko leydi e Afirik.Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AfirikLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiSawo Tomehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Sawo_TomeWikipedia: Osterliyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/OsterliyaOsterliya ko leydi e Oseyaaniya.Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiOseyaaniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:OseyaaniyaOsterliyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:OsterliyaWikipedia: Niw-Zilanndahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niw-ZilanndaNiw-Zilannda ko leydi e Oseyaaniya.Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiNiw-Zilanndahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Niw-ZilanndaOseyaaniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:OseyaaniyaWikipedia: Kiribaatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/KiribaatiKiribaati ko leydi e Oseyaaniya.Kiribaatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:KiribaatiLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiOseyaaniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:OseyaaniyaWikipedia: Fanuwatuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/FanuwatuFanuwatu ko leydi e Oseyaaniya.Fanuwatuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:FanuwatuLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiOseyaaniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:OseyaaniyaWikipedia: Tonngahttps://ff.wikipedia.org/wiki/TonngaTonnga ko leydi e Oseyaaniya.Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiOseyaaniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:OseyaaniyaTonngahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:TonngaWikipedia: Tuwaluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/TuwaluTuwalu ko leydi e Oseyaaniya.Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiOseyaaniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:OseyaaniyaTuwaluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:TuwaluWikipedia: Ndenndaandi Dominikaana’enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndenndaandi_Dominikaana%E2%80%99enNdenndaandi Dominikaana’en ko leydi e Aameerik.Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AameerikLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiNdenndaandi Dominikaana’enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ndenndaandi_Dominikaana%E2%80%99enWikipedia: Gerenaadahttps://ff.wikipedia.org/wiki/GerenaadaGerenaada ko leydi e Aameerik.Aameerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AameerikGerenaadahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:GerenaadaLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiWikipedia: Suriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/SuriyaSuriya (Ndenndaandi Aarabe Suriya) ko leydi e Aasiya.Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AasiyaLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiSuriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:SuriyaWikipedia: Yamanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/YamanYaman ko leydi e Aasiya.Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AasiyaLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiYamanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:YamanWikipedia: Libanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/LibanLiban ko leydi e Aasiya.Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AasiyaLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiLibanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LibanWikipedia: George W. Bushhttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_W._Bushthumb|George W. Bush (2003)Dowlaaji Dentuɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Dowlaaji_Dentu%C9%97iYimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93eWikipedia: Joe Bidenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joe_Bidenthumb|Joe Biden (2021)Nguurndam makko e ɗatal makko baŋŋe meccalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joe_Biden#Nguurndam_makko_e_ɗatal_makko_baŋŋe_meccalƊatal makko baŋŋe ɗowoodihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joe_Biden#Ɗatal_makko_baŋŋe_ɗowoodiHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joe_Biden#HimobeWikipedia: Guillermo Lassohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Guillermo_Lassothumb|Lasso (2017)Ekwadoorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:EkwadoorYimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93eWikipedia: Chicagohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chicagothumb|right|250px|ChicagoDowlaaji Dentuɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Dowlaaji_Dentu%C9%97iWikipedia: Kendall Jennerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kendall_Jennerthumb|right|250px|Jenner, 2019Notes et référenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kendall_Jenner#Notes_et_référencesRéférenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kendall_Jenner#RéférencesLien externehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kendall_Jenner#Lien_externeWikipedia: Atiku Abubakarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atiku_AbubakarAtiku Abubakar hanko Wonii ballo ardiiɗow Naajeeriya ɓoymaajo nder ardungal Laamu Olusegun Obasanjo. gila hitaande 1999 wadduki hitaande 2007.Dañyeeki Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atiku_Abubakar#Dañyeeki_MaakoKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atiku_Abubakar#KuugalHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atiku_Abubakar#HiimoɓeWikipedia: Olusegun Obasanjohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusegun_ObasanjoOlusegun Obasanjo Ardido leysdi mo denno Naajeeriya.Tariha maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusegun_Obasanjo#Tariha_maakoSiyasaje maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusegun_Obasanjo#Siyasaje_maakoHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusegun_Obasanjo#HiimobeWikipedia: Diiwal Aadamaawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_AadamaawaDiiwal Aadamaawa diiwal haa fuunaa-wayla fulfulde nder lesdi Naajeeriya ta fuuna faaroo wayla Lesdi ndin.https://www.Hukuma pamare e Diiwal Aadamaawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Aadamaawa#Hukuma_pamare_e_Diiwal_AadamaawaHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Aadamaawa#HiimobeWikipedia: Pagamrihttps://ff.wikipedia.org/wiki/PagamriPagamriBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pagamri#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Jaabihttps://ff.wikipedia.org/wiki/JaabiJaabiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaabi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Gulum jaabehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gulum_jaabeGulum jaabeBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gulum_jaabe#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Kurnaahihttps://ff.wikipedia.org/wiki/KurnaahiKurnaahiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kurnaahi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Ndayewu huɗowuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndayewu_hu%C9%97owuNdayewu huɗowuBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndayewu_hu%C9%97owu#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Ɓowrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81owreƁowreBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81owre#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Bambuhihttps://ff.wikipedia.org/wiki/BambuhiBambuhiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bambuhi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Kilikaynawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/KilikaynawaKilikaynawaBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kilikaynawa#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Citta boɗeejehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Citta_bo%C9%97eejeCitta boɗeejeBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Citta_bo%C9%97eeje#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Balli nyiwihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balli_nyiwiBalli nyiwiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balli_nyiwi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Haako ndiyamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haako_ndiyamHaako ndiyamBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haako_ndiyam#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Jigareehihttps://ff.wikipedia.org/wiki/JigareehiJigareehiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jigareehi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Onimahttps://ff.wikipedia.org/wiki/OnimaOnimaBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onima#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Bugullihttps://ff.wikipedia.org/wiki/BugulliBugulliBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bugulli#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Gamari bodeerihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gamari_bodeeriGamari bodeeriBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gamari_bodeeri#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Wicco tenemejehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wicco_tenemejeWicco tenemejeBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wicco_tenemeje#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Nyarkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/NyarkiNyarkiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nyarki#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Ganyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/GanyiGanyiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ganyi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Nammaareehihttps://ff.wikipedia.org/wiki/NammaareehiNammaareehiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nammaareehi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Kuri pallaaɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kuri_pallaa%C9%97iKuri pallaaɗiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kuri_pallaa%C9%97i#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Makku rumbuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Makku_rumbuMakku rumbuBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Makku_rumbu#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Fesohttps://ff.wikipedia.org/wiki/FesoFesoBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Feso#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Cawkitiningelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/CawkitiningelCawkitiningelBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cawkitiningel#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Anzagihttps://ff.wikipedia.org/wiki/AnzagiAnzagiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗe/Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anzagi#Ciife_e_duttorɗe/NassijiWikipedia: Gawrarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/GawrareGawrareBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gawrare#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Intererehttps://ff.wikipedia.org/wiki/InterereInterereBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Interere#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Baadehohttps://ff.wikipedia.org/wiki/BaadehoBaadehoBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baadeho#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Kokobihttps://ff.wikipedia.org/wiki/KokobiKokobiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kokobi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Banngohttps://ff.wikipedia.org/wiki/BanngoBanngoBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Banngo#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Ngumi daleewihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngumi_daleewiNgumi daleewiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngumi_daleewi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Gankihttps://ff.wikipedia.org/wiki/GankiGankiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ganki#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Pidallihttps://ff.wikipedia.org/wiki/PidalliPidalliBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pidalli#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Marorehehttps://ff.wikipedia.org/wiki/MaroreheMaroreheBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marorehe#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Sanganaarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/SanganaareSanganaareBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanganaare#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Giito gertogalhihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Giito_gertogalhiGiito gertogalhiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Giito_gertogalhi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Magiraahihttps://ff.wikipedia.org/wiki/MagiraahiMagiraahiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Magiraahi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Gubuwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/GubuwolGubuwolBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gubuwol#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Gaadal ceembalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gaadal_ceembalGaadal ceembalBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gaadal_ceembal#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Kinaski ciilehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kinaski_ciileKinaski ciileBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kinaski_ciile#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Korle jigaahihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Korle_jigaahiKorle jigaahiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Korle_jigaahi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Ganjigagaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/GanjigagaajiGanjigagaajiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ganjigagaaji#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Gumumihttps://ff.wikipedia.org/wiki/GumumiGumumiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gumumi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Uppurwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/UppurwaUppurwaBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uppurwa#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Waalwaalndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/WaalwaalndeWaalwaalndeBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waalwaalnde#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Maama laalohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maama_laaloMaama laaloBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maama_laalo#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Lalohttps://ff.wikipedia.org/wiki/LaloLaloBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lalo#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Dengerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/DengereDengereBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dengere#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Baba huumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baba_huumBaba huumBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baba_huum#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Rima jogoohihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rima_jogoohiRima jogoohiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rima_jogoohi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Tamba naangehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamba_naangeTamba naange / tsakutsakuBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamba_naange#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Gerlalhihttps://ff.wikipedia.org/wiki/GerlalhiGerlalhiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gerlalhi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Bummaleehihttps://ff.wikipedia.org/wiki/BummaleehiBummaleehiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bummaleehi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Aguguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AguguAguguBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗe Nde'e winndande nde rammi on mɓaaway mɓallitoo ɓesdukii nde.https://ff.wikipedia.org/wiki/Agugu#Ciife_e_duttorɗe_Nde'e_winndande_nde_rammi_on_mɓaaway_mɓallitoo_ɓesdukii_nde.Wikipedia: Woƴrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wo%C6%B4reWoƴreBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wo%C6%B4re#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Kayarlaahihttps://ff.wikipedia.org/wiki/KayarlaahiKayarlaahiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kayarlaahi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Konkeehihttps://ff.wikipedia.org/wiki/KonkeehiKonkeehiBlench, Roger. 2006.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Konkeehi#HiimobeWikipedia: Caskihttps://ff.wikipedia.org/wiki/CaskiCaskiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Caski#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Yewa settojehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yewa_settojeYewa settojeBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yewa_settoje#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Cidihttps://ff.wikipedia.org/wiki/CidiCidiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cidi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Dibeehihttps://ff.wikipedia.org/wiki/DibeehiDibeehiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dibeehi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Citta Afohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Citta_AfoCitta AfoBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Citta_Afo#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Bakureehihttps://ff.wikipedia.org/wiki/BakureehiBakureehiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bakureehi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Talakirihttps://ff.wikipedia.org/wiki/TalakiriTalakiriBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Talakiri#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Kareehi gorihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kareehi_goriKareehi goriBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kareehi_gori#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Nyone sulehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nyone_suleNyone suleBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nyone_sule#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Kermowolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/KermowolKermowolBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kermowol#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Sufuwelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/SufuwelSufuwelBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sufuwel#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Ciiɓoolihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cii%C9%93ooliCiiɓooliBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cii%C9%93ooli#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Fitaahohttps://ff.wikipedia.org/wiki/FitaahoFitaahoBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fitaaho#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Tukurrahttps://ff.wikipedia.org/wiki/TukurraTukurraBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tukurra#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Uringehttps://ff.wikipedia.org/wiki/UringeUringeBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uringe#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Wicco falanduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wicco_falanduWicco falanduBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wicco_falandu#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Wiccu sonduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wiccu_sonduWiccu sonduBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wiccu_sondu#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Ganjanjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/GanjanjiGanjanjiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ganjanji#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Gududalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/GududalGududalBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gududal#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Buubihohttps://ff.wikipedia.org/wiki/BuubihoBuubihoBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buubiho#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Karereyohttps://ff.wikipedia.org/wiki/KarereyoKarereyoBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karereyo#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Nyanyare gaduuruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nyanyare_gaduuruNyanyare gaduuruBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nyanyare_gaduuru#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Ayabaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/AyabaajeAyabaajeBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayabaaje#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Manda mbaalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Manda_mbaalaManda mbaalaBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Manda_mbaala#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Urngolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/UrngolUrngolBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Urngol#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Kacukehttps://ff.wikipedia.org/wiki/KacukeKacukeBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kacuke#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Yamoyn ngarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yamoyn_ngariYamoyn ngariBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yamoyn_ngari#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Paɗe annabiijohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pa%C9%97e_annabiijoPaɗe annabiijoBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pa%C9%97e_annabiijo#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Maaroori laddehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maaroori_laddeMaaroori laddeBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maaroori_ladde#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Maaroorihttps://ff.wikipedia.org/wiki/MaarooriMaarooriBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maaroori#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Naanaarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/NaanaareNaanaareBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naanaare#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Burunguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/BurunguBurunguBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Burungu#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Layol gorahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Layol_goraLayol goraBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Layol_gora#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Kewalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/KewalKewalBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kewal#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Kahihttps://ff.wikipedia.org/wiki/KahiKahiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kahi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Gillaahihttps://ff.wikipedia.org/wiki/GillaahiGillaahiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gillaahi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Kogirihttps://ff.wikipedia.org/wiki/KogiriKogiriBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kogiri#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Kaaɗe kaɗɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaa%C9%97e_ka%C9%97%C9%97eKaaɗe kaɗɗeBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaa%C9%97e_ka%C9%97%C9%97e#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Faruhihttps://ff.wikipedia.org/wiki/FaruhiFaruhiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faruhi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Yawdehohttps://ff.wikipedia.org/wiki/YawdehoYawdehoBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yawdeho#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Jaralhehttps://ff.wikipedia.org/wiki/JaralheJaralheBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaralhe#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Lapsurhttps://ff.wikipedia.org/wiki/LapsurLapsurBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lapsur#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Rubbundehihttps://ff.wikipedia.org/wiki/RubbundehiRubbundehiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rubbundehi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Tursuuhihttps://ff.wikipedia.org/wiki/TursuuhiTursuuhiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tursuuhi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Bummere baaɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bummere_baa%C9%97iBummere baaɗiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bummere_baa%C9%97i#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Gerohihttps://ff.wikipedia.org/wiki/GerohiGerohiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gerohi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Katambaahihttps://ff.wikipedia.org/wiki/KatambaahiKatambaahiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katambaahi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Selekiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/SelekiyaSelekiyaBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Selekiya#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Follerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/FollereFollereBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Follere#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Nyiiwahihttps://ff.wikipedia.org/wiki/NyiiwahiNyiiwahiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nyiiwahi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Fetinarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/FetinariFetinariBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fetinari#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Yemuwel debbohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yemuwel_debboYemuwel debboBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yemuwel_debbo#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Geene caɓɓalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Geene_ca%C9%93%C9%93alGeene caɓɓalBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Geene_ca%C9%93%C9%93al#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Cambawalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/CambawalCambawalBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cambawal#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Jimfihuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/JimfihuJimfihuBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jimfihu#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Ndiyamhihttps://ff.wikipedia.org/wiki/NdiyamhiNdiyamhiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndiyamhi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Ɓoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81ooreƁooreBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81oore#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Dale baalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dale_baaliDale baaliBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dale_baali#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Ɗadeppurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8AadeppureƊadeppureBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aadeppure#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Kubaahihttps://ff.wikipedia.org/wiki/KubaahiKubaahiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kubaahi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Iwarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/IwareIwareBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iware#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Silabohttps://ff.wikipedia.org/wiki/SilaboSilaboBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Silabo#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Geene saabeerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Geene_saabeereGeene saabeereBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Geene_saabeere#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Dakumbehihttps://ff.wikipedia.org/wiki/DakumbehiDakumbehiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dakumbehi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Boɗeehihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bo%C9%97eehiBoɗeehiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bo%C9%97eehi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Paggurihttps://ff.wikipedia.org/wiki/PagguriPagguriBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pagguri#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Taagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/TaagolTaagolBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taagol#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Gingillalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/GingillalGingillalBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gingillal#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Kokohttps://ff.wikipedia.org/wiki/KokoKoko/Besse woni nokkuure laamu nder diiwal Kebbi, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro Koko.Wikipedia: Cargaarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/CargaariCargaari / cergeeriBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cargaari#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Faɗo waanduuhihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fa%C9%97o_waanduuhiFaɗo waanduuhiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fa%C9%97o_waanduuhi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Budo mbojuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Budo_mbojuBudo mbojuBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Budo_mboju#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Ride barahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ride_baraRide baraBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ride_bara#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Gurumbalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/GurumbalGurumbalBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gurumbal#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Agwajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/AgwajeAgwajeBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agwaje#Ciife_e_duttorɗeHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agwaje#HiimobeWikipedia: Boroojehttps://ff.wikipedia.org/wiki/BoroojeBoroojeBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Borooje#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Ndottiyelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/NdottiyelNdottiyelBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndottiyel#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Ibbi gorkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibbi_gorkiIbbi gorkiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibbi_gorki#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Ceekeehihttps://ff.wikipedia.org/wiki/CeekeehiCeekeehiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ceekeehi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Dundeehihttps://ff.wikipedia.org/wiki/DundeehiDundeehiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dundeehi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Bijaahihttps://ff.wikipedia.org/wiki/BijaahiBijaahiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bijaahi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Rima becehihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rima_becehiRima becehiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rima_becehi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Gelobahihttps://ff.wikipedia.org/wiki/GelobahiGelobahiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gelobahi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Alkamaarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/AlkamaariAlkamaariBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alkamaari#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Mijingoorohttps://ff.wikipedia.org/wiki/MijingooroMijingooroBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mijingooro#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Diingaali debbihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diingaali_debbiDiingaali debbiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diingaali_debbi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Gerorohehttps://ff.wikipedia.org/wiki/GeroroheGeroroheBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gerorohe#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Saɓerihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%C9%93eriSaɓeriBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%C9%93eri#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Nawarre baaɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nawarre_baa%C9%97iNawarre baaɗiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nawarre_baa%C9%97i#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Nareehihttps://ff.wikipedia.org/wiki/NareehiNareehiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nareehi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Caran labbihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Caran_labbiCaran labbiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Caran_labbi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Wuuluundehttps://ff.wikipedia.org/wiki/WuuluundeWuuluundeBlench, Roger. 2006.Wuumrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:WuumreWikipedia: Bakambihttps://ff.wikipedia.org/wiki/BakambiBakambiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bakambi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Fura puccihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fura_pucciFura pucciBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fura_pucci#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Dibinoohihttps://ff.wikipedia.org/wiki/DibinoohiDibinoohiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dibinoohi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Barkeehihttps://ff.wikipedia.org/wiki/BarkeehiBarkeehiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barkeehi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Citta mosoorohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Citta_mosooroCitta mosooroBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Citta_mosooro#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Pettoohihttps://ff.wikipedia.org/wiki/PettoohiPettoohiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pettoohi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Aalali dancihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aalali_danciAalali danciBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aalali_danci#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Leggal jawlihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leggal_jawliLeggal jawliBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leggal_jawli#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Boodihttps://ff.wikipedia.org/wiki/BoodiBoodiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boodi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Cawaykihttps://ff.wikipedia.org/wiki/CawaykiCawaykiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cawayki#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Burugashihttps://ff.wikipedia.org/wiki/BurugashiBurugashiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Burugashi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Fugorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/FugoreFugoreBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fugore#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Nyanaare gaduuruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nyanaare_gaduuruNyanaare gaduuruBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nyanaare_gaduuru#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Kawlewolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/KawlewolKawlewolBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kawlewol#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Siwaakeehihttps://ff.wikipedia.org/wiki/SiwaakeehiSiwaakeehiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Siwaakeehi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Tidingihohttps://ff.wikipedia.org/wiki/TidingihoTidingihoBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tidingiho#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Dupuhihttps://ff.wikipedia.org/wiki/DupuhiDupuhiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dupuhi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Aalalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/AalaliAalaliBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aalali#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Camalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/CamalCamalBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Camal#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Ubulohttps://ff.wikipedia.org/wiki/UbuloUbuloBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ubulo#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Noomeerihttps://ff.wikipedia.org/wiki/NoomeeriNoomeeriBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Noomeeri#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Noomeeri baroɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Noomeeri_baro%C9%97eNoomeeri baroɗeBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Noomeeri_baro%C9%97e#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Bishebadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/BishebadiBishebadiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bishebadi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Kosaberehttps://ff.wikipedia.org/wiki/KosabereKosabereBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kosabere#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Shabalahohttps://ff.wikipedia.org/wiki/ShabalahoShabalahoBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shabalaho#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Bei rihihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bei_rihiBei rihiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bei_rihi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Yaaloorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/YaalooreYaalooreBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yaaloore#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Cimcimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/CimcimCimcimBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cimcim#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Huytaare bagarmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huytaare_bagarmiHuytaare bagarmiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huytaare_bagarmi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Huytaarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/HuytaareHuytaareBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huytaare#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Dakwumbehihttps://ff.wikipedia.org/wiki/DakwumbehiDakwumbehiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dakwumbehi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Fayrarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/FayrareFayrareBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fayrare#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Caɓɓulli Makkahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ca%C9%93%C9%93ulli_MakkaCaɓɓulli MakkaBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ca%C9%93%C9%93ulli_Makka#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Huɗo mbujohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hu%C9%97o_mbujoHuɗo mbujoBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hu%C9%97o_mbujo#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Sabadije nyiwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabadije_nyiwaSabadijenyiwaBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabadije_nyiwa#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Nguraarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/NguraareNguraareBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nguraare#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Asurahihttps://ff.wikipedia.org/wiki/AsurahiAsurahiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asurahi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Duɓɓi waanduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Du%C9%93%C9%93i_waanduDuɓɓi waanduBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Du%C9%93%C9%93i_waandu#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Aslahihttps://ff.wikipedia.org/wiki/AslahiAslahiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aslahi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Birji ndiyamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Birji_ndiyamBirji ndiyamBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Birji_ndiyam#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Cakuncakuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/CakuncakuCakuncakuBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cakuncaku#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Isirkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/IsirkoIsirkoBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isirko#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Ngalbiihihttps://ff.wikipedia.org/wiki/NgalbiihiNgalbiihiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngalbiihi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Kimbaarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/KimbaareKimbaareBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kimbaare#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Kapappi daneehihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kapappi_daneehiKapappi daneehiBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kapappi_daneehi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Toloorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/TolooreTolooreBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toloore#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Eedihttps://ff.wikipedia.org/wiki/EediEediBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eedi#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Damaliiliihohttps://ff.wikipedia.org/wiki/DamaliiliihoDamaliiliihoBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damaliiliiho#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Saɓɓulerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%C9%93%C9%93ulereSaɓɓulereBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%C9%93%C9%93ulere#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Aguuguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AguuguAguuguBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aguugu#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Mbelamettahttps://ff.wikipedia.org/wiki/MbelamettaMbelamettaBlench, Roger. 2006.Ciife e duttorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mbelametta#Ciife_e_duttorɗeWikipedia: Rahama Sadauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahama_SadauRahama Sadau be ɗanyii mou yende 7 Bowte hitaande 1993), dum danyiimo e Diiwal Kaduna, o kastado haa Kannywood ɓe Bollywood e Naajeeriya, o latakebo odon taskido yorde (bedi) fijirde gembitali, Raham Sadau waɗi Fijirde Subteki gami wakkati obiddo debbo bo odon jannga,ndembo owadi inde ragare 2013 bawo onasti harka fijirde gembitali e kannywood be fijirde mako arandere(KOHEBI GODDO),https://www.premiumtimesng.Sikan Yankihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#Sikan_YankiJangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#JangirdeKugal fimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#Kugal_fimKyaututtukahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#KyaututtukaFim dunmo wurtoyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#Fim_dunmo_wurtoyiFootoohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#FootooDarudohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#DarudoFillagohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#FillagoHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahama_Sadau#HiimobeWikipedia: The Carpentershttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_CarpentersvignetteDowlaaji Dentuɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Dowlaaji_Dentu%C9%97iWikipedia: Firitonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/FiritonvignetteAfirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AfirikWikipedia: Amadou Hampâte Bahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amadou_Hamp%C3%A2te_BahAmadou Hampâté Bâ maa e mbinndiin fulfulde Aamadu Hampaate Baa (* 1900/1901 to Bañagara maa e mbinndiin faransaare Bandiagara, Mali; † 15 lewru maayuhu/duujal 1991 to Abidjan, Côte d’Ivoire) laatino winndiyanke jeyaaɗo leydi Mali, o golliduno e fedde UNESCO hakkunde 1960 e 1970.Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93eWikipedia: Interlinguehttps://ff.wikipedia.org/wiki/InterlingueInterlingue ("Occidental") ko ɗemngal.Ɗemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:%C6%8Aem%C9%97eWikipedia: Diiwal Katsínahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kats%C3%ADnaDiiwal Katsina un Diiwal Geɓal Woila Faa Hirna Naajeeriya. Ɗun tiggi Diiwal Katsina e ɗungu 1987, Wakkatire ɗe ɗun henɗita gada https://en.Joogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kats%C3%ADna#JoogaraafiLasgiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kats%C3%ADna#LasgiiDiinaajiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kats%C3%ADna#DiinaajiiYimbe Andabe be Katsinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kats%C3%ADna#Yimbe_Andabe_be_KatsinaHukumaaji pamarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kats%C3%ADna#Hukumaaji_pamariIlmuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kats%C3%ADna#IlmuHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kats%C3%ADna#HiimobeWikipedia: Diiwal Zamfarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Zamfara== Diiwal Zamfara ==Diiwal Zamfarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Zamfara#Diiwal_Zamfarahttps://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeJooɗorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Zamfara#https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeJooɗorɗeHukumaji Pamarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Zamfara#Hukumaji_PamariLasgihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Zamfara#LasgiDemlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Zamfara#DemleIlmu (Famgo)https://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Zamfara#Ilmu_(Famgo)Diinahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Zamfara#DiinahHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Zamfara#HiimoɓeWikipedia: Nigerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/NigerDiiwal Niger Neja diiwal dow e NiiseriyaWikipedia: Sakkwatoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sakkwato%C9%93eSokoto diiwal Dow e leysɗi Niiseriya. Sokoto mauɗun boɗɗe gonɗun enare woyla yidde hirna Naajeeriya jiki hawtaki maayo wurgo Sokoto e rima nonnoɗun 2006.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sakkwato%C9%93e#HiimobeWikipedia: Diiwal Jigawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_JigawaJigawa doum Diiwal nder leysdii Naajeeriya. Jigawa e der Diiwal gondi wayla bo hirna leysdi Naajeeriya.Yimbe Andabehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Jigawa#Yimbe_AndabeLenyolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Jigawa#LenyolHukuma Pamarunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Jigawa#Hukuma_PamarunIlmuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Jigawa#IlmuHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Jigawa#HiimobeWikipedia: Diiwal Gombehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_GombeDiiwal Gombe e faddi haa Wayla no Fuuna Leydi Naajeeriya, Jajirka lesdi Gombe Yahrii 18,768km yimbe Diiwal Gombe yahri 2000,353,000 e Limgal gaɗaangal duuɓi 2016. hoore laamorde diiwal Kadi Hukuumawa Pamare mawɓe hawtirde hayrene Gombe.https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeSufoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Gombe#https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeSufooreLenyolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Gombe#LenyolHukuma Pamarunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Gombe#Hukuma_PamarunJanngirlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Gombe#JanngirleNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Gombe#NassijiWikipedia: Diiwal Kebbihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_KebbiDiiwal Kebbi diiwal dow e leysɗi https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeNaajeeriya gada yahri woila toe Fommbina Naajeeriya eii makko Diiwal Sakkwatoɓe toe Diiwal Niger.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kebbi#HimobeWikipedia: Abdullay Dikkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullay_DikkoAbdullay Dikko naatii aduna yande 27 Juliye hiitade alif 1989 ley ngeenndi Jammbakuru, laamu Mooti, leydi Mali. Caggal ko mo heɓi CEP (2000) e DEF (2003) o janngoyi Lisde Hammadun Dikko Sewaare iwde hiitande 2003 yaade faa 2006, hitaannde nden mo heɓii Bak.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullay_Dikko#HiimoɓeWikipedia: Abdraman Dikkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdraman_DikkoAbdraman Dikko yii aduna ɲennden 21 lewru marsi hitaande 1989 nokku bi'eteeɗo Moribaabugu ley laamorde Kulikoro, leydi Mali. Caggal ko o heɓi CEP 2002 e DEF 2005, o wari janngude liise Kanku Muusa iwde 2005 yaade 2008, hitaande ndee o heɓi Bak.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdraman_Dikko#HiimobeWikipedia: Kunngal Manngalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kunngal_ManngalKunngal ManngalWikipedia: Julde Jommbentehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Julde_JommbenteJulde Jommbente ko ñannde jeenay (9) lewru jommbente waɗetee. Juldeere nden ko jemma waɗirta.Wikipedia: YouTubehttps://ff.wikipedia.org/wiki/YouTube|date de disparition=|dates-clés= : rachat par Google|fondateur=Steve Chen, Chad Hurley et Jawed Karim|personnages-clés=|drapeau=USA|siège (ville)=901 Cherry Ave. San Bruno, Californie 94066|siège (pays)=États-Unis|direction actuelle=Susan Wojcicki|secteurs d'activités=Internet|produits=Hébergeur de vidéo en ligne|société mère=Google (Alphabet Inc.Article utilisant une Infoboxhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Article_utilisant_une_InfoboxWikipedia: Ngaynaakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/NgaynaakoKo ne'oowo maa aynoowo daabeeji nodditirtee ndee innde. No wi'ee kadi duroowo.Wikipedia: Keenguyaagalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/KeenguyaagalKeenguyaagal ko si jom galle feƴƴinii walla waasii futtaandu mum, rewɓe makko ɓen heynoo, no iwtiraa wattinngol mo. Ɗum hawrondira ɓe ño'anaama conci heynorɗi, taƴaaɗi e kasannge ko moodi maɓɓe naɓiraa kon.Wikipedia: Abubakar Tafawa Balewahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tafawa_BalewaAbubakar Tafawa Balewa be danyee Mou haa nder Lewru Bowte Hitaande inudinere be caffan denai be duɓi sappo ɗiɗi 1912 Woyla Waladufuna deer Niiseriya babel Bauchi inaani.Jangugo/Andalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tafawa_Balewa#Jangugo/AndalSiyasa/Fartihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tafawa_Balewa#Siyasa/FartiKugal Lamo Man/Kugal Gubarnamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tafawa_Balewa#Kugal_Lamo_Man/Kugal_GubarnamaFirayin Ministahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tafawa_Balewa#Firayin_MinistaWailigo Lamohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tafawa_Balewa#Wailigo_LamoƁe Mauninmohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tafawa_Balewa#Ɓe_MauninmoTeegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tafawa_Balewa#TeegalHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tafawa_Balewa#HiimobeWikipedia: Janngirɗe Kimiyya be Fasahaje Kanohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Kimiyya_be_Fasahaje_KanoJanngirɗe Kimiyya be Fasahaji, Kano Janngirɗe mauunde haa nder Kano,ɓe Mahii Janngirɗe ha gelle Wudil, Kano ha Naajeeriya.Taariki Fuɗɗugo Wuromanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Kimiyya_be_Fasahaje_Kano#Taariki_Fuɗɗugo_WuromanNukkure-Nukkure Jangirɗe Manhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Kimiyya_be_Fasahaje_Kano#Nukkure-Nukkure_Jangirɗe_ManHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Kimiyya_be_Fasahaje_Kano#HiimoɓeWikipedia: Janngirɗe Neja Deltahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Neja_DeltaJaangiirde Niger Delta (Niger Delta University, NDU) en Jaangiirɗe Laamorde Bayelsa de en yiɓi nder Willberforce Diiwal Bayelsa e lesdi Naajeeriya.https://www.Inaje Jande Fere Ferehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Neja_Delta#Inaje_Jande_Fere_FereFadditaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Neja_Delta#FadditaaWikipedia: Diiwal Yobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_YobeYobe Yo Diiwal nokka haa nder Diiwal Borno, Leydi Yobe, e nder diiwal gon nde nder Woyla bo Fuhna leysɗi Naajeeriya, Diiwal Yobe e woodi jajirka e a ɗuuduki koyahri 45,502km. E ɗukki yimɓe bo ewodi lenyol yimɓe 1,411,481 e limgal badngal denno ndungu alif 1991.Diiwal Yobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Yobe#Diiwal_YobeHukuma Pamarunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Yobe#Hukuma_PamarunIlmuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Yobe#IlmuLenyolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Yobe#LenyolYimɓe Anɗaaɓe be Yobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Yobe#Yimɓe_Anɗaaɓe_be_YobeHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Yobe#HiimobeWikipedia: Tontoh Dikehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tontoh_DikehTontoh Dikeh (ɓe danyimo yende je 9 lewru Yuni hitaade 1985) ɓengel fijirje ikkitigo ha Naajeeriya, yiimuwo’on bindo’on. https://web.Ɗime On Habar Makohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tontoh_Dikeh#Ɗime_On_Habar_MakoAndal/Jangugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tontoh_Dikeh#Andal/JangugoTeegal Bee Bukkwaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tontoh_Dikeh#Teegal_Bee_BukkwaiFirmiji maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tontoh_Dikeh#Firmiji_maakoBanndira binndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tontoh_Dikeh#Banndira_binndiGimolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tontoh_Dikeh#GimolFaɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tontoh_Dikeh#FaɗɗitaaWikipedia: Diiwal Bornohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_BornoDiiwal Borno gelle diiwal Borno e heddi e Wayla Faro Fuuna, Hautugo Naajeeriya. Diiwal Borno e Wodii mangu leddi/lesdi jaaraiɗum Kilomitaje 57,799km, den diiwal ngal e wodi ɗuɗuki yimɓe/yimmɓe jaaraiɓe adadu yimɓe 5,925,668 e wurtinki limgal yimbe leddi di duɓi 2006.Hukuma Pamarunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Borno#Hukuma_PamarunLenyolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Borno#LenyolJanngirɗe Mawɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Borno#Janngirɗe_MawɗeJannguɓe hiiɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Borno#Jannguɓe_hiiɓeHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Borno#HiimobeWikipedia: Ibrahim Geidamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_GeidamIbrahim Geidam (o daayaama ƴande 15 lewru Silto hiitande ndungu alif 1956 )Gomnaajo Diiwal Yobe mo ɗenno jippiɗo jonnta boo haannko ne wakiiliijo ɗotti'en garije Diiwal Yobe fuuhnaje e laamorde leydi Naajeeriya.http://nggovernorsforum.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Geidam#HiimoɓeWikipedia: Ahmed Lawanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_LawanAhmed Ibrahim Lawan daayaama hiitande ndunngu alif 1956 Wakiliijo arduungal dotti,en Wayla taa hirna diiwal Yobe Yobe ila abli e jowe nayi e jowe nayi e go'o 1991 kowaddi hande, hanko woni mawɗo wokilijow arduujo dotti,en lesdi Naajeeriya. Hanko woni Ardiiɗo moo jewenayejo .Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Lawan#HiimobeWikipedia: Bukar Abba Ibrahimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bukar_Abba_IbrahimBukar Abba Ibrahim o daayaama hiitande dowgu alif 19450 - 2024) e lesdi jihar Yobe moo arduujow gamnate Diiwal Yobe modenno haa too o teefiite ardungal lesdi Naajeeriya hiitande duwgu 2017 e nder arduwgal kungiyawal jammiyawol Leysdi hawtugal NNPP.https://saharareporters.Himoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bukar_Abba_Ibrahim#HimoɓeWikipedia: Cuule Rewɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cuule_Rew%C9%93eCuule rewɓe ko teddinngol paykoy doyoy. Si ko teelal, ko sunningol.Wikipedia: Diiwal Tarabahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Taraba== Diiwal Taraba ==Diiwal Tarabahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Taraba#Diiwal_Tarabahttps://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Taraba#https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeHiimobeWikipedia: Hadiza Gabonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_GabonHadiza Aliyu O daññaama bana Hadiza Gabon mou danyamo ñalde 1 Lewru Korse hiitande ndungu alif 1989. de Lesdi Gabon.https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeHabaru jonde maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Gabon#https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeHabaru_jonde_maakoIlmuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Gabon#IlmuMofuddi filmi yenmitkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Gabon#Mofuddi_filmi_yenmitkiKo mo lahati monyami yeesohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Gabon#Ko_mo_lahati_monyami_yeesoFilmi dun mo wurtoyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Gabon#Filmi_dun_mo_wurtoyiHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Gabon#HiimoɓeWikipedia: Jangirɗe Maude Diiwal Rivershttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jangir%C9%97e_Maude_Diiwal_RiversJaangiirɗe Maude Diiwal RiversHabaruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jangir%C9%97e_Maude_Diiwal_Rivers#HabaruInaje de in jangataahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jangir%C9%97e_Maude_Diiwal_Rivers#Inaje_de_in_jangataaHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jangir%C9%97e_Maude_Diiwal_Rivers#HiimoɓeWikipedia: Diiwal Nigerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_NigerDiiwal Niger e wayla bo cakaare leysɗi Naajeeriya. Diiwal Niger iwodi dar nde lesdi koyahri 76,363km yoda e len'yol kohayri 3,954,772 e limgal 2006.https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeHukuma Pamarunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Niger#https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeHukuma_PamarunLenyolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Niger#LenyolFootoohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Niger#FootooJanngirɗe mawɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Niger#Janngirɗe_mawɓeHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Niger#HiimobeWikipedia: Diiwal Kogihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_KogiDiiwal Dow e leysɗi Niiseriya.Hukuma pamaruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kogi#Hukuma_pamaruHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kogi#HimobeWikipedia: Diiwal Kwarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_KwaraDiiwal Kwara Dow e leysɗi Naajeeriyahttps://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Kwara#https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeHimobeWikipedia: Maidugurihttps://ff.wikipedia.org/wiki/MaiduguriMaiduguri un ɗe kapital e ɗe gelle mawɗe ɗun Diiwal Borno nder woyla fuuna Naajeeriya. Ɓe gelle ɗen jottori e haade fotti ɗe hutaadewal ngaɗɗa maayo majjuugo e ɗer ɗe firki nutsiigo nder ɗe ariyawal e ɗawde weeɗu Chad (Lake Chad).Taarihawol (Distinore)https://ff.wikipedia.org/wiki/Maiduguri#Taarihawol_(Distinore)Finnuɗum artuɗumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maiduguri#Finnuɗum_artuɗumJihaadi Islaamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maiduguri#Jihaadi_IslaamaWikipedia: Tsakiyajeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/TsakiyajeeShole dunm godunm hunde ko innira en a bera en gatta gobe amajum ta aedunm wada tegal koh mangal ta dunm yarai debbo sudu gorikoh sai dunm watanamo adade mako dun kambo goga madaWikipedia: Muhammadu Faalil Sihhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Faalil_SihDoftooru Muhammadu Faalil Sih ko Moritaninaajo jibinaaɗo ñannde 23 siilo 1990 e wuro e nder Fuuta Tooro ene wi'ee Beelinaaɓe e diiwal Boosoyaa, maaɗum si tawii ko to feccere njiilgu Moritani ɗo ngo jeyaa hanndeɗoo, wi'en diiwal Gorgol. Ko ɗon o fuɗɗii janngude, ɓaawo o timminnde ganndal leswal makko, o yahi Kayhayɗi, laamorgo diiwal Gorgol o jokkoyi ton jannde makko hakkundeere haa o heɓi bakaloreyaa C (fannu Hiisawal).Wikipedia: Leydi Jordanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leydi_JordanLeydi Jordan e di der leyde larabanko en,Wikipedia: Pullo to wadai bangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pullo_to_wadai_bangalTo pullo wadai bangal artai yara gaddeh, dagadonn dun yahai innadaridoo e are luttude wuro surbajo.Wikipedia: Noorahttps://ff.wikipedia.org/wiki/NooraHay jooni eɗen njokki e nder yewteere kulle muumuteejeWikipedia: Ɗemngalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8AemngalƊemngal ko hito ngo neɗɗo yaltinta e hunnduko mum fii ɓannginngol faale. Ko haala ka yimɓe huutorta fii yewtugol hakkunde mum.Wikipedia: Ngendiyankehttps://ff.wikipedia.org/wiki/NgendiyankeNgenndiyanke, ɗoofaa ko he wowlaandu « ngenndi ». So a nanii ngenndi noon, nganndaa ko wertaango leydi waɗanaango keeri, heftinaago heftiniraa innde e laamu keeriingu, waɗde renndooji yimɓe.Wikipedia: Julde suumayeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Julde_suumayeeJulde Suumayee, ko nyalannde hiwrondi- ral e welowelo Mawngo wonani julɓe hooruɓe ɓen. Nden juldeere no humii e sunna Nulaaɗo o Muhammadu.Wikipedia: Ndumsahttps://ff.wikipedia.org/wiki/NdumsaNdumsa (maa ndunsa), keewal mum ko dumsi, ko kuullel ladde.Innde mum fottanaande e ganndal kuulle ko Kobus ellypsiprimnus.Wikipedia: Mamudohttps://ff.wikipedia.org/wiki/MamudoMamudo dun gelle der hukuma pamarun Pataskumo. E nder Diiwal Yobe inde Lamiɗo gellel gel hanko woonii Mohammed Yelwa e mo doon e nder gellel gel faro wayla Barwal e ta hirna gelle denn.Lencitaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamudo#LencitaakiWikipedia: Diiwal Benuwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_BenuweDiiwal Benue ɗun diiwal ɗer hawtugo Naajeeriya. E gal woodi mangu lesdi kamani kilomita 34,059km e ɗuuɗuki yimɓe 4,253,641 e limgal ɗuuɗirka yimɓe gal nduungu 2006.Hukumaji Pamariihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Benuwe#Hukumaji_PamariiWikipedia: Lesdi Togohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lesdi_Togo== lesdi Togo ==lesdi Togohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lesdi_Togo#lesdi_TogoWikipedia: Ibrahim Badamasi Babangidahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Badamasi_BabangidaIbrahim Badamasi Babangida GCFR O dañama 17 ɓe Juko ɗumngu 1941) mo janarjo nɗembo kadi giamɗo cubtal (siyasaje) mo gaɗɗo ritaya e tadugal sojien Naajeeriya, molattake ardiɗo lamu ɗun soji ɗun baawo aajeeriya gada 1984 haa yahri jippaaki maako be 1993. O waaɗi jogago mawɗo hafsajo sojien iga 1984 yahri 1985 mowaaɗi ko faago Yeeso be waadgo tetukii laamu be goɗɗun wayluki laamu nɗun ndun wanni Muhammadu Buhari be jodorde mu.Danyeki Mako E Mangu Makohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Badamasi_Babangida#Danyeki_Mako_E_Mangu_MakoHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Badamasi_Babangida#HiimobeWikipedia: Shellenghttps://ff.wikipedia.org/wiki/ShellengShelleng Doum Hukuma Pamarun (LGA) ɗen Diiwal Adamawa Woila Faro Fuuna Naajeeriya. Hukuma Pamaren ɗun eɗun Waadii Kerol e Hukuma Pamaren Guyuk e Girel ɗen ɗun Mari gelleji e Sareji Baana Kiri, Boɗwai, Gundo, Jambul, Shelleng Limbu, Ketembere, Dunge, Boburo, e Tallum.Habaruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shelleng#HabaruHautude Jaudihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shelleng#Hautude_JaudiFaɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shelleng#FaɗɗitaaWikipedia: Kukawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/KukawaKukawa (e ɗenno kuka) Doum gelle nDenbo Doum Hukuma Pamaren e Diiwal Borno eta Wayla Faro Fuuna Naajeeriya jiki haade e weeɗuu Chad. Ɗun tiggi gelle nɗen nɗer hitaande ɗungu 1814 gam hatirde dawlaaji kanem-Bornu e mawɗo Moddibo julɓe ɗenbo Ardiɗo konu Muhammad Al-Amin Al-kanemi Gaɗa dooaaki mauɗo gelle shaiiɗo Ngazargamu.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kukawa#HiimoɓeWikipedia: Abadamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AbadamAbadam Doum Hukuma Pamaren nder Diiwal Borno Naajeeriya Doum Fuuna Weeɗu ɓela Chadi. Hautirɗe ɗen eɗa gila ɗer gelle Malum Fatori.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abadam#HiimobeWikipedia: Chibokhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ChibokChibok Doum Hukuma Pamaren Diiwal Borno Naajeeriya gonɗun Fombina Diiwal. Hawtirde Magal e ɗer gelle Chibok egal woodii geɓeɗe 1,350km2 e ɗuuɗirka yimmɓe 66,105 e limgal 2006.Boko Haramhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chibok#Boko_HaramHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chibok#HiimobeWikipedia: Diiwal Akwa Ibomhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Akwa_IbomAkwa Ibom ɗun diiwal dow leysɗe Naajeeriya. E gal wodii yajirka leyɗi kamani kilomita 7,081km e ɗuɗirka yimɓe 5,450758 limgal yimɓe gal ɗungu 2016.Huɗeji Akwa Ibomhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Akwa_Ibom#Huɗeji_Akwa_IbomHukumaji Pamariihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Akwa_Ibom#Hukumaji_PamariiHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Akwa_Ibom#HiimoɓeWikipedia: Diiwal Ebonyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_EbonyiDiiwal Ebonyi ɗun diiwal gongal ta fombina faro funnaa hautugo Naajeeriya. E gal woddi ɗuɗirka jairi faandaade kilomita 5,533km e ɗuɗirka yimɓe kamani 2,476,947 gun limgal ɗuɗirka duniyaru (yimɓe) gal dungu 2006.Olumoo e Ebonyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Ebonyi#Olumoo_e_EbonyiHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Ebonyi#HiimoɓeWikipedia: Pataskumohttps://ff.wikipedia.org/wiki/PataskumoPotiskum (Pataskuumo) ɗun go’o e ɗer hukumaji pamarii ɗi ɗer Diiwal Yobe, ɓurɓe ɗuɗuki joɗiɓe gelle ɗen ɗun Karai-Karai en e goɗɗen bolle fere-fere e ɗen hawtuɓe e Ngzim, Kanuri, Bolewa, fulɓe, Ngamo, ɗen e goɗɗe bolle ɗuɗɗe Pataskumo hanjun wonii ɓurɗun yimɓe ɗuɗɓe e ɗer diiwal Yobe. Gelle ɗe yimmɓe ɗer muɗun anɗira sore-sore (luɓe) turotoɓe motaji, wayilɓo e remoɓe.Jangirle mawɗe ɗe hukuma pamarun Potiskumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pataskumo#Jangirle_mawɗe_ɗe_hukuma_pamarun_PotiskumKonoonii Luumohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pataskumo#Konoonii_LuumoInare E Girgiinal Dau Jippoto Potiskumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pataskumo#Inare_E_Girgiinal_Dau_Jippoto_PotiskumNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pataskumo#NassijiWikipedia: Madagalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/MadagaliMadagali (e ko madagali) Doum Galle e Hukuma Pamaran nder Diiwal Adamawa nɗun Naajeeriya faro e ɗaw keerol haa leysdi Kamerun ɗun tiggi hukuma pamarun ɗun e ɗungu lagi wakkatire ɗe ɗun hebni Diiwal Taraba ɗer Diiwal Gangola. Eɗun waɗii keerol e Michika e ta wayla Askira Uba ta hirna, hukuma pamarun awoza ta fembina e jamhiriyar Kamerun eta funaa.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madagali#HiimoɓeWikipedia: Michikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/MichikaMichika (mwe-cika) Doum Galle Boɗen Doum Hukuma Pamarun eta Diiwal Adamawa Doum Naajeeriiya, Hanjun Lati Hautirɗe ɗe Hukuma Pamarun(2) Eɗun nɗer Woila Diiwal ɗenɓo. E gal ɗau ƙeroti dari ɗau eta anɗaɗe inare yilaki umtuki gite ɗun mcedigyi ta vecemwe Rhumsiki ta Kameerun mwecika (Michika) hange goni gelleɗe nayi ɓurɗe maugu ɗer Diiwal Adamawa.Distiinore michikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michika#Distiinore_michikaLaamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michika#LaamuTagabellegyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michika#TagabellegyiHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michika#HiimoɓeWikipedia: Akkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/AkkoAkko doum hukuma pamaren nɗer Diiwal Gombe nder Naajeeriya. https://www.Arɗugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akko#ArɗugalYalde luumohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akko#Yalde_luumoHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akko#HiimoɓeWikipedia: Ɓillirihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81illiriƁilliri (ko Ɓiliri) e doum go’o nɗer hukuuma pamaren sappo e go’o ɗun Diiwal Gombe nɗer lesdi Naajeeriya kerol mangol e hukuma pamarun Akko ta woila, e ta fombina e fuuna e shangom bo ɗen woila fero funaa e Kaltungo. Billiri yo inare hiɗe ɗe Tangale’en wonɓe ta fombina Gombe.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81illiri#HiimobeWikipedia: Funakayehttps://ff.wikipedia.org/wiki/FunakayeFunakaye hukuuma Pamaru e nder Diiwal Gombe haa nder Naajeeriya. Gelle mawɗe ɗen ede nɗer gelle Bajoga.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Funakaye#HiimoɓeWikipedia: Lasgol Ngizimenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lasgol_NgizimenLasgol Ngizim en (Ngizimawa,Ngezzim) e ɓe joɗi e ta diiwal Yobe gongal woila fara fuma Naajeeriya. Ko yari dungu 1993 ɗun yumi ɗuɗuki maɓɓe e wiki ɓe yarai 80,000.Distinorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lasgol_Ngizimen#DistinoreWikipedia: Onitshahttps://ff.wikipedia.org/wiki/OnitshaOnitsha doum Hukuma Pamaren nɗer Diiwal Ebonyi e nɗer Naajeeriya. E ɗe godii inare yaruɗe mangu 476km² kamma e ɗe wodii ɗuɗirka yimɓe 236,828km les limgal 2006.hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onitsha#hiimoɓeWikipedia: Balangahttps://ff.wikipedia.org/wiki/BalangaBalanga e go’o eɗer hukumaji pamari e der Diiwal Gombe doum Naajeeriya. E ɗun les hautugo yimɓe mawɓe ta fombina diiwal mawɗun inare yahirde majun e ɗun ɗer gelle Talasse.Faɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balanga#FaɗɗitaaWikipedia: Gireihttps://ff.wikipedia.org/wiki/GireiGirei ɗun gelle Adamawa ɗer Naajeeriya. Gel ɓurduri e juggol Benue yimɓe ɓurɓe ɗuɗurki einare hamɓe goni Fulɓe ko Fulani, ha’e non goɗɗun madi ɗuɗɗun ɗun Greng, Ntabo e labondo e ɗer hukuma pamarun Girei den un wuro ngo padio gotal.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Girei#HiimobeWikipedia: Mohammed Indimihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_IndimiMohammed Indimi OFR (O dañama 12 gu Augusta 1947) un ɓiyi ɓe luɓe Naajeeriya ɗembo un ɓii walloɓe. Hanko woni tigguɗo ardugal Oriental Energy Resources (OER) un goɗɗun kamfaniwal joɗoriɗun hooremun ɗun kampani irtojun nebbam ɗun Naajeeriya.Dañaago Artugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Indimi#Dañaago_ArtugoLumohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Indimi#LumoHimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Indimi#HimoɓeWikipedia: Askirahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AskiraAskira/Uba doum Hukuma Pamarun gal Diiwal Borno Naajeeriya Hautirde den eɗe ɗer Gelle ɗen Askira. Lamba Wuro Noddirgo go Gebbal Gal Hango Wonii 601.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Askira#HiimoɓeWikipedia: Biuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/BiuBiu Doum gelle ɗen Doum Hukuma Pamara ɗen (LGA) ta Fombina Diiwal Borno Naajeeriya. Gelle ɗen dai Hanjeke Wudu Yaduki Lamu e Hukuma Pamaren ɗenbo ɗun Meɗi ɗun Lattii Joɗaki gello Mauɗe Lamorde Biu.Yimbu/Leyyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Biu#Yimbu/LeyyiNjodirde E Hautugo Jawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Biu#Njodirde_E_Hautugo_JawdiLeyyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Biu#LeyyiFaɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Biu#FaɗɗitaaWikipedia: Jerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/JereJere ɗun hukuma pamarun e Diiwal Borno, haa Naajeeriya. Hautorde Magal e nder gelle khaddamari.Mangu Gellehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jere#Mangu_GelleƊuɗirkahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jere#ƊuɗirkaHabaru Gellehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jere#Habaru_GelleHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jere#HiimoɓeWikipedia: Itas Gadauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Itas_GadauItas/Gadau un hukuma pamarun gal Diiwal Bauchi gal Naajeeriya. Hautirde magal eta ɗer gelle Itas iteswaju.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Itas_Gadau#HiimoɓeWikipedia: Saudi Arabiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saudi_ArabiaSaudi Arabia un lesdi keedodi taa huunare faaro caaka duuniiyaru lisde saudiya diilaatake nder daulaje asiya [lesde] larabankoen gelle [Riyadh]kanje ngonii njoodorde lamido lesdi saudiya too ndiina musulunciHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saudi_Arabia#HiimoɓeWikipedia: Aisha Aliyu Tsamiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Aliyu_TsamiyaAisha Aliyu Tsamiya uo daañaama hiitade nduungu u alif 1992 annda dow be Aisha Tsamiya dow nder Fijoɓe je burdii Haa nder kungal man, Wato Fijirde Hawsaare Filmi haa nder kannywood.https://hausa.Taariihawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Aliyu_Tsamiya#TaariihawolKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Aliyu_Tsamiya#KuugalDimgol Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Aliyu_Tsamiya#Dimgol_MaakoTegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Aliyu_Tsamiya#TegalFiilmiji maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Aliyu_Tsamiya#Fiilmiji_maakoFaɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Aliyu_Tsamiya#FaɗɗitaaHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Aliyu_Tsamiya#HIIMOƁEWikipedia: Hausarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hausare== Hausare ==Hausarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hausare#HausareHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hausare#HiimobeWikipedia: Kwasam Naggehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwasam_NaggeKWASAM NAGGE kwasam Nagge ɗum kwasam on belɗamm majin wobbe wii wala bana man haa welugo ma. Dum ɗoh mari ndakam (sweetness), dum doh mari nafu boh haa balli himɓe majin nafu man yotti on je baa nasara ma wii wala ko kwasam acci haa nafu nder balli himɓe.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwasam_Nagge#HiimoɓeWikipedia: Qatarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/QatarQatarˈkætɑːr/ , [10] /ˈkɑːtɑːr/ ( listen ), / ˈkɑːtər/ or / kəˈtɑːr/( listen ); [11] Arabic: ﻗﻄﺮ , romanized : Qaṭar [ˈqatˤar] ; un lesdi nder lesɗe larabankoen,Aasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AasiyaKatarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:KatarLeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LeydiPages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Barkindo Mustafahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barkindo_MustafaAlhaji Muhammadu Barkindo Aliyu Mustafa en ñalde 14 ndun lewru colite ndungu 1944 der gelle Yola ngonde Diiwal Adamawa nde njoni. Lamurjje nde njornii Adamawa Naajeeriya.Jande makohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barkindo_Mustafa#Jande_makoHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barkindo_Mustafa#HiimoɓeWikipedia: Bandolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/BandolBandol (koo Balli) ta ndunyima bandol hala gota Kenyan ta ndunyima Balli boh halaji dudi KenyanWikipedia: Kabiru Isyakuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_IsyakuDr Kabiru Isyaku mni mo ɗanyama ɗer leuru seltembaru ƴalde 23 ɗu 1953 ɗer Diiwal Jigawa hukuma pamarun Ndun Kazaure.https://allafrica.Kuudee Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_Isyaku#Kuudee_MaakoJahalejii Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_Isyaku#Jahalejii_MaakoHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_Isyaku#HiimobeWikipedia: Sir Ahmadu Bellohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sir_Ahmadu_BelloSir Ahmadu Bello Hambe teetii Lesdi Niseeriya gadda njuungoWikipedia: Mansa Muusaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mansa_MuusaaMansa Musaa wuurno ko tuggude 1280 haa 1337, o laamiima joomaandu Maali duuɓi 25 (1312-1337). Himo lolliri laataade neɗɗo ɓurɗo jogaade jawdi, teeŋtinii kaŋŋe, e jamaanu makko.Wikipedia: Robert Boylehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robert_BoyleRobert Boyle un gimdo ballutudoo eko nooni kemisterWikipedia: Zariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zariya== Zariya ==Zariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zariya#ZariyaHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zariya#HiimobeWikipedia: Diiwal Filatohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_FilatoJos diiwal e dow leysɗi Niiseriya Un diiwal haa cakaare lesdi ɗin ngal ɗoon jokkidiri be diiwal nasarawa,beniwee eko lutti fofPages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Nassarawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/NassarawaNassarawa ko nokkuure laamu nder diiwal Kano, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e nokku biyeteeɗo Bompai, nder wuro Kano.Wikipedia: Jaaruɗe Asaweejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaaru%C9%97e_AsaweejiJaaruɗe asaweeji JoweeɗiɗiWikipedia: Adamu chiromahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_chiromaKinnaɗo adamu chiroma un gimɗo lesdi NaaseeriyaWikipedia: Nuhu Ribaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nuhu_Riba%C9%97othumb|Dokkowoo caawoori hooreejo [[NaajeeriyaWikipedia: Adamu Maina Wazirihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_Maina_WaziriAdamu Maina Waziri daayadow hiitade dowgu alif 1955 liiyru silto un beenɗo nder laayal bole too lamurde pataskumu hukumar famarum too leyde jihar Yobe woyla huuna Naajeeriya ɓeeɗow laayal bole Fika own janngi jangirde ahmadu Bello University zariya own laatakee moodibbo jangiinowo jaangerde haa too University maiduguri hiitade dowgu alif 1979 moo ardaake arduwgal ministakow police too hiitande dowgu alif 2010Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_Maina_Waziri#HimmoɓeWikipedia: Madagaskahttps://ff.wikipedia.org/wiki/MadagaskaMadagaska ɗun leydi nɗer leyde Afrik cakaare jottori dow caggal lesɗeWikipedia: Lislaamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lislaamu== Lislamu ==Lislamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lislaamu#LislamuTarihawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lislaamu#TarihawolHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lislaamu#HiimobeWikipedia: Rotimi Amaechihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rotimi_AmaechiChibuike Rotmi Amechi (be ɗanyeemo 27 Duujal duuɓi 1965) un gimɗo daƴaɗo Diiwal Rivers, Amechi e beɗiiɗo ministaajo sufuri gada hitaande 2015 - 2022 ɗoo ko laamorinkaaku Ardiiɗo Muhammadu Buhari.Sabbungo ei Amaechihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rotimi_Amaechi#Sabbungo_ei_AmaechiHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rotimi_Amaechi#HiimoɓeWikipedia: Musaddam Idriss Musahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musaddam_Idriss_MusaMusaddam Idriss Musa un gimɗo daƴaɗo e hukuma pamarun Nangere nɗer Diiwal Yobe e Hautuugo NaajeeriyaWikipedia: Sadio Manehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sadio_ManeSadio mane o daayaama nyalnde 10 lewru bowtal hiitande ndunngu alif 1992 e lisde bambali Senegal taa hirnaari lisde https://simple.m.fijirde kwallohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sadio_Mane#fijirde_kwalloWikipedia: Ahmed Musahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_MusaAhmed Musa 0u pijoowo fijirde kosɗe football e nder leydi Naajeeriya. Danñaɗo nɗer Hawtugo Naajeeriya haa diiwal filaato, Ahmed Musa fiijowo fijirde kosɗe football too Naajeeriya les kungiiyawal super Engle hanko woni mawɗo maɓɓi kadi o arduujo ardungal wooditago mangal fijooɓe fijirde kosɗe lesdi Naajeeriya.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Musa#HiimobeWikipedia: Jime Salehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jime_SalehJime Saleh un kuuwowa e suuduu Radiyo [BBC] Ɗun ɗemgal HausareWikipedia: Abdulrasheed bawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrasheed_bawaAbdulrasheed Bawa un daayaama yande 3 liiyru seedto hiitade alif 1980 taagu gonɗo nɗer Naajeeriya lattiɗo kaɗowo ko haana anɗuɗo koononi shari'a jaabe janngerde usumanu Dan fodiyo University kanko wooni jogiɗo joɗorgal arduwgal EFCC Gada 24 Colite hitaandee 2021 lattiɗo ciyama.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrasheed_bawa#HiimoɓeWikipedia: Abdulrahman Bello Dambazauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrahman_Bello_DambazauAbdulrahman Bello Dambazau un ginɗo daƴaɗo nɗer gelle kano Woyla Maso hiirna hawtugow leydi Naajeeriya.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrahman_Bello_Dambazau#HiimoɓeWikipedia: Ibrahim Talbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_TalbaIbrahim Talba own taagujow nɗer hukuma pamarun Nangere too leydi diiwal yobe wayla haa fuuna Naajeeriyahiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Talba#hiimoɓeWikipedia: Asiwaju Bola Ahmed Tinubuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asiwaju_Bola_Ahmed_TinubuAsiwaju Bola Ahmed Tinubu uñ gimɗo naƴaɗo Diiwal osun ɗer Hautugo lesdi Naajeeriya kanko Woonii ardiiɗow arduwgal laamu leydi Naajeeriya too jammieyawol APC ngal lisdeHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asiwaju_Bola_Ahmed_Tinubu#HiimobeWikipedia: Idriss Davidhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idriss_David[Idriss David] un arduujo laydi[ chad Republic]Wikipedia: Malam Aminu Kanohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malam_Aminu_KanoMallam Aminu Kano GCON[1] (9 lewru bowte hitaande 1920 — 17 lewru lewru bowte hitaande 1983)[2] ko hooreejo politik luulndo Naajeeriya, jannginoowo, yimoowo, winndiyanke, e senndikaajo ummoriiɗo Kano. O waɗii darnde tiiɗnde e nder mbayliigu laamu koloñaal Angalteer feewde e jeytaare, Republique gadano, laamu militeer, e Republique ɗiɗaɓo.Wikipedia: Turkishhttps://ff.wikipedia.org/wiki/TurkishTurkiyya un Leydi ɗer yuroopu gelle mauɗe Leydi ɗin kanje ngonii [Istanbul] . Un Leydi ngooduuɗi inare deemal ɗen eko aweetee un Leydi anɗiraɗi inɗe [Anatalia]e Hirna aasiiya hautii e goɗɗe geɓɓe ɗe [Bulkansa]fombina faaro fuuna leyɗe yuroopu.Wikipedia: Norwayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/NorwayNorway un leydi eɗer lesɗe yuroopu eta woila geɓɓal maugal ngal Hirna e wayla ɓurgal maugu ngal [Scandinavian peninsula]. Yuutuuɗe nɗe Kennan kamma footiiɗe ɗe [Artic] e lugguɗe [Svalbard] kanjee maa ɗe lattake gaɗɗe geɓɓe ɗe Norway .Wikipedia: Ngenndiije Dentuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngenndiije_Dentu%C9%97e[of the United Nations.svg|thumb|Mutiɗa innde]Wikipedia: Diiwal Enuguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_EnuguEnugu Diiwal Hombina hunange e leysɗi Naajeeriya Enugu wodii jama,are 82000 kankoo diwal Enugu manko eii igbo enu ma,ana tukuu. https://web.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Enugu#HiimobeWikipedia: Aishatu Musa Dalilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aishatu_Musa_DalilAishatu Musa Dalil mo pullo usil ɓiɗɗo lesdi Diiwal Adamawa gonɗun geɓɓol wayla faro fuuna e hautugo Naajeeriya amma ɗun danyimo ɗenbo o mauni e gelle Kaduna.https://theeagleonline.Distinore Mangu Maako E Janɗe Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aishatu_Musa_Dalil#Distinore_Mangu_Maako_E_Janɗe_MaakoAndiragohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aishatu_Musa_Dalil#AndiragoBinɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aishatu_Musa_Dalil#BinɗiLattaki Maako Bindowohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aishatu_Musa_Dalil#Lattaki_Maako_BindowoHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aishatu_Musa_Dalil#HiimoɓeWikipedia: Yakubu Mohammedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_MohammedYakubu Mohammed (duuɓi daygo maako; yanlde 25 lewru dujjal hiitande ndunngu alif, 1973) e mo go’o eɗer anɗabe jarumi'en filna finaiji e Woyla Naajeeriya.https://punchng.Distinirgo maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Mohammed#Distinirgo_maakoNastugo Filmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Mohammed#Nastugo_FilmiFilmiji maako e Nollywoodhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Mohammed#Filmiji_maako_e_NollywoodFilmiji maako e Kannywoodhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Mohammed#Filmiji_maako_e_KannywoodGimihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Mohammed#GimiJagorɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Mohammed#JagorɗoLammbaji Managohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Mohammed#Lammbaji_ManagoIjjitingohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Mohammed#IjjitingoHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Mohammed#HiimoɓeWikipedia: Zee Prettyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zee_PrettyZulaihat Ibrahim moɗun ɓuri anɗirki e inde Zee Pretty e moɗer go’o ɓe yimɓe woyla Naajeeriya mo anɗirama faro ƙoraki fooje wawuki gamol eɗenbo siryaki fimji dammuɗi jalnoji.https://tribuneonlineng.Distinorde Margomaakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zee_Pretty#Distinorde_MargomaakoJanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zee_Pretty#JanɗeKuugal fimjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zee_Pretty#Kuugal_fimjiHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zee_Pretty#HiimoɓeWikipedia: Abubakar Mohammedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_MohammedSa’ad Abubakar Mohammed down sootti Sanatajow Wakiltiɗo subtirɗe Gombe shakare e Diiwal Gombe liyde Naajeeriya e liiyru Afrilu too hiitande ɗowgu 2003 e les subtugal PDP. Mo jogake manguɗun gaɗa liiyru dujjal 2003 haa yaari 2007 liiyru dujjal .Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Mohammed#HiimoɓeWikipedia: Mariama Jallohhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariama_Jalloh== Mariama Jallo ==Mariama Jallohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariama_Jalloh#Mariama_JalloTaariki maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariama_Jalloh#Taariki_maakoArtigo Gimohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariama_Jalloh#Artigo_GimoGimi takkunɗirɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariama_Jalloh#Gimi_takkunɗirɗeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariama_Jalloh#HiimoɓeWikipedia: Maryam Yahayahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_YahayaMaryam Yahaya (ɗuuɓi daygo maako; yalnde 17 lewru Morse, hitaande ndunngu alif 1997) ko fijiwo fijirde fimji Naajeeriya nder kisal Kannywood O heɓii anndal ngam o waɗi nder taraddadi, film mo Elnass Ajenda waɗi.[1] Ngam kuugal maako, Yahaya noddinaaɗo no actress best promising by City People Entertainment Awards e hitaande ndungu 2017.Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Yahaya#KuugalDistinorde Margohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Yahaya#Distinorde_MargoFuɗɗuki Wadgo Fimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Yahaya#Fuɗɗuki_Wadgo_FimDokkehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Yahaya#DokkeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Yahaya#HiimoɓeWikipedia: Halima Atetehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_AteteHalima Yusuf Atete anndiraa kadi Halima Atete (duuɓi daygo nyalnde 26 lewru jolal hitaande ndunngu alif 1988) ko filmisɗo Naajeeriya e filmisɗo, jibinaaɗo e mawninaama e Maiduguri, Borno.https://saharareporters.Fedde fuɗɗorɗe e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Atete#Fedde_fuɗɗorɗe_e_golleJaɓɓorgo Ganndalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Atete#Jaɓɓorgo_GanndalFuɗɗugo filmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Atete#Fuɗɗugo_filmiFilmi maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Atete#Filmi_maakoNasrujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Atete#NasrujiManajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Atete#ManajeFijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Atete#FijoojiWikipedia: Safiyyah Jibrilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safiyyah_JibrilSafiyyah Jibril Abubakar mo ɗun ɓuri anɗirki Ummu Abdoul un janginowo e sakandare ɗenbo un binɗowo yamuɗo fiijo Hikayata nge BBC Hausare 2018. Ɗun ɗanyi Ummu Abdoul on e gelle Zariya, Diiwal Kaduna e hautugo Najeeriyaa.Distinorɗe margo maako e jande maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safiyyah_Jibril#Distinorɗe_margo_maako_e_jande_maakoYamgo fiijop BBChttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safiyyah_Jibril#Yamgo_fiijop_BBCLencitaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safiyyah_Jibril#LencitaakiWikipedia: Mohammed Sunusi Barkinɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Sunusi_Barkin%C9%97oMohammed Sunusi Barkinɗo ( Afrilie 1959 - 2022) un gimɗo subtule Naajeeriya’en. Ha gada i ɗun Auguste 2016 mo lattake sakatarejo jaanar ɗun OPEC.Margu artugo e janɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Sunusi_Barkin%C9%97o#Margu_artugo_e_janɗeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Sunusi_Barkin%C9%97o#HiimoɓeWikipedia: Tijjani Mohammed Bandehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tijjani_Mohammed_BandeTijjani Mohammed Bande, OFR (be danyiimou 7 ɗun lewru Bowte 1957) un gillotodo e Naajeeriya on, moddibbo ɗenbo anɗuɗo konomi margo siyasaje. https://www.Distinorɗe margo maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tijjani_Mohammed_Bande#Distinorɗe_margo_maakoFamgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tijjani_Mohammed_Bande#FamgoKuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tijjani_Mohammed_Bande#KuɗeMargo yalji maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tijjani_Mohammed_Bande#Margo_yalji_maakoHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tijjani_Mohammed_Bande#HiimoɓeWikipedia: Sakina Lawanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sakina_LawanSakina Lawan, un binɗowo mo Naajeeriya o joɗiɗo e gelle Kaduna ɗer Diiwal Kaduna hawtugo Naajeriya.Distonorɗe Dayargohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sakina_Lawan#Distonorɗe_DayargoNasru maako e BBChttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sakina_Lawan#Nasru_maako_e_BBCHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sakina_Lawan#HiimoɓeWikipedia: Momee Gombehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Momee_Gombe...Distinorde Margohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Momee_Gombe#Distinorde_MargoNastuki maako kuugal filmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Momee_Gombe#Nastuki_maako_kuugal_filmiGimi maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Momee_Gombe#Gimi_maakoAsaluu inde maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Momee_Gombe#Asaluu_inde_maakoFilm,onhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Momee_Gombe#Film,onHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Momee_Gombe#HiimoɓeWikipedia: Aisatu N’jie-Saidyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisatu_N%E2%80%99jie-SaidyAisatu N’jie-saidy (ɓe ɗon binda inde maako be Aisatu N’jie-said) (O danñaamaa nyaama nder nyinde jebire lewru Silto hitaande ndunngu alif 1964) ɓi tufleeji leddi Gammbi. O meɗi joɗugo ballitigo jamu laamu haa leddi Gammbi daga yanɗe Logas liiyru Mbooy hitaande dowgu alif 1997 yahugo sappo e jowetati leyru silto hitaande dowgu 2017.Taariihawol maako be anndalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisatu_N%E2%80%99jie-Saidy#Taariihawol_maako_be_anndalSungulla tufleejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisatu_N%E2%80%99jie-Saidy#Sungulla_tufleejiTegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisatu_N%E2%80%99jie-Saidy#TegalHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisatu_N%E2%80%99jie-Saidy#HiimoɓeWikipedia: Halima Bubahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Bubahttps://ff.wikipedia.Distinorɗe Jandehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Buba#Distinorɗe_JandeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Buba#HiimoɓeWikipedia: Aishatu Dahiru Ahmedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aishatu_Dahiru_AhmedAishatu Dahiru Ahmed (O dañaama ñalnde nder 11 ei hiitande nduungu alif 1971) mo ɗun ɓou anɗirki Binani o pullo ɓiyi Naajeeriya ɗan bo un moo beenɗo siyasajo e les shubtugal jaameeyawal All Progressive Congress (APC). https://www.Distinore Margo/Janɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aishatu_Dahiru_Ahmed#Distinore_Margo/JanɗeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aishatu_Dahiru_Ahmed#HiimoɓeWikipedia: Buba Yerohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buba_Yero== Buba yaro ==Buba yarohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buba_Yero#Buba_yaroHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buba_Yero#HiimoɓeWikipedia: Boubou Cissehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boubou_CisseBoubou Cisse (ɗun dayi mo e ɗungu gu 1971) un mo siyasa lesɗi Maali en gonɗo lattiɗo firaministajo Maali gada Bannjaaru Aranndu (April) 2019 yaari jippaki maako gaɗa waylutugo lamu Maali ɗun 2020 e lewru Jawjawngel (August) mo ɗenbo lattake ministajo hautugo jaudi e cede e ɗenbo minista kowoni ɗer leydi e luuɓe teɓe. https://www.Distinorɗe margohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boubou_Cisse#Distinorɗe_margoKuuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boubou_Cisse#KuuɗeƁeddugo Kuuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boubou_Cisse#Ɓeddugo_KuuɗeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boubou_Cisse#HiimoɓeWikipedia: Muhammad Banaru Abubakarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Banaru_AbubakarKiiɗo kuuwoɗo hukumaji e hautugo NaajeeriyaDistinorde maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Banaru_Abubakar#Distinorde_maakoKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Banaru_Abubakar#KuugalLaamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Banaru_Abubakar#LaamuMaide maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Banaru_Abubakar#Maide_maakoHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Banaru_Abubakar#HiimoɓeWikipedia: Abubakar Shehu Abubakarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Shehu_AbubakarAbubakar Shehu Abubakar (o ɗanyama nyalɗe 17 Lewru Bowte, ndungu alif 1977) e gelle Gombe e hawtugo Naajeeriya. Ɗun laamiiɗo cuuɗi finaato'en e nɗer Naajeeriya mo ɗun Laammini Lamiɗo Gombe mo sappo e go’o 11 e lewru Morse, hitannde ndungu 2014.Distinorde margo maako e jannde maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Shehu_Abubakar#Distinorde_margo_maako_e_jannde_maakoKuugal maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Shehu_Abubakar#Kuugal_maakoLaamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Shehu_Abubakar#LaamuYi'a boohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Shehu_Abubakar#Yi'a_booHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Shehu_Abubakar#HiimoɓeWikipedia: Shehu Abubakarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shehu_AbubakarShehu Usman Abubakar (ou daayaama hiitade dowgu alif. 1938 – 27 Duujal, 2014) un Lamɗo cuuɗi finaatawaaji gal Naajeeriya lattaɗo jogiɗo laamu lamorde Gombe nɗun 10 iga Siilo 1984 yaari haa mayde maako lewru Mayie 2014.Distinorde maargu maako e Janɗe maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shehu_Abubakar#Distinorde_maargu_maako_e_Janɗe_maakoKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shehu_Abubakar#KuugalMayde maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shehu_Abubakar#Mayde_maakoYi'a boohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shehu_Abubakar#Yi'a_booHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shehu_Abubakar#HiimoɓeWikipedia: Sa’idu Kumohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%E2%80%99idu_KumoSa’idu Kumo (5 Nuwamba 1959-27 Disamba 2020) o gimɗo Shubtal Naajeeriya moɗun subti e sanatajo wakitiɗo Gombe shakajun e Diiwal Gombe e Naajeeriya e artuɗun publisher e ta naya ɗun e ta Naajeeriya moɗarake tefgo e shuuɓal All Peoples Party (APP) hanjun gaɗaɗon latti All Nigerian Peoples Party (ANPP) mo fuɗɗi kuugal e yalde 29 ɗun mayu 1999. http://psephos.Siyasaji (shubtule)https://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%E2%80%99idu_Kumo#Siyasaji_(shubtule)Asal (Furtuu)https://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%E2%80%99idu_Kumo#Asal_(Furtuu)Maiɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%E2%80%99idu_Kumo#MaiɗeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%E2%80%99idu_Kumo#HiimoɓeWikipedia: Muhammad Inuwa Yahayahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_YahayaMuhammad Inuwa Yahaya(o ɗannyama e yanlde 9 lewru Yarkooma ndungu alif 1961) un gimɗo. Lamo e Naajeeriya ɗen un gimɗo siyasajo.Distinorde maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya#Distinorde_maakoJandehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya#JandeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya#KuugalHauteji Sanaa’ajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya#Hauteji_Sanaa’ajishubtuje/Siyasajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya#shubtuje/SiyasajeBangal e yaljihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya#Bangal_e_yaljiHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_Yahaya#HiimoɓeWikipedia: Mahmood Yakubuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmood_YakubuFarfesojo Mahmoud Yakubou ONN DOUN Farfesojo Mohmood Yakubu eriminmoo 1962 e Diiwal Bauchi gongal Woyla faaro fuuna Naajeeriya, Ardiiɗo Hukumaji INEC, tun daga February 2015 eii Don toe jorniiJandehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmood_Yakubu#JandeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmood_Yakubu#KuugalJogago Manguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmood_Yakubu#Jogago_ManguHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmood_Yakubu#HiimoɓeWikipedia: Ibrahim Hassan Ɗanƙwambohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Hassan_%C6%8Aan%C6%99wamboIbrahim Hassan Ɗanƙwambo be danyee mou (e yalɗe 4 Aprilie 1962) mo gimɗo siyasa,en lesdi Naajeeriya o medgo lattaki ngomnaajjo Diiwal Gombe e hautugo Naajeeriya. https://www.Distinorde Maako E Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Hassan_%C6%8Aan%C6%99wambo#Distinorde_Maako_E_KuugalSubtuugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Hassan_%C6%8Aan%C6%99wambo#SubtuugoNgomnajo (arɗiɗo)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Hassan_%C6%8Aan%C6%99wambo#Ngomnajo_(arɗiɗo)Ungiiyaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Hassan_%C6%8Aan%C6%99wambo#UngiiyaajiHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Hassan_%C6%8Aan%C6%99wambo#HiimoɓeWikipedia: Halima Kyari Jodahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Kyari_JodaHajja Halima Kyari Joda (Alkaman Gudi) hanko ke debbo artuɗo mowoonii fuɗɗuɗo lamaki hukuma pamarun e ɗer jajirka Diiwal Yobe latti emo jogii mangu mawɗo hukuma pamarun ɗun Fika e jonii ɗo.Distinorɗe Margo Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Kyari_Joda#Distinorɗe_Margo_MaakoJanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Kyari_Joda#JanɗeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Kyari_Joda#KuugalNasrujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Kyari_Joda#NasrujiHuttudehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Kyari_Joda#HuttudeMobgijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Kyari_Joda#MobgijiHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Kyari_Joda#HIIMOƁEWikipedia: Mohammed Danjuma Gojehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Danjuma_GojeMohammed Danjuma Goje (be danyiimou e gal longu lewru Octoba 1952) un arɗujo Diiwal Gombe kiiɗo go hautugo Naajeeriya e les ɗoudi subtugo PDP inare e mo jaɓi laamu e yalɗe e 29 nga lewru Mayie 2001 e wakkatire subtugo Diiwal Gombe ɗun 2003. https://thenationonlineng.Distinore maako e Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Danjuma_Goje#Distinore_maako_e_KuugalTeefuuki mawngu majalisu Dottienhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Danjuma_Goje#Teefuuki_mawngu_majalisu_DottienHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Danjuma_Goje#HiimoɓeWikipedia: Amina Bashirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_BashirFarfesajo Amina Bashir be ɗañee mou e nɗer gelle Pataskumo gonɗe ɗer Diiwal Yobe, Naajeeriya e ñalɗe yande jeewenyi 9 nde liiyru Morse ɗun hiitade dowgu alif 1960, mo wurtoike gada Daya e hukuma pamarun ɗun Fika. Mo lattake farfesajo e ɗungu 2009 lati e destinore diiwal Yobe kanko woni debbo artuɗo yaki jonɗe farfesajo debbo lattiɗo bano Ngorko e fanuu tefgo ilmu e janginki ɗun.Danyowo maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Bashir#Danyowo_maakoJanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Bashir#JanɗeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Bashir#KuugalBallitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Bashir#BallitalKomoandirahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Bashir#KomoandiraMauninago (Awards)https://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Bashir#Mauninago_(Awards)Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Bashir#HiimoɓeWikipedia: Bola Tinubuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bola_TinubuBola Ahmed Adekumle Tinubu (be ɗanyiimou e yalɗe 29 Mbooye duuɓi 1952) hanko wooni ardiiɗo leddi Naajeeriya. Un accountajo ɗenbo un gimɗo siyasajo ɗun Naajeeriya.Ilmuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#IlmuKuugal Artugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#Kuugal_ArtugalƁangal E Yaljihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#Ɓangal_E_YaljiMangu Laamorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#Mangu_LaamorɗeHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bola_Tinubu#HiimobeWikipedia: Bilkisu Muhammad Abubakarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bilkisu_Muhammad_AbubakarBilkisu Muhammad Abubakar un binɗowo e woyla Najeeriya mo laati inɗema anɗa gaɗa mo waari tata e baɗal Hikayata 2018 ɗun BBC wadata.Distinorde margohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bilkisu_Muhammad_Abubakar#Distinorde_margoNasru maako e BBChttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bilkisu_Muhammad_Abubakar#Nasru_maako_e_BBCLencitaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bilkisu_Muhammad_Abubakar#LencitaakiWikipedia: Abubakar Habu Hashiduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Habu_HashiduAbubakar Habu Hashidu Un kiiɗo arɗiɗo mo Diiwal Gombe ɗun howtugo NaajeeriyaAlhaji Abubakar Habu Hashidu (daayaama ƴande10 setto hiitadee 1944 – 27 morso 2018) un gimɗo Subtuugo e Naajeeriya ɗenbo un kiiɗo arɗiɗo Diiwal Gombe gonɗun shiyawal woyla faaro fuuna hautugo Naajeeriya gada liiyru dujjal 1999 yaari dowgo 2003.https://www-vanguardngr-com.Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Habu_Hashidu#KuugalSiyasaje E Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Habu_Hashidu#Siyasaje_E_LaamuFaɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Habu_Hashidu#FaɗɗitaaHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Habu_Hashidu#HiimobeWikipedia: Alhaji Muhammad Adamu Dankabohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Muhammad_Adamu_DankaboAlhaji Muhammad Adamu Dankabo up daayaama yalɗe 4 liiyru Afril dowgu silto 1942 too Hukuma pamaren kabo Diiwal liyde Kano.woylo leydi naajeeriya jaayndiwol woylaJanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Muhammad_Adamu_Dankabo#JanɗeKabɗugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Muhammad_Adamu_Dankabo#KabɗugalLamorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Muhammad_Adamu_Dankabo#LamorɗeAndaki Makohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Muhammad_Adamu_Dankabo#Andaki_MakoMaide Makohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Muhammad_Adamu_Dankabo#Maide_MakoHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Muhammad_Adamu_Dankabo#HIIMOƁEWikipedia: Luumo Sabon Garihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luumo_Sabon_GariƊun nyiɓii gongon hamo ngo sabon gari e gelle Kano e ɗungu 1914 ammanbo ngo fuɗɗayi kuugal nangugal hai e ɗer 1915.Inare Maagohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luumo_Sabon_Gari#Inare_MaagoNyiptaki Ngohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luumo_Sabon_Gari#Nyiptaki_NgoWikipedia: Yacine Diallohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yacine_DialloYacine Diallo (hitadee ɗanyigoy: lewru oktoba 18-1897 hitadee mayugu lewru Aprilie 14, 1954) goɗɗor siyasa ha leydi Gine goɗɗa mahuyi ha majaalisa je Faransi daga hitadee 1946 yahugo hitadee 1954. http://www.Taariki Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yacine_Diallo#Taariki_MaakoHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yacine_Diallo#HiimoɓeWikipedia: Hindou Oumarou Ibrahimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hindou_Oumarou_IbrahimHindou Oumarou Ibrahim ɓi lesdi Caadi fullo'on woɗontefa faɗɗugo fellel anɗiɗo numugo leddi kanko'on ɗon laara koyaal. Rouɓe je Association of Peul Women and Autochthonous People of Chad (AFPAT) ohuyi kugal mangal woɗon yacceɓe ko ɓe huwata je pavillion of the world indegeneous people’s initiative ɓe pavillion je COP21, COP22 ɓe COP23.Waɗon Hafda Anɗirgoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hindou_Oumarou_Ibrahim#Waɗon_Hafda_AnɗirgoɓeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hindou_Oumarou_Ibrahim#HiimoɓeWikipedia: Khady Diallohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khady_DialloKhadi Diallo (ɓe ɗanyimo ha hitadee 1955) ɓi leydi Kodduwaar o wodi andal al’adaji Faransi.Taariki Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khady_Diallo#Taariki_MaakoHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khady_Diallo#HiimoɓeWikipedia: Fatumata Djau Baldehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatumata_Djau_BaldeFatumata Djau Balde kanko’on woni ministajo sungullaji yaaci nder leddi Gine-Bisaawo saida ɓe wai litima ha lewru Septemba hitandee 2003. O jangi nder leɗe ɗuɗɗum ha gurbarnama leddi Gine-Bisaawo.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatumata_Djau_Balde#HiimoɓeWikipedia: Muhammadu Sa’ad Abubakarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sa%E2%80%99ad_AbubakarƊun ɗañii Sultan Muhammadu Sa’ad Abubakar e nyalɗe 24 ɗun lewru Juko duuɓi 1956 ɗen un ɓiɗɗo mo lamiɗo julɓe mo 17 Modibbo Abubakar mo tataɓo 111 gaɗɗo lamu jaraɗun njutirka duɓi 50.https://web.archive.org/web/20140625122539/http://themuslim500.com/profile/saadu-abubakar--sultan-sokoto |date=June 25, 2014 }} retrieved May 15, 2014Marga Makohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sa%E2%80%99ad_Abubakar#Marga_MakoElenyolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sa%E2%80%99ad_Abubakar#ElenyolJanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sa%E2%80%99ad_Abubakar#JanɗeManguji Dimo Jogihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sa%E2%80%99ad_Abubakar#Manguji_Dimo_JogiKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sa%E2%80%99ad_Abubakar#KuugalWakiltagohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sa%E2%80%99ad_Abubakar#WakiltagoAlgo Kuugal (Ritaya)https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sa%E2%80%99ad_Abubakar#Algo_Kuugal_(Ritaya)Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sa%E2%80%99ad_Abubakar#LaamuDiiwal Sokotohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sa%E2%80%99ad_Abubakar#Diiwal_SokotoHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sa%E2%80%99ad_Abubakar#HiimoɓeWikipedia: Alpha Oumar Barryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alpha_Oumar_BarryAlpha Oumar Barry (ou daayaama hiitande dowgu alif 1925-1977) ɓi siyasa ha leydi Gine ɓi majalisa minista jagwarɗo Ahmed Sekou Toure jamhuriya Gine je arande ɓawo nungugamo o mayii je camp boyro.https://web.Taariki maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alpha_Oumar_Barry#Taariki_maakoFaɗɗitaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alpha_Oumar_Barry#FaɗɗitaaWikipedia: Ousmane Baldehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ousmane_BaldeOusmane Balde (omayi hitadee 1971) anɗuɗo horerisku ha leydi Gine ɓi siyasa. Kanko’on jaagorɗo mawɗo banki je leydi Gine hitadee 1963-1964, o waɗi minista horerisku be ceede.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ousmane_Balde#HiimoɓeWikipedia: Amsatou Sow Sidibehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amsatou_Sow_SidibeAmsatou Sow Sidibe (o daayaama hitaande ɗowgu alif 1953) Maalamijow jo’on bo lauya’on ei siyasa ɓi’on ha leydi Senegaal. Hitaande dowgu 2012 kanko’on debbo arnɗe woɗon deer yimɓe wurti beesuɓaɓe cubol mu’ar dantaɓe ha leddi.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amsatou_Sow_Sidibe#HiimoɓeWikipedia: Ousmane Sowhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ousmane_SowOusmane Sow Cehoowo haa Senegal (10 Octoba – 1 Decemba 2016) goɗɗo leydi Senegaal woɗon safa yimɓe dudɓe.Tariha Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ousmane_Sow#Tariha_MaakoKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ousmane_Sow#KuugalNasaru Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ousmane_Sow#Nasaru_MaakoHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ousmane_Sow#HiimoɓeWikipedia: Aminata Diallo Glezhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminata_Diallo_GlezAminata Diallo Glez Neddo filmi ha Burkina Faso ɓe purodusa Aminata Diallo Glez (hitadee danyigo dowgu alif 1972) ɓe danyimo haa dori Burkina Faso, Bingel filmi be purodusa moɓeɓuri andigo inde makko Kadi Jolie.https://lefaso.Taariki maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminata_Diallo_Glez#Taariki_maakoFilmi maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminata_Diallo_Glez#Filmi_maakoHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminata_Diallo_Glez#HiimoɓeWikipedia: Khadidiatou Diallohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khadidiatou_DialloKhadidiatou Diallo danyaɗo leydi Senegaal bindiwo un Pulaar kanko’on tiggi kautal man Groupe de Femmes Pour l’Abolition de mutilations Sexuelles (GAMS) ha liddi Beljik.Taariha maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khadidiatou_Diallo#Taariha_maakoHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khadidiatou_Diallo#HiimoɓeWikipedia: Djaili Amadou Amalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Djaili_Amadou_AmalDajaili Amadou Amal binndoowo’on leydi Kamerun o wurti der Fulɓe woweɗtefa faddigo hakke rewɓe.Taariki maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Djaili_Amadou_Amal#Taariki_maakoManurɗe/Omanaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Djaili_Amadou_Amal#Manurɗe/OmanaɗoHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Djaili_Amadou_Amal#HiimoɓeWikipedia: Mohammed Inuwa Bawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Inuwa_BawaKanal Mohammed Inuwa Bawa rtd (6 Aprilie 1954 – 26 Mayie 2017) ɗun ɓiliimo lamminaago e jahiroowo Diiwal Ekiti, Naajeeriya e wakkatire laamu solja ɗun janarjo Sani Abatcha Gada ɗen hai ɗun ɓilimo e dau jahirowo e Diiwal Gombe gada lewru Augustare 1998 yaari Mayie 1999 inare e mo likaani shiɓa mo humnere ranere e artuɗun jamhun nayaɓun ɗun Naajeeriya.Distinorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Inuwa_Bawa#DistinoreKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Inuwa_Bawa#KuugalSiyasajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Inuwa_Bawa#SiyasajiWikipedia: Jaangirɗe Laagoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaangir%C9%97e_LaagosJaangirɗe Laagos nɗe ɗun ɓun anɗireka e UNILAG un janngirɗe e gelle Lagos, laamorde Diiwal Laagos, Naajeeriya. E ɗe golo eɗer janngirɗe ƙarnuwal artugal e Naajeeriya ɗen bo ɗun tiggigal e ɗungu 1962.Jannguɓe hiiɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaangir%C9%97e_Laagos#Jannguɓe_hiiɓeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaangir%C9%97e_Laagos#HiimoɓeWikipedia: Janngirɗe Bayero Kanohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Bayero_KanoJanngirɗe Bayero Kano nɗe ɗun ɓun anɗireka e BUK un jaangirɗe nɗer gelle Kano, ɗer Diiwal Kano, Naajeeriya. Dun tiggigal e ndumngu 1962 e gal wodi jangoɓe 37,747.Guttuli jannginkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Bayero_Kano#Guttuli_jannginkiJannguɓe maagal hiiɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Bayero_Kano#Jannguɓe_maagal_hiiɓeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Bayero_Kano#HiimoɓeWikipedia: Audu Idriss Umarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Audu_Idriss_UmarAudu Idriss Umar be danyiimou e ñalde 28 gal lewru Decemba 1959) ɗun subtimo sanajo wakiltiido Gombe shakajun e Naajeeriya. Inare e mo jaɓi laamu e yalɗe 29 ɗun lewru Mayie 2007 ɓiyi subta All Progressive Congress (APC) ɗun.Distinore maako e janndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Audu_Idriss_Umar#Distinore_maako_e_janndeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Audu_Idriss_Umar#HiimoɓeWikipedia: Janngirde Ahmadu Bellohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Ahmadu_BelloJanngirde Ahmadu Bello ɗe ɗun ɓuuri annɗirkii ABU un janngirde Gomnaatiiwal e ɗer hawtugo Naajeeriya gonɗum Zaariyaa e ɗer Diiwal Kaduna ɗun tiggigal e ñalɗe 4 ɗun lewru juldandu 1962 duuɓi ɗiɗii ɓaawo hebtuuki hoore Naajeeriya. Artuɗun ɗun waaɗii janngirde wayla Naajeeriya.Jannguɓe hiiɓeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Ahmadu_Bello#Jannguɓe_hiiɓeeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Ahmadu_Bello#HiimoɓeWikipedia: Janngirde Maidugurihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_MaiduguriJaangirde Maiduguri e andira e in nde UNIMAID, Jami'are Maiduguri Jaangiirde den e Lamurde Maiduguri Diiwal Borno nder lesdi Naajeeriya. Doum tiggi Jami'are den nder ndungu ngu 1975 hauti e muraduuji janngirle den be letto go’o nder mawde mawɗe janngirle leydi Naajeeriya.Guttuli jannginkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Maiduguri#Guttuli_jannginkiJannguɓe hiiɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Maiduguri#Jannguɓe_hiiɓeHabre Boko haramhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Maiduguri#Habre_Boko_haramWikipedia: Nasir El-Rufaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nasir_El-RufaiNasir El'Rufai o neddo Naajeeriya dimaande Kaduna goɗɗo siyasajo Naajeeriya, Ardiiɗo Diiwal Kaduna.Hiibobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nasir_El-Rufai#HiibobeWikipedia: Rabiu Musa Kwankwasohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabiu_Musa_KwankwasoRabiu Musa Kwankwaso Rimande Kano nɗer dungu/duuɓi abli e jowe nain e sappande jowi e jowe go'o (1956) nder lewru sappo (October).Habaru Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabiu_Musa_Kwankwaso#Habaru_MaakoJanndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabiu_Musa_Kwankwaso#JanndeHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabiu_Musa_Kwankwaso#HiimobeWikipedia: Janngirɗe Joseph Ayo Babalolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Joseph_Ayo_BabalolaJangirde Joseph Ayo Babalola un jangirde joɗoriɗe hoore muɗun gonɗe Naajeeriya ngonɗe ikeji-Arekeji Diiwal Osun, Naajeeriya ɗe ɓe mallakiwal churwal [Apostolic Christ] (CAC) Tiggi e ɗunmgu 2004 e jonɗe magal e Duuniiyaru. Inɗe jangirde ɗen un inɗe mauɗo churwal Apostolic Christ Joseph Ayo Babalola (1904-1959); Eɗe ɗon e inare njomirawo e noddi lilaɗo mo faɗɗa ogobungo ogre e 1928.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Joseph_Ayo_Babalola#HiimobeWikipedia: Stefania Turkewichhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stefania_TurkewichStefania Turkewich-Lukianovych yo debbo dimado nyande sappande ɗiɗi e jowi nder lewru afrilu e nduungu abli jowe tati e sappande jowe nain e jowe tati (12th Colte, hiitande ndunngu alif 1898) bo o mayi jowetati nder lewru afrilu dungu afli jowe nain e sappande jowe didi e jowe didi no Holli do ninnan. (25 Sedto, 1898 - 8 Sedto, 1977)Tariha Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stefania_Turkewich#Tariha_MaakoNjangirde Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stefania_Turkewich#Njangirde_MaakoHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stefania_Turkewich#HiimoɓeWikipedia: Magaji Abdullahihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Magaji_AbdullahiMagaji Abdullahi (dannya mo 22 lewru Noowamba 1947 - 24 lewru Luulde 2016) ko politikal lesdi Naajeeriya. O laati mawɗo Diiwal Kano diga 2003 haa 2007.Maayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Magaji_Abdullahi#MaayiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Magaji_Abdullahi#FiroojiWikipedia: Adamu Alierohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_AlieroMuhammadu Adamu Aliero O dañaama ñalnde go,o lewru silo hiitande ndunngu alif 1957 ngomnajo Diiwal jihar Kebbi kiiɗo.lisde Woyla naajeeriya Muhammadu adamu aliero o jannge janngirde Ahmadu Bello University zariya beenɗo ngaaɗowo siiyaasajo jammieyare PDPLencitaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_Aliero#LencitaakiWikipedia: Ahmed Abdullahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_AbdullahAhmed Abdullah, OON ministajo kiiɗo mo demal e marowol sareji. Nɗer lesdi Naajeeriya.Lencitaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Abdullah#LencitaakiWikipedia: Zaynab Alkalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaynab_AlkaliZaynab Alkali o daayaama e hiitande ndunngu alif 1950 farfesajo modibbo janngirɗe den bo https://en.m.Lencitaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaynab_Alkali#LencitaakiWikipedia: Zuwaira Gambohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zuwaira_GamboZuwaira Gambo komishinajo harkaji rouɓe e lagguki (hanuuki) shiiya e Diiwal BornoWikipedia: Saude Abdullahi Aliyuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saude_Abdullahi_AliyuSaude Abdullahi Aliyu jannginoowo e janngirɗeHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saude_Abdullahi_Aliyu#HIIMOƁEWikipedia: Mary Akpobomehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_AkpobomeMary Akpobome darektajo bankiwal Heritage Banking Company Limited of Nigeria (HBCL)Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Akpobome#HiimoɓeWikipedia: Morawyiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/MorawyiaMorawiya (cek. Morava), (de.Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Morawyia#GalluureGalleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Morawyia#GalleryWikipedia: Yemi Aladehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yemi_AladeYemi Eberechi Alade (dugumi 13 Maars 1989), mo anndiraa ko Yemi Alade, ko mawɗo gimowo Naajeeriya, inawoowo, debbo fijirde (filmji) e activist.[1] Yimɓe maako ɗon hawta bee Afropop, highlife, dancehall, pop e R&B, e ɗon mari semmbe nder leyɗe feere nder lesdi Afirka.Aalamjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yemi_Alade#AalamjiLencitaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yemi_Alade#LencitaakiWikipedia: Akinwunmi Ambodehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akinwunmi_AmbodeAkinwunmi Ambode daañaama ñalnde 14 lewru korso hiitade dowgu alif 1963 bolle dangal yarbaakore ngomnajo Diiwal Laagos hiirnaree lisde Naajeeriya kiiɗow.Lencitaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akinwunmi_Ambode#LencitaakiWikipedia: Funke Akindelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Funke_AkindeleOlufunke Ayotunde Akindele // b (jibinaa ko ñalnde 24 lewru bowte hitaande 1977)[2][3] anndiraaɗo Funke Akindele walla Jenifa,[4] ko neɗɗo Naajeeriyaajo, baɗɗo filmuuji, fijoowo,[5] gardo, peewnoowo e dawriyanke.[6][ 7][8] Akindele waɗii njeenaari sitcom mo njiɗmi anndude gila 1998 haa 2002[9] e hitaande 2009, o heɓi njeenaari Oscar filmuuji Afrik ngam ɓurde waawde fijde e nder darnde ardiinde.Nguurndam e jaŋde puɗɗagol Akindele jibinaa ko ñalnde 24 lewru bowte hitaande 1977, to Ikorodu, e nder diiwaan Lagos, leydi Najeriya.[18] O debbo Yoruba. Ko kanko woni ɗiɗaɓo e sukaaɓe tato (rewɓe ɗiɗo e gorko gooto). Yumma makko ko doktoor, baaba makko ko gardiiɗo duɗal pentiiɗo.[4][19] O janngi duɗal sukaaɓe Grace, to Gbagada, to diiwaan Lagos. O heɓi Dipoloma ngenndiijo ordinateer (OND) e jokkondiral hakkunde yimɓe to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ogun, ganndiraaɗo hannde jaaɓi haaɗtirde Moshood Abiola. O heɓi dipolomaaji sariya to duɗal jaaɓi haaɗtirde Lagos.[20]https://ff.wikipedia.org/wiki/Funke_Akindele#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol_Akindele_jibinaa_ko_ñalnde_24_lewru_bowte_hitaande_1977,_to_Ikorodu,_e_nder_diiwaan_Lagos,_leydi_Najeriya.[18]_O_debbo_Yoruba._Ko_kanko_woni_ɗiɗaɓo_e_sukaaɓe_tato_(rewɓe_ɗiɗo_e_gorko_gooto)._Yumma_makko_ko_doktoor,_baaba_makko_ko_gardiiɗo_duɗal_pentiiɗo.[4][19]_O_janngi_duɗal_sukaaɓe_Grace,_to_Gbagada,_to_diiwaan_Lagos._O_heɓi_Dipoloma_ngenndiijo_ordinateer_(OND)_e_jokkondiral_hakkunde_yimɓe_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Ogun,_ganndiraaɗo_hannde_jaaɓi_haaɗtirde_Moshood_Abiola._O_heɓi_dipolomaaji_sariya_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Lagos.[20]Wikipedia: Faruk Kperogihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faruk_KperogiFarook Kperogi bindowo ɗenbo farfesajo e kuugal hokkaku habaru jannginowo Janngirɗe Diiwal Kennasaawo.Lencitaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faruk_Kperogi#LencitaakiWikipedia: Khadija Bukar Abba Ibrahimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khadija_Bukar_Abba_IbrahimKhadija Bukar Abba Ibrahim o daayaama hiitande ndunngu alif 1967 ɗibbo Bukar Abba Ibrahim hakkoke arduujo jihar yobe jama'aje foonare lesdi naajeeriya haa too jonnta ma o wokiljo baawitowo gite dowko watta e der leydi yaasi ɗe uroper e afrikan jonnta e arɗugal Muhammadu Buhari, wakiljo jama'aje foonare jihar Yobe, e leydi Naajeeriya.https://www.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khadija_Bukar_Abba_Ibrahim#NassijiWikipedia: Gbenga Adeyinkahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gbenga_AdeyinkaGbenga Adeyinka ko fijoowo Naajeeriya keɓɗo njeenaaje keewɗe, ko fijoowo, kɗo kuuɓal e rajooji e teleeji, binndoowo, e MC.O ummorii ko Abeokuta e nder diiwaan Ogun, o heewi noddirde hoore makko ko CFR (Komediyankeewo leydi Naajeeriya) e jooni GCON (Komediyanke mawɗo leydi Najeriya).Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gbenga_Adeyinka#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gbenga_Adeyinka#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gbenga_Adeyinka#Nguurndam_neɗɗoNguurndam gollalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gbenga_Adeyinka#Nguurndam_gollalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gbenga_Adeyinka#TuugnorgalWikipedia: Isa Ali Ibrahim pantamihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Ali_Ibrahim_pantamiIsa Ibrahim Ali pantami mo dañƴama 20 oktobeer 1972,anɗiraɗo Isa Ali pantami un gimɗo modibbo janginowo diina Islama hanko Woonii ministaajo hawtuki Bolle e jawdi ɗun Naajeeriya. Un daarektaajo mo ɗun gollital habbaruji leydi ( NITDA) ɗun Naajeeriya gada 26 septembeer 2016 yaari 20 Augusteer 2019 eɗun hokkori mo ministajo hawtuki Bolle e jawdi mo nasti offiswal eɗer 21 Augusteer 2019.Wikipedia: Buba marwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buba_marwaBuba marwa ɗun danyi Mohammed buba marwa ñalɗe jeenayii ɗer lewru September duubi 1953 ɗer gelle kaduna,Diiiwal Kaduna Naajeeriya.HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buba_marwa#HIIMOƁEWikipedia: Lisbonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/LisbonLisbon galle leydi [Portugal]ɗer yuroopu ('lɪzbən/; [Portuguese][liʒˈboɐ] ( liste,un gelle mawɗe leydi portigal ɗen e gelle ɓurɗe jajirka e portigal ɗun ƙiyastake adadu ɗuɗirka yimɓe haa bano ko yahri 544,851 hawti be no hutirde jooɗori kamani100.05 km 2.Wikipedia: Moscowhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MoscowMoscowWikipedia: Abdou Achoubahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdou_AchoubaAbdou Achouba (daayaama hiitade dowgu alif 1950 too gelle Rabat) ɓi filmije leydi Moroko be Italiya ɓi jarida’on, be numugo filmi be furodusa. O ardanikita filmi dammude ha ɓanga filmi je leydi Moroka.Filmiji maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdou_Achouba#Filmiji_maakoWikipedia: Mohammed Dikko Abubakarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Dikko_AbubakarMohammed Dikko Abubakar, CFR, NPM, Mni (Rtd) ɗansanndaajo Naajeeriya’on be neyejo’on bo sufeto’on janarjo ‘yansanndaa’on ɓe lammini mo ha hitande 2014. Jotta kanko’on Pro Chamcellor kanko’on jagwarɗo majalisa haa Janngirɗe Al-Hikma, Ilorin.Taarihiwol maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Dikko_Abubakar#Taarihiwol_maakoHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Dikko_Abubakar#HiimoɓeWikipedia: Haliru Dantorohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haliru_DantoroHaliru Ɗantoro Ƙitoro III (1938 – Yarkooma 30, 2015) o mari laamu ɓoi ma goɗɗo siyasa ha Naajeeriya. Yalade man 26 lewru Colite, hitannde 2020.Lorna fofahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haliru_Dantoro#Lorna_fofaHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haliru_Dantoro#HiimoɓeWikipedia: Lomehttps://ff.wikipedia.org/wiki/LomeLome un hautirde gelle mauɗe der lesdi [Togo]. Eɗi woodi ɗuɗirka yimɓe haa bano 837,437 ɗen e jooɗiɓe kamani1,477,660 hisaago ɗungu 2010Wikipedia: Dutsehttps://ff.wikipedia.org/wiki/DutseDutse woodi laamorde mawde e Diiwal Jigawa to woyla leydi Naajeeriya. O ɗon jooɗodi Fedde Ɓamtaare, Dute tiggi nder lewru Noofambar 2011.Joogaraafiwol e Leydi dutsehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dutse#Joogaraafiwol_e_Leydi_dutseDental Diiwalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dutse#Dental_DiiwalNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dutse#NassijiWikipedia: Gusauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/GusauGusau un Birniwol gonɗe wayla- hirna Naajeeriya kanje ke gelle mauɗe Diiwal Zamfara. Non ɗenbo inɗe hukuma pamarun (LGA) goduugal jajirka leydi kilomita 3,364 e ɗuuɗirka yimɓe 383,162 e limgal duuɓi 2006.Distinorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gusau#DistinorɗeNgomnatiwalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gusau#NgomnatiwalHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gusau#HiimoɓeWikipedia: Mai Mala Bunihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mai_Mala_BuniMai Mala Buni ou daayaama ƴanlde 19 lewru jolal hiitande ndungu alif 1967) un gimɗo subtuugo Naajeeriya (siyasajo) ɗun ɗanyimo e gelle Buni Yadi, Hukuma Pamaren Gujba e Diiwal Yobe Wayla haa too Faaro Fuuna Naajeeriya Kanko Wooni ngomnajo Diiwal Yobe, Naajeeriya https://dailytrust.com/gov-buni-celebrating-a-quintessential-leader53|access-date=2020-12-07|website=Daily Trust|language=en}} ɗenbo mawɗo jogiɗo tummuɗe ɗun shubtal All Progressives Congress (APC).Jannɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mai_Mala_Buni#JannɗeLuumoji (Luuɓe)https://ff.wikipedia.org/wiki/Mai_Mala_Buni#Luumoji_(Luuɓe)cubtal (siyasaje)https://ff.wikipedia.org/wiki/Mai_Mala_Buni#cubtal_(siyasaje)Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mai_Mala_Buni#HiimoɓeWikipedia: Janngirde Diwal lokojahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Diwal_lokojaJanngirɗe Laamu, Lokoja e janngirɗe mawnde won nde ha nder gelle Lokoja, ɓurnde andirego Fulokoja (Federal University Lokoja) woni wuro mawgo der Diiwal Kogi Hindi funaPages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Janngirɗe Ndemri, Zuruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Ndemri,_ZuruJanngirɗe Ndemri, Zuru un janngirɗe mawɗe wonde Zuru, Diiwal Kebbi, Naajeeriya. kayre ne arandere janngirde demal.HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_Ndemri,_Zuru#HIIMOƁEWikipedia: Janngirɗe Gashuahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97e_GashuaJanngirɗe Laamu, Gashua e ɗum no diraɗe be (FUGA), won nde haa nder Diiwal Yobe, Naajeeriya. Janngirɗe Laamu, Gashua e der Gashua ta funaa gelle ɗem ɓemahinde e dau dalila shiya ilmu bacci lardi Yobe gam hamɓema ɓekeɓa ilmu mauɗum, ɗum ɓemahinde wakkati Janngirɗe ɗen wakkati lamiɗo Naajeeriya mo nane godlock jhona than.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Tiimtorde:Databox generichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tiimtorde:Databox_genericWikipedia: Edmund Doukoruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edmund_DoukoruEdmund Maduabebe Doukoru (O ɗanyiimou yande 13 lewru Oktoba 1943) neyejo’on kanko’on fetel hiite ha Naajeeriya ɗenbo kanko’on mawɗo sakatare kautal hore lesɗe mari risku yaɓɓan fetur (OPEC) ha hitanɗe 2006. Owarti Amayanabo, ko bo lamɗo ɓoima mo lamurɗe nembe ha hitanɗe 2008.Taariki Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edmund_Doukoru#Taariki_MaakoSiyaasajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edmund_Doukoru#SiyaasajiHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edmund_Doukoru#HiimobeWikipedia: David Ejoorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_EjoorDavid Akpode Ejoor RCDS, PSC, (10 Silto duuɓi 1932-10 Fabrairu 2019) bindiwo’on mawɗo soja Naajeeriya kanko’on huyi ɗer ɗe manga mauɗo hafsa soja’en (COAS). O bindi ɗefte ɗiɗi bakko o maya ha hitaande 1975.Waɗon Lorna Fofahttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Ejoor#Waɗon_Lorna_FofaDefte maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Ejoor#Defte_maakoHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Ejoor#HiimoɓeWikipedia: Anna Bannerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_BannerAnna Ebiere Banner (Ɓe ɗanyii ɗebbo haa yanɗe 18 lewru haaram ɗiɗaabru 1995) ɓi fim’on o medi tahugo gasa Sarauniya boɗugo je Naajeeriya. http://www.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Banner#TuugnorgalWikipedia: Ayo Adesanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayo_AdesanyaAyo Adesanya (Ɓeɗanyi debbo haa yanɗe lewru juko 1969) ɓi fijigo fim ɓe Naajeeriya director’on ɓe furadusa’on. https://punchng.Kofɗe maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayo_Adesanya#Kofɗe_maakoFiiluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayo_Adesanya#FiiluƁe hauti Yiiɗelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayo_Adesanya#Ɓe_hauti_YiiɗelFim maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayo_Adesanya#Fim_maakoHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayo_Adesanya#HiimobeWikipedia: Bimbo Akintolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bimbo_AkintolaBimbo Akintola (Ɗum ɗanyii debbo man nyalnɗe 5 haa lewru Duujal 1970) ɓi fim’on haa Naajeeriya http://www.punchng.Taarihi Balɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Akintola#Taarihi_BalɗeYiiɗelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Akintola#YiiɗelFuluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Akintola#FuluHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Akintola#HiimobeWikipedia: Fred Amatahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fred_AmataFred Amata ɓii ikkitiwo fijirɗe je Naajeeriya furodusa be darakta. http://news.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fred_Amata#HiimobeWikipedia: Lilin Babahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lilin_BabaShu’aibu Ahmed Abbas (Ɓe ɗañiimo haa ñalɗe lewru 1992) O ɓe ɓurii anɗigo be inɗe Maako Lilin Baba gimoowo haa Naajeeriya, bindiwo’on, banbaɗo’on, ɓi fijigo fim beɗi bo ɓi luumo. https://dailytrust.Fulu maako je Aranɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lilin_Baba#Fulu_maako_je_AranɗeO fuɗɗi Gimolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lilin_Baba#O_fuɗɗi_GimolHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lilin_Baba#HiimobeWikipedia: Kyivhttps://ff.wikipedia.org/wiki/KyivGelle [kyiv] koˈkiːjɪv/ KEE-yiv , [10] / kiːv/ KEEV ; [11] Ukrainian: Київ,Wikipedia: Mamman ahmadu Alihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamman_ahmadu_AliMamman Ahmadu Ali Was born in 05 May 1996 in Dumshe town potiskum Local Governmenthttps://www.google.EDUCATIONhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamman_ahmadu_Ali#EDUCATIONReferencehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamman_ahmadu_Ali#ReferenceWikipedia: Cape verdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cape_verdeCape verde ˈvɜːrd( i)/ ( listen )) ko Cabo Verde (/ ˌkɑːboʊWikipedia: Bala Mohammedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bala_MohammedSen. Bala Mohammed un ɗanyaama ɗer 5 ɗun lewru duubi 1958 un gimɗo cuuɓal ɗen bo kannko ke ngomnaajjo Diiwal Bauchi gonɗo daw jooɗorgal.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bala_Mohammed#HiimoɓeWikipedia: Inde Leɓɓihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Inde_Le%C9%93%C9%93i== inde lebbi ==inde lebbihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Inde_Le%C9%93%C9%93i#inde_lebbiHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Inde_Le%C9%93%C9%93i#HiimoɓeWikipedia: Sule Lamiɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sule_Lami%C9%97oSule lamido un ɗanyiima nder (30 Juko 1948) meɗuuɗo jokaaki ministaajo leyɗe yaasii ɗun Naajeeriya diga 1999 Duɓi 2003. O cubtaama Gobnaajo Diiwal Jigawa nder seɗto 2007.Faureehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sule_Lami%C9%97o#FaureeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sule_Lami%C9%97o#HiimoɓeWikipedia: Peter Obihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_ObiPeter Obi O, danyaama nyalɗe (19 Morse 1961) un gimɗo luumo e cuuɓal ɗun Naajeeriya. O meeɗuugp wattugo Gobnaajo Diiwal Anambra gada marchie lewru Jolal 2006,febrie lewru Duujal 2007,e gada Korse 2007 lewru Mbooye 2014.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_Obi#HiimoɓeWikipedia: Balde Nyalandehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balde_NyalandeBalde Nyalande Balde nyalande nder Fulfulde yo Jowe didi.https://www.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balde_Nyalande#HiimoɓeWikipedia: Tripolihttps://ff.wikipedia.org/wiki/TripoliTripoli un gelle der leydi libie e dungal wayla afikWikipedia: Dohahttps://ff.wikipedia.org/wiki/DohaDoha larabanko'e (ﺍﻟﺪﻭﺣﺔ) Romanko'e: ad dawha [ad"dawha] ko ad-Doha un gelle Hore hautirde leydi Qatar ɗen e galliol ɓurgal ɗuuɗirka yimmɓe ɗer leysdi ɗin haa yaaruɓe ɗuɗirka yimmɓe ɗun 2,382,000.Footohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Doha#FootoHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Doha#HiimoɓeWikipedia: Abahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AbaAba un gelle ɗer fombina fuuna ɗun Naajeeriya ɗen e luumorɗe caaka Diiwal Abia. Tiggal tigguɗe diiwal Abia nɗer 1991 Aba henɗa ma hasiɗiɗi hukumaji pamari inɗe maaji Aba fombina Aba wayla.Distinorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aba#DistinoreJaudihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aba#JaudiSababu Ɗun Hiite Nepajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aba#Sababu_Ɗun_Hiite_NepajiDiinahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aba#DiinahJannde (elto)https://ff.wikipedia.org/wiki/Aba#Jannde_(elto)Jahaalejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aba#JahaalejiFiijoo (Fijoo)https://ff.wikipedia.org/wiki/Aba#Fiijoo_(Fijoo)Huuɗe Dufaaɗunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aba#Huuɗe_DufaaɗunGaɗaɗun Nɗer Aba Sorete Ɗunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aba#Gaɗaɗun_Nɗer_Aba_Sorete_ƊunDaaru Haa Joauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aba#Daaru_Haa_JoauBayanu Kakki Lanaɗunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aba#Bayanu_Kakki_LanaɗunNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aba#NassijiWikipedia: Abakalikihttps://ff.wikipedia.org/wiki/AbakalikiAbakaliki donw gelle mawɗe nɗer Diiwal Ebonyi haa nɗer foobiinare faaro fuuna lesdi Naajeeriya. Joɗorɗe kilomita 64 (40mi) gonɗun etaa fombina bo fuuna Enugu.Furtuuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abakaliki#FurtuuDistinorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abakaliki#DistinoreJauɗiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abakaliki#JauɗiiƊuuɗirkahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abakaliki#ƊuuɗirkaƊemmografiwalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abakaliki#ƊemmografiwalAreejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abakaliki#AreejiJanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abakaliki#JanɗeDiinahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abakaliki#DiinahHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abakaliki#HiimoɓeWikipedia: Abeokutahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AbeokutaAbeokuta un gelle own miidi hiitadee 1815 joɗerɗe mawɗe nɗe Diiwal Ogun ɗer fombina faaro hirna Naajeeriya. Eɗe un jooɗori eɗau fuuna bankiwal ngalɓe dallol Ogun haaɗe e hawtirɗe nɗer hayre wortoɗe aure nɗer e ledde jaayal (savannah) kilomiitaji 77 (48mi) woyla e Legas e laawol ndiyam ko 130kilomita (81mi) e diyam. E baano 2006, Abekuuta e ɓee ko futuniɗun inaje ɓe goodi ɗuuɗirka 449,088.=https://web.archive.org/web/20220929004145/https://www.globalfuturecities.org/federal-republic-nigeria/cities/abeokuta |access-date=2022-09-25 |website=www.globalfuturecities.org}}Joogaarafi e Jawɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abeokuta#Joogaarafi_e_JawɗiJahaleejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abeokuta#JahaleejiƊistinorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abeokuta#ƊistinoreTsanuwal Kollingan Abeokuta 1929https://ff.wikipedia.org/wiki/Abeokuta#Tsanuwal_Kollingan_Abeokuta_1929Nyible Anɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abeokuta#Nyible_AnɗaaɗeNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abeokuta#NassijiWikipedia: Kaula Lumpurhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaula_LumpurKaula Lumpur un (eeragol Malaysia: [ˈkualə, -a ˈlumpoHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaula_Lumpur#HIIMOƁEWikipedia: Islamabadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/IslamabadIslamabad / ɪzˈlɑːməbæd( listen )9] Urdu : ﺍﺳﻼﻡ ﺁﺑﺎﺩ ,romanized : Islām ābād ) un gelle mawɗe Hore hautirde leydiPakistan , e ɗenbo laamorde leydi Pakistani hautirde ho'ukumare wuttudu ɗu ɗeWikipedia: Damascushttps://ff.wikipedia.org/wiki/DamascusDamascus dəˈmæskəs/ də-MASS-kəs , UK kanbo / dəWikipedia: Ladde Yankarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ladde_YankariLadde Yankari Latake babal Mangal jei Siutare dabbaji ladde latinde fombina shakantare nɗer Diiwal Bauchi, woila leysdi Naajeeriya. Maunuki ladde mai heutai babal 2,244 (square kilometers) (866sq ml) nden bo ɗum sibore ha ndiyam nguldam bulata, be gene marde pindii fefere.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ladde_Yankari#HiimoɓeWikipedia: Halliru Ɗantorohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halliru_%C6%8AantoroHalliru Ɗantoro Ƙitoro III (1938 - Yarkooma 30, 2015) O mari laamu ɓoyma goɗɗo siyasa haa Naajeeriya. Yalade man 26 lewru Colite, hitaandee 2020.Lorna fofahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halliru_%C6%8Aantoro#Lorna_fofaHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halliru_%C6%8Aantoro#HiimoɓeWikipedia: Chidinma Leilani Aaronhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chidinma_Leilani_AaronChidinma Leilani Aaron ɓe danyimo: 16 ha lewru Afrilu hitannde 1993 ɓi Naajeeriya’on ɓi luumo defowo’on, andowo’on, dabareji wa ɗon huwa dauran gwaɓe saatal koffi.Jutal balɗe arande be andalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chidinma_Leilani_Aaron#Jutal_balɗe_arande_be_andalNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chidinma_Leilani_Aaron#NassijiWikipedia: Joseph Adetunji Adefarasinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_Adetunji_AdefarasinMawɗo alkali Joseph Adetunji Adefarasin (1921 – 28 Maris 1989) lauya Naajeeriya’on mawɗo’on alkalijo’on hasuda kita gondal.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_Adetunji_Adefarasin#NassijiWikipedia: Kema Chikwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kema_ChikweKemafo Nonyerem “Kema” Chikwe kiɗɗo ministajo yadu feroji kautal liddi Naajeeriya. Jotta no ɗin woni wo ɗon joggi mango jagwardo roɓe ha liddi ha shubtugo Naajeeriya mo PDP.Lencitaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kema_Chikwe#LencitaakiWikipedia: Ibrahim Shekarauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_ShekarauIbrahim Shekarau (o ɗanyaama 5 Jolal hiitande ndungu alif 1955) un ministajo ilmu leysdi Naajeeriya kiiɗo ɗembo ngomnajo jihar Kano nɗer Hautugo Naajeeriya o cubtaama ngomnajo Diiwal Kano haa nɗe ɗiɗi o cubtaama ɗer Sedto 2003 ɗen o fuu'utugo cubteeki ɗer Sedto ɗungu 2007. O mambaajo partie keesun biaɗun New Nigeria People Party (NNPP).Taarihiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Shekarau#TaarihiwolHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Shekarau#HiimoɓeWikipedia: Ahmadu Umaru Fintirihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Umaru_FintiriAhmadu Umaru Fintiri o dañaama ñalɗe (27 ɗebe Yarkoma hiitade dowgu alif 1967), un gimɗo cuuɓal nɗer kanko Woonii ɗe hanɗe arduujow jonɗe Govnaajo Diiwal Adamawa.https://www.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Umaru_Fintiri#HiimoɓeWikipedia: Abba Kabir Yusufhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Kabir_YusufAbba Kabir Yusuf o dañaama ñalde joowi liiyru siilo hiitadee dowgu alif 1963 eii Siyasa, en lysdi Naajeeriya mo ɓe sooɓi moo ngomnaanjow gelle Kano nder liiyru Mboy too hiitande dowgu 2023. O waɗi darnde komisaaru nder kawtal Fulɓe nder Kano hakkunde hitaande dowgu 2011 e 2015.Ɓiɗɗo E Janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Kabir_Yusuf#Ɓiɗɗo_E_JanngirdeWikipedia: Liz Trusshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liz_TrussMarry Elizabeth Truss Iriminmo (26 Korse 1975) inmuu siyaasaje leydi Inngila inmoo huwa ba arɗoju jam'iyyaji Conservative gada 6 Siilto 2020.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liz_Truss#HiimoɓeWikipedia: Laamu Gombehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamu_GombeLaamu Gombe shiree fulɓe, Laamu Diiwal Gombe,Gelle Gombe shandakee nukkuje banooni, jawyo go'on (Laamu Dukku, Deba, Akko, Yamaltu, Pindiga, Nafada e Funakaye). Lamiɗo Gombe mo jornii hankoo Alhaji Abubakar Shehu Abubakar III, gaɗuuɗo laamu yande aa 6 lewru Korse duuɓi 2014.Laamlamɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamu_Gombe#LaamlamɓeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamu_Gombe#HiimoɓeWikipedia: Sudu Gandalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sudu_GandalSudu Gandal e nder ngoɗɗo hello ene tawe hen gande keewɗe ko faate diine e istuwar e golal e laamɓe nden be ekn.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sudu_Gandal#HiimoɓeWikipedia: Real Madridhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Real_MadridReal Madrid un kongol fiijo ball ɗin leydi Sipaniya ngonɗum ɗer Yuroopu.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Real_Madrid#NassijiWikipedia: Barcelonahttps://ff.wikipedia.org/wiki/BarcelonaBarcelona un kongol fiijo ball nɗer hukumaare famarde de lisde suufaniya too faarow wudduto lisde YuroopuHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barcelona#HiimoɓeWikipedia: Damaturuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/DamaturuDamaturu Doum Hukuma Pamarun ɗen eɗe gelle mauɗe Hawtirde Diiwal Yobe nɗer Wayla kadi Haa Fuuna Naajeeriya Hawre Hawtirde nɗen e nde un Laamorde Damaturu. Location & Facts Britannica|url=https://www.Distinorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damaturu#DistinorɗeBoko Haramhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damaturu#Boko_HaramJoogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damaturu#JoogaraafiNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damaturu#NassijiWikipedia: Athenshttps://ff.wikipedia.org/wiki/AthensAthens hens (/ ˈæθɛnz/ ATH-enz ; [5] Greek : Αθήνα,Wikipedia: Conaakirihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Conaakirikonaakiri ˈkɒnəkri/ ; noddirde faransi: [kɔnakʁi] ; Susu:Wikipedia: Bucharesthttps://ff.wikipedia.org/wiki/BucharestBucharest (UK : / ˌbuːkəˈrɛst/ BOO-kə-REST , US : / ˈbuːkərɛst/ -Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bucharest#FiroojiWikipedia: Viennahttps://ff.wikipedia.org/wiki/ViennaVienna (/ viˈɛnə/ ( listen ) vee-EN-ə ; [7][8] German: Wien [viːn] (heitina); Austro-Bavarian : Wean [veɐ̯n]) Un lamorde, gelle mawɗe e go'o ɗum ɗer diiwe jowee nayi ɗun Austriyya. Vienna un galliol Gasol ɓorgol ɗuuɗuki hauti e baano miliyanji ɗiɗi [9](2.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Hamburghttps://ff.wikipedia.org/wiki/HamburgHamburg (German: [ˈhambʊʁk] ( listen ), [ˈhambʊɪ̯ç] ( heitingo ); Low Saxon : Hamborg [ˈhambɔːç] ( Heitina)), keeɓaaɗet ɗi friiwal e Hanseatikwal gelle ɗum Hamburg (Jaaman:freie e Hanseatikwal Hamburg;pamaral Saxon:friee un Hanseatikwal Hamborg. Un gelle ɗiɗije ɓurɗe maugu nder jaarmaani ɓaawo [Berlin] ɗen boo e galliol Gasol jowee tatiwol e maugol non Capitalji galluje yuroopu ɗen hauti e ɗuuɗirka yimmɓe kamani haaba 1.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamburg#NassijiWikipedia: Budapesthttps://ff.wikipedia.org/wiki/BudapestBudapest ( UK: /ˌb( j)uːdəˈpɛst, ˌbʊd-, ˈb( j)uːdəpɛst, ˈbʊd-/ ,Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Budapest#HiimoɓeWikipedia: Munichhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MunichMunich ( /ˈmjuːnɪk/ MEW-nik ; German: München [ˈmʏnçn̩] (Wikipedia: Mogadishuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mogadishumogadishu mogadishu ( /ˌmɒɡəˈdiːʃuː, - ˈdɪʃ-/ , also US : / ˌmoʊɡ-,Wikipedia: Adis Ababahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adis_AbabaAddis Ababa ( /ˌædɪs ˈæbəbə/ ; [5] Amharic: አዲስ አበባ,Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adis_Ababa#HiimobeWikipedia: Nairobihttps://ff.wikipedia.org/wiki/NairobiNairobi ( /naɪˈroʊbi/ ny-ROH-bee ) un laamorde e kapital ɗem e gelle mawɗe ɗe leydi Kenya . Innde ɗen heeɓaama e ɗe ɓe massiwal gollid.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nairobi#NassijiWikipedia: Abidjanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AbidjanAbidjan ( /ˌæbɪˈdʒɑːn/ AB-ih-JAHN , French: [abidʒɑ̃] ; N’ko :Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abidjan#HiimoɓeWikipedia: Khartoumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/KhartoumKhartoum ko Khartum (/kɑːrˈtuːm/ kar-TOOM ; [5][6] Arabic: ﺍﻟﺨﺮﻃﻮﻡ, romanized: Al-Khurṭūm) un lamorde den kapital leydi Suudan. Hauti e ɗuuɗirka yimɓe koyahri ɗun 5,274,321, ɗun kanje ngooni gelle mawɗe ɓurɗe jajirka leydi ɗer Suudan.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Cape Townhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cape_TownCape Town (Afrikaans:Kaapstad;[ˈkɑːpstat] , Xhosa:iKapa) un go'o eɗer tati ɗi laamorde leydi fombinaare Afrik joddigal e joɗorde siyasa e ngu galluje fombinaare Afrik.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Gumelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/GumelGumel hukuma pamarun e hautirɗe diiwal ɗer Diiwal Jigawa, Naajeeriya.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gumel#NassijiWikipedia: Ekethttps://ff.wikipedia.org/wiki/EketEket un gootun eɗer hukumaji 31 ɗi ɗer Diiwal Akwa Ibom, Naajeeriya. Innde Eket ko Ekid eɗe hollina e ɓe usli lasgo kongol ɗunɓe wuttuɗu ɗun ɗen e wolde.Destinorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eket#DestinorɗeNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eket#NassijiWikipedia: Enuguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/EnuguEnugu (einu;gu/heitinago) ay-noogoo;Igbo (Enugu) ) un hore hautirɗe Diiwal Enugu ɗer Naajeeriya. Eɗe joɗori ɗungal ɗer fombina fuuna Naajeeriya gelle ɗen eɗe ngooɗi ɗuɗirka yimɓe haba 722,664 e limgal (hisaago) Naajeeriya ngal 2006.https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeDistinordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enugu#https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeDistinordeInnuɗe distinordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enugu#Innuɗe_distinordeNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enugu#NassijiWikipedia: Gombehttps://ff.wikipedia.org/wiki/GombeGombe (Fula gelle/wuro Gombe) un gelle mawɗe e hare hautirɗe Diiwal Gombe wayla fuunaa Naajeeriya hauti e ƙiyastago ɗuɗirka yimɓe ɗun 261,536.Gelle ɗen ɗun hore hautirɗe laamu diiwal Gombe.https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeƊuɗirka Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gombe#https://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeƊuɗirka_YimɓeSiyaasaje (cuɓii)https://ff.wikipedia.org/wiki/Gombe#Siyaasaje_(cuɓii)Diiwal gombehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gombe#Diiwal_gombeNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gombe#NassijiHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gombe#HIIMOƁEWikipedia: Touci Lamu Dukkuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Touci_Lamu_Dukkulamu toukocil Dukku eii ɗo Diiwal Gombe Naajeeriya toudin walata touden garee Dukku,cangol Gongola imo toukii gorgal eii woila toucil lamu,emou woudi harton 3,815 km2 andi doudii jama,are 207,190 eii limi 2006, sirree dukku houkaen musilmi, en, doun ewodi kahiri'en. moaudu yaree ein fulbe ɗun hun batatuu fulfulde eii lamu mawdun yaree toe gundi ingilishi hiiri-weti batuu, Lamba worou yeree 760.Laamlamɓe Lamou Dukkuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Touci_Lamu_Dukku#Laamlamɓe_Lamou_DukkuHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Touci_Lamu_Dukku#HiimoɓeWikipedia: Ibadanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/IbadanIbadan (/ibadan/) unɗe gelle hautirɗe diiwal Oyo e gelle ɓurɗe mauge diiwal ngal, ɗer Naajeeriya. Un gelle tatauje ɓurɗe ɗuɗuki ɗun yimɓe e ɗer Naajeeriya gaɗa Laagos e Kano hauti e ɗuɗirka yimɓe ɗun 3,649,000 un e 2021 e adadu ɗuɗirka yimɓe millianji taati (3) hauti futinɓe gelle ɗai un gelle ɓurɗe jaajirka leydi eɗer lesdi ɗin ɗun eta geografiwal geɓɓal.Distinordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibadan#DistinordeNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibadan#NassijiWikipedia: Olamilekan Adegbitehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olamilekan_AdegbiteOlamilekan Adegbite ministajo ko woni nɗer leydi ɗun jamɗeWikipedia: Ndị Hausahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nd%E1%BB%8B_Hausa Hausa kingdomWikipedia: Rilwan Akioluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rilwan_AkioluRilwan Akiolu laamiiɗo Laagos mo jooni.Wikipedia: Ernest Afiesimamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ernest_AfiesimamaErnest Afiesimama arɗiiɗo tayaaku waylutugo e NaajeeriyaWikipedia: Kunle Adeyemihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kunle_AdeyemiKunle Adeyemi mawɗe NLE didowo nyimbe nyimle faslata gelle den bo e sareji Amsterderm.Wikipedia: Ayo Aderinwalehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayo_AderinwaleAyo Aderinwale jami’ajo dufulomasiyyajo mo Naajeeriya.Wikipedia: Wale Adenugahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wale_AdenugaWale Adenuga wallafotoɗo ɗen bo siryotoɗe filmijiWikipedia: Oladipupo Olatunde Adebutuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipupo_Olatunde_Adebutu== Oladipupo Olatunde Adebutu Listenⓘ (jibinaa ko 25 lewru feebariyee 1962) ko siyaasaajo leydi Naajeeriya jeyaaɗo to diiwaan Ogun. E hitaande 1992,[1] tawi omo yahra e duuɓi 30, o dañii jooɗorde makko e nder Asaambele ngenndi, ɗo o lomtotoo Diiwaan Fedde Remo e les njiimaandi lannda Sosiyaal Demokaraasi (SDP) mo alaa ko woni hannde.Oladipupo Olatunde Adebutu Listenⓘ (jibinaa ko 25 lewru feebariyee 1962) ko siyaasaajo leydi Naajeeriya jeyaaɗo to diiwaan Ogun. E hitaande 1992,[1] tawi omo yahra e duuɓi 30, o dañii jooɗorde makko e nder Asaambele ngenndi, ɗo o lomtotoo Diiwaan Fedde Remo e les njiimaandi lannda Sosiyaal Demokaraasi (SDP) mo alaa ko woni hannde. O ƴaañii Senaa e les njiimaandi lannda Kongres Ngenndiije Dentuɗe (UNCP) e hitaande 1998 e Asaambele ngenndiwal[2] e hitaande 2003, 2007, e 2011 e nder lannda Demokaraasi Leƴƴi (PDP).https://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipupo_Olatunde_Adebutu#Oladipupo_Olatunde_Adebutu_Listenⓘ_(jibinaa_ko_25_lewru_feebariyee_1962)_ko_siyaasaajo_leydi_Naajeeriya_jeyaaɗo_to_diiwaan_Ogun._E_hitaande_1992,[1]_tawi_omo_yahra_e_duuɓi_30,_o_dañii_jooɗorde_makko_e_nder_Asaambele_ngenndi,_ɗo_o_lomtotoo_Diiwaan_Fedde_Remo_e_les_njiimaandi_lannda_Sosiyaal_Demokaraasi_(SDP)_mo_alaa_ko_woni_hannde._O_ƴaañii_Senaa_e_les_njiimaandi_lannda_Kongres_Ngenndiije_Dentuɗe_(UNCP)_e_hitaande_1998_e_Asaambele_ngenndiwal[2]_e_hitaande_2003,_2007,_e_2011_e_nder_lannda_Demokaraasi_Leƴƴi_(PDP).Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipupo_Olatunde_Adebutu#Nguurndam_adanɗamOladipupo Olatunde Adebutu jibinaa ko ñalnde 25 lewru feebariyee hitaande 1962 to Lagos, leydi Najeriya. E hitaande 1964, o fuɗɗii jaŋde makko leslesre to duɗal jaaɓi haaɗtirde International Day Nursery, Yaba, o yahi haa o ɓeydi jaŋde makko to duɗal leslesal St .https://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipupo_Olatunde_Adebutu#Oladipupo_Olatunde_Adebutu_jibinaa_ko_ñalnde_25_lewru_feebariyee_hitaande_1962_to_Lagos,_leydi_Najeriya._E_hitaande_1964,_o_fuɗɗii_jaŋde_makko_leslesre_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_International_Day_Nursery,_Yaba,_o_yahi_haa_o_ɓeydi_jaŋde_makko_to_duɗal_leslesal_St_.Adebutu timminii golle mum jaŋde to Irlannda, ɗo o heɓi seedantaagal jaŋde leslesre Irlande e hitaande 1980, o heɓi seedantaagal ngenndiwal Irlande e hitaande 1983. E hitaande 1984, o heɓi dipolomaaji ngenndiijo Irlande to bannge kemikal analitik.https://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipupo_Olatunde_Adebutu#Adebutu_timminii_golle_mum_jaŋde_to_Irlannda,_ɗo_o_heɓi_seedantaagal_jaŋde_leslesre_Irlande_e_hitaande_1980,_o_heɓi_seedantaagal_ngenndiwal_Irlande_e_hitaande_1983._E_hitaande_1984,_o_heɓi_dipolomaaji_ngenndiijo_Irlande_to_bannge_kemikal_analitik.Adebutu warti lesdi Naajeeriya nder hitaande 1987, ngam o huuwa lesdi maako nder lesdi Naajeeriya lesdi Biu, lesdi Borno.https://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipupo_Olatunde_Adebutu#Adebutu_warti_lesdi_Naajeeriya_nder_hitaande_1987,_ngam_o_huuwa_lesdi_maako_nder_lesdi_Naajeeriya_lesdi_Biu,_lesdi_Borno.Ko o jawdi fof, Adebutu ina hoɗi e Iperu e ɓesngu mum, ina jogii jawdi mum fof e nder diiwaan Ogun tawi alaa ko o waɗi e bonanndeeji kaalis. Heewɓe ina njiyri mo ko o politikyanke e njulaagu.https://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipupo_Olatunde_Adebutu#Ko_o_jawdi_fof,_Adebutu_ina_hoɗi_e_Iperu_e_ɓesngu_mum,_ina_jogii_jawdi_mum_fof_e_nder_diiwaan_Ogun_tawi_alaa_ko_o_waɗi_e_bonanndeeji_kaalis._Heewɓe_ina_njiyri_mo_ko_o_politikyanke_e_njulaagu.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipupo_Olatunde_Adebutu#ƁawoGaa gaa golle makko politik, yiɗde makko ndema addani mo sosde fedde wiyeteende Solomon Kessington Agro-Allied Limited, fedde ɓurnde mawnude e ndema baali, nde gollotoo ko e peewnugol nguura jawdi e golle goɗɗe.[3] Yaakaare makko e ndema ina jogii batte no feewi e golle makko politik nde tawnoo omo sikki ko ɗum kuutorgal teeŋtungal ngam dañde nguura e kisal.[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipupo_Olatunde_Adebutu#Gaa_gaa_golle_makko_politik,_yiɗde_makko_ndema_addani_mo_sosde_fedde_wiyeteende_Solomon_Kessington_Agro-Allied_Limited,_fedde_ɓurnde_mawnude_e_ndema_baali,_nde_gollotoo_ko_e_peewnugol_nguura_jawdi_e_golle_goɗɗe.[3]_Yaakaare_makko_e_ndema_ina_jogii_batte_no_feewi_e_golle_makko_politik_nde_tawnoo_omo_sikki_ko_ɗum_kuutorgal_teeŋtungal_ngam_dañde_nguura_e_kisal.[4]Golle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipupo_Olatunde_Adebutu#Golle_politikE hitaande 2007, Adebutu toɗɗaama Komisinaajo II e nder diiwaan Ogun, o artiraa Komisinaajo I ɗo o golli ngam heblude e ƴellitde gollotooɓe e laamu nokkuyankeewu e nder Komiseer gollordu laamu nokkuure.https://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipupo_Olatunde_Adebutu#E_hitaande_2007,_Adebutu_toɗɗaama_Komisinaajo_II_e_nder_diiwaan_Ogun,_o_artiraa_Komisinaajo_I_ɗo_o_golli_ngam_heblude_e_ƴellitde_gollotooɓe_e_laamu_nokkuyankeewu_e_nder_Komiseer_gollordu_laamu_nokkuure.E hitaande 2015, e nder wooteeji mawɗi, Ladi Adebutu suɓaama e nder Asaambele ngenndi ngam wallitde nafooje diiwaan Remo, Shagamu e Ikenne.[5] Omo jogii darnde e nder Goomu suudu sarɗiiji ngam ƴellitaare ladde.[6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipupo_Olatunde_Adebutu#E_hitaande_2015,_e_nder_wooteeji_mawɗi,_Ladi_Adebutu_suɓaama_e_nder_Asaambele_ngenndi_ngam_wallitde_nafooje_diiwaan_Remo,_Shagamu_e_Ikenne.[5]_Omo_jogii_darnde_e_nder_Goomu_suudu_sarɗiiji_ngam_ƴellitaare_ladde.[6]Ñalnde 3 marse 2018, Oladipupo Adebutu rokkaama tiitoonde laamu to Ilisan, to diiwaan Ogun.[7]https://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipupo_Olatunde_Adebutu#Ñalnde_3_marse_2018,_Oladipupo_Adebutu_rokkaama_tiitoonde_laamu_to_Ilisan,_to_diiwaan_Ogun.[7]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipupo_Olatunde_Adebutu#Tuugnorgal"UMMAADE E UMMAADE ADEBUTU". 1 abriil 2016.https://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipupo_Olatunde_Adebutu#"UMMAADE_E_UMMAADE_ADEBUTU"._1_abriil_2016.Asamblee, Leydi Naajeeriya. "Asammbele ngenndi - Leydi Naajeeriya". www.naasnig.orgo.https://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipupo_Olatunde_Adebutu#Asamblee,_Leydi_Naajeeriya._"Asammbele_ngenndi_-_Leydi_Naajeeriya"._www.naasnig.orgo.Femi Davis (29 feebariyee 2016). "METRO NEWS NG: Huɗo ngam weltinde daartol Ogun njulaagu, politik, Oladipupo Adebutu".https://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipupo_Olatunde_Adebutu#Femi_Davis_(29_feebariyee_2016)._"METRO_NEWS_NG:_Huɗo_ngam_weltinde_daartol_Ogun_njulaagu,_politik,_Oladipupo_Adebutu"."Bidje 2017 ngam ƴellitaare ndema, ladde, ina famɗi no feewi - Hon. Adebutu - The Sun News". 16 feebariyee 2017.https://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipupo_Olatunde_Adebutu#"Bidje_2017_ngam_ƴellitaare_ndema,_ladde,_ina_famɗi_no_feewi_-_Hon._Adebutu_-_The_Sun_News"._16_feebariyee_2017."Ciimtol cuɓol leydi Naajeeriya 2015" (PDF). www.nokku.org.https://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipupo_Olatunde_Adebutu#"Ciimtol_cuɓol_leydi_Naajeeriya_2015"_(PDF)._www.nokku.org.Olatunji, Segun (17 mars 2017). "Adebutu salii ƴamɗe dow taskaramji telefoŋaaji laddeeji lesdi".https://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipupo_Olatunde_Adebutu#Olatunji,_Segun_(17_mars_2017)._"Adebutu_salii_ƴamɗe_dow_taskaramji_telefoŋaaji_laddeeji_lesdi"."Hon. Ladi Adebutu, Debbo Become Sobaloju & Yeye Sobaloju mo Ilisan - Magazine City People". 6 mars 2018.https://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipupo_Olatunde_Adebutu#"Hon._Ladi_Adebutu,_Debbo_Become_Sobaloju_&_Yeye_Sobaloju_mo_Ilisan_-_Magazine_City_People"._6_mars_2018.Wikipedia: Niyi Adebayohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niyi_AdebayoNiyi Adebayo ngomnajo Diiwal Ekiti artuɗo ɗen bo ministajo luuɓeji e sufuki juude luumture ɗun jooni.https://web.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niyi_Adebayo#HiimoɓeWikipedia: Diiwal Ekitihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_EkitiEkiti (e Nodda e Yoruba Ìpínlẹ̀ Èkìtì':) ɗum Diiwal e nder diiwe e nɗon leydi Naajeeriya, Diiwal ngal e tawe e fombina hirnannge Naajeeriya, Gaɗa e Diiwal Kwara ɓo woyla, Wayla ɓo Funaange Diiwal Kogi, Diiwal Ondo Fombina, e Fombina Hirna, e Hirnaannge Diiwal Osun.https://www.Hiimoɓehttps://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Ekiti#Hiimoɓehttps://saharareporters.com/2023/02/24/how-apc-senator-uses-women-groups-subtle-vote-buying-gombeWikipedia: Edehttps://ff.wikipedia.org/wiki/EdeEde un gelle ɗer Diiwal Osun, fombina-hirna, Naajeeriya. E ɗun haaɗe faaro maayo Osun eta haaɗe wuttuɗu laawol girgije ndiiyam gaɗa laago 180km (110mi) fombina-hirna ɗen e kenɗuuɗe ɗun laawi gaɗa Oshogbo, Oshogbo e Ile-ife ɗe hukumaje paamaare geɓɓa ɗer Ede un Ede fombina e Ede woila.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ede#NassijiWikipedia: Yaoundehttps://ff.wikipedia.org/wiki/YaoundeYaoundé (UK : /jɑːˈʊndeɪ, - ˈuːn-/ ; [2] US : / ˌjɑːʊnˈdeɪ/ , French Noddira: [ja.unde]) un kapital leydi kameroun e Hautugo ɗuuɗirka haano ɓuuri ba 2.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yaounde#HiimoɓeWikipedia: Casablancahttps://ff.wikipedia.org/wiki/CasablancaCasablanca, no andiira ɗer ababankoore ba Dar Dar al-Bayda (Arabic:Wikipedia: Alexandriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AlexandriaAlexandria (/ ˌælɪɡˈzændriə/ or /- ˈzɑːnd-/ ; [6] Arabic:Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexandria#HiimoɓeWikipedia: Kampalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/KampalaKampala (UK : /kæmˈpɑːlə/ , [3][4] US : / kɑːmˈ-/ )[3][5] un de kapital e gelle maawnde ɗe [Uganda]. Gelle ɗen no haa marii ɗuuɗiirka yimmɓe koyahri haa bano 1,680,000[6] e Un henndii haa no henndii haa bano joowi henndaago siyasa ɗun [Kampala] [kawempe], [makindye],[Nakawa]e [Rubaga].Wikipedia: Gizahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Giza[Giza] (/ ˈɡiːzə/ ; Wonnde wakkitire no winndira Gizah , Geeza; misrankooreWikipedia: Antananarivohttps://ff.wikipedia.org/wiki/AntananarivoAntananarivo( French: Tananarive , noddira [tananaʁiv] ),ɗen bo andiraa eno laamu Boɗejo so dammitinaaɗum fomwal Tana un kapital leydi [Madagascar]. Ɗebe huutirde geɓɓal gelle ɗen andiraa Antananarivo-RenivohitraWikipedia: Kumasihttps://ff.wikipedia.org/wiki/KumasiKumasi (taarikuuji winndira Comassie ko coomassie, huutirde winndina der Twi) [3] un gelle der de Ashanti di de ɗer galluje mawde ɗer leydi Gaana. Kumasi un di jottori ɗer innaare tooɓo haade beelel [Bosomtwe] ,e un innaare gallure luumooji e yaartaji kapital ɗun de taarikuuji lamorde Ashanti.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Ali Modu Sharifhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Modu_SharifAli Modu Sharif Un daayaama hiitade dowgu silto 1956 gimɗo cuuɓal (siyasaji) mo Naajeeriya.mo hannko na artuuɗo waɗuuki Gomnaa ha nde ɗiɗi e Borno daga ɗer gimnaa'en Diiwal ngal o gaɗɗo daga der duuɓi 2003-2011Nasijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Modu_Sharif#NasijiWikipedia: Hiisira jeergol jangirle mawɗe ɗer Diiwal Yobe, Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hiisira_jeergol_jangirle_maw%C9%97e_%C9%97er_Diiwal_Yobe,_NaajeeriyaYewteere muƙalawal Diiwal Yobe Un gootal ɗer di 36 diiwe dun Naajeeriya jootiriiɗun deta woyla-fuunare ɓannɗu Naajeeriya hawti Damaturu ede kapital Diiwal ngal. Ɗo'o un hisaago jeergol ɗun jangirle mawɗe ɗer Diiwal Yobe kawtuɗe ɗe hukuma e jioɗiirde Hore kabba univastiije e politeknik e kolechji.Jergol jangirle mawɗe ɗer federasiohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hiisira_jeergol_jangirle_maw%C9%97e_%C9%97er_Diiwal_Yobe,_Naajeeriya#Jergol_jangirle_mawɗe_ɗer_federasioJergol jangirle mawɗe mallaka Diiwalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hiisira_jeergol_jangirle_maw%C9%97e_%C9%97er_Diiwal_Yobe,_Naajeeriya#Jergol_jangirle_mawɗe_mallaka_DiiwalJergol jangirle mawɗe jooɗooride koo'e munhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hiisira_jeergol_jangirle_maw%C9%97e_%C9%97er_Diiwal_Yobe,_Naajeeriya#Jergol_jangirle_mawɗe_jooɗooride_koo'e_munHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hiisira_jeergol_jangirle_maw%C9%97e_%C9%97er_Diiwal_Yobe,_Naajeeriya#HiimoɓeWikipedia: Diiwal Ondohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_OndoDiiwal Ondo e Diiwal e ɗum diiwal e nɗer lesdi Naajeeriya fonbina hiirnaange Naajeeriya.https://www.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Ondo#HiimoɓeWikipedia: Ahmad Sulaiman Ibrahimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_Sulaiman_IbrahimAhmad suleiman Ibrahimo uun ɗoon mawɗo ɓurii annɗirki mo eii Alaramma ahmad suleima danñaama eii ñalde 26 hiitade ɗumngu alif 1966, O wadii hadda Alqur'aana kariimi eii biidoo Naajeeriya. Modibbo diina Musulunci'en eii mouwadadii Anɗuɗoo Alqur'ani mangoo eii donmah lamba mantukuo doodii toe yajikou duniiyaru, gan banjoo fanni Aqur'ani'en eii mangoo.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_Sulaiman_Ibrahim#HiimoɓeWikipedia: Mustapha Badamasi Naburaskahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_Badamasi_NaburaskaMustapha Badamasi Idris on ɗon moudun bori andekuu Naburaska koh nabaraska biddo fiijun kwaikwayo e keriiɗum banye kannywood. Be ɗanyimou e duuɓi 1984 ɗou Diiwal Kano, Naajeeriya.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_Badamasi_Naburaska#HiimoɓeWikipedia: Truss Mary Elizabethhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Truss_Mary_ElizabethMary Elizabeth Truss. Eriminmo (26 July 1975) inmuu siyasar lidi England inmoo huwa a matsayin ardoju jam,iyar Conservative tun daga 6 satumber 2020.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Truss_Mary_Elizabeth#HiimoɓeWikipedia: Diiwal Osunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_OsunOsun e Diiwal nder leysdi Naajeeriya.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Osun#HiimoɓeWikipedia: Diiwal Aanambaarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_AanambaaraAanambaara wodii Lamiɗo to laamu handikee gatal horeejo e Diiwal Peter obi. To gooren laamu Naajeeriya to diya, an Aanambaara hanko iwarna'en diiwal.Hukuma pamarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Aanambaara#Hukuma_pamareHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Aanambaara#HimobeWikipedia: Abukohttps://ff.wikipedia.org/wiki/AbukoAbuko un ɗi nɗer laamurde hiirnaawo kennɗiigo,ɗer wuttudow dii taa hirnaare lesdi Gammbi.https://www.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abuko#NassijiWikipedia: Yahaya Abubakarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yahaya_AbubakarYahaya Abubakar Etsu Nupe doon eriminmo yanlde 12 eii Silto , 1952. Eii BidaFaureehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Abubakar#FaureeDarɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Abubakar#DarɗeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Abubakar#HiimoɓeWikipedia: Mu'azu Babangida Aliyuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mu%27azu_Babangida_AliyuMu'azu Babangida Aliyu ooon ɗon lamourde coori Gomnaatii moi,en Ngwamnajo Diiwal Niger, Naajeeriya eiii Sedto duuɓi 2007.http://nggovernorsforum.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mu%27azu_Babangida_Aliyu#HiimoɓeWikipedia: Abdullahi Umar Gandujehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Umar_GandujeAbdullahi Umar Ganduje OFR (own daayaama yande 25 liiyru Bowte, hiitadee dowgu alif 1949) goɗɗo siyasaji on hanko on Ngomnajo Kano Kaadi jonta hooreejo arduwgal partiwal lamatoongal Lesdi Naajeeriya. Ojaɓi lamu hiidetade dowgu 2015 fahin hanko on ballowo Rabi'u Kwankoso nde ɗiɗi bee dowgu alif 1999 faago 2003 be 2011 faago 2015.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Umar_Ganduje#HiimoɓeWikipedia: Aminu Ibrahim Daurawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_Ibrahim_DaurawaSheikh Aminu Ibrahim Daurawa (o dañaama yalde 1, leyru Silto ndungu alif 1969) toe ɗon woru wodi lamba 39 fawree mazugal feya en laamou Daala toon ɗon Diiwal Kano Naajeeriya. O seeni jangirɗe Diina Silaama e toen diiwal kano woyla lisde naajeeriya ee wurnaaye guggal diiwal Kano naajeeriya daga toon har Toroonto,en Naajeeriya Sheikh Aminu Daurawa lamu Hisbah on doun kano e seeni lamou ungogo.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_Ibrahim_Daurawa#HiimoɓeWikipedia: Abubakar Malamihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_MalamiAbubakar Malami SANhttps://www.ripplesnigeria.Taariku Daygo Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Malami#Taariku_Daygo_MaakoKuugal Siyasajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Malami#Kuugal_SiyasajiMinistaa Dookaji (Shari'a)https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Malami#Ministaa_Dookaji_(Shari'a)Abubakar Malamihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Malami#Abubakar_MalamiHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Malami#HimobeWikipedia: Abubakar Sani Bellohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Sani_BelloAbubakar Sani Bello oon daayaama yande 7 hiitadee dowgu Alif 1967 too liiyru bowtal don Lolo bandirawoo lysidi siyasa'en Naajeeriya jornii en gwamnajjo Diiwal Niger,foobeenari lysde Naajeeriya kuma eii don jamm'iya APC makko..Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Sani_Bello#HiimoɓeWikipedia: Godwin Obasekihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godwin_Obaseki...Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godwin_Obaseki#HiimobeWikipedia: Nasir Ahmed El'rufaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nasir_Ahmed_El%27rufaiNasir Ahmed El-Rufai(o danƴaama nyalɗe 16 nde lewru Colite ɗun hitaaɗe 1960) O danƴaama ɗer Diiwal Katsina daga lasngol Hausa'en .a Baba maako maayi duuɓi maako jowee tati e duniyaru haano laati danƴoo maako debbo wato dada Kannko eltimo waati jangirde hoosi tadduɗum jannɗe maako tu daga dukaaku maako haa yaari moheeñi ƙoraaki ɓurɗum e Woyla Naajeeriya e naare e emo heeɓi manaago mawngo hawti e nasru timminki jannɗe maako e jonnɗe jannguuɗo mawɗo , Nasir El-rufai O heeɓi halartaaki jangirde Ahmadu Bello gonɗe Zaria inaare emo wati digiri mo dinngiri e fanu laaruki leydi inaare bo emo haaɓi nasru hebgo ɓurɗo kowa ilmu ngarɗo go'o e lambaawal noddiraɗum first class e turankoore El-Rufa’io heeɓi halartaaki jangirde Harvard ɗen'e Georgetown.Wikipedia: Abdulkadir Kurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulkadir_KureAbdulkadir Kure oon doon gwamna hiitande 26 liiyru colte 1956 kowhooti 1958 eii liyde Naajeeriya haa too gwamna Diiwal Niger, Naajeeriya 29 liiyru dujjal hiitande alif 1999 toe 29 may 2007. https://books.Faureehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulkadir_Kure#FaureeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulkadir_Kure#HiimoɓeWikipedia: Henry Dicksonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_DicksonSeriake Henry Dickson (ɗun danƴiimo e nyalɗe 28 siilo hutaade 1966). Un gimɗo cuuɓal siyasa Naajeeriya.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_Dickson#HiimoɓeWikipedia: Bello Mohammed Matawallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bello_Mohammed_MatawalleBello Muhammad Matawalle (Ou danƴaama ei nyalɗe 12 liiyru cholte hutande dowgu alif 1969), ɗemmbo mo Ngomnaajo diiwal eɗun wannamo laƙabi e dodo wato ɓe ngalaa gonnga e kulaymo kanjum wani o noddirte dodo Gomnaajo diiwal Zamfara woylare lisde Naajeeriya. Ɗemmbo O heɓi nyaama e les cuɓal lis ardungal patiwal jamieyawal People Democratic party (PDP)Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bello_Mohammed_Matawalle#HiimoɓeWikipedia: Abdullahi Sulehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_SuleAbdullahi Sule (O danƴaama de hitaade dowgu alif 1959 nɗer chi'on Gudi) Un too liyde naasaarawa Woyla lisde Naajeeriya Daga dowgu 2019 (ɓawo Umaru Tanko Al-makura). Abdullahi Sule nyalɗeNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Sule#NassijiWikipedia: Kayode Fayemihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kayode_FayemiJohn Olukayode Fayemi , (O danƴaama 16 nde ɗiɗi lewru Yarkuma duuɓi 1965, un ɓiɗɗo hukuma pomarum Oye ɗun Diiwal Ekiti, Naajeeriya Kannko wooni Gomnaajo diiwal Ekiti tun de hitaade ɗumngu 2010 ha yari 2014. O jippi e dow muƙamiwal maako ngal ministaajo kakkilanɗo kowani nder lesdi e faago Yeeso inndanaadum ((solid minerals development)e nyalɗe (30) ɗun lewru Mbooye e duuɓi 2018 e tefuuki njooɗorgal Govnaajo e wakkitire w ɗiɗire,obo heeɓi nasru subteeki o latti NGomnaajo.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kayode_Fayemi#HiimobeWikipedia: Umaru Bago Tafida IIIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Bago_Tafida_IIIUmaru Bago TafidaDarɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Bago_Tafida_III#DarɗeLaamlamɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Bago_Tafida_III#LaamlamɓeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Bago_Tafida_III#HiimoɓeWikipedia: Willie obianohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Willie_obianoWillie Obiano(o dañaama nder lewru cholte hitaade ɗumngu 1955)o gimmɗo Naajeeriya ɗembo neddo o siyasa.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Willie_obiano#HiimoɓeWikipedia: TAARIHI FULƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/TAARIHI_FUL%C6%81EFulɓe koo Fula (gootel: pullo Ko fullo) Un yimmɓe jottori ɓe dunngal hirna faro woylare Afrik tun wakkitiire neeɓude. Ko ɗum ɓuuri annɗirki fulɓe un ndurngol dabbaji maɓɓe ɗemmbo e ɓiiruki kosam e soora ɗam,fulɓe un woɓɓe yimmɓe wooduɓe fahimmta baɗɗum, kanjum wati mbe njoodi e ko ɗime lasngi jam ɗemmbo haa ɓe kakkilani mbanngal e hakkude maɓɓe.Ɗemngalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/TAARIHI_FUL%C6%81E#ƊemngalNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/TAARIHI_FUL%C6%81E#NassijiWikipedia: Jfkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/JfkMany of you may not know is that JFK didn't die at the first time he got shot the he didn't die he died the second time in the theater.Wikipedia: Kamboodiyyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/KamboodiyyaKambodiya Un leydi jottori di ɗe dunnggal fombina yari faro fuuna asiyya ɗembo edi mari ɗuudirka yimmɓe koyahri miliyanji sappo e tati (13). Innnde gelle mawɗe leydi ɗin Phnom Penh.Wikipedia: Jangirdee Diiwal Adamawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jangirdee_Diiwal_AdamawaJangirɗe Diiwal Adamawa jangirɗee maan dow Les gwamnati je Diiwal Adamawa don haa hukuma pamaren je Mubi,hirna sanata,en adamawa wakkere Woila, Diiwal Adamawa, Naajeeriya.Be woodna haa duuɓi 2002.Wikipedia: Pandogarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/PandogariPandogari e wurooku nder Kagara mangou toci laamu Rafi haa Diiwal Niger, Naajeeriya, ewodi mangou o Noodo'on Kongomaje e fulfulde, haka fahin ewodi fulfulde toe litugal pandogari. goɗɗon ɗon daga Minna toe pandogari e sherre kilomita 156.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pandogari#HiimoɓeWikipedia: Jangirɗee Diiwal Adamawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jangir%C9%97ee_Diiwal_AdamawaJangirɗe Diiwal Adamawa jangirɗee maan dou Les gwamnati je Diiwal Adamawa don haa hukuma pamaren je Mubi, hirna sanatan Adamawa wakkere Woyla, Diiwal Adamawa, Naajeeriya. Be woodna haa duuɓi 2002.Wikipedia: Fedara Lekkiiji Mooborde, Gusauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedara_Lekkiiji_Mooborde,_GusauFedara Lekkiiji Mooborde Gusau,Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedara_Lekkiiji_Mooborde,_Gusau#HiimoɓeWikipedia: Janngirɗee Diiwal Adamawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97ee_Diiwal_AdamawaJangirɗe Diiwal Adamawa jangirɗee maan dou les ardungal je Diiwal Adamawa haa Hukuma pamaren je Mubi, hirna sanatan Adamawa wakkere Wayla, Diiwal Adamawa, Naajeeriya. Be woodna haa 2002.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngir%C9%97ee_Diiwal_Adamawa#HiimoɓeWikipedia: Lapaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/LapaiLapai shiree eii derr Lapai touci lamou Diiwal Niger nderNaajeeriya oon don funaayee Abuja eii mangou lapai toh houn lituggal, A124 eii woila houn eii 90300N.fawrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lapai#fawreLaamlamɓe Lamou lapaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lapai#Laamlamɓe_Lamou_lapaiGurel Lapaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lapai#Gurel_LapaiHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lapai#HiimoɓeWikipedia: Yola Fombinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yola_FombinaYola Fombina, Doum Touci Laamujee Wakkere Diiwal Adamawa, Naajeeriya, ae Wadee Biwal Lituggal Mubi toh Fombina Yola.https://fombinafmyola.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yola_Fombina#HiimoɓeWikipedia: David adedeji adelekehttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_adedeji_adeleke== David Adedeji Adeleke ==David Adedeji Adelekehttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_adedeji_adeleke#David_Adedeji_AdelekeFaureehttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_adedeji_adeleke#FaureeWikipedia: Abujahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AbujaAbuja oun ɗon funaayee Birniwol,en Naajeeriya kankoo eii lesdi woyla Diiwal Niiger eii litugal Diiwal Benue toe Diiwal NassaraawaHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abuja#HIIMOƁEWikipedia: Yola Woilahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yola_Woila== Yola woila ==Yola woilahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yola_Woila#Yola_woilaHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yola_Woila#HiimoɓeWikipedia: Andrew Johnsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andrew_Johnsonndrew Johnson (29 ngu Bowtal 1808-31 ngu Jolal 1875) 1875) hannko wooni ballitowo arduujo mo 16 e arduujo mo 17 di leydi Amerika.Hannko wooni arduujo artuuɗo mo ɗun jippini dow laamu amma ɗun jippinayimo dow iko.Faureehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andrew_Johnson#FaureeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andrew_Johnson#HiimoɓeWikipedia: Zainab Abdulkadir kurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Abdulkadir_kureZainab Abdulkadir Kure o daayaama nyalde lewru 24 Nobamba hiitande ndunngu alif 1959 e firee lamurajje sanata,en lamou niger wayla diiwal Niger, Naajeeriya o arduujo lysdi e howterde nder sanata 'en woyla foonare lesdi naajeria yawnago'o hiitande 29 e lewru mayu taa ndunngu 2007 e les ardungal jam'iyyar PDP.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Abdulkadir_kure#HiimoɓeWikipedia: Muhammad Bello Yabohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Bello_YaboMuhammad Bello Yabo, Mou be andii beii Bello Yabo ( be danyee mou haa nder nyalawmaare 1, nder lewru janayru nder duubii 1962). O, Mallumjo diinaa Lislaamu haa nder Lysdii Naajeeriya o, doun nder Mawbe Mallum'en Naajeeriya .Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Bello_Yabo#HiimoɓeWikipedia: Kabir Gombehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabir_GombeKabiru gombe, oon doon Kabiru Gombe be Danyee Mou Haa Nder Wourou Kuri'a Haa Hukuma Pamaren Yamaltu Deba, doum doun nder Diiwal Gombe, Naajeeriya. Kabiru Gombe O, Mallumjo Dina Lislaamu.Faurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabir_Gombe#FaureHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabir_Gombe#HiimoɓeWikipedia: Mbarek Bekkayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mbarek_BekkayMbarek Bekkay ([Arab]] : ﻣﺒﺎﺭﻙ ﺍﻟﺒﻜﺎﻱ ; aprie 18, 1907 [1] ɗer Barkane, [Morocco] - Aprie 12, 1961) [2][3] un de attuuɗo firaministaajo dun lesdi [Morocco] hakkude Bowtal 7,e aprie 15,1958.[4] [Bekkay] jogaake mawngu ɗer laamu boɗejo ɗun ɗer faransi dun jandarmaa'en.HIIMOBEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mbarek_Bekkay#HIIMOBEWikipedia: Ahmed Balafrejhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_BalafrejAhmed Balafrej ( Arabi: ﺃﺣﻤﺪ ﺑﻼﻓﺮﻳﺞ;lewru silto yande 5, hiitade dumngu aliif 1908, ɗer gelle Rabat- lewru setto ƴande 14,hiitande alif 1990 [1] un firaministaajo ɗi Morocco hakkuɗe liiyru Duujal yande 12,1958 e lewru Bowtal yande 2,hiiitade alif 1958.[2] O go'o ɗer ballital heptuugo hoore lesdi Morocco.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Balafrej#HiimobeWikipedia: Abdallah Ibrahimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdallah_IbrahimAbdallah Ibrahim ( Arabi: ﻋﺒﺪ ﺍﻟﻠﻪ ﺇﺑﺮﺍﻫﻴﻢ ; 24 Juko 1918, Tameslouht- 11 Jolal 2005 ɗer Casablanca) un neɗɗo cuɓal e hoodere ɗer lusingo lesdi e keɓdo nasru firaministaajo ɗun Morocco hakkuɗe Bowtal 16 1985,e Duujal 20 1960.http://www.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdallah_Ibrahim#HiimoɓeWikipedia: Mohammed Bin Yusefhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Bin_YusefMohammed al-Khamis bin Yusef bin Hassan al-Alawi kanoomma anndira bano sidi Mohammed Bin Yusef ( Arabi: ﺳﻴﺪﻱ ﻣﺤﻤﺪ ﺑﻦﻳﻮﺳﻒ ) ko Mohammed Khamis ([Arabi]: ﻣﺤﻤﺪ ﺍﻟﺨﺎﻣﺲ) ( 10 Juko 1909 – 26 Cholte 1961), un Sultanjo dun Morocco daga 1927 yari 1953; O ɓuuri annditireeki de Sultan haiko non dedow wartugo daga jaddadaki ɗer 1955, e laamido daga de mayde baaba maako, 1957 waddi 1961. Yusef bin Hassan , O ronii ede dokkal.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Bin_Yusef#NassijiWikipedia: Bashir tofahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bashir_tofaBashir tofa Eriminmo 20 lewru juni mangou 1947 a lysdi Siyasa,en Naajeeriya. Tofa eii kanuri toe Lislaamu Diiwal kano Naajeeriya, ewodi jamm,iya NRC lamurajje ton hoon Ibrahim Badamasi Babangida.Wikipedia: Agaiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agaiehttps://www.britannica.Tarihi,enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agaie#Tarihi,enHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agaie#HiimoɓeWikipedia: Ahmed Bahninihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_BahniniAhmed Bahnini ( [Arabi]: ﺃﺣﻤﺪ ﺑﺤﻨﻴﻨﻲ dañaama hiitade dumngu aliif 1909 ; , Fes – ƴande 10 lewru Morso dumngu aliif 1971, [Rabat] ) un taagu lattiɗo kaaja kuuɗe Siyaasaaji suɓal lesdi [Morocco] hanko njoogi firaministaajo nayooɓo ɗun [Morocco] daga 1963 kowyaari alif 1965 les laamu lamido Hassan II. [1][2] O Ha ɗen ardaake arduungal mawɗo kootuuji.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Bahnini#HiimoɓeWikipedia: Mohamed Benhimahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamed_BenhimaMohamed Benhima ( Arabi: ﻣﺤﻤﺪ ﺑﻨﻬﻴﻤﺔ ; Korso 25, 1924 –Faureehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamed_Benhima#FaureeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamed_Benhima#HiimoɓeWikipedia: Jangirdee diiwal Tarabahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jangirdee_diiwal_TarabaJangirɗee Diiwal Taraba wonetega nder hukumawa pamara (jalingo) Taraba Naajeeriya. Jangirɗe wonetega hukumawa pamara (jalingo) Gomnatiwa Diiwal Taraba mei, ga nyibi ha nder (ndubu ujune didi a jowetati 2008) ha mautinki jangirde hander jihawa mei, gam andal nowancoro ha nder lesdi mei, ndenbo dabbora economiwa no nafira lesdi Nigeria mofgalmari ndifumari.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jangirdee_diiwal_Taraba#HiimoɓeWikipedia: Isah Ali Ibrahim Pantamihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isah_Ali_Ibrahim_PantamiIsa Ali Ibrahim Pantami oon doon ee saikhu pantami makko koh mallumjo Pantami e ya'ee Diina Islaamu. Pantami e ɗanyimo 20 leuru Yarkooma, duuɓi 1972 haa Diiwal Gombe, Naajeeriya.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isah_Ali_Ibrahim_Pantami#HiimoɓeWikipedia: Abubakar Rimihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_RimiAlhaji Muhammadu Abubakar Rimi oun daayaama mountain has nder hiitade dowgu alif 1940 Nder lewru sedto. O, Laamorinkeejum Naajeeriya oon.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Rimi#HiimoɓeWikipedia: Ahmed Larakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_LarakiAhmed Moulay Laraki (Arabi: ﺃﺣﻤﺪ ﺍﻟﻌﺮﺍﻗﻲ ; daygo yande 15 lewru Yorkuma hiitade alif 1931 – 2 liiyru Jolal dumngu 2020) Profile of Ahmed Moulay Laraki un gimɗo cuuɓal leydi Morooku e tuufere dun de farude yeeso Morooku e firaministaajo ɗun Morooku hakkuɗe Yorkuma 6,1969 e Cholte 6,1971 O jowee go'o jo firaministaajo di Morooku e jogiiɗo arduungal les arduungal laamido Hassan II. MapNews |url=https://www.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Laraki#NassijiWikipedia: Mohammed Karim Lamranihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Karim_LamraniMohammed Karim Lamrani (Arabi: ﻣﺤﻤﺪ ﻛﺮﻳﻢ ﺍﻟﻌﻤﺮﺍﻧﻲ ; 1 DuujalHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Karim_Lamrani#HiimoɓeWikipedia: Goodluck Jonathanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_JonathanGJuutal Baldehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#Juutal_BaldeElto/Guggalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#Elto/GuggalTufleejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#TufleejiAalamjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#AalamjiCigaadumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#CigaadumHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Jonathan#HiimoɓeWikipedia: Ahmed Osmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_OsmanAhmed Osman (Aarabre: ﺃﺣﻤﺪ ﻋﺼﻤﺎﻥ ; Dañaama ñalnde 3 lewru Silo hiitade dumngu aliif 1930)Profile of Ahmed OsmanRulers un gimɗo cuuɓal leydi Morooku lattido firaministaajo de hitaade hakkuɗe yande 2 liiyru Jolal 1972 e 22 Cholte 1979. O firaministaajo jowee tato de ɗistinore Taariku laamiɗo hitaade nder arduwgal laamu Hassan II.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Osman#NassijiWikipedia: Sani Abachahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_AbachaSani Abacha GCFR Jonarjo taadungal o dañyaama 20 eii lewru silto, ndunngu alif 1943 yaari 8 korse hitaande 1998 soojiijo jonarjo lesdi Naajeeriya toe lesdi siyasa,en e lamurje Ardiiɗo arduungal soji'en dega 1993 yahri habra 1998. e Ardiiɗo 17 silto duuɓi 1993 toe bar,en lamou tarihi,en sojein Naajeeriya.Ngeendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_Abacha#NgeendamIyaaluujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_Abacha#IyaaluujiHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_Abacha#HiimoɓeWikipedia: Umaru Musa Yar'aduahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Musa_Yar%27aduaUmaru Musa Yar'Adua GCFR.16 Juko 1951 Yahri 5 Duujal 2010) eii Leysdi siyasa,en Naajeeriya diga 2007 yahri 2010.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Musa_Yar%27adua#HiimoɓeWikipedia: Ahmed Idrishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_IdrisAhmed Idris (ou daayaama ƴande 25 lewru jolal hiitade dowgu alif 1960) Eii lisdi Naajeeriya ardiddo Shede,en Makko Naajeeriya.eii funayee ardiddo shede yande 25 lewru Morso mangou 2015, oon doon bandirawoo Jonah ogunniyi Otunla madda ardiddo muhammadu Buhari faasiki gada shede lamurajje har Bilyan,en 2.Suddu shede,enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Idris#Suddu_shede,enMajja shede,en 106bnhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Idris#Majja_shede,en_106bnHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Idris#HiimoɓeWikipedia: Ahmadu Bellohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_BelloMo Allah bagi darajamako Sir Ahmadu Muhammadu Bello (Ahmadu Bello On daañaama nder lewru Korse hiitade dumngu (1910 nder Hukuma pamara wietega Raba nder diiwal sakkwato) KBE ko Sardauna hanko on Pirimiyajo Kiddo ha lesdi Naajeeriya ndenbo ojogi lamu wietedum Sardaunajo jiha Sokkwato, be ndaayiimo Sir Ahmadu Bello Sardaunajo ha wuro Raba, wongo nder larde Sokkwato, naajeeriya ha nder ndubu ujunere gotel be temerre gotel e go'o (1910).Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Bello#HiimoɓeWikipedia: Dulton Adamshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dulton_AdamsDulton Keith Adams un gimɗo cuuɓal lesdi Afrik fombinaari. O lattake membaajo dummbe dokkal Gauteng kuutiral tun hutaaɗe 22 Duujal 2019.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dulton_Adams#HiimoɓeWikipedia: Bongani Baloyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bongani_BaloyiBongani Michael Baloyi (daygo nyalɗe 28 lewru cholte hitaade 1987) un gimɗo cuuɓal lesdi Afrik fombinaari. Ɗer hitaade 2013, O subtaama arduujo mawdo de ɓe mawngo dun be famarde gallure midvaal.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bongani_Baloyi#HiimoɓeWikipedia: Henry Barringtonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_BarringtonHenry Frederick Francis Adair Barrington (28 Morso 1808 Beckett Hall ɗe Shrivenham nder Berkshire - 25 Mboy 1882 Knysna ), O lawyaajo mo lesdi Afrik fombinaari, kiiɗo maikacijo e membaajo dummbe boldal.The PeerageKoowal e Iyaaluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_Barrington#Koowal_e_IyaaluNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_Barrington#NassijiWikipedia: Japie Bassonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Japie_BassonJacobus "Japie" Basson (25 Morso 1918 – 8 Juko 2012) un gimɗo cuuɓal lesdi Afrik fombinaari puddu do kuugal hawti de partiwal lesdi, Amma ɓaawo o wurrti daga maagal,e latti a sembiddo gabdoowo e gomnaatiwal lesdi edow membaajo, eɗe soo'al, ɗun ɓe kawtal partiwal, progressive federal party,e mo de neebaayi nder kawtal leydi.[1][2] O hollinaama edow_fierijo" kalaaji lawnuuji e mo raa'ayi e de ɓe"chameleon"ɗun Afrik fombinaari cuuɓe ɗun mo luusini partisan allegiance.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Japie_Basson#HiimoɓeWikipedia: Hendrietta Bogopane Zuluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hendrietta_Bogopane_ZuluHendrietta Bogopane-Zulu un ballitowo ministaajo leydi Afrik fombinaari de wuttudu dungal faago Yeeso adunaaru Afrik fombinaari. O membaajo dummbe ginndal huutira tunde hitaade 1999 e jooni.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hendrietta_Bogopane_Zulu#HiimoɓeWikipedia: Mohammed Musa Bellohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Musa_BelloMohammed Musa Bello ( O danñƴaama de lewru Silo, hitaande ɗumngu 1959) O goɗɗo Huuwana Bankiwal e Naajeeriya lattiɗo jonnta ministaajo gelle mawɗe Naajeeriya ɗe Abuja eja hitaade ɗumngu 2015.Finannde Daygohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Musa_Bello#Finannde_DaygoKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Musa_Bello#KuugalHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Musa_Bello#HiimoɓeWikipedia: Wudilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/WudilWudil eii doum hukuma pamarum nɗer Diiwal Kano Naajeeriya litugal gelle,en wudil toe A237 titi,en, ewodi 362 km2 kankoo wodii 185,189. jama,aree makko.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wudil#HiimoɓeWikipedia: Mukhtar Ramalan Yerohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mukhtar_Ramalan_YeroAlhaji Mukhtar Ramalan Yero (ou daayaama ƴande 1 liiyru dujjal hiitande dowgu alif 1968) O, Laamorinkeejum Naajeeriya oon, O, Laatiinou koomicinajow Finance Hitaande dowgu silto 2007 kowyaari liiyru Duujal 2010 Saa'inde Patrick Ibrahim Yakowa nyonii Mou Ayyinaado Gomnaa Baawo O, hebii Nasarakou Namadi Sambo O, Laata Luuta ardiidou Lesdii Naajeeriya. Hitaande dowgu alif 2012, ei liiyru bowte O, Laatiinou Ngomna je Kaduna Baawo Maayde Patrick Ibrahim Yakowa Haa nder Helicopter Diiraango.Laamorinkeejum Kuugal/Kuudehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mukhtar_Ramalan_Yero#Laamorinkeejum_Kuugal/KuudeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mukhtar_Ramalan_Yero#HiimoɓeWikipedia: Mohammed Abba Ganahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Abba_Gana...Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Abba_Gana#HiimoɓeWikipedia: Ibrahim Bunuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_BunuIbrahim Bunu un neddo anɗuuɗo harkaawal mahol nyible e ministaajo gelle mawɗe leydi Naajeeriya Abuja e jamhuuriyaawal nayaaɓal , jogiiɗo ofiswal daga ndede Duujal 1999 haa say Cholte 2001 ɗer hitaade laamu arduujo leydi Naajeeriya Olusegun Obasanjo. Wakkitire Mohammed Abba Gana jaɓaanimo ,nden boo ɗun diiwal Borno, nder ɗe lammgal gurtal ɗer Cholte 2001.HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Bunu#HIIMOƁEWikipedia: Mamman Kontagorahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamman_KontagoraMamman Kontagora (Setto 20, 1944 – Duujal 29, 2013) um daakaare kuugal taaduungal ɗun hawtugo birniwal kapital leydi Naajeeriya Abuja yaake ɗe wakkitire hakkilango arduungal mawɗo Abdulsalami Abubakar,dokkuɗomo hakkilannki yimmɓe ɗer hitaade Duujal 1999.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamman_Kontagora#HiimoɓeWikipedia: Jeremiah Tinbut Usenihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jeremiah_Tinbut_UseniJeremiah Timbut Useni (Daygo 16 Colite 1943)un tagu taaduungal kiiɗo mo solji'en laatiiɗo lieutenant mawɗo janarjo, lattido ministaajo gollitoowo eɗe huutirde ɗun de kapital hawtude gelle mawɗe leydi Naajeeriya Abuja,les arduungal mawɗo Sani Abacha soljiijo junta. O waadi kuugal ɗuuɗungal eder lesdi Naajeeriya hawti e ministaajo jahaleeji e kotaajo mastaajo mawɗo ɗun taaduungal solji'en Naajeeriya.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jeremiah_Tinbut_Useni#HiimoɓeWikipedia: Gado Naskohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gado_NaskoMuhammad Gado Nasko (Daygo 1941) un soljiijo Gomnaajo mo diiwal Sakkwotoɓe, Naajeeriya hakkuɗe 1978 eii 1979.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gado_Nasko#HiimoɓeWikipedia: Hamza Abdullahihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamza_AbdullahiHamza Abdullahi (2 MBOY1945 – 3 Silo 2019) un dannyaaɗo lesdi Naajeeriya nden e mawɗo kuuɗo soljiijo lattiɗo de Gomnaajo diiwal Kano daga 1984 yaahi 1985;e ministaajo gelle mawɗe Naajeeriya Abuja daga 1986 yaahi 1989.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamza_Abdullahi#HiimoɓeWikipedia: Mamman Jiya Vatsahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamman_Jiya_VatsaMamman Jiya Vatsa Eriminmo 5 Bowte duubi 1940 eii janarajo toe lysidi siyasa'en Naajeeriya eii kankoo minista,en toe supreme military council.Ngeendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamman_Jiya_Vatsa#NgeendamHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamman_Jiya_Vatsa#HiimobeWikipedia: Iro Abubakar Dan Musahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iro_Abubakar_Dan_MusaIro Abubakar Dan Musa Un gimɗo laatiiɗinistaajo hawtude kapital leydi Naajeeriya Abuja nebdo.HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iro_Abubakar_Dan_Musa#HIIMOƁEWikipedia: Nafisat Abdullahihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nafisat_AbdullahiNafisat Abdulrahman Abdullahi e mo andira e inde Nafisat Abdullahi koh bo Nafisat Sai wata Rana. (O daayaama e nyalde 23 lewru siilo hitaande ndunngu alif 1991.Boljihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nafisat_Abdullahi#BoljiFilmijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nafisat_Abdullahi#FilmijiHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nafisat_Abdullahi#HiimoɓeWikipedia: Ali Nuhuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_NuhuAli Nuhu mohammed o jannja Ali nuhu mou danñyaɗo nñalde 15 lewru Dujjal hiitande ndunngu alif 1974, e jihar gombe woylare lisde Naajeeriya fim yentike e fimji don haa daraktaajow, ardiiɗo arduungal fijooji ɗe kannywood mada e fim yentike Igbo e yarba,en (Nollywood) too fijirde Hausare fim yentike (kannywood) bandirawoo dillo yari jama,are hausare fim yentike.Ngeendam/Ilmuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Nuhu#Ngeendam/IlmuFim yenkehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Nuhu#Fim_yenkeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Nuhu#HiimoɓeWikipedia: Alaskahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AlaskaAlaska un gelle mawɗe ɗer yuroopu taa woodowdu lisde amirka ei CanadaWikipedia: Islanderhttps://ff.wikipedia.org/wiki/IslanderIskandar , Iskander÷ , Askander, Eskinder, koe Scandar (Arabi :Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Islander#HiimoɓeWikipedia: Kuwaithttps://ff.wikipedia.org/wiki/KuwaitKuwait (/ kʊˈweɪt/ ( heytina ); [7][8] Arabi: ﺍﻟﻜﻮﻳﺖ al-Kuwayt ,Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kuwait#HiimoɓeWikipedia: Laamlaamateeri Malihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlaamateeri_MaliLaamlaamateeri Maali a na jeyaa e dawlaaji Afirik hiirnaangeeri mawɗi, feeñunooɗi e jamaanu ngu annduɓe taariika innirta jamaanu hakkundeewu maa yontaaji hakkundeeji.Duttorɗe binndaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlaamateeri_Mali#Duttorɗe_binndaaɗeAadaaji jangtaaɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlaamateeri_Mali#Aadaaji_jangtaaɗiWiɗtooji biilleeji keewaanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlaamateeri_Mali#Wiɗtooji_biilleeji_keewaaniIwdeyaagalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlaamateeri_Mali#IwdeyaagalHol to laamorgo Mali wonnoo ?https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlaamateeri_Mali#Hol_to_laamorgo_Mali_wonnoo_?Ƴoogirɗe keewɗe, ceertuɗe ina kaala haala laamorgo ngoo. Tee ɗe kawraani e haala. (…)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlaamateeri_Mali#Ƴoogirɗe_keewɗe,_ceertuɗe_ina_kaala_haala_laamorgo_ngoo._Tee_ɗe_kawraani_e_haala._(…)Ñaani laamorgo Mali (1923-1958)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlaamateeri_Mali#Ñaani_laamorgo_Mali_(1923-1958)Oorle biilleeje to Ñaani (1965-1973)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlaamateeri_Mali#Oorle_biilleeje_to_Ñaani_(1965-1973)Dakoorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlaamateeri_Mali#DakoorNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlaamateeri_Mali#NassijiWikipedia: Muhammad Haji Ibrahim Egalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Haji_Ibrahim_EgalMohammad Haji Ibrahim Egal (Somaali: Maxamed Xaaji Ibrahim agal, Aarabre cholte 15, 1928-mboy 3,2002) un gimɗo cuɓal Somaaliya lattiɗo arɗuujo lesdi Somaaliya nebɗo kiiɗo daga 1992 yari haa mayɗe mako daw artuɗo gaɗdo priministaajo jamhuriyawal Somaaliya ɗun balɗe sappo e go’o ɗer 1960 e haajooni daga 1967 yari 1969.Margo E Jannɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Haji_Ibrahim_Egal#Margo_E_JannɗeKuuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Haji_Ibrahim_Egal#KuuɗeKuugal ngomnaatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Haji_Ibrahim_Egal#Kuugal_ngomnaatiPriministaajo Jamhuriyawal Somaaliyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Haji_Ibrahim_Egal#Priministaajo_Jamhuriyawal_SomaaliyaArɗuujo Lesdi Somaaliyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Haji_Ibrahim_Egal#Arɗuujo_Lesdi_SomaaliyaMayɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Haji_Ibrahim_Egal#MayɗeNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Haji_Ibrahim_Egal#NassijiExternal linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Haji_Ibrahim_Egal#External_linksWikipedia: Mohamed Yusuf Abdirahmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamed_Yusuf_AbdirahmanMohamed Yusuf Abdirahman kaanoobo anndiraaɗo Murad un gimɗo tufleeji (siyaasaji) cuɓal leydi Somaali, e ɓe ɗi mawɗe jogiiɗo laamɗo Burao, ɗi laamorde e de gelle mawɗe ɗe Togdheer lardu ɗun Somaali, jogiiɗo daga 2012 woddi 2021. O wurtoyke daga der yalji ɗiɓe Reer Biniin, Ahmed Farah hawtel lenyol be ɗun Habr Je’lo Isaaq.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamed_Yusuf_Abdirahman#NassijiWikipedia: Abdirashid Haji Dualehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirashid_Haji_DualeAbdirashid Haji Duale Qambi (Somaali: ) un gimɗo cuɓol tufleeji leydi Somaali hannko jooni jogi. Arɗunngal ministaajo kuuɗe yaasi e Guure ɗun Somaali.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirashid_Haji_Duale#NassijiWikipedia: Abdirisaq Ibrahim Abdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirisaq_Ibrahim_AbdiAhmed Aden Ducale seetoore maako Riwaayo (Somaali: Ahmed Aden Duale) un gimɗo huude cuɓal lesdi Somaaliya ɗen e joonii mawɗo arɗuujo ɗun Buurawo, ɗe laamorde hawtirde e mawɗe gelle ɗun Togdheer lardu dun Somaali too liiyru Korso ƴande 20, 2021. O rooni Mohammed Yusuf Abdirahman ɗe hitaande 20 liiyru Korso hiitande 2021 ɓaawo ɗowgu,e 2021 cubal bataangal lesdi Somaali.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirisaq_Ibrahim_Abdi#HiimoɓeWikipedia: Yahaya Adoza Bellohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Adoza_BelloYahaya Adoza Bello mou dayanmo nalde 18 lewru sedto duubi 1975 eii doon lumou lysidi Naajeeriya toe lysidi siyasa'en gwamna Diiwal Kogi gada yari duubi 2016.jamiya,en (APC) bandirawoo Bello eii funaree gwamnajjo Naajeeriya.Ngeendam/jangirdeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Adoza_Bello#Ngeendam/jangirdeeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Adoza_Bello#HiimoɓeWikipedia: Abdiweli Sheikh Abdillahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdiweli_Sheikh_AbdillahAbdiweli Sheikh Abdillahi Soufi (Somaali: abdiweli Shiikh Cabdillaahi Suufi) un gimɗo cuɓal tufleeji leydi Somaali lattiɗow e jooni jonta jogiiɗo arɗuwgal ministaakow too lisde Somaaliya lilal e kaɓaarowji gollitee ɗun leydi Somaali.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdiweli_Sheikh_Abdillah#HimobeWikipedia: Abdullahi Abdi Omarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Abdi_OmarAbdullahi Abdi Omar Jawaan (Somaali: Cabdullaahi Cabdi Cumar Jawaan, Arabre: عبد الله عبدي عمر; dannyimo hiitande alif 1949) un gimɗo cuɓal tufleeji leydi Somaaliya e hannko wami kollinddo gabatanaaki ɓee Somaaliya ɓi’al leydi kuɓɓal ba’lal noodiraa National Emblem ɗer lookkatire hitaande 1996. Omar haa nobo lattake artuɗow arduujow hukuuma cubal nɗer leydi Somaaliya.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Abdi_Omar#NassijiWikipedia: Hamse Mohamed Abdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamse_Mohamed_AbdiHamse Mohamed Abdi (Somaali: ) un gimɗo cuɓal tufleeji leydi Somaali, latti hannko eɗe jonni jogiiɗo arɗuungal ngomnaajo ɗu lardu Togdheer ɗum Somaali tun Silo (January) 2018.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamse_Mohamed_Abdi#NassijiWikipedia: Aɗan Ahmed Elmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/A%C9%97an_Ahmed_ElmiMinistaajo kuuɗe ndeemal somali.Ɗistinorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/A%C9%97an_Ahmed_Elmi#ƊistinorɗeWikipedia: MUHAMMAD HAJI IBRAHIM EGALhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MUHAMMAD_HAJI_IBRAHIM_EGALArɗuujo lesdi somali ɗiɗaɗo 2nd (1993-2002)Margo E Jannɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/MUHAMMAD_HAJI_IBRAHIM_EGAL#Margo_E_JannɗeKuuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/MUHAMMAD_HAJI_IBRAHIM_EGAL#KuuɗeKuugal Gomnaatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/MUHAMMAD_HAJI_IBRAHIM_EGAL#Kuugal_GomnaatiPriministaajo Jamhuriyawal Somalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/MUHAMMAD_HAJI_IBRAHIM_EGAL#Priministaajo_Jamhuriyawal_SomaliArɗuujo Lesdi Somalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/MUHAMMAD_HAJI_IBRAHIM_EGAL#Arɗuujo_Lesdi_SomaliMayɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/MUHAMMAD_HAJI_IBRAHIM_EGAL#MayɗeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/MUHAMMAD_HAJI_IBRAHIM_EGAL#HiimoɓeWikipedia: Dahir Riyale Kahinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dahir_Riyale_KahinDahir riyale kahin Arduujow lesdi somali tataaɓo 3th (2000-2010)Banninkeehum Margohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dahir_Riyale_Kahin#Banninkeehum_MargoKuuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dahir_Riyale_Kahin#KuuɗeArɗuujo Lesdi Somalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dahir_Riyale_Kahin#Arɗuujo_Lesdi_SomaliHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dahir_Riyale_Kahin#HiimoɓeWikipedia: Abdulrahman Ahmed Alihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrahman_Ahmed_AliAbdulrahman Ahmed Ali (somali: cabdurrahman Ahmed calli) un gimɗo cuɓal siyasa lesdi somali hannko wooni un jonni edow arɗungal jonnde gomnaaajo lardu ɗun awɗal ɗi lesdi somali ɗun lewru silo too dowgu 2018. De hitaanɗe saaliɗe arɗuujo diina larɗuɗun sekimo e huɗugo ɗun diina (Islama) ɗu’un bo ɗun wooɗa (haram) eɗe shari’a tsariwal lesdi ɗembo gomnaajo o jaɓaayi edow o huudi wiigo o wala hujja o huɗu julɓe gaaru hanko ma o julɗo.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrahman_Ahmed_Ali#HiimoɓeWikipedia: Abdulrahman Mahmoud Aidiidhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrahman_Mahmoud_AidiidAbdulrahman Mahmoud Aidiid (somali: Cabdulrahman Maxmuud Caydiid, Arabe) on woni gimɗo cuɓal siyasaaji lesdi somali. o neddo aslu ɗanyaago mayar ɗun hargeisa ko asaali to hiitande 2013 yari 2021 nder gelle mawɗe e kapital hawtirɗe ɗe somali o lortori ɗeɓe Sa’ad Musa lengol ɓe ɗun Habr Awal Isaaq lasngol.Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrahman_Mahmoud_Aidiid#KuugalHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrahman_Mahmoud_Aidiid#HiimoɓeWikipedia: Ahmed Haji Ali Adamihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Haji_Ali_AdamiAhmed Haji Ali Hanko un woni gimɗo cuɓal siyasaaji lesdi somali Ahmed Haji Ali Adami (somali: Axaamed Xaayi Cali Caɗami) on gimɗo cuɓal lesdi somali hanko jogi ardungal ministaajo reenuki lesdi ɗun somali ko saali lewru morso hiitade dumngu 2010 kowyari liiyru yarkuma too dowgu 2015. O medgo waɗugo chiajo ɗun hukuma cuɓal ko sali taa dowgu 2002-2007.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Haji_Ali_Adami#HiimobeWikipedia: Suleiman Mohamoud Adanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Mohamoud_AdanGimɗo cuɓal somaliHiimoobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Mohamoud_Adan#HiimoobeWikipedia: Zamzam Abdi Adanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zamzam_Abdi_AdanUn cuɓal siyasa lesdi somaliya Zamzam Abdi Adan (somaliya: Zamzam Cabdi Aadan) un gimɗo deɓbo kuwowo haaje siyasa nɗer somali o gaɗɗo ministaajo ɗun jannɗe e tayaaka ɗun lesdi somali daga morso 2010 waddi silto 2015, lattiɗo deɓbo artuɗo jogiiɗo jonnɗe ngaal joɗergal o hollinaama ministaajo cede lattiɗo jogiiɗoɗer haa sai ɗe timmingo laamu ɗun si’lanyo’s. O go’o ɗer ministaa’en nayo fuɗɗuɗaɓe e timmude ɗun silanyo’s laamu daga 2010 yari 2015 luttuɓe hamɗe ke Sa’ad Ali Shire Mohamoud Hashi Abdi e Kalil Abdillahi Ahmed.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zamzam_Abdi_Adan#HiimoɓeWikipedia: Khalil Abdillahi Ahmedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khalil_Abdillahi_AhmedGimɗo cuuɓal siyasaaji lesdi somaliWikipedia: Mustafe Mohamoud Alihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustafe_Mohamoud_AliGimɗo cuɓal lesdi somaliWikipedia: Suleiman Ali Yusufhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Ali_YusufGimɗo cuɓal siyasa lesdi somaliHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Ali_Yusuf#HiimoɓeWikipedia: Mohamoud Hashi Abdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamoud_Hashi_AbdiMohamoud Hashi Abdi (Somaali: Maxamuud Xaashi Cabdi), ɓurɗo anndireeki eno Ina Xaashi un gimɗo cuɓal tufleeji leydi Somaaliya, lattiɗo jogiiɗo ministaajo ɗum huutirɗe yimɓe e jahaleeji piirooje ɗun Somaali daga Morso 2010 waddi yarkuma 2015. Ɗer yarkuma 2015, ɓaawo o jippaka daga ɗe e kuuɗeji miniista, o hollinaama ministaarjo ɗun arɗuujo leydi eta kollingal arɗuujo Ahmed Mohamed Mahamoud (Siilaanyo).Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamoud_Hashi_Abdi#NassijiWikipedia: Abdikarim Adan Haji Diriyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdikarim_Adan_Haji_DiriyeAbdikarim Adan Haji Diriye daayaama hiitade alif 1975 too lesdi Somaaliya: Cabdikariim Adan Xaaji Diiriye) un gimɗo neɗɗo cuɓal tufleeji leydi Somaaliya e jogiiɗo arɗuwgal e jooni ngomnajo ɗun lardow sool ɗun leydi Somaaliya. O lamminaama o hokkama ngomnajo e hokkuɗe arɗuwjo leydi Somaaliya e Hemse Bihi Abdi ɗe 2 liiyru Jolal dowgu 2021.Dannyorde margohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdikarim_Adan_Haji_Diriye#Dannyorde_margoNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdikarim_Adan_Haji_Diriye#NassijiWikipedia: Ahmed Mohamed Mohamoudhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Mohamed_MohamoudAhmed Mohamed Mohamoud Silanyo (Somaaliya: ) un gimɗo tufleeji cuɓal Somaaliya danñaaɗo hitaande dowgu alif 1938 lattiɗo hooreejo leydi Somaaliya daga 2010 kowyaari 2017. O neɓɗo eɗer hukuma membaajo leydi Somaaliya, o wati ministaajo sanaa’aji ɗun jamhuriyawol Somaaliya e goɗɗe arɗule leydi: yaake de 1980s kadima o lattake ciajo ɗun ɓe lusingo leydi Somaaliya noɗɗira, Somaaliya National Movement.Moginahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Mohamed_Mohamoud#MoginaBannikeejum margohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Mohamed_Mohamoud#Bannikeejum_margoJanndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Mohamed_Mohamoud#JanndeHemobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Mohamed_Mohamoud#HemobeWikipedia: Abdirahman Ahmed Ali Tuurhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirahman_Ahmed_Ali_TuurAbdirahman Ahmed Ali Tuur daayaama ƴande 4 liiyru seelto hiitande alif 1931 to lisde Somaaliya: Cabdiraxmaan Axmed Cali Tuur, Aarabre: عبد الرحمن أحمد علي الطور) (Tur ko Tour maana “ganco ɓaawo gaɗa” Issue Paper: SOMALIA, UPDATE ON THE SITUATION IN THE NORTH (SOMALILAND), Research Directorate of the Immigration and Refugee Board of Canada, January 1995) liiyru Jolal yande 6, 1931 –liiyru Jolal 8, 2003) un mo gimɗo cuɓol siyaasaji hannko latti hooreejo arduwgal leydi Somaaliya artuɗo taa hiitande dowgu 1991 haa too 1993. tow haa no boo lattake wadgo chiajo ɗun de Somaaliya National Movement daga hiitade dowgu 1990 yaari 1991.Moginahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirahman_Ahmed_Ali_Tuur#MoginaBannikeejum margohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirahman_Ahmed_Ali_Tuur#Bannikeejum_margoMaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirahman_Ahmed_Ali_Tuur#MaydeNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirahman_Ahmed_Ali_Tuur#NassijiWikipedia: Abdillahi Abokor Osmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdillahi_Abokor_OsmanAbdillahi Abokor Osman (Somaaliya: Cabdillaahi Abokor Cismaan) un gimɗo neɗɗo ngadoowo siiyaasa je tufleeji leydi Somaaliya, un mo jooni jogiiɗo jannde ɗe memba ɗun kowngal leydi huutirde biagwal National Contracting Authority e ballitowoo ministaajo mo nɗer leydi ministaajo ɗun jahaleeji e kaajal faago yeeso laawii liyde Somaaliya.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdillahi_Abokor_Osman#HimobeWikipedia: Abdullahi Mohammed Dahirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Mohammed_DahirAbdullahi Mohammed Dahir (Somaaliya:Cabdillaahi Maxamed Daahir) haanoo anndiraaɗo e ɗe cukuse un o gimɗo cuɓal tufleeji leydi Somaaliya hannko latti wooni ministaajo jawdi e ndeemal ɗun Somaaliya daga Colte 2016 yari Bowtal 2017. Haa ɓaawo o ministaajo ɗun anndinnki lilal e deenal leydi ɗun Somaaliya daga Morso 2013 yaari Colte 2016.Hemobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Mohammed_Dahir#HemobeWikipedia: Omar Ali Abdillahihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omar_Ali_AbdillahiOmar Ali Abdillahi (Somaaliya: Cumar Cali Cabdillaahi) un neɗɗo gimɗo tufleeji leydi Somaaliya nyalde Setto 2019, o Rokkaama ministaajo ɗun nyaamu ɗun leydi Somaaliya.CS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en)Wikipedia: Abdiqani Mohamoud Ateyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdiqani_Mohamoud_AteyeAbdiqani Mohamoud Ateye taawgujow liyde Somaaliya: ) un mo biimɗo daayadow cuɓal leydi Somaaliya fuunare Afrik hannko wooni ministaajo helaanngo (defence) ɗun leydi Somaaliya tun ko ɗun lamminimo nɗer 2019.haa too hiitande 2024 Un mo kiiɗo meeɗuɗo wadgo ministaajo Sharia ɗun leydi Somaaliya daga 2007.CS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en)Wikipedia: Abdirahim Ali Isma’ilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirahim_Ali_Isma%E2%80%99ilAbdirahim Ali isma,il Neɗɗo cuɓol tufleeji Somaaliya seetore liyde (Somaaliya: ) un gimɗo tufleeji leydi Somaaliya e ɗe jonni jonntaɗo’o laamɗo ɗun Las Anod ɓe laamorde kawtal e ɗe mawɗe gelle ɗun sool lardu ɗun Somaaliya tunnɗe yande 20 liiyru Morso 2021. O Rooni Abdil’aziz Hussein Hassan no yamde 20 too liiyru Morso 2021 ɓaawo cuuɓal bataangal leydi Somaaliya hiitande dowgu 2021.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirahim_Ali_Isma%E2%80%99il#HiimobeWikipedia: Nnewihttps://ff.wikipedia.org/wiki/NnewiNnewi un ɗe laamorde e sanaa’aji gelle nder Diiwal Aanambaara fombina fuuna Naajeeriya. Anambra State, Nigeria |language=en-US}} Ɗum un ɗe ɗiɗire njaajirka e mawgu de ɗuuɗuki gelle ɗer ɗe fombina ɗe ɗun wuttudu fombina lesdi.Taariihawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nnewi#TaariihawolHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nnewi#HimobeWikipedia: Nsukkahttps://ff.wikipedia.org/wiki/NsukkaNsukka un berniwol e hukuuma pamarun geɓɓal nɗer Diiwal Enugu, Naajeeriya. Nsukka henndi keeri annɗaaɗi e no gallure hawti Edem, Opi carchailogi wutti, Eɗe-oballa e obino.Taarihiwol (Distinorɗe)https://ff.wikipedia.org/wiki/Nsukka#Taarihiwol_(Distinorɗe)Nsukka Beɗuɓe Konuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nsukka#Nsukka_Beɗuɓe_KonuNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nsukka#NassijiWikipedia: Ikot-Abasihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot-AbasiIkot-Abasi un ɗe jooɗori ɗer ɗi fombina hirna jokkal ɗum Diiwal Akwa Ibom, Naajeeriya. E ɗum jokkiɗiri keerol e ɗe Oruk Anam hukuma pamaare ɗum ta ɗen ngo ɗi woyla, hukumaaje pamaare ɗe Mkpat Enin e fuunaawal Ebolo jokkal fuuna ɗer ɗi haa e fuuna Maayo filtiingo Atalantika e ɗer ɗi fombina maayo Diiwal Imo roodi yaake hola keerol ɗer kendii ɗe daga ɗum Diiwal Ribaas.Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot-Abasi#YimɓeEdemayahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot-Abasi#EdemayaGelle dow Ikpa Ibekwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot-Abasi#Gelle_dow_Ikpa_IbekweWikipedia: Ikot Ekpenehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_EkpeneIkot Ekpene andira ɗe ɗi Raffia gelle un ɗistinorde gallure ɗer fomɓinare diiwal ngal Akwa Ibom. Un ɗe laamorinkeejum e finnuji laamorde ngal ɗi lasgi kongol Annang nder Naajeeriya (Nair, 1972).Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Ekpene#NassijiWikipedia: Ilorinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/IlorinIlorin un kapital (hawtirde laamorde) Diiwal Kwara nder hirnare Naajeeriya.. Retrieved 18 February 2007E limgal hisaago 2006 e ɗi woodi mawngu ɗuuɗirka yimɓe 777,667 laatinɗumɓe ɗe 7th mawnɗe gelle e ɗudirka nder Naajeeriya.Taarihawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilorin#TaarihawolFiijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilorin#FiijoojiTigaaraajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilorin#TigaaraajiNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilorin#NassijiWikipedia: Iwohttps://ff.wikipedia.org/wiki/IwoIwo un gelle nder Diiwal Osun, Naajeeriya yimɓe Iwo kamaano woɓɓe yimɓe ɗun ɓe Yarbanko’en laamorde, wi’ooɓe e goodi aslu deega ille-ife woɗɓe egguɓe wonde wakkatire ɗer ƙarniwal 14th e hollingo ɗe Alade momi kanyon e Prince Adelegan Adegbola (2009). Di nanka gurtindi leydi hauti e Alaamaaji ɗum ɗe parrots (Kairi kollinii ɗi jooderɗe ɗun ɗe alkawal leydi).Jergol Ciaaman’en ɗun ɗi hukumaare Iwo gada 1989 haa hanndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iwo#Jergol_Ciaaman’en_ɗun_ɗi_hukumaare_Iwo_gada_1989_haa_hanndeNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iwo#NassijiWikipedia: Jalingohttps://ff.wikipedia.org/wiki/JalingoJalingo un ɗe laamorde gelle kapital Diiwal Taraba ɗer woylla – fuunaa Naajeeriya, haa ɗun ƙiyaastake hawti e ɗuuɗirka ɗun 118,000 e ɗi gelle un Fulɓe e goɗɗe pamaare lasgi kongi.Gurtinirgal jokkalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jalingo#Gurtinirgal_jokkalNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jalingo#NassijiWikipedia: Shehu ahmadu musahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shehu_ahmadu_musashehu ahmadu musa eriminmo lewru sedto 1985 eii lysidi siya,en najeeriya,ewodiWikipedia: Jama'arehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jama%27areJama'are un hukuma pamaarum nder Diiwal Bauchi, Naajeeriya. Hedkwatare e nder gelle jama'are e ɗe wonde jaajirka lesdi 493km2 e nduɗirka yimmɓe too nder kidayaje hiitande nduungu 2006 e wondi lambawal waya taa fannu 751 e margo,o yimmɓe Fulɓe waaduɓe hijira diga dulawal nder tafkire Chadi e jamhuriyar lesdi Chadihttps://en.Annditolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jama%27are#AnnditolDestinorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jama%27are#DestinoreWikipedia: Dukkuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/DukkuDukku hukuuma pamara nder diiwal Gombe Naajeeriya ewoodi jama'are 207,190https://en.m.Wikipedia: Jebbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/JebbaGallure Jebba un ɗe Yorubanko'en e Nupe gellure nder Diiwal Kwara, Naajeeriya. Ɗum haa kollingal ɗun ɗe maayo Neeja e haa ƙiyaastago ɗuuɗirka ɗun 22,411 e ɗun 2007.Galleriwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jebba#GalleriwolWikipedia: Jimetahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jimeta== Jimeta ==Jimetahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jimeta#JimetaHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jimeta#HiimobeWikipedia: Joshttps://ff.wikipedia.org/wiki/JosJos un peeta gallure nɗer ɗi woyla caaka ɓanngeere lardu Naajeeriya. Gelle ɗen haa e ɗuuɗiri ɗun kamano 900,000 jooɗiiɓe e ɗun e no hisaago 2006.Taarihawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jos#TaarihawolNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jos#NassijiWikipedia: Lokojahttps://ff.wikipedia.org/wiki/LokojaLokoja unɗe galluwol nder Naajeeriya. Ɗum jottarde ɗeta haajawol ɗun ɗe Naijeer e Benuwe maayilleji e unɗe kapital ɗun Diiwal Kogi.Kollingalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lokoja#KollingalTaariku (Distinore)https://ff.wikipedia.org/wiki/Lokoja#Taariku_(Distinore)Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lokoja#HiimoɓeWikipedia: Suleiman Hassan Haddihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Hassan_Haddi9th e 11th lamɗo ɗun ƁoramaƊer Offiswalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Hassan_Haddi#Ɗer_OffiswalNgaamu, Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Hassan_Haddi#Ngaamu,_MaakoHimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Hassan_Haddi#HimoɓeWikipedia: Hassan Mohammed Alihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hassan_Mohammed_AliGimɗo cuɓal siyaasa lesdi somaliNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hassan_Mohammed_Ali#NassijiWikipedia: Abdi’aziz Hussein Hassanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdi%E2%80%99aziz_Hussein_HassanAbdi,Aziz Hussein Hassan Gimɗo cuɓal siyaasa lesdi somaliHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdi%E2%80%99aziz_Hussein_Hassan#HiimoɓeWikipedia: Ahmed Osman Hassanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Osman_HassanAhmed Usman hassan Gimmɗo cuɓal harkaaji siyaasa lesdi somali.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Osman_Hassan#HiimoɓeWikipedia: Farxaan Aadan Hayɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farxaan_Aadan_Hay%C9%93eGimɗo hukuma cuɓal siyaasa lesdi somali.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farxaan_Aadan_Hay%C9%93e#HiimoɓeWikipedia: Hinda Jama Harsihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hinda_Jama_HarsiGimɗo cuɓal lesdi somaliHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hinda_Jama_Harsi#HiimoɓeWikipedia: Hussein Mohamed Mohamoudhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hussein_Mohamed_MohamoudGimɗo cuɓal lesdi somaliHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hussein_Mohamed_Mohamoud#HiimoɓeWikipedia: Abdishakur Iddihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdishakur_IddiAbdishakur Mohamoud Hassan Iddi (somali: Cabɗishakuur Maxamed Xasan Ciɗɗin Arab) un gimɗo cuɓal siyaasa lesdi somali hanko wooni jooni jogiiɗo mawngu ɗun Berbera, lesdi somali Iddin nasaaba muuɗum yahi ɗe Issa Musa leeyol ɗow nɗe Habr Awal Issaq lasngol.http://karinnews.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdishakur_Iddi#HiimoɓeWikipedia: Shukri Haji Ismailhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shukri_Haji_IsmailGimɗo cuɓal lesdi somaliHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shukri_Haji_Ismail#HiimoɓeWikipedia: Ahmed Osman Hassan Elmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Osman_Hassan_ElmiAhmed Osman hassan elmi Gimɗo cuɓal lesdi somali.Ahmed Osman Hassan Elmi (somali: Axmed Cismaan Xasan Cilmi) https://m.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Osman_Hassan_Elmi#NassijiWikipedia: Mohammed Hashi Elmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Hashi_ElmiGimɗo cuɓal lesdi somaliHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Hashi_Elmi#HiimoɓeWikipedia: Essa Kayɗahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Essa_Kay%C9%97aGimɗo cuɓal lesdi somaliFinnannde Margohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Essa_Kay%C9%97a#Finnannde_MargoKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Essa_Kay%C9%97a#KuugalHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Essa_Kay%C9%97a#HIIMOƁEWikipedia: Bashe Mohammed Farahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bashe_Mohammed_FarahBash Mohammed Farah Gimɗo cuɓal siyasa lesdi somaliKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bashe_Mohammed_Farah#KuugalHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bashe_Mohammed_Farah#HiimobeWikipedia: Khadra Haji Ismail Geidhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khadra_Haji_Ismail_GeidGimɗo cuɓal siyaasa lesdi somali Khadra Haji Ismail Geid (somali; Khadra Xaaji Ismaaaciil Geydhi Arabi) un gimɗo cuɓal siyaasa lesdi somali. Ɗer 2011 o lattake ɗe mayer ɗun gelle Gabley lattiɗo ɗeɓɓo artuuɗo mayargo ɗa somali jonnta jooni hanko woni ballitoowo ɗun arɗuujo maagor Gaɓiley.Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khadra_Haji_Ismail_Geid#KuugalWikipedia: Mohammed Ahmed Alinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Ahmed_AlinGimɗo cuɓal SomaliWikipedia: Mohammed Nour Aralehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Nour_AraleGimɗo cuɓal lesdi somaliWikipedia: Abdirahman Aw Ali Farrahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirahman_Aw_Ali_FarrahAbdirahman Aw Ali Farrah seefoore innɗe tolwaa (somali) un gimɗo cuɓal lesdi somali. Abdirahman Aw Ali Farrah seetoore innɗe tolwa (somali; Caɓɗirahman Aw Cali Faarax) un gimɗo cuɓal lesdi somali hanko woni ballitoowo tataaɓo ɗun somali daga mboy 1995 yaari cholte alif 1997.Taariihiwalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirahman_Aw_Ali_Farrah#TaariihiwalWikipedia: Bashe Awil Omarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bashe_Awil_Omarbashe awil Omar , Gimɗo cuɓal lesdi somaliDistinorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bashe_Awil_Omar#DistinorɗeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bashe_Awil_Omar#HiimoɓeWikipedia: Ahmed Mohammed Diriyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Mohammed_DiriyeAhmed Mohammed diriye Gimɗo cuɓal siyasa lesdi somaliHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Mohammed_Diriye#HiimobeWikipedia: Mohammed Musa Ɗiriyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Musa_%C6%8AiriyeGimɗo cuɓal siyasa lesdi somaliWikipedia: Hussein Abdi Dualehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hussein_Abdi_DualehGimɗo cuɓal e annɗannɗo neɓɓanBiografiwalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hussein_Abdi_Dualeh#BiografiwalWikipedia: Jamal Haji Ahmedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamal_Haji_AhmedGimɗo cuɓal siyaasaji lesdi somaliWikipedia: Honadu Gawakukehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Honadu_GawakukeƊe Honaɗe ngaɗaaɗe ɗe ɗun ɗumraji nayi hakkuɗe di khalifajo sokoto e mo diiwal gobiranko’en ɗer Gawakuke ɗer woylare lesdi Naajeeriya nyalɗe 9 mboy 1836.Aslihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Honadu_Gawakuke#AsliBunnda (Hona)https://ff.wikipedia.org/wiki/Honadu_Gawakuke#Bunnda_(Hona)Gaɗa (Ɓaawo) Honaadu (Konu)https://ff.wikipedia.org/wiki/Honadu_Gawakuke#Gaɗa_(Ɓaawo)_Honaadu_(Konu)Wikipedia: Haaliifaare Sokotohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haaliifaare_SokotoDiiwal Islaama nɗer hirna Afrik (1804-1903)Taariki (Anndal Kiinngal)https://ff.wikipedia.org/wiki/Haaliifaare_Sokoto#Taariki_(Anndal_Kiinngal)Hawre Fulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haaliifaare_Sokoto#Hawre_FulɓeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haaliifaare_Sokoto#HiimoɓeWikipedia: Tukur Yusuf Burataihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tukur_Yusuf_BurataiTukur Yusuf Buratai Laftanar Janarjo mawɗo nden arduujo mobgal solji'en Naajeeriya ɗun Les eejooni laminaagu ngu arduujo Leysdi Naajeeriya Muhammadu Buhari ɓiliimo tun nde hitaade 2015. O dañyaama e gellel Buratai gonnɗum hukuma pamarum Biu nder diiwal Borno e nyalɗe 24 dun lewru Juko hitaade ɗumngu 1960 .Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tukur_Yusuf_Buratai#HiimoɓeWikipedia: Miyetti Allahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Miyetti_AllahMiyetti Allah Kongol mobgal woynaaɓe ɗun Naajeeriya Wonnde wakkitire dun noddira MACBAN seno ba (cattle breeders association of Nigeria) Un Kongol mobgal durooɓe woynaaɓe haa nder cakaare nde faago Yeeso adunaaru Fulɓe kawtal leydi nder Naajeeriya [1] Organaciowal ngal tiggama nder nde Finannde 1970s hawti hoore jooɗorde nder diiwal Kaduna. Ɗum laatake halal maɓɓitirgal nder 1979 e mooɓuugo mawɗum jabgo edow Kongol dokkal nder 1987.Innndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Miyetti_Allah#InnndeTaarihihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Miyetti_Allah#TaarihiHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Miyetti_Allah#HiimoɓeWikipedia: Rafael Orozco Maestrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rafael_Orozco_MaestreRafael Orozco Maestre (1954 – 1992).Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93eWikipedia: Futa Toorohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Futa_TooroFuta Toro (Wolof e Fula : Fuuta TooroBillehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Futa_Tooro#BilleJoogaraafiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Futa_Tooro#JoogaraafiwolTaariihawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Futa_Tooro#TaariihawolHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Futa_Tooro#HiimoɓeWikipedia: Ifehttps://ff.wikipedia.org/wiki/IfeIfe (Yorubankoɓe: Ife; ko boo Ile-Ife) un gelle kiiɗe ɗe Yorubankoɓe ɗer fombina hirna Naajeeriya. Gelle ɗen ete joɗori ɗer hanɗere ɗe e ɗer [[Diiwal Osun.Distinordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ife#DistinordeWikipedia: Makurɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Makur%C9%97iMakurɗi unɗe kapital ɗun Diiwal Benuwe jottori ɗer caka Naajeeriya, e wuttuɗu ɗun ɗe cakare fiigo ɗun caka Naajeeriya.https://www.Taarihawal (Distinore)https://ff.wikipedia.org/wiki/Makur%C9%97i#Taarihawal_(Distinore)Alƙalamaaji Ɗuuɗirkahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Makur%C9%97i#Alƙalamaaji_ƊuuɗirkaNjannde (Ndjannde)https://ff.wikipedia.org/wiki/Makur%C9%97i#Njannde_(Ndjannde)Soljienhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Makur%C9%97i#SoljienNdeemalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Makur%C9%97i#NdeemalAreeji Lesdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Makur%C9%97i#Areeji_LesdiHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Makur%C9%97i#HiimoɓeWikipedia: Minnahttps://ff.wikipedia.org/wiki/MinnaMinna un gelle (ƙiyastaaɗe ɗuuɗirka 304,113 nɗer 2007) nɗer cakaare fiigo nobeerya ɗum nɗe kapital laamorde Diiwal Niger goɓo ɗer diiwe 36 ɗun Naajeeriya.https://www.Taarihawol (Distinore)https://ff.wikipedia.org/wiki/Minna#Taarihawol_(Distinore)Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Minna#HimobeWikipedia: Kontogorahttps://ff.wikipedia.org/wiki/KontogoraKontagora un e mawgal gallure unɗe fombina bankiwal ɗuunɗe maago juggol ɗer woyla hirna Diiwal Niger, Naajeeriya. Nigeria Britannica |url=https://www.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kontogora#NassijiWikipedia: Kutigihttps://ff.wikipedia.org/wiki/KutigiKutigi unɗe gelle ɗer cakare Naajeeriya, keerol e Bida, makwao e woyla ɗun ɗe maayoo Nayja.https://web.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kutigi#HiimoɓeWikipedia: Karuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/KaruKaru un ɗe gelle mawɗe nder caka Naajeeriya. De galliol mangu un mawɗum jottorɗe nder ɗi Diiwal Nasarawa, Naajeeriya, amma hawti goɗɗ ɓalli gonnɗi ɗi keerol ɗunɗe hawtirde hore ɗin laamorɗe lesdi Naajeeriya (FCT).Taariku (Distinore)https://ff.wikipedia.org/wiki/Karu#Taariku_(Distinore)Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karu#HiimoɓeWikipedia: Kumariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/KumariyaKumariya toni wuro nder Gashua, Yobe State, Nigeria.Wikipedia: Lafiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/LafiyaLafiya un gelle ɗer woyla cakare Naajeeriya. Ɗum ɗe kapital gelle ɗun Diiwal Nassarawa, Naajeeriya ɗen haa e adadu ɗuuɗiri ɗun 330,712 jooɗiɓe e hollinka limgal hisaago 2006 sakamako.Taariku (Distinorde)https://ff.wikipedia.org/wiki/Lafiya#Taariku_(Distinorde)Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lafiya#NassijiWikipedia: Ikejahttps://ff.wikipedia.org/wiki/IkejaIkeja unɗi hore gelle mawɗe hawtirɗe Diiwal Laagos, Naaajeeriya nder fombina hirna Naajeeriya. Ɗuuɗirka maaje yahri kam baano un 313,196 e hisaago 2006.Distinorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikeja#DistinorɗeHukumare E Nyiɓdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikeja#Hukumare_E_NyiɓdiNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikeja#NassijiWikipedia: Ikirunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/IkirunIkirun un gelle nder Diiwal Osun, Naajeeriya. Un ɗe hore hawtirɗe ɗun hukuma pamaarun Ifelodun Barkery.Joogaraafiwol Joɗorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikirun#Joogaraafiwol_JoɗorɗeNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikirun#NassijiWikipedia: Musa Bihi Abdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Bihi_AbdiMusa Bihi Abdu (Somaaliya: Muuse Biixi Cabɗi, larabankore) (ɗaygo 1948 nder hargeisa, Biriteenkeejum; Somaaliyaanko’en, hannɗe leydi Somaaliya) un mo cuɓal leydi Somaaliya (siyasa) e soljijo (jannɗarmaajo) neɓɗo kiiɗo lattiɗo arduujo lesdi Somaaliya tunde bowtal 2017. Yaake nde 1970s o lattake fooɗoowo pirooje en nder taaɗuungal kakkilanooɓe dow les ɓe siad.Daanñƴorɗe Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Bihi_Abdi#Daanñƴorɗe_MaakoKuugal Soljahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Bihi_Abdi#Kuugal_SoljaKuuɗe Siyaasahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Bihi_Abdi#Kuuɗe_SiyaasaGunnuki Egalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Bihi_Abdi#Gunnuki_EgalGunnuki Silanyohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Bihi_Abdi#Gunnuki_SilanyoCuɓal Arɗuungal Leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Bihi_Abdi#Cuɓal_Arɗuungal_LeydiArɗuungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Bihi_Abdi#ArɗuungalBanninkeejum Margohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Bihi_Abdi#Banninkeejum_MargoHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Bihi_Abdi#HIIMOƁEWikipedia: Bauchi (Gelle)https://ff.wikipedia.org/wiki/Bauchi_(Gelle)Bawci (finnaɗe Yakubu) un gelle der wayla-fuuna Naajeeriya, ɗen mawɗe hawtirɗe Diiwal Bawci nɗun nɗe hukuma pamarun geɓɓal diiwal Bawci hawti e ɗenton diiwal e finnataware laamorde Bawci. E ɗe joɗori eta waylare nastirɗe Jos, Diiwal Pilato e ɗun e toɗowwari ɗun hukuma pamarun ɗun yankiwol hawti yankije geɓɓe ɗun 3,687km2 ɗen haa e woodi ɗuuɗirka yimɓe baano 493,810 nder 2006.Distirnorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bauchi_(Gelle)#DistirnorɗeJahaaleejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bauchi_(Gelle)#JahaaleejiYanaaayijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bauchi_(Gelle)#YanaaayijiNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bauchi_(Gelle)#NassijiWikipedia: Ɓatagarawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81atagarawaƁatagarawa un hukuma pamarun geɓal nder Diiwal Katsina, Naajeeriya. Hawtirɗe mare e ɗe nder gelle ɗe Ɓatagarawa..Distinorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81atagarawa#DistinorɗeJoogaraafiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81atagarawa#JoogaraafiwolNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81atagarawa#NassijiWikipedia: Kalabahttps://ff.wikipedia.org/wiki/KalabaKalaba (ka ɗembo e hollina ba Kallaba, Kalabari, Kalbari e Kalabar) un ɗe hawtirɗe mawɗe Diiwal Kuroos Ribas, Naajeeriya ɗe inɗe maare artuɗe Akwa Akpa e nder Efik. Gelle ɗen eɗe pottidi Kalaba e maayo Great kwo ɗistinorɗe inɗe Kuroos Riba (gaɗa nder leydi Delta).Taarikuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kalaba#TaarikuNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kalaba#NassijiWikipedia: Birnin Kebbihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Birnin_KebbiBirnin Kebbi un gelle eɗe jooɗori nder hirna wayla Naajeeriya. Un gelle mawɗe ɗe diiwal Kebbi e hore hawtirɗe ɗeɗun laamorɗe Gwandu e 2007 gelle ɗen ɗun ƙiyastake ɗuuɗirka maaje bano 125,594 yimɓe.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Birnin_Kebbi#HiimoɓeWikipedia: Benen, Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benen,_NaajeeriyaBenen gelle un ɗe mawɗe e jajuuɗe gelle ɗe diiwal Edo nder fombinare Naajeeriya un gelle ɓurɗe jajirka nayorje nder Naajeeriya ɓaawo Lagos, Kano, be Ibadan hawti e ɗuuɗirka baɗun 1,782,000 ɗun 2021. Eɗun joɗori rammitinaɗe 40km (25mi) waila ɗunɓe Benen maayo e 320km (200mi) ɗun laawol fuuna ngol laagos.Taariiku Yimmɓe Edohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benen,_Naajeeriya#Taariiku_Yimmɓe_EdoHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benen,_Naajeeriya#HiimoɓeWikipedia: Bugumahttps://ff.wikipedia.org/wiki/BugumaBuguma un gelle mawɗe nder Diiwal Ribas, Naajeeriya. Un hore hawtirɗe ɗunɓe Asari-turu hukuma pamarun shiyawol e laamorɗe Kalabari e diiwal finnaatawajun Naajeeriya.Yimɓe Andaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buguma#Yimɓe_AndaaɓeNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buguma#NassijiWikipedia: Sanusi Lamidohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanusi_LamidoSanusi Lamido Sanusi Mou danyama nder 31 lewru morse 1961. Hanko woni Lamido mo Kano jangudo bo andi dina men dum Islama e mo andira e Khalifa Sanusi, bo hango ardi lamuu Fulɓe dum duniyaru de Hooreejo Fulɓe.Iyaaluujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido#IyaaluujiEltohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido#EltoHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido#HiimoɓeWikipedia: Pulaar wiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pulaar_wii== Pulaar Wiyi ==Pulaar Wiyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pulaar_wii#Pulaar_WiyiWikipedia: Laamlaamateeri Mali/adlamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlaamateeri_Mali/adlam𞤀𞤣𞤤𞤢𞤥Wikipedia: Diiwal Riverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_RiverRiver e Diiwal dow leysdi Naajeeriya. Ewoodi jama,are 178,140Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_River#HiimobeWikipedia: Mammadu Jahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mammadu_Jah== Nguurndam Mammadu Jah (Mamadou Dia) ==Nguurndam Mammadu Jah (Mamadou Dia)https://ff.wikipedia.org/wiki/Mammadu_Jah#Nguurndam_Mammadu_Jah_(Mamadou_Dia)Jaŋde Makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mammadu_Jah#Jaŋde_MakkoDawrugol Makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mammadu_Jah#Dawrugol_MakkoMammadu Diisnateeɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mammadu_Jah#Mammadu_DiisnateeɗoFuɗɗoode Caɗeele Mammaduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mammadu_Jah#Fuɗɗoode_Caɗeele_MammaduWattan Nguurndam Makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mammadu_Jah#Wattan_Nguurndam_MakkoWikipedia: Abdullahi Mahadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_MahadiAbdullahi Mahadi liiyru bowtal 1945 – 16 liiyru bowtal 2022) tawii ko jaŋdeeri, jama'a, kono waktigini ko dumaari e jama'a e haaju Ahmadu Bello University Zaria, Gombe state University, kono Gombe State University of Science and Technology.https://web.Dajinu kono Dumihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Mahadi#Dajinu_kono_DumiDajinuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Mahadi#DajinuNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Mahadi#NassijiWikipedia: Audu Bakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Audu_BakoAudu Bako un komicinaaajo kiiɗo mo ɓe taaduungal jandar'en gaɗɗo ritaaya, O dañyaama Nder hitaade aliif 1924,hanko Woonii Gomnaajo diiwal Kano artuuɗo,ndi Naajeeriya Nder hitaade wakkitire laamu soljiijo ɗum janarjo Yakubu Gowon ɓaawo gaɗa tiggeeki diiwal ngal daga geɓɓal woylare Naajeeriya.TAARIHI MAAKOhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Audu_Bako#TAARIHI_MAAKOGOMNAAJO DIIWAL KANOhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Audu_Bako#GOMNAAJO_DIIWAL_KANOMARGO MAAKOhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Audu_Bako#MARGO_MAAKOGwamnajo Diiwal Kanohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Audu_Bako#Gwamnajo_Diiwal_KanoHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Audu_Bako#HIIMOƁEWikipedia: Sani Bellohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_Bellohttps://military-history.fandom.TAARIHI MAAKOhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_Bello#TAARIHI_MAAKOKuugal soljahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_Bello#Kuugal_soljaGomnaajo soljahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_Bello#Gomnaajo_soljaHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_Bello#HIIMOƁEMargohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_Bello#MargoJanndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_Bello#JanndeSana'ajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_Bello#Sana'ajiWikipedia: Abdu Dawakin Tofahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdu_Dawakin_TofaAlhaji Abdu Dawakin Tofa( Nder hitaade ɗumngu 1932-2003) un https://en.m.Ɓaawo Dannɗalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdu_Dawakin_Tofa#Ɓaawo_DannɗalSiyaasaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdu_Dawakin_Tofa#SiyaasaaHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdu_Dawakin_Tofa#HiimoɓeWikipedia: Aishatu Jibril Dukkuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aishatu_Jibril_DukkuAishatu Jibril Dukkuo (dañaama ñalnde 18 lewru Bowte hiitande dumngu 1963 ) O laatake ɓii lesdi Naajeeriya Annduɗo nder Siyaasaaji gila Diiwal Gombe. oo laatake no ministaajo Diiwe ko laara ni Anndal wakkati Umaru Musa Yar'Adua.Ngeendam/Jangirdeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aishatu_Jibril_Dukku#Ngeendam/JangirdeeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aishatu_Jibril_Dukku#HiimoɓeWikipedia: Ceerno Samba Mombeyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ceerno_Samba_MombeyaCeerno Samba Mombeya (Muhammadu Samba) ko geɗa Sambal ce)erno Sa'iidu, jinande Fuuta Jaloo e nder Mombeya. Ɓe jibinaama hella hitaande 1771 ka hoɗo Hinnde e nder diiwal Timbi ngal, jeyaaɓe e gorol seeleyankeeɓe ɓen.Wikipedia: Sabo Bakin Zuwohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabo_Bakin_ZuwoAliyu Sabo Bakin Zuwo (Bowtal 31,1934- harandeeru 15 ɗumngu 1989) O gimɗo siyaasa,en lysidi Naajeeriya ha partiwal PRP. O laatake Sannatajjo Nder hitaade jamhuuriyaawal ɗiɗaaɓal ngal Naajeeriya nden kadi ɗun suɓi mo Gomnaajjo Diiwal Kano e lewru ha Nder sumtaaɗu ndu ɗumngu 1983, inaare ɗe O waaɗi laamu ɗun neeɓaayi[1], sabu kippol laamu ngol sooji'en ngaaɗi ñalnde 31 ɗun lewru Habbirdu 1983 latti ngaɗɗun kanarjo Muhammadu Buhari dow iiko laamu..Uslihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabo_Bakin_Zuwo#UsliSiyaasaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabo_Bakin_Zuwo#SiyaasaaGomnaajo diiwal Kanohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabo_Bakin_Zuwo#Gomnaajo_diiwal_KanoMaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabo_Bakin_Zuwo#MaydeHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabo_Bakin_Zuwo#HIIMOƁEWikipedia: Kafin Hausahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kafin_HausaKafin Hawsa ko hukuma pamarun Diiwal Jigawa, Naajeeriya e woodi birneji en Kafin Hawsa.Gurel Kafin Hausahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kafin_Hausa#Gurel_Kafin_HausaHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kafin_Hausa#HiimoɓeWikipedia: Yamalta debahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yamalta_debaYamaltu/Deba Doum tociHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yamalta_deba#HiimobeWikipedia: Laataanoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laataanooji26 Allah wi'i: “En mbaɗa neɗɗo dow jaati meeɗen, dow nanndal meeɗen. O laamano liɗɗi nder mbeela, colli e dabbaaji e kuuje ladde e ladooji dow lesdi fuu.HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laataanooji#HIIMOƁEWikipedia: LAATANOJIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/LAATANOJI26 Allah wi'i: “En mbaɗa neɗɗo dow jaati meeɗen, dow nanndal meeɗen. O laamano liɗɗi nder mbeela, colli e dabbaaji e kuuje ladde e ladooji dow lesdi fuu.Wikipedia: Aisha Dahiru Binanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Dahiru_BinaniAisha Dahiru Binani (binani) daañaama ñalde11 lewru juko hiitade dowgu 1971. Aisha binani jorni lamou senate,en gada Diiwal Adamawa Naajeeriya eii lamurajje Adamawa foobeenare, Aisha dahiru binani lekal debbum gada waree Funbina Naajeeriya.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Dahiru_Binani#HiimobeWikipedia: Neɗɗo nder jarne Adninhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ne%C9%97%C9%97o_nder_jarne_AdninSaa'i Jawmiraawo Allah tagi lesdi e asamanji, 5 walaa guuɓe dow lesdi tawon, haakooji gese boo puɗaay, ngam Allah Jawmiraawo toɓnaayno iyeende dow lesdi, saa'i maajum walaa neɗɗo tawon haa rema ndi. 6 Ammaa ndiyam ɗonno wurto diga lesdi, ɗonno yarna ndi.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ne%C9%97%C9%97o_nder_jarne_Adnin#HiimoɓeWikipedia: Aadamu e Hawwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aadamu_e_HawwaAadamu e hawwa mbadi hakkeDabbaaji ladde ɗi Jawmiraawo Allah tagi fuu, mboodi ɓuri ɗi ƴoyre. Ndi ƴami debbo: “Gooŋga Allah wi'i taa on nyaama ɓiɓɓe leɗɗe jarne fuu na?HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aadamu_e_Hawwa#HIIMOƁEWikipedia: Kayinu e Habilahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kayinu_e_HabilaAadamu hawti bee Hawwa, debbo muuɗum. O reedi.Danygol Kayinuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kayinu_e_Habila#Danygol_KayinuTokkitaaki danygol Aadamu ɓaawo maayde Habilahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kayinu_e_Habila#Tokkitaaki_danygol_Aadamu_ɓaawo_maayde_HabilaHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kayinu_e_Habila#HimobeWikipedia: Halleende yimɓe e anniya Allah ngam halkugo ɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halleende_yim%C9%93e_e_anniya_Allah_ngam_halkugo_%C9%93eNde yimɓe puɗɗi ɗuuɗugo dow lesdi, ɓe danyi ɓiɓɓe rewɓe. 2 Ɓiɓɓe Allaha ngi'i ɓiɓɓe rewɓe yimɓe no mbooɗiri, ɓe cuɓi woɗɓe maɓɓe, ɓe te'i ɓe.Allah hoo'i anniya hisnugo Nuuhuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halleende_yim%C9%93e_e_anniya_Allah_ngam_halkugo_%C9%93e#Allah_hoo'i_anniya_hisnugo_NuuhuHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halleende_yim%C9%93e_e_anniya_Allah_ngam_halkugo_%C9%93e#HIIMOƁEWikipedia: Ilam tuufaanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilam_tuufaanaJawmiraawo wi'i Nuuhu: “Nastu koommbowala, an bee yimɓe saare maaɗa fuu. Ngam mi yi'i a adiliijo haa yeeso am nder zamanuuru ndu'u.HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilam_tuufaana#HIIMOƁEWikipedia: Idris Garbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idris_GarbaManjo Janarajjo Idris Garba O laatake Gomnaajo soja ɗun Diiwal Benue diga hitaade ɗumngu duubi 1987 yahiki ɗumngu ngu duubii 1988 e kadi ma Gomnaajo diiwal Kano dega ɗumngu ngu duubii 1989 yahiki nder 1992.Taariku Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idris_Garba#Taariku_MaakoEkkitaaki Kuugal Soljahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idris_Garba#Ekkitaaki_Kuugal_SoljaGomnajo Haa nde Soljahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idris_Garba#Gomnajo_Haa_nde_SoljaMARGUhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idris_Garba#MARGUHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idris_Garba#HiimobeWikipedia: Jerɓanɗe leydi to Turki e Siirihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jer%C9%93an%C9%97e_leydi_to_Turki_e_Siiri|magnitude=Mw = 7,8 et 7,5|intensité maximale=IX|profondeur=17,9|tsunami=|régions=|victimes=Turquie : mortsSyrie : mortsArticle utilisant une Infoboxhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Article_utilisant_une_InfoboxPages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Ahmed musahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_musaAhmed Musa o dañaama eii ñalde 14 lewru yarkoma hiitade dowgu silto 1992 ei lysidi Kano Woyla lisde Naajeeriya gwani,en kwallo kurben Foobeena toe woyla hurde Turkish Super lig club sivasspor toe Naajeriya .HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_musa#HIIMOƁEWikipedia: Sulejahttps://ff.wikipedia.org/wiki/SulejaSuleja eii hukuuma pamaru Diiwal Niger Naajeeriya edon jama,are 260,240 Woila Abuja lamurajje Suleja konkal fere Abuja Lamido Sulayman Bal ko,en Tara,en 1876.Tarihi,enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleja#Tarihi,enWikipedia: Audu Bulama Bukartihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Audu_Bulama_BukartiAudu Bulama Bukarti eii doon lysidi lawyaajo Naajeeriya, doon lawyaajo jama,a Bill,adaama o waree.Ngeendam/Eltohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Audu_Bulama_Bukarti#Ngeendam/EltoHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Audu_Bulama_Bukarti#HimobeWikipedia: Idomahttps://ff.wikipedia.org/wiki/IdomaYimɓe Idoma un yimɓe dow e diiwal Benuwe, Naajeeriya.Wikipedia: Pauline Tallenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pauline_TallenPauline kedem Tallen OFR eriminmo yanlde 8 siilo duuɓi 1959 lysidi siyasa'en Naajeeriya toe jornii ministaajo Debbum, shugabaju muhammadu Buhari kankoo duubi 2019.Diiwal Filato gamti hukuma pamare toe Simon Lalong..Ngeendam/Eltohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pauline_Tallen#Ngeendam/EltoHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pauline_Tallen#HiimoɓeWikipedia: Ogaminanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/OgaminanOgaminan un gelle mawɗe nder Diiwal Kogi, Naajeeriya. Un dum hoore hawtirɗe ɗun ɗe hukuma pamarun geɓɓal adali.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogaminan#NassijiWikipedia: Omu-Aranhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omu-AranOmu-Aran di hoore gurtal ɗun Igbominanko’en un gelle nɗer Diiwal Kwara, Naajeeriya. Un heeɓi aslu daga Ife e jooni hore kawtal hukuma pamarun ɗun Ire poɗun hukuma pamarun Omu-Aran un kamano kilomitaji jowee tati 8km e nɗer daga Arun-Orin.Distinorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omu-Aran#DistinorɗeNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omu-Aran#NassijiWikipedia: Kadunahttps://ff.wikipedia.org/wiki/KadunaKaduna un ɗe kapital hawtirɗe gelle Diiwal Kaduna ɗen e booyma naane tufleeji kapital ɗun woylaare Naajeeriya. E ɗi jottoori nɗer wayla hirna Naajeeriya, haade juggol Kaduna.Taarikaaku (Distinoore)https://ff.wikipedia.org/wiki/Kaduna#Taarikaaku_(Distinoore)Sigaagohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaduna#SigaagoSanaa’aajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaduna#Sanaa’aajiNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaduna#NassijiWikipedia: Lekkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/LekkiLekki un a gelle ɗer Diiwal Laagos, Naajeeriya. Ɗum un jottori ɗeta fombina fuuna ɗun berniiji Laagos.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lekki#NassijiWikipedia: Maamun (Gine)https://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)Catégorie:Page utilisant P242Taariikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#TaariikaMbaalaandihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#MbaalaandiBaanjital (localisation)https://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Baanjital_(localisation)Lelngo e ndiyamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Lelngo_e_ndiyamYaasi kinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Yaasi_kinFuɗateerihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#FuɗateeriYimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#YimɓeNeedihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#NeediAdo jaaɓi-haɗtirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Ado_jaaɓi-haɗtirdeJannde toowndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Jannde_toowndeFagguduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#FagguduWaɗɗateerihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#WaɗɗateeriMaamun ka baŋŋe pinalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Maamun_ka_baŋŋe_pinalYimɓe jeydaaɓe e galluure ndenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Yimɓe_jeydaaɓe_e_galluure_ndenToɓɓe e ruttorɗumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Toɓɓe_e_ruttorɗumAnnexeshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#AnnexesBibliographiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#BibliographieArticles connexeshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Articles_connexesLiens externeshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maamun_(Gine)#Liens_externesWikipedia: Diiwal Ikkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_IkkoDiiwal Ikko un diiwal dow e lokkere fomnbina e lituggal Naajeeriya e woodi mayyo mawɓe.https://saharareporters.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_Ikko#NassijiWikipedia: Kanohttps://ff.wikipedia.org/wiki/KanoKano (ajames) un gelle ɗe kadi diiwal nɗer woylaare lesdiNaajeeriya e ɗe kapital Diiwal Kano hawtirɗe gelle. Ɗum gelle ɗiɗaɓe ɓurɗe mawgu ɗer Naajeeriya ɓaawo Laagos, hawti e ɗuuɗugo ko yaaii milliyanji nay jooɗaɗi 449km2 (173sqmi).Taariihawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kano#TaariihawolNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kano#NassijiWikipedia: Offahttps://ff.wikipedia.org/wiki/OffaOffa un gelle nɗer Diiwal Kwara, Naajeeriya howti e ɗuuɗirka kamano 120,100 jooɗiiɓe ɗer. Gallure nden un annɗiraaɗe ɗun sannya fola luumo, huutiri kaya lambuuji fola gaɗɗun daga pamarun mawnuuɗi indigo e luttuɗe awee.Finnatawaajun Njanngaaɗunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Offa#Finnatawaajun_NjanngaaɗunNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Offa#NassijiWikipedia: Katsinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/KatsinaKatsina (nonbo Katsina e Kachinna, daga masinna (machinna) e teshinna (tachinna), kamano daga tamashek (ma’aana biɗɗo ko ii’am ko mazza (gorko) hawti (inna) (ɗaayoowo) un hukuuma pamaarun e hore hawtirɗe kapital Diiwal Katsina, nɗer woylare Naajeeriya.https://www.Laamorɗe Katsinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katsina#Laamorɗe_KatsinaNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katsina#NassijiWikipedia: Bidahttps://ff.wikipedia.org/wiki/BidaBida eii hukuma pamaru Diiwal Niger, Naajeeriya datal A124 ewoodi mangou,Hukuma pamaru Bida woodi datal 51 km2 toe jama,are 188,181 duubi 2006..Berniwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bida#Berniwollaytogulhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bida#laytogulHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bida#HiimoɓeWikipedia: Lagoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/LagosLagos un berniiji mawɗe nɗer Naajeeriya ɗen e ɗiɗawre (ɗiɗire) gelle ɓurɗe mawgu nɗer Afirika, hawti e ɗuuɗirka yimɓe ɗun 15.4 milliyanji hawtirɗe nɗer gelle ɗen tan.Taariku (Distinorɗe)https://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos#Taariku_(Distinorɗe)Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos#HiimoɓeWikipedia: Mohammad Haji Ibrahim Egal/adlamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Haji_Ibrahim_Egal/adlam𞤃𞤮𞤸𞤢𞤥𞥆𞤢𞤣 𞤖𞤢𞤶𞤭 𞤋𞤦𞤪𞤢𞤸𞤭𞤥 𞤉𞤺𞤢𞤤 (𞤅𞤮𞤥𞤢𞥄𞤤𞤭 𞤃𞤢𞤯𞤢𞤥𞤫𞤣 𞤎𞤢𞥄𞤶𞤭 𞤋𞤦𞤪𞤢𞤸𞤭𞤥 𞤉𞤺𞤢𞤤⹁ 𞤀𞤪𞤢𞤦𞤢𞤲𞤳𞤮𞥅𞤪𞤫 𞤷𞤸𞤮𞤤𞤼𞤫 𞥑𞥕⹁ 𞥑𞥙𞥒𞥘 - 𞤃𞤦𞤮𞤴 𞥓⹁ 𞥒𞥐𞥐𞥒) 𞤵𞤲 𞤺𞤭𞤥𞤣𞥆𞤮 𞤷𞤵𞥅𞤦𞥆𞤢𞤤 𞤧𞤮𞤥𞤢𞥄𞤤𞤭 𞤤𞤢𞤼𞥆𞤭𞤣𞤮 𞤢𞤪𞤣𞥆𞤵𞥅𞤶𞤮 𞤤𞤫𞤣𞥆𞤭 𞤧𞤮𞤥𞤢𞥄𞤤 𞥑𞥙𞥙𞥒 𞤴𞤢𞥄𞤪𞤭 𞤸𞤢𞥄 𞤥𞤢𞤴𞤣𞥆𞤫 𞤥𞤢𞥄𞤳𞤮 𞤣𞤮𞤱 𞤢𞤪𞤼𞤵𞥅𞤣𞥆𞤮 𞤺𞤢𞤣𞤣𞥆 𞤬𞤭𞤪𞤢𞤴𞤭𞤥 𞤥𞤭𞤲𞥋𞤮 𞤲𞤣𞥆𞤫𞤪 𞥑𞥙𞥖𞥖𞥐 𞤫 𞤸𞤢𞥄𞤶𞤮𞥅𞤲𞤭 𞤣𞤢𞤺𞤢 𞥑𞥙𞥖𞥗 𞤴𞤢𞥄𞤪𞤭 𞥑𞥙𞥖𞥙.𞤃𞤢𞤪𞤺𞤮 𞤫 𞤔𞤢𞤲𞥆𞤣𞥆𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Haji_Ibrahim_Egal/adlam#𞤃𞤢𞤪𞤺𞤮_𞤫_𞤔𞤢𞤲𞥆𞤣𞥆𞤫Wikipedia: Maayo Ngaldahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_NgaldaMaayo Ngalda mayyo’on wonnda dooforde hagure tigaara/sunngulla je ummatoore ngalda ha feetel laamu fika je wuro yobe noodum wooni hawtibee maayo ngalji je daayigo kilometer 40 daaga woyla. Ndiyam mbeebakeejam mo hitaande 2022 daaga maayo o waadi yimbe noo buru 1000 betokkiri habe ronnginta.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Ngalda#NassijiWikipedia: Maimala buni gomnajoo yobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maimala_buni_gomnajoo_yobeMai Mala Buni moo dayaama eii duubi 1967 yaalde 19 eii lewru 11 o lattake sakaatarejjo cuuɓal APC hooreejo leydi e mulki Muhammadu Buhari, e nder Buni Yadi moo daaya e hukuuma pamarun Gujba e Diiwal Yobe. Hanko ngomnajjo Diiwal Yobe.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maimala_buni_gomnajoo_yobe#HiimoɓeWikipedia: Government Day Secondaryy School Bajogahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Government_Day_Secondaryy_School_BajogaGovernment Day SecondaryArdiiɓe Janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Government_Day_Secondaryy_School_Bajoga#Ardiiɓe_JanngirdeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Government_Day_Secondaryy_School_Bajoga#HiimoɓeWikipedia: Yimɓe Yarbanko'enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Yarbanko%27enYimɓe Yarbanko'en ɗum yimɓe njodiɓe haa leddi Naajeeriya bo ɓedon haa fombina leddi Naajeeriya.https://www.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Yarbanko%27en#NassijiWikipedia: Yimɓe Baburhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_BaburYimɓe Babur ɗum yimɓe njodiɓe haa Diiwal Yobe ɓe don gelle hukuuma pamarun Gulani ɓe don boɗwa ɗemngal Babur bo ɓedon njanga njande boko ɓe njande Siilama.Wikipedia: Tarihin fuddudo prime minister e naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tarihin_fuddudo_prime_minister_e_naajeeriya== Yarihi Tafawa balewa ==Wikipedia: Abubakar Tafawa balewahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tafawa_balewaAbubakar Tafawa balewa daayaama ƴande saafo edidi liiyru bowtal hiitade alif 1913 e,nɗer liyde bawce Woyla huuna naajireya joogitidow arduwgal fiiraministakow leydi naajireyaWikipedia: Sheikh Tahir Usman Banuchihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Tahir_Usman_Banuchi== Sheikh Dahiru Usman Bauchi ==Sheikh Dahiru Usman Bauchihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Tahir_Usman_Banuchi#Sheikh_Dahiru_Usman_BauchiWikipedia: Diiwal funaakayehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwal_funaakayeDIWAAL FUNAAKAYE.Wikipedia: Funa-kayehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Funa-kayeFunakaye nɗum gelle gonde nder hukuuma pamarun gonmdun nder Diiwal Gombe. Hukumo maajun maaudun eduun nder Bajooga (headquarter) chaaman mabbe moo njoonii indeemako Alhaji Ibrahim cheldu gomndo les jam iyya APC.Wikipedia: Maayo Abahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_AbaMaayo Aba maayo’on e fombinah Naajeeriya wodon tokka heedi berniiwol Aba, Naajeeriya. Hawtango heedi berniiwol Aba, Aba, Naajeeriya.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Aba#NassijiWikipedia: Maayo Akwayafehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_AkwayafeMaayo Akwayafe (jeebe buri andigo be maayo akpakorum) maayo’e afrika je don ela yahugo maayo filihingo Gine. Maayo man taabiti nukkure feere doukeerol lesdi.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Akwayafe#NassijiWikipedia: Maayo Awbanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_AwbanaMaayo Awbana wanowul bee oheebi, asiili daga ɗooforde mgbidi, na wuro Imo. Ndiyam don eela ildugol hadeer Weendu Oguta.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Awbana#NassijiFootoo maayo Awbanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Awbana#Footoo_maayo_AwbanaWikipedia: Maayo Benuwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_BenuweMaayo Benuwe ko benuine ma Binuinair, o woodi darnde kiilomita 1,400 fuudda omo daga hooseere Adamawa, e ledde Kamerun yahugo maayo man Niiser e berniiwol Lokoja. Feetel man walooji kanjim’on maayoji Faro, Gonngola be boo Maayo Kebbi.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Benuwe#HiimobeWikipedia: Janngirde Holmarkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_HolmarkJanngirde Hallmark Janngirde mawnde jottoriide nder Ijebu- Itele, diiwal Ogun ɗun lesdi Naajeeriya.Edehokka famtuki hundeji noo wodi,ede lagga shiiyya andal e nde wadda anndal, noo ɗuuɗi.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Holmark#HiimoɓeWikipedia: Maayo Buraashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_BuraasMaayo Buraas gootel nder lishe maayo man nun, den boo liise mo maayo Nja, ha nukkare Nayja Delta e Naajeeriya. Hadeer ƙarnuwal mo 19 maayo man de ɗum waadi laawul boongol je luumo, je arande gam hoorbeboo daaga baalnoje, dibinooje yabbam keechab maayo Buraas innde cekkugo nyabban haa dow maayo man.Inndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Buraas#InndeBalalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Buraas#BalalHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Buraas#HIIMOƁEWikipedia: Maayo Donngahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_DonngaMaayo Donnga maayo’on ha Naajeeriya be Kamerun. Maayo’on o’ummoi diga nukkure Piilato jey Mambilla jey wooni ha fuuna Naajeeriya, noodum wooni nukkure feere je keerol lesde be liddi hakkunde Naajeeriya be Kamerun bo ɗum tokki woyla waaladu hiirnaa hawtube Maayo Benuwe e Naajeeriya.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Donnga#NassijiWikipedia: Sheikh Ahmad Tijjanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Ahmad_Tijjani== Sheikh Ahmad Tijjani (Ra). ==Sheikh Ahmad Tijjani (Ra).https://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Ahmad_Tijjani#Sheikh_Ahmad_Tijjani_(Ra).Wikipedia: Maayo Beninhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_BeninMaayo Benin maayo’on tokkije fommbina waladuu hiirnaa Naajeeriya.https://geographic.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Benin#HiimoɓeWikipedia: Maayo Ekuluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_EkuluMaayo Ekulu o woodi 25 kiilometa (16 ml) maayo’on juddum boo ndiyam jeburi mawnugo hader berniiwoll Enugu jey wooni fombina waaladu fuunaa Naajeeriya boodum heebi asiili daaga wuro gootel bo.https://docs.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Ekulu#NassijiWikipedia: Sheik Tahir Usman Bauchihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheik_Tahir_Usman_Bauchi== Sheikh Dahiru Usman Bauchi ==Sheikh Dahiru Usman Bauchihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheik_Tahir_Usman_Bauchi#Sheikh_Dahiru_Usman_BauchiWikipedia: Maayo Escravoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_EscravosMaayo escravos maayo feere wooni ha fommbina Naajeeriya.https://www.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Escravos#HiimoɓeWikipedia: Maayo Faarohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_FaaroMaayo Faaro maayo’on dared kiilomita 310 (metres 190) je tokki dow keerol Naajeeriya be Kamerun haa Afrika. Dooforde don dow Piilato, Adamawa, je wooni fommbina waladu fuunaa ngaoundere.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Faaro#NassijiWikipedia: Sheikh Ahmad Aliyu Abulfathihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Ahmad_Aliyu_AbulfathiSheikh Ahmad Aliyu Abulfathi (Ra) Omodibbo mawdo der lesdi Naajeeriya🇳🇬 , denbo ojodake ojanginy e Niijeer🇳🇪 , e chad🇹🇩 , e senegal🇸🇳 , Ojangini modibbe dwbbe e NaajeeriyaHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Ahmad_Aliyu_Abulfathi#HIIMOƁEWikipedia: Wawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/WawaWawa ɗum gelle godde wonte Wawa e nder Diiwal Gombe les les Funakaye hirna waylare Bajoga, to a ɗon nana gelle Wawa, dun gelle marbe ardiibe worbe mawbe, be godi wodi wa, ilbe marbe sirruji, gargajiyaji hanjun waddi be andi sirruji babaji'en enta kakaji'en har dun waddibe be andi lakumji ɗuuɗɗi, har wali weti toni awari awari a irti bundu e gelle Wawa ndu waddata ndiyam ngada ngada, haba haba wallahi ndu waddata ndiyam, no ngattafu ahebata dam hande hundenden wadi ba dubi (150) temerre enta reta gelle Wawa wala ndiyam, sayto be njahi gelle wuttudu ba birin bolewa kobo biri fulbe da bekeba ndiyam, ammanabo dam wala nder gelle mabbe kam, to say Allah hoynu minonkam min bi ata, jaymirawo wadda nabe kaydum Amin.Wikipedia: Muhammad Goje Danjumahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Goje_DanjumaMuhammed Danjuma Goje (o ndayimo yalde saffo (10) lewru Oktooba hitaande 1952) e gelle Pindiga nder Diiwal Gombe. Hanko latti ngomnaajo shubtado daga hitaande 2003 yaari 2011 e Diiwal Gombe, o jogake ministaajo dow diiwe hitaande 1999 yaari 2003 les ngomnati Olusegun Obasanjo lattido ardiido/horeejo leydi Naajeeriya e 1999 yaarii 2003.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Goje_Danjuma#NassijiWikipedia: Fatuta Djau badehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatuta_Djau_badeFatutamata Djau baldekanko'on woni ministajo sungullaji yaaci ader leddi Gini-bisaawo saide6e wailitima ha leuru September hitadde 2003.O jangi nder lede duddum ha garmarnama leddi Gini-Bisaawo.Wikipedia: Sheikh Imam Hassan Cissehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Imam_Hassan_Cisse== Sheikh Imam Hassan Cisse (Ra) ==Sheikh Imam Hassan Cisse (Ra)https://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Imam_Hassan_Cisse#Sheikh_Imam_Hassan_Cisse_(Ra)Wikipedia: Sheikh Aliyu Cissehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Aliyu_Cisse== Sheikh Aliyu Cisse (Ra) ==Sheikh Aliyu Cisse (Ra)https://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Aliyu_Cisse#Sheikh_Aliyu_Cisse_(Ra)Wikipedia: Gombe State Universityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gombe_State_University== Janngirde diiwal Gombe (Jaami'awaa Diiwal Gombe) ==Janngirde diiwal Gombe (Jaami'awaa Diiwal Gombe)https://ff.wikipedia.org/wiki/Gombe_State_University#Janngirde_diiwal_Gombe_(Jaami'awaa_Diiwal_Gombe)HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gombe_State_University#HIIMOƁEWikipedia: Boko haramhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boko_haramboko haram ayobe boko haram bewunny sosay bewary badeamyn bennagy yayaam bedylly bemako betaffymo sosai sedebe nnesy bagomoWikipedia: Jaami'awa Lesdii Naajeeriya nga gelle Kashere.https://ff.wikipedia.org/wiki/Jaami%27awa_Lesdii_Naajeeriya_nga_gelle_Kashere.== Federal University Of Kashere (Jaami'awaa Lesdii Naajeeriya nga gelle Kashere). ==Federal University Of Kashere (Jaami'awaa Lesdii Naajeeriya nga gelle Kashere).https://ff.wikipedia.org/wiki/Jaami%27awa_Lesdii_Naajeeriya_nga_gelle_Kashere.#Federal_University_Of_Kashere_(Jaami'awaa_Lesdii_Naajeeriya_nga_gelle_Kashere).HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaami%27awa_Lesdii_Naajeeriya_nga_gelle_Kashere.#HIIMOƁEWikipedia: Buba Yero Gombehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buba_Yero_Gombebuba yero gombeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buba_Yero_Gombe#FiroojiWikipedia: TARIHI YOBE STATE UNIVERSITYhttps://ff.wikipedia.org/wiki/TARIHI_YOBE_STATE_UNIVERSITYTAARIHI JANNGIRDE MAWƊE DIIWAL YOBEWikipedia: Janngirde Mawɗe Diiwal Yobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Maw%C9%97e_Diiwal_YobeJanngirde Mawɗe e Diiwal Yobe e ɗe jottori nder Damaturu laamorde Diiwal Yobe, Naajeeriya. Ɗum ɗon tiggi ngal les nde Shari'a nder 2006 heɓeende Alh.Programmjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Maw%C9%97e_Diiwal_Yobe#ProgrammjiCaggal janngooɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Maw%C9%97e_Diiwal_Yobe#Caggal_janngooɓeJanngirde mawde diiwal Yobe caggal janngooɓe Yeesohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Maw%C9%97e_Diiwal_Yobe#Janngirde_mawde_diiwal_Yobe_caggal_janngooɓe_Yeesolaaru Kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Maw%C9%97e_Diiwal_Yobe#laaru_KadiHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Maw%C9%97e_Diiwal_Yobe#HiimoɓeWikipedia: Tijjaniyyahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tijjaniyyah== Tijjaniyya ==Tijjaniyyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tijjaniyyah#TijjaniyyaTijjaniyyahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tijjaniyyah#TijjaniyyahWikipedia: Ardido gelle gombehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ardido_gelle_gombeardydo gelle gombe muhammadu inuwa yahaya moaardake duby nnay jesaly 2019 mowaddy 2023 allah hukkymo nasara mozarcy Allah wallomo jogade be goga Allah yofu Jude mako hadow alumamako Allah wada yinbe Nana beldon mako bano moardy jesasaly AminWikipedia: Abubakar Hashidu Habu Gombehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Hashidu_Habu_GombeAbubakar Habu Hashidu Gombe (Un ndayiimoo yande 10 liiyru seeto hiitade alif 1944) too nder gelle Gombe bendow siyasajo liyde Naajeeriya. O medii wadgo gomnaajo lisde Gombe diiga hiitade dowgu alif 1999 yaarii hiitande 2003 les Jam'iyya siyaasa Naajeeriya ka All people's party (APP) Wakkaciiree jagordownHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Hashidu_Habu_Gombe#HiimoɓeWikipedia: Laamorde Gombehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_GombeLaamorde Diiwal Gombe ɗuun tiggi ndii hiitaade 1804 wakkaciiree jagorɗown Abubakar Usman Subande (Buba Yero) lattiɗoo tokkotoo ɗoo fullo mujaddadiijo Shehu Usmanu bii Fodiohttps://en.m.Baawo Dilligo Towranko'en (after colonial era)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_Gombe#Baawo_Dilligo_Towranko'en_(after_colonial_era)Al'aadaajii (Culture)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_Gombe#Al'aadaajii_(Culture)Ɗenmgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_Gombe#ƊenmgalLuumohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_Gombe#LuumoLaamiiɓe Laamorde Diiwal Gombehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_Gombe#Laamiiɓe_Laamorde_Diiwal_GombeNgabban julde/hawan sallah (Festival)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_Gombe#Ngabban_julde/hawan_sallah_(Festival)Ñyamnduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_Gombe#ÑyamnduHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_Gombe#HiimoɓeWikipedia: Habaru adou Fika daga nijeeriiyaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Habaru_adou_Fika_daga_nijeeriiyaaHabaru e dou laamoorde Fika daga Niijeeriya,be ummoyinde gada diwal kautudi e borno hakkunde maayuu gongolago fombina kumadugu Ghana ta woila.Laamorndeden dewodi inaaje baanoni dejaajiirii duuɓi 1669 (square miles) joonii ɓekendiiɗe ha nukkuje juwii(5)indemaji banonihi:-FIKA,NGEJI,GOYA,POTISKUM,MAMODO A NAGERE.Wikipedia: Na'a-Na'ahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Na%27a-Na%27a== Na'a-Na'a ==Na'a-Na'ahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Na%27a-Na%27a#Na'a-Na'aWikipedia: Juulirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/JuulirdeJuulirde ɗum fellere wadgo ibaada ummatoore juulɓe.https://web.Taarihi Juulirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juulirde#Taarihi_JuulirdeLaaɓe ndongidirkii jowlowrde (Rules of governing )https://ff.wikipedia.org/wiki/Juulirde#Laaɓe_ndongidirkii_jowlowrde_(Rules_of_governing_)Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juulirde#NassijiWikipedia: Juulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juul%C9%93eJuulɓe yimɓe ɓiɓɓe aadama tokkooɓe diina Njuuldamku (Lislaama) diina Annabijo Allah Ibiraahima (Aalayhissalam) ɗuun hamɓe ƴiite jowlɓe. Neɗɗo goto hanko ƴi'ete jowlɗo, to ɓuri goto hamɓe ƴiite jowlɓe.Adaadu juulɓe e duniyaaruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juul%C9%93e#Adaadu_juulɓe_e_duniyaaruHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juul%C9%93e#HiimoɓeWikipedia: Mu'azu Muhammad Kwayrangahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mu%27azu_Muhammad_KwayrangaWade lamido Funakaye Mu'azu Muh'd Kwayranga tatabo 111,Wikipedia: Habaru edou modibbo maudo o o barado mo lesdi gombehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Habaru_edou_modibbo_maudo_o_o_barado_mo_lesdi_gombehabaru to jama are miyidi hokkuki habaru edou modibbo shehujo barado eh Mulki Jonathan mo wata de balde nde,I Amma,mo jodido lesdi Nigeria e diwal gombe,hanjoon gombe duun eduun wanda eh diwal yobe kerol ta woila ta fombina bo gombe duun eduun wada diwal Adamawa Amma ta fombina yiimɓe, bari mi daro do o Tau..Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Habaru_edou_modibbo_maudo_o_o_barado_mo_lesdi_gombe#FiroojiWikipedia: Lamido gombehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lamido_gombe==Lamido Gombe==Lamido Gombehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lamido_gombe#Lamido_GombeHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lamido_gombe#HIIMOƁEWikipedia: Goodluck Ebele Azikiwe Jonathanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Ebele_Azikiwe_JonathanGoodluck Ebele Azikiwe Jonathan (o ndannya 20 November hiitaade 1956) O ɓi Diiwal Bayelsa lesdi Naajeeriya gimɗo siyaasajo Naajeeriyahttps://web.archive.Njangde maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Ebele_Azikiwe_Jonathan#Njangde_maakoNgomnaajo Diiwal Bayelsahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Ebele_Azikiwe_Jonathan#Ngomnaajo_Diiwal_BayelsaHooreejo-leydi Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Ebele_Azikiwe_Jonathan#Hooreejo-leydi_NaajeeriyaJawdi maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Ebele_Azikiwe_Jonathan#Jawdi_maakoManngu o heɓihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Ebele_Azikiwe_Jonathan#Manngu_o_heɓiHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goodluck_Ebele_Azikiwe_Jonathan#HiimoɓeWikipedia: Maayo Haɗejiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Ha%C9%97ejiaMaayo Hadejiaa (Hawsare Kogin Hadejia) maayo’on ha wuro Jigawa ha woyla Naajeeriya ya boo wakkere’on jey Maayo Yobe (komadugu Yobe). Daaga nder guureji bee berniiji deebe don waali koo kombi bee fomowade woodi Hadejia be Nguru.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Ha%C9%97ejia#NassijiWikipedia: Mowente DR Umaru Kwayranga LAMIDO Fulbe Gombehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mowente_DR_Umaru_Kwayranga_LAMIDO_Fulbe_Gombe'Dun moye yite Alaji (DR Umaru Kwayranga (Lamido Fulbe Gombe)?Wikipedia: Dabinoojehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dabinooje== Dabinooje ==Dabinoojehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dabinooje#DabinoojeWikipedia: Waterhttps://ff.wikipedia.org/wiki/WaterNdiyam ɗuun kowndere Wonnde nder duniyaaru lattidu nafujum kila ko woni nder faat, nangi diga foofoojowm yaarii har ko foofata. Ɗan won foomula (H2O) kolloojowm element hydrogen ɗiɗi e Oxygen go'o, ɗanɗon boh hooƴaa foow koondeejii nder maajam (solvent), ɗan daneejam, walaa ƴiwre (dark), ɗan jaarayteeɗam walaa belɗum ko kashshowdown maajam, kanjam boh hooƴii ɗuɗɗum felle nder duniyaaru men dow tatawru ndow (Earth) e adadow (71%).Nafoojii Ndiyam (Uses of Water)https://ff.wikipedia.org/wiki/Water#Nafoojii_Ndiyam_(Uses_of_Water)Waylitaaki ndiyam (Waylo-waylo ngonka)https://ff.wikipedia.org/wiki/Water#Waylitaaki_ndiyam_(Waylo-waylo_ngonka)Teddowgo ndiiyam Densityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Water#Teddowgo_ndiiyam_DensityJaɓungol hiite (Ko jolngo kuuraa)https://ff.wikipedia.org/wiki/Water#Jaɓungol_hiite_(Ko_jolngo_kuuraa)Nder Downiyaaroow men tatawruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Water#Nder_Downiyaaroow_men_tatawruTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Water#TuugnorgalWikipedia: Oladipo Ogunlesihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipo_OgunlesiTheophilus Oladipo Ogunlesi (12 Yuli 1923 – 19 Janewuri 2023) maaɓinaako wurotude ngal heewɓe e ƴellitiiɗo mumuye daaɓe mumuye laamu ngal nguu heewɓe e Naajeeriya.https://www.Njaafiiɗo e Hawɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipo_Ogunlesi#Njaafiiɗo_e_HawɗiSante (Profession)https://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipo_Ogunlesi#Sante_(Profession)Fellowship e Membershiphttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipo_Ogunlesi#Fellowship_e_MembershipNana (Personal)https://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipo_Ogunlesi#Nana_(Personal)Hakiikihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipo_Ogunlesi#HakiikiNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oladipo_Ogunlesi#NassijiWikipedia: Namadi Sambohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Namadi_Sambo== Namadi Sambo ==Namadi Sambohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Namadi_Sambo#Namadi_SamboNjande Maako(Education)https://ff.wikipedia.org/wiki/Namadi_Sambo#Njande_Maako(Education)Gomnaajo Diiwal Kadunahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Namadi_Sambo#Gomnaajo_Diiwal_KadunaBallitoowo jagordo lesdii Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Namadi_Sambo#Ballitoowo_jagordo_lesdii_NaajeeriyaHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Namadi_Sambo#HiimoɓeWikipedia: Kabiru Ibrahim Gayahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_Ibrahim_GayaKabiru Ibrahim Gaya (O danñyaama nder nyalɗe 16 lewru Morse ɗumngu ngu aliif 1952 O Gimɗo Siyaasaaji Naajeeriya nden haa kadi annduuɗo ñyimle moɗɗune subti majalisu 16 ɗotti'en naajeeriya. E dumngu haa 2007 ta : lattiɗo wakiiliijo ( 1952) subtirde siyasa kano fombinaare e diiwal kano caggl less jamm'iyawal ( APP) Ɗun subtii kabiru Gaya ballitoowo jawleeru ɓiɓɓe majalisu nde kawral 7,ɗun Afrik kawral mawngal batangal ɓari jonnɗe nɗe Geneba lesdi swiss nder lewru oktooba 2016 O waɗii jaŋngi firaamare e gaya dega ɗumngu alif 1961 yaahri 1964 e almaajiraaku tsangaya 1964 inaare gaya e o timmini jannɗe firaamare e ɗumngu 1968 banɗiiko maako mawɗo e wakkatiire ɗen hanko woni hooreejo 1968 jangirde nɗen ɗen maa Abdullahi Aliyuin Samaila hanko wooni ballitiotiɗo jangirde nɗen ekkutuɗo ilmul imgal Abdu haa janngirde firamarere nɗen.siyaasahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_Ibrahim_Gaya#siyaasaHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_Ibrahim_Gaya#HiimoɓeWikipedia: GORO TULA E FAMUJIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/GORO_TULA_E_FAMUJIGORO Tula E FAMUJI WON NDER.Wikipedia: Umaru Musa Yar'Aduahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Musa_Yar%27AduaUmaru Musa Yar'Adua o waɗi ƴeeɗowki/gordam maako diga ndungu alif 1951 yaarii 2010. Ɗuun gimɗo siyaasajo Naajeeriya o meɗi wadgo gomnaajo e lesdi Katsina o ardaaki arduwgal leydi Naajeeriya hiitaade ndungu 2007.Tariihi maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Musa_Yar%27Adua#Tariihi_maakoNjande maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Musa_Yar%27Adua#Njande_maakoKuugal Artuungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Musa_Yar%27Adua#Kuugal_ArtuungalGomnaajo Diiwal Katsinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Musa_Yar%27Adua#Gomnaajo_Diiwal_KatsinaArdooɗo lesdii Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Musa_Yar%27Adua#Ardooɗo_lesdii_NaajeeriyaAnniyaaji maako jeyɗiɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Musa_Yar%27Adua#Anniyaaji_maako_jeyɗiɗiJawdi maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Musa_Yar%27Adua#Jawdi_maakoMayde maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Musa_Yar%27Adua#Mayde_maakoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Musa_Yar%27Adua#TuugnorgalWikipedia: Bauchi Emirateshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bauchi_EmiratesLaamorde diiwal BauchiLaamorɗe Diiwal Bauchi (Bauchi Emirates)https://ff.wikipedia.org/wiki/Bauchi_Emirates#Laamorɗe_Diiwal_Bauchi_(Bauchi_Emirates)Taarihi Maade (History)https://ff.wikipedia.org/wiki/Bauchi_Emirates#Taarihi_Maade_(History)Laamiiɓe Laamorɗe Nden http://www.worldstatesmen.org/Nigeria_native.htmlhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bauchi_Emirates#Laamiiɓe_Laamorɗe_Nden_http://www.worldstatesmen.org/Nigeria_native.htmlHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bauchi_Emirates#HiimoɓeWikipedia: Laamɗo Diiwal Gombehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laam%C9%97o_Diiwal_GombeAbubakar ɓi Shehu Abubakar ɗuun danƴimoo ƴandeere 17 December hiitande ndungu alif 1977 e gelle Gombe, nder Diiwal Gombe lesdii Naajeeriya.https://en.Njande Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laam%C9%97o_Diiwal_Gombe#Njande_MaakoKuugal Artuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laam%C9%97o_Diiwal_Gombe#Kuugal_ArtuugalManngu Lesdi Naajeeriya.https://ff.wikipedia.org/wiki/Laam%C9%97o_Diiwal_Gombe#Manngu_Lesdi_Naajeeriya.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laam%C9%97o_Diiwal_Gombe#TuugnorgalWikipedia: Maayo Jama'arehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Jama%27areMaayo jama’are moobe buri anndigo bee maayo bunga ha heeji oburtayi, waadon fudda daaga kooseeje je wooni ha kombi bee gruel Jos je wuro plateau haa Naajeeriya o tokki waila waladu fuunaaje wuro Bauchi bee wuro Yobe bakko hawta bee maayo Hadejia waarta maayo Yobe. Ha baawo –baawo don be waadi bolle bedon taaska maahugo tayta ndiyam je kafin zaki haadow don maayo’on bee hulling wannaree dow sakittu ndiyam mbee bakeejam bee ndiyam yarrgo bee noon man dannyen.External linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Jama%27are#External_linksNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Jama%27are#NassijiWikipedia: Maayo Imohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_ImoMaayo imo (Igbo; imo) woodon ha fommbina waladu fuunaa Naajeeriya bo o woodi 150 miles (240 km) nder maayo filitiingo Atalantik. Ha wuro Akwa Ibom, waato inyang imo beye waylita yaahugo maayo njawdi.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Imo#NassijiWikipedia: Maayo Komadugu-Ganahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Komadugu-GanaMaayo Komadugu-Gana ko maayo Misaw maayo’on nder basin Caad haa woyla waladu fuunaa Naajeeriya jehawti Maayo Yobe e Damasak haa feetel laamu’on mobbar jey Diiwal Borno.Mortimore, Michael.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Komadugu-Gana#NassijiWikipedia: Maayo Katsina Alahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Katsina_AlaMaayo Katsina Ala (koo Katsina-Ala) maayo’on ha caaka Naajeeriya, kanko’on ha caaka fellel maako je caaka. Woodon huuwa ha darn de nasturde mannga maayo Benuwe e Naajeeriya.Babalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Katsina_Ala#BabalGureejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Katsina_Ala#GureejiNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Katsina_Ala#NassijiWikipedia: Maayo Oramirukahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_OramirukaMaayo Oramiruka waloowul/coofol on ha in Uro Imo, Naajeeriya je baniidum/dared kilomerte 14 (9 ml) laawul ilata nder maayo Otamiri.Wikipedia: Maayo Owalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_OwalaMaayo owala maayo on ha ifon Osun, diiwal Osun, haa Naajeeriya, kombi gure bee illie. Maayo maan yaari bana kilomere 72 be waawann samjigo yahugo kersol/tayla bee boo yaarni go ndiyam gaama boddim geedal je luttaano leddi be leddi jey barkaaji taari maayo maan.HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Owala#HIIMOƁEWikipedia: Maayo Kalaabahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_KalaabaMaayo Kalaaba je wooni wuro Cross River haa Naajeeriya otakki woyla daaga cross river baana 8 kilometres (5.0) yahug fommbina.HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Kalaaba#HIIMOƁEWikipedia: Maayo Rimahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_RimaMaayo Rima maayo on ha wayla Naajeeriya. Ha wakkerewoyla don hawta bee maayo goulbi de maradi.HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Rima#HIIMOƁENassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Rima#NassijiWikipedia: Maayo Sakkwatoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Sakkwato%C9%93eMaayo Sokoto jebee buri anndigo bee gulbi kebbi) maayo on ha woyla waladu hiirnaa Naajeeriya boo waaloowol on jey Maayo Niiser. Dooforde maayo on don kombi Funtua haa fommbina wuro Katsina, baana 275 kilometre (171 mi) don foorti daanyi daaga Sakkwatoɓe.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Sakkwato%C9%93e#NassijiWikipedia: Maayo Komadugu Yobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Komadugu_YobeMaayo Yobe, moobe buri aandigo be Komaduugou Yobe ko komadougou-yobe ha demngal francias, maayo feere on haa hiirnaa Afrik lee ilata yahugo lake chade laawul Naajeeriya be Niiser. Ha maayo maan dum hawti bee maayo hadejia, bee maayo jama’are bee boo maayo kamadougou gana.HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Komadugu_Yobe#HIIMOƁEWikipedia: Maayo Yewahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_YewaMaayo Yewa maayo feere on seali keerol hakkunde Jamhuriyawol Benen be Naajeeriya dume on ilata haa fuunaa maayo filitingo Benen haa wakkati gootel o’oyebbii keerol lesde dadi. Luttano seendindirgo innde maan kambe on Yeoua, Yewa, Yeoua, be Yewa.HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Yewa#HIIMOƁEWikipedia: Maayo Okparahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_OkparaMaayo Okpara maayo feere jey Benin. Asiili maako ha nder babal man borgou, don ila yahugo fommbina boo warti dold keerol hakkunde Naajeeriya be Benin bakko oloor Onitsha nder Benin dum ila yahugo maayo ouemw, mo reegere je ili yahugo maayo filitingo Atalantik.Wikipedia: Maayo Zamfarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_ZamfaraMaayo Zamfara maayo’on ha banngeere woyla Naajeeriya. Asiili maako daaga wuro zamfara, owoodon yahaa baana 250 kilometres (160 mi) hirrnaa yahugo nder wuro kebbi haa o hawti bee maayo wuro sokoto baana50 kilometres (32 ml) fommbina waladu hirrnaa berniwul kebbi.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Zamfara#NassijiWikipedia: Maayo Ninoriehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_NinorieMaayo Ninorie maayo on haa Naajeeriya duma seelinder owerri, seeli nder maayo otamiri e nekede. Juutal maayo daaga daaforde yahugo fellel maako kanko on 9.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Ninorie#NassijiWikipedia: Maayo Niiserhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_NiiserMaayo Niiser en don yaunaamo bee maayo niger je woodi dar nde kilomwtre 4,180. Luggage man yeehi baana kilometer 2,11ha leddi.Wikipedia: Maayo Ngajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Ngaji==Maayo ngaji==Maayo ngajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Ngaji#Maayo_ngajiWikipedia: Maayo Ngaddahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_NgaddaMaayo ngadda maayo feere’on wooni ha nder Naajeeriya je ilaata hader lake Caad bee maayo Caadi. Ndiyam maayo daarnidam Alau jeebe babal ndiyam didgudum coofnaadum je wakkati ha banngeere je Maiduguri.Wikipedia: Maayo Kwa Ibohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Kwa_IboMaayo Kwa Ibo (boo maayo quaibo) maayo’on don imam kombi bee umaahia ha wuro abia e Naajeeriya, boo o tokki fommbina waladu fuunaa je wuro akwa 16 o yaahugo maayo filitigo Atilantik.Wikipedia: Kawu Peto Dukkuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kawu_Peto_Dukku== Kawu Peto Dukku ==Kawu Peto Dukkuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kawu_Peto_Dukku#Kawu_Peto_DukkuTaarihi Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kawu_Peto_Dukku#Taarihi_MaakoKuugal Artuugal be Siyaasa Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kawu_Peto_Dukku#Kuugal_Artuugal_be_Siyaasa_MaakoSooy'tukiy maako (Hisa Death)https://ff.wikipedia.org/wiki/Kawu_Peto_Dukku#Sooy'tukiy_maako_(Hisa_Death)Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kawu_Peto_Dukku#HiimoɓeWikipedia: Aliyu Akwe Domahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Akwe_DomaAliyu Akwe DomaTariihi maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Akwe_Doma#Tariihi_maakoNjande Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Akwe_Doma#Njande_MaakoKuugal Artuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Akwe_Doma#Kuugal_ArtuugalGomnaajo Diiwal Plateauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Akwe_Doma#Gomnaajo_Diiwal_PlateauMayde maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Akwe_Doma#Mayde_maakoHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Akwe_Doma#HiimoɓeWikipedia: Maayo Anambarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_AnambaraMaayo Anambaara (Igbo: omambala) don ela 210 kiilomitaji (130 MI) yahugo nder Maayo Neeja fahin woɗon haa Anambaara, Naajeeriya. Maayo man boo ɓurduɗo kimmiɗiniiɗum haa yarnigo be maayo Neeja be ndiyamje wooni haa berniiwol Lokoja.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Anambara#NassijiWikipedia: Kashim Shetima Mustafahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kashim_Shetima_MustafaKashim Shetima Mustafa ɗuuɓi daygo mo yanlde 2 lewru Silto 19966 e gelle Mayduguri, Diiwal Borno, lesdi Naajeeriya. Ɗuun gimɗo siyaasajo Naajeeriya o meɗi wadgo ngomnaajo e senatajoo Diiwal Borno boo hanko'on woni ballitoowo jagordo shubtaaɗo hooreejo lesdi Naajeeriya ndungu 2023.Tariihi Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kashim_Shetima_Mustafa#Tariihi_MaakoNjande Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kashim_Shetima_Mustafa#Njande_MaakoKuugal Artuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kashim_Shetima_Mustafa#Kuugal_ArtuugalSiyaasa Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kashim_Shetima_Mustafa#Siyaasa_MaakoBallitoowo Hooreejo Lesdii Naajeeriya.https://ff.wikipedia.org/wiki/Kashim_Shetima_Mustafa#Ballitoowo_Hooreejo_Lesdii_Naajeeriya.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kashim_Shetima_Mustafa#TuugnorgalWikipedia: Usman Bayero Nafadahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_Bayero_NafadaƁii gelle Nafada Diiwal Gombe leydi Naajeeriya. Ɗun gimɗo siyaasajo Naajeeriya meeɗugo wadgo ballitoowo spiikajoo lesdii Naajeeriya (Deputy Speaker), o meɗi wadgo membaajo gelle Nafada, o waɗi membaajo Gomnaaty ɓawɗum lattiɗoo waakiiliijoo gelle Nafada e Dukku dungu 2015.Taarihi Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_Bayero_Nafada#Taarihi_MaakoSiyaasa Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_Bayero_Nafada#Siyaasa_MaakoManngu Laamorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_Bayero_Nafada#Manngu_LaamorɗeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_Bayero_Nafada#HiimoɓeWikipedia: Babatunde Hunpehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Hunpe== Babatunde Hunpe ==Babatunde Hunpehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Hunpe#Babatunde_HunpeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Hunpe#HiimoɓeWikipedia: Babatunde Samuel Adejarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Samuel_AdejareBabatunde Samuel Adejare Ɗun ñawɗoowo (likitaajjo) boo gimɗo siyasaaji Naajeeriya, o meɗi wadgo membaajjo gelle Agege eii Diiwal Lagos hankowdee 2011 yaarii duubi 2015.Tariihi maako e Njande Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Samuel_Adejare#Tariihi_maako_e_Njande_MaakoKuugal Artuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Samuel_Adejare#Kuugal_ArtuugalSiyaasa Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Samuel_Adejare#Siyaasa_MaakoHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Samuel_Adejare#HiimoɓeWikipedia: Abubakar Garbai Bornohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Garbai_BornoAbubakar Garbai BornoHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Garbai_Borno#HiimoɓeWikipedia: Bukar Kura Bornohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bukar_Kura_Borno== Bukar Kura of Borno ==Bukar Kura of Bornohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bukar_Kura_Borno#Bukar_Kura_of_BornoHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bukar_Kura_Borno#HIIMOƁEWikipedia: Umar Dan Muhammad Bornohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umar_Dan_Muhammad_Borno== Umar Of Borno ==Umar Of Bornohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umar_Dan_Muhammad_Borno#Umar_Of_BornoHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umar_Dan_Muhammad_Borno#HiimoɓeWikipedia: NDA HABAR DEBBOJO MARDO DABARE HAJE GORUN MuNhttps://ff.wikipedia.org/wiki/NDA_HABAR_DEBBOJO_MARDO_DABARE_HAJE_GORUN_MuNNDA DABARE DEBBOJO GORUM MUN WARTI KUGAL.Wikipedia: Aliko Dangotehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliko_DangoteAliko Dangote (Listeni) GCON (mburi 10 abriil 1957) ko jaaynoowo e jaaynooɗo nder lesdi Naajeeriya. O anndiraa ɓurɗo anndude no mo fuɗɗorii, hooreejo, e CEO Dow Dow Dow Dow Ngol Dangote Group, ko ɓuri mawnude nder nder Afrik hirnaange.Wikipedia: Laamorɗe Kanem Bornuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamor%C9%97e_Kanem_BornuLaamorɗe Kanem Bornu ɗuun fellere laamowki ko hawti felle Naajeeriya, Niiser, Kamerun, Libiya e Caadi. Ɗuun andiraaɓe laarabanko'en (Arabian) ɓe ilmu joogaraafi, dungu 8th hiitaale downiyaaroow (8th Century) har yaarii hiitaade 1900s.Taarihi Laamorɗe ndenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamor%C9%97e_Kanem_Bornu#Taarihi_Laamorɗe_ndenWakkacire Ardoogal Duguwa (700-1086)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamor%C9%97e_Kanem_Bornu#Wakkacire_Ardoogal_Duguwa_(700-1086)Wakkacire Sayfanko'en (1085-1846)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamor%C9%97e_Kanem_Bornu#Wakkacire_Sayfanko'en_(1085-1846)Wakkacire Mai Dunamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamor%C9%97e_Kanem_Bornu#Wakkacire_Mai_DunamaWakkacire Jihaadi Fulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamor%C9%97e_Kanem_Bornu#Wakkacire_Jihaadi_FulɓeShehuujo Bornohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamor%C9%97e_Kanem_Bornu#Shehuujo_BornoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamor%C9%97e_Kanem_Bornu#TuugnorgalWikipedia: Laamorɗe Diiwal Bornohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamor%C9%97e_Diiwal_Borno== Borno Emirates (Laamorɗe Diiwal Borno) ==Borno Emirates (Laamorɗe Diiwal Borno)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamor%C9%97e_Diiwal_Borno#Borno_Emirates_(Laamorɗe_Diiwal_Borno)Taarihi Laamorɗe ndenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamor%C9%97e_Diiwal_Borno#Taarihi_Laamorɗe_ndenLaamiiɓe Laamorɗe Ndenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamor%C9%97e_Diiwal_Borno#Laamiiɓe_Laamorɗe_NdenHukumaaje Pamaru Famaareeje saffo e joo'y (15) gonɗe les ardoogal Laamorɗe Diiwal Borno, kanjee woni les ɗoo; https://en.m.wikipedia.org/wiki/Borno_Emirate#cite_note-7https://ff.wikipedia.org/wiki/Laamor%C9%97e_Diiwal_Borno#Hukumaaje_Pamaru_Famaareeje_saffo_e_joo'y_(15)_gonɗe_les_ardoogal_Laamorɗe_Diiwal_Borno,_kanjee_woni_les_ɗoo;_https://en.m.wikipedia.org/wiki/Borno_Emirate#cite_note-7Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamor%C9%97e_Diiwal_Borno#HiimoɓeWikipedia: Muhammad Al'amin al-Kanemihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Al%27amin_al-KanemiMuhammad Al'amin al-Kanemi shehuujo Al-hajj Muhammad Al'amin al-Kanemi lattake jagordo moodibbo boh gimɗo siyaasajo. Hanko'on woni Shehuujo Bornu aranndeejoo, Ɗuun danƴiimo hiitaade 1776 yaarii 1837 nder gordam maako.Taarihi jabtowgo ardoogal laamukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Al%27amin_al-Kanemi#Taarihi_jabtowgo_ardoogal_laamukiReenuki yimɓe maako iga Sokkotan ko'en(Yimɓe Sokoto)https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Al%27amin_al-Kanemi#Reenuki_yimɓe_maako_iga_Sokkotan_ko'en(Yimɓe_Sokoto)Laamu maako e Laamorɗe Bornuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Al%27amin_al-Kanemi#Laamu_maako_e_Laamorɗe_BornuMajor Dixon Denham noyii'ri al-Kanemihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Al%27amin_al-Kanemi#Major_Dixon_Denham_noyii'ri_al-KanemiMayde maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Al%27amin_al-Kanemi#Mayde_maakoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Al%27amin_al-Kanemi#TuugnorgalWikipedia: Oluseyi Abiodun Makindehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oluseyi_Abiodun_MakindeOluseyi Abiodun makinde ( Eriminmo 25 lewru Bowte duubi 1967) eii lysidi Naajeeriya loumou toe siyasa'en jornii eii gwamnajjo Diiwal Oyo gada 29 lewru Duujal duubi 2019.Ngeendam/Eltohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oluseyi_Abiodun_Makinde#Ngeendam/EltoHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oluseyi_Abiodun_Makinde#HiimoɓeWikipedia: Bajogahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bajoga== Hukumo Famarun Bajoga ==Hukumo Famarun Bajogahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bajoga#Hukumo_Famarun_BajogaHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bajoga#HiimoɓeWikipedia: Yamaltu Debahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yamaltu_Deba== Yamaltu Deba ==Yamaltu Debahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yamaltu_Deba#Yamaltu_DebaNjangirɗe e Yaamaltuu Deeba https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yamaltu/Deba#cite_note-2https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yamaltu/Deba#cite_note-3https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yamaltu/Deba#cite_note-4https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yamaltu/Deba#cite_note-5https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yamaltu/Deba#cite_note-6https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yamaltu/Deba#cite_note-7https://ff.wikipedia.org/wiki/Yamaltu_Deba#Njangirɗe_e_Yaamaltuu_Deeba_https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yamaltu/Deba#cite_note-2https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yamaltu/Deba#cite_note-3https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yamaltu/Deba#cite_note-4https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yamaltu/Deba#cite_note-5https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yamaltu/Deba#cite_note-6https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yamaltu/Deba#cite_note-7Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yamaltu_Deba#HiimoɓeWikipedia: Alkalerihttps://ff.wikipedia.org/wiki/AlkaleriAlkaleriHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alkaleri#HiimoɓeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alkaleri#FiroojiTaanobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alkaleri#TaanobeWikipedia: Kumohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kumo== Kumo ==Kumohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kumo#KumoYimɓe anndaaɓe mauɓe e gelle Kumohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kumo#Yimɓe_anndaaɓe_mauɓe_e_gelle_KumoWikipedia: Janngirde mawde gollital Abdu Gusauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_mawde_gollital_Abdu_GusauJanngirde Abdu Gusau Gusau un janngirde gollital diiwal hukuma jottoriide nɗer Talata marafa, diiwal Zamfara, Naajeeriya.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_mawde_gollital_Abdu_Gusau#HiimoɓeWikipedia: Yimɓe Irigwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_IrigweYimɓe Irigwe (rigwe neIrigwe; Hawsare miyango) bedon heɓabe haa fellel fetel annadi bassa je nukkuure Pilato, middle belt (caaka) Naajeeriya. Bedon bolwa be ɗemngal rigwe (shima nkorigwe), ɗemngal filato’on.Besendindirihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Irigwe#BesendindiriWomugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Irigwe#WomugoTeegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Irigwe#TeegalSangree (1969) obindi:https://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Irigwe#Sangree_(1969)_obindi:Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Irigwe#LaamuDiinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Irigwe#DiinaHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Irigwe#HiimoɓeWikipedia: Yimɓe Isokohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_IsokoYimɓe Isoko hawta’en gam golle bedonjodi haa wakkere isoko je nukkuure delta. Be bayelsa gam Naajeeriya.Demngalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Isoko#DemngalAndaabehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Isoko#AndaabeWikipedia: Yimɓe Olukumihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_OlukumiYimɓe olukumi tokkere’en je Yoruba je wakkere Aniochaa mo waila haa nukkuure Delta, Naajeeriya. Olukiwumi be mai sibe ummatore jetati hirma mayo neja, be hande be audibe bedon wondi derdi rabe odina haliddi anioma.Dume Habar Tesdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Olukumi#Dume_Habar_TesdeBiidihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Olukumi#BiidiTaariihawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Olukumi#TaariihawolWikipedia: Yande Juldehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yande_JuldeYande belbeltigo julbe je dumdum wada jedidi de hitande yalti. Julde gebe didi, wodi julde manga be julde fetel.Tariha/Taariihawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yande_Julde#Tariha/TaariihawolJulde Manngahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yande_Julde#Julde_ManngaYande julde manga/julde lailajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yande_Julde#Yande_julde_manga/julde_lailajiNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yande_Julde#NassijiWikipedia: Yande Arfahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yande_ArfaYande arfa shutare’on je julbe je jiffi yande jenai haa lewru zulhijjah je calander julbe je lewru. Yande haa kalada julbe (the night of power) yaloma didi be hajji.Babalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yande_Arfa#BabalAl’adaji/Biirukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yande_Arfa#Al’adaji/BiirukiDu'a Arafathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yande_Arfa#Du'a_ArafatSumoy Yande Arafathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yande_Arfa#Sumoy_Yande_ArafatNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yande_Arfa#NassijiWikipedia: Yimɓe Nanumbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_NanumbaYimɓe nanumba lenyol man be liddi maɓɓe je al’adaji je wani haa punbina waladu puna wakkere waila liddi Ghana. Bedon naana, nanugli (var.Haabaru Liddihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Nanumba#Haabaru_LiddiAnnajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Nanumba#AnnajiDiinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Nanumba#DiinaBangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Nanumba#BangalNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Nanumba#NassijiWikipedia: Ɗenmgal Ijawhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aenmgal_IjawƊenmgal Ijaw deefu bedon burtina bolde ijo, bolle be Yimɓe ijaw bedon naapira be man haa punbina Naajeeriya.Dumsendindirihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aenmgal_Ijaw#DumsendindiriInnde Bee Fellelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aenmgal_Ijaw#Innde_Bee_FellelNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aenmgal_Ijaw#NassijiWikipedia: Yimɓe Gwandarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_GwandaraYimɓe Gwandara je gotel der lenyol Naajeeriya. Bedon der feere nukkuure je Abuja, Nasarawa, Kano, Niger bee Kaduna.Aslijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Gwandara#AslijiYimɓe Gwandara Je Karshihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Gwandara#Yimɓe_Gwandara_Je_KarshiFiiluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Gwandara#FiiluDemngalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Gwandara#DemngalDurbarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Gwandara#DurbarTaarihawol Durbarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Gwandara#Taarihawol_DurbarBawo Hebigo Hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Gwandara#Bawo_Hebigo_HooreWikipedia: Okon Efreti Abanghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Okon_Efreti_AbangOkon Efreti Abang (duggu 10 Janaayo, 1961) O woni o Oron e o jeyaaɗo to Fedde Fedde Ɓurnde Fedde e Abuja.Firohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Okon_Efreti_Abang#FiroWikipedia: Ɗemngal Abanyomhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_AbanyomAbanyom, ko Bakor, ko ɗemngal Ekoid nder Niger - Congo. Yimɓe Abanyom e nder leydi Cross River nder lesdi Naajeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Abanyom#FiroojiWikipedia: Abayi Okoroatohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abayi_OkoroatoAbayi Okoroato ɗon jooɗori nder gelle Obingwa, lisde Abiya foobeena lisde, jootorde foobeena lisde Naajeeriya.marde umu uje umu onyeike umu alioha umu imegwu haa too jowɓoda umu atali umu naocha umu Fiji taa woyla liyde Anita awowde yiimtugol yiimbe umu nwagbaghiosoHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abayi_Okoroato#HiimoɓeWikipedia: Adeyemi Abayomihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeyemi_AbayomiAdeyemi Abayomi Isaac (ñalnde 21 lewru silto hitaande dowgu aliif 1947 - 2021) ko boxer too liyde Naajeeriya. O hawri e nder jaŋde ɓeydaare worɓe e juulde hiitade dowgu alif 1972 Summer Olympics.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeyemi_Abayomi#FiroojiWikipedia: Emmanuel Abayomihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_AbayomiEmmanuel Abayomi ko jannginoowo Naajeeriya mo anndini nder suudu fedde, haematology, Biosecurity e biobanking. Abayomi ɗo ɗo ɗo ɗo ɗo o gollaama dow laamorde Lagos ngam hakkilantaaku.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Abayomi#FiroojiWikipedia: Muhammad Mustapha Abdallahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Mustapha_AbdallahMuhammad Mustapha Abdallah (dugumi 13 Noofambar 1954) ko Kolonel lesdi Naajeeriya mo o mari hayru, o jeyaaɗo hooreejo National Drug Law Enforcement Agency, mo hooreejo lesdi Muhammadu Buhari suɓii dow 11 lewru Janaayo 2016.Wikipedia: Abdulkadir Abdulsalamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulkadir_AbdulsalamAbdulkadir Abdulsalam arduujow politikal lesdi Naajeeriya, moo laati hooreejo lesdi Naajeeriya.too arduwgal politikal partyHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulkadir_Abdulsalam#HiimobeWikipedia: Ahmed Aboki Abdullahihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Aboki_AbdullahiAhmed Aboki Abdullahi ko Brigadier General mo o yahri to leydi Naajeeriya. Ko o lafti Kolonel, o woni Ministaajow haalde Naajeeriya, nokku o heɓii no o latti gardiiɗo nder gardiiɗo signalji.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Aboki_Abdullahi#HiimobeWikipedia: Aliyu Sabi Abdullahihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Sabi_AbdullahiAliyu Sabi Abdullahi CON (daayaama ƴande saafow 10 lewyru hiitande ndunngu alif 1967) o beeɗow siyaasajo lesdi Naajeeriya e senataajo wakiilo senatoore Niger foobeenare lisde naajeeriya jihar Niger[1] to 8th National Assembly haa too naajeeriya e 9th National Assembly. O woni mawɗo mawɗo whip to 9th National Assembly too lisde Naajeeriya.Siyasajjuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Sabi_Abdullahi#SiyasajjuHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Sabi_Abdullahi#HIIMOƁEWikipedia: Nana Aisha Abdullahihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Aisha_AbdullahiNana Aisha Abdullahi (c. 1960 - 5 lewru mars hitaande ndunngu 2014) ko laamɗo leydi Naajeeriya e jaajotooɗo.Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Aisha_Abdullahi#HimmoɓeWikipedia: Saminu Abdullahihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saminu_AbdullahiSaminu Kwari Abdullahi (dimaa 3 lewru janngo 2001) ko jokkitoowo leydi Naajeeriya mo o jogii e nder wuro russi FC Veles Moscow.Kuugal gollalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saminu_Abdullahi#Kuugal_gollalWikipedia: Aisha Abubakar Abdulwahabhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Abubakar_AbdulwahabDr. Aisha Abubakar Abdulwahab (o daañaama hiitade dumngu aliif.Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Abubakar_Abdulwahab#Ɓiɗɗo_e_janngirdeFijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Abubakar_Abdulwahab#FijoojiWikipedia: Khairat Gwadabehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khairat_GwadabeKhairat Abdulrazaq-Gwadabe (d. 1957) ko laamorinkeejum lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Polytechnic Diiwal Abiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Polytechnic_Diiwal_AbiaPolytechnic Diiwal Abia ko Polytechnic dowla dowla mo laatii nder hitaande 1992 e nder Aba, Diiwal Abia, Naajeeriya. Polytechnic ina hawta e janngooji feere feere, bana School of Science & Engineering e School of Business Administration.Wikipedia: Janngirde Diiwal Abiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Diiwal_AbiaJanngirde Diiwal Abia Uturu (ABSU) ko janngirde lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi go'o janngirde lesdi nder lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Abubakar Tafawa Balewa Stadiumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tafawa_Balewa_StadiumAbubarkar Tafawa Balewa Stadium ko nokkuure feere feere nder wuro Bawci lesdi Naajeeriya. haa jooni nɗum naftiraama e nder jowlde football e ɗum woni nokkoore nder Wikki Tourists.HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tafawa_Balewa_Stadium#HIIMOƁEWikipedia: Abubakar Umar Tutarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Umar_TutareAbubakar Umar Tutare ko politikol lesdi Naajeeriya moo ɓe suɓii senataajow ngam senataa,en Taraba Central District nder Diiwal Taraba, Naajeeriya nder suɓaaji je'e nder hitaande dowgu 2011.Wikipedia: Abbare Yelwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abbare_YelwaAbbare Yelwa ko wonde wuro nder hukuma pamarun too liyde Jalingo, laamorgo Diiwal Taraba, Woyla toe sammakooh.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abbare_Yelwa#HiimobeWikipedia: Ardo Kolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ardo_KolaArdo Kola Ardo Kola latake hukuma pamara ha nder Diiwal Taraba. Dum latake headquarter nder nukkore sunkani.Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_NaajeeriyaNaajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangalNaajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woylaPages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Azare Airstriphttps://ff.wikipedia.org/wiki/Azare_AirstripAzare Airstrip ko dowla dowla 10 km (6 mi) dowla Azare nder Diiwal Bauchi, Naajeeriya.Wikipedia: Badehttps://ff.wikipedia.org/wiki/BadeBade (ko Barde ko Badde) ko nokku ɗo laamu ngu woni nder Diiwal Yobe, lesdi Naajeeriya.Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bade#FijoojiWikipedia: Bamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/BamaBama ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Borno, Naajeeriya.Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bama#FijoojiWikipedia: Bayohttps://ff.wikipedia.org/wiki/BayoBayo ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) Diiwal Borno, Nigeria.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Belelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/BelelBelel ko wuro nder lesdi Naajeeriya, ɗon haa hirnaange lesdi Naajeeriya e Kameruun. O fuɗɗii e laamu Belel diga lesdi Kismayo nder lesdi Somaliya.Lisi Limanɓe Belelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belel#Lisi_Limanɓe_BelelDinastiya arande hakkunde 1890-1920https://ff.wikipedia.org/wiki/Belel#Dinastiya_arande_hakkunde_1890-1920Dinastiya ɗiɗmere diga 1920-Datehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belel#Dinastiya_ɗiɗmere_diga_1920-DateFijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belel#FijoojiWikipedia: Bogorohttps://ff.wikipedia.org/wiki/BogoroBogoro woni nokkuure laamu (hukuma pamarun) Diiwal Bawci, Nigeria. Hoofde wuro ngoo woni nder wuro Bogoro.Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_NaajeeriyaNaajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangalNaajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woylaPages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Bornu Yassahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bornu_YassaBornu Yassa wondi wuro nder Diiwal Borno, to woyla fuunaaŋgo lesdi Nigeria. Ɗum woni ɓadi Titiwa, ko e 80 km haa worgo hirnaange Niiser.Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bornu_Yassa#FijoojiWikipedia: Bursarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/BursariBursari ko nokkuure laamu nder Diiwal Yobe, Naajeeriya. Hoofde wuro maako ɗon nder gariiri Dapchi nder worgo lesdi ndin haa 12°29′25′′N 11°29′40′′E.Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_NaajeeriyaNaajeeriya Fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_FuunangalNaajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woylaPages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Cabbal Waadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cabbal_WaadiCabbal Waadi ko kulu nder lesdi Naajeeriya. O ɗon haadi nder Diiwal Taraba, ɓadi hirnaange e Kameruuna, haa ɓaawo Gashaka Gumti Forest Reserve e Gashaka-Gumti National Park dow Mambilla Plateau.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Cinenihttps://ff.wikipedia.org/wiki/CineniCineni ko wuro nder Gwoza, nder Diiwal Borno, Naajeeriya.Wikipedia: Cross Kawwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cross_KawwaCross Kawwa (ndooji feere e wi'etee ko Kawwa) wondi wuro nder lesdi Naajeeriya.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Dalorihttps://ff.wikipedia.org/wiki/DaloriDalori woni gariiri gariiri ɓadi Maiduguri, Borno, hirnaange fuunaaŋge Nigeria. Gila lewru mars 2015, ɗum woni wuro go'oto nder suudu ɓurɗo ɓamtaare IDP je tiggi wakkati huccitaaku Boko Haram.Wikipedia: Damasakhttps://ff.wikipedia.org/wiki/DamasakDamasak woni wuro mawngo nokku laamu Mobbar, haa woyla-fuunaange lesdi Naajeeriya, Borno. Ngo woni ko sara ɗo maayo Yobe e maayo Komadugu Gana kawrotoo,[1] e keerol leydi Niiseer.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damasak#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damasak#TuugnorgalWikipedia: Dambanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/DambanDamban woni nokkuure laamu Diiwal Bauchi, Naajeeriya. Hoofde laamu mum woni nder wuro Dambam.Firohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damban#FiroFijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damban#FijoojiWikipedia: Dapcihttps://ff.wikipedia.org/wiki/DapciDapci ko wuro e hukuuma pamarun Diiwal Yobe, nder lesdi Naajeeriya.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Darazohttps://ff.wikipedia.org/wiki/DarazoDarazo woni nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Bawci, Naajeeriya, wuro maako woni Darazo.Hukuma pamarun nɗer Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_n%C9%97er_NaajeeriyaNaajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangalNaajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woylaPages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Debahttps://ff.wikipedia.org/wiki/DebaDeba (ko si tawii ko Deba Habe), ko wuro nder Diiwal Gombe to wayla lesdi Naajeeriya. Ɗum woni wuro wuro laamorgo Yamaltu/Deba, Diiwal Gombe.Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deba#FijoojiWikipedia: Demsahttps://ff.wikipedia.org/wiki/DemsaDemsa woni nokkuure laamu (hukuma pamarun) Diiwal Adamawa, Naajeeriya, e hooreejo leydi mum woni Demsa.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Demsa#HiimobeWikipedia: Disinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/DisinaDisina wondi wuro nder Shira nder Diiwal Bawci haa woyla fuunaaŋge lesdi Naajeeriya. Ɗum woni ko 35km haa sahaa worgo hirnaange Azare.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Dongahttps://ff.wikipedia.org/wiki/DongaDonga latake hukuma pamara ei wonake nder diiwali Taraba Naajeeria. Dum woodake headquarter e nder wuro Donga ha dew mayo Donga.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Donga#HimobeWikipedia: Dorofihttps://ff.wikipedia.org/wiki/DorofiDorofi wondi wuro seɗɗa dow Mambilla Plateau nder Diiwal Taraba nder feccere fuɗnaange lesdi Naajeeriya. Dorofi woni 40 km diga Gembu, laamorgo laamu Sardauna.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Faggohttps://ff.wikipedia.org/wiki/FaggoFaggo woni gariiri/gelle nder Diiwal Bawci, Naajeeriya.Joogarafiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faggo#JoogarafiwolWikipedia: Fikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/FikaFika ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder jihar Yobe, Naajeeriya. Hotaare mow woni nder wuro Fika nder worgo nokkuure e 11°17′00′′N 11°18′29′′E.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fika#HiimobeWoolde nɗer fikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fika#Woolde_nɗer_fikaWikipedia: Fuforehttps://ff.wikipedia.org/wiki/FuforeFufore wonde wuro e nokkuure laamorde e nder Aadamaawa, Naajeeriya.Ɗemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fufore#ƊemɗeHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fufore#HiimobeWikipedia: Funehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fune== Fine ==Finehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fune#FineYimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fune#YimɓeFijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fune#FijoojiWikipedia: Gamawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/GamawaGamawa ko nokkuure laamorde nder Diiwal Bawci, lesdi Naajeeriya, e mari diga hirnaange haa Diiwal Yobe.Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_NaajeeriyaNaajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangalNaajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woylaPages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Gamboruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/GamboruGamboru (ko Gamburu) woni gariiri marndooji nder Diiwal Borno, to woyla fuunaaŋgo lesdi Naajeeriya, ɓadi hirsirde Kamerun.Wikipedia: Ganyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/GanyeGanye woni gellei e nokkuure laamu Diiwal Adamawa, Naajeeriya. Jada e Toungo ɓe cakkiti diga hukuma pamarun Ganye woni nder Diiwal Adamawa.Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_NaajeeriyaNaajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangalNaajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woylaPages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Gassolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/GassolGassol ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Taraba, Naajeeriya. Hooreejo mum woni nder wuro Mutum Biyu (ko Mutumbiyu ko Mutum Mbiyu) dow laawol A4 haa 8°38′00′′N 10°46′00′′E.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Gayukhttps://ff.wikipedia.org/wiki/GayukGayuk ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Aadamaawa, Naajeeriya.Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gayuk#FijoojiWikipedia: Giaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gia%C9%97eGiaɗe (ko Giyaɗe) ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Bawci, Naajeeriya. Daande mum woni nder gariiri Giaɗe.Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_NaajeeriyaNaajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangalNaajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woylaPages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Gommbihttps://ff.wikipedia.org/wiki/GommbiGommbi woni wuro laamorgo laamu (hukuma pamarun) Gommbi nder Diiwal Aadamaawa, Naajeeriya.Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gommbi#FijoojiWikipedia: Gongolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/GongolaGongola ko diiwal lesdi Naajeeriya. Ɗum waɗi ko ñalnde 3 feebariyee 1976 diga Aadamaawa e Sardawna nder lesdi Naajeeriya, e Wukari nder diiwal Benue-Plateau; ɗum ɗon haa 27 agoosta 1991, nde ɗum fecciti dow lesdi ɗiɗo - Aadamaawa e Taraba.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Gobiyohttps://ff.wikipedia.org/wiki/GobiyoGubio, go Gobiyo, ko nokkuure laamorde nder Diiwal Borno, to woyla fuunaaŋge lesdi Naajeeriya.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Gujbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/GujbaGujba ko wuro e nokku ɗo laamu nguu ina jogii nder Diiwal Yobe, Naajeeriya. Hoofde wuro ngo woni Buni Yadi to 11°16′08′′N 11°55′49′′E haa worgo leydi ndii; wuro Gujba ina tawaa e woyla leydi ndii.Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_NaajeeriyaNaajeeriya Fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_FuunangalNaajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woylaPages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Gulanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/GulaniGulani koo nokkuure laamu (hukuma pamaro) nder Diiwal Yobe, Naajeeriya. Ɗum woodi nokkuure 2,090 km2 e yimɓe 103,510 e ndee limtinah yimɓe 2006.Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gulani#FijoojiWikipedia: Guzamalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/GuzamalaGuzamala ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Borno, Naajeeriya. Hoofde mum woni nder gariiri Gudumbali.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Gwio Kurahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gwio_KuraGwio Kura ko wuro nder nokkuure laamu (hukuma pamarun) Bade, Diiwal Yobe, Naajeeriya.Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gwio_Kura#FijoojiWikipedia: Hawulhttps://ff.wikipedia.org/wiki/HawulHawul ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Borno, Naajeeriya.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Honghttps://ff.wikipedia.org/wiki/HongHong woni wuro e nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Aadamaawa, Naajeeriya. Hong woni wuro koleji jaŋde.Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_NaajeeriyaNaajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangalNaajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woylaPages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Izghehttps://ff.wikipedia.org/wiki/IzgheIzghe ko wuro nder hukuma pamarun Gwoza, nder Diiwal Borno, Naajeeriya.Wikipedia: Jadahttps://ff.wikipedia.org/wiki/JadaJada wondi wuro e nokku ɗo laamu (hukuma pamarun) nder Aadamaawa ina jogii, nder lesdi NaajeeriyaHimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jada#HimoɓeWikipedia: Jakuskohttps://ff.wikipedia.org/wiki/JakuskoJakusko ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder jihar Yobe, Naajeeriya. Hoofde wuro maako woni nder gariiri Jakusko haa hirnaange laamorde nder haa 12°22′09′′N 10°46′23′′E.Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_NaajeeriyaNaajeeriya Fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_FuunangalNaajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woylaPages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Jemmahttps://ff.wikipedia.org/wiki/JemmaJemma ko Jama'are woni gariiri nder Diiwal Bawci, Naajeeriya.Joogaraafiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jemma#JoogaraafiwolWikipedia: Kafin Madakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kafin_MadakiKafin Madaki woni laamorgo laamu (hukuma pamarun) Ganjuwa nder Diiwal Bawci, Naajeeriya. Ɗum wuro manngal yimɓe 20,000, ɗon haadi no 45 km haa woyla Bawci.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Kagahttps://ff.wikipedia.org/wiki/KagaKaga ko nokkuure laamorde nder Diiwal Borno, Naajeeriya.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Kala/Balgehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kala/BalgeKala/Balge ko nokkuure laamu Diiwal Borno, Naajeeriya. Ɗum woni ko ɓuri LGA fuunaange lesdi Naajeeriya.Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kala/Balge#FijoojiWikipedia: Kaltungohttps://ff.wikipedia.org/wiki/KaltungoKaltungo wondi go'o nder 11 nokkuuje laamorde (hukuma pamarun) nder Gombe,https://en.m.Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaltungo#HimmoɓeWikipedia: Karasuwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/KarasuwaKarasuwa ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Yobe, lesdi Naajeeriya. Hooreejo mum woni nder gariiri Jajimaji dow maayo Hadejia haa 12°53′57′′N 10°48′28′′E.Luttuɗe leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karasuwa#Luttuɗe_leydiWikipedia: Karim Laamiiɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karim_Laamii%C9%97oKarim Laamiiɗo ko nokkuure laamu nder Diiwal Taraba, Naajeeriya. Hoofde wuro maako woni nder gariiri Karim Laamiiɗo haa 9°18′00′′N 11°12′00′′E.Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karim_Laamii%C9%97o#YimɓeWikipedia: Kirfihttps://ff.wikipedia.org/wiki/KirfiKirfi ko nokkuure laamorde nder Diiwal Bauchi, lesdi Naajeeriya, ɗo ɗon mari hirnaange nder Diiwal Gombe.Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_NaajeeriyaNaajeeriya Fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_FuunangalNaajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woylaPages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Koguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/KoguKogu ko wuro mawnɗe nder hukuma pamarun Biu, nder worgo hirnaange Borno, nder hirnaange hirnaange lesdi Naajeeriya. Kogu ɗon haade dow kooki maayo Yangari haa yaasi kiloomita 34 (21 miil) haa saŋge hirnaange gariiri Biu.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Kondugahttps://ff.wikipedia.org/wiki/KondugaKonduga ko ummatoore nder leydi Borno, Nigeria e nder nokkuure laamu nguu e innde nden ko e dow 25 km haa worgo fuunaaŋge Maiduguri, ɗo woni dow maayo Ngadda. Yimɓe nder nokkuure laamu nguu Konduga ko e 13.Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_NaajeeriyaNaajeeriya Fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_FuunangalNaajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woylaPages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Kwamihttps://ff.wikipedia.org/wiki/KwamiKwami ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Gombe, lesdi Naajeeriya. Ko nokkuure nde woni nder wuro Mallam Sidi.Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwami#YimɓeWikipedia: Lamurdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/LamurdeLamurde woni gelle e nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Aadamaawa, Naajeeriya, yimmɓe Bwatiye (Bachama) njooɗi.Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_NaajeeriyaNaajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangalNaajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woylaPages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Lawhttps://ff.wikipedia.org/wiki/LawLaw ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Taraba, Naajeeriya. Hooreejo leydi ndii woni nder wuro Law e nokkuure nde yimɓe Hawsare e Fulɓe ɓuri heewde.Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Law#FijoojiWikipedia: Lissamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/LissamLissam ko nokkuure mawɗo hukuma pamarun Ussa nder Taraba nder lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Macinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/MacinaMacina (ngoo anndiraa kadi Matsena) ko nokkuure laamu nder diiwal Yobe, Naajeeriya. Hoofde wuro maako woni nder gariiri Macina haa 13°08′11′′N 10°02′57′′E.Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Macina#FijoojiWikipedia: Mafahttps://ff.wikipedia.org/wiki/MafaMafa ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) diiwal Borno, Naajeeriya. Hooreejo mum woni nder wuro Mafa.Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mafa#YimɓeKoode postahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mafa#Koode_postaWikipedia: Magumerihttps://ff.wikipedia.org/wiki/MagumeriMagumeri ko nokkuure laamorde nder Diiwal Borno, Naajeeriya. Ɗum woodi nokkuure 4,856 km2 e yimɓe 140,231 e nder limti yimɓe 2006.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Mayhahttps://ff.wikipedia.org/wiki/MayhaMayha wondi gariiri e nokkuure laamu (hukuma pamarun) Diiwal Aadamaawa, Naajeeriya, to bannge Kameruun.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Martehttps://ff.wikipedia.org/wiki/MarteMarte ko nokkuure laamorde nder Diiwal Borno, Naajeeriya, to hirnaange maayo Caad. Ɗum woodi nokkuure 3,154 km2 e yimɓe 129,370 e nder limti yimɓe 2006.Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_NaajeeriyaNaajeeriya Fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_FuunangalNaajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woylaPages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Materumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MaterumMaterum wondi wuro nder hukuma pamarun Karim Laamiiɗo nder Diiwal Taraba nder lesdi Naajeeriya, Afrik. Materum ina woodi maayo ɗo ɗon ƴiwoyi nder gariiri hoore mum.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Misawhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MisawMisaw ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) Diiwal Bawci, Naajeeriya. Hooreejo mum woni nder gariiri Misaw.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Mobbarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MobbarMobbar ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Borno, Naajeeriya.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Mongunohttps://ff.wikipedia.org/wiki/MongunoMonguno woni go'o nder nokkuuje laamu/tukucil lamu (hukuma pamarun) Diiwal Borno nder lesdi Naajeeriya.Lindiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monguno#LindiyaYimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monguno#YimɓeKoode postaalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monguno#Koode_postaalWikipedia: Mubi Northhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mubi_NorthMubi North ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Aadamaawa, Naajeeriya. Duule ɗo janngirde mawɗe diiwal Adamawa jottoriiɗe nɗer mubi haa kadi janngirde gollital fuu noddiraa e Federal Polytechnic, Mubi.Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_NaajeeriyaNaajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangalNaajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woylaPages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Mubi Southhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mubi_SouthMubi South wonii nokku dowla Diiwal Adamawa, Naajeeriya.O mari laawol e mubi haa fuunaaŋge.Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_NaajeeriyaNaajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangalNaajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woylaPages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Nafaɗahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nafa%C9%97aNafaɗa ko nokkuure laamorde nder Diiwal Gombe, Naajeeriya. Hooreejo leydi ndii woni nder wuro Nafada to fuunaaŋge nokkuure ndee to 11°05′44′′N 11°19′58′′E, to maayo Gongola ɗo ƴellita nokkuure ndee.Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_NaajeeriyaNaajeeriya Fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_FuunangalNaajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woylaPages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Nangerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/NangereNangere ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Dii al Yobe, Naajeeriya. Hooreejo mum woni nder gariiri Sabon Garin Nangere (ko Sabon Gari) e 11°51′50′′N 11°04′11′′E.Joogaraafiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nangere#JoogaraafiwolYimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nangere#YimɓeKoode postaalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nangere#Koode_postaalWikipedia: Ngalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/NgalaNgala ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) Diiwal Borno, Naajeeriya, ɗo laral e Kameruun.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Nganzaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/NganzaiNganzai ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Borno nder hirnaange fuunaaŋge lesdi Naajeeriya.Koode postaalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nganzai#Koode_postaalWikipedia: Ngazargamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/NgazargamuNgazargamu, wonnoo laamorgo laamu Bornu diga 1460 haa 1809. Ɗo woni 150 km (93 mi) hirnaange maayo Chad nder Yobe leydi Nigeria hannde, ɓaawo laamorgo nden ɗon haa jooni.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Nguruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/NguruNguru (ko N'Gourou) ko nokku ɗo laamu nguu woni nder Diiwal Yobe, Naajeeriya. Hoofde wuro ngo woni nder wuro Nguru ɓadi Maayo Haɗejia haa 12°52′45′′N 10°27′09′′E.Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_NaajeeriyaNaajeeriya Fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_FuunangalNaajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woylaPages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Numanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/NumanNuman, anndiraa kadi Nomweh (maaki 'hilltop'), ko wuro e nokku ɗo laamu nguu ɗo Aadamaawa, Naajeeriya.Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_NaajeeriyaNaajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangalNaajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woylaPages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Rannhttps://ff.wikipedia.org/wiki/RannRann woni gariiri nder Diiwal Borno, Naajeeriya, haa hirnaangal Kameruun.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Shanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/ShaniShani woni nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Borno, Naajeeriya.Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_NaajeeriyaNaajeeriya Fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_FuunangalNaajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woylaPages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Shirahttps://ff.wikipedia.org/wiki/ShiraShira ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Bauchi, Naajeeriya. Ɗum woodi nokkuure 1,321 km2 e yimɓe 234,014 ha nder limti 2006.Hukuma pamarun nɗer Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_n%C9%97er_NaajeeriyaNaajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangalNaajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woylaPages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Shongomhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ShongomShongom woni nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Gombe, Naajeeriya. Hotaare mum woni nder gariiri Boh nder fombinaare nokkuure laamorde.Joogaraafiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shongom#JoogaraafiwolFijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shongom#FijoojiWikipedia: Songhttps://ff.wikipedia.org/wiki/SongSong woni wuro e nokkuure laamu (hukuma pamarun) Diiwal Adamawa, Naajeeriya woni wuro e nokkuure laamu leydi e nder leydi ndii, e nokkuure nde wonnoo e diiwaan Song, Dumme, Dirma, Kilange, Funa, Gudu, Mboi, Kilange, Hirna, Gari, Waje, Suktu, Zumo, Waltandi e Ditera.[1]Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Song#YimɓeWikipedia: Takumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/TakumTakum ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Taraba, Naajeeriya. Hooreendi mum woni nder wuro Takum, ɗum tagi diga Wukari laamorde nder lewru Juun 1976, to 7°16′00′′N 9°59′00′′E.Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_NaajeeriyaNaajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangalNaajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woylaPages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Fuuro Pan Kilanghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuro_Pan_KilangFuuro Pan Kilang ko go'o nder nokkuuje turista to woyla fuunaaŋge lesdi Naajeeriya.[1] O ɗon ha Kaltungo, nokkuure laamorde Diiwal Gombe.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuro_Pan_Kilang#FiroojiWikipedia: Tarmuwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tarmuwa== Tarmuwa ==Tarmuwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tarmuwa#TarmuwaWikipedia: Tipcihttps://ff.wikipedia.org/wiki/TipciTipchi ko wuro nder diiwaan Burra nder Ningi, nder Diiwal Bawci, Naajeeriya.[1] Ko woodi code posta 742102.Wikipedia: Toungohttps://ff.wikipedia.org/wiki/ToungoToungo woni wuro e nokkuure laamu (hukuma pamarun) Diiwal Aadamaawa, Naajeeriya.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Ussahttps://ff.wikipedia.org/wiki/UssaUssa ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Taraba, Naajeeriya. Hooreejo mum woni nder wuro Lissam.Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ussa#FijoojiWikipedia: Warjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/WarjiWarji ko nokkuure laamorde nder Diiwal Bawci, Naajeeriya.Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_NaajeeriyaNaajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangalNaajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woylaPages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Wukarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/WukariWukari ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Taraba, Naajeeriya. Hooreejo mum woni nder wuro Wukari dow laawol A4.Hukuma ((faamarun)) nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_((faamarun))_nder_NaajeeriyaNajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Najeeriya_fuunangalNajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Najeeriya_woylaPages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Ƴoola Northhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%B3oola_NorthƳoola North ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Aadamaawa, Naajeeriya. Haŋkadi Jimeta.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%B3oola_North#HiimobeWikipedia: Helsinkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helsinki|-sibijeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helsinki#sibijeeInternajoohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helsinki#InternajooWikipedia: Yorrohttps://ff.wikipedia.org/wiki/YorroYorro ko nokkuure laamu nder Taraba, lesdi Naajeeriya. Hooreejo leydi ndii woni nder wuro Kpantisawa.HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yorro#HIIMOƁEWikipedia: Yunusarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/YunusariYunusari ko nokkuure laamu nder Diiwal Yobe, Naajeeriya. O woodi hooreejo mum nder wuro Kanamma (ko Kanama) haa wayla fuunaaŋge nokkuure dow maayo Burun Gana haa 13°06′15′′N 12°04′20′′E.Lindiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yunusari#LindiyaYimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yunusari#YimɓeKoode postaalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yunusari#Koode_postaalWikipedia: Yusufarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/YusufariYusufari ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder diiwal Yobe, lesdi Naajeeriya. Ɗum fecciri dammugal to wayla e leydi Niiser.Hukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_NaajeeriyaNaajeeriya Fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_FuunangalNaajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woylaPages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Zakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/ZakiZaki ko nokkuure laamorde nder lesdi Bauchi, Naajeeriya. Ɗum woodi nokkuure 1,436 km2 e yimɓe 191,457 ha nder limti yimɓe 2006.Hukuma pamarun nɗer Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_n%C9%97er_NaajeeriyaNaajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangalNaajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woylaPages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Zinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/ZingZing ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Taraba, Naajeeriya. Ɗum ina woodi nokkuure 1,030 km2 e yimɓe 127,363 e nder limti 2006.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Tamperehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tampere|-Internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tampere#InternetWikipedia: Abduljabbar Nasiru Kabarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abduljabbar_Nasiru_KabaraAbduljabbar Nasuru Kabara (odaayaama yanlde 7 lewru Colite hitaande ndunngu alif 1970) Abduljabbar ko diina Lislaamu lesdi Naajeeriya, e jannginoowo Qadiriyya, e nder Kano, woyla lesdi Naajeeriya, mo ɗon wi'a ko o ɗon moofta Annabijo Muhammadu. O ɓiɗɗo Nasuru Kabara, ardiiɗo arduungal qadiriyya Afrik hirnaange, e ɓikkoy Karibullah Nasir Kabara, mo o jeyaa baaba mum.Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abduljabbar_Nasiru_Kabara#ƁiɗɗoJaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abduljabbar_Nasiru_Kabara#JaŋdeGoonɗinki Islaamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abduljabbar_Nasiru_Kabara#Goonɗinki_IslaamNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abduljabbar_Nasiru_Kabara#Nolde_hooreFijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abduljabbar_Nasiru_Kabara#FijoojiWikipedia: Kamal Abokihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamal_AbokiKamal Aboki (dugumi 1 Janaayo 1997) ko jokkondirɗo lesdi Naajeeriya e jokkondirɗo jokkondirɗe. O jokkondiri e nder jokkondirɗe Hawsa keewɗe.Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamal_Aboki#Ɓiɗɗo_e_janngirdeMaayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamal_Aboki#MaayiFijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamal_Aboki#FijoojiWikipedia: Abdulsalami Abubakarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulsalami_AbubakarAbdulsalami Abubakar GCFR (/ˌɑːbdəlsəˈlæmi ˌɑːbuˈbɑːkɑːr/ (njoo) (njoo); jibinaa 13 lewru Juun 1942) ko neɗɗo leydi Naajeeriya e hooreejo ardiiɓe lesdi Naajeriya haa hitaande 1998 haa hitaande 1999. O laati hooreejo lesdi Naajeeriya haa hitaande 1997 haa hitaande 1998.Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulsalami_Abubakar#ƁiɗɗoKuugal sojahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulsalami_Abubakar#Kuugal_sojaKuugal nder konu lesdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulsalami_Abubakar#Kuugal_nder_konu_lesdiHimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulsalami_Abubakar#HimoɓeWikipedia: Abubakar Alhajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_AlhajiAbubakar Alhaji ko laamɗo lesdi Naajeeriya, o woni Ministaar Fedde Ɓamtaare e Fedde Ɓamtaare. O ɗon jogii ko Sardauna Sokoto.Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Alhaji#Ɓiɗɗo_e_janngirdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Alhaji#KuugalHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Alhaji#HimobeWikipedia: Amina diga Zazzawhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_diga_ZazzawAmina (daayaama hiitade ndunngu alif 1533-1610 hewtinaade) ou Hawsajow[2][3] laamiiɗo taariika e nder wuro Zazzaw (ko jooni woni wuro Zaria e nder Diiwal Kaduna), to ko jooni woni to woyla taa faro hirnaange lesdi Naajeeriya.[4] O waawi wonde o laamii e nder feccere teemerre joweego na'i.Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_diga_Zazzaw#ƁiɗɗoLaamu e ɓesngu Zazzawhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_diga_Zazzaw#Laamu_e_ɓesngu_ZazzawMaayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_diga_Zazzaw#MaayiWikipedia: Aminu Baba Arihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_Baba_AriAminu Baba Ari (danyaama ƴande 21 Siito hiitade dowgu alif 1975) ko jokkondirɗo lisde Naajeeriya. O waɗii e nder fiilmiiji Hawsa ɗuuɗɗi, o anndiraa kadi e Baaba Ari.Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_Baba_Ari#Ɓiɗɗo_e_janngirdeFedde e jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_Baba_Ari#Fedde_e_jaayndeFilme jeyaaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_Baba_Ari#Filme_jeyaaɗoWikipedia: Adam Babah-Alargihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adam_Babah-AlargiAdam Babah-Alargi (daayaama ƴande 25 liiyru bowte 1927 - 4 liiyru jolal 2019) [1] o wonnoo mo ganaajo mo o jaɓɓiino e nder kuɓaaji keewɗi e nder lesdi Gana.[3][4] O woni ganaajo arandeejo mo o nastini ganaajo arandeejo ganaajo.Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adam_Babah-Alargi#Ɓiɗɗo_e_janngirdeMaayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adam_Babah-Alargi#MaayiFijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adam_Babah-Alargi#FijoojiWikipedia: Maryam Babangidahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_BabangidaMaryam Babangida (o daayaama nyannde 1 lewru jolal hiitande ndunngu alif 1948 - 27 Bowte 2009) woni debbo Jeneraal Ibrahim Badamasi Babangida, mo woni hooreejo leydi Naajeeriya gila 1985 haa too howterde nder ndunngu alif 1993.[1] Burmu mum woni ko haani ngam ɓeydaade ɓeydaade e laamu makko.Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Babangida#Ɓiɗɗo_e_janngirdeWikipedia: Abdullahi Bala Lauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Bala_LauAbdullahi Bala Lau, anndiraaɗo e innde Sheikh Balalau, ko jannginoowo Islaam, mawɗo diina, mufassir, e waajotooɗo. O woni hooreejo leydi[1] Jama'atu Izalatul Bidi'ah wa Ikamatus Sunnah,ko woni ɓurɗo gollaade Salafi nder lesdi Naajeeriya gila liiyru bowtal hiitande dowgu alif 2011.Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Bala_Lau#LaamuKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Bala_Lau#KuugalHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Bala_Lau#HimobeWikipedia: Ahmed Nuhu Bamallihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Nuhu_BamalliAhmed Nuhu Bamalli CFR (o dañaama ñalnde jee tati 8 lewru korse hiitande ndunngu alif 1966) ko laamɗo lesdi Naajeeriya, bankooɗo e diplomate. O woni ardiiɗow lesdi Naajeeriya to tailand e jaajotooɗo nder lesdi Naajeeriya e nder lesdi Myanmar, e o woni amiri Fulɓe 19th to Zazzaw, leydi Naajeeriya e laamorde Zaria, Kaduna, lesdi woyla Naajeeriya.Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Nuhu_Bamalli#Ɓiɗɗo_e_janngirdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Nuhu_Bamalli#KuugalLaamiiɗo Zazzawhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Nuhu_Bamalli#Laamiiɗo_ZazzawJaɓɓorgo Ganndalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Nuhu_Bamalli#Jaɓɓorgo_GanndalHimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Nuhu_Bamalli#HimoɓeWikipedia: Mahmud Kanti Bellohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmud_Kanti_BelloMahmud Bello (14 siilo 1945 - 29 juko 2017) [1] o wonnoo senatoore Naajeeriya mo daraniiɗo Katsina North Senatorial District of diiwal Katsina S, e dow lappol People's Democratic Party o wonnoo senatoore ɓurɗo heewde. O laati senatoore e 2003 o jeyaa e hitaande 2007.Firohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmud_Kanti_Bello#FiroKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmud_Kanti_Bello#KuugalFijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmud_Kanti_Bello#FijoojiWikipedia: Maryam Boothhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_BoothMaryam Ado Mohammed, anndiraa kadi Maryam Booth (duubi daygo 28 yarkooma 1993) o fijo gembitali e model Naajeeriya, anndiraaɗo ngam kuugal mum nder The Milkmaid (film) (2020), ɗum woni wakiilu Nigeria ngam kuugal ɓurngal international nder Academy Awards. Ngam kuugal maako "Zainab" nder film, o heɓii sariya Afrik Movie Academy Award for Best Actress in a Supporting Role.Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Booth#Ɓiɗɗo_e_janngirdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Booth#KuugalFijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Booth#FijoojiWikipedia: Alhassan Ɗantatahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhassan_%C6%8AantataAlhassan Ɗantata (o daayaama hiitade ndunngu alif 1877 - 17 liiyru Juko nder ndunngu alif 1955) koɗo Naajeeriya woyla, jaayndiyanke koola e koolaaɗe, o wondi jaayndiyanke e jawdi Europe. O hokki jaayndiyanke mawɗe British e jawdi e kadi o jogii koɗeeji jaayndiyanke e Gold Coast.Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhassan_%C6%8Aantata#ƁiɗɗoMawɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhassan_%C6%8Aantata#MawɓeFirojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhassan_%C6%8Aantata#FirojiHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhassan_%C6%8Aantata#HiimobeWikipedia: Dawramahttps://ff.wikipedia.org/wiki/DawramaDawrama ko Magajiya Dawrama (sawol 9th) woni laamɗo Hawsa'en, ko kanko woni Kabara Joopiiɗo Daura, o ardii ko o waɗi laamu e laamu laamu e laamu e laamu e laamu. Haalooji ɗemngal ina haani mo "maami laamiiɗo" laamu Hausa fuɗɗii e nokku ɗo hannde anndiraa ko laamuji woyla Niiser e Naajeeriya.Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dawrama#FijoojiWikipedia: Ruƙayya Dawayyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ru%C6%99ayya_DawayyaRukayya Umar Dawayya (o danyaama nder nyalawmaare 17 yarkooma 1985) ko actressɗo Kannywood Naajeeriya ƴiwoyɗo Diiwal Kano, Naajeeriya.[1]Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ru%C6%99ayya_Dawayya#Ɓiɗɗo_e_janngirdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ru%C6%99ayya_Dawayya#KuugalNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ru%C6%99ayya_Dawayya#Nolde_hooreFijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ru%C6%99ayya_Dawayya#FijoojiWikipedia: Bilkisu Funtuwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bilkisu_FuntuwaHajiya Bilkisu Salisu Ahmed Funtuwa ko winndiyanke Naajeeriya. O winndi ko e ɗemngal Hawsa ko e dow rewɓe mumen ɓeen ko e nder ɗemngal Muslim.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bilkisu_Funtuwa#HiimoɓeWikipedia: Saratu Giɗaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saratu_Gi%C9%97a%C9%97oSaratu Giɗaɗo, anndiraaɗodou Daso (o daayaama yanlde 17 lewru Silto hitaande ndunngu alif 1968- 9 lewru afril e nduungu 2024), o fijoowo fijirde fimji kungiiyawal kannywood e jihar Kano Naajeeriya, ɓurna-ɓurna nder kinndal Kannywood. O anndiraa ngam kuugal o ɗon waɗa dow o ɗon jeyaaɗo e mo ɗon jeyaaɗo e mo ɗon jeyaa e fuu ko o yiɗi ngam o heɓugo anndal.Fedde fuɗɗorɗe e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saratu_Gi%C9%97a%C9%97o#Fedde_fuɗɗorɗe_e_golleFimjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saratu_Gi%C9%97a%C9%97o#FimjiFijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saratu_Gi%C9%97a%C9%97o#FijoojiWikipedia: Osama Hawsawihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osama_HawsawiOsama Hawsawi (Arabic: أسامة هوساوي, jibinaa 31 Maars 1984) koɗo Sawudi Arabiya, jogiiɗo fotballe e nder leydi Sawudi.Wikipedia: Kabiru Gombehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_GombeKabir Muhammad Haruna ko anndiraa ko Kabiru Gombe ko jannginoowo e modibbo diina Islaama leydi Naajeeriya. O woni hooreejo leydi leydi ndii e jam'atu Izalatil Bid'ah wa Iqamatus Sunnah, ko woni ɓurɗo gollaade Salafiyyah nder Naajeeriya, gila lewru Desemba 2011.Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_Gombe#Kuugalhimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_Gombe#himobeWikipedia: Abubakar Gumihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_GumiAbubakar Mahmud Gumi (daayaama ƴande 5 Jolal hiitande ndunngu alif 1922 - 11 Selto 1992) o wonnoo jannginoowo Lislaamu Naajeeriya e Grand Khadi leydi Naajeeriya fuunaare (1962 - 1967), darnde waɗi mo laamorde mawnde nder faamiila sharia e nder leydi ndi.Biograafiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Gumi#BiograafiwolƁiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Gumi#Ɓiɗɗo_e_janngirdeFuɗɗam gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Gumi#Fuɗɗam_golleFijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Gumi#FijoojiHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Gumi#HIIMOƁEWikipedia: Ahmad Abubakar Gumihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_Abubakar_GumiAhmad Abubakar Gumi o daayaama ñalnde 7 lewru Jolal hiitande e nduungu alif 1956 ko diina Islaam, jannginoowo e ardiiɗo ardiiɗo konu e darnde kapiteen nder Naajeeriya Defence Academy (NDA). O woni mufti e mufassir hannde e juulde gowdo too lisde Kaduna Central Sultan Bello.Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_Abubakar_Gumi#ƁiɗɗoJaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_Abubakar_Gumi#JaŋdeKuugal konuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_Abubakar_Gumi#Kuugal_konuFijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_Abubakar_Gumi#FijoojiWikipedia: Mahamadou Issoufouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahamadou_IssoufouMahamadou Issoufou (dimaa 1 janmaare 1952) woni politikkeejo leydi Niiseriyankoore mo o golli hooreejo leydi Niiseriyankoore gila 7 abriil 2011 haa 2 abriil 2021. Issoufou woni hooreejo leydi Niiseriyankoore gila 1993 haa 1994, hooreejo leydi ndii haa 1995 haa 1996, o wonnoo moɗo e nder kala suɓaaji hooreejo leydi gila 1993 haa 2016.Wikipedia: Balaraba Ramat Yakubuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balaraba_Ramat_YakubuBalaraba Ramat Yakubu (doduɗo 1959) [1] ko winndiyanke Naajeeriya mo winndi e Hawsare. O woni ardiiɗo nder winndannde littattafan soyayya walla "habbere yiɗde", e gooto e winndiyankeewɓe ɗemngal Hausa ɓe golle mum'en tuubani to Farayse.Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balaraba_Ramat_Yakubu#ƁiɗɗoFijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balaraba_Ramat_Yakubu#FijoojiHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balaraba_Ramat_Yakubu#HimobeWikipedia: TY Shabahttps://ff.wikipedia.org/wiki/TY_ShabaTamim Yahuza Shaban (tamaaji:TY Shaban) anndiraaɗo e TY Shaban ko Shaba woniɗoɗo inaɗo, dansa e jaaynde film e Kannywood, nder Diiwal Kano.Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/TY_Shaba#Ɓiɗɗo_e_janngirdeWikipedia: Ali Eisamihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_EisamiAli Eisami Gazirmabe Bornu (ou daayaama hiitade dowgu silto. 1786 - 1787), anndiraa ɓaawo ɗun no William Harding, o wondi Kanuri neɗɗo mo British Royal Navy yaltini e maccuɓe.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Eisami#FiroojiHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Eisami#HiimobeWikipedia: Ajingihttps://ff.wikipedia.org/wiki/AjingiAjingi woni nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Kano, wayla lesdiNaajeeriya.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Albasuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AlbasuAlbasu ko gelle nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder jihar Kano woyla lisde, Naajeeriya.Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albasu#FijoojiWikipedia: Aleyrohttps://ff.wikipedia.org/wiki/AleyroAleyro ko gelle nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Kebbi, Naajeeriya.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aleyro#HiimobeWikipedia: Ankahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AnkaAnka ko nokku ɗo laamu (hukuma pamarun) nguu woni nder Zamfara, Naajeeriya. Hoofde wuro ngoo woni nder wuro Anka e 12°06′30′′N 5°56′00′′E.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Arewa Dandihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arewa_DandiArewa Dandi ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Kebbi, Naajeeriya, e nder leydi Niiser.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Argunguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ArgunguArgungu woni gariiri nder lesdi Naajeeriya, Kebbi, ɗon haade Maayo Sokoto. Ha nder hitaande 2007 Argungu woodi yimɓe 47 064.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Awgiyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AwgiyAwgiy ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Kebbi, Naajeeriya.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Tsafehttps://ff.wikipedia.org/wiki/TsafeTsafe (ko Chafe) ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Zamfara, Naajeeriya. Daande mum woni nder gariiri Tsafe haa 11°56′00′′N 6°54′00′′E.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Caamohttps://ff.wikipedia.org/wiki/CaamoCaamo woni gariiri nder caka lesdi Naajeeriya.Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Caamo#FijoojiWikipedia: Carancihttps://ff.wikipedia.org/wiki/CaranciCaranci (ko Ceranci) ko wuro e nokku ɗo laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Katsina, woyla Naajeeriya. wuro, dow laawol A9, woni laamorde LGA.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Jama Mohamoud Egalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jama_Mohamoud_EgalGimɗo cuɓal lesdi somaliNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jama_Mohamoud_Egal#NassijiWikipedia: Hassan Isse Jamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hassan_Isse_JamaBallitowo mawɗo arɗuujo laamu lesdi somaliKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hassan_Isse_Jama#KuugalNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hassan_Isse_Jama#NassijiWikipedia: Ciikunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/CiikunCiikun ko nokkuure laamu nder Diiwal Kaduna nder lesdi Naajeeriya. Ko nokkuure hee hee heewi 4,466 km2, e yimɓe 372,272 e nder limti yimɓe 2006.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Faggehttps://ff.wikipedia.org/wiki/FaggeFagge ko nokkuure laamorde nder Kano, Naajeeriya. Ɗum woodi nokkuure 21 km2 e yimɓe 198,828 ha nder limti yimɓe 2006.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Fakaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/FakaiFakai ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Kebbi, Naajeeriya.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Baburahttps://ff.wikipedia.org/wiki/BaburaBabura ko nokku ɗo laamorde (hukuma pamarun) Diiwal Jigawa, Naajeeriya. O mari daande e hukuma pamarun Bawre Diiwal Katsina e woyla, Kazawre e hirnaange Sule Tankarkar e fuunaange e Ɗanbatta Diiwal Kano e worgo.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Bafoyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/BafoyBafoi (ngoo Bafoy Kanay, Bafay Gora) wondi wuro to Kanay nder diiwaan Zangon Kataf nder firo Diiwal Kaduna nder lesdi Naajeeriya. Koode postaal nokku oo ko 802145.Kootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bafoy#KootaajiWikipedia: Baguduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/BaguduBagudo ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Kebbi, Naajeeriya, ɗo feccere e leydi Niiser e leydi Benen.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Ɓagwaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81agwaiBagwai ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Kano, Naajeeriya. Hotaali mum woni nder wuro Ɓagwai.Dooseejehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81agwai#DooseejeWikipedia: Bakorihttps://ff.wikipedia.org/wiki/BakoriBakori ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Katsina, lesdi Naajeeriya. Ɗum ummorii nder 15 mee 1989 ngam ngomnaaru konu diiwal Katsina Major General Lawrence OnojaJoogaraafiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bakori#JoogaraafiwolWikipedia: Bakurahttps://ff.wikipedia.org/wiki/BakuraBakura ko nokkuure laamu Diiwal Zamfara, Naajeeriya. Hoofde wuro ngo'o woni nder wuro Bakura haa 12°42′37′′N 5°52′23′′E haa woyla fuunaaŋgo nokkuure laamu leydi.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Ballehttps://ff.wikipedia.org/wiki/BalleBalle woni wuro nder Diiwal Sokoto, Naajeeriya.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Barihttps://ff.wikipedia.org/wiki/BariBari woni gariiri yimɓe ɗuuɗugo nder hukuma pamarun Rogo nder Diiwal Kano, Naajeeriya1] diga duuɓi ɗuuɗɗi, diga Kano hukuma pamarun Karaye.Wikipedia: Batsarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/BatsariBatsari ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Katsina, Naajeeriya.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Batsari#HiimoɓeWikipedia: Bawrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/BawreBawre ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Katsina, Naajeeriya, e ko fecciri e leydi Niiser. Hota wuro ngoo woni nder wuro Bawre haa woyla hirnaange nokkuure nden e 12°50′10′′N 8°44′47′′E.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Bebejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/BebejiBebeji ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Kano, Naajeeriya.Joogaraafiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bebeji#JoogaraafiwolWikipedia: Laamorde Bichihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_Bichihttps://dailytrust.com/the-making-of-the-58th-emir-of-kano-aminu-ado-bayero/Italic textFootojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_Bichi#FootojiWikipedia: Bindawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/BindawaBindawa ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Katsina, Naajeeriya. Hoofde wuro maako woni e gariiri bindoa haa 12°40′11′′N 7 °48'19"E .Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Binjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/BinjiBinji ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Sokoto, Naajeeriya.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Birnin Gwarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Birnin_GwariBirnin Gwari ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Kaduna, Naajeeriya.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Birnin Kuduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Birnin_KuduBirnin Kudu ko wuro e nokku ɗo laamorde (hukuma pamarun) diiwal ndii woni nder worgo Jigawa, lesdi Naajeeriya. Ko haani 120 km haa sahaa fuunaaŋge Kano.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Birniwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/BirniwaBirniwa ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Jigawa, Naajeeriya.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Bodingahttps://ff.wikipedia.org/wiki/BodingaBodinga ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) Diiwal Sakkwatoɓe, lesdi Naajeeriya. Hooreejo mum woni nder wuro Boodinge.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Buujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/BuujiBuuji ko nokkuure laamorde (hukma pamarun) nder diiwal Jigawa, Naajeeriya.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Bukkuyuumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/BukkuyuumBukkuyuum (ko'o bukwium)) ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Zamfara, Naajeeriya. Hooreejo mum woni nder wuro Bukkuyuum.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Bunguduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/BunguduBungudu (ko'o bungundu) ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Zamfara, Naajeeriya. Hoofde wuro ngoo woni e gariiri Ngunduu haa 12°16′00′′N 6 °33ʹ24"E .Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bungudu#HiimoɓeWikipedia: Bunkuurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/BunkuureBunkuure ko nokku laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Kano, Naajeeriya.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Buunzahttps://ff.wikipedia.org/wiki/BuunzaBuunza ko nokkuure laamorde (LGA) nder leydi Kebbi, Nigeria. Hoofde wuro ngoo woni e gariiri bunsa nden wonnoo hitaande 1975 diga lesdi Sokoto wakkati laaɓnde laamu nguu to Janaarjo Murtala fuu.Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buunza#FijoojiWikipedia: Igabihttps://ff.wikipedia.org/wiki/IgabiIgabi ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Kaduna, lesdi Naajeeriya. O ɗon hooreejo mawɗo - Jabir Khamis.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Illelahttps://ff.wikipedia.org/wiki/IllelaIllela ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Sakkwatoɓe, Naajeriya. Wuro maare maako ɗon nder gariiri Illela.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Illohttps://ff.wikipedia.org/wiki/IlloIllo woni wuro nder Diiwal Kebbi, Naajeeriya.Taariiha fuɗɗiiɓe koloniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Illo#Taariiha_fuɗɗiiɓe_koloniyaWakkati koloniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Illo#Wakkati_koloniyaWikipedia: Ingawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/IngawaIngawa ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Katsina, Naajeeriya.Taariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ingawa#TaariihaWikipedia: Isahttps://ff.wikipedia.org/wiki/IsaIsa ko wuro e nokkuure laamu (hukuma pamarun) Diiwal Sakkwatoɓe, lesdi Naajeeriya. O mari daande bee Shinkafi nder Zamfara , Goronyo be Sabon Birni diga hirnaange nden haa woyla hakkilaneeki ha Sakkwatoɓe boo to fuunaaŋge leysi Niiser .Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Dalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/DalaDala ko nokkuure laamorde nde yimɓe njooɗi nder Diiwal Kano, Naajeeriya e wuro Kano ɗum tagi ha May 1989, diga laamu karallaaji seniiɓe. Ɗum ɗon ha fombina fuunaaŋgal hirnaange Kano.Fijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dala#FijoojiWikipedia: Fuuro Dalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuro_DalaFuuro Dala (ngoo kadi hollata Dala) ko tiilde nder Kano, leydi Naajeeriya. Ko e mawngu 534 mita (1.Taariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuro_Dala#TaariihaWikipedia: Ɗambattahttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8AambattaƊambatta (ko Ɗanbatta ko e Ɗambaarta) woni nokku dowla (hukuma pamarun) Diiwal Kano, lesdi Naajeeriya. Ɗum tawaa naange 49 mil haa woyla wuro kano to sahaa fuunaare nder laanaango maayo Kanwa bee jugo Jigawā .Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Ɗan Muusahttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aan_MuusaƊan Muusa ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Katsina, Naajeeriya.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Danndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/DanndiDanndi woni nokku dowla leydi (hukuma pamarun) nder Diiwal Kebbi, Naajeeriya. Fuude mum e wuro Kamba .Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Ɗanduumehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8AanduumeƊanduume (ko ɗan duume) ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Katsina, Naajeeriya. Hoofde mum woni e wuro Ɗanduume to hirnaange laana ndin 11°27′30′′N 7 °07'37"E .Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Dannge Cuunihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dannge_CuuniDannge Cuuni ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Sakkwatoɓe, Naajeeriya.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Dawakin Kuduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dawakin_KuduDawakin Kudu ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Kano, Naajeeriya. Hotaare mum woni e wuro dawakaa kudu .Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Dawakin Toofahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dawakin_ToofaDawakin Toofa ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Kano, Naajeeriya.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Degelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/DegelDegel woni gariiri nder hirnaange lesdi Naajeeriya. Sahaaji goɗɗi degal jeyaa e wuro Hawsa Gobir, ɗum anndiraa ngam o wondi saare Fulani Islaamɗo Usman dan Fodio diga 1774 haa 1804.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Dooguuwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/DooguuwaDooguuwa ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder fombina Kano, Naajeeriya.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Dutsihttps://ff.wikipedia.org/wiki/DutsiDutsi ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Katsina, Naajeeriya. Wuro maare mum ɗon nder gariiri Dutsi haa woyla lesdi Nigeria.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Dutsin-Mahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dutsin-MaDutsin-Ma ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Katsina, lesdi Naajeeriya.Taariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dutsin-Ma#TaariihaWikipedia: Jankasahttps://ff.wikipedia.org/wiki/JankasaJankasa (Ashong Asyui) ko wuro nder Jey, hukuma pamarun Zangon Kataf, worgo Diiwal Kaduna leydi Naajeeriya.Kootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jankasa#KootaajiWikipedia: Jegahttps://ff.wikipedia.org/wiki/JegaJega ko nokkuure laamorde nder Diiwal Kebbi, Naajeeriya. Wuro maare maako ɗon nder gariiri Jega.Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jega#YimɓeWikipedia: Takaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Takai== Takai ==Takaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Takai#TakaiWikipedia: Tambuwalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/TambuwalUddit Kartal LaabiWikipedia: Talata Mafarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Talata_MafaraTalata Mafara ko nokkuure laamu nder Diiwal Zamfara, lesdi Naajeeriya. Hotaande mum woni nder wuro Talata Mafara, ko e 15 km diga tayta Bakolori dow Maayo Sakkwatoɓe 12°34′00′′N 6°04′ 00′′E.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Tangazahttps://ff.wikipedia.org/wiki/TangazaTangaza ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Sakkwatoɓe, Naajeeriya. Maandu maako ɗon nder gariiri Gidan Madi.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Taaraawnihttps://ff.wikipedia.org/wiki/TaaraawniTaaraawni ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Kano, Naajeeriya. Sakaryaali mum woni nder nokku Unguwajjo Uku nder wuro Kano.Pattulehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taaraawni#PattuleWikipedia: Federal College of Education (Technical), Asabahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_AsabaFederal College of Education (Technical), Asaba woni fedde laamu jaŋde mawnde nder berniiwol Asaba, Diiwal Delta, Naajeeriyia. O hawti e Fede Ɓannde Benin (Naajeeriya) ngam kubaruuji jaangirde maako.Taariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Asaba#TaariihaKooruujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Asaba#KooruujiFannuukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Asaba#FannuukiWikipedia: Abdiqani Mohamoud Jidhehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdiqani_Mohamoud_JidheAbdiqani Mohamoud Jidhe Gimɗo cuɓal Somaaliya (somali: Aɓdiqani Maxamuud Jiidhe) un gimɗo cuɓal lesdi somali, lattiɗo joonta gomnaajo ɗi lardu Gebiley ɗun somali tunɗe liiyru jolal too dowgu 2021.https://qorilugudnews24.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdiqani_Mohamoud_Jidhe#NassijiWikipedia: Dafourhttps://ff.wikipedia.org/wiki/DafourDafour taa waɗe’ wemmbeede yuwude DarfurLaara kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dafour#Laara_kadiWikipedia: Damakawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/DamakawaDamakawa nɗe jawleeru lasngol dun kamani 500-1,000 yimɓe nder woyla-hirna Naajeeriya. Mbe jooɗi nɗer chi’on, saareeji tati haade maganda nder hukuma pamarun Sakaba lardu, Diiwal Kebbi.Makkude jokkudehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damakawa#Makkude_jokkudeWikipedia: Dawadahttps://ff.wikipedia.org/wiki/DawadaDawada (Duwwud, dawwada) un lasngol jawleeru Afro-Arab dega nde lardu fezzan dun fombinaare libiy. Ebe jooɗii ladude fiilaade nde gabraoun oasis ndeta gallure dun murzuk, innae nde yirbotoo brine shrimpee nder nde weeduuji lamdam.Wikipedia: Yimɓe Dawrohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_DawroDawro nde yimbe dun fombinaare Ethiopy, kadi anndira haano nɗe ometeɓe mbolda bolle wolde dawragna.Wikipedia: Lenyol Jawleeruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lenyol_JawleeruDibo nde Lenyol Jawleeru jottoriidun nɗer cakaare naajeeriya mbe nde jottori haade nde gelle bida e nden haa dubbe un julbe (islaama). Bolle maɓɓe un ko nanndɗ haa nupe.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lenyol_Jawleeru#HimobeWikipedia: Garkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Garko== Garko==Garkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Garko#GarkoHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Garko#HimobeWikipedia: Rafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/RafiRafi e hukuma pamaru haa diiwal Neja, Naajeeriya. Hedkwata maɓbe dow fattude Kagara haa A125 Highway.Himoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rafi#HimoɓeWikipedia: Tudun Wadahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tudun_WadaTudun Wada e hukuma pamaru dow diiwal/wuro Kano, Naajeeriya. Lamba Lenguru postal code hanju on 710104.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tudun_Wada#HimobeWikipedia: Isa Yugudahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_YugudaIsa Yuguda (O danñyaama e ññyalde 15 haaram sakitiiɗu e ɗumngu aliif 1966 ) O neɗɗo Siyaasaaji maa. Kadi ma ministaajo fiirooje daw dega lewru Duujal nde ɗumngu ngu 2003 yaahri lewru Morse ngu 2005.HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Yuguda#HIIMOƁEWikipedia: Sunusi Lamido Sunusihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunusi_Lamido_SunusiSanusi Lamido Sanus sunusi lamido sunusi o(O daññaama 31nder lewru yuuni alif teemeeje jowee nayi e cappanɗe e go'o (1961. Ɓingel wuro laamu kani Kadi kiiɗo mawɗo gomnàajo bankiwal maongal Naajeeriya (CBN).HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunusi_Lamido_Sunusi#HIIMOƁEWikipedia: Maria Howard Weedenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Howard_WeedenMaria Howard Weeden (6 morso 1846 - 12 seedto 1905), mo sayni golle mum nden wurtini no Howard Weden, o wonnooɗoɗo tawonɗo e mawɗo Amerik mo wondi e Huntsville, Alabama. Caggal konu lesdi Aameerika, o fuɗɗi feere kuuɗe ɗe o waɗi, ɗe hawti e fotooji yimɓe afriknaaɓe e rewɓe ɓe ɓe ngalaa hakke. O holliti kuuɗe maako nder Berlin e Paris nder hitaande 1895, to ɗum jaɓaama. O holliti defte nayi nder nder deftere maako diga 1898 haa 1904, o holli e defɗe maako. O waɗii ko o waɗata nder Alabama Women's Hall of Fame e hitaande 1998.Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Howard_Weeden#ƁiɗɗoKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Howard_Weeden#KuugalNguurdam e maaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Howard_Weeden#Nguurdam_e_maaydeHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Howard_Weeden#HimobeWikipedia: Muhammad Abdullahi Bulanguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Abdullahi_BulanguMuhammad Abdullahi Bulangu eii eriminmo naylde 5 lewru yolllal duubi 1955 eii lysdi Bulangu unguwarii Kofar Fada hukuma pamaru Kafin Hausa Diiwal Jigawa Leydi Naajeeriya.HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Abdullahi_Bulangu#HIIMOƁEWikipedia: Bulanguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/BulanguBulangu eii yalde Doon onn bididoo hukuma pamaru kafin Hausa Diiwal Jigawa ewodi jama, are ei din tokoucil lamurade.Wikipedia: Gembuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/GembuGembu dum nokkore on e woni deu mambilla plateau haa Diiwal Taraba nder lesdi Naajeeriya. Dum latake headquarter nder hukuma pamara je sardauna andinama mambilla LGA ha nder Taraba.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Katherine Arthur Behennahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katherine_Arthur_BehennaKatherine Arthur Behenna (duubi daygo 1860 - 21 Silto 1926), anndiraa kadi e Kathleen Arthur Beenna, wonnooɗo Scottish bammbaaɗo, gimɗo, ruuhuwal, e sufragiist. O ɗon winndi kuuje dow huutoreeɓe ɓerɗe John Prendergast e John Pendregeist.Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katherine_Arthur_Behenna#ƁiɗɗoKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katherine_Arthur_Behenna#KuugalFiro e jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katherine_Arthur_Behenna#Firo_e_jaɓɓorgoNolde e jawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katherine_Arthur_Behenna#Nolde_e_jawdiHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katherine_Arthur_Behenna#HimobeWikipedia: Lingua Franca Novahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lingua_Franca_NovaLingua Franca Nova ( "Elefen" ) ko ɗemngal ngal footiima wonde e laaɓal, e fotaani anndude ngam haalde e nder leyɗe goɗɗe.Wikipedia: Sumailahttps://ff.wikipedia.org/wiki/SumailaSumaila eii hukuma pamarun nder Diiwal Kano nder lysdi Naajeeriya ewodi tarihi,en sossai e fumbina toe Garko toe Woila Gaya.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Gayahttps://ff.wikipedia.org/wiki/GayaGaya eii hukuma pamarun nder Diiwal Kano nder lysdi Naajeeriya ndum littugal wudil.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Gwaramhttps://ff.wikipedia.org/wiki/GwaramGwaram eii hukuma pamarun Diiwal Jigawa lysidi Naajeeriya e wodi Janbide e yempre Gwaram, nder ewodi bididdo 1,912km (sq ml) e wodi Jama,are e junbe duubi 2006Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Mustapha sule lamidohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_sule_lamidoMustapha sule lamido dum Nyalde lewru 5 dujjal duubi 1983 eii lysdi siyasa,en Naajeeriya eii lomou eii woni nokkuure gHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_sule_lamido#HIIMOƁEWikipedia: Muhammad Umar Bagohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Umar_BagoMuhammad Umar Baogo dum nylde 22 lewru fabarilu eii lysdi siyasa,en Naajeeriya eriminmo dum Minna Diiwal Niger eiii nokkuure Nupe nder membajjo hukuma pamarun Chanchanga Muhammad Bogo jorni eii gwamajjo Diiwal Niger Naajeeriya.Wikipedia: Boss Gidahylda Mustaphahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boss_Gidahylda_MustaphaBoss Gidahyelda Mustapha CFR Eriminmo duubi 1956 eii lysdi lawrajju toe lysdi siyasa,en Naajeeriya jorni ei SGF gada 2017 toe 2023 nder Ardiiɗo Covid 19 PTF.Wikipedia: Teresa Okurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teresa_OkureTeresa Okure (jo duuɓi 80) woni mo'o katolikiyankeejo Naajeeriya. O woni Afriknaajo arandeejo mo laato nder Ummaatoore Ɓiɗɗo Yeesu.Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teresa_Okure#KuugalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teresa_Okure#FiroojiWikipedia: Sabira Ibekwe Abdullahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabira_Ibekwe_AbdullahPatience Ibekwe Abdullah (duubi daygo 1963) ko laamiiɗo konu dansannda'en (poliis) nder lesdi Naajeeriya. Ka ɓaawo mo ɓeydaama to darnde daraniwol polis, o jeyaa e daranaaku darniwol polisiwol to suudu daraniiɗo jamirooje jamiri lesdi, hooreejo leydi, Abuja, to o darndi ngam darnaago jamirɗi lesdi.Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabira_Ibekwe_Abdullah#Nolde_hooreKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabira_Ibekwe_Abdullah#KuugalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabira_Ibekwe_Abdullah#FiroojiWikipedia: Endurance Abinuwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Endurance_AbinuwaFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Endurance_Abinuwa#FiroojiWikipedia: Folashade Abuganhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folashade_AbuganFolashade Abigeal Abugan (dugumi 17 Desemba 1990) ko dannduɗo lesdi Naajeeriya mo anndini dow 400 mita. O wonnoo koode 400 m koondeeje nder juulde 2007 All-Africa Games e o ɓeydi haa kooreeji nder jeewte Afrik 2008 , nde o waɗi sahaa ɓurɗo ɓooyde e 50.Ko ɓe waɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folashade_Abugan#Ko_ɓe_waɗiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folashade_Abugan#FiroojiWurooji ɓooyɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folashade_Abugan#Wurooji_ɓooyɗiWikipedia: Bukola Abogunlokohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bukola_AbogunlokoFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bukola_Abogunloko#FiroojiWikipedia: Rose Aboajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rose_AboajeRose Aboaje (danyeeki 1977) ko danyaako lesdi Naajeeriya mo jogiiɗo nder lesdi Naajeeriya nder gasa'en nder leydi e nder leyɗeele. O heɓii koode go'o e koore nder 100m e 200m nder juulde Afrik nder 1998 nder atletiki.Firooje jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rose_Aboaje#Firooje_jaayndeƁurɗe ɓurdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rose_Aboaje#Ɓurɗe_ɓurdeNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rose_Aboaje#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rose_Aboaje#FiroojiWikipedia: Anike Agbaje-Williamshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anike_Agbaje-WilliamsAnike Agbaje-Williams (ou daayaama ƴande 23 liiyru yarkoma hiitade dowgu alif 1936 jibinaa Kuforiji) woni go'oto nder ɓe ɗon jaɓɓa habaru nder lesdi Naajeeriya. O woni debbo arandeejo teleeji e hollitɗo teleji nder Leysdi Naajeeriyahttp://punchng.Jooɗahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anike_Agbaje-Williams#JooɗaFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anike_Agbaje-Williams#FiroojiWikipedia: Dorcas Ajoke Adesokanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Ajoke_AdesokanDorcas Ajoke Adesokan (danyeeki 5 lewru Yuuli 1998), ko jokkinoowo badminton Naajeeriya.Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Ajoke_Adesokan#KuugalKo ɓe waɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Ajoke_Adesokan#Ko_ɓe_waɗiFedde Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Ajoke_Adesokan#Fedde_AfrikKoɗol Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Ajoke_Adesokan#Koɗol_AfrikFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Ajoke_Adesokan#FiroojiWikipedia: Sekinat Adesanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sekinat_AdesanyaSekinat Adesanya Akinpelu (danyeeki 25 Yuuli 1987) ko dannduɗo lesdi Naajeeriya mo anndini dow 400 mita.Ko ɓe waɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sekinat_Adesanya#Ko_ɓe_waɗiWurooji ɓooyɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sekinat_Adesanya#Wurooji_ɓooyɗiWikipedia: Yinka Ajayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yinka_AjayiYinka Ajayi (danyeeki 11 August 1997) ko jaŋdeere lesdi Naajeeriya mo jaɓɓi dow 400m. O wondi koode bronze to ko'o je'e Afrik 2018 to Asaba.Firooje jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yinka_Ajayi#Firooje_jaayndeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yinka_Ajayi#FiroojiWikipedia: Aminat Adeniyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminat_AdeniyiAminat Oluwafunmilayo Adeniyi (be danyee mou haa nder nyalawmaare 21 Seedto 1993) ko worgoowo nder lesdi Naajeeriya. O hawri e nder fijirde freestyle rewɓe 58 kg nder juulal Commonwealth 2014 to o heɓi medal gold.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminat_Adeniyi#FiroojiWikipedia: Tosin Adeloyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tosin_AdeloyeTosin Adeloye (danyeeki 7 Febrayru, 1996) ko jaŋdeejo lesdi Naajeeriya. O hawri e nder 400 mita nder jaŋde duniyaaru nder atletiki e Beijing, Ciina.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tosin_Adeloye#FiroojiWikipedia: Amina Ali (jooji)https://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Ali_(jooji)Amina Ali Nkeki woni Naajeeriya mo ɓaawo booɓo Boko Haram. O wondi gooto e 276 jannginooɓe rewɓe ɓe bandol ɓe ƴetti iga Chibok nder hitaande 2014.Caggal ɓaawo ɓiyugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Ali_(jooji)#Caggal_ɓaawo_ɓiyugoNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Ali_(jooji)#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Ali_(jooji)#FiroojiWikipedia: Oyeronke Akindelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oyeronke_AkindeleOyeronke Akindele (danyeeki 8 April, 1946) ko jaŋdeere lesdi Naajeeriya. O hawri e nder 100 mita rewɓe nder juulde Olympics 1968 .Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oyeronke_Akindele#FiroojiWurooji ɓooyɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oyeronke_Akindele#Wurooji_ɓooyɗiWikipedia: Zainab Damilola Alabihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Damilola_AlabiZainab Damilola Alabi (o daayaama nyalnde 16 lewru Oktooba, e hiitande ndunngu 2002) ko jokkinoowo badminton Naajeeriya. O hawti e kuugal badminton mawɗo e nder nokku e duniyaaru.Ko ɓe waɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Damilola_Alabi#Ko_ɓe_waɗiKoɗol Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Damilola_Alabi#Koɗol_AfrikFedde Ɓooyɓe Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Damilola_Alabi#Fedde_Ɓooyɓe_AfrikFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Damilola_Alabi#FiroojiWikipedia: Ime Akpanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ime_AkpanIme Akpan (danyeeki 27 April, 1972) ko debbo joginoowo jogorɗo e nder leydi Naajeeriya, mo jogori e dow 100 mita rewɓe nder nder golle mum. O wondi go'o dow dow ko'e Olimpiyanko'en (1996), o heɓii koode goɗɗe nder juulde 1991 All-Africa Games nder Cairo, MisraKoɗol gasahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ime_Akpan#Koɗol_gasaFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ime_Akpan#FiroojiWurooji ɓooyɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ime_Akpan#Wurooji_ɓooyɗiWikipedia: Cecelia Akaguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cecelia_AkaguCecilia Akagu woni Brigadier Janaarjo nder konu lesdi Naajeeriya. O ɗon jeyaa e jaajorgal jaayndeeji nder konu.Kuugal e nguurndam saarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cecelia_Akagu#Kuugal_e_nguurndam_saareNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cecelia_Akagu#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cecelia_Akagu#FiroojiWikipedia: Onome Akinbode-Jameshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onome_Akinbode-JamesOnome Akinbode-James (danyeeki 9 Maayu, 2000) ko jokkondirɗo basketbol Naajeeriya. O wakkilani lesdi Naajeeriya nder FIBA Africa Under-16 Championship for Women.Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onome_Akinbode-James#ƁiɗɗoJaŋde jaŋngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onome_Akinbode-James#Jaŋde_jaŋngirdeJaŋde jaŋdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onome_Akinbode-James#Jaŋde_jaŋdiKuugal nder team nationalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onome_Akinbode-James#Kuugal_nder_team_nationalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onome_Akinbode-James#FiroojiWikipedia: Kudirat Akhigbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kudirat_AkhigbeKudirat Akhigbe (danyeeki 29 Diisemba, 1981) ko jaŋdeejo lesdi Naajeeriya mo jogiiɗo nder 400m.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kudirat_Akhigbe#FiroojiWikipedia: Fatima Bashirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_BashirFatima Bashir (o daayaama nyannde 8 lewru Silto hitaande ndunngu alif 1995), ko juudaaɗo Naajeeriya mo jogori e nder jaaynde rewɓe. O heɓii medal bronze nder juulde 2015 All-Africa Games nder jaŋde 48kg.Kuugal ɓallihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Bashir#Kuugal_ɓalliFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Bashir#FiroojiWikipedia: Fatima Azeezhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_AzeezTitilayo Fatima Azeez (o daayaama nyannde 31 lewru colte hiitande ndunngu alif 1992) ko jokkondirɗo badminton Naajeeriya. E hitaande 2010, o jokki e juulde Summer Olympics to Singapore.Ko ɓe waɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Azeez#Ko_ɓe_waɗiFedde Ɓooyde Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Azeez#Fedde_Ɓooyde_AfrikKoɗol Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Azeez#Koɗol_AfrikBWF International Challenge/Serieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Azeez#BWF_International_Challenge/SeriesFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Azeez#FiroojiWurooji ɓooyɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Azeez#Wurooji_ɓooyɗiWikipedia: Ayomide Emmanuel Bellohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayomide_Emmanuel_BelloAyomide Emmanuel Bello (danyeeki 4 Apriil 2002) ko canooɗo lesdi Naajeeriya. O hawri e nder nder C-1 200m rewɓe nder Olympics Summer 2020 waɗii Tokyo, Japan.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayomide_Emmanuel_Bello#FiroojiWikipedia: Ada Benjaminhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ada_BenjaminAda Benjamin (daayaama yande 18 liiyru dujjal hiitande alif 1994) ko jokkondirɗo Naajeeriya, hiirnari Afrik moo anndini dow jaanɗe.andalJooɗahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ada_Benjamin#JooɗaMedaljehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ada_Benjamin#MedaljeWurooji ɓooyɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ada_Benjamin#Wurooji_ɓooyɗiHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ada_Benjamin#HimobeWikipedia: Margaret Bamgbosehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_BamgboseMargaret Bamgbose (danyeeki 19 Oktooba, 1993) ko jaŋdeere lesdi Naajeeriya mo jaɓɓiima nder mita 400. O laati go'o nder 11 nder nder Aameerik nder jaŋde Notre Dame.Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Bamgbose#KuugalNotre Damehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Bamgbose#Notre_DameNCAA ko'e jaŋde e jaɓdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Bamgbose#NCAA_ko'e_jaŋde_e_jaɓdeBiograafiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Bamgbose#BiograafiwolFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Bamgbose#FiroojiWikipedia: Leka Mini Baridamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leka_Mini_BaridamLeka Mini Baridam ko taekwondo joginoowo Naajeeriya mo ɗon hawta nder jaaynde mawɓe rewɓe. O heɓii medalle bronze nder juulde Afrik e hitaande 2011 nder kilo 73.Kuugal ɓallihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leka_Mini_Baridam#Kuugal_ɓalliFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leka_Mini_Baridam#FiroojiWikipedia: Ogonna Chukwudihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogonna_ChukwudiOgonna Franca Chukwudi (danyeeki 14 Septemba, 1988) ko jokkondirɗo Naajeeriya mo jogori no halfitaade e nder labbol Itali Lazio e e gollude leydi Naajeeriya.Kuugal nder kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogonna_Chukwudi#Kuugal_nder_kuugalKuugal hakkunde leyɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogonna_Chukwudi#Kuugal_hakkunde_leyɗeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogonna_Chukwudi#FiroojiWurooji ɓooyɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogonna_Chukwudi#Wurooji_ɓooyɗiWikipedia: Umaru Tanko Al-makurahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Tanko_Al-makuraUmaru Tanko Al-makura eriminmo duubi 1952 eii lysdi lomou toe siyasa,en Naajeeriya nder Diiwal Nassarawa eii Dun gwamajjo toe sanatajjo .Wikipedia: Evelyn Ebhomienhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Evelyn_EbhomienEvelyn Ebhomien (danyeeki 15 Fabrayru, 1981) ko jaɓɗo ɓannduɗe nder lesdi Naajeeriya. O hawri e nder nder ɓalli ɓaleeji ɓalleeji e dow dow ko'e maɓɓe nder juulde Olimpiiki hitaande 2000.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Evelyn_Ebhomien#FiroojiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Evelyn_Ebhomien#TuugnorgalWikipedia: Grace Eborhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_EborGrace Ebor (danyeeki 8 Aguusta, 1977) ko jokkondirɗo Naajeeriya mo jaɓɓiima e nder nder jokkude hakkunde. O heɓii medalli jaŋde nder mita 800 nder juulal 2003 All-Africa Games.Koɗol gasahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Ebor#Koɗol_gasaFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Ebor#FiroojiWikipedia: Emem Edemhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emem_EdemEmem Edem (danyeeki 15 Oktooba, 1983) ko dannduɗo lesdi Naajeeriya mo jaɓɓiima e nder 100m.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emem_Edem#FiroojiWikipedia: Charity Ekeziehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charity_EkezieCharity Ekezie woni TikToker Naajeeriya e wonde jarida.Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charity_Ekezie#Ɓiɗɗo_e_janngirdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charity_Ekezie#KuugalJaɓɓorgo Kewuuji e jaɓɓordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charity_Ekezie#Jaɓɓorgo_Kewuuji_e_jaɓɓordeNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charity_Ekezie#Nolde_hooreFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charity_Ekezie#FiroojiWikipedia: Itohan Ebiregueselehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Itohan_EbiregueseleItohan Ebireguesele (jibinaa ko 31 sulyee 1990) ko Naajeeriyanaajo ƴaañoowo teddeendi. E nder kawgel 69 kg o dañii medayuuji e Pijirlooji Commonwealth 2010 e 2014.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Itohan_Ebireguesele#FiroojiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Itohan_Ebireguesele#TuugnorgalWikipedia: Gwarzohttps://ff.wikipedia.org/wiki/GwarzoGwarzo dum latake hukuma pamarun nder Diiwal Kano nder Naajeeriya eill latake Gwarzo Eii wodi Janbide 393 km2 toe jama,are 183,987 dum 2006 .Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Fawziya Abdoulkarimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fawziya_AbdoulkarimKoolɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fawziya_Abdoulkarim#KoolɗeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fawziya_Abdoulkarim#FiroojiWikipedia: Camila Braithttps://ff.wikipedia.org/wiki/Camila_Brait|-Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Camila_Brait#KuugalKuugal hakkunde leyɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Camila_Brait#Kuugal_hakkunde_leyɗeJaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Camila_Brait#Jaɓɓorgo_KewuujiNeɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Camila_Brait#NeɗɗoGoomuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Camila_Brait#GoomuFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Camila_Brait#FiroojiWikipedia: Hadi Abubakar Sirikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadi_Abubakar_SirikaHadi Abubakar Sirika nder nylde 2 lewru mayu mongou 1964 hukuma pamarun Dutsi Diiwal Katsina. Jorni ewodi ministajjo Lysidi Naajeeriya dun on Ardiiɗo majalisajju Katsina woilaHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadi_Abubakar_Sirika#HimobeWikipedia: Chris Nwabueze Ngigehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chris_Nwabueze_NgigeChris Nwabueze Ngige dum nylde 8 lewru Augusta 1952. Eii dun ministajjo Lysidi Naajeeriya Joe go,on bididdo gwamnatajjo Muhammadu Buhari eii gada Diiwal Anambra latake Jambiya,en PDP.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chris_Nwabueze_Ngige#HimobeWikipedia: Zainab Lawal Gummihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Lawal_GummiZainab Lawal Gummi woni komisaaru elto nder Diiwal Zamfara, Naajeeriya. O laamaama ngam ngomnaaru Bellohttps://en.Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Lawal_Gummi#KuugalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Lawal_Gummi#FiroojiWikipedia: Safiya Hussainihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safiya_HussainiSafiya Hussaini Tungar Tudu (daygo hitaande ndunngu alif 1967) ko debbo Naajeeriya mo ɓe waɗi kiita ngam waɗugo njeenu nder hitaande 2002. O danydi ɓiɗɗo debbo go'o nder Sakkwatoɓe, lesdi Naajeeriya nder sari'a.Ɓaawoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safiya_Hussaini#ƁaawooreNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safiya_Hussaini#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safiya_Hussaini#FiroojiWurooji ɓooyɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safiya_Hussaini#Wurooji_ɓooyɗiWikipedia: Kiyawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/KiyawaKiyawa ko wuro e nokku laamu e nder diiwaan Jigawa, leydi Najeriya.Wikipedia: Balihttps://ff.wikipedia.org/wiki/BaliBALIHukuma pamarun nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Hukuma_pamarun_nder_NaajeeriyaNaajeeriya fuunangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_fuunangalNaajeeriya woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Naajeeriya_woylaPages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Gashakahttps://ff.wikipedia.org/wiki/GashakaGASHAKAPages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Karim Lamidohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karim_LamidoKARIM LAMIDOHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karim_Lamido#HimobeWikipedia: Kurmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/KurmiKURMIPages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Lauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/LauLAUWikipedia: Kazaurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/KazaureKazaure latake lamourade toe hukuma pamarun nder Diiwal Jigawalysdi Naajeeriya ndum headquarter nder nukkore kazaure.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Yankwashihttps://ff.wikipedia.org/wiki/YankwashiYankwashi Latake hukuma pamara nder Diiwal Jigawa lysdi Naajeeriya ewodi headquarter nder karkana.Wurooji e gure nder Yankwashihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yankwashi#Wurooji_e_gure_nder_YankwashiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yankwashi#TuugnorgalWikipedia: Kiri kasamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kiri_kasamaKiri Kasama latake hukuma pamara nder Diiwal Jigawa lysdi Naajeeriya, ewodi headquarter nder kiri Kasama toe bididdo 797km2 toe jama,are 191,523 duubi 2006 census. Lamba,en 731.Wikipedia: Abdul Rahman Al-Sudaishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Rahman_Al-SudaisAbdul Rahman Ibn Abdul Aziz al-Sudais (Arabic: عَبْدُ ٱلرَّحْمَٰنِ بْنُ عَبْدِ ٱلْعَزِيزِ ٱلسُّدَيْسِ, bee andirimou be A-Sudais), o neddo gooto nder imams joweenay jei Juulurde, Masjid al-Haram nder Makkah, Saudi Arabia; Ardidow jei Kuubdum Ardabe fiijiji di nde dum didi asaminkeejum Juulurde; innora Qari'( o hadditijo qur'anaa); Kanko own Dubai international asaminkeejum qur'anaa Award's "Lislaamu wela -ii'amjo haa hiitande dowgu 2005.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Rahman_Al-Sudais#HimobeWikipedia: Dikko Umar Raddahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dikko_Umar_RaddaDikko Umar Radda (Daññama 10 September 1969) un gimɗo lesdi Naajeeriya, mo annɗal jawdi, Siyaasaaji e nden lattiɗo ngomnaajo Diiwal Katsina cubtaaɗo ñalɗe 29th marcie 2023.O Daarectaajo fuu mo ɗum mɓe pamaral, cakaawal e gollal huunde faago Yeeso caggal Naajeeriya (SMEDAN).Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dikko_Umar_Radda#HimobeWikipedia: Isah Yugudahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isah_YugudaIsah YugudaNjangde Maako (Education)https://ff.wikipedia.org/wiki/Isah_Yuguda#Njangde_Maako_(Education)Kuungal Artuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isah_Yuguda#Kuungal_ArtuugalMinistaajo e lesdii Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isah_Yuguda#Ministaajo_e_lesdii_NaajeeriyaGomnaajo Diiwal Bauchihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isah_Yuguda#Gomnaajo_Diiwal_BauchiIyaaluji maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isah_Yuguda#Iyaaluji_maakoJam'iyya maako ka Siyaasahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isah_Yuguda#Jam'iyya_maako_ka_SiyaasaHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isah_Yuguda#HiimoɓeWikipedia: Diana Enejehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diana_EnejeDiana Chioma Eneje (duubi daygo 19 juko 2002), anndiraaɗo e nder golle Diana Eneji, ko mooduɗo, vlogger e social media, jibinaaɗo nder Lagos, o ƴiwoyi nder Enugu, diiwal nder leydi Naajeeriya. O anndiraa ngam o golli nder Rema music video DumebiKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diana_Eneje#KuugalCeeɗolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diana_Eneje#CeeɗolFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diana_Eneje#FiroojiWikipedia: Oluyemi Fagbamilahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oluyemi_FagbamilaOluyemi Fagbamila (dugumi 23 feebari 1983) ko jogiiɗo ɓooyma lesdi Naajeeriya, o joginooɗo ko 400m.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oluyemi_Fagbamila#FiroojiWikipedia: Bala Mohammed Kauran Bauchihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bala_Mohammed_Kauran_Bauchi== Bala Mohammed Abdulkadir (Kauran Bauchi) ==Bala Mohammed Abdulkadir (Kauran Bauchi)https://ff.wikipedia.org/wiki/Bala_Mohammed_Kauran_Bauchi#Bala_Mohammed_Abdulkadir_(Kauran_Bauchi)Kuungal Artuungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bala_Mohammed_Kauran_Bauchi#Kuungal_ArtuungalNjangde Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bala_Mohammed_Kauran_Bauchi#Njangde_MaakoSiyaasaji Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bala_Mohammed_Kauran_Bauchi#Siyaasaji_MaakoSenatajoo E Diiwal Bauchihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bala_Mohammed_Kauran_Bauchi#Senatajoo_E_Diiwal_BauchiMinistaajo Abujahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bala_Mohammed_Kauran_Bauchi#Ministaajo_AbujaGomnaajo Bauchihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bala_Mohammed_Kauran_Bauchi#Gomnaajo_BauchiWikipedia: Aisha Falodehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_FalodeAisha Falode, woni marjoowo fijirde kosɗe e nder leydi Naajeeriya. O woni boo hooreejo Naajeeriya taa nder fijooji kosɗe ɗe women Football League (NWFL).Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Falode#FiroojiHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Falode#HiimoɓeWikipedia: Isa Yuguda Bauchihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Yuguda_Bauchi== Isa Yuguda ==Isa Yugudahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Yuguda_Bauchi#Isa_YugudaNjande Maako (Education)https://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Yuguda_Bauchi#Njande_Maako_(Education)Kuugal Artuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Yuguda_Bauchi#Kuugal_ArtuugalMinistaajo e lesdii Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Yuguda_Bauchi#Ministaajo_e_lesdii_NaajeeriyaGomnaajo Diiwal Bauchihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Yuguda_Bauchi#Gomnaajo_Diiwal_BauchiIyaaluji maako (Family)https://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Yuguda_Bauchi#Iyaaluji_maako_(Family)Jam'iyya maako ka Siyaasahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Yuguda_Bauchi#Jam'iyya_maako_ka_SiyaasaHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Yuguda_Bauchi#HiimoɓeWikipedia: Habibah Ruth Garbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Habibah_Ruth_GarbaHabibah Ruth Garba woni komodore haaju nder lesdi Naajeeriya. O debbo arandeeji mo ɓe ɓe ɓeydi haa darnde komodore haa lesdi Naajeeriya.Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Habibah_Ruth_Garba#KuugalNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Habibah_Ruth_Garba#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Habibah_Ruth_Garba#FiroojiWikipedia: Christie Georgehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christie_GeorgeChristie George (dayngol; 10 Maayu, 1984) ko jokkondirɗo ɓaleere leydi Naajeeriya.Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christie_George#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christie_George#FiroojiWikipedia: Rahma Harunahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahma_HarunaRahma Haruna (c. 1996 - 1997; 25 Bowte 2016) ko ɓiɗɗo duuɓi 19 nɗer lesdi Naajeeriya, mo laatii annɗuɗe ngam fotooji ɗi fotoowo Sani Maikatanga waɗi.Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahma_Haruna#LaamuFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahma_Haruna#FiroojiWikipedia: Amina Lawalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_LawalAmina Lawal Kurami (duubi daygo 4 Siilo 1973) woni debbo Naajeeriya mo ɓe njetti e mayde ngam ɓe njaɓɓi ko'e maɓɓe e ngam ɗi marii ɓiɗɗo nder suudu. Lawal waɗi kiita e suudu sharia islaamiyankoore nder Funtua, nder diiwal Katsina, Naajeeriya, ha 22 Duujal 2002.Ɓaawoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Lawal#ƁaawooreFedde jaabaade e jaɓɓaadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Lawal#Fedde_jaabaade_e_jaɓɓaadeJaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Lawal#Jaɓɓorgo_KewuujiNder aada yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Lawal#Nder_aada_yimɓeNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Lawal#Ndaare_kadiHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Lawal#HimobeWikipedia: Kachahttps://ff.wikipedia.org/wiki/KachaKatcha latake hukuma pamara nder Diiwal Niger lysdi Naajeeriya dum headquarter nder wuro Kacha. Woru Badeggi biddi on.Wikipedia: Ahmed Tijjani Mu'azuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Tijjani_Mu%27azuAhmed tijjani mu,azu, ƊumNjangde Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Tijjani_Mu%27azu#Njangde_MaakoWikipedia: Bossohttps://ff.wikipedia.org/wiki/BossoBosso latake hukuma pamara nder Diiwal Niger lysdi Naajeeriya dum headquarter nder maikunkele .Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bosso#HimobeWikipedia: George Akumehttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_AkumeGeorge Akume be ndayimo 27 Bowte 1952 be leddi Naajeeriya on bo bi siyasa, en on mo jotta kanko on Secretary to the Government of the Federation ji Ardido leddi Bola Tinubuhttps://www.nigeriainfo.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_Akume#HimobeWikipedia: Willeke Albertihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Willeke_AlbertiBiogaraafiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Willeke_Alberti#BiogaraafiwolFilmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Willeke_Alberti#FilmographyFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Willeke_Alberti#FiroojiWikipedia: Ingeborg (woowo)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ingeborg_(woowo)Fuɗɗam gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ingeborg_(woowo)#Fuɗɗam_golleFiro gimol Eurovisionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ingeborg_(woowo)#Firo_gimol_EurovisionƁaawo gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ingeborg_(woowo)#Ɓaawo_golleNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ingeborg_(woowo)#Nolde_hooreFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ingeborg_(woowo)#FiroojiWikipedia: Elena Gheorghehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_GheorgheFuɗɗam nguurndam e fuɗɗamu gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Gheorghe#Fuɗɗam_nguurndam_e_fuɗɗamu_golleKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Gheorghe#Kuugal2002 ⁇ 2005: Kuugal nder Mandingahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Gheorghe#2002_⁇_2005:_Kuugal_nder_Mandinga2006 - 2008: Fuɗɗam golle solohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Gheorghe#2006_-_2008:_Fuɗɗam_golle_solo2009: Eurovision gimol Contesthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Gheorghe#2009:_Eurovision_gimol_Contest2010 - 2012: anndal Europe e "Disco Romancing"https://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Gheorghe#2010_-_2012:_anndal_Europe_e_"Disco_Romancing"2013 - presenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Gheorghe#2013_-_presentFedde nde ndeenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Gheorghe#Fedde_nde_ndeenƊiɗaluuji studiohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Gheorghe#Ɗiɗaluuji_studioNder Mandingahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Gheorghe#Nder_MandingaKoɗolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Gheorghe#KoɗolFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_Gheorghe#FiroojiWikipedia: Masheguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MasheguMashegu latake hukuma pamara nder Diiwal Niger lysdi Naajeeriya dum headquarter nder Mashegu hirna toe waila mayo Niger toe Kaduna.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mashegu#HimobeWikipedia: Lavunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/LavunLavun latake hukuma pamara nder Diiwal Niger lysdi Naajeeriya.Wikipedia: Agwarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AgwaraAgwara laataake hukuma pamara nder Diiwal Niger leydi Naajeeriya.taa hoojee jooturde foobenare lisde naajeeriya gelle agwara ndemare laayal yiimbe liiyi agwara Igbo yoruba fullani haa too liiyi tiibi Nde'e winndande nde rammi on mɓaaway mɓallitoo ɓesdukii nde.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agwara#HiimobeWikipedia: Tafahttps://ff.wikipedia.org/wiki/TafaTafa latake hukuma pamara nder Diiwal Niger lysdi Naajeeriya.Wikipedia: Marigahttps://ff.wikipedia.org/wiki/MarigaMariga latake hukuma pamara nder Diiwal Niger lysdi Naajeeriya.Wikipedia: Rijauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/RijauRijau latake hukuma pamara nder Diiwal Niger lysdi Naajeeriya.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rijau#HimobeWikipedia: Gurihttps://ff.wikipedia.org/wiki/GuriGurilatake hukuma pamara nder Diiwal Jigawa lysdi Naajeeriya.Wikipedia: Auyohttps://ff.wikipedia.org/wiki/AuyoAuyo woni nokkuure laamu lesdi Jigawa, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Auyo.Gallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Auyo#GalleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Auyo#TuugnorgalWikipedia: Doguwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/DoguwaDoguwa woni nokkuure laamu lesdi haa lesdi Kano, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro Riruwai.Wakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Doguwa#WakatiSiggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Doguwa#SiggaDiiwanuuji laamu nokkuure Doguwa[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Doguwa#Diiwanuuji_laamu_nokkuure_Doguwa[3]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Doguwa#TuugnorgalWikipedia: Rogohttps://ff.wikipedia.org/wiki/RogoRogo woni nokkuure laamu lesdi haa lesdi Kano, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Rogo.Wikipedia: Mai Gatarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mai_GatariMai Gatari latake hukuma pamara nder Diiwal Jigawa lysdi Naajeeriya.Wikipedia: Aninrihttps://ff.wikipedia.org/wiki/AninriANINRI Latake hukuma pamarun Diiwal Enugu lysidi Naajeeriya.Wikipedia: Awguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AwguAwgu Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi NaajeeriyaWikipedia: Enugu easthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enugu_eastENUGU EAST Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi NaajeeriyaWikipedia: Enugu southhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enugu_southENUGU SOUTH Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi NaajeeriyaWikipedia: Ezeaguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/EzeaguEZEAGU Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi NaajeeriyaWikipedia: Igbo etitihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igbo_etitiIGBO ETITI Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi NaajeeriyaWikipedia: Igbo eze Northhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igbo_eze_NorthIGBO EZE NORTH Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi NaajeeriyaWikipedia: Igbo eze Southhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igbo_eze_SouthIGBO EZE SOUTH Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi NaajeeriyaWikipedia: Enugu Northhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enugu_NorthENUGU NORTH Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi NaajeeriyaWikipedia: Isi uzohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isi_uzoISI UZO Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi NaajeeriyaWikipedia: Nkanu Easthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkanu_EastNKANU EAST Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi NaajeeriyaWikipedia: Nkanu westhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkanu_westNKANU WEST Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi NaajeeriyaWikipedia: Oji riverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oji_riveroji river Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi NaajeeriyaWikipedia: Udihttps://ff.wikipedia.org/wiki/UdiUdi Latake hukuma pamarun Diiwal Enugu lysidi Naajeeriya.Wikipedia: Udenuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/UdenuUdenu Latake hukuma pamarun Diiwal Enugu lysidi Naajeeriya.Wikipedia: Uzo-uwanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uzo-uwaniUzo-uwani Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi NaajeeriyaWikipedia: Oshimilihttps://ff.wikipedia.org/wiki/OshimiliOshimili Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi NaajeeriyaWikipedia: Aniochahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AniochaAniocha Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi NaajeeriyaWikipedia: Aniocha Southhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aniocha_SouthAniocha South Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya.Wikipedia: Ika Southhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ika_SouthIka South Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi NaajeeriyaWikipedia: Ika North-Easthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ika_North-EastIka North-East Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi NaajeeriyaWikipedia: Ndokwa Easthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndokwa_EastNdokwa East Latake hukuma pamarun Diiwal enugu lysidi NaajeeriyaWikipedia: Ndokwa westhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndokwa_westNdokwa WEST Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi NaajeeriyaWikipedia: Isoko southhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isoko_southIsoko south Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi NaajeeriyaWikipedia: Isoko Northhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isoko_NorthISOKO NORTH Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi NaajeeriyaWikipedia: Bomadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/BomadiBomadi Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi NaajeeriyaWikipedia: Burutuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/BurutuBurutu Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya.Wikipedia: Ughelli Northhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ughelli_NorthUghelli North Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya.Wikipedia: Ughelli Southhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ughelli_SouthUghelli south Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi NaajeeriyaWikipedia: Ethiope westhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ethiope_westEthiope WEST Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi NaajeeriyaWikipedia: Sapelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/SapeleSapele Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi NaajeeriyaWikipedia: Okpehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Okpeokpe Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi NaajeeriyaWikipedia: Warri Northhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Warri_NorthWarri North Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi NaajeeriyaWikipedia: Warri Southhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Warri_SouthWarri South Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi NaajeeriyaWikipedia: Urwiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/UrwieUrwie Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi NaajeeriyaWikipedia: Muhammed Maigari Dingyadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammed_Maigari_DingyadiMohammed Maigari Dingyadi (danyama 1953).o latama Minister je Police ha lsydi Naajeeriya..Wikipedia: Festus Egwarewa Keyamohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Festus_Egwarewa_KeyamoFestus Egwarewa KeyamoHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Festus_Egwarewa_Keyamo#HimobeWikipedia: Aliyu Magatakarda Wammakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Magatakarda_WammakoAliyu Magatakarda Wammako aliyu Magatakarda Wammako daayaama yande go,o liiyru silto hiitade dowgu alif 1953) ou subama maudo Diiwal Sokkwatobe.Naajeeriya nder liiyru silto dowgu 2007.HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Magatakarda_Wammako#HIIMOƁEWikipedia: Uduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/UduUDU Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Warri centralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Warri_centralWarri central Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya.Wikipedia: Ukwanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ukwaniukwani Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya.Wikipedia: Oshimili Northhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oshimili_NorthOshimili North, Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi NaajeeriyaWikipedia: Patanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Patanipatani Latake hukuma pamarun Diiwal Delta lysidi Naajeeriya.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Brasshttps://ff.wikipedia.org/wiki/BrassBrass Latake hukuma pamarun Diiwal Bayelsa lysidi Naajeeriya.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Ekeremor izonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekeremor_izonEkeremor izon Latake hukuma pamarun Diiwal Bayelsa lysidi NaajeeriyaWikipedia: Kolokumahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kolokumakolokuma Latake hukuma pamarun Diiwal Bayelsa lysidi Naajeeriya.Wikipedia: Nembehttps://ff.wikipedia.org/wiki/NembeNembe Latake hukuma pamarun Diiwal Bayelsa lysidi Naajeeriya.Wikipedia: Ogbiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/OgbiaOgbia Latake hukuma pamarun Diiwal Bayelsa lysidi Naajeeriya.Wikipedia: Sagbamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/SagbamaSagbama Latake hukuma pamarun Diiwal Bayelsa lysidi Naajeeriya.Wikipedia: Ijawhttps://ff.wikipedia.org/wiki/IjawIJAW Latake hukuma pamarun Diiwal Bayelsa lysidi Naajeeriya.Wikipedia: Yenagoahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yenagoa{}databox}}Wikipedia: Okenehttps://ff.wikipedia.org/wiki/OkeneOkene latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Adavihttps://ff.wikipedia.org/wiki/AdaviAdavi Latake hukuma pamarun too foobenare lisde naajeeriya Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adavi#HiimoɓeWikipedia: Ajoakutahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AjoakutaAjoakuta latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi hirnaanre lisde Naajeeriya. Nde'e winndande nde rammi on mɓaaway mɓallitoo ɓesdukii.Wikipedia: Ankpahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AnkpaAnkpa latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya.Wikipedia: Bassahttps://ff.wikipedia.org/wiki/BassaBassalatake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya.Wikipedia: Dekinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/DekinaDekina latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya.Wikipedia: Ibajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/IbajiIbaji latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya.Wikipedia: Idahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/IdahIdah latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya.Ko ɗoon woni jooɗorde Laamu Igala, kadi ko nokku laamu nokkuyankeewo mo njaajeendi mum tolnii e 36 km2.Wikipedia: Igalamela-odoluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igalamela-odoluIgalamela-odolu latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya.Wikipedia: Ijumuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/IjumuIjumu latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya.Wikipedia: Kabba/Bunuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabba/BunuKabba/Bunu latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya.Wikipedia: Kogihttps://ff.wikipedia.org/wiki/KogiKogi latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya.Wikipedia: Mopa-murohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mopa-muroMopa-muro latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya.Wikipedia: Ofuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/OfuOfu latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya.Wikipedia: Okehihttps://ff.wikipedia.org/wiki/OkehiOkehi latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya.Wikipedia: Olamabolohttps://ff.wikipedia.org/wiki/OlamaboloOlamabolo latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya.Wikipedia: Grace Alele-Williamshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Alele-WilliamsGrace Alele-Williams OON, FMAN, FNAE (16 Bowte 1932 - 25 Duujal 2022) o wonnoo jannginoowo Naajeeriya mo jannginooɓe limngal hiisa, o waɗi taariika nde o woni debbo lesdi Naajeeriya arande heɓugo jaango dowla, e debbo lesdi Naajeeri arandeejo lesdi Naajeeriya arandeejo nder Janngirde Benin.Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Alele-Williams#Ɓiɗɗo_e_janngirdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Alele-Williams#KuugalFedde e maaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Alele-Williams#Fedde_e_maaydeJaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Alele-Williams#Jaɓɓorgo_KewuujiƊuɓɓugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Alele-Williams#ƊuɓɓugoFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Alele-Williams#FiroojiWikipedia: Ameyo Adadevohhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ameyo_AdadevohCategory:Articles with hCardsƁeynguure e saarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ameyo_Adadevoh#Ɓeynguure_e_saareJaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ameyo_Adadevoh#JaŋdeJaŋde e golle jawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ameyo_Adadevoh#Jaŋde_e_golle_jawdiKuugal bee nyau Ebolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ameyo_Adadevoh#Kuugal_bee_nyau_EbolaMaayi e jawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ameyo_Adadevoh#Maayi_e_jawdiFedde e jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ameyo_Adadevoh#Fedde_e_jaayndeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ameyo_Adadevoh#FiroojiWikipedia: Aboh-mbaisehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aboh-mbaiseAboh-mbaise Laataake hukuma pamarun Diiwal imo taa foobiinare lisde NaajeeriyaWikipedia: Hauwa Ibraahiimahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hauwa_IbraahiimaHauwa Ibrahim (duubi daygo nyalde 20 lewru sillo hiitande ndungu alif 1968) ko laamɗo lesdi Naajeeriya mo hakkilani yimmɓe, o heɓii sariya Sakharov nder Jaŋde Orop.https://it.Jooɗahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hauwa_Ibraahiima#JooɗaFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hauwa_Ibraahiima#FiroojiWikipedia: Ahiazu-mbaisehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahiazu-mbaiseAhiazu-mbaise un Laataake hukuma pamarun Diiwal imo lysidi Naajeeriya.jooturde foobenare lisde naajeeriya jihar imo ɓee maare jaajirkaa lisde km 340km ei leeyol yiimbe Igbo yoruba ogege.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahiazu-mbaise#HiimobeWikipedia: Eheme-mbanohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eheme-mbanoEheme-mbano Latake hukuma pamarun Diiwal imo lysidi NaajeeriyaWikipedia: Ezenihitte-mbaisehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ezenihitte-mbaiseEzenihitte-mbaise Latake hukuma pamarun Diiwal imo lysidi NaajeeriyaWikipedia: Ideato-northhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ideato-northIdeato-north Latake hukuma pamarun Diiwal imo lysidi NaajeeriyaWikipedia: Hafsat Idrishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsat_IdrisCategory:Articles with hCardsFedde fuɗɗorɗe e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsat_Idris#Fedde_fuɗɗorɗe_e_golleJaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsat_Idris#Jaɓɓorgo_KewuujiFilmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsat_Idris#FilmographyFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsat_Idris#FiroojiWikipedia: Njabahttps://ff.wikipedia.org/wiki/NjabaNjaba Latake hukuma pamarun Diiwal imo lysidi NaajeeriyaWikipedia: Hauwa Mainahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hauwa_MainaHauwa Maina wonnooɗo nder Kannywood e jannginoowo mo o waɗi nder film Queen Amina of Zazzau. O maayi ngam nyau je ɓe anndinaama nder suudu ndun Kano 2 lewru Duujal e hiitande nduungu 2018.Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hauwa_Maina#KuugalFilmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hauwa_Maina#FilmographyKootol e jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hauwa_Maina#Kootol_e_jaayndeWikipedia: Jamila Naguduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamila_NaguduJamila Umar Nagudu (dayngo; 10 juko 1985) ko Fijo yenmitki Naajeeriya gollaama e Kannywoodhttps://www.haskenews.Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamila_Nagudu#Ɓiɗɗo_e_janngirdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamila_Nagudu#KuugalKoroowohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamila_Nagudu#KoroowoFilmo,onhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamila_Nagudu#Filmo,onHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamila_Nagudu#HimobeWikipedia: Omalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/OmalaOmala latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya.Wikipedia: Yagba Easthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yagba_EastYagba East latake hukuma pamara nder Diiwal Kogi lysdi Naajeeriya.Wikipedia: Yagba Westhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yagba_WestYagba West ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Kogi, Naajeeriya, haa hirnaange Diiwal Kwara. Wurooji ma'a ɗon nder gariiri Odo Ere.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yagba_West#FiroojiWikipedia: Henry Dele Alakehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_Dele_AlakeHenry Dele Alake eriminmo lewru 6 October mongou 1956 eii lysdi jaridajju Naajeeriya https://www.thecable.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_Dele_Alake#HimobeWikipedia: Muhammed Gudaji Kazaurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammed_Gudaji_Kazaurehttps://en.m.Wikipedia: Ibrahim Hassan Hadejiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Hassan_HadejiaIbrahim Hassan Hadeija eriminmo 1965 eii lawyajjo toe siyasa,en lysdi Naajeeriya ndum shere gwamajjo toe DCSP jornii duubi 2023 .Wikipedia: Cheif Abdulkareem Adebisi Bamidele Akandehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheif_Abdulkareem_Adebisi_Bamidele_AkandeCheif Abdulkareem Adebisi Bamidele Akande eriminmo 16 january 1939 eii lysde siyasa en Naajeeriya toe Gwamnajjo Diiwal Osun gada 1999 toe 2003.Wikipedia: Badiyya Hassan Mashihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Badiyya_Hassan_MashiBadiya Hassan Mashi ko jannginoowo, sakitirɗo jootiiɗo e komisaaru foroy ha nder hawtaade rewɓe e ɓamtaare ummatoore nder Diiwal Katsina, Naajeeriya.Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Badiyya_Hassan_Mashi#Ɓiɗɗo_e_janngirdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Badiyya_Hassan_Mashi#KuugalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Badiyya_Hassan_Mashi#FiroojiWikipedia: Muhammed Wudilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammed_WudilMuhammad Wudil eii Siyasa,en lysdi Naajeeriya toe Ardido majalisajju Wudil shere Garko .Wikipedia: Yaro Binus Daudahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yaro_Binus_DaudaYaro Binus Dauda eriminmo duubi 1960 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Adamawa.Wikipedia: Orji Uzor Kaluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Orji_Uzor_KaluOrji uzor Kalu eriminmo duubi 1960 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Abia.Wikipedia: Theodore Orjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Theodore_OrjiTheodore Ahamefule OrjiWikipedia: Enyinnaya H. Abaribehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enyinnaya_H._AbaribeEnyinnaya H. Abaribe eriminmo duubi 1966 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Abia.Wikipedia: Isiaku elijah cliffhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isiaku_elijah_cliffIsiaku elijah cliff eriminmo duubi 1982 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Adamawa.Wikipedia: Eyakenyi Akon Etimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyakenyi_Akon_EtimEyakenyi Akon Etim eriminmo duubi 1965 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Akwa Ibom.Wikipedia: Albert Bassey Akpanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albert_Bassey_AkpanAlbert Bassey Akpan eriminmo hiitade dowgu alif 1978 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanataajow Diiwal Akwa ibom leydi foobeenare naajeeriyaHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albert_Bassey_Akpan#HiimobeWikipedia: Ekpeyong Christopher Stephenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpeyong_Christopher_StephenEkpeyong Christopher Stephen eriminmo duubi 1959 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Akwa ibomWikipedia: Stella Oduahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stella_OduahStella Oduah Eriminmo duubi 1967 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Anambra.HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stella_Oduah#HIIMOƁEWikipedia: Ifeanyi Ubahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ifeanyi_UbahIfeanyi UbahEriminmo duubi 1976 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Anambra.Wikipedia: Uche Lilian Ekwunifehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uche_Lilian_EkwunifeUche Lilian Ekwunife eriminmo duubi 1976 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Anambra.Wikipedia: Bulkachuwa Adamu Muhammedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bulkachuwa_Adamu_MuhammedBulkachuwa Adamu Muhammed ou daayaama nder hiitade dowgu alif 1945 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo lisde Diiwal Bauchi.ta wooduto woylare lisde bawciHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bulkachuwa_Adamu_Muhammed#HiimoɓeWikipedia: Haliru Dauda Jikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haliru_Dauda_JikaHaliru Dauda Jika eriminmo duubi 1981 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Bauchi.Wikipedia: Ehwrudjakpo Lawrencehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ehwrudjakpo_LawrenceEhwrudjakpo Lawrence Eriminmo duubi 1970 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Bayelsa.Wikipedia: Diri Duoyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diri_DuoyeDiri Duoye eriminmo duubi 1964 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Bayelsa.Wikipedia: Degi Eremienyo Biobarakuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Degi_Eremienyo_BiobarakuDegi Eremienyo Biobaraku eriminmo duubi 1964 eii lysdi Siyasa,en Naajeeriya nder sanatajjo Diiwal Bayelsa.Wikipedia: Abba Patrick Morohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Patrick_MoroAbba Patrick Moro daayaama ƴande taati liiyru morso too hiitande dowgu 1956 eriminmo duubi 1963 eii lysdi Siyasa,en jambee yawool people diamocaraty party Naajeeriya nder sanata,en sootabee too cubal Diiwal liyde Benue.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Patrick_Moro#HiimoɓeWikipedia: Caɓɓal Mammbilahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ca%C9%93%C9%93al_MammbilaCaɓɓal Mammbila ɗum gootal nder caɓɓe tiimtuɗe lesdi, toowki maggal foti meeta ujineere e teemeɗɗe jowi e noogas e nayi (1524m). Ngal laatike caɓɓal ɓurdungal toowde e nokkuure ɓurdunde ɓuuɓde e leydi Nigeria, kadi ko nokkuure ɓurdunde haande ɓiɓɓe leydi e jananɓe fuu ngilloo.Wikipedia: Government Secondary School Liangahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Government_Secondary_School_LiangaGovernment primary school Lainga hebama wakkati dubije 1957.hukuma hillago w jangirde on jogi nde.Wikipedia: Ali Ahmed Mullahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Ahmed_MullahAli Ahmed Mullah(ou daayaama haa too nder nyande 5 liiyru Morse hiitade dowgu silto 1945), o laawaandu muazzin ( setiinowo ketaadi) haa juulurde al-Haram ha Mecca, Saudi Arabia Wakkatii badiidum tattabol ko sali.Ali Ahmed Mullah Kanko on lirinde nebiidou muazzin je juulurde al-Haram o tokkinou Lenyol mako geccewol haa nder cimtiraali baawo dowgu alif 1975.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Ahmed_Mullah#HimobeWikipedia: Ben Primary School Gembuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ben_Primary_School_GembuBen primary school gembu dum makaranta on je woni ha nder hukuma pamara je Gembu foobeenare huuna liyde Naajeeriya.Baruwa ko serti ko gashaka.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ben_Primary_School_Gembu#HiimobeWikipedia: Danladi Abdullahi Sankarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Danladi_Abdullahi_SankaraDanladi Abdullahi Sankara wonama goddo siyasa Naajeriya je Jigawa ha Diiwal Jigawa [Naajeeriya]]. Danladi wonama hedi wakkere All Progressive Congress.Wikipedia: Saidu Ahmed Alkalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saidu_Ahmed_AlkaliSaidu Ahmad Alkali latama goddo siyasa Naajeriya. O subama senator daga gombe north har Diiwal Gombe Naajeeriya.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saidu_Ahmed_Alkali#HimobeWikipedia: Tallinnhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tallinn|-Demographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tallinn#DemographyInternethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tallinn#InternetWikipedia: Abubakar kyarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_kyariAbubakar Kyari CONhttps://en.m.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_kyari#HimobeWikipedia: Charles Babbagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_BabbageCharles babbage (ɗon danyimo e nyalde 26 lewru Silto hiitande nduungu alif 1791) e leydi england jiharLondon kautal hurre Leydi uroper Charles Babbage hakkowke https://en.m.Maarango babbagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Babbage#Maarango_babbageJanngirdee jami,awol combrid charles babbagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Babbage#Janngirdee_jami,awol_combrid_charles_babbageƁaawo jannde e combrige kwalejinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Babbage#Ɓaawo_jannde_e_combrige_kwalejinMaidee Charles babbagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Babbage#Maidee_Charles_babbageKowjee babbagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Babbage#Kowjee_babbageAndal lissafije Charles babbagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Babbage#Andal_lissafije_Charles_babbageBeekol cherles babbagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Babbage#Beekol_cherles_babbageHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Babbage#HiimoɓeWikipedia: Ibrahim inyeesihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_inyeesiibrahim inyeesi dayyaɗow hiitande dowgu alif 1900_1975) e lesdi sanaagal ɓeddo sufee waalif https://en.m.Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_inyeesi#HimmoɓeWikipedia: Annabi muhammaduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annabi_muhammaduAnnabi Muhammad ɓeeɗo Abdullahi jaagurɗo jaagurbe https://en.m.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annabi_muhammadu#HiimobeWikipedia: Theodore Ahamefule Orjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Theodore_Ahamefule_OrjiTheodore Ahamefule Orji CON(danyama nder dubije 1950 ha Umuahia diiwali Abia). O latama goddo siyasa Naajeriya.Wikipedia: Adolf Hitlerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adolf_HitlerAdolf Hitle o daayaama ñalnde 20 lewru setto hiitande ndunngu alif 1889 e leydi Australiya hakkowde leydi uroper adolf Hitler o arduujo ardungal siiyasawol nazi takkowɗo laamu https://en.m.Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adolf_Hitler#HimmoɓeWikipedia: Taarihi Yimmɓe Igbohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taarihi_Yimm%C9%93e_Igbombe Yimmɓe Igbo (Turankoore): /ˈiːboʊ/ EE-boh, https://www.huffpost.HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taarihi_Yimm%C9%93e_Igbo#HIIMOƁEWikipedia: Abba Musa Rimihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Musa_RimiAbba Musa Rimi CON ( O daayaama ƴande 28 liiyru haaram ɗiɗi 1940)http://kaduna100.com/profile/abba-musa-rimi/ O ginnɗo Siyaasaaji Naajeeriya mo ɗum subti edow jonnɗe korowal Gomnaajo diiwal Kaduna, Naajeeriya nder lebru habbirdu ngu ɗumngu 1979 nde wakkatiire jamhuuriyawal ɗiɗal ngal Naajeeriya, O kattake jogiiɗo tummude laamu e hitaaɗe jippingo Gomnaajo Abdulkadir Balarabe musa nde ñalɗe 23 lewru haaram sakitiiɗu ɗumngu 1981.Abba Musa Rimihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Musa_Rimi#Abba_Musa_RimiMargohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Musa_Rimi#MargoLesdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Musa_Rimi#LesdiLasngolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Musa_Rimi#LasngolƊamngal innahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Musa_Rimi#Ɗamngal_innaJannɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Musa_Rimi#JannɗeSana'aajjhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Musa_Rimi#Sana'aajjHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_Musa_Rimi#HIIMOƁEWikipedia: Federal College of Education, Abeokutahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_AbeokutaFederal College of Education Abeokuta (FCEA), (ko anndiraa ko Federal Advanced Teachers College) ko jaŋde ummaatoore nde marɗo hakke hokkude certificate National in Education (NCE) to jannginooɓe jaŋde. Ɗum haɓɓiti nder hitaande 1976 e Osiele, Diiwal Ogun, worgo hirnaange Naajeeriya.Ɓaawoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Abeokuta#ƁaawooreJaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Abeokuta#JaŋdeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Abeokuta#FiroojiWikipedia: Moshood Abiola Polytechnichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moshood_Abiola_PolytechnicFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moshood_Abiola_Polytechnic#FiroojiWikipedia: Polytechnic, Ibadanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Polytechnic,_IbadanPolytechnic, Ibadan (ngam anndiraa "Poly Ibadan") ko jaango jaango nder Ibadan nder lesdi Oyo, Naajeeriya. Hunde Poly Ibadan haɓɓii nder 1970, nandi bee polytechnics feere ha Nigeria.Fedde e kuugal maɓɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Polytechnic,_Ibadan#Fedde_e_kuugal_maɓɓeGaleriyaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Polytechnic,_Ibadan#GaleriyaajiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Polytechnic,_Ibadan#FiroojiWikipedia: Aadunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AadunAadun woni ko'e nder laawol nder yiimɓe Yarobanko'en nder lesdi Naajeriya. Innde Aadun ina maanaa ɓernde nden kadi ina huutoroo nder dewte e nder kowgal darnde.Fedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aadun#Fedde_ndeNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aadun#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aadun#FiroojiWikipedia: Ɗemngal Afadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_AfadeFedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Afade#Fedde_ndeFonoolojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Afade#FonoolojiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Afade#FiroojiWikipedia: Yimɓe Akassahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_AkassaYimɓe Akassa (Akasa, Akaha) Yimɓe Ijaw ɗon njooɗi bee Maayo Nun e Maayo Atalantika nder Diiwal Bayelsa, lesdi Naajeeriya. Akassa hawti e: Opu-Akassa, Sangana, e Kamatoru.Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Akassa#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Akassa#FiroojiWikipedia: Ɗemngal Bacamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_BacamaLimɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Bacama#LimɗeMisaalu ɗemɗe nder Bacamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Bacama#Misaalu_ɗemɗe_nder_BacamaWikipedia: Ɗemngal Barkulhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_BarkulFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Barkul#FiroojiWikipedia: Ɗemngal Batuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_BatuBatu ko ɗemngal Tivoid nder lesdi Naajeeriya. Ɗuum ko ko'e mum'en ko'e maɓɓe, kamino.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Batu#FiroojiWikipedia: Ɗemngal Ɓeelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_%C6%81eeleFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_%C6%81eele#FiroojiWurooji ɓooyɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_%C6%81eele#Wurooji_ɓooyɗiWikipedia: Yimɓe Betehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_BeteYimɓe Bete ɗon ƴiwo nder wuro Bete, Takum, Naajeeriya. Ɓe ɗon mbi'a ɗemngal Bete ɓooyaani.Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93eYimɓe Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e_AfrikYimɓe Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e_NaajeeriyaƊemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:%C6%8Aem%C9%97eWikipedia: Ɗemngal Bilehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_BileBile (Bille) woni go'oto nder ɗemɗe Bantu goɗɗe nder lesdi Naajeeriya. Ɓe ɗon wona nder Aadaamawa dow maayo Benuwe yeeso Mbula-Bwazza, ɓe ɗon mbi'a ɗemngal Bantu ngal ɓe ɗonno haandi (A60+40b).Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Bile#FiroojiWikipedia: Ɗemngal Bogahttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_BogaBoga (nganndi boo booka) ko ɗemngal Afro-Asiatic haalanki nder Aadaamawa lesdi Naajeeriya.Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Boga#NootaajiWikipedia: Ɗemngal Boghomhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_BoghomBoghom (ngam anndiraa bo Bogghom, Bohom, Burom, Burum, Burrum; yimɓe Hawsare nodda ɗum Burmawa, Boghorom, Bokiyim) ko ɗemngal Afro-Asiatic ngal yimɓe heewɓe e Kanam e Wase nder Diiwal Plateau, Naajeeriya.Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Boghom#NootaajiWurooji ɓooyɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Boghom#Wurooji_ɓooyɗiWikipedia: Yimɓe Bokihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_BokiYimɓe Boki (Bokyi) (ngol anndiraa kadi Nki) ngoni lenyol wonande nder Diiwal Cross River, Naajeeriya. Yimɓe Boki ɓuri fuu ɓe ngalaa ɓe ɗon mari bee daande.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Boki#FiroojiWikipedia: Ɗemngal Bolehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_BoleBole (bòo pikkà, anndiraa kadi bana Bolanchi, Ampika, Borpika, Bolewa, Bolawa) ko ɗemngal iyaalu Caad hirnaange, ɗum haalani nder lesdi Naajeeriya. Ɗe ɗemɗe ɗe hawti e Bara e Fika, ɗe ɓe mbi'ata nder Laamorde Fika.Ɗuum ɗemngal winndanndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Bole#Ɗuum_ɗemngal_winndanndeNootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Bole#NootaajiWikipedia: Ɗemngal Burehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_BureBure, anndiraa kadi e Bubbure, ko ɗemngal Afro-Asiatic jeyaaɗo to goomu Bole-Tangale nder galle West to wuro Caad. Ɗum ɗon wolwi nder lesdi Naajeeriya woyla nder wuro Bure (10°31"06.Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Bure#NootaajiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Bure#FiroojiWikipedia: Yimɓe Busenihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_BuseniYimɓe Biseni (Biseni) ɗon jooɗi nder Bayelsa caka, Naajeeriya.Kuugal mawɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Buseni#Kuugal_mawɗoFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_Buseni#FiroojiWikipedia: Ɗemngal Cakfem-Musherehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Cakfem-MushereCakfem-Mushere ko ɗemngal Afro-Asiatic ngal wolwi e nder nokkuure laamorde (hukuma pamarun) Bokkos, Diiwal Plateau, Naajeeriya. Ɗe ɗemɗe ɗe Kadim-Kaban e Jajura.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Cakfem-Mushere#FiroojiWikipedia: Karl Marx frsahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karl_Marx_frsaKarl Marx (e ɗemngal englishire karal philosophy) o ɓeedo daayaaɗo Leysdi jamus e yanlde 5 lewru dujjal hiitande ndunngu alif 1818 - yalnde 14 o souti nder lewru mboy e ndunngu alif 1883 molaatiike anduɗo anndal ɗistinoore e howterde kemiyya e baawurde anndal finnataawaje e falsafa o nyaddo lesdijaamushttps://web.archive.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karl_Marx_frsa#HimobeWikipedia: Nuhu Abdullahihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nuhu_AbdullahiNuhu Abdullahi Balarabe (dayngo 3 lewru Janayru hitaande ndunngu alif 1991) ko filmiijo, jaayndiyanke e politikkoore lesdi Naajeeriya jibinaaɗo e mawninaaɗo nder Diiwal Kano. Nuhu woni gooto e ɓurɓe haɓaade e Kannywood, o ɗon huuwta nder filmaaji Hawsare e Farayse.Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nuhu_Abdullahi#KuugalFilmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nuhu_Abdullahi#FilmographyFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nuhu_Abdullahi#FiroojiWikipedia: Aisha Abimbolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_AbimbolaCategory:Articles with hCardsƁiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Abimbola#Ɓiɗɗo_e_janngirdeFilmeografi feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Abimbola#Filmeografi_feccereFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Abimbola#FiroojiWikipedia: Ahmadu Ahiijohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_AhiijoAhmadu Ahiijo o laatake kanko woni arannɗeejo hooreejo-lesdi Kamarun. Hannko hoo‘ani Kamarun ndimu lesdi ndiin.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Ahiijo#HiimobeWikipedia: Halima Abubakarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_AbubakarHalima Abubakar (o daayaama nyannde 12 lewru Juuli hitaande ndunngu alif 1985) ko actressjo Naajeeriya. Nder hitaande 2011, o heɓii sariya Afro Hollywood Best Actress.Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Abubakar#Nolde_hooreKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Abubakar#KuugalFilmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Abubakar#FilmographyFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Abubakar#FiroojiWikipedia: Sandra Achumshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sandra_AchumsSandra Achums ko neɗɗo tele Naajeeriya, mo walliɗo yimɓe, e ko ɓuri haani, mo walliiɗo.Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sandra_Achums#Ɓiɗɗo_e_janngirdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sandra_Achums#KuugalNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sandra_Achums#Nolde_hooreFilmeografi feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sandra_Achums#Filmeografi_feccereFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sandra_Achums#FiroojiWikipedia: Adamu shiromahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_shiromaAdamu Chiroma: Gimɗo siyaasa ɗon Leydi Naajeeriya hihukuma paamaru pataskum nder Diiwal Yobe Naajeeriya alisde potiskum aley ardul Yobe keddujo dotteen lesdi naajeeriya o jogeedo kude feere -feere mujugaake Hanna aduɓe ɗeede dagadaan moohowtii jungo e mowɓe kautal hurre ardungal leydi e ardujo ɗereewal jattenergal e lamu Shehu Shagari jogeeɗo minestaakow kude lesdi musauti e yalnde (10 lewru selto hiitande nduungu alif 2018) NaajeeriyaHimmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_shiroma#HimmoɓeWikipedia: Suraatul ikhlas 112https://ff.wikipedia.org/wiki/Suraatul_ikhlas_112Suraatul Ikhaas 112 (1) geyaa Allah jomeerawo Gato(taak)(2)Allah dardudo a humtoru (3) mudayyii Kuma mudayyaka (4) harhadde herbal yattakee amakuWikipedia: Pataskumuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/PataskumuPataskumo#cite note-1Wikipedia: Aminu Ado Bayerohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_Ado_BayeroAminu Ado Bayero ( O nde hitaande (1961) hannko wooni laamido kano] e mo nder gukara'en (15) [[fulɓe sulluɓanko'en maggiɗo daw laamu Kano nder ññalɗe (9) lewru marchie (2020) ɓaawo Gomnaajo diiwal Kano Abdullahi Umar Ganduje jippini Muhammad Sunusi IIdega dow korowal laamu Kano hannko wooni mawɗo janngirde kalaba.Finnde Margo e Ilmuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_Ado_Bayero#Finnde_Margo_e_IlmuHakkilanngohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_Ado_Bayero#HakkilanngoAmiir leydi Kano Naatgol e ittugol O nasti jooɗorde nyande 9 mars 2020, ɓaawo Gomnaajo lesdi Kano, Abdullaahi Umar Ganduje, o fooli ɓingel mawniiko Muhammadu Sanusi II. Gomnaajo Abdullahi Ganduje lesdi Kano nyande asaweere 3 lewru juko hitaande 2021 hokki hukuumaaji kuugal haa Amir 15 mo lesdi Kano, Aminu Ado Bayero.[14] E lewru mee 2023, guwerneer keso yamiri yo o woppu laamu, o artira emir ɓennuɗo oo.[15] Emir mo o woppitaa oo, gila ndeen, ina ƴattoo, ina salii jaɓde ittugol mum, ina joginoo gooto e mini-palasuuji jeyaaɗi e emiraaji ɗii.[16]https://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_Ado_Bayero#Amiir_leydi_Kano_Naatgol_e_ittugol_O_nasti_jooɗorde_nyande_9_mars_2020,_ɓaawo_Gomnaajo_lesdi_Kano,_Abdullaahi_Umar_Ganduje,_o_fooli_ɓingel_mawniiko_Muhammadu_Sanusi_II._Gomnaajo_Abdullahi_Ganduje_lesdi_Kano_nyande_asaweere_3_lewru_juko_hitaande_2021_hokki_hukuumaaji_kuugal_haa_Amir_15_mo_lesdi_Kano,_Aminu_Ado_Bayero.[14]_E_lewru_mee_2023,_guwerneer_keso_yamiri_yo_o_woppu_laamu,_o_artira_emir_ɓennuɗo_oo.[15]_Emir_mo_o_woppitaa_oo,_gila_ndeen,_ina_ƴattoo,_ina_salii_jaɓde_ittugol_mum,_ina_joginoo_gooto_e_mini-palasuuji_jeyaaɗi_e_emiraaji_ɗii.[16]Wikipedia: Suraatul. Nasar 110https://ff.wikipedia.org/wiki/Suraatul._Nasar_110indee Allah jomeerawo Mardi ummaturee 1 tuwallayeree Allah amabbe tadde 2 Deen yeebe a yeebe Anasta Diina allah yeebe a yeebe 3 Sai tourowda Allah a yetturee makku Sai teefa barjaree makku hakku Allah mulaatake jabbuwow tubaade yeebeWikipedia: Aminu waziri Tambuwalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_waziri_TambuwalAminu Waziri tambuwal o daññaana nyalɗe (10 nde liiyru haaram ru e ɗumngu alif teemeeje jowee nayi e cappanɗe jowee go'o hiitade dowgu alif 1966) miladiiyaare nder gelle tambuwal joottiiɗe yeɓɓal fombina diiwal Sokoto Naajeeriya lattiiɗo gurtoyɗo dega zuri'aji waziiriijo laamorde tambuwal.HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_waziri_Tambuwal#HIIMOƁEWikipedia: Abdullahi Bello Bodejohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Bello_BodejoAbdullahi Bello Bodejo Un lamido fulɓe laaminadow hiitade dowgu 2020 too kawtal huure miyatti Allah lisde naajireya afrik kadi haa ambassadaajo lesdi Naajeeriya haa Ghana ɓinngel diiwal Bauchi Kaadi haa ministaajo diiwe faarow kuuɗe nder lesdi NaajeeriyaHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Bello_Bodejo#HIIMOƁEWikipedia: Lebanonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/LebanonLebanon no Labanan, un lesdi nder larduwal aasiiya.lebanon e ndi mari jaajirka ññayri kamani kilomiitaaji cappade nayi 10,452.HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lebanon#HIIMOƁEWikipedia: Fulfulde kofngolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulfulde_kofngolkofngol hommugo jam banduu men ummijam beetii Jammu n Bali jam noise awoni midou jam noise dabbaji Maa dabbaji am dou jam.noi bike koi ma iyyalu bedow jam ma akkuma daa ha atoy ayahata soobajo am midowdilla limo Ko a Yahaya a sou daa midou yaha ayottina am koufn Gol haa iyaluma woudi mallum Jow Haan der sudu jangirde down kooew waddata ow down jangina nas sarakuw ow baudow Naa haa nassaraku Mai non non ownb Baudou haa haa young minyiiko Mada wonni ow down Sarre kooew wadata nganyandi own Ko Wadia non nani am padal am jungo am jeey nawata dou yambitaWikipedia: Annabi Adamu ashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annabi_Adamu_asAnnabi adamu hakkuke taagadow artuudow too duniiyaru moo jomiirawo tagee e nɗer aljanna e koree Maako hawwa'u Allah Anndii niimo innɗe kooɗuume fuu adamu Ni waawi bolle fuu kadi o anndi areefu adamu to yeeyannu piiroowal nde hannɗe o wii'ete inndee Maagal e no ɗum moo'inirtaangal tagaal nde Allah taagi Adamu Say wii'imoo mo ññaama o yaraa mo huutiraa ko o yiiɗi fuu Amman to'o ññaama lekki zaa'kum hai ceeridano hawwa'u jeetibe hay mɓe ñyaami lekki Ko joomiraawo haɗiiɓe Dega ɗoon joomiraawo Jaffe nuuyee adamu duniiyaaru hannko e hawwa'u mɓe ɗaññyii ɓekkol artuukol nder duniiyaaru. Haabila ƙaabila dega doon yimmɓe fuɗɗii ɗuuɗuuki darajaa maako taagu artuuɗo Baaba neɗdo e o annɗi koo ɗumee fuu o jooɗakee nɗer aaljanna mo annbijo artuuɗo duniiyaruHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annabi_Adamu_as#HIIMOƁEWikipedia: Ɗemngal Dasshttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_DassƊiɗɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Dass#ƊiɗɗeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Dass#FiroojiWikipedia: Ɗemngal Gejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_GejiGeji (Gezawa) ko ɗemngal ɗemngal Caadiyankeewal nder diiwal Bawcii, ko ɗemɗe ɗemngal lesdi Caadiyankaewal nder diiwal Bawci, lesdi Naijeriya. Yimɓe tati ɗon woni Buu, Gyaazi e Mәgang.Limɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Geji#LimɗeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Geji#FiroojiWikipedia: Ɗemngal Polcihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_PolciPolci (Pəlci, Posə) ko ɗemngal Afro-Asiatic nder diiwal Bawci, Naajeeriya. Ɗum je nder Barawa cluster, je haani je be nder hirnannge ɗemngal iyaalu Caadiyanke'en.Ɗe ɗemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Polci#Ɗe_ɗemɗeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Polci#FiroojiWikipedia: Ɗemngal Sayahttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_SayaSaya (Sayanci, Zaar) ko ɗemngal iyaalu Caadiyankeewal nder lesdi Naajeriya.Ɗe ɗemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Saya#Ɗe_ɗemɗeWikipedia: Ɗemngal Zarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_ZariZari (Zariwa) ko ɗemngal iyaalu Caadiyankewol nder lesdi Naajeriya. Blench (2019) taƴii ko Zari, Zakshi, e Boto.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Zari#FiroojiWikipedia: Ɗemɗe Ronhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aem%C9%97e_RonƊemɗe Ron, Ronic ko Ron-Fyer, goomu A.4 nder goomu West Caadiyankeewal nder wuro ɗemɗe Afro-Asiatic, ɓe ɗon bolle nder diiwal Plateau, fombina lesdi Naajeeriya.Ɗemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aem%C9%97e_Ron#ƊemɗeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aem%C9%97e_Ron#FiroojiWikipedia: Ɗemngal Gerahttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_GeraGera (ngoo anndiraa kadi Gerawa walla Fyandigeri) ko ɗemngal Afro-Asiatic haalanki nder lesdi Naajeeriya. Wanoowo'en ɗon kolli haa Hawsare.Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Gera#NootaajiWikipedia: Ɗemngal Gerumahttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_GerumaGeruma (nganndi Gerema, Germa) ko ɗemngal Afro-Asiatic haalanki nder lesdi Naajeeriya. Ɗe ɗemɗe hawti e Duurum e Sum.Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Geruma#NootaajiWikipedia: Ɗemngal Denohttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_DenoDeno (nganndi bana Denawa, Denwa, Be) ko ɗemngal Afro-Asiatic haalanki nder lesdi Naajeeriya. Wanoowo'en ɗon kolliti haa Hawsare e Fulfulde.Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Deno#NootaajiWikipedia: Ɗemngal Galambuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_GalambuGalambu (nganndi kadi Galambi, Galambe, Galembi) ko ɗemngal Afro-Asiatic haalanki nder lesdi Naajeeriya. Yimɓe ɓurɓe fuu ɓe ɗon mbi'a Galambu.Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Galambu#NootaajiWikipedia: Ɗemngal Giiwohttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_GiiwoGiiwo (nganndi kadi Bu Giiwo, Kirfi, Kirifi, Kirifawa) ko ɗemngal Afro-Asiatikol haalanngal nder lesdi Naajeeriya.Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Giiwo#NootaajiWikipedia: Ɗemngal Kubihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_KubiKubi (nganndi kadi Kuba, Kubawa) ko ɗemngal Afro-Asiatic je ɗon faalaa e nder diiwal Bawci, Naajeeriya. Yimɓe yimɓe ɓe'e ɗon mbi'a Hawsare.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Kubi#FiroojiWikipedia: Ɗemngal Maakahttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_MaakaMaaka (nganndi maa Maha, Maka, Maga, Magha) ko ɗemngal Afro-Asiatic haalanki nder diiwal Yobe, lesdi Naajeeriya. Nder hitaande 1993, yimɓe 10,000 ɗon mbi'a ɗum.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Maaka#FiroojiWikipedia: Ɗemngal Dazawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_DazawaDaza (koo e Hawsare Dazawa) ko haalanki e Blench (2006) bana ɗemngal Caadi nder kawral Bole,Blench, 2006. The Afro-Asiatic Languages: Classification and Reference List (ms) Ɗum hollitii wonde e nder 2021.Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Dazawa#NootaajiWikipedia: Ɗemngal Karai-Karaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Karai-KaraiKarai-Karai (koo Karekare, Kerrikerri, Ajami: كاراي-كاراي) ko ɗemngal ngal wolwi e Afrik hirnaange, ko ɓuri heewde e woyla fuunaange Naajeeriya. Limgal yimɓe ɗon mbi'a Karai-Karai ɗon haani hakkunde 1,500,000 haa 1,800,000 miliyaanji, ɓurna fuu yimɓe Karai-Karai ɗon mbi'i.Kooree Karai-Karaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Karai-Karai#Kooree_Karai-KaraiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Karai-Karai#FiroojiWikipedia: Ɗemngal Kwaamihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_KwaamiƊemngal Kwaami, anndiraa kadi bana Komawa, Kwam, Kwamanchi, Kwami, ko Kwom, ko ɗemngal hirnannge Caadiyankeewal bo ɓe ɗon wi'a nder diiwal Bawci, Naajeeriya, ɓadi gariiri Gombe.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Kwaami#FiroojiWikipedia: Ɗemngal Perohttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_PeroPero, anndiraa kadi Filiya, ko ɗemngal Caadi ngal hirnaange nder lesdi Naajeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Pero#FiroojiWikipedia: Ɗemngal Piyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_PiyaPiya-Kwonci (Piya, Pia, Wurkum) ko ɗemngal Naajeeriya ngalɗam e ko wayi no Piya e Kwonci. Ko yimɓe ɓeen mbi'aama Ambandi.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Piya#FiroojiWikipedia: Ɗemngal Kulunghttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_KulungKulung (Wurkum) ko ɗemngal lesdi hirnannge iyaalu Caadi ngal hukuma pamarun Karim Lamido, Diiwal Taraba, Naajeeriya, ɗum heɓii ɓaawo Roger Blench. Ɗemngal ngal walaa haala nder Ethnologue malla Glottolog.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Kulung#FiroojiWikipedia: Ɗemngal Kholokhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_KholokFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Kholok#FiroojiWikipedia: Ɗemngal Nyamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_NyamNyam (nganndi kadi Nyambolo) ko ɗemngal Afro-Asiatic haalanki nder wuro go'o nder lesdi Naajeeriya.Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Nyam#NootaajiWikipedia: Ɗemngal Gojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_GojiGoji, ko Kushi maa Chong'e, ko ɗemngal lesdi Caad to hirnaange lesdi Naajerriya.Jaŋde ɓeydiindehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Goji#Jaŋde_ɓeydiindeWikipedia: Ɗemngal Kuttohttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_KuttoKúttò (Kupto) woni ɗemngal ngal ɓurngal ngal ɗamngal hirnannge iyaalu Caadi nder lesdi Naajeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Kutto#FiroojiWikipedia: Ɗemngal Kanakuruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_KanakuruDera, ko Kanakuru, ko ɗemngal lesdi Caad to hirnaange lesdi Naajeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Kanakuru#FiroojiWikipedia: Ɗemngal Ɗuwaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_%C6%8AuwaiƊuwai (Dó:aí) ko ɗemngal Afro-Asiatic haalanki nder diiwe Jigawa e Kano, Naajeeriya.Ɗuum ɗemngal winndanndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_%C6%8Auwai#Ɗuum_ɗemngal_winndanndeNootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_%C6%8Auwai#NootaajiWurooji ɓooyɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_%C6%8Auwai#Wurooji_ɓooyɗiWikipedia: Ɗemngal Teshenawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_TeshenawaTeshenawa ko ɗemngal Afro-Asiatije ɗon maayi, je ɗon haalaa e nder wuro Teshena nder hukuma pamarun Kafin Hausa, Diiwal Jigawa, Naajeeriya.Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Teshenawa#NootaajiWikipedia: Zaria Township Stadiumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaria_Township_StadiumZaria Township Stadium (Fedde wuro Zaria) ko stadium huutoreeji ɗuuɗɗi nder Samaru nder Zaria, Naajeeriya. Hannde e huutoree ko ɓuri heewde e nder jokkondiral bolji e ɗum woni wuro toɗɗaaɗo Kaduna United F.Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:NaajeeriyaNyiɓle e bonngoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Nyi%C9%93le_e_bonngoojiPages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Ɗemngal Auyokawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_AuyokawaAuyokawa ko ɗemngal Afro-Asiatic je ɗon maayi, je ɗon haalaa e hukuma pamarun Auyo, Diiwal Jigawa, Naajeeriya.Nootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Auyokawa#NootaajiWikipedia: Yakubu Gowon Stadiumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Gowon_StadiumYakubu Gowon Stadium (ko ɓaawo ɗun Liberation Stadium) ko nokkuure feere-feere nder Elekahia suburb of Port Harcourt, Naajeeriya. Hannde ɗum naftira ɓurna fuu ngam juulde bolji e ɗum woni wuro Rivers United F.Kuje ɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Gowon_Stadium#Kuje_ɗe1999 FIFA World Youth Championshiphttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Gowon_Stadium#1999_FIFA_World_Youth_ChampionshipFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Gowon_Stadium#FiroojiWikipedia: Yakubu Gowon Airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Gowon_AirportYakubu Gowon Airport anndiraa kadi bana Jos Airport, hawti dow , laamorgo Diiwa Plateau Naajeeriya. Ɗum noddinaa Yakubu Gowon, hooreejo lesdi Naajeeriya diga 1966 haa 1975.Lindiya e nokkuuje jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Gowon_Airport#Lindiya_e_nokkuuje_jaayndeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_Gowon_Airport#FiroojiWikipedia: Gwankihttps://ff.wikipedia.org/wiki/GwankiGwanki ɗum wuro ha woyla hirnaange lesdi Kano. Gwanki wonte ha wakkere ngomnati Bagwai ha lesdi Kano.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gwanki#NassijiWikipedia: Kabrije Yabahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabrije_YabaKabrije Yaba ɗon ha Yaba, ɗo nder fuunaaŋge Lagos, Naajeeriya. Ɗum cembiɗɗo yimɓe anndiraa nder nokkuure nden bana cembiɗɗo Atan.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabrije_Yaba#FiroojiWikipedia: Firowol ngol Ƴoolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Firowol_ngol_%C6%B3oolaƳoola Airport nokku ɗo ɗo Ƴoola, laamorgo Diiwal Aadamaawa nder lesdi Naajeeriya. Ɗum woni 8 km (5.Lindiya e nokkuuje jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Firowol_ngol_%C6%B3oola#Lindiya_e_nokkuuje_jaayndeFedde ngenndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Firowol_ngol_%C6%B3oola#Fedde_ngenndiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Firowol_ngol_%C6%B3oola#FiroojiWikipedia: Uyo Township Stadiumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uyo_Township_StadiumUyo Township Stadium ko stadium huutoreeji ɗuuɗɗi ɗo woni nder Uyo, laamorgo Diiwal Akwa Ibam, Naajeeriya. Ɗum huutoroo ɓurna fuu ngam juulde bolji e ɗum woni wuro wuro Akwa United F.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uyo_Township_Stadium#FiroojiWikipedia: Ughelli Township Stadiumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ughelli_Township_StadiumUghelli Township Stadium ko stadium nder Ughelli, Naajeeriya. Hannde e huutoree ko ɓuri heewde e nder jokkondiral ɓalli e ko ɗum woni wuro wuro toɓoɓe e nder fannu Ocean Boys FC.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ughelli_Township_Stadium#FiroojiWikipedia: Masjidji Sultan Bellohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masjidji_Sultan_BelloTaariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masjidji_Sultan_Bello#TaariihaGalluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masjidji_Sultan_Bello#GalluureFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masjidji_Sultan_Bello#FiroojiWikipedia: Stephen Keshi Stadium, Asabahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stephen_Keshi_Stadium,_AsabaFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stephen_Keshi_Stadium,_Asaba#FiroojiWikipedia: Kuvyon IIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kuvyon_IIKuvyon II (Shekarau Angyu Masa-Ibi; 1937 - 10 Oktoobar 2021) woni Aku Uka (laamuɗo mawɗo) 27 e Kwararafa e 13 diga tigilde Wukari Federation, leydi Jukun nder Middle Belt, Naajeeriya. O ɗon jeyaa hooreejo, Diiwal Taraba Council of Traditional Rulers e Chancellor, Federal University Dutse maayi e lewru 10 Oktooba 2021, e duuɓi 84.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kuvyon_II#FiroojiWikipedia: Kumbari ɓii Sharefahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kumbari_%C9%93ii_SharefaKumbari ɓii Sharefa (mo laamii 1731-1743) ko laamiiɗo Hawsare (Sarkin) Kano. O jeyi Mohammed Sharef e o haani ngam limce maako mawnde nder kasu Kurmi.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kumbari_%C9%93ii_Sharefa#FiroojiWikipedia: Feerauna paaraohhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Feerauna_paaraohfiiraunaWikipedia: Olayinka Koso-Thomashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olayinka_Koso-ThomasOlayinka Koso-Thomas (duubi daygo; 1937) woni doktooji biyeteeɗo Naajeeriya jooɗiiɗo nder Sierra Leone. O anndiraa nder lesdi ngam kuugal maako ngam halkere ɓanngol ɓanngooji rewɓe.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olayinka_Koso-Thomas#FiroojiWikipedia: Gesila Khanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gesila_KhanGesila Khan woni ardiiɗo fattude INEC. O waɗi golle ɗe e nder Delta State Branch diga 2012 haa 2014 e nder Diiwal Rivers haa 2014 haa 2016.Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gesila_Khan#Nolde_hooreFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gesila_Khan#FiroojiWikipedia: Ahmed Muhammad Ketsohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Muhammad_KetsoAhmed Muhammad Ketso woni siyaasa lesdi Naajeeriya mo o jeyaaɗo dow laamorde Diiwal Neeja diga hiitade dowgu 2015 haa 2023.Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Muhammad_Ketso#Ɓiɗɗo_e_janngirdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Muhammad_Ketso#KuugalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Muhammad_Ketso#FiroojiWikipedia: Kudirat Kekere-Ekunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kudirat_Kekere-EkunKudirat Motonmori Olatokunbo CFR (dayngol; 7 Maayu 1958), anndiraa ko Kudirat Kekere-Ekun, ko laamɗo lesdi Naajeeriya e laamɗo leydi Naajeeriya.Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kudirat_Kekere-Ekun#Ɓiɗɗo_e_janngirdeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kudirat_Kekere-Ekun#FiroojiWikipedia: Tijjani Yahaya Kaurahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tijjani_Yahaya_KauraTijjani Yahaya Kaura woni politikum lesdi Naajeeriya mo woni ardiiɗo jaangoowo oil e gas nder lesdi Naajeeriya ngam duuɓi tati (OGFZA) ngam duuɓi tati, o boo o laati ministaaru Foreign Affairs ngam jamhuriyawol lesdi Naajeeriya, o boo laati ministaare lesdi Naajeer ngam laamu lesdi Zamfara (SSG), o woni senataaru lesdi Naajeera ngam jamfara lesdi Naajeere nder suudu lesdi Naajeeria. O suɓii senatoore nder hitaande 2015 nden o suɓii nder 23 feebari, nder suɓaaji lesdi Nigeria 2019 nder partiila siyasa laamorde All Progressives Congress (APC).Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tijjani_Yahaya_Kaura#FiroojiWikipedia: Funke Kasalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Funke_KasaliAdefunke Sharon Kasali ko filantropu e diina lesdi Naajeeriya. O laati Executive sakataarjo ngam Petroleum Equalisation Fund Management Board diga 2007 haa 2015.Jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Funke_Kasali#Jaŋde_e_golleNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Funke_Kasali#Nolde_hooreFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Funke_Kasali#FiroojiWikipedia: Alex Usman Kadirihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alex_Usman_KadiriAlex Usman Kadiri on danyaama nyande 21, lewru silto, hiitande nduubi silto 1942) woni senatoore Naajeeriya mo daraniiɗo senatoore Diiwal Kogi foobeenare ardiidow too jammieyawol people Democrat ic party nderle Diiwal Kogi. O suɓii nder hitaande dowgu silto 1999Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alex_Usman_Kadiri#JaŋdeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alex_Usman_Kadiri#FiroojiWikipedia: Adetola Juyitanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adetola_JuyitanAdetola Akinola ko jaajotooɗo ummatoore Naajeeriya, Lesdi mawɗo jaajotooɓe Glitz Group of companies e hooreejo too dowgu 2019 Junior Chamber International Naajeeriya.Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adetola_Juyitan#LaamuFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adetola_Juyitan#FiroojiWikipedia: Peter Ayodele Curtis Josephhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_Ayodele_Curtis_JosephPeter Ayodele Curtis Joseph (8 Noofambar 1920 - 15 Diseemba 2006) jibinaa e Ikare, Naajeeriya. O wonnoo leñol leydi ndii e lesdi Naajeriya arandeeji keɓiiɗo sariya jam Lenin nder hitaande 1965.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_Ayodele_Curtis_Joseph#FiroojiWikipedia: Kabiru Muhammad Inuwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_Muhammad_InuwaKabiru Muhammad Inuwa (dayngol; 1965) woni laamiiɗo Rano II caggal maayde Alhaji Tafida Abubakar Ila Auta Bawo. Ka nde o laɓɓinaama laamiiɗo Rano, o huuwani nder Nigerian Immigration Service (NIS) e o ardii hakkilooje aada nde o huuwani bana Kaigaman Rano e hooreejo diiwaan Kibiya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_Muhammad_Inuwa#FiroojiWikipedia: Katagumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/KatagumKatagum woni gariiri, nokkuure laamu (hukuma pamarun) e laamorde nder Diiwal Bawci nder woyla lesdi Naajeeriya. Duule ɗon haadi dow Maayo Jama'are, ko woni ko'e ndiyam Hadejia.Hukuma pamarunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katagum#Hukuma_pamarunFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katagum#FiroojiWikipedia: Ihemehttps://ff.wikipedia.org/wiki/IhemeChief Iheme Isi-Akpu Nise ɓadi berniiwol Awka o jeyaaɗo e Maazi Izuogu Mgbokpo. O wallitii haɓaaki yimɓe Ikpa Ora e o wondi gooto e ardiiɓe Arondizuogu.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iheme#FiroojiWikipedia: Eric Kelechi Igwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eric_Kelechi_IgweEric Kelechi Igwe ko laamɗo lesdi Naajeeriya e ɓii siyaasajo, o jeyaaɗo dow laamɗo Diiwal Ebonyi diga lewru Maayu 2015 haa lewru Maayu 2023.Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93eYimɓe Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e_AfrikYimɓe Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e_NaajeeriyaWikipedia: Isa Hassan Jama'arehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Hassan_Jama%27areIsa Hassan Jama'are woni politikal lesdi Naajeeriya, ardiiɗo suudu wakiilo diga Jama'are/Itas-Gadau, Diiwal Bawci. O fuɗɗii wolde ngam karallaagal tataɓo e 28 Maayu 2015.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Hassan_Jama%27are#FiroojiWikipedia: Hassan Amalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hassan_AmalAmal Hassan ko jaayndiyanke teknoloji Naajeriya e hooreejo jaayndiyaaji to Outsource global ngam hokkude jaayndiyaagal jaayndiyeeji ɗi o fuɗɗii e 2013. Nder hitaande 2018, o wondi gooto e ardiiɓe jaaynde rewɓe 16 ɓe noddi nder 2018 Fortune-US Department of State Global Women's Mentoring Partnership e ɓe ndaara ɗum bana model ngam suka debbo-yallaaji nder lesdi Naajeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hassan_Amal#FiroojiWikipedia: Suleiman Othman Hunkuyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Othman_HunkuyiSuleiman Othman Hunkuyi (dannyamo; 17 Julaay 1959) woni politikal lesdi Naajeeriya mo laati senataajo woyla Diiwal Kaduna haa 2015.Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Othman_Hunkuyi#Ɓiɗɗo_e_janngirdeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Othman_Hunkuyi#FiroojiWikipedia: Hamman Yajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamman_YajiMuhammad Hamman Yaji (1863-1929) ko Laamiiɗo Madagali, Naajeeriya, je tawii nder Laamorde Aadamaawa. O anndiraa ngam deftere maako nder deftere maako dow nguurndam maako e kuuɗe maako diga 1912 haa 1927, o laati camnoowo Fulbe e jaaynde maccuɓe ɓadi hirsirde Aadamaawa, lesdi Naajeeriya, e Mayo-Tsanaga, lesdi woɗɗungo soɓɓiire, lesdi Kamarun.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamman_Yaji#NgendamHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamman_Yaji#HimobeWikipedia: Rahima Gambohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahima_GamboRahima Gambo (dayngol; 1986) ko artist multimediya Naajeeriyarjo, o jooɗiiɗo Abuja, Naajeeriya.Fedde fuɗɗorɗe e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahima_Gambo#Fedde_fuɗɗorɗe_e_golleWikipedia: Chef Dammy Pashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chef_Dammy_PasDamilola Adeparusi (duubi daygo 24 korse 1999), anndiraaɗo be ko'e mum ko Chef Dammy Pas, Ko chef Nigeria, blogger nyaamdu, e YouTuber. O heɓii anndal ngam anndal maako e anndal maako nder nyaamugo, o ɓaŋgi yimɓe bee ɓernde maako e kuutorɗe maako.Ɓeydi e Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chef_Dammy_Pas#Ɓeydi_e_JaŋdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chef_Dammy_Pas#KuugalGinnessa footi footi footaadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chef_Dammy_Pas#Ginnessa_footi_footi_footaadeNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chef_Dammy_Pas#Nolde_hooreFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chef_Dammy_Pas#FiroojiWikipedia: Abdullahi (sultan)https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_(sultan)Abdullahi ko Sultan Kano moo laamaake laamu lysde Kano woyla Naajeeriya maso woyla too hiitande 1499-1509.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_(sultan)#FiroojiWikipedia: Abdullahi (laamiiɗo)https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_(laamii%C9%97o)Abdullahi Dan Dabo (ngam innde: Abdullahi Maje Karofi dan Dabo) ko laamɗo Kano moo laamiiɗo gila e hitaande alif 1855 haa too alif 1883.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_(laamii%C9%97o)#HiimobeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_(laamii%C9%97o)#FiroojiWikipedia: Fati Abubakarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fati_AbubakarFati Abubakar woni fotowoowo Naajeereya e fotowoowo dowla.Joomi e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fati_Abubakar#Joomi_e_golleFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fati_Abubakar#FiroojiWikipedia: Muhammad Kwassauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_KwassauMuhammad Kwassau woni laamiiɗo hooreejo laamordeZazzau ɓaawo warugo nder laamu Britinkeejum. Caggal nde o heɓii laamu e hitaande 1897 ngam o suɓii, ko e nder nder haɗde warugo e nder konu, o welliti yimɓe Britiyankooɓe e hitaande 1900, o noddi ɓe ɓeydi ɓeydi e hitaande 1901 ngam haɓugo e Kontagora, Ammaa ɓe mburtini mo nder 1902, ngam ɗum waɗi Zazzau heɓii hoore mum.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Kwassau#FiroojiWikipedia: Danjuma Laahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Danjuma_LaahDanjuma Tella Laah (dugumi 16 Fabayru 1960) woni politikkoore Naajeeriya e senatoore mo daraniiɗo fombinare Diiwal Kaduna gila 2015 haa 2023.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Danjuma_Laah#FiroojiWikipedia: Kehinde Oluwatoyin Ladipohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kehinde_Oluwatoyin_LadipoKehinde Oluwatoyin Ladipo woni Joologire Naajeeriua. O wondi ardiiɗo Academy of Science Nigeria, o suɓii nder Academy's Fellowship ha jaaynde mum ngal waɗii e lewru Janayru 2015.Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kehinde_Oluwatoyin_Ladipo#BiographyFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kehinde_Oluwatoyin_Ladipo#FiroojiWikipedia: Adama Lamikanrahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adama_LamikanraAdama Iye Iyayi Lamikanra woni hooreejo laamiiɓe leydi Diiwal Rivers. O waɗii alkawal dow hooreejo hooreejo leydi e 15 lewru Janayru 2016 ngam o jeyaa Daisy W.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adama_Lamikanra#FiroojiWikipedia: Hassan Lemuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hassan_LemuAlhaji Hassan Lemu OON wonnoo sakataarjo hooreejo woyla Naajeeriya, Ahmadu Bello administration "Lemu hassan private secretary to SIR AHMADu BELLo", Google Books,Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hassan_Lemu#Ɓiɗɗo_e_janngirdeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hassan_Lemu#FiroojiWikipedia: Aminu Maigarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_MaigariAminu Maigari ko laamɗo leydi Naajeeriya mo o jeyaaɗo hooreejo Fedde Bolji Naajeeriya 38 diga 2010 haa 2014 caggal nde o jeyaa e dow "laawdi jawdi, huutoreeji e huutoreeje".Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_Maigari#FiroojiWikipedia: Gerald Mbamaluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gerald_MbamaluGerald Mbamalu woni laamiiɗo Ojoto nder hukuma pamarun Idemili-South nder Diiwal Anambra, nder lesdi Naajeeriya.Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gerald_Mbamalu#ƁiɗɗoFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gerald_Mbamalu#FiroojiWikipedia: Janngirde Ñyawɗuki Gollital Ningihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_%C3%91yaw%C9%97uki_Gollital_NingiJanngirde Ñyawɗuki Gollital Ningi un janngirde Hukuma ɗe hoore Mun jottoriiɗe nder Ningi, hukuma pamarum Ning] yebre, [[diiwal Bauchi, NaajeeriyaCourses Jeerrgol koosjii maɓɓititeeɗii haa janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_%C3%91yaw%C9%97uki_Gollital_Ningi#Courses_Jeerrgol_koosjii_maɓɓititeeɗii_haa_janngirdeÑawɗuki e Gollital Ningi Un haa ba niihiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_%C3%91yaw%C9%97uki_Gollital_Ningi#Ñawɗuki_e_Gollital_Ningi_Un_haa_ba_niihiiHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_%C3%91yaw%C9%97uki_Gollital_Ningi#HIIMOƁEWikipedia: Ishaku Abbohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ishaku_AbboIshaku Elisha Abbo (duggi e Woyla Mubi, Naajeeriya) woni politikkoore Leysdi Naajeeriya. O woni senatoowo daraniiɗo Woyla Adamawa nder Diiwal Aadaamaawa haa Naajeeriya 9th National Assembly.Kuugal politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ishaku_Abbo#Kuugal_politikJaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ishaku_Abbo#Jaɓɓorgo_Kewuujihimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ishaku_Abbo#himobeWikipedia: Abd al-Qadir (Sakkwatoɓe)https://ff.wikipedia.org/wiki/Abd_al-Qadir_(Sakkwato%C9%93e)Abd al-Qadir anndiraa kadi e Abdulkadir, o woni Mawɗo Sakkwatoɓe,en daayaama hiitande alif 1842-1859). O ardii e baaba maako Gidago ɓii Laima (1817-1842) e Ibraahiima Khalilu (1859-c.Vizierhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abd_al-Qadir_(Sakkwato%C9%93e)#VizierFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abd_al-Qadir_(Sakkwato%C9%93e)#FiroojiWikipedia: Abdukadir Abdulsalamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdukadir_AbdulsalamAbdulkadir Abdulsalam jaagurdow jaamieyar political party to lesdi Naajeeriya, o jeyaaɗo shubtiigo too dow arduwgal liyde Naajeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdukadir_Abdulsalam#FiroojiWikipedia: Yarima Ibraahiima Abdullahihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yarima_Ibraahiima_AbdullahiYarima Ibrahim Abdullahi (daññyama 1 Oktooba 1939) ko laamɗo Naajeeriya, bankooɗo e ministaar galle, e jannginooɓe jannginooji e golle.The African economy By D.Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yarima_Ibraahiima_Abdullahi#Ɓiɗɗo_e_janngirdeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yarima_Ibraahiima_Abdullahi#FiroojiWikipedia: Khairat Abdulrazaq-Gwadabehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khairat_Abdulrazaq-GwadabeKhairat Abdulrazaq-Gwadabe (dunde 1957) woni politikkoore lesdi Naajeeriya. O jeyaa senatoore ngam senatoore Abuja, berniwol mawɓe, Naajeeriya haa fuɗɗam lesdi Naajeeriya, o jeyaa dow PDP.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khairat_Abdulrazaq-Gwadabe#FiroojiWikipedia: AbdulRahman AbdulRazaqhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AbdulRahman_AbdulRazaqAbdulRahman AbdulRazaq (dannyiimo yande 5 liiyru calte hiitade dowgu alif 1960) ko politikal lesdi Naajeeriya, moo laatii ngomnajow leydiDiiwal Kwara gila hitaande 2019.Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/AbdulRahman_AbdulRazaq#ƁiɗɗoNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/AbdulRahman_AbdulRazaq#Nolde_hooreFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/AbdulRahman_AbdulRazaq#FiroojiWikipedia: Ahmed Rufai Abubakarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Rufai_AbubakarAhmed Rufai Abubakar CFR woni diplomatu Naajeeriya, e darinoowo mawɗo National Intelligence Agency nder lisde Naajeeriyahttps://www.pmnewsnigeria.Jaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Rufai_Abubakar#Jaɓɓorgo_KewuujiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Rufai_Abubakar#FiroojiHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Rufai_Abubakar#HiimoɓeWikipedia: Aliyu Abubakarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_AbubakarAliyu Mai Sango Abubakar III laatii senatoowo ngam Woya Sakkwotoɓe nder Diiwal Sakwatoɓe, Naajeeriya haa fuɗɗam lesdi Naajeeriya (Fourth Republic), je ɗon jeya dow platform All People's Party (APP). O fuɗɗii golle mum e 29 Mee 1999.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Abubakar#FiroojiWikipedia: Datti Abubakarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Datti_AbubakarKolonel Datti Sadiq Abubakar o woni garnaako konu Diiwal Anambra nder lesdi Naajeeriya diga lewru Yuuli 1978 haa Oktooba 1979 wakkati laamu konu Janaarjo Olusegun Obasanjo.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Datti_Abubakar#FiroojiWikipedia: Haruna Abubakarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haruna_AbubakarHaruna Abubakar jibinaa e Lafia, Diiwal Nasarawa, haa 6 lewru Yuuni 1952.Mayde maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haruna_Abubakar#Mayde_maakoFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haruna_Abubakar#FiroojiWikipedia: Idris Abubakarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idris_AbubakarIdris Abubakar (1955-2002) laatii senatoore ngam Fommbina Gombe nder Diiwal Gombe, Naajeeriya ha fuɗɗam lesdi Naajeeriya, o jeyaa dow All People's Party (APP). O fuɗɗii golle mum e 29 Duujal 1999.Maayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idris_Abubakar#MaayiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idris_Abubakar#FiroojiWikipedia: Shiihu ahmadu abulfatahi(rta)https://ff.wikipedia.org/wiki/Shiihu_ahmadu_abulfatahi(rta)Shehu Ahmadu abulfatahi(rta) modiibo maudo jaggeddo diina islaama a datal sufiiya shiihu murshiidaduw daatal tijjaniyaa mariido alisde niijeriyaa niijar seneegal biahakkude dube 1919_2003 mlaadiya untaguu konduuga jiihar borno niijeriya maula sheehu abulfatahi modebbu makku shehu ibrahim inyess(rta)nuddiiremu be aliyu biin muhammad mukhtar biin adam biin dawud biin abdulganiyu biin zubair biin abbas biin hissain biin sulaimanWikipedia: Maimunat Adajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maimunat_AdajiHajiya Maimuna Usman Adaji (C.1957 - 2019) wonnoo politikkeejo lesdi Naajeeriya.Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:NaajeeriyaYimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93eYimɓe Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e_AfrikYimɓe Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e_NaajeeriyaWikipedia: Abdulahi Bala Adamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulahi_Bala_AdamuAbdulahi Bala Adamu 1994-1997 mooɗoɗun sooɓe too ndow arduwgal senatoore Naajeeriya hiitade alif 1999 too liiyru silo ngam ummatoore Woyla Taraba nder Diiwal Taraba, Naajeeriya haa fuɗɗam lesdi Naajeeriya, haa fuɗɗugo leydi Naajeeriya, nder People's Democratic Party (PDP). O fuɗɗii golle mum e 29 liiyru dujjal https://en.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulahi_Bala_Adamu#HiimobeWikipedia: Adamu Adamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_AdamuMallam Adamu Adamu https://en.m.Ɓiɗɗo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_Adamu#Ɓiɗɗo_e_janngirdeHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_Adamu#HiimobeWikipedia: Suleiman Adamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_AdamuSuleiman Adamu (maayi; 30 seedto 2020) woni politikkoore Naajeeriya. O ɗon huuwa bana go'o nder suudu Diiwal Nasarawa, marɗo je'ol Cakkare Nasarawa, wakkati o maayi ngam COVID-19 nder lewru seedto 2020.Maayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Adamu#MaayiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_Adamu#FiroojiWikipedia: Zuma Rockhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zuma_RockZuma Rock ko monolit mawɗo, ko inselberg, ko ɓeydaaki e gabbro e granodiorite, nder Diiwal Neeja, Naajeeriya. Ɗum ɗon nder hirnaree laamorgo leydi Naajeeriya, Abuja, nder laawol mawɗo diga Abuja haa Kaduna haa Madala, nden wakkati feere ɗum nodda ɗum "Borol Abuja diga Suleja".HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zuma_Rock#HIIMOƁEWikipedia: Zugurma Game Reservehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zugurma_Game_ReserveZugurma Game Reserve ko go'o nder Kainji National Park, nder nokkuure laamu (hukuma pamarun) Mariga nder Diiwal Neeja, Naajeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zugurma_Game_Reserve#FiroojiWikipedia: Janngirde Anchorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_AnchorJanngirde Anchor Un Janngirde jooɗoriiɗe hoore Mun jeiiɗodeTaarihihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Anchor#TaarihiCaggal ko Jannginnteehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Anchor#Caggal_ko_JannginnteeTabbitiniiɗe less NUChttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Anchor#Tabbitiniiɗe_less_NUCHuurudehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Anchor#HuurudeLaaru Kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Anchor#Laaru_KadiHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Anchor#HIIMOƁEWikipedia: Janngirde Al-qalaamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Al-qalaamJANNGIRDE AL-QALAAM Janngirde Al-qalaam (AUK), Arannɗe anndiraa haa no janngirde diiwal [[Katsina un jottoriiɗe nder ɗatal Dutsinma, diiwal [[Katsina tiggaaɗe nder hitaande ɗumngu 2005, ɗum nde janngirde Arannɗe jottoriiɗe hoore Mun nde diina islaama nɗer Naajeeriya.TAARIIHIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Al-qalaam#TAARIIHIGOLLEEJI-GOLLEEJIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Al-qalaam#GOLLEEJI-GOLLEEJIHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Al-qalaam#HIIMOƁEWikipedia: Yelwa Domahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yelwa_DomaYelwa Doma ko nokkuure yimɓe nder Diiwal Nasarawa, Naajeeriya. Ɗum ɗon haandi ko haade 16 km (9.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yelwa_Doma#FiroojiWikipedia: Yagba fuunaaŋgehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yagba_fuunaa%C5%8BgeYagba East (fuunaaŋge) ko nokkuure laamorde (hukuma pamarun) nder Diiwal Kogi, Naajeeriya. Wuro maako ɗon nder gariiri Isanlu dow laawol A123, nden ɗon yimɓe Okun ɗon njooɗugo.Yimɓe mawɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yagba_fuunaa%C5%8Bge#Yimɓe_mawɓeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yagba_fuunaa%C5%8Bge#FiroojiWikipedia: Wushishihttps://ff.wikipedia.org/wiki/WushishiWushishi ko nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Neeja, Naajeeriya. Wurooji maare maako ɗon nder gariiri Wushishi.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wushishi#FiroojiWikipedia: Wase Rockhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wase_RockWase Rock ko goomu mawndi e koode nder wuro Wase nder hukuma pamarun Wase nder Diiwal Plateau nder lesdi Naajeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wase_Rock#FiroojiWikipedia: Maayo Wasehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_WaseMaayo Wase ko maayo nder hukuma pamarun Wase , Diiwal Plateau, Naajeeriya. Ɗum hawti e maayo Benue nder Dampar nder hukuna pamarun Ibbi, gawri, dunnduuje, Manngoroo e feere lambi lambi fuɗnaama nder maayo maako.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Wase#HimobeWikipedia: Wangibihttps://ff.wikipedia.org/wiki/WangibiWangibi anndiraa bana Ikka Wangibi ko wuro nder lesdi Naajeeriya, ɗo yimɓe Eggon ɗon jooɗi. Fedde nden ɗon ha nder Diiwal Nasarawa.Afirikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AfirikNaajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:NaajeeriyaWikipedia: Wamba, Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wamba,_NaajeeriyaWamba woni nokkuure laamu (hukuma pamarun) nder Diiwal Nasarawa, Naajeeriya. Wurooji maare maako ɗon nder gariiri Wamba.Koode postaalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wamba,_Naajeeriya#Koode_postaalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wamba,_Naajeeriya#FiroojiWikipedia: Kooseeje Gooyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kooseeje_GooyaGooya, Goya ko Gooya woni nokkuure archaeological, wuro jamanuure e nder dammugal e kooseeje ɗuuɗɗe, e nder fukuje e nder fukaare Fika, nder Diiwal Yobe, lesdi Naajeeriya.Taariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kooseeje_Gooya#TaariihaFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kooseeje_Gooya#FiroojiWikipedia: Laamorde jalingohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_jalingolaamorde jalingo un laamorde nder Diiwal taraba Naajeeriya jottoriide fuuna haa w nde ayla lesdi Naajeeriya mobgal hirna afrikWikipedia: Chief Gershom Henry Bassethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chief_Gershom_Henry_BassetChief Gershom Henry Basset latama goddo siyasa Naajeriya nden o lati mardo chede duddum. O senator wakkere Diiwal Cross River south hedie Lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Abubakar Tanko Ayubahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tanko_AyubaAbubakar Tanko Ayuba nɗum daññi Abubakar Tanko Ayuba ñalde 12 nder liiyrusuumaye nder wawɓe 1945. o halartake janngirde solji'en e Janngirde kowtiirbe nder jaji e hiitade ɗowgu aliif 1978 ,nɗen e MNI National institute for policy & Strategic studies, Kuru.kuuɗe majaliisu ɗotti'enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tanko_Ayuba#kuuɗe_majaliisu_ɗotti'enHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tanko_Ayuba#HIIMOƁEWikipedia: Astoronomyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AstoronomyAstoronomy jannguɓe andal keeɓetol ngal nder hitaande ndunngu alif 1543 -1661 kowngal keemiyaaje lesdi e nyalde lewru ɓe kebeti nɗaatal andal taa nder bincikewal Abdullahi galileo ɓeeɗo leydi itaaliya anɗer leydi awroofa habbeeke, winndetooɓe jeytul limngal nyalɗe liɓɓe e howterde ndiyam too duuniyaaru ɓekeeɓe asalon ndiga leydi giirkahttps://en.m.hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Astoronomy#hiimobeWikipedia: Pozculularhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular==== 2023-2025 arası "Kanal D"de yayınlanan lise çağındaki gençlerin birbiyle yaşadığı olaylar ve mafya,fuhuş,kaçakcılık karşısında verdiği mücadeleyi anlatmaktadır.Kahramanlarımızın karşısındaki çete tüm bu işleri yapan Yenipazarlılardır.2023-2025 arası "Kanal D"de yayınlanan lise çağındaki gençlerin birbiyle yaşadığı olaylar ve mafya,fuhuş,kaçakcılık karşısında verdiği mücadeleyi anlatmaktadır.Kahramanlarımızın karşısındaki çete tüm bu işleri yapan Yenipazarlılardır.Aynı zamanda şehirdeki büyük mafya örgütletleri işin içine girince olaylar baya zorlaşmaktadır.https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#2023-2025_arası_"Kanal_D"de_yayınlanan_lise_çağındaki_gençlerin_birbiyle_yaşadığı_olaylar_ve_mafya,fuhuş,kaçakcılık_karşısında_verdiği_mücadeleyi_anlatmaktadır.Kahramanlarımızın_karşısındaki_çete_tüm_bu_işleri_yapan_Yenipazarlılardır.Aynı_zamanda_şehirdeki_büyük_mafya_örgütletleri_işin_içine_girince_olaylar_baya_zorlaşmaktadır.Ana Karakterlerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#Ana_KarakterlerENES (1-68)https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#ENES_(1-68)Pozcular grubun başıdır.Kendisinin sözü hep dinlenir.İlk başlarda Pozcu'da yaşamamısına rağmen yaşanılan olayları görmüş ve sonrasında Pozcu'ya taşınıp bu işlere girmiştir.Normal bir lise öğrencisi iken yaşadığı çevrede çetesi ile beraber mücadeleler vermiştir.Korkusuzdur ve iyi dövüşür.Yenipazarlı Hamit ile ezeli düşmandır.Sağ kolu Feyzi'dir.Evine baskın yapılması sonucuna öldürürmüştür.https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#Pozcular_grubun_başıdır.Kendisinin_sözü_hep_dinlenir.İlk_başlarda_Pozcu'da_yaşamamısına_rağmen_yaşanılan_olayları_görmüş_ve_sonrasında_Pozcu'ya_taşınıp_bu_işlere_girmiştir.Normal_bir_lise_öğrencisi_iken_yaşadığı_çevrede_çetesi_ile_beraber_mücadeleler_vermiştir.Korkusuzdur_ve_iyi_dövüşür.Yenipazarlı_Hamit_ile_ezeli_düşmandır.Sağ_kolu_Feyzi'dir.Evine_baskın_yapılması_sonucuna_öldürürmüştür.YAĞIZ (1-67)https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#YAĞIZ_(1-67)YAĞIZ (2-60)https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#YAĞIZ_(2-60)Hırçın bir kişiliğe sahiptir.Grubun en güzel kızı "CEREN" ile sevgili olmuştur.Birebirde dövemeceği kimse yoktur.Aynı zamanda YeniPazarlılar ondan çok korkmaktadır.Yenipazarlılar Ceren'e saldırınca onu korumak için kendini feda etmiş ve sahilde ölü bulunmuştur.https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#Hırçın_bir_kişiliğe_sahiptir.Grubun_en_güzel_kızı_"CEREN"_ile_sevgili_olmuştur.Birebirde_dövemeceği_kimse_yoktur.Aynı_zamanda_YeniPazarlılar_ondan_çok_korkmaktadır.Yenipazarlılar_Ceren'e_saldırınca_onu_korumak_için_kendini_feda_etmiş_ve_sahilde_ölü_bulunmuştur.LEVO (1-52)https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#LEVO_(1-52)Dersleriyle ilgisi olmaktadır.Makara için okula gelmektedir.Kendisini sınıfta bırakan hocayı bıçaklamıştır.Tam adı"Levent"dir.Yağız'ın kuzeni Eda'dan hoşlanmıştır."UNDER BOSS"ların çocukları silah kaçakçılığına başlayınca hepsini öldürmüştür.Fakat daha sonra tüm suçunu itiraf etmiştir ve ömür boyu hapis cezasına çarptırılmıştır.https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#Dersleriyle_ilgisi_olmaktadır.Makara_için_okula_gelmektedir.Kendisini_sınıfta_bırakan_hocayı_bıçaklamıştır.Tam_adı"Levent"dir.Yağız'ın_kuzeni_Eda'dan_hoşlanmıştır."UNDER_BOSS"ların_çocukları_silah_kaçakçılığına_başlayınca_hepsini_öldürmüştür.Fakat_daha_sonra_tüm_suçunu_itiraf_etmiştir_ve_ömür_boyu_hapis_cezasına_çarptırılmıştır.celi bir kişiliğe sahiptir.Aynı zamanda Pozculular ve YMAL GANG'ı ortak etmiştir.İlk üyelerdendir çoğu saldırıyı savuşturmuştur.Gruptan "CEYDA" ve "EYLÜL" ile kısa sürelerine sevgili olmuştur.Eylül onu aldatınca dayanamayıp işlerden çekilip yurt dışına gitmiştir.https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#celi_bir_kişiliğe_sahiptir.Aynı_zamanda_Pozculular_ve_YMAL_GANG'ı_ortak_etmiştir.İlk_üyelerdendir_çoğu_saldırıyı_savuşturmuştur.Gruptan_"CEYDA"_ve_"EYLÜL"_ile_kısa_sürelerine_sevgili_olmuştur.Eylül_onu_aldatınca_dayanamayıp_işlerden_çekilip_yurt_dışına_gitmiştir.ABİDİN (1-68)https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#ABİDİN_(1-68)Masum biri iken kendisini dışlayınca gruba ihanet etmiştir.Yenipazar tarafına geçmiştir.Grubun çok kez başını yakmıştır.Uygar ile yakın arkadaşlardır.https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#Masum_biri_iken_kendisini_dışlayınca_gruba_ihanet_etmiştir.Yenipazar_tarafına_geçmiştir.Grubun_çok_kez_başını_yakmıştır.Uygar_ile_yakın_arkadaşlardır.RAMO (1-33)https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#RAMO_(1-33)Çevredeki tüm malları en iyi kendisi temizlemiştir.Cana yakın biridir.Her delikten çıkar "POZCU PARKI"nda herkese ihtiyaçları getirmiştir.Futbol maçı sırasında kendisine verilen içecekten uyuşturucu hapı çıkınca zehirlenerek ölmüştür.https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#Çevredeki_tüm_malları_en_iyi_kendisi_temizlemiştir.Cana_yakın_biridir.Her_delikten_çıkar_"POZCU_PARKI"nda_herkese_ihtiyaçları_getirmiştir.Futbol_maçı_sırasında_kendisine_verilen_içecekten_uyuşturucu_hapı_çıkınca_zehirlenerek_ölmüştür.ERAY (1-12)https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#ERAY_(1-12)Pozcunun efendiliği ile ön plana çıkmıştır.Çok iş beceremez tüm olaylar kendisi ölünce başlamıştır.https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#Pozcunun_efendiliği_ile_ön_plana_çıkmıştır.Çok_iş_beceremez_tüm_olaylar_kendisi_ölünce_başlamıştır.ATA (1-3)https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#ATA_(1-3)Zeki birisidir.Grupta her şeyin başında vardır sadece kendisi bursluluk sınavını kazanınca Almanya'da burs ile okumaya girmiştir daha sonra kendisinden haber alinanamıştır.https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#Zeki_birisidir.Grupta_her_şeyin_başında_vardır_sadece_kendisi_bursluluk_sınavını_kazanınca_Almanya'da_burs_ile_okumaya_girmiştir_daha_sonra_kendisinden_haber_alinanamıştır.Emirhan (1-10)https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#Emirhan_(1-10)Pek konuşmaz.Kekemedir.Uygar ile ters düşünce kendi ekibi tarafından öldürürmüştür.https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#Pek_konuşmaz.Kekemedir.Uygar_ile_ters_düşünce_kendi_ekibi_tarafından_öldürürmüştür.1-10)https://ff.wikipedia.org/wiki/Pozculular#1-10)Wikipedia: Rabahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/RabahRabah ko hukuma pamarun nder Sakkwatobe, Naajeeriya. Wurooji mawngol maɓɓe ɗon nder gariiri Rabah.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabah#FiroojiWikipedia: Raamaamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/RaamaamaRahama ko wuro go'oto nder lesdi Kaduna nder lesdi Nigeria.Naftirkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Raamaama#NaftirkiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Raamaama#FiroojiWikipedia: Rahamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/RahamaRahama ko wuro tokooso e nder leydi toowndi e nder diiwaan Kaduna hakkunde leydi Naajeeriya.Wikipedia: Rimihttps://ff.wikipedia.org/wiki/RimiâRimi woni nokkuure laamu nder lesdi Katsina, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Rimi, sara laawol mawngol A9 ngol.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Rimin Gadohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rimin_GadoRimin Gado (ko Rafin Gado) ko hukuma pamarun nder Diiwal Kano, Naajeeriya. Wurooji ma'aare maako ɗon nder gariiri Rimin Gado, ko ha woyla 20 km haa hirnaange laamorgo Kano.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rimin_Gado#FiroojiWikipedia: Ronihttps://ff.wikipedia.org/wiki/RoniUddit Kartal LaabiWikipedia: Sabon Birnihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabon_BirniSabon Birni ko hukuma pamarun nder Sakkwatoɓe, Naajeeriya. Wurooji mawngu ɗon haa gariiri Sabon Birni.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabon_Birni#FiroojiWikipedia: Sabuwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/SabuwaSabuwa (ko Sabua) ko hukuma pamarun nder Diiwal Katsina, Naajeeriya. Haŋki maako ɗon ha gariiri Sabuwa nder worgo lesdi gariiri sabuwa gariiri, ha nder lesdi Kaduna ha11°10′00′′N 7°07′00′′E / 11.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabuwa#FiroojiWikipedia: Safanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/SafanaSafana ko nokkuure laamu nder jiha Katsina, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro Safana to fuɗnaange nokku oo to12°24′30′′N 7°24′25′′E.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Sakabahttps://ff.wikipedia.org/wiki/SakabaSakaba woni nokkuure laamu lesdi zuru emirate nder lesdi Kebbi, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro Dirindaji..Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Saminakahttps://ff.wikipedia.org/wiki/SaminakaSaminaka woni wuro e laamorgo lesdi Lere[2] e laamu Saminaka lenyol Akurmi[3] haa fombina lesdi Kaduna nder diiwal Middle Belt lesdi Naajeeriya.[1][4] Kod posto nokku oo ko 811.Wikipedia: Mohammed Bello El- Rufaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Bello_El-_RufaiMohammed Bello El-Rufai(o daññaama nde hitaande Aliif 1990). Hannko wonii wakiilijo Hukumaa pamarum waylaare Kaduna.HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Bello_El-_Rufai#HIIMOƁEWikipedia: Tum, Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tum,_NaajeeriyaTum ko wuro nder Kagoro chiefdom, hukuma pamarun Kaura nder worgo Kaduna State nder lesdi Naajeeriya. Fuuta ɗon naftira bee posta haa Kagoro.Wikipedia: Abala-Ibemehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abala-IbemeAbala-Ibeme ko wuro nder hukuma pamarun Obingwa nder Abia, Naajeeria.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abala-Ibeme#FiroojiWikipedia: Ndee dowre Abeokutahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndee_dowre_AbeokutaAbeokuta flyover ko flyover nder gariiri Abeokuta, laamorgo Ogun diiwal, worgo hirnaange lesdi Najeeriya. Flyover ɗon haaki ha Ibara roundabout, Abeokuta ha dowla Ogun diiwal senator Ibikunle Amosun.Foto gallery of Abeokuta flyoverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndee_dowre_Abeokuta#Foto_gallery_of_Abeokuta_flyoverWikipedia: Abia, Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia,_NaajeeriyaAbia woni go'o nder nokkuuje ɗowɗɗe nder lesdi Naajeeriya be innde nder Ɗo woni nder fuunaaŋa lisde NaajeeriyaNaftirkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia,_Naajeeriya#NaftirkiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia,_Naajeeriya#FiroojiWikipedia: Abiak Elibihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiak_ElibiAbiak Elibi ko Oron Village nder Urue-Offong/Oruko hukuma pamarun area nder Akwa Ibom foobeena leydi Naajeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiak_Elibi#FiroojiWikipedia: Achallahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AchallaAchalla Umudiani, Amukabia, Odawa, Umuogbe, Umunagu, Umuozede, Udezu and Amadim.Wikipedia: Adaebahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AdaebaAdaeba ko wuro Oron nder Mbo hukuma pamarun nder leydi Akwa Ibom too nder foobeenare lesdi AfrikFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adaeba#FiroojiWikipedia: Adazi-Nnukwuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adazi-NnukwuAdazi-Nnukwu ko wuro nder laamorde https://ff.m.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adazi-Nnukwu#FiroojiWikipedia: Afafanyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/AfafanyiAfafanyi ko wuro nder Abi hukuma pamarun nder leydi Cross River, foobeenare hirnaare lisde Naajeeriya. Nde'e winndande nde rammi on mɓaaway mɓallitoo ɓesdukii ndeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afafanyi#FiroojiWikipedia: Afaha Akpan Ekpohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afaha_Akpan_EkpoAfaha Akpan Ekpo ko wuro nder nokkuure laamu Etinan hukuma pamarun nder Akwa Ibom diiwal foobeenare hirnare lisde Naajeeriya. Nde'e winndande nde rammi on mɓaaway mɓallitoo ɓesdukii ndeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afaha_Akpan_Ekpo#FiroojiWikipedia: Afaha Ataihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afaha_AtaiAfaha Atai ko wuro nder nokkuure laamu Eket hukuma pamarun nder Akwa Ibom diiwal. Ɗum hawti be Afaha Ukwa, Ata Idung Afaha Ekid, Atai Ndon-Afaha Ekit, Ebana e Ede Urua.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afaha_Atai#FiroojiWikipedia: Afaha Efiathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afaha_EfiatAfaha Efiat ko wuro nder nokkuure laamu Etinan hukuma pamarun nder Akwa Ibom diiwal. Naajeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afaha_Efiat#FiroojiWikipedia: Afaha Imanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afaha_ImanAfaha Iman ko wuro nder nokkuure laamu Etinan hukuma pamarun nder Akwa Ibom diiwal, foobeenare lesdi Naajeeriya.hirnare afrik.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afaha_Iman#FiroojiWikipedia: Afaha Okpo Townhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afaha_Okpo_TownAfaha Okpo Town ko Oron town e nder Urue-Offong/Oruko hukuma pamarun area nder Akwa Ibom diiwal nder foobeenare hiirnaree lisde Naajeeriya. Nde'e winndande nde rammi on mɓaaway mɓallitoo ɓesdukii nde.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afaha_Okpo_Town#FiroojiWikipedia: Afaha Urua Essienhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afaha_Urua_EssienAfaha Urua Essien ko wuro nder Etinan, nokkuure hukuma pamarun laamu hukuma pamarun leydi Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya. Nde'e winndande nde rammi on mɓaaway mɓallitoo ɓesdukii nde.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afaha_Urua_Essien#FiroojiWikipedia: Afam, Rivers Statehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afam,_Rivers_StateAfam Rivers woni gariiri nder Oyigbo hukuma pamarun lardu, Rivers diiwal, Naajeeriya. Maandu Oyigbo ɗon haa Afam.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afam,_Rivers_State#FiroojiWikipedia: Agarabehttps://ff.wikipedia.org/wiki/AgarabeAgarabe ko wuro nder Abi hukuma pamarun nder leydi Cross River diiwal, foobeenare hiirnaree lisde Naajeeriya.lisde hiirna afrikFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agarabe#FiroojiWikipedia: Agbadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agbadi== Geography ==Geographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agbadi#GeographyFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agbadi#FiroojiWikipedia: Minndal Agbajahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Minndal_AgbajaMinji Agbaja woni minji ferru mawndi nder lesdi Naajeeriya nder lesdi Kogi diiwal. Agbaja ɗon marɗo go'o nder ko ɓuri ɗuuɗugo nder lesdi Naajeeriya e nder duniyaaru, bee ko haani ha nder ko haani e tonji miliyaaruuji 1.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Minndal_Agbaja#FiroojiWikipedia: Agu Amedehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agu_AmedeAgu Amede woni wuro nder lesdi Naajeeriya. Ɗum ɗon jooɗorgo yiimɓe ummatoore Eha Amufu, nokkuure laamorde gelle Isi-uzo nder jihar Enugu diiwal.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agu_Amede#FiroojiWikipedia: Ahoada East I (koore nden nden nden)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahoada_East_I_(koore_nden_nden_nden)Ahoada East I Assembly constituency ko constituency nder Rivers diiwal arduujow House of Assembly, lisde Naajeeriya.Yimɓe Kawtal Kawtalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahoada_East_I_(koore_nden_nden_nden)#Yimɓe_Kawtal_KawtalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahoada_East_I_(koore_nden_nden_nden)#FiroojiWikipedia: Akabohttps://ff.wikipedia.org/wiki/AkaboAkabo ko wuro wuro nder nokkuure laamorde hukuma pamarun Ikeduru nder leydi Diiwal Imo, foobeenare lesdi Naajeeriya, Afrik hirnaange. Fuule nde ɗon woodi innde nden ɗon haa too Nnewi e Oguta, fuu nder Igboland.Geographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akabo#GeographyNootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akabo#NootaajiWikipedia: Akai-Ikonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akai-IkonAkai Ikon ko Oron town nder Oron hukuma pamarun area nder Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya. Nde'e winndande nde rammi on mɓaaway mɓallitoo ɓesdukii.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akai-Ikon#FiroojiWikipedia: Akalovohttps://ff.wikipedia.org/wiki/AkalovoAkalovo ko wuro nder leydi Imo diiwal, nder worgo fuunaaŋgo lesdi foobeenare Naajeeriya. Ɗum ɗon haade gariiri Owerri.Wikipedia: Ko ngamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ko_ngamAkanefore ko wuro nder Abi hukuma pamarun nder leydi Cross River diiwal, Naajeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ko_ngam#FiroojiWikipedia: Akinimahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AkinimaAkinima ko wuro nder nokkuure Ahoada hirna hukuma pamarun nder Leysdi Diiwal Rivers, foobeenare lisde Naajeeriya. Akinima woni laamorgo Ahoda West.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akinima#HiimobeWikipedia: Akpa Nkanuahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akpa_NkanuaAkpa Nkanua ko wuro Effiat nder boo, hukuma pamarun nder leydi Akwa Ibom diiwal taa faaro wuttoodu hiirnaree lesdi Naajeeriya.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akpa_Nkanua#HimobeWikipedia: Akpap Okoyonghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akpap_OkoyongAkpap Akpap-Okoyong wonde wuro nder Okoyong nder Cross River diiwal foobeenare lisde, Naajeeriya, e nder hukuma pamarun karallaagal laamu Odukpani.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akpap_Okoyong#FiroojiWikipedia: Akparavunihttps://ff.wikipedia.org/wiki/AkparavuniAkparavuni ko ummatoore nder hukuma pamarun too jiytul nokkure laamu Biase nder leydi Cross River diiwal, foobeenare hiirnaree lisde NaajeeriyaHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akparavuni#HimobeWikipedia: Akpawfuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AkpawfuAkpawfu (ko Akpofu) woni wuro nder Nkanu fuunaare hukuma pamarun gelle nder Enugu diiwal, taa hiirnaree lisde Naajeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akpawfu#FiroojiWikipedia: Akpoha, Cross River Statehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akpoha,_Cross_River_StateAkpoha ko wuro nder Abi nder hukuma pamarun lardu Cross River diiwal, taa foobeenare hiirnaree lisde Naajeeriya. Ɗum ɗon taa faarow caka sahaaji lesdi Ebonyi diiwal e lesdi Cross River diiwal.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akpoha,_Cross_River_State#FiroojiWikipedia: Akungba Akokohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akungba_AkokoAkungba Akoko, ko noddiraa Akungba, ko wuro nder diiwal Ondo diiwal, nder worgo hirnaanre lesdi Naajeeriya. Ɗum woni ummaatoore jaɓɓaade to jangirde Adekunle Ajasin University.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akungba_Akoko#FiroojiWikipedia: Akwa Obio Effiathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akwa_Obio_EffiatAkwa Obio Effiat ko Effiat Town nder Mbo hukuma pamarun faarow caka nder Akwa Ibom diiwal leydi foobeenare hiirnaree lisde Naajeeriya.afrikFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akwa_Obio_Effiat#FiroojiWikipedia: Alizagahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AlizagaAlizaga un hukuma pamarun eii gelle too lisde Naajeeriya. Which is part of small area in Eggon.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alizaga#FiroojiWikipedia: Amakohiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AmakohiaAmakohia woni innde gure nayi feere feere feere nder worgo fuunaaŋgo lesdi Naajeeriya, fuu ɗon haade gariiri Owerri e nder nokkuure laamorde Ikeduru.Fedde fuɗɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amakohia#Fedde_fuɗɗamFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amakohia#FiroojiWikipedia: Amegbu Ogwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amegbu_OgwaOgwa woni wuro nder worgo fuunaaŋgo lesdi Naajeeriya. dum ɗon ha nder Mbaitoli nder leydi Imo diiwal.Hiimbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amegbu_Ogwa#HiimbeWikipedia: Amuro, Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amuro,_NaajeeriyaAmuro woni gariiri nder leydi Kogi diiwal, Naajeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amuro,_Naajeeriya#FiroojiWikipedia: Amuvihttps://ff.wikipedia.org/wiki/AmuviAmuvi ko wuro nder lesdi Naijeriya nder Arochukwu hukuma pamarun Area nder Abia diiwal.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amuvi#FiroojiWikipedia: Anai Okpohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anai_OkpoAnai Okpo ko Oron ummatoore nder Urue-Offong/Oruko hukuma pamarun area leydi Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anai_Okpo#FiroojiWikipedia: Anakpahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AnakpaAnakpa ko wuro nder Uruan nder hukuma pamarun leydi Akwa Ibom diiwal, Naajeeriya. Yimɓe Ibibio ɗon jooɗii nder wuro Anakpa.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anakpa#FiroojiWikipedia: Anyam Efahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anyam_EfaAnyam Efa ko wuro nder hukuma pamarun nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom diiwal.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anyam_Efa#FiroojiWikipedia: Anona, Cross River Statehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anona,_Cross_River_StateAnona ko wuro nder Abi hukuma pamarun nder leydi Cross River, foobeenare taa hiirnaree, Naajeeriya.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anona,_Cross_River_State#HimobeWikipedia: Fedde Arahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_AraAra Town wondi gariiri nder Nasarawa hukuma pamarun Area nder Nasarawa diiwal nder lesdi Naajeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Ara#FiroojiWikipedia: Ariam Ala-Alahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ariam_Ala-AlaAriam Ala-Ala ko ummatoore nder Ikwuano hukuma pamarun gelle nder lisde Abia diiwal,foobeenare hirna Naajeeriya. Ɗum go'o nder nokkuuje 15 nder aryam/Usaka.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ariam_Ala-Ala#FiroojiWikipedia: Aro Ngwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aro_NgwaAro Ngwa ko ummatoore Igbo nder Osisioma Ngwa hukuma pamarun Area, nder Abia diiwal nder lesdi Naajeeriya. Ɗum woni suburb of Aba, nokkuure jaaynde nder lesdi Naajeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aro_Ngwa#FiroojiWikipedia: Asiok Obufahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asiok_ObufaAsiok Obufa ko wuro Effiat nder Mbo, nder hukuma pamarun leydi Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asiok_Obufa#FiroojiWikipedia: Ata Efahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ata_EfaAta Efa ko wuro nder nokkuure laamu Etinan hukuma pamarun nder Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ata_Efa#FiroojiWikipedia: Atte Orohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atte_OroAtte ko wuro Oron nder Urue-Offong/Oruko nder hukuma pamarun lesdi Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atte_Oro#FiroojiWikipedia: Auta Balefihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Auta_BalefiAuta Balefi woni gariiri ɓeydi ɓeydi yeeso nder caka lesdi Naajeeriya. Duule man ɗon ha nder gariiri gariiri Karu nder hukuma pamarun lesdi Nasarawa diiwal Ɗum ɗon haade Abuja, laamorgo lesdi Nigeria nder laamorgo leydi lesdi Nigeria.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Auta_Balefi#FiroojiWikipedia: Aviarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AviaraAviara woni gariiri Isoko nder Delta diiwal, nder fombina lesdi Naajeeriya.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Awa Ntonghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Awa_NtongAwa Ntong woni wuro nder nokkuure laamu Etinan hukuma pamarun nder Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Awa_Ntong#FiroojiWikipedia: Fulde dictionarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulde_dictionareFulde dictionary Ɗoufugo baude== lyawa reeɗup jey goɗɗow_= mai ciki_ na mutum aibee== laifi manga__ maunuga== babba mai girma warru zo ewnugo kira yin kira hakkulugo== lura kula womarde_ rawa yin rawa kunne ==nouppi nyamugo ==cin abinci yees sow karya fewree wasa [[fijjirdee== samowa he bugo yahdu fiya ndiiyam ruwa nyamdu abinci bacciil yaroWikipedia: Bakanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/BakanaBakana woni gariiri nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi go'o nder gariiri ɓurɗi mawnude nder yimɓe Kalabari, nder Degema hukuma pamarun areander lesdi Rivers diiwal.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bakana#FiroojiWikipedia: Bakara, Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bakara,_NigeriaBakara ko nokkuure yimɓe nder hukuma leydi Nasarawa, Naajeeriya. Ɗum ɗon haandi ko ha woyla 24 km (15 ) haa saŋge hirnaange Nasarawa.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bakara,_Nigeria#FiroojiWikipedia: Bara, Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bara,_NigeriaBara woni gariiri nder Oyo diiwal nder lesdi Naajeeriya. Ɗum ɗon ha hukuma woyla yaasi laawol Oko-Iressa-Aadu.Nootaaji e kootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bara,_Nigeria#Nootaaji_e_kootaajiWikipedia: Barigahttps://ff.wikipedia.org/wiki/BarigaBariga ko nokkuure e nder leydi Lagos diiwal, Naajeeriya. O ɗon jeyaa nder nokkuure laamu Somolu hukuma pamarun nder lesdi Lagos diiwal, ammaa nder diiwal hukuma pamarun hitaande dowgu 2013 ɗum jeyaa nder laamu leydi bana nokkuure ɓamtaare nder lesdi area.Kuɓol mawɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bariga#Kuɓol_mawɗiYimɓe mawɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bariga#Yimɓe_mawɓeWikipedia: Bethel, Deltahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bethel,_DeltaBethel woni gariiri Isoko nder Delta diiwal, nder worgo lesdi Naajeeriya.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Bin Yaurihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bin_YauriBin Yawri woni gariiri nder Diiwal Kebbi, lesdi Naajeeriya. Ɗum woni ko 8 km haa fuunaaŋge diga maayo Niger, je ɗon hokkata ndiyam nder nder ka'inji e 270 km haa baŋnge worgo Diiwal Sakkwatoɓe.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Borgu Game Reservehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Borgu_Game_ReserveBorgu Game Reserve ko go'o nder Kainji National Park, nder Borgu hukuma pamarun Area of Niger diiwal e Baruten hukumaHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Borgu_Game_Reserve#HiimobeWikipedia: Koolol Pulaarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koolol_PulaarBrass Island ko saare nder Niger Delta nder lesdi Naajeeriya. Ɗum woni nokku Twon-Brass, hooreejo Brass, lesdi Naajeeriya dow lesdi haa diiwal bayelsa.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsPages with script errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_script_errorsWikipedia: Buarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/BuariBuari woni gariiri nder leydi Kwara diiwal nder worgo hirnaange lesdi Naajeeriya, yimɓe Yoruba njooɗi. Duule ɗon mari keerol bee Okeya, Egi, Ilala e Esie.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Chokochohttps://ff.wikipedia.org/wiki/ChokochoChokocho ko ummatoore nder Etche hukuma pamarun Area nder Rivers diiwal, Naajeeriya ɓadi maayo Otamiri. Ɗum woodi yimɓe 18000 jooɗiiɓe.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chokocho#FiroojiWikipedia: Dowla Deghelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dowla_DegheleDeghele Community wonde ummatoore nder wuro Itekiri nder laamu Warri. Princess Iye Akengbuwa haɓɓiti Deghele Community ngam ɓiɗɗo maako, Governor Chanomi.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dowla_Deghele#FiroojiWikipedia: Daande Senatoore Central Deltahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daande_Senatoore_Central_DeltaDelta Centajjo Sannatajjo nder Diiwal Delta, Naajeeriya hawti e 8 hukuma pamarun laamorde je hawti e Ethiope East, Ethiope West, Sapele, Okpe, Ughelli North, Ugheli South, Udu e Uvwie. Maare (laamaade koolaation) nder diiwaan senatorial Delta Central woni Udu.Lista senatooje wakiila Delta Centralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daande_Senatoore_Central_Delta#Lista_senatooje_wakiila_Delta_CentralFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daande_Senatoore_Central_Delta#FiroojiWikipedia: Daande Senatoore Delta Northhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daande_Senatoore_Delta_NorthDaarti senatorial Delta North nder Delta diiwal, Naajeeriya, hawti e 9 hukuma pamarun laamorde jeyaaɗe: Aniocha wayla, Aniocha fombina, Ika wayla-fuuna, Ika fombina, Nndokwa fuuna, Nndoka hirna, Oshimili fombina, Oshimilli Wayla eii Ukwuani. Wakilol ngal Delta wayla woni Peter Nwaoboshi daga People's Democratic Party, PDP.Lisi senatooje wakiilo Delta Northhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daande_Senatoore_Delta_North#Lisi_senatooje_wakiilo_Delta_NorthFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daande_Senatoore_Delta_North#FiroojiWikipedia: Daande Senatoore Delta Southhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daande_Senatoore_Delta_SouthDelta South Senatorial District nder Delta diiwal, Naajeeriya, hawti e 8 hukuma pamarun laamorde je ɗon hawta e Bomadi, Burutu, Isoko North, Isoko South, Patani, Warri North, Warri South e Warri South West. Maare (maare collation) Delta South woni Isoko South hukuma pamarun.Lisi senatooje wakiilo Delta Southhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daande_Senatoore_Delta_South#Lisi_senatooje_wakiilo_Delta_SouthWikipedia: Ebana (ko wuro)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ebana_(ko_wuro)Ebana woni wuro nder nokkuure laamu Eket hukuma pamarun area nder Akwa Ibom. Ɗum go'o nder gure ɗe ɗon jeyaa e Afaha Clan nder Eket.Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ebana_(ko_wuro)#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ebana_(ko_wuro)#FiroojiWikipedia: Ebijakarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/EbijakaraEbijakara ko komin e nder Abi hukuma pamarun area nder leydi Cross River diiwal,Naajeeriya.Taariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ebijakara#TaariihaWardi ummaatoojehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ebijakara#Wardi_ummaatoojeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ebijakara#FiroojiWikipedia: Ede-Oballahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ede-OballaEde-Oballa woni nokkuure nder wuro Nsukka hukuma ɗo woni worgo wuro mawɗo.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ede-Oballa#FiroojiWikipedia: Edebukhttps://ff.wikipedia.org/wiki/EdebukEdebuk ko wuro nder nokkuure laamu Eket hukuma pamarun area nder Akwa Ibom diiwal. Ɗum wondi go'o nder gure ɗe "Afaha Clan" nder Eket.Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edebuk#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edebuk#FiroojiWikipedia: Edem Ekpathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edem_EkpatEdem Ekpat ko wuro nder nokkuure laamu Etinan hukuma pamarun area nder Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edem_Ekpat#FiroojiWikipedia: Edikor Eyibahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edikor_EyibaEdikor Eyiba ko Oron Village nder Udung Uko hukuma pamarun nder leydi Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edikor_Eyiba#FiroojiWikipedia: Edikorbiosiohttps://ff.wikipedia.org/wiki/EdikorbiosioEdikorbiosio ko Oron Village nder Udung Uko hukuma pamarun area nokkuure laamu leydi Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edikorbiosio#FiroojiWikipedia: Edikor Eyokpuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edikor_EyokpuEdikor Eyokpu ko wuro Oron nder udung Uko hukuma pamarun area nder leydi Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edikor_Eyokpu#FiroojiWikipedia: Edokhttps://ff.wikipedia.org/wiki/EdokEdok ko wuro Oron nder Urue-Offong/Oruko hukuma pamarun area nder lesdi Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edok#FiroojiWikipedia: Effiat Mbiotohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Effiat_MbiotoEffiat Mbioto ko wuro nder nokkuure laamu Etinan hukuma pamarun area nder Akwa Ibom diiwal.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Effiat_Mbioto#FiroojiWikipedia: Egbizumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/EgbizumEgbizum ko wuro nder Abi hukuma pamarun area nder leydi Cross River, Naajeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Egbizum#FiroojiWikipedia: Eginihttps://ff.wikipedia.org/wiki/EginiEgini woni gariiri nder Udu hukuma pamarun area LGA nder lesdi Delta diiwal, Naajeeriya ɓadi gariiri Warri.Wikipedia: Ejulehttps://ff.wikipedia.org/wiki/EjuleEjule woni gariiri nder leydi Kogi diiwal nder lesdi Naajeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ejule#FiroojiWikipedia: Ekiebonghttps://ff.wikipedia.org/wiki/EkiebongEkiebong ko wuro Oron hukuma nder mbo hukuma pamarun area nder leydi Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Ekimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/EkimEkim woni Oron Community nder udung Uko hukuma pamarun area nder Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekim#FiroojiWikipedia: Ekim-Enenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekim-EnenEkim-Enen ko wuro nder Uruan hukuma pamarun area nder leydi Akwa Ibom diiwal Naajeeriya. Yimɓe Ibibio ɗon jooɗii nder gariiri Ekim-Enen.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekim-Enen#FiroojiWikipedia: Ekom, Etinanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekom,_EtinanEkom woni wuro nder nokkuure laamu Etinan hukuma pamarun area nder Akwa Ibom diiwal.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekom,_Etinan#FiroojiWikipedia: Ekpene Ibiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpene_IbiaEkpene Ibia ko wuro nder Uruan hukuma pamarun area nder leydi Akwa Ibom diiwal, Naajeeriya. Yimɓe Ibibio'en ɗon jooɗoto nder gariiri Ekpene Ibia.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpene_Ibia#FiroojiWikipedia: Ekpene Obomhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpene_ObomEkpene Obom woni wuro nder Etinan hukuma pamarun area nder Akwa Ibom diiwal.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpene_Obom#FiroojiWikipedia: Ekpene Ukimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpene_UkimEkpene Ukim ko wuro nder Uruan nder leydi Akwa Ibom diiwal, Naajeeriya. Yimɓe Ibibio ɗon jooɗoto nder gariiri Ekpene Ukim.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpene_Ukim#FiroojiWikipedia: Ekpene Ukpahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpene_UkpaEkpene Ukpa ko wuro nder nokkuure laamu Eket hukuma pamarun area nder Akwa Ibom diiwal.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpene_Ukpa#FiroojiWikipedia: Eleihttps://ff.wikipedia.org/wiki/EleiElei ko wuro Oron nder Urue-Offong/Oruko hukuma pamarun area nder lesdi Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elei#FiroojiWikipedia: Eman Ikot Ebohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eman_Ikot_EboEman Ikot Ebo ko wuro nder Uruan hukuma pamarun area nder leydi Akwa Ibom diiwal, Naajeeriya. Yimɓe Ibibio ɗon jooɗoto nder wuro Eman Ukpa.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eman_Ikot_Ebo#FiroojiWikipedia: Eman Ukpahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eman_UkpaEman Ukpa ko wuro nder Uruan hukuma pamarun area nder leydi Akwa Ibom diiwal, Naajeeriya, yimɓe Ibibio njooɗi.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eman_Ukpa#FiroojiWikipedia: Eman, Akwa Ibomhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eman,_Akwa_IbomEman ko wuro nder Uruan nder leydi Akwa Ibom diiwal, Naajeeriya. Yimɓe Ibibio ɗon jooɗii nder wuro Eman.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eman,_Akwa_Ibom#FiroojiWikipedia: Eninohttps://ff.wikipedia.org/wiki/EninoEnino woni wuro Oron nder udung Uko hukuma pamarun area nder leydi Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enino#FiroojiWikipedia: Eniongohttps://ff.wikipedia.org/wiki/EniongoEniongo ko ummatoore Oron nder udung Uko hukuma pamarun area nder leydi Akwa Ibom diiwal nder lesdi Naajeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eniongo#FiroojiWikipedia: Eno-Evonghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eno-EvongEno-Evong woni wuro nder Abi hukuma pamarun area nder leydi Cross River diiwal, Naajeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eno-Evong#FiroojiWikipedia: Ensuokwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/EnsuokweEnsuokwe ko wuro nder Abi hukuma pamarun area nder leydi Cross River diiwal, Naajeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ensuokwe#FiroojiWikipedia: Enugwemahttps://ff.wikipedia.org/wiki/EnugwemaEnugwema ko wuro nder Abi hukuma pamarun area nder leydi Cross River diiwal, Naajeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enugwema#FiroojiWikipedia: Enwanghttps://ff.wikipedia.org/wiki/EnwangEnwaang woni Oron Town e laamorgo Mbo hukuuma pamara ka diiwal Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enwang#FiroojiWikipedia: Enwetitihttps://ff.wikipedia.org/wiki/EnwetitiEnwetiti woni wuro nder Abi hukuma pamarun area nder leydi Cross River diiwal, Naajeeriya.Firoojhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enwetiti#FiroojWikipedia: Epentihttps://ff.wikipedia.org/wiki/EpentiEpenti ko wuro nder Abi hukuma pamarun area nder leydi Cross River diiwal, Naajeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Epenti#FiroojiWikipedia: Ko e nderhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ko_e_nderEre Ijesa wooni gariiri nder hukuma pamaro Oride nder Diiwal Osun, lesdi Naajeeriya. Ɗum ɗon haadi e mayre 286 (461km) haa sahaa hiirnaange Abuja, laamorgo leddi Naajeeriya.Wikipedia: Julde jummarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Julde_jummareJulɗe Jummare unjulɗe keywuɗe adow juuldow huu too deena julowwohu deyduun juulataa seetiree zuhr ayalde jummaree haa too rakaa jeeɗiɗi harhadde awowde khutbah imameejow koɗuun huɗɗa kabbara artuwɗunHimmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Julde_jummare#HimmoɓeWikipedia: Shehu Muhammad gibrimahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shehu_Muhammad_gibrimaMUHAMMAD GIBRIMA zulmaarife daayaaɗow yandee (19 liiyru bowtal hiitande dowgu alif 1902) too lisde gelle nguru hukuma famarun too Diiwal Yobe woyla huuna liyde Naajeeriyaleññolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shehu_Muhammad_gibrima#leññolhiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shehu_Muhammad_gibrima#hiimoɓeWikipedia: Tarihin annabi ibrahimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tarihin_annabi_ibrahimAnnabi Ibrahim (As)Wikipedia: Lamɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lam%C9%97amLamɗam ko iga manɗa Un ko welnuugo belɗum ñyanɗu adunaaru e dabbaaji fuu.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lam%C9%97am#HiimoɓeWikipedia: Jukunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/JukunJukun Jawleeru lasngol haa nder lesdi Naajeeriya. Jukun un yimmɓe laatiiɓe Jottorii haa nder diiwe kamani ba taraba,benuwe filaato [[Aadamaawa e gonnde fuu.HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jukun#HIIMOƁEWikipedia: Saidu Ahmad Alkalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saidu_Ahmad_AlkaliSaidu Ahmad Alkali latama goddo siyasa,en lysdi Diiwal Naajeriya. O subama senator gada gombe waila har diiwali Gombe Naajeeriya.Wikipedia: Ibrahim talbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_talbaAlhaji Ibrahim talba oun dayyama hiitadde silo (11_1946) beɗɗo siyasa,en lysidi Naajeeriya owmaudo kuwuuɗo gwanatii too dimma maudow balliituwo gwamnatii taaraya,en a fadaa ardujoo lysde Naajeeriya mootefi joodorgal gwaana deetati alisde Diiwal Yobe hiitadde gada duubi 2007'2015_2019 Alis jagurgol people sulbe jama,are part(PDP)HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_talba#HIIMOƁEWikipedia: Janngirde Calebhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_CalebJanngirde Calebun janngirde jottoriiɗe hoore mu'un alkanoo haa nder Imota, diiwal lagos, Naajeeriya. Ɗum tiggiiɗe nder hitaande dungu 2007.HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Caleb#HIIMOƁEWikipedia: Murtala Nyakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Murtala_NyakoMurtala Nyako Ballitoowo admiral Murtala Nyako goɗɗo ritaaya GCON, CFR: rcds, D.Agric.HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Murtala_Nyako#HIIMOƁEWikipedia: Janngirde Gollital akawe Torkulahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Gollital_akawe_TorkulaJanngirde Gollital akawe Torkula un janngirde (ATP) Gollital nder makurɗi kapital diiwal Benue ,caka hawtirde Naajeeriya. Ɗum waari iga haa nde janngirde dun anndal e bawgal jannde,ATCAPS,nde ɓesdanaa mawngu haa janngirde Gollital les ardungal jamunnde tabbitiniiɗe diiwal Benue nder haaram ru 2020.HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Gollital_akawe_Torkula#HIIMOƁEWikipedia: Abdulqadir jilaniihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulqadir_jilaniiAbdulqadir Jilani (daayadow hiitade alif 1077 yalde 21 liyru silo own soytii hiitade 1166) modown waɗɗata laqabi agausul aazam hakkuke anɗuɗow too daatal diina sufacci dayyadow awoyla Iran a lewru juwwouro maɗdow a bagdad qarnijee 11 jiiwee go'oWikipedia: Aliko dongotehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliko_dongoteAlhaji aliko dangote bollitowo yimbe mawɗo jagorɗo sanaa attajireju andeer lesɗe Afrik daññaaɗo nde yalde 10 liiyru afrilu hiitade dowgu alif 1957 miladiyya laatido mawɗo haa sana'aajj Naajeeriya haa afrik Dangote hannko wannginii Jawleeru dangote kamfani burɗow mawngu AfrikHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliko_dongote#HIIMOƁEWikipedia: Umar musa yar,aduahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umar_musa_yar,aduaUmar musa yar,adua(GCFR) dayyaɗo nalde (16) elewru suumaye mawɓe hiitadde duubi 1951 nder Diiwal Katsinaadd referenceadd reference nde woyla Naajeeriya daññowo maako hayyuke ministajju Diiwal Lagos artuuɗo.moo ardake lesdi naajeeriya a hiitade(2007)HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umar_musa_yar,adua#HIIMOƁEWikipedia: Bukar ibrahimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bukar_ibrahim== Bukar Abba Ibrahim ==Bukar Abba Ibrahimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bukar_ibrahim#Bukar_Abba_Ibrahimhiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bukar_ibrahim#hiimobeWikipedia: Musa lawanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_lawanMusa LawanHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_lawan#HiimoɓeWikipedia: Janngirde Greenfieldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_GreenfieldJanngirde Greenfield un janngirde nder Diiwal kaduna, Naajeeriya. Ɗum tiggi nde nder haaram ru 2019,e hollinde nde 2018/19 hitaande nder siwtoraandu 2019.Suudu Janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Greenfield#Suudu_JanngirdeHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Greenfield#HIIMOƁEWikipedia: Waziri ibrahimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waziri_ibrahimAlhaji Waziri kolo Ibrahim o daayaama hiitande dowgu alif 1926 -1992 e lysidi siyasaju Naajeeriya taa laayal yimmɓe seerati,en lesdi jihar Borno gaɗowoo kasuwanci neddo Diiwal Borno naajeeriya lettiido arduujow siyasa too daatal jaagurgo PDP ardakee bawwo Naajeeriya second Republic taagudo jamiiyar people party hiitande alif (1978).Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waziri_ibrahim#HimmoɓeWikipedia: Janngirde Gregoryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_GregoryJanngirde Gregory (GUU) Um jottoriiɗe nder Uturu, Diiwal Abia nder Naajeeriya. Ɗum un a janngirde jottoriide hoore Mun haa wii'aa (private) innɗe ɓaawo Rope Gregory I.HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janngirde_Gregory#HIIMOƁEWikipedia: Usman Bello Kumohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_Bello_KumoUsmaanu Belloo Kuumo woni Jamɗiyarewoɓe koofo House of Representatives tawi ɗiiwaakoo Akko cikin guddu Gombe. Ƴe a ɗeeje kalaɓugol ngol Law to banaandi Bayero, Kano.Wonande Partyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_Bello_Kumo#Wonande_PartyNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_Bello_Kumo#NassijiWikipedia: Abubakar imamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_imamAlhaji Abubakar imam (daayaama hiitade ei dowgu 1911_1981) too wowro kagara lisde naajeeriya maso woyla (o.b.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_imam#HiimoɓeWikipedia: Rabathttps://ff.wikipedia.org/wiki/RabatRabat un Laamorɗe Lysdi marookko caggal woyla Afrik gelle ngonnɗe haa lardu Rabat-sale`-ke`nitra,e lesdi marookko kadi nden kapital leydi marookko les lardu sale`-ke`nitra. nde daw caggal hisaago jimlawal ɗumngu 2014,e woodi yimmɓe kamani adadu miliyannji nayi e teemeeje ujuneeji cappanɗe diɗi e teemeeje jowee ɗiɗi e cappanɗe jowi a(577827) nɗer rabat.HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabat#HIIMOƁEWikipedia: Malaika jibriluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malaika_jibriluMala,ikajo jibrilu (e ɗemngal englishi archangel Gabriel)e woodi Malaikajo jibrilu annabo'en Allahu huu e,andiimo ɓemeeɗi yengo'omo e nder siigawal nyaɗɗo hakkowke arduujo ardungal malaika,en too ɓeyal nder ndiina musulunci o ganɗitowo leelango'o Jaumiraawo diga alluwal Lauwal maafos haa too annabo'en Allah o waaɗite lillango'o qur'ana haa too annabiijo Muhammad les ɓeeyal Jaumiraawohttps://en.m.Desteenore de biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malaika_jibrilu#Desteenore_de_biographyHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malaika_jibrilu#HIIMOƁEWikipedia: Ibn taymiyyahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibn_taymiyyahIbn taymiyyah taqiad din ahmad ɓeɗɗo taymiyyah oo larabankeju mariiɗo hiitade duubi 1263 akooyare 1328 andiiraɗo indee beɗɗo taymiyyah owwodi jiytol adow takkube sunnah theologian jurisconsalt logician arduuju doow maube doon hanbaliya too jurisprudence haa too imam ahmad lbn hanbal taymiyyah laatiike takkudow datal qadiriyya sufi order haa to ɗatal abdul qadir Jelani.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibn_taymiyyah#HimobeWikipedia: Platohttps://ff.wikipedia.org/wiki/PlatoPlato lateeɗo moodibbo anduɗow falsafa leydi girka owmaarake hiitande(427bc) kuwyaree (348bc) plato adiskuɗow marɗow wiirbe(50)mutage jangirde academy plato moodibow socrates modibbo aristotle taguuɗow jangirde lyceum plato ouwiiɗe jeeyte ɗuuɗi adow falsafa ko andube bulwaata haa hadde to duneeyaru huu too falsafa girkaHimmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Plato#HimmoɓeWikipedia: Muhammadu Abali Ibn Muhammadu Idrissahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Abali_Ibn_Muhammadu_Idrissamuhammadu Abali Ibn Muhammadu Idrissa Alhaji Muhammadu Abali Ibn Muhammadu Idrissa ( O daññaama 14 lewru suumaye mawɓe 1956) ɗun Lamminiimo lamido sappo e tatiijo ko Kadi lamiɗi finnataawa,nde Laamorde aFika nder ñalde 16 nde lewru haaram sakitiiɗu 2009. Hoore Laamorde nde Gelle potiskum,diiwal Yobe,Naajeeriya.Finnde Duuɓihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Abali_Ibn_Muhammadu_Idrissa#Finnde_DuuɓiLamidohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Abali_Ibn_Muhammadu_Idrissa#LamidoHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Abali_Ibn_Muhammadu_Idrissa#HimobeWikipedia: Lamidohttps://ff.wikipedia.org/wiki/LamidoLamido (haa noddiraa hooreejo finnataawa kadi ajiyaajo (hakimii) un neɗɗo kaajaanoowo finnataawa nder Adunaaru yimmɓe kala koo tooyee fof nder Duniiyaaru yimmɓeHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lamido#HIIMOƁEWikipedia: Yimmɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yimm%C9%93eYimmɓe Un ngondii tagaadii joomiraawo Allah ko tagii ɓaawo Lesdi waɗiɓee lawnuuji feere-feere, lasngol feere-feere diinaajj fof taguu artuuɗo tagaa hannko wonii nabojo Adamu e debbo Maako Hawwa'u kadi nden hay ko tokki gaɗaa maɓɓe fuu ɗum ɓiɓɓe maɓɓe haa nde hannɗeHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yimm%C9%93e#HIIMOƁEWikipedia: Teheranhttps://ff.wikipedia.org/wiki/TeheranTehran eii capital leydi Iran.Ca'e leydi Iranhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ca%27e_leydi_IranWikipedia: Muhammad Idris Malagihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Idris_MalagiMuhammad Idris Malagi o janja Malagi eriminmo nylde 2 lewru maris mongou 1966 eii Lysidi siyasa,en Naajeeriya, jornii nder ministajjo shugabajjo Bola Ahmed Tinubu edon diidii jaridajjo Blueprint toe king Broadcasting doon Abuja Naajeeriya, Malagi eii ardiido kungiyajjo bidi,on jarida gelle haa nder lesdi Naajeeriya.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Idris_Malagi#HimobeWikipedia: Dauda Kahutu Rararahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dauda_Kahutu_RararaDauda Kahutu Rarara andiiraɗow rarara dayyaɗow leydi katsina bawɗow winndetande giimitol https://ha.m.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dauda_Kahutu_Rarara#HimobeWikipedia: Mashhadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MashhadMashhad ko sare e der ledi Iran. ko sare nimere ɓurde mawnude e der ledi Iran.Ca'e leydi Iranhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ca%27e_leydi_IranWikipedia: Tabriizhttps://ff.wikipedia.org/wiki/TabriizTabriiz kosare e der Iran.Ca'e leydi Iranhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ca%27e_leydi_IranWikipedia: Ghomhttps://ff.wikipedia.org/wiki/GhomGhom ko sare e nder Iran. nden sare ko sare dinayankore mawnde.Ca'e leydi Iranhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ca%27e_leydi_IranWikipedia: Diiwol Nukiliyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwol_NukiliyaNukiliya bowle adow nukiliya un jiennayeere too arduuen duuniyaruArticles which use infobox templates with no data rowshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Articles_which_use_infobox_templates_with_no_data_rowsWikipedia: Diiwol dragonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwol_dragonDragon un alkuwjiije gwuɗun duun joumeerawo taagge aɓawwo liyde too duɓe dubu 19 jowtiide haa too duuneeyaru own taggwe naadmɗow artuuɗow adam too dube dubu (10000) jowtiide abowwo LeydiHimmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwol_dragon#HimmoɓeWikipedia: Diiwol Mahatma gandhihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwol_Mahatma_gandhiMahatma Gandhi o daayaama ƴande 2 ɗiɗi lewru yarkoma hiitande https://en.m.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwol_Mahatma_gandhi#HiimobeWikipedia: Ceerno nguurndam lesdi Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ceerno_nguurndam_lesdi_NigeriaCeerno nguurndam lesdi Nigeria ɗon laaɓɓa diga ɓeydaaki temperatuure, feerootiral ndiyam (ɗam ɓeydaago nder nokkuuje coorde e ɓeydaare nder nokkuuje nder lesdi). Ɗum ɗon holla e ɗam e ɗam, fuɗɗugo ladde, ɓeydagol ndiyamji, ɓeydaaki, ɓeydi, ɓeydiiji, yiite, ɓeydaaji leydi, ɓeydugo leydi, haalaaji sahaaji ɓurɗi ɓeydaago e majjugo biodiversity.Fedde gasji greenhousehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ceerno_nguurndam_lesdi_Nigeria#Fedde_gasji_greenhouseKuɗol dow nokkuure naturalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ceerno_nguurndam_lesdi_Nigeria#Kuɗol_dow_nokkuure_naturalƁuurnde e wakkatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ceerno_nguurndam_lesdi_Nigeria#Ɓuurnde_e_wakkatiCeerno to nokkuurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ceerno_nguurndam_lesdi_Nigeria#Ceerno_to_nokkuureƁeydaaki to humondiralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ceerno_nguurndam_lesdi_Nigeria#Ɓeydaaki_to_humondiralEcosystemshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ceerno_nguurndam_lesdi_Nigeria#EcosystemsKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ceerno_nguurndam_lesdi_Nigeria#KootolWikipedia: Baabaawoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/BaabaawoojiAbabene ko wuro wuro nɗer wuro Obubra nɗer leydi Kuros Riba, Naajeeriya.Wikipedia: Kolori damhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kolori_damKolori Dam ɗon nder Sokoto State nder lesdi Nigeria. Ɗum timmini nder 1978 nden nder hitaande 1981 nden, ndiyam ndiyam maako boo heewi.Fikohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kolori_dam#FikoFuuɗukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kolori_dam#FuuɗukiMaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kolori_dam#MaakiFuuɗuki dow ndiyamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kolori_dam#Fuuɗuki_dow_ndiyamFedde jaɓɓorgo e jaɓɓorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kolori_dam#Fedde_jaɓɓorgo_e_jaɓɓorgalKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kolori_dam#KootolWikipedia: Priscilla Achapkahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Priscilla_AchapkaPriscilla Mbarumun Achakpa ko haaniyanke lesdi naajeeriya. O woni mo tagdi e hooreejo duniyaaru nder program women environment programme (WEP) je hokkata rewɓe haɓɓiiji ngam hawtuki hawtuki dow hawtuki dowla.Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Priscilla_Achapka#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Priscilla_Achapka#KuugalFedde e teddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Priscilla_Achapka#Fedde_e_teddungalNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Priscilla_Achapka#Ndaare_kadiHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Priscilla_Achapka#HimobeWikipedia: Hussaini Abduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hussaini_AbduHussaini Abduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hussaini_Abdu#Hussaini_AbduFiroorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hussaini_Abdu#FirooreWikipedia: Adamawa State Polytechnichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamawa_State_PolytechnicAdamawa State Polytechnic ko jaangirde jaangowbe nder Yola, Adamawa State, Nigeria. Ɗum haɓɓiti nder 1991 nder hawtuki College of Preliminary Studies Yola e Institute for Staff Development, Numan.Tariha Adamawa state polyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamawa_State_Polytechnic#Tariha_Adamawa_state_polyKooruuji ɗi mbaɗeteehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamawa_State_Polytechnic#Kooruuji_ɗi_mbaɗeteeCampushttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamawa_State_Polytechnic#CampusFeddehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamawa_State_Polytechnic#FeddeNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamawa_State_Polytechnic#Ndaare_kadiKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamawa_State_Polytechnic#KootolWikipedia: Federal Capital Territory (Nigeria)https://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Capital_Territory_(Nigeria)Fedde Laamorgo leydi ndii FCT woni leydi leydi ndi haa caka lesdi Naajeeriya. Abuja, laamorgo lesdi Najje, ɗon ha nder lesdi man.Tariha'enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Capital_Territory_(Nigeria)#Tariha'enJoogaraafiwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Capital_Territory_(Nigeria)#JoogaraafiwolKuugal jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Capital_Territory_(Nigeria)#Kuugal_jaayndeYimɓe e leyɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Capital_Territory_(Nigeria)#Yimɓe_e_leyɗeCeeɗolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Capital_Territory_(Nigeria)#CeeɗolCeeɓolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Capital_Territory_(Nigeria)#CeeɓolCuuɓihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Capital_Territory_(Nigeria)#CuuɓiHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Capital_Territory_(Nigeria)#HimobeWikipedia: Ministajjo nder Asiwaju Bola Ahmed Adekumle Tinubuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ministajjo_nder_Asiwaju_Bola_Ahmed_Adekumle_TinubuHisaare Jeerrgol minisstaa'en. Bola TinubuWikipedia: David Umahihttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Umahihttps://web.archive.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Umahi#HimobeWikipedia: Betta Eduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Betta_EduBetta Edu Eriminmo lewru 25 mongou 1986 eii lysidi siyasaju nder Naajeeriya jornii eii ministajjohttps://platinumtimes.ng/dr-betta-edu-biography-career-life-story/ shugabajjo Bola Ahmed Tinubu oon doon shugabajjo Debbum (APC) toh Commissioner kalau,en Diiwal River's nder Naajeeriyahttps://newswirengr.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Betta_Edu#HimobeWikipedia: Abubakar Atiku Baguduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Atiku_BaguduAbubakar Atiku Bagudu Eriminmo lewru 26 mongou 1961 eii lysidi siyasaju nder Naajeeriya jornii eii ministajjo ardiiɗo Bola Ahmed Tinubu oon doon gwamnajjo Diiwal Kebbi ɓaawo duuɓi 2015 be 2023. Atiku eii don Sanataajo nder Kebbi gada duubi 2009 to 2015.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Atiku_Bagudu#HimobeWikipedia: Muhammad Ali Patehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Ali_PateMuhammad Ali Pate https://www.worldbank.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Ali_Pate#HimobeWikipedia: Aliyu Idris Funtuahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Idris_FuntuaDr Aliyu Idris Funtua ko jannginoowo Naajeeriya e hooreejo Jaŋde Feddeeji Ekkitinoore, Katsina. O laati ardiiɗo 13th College on 19 August 2016, ɓaawo hooreejo Muhammadu Buhari haɓɓii darnde maako.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Idris_Funtua#KootolWikipedia: Danchuwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/DanchuwaDanchuwaun gellle nder hukuma pamarum potiskum haa diiwal Yobe lysidiNaajeeriya o hebe AfrikHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Danchuwa#HiimobeWikipedia: Yusuf Maitama Tuggarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yusuf_Maitama_TuggarYusuf Maitama Tuggar https://dbpedia.org/page/Yusuf_TuggarEriminmo 12 Colte moungou 1967 gada Diiwal Bauchi eii lysidi siyasaju nder Naajeeriya jornii eii ministajjo shugabajjo Bola Ahmed Tinubu oon doon ambassador Naajeeriya chabalhttps://guardian.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yusuf_Maitama_Tuggar#HimobeWikipedia: Mariya Mahmoud Bunkurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariya_Mahmoud_BunkureMariya Mahmoud Bunkure on wanii ministajjo Federal Capital Abuja oon doon Ardiido Commissioner Janngirde Diiwal Kano lysidi Naajeeriya hissare Abdullahi Umar Ganduje.Wikipedia: Ezenwo Nyesom Wikehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ezenwo_Nyesom_WikeEzenwo Nyesom Wike CONhttps://www.legit.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ezenwo_Nyesom_Wike#HimobeWikipedia: Chief Adebayo Olawale Edunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chief_Adebayo_Olawale_EdunChief Adebayo Olawale Edun o https://platinumtimes.ng/wale-edun-biography-career-life-story/janja Wale Edun eii Naajeeriya banki,en toe siyyasa,en jornii eiii ministajjo nder gwamnati,en Ardiido Bola Ahmed Tinubu gada August 2023.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chief_Adebayo_Olawale_Edun#HimobeWikipedia: Laawol A1 (Naajeeriya)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A1_(Naajeeriya)Laawol A1 woni ɗatal mawɗo nder lesdi Naajeeriya, ɗon hawta Lagos nder worgo haa haŋki bee Niger nder woyla haa Birnin Konni.Baylitgol laawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A1_(Naajeeriya)#Baylitgol_laawolWondirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A1_(Naajeeriya)#WondirdeKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A1_(Naajeeriya)#KootolWikipedia: Laawol A9 (Naajeeriya)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A9_(Naajeeriya)Laawol A9 nder ɗatal ngol woni nder nder lesdi Naajeeriya, nder wayla caggal banngeere lesdi. O ɗon huwti bana laawol jaɓɓorgo nafatoore, hawtaago berniwol mawɗi ɗuuɗal e footi waɗugo jaɓɓorgal nder lesdi e nder lesdi.Tarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A9_(Naajeeriya)#TarihaBaylitgol laawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A9_(Naajeeriya)#Baylitgol_laawolƁamtaare e ɓamtaarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A9_(Naajeeriya)#Ɓamtaare_e_ɓamtaareKoore mawɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A9_(Naajeeriya)#Koore_mawɗeLinjiila gurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A9_(Naajeeriya)#Linjiila_gureKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A9_(Naajeeriya)#KootolWikipedia: Laawol A10 (Naajeeriya)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A10_(Naajeeriya)Laawol A10 nder ɗatal ngol woni laawol mawɗo nder lesdi Naajeeriya, ɗon hawta lesdi lesdi man nder hirnaange e fuunaange. Ɗu laawol ngol ɗon ɓadake ko km 452 bana non, ɗon jogii sagal ngal nafata nder ɓeydaago haɓɓuki e jaaynde.Baylitgol laawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A10_(Naajeeriya)#Baylitgol_laawolTarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A10_(Naajeeriya)#TarihaKoore mawɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A10_(Naajeeriya)#Koore_mawɗeKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A10_(Naajeeriya)#KootolWikipedia: Laawol A11 (Naajeeriya)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A11_(Naajeeriya)Laawol A11 woni ɗatal mawɗo nder lesdi Naajeeriya. O ɗon huwdi bana laawol jaɓɓorgo mawɗo hawtaago gariiriji e nokkuuje feere feere nder lesdi.Baylitgol laawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A11_(Naajeeriya)#Baylitgol_laawolTerminus Ahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A11_(Naajeeriya)#Terminus_ALuttudu Bhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A11_(Naajeeriya)#Luttudu_BKoore mawɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A11_(Naajeeriya)#Koore_mawɗeLidooje ɗe kuuweteehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A11_(Naajeeriya)#Lidooje_ɗe_kuuweteeNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A11_(Naajeeriya)#Ndaare_kadiKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A11_(Naajeeriya)#KootolWikipedia: Laawol A12 (Naajeeriya)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A12_(Naajeeriya)Laawol A12 woni ɗaatal nder lesdi Naajeeriya, ɗon hawta wuro Katsina Ala nder fuunaaŋge haa gariiri gelle Jalingo nder hirnaaŋge. O nɗon haɓɓii kiilomitaji 350 km e nɗon huwti bana ɓandu mawndu nder banngeere laawol.Baylitgol laawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A12_(Naajeeriya)#Baylitgol_laawolKoore mawɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A12_(Naajeeriya)#Koore_mawɗeLinjiila gurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A12_(Naajeeriya)#Linjiila_gureKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A12_(Naajeeriya)#KootolWikipedia: Laawol A13 (Naajeeriya)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A13_(Naajeeriya)Laawol A13 woni ɗatal mawɗo nder lesdi Naajeeriya, ko dabare maare 615 km. O hawti gariiri Jimeta nder Adamawa dow lesdi dow lesdi haa worgo haa fuɗɗam maako haa gariiri Bama nder Diiwal Borno.Baylitgol laawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A13_(Naajeeriya)#Baylitgol_laawolKoore mawɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A13_(Naajeeriya)#Koore_mawɗeLidooje ɗe kuuweteehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A13_(Naajeeriya)#Lidooje_ɗe_kuuweteeKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A13_(Naajeeriya)#KootolWikipedia: Laawol A14 (Naajeeriya)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A14_(Naajeeriya)Laawol A14 nder laawol ngol woni ɗatal mawɗo nder lesdi Naajeeriya, ɗon hawti gariiri Ilorin haa fuunaaŋge haa Bode Sadu haa hirnaaŋge. O ɗon haɓɓii yaaki kiloomitaaji 80 e nɗon jogii darnde mawɗe nder nder nder nderji nder nderji.Baylitgol laawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A14_(Naajeeriya)#Baylitgol_laawolKoore mawɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A14_(Naajeeriya)#Koore_mawɗeLinjiila gurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A14_(Naajeeriya)#Linjiila_gureWikipedia: Laawol A121 (Naajeeriya)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A121_(Naajeeriya)Laawol A121 ɗon ha lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A121_(Naajeeriya)#KootolWikipedia: Laawol A123 (Naajeeriya)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A123_(Naajeeriya)Laawol A123 woni laawol nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A123_(Naajeeriya)#KootolWikipedia: Laawol A124 (Naajeeriya)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A124_(Naajeeriya)Laawol A124 nder ɗatal ngol woni nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A124_(Naajeeriya)#KootolWikipedia: Laawol A125 (Naajeeriya)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A125_(Naajeeriya)Laawol A125 woni ɗatal nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A125_(Naajeeriya)#KootolWikipedia: Laawol A126 (Naajeeriya)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A126_(Naajeeriya)Laawol A126 nder ɗatal woni nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A126_(Naajeeriya)#KootolWikipedia: Laawol A231 (Naajeeriya)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A231_(Naajeeriya)Laawol A231 nder ɗatal ngol nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A231_(Naajeeriya)#KootolWikipedia: Laawol A232 (Naajeeriya)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A232_(Naajeeriya)Laawol A232 nder ɗatal ngol nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi go'o nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago hakkunde laawol fuunaŋgo-laamorde.Luttuduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A232_(Naajeeriya)#LuttuduKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A232_(Naajeeriya)#KootolWikipedia: Laawol A233 (Naajeeriya)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A233_(Naajeeriya)Laawol A233 woni ɗital nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A233_(Naajeeriya)#KootolWikipedia: Laawol A234 (Naajeeriya)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A234_(Naajeeriya)Laawol A234 woni laawol mawɗo nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi.Adiraakuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:AdiraakuLaawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LaawolLaddahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:LaddaPages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsRoondugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:RoondugoWikipedia: Laawol A235 (Naajeeriya)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A235_(Naajeeriya)Laawol A235 nder ɗital ngol woni nder lesdi Naijeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A235_(Naajeeriya)#KootolWikipedia: Laawol A236 (Naajeeriya)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A236_(Naajeeriya)Laawol A236 nder ɗatal ngol woni nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A236_(Naajeeriya)#KootolWikipedia: Laawol A237 (Naajeeriya)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A237_(Naajeeriya)Laawol A237 laawol ngol woni ɗital nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋge-ɓaŋge hawtaago laawol fuunaŋge fuunaaŋgo-laamde.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A237_(Naajeeriya)#KootolWikipedia: Laawol A342 (Naajeeriya)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A342_(Naajeeriya)Laawol A342 nder ɗatal ngol nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A342_(Naajeeriya)#KootolWikipedia: Laawol A343 (Naajeeriya)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A343_(Naajeeriya)Laawol A343 nder ɗital ngol nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-laawdi ɗon hawta bee laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi.Luttuduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A343_(Naajeeriya)#LuttuduKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A343_(Naajeeriya)#KootolWikipedia: Laawol A344 (Naajeeriya)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A344_(Naajeeriya)Laawol A344 nder ɗatal ngol nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A344_(Naajeeriya)#KootolWikipedia: Laawol A345 (Naajeeriya)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A345_(Naajeeriya)Laawol A345 nder ɗatal ngol nder lesdi Naajeeriya. Ɗum wondi nder laawol fuunaaŋgo-ɓaŋgo hawtaago laawol fuunaandu fuunaaŋge fuunaaŋgi.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laawol_A345_(Naajeeriya)#KootolWikipedia: Bacita Fuuɗugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bacita_Fuu%C9%97ugo== Bacita Fuuɗugo ==Bacita Fuuɗugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bacita_Fuu%C9%97ugo#Bacita_FuuɗugoNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bacita_Fuu%C9%97ugo#Ndaare_kadiKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bacita_Fuu%C9%97ugo#KootolWikipedia: Bajoga Northeast Airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bajoga_Northeast_AirportBajoga Woyla fuunaaŋge Fuuɗugo woni fuuɗugo ɗo Bajoga e Ashaka Cement Plant nder Naajeeriya. Ɗum ɗon haa km 10 (6 ) haa woyla fuunaaŋge Bajoga, e hawti bee laawol gootol haa suudu cement.Fuuɗugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Fuu%C9%97ugoFuuɗuki nder Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Fuu%C9%97uki_nder_NaajeeriyaPages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Bayelsa International Airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bayelsa_International_AirportBayelsa International Airport (nganndi kadi BIA) ko dow hawti dow Wilberforce Island, Amassama, Yenagoa, Diiwal Bayelsa, ɗo GPS coordinates: 4°57′46′′N 6°12′20′′E.Tarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bayelsa_International_Airport#TarihaLindiya e Destinationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bayelsa_International_Airport#Lindiya_e_DestinationKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bayelsa_International_Airport#KootolWikipedia: Bebi Fuuɗugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bebi_Fuu%C9%97ugoBebi Fuuɗugo dowla dowlaaji nder lesdi Naajeeriya. Ɗum ɗon huuwana bana dowla dowla dow Obudu Mountain Resort.Distinoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bebi_Fuu%C9%97ugo#DistinooreFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bebi_Fuu%C9%97ugo#FiroojiWikipedia: Mamman Tahirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamman_TahirTahir Mamman https://naijabionet.com/2023/08/17/tahir-mamman-biography-net-worth-age-career-education-state-of-origin-personal-life-and-more/SAN OON (eriminmo lewru 7 moungou 1954) eiii lysidi Naajeeriya lawyaajjo toe professor, jornii eii ministajjo Janngirde Naajeeriya toe Ardiido befe,en Janngirde Baze University, Abuja eii Ardiido (NDDC)https://web.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamman_Tahir#HimobeWikipedia: Firoyaadi Beninhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Firoyaadi_BeninFiroyaadi Benin woni firoyaadi nder Benin, laamorgo Diiwal Edo nder lesdi Naajeeriya. Laddaare nder gariiri.Lindiya e nokkuuje jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Firoyaadi_Benin#Lindiya_e_nokkuuje_jaayndeFedde ngenndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Firoyaadi_Benin#Fedde_ngenndiKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Firoyaadi_Benin#KootolWikipedia: Luttugol Bidahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luttugol_BidaLuttugol Bida woni luttugol ɗo Bida nder lesdi Naajeeriya. Bida VOR/DME (identi: BDA) e Bida Non-directional beacon (identi: BD) ɗon ha nder firo.Baylitgol ɓeydiindihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luttugol_Bida#Baylitgol_ɓeydiindiKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luttugol_Bida#KootolWikipedia: Shuaibu Abubakar Auduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shuaibu_Abubakar_AuduShuaibu Abubakar Audu eii nylde lewru 11 moungou 1980 eii lysidi Naajeeriya https://saharareporters.com/2023/08/21/newly-sworn-minister-shuaibu-audu-prostrates-another-kneels-president-tinubu-afterbankijjo toe siyasaju jornii eii ministajjo diga August duubi 2023.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shuaibu_Abubakar_Audu#HimobeWikipedia: Broad Street, Lagoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Broad_Street,_LagosBroad Street dow Lagos Island, Lagos, Naajeeriya, woni ko hubugo jaaynde nder go'o nder nder gariiri man. Nder yimɓe ɓe ɗon jooɗoto: suudu nyaamdu Bagatelle, suudu jaŋde Koolol Cattedral Christ, Methodist Boys High School, Newswatch (Naajeeriya), e St.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Broad_Street,_Lagos#KootolWikipedia: Dasab Airlineshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dasab_AirlinesDasab Airlines wondi dabare dow Abuja, Naajeeriya.Bayyinaaki codehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dasab_Airlines#Bayyinaaki_codeTarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dasab_Airlines#TarihaKuugal jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dasab_Airlines#Kuugal_jaayndeFuuɗalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dasab_Airlines#FuuɗalKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dasab_Airlines#KootolWikipedia: Dutse International Airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dutse_International_AirportDutse International Airport ko daranii dow Muhammad Nuhu Sanusi International airport, dowla dowla dowlaaji Dutse nder Diiwal Jigawa, nder lesdi Naajeeriya. Luttugol ngol woni km 10 (6.Lindiya e nokkuuje jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dutse_International_Airport#Lindiya_e_nokkuuje_jaayndeKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dutse_International_Airport#KootolWikipedia: Earth Airlineshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Earth_AirlinesEarth Airlines wondi haade nder Lagos, Naajeeriya.Fuuɗalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Earth_Airlines#FuuɗalKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Earth_Airlines#KootolWikipedia: EAS Airlineshttps://ff.wikipedia.org/wiki/EAS_AirlinesEAS (Executive Airlines Services) Airlines wondi haade nder Lagos, Naajeeriya. Haŋki maako fuɗɗi nder Murtala Mohammed jipporde piirooje dow nde duuniyaaru (International Airport), Lagos.Bayyinaaki codehttps://ff.wikipedia.org/wiki/EAS_Airlines#Bayyinaaki_codeTarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/EAS_Airlines#Tarihanokkuje lisalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/EAS_Airlines#nokkuje_lisalFuuɗalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/EAS_Airlines#FuuɗalKaweje e kawejehttps://ff.wikipedia.org/wiki/EAS_Airlines#Kaweje_e_kawejeKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/EAS_Airlines#KootolWikipedia: Easy Link Aviationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Easy_Link_AviationEasy Link Aviation Services wondi haaki lesdi Naajeeriya.Tarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Easy_Link_Aviation#TarihaFuuɗalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Easy_Link_Aviation#FuuɗalKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Easy_Link_Aviation#KootolWikipedia: Doris Nkiruka Uzoka-Anitehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Doris_Nkiruka_Uzoka-AniteDoris Nkiruka Uzoka-Anite latama Naajeeriya siyasaju, likitajjo,shiree sheddee jornii eii ministajjo shugabajjo Bola Ahmed Tinubu diga August 2023.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Doris_Nkiruka_Uzoka-Anite#HimobeWikipedia: Nworie Riverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nworie_RiverNworie River ko maayo nder lesdi Nigeria je ɗon yahda nder Owerri be ɗon yahda to maayo Otamiri nder Nekede. Lungo maayo diga fuɗɗam to fuɗɗam maako ɗon haa 9,2 km.Lollolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nworie_River#LollolWikipedia: Owalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/OwalaWikipedia: Laku Ogutahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laku_Oguta== Luttugol ==Luttugolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laku_Oguta#LuttugolKuugal ngalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laku_Oguta#Kuugal_ngalWikipedia: Koololol Kaydi Okelusehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koololol_Kaydi_Okeluse== Kuugal kuuɗe yimɓe dow leɗɗe ==Kuugal kuuɗe yimɓe dow leɗɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koololol_Kaydi_Okeluse#Kuugal_kuuɗe_yimɓe_dow_leɗɗeWikipedia: Oyan (koore)https://ff.wikipedia.org/wiki/Oyan_(koore)OyanPages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Rijiyar Nagwamatsehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rijiyar_NagwamatseRijiyar Nagwamatse (maaki fuunaaki Nagwamatese ko fuunaaki nagwamatse) ko nokkuure taariike e taariiha duuɓi 150 nder km 20 to Kontogora, Naajeeriya.Tarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rijiyar_Nagwamatse#TarihaHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rijiyar_Nagwamatse#HiimoɓeWikipedia: Tunji Alausahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tunji_AlausaTunji Alausa eii https://platinumtimes.ng/dr-tunji-alausa-biography-family-career-life-story/lysidi Naajeeriya likitajjo jornii oon doon ministajjo lafiya.Janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tunji_Alausa#JanngirdeHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tunji_Alausa#HimobeWikipedia: Fuuɗol Otamirihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_OtamiriEl río Otamiri es uno de los principales ríos del estado de Imo, Nigeria. El río toma su nombre de Ota Miri, una deidad que posee todas las aguas que llevan su nombre, y que a menudo es el dios dominante de las casas Mbari.Wikipedia: Lodo Okparahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_OkparaEl río Okpara es un río de Benin. Originaria del departamento de Borgou, fluye hacia el sur y se convierte en la frontera entre Nigeria y Benin antes de volver a entrar en Benin y fluye en el río Ouémé, que finalmente drena en el Océano Atlántico.Wikipedia: Naadi Nunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naadi_Nun== Lollol ==Lollolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naadi_Nun#LollolWikipedia: Wuro woyla fuunaaŋgehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wuro_woyla_fuunaa%C5%8Bge== Goobnotooɓe Dowlaaji Waato-Hafunaaɓe ==Goobnotooɓe Dowlaaji Waato-Hafunaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wuro_woyla_fuunaa%C5%8Bge#Goobnotooɓe_Dowlaaji_Waato-HafunaaɓeWikipedia: Naafuru (Nigeria)https://ff.wikipedia.org/wiki/Naafuru_(Nigeria)El noroeste (a menudo abreviado con el noroeste) es una de las seis zonas geopolíticas de Nigeria que representan tanto una región geográfica como política del noroeste del país. Se compone de siete estados: Jigawa, Kaduna, Kano, Katsina, Kebbi, Sokoto y ZamfaraWikipedia: Naafre (Nigeria)https://ff.wikipedia.org/wiki/Naafre_(Nigeria)Kaŋko fuunaaŋge (ngam fuunaaŋgo fuunaaŋgi fuunaaŋgal) woni go'o nder nokkuuje je'e geopolitikɗe je'e nder lesdi Naijeriya, je'e je'e lesdi fuunaaŋga fuunaaŋgu lesdi. Ɗum hawti e dowla je je je jejeego - Adamawa, Bauchi, Borno, Gombe, Taraba, e Yobe.Wikipedia: North Central (Nigeriya)https://ff.wikipedia.org/wiki/North_Central_(Nigeriya)North Central (ngam ɓurna fu ɗum nodditaama North-Central) woni go'o nder nokkuuje je'e je'e geopolitikɗe je'e nder lesdi Naijeriya je'e ɓurna lesdi lesdi lesdi. Ɗum hawti e leyɗe je je je je njoweego - Benue, Kogi, Kwara, Nasarawa, Niger, e Plateau - e lesdi lesdi lesdi Nigeria.Wikipedia: Nkwelle-Ezunakahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkwelle-EzunakaNkwelle-Ezunaka es una de las cinco ciudades del Gobierno Local de Oyi del estado de Anambra en Nigeria.Wikipedia: Nguurnga Ngajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nguurnga_NgajiNgaji River ko ndiyam nder lesdi Nigeria. Ko fuɗɗori nder nokkuuje ladde gadaka nder lesdi Yobe, ɗon ɗon yahda haa worgo haa Ngalda, ɗon hawta bee maayo Ngalda, haa worgo Fika, haa woyla kiloomita 22.Wikipedia: Ngadda Riverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngadda_RiverNguda Ngadda ko nguurndam nder lesdi Nigeria, ɗo yaasi nder maayo Chad e nder lesdi Chad. Dam Alau je haaki dow maayo ɗon hawta bee ndiyamji je ɗon mari bana saa'i nder diiwaan Maiduguri.Wikipedia: Omoba, Abiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omoba,_AbiaNguda Ngadda ko nguurndam nder lesdi Nigeria, ɗo yaasi nder maayo Chad e nder lesdi Chad. Dam Alau je haaki dow maayo ɗon hawta bee ndiyamji je ɗon mari bana saa'i nder diiwaan Maiduguri..Wikipedia: Lodo Oramiriukwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_OramiriukwaOramiriukwa River ko ko ndiyam nder Imo State, Nigeria, ɗo ɗon yahda e laawol kilomita 14 ngam yahugo nder Otamiri RiveWikipedia: Sakpenwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/SakpenwaSakpenwa ko ummatoore nder Daande Dowlaaji Tai, nder leydi Rivers, Nigeria. Sakpenwa woni laamorde laamu Tai, Rivers .Wikipedia: Shasha Forest Reservehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shasha_Forest_ReserveShasha Forest Reserve ko woodani nder lesdi Nigeria ha sud e dow mawngu mawngu e 146 mita. (7° 4' 60 N 4° 30' 0 E).Wikipedia: Naadi fuunaaŋge (Nigeria)https://ff.wikipedia.org/wiki/Naadi_fuunaa%C5%8Bge_(Nigeria)South East (ngam fuɗnaama bana South-East) woni go'o nder nokkuuje je'e geopolitik je'e nder lesdi Nigeria, je'e je'e e je'e politik nder lesdi lesdi nder worgo fuɗnaange. Ɗum hawti e dowla jowi - Abia, Anambra, Ebonyi, Enugu, e Imo.Wikipedia: Naadiyankahttps://ff.wikipedia.org/wiki/NaadiyankaFunaanu (ngam fuɗnaama dow funaanu) woni go'o nder funeeji je'e je'e politik ɗi Naijeriya waɗi e nder funeeje je'e e je'e siyaasa nder fuɗnaange fuɗnaango lesdi. Ɗum hawti e dowla je je je jejeje jejejeje je jejeyeje jejeye - Akwa Ibom, Bayelsa, Cross River, Delta, Edo, e Rivers.Wikipedia: Najeeriya (Nigeria)https://ff.wikipedia.org/wiki/Najeeriya_(Nigeria)South West (ngam fuɗnaama dow South-West) woni go'o nder geopolitikal je je je je geopolitikol je je je wakkilanta e je je je jaaji e je politik je je sud-west lesdi. Ɗum hawti e leydiji joweego - Ekiti, Lagos, Ogun, Ondo, Osun, e Oyo .Wikipedia: Sumu Wildlife Parkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sumu_Wildlife_ParkWikipedia: Udi Hillshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Udi_HillsUdi Hills, ko Ugwueme e Udi hills, ɗon ha nder North Local Government Area of Enugu State, Nigeria. Ɗee hooseeje ɗon ɓadake mitaji ɗii dow maayo.Wikipedia: Ugwuelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/UgwueleUgwuele ko ummatoore Igbo nder Uturu, Isuikwuato Local Government Area, Abia State nder Nigeria je ɗon mari nokkuure wakkati Stone Age je ɗon hokkata daliila dow yimɓe ɗon jooɗii nder nokkuure nde duuɓi 250,000. Ɗum woni suudu huutoreeji ɓurɗi mawnugo nder lesdi Nigeria, e nder duuniyaaru .Wikipedia: Uruaguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/UruaguUruagu woni gariiri nder Nnewi North, Anambra State, Nigeria. Uruagu woni laamorgo ɗiɗaɓo nder laamorgo nayi nder wuro Nnewi.Wikipedia: Dam Waatarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dam_WaatariDam Waatari Watari Dam ko dam nder hukuma famarun Bagwazi area to woyla taa hirnaange gelle Kano nder lesdi Nigeria. Ɗum haaki caka hiitade alif 1977 e 1980 ha cost of Nigerian Naira ⁇ 7,108,000.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dam_Waatari#FiroojiWikipedia: Fuuje Yobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuje_YobeYobe, anndiraa kadi Komadougou Yobe maa ko Komadugu Yobe ko Komadou Gou-Yobe (French: Komadoucou Yobé), ko ndiyam nder Afrik hirnaange ɗo yaasi nder ladde Chad nder lesdi Naajeeriya e Niger. Ɗuum ko ko nder kooki maako Hadejia, Jama'are, e Komadugu Gana.Wikipedia: Zuba, Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zuba,_Nigeria1]Zuba wondi ummatoore nder Gwagwalada Local Government Area of the Federal Capital Territory (FCT), Nigeria.[2] O woni nder hirnaange Abuja e nder hirnaango Abuja e o fecciri e nder hirnaaje Madalla e leydi NigerWikipedia: Hannatu Musawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hannatu_MusawaHannatu Musawa https://platinumtimes.ng/isiak-salako-biography-family-career-life-story/eii hebe diga Diiwal Katsina nder wolya lysidi Naajeeriya Sheree Baffa,en https://saharareporters.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hannatu_Musawa#HimobeWikipedia: Simong Bako Lalonghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simong_Bako_LalongSimon Bako Lalong CONhttps://leadership.ng/simon-bako-lalong-60-finishing-strong/ (eriminmo lewru 5 mongou 1963) eii hebe diga Diiwal Plateau, Jos will lawyaajjo toe siyasaju lysidi Naajeeriya jornii eiii https://leadership.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simong_Bako_Lalong#HimobeWikipedia: Afrijet Airlineshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afrijet_AirlinesAfrijet Airlines wondi haade haade haa nder suudu NAHCO haa nder nokkuure jipporde piirooje nde Murtala Muhammed International Airport haa Ikeja, Nigeria."Directory: World Airlines.Tarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afrijet_Airlines#TarihaKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afrijet_Airlines#KootolHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afrijet_Airlines#HiimoɓeWikipedia: Ajaokuta Airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajaokuta_AirportAjaokuta Airstrip ko Ajaokuta Airfield ko fuuɗugo 22 km (14 ) haa saŋge hirnaange Ajaokuta, gariiri (gelle) nder Diiwal Kogi nder lesdi Naajeeriya.Nootiralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajaokuta_Airport#NootiralKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajaokuta_Airport#KootolWikipedia: Akure Airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akure_AirportAkure Airport nokku ɗo Akure, laamorgo Diiwal Ondo, fombina hiirna lisde Naajeeriya. Akure non-directional beacon (Ident: AK) ɗon haandi nder fannu.Siftorgal e dowhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akure_Airport#Siftorgal_e_dowLindiya e nokkuuje jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akure_Airport#Lindiya_e_nokkuuje_jaayndeKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akure_Airport#KootolWikipedia: Al-Dawood Airhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Dawood_AirFuuɗalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Dawood_Air#FuuɗalKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Dawood_Air#KootolWikipedia: Albarka Airhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albarka_AirAlbarka Air wondi haaki dow Abuja, kaafiital lisde Naajeeriya. O huwtori kuuɗe kalkal e charter nder leydi Naajeeriya e charters to lesdi feere nder lesdi Afrika caka e hirnaange.Bayyinaaki codehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albarka_Air#Bayyinaaki_codeDestinationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albarka_Air#DestinationsKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albarka_Air#KootolWikipedia: Adebayo Adelabuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adebayo_AdelabuAdebayo Adelabu (daayaama ƴande 28 lewru Siito hiitade dowgu alif 1970https://tribuneonlineng.com/try-your-hands-in-crafts/ eii bididdo arduwgal (CBN) ei jornii eii https://von.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adebayo_Adelabu#HimobeWikipedia: Luttuɗe Mandarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luttu%C9%97e_MandaraLas Montañas Mandara son una gama volcánica que se extiende a lo largo de aproximadamente 190 km (alrededor de 120 millas) a lo largo del norte de la frontera entre Camerún y Nigeria, desde el río Benue en el sur (9°18′N 12°48′E / 9.3°N 12.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luttu%C9%97e_Mandara#HimobeWikipedia: Cheif Lateef Olasunkanmi Fagbemihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheif_Lateef_Olasunkanmi_FagbemiChief Lateef Olasunkanmi Fagbemi https://9jalegal.com.Janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheif_Lateef_Olasunkanmi_Fagbemi#JanngirdeHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheif_Lateef_Olasunkanmi_Fagbemi#HimobeWikipedia: Luttugol Azarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luttugol_AzareAzare Airstrip ko dowla dowla [Bauchi|dowla]aji 10 km (6 ) dowla Azare nder Diiwal Bawci, Naajeeriya.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luttugol_Azare#KootolWikipedia: Anambra International Cargo Airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anambra_International_Cargo_AirportAnambra International Cargo Airport Umuleri woni dowla dowla nder lesdi Naajeeriya. Ɗum ɗon ha Ivite-Umueri nder Umuleri, Anambra State.Tarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anambra_International_Cargo_Airport#TarihaLindiya e nokkuuje jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anambra_International_Cargo_Airport#Lindiya_e_nokkuuje_jaayndeKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anambra_International_Cargo_Airport#KootolWikipedia: Capital Airlines (Naajeeriya)https://ff.wikipedia.org/wiki/Capital_Airlines_(Naajeeriya)Capital Airlines Limited wondi haaki haaki haadi ha Lagos, Naajeeriya, ɗon huwtori yaaki haaki nder lesdi e haaki ha haaki haandi ha Murtala Muhammed International Airport e Ilorin International Airport.Tarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Capital_Airlines_(Naajeeriya)#TarihaDestinationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Capital_Airlines_(Naajeeriya)#DestinationsFuuɗalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Capital_Airlines_(Naajeeriya)#FuuɗalKaweje e boofolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Capital_Airlines_(Naajeeriya)#Kaweje_e_boofolKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Capital_Airlines_(Naajeeriya)#KootolWikipedia: Escravos Airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Escravos_AirportEscravos Airport nokku dowla ɗo ɗo ɗo ɗo naftoraaki nder Diiwal Delta, leydi Naajeeriya.Nootiralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Escravos_Airport#NootiralKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Escravos_Airport#KootolWikipedia: Gombe Lawanti International Airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gombe_Lawanti_International_AirportSani Abacha International Airport (IATA: GMO, ICAO: DNGO) woni airport nder lesdi Naajeeriya. Gombe Lawanti International Airport heɓi innde maako ngam ɓadiɗol to Lawanti, gariiri man nder Gombe State, Nigeria.Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gombe_Lawanti_International_Airport#KuugalFeatureshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gombe_Lawanti_International_Airport#FeaturesKoorolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gombe_Lawanti_International_Airport#KoorolWikipedia: Linen Gombehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linen_GombeGombe Line woni kuugal fuɗɗam fuɗɗam huutoreKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linen_Gombe#KootolWikipedia: Ibom Airhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibom_AirIbom Air ko haandi lesdi Naajeeriya je je je je haandi e laamu Akwa Ibom.Tarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibom_Air#TarihaDestinationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibom_Air#DestinationsFuuɗalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibom_Air#FuuɗalKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibom_Air#KootolWikipedia: Luttugol busji Ikejahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luttugol_busji_IkejaIkeja Bus Terminal ɗon ha Ikeja, laamorgo lesdi Lagos. Terminal bus ɗon ha laawol haa haa suudu ndun haa ɓaawo laawol njamndi nder gariiri, e hawtaago suudu jaajol lesdi, ikeja general post office, fuu nder gariiri Computer Village.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luttugol_busji_Ikeja#KootolWikipedia: Ilorin International Airorthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilorin_International_AirortIlorin International Airport ((IATA: ILR, ICAO: DNIL)) nokkuure nder leydi Naajeeriya.Ilorin International Airport Sabo e huutoreeɗo Federal Airports Authority of Nigeria (FAAN) ɗon haadi e dow 1.Tarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilorin_International_Airort#TarihaPiirowal e nokkuuje jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilorin_International_Airort#Piirowal_e_nokkuuje_jaayndeKawejehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilorin_International_Airort#KawejeWikipedia: Ahmed Musa Dangiwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Musa_DangiwaAhmed Musa Dangiwa (dañaama nalnde 12 lewru Bowte - hiitande dumngu aliif 1967) eii lesdi naajeeriya https://www.thisdaylive.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Musa_Dangiwa#HimobeWikipedia: Jamu jeyi julanafa sey a wodi jamu dun julata harma dun nafa tawala jamukam wala hala julde hakku bo nafahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamu_jeyi_julanafa_sey_a_wodi_jamu_dun_julata_harma_dun_nafa_tawala_jamukam_wala_hala_julde_hakku_bo_nafaNana sosa Jamu jeyi julanafa sey a wodi jamu dun julata harma dun nafa tawala jamukam wala hala julde hakku bo nafaWikipedia: Adegboyega Oyetolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adegboyega_OyetolaAdegboyega Oyetola https://thenationonlineng.net/oyetola-two-years-of-working-like-hurricane/ ou daayaama ƴande 29 lewru Siilto maayidow ei dowgu 1954) eii lesdi Naajeeriya toe siyasaju toh bididdo Gwamnajjohttps://web.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adegboyega_Oyetola#HimobeWikipedia: Bunmi Tunji-Ojohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bunmi_Tunji-OjoOlubunmi Tunji-Ojo ou daayaama ƴande go,o liiryru 1 Duujal hiitade dowgu alif 1982 ei lisdeNaajeeriya lawyajjo, lomuujo, toe siyasajju jornii eii ministajjo nder handee woruu lisde Naajeeriya. Eii hebe majalisajjo ngu Akoko woila litugal toe Akoko woila hirna Diiwal Ondo diga hiitade dowgu 2019 haa toe 2023https://www.Taariku Daygo Makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bunmi_Tunji-Ojo#Taariku_Daygo_MakkoKuugal Siyassajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bunmi_Tunji-Ojo#Kuugal_SiyassajiNgendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bunmi_Tunji-Ojo#NgendamHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bunmi_Tunji-Ojo#HimobeWikipedia: Mbe Mountains Community Foresthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mbe_Mountains_Community_ForestMbe Mountains Community Forest ɗon ha nder fombina Nigeria, e ɗon hawta km 86.Wikipedia: Mgbidihttps://ff.wikipedia.org/wiki/MgbidiMgbidi woni laamorde Oru West, nokkuure laamu leydi Imo nder worgo fuuna fuuna fuun Nigeria. O ɗon haade e latitude 5.Wikipedia: Mowo, Badagryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mowo,_BadagryMowo woni gariiri nder Badagry, Lagos State, worgo hirnaange Naijeriya. Duule ɗon haade km be Seme Border bee yimɓe 78,897.Wikipedia: Koolol Kahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koolol_KaKa River (ngam anndiraa kadi Gulbin Ka River) woni maayo nder fombina lesdi Nigeria. Ko fuɗɗii e nder Zamfara State, ɗum waɗi ko e 250 km (160 mi) hirnaange haa dow lesdi Kebbi to ɗum hawti e maayo Sokoto ko e 100 km (62 mi) haa worgo Birnin Kebbi, ɓaawo ɓaawo ɓeydaaki nder maayo Niger.Wikipedia: Kool Kadunahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kool_KadunaKaduna ko ko ndiyam Niger, ɗo yaasi nder lesdi Nigeria. O heɓii innde maako diga crocodiles je ɗon jooɗi nder maayo e nokkuuje je ɗon.Wikipedia: Katabuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katabu== Geography ==Geographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katabu#GeographyWikipedia: Kpopiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/KpopieKpopie wonde go'o nder gariiri Gokana nder leydi Rivers, Nigeria. Duule ɗon haandi bee Bonny haa fuunaaŋge e Bodo haa hirnaaŋge nder Gokana Local Government Area nder leydi ndin.Wikipedia: Koore Kukurukuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koore_KukurukuKo Kukuruku Hills woni nokkuure mawnde nder lesdi Nigeria. Ɗum hawti (e nder terminology haɓɓii) Afenmai Division, anndiraa haa 1957 bana Kukuruku Division, bana dow dow Owo e Ekiti Division, e Western Kabba Province..Wikipedia: Waadi Kwa Ibohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waadi_Kwa_IboFuule Kwa Ibo (ko maa Fuule Quaibo) ko fuule ɓadotooɗo to Umuahia nder Abia, Nigeria, [1] e ina ƴiiƴa nder fombinaare worgo fuunaaŋgo nder Akwa Ibom to Atalantik.Wikipedia: Jengrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/JengreJengre woni gariiri nder Pengana Chiefdom, Jere District, Bassa LGA, Plateau State, Nigeria. Ɗum go'o nder nder nokkuuje Jere.Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Igbariamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/IgbariamIgbariam ko wuro wuro, nder Anambra East LGA, Anambra State. Ɗum noddiraa kadi ko Laamu Okalakwu.Jaŋde e Igbariamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igbariam#Jaŋde_e_IgbariamWikipedia: Gadar Tamburawa maayohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gadar_Tamburawa_maayo== Fedde ndiyam ==Fedde ndiyamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gadar_Tamburawa_maayo#Fedde_ndiyamWikipedia: Gelegelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gelegele== Gelegele Seaport ==Gelegele Seaporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gelegele#Gelegele_SeaportWikipedia: Fuuɗol Gongolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Gongola== Lollol ==Lollolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Gongola#LollolWikipedia: Goulbi de Maradi maayohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goulbi_de_Maradi_maayoFuule woyla lesdi Naijeriya ɗon hawta bee maayo Rima. Fuule Goulbi de Maradi hawti e maako nder fombina maako.Wikipedia: Fuude Forçadoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuude_For%C3%A7ados== Lammbe ==Lammbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuude_For%C3%A7ados#LammbeWikipedia: Lodo Escravoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Escravos== Lollol ndiyam ==Lollol ndiyamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Escravos#Lollol_ndiyamWikipedia: Bosun Tijanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bosun_TijaniBosun Tijani eriminmo lewru 20 July eii lysidi Naajeeriya-London dukkal lomou jornii eiii ministajjo pauro Naajeeriya bo e bididdo nder gwamnati Bola Tinubu diga August 16 duubi 2023https://techcabal.com/2023/08/16/bosun-tijani-named-minister-of-communications/https://www.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bosun_Tijani#HimobeWikipedia: Cross River (Nigeria)https://ff.wikipedia.org/wiki/Cross_River_(Nigeria)Cross River (ndun suɓaaɗo: Oyono) ko maayo mawɗo nder worgo fuunaaŋgo lesdi Nigeria, nden ɗon hokkata ko woni innde maako to lesdi Cross River. O fuɗɗii nder Kameruun, to o jaɓi innde maayo Manyu.Wikipedia: Chanomi Creekhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chanomi_Creek== Kuje nder e ɓadi Chanomi Creek ==Kuje nder e ɓadi Chanomi Creekhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chanomi_Creek#Kuje_nder_e_ɓadi_Chanomi_CreekWikipedia: Bonny Riverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bonny_River== Firooji nder Bonny River ==Firooji nder Bonny Riverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bonny_River#Firooji_nder_Bonny_RiverWikipedia: Bogomer Archipelagohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bogomer_ArchipelagoNgam ndiyamji nder ladde ɗon ɓuwa, ardiiɗo Bogomerom archipelago ɗon ɓuwa nder lesdiWikipedia: Bodo River, Gokanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bodo_River,_GokanaBodo River gokana ɗon nder nder nder nder maayo nder Gokana nder wuro laamurde Ɗum laati laawol foroyugo yimɓe Gokana. Ruwɓe e rewɓe njahi ɓe njaha haa ndiyam Bodo ngam ɓe njooɗoto..Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bodo_River,_Gokana#HiimobeWikipedia: Fuuɗol Beninhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Benin== Ceeɗal/Jol ==Ceeɗal/Jolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Benin#Ceeɗal/JolWikipedia: Asiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AsiaAzia ko wuro nder diiwaan Ihiala nder lesdi Naajeeriya. Ɗum nodditii e nder Azia Alamatugiugele mo o fuɗɗii nokkuure nden nder hitaande 500 AD.Wikipedia: Fuuɗol Anambrahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Anambra== Anambra River Region e Culture ==Anambra River Region e Culturehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Anambra#Anambra_River_Region_e_CultureWikipedia: Amaryawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AmaryawaAmaryawa ko wuro nder leydi Jigawa taa nder woylare maso Woyla huunare lesdi Naajeeriya. Amaryawa ɗon ha nder Roni gelle laamorde.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amaryawa#FiroojiWikipedia: Alkalawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AlkalawaAlkalawa fuɗɗam ko e nder ko'e je'e alkali (ko'e laamiiɗo e hausa) nder laamu lisde Zamafara, diga maajum innde Alkalawa. Ha fuɗɗoode karni 19th, Fulani jihadist Usman dan Fodio haɓɓii Yunfa (laamu laamu Gobir) ha Alkalawa.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alkalawa#HiimobeWikipedia: Alau Damhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alau_DamAlum adam ɗon mawngu mita 9 bee babal babal babal babal ndiyam ngal limngal 50 km. Ɓurɗo jaɓɓorgo haandi ko 112 million cubic meter.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alau_Dam#HiimobeWikipedia: Akure Ofosu Forest Reservehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akure_Ofosu_Forest_ReserveAkure of rest reserveHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akure_Ofosu_Forest_Reserve#HiimobeWikipedia: Akpotorohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akpotoro== Fedde ==Feddehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akpotoro#FeddeWikipedia: Akata fuɗɗordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akata_fu%C9%97%C9%97ordeAkata fuddorde tiggal je je je je partiji nder tertiary Niger Delta (Akata-Agbada) naftoraade je je je ɗon ha nder Niger Delta Province, foobenare lisde Nigeria ha Bayre Guinea, Atlantik.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akata_fu%C9%97%C9%97orde#HiimobeWikipedia: Afi Mountain Wildlife Sanctuaryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afi_Mountain_Wildlife_SanctuaryAfi mountain wildlife ngam hakkilanaaki nyawudi dabbaaji dow hooseere, ɓee ɗon waɗugo jammaji ngam hakkilanaago yimɓe, ɓee ɗon sembiɗiina huutoreeɓe to nokku ngam ɓe ɗon ɓeyda huutoreego e haɓɓugo dabbaaji. Kadi, jaŋde e jaŋde nder gure 16 haandije dow hooseere nden, waɗi haade yimmɓe ummatooje nder wakkati arande nder ummaatooje.Hakkilantaakuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afi_Mountain_Wildlife_Sanctuary#HakkilantaakuWikipedia: Abuloma, lesdi Rivershttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abuloma,_lesdi_RiversAbuloma wondi nokku nder nokkuure laamu Port Harcourt nder lesdi jihar rivers taa foobiinare lesdi Nigeria, o laati nokkuure nder hitaande dowgu alif 1956, nden boo o laati nokkuuje goɗɗe taa hiitadee 1983 haa 1986. Laamiiɗo Abuloma too arande haa Port Harcourt woni Bright Ateke Fiboinumama, Obeomomu-Odu, nden o laamiiɗo daraja ɗiɗmere.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abuloma,_lesdi_Rivers#HiimoɓeWikipedia: Hissare 10th maube Majalisajjo Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hissare_10th_maube_Majalisajjo_NaajeeriyaHisaare jerrogal 10th mabgal hawtude sanataa'en haa nder lesdi Naajeeriya.APC SENATORS-ELECTShttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hissare_10th_maube_Majalisajjo_Naajeeriya#APC_SENATORS-ELECTSPDP SENATORS-ELECTShttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hissare_10th_maube_Majalisajjo_Naajeeriya#PDP_SENATORS-ELECTSLP SENATOR-ELECThttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hissare_10th_maube_Majalisajjo_Naajeeriya#LP_SENATOR-ELECTSDP SENATORS-ELECThttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hissare_10th_maube_Majalisajjo_Naajeeriya#SDP_SENATORS-ELECTNNPP SENATORS-ELECThttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hissare_10th_maube_Majalisajjo_Naajeeriya#NNPP_SENATORS-ELECTAPGA SENATORS-ELECTShttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hissare_10th_maube_Majalisajjo_Naajeeriya#APGA_SENATORS-ELECTSWikipedia: Hajiya Fatima Lolohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hajiya_Fatima_LoloHajiya Fatima Lolo (MON) o daayaama e Worou Fatima Muhammad Kolo nder Pategi, lewru Colte hiitande ndunngu alif 1891 e lesdi Naajeeriya Shereehttps://books.google.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hajiya_Fatima_Lolo#HimobeWikipedia: Aliyu Makamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_MakamaAliyu makama o daayaama hiitade dowgu alif 1905https://web.archive.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Makama#NgendamHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Makama#HimobeWikipedia: Abubakar Imamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_ImamAbubakar Imam (1911-1981) on doon nylde lysidi jaridajju gada hukuma pamara Kagara Diiwal Niger, lesdi Naajeeriya. https://web.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Imam#NgendamHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Imam#HimobeWikipedia: Muhammad Ali Ndumehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Ali_NdumeMuhammad Ali Ndume (o danyama 20 e leuru nuwamba 1959). O latake goddo siyasajju leysdi Naajeriya.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Ali_Ndume#NgendamHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Ali_Ndume#HimobeWikipedia: Godswill Obot Akpabiohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godswill_Obot_AkpabioGodswill Obot Akpabio CONhttps://web.archive.MANGU E NASARAKU MAKOhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godswill_Obot_Akpabio#MANGU_E_NASARAKU_MAKOJANNGIRDEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godswill_Obot_Akpabio#JANNGIRDEIYALU E NGENDAM MAKUhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godswill_Obot_Akpabio#IYALU_E_NGENDAM_MAKUHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godswill_Obot_Akpabio#HimobeWikipedia: Zanna Bukar Dipcharimahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zanna_Bukar_DipcharimaZanna Bukar Suloma Dipchirma (1917-1969) eiii lysidi siyasajju nder Naajeeriya Sheree dibi,en lokaci bididdo Naajeeriya diga Majalisajjo gwamnati Abubakar Tafawa Balewahttps://www.worldcat.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zanna_Bukar_Dipcharima#NgendamHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zanna_Bukar_Dipcharima#HimobeWikipedia: Jaangirde Gobarauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaangirde_GobarauFedde anndalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaangirde_Gobarau#Fedde_anndalFiroorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaangirde_Gobarau#FirooreFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaangirde_Gobarau#FiroojiWikipedia: Diina Lislamu nder Haitihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diina_Lislamu_nder_HaitiDiina Lislamu ha Haiti hawti e yimɓe musulmaaɓe ɓe ɓe ɓurɗi 1% nder yimɓe fuu, ɓe hawti e ɓe njaara. Musulɓe Haiti Limgal juulɓe e pelle Islaam'en ɗon ɗon ha nder lesdi.Demmografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diina_Lislamu_nder_Haiti#DemmografiKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diina_Lislamu_nder_Haiti#KootolWikipedia: Ibrahim Dasukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_DasukiIbrahim Dasuki (1923-2016) en tuflejo Naajeeriya wakkatu arandejun jamhuriya dun Najeriya o wadii Sheree, o jogiike joodorgal waliiku, bawonon o lamni wajiiri wakkatu laamu Tafawa Balewa. Kadin o kiido wajiirijo Shoggu e sanaa'aaji e adiiraku.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Dasuki#NgendamHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Dasuki#HimobeWikipedia: Abibatu Mogajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abibatu_MogajiAbibatu Mogaji OON MFR (daayaama ƴande 16 yarkoma hiitadee Alif 1916 - e dowgu 2013) eii lysidi laamu toh Iya'oja nder Lagos, eii Inna shugabajjo Bola Tinubu.yarbankeejow taalayal yarban,enNgendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abibatu_Mogaji#NgendamZuri,a makuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abibatu_Mogaji#Zuri,a_makuHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abibatu_Mogaji#HimobeWikipedia: Abdulmaliki CBEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulmaliki_CBEAbdul Malik CBE (1914-1969) Jami'ijo diflomasiya Naajeeriya kadin tuflejo kadin hanko woni maudoo kwaamishinajow o lisde Najeriya mo ardee e Birtaniya.Sanaa'ajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulmaliki_CBE#Sanaa'ajiGada yoonki e waadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulmaliki_CBE#Gada_yoonki_e_waadeHokkuki mangohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulmaliki_CBE#Hokkuki_mangoHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulmaliki_CBE#HimobeWikipedia: Muhammed Bellohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammed_BelloMuhammad Bello woni Sultan mo Sokoto didabo . O jogage lamu diga 1817 yarinki 1837http://www.Dubi Arendejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammed_Bello#Dubi_ArendejiNgendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammed_Bello#NgendamHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammed_Bello#HimobeWikipedia: Sambo Dasukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sambo_DasukiSambo Dasuki o danyama nyalande (2 lewru Bowte hitaande ndunngu alif 1954 bo o mayi 14 November 2016) haanko woni Sultan mo Sokoto mo dum jippini nder dungu alif 1996 sa'i lamu Goodluck Jonathan. Ko o wartata Sultan on o jogake lamu Baraden Sakkwatoɓe.Wikipedia: Mohammed Tukurhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_TukurMohammed TukurNguurndam adanɗam Tukur wontii Galadima Kano e laamu baaba mum Mohammed Bello. E nder njillu 1890, konu Tukur yani e koloñaal Kebbi murtuɗo to Arugungu, ina wayi no e nder njillu nguu hisni Nguurndam Kaliifa e oon sahaa, Sultan Abdurrahmaan (Danyen Kasko).[2] E hitaande 1893, caggal maayde Emiir Muhammadu Bello seeɗa, Sultan Abdurrahmaan toɗɗii Tukur emir Kano keso. Ko famɗi fof, fedde galle Dabo e gardagol Yusuf Bin Abdullaahi Maje Karofi ummii, ummii Kano fayde Takai.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Tukur#Nguurndam_adanɗam_Tukur_wontii_Galadima_Kano_e_laamu_baaba_mum_Mohammed_Bello._E_nder_njillu_1890,_konu_Tukur_yani_e_koloñaal_Kebbi_murtuɗo_to_Arugungu,_ina_wayi_no_e_nder_njillu_nguu_hisni_Nguurndam_Kaliifa_e_oon_sahaa,_Sultan_Abdurrahmaan_(Danyen_Kasko).[2]_E_hitaande_1893,_caggal_maayde_Emiir_Muhammadu_Bello_seeɗa,_Sultan_Abdurrahmaan_toɗɗii_Tukur_emir_Kano_keso._Ko_famɗi_fof,_fedde_galle_Dabo_e_gardagol_Yusuf_Bin_Abdullaahi_Maje_Karofi_ummii,_ummii_Kano_fayde_Takai.[3]Basasa E fuɗɗoode Basasa ko ɓuri heewde e Ñaawirde Kanoan ko lolluɓe e Tukur, The Madaki, Ibraahiima Mallam ; Makaman Kano Iliyasu; Sarkin Bai, Bashari Alhaji; Alkali, modibo saalihu; Ko Sarkin Gaya, Ibraahiima Dabo e Sarkin Fulanin Dambatta ngoni 6urcfi wallude mo.[1] Chiromaaji Kano, Turaki Zaki e Dambatta fulɓe sarkin en ngoni artuɓe haɓde e murtuɓe to Gano caggal ɗuum Gogel e Garko. Hay so tawii ɓe keɓii warde yusuf e wolde Gaya, darnde maɓɓe fof ngam haɗde murto ngoo, ko meere, e lewru ut 1894, murtuɓe ɓee e gardagol Aliyu Mai Sango (Emir maɓɓe keso) keɓti forso Kano.https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Tukur#Basasa_E_fuɗɗoode_Basasa_ko_ɓuri_heewde_e_Ñaawirde_Kanoan_ko_lolluɓe_e_Tukur,_The_Madaki,_Ibraahiima_Mallam_;_Makaman_Kano_Iliyasu;_Sarkin_Bai,_Bashari_Alhaji;_Alkali,_modibo_saalihu;_Ko_Sarkin_Gaya,_Ibraahiima_Dabo_e_Sarkin_Fulanin_Dambatta_ngoni_6urcfi_wallude_mo.[1]_Chiromaaji_Kano,_Turaki_Zaki_e_Dambatta_fulɓe_sarkin_en_ngoni_artuɓe_haɓde_e_murtuɓe_to_Gano_caggal_ɗuum_Gogel_e_Garko._Hay_so_tawii_ɓe_keɓii_warde_yusuf_e_wolde_Gaya,_darnde_maɓɓe_fof_ngam_haɗde_murto_ngoo,_ko_meere,_e_lewru_ut_1894,_murtuɓe_ɓee_e_gardagol_Aliyu_Mai_Sango_(Emir_maɓɓe_keso)_keɓti_forso_Kano.Wikipedia: Rabi'atu Dahiru Nyakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabi%27atu_Dahiru_NyakoRabi'atu Dahiru Nyako Un moo haa daññaaɗo asal diiwal Adamawa, laatiiɗo kebɗo caydaa jannɗe firamareere mun jeya hukuma pamarum Ganye, Kadi yeesoore jeya sakandariire ɓaade geɓbal haa Hukumaa pamarum Mayo-Belwa, nɗen ɓaawo O faari Yeeso haa jannde Maako nde BA (ed) & PGDPPA janngirde Bayero Kano. Nde jonnta emoo huuwa haa jonnɗe kuutoro kuugal hawti jeya Hakkilanngo kuugal hijjoyki nɗum Naajeeriya.HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabi%27atu_Dahiru_Nyako#HIIMOƁEWikipedia: Laamlamɓe Hawsareehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlam%C9%93e_HawsareeLaamlamɓe nder SultanShere kwallohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlam%C9%93e_Hawsaree#Shere_kwalloMullum'en Diina Islaamu dow Hawsareehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamlam%C9%93e_Hawsaree#Mullum'en_Diina_Islaamu_dow_HawsareeWikipedia: Lisi Janngirde mawɓe haa Diiwal Jigawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lisi_Janngirde_maw%C9%93e_haa_Diiwal_JigawaDiiwal Jigawa (Hausa: Jihar Jigawa; Fula: Leydi Jigawa) ko go'o e dowla 36 nder lesdi Naajeeriya, ɗo woni nder lesdi Naajeriya. Diiwal Jigawa Hausa Jihar Jigawa Fula Leydi Jigawa 36 diiwe nder lesdi Nigeria lesdi man woyla Hino tagi ha 27 Anngusta 1991, ha jaaynde Ibrahim Babangida mo hollitii haɓɓugo dowlaaji goɗɗi joweeɗiɗi e nder leydi ndi, hokki limgal dowlaaji haa tati.Liisirde jaŋde e nder leydi Jigawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lisi_Janngirde_maw%C9%93e_haa_Diiwal_Jigawa#Liisirde_jaŋde_e_nder_leydi_JigawaLinjiila jaŋde nder leydi Jigawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lisi_Janngirde_maw%C9%93e_haa_Diiwal_Jigawa#Linjiila_jaŋde_nder_leydi_JigawaKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lisi_Janngirde_maw%C9%93e_haa_Diiwal_Jigawa#KootolWikipedia: Maayo Mahavvyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_MahavvyMaayo Mahavavy walla Mahavavy-Nord ko maayo worgo Madagaskaar e nder diiwaan Diana. Nde jogii ɓulli mayre ko e ŋoral Maromokotra e nder maayo Tsaratanana, nde yahrata ko to fuɗnaange haa e maayo Inndo.Gallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Mahavvy#GalleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Mahavvy#TuugnorgalWikipedia: Maino (Angola)https://ff.wikipedia.org/wiki/Maino_(Angola)Maino woni koode je ɗon ɓooyta nder Angola. Maino Ɗum ɗon ha nder lardi Bengo, nder fombina lesdi,180 km fuuna fuuna fuun Luanda.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maino_(Angola)#KootolWikipedia: Fedde Makombéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Makomb%C3%A9Maakombe woni maayo nder Kamerun.Makombé maayo Kamerun O hawti e maayo Nkam ɓadi Yabassi ngam warugo maayo Wouri.Tarihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Makomb%C3%A9#TarihaKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Makomb%C3%A9#KootolWikipedia: Manambaho maayohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Manambaho_maayoManambaho ko maayo nder Melaky,hirnaange Madagascar. Manambaho Melaky Madagascar.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Manambaho_maayo#KootolWikipedia: Manampatrana maayohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Manampatrana_maayoManampatrana ko maayo nder diiwaan Atsimo-Atsinanana nder worgo fuunaaŋge Madagascar.Manampatrana Atsimo-Atsinanana Madagascar O ɗon ɓuwa nder maayo Indiya ɓadi Farafangana.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Manampatrana_maayo#KootolWikipedia: Mananantananahttps://ff.wikipedia.org/wiki/MananantananaKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mananantanana#KootolWikipedia: Kool mananjaryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kool_mananjary|mouth_elevation=|progression=|river_system=|basin_size=6780 km2|tributaries_left=Ampasory, Saka river, Maka river|tributaries_right=Ivoanana, Manaroko|custom_label=|custom_data=|extra=}}Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kool_mananjary#KootolWikipedia: Femi Adesinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Femi_AdesinaFemi Adesina OON eii lysidi Naajeeriya jaridajjo toe bididdo worou Shugabajjo Muhammadu Buhari nder gwamnati Muhammadu Buharihttps://web.archive.Ilmuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Femi_Adesina#IlmuHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Femi_Adesina#HimobeWikipedia: Ahmed Umar Bolorihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Umar_BoloriAhmed Umar Bolori eii lesdi jakadanci jomou iga Diiwal Borno jornii mangul shawarajii nder gwamnati Diiwal Kogi to bididdo worou Kogi State investment promotion Agency (KSIPA)https://web.archive.Ilmuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Umar_Bolori#IlmuHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Umar_Bolori#HimobeWikipedia: Adamu Suleimanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_SuleimanAdamu Suleiman o dañaama ñalnde 14 lewru dujjal ndumngu alif 1929 bore walla eii lesdi Naajeeriya jaamiijow ɗan Sandakow oon doon Ardiidow e heebeti,en Muhammadu Dikko Yusufu too e hebenaye Sunday Adewusi ndunngo alif 1986Ilmuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_Suleiman#IlmuHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_Suleiman#HimobeWikipedia: Fuuɗol Mitong (Equatorial Guinea)https://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Mitong_(Equatorial_Guinea)Mitong woni maayo nder lesdi Equatorial Guinea.Mitong Equatorial Guinea Ɗum je taƴii nder Muni estuary bee maayo Congue,Mandyani, Mitimele,Utamboni e Mven.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Mitong_(Equatorial_Guinea)#KootolWikipedia: Fuude Mkulumuzihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuude_MkulumuziMkulumuzi ko maayo nder leydi Tanga,Tanzania.Mkulumuzi River Tanga Region Tanzania Fuule ɗon ɓuwa nder Tanga Bay nder Pemba Channel.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuude_Mkulumuzi#KootolWikipedia: Fuude Mkuzuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuude_MkuzuMkuzu ko maayo nder lesdi Tanzaniya.Mkuzu Mkusu Tanzania Magamba Forest Reserve je je je je taƴii nder nokkuure nden e woodi ndiyamji je je je ɗon wi'etee Soni Falls,to Mkuzu je hawta e Bangala River.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuude_Mkuzu#KootolWikipedia: Fuuɗol Mohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_MoMo woni maayo Ghana e Togo,o fuɗɗii nder Togo o ɓeydi hirnaange,o waɗi ko feccere hakkunde lesdi Ghana e Togo. Mo River Ghana Togo daande doore doore.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Mo#KootolWikipedia: Lodo Mocubúrihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Mocub%C3%BAriMoocuburi (ngam anndiraa ko Rio Mukumburi, Rio Mocuburi, Rio Mecuburi, Rio Mekubuuri, Rio mocuburi,rio Mocuburi walla Rio Mukumbur) ko maayo nder lesdi Mozambique.Nokku Mocubúri Mozambique O ɗon ɓuwa haa worgo maayo Ruvuma,nden ɗon hujja bee ɓuwaaje je ɗon ɗon ɗon ɓuwaa e marɗe.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Mocub%C3%BAri#KootolWikipedia: Fuuɗol Moukalabahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_MoukalabaFuule Moukalaba woni fuule nder Gabon.Moukalaba River Gabon Ɗum go'o nder kooki ndiyam Nyanga.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Moukalaba#KootolWikipedia: Fuuɗol Megarumahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_MegarumaMegaruma ko maayo nder fombina fuuna fuuna fuun Mozambique, je ɗon ƴiwo nder diiwaan Ancuabe.Megaruma Mozambique Ancuabe District O woodi fuɗɗam to woyla fuunaaŋge nder hooseere Mecumba.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Megaruma#KootolWikipedia: Lodo Montepuezhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_MontepuezMontepuez ko maayo nder Mozambique. Montepuez maayo Mozambique O ɗon ɓuwa haa worgo maayo Ruvuma,nden ɗon hujja bee ɓuwaaje je ɗon ɗon ɗon ɓuwaa e marɗe.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Montepuez#KootolWikipedia: Fuuɗol Muchekehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_MuchekeNjool Mucheke ko ndiyam tan nder wuro Masvingo, Zimbabwe. Mucheke River Masvingo Zimbabwe O fuɗɗii nder hirnaange wuro Masvingo e o hawti e maayo Mushagashe ɓadi Eastvale.Wikipedia: Fuule Mukungwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuule_MukungwaMukungwa woni maayo nder Ruwanda.Mukungwa Rwanda Ɗum woni ko woodi nder maayo Nyawarongo, ɗo yaasi nder maayo Victoria,maayo Nile e maayo Mediterane.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuule_Mukungwa#KootolWikipedia: Naawdi Namoronahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naawdi_NamoronaCategory:Articles with short descriptionKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naawdi_Namorona#KootolWikipedia: Nana Barya maayohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Barya_maayoNana Barya ko maayo nder Afrik feccere.Nana Barya maayo Afrik feccere O ɓooydi haa hirnaange Fedde Afrik Fedde nder fannu Ouham-Pendé e o ɓoydi haa fuunaaŋge,o jeyaa nder fannu hakkunde lesdi Fedde Afrik feccere e lesdi Chad.Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Barya_maayo#Ndaare_kadiWikipedia: Naro Moru maayohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naro_Moru_maayoNaro Moru fuɗɗii dow lesdi Kenya,e ɗon ɓilla dow hirnaange,nder lesdi Nyeri,Kenya,haa maayo Ewaso Ng'iro.Naro Moru River Mount Kenya Nyeri County Kenya Ewaso Ng'iro Nuru Naro Moru e maayo Senegaal ɗon ɗon ɗon ɗon haandi bee Teleki Tarn,Lewis Glacier,Tyndall Tarn e Glacier,Hut Tarn e Darwin Glacier haa ko'e dow lesdi Kenya.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naro_Moru_maayo#KootolWikipedia: Ndjim Riverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndjim_RiverNdjim River woni maayo nder Kameruun.Ndjim maayo Kameruun.Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndjim_River#Ndaare_kadiKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndjim_River#KootolWikipedia: Ngalamu maayohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngalamu_maayoNguleedi Ngalamu woni nguleedi nder fombina Mozambique e Malawi,nder hirnaange maayo Amaramba.Ngalamu Moozambiik Malawi Lake Amaramba Ɗum ɗon ha 14°24′0″S 35°41′0″E / 14.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngalamu_maayo#KootolWikipedia: Ngezi (Masvingo)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ngezi_(Masvingo)== Ngezi Masvingo ==Ngezi Masvingohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngezi_(Masvingo)#Ngezi_MasvingoKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngezi_(Masvingo)#KootolWikipedia: Fuuɗol Ngolohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_NgoloNguurndam Ngolo woni nguurndam Gabon.Ngolo maayo Gabon Ɗo woni go'oto nder kookiji Ogooué.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Ngolo#KootolWikipedia: Niandanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/NiandanNjool Niandan woni ko wootere nder njol Niger.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niandan#KootolWikipedia: Njoro maayohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Njoro_maayoNjoro woni koode tati nder nder nder maayo Nakuru,Kenya.Njoro Lake Nakuru Kenya Fuude maako ɗon nder leɗɗe Mau.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Njoro_maayo#KootolWikipedia: Nokkugo Nokkugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nokkugo_NokkugoNokku Ngo woni nokku Gabon.Nokkugo Gaboon Ɗo woni go'oto nder kookiji Ogooué.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nokkugo_Nokkugo#KootolWikipedia: Naadi Naadi (Morocco)https://ff.wikipedia.org/wiki/Naadi_Naadi_(Morocco)Naadi Noun (Arabic: وا نون) ko naadi nder Marok e ko naadi ɓurɗo yaawde nder leydi ndi.Noun River Wad Noun Arabic:واد نون Marokkal ndiyam Ɗum ɗon tawaa 70 km haa woyla Draa maayo e ɗon ɓilla haa yoŋgo hirnaange fuɗɗi diga Anti-Atlas,ɗon ɓilla to worgo Guelmim e hawtago e maayo Atlantic haa Foum Asaca nder leydi Sbouya.Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naadi_Naadi_(Morocco)#Ndaare_kadiWikipedia: Ambrose Folorunsho Allihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ambrose_Folorunsho_AlliAmbrose Folorunsho Alli (daayaama ƴande 22 liiyru Siilto hiitade alif 1929 - 22 Siilto 1989) ko jannginoowo jaaynde Naajeeriya mo o golli hooreejo leydi Naajeeriya nder leydi Bendelhttps://www.thecable.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ambrose_Folorunsho_Alli#HimobeWikipedia: Astanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AstanaAstana anndiraaɗo e Akmolinsk, Tselinograd, Akmola, e ɓaawo nde Nur-Sultan, woni laamorgo leydi Kazakhstan. Astana Akmolinsk Tselinograd Akmola Nur-Sultan laamorgo KazakhstanWikipedia: Adegoke Olubummohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adegoke_OlubummoAdegoke Olubummo ou daayaama ƴande 19 liiyru silto hiitade dowgu alifbe1923-1992 lesdi Naajeeriya mallami toe Ifaki. Eii fauree Naajeeriya Sheree maube Janngirdehttps://mathshistory.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adegoke_Olubummo#NgendamNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adegoke_Olubummo#Nolde_hooreHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adegoke_Olubummo#HimobeWikipedia: Arigidi Akokohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arigidi_AkokoArigidi woni wuro nder Akoko North West, Diiwal Ondo, Naajeeriya. Arigidi Akoko North-West Ondo State NaajeeriyaJuuldehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arigidi_Akoko#JuuldeFedde politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arigidi_Akoko#Fedde_politikTariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arigidi_Akoko#TariihaKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arigidi_Akoko#KootolWikipedia: Solomon Babalolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Solomon_BabalolaProfessor Solomon Adeboye Oladele Babalola jibini nder 17 Bowte 1926, nder saare Babalola nder Ile-Ajo. Baaba maako, Joseph Olawuni Omowunmi Babalola (Ajala) laati mawɗo marɗo, mo anndiraa ngam maɓɓugo cuuɗi nder Ipetumodu ɓaawo ɓeydaaki ɓurna nder nguleeki ɓurna nder fuɗɗam karnijum 20th; diga maajum suɓugo saare "Alatunse of Ipetumudu saare ɗon ɓeyda hawtaade maɓɓe.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Solomon_Babalola#NgendamJaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Solomon_Babalola#JaŋdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Solomon_Babalola#KuugalHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Solomon_Babalola#HimobeWikipedia: Nyagak maayohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nyagak_maayoNyagak woni maayo West Nile,woyla Uganda.Luttugolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nyagak_maayo#LuttugolƁuuruji ndiyamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nyagak_maayo#Ɓuuruji_ndiyamWikipedia: Nzi maayohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nzi_maayoNzi ko maayo nder Ivory Coast.Ɗum woni ko'e ndiyam ndiyam ndiyam Bandama.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nzi_maayo#KootolWikipedia: Koolol Karangahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koolol_KarangaKaranga River ko maayo ɗo yaasi nder Karanga Ward nder leydi Kilimanjaro nder lesdi Tanzania.Fuuɗol ngol ɗon haa hooseere Kilimanjaro,diga ɗon ɗon ɗon ɗon ɓuwa haa worgo haa Nyumba ya Mungu.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koolol_Karanga#KootolWikipedia: Kool Kafufuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kool_KafufuKafufu ko Kavu woni maayo nder worgo hirnaange Tanzania O ɗon ƴiwo nder Rukwa Valley,ɗon ƴiwi caka maayo Chada e ɗon ɓuwa nder maayo Rukwa.Nguurndam ɗon ɓesda,ɗon ɓeyda bee maare.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kool_Kafufu#KootolWikipedia: Kool Kalambohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kool_KalamboFuule Kalambo je je je je taƴii nder sahaa hakkunde Zambia e Songwe Region,Tanzania.Ɗum woni ko ndiyam ɓii-ɓii-ɓooyma je ɗon ƴeewa dow Ufipa Plateau haa woyla fuuna fuuna fuun Mbala haa dabare 1800 m e ɗon ɓuwa nder Albertine Rift,ɗon naati nder fombina fuuna fuunna fuuna fuungol Tanganyika haa dabare 770 m, nder dabare dabare daare 50 km.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kool_Kalambo#KootolWikipedia: Koolol Kalungwishihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koolol_KalungwishiFuule Kalungwishi ɗon ɓuwa hirnaange nder lesdi Zambia haa nder maayo Mweru. Ɗum anndiraa ngam ndiyamji mum,hawti e Lumangwe Falls,Kabweluma Falls,Kundabwika Falls e Mumbuluma Falls.Luttugolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koolol_Kalungwishi#LuttugolKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koolol_Kalungwishi#KootolWikipedia: Koololol Kangenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koololol_KangenNguurndam Kangen woni nguurndam nder Sudan worgo,to hirnaange lesdi Boma.O hawti e maayo Pibor ɓadi Pibor.Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koololol_Kangen#Ndaare_kadiWurooji ɓooyɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koololol_Kangen#Wurooji_ɓooyɗiWikipedia: Carolyne Adallahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carolyne_AdallaCarolyne Adalla ko winndiiɗo Kenya, o winndi defte Confessions of an AIDS (1993).Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carolyne_Adalla#KuugalHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carolyne_Adalla#HiimoɓeWikipedia: Lateef Kayode Jakandehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lateef_Kayode_JakandeLateef Kayode Jakande 23 July 1929 - 11 morso 2021) ko wonɗo nder lesdi Naajeeriya mo woni laamɗo leydi Lagos diga 1979 haa 1983, nden boo o laatii Minista kuugal nder laamu laamu Sani Abachahttp://www.ngrguardiannews.Firohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lateef_Kayode_Jakande#FiroGoobnore leydi Lagoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lateef_Kayode_Jakande#Goobnore_leydi_LagosƁaawo gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lateef_Kayode_Jakande#Ɓaawo_golleƁaawo ɗon nguurndam e maaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lateef_Kayode_Jakande#Ɓaawo_ɗon_nguurndam_e_maaydeNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lateef_Kayode_Jakande#Ndaare_kadiHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lateef_Kayode_Jakande#HimobeWikipedia: Zoe Leonardhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zoe_LeonardZoe Leonard (duggi 1961) ko artist Ameriknaajo, o golliima e fotde e jaŋde. O hollitii diga ɓaawo 1980s e golle maako hawti e dow dow dow dow Dokumenta IX e Dokumenta XII, e dow dow dokumenteeji ɗiɗi ɗi Whitney ha hitaande 1993, 1997 e 2014.Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zoe_Leonard#ƁiɗɗoKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zoe_Leonard#KuugalKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zoe_Leonard#KootolWikipedia: Lela Leehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lela_LeeLela Lee ko laamɗo Aameerik e jaayndiyanke, jaayndiyaaɗo tele, e jaaynde jaayndiyeeje Angry Little Asian Girl e jaayndiije jokkondirɗe Angry Little Girls.Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lela_Lee#KuugalJaɓɓorgo Ganndalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lela_Lee#Jaɓɓorgo_GanndalFilmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lela_Lee#FilmographyTelebiisiyonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lela_Lee#TelebiisiyonFilmjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lela_Lee#FilmjiKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lela_Lee#KootolWikipedia: Erna Lendvai-Dircksenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Erna_Lendvai-DircksenErna Lendvai-Dircksen (woowo Erna Katherina Wilhelmine Dircksen, 31 meeji 1883 - 8 meeji 1962) wondi fotoowo Jarmal mo anndiraa ngam kubaruuji fotooji yimɓe nder lesdi Germany. Nder Reich Tatto, o fotti kadi ngam kubaruuji eugenicist nden o waɗi darnde ngam huutore laawol masin e golluɓe ɓe ngaɗiri ngol.Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Erna_Lendvai-Dircksen#KuugalDas deutsche Volksgesichthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Erna_Lendvai-Dircksen#Das_deutsche_VolksgesichtDaande mawɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Erna_Lendvai-Dircksen#Daande_mawɗeKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Erna_Lendvai-Dircksen#KootolWikipedia: Violette Lecoqhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Violette_LecoqViolette Lecoq (1912 – 2003) ko infirmiyee Faraysenaajo, naalanke, tergal e reentaade e nder wolde adunaare ɗimmere. O anndaama e nate makko ummoraade e kasoo Ravensbrück, ɗe o huutorii kadi ngam seedaade e ñaawoore Ravensbrück adannde e hitaande 1946.Konu adunaaru ɗiɗaɓuruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Violette_Lecoq#Konu_adunaaru_ɗiɗaɓuruGolle cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Violette_Lecoq#Golle_cuɓaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Violette_Lecoq#TuugnorgalWikipedia: Kate Lechmerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kate_LechmereKate Elizabeth Lechmere (13 Oktoobar 1887 - Feebari 1976) wonnooɗoɗoɗoɗo e leydi Britaniya, o wonnooɗo e Wyndham Lewis, o woniɗo ardiiɗo renndo renndo renndooɓe nder hitaande 1914. "Rebel Art Centre", Grove Art Online, Oxford Art Online.Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kate_Lechmere#ƁiɗɗoKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kate_Lechmere#KootolWikipedia: Blanche Lazzellhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blanche_LazzellBlanche Lazzell (October 10, 1878 - June 1, 1956) wonnooɗo taƴoowo, taƴowo e taƴoɗo. O anndiraa ko ɓuri heewde ngam kuutorɗe mum ɗe laatii e laabi laaɓɗi, o wonnooɗoɗoɗoɗo mawɗo Aameerika ɓaawo jamanu, o waddani yimɓe ko'e Cubism e abstraction nder kuuɗe mum.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blanche_Lazzell#KootolWikipedia: Adelaide Lawsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adelaide_LawsonAdelaide Lawson (yande 9 lewru korso hiitade dowgu alif 1889 - 28 yarkoma 1986) wonnooɗo ɗoɗoɗo Ameerik, anndiraaɗo e ɗemɗe mum ɗe o waɗi dow laamɓe e geɗe. O wi'i o mari baawɗe waɗugo habaru dow duniyaaru bee huutoreeji laaɓɗi, ɗi walaa ɗowɗe e laaɓɗum e huutoreeki e laaɓndi ngam hokkude ummotooɓe hakkillo e nder ɓernde.Fedde anndalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adelaide_Lawson#Fedde_anndalKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adelaide_Lawson#KootolWikipedia: Fuuɗol Ouahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_OuaFuule Oua woni fuule Gabon.Ɗum go'o nder kooki Ivinde.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Oua#KootolWikipedia: Oued Rkelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oued_RkelOued Rkel ko wadi wonande Fès-Meknès, MarokkoƊum woni ko'e ndiyam ndiyam Baht.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oued_Rkel#KootolWikipedia: Oued Sebthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oued_SebtOued Sebt (واد السبت) ko maayo cembiɗɗo nder Aljeeriya hakkunde wuro Gouraya,Tipaza e meselmoun.Rand McNally, The New International Atlas, 1993.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oued_Sebt#KootolWikipedia: Polinjane Riverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Polinjane_RiverPolinjane River ko maayo Eswatini.Fedde Mbabane,ɗon ƴiwo nder hooseere Mdzimba.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Polinjane_River#KootolWikipedia: Rumakalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/RumakaliFuuɗol Rumakali woni ko ndiyam nder Tansaaniya.Lodo nder maayo Nyasa,maayo ndu woodi babal babal km square 693.Ɓuuruji ndiyamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rumakali#Ɓuuruji_ndiyamKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rumakali#KootolHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rumakali#HIIMOƁEWikipedia: Ruvyironza maayohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruvyironza_maayoKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruvyironza_maayo#KootolWikipedia: Lodo Okanohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_OkanoFuuɗol Okano woni fuɗol nder Gabon.Ɗum go'o nder kookiji maayo Ogooué.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Okano#KootolWikipedia: Sahamaitsohttps://ff.wikipedia.org/wiki/SahamaitsoSahamaitso ko maayo nder diiwaan Alaotra-Mangoro nder fuunaaŋge Madagascar.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sahamaitso#HimobeWikipedia: Yusuf Adamu Gagdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yusuf_Adamu_GagdiYusuf Adamu Gagdi (dugumi 5 Noofambar 1980) woni politikkoore e nder All Progressives Congress diga Leysdi Diiwal Plateau, Naajeeriya. O wondi ardiiɗo suudu darinooɓe lesdi Naajeeriya diga karallaagal Pankshin/Kanam/Kanke nder lesdi Plateau nder jamiroore lesdi 9.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yusuf_Adamu_Gagdi#HimobeWikipedia: Naange Sahelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naange_SahelSahel woni maayo nder lesdi Aljeeriya ɗo yaaki nder maayo Soummam haa Akbou.Rachid Meddour, Bioclimatologie, phytogéographie et phytosociologie en Algérie.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naange_Sahel#KootolWikipedia: Fuude Sakaleonahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuude_SakaleonaSakaleona ko maayo nder diiwaan Amoron'i Mania e Vatovavy nder fuunaaŋge Madagascar.O ɗon ƴiwo diga dow lesdi caka lesdi haa o ɗon ɓuwa haa maayo Lindiya ɓadi Nasy Varika.Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuude_Sakaleona#Ndaare_kadiHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuude_Sakaleona#HimobeWikipedia: Talabi Braithwaitehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Talabi_BraithwaiteTalabi Adebayo Braithwaite (2 morso 1928 - 2 Colte 2011) ko jaayndiyanke jamfaare lesdi Naajeeriya, e gooto e ardiiɓe jaayndiyaaku jamfaare nder Leysdi Naajeeriya. O laati hooreejo arandeejo arandeeji arandeeji nder lesdi Naajeeriya (IIN), jooni arandeeji amaruji nder lesdi Naajeeriyahttps://books.Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Talabi_Braithwaite#LaamuKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Talabi_Braithwaite#KuugalHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Talabi_Braithwaite#HimobeWikipedia: Saliu Adetunjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saliu_AdetunjiSaliu Akanmu Adetunji ( Joku 1928 - 2 Janaayo 2022) ko laamɗo Leysdi Naajeeriya mo o woni Olubadan 41 e Ibadan gila nde o laɓɓini laamu e hitaande 2016 haa o maayi e hitaande 2022.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saliu_Adetunji#HimobeWikipedia: Khadi fallhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khadi_fallKhadidjatou Fall, biyeteeɗo Khadi fall (doduude 1948), woni winndaako Senegal e ministaare laamu arande. Tarihi Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khadi_fall#Tarihi_MaakoWikipedia: Teslim Balogunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teslim_BalogunTesilimi Olawale Ayinde "Teslim" Balogun (1927 - 30 lewru Yuli 1972) wonnoo jokkondirɗo e jannginoowo leydi Naajeeriya.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teslim_Balogun#HimobeWikipedia: Afe Babalolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afe_BabalolaAfe Babalola CON OFR SAN (dañaama ñalnde 30 lewru Yarkooma hiitade dowgu alif 1929) ko laamɗo Naajeeriya jaŋde Afe Babalola.un janngi jangirde kawtal riskowji lisde landa afe babalola ei yiimɓe yarbanko,en hiirnari lisde naajeeriya.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afe_Babalola#HiimobeWikipedia: Wahab Iyanda Folawiyohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wahab_Iyanda_FolawiyoChief Abdulwahab Iyanda Wahab Folawiyo, CON (16 Jowre 1928 - 6 Jowre 2008) wonnoo jaaynoowo e jaaynooɗo lesdi Naajeeriya.Nder hitaande 1957, o haɗi Yinka Folawiyo & Sons, je laati jaɓnde jaɓnde Yinka Fulawiyo Group of Companies O jibinaa nder Lagos to Pa Tijani, mo jaaynoowo Leysdi ndin, nder wakkati koloniyaal British.Wikipedia: Lodo Khwaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_KhwaiFuule Khwai woni maayo nder lesdi Botswana.O ɗon ɓadake diga maayo Okavango e ɗon jeyaa nder fure woyla nder Muritani Muritani.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Khwai#FiroojiWikipedia: Fuuɗol Kibishhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_KibishNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Kibish#Ndaare_kadiWikipedia: Fuude Kidepohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuude_KidepoKidepo River ko ndiyam je ɗon ɗon ɗon ɗon nder Kidepo Valley nder Karamoja nder Uganda,e nder Equatoria fuunaaŋge nder Sudan Fuuta.Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuude_Kidepo#Ndaare_kadiWikipedia: Koolol Koolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koolol_KoolThe Koigab River is an ephemeral river on Namibia Skeleton Coast.Its source is in the Grootberg Mountains near Bergsig,where its two inflows, the Gui-Tsawisib and the Springbok are located.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koolol_Kool#FiroojiWikipedia: Igbodohttps://ff.wikipedia.org/wiki/IgbodoIgbodo to wuro nder leydi Delta, Nigeria.Wikipedia: Fedde Zadiéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Zadi%C3%A9Naange Zadié (Faranse:Rivière Zadie) ko naange Ivinde to dowla fuunaaŋge Gabon.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Zadi%C3%A9#FiroojiWikipedia: Iko Ekwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iko_EkwaIko Ekwa to wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom.Wikipedia: Fuule Yabushttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuule_YabusFuule Yabus (ko Khor Yabus) ɗon ƴiwo nder hirnaange lesdi Ethiopia,nder Asosa Zone,ɗon ɓuwa hirnaange nder Sudan,ɓaawo gariiri Yabus, nden ɗon naato nder Sudan.Nder gariiri Bunj o jeyi haa yoŋgo hirnaange o nastina Machar Marshes,to o majjina hoore mum.Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuule_Yabus#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuule_Yabus#FiroojiWikipedia: Wajo Wokirohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wajo_WokiroWokiro River woni ndiyam ndiyam nder leydi Eritrea.O timmi haa woyla Massawa,haa maayo Semmbi.Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wajo_Wokiro#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wajo_Wokiro#FiroojiWikipedia: White Voltahttps://ff.wikipedia.org/wiki/White_VoltaKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/White_Volta#KuugalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/White_Volta#FiroojiWikipedia: Ikot Afahahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_AfahaIkot Afaha to wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom.Wikipedia: Wau maayohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wau_maayoWau River,ko Wau Nahr (ko'e woɓɓe boo ɓe mbinndi Waw ko Wow),ko ndiyam nder Sudan worgo.Ɗum nodditaama Wau,laamorgo lesdi Bahr el Ghazal,to maayo ɗon ɗon yaasi fuunaaŋge dabare duniyaaru bee Central African Republic.Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wau_maayo#Ndaare_kadiWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wau_maayo#Wurooji_wuroojiWikipedia: Ikot Akanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_AkanIkot Akan to wuro nder Uruan nder lesdi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya. [self-published source]Wikipedia: Ikot Akatahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_AkataIkot Akata to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Akpa Esahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Akpa_EsaIkot Akpa Esa to wuro nder Etinan, nokku ɗo laamu ngu ɗo nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Akpa Nkukhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Akpa_NkukIkot Akpa Nkuk to wuro e dowla laamorgo Ukanafun nder Akwa Ibom, Nigeria.Ɗum to woni boo go'o nder gariiri mawɗi nder Ukanafun South District/Clan.Wikipedia: Ikot Akpa-Ekanghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Akpa-EkangIkot Akpa-Ekang to wuro nder Uruan nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Ikot Akpabiohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_AkpabioIkot Akpabio to wuro nder Nsit-Atai, nokkuure laamu leydi Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Akpan Esehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Akpan_EseIkot Akpan Ese to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Akpan Obio Ekethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Akpan_Obio_EketIkot Akpan Obio Eket to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Akpanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_AkpanyaIkot Akpanya to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Atakuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_AtakuIkot Ataku to wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Ebahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_EbaIkot Eba to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Ebiyakhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_EbiyakIkot Ebiyak to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Ebohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_EboIkot Ebo toni wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Edunghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_EdungIkot Edung toni wuro nder Uruan nder lesdi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya.Wikipedia: Ikot Ekanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_EkanIkot Ekan to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Ekanghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_EkangIkot Ekang to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Ekidhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_EkidIkot Ekid to wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Ekothttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_EkotIkot Ekot to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya.Wikipedia: Ikot Ekpo Okonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Ekpo_OkonIkot Ekpo Okon to wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Ese, Etinanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Ese,_EtinanIkot Ese to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Ese, Uruanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Ese,_UruanIkot Ese to wuro nder Uruan nder lesdi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya.Wikipedia: Ikot Esen Okuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Esen_OkuIkot Esen Oku to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Esuahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_EsuaIkot Esua to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Etakpohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_EtakpoIkot Etakpo to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Ikot Etorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_EtorIkot Etor to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Ibiokhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_IbiokIkot Ibiok to wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Ibokhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_IbokIkot Ibok to wuro Nigeria nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Ikpahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_IkpaIkot Ikpa to wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Ikpuhohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_IkpuhoIkot Ikpuho to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Inyang Osomhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Inyang_OsomIkot Inyang Osom toni wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Inyang, Ekethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Inyang,_EketIkot Inyang to wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Inyang, Etinanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Inyang,_EtinanIkot Inyang to wuro nder Etinan nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Inyang-Esukhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Inyang-EsukIkot Inyang-Esuk to wuro nder Uruan nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Ikot Inyang-Idunghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Inyang-IdungIkot Inyang-Idung to wuro nder Uruan nder lesdi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya.Wikipedia: Ikot Isonghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_IsongIkot Isong toni wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Itinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_ItinaIkot Itina to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Mfonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_MfonIkot Mfon toni wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Nkanghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_NkangIkot Nkang toni wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Nseyenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_NseyenIkot Nseyen to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Nsidibehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_NsidibeIkot Nsidibe to wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Nsunghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_NsungIkot Nsung toni wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Ntehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_NteIkot Nte to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom, Nigeria.Wikipedia: Ikot Obiohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_ObioIkot Obio to wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Obio Atahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Obio_AtaIkot Obio Ata to wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Obio Ekahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Obio_EkaIkot Obio Eka to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom, NigeriaWikipedia: Ikot Obio Inyanghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Obio_InyangIkot Obio Inyang to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Obiorohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_ObioroIkot Obioro tondi wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Odionghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_OdiongIkot Odiong toni wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Okudomhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_OkudomIkot Okudom to wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Onwon Edienehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Onwon_EdieneIkot Onwon Ediene to wuro nder Ediene Usung Itu nder nokkuure laamorde Ikono nder Akwa Ibom nder worgo Leysdi Nigeria.Wikipedia: Ikot otoinyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_otoinyeIkot otoinye tondi wuro nder Uruan nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya.Wikipedia: Ikot Udohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_UdoIkot Udo toni wuro nder Uruan nder lesdi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya.Wikipedia: Ikot Udo Adiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Udo_AdiaIkot Udo Adia to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Udo Otohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_Udo_OtoIkot Udo Oto to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot Udotahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_UdotaIkot Udota tondi wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikot huutoro Ekonghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_huutoro_EkongIkot Use Ekong toni wuro nder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom.Wikipedia: Ikpehttps://ff.wikipedia.org/wiki/IkpeIkpe to Oron ummatoore nder Urue-Offong/Oruko dowla leydi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya.Wikipedia: Ikwitahttps://ff.wikipedia.org/wiki/IkwitaIquita to Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink" title="Oron people">Oron ummatoore nder Oron nokkuure laamu nder Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Illewihttps://ff.wikipedia.org/wiki/IllewiIlewi toni wuro manngal nder Imiekuri"Okpella, Nigeria nder Estako fuunaaŋgo laamu leydi, wuro man anndiraa ngam leɗɗe palmu, leɗɗe bambu e jaaynde, nden woni nokkuure yurmeende Unhokhasor Olowu laamiiɗo Imiekuri mawɗo.Wikipedia: Ilushihttps://ff.wikipedia.org/wiki/IlushiIlushi to ummatoore nder Esan South East Local Government Area nder Edo State, Najeeriya. Wuro mawɗo ɗon walli kuuɗe jawdi nder nokkuure nden.Wikipedia: Ine Inua Abasihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ine_Inua_AbasiIne Inua Abasi to wuro Effiat nder Mbo, nder Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Inua Abasihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Inua_AbasiInua Abasi to Effiat Community nder Mbo local government area nder Akwa Ibom leydi Nigeria.Wikipedia: Ire Ekitihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ire_EkitiIre Ekiti, nder leydi Ekiti, ha worgo hirnaange Nigeria, to wuro je Yoruba goddi Ogun.Wikipedia: Irefihttps://ff.wikipedia.org/wiki/IrefiIrefi toni go'o nder gure nayi nder Oraifite nder Ekwusigo Local Government Area nder Anambra State nder lesdi Naajeeriya. Woɓɓe ngoni Unodu, Ezumeri, e Ifite.Wikipedia: Ishiet Eronghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ishiet_ErongIshiet Erong woni wuronder nokkuure laamu Etinannder Akwa Ibom.Wikipedia: Isiekehttps://ff.wikipedia.org/wiki/IsiekeIsieke (ko 'Isiaka) woni gariiri mawndi nderleydi Ebonyi, Nigeria.Ɗum woni laamorde leydi Ivo.Wikipedia: Isoniinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/IsoniinIsoniin to wuro manndal nɗer diiwal ogun, Naajeeriya ɗo woni to e 10 km diga Ijebu Ode. Ha nder jaŋde, ɗum je je je je nder Ijebu North-East Local Government Area.Wikipedia: Issiet Ekimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Issiet_EkimIssiet Ekim toni wuro nder Uruan nder lesdi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya.Wikipedia: Itogo-Ekingohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Itogo-EkingoItogo-Ekingo toni wuro nder Obi LGA nder Benue State, Naijeeriya. Yimɓe asli ɗon hawta ɓurna fuu nder kuuje nder nokkuuje .Wikipedia: Ituk Mbanghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ituk_MbangItuk Mbang to wuro nder Uruan nder lesdi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Iyana-Iba, Lagos Statehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iyana-Iba,_Lagos_StateIyana-Iba to nokku nder nokkuure laamu Ojo, Lagos, Nigeria.Wikipedia: Jabo (Nigeria)https://ff.wikipedia.org/wiki/Jabo_(Nigeria)Jabo toni gariiri nder nder nder lesdi Naijeriya nder nder laawol A124. Ɗum woodi juulde.Wikipedia: James Town Mbohttps://ff.wikipedia.org/wiki/James_Town_MboJames Town to Effiat Town nder Mbo local government area nder Akwa Ibom nder lesdi Nigeria.Wikipedia: Kudaruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/KudaruKudaru woni wuro nder diiwal laamu lesdi Lere haa lesdi Kaduna haa woyla lesdi Naajeeriya.[2] Kod posto nokku oo ko 811.Wikipedia: Kurgwihttps://ff.wikipedia.org/wiki/KurgwiKurgwi toni gariiri nder lesdi Naajeeriya.Ɗum ɗon tawaa nder Qua'an pan Local Government Area of Plateau State.Wikipedia: Eso (ko wuro)https://ff.wikipedia.org/wiki/Eso_(ko_wuro)Eso toni gariiri yimɓe e nder Orhionmwon Local Government Area nder Edo State, Nigeria.Wikipedia: Eyo Ufuohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_UfuoEyo Ufuo to wuro Oron nder ummatoore Eyulor nder Urue-Offong/Oruko nder lesdi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Eyibahttps://ff.wikipedia.org/wiki/EyibaEyiba to wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Eyo Abasihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_AbasiEyo Abasi to Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink" title="Oron people">Oron ummatoore nder Oron nokkuure laamu nder Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Eyo Ataihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_AtaiEyo Atai to wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Eyo Atanghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_AtangEyo Atang to wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Eyo Ating Osunghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Ating_OsungEyo Ating Osung to wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Eyo Ating-Osunghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Ating-OsungEyo Ating Osung to wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Eyo Ebiemehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_EbiemeEbieme toni wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya.Wikipedia: Eyo Efaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_EfaiEyo Efai to wuro Oron nder Mbo nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya.Wikipedia: Eyo Ekung Inyanghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Ekung_InyangEyo Ekung Inyang to wuro Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink" title="Oron people">Oron nder Oron nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Eyo Esinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_EsinEyo Esin to wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Eyo Esio Osunghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Esio_OsungEyo Esio Osung to wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Eyo Esio Usunghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Esio_UsungEyo Esio Usung to wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Eyo Eyekiphttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_EyekipEyo Eyekip to wuro Oron nder Urue-Offong/Oruko nder Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya. Yimɓe Okip diga lenyol Ubodung nder Oron Naation.Wikipedia: Eyo Nsekhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_NsekEyo Nsek ko wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeriya.Wikipedia: Eyo Obiosiohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_ObiosioEyo Obiosio ko Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink" title="Oron people">Oron town nder Oron local government area nder Akwa Ibom nder lesdi Naijeeriya.Wikipedia: Eyo Okponunghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_OkponungEyo Okponung ko wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeriya.Wikipedia: Eyo Okwonghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_OkwongEyo Okwong ko wuro Oron nder Urue-Offong/Oruko nder Akwa Ibom nder lesdi Naajeriya. Yimɓe Okwong diga lenyol Ubodung nder Oron Nation.Wikipedia: Eyo Ukpehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_UkpeEyo Ukpe ko Oron Village nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naijeeriya.Wikipedia: Eyo Ukuthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_UkutEyo Ukut ko wuro Oron nder Mbo nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naijeeriya.Wikipedia: Mustapha Adamu Animashaunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_Adamu_AnimashaunMustapha Adamu Animashaun (1885-1968) wonnoo ardiiɗo Islaam Lagos mawɗo nder fuɗɗiiji teemerre noogas. O laati boo mawɗo, moofta, moofti e hooreejo siyasa.Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_Adamu_Animashaun#ƁiɗɗoKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_Adamu_Animashaun#KuugalMawɗo suuduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_Adamu_Animashaun#Mawɗo_suuduWurɗo e winndanndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_Adamu_Animashaun#Wurɗo_e_winndanndeƁamtaare jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_Adamu_Animashaun#Ɓamtaare_jaŋdeƁaawo nduumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_Adamu_Animashaun#Ɓaawo_nduumHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_Adamu_Animashaun#HimobeWikipedia: Akungbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AkungbaAkungba to wuro nder diiwal Ondo nder nokkure taa hirnaanre lesdi Najeriya. Duule ɗon haandi ɓadi Ikare-Akoko.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akungba#HiimobeWikipedia: Akiyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/AkiyiAkiyi to ummatoore hooreejo nder Umulokpa, Uzo-Uwani hukumar famarum (LGA),nder Lesdi Enugu State, Nigeria. Ɗum woodi gariilooji jeeɗiɗi (7)Enugwu, Enugwu-Uwani, Imama, Nkwelle, Ukpali, Uwani e Uwenu.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akiyi#HiimobeWikipedia: Ekpomahttps://ff.wikipedia.org/wiki/EkpomaEkpoma to wuro nder Edo State, Nigeria. Ɗum woni laamorde laamorde nder gariiri Esan West.Wikipedia: Malagumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MalagumMalagum (to maa ) toni wuro nder Agworok chiefdom, Kaura Local Government Area nder worgo Kaduna leydi nder lesdi Naijeriya. Duruwol ngol naftiri bee posta nder gariiri Gworok ɓadi.Pages with script errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_script_errorsWikipedia: Est Uruahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Est_UruaEst Urua to wuronder nokkuure laamu Eket nder Akwa Ibom.Wikipedia: Esuk Inwanghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esuk_InwangEsuk Inwang woni wuronder Uruan nder lesdi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya.Wikipedia: Manjookhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ManjookManjook (Tyap: ) toni wuro nder Kaura Local Government Area e Asholyio (Moroa) Chiefdom headquarters, nder worgo Kaduna leydi nder lesdi Naijeriya. Bimɓe gariiri ɗon mbi'a Sholyio, go'oto nder ɗemɗe ɗe Tyap ɗon fahin.Pages with script errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_script_errorsWikipedia: Ndon Utimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndon_UtimNdon Utim to wuro nder nokkuure laamu Etinan nder Akwa Ibom, Nigeria.Wikipedia: Ndon Uruanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndon_UruanNdon Uruan toni wuro nder Uruan nder lesdi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya.Wikipedia: Bussa kesumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bussa_kesumNew Bussa to wuro nder lesdi Nigeria lesdi Naajeriya. Ɗum woni nokkuure kesum Bussa caggal nde damma Kainji Lake waɗi nokkuure nde fuɗɗii nder ndiyam.Wikipedia: Nkpahttps://ff.wikipedia.org/wiki/NkpaNkpa to wuro seɗɗa nder Bende Local Government Area nder Abia leydi Nigeria. "Abia North elite endorse Kalu for Senate".Wikipedia: Eyo Ulionghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_UliongEyo Uliong toni wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Eyo Ulunghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_UlungEyo Ulung to wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya.Wikipedia: Eyo Uwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_UweEyo Uwe to wuro Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya.Wikipedia: Bena, Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bena,_NigeriaBena woni wuronder lesdi Nigeria.Bena ina woodi ko'e baylaaki ko'e ko'e wo'o ko'e e ko'e maɓɓe ko ko'e 3.Wikipedia: Andoni Islandhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andoni_IslandAndoni Island haani nder leydi Nigeria. Nder fuɗnaange fuɗnaande Niger Delta, nder lesdi Rivers,ɗum ɗo ɗo ɗo ɗo laral ngal laral,ɗo ɗo ɗo cukalel ngal laral ngal waɗiender laaɓal nder no nandi bee ɓandu duɗal.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andoni_Island#HiimobeWikipedia: Asanga, Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asanga,_NigeriaAsanga anndiraa kadi Nung Ikot Asanga ko wuro wonande nder Nung Ikot Clan Oruk Anam nokkuure laamuleydi Akwa Ibom, nderleydi Nigeria.Wikipedia: Bonny Estuaryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bonny_EstuaryBonny Estuary ko bonny Bay of Bonny estuary dow maayo Rivers State, Nigeria ɓadiPort Harcourt.Ɗum je tawaander maayo Campo delta.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bonny_Estuary#HiimobeWikipedia: Ado, Nasarawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ado,_NasarawaAdo woni gariirinder Nasarawa, nder lesdi Nigeria.Ɗum wonigariiri nder gariiri Nasarawa State karu Nasarawa Stateender gariiriji ɗi je je jejetawaa gariiri kowdeeya, gariiriji jejeje haɗi to nɗer lesdi Nigeria.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ado,_Nasarawa#HiimoɓeWikipedia: Agule ndiyam Agbokimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agule_ndiyam_AgbokimAgulEɗe ndiyam Agbokim ɗon haa nder nokkuure laamu Etungnder Cross River State nder lesdi foobenare Najeeriya, ɓadihirnaaki elesdi Kameruun. Waroojindiyam ɗon haa yaasi 25 digalkome 240 mi) diga Calabar.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agule_ndiyam_Agbokim#HiimobeWikipedia: Kuɓol Kaydi Akurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ku%C9%93ol_Kaydi_AkureAkure Forest Reserve is a protected areainsouthwest Nigeria, covering .Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: D-line, Port Harcourthttps://ff.wikipedia.org/wiki/D-line,_Port_HarcourtD-line is a major business andurban residential area of Port Harcourt, Rivers State. Its geographical coordinates are4°48'8" North,7°0'10" East.Wikipedia: Duule Centenaryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duule_CentenaryCentenary City kowuro nderlesdi Nigeria. Centenary City woni ɓamtaare jeɗon haɓɓii e Centenary city FZE,bana nderlaabi lesdi Nigeria ngam haɓɓugo gariiri gariiri mari hakkiilo yeeso ndernder laabiɗi Dubai, Monaco e Singapore.Wikipedia: Edidihttps://ff.wikipedia.org/wiki/EdidiEdidi woni wuronder Isin Local Government Areander Kwara State, Nigeria. Duule Edidi hawtie gure tati: Edidi Oja, Edidi Oke-Ona e Edidi Idera.Wikipedia: Edienehttps://ff.wikipedia.org/wiki/EdieneEdiene woni gariirie go'onderɓooyi jowinder Abak. Yimɓe ton ɗon mbi'a Ɗemngal annang.Wikipedia: Fada, Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fada,_NigeriaFada woni gariiri nder lesdi Nigeria, edow fuunaaŋge Abuja.Ɗum woni ko waɗi nder deftere Joyce Cary nder1939 Mister Johnson.Wikipedia: Eyokponunghttps://ff.wikipedia.org/wiki/EyokponungEyokponung koummatoore Oron nder Udung Uko nder leydi Akwa Ibom nderlesdi Naijeriya.Wikipedia: Lugo Central Senatorial Districthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lugo_Central_Senatorial_DistrictLaawol senatorial Lagos Central nderleydi Lagos,Nigeria hawti enokkuuje laamu Apapa, Eti-Osa, Lagos Island, Lagos Mainland,esurulere. Senatoowo ɗo wakkila ka diiwaan woni Wasiu Sanni daga All Progressives Congress,mo suɓaander 2023.Wikipedia: Lamingahttps://ff.wikipedia.org/wiki/LamingaLaminga woni gariirinder Nasarawa State">Nasarawa LocalGovernet Areander Nasarawa State nder lesdi Nigeria.Duule ɗon ɗon haade laawol KeffiNasarawa, ko haade kiloomitaare 20haade laawol mawndu nder fombina Nasarawa.Wikipedia: Etekwuruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/EtekwuruEtekwuru wonde go'onder gure ɗeɗon haandinder nokkuure laamorde Ohaji/Egbema nder leydi Imo, Nigeria. Etekwuru ko ummatoorener Niger Delta nderlesdi Naajeeriya.Wikipedia: Eti-Osa fuunaaŋgehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eti-Osa_fuunaa%C5%8BgeEti-Osa East woni nokku ɓamtaare wuro nderlesdi Nigeria. Ɗumtaƴii diga leydi Eti-Osander 2003.Wikipedia: Eyo-Okpohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo-OkpoEyo Okpo ko Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink" title="Oron people">Oron town nder Oron local government arander Akwa Ibom leydi Nigeria.Wikipedia: Eyo Uwesonghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_UwesongEyo Uwesong woni wuro Oron nder Urue-Offong/Oruko nder Akwa Ibom nderlesdi Naajeeriya. Yimɓe ɓikkoyUwe Isong digaclan Ubodung nder Oron Nation.Wikipedia: Eyo-Esio-Uwakhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo-Esio-UwakEyo Esio Uwak ko Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink"title="Oron people">Oron townnder Oron local government area nder Akwa Ibom nderlesdi Naijeriya.Wikipedia: Eyo-Odionghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo-OdiongEyo Odiong woni Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink"title="Oron people">Oron Town nderOron gariiri laamunder Akwa Ibom nderlesdi Naijeriya.Wikipedia: Ifianyong Obothttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ifianyong_ObotIfianyong Obot ko wuronder Uruannder leydi Akwa Ibom nderlesdi Naajeeriya.Wikipedia: Idung Enen Usohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idung_Enen_UsoIdung Enen Uso ko wuronder nokkuure laamu Eketnder Akwa Ibom.Wikipedia: Iguododohttps://ff.wikipedia.org/wiki/IguododoIguododo woni gariiri yimɓeender Orhionmwon LocalGovernet Areander Edo State, Nigeria.Wikipedia: Ijurinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/IjurinIjurin Ekiti ko wuro ndernokkuure laamu Ijeronder leydi Ekiti, Nigeria. Ɗum wondi go'onder gariirinder laamorde Ijeroo nden nden, diga IleIfe ɓe ɗon jooɗoto nder nokkuuje feere feere, ngamɓe ɗon jooɗa nder nokkuure nde'e.Wikipedia: Ijarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/IjarIjar woni gariiri nder leydi Ifedore nder lesdi Ondo, Nigeria.Ɗumɗon haandi haaujune 20 kmhaa woyla fuunaaŋge gariiri Akure.Wikipedia: Erinmope Ekitihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Erinmope_EkitiErinmope Ekiti woni gariiri jamanu nder leydi Ekiti, Nigeria. Ɗum ɗon hander nokkuure laamu Moba.Wikipedia: Dowla woyla hirnaangehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dowla_woyla_hirnaangeNorth-Western State ko leydi Nigeria. Ɗum waɗiha 27mee 1967 diga bejeeje lesdi lesdi lesdilesdi fuunaaŋge,nden ɗon haa 3 feebari 1976, nde ɗum taƴi nder lesdi ɗiɗo - Niger e Sokoto.Wikipedia: Godogodohttps://ff.wikipedia.org/wiki/GodogodoGodogodo ko nokkuure eywuro nder Jema'a Local Government Area nder worgo Kaduna nderylesdi Naijeriya. Ɗum woni boo hooreejo Godogodo Chiefdom (koyyimɓe Nindem).Wikipedia: Gujba Forest Reservehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gujba_Forest_ReserveGujba Forest Reserve ko nokkuure ɗoɗoɗoɗo yimɓeɗowtaninder Yobe State,Nigeria.Wikipedia: Gwagwarwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/GwagwarwaGwagwarwa woni wuro ɓooyɗender lesdi Naijeriya. Ɗum woni gariiri Kano nder lesdi Kano, Nigeria.Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Ibetong Nsiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibetong_NsieIbetong Nsie ko wuro Oronnder Urue-Offong/Oruko nder AkwaIbom nderlesdi Naajeeriya.Wikipedia: Idon, Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idon,_NigeriaIdon woni gariirinder lesdi Nigeria.Wikipedia: Ihiomahttps://ff.wikipedia.org/wiki/IhiomaIhioma ko ummatoore nder Orlunder Imo State nder lesdi Naijeriya.Wikipedia: Ikot Ebiyanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikot_EbiyanIkot Ebiyan ko wuronder nokkuure laamu Eketnder Akwa Ibom.Wikipedia: Imiekurihttps://ff.wikipedia.org/wiki/ImiekuriImiekuri woni gariirinder Okpella Etsako Fuɗnaange, Edo,Nigeria, ɗum gariirinder okpellaɓurɗo mawnugo.Wikipedia: Iyamhohttps://ff.wikipedia.org/wiki/IyamhoIyamho ko wuro seɗɗander Etsako West nder Edo State, Nigeria..Edo University, Iyamho ɗon haandi ɗo.Wikipedia: Iva Valleyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iva_ValleyIva Valley ko nokku ɗo nder lesdi Najeeriya nder Enugu. Iva Valley ina noddita diga nder nokkuure nde ina nodditii e innde nden.Wikipedia: Kamuruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/KamuruKamuru (also Kamuru, Kamuru, Kamuru Ikulu) is a town in Zangon KatafLocal Government Area in southern Kaduna state in the Middle Beltregion of Nigeria. It is the headquarters of the Akulu chiefdom.Wikipedia: New Nyanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/New_NyanyaNew Nyanya woni gariirinderlesdi Nasarawa. Ɗumjejeje jejejejeje nder Nasarawa State">Karu Local Government Area, Nasarawa State,e je jejeejejejeje je je jejijejeje Karu Urban Area, jejeje jejejeejeje je jejejijeje je ɗon jejeje nder Federal Capital Territory (FCT).Wikipedia: Ngwo pine woodhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngwo_pine_woodNgwo Pine Forest pine wood near the center of Enugu. Duniyaa ɗon woodi cembiɗol limceere ɗon haɓa bee ndiyam ndiyam ɓiiɓal ɗon waɗa poolol ɓiiɓol haa dammugal cembiɗal.Wikipedia: Nkalaguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/NkalaguNkalagu ko wuro nder nokkuure laamu Ishielu nder leydi Ebonyi, Nigeria. Ɗum ɗon mari ɓandu ɗuuɗal limtinol ngam hokkiɗum kare ngam suudu simintol mawnde nder Kamaru cement Nigeria (Nigercem).Wikipedia: New GRA, Port Harcourthttps://ff.wikipedia.org/wiki/New_GRA,_Port_HarcourtNews Government Reserved Area (New GRA) ko nokkuureɓurɗo huutoreedendr nder ndernder Port Harcourt, laamorgo e wuro ɓurɗo mawnude nder Rivers State.Wikipedia: New Haven, Enuguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/New_Haven,_EnuguNew Haven wondi go'onder nokkuuje nder Enugu State jeɗon haɓɓii nder duuɓi 1960's nden ɓe ɓeydi diga suburbjo nder wuro haa ɓeɓeyda nokkuure feere feere feere, musammanner Chime Avenue, laawol mawɗo. Enugu ɗon woodi feere nder worɓe Igbo ɓurɓe risku nder taariha lesdi Naijeriya.Wikipedia: Ndubuisi Kanu Parkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndubuisi_Kanu_ParkKanu Ndubuisi Park woninokkuure ummaatoore e nokkuure nder Ikeja, LagosƊum nokku green diga digaelaamorde Lagos State ParksandGarn Agency. Duniyaa ɗon woodi suudu tennis, suudu basketball, suudu ciya ngam sukaaɓe, jooɗorɗe e benji, suudu e cuuɗi e kuuje.Wikipedia: Esin Ufothttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esin_UfotEsin Ufot ko Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink" title="Oron people">Oron ummatoorener Oron nokkuure laamordeAkwa Ibomnder lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Emookwemehttps://ff.wikipedia.org/wiki/EmookwemeEmookweme woni wuronder Weppa Wanno Laamu Edo, Nigeria,eyimɓe 20,000.Wikipedia: Esuk Anwanghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esuk_AnwangEsuk Anwang ko wuro Effiatnder Mbo local government area nderAkwa Ibom nderlesdi Nigeria.Wikipedia: Etebi Idung-Iwakhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Etebi_Idung-IwakEtebi Idung-Iwak ko wuronder nokkuurelaau Eketnder Akwa Ibom.Wikipedia: Esuk Oduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esuk_OduEsuk Odu woni wuro nder Uruannder lesdi Akwa Ibom nderlesdi Naajeeriya.EsukOduko ɗemngal mawɗo woni Ibibio e ɓe ɓeydi e aada.Wikipedia: Eyo-Esang-Obisunghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo-Esang-ObisungEyo Esang Obisung ko Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink" title="Oron people">Oron town nder Oron local government area nderAkwa Ibom nderlesdi Naijeriya.Wikipedia: Eyo-Oyetehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo-OyeteEyo-Oyete is an Oron Town in Oron local governmentara of Akwa Ibom state in Nigeria.Wikipedia: Eyo-Okpo-Oyohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo-Okpo-OyoEyo Okpoyo ko Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink" title="Oron people">Oron town nderOron local government area nderAkwa Ibom nder lesdi Naijeriya.Wikipedia: Eyo-Otong-Uwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo-Otong-UweEyo Otong Uwe is an Oron Town in Oron localgovernment area of Akwa Ibom state in Nigeria.Wikipedia: Eyo-Uyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo-UyaEyo Uya ko Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink" title="Oron people">Oron town nderWikipedia: Eyobiasanghttps://ff.wikipedia.org/wiki/EyobiasangEyobiasang woni wuro Oron nder Urue-Offong/Orukonder Akwa Ibom nderlesdi Naijeriya. Yimɓe ɗi'i Abia Essang digalenyol Ubodung nder lenyol Oron.Wikipedia: Eyobisunghttps://ff.wikipedia.org/wiki/EyobisungEyobisung ko wuro Oronnder UdungUkonder leydi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Iyarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/IyaraIyara woni laamorde laamu Ijumunder leydi Kogi, Nigeria.MaplandiaKoode posɗe Iyarawoni 261103.Wikipedia: Ita Egbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ita_EgbeIta Egbe kowuro nder Ipokia Local Government Area of Ogun State eyimɓe 1776 ender 1963 ender Nigeria Population Census, ɗum anndiraa ngam kuuɗe maakoɗe mawndender leydi ndie ngam ɗum gooto emawɓe mawɓe ɓe ɓe ɓe ɓe ngurtina naftoraaki palmi haa Ipokia local government of Ogun state.Wikipedia: Iwarajahttps://ff.wikipedia.org/wiki/IwarajaIwaraja (ko ɓooyre Iwaraja-Ijesa) woniwuro ko e 2 km haa woyla Ileshander Osun State, Nigeria. Ɗum gariiri mawɗo ndernder gariiri Ibadan - Akure.Wikipedia: Isiokolohttps://ff.wikipedia.org/wiki/IsiokoloIsiokolo (nganndi kadi Otorho 'r' agbon) ko wuro nder leydi Ethiope East nderleydi Delta nder lesdi Nigeria.Wikipedia: Hildihttps://ff.wikipedia.org/wiki/HildiHildi district ɗonha Adamawa nder lesdi lesdi Nigeria. Mararaba Mubi ɗon haandinder diiwaan Hildi.Wikipedia: Ibendahttps://ff.wikipedia.org/wiki/IbendaIbenda ko wuronder Abinder leydiCross River, Nigeria.Wikipedia: Ibetehttps://ff.wikipedia.org/wiki/IbeteIbete ko wuro Oronnder Mbo dowla leydi Akwa Ibom nderlesdi Naijeriya.Wikipedia: Ijegunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/IjegunFiro Ijegun woni ummatoore suburbani ngal ngal to woyla nder AlimoshoLocal Government Area nder Lagos State, Nigeria.Wikipedia: Ijagbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/IjagbeIjagbe ko wuro nderleydi Kogi nderlesdi Naajeeriya.Wikipedia: Ibule-Sorohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibule-SoroIbule-Soro woni wuronder fannu laamu leydi Ifedorenderlesdi Ondo,nder lesdi Naajeeriya. Ɗum anndiraa ngam jaaynugo ɓurɗo ndiyam palma nder lesdiOndo, ɗum waɗi yimɓe e mawɓe mawɓe dawla ɗonmari anndal to nokkuure.Wikipedia: Idogohttps://ff.wikipedia.org/wiki/IdogoIdogo (ko kadi heptetee Idawgo)ko wuronder hirnaange Nigeria ɓadi hirnaange Benin.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Mbe Ndorohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mbe_NdoroMbe Ndoro ko wuro Effiatnder Mbo, nderlesdi Akwa Ibom nderlesdi Naijeriya.Wikipedia: Mbukpo-Uko-Akaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mbukpo-Uko-AkaiMbukpo-Uko-Akai ko wuro Oronnder Urue-Offong/Oruko nder Akwander lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Mbiakonghttps://ff.wikipedia.org/wiki/MbiakongMbiakong ko wuronder Uruan nderlesdi Akwa Ibomnder lesdi Naijeriya. [self-published source]Wikipedia: Mbiayahttps://ff.wikipedia.org/wiki/MbiayaMbiaya woni wuronder Uruan nder lesdi Akwa Ibom nderlesdi Naijeriya.Wikipedia: Makwa, Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Makwa,_NigeriaMakwa (ko Makwia kadi haalantaama) wonigariiri nder Sokoto State,Nigeria. Ɗum ɗon ha wootere 13°20′39′′N 04°15′30′′E / 13.Wikipedia: Mugulbuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MugulbuMugulbu is a village also politicallyknon as Development area few kilometres to Mubi,thevillage is surrounded withsome Smallvillages of Muda, Mbilla, Parnyel, Buladega and Muchami.Wikipedia: Mkpanghihttps://ff.wikipedia.org/wiki/MkpanghiMkpanghi ko wuronder Abinder leydi Cross River, Nigeria.Wikipedia: Eyotonghttps://ff.wikipedia.org/wiki/EyotongEyotong ko Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink" title="Oron people">Oron ummatoorener Oron dowla leydi Akwa Ibom nderlesdi Naajeeriya.Wikipedia: Idung Udohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idung_UdoIdung Udo ko wuronder nokkuure laamu Eket nderAkwa Ibom.Wikipedia: Idu, Abujahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idu,_AbujaIdu woni nokkuurender lesdiNaijeriya nder Abuja.MootaWikipedia: Idung Imohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idung_ImoIdung Imo woni wuronder nokkuure laamu Eketnder Akwa Ibom.Wikipedia: Gokana (ɓolde leydi)https://ff.wikipedia.org/wiki/Gokana_(%C9%93olde_leydi)Fedde Gokana Assembly wondefeddenr wuro Rivers StateAssembly, Nigeria.Wikipedia: Foggohttps://ff.wikipedia.org/wiki/FoggoFoggo woni gariirinder lesdiBauchi, woyla lesdi Nigeria,ko e 150 km haaworgo fuunaaŋge Kano,ekoe 40 km haa worto fuunaaŋgo Azare. Wikipedia: Gidan Wayahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gidan_WayaGidan Waya is a small town andHeadquarters of Godogodo chiefdom about 18 km from Kafanchan in Jema'a Local Government Area of southern Kaduna state in the Middle Beltregion of Nigeria. The town has a post office.Wikipedia: Imagbonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ImagbonImagbon ko wuronder leydi Ogun,Nigeria. Ɗumɗon haandi ha les hirnaange Ijebu-Ode, ha maayo yaaki to Lagoon Lagos.Hare Imagbonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Imagbon#Hare_ImagbonTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Imagbon#TuugnorgalWikipedia: Suudu Tariihawol Kadunahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suudu_Tariihawol_KadunaKaduna museum ko suudu tariihawol nder Kaduna, Naajeeriya. Wuro museum haɓɓiti nder 1975 ɓaawo hokkigo Northern People's Congress (NPC) diga lesdi man.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suudu_Tariihawol_Kaduna#FiroojiWikipedia: Suudu Tariihawol Joshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suudu_Tariihawol_JosJos museum ko museum nder Jos, Nigeria. Wuro museum ngal haɓɓii nder 1952 diga Bernard Fagg.Taariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suudu_Tariihawol_Jos#TaariihaWikipedia: Badagry Heritage Museumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Badagry_Heritage_MuseumGaleriyaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Badagry_Heritage_Museum#GaleriyaajiWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Badagry_Heritage_Museum#Wurooji_wuroojiWikipedia: National Museum of Benin Cityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/National_Museum_of_Benin_CityThe Benin City National Museum is a national museum in Benin City, Naajeeriya. located in the city centre on King's Square.Luttugolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/National_Museum_of_Benin_City#LuttugolYiwiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/National_Museum_of_Benin_City#YiwiiWikipedia: Dauda Lawalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dauda_LawalDauda Lawal (dunde 2 siilto 1965) ko bankooɗo e politikkeejo Naajeeriya mo woni gomnaango Leysdi Zamfara.O suɓii e nder fannu Peoples Democratic Party (PDP) nder suɓaaji gomnati Leysdi Naajeeriya 2023 ngam o heɓi laamu ngam ngam ngam o heɓa gomnati Bello Mohammed Matawalle diga APC.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dauda_Lawal#HimobeWikipedia: Mary Nzimirohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_NzimiroMary Nzimiro innde ɓurnde Mary Nwametu Onumonu, MBE (1898-1993) wonnoo debbo jaaynoowo, politikkeejo e debbo mo'o.Nder alif 1948, o laatii wakiilu mawɗo nder kawtal lesdi Afrikan komfani(UAC) ngam Leysdi Naajeeriya fuunaaŋge, e nder wakkati o ɗon haɓɓii ɗemɗe jaayndeeji e ɓamɗe e nder Port Harcourt, Aba e Owerri.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Nzimiro#HimobeWikipedia: Esuk Orohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esuk_OroEsuk Oro toni Oron_people" id="mwBg" rel="mw:WikiLink" title="Oron people">Oron ummatoore nder Oron nokku dowla leydi Akwa Ibom nder lesdi Naijeriya, to Academy Maritime of Najeeriya e Methodist Boys' High School, Oron ɗon haandi.Wikipedia: Alimotu Pelewurahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alimotu_Pelewura»«Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alimotu_Pelewura#HiimoɓeWikipedia: Humuani Alagahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Humuani_AlagaHumuani Amoke Alaga anndiraaɗo Mama Humuani Alaga (ko 1900 - 1993https://maitron.fr/spip.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Humuani_Alaga#HimobeWikipedia: Ogbadibohttps://ff.wikipedia.org/wiki/OgbadiboOgbadibo ko nokkuure laamu leydi Benue, lesdi Najeeriya. Ɗum woodi diiwaanuuji tati: Orokam, Owukpa, e Otukpa.Yimɓe lesdi Naijeriya mawɓe diga Ogbadibohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogbadibo#Yimɓe_lesdi_Naijeriya_mawɓe_diga_OgbadiboHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogbadibo#HimobeWikipedia: Koore Onivehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koore_OniveNjowol Onive woni ko ndiyam nder fuunaaŋge Madagascar.O ɗon ƴiwo diga maasifu Ankaratra,o woni ko ɓurɗo ɓuwaaɓe nder maayo Mangoro.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koore_Onive#FiroojiWikipedia: Awa Kawa (Togo)https://ff.wikipedia.org/wiki/Awa_Kawa_(Togo)Awa Kawa ko maayo e kookiji nder leydi Kara nder Togo.Nguun maayo ɗon ƴiwo diga maayo Kara ɓadi Agbande,ɗon hawta bee maayo Katassou ɓadi Binako.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Awa_Kawa_(Togo)#FiroojiWikipedia: Kooko (Rusizi District)https://ff.wikipedia.org/wiki/Kooko_(Rusizi_District)Kooko ko maayo nder Rusizi District nder worgo hirnaange Ruwanda, ko ɗum woni ko woni ko woni ɓaawo Ruhwa,ko woni ko daande hakkunde lesdi Ruwanda e Burundi.Nder ɓurna fuɗde maako ɗon ɗon yaasi nder Nyungwe National Park.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kooko_(Rusizi_District)#FiroojiƊe ƴettuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kooko_(Rusizi_District)#Ɗe_ƴettuɗeWikipedia: Koolenté maayohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koolent%C3%A9_maayoKoolenté (ngam anndiraa kadi ko Great Scarcies River) ko maayo nder Guinea e Sierra Leone.Nguun maayo ɗon jeyaa nder sahaaji duniyaaru hakkunde lesdi ɗiɗo.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koolent%C3%A9_maayo#FiroojiWikipedia: Koolinbinéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koolinbin%C3%A9Koolinbiné (French:Rivière Kolinbiné) ko maayo nder Afrik hirnaange.O fuɗɗii nder worgo Mauritania e o ɓeydi dow lesdi,o jeyaa nder sahaa hakkunde leydi Mauritania e Mali.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koolinbin%C3%A9#FiroojiWikipedia: Fuule Komohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuule_KomoKomo (Faransi:Rivière Komo,Espaañ: Río Komo) ko maayo nder Equatorial Guinea e Gabon.O ɗon ɓilla haa 230 km (140 miili).Wikipedia: Koolol Kongkonghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koolol_KongkongFuule Kongkong, ko maa ko Kong Kong,ko ɓaleere nder leydi South Sudan,Jonglei,hirnaange Boma National Park ɓadi hirnaange Ethiopia.Nder wuro Bongak,o hawti bee maayo Abara ngam o waɗa Agwei,ko ɗum woni ko'e maayo Pibor.Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koolol_Kongkong#Wurooji_wuroojiWikipedia: Koulountouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/KoulountouKooluntou (French:Rivière Koulountou)ko maayo nder Senegal e Guinea Ɗum woni ko'e ndiyam ndiyam nder maayo Gambia.[ Koulountou] at [ Geonames.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koulountou#FiroojiWikipedia: Kool Kwe Kwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kool_Kwe_KweKwe Kwe River (nganndi no Que Que River haa 1983) ko ndiyam ɓii-ɓii ɗo ɗo ɗo ɗo Kwekwe nder Zimbabwe.https://web.Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kool_Kwe_Kwe#Ndaare_kadiWikipedia: Lumiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/LumiyaLumiya ko maayo nder hirnaange Uganda nder diiwaan Bundibugyo.O ɗon ɓadito ɓadi lesdi Semuliki.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lumiya#FiroojiWikipedia: Lasoohttps://ff.wikipedia.org/wiki/LasooNjo Lasoo woni ko ndiyam nder Gabon.Ɗum wondi go'o nder kookiji Ogooué.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lasoo#FiroojiWikipedia: Njo Lawa (Afrika)https://ff.wikipedia.org/wiki/Njo_Lawa_(Afrika)Lawa ko maayo nder Afrik hirnaange e 7°48′58′′N 9°59′08′′W / 7.81623°N 9.Ɗeeɗoo ko'ehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Njo_Lawa_(Afrika)#Ɗeeɗoo_ko'eWikipedia: Fuule Lebombihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuule_LebombiFuule Lebombi woni kooduɗe nder Gabon.Ɗum wondi go'o nder kookiji Ogooué.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuule_Lebombi#FiroojiWikipedia: Lodo Lefinihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_LefiniLefini River ko maayo nder Republic of Congo e ko woni ko wootere nder maayo Congo.Henry Morton Stanley yotti ko'e maɓɓe dow 9 mars 1877.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Lefini#FiroojiWikipedia: Fuuɗol Lekabihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_LekabiFuule Lekabi woni ko ndiyam Gabon.Ɗum wondi go'o nder kookiji Ogooué.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_Lekabi#FiroojiWikipedia: Lekedi maayohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lekedi_maayoLekedi ko maayo nder Gabon.Ɗum wondi go'o nder kookiji Ogooué.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lekedi_maayo#FiroojiWikipedia: Lélé maayohttps://ff.wikipedia.org/wiki/L%C3%A9l%C3%A9_maayoLélé ko maayo Kameruun,nder worgo leydi ndin.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/L%C3%A9l%C3%A9_maayo#FiroojiWikipedia: Ɓaawo maayohttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81aawo_maayoFuuji Lepashe woni ndiyam ndiyam nder Botswana. Ɗum noddaama e wuro Lepashe,nder nder ndiyam.Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81aawo_maayo#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81aawo_maayo#FiroojiWikipedia: Ladi Lattilihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ladi_LattiliLadi Lattili woni ladde Gabon.Ɗum wondi go'o nder kookiji Ogooué.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ladi_Lattili#FiroojiWikipedia: Lodo Leyouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_LeyouLodo Leyou woni maayo Gabon.Ɗum wondi go'o nder kookiji Ogooué.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Leyou#FiroojiWikipedia: Lily Riverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lily_RiverLily River ko maayo nder Madagascar.Ɗum woni ɓaawo ɓaawo ɓandu Itasy,e ɗon ɓuwa haa hirnaange hirnaange haa hawta bee maayo Sakay,ko ɗon jeyi nder maayo Tsiribihina.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lily_River#FiroojiWikipedia: Linta Riverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linta_RiverLinta ko maayo nder diiwaan Atsimo-Andrefana nder worgo Madagascar.O ƴiwoyi laawol leydi 10 ɓadi Ejeda e o ɓeydi nder maayo Indiya nder Bayu Langarano,fuuna fuuna fuun Androka.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linta_River#FiroojiWikipedia: Lungo maayo Loangehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lungo_maayo_LoangeLoange (ko Luangué,Luange) woni ko laami ko Kasai.Fuu fuɗɗii nder Angola,maayo ɗon ɓadito haa woyla nder lesdi Kongo,nder fuunaaŋge Kwango.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lungo_maayo_Loange#FiroojiWikipedia: Lodo Lokohohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_LokohoCategory:Articles with short descriptionFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Lokoho#FiroojiWikipedia: Lugo Lucalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lugo_LucalaLucala River ko maayo nder Angola,ko jawdi je ɗon yahugo maayo ɓurɗo mawnugo nder Angola,Cuanza.Wikipedia: Luena River, Angolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luena_River,_AngolaLuena River nder fuunaange Angola ɗon ɓuwa hirnaange Luena,LuenaAngola e ɗon ɓuwa dow fuunaange Zambezi.LuenaInnde nden naftiraama e nder yimɓe nder nokkuure nden,Yimɓe Luena.Wikipedia: Igwe Okafohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igwe_OkafoIgwe Okafo (dugumi 1830-1891) woni Obi 16th of Otolo e Igwe of Nnewihttp://www.nnewi.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igwe_Okafo#HimobeWikipedia: Fuuɗol Gwayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_GwayiPages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Boushakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/BoushakiBoushaki:Wikipedia: Josiah Ransome-Kutihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josiah_Ransome-KutiJosiah Jesse "J.J.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josiah_Ransome-Kuti#HimobeWikipedia: Salami Agbajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salami_AgbajeChief Salami Agbaje (1880-1953) o wonnoo gooto e ardiiɓe jaayndiyankooɓe Leysdi Naajeeriya wakkati jamanu koloniyaal Leysdi ndi.wonnoo jaayndeejo lesdi ndiiɗo heewɗo heewɓe heewɓe, o heɓii laawol haɓɓugo e waylitugo yiɗde mum haa laatoto goonga nder Leysdi ndii.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salami_Agbaje#HimobeWikipedia: Mayo-Belwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mayo-Belwamayo-belwa hukumaa pamarum nder diiwal Adamawa, NaajeeriyaWikipedia: Muriaéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muria%C3%A9Muriaé O woni nder Daande Mata Minera, e yimɓe mum ko e hitaande 2019 ina jogii 108 763 neɗɗo.Etimoljihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muria%C3%A9#EtimoljiWikipedia: Maydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maydemayde, un huunɗe bakkanotooɗun dow kala pat mo yonkii fof. Mayde un ittugo yonkii diga tagudo adunaaru eta malaaikaajo wqkiltaado gam non.HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mayde#HIIMOƁEWikipedia: Muhammadu Banganahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_BanganaMallam Muhammadu Bangana (ngam anndiraa kadi Mallam Dendo ko Manko) wondi goomu taariika mawɗo nder karnijum 19 nder ko jooni woni Naajeeriya.ƴetti diga Fulbe ha Diiwal Kebbi, ha woyla Leysdi Naajeeriyahttps://www.Tarihi,enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Bangana#Tarihi,enHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Bangana#HimobeWikipedia: Lodo Pagerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_PagerNguurndam Pager ko nguurndam Uganda nder Afrik fuunaaŋge.O ɗon maaro nder lesdi man haa woyla,o ɗon hawta bee maayo Achwa.Wikipedia: Fedde Pakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_PakoFuuɗol Pako ko maayo nder Alibori,Benin.Ɗum woni ko'e ndiyam ndiyam ko'e maayo Alibori.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Pako#FiroojiWikipedia: Mawɗo Ribeirahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maw%C9%97o_RibeiraRibeira Principal ko ko ɓandu nder fombinaare saare Cape Verde">Santiago,Cape Verde.O ɗon ɓuwa nder wuro São Miguel.Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maw%C9%97o_Ribeira#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maw%C9%97o_Ribeira#FiroojiWikipedia: Ribeira do Rabilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ribeira_do_RabilRibeira do Rabil ko ndiyam je ɗon ɗon wara nder fannu caka e hirnaange nder saare Cape Verde">Boa Vista nder Cape Verde.Ɗum ko ,[jiida ɓooyɗo] e nokkuure nde laami ɗum ko 199 km2.Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ribeira_do_Rabil#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ribeira_do_Rabil#FiroojiWikipedia: Rarico Riverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rarico_RiverRarico River ko maayo nder Mozambique.Fuujo on woni ko'e ndiyam Lugoenda,ko'e mum woni ko'o ndiyam Ruvuma.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rarico_River#FiroojiWikipedia: Ravine du Chaudronhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ravine_du_ChaudronRavine du Chaudron woni maayo nder Réunion. woni 14.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ravine_du_Chaudron#FiroojiWikipedia: Ribeira de Alto Mirahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ribeira_de_Alto_MiraRibeira de Alto Mira ko ko ɓule nder fombinaare woyla hirnaange saare Cape Verde">Santo Antão nder Cape Verde.Fuude maako ɗon haa hirnaange hooseere Gudo de Cavaleiro.Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ribeira_de_Alto_Mira#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ribeira_de_Alto_Mira#FiroojiWikipedia: Rio de Canjambarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rio_de_CanjambariRio de Canjambari ko maayo je ɗon ƴiwo nder lesdi Oio nder lesdi Guinea-Bissau.Ɗum woni ko'e ndiyam ndiyam ndiyam Farim.Wikipedia: Rubiirohttps://ff.wikipedia.org/wiki/RubiiroRubiiro ko maayo nder worgo hirnaange Ruwanda,ko wootere wootere Ruzizi.O hawti e Ruzizi,ɗun woni ko fannu hakkunde Ruwanda e Democratical Republic of Congo,ko e 2 km (1.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rubiiro#FiroojiWikipedia: Kool Selianhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kool_SelianSelian ko maayo go'o je ɗon ƴiwo diga dowle dowle dowla Meru nder lesdi Arusha nder Tanzania,Afrik fuunaaŋge.Duule Arusha ɗon jooɗorgo haa fuunaaŋge maayo Selian.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kool_Selian#FiroojiWikipedia: Fuuji Semuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuji_SemuFuuji Semu woni ko ndiyam nder lesdi Tanzania,ko ndiyamji Sibiti,hakkunde maayo Eyasi e maayo Kitangiri.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuuji_Semu#FiroojiWikipedia: Fuuɗol Shanganihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_ShanganiShangani woni maayo nder Zimbabwe je fuɗɗii ha ɓadi Gweru,Gweru River je je je je haɗi nder ko ɓuri haɗi e nder lesdi Midlands e Matabeleland North.O ɗon ɓuwa nder maayo Gwayi.Wikipedia: Sig Riverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sig_RiverFuuɗol Sig,anndiraa kadi e Mekerra,ko fuɗol Aljeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sig_River#FiroojiWikipedia: Naadi Sinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naadi_SineFuule Sine walla Fuule Siin (Siin e Ɗemngal Serer;La Rivière Sine e ɗemɗe Farayse) woni maayo nder Senegal.O ɗon ɓuwa haa maayo Atlantik bee maayo Saloum nder delta Sine-Saloum.Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naadi_Sine#Ndaare_kadiWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naadi_Sine#Wurooji_wuroojiWikipedia: Nguurndam Sinoehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nguurndam_SinoeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nguurndam_Sinoe#FiroojiWikipedia: Fuuɗol Sirbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuu%C9%97ol_SirbaFuuji Sirba ko fukuji Niger nder hirnaange Afrik.Sirba fuɗɗii nder Burkina Faso e ɗon ɓadito fuunaaŋge,ɗon ƴiwo nder Niger nden ɗon ɓadita feccere nder lesdi ɗiɗo.Wikipedia: Sisaonyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/SisaonySisaony woni maayo ɓurɗo ɓeydaade nder Analamanga,Madagascar.O ɗon dilli diiwaan Antananarivo Atsimondrano e Andramasina,nder lesdi Madagascar nder lesdi lesdi Maadagascar haa maayo Ikopa.Wuroji ndiyamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sisaony#Wuroji_ndiyamFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sisaony#FiroojiWikipedia: Lodo Siwazehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_SiwazeSiwaze River ko maayo nder a.Wikipedia: Lodo Slayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_SlayFuule Sly woni maayo nder lesdi Aljeeriya,Afrik. Fuuji Sly je ɗon jeya ko ndiyam Chelif e ɗon jeya e Chelif to fuunaaŋge gariiri Sidi ben Thiour.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lodo_Slay#FiroojiWikipedia: Fedde Tapoahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_TapoaNjo Tapoa woni ko wootere nder Njo Niger.O ɗon ƴiwo nder lesdi Tapoa nder Burkina Faso,o ɗon ɓooyta nder fure lesdi hakkunde Burkina Faso e Niger,ɓaawo maajum ɗon ɓooda nder maayo Niger nder worgo hirnaange Niger.Wikipedia: Nicholas Saidhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nicholas_SaidNicholas Said (dimaa Mohammed Ali ben Sa'id, 1836-1882) wonnoo moofto, mooftoowo, sooja, e mawɗoWikipedia: Daular Ganahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daular_GanaDaular Gana wanda kuma aka fi sani da Ghana, Ghanata, Wagadou, ko Awkar, daular Afirka ta Yamma ce da ke kudu maso gabashin Mauritania da yammacin Mali ta zamani wacce ta wanzu daga Marni 1 zuwa karni 10. Mutanen Soninke ne suka kafa daular, kuma an kafa shi a birnin Koumbi Saleh.Ganahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:GanaWikipedia: Guosahttps://ff.wikipedia.org/wiki/GuosaGuosa eii doon biddido yare,en mawbe bandirawo Alex Igbineweka duubi 1965. O janja yare,en Naajeeriya Sheree fransajjo to woyla Afri.Bibliographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Guosa#BibliographyExternal linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Guosa#External_linksWikipedia: Lekki jammihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lekki_jammiJambee Lekki kii lisde Afirik andubbe andal leddee jawtee too baaduu maaki huumari boote lekki jammi kidon too Leydi AfricanWikipedia: Kofn golhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kofn_golKofngol hommugo jam banduu men ummijam beettii jamm n bali jam noi a wonderful mi doujam noi dabbaji maa Dabbaji am doubtful jamWikipedia: Fijjirede kosdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fijjirede_kosdeFijjirede kosdee haa nder pel lel rufus dow nyam bey dow houta saarre ow dow defa kolche jey houre nbewa mi lauta kaare am mi yaha fijjirede kosdeeWikipedia: Usmaani Ɓii Fooduyeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Usmaani_%C6%81ii_FooduyeeUsmaani bii fooduyee Sokoto moodibbo Diina Lislamu nder Haiti musulunce too lisde AfirikWikipedia: National Association of Persons with Disabilitieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/National_Association_of_Persons_with_DisabilitiesEii Naajeeriya kungiyajju Sheree (JONAPWD) o kungiyajju tibajju mongou 1992 bididdo Naajeeriya hirne Abuja eii Shugabajjo Banddirawo Abdullahi Aliyu Usman.Wikipedia: Hairee malkahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hairee_malkaHairee malka waande too fuuna geelwe fataskumo too lesdi jihar Yobe awaayla Naajeeriya jottoriide fuuna too daatal maiduguri jaajirka hairee malka yaare km/5 haa too yaare km/6Wikipedia: Laamorde Adamawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamorde_AdamawaLaamorde Aadamawa fula artuude too fombina huuna lesde Naajeeriya howtoode Aadamawa a taraba too woyla fombina naajeeriya baawow haade fombina Laamorde Gombe Aadamawa too baawow fombina woode lesde Comeroon too huuna baawow wan lisde chad modibo adama hakkoke kommandajow shehu usman dan fodio jaagardow Fulɓe doow jihad too Afirik (1809)Wikipedia: Deebinowjehttps://ff.wikipedia.org/wiki/DeebinowjeDeebinowje unn biikol Lekki too baalijee gondee haa too lisde Aljeri a Mali lisde AfirikWikipedia: Barbara Adams (Misiyaajo)https://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Adams_(Misiyaajo)Barbara Georgina Adams, FRSA (ou daayaama yande 19 liiyru bowtal hiitande dowgo alif 1945 - 26 liiyru Juun 2002) wonnoo Egyptologist, archaeologist, e jannginoowo Britinkeejum, mo woni mo anndinoowo Egypt Prehistoric. O huuwani duuɓi ɗuuɗɗi haa Hierakonpolis, to o ɗon woni mo ɗon jaɓɓa dow laawol.Fuɗɗam golle e musiyaaku Petriehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Adams_(Misiyaajo)#Fuɗɗam_golle_e_musiyaaku_PetrieBibliographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Adams_(Misiyaajo)#BibliographyFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Adams_(Misiyaajo)#FiroojiWikipedia: Solange Ashbyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Solange_AshbySolange Ashby ko afrikaniyanke e archaeologist mo anndal mum haani haalde e ɗemngal, diina e darnde rewɓe nder Misra e Nubia. O woni jannginoowo jannginooɗo e nder jaango ɗemɗe e aadaji fuɗnaange fuɗnaande e jaango California, Los Angeles.Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Solange_Ashby#KuugalƊuɓɓugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Solange_Ashby#ƊuɓɓugoFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Solange_Ashby#FiroojiWikipedia: Guillemette Andreuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Guillemette_AndreuGuillemette Andreu-Lanoë (dunngu 3 Ogosta 1948, Paris), ko Egyptologist e archaeologist Farayse. O wonnoo ardiiɗo Furuuki Farayseeji Archaeology of Oriental of Cairo, o woni mo curatore e darinoowo Dental Ancient Egypt of the Luvre Museum gila May 2007.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Guillemette_Andreu#FiroojiWikipedia: Elise Jenny Baumgartelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elise_Jenny_BaumgartelElise Jenny Baumgartel (woowo Goldschmidt, 5 Oktoobar 1892 - 28 Oktoobar 1975) wonnoo Egyptologist e prehistorian Jarmal mo fuɗɗii janngude archaeology Egypt predynastic.Fuɗɗam gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elise_Jenny_Baumgartel#Fuɗɗam_golleFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elise_Jenny_Baumgartel#FiroojiWikipedia: Nathalie Beaux-Grimalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nathalie_Beaux-GrimalNathalie Beaux-Grimal (dugum 1960) woni Egyptologist Farayse, mo anndal dow Kolleje de France e Farayse Institute of Oriental Archaeology e Cairo (IFAO).Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nathalie_Beaux-Grimal#FiroojiWikipedia: Margaret Bensonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_BensonMargaret Benson (16 Jowre 1865 - 13 May 1916) wonnooɗoɗoɗoɗo e goomu leydi Engelese e Egyptologist anndiraaɗo ngam heɓugo nokkuure Mut.Ɓeynguure e saarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Benson#Ɓeynguure_e_saareFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Benson#FiroojiWikipedia: Svetlana Berzinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Svetlana_BerzinaSvetlana Yakovlevna Berzina (Rusiya: Светлана Яковлевна Берзина; 7 mars 1932, to Mosku - 24 abriil 2012, to Mosku) wonnooɗo Misiyaajo mawɗo leydi RisiAegyptiaca Rossica. Doktaru nauk dow taariika (1977), o wonnoo ardiiɗo jaaynde SSSR-ARE Society (1987), o heɓii medal "Haa no ɗum siftortoo duuɓi 850 Moscow" (1997), Worker honooɗo leydi Russia (1999), ardiiɗo wiɗtoowo dow jaaynde taariika aada e arti arti arti fuunaaŋge to Dowlaaku Muusaa Fuunaaŋge, Moscow.Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Svetlana_Berzina#KuugalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Svetlana_Berzina#FiroojiWikipedia: Susanne Bickelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susanne_BickelSusanne Bickel (danyeeki 1960, Roma) woni Egyptologist Swiss. O janngini Egyptology nder Geneva nden o huuwi e Farayse Institute of Oriental Archaeology nder Cairo e Swiss Institute of Egyptian Antiquity.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susanne_Bickel#FiroojiWikipedia: Danielle Bonneauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Danielle_BonneauDanielle Bonneau (dannyamo 1912 - 26 oktoobar 1992) woni papiroloog Farayse nder karnijum 20. Kuugal maako hawti e ndiyamji Maayo Niil e hakkillaaji maako diga jaayɗe Greec e Romanji nder Misra.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Danielle_Bonneau#FiroojiWikipedia: Charlotte Boothhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_BoothCharlotte Booth (o daayaama nyalde 6 lewru Abril e hitaande ndungu alif 1975) woni anndal archaeologist e winndiyanke dow Misra.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_Booth#FiroojiWikipedia: Njoodi Chitakehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Njoodi_ChitakeFuule Chitake ina ƴellita nder ladde Mana Pools nder lesdi Zimbabwe, ina jogii leɗɗe mum en nder Zambezi Escarpment.Ko ndiyam ɗam woni ko ndiyam ɓeydaama hitaande kala nder koosejo ko ina waɗi kiloomita dado nder maayo.Wikipedia: Käthe Bosse-Griffithshttps://ff.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4the_Bosse-GriffithsKäthe Bosse-Griffiths (16 lewru Julaay 1910 - 4 lewru Awril 1998) wonnoo mo Egyptologist mawɗo. O jibinaa nder lesdi Jarmal, o yahdi to lesdi Britaaniya bana ɗowoowo siyasa, o ware goɗɗo lesdi Wales.Fedde fuɗɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4the_Bosse-Griffiths#Fedde_fuɗɗamFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4the_Bosse-Griffiths#FiroojiWikipedia: Edda Brescianihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edda_BrescianiEdda Bresciani (23 Septemba 1930 - 29 Noofambar 2020) wonnoo Egyptologist Italiyanko'en.Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edda_Bresciani#LaamuFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edda_Bresciani#FiroojiWikipedia: Sara Christianhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_ChristianSara Williams Christian (joku 25, 1918 - silto 7, 1980) woni debbo arandeejo nder taariika NASCAR. Carreere jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Christian#Carreere_jaaynde1949https://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Christian#19491950https://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Christian#1950Jaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Christian#Jaɓɓorgo_KewuujiFedde careluuji motorsportshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Christian#Fedde_careluuji_motorsportsNASCARhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Christian#NASCARGrand National Serieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Christian#Grand_National_SeriesHemobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Christian#HemobeWikipedia: Arlene Hisshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arlene_HissArlene Hiss (woowo 1954 e nder Mortorsport Database walla woowo 1941[N 1]) ko ardiiɗo jaayndeere e jannginoowo. Hiss ina woodi teddungal nde o woni debbo arandeejo fuɗɗiiɗo jaaynde Indy, waɗugo ɗum nder hitaande 1976.Carreere nder jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arlene_Hiss#Carreere_nder_jaayndeKoɗol jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arlene_Hiss#Koɗol_jaayndeU.S.A.C. Champ Car resultshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arlene_Hiss#U.S.A.C._Champ_Car_resultsNASCARhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arlene_Hiss#NASCARWinstoni Cup Serieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arlene_Hiss#Winstoni_Cup_SeriesFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arlene_Hiss#FiroojiWikipedia: Lella Lombardihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lella_LombardiMaria Grazia "Lella" Lombardi (26 mars 1941 - 3 mars 1992) wonnoo jaaynde Italiyankoore jokkondiri e nder jeewte 17 nder Formula One World Championship Grand Prix. Lombardi woni go'o nder rewɓe ɗiɗo ɓe ɓe ɓe ɓe njaɓa ɓe ɓe ɓe njogii Formula 1 nden woni rewɓe ɗiɗaɓo ɓe ɓe njogi poondi nder Formula 1.Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lella_Lombardi#Nolde_hooreKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lella_Lombardi#KuugalFirooɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lella_Lombardi#FirooɓeKoɗol jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lella_Lombardi#Koɗol_jaayndeFedde fuɗɗorde Formula Onehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lella_Lombardi#Fedde_fuɗɗorde_Formula_OneFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lella_Lombardi#FiroojiWikipedia: Tamar Tumanyanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamar_TumanyanBiographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamar_Tumanyan#BiographyKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamar_Tumanyan#KuugalWikipedia: Jokkidira ummatooje kawtal yimmɓe mbe naaƙasuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jokkidira_ummatooje_kawtal_yimm%C9%93e_mbe_naa%C6%99asuJokkidira ummatooje kawtal yimmɓe mbe naaƙasuponndindirahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jokkidira_ummatooje_kawtal_yimm%C9%93e_mbe_naa%C6%99asu#ponndindiraHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jokkidira_ummatooje_kawtal_yimm%C9%93e_mbe_naa%C6%99asu#HimobeWikipedia: Nigerian Americanshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerian_AmericansNaajeeriya Americans eii lysidi doon Naajeeriya. O janja Jamou too heebeti lysidi America e nder duubi alif 1980 ewodi jama,are 25,000 hittande American Community Survey (ACS) bilde 712,294 kohee 85% eriminmo lysidi Naajeeriya.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerian_Americans#HimobeWikipedia: Kay A. Orrhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kay_A._OrrKay Avonne Orr (woowoo Stark; 2 lewru Janaayo 1939) woni politikko Amerik mo golliima hooreejo leydi Nebraska 36 diga 1987 haa 1991. O wonnoo hooreejo leydi Republican, o woni hooreejo leydi arande e haa jooni debbo tan.Goobernator Nebraskahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kay_A._Orr#Goobernator_NebraskaSiyaasajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kay_A._Orr#SiyaasajiƁaawo gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kay_A._Orr#Ɓaawo_golleNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kay_A._Orr#Nolde_hooreFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kay_A._Orr#FiroojiWikipedia: Linda Linglehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linda_LingleLinda Lingle (woowo Cutter; 4 Juun 1953) ko politikko Amerik, mo woni gomnaajo jowto Hawaii gila 2002 haa 2010. O woni gomnati leydi Hawaii arandeejo Republican gila 1962.Ɓeydiima, janngirde, e fuɗɗam gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linda_Lingle#Ɓeydiima,_janngirde,_e_fuɗɗam_golleKoofndiiɗo dowlahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linda_Lingle#Koofndiiɗo_dowlaNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linda_Lingle#Nolde_hooreTaariiha suɓaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linda_Lingle#Taariiha_suɓaajiHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linda_Lingle#HimobeWikipedia: Paul Biyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_BiyaPaul Biya (wundu Paul Barthélemy Biya'a bi Mvondo; 13 feebariyee 1933) ko politikko Kameruuna mo woni hooreejo leysdi Kamerun gila nyande 6 lewru Noofambar hitaande ndunngu alif 1982http://www.prc.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_Biya#NgendamHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_Biya#HimobeWikipedia: Albert Roger Millerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albert_Roger_MillerAlbert Roger Miller (ou daayaama yande 20 hiitade dowgu alif 1952), anndiraaɗo Roger Milla, koɗo kameruun aaniyankoore jokkondirɗo football mawɗo.O wonnoo gooto e ardiiɓe Afrik naaɓe ɓeen ɓeen ɓe ɓeen ɓe laati mawɓe mawɓe dow dow dow laabi duniyaaruhttps://www.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albert_Roger_Miller#NgendamHukuma FIFAhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albert_Roger_Miller#Hukuma_FIFAHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albert_Roger_Miller#HimobeWikipedia: Thomas petershttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thomas_petersThomas peters o daayaama hiitande ndunngu alif 1738-25 lewru morso 1791 arduujo ardungal too mawɗo haa nder soodu taaɓee tande ummatore yimmɓe nasariya lesdi Amerka todow laawal hownobe a soodo diirewal famarol too liilaɗow dou nova scotia own lattakee mowɗo jattiinɓe himɓande baba bowɗe lisde Sierra leone too hiirna Afirik peters hakkuke kawtuɗow horre arduungal suudo canadiansƁeekolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thomas_peters#ƁeekolHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thomas_peters#HiimoɓeWikipedia: Muhammad ibn Muhammad al fulani kishnawtihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_ibn_Muhammad_al_fulani_kishnawtiMuhammad ibn Muhammad Al fullani kishnawti daayyaɗow hiitande alif 18 century anɗow own andi jaytul leengal astoronologies Arabic grammarian beeɗow too lisde katsena jutturde wayla Naajeeriya al kitsinawi janguwɗo too gobarau minaret haa too katsina yautiina jannde a Cairo Egypt alif 1732 benɗouwo too arabicWikipedia: Nomadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/NomadNomad woni gooduɗo ummatoore nde walaa nokkuure jooɗorde nde ɗon yahda e nokkuuje.Yimɓe ɓeen hawɓe e jaajotooɓe, ɓeen ɓeen ɓe ɓeen ɓe'e ɓeen ɓe nganndi (ko ɓeen ɓe jogii ɓeen ɓe ngaɗi e leyɗe), ɓeen ɓe ɗon nganndi e ɓeen ɓe njiɗi e nder ɓeen ɓe mbaɗi e nder maɓɓe.Nomadismhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nomad#NomadismWikipedia: Fula Christianshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fula_Christiansfula chrostians ko Fulɓe yimɓe, ummatore ɓe ɗon anndina diina Kiristan'en nder diina maɓɓe fuu. Ngam taariika Muslim habaru ɗu'um, diina ɗon ɓeyda.Fuuɗugo habaru ha Fulanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fula_Christians#Fuuɗugo_habaru_ha_FulaniCantaaki Fula'enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fula_Christians#Cantaaki_Fula'enHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fula_Christians#HimobeWikipedia: Fulani banahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulani_banaFulani bana (nganndi bana Fulani style,Fulani hairstyle) ko feere fuɗɗam ɓalli ɓalli ɓoli nder rewɓe Senegalees je waawi yi'e hannde nder leyɗe Afrik feere feere.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulani_bana#NgendamHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulani_bana#HimobeWikipedia: Muhammad bellohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_belloMuhammad Bello laamiɗow sokoto o daayaama e nduungu hiitadee alif 1817 akowyare alif 1837 own binndetowo destiinore jottatde datal diina islama own ɓeeɗow usmanu dan fodio jaytudo ardungal laamu ardoujow arramdeejow toodow lawal deena islama besdouɗow andal rewɓe ɓee warɓe too andal islama maahuɗow kowto islama own maynaɗow too nderƁeekolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_bello#ƁeekolHiimoɓe faatogolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_bello#Hiimoɓe_faatogolWikipedia: Eze ukwuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eze_ukwuEze Ukwu dayyaɗow hiitande 1799_1862 ardeeɗow obi haa too otolo ɓee Igwe too laamurde Nnewi ardeeɗow laawal bedeena too duuw fatal beelu arduujow Nnewi a Igbo haa too Leydi Naajeeriyahttps://en.m.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eze_ukwu#NgendamHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eze_ukwu#HimobeWikipedia: Fulani Hatukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulani_HatukiFulani hatuki ko hatirol fibre conical be huutoreeji je ɗon wari diga Fulani yimɓe nder Afrik hirnaange,Fulani hat ko hatirol fibre conical be huutoreeji je ɗon wari diga Fulani yimɓe nder Afrik hirnaange.Photo,enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulani_Hatuki#Photo,enHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulani_Hatuki#HimobeWikipedia: George Ada costahttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_Ada_costaGeorge ada casta o daayaama e ndungo alif 1853-1929 o ɓeeɗo Naajeeriya mawɗo jaytol hooyuugo hootooji own kowtardow e nder hiitande (19th) haa too nder hiitande (20th) ƙarnuuji too les laamu gonnatee lesde NaajeeriyaHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_Ada_costa#HimobeHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_Ada_costa#HiimobeWikipedia: Oba eshugbayi elekohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_eshugbayi_elekoOba eshugbayi eleko (mainaaɗo e hiitande ndunngu alif 1932 e nder lesdi eleko too Eko saayre leydi Lagos a hiitande ndunngu alif 1932) hakkooke baba Oba dosunmu eleko own jaaɓe takkukwe laamu nasarakowyee too ɓeyaadow https://en.m.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_eshugbayi_eleko#HimobeWikipedia: Josiah Sowandehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josiah_SowandeJosiah sowande ( can 1858-1936) kadi anndiraaɗo haa sobo Arobiodu un yurubannkeejo binnɗoowo diga Abeokuta, diiwal Ogun,laatiiɗo baawuɗo binndol ɗun Awi, wolde yoruba lawnuuwal binnɗooɓe.finnannde maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josiah_Sowande#finnannde_maakoHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josiah_Sowande#HIIMOƁEWikipedia: Samuel Herbert pearsehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Herbert_pearseSamuel Herbert Pearse Samuel Herbert Pearse, F.R.Margo e Jannɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Herbert_pearse#Margo_e_JannɗeJoggolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Herbert_pearse#JoggolHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Herbert_pearse#HIIMOƁEWikipedia: Çalifoniahttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%87alifoniacalifonia ( noddal ɗemngal/kalifooniya/ Un diiwal diga nder diiwe kawtal Aameerik,haa fombina fuuna leydi ndin.Diiwal un hawtugo Aameerik diga ɗumngu ngu 1859 , gelle mawɗe nder diiwal Califor]nia kannje ngoni Sacramento.HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%87alifonia#HIIMOƁEWikipedia: Alice Minchinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_MinchinAlice Ethel Minchin (o daayaama yande 5 liiyru yarkoma hiitade dowgu alif 1889 - 26 1966) wonnoo jannginoowo e jannginooɗo defte nder leydi New Zealand. O jibinaa e Waihou, ɓadi Panguru, New Zealand, ñalnde 5 liiyru yarkoma hiitade dowgu alif 1889.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Minchin#HiimobeWikipedia: Alice Prochaskahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_ProchaskaAlice Prochaska FRHistS (o daayaama yande 12 lewru Yulie hiitande ndunngu alif 1947) ko ardiiɗo ardiije e defte, o waɗi ko o laamɗo-woofere to Jaangoore Oxford e hooreejo Somerville janngirde Oxford, University diga 2010 haa too hiitande dowgu 2017.Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Prochaska#KuugalWikipedia: Matilda mccrearhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Matilda_mccrearMatilda mccrear o daayaama hiitande ndunngu alif 1857 lewru silo 1940) jooɗiido too lysdi kuwtal hurre lisde Amurka own waaɗite kowmgal ngal lumo soorungo trade https://www.bbc.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Matilda_mccrear#HiimobeWikipedia: Ogbi Okojiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogbi_OkojieOgbidi okojier onojie (laameeɗo)https://en.m.Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogbi_Okojie#HimmoɓeWikipedia: Vitoria Davies Randle Davieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vitoria_Davies_Randle_DaviesVictoria Davies Randle Davies o daayaama e nduungu alif 1863-1920) own guntojo too nder yimmbe soodu https://en.m.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vitoria_Davies_Randle_Davies#HiimoɓeWikipedia: Ibkunle akitoyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibkunle_akitoyeAbikunle akitoyehttps://en.m.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibkunle_akitoye#HiimoɓeWikipedia: Aina onaboluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aina_onaboluAina onabolu OBE e nduungu alif 1882-1963 own haanko heeditango ndatal taangugo https://en.m.Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aina_onabolu#HimmoɓeWikipedia: Kofoworola Adekunle kofoworola Abayomihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kofoworola_Adekunle_kofoworola_AbayomiKofoworola Adekunle kofo Abayomi o daayaama e yande 10 lewru morso hiitande ndunngu alif 1896-1 silo 1979) own ɓeeɗo naajeeriya jaytudo andal opthalmologist own go,otujo tangudo jabeetul ardungal kawtal hurre faamarɓe lesdi naajeeriya e nder hiitande ndunngu alif 1934 own heeɓeti chairman development board a hiitandee alif (1934_1966 too ardungal finnataawa yimmɓe lesdi jihar LagosHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kofoworola_Adekunle_kofoworola_Abayomi#HiimoɓeWikipedia: Oyekan Ihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oyekan_Ioyekan I Oba Oyekan I (soytii septembaaru 30,1900) jogiiɗo laamu finnataawa nɗum Lagos diga Haram sakitiiɗu 1885- suumaye 30,1900. O ronii ardungal ɓaawo nayde Baaba Maako oba Dosunmu.Yariima oyekan vs. larude mawɗo Apena Ajasahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oyekan_I#Yariima_oyekan_vs._larude_mawɗo_Apena_AjasaLiiriba nder nastal ɗum mbe Oba yaake ardungal Oyekanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oyekan_I#Liiriba_nder_nastal_ɗum_mbe_Oba_yaake_ardungal_OyekanMaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oyekan_I#MaydeHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oyekan_I#HIIMOƁEWikipedia: Ama Ata Aidoohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ama_Ata_AidooAma Ata Aidoo (ou daayaama ƴande 23 mboy hiitade dowgu alif 1942 - 31 liiyru dujjal dowgu 2023) wonnooɗo winndaako Gana, mawɗo, mawɗo ɗemngal, politik, e jannginoowo. O laati ardiiɗo jaŋde nder Gana diga 1982 haa 1983 nder laamu PNDC Jerry Rawlings.Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ama_Ata_Aidoo#ƁiɗɗoJaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ama_Ata_Aidoo#JaŋdeMaayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ama_Ata_Aidoo#MaayiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ama_Ata_Aidoo#FiroojiWikipedia: Fadwa Tahahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fadwa_Tahahttps://www.google.Bayoguraafiwalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fadwa_Taha#BayoguraafiwalFinnannde Arannde e Jannɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fadwa_Taha#Finnannde_Arannde_e_JannɗeKuuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fadwa_Taha#Kuuɗemargu Maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fadwa_Taha#margu_MaakoHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fadwa_Taha#HIIMOƁEWikipedia: Sophia Akuffohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophia_AkuffoSophia Abena Boafoa Akuffo JSC (dunde 20 Desemba 1949) woni hooreejo leydi Ghana gila 19 Juun 2017 haa 20 Desemba 2019. O laati laamiiɗo nder suudu kiita mawɗo lesdi Gana diga 1995.Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophia_Akuffo#JaŋdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophia_Akuffo#KuugalIyaaluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophia_Akuffo#IyaaluFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophia_Akuffo#FiroojiWikipedia: Alice Annumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_AnnumAlice Annum (ou daayaama ƴande 20 liiyru yarkoma hiitade dowgu alif 1948 e Accra) ko jaayndiyanke Ghanaan mo jaayndi. Sahaa maako ɓurɗo ɓooyugo nder mita 200 waɗi 22.Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Annum#Nolde_hooreFirooje jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Annum#Firooje_jaayndeHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Annum#HimobeWikipedia: Ayesha Harruna Attahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayesha_Harruna_AttahAyesha Harruna Attah jibinaa e Accra, Ghana, nder o daayaama hiitande ndunngu alif 1980, nder laamu konu, to inna mo wonnooɗo habaruɗo e baaba mo wonnoo mo wonnoo mawɗo taƴe. Attah wi'i: "Baaba'en am ɓe laati ardiiɓe am mawɓe.Ɓeynguure e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayesha_Harruna_Attah#Ɓeynguure_e_janngirdeWondukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayesha_Harruna_Attah#WondukiHarmattan Rain duubi (2008)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ayesha_Harruna_Attah#Harmattan_Rain_duubi_(2008)Saturday's Shadows duubi (2015)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ayesha_Harruna_Attah#Saturday's_Shadows_duubi_(2015)Ɗuumɗe ɗawɗe Salaga duubi (2019)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ayesha_Harruna_Attah#Ɗuumɗe_ɗawɗe_Salaga_duubi_(2019)Deep Blue duubi (2020)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ayesha_Harruna_Attah#Deep_Blue_duubi_(2020)Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayesha_Harruna_Attah#Nolde_hooreKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayesha_Harruna_Attah#KuugalHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayesha_Harruna_Attah#HimobeWikipedia: Santiagohttps://ff.wikipedia.org/wiki/SantiagoSantiago (/ˌsæntiˈɑːɡoʊ/, US maa /ˌsɑːn-/;[]Espaañol:: [sanˈtjaɣo]), anndiraa jawdi Santiago de Chile, woni laamorgo e wuro ɓurɗo mawnude nder lesdi Ciile e nder go'o nder gure ɓurɗe mawnude nder Americas ɗon haandi nder lesdi lesdi lesdi ndin, nden woni ɓandu lesdi Santiago, ɗo yimɓe ɗuuɗani 7 miliyaar, ko ɗum waɗi 40% yimɓe Leysdi ndin.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Santiago#NgendamShereehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Santiago#ShereeHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Santiago#HimobeWikipedia: Muhammad Mustapha olaroungbe Akanbihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Mustapha_olaroungbe_AkanbiMuhammad Mustapha olaroungbe Akanbi SAN ( Haaramru 24,1971- nuwambaaru 20,2022) farfeesaajo nde fannuu sarii'a ɗum Naajeeriya kadi kiiɗo ballowo hoorejo janngirde Jaami'wal diiwal kwara. O lattake membaajo nder lawyaa'en mawɓe mɓe Naajeeriya e jawleeru lawyaa'en Naajeeriya.Finnannde Arannde e ilmuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Mustapha_olaroungbe_Akanbi#Finnannde_Arannde_e_ilmuKuugal ilmuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Mustapha_olaroungbe_Akanbi#Kuugal_ilmukuugal sarii'ahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Mustapha_olaroungbe_Akanbi#kuugal_sarii'aGollite-gollite kuuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Mustapha_olaroungbe_Akanbi#Gollite-gollite_kuuɗeMembaa'en e hawtuki koppihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Mustapha_olaroungbe_Akanbi#Membaa'en_e_hawtuki_koppiwallafeeji ndi ɗum subtiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Mustapha_olaroungbe_Akanbi#wallafeeji_ndi_ɗum_subtiiHIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Mustapha_olaroungbe_Akanbi#HIIMOƁEWikipedia: Samuel Ajayi Crowtherhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ajayi_CrowtherSamuel Crowther (c. 1809 - 31 lewru Desemba 1891), o wonnooɗo Yoruba, limle, e ardiiɗo bishop Anglican Afrik hirnaange.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ajayi_Crowther#NgendamDiinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ajayi_Crowther#DiinaJanngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ajayi_Crowther#JanngirdeHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ajayi_Crowther#HimobeWikipedia: Louis odumegwu Ojukwuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louis_odumegwu_OjukwuLouis odumegwa ojukwu Sir Louis Phillip odumegwu Ojukwu one (1909) September 1966) own beydow leydi naajeeriya gaddowwo luumo tycoon has too leyyal Ojukwu too saree nwakanwa quarter obiumo umudin NnewiHimmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louis_odumegwu_Ojukwu#HimmoɓeWikipedia: Edward asafu adsayehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edward_asafu_adsayeEdward asafu adsaye e nduungu alif 1903-1976) unn taagujo lesdi ghana kuwtarɗo too nder yimmbe hukumaare ashinti maude kawtal hurre ummature yimmɓe lesdi ghanaHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edward_asafu_adsaye#HiimoɓeWikipedia: Cyprian Michael awene tansihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cyprian_Michael_awene_tansiCyprian Michael iwene tansi OCSO o daayaama e Silto hiitande ndunngu alif 1903-20 silo 1964) own leeyaal yimmɓe Igbo Naajeeriya own beeɗow eyyaalu kaatolik church kuwtardow e Archdiocese jihar Onitsha baawo ownlataake Trappist miinistajo e lesdi engilaHimmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cyprian_Michael_awene_tansi#HimmoɓeWikipedia: Floridahttps://ff.wikipedia.org/wiki/FloridaFlorida in diiwal nder ndi lardu fombina-fuuna ɗum Leydi Aameerik,wahdii keerol haa hirna beɓeede ndi gult ndum Mexico; Alabama haa nde wayla hirna Georgia haa nde Wayla;ndi Bahamas e wurngo (Atlantic ocean) haa ndi fuuna; e ndi pootal dow Florida e cuuba nde taa fombina. hanngal tan woni diiwal podngal keerii fuu gulf ɗum Mexico e ndi Atlantic ocean.HIIMOƁEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Florida#HIIMOƁEWikipedia: Joseph Ayo Babalolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_Ayo_BabalolaJoseph Ayo Baba e nduungu, yande 25 lewru seeɗto hiitande ndungo alif 1904-26 morso 1959) ɓeddow leydi naajeeriya menistaakow nder diina Kiirestance ndow ardol christ apostolic church maarɗow nyidengo too leydi naajeeriya beedow nnodeetirta cac nder Lesdi NaajeeriyaHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_Ayo_Babalola#HiimoɓeWikipedia: Usman nagogohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_nagogoUsman nagogo ɓeddow Muhammad dikko (1905-18 leyru mboy (198) jaytuɗow lamurde Katsina too hiitande 19 leyru jowwii too Alif (1944) own fullankejow lamɗow too leyyal sullubakejow laatiɗo ɓee Muhammad dikko jeytuɗow lamurde leydi KatsinaHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_nagogo#HiimoɓeWikipedia: Stella Thomashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stella_ThomasStella Thomas o daayaama e ndungo alif 1906-1974 taagujo lesdi Yoruba too nder howtungo hiirnare lesde naajeeriya kuwtarɗo lawyer kawtuɗow ɗon lesdi Sierra Leone creole own jaangee degree maakow a jaangerde Oxford ahiitader Alif (1943) own fuudeeti kuwgaal arannaal too magisteera kowtuu rewbe nder leydi naajeeriyaHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stella_Thomas#HiimoɓeWikipedia: Abbare Yelwa Wardhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abbare_Yelwa_WardAbbare Yelwa ko wonde nder hukuma pamarun Jalingo, laamorgo Taraba, Najeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abbare_Yelwa_Ward#FiroojiWikipedia: Adunni Bankolehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adunni_BankoleAdunni Bankole (Mars 1959 - 3 Jannairu 2015) wonnoo debbo jaayndeere e jaayndeejo lesdi Naajeeriya. O woni Yeye Mokun nder laamu Owu, gariiri nder Abeokuta, laamorgo lesdi Ogun, worgo hirnaange lesdi Nigeria.Wikipedia: Hakima Abbashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hakima_AbbasHakima Abbas woni anndal siyasa, mo haani, mawɗo e ɗaɓɓoowo. O ɗon wondi hooreejo jaayndeejo Association for Women's Rights in Development.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hakima_Abbas#FiroojiWikipedia: Nasr ad-Din (Lamtuna)https://ff.wikipedia.org/wiki/Nasr_ad-Din_(Lamtuna)Imam Nasr ad-Din ko Lamtuna Berber mawɗo diina e ardiiɗo konu, mo gila 1644 haa 1674 ardii alkawal be lenyol Sanhadja Berber dow Maqil Arabaaɓe nder hirnaange Sahara (ko ɓuri heewde Mauritania hannde, nder worgo Marok e hirnaange Sahra). Luttugol maako ɓeydi ɓeydi haa ko jooni Senegal, waɗi to dow laamiiɓe feere.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nasr_ad-Din_(Lamtuna)#FiroojiWikipedia: Afonso III Kongohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afonso_III_KongoAfonso III Mvemba a Nimi (ko maa Affonso III) woni laamiiɗo lesdi Konngo nder wakkatire koonu lesdi nɗin.Ndaare kadi. Nde'e winndande nde rammi on mɓaaway mɓallitoo ɓesdukii ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afonso_III_Kongo#Ndaare_kadi._Nde'e_winndande_nde_rammi_on_mɓaaway_mɓallitoo_ɓesdukii_ndeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afonso_III_Kongo#HiimoɓeHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afonso_III_Kongo#HimobeWikipedia: Kwadwo Akyamponhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwadwo_AkyamponKwadwo Akyampon (C. 1767 - 1832) o wonnoo wakiilu Osei Bonsu mo o golli hooreejo laamu Fante to Elmina e hooreejo leydi Holandiiɓe to nokkuure nden.Yimɓe Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e_AfrikYimɓe Ashantihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e_AshantiYimɓe Gaanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e_GaanaƁii Aadamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:%C6%81ii_AadamaWikipedia: Álvaro X nder Kibanguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%81lvaro_X_nder_KibanguAlvaro X Nimi a Mvemba Água Rosada wonnoo laamiiɗo Kibangu e wonnoo Água Rosad arandeejo arandeejo Laamu Konngo nder konu mum. O laamani laamu Kibangu diga 1688 haa 1695.Feddehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%81lvaro_X_nder_Kibangu#FeddeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%81lvaro_X_nder_Kibangu#FiroojiWikipedia: Salah Ameidanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salah_AmeidanSalah Ameidan (doduɗo 1982) ko jaŋde Saharawi. O mawni nder El Aiun.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salah_Ameidan#FiroojiWikipedia: Ana Joaquina dos Santos e Silvahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ana_Joaquina_dos_Santos_e_SilvaAna Joaquina dos Santos e Silva (ou daayaama hiitade dowgu 1788-1859), wonnoo jaayndeere garbaaji e nder Afrik e nder lisde Afrika, jaayndeowo ceede e jaaynde nder Angola.Emmanuel Kwaku Akyeampong, Dictionary of African Biography, Volym 1–6Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ana_Joaquina_dos_Santos_e_Silva#BiographyFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ana_Joaquina_dos_Santos_e_Silva#FiroojiWikipedia: Abdou Bacohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdou_BacoAbdou Salam Baco (danyaama hiitade alif 1965) ko winndetowwo mawɗo Mahoraisan. O jibinaa nder Mzoizia nder Mayotte.Yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93eYimɓe Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e_AfrikYimɓe Mayottehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Yim%C9%93e_MayotteƁii Aadamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:%C6%81ii_AadamaWikipedia: Samuel Manuwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_ManuwaOloye Sir Samuel Layinka Ayodeji Manuwa, CMG, OBE (1903-1976) ko cafroowo Naajeeriya, ardiiɗo kuuɗe nyawndiigu, gonnooɗo mawɗo walliinde nyawndiigu haa laamu lesdi Naajeeriya. Ko kanko woni Naajeeriyaajo gadano heɓugo FRCS[1] nden o heɓi dipolomaaji Doktoraa to duɗal jaaɓi haaɗtirde Edinburgh nder hitaande 1934.Jibineede e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Manuwa#Jibineede_e_jaŋdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Manuwa#KugalHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Manuwa#HimobeWikipedia: Ira Aldridgehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ira_AldridgeIra Frederick Aldridge (24 Colte 1807 - 7 Oggoos 1867) wonnooɗo Aameerik,ɗo winndiinooɗo, e mawɗo suudu jaŋde, anndiraaɗo ngam darnde maako dow yimɓe Shakespearean.James Hewlett e Aldridge ina ɓeen eɓe ndaara e ɓeen ardiiɓe Amerikaaɓe ɓaleeɓe.Fedde fuɗɗorɗe e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ira_Aldridge#Fedde_fuɗɗorɗe_e_golleJedde,onhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ira_Aldridge#Jedde,onTaarihihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ira_Aldridge#TaarihiHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ira_Aldridge#HimobeWikipedia: Fedde Fedde Fuuta Fedde Fuuɗugo Fuuta, Dadin Kowahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Fedde_Fuuta_Fedde_Fuu%C9%97ugo_Fuuta,_Dadin_KowaFedde Fedde Fuuta Fedde Fuuɗnaango Fuuta (Federal College of Horticultural Technology) ko jaŋde jaŋde dowla nde wonnoo to Dadin Kowa, Yamaltu Deba, nder Leysdi Gombe, Naajeeriya.Jaŋde woni jaŋde wiɗtooje nder jaŋde kiɗtooje lesdi Nigeria e darnde ngam janngude e ɓeydaade yimɓe nder jaŋnde kiɗtooji e jaŋde jaŋde.Ɓaawoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Fedde_Fuuta_Fedde_Fuu%C9%97ugo_Fuuta,_Dadin_Kowa#ƁaawooreBill for Conversionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Fedde_Fuuta_Fedde_Fuu%C9%97ugo_Fuuta,_Dadin_Kowa#Bill_for_ConversionCeeɗolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Fedde_Fuuta_Fedde_Fuu%C9%97ugo_Fuuta,_Dadin_Kowa#CeeɗolJaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Fedde_Fuuta_Fedde_Fuu%C9%97ugo_Fuuta,_Dadin_Kowa#JaŋdeHigher National Diploma HND (2 duuɓi)https://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Fedde_Fuuta_Fedde_Fuu%C9%97ugo_Fuuta,_Dadin_Kowa#Higher_National_Diploma_HND_(2_duuɓi)National Diploma ND (2 duuɓi)https://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Fedde_Fuuta_Fedde_Fuu%C9%97ugo_Fuuta,_Dadin_Kowa#National_Diploma_ND_(2_duuɓi)Kooruuji jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Fedde_Fuuta_Fedde_Fuu%C9%97ugo_Fuuta,_Dadin_Kowa#Kooruuji_jaayndeHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Fedde_Fuuta_Fedde_Fuu%C9%97ugo_Fuuta,_Dadin_Kowa#HimobeWikipedia: Maggie Aderin-Pocockhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maggie_Aderin-PocockMargaret Ebunoluwa Aderin-Pocock MBE (née Aderin;9 Maars 1968) woni anndudiyankeeru e jannginoowo anndal dow dow laabi.O wondi ardiiɗo anndal teddungal to jaango Fisiiki e Astronomiya to Jaangoore London,o woni jaangoore jaangoore Leicester gila feebariyee 2023.Wikipedia: Conny Aertshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Conny_AertsConny Clara Aerts, jibinaaɗo 26 lewru janvier 1966,o woni jannginoowo (Flemish) Belji to astrofisika.O ɗon anndina nder anndal astroseismology.Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Aglaonicehttps://ff.wikipedia.org/wiki/AglaoniceAglaonici hawti e αγλαὸς (aglaòs)" luminous"e νίκη (nikē)" nasaraaku") wonnoo jannginoowo anndal dowla e taumaturge Greek nder karni 2 ko 1 BC. O ɗon anndina nder defte Plutarch e nder scholia to Apollonius of RhodesScholion to Argonautica 4.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aglaonice#HiimobeWikipedia: Leah Allenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leah_AllenLeah Brown Allen (November 6,1884 e Providence,Rhode Island -Febraari 1973) wonnoo jannginoowo anndal dow dow dow dow leyɗe leyɗe ley leyɗe leynge leyɗe leyɗeeje e jannginooɗo anndal dow leyɗe nder Hood College.Kuɓeeji ɗi noddetee nder teddungal maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leah_Allen#Kuɓeeji_ɗi_noddetee_nder_teddungal_maakoWikipedia: Eva Ahnert-Rohlfshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eva_Ahnert-RohlfsEva Ahnert-Rohlfs (11 August 1912-9 Maars 1954) wonnoo jannginoowo anndal dow dow dowla dowle German. O waɗi baylaaku mawɗo dow koode je ɗon wayla.Wikipedia: María Luisa Aguilarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mar%C3%ADa_Luisa_AguilarArticles with hCardshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Articles_with_hCardsWikipedia: Adelaide Ameshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adelaide_AmesAdelaide Ames (ñalnde 3 lewru silo hiitade dowgu alif 1900-akowyaari ñalnde 26 hiitade-1932) wonnooɗo dowlaaku Amerik e jannginoowo anndal dowlaaku e janngirde Harvard .O waɗi darnde e jannguki galaxies ii jaaynde makko nder Magnitude,ɗum anndiraa ɓaawo liiyru yarkoma haa too liiyru seedto hiitade dowgu alif 1932, Ames wonnoo goomu nder Gaposchkin e ɓurɗo mooftaago maako nder observatory.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adelaide_Ames#HiimoɓeWikipedia: Anja Cetti Andersenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anja_Cetti_AndersenAnja Cetti Andersen (ou daayaama ƴande 25 liiyru seedto hiitade dowgu alif 1965) ko anndudi e anndudi e dow dow dow koode dow lesdi Hørsholm, Liyde uroperHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anja_Cetti_Andersen#HiimoɓeWikipedia: Necia H. Apfelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Necia_H._ApfelNecia H.Apfel (dugugo 31 Julaay 1930) ko jannginoowo e jannginooɗo e janngoowo Amerik.Wikipedia: Alice Archenholdhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_ArchenholdAlice Archenhold (ou daayaama ƴande ;27 liiyru morso hiitade dowgu alif 1874 maayidow ƴande jeewenyi liiyru 9 Bowtal too dowgu alif 1943) wonnooɗo anndudi dowlaaku Jarmal,gorko mum woni anndudi dowlaaɗo dowlaaji Friedrich Simon Archenhold.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Archenhold#FiroojiWikipedia: Anne Archibaldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_ArchibaldAnne Murray Archibald ko jannginoowo anndal dow dow dow dow ko'e maako dow pulsars[1][2][3] e nder ɓe ɓe ɓe ɓe ɓamta SciPy,deftere anndal ngam ɗemngal programming Python. Jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Archibald#Jaŋde_e_golleWikipedia: Neta Bahcallhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Neta_BahcallNeta Bahcall (Hebrew:נטעאסף בקל; jibinaa 1942) ko astrophysicist e cosmologist Isra'iila mo anndini dow darnde,darnde duniyaaru,quasarji,e darnde galaxies.Bahcall woni mo Eugene Higgins mo jannginooɓe anndal dow dow dow dow nder nder nder Princeton.Wikipedia: Odette Bancilhonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Odette_BancilhonOdette Bancilhon (22 Septeembar 1908-1998) wonnooɗo anndudi e dow dowle Farayse.O anndiraa ɓurɗo anndude e golle mum nder duuɓi 1930 e 1940 to Aljeeri Observatory,nder Aljeeriya,Afrik woyla,to o heɓii 1333 Cevenola,asteroid Eunomian ngal ko kaaƴe e nder ɓernde mawɗo.Wikipedia: Amy Bargerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amy_BargerAmy J.Barger (ou daayaama ƴande 18 januru hiitade dowgu 1971) ko anndudi dow dow leyɗeele Amerik e Henrietta Leavitt,jannginoowo anndudi dow leyɗe leyɗeele dow leyɗeel dow leyɗeere Wisconsin-Madison.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amy_Barger#HiimobeWikipedia: Nadine G. Barlowhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nadine_G._BarlowNadine G.Barlow (1958-2020) ko anndal dow dow dow dow leyɗeele Amerik.Wikipedia: Natalie Batalhahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Natalie_BatalhaNatalie M.Batalha (dugum 1966) woni jannginoowo anndal dow dow dow dow leyɗe e dow dow dow koode dow dow dow nder leyɗe dow leyɗe dow dow leyje dow leyɗe Santa Cruz.Wikipedia: Stefi Baumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stefi_BaumStefi Baum (dimaa 11 Desemba 1958,Chicago, Illinois)ko anndudi dow dow dow dow leyɗeele Amerik. American Astronomical Society hokki maako teddungal ngam kuuɗe maako bee hokki maako Annie J.Wikipedia: Reta Beebehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Reta_BeebeReta F.Beebe (dugumi 10 Oktoobar 1936 e Baca County Colorado)ko anndudi e dow dow dow dow leyɗeele Amerik,winndiɗo e anndudi dow leyɗe.Wikipedia: Emilia Pisani Belserenehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emilia_Pisani_BelsereneEmilia Pauline Pisani (Lee) Belserene (12 Desemba 1922-11 Desemba 2012)[1] wonnooɗo anndal dowlaaji Amerik ngal anndiniinoo e ndaarugo koode jeewte e anndiraaɗo dow koode jeeyte jeewte RR Lyrae.[2] O annditi ngam kuuɗe maako bana mawɗo Maria Mitchell Observatory nder Nantucket e ngam binndi maako dow marya Mitchell.Jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emilia_Pisani_Belserene#Jaŋde_e_golleWikipedia: Erika Böhm-Vitensehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Erika_B%C3%B6hm-VitenseErika Helga Ruth Böhm-Vitense (3 juune 1923-21 janngo 2017) wonnooɗo jannginoowo anndal dow dow dow dow koode cefeydi e konveksiya nder koode ɗe kuuje.Wikipedia: Tabetha S. Boyajianhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tabetha_S._BoyajianTabetha "Tabby" Suzanne Boyajian ko tawaaɗo dowlaaji Amerik e arminiyanko'en e astrophysicist e nder darnde Louisiana State University.wonnoo jaaynde post-doctoral 2012-16 to Yale University,o huwtori e Debra Fischer.Wikipedia: Sophia Brahehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophia_BraheSophia (ko Sophie) Thott Lange (woowo Brahe;24 August 1559 ko 22 Septemba 1556 -1643), anndiraa e innde makko,wonnoo debbo Danish noblewoman e horticulturalist e anndal dow astronomi,chemistry, e medicine.O huwdi bee bandiraawo maako Tycho Brahe nder waɗugo kuuje astronomic.Wikipedia: Karen Aabyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karen_AabyeKaren Lydia Aabye (19 Septemba 1904 - 15 Septemba 1982) wonnooɗo winndaande leydi Denmark. Nder ɓaawo duuɓi 1930, o huuwi bana marɗo kubaruuji to Paris e Londondira, haa o heɓii anndal e nder defte taariika feere feere nder ɗe rewɓe mari niyma fuɗi ɓe laati yimmɓe mawɓe.Wikipedia: Uma Aaltonenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uma_AaltonenƁiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uma_Aaltonen#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Jane Aamundhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jane_Aamund== Hakkiilo dow Jane Aamund ==Hakkiilo dow Jane Aamundhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jane_Aamund#Hakkiilo_dow_Jane_AamundWikipedia: Masoumeh Abadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masoumeh_AbadNder konu Iran-Iraq, Abad waɗi darnde mawnde nder maɓɓugo e jaɓɓugo suudu ndun e suudu ndun feere ngam ummaatoore Iran Red Crescent Society (IRCS).Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masoumeh_Abad#HimobeWikipedia: Mercedes Abadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mercedes_Abad== Fedde fuɗɗorɗe e golle ==Fedde fuɗɗorɗe e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mercedes_Abad#Fedde_fuɗɗorɗe_e_golleWikipedia: Florencia Abbatehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Florencia_AbbateFlorencia Abbate (dimaa 24 Bowte 1976, Buenos Aires) ko winndiyanke Arjantin, mawɗo e joornaali. O gooto e mawɓe fuɗɗooɓe darnde feminist Ni una menos.Wikipedia: Ines Abassihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ines_AbassiProfile on Banipal website [ nWikipedia: Eleanor Hallowell Abbotthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Hallowell_Abbott== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Hallowell_Abbott#ƁiɗɗoWikipedia: Shaila Abdullahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shaila_Abdullah== Laamu ==Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shaila_Abdullah#LaamuWikipedia: Yassmin Abdel-Magiedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yassmin_Abdel-MagiedYassmin Abdel-Magied nakeuh sidroe presenter media Sudan-Australia ngon ureueng tuléh, nyang na karir awai seubagoe insinyur mekanik. Jih geuboh nan Young Queenslander of the Year bak thon 2010 ngen Queensland Australian of the Year di thon 2015 keu keujam jih bak buet komunitas.Wikipedia: Hafsat Abdulwaheedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsat_AbdulwaheedHafsat Abdulwaheed jibinaa ko ñalnde 5 mee 1952. Oɗo wondiɗo Naajeeriya o winndi ko ɓuri heewde e Hawsa.Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsat_Abdulwaheed#ƁiɗɗoWikipedia: Rreze Abdullahuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rreze_AbdullahuRreze Abdullahu Ferizaj, Kosovo ko winndiyanke Albania'en Kosovo. O anndiraa ɓurɗo anndugo Nuk du luftë (Mi yiɗaa konu), deftere konu nde o waɗi nde o ɓiynoo nder konu Kosovo e hitaande 1999.Wikipedia: Louise Abeitahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louise_Abeita== Mi debbo Indiyanke Pueblo ==Mi debbo Indiyanke Pueblohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louise_Abeita#Mi_debbo_Indiyanke_PuebloWikipedia: Victorina A. Abellanosahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victorina_A._AbellanosaNinoy Winndannde yeeso Marti King SolomonWikipedia: Josette Abondiohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josette_Abondio== Ɓiɗɗo e jaŋde ==Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josette_Abondio#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Sara Aboobackerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Aboobacker== Ɓiɗɗo e jaŋde ==Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Aboobacker#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Marguerite Abouethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marguerite_Abouet== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marguerite_Abouet#BiographyWikipedia: Leila Aboulelahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leila_AboulelaLeila Fuad Aboulela FRSL (Arabic:ليلى فؤاد ابوالعلا; jibinaa 1964) ko winndaako fiction, essayist, e playwright sudanese tagdi nder Aberdeen, Scotland. O mawni nder Khartoum, Sudan, o maayi to Scotland nder hitaande 1990 to o fuɗɗi golle maako nder defte.Pages with empty citationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_empty_citationsWikipedia: Leila Abouzeidhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leila_Abouzeid== Duuɗal e Farayse'en ==Duuɗal e Farayse'enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leila_Abouzeid#Duuɗal_e_Farayse'enWikipedia: Abiola Abramshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiola_AbramsAbiola Abrams woni mawɗo Amerik, mawɗo podcast, mawɗo haala ɓawto e jannginoowo nguurndam ruuhu. Abrams winndi defte tati, hawti e Goddess lisde afrik Initiation: Sacred Rituals for Self-Love, Prosperity, and Joy, defte maako arande diga hay house publisher, wurtunde e lewru 20 lewru Yuli 2021.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiola_Abrams#HiimobeWikipedia: Liliana Abudhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liliana_Abud.Liliana Abud (dimaa 5 Julaay 1948) ko actress nder telenovelas e cinema Meksik.Folimajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liliana_Abud#FolimajiWikipedia: Umayya Abu-Hannahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umayya_Abu-Hanna== Kuugal ==Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umayya_Abu-Hanna#KuugalWikipedia: Susan Abulhawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_AbulhawaSusan Abulhawa (Arabic: سوزان أبو الهوى, jibinaa 3 lewru Juun 1970) ko winndaako lesdi Kuwait, jaayndiyanke lesdi Palestina e jaayndiyaajo hakkeeji aadama e jaayndeyanke hakkeeji dabbaaji. O woni jaayndiɗo defte feere, e mo fuɗɗiiɗo goomu ngenndi, Playgrounds for Palestine.Wikipedia: Lama Abu-Odehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lama_Abu-Odeh== Ɓiɗɗo e jaŋde ==Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lama_Abu-Odeh#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Juliet Acehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juliet_AceAnn Juliet Ace (dugumi 27 Juun 1938) ko mawɗo defte e jaayndiyankooɓe ɓe ɓe ɓe ɓeydooɓe e EastEnders e The District Nurse. O hokki boo defte ɗuuɗɗe e nder nder nder BBC Radio, hawti e The Archers.Wikipedia: Nora Acevalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nora_Aceval== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nora_Aceval#BiographyWikipedia: Catherine Obianuju Acholonuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Catherine_Obianuju_Acholonu== Ɓiɗɗo, guur e janngirde ==Ɓiɗɗo, guur e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Catherine_Obianuju_Acholonu#Ɓiɗɗo,_guur_e_janngirdeWikipedia: Kathy Ackerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kathy_AckerKathy Acker (April 18, 1947 [maɓɓi] - November 30, 1997) koɗo Amerikɗo, winndaɗo defte, mawɗo defte e winndoowo ɓaawo jamanu, anndiraaɗo e binndi mum ɗiin ɗiin ɗi ɗiin ɗiinoyi e ɗiin ɗi njokki dow ko'e maɓɓe bana ɓiyde ɓiyde suka, e nder njokki e nder ɓiyde. O ɗon semmbe haa mawɓe ɗi'e ɗi'e, ɗi'e wi'eteeɓe Black Mountain School, William S.Wikipedia: Maximiliane Ackershttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maximiliane_Ackers== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maximiliane_Ackers#BiographyWikipedia: Bertilda Samper Acostahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bertilda_Samper_AcostaSister María Ignacia, OSC, jibinaaɗo Bertilda Samper Acosta (31 lewru Yuli 1856 - 31 lewru Yuli 1910) o wonnoo moore Colombian Poor Clare, mawɗo e winndiyanke. O debbo José María Samper Agudelo e Soledad Acosta Kemble, ɗiɗo e rewɓe mawɓe e rewɓe jaayndiyankooɓe wakkati maɓɓe e Kolombiya.Wikipedia: Ofelia Uribe de Acostahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ofelia_Uribe_de_AcostaOfelia Uribe de Acosta (1900 - 1988) wonnoo ko kolombiyankoore sufragiistaWikipedia: Soledad Acostahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soledad_AcostaSoledad Acosta Kemble (5 mee 1833 - 17 mars 1913) wonnooɗo winndaande e winndannde leydi Kolombi. Debbo mo ɓeydani, mo yahra e nder ummaatooje, o heɓii janngirde ɓurɗum e ɓurɗum ɓurnde nder ummaatoore ɓurɗe rewɓe wakkati maako e lesdi maako, o heɓiri darnde mawnde nder ummaateere, naa' ngam asal mum e saare maako tan, ammaa ngam kuuɗe maako boo.Wikipedia: Eliza Actonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eliza_ActonEliza Acton (17 abriil 1799 - 13 feebariil 1859) wonnooɗo winndaande e mawɗo e mawɗo leydi Ingiltere mo waɗi go'o nder defte cuwɗe ɓurɗe waɗde e leydi Ingilterra, Modern Cookery for Private Families. Deftere nden holli laawol ngol yimɓe fuu mbaɗata ngam anndugo ko'e kuuje e hokkude wakkati coofugo ngam kala ko'e ko'e cuɗol.Wikipedia: Caggal ngal e nder suudu cuwugo ngam yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Caggal_ngal_e_nder_suudu_cuwugo_ngam_yim%C9%93eModern Cookery for Private Families ko deftere ko'e ko'e cooking nder leydi Ingliisi nde Eliza Acton waɗi. Ɗum fuɗɗii wurtinaama e Longmans nder hitaande 1845, nden woni best-seller, nder nder nder 13 jaaynde nder hitaande 1853, koo nde ɓaawo ɗun, Mrs Beeton ɓeydi jaaynde.Wikipedia: Avis Acreshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Avis_AcresThyra Avis Mary Acres (woowo McNeill, 26 mars 1910 - 15 oktoobar 1994) wonnooɗo New Zealandɗo, winndiɗo, hollitɗo e jaayndiyanke. : 1 O anndiraa ɓurɗo anndude ngam kuugal maako dow feyji pohutukawa ɗiɗo, Hutu e Kawa.Wikipedia: Angelina Acuñahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Angelina_Acu%C3%B1aMaría Angelina Acuña Sagastume de Castañeda (ou daayaama ƴande 31 lewru seedto hiitade dowgu alif 1905 - 14 lewru Juun 2006) wonnoo winndiinde Guatemala e winndannde poesirɗe. O wonnoo mawɗo mawɗo poemji nder leydi mum, o anndiraa ko ɓuri heewde ngam ɓeydaade maako nder jaŋde poemji classical nder sonnet.Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Angelina_Acu%C3%B1a#BiographyWikipedia: Dora Acuñahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dora_Acu%C3%B1aDora Gómez Bueno de Acuña (1903 e Luque - 1987) wonnooɗo paraguaynaajo, jaayndiyanke e radio. O waɗi janngude maako nder Escuela Normal de Asunción, suudu mo o jaajiri bee darnde jannginoowoWikipedia: Rosario de Acuñahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rosario_de_Acu%C3%B1aRosario de Acuña y Villanueva de la Iglesia, anndiraa e innde ɓurɗe ɓurɗe innde Rosario de Acúña e innde fuɗɗorde ɓurɗe anndude e defte mum, Remigio Andrés Delafón (1850 - 5 mee 1923), wonnooɗoɗoɗoɗo Espaañ, winndaɗo ɗemɗe, teskooje, heewɓe e ko'e wi'eWikipedia: Alma Flor Adahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alma_Flor_AdaAlma Flor Ada jibini nder Camagüey, Cuba nder tati lewru 1 ɓiiru hiitade dowgu alif 1938, to Modesto Ada Rey e Alma Lafuente. O mawni nder La Quinta Simoni, wuro wuro wuro wuro juulirde Cuban Ignacio Agramonte.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alma_Flor_Ada#HiimobeWikipedia: Barbara Adairhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Adair* 2004: Nder Tangier en mbari parrot Blue, Jacana, 2005, haala ɓernde dow nguurndam Paul Bowles e Jane Bowles nder Tangier. (Kurtol nder nder nder nder defte Sunday Times Fiction award, 2005.Wikipedia: Varsha Adaljahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Varsha_Adalja== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Varsha_Adalja#ƁiɗɗoWikipedia: Juliette Adamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juliette_Adam== Nolde e golle ==Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juliette_Adam#Nolde_e_golleWikipedia: Pip Adamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pip_Adam== Ɓaawoore ==Ɓaawoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pip_Adam#ƁaawooreWikipedia: Gabriela Adameșteanuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabriela_Adame%C8%99teanu== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabriela_Adame%C8%99teanu#BiographyWikipedia: Draginja Adamovićhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Draginja_Adamovi%C4%87== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Draginja_Adamovi%C4%87#BiographyWikipedia: Abigail Adamshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abigail_AdamsAbigail Adams (lahde Smith; yande 22 liiyru jolal hiitadee 1744 - 28 liiyru yarkoma 1818) woni debbo e mo anndinoowo John Adams, e maa John Quincy Adams. O laatiɗo tagowjow Leysdi Amerika, o laatiima aradowjow debbo ɗiɗawɗo e arandeejoɗo debbo ɗiɗewɗo Leysdi Amerika.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abigail_Adams#HiimoɓeWikipedia: Glenda Adamshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Glenda_AdamsGlenda Emilie Adams (woowo Felton; 30 Desemba 1939 - 11 Julaay 2007) ko winndaako Australianɗo e winndaako heewde, ko ɓuri anndude e wonde ko heɓi Miles Franklin Award for Dancing on Coral e hitaande 1987. O ɗon janngina bolle mawɗe, o walli waɗugo bolle bolle mawɓe..Wikipedia: Lois Bryan Adamshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lois_Bryan_AdamsLois Bryan Adams (née, Bryan; pen name, L.; October 14, 1817 - June 28, 1870) wonnooɗo winndaande Amerik, e hooreejo jaaynde e jaaynde.Wikipedia: Mary Mathews Adamshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Mathews_AdamsMary Mathews Adams (ko ɓaawo ɗun, Mary Mathew Smith e Mary Mathewes Barnes; 23 Oktoobar 1840 - 11 Desemba 1902) wonnooɗo winndaande e jannginoowo e janngoowo Amerik jibinaaɗo e leydi Irlandiya. Mawɗo heewɓe tati e ko ɓuri heewɓe, ɗum woni janngude Shakespeare nde o heɓii anndal.Wikipedia: Patricia J. Adamshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Patricia_J._Adams== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Patricia_J._Adams#ƁiɗɗoWikipedia: Patsy Adam-Smithhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Patsy_Adam-SmithPatricia Jean Adam-Smith, AO, OBE (31 May 1924 - 20 Septemba 2001) koɗo lesdi Australia. O wonnooɗo winndaade e dow ɗemɗe keewɗe ɗe hawri e taariika, folklore e hakkilantaaki aada leydi, o winndi e nder defte ɗiɗi.Wikipedia: Gil Adamsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gil_Adamson== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gil_Adamson#BiographyWikipedia: Alison Adburghamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alison_AdburghamAlison Adburgham (ou daayaama ƴande 28 liiyru seedto hiitade dowgu alif 1912 - 23 1997) wonnooɗo habaruɗo, mawɗo e taariikaaku ummatoore leydi Ingiltere, anndiraaɗo e golle mum nde o wonnoo jaayndiyanke mum nder defte fashion nder jardiindi The Guardian, ko o waɗi duuɓi 20. Nder kawtal Prudence Glynn nder The Times e Alison Settle nder The Observer, o waɗi jaayndiyanke British fashion nder jardiyanke leydi; bana kolonnaaɗo, o walli dow no yimɓe ɗon ɗaɓɓitao ɓalndu nder ɓalndu, e nder nder nder nder suudu.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alison_Adburgham#FiroojiWikipedia: Fleur Adcockhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fleur_AdcockFleur Adcock CNZM OBE (dimaa 10 feebari 1934) ko mawɗo New Zealand, mawɗo e jaayndiyanke, ko o ƴiwoyi e Farayse e Northern Ireland, o jooɗii nder leydi Ingiltere. O ɗon wondi e nder nder nder nder ɗemɗe mawɗe New Zealand, o heɓii doktoor teddungal nder ɗemngal ɗemngal ngal e nder jaŋde Victoria e Wellington, o heɓi OBE nder hitaande 1996 ngam darnde maako nder ɗemnde New Zealand.Wikipedia: Caroline Addersonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Caroline_AddersonCaroline Adderson (dugum 9 Septemba 1963) koɗoɗo ɗemngal Kanada e winndaaki ɗemngal. O wurtini noomi nayi, kooseeje goɗɗe ɗiɗi e defte ɗiɗi ngam janngooɓe sukaaɓe.Wikipedia: Yda Hillis Addishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yda_Hillis_Addis== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yda_Hillis_Addis#ƁiɗɗoWikipedia: Lucia H. Faxon Additonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lucia_H._Faxon_AdditonLucia H. Faxon Additon (woowo, Faxon; 28 Septemba 1847 - 4 Janaayo 1919) wonnooɗo winndaako Amerik, jannginoowo muusik, e mawɗo jaayndiyankooɓe rewɓe e nder juulde (WCTU).Wikipedia: Kim Addoniziohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kim_Addonizio== Laamu ==Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kim_Addonizio#LaamuWikipedia: Ayobami Adebayohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayobami_AdebayoAyobami Adébáyọ o dannyamo nder Lagos, Naajeeriya, in 1988; ɓaawo nde, saare mum ƴetti Ilesa, nden to Ile-Ife, to o ɓooydi ɓaawo ɓaawo ɓiyum e nder karallaagal jaŋde Obafemi Awolowo.Wikipedia: Bisi Adeleye-Fayemihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bisi_Adeleye-FayemiBisi Adeleye-Fayemi (dugumi 11 lewru Juun 1963) ko debbo mo'oɗo lesdi Naajeeriya e leydi Biritaniya, mawɗo e jaɓɗo politik. O laati debbo arandeejo lesdi Ekiti, Nigeria bana debbo gomnati lesdi Ekiti Kayode Fayemi diga 2018 haa 2022.Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bisi_Adeleye-Fayemi#JaŋdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bisi_Adeleye-Fayemi#KuugalNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bisi_Adeleye-Fayemi#Nolde_hooreCeede e anndalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bisi_Adeleye-Fayemi#Ceede_e_anndalƊe kuutorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bisi_Adeleye-Fayemi#Ɗe_kuutorɗeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bisi_Adeleye-Fayemi#FiroojiWikipedia: Sade Adeniranhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sade_AdeniranSade Adeniran (dunde 1960s) ko mawɗo defte nder lesdi Naijeriya, ko defte maako ɓurɗe, Imagine This, heɓii ko nder 2008 Commonwealth Writers' Prize for Best First Book in Africa. Fakkita ɗum ɗum ko hoore mawɗo.Wikipedia: Anne-Marie Adiaffihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne-Marie_AdiaffiDodi e 1951 to Abengourou, Adiaffi janngini nder nder nderji'e Côte d'Ivoire, arande o janngini e Marseille e Dakar, to o heɓii diploma dow darnde mawɗo ɗemɗe ɗiɗi. Caggal nde o huwtunoo nder banki, o hawti e jaayndiwal Novelles Éditions Africaines nder hitaande 1983.Wikipedia: Chimamanda Ngozi Adichiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chimamanda_Ngozi_AdichieChimamanda Ngozi Adichie (/ˌtʃɪməˈmɑːndə əŋˈɡoʊzi əˈdiːtʃi.eɪ/ i CHI-mə-MAHN-də əng-GOH-zee ə-DEE-chee-ay; jibinaa 15 Septemba 1977) ko winndaako Nigeria mo kuugal mum hawti e binndi, heewde e heewde.Articles with hAudio microformatshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Articles_with_hAudio_microformatsWikipedia: Akachi Adimora-Ezeigbohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akachi_Adimora-Ezeigbo== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akachi_Adimora-Ezeigbo#BiographyWikipedia: Opal Palmer Adisahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Opal_Palmer_Adisa== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Opal_Palmer_Adisa#ƁiɗɗoWikipedia: Halide Edib Adıvarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halide_Edib_Ad%C4%B1varHalide Edib Adıvar (Turkiyanko'en: خالده اديب [haːliˈde eˈdib], to bannge Farayse'en, ko Halidé Edib; 11 lewru Juun 1884 - 9 lewru Janaaru 1964) ko mawɗo dewtere Turki, jannginoowo, e jannginooɗo e janngoowo. O anndiraa ɓurɗo anndugo nder binndi maako dow darnde ummaatoore turkiyankooje e ko o yi'i diga no o yi'iri bana ɓurna rewɓe ɗon mari ɓernde ngam waylitugo haala maɓɓe.Wikipedia: Zoe Adjonyohhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zoe_Adjonyoh== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zoe_Adjonyoh#BiographyWikipedia: Carine Adlerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carine_Adler== Kuugal ==Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carine_Adler#KuugalWikipedia: Emma Adlerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emma_Adler== Biography Fuuɗugo ==Biography Fuuɗugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emma_Adler#Biography_FuuɗugoWikipedia: Renata Adlerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Renata_Adler== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Renata_Adler#ƁiɗɗoWikipedia: Sophie Adlersparrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophie_Adlersparre== Laamu ==Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophie_Adlersparre#LaamuWikipedia: Wilna Adriaansehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wilna_AdriaanseWilna Adrianse (born 1958) ko sud Afrikaans Afrikaniyankoore winndiɗo romansi. Deftere maako arandeere, "Jangirgal inabooje ina ɓooyta", wonnoo nder hitaande 2000 e nder innde Wilmine Burger.Wikipedia: Aesarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AesaraAesara of Lucania (Greek: lesde grees girka Αἰσάρα Aisara) koɗon andal falsafaaji Pythagorean mo o winndi ndow neɗɗo, ko Stobaeus ɗo ɗo ɗowtani, koo nɗer ɗuuɗal jannginooɓe holger Thesleff ɗowtani ɗum Aresas, winndaɗo gorko diga Lucania mo Iamblichus anndini nder "Life of Pythagoras".Iamblichus, Life of Pythagoras 266Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aesara#HiimoɓeWikipedia: Gladys Afamadohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gladys_Afamado== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gladys_Afamado#BiographyWikipedia: Ethel Afamadohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ethel_Afamado== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ethel_Afamado#BiographyWikipedia: Anastasia Afanasievahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anastasia_Afanasievaanastasia afanasievaHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anastasia_Afanasieva#HiimoɓeWikipedia: Janet Afaryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janet_Afary== Kuugal ==Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janet_Afary#KuugalWikipedia: Mahnaz Afkhamihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahnaz_AfkhamiMahnaz Afkhami (Persian: مهناز افخمي; jibinaa 14 janngo 1941) ko haaniyankeewo hakkiilo rewɓe Iraniyanko'en, o waɗi golle e nder laamu Iran gila 1976 haa 1978. O woni mo o haɓɓii e hooreejo wonde Women's Learning Partnership (WLP), mo o woni ardiiɗo jaaynde Foundation for Iranian Studies e mo o woni Minista'en Fedde rewɓe nder laamu Iran.Gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahnaz_Afkhami#GolleArdorde e tawtoreede politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahnaz_Afkhami#Ardorde_e_tawtoreede_politikPotal rewɓe e worɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahnaz_Afkhami#Potal_rewɓe_e_worɓeEggugol e naatgol e dille rewɓe winndereyankoojehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahnaz_Afkhami#Eggugol_e_naatgol_e_dille_rewɓe_winndereyankoojePinal, Lislaam e winndereyankaagal hakkeejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahnaz_Afkhami#Pinal,_Lislaam_e_winndereyankaagal_hakkeejiBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahnaz_Afkhami#BibliografiDeftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahnaz_Afkhami#DefteFaandaare (cuɓaande)https://ff.wikipedia.org/wiki/Mahnaz_Afkhami#Faandaare_(cuɓaande)Binndanɗe (cuɓaaɗe)https://ff.wikipedia.org/wiki/Mahnaz_Afkhami#Binndanɗe_(cuɓaaɗe)Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahnaz_Afkhami#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahnaz_Afkhami#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Ishrat Afreenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ishrat_AfreenIshrat Afreen (ko haalantaama: Ishrat Aafreen; jibinaa 25 Desemba 1956) ko mawɗo mawɗo Urdu. kuuɗe maako ɗon maɓɓina nder ɗemɗe ɗuuɗɗe bana Farayse, Japon, Sanskrit e Hindi.Wikipedia: Vittoria Aganoorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vittoria_Aganoor== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vittoria_Aganoor#BiographyWikipedia: Smita Agarwalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Smita_Agarwal== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Smita_Agarwal#BiographyWikipedia: Sabiraago Agbabihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabiraago_Agbabi== Ɓiɗɗo e jaŋde ==Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabiraago_Agbabi#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Berthe-Evelyne Agbohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Berthe-Evelyne_AgboBerthe evelyne agboHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Berthe-Evelyne_Agbo#HiimobeWikipedia: Charlotte Agellhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_AgellCharlotte Agell (e nyalde 7 lewru Selto hiitande ndungu alif 1959) ko winndaako Amerik mo jibinaa e Swidin ngam mawɓe mawɓe e sukaaɓe, hannde o jooɗii e Maine. Wano ɗiɗaɓo romanji maako, Shift, wondi nder koode ɓooyɗe nder Brunswick Times Record nder lewru Oktoobar nder ndungu 2008.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_Agell#HiimobeWikipedia: Adalet Ağaoğluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adalet_A%C4%9Fao%C4%9FluAdalet agaoglu jazz ko ɗemngal muusikol ngal fuɗɗii e nder ummatooje Afriknaaɓe Amerik nder New Orleans, Louisiana, Amerik, nder duuɓi 19th e fuɗɗoode 20th, e ɓaleeɓe mum nder blues e ragtime. Gila 1920s Jazz Age, ɗum anndiraa ɗum bana laawol mawɗo nder muuɗal haandi e muuɗal yimɓe, hawti e jokkondiral hakkunde Afriknaaɓe e Europeeɓe.Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adalet_A%C4%9Fao%C4%9Flu#LaamuWikipedia: Süreyya Ağaoğluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCreyya_A%C4%9Fao%C4%9Flu== Ɓiɗɗo e jaŋde ==Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCreyya_A%C4%9Fao%C4%9Flu#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Pinky Agnewhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pinky_AgnewPinky Agnew, MNZM (woowo 1955 haa Port Chalmers) ko actor, mawɗo, ummotooɗo, e moftotooɗo dewgal e Wellington e New Zealand. O ɗon wondi ko'e maako e nder nder nder nder ɓaawo hitaande 1990.Wikipedia: Kelli Russell Agodonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kelli_Russell_AgodonKelli Russell Agodon (duggi Seattle) ko mawɗo mawɗo Amerika, winndaɗo e jaayndiyanke. O woni mo daɓɓoɗo ɗiɗo Sylvias Press e o ɗon golla dow darnde poesi haa Rainier Writing Workshop, program MFA low-residency haa Pacific Lutheran University..Wikipedia: Marjorie Agosínhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marjorie_Agos%C3%ADnMarjorie Agosín (dimaa 15 lewru junngo 1955) ko winndiyankeere Ameriknaajo. O heɓii anndal ngam haɓɓugo maako ngam hakkeeji rewɓe nder lesdi Chile.Wikipedia: Gerty Agostonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gerty_Agoston== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gerty_Agoston#ƁiɗɗoWikipedia: Marie d'Agoulthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_d%27Agoult== Laamu ==Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_d%27Agoult#LaamuWikipedia: Agripina Samper Agudelohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agripina_Samper_AgudeloAgripina Casimira de los Dolores Samper Agudelo (4 Buleuen Lapan 1833 - 22 Buleuen Phon 1892) nakeuh sidroe penyair Kolombia. Meukeluarga nyang beutaleh, jih geuteume pendidikan nyang hana mudah diakses le ureung inong bak masa jih dan nanggroe jih.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agripina_Samper_Agudelo#HiimobeWikipedia: Brígida Agüerohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Br%C3%ADgida_Ag%C3%BCerobrigida AgueroHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Br%C3%ADgida_Ag%C3%BCero#HiimoɓeWikipedia: Silvia Agüerohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Silvia_Ag%C3%BCero== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Silvia_Ag%C3%BCero#BiographyWikipedia: Grace Aguilarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_AguilarGrace Aguilar (2 Jowre 1816 - 16 Septemba 1847) wonnooɗoɗo koode, mawɗo e winndaande dow taariika Yahuudiyankooɓe e diina. Ko o winndi gila e ɓikkoy mum, ko ɓuri heewde nder kuuɗe maako ɗum wurtini ɓaawo mayde maako.Wikipedia: Sardauna, Taraba Statehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sardauna,_Taraba_StateSardauna (ko'o Mambilla) wuro mai ɗon ha woyla fuuna fuuna fuun Taraba State e lesdi Naijeriya. Ɗum woni ko nodditaaki e Mambilla Plateau, ɗo ɗo ɗo wurooji e gure ɗuuɗɗe.Ceeɗolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sardauna,_Taraba_State#CeeɗolƊemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sardauna,_Taraba_State#ƊemɗeHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sardauna,_Taraba_State#HimobeWikipedia: Kona Wardhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kona_WardKona ko wonde wonde wonande wuro Jalingo nder leydi Taraba, Nigeria. Polling Unit Locator|url=https://nigeriadecide.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kona_Ward#FiroojiWikipedia: Mila D. Aguilarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mila_D._AguilarBana mawɗo, o winndi ko 400 poemji e Farayse, Filipines, e Ilonggo, ko 125 nder maɓɓe nder Journey: An Autobiography in Verse (1964-1995), ko ɗum wurtini e University of the Philippines Press e hitaande 1996. Ko'e poems nder nder nder nder deftere nde'e ɗon nder defte joweego nder Manila, San Francisco, e New York City hakkunde duuɓi 1974 e 1987 (ha nder maɓɓe A Comrade is as Precious as a Rice Seedling), bana boo nder defte ɗe o winndi haa duuɓi ɓaawo ɗon haa e 1995.Wikipedia: Anna Aguilar-Amathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Aguilar-AmatAnna Aguilar-Amat (hanjum fuu: Anna Aguilars-Amat i Castillo; jibinaa ou daayaama ƴande 30 lewru Silto hiitadee dowgu alif 1962 e hukumaare famarde de Barcelona) ko mawɗo jaaynde Catal, tawritoowo, ɗaɓɓinoowo e jannginoowo jaŋde e Terminology e Linguistics. O winndi ko ɓuri heewde e Catalan (ko o pootere, o winndi ko e Catalan, ɗemngal ngal o huutoroo e nder yoga e defte e janngude makko) kono o jogii golle e nder ɗemngal Espaañ (ko ɓuri heewda e janngirde).Wikipedia: Francisca Aguirrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francisca_AguirreFrancisca Aguirre Benito (27 oktoobar 1930 - 13 abriil 2019) ko tawaaɗo koɗo e winndaako Espaañ. Ko o waɗi ko e nder nder nder deftere makko nden, Ithaca, wonande nder hitaande 1972, o heɓi ko o heɓi nder deftere nden ko Leopoldo Panero Poetry Award.Wikipedia: Mirta Aguirrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mirta_Aguirre== Laamu ==Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mirta_Aguirre#LaamuWikipedia: Milena Agushttps://ff.wikipedia.org/wiki/Milena_AgusMilena Agus (doduɗo 1959) ko mawɗo Italiyanko'en diga Sardinia. O wondi go'o nder mawɓe binndiyankooɓe nder ko ɗum wi'etee ko Sardiyanko'en Fuuɗal Fuuɗugol, fuɗɗii e duuɓi 1980 e nder ɗun hawti e innde feere feere feere nder lesdi bana Michela Murgia.Wikipedia: Ucu Agustinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ucu_Agustin== Fedde fuɗɗorɗe, janngirde e fuɗɗorgal golle ==Fedde fuɗɗorɗe, janngirde e fuɗɗorgal gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ucu_Agustin#Fedde_fuɗɗorɗe,_janngirde_e_fuɗɗorgal_golleWikipedia: Delmira Agustinihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Delmira_Agustini== Fedde e maayde ==Fedde e maaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Delmira_Agustini#Fedde_e_maaydeWikipedia: Freda Ahenakewhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Freda_Ahenakew== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Freda_Ahenakew#BiographyWikipedia: Rukhsana Ahmadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rukhsana_Ahmad== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rukhsana_Ahmad#BiographyWikipedia: Zeynep Ahunbayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zeynep_Ahunbay== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zeynep_Ahunbay#BiographyWikipedia: Merete Ahnfeldt-Molleruphttps://ff.wikipedia.org/wiki/Merete_Ahnfeldt-MollerupRukhsana Ahmad jibini nder Karachi, Pakistan, nder 1948. O janngini nder janngirde nder nder nderji nder Pakistan.Wikipedia: Astrid Ahnfelthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Astrid_AhnfeltAstrid ahnfeltHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Astrid_Ahnfelt#HiimobeWikipedia: Pegah Ahmadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pegah_Ahmadi== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pegah_Ahmadi#BiographyWikipedia: Ilse Aichingerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilse_AichingerIlse Aichinger (1 lewru Noofambar 1921 - 11 lewru Noovambar 2016) wonnooɗo winndaande Austriyankoore anndiraaɗo ngam haala makko dow torra maako e Naazis ngam ɓaawo mum Yahuudiyankoore. O winndi poems, faalaaji gaɗa e radio plays, o heɓi keewɗe keewɗe nder Europe"World War II saga: Gail Wiltshire revisits Ilse Aichinger’s novel" by Tess Livingstone, The Australian, 8 August 2015Wikipedia: Renate Aichingerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Renate_AichingerRenate Aichinger (dodude 28 Noofambar 1976 e Salzburg) ko mawɗo defte e jaayndiyankooɓe Austriyanko'en. O janngini jaŋde teeteer, film e jaŋde habaru ha jaŋde Vienna, nder wakkati o huwti nder teeteeruuji cukalel feere-feere haa Vienna hawti e Junges Schauspielhaus Zürich, Stadttheater Gießen e Vorarlberger Landestheater.Wikipedia: Victoria Aiharhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_AiharVictoria Aihar (Montevideo, 19 abriil 1978), ko wonɗo nder Uruguay, mo ɗon waɗa ɗemɗe e nder internet, o ɗon wondi e winndannde.Wikipedia: Ginny Aikenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ginny_AikenGinny Aiken (dugumi 8 Juun 1955) woni mawɗo heewɓe heewɓe e heewɓe. Ginny jibinaa Havana, Cuba, nden mawnini nder Valencia e Caracas, Venezuela.Wikipedia: Fernán Caballerohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fern%C3%A1n_CaballeroFernan caballeroHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fern%C3%A1n_Caballero#HimobeWikipedia: Meg Cabothttps://ff.wikipedia.org/wiki/Meg_Cabot== Fedde fuɗɗorɗe e golle ==Fedde fuɗɗorɗe e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Meg_Cabot#Fedde_fuɗɗorɗe_e_golleWikipedia: Astrid Cabralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Astrid_CabralAstrid Cabral Félix de Sousa (dugum 1936) ko mawɗo defte, moftal, moftol, e moftal e gooto e mawɓe mawɓe mawɗo e nder Brazil. O woni jaayndiɗo defte ɗuuɗɗe ɗe poem, hawti e Through Water (2003) e Anteroom (2007), e nder defte ɗuuɗal e defte gabbol.Wikipedia: Cristina Rodríguez Cabralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cristina_Rodr%C3%ADguez_CabralCristina Rodríguez Cabral (dimaa 26 May 1959) ko mawɗo werlaaɗo, jaŋdewal e Afro-Uruguayan..Wikipedia: Naja Marie Aidthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naja_Marie_AidtNaja Marie Aidt (dugum 24 Desemba 1963) ko mawɗo jaayndiyanke e winndiyanke ɗemngal Danemark..Wikipedia: Sarona Aiono-Iosefahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarona_Aiono-Iosefa== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarona_Aiono-Iosefa#BiographyWikipedia: Akazome Emonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akazome_Emon== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akazome_Emon#BiographyWikipedia: Miriam Akaviahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Miriam_AkaviaMiriam Akavia kadi ko Matylda Weinfeld (1927 – 16 lewru Yarkomaa 2015) ko binndoowo e firotooɗo Israayiilnaajo jibinaaɗo to Poloñ, daɗnooɗo e warngooji, kadi ko hooreejo fedde ngam kaaldigal yahuud en e Poloñ.[1][2]Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Miriam_Akavia#NgendamBindihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Miriam_Akavia#BindiBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Miriam_Akavia#BibliografiFuɗɗoodehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Miriam_Akavia#FuɗɗoodeWikipedia: Grace Akellohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Akello== Ɓiɗɗo e jaŋde ==Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Akello#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Bella Akhmadulinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bella_AkhmadulinaIzabella Akhatovna Akhmadulina (Russian: Бе́лла (Изабе́лла) Аха́товна Ахмаду́лина, Tatar: Белла Әхәт кызы Әхмәдуллина; yande 10 liiyru setto hiitade dowgu alif 1937 - 29 jola 2010) ko mawɗo mawɗo mawɓe Soviet e Russia, mawɗo binndi e winndotooɗo, e winndinoowo, mo anndaa e ɗemngal mum. O wonnoo e nder ɓamtaare ɗemngal Pulaar e Pulaar.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bella_Akhmadulina#HiimobeWikipedia: Anna Åkerhielmhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_%C3%85kerhielmAnna Åkerhielm ko Åkerhjelm, jibinaaɗo Anna Agriconia (1642 - 11 feebariyee 1698), wonnooɗo winndaande Suwede, e ɗemɗe hawti e Latin, e jaayndiyanke. O woni debbo arande nder Swidya mo ɓe teddini ngam kuuɗe maako (1691).Wikipedia: Susanna Alakoskihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susanna_Alakoski== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susanna_Alakoski#BiographyWikipedia: Elena Akselrodhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_AkselrodElena Meerovna Akselrod (Russian: Еле́на Ме́еровна Аксельро́д, IPA: [jɪˈljɛnə ˈmjejɪrəvnə ɐksjɪljˈrot] i; Belarusian: Алена Меераўна Аксельрод; jibinaaɗo 1932 e Minsk, Belarus) ko mawɗo mawɗo e moftorɗo Rus. O debbo mawɗo artist Meer Akselrod, o winndi defte dow baaba maako.Pages including recorded pronunciationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_including_recorded_pronunciationsPages with Russian IPAhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_Russian_IPAWikipedia: Seza Kutlar Aksoyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seza_Kutlar_Aksoy== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seza_Kutlar_Aksoy#BiographyWikipedia: Julia Carter Aldrichhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Julia_Carter_Aldrich== Ɓiɗɗo e jaŋde ==Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Julia_Carter_Aldrich#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Mirra Alfassahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mirra_AlfassaMirra Alfassa (21 feebariyee 1878 - 17 Noofambar 1973), anndiraa e yimɓe makko no The Mother ko La Mère, o wonnoo guru ruuhu, mo anndinoowo yoga e mo anndinoo yoga, e gollanɗo e Sri Aurobindo, mo o yi'i o mari yoga e makko e o noddi mo "The Mother". O waɗi Ashram Sri Aurobindo e o waɗi wuro Auroville; o mari semmbe e dow yoga Integral.Wikipedia: Júlia Lopes de Almeidahttps://ff.wikipedia.org/wiki/J%C3%BAlia_Lopes_de_AlmeidaJúlia Valentina da Silveira Lopes de Almeida (Septemba 24, 1862 - May 30, 1934) wondi go'o nder rewɓe arandeeji Braziliyaɓe ɓe keɓii anndal e jaɓugo ummaatoore bana mawɗo. Nder golle ɗe waɗi duuɓi cappanɗe jowi, o winndi nder feere feere feere nder ɗemɗe adaaɗe; ko ɗum woni, ko o winndi, ko winndi e nder semmbe naturalist Émile Zola e Guy de Maupassant, ko heɓi hakkilantaaku yimɓe ɓennuɓe.Wikipedia: Abimbola Alaohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abimbola_AlaoAbimbola Gbemi Alao ko jannginoowo e winndaako. Abimbola jibini nder liyde Ibadan, foobeena lisde Naajeeriya O janngini e jaŋgirdee Ibadan, Naajeeriya to o heɓii BA (Hon) nder classics nder dowgu alif 1988 e MA Classics nder hiitade 1991.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abimbola_Alao#HiimoɓeWikipedia: Mathilde Alanichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mathilde_Alanic(surname, Miranda; 10 Noofambar 1864 - 20 Oktoobar 1948) wonnooɗo winndaande Farayse mawɗo noomiya e koftal. Kuugal maako wurtini nder Les Annales politiques et littéraires, L'Eventail, Le Magasin pittoresque, Musée des familles, Le National illustré, La Petite Illustration, Le Petit Journal, Le Petite Parisien, Revue de l'Anjou, e nder nder nder nder feere feere.Wikipedia: Alice Albiniahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_AlbiniaMathilde Alanic (ou daayaama ƴande; 10 liiyru bowtal hiitade dowgu alif 1864 - 20 dowgu silto 1948) wonnooɗo winndaande Farayse mawɗo noomiya e koftal. Kuugal maako wurtiini nder Les Annales politiques et littéraires, lenentail, Le Magasin pittoresque, Musée des familles, Le National illustré, La Petite Illustration, Le Petit Journal, Le Petite Parisien, Revue de l'Anjou, e nder nder nder nder feere feere.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Albinia#HiimobeWikipedia: Deborah Alcockhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deborah_Alcock== Laamu ==Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deborah_Alcock#LaamuWikipedia: Concepción Aleixandrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Concepci%C3%B3n_AleixandreMaría de la Concepcion Aleixandre Ballester, anndiraa kadi e Maria de la Conception Isidra Faustina Stephanie Vicenta (1862, Valencia - 1952) wonnoo jannginoowo, doktoor, ginekologu, foonduɗo, anndudi, e winndiyanke. O'o debbo arandeejo nder ummaatoore go'o nder lesdi Spain.Wikipedia: Ave Alavainuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ave_AlavainuAve Alavainu (4 oktoobar 1942 - 3 abriil 2022) wonnoo ko mawɗo e winndiyanke Estonia. O jibinaa e Tartu e 4 Oktoobar 1942 o maayi e 3 abriil 2022 e duuɓi 79.Wikipedia: Solvej Ballehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Solvej_BalleSolvej Balle (dimaa 16 August 1962 to Bovrup, Sønderjylland) ko winndiyanke Denmark.Wikipedia: Margarita Bobbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margarita_BobbaMargarita Bobba (fl. 1560), ko winndaako e debbo mawɗo Casale Monferrato, ko Gioseffantonio Morano holli mo o mari ɓernde mawnde e o anndina ɗemɗe Latin e Itali e nder ɗemɗe poesirɗe.Wikipedia: Ana Cecilia Blumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ana_Cecilia_BlumO janngini Siyyaaku Politika e Fedde e Jaŋde Vicente Rocafuerte Lay e Guayaquil. O huuwani ngam haalde haalde e wiɗto dow ɗemngal ngal e Catholic University of Guayaquil, Andan University of Quito e FACSO University of Guayquil.Wikipedia: Anni Blomqvisthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anni_Blomqvist== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anni_Blomqvist#BiographyWikipedia: Antonina Bludovahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Antonina_BludovaAntonina Dmitrievna Bludova kantee (Антонина Дмитриевна Блудова; daayaama yande 25 liiyru bowtal hiitande dowgo alif 1813 - 9 bowtal 1891) wonnooɗo rusiyankoore moƴƴo, salonist, memoirist e debbo mo ɗon jaɓɓa.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Antonina_Bludova#HiimoɓeWikipedia: Ilse Blumenthal-Weisshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilse_Blumenthal-WeissIlse Blumenthal-Weiss (14 oktoobar 1899 - 10 août 1987) wonnoo mawɗo mawɗo Almaami. O heɓii baawɗe nder Westerbork e Theresienstadt, o winndi dow halkiWikipedia: Irena Bobowskahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Irena_Bobowska== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Irena_Bobowska#ƁiɗɗoWikipedia: Liliana Bodochttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liliana_Bodoc== Laamu ==Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liliana_Bodoc#LaamuWikipedia: Liliana V. Blumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liliana_V._Blum== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liliana_V._Blum#BiographyWikipedia: Enid Blytonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enid_BlytonEnid Mary Blyton (11 August 1897 - 28 Noofambar 1968) wonnooɗo winndaako ɓiyɓe leydi Ingiltere, defte mum laati bestseller nder duuniyaaru gila duuɓi 1930's, jaaynde ɓuri miliyaaruuji 600. Deftere maako ɗonno ɓeyda ɓurugo anndugo, nden ɗonno haaldiraa nder ɗemɗe cappanɗe joweego.Wikipedia: Cecil Bødkerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cecil_B%C3%B8dker== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cecil_B%C3%B8dker#BiographyWikipedia: Christina Björkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christina_Bj%C3%B6rkO jibinaa e Stockholm e janngii e nder galle Graphic Institute ɗon. O waɗi golle nder nder nder nder go'o nder nder nder defte nder nder nder teeteere, nden o anndini Lena Anderson, mo o golli bee Björk nder defte feere feere.Wikipedia: Isa Blagdenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Blagden== Laamu ==Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_Blagden#LaamuWikipedia: Adriana Bittelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adriana_Bittel== Yimɓe jeyaaɓe ==Yimɓe jeyaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adriana_Bittel#Yimɓe_jeyaaɓeWikipedia: Emily Montague Mulkin Bishophttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emily_Montague_Mulkin_BishopEmily Montague Mulkin Bishop (woowo, Mulkin; 3 Nuwambar 1858 - 22 Nuwambar 1916) wonnoo jaajinoowo e jannginoowo Delsartean Amerik nder ɓorniiji, hollaago e aada ɓalli. O anndini o go'o nder mawɓe jaayndiyaaɓe e winndiiɓe dow haala ngol nder leydi Amerika, e nder nden wakkati o huutori innde Emily M.Wikipedia: Sigrún Edda Björnsdóttirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sigr%C3%BAn_Edda_Bj%C3%B6rnsd%C3%B3ttir== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sigr%C3%BAn_Edda_Bj%C3%B6rnsd%C3%B3ttir#ƁiɗɗoNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sigr%C3%BAn_Edda_Bj%C3%B6rnsd%C3%B3ttir#Nolde_hooreWikipedia: Marie Bjelke Petersenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_Bjelke_Petersen== Laamu ==Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_Bjelke_Petersen#LaamuWikipedia: Elizabeth Bishophttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Bishop== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Bishop#ƁiɗɗoWikipedia: Anne Bishophttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Bishop== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Bishop#BiographyWikipedia: Poldy Birdhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poldy_Bird== Fedde e golle ==Fedde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poldy_Bird#Fedde_e_golleWikipedia: Clementina Blackhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Clementina_Black== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Clementina_Black#ƁiɗɗoWikipedia: Ángeles López de Ayalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%81ngeles_L%C3%B3pez_de_AyalaÁngeles López de Ayala y Molero jibini nder Seville, 21 Septemba 1858. Hakkilantaaku maako ɗon ɗon dow Republicanism Spain, feminism e ideology Freemasonry.Wikipedia: Ángela Figuera Aymerichhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%81ngela_Figuera_Aymerich== Fedde fuɗɗam ==Fedde fuɗɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%81ngela_Figuera_Aymerich#Fedde_fuɗɗamWikipedia: Güzide Sabri Aygünhttps://ff.wikipedia.org/wiki/G%C3%BCzide_Sabri_Ayg%C3%BCn== Nolde hoore ==Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/G%C3%BCzide_Sabri_Ayg%C3%BCn#Nolde_hooreWikipedia: Suzanne Axellhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suzanne_Axell== Kuugal ==Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suzanne_Axell#KuugalWikipedia: Félicie d'Ayzachttps://ff.wikipedia.org/wiki/F%C3%A9licie_d%27Ayzac== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/F%C3%A9licie_d%27Ayzac#BiographyWikipedia: Susanne Ayoubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susanne_AyoubSusanne Ayoub (duggi e hitaande 1956 e Baghdad) ko winndiiɗo, jaayndiyanke e filmmaker. O anndiraa ko ɓuri heewde ngam defte mum ɗen, bana Engelsgift (2004), ko Hoffmann und Campe ha Hamburg, wonande ko heewde e nder leyɗe goɗɗe.Wikipedia: Diane Awerbuckhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diane_AwerbuckDiane Awerbuck (dimaa 1 abriil 1974) ko winndaako nder Afrik worgo. Wolof maako, Gardening at Night, heɓii 2004 Commonwealth Writers' Prize, Best First Book (Africa e Caribbean), nden o wondi nder nder nder nder darnde darnde daranaaku Dublin International Literary Award.Wikipedia: Majgull Axelssonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Majgull_Axelsson== Nolde e golle ==Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Majgull_Axelsson#Nolde_e_golleWikipedia: Avvaiyar (poyeta karnijum 8)https://ff.wikipedia.org/wiki/Avvaiyar_(poyeta_karnijum_8)Avvaiyar (Tamil: ஔவையார்) ko mawɗo mawɗo mawɓe Tamil o jooɗii e nder karnuwol jeeɗiɗawel walla joweetati e o jeyaa e mawɗo mawjo-saint Sundarar. O laatiɗo Vinayagar Agaval, ko habaruji poetic habbugo Allah Hindu Ganesha.Wikipedia: Shokoofeh Azarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shokoofeh_Azar== Laamu ==Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shokoofeh_Azar#LaamuWikipedia: Hind Azouzhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hind_AzouzAzouz jibinaa nder Tunis, o ɗon moodi. O wurtini bolle e defte nder kuuje feere feere nder nder nder golle mum, hawti e al-Hayah al-thaqafiya, al-Fikr, Qisas, al-Idha'a, al-Mar'a, Al-Tarbiya al-shamila, al-'Amal, e al-Sabah; o wurtini bo bolle bolle bolles, Fi-l-darb-al-tawil (Horo laawol juuti), nder hitaande 1969.Pages with empty citationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_empty_citationsWikipedia: Pamela Anderssonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pamela_AnderssonPamela Kristina Alselind, (woowo Andersson, danygol 13 Maars 1965) ko haalanɗo Suwede mo winndi ngam Expressen e nder nder magazine Amelia. E hitaande 2006 o jokki nder show SVT På spåret e Tomas Bolme.Wikipedia: Sophia de Mello Breyner Andresenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophia_de_Mello_Breyner_Andresen== Nolde e golle ==Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophia_de_Mello_Breyner_Andresen#Nolde_e_golleWikipedia: Nadija Hordijenko Andrianovahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nadija_Hordijenko_AndrianovaNadia Hordijenko Andrianova (Надія Миколаївна Андріанова-Гордиєнко e ɗemngal Ukrainian; 1921-1998) wonnoo winndaako e winndoowo ɗemngal Esperanto. O janngini ɗemngal e journalism nder Kyiv e o wurtini artikooji e baylitol nder Paco e Hungara Vivo.Wikipedia: Isobel Andrewshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isobel_AndrewsIsabella Smith Andrews (woowo Young; 2 Nuwambar 1905 - 19 Juun 1990), anndiraaɗo e Isobel Andrews, o wonnooɗo Scottish-born New Zealandɗo, mawɗo, winndaɗo, winndaaɗo e mawɗo. O winndi ɓurɗe cappanɗe jeewte, ɗuuɗal maɓɓe wurtini, o wondi e suudu New Zealand nder British Drama League.Ɓiɗɗo e dewgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isobel_Andrews#Ɓiɗɗo_e_dewgalWikipedia: Neshani Andreashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Neshani_AndreasNeshani Andreas (1964 - May 2011) ko winndaako Namibiya, o huutornoo kadi e nder jamma Amerik. O anndiraa ɓurɗo anndude e nder deftere makko The Purple Violet of Oshaantu, ko waɗi o woni Namibian arandeere nder nder Heinemann's African Writers Series.Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Neshani_Andreas#ƁiɗɗoWikipedia: Agustina Andradehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agustina_AndradeAgustina Andrade jibini nder Gualeguaychú, Entre Ríos e ƴande jeewenyi naayi 9 liiyri juko hiitade dowgu alif 1858 (ko 1861) nder wuro Gualeguayechú, nder lardunaaji Entre Ríos. O debbo mawɗo Olegario Victor Andrade e Maria Eloisa Quiñones González.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agustina_Andrade#HiimobeWikipedia: Ethel Andersonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ethel_Anderson== Laamu ==Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ethel_Anderson#LaamuWikipedia: Tunji Sowandehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tunji_SowandeTunji sowandeHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tunji_Sowande#HimobeWikipedia: Efunsetan Aniwurahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Efunsetan_AniwuraEfunsetan AniwuraWikipedia: Ghali Umar Na'Abbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghali_Umar_Na%27AbbaGhali Umar Na'AbbaTaarihi makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghali_Umar_Na%27Abba#Taarihi_makkoHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghali_Umar_Na%27Abba#HimobeWikipedia: Daniel Aladesanmi IIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_Aladesanmi_IIDaniel Akomolafe Anirare Aladesanmi II OBE CFR (1902 - 7 janngo 1983) wonnoo Yoruba Oba mo laamiiɗo e dow Ewi Ado Ekiti nder Leysdi Naajeeriya gila 1937 haa 1983.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_Aladesanmi_II#NgendamWikipedia: Anthony Sanusihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_SanusiAnthony Saliu Sanusi (2 janngo 1911 - 8 lewru Bowte (2009) wonnoo Bishop Naajeeriya to Cakkol Roma Katholik.Anthony Sanusi jibinaa Iperu, Naajeeriya nder 1911.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_Sanusi#HimobeWikipedia: Jaleh Amouzgarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaleh_Amouzgar== Laamu ==Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaleh_Amouzgar#LaamuWikipedia: Ingrid Andersenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ingrid_Andersen== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ingrid_Andersen#BiographyWikipedia: Emilie Andersenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emilie_AndersenOttine Caroline Emilie Andersen (1895-1970) ko taariikoowo e ardiiɗo leydi Denmark. An intricate researcher, golle maako arande Grams Historie (1926) wondi taariika fawru dow Gram Estate at Gram to saŋre Jutland, ko o waɗi ngam joomum Adolph Brockenhuus Schack.Wikipedia: Sofia Andrukhovychhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sofia_AndrukhovychSofia Andrukhovych jibinaa e Ivano-Frankivsk, ɓiɗɗo Yurii Andrukhovich. O wareeɗo e mawɗo winndannde leydi Ukraine Andriy Bondar, ɓe woodi ɓiɗɗo debbo Varvara, jibinaaɗo 10 mars 2008.Wikipedia: Emma Andijewskahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emma_Andijewska== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emma_Andijewska#BiographyWikipedia: Kashifu inuwa abdullahihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kashifu_inuwa_abdullahiKASHIFU INUWA ABDULLAHIWikipedia: Ata Idung Afaha Ekidhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ata_Idung_Afaha_EkidAta Idung Afaha ko wuro nder nokkuure laamu (hukuma pamarun) Eket nder diiwal Akwa Ibom, Naajeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ata_Idung_Afaha_Ekid#FiroojiWikipedia: Soun Ogbomoshohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soun_OgbomoshoSoun of Ogbomoso woni ko innde laamu hokki laamɗo Laamu Ogbomosho.https://punchng.Lysidi bidido Ogbomoshohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soun_Ogbomosho#Lysidi_bidido_OgbomoshoHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soun_Ogbomosho#HimobeWikipedia: Ede Uruahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ede_UruaEde Urua ko wuro nder nokkuure laamu (hukuma pamarun) Eket nder Diiwal Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ede_Urua#FiroojiWikipedia: Ibeno Beachhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibeno_BeachIbeno Beach Ibeno Beach ko go'o nder njanguuji nder Atlantik maayo dow maayo Ibeno nder Akwa Ibom. Ɗum woni laamorgo cembal ɓurngal nder Afrik hirnaange Qua Iboe River estuary ɗum laamorgo mawnde nder Ibeno Beach.Luttugolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibeno_Beach#LuttugolNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibeno_Beach#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibeno_Beach#FiroojiWikipedia: Jaŋde Uyo Teaching Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ja%C5%8Bde_Uyo_Teaching_HospitalUniversity of Uyo Teaching Hospital (UUTH) ko suudu sarɗi nder Abak road, Uyo, Akwa Ibom, nder lesdi Naajeeriya. Haftowol ngal fuɗɗii bana Haftool Haftoore Akwa Ibom, ɗum haɓɓii e laamu Akwa Ibam nder hitaande 1994 nder laamu Yakubu Bako.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ja%C5%8Bde_Uyo_Teaching_Hospital#FiroojiWikipedia: Babagana Umara Zulumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babagana_Umara_ZulumBabagana Umara Zulum CON (O ɗanñaama nɗer ñalɗe 25 lewru sitto hitannde 1969) un gimdo siyasaaji kadi farfeesaajo lattiɗo gomnaajo diiwal Borno iga hiitande dumngu 2019 Les partiwal APC no wi'a all progressive Congress.Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babagana_Umara_Zulum#ƁiɗɗoJaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babagana_Umara_Zulum#JaŋdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babagana_Umara_Zulum#KuugalSiyasalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babagana_Umara_Zulum#SiyasalƊaɓɓude huccukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babagana_Umara_Zulum#Ɗaɓɓude_huccukiJaɓɓorgo Feddehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babagana_Umara_Zulum#Jaɓɓorgo_FeddeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babagana_Umara_Zulum#FiroojiWikipedia: Cheif Michael Adeniyi Agbolade Ishola Adenugahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheif_Michael_Adeniyi_Agbolade_Ishola_AdenugaChief Michael Adeniyi Agbolade Ishola Adenuga Jr CSG GCON (dunde 29 abriil 1953) ko jaaynoowo miliyaar Naajeeriya, e neɗɗo tataɓo ɓurɗo jawdi e nder Afrik.Kampaani maako Globacom woni jaɓoowo telekoom ɗiɗaɓo ɓurɗo mawnude nder Leysdi Naajeeriya, nden ɗon woodi boo nder lesdi Ghana e Benin.Wikipedia: FCThttps://ff.wikipedia.org/wiki/FCTFCT Eii Federal capital Territory lysidi Naajeeriya nder Afrik.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: APChttps://ff.wikipedia.org/wiki/APCAPC ojanja eii jam, ei iyyawal jiegol arduwgal liyde Gillespie imaade hiitadee dowgo 2013 Naajeeriya en jooni ko bididow ardiidow jaagurdo lisde Ahmed bola Tinubu too AbujaHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/APC#HiimoɓeWikipedia: Umm Anmarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_AnmarUmm Anmar (Arabic: أم أنمار الخزاعية) ko debbo nder Banū Khuza'āh clan mo hawti e Ṣaḥābah Muhammadu. O soodi maccuɗo Khabbab ibn al-Aratt.Debbohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:DebboRewɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Rew%C9%93eWikipedia: Ireti Kingibehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ireti_KingibeIreti Heebah Kingibe (dunde 2 lewru junngo 1954) ko mooliiɗo e politikkoore lesdi Naajeeriya.O suɓii wonde ardiiɗo senate daraniiɗo FCT nder suɓaaji senatajjo Naajeeriya hitande 2023 nder partiya Labour.Wikipedia: Osifekunde Ijebuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osifekunde_IjebuOsifekunde Ijebu (duggi ko 1795) ko Ijebu neɗɗo, ko haala makko, hono no o ɓooyi e nder jaaynde Atalantika, woni go'o nder defte ɓurɗe jaayndeeji Yoruba.Wikipedia: Augustus Molade Akiwumihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Augustus_Molade_AkiwumiAugustus Molade Akiwumi JSC (7 sedto Alif 1891 - 1985) wonnoo laamɗo e laamɗo mo o laati Hooreejo leydi Gana ɗiɗmere gila 1958 e 1960 e hooreejo leydi leydi Gana hakkunde 1960 e 1961.Wikipedia: Taos Amrouchehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taos_Amrouche== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taos_Amrouche#BiographyWikipedia: Lena Andersonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lena_AndersonNder 1984, Anderson heɓii Elsa Beskow-plaketten [sv]. O heɓii jaŋde jaŋde Rabén & Sjögren nder hitaande 1984.Wikipedia: Laurie Halse Andersonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laurie_Halse_AndersonLaurie Beth Halse jibini 23 Oktoobar 1961, to Rev. Frank A.Wikipedia: Virginie Ancelothttps://ff.wikipedia.org/wiki/Virginie_AncelotMarguerite-Louise Virginie Chardon Ancelot (1792-1875) wonnooɗoɗoɗoɗo Farayse, winndaɗo e winndannde. Ancelot jibini nder wuro jaɓɓiɗo nder Dijon, o waree e mawɗo ɗemngal Jacques-François Ancelot.Wikipedia: Annemette Kure Andersenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annemette_Kure_AndersenAnnemette Kure Andersen (d. 1962) woni mawɗo mawɗo danyeere e jaayndiyanke mawɗo.Wikipedia: Jessica Anderson (joodiɗo)https://ff.wikipedia.org/wiki/Jessica_Anderson_(joodi%C9%97o)Jessica Anderson jibini Jessica Margaret Queale e Gayndah, Queensland, nder 25 lewru Septemba 1916 to Charles James Queale e Alice Queale (woowo Hibbert). Baaba Anderson, Charles Queale (1867-1933), o ɓiy ɓiɗɗo ɓiyɗo nder saare Irish mawɗo, nden o tan jibini nder Australia.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jessica_Anderson_(joodi%C9%97o)#HiimoɓeWikipedia: Loula Anagnostakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Loula_AnagnostakiShe was born in Thessaloniki. She was the sister of poet Manolis Anagnostakis.Wikipedia: Ángela María de la Concepciónhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%81ngela_Mar%C3%ADa_de_la_Concepci%C3%B3nJazz ko ɗemngal muusikol ngal fuɗɗii e nder ummatooje Afriknaaɓe Amerik nder New Orleans, Louisiana, Amerik, nder duuɓi 19th e fuɗɗoode 20th, e ɓaleeɓe mum nder blues e ragtime. Gila 1920s Jazz Age, ɗum anndiraa ɗum bana laawol mawɗo nder muuɗal haandi e muuɗal yimɓe, hawti e jokkondiral hakkunde Afriknaaɓe e Europeeɓe.Wikipedia: Barbara Anderson (jooftaako)https://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Anderson_(jooftaako)Barbara Anderson Barbara Lillias Romaine Anderson, Lady Anderson jooftooko (woowo Wright, yande 14 liiyru bowtal hiitande dowgo alif 1926 - 24 mars 2013) wonnooɗo New Zealandɗo winndaako he nder leydi New Zealand mo o heɓii anndal e nder leydi e wonɗo winndaaku ɓurɗo feere caggal nde deftere mum arande wurtinaama e duuɓi cappanɗe jeegom.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Anderson_(jooftaako)#HiimoɓeWikipedia: Lola Angladahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lola_AngladaƁiɗɗo wuro Barcelona e fuɗɗam ɓaleeɓe Tiana, o janngini e La Llotja de Barcelona bee Joan Llaverias e Antoni Utrillo, ɓe mballi Anglada heɓugo haɓɓuki mum arande nder Sala Parés e nder jardiwal fuɗnaande ¡Cu-Cut! , ko hollitii ko o waɗi.Wikipedia: Ikram Antakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikram_Antaki== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikram_Antaki#BiographyWikipedia: Elmira Antommarchihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elmira_AntommarchiElmira Antommarchi (born in Cúcuta, Colombia) was a Colombian poet who published numerous poems. All her poems appear in various anthologies.Wikipedia: María Nsué Angüehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mar%C3%ADa_Nsu%C3%A9_Ang%C3%BCe== Ɓaawo e nguurndam mum ==Ɓaawo e nguurndam mumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mar%C3%ADa_Nsu%C3%A9_Ang%C3%BCe#Ɓaawo_e_nguurndam_mumWikipedia: Enriqueta Antolínhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enriqueta_Antol%C3%ADn== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enriqueta_Antol%C3%ADn#BiographyWikipedia: Moyoco Annohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moyoco_AnnoMoyoco Anno (安野 モヨコ, Anno Moyoko, jibinaaɗo 26 mars 1971) ko jappeenɗo manga artist e mawɗo fashion, e defte keewɗe ɗe winndaa e nder ɗemɗe ɗiɗi. Kuugal maako Sugar Sugar Rune heɓii ko Kodansha manga award for children nder hitaande 2005.Wikipedia: Hana Andronikovahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hana_AndronikovaAndronikova jibinaa nder Zlín. Caggal nde o yahi nder suudu jaŋde nder Zlín, o janngini ɗemngal Farayse e Czech e Faculty of Arts of Charles University e Prague.Wikipedia: Lalithambika Antharjanamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lalithambika_AntharjanamLalithambika Antharjanam (30 mars 1909 - 6 feebari 1987) wonnooɗo wonde jaayndiyanke e ummatoore leydi Indiyanke, anndiraaɗo e golle mum ɗenngal ɗemngal Malayalam. O ɗon hawta bee ko'e hooreejo leydi Indiya e ko'e ummaatoore Nambuthiri e defte maako ɗon holla no o ɗon haani dow darnde rewɓe nder ummaatoore, nder saare e bana neɗɗo.Wikipedia: Gloria E. Anzaldúahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gloria_E._Anzald%C3%BAaGloria Evangelina Anzaldúa (Septemba 26, 1942 - May 15, 2004) ko jannginoowo Amerik mo wi'eteeɗo Chicana feminizm, miijo aada, e miijo queer. O ɗon haɓɓii deftere maako ɓurɗe anndugo, Borderlands/La Frontera: The New Mestiza (1987), dow nguurndam maako ɓuwaago dow saŋki lesdi Mexico e Texas, o hawti e kuuɗe maako nder kuuɗe maako.Wikipedia: Harriett Ellen Grannis Areyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harriett_Ellen_Grannis_AreyHarriett Ellen Grannis Arey (woowo, Grannis; innde pen, Mrs. H.Wikipedia: Amelia Bloomerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amelia_Bloomeramelia bloomerHiimbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amelia_Bloomer#HiimbeWikipedia: Barbara Bloeminkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_BloeminkBarbara J. Bloemink (daayaama hiitade dowgu alif 1953) ko taariikaaku seni Amerik e darinoowo e mawɗo mawɗo mawɓe jaayndiyankooɓe jowitiiɓe e jaayndiyaaku.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Bloemink#FiroojiWikipedia: Elizabeth Blowerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Blower== Laamu ==Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Blower#LaamuWikipedia: Yde Schloenbach Blumenscheinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yde_Schloenbach_BlumenscheinYde (Adelaide) Schloenbach, ɓaawo Blumenschein e nder nyalaade, (26 mai 1882 e São Paulo - 14 mars 1963 e São Paulo) wonnoo ko mawɗo jaayndiyankoojo e jaayndiyaajo leydi Brazil anndiraaɗo Colombina. O naftiri e innde pen Paula Brasil.Wikipedia: Teresa Bandettinihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teresa_Bandettini== Laamu ==Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teresa_Bandettini#LaamuWikipedia: Minerva Bloomhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Minerva_BloomMinerva Bloom wonnooɗo haalaaji ɗiɗi e jaaynde mawɗo jaaynde e jibinaa e hitaande 1959 e Tinguindin, Michoacán, wuro go'o nder hooseeje Sierra Madre nder lesdi Mexico. O jooɗii e o woni lammiijo US, gila 1983 o winndi poemji e nder Farayse e nder ɗemngal mumngal Espaañ.Wikipedia: Marie-Claire Bancquarthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie-Claire_BancquartMarie-Claire Bancquart (21 Julaay 1932 - 19 Feebari 2019) wonnooɗo mawɗo mawɗo Farayse, deftere, jannginoowo e jannginooɗo ɗemngal. O heɓii Grand prix de la Critique littéraire of the Académie Française, ko woni ardiiɗo dow ɗemngal Farayse e aada, e dow keewɗe keewɗe feere.Wikipedia: Karen Blixenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karen_BlixenBaroness Karen Christenze von Blixen-Finecke (d. Dinesen; 17 abriil 1885 - 7 setembar 1962) wonnooɗo tabaruɗo Denmark winndi e ɗemngal Danish e English.Wikipedia: Carmen-Francesca Banciuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carmen-Francesca_BanciuƁiɗɗo Lipoova, Arad, o debbo wonɗo e laamu Romaniya. Banciu janngini wall painting e wall trade nder nder nder nder suudu jaŋde Bucharest.Wikipedia: 3 Anna ɗon hulnahttps://ff.wikipedia.org/wiki/3_Anna_%C9%97on_hulnaJazz ko ɗemngal muusikol ngal fuɗɗii e nder ummatooje Afriknaaɓe Amerik nder New Orleans, Louisiana, Amerik, nder duuɓi 19th e fuɗɗoode 20th, e ɓaleeɓe mum nder blues e ragtime. Gila 1920s Jazz Age, ɗum anndiraa ɗum bana laawol mawɗo nder muuɗal haandi e muuɗal yimɓe, hawti e jokkondiral hakkunde Afriknaaɓe e Europeeɓe.Wikipedia: Süreyya Aylin Antmenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCreyya_Aylin_Antmen== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCreyya_Aylin_Antmen#BiographyWikipedia: Alexandra Annenskayahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexandra_AnnenskayaAlexander annenskayaHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexandra_Annenskaya#HiimobeWikipedia: Loreta Anilionytėhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Loreta_Anilionyt%C4%97Loreta Anilionytė (duroo e Kaunas) ko laamiiɗo leƴƴi Litou, winndiɗo e tafsirɗo. O'o'o'i jannginoowo jaŋde e ɗemngal ngal e nder janngirde Lithuanian University of Educology e jaŋde PhD e nder Lithuanian Culture Research Institute (ko'o'a fuɗnaaki dabare Filosofiya, Soosiology e Law Institute).Pages with empty citationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_empty_citationsWikipedia: Nina Annenkova-Bernárhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nina_Annenkova-Bern%C3%A1r== Laamu ==Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nina_Annenkova-Bern%C3%A1r#LaamuWikipedia: Marie Louise Andrewshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_Louise_AndrewsMarie Louise Andrews (woowo, Newland; 31 Oktoobar 1849 - 7 Febraayo 1891) wonnooɗo winndaako e jaayndiyanke Amerik diga Indiana. O wondi mo o haɓɓiiɓe wonde Western Association of Writers, o waɗi hooreejo maɓɓe gila nde o haɓɓiri haa lewru Juun 1888, nde o hooti.Wikipedia: Merlinda Bobishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Merlinda_Bobis== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Merlinda_Bobis#BiographyWikipedia: Lana Citronhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lana_Citron== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lana_Citron#BiographyWikipedia: Gabrielle Civilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabrielle_Civil== Ɓaawo e janngirde ==Ɓaawo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabrielle_Civil#Ɓaawo_e_janngirdeWikipedia: Birutė Ciplijauskaitėhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Birut%C4%97_Ciplijauskait%C4%97birute ciplijauskaite beddow debbo doktoor e ginekolog, mawɗo suudu ndun Klaipeda, o yahdi Kaunas Conservatory nden o ɗon orto Lituwaniya wakkati konu duuniyaaru ɗiɗaɓo. O jaɓɓii e jaŋde Tübingen nder hitaande dowgu alif 1956 nden o jaɓɓii to jaŋde Montreal.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Birut%C4%97_Ciplijauskait%C4%97#HiimobeWikipedia: Jacqueline Fatima Bocoumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jacqueline_Fatima_BocoumJacqueline Fatima Bocoum ko wonɗo habaruɗo mo fuɗɗii winndude e leydi Senegal nder hirnaange Afrik. O ɗon jeyaa kadi hooreejo jaayndiyankooɓe Com 7.Wikipedia: Joanna Chmielewskahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joanna_Chmielewska== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joanna_Chmielewska#BiographyWikipedia: Muazzez İlmiye Çığhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muazzez_%C4%B0lmiye_%C3%87%C4%B1%C4%9FMuazzez İlmiye Çığ (dimaa 20 lewru junngo 1914) ko archaeologist Turki e Assyriologist mo anndini e jannguki ummatoore Sumeriya. O ɓeydi haalu nder duniyaru Musulmana nden o heɓii haalu nder nder nder nder duniyaaru nder hitaande 2006 bee hollude maako, nder deftere maako nder hitaande ɓaawo, wonde ɓandu ɓandu ɓorndi e rewɓe Arab fuɗɗiti nder duniyaru Muslim, amma haani ɓorndi duuɓi 5,000 ɓaawo ɗum e ardiiɓe diina Sumeriya ngam huutore ɓikkoy nder jonta..Wikipedia: Erma Bombeckhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Erma_BombeckBetween 1965 and April 17, 1996 – five days before her death – Bombeck wrote over 4,000 newspaper columns, using broad and sometimes eloquent humor, chronicling the ordinary life of a Midwestern suburban housewife. By the 1970s, her columns were read semi-weekly by 30 million readers of the 900 newspapers in the U.Wikipedia: Marina Boroditskayahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marina_BoroditskayaO woni mo winndiiɗo defte tati e defte poem, defte sappo e ɗiɗi e defte keewɗe e ɗemɗe e ko faalaaɗe e ɗerewol Farayse. Firo maako nder defte Alan Garner's The Weirdstone of Brisingamen e The Moon of Gomrath, ɗum teddini dow British Culture Council.Wikipedia: Phyllis Bottomehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Phyllis_BottomeTwentieth Century Authors: A Biographical Dictionary of Modern Literature, edited by Stanley J. Kunitz and Howard Haycraft, New York, The H.Wikipedia: Marcela Iacubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marcela_IacubMarcela Iacub (duggi 1964) woniɗoɗoɗo e jaayndeejo Argentine mo anndini e wiɗto e wiɗtooji bioethics, jooɗiiɗo e Farayse. hitaande 2013, Iacub waɗi ko haani ngam haɓɓugo hakkille mum to Downique Strauss-Kahn: roman mum Belle et Bête hawti e neɗɗo mo o waɗi dow maako.Joomi e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marcela_Iacub#Joomi_e_golleWikipedia: Amelia Denis de Icazahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amelia_Denis_de_IcazaAmelia Denis de icazaHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amelia_Denis_de_Icaza#HiimobeWikipedia: Eva Ibbotsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eva_Ibbotson== Nolde hoore ==Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eva_Ibbotson#Nolde_hooreWikipedia: Youmna Chlalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Youmna_Chlala== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Youmna_Chlala#BiographyWikipedia: Colette Nic Aodhahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Colette_Nic_Aodha== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Colette_Nic_Aodha#BiographyWikipedia: Alice Baileyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_BaileyAlice Ann Bailey (ou daayaama ƴande 16 liiyru silo hiitade dowgu alif 1880 - 15 morso dowgu alif 1949) wonnoo winndiyanke defte ɓurɗe sappo e nayi dow ɗemɗe teosofi, e wonnoo gooto e winndiyankoore arandeeji ngam huutoree ko New Age. Bailey jibini bana Alice La Trobe-Bateman, nder Manchester, Ingiltere.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Bailey#HiimobeWikipedia: Doreen Bainganahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Doreen_Baingana== Ɓiɗɗo e jaŋde ==Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Doreen_Baingana#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Isabella Margaret Elizabeth Blandinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isabella_Margaret_Elizabeth_Blandin== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isabella_Margaret_Elizabeth_Blandin#BiographyWikipedia: Carmen Blancohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carmen_BlancoCarmen Blanco (duggi 1954 Lugo, Galicia, Spain) ko winndaako e jaagorɗo debbo Espaañ. O woni jannginoowo ɗemngal Galician e jaŋde Santiago de Compostela.Wikipedia: Laamu Russiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laamu_RussiyaLaamu Russiya, anndiraa kadi Imperial Russia walla Russia, ko wakkati ɓaawoore laamu Russiya diga julde mum nder lewru Noofambar 1721, haa nde nde'e mum fawi nder lewru Maars 1917. Ɗum hawti e ɓurɗe woyla Euraasi.Wikipedia: Margaret Bakkeshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_BakkesO waree e taariikkoowo Cas Bakkes, o wondi e inna ɓiɓɓe nayi: C. Johan Bakkes, Marius, Matilde, e Christiaan Bakkes, ɗiɗo maɓɓe - Johannes e Christiaen - ɓe ngartii mawɓeWikipedia: Yolanda Blancohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yolanda_BlancoYolanda Blanco jibini nder Managua, Nicaragua. O yahi e Universidad Nacional Autónoma de Nicaragua, nder León, hakkunde 1970 e 1971.Wikipedia: Emily Rose Blebyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emily_Rose_BlebyEmily Rose Bleby (2 Jooni 1849 - 3 Mee 1917) wonnoo jamaikaaniyankoore ummatoore nder jamaikaani. O ɗon haade e goɗɗe ummaatooje hawti bee British Women's Temperance Association, Sons of Temperance, Independent Order of Good Templars, Band of Hope Union, e World's Woman's Christian Temperance Union (WWCTU).Wikipedia: Ellen-Sylvia Ɓii-Baaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ellen-Sylvia_%C6%81ii-Baa%C9%97eƁiɗɗo 12 lewru Yuli 1925 nder Jukkasjärvi, Kiruna Municipality, nder woyla woyla Suwede, Ellen-Sylvia Blind ɓooynoo nder saare mawɓe reene, to o ɗon wolwi Sami woyla bana ɗemngal mum. Nder hitaande 1946, o waree Lars-Johan Blind, mo ɗonno ɗon nyaamo reene, o mari ɓiɓɓe njoweego.Wikipedia: Marion Bloemhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marion_BloemMarion Bloem (born 24 August 1952 in Arnhem, Netherlands) ko holandiyankoore jaaynde e jaaynde film ji'eteeɗo Indo (mixed Dutch and Indonesian), ɓurɗo anndude no o winndi deftere jaayndeede Geen gewoon Indisch meisje (No Ordinary Indo Girl) e jaayndiyanke film 2008 ver van familie (Far from Family).Wikipedia: Mastoureh Ardalanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mastoureh_ArdalanArdalan nació en Sanandaj, Kurdistán oriental/Kurdistán iraní y murió en Sulaymaniyah, Kurdistân sur/Kurdistan iraquí. Era miembro de la aristocracia feudal en la corte del principado de Ardalan centrado en Senna.Wikipedia: Héloïsehttps://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%A9lo%C3%AFseJazz ko ɗemngal muusikol ngal fuɗɗii e nder ummatooje Afriknaaɓe Amerik nder New Orleans, Louisiana, Amerik, nder duuɓi 19th e fuɗɗoode 20th, e ɓaleeɓe mum nder blues e ragtime. Gila 1920s Jazz Age, ɗum anndiraa ɗum bana laawol mawɗo nder muuɗal haandi e muuɗal yimɓe, hawti e jokkondiral hakkunde Afriknaaɓe e Europeeɓe.Wikipedia: Catherine Arleyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Catherine_ArleyWikipedia: Sophie d'Arbouvillehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophie_d%27Arbouvillesophie d,arbouvilleBiographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophie_d%27Arbouville#BiographyHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophie_d%27Arbouville#HimobeWikipedia: Pilar Benejam Arguimbauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pilar_Benejam_ArguimbauPilar Benejam i Arguimbau (duggi 1937) ko geograaf e jannginoowo leydi Espaañ. Nder 1961 o jaɓi jaango nder jannginooɓe nder Sannde Bayleer Islands.Wikipedia: Meltem Arıkanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Meltem_Ar%C4%B1kanBiographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Meltem_Ar%C4%B1kan#BiographyWikipedia: Amma Asantehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amma_AsanteAmma Asante MBE (dugumi 13 Septemba 1969) ko filmoowo, winndiɗo senari, mawɗo fijirde, e jaŋde to Norwich University of the Arts, jibinaaɗo to London, Ingiltere, to baaba'en Ghana. Yiɗugo maako ngam filmbal fuɗɗi nde o heɓii kuugal maako arande nder seriya teleeji ɓiyum BBC's Grange Hill.Wikipedia: Tullia d'Aragonahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tullia_d%27Aragona== Fedde fuɗɗam ==Fedde fuɗɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tullia_d%27Aragona#Fedde_fuɗɗamWikipedia: Hannah Arendthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hannah_Arendthannah ArendtHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hannah_Arendt#HiimoɓeWikipedia: Ingrid Arvidssonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ingrid_ArvidssonArvidsson nació el 3 de julio de 1919 en Lund, de Einar Löfstedt, profesor de latín, y Annie Günther, crítica literaria. Pasó sus primeros años viviendo entre la comunidad académica local.Wikipedia: Hiro Arikawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hiro_Arikawa== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hiro_Arikawa#BiographyWikipedia: Yemisi Aribisalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yemisi_Aribisala== Nolde e golle ==Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yemisi_Aribisala#Nolde_e_golleWikipedia: Charlotte Birch-Pfeifferhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_Birch-Pfeiffer=== Firooji ɓaawo ===Firooji ɓaawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_Birch-Pfeiffer#Firooji_ɓaawoWikipedia: Molly Brodakhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Molly_BrodakMolly Brodak (March 29, 1980 - March 8, 2020) ko o mawɗo Amerik, winndaɗo, e baker. O woni jaayndiyanke poemji A Little Middle of the Night (University of Iowa Press, 2010) e memoir Bandit (Grove Press, 2016).Wikipedia: Lourdes Castrillo Brillanteshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lourdes_Castrillo_BrillantesLourdes Yupangco Castrillo-Brillantes ko winndaako Filippiin e ɗemngal Espaañ, jannginoowo, e jaɓiɗo Nobel Nobel e hitaande 1998. O winndi kuuɗe bana 81 Años del Premio Zobel (81 Years of the Premio Zobet), ko holliti taariika Premio Zobeta e jaɓooɓe mum; e Tesoro Literario de Filipinas, ko hawruki bolle Filipines ɗe winndaa nder karnije 20.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lourdes_Castrillo_Brillantes#HiimoɓeWikipedia: George Egertonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_EgertonGeorge Egerton jibini Mary Elizabeth Annie Dunne nder Melbourne, Australia, nder hitaande 1859, to inna Protestantaaje Welsh, Elizabeth (née George, anndiraa kadi "Isabella"), e baaba katolikiyanke Irish, Captain John Joseph Dunne. Fedde fuɗɗiiɗe nder nguurndam maako ɗon marki diga jaajol hakkunde Australia, New Zealand e Chile, ammaa ɓurɗe ɓurɗe fuu nder duuɓi maako ɓaawo ɓaawo ɓernde maako ɗon ɓaawo nder Dublin, Egerton boo ɗon wi'a hoore maako nder nguurndu maako fuu bana "Irlanɗo".Wikipedia: Vera Brittainhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vera_Brittain== Joomi e golle ==Joomi e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vera_Brittain#Joomi_e_golleWikipedia: Hélé Béjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%A9l%C3%A9_B%C3%A9ji== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%A9l%C3%A9_B%C3%A9ji#BiographyWikipedia: Sybille Bedfordhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sybille_Bedford== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sybille_Bedford#ƁiɗɗoWikipedia: Geneviève Brisachttps://ff.wikipedia.org/wiki/Genevi%C3%A8ve_BrisacO winndi e nder defte gaɗa e defte sukaaɓe, o woni jaabaɗo ɗemngal Le Monde, e e hono Christophe Honoré o winndi e dow non Ma Fille, Tu N'iras pas Danser (2009). O ɗon ɗon ɗon ɗon haani e anorexia diga ɓiyum, o winndi "fiitol" roman, Petite (1994), nder nder maajum o ɗon wi'a haɓugo bee nyau nduWikipedia: Elín Briemhttps://ff.wikipedia.org/wiki/El%C3%ADn_Briem== Ɓiɗɗo e jaŋde ==Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/El%C3%ADn_Briem#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Charlotte Brookehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_BrookeCharlotte Brooke (c. 1740 - 1793), jibinaaɗo Rantavan, ɓaawo Mullagh nder County Cavan, Ireland, woni mawɗo Reliques of Irish Poetry, ko habaru mawɗo nder poemji ɗi o hawrunoo nder ɗemngal Irish, e baylitol dow.Wikipedia: Suzanne Brøggerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suzanne_Br%C3%B8ggerBrøgger mawnini nder Denmark haa o waɗi duuɓi sappo e nayi, caggal ɗum o yahdi nder lesdi feere bee baaba maako Svend Brøgger, mo kuuwani haa UNICEF, o ɗon jooɗoto nder Colombo, Sri Lanka, ɓaawo maajum nder Bangkok, Thailand. Suzanne Brøgger warti Denmark ngam jaajugo nder jaangirde mawde duuɓi ɗiɗi ɓaawo ɗon.Wikipedia: Frances Brookehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Frances_Brooke== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Frances_Brooke#BiographyWikipedia: Nicole Brossardhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nicole_Brossard== Kuugal ==Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nicole_Brossard#KuugalWikipedia: Rhoda Broughtonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rhoda_BroughtonRhoda Broughton (29 lewru Noofambar 1840 - 5 lewru Juun 1920) wonnooɗo Welshɗo winndaade binndi e binndi. Fuu no'o o waɗi fuɗɗam waɗi no'o waɗi no'e nder ɓaawo, ko'e maako ɓaawo, kuuɗe maako ɓurɗe sembe ɗe yimɓe ɓe'e ɓe'e mbaɗataako, koo nde ɓe nodda mo laamiiɗo defte nder defte.Wikipedia: Cristina Trivulzio Belgiojosohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cristina_Trivulzio_Belgiojoso== Laamu ==Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cristina_Trivulzio_Belgiojoso#LaamuWikipedia: Anne Brodbelthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Brodbelt== Laamu ==Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Brodbelt#LaamuWikipedia: Sara Blædelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Bl%C3%A6del== Nolde hoore ==Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Bl%C3%A6del#Nolde_hooreWikipedia: Georgia Blainhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Georgia_Blain== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Georgia_Blain#BiographyWikipedia: Augustine-Malvina Blanchecottehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Augustine-Malvina_Blanchecotteaugustine malvina blanchecotte ou daayaama ƴande 30 liiyru jula hiitade dowgu alif 1830 to lisde Paris, Farayse. O heɓii jawdi ngam o huuwto ko o jaɓoowo e jannginoowo.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Augustine-Malvina_Blanchecotte#HiimobeWikipedia: Marina Blagojevićhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marina_Blagojevi%C4%87== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marina_Blagojevi%C4%87#BiographyWikipedia: Beryl Bainbridgehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beryl_Bainbridge=== Ɓiɗɗo ===Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beryl_Bainbridge#ƁiɗɗoWikipedia: Fatima Surayya Bajiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Surayya_Bajia== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Surayya_Bajia#ƁiɗɗoHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Surayya_Bajia#HiimoɓeWikipedia: Anna Blamanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Blamananna blama n Ɓiɗɗo debbo Pieter Jacob Vrugt e Johanna Karolina Wessels, o jibinaa Rotterdam. Vrugt janngini Farayse ndenro yahi jannginugo Farayse nder nder nder suudu.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Blaman#HiimoɓeWikipedia: Marta Brunethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marta_BrunetJoomi e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marta_Brunet#Joomi_e_golleWikipedia: Kanstantsia Builohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kanstantsia_BuiloBujło'en fuɗɗii warugo nder hitaande 1909 ko Mound Flower, ko Janka Kupała waɗi. Kuuje mawɗe nder poemji maako, ɗi ɗon ɗon ɗon ɓesda e folklore, ɗon dow nguurndam laamiiɓe nder Belarus haa saa'i 1917, e konu duuniyaaru ɗiɗaɓo.Wikipedia: Mary K. Buckhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_K._Buck== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_K._Buck#BiographyWikipedia: Colette Brycehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Colette_Bryce== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Colette_Bryce#ƁiɗɗoWikipedia: Maria Elizabeth Buddenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Elizabeth_BuddenMaria Elizabeth Budden (woowo Halsey, c. 1780 - 26 abriil 1832) wonnooɗo winndaaki, tawritorɗo e winndaaki defte sukaaɓe ɗiin, mo ɗon jeyaa e golle mum "M.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Elizabeth_Budden#HimobeWikipedia: Maritza M. Buendíahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maritza_M._Buend%C3%ADaMaritza M. Buendía (doduɗo 1974) ko moftore e moftoreeɗo e nder Zacatecas, Meksiko.Wikipedia: Fanny Buitragohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fanny_Buitrago== Ɗuumɓe ==Ɗuumɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fanny_Buitrago#ƊuumɓeWikipedia: Catherine Bucklehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Catherine_Buckle== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Catherine_Buckle#BiographyWikipedia: Mary Bruntonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Brunton== Laamu ==Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Brunton#LaamuWikipedia: Klara Budahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Klara_BudaKlara Buda jibinaa e Elbasan, Albania. Caggal nde o jaɓi darnde e ɗemngal ngal hannde e Sorbonne, o janngini taariika art e École pratique des hautes études.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Klara_Buda#NgendamHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Klara_Buda#HimobeWikipedia: Layla Balabakkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Layla_Balabakki== Ɓiɗɗo e jaŋde ==Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Layla_Balabakki#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Judy Blumehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Judy_Blume=== Fedde mawnde ===Fedde mawndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Judy_Blume#Fedde_mawndeWikipedia: Amy Bloomhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amy_Bloomarmy bloomWikipedia: Amina Barakahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_BarakaAmina BarakaHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Baraka#HiimoɓeWikipedia: Marie Byleshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_BylesMarie Beuzeville Byles (8 abriil 1900 - 21 noofambar 1979) wonnooɗo Australia, mawɗo hakkilantaagal, mooftaaki, arandeejo debbo mooftaake nder New South Wales (NSW), mooftaako, moofti e mooftaago bushwalker, mooftoore, mooftaaɗo, e mooftiinde yimɓe Buddhist Society e New South Wales. O ɗon boo o winnda windaaɓe e non-fictionWikipedia: Margarete Böhmehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margarete_B%C3%B6hme== Ɓeydi e golle ==Ɓeydi e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margarete_B%C3%B6hme#Ɓeydi_e_golleWikipedia: Anne Bannermanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_BannermanJazz ko ɗemngal muusikol ngal fuɗɗii e nder ummatooje Afriknaaɓe Amerik nder New Orleans, Louisiana, Amerik, nder duuɓi 19th e fuɗɗoode 20th, e ɓaleeɓe mum nder blues e ragtime. Gila 1920s Jazz Age, ɗum anndiraa ɗum bana laawol mawɗo nder muuɗal haandi e muuɗal yimɓe, hawti e jokkondiral hakkunde Afriknaaɓe e Europeeɓe.Wikipedia: Geraldine Bonnerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Geraldine_Bonner== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Geraldine_Bonner#BiographyWikipedia: Louise de Bossignyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louise_de_Bossigny== Laamu ==Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louise_de_Bossigny#LaamuWikipedia: Norma Colehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Norma_Cole== Fedde fuɗɗorɗe e golle ==Fedde fuɗɗorɗe e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Norma_Cole#Fedde_fuɗɗorɗe_e_golleWikipedia: Veronica Bonillahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Veronica_BonillaE nder kuuɗe maako bana jannginoowo, debbo e ɓiɓɓe debbo tati, e jaɓoowo ISO 9001, o waɗi gollal maako bana mawɗo defte ɓiyɗe nder hitaande 2012. E nder 14 suɓaaji, ɓeyda ko waɗi nder cuuɗi jaŋde 43 nder jaŋde, o waɗi record lesdi ngam mawɗo gooto nder Ekwater.Wikipedia: Helen Boylehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_Boyle== Ɓiɗɗo e jaŋde ==Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_Boyle#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Varvara Annenkovahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Varvara_AnnenkovaVarvara Nikolaevna Annenkova (Rusiya: Варвара Никола́евна Анненко́ва, IPA: [vɐrˈvarə njɪkɐˈlajɪvnə ɐnjɪnˈkovə] i; 1795 e Nizhny Novgorod - 1866) wonnoo mawɗo mawɗo mawɓe mawɓe leydi Rusiya e nder ardiiɓe Nizhny Novagorod. Kuugal maako ɗon semmbe dow bandiraawo maako boo mo ɗon anndina mo, mawɗo mawɗo mawɓe mawɓe mawɗo mawɗe, Mikhail Lermontov.Pages including recorded pronunciationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_including_recorded_pronunciationsPages with Russian IPAhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_Russian_IPAWikipedia: Noushafarin Ansarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Noushafarin_Ansari== Laamu ==Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Noushafarin_Ansari#LaamuWikipedia: Elena Arnedohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_ArnedoƁiɗɗo debbo mawɗo rewɓe e rewɓe e nder leydi Elena Soriano, Arnedo jibini e Madrid. Arnedo ko ɓinngel Leopoldo Calvo-Sotelo.Wikipedia: Renée Ferrer de Arréllagahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9e_Ferrer_de_Arr%C3%A9llaga== Kuugal dow Ferrer ==Kuugal dow Ferrerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9e_Ferrer_de_Arr%C3%A9llaga#Kuugal_dow_FerrerWikipedia: Mildred A. Bonhamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mildred_A._BonhamMildred A. Bonham (née Baker; anndiraa e innde makko Mizpah; August 6, 1840 - July 28, 1907) wonnooɗo winndeejo jaaynde 19th-century American travel writer diga Illinois.Wikipedia: Nirmal Prabha Bordoloihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nirmal_Prabha_BordoloiNirmal Prabha Bordoloi (1932/1933 - 1 Juun 2004) wonnooɗo e nder India, wonnooɗo ko faati e defte yimɓe e Assamese. O woni hooreejo Asam Sahitya Sabha e hitaande 1991 o waɗi e Dudhnoi e nder diiwaan Goalpara.Wikipedia: Elsa Bornemannhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elsa_BornemannElsa Bornemann jibini nder nokkuure Parque Patricios nder Buenos Aires to Wilhelm Karl Henri Bornemann e Blancanieves Fernández. O laati jannginoowo, o heɓii jaŋde maako nder jaŋde Buenos Aires.Wikipedia: Elizabeth Anne Bonnerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Anne_BonnerO wurtini defte nayi nder defte taariiɗe hirnaange nder innde Michael Bonner: Kennedy's Gold (1960), The Iron Noose (1961), Shadow of the Hawkin (1963) e The Disturbing Death of Jenkin Delaney (1966). O wurtini deftere poem, Renaissance.Wikipedia: Annie B. Bondhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annie_B._Bond== Ɓaawoore ==Ɓaawoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annie_B._Bond#ƁaawooreWikipedia: Ivonne Bordeloishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ivonne_Bordelois== Kuugal ==Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ivonne_Bordelois#KuugalWikipedia: Alice Borchardthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_BorchardtAlice Borcherdt Alice Allen O'Brien jibini nder New Orleans nder liiyru Oktoobar yande 6, hiitade dowgu alif 1939. O go'oto nder go'oto e go'oto.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Borchardt#HiimoɓeWikipedia: Marie Bonaparte-Wysehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_Bonaparte-Wyse== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_Bonaparte-Wyse#BiographyWikipedia: Malika Bookerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malika_Booker== Jaɓɓorgo Kewuuji ==Jaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malika_Booker#Jaɓɓorgo_KewuujiWikipedia: Alicia Borinskyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alicia_BorinskyAlicia Borinsky (born in Buenos Aires), koɗo Argentine, winndiɗo defte e defte e nder leydi Amerik. Alicia Borinsky ko jannginoowo ɗemngal Latin American e Comparative Literature e hooreejo ɗemngal Writing in the Americas to Boston University.Hiimbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alicia_Borinsky#HiimbeWikipedia: Inés Bortagarayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/In%C3%A9s_Bortagaray== Laamu ==Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/In%C3%A9s_Bortagaray#LaamuWikipedia: Tereza Boučkováhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tereza_Bou%C4%8Dkov%C3%A1Ɓiɗɗo debbo mawɗo ɗerewol Pavel Kohout e Anna Cornová, o jibinaa e Prague, o yahdi nder jaŋde mawɗe e o janngini ɗemngal Farayse nder hitaande caggal nde Academy of Drama yaajiri mo ngam daliila siyasa. O saini Charter 77 nden ɓaawo ɗon o huuwani bana laɓɓinoowo, mawɗo posta e concierge.Wikipedia: Nuria C. Boteyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nuria_C._Botey== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nuria_C._Botey#BiographyWikipedia: Shannon Bramerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shannon_BramerShannon Bramer (duggi 4 Oktoobar 1973) ko mawɗo mawɗo Kanada. O jibinaa e Hamilton, Ontario, o yahdi York University haa o wurtini deftere mum arande, ko'e mum e poemuuji goɗɗi, ɗi o heɓii deftere Hamilton e Region Arts Council Book Award.Wikipedia: Anne-Sophie Brasmehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne-Sophie_Brasme== Ɗeewɗe ==Ɗeewɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne-Sophie_Brasme#ƊeewɗeWikipedia: Teresa Braytonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teresa_Brayton== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teresa_Brayton#ƁiɗɗoWikipedia: Anneke Brassingahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anneke_Brassinga== Nolde e golle ==Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anneke_Brassinga#Nolde_e_golleWikipedia: Anna Eliza Brayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Eliza_Bray== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Eliza_Bray#BiographyWikipedia: Kirstin Breitenfellnerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kirstin_BreitenfellnerKirstin Breitenfellner (dugumi 26 Septemba 1966 e Vienna) ko mawɗo mawɗo lesdi lesdi Austriya e lesdi Germany, jarnamaako, tawayɗo ɗemngal e jannginoowo yoga.Wikipedia: Emilia Pardo Bazánhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emilia_Pardo_Baz%C3%A1nEmilia Pardo Bazán y de la Rúa-Figueroa (16 Septemba 1851 - 12 May 1921), laamorgo Pardo Bazan, ko wonɗo e nder leydi Spain. O anndiraa ngam anndingo naturalism nder ɗemngal Pulaar, ngam anndingo haala goonga, e ngam anndingo miijooji feminist nder ɗemɗe jamanu mum.Wikipedia: Alice Dayrell Caldeira Branthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Dayrell_Caldeira_BrantEmilia Pardo Bazán y de la Rúa-Figueroa (ou daayaama ƴande 16 Silto hiitade dowgu alif 1851 - 12 liiyru dujjal alif 1921), laamorgo Pardo Bazan, ko wonɗo e nder leydi Spain. O anndiraa ngam anndingo naturalism nder ɗemngal Pulaar, ngam anndingo haala goonga, e ngam anndingo miijooji feminist nder ɗemɗe jamanu mum.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Dayrell_Caldeira_Brant#HiimobeWikipedia: Souhayr Belhassenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Souhayr_BelhassenSouhayr Belhassen (doduɗo 1943 Gabès, Tunisia) ko neɗɗo mo hakkillaaji yimɓe e mo jardiiɗo nder leydi Tunisi. O ɗon huuwa hooreejo Fedde Haɓɓoore ngam Hakki Aadama (FIDH) diga 26 abriil 2007 diga Paris.Wikipedia: Esther Bendahanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esther_BendahanMa'ako maako Yahuudiyanko'en Marokko'en yahi Madrid nde o ɓiy, nder wuro man o janngini Fedde Ɓamtaare e Fedde Farayse. O woni darinoowo teleji Shalom (RTVE) e darinoowo Centro Sefarad-Israel.Wikipedia: Mary Anne Barkerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Anne_BarkerBorn Mary Anne Stewart in Spanish Town, Jamaica, she was the eldest daughter of Walter Steward, Island Secretary of Jamaica. She was educated in England, and in 1852 married Captain George Robert Barker of the Royal Artillery, with whom she had two children.Wikipedia: Flora Brovinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Flora_BrovinaFlora Brovina (jibinaa ko 30 suwee 1949) ko yimoowo Albaniijo Kosovo, doktoor sukaaɓe, daraniiɗo hakkeeji rewɓe. O jibinaa ko e wuro wiyeteengo Skenderaj e nder falnde Drenica to Kosovo, o mawni ko to Pristina, ɗo o janngi, o fuɗɗii janngude safaara.Hare Kosovohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Flora_Brovina#Hare_KosovoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Flora_Brovina#TuugnorgalWikipedia: Diane Brownhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diane_Brown== Jaɓɓorgo Kewuuji ==Jaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diane_Brown#Jaɓɓorgo_KewuujiWikipedia: Rigmor Stampe Bendixhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rigmor_Stampe_Bendix== Ɓiɗɗo e jaŋde ==Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rigmor_Stampe_Bendix#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Malorie Blackmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malorie_BlackmanWikipedia: Sandra Cisneroshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sandra_CisnerosSandra Cisneros (dimaa 20 Desemba 1954) ko winndiyanke Amerik. O anndiraa e nder deftere makko arande, The House on Mango Street (1983), e nder defte mum ɗe ɓaawo ɗon, Woman Hollering Creek and Other Stories (1991).Wikipedia: Hélène Cixoushttps://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%A9l%C3%A8ne_CixousNolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%A9l%C3%A8ne_Cixous#Nolde_e_golleNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%A9l%C3%A8ne_Cixous#Nolde_hooreWikipedia: Nuriye Ulviye Mevlan Civelekhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nuriye_Ulviye_Mevlan_Civelek== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nuriye_Ulviye_Mevlan_Civelek#ƁiɗɗoWikipedia: Nana Asmaʼuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Asma%CA%BCuNana Asmaʾu (inndeⓘ; innde mum timmunde: Asmaʾu bint Shehu Usman dan Fodiyo inndeⓘ, Arab: نانا أسماء بنت عثمان فودي; 1793–1864) ko laamɗo Fula, yimoowo, jannginoowo, kadi ko ɓiɗɗo debbo sosɗo Cato Sophako, Usmaan e Foodiyo.[1] O woni ko e wonde neɗɗo tedduɗo e nder worgo leydi Najeriya.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Asma%CA%BCu#NguurndamWinndiyanke e wasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Asma%CA%BCu#Winndiyanke_e_wasiyaYimoowohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Asma%CA%BCu#YimoowoJaŋde rewɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Asma%CA%BCu#Jaŋde_rewɓeLefol jamaanuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Asma%CA%BCu#Lefol_jamaanuƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Asma%CA%BCu#Ƴeew_kadiJanngugol jokkungolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Asma%CA%BCu#Janngugol_jokkungolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Asma%CA%BCu#TuugnorgalWikipedia: Mina Assadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mina_Assadi== Mawɗo ==Mawɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mina_Assadi#MawɗoWikipedia: Marilar Aleixandrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marilar_Aleixandre== Nolde e golle ==Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marilar_Aleixandre#Nolde_e_golleWikipedia: Cassandra Athertonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cassandra_Atherton== Kuugal jannginoowo e defte ==Kuugal jannginoowo e deftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cassandra_Atherton#Kuugal_jannginoowo_e_defteWikipedia: Aurora de Albornozhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aurora_de_Albornozaurora de albornozHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aurora_de_Albornoz#HiimobeWikipedia: Anastasia M. Ashmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anastasia_M._Ashmananastaaia m ashmanHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anastasia_M._Ashman#HiimoɓeWikipedia: Louisa Atkinsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louisa_Atkinson== Laamu ==Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louisa_Atkinson#LaamuWikipedia: Ros Asquithhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ros_AsquithRos Asquith woni karikaturist Brite, mawɗo ɓikkoy, marɗo jaaynde e jarnama. Caggal nde o waɗi golle fuɗɗiiɗe nde o waɗi graphic designer e fotogirɗo, o waɗi golle nder joornaali haa o waɗi golle feere-feere ɗe ɓuri heewde e ka nder nder nder ka nder ka nder nder ka - hawti e taƴre, taƴre e taƴere e taƴe - ngam Time Out magazine, City Limits, The Observer e TV Times, haa o warti taƴere cartoonist to The Guardian, to o waɗi golle duuɓi 20.Wikipedia: Rosa Maria Arquimbauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rosa_Maria_Arquimbau== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rosa_Maria_Arquimbau#BiographyWikipedia: Rae Armantrouthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rae_Armantrout== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rae_Armantrout#ƁiɗɗoWikipedia: Yekaterina Avdeyevahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yekaterina_AvdeyevaYekaterina Alekseyevna Avdeyeva (Rusi: Екатерина Алексеевна Авдеева; jibinaa Polevaya, Полевая; 1788-1865) wonnooɗo winndaako Rus, anndiraa ko ɓuri heewde e defte mum dow jaaynde e nder defte yimɓe Rus. O woni ɓiraawo Nikolai Polevoy e Ksenofont Polevoy.Wikipedia: Joanne Arnotthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joanne_Arnottwaɗi kuugal winndannde nder lesdi Kanada e Australia, hawti e kuugal nder Carnegie Centre, ko SFU waɗi, e o winndi e nder Literary Review of Canada. heɓii jaajol Gerald Lampert ngam jaajol maako wi'e wi'e 1991 wi'e Wiles of Girlhood.Wikipedia: Rose Ausländerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rose_Ausl%C3%A4nder== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rose_Ausl%C3%A4nder#BiographyWikipedia: Madame d'Aulnoyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madame_d%27AulnoyMarie-Catherine Le Jumel de Barneville, Baroness d'Aulnoy (1650/1651 - 14 janngo 1705), anndiraa kadi hono Countess d'aulnoy, wonnooɗo winndaande Farayse anndiraaɗo ngam kubaruuji mum. Konte de fées (kootol fees) ko ɗum noddi e makko, amma golle mum noddi "conte DES fées (konte fees); konte de fée ko ko konte de Murat arande ko'e faalaaji: "Contes de fées", wonande nder hitaande 1698.Wikipedia: Sarah Austin (tafsirɗo)https://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_Austin_(tafsir%C9%97o)== Laamu ==Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_Austin_(tafsir%C9%97o)#LaamuWikipedia: Madeleine de L'Aubépinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madeleine_de_L%27Aub%C3%A9pine== Fedde ==Feddehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madeleine_de_L%27Aub%C3%A9pine#FeddeWikipedia: Anita Augspurghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anita_Augspurg== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anita_Augspurg#BiographyWikipedia: Amelia Atwater-Rhodeshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amelia_Atwater-RhodesAmelia Holt Atwater-Rhodes (daayaama ƴande liiyru 16 seeto hiiitade dowgu alif 1984), anndiraa e nder golle nde Amelia Atwater- Rhodes, ko jaaynde Ameriknaajo jaayndeewɗo e defte mawɗe e ɗemngal ɗemngal e ɗemɗe e ɗam ɗemngal jannginoowo e jaaynde Learning Prep School e West Newton, MA.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amelia_Atwater-Rhodes#FiroojiWikipedia: Sefi Attahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sefi_Atta== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sefi_Atta#BiographyWikipedia: Penelope Aubinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Penelope_AubinPenelope Aubin (c. 1679 - 1738?Wikipedia: Almucs de Castelnauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Almucs_de_CastelnauAlmucs de castelnauen golle tan ɗo ɓeydi wonde ko haalde e Iseut de Capio, goɗɗo trobairitz. Yimbe ɗon hawrita nder chansonniers hawtaade bee raaso dheerugo.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Almucs_de_Castelnau#HiimoɓeWikipedia: Wani Ardyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wani_Ardy== Ɓaawoore ==Ɓaawoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wani_Ardy#ƁaawooreWikipedia: Aspazijahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aspazija== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aspazija#BiographyWikipedia: Sarah Blackborowhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_Blackborow== Laamu ==Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_Blackborow#LaamuWikipedia: Jane Breretonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jane_Brereton== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jane_Brereton#BiographyWikipedia: Malati Bedekarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malati_Bedekar== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malati_Bedekar#BiographyWikipedia: Yvonne Brewsterhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yvonne_Brewster== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yvonne_Brewster#BiographyWikipedia: Jean Bedfordhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jean_Bedford== Laamu ==Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jean_Bedford#LaamuWikipedia: Bub Bridgerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bub_Bridger== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bub_Bridger#ƁiɗɗoWikipedia: Mame Younousse Dienghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mame_Younousse_DiengMame Younousse Dieng (1939 - 1 Epril 2016) ko winndiyanke Senegaal jibinaaɗo Tivaouane wonnooɗo Dakar. Wolof woni wonde wonde wondi nder nder nder nder ɗemngal Wolof.Wikipedia: Margarita Diez-Colunje y Pombohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margarita_Diez-Colunje_y_PomboMargarita Diez-Colunje y Pombo jibini nder Buenaventura, Republic of New Granada nder 10 lewru Juun 1838. Baaba maako ɓeen ɓeen ɓe'e José María Diez-Colunje Caballero, mo ƴiwoyi nder nokkuure New Granda ɗo jooni Panama, e Natalia Pombo O'Donnell, ɓiyum Enrique O'Donnel, Conde de La Bisbal, e cousin Leopoldo O'Dnell, 1st Duke of Tetuan e 1st Count of Lucena, e I Conde de Lucena.Wikipedia: Joan Didionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joan_DidionDidion fuɗɗii nder duuɓi 1950 caggal nde o heɓii jaɓɓaade nder jaɓɓaande defte ɗe Vogue waɗi. Nder nder nder nder golle mum, Didion winndi kuugal ngam kuugal nder kuugal nder nder nder nder kuugal e nder nder nder suuduji, hawti e The Saturday Evening Post, Life, Esquire, The New York Review of Books e The New Yorker.Wikipedia: Dragana Kršenković Brkovićhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dragana_Kr%C5%A1enkovi%C4%87_Brkovi%C4%87== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dragana_Kr%C5%A1enkovi%C4%87_Brkovi%C4%87#BiographyWikipedia: Anne Brooksbankhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Brooksbank== Nolde hoore ==Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Brooksbank#Nolde_hooreWikipedia: Renée Brockhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9e_BrockO jibinaa Renée Sarlet nder Liège, ɓiɗɗo debbo mo mo mo'o mo'o nder National Railway Company of Belgium mo ɓaawo ɗon o laati marɗo jaaynde mawɗo. O janngini nder Liceu Braquaval.Wikipedia: Victoria Benedictssonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_Benedictsson==Ngendam==Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_Benedictsson#NgendamWikipedia: Cindy Lynn Brownhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cindy_Lynn_Brown== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cindy_Lynn_Brown#BiographyWikipedia: Marguerite Andersenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marguerite_Andersen== Nolde e golle ==Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marguerite_Andersen#Nolde_e_golleWikipedia: Charlotte Anleyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_AnleyMiriam ɗon nder nder nder defte feere feere nder wakkati maajum ɗon haani dow waylaaki Yahuudu'en, nder haala man dow debbo Amerkaani, mo o wurtina to Westmorland nder lesdi Angilandi. Ɗum ɓeydi nder haala mawɗo nder The Cottage Magazine.Wikipedia: Susan Barkerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Barker== Kuugal ==Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Barker#KuugalWikipedia: Emma de la Barrahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emma_de_la_BarraEmma de la Barra, anndiraa e innde César Duáyen, (1861-1947) wonnooɗo winndaande Arjantin, anndiraa ngam binndi mum Stella (1905) e Mecha Iturbe (1906) ɗi ɓe teddini ngam ɓe holli rewɓe jamanu. O hawti e ɓernde Costumbrismo.Wikipedia: Mona Awadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mona_Awad== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mona_Awad#BiographyWikipedia: Mousse Boulangerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mousse_BoulangerNeuenschwander jibinaa e Boncourt ñalnde 3 lewru Nuwambar 1926 e o yahdi e janngirde Cantonal e Porrentruy, o yahdi to journalism e poeseri. Caggal nde o jooɗii to Cambridge, o janngii ɗemngal ngal e École sociale de musique e Ginevra.Wikipedia: Anne Lynch Bottahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Lynch_Botta=== Ɓiɗɗo ===Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Lynch_Botta#ƁiɗɗoWikipedia: Marianne Boruchhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marianne_Boruchmarianne boruchLamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marianne_Boruch#LamuWikipedia: Jane Austenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jane_AustenE wiyde biyografu Park Honan, nokkuure wuro Austen "nganndi, heewdi, e nder hakkillo" wondi, nde miijooji yimɓe ɓe Austens waawaa wootugo e maɓɓe dow politik e ummatoore nde ɓe njogii e ɓe njoggi.Honan (1987), 211–212Wikipedia: Catherine of Bourbonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Catherine_of_Bourbon== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Catherine_of_Bourbon#ƁiɗɗoWikipedia: Madeleine Bourdouxhehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madeleine_Bourdouxhe== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madeleine_Bourdouxhe#BiographyWikipedia: Wallada bint al-Mustakfihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wallada_bint_al-Mustakfi== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wallada_bint_al-Mustakfi#ƁiɗɗoWikipedia: Marie-Anne de Bovethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie-Anne_de_BovetMarie-Anne de Bovet jibini nder Metz, Faransa. O debbo jemmaaru Bovet.Wikipedia: Bárbara de Santo Domingohttps://ff.wikipedia.org/wiki/B%C3%A1rbara_de_Santo_Domingo== Ɓiɗɗo e jaŋde ==Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/B%C3%A1rbara_de_Santo_Domingo#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Natella Boltyanskayahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Natella_BoltyanskayaRusiya: Natélla Savé́льевна Болтя́нская (Киперма́н, jibinaa 20 Mee 1965, Moscow) ko haalankooɗo leydi Risi, mawɗo songwriter, mawɗo e jaayndiyanke radio e Echo of Moscow.Wikipedia: Pilar Bonethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pilar_Bonet== Kuugal ==Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pilar_Bonet#KuugalWikipedia: Inga Clendinnenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Inga_ClendinnenInga Clendinnen, AO, FAHA (woowo Jewell; 17 August 1934 - 8 Septemba 2016) wonnooɗoɗoɗoɗo Australia, taariika, anthropologu, e jannginoowo. Kuugal maako ɗon hawta dow taariika ummatoore, e taariika hawtaade e aada.Wikipedia: Gloria Griffen Clinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gloria_Griffen_Cline== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gloria_Griffen_Cline#BiographyWikipedia: Martina Barros Borgoñohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Martina_Barros_Borgo%C3%B1o== Fedde fuɗɗam ==Fedde fuɗɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Martina_Barros_Borgo%C3%B1o#Fedde_fuɗɗamWikipedia: Cedella Bookerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cedella_BookerE hitaande 1993, Booker waɗi ko hannde noddaama 9 Mile Music Festival, ko ɗum waɗetee ko e Miami gila ndeen, ngam wallude jokkude no Bob Marley wiyi e jam, yiɗde e goomu. Nder nder jaaynde muusikare nden, yimɓe ɗon ɗon njaha bee ko'e maɓɓe ɗe ɓe ɗon mooɓta ngam ɓe mballina yimɓe ɓe ɓe ɗon mari haa nokkuure Miami nder kuugal kuugal kuuje goɗɗe.Wikipedia: Carmian Clifthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carmian_CliftNder hitaande 1941 o heɓii gasa Beach Girl nder nder nder nder jaayndi Pix nden ɓaawo ɗon o soofti to Sydney to o waɗi gollal modeling ngam o ɓeyda gollal maako mawɗo bana darnde nder Minerva Theatre. Nder hitaande 1942, nde o woodi duuɓi 19, o waɗi reedu o hokki ɓiɗɗo maako ngam o hoolaWikipedia: Beverly Clearyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beverly_Cleary[10] .The adjustment from living in the country to the city was difficult for Cleary, and she struggled in school; in first grade, jannginoowo mum waɗi mo nder goomu jannginooɓeWikipedia: Margaret Bullock (journalista)https://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Bullock_(journalista)== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Bullock_(journalista)#BiographyWikipedia: Anna Buninahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Bunina== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Bunina#BiographyWikipedia: Matilda Betham-Edwardshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Matilda_Betham-Edwards== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Matilda_Betham-Edwards#BiographyWikipedia: Jenny Erpenbeckhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jenny_Erpenbeck== Laamu ==Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jenny_Erpenbeck#LaamuWikipedia: Ruth Bidgoodhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_Bidgood== Nolde e golle ==Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_Bidgood#Nolde_e_golleWikipedia: Mary Buttshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Butts== Laamu ==Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Butts#LaamuWikipedia: Fanny Clarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fanny_Clar== Kuugal ==Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fanny_Clar#KuugalWikipedia: Margaret Clark (kownanɗo Amerik)https://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Clark_(kownan%C9%97o_Amerik)== Kuugal ==Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Clark_(kownan%C9%97o_Amerik)#KuugalWikipedia: Joan Clarkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joan_ClarkClark yahdi to Alberta nder fuɗɗii 1960s bee gorko mo mo mo mo'o mo'o injiner e o yahdi to University of Alberta haa o yahdi Calgary nder 1965. Nder ɗon o fuɗɗi windi.Pages using web citations with no URLhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_web_citations_with_no_URLWikipedia: Joan Mary Fryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joan_Mary_Fry== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joan_Mary_Fry#ƁiɗɗoWikipedia: Kate Camphttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kate_Camp== Jaɓɓorgo Kewuuji ==Jaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kate_Camp#Jaɓɓorgo_KewuujiWikipedia: Mélanie Goubyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/M%C3%A9lanie_Gouby== Kuugal ==Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/M%C3%A9lanie_Gouby#KuugalWikipedia: Van Badhamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Van_Badham== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Van_Badham#ƁiɗɗoWikipedia: Serie Barfordhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Serie_Barfordo Ko o winndi e nder hitaande 2007 ko e nder hitaande 2007, o winndi ko e nder goomu makko. O winndi defte nayi feere ɗen (e hitaande 1985, 1989, 2015, e 2021).Wikipedia: Alice Blanchard Colemanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Blanchard_ColemanAlice Blanchard coleman Merriam jibini nder Boston, Massachusetts, yande 7 liiyru dujjal hitande dowgu duubi 1858. Baaba maako James Whyte Merriam (1828-1881), mo (Boston City Missionary Society) huutoraama, e Ellen Maria (Blanchard) Merriam (d.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Blanchard_Coleman#NgendamHiimbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Blanchard_Coleman#HiimbeWikipedia: Christabel Rose Coleridgehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christabel_Rose_ColeridgeChristabel Rose Coleridge (25 Mei 1843 - 14 November 1921) wonnooɗo koode mawɗe e nder leydi Ingiltere e moodiɓɓe nder nder defte ɗe rewɓe rewɓe, haaje feere e jokkondirde e koode mawɓe Charlotte Mary Yonge. Hakkiilo maako dow darnde rewɓe nder ummaatoore ɗon jeyaa.Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christabel_Rose_Coleridge#ƁiɗɗoWikipedia: H. Maria George Colbyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/H._Maria_George_ColbyH. Maria George Colby (nee, George; pen names, Clinton Montague, H.Wikipedia: Mary Elizabeth Coleridgehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Elizabeth_Coleridge== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Elizabeth_Coleridge#BiographyWikipedia: Anna Louisa Geertruida Bosboom-Toussainthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Louisa_Geertruida_Bosboom-ToussaintAnna louisa geertruida bosboom taussaint Romansa phon jih, Almagro, geupeuleumah bak thon 1837, diikuti le De graaf van Devonshire ("The Earl of Devonshire") bak thon 1838; De Engelschen te Rome ("The English at Rome") bak thon 1840, dan Het Huis Lauernesse ("The House of Lauernesse") bak thon 1841 , saboh episode dari Reformasi nyang ka diterjemahkan lam padum boh basa Eropa. Kisah-kisah nyan, nyang meuasai nibak masa-masa nyang paleng menarik dalam seujarah Belanda, geuboh makna nyang luwabiasa keu fakta dan situasi, seucara teucuntoh ngon keukuasaan nyanfg hana teukira ateueh basa indo jih, bah pih gaya jih kadang-kadang na dan hana sabe hana salah..Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Louisa_Geertruida_Bosboom-Toussaint#HiimoɓeWikipedia: Hélia Correiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%A9lia_Correia== Kuugal ==Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%A9lia_Correia#KuugalWikipedia: Gilda Cordero-Fernandohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gilda_Cordero-FernandoB.A.Fuɗɗam gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gilda_Cordero-Fernando#Fuɗɗam_golleWikipedia: Alicia Yánez Cossíohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alicia_Y%C3%A1nez_Coss%C3%ADoAlicia Yanez cossioHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alicia_Y%C3%A1nez_Coss%C3%ADo#HiimoɓeWikipedia: Beatriz Santos Arrascaetahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beatriz_Santos_ArrascaetaBeatriz santos arrascaetaO jibinaa nder Montevideo, o mawni nder gariiri Buceo, o woni ɓiyum mawɗo Juan Julio Arrascaeta. Caggal nde o timmini jaŋde mawɗe, o fuɗɗi gollaago nder suudu.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beatriz_Santos_Arrascaeta#HiimobeWikipedia: Margaret Avisonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Avison== Ɓiɗɗo e jaŋde ==Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Avison#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Sakina Akhundzadehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sakina_Akhundzadeh== Fedde e nguurndam ==Fedde e nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sakina_Akhundzadeh#Fedde_e_nguurndamWikipedia: Stina Aronsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stina_AronsonStina Aronson (1892-1956) wonnooɗo winndaande Suwede. O laatiiɗo jamanuɗo, o heɓii anndal e deftere makko Hitom himlen (This Side of Heaven) (1946) nder deftere makko nde o holli rewɓe remooɓe e woyla Swiden..Wikipedia: Sahar Baassirihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sahar_BaassiriMs. Baassiri waɗi golle ngam nder nder nder nder jardiindi nder nder nder leydi Lebanone An-Nahar diga 1981 haa 2009.Wikipedia: Graciela Bogránhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Graciela_Bogr%C3%A1n== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Graciela_Bogr%C3%A1n#ƁiɗɗoWikipedia: Benson Sunday Agadagahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benson_Sunday_AgadagaBenson Sunday Agadaga woni politikkeejo lesdi Naijeriya e senatoore diga Bayelsa East Senatorial District.https://sunnewsonline.Firo siyasa,enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benson_Sunday_Agadaga#Firo_siyasa,enHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benson_Sunday_Agadaga#HimobeWikipedia: Shuaibu Adamu Ahmedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shuaibu_Adamu_AhmedHa Nyalnde 6 Maay 2021, Shuaibu Adamu Ahmed haɓɓii hooreejo leydi Nigeria ngam jaaynde, jaaynde e jaayndeeji, Adeniyi Adebayo no hooreejo jaayndeejo/woofere jaayndeere jaayndiyankeejo Fedde jaayndeede (FRC) lesdi Nigeria.https://dailytrust.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shuaibu_Adamu_Ahmed#FiroojiWikipedia: Jasmine Cresswellhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jasmine_Cresswell== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jasmine_Cresswell#BiographyWikipedia: May Crommelinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/May_CrommelinCresswell heɓii jaŋde bachelor nder taariika e falsafa nder jaŋde Melbourne, jaŋde inɗe ha nder taariika nder jaŋnde Macquarie, e jaŋde master nder taariika be arkiwiji nder jaŋdi Case Western Reserve. Cresswell fuɗɗi winndugo nder hitaande 1975, nden o woodi ko ɓuri miliyoŋ 9 nder defte maako nder nder limce.Wikipedia: Rebecca Agatha Armourhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rebecca_Agatha_Armour== Laamu ==Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rebecca_Agatha_Armour#LaamuWikipedia: Kelley Armstronghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kelley_ArmstrongWikipedia: Maria Arbatovahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_ArbatovaMaria Ivanovna Arbatova (Rusiya: Мари́я Ива́новна Арба́това, jibinaa 17 Julaay 1957), ko mawɗo ɗemngal Pulaar, winndaako, mawɗo, mawɗo e jaayndiyankoojo, jaayndiyaajo, jaaynoowo e jaaynde, politik, e gooto e rewɓe ɓurɓe anndude e leydi Rusiya e nder duuɓi 1990. Nde o ɓeydi, o ɗon holli no o mari hakkilantaaku fu, misaalu, o ɗon haɓɓa ngam goodude nder Young Communist League, ngam o yiɗi "goodude hippy".Wikipedia: Reina Torres de Araúzhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Reina_Torres_de_Ara%C3%BAzReina Torres de Araúz jibini ha 30 Oktoobar 1932, nder Panama City. O janngini nder Jaŋde Normal nder Province Veraguas, nden ɓaawo ɗon o yahi nder Liceum for Young Ladies nden o heɓii jaŋde maako nder National Institute nder Panama City.Wikipedia: Motoko Araihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Motoko_AraiAari jibinaa nder Tokyo nder 1960, Arai holliima kuugal mum fuɗɗam nder hitaande ɗiɗaɓere nder Metropolitan High School of Igusa nde o hawti nder nder nder nder jarida science fiction Kiso Tengai nder gasa arande ngam mawɓe mawɓe keso. To duuɓi 16, o heɓii ko o anndini e mo faamani diga mawɗo jannginoowo science fiction Shinichi Hoshi ngam nder binndi maako nder binndi. Hoshi ɗon mooldi bee baaba maako nder suudu, nden baaba maako boo ɗon moolda bee Kodansha. E binndol haala fuu nder ɗemngal ɓiyum ɓiyum e kanji ɓiyum, Arai waɗi ko haani ngam ɗemngal fuɗɗam fuɗɗam haani e ɓiyum. Liman ɗiɗi caggal nde gasa, Inside Myself wurtini nder foorme paperback.Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Motoko_Arai#Aari_jibinaa_nder_Tokyo_nder_1960,_Arai_holliima_kuugal_mum_fuɗɗam_nder_hitaande_ɗiɗaɓere_nder_Metropolitan_High_School_of_Igusa_nde_o_hawti_nder_nder_nder_nder_jarida_science_fiction_Kiso_Tengai_nder_gasa_arande_ngam_mawɓe_mawɓe_keso._To_duuɓi_16,_o_heɓii_ko_o_anndini_e_mo_faamani_diga_mawɗo_jannginoowo_science_fiction_Shinichi_Hoshi_ngam_nder_binndi_maako_nder_binndi._Hoshi_ɗon_mooldi_bee_baaba_maako_nder_suudu,_nden_baaba_maako_boo_ɗon_moolda_bee_Kodansha._E_binndol_haala_fuu_nder_ɗemngal_ɓiyum_ɓiyum_e_kanji_ɓiyum,_Arai_waɗi_ko_haani_ngam_ɗemngal_fuɗɗam_fuɗɗam_haani_e_ɓiyum._Liman_ɗiɗi_caggal_nde_gasa,_Inside_Myself_wurtini_nder_foorme_paperback.ƁiɗɗoWikipedia: Helena Araújohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helena_Ara%C3%BAjo== Nolde hoore ==Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helena_Ara%C3%BAjo#Nolde_hooreWikipedia: Catharine H. T. Averyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Catharine_H._T._AveryCatharine H. T.Wikipedia: Yemima Avidar-Tchernovitzhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yemima_Avidar-TchernovitzO jannginoowo e jaŋde, o waɗi gollal e nder radio ɓiyɓe e Kol Yerushalayim, e Nursery School Teachers' Theater e dow darnde darnde dardaangal Dvar HaPo'elet. Gooto nder jannginooɓe makko ɓurɓe anndude ko actor Chaim Topol.Wikipedia: Máire Bradshawhttps://ff.wikipedia.org/wiki/M%C3%A1ire_BradshawMáire Bradshaw (d. 1943), ko winndiyanke, mawɗo e jooftaako.Wikipedia: Celine Axeloshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Celine_AxelosTri weeks before her eighteenth birthday Celine waree George Salm (Salem), mo laamiiɗo leydi ɓeydi duuɓi maako ɗiɗi. Ɓe woodi ɓiɗɗo gooto, Yusufu.Wikipedia: Trezza Azzopardihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Trezza_Azzopardi== Kuugal ==Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Trezza_Azzopardi#KuugalWikipedia: Sandra Birdsellhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sandra_Birdsell== Nolde e golle ==Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sandra_Birdsell#Nolde_e_golleWikipedia: Jelica Belović-Bernadzikowskahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jelica_Belovi%C4%87-Bernadzikowska== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jelica_Belovi%C4%87-Bernadzikowska#BiographyWikipedia: Christina Regina von Birchenbaumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christina_Regina_von_BirchenbaumE wiyde kaalirgal ngal, Birchenbaum jibinaa nder Karelia; baaba mum maayi nde o duuɓi tati. anndini gorko maako yeeso haa o ɓadake.Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christina_Regina_von_Birchenbaum#Nolde_hooreWikipedia: Muhammad ibn Muhammad al-Fulani al-Kishwanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_ibn_Muhammad_al-Fulani_al-KishwaniMuhammad ibn Muhammad al-Fulani al-Kishnawi ko jannginoowo ɗemngel Fulfulde janngirde limgal 18th century, astrologer, grammarist Arab e jurist diga Katsina, hannde Naajeeriyahttps://books.google.Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_ibn_Muhammad_al-Fulani_al-Kishwani#LaamuKuugal mawɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_ibn_Muhammad_al-Fulani_al-Kishwani#Kuugal_mawɗoFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_ibn_Muhammad_al-Fulani_al-Kishwani#FiroojiWikipedia: Nina Lugovskayahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nina_LugovskayaNina Sergeyevna Lugovskaya (Russian: Нина Серге́евна Луговская; o daayaama nyalnde 25 lewru colte hiitande ndunngu alif 1918, Moscow o maaynama nyalnde 27 e nder ndunngu alif 1993, Vladimir) wonnooɗo soofitoowo e jaayndiyankoojo soofitooɓe Soviet, e nder ɓeydaade wonde ko o wonnoo e GULAG. E nder sahaa Joseph Stalin's Great Purge, a Lugovskaya wonnooɗo e deftere, nde polis politik Soviet heɓii e huutoreede ngam waɗde yimmɓe mum fuu ɓeen e nder jamma anti-Soviet.Hiimoɓe"Anne Frank Unbound: Media, Imagination, Memory", Barbara Kirshenblatt-Gimblett, Jeffrey Shandler. Indiana University Press, 2012. p. 12. Retrieved 6 feb 2017 ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Nina_Lugovskaya#Hiimoɓe"Anne_Frank_Unbound:_Media,_Imagination,_Memory",_Barbara_Kirshenblatt-Gimblett,_Jeffrey_Shandler._Indiana_University_Press,_2012._p._12._Retrieved_6_feb_2017_===Wikipedia: Christine Angothttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christine_Angot== Laamu ==Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christine_Angot#LaamuWikipedia: Joan Anim-Addohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joan_Anim-AddoAt Goldsmiths, o woni mo ɗon jogiiɗo jaaynde "Caribbean Women's Writing" e "Black British Literature", e mo ɗon joginooɗo jaayndi "Literature of the Caribbean and its Diasporas" nder nder jaaynde MA nder jaayndi ""Comparative Literary Studies"" O woni ko o jokkondiri e Deirdre Osborne, dow MA nder defte ɗe yimɓe ɓaleeɓe ɓaleeɓe mbaɗi nder leydi Britaniya, nde Hannah Pool wiyi "ko ɗum woni "ndaluuji ɓaleeɓe", ndenno Alex Wheatle,ɗo winndi defte, wiyi ɗum "ko ɗum addani "ko ɗum ɓaleeɓe ɗi yimɓe ɓaleejo mbaɗi nder lesdi Britaniya".Sarah Cox, "Introducing the MA Black British Writing - 'It’s a story that hasn’t really been told'", Goldsmiths, 26 October 2015.Wikipedia: Lisa Appignanesihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lisa_AppignanesiLisa Appignanesi OBE FRSL (born Elżbieta Borensztejn; 4 Januuwa 1946) ko Polish-born British-Canadian [citation needed] writer, novelist, and campaigner for free expression. Har 2021, o woni hooreejo Royal Society of Literature, o woni hooreeɗo pinal ngal e nder ɗemngal Engele e hooreejo Freud Museum London.Wikipedia: Marta Aponte Alsinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marta_Aponte_Alsina== Laamu ==Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marta_Aponte_Alsina#LaamuWikipedia: Franciszka Arnsztajnowahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Franciszka_Arnsztajnowa== Fedde ==Feddehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Franciszka_Arnsztajnowa#FeddeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Franciszka_Arnsztajnowa#FiroojiWikipedia: Elvia Ardalanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elvia_Ardalani== Kuugal ɗemngal ==Kuugal ɗemngalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elvia_Ardalani#Kuugal_ɗemngalWikipedia: Inisahttps://ff.wikipedia.org/wiki/InisaInisa woni gariiri nder lesdi Osun nder lesdi Naijeriya. Ɗum woni nder lesdi Yoruba be aada e lenyol, nden woni nokkuure jaaynde ngam kakao e feere feere nder lesdi.Yimɓe mawɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Inisa#Yimɓe_mawɓeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Inisa#FiroojiWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Inisa#Wurooji_wuroojiWikipedia: Nanngal naangehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nanngal_naangeEɗen mbiya lewru walla naange nanngaama so tawii en nattiiɗe yiyde e sahaa nde foti yiyeede, wonaa nanngeede foti wiyeede, foti wiyeede ko wirniima sabu woodat ko reɗɗii hakkunde lewru e naange lewru wirnoo, wooda kadi ko reɗɗii hakkunde leydi e naange, naange wirno.Wikipedia: Musbau Olalekan Olaniyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musbau_Olalekan_OlaniyiƁeydiingo nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musbau_Olalekan_Olaniyi#Ɓeydiingo_nguurndamJaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musbau_Olalekan_Olaniyi#JaŋdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musbau_Olalekan_Olaniyi#KuugalTotalEnergies EP Nigeria Limitedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musbau_Olalekan_Olaniyi#TotalEnergies_EP_Nigeria_LimitedAKPO FPSOhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musbau_Olalekan_Olaniyi#AKPO_FPSOOBITE gas planthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musbau_Olalekan_Olaniyi#OBITE_gas_plantOGBOGU FLOW STATIONhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musbau_Olalekan_Olaniyi#OGBOGU_FLOW_STATIONYimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musbau_Olalekan_Olaniyi#YimɓeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musbau_Olalekan_Olaniyi#FiroojiWikipedia: Greecehttps://ff.wikipedia.org/wiki/GreeceGreecehttps://en.m.Taariiha/Tarihi,enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Greece#Taariiha/Tarihi,enGirka Jamanuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Greece#Girka_JamanuTatali Arzikiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Greece#Tatali_ArzikiiLawol nder Greecehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Greece#Lawol_nder_GreeceSiyassajuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Greece#SiyassajuHoto,enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Greece#Hoto,enHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Greece#HimobeWikipedia: Ismaila Salami Olasunkanmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismaila_Salami_OlasunkanmiProf. Ismaila Salami Olasunkanmi woni mooluki lesdi Naijeriya e mooluki.Fedde Ɓamtaare e Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismaila_Salami_Olasunkanmi#Fedde_Ɓamtaare_e_JaŋdeJaɓɓorgo Kewuuji e Jaɓɓorgihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismaila_Salami_Olasunkanmi#Jaɓɓorgo_Kewuuji_e_JaɓɓorgiƊeɗolɗe ɗe anndaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismaila_Salami_Olasunkanmi#Ɗeɗolɗe_ɗe_anndaaFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismaila_Salami_Olasunkanmi#FiroojiWikipedia: Barbara Bojarskahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_BojarskaBarbara Bojarska ko taariikkoowo Polonko, mawɗo winndaako dow dowji, e anndal anndal fuɗnaaku fuɗnaange e nder Western Institute (Instytut Zachodni) e Poznań, to o heɓi doktoor maako ngam kuuɗe dow Maaskaruuji e Piaśnica. Deftere maako ɗon haani bana fuu taariha Pomerania bee ɓurna hakkiilo dow konu duuniyaaru ɗiɗaɓo ka nder kuuɗe kalluɗe ɗe Nazi Germany waɗi dow Polish'en nder nder nder nder kuuɗe Tannenberg.Wikipedia: Eavan Bolandhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eavan_BolandEavan Aisling Boland (/iːˈvæn ˈæʃlɪŋ ˈboʊlənd/, ee-VAN; 24 Septemba 1944 - 27 abriil 2020) wonnooɗo Irishɗo, mawɗo, e jannginoowo. O ɗon moolinoo e Stanford University, to o ɗon moolugo diga hitaande 1996.Wikipedia: Najwa Barakathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Najwa_Barakat== Kuugal ==Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Najwa_Barakat#KuugalWikipedia: Catherine Bolognahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Catherine_Bologna== Laamu ==Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Catherine_Bologna#LaamuWikipedia: Margaret Alingtonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Alington== Nolde e golle ==Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Alington#Nolde_e_golleWikipedia: Marilyn Bobeshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marilyn_BobesAlington jibinaa e janngirde e Christchurch, New Zealand, ɓiɗɗo debbo Henry Dan Broadhead (1889-1967) e Hilda Innes Broadhead, jibinaaɗo Stewart (1893-1974). Henry Broadhead wari diga Peebles, Scotland e wari New Zealand be saare maako bana suka, o jooɗi nder Christchurch, o ɓeydi warugo mo'o ardiiɗo jannginoowo ilmu classics e Canterbury University College.Wikipedia: Cheryl Clarkehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheryl_Clarke== Ɓiɗɗo e jaŋde ==Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheryl_Clarke#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Mary H. Gray Clarkehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_H._Gray_Clarke== Ɓiɗɗo e jaŋde ==Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_H._Gray_Clarke#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Simone Le Bargyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simone_Le_Bargy== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simone_Le_Bargy#BiographyWikipedia: Maria Selvaggia Borghinihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Selvaggia_Borghini* , O jibinaa nder wuro Paris nder wuro Yahuudiyanko'en, Benda o ɓinndooɗo mawɗo winndoowo Julien Benda. O waɗi ko o waɗi dow laana nder 1902 nden o waɗi kuugal nder Henri Bernstein, Luigi Pirandello, Henry Bataille, poetici delle più illustri rimatrici raccolti da Luisa Bergalli, Venezia, Mora 1726 Ko woni Raccolta del Recanati, Venice 1716 Raccolta del Redi Opere di Tertulliano tradotte in Toscano dalla Signora Selvaggia Borghini, Nobile Pisana, Roma, Pagliarini 1756 Saggio di Poesia, a cura di Domenico Moreni, Firenze, Margheri 1827 Lettera e sonetto di Maria Selvaggia borghini finora inediti, a cura Di Emilio Bianchi, Pisa, Nistri 1872 Per le nozze del sig.Wikipedia: Mariko Bandohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariko_Bando== Kuugal ==Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariko_Bando#KuugalWikipedia: Beverly Grayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beverly_GrayBeverly Gray ko deftere dowlaaku dowlaaku hawti e defte 26 nder hitaande 1934 haa hitaande 1955, nde Claire Blank, mo o winndi ɗe e innde mum Clarissa Mabel Blank Moyer. The novels fuɗɗii e nder nder nder nder dow dow dow dow nder nder nder ko'e nder nder nder suudu, e nder nder dow nder nder dow Beverly, nder nder nder jannde, nder nder dow e nder nder kuuɗe feere feere, e nder dow nder kuugal marɗo nder nder nder kuugal, ko'e yeeso nder nder nder ka nder nder nder.Wikipedia: Louisa Alice Bakerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louisa_Alice_Baker== Kuugal ==Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louisa_Alice_Baker#KuugalWikipedia: Kristín Marja Baldursdóttirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Krist%C3%ADn_Marja_Baldursd%C3%B3ttir== Wonduki ==Wondukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Krist%C3%ADn_Marja_Baldursd%C3%B3ttir#WondukiWikipedia: Francesca Lia Blockhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francesca_Lia_Block== Kuugal ==Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francesca_Lia_Block#KuugalWikipedia: Maria Isabel Barrenohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Isabel_BarrenoMaria Isabel Barreno de Faria Martins GOIH (10 Julaay 1939 - 3 Septemba 2016) wonnooɗo winndaande, jaayndiyanke, jaayndewal e jaayndiyaajo Portugaal. O wonnoo gooto e winndiiɓe deftere Novas Cartas Portugesas (Binndi Portugaal Lesɗe), hawti e Maria Teresa Horta e Maria Velho da Costa.Wikipedia: Maxine Casehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maxine_CaseMaxine Case (born January 17, 1976, in Cape Town) ko winndiiɗo defte e defte ko ɓuri heewde e nder Afrik. Ko e deftere makko nden, All We Have Left Unsaid, (Kwela Books, 2006) wonnoo ko 2007 Commonwealth Writers' Prize for Best First Book, Africa Region e wonnoo ko e dow ko e dow Herman Charles Bosman Prize 2007.Wikipedia: Angèle Bassolé-Ouédraogohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ang%C3%A8le_Bassol%C3%A9-Ou%C3%A9draogo== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ang%C3%A8le_Bassol%C3%A9-Ou%C3%A9draogo#BiographyWikipedia: Agniya Bartohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agniya_Bartoagniya BartoHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agniya_Barto#HiimoɓeWikipedia: June Cedeedehttps://ff.wikipedia.org/wiki/June_Cedeede== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/June_Cedeede#BiographyWikipedia: Dorothea Conyershttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorothea_Conyers== Laamu ==Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorothea_Conyers#LaamuWikipedia: Annika Brynhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annika_BrynJazz ko ɗemngal muusikol ngal fuɗɗii e nder ummatooje Afriknaaɓe Amerik nder New Orleans, Louisiana, Amerik, nder duuɓi 19th e fuɗɗoode 20th, e ɓaleeɓe mum nder blues e ragtime. Gila 1920s Jazz Age, ɗum anndiraa ɗum bana laawol mawɗo nder muuɗal haandi e muuɗal yimɓe, hawti e jokkondiral hakkunde Afriknaaɓe e Europeeɓe.Wikipedia: Sara Berkeleyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Berkeley== Laamu ==Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Berkeley#LaamuWikipedia: Giuliana Berlinguerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Giuliana_Berlinguer== Nolde e golle ==Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Giuliana_Berlinguer#Nolde_e_golleWikipedia: Alexandra Berkováhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexandra_Berkov%C3%A1alexandra berkovaƁiɗɗo debbo mo ardiiɗo ardiiɗo e maral habaru, o jibinaa nder Trenčín o janngini ɗemngal Czech e ɗemngal ɗemngal ngal e nder Charles University e Prague. Daga.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexandra_Berkov%C3%A1#HiimoɓeWikipedia: Sabina Bermanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabina_Berman== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabina_Berman#BiographyWikipedia: Olaniyi Afonjahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olaniyi_AfonjaOlaniyi Mikail Afonja Listeni (dugumi 14 oktoobar 1974), anndiraaɗo Sanyeri, ko jokkondirɗo, actor e filmmaker Nigeria.http://www.Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olaniyi_Afonja#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olaniyi_Afonja#KuugalFilmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olaniyi_Afonja#FilmographyNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olaniyi_Afonja#Nolde_hooreFedde e jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olaniyi_Afonja#Fedde_e_jaayndeNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olaniyi_Afonja#Ndaare_kadiHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olaniyi_Afonja#HimobeWikipedia: Elisabeth Bergstrand-Poulsenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elisabeth_Bergstrand-Poulsen== Ɓiɗɗo e jaŋde ==Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elisabeth_Bergstrand-Poulsen#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Anne-Marie Berglundhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne-Marie_BerglundAnne-Marie Berglund (31 lewru Janaayo 1952 - 6 lewru Maars 2020) wonnooɗo mawɗo mawɗo Suwede, winndaɗo defte, winndaako e winndaako. O jibinaa e Espoo e o waɗi defte maako nder defte nder defte e nder defte aadi e nder deftere e nder defteruuji e nder defteeji e nder deftu e nder defti e nder defto e nder defta e nder deftera e nder deftegol e nder deften e nder defterne e nder deftes e nder defteri e nder defters e nder deftres e nder defteeruuji e nder nder defte.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne-Marie_Berglund#HiimobeWikipedia: Basheer Garba Mohammedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basheer_Garba_MohammedƁiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basheer_Garba_Mohammed#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeKuugal nder jaayɗe goɗɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basheer_Garba_Mohammed#Kuugal_nder_jaayɗe_goɗɗeKuugal nder jaŋde ummaatoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basheer_Garba_Mohammed#Kuugal_nder_jaŋde_ummaatooreWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basheer_Garba_Mohammed#Wurooji_wuroojiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basheer_Garba_Mohammed#FiroojiWikipedia: Bohdana Durdahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bohdana_DurdaBohdana Yosypivna Durda (Ukrainian: Богдана Йосипівна Дурда; jibinaa 24 mee 1940), ko artist Ukrainian, mawɗo, mawɗo e mawɗo, e mawɗo songwriter, e mo wonnoo mo taƴo. Kuugal maako hawti e fotooji, laabi, e nder nder nder nder.Wikipedia: Elaine Dundyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elaine_Dundy== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elaine_Dundy#ƁiɗɗoWikipedia: Adda Burchhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adda_Burch== Kuugal ==Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adda_Burch#KuugalWikipedia: Anne Hunterhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Hunter== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Hunter#BiographyWikipedia: Constance Handehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Constance_HandeHunting heɓii BA maako diga Pembroke College nder Brown University nder hitaande 1947, janngii dow Duke University diga 1950 haa 1953, nden o jooɗii nder West Lafayette, Indiana, wuro Purdue University, haa hitaande 1968. Daga saa'i maajum, o jooɗi nder Orono, Maine, bee gorko maako Robert, mo o laamiiɗo jaango ɗemngal Farayse haa UMO haa o wari.Pages with ISBN errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_ISBN_errorsWikipedia: Krishna Hutheesinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Krishna_HutheesingƁooyma Krishna Nehru, nder Mirganj, Allahabad to Motilal Nehru, mo wonnooɗo e hooreejo Indian National Congress, e Swarup Rani, o waree e Gunottam (Raja) Hutheesing, mo wonunoo e wuro Ahmedabad Jain mo mahdi Hutheesings Jain Temple. Nder ɓaawo duuɓi 1950, o laati moftal Nehru e nder hitaande 1959, o walli gomnaaru mawɗo C.Wikipedia: Zora Neale Hurstonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zora_Neale_HurstonWikipedia: Nancy Hustonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nancy_Huston== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nancy_Huston#BiographyWikipedia: Alissandra Cumminshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alissandra_CumminsAlissandra Cummins (e yande 30 lewru colte hiitande ndunngu alif 1958) ko taariikaako seni Barbadian, jannginoowo, e jannginooɗo; o woni anndinoowo mawɗo dow kareeji Kariibi, ɓamtaare musiyaaji, e art. Cummins woni darinoowo Barbados Museum & Historical Society e o woni mo jannginoojo nder nder nder Museum and Heritage Studies e University of the West Indies.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alissandra_Cummins#HiimoɓeWikipedia: Rebecca Brown (moodiɗo)https://ff.wikipedia.org/wiki/Rebecca_Brown_(moodi%C9%97o)== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rebecca_Brown_(moodi%C9%97o)#ƁiɗɗoWikipedia: Máire MacSwiney Brughahttps://ff.wikipedia.org/wiki/M%C3%A1ire_MacSwiney_Brugha== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/M%C3%A1ire_MacSwiney_Brugha#ƁiɗɗoWikipedia: Ingmāra Balodehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ingm%C4%81ra_Balode== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ingm%C4%81ra_Balode#BiographyWikipedia: Dorothy Baker (jooftaako)https://ff.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Baker_(jooftaako)Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Baker_(jooftaako)#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Jelena Lazarevićhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jelena_Lazarevi%C4%87Jelena Lazarević (Serbian Cyrillic: Јелена Лазаревић; 1365/1366 - 1443), anndiraa kadi, e dow dewte, no Jelena Balšić koo Jelena Hranić koo Jelene Kosača, wonnoo ardiiɗo Serbiya, ɓiɗɗo gorko Lazar Serbiya e gorko Milica Nemanjic. O woodi ɓernde mawnde e o mari semmbe dow no gorko mum, arandeejo Đurađ II Balšić e ɗiɗaɓo Sandalj Hranić Kosača, e ɓiɗɗo maako Balša III laaminoo laamu maɓɓe.Wikipedia: Enid Bagnoldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enid_Bagnold== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enid_Bagnold#ƁiɗɗoWikipedia: Elisaveta Bagryanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elisaveta_BagryanaElisaveta Lyubomirova Belcheva jibinaa e 16 abriil 1893 e Sofia, Bulgaria, nder saare mawɗo. O timmini janngirde maako fuɗɗam e jaŋde nder laamorgo.Wikipedia: Margaret Baldersonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_BaldersonBalderson yahdi to Fort Street High School, ko ndeen o fuɗɗii golle nder deftere. O waɗi golle to Orop nder duuɓi 1960s o yahri e Norway o waɗi golle to o waɗi defte ngam defte makko..Wikipedia: Til Brugmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Til_BrugmanNder suudu maako nder Den Haag, suudu musicol ngol Vilmos Huszár waɗi e nder suudu ɗum ɓeydani e ceede Gerrit Rietveld. White Chair waɗi Gerrit Rietveld bana wakiilu feere Til Brugman nder 1923.Wikipedia: Khanatha bint Bakkarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khanatha_bint_BakkarO jibinaa e hooreeɓe lenyol M'gharfa, je je je je nder Awlad Hassān nder Beidanes. Awlad Hassān ɓeen ɓeen ɓe ɓeen ɓe'e aristocratic aristocrate beewɓe beydane'en e saare maɓɓe nder Awlad Abdalla nder lenyol M'gharfa.Wikipedia: Simone Lazaroohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simone_Lazaroo]Lazaruso's first novel The World Waiting to be Made won the TAG Hungerford award and was published in 1994. O heɓii koode winndere Western Australian Premier's Book Awards for fiction ngam tati nder defte maako ɗe o wurtini, o wonti nder nder nder nder defte nder lesdi e nder leyɗe goɗɗe.Wikipedia: Ruth Frances Longhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_Frances_Long== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_Frances_Long#BiographyWikipedia: Laia Martínez i Lópezhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laia_Mart%C3%ADnez_i_L%C3%B3pez== Kuugal ==Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laia_Mart%C3%ADnez_i_L%C3%B3pez#KuugalWikipedia: Mirra Lokhvitskayahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mirra_Lokhvitskaya(Mirra Lokhvitskaya (Russian: Ми́рра Ло́хвицкая; jibinaaɗo Maria Alexandrovna Lokhvitskaaya - Russian: Мари́я Алекса́ндровна Ло́хвіцкая; 19 Noofambar 1869 - 27 Ogos 1905), wonnoo mawɗo mawɗo leydi Rusiya mo o ɓeydiima e nder duuɓi 1890s. Nder nguurndam maako, o wurtini defte poemji jowi, ɗi arande e ɗi arande keɓii ko'e maɓɓe ceede Puushkin.Wikipedia: Joan London (waɗinoowo Australia)https://ff.wikipedia.org/wiki/Joan_London_(wa%C9%97inoowo_Australia)London nakeuh pusat dua boh peunjara. Nyang phon, Sister Ships, meunang The Age Book of the Year (1986), ngen nyang keudua, Letter to Constantine, meunang Steele Rudd Award dan Western Australian Premier's Award for Fiction (dua-dua jih bak thon 1994).Wikipedia: Emilie Loringhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emilie_Loring== Nolde hoore ==Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emilie_Loring#Nolde_hooreWikipedia: Stanley Nwabalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stanley_NwabaliStanley Bobbi 'koɗo' Nwabali (woowo 10 Jowune 1996) ko jokkondirɗo leydi Naijeriya mo o gollirta gollal haa e nder Premier Soccer League Chippa United e nder leydi Nigeria.http://www.Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stanley_Nwabali#Nolde_hooreKoɗol gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stanley_Nwabali#Koɗol_golleKuuje caaɗeelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stanley_Nwabali#Kuuje_caaɗeeleWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stanley_Nwabali#Wurooji_wuroojiHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stanley_Nwabali#HimobeWikipedia: Jiří Oberfalzerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ji%C5%99%C3%AD_OberfalzerJiří Oberfalzer (17 janmaare 1954) woni politikal Czech Republic e hooreejo senate Czech Republic o woni ardiiɗo senate senate of the Parliament of the Czech Republic e o golli hooreejo senatoore Czech.Chancellery, Senate (2012-01-01).Fedde Ɓamtaare e Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ji%C5%99%C3%AD_Oberfalzer#Fedde_Ɓamtaare_e_JaŋdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ji%C5%99%C3%AD_Oberfalzer#KuugalFedde Siyasatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ji%C5%99%C3%AD_Oberfalzer#Fedde_SiyasatiYimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ji%C5%99%C3%AD_Oberfalzer#YimɓeHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ji%C5%99%C3%AD_Oberfalzer#HimobeWikipedia: Bello Shehuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bello_ShehuBello Shehu (Jolde 13 Feebari 1958) ko academicien Nigeria e neurosurgeon o laɓɓini hooreejo jaŋde fedde Birnin-Kebbi (FUBK) e hitaande 2017 e o waɗi hooreejo jaɓde jaŋde jaŋnde jaŋde.https://pmnewsnigeria.Fedde Ɓamtaare e Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bello_Shehu#Fedde_Ɓamtaare_e_JaŋdeYimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bello_Shehu#YimɓeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bello_Shehu#FiroojiWikipedia: Abiodun Musa Aibinuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiodun_Musa_AibinuAbiodun Musa Aibinu (dunde 4 lewru janngo 1973) ko Farasoowo Mechatronics nder lesdi Naajeeriya diga Fedde Fanditaare Minna.https://ieeexplore.Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiodun_Musa_Aibinu#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeKoofti mawɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiodun_Musa_Aibinu#Koofti_mawɓeƊuɓɓugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiodun_Musa_Aibinu#ƊuɓɓugoFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiodun_Musa_Aibinu#FiroojiWikipedia: Grace Kwamihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_KwamiƁiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Kwami#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Kwami#KuugalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Kwami#FiroojiNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Kwami#Nolde_hooreWikipedia: Jamirawo pulaakuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamirawo_pulaakuJamirobe pulaaku Wonɗe innde ɗuuɗɗe (e ɗemɗe ɗe innde ɗen) huutoreeɗe nder ɗemɗe goɗɗe ngam holla Fulɓe.Fulani nder Farayse ɗon, ƴettu diga kalkaaku Hausare.Nder Portugal, ko Fula ko Futafulahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamirawo_pulaaku#Nder_Portugal,_ko_Fula_ko_FutafulaKoode Burndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamirawo_pulaaku#Koode_BurndeFedde Jeyyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamirawo_pulaaku#Fedde_JeyyaHa Dow ɗo listol mawbe Fulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamirawo_pulaaku#Ha_Dow_ɗo_listol_mawbe_FulɓeTaariiha Taariikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamirawo_pulaaku#Taariiha_TaariikaYisimɓe ɓe Njaarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamirawo_pulaaku#Yisimɓe_ɓe_NjaaraYimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamirawo_pulaaku#YimɓeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamirawo_pulaaku#HiimoɓeWikipedia: Falsafahttps://ff.wikipedia.org/wiki/FalsafaFalsafa (philosophy)ou andal Ander yiimɓe arde,en Ander duuniiyaru yummitobe too ndow taagugow arehu dii nder daulaje duuniiyaru ei lenyi ei joododal andal falsafa ngal seebidorake nyuHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Falsafa#HiimoɓeWikipedia: Cristiano Ronaldohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cristiano_RonaldoCristiano Ronaldo ou daayaama ƴande 5 lewru bowtal hiitande dowgo alif 1985 beeɗow fiijitowo gollon kafa mawɗo ginnaɗo fijirde e nder duuniyaru beeɗow lisde pootigal laatido fiijitowo boñɗo e jonne o fijirde kungiiyawal ngol fiijirde kosde e lesdi saudiya al-nassir lesdi saudiyaHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cristiano_Ronaldo#HiimoɓeWikipedia: Turancihttps://ff.wikipedia.org/wiki/TuranciTuranci oun ɗemngal laatigal ngal nɗon boori hootirke too nder duuniiyaru kaama lisde turai eii lisde hiirnare duniiyaru taa faaro wowdoto latin amirka ndemgal turanci hangalk kee deedabal nɗer demle mawɗe dee nɗer duuniiyaruHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Turanci#HiimoɓeWikipedia: Demgal hawsarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Demgal_hawsareƊemngal hawsare nɗer kawtal bullite demle lisde chadic taa faarow nɗer beebbe demle afroasia nderl leydi naajeeriya hawsare haire kee woolde mowde nder arduwgal daulaje taa woylare lisde NaajeeriyaHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Demgal_hawsare#HiimoɓeWikipedia: Anthea Alleyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthea_AlleyAnthea Alley (1927-1993) ko taƴɗo e mawɗo mawɗo leydi Britaani.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthea_Alley#FiroojiWikipedia: Www - Dunyaaji Limɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Www_-_Dunyaaji_Lim%C9%97iAn What a Wonderful World (WowW - Ko Haaru Laamu Laamu) ko filim marokkankoowo 2006 mo Faouzi Bensaïdi waɗi.http://www.Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Www_-_Dunyaaji_Lim%C9%97i#WuroojiJaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Www_-_Dunyaaji_Lim%C9%97i#JaɓɓorgoWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Www_-_Dunyaaji_Lim%C9%97i#Wurooji_wuroojiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Www_-_Dunyaaji_Lim%C9%97i#FiroojiWikipedia: Liiyruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/LiiyruLiiyru (moon)https://en.m.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liiyru#HiimoɓeWikipedia: Naare Lagoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naare_Lagosnaare lagosCasthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naare_Lagos#CastRelease and receptionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naare_Lagos#Release_and_receptionReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naare_Lagos#ReferencesExternal linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naare_Lagos#External_linksWikipedia: Nairobi Fedde Ɓamtaarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nairobi_Fedde_%C6%81amtaareKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nairobi_Fedde_%C6%81amtaare#KootolWuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nairobi_Fedde_%C6%81amtaare#WuroojiJaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nairobi_Fedde_%C6%81amtaare#JaɓɓorgoNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nairobi_Fedde_%C6%81amtaare#Ndaare_kadiWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nairobi_Fedde_%C6%81amtaare#Wurooji_wuroojiFitoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nairobi_Fedde_%C6%81amtaare#FitoojiWikipedia: Editing We Don't Live Here Anymore (2018 film)https://ff.wikipedia.org/wiki/Editing_We_Don%27t_Live_Here_Anymore_(2018_film)We Don't Live Here Anymore wondi filmwal Naajeeriya(leydi haa hirne African). ll 2018 under Tope Oshin waɗi e Olumide Makanjuola, Bose Oshin e Tope Ochin waɗi.Plothttps://ff.wikipedia.org/wiki/Editing_We_Don%27t_Live_Here_Anymore_(2018_film)#PlotWuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Editing_We_Don%27t_Live_Here_Anymore_(2018_film)#WuroojiƊuumɗudehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Editing_We_Don%27t_Live_Here_Anymore_(2018_film)#ƊuumɗudeFedde e jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Editing_We_Don%27t_Live_Here_Anymore_(2018_film)#Fedde_e_jaayndeReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Editing_We_Don%27t_Live_Here_Anymore_(2018_film)#ReferencesWikipedia: Kofi Annanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kofi_AnnanKofi atta Annan ɗon daayaama yanlde jeewenayi 8 lewru bowtal hiitande ndungu alif 1938-o,sooti nyalde 31 lewru yarkoma hiitande ndungu 2012 e lisde Kumasi arduujow arduungal kautal hurre diplomasiya nder lisde ghana laatiɗow sakatarejow jeewedidijow too nder majalisare de Dunkin Duniya taa faro hiitande ndunngu alif 1997 kowyare hiitande alif 2006Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kofi_Annan#HiimoɓeWikipedia: Turning point filmhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Turning_point_filmTurning point film ngal feejerde finafinaje too hiitande dowgu 2012 ngal niyi towolawi winndetee Hooke umarni haakow,en Jackie Appiah K.D Aubert too bridges Ernie Hudson Ernie patience ozokwor haakow,en igoni archiving too ndemma arduwgal hookowgo,o umarni yande 2 liiyru too Afrik movie Academy awardHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Turning_point_film#HiimoɓeWikipedia: Ko Racheltjie De Beer wiyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ko_Racheltjie_De_Beer_wiyiRacheltjie de Beer ko fiilme Afrikaans 2019 dow suka Afrikaneer, Racheltjie De Beer ko Voortrekker -koɗo daranii hoore mum ngam hisnaade ɓiyum. Ko ɗum waɗi, ko ɗum waɗi ko e nder nder nder nder jaaynde ndee.Cementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ko_Racheltjie_De_Beer_wiyi#CementFuliihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ko_Racheltjie_De_Beer_wiyi#FuliiNdaa ɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ko_Racheltjie_De_Beer_wiyi#Ndaa_ɗoKoololhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ko_Racheltjie_De_Beer_wiyi#KoololWuro haɓɓoowohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ko_Racheltjie_De_Beer_wiyi#Wuro_haɓɓoowoWikipedia: Hukuma pamara Rijauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hukuma_pamara_RijauRijauHukuma pamara nder diiwal neeja ndi Hawtugo Naajeeriya.Wikipedia: Hukumaaji pamari diiwal Neejahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hukumaaji_pamari_diiwal_Neejahukumaaji pamari diiwal Neeja, Neeja un diiwal haa cakaare lesdi Naajeeriya wi'a middle belt yo Englisii. Diiwak kanngak wonuu mawngal gelle mawɗe nder lesdi Naajeeriya.Hukumaji pamariihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hukumaaji_pamari_diiwal_Neeja#Hukumaji_pamariiWikipedia: Loud living out ur dreamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Loud_living_out_ur_dreamloud living out ur dream ou fim too https://ha.wikipedia.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Loud_living_out_ur_dream#HiimobeWikipedia: Birnin faazhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Birnin_faazBirnin faaz lisde moroko gelle taakowbe ndatal diinawal tijjaniya nder lisde duniyaaru birnin faaz wowro hoobare arduujow shehu tijjani gelle faaz maare jaajirkaa lisde km kilomitaji km387 too gelle mowde dee raab gelle mowde dee lisde morokoFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Birnin_faaz#FiroojiWikipedia: Thomas Maitlandhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thomas_MaitlandThomas Maitland https://en.m.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thomas_Maitland#HiimobeWikipedia: Wings ota dohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wings_ota_doWings ota dove https://en.m.Mawbe fimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wings_ota_do#Mawbe_fimHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wings_ota_do#HiimobeWikipedia: King of boys fimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/King_of_boys_fimKing of boys fim jiytul down sayasaje lisde https://www.pulse.Fijoobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/King_of_boys_fim#FijoobeHaabaroji fimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/King_of_boys_fim#Haabaroji_fimWikipedia: Merry Men: Awon Esu Yoruba Todajuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Merry_Men:_Awon_Esu_Yoruba_TodajuMen: The Real Yoruba Demons ko fijirde fijirde nigeriyankoore 2018 winnde Anthony Kehinde Joseph, waɗi Darlington Abuda, e mo Toka Mcbaror waɗi. Ɗum ɗon haɓa dow yimɓe ɓe ɗon nder nder yimɓe ɓe ɗon haɓa, ɓe ɗon hawta: Ramsey Nouah, AY Makun, Jim Iyke, Damilola Adegbite, Richard Mofe-Damijo, Iretiola Doyle, Falz, Jide Kosoko, Rosaline Meurer e Nancy Isime.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Merry_Men:_Awon_Esu_Yoruba_Todaju#KootolWuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Merry_Men:_Awon_Esu_Yoruba_Todaju#WuroojiƊuum ko ɓaawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Merry_Men:_Awon_Esu_Yoruba_Todaju#Ɗuum_ko_ɓaawoJaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Merry_Men:_Awon_Esu_Yoruba_Todaju#JaɓɓorgoFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Merry_Men:_Awon_Esu_Yoruba_Todaju#FiroojiWikipedia: Ɗuɓɓugo Oum Kulthumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Au%C9%93%C9%93ugo_Oum_KulthumWuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Au%C9%93%C9%93ugo_Oum_Kulthum#WuroojiWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Au%C9%93%C9%93ugo_Oum_Kulthum#Wurooji_wuroojiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Au%C9%93%C9%93ugo_Oum_Kulthum#FiroojiWikipedia: Roseji je ɗon mari poofolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roseji_je_%C9%97on_mari_poofolKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roseji_je_%C9%97on_mari_poofol#KootolWuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roseji_je_%C9%97on_mari_poofol#WuroojiNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roseji_je_%C9%97on_mari_poofol#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roseji_je_%C9%97on_mari_poofol#FiroojiExternal linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roseji_je_%C9%97on_mari_poofol#External_linksWikipedia: Poisonous Roseshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poisonous_RosesKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poisonous_Roses#KootolWuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poisonous_Roses#WuroojiNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poisonous_Roses#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poisonous_Roses#FiroojiExternal linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poisonous_Roses#External_linksWikipedia: Algaytaaruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AlgaytaaruAlgaytaaru ko noone liital maa guutufal taweteengal to leƴƴi hono Hawsaaɓe, Koole'en, Fulɓe Najeeriya.Wikipedia: Afro digital fimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afro_digital_fimAfro@digital fim too ɗon kowje fijooje fijirde fimwal ngal ɗon wadite e ɗon ganga e nder hiitande ndungu alif 2002Jiytul bulletehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afro_digital_fim#Jiytul_bulleteKewtahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afro_digital_fim#KewtaFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afro_digital_fim#FiroojiWikipedia: Binti fimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Binti_fimbinti fim feejirde,finafinaije lesdi tanzaniya be hiitade nduungu alif 2021 fiijirde dee seko shamte hakke umarni kuma o ciiryiti too hoore mako hakkow ei alinda ruhinda Angele ruhinda mawbe ciiryitango be kawtide Bertha Robert Magdalena munisi Helen hartmann haa too https://en.m.Feejowbe ciiryurdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Binti_fim#Feejowbe_ciiryurdeHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Binti_fim#HiimobeWikipedia: Lara e ɓooyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lara_e_%C9%93ooyiWuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lara_e_%C9%93ooyi#WuroojiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lara_e_%C9%93ooyi#FiroojiExternal linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lara_e_%C9%93ooyi#External_linksWikipedia: Lara and Beathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lara_and_BeatWuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lara_and_Beat#WuroojiExternal linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lara_and_Beat#External_linksFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lara_and_Beat#FiroojiWikipedia: Supa Modohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Supa_ModoSupa Modo ko filim dowla 2018 nder leydi ndii, ko Likarion Wainaina waɗi.https://variety.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Supa_Modo#KootolƁaawoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Supa_Modo#ƁaawooreFeddeejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Supa_Modo#FeddeejiWuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Supa_Modo#WuroojiNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Supa_Modo#Ndaare_kadiExternal linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Supa_Modo#External_linksForoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Supa_Modo#ForoojiWikipedia: Yidde taanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yidde_taanYidde taan fim hepburn si gananda lit (what is love film ɗon fijirde fijooɓe nder yidde e lisde jafananci de ɗon waadite ri hiitande ndunngu alif 2018 too ardungal rikiya imaizumi ardiite toodou derewol ngol habaruuji biyaade mitsuyo kakuta mawbe fim yukino kishii ryo narita mai fukagawa ri yuya wakaba fim ɗon puudite hiitade ndunngu 2018 Tokyo https://ha.wikipedia.Fijobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yidde_taan#FijobeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yidde_taan#FiroojiHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yidde_taan#HiimoɓeWikipedia: Special Jollofhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Special_JollofSpecial Jollof ko fijirde fijooɓe romantic-American nder hitaande dowgu 2020. Woni e dow Emem Isong; nder nder nder Joseph Benjamin, Uche Jombo e Femi Adebayo nder kuugal mawɗo.Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Special_Jollof#WuroojiKoololhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Special_Jollof#KoololWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Special_Jollof#Wurooji_wuroojiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Special_Jollof#FiroojiWikipedia: Magaji haliduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Magaji_haliduMagaji Hamidu haakowke laamiɗo sakitiiɗo o modibbo ummarun dallaje jaabeti lisde Katsina too maako ei hiitade dowgu alif 1807 ngoddo be kabilar habe o inde dan mari o howti hurre maako,en ngamma faadogo gelle Katsina too moo kafiti jiytul mako ri matazu amman sai down hoonimohttps://ha.wikipedia.Hiimbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Magaji_halidu#HiimbeWikipedia: A Man for the Weekendhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A_Man_for_the_WeekendA Man For The Weekend ko filim kamerooniyanko'en 2017 je je je je hawtata e Syndy Emade je je hawrata e holliɗo Nollywood Alexx Ekubo.http://dcodedtv.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A_Man_for_the_Weekend#KootolWuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/A_Man_for_the_Weekend#WuroojiFedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/A_Man_for_the_Weekend#Fedde_ndeJaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/A_Man_for_the_Weekend#JaɓɓorgoNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/A_Man_for_the_Weekend#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/A_Man_for_the_Weekend#FiroojiWikipedia: Badiagahttps://ff.wikipedia.org/wiki/BadiagaBadiaga ko fijirde fijirde 1987 nde Jean-Pierre Dikongué Pipa waɗi e nder fijirde Justine Sengue e Alexandre Zanga.Koololhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Badiaga#KoololBibliographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Badiaga#BibliographyWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Badiaga#Wurooji_wuroojiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Badiaga#FiroojiWikipedia: Clandohttps://ff.wikipedia.org/wiki/ClandoClando wondi film dowla leydi Kameruun ei hitaande dowgu alif 1996 e Jean-Marie Teno.http://newsreel.Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Clando#WuroojiNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Clando#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Clando#FiroojiWikipedia: Nwankwo kanuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nwankwo_kanuNkwankwo Kanu o https://en.m.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nwankwo_kanu#HiimobeWikipedia: Nnamdi kanuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_kanuNnamdi kanu o daayaama ƴande 25 lewru seelto ei hiitande ndunngu alif 1967 o beenɗo lisde naajeeriya jowɗiɗo ei burtaniya kuma o arduujow ardungal wooditago haaramtake lesdi Biafra oe jaagurdow https://en.m.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_kanu#FiroojiWikipedia: Uchenna kanuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uchenna_kanuUchenna kanu o daayaama ƴande 20 liiyru korso ei hiitade dowgu alif 1997 o laatiike fiijowo fiijirde kosde ei lesdi naajeeriya o laatiike fiijowo taa yesu atakin ei swedish kulob linkopings haa kaadima o fijitowo fiijirde kosde lisde naajeeriya les arduwgal super EngleHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uchenna_kanu#HiimobeWikipedia: Ndidi kanuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndidi_kanuNdidi kanu o daayaama ƴande 20 liiyru juko hiitade dowgu alif 1986 ou gonnijow fijitowo fiijirde kosde lisde naajeeriya o fijitowo ei odense bk kuma ei mo nder waawobe fiijirde kosde ei lesdi naajeeriyaHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndidi_kanu#HiimobeWikipedia: Daniel kanuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_kanuDaniel kanu o daayaama ƴande 20 liiyru silo ei hiitade dowgu alif 1971 AC miladiyya o beenɗo siiyaasajo amirka daayaama lisde naajeeriya gadditowo lumo balletowo yimɓe haa bano habaru gondun dowma wolwitande ei jaaredawol news diary online ei hiitade dowgu 2024 o jaabeti too lisde naajeeriya hu gamma baawanike ɓaawo wurtoyaago nder arduwgal lumo too Arduujow sani abacha o nesti ndaate sa,na,aji dowdi ei naajeeriya o ardiiɗow arduwgal kungiyaje sookabee lisdeHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_kanu#HiimobeWikipedia: Rise of the Saintshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rise_of_the_SaintsRise of the Saints, ko fijirde fijirde wiɗtoowo nder lesdi Naijeriya, 2020 nde Samuel O. Olateru waɗi e Bolanle Olasunde waɗi.Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rise_of_the_Saints#WuroojiWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rise_of_the_Saints#Wurooji_wuroojiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rise_of_the_Saints#FiroojiWikipedia: Our daughter Notre fillehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Our_daughter_Notre_filleOur daughter https://simple.m.Fijoobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Our_daughter_Notre_fille#FijoobeJiytulhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Our_daughter_Notre_fille#JiytulWikipedia: Himbe in exilehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Himbe_in_exileHome in exile fim dou lesdi naajeriya ei hiitade ndungu 2010 kolletojom no taagu giidow hurre moone laatatow haa too ninu ɗou wondire saali wooje 2https://www.modernghana.Fijooɓe fijirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Himbe_in_exile#Fijooɓe_fijirdeKowje ciiryurdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Himbe_in_exile#Kowje_ciiryurdeKyautajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Himbe_in_exile#KyautajeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Himbe_in_exile#HiimoɓeWikipedia: The empty man filmhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_empty_man_filmThe empty man film na Musamman na tsoro too ɗon https://en.m.Fijooɓe fijirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_empty_man_film#Fijooɓe_fijirdeJiytul fijooɓe fijirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_empty_man_film#Jiytul_fijooɓe_fijirdeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_empty_man_film#HiimoɓeWikipedia: Hono debbo Elliothttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hono_debbo_ElliotWuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hono_debbo_Elliot#WuroojiFuuɗukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hono_debbo_Elliot#FuuɗukiJaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hono_debbo_Elliot#JaɓɓorgoFedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hono_debbo_Elliot#Fedde_ndeNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hono_debbo_Elliot#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hono_debbo_Elliot#FiroojiWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hono_debbo_Elliot#Wurooji_wuroojiWikipedia: Being Mrs Elliothttps://ff.wikipedia.org/wiki/Being_Mrs_ElliotWuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Being_Mrs_Elliot#WuroojiFuuɗukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Being_Mrs_Elliot#FuuɗukiJaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Being_Mrs_Elliot#JaɓɓorgoFedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Being_Mrs_Elliot#Fedde_ndeNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Being_Mrs_Elliot#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Being_Mrs_Elliot#FiroojiWikipedia: Teza (filim)https://ff.wikipedia.org/wiki/Teza_(filim)Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teza_(filim)#KootolFuuɗukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teza_(filim)#FuuɗukiJaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teza_(filim)#JaɓɓorgoFedde e jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teza_(filim)#Fedde_e_jaayndeWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teza_(filim)#Wurooji_wuroojiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teza_(filim)#FiroojiWikipedia: Sani kaitahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_kaitaSani kaita (un danyimo yanlde ɗiɗi 2 lewru yarkoma hiitande ndunngu alif 1986) miladiya e nder gelle jihar https://web.archive.piiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_kaita#piiroojiHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_kaita#HimobeWikipedia: Poocher (film)https://ff.wikipedia.org/wiki/Poocher_(film)Poacher ko fijirde fuɗɗiiɗum dow lesdi Kenya e leydi Britaniya 2018 diga dow dow dow dow Tom Whitworth. ngal heɓi hakkilantaaku duniyaaru ɓaawo yaajugo nder Netflix nder lewru Septeemburu 2020.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poocher_(film)#KootolWuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poocher_(film)#WuroojiFuuɗukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poocher_(film)#FuuɗukiFedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poocher_(film)#Fedde_ndeƊuumɗudehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poocher_(film)#ƊuumɗudeWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poocher_(film)#Wurooji_wuroojiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poocher_(film)#FiroojiWikipedia: Knockout Blessinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Knockout_BlessingKnockout Blessing Blessing ko fijirde fijirde 2018 nder lesdi Naajeeriya, ɗi darnde darnde darani Olaitan waɗi, e ko Olaitan waɗi e Olufemi Ogunsanwo, Bibi Olaitan e Niyi Olaitan. Film ngal ina jogii Ade Laoye e Bucci Franklin, Ademola Adedoyin, Linda Ejiofor, Meg Otanwa e Tope Tedela nder kuugal gootal.Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Knockout_Blessing#WuroojiWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Knockout_Blessing#Wurooji_wuroojiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Knockout_Blessing#FiroojiWikipedia: The Writer From a Country Without Bookstoreshttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Writer_From_a_Country_Without_BookstoresThe Write From a Country woni film dowla dowla dow nguurndam e kuugal Juan Tomás Ávila Laurel, mawɗo winndoowo ɓurɗo tolleede diga Equatorial Guinea, mo o waawi dilli lesdi mum nder hitaande 2011 caggal nde o haɓɓi dow laamu Teodoro Obiang. Fim holliti laawol maako nder lesdi Spain, nder lesdi ɗo o ɗon ɗaɓɓa ngam heɓugo anndal e jaɓugo nder defte maako, e warugo maako nder lesdi maako, nder lesdi ndi o ɗon hawta be risku e caɗeele nder nder nder nder lesdi maako.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Writer_From_a_Country_Without_Bookstores#FiroojiWikipedia: Look at Me (2018 film)https://ff.wikipedia.org/wiki/Look_at_Me_(2018_film)Ndaa kam woni film drama 2018 je ɗon wi'a haala Lotfi, mo immireere Tunisiyanko'en ɗon jooɗi nder Marseille bee debbo maako e ɓiɗɗo maako Farayse. Lotfi ɗon huuwa bana gardiiɗo jam e ɗon ɗaɓɓa yaaki ɓaawo maako nder Tunisia, to o acci saare maako e bandiraawo maako mo ɗon mari nyau.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Look_at_Me_(2018_film)#FiroojiWikipedia: Duplexhttps://ff.wikipedia.org/wiki/DuplexDuplex fimwolgal gankojum yimmbe chawa ta ɗon hiitande ndunngu 2015 e lesdi naajeeriya ɗon Emma isikaku ciiryiti kuma o ikechukwu onyeka hokke umarni https://en.m.Fijoobe ciiriwolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duplex#Fijoobe_ciiriwolYaggo fimwolgolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duplex#Yaggo_fimwolgolBolleti fimwolgolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duplex#Bolleti_fimwolgolHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duplex#HiimobeWikipedia: The River of lovehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_River_of_loveThe River of love https://en.m.Habaruje fimwolgolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_River_of_love#Habaruje_fimwolgolFijoobe fiijirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_River_of_love#Fijoobe_fiijirdeHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_River_of_love#HiimobeWikipedia: Amy Clarkehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amy_Clarke== Clarke e Florence Cunningham ==Clarke e Florence Cunninghamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amy_Clarke#Clarke_e_Florence_CunninghamWikipedia: Allahu Akbarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Allahu_AkbarAllahu Akbar https://web.archive.Fijoobe fiijirde fimwolgolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Allahu_Akbar#Fijoobe_fiijirde_fimwolgolJiytul piirooji fijoobe fiijirde fimwolgolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Allahu_Akbar#Jiytul_piirooji_fijoobe_fiijirde_fimwolgolJiytul piirooji bolle fijoobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Allahu_Akbar#Jiytul_piirooji_bolle_fijoobeGiimol lyricshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Allahu_Akbar#Giimol_lyricsFooditolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Allahu_Akbar#FooditolNdatal kawtal heedogohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Allahu_Akbar#Ndatal_kawtal_heedogoHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Allahu_Akbar#HiimobeWikipedia: El Badlahttps://ff.wikipedia.org/wiki/El_BadlaEl Badla(Arabji: البدلة , lit. The Suit) ko filim komedi Misra 2018 mo Mohamed Gamal El-Adl waɗi e nder Tamer Hosny e Akram Hosny.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/El_Badla#KootolWuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/El_Badla#WuroojiJaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/El_Badla#JaɓɓorgoWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/El_Badla#Wurooji_wuroojiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/El_Badla#FiroojiWikipedia: Songs of Freedom (TV series)https://ff.wikipedia.org/wiki/Songs_of_Freedom_(TV_series)Songs of Freedom ko filme dowla dowla dowle Canada, ɗum holliti e television Vision TV nder hitaande 2015. Ko o waɗi e mawɗo opera Measha Brueggergosman e waɗi ngam yiɗde Black History Month, serie nden waɗi e conciirgal jamma 90 minute Brueggergsman waɗata e nder kuugal yimbeeji ruuhu Afrik-Ameriki, ɓaawo ɗum waɗi e nder filmuuji ɗiɗawɗi dow Brueggergasman ɗon ɗaɓɓita lesdi Afrik.Wurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Songs_of_Freedom_(TV_series)#Wurooji_wuroojiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Songs_of_Freedom_(TV_series)#FiroojiWikipedia: Until the Birds Returnhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Until_the_Birds_ReturnWuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Until_the_Birds_Return#WuroojiWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Until_the_Birds_Return#Wurooji_wuroojiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Until_the_Birds_Return#FiroojiWikipedia: Sheikh Jacksonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_JacksonSheikh Jackson ko fiilme fiilme Misra 2017 nde Amr Salama jaɓɓi. hollitii nder darnde darnde daranaade darnde darngal darnde darndooji darnde darndaangal darnde darnugo darnde darnduɗi darnde darngooji darndooje darnde darndo darnde darndiinde darnde darɗe darnde dardaangal darnde Darnde darnde 2017.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Jackson#KootolWuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Jackson#WuroojiFirootirolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Jackson#FirootirolNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Jackson#Ndaare_kadiWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Jackson#Wurooji_wuroojiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheikh_Jackson#FiroojiWikipedia: Five Fingers for Marseilleshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Five_Fingers_for_MarseillesFive Fingers for Marseilles ko fijirde fijirde sud Afrika-Neo-Western 2017 winnde e Sean Drummond e Michael Matthews.Hollitii nder fannuuji Discovery nder Toronto International Film Festival 2017.Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Five_Fingers_for_Marseilles#WuroojiJaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Five_Fingers_for_Marseilles#JaɓɓorgoWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Five_Fingers_for_Marseilles#Wurooji_wuroojiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Five_Fingers_for_Marseilles#FiroojiWikipedia: Diamond Dust (2018 film)https://ff.wikipedia.org/wiki/Diamond_Dust_(2018_film)Diamond Dust wondi film ɓaleejo Misra 2018 nder ko Marwan Hamed waɗi e dow noomaaru Ahmed Mourad. Film ngal ina jogii Asser Yassin, Menna Shalabi, Maged El Kedwany, Mohamed Mamdouh, Eyad Nassar, e Adel Karam.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diamond_Dust_(2018_film)#KootolWuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diamond_Dust_(2018_film)#WuroojiJaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diamond_Dust_(2018_film)#JaɓɓorgoFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diamond_Dust_(2018_film)#FiroojiWikipedia: Michael mclndoehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_mclndoeMichael mclndoe o daayaama ƴande e ɗiɗi lewruGelle Luton Kowngal fiijirde kosdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_mclndoe#Gelle_Luton_Kowngal_fiijirde_kosdeKawtal here ford unitedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_mclndoe#Kawtal_here_ford_unitedGelle yeovilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_mclndoe#Gelle_yeovilDon caster rovershttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_mclndoe#Don_caster_roversGuya too yaago Derby countryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_mclndoe#Guya_too_yaago_Derby_countryBarnsley hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_mclndoe#Barnsley_hiimoɓeWikipedia: Waterschoolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/WaterschoolWaterschool ko fijirde dowla 2018 nde Tiffanie Hsu waɗi e Swarovski Foundation. Fimol ngol holli ko waɗi e jannginooɓe debbo njoweego ɓe njooɗi e nder maayoji mawɗi njoweego nder duniyaaru: Amazon, Nile, Mississippi, Danube, Gange, e Yangtze.Koololhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waterschool#KoololFuuɗukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waterschool#FuuɗukiFedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waterschool#Fedde_ndeWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waterschool#Wurooji_wuroojiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waterschool#FiroojiWikipedia: Jahilyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/JahilyaJahilya ko fiilme Moroccan 2018 nde Hicham Lasri waɗi. Fim ngal ina jogii ko Moustapha Haouari, Salma Eddlimi e Hassan Ben Badida.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jahilya#KootolFedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jahilya#Fedde_ndeWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jahilya#Wurooji_wuroojiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jahilya#FiroojiWikipedia: Veronica's Wishhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Veronica%27s_WishVeronica’s Wish ko fijirde fijirde ko e ɗemngal Farayse e nder lesdi Uganda, e nder filmji ɗi Nisha Kalema (Veronica), Housen Mushema (Michael), Malaika Nyanzi (Bankia) e Symon Base Kalema (Frank) jogii. Ɗum waɗi ko e Uganda e 17 lewru noofuru 2018.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Veronica%27s_Wish#KootolFuuɗuki e jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Veronica%27s_Wish#Fuuɗuki_e_jaɓɓorgoKootol e jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Veronica%27s_Wish#Kootol_e_jaayndeWuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Veronica%27s_Wish#WuroojiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Veronica%27s_Wish#FiroojiWikipedia: Sidechic Ganghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sidechic_GangSide Chick Gang ko filim Ghanaan 2018 drama / comedy film dow laamorde Peter Sedufia e taƴoore Oldfilm Productions. Fim ngal waɗi ko yimɓe tedduɓe e yimɓe tedduɗi bana Aaron Adatsi, Ricky Adelayitor, e Beverly Afaglo.Koololhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sidechic_Gang#KoololWuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sidechic_Gang#WuroojiKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sidechic_Gang#KootolFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sidechic_Gang#FiroojiWikipedia: Moms at Warhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moms_at_WarMoms at War ko fijirde komediya dowla Naajeeriya 2018 nde Omoni Oboli waɗi. Ɗum ɗon hawta Funke Akindele bee Michelle Dede, arande ɗon ɗon heɓii jaajol ngam kuugal maako bana laamɓe ɓurɓe ɓurnde nder komediya (Foli/TV) nder jaajol 2020 Africa Magic Viewers' Choice Awards.Koololhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moms_at_War#KoololFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moms_at_War#FiroojiWikipedia: Neighbor my killerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Neighbor_my_killerNeighbor my killer (faransa Mon Voisin Mon Tueu) fimwol ngal lesdi faransa e amirka e hiitande ɗowgu 2009 ngal Anne aghio ordiite jiytul kotuje http://www.festival-cannes.Jaabande e kyawtaje faarohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Neighbor_my_killer#Jaabande_e_kyawtaje_faaroHumturuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Neighbor_my_killer#HumturuHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Neighbor_my_killer#HiimoɓeKawtal enaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Neighbor_my_killer#Kawtal_enaajeWikipedia: Rwanda and Juliethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rwanda_and_JulietRwanda and Juliet ko dowla dowla ɓaawo ɓaawo ɓanngorde Rwanda, ko jannginoowo Kanada Ben Proudfoot waɗi.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rwanda_and_Juliet#KootolJaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rwanda_and_Juliet#JaɓɓorgoFedde e yiɗdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rwanda_and_Juliet#Fedde_e_yiɗdeJaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rwanda_and_Juliet#Jaɓɓorgo_KewuujiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rwanda_and_Juliet#FiroojiWikipedia: 122 (fiilme)https://ff.wikipedia.org/wiki/122_(fiilme)122 ko fijirde ɓernde ɓernde ɓaleeɓe Misra 2019 nde Yasir Al Yasiri waɗi e binndol Salah Al-Goheny, e jaaynde Saif Oraibi. Film woni film Misra arandeeji ɗi ɗi ɗi ɗi waɗata nder 4DX.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/122_(fiilme)#KootolFedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/122_(fiilme)#Fedde_ndeWuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/122_(fiilme)#WuroojiWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/122_(fiilme)#Wurooji_wuroojiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/122_(fiilme)#FiroojiWikipedia: Anbessahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AnbessaAnbessa (2019) , mo Mo Scarpelli waɗi, wondi film dowlaŋgal ngal waɗii nder Berlin International Film Festival. Fim ngal ina haani haalde e haala ɓeydaare e Asalif, mo duuɓi sappo, mo o dilli e leydi mum to Addis Ababa sabu maɓɓere maɓɓere.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anbessa#FiroojiLinki fuɗɗiiɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anbessa#Linki_fuɗɗiiɗiWikipedia: Sankofa (filim)https://ff.wikipedia.org/wiki/Sankofa_(filim)Sankofa (Amharic: ሳንኮፋ) ko film fijoobe fiijirde drama ngal hiitande ndungu alif 1993 diga Ethiopia, nder Haile Gerima waɗi dow jaaynde e nder Atalantika. Woni haala Oyafunmike Ogunlano, Kofi Ghanaba, Mutabaruka, Alexandra Duah, e Afemo Omilami.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sankofa_(filim)#KootolWuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sankofa_(filim)#WuroojiJaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sankofa_(filim)#JaɓɓorgoFedde fuɗɗorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sankofa_(filim)#Fedde_fuɗɗorɗeNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sankofa_(filim)#Ndaare_kadiJaŋde ɓeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sankofa_(filim)#Jaŋde_ɓeydiHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sankofa_(filim)#HimobeWikipedia: Izzar Sohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Izzar_SoIzzar So (Ingelese: The Struggle) ko filme filme ha hausa ha nder lesdi Naijeriya, ɗum waɗi e Bakori TV, e Lawan Ahmad Ɗum waɗi Lawan Ahmad, Ali Nuhu, Aisha Najamu, Minal Ahmad, e Ali Dawayya nder fijirde mawɗo. Fedde nde ɗon tokkita nguurndam yimɓe feere feere ɓe ɗon hawta hawte feere feere e nder nguurndame maɓɓe e nder kuuɗe maɓɓe.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Izzar_So#KootolFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Izzar_So#FiroojiWikipedia: 44 Ko tales of the nighthttps://ff.wikipedia.org/wiki/44_Ko_tales_of_the_night44 Ko tales of the night (faransaci 44 ou Les recites de la Nuit larabci 44 aw oustourat Al Nuit aw oustourat Al layl fimwolgal ngol lisde https://books.google.Tuiturde bukletehttps://ff.wikipedia.org/wiki/44_Ko_tales_of_the_night#Tuiturde_bukleteFijoobe fiijirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/44_Ko_tales_of_the_night#Fijoobe_fiijirdeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/44_Ko_tales_of_the_night#HiimoɓeWikipedia: I saw Ben barks killedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/I_saw_Ben_barks_killedI saw Ben barka killed french jaivu tier https://en.m.Habaruji fimwolgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/I_saw_Ben_barks_killed#Habaruji_fimwolgalFijoobe fiijirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/I_saw_Ben_barks_killed#Fijoobe_fiijirdeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/I_saw_Ben_barks_killed#HiimoɓeWikipedia: The Red Moon(filim)https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Red_Moon(filim)The Red Moon (القمر الأحمر) ko fijirde marokkiyankoore 2013 nde Hassan Benjelloun waɗi. wonde ko wonde nder nder nder nder marokki ko wonde film ɓurɗo anndude ɗemngal alaa e nder arti e 87th Academy Awards, kono ɗum wonde ko wonaa nder nder nder ardiiɓe.Wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Red_Moon(filim)#WuroojiNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Red_Moon(filim)#Ndaare_kadiWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Red_Moon(filim)#Wurooji_wuroojiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Red_Moon(filim)#FiroojiWikipedia: Eye of the Storm (TV series)https://ff.wikipedia.org/wiki/Eye_of_the_Storm_(TV_series)Eye of the Storm ko finafineje de fijirde ɓiy'en ɗi Britaniya, ɗi ardii e fuɗɗam hitaande 1993 e ITV. Woni diga Childsplay Productions e mawɗo Richard Cooper ngam mardi mardi marde ITV Meridian Broadcasting,, dramaji je je je je ɗon jeyeego je jeyeego nder nder darnde arandeeji to bana bana bana bana no Children's ITV.Fuuɗukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eye_of_the_Storm_(TV_series)#FuuɗukiFooyre e jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eye_of_the_Storm_(TV_series)#Fooyre_e_jaayndeYimɓe e yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eye_of_the_Storm_(TV_series)#Yimɓe_e_yimɓeJaɓɓorgo Kewuuji pinal e jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eye_of_the_Storm_(TV_series)#Jaɓɓorgo_Kewuuji_pinal_e_jaɓɓorgoFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eye_of_the_Storm_(TV_series)#FiroojiWikipedia: 1985 Copenhagen bombingshttps://ff.wikipedia.org/wiki/1985_Copenhagen_bombingsHa 22 Julaay 1985, bombji ɗiɗi ɓamtii nder nyau nyauɓe nder Copenhagen, Denmark. Gooto nder ɓamɗe ɗe ɓeydi ɓadake suudu do'aare mawnde e suudu jaajirɗe Yahuudiyankooɓe e suudu jaayirɗe, gooto boo nder cuuɗi jaayirde Northwest Orient Airlines.Bombingolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/1985_Copenhagen_bombings#BombingolHakkiilohttps://ff.wikipedia.org/wiki/1985_Copenhagen_bombings#HakkiiloFuuɗuki e kiitahttps://ff.wikipedia.org/wiki/1985_Copenhagen_bombings#Fuuɗuki_e_kiitaWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/1985_Copenhagen_bombings#Wurooji_wuroojiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/1985_Copenhagen_bombings#FiroojiWikipedia: Diane Russethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diane_RussetƁaawo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diane_Russet#Ɓaawo_e_janngirdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diane_Russet#KuugalFilmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diane_Russet#FilmographyTelebiisiyonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diane_Russet#TelebiisiyonFolimajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diane_Russet#FolimajiVideoji musichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diane_Russet#Videoji_musicFedde e jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diane_Russet#Fedde_e_jaayndeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diane_Russet#FiroojiWikipedia: Thunderbolt: Magunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thunderbolt:_MagunThunderbolt: Magun ko fijirde fijirde nder lesdi Naajeeriya nder hitaande 2001 nde Tunde Kelani waɗi. waɗi dow deftere Magun nde Adebayo Faleti winndi e Femi Kayode.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thunderbolt:_Magun#KootolWuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thunderbolt:_Magun#WuroojiFuuɗuki e jaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thunderbolt:_Magun#Fuuɗuki_e_jaɓɓorgoWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thunderbolt:_Magun#Wurooji_wuroojiHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thunderbolt:_Magun#HimobeWikipedia: Tenants of the Househttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tenants_of_the_HouseKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tenants_of_the_House#KootolKoololhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tenants_of_the_House#KoololFiroore ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tenants_of_the_House#Firoore_ndeWuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tenants_of_the_House#WuroojiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tenants_of_the_House#FiroojiWikipedia: Obsession (2023 TV series)https://ff.wikipedia.org/wiki/Obsession_(2023_TV_series)Obsession ko filli fillimol holliɗum dow holli ko Morgan Lloyd Malcolm e Benji Walters, diga dow deftere damage (1991) Josephine Hart. Ko Charlie Murphy, Richard Armitage, Indira Varma e Sonera Angel, holliti, holliti nder Netflix e 13 abriil 2023.Koololhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obsession_(2023_TV_series)#KoololWuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obsession_(2023_TV_series)#WuroojiFuuɗukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obsession_(2023_TV_series)#FuuɗukiWondirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obsession_(2023_TV_series)#WondirdeJaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obsession_(2023_TV_series)#JaɓɓorgoWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obsession_(2023_TV_series)#Wurooji_wuroojiHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obsession_(2023_TV_series)#HimobeWikipedia: Nordic Africa Institutehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nordic_Africa_InstituteNordic Africa Institute – NAI – (e suédwa: Nordiska Afrikainstitutet) ko ɗuɗal mawngal daraningal wiɗto e kala ko faati e kabaruuji Afrik wonande leyɗeele rewo Orop. Wiɗtooji ɗuɗal ngal ko gonanɗe koyemumen, ceeɓɗi, mbaawɗitu ugeede e mumenn gam faamde e laɓɓinde kala pellital paatungal e leyɗeAfrik tawiina ƴellita gannde jowitiiɗi e Afrik e ɗoosahaa men.Mawɗo ɗuɗal ngal ooɗoo sahaa e ardiinooɓe ɗuɗal ngal adanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nordic_Africa_Institute#Mawɗo_ɗuɗal_ngal_ooɗoo_sahaa_e_ardiinooɓe_ɗuɗal_ngal_adanLaawol fayde e lowe goɗɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nordic_Africa_Institute#Laawol_fayde_e_lowe_goɗɗeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nordic_Africa_Institute#HiimoɓeWikipedia: Ferauna paraohhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ferauna_paraohFerauna paraoh laamido laamurde lesdi masar o ɗou nowditerta e bulleti copteen peere e bulle Peeta ferauna o gurtoyyidow dinga wuro mawngo anduube bulwetul yiyore too dou laayal ferauna paraoh o be laayal yimbe allule nder ɓemɓe Adam be Maarake e ndunngu alif 700,000 e lesdi masar ɓen goodi tarihiwol kawtal hurre lamuje mawɗi ɗi duuniyaaru mawɓe e famare ɗe Kawte hurre e laamurde lamuwol ferauna https://simple.m.Yimbe anduube bulwetul mesirahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ferauna_paraoh#Yimbe_anduube_bulwetul_mesiraJowdo Lamido feraunahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ferauna_paraoh#Jowdo_Lamido_feraunaHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ferauna_paraoh#HiimoɓeWikipedia: Galileo Galileihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Galileo_GalileiGalileo Galileio daayaama ƴande 15 lewru colter hiitande ndunngu alif 1564-kohowti 8 lewru seedto nduungu alif 1642 liesdi italia anduuɗo andal lingal lissafi beeɗowhttps://simple.m.Jetiter satellites sunspotshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Galileo_Galilei#Jetiter_satellites_sunspotsDaayurdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Galileo_Galilei#DaayurdeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Galileo_Galilei#HiimoɓeWikipedia: Love and moneyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Love_and_moneyLove and money ( masar larabci hubb hata Al ebabada haubb Hatta Al ibadah e be gaddite jowmirawo taagiitiɗo kowɗe, faransaci yaddade kowtargol) fimwolgal sayyiyawol e lesdi masar taa hiitande dowgu alif 1960 ngal Hassan el imam winndite kuma o howketi umarni too Salah Zulfikar e taheyya kariokkaHabaruji fimwolgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Love_and_money#Habaruji_fimwolgalFijoobe fiijirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Love_and_money#Fijoobe_fiijirdeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Love_and_money#HiimoɓeWikipedia: Akinola Aladahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akinola_AladaƁiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akinola_Alada#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeJaɓɓorgo Kewuuji pinalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akinola_Alada#Jaɓɓorgo_Kewuuji_pinalƊe kuutorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akinola_Alada#Ɗe_kuutorɗeFedde e teddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akinola_Alada#Fedde_e_teddungalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akinola_Alada#FiroojiWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akinola_Alada#Wurooji_wuroojiWikipedia: Teshttps://ff.wikipedia.org/wiki/TesTes fimwolgal hiitande dowgu alif 1979 o hakke habaruji https://www.bbfc.Fijoobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tes#FijoobeJiytul daraktahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tes#Jiytul_daraktaKyawtaje fimwolgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tes#Kyawtaje_fimwolgalHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tes#HiimoɓeWikipedia: Dholuuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/DholuuLimti (Looɓe daga Nyanza worgo) (Looɓe nder lesdi Nyanza)https://ff.wikipedia.org/wiki/Dholuu#Limti_(Looɓe_daga_Nyanza_worgo)_(Looɓe_nder_lesdi_Nyanza)Fonoolojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dholuu#FonoolojiVowelshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dholuu#VowelsKootolɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dholuu#KootolɗeFedde fuɗnaangehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dholuu#Fedde_fuɗnaangeGrammarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dholuu#GrammarƊe ceedeejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dholuu#Ɗe_ceedeejiBibliographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dholuu#BibliographyWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dholuu#Wurooji_wuroojiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dholuu#FiroojiWikipedia: Living in Bondagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Living_in_BondageLiving in Bondage Naijeriya nder hitaande 1992 e hitaande 1993 nde Chris Obi Rapu waɗi, nde Kenneth Nnebue e Okechukwu Ogunjiofor winndi, o OgunjioFor waɗi, o Jafac Wine waɗi.Fim ngal waɗi haa nder firoode, e nder film ngal Kenneth Okonkwo e Nnenna Nwabueze waɗi nder kuugal maɓɓe.Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Living_in_Bondage#KootolWuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Living_in_Bondage#WuroojiƊuum ko ɓaawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Living_in_Bondage#Ɗuum_ko_ɓaawoNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Living_in_Bondage#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Living_in_Bondage#FiroojiWikipedia: Musa Olaiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_OlaiyaMoses Olaiya Listeni (o dañaama ñalnde 18 lewru dujjal hiitade dowgu alif 1936 - 7 liiyru yarkoma dowgu 2018), anndiraaɗo e innde maako "Baba Sala", o wonnooɗo nder lesdi Naajeeriya, mawɗo dowla, e mawɗo dowlaajiLaamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Olaiya#LaamuFilmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Olaiya#FilmographyMaayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Olaiya#MaayiNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Olaiya#Ndaare_kadiWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Olaiya#Wurooji_wuroojiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Olaiya#FiroojiWikipedia: Super Storyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Super_StorySuper Story ko teleediyamol teleediyamel nder lesdi Naajeeriya, diga Wale Adenuga, mo wurtini bolle nde nder nder nder nder deftere nden. Seeriyanke fu fuɗɗii fijirde e dow dow dow dow kootaayɗe 8 to NTA; jooni, Super Story hollii dow NTA e Wap TV kala kootaayɓe 8 to Wuro e fuɗɗii fuɗɗii e dow dow kootoyɗe feere e dow cable e nder wakkati feere.Lisi serijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Super_Story#Lisi_serijiJaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Super_Story#Jaɓɓorgo_KewuujiHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Super_Story#HimobeWikipedia: Emerson na sousohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emerson_na_sousoEmerson na souso ferre do nascimento o daayaama ƴande 11 lewru nuwamba hiitande dowgu alif 1987 mawɗo andire silvo nascimento fijoowo fijirde de furodusajo e Angola fim andamako e ngammal ngal moo waamite e nder ciiryurde talalibijiwol windeck e jikumessu e fina finaije njinga sarauniyajo lisde Angola blood linesMaarangohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emerson_na_souso#MaarangoKowtarko Emersonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emerson_na_souso#Kowtarko_EmersonHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emerson_na_souso#HiimobeWikipedia: Susan Scott (filmmaker)https://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Scott_(filmmaker)Susan Scott ko filmoowo filmoowo dowla leydi Britaniya e Afrik worgo, anndiraaɗo e film maako Stroop - Journey into the Rhino Horn War (2018). Ɓoodi nder Zimbabwe, saare maako nder lesdi Britaniya ɓaawo ɗon ɓe njahi nder lesdi Afrika Fuuta, to o yahi nder manjum.Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Scott_(filmmaker)#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Scott_(filmmaker)#KuugalHaas e Brandt's Thesis e golle arandehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Scott_(filmmaker)#Haas_e_Brandt's_Thesis_e_golle_arandeLi'o'en Ko'e Joopiiɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Scott_(filmmaker)#Li'o'en_Ko'e_JoopiiɓeSTROOP - jaha nder konu nder nder nder nder reeduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Scott_(filmmaker)#STROOP_-_jaha_nder_konu_nder_nder_nder_nder_reeduLaamuoji yiite, leɗɗe e faalaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Scott_(filmmaker)#Laamuoji_yiite,_leɗɗe_e_faalaajiJaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Scott_(filmmaker)#Jaɓɓorgo_KewuujiFilmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Scott_(filmmaker)#FilmographyHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Scott_(filmmaker)#HimobeWikipedia: Sam ukalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sam_ukalaSam ukala o daayaama e hiitande nduungu alif 1948-2021 ɗon yimtimo e dimma mawɗo bendol adaɓewol bullete o laatiike mawɗo winndetande fijirde fijoobe e lisde naajeeriya geemowo bendol habaruje jarumijow daraktaajow fijoobe fiijirde e nder ciiryurde talalibijiwol fina finaije ɗe anndalhttps://www.vanguardngr.Margo sam ukalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sam_ukala#Margo_sam_ukalaWinndetande bulliteehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sam_ukala#Winndetande_bulliteeHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sam_ukala#HiimobeWikipedia: Emmanuel igbakehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_igbakeEmmanuel igbake andiiraɗo Emmanuel igboke o daayaama ƴande 10 lewru oktoba hiitande ndunngu alif 1998 fijitowo fiijirde fina finaije Naajeeriya e kanada kuma ciiryitiike ciiryurde fina finaije fakkaatu e ɗon andiirimoo e gamuɗo gammol ngol moowamite fimwolgol ɓe laatiike grosses gakkungol moo lambawol yaɓaaje ngol fijoobe fiijirde burdo woodungo e Toronto international Nollywood film festival (tinff)https://en.m.maarango artungohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_igbake#maarango_artungoSaana,ajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_igbake#Saana,ajeHootooji fijirde howtongo fimwolgolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_igbake#Hootooji_fijirde_howtongo_fimwolgolHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_igbake#HiimobeWikipedia: Ñalaande Winndere Ɗemɗe Muynaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91alaande_Winndere_%C6%8Aem%C9%97e_Muynaa%C9%97eE nder batu mum jooɗinoongu e lewru jolal (nuwambar) 1999, UNESCO (Fedde Ngootaagu Dowlaaji ngam Nehdi, Ganndal e Pinal) nanondirii e waɗtude 21 colte Ñalaande Winndere Ɗemɗe (bolle) Muynaaɗe (e enngeleere International Mother Language Day). Tuggude he hitaande 2000Iwdi 21 Colte (Feeburuye)https://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91alaande_Winndere_%C6%8Aem%C9%97e_Muynaa%C9%97e#Iwdi_21_Colte_(Feeburuye)Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%91alaande_Winndere_%C6%8Aem%C9%97e_Muynaa%C9%97e#HiimobeWikipedia: Jimmy waleshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jimmy_walesJimmy donal Wales (o daayaama e yalnde jiweedidi 7 lewru Juko hiitande ndunngu alif 1966 ) nder gelle huntsville haa nder ikoje gelle Alabama e leydi Aameerik o jooɗake e lesdi landon jeytulingila goɗoowo luumo howtungo ballitol kautal hurre lesdi Aameerik e Ingila jimmy Wales e Larry Sanger ɓe gandite keebetol mawgol manhajare ɗe Wikipedia e hitaande ndunngu 2001 o jannguɗo janngirde e jami,ar auburn e jami,wol ngal jihar Alabama Tuscaloosa o heebeti shaidango digiriwal ɗiɗabul kuma emo woodi ceede Dala miliyan (100000) e hitaande ndunngu didaɓon nder ɓawoo nduungu (2014)https://srn.m.Maarango e jaande maakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jimmy_wales#Maarango_e_jaande_maakoGolle jimmy Waleshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jimmy_wales#Golle_jimmy_WalesƁikkol jimmy Waleshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jimmy_wales#Ɓikkol_jimmy_WalesHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jimmy_wales#HiimobeWikipedia: Jarryd coetseehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jarryd_coetseeJarryd coetsee o daayaama ƴande e ƴalnde 5 lewru juko hiitande ndunngu alif 1982 o winndeti ciiryurde fina finaije e lisde Afrika taa foobeenare fimwolgol maako ngal The suit ngol heebeti kyawtal doudi e lesdi e lisdehttps://web.archive.Maarango taa artungal e andalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jarryd_coetsee#Maarango_taa_artungal_e_andalKowngal jarrydhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jarryd_coetsee#Kowngal_jarrydHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jarryd_coetsee#HimobeWikipedia: Ɗemngal naurahttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_nauraƊemngal naura ou ɗemngal ngal ɗon wolwitagal mawgal e nder lesdi tsibiriwol yimmɓe naura ɗon heetaayi kawtide e nder ɗemngal dee Micronesiahttps://en.m.Fasahaje bulle naurahttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_naura#Fasahaje_bulle_nauraWasalije ɗemngal naurahttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_naura#Wasalije_ɗemngal_nauraHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_naura#HiimobeWikipedia: Ahmedmoudhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AhmedmoudAhmedmoud o dañaama ñalndeande 12 lewru yuli e hitaande ndunngu alif 1991 fijitowo fiijirde fina finaije e lisde moroko anndal mako e moo waamite waamurde de moo yaabeti e fina finaije nder ciiryurde fimwolgol 13 hours mimasas e zanka contacthttps://ha.m.Kowtarko ahmedmoudhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmedmoud#Kowtarko_ahmedmoudHootooji fijirde fijoobe fimwolgolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmedmoud#Hootooji_fijirde_fijoobe_fimwolgolWikipedia: Slim mahfoudhhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Slim_mahfoudhSlim mahfoudh o daayaama ƴande 19 e nder lewru yuli ndunngu alif 1942-30 e 2017 o fijoowo fijirde fijoobe e lisde Tunisia o howwite e dimma nder ciiryurde fina finaije gokkowngal sha,wa kama letoile du Nord e kama ciiryurde talalibijiwol kama Al khottab Al bab e choufli HalFina finaijehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Slim_mahfoudh#Fina_finaijeWikipedia: Mahindahttps://ff.wikipedia.org/wiki/MahindaEdwin Mahinda fijitowo fiijirde e lisde https://en.m.Sana,ajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahinda#Sana,ajeFilmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahinda#FilmographyWikipedia: Romdhan chattahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Romdhan_chattaRomdhan chatta e hitaande ndunngu 2012 nuwamba alif 1939-9 lewru jako e ndunngu 2017 fijitowo fiijirde e lisde Tunisiya asaliwa maako o beenɗo jiytul Sahel e dou anndiraa moo cuatta e arrande gammol ngol moowamite too fimwolgol hmidetou e nder mawɗe jiytul piirooji ciiryurde shirewol talabijewol e mhal chahed e nder ndunngu alif 1970 howtungo e nasaraje fijitowo fiijirde e nder ndunngu 40 too kowngal maako o yaabeti gammol rarungo kama moodibbo e nder fiijirde marechal Ammahttps://en.m.Fijitowo fiijirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Romdhan_chatta#Fijitowo_fiijirdeWikipedia: Amandina lihambahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amandina_lihambaAmandina lihamba o daayaama e hiitande ndunngu alif 1944 modibbo e lesdi Tanzania ɓe fijoobe fiijirde fijooje e bendiitol Kuma o darektajo wuro fiijirde fijooje o farfesajo jamiawol dares salaam too faaro fine e performing arts Kuma o howketi e dimma dream arduujo ardungal kungiyawal membawol e majalisaje jami,awol e hiitande ndunngu alif 1989 too kowgal wuro fiijirde fijooje be lesdi e biikiwol kungiyawal fijoobe fiijirde rewbe howtungo e penina muhando e nder alif 1998 o daayaama lihambra e lesdi morogoroKowtarɗo soobade e fiijirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amandina_lihamba#Kowtarɗo_soobade_e_fiijirdeHabarujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amandina_lihamba#HabarujiWikipedia: Neymar da Silva Santoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Neymar_da_Silva_SantosNeymar da Silva Santos junior o daayaama ƴande 5 lewru bowtal hiitande ndunngu alif 1992 o anndiraaɗo Neymar Jr, fijitowo fijirde kosɗe e nder Duuniyaru https://en.wikipedia.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Neymar_da_Silva_Santos#HiimoɓeWikipedia: Sarah Burneyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_Burney== Life ==Lifehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_Burney#LifeWikipedia: The Story of Little Black Sambohttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Story_of_Little_Black_SamboJazz ko ɗemngal muusikol ngal fuɗɗii e nder ummatooje Afriknaaɓe Amerik nder New Orleans, Louisiana, Amerik, nder duuɓi 19th e fuɗɗoode 20th, e ɓaleeɓe mum nder blues e ragtime. Gila 1920s Jazz Age, ɗum anndiraa ɗum bana laawol mawɗo nder muuɗal haandi e muuɗal yimɓe, hawti e jokkondiral hakkunde Afriknaaɓe e Europeeɓe.Wikipedia: Tristane Banonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tristane_Banon== Early life and education ==Early life and educationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tristane_Banon#Early_life_and_educationWikipedia: Mavis Thorpe Clarkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mavis_Thorpe_ClarkClark janngini nder Methodist Ladies' College nder Melbourne nden wurtini kuuɗe maako arande nder nder nder nder deftere nder nder nder suudu. Nden o wurtini feere nder nder nder nder golle maako, o winndi ɓurna fuu ngam sukaaɓe e mawɓe, ammaa boo o winndi bayyuga, bolle, seriyaale wardi e non-fiction.Wikipedia: June Callwoodhttps://ff.wikipedia.org/wiki/June_Callwood== Childhood ==Childhoodhttps://ff.wikipedia.org/wiki/June_Callwood#ChildhoodWikipedia: María Enriqueta Camarillohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mar%C3%ADa_Enriqueta_CamarilloMaría Enriqueta Camarillo (ngoo anndiraa kadi María Enriquet Camarillo y Roa de Pereyra) (1872-1968) wonnoo mawɗo mawɗo mawɓe e mawɓe e nder leydi Meksiko, winndaɗo e winndoowo. O anndini nder yimɓe fuu ngam kuuɗe maako, bee koolooji e defte nder nder nder nder nokkuure maako, bana boo bee bustji ɗi mariano Benlliure waɗi nder Hidalgo Park nder wuro Mexico nder nder nder teddungal maako.Wikipedia: Anna Bantihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Banti== Life and works ==Life and workshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Banti#Life_and_worksWikipedia: Hoda Barakathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hoda_Barakat== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hoda_Barakat#BiographyWikipedia: Ada Cambridgehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ada_Cambridge== Life ==Lifehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ada_Cambridge#LifeWikipedia: Charlotte Cameronhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_Cameron== Personal life ==Personal lifehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_Cameron#Personal_lifeWikipedia: Margaret Callan (writer)https://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Callan_(writer)== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Callan_(writer)#BiographyWikipedia: Amy Clampitthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amy_Clampitt== Life ==Lifehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amy_Clampitt#LifeWikipedia: Louise Boganhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louise_Bogan== Early life ==Early lifehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louise_Bogan#Early_lifeWikipedia: Agnieszka Baranowskahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agnieszka_BaranowskaAgnieszka baranowska Clampitt jibinaa ko ñalnde 15 silto hiitade ndungu alif 1920, to waalidi Quaker, ɓe mawnini nder New Providence, Iowa. Nder American Academy of Arts and Letters e nder Grinnell College ɓadi e maako o fuɗɗi janngugo ɗemngal Farayse ngal waɗi o yaaki haa haa haa haa.Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agnieszka_Baranowska#HiimobeWikipedia: Samina Alihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samina_AliClampitt jibinaa ko ñalnde 15 Juun 1920, to waalidi Quaker, ɓe mawnini nder New Providence, Iowa. Nder American Academy of Arts and Letters e nder Grinnell College ɓadi e maako o fuɗɗi janngugo ɗemngal Farayse ngal waɗi o yaaki haa haa haa haa.Wikipedia: Larry sangerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Larry_sangerLewrence mark sanger (o daayaama e yande 16 lewru yuli hiitande ndunngu alif 1968) e gelle bellevue too nder biirniwol mawngal ngal lesdi Amurka e Washington o nyaddo ɓeɗɗo leydi Amurka kowtarɗo too ɗou kowɗe mahajaje wikipedia hawtongo'o e jimmy wales haa e nou o jiyte citezendiumhttps://www.britannica.Maarango e hanndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Larry_sanger#Maarango_e_hanndeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Larry_sanger#HiimoɓeWikipedia: Ahmed s nuhuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_s_nuhuAhmed s nuhu o fijitowo fiijirde howtugo mawɗe de kannywood too fijitobee fijirde kuma ciiryitido fina finaije e dimma hangugo umarni ganɗitowo fina finaije kama fimwolgol ngol maso yiyata e ndungu alif 2003 e dijangala e hitaande ndungu 2008 e yaggo fimwolgol ngal e ndungo 2005 Ahmed s nuhu daygo e gelle Plato taa waylare Lesdi naajeeriya o maayi e nder lewru seelto hiitande ndungu 2007 e taa ndatal maidugurihttps://ha.m.Maarango Ahmed s nuhuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_s_nuhu#Maarango_Ahmed_s_nuhuAndalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_s_nuhu#AndalKowtarkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_s_nuhu#KowtarkoHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_s_nuhu#HiimobeWikipedia: Wiki for minoritieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wiki_for_minoritiesWiki for minorities e lewru cholter wikipedia e Girka fooditi jeytuugol e Leydi bolleti diga wiki gamma yimmɓe ɓe linndare ɓanndu e hawturde ndaatal wiki minorities wfmin) gamma ɓeedingo, winndande mukalaje de yimmɓe ɓe linndare ɓanndu faamarɓe e darasiwol bolleti nyaɗɗo de booɗetol taa ndaatal anndal ngal kyawta kolletowol kowje e haleyyaje kowngal e matsalaje de ɗon heeɓetata e meen jeyta jeyturde gaayrun kawten junde e juuɗe meen gamma wango'o heeɓande keebetol ɓendol fasserngo'o mukaalaje keesi ɗe taa nɗaatal (e dithaton winnditobe ɗubbe) e nder lesdi duniyaaru ndaatal kawtarko meeɗen ngal limngal e waaɗite e nder tsarewal ngaadowal balletol too nder howterde mahajawal fountain gamma ngal naira kowmgal nga,al.Hembe janborguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wiki_for_minorities#Hembe_janborguWikipedia: Hearing aidhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hearing_aidHearing aid, ɗon tsarewal kawtungal nauraje balletol ɓesdungo naanɗe sautije kowniyaaje' nyamɗo sosai e yimmɓe e mardii kamaKowgal hearing aidhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hearing_aid#Kowgal_hearing_aidHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hearing_aid#HiimoɓeWikipedia: Walker (mobility)https://ff.wikipedia.org/wiki/Walker_(mobility) A walker (Ingelesiya fuɗnaange Amerika) ko walker frame (Ingelesa British) ko huunde nde hokkata walli ngam wallugo e nder e nder e dow, ko ɓuri heewde sabu e duuɓi e dow ɓeydaaki e nder eɓɓoore. Ɗiɗo koode feere fuɗnaande ngam walker ko Zimmer (frame) , ko tagdi feere feere feere diga Zimmer Biomet, mawɗo mawɗo masinji be ɓesnguji ngam hawtaade.Ɗuumɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Walker_(mobility)#ƊuumɗamKuutolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Walker_(mobility)#KuutolWalker cane hybridhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Walker_(mobility)#Walker_cane_hybridWuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Walker_(mobility)#WuroojiDog walker mo naa'ohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Walker_(mobility)#Dog_walker_mo_naa'oNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Walker_(mobility)#Ndaare_kadiHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Walker_(mobility)#HimobeWikipedia: Service animalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animalService animalCuuɗo gooduɗo kuugal ngal, ɗum jannginaama ngam o riiwi bootere ngam o haɓɓita dammugal elektriki ngam joomu maako mo ɗon huutoreeɗo jooɗorgal ɓoggi.]]Kootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#KootolKuugal dabbaaji kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Kuugal_dabbaaji_kuugalFuuɗuki e dabbaaji e dabbaaje ngam wallugo ɓerndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Fuuɗuki_e_dabbaaji_e_dabbaaje_ngam_wallugo_ɓerndeLimtinkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#LimtinkiJaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Jaɓɓorgo_KewuujiFedde nde ɓe njogiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Fedde_nde_ɓe_njogiiWotaaki e leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Wotaaki_e_leydiJaponhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#JaponDowlaaji Amerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Dowlaaji_AmerikLey Ameriknaaɓe e Ɓamtaarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Ley_Ameriknaaɓe_e_ƁamtaareDuule goɗɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Duule_goɗɗeDentuɓe ngam walligo go'ohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Dentuɓe_ngam_walligo_go'oKucci kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Kucci_kuugalLodo nder ɓallihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Lodo_nder_ɓalliMonkey walliɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Monkey_walliɗoNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Ndaare_kadiJaŋde ɓeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Jaŋde_ɓeydiWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#Wurooji_wuroojiHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Service_animal#HimobeWikipedia: Parasportshttps://ff.wikipedia.org/wiki/ParasportsParasports ko yiɗde yimɓe ɓe ɓe mbaɗi hakkillaaji, hawti e hakkillaaji ɓalli e hakkillo. Parasports feere ɗon je ɗon je ɗon haandi kuuɗe ɓannduji daga nder nder nder nder kuuɗe ɓanngooje ɓannduje, nden feere ɗon je je ɗon haanduki musamman ngam yimɓe ɓe ɓe ɓe ɓe ɗon mari limce, ɓe ɗon walaa ko nandi bee ɓanngoje ɓannguoje.Etimolojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parasports#EtimolojiDental e taariikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parasports#Dental_e_taariikaNaawol nankihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parasports#Naawol_nankiƁaawol hakkillohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parasports#Ɓaawol_hakkilloƁamtaare ɓannduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parasports#Ɓamtaare_ɓannduYimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parasports#YimɓeFedde nde ɓe njogiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parasports#Fedde_nde_ɓe_njogiiWondirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parasports#WondirdeYimɓe hawtaadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parasports#Yimɓe_hawtaadeNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parasports#Ndaare_kadiWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parasports#Wurooji_wuroojiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parasports#FiroojiWikipedia: Crutchhttps://ff.wikipedia.org/wiki/CrutchCrutch e bullitul moostengo bailette yaadu kosɗe taafaro ngal ɓendetol yimmbe kowterta laatiiɓe ngal ɓendetol kosɗe relluɓe kosɗe taafaro haɗarewal Mota latiɓe ngurgu,enDistenore chutchenshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Crutch#Distenore_chutchensJiytul crutcheshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Crutch#Jiytul_crutchesToo lesdi axillaryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Crutch#Too_lesdi_axillaryForearmhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Crutch#ForearmPlatform platformhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Crutch#Platform_platformFirooji e gaitshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Crutch#Firooji_e_gaitsFour point gaithttps://ff.wikipedia.org/wiki/Crutch#Four_point_gaitKaayaje kowmgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Crutch#Kaayaje_kowmgalDaarongo,https://ff.wikipedia.org/wiki/Crutch#Daarongo,Wikipedia: Mutenesshttps://ff.wikipedia.org/wiki/MutenessMuteness ko mutism ɗon jiytul bolletal ɓawarde jiytul ndenewal ngal faamarɓe e hurre mawɓe bulwee fere fereje e mutism e baawande anduntugo, yimmɓe walletooɓe ɗaanigo e,layaal kawtal mudiɓɓe e doctor, en e bullete walde pathologist laatiike nauda jatturde jiytul bolletal ɓawarde muteness e waditoɓe yanayiwal e manufaje dellude fere fereje e phenomena e dimma nder physiology e maitul naajarokow medical baawetengo, hemgo, psychological troama e fango yesso ɓesdango neurological e destango motsango physical ɓesdango bullete e destango,diagnosed lass e previously balletowal bullete taa faaro Psy chological.Koɗol ɓamtaarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muteness#Koɗol_ɓamtaareSabooji ɓerndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muteness#Sabooji_ɓerndeDaliila fuɗɗam e daliila neurologicalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muteness#Daliila_fuɗɗam_e_daliila_neurologicalKuɗolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muteness#KuɗolJaɓɓorgo Ganndalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muteness#Jaɓɓorgo_GanndalNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muteness#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muteness#FiroojiWikipedia: Deafblindnesshttps://ff.wikipedia.org/wiki/DeafblindnessDeafblindness ɗon jiytul bolletal ɓawarde faamarɓe ɗon wolwitagal howterde fere fereje taa ɓaawo e wartengo relluɓe e reenterde yanayeje, dalelaje nande e nder nanɗe haa too faatogol faaro bolletal e kowngal yiidungo e holleteeɓe bmɓadital e ɓesdango yimmɓe faamarɓe maarango too nder enciije e hiitande ndunngu 1994 e nder lemngal 35000 40,000 e United States ko ɓe kebeti e nder medically deafblind Helena keller e jami jonne e misalije deafblind too finnatawa babaje maarango yusngo,go,o neɗɗo e mission taa ɓaawo walletooɓe deafblind community e expandin harizons e baawande anduntugo Helena keller national center o (hknc) e ɓe ganɗitowo ekketol ɗon Sanda point New York ngal ɗon wolwitagal heebeti e nder ndunngu alif 1967 ɗon howterde ndaatal act congress e deafblind e nder yimmɓe walletooɓe ginnawol finnatawaje, taa ɓaawo caaydangohttps://www.cqc.Biroji epidemiologyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deafblindness#Biroji_epidemiologyHiimoɓe congenital deafblindhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deafblindness#Hiimoɓe_congenital_deafblindFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deafblindness#FiroojiWikipedia: Africal para gameshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Africal_para_gamesafrican para games ɗon wolwitagal howterde fijirde kungiiyawal ngol fijooɓe ɗiɗo para athletes diga lesdi afrikan e nder heyyandehttps://en.m.Destinore para gameshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Africal_para_games#Destinore_para_gamesLesdi afrikan para gameshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Africal_para_games#Lesdi_afrikan_para_gamesƁendetolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Africal_para_games#ƁendetolƁaawo walletooɓe fijirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Africal_para_games#Ɓaawo_walletooɓe_fijirdeWheelchair basketball 2023https://ff.wikipedia.org/wiki/Africal_para_games#Wheelchair_basketball_2023Amputee football 2023https://ff.wikipedia.org/wiki/Africal_para_games#Amputee_football_2023Wheelchair tennis 2023https://ff.wikipedia.org/wiki/Africal_para_games#Wheelchair_tennis_2023Rarungo, juhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Africal_para_games#Rarungo,_juHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Africal_para_games#HiimoɓeWikipedia: Syndrome e downs syndromehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syndrome_e_downs_syndromeSyndrome e downs syndrame e jowne e dimma nder ciiryurde trisomy 21 e nder genetic disorder ngal waadite jiytul piirooji huhttps://en.m.Destinorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syndrome_e_downs_syndrome#DestinoreWikipedia: Amputationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AmputationAmputation ɗon balletol gurgu,en matsorde lewre kosɗe e juuɗe taayaɗe taa nder ndaatal amputation e howterde trauma medical iliness e surgery e go,odur,ngal kowter,ngal naffitol, taa nder ɓawarde jeytul e wooɓena, woonde https://web.archive.ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amputation#ngendamseseie amputationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amputation#seseie_amputationWikipedia: Deafnesshttps://ff.wikipedia.org/wiki/DeafnessDeafness ko ɓeɓe'en relluɓe nanɗe ɗon howterde ɓolletal ɓawarde nanɗe too nder yimmɓe mawɓe ɓe faamarɓe marɓe rellugo, nanɗe fat too ndaatal deafness e howterde joone taa ɓaawo walletoogo' yimmɓe relluɓe nanɗe kama yimmɓe naaye'en e walɓe ɗeɗe laatiiɓe taa nder dellon nango' saree ɗon darwita hawtarde walletaago' deaf kama e ludwig van beethoven e Helena kellerHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deafness#HiimoɓeWikipedia: Intellectual disabilityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Intellectual_disabilityƁaawde hakkilantaaku anndiraa kadi bana ɓaawde janngude hakkilantaaki nder leydi United Kingdom e ɓaawo ɓaawo hakkilantaako, woni ɓernde ɓamtaare ɓernde ɓernde ɓurnaama e ɓamtaare hakkilantaaka e ɓamtaade hakkilantaangal e ɓamtaaru. Ɗum hollitii eii ɓurɗo 70, ha ɓeydi e ɓeydiindi e jokkondirɗe ɗiɗo ko ɓuri haɓaade ɗe hawti e nguurndam yimɓe fuu.Baawol Hakiiluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Intellectual_disability#Baawol_HakiiluWikipedia: Kuturta'ahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kuturta%27aKuturta'a (e ɗemngel englishi leprosy) kuturta'a ɗon howterde yaure taa ko ciiyajaamu ɗon ɗon nowderta e wannango'o ɓanndu nyaɗɗo kama yimmɓe ɓe yaure kuturta'a leprosy e waada, wannango ɓanndu nyaɗɗo soosai gamma e sa,ere diga faro gite nyaɗɗo e howterde hoddunko e gasa howre e nder sa,ere de yaure kuturta'a e walletaago, ɓandu nyaɗɗo e howterde nder tonde e howterde howduko e kolle neɗɗo ilawal yaure kuturta'a leprosy ngal daranke e ɗon wallite gamma e ngal waaɗite waatengo rumngo,o ndiyam e nder bande nyaɗɗo kama juwde e kosɗe yaure kuturta'a leprosy e waaɗite taayaɗe kole e kosɗe e ɗe joudehttps://en.m.Biroji kuturta'a leprosyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kuturta%27a#Biroji_kuturta'a_leprosyHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kuturta%27a#HiimoɓeWikipedia: Tonic chabalalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tonic_chabalalaTonic chabalala o ndaƴaɗow nyande 25 lewry setto hiitande ndungu alif 1979 e nder gelle giyani o laatiike fiijowo fiijirde kosɗe e lesdi afirka ta foobeenare o fijoowo fijirde kosɗe ɗe premier o laatiike kyaftin e Orlando pirates jaaruɗoɓe fijital jiike e keerol e fijirde yamngo,o kufin zukaru lesdi turai e nder hitaande ndunngu alif 2006 caf e bandiraawo fijitoowo fijirde kosɗe justice chabalalahttps://en.m.Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tonic_chabalala#HimmoɓeWikipedia: Povertyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/PovertyTalauci poverty(e ɗemngel englishire poverty) talauci ɗon howterde kowje ɗe ɗon heebeti relluɓe kaayaje kowngal e nder duniyaaru seɗɗa talauci poverty e heebeti ndaatal e koccital jiytul jowɗodal e nder momntago'o reskowje lesdi e howterde taa nder ɓawarde siyasaje sa'ere hawtongo jeytul e momntago'o reskowje ɗon woodi mawɓe suubuɓe ɗiɗabal kautungal talauci poverty e ngal waaɗite mahintare nder nantungo'o himngo ceede ɗe too nder sa'ere hanɗe e howterde jaango'o kama nyamdu e howterde sutuura e nder sa'ere rarungo'o talauci poverty diga sa'ere taangado o wannata hurre maako bukatajeMa'anaje e anndal dabeyaje talauci povertyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poverty#Ma'anaje_e_anndal_dabeyaje_talauci_povertyHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poverty#HiimoɓeWikipedia: Lip readinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lip_readingLip (e ɗemngal englishire lip reading speechreading) e jowne ɗon e howterde technigue too dou anndaal jannde ɗouɗerkar sarrapakee bolle nyaɗɗo too nder wargo'o nanɗe kowniyaaje' bolle too motsengo'o tondi e yesu e wailutungo' bailettol tondi e sarrapago, winndande sa'ere too nder 30% gamma tondi howterde janngitaa ballol jeytul muqalaje bolle demngal e anndal taa faro nanɗe e gaaritaa nder jannginol tondi e too nder ndaatal yimmɓe e nder yimmɓe e nannerta, bolle taa faro motsengo'o ɗemngal e tondi ɗon ɗe ballitaa walwitare bolle nyaɗɗohttps://en.m.Motsego'o tonde liphttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lip_reading#Motsego'o_tonde_lipPhonemes and visemhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lip_reading#Phonemes_and_visemHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lip_reading#HiimoɓeWikipedia: Mamady Doumbouyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamady_Doumbouya𞤥𞤢𞤥𞥆𞤢𞤣𞤵 𞤣𞤵𞤥𞤦𞤵𞤴𞤢 𞤳𞤮 𞤣𞤢𞤣𞤭𞤼𞤭𞥅 𞤣𞤢𞤪𞤭𞥅𞤶𞤮 𞤯𞤫𞤲𞥆𞤮 𞤤𞤢𞥄𞤥𞤵 𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭 𞤺𞤭𞤲𞤫 𞤮 𞤶𞤭𞤦𞤭𞤲𞤢𞥄𞤥𞤢 𞤦𞤢𞤲𞤢𞤲𞤳𞤮𞤪𞤮𞤣𞤢𞥄 𞤲𞤣𞤫𞤪 𞤳𞤢𞤲𞤳𞤢𞤲 𞤻𞤢𞤤𞤢𞥄𞤲𞤣𞤫 𞥔 𞤲𞤦𞤮𞥅𞤴𞤮 𞥑𞥙𞥘𞥐.𞤳𞤮 𞤴𞤮𞤱𞤭𞤼𞤭𞥅 𞤬𞤭𞥅 𞤥𞤢𞤳𞥆𞤮https://ff.wikipedia.org/wiki/Mamady_Doumbouya#𞤳𞤮_𞤴𞤮𞤱𞤭𞤼𞤭𞥅_𞤬𞤭𞥅_𞤥𞤢𞤳𞥆𞤮𞤊𞤫𞤣𞥆𞤫 𞤫 𞤶𞤢𞤲𞤺𞤭𞤪𞤣𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/Mamady_Doumbouya#𞤊𞤫𞤣𞥆𞤫_𞤫_𞤶𞤢𞤲𞤺𞤭𞤪𞤣𞤫𞤑𞤵𞥅𞤺𞤢𞤤 𞤳𞤮𞤲𞤵https://ff.wikipedia.org/wiki/Mamady_Doumbouya#𞤑𞤵𞥅𞤺𞤢𞤤_𞤳𞤮𞤲𞤵Firo politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamady_Doumbouya#Firo_politik𞤊𞤫𞤣𞥆𞤫 𞤤𞤢𞥄𞤥𞤵 𞥒𞥐𞥒𞥑https://ff.wikipedia.org/wiki/Mamady_Doumbouya#𞤊𞤫𞤣𞥆𞤫_𞤤𞤢𞥄𞤥𞤵_𞥒𞥐𞥒𞥑𞤸𞤮𞥅𞤪𞤫𞥅𞤶𞤮 𞤶𞤢𞥄𞤴𞤲'𞤣𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/Mamady_Doumbouya#𞤸𞤮𞥅𞤪𞤫𞥅𞤶𞤮_𞤶𞤢𞥄𞤴𞤲'𞤣𞤫𞤍𞤫 𞤣𞤢𞤦𞤢𞤪𞤫𞥅𞤶𞤭 𞤢𞤪𞤢𞤲'𞤣𞤫𞥅𞤶𞤭https://ff.wikipedia.org/wiki/Mamady_Doumbouya#𞤍𞤫_𞤣𞤢𞤦𞤢𞤪𞤫𞥅𞤶𞤭_𞤢𞤪𞤢𞤲'𞤣𞤫𞥅𞤶𞤭𞤇𞤫𞤴𞤣𞤢𞥄𞤣𞤫 𞤶𞤢𞥄𞤴𞤲'𞤣𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/Mamady_Doumbouya#𞤇𞤫𞤴𞤣𞤢𞥄𞤣𞤫_𞤶𞤢𞥄𞤴𞤲'𞤣𞤫𞤇𞤢𞤩𞥆𞤵𞤺𞤮𞤤 𞤤𞤢𞥄𞤥𞤵https://ff.wikipedia.org/wiki/Mamady_Doumbouya#𞤇𞤢𞤩𞥆𞤵𞤺𞤮𞤤_𞤤𞤢𞥄𞤥𞤵𞤊𞤭𞤪𞤮𞥅𞤶𞤫 𞤤𞤫𞤧𞤣𞤭 𞤲'𞤣𞤭𞥅https://ff.wikipedia.org/wiki/Mamady_Doumbouya#𞤊𞤭𞤪𞤮𞥅𞤶𞤫_𞤤𞤫𞤧𞤣𞤭_𞤲'𞤣𞤭𞥅𞤰𞤫𞤤𞥆𞤭𞤼𞤢𞥄𞤪𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/Mamady_Doumbouya#𞤰𞤫𞤤𞥆𞤭𞤼𞤢𞥄𞤪𞤫𞤳𞤵𞥅𞤺𞤢𞤤 𞤫 𞤼𞤫𞤣𞥆𞤵𞤲𞤺𞤢𞤤https://ff.wikipedia.org/wiki/Mamady_Doumbouya#𞤳𞤵𞥅𞤺𞤢𞤤_𞤫_𞤼𞤫𞤣𞥆𞤵𞤲𞤺𞤢𞤤Kuje ɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamady_Doumbouya#Kuje_ɗeWikipedia: Cellou Dalein Diallohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cellou_Dalein_Diallo𞤑𞤮 𞤮 𞤢𞤪𞤣𞤭𞥅 𞤸𞤮𞥅𞤪𞤫𞥅𞤶𞤮 𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭 𞤺𞤭𞤤𞤢 𞤤𞤫𞤱𞤪𞤵 𞤁𞤫𞤧𞤢𞤲'𞤦𞤢𞤪 𞥒𞥐𞥐𞥔 𞤸𞤢𞥄 𞤤𞤫𞤱𞤪𞤵 𞤀𞤱𞤪𞤭𞤤 𞥒𞥐𞥐𞥖 𞤫 𞤥𞤮 𞤼𞤢𞤱𞤼𞤮𞤪𞤢𞥄𞤣𞤫 𞤲'𞤺𞤢𞤥 𞤶𞤢𞤩𞥆𞤢𞥄𞤣𞤫 𞤸𞤮𞥅𞤪𞤫𞥅𞤶𞤮 𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭 𞤫 𞤸𞤭𞤼𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤫 𞥒𞥐𞥑𞥐⹁ 𞤲'𞤣𞤫 𞤮 𞤪𞤫𞤱𞤭 𞤼𞤮 𞤳𞤮 𞤀𞤤𞤨𞤸𞤢 𞤕𞤮𞤲'𞤣𞤫⹁ 𞤮 𞤱𞤮𞤲𞤭 𞤸𞤮𞥅𞤪𞤫𞥅𞤶𞤮 𞤬𞤫𞤣𞥆𞤫 𞤬𞤫𞤣𞥆𞤫 𞤬𞤫𞤣𞥆𞤢 𞤣𞤫𞤥𞤮𞤳𞤢𞤪𞤢𞥄𞤧𞤭 𞤘𞤭𞤲𞤫 (𞤓𞤊𞤁𞤘) 𞤺𞤭𞤤𞤢 𞤫 𞤸𞤭𞤼𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤫 𞥒𞥐𞥐𞥗.𞤳𞤮 𞤴𞤮𞤱𞤭𞤼𞤭𞥅 𞤬𞤭𞥅 𞤥𞤢𞤳𞥆𞤮https://ff.wikipedia.org/wiki/Cellou_Dalein_Diallo#𞤳𞤮_𞤴𞤮𞤱𞤭𞤼𞤭𞥅_𞤬𞤭𞥅_𞤥𞤢𞤳𞥆𞤮𞤬𞤵𞤯𞥆𞤢𞤥https://ff.wikipedia.org/wiki/Cellou_Dalein_Diallo#𞤬𞤵𞤯𞥆𞤢𞤥𞤑𞤵𞥅𞤺𞤢𞤤 𞤶𞤢𞥄𞤴𞤲'𞤣𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/Cellou_Dalein_Diallo#𞤑𞤵𞥅𞤺𞤢𞤤_𞤶𞤢𞥄𞤴𞤲'𞤣𞤫𞤬𞤭𞤪𞤤𞤭𞤼𞤢𞤲𞤣𞤫 𞤣𞤢𞤱𞤪𞤮https://ff.wikipedia.org/wiki/Cellou_Dalein_Diallo#𞤬𞤭𞤪𞤤𞤭𞤼𞤢𞤲𞤣𞤫_𞤣𞤢𞤱𞤪𞤮𞤸𞤮𞥅𞤪𞤫𞥅𞤶𞤮 𞤶𞤢𞥄𞤺𞤮𞤪𞤢𞤤 𞤺𞤭𞤲𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/Cellou_Dalein_Diallo#𞤸𞤮𞥅𞤪𞤫𞥅𞤶𞤮_𞤶𞤢𞥄𞤺𞤮𞤪𞤢𞤤_𞤺𞤭𞤲𞤫𞤶𞤢𞤩𞥆𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤫 𞤸𞤮𞥅𞤪𞤫𞥅𞤶𞤮 𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭 𞥒𞥐𞥑𞥐https://ff.wikipedia.org/wiki/Cellou_Dalein_Diallo#𞤶𞤢𞤩𞥆𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤫_𞤸𞤮𞥅𞤪𞤫𞥅𞤶𞤮_𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭_𞥒𞥐𞥑𞥐𞤶𞤢𞤩𞥆𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤫 𞤸𞤮𞥅𞤪𞤫𞥅𞤶𞤮 𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭 𞥒𞥐𞥑𞥕https://ff.wikipedia.org/wiki/Cellou_Dalein_Diallo#𞤶𞤢𞤩𞥆𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤫_𞤸𞤮𞥅𞤪𞤫𞥅𞤶𞤮_𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭_𞥒𞥐𞥑𞥕𞤁𞤭𞤺𞤮𞥅𞤪𞤫 𞤼𞤮 𞤁𞤢𞤱𞤪𞤵𞤺𞤮𞤤 𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭https://ff.wikipedia.org/wiki/Cellou_Dalein_Diallo#𞤁𞤭𞤺𞤮𞥅𞤪𞤫_𞤼𞤮_𞤁𞤢𞤱𞤪𞤵𞤺𞤮𞤤_𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭𞤶𞤢𞤩𞥆𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤫 𞤸𞤮𞥅𞤪𞤫𞥅𞤶𞤮 𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭 𞥒𞥐𞥒𞥐https://ff.wikipedia.org/wiki/Cellou_Dalein_Diallo#𞤶𞤢𞤩𞥆𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤫_𞤸𞤮𞥅𞤪𞤫𞥅𞤶𞤮_𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭_𞥒𞥐𞥒𞥐𞤕𞤢𞤺𞥆𞤢𞤤 𞤧𞤵𞤩𞤢𞥄𞤶𞤭 𞤢𞤪𞤣𞤭𞥅𞤩𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/Cellou_Dalein_Diallo#𞤕𞤢𞤺𞥆𞤢𞤤_𞤧𞤵𞤩𞤢𞥄𞤶𞤭_𞤢𞤪𞤣𞤭𞥅𞤩𞤫𞤊𞤭𞤪𞤮 𞤫 𞤬𞤢𞥄𞤥𞤣𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/Cellou_Dalein_Diallo#𞤊𞤭𞤪𞤮_𞤫_𞤬𞤢𞥄𞤥𞤣𞤫𞤩𞤫𞤴𞤣𞤢𞤲𞤣𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/Cellou_Dalein_Diallo#𞤩𞤫𞤴𞤣𞤢𞤲𞤣𞤫𞤯𞤫 𞤩𞤫𞤧𞤲𞤺𞤵https://ff.wikipedia.org/wiki/Cellou_Dalein_Diallo#𞤯𞤫_𞤩𞤫𞤧𞤲𞤺𞤵Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cellou_Dalein_Diallo#HimobeWikipedia: Bah Ouryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bah_Oury𞤌 𞤱𞤮𞤲𞤭 𞤥𞤮 𞤸𞤢𞤱𞤪𞤭 𞤫 𞤤𞤢𞥄𞤥𞤵 𞤸𞤮𞥅𞤪𞤫𞥅𞤶𞤮 𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭 𞤺𞤭𞤤𞤢 𞤬𞤵𞤯𞥆𞤮𞥅𞤣𞤫 𞥑𞥙𞥙𞥐⹁ 𞤮 𞤱𞤮𞤲𞤭 𞤥𞤮 𞤬𞤵𞤯𞥆𞤭𞥅𞤯𞤮 𞤬𞤫𞤣𞥆𞤫 𞤣𞤫𞤥𞤮𞤳𞤢𞤪𞤢𞥄𞤧𞤭 𞤘𞤭𞤲𞤫.𞤬𞤭𞥅 𞤥𞤢𞤳𞥆𞤮 𞤮𞤲https://ff.wikipedia.org/wiki/Bah_Oury#𞤬𞤭𞥅_𞤥𞤢𞤳𞥆𞤮_𞤮𞤲𞤥𞤭𞤲𞤭𞥅𞤧𞤭𞤪𞤶𞤮 𞤢𞤪𞤢𞤲𞤮https://ff.wikipedia.org/wiki/Bah_Oury#𞤥𞤭𞤲𞤭𞥅𞤧𞤭𞤪𞤶𞤮_𞤢𞤪𞤢𞤲𞤮𞤰𞤫𞥅𞤱𞤫𞥅 𞤳𞤢𞤣𞤭https://ff.wikipedia.org/wiki/Bah_Oury#𞤰𞤫𞥅𞤱𞤫𞥅_𞤳𞤢𞤣𞤭𞤣𞤢𞤰𞥆𞤫 𞤯𞤫𞤲https://ff.wikipedia.org/wiki/Bah_Oury#𞤣𞤢𞤰𞥆𞤫_𞤯𞤫𞤲Wondiral ngalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bah_Oury#Wondiral_ngalWikipedia: Disability culturehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Disability_cultureDisability culture ( linndiɓɓe ko yimmɓe ɓe linndare ɓanndu) e howterde nder yimmɓe miskeeni 'en ɓe linndare ɓanndu kosɗe e howterde jouɗe ɓe kebeti relluɓe giiɗe diga yawtago'o haa too ndaatal kowtarku nder ɓaawngo yimmɓe faamarɓe ɓe linndare e sa'ere ɗon naawiti hiitande ndunngu alif 1980 kolletol hoceengo'o ɗon howterde feere fereje e taa nder tsarewal ngaaɗowal balletol marango'o ɓe linndare ɓanndu ngal disability culture nder koccital weetengol finnatawaje yimmɓe faamarɓe e ɗou jowɗodal e nder yimmbe ɓe linndare ɓanndu ɓe minority gaaɗitol gaaɗitowal nder immature yimmɓe sidda'en be ɗon no'udiirataHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Disability_culture#HimobeWikipedia: Linndare ɓannduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linndare_%C9%93annduLinndare ɓanndu ( e taa ɗemngal ingilishire physical disability, naakasare ɓanndu nyaɗɗo e taa nder howterde rellungo motsejee jijiyaaje ɓanndu nyaɗɗo ko dabbaaji rellungo' samɓe jokkole ɓanndu e kawtal linndare ɓanndu e hawturde rellugo'o nanɗe giiɗe ko jammu ɗon kosɗe e ceeya hemngo marango'o hannde e janngo'o kama yaawuje jokkole ɓanndu e fumnɗe e rellugo nanɗe noffi nyaɗɗo kama ceeyajaamu e ciiya nannɗe koo hemgo giiɗe Disability_culture nannɗehttps://en.m.hoto,enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linndare_%C9%93anndu#hoto,enNa'eje linndare ɓannduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linndare_%C9%93anndu#Na'eje_linndare_ɓannduHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linndare_%C9%93anndu#HiimoɓeWikipedia: Bassirou Diomaye Fayehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bassirou_Diomaye_FayeKamaru ndari yaɗaade ɗii e Ndiaganiao, jommbunde tawre e M'Bour, Senegaal.https://apanews.Jaŋde e ɓurmude e faamdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bassirou_Diomaye_Faye#Jaŋde_e_ɓurmude_e_faamdeJaŋde e kandidaatde faamdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bassirou_Diomaye_Faye#Jaŋde_e_kandidaatde_faamdeHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bassirou_Diomaye_Faye#HimobeWikipedia: Kosngal robahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kosngal_robaKosngal roba ko'o e ( ɗemngal englishire prosthesis prosthese ) diga leydi ancient Greek) taa ɗemngel ancient greek mpooedic romonized prosthesis lit e kosngal roba ngal https://en.wikipedia.Lelejiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kosngal_roba#LelejiiHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kosngal_roba#HiimoɓeWikipedia: Deborah Abiodunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deborah_AbiodunDeborah Ajibola Abiodun, anndiraaɗo ""Kante,"", ko debbo debbo jokkondirɗo fuɗnaali fuɗnaale nder lesdi Naajeeriya. O jibinaa 2 lewru Noofambar 2003 e mawninaama Ibadan, Naajeeriya.Kofa duuniyaaru 2023https://ff.wikipedia.org/wiki/Deborah_Abiodun#Kofa_duuniyaaru_2023Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deborah_Abiodun#FiroojiWikipedia: Gladys Akpahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gladys_AkpaGladys Akpa (dimaa 1 Janaayo 1986) ko jokkondirɗo Nigeria mo o jogiiɗo e gollal gollal leydi ndii. O wonnoo nder gollude nder nder nder Afrik 2010 e nder Afrik 2012.Wikipedia: Abimbola Amusuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abimbola_AmusuMajor General Abimbola Olatilewa Amusu ko soodaaɗo lesdi Naajeeriya mo o ardiiɗo nder lesdi Naajeeriya Army Medical Corps diga 2015 haa 2018. O'o woni debbo arandeejo ɗiɗmo nder taariika nder lesdi Naajeeriya ngam o'o'o dowla dowla.Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abimbola_Amusu#KuugalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abimbola_Amusu#FiroojiWikipedia: Ibubeleye Whytehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibubeleye_Whyte== Kuuje caaɗeele ==Kuuje caaɗeelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibubeleye_Whyte#Kuuje_caaɗeeleWikipedia: Mojisola Adekunle-Obasanjohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mojisola_Adekunle-ObasanjoMojisola Adekunle-Obasanjo (10 lewru Aasuuga 1944 - 4 lewru Juun 2009) wonnoo Major nder konu lesdi Naajeeriya. O dilli partiya Masses Movement of Naajeeriya nder 1998 nden o ɓeydi mo haɓɓo hooreejo leydi nder partiya Masse Movement of Nigeria (MMN) nder 2003.Firo siyasahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mojisola_Adekunle-Obasanjo#Firo_siyasaFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mojisola_Adekunle-Obasanjo#FiroojiWikipedia: Chioma Woguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chioma_Wogu== Kuugal ==Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chioma_Wogu#KuugalWikipedia: Rachael Yamalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rachael_YamalaRachael Yamala (dimaa 12 feebari 1975) ko jokkondirɗo Nigeria mo o jogiiɗo e nder fannu hakkunde nder ɓalli ɓalli ɓaleere ɓaleere nder lesdi Naajeeriya. O wondi nder gollude nder FIFA Women's World Cup 1991 nde fuɗɗii.Wikipedia: Ayisat Yusufhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayisat_YusufYusuf waɗi ngam kuuje feere feere nder lesdi Naijeriya e lesdi Finland. O wonnoo nder nder nder nder lesdi Naijeriya nder nder nder Afrik nder hitaande 2004, nder nder nder nde'e nder nder nder hitaande 2007 nder nder nder mbaadi duniyaaru nder rewɓe e nder nder nder juulde Olimpiiki nder hitaande 2008..Wikipedia: Olaitan Yusufhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olaitan_YusufOlaitan Yusuf (born 12 January 1982) is a Nigerian women's international footballer who plays as a forward. She is a member of the Nigeria women's national football team.Pages with empty citationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_empty_citationsWikipedia: Onyinyechi Zogghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onyinyechi_Zogg== Koɗol golle ==Koɗol gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onyinyechi_Zogg#Koɗol_golleWikipedia: Rebecca Kaluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rebecca_KaluRebecca Kalu (dimaa 12 Juun 1990), daraniiɓe nder lesdi Nigeria e nder lesdi lesdi lesdi lesdi ndi'e nder duuɓi 20 nder lesdi ndi'en nder lesdi lesdi ndi, nder lesdi lesdi ɗi'e nder lesdi ndii nder lesdi ndi FIFA waɗi nder lesdi ndi. O maaki waɗugo yi'ugo nder nder nder nder fahin.Wikipedia: Ndidi Kanuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndidi_Kanu== Laamu ==Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndidi_Kanu#LaamuWikipedia: Alaba Jonathanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alaba_Jonathan=== Ɓamtaare ===Ɓamtaarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alaba_Jonathan#ƁamtaareWikipedia: Ulunma Jeromehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ulunma_JeromeUlunma Jerome (dimaa 11 abriil 1988) ko jokkondirɗo ɓalli Naijeriya mo o jogiiɗo no gollirɗo Piteå nder Damallsvenskan Suwede. Jerome waɗi boo limol feere ngam lesdi lesdi lesdi lesdi Nigeria.Wikipedia: Joy Jegedehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joy_Jegede== Kuugal ==Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joy_Jegede#KuugalKoolololhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joy_Jegede#KoolololWikipedia: Cynthia Uwakhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cynthia_Uwak== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cynthia_Uwak#ƁiɗɗoWikipedia: Tolulope Arotilehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tolulope_ArotileLuttuɗo Tolulope Oluwatoyin Sarah Arotile (13 Desemba 1995 - 14 Julaay 2020) woni debbo arandeejo helikopitaaruuji konu nder lesdi Naajeeriya. Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tolulope_Arotile#LaamuMaayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tolulope_Arotile#MaayiWikipedia: Gloria Usietahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gloria_UsietaGloria Usieta (dimaa 19 Jun 1977) ko jokkondirɗo fuɗnaali fuɗnaale Nigeria, o jogii e nder ɓalli fuɗnaal rewɓe nder lesdi Naajeeriya e nder koode ɓalli duuniyaaru e nder 1999 e nder koodi Olimpiiki e nder hitaande 2000..Wikipedia: Helen Ukaonuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_UkaonuHelen Ukaonu (born 17 May 1991) ko footballer Nigeria mo o jogii no o gollirta. O daraniiɓe ɓalli lesdi lesdi NaajeeriyaWikipedia: Chinaza Uchenduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chinaza_Uchendu== Kuuje caaɗeele ==Kuuje caaɗeelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chinaza_Uchendu#Kuuje_caaɗeeleWikipedia: Christy Ucheibehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christy_Ucheibe== Kuuje caaɗeele ==Kuuje caaɗeelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christy_Ucheibe#Kuuje_caaɗeeleWikipedia: Ngozi Eucharia Uchehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Eucharia_UcheUche Eucharia Ngozipronunciationi (dimaa 18 Juun 1973 e Mbaise, Imo State, Nigeria) ko jokkondirɗo fuɗnugol leydi Nijeriya e hooreejo jaŋde fuɗnannde fuɗnugal leydi Nijeriyaa. O woni ardiiɗo ardiiɗo debbo ardiiɗo jaŋde fuɗnugo ɓalli ɓalli ɓaleere ɓaleere nder lesdi lesdi Naijeriya e ardiiɗo gardiiɗo jaɓnugo ɓaleere lesdi Naijiria.Wikipedia: Tawa Isholahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tawa_IsholaTawa Bowanle Ishola (o daayaama nyalde lewru 23 Desemba hiitande ndungu alif 1988) ko jokkondirɗo fuɗnaali lesdi Naijeriya, o jogii e nder ɓalli fuɗnaalu lesdi Naijiria e nder juulde juulde fuɗnaale fuɗnaal e nder 2008 Summer Olympics.Wikipedia: Florence Iwetahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Florence_IwetaFlorence Iweta (ou daayaama nyannde 29 lewru marso hiitande ndunngu alif 1983) ko jokkondirɗo fijirde fijooji kosɗe football e lesdi Naajeeriya. O daranii lesdi Naajeeriya nder fijooji fijirde Olympics Summer e ndunngu 2000Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Florence_Iweta#HiimoɓeWikipedia: Rofiat Imuranhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rofiat_ImuranRofiat Imuran (born 17 June 2004) ko footballer Nigeria mo o jogii no o gollirta. O ɗon golla e nder kawral leydi Nigeria.Wikipedia: Ɗaamgal Irokahttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aaamgal_IrokaGlory Iroka (yankeewo 3 lewru Janaayo 1990) ko jokkondirɗo leydi Naijeriya, o jogiiɗo e nder fannu hakkunde nder renndo renndo Naijeriya Rivers Angels e nder nder fedde leydi Naijiria.Wikipedia: Anam Imohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anam_Imo=== Koɗol golle ===Koɗol gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anam_Imo#Koɗol_golleWikipedia: Vivian Ikechukwuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vivian_IkechukwuNder hitaande 2018, Ikechukwu dilli haa gardagol Port Harcourt club Rivers Angels F.C.Wikipedia: Barkiɗugo Igbojionuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barki%C9%97ugo_IgbojionuO daranii lesdi Nigeria nder juulde Olympics 2004 nder Atene, Girka. nder juulde 2004 Summer Olympics.Wikipedia: Chi-Chi Igbohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chi-Chi_Igbo== Koɗol golle ==Koɗol gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chi-Chi_Igbo#Koɗol_golleWikipedia: Osarenoma Igbinoviahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osarenoma_IgbinoviaKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osarenoma_Igbinovia#KuugalWikipedia: Patricia Georgehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Patricia_Georgepatricia george Ngam danygol e ɓaawo, George ɗon mari hakkilo ngam huwugo ngam lesdi United States, Venezuela malla Naajeeriyaa. O waɗi gollal mum fuɗɗam nder ɓaawo ɗon nder 18 lewru colte hiitande ndunngu alif 2021 bana darnde ɗiɗaɓere nde o hawri e kibbol Russiya CSKA Moscow nder nder jaaynde nde'e nder ko'e hitaande nde ko'e turkoyɓe ɓe ɓe ɓe ɓe mbaɗi.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Patricia_George#HiimoɓeWikipedia: Adekite Fatuga-Dadahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adekite_Fatuga-Dada[FC Women 0 Exeter City Women 4 25 08 2024-612 (53946333897).jpg|thumb|Adekite Fatuga-Dada, 2024]Kuuje nder kuugal mawɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adekite_Fatuga-Dada#Kuuje_nder_kuugal_mawɗoHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adekite_Fatuga-Dada#HiimoɓeWikipedia: Martha Tarhembahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Martha_TarhembaMartha Tarhemba ko fijirde koore nden nder lesdi Naajeeriya. O wonnoo e nder ɓalli fedde football rewɓe Nigeria e nder Olimpiadi Summer 2000.Wikipedia: Gift Showwemimohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gift_ShowwemimoGift Showemimo (dimaa 24 mee 1974) ko jokkondirɗo leydi Nijeriya mo o jogiiɗo e nder ɓalli fuɗnaali ɗiin. O wonnoo nder gollude e nder FIFA Women's World Cup 1991.Wikipedia: Akudo Sabihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akudo_SabiAkudo Sabi (o dañaama ñalnde 17 lewru Nobamba hiitande ndunngu alif 1986) o debbo jokkondirɗo e nder leydi Naajeeriya. O wonnoo e nder ɓalli ɓalli ɓaleere leydi Naajeereya e nder Olimpiadiya e nder ndunngu 2004 Summer.Wikipedia: Toni Paynehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toni_PayneAntionette Oyedupe "Toni" Payne (jibinaa ko ñalnde 22 abriil 1995) ko fukuyaŋke karallo, ko kañum woni diɗɗal Everton.[3] O jibinaa ko to leyɗeele dentuɗe Amerik, o woni ko e daranaade leydi Najeriya to bannge winndere.Nguurndam gadanalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toni_Payne#Nguurndam_gadanalGolle clubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toni_Payne#Golle_clubDowlaaji Dentuɗi Amerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toni_Payne#Dowlaaji_Dentuɗi_AmerikNajeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toni_Payne#NajeriyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toni_Payne#TuugnorgalWikipedia: Nicole Paynehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nicole_Payne== Jaŋde jaŋde ==Jaŋde jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nicole_Payne#Jaŋde_jaŋdeWikipedia: Grace Garbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_GarbaGrace Garba woni debbo arandeejo mawɗo mo wonaa jaagorɗo (SNCO) mo ɓe ɓeydiima haa nokkuure mawnde nder jaagorgal "joofteeji mo wonaa jaayorɓe" gila nde fuɗɗoraaki fuɗɗoraade lesdi Naajeeriya e 18 Apriil 1964.Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Garba#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Garba#KuugalWikipedia: Itunu Hotonuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Itunu_HotonuKonraar Admiral Itunu Hotonu (duggi 18 lewru janvier 1959) ko ardiiɗo maayo maayo leydi Naajeeriya e ardiiɗo wuro. Gooto nder ardiiɓe rewɓe ardiiɓe e nder ardiiɗo ardiiɓe nder Nawiya Naajeeriya, o waɗi gollal jannginoowo jaŋde e nder lesdi Liberia.Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Itunu_Hotonu#KuugalNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Itunu_Hotonu#Nolde_hooreWikipedia: Josephine Okwuekeleke Tolefehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josephine_Okwuekeleke_TolefeKapitan Josephine Okwuekeleke Tolefe (dannyamo 15 Desemba 1931, Aniocha, Diiwal Delta, Naajeeriya) woni debbo arandeejo nder konu lesdi Naajeeriya. O woni debbo ardiiɗo konu e debbo ardiijo haa o heɓta darnde hooreejo konu nder lesdi Naajeeriya.Ngol mum e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josephine_Okwuekeleke_Tolefe#Ngol_mum_e_janngirdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josephine_Okwuekeleke_Tolefe#KuugalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josephine_Okwuekeleke_Tolefe#FiroojiWikipedia: Aderonke Kalehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aderonke_KaleAderonke Kale (31 juko 1939 - 8 Noofambar 2023) ko wonɗo fedde fedde fedda Naajeeriya, o ardiiɗo ardiiɗo hooreejo fedde feddude Naajeeriya. O ummi ngam ummanago gardiiɗo lesdi Naajeeriya.Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aderonke_Kale#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeKuugal konuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aderonke_Kale#Kuugal_konuNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aderonke_Kale#Nolde_hooreFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aderonke_Kale#FiroojiWikipedia: Edith Elumahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edith_ElumaEdith Eluma (born 27 Septemba 1958) ko jokkondirɗo ɓalli ɓalli ɓoli leydi Nigeria. O wonnoo e nder gollal nde nde FIFA waɗi nde nde 1991 nde wonnoo ko e nder winndere ndee.Wikipedia: Maureen Ekehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maureen_EkeMaureen Eke (born 19 December 1986) ko jokkondirɗo e nder lesdi Naajeeriya. O wondi e nder fedde fedde feddaagal leydi Nigeria e nder feddaagal FIFA e nder koofal winndere nde FIFA waɗi e hitaande 2007.Wikipedia: Blessing Limanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blessing_LimanBlessing Liman (dimaa 13 Maars 1984), ko hooreejo konu lesdi Naajeeriya nder lesdi Naajeeriya, anndiraa ngam o woni debbo arandeejo konu lesdi Najeeriya.Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blessing_Liman#LaamuWikipedia: Nkechi Egbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkechi_EgbeNkechi Egbe (born 5 feebari 1978) ko jokkondirɗo fotbal Nigeria mo jogii e nder fedde fotbal rewɓe e nder Olimpiadi Summer 2004. Haa safaare go'o, o waɗi gollal Delta Queens.Wikipedia: Barkiɗinanki Edohohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barki%C9%97inanki_Edoho== Kuuje caaɗeele ==Kuuje caaɗeelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barki%C9%97inanki_Edoho#Kuuje_caaɗeeleWikipedia: Chidinma Favour Edejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chidinma_Favour_EdejiChidinma Favour Edeji // i (dimaa 15 lewru Desemba 1995) ko jokkondirɗo e nder leydi Nijeeriya. O waɗi nder fuɗnaangu fuɗnaange fuɗnaale fuɗnaal rewɓe Turki ngam Amed S.Wikipedia: Phoebe Ebimiekumohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Phoebe_EbimiekumoPhoebe Ebimiekumo (dimaa 17 janngo 1974) ko jokkondirɗo leydi Nijeriya mo o jogiiɗo no gollirɗo e nder fedde leydi ndii. O wondi nder gollude nder FIFA Women's World Cup 1991 e 1995 FIFA Women'S World Cup.Wikipedia: Jamila Abubakar Sadiq Malafahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamila_Abubakar_Sadiq_MalafaJamila Abubakar Sadiq Malafa o daayaama hiitande ndunngu alif 1965) ko jaajorɗo maayo e debbo arandeejo nder taariika Nawiya. O jokki nder lesdi Nawiya nder hitaande 1988 o waɗi gollal dow hooreejo nder hitaande 1990.Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamila_Abubakar_Sadiq_Malafa#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamila_Abubakar_Sadiq_Malafa#KuugalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamila_Abubakar_Sadiq_Malafa#FiroojiWikipedia: Jennifer Echeginihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jennifer_Echegini== Jaŋde jaŋde ==Jaŋde jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jennifer_Echegini#Jaŋde_jaŋdeWikipedia: Courtney Dikehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Courtney_Dike=== Jaŋde e amateur ===Jaŋde e amateurhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Courtney_Dike#Jaŋde_e_amateurWikipedia: Edith Eduvierehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edith_EduviereEdith Eduviere (born 18 June 1986) ko jokkondirɗo e nder njuɓɓudi pinal Nigeria.Wikipedia: Efioanwan Ekpohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Efioanwan_EkpoEfioanwan Ekpo (born 25 janngo 1984) ko debbo jokkondirɗo e nder leydi Nijeriya. Ekpo wonnoo e nder fedde fedde fedda leydi Nigeria, o jokki e ko'e mum ko ko e hitaande 2003 e hitaande 2004, e hitaande 2006 e nder Afrik, e hitaande 2007 e hitaande 2008..Wikipedia: Tosin Otubajohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tosin_OtubajoOtubajo wonnoo ko native of Ajegunle, Lagos, e o jogii no daraniiɗo for Flying Angel, Vero Bims Queens Lagos, Confluence Queens e Bayelsa Queens. O wonnoo wonde darnde fedde lesdi Naajeeriya, o wonnoo nder suudu darnde lesdi Naajeeri ngam juulde Olimpiye 2000 nder Sydney, Australia.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tosin_Otubajo#FiroojiWikipedia: Kennaare Otuwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kennaare_OtuweGift Ele Otuwe (dimaa 15 Julaay 1984) ko jokkondirɗo fuɗnugo leydi Nijeriya. O ɗon golla ngam Bobruichanka nder Belorusian Premier League.Wikipedia: Eberechi Oparahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eberechi_OparaEberechi Patience Opara (born 6 Maars 1976) ko debbo jogiiɗo koode nder leydi Nijeriya.Wikipedia: Barkiɗugo Dialahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barki%C9%97ugo_DialaBlessing Nnabugwu Diala (born 8 December 1989) ko footballer mo o jogii e dowla e nder Equatorial Guinea women's league club Deportivo Evinayong.Wikipedia: Ogechi Onyinanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogechi_OnyinanyaOgechi Onyinanya ko gollal pinal Nigeria. O wonnoo e nder gollal leydi Nigeria e nder juulde 2004 Summer Olympics.Wikipedia: Esther Onyenezidehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esther_OnyenezideEsther Chinemerem Onyenezide (yanki 30 Jowune 2003) ko jokkondirɗo ɓaleere Nigeria mo o jogiiɗo e nder fannu hakkunde nder wuro Madrid CFF e nder nder nder nder lesdi lesdi Nigeria..Wikipedia: Sophia Omotola Omidijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophia_Omotola_Omidiji== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophia_Omotola_Omidiji#ƁiɗɗoWikipedia: Florence Omagbemihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Florence_OmagbemiFlorence Omagbemi (born 2 feebari 1975) ko jokkondirɗo fuɗnaange lesdi Naajeeriya. O wonnoo e nder ɓalli ɓalli ɓaleele leydi Nigeria e nder koode nayi FIFA Women's World Cup, e nder kooseeɗe ɓaleele Afrik e nder Olympics hitaande 2000.Wikipedia: Tochukwu Oluehihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tochukwu_Oluehi== Koɗol golle ==Koɗol gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tochukwu_Oluehi#Koɗol_golleWikipedia: Oluwatosin Demehinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oluwatosin_DemehinOluwatosin Demehin (dimaa 13 Maars 2002) ko footballer Nigeria mo o jogiiɗo defte. O ɗon jogii ngam lesdi lesdi lesdi lesdi Nigeria..Wikipedia: Dede mo ɓeydi ɓeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dede_mo_%C9%93eydi_%C9%93eydiWikipedia: Ijeoma Queenth Danielshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ijeoma_Queenth_Daniels== Koɗol golle ==Koɗol gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ijeoma_Queenth_Daniels#Koɗol_golleWikipedia: Nkiru Okosiemehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkiru_Okosieme== Kuugal ==Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkiru_Okosieme#KuugalWikipedia: Amarachi Okoronkwohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amarachi_Okoronkwo== Kuugal ==Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amarachi_Okoronkwo#KuugalWikipedia: Adaku Okoroaforhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adaku_OkoroaforAdaku Okoroafor (dimaa 18 Noofambar 1974) ko jokkondirɗo Nigeria mo o jogiiɗo e nder ɓalli fuɗnugo e nder leydi ndii. O wondi nder gollude nder FIFA Women's World Cup 1991 e 1995 FIFA Women'S World CupWikipedia: Vera Okolohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vera_Okolo== Jaɓɓorgo Firo ==Jaɓɓorgo Firohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vera_Okolo#Jaɓɓorgo_FiroWikipedia: Ngozi Okobi-Okeoghenehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Okobi-Okeoghene== Koɗol golle ==Koɗol gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Okobi-Okeoghene#Koɗol_golleWikipedia: Esther Okhaehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esther_OkhaeEsther Okhae (born 12 Maars 1986) ko jokkondirɗo ɓalli ɓalli ɓaleere nder lesdi Naajeeriya. O wondi e nder fedde fedde football rewɓe lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Chidinma Okekehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chidinma_OkekeE lewru Julaay 2018, o nodditii e koofta Christopher Danjuma nder darnde jaayndeere ɓalli ɓalli ɓaleele ɓalli ɓaleeɓe lesdi Naajeeriya ngam FIFA U-20 Women's World Cup 2018..Wikipedia: Ujunwa Okaforhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ujunwa_OkaforUjunwa Eucharia Okafor (born 20 Diisambar 1992) ko footballer Nigeria mo o jogii no o gollirta. O waɗi ko o golli ALG Spor nder kootoye fuɗnaange fuɗnaande rewɓe Turki e jaŋde no 44.Wikipedia: Martina Ohadughahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Martina_Ohadugha== Kuuje caaɗeele ==Kuuje caaɗeelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Martina_Ohadugha#Kuuje_caaɗeeleWikipedia: Alice Ogebehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_OgebeAlice Oya Ogebe (Julii 30 Maars 1995) ko footballer Nigeria mo o jogii ko o jogii e nder 1207 Antalya Spor nder Turkish Women's Football Super League e nder nder Nigeria women's national team.Wikipedia: Glory Ogbonnahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Glory_OgbonnaGlory Akumbu Ogbonna (born 25 December 1998) ko footballer Nigeria mo o jogii e gollal darnde darnde dowla to Turki, beşiktaş JK e gardiiɗo leydi Nigeria. O waɗi ko o waɗi e Edo Queens nder Nigeria Women Football League.Wikipedia: Emueje Ogbiagbevhahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emueje_OgbiagbevhaEmueje Ogbiagbevha ko footballer Nigeria ko o jogii ko e nder renndo wonande Minsk e nder Belorusian Premier League. O jogii ko e nder BIIK Kazygurt e nder Kazakhstan Championship, e nder Russian Championship for Rossiyanka e Energiya Voronezh.Wikipedia: Yimɓe lesdi lesdi Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_lesdi_lesdi_Nigeria== Taariiha ==Taariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yim%C9%93e_lesdi_lesdi_Nigeria#TaariihaWikipedia: Josephine Chukwunonyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josephine_ChukwunonyeJosephine Chiwendu Chukwunonye (dimaa 19 mars 1992) ko jokkondirɗo Nigeria mo o jogiiɗo gollal gollal golluɗo ngam damallsvenskan Suwede Kungsbacka DFF e gollude lesdi lesdi lesdi lesdi Nigeria. O waɗi duuɓi jeeɗiɗi ngam lesdi Naijeriya, e nder nder nder lesdi lesdi lesdi, e nder lesdi lesdi, o waɗi duuɓi jeeɓi jeeɗiɗi e nder lesdi, e ngam lesdi lesdi, nder lesdi lesdi.Wikipedia: Gloria Chinasahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gloria_Chinasa== Koɗol golle ==Koɗol gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gloria_Chinasa#Koɗol_golleWikipedia: Rita Chikweluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rita_ChikweluRita Chikwelu (yankeeɓe 6 Maars 1988) ko jokkondirɗo ɓaleere leydi Nijeriya, o jogiiɗo e dow laabi e nder laabi Al Shabab e nder leydi ndii. O waɗi ko o waɗi ngam suwedɓe Umeå IK e Kristianstads DFF.Wikipedia: Ann Chiejinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ann_ChiejineAnn Agumanu-Chiejine (anndiraa 2 feebari 1974) ko goolaaɗo lesdi Naijeriya mo o jogii ngam lesdi lesdi Naijeriya nder FIFA 1991 FIFA Women's World Cup e 2000 Summer Olympics. O ɗon jeyaaɗo mooftaako forugo nder ɓalli rewɓe lesdi Naijeriya U17.Wikipedia: Ifeanyi Chiejinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ifeanyi_Chiejine== Kuuje caaɗeele ==Kuuje caaɗeelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ifeanyi_Chiejine#Kuuje_caaɗeeleWikipedia: Fedde Omo-Hudehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fedde_Omo-HudeOmo-Love Branch (duggi 10 lewru janngo 1974) ko jokkondirɗo ɓalli ɓalli lesdi Naijeriya, o jokkondiri bana darnde darnde ngam ɓalli ɓoli ɓalli ɓali ɓalli ɓale lesdi Naijiriya. O wondi nder gollude e nder FIFA Women's World Cup 1991 e 1995 FIFA Women'S World Cup.Wikipedia: Joy Bokirihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joy_BokiriJoy Ebinemiere Bokiri (dunde 29 Desemba 1998) ko jokkondirɗo leydi Nijeriya mo o jogiiɗo e nder fannu hakkunde nder Fedde 2 Fedde Farayse, AS Saint-Étienne e nder fedde leydi ndii.[1]Wikipedia: Mavis Ogunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mavis_OgunMavis Ogun (dimaa 24 August 1973) ko jokkondirɗo Nigeria mo o jogiiɗo gollal gollal leydi ndii. O wonnoo nder gollude e nder FIFA Fedde Ɓamtaare Fedde Ɓamɓe e hitaande 1991, 1995 FIFA Fedde Fedde Ɓamtare Fedde Fede Ɓamɓe, e 1999 FIFA Fedde Ngamtaare Fede Ɓamtaare..Wikipedia: Chima Nwosuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chima_NwosuChima nwosu O wonnoo e nder ɓalli ɓalli ɓaleere leydi Naajeereya nder Olimpiadiya e nder hitaande ndunngu 2004 Summer. Nder suudu ndun o ɗon fahin bee Inneh Queens..Wikipedia: Adanna Nwanerihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adanna_NwaneriAdanna Nwaneri (o dañama ñalde 30 juko 1975) Un fijoowo baall mo lesdi Naajeeriya mo o jogii ko o gollirta gollal leydi ndii. O wonnoo e nder gollal FIFA Women's World Cup 1999.Wikipedia: Rita Nwadikehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rita_NwadikeRita Nwadike (anndiraa 3 lewru Noofambar 1974) ko jokkondirɗo fuɗnaali fuɗnaale lesdi Naijeriya, o jogii e nder ɓalli fuɗnaal rewɓe lesdi Naijiria e nder juulde Olimpiadi fuɗnaange 2004. Nder suudu, o waɗi nder nder nder nder wuro Rivers Angels.Wikipedia: Diana Nwaiwuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diana_NwaiwuDiana Esther Nwaiwu (dugumi 10 oktoobar 1973) ko jokkondirɗo Nigeria mo o golli gollal gollal leydi ndii. O wondi nder gollude e nder FIFA Women's World Cup 1991 e 1995 FIFA Women'S World Cup.Wikipedia: Evelyn Nwabuokuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Evelyn_NwabuokuEvelyn Nwabuoku (dimaa 14 Noofambar 1985) ko jokkondirɗo leydi Nijeriya mo o jogiiɗo e nder fannu fuɗnaange En Avant de Guingamp nder Fedde Farayse 1 Féminine e nder fedde fuɗnaale rewɓe lesdi Nijeriya. Nwabuoku waɗi ko o golli ngam BIIK Kazygurt nder jaŋde fuɗnaali rewɓe Kazakhstan e Bayelsa Queens e Rivers Angels nder jaŋnde rewɓe Nigeria.Wikipedia: Sarah Nnodimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_NnodimSarah Nnodim (dimaa 25 Desemba 1995) ko jokkondirɗo leydi Nijeriya mo o jogii e Nasarawa Amazons nder koore nden. O ɗon jogii nder lesdi lesdi lesdi lesdi Nigeria ngam kawtal lesdi lesdi lesdi ɗiɗo duuɓi 20 e feewta, o ɗon jeyaa nder kawtal lesdi ɗiɗo e feewti nder FIFA FIFA FIFA U-20 Women's World Cup 2014.Wikipedia: Ugo Njokuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ugo_Njoku== Kuuje caaɗeele ==Kuuje caaɗeelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ugo_Njoku#Kuuje_caaɗeeleWikipedia: Ousmane Sonkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ousmane_SonkoOusmane Sonko, ngo nder 15 Luuyi 1974, ko fayndaare ndari e Senegaal ene maɓɓe tawii e njiɗɗo laamu. Sonko faynu PASTEF e kandantere faamde e 2019, ko o faynu aari mawɗo.Borii Ngonihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ousmane_Sonko#Borii_NgoniPolitikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ousmane_Sonko#PolitikHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ousmane_Sonko#HimobeWikipedia: Ann Mukorohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ann_MukoroAnn Mukoro (born 27 May 1975) ko footballer Nigeria mo o jogii ko midfielder for the Nigeria women's national football team. O wonnoo e nder gollal nde nde wonnoo ko e hitaande 1991 FIFA Women's World Cup e 1995 FIFA Women'S World Cup.Wikipedia: Maureen Mmaduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maureen_Mmadu== Kuugal ==Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maureen_Mmadu#KuugalWikipedia: Sarah Michaelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_MichaelAnn Mukoro (dimaa 27 Mee 1975) ko jokkondirɗo Nigeria mo o jogiiɗo e nder fannu hakkunde nder ɓalli ɓalli ɓaleere ɓalli ɓalleere ɓalli ɗi debbo. O wondi nder gollude nder FIFA Women's World Cup 1991 e 1995 FIFA Women'S World Cup.Wikipedia: Goonɗinki Michaelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goon%C9%97inki_Michael== Koɗol golle ==Koɗol gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goon%C9%97inki_Michael#Koɗol_golleWikipedia: Nkechi Mbilitamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkechi_MbilitamNkechi Mbilitam (dimaa 5 abriil 1974) ko jokkondirɗo leydi Nijeeriya mo o jogiiɗo e nder fannu hakkunde nder ɓalli ɓalli ɗiin. O wondi nder gollude nder FIFA Women's World Cup 1991 e 1995 FIFA Women'S World Cup.Wikipedia: Josephine Mathiashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josephine_MathiasJosephine Mathias (o daayaama nyalnde 16 lewru Desemba hiitande ndunngu alif 1999) ko jokkondirɗo fuɗnaali rewɓe leydi Nijeriya, o jogii e nder fuɗnaale fuɗnaal rewɓe leydi Turki ngam Trabzon İdmanocağı e jaŋde 16Wikipedia: Cecilia Nkuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cecilia_Nku== Kuuje caaɗeele ==Kuuje caaɗeelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cecilia_Nku#Kuuje_caaɗeeleWikipedia: Lydia Koyondahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lydia_KoyondaLydia Koyonda (born 29 May 1974) is a Nigerian footballer who played as a goalkeeper for the Nigeria women's national football team. She was part of the team at the inaugural 1991 FIFA Women's World Cup.Wikipedia: Uchenna Kanuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uchenna_KanuUchenna Grace Kanu (born 20 June 1997) ko footballer Nigeria mo o jogiiɗo e nder wuro wuro Louisville. Nder lesdi, Kanu wakkilani lesdi lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Bunmi Kayodehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bunmi_KayodeBunmi Kayode (born 13 April 1985) ko jokkondirɗo e nder lesdi Naajeeriya. O wondi e nder fedde fedde football rewɓe lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Yinka Kudaisihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yinka_KudaisiYinka Kudaisi (dugumi 25 August 1975) ko jokkondirɗo fuɗnugo leydi Nijeriya, o jogii e nder ɓalli fuɗnngo rewɓe lesdi Nijeriya e nder juulde Olimpiadi fuɗnugol hitaande 2004. Nder suudu, o ɗon mooɓta ngam Pelican Stars.Wikipedia: Halimatu Ayindehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halimatu_AyindeHalimatu Ibrahim Ayinde (o daayaama nyannde 16 lewru May hitaande ndunngu alif 1995) lesdi Naajeeriya frofesojo fijoowo fijirde kosɗe footballer e nder asmidfielder FC Rosengård e Naajeeriya taa nder ɓawarde rewɓe ɓe kawtal ngal national o fijitoowo fijirde woonde e nder fijirde ɗe heernare lesdi New York Flash e United States, Delta Queens ɗon howterde nder Naajeeriya e Eskilstuna United haa too howterde kowɗe fijooji e lesdi Sweden.Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halimatu_Ayinde#HimmoɓeWikipedia: O yiɗi Ayilahttps://ff.wikipedia.org/wiki/O_yi%C9%97i_Ayila== Kuuje caaɗeele ==Kuuje caaɗeelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/O_yi%C9%97i_Ayila#Kuuje_caaɗeeleWikipedia: Rachael Aladi Ayegbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rachael_Aladi_AyegbaRachael Aladi Ayegba (born 25 June 1986) ko jokkondirɗo ɓaleere nder lesdi Naajeeriya. Haa sahaa kala, o waɗi ko e dow laabi Finnish hakkunde 2005 e 2016.Wikipedia: Sabiraaku Avrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabiraaku_AvrePatience Avre (born 10 Juun 1976) ko jokkondirɗo jokkondirɗe e nder leydi Nigeria, o jogii e nder fedde fedde feddaagal leydi ndii e nder koode 1995 FIFA Women's World Cup, 1999 FIFA Women' s World Cup e 2003 FIFA Women' S World Cup e nder koodi 2000 Summer Olympics..Wikipedia: Roosa Ariyohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roosa_AriyoRoosa Funmilayo Ariyo (dimaa 13 Juun 1994) ko fiinndal fuɗnaali Naijeriya, o jogiiɗo e nder ɓalli Belji, e nder ɓoli lesdi Naijeriya.Wikipedia: Ajuma Ameh-Otachehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajuma_Ameh-OtacheAjuma Ameh-Otache (1 Desemba 1984 - 10 Noofambar 2018) ko jokkondirɗo e nder njuɓɓudi pinal Nigeria. O wonnoo e nder ɓalli ɓalli ɓaleere leydi Nigeria e nder Olimpiadiya 2004.Wikipedia: Florence Ajayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Florence_Ajayi== Kuugal ==Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Florence_Ajayi#KuugalWikipedia: Louisa Akpaguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louisa_AkpaguLouisa Akpagu (born 22 December 1974) ko footballer Nigeria mo o jogii gollal. O wondi e nder fedde fedde football rewɓe lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Chinaza Agohhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chinaza_AgohChinaza Favour Agoh (born 27 November 2004) ko footballer Nigeria mo o jogii ko o jogii e nder ardiiɗo to ardiiɗo e nder ardiyankooɓe Saawdiyankooje Al-Shabab.Wikipedia: Celestina Onyekahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Celestina_OnyekaO wonnoo e nder ɓalli ɓalli ɓaleere leydi Nigeria e nder Olimpiadiya 2004 Summer. On club level she played for Pelican Stars.Wikipedia: Christy Ohiaeriakuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christy_OhiaeriakuChristy Ohiaeriaku // i (d. 13 Desemba 1996) ko footballer debbo Nigeria mo o jogii gollal.Wikipedia: BBC Igbohttps://ff.wikipedia.org/wiki/BBC_IgboBBC Igbo ɗee ko BBC World Service ni hirgindiɗo nii ko, e yeewtere mo Igo ngaal kala, ndiirde ɗum kikiraadeeɗe mo Igo ngal, Igo mawɗe, yoɓaaɗe Igo ngaal, ngam Igo naangeeɗo mo Fulfulde ngaal.https://web.Yeesoowohttps://ff.wikipedia.org/wiki/BBC_Igbo#YeesoowoGorolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/BBC_Igbo#GorolKuutordeneede heeɓtanalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/BBC_Igbo#Kuutordeneede_heeɓtanalLencitaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/BBC_Igbo#LencitaakiWikipedia: Jose' ignacio gallardohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jose%27_ignacio_gallardoJose' ignacio gallardo o daayaama e nder nyannde 16 lewru Nobamba hiitande ndunngu alif 1990 hakkowoni keɓutooɗo marhajare wiki for minorirties e jayre duniiyaaru pienornajo keeɓetol ardungal kowmgal e nder keeɓetol wiki minorities too leydi uroper asia arab e lesɗe afrikan heernare ɓeenɗo lesdi chili latin Amircan o arduujo ardungal wiki minorities too lesdi afrik sa e're wooditago bennditol too nder yimmbe ɓe linndare ɓanndu e Asiya afrikan o ardite ardiitul kowngal ngal nyaɗɗo beeyaɗo nikos likomitros e greece laatiiɗo gaaɗitoowo bailettol kowngal ngal yimmbe ɓaawitoɓe e nder kautal ɓaawitango ɗon howterde taa nder noɗou waadirtaa kowmgal ballital ngal dou'en ciiwal yimmɓe ɓe linndare ɓannduJaaɓetol artungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jose%27_ignacio_gallardo#Jaaɓetol_artungalWikipedia: Contulmohttps://ff.wikipedia.org/wiki/ContulmoContulmo (mapudugun) ɗon gelle mowɗe e lisde ciiletown e nder kawtal howterde taa nder Arauco province biobio rigion too colonizen haa too German e Berlin e howterde fooɗano'o hiitande ndungu alif 1884https://en.m.Disteenore gelle contulmohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Contulmo#Disteenore_gelle_contulmoDaareetol geografiwol contulmohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Contulmo#Daareetol_geografiwol_contulmoLaamuje contulmohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Contulmo#Laamuje_contulmoAl'adaje culturehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Contulmo#Al'adaje_cultureFirooji administrationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Contulmo#Firooji_administrationHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Contulmo#HiimoɓeWikipedia: Maiden Alex Ibruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maiden_Alex_Ibru== Ɓiɗɗo e jaŋde ==Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maiden_Alex_Ibru#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Carolyna Hutchingshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carolyna_Hutchings== Ɓiɗɗo e jaŋde ==Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carolyna_Hutchings#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Maya Horgan Famoduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maya_Horgan_Famodu== Ɓiɗɗo e jaŋde ==Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maya_Horgan_Famodu#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Shan Georgehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shan_GeorgeShan George woni laamu Nigeria nder Nollywood. Kaŋko o waɗi fijirde nder fijirde Thorns of Rose, o waɗi fiirde nder soap opera 1997 wiɗto Winds of Destiny.Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shan_George#Nguurndam_e_golleFilmogaraafi cuɓaaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shan_George#Filmogaraafi_cuɓaaɗoSaabundeejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shan_George#SaabundeejiFilmuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shan_George#FilmuujiNJEEJI E TOƊƊEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shan_George#NJEEJI_E_TOƊƊEWikipedia: Tariye Gbadegesinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tariye_GbadegesinTariye Gbadegesin ko jaagorɗo jaagorgal lesdi Naajeeriya e Amerik, o woni mawɗo jaagoraaku jaagorgo jaagorɗe jaagorɗum (CIF), diga 1 Maars 2024. O debbo Afriknaajo arandeejo nder kuugal ngal.Wikipedia: Monica Fridayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monica_FridayMonica FridaylistenN (jibinaa ko ñalnde 19 lewru Abriil 1988) ko debbo fijoowo filmuuji, jom doole, jom jawdi, jom mbaydi e peewnoowo.[1][2][3]Nguurndam e jaŋde puɗɗagol Monica jibinaa ko to Badagry, o mawni ko to Ajegunle, koɗorɗe gonɗe to Lagos e nder galle Kerecee’en. O fuɗɗii Jaŋde makko to duɗal sukaaɓe Mistermis. O timmini jaŋde makko hakkundeere to duɗal jaaɓi haaɗtirde Newland, Lagos hade makko yahde to duɗal jaaɓi haaɗtirde Olabisi Onabanjo, to diiwaan Ogun ɗo o janngi jokkondiral hakkunde yimɓe.Jokkondiral hakkunde yimɓe[4].https://ff.wikipedia.org/wiki/Monica_Friday#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol_Monica_jibinaa_ko_to_Badagry,_o_mawni_ko_to_Ajegunle,_koɗorɗe_gonɗe_to_Lagos_e_nder_galle_Kerecee’en._O_fuɗɗii_Jaŋde_makko_to_duɗal_sukaaɓe_Mistermis._O_timmini_jaŋde_makko_hakkundeere_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Newland,_Lagos_hade_makko_yahde_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Olabisi_Onabanjo,_to_diiwaan_Ogun_ɗo_o_janngi_jokkondiral_hakkunde_yimɓe.Jokkondiral_hakkunde_yimɓe[4].Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monica_Friday#KugalSereeji teleejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monica_Friday#Sereeji_teleejiFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monica_Friday#FilmogaraafiCoɗɗolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monica_Friday#CoɗɗolWikipedia: Ugonna Umerouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ugonna_UmerouUgonna Umerou ko taƴoowo e taƴowo Nigeria. O mari darnde darnde darnugo rewɓe nder wuro Nwaocha..Wikipedia: Adaora Ukohhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adaora_UkohAdaora Ukoh ko fijoowo filmji go'oɗo nder lesdi Naajeeriya, o waɗi filimiji go'o hawti e filmji goɗɗii: Thy Kingdom Come, Black Bra e Lekki Wives. O woni jaagorɗo jaagorgal Diiwaas Dynasty e hooreejo jaagorɗe jaagorɓe jaagorɗi Adaora ngam rewɓe mawɓe.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adaora_Ukoh#HiimoɓeWikipedia: Ifeoma Uddohhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ifeoma_UddohNder lewru Desemba 2019 Uddoh wondi gooto nder rewɓe ardiiɓe rewɓe njooɗiɗo ngam heɓugo ɓe ɓe ɓe ɓe keɓii ko ɓe ɓe ɓe heɓii nder gasa UK-Nigeria Tech Hub, ɓe British High Commission ha Lagos. Yimɓe ɓe ɓe keɓii jaɓɓa ngam yahugo to United Kingdom ngam kawtal UK-Africa Investment Summit nder lewru janvier 2020.Wikipedia: Chioma Toplishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chioma_ToplisChioma Elizabeth Toplis (Born 14 November 1972) ko actress Nigeria jibinɗo nder nder nder nder film industry (popularly called Nollywood). O waɗi golle mum fuɗɗam e hitaande 2004 nder filim Stolen Bible e Kate Henshaw kono o heɓii anndal nde o waɗi gollal mawngal e filim 2005 Trinity e dowlaaji Nigeria goɗɗi..Wikipedia: Bimbo Thomashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Thomas== Kuugal ==Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Thomas#KuugalWikipedia: Doris Simeonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Doris_SimeonDoris SimeonListeni (born 22 July 1979) ko Nigerian Yoruba e English actress, compere, hairdresser e entrepreneur. She is the CEO of Davris Beauty centre located at Ifako Lagos.Wikipedia: Joke Silvahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joke_SilvaJoke Silva (heɗtoN) MFR ko debbo fijoowo, gardiiɗo, e jom njulaagu, mo leydi Najeriya.[1]Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joke_Silva#Nguurndam_adanɗamJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joke_Silva#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joke_Silva#KugalDarnde arandeere (1990-2004)https://ff.wikipedia.org/wiki/Joke_Silva#Darnde_arandeere_(1990-2004)Nafoore mawnde (2006–hannde)https://ff.wikipedia.org/wiki/Joke_Silva#Nafoore_mawnde_(2006–hannde)Ambasadeer moƴƴere Fedde Ngenndiije Dentuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joke_Silva#Ambasadeer_moƴƴere_Fedde_Ngenndiije_DentuɗeNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joke_Silva#Nguurndam_neɗɗoFilmogaraafi cuɓaaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joke_Silva#Filmogaraafi_cuɓaaɗoTeleejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joke_Silva#TeleejiWikipedia: Cynthia Shalomhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cynthia_ShalomCynthia Shalom // b (jibinaa ko 18 mars 1988) ko fijoowo Naajeeriya,[1] peewnoowo, winndiyanke, [2] e jom njulaagu. O heɓii nasaraaku 11 nder fijirde goonga, Hoodere fijirde arandeere.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cynthia_Shalom#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cynthia_Shalom#KugalFilmogaraafi cuɓaaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cynthia_Shalom#Filmogaraafi_cuɓaaɗoFilmuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cynthia_Shalom#FilmuujiTeleejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cynthia_Shalom#TeleejiNjeenaaje e noddaalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cynthia_Shalom#Njeenaaje_e_noddaaliWikipedia: Florence Serikihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Florence_SerikiFlorence Seriki MFR (16 August 1963 - 3 Maars 2017) woni mo o mari e CEO Omatek Ventures Plc. , laamaandi ICT lesdi Nigeria arande nder Afrika ngam haɓɓugo e saɗugo komputa e ɓesngu komputa bana kaɓirɗe komputa, haajotooɓe, keyboards, mouse.Wikipedia: Wofai Samuyilahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wofai_Samuyila== Ɓiɗɗo e jaŋde ==Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wofai_Samuyila#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Helen Paulhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_Paul== Kuugal ==Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_Paul#KuugalWikipedia: Angela Essienhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Angela_Essien== Laamu ==Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Angela_Essien#LaamuWikipedia: Damilola Emuzehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damilola_EmuzeDamilola Emuze ko jaagorɗo Nigeria, jaagorgo e hooreejo jaagorgal ScholarX, dandal ngal hawtaɓe e jaagorɗe jaagorɓe e jaangorɗeTechCabal, Nigerian Women in Tech, March 2020.Wikipedia: Uche Elenduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uche_Elendu== Ɓiɗɗo e jaŋde ==Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uche_Elendu#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Priscilla Ekwere Elejehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Priscilla_Ekwere_Eleje== Ɓaawo e janngirde ==Ɓaawo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Priscilla_Ekwere_Eleje#Ɓaawo_e_janngirdeWikipedia: Chacha Ekehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chacha_Eke== Ɓiɗɗo, janngirde e golle ==Ɓiɗɗo, janngirde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chacha_Eke#Ɓiɗɗo,_janngirde_e_golleWikipedia: Mercy Ekehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mercy_Eke== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mercy_Eke#ƁiɗɗoWikipedia: Josephine Effah-Chukwumahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josephine_Effah-Chukwuma== Ɓaawo e janngirde ==Ɓaawo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josephine_Effah-Chukwuma#Ɓaawo_e_janngirdeWikipedia: Juliet Ehimuanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juliet_Ehimuan== Ɓiɗɗo e jaŋde ==Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juliet_Ehimuan#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Ini Edohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ini_EdoIniobong Edo Ekim (njoo) i (dimaa 23 abriil 1982) ko actress Nigeria. Ini Edo fuɗɗii golle mum nder fijirde e hitaande 2000, o waɗii nder fijirle ɓurɗe 200 gila o waɗi fijirde.Wikipedia: Arunma Otehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arunma_Oteh== Ɓiɗɗo e jaŋde ==Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arunma_Oteh#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Lisa Omorodionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lisa_OmorodionLisa Omorodio mo anndiraa bana Lisa Omorodion woni laamɗoyaŋkoore lesdi Naijeriya, jaayndiyanke film e jaayndiyee. O anndiraa ngam o golli dow film 2013 'First Cut', hawti e Joseph Benjamin e Monalisa Chinda.Wikipedia: Ada Osakwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ada_OsakweAda Osakwe woni jaayndiyanke lesdi Naijeriya, jaayndiyaajo e mawɗo jaayndiyeeji, mo woni mo haɓɓiri e mawɗo mawɗo jaaydiyanke Agrolay Ventures, jaaynde jaayndiyaji jaayndiyeji jaayndeji nder lesdi Naijiria, je ɗon haɓɓita nder jaayndije je ɗon hawta bee nyaamdu nder lesdi Afrika. O woni boo Foondu Nuli Foods e Nuli Juice company.Pages with empty citationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_empty_citationsWikipedia: Nkiru Olumide-Ojohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkiru_Olumide-OjoNkiru Olumide-Ojo ko debbo Naajeeriyamo jaayndiyanke, kolonnaaɗo, mawɗo ɓamtaare e technocrat, e taariika golle nder kuugal jawdi, jaayndi, telekommunication e petroleumWikipedia: Al khwarizmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al_khwarizmiAl khwarizmi (arabic philosophy) koo Muhammad Musa Al khwarizmi (0 nyaɗɗo maareɗo hiitande ndunngu c.780-c850) e persian scholar ngaaɗo kowmgal keemiyaaje nder anndal nyalɗe e limngal too les astronomy e nder tsarewal ndaatal kowtarku ɓendetol jannde geografiwolhttps://en.yimmɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al_khwarizmi#yimmɓeEnnare daygohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al_khwarizmi#Ennare_daygoHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al_khwarizmi#HiimoɓeWikipedia: Mujjo Njaaytehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mujjo_NjaayteMujjo njaayte kono jaltingol faydaaɗe, koolaaɗe, biɗaaɗe e wuro keewɗe foti hakkillaagal wonɓe e jannginɗe ɗe e lewruwo faamdeɗe. Wonaaɗo faamde e nokku, mujjo njaayte goɗɗaani heen walla moƴƴude, heen jaaraaɗe haa awo wonaaɗe laawol heen daartol.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mujjo_Njaayte#HiimoɓeWikipedia: Banu Hashimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Banu_HashimBanū Hāshimبنو هاشم) ko clan Arab nder lenyol Quraysh to Muhammad hawti, innde e dow mawɗo mawɗo Muhammad Hashim ibn Abd Manaf,Yimɓe nder lenyol ngol, e ɓurna ɓaawo maɓɓe, ɓe noddinaa ɓe Hashimidi, Hashimites, ko Hashemites, e ɓe ɗon ɓooda innde al-Hāshimī.Ɗe ɓii-ɓii-ɓooje, e ɓurɓe ɓaawo ɓii-nguuje maɓɓe to Muhammadu e laawol ɓiyum Fatima, jogii ko ɗemngal Sharīf (ko ɓuri heewde ko Sayyid).Wikipedia: Albert Einsteinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albert_Einsteinalbert einstein(german philosophy) daayago albert nyalnde 14 lewru mboy hiitande ndunngu alif 1879 -18 april -1955) o daayaama e Germani nganɗuɗo https://en.m.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albert_Einstein#HimobeWikipedia: Bumndanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/BumndanBumnɗo, e ɗemngal englishi blindness ɗou nyaɗɗo o linndare geeɗe giite ɗe maako gurko ko debbo rellugo geete laatake nnawalla ngal cuuɗi giite koo taakakke giite ɗe roonungo e babaje gamma bincikewal heebeti beeyal ndiga nyaɗɗo e rooneetaKoo waaɗetata daygo bumnɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bumndan#Koo_waaɗetata_daygo_bumnɗoHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bumndan#HiimoɓeWikipedia: Lady IBhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lady_IBIbitoru I.B.Jaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lady_IB#Jaɓɓorgo_KewuujiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lady_IB#FiroojiWikipedia: Mosab Abu Tohahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mosab_Abu_TohaMosab Abu Toha ko mawɗo Palestiniyanko'en, jannginoowo, e deftere nder Gaza. Deftere maako fuɗnde, Things You May Find Hidden in My Ear (2022) heɓii deftere Palestine Book Award e deftere American Book Award. Ɗum wondi boo finalist ngam National Book Critics Circle Award e Walcott Poetry Prize.2023 Isra'iila ɗon ɗon ɗon ɗon haɓɓo Gazahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mosab_Abu_Toha#2023_Isra'iila_ɗon_ɗon_ɗon_ɗon_haɓɓo_GazaJaɓɓorgo ngam konu Isra'iila wakkati ɓe ɗon jaɓɓohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mosab_Abu_Toha#Jaɓɓorgo_ngam_konu_Isra'iila_wakkati_ɓe_ɗon_jaɓɓoKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mosab_Abu_Toha#KuugalWikipedia: Cemalnur Sarguthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cemalnur_SargutCemalnur Sargut (miyanko 3 lewru Noofambar 1952) ko Sufiyankoore Turkiyankoore, ardiiɗo diine Rifa'i, winndiyanke, e jannginoowo Islaam.Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cemalnur_Sargut#BiographyKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cemalnur_Sargut#KuugalKuugal e Faraysehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cemalnur_Sargut#Kuugal_e_FarayseFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cemalnur_Sargut#FiroojiWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cemalnur_Sargut#Wurooji_wuroojiWikipedia: Hum Dekhengehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hum_DekhengeƊuumɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hum_Dekhenge#ƊuumɓeNder aada yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hum_Dekhenge#Nder_aada_yimɓeYimɓe ɗon haɓɓahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hum_Dekhenge#Yimɓe_ɗon_haɓɓaNootaaji e kootaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hum_Dekhenge#Nootaaji_e_kootaajiƊeɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hum_Dekhenge#ƊeɗeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hum_Dekhenge#FiroojiWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hum_Dekhenge#Wurooji_wuroojiWikipedia: Mafia Nyamehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mafia_NyameClub Footballhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mafia_Nyame#Club_FootballReferencehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mafia_Nyame#ReferenceWikipedia: Jana Natya Manchhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jana_Natya_ManchJana Natya Manch (Front Theatre People's; Janam ngam fuɗɗitinde) ko jaŋde jaŋde nde New Delhi, ko jaŋdaade nder jaŋde wuro haa fuɗɗam nder ɗemngal Hindi. Ɗum haɓɓii nder hitaande 1973 e dow yimɓe ɓe ɓe ɓe ɓeen ɓe ɓe ɓe ɓooyi nder nder wuro Delhi ɓe ɗaɓɓiti ɓe ɓe mbaɗa yimɓe ɓeen.shigaTaariiha fuɗɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jana_Natya_Manch#shigaTaariiha_fuɗɗamSafdar Hashmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jana_Natya_Manch#Safdar_HashmiJanam caggal Safdarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jana_Natya_Manch#Janam_caggal_SafdarSafar, suudu jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jana_Natya_Manch#Safar,_suudu_jaayndeStudio Safdar, Shadipurhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jana_Natya_Manch#Studio_Safdar,_ShadipurNder aada yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jana_Natya_Manch#Nder_aada_yimɓeƊuɓɓugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jana_Natya_Manch#ƊuɓɓugoWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jana_Natya_Manch#Wurooji_wuroojiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jana_Natya_Manch#FiroojiWikipedia: Free Alabama Movementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Free_Alabama_MovementFedde Alabama Free fuɗɗii ha St. Clair Correctional Facility nder 2013 e Robert Earl Council e Melvin Ray.2016 Fedde Fedde Amerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Free_Alabama_Movement#2016_Fedde_Fedde_Amerik2022 Alabama Prison Strikehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Free_Alabama_Movement#2022_Alabama_Prison_StrikeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Free_Alabama_Movement#FiroojiWikipedia: Time (2020 film)https://ff.wikipedia.org/wiki/Time_(2020_film)Wakkati (Time) ko film dowla Amerik 2020 je je je anndaa Academy Award je je anndaama e Garrett Bradley je annda. Ɗu ɗon wara Sibil Fox Richardson e haɓugo maako ngam rimɗugo gorko maako, Rob, mo ɗon waɗa duuɓi 60 nder kaso ngam hawtaago nder ɓoyma e jawdi.Koololhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Time_(2020_film)#KoololFuuɗukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Time_(2020_film)#FuuɗukiFedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Time_(2020_film)#Fedde_ndeJaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Time_(2020_film)#JaɓɓorgoJaaborgo kalluɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Time_(2020_film)#Jaaborgo_kalluɗoFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Time_(2020_film)#FiroojiWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Time_(2020_film)#Wurooji_wuroojiWikipedia: Ɓuttohttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81uttoɓutto ɓanndu (e ɗemngal englishire angioedema) ɗon fiiyakajie de nyo'ure de ɗon heeɓetata too nder ɓanndu ko taa yeeso nyaɗɗo ko dabbaaji e nyaɗɗo taa jiytul ngal nder daalila ɗuuɗungo laaral ko fiiyango'o ɓanndu kama ya'ure e seelɓere wurtango'o hottere e taa nder ɓanndu nyaɗɗo e kowhoretol koo'wandata yawwore ɓutto ɓanndu nyaɗɗo e dabbaajihttps://en.m.Daalila ɓutto ɓanndu(swelling)https://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81utto#Daalila_ɓutto_ɓanndu(swelling)Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81utto#HimmoɓeWikipedia: A'resehttps://ff.wikipedia.org/wiki/A%27reseAgharese Emokpae (dugumi 13 janngo 1988) anndiraa tan e A'rese ko actress, singer, e narrator deftere e nder lesdi Naajeeriya. O ardii heɓugo hakkillo dow laamorde nde o waɗi nder nder laamorde Terra Kulture Wakaa: The Musical, nde Bolanle Austen-Peters waɗi, ɗum waɗi o jokki nder nder nder nder sahaa arande nder The Voice Nigeria.Ɓaawoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/A%27rese#ƁaawooreJaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/A%27rese#JaŋdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A%27rese#KuugalFilmjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/A%27rese#FilmjiTelebiisiyonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A%27rese#TelebiisiyonTeatruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A%27rese#TeatruFedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/A%27rese#Fedde_ndeGooɓe go'ohttps://ff.wikipedia.org/wiki/A%27rese#Gooɓe_go'oWondirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/A%27rese#WondirdeFedde e jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/A%27rese#Fedde_e_jaayndeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/A%27rese#FiroojiWikipedia: Wunmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/WunmiWunmi, innde asli Ibiwunmi Omotayo Olufunke Felicity Olaiya, ko mawɗo, dansaare e taƴoore. Dancing queen Eye Weekly (Toronto) 1 February 2001; Retrieved 15 September 2007 Africa on your street bbc.Ɗee albumshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wunmi#Ɗee_albumsFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wunmi#FiroojiWikipedia: Aisha Al-Manoubyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Al-ManoubyaAïsha Al-Manoubya (Arabji: عائشة المنوبية, ʿĀʾisha al-Mannūbiyya), O anndiraa kadi e As-Saida ('mo CE') malla Lella ('Lady') (1199-1267 CE), ko gooto e rewɓe ɓurɓe anndude e taariha Tuniisi e neɗɗo mawɗo nder Lislaamu. O "mo wondi nder rewɓe fewɓe ɓe keɓii ko hollitii e nder nder nder nder nokkuure nde o laatii mo ".Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Al-Manoubya#LaamuFuuɗugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Al-Manoubya#FuuɗugoFedde fuɗɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Al-Manoubya#Fedde_fuɗɗamƊudiyaaku ɗiɗaɓuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Al-Manoubya#Ɗudiyaaku_ɗiɗaɓuFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Al-Manoubya#FiroojiWikipedia: Hakkiilo Manuel Esteban Paez Teránhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hakkiilo_Manuel_Esteban_Paez_Ter%C3%A1nTerán wonnoo mo duuɓi 26 e nder lesdi Venezuela, mo ɗon mari jaŋde e jaŋde Florida State University, mo ɗon ɗon ɗon ɗon huuwa e nder kuuɗe hakkilantaaku ummaatoore, hawti bee nyaamdu naa bombji, haa o ɓiloto nder kuugal ngam haɓugo bee bee bee beeji bee bee bee cembiɗɗi nder Atlanta. Paez Terán waɗi ko "Tortuguita", ko ɗum woni "Turtle Turtle".Ɓaawoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hakkiilo_Manuel_Esteban_Paez_Ter%C3%A1n#Terán_wonnoo_mo_duuɓi_26_e_nder_lesdi_Venezuela,_mo_ɗon_mari_jaŋde_e_jaŋde_Florida_State_University,_mo_ɗon_ɗon_ɗon_ɗon_huuwa_e_nder_kuuɗe_hakkilantaaku_ummaatoore,_hawti_bee_nyaamdu_naa_bombji,_haa_o_ɓiloto_nder_kuugal_ngam_haɓugo_bee_bee_bee_beeji_bee_bee_bee_cembiɗɗi_nder_Atlanta._Paez_Terán_waɗi_ko_"Tortuguita",_ko_ɗum_woni_"Turtle_Turtle".Ɓaawoore18 lewru 2023, Paez Terán ɗon nder suudu nder suudu stop cop city. Ha wakkere 9:00 subaka, yimɓe Georgia State Patrol fuɗɗi haɓɓuki, anndiraa kadi haɓɓuki haɓɓuki nder suudu, ngam haɓɓuki e haɓɓuki suuduje ɗe ɗe leyɗe ɗe ɓe njaɓa e ɓe ɓe njaɓa.Fuude huutoreejehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hakkiilo_Manuel_Esteban_Paez_Ter%C3%A1n#18_lewru_2023,_Paez_Terán_ɗon_nder_suudu_nder_suudu_stop_cop_city._Ha_wakkere_9:00_subaka,_yimɓe_Georgia_State_Patrol_fuɗɗi_haɓɓuki,_anndiraa_kadi_haɓɓuki_haɓɓuki_nder_suudu,_ngam_haɓɓuki_e_haɓɓuki_suuduje_ɗe_ɗe_leyɗe_ɗe_ɓe_njaɓa_e_ɓe_ɓe_njaɓa.Fuude_huutoreejegardagol'en hawti e tent e hokki umrooje ngam neɗɗo nder nder yaasi; polis wi'i umrooje maɓɓe ɗon maayi, nden Paez Terán fuɗɗi fuɗugo bana naawka. Yimɓe polis city ɗon hawta dow haala polis ngal. Yimɓe feere boo e paez Terán'en ngam ɓe ɗon holla Paez Terán waɗi fijirde. Fuuɗol ngal fuɗɗiti haɓɓugo e GBI e Deftere Daartol Daartol Dekalb. Daartiyanke lesdi Sherry Boston noddi jaɓɓaaki jaɓɓaade jaɓɓaago ngam yaaki ɓaawo ɓaawo ɓesngu ɓesngu ngam suudu maako ɗon hawta nder kuugal ɓesngu foroygo jaɓugo yimɓe Atlanta. Ha 14 abriil 2023, haala nden hokki to Daabawol Fedde Ɓamtaare to Daartol Daande Mountain Circuit.Kuulaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hakkiilo_Manuel_Esteban_Paez_Ter%C3%A1n#gardagol'en_hawti_e_tent_e_hokki_umrooje_ngam_neɗɗo_nder_nder_yaasi;_polis_wi'i_umrooje_maɓɓe_ɗon_maayi,_nden_Paez_Terán_fuɗɗi_fuɗugo_bana_naawka._Yimɓe_polis_city_ɗon_hawta_dow_haala_polis_ngal._Yimɓe_feere_boo_e_paez_Terán'en_ngam_ɓe_ɗon_holla_Paez_Terán_waɗi_fijirde._Fuuɗol_ngal_fuɗɗiti_haɓɓugo_e_GBI_e_Deftere_Daartol_Daartol_Dekalb._Daartiyanke_lesdi_Sherry_Boston_noddi_jaɓɓaaki_jaɓɓaade_jaɓɓaago_ngam_yaaki_ɓaawo_ɓaawo_ɓesngu_ɓesngu_ngam_suudu_maako_ɗon_hawta_nder_kuugal_ɓesngu_foroygo_jaɓugo_yimɓe_Atlanta._Ha_14_abriil_2023,_haala_nden_hokki_to_Daabawol_Fedde_Ɓamtaare_to_Daartol_Daande_Mountain_Circuit.KuulaajiReaction e ɓeydaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hakkiilo_Manuel_Esteban_Paez_Ter%C3%A1n#Reaction_e_ɓeydaakiJaaborolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hakkiilo_Manuel_Esteban_Paez_Ter%C3%A1n#JaaborolNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hakkiilo_Manuel_Esteban_Paez_Ter%C3%A1n#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hakkiilo_Manuel_Esteban_Paez_Ter%C3%A1n#FiroojiJaŋde ɓeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hakkiilo_Manuel_Esteban_Paez_Ter%C3%A1n#Jaŋde_ɓeydiWikipedia: Salma bint Amrhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salma_bint_AmrSalmā bint ʿAmr (Arabic: سلمى بنت عمرو) ko debbo Hashim ibn Abd Manaf, nden kam o woni mawɗo annabi Muhammadu. O wonnoo gooto e rewɓe ɓurɓe semmbe e lenyol Banu Khazraj e ɓiɗɗo debbo 'Amr e lenyolBanu Najjar, gooto e lenyol Madiina.Koowaawalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salma_bint_Amr#KoowaawalSukaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salma_bint_Amr#SukaaɓeƁiɓɓe maako mawɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salma_bint_Amr#Ɓiɓɓe_maako_mawɓeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salma_bint_Amr#FiroojiWikipedia: Iseoluwa Abidemihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iseoluwa_AbidemiIseoluwa Abidemi (dugumi 18 Desemba 2004) koɗo ɓaleejo, mawɗo koode e joomumɓe e joom mumɓe nder leydi Naajeeriya. Maama maako heɓii talantaandi maako nder muusik haa o woodi duuɓi jowi, o waɗi mo nder koreeji maako nder suudu maako ngam hokki mo darnde e hoɗugo kuuɗe mawɗe.Joomi e golle muusikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iseoluwa_Abidemi#Joomi_e_golle_muusikFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iseoluwa_Abidemi#FiroojiWikipedia: Lindsey Abudeihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lindsey_Abudeiko'e lesdi lesdi lesdi Nigeria, lesdi Delta, Abudei jibinaama e mawninaama nder Jos. O heɓii jaango law e jaango Jos, ammaa o waɗi anniya o waɗugo golle nder muusik caggal nde o jaango. Abudei jibinaa e waalidiɓe ɓe hawtiɓe e muusik nder duuɓi maɓɓe fuɗɗiiɗi. O suɓi waɗugo kicce neo-soul e R&B ɓaawo nanugo artist'en bana Stevie Wonder, Roberta Flack, Sade, Prince, Nat King Cole, R.E.M. Skeeter Davis, Andy Williams, The Beach Boys e Omar Lye-FookƁiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lindsey_Abudei#ko'e_lesdi_lesdi_lesdi_Nigeria,_lesdi_Delta,_Abudei_jibinaama_e_mawninaama_nder_Jos._O_heɓii_jaango_law_e_jaango_Jos,_ammaa_o_waɗi_anniya_o_waɗugo_golle_nder_muusik_caggal_nde_o_jaango._Abudei_jibinaa_e_waalidiɓe_ɓe_hawtiɓe_e_muusik_nder_duuɓi_maɓɓe_fuɗɗiiɗi._O_suɓi_waɗugo_kicce_neo-soul_e_R&B_ɓaawo_nanugo_artist'en_bana_Stevie_Wonder,_Roberta_Flack,_Sade,_Prince,_Nat_King_Cole,_R.E.M._Skeeter_Davis,_Andy_Williams,_The_Beach_Boys_e_Omar_Lye-FookƁiɗɗo_e_jaŋde2004-10: Fuɗɗam fuɗɗam e Proyecto Fame Afrik hirnaangeProyect Fame West Africahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lindsey_Abudei#2004-10:_Fuɗɗam_fuɗɗam_e_Proyecto_Fame_Afrik_hirnaangeProyect_Fame_West_Africa2011-13: Brown: EPhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lindsey_Abudei#2011-13:_Brown:_EP2014 to jooni: ...E Bass woni laamiiɗo e Kaleidoscopehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lindsey_Abudei#2014_to_jooni:_...E_Bass_woni_laamiiɗo_e_KaleidoscopeFirooji e semmbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lindsey_Abudei#Firooji_e_semmbeFedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lindsey_Abudei#Fedde_ndeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lindsey_Abudei#FiroojiWikipedia: Donna Adjahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Donna_AdjaDonna Oghenenyerovwo Adja (nganndi kadi Donna Diva), koɗo nder lesdi Naajeeriya e laamɗoyaŋkoore. O woni debbo arandeejo nder lesdi Naajeeriya e mo ɗon yiɗi yimɓe.Ɓaawo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Donna_Adja#Ɓaawo_e_janngirdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Donna_Adja#KuugalFedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Donna_Adja#Fedde_ndeNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Donna_Adja#Nolde_hooreFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Donna_Adja#FiroojiWikipedia: Afro Candyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afro_CandyJudith Chichi Okpara // i (dañaa 12 Julaay 1971), anndiraaɗo eii Afro Candy (ngoo e nder Afrocandy), ko debbo fijirɗo (filmji), kanndinanɗo, bammbaaɗo, gimol fasihanteejo e model nder Naajeeriya. O woni mo o haɓɓii e hooreejo jaayndeere Invisible Twins Productions LLC.Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afro_Candy#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afro_Candy#KuugalFilmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afro_Candy#FilmographyFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afro_Candy#FiroojiHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afro_Candy#HiimoɓeWikipedia: Sunmisola Agbebihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunmisola_AgbebiSunmisola Elizabeth Agbebi Okeleye anndiraaɗo "Sunmisola Agbebi" (dunde 2 mee 1998), koɗo Naajeeriya, gimol winndoowo e mawɗo diina. Nder lewru Nowambar 2020, o wurtini yimbe maako fuɗɗam nde wi'etee " Amazing " amma o ɓeydi anndugo nder 2020 bee yimbe maako " Koseunti ", ko ɗum ɓeydi ɓeydi waɗugo yimbe mawnugo Kirku Almasiihu Apostolic Church.Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunmisola_Agbebi#ƁiɗɗoKuugal muusikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunmisola_Agbebi#Kuugal_muusikNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunmisola_Agbebi#Nolde_hooreFedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunmisola_Agbebi#Fedde_ndeGooɓe go'ohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunmisola_Agbebi#Gooɓe_go'oFeddeejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunmisola_Agbebi#FeddeejiKo heɓiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunmisola_Agbebi#Ko_heɓiiWikipedia: Zaina Agorohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaina_AgoroZaina Agoro (ko jibinaa e Chicago, Illinois, 7 lewru 6), anndiraa e innde Zaina, koɗo e gimol winndoowo lesdi Naajeeriya e Aamerik.Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaina_Agoro#ƁiɗɗoKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaina_Agoro#KuugalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaina_Agoro#FiroojiWikipedia: Shola Allysonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shola_AllysonSola Allyson-Obaniyi, anndiraaɗo Shola Allyson walla Sola Allyson ( o daayaama nyalde 24 lewru Seelto hiitande ndungu alif 1971), koɗo yimbeere e mawɗo koode nder lesdi Naajeeriya. O wari nder nder nder nder ɓooyi bee album Eji Owuro (2003), ɗum woni album soundtrack ngam film be inde nanondiral.Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shola_Allyson#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shola_Allyson#KuugalNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shola_Allyson#Nolde_hooreFedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shola_Allyson#Fedde_ndeƊee albumshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shola_Allyson#Ɗee_albumsFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shola_Allyson#FiroojiWikipedia: Amarachihttps://ff.wikipedia.org/wiki/AmarachiAmarachi Uyanne (dugumi 17 Julaay 2004), anndiraa e innde mum Amarachi, ko gimol e gamsaraajo Naajeeriya. O anndiraa ngam heɓugo jaaynde nde Nigeria's Got Talent.Asliijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amarachi#AsliijiJaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amarachi#JaŋdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amarachi#KuugalFedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amarachi#Fedde_ndeGooɓe go'ohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amarachi#Gooɓe_go'oCeede e anndalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amarachi#Ceede_e_anndalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amarachi#FiroojiWikipedia: Dayo Amusahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dayo_AmusaDayo Amusa (on dannyamo nyalde 20 lewru Yuli hiitande ndungu alif 1983) ko debbo fijrde fimji telebiisonaal, e jaayndiyanke nder Naajeeriya. O anndiraa ngam kuuɗe maako nder fimji Nollywood, ɓurna fuu fimji Yoruba.Ngeendam e kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dayo_Amusa#Ngeendam_e_kuugalJaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dayo_Amusa#Jaɓɓorgo_KewuujiGooɓe go'ohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dayo_Amusa#Gooɓe_go'oFilmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dayo_Amusa#FilmographyFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dayo_Amusa#FiroojiWikipedia: Funmi Aragbayehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Funmi_AragbayeFunmi Aragbaye (woowo 5 Julaay 1954) koɗo Nigeria, mawɗo winndooɓe e televangelist.Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Funmi_Aragbaye#ƁiɗɗoFedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Funmi_Aragbaye#Fedde_ndeNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Funmi_Aragbaye#Ndaare_kadiWikipedia: Mohammed el-Kurdhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_el-KurdMohammed el-Kurd (Arabji: محمد الكرد, jibinaa 15 mee 1998) ko winndiyankeere e mawɗo Palestiniyanke, mo heɓii anndal ngam hollaade nguurndam palestiniyankooɓe nder Urusaliima fuunaaŋge, fuɗɗam West Bank; el-Kurt holliima ko ɗum laaɓtinii e nder laaɓtinde yimɓe, e wiyde Isra'iila ina waɗta ko haani e ɓesdaade e ɓesdaaji e nder leydi ndii. O haalani kadi dow hallude nder Gaza, ɓurna fu konu Isra'iila e Hamas.El-Kurd jibini nder saare Muslim'en Palestini'en nder gariiri Sheikh Jarrah, Urusaliima Fuɗnaange, nder West Bank ha Isra'iila ha 15 Mee 1998. Nder 2009, go'o nder wuro saare maako nder Sheikh Jarrah haani haɓugo ngam yimɓe Isra'iila. O laati dow dow dow dow nder film dow dow dow 2013 My Neighborhood by Julia Bacha e Rebekah Wingert-Jabi. O yahri to Amerik e jooɗori to New York ngam jaɓugo janngirde mawnde, ammaa o hooti to Urusaliima fuunaaŋge wakkati ɓeydaaki Isra'iila e Palistina 2021.Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_el-Kurd#El-Kurd_jibini_nder_saare_Muslim'en_Palestini'en_nder_gariiri_Sheikh_Jarrah,_Urusaliima_Fuɗnaange,_nder_West_Bank_ha_Isra'iila_ha_15_Mee_1998._Nder_2009,_go'o_nder_wuro_saare_maako_nder_Sheikh_Jarrah_haani_haɓugo_ngam_yimɓe_Isra'iila._O_laati_dow_dow_dow_dow_nder_film_dow_dow_dow_2013_My_Neighborhood_by_Julia_Bacha_e_Rebekah_Wingert-Jabi._O_yahri_to_Amerik_e_jooɗori_to_New_York_ngam_jaɓugo_janngirde_mawnde,_ammaa_o_hooti_to_Urusaliima_fuunaaŋge_wakkati_ɓeydaaki_Isra'iila_e_Palistina_2021.BiographyƁiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_el-Kurd#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWurtinde Urusaliima fuunaaŋge (2021)https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_el-Kurd#Wurtinde_Urusaliima_fuunaaŋge_(2021)Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_el-Kurd#JaŋdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_el-Kurd#KuugalKuugal ngal wurtinaamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_el-Kurd#Kuugal_ngal_wurtinaamaYiɗdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_el-Kurd#YiɗdeIsra'iila e palestinaaku nder fuɗɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_el-Kurd#Isra'iila_e_palestinaaku_nder_fuɗɗamkonu Isra'iila e Hamashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_el-Kurd#konu_Isra'iila_e_HamasFuuɗuki nguurndam palestina'enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_el-Kurd#Fuuɗuki_nguurndam_palestina'enYiɗde e nder habaru habaru ha woote e haalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_el-Kurd#Yiɗde_e_nder_habaru_habaru_ha_woote_e_haalaƊuum jeyaaɓe e jooɗorde nde ɓe mbaɗata e ɓeydaade nguurndam yimɓe Palestinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_el-Kurd#Ɗuum_jeyaaɓe_e_jooɗorde_nde_ɓe_mbaɗata_e_ɓeydaade_nguurndam_yimɓe_PalestinƁeydiingo koloniyaalis hirnaangehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_el-Kurd#Ɓeydiingo_koloniyaalis_hirnaangeCeerno ɓeydaaki e palsinaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_el-Kurd#Ceerno_ɓeydaaki_e_palsinaaɓeGootoonde palestina'en dow laamordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_el-Kurd#Gootoonde_palestina'en_dow_laamordeKuugal ngal hawtaaki e nder no ɗum teddinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_el-Kurd#Kuugal_ngal_hawtaaki_e_nder_no_ɗum_teddinaƊuɓɓugo haala nder habaru habaru duniyaaruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_el-Kurd#Ɗuɓɓugo_haala_nder_habaru_habaru_duniyaaruKuulal ha'u'aakuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_el-Kurd#Kuulal_ha'u'aakuPoem e metafor "ngamɗitugo ɓandu martirɓe"[ing]https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_el-Kurd#Poem_e_metafor_"ngamɗitugo_ɓandu_martirɓe"[ing]Wolde London dow de-Zionization e haɓɓugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_el-Kurd#Wolde_London_dow_de-Zionization_e_haɓɓugoMaslaakiji bana status quohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_el-Kurd#Maslaakiji_bana_status_quoFirtolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_el-Kurd#FirtolReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_el-Kurd#ReferencesWikipedia: Annemarie Jacirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annemarie_Jacir== Kuugalɗon huwdi nder cinema go'o diga 1998 nden o winndi, o waɗi e waɗi filimiji ɗuuɗɗi ɗi heɓii ko'e maɓɓe. Foli ɗiɗo nder ɗiɗmo'en ɗon laato nder Cannes, go'oto nder Berlin e Venice, Locarno, Rotterdam, Toronto, e Telluride.Kuugalɗon huwdi nder cinema go'o diga 1998 nden o winndi, o waɗi e waɗi filimiji ɗuuɗɗi ɗi heɓii ko'e maɓɓe. Foli ɗiɗo nder ɗiɗmo'en ɗon laato nder Cannes, go'oto nder Berlin e Venice, Locarno, Rotterdam, Toronto, e Telluride. Fimma maako tati fuu ɓe suɓi bana Oscar nder lesdi Palestine ngam filmji ɗemngal lesdi. Fim maako, "Like Twenty Impossibles" woni film Arab fuɗnaande nde laatii nder Cannes International Film Festival e o waɗi nder nder Academy Awards, o heɓii nder nder nder nder dow 15 nder nder nder festivalji duniyaaru, hawti e Best Film e festival festival festival festival International of Short Films, Chicago International Film Festival, Institute Du Monde Arabe Biennale, Mannheim-Heidelberg Film Festival, e IFP/New York. bana ɗiɗo footi waɗaaɗi ɗum noddinaa nder filimji sappo ɓurɗi waɗugo nder 2003 gavin smith of film comment magazinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annemarie_Jacir#Kuugalɗon_huwdi_nder_cinema_go'o_diga_1998_nden_o_winndi,_o_waɗi_e_waɗi_filimiji_ɗuuɗɗi_ɗi_heɓii_ko'e_maɓɓe._Foli_ɗiɗo_nder_ɗiɗmo'en_ɗon_laato_nder_Cannes,_go'oto_nder_Berlin_e_Venice,_Locarno,_Rotterdam,_Toronto,_e_Telluride._Fimma_maako_tati_fuu_ɓe_suɓi_bana_Oscar_nder_lesdi_Palestine_ngam_filmji_ɗemngal_lesdi._Fim_maako,_"Like_Twenty_Impossibles"_woni_film_Arab_fuɗnaande_nde_laatii_nder_Cannes_International_Film_Festival_e_o_waɗi_nder_nder_Academy_Awards,_o_heɓii_nder_nder_nder_nder_dow_15_nder_nder_nder_festivalji_duniyaaru,_hawti_e_Best_Film_e_festival_festival_festival_festival_International_of_Short_Films,_Chicago_International_Film_Festival,_Institute_Du_Monde_Arabe_Biennale,_Mannheim-Heidelberg_Film_Festival,_e_IFP/New_York._bana_ɗiɗo_footi_waɗaaɗi_ɗum_noddinaa_nder_filimji_sappo_ɓurɗi_waɗugo_nder_2003_gavin_smith_of_film_comment_magazineFirooji fimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annemarie_Jacir#Firooji_fimɗon huwdi nder cinema go'o diga 1998 nden o winndi, o waɗi e waɗi filimiji ɗuuɗɗi ɗi heɓii ko'e maɓɓe. Foli ɗiɗo nder ɗiɗmo'en ɗon laato nder Cannes, go'oto nder Berlin e Venice, Locarno, Rotterdam, Toronto, e Telluride. Fimma maako tati fuu ɓe suɓi bana Oscar nder lesdi Palestine ngam filmji ɗemngal lesdi. Fim maako, "Like Twenty Impossibles" woni film Arab fuɗnaande nde laatii nder Cannes International Film Festival e o waɗi nder nder Academy Awards, o heɓii nder nder nder nder dow 15 nder nder nder festivalji duniyaaru, hawti e Best Film e festival festival festival festival International of Short Films, Chicago International Film Festival, Institute Du Monde Arabe Biennale, Mannheim-Heidelberg Film Festival, e IFP/New York. bana ɗiɗo footi waɗaaɗi ɗum noddinaa nder filimji sappo ɓurɗi waɗugo nder 2003 gavin smith of film comment magazinePoesjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annemarie_Jacir#ɗon_huwdi_nder_cinema_go'o_diga_1998_nden_o_winndi,_o_waɗi_e_waɗi_filimiji_ɗuuɗɗi_ɗi_heɓii_ko'e_maɓɓe._Foli_ɗiɗo_nder_ɗiɗmo'en_ɗon_laato_nder_Cannes,_go'oto_nder_Berlin_e_Venice,_Locarno,_Rotterdam,_Toronto,_e_Telluride._Fimma_maako_tati_fuu_ɓe_suɓi_bana_Oscar_nder_lesdi_Palestine_ngam_filmji_ɗemngal_lesdi._Fim_maako,_"Like_Twenty_Impossibles"_woni_film_Arab_fuɗnaande_nde_laatii_nder_Cannes_International_Film_Festival_e_o_waɗi_nder_nder_Academy_Awards,_o_heɓii_nder_nder_nder_nder_dow_15_nder_nder_nder_festivalji_duniyaaru,_hawti_e_Best_Film_e_festival_festival_festival_festival_International_of_Short_Films,_Chicago_International_Film_Festival,_Institute_Du_Monde_Arabe_Biennale,_Mannheim-Heidelberg_Film_Festival,_e_IFP/New_York._bana_ɗiɗo_footi_waɗaaɗi_ɗum_noddinaa_nder_filimji_sappo_ɓurɗi_waɗugo_nder_2003_gavin_smith_of_film_comment_magazinePoesjiKuugal feerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annemarie_Jacir#Kuugal_feereCuratorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annemarie_Jacir#CuratoreMahmoud Asfa, o heɓi jaɓi NETPAC Critics Award for Best Asian Film ha festival film international Berlin 63rd e o suɓaama bana jaɓɓi Palestinian for Best Foreign Language Oscar ha Academy Awards 85thAnndal e jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annemarie_Jacir#Mahmoud_Asfa,_o_heɓi_jaɓi_NETPAC_Critics_Award_for_Best_Asian_Film_ha_festival_film_international_Berlin_63rd_e_o_suɓaama_bana_jaɓɓi_Palestinian_for_Best_Foreign_Language_Oscar_ha_Academy_Awards_85thAnndal_e_jaayndeFilmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annemarie_Jacir#FilmographyNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annemarie_Jacir#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annemarie_Jacir#FiroojiYimɓe Filmiiɓe Filmiiji Filmiiji Fuutaɓe Filmiije Filmiiji Ko woni Annemarie Jacir: For Cultural Purposes Only, Dreams of a Nation, 2002 Annemarie Jacur: Coming Home: Palestinian Cinema, 27 Feebari 2007, The Electronic Intifada Rebecca Kemp: Palestine On Film, Interviews with Palestinian Filmmakers, Fall 2006 Annemarie Kattan Jacir: A Tale of Two Sisters: Witnessing an Undercover Israeli Operation in Ramallah (1), 15 Noofambar 2006, The Electronic intifada Brentjes, Rana: The Multiple Layers of Identity in Annemarie Jacirs films, Deutscher Orientalistentag, 2003 Annemarie Jacil: Letter from the editing room Paris, December 2007, This week in Palestine Annemarie Jaciri: Another denial of entry for a film-maamaJaŋde ɓeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annemarie_Jacir#Yimɓe_Filmiiɓe_Filmiiji_Filmiiji_Fuutaɓe_Filmiije_Filmiiji_Ko_woni_Annemarie_Jacir:_For_Cultural_Purposes_Only,_Dreams_of_a_Nation,_2002_Annemarie_Jacur:_Coming_Home:_Palestinian_Cinema,_27_Feebari_2007,_The_Electronic_Intifada_Rebecca_Kemp:_Palestine_On_Film,_Interviews_with_Palestinian_Filmmakers,_Fall_2006_Annemarie_Kattan_Jacir:_A_Tale_of_Two_Sisters:_Witnessing_an_Undercover_Israeli_Operation_in_Ramallah_(1),_15_Noofambar_2006,_The_Electronic_intifada_Brentjes,_Rana:_The_Multiple_Layers_of_Identity_in_Annemarie_Jacirs_films,_Deutscher_Orientalistentag,_2003_Annemarie_Jacil:_Letter_from_the_editing_room_Paris,_December_2007,_This_week_in_Palestine_Annemarie_Jaciri:_Another_denial_of_entry_for_a_film-maamaJaŋde_ɓeydiWikipedia: Ela Bhatthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ela_BhattƁeydi e ɓaawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ela_Bhatt#Ɓeydi_e_ɓaawoBhatt fuɗɗi golle maako nder jannginki Farayse wakkati seɗɗa e SNDT Women's University, anndiraa bana SNDT, nder Mumbai. Nder hitaande 1955 o hawti e jaaynde kiita nder gardagol gardagol golle (TLA), gardagol huwooɓe nder leydi Indiya, nder AhmedabadKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ela_Bhatt#Bhatt_fuɗɗi_golle_maako_nder_jannginki_Farayse_wakkati_seɗɗa_e_SNDT_Women's_University,_anndiraa_bana_SNDT,_nder_Mumbai._Nder_hitaande_1955_o_hawti_e_jaaynde_kiita_nder_gardagol_gardagol_golle_(TLA),_gardagol_huwooɓe_nder_leydi_Indiya,_nder_AhmedabadKuugalTLA e SEWAhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ela_Bhatt#TLA_e_SEWAMawɓe: 2007-2022https://ff.wikipedia.org/wiki/Ela_Bhatt#Mawɓe:_2007-2022Nolde hooreEla Bhatt waree Ramesh Bhatt nder 1956, e mo o woodi ɓiɓɓe ɗiɗo, Amimayi (d. 1958) e Mihir (d. 1959). O jooɗii nder Ahmedabad, Gujarat bee saare maako. O maayi e 2 lewru Noofambar 2022, e duuɓi 89https://ff.wikipedia.org/wiki/Ela_Bhatt#Nolde_hooreEla_Bhatt_waree_Ramesh_Bhatt_nder_1956,_e_mo_o_woodi_ɓiɓɓe_ɗiɗo,_Amimayi_(d._1958)_e_Mihir_(d._1959)._O_jooɗii_nder_Ahmedabad,_Gujarat_bee_saare_maako._O_maayi_e_2_lewru_Noofambar_2022,_e_duuɓi_89Ceede e anndalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ela_Bhatt#Ceede_e_anndalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ela_Bhatt#FiroojiJaŋde ɓeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ela_Bhatt#Jaŋde_ɓeydiWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ela_Bhatt#Wurooji_wuroojiWikipedia: Yugantar Film Collectivehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yugantar_Film_Collectivefilm collective haaki nder Bangalore nder 1980 diga do'a'en e filmmama Deepa Dhanraj, Abha Bhaiya, Navroze Contractor, e Meera Rao. Ɗum woni filmol arandeeji feminist nder Indiya.Hakkunde 1980 e 1983, nder wakkati fuɗɗam fuɗɗam politik nder leydi Indiya, Yugantar waɗi fimji nayi ɓurɗi ɓaawo e nder nder lesdi Indiya bee yimɓe rewɓe ɓe ɗon ɗon ɗon ɗon. Fimji ɗi ɗi ɗi waɗi dow film 16mm e hawti e ɗi ɗi ɗi ɗi fuu ɗi ɗi ɗi filmii, ɗi ɗi ɗi ɓe njogii, ɗi ɗi ɓe mbaɗata e ɗi ɗi ɓe ngaɗata.Taariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yugantar_Film_Collective#Hakkunde_1980_e_1983,_nder_wakkati_fuɗɗam_fuɗɗam_politik_nder_leydi_Indiya,_Yugantar_waɗi_fimji_nayi_ɓurɗi_ɓaawo_e_nder_nder_lesdi_Indiya_bee_yimɓe_rewɓe_ɓe_ɗon_ɗon_ɗon_ɗon._Fimji_ɗi_ɗi_ɗi_waɗi_dow_film_16mm_e_hawti_e_ɗi_ɗi_ɗi_ɗi_fuu_ɗi_ɗi_ɗi_filmii,_ɗi_ɗi_ɗi_ɓe_njogii,_ɗi_ɗi_ɓe_mbaɗata_e_ɗi_ɗi_ɓe_ngaɗata.TaariihaKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yugantar_Film_Collective#KuugalAnndinndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yugantar_Film_Collective#AnndinndeFilmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yugantar_Film_Collective#FilmographyFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yugantar_Film_Collective#FiroojiWikipedia: Sittou Raghadat Mohamedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sittou_Raghadat_MohamedSittou Raghadat Mohamed (dugumi 6 Julaay 1952) ko ministaar Comoriyanko'en e mawɗo mawɗo Comoriyankooɓe, e o woni debbo Comoriyanke arande mo ɓe ndokkaama dowla mawɗo, hono Ministaar Dowla ngam Yimɓe e Haawka rewɓe. O ɗon anndinaama ha habaru Comorian ha symbol ha haalu rewɓe Comorian, e haandu haalude e haalude rewɓe ha Comoros, e o woni debbo arandeejo mawɗo e mo suɓaaɗo nder Comoros.Mohamed laati jannginoowo duuɓi ɗuuɗɗi, o jannginoo Farayse, taariika e geography nder jannginooji mawɗi e jaŋde nder Comoros.Sittou Raghadat Mohamed jibini 6 lewru Yuli 1952 e Ouani, Anjouan, Comoros.https://ff.wikipedia.org/wiki/Sittou_Raghadat_Mohamed#Mohamed_laati_jannginoowo_duuɓi_ɗuuɗɗi,_o_jannginoo_Farayse,_taariika_e_geography_nder_jannginooji_mawɗi_e_jaŋde_nder_Comoros.Sittou_Raghadat_Mohamed_jibini_6_lewru_Yuli_1952_e_Ouani,_Anjouan,_Comoros.Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sittou_Raghadat_Mohamed#KuugalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sittou_Raghadat_Mohamed#FiroojiWikipedia: Claude Addashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Claude_AddasO woni jaayndiyanke deftere 1989 Ibn 'Arabī, ou, La quête du soufre rouge, taariika Ibn Arabi, ɗum traditi e Farayse e [<i id= ./Peter_Kingsley" id="mwFw" rel="mw:WikiLink" title="Peter Kingsley">Peter Kingsley] no Quest for the Red Sulphur: The Life on Ibn 'Arabi e wurtini e hitaande 1993.Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Claude_Addas#KuugalƊe kuugal ngal tolnii to Faraysehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Claude_Addas#Ɗe_kuugal_ngal_tolnii_to_FarayseFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Claude_Addas#FiroojiWikipedia: Marcia Hermansenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marcia_HermansenMarcia Hermansen ko jannginoowo Amerik e nder lislaamu diga Kanada. Hermansen woni jannginoowo e darinoowo jaŋde duniyaaru Islaam haa Loyola University Chicago.Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marcia_Hermansen#BiographyKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marcia_Hermansen#KuugalWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marcia_Hermansen#Wurooji_wuroojiWikipedia: Zainab Alwanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_AlwaniZainab Alwani nació en Bagdad, Irak en 1962. Es hija de Taha Jabir Alalwani.Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Alwani#BiographyƊuɓɓugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Alwani#ƊuɓɓugoƊe kuujehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Alwani#Ɗe_kuujeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Alwani#FiroojiWikipedia: Salwa El-Awahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salwa_El-AwaLos intereses académicos de El-Awa incluyen la lingüística árabe, el análisis lingüístico moderno del Corán, los estudios de traducción, el análisis del discurso, los estudios del hadiz y los movimientos islamistas modernos.Salwa El-Awa ko taƴre ɗemngal Misra-Bretaniya e jaŋde Islaam.Jaɓɓorgo Kewuuji pinalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salwa_El-Awa#Jaɓɓorgo_Kewuuji_pinalƊuɓɓugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salwa_El-Awa#ƊuɓɓugoDefterehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salwa_El-Awa#DeftereƊe kuujehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salwa_El-Awa#Ɗe_kuujeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salwa_El-Awa#FiroojiWikipedia: Rebecca Mastertonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rebecca_MastertonMasterton nació en una familia cristiana. Se convirtió al Islam en 1999 y se convirtió en musulmana chiíta en 2003.West African Sufism, Shia spirituality, colonialism, and modernity. She has previously taught at Birkbeck College and the University of LondonƁiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rebecca_Masterton#West_African_Sufism,_Shia_spirituality,_colonialism,_and_modernity._She_has_previously_taught_at_Birkbeck_College_and_the_University_of_LondonƁiɗɗoKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rebecca_Masterton#KuugalDefterehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rebecca_Masterton#DeftereƊe kuujehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rebecca_Masterton#Ɗe_kuujeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rebecca_Masterton#FiroojiWikipedia: Olfa Yusufhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olfa_YusufOlfa Youssef heɓi danygol e hitaande 1964 nder wuro maayo Sousse, to o heɓii janngirde fuɗɗam e jaŋde. Nden o janngini e École Normale Supérieure de Tunis ngam heɓugo BA e "aggregation" diploma.Rewɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Rew%C9%93eRewɓe Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Rew%C9%93e_NaajeeriyaWikipedia: Tahereh Saffarzadehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahereh_Saffarzadeh.mw-parser-output .o jaɓi BA nder ɗemngal Farayse e ɗemngal ɗemngal e nder defte 1960. Ɓaawo duuɓi ɗuuɗɗi o dilli Iran haa Ingiltere nden to Amerik. Nde o jaɓaama wonde goomu nder International Writing Program, o jaɓaaki nder M.F. Ɗo program ngal haani haani haaki ngam haani mawɓe, mawɓe, marɓe ekn, ɓe janngina fannuuji maɓɓe nder kuugal kuugal e nder kuugal hakkillo, e nder jaŋde. Ngam jaŋde maako o janngini defte mawɗe nder duniyaaru jamanuur e ɓurna hakkille dow kuugal limtal e kuugal ɗemngal.Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahereh_Saffarzadeh#o_jaɓi_BA_nder_ɗemngal_Farayse_e_ɗemngal_ɗemngal_e_nder_defte_1960._Ɓaawo_duuɓi_ɗuuɗɗi_o_dilli_Iran_haa_Ingiltere_nden_to_Amerik._Nde_o_jaɓaama_wonde_goomu_nder_International_Writing_Program,_o_jaɓaaki_nder_M.F._Ɗo_program_ngal_haani_haani_haaki_ngam_haani_mawɓe,_mawɓe,_marɓe_ekn,_ɓe_janngina_fannuuji_maɓɓe_nder_kuugal_kuugal_e_nder_kuugal_hakkillo,_e_nder_jaŋde._Ngam_jaŋde_maako_o_janngini_defte_mawɗe_nder_duniyaaru_jamanuur_e_ɓurna_hakkille_dow_kuugal_limtal_e_kuugal_ɗemngal.Jaŋdender haala hujja anndal baylitol, Saffarzadeh holli miijooji feere ɗi "Faylitol Baylitol" laatii ɓurɗo yi'ugo. Nder deftere "Translating the Fundamental Meanings of the Holy Qur'an" (1999) nde wondi ɗaɓɓirde goonga dow Fedde Farisa e Farisa e Fedde Farisi e Fedde Fedde Farsa, o heɓii heɓuki ɓurna laabi e ɓaleeɓe; e tawtoreede ɗi o waɗii wayloore keso ngam heɓuki ko fotti e nder fannu fassara Qur'an, ɗi hujja maɓɓe ɓennii bana fassara haala ɓurndi. O wurtini baylitol makko ɗemngal ɗiɗi nder Quraana e Farsi e Farsi nder hitaande 2001, ɗun woni baylitol aranol ɗemngal ɗiɗawal nder Quraana, nden baylitol Quraana to Farsi fuɗɗoode e debboKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahereh_Saffarzadeh#nder_haala_hujja_anndal_baylitol,_Saffarzadeh_holli_miijooji_feere_ɗi_"Faylitol_Baylitol"_laatii_ɓurɗo_yi'ugo._Nder_deftere_"Translating_the_Fundamental_Meanings_of_the_Holy_Qur'an"_(1999)_nde_wondi_ɗaɓɓirde_goonga_dow_Fedde_Farisa_e_Farisa_e_Fedde_Farisi_e_Fedde_Fedde_Farsa,_o_heɓii_heɓuki_ɓurna_laabi_e_ɓaleeɓe;_e_tawtoreede_ɗi_o_waɗii_wayloore_keso_ngam_heɓuki_ko_fotti_e_nder_fannu_fassara_Qur'an,_ɗi_hujja_maɓɓe_ɓennii_bana_fassara_haala_ɓurndi._O_wurtini_baylitol_makko_ɗemngal_ɗiɗi_nder_Quraana_e_Farsi_e_Farsi_nder_hitaande_2001,_ɗun_woni_baylitol_aranol_ɗemngal_ɗiɗawal_nder_Quraana,_nden_baylitol_Quraana_to_Farsi_fuɗɗoode_e_debboKuugalnder nder habaru ngam habaru rewɓe mawɓe e mawɓe rewɓe nder ɗereeji en suɓi mawɗo mawɗo mawɓe nder lesdi Iran Tahereh Saffarzadeh, mo taariika maako fu nder haɓre fuu umma'a Islaamiyanko'en ɗon anndina, bana debbo mawɗo nder duuniyaaru Islaamiyanke e nder duniyaaru duniyaaru nder hitaande 2005. "Fedde e teddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahereh_Saffarzadeh#nder_nder_habaru_ngam_habaru_rewɓe_mawɓe_e_mawɓe_rewɓe_nder_ɗereeji_en_suɓi_mawɗo_mawɗo_mawɓe_nder_lesdi_Iran_Tahereh_Saffarzadeh,_mo_taariika_maako_fu_nder_haɓre_fuu_umma'a_Islaamiyanko'en_ɗon_anndina,_bana_debbo_mawɗo_nder_duuniyaaru_Islaamiyanke_e_nder_duniyaaru_duniyaaru_nder_hitaande_2005._"Fedde_e_teddungalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahereh_Saffarzadeh#FiroojiWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahereh_Saffarzadeh#Wurooji_wuroojiWikipedia: Joyce Ababiohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joyce_AbabioJoyce Yeboah Ababio ko moodiyanke Gana. O woni mo o haɓɓii e hooreejo jaayɗe JACCD.Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joyce_Ababio#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joyce_Ababio#KuugalCeede e anndalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joyce_Ababio#Ceede_e_anndalNgee hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joyce_Ababio#Ngee_hooreWikipedia: Hamdya Abasshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamdya_AbassHamdya Abass (on dannyamo 1 lewru Juko, 1982) ko debbo ganaaɗo mo jogiiɗo ballal pinal e nder leydi Gana. O wondi goomu nder kawral leydi Gana.Rewɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Rew%C9%93eRewɓe Afirkahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Rew%C9%93e_AfirkaRewɓe Ganahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Rew%C9%93e_GanaWikipedia: Suad Abdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suad_AbdiSuad Ibrahim Abdi ko go'o haani hakkiilo rewɓe diga Somaaliya. O laati wakiilu lesdi ngam Progressio nden boo o ɗon hawtina ngam yaaki demokaraasi ngam rewɓe nder lesdi duuɓi 25.Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suad_Abdi#KuugalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suad_Abdi#FiroojiWikipedia: Nebila Abdulmelikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nebila_AbdulmelikNebila Abdulmelik ko goomu debbo mo Ethiopia e goomu debbo. O annditi ngam o hoolaaki kuugal #JusticeforLiz, je ɗon haɓɓiti ngam ɗaɓɓugo kiita ngam suka debbo Kenyanjo duuɓi 16 biyeteeɗo Liz je ɗon wona hawtoreeje e nder 2013.Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nebila_Abdulmelik#KuugalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nebila_Abdulmelik#FiroojiWikipedia: Juliet Acheamponghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juliet_AcheampongJuliet Acheampong (on dannyamo 11 lewru Julaay 1991) ko debbo joginoowo leydi Gana, o jogiiɗo e nder leydi Gana. O ɗon jogii nder Ånge IF nder Damallsvenskan Suwede.Kuuje caaɗeelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juliet_Acheampong#Kuuje_caaɗeeleFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juliet_Acheampong#FiroojiWikipedia: Ruth Achienghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_AchiengRuth Achieng woni politikkaaku (ɓi tufleeji) Ugannda. O laarani, amma o laarani, Minista Dowla ngam Fedde Ɓamtaare nder Cabinet Ugannda e nyalde 6 lewru Juun ndungu 2016, o jeyaa Zerubabel Nyiira.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_Achieng#FiroojiWikipedia: Thomalina Adamshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thomalina_AdamsThomalina Azania Adams (on dannyamoi 6 lewru Yuli 1993) ko footballer Namibian mo o golli gollal hakkundeere nder wuro wuro wuro wuro nder nder wuro wuro nder wuro wuro leydi ndii.Koɗol gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thomalina_Adams#Koɗol_golleFedde ngenndi gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thomalina_Adams#Fedde_ngenndi_golleKuuje caaɗeelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thomalina_Adams#Kuuje_caaɗeeleFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thomalina_Adams#FiroojiWikipedia: Aisha Gray Henryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Gray_HenryHenry heɓii BA nder taariika seni e diina duniyaaru diga Sarah Lawrence College e M.A nder nder janngirde Michigan.Filmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Gray_Henry#FilmographyKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Gray_Henry#KuugalWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Gray_Henry#Wurooji_wuroojiHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Gray_Henry#HiimoɓeWikipedia: Abla al-Kahlawihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abla_al-KahlawiAbla al-Kahlawi (o daayaama nyalde 15 lewru colte hiitande ndungu alif 1948 - 25 Januuwa 2021) wonnoo moɗo Masriyankoore e jannginoowo juulde Islaam, e hooreejo diina, moofti, e moofti tele. O janngini e Al Azhar University nder Cairo, Misira, to o jeyaaɗo Dean do Fedde Darnde Siilaama e Arab e Fedde Fedde Feewɓe.Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abla_al-Kahlawi#KuugalƊuɓɓugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abla_al-Kahlawi#ƊuɓɓugoFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abla_al-Kahlawi#FiroojiWikipedia: Rania Awaadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rania_AwaadRania Awaad woni mo ɗon huutoroo psychiatrist e mo ɗon mari wallitol e Stanford University, to o woni darnde Cliniki feere feere e labirol Ɓamtaare Ɓamtaare Muslim e hooreejo darnde feere feere. Awaad woni mo ɗon haɓɓa ngam hakkilantaaku hakkilantaaki nder ummaatooje Amerik.Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rania_Awaad#KuugalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rania_Awaad#FiroojiWikipedia: Aysha Hidayatullahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aysha_HidayatullahAysha Hidayatullah woni jannginoowo jaŋde Islam e jaŋde teologiiji e jaŋnde diina e jaŋngirde San Francisco. O anndiraa ɓurɗo anndude golle mum ɗe taƴirɗe faalaaji feminist of the Qur'an, Feminist Edges of the QurAysha Hidayatullah woni jannginoowo jaŋde Islam e jaŋde teologiiji e jaŋnde diina e jaŋngirde San Francisco.Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aysha_Hidayatullah#JaŋdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aysha_Hidayatullah#KuugalƊuɓɓugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aysha_Hidayatullah#ƊuɓɓugoFedde e teddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aysha_Hidayatullah#Fedde_e_teddungalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aysha_Hidayatullah#FiroojiWikipedia: Debra Majeedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Debra_MajeedDebra Mubashshir Majeed (7 lewru Yarkomaa 1954 - 20 lewru Mars 2022) ko daartoowo diine Ameriknaajo, daraniiɗo golle, debbo.jibinaa nder 1954 nder saare katolikiyankeeɓe Afriknaaɓe, amma ɓaawo ɗon o laati Protestant.Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Debra_Majeed#Ɓiɗɗotawtori to Islama nder 1998 haa duuɓi 42 nder wakkati jannguki yaaki Islama to worɓe Amerikaaɓe ɓaleeɓe nder Chicago nder jaango doktoor be Northwestern University e Garrett-Evangelical SeminarKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Debra_Majeed#tawtori_to_Islama_nder_1998_haa_duuɓi_42_nder_wakkati_jannguki_yaaki_Islama_to_worɓe_Amerikaaɓe_ɓaleeɓe_nder_Chicago_nder_jaango_doktoor_be_Northwestern_University_e_Garrett-Evangelical_SeminarKuugalKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Debra_Majeed#KuugalMaayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Debra_Majeed#MaayiƊe kuujehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Debra_Majeed#Ɗe_kuujeDefterehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Debra_Majeed#DeftereƊuurɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Debra_Majeed#ƊuurɗeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Debra_Majeed#FiroojiWikipedia: سعاد صالحhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%D8%B3%D8%B9%D8%A7%D8%AF_%D8%B5%D8%A7%D9%84%D8%ADNder 1998, Salih waɗi faayiida nder Misra ngam haani rewɓe ngaɗa ko mufti. O waɗi petitiji to Mufti Mawɗo Misra, Nasr Farid Wasil, ngam o hokkamo yaaki mufti e hokkamo fatwa, o holli dow Islam ɗon haɗana rewɓe ngam kuugal muftiSuad Ibrahim Salih (Arabji: سعاد إبراهيم صالح; jibinaa 1945), ko neɗɗo teleeji Misra, waajotooɗo, e jannginoowo Islaam.Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%D8%B3%D8%B9%D8%A7%D8%AF_%D8%B5%D8%A7%D9%84%D8%AD#BiographyFedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%D8%B3%D8%B9%D8%A7%D8%AF_%D8%B5%D8%A7%D9%84%D8%AD#Fedde_ndeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%D8%B3%D8%B9%D8%A7%D8%AF_%D8%B5%D8%A7%D9%84%D8%AD#FiroojiWikipedia: Fátima Djarra Sanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/F%C3%A1tima_Djarra_Sani== Fátima Djarra Sani jibini nder Bissau, laamorgo lesdi ndin, nder hitaande 1968. O ɗon wondi mo ɗon haɓɓa bee halkere ɓandu rewɓe nder Guinea-Bissau e ɗon wakkila Médecins du Monde nder AfirkaƁiɗɗo ==Fátima Djarra Sani jibini nder Bissau, laamorgo lesdi ndin, nder hitaande 1968. O ɗon wondi mo ɗon haɓɓa bee halkere ɓandu rewɓe nder Guinea-Bissau e ɗon wakkila Médecins du Monde nder AfirkaƁiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/F%C3%A1tima_Djarra_Sani#Fátima_Djarra_Sani_jibini_nder_Bissau,_laamorgo_lesdi_ndin,_nder_hitaande_1968._O_ɗon_wondi_mo_ɗon_haɓɓa_bee_halkere_ɓandu_rewɓe_nder_Guinea-Bissau_e_ɗon_wakkila_Médecins_du_Monde_nder_AfirkaƁiɗɗoKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/F%C3%A1tima_Djarra_Sani#KuugalWondukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/F%C3%A1tima_Djarra_Sani#WondukiƊuɓɓugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/F%C3%A1tima_Djarra_Sani#ƊuɓɓugoFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/F%C3%A1tima_Djarra_Sani#FiroojiWikipedia: Nemata Majeks-Walkerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nemata_Majeks-WalkerMajeks-Walker jibinaa nder saare Aku Mohammedan nder Freetown, laamorgo Sierra Leone. O ɗon wondi ɓiɗɗo go'oto.Jaɓɓorgo Kewuuji pinalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nemata_Majeks-Walker#Jaɓɓorgo_Kewuuji_pinalKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nemata_Majeks-Walker#KuugalNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nemata_Majeks-Walker#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nemata_Majeks-Walker#FiroojiWikipedia: Aisha Lemuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_LemuCeerno e teddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Lemu#Ceerno_e_teddungalƊuɓɓugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Lemu#ƊuɓɓugoFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Lemu#FiroojiWikipedia: Radha Poonoosamyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Radha_PoonoosamyRadha Poonoosamy (Tamil: ராதா பொன்னுசாமி படையாச்சி) (lah Padayachee, 18 September 1924 - Januari 2008), nakeuh sidroe politisi Mauritius, mantri inong kabinet nanggroe nyan, dan sidroe aktivis feminis.Radha Poonoosamy (Taamil: ராதா பொன்னுசாமி படையாச்சி) (woowo Padayachee, 18 Septemba 1924 - Janaayo 2008), wonnoo politikkeejo leydi Mauritius, laamɗo leydi ndii arande debbo, e jaagorɗo feminist.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Radha_Poonoosamy#FiroojiWikipedia: Imelda Molokommehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Imelda_MolokommeImelda Mishodzi Molokomme (dugum 1942) ko feminist activist e ummatoore ummatoore diga Botswana, "nganndi ngam kuugal mum nder kuugal tagdi e tagdi". Molokomme waree e duuɓi 17, o fuɗɗii jaŋde maako haa o waɗi duuɓi 42, nden ɓiɗɗo maako debbo, Athaliah Molokomme, laamiiɗo lesdi, o wondi gooto e janngooɓe maako.Imelda Mishodzi Molokomme jibini nder Botswana, amma o yahdi to Cape Town bee baaba maako nde o woodi duuɓi nayi. O wartii Botswana ngam o jaɓa nder jaangirde mo'o nder Mochudi, to o woni debbo tan nder darnde maako. Molokomme fuɗɗii jaŋde haa o waɗi duuɓi 42, o jaŋde e jaŋde Botswana, to ɓiyum, Athaliah Molokomme, laamɓe lesdi Botswana, o wondi gooto e janngooɓe maako.Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Imelda_Molokomme#Imelda_Mishodzi_Molokomme_jibini_nder_Botswana,_amma_o_yahdi_to_Cape_Town_bee_baaba_maako_nde_o_woodi_duuɓi_nayi._O_wartii_Botswana_ngam_o_jaɓa_nder_jaangirde_mo'o_nder_Mochudi,_to_o_woni_debbo_tan_nder_darnde_maako._Molokomme_fuɗɗii_jaŋde_haa_o_waɗi_duuɓi_42,_o_jaŋde_e_jaŋde_Botswana,_to_ɓiyum,_Athaliah_Molokomme,_laamɓe_lesdi_Botswana,_o_wondi_gooto_e_janngooɓe_maako.Ɓiɗɗo2002, o wondi mo wurtinooɗo deftere Fedde Ɓamtaare ngam haɓugo e ɓaawoji ɗi ɗi ɗi ɗi ɗoon ɗi ɗi ɗi ɓe njogii: A Training Manual, ɗum wurtini dow dow dow dow hooreejo leydi Commonwealth, ɗum ɗon haani e nder internet.Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Imelda_Molokomme#2002,_o_wondi_mo_wurtinooɗo_deftere_Fedde_Ɓamtaare_ngam_haɓugo_e_ɓaawoji_ɗi_ɗi_ɗi_ɗi_ɗoon_ɗi_ɗi_ɗi_ɓe_njogii:_A_Training_Manual,_ɗum_wurtini_dow_dow_dow_dow_hooreejo_leydi_Commonwealth,_ɗum_ɗon_haani_e_nder_internet.KuugalNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Imelda_Molokomme#Nolde_hooreƊuɓɓugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Imelda_Molokomme#ƊuɓɓugoWikipedia: Kerrie McCarthyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kerrie_McCarthyFedde fuɗnaangehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kerrie_McCarthy#Fedde_fuɗnaangeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kerrie_McCarthy#FiroojiWikipedia: Hafsa bint Umarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsa_bint_UmarḤafṣah bint ʿUmar (605–665), was the fourth wife of Muhammad and daughter of ʿUmar ibn al-Khaṭṭāb, the second caliph of Islam. In Islamic writings, her name is thus often prefixed by the title "Mother of the Believers" (Arabic: أمّ المؤمنين, romanized: ʾumm al-muʾminīn).Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsa_bint_Umar#ƁiɗɗoKuugal mawɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsa_bint_Umar#Kuugal_mawɗoHakkiilooji ɗi ɗon foondahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsa_bint_Umar#Hakkiilooji_ɗi_ɗon_foondaHakkillo Sunnihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsa_bint_Umar#Hakkillo_SunniFiro Shi'ahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsa_bint_Umar#Firo_Shi'aNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsa_bint_Umar#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsa_bint_Umar#FiroojiWikipedia: Umm al-Darda as-Sughrahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_al-Darda_as-SughraUmm al Darda, ko Sughra al Dimashqiyyah ko Umm al Darda ɓii-nguu, ko jaŋde 7th century jurist e jannginoowo Islaam e Damascus e Urusaliima. O tawaa haɗugo bee Umm al-Darda, debbo sahaba Abu Darda.Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_al-Darda_as-Sughra#BiographyƁiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_al-Darda_as-Sughra#ƁiɗɗoEkkitukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_al-Darda_as-Sughra#EkkitukiYiɗdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_al-Darda_as-Sughra#YiɗdeƁaamordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_al-Darda_as-Sughra#ƁaamordeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_al-Darda_as-Sughra#FiroojiWikipedia: Umm Hakim bint al-Harith ibn Hishamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_Hakim_bint_al-Harith_ibn_HishamUmm Ḥakīm bint al-Ḥārith ibn Hishām (Arabji: ) wonnoo debbo mo annabi Muhammad annabi Muhammad e ɓaawo ɗun debbo Umar, califa ɗiɗaɓo diina Islaam.Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_Hakim_bint_al-Harith_ibn_Hisham#LaamuLuttuɓe Uhudhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_Hakim_bint_al-Harith_ibn_Hisham#Luttuɓe_UhudHakkiilo Makkahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_Hakim_bint_al-Harith_ibn_Hisham#Hakkiilo_MakkaLuttugol Marj al-Saffarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_Hakim_bint_al-Harith_ibn_Hisham#Luttugol_Marj_al-SaffarFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_Hakim_bint_al-Harith_ibn_Hisham#FiroojiWikipedia: Milihttps://ff.wikipedia.org/wiki/MiliMilaisa Breeveld jibini nder Paramaribo nder 10 lewru 7 1990. Baaba maako Hans Breeveld o jannginoowo anndal politik.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mili#FiroojiWikipedia: Al-Shifa' bint Abdullahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Shifa%27_bint_AbdullahAl-Shifāʾ bint ʿAbd Allāh (Arabji: الشفاء بنت عبد الله), innde maako laatii Layla, o wondi haade annabi Muhammad. O debbo Abdullah ibn Abdshams e Fatima bint Wahb e wonɗo e nder kaakaaji Adi e Quraish e Makka.Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Shifa%27_bint_Abdullah#BiographyƁaamordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Shifa%27_bint_Abdullah#ƁaamordeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Shifa%27_bint_Abdullah#FiroojiWikipedia: Biodun Obendehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Biodun_ObendeBiodun obende o noddi o jokki fudebol nder Finland e Uche Eucharia to o jokki bee Naijeriya'en feere. O wari nder lewru abriil 2007 nden o ɗon jooɗa haa jooni ngam Kokkolan Palloveikot.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Biodun_Obende#FiroojiHimmobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Biodun_Obende#HimmobeTeytulhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Biodun_Obende#TeytulWikipedia: Valentina Bergamaschihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Valentina_BergamaschiKoɗol gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Valentina_Bergamaschi#Koɗol_golleKuuje caaɗeelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Valentina_Bergamaschi#Kuuje_caaɗeeleFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Valentina_Bergamaschi#FiroojiWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Valentina_Bergamaschi#Wurooji_wuroojiWikipedia: Ngozi Eberehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngozi_EbereNder 2014, Ngozi Ebere o jeyaama nder nder nder lesdi lesdi lesdi lesdi Naijeriya, ɓe ɓe ɓe ɓe njaɓi nder nder lesdi Naijeriya Women Football League e Nigeria Federation Cup. Nder nder nder nder nder nde nde, Ebere waɗi golleeji joweeɗiɗi hawti e golleeji tati e ɗiɗawre nder nder nder njuɓɓudi nde nde nde nde'e nder nder nder 3-1 dow Sunshine QueensKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Ebere#Nder_2014,_Ngozi_Ebere_o_jeyaama_nder_nder_nder_lesdi_lesdi_lesdi_lesdi_Naijeriya,_ɓe_ɓe_ɓe_ɓe_njaɓi_nder_nder_lesdi_Naijeriya_Women_Football_League_e_Nigeria_Federation_Cup._Nder_nder_nder_nder_nder_nde_nde,_Ebere_waɗi_golleeji_joweeɗiɗi_hawti_e_golleeji_tati_e_ɗiɗawre_nder_nder_nder_njuɓɓudi_nde_nde_nde_nde'e_nder_nder_nder_3-1_dow_Sunshine_QueensKuugalKoolololhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Ebere#KoolololYimɓe lesdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Ebere#Yimɓe_lesdiKo'e teddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Ebere#Ko'e_teddungalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Ebere#FiroojiWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Ebere#Wurooji_wuroojiWikipedia: Aderonke Adeolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aderonke_AdeolaAderonke Adeola ko laamɗo film Nigeria, taariika art, jaaynde boobeji, winndaako script e producer. O heɓii jaɓi UNESCO nder festival film Afrik 2019 ngam film maako Awani.Wikipedia: Folashade Omoniyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folashade_OmoniyiFolaShade Omoniyi, anndiraa kadi Shade Omoniwi (dunde 26 mars 1968), ko jaaynoowo e hooreejo jaaynooɓe nder Kwara State Internal Revenue Service. O laati ardiiɗo/ CEO FBN Mortgages Limited, jaaynde First Bank of Nigeria.Wikipedia: Fagbule Olanikehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fagbule_OlanikeBlack House Media, kadi o toɗɗaa ko golloowo jokkondiral hakkunde yimɓe e hitaande 2007 ; caggal ɗuum o wonti gardiiɗo mawɗo.[4] E hitaande 2012, o yalti Black House Media, o fuɗɗii sosiyetee makko, Zebra Stripes Networks, e hitaande 2013.Njeenaaje e noddaalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fagbule_Olanike#Njeenaaje_e_noddaaliTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fagbule_Olanike#TuugnorgalWikipedia: Stella Chinyelu Okolihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stella_Chinyelu_OkoliStella Chinyelu Okoli (MON, OON) (lahir c. 1944) nakeuh sidroe ahli farmasi, filantrop dan pengusaha Naajeeriya Jih nakeuh nyang peudimé dan peunjabat peumeurintah jinoe nibak Emzor Pharmaceutical Manufacturing Company nyang geupeudong bak thon 1977.Wikipedia: Hafsa bint Sirinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsa_bint_SirinHafsa bint Sirin (Arabic: حفصة بنت سيرين, b.651 - d.Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsa_bint_Sirin#Ndaare_kadiJaŋde ɓeydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsa_bint_Sirin#Jaŋde_ɓeydiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsa_bint_Sirin#FiroojiWikipedia: A'isha bint Talhahttps://ff.wikipedia.org/wiki/A%27isha_bint_TalhaʿĀʾisha bint Ṭalḥa (Arabic: عائشة بنت طلحة) ko, e wiyde ko fuɗɗii Sunni, ɓiɗɗo debbo mawɗo laamiiɗo Muslim Talha ibn Ubayd Allah e Umm Kulthum bint Abi Bakr. Umm Kulthum o debbo califa Rashidun arande, Abu Bakr.Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/A%27isha_bint_Talha#Ndaare_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A%27isha_bint_Talha#TuugnorgalWikipedia: Na'ila bint al-Furafisahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Na%27ila_bint_al-FurafisaBiographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Na%27ila_bint_al-Furafisa#BiographyFeddehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Na%27ila_bint_al-Furafisa#FeddeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Na%27ila_bint_al-Furafisa#FiroojiWikipedia: Marie-Angélique Savanéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie-Ang%C3%A9lique_Savan%C3%A9Marie-Angélique Savané (woowo Sagna, jibinaa 2 lewru Noofambar 1947) ko sosioloog Senegaal e feminist activist, mo "ko o jeyaa e "ko o jaɓii ko ɓuri heewde e hakkille e hakkille ummatoore Senegaal ngam yimɓe rewɓe", e wiyde Dictionary of African Biography. O nodditii go'o e pelle fuɗnaaku feminizm nder Afrik.Daga 1974 haa 1978, Savané laati Mawɗo Mawɗo nder bolle Famille et Développement (Famille e Ɓamtaare), "bolle hoore nder Afrik haŋki Sahara". Nder wakkati maako nder laamorde, o jeyaa nde magazine diga nafoore hirnaange to nafoore afrik, "mo walli afriknaaɓe ɓe walli hoore maɓɓe"Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie-Ang%C3%A9lique_Savan%C3%A9#Daga_1974_haa_1978,_Savané_laati_Mawɗo_Mawɗo_nder_bolle_Famille_et_Développement_(Famille_e_Ɓamtaare),_"bolle_hoore_nder_Afrik_haŋki_Sahara"._Nder_wakkati_maako_nder_laamorde,_o_jeyaa_nde_magazine_diga_nafoore_hirnaange_to_nafoore_afrik,_"mo_walli_afriknaaɓe_ɓe_walli_hoore_maɓɓe"ƁiɗɗoKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie-Ang%C3%A9lique_Savan%C3%A9#KuugalNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie-Ang%C3%A9lique_Savan%C3%A9#Nolde_hooreFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie-Ang%C3%A9lique_Savan%C3%A9#FiroojiWikipedia: Korto Reeves Williamshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Korto_Reeves_WilliamsKorto Reeves Williams woni go'o haaniyanke debbo nder lesdi Liberiya. O woni ardiiɗo lesdi e jaɓɓorgo hakkeeji rewɓe nder ActionAid Liberia, wonɗo nder ardiiɓe jaɓɓorgal Fedde Kuugal Fuuɗugo (Afrika), e wonɗo nder Forum Femmeinis Liberia e Forum Femmeines Afrik.nder booɗnde maako to Liberia nder Feebari 2011, actress Emma Thompson huutori "taare UN mawɗo" nder laawol maako diga dow dow dowla, o haalani bee Williams dow maajum, mo wi'i mo o wurtini golle maako bee UN, ngam "o ɗon waɗaako ngam kuugal mo'o ɓe ngiɗi yi'ugo kuuɗe ɗe waɗata dow lesdi".Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Korto_Reeves_Williams#nder_booɗnde_maako_to_Liberia_nder_Feebari_2011,_actress_Emma_Thompson_huutori_"taare_UN_mawɗo"_nder_laawol_maako_diga_dow_dow_dowla,_o_haalani_bee_Williams_dow_maajum,_mo_wi'i_mo_o_wurtini_golle_maako_bee_UN,_ngam_"o_ɗon_waɗaako_ngam_kuugal_mo'o_ɓe_ngiɗi_yi'ugo_kuuɗe_ɗe_waɗata_dow_lesdi".JaŋdeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Korto_Reeves_Williams#FiroojiWikipedia: Vida de Vosshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vida_de_VossDe Voss heɓii digirii maggal nder falsafaa diga Stellenbosch University nder 2006, nden maggal maako yaaki, Emmanuel Levinas dow ɗemngal dow goonga arande. Nder 2010, o heɓii digirii maggal nder ɗemngal Farayse nder Iowa State University, nden nde o waɗi deftere nde o wi'i The Identity Challenge in Toni Morrison's "Paradise".Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vida_de_Voss#JaŋdeVoss woni darinoowo Sister Namibia, go'o haɓɓoowo feminist e publisher nder magazine (ɗawre nder 1989), nder Windhoek. De Voss ɗon wondi boo habaruɗo mo ɗon haalde e jaŋde Namibia nder Windhoek. Nder lewru Maars 2016, o wolwani ha hawrugo ha nder yimɓe hawrugo nder hawrugo haa Safari Court Hotel to Windhoek ngam hawrugo Nyalnde Hawrugo Hawrugo hawrugo Hawarugo Hawrogo HawrugoKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vida_de_Voss#Voss_woni_darinoowo_Sister_Namibia,_go'o_haɓɓoowo_feminist_e_publisher_nder_magazine_(ɗawre_nder_1989),_nder_Windhoek._De_Voss_ɗon_wondi_boo_habaruɗo_mo_ɗon_haalde_e_jaŋde_Namibia_nder_Windhoek._Nder_lewru_Maars_2016,_o_wolwani_ha_hawrugo_ha_nder_yimɓe_hawrugo_nder_hawrugo_haa_Safari_Court_Hotel_to_Windhoek_ngam_hawrugo_Nyalnde_Hawrugo_Hawrugo_hawrugo_Hawarugo_Hawrogo_HawrugoKuugalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vida_de_Voss#FiroojiWikipedia: Balghis Badrihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balghis_BadriO ƴiwoy nder saare jannginooɓe. O debbo Yusuf Badri, mo o haɓɓiti Ahfad University for Women (AUW) e Khartoum e hitaande 1966, e ɓiyum mahdist sojaaku, Babiker Badri.Badri waɗi darja dow wakkati wakkati e Ahfad University for Women diga 1974 haa 1997, e wakkati fu diga nden wakkati, to o ɗon jeyaa jooni o jeyaa e jannginoowo anthropology social. Nder hitaande 2002 o waɗi e o laati ardiiɗo ardiiɗo AUW Institute of Women, Gender and Development Studies. Badri woni darinoowo Ahfad University for Women's Regional Institute of Gender, Diversity, Peace and Rights, nder Omdurman/Khartoum. Nder 1979, o wurtini janngude rewɓe e janngude janngude nder jannde jaŋdeƁiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balghis_Badri#Badri_waɗi_darja_dow_wakkati_wakkati_e_Ahfad_University_for_Women_diga_1974_haa_1997,_e_wakkati_fu_diga_nden_wakkati,_to_o_ɗon_jeyaa_jooni_o_jeyaa_e_jannginoowo_anthropology_social._Nder_hitaande_2002_o_waɗi_e_o_laati_ardiiɗo_ardiiɗo_AUW_Institute_of_Women,_Gender_and_Development_Studies._Badri_woni_darinoowo_Ahfad_University_for_Women's_Regional_Institute_of_Gender,_Diversity,_Peace_and_Rights,_nder_Omdurman/Khartoum._Nder_1979,_o_wurtini_janngude_rewɓe_e_janngude_janngude_nder_jannde_jaŋdeƁiɗɗoKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balghis_Badri#KuugalJanare 2018 Baadi'en Gaasim Baadi, hooreejo Jaango Ahad for Women, haani haandi dow video ngam haɓɓugo jannginoowo debbo, mo ɗon haɓɓa, e hoore maako e haɓɓugo maako dow hoore maako. Badri ɗon haɓɓa ngam kuuɗe maako, o wi'i dow vidio "ji ɗon holla go'oto tan nder goonga" nden woɓɓe nder yimɓe ɗon ɗon holla ngam ɓe ɗon halki jaŋde nden ɓe ɗon halkaWondukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balghis_Badri#Janare_2018_Baadi'en_Gaasim_Baadi,_hooreejo_Jaango_Ahad_for_Women,_haani_haandi_dow_video_ngam_haɓɓugo_jannginoowo_debbo,_mo_ɗon_haɓɓa,_e_hoore_maako_e_haɓɓugo_maako_dow_hoore_maako._Badri_ɗon_haɓɓa_ngam_kuuɗe_maako,_o_wi'i_dow_vidio_"ji_ɗon_holla_go'oto_tan_nder_goonga"_nden_woɓɓe_nder_yimɓe_ɗon_ɗon_holla_ngam_ɓe_ɗon_halki_jaŋde_nden_ɓe_ɗon_halkaWondukiFirootirolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balghis_Badri#FirootirolFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balghis_Badri#FiroojiWikipedia: Tatiana Viviennehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tatiana_VivienneTatiana "Tati" Vivienne ko mo haani hakkiilo yimɓe diga Central African Republic (CAR). O woni mo tagdi e mo daraniiɗo Femmes Hommes Action Plus (FHAP - English: Women Men Action Plus), goongɗinki ha wallude rewɓe ɓurɓe haandi e rewɓe sukaaɓe.Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tatiana_Vivienne#ƁiɗɗoKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tatiana_Vivienne#KuugalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tatiana_Vivienne#FiroojiWikipedia: Sa'ɓerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%27%C9%93ereSaɓere ( ɗemngal englishi cancer) ɗon howterde yawwore hakkore alamaje taa nder ɓutto ɓanndu nyaɗɗo e dabbaaji e nder yawwore ɓutto sa'ɓere e haddeta nyaɗɗo daygo e nder destinore yawwore naawalla sa'ɓere ngal testicular taa ɓaawo ngal yottoto ɗou burti anndirngo naawalla naawalla kwayeeje yawwore de henndike kama seminomas e nonseminomas konreɗi nau'oiji naawalla e ngal waaɗite keeɓetol taa jima'i e iymphomas ɗon heettoyi yeengo ɓe'oll yawwore sa'ɓere ma too go'odango ɓanndu e daafo taa ɗon sa'ere ɗon dariita taa nder maniyye nyaɗɗo e nder bincikewal kumfuutaji gamma hewtungo nau'inwal naawolla sa'ɓere ngal howterde chemotherapy e ngal hoyreta kama 80% e nder yawwore sa'ɓere ɗe testicular e duuniyaaru ɗe heebeti yimmɓe kama 686,000 e nder ndunngu alif 2015 e de'e hiitande ngal waaɗite sa'nade maygo yimmɓe 9,400 diga 7,00 mayɓe e nder ndunngu alif 1990 jeytuugol ngal lestire les e nder lesdi ummatore kama taa mawɓehttps://en.m.Ala'maaje e alamaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%27%C9%93ere#Ala'maaje_e_alamaajeDaalila'jehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%27%C9%93ere#Daalila'jeBera,en balletolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%27%C9%93ere#Bera,en_balletolHimmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%27%C9%93ere#HimmoɓeWikipedia: Zahra' Langhihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zahra%27_LanghiZahra' Langhi (Arabji: الزهراء لنقي) ko feminist, Libiyanko'en, golluɗo hakkeeji aadama, gollude jam, e anndude e dow jinsi, jaɓugo haɓre, e ɓamtuki jam.Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zahra%27_Langhi#KuugalAnndinndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zahra%27_Langhi#AnndinndeFedde janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zahra%27_Langhi#Fedde_janngirdeƊe kuujehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zahra%27_Langhi#Ɗe_kuujeKoololhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zahra%27_Langhi#KoololFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zahra%27_Langhi#FiroojiWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zahra%27_Langhi#Wurooji_wuroojiWikipedia: Kafui Adjamagbo-Johnsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kafui_Adjamagbo-JohnsonƁiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kafui_Adjamagbo-Johnson#ƁiɗɗoJaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kafui_Adjamagbo-Johnson#JaŋdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kafui_Adjamagbo-Johnson#KuugalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kafui_Adjamagbo-Johnson#FiroojiWikipedia: Stéphanie Mbanzendorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/St%C3%A9phanie_MbanzendoreStéphanie Mbanzendore ko feminist worgo daga Burundi, mo ɗon jooɗi Rotterdam nder Netherlands gila 2003. O woni mo tagdi darnde Burundian Women for Peace and Development, e hooreejo darnde Women Peacemakers Network, e o hawti e goɗɗe darnde hakkiilo rewɓe e jam.Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/St%C3%A9phanie_Mbanzendore#KuugalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/St%C3%A9phanie_Mbanzendore#FiroojiWikipedia: Jawahir Roblehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jawahir_RobleJawahir Roble jibinaa nder Somaliya, o mawni nder hirnaange hirnaange Londondondira bee baaba maako e deerɗiraaɓe maako njoweeɗiɗo. O wi'i, "Min ɗon jokki fudebol nder ngardal, nder wuro, nder yaasi, nder nokkuuje fuu".Yiidehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jawahir_Roble#YiideKo'e teddungal e anndalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jawahir_Roble#Ko'e_teddungal_e_anndalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jawahir_Roble#FiroojiWikipedia: Sana Ben Achourhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sana_Ben_AchourƊuɓɓugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sana_Ben_Achour#ƊuɓɓugoFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sana_Ben_Achour#FiroojiWikipedia: Danielle Beltonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Danielle_BeltonDanielle Belton (d. 1977) ko haalankooɗo Amerik mo woni hooreejo huffpost.O fuɗɗi golle makko nder nder nder bakersfield californian, nder bakersfiild, californi. Nder hitaande 2007 o fuɗɗii 'Black Snob', wonde wonde wonandeƁiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Danielle_Belton#O_fuɗɗi_golle_makko_nder_nder_nder_bakersfield_californian,_nder_bakersfiild,_californi._Nder_hitaande_2007_o_fuɗɗii_'Black_Snob',_wonde_wonde_wonandeƁiɗɗo_e_jaŋdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Danielle_Belton#KuugalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Danielle_Belton#FiroojiWikipedia: Sharon Chan (journalista)https://ff.wikipedia.org/wiki/Sharon_Chan_(journalista)Sharon Pian Chan ko habaruɗo Amerik e mawɗo habaruuji mo o golli hooreejo filantropii e The New York Times. O laati hooreejo Association of Asian American Journalists diga 2009 haa 2010.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sharon_Chan_(journalista)#FiroojiWikipedia: Fiona Harveyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fiona_HarveyFiona Harvey woni marɗo haala babal babal babal babal nder jardi leydi Britaniya The Guardian. O huwdi diga ɓaawo ɗum ngam Financial Times duuɓi sappo.Jaŋde e golle fuɗɗiiɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fiona_Harvey#Jaŋde_e_golle_fuɗɗiiɗeJournalism ha babal babal babalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fiona_Harvey#Journalism_ha_babal_babal_babalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fiona_Harvey#FiroojiWikipedia: Ndi Okereke-Onyiukehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndi_Okereke-OnyiukeNdi Okereke-Onyiuke (dunde 2 lewru Noofambar 1950) ko ardiiɗo jaagorɗo jaagoraaji lesdi Naajeeriya e jaagorjo jaagorgal lesdi Naajeeri ardiiɗo debbo.Wikipedia: Mowalola Ogunlesihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mowalola_OgunlesiMowalola Ogunlesi (dimaa 25 Maars 1994) ko tawaaɗo fashion e mawɗo Nigeria, o jooɗiiɗo e London. O anndiraa ngam huwugo bee masinji feere feere bana leɗɗe e PVC ngam waɗugo silhuute ɗe naa'ji aada ɗe ɓeydi nder aada ɓiyum lesdi Naajeeriya e London.Wikipedia: Maria Giovanna Magliehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Giovanna_MaglieO jibinaa e Venice ñalnde 3 hitaande 1952. Caggal janngude e Roma, o fuɗɗii jaayndeere e hitaande 1979 o waɗi golle e nder Amerik Amerik Laatin e nder fuɗnaange fuɗnaango.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Giovanna_Maglie#FiroojiWikipedia: Maame Yaa Tiwaa Addo-Danquahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maame_Yaa_Tiwaa_Addo-DanquahMaame Yaa Tiwaa Addo-Danquah (dugugo 19 August 1969) woni ko jooni darinoowo mawɗo, Ofisa Kuɓol Fedde Ngalu e Fedde Ngol (EOCO). O woni ardiiɗo debbo ardiiɗo dowlaaku polis lesdi Gana e jaŋde (GPCSC) nder Winneba, lesdi Gana.Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maame_Yaa_Tiwaa_Addo-Danquah#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maame_Yaa_Tiwaa_Addo-Danquah#KuugalNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maame_Yaa_Tiwaa_Addo-Danquah#Nolde_hooreFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maame_Yaa_Tiwaa_Addo-Danquah#FiroojiWikipedia: Irene Naa Torshie Addohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Irene_Naa_Torshie_AddoIrene Naa Torshie Addo (dimaa 30 Septemba 1970) ko politikkoore e jaajotooɗo Gana, mawɗo jaajotoowo jaajotooɓe e jaajorgal leydi ndii, e hooreejo leydi ndii.Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Irene_Naa_Torshie_Addo#ƁiɗɗoKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Irene_Naa_Torshie_Addo#KuugalNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Irene_Naa_Torshie_Addo#Nolde_hooreFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Irene_Naa_Torshie_Addo#FiroojiWikipedia: Tomilayo Adekanyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tomilayo_AdekanyeTomilayo Adekanye woni jannginoowo Naajeeriya nder jaŋde jaŋde. O woni jannginoowo debbo arande nder lesdi Naajeeriya, e arande nder lesdi Afrika nder nder nder anndal jaŋde.Jaŋde e deftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tomilayo_Adekanye#Jaŋde_e_defteFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tomilayo_Adekanye#FiroojiWikipedia: Emefa Akosua Adetihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emefa_Akosua_AdetiEmefa Akosua Adeti ko telejo e laamɗoyaŋkoore laamiiɗo ɓurɗo ɓuraade mawninde nder lesdi Gana e hitaande ndungu 2012.Ɓaawoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emefa_Akosua_Adeti#ƁaawooreKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emefa_Akosua_Adeti#KuugalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emefa_Akosua_Adeti#FiroojiWikipedia: Maññeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ma%C3%B1%C3%B1eemaññee No hol haa daw asamaaji so hawti ndiyam heɓeehiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ma%C3%B1%C3%B1ee#hiimoɓeWikipedia: Esther Kaplanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esther_KaplanEsther Kaplan woni jaayndiyanke kuugal e jaayndiyaaji kuugal nder nder nder nder suudu, nden o huwti diga ɓaawo ɗon nder suudu jaayndiyaaku, nder wuro, nder lesdi, nder radio o huuwi ngam WBAI. Kuugal maako wurtinaama nder Poz e Harper's Magazine.Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esther_Kaplan#LaamuKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esther_Kaplan#KuugalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esther_Kaplan#FiroojiWikipedia: Jean Martirezhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jean_MartirezƁaawoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jean_Martirez#ƁaawooreKo'e hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jean_Martirez#Ko'e_hooreKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jean_Martirez#KuugalFedde e jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jean_Martirez#Fedde_e_jaayndeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jean_Martirez#FiroojiWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jean_Martirez#Wurooji_wuroojiWikipedia: Betty Medsgerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Betty_MedsgerBetty Medsger woni mawɗo e jaayndiyankewo. Medsger woni jaaboowo defte feere, hawti e The Burglary: The Discovery of J.Ndaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Betty_Medsger#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Betty_Medsger#FiroojiWikipedia: Tonya Mosleyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tonya_MosleyNolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tonya_Mosley#Nolde_e_golleFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tonya_Mosley#FiroojiWikipedia: Hilda Raudkivihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hilda_Raudkivi18 mars 1927 - 18 janwari 1997) wonnooɗo haalde radio Estoniya. E hitaande 1981, o laameteeɗo Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hilda_Raudkivi#FiroojiWikipedia: Swati Sharma (journalista)https://ff.wikipedia.org/wiki/Swati_Sharma_(journalista)Sharma ko wonɗo habaruɗo Amerik e woni mawɗo habaru Vox of Vox Media. O ɗon wondi bee The Atlantic, o hawti nder lewru Janaare 2018 e o ɓuwaa haa ardiiɗo jaaynde nder lewru Maars 2019.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Swati_Sharma_(journalista)#FiroojiWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Swati_Sharma_(journalista)#Wurooji_wuroojiWikipedia: Wendy Tokudahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wendy_Tokuda== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wendy_Tokuda#BiographyDefterehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wendy_Tokuda#DeftereFirooji hembeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wendy_Tokuda#Firooji_hembeeHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wendy_Tokuda#HimobeWikipedia: Daisy Veerasinghamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daisy_Veerasinghamaisy Veerasingham ko debbo jaayndeere Britaniyankoore mo o woni hooreejo e CEO Associated Press gila 2021, o jeyaa e Gary Pruitt Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daisy_Veerasingham#LaamuFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daisy_Veerasingham#FiroojiWikipedia: Yang Chian-Hohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yang_Chian-HoYang Chian-Ho jibini nder Taihoku nder 1921. O janngini nder Japon nde Taiwan ɗon nder laamu Japon wakkati oon, o jaɓi jaango e Taihoku Women's College.Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yang_Chian-Ho#BiographyFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yang_Chian-Ho#FiroojiWikipedia: Duniiyaruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/DuniiyaruDuniiyaru (e ɗemngal ingilishire world) ɗon taagande e nder howtorde tadde duniiyaje ɗe nder sarareje subuhana e arannol samaniyaje hakika ɗon duniiyaru do ngonɗe nder ɗo famardo too ɗon howterde e duniiyaje mushtari duniyaru ɗo ngonɗe nder heero ke tatawru hakkode maaro e naange taa nder no'uderngol e ɗemngal englishi tsarewal haskeje naange kuma hangol taan ke ngol ɗon heeɓeti tanngade e nder howterde ɗe hakkeji kuma e ngurle haa too teekuje dongitata e nder amma kauriɗi duniiyaje ɗin ko heeddo waala e nder belle ɗon heeɓeti kowje ɗe yakki ɓawde go'onde sai Jowmiraawo de o taageti jeytuugol duniiyaaru e halittaje subuhana maritiɗe e nderhttps://en.m.Tsarewal illede nangehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duniiyaru#Tsarewal_illede_nangeMushtarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duniiyaru#MushtariJeyti duniiyaaru jeewedidihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duniiyaru#Jeyti_duniiyaaru_jeewedidiHimmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duniiyaru#HimmoɓeWikipedia: Taginahttps://ff.wikipedia.org/wiki/TaginaTagina e ɗemngal hawsare haa too tagina e wonlde gelle tagina ɗon gelle go'onde e jihar neja e taa caakare waylare leydi Naajeeriya laati ɗe e les ardungal hukumare famarde ɗe rafi e nder jihar neja kagara e gelle tegina ɗon wuji dalibi'en janngirde islamahttps://ha.m.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tagina#HiimoɓeWikipedia: Jane Acenghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jane_AcengAceng jibini ko ñalnde 11 mee 1968. O yahi Sannde Sannde Shimoni nder Kampala, laamorgo Uganda. O janngini nder Nabisunsa Girls Secondary School ngam jannginki maako dow darnde ordinary e Advanced Level. O jogii jaŋde Medicine e Bachelor of Surgery, jaŋde medicine nder Pediatrics, e jaŋde Public Health, fuu diga Makerere University College of Health Sciences. O woodi kadi Diploma nder jaangooji ngam jaangooji nder suudu jaangoji nder lesdi Isra'iilaƁaawo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jane_Aceng#Aceng_jibini_ko_ñalnde_11_mee_1968._O_yahi_Sannde_Sannde_Shimoni_nder_Kampala,_laamorgo_Uganda._O_janngini_nder_Nabisunsa_Girls_Secondary_School_ngam_jannginki_maako_dow_darnde_ordinary_e_Advanced_Level._O_jogii_jaŋde_Medicine_e_Bachelor_of_Surgery,_jaŋde_medicine_nder_Pediatrics,_e_jaŋde_Public_Health,_fuu_diga_Makerere_University_College_of_Health_Sciences._O_woodi_kadi_Diploma_nder_jaangooji_ngam_jaangooji_nder_suudu_jaangoji_nder_lesdi_Isra'iilaƁaawo_e_janngirdeAceng woni ardiiɗo darnde darnde darnugo nyauɓe. O waɗi boo nder darnde darnde dardaangal Uganda National Medical Stores, darnde jaaynde ngam jaaynde jawdi e jaaynde, diga 2005 haa 2016.Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jane_Aceng#Aceng_woni_ardiiɗo_darnde_darnde_darnugo_nyauɓe._O_waɗi_boo_nder_darnde_darnde_dardaangal_Uganda_National_Medical_Stores,_darnde_jaaynde_ngam_jaaynde_jawdi_e_jaaynde,_diga_2005_haa_2016.KuugalNder lewru Julaay 2020, Dr Jane Ruth Aceng holli anniya mum ngam mo hawta ngam darnde darnde darinoowo rewɓe ngam Lira District, nder 11th Parliament (2021 - 2026). O yiɗi jeyaago dow tagdi partiya politik ngal laamu nguu0Ɗe dowji feerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jane_Aceng#Nder_lewru_Julaay_2020,_Dr_Jane_Ruth_Aceng_holli_anniya_mum_ngam_mo_hawta_ngam_darnde_darnde_darinoowo_rewɓe_ngam_Lira_District,_nder_11th_Parliament_(2021_-_2026)._O_yiɗi_jeyaago_dow_tagdi_partiya_politik_ngal_laamu_nguu0Ɗe_dowji_feereFiro siyasahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jane_Aceng#Firo_siyasaFirootirolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jane_Aceng#FirootirolKuugal kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jane_Aceng#Kuugal_kuugalNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jane_Aceng#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jane_Aceng#FiroojiWikipedia: Jalohttps://ff.wikipedia.org/wiki/JaloJalo (e ɗemngal ingilishire hoe) ɗon are'e kowje ɗe yimmɓe kowtirta too nder kowɗe gesa haajoone jola go'o laatike ɗon howtira go taa remongo e nder gelle e karkaraje huu ma'a e woodi mawnde kownɗe fere fere de dole sai too ɗon howteri e jalo na'sai e demmal ba kawiy bahttps://en.wikisource.Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jalo#HimmoɓeWikipedia: Mojisola Adeyeyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mojisola_AdeyeyeMoji Adeyeye fuɗɗi golle mum bana farmacist to University College Hospital, Ibadan, Oyo State, Nigeria, nder 1976, o jooɗii ton haa 1979 [dabare haani]. O waɗi hooreejo jaaynde Farmasi e suudu baptisma, Ogbomoso, Oyo State, Nigeria diga 1979 haa 1980. O fuɗɗi golle makko nder hitaande 1988 bana jannginoowo to Jaango Farmasi, Jaango Porto Rico, San Juan e o fuɗɗi haa Duquesne University, Pittsburgh, Pennsylvania, bana janngoowo to hitaande 1989 e o fuɗɗii haa o heɓii darnde janngooɗo to hitaande 1994 e nder suudu go'o. Nder hitaande 2003, o jeyaa haa darnde jannginoowo Farmasi e Fakamisi Teknologii, Fakamisi Fakamisi, Fakamsi Fakamsi nder nder jaŋde nde'e e o jooɗii ton haa 2010. Nder 2010, o laatii jannginoowo Farmasi, Saysayna Fuuɗugo e Fuuɗuki Fuuɗungo Fuuɗungol, Fuuɗungal Farmasi, Jaango Roosevelt, Schaumburg, Illinois haa 2018. O laati hooreejo, Dental Biopharmaceutical Sciences, College of Pharmacy, Roosevelt University diga 2010 haa 2017. Gila 2004 haa jooni, Moji Adeyeye laati hooreejo, Duroji ngam AIDS e nyauɓe HIV (DAHP) - go'o haandi dow diina haandi dow jonta haandi dow HIV/AIDS nder sukaaɓe Nigeria bana halkugo darnde daga inna to sukaaje e hakkilantaaki ɓikkoy marɓe e ɓikkoy haandi nder Lagos, Osun e Oyo nder lesdi Nigeria. O woni hooreejo, Duroji ngam AIDS e nyauɓe HIV (DAHP), nokku o ɗon haɓɓii diga 2004. Daga 2004 haa 2005, o laati Fulbright Scholar, Faculty of Pharmacy, University of Lagos e National Institute for Pharmaceutical Research and Development, Abuja, Nigeria. Gila hitaande 2006 haa jooni, o woni jannginoowo jaaynde, Dental Farmasi e Farmasi, Fedde Farmasi, University of Lagos, Lagos, Nigeria. Daga 2009 haa 2010, o woni hooreejo, American Association of Pharmaceutical Scientists (AAPS) Committee for Strategic Supervision (MSOC) ngam ardiiɓe. Gila 2009 haa jooni, o ɗon wondi Fulbright Visiting Scholar (Global/Public Health), Obafemi Awolowo University, Ile Ife e maa jannginoowo boowo, Nnamdi Azikiwe University, Awka, Anambra State,Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mojisola_Adeyeye#Moji_Adeyeye_fuɗɗi_golle_mum_bana_farmacist_to_University_College_Hospital,_Ibadan,_Oyo_State,_Nigeria,_nder_1976,_o_jooɗii_ton_haa_1979_[dabare_haani]._O_waɗi_hooreejo_jaaynde_Farmasi_e_suudu_baptisma,_Ogbomoso,_Oyo_State,_Nigeria_diga_1979_haa_1980._O_fuɗɗi_golle_makko_nder_hitaande_1988_bana_jannginoowo_to_Jaango_Farmasi,_Jaango_Porto_Rico,_San_Juan_e_o_fuɗɗi_haa_Duquesne_University,_Pittsburgh,_Pennsylvania,_bana_janngoowo_to_hitaande_1989_e_o_fuɗɗii_haa_o_heɓii_darnde_janngooɗo_to_hitaande_1994_e_nder_suudu_go'o._Nder_hitaande_2003,_o_jeyaa_haa_darnde_jannginoowo_Farmasi_e_Fakamisi_Teknologii,_Fakamisi_Fakamisi,_Fakamsi_Fakamsi_nder_nder_jaŋde_nde'e_e_o_jooɗii_ton_haa_2010._Nder_2010,_o_laatii_jannginoowo_Farmasi,_Saysayna_Fuuɗugo_e_Fuuɗuki_Fuuɗungo_Fuuɗungol,_Fuuɗungal_Farmasi,_Jaango_Roosevelt,_Schaumburg,_Illinois_haa_2018._O_laati_hooreejo,_Dental_Biopharmaceutical_Sciences,_College_of_Pharmacy,_Roosevelt_University_diga_2010_haa_2017.Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mojisola_Adeyeye#KuugalFedde e teddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mojisola_Adeyeye#Fedde_e_teddungalPatentijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mojisola_Adeyeye#PatentijiNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mojisola_Adeyeye#Nolde_hooreFirooji e kuugal ummaatoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mojisola_Adeyeye#Firooji_e_kuugal_ummaatooreFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mojisola_Adeyeye#FiroojiWikipedia: Cynthia Adobeahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cynthia_AdobeaCynthia Adobea (on dannyimo nyalde 1 lewru Agusta, 1990) ko jokkondirɗo ganaaɓe mo jogori no gollirɗo e nder gardagol ganaaɓe. O wonnoo nder golluɗo nder jaŋde Afrik ɓaleere rewɓe 2014.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cynthia_Adobea#FiroojiWikipedia: Agnes Aduakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agnes_AduakoAgnes Aduako (on dannyimo nyalde 25 lewru Desemba, 1989) ko footballer Gananko'en mo o jogiiɗo yeeso ngam gardagol lesdi Gana. O wonnoo nder gollude nder juulde Afrik ɓaleere e nder juulɗe Afrik 2015 o golli gollude Zimbabwe.Kootol caaɗeelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agnes_Aduako#Kootol_caaɗeeleHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agnes_Aduako#HiimoɓeWikipedia: Kaagaaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaagaa%C9%97oKaagaaɗo (e ɗemngal englishi insanity schizophienia) ɗon ciiyajamure heebetore nyaɗɗo e dabbaaji nder ciiyajamuwol keeɓetowol ɓanndu nyaɗɗo e hawturde taa meemango'o hurre nyaɗɗo e dabba yaure kaage e de waaɗite nyaɗɗo suttungo'o suttungo'o bulare e howtungo tundi ɓanndu e kaaya bandu ɗon tundihttps://en.m.Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaagaa%C9%97o#HimmoɓeWikipedia: Sha'aban Ibrahim sharadahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sha%27aban_Ibrahim_sharadaSha'aban Ibrahim Sharada (O daayaama yanlde go'o lewru haramru e nduungu alif 1982 gimɗo siyaasa nder Naajeeriya kadi o dokkowo khabaruuji diiwal jihar Kano lattiɗo ballitowo mawɗo mo musamman e nder sa'ere arduungal hooreejo lesdi Muhammadu Buhari ko O laatake majaliisajo wikilii'en lesdi e hitannde nduungu 2019.Wikipedia: Igbohttps://ff.wikipedia.org/wiki/IgboIgbo leñol nder le'y'yi mawɗi i lesdi Naajeeriya. Ummatoore Linkyimmɓe wolwooɓe wolde Igbo mɓe ɗoon ɗuuɗirii haa nɗer diiwe fombina-fuuna Lesdi nɗin banoo diiwe: Anambra, Enugu,Abia, Delta,Rivers,eii koroosrib nɗer lesdi [[Naajeeriya.hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igbo#hiimoɓeWikipedia: Sankarauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/SankarauSankarau (e ɗemngal englishi meningitis) ɗon yawwore waadetore joggago'o jakkole e ɗaɗi ɓanndu nyaɗɗo kama https://simple.m.Himmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sankarau#HimmoɓeWikipedia: Sohaangohttps://ff.wikipedia.org/wiki/SohaangoSohaango ( e ɗemngel englishi cough) ɗon kowje ɗe wurtingo heeddo taa ndaatal mawngal ngal sohaakee taa nder wurtingo heeddo taa ndaatal sohaango nyaɗɗo fooɗɗe footerɗe balletoje faro wurtankee ndiyam e nder sohaango kowje gaaɗoje belletol fooɗɗe e nder kwayaji ɗe tsarewal famarol ngal howterde yawwolla sohaango e dimma reflex sohaango e jooɗite taa faro wurtinkee tsarewal mawngal ngal wurtango heeddo taa ndaatal fooɗtale nyaɗɗo e dabbaa taa guttulle tati ɗe inhation faatalli e ɓaawo ubburde glottis e matsinde ɗe yamngo heendo diga huuhuje ɓaawo maɓɓitake glottis ɓurna sohaango e woodi sautiwal ngal musamman e sohaango fabuhitallazih kafar nyaɗɗo e dabbaa sa'ere sa'ere e ngal hollita gaanɗitol ɓaawngo yawwore sohaango mawnde burɗe de howterde kwayeeje yawwore ɗe kowcitol kiimetol diga nder alamaawal yanayeeje baylitol taangadi nyaɗɗo taa nder ndaatal jeytuugol sa'ere dygo'https://en.m.Noodun sohorto sohaangohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sohaango#Noodun_sohorto_sohaangoHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sohaango#HimobeWikipedia: Victor Osimhenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victor_OsimhenVictor James Osimhen MON MFR (o dannyamo nyande 29 lewru colte hiitande ndungu alif 1998) ko ɗenndu maa ɗennda, ɗon mbaɗoomɓe kawaama daari, yownde kawaama Serie A klabu Napoli e Fulɓe e reeska kawaama Naajeeriya tiindii kawaama yownde kawaama. ndutatetee maa jootinoo dunnde, ɗenndu maa janndi nduwine, yannoo, puuɓo, laamu e gappindi juyndu cugaani kawaama tooɗoyɗu.Koowaagu nguuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victor_Osimhen#Koowaagu_nguuKariyarta klabuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victor_Osimhen#Kariyarta_klabuHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victor_Osimhen#HimobeWikipedia: La'ahttps://ff.wikipedia.org/wiki/La%27aLa'a (e ɗemngal englishire limping) ɗon howterde taa nder ɓawarde yawwore kosɗe gaaɗitowal nyaɗɗo la'ere limping ngal ɗon suuɓata taa nder asymmetric abnormality ngal gait la'engo ɗon howterde kowje ɗe nawalla kosɗe e ɓanndu nyaɗɗo ko dabbaa taa faro rellugo motsengo'o neuromuscular ngal waaɗite faaɗitowal jokkole ɓanndu nyaɗɗo e dabbaa taa guttulle ɗe skeletal e ngal hakketa gaaritaa taa nder les ardungal wooditago naawalla kosɗe e ɓanndu limp la'ere e physical trauma ɗon howterde ɓolletal ɓawarde yawwore la'ere kosɗe taafaro septic arthritis e slipped capitawal ngal femoral. epiphysis ɗon wollitandehttps://en.la'ere limpinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/La%27a#la'ere_limpingKowje gaaɗoje la'erehttps://ff.wikipedia.org/wiki/La%27a#Kowje_gaaɗoje_la'ereHimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/La%27a#HimoɓeWikipedia: Aisha Musa Ahmad (muusikatuɗo)https://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Musa_Ahmad_(muusikatu%C9%97o).Aisha al-Falatiya jibini nder Kassala, ɓadi hirsirde hannde e Eritrea. Mawɓe maako ɗiɗo fuu ɓe njaara nder Sudan diga Sokoto, Nigeria, ɓe ɓaawo ɓe njaara nokkuure nden ɓe ɓaawo ɗon ɓe njottini ɓe njooɗoto ton. Maami maako, Hujra, wari to yimɓe Hausa, nden baaba maako, Musa Ahmad Yahiyya, o faqīh (mo anndini diina) diga Fulani. Aisha ɓurɗo ɓiyum nder ɓiɓɓe njoweeɗiɗo, o jannginaama e khalwa baaba mum (diɗal diina) nder Omdurman, to o janngini haani e wi'ugo Qur'aan. Fuuji maako ɓaawo ɗon nder werugo ɗon daliila nder janngugoƁiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Musa_Ahmad_(muusikatu%C9%97o)#Aisha_al-Falatiya_jibini_nder_Kassala,_ɓadi_hirsirde_hannde_e_Eritrea._Mawɓe_maako_ɗiɗo_fuu_ɓe_njaara_nder_Sudan_diga_Sokoto,_Nigeria,_ɓe_ɓaawo_ɓe_njaara_nokkuure_nden_ɓe_ɓaawo_ɗon_ɓe_njottini_ɓe_njooɗoto_ton._Maami_maako,_Hujra,_wari_to_yimɓe_Hausa,_nden_baaba_maako,_Musa_Ahmad_Yahiyya,_o_faqīh_(mo_anndini_diina)_diga_Fulani._Aisha_ɓurɗo_ɓiyum_nder_ɓiɓɓe_njoweeɗiɗo,_o_jannginaama_e_khalwa_baaba_mum_(diɗal_diina)_nder_Omdurman,_to_o_janngini_haani_e_wi'ugo_Qur'aan._Fuuji_maako_ɓaawo_ɗon_nder_werugo_ɗon_daliila_nder_janngugoƁiɗɗoKuugal yimbe e nguurndam mumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Musa_Ahmad_(muusikatu%C9%97o)#Kuugal_yimbe_e_nguurndam_mumNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Musa_Ahmad_(muusikatu%C9%97o)#Ndaare_kadiƊeɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Musa_Ahmad_(muusikatu%C9%97o)#ƊeɗeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Musa_Ahmad_(muusikatu%C9%97o)#FiroojiWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Musa_Ahmad_(muusikatu%C9%97o)#Wurooji_wuroojiWikipedia: Toyin Ajayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toyin_AjayiAjayi mawni nder Nairobi, Kenya. Baaba maako o doktoor nder wakkati nyau AIDS, o huuwi ngam ɓeyda limce maama'en Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toyin_Ajayi#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toyin_Ajayi#KuugalKuugal feerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toyin_Ajayi#Kuugal_feereFedde e teddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toyin_Ajayi#Fedde_e_teddungalWikipedia: Fatima Akiluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_AkiluƁiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Akilu#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Akilu#KuugalWondukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Akilu#WondukiKuugal ngal fooyrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Akilu#Kuugal_ngal_fooyreCeede e anndalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Akilu#Ceede_e_anndalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Akilu#FiroojiWikipedia: Folorunso Alakijahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folorunso_AlakijaAlakija jibinaa ko ñalnde 15 lewru Julaay e nder hiitande ndungu Alif 1951. Baaba maako woodi rewɓe 8 e sukaaɓe 52 (https://www.Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folorunso_Alakija#ƁiɗɗoKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folorunso_Alakija#KuugalAnndinndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folorunso_Alakija#AnndinndeNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folorunso_Alakija#Nolde_hooreWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folorunso_Alakija#Wurooji_wuroojiWikipedia: Aisha Alhassanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_AlhassanFedde fuɗɗorɗe e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Alhassan#Fedde_fuɗɗorɗe_e_golleFiro siyasahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Alhassan#Firo_siyasaSenatehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Alhassan#SenateFiroore laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Alhassan#Firoore_laamuNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Alhassan#Nolde_hooreHiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Alhassan#HiimobeWikipedia: Agnes Ameedehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agnes_AmeedeƁiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agnes_Ameede#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agnes_Ameede#KuugalGaɗa siyasahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agnes_Ameede#Gaɗa_siyasaBana mo politikkahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agnes_Ameede#Bana_mo_politikkaFeddehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agnes_Ameede#FeddeNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agnes_Ameede#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agnes_Ameede#FiroojiWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agnes_Ameede#Wurooji_wuroojiHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agnes_Ameede#HiimoɓeWikipedia: Monicah Amodinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monicah_AmodingƁaawo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monicah_Amoding#Ɓaawo_e_janngirdeGaɗa siyasahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monicah_Amoding#Gaɗa_siyasaFiro siyasahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monicah_Amoding#Firo_siyasaƊe dowji feerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monicah_Amoding#Ɗe_dowji_feereNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monicah_Amoding#Nolde_hooreNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monicah_Amoding#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monicah_Amoding#FiroojiWikipedia: Koomoy nder mooɗonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koomoy_nder_moo%C9%97onAnyentyuwe (–1904), also known by her English name Janie Harrington, was a Mpongwe teacher, feminist and missionary nurse. Daughter to prominent, educated parents (her father was chief missionary leader and trader Sonie "John" Harrington), she was raised on the Gabonese coast of Africa, in the French occupied territory of Libreville, Gabon.Anyentyuwe annditi bana baaba maako ɓuri yiɗugo nder deerɗiraaɓe maako ɗuuɗɓe, nden o hoo'i masin nder mawninki maako ngam o warta mo boɗɗum e mo boɗɗum. Ngam inna Anyentyuwe maayi nde o ɗon suka masin, bee kuuɗe Sonie boo ɗon waɗa mo yahugo, o hokki maako to Mrs. Bushnell haa Misiyon nder Baraka, suudu jaangowol Protestantoji nder ɓadi. E mayde baaba Anyentyuwe nde o woodi duuɓi 13, Mrs. Bushnell laati mo wallitooɗo maako mawɗo. O hoo'i janngirde Anyentyuwe masin e hoore maako o ɗon jaɓɓa janngirde maako. Ngam maajum, Anyentyuwe jaɓi janngirde nder feere feere feere feere ɓurɗe janngude janngude feere feere, hawti e taariika, physiology, composition e mathematics.Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koomoy_nder_moo%C9%97on#Anyentyuwe_annditi_bana_baaba_maako_ɓuri_yiɗugo_nder_deerɗiraaɓe_maako_ɗuuɗɓe,_nden_o_hoo'i_masin_nder_mawninki_maako_ngam_o_warta_mo_boɗɗum_e_mo_boɗɗum._Ngam_inna_Anyentyuwe_maayi_nde_o_ɗon_suka_masin,_bee_kuuɗe_Sonie_boo_ɗon_waɗa_mo_yahugo,_o_hokki_maako_to_Mrs._Bushnell_haa_Misiyon_nder_Baraka,_suudu_jaangowol_Protestantoji_nder_ɓadi._E_mayde_baaba_Anyentyuwe_nde_o_woodi_duuɓi_13,_Mrs._Bushnell_laati_mo_wallitooɗo_maako_mawɗo._O_hoo'i_janngirde_Anyentyuwe_masin_e_hoore_maako_o_ɗon_jaɓɓa_janngirde_maako._Ngam_maajum,_Anyentyuwe_jaɓi_janngirde_nder_feere_feere_feere_feere_ɓurɗe_janngude_janngude_feere_feere,_hawti_e_taariika,_physiology,_composition_e_mathematics.JaŋdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koomoy_nder_moo%C9%97on#KuugalNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koomoy_nder_moo%C9%97on#Nolde_hooreFemminaasihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koomoy_nder_moo%C9%97on#FemminaasiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koomoy_nder_moo%C9%97on#FiroojiWikipedia: Asi Archibong-Arikpohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asi_Archibong-ArikpoAsi Archibong jibini nder Calabar, ɓiɗɗo debbo William Archibong Young e Umo Archibong Young, waalidi e yimɓe Efik. O yahi jaŋde Duke Town Presbyterian School nder Calabar, nden o janngina nder Dublin, Ireland bana mooluki Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asi_Archibong-Arikpo#ƁiɗɗoKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asi_Archibong-Arikpo#KuugalNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asi_Archibong-Arikpo#Nolde_hooreFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asi_Archibong-Arikpo#FiroojiWikipedia: Francisca Ashietey-Oduntonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francisca_Ashietey-OduntonƁiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francisca_Ashietey-Odunton#ƁiɗɗoKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francisca_Ashietey-Odunton#KuugalTawiima Ambassadorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francisca_Ashietey-Odunton#Tawiima_AmbassadorNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francisca_Ashietey-Odunton#Nolde_hooreFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francisca_Ashietey-Odunton#FiroojiWikipedia: Lois Autahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lois_AutaAuta jibinaa e Jos Plateau, Plateau State, Nigeria, ñalnde 29 abriil 1980 to Auta Akok family of Kukum Gida KagƁiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lois_Auta#Auta_jibinaa_e_Jos_Plateau,_Plateau_State,_Nigeria,_ñalnde_29_abriil_1980_to_Auta_Akok_family_of_Kukum_Gida_KagƁiɗɗoJaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lois_Auta#JaŋdeƊuumɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lois_Auta#ƊuumɓeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lois_Auta#FiroojiWikipedia: Rosie Stephenson-Goodknighthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rosie_Stephenson-GoodknightDame Rosie Gojich Stephenson-Goodknight (dimaa 5 Desemba 1953), anndiraa e Wikipedia hono Rosiestep, ko hawritoowo Wikipedia Amerik mo anndiraa ngam yiɗde mum yahugo tagdi e nder encyclopaedia ngam huwtoreede kuugal ngam ɓeydaade ɗuuɗal e nootiral taariika rewɓe.Wikipedia: Quincy Olasumbo Ayodelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Quincy_Olasumbo_AyodeleQuincy Sumbo Ayodele, mo yimɓe heewɓe nganndi Quincy, ko neɗɗo Naajeeriya, golloowo e safaara leɗɗe, jom ngalu, karallo ko faati e ɓuuɓri leɗɗe e toppitagol ɓalli e hooreejo fedde Quincy Herbals, nokku toppitiiɗo cellal leɗɗe e nder leydi Najeriya.[1] Ko o tergal goomu karallaagal Fedde Adunaare Cellal ngam ƴellitde safaara e golle gaadanteeje Afrik.Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Quincy_Olasumbo_Ayodele#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeFedde fuɗɗorɗe e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Quincy_Olasumbo_Ayodele#Fedde_fuɗɗorɗe_e_golleNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Quincy_Olasumbo_Ayodele#Nolde_hooreNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Quincy_Olasumbo_Ayodele#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Quincy_Olasumbo_Ayodele#FiroojiWikipedia: Rachel Bakamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rachel_Bakam.mw-parser-output .Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rachel_Bakam#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rachel_Bakam#KuugalFedde e jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rachel_Bakam#Fedde_e_jaayndeFilmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rachel_Bakam#FilmographyHakkiilo Kaduna worgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rachel_Bakam#Hakkiilo_Kaduna_worgoFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rachel_Bakam#FiroojiWikipedia: Niara Belyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niara_BelyNiara Bely (c. 1790 - 1879), anndiraa kadi Elizabeth Bailey Gomez, wonnoo laamɗoyaŋkoore Luso-Afrikaani nde wartii debbo jaaynoowo nder karnijum sappo e jeetati Guinea.Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niara_Bely#BiographyJaɓɓorgo Ganndalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niara_Bely#Jaɓɓorgo_GanndalMawɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niara_Bely#MawɗoMaayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niara_Bely#MaayiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niara_Bely#FiroojiWikipedia: Mary Benson (mo ɗon ɗon waɗa habaru)https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Benson_(mo_%C9%97on_%C9%97on_wa%C9%97a_habaru)Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Benson_(mo_%C9%97on_%C9%97on_wa%C9%97a_habaru)#ƁiɗɗoKuugal e winndanndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Benson_(mo_%C9%97on_%C9%97on_wa%C9%97a_habaru)#Kuugal_e_winndanndeƁaawo nden nduumi e maydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Benson_(mo_%C9%97on_%C9%97on_wa%C9%97a_habaru)#Ɓaawo_nden_nduumi_e_maydeƊuɓɓugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Benson_(mo_%C9%97on_%C9%97on_wa%C9%97a_habaru)#ƊuɓɓugoNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Benson_(mo_%C9%97on_%C9%97on_wa%C9%97a_habaru)#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Benson_(mo_%C9%97on_%C9%97on_wa%C9%97a_habaru)#FiroojiWikipedia: Binaohttps://ff.wikipedia.org/wiki/BinaoBinao Kuulal postere dow laamiiɗo Binao, ko e hitaande 1904 Bina wari e Farayse nder o hawti e siyasa Malagasy nder konu Franco-Hova fuɗɗam hakkunde 1883-85. konu timmi bee Faransi je je je je de facto je je je hawtata ha nder lesdi Madagascar be je je anndini Merina be je je je mari baawɗe nder saare, je je je ɗon je ɗon ɓeyda bana ɓernde BinaoBinao (1867-1927) ko laamiiɗo Yimɓe Sakalava Madagascar hakkunde 1881-1927.Lituugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Binao#LituugalKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Binao#KuugalHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Binao#HimobeWikipedia: Hanna Louisa Bissiwhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hanna_Louisa_BissiwƁiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hanna_Louisa_Bissiw#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hanna_Louisa_Bissiw#KuugalKo'e dow corruptionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hanna_Louisa_Bissiw#Ko'e_dow_corruptionYiilooji 2016https://ff.wikipedia.org/wiki/Hanna_Louisa_Bissiw#Yiilooji_2016Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hanna_Louisa_Bissiw#Nolde_hooreFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hanna_Louisa_Bissiw#FiroojiWikipedia: 𞤓𞤧𞤵𞤥𞤢𞥄𞤲𞤭 𞤘𞤢𞥄𞤱𞤢𞤤 𞤔𞤢𞤤𞥆𞤮https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%93%F0%9E%A4%A7%F0%9E%A4%B5%F0%9E%A4%A5%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%AD_%F0%9E%A4%98%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%B1%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A4_%F0%9E%A4%94%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A4%F0%9E%A5%86%F0%9E%A4%AE()|jusqu'au fonction1=|président 1=Mamadi Doumbouya|premier ministre 1=Bah Oury|gouvernement 1=Bah Oury|prédécesseur 1=Felix Lamah|fonction2=Porte-parole de gouvernement Actualité sur la Guinée et l'Afrique |consulté le=2021-11-25}}Ministre des Postes, des Télécommunications et de l’Économie numérique|depuis le fonction2=|à partir du fonction2=|jusqu'au fonction 2= ()|président 2=Mamadi Doumbouya|premier ministre 2=Bernard Goumou|gouvernement 2=Goumou|prédécesseur 2=|fonction3=Porte-parole de gouvernement Ministre de l’Urbanisme et de l’Habitat|à partir du fonction3=|jusqu'au fonction3= ()|président 3=Mamadi Doumbouya|premier ministre 3=Mohamed Béavogui|gouvernement 3=Béavogui|prédécesseur 3=|fonction4=Député guinéen|depuis le fonction4=|à partir du fonction4=|jusqu'au fonction4=|nom de naissance=Ousmane Diallo|date de naissance=|lieu de naissance=Gaoual|date de décès=|lieu de décès=|nature du décès=|sépulture=|nationalité=guinéenne|parti=UFDG (2005- 2022)|université=𞤬𞤭𞥅 𞤥𞤢𞤳𞥆𞤮 𞤫 𞤬𞤭𞤪𞤤𞤭𞤼𞤢𞤲𞤣𞤫 𞤣𞤵𞤯𞤢𞤺𞤮𞤤 𞤲𞤺𞤮𞤤https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%93%F0%9E%A4%A7%F0%9E%A4%B5%F0%9E%A4%A5%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%AD_%F0%9E%A4%98%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%B1%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A4_%F0%9E%A4%94%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A4%F0%9E%A5%86%F0%9E%A4%AE#𞤬𞤭𞥅_𞤥𞤢𞤳𞥆𞤮_𞤫_𞤬𞤭𞤪𞤤𞤭𞤼𞤢𞤲𞤣𞤫_𞤣𞤵𞤯𞤢𞤺𞤮𞤤_𞤲𞤺𞤮𞤤𞤬𞤭𞤪𞤤𞤭𞤼𞤢𞤲𞤣𞤫 𞤣𞤢𞤱𞤪𞤮https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%93%F0%9E%A4%A7%F0%9E%A4%B5%F0%9E%A4%A5%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%AD_%F0%9E%A4%98%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%B1%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A4_%F0%9E%A4%94%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A4%F0%9E%A5%86%F0%9E%A4%AE#𞤬𞤭𞤪𞤤𞤭𞤼𞤢𞤲𞤣𞤫_𞤣𞤢𞤱𞤪𞤮𞤴𞤢𞥄𞤳𞤮𞤪𞤣𞤵https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%93%F0%9E%A4%A7%F0%9E%A4%B5%F0%9E%A4%A5%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%AD_%F0%9E%A4%98%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%B1%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A4_%F0%9E%A4%94%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A4%F0%9E%A5%86%F0%9E%A4%AE#𞤴𞤢𞥄𞤳𞤮𞤪𞤣𞤵𞤬𞤮𞥅𞤤𞤮𞤲𞤣𞤼𞤭𞤪𞤮𞥅𞤶𞤭 𞤱𞤭𞤲𞤣𞤫𞤪𞤫𞤴𞤢𞤲𞤳𞤮𞥅𞤶𞤭https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%93%F0%9E%A4%A7%F0%9E%A4%B5%F0%9E%A4%A5%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%AD_%F0%9E%A4%98%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%B1%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A4_%F0%9E%A4%94%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A4%F0%9E%A5%86%F0%9E%A4%AE#𞤬𞤮𞥅𞤤𞤮𞤲𞤣𞤼𞤭𞤪𞤮𞥅𞤶𞤭_𞤱𞤭𞤲𞤣𞤫𞤪𞤫𞤴𞤢𞤲𞤳𞤮𞥅𞤶𞤭𞤲𞤣𞤫𞤪 𞤲𞤺𞤫𞤲𞤣𞤭https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%93%F0%9E%A4%A7%F0%9E%A4%B5%F0%9E%A4%A5%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%AD_%F0%9E%A4%98%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%B1%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A4_%F0%9E%A4%94%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A4%F0%9E%A5%86%F0%9E%A4%AE#𞤲𞤣𞤫𞤪_𞤲𞤺𞤫𞤲𞤣𞤭𞤸𞤫𞤤𞥆𞤢 𞤢𞤬𞤪𞤭𞤳𞤭https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%93%F0%9E%A4%A7%F0%9E%A4%B5%F0%9E%A4%A5%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%AD_%F0%9E%A4%98%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%B1%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A4_%F0%9E%A4%94%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A4%F0%9E%A5%86%F0%9E%A4%AE#𞤸𞤫𞤤𞥆𞤢_𞤢𞤬𞤪𞤭𞤳𞤭𞤸𞤫𞤤𞤫 𞤱𞤭𞤲𞤣𞤫𞤪𞤫 𞤲𞤣𞤫𞤲https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%93%F0%9E%A4%A7%F0%9E%A4%B5%F0%9E%A4%A5%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%AD_%F0%9E%A4%98%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%B1%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A4_%F0%9E%A4%94%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A4%F0%9E%A5%86%F0%9E%A4%AE#𞤸𞤫𞤤𞤫_𞤱𞤭𞤲𞤣𞤫𞤪𞤫_𞤲𞤣𞤫𞤲Ɗeele e ko'ehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%93%F0%9E%A4%A7%F0%9E%A4%B5%F0%9E%A4%A5%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%AD_%F0%9E%A4%98%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%B1%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A4_%F0%9E%A4%94%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A4%F0%9E%A5%86%F0%9E%A4%AE#Ɗeele_e_ko'eWikipedia: 𞤃𞤀𞤑𞥆𞤋 𞤅𞤀𞥄𞤂https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%83%F0%9E%A4%80%F0%9E%A4%91%F0%9E%A5%86%F0%9E%A4%8B_%F0%9E%A4%85%F0%9E%A4%80%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%82|jusqu'au fonction1= ()|élection1=25 mars 2012|réélection1=24 février 2019|premier ministre 1=Abdoul MbayeAminata TouréMahammed DionneAmadou BaSidiki Kaba|gouvernement 1=|prédécesseur 1=Abdoulaye Wade|successeur 1=Bassirou Diomaye Faye|fonction2=Président de l'Union africaine|depuis le fonction2=|à partir du fonction2=05 février 2022|jusqu'au fonction2=18 février 2023()|prédécesseur 2=Félix Tshisekedi|successeur 2=Azali Assoumani|fonction3=Président de l'Assemblée nationale|à partir du fonction3=|jusqu'au fonction3=()|législature 3=|prédécesseur 3=Pape Diop|successeur 3=Mamadou Seck|fonction4=Premier ministre du Sénégal|à partir du fonction4=|jusqu'au fonction4=()|président 4=Abdoulaye Wade|gouvernement 4=Sall I et II|législature 4=|prédécesseur 4=Idrissa Seck|successeur 4=Cheikh Hadjibou Soumaré|fonction5=Ministre d'État, ministre de l'Intérieur et des Collectivités localesPorte-parole du gouvernement|à partir du fonction5=|jusqu'au fonction5=()|président 5=Abdoulaye Wade|g𞤷𞤵𞤳𞤢𞤴𞤢𞥄𞤺𞤢𞤤 𞤫 𞤣𞤵𞤯𞤢𞤲𞤣𞤫 𞤲𞤣𞤫𞤲https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%83%F0%9E%A4%80%F0%9E%A4%91%F0%9E%A5%86%F0%9E%A4%8B_%F0%9E%A4%85%F0%9E%A4%80%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%82#𞤷𞤵𞤳𞤢𞤴𞤢𞥄𞤺𞤢𞤤_𞤫_𞤣𞤵𞤯𞤢𞤲𞤣𞤫_𞤲𞤣𞤫𞤲𞤬𞤭𞤪𞤤𞤭𞤼𞤢𞤲𞤣𞤫 𞤳𞤵𞥅𞤯𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%83%F0%9E%A4%80%F0%9E%A4%91%F0%9E%A5%86%F0%9E%A4%8B_%F0%9E%A4%85%F0%9E%A4%80%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%82#𞤬𞤭𞤪𞤤𞤭𞤼𞤢𞤲𞤣𞤫_𞤳𞤵𞥅𞤯𞤫𞤬𞤭𞤪𞤤𞤭𞤼𞤢𞤲𞤣𞤫 𞤣𞤢𞤱𞤪𞤮https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%83%F0%9E%A4%80%F0%9E%A4%91%F0%9E%A5%86%F0%9E%A4%8B_%F0%9E%A4%85%F0%9E%A4%80%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%82#𞤬𞤭𞤪𞤤𞤭𞤼𞤢𞤲𞤣𞤫_𞤣𞤢𞤱𞤪𞤮𞤬𞤵𞤯𞥆𞤮𞥅𞤣𞤫 𞤫 𞤩𞤫𞤴𞤣𞤢𞥄𞤪𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%83%F0%9E%A4%80%F0%9E%A4%91%F0%9E%A5%86%F0%9E%A4%8B_%F0%9E%A4%85%F0%9E%A4%80%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%82#𞤬𞤵𞤯𞥆𞤮𞥅𞤣𞤫_𞤫_𞤩𞤫𞤴𞤣𞤢𞥄𞤪𞤫Wikipedia: Sonia Buntinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sonia_BuntingSonia Bunting, OLS (o daayaama nyanlde 9 lewru Desemba hiitande ndungu alif 1922 - 24 lewru Maars ndungu 2001) wonnoo habaruɗo Afrik worgo, e jaagorɗo politik e jaagoraaku. Caggal nde ɓe njogii e nder suudu je'aare, ɓe njogini ɓe ɗiɗaɓo, ɓe njokki ɓe ɓe wurtina ɓe, ɓe njahi nder lesdi London, to ɓe njoggi jamiroore anti-Apartheid (AAM) e ɓe ɗon haɓɓita jamiroore duniyaaru ngam sakkinki fursinaaɓe siyasa nder lesdi Afrika.Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sonia_Bunting#KuugalMaayi e jawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sonia_Bunting#Maayi_e_jawdiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sonia_Bunting#FiroojiƊeɗolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sonia_Bunting#ƊeɗolBibliographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sonia_Bunting#BibliographyWikipedia: Abena Busiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abena_BusiaƁiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abena_Busia#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWondukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abena_Busia#WondukiDiiplomatiyanko'en Ghanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abena_Busia#Diiplomatiyanko'en_GhanaFirooreeji ɗiɗawɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abena_Busia#Firooreeji_ɗiɗawɗiPoesjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abena_Busia#PoesjiCeede e anndalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abena_Busia#Ceede_e_anndalNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abena_Busia#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abena_Busia#FiroojiWikipedia: Sarah Carnesonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_CarnesonSarah Rubin jibini nder hitaande 1916, nder Johannesburg, ɓiɗɗo Yahuudiyankeeɓe immireɓe to fuunaaŋge Yuropu Zelic Rubin (koowo taƴo) e Anna Rubin. Mawɓe maako ɗon nder ardiiɓe partiya Communist nder Afirka Ceerno, ɓiyum Rubin boo o wari nder partiya Communiste Young League nder duuɓi sappoSarah Carneson (17 Jowre 1916 - 30 Oktoobar 2015) wonnooɗo nder lesdi Afrika Fuuta, mo ɗon haɓɓa bee ɓaleeɓe.Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_Carneson#ƁiɗɗoKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_Carneson#KuugalNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_Carneson#Nolde_hooreFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_Carneson#FiroojiWikipedia: Aïcha Chennahttps://ff.wikipedia.org/wiki/A%C3%AFcha_ChennaChenna jibini nder Casablanca nder 14 August 1941, wakkati protectorate Farayse, o waɗi ɓiyum nder Marrakesh. Baaba maako maayi nde o mardi duuɓi tati, nden mammu maako boo o fuɗɗiti. Baaba Chenna'en yiɗi o wurta jaagorgal haa o duuɓi 12, ammaa dow yiɗugo maako, inna maako wurtini mo to Casablanca, to o jooɗii bee aunty maako, o tokki janngirde maako nder jaagorɗe ɗemngal Farayse. Maama maako wari bee maako nder Casablanca duuɓi tati ɓaawo maajum, o woɗɗini baaba maako, nden o jaayndi jawdi maako ngam o hokki ɓiɗɗo maako debbo.Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/A%C3%AFcha_Chenna#Chenna_jibini_nder_Casablanca_nder_14_August_1941,_wakkati_protectorate_Farayse,_o_waɗi_ɓiyum_nder_Marrakesh._Baaba_maako_maayi_nde_o_mardi_duuɓi_tati,_nden_mammu_maako_boo_o_fuɗɗiti._Baaba_Chenna'en_yiɗi_o_wurta_jaagorgal_haa_o_duuɓi_12,_ammaa_dow_yiɗugo_maako,_inna_maako_wurtini_mo_to_Casablanca,_to_o_jooɗii_bee_aunty_maako,_o_tokki_janngirde_maako_nder_jaagorɗe_ɗemngal_Farayse._Maama_maako_wari_bee_maako_nder_Casablanca_duuɓi_tati_ɓaawo_maajum,_o_woɗɗini_baaba_maako,_nden_o_jaayndi_jawdi_maako_ngam_o_hokki_ɓiɗɗo_maako_debbo.Ɓiɗɗo_e_jaŋdeHakkiilo hakkiilo rewɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/A%C3%AFcha_Chenna#Hakkiilo_hakkiilo_rewɓeMaayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/A%C3%AFcha_Chenna#MaayiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/A%C3%AFcha_Chenna#FiroojiWikipedia: Chigulhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ChigulChioma Omeruah (woowoowo 14 mee 1976), anndiraaɗo e Chigul, ko jokkondirɗo, mawɗo e actrice leydi Naijeriya mo anndaa e ko o wi'i e jokkondirɗe mum.Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chigul#Nolde_e_golleFilmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chigul#FilmographyFedde e jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chigul#Fedde_e_jaayndeNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chigul#Ndaare_kadiHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chigul#HimobeWikipedia: Chinelo Anohuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chinelo_AnohuChinelo Anohu ko laamɗo lesdi Naajeeriya, laamɗo leydi e jaagorɗo. O woni ardiiɗo mawɗo e CEO National Pension Commission, (PenCom).O ƴiwoy nder saare ɓiɓɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chinelo_Anohu#O_ƴiwoy_nder_saare_ɓiɓɓeFedde janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chinelo_Anohu#Fedde_janngirdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chinelo_Anohu#KuugalWikipedia: Victoria Chitepohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_ChitepoVictoria Chitepo O jibinaa e Victoria Mahamba-Sithole nder wuro Dundee nder lesdi South Africa nder KwaZulu-Natal. O janngini nder Senegaal e o yahdi to Yunivasiti Natal, to o heɓii jaŋde BA, o waɗi jaŋde jaŋde nder jaŋde Birmingham nder UK.Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_Chitepo#ƁiɗɗoKuugal Siyasajjuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_Chitepo#Kuugal_SiyasajjuKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_Chitepo#KuugalMaayi e ɓanduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_Chitepo#Maayi_e_ɓanduNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_Chitepo#Ndaare_kadiHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_Chitepo#HimobeWikipedia: Ophelia Crosslandhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ophelia_CrosslandOphelia Crossland jibinaa to archaeologist Ghanaan Prof. Leonard Brighton Crossland e Mrs Sarah Crossland e mawnini e Accra bee ɓiyum ɓiyum e ɓiyum mawɗo Velma Owusu-Bempah.Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ophelia_Crossland#ƁiɗɗoKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ophelia_Crossland#KuugalNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ophelia_Crossland#Nolde_hooreJaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ophelia_Crossland#Jaɓɓorgo_KewuujiHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ophelia_Crossland#HimobeWikipedia: Muhammad Mamman Namihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Mamman_NamiMuhammad Mamman Nami (dunde 2 feebari 1968) ko taƴre nder lesdi Naajeeriya, jaagorɗo, jaagoraɗo e jaagorɓe.O woni hooreejo jaɓoore nder fedde fedde leydi Naajeeriya FIRS, fedde nde jaɓata ngam jaɓɓaade, jaɓugo e jaɓugo ceede e ceede feere ɗe laamu fedde Leysdi Naajeeriya heɓata.Wikipedia: Naadiya Moosajeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naadiya_Moosajeenaadiya MoosajeeƁaawo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naadiya_Moosajee#Ɓaawo_e_janngirdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naadiya_Moosajee#KuugalƊe dowji feerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naadiya_Moosajee#Ɗe_dowji_feereNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naadiya_Moosajee#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naadiya_Moosajee#FiroojiWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naadiya_Moosajee#Wurooji_wuroojiWikipedia: Cynthia Nwadiorahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cynthia_NwadioraCynthia Nwadiora (dunde 6 Noofambar 1992), anndiraa e Cee-C, ko laamɗo leydi Nijeriya, actress, model e reality television personality. O wurtini nder show "Big Brother Naija season 3" e "Big Brother naija season 8" bana darnde suudu.Wikipedia: Bose Oguluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bose_Ogulu== Kuugal ==Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bose_Ogulu#KuugalWikipedia: Chiamaka Obuekwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chiamaka_Obuekwe== Kuugal ==Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chiamaka_Obuekwe#KuugalWikipedia: Honey Ogundeyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Honey_OgundeyiOyindamola Honey Ogundeyi woni mo tagdi Fashpa.com, site e-commerce lesdi Naijeriya je ɗon taƴi e jaayndi e nder nder nder nder internet e nder nder suudu feere e ɗon jaayndi marki fashion e marki nguurndam nguurndama diga nder lesdi lesdi naajeriya.Wikipedia: Aisha Ochuwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Ochuwa== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Ochuwa#ƁiɗɗoWikipedia: Joyce Kaluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joyce_Kalu=== Jaŋde ===Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joyce_Kalu#JaŋdeWikipedia: Ladi Kwalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ladi_Kwali== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ladi_Kwali#ƁiɗɗoWikipedia: Toke Makinwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toke_Makinwa|birth_place=Lagos State|othername=|occupation=|yearsactive=2010–present|spouse=|alma mater=University of Lagos|website=}}Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toke_Makinwa#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Lillian Echelon Mbadiwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lillian_Echelon_MbadiweLillian Echelon Mbadiwe ko actress, producer, model e businesswoman wonande e nder Nollywood industry sabu filim makko Black roseWikipedia: 7 meehttps://ff.wikipedia.org/wiki/7_meeMay7ven jibini e Ibadan, Nigeria. Baaba maako woni koɗo fuɗnaali fuɗnaalo Segun Odegbami.Wikipedia: Omobola Johnsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omobola_JohnsonOmobola Olubusola Johnson (o daayaama nyalde 28 e lewru Selto hiitande ndungu alif 1963) ko technocrat Naajeeriya e hooreejo teddungal Alliance for Affordable Internet (A4AI). O ɗon boo o ardiiɗo e ardiiɗo Minista Fedde Fedde ha nder cabinet hooreejo Goodluck Jonathan [3]Hiimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omobola_Johnson#HiimobeWikipedia: Mamm daurahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamm_dauraMamman Daura un gimɗo nañaaɗo nɗer diiwal Katsinahttps://katsinastate.gov.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamm_daura#HiimoɓeWikipedia: Nuhuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/NuhuAnnabiijo nuhu (e ɗemngal englishi noah) o annabiijo artuudo ɓawwo ndiyam dufala ɗon Allah lilletoyi too wurtango too yimmɓe gamma ɓe kebeti yawtago'o jamngo imaanako e Jowmiraawo Allah too ɓe kauta ganɗitol maako e ngal goɗɗo maako e hooje kowmgal kowtarku e nder e'baadawal joomiirawo ɗon ɓe e nder maaɓɓe ɓe kebeti waɗi'go e'maanako sai seɗɗa'en e nder caali tankogo ndaatal annabiijo nuhu naoh o waaɗite du'a ɗon waaɗite ndiyam dufala ɗon wayli yimmɓe woɓɓe annabiijo nuhu o nder annabu'en (5) e duuniyaaru e nder annabu'en ɓurɓe komoi daraja too Jowmiraawo e yimmɓe ko https://en.m.Darngal darajahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nuhu#Darngal_darajaHakkellangohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nuhu#HakkellangoHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nuhu#HiimoɓeWikipedia: Adepeju Jaiyeobahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adepeju_JaiyeobaAdepeju Opeyemi Jaiyeoba (O ɗanñaama ñalde lewru suumaye 1983) ko neɗɗo Nigeria mo gollaama e gollaama mo o tagi Brown Button Foundation e Mother's Delivery Kit, ko waɗi ko e nder nder leydi Nigeria.Wikipedia: Amy Jadesimihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amy_JadesimiAmy Jadesimi (d. 1976) ko jaagorɗo Nigeria e hooreejo laamorde logistics deep offshore logistics base (LADOL), laamorde jaagorɗe e jaagorgal njanngiral to Port of Lagos, NigeriaWikipedia: Jaarumahttps://ff.wikipedia.org/wiki/JaarumaLƁiɓɓe: 1 (Sultan Isabor) Hauwa Saidu Mohammed (duggi 26 Oktoobar 1993) anndiraaɗo Jaruma ko hooreejo lesdi Naijeriya, jaɓinoowo e jaɓinooɗo Jaaruma Empire Limited.Wikipedia: Dumebi Iyamahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dumebi_IyamahDumebi Andrea Iyamah (born 18 Maars 1993) ko ɓamtaare ɓalndu Nigeriya-Kanadaa, jibinaaɗo e Lagos, Nigeria. O woni mo o tiggi e hooreejo jaaynde Andrea Iyamah, mo o ɗon jaɓɓa ɓorɗe ɓorɗe, ɓorɗe ndiyam e ɓorɗe ɗe ɗon ɓornita.Wikipedia: Amaka Igwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amaka_IgweAmaka Igwe // i (2 Januuwa 1963 - 28 Awril 2014) ko filmiiɗo e jaayndewal lesdi Naajeeriya. Igwe woni jeyɗo Radio 90.Wikipedia: Chika Ikehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chika_IkeChika 'Nancy' Ike (dimaa 8 Noofambar 1985) // i ko actress Nigeria, television personality, producer, businesswoman, philanthropist e model.Firo e telehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chika_Ike#Firo_e_teleWikipedia: Catherine Uju Ifejikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Catherine_Uju_IfejikaCatherine Uju Ifejika // i (o daayaama yanlde 28 lewru Oktoobar hitaande ndunngu alif 1959) ko laamɗo Naajeeriya e hooreejo/CEO Brittania-U Nigeria Limited (BUNL); jaaynde naftoraaku leydi ndii ngam jaaynde e jaaynde, e Brittania -U Ghana Limited (BUGL). O ɗon haani o go'o nder rewɓe njoweego ɓurɓe semmbe nder naftal e gaas nder duniyaaru e go'o e rewɓe ɓurɓe risku nder Afirka.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Catherine_Uju_Ifejika#HiimoɓeWikipedia: Kiki Mordihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kiki_MordiNkiru "Kiki" Mordi ko taƴre wootere nde Nigeria, taƴre film, winndaande e jaaynde. O dilli janngirde ngam o ɗon moofta mo dow jannginoowo nder janngirde maako.2019 Sex for Grades dowla dowlahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kiki_Mordi#2019_Sex_for_Grades_dowla_dowlaWikipedia: Annabiijo Ibrahimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annabiijo_IbrahimAnnabiijo Ibrahim (e ɗemngal englishire abraham) ima'anaku e joggaɗe ndiina o annabiijo haa nder lellaɗo Allah joumiraawo un kakajo e yimmɓe larabanko'en isra'ila annabiijo Ibrahim o hakke bolletal e dimma misalije ɗe taa nɗaatal ngango e nder howterde jeytul ummatore yimmɓe yahudanko'en kiristanci e musulunci too ndaatal musulni'enHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annabiijo_Ibrahim#HiimoɓeWikipedia: Mosun Belo-Olusogahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mosun_Belo-OlusogaMosun Belo-Olusoga (born 13 Septemba 1957) ko o woni jaayndeejo jaayndeeji e nder leydi Nigeria, o woni jaayɗo jaayndeeje e jaayndeere. O waɗi hooreejo Access Bank PLC e o jooɗii dow hooreejo Premium Pensions Limited, Action Aid e MTN Foundation.Wikipedia: Yasmin Belo-Osagiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yasmin_Belo-Osagie== Ɓiɗɗo e jaŋde ==Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yasmin_Belo-Osagie#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Aisha Buharihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Buhari== Ɓeynguure e saare ==Ɓeynguure e saarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Buhari#Ɓeynguure_e_saareHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Buhari#HiimoɓeWikipedia: Ego Boyohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ego_BoyoNwakaego (Ego) Boyo (dugumi 6 Septemba 1968) ko laamɗo Nigeria, laamɗo, laamɗo mawɗo e jaayndiyanke mawɗo, mo anndiraa ngam kuugal mum Anne Haatrope nder saawna fuɗɗam duuɓi 90, Checkmate. O woni mo ɗon mari suudu e mo ɗon jaɓɓa kuuɗe suudu, suudu fim e suudu studio.Wikipedia: Adiat Disuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adiat_Disu== Ɓaawo e janngirde ==Ɓaawo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adiat_Disu#Ɓaawo_e_janngirdeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adiat_Disu#HiimoɓeWikipedia: Matiyuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MatiyuMatiyu (e ɗemngal englishire gospel of matthew) ɗon howterde furtu yesu almasihu (Isa) almasihu (luka 3.23-38) 1.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Matiyu#HiimoɓeWikipedia: Olubola Babalolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olubola_BabalolaOlubola Babalola woni geerorji ɗuuɗal lesdi Naijeriya e jannginoowo e ɗaɓɓoowo. O'o jeyaa e jannginoowo e jaŋde Obafemi Awolowo, (OAU), Ile-Ife, to o ɗon janngina diga alif 1993.Ceede e anndalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olubola_Babalola#Ceede_e_anndalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olubola_Babalola#FiroojiWikipedia: Halima Dangotehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_DangoteHalima Aliko Dangote woni debbo jaaynoowo lesdi Naijeriya. O woni ardiiɗo jaaynde, kuuɗe jaaynde Dangote Group, jaaynde jaaynde Afrik.Wikipedia: Mary Dinahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Dinahmary dinahiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Dinah#iɗɗoHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Dinah#HiimoɓeWikipedia: Achenyo Idachabahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Achenyo_Idachabaachenyo Idachaba Dinaa jibinaa nder lesdi Naajeeriya. O mawni nder Lagos e Paris, ko ɓaawo o jeyi to Ingiltere e duuɓi 14.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Achenyo_Idachaba#HiimoɓeWikipedia: Jegudielhttps://ff.wikipedia.org/wiki/JegudielJegudiel (e nder littafiwal hebrew .e orthodox yahdiel ɗon innde Allah joumiraawo go'oto ciniɗo mobawde) ɗon jagurɗo malaika en kowmgal ngal kowtarku nder ndatal walletooɓe kowtarku bawɗe joumiraawo Allah ceniɗo o wooɗite innde kama lehudiel gudiel e yahudiel o go'otojo e nder howterde ummatoje malaika'en arduu'en jeeweɗiɗo (7) kama mika'ilu jibrilu rafilu e uriel camael jophiel e malaikajoBulletehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jegudiel#Bulletekowngal,enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jegudiel#kowngal,enHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jegudiel#HiimoɓeWikipedia: Junngohttps://ff.wikipedia.org/wiki/JunngoJunngo (e ɗemngal englishi hand) ɗon howterde de jokkode ɓanndu nyaɗɗo e dabbaaji de waaɗite walletaago taa faaro kowngal kowtarku arduungal kowɗe bukataje.https://en.Jokkole junngohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Junngo#Jokkole_junngoHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Junngo#HiimoɓeWikipedia: Allahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AllahAllah joumiraawo ( e ɗemngal englishi god) Allah ɗon innde de kowje kowtarku e nder ndina musulunci e ganɗi ndinaje ɗon heeɓeti innde Allah joumiraawo diga taa nder ɗemngal larabci too de jeyti kalmaje ɗe ɗon howtirta ɗe ubangiji go'otojo taguɗo samaniyaje (7) jeeweɗiɗi e lesje jeeweɗiɗi (7) hankoke tanguɗo kowoni too nder duniiyaru sa'rii fuh kuma ɗon hakko kenn o bauɗe sa'rii too kamai e koɗume haa too nder howterde jeytul ummatoje yimmɓe emalaika'en e dabbaji fuh e ko mari yakki haa ko marite yakki fuh nder samaniyaje 7 jeeweɗiɗi e lesje jeeweɗiɗi (7) ɗon heeɓetake nder bouɗe ɗe iko joumiraawo Allahhttps://www.merriam-webster.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Allah#HiimoɓeWikipedia: Bristolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/BristolBristol demngal berisetol] ɗon howterde taa gelle ɗe nder leydi birtaniya e nder gelle bristol (berisetol) e woodi yimmɓe kamma 454.200.Hootoji bristolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bristol#Hootoji_bristolHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bristol#HiimoɓeWikipedia: Ayubahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AyubaAnnabiijo ayuba (de ɗemngal Arabiiya ayyub too ɗemngal englishire job) ɗon anndiraaɗo e innde annbiijo ayuba e nder ndina musulunci kuma ɗon innimo e nder kura'ana ayuba e nder howterde habaruji ɗe ndina musulunci o waaɗite jeytuugal taa daidai e littafiwal ngal ibrananci ayuba o yautide e soobiiraɓe mako e nder alkura'ani woɓɓe moodiɓɓe wazinoɓe ɓe nder ndina musulunci ɓe bullete too ɗou annbiijo ayuba e dimma mamajo ummatoje yimmɓe roma ɓenndol islama ngal walwiti too dou Annabiijo ayuba e nder sa'ere wareti ɓawwo yusufu jiytul al'adaje hakkii habaruuji dou Annabiijo ayuba too o laatoto jagurɗo ummatore howterde ummatojehttps://en.m.Kura'anahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayuba#Kura'anaHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayuba#HiimoɓeWikipedia: Volconichttps://ff.wikipedia.org/wiki/VolconicVolconic sprint fim (ɗon fimwal ngal) ngal taa kowje finnutode ɗe zahiri taa nder hitaande ndunngu alif 2007 ngal ciiryurde steven dorst e ɓe evans ɓe ciiryitiike ɗon e nder howterde tsarewal kolletowal tsaunije ɗe nder leydi afrikan e galiɓije waaɗituuɓe fijirde fijitol ngal nder wuro waaɗitoɓe tsanango tsiya saɓɓe gamma yamngo hurre talauciFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Volconic#FiroojiRaatungohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Volconic#RaatungoHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Volconic#HiimoɓeWikipedia: Juuldehttps://ff.wikipedia.org/wiki/JuuldeJuulde ( taa ɗemngel Arabiiya jam'i ko salawat ko salat ko namaz) e ganɗi ɗemle e ngal go'o taa nder rukunije musulunci (5) ngal imaanaku taa islama kuma kowtarku e nder ndina ɗon wajibi taa kowngal ngal nyaɗɗo taa ndaatal zahiri e meeyingo ruhu taa faro kowngal kowtarku ɗon waaɗateta ɗe jowi e nder ƴalndere nder howterde sa'ere de ɗon kayyadi ɗe juulde ɗe farilla too nyaɗɗo jaado kowngal kowtarku ɗon ndiina e leydiWakkati juuldehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juulde#Wakkati_juuldeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juulde#HiimoɓeWikipedia: Yahudancihttps://ff.wikipedia.org/wiki/YahudanciDiina Yahudo (ɗon diina ibrananci) diga nder ndatal diina ibrahimiya ɓurngol hiidongo e nder duniiyaru diina yahudanci e woodi duɓɓe 4.000 kama heebeti assali diga lesdi isra'il e woodi takkoɓe ndaatal jeytuugol diina hudanci kima yimmɓe miliyanji 15 e ɗon noudiraɓe yahudanko'en ɗon diina tauhidi burka nyamgo e nder littafiwal attaura ɗe littafiwal jooɗi 5 ɗe arannol taa tsarkiImannako ɗon waalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yahudanci#Imannako_ɗon_waaliAllah go'tojohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yahudanci#Allah_go'tojoLeysdi isra'ilahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yahudanci#Leysdi_isra'ilaHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yahudanci#HiimoɓeWikipedia: Tsafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tsafitsafi (e taa ɗemngal englishi magic) ɗon Al' adaji tsafi sihiri e nder ɓaaworde wango'o kowtarku siddabaru ko sihiri gamma wango'o kallungal ko lallingo'o nyaɗɗo tsafi wango'oKalmare tsafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tsafi#Kalmare_tsafiHimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tsafi#HimoɓeWikipedia: Kowmngalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/KowmngalKowmngal ko banngal (e ɗemngel englishi marriage) ko haɓɓode teegal ɗon howterde taa nder jooɗodal taa hakkunde gorkojo e ɗibbo ngal howterde Wango'o bauɗe taa nder hakkode ɓe teegal e kuma hakkowde ɗibbo e Gorko e ɓe daayaa ɓeɓɓe ko ɓe kooca jooganɗe taa andaatal kowmngal e woodi jeytee jeytee kowmngal finnatawaje kowmngal zamanuje ɗon fuuhu ɗon kowmngal ngal ɗon waaɗite taa https://en.wikipedia.Bullitul e dou jeytul kowmngalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kowmngal#Bullitul_e_dou_jeytul_kowmngalHimmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kowmngal#HimmoɓeWikipedia: Ka'abahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ka%27abaKa'aba (e ɗemngal larabanko'en ka'abah) e ɗon no'udiira gah Al ka'abah ko Al musharrafah e a'rabiire ɗon suudu seenido do tsarki e nder gelle Makka too leydi Saudiya ɗo mawndo do tsarkiwal e nder jaɓende hakkowde musulmi'en taa masjid al' harami dimma juulurde harami) harhadde musulni'en e no'udiirado suudu Allah) fii e musulmi'en gonii too nderDistenorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ka%27aba#DistenoreAsaliwalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ka%27aba#AsaliwalZamanuje annabiijo Muhammadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ka%27aba#Zamanuje_annabiijo_MuhammadTsarewal mahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ka%27aba#Tsarewal_mahdiMusulni'enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ka%27aba#Musulni'enHimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ka%27aba#HimoɓeWikipedia: Kiristancihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kiristancikiristanci (diina kiristanci demngal Englishe Kristian) ɗou diina nasara kaaɓe kauti e nder koodiye lungaaje ɗe duniiyaaru taa nɗaatal kownuu'je e wa'azije e burna yimmɓe ɓe tumkaraki diina kiristanci ɗon ngal howterde yimmɓe gaaɗitowal imaani dow Allah e go'otojo amma ɓe buure hokkongo buuretal dow yesu al'masihu o diina musulunci eAl adaaje diina kiristancihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kiristanci#Al_adaaje_diina_kiristanciHimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kiristanci#HimoɓeWikipedia: Korɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kor%C9%97oKorɗo (slave) ɗon haɓɓe taa nyaɓɓe naatuɓe jeytuugol jeego laatike korɗo O ɗon haadefi hidimtaki korɗo e dimma jowde maako kowtarku korɗo e ɗon waaɗite mo e nou'ire kowngal e nder sa'ere de kamma o kowmngal oun yawtee taa too wani e nder destinore haa too yimmɓehttps://en.wikipedia.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kor%C9%97o#HiimoɓeWikipedia: Yahuudinko'enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yahuudinko%27enYahuudinko'en (e ɗemngal Englishere Jew's) e taa ɗemngal fulfulde yahuudinko'en ɗon ummatore joogiɓe nndatal diina annabiijo Musa ɓee yimmɓe ɓee ɗon no'dirta too inde yahudanko'en yahuda haɓɓeki tonkoɓe diina yahudanci too nder ciiryurde tokkago anndatal diinawal annabiijo musa ɓurna yimmɓe.Lesdi yahuudinko'enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yahuudinko%27en#Lesdi_yahuudinko'enJowɗordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yahuudinko%27en#JowɗordeHimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yahuudinko%27en#HimoɓeWikipedia: Duniiyaru Arabichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duniiyaru_ArabicDuniya Arabji (Arabe: اَلْعَالَمُ الْعَرَبِيُّ al-ʿālam al-ʿarabī), ko adii leydi Arabe (اَلْوَطَنُ الْأَرَابِيُّ الْوَتَانَ الْعِرَبī), anndiraa kadi leydi Arabe, Arabsphere, walla leyɗe Arabe, ina hawti e nder lesdi, ko ɓuri heewde e nder lesdi Asiya hirnaare e Afrik.nder yimmɓe ɓurɓe ɗuuɗugo nder duuniyaaru Arab ɓe Arab, woodi yimɓe ɗuuɗugo be yimɓe feere bana Berberji, Kurdi, Somali'en e Nubi'en, ha nder goɗɗi ummaatooje.Tarihi,en Arabjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duniiyaru_Arabic#Tarihi,en_ArabjiNgendem Makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duniiyaru_Arabic#Ngendem_MakkoArab Leaguehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duniiyaru_Arabic#Arab_LeagueHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duniiyaru_Arabic#HimobeWikipedia: Ibn sinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibn_sinaIbn sina ( o nasaranko'en no'udirtirta avicenna) o laatiiɗo ɓeeɗo leydi persia kumma o go'onijo taa anndal bincikeje ɗe kowngalhttps://archive.org/details/briefhistoryofme0000stra/page/58/mode/ magannije e anndingo'o anndal kowngal kowtarku nder falsafaje ɗe zamanuje kadimma o go'onijo winndande e nder hitaande ndunngu yamtango darajare diina musulunci jaaɓeti tooWinndande winndande ibn sinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibn_sina#Winndande_winndande_ibn_sinaHimmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibn_sina#HimmoɓeWikipedia: Annduki laaminkeehihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annduki_laaminkeehiAnnduki laaminkeehi e diina anndal tauhidi (annduki laaminkeehi e ɗemngal Englishere theology) ɗon habaruuji bollite ɗe ɗon jimmfinta taa joumiraawo e habaruuji ɗe nder kawngal ngal gannga ko taa anndatal lellaɗo.Nder Ko heɓii annduki laaminkeehi theologyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annduki_laaminkeehi#Nder_Ko_heɓii_annduki_laaminkeehi_theologyHimmoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annduki_laaminkeehi#HimmoɓeWikipedia: Lollukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/LollukiLolluki (ko kimare) e jeyta nyaɗɗo e nder howterde jouɗodal ummatore yimmɓeJouɗodalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lolluki#JouɗodalAnndatal kawtal reskowjehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lolluki#Anndatal_kawtal_reskowjeLuumohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lolluki#LuumoDaarungo lollukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lolluki#Daarungo_lollukiHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lolluki#HiimoɓeWikipedia: Kammbiirehttps://ff.wikipedia.org/wiki/KammbiireKammbiire (e ɗemngal englishire crown) ɗon nau'irje ɗe giifol ngal lammɓe mawɓe e nder lamuje duniiyaru kammbiije de finnatawaje ɗe nder adoje ɗe hurre lammɗo ko nyaddo o daraja ardiido ardunmngal laamu ko lamurde ɗon taagiyare ɗe Lammɓe jooɓetoto e dimma hummnire kollore a'lamaawal iko heeyungo lolluki maɓɓeFannuji kammbiijehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kammbiire#Fannuji_kammbiijeHootojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kammbiire#HootojiHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kammbiire#HiimoɓeWikipedia: Yero Doro Jallohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yero_Doro_JallofulɓeHoli Yero jalloJallohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yero_Doro_Jallo#Holi_Yero_jalloJalloWikipedia: Julia Lang (maajirɗo)https://ff.wikipedia.org/wiki/Julia_Lang_(maajir%C9%97o)Ɓaawo e janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Julia_Lang_(maajir%C9%97o)#Ɓaawo_e_janngirdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Julia_Lang_(maajir%C9%97o)#KuugalVEERThttps://ff.wikipedia.org/wiki/Julia_Lang_(maajir%C9%97o)#VEERTNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Julia_Lang_(maajir%C9%97o)#Nolde_hooreFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Julia_Lang_(maajir%C9%97o)#FiroojiWikipedia: Tammundehttps://ff.wikipedia.org/wiki/TammundeTammunde, ko yummande ɗon kowje ɗe ɓaawitooje taa nder hammunde, ko yummande de nyaɗo maadoto e nder kautal kowtarkow kungiiyawal ngal ɓaawo daygo e nder sa'ere kammalango kowgal ngal gannga gamma tammunde ɗon kowngal ngal muhimmije too nder foofango nyaɗɗo haa jooni ɗon cimmaaki yaarungo dimmare diga no' ɗon hettirta hettongo tammunde nyaɗo ko dabbawa ba.Hotojeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tammunde#HotojeeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tammunde#HiimoɓeWikipedia: Sundar Pichaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sundar_PichaiSundar Pichai(on https://www.newindianexpress.Ngendemhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sundar_Pichai#NgendemIlmuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sundar_Pichai#IlmuHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sundar_Pichai#HimobeWikipedia: Kofehttps://ff.wikipedia.org/wiki/KofeKofe (ngoo anndiraa kadi Mooda) ko ko'e goɗɗe ɗe aɗa waawi ɓeydaade ko'e maaki. ko ndiyam, tee, Kunu, koko e ko ɓuri ɗum fuu.Wikipedia: Takalmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/TakalmiKoofɗe: ko yimɓe mbaɗi dow koyɗe maɓɓe (toɗe maɓɓe), ngam haɗugo ɓe ƴeewta Koolol: e kootoy.Taariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Takalmi#TaariihaƊeƴre sapatoojehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Takalmi#Ɗeƴre_sapatoojeMawɓe anndalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Takalmi#Mawɓe_anndalWikipedia: Bammbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/BammbaBammba (ko mbammɗe) e taa ɗemngal Englishere donkey) ɗon dabbawa e nder dabbaji nder howturde ɓanndu lawre dabbaaji ɗi taa nder wuro sa'are jarnooje e ɗon hutiira mbammba taa faaro kowtarko kowngal ngal kamma dimngal ko rimndungo are'e Nyaɗɗo gamma e ɗon hutiira mbammɗe taa faaro kowɗe ɗe kautuɗe taa ndaatal sufurije are,e e kaayaje yimmɓe ko dawtungo yimmɓe kowɗe mawnde e famardeNBammbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bammba#NBammbaHimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bammba#HimoɓeWikipedia: Bisa deemal nder Naajeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bisa_deemal_nder_NaajeriyaBisa Deemal Nder Naajeriya Bana ɓurna leyɗe Afrik feere, habbugo dabbaaji je nder lesdi Naajeeriya je nder sistemu Yimɓe. Nder hitaande 2017, leydi ndii woodi ko ɓuri miliyaaruuji 80 e nder colli, 76 e nder miliyaarɗe, 43.Kuugal dow babal babalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bisa_deemal_nder_Naajeriya#Kuugal_dow_babal_babalFuuɗuki leɗɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bisa_deemal_nder_Naajeriya#Fuuɗuki_leɗɗeKaɓirɗe hakkunde lamɓe e remooɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bisa_deemal_nder_Naajeriya#Kaɓirɗe_hakkunde_lamɓe_e_remooɓeHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bisa_deemal_nder_Naajeriya#HimobeWikipedia: Blessing of animalshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blessing_of_animalsKabirge Hugunde Lambe Bana ɓurna leyɗe Afrik feere, habbugo dabbaaji je nder lesdi Naajeeriya je nder sistemu Yimɓe. Nder hitaande 2017,leydi ndii woodi ko ɓuri miliyaaruuji 80 e nder colli, 76 e nder miliyaarɗe, 43.Kiristan'enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blessing_of_animals#Kiristan'enYahuudiyankooɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blessing_of_animals#YahuudiyankooɓeWurooji ɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blessing_of_animals#Wurooji_ɗiƁeynguurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blessing_of_animals#ƁeynguureIslamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blessing_of_animals#IslamCulturalisationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blessing_of_animals#CulturalisationNder aada yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blessing_of_animals#Nder_aada_yimɓeNder filmhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blessing_of_animals#Nder_filmLuttuɗe barkiɗinanɗe dabbaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blessing_of_animals#Luttuɗe_barkiɗinanɗe_dabbaajiBarki ngam dabbaaji e do'ahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blessing_of_animals#Barki_ngam_dabbaaji_e_do'aKaŋkoore Kiristanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blessing_of_animals#Kaŋkoore_KiristanFirojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blessing_of_animals#FirojiWikipedia: Folashade Yemi-Esanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folashade_Yemi-EsanFolashade Mejabi Yemi-Esan CFR (woowo Mejabi; heɓi danygol 13 August 1964), ko laamɗo lysdi Naajeeriya e hooreejo laamɗo lysdi ndii, gila 4 Mars 2020https://en.m.Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folashade_Yemi-Esan#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folashade_Yemi-Esan#KuugalHooreejo jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folashade_Yemi-Esan#Hooreejo_jaayndeJaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folashade_Yemi-Esan#Jaɓɓorgo_KewuujiHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folashade_Yemi-Esan#HimobeWikipedia: The Eye of the Elephanthttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Eye_of_the_ElephantKoolol ɓesnguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Eye_of_the_Elephant#Koolol_ɓesnguJaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Eye_of_the_Elephant#JaɓɓorgoFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Eye_of_the_Elephant#FiroojiWikipedia: Polytechnic State of Abiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Polytechnic_State_of_AbiaPolytechnic State of Abia woni polytechnic dowla dowla ngal ngal tiggi e hitaande 1992 e nder Nigeria Aba, Dowla Abia, Nigeria. Polytechnic ina hawta e janngooji feere feere, bana janngooje janngooɓe e jannginooɓe janngoojo e janngotooɓe jannginooji.Taariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Polytechnic_State_of_Abia#TaariihaDefterehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Polytechnic_State_of_Abia#DeftereKuugal e ko'e jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Polytechnic_State_of_Abia#Kuugal_e_ko'e_jaayndeNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Polytechnic_State_of_Abia#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Polytechnic_State_of_Abia#FiroojiWikipedia: Googlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Google|logo=Google 2015 logo.svg|taille logo=190|logo 2=Google "G" Logo.𞤋𞤱𞤣𞤭 𞤭𞤲𞤣𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞥅 ==https://ff.wikipedia.org/wiki/Google#𞤋𞤱𞤣𞤭_𞤭𞤲𞤣𞤫_𞤲'𞤣𞤫𞥅_==𞤚𞤢𞤪𞤭𞤴𞤢 ==https://ff.wikipedia.org/wiki/Google#𞤚𞤢𞤪𞤭𞤴𞤢_==𞤊𞤵𞤯𞥆𞤮𞥅𞤣𞤫 𞤳𞤢𞤪𞤢𞤤𞥆𞤢𞥄𞤺𞤢𞤤 ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Google#𞤊𞤵𞤯𞥆𞤮𞥅𞤣𞤫_𞤳𞤢𞤪𞤢𞤤𞥆𞤢𞥄𞤺𞤢𞤤_===Wikipedia: 𞤘𞤓𞥅𞤘𞤌𞤂https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%98%F0%9E%A4%93%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%98%F0%9E%A4%8C%F0%9E%A4%82|logo=Google 2015 logo.svg|taille logo=190|logo 2=Google "G" Logo.𞤋𞤱𞤣𞤭 𞤭𞤲𞤣𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞥅 ==https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%98%F0%9E%A4%93%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%98%F0%9E%A4%8C%F0%9E%A4%82#𞤋𞤱𞤣𞤭_𞤭𞤲𞤣𞤫_𞤲'𞤣𞤫𞥅_==𞤚𞤢𞤪𞤭𞤴𞤢 ==https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%98%F0%9E%A4%93%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%98%F0%9E%A4%8C%F0%9E%A4%82#𞤚𞤢𞤪𞤭𞤴𞤢_==𞤊𞤵𞤯𞥆𞤮𞥅𞤣𞤫 𞤳𞤢𞤪𞤢𞤤𞥆𞤢𞥄𞤺𞤢𞤤 ===https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%98%F0%9E%A4%93%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%98%F0%9E%A4%8C%F0%9E%A4%82#𞤊𞤵𞤯𞥆𞤮𞥅𞤣𞤫_𞤳𞤢𞤪𞤢𞤤𞥆𞤢𞥄𞤺𞤢𞤤_===𞤑𞤌𞥅𞤂𞤌𞤂https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%98%F0%9E%A4%93%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%98%F0%9E%A4%8C%F0%9E%A4%82#𞤑𞤌𞥅𞤂𞤌𞤂Wikipedia: 𞤄𞤭𞤲𞤼𞤢 𞤤𞤢𞥄𞤤𞤭 𞤅𞤮𞥅https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%84%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%BC%F0%9E%A4%A2_%F0%9E%A4%A4%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%A4%F0%9E%A4%AD_%F0%9E%A4%85%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A5%85|lieu de naissance=Lelouma, |profession=Chanteuse|genre=Musique traditionnelle, Variété africaine|années actives=Depuis 1954|label=Super Sélection puis 2015 avec Soudou Daardja Prod|pays d'origine=Guinée}}Wikipedia: 𞤃𞤢𞤥𞥆𞤢𞤣𞤃𞤢𞤥𞥆𞤢𞤣𞤵 𞤚𞤮𞤺https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%83%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A5%F0%9E%A5%86%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%83%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A5%F0%9E%A5%86%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%B5_%F0%9E%A4%9A%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A4%BA𞤃𞤢𞤥𞤢𞤣𞤮𞤵 𞤚𞤸𞤵𞤺⹁ 𞤥𞤮 𞤭𞤲𞤣𞤫 𞤥𞤵𞤥 𞤼𞤭𞤺𞤭 𞤱𞤮𞤲𞤭 𞤃𞤮𞤸𞤢𞤥𞤫𞤣 𞤂𞤢𞤥𞤭𞤲𞤫 𞤁𞤭𞤢𞤤𞥆𞤮⹁ 𞤶𞤭𞤦𞤭𞤲𞤢𞥄 𞤳𞤮 𞤻𞤢𞤤𞤲'𞤣𞤫 𞥒𞥕 𞤧𞤵𞤱𞤫𞥅 𞥑𞥙𞥘𞥗 𞤼𞤮 𞤑𞤮𞤲𞤢𞤳𞤭𞤪𞤭 𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞤪 𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭 𞤘𞤭𞤲𞤫⹁ 𞤳𞤮 𞤻𞤫𞤥𞤦𞤵𞤯𞤮⹁ 𞤬𞤭𞤶𞤮𞥅𞤱𞤮⹁ 𞤬𞤭𞤴𞤮𞥅𞤱𞤮⹁ 𞤺𞤢𞤪𞤣𞤭𞤲𞤮𞥅𞤯𞤮⹁ 𞤦𞤭𞤲𞤣𞤮𞥅𞤱𞤮 𞤫 𞤨𞤫𞥅𞤱𞤲𞤮𞥅𞤱𞤮 𞤳𞤢𞤣𞤭 𞤳𞤮 𞤣𞤢𞤪𞤢𞤲𞤭𞥅𞤯𞤮 𞤣𞤢𞤱𞤪𞤵𞤺𞤮𞤤 𞤘𞤭𞤲𞤫𞥑.Articles which use infobox templates with no data rowshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Articles_which_use_infobox_templates_with_no_data_rowsWikipedia: 𞤅𞤵𞥅𞤣𞤵 𞤁𞤢𞤪𞤶𞤢 𞤆𞤪𞤮𞤣https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%85%F0%9E%A4%B5%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%B5_%F0%9E%A4%81%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%B6%F0%9E%A4%A2_%F0%9E%A4%86%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A4%A3|siège=Conakry|site web=}}𞤅𞤮𞤵𞤣𞤮𞤵 𞤁𞤢𞤪𞤶𞤢 𞤆𞤪𞤮𞤣 𞤳𞤮 𞤬𞤫𞤣𞥆𞤫 𞤣𞤭𞥅𞤧𞤲𞤮𞤲'𞤣𞤭𞤪𞤲'𞤣𞤫 𞤫 𞤲𞤢𞥄𞤤𞤢𞤲𞤳𞤢𞥄𞤺𞤢𞤤 𞤘𞤭𞤲𞤫⹁ 𞤶𞤮𞥅𞤯𞤭𞥅𞤲'𞤣𞤫 𞤼𞤮 𞤑𞤮𞤲𞤢𞥄𞤳𞤭𞤪𞤭.Wikipedia: 𞤔𞤢𞥄𞤩𞤭-𞤖𞤢𞥄𞤯𞤼𞤭𞤪𞤣𞤫 𞤢𞤦𞤣𞤫𞤤 𞤲𞤢𞥄𞤧𞤭𞤪𞤵 𞤑𞤮𞤲𞤢𞥄𞤳𞤭𞤪𞤭https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%94%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%A9%F0%9E%A4%AD-%F0%9E%A4%96%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%AF%F0%9E%A4%BC%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%AB_%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A6%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%AB%F0%9E%A4%A4_%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%A7%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%B5_%F0%9E%A4%91%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%B3%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%AD𞤁𞤵𞤯𞤢𞤤 𞤶𞤢𞥄𞤩𞤭-𞤸𞤢𞥄𞤯𞤼𞤭𞤪𞤣𞤫 𞤘𞤢𞤥𞤢𞤤 𞤀𞤦𞤣𞤫𞤤 𞤐𞤢𞥄𞤧𞤫𞤪 𞤼𞤮 𞤑𞤮𞤲𞤢𞤳𞤪𞤭 (𞤓𞤘𞤀𞤐𞤕) 𞤱𞤮𞤲𞤭 𞤶𞤢𞥄𞤩𞤭-𞤸𞤢𞥄𞤯𞤼𞤭𞤪𞤣𞤫 𞤩𞤵𞤪𞤲'𞤣𞤫 𞤥𞤢𞤱𞤲𞤵𞤣𞤫 𞤫 𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭 𞤘𞤭𞤲𞤫. 𞤌 𞤱𞤮𞤲𞤭 𞤳𞤮 𞤫 𞤳𞤮𞤥𞤭𞤲 𞤁𞤭𞤿𞤭𞤲𞥆⹁ 𞤑𞤮𞤲𞤢𞥄𞤳𞤭𞤪𞤭⹁ 𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭 𞤘𞤭𞤲𞤫. 𞤋𞤲𞤣𞤫 𞤥𞤢𞤴𞤪𞤫 𞤭𞤲𞤢 𞤸𞤫𞥅𞤱𞤭 𞤶𞤵𞥅𞤼𞤣𞤫 𞤫 𞤁𞤵𞤯𞤢𞤤 𞤔𞤢𞥄𞤩𞤭-𞤸𞤢𞥄𞤯𞤼𞤭𞤪𞤣𞤫 𞤑𞤮𞤲𞤢𞤳𞤪𞤭.Wikipedia: 𞤃𞤢𞤥𞥆𞤢𞤣𞤵 𞤚𞤮𞤺https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%83%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A5%F0%9E%A5%86%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%B5_%F0%9E%A4%9A%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A4%BA𞤃𞤢𞤥𞤢𞤣𞤮𞤵 𞤚𞤸𞤵𞤺⹁ 𞤥𞤮 𞤭𞤲𞤣𞤫 𞤥𞤵𞤥 𞤼𞤭𞤺𞤭 𞤱𞤮𞤲𞤭 𞤃𞤮𞤸𞤢𞤥𞤫𞤣 𞤂𞤢𞤥𞤭𞤲𞤫 𞤁𞤭𞤢𞤤𞥆𞤮⹁ 𞤶𞤭𞤦𞤭𞤲𞤢𞥄 𞤳𞤮 𞤻𞤢𞤤𞤲'𞤣𞤫 𞥒𞥕 𞤧𞤵𞤱𞤫𞥅 𞥑𞥙𞥘𞥗 𞤼𞤮 𞤑𞤮𞤲𞤢𞤳𞤭𞤪𞤭 𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞤪 𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭 𞤘𞤭𞤲𞤫⹁ 𞤳𞤮 𞤻𞤫𞤥𞤦𞤵𞤯𞤮⹁ 𞤬𞤭𞤶𞤮𞥅𞤱𞤮⹁ 𞤬𞤭𞤴𞤮𞥅𞤱𞤮⹁ 𞤺𞤢𞤪𞤣𞤭𞤲𞤮𞥅𞤯𞤮⹁ 𞤦𞤭𞤲𞤣𞤮𞥅𞤱𞤮 𞤫 𞤨𞤫𞥅𞤱𞤲𞤮𞥅𞤱𞤮 𞤳𞤢𞤣𞤭 𞤳𞤮 𞤣𞤢𞤪𞤢𞤲𞤭𞥅𞤯𞤮 𞤣𞤢𞤱𞤪𞤵𞤺𞤮𞤤 𞤘𞤭𞤲𞤫𞥑.Articles which use infobox templates with no data rowshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Articles_which_use_infobox_templates_with_no_data_rowsWikipedia: 𞤘𞤢𞤤𞤭𞥅𞤧𞤢 𞤧𞤢𞥄𞤼𞤭𞤲𞤢https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%98%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A4%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%A7%F0%9E%A4%A2_%F0%9E%A4%A7%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%BC%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%A2𞤤𞤫 𞤘𞤭𞤣𞤫 𞤱𞤢𞤤𞥆𞤢 𞤘𞤢𞤤𞤭𞤧𞥆𞤢 𞤅𞤢𞤼𞤭𞤲𞤢⹁ 𞤶𞤭𞤦𞤭𞤲𞤢𞥄𞤯𞤮 𞤳𞤮 𞤃𞤢𞤥𞤢𞤣𞤮𞤵 𞤒𞤢𞤴𞤢 𞤁𞤭𞤢𞤤𞥆𞤮 𞤻𞤢𞤤𞤲'𞤣𞤫 𞥔 𞤢𞤦𞤪𞤭𞥅𞤤 𞥑𞥙𞥘𞥐 𞤼𞤮 𞤑𞤮𞤲𞤢𞥄𞤳𞤭𞤪𞤭⹁ 𞤳𞤮 𞤲𞤢𞥄𞤤𞤢𞤲𞤳𞤫 𞤘𞤭𞤲𞤫⹁ 𞤧𞤤𞤢𞤥𞥆𞤫𞤪⹁ 𞤬𞤭𞤶𞤮𞥅𞤱𞤮⹁ 𞤱𞤭𞤲𞤣𞤭𞤴𞤢𞤲𞤳𞤫.Wikipedia: 𞤕𞤫𞤪𞤲𞤮 𞤅𞤢𞤥𞤦𞤢 𞤃𞤮𞤥𞤦𞤫𞤴𞤢𞥄https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%95%F0%9E%A4%AB%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%AE_%F0%9E%A4%85%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A5%F0%9E%A4%A6%F0%9E%A4%A2_%F0%9E%A4%83%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A4%A5%F0%9E%A4%A6%F0%9E%A4%AB%F0%9E%A4%B4%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84𞤚𞤸𞤭𞤫𞤪𞤲𞤮 𞤅𞤢𞤲'𞤦𞤢 𞤃𞤮𞤲'𞤦𞤫𞤴𞤢 (𞤃𞤵𞤸𞤢𞤥𞥆𞤢𞤣𞤵 𞤅𞤢𞤲'𞤦𞤢 𞤋𞤦𞤲 𞤅𞤢𞤭𞤣𞤮𞤵)⹁ 𞤶𞤭𞤦𞤭𞤲𞤢𞥄 𞤳𞤮 𞤸𞤫𞤣𞥆𞤫 𞤸𞤭𞤼𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤫 𞥑𞥗𞥗𞥑 (𞥑𞥑𞥘𞥕 𞤤𞤭𞤥𞤤𞤫𞤦𞥆𞤭 𞤖𞤭𞤶𞤪𞤭𞤴𞤢) 𞤼𞤮 𞤃𞤮𞤲'𞤦𞤫𞤴𞤢 𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭 𞤘𞤭𞤲𞤫⹁ 𞤳𞤮 𞤺𞤢𞤲𞤣𞤮 𞤣𞤭𞥅𞤲𞤫⹁ 𞤳𞤢𞤣𞤭 𞤳𞤮 𞤦𞤭𞤲𞤣𞤮𞥅𞤱𞤮 𞤥𞤢𞤱𞤯𞤮 𞤶𞤵𞥅𞤤𞤯𞤮⹁ 𞤶𞤫𞤴𞤢𞥄𞤯𞤮 𞤫 𞤤𞤫𞤻𞤮𞤤 𞤬𞤵𞤤𞤩𞤫 𞤱𞤭𞤴𞤫𞤼𞤫𞥅𞤲'𞤺𞤮𞤤 𞤅é𞤤𞤫𞤴𞤢𞤲𞤳é. 𞤑𞤮 𞤳𞤢𞤲𞤳𞤮 𞤬𞤵𞤯𞥆𞤭𞥅 𞤦𞤭𞤲𞤣𞤮𞤤 𞤤𞤭𞤧𞤤𞤢𞥄𞤥 𞤫 𞤯𞤫𞤥𞤲'𞤺𞤢𞤤 𞤬𞤵𞤤𞤩𞤫 (𞤬𞤵𞤤𞤬𞤵𞤤𞤣𞤫) 𞤊𞤮𞤵𞤼𞤢 Dj𞤢𞤤𞥆𞤮𞤲. 𞤌Wikipedia: 𞤆𞤮𞤷𞥆𞤮𞤤https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%86%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A4%B7%F0%9E%A5%86%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A4%A4|lieu de naissance=Monrovia ()|date de décès=|lieu de décès=|nationalité=guinéen|profession=Humoriste, acteur|films notables=Faux débat Artiste |url=https://www.imdb.Wikipedia: 𞤔𞤢𞤤𞥆𞤮 𞤑𞤢𞤔𞤢𞤤𞥆𞤮 𞤑𞤢𞤪𞤢𞤱𞤢𞥄𞤼𞤭https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%94%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A4%F0%9E%A5%86%F0%9E%A4%AE_%F0%9E%A4%91%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%94%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A4%F0%9E%A5%86%F0%9E%A4%AE_%F0%9E%A4%91%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%B1%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%BC%F0%9E%A4%AD𞤁𞤭𞤢𞤤𞥆𞤮 𞤕𞤪𞤢𞤾𞤢𞤼𞤫⹁ 𞤭𞤲𞤣𞤫 𞤼𞤭𞤺𞤭-𞤪𞤭𞤺𞤭 𞤃𞤢𞤥𞤢𞤣𞤮𞤵 𞤃’𞤥𞤢𞤸𞤢𞤱𞤢 𞤁𞤭𞤢𞤤𞥆𞤮⹁ 𞤶𞤭𞤦𞤭𞤲𞤢𞥄 𞤳𞤮 𞥕 𞤶𞤵𞤭𞤲 𞥑𞥙𞥙𞥒 𞤼𞤮 𞤑é𞤪𞤮𞤵𞤢𞤲é 𞤼𞤮 𞤬𞤵𞤯𞤲𞤢𞥄𞤲'𞤺𞤫 (𞤘𞤭𞤲𞤫) 𞤳𞤮 𞤻𞤫𞤥𞤦𞤭𞤴𞤢𞤲𞤳𞤫⹁ 𞤬𞤭𞤶𞤮𞥅𞤱𞤮 𞤫 𞤬𞤭𞤴𞤮𞥅𞤱𞤮𞥑⹁𞥒.Wikipedia: 𞤔𞤢𞤤𞥆𞤮 𞤑𞤢𞤪𞤢𞤱𞤢𞥄𞤼𞤭https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%94%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A4%F0%9E%A5%86%F0%9E%A4%AE_%F0%9E%A4%91%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%B1%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%BC%F0%9E%A4%AD|lieu de naissance=Kérouané ()|date de décès=|lieu de décès=|nationalité=guinéen|profession=Humoriste, Comédien et Acteur|films notables=|site web=}}𞤁𞤭𞤢𞤤𞥆𞤮 𞤕𞤪𞤢𞤾𞤢𞤼𞤫⹁ 𞤭𞤲𞤣𞤫 𞤼𞤭𞤺𞤭-𞤪𞤭𞤺𞤭 𞤃𞤢𞤥𞤢𞤣𞤮𞤵 𞤃’𞤥𞤢𞤸𞤢𞤱𞤢 𞤁𞤭𞤢𞤤𞥆𞤮⹁ 𞤶𞤭𞤦𞤭𞤲𞤢𞥄 𞤳𞤮 𞥕 𞤶𞤵𞤭𞤲 𞥑𞥙𞥙𞥒 𞤼𞤮 𞤑é𞤪𞤮𞤵𞤢𞤲é 𞤼𞤮 𞤬𞤵𞤯𞤲𞤢𞥄𞤲'𞤺𞤫 (𞤘𞤭𞤲𞤫) 𞤳𞤮 𞤻𞤫𞤥𞤦𞤭𞤴𞤢𞤲𞤳𞤫⹁ 𞤬𞤭𞤶𞤮𞥅𞤱𞤮 𞤫 𞤬𞤭𞤴𞤮𞥅𞤱𞤮𞥑⹁𞥒.Wikipedia: 𞤅𞤮𞤲𞥆𞤢𞤅𞤮𞤲𞥆𞤢 𞤅𞤫𞤳https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%85%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A5%86%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%85%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A5%86%F0%9E%A4%A2_%F0%9E%A4%85%F0%9E%A4%AB%F0%9E%A4%B3𞤅𞤮𞤲𞥆𞤢 𞤅𞤫𞤷𞤳⹁ 𞤥𞤮 𞤭𞤲𞤣𞤫 𞤥𞤵𞤥 𞤼𞤭𞤺𞤭 𞤱𞤮𞤲𞤭 𞤃𞤢𞤭𞤥𞤮𞤵𞤲𞤢 𞤅𞤫𞤷𞤳⹁ 𞤶𞤭𞤦𞤭𞤲𞤢𞥄𞤯𞤮 𞤫 𞤸𞤭𞤼𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤫 𞥑𞥙𞥘𞥕 𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞤪 𞤱𞤵𞤪𞤮 𞤃𞤢𞤥𞤮𞤵⹁ 𞤳𞤮 𞤣𞤫𞤦𞥆𞤮 𞤦𞤭𞤴𞤫𞤼𞤫𞥅𞤯𞤮 𞤘𞤭𞤲𞤫⹁ 𞤶𞤭𞤥𞤮𞥅𞤱𞤮⹁ 𞤳𞤢𞤣𞤭 𞤳𞤮 𞤶𞤢𞤤𞤲𞤭𞥅𞤯𞤮.Wikipedia: 𞤅𞤮𞤲𞥆𞤢 𞤅𞤫𞤳https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%85%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A5%86%F0%9E%A4%A2_%F0%9E%A4%85%F0%9E%A4%AB%F0%9E%A4%B3𞤅𞤮𞤲𞥆𞤢 𞤅𞤫𞤷𞤳⹁ 𞤥𞤮 𞤭𞤲𞤣𞤫 𞤥𞤵𞤥 𞤼𞤭𞤺𞤭 𞤱𞤮𞤲𞤭 𞤃𞤢𞤭𞤥𞤮𞤵𞤲𞤢 𞤅𞤫𞤷𞤳⹁ 𞤶𞤭𞤦𞤭𞤲𞤢𞥄𞤯𞤮 𞤫 𞤸𞤭𞤼𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤫 𞥑𞥙𞥘𞥕 𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞤪 𞤱𞤵𞤪𞤮 𞤃𞤢𞤥𞤮𞤵⹁ 𞤳𞤮 𞤣𞤫𞤦𞥆𞤮 𞤦𞤭𞤴𞤫𞤼𞤫𞥅𞤯𞤮 𞤘𞤭𞤲𞤫⹁ 𞤶𞤭𞤥𞤮𞥅𞤱𞤮⹁ 𞤳𞤢𞤣𞤭 𞤳𞤮 𞤶𞤢𞤤𞤲𞤭𞥅𞤯𞤮.Wikipedia: 𞤄𞤭𞤲𞤫𞤼 𞤔𞤢𞤤𞥆𞤮https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%84%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%AB%F0%9E%A4%BC_%F0%9E%A4%94%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A4%F0%9E%A5%86%F0%9E%A4%AE𞤄𞤭𞤲𞤫𞤼𞥆𞤫 𞤁𞤭𞤢𞤤𞥆𞤮⹁ 𞤭𞤲𞤣𞤫 𞤼𞤭𞤺𞤭-𞤪𞤭𞤺𞤭 𞤳𞤮 𞤊𞤢𞤼𞤮𞤵𞤥𞤢𞤼𞤢 𞤄𞤭𞤲𞤼𞤢 𞤁𞤭𞤢𞤤𞥆𞤮⹁ 𞤶𞤭𞤦𞤭𞤲𞤢𞥄 𞤳𞤮 𞤫 𞤸𞤭𞤼𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤫 𞥑𞥙𞥙𞥑 𞤼𞤮 𞤃𞤭𞤧𞥆𞤭𞤪𞤢 𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞤪 𞤣𞤭𞥅𞤱𞤢𞥄𞤲 𞤚é𞤤𞤭𞤪é⹁ 𞤣𞤭𞥅𞤱𞤢𞥄𞤲 𞤃𞤢𞤤𞤭 𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞤪 𞤐'𞤁𞤫𞤲𞤣𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤭 𞤘𞤭𞤲𞤫.Wikipedia: Ezinne Akudohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ezinne_AkudoEzinne Akudo Anyaoha (on dannyamo 17 mee 1990), ko laamɗoyaŋkoore Naajeeriya e laamɗoyañkoore.Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ezinne_Akudo#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ezinne_Akudo#KuugalNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ezinne_Akudo#NassijiWikipedia: Mbong Amatahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mbong_AmataMbong Amata (Amata (jibinaa ko 21 suwee 1985) ko fijoowo Naajeeriya. O waɗii filmuuji ko wayi no Novembre ɓaleejo, Yejjitde Juin, e Inale.Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mbong_Amata#Nolde_hooreFilmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mbong_Amata#FilmographyNassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mbong_Amata#NassijiWikipedia: Unoaku Anyadikehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Unoaku_AnyadikeUnoaku Anyadike (Unoaku Anyadike (jibinaa ko Unoaku Temitope Anyadike ñalnde 16 lewru Seeɗto hitaande 1994) ko jom suudu Naajeeriya, jom tiitoonde ɓiyleydaagu, o heɓiino njeenaari ndii e hitaande 2015.Pijirloojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Unoaku_Anyadike#PijirloojiƁiɗɗo debbo ɓurɗo yooɗde e nder leydi Najeriya 2014https://ff.wikipedia.org/wiki/Unoaku_Anyadike#Ɓiɗɗo_debbo_ɓurɗo_yooɗde_e_nder_leydi_Najeriya_2014Ɓiɗɗo debbo ɓurɗo yooɗde e nder leydi Najeriya 2015https://ff.wikipedia.org/wiki/Unoaku_Anyadike#Ɓiɗɗo_debbo_ɓurɗo_yooɗde_e_nder_leydi_Najeriya_2015Miss Universe 2016https://ff.wikipedia.org/wiki/Unoaku_Anyadike#Miss_Universe_2016Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Unoaku_Anyadike#NassijiWikipedia: Olutosin Araromihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olutosin_AraromiNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olutosin_Araromi#Nguurndam_neɗɗoPijirloojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olutosin_Araromi#PijirloojiMiss Adunahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olutosin_Araromi#Miss_AdunaDebbo Ɓurɗo Yiɗde nder Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olutosin_Araromi#Debbo_Ɓurɗo_Yiɗde_nder_NigeriaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olutosin_Araromi#TuugnorgalWikipedia: Abiola Bashorunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiola_BashorunAbiola Bashorun ko Abiola Bashorun ko jom suudu Naajeeriya, jom suudu ɓaleejo, o heɓi njeenaari ɓurndi yooɗde e nder leydi Najeriya e hitaande 2006.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiola_Bashorun#TuugnorgalWikipedia: Queen Celestinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Queen_CelestineQueen Celestine (jibinaa e nyalnde 18 lewru mars hiitande ndunngu alif 1992) o debbo ɓe ɗo leydi Naajeeriya, cukko hooreejo e jom tiitoonde ɓamtaare, o heɓi tiitoonde debbo ɓurɗo ŋarɗude e nder winndere Naajeeriya 2014, o lomtii Naajeeriya e nder ñalngu Miss Universe 2014.Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Queen_Celestine#ƁiɗɗoFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Queen_Celestine#FiroojiMiss Nigeria 2013https://ff.wikipedia.org/wiki/Queen_Celestine#Miss_Nigeria_2013Ɓurɗo ɓooyde e Nigeria (MGBN) 2014https://ff.wikipedia.org/wiki/Queen_Celestine#Ɓurɗo_ɓooyde_e_Nigeria_(MGBN)_2014Miss Aduna 2014https://ff.wikipedia.org/wiki/Queen_Celestine#Miss_Aduna_2014Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Queen_Celestine#TuugnorgalWikipedia: Glory Chukwuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Glory_ChukwuGlory Umunna (jibinaa ko Glory Chukwu) ko jom suudu Naajeeriya, jom suudu ɓaleejo, o dañii njeenaari ɓurndi yooɗde e nder leydi Najeriya e hitaande 2009. O tawtoraama njeenaari Miss World 2009 to Johannesburg, Afrik worgo.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Glory_Chukwu#HimobeWikipedia: Debbie Collinshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Debbie_CollinsDebbie Ugochukwu Collins (jibinaa e nyalnde sappo e joi 15 lewru seedto hiitande ndunngu alif 1992) ko debbo Naajeeriya, jom tiitoonde ɓamtaare, o lomtii Naajeeriya e nder ñalngu Miss Aduna 2016. O yalti kadi ko adii fof e nder hitaande 2015 e nder kawgel ɓurngel yooɗde e nder leydi Naajeeriya, ɗum noon o dañii fartaŋŋe daranaade Naajeeriya e nder kawgel Miss Universe 2015.Pijirloojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Debbie_Collins#PijirloojiƁiɗɗo debbo ɓurɗo yooɗde e leydi Najeriya 2015https://ff.wikipedia.org/wiki/Debbie_Collins#Ɓiɗɗo_debbo_ɓurɗo_yooɗde_e_leydi_Najeriya_2015Miss Aduna 2016https://ff.wikipedia.org/wiki/Debbie_Collins#Miss_Aduna_2016Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Debbie_Collins#TuugnorgalWikipedia: 𞤅𞤮𞤳𞤪𞤢𞥄𞤼𞤭https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%85%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A4%B3%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%BC%F0%9E%A4%AD𞤅𞤮𞤷𞤪𞤢𞤼𞤫𞤧 (𞤘𞤫𞤪𞤫𞤳 𞤩𞤮𞥅𞤴𞤯𞤮 : Σωκράτης / 𞤅ō𞤳𞤪á𞤼ē𞤧 /𞤧ɔː𞤳𞤪á𞤼ɛː𞤧/) 𞤳𞤮 𞤬𞤭𞤤𞤮𞤧𞤮𞤬 𞤘𞤫𞤪𞤫𞤳 𞤥𞤮 𞤼𞤫𞥅𞤥𞤭𞤲𞤢𞤲𞤣𞤫 𞤶𞤮𞤴𞤢𞤩𞤫𞤪𞤫 𞤳𞤮 𞤢𞤣𞤭𞥅 𞤶𞤭𞤦𞤭𞤲𞤫𞥅𞤣𞤫 𞤋𞥅𞤧𞤢𞥄. 𞤳𞤮 𞤢𞤣𞤭𞥅 𞤶𞤭𞤦𞤭𞤲𞤫𞥅𞤣𞤫 𞤋𞥅𞤧𞤢𞥄⹁ 𞤶𞤭𞤦𞤭𞤲𞤢𞥄 𞤳𞤮 𞤸𞤫𞤣𞥆𞤫 -𞥔𞥗𞥐/𞥔𞥖𞥙⹁ 𞤥𞤢𞥄𞤴𞤭 𞤳𞤮 𞤫 𞤸𞤭𞤼𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤫 -𞥓𞥙𞥙 𞤼𞤮 𞤀𞤼𞤫𞤲. 𞤌𞤥𞤮 𞤢𞤲𞤣𞤢𞥄 𞤳𞤮 𞤺𞤮𞥅𞤼𞤮 𞤫 𞤼𞤢𞤺𞤮𞥅𞤩𞤫 𞤬𞤭𞤤𞤮𞤧𞤮𞤬 𞤥𞤮𞤪𞤢𞥄𞤤. 𞤅𞤮𞤷𞤪𞤢𞤼𞤫𞤧 𞤢𞤷𞥆𞤢𞥄𞤲𞤭 𞤦𞤭𞤲𞤣𞤮𞤤⹁ 𞤥𞤭𞥅𞤶𞤮𞥅𞤶𞤭 𞤥𞤢𞤳𞥆𞤮 𞤫 𞤣𞤢𞤪𞤲'𞤣𞤫 𞤥𞤢𞤳𞥆�Wikipedia: Damiete Charles Granvillehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damiete_Charles_GranvilleDamiete Charles Granville (o daayaama e hitaande ndungu alif 1988) ko jom suudu Naajeeriya, jom tiitoonde MBGN Universe 2012, o lomtii Naajeeriya e nder kawngal ngal hiitande ndungu alif 2012.https://www.Ɓiɗɗo debbo ɓurɗo yooɗde e leydi Najeriya 2012https://ff.wikipedia.org/wiki/Damiete_Charles_Granville#Ɓiɗɗo_debbo_ɓurɗo_yooɗde_e_leydi_Najeriya_2012Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damiete_Charles_Granville#TuugnorgalWikipedia: Iheoma Nnadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iheoma_NnadiIheoma Amanda Nnadi ko Igbo Naajeeriya, jom tiitoonde ɓurnde jooɗde e nder leydi Najeriya e hitaande ndungu 2014. O lomtiimido diiwaan Akwa Ibom, fuɗnaanre taa-fuɗnaanre lisde Naajeeriya, o lomtii leydi Naajeeriya e nder kawngal Miss World 2014 kono o alaa nokku.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iheoma_Nnadi#TuugnorgalWikipedia: Ruth Weiss (poeta beeat)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_Weiss_(poeta_beeat)Ruth Weiss (24 Juun 1928-31 Julaay 2020), jibinaaɗo Ruth Elisabeth Weisz,wonnoo mawɗo,mawɗo, marɗo,mawɓe, e mawɗo.Weiss jibinaa e Jarmal,amma e nder lesdi Austri,o waɗi wuro maako e golle maako nder lesdi Amerika.Wikipedia: Filterji ɗi ɗi ɗi ɗon jeyaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Filterji_%C9%97i_%C9%97i_%C9%97i_%C9%97on_jeyaaFilterji ɗi ɗi ɗi je je je jeje je jejejeje je je jejijejejeje,ɗi jejijejijeje,e ɗi jejijijeje (jijijijeji je jejijiji) je je je ɗon jejeje nder jejije,inductors,e resistors je je je ɓe jeji nder filtersji je je jeyejeje.Ngam maajum ɗum haani darnde signalji feere feere yaaki,ammaa ngam halki feere.Wikipedia: Hakkiilo Muhammadu al-Durrahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hakkiilo_Muhammadu_al-DurrahNder 30 Septemba 2000 nyalnde ɗiɗawre nder Intifada ɗiɗawre,Muhammad al-Durrah (Arabji: محم الدرة, Muḥammad ad-Durra) mo duuɓi 12 o maayi nder Gaza nder wakkati protestes e ɓaawoje nder lesdi Palestine ngam haɓugo bee Isra'iila. Jamal al-Durrah e ɓiɗɗo maako Muhammad ɓe fijirtaama diga Talal Abu Rahma,telefeesirɗo telefeesiraaɗo Palestinian mo ɗon golla ngam France 2,ngam ɓe hawti nder wara hakkunde konu Isra'iila e jami jamji Palestinian.Wikipedia: Aishatu Madawakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aishatu_MadawakiWikipedia: Sarah Ladipo Manyikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_Ladipo_ManyikaSarah Ladipo Manyika FRSL ko winndiyankeere lesdi lesdi lesdi lesdi Naajeeriya,o winndiya ko'e romanji,bolle e defte,o ɗon wondi gooduɗo nder ummaatoore defte,haa teeŋti e wallugo e ɓeydaago winndiyanko'en sukaaɓe e bolle rewɓe.O woni jaayndiyanke heewɓe heewɓe,nder nder nder Nder dow dow dow dow nder nder nder leydi,nder nder hitaande 2009,nder nder nder hitaande 2016,nder nder nder heewde nder nder nder leyɗe, nder nder heeyde nder nder leydi.Wikipedia: Amina J. Mohammedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_J._MohammedAmina Jane Mohammed GCON (dayeeki e yalnde 27 lewru juko hitaande ndungu alif 1961) o ɓee ɗo siyaasaajo dipolomaat e leydi Angalteer, ko o joowaɓo cuuɓul arduungal hooreejo fedde leyɗeele dentuɗe. Ko adii ɗuum, o woniino jaagorgal ko fayti e taariindi leydi Naajeeriya e nder gila hiitande ndunngu 2015 haa 201], o woniino kadi ndunngu balloowo e nder golle Agenda ƴellitaare caggal 2015.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_J._Mohammed#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_J._Mohammed#KugalJaagorgal ko feewti e nokkuuji (2015–2017)https://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_J._Mohammed#Jaagorgal_ko_feewti_e_nokkuuji_(2015–2017)Cukko hooreejo Fedde Ngenndiije Dentuɗe (2017–hannde)https://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_J._Mohammed#Cukko_hooreejo_Fedde_Ngenndiije_Dentuɗe_(2017–hannde)Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_J._Mohammed#HimobeWikipedia: Fatima Batul Mukhtarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Batul_MukhtarFatima Batul Mukhtar ko jannginoowojannginoowo,jannginooɗo anndal botaniki e jaŋdeejo jaŋde Azman Kano. "Fuuɗugo maako ɗon hawta dow "laawuki ɓesngu,biostatistics,biotechnology e hakkilantaaku leɗɗe".Wikipedia: Riiji Ramenahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Riiji_RamenaRiiji Ramena ko maayo nder worgo hirnaange Madagascar nder diiwaan Diana.O woodi fuɗɗam mum haa Maromokotra e woni ko ɓuri mawnugo nder maayo Sambirano.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Riiji_Ramena#FiroojiWikipedia: Flora Nwapahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Flora_NwapaFlorence Nwanzuruahu Nkiru Nwapa (13 lewru Janaayo 1931-16 oktoobar 1993),wonnooɗo winndaako lesdi Naajeeriya,ɗum nodditiiɗo ko Mammadu Fedde Afrik ɓurɗe ɓeydaade. O laati ardiiɗo ɓaawo ɓaawo ɓooyi rewɓe mawɓe afriknaaɓe,nden o laati ardiijo mawɗo afriknaaɓe nder ɗemngal Farayse nder lesdi Biritaniya.Wikipedia: May Ifeoma Nwoyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/May_Ifeoma_NwoyeMay Ifeoma Nwoye (woowo Agulue) ko mawɗo Nigeria e jannginoowo jaayɗe jaayɗe.O ɗon huuwa bana Dean,Faculty of Management Sciences,Nile University of Nigeria.Wikipedia: Chinwe Obajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chinwe_ObajiWikipedia: Iyabo Obasanjohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iyabo_ObasanjoIyabo Obasanjo (dugumi 27 abriil 1967)ko senatoore lesdi Naajeeriya e ɓiɗɗo debbo hooreejo lesdi Naajeeriya,Olusegun Obasanjo e debbo maako Oluremi Obasanjo.Wikipedia: Angela Okolohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Angela_OkoloAngela Okolo woni jannginoowo lesdi Naajeeriya nder ilmu ɓiy e ɓiy,neonatologist nder suudu feddeya ɓiy,Asaba,e hooreejo lesdi Naajeeri nder suudu neonatal medicine (NISONM).Wikipedia: Victoria Okojiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_OkojieVictoria Okojie ko deftere Nigeria,jannginoowo e jaagorɗo. O woni ardiiɗo diiwaan/wooreejo mawɗo nder Council for Registration of Librarians of Nigeria, ɗum woni dowla dowla dowlaaji lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Nnenna Okorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nnenna_OkoreNnenna Okore (dunde 1975 to Canberra,Australia) ko artist Nigeria mo jibinaaɗo Australia,o jooɗii e golle Chicago to North Park University,Chicago. Firooji maako ɗi ɓurɗe ɓeydaade ɗi ɗi ɗon ɓeyda nder laabi ɗi ɗi ɓeydaaki e laabi ɗi ɓeydi ɓeydaani nder nokkuure nde ɗum waɗi.Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Ifeoma Okoyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ifeoma_OkoyeIfeoma Okoye // i (ko foti wonde e hitaande 1937) ko winndiyanke Nigeria.O'yecan Owomoyela wi'i o "ko'o mawɗo deftere debbo ɓurɗo mawnude nder lesdi Naajeeriya caggal Flora Nwapa e Buchi Emecheta".Wikipedia: Chinyere Stella Okunnahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chinyere_Stella_OkunnaChinyere Stella Okunna //i woni jannginoowo debbo arande nder habaru yimɓe nder lesdi Naijeriya.O waɗi kuugal feere feere bana jaagorɗo e jannginoowo nder jaagorɗe e nder jama'aare/siyasa.Wikipedia: Adenike Oladijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adenike_OladijiAdenike Temidayo Oladiji (dunde 27 abriil 1968)ko jannginoowo Nigeria e hooreejo jaŋde Fedde Fedde Fuuta Akure. Hono mo tawtoreede e jaɓde laamu nguu nder kawtal mum ngal waɗii ñalnde 13 mee 2022.Wikipedia: Smaranda Olarindehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Smaranda_OlarindeSmaranda Olarinde ko jannginoowo lesdiNaajeeriya nder doosɗe doosɗe,hooreejo lesdi Naajeeri nder doosje doosɗe dow doosɗe e doosje dow doosje haaje haaje bee hooreejo lesdi haaje haa Afe Babalola University.E hitaande 1995,o waɗi gollal wiɗtoowo tawreeta UNICEF ngam Niger e Oyo State.Wikipedia: Ibiyemi Olatunji-Bellohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibiyemi_Olatunji-BelloIbiyemi Olatunji-Bello (dunde 23 abriil 1964) ko jannginoowo lesdi Naajeeriya.O woni jannginoowo physiology e 9th Vice-Chancellor of Lagos State University.Wikipedia: Olayinka Ramota Karimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olayinka_Ramota_KarimOlayinka Ramota Karim FNIFST (dunde 18 Maars 1968)ko jannginoowo ilmu nyaamdu nder lesdi Naajeeriya e hooreejo jaŋde Fountain University Osogbo.Wikipedia: Funmi Olonisakinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Funmi_OlonisakinFunmi Olonisakin (dunde 8 feebari 1965) ko jannginoowo lesdi Naijeriya, o jannginooɗo ardiiɓe,jam e haɓre e King's College London,e jannginoojo jannginooɓe haa Jaŋde Pretoria. O woni mo tagdi e mo daraniiɗo Fedde ardiiɓe Afrik (ALC) mo daartol dow no'o woni paandaare Pan-Africanism ngam haɓɓugo ardiiɓe e janngooɓe nder lesdi Afrika e ko'e maarooje.Wikipedia: Olufunmilayo Olopadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olufunmilayo_OlopadeOlufunmilayo I. Olopade jibinaaɗo e hitaande 1957, woni onkologuɗo haematology Nigeria,Dean for Global Health e Walter L.Wikipedia: Bolajoko Olubukunola Olusanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bolajoko_Olubukunola_OlusanyaBolajoko Olubukunola Olusanya woni dawoowo ɓiyum lesdi Naajeeriya e jaajotooɗo ummatoore.O mo anndinoowo nder suudu habaru.Wikipedia: Sophie Oluwolehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophie_OluwoleSophie Bosede Oluwole (woowo Aloba,12 mee 1935-23 lewru Desemba 2018) wonnoo moolinoowo e miijoowo lesdi Naijeriya,o woni moolinooɗo jaŋde doctorate nder falsafaa lesdi Naajeeri. O ɗon jeyaa e faamu Yoruba,laawol hakkilanaaku je ɗon ƴiwo diga yimɓe lesdi lesdi Nigeria.Wikipedia: Olayinka Olusola Omigbodunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olayinka_Olusola_OmigbodunOlayinka Olusola Omigbodun woni jannginoowo debbo arandeejo lesdi Naajeeriya nder ilmu ɓernde. O'o o'o'o'a mo'o'e nder jaŋde Medicine,Ibadan" id="mwCw" rel="mw:WikiLink" title="University of Ibadan">Jaŋde Ibadan,Ibadan,Nigeria.Wikipedia: Folake Onayemihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folake_OnayemiFolake Oritsegbubemi Onayemi (4 oktoobar 1964-14 feebariyee 2024) ko jannginoowo defte Nigeria.O wonnoo jannginoowo Classics e o waɗi hooreejo jaango Classics to Jaangoorgal Ibadan nder lesdi Naijeriya.Wikipedia: Ifeoma Mabel Onyemelukwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ifeoma_Mabel_OnyemelukweIfeoma Mabel Onyemelukwe ko jannginoowo Nigeria mo ɗemngal Farayse e Afrik e nder Ahmadu Bello University,Zaria. O winndi ko'e mum,ko'e maako, ko'en, ko'o,ko'a,ko'i,ko'u, ko'ol,ko'al, ko'el, ko'ele,ko'le, ko'de,ko'ee.Wikipedia: Florence Orabuezehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Florence_OrabuezeFlorence Onyebuchi Orabueze woni mawɗo mawɗo,mawɗo e jannginoowo ɗemngal Farayse e jannginannde ɗemngal ɗemngal pulaar e nder lesdi Naajeeriya. O wonnoo darinoowo arandeejo jaŋde Afrik nder jaŋde ndee,o woni mo o waɗi jaŋde Grace Uzoma Okonkwo Foundation e o wonnoo darnde nder Nigerian Academy of Letters.Wikipedia: Adenike Osofisanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adenike_OsofisanAdenike Osofisan (dugumi 11 Maars 1950),ko jannginoowo Nigeria mo ilmu komputa, mo anndini dow data mining e jaɓugol anndal.O debbo lesdi Nigeria arande mo jogiiɗo PhD nder ilmu komiɗinooje,ko o waɗi nder hitaande 1989.Wikipedia: Felicity Okpete Ovaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Felicity_Okpete_OvaiFelicity Okpete Ovai (duggi 1961) ko moofta e jannginoowo diga Degema,Rivers State nder lesdi Naajeeriya.O wonnoo ardiiɗo Fedde Demokrataaɓe Yimɓe Rivers State,o woni debbo ardiiɗo ngam laɓɓinaade Komisaarɓe Kuuje, o waɗi golle diga 2003 haa 2006.Wikipedia: Oyèrónké́ Oyěwùmíhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oy%C3%A8r%C3%B3nk%C3%A9%CC%81_Oy%C4%9Bw%C3%B9m%C3%ADOyèrónkẹ́ Oyěwùmí (dugumi 10 Noofambar 1957) ko jannginoowo lesdi Naajeeriya e jannginooɗo janngooji e janngooɓe janngooje e janngugol e nder Jaŋde Stony Brook.O heɓii jaŋde maako nder anndal siyasa e Jaŋde Ibadan nder Ibadan,Nigeria, o tokki jaŋde makko nder jaŋde nder jaŋnde California,Berkeley.Wikipedia: Rabia Salihu Sa'idhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabia_Salihu_Sa%27idRabia Salihu Sa'id[lower-alpha 1] (dunde 21 abriil 1963) ko physician Nigeria,jannginoowo physics atmosphérique e space-weather,e wiɗtoowo to Bayero University Kano.O ɗon waɗa kuuje nder kuuje kuuje e dow duniyaaru,e kuuje e nder kuuje.Wikipedia: Omowunmi Sadikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omowunmi_SadikOmowunmi "Wunmi" A.Sadik (dunde 19 lewru junngo 1964) ko jannginoowo,kemista,e foonduɗo nder lesdi Naajeeriya,o ɗon huuwdi nder New Jersey Institute of Technology.Wikipedia: Lilian Salamihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lilian_SalamiLilian Imuetinyan Salami (dugumi 8 August 1956) ko jannginoowo Nigeria mo laatii jaŋdeejo Jaŋde Benin e hitaande 2019. O woni debbo ɗiɗaɓo mawɗo jaŋde nde'e,caggal Grace Alele-Williams e hitaande 1985.Wikipedia: Arinola Olasumbo Sanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arinola_Olasumbo_SanyaArinola Olasumbo Sanya (duggi 1953) ko jannginoowo physiotherapy nder lesdi Naijeriya to Jaŋde Ibadan e jaŋdeejo jaŋde nder lesdi Oyo,Naijeriya.O laɓɓinaama profesa nder hitaande 2000,waɗi mo profesa debbo arandeeji physiotherapy nder Afrika,e profesa ɗiɗaɓo nder physiotherapy e nder Nigeria.Wikipedia: Antonia Simbinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Antonia_SimbineAntonia Simbine ko jannginoowo lesdi Naijeriya mo anndalpolitik e hooreejo lesdi Naajeeri arandeejo anndal ummatoore e jawdi (NISER).Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Antonia_Simbine#FiroojiWikipedia: Zulu Sofolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zulu_SofolaNwazuluwa Onuekwuke "Zulu" Sofola (22 Jowre 1935-5 Septemba 1995) woni debbo arandeejo lesdi Naijeriya e jannginoowo nder defte naajeeriyankooje. Sofola wonnoo boo jannginoowo jaŋde e o laati ardiiɗo jannginooɗo janngooji jaŋde nder Afrik.Wikipedia: Mobolanle Ebunoluwa Sotunsahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mobolanle_Ebunoluwa_SotunsaMobolanle Ebunoluwa Sotunsa,anndiraa kadi Bola Sotunsa ko jannginoowo lesdi Naijeriya.O woni mo jannginoowo janngooji janngooje e ɗemɗe afrikɗe e ɗemngal e ɗemɗiyaaku e ɗemɗikkooje,Jaŋde Babcock.Wikipedia: Olaitan Soyannwohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olaitan_SoyannwoOlaitan Soyannwo woni jannginoowo Anesthesia e jannginooɗo e nder lesdi Naijeriya ender Jaŋde Ibadan e jaŋde lesdi Naajeeri e nder lesdi naajeeriya.O wonnoo hooreejo International Association for the Study of Pain.Wikipedia: Grace Oladunni Taylorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Oladunni_TaylorGrace Oladunni Taylor (nganndi boo Grace Oladunn Lucia Olaniyan-Taylor;heɓi danygol 24 abriil 1937) ko biochemist,ko o jannginoo e Jaŋde Ibadan,Nigeria.O woni debbo ɗiɗaɓo to nder Academy of Science Nigeria e Afrik arandeejo to nder L'Oréal-UNESCO Award for Women in Science.Wikipedia: Purity Ada Uchechukwuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Purity_Ada_UchechukwuPurity Ada Uchechukwu (dunde 1971) ko tawaaɗo lesdi Naajeeriya,mo jannginoowo ɗemngal Espaañ e jaŋde ɗemɗe Europe ɗe jamanuure,Nnamdi Azikiwe University,Awka.Ɗemngal maako ɗon haɓɓuki dow yimɓe Afrik-Hispanic,Espaañ bana ɗemngal ɗiɗaɓal e kuugal maako nder Afirka e Amerik.Wikipedia: Ola Udukuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ola_UdukuOla Uduku ko arkitektɗo Afriknaajo Biritinaajo mo o ardiiɗo janngirde to Liverpool School of Architecture.Uduku woni gooduɗo nder suudu suudu suudu suudu ndu Nigeria e suudu suudu suudu ngu British Architects.Wikipedia: Olabisi Ugbeborhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olabisi_UgbeborOlabisi Oreofe Ugbebor (woowo Grace Olabisi Falode,jibinaa 29 lewru 1 1951) woni jannginoowo arandeejo rewɓe e nder hiisa e nder lesdi Naajeeriya. O jibinaa Lagos,o janngini limle dow Jaŋde Ibadan nden to Jaŋde London,to o heɓii doktoor nder hitaande 1976.Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Tracie Chima Utohhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tracie_Chima_UtohTracie Chima Utoh,anndiraa kadi Tracie Utoh-Ezeajugh,ko mawɗo defte leydi Naijeriya e jannginoowo jaaynde film e jaaynde to Nnamdi Azikiwe University. Nder hitaande 2015 o wondi ardiiɗo ACLS/ASA,ko dabare "nganndiyankooɓe Afriknaaɓe" ngam yahude jaaynde Afriknaaɓe e jaaynde nde ɓe njogii e nder go'o nder Amerik haa ɓe njooɗi e jaayndiyanke.Wikipedia: National Agency for the Prohibition of Trafficking in Personshttps://ff.wikipedia.org/wiki/National_Agency_for_the_Prohibition_of_Trafficking_in_PersonsNational Agency for the Prohibition of Trafficking in Persons (NAPTIP)ko jaayndi huutoraade tawreeta dow laamu lesdi Naajeeriya,ɗum haɓɓii e 14 lewru Yuli 2003 e sariya huutoraade e huutoraade yimɓe (Horlondiral)e 2003 ngam haɓugo huutoraade neɗɗo e feere feere feere feere hakkiilo yimɓe.Wikipedia: Olajumoke Yacob-Halisohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olajumoke_Yacob-HalisoOlajumoke Yacob-Haliso ko jannginoowo jaŋde Nigeria,kuugal maako ɗon hawta dow rewɓe Afrik nder ɓaawo warugo konu;ɓaawo ɓaawo wargo konu;ɓaleeji Afrik,jinsi e siyasa;demokaraasi; e siyaasa Afrik.O wurtini defte ɗuuɗɗe dow haala rewɓe nder Afirka,o jeyaa e nder Journal of Contemporary African Studies e Journal of International Politics and Development.Wikipedia: Kate Okikioluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kate_OkikioluKate Adebola Okikiolu (duggi 1965)ko jannginoowo limle Britaniyankoore. O anndiraa ngam kuuɗe maako bee kuuɗe e' elliptic differential operators bana kuuɗe maako bee ɓiɓɓe nder gariiri.Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kate_Okikiolu#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Gbemisola Okehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gbemisola_OkeGbemisola Oke (dunde Gbemisola Aderemi Aderinokun) woni jannginoowo Nigeria mo Periodontology e Dentistry Community to University of Ibadan.O laati mawɗo mawɗo lesdi lesdi lesdi lesdi hakkunde 2015 e 2017.Wikipedia: Cecilia Omaile Ojabohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cecilia_Omaile_OjaboCecilia Omaile Ojabo (duggi 1960)woni komisaaru arandeejo ngam jaŋde e kuugal yimɓe nder Benue State,Nigeria.O waɗii ko gomnati Samuel Ortom waɗi nder 2015.Wikipedia: Chikwenye Okonjo Ogunyemihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chikwenye_Okonjo_OgunyemiChikwenye Okonjo Ogunyemi (dugum 1939) ko jannginoowo lesdi Naajeeriya,jaŋde e winndaako.O jannginoo e Sarah Lawrence College,o anndiraa e nder defte e defte makko dow miijo debbo e nder Afrik.Wikipedia: Folasade Ogunsolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folasade_OgunsolaFolasade Tolulope Ogunsola OON (dugum 1958)ko jannginoowo Nigeria mo ilmu microbiology,e hooreejo Jaŋde Lagos. O mari anndal dow halla nyau,ɓurna bee HIV/AIDS.Wikipedia: Adetoun Ogunsheyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adetoun_OgunsheyeFelicia Adetokun Omolara Ogunsheye (woowo Banjo;heɓi 5 Desemba 1926)woni jannginoowo debbo arande nder lesdi Naajeeriya.O wonnoo jannginoowo jannginooɓe defte e anndal jaayndeeji e Jaŋde Ibadan.Wikipedia: Molara Ogundipehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Molara_OgundipeOMolara Ogundipe-Leslie (27 Desemba 1940-18 Juun 2019), anndiraaɗo Molara Ogundibe,o woni mawɗo mawɗo,mawɗo, jaŋde,jaŋnde, e jaŋde.Honooɗo e gooto e mawɓe winndiiɓe dow afriknaaɓe femminism,janngooji e miijo ɗemngal,o wonnoo ummatoore ummatoore nde o anndi no o anndi dow rewɓe afriknaaɓe nder rewɓe ɓaleeɓe e rewɓe rewɓe e nder yimɓe.Wikipedia: Lucy Jumeyi Ogbaduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lucy_Jumeyi_OgbaduLucy Jumeyi Ogbadu // i (dunde 25 Septemba 1953)ko microbiologu Nigeriya e o golli hooreejo jaaynoowo/CEO National Biotechnology Development Agency (NABDA),jaaynooɗo wiɗto nder jaaynooɓe dow jaaynooji Nigeria to jaaynooje e jaaynooɗe haa nde o timmi laamu e hitaande 2018.Wikipedia: Jumoke Oduwolehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jumoke_OduwoleOlajumoke Omoniyi Oduwole ko jannginoowo lesdi Naajeeriya e jannginooɗo.O laatii laamɗo laamɗo laamiiɗo Claus diga 2013 haa 2015.Wikipedia: Abiola Odejidehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiola_OdejideAbiola Odejide woni jannginoowo jaaynde e ɗemngal e Jaŋde Ibadan.O laati ardiiɗo Vice-Chancellor to jaŋde nden,o woni debbo ardiiɗo heɓugo darnde nden to jaŋnde nden duuɓi 58.Wikipedia: Oluwayemisi Oluremi Obiladehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oluwayemisi_Oluremi_ObiladeOluyemisi Oluremi Obilade (jibinaa ko ñalnde 14 noowammbar 1958) ko ganndo Naajeeriya, o wonnoo ko cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde jaŋde Tai Solarin (TASUED).Ngendam Obilade jibinaa ko to diiwaan Osun e hitaande 1958. O ƴetti dipolom makko gadano to leydi Najeriya hade makko ƴettude dipolomaaji makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Harvard to Amerik, caggal ɗuum o heɓi doktoraa makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde njulaagu Judge to Cambridge, to leydi Angalteer.[citation needed]https://ff.wikipedia.org/wiki/Oluwayemisi_Oluremi_Obilade#Ngendam_Obilade_jibinaa_ko_to_diiwaan_Osun_e_hitaande_1958._O_ƴetti_dipolom_makko_gadano_to_leydi_Najeriya_hade_makko_ƴettude_dipolomaaji_makko_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Harvard_to_Amerik,_caggal_ɗuum_o_heɓi_doktoraa_makko_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_njulaagu_Judge_to_Cambridge,_to_leydi_Angalteer.[citation_needed]Wikipedia: Orogbu Obiagelihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Orogbu_ObiageliProf Lilian Obiageli Orogbu ko jannginoowo lesdi Naajeeriya e politiktoore. O gooto e rewɓe 17 tan ɓe cuɓɓi haa jamiroore leydi 10.Wikipedia: Aize Obayanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aize_ObayanAize Obayan (4 mars 1960-29 janngo 2019)wonnoo jaangoowo jaangoowo Nigeria e jannginoowo jaangoowo e anndude e fannuuji keewɗi e ɗemngal neɗɗo.Wikipedia: Saadatu Hassan Limanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saadatu_Hassan_LimanSaadatu Hassan Liman ko jannginoowo lesdi Naajeeriya nderjannginooji Islaam e jooni o woni mawɗo jaŋde Nasarawa State University,Keffi.Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saadatu_Hassan_Liman#JaŋdeWikipedia: Peju Layiwolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peju_LayiwolaPeju Layiwola,ko taariikoowo seni e mawɗo seniijo nder lesdi Naajeeriya,o ɗon huuwa nder kuuje feere feere e nder kuuje.O ɗon hawrita bana "21st Century Avant-Garde" nder deftere Art Cities of the Future tawtoreede e Phaidon Press.Wikipedia: Roseline Konyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roseline_KonyaRoseline Sonayee Konya ko jannginoowo lesdi Naijeriya e politikista diga Khana,Rivers State.O woni jannginoowo toxikoloji e Farmakoloji e Jaŋde Port Harcourt.Wikipedia: Ayobola Kekere-Ekunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayobola_Kekere-EkunAyobola Kekere-Ekun ko tawon tawon tawaaɗo tawaaɗo Nigeria.Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayobola_Kekere-Ekun#LaamuWikipedia: Simi Johnsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simi_JohnsonSimisola Olayemi Onibuwe Johnson, (1929-2000) o wonnoo ko doktoor cukalel e jaɓoowo rewɓe nder lesdi Naijeriya,o waɗi gollal hooreejo leydi ngam ɓamtaare ummatoore e aada nder leydi ɗiɗmere.Johnson e Grace Guobadia fuu ɓe mari hakkilantaaki ngam hakkilantaaku nder hitaande 1957,waɗugo ɓe hakkilantaaɓe hakkilantaako debbo arande nder lesdi Naijeriya bana hooreejo Allied Bank e tawi lesdi Lagos nder National Council of Women Societies,e mo'o nder National Postgraduate Medical College of Nigeria.Wikipedia: Francisca Oboh Ikuenobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francisca_Oboh_IkuenobeFrancisca Oboh-Ikuenobe ko geologuɗo diga Ubiaja nder Esan South East Local Government Area nder Edo State. O jibinaa August 1962 O mari anndal palynology e sedimentology, o woni jannginoowo geology e jaango geology epetroleum engineering,e Associate Dean of Academic Affairs e College of Engineering and Computing,Missouri University of Science and Technology.Wikipedia: Philipa Idoghohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Philipa_IdoghoPhilipa Idogho ko jaŋde hooreejo lesdi Naijeriya, o jeyaaɗo e rector of Auchi_Polytechnic" id="mwCQ" rel="mw:WikiLink" title="Auchi Polytechnic">Auchi Polytechnic,Auchi Edo State. hakkunde 2008 e 2016.Wikipedia: Adeyinka Gladys Falusihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeyinka_Gladys_FalusiAdeyinka Gladys Falusi, FAS NPOM,ko jannginoowo Nigeria mo haematology e darinoowo arandeejo Institute for Advanced Medical Research and Training,College of Medicine, University of Ibadan.Wikipedia: Catherine Faladehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Catherine_FaladeCatherine Olufunke Falade (woowo Falodun)woni jannginoowo Farmakoloji e Firoya e kadi darinoowo Firoyaaku Firoyaade e Firoyeede Firoyaare e Firoyaaji Firoyaari e Ibadan e nder lesdi Naajeeriya.O ɗon jeyaa e jaangoowo ngam jaangoowo e jaangowo e jaangoore e jaangoorgal University College Hospital,Ibadan.Ɓaawoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Catherine_Falade#ƁaawooreJaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Catherine_Falade#JaŋdeWikipedia: Mabel Evwierhomahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mabel_EvwierhomaMabel Itohanosa Erioyunvwen Evwierhoma (woowo 7 mee 1965)ko jannginoowo Nigeria nder Fedde Fedde Fuuta to Abuja.O ɗon anndina nder kiita,kiita,janngirde e janngirde aada.Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Buchi Emechetahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buchi_EmechetaFlorence Onyebuchi "Buchi" Emecheta OBE (21 Julaay 1944-25 Januuwa 2017),wonnooɗo winndaande nder lesdi Naajeeriya, e nder leydi UK gila 1962, o winndiino kadi ɗemɗe e autobiography,e golle ngam sukaaɓe.O woni jaayndiɗo defte 20 ɓurɗe, hawti e Second Class Citizen (1974),The Bride Price (1976),The Slave Girl (1977) e The Joys of Motherhood (1979).Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Komfort Ekpohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Komfort_EkpoKomfort Ekpo listeni(dugumi 12 lewru Noofambar 1954)woni hooreejo lesdi Naijeriya to Yunivarsitii Uyo.Wikipedia: Yaquelin Abdalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yaquelin_AbdalaYaquelín Abdalá Rodríguez (jibinaa ko e hitaande 1968 to Las Tunas, Kubaa), anndiraa kadi Yakelín Abdalá Rodríguez, ko naalanke jibinaaɗo to Kubaa, golloowo e nder naalankaagal pentol e installation. O hoɗi ko to leydi Pays-Bas gila 1993.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yaquelin_Abdala#TuugnorgalWikipedia: Grace Ebun Delanohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Ebun_DelanoGrace Ebun Delano (dugumi 13 Noofambar 1935,Kaduna) woni moolo e mooloowo mo jogii darnde mawɗo nder jaaynde ngam jaaynde e jaaynde nder lesdi Naajeeriya.O mari tagdi fuɗnaaki Association for Reproductive and Family Health mo o laati darinoowo duuɓi ɗuuɗɗi,o waɗi gollaaki ngam goɗɗe jamirooje feere feere nder Afirka,o winndi e windi e windi defte ɗuuɗɗe e kuutorɗe dow halkugol rewɓe e kuutorgal.Wikipedia: Doris Bozimohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Doris_BozimoDoris Bozimo (dimaa 16 August 1942) ko tawritoowo defte,jannginoowo e jaagorɗo nder lesdi Naajeeriya. O woni mo jannginoowo e jaŋde jaŋde e jaŋnde jaŋde to Kashim Ibrahim Library,Ahmadu Bello University e Zaria,Kaduna.Wikipedia: Bola Ikulayohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bola_IkulayoBola Philomena Ikulayo (2 Joyeu 1948-24 Maars 2016)woni jannginoowo debbo arandeejo nder lesdi Naajeeriya nder anndal ɓanndu e nder anndal hakkillo e nder anndaldal hakkillude e nder lesdi Naajeneriya (SPAN).Wikipedia: Sa'adiya Omar Bellohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%27adiya_Omar_BelloSa'adiya Omar Bello (OON)ko jannginoowo lesdi Naijeriya e jannginooɗo ɗemngal Hausa e jaŋde Usmanu Danfodiyo.O woodi jaango doktoor diga jaangooji go'o.Wikipedia: Bibi Bakare-Yusufhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bibi_Bakare-YusufBibi Bakare-Yusuf Hon.FRSL (dunde 1970) ko jannginoowo,winndaɗo e jaayndiyanke Nigeria gila Lagos,NigeriaO haɓɓiti jaaynde Cassava Republic Press nder hitaande 2006,nder Abuja bee Jeremy Weate.Wikipedia: Chinedum Babalolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chinedum_BabalolaChinedum Peace Babalola (Anyabuike) , is a Nigerian Professor of Pharmaceutical chemistry and Pharmacokinetics.She is a Professor of Pharmacy in the University of Ibadan, FAS, and FAAS.Wikipedia: Rose Azizahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rose_AzizaRose Oro Aziza (duggi 1956) ko ɗemngal lesdi Naajeeriya.O woni jannginoowo ɗemɗe,hooreejo jaaynde ɗemɗe e ɗemɗe nden o woni darinoowo darnde Urhobo Studies to Delta State University (DELSU).Wikipedia: Uche Azikiwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uche_AzikiweUche Ewah Azikiwe// i MFR, (dunde 4 feebari 1947)ko jannginoowo,jannginooɗo e winndaako Nigeria.O debbo debbo debbo hooreejo lesdi Naajeeriya,Nnamdi Azikiwe.Wikipedia: Adejoke Ayoolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adejoke_AyoolaAdejoke Bolanle Ayoola (dugumi 20 Julaay 1970)ko jannginoowo jaŋde e jaŋde kalfinaaji e jaŋnginoowo kalfinaaje nder Jaŋde Calvin.Wikipedia: Ayo Ayoola-Amalehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayo_Ayoola-AmaleAdenosine Ayo Adekeye ko mawɗo mawɗo ejaayndiyanke mo jibinaa e Jos,Nigeria.Wikipedia: Carity Angyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carity_AngyaCarity Angya wonnooɗoVice Chancellor Nigeria to Benue State University.Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carity_Angya#LaamuWikipedia: Amina Ahmed El-Imamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Ahmed_El-ImamAmina Ahmed El-Imam (dugumi 27 Julaay 1983)ko microbiologist Nigeria,jannginoowo e politikkoowo mo woni Komisaar for Health e nder Kwara State.O wondi e Offa,leydi Kwara e mo jannginoowo mo mawɗo e nder ilmu microbiology e nder jaŋde Ilorin,Nigeria.Wikipedia: Sabina Umeh-Akamunehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabina_Umeh-AkamuneSabina Umeh listeni(woowoowo Sabina Ifeoma Umeh,1969) ko mawɗo songwriter,model e mawɗo dowla nder nder nder nder lesdi Naijeriya.Wikipedia: Toyin Rajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toyin_RajiToyin Enitan Raji ListenR (jibinaa ko c. 1972) ko Najeriyaajo gonnooɗo fijoowo, jom tiitoonde e kawgel ŋarɗugol.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toyin_Raji#Nguurndam_neɗɗoƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toyin_Raji#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toyin_Raji#TuugnorgalWikipedia: Nike Oshinowohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nike_OshinowoNike Oshinowo (woowo Adenike Asabi Oshinowo,1966) ko jaagorɗo Nigeria,jaagorjo tele e jaagorgo jaagorgal mawnde.Wikipedia: Stephanie Okereke Linushttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stephanie_Okereke_LinusStephanie Okereke Linus // i(woowo no Stephanie Onyekachi Okereke; 2 Oktoobar 1982) ko actress Nigeria, film director e model.O heɓii keewɗe jaabaɗe e jaabaɗe ngam golle mum bana laamɗo,hawti e 2003 Reel Award for Best Actress,2006 Afro Hollywood Award for Best Actress,e tati jaabaɗe for Best Actresses in a Leading Role to Africa Movie Academy Awards e hitaande 2005,2009 e 2010.Wikipedia: Bianca Odumegwu-Ojukwuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bianca_Odumegwu-OjukwuBianca Odinakachukwu Olivia Odumegwu-Ojukwu (woowoowo Onoh;5 August 1968) woni politikkoore,diplomatu, jaajorɗo,jaajoraaɗo e jaajoraaji nder nder nder nderɗe.Wuro hooreejo lesdi Biafra,Chukwuemeka Odumegwu Ojukwu, o woni marɗo dowla dowla feere feere,o heɓii ko ɓuri ɓurnde e nder lesdi Naajeeriya,Miss Africa, e Miss Intercontinental.Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Alex Lopez (jooftaako)https://ff.wikipedia.org/wiki/Alex_Lopez_(jooftaako)Alexandra López,// anndiraa no Alex Lopez woni laamɗo lesdi Naajeeriya e laamɗo leydi,mo anndiraa ngam kuugal maako nder laamɗoyaŋkoore nder filim Zeb Ejiro'en 1999 Domitila II.E hitaande 1993,o wonnoo laamɗo ɗiɗaɓo nder nder nder nder ko ɓuri heewde e nder nder nder dooka,"Most Beautiful Girl in Nigeria".Wikipedia: Aret Komlosyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aret_KomlosyEmma Aret Patricia Komlosy ko laamɗo leydi Biritaniya-Nigeriya,mawɗo yimbe,mawɗo,model,mawɗo e mawɗo dowla.Wikipedia: Matilda Kerryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Matilda_KerryMatilda Kerry ko doktoor Nigeria, mo holliti tele e jaɓɓaade koɗol ɓalli.O ɗon wondi ha nder nder nder nder lesdi Naajeeriya nder Doktoor'en.Wikipedia: Ibinabo Fiberesimahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibinabo_FiberesimaIbinabo Fiberesima (dugumi 13 janngo 1971)ko filmiijo lesdi Naajeeriya,mo laatiiɗo laamɗo laamɗoyaŋkoore e mo laamɗoyañkoore. O woni hooreejo arandeejo actors guild of Nigeria.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibinabo_Fiberesima#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibinabo_Fiberesima#KugalPijirloojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibinabo_Fiberesima#PijirloojiWaɗdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibinabo_Fiberesima#WaɗdeLuuralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibinabo_Fiberesima#LuuralFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibinabo_Fiberesima#FilmogaraafiWikipedia: Yemi Fawazhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yemi_FawazFlorence Ibiyemi 'Yemi' Fawaz (8 janngo 1955-20 feebari 2019) wonnoo model Nigeria, anndiraaɗo no'o supermodel lesdi lesdi lesdi lesdi Naajeeriya arande e golle mum ko ɓuri duuɓi sappo.Gooto nder ardiiɓe modeling faggudu nder lesdi Naajeeriya,Fawaz boo o laati chef=".Wikipedia: Lota Chukwuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lota_ChukwuUgwu Lotachukwu Jacinta Obianuju Amelia// R ko Najeriyanaajo fijoowo mo yimɓe fof nganndi e Lota Chukwu// R. O heɓi lollugo ɓaawo o ɗon holla nder fijirle teleeji lesdi Naajeeriya, Jenifa's Diary, bee nanta Funke Akindele, Juliana Olayode, e Falz to o fijirta darnde "Kiki",[1] soobaajo fijirde mawnde, Jenifa.Nguurndam adanɗam Lota jibinaa ko Nsukka, e nder diiwaan Enugu, woni e nder diiwaan fuɗnaange-rewo leydi Naajeeriya[3] kono o mawni ko ɓuri heewde ko e wuro Benin, laamorgo diiwaan Edo, to fuɗnaange-rewo leydi Naajeeriya. Lota woni ɓiɗɗo gadano e nder ɓiɓɓe nayo jibnaaɓe mum. O janngi faggudu ndema e golle yaajnude to duɗal jaaɓi haaɗtirde Benin, caggal ɗuum o golliima to duɗal jaaɓi haaɗtirde Royal Arts Academy to Lagos, leydi Najeriya.[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Lota_Chukwu#Nguurndam_adanɗam_Lota_jibinaa_ko_Nsukka,_e_nder_diiwaan_Enugu,_woni_e_nder_diiwaan_fuɗnaange-rewo_leydi_Naajeeriya[3]_kono_o_mawni_ko_ɓuri_heewde_ko_e_wuro_Benin,_laamorgo_diiwaan_Edo,_to_fuɗnaange-rewo_leydi_Naajeeriya._Lota_woni_ɓiɗɗo_gadano_e_nder_ɓiɓɓe_nayo_jibnaaɓe_mum._O_janngi_faggudu_ndema_e_golle_yaajnude_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Benin,_caggal_ɗuum_o_golliima_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Royal_Arts_Academy_to_Lagos,_leydi_Najeriya.[4]Kugal Ko adii nde o waɗata fijirde, Lota wonnoo ko model, o tawtoraama e hitaande 2011, eɓɓoore ɓiɗɗo debbo ɓurɗo yooɗde e nder leydi Najeriya, tawi ina lomtoo diiwaan Yobe, diiwaan gonɗo e diiwaan fuɗnaange-rewo leydi Najeriya.[5] O fuɗɗii fiyde ko e hitaande 2011, kono o wonti lolluɗo caggal nde o yalti e Jenifa's Dairy, o woni e fiyde Kiki. O waɗii kadi filmuuji ko wayi no Otel Royal Hibiscus, Doggol, Bojel moƴƴel,[6] Arbitraasiyoŋ,[7] Dognapped.[8]https://ff.wikipedia.org/wiki/Lota_Chukwu#Kugal_Ko_adii_nde_o_waɗata_fijirde,_Lota_wonnoo_ko_model,_o_tawtoraama_e_hitaande_2011,_eɓɓoore_ɓiɗɗo_debbo_ɓurɗo_yooɗde_e_nder_leydi_Najeriya,_tawi_ina_lomtoo_diiwaan_Yobe,_diiwaan_gonɗo_e_diiwaan_fuɗnaange-rewo_leydi_Najeriya.[5]_O_fuɗɗii_fiyde_ko_e_hitaande_2011,_kono_o_wonti_lolluɗo_caggal_nde_o_yalti_e_Jenifa's_Dairy,_o_woni_e_fiyde_Kiki._O_waɗii_kadi_filmuuji_ko_wayi_no_Otel_Royal_Hibiscus,_Doggol,_Bojel_moƴƴel,[6]_Arbitraasiyoŋ,[7]_Dognapped.[8]Lota Ƴetti E hitaande 2017, o hollitii ƴettugol eɓɓoore makko nguura "Lota Takes", eɓɓoore defgol e nguurndam hollirnde Lota e nder elemenji mum ko jiɗɗo nguura e tago.[12] Koolol ngol waɗii yimɓe heewɓe e nder leydi Najeriya, ina jeyaa heen Adekunle Gold, Tosin Ajibade, Aramide (music) [15] MC Galaxy [16]https://ff.wikipedia.org/wiki/Lota_Chukwu#Lota_Ƴetti_E_hitaande_2017,_o_hollitii_ƴettugol_eɓɓoore_makko_nguura_"Lota_Takes",_eɓɓoore_defgol_e_nguurndam_hollirnde_Lota_e_nder_elemenji_mum_ko_jiɗɗo_nguura_e_tago.[12]_Koolol_ngol_waɗii_yimɓe_heewɓe_e_nder_leydi_Najeriya,_ina_jeyaa_heen_Adekunle_Gold,_Tosin_Ajibade,_Aramide_(music)_[15]_MC_Galaxy_[16]Filmogaraafi Wideyooji jimɗi Hitaande Tiitoonde Naalanke Ref 2017 Ponmiil Siftorde [9]. 2017 Ko waɗi Aramide' [10] Eɓɓooje teleeji Hitaande Tiitoonde Noteeji Darnde Ref 2015-18 Diary jenifa kiki e bannge funke akindele [17] 2015 Ƴeewndo Shiza e bannge Desmond Elliot e Segun Arinze [18]. 2017 Lota ƴetti hoore mum kollirgol defgol e nguurndam [12]. 2018 Ajoche Oofuni An Afrique Magic original [19]. 2020-21 enakhe jacinta an afrique magic original [20]. Filmuuji Hitaande Tiitoonde Darnde Gardiiɗo Ref 2020 Nde Nguurndam Waɗi Betty Okey Ifeanyi [21]. Instincts maayɓe Ardii Yemi Morafa [ciimtol ina haani]. Uzodinma okpechi ardii peeje timmuɗe [22] Henndu Chasers Wallitde Cast Niyi Akinmolayan, koolaaɗo kuuɓal [23]. Oo Laamɗo Noddi Nguurndam Omo Kayode Kasum [24]. 2019 Ɓurɗo famɗude [25]. 2018 Ɓiɗɗo debbo biyeteeɗo Nadia Doris Ariole [26]. 2017 Dognapped Sophia Kayode Kasum [27] Otel Royal Hibiscus Seyi Ishaya Bako [28] 2016 Ɓiɗɗo debbo moƴƴo ardii uduak isong oguamanam [29]. Ardiido limngal Sunkanmi Adebayo [30]. Arbitraasi Faridah Niyi Akinmolayan [31]. Njeenaaje e noddaali Njeñtudi njeenaari kewu hitaande 2016 Scream All Youth Awards Filmu Feññinaande Hitaande (Debbo) Suɓaama[32] 2017 City People Entertainment Awards ɓurɗo moƴƴude e hitaande ndee (Engele) Suɓaama.[33https://ff.wikipedia.org/wiki/Lota_Chukwu#Filmogaraafi_Wideyooji_jimɗi_Hitaande_Tiitoonde_Naalanke_Ref_2017_Ponmiil_Siftorde_[9]._2017_Ko_waɗi_Aramide'_[10]_Eɓɓooje_teleeji_Hitaande_Tiitoonde_Noteeji_Darnde_Ref_2015-18_Diary_jenifa_kiki_e_bannge_funke_akindele_[17]_2015_Ƴeewndo_Shiza_e_bannge_Desmond_Elliot_e_Segun_Arinze_[18]._2017_Lota_ƴetti_hoore_mum_kollirgol_defgol_e_nguurndam_[12]._2018_Ajoche_Oofuni_An_Afrique_Magic_original_[19]._2020-21_enakhe_jacinta_an_afrique_magic_original_[20]._Filmuuji_Hitaande_Tiitoonde_Darnde_Gardiiɗo_Ref_2020_Nde_Nguurndam_Waɗi_Betty_Okey_Ifeanyi_[21]._Instincts_maayɓe_Ardii_Yemi_Morafa_[ciimtol_ina_haani]._Uzodinma_okpechi_ardii_peeje_timmuɗe_[22]_Henndu_Chasers_Wallitde_Cast_Niyi_Akinmolayan,_koolaaɗo_kuuɓal_[23]._Oo_Laamɗo_Noddi_Nguurndam_Omo_Kayode_Kasum_[24]._2019_Ɓurɗo_famɗude_[25]._2018_Ɓiɗɗo_debbo_biyeteeɗo_Nadia_Doris_Ariole_[26]._2017_Dognapped_Sophia_Kayode_Kasum_[27]_Otel_Royal_Hibiscus_Seyi_Ishaya_Bako_[28]_2016_Ɓiɗɗo_debbo_moƴƴo_ardii_uWikipedia: Lynda Chuba-Ikpeazuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lynda_Chuba-IkpeazuLynda Chuba-Ikpeazu,anndiraa kadi Lynda Chubalisteni (dunde 22 lewru 1966),woni politikkoore lesdi Naajeeriya,model e jaɓɗo koode.O heɓii anndal no o ardiiɗo ɓurɗo ɓurnde ɓurnde e nder lesdi Naajeeriya e hitaande 1986.Wikipedia: Chikwendu mo mawndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chikwendu_mo_mawndeWikipedia: Omasan Buwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omasan_BuwaOmasan Tokunbo Maxine Buwa (dugumi 27 oktoobar 1965)ko gollaaki ummatoore Nigeria,jaayndiyanke e jaayndiyaajo e jaaynde mawnde nde o laatii ɓurɗo ɓurnde ɓurnde e Nigeria 1987.Nder golle mum,o huuwi bana model,daraniɗo tele,restorateur, e actress,e ɓaawo nde o walli bana panelist nder tele show The Amazons.Wikipedia: Omotu Bissonghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omotu_BissongOmotu Bissong (ko jibinaa Cecilia Ohumotu Bissong)ko debbo Nigeria,mo jaɓɓi tele,moode e mo jogiiɗo koode ɓurɗe mawnude e nder leydi Nigeria e hitaande 2003 e mo daranii leydi mum e nder koode Miss World 2003 e Miss Universe 2003. ɓurɗo anndude no Funke Lawal nder Desperate Housewives Africa.Wikipedia: Kehinde Bankolehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kehinde_BankoleKehinde Bankole ListenR (jibinaa ko ñalnde 27 lewru marse 1985) ko fijoowo filmo Naajeeriya,[1] ko jom suudu, kadi ko gardiiɗo teleeji.[2] O waɗii yeewtere makko adannde e nder yeewtere Miss Commonwealth Nigeria e hitaande 2003, caggal ɗuum o yahri yeeso e MBGN hitaande 2004.Nguurndam neɗɗo Bankole jibinaa ko to diiwaan Ogun, ko ɓiɗɗo nayaɓo, e nder 6 ɓiɗɗo arsitek Babatunde Bankole e Titilayo Bankole, koolaaɗo kuuɓal. Omo jogii miñiiko debbo jom suudu, Taiwo, kanko ne omo waɗa sahaa e sahaa fof. O timmini jaŋde makko leslesre to duɗal jaaɓi haaɗtirde Tunwase, Ikeja hade makko janngude Mass Communication to duɗal jaaɓi haaɗtirde Olabisi Onabanjo, kono o ƴetti fooftere ngam ɓeydaade tiiɗnaade e golle makko e nder hitaande 2004.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Kehinde_Bankole#Nguurndam_neɗɗo_Bankole_jibinaa_ko_to_diiwaan_Ogun,_ko_ɓiɗɗo_nayaɓo,_e_nder_6_ɓiɗɗo_arsitek_Babatunde_Bankole_e_Titilayo_Bankole,_koolaaɗo_kuuɓal._Omo_jogii_miñiiko_debbo_jom_suudu,_Taiwo,_kanko_ne_omo_waɗa_sahaa_e_sahaa_fof._O_timmini_jaŋde_makko_leslesre_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Tunwase,_Ikeja_hade_makko_janngude_Mass_Communication_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Olabisi_Onabanjo,_kono_o_ƴetti_fooftere_ngam_ɓeydaade_tiiɗnaade_e_golle_makko_e_nder_hitaande_2004.[3]Kugal Golle moodel Bankole adii weltaare ko nde o waɗi audition ngam wonde ƴamoowo e nder kawgel Miss Commonwealth Nigeria e hitaande 2003, hay so tawii o dañaani, o wiyi ko feeñninde ɗum tan woni ko o yiɗi tigi rigi nde tawnoo o waɗii top 10.[3] O tawtoraama kadi e nder doggol ɓiɗɗo debbo ɓurɗo yooɗde e nder leydi Najeriya kono o waawaano waɗde doggol joy ɓurngol mawnude. Caggal nde kontaraaji Genevieve Nnaji timmi ngam wonde ammbasadeer Lux, Kehinde Bankole suɓaama wondude e Sylvia Udeogu e Olaide Olaogun ngam wonde yeeso keso Lux e hitaande 2007.[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Kehinde_Bankole#Kugal_Golle_moodel_Bankole_adii_weltaare_ko_nde_o_waɗi_audition_ngam_wonde_ƴamoowo_e_nder_kawgel_Miss_Commonwealth_Nigeria_e_hitaande_2003,_hay_so_tawii_o_dañaani,_o_wiyi_ko_feeñninde_ɗum_tan_woni_ko_o_yiɗi_tigi_rigi_nde_tawnoo_o_waɗii_top_10.[3]_O_tawtoraama_kadi_e_nder_doggol_ɓiɗɗo_debbo_ɓurɗo_yooɗde_e_nder_leydi_Najeriya_kono_o_waawaano_waɗde_doggol_joy_ɓurngol_mawnude._Caggal_nde_kontaraaji_Genevieve_Nnaji_timmi_ngam_wonde_ammbasadeer_Lux,_Kehinde_Bankole_suɓaama_wondude_e_Sylvia_Udeogu_e_Olaide_Olaogun_ngam_wonde_yeeso_keso_Lux_e_hitaande_2007.[4]Waɗde Bankole waɗii golle mum gadane e nder laamu mum, hono ammbasadeer Lux e nder dingiral galle Super Story: Kala ko ina ƴetta, ina fijira jikku Caro. O waɗii kadi e nder filmuuji goɗɗi ɗi Wale Adenuga waɗi hono Papa Ajasco e Nguurndam ɗam.[4][5] E nder teleeji, darnde makko ɓurnde maantinde ko wonde debbo galle biyeteeɗo Kiki Obi e nder filmo biyeteeɗo Desperate Housewives Africa, filmo mo Naajeeriya waɗi e nder filmo Ameriknaajo. O wonii kadi e filmo Annabi debbo kadi mo Toyin Ibraahiima ardiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kehinde_Bankole#Waɗde_Bankole_waɗii_golle_mum_gadane_e_nder_laamu_mum,_hono_ammbasadeer_Lux_e_nder_dingiral_galle_Super_Story:_Kala_ko_ina_ƴetta,_ina_fijira_jikku_Caro._O_waɗii_kadi_e_nder_filmuuji_goɗɗi_ɗi_Wale_Adenuga_waɗi_hono_Papa_Ajasco_e_Nguurndam_ɗam.[4][5]_E_nder_teleeji,_darnde_makko_ɓurnde_maantinde_ko_wonde_debbo_galle_biyeteeɗo_Kiki_Obi_e_nder_filmo_biyeteeɗo_Desperate_Housewives_Africa,_filmo_mo_Naajeeriya_waɗi_e_nder_filmo_Ameriknaajo._O_wonii_kadi_e_filmo_Annabi_debbo_kadi_mo_Toyin_Ibraahiima_ardiiHooreejo eɓɓoore yeewtere O ɗon hokka jeewte nyalɗe bana "Soul Sisters" e "Kitchen Afrika".[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Kehinde_Bankole#Hooreejo_eɓɓoore_yeewtere_O_ɗon_hokka_jeewte_nyalɗe_bana_"Soul_Sisters"_e_"Kitchen_Afrika".[3]Filmogaraafi Film / Teleeji Hitaande Eɓɓoore Darnde Teskorɗe 2009 Imalaa 2011 Film Eklesiya timmuɗo Rewɓe ɗiɗo e ɓiɗɗo Pewa Gartugol Jenifa Kenny (cameo) Ojukoju 2012 Kawral Kikelomo 2013 Ummital Zainab Fasaad Ɓiɓɓe Azonto 2014 Hokkude Sesaar oktoobar Miss Tawa 2015–hannde Rewɓe galleeji ŋakkiraaɗi Afrik Kiki Obi Tele 2016–hannde ko ñaamde Lola Koker 2018 Moƴƴere Ala bidjet lola balogun 2018 Ñalngu Baccalauréat 2019 Moƴƴere Set Up 2020 Banndiraaɓe Affy Affy Mama Drama Kemi Yiytude jom suudu Toke Abeke Abeke Noppi Heɗtooji 2021 Yidde Catal Adeturu 2021 Leydi Tiɗndi Dinma 2022 Banndiraaɓe rewɓe olayinka ademola Yinka Alet dirtuɗo Set Up 2 Moƴƴere Yiytude jom suudu 2 Toke Jibineede Sista Sista 2023 Kizazi Moto: Generation Fire Moremi (voix) Episode: "Moremi". Ko min sukaaɓe rewɓe Mummy Ife Serie TV Lugard Atunwa Heist ceniido Adiire Adire 2024 iwaju mama kole série tv Alagbede(Njamndi) Funmilayo Ransome-Kuti Funmilayo Ransome-Kuti Offshoot Modesire Mbakwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kehinde_Bankole#Filmogaraafi_Film_/_Teleeji_Hitaande_Eɓɓoore_Darnde_Teskorɗe_2009_Imalaa_2011_Film_Eklesiya_timmuɗo_Rewɓe_ɗiɗo_e_ɓiɗɗo_Pewa_Gartugol_Jenifa_Kenny_(cameo)_Ojukoju_2012_Kawral_Kikelomo_2013_Ummital_Zainab_Fasaad_Ɓiɓɓe_Azonto_2014_Hokkude_Sesaar_oktoobar_Miss_Tawa_2015–hannde_Rewɓe_galleeji_ŋakkiraaɗi_Afrik_Kiki_Obi_Tele_2016–hannde_ko_ñaamde_Lola_Koker_2018_Moƴƴere_Ala_bidjet_lola_balogun_2018_Ñalngu_Baccalauréat_2019_Moƴƴere_Set_Up_2020_Banndiraaɓe_Affy_Affy_Mama_Drama_Kemi_Yiytude_jom_suudu_Toke_Abeke_Abeke_Noppi_Heɗtooji_2021_Yidde_Catal_Adeturu_2021_Leydi_Tiɗndi_Dinma_2022_Banndiraaɓe_rewɓe_olayinka_ademola_Yinka_Alet_dirtuɗo_Set_Up_2_Moƴƴere_Yiytude_jom_suudu_2_Toke_Jibineede_Sista_Sista_2023_Kizazi_Moto:_Generation_Fire_Moremi_(voix)_Episode:_"Moremi"._Ko_min_sukaaɓe_rewɓe_Mummy_Ife_Serie_TV_Lugard_Atunwa_Heist_ceniido_Adiire_Adire_2024_iwaju_mama_kole_série_tv_Alagbede(Njamndi)_Funmilayo_Ransome-Kuti_Funmilayo_Ransome-KutWikipedia: Lilian Bachhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lilian_BachLilian Bola Bach ko actress e model Nigeria.Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lilian_Bach#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Munachi Abiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Munachi_AbiiMunachi Abii (woowo Munachi Gail Teresa Abii Nwankwo)// i ko rapper,mawɗo,mawɗo songwriter,model,actress e mawɗo nder nder nder nderɗe.O ɗon waɗa nder innde Muna.Wikipedia: Adeola Auatine Oyinladehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeola_Auatine_OyinladeAdeola Austin Oyinlade jibini ha 6 Ogos 1981 ha Akure, Akure Hirna hukuma pamaru nder diiwal Ondo lysdi, Naajeeriya to saare Elder e Mrs. Oyinlade.Kuugal e kuugal ngalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeola_Auatine_Oyinlade#Kuugal_e_kuugal_ngalWikipedia: Asim Abu Shakrahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asim_Abu_Shakra(Arabji: عاصم أبو شقرة,kadi transliterated Asem Asim Abu Shaqra/b>,Asem Abu Shaqla,'Asim Abu Shaqра,Assem Abu Shakra) (1961-1990)wonnooɗoɗo Palestiniyanke. Nder kuuɗe maako ɗon woodi kuuje caktusji ɗi ɗon ɓamda diga lesdi maako nder palsinaajo jooɗugo nder Isra'iila.Wikipedia: Zulfa al-Sa'dihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zulfa_al-Sa%27diZulfa al-Sa'di (1905-1988)koɗo Palestiniyanko'en, jibinaaɗo to Urusaliima to saare Sufiyanko'e.O laati jannginoowo Nicolas Saig (1863-1942) diga maako o janngini no o naftirta fotooji ɗi ɗon taƴina haala taariika malla yimɓe politik ngam ɓamta kuuɗe maako.Wikipedia: Kooperatiiv Filmsmakers Ammanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kooperatiiv_Filmsmakers_AmmanWikipedia: Mustafa al-Hallajhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustafa_al-HallajMustafa al-Hallaj (1938-17 lewru Desemba 2002) (Arabji:مصطفى الحلاج) koɗo Palestiniyanko'en, golliɗo e golliɗo,e gollitooɗo e gollaade.Al-Hallaj woni piyonaar nder arti Arab,anndiraaɗo " icon of contemporary Arab graphic arts.Wikipedia: Khaled Houranihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khaled_HouraniKhaled Hourani (Arabic: خالد حوراني;heɓi heɗugo 1965) koɗo Palestiniyanko'en, mo curatori,mo critiki,e mo winndi.Gila 2019,Hourani huutoraaki golle no o golliɗo hoore mum e Ramallah,o jokki e hollitirɗe nder lesdi e nder lesdi Palestine.Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Khalashttps://ff.wikipedia.org/wiki/KhalasKhalas ko band Palestinian-Israeli Arab Oriental metal,je je je je wurtinaama e hitaande 1999.Innde bandol ngol firti "ngam" nder arab.Wikipedia: Toni Qattanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toni_QattanToni Qattan (Arabji: طوني قطان;jibinaa 11 August 1985) koɗo Jordanji-Palestinjo,winndaɗo e jannginoowo.O jibinaa nder Urusaliima,ammaa saare maako ɗon dari nder gariiri Beit Jala ɓadi Betlehema.Wikipedia: Vivien Sansourhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vivien_SansourVivien Sansour (dunde 1978),koɗo Palestinian artist e mo o waɗi darnde Palestine Heirloom Seed Library. Kuugal maako nder lesdi fuu ɗon hawta hakkunde cembiɗɗo,kuugal, kuugal botaniki,e kuugal hakkilantaaku.Wikipedia: Mohammed Bushnaqhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Bushnaq(Arabji: محمد بشناق; 28 mee 1934-26 mee 2017),koɗo Palestiniyanko'en mo anndiraa ngam kuutorɗe mum e kuutorɗe makko. Ɓiɗɗo maako debbo woni artist Suzan Bushnaq.Wikipedia: Ibraahiima Hazimehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibraahiima_HazimehIbraahiima Hazimeh (24 abriil 1933-25 setemburu 2023) o wonnooɗo e Palestin,mo taƴii e jaaynde.O anndunoo ngam taƴuki e taƴuki.Wikipedia: Khaled Jarrarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khaled_JarrarKhaled Jarrar (duggi 1976) koɗo filisteenaajo.O huwtori nder kuuje feere feere,hawti e fotooji,kuuje video,kuuje,kuuje installation, e kuuje performance.Wikipedia: Lama Khaterhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lama_KhaterLama Khater (Arabji: لمى خاطر)ko habaruɗo e winndiɗo Palestiniyanko'en mo haalan dow hakkeeji neɗɗo e fuɗnaange fuɗnaango.O winndi ngam bolle ɗuuɗɗe e siteeji bana Felestin.Wikipedia: Nidaa Badwanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nidaa_BadwanNidaa Badwan (dugugo 17 abriil 1987)ko artist Palestinian mo jibinaa e nder United Arab Emirates.O jeyaa Gaza nde o ɗon haa e nder nder jaŋde joweegoo,o waɗi hitaande o ɗon huuwa haa Amman caggal nde o timmini jaŋde maako nder jaŋnde Palestin.Wikipedia: Jumana Emil Abboudhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jumana_Emil_AbboudJumana Emil Abboud(Arabji: جمانة إميل عبّود) ko artist Palestinianɗo jooɗiiɗo e gollaade e Urusaliima.Wikipedia: Laura Boushnakhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laura_Boushnak(Arabji: لورا بشناق; jibinaa 1976) ko fototoowo Palestiniyankewo jibinaaɗo Kuwait,golle mum ɗon hawti e rewɓe,janngude e jaŋde nder duniyaaru Arab.Ngam kuugal maako dow dow dow "I Read I Write" o fotti sukaaɓe e rewɓe ɓe wayliima nguurndam maɓɓe bee jannguki nder Misra,Yemen, Kuwait,Jordan e Tunisia.Wikipedia: Emily Jacirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emily_JacirWikipedia: Mona Hatoum Articlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mona_Hatoum_ArticleAMona Hatoum (Arabic: منى حاطوم; born 1952) is a British-Palestinian multimedia and installation artist who lives in London.[1]Wikipedia: Hasan Houranihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hasan_HouraniHasan hourani (arab o daayaama hiitande ndungu alif حسن حوراني 1974 – -6 ut 2003) ko naalanke palastiinnaajo jibinaaɗo to Hebron, Palastiin. O janngii to duɗal jaaɓi haaɗtirde Bagdaad, to leydi Irak tuggi 1993 haa 1997.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hasan_Hourani#HiimoɓeWikipedia: Jumana El Husseinihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jumana_El_Husseinikuma El-Huseini (o daayaama nyalnde ɗiɗi lewru 2 abriil hiitande ndunngu alif 1932 – 11 abriil 2018) ko pentoowo e sehil Palestiinnaajo jibinaaɗo to Yerusalaam, caggal ɗuum o hoɗi ko to Pari.[1][2] O dañii medayuuji keewɗi, omo jogii kadi limre yaajnde e nder winndere ndee.Wikipedia: Laura Allredhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laura_AllredLaura Allred ko naalanke Ameriknaajo komik mo ɓuri anndeede ko e golle mum e kolorist e jom suudu mum, binndoowo/naalanke Mike Allred.Njeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laura_Allred#NjeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laura_Allred#TuugnorgalWikipedia: Kathryn Parker Almanashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kathryn_Parker_AlmanasKathryn Parker Almanas ko fotoowo ɓurɗo anndeede sabu yaltude e golle naalankaagal Bravo: Naalanke mawɗo garoowo.[1][2]Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kathryn_Parker_Almanas#NgendamWikipedia: Boushra Almutawakelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boushra_AlmutawakelBoushra Y. Almutawakel[1] (aarabeere: بشارة المتوكل; jibinaa ko hitaande 1969)[2] ko fotoowo Yemennaajo.Nguurndam adanɗam e nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boushra_Almutawakel#Nguurndam_adanɗam_e_nguurndam_neɗɗoWikipedia: Marie van Regteren Altenahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_van_Regteren_AltenaWarie van Regteren Altena (1868–1958) was a Dutch painter known for her still lifes.Wikipedia: Lily Allporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lily_AllportCurzona Frances Louise (Lily) Allport (18 sulyee 1860 - 29 abriil 1949) ko naalanke Tasmaniyanke.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lily_Allport#TuugnorgalWikipedia: A Stormhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A_StormA Storm, woni natal pastel ngal Georgia O’Keeffe waɗi e hitaande 1922, ina hollita lewru dow maayo[tesko 1] e lewru, ina hollita kadi mbaadi ɓanndu debbo. Medium ko pastel e dow kaayitaaji, mooftaa e alluwal nate.Wikipedia: Olga Aaehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olga_AaeOlga Harriet Aae (jibinaa ko Olga Harriet Rasmussen ; 20 ut 1877, Ordrup - 20 desaambar 1965) ko naalanke Danemarknaajo.Golle naalankaagalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olga_Aae#Golle_naalankaagalWikipedia: Jocelyne Alloucheriehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jocelyne_AlloucherieJocelyne Alloucherie, OC (jibinaa ko ñalnde 8 feebariyee 1947) ko sehil Kanadaa, ƴeewtotooɗo jokkondire hakkunde seppooji, mahdi e fotooje rewrude e jolngooji.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jocelyne_Alloucherie#KugalWikipedia: A Gehttps://ff.wikipedia.org/wiki/A_GeA Ge (Sinuwaa : 阿鸽 ; pinin : Ā Gē ; jibinaa ko 1948), anndiraaɗo kadi Deng Mingying (邓明英 ), ko naalanke Siinnaajo binndol leɗɗe ummoriiɗo Liangshan e nder diiwaan Sichuan, o jeyaa ko e leñol Yi.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A_Ge#NgendamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A_Ge#KugalGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/A_Ge#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A_Ge#TuugnorgalWikipedia: Susan Allixhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_AllixSusan Allix (jibinaa ko 1943) ko binndoowo, binndoowo defte, naalanke ganndiraaɗo golle mum e nder naalankaagal defte.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Allix#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Allix#KugalGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Allix#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Allix#TuugnorgalWikipedia: Amelia Abascalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amelia_AbascalAmelia Abascal Gómez (jibinaa ko e hitaande 1920) ko pentoowo, sehil, jibinaaɗo to Meksik, jibinaaɗo to Espaañ.Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amelia_Abascal#Nguurndam_e_golleWikipedia: Graciela Abascalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Graciela_AbascalGraciela Abascal Compean (21 mars 1939 - 7 ut 2020) ko pentoowo Meksiknaajo.Wikipedia: Marion Boyd Allenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marion_Boyd_AllenMarion Boyd Allen (23 oktoobar 1862 - 28 desaambar 1941) ko pentoowo Ameriknaajo, ganndiraaɗo nate mum e nate mum.Wikipedia: Davida Allenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Davida_AllenDavida Frances Allen (jibinaa ko ñalnde 20 oktoobar 1951) ko pentoowo, waɗoowo filmuuji e winndiyanke Ostaralinaajo.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Davida_Allen#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Davida_Allen#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Davida_Allen#TuugnorgalWikipedia: Margaret Allenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_AllenMargaret Allen (1832 – 1914) ko pentoowo natal e fannuuji Irlande, debbo gadano wonde jannginoowo tedduɗo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Royal Hibernian, kadi ko gooto e rewɓe adanɓe ƴettude fotooje njulaagu to Dublin.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Allen#TuugnorgalWikipedia: Andréanne Abbondanza-Bergeronhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andr%C3%A9anne_Abbondanza-BergeronAndréanne Abbondanza-Bergeron (Nguurndam e golle to Montreal, Kebek) ko naalanke Kanadaa hannde, golloowo e njuɓɓudi, e seppooji e fotooje.[dis]JUNCTION,Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andr%C3%A9anne_Abbondanza-Bergeron#JaangirdeWikipedia: Clare Abbott (artist)https://ff.wikipedia.org/wiki/Clare_Abbott_(artist)Clare Pauline Abbott (jibinaa ko ñalnde 5 lewru juko hitaande 1921) ko naalanke e naalanke ladde Afrik worgo.[1] Hay so tawii ko o jeyaaɗo to Angalteer, o hoɗi ko to Afrik worgo, o waɗi nate taariindi laaɓtuɗe, ɗe o huutorii e binndanɗe keewɗe.Wikipedia: Isabella Mary Abbotthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isabella_Mary_AbbottIsabella Mary Abbott (23 desaambar 1890 - 26 noowammbar 1955) ko naalanke Kanadaa, yumma fijoowo biyeteeɗo Christopher Plummer.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isabella_Mary_Abbott#NgendamCaalajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isabella_Mary_Abbott#CaalajeWikipedia: Zarouhie Abdalianhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zarouhie_AbdalianZarouhie Abdalian (jibinaa ko e hitaande 1982)[1] ko naalanke Ameriknaajo iwdi Armeni, ganndiraaɗo nate e jolɗe keertiiɗe e nokkuuji.Wikipedia: Marijke Abelshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marijke_AbelsMarijke Abels (jibinaa ko ñalnde 30 lewru juko hitaande 1948) ko naalanke jiylotooɗo e jannginoowo Holanndee.CS1 Dacceere-language sources (nl)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Dacceere-language_sources_(nl)CS1 maint: BOT: original-url status unknownhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_maint:_BOT:_original-url_status_unknownWikipedia: Disband (geeɓe)https://ff.wikipedia.org/wiki/Disband_(gee%C9%93e)Disband wonnoo ko fedde No Wave nde rewɓe fof mbaɗata e nder wuro New York gila 1978 haa 1982. Modelde caggal fedde rock, terɗe ɗee ko naalankooɓe wonaa jimooɓe.Diskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Disband_(gee%C9%93e)#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Disband_(gee%C9%93e)#TuugnorgalWikipedia: Eve Disherhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eve_DisherEve Disher (1894-1991) ko naalanke Angalteer ganndiraaɗo nate mum kono kadi o waɗii nate wuro e nate puɗi.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eve_Disher#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eve_Disher#TuugnorgalWikipedia: Ethel May Dixiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ethel_May_DixieEthel May Dixie (9 mee 1876 e Sea Point, Cape Town - 11 oktoobar 1973 e Rondebosch, Cape Town) wonnooɗoɗo tawontoowo tawontooɓe Sawd Afrik worgo.Binndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ethel_May_Dixie#BinndanɗeWikipedia: Tamara Divíškováhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamara_Div%C3%AD%C5%A1kov%C3%A1Tamara Divišková (jibinaa ko ñalnde 9 sulyee 1934, to Brno) ko seramik Cekoslowaki, kadi ko diisneteeɗo kosam. E nder golle makko, o gollodiima e Teyaatre Ngenndiire to Brno, e nder juɓɓule goɗɗe.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamara_Div%C3%AD%C5%A1kov%C3%A1#TuugnorgalWikipedia: Beatrix Dobiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beatrix_DobieBeatrix Charlotte Dobie (1887-1944) ko naalanke leydi Nuwel Selannde, ɓurɗo anndeede e nate mum e nder golle Herbert Guthrie Smith, ganndo ko faati e ndeenka leydi.Wikipedia: Annette Allcockhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annette_AllcockAnnette Allcock jibinaaɗo Rookledge, (28 noowammbar 1923 - 2 mee 2001) ko naalanke e naalanke Angalteer.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annette_Allcock#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annette_Allcock#TuugnorgalWikipedia: Emily Allchurchhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emily_AllchurchEmily Allchurch (jibinaa ko e hitaande 1974)[1] ko naalanke Angalteer ganndiraaɗo huutoraade fotooje dijital e naalankaagal lightbox ngam sosde golle kese tuugiiɗe e golle naalankaagal aduna.[2]Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emily_Allchurch#KugalDottaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emily_Allchurch#DottaaɗeWikipedia: Rosemary Allanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rosemary_AllanRosemary Elisabeth Allan (1911-2008) ko pentoowo Angalteer.[1]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rosemary_Allan#NguurndamNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rosemary_Allan#Nguurndam_neɗɗoWikipedia: Griselda Allanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Griselda_AllanGriselda Norma Allan (22 noowammbar 1905 - 23 ut 1987) ko naalanke Engele, ganndiraaɗo nate puɗi.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Griselda_Allan#NguurndamWikipedia: All Falling Downhttps://ff.wikipedia.org/wiki/All_Falling_DownManguWikipedia: Samira Alikhanzadehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samira_AlikhanzadehSamira Alikhanzadeh (Perse: سمیرا علیخان زاده; jibinaa ko hitaande 1967) ko naalanke jiylotooɗo e pentoowo Iraan. O hoɗi, o gollotoo ko to Teheran.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samira_Alikhanzadeh#NguurndamWikipedia: Alice Hoogstadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_HoogstadAlice Hoogstad (jibinaa ko ñalnde 13 oktoobar 1957, to Rhoon) ko Holanndeejo, binndoowo binndol sukaaɓe, o ɓuri anndeede ko e deftere makko wiyeteende Monsterboek (2014) nde o heɓi njeenaari Gouden Griffel e njeenaari Zilveren Penseel e hitaande 2015.Wikipedia: Ann Dunlop Alexanderhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ann_Dunlop_AlexanderAnn Dunlop Alexander (16 mars 1896 – 18 oktoobar 1969) ko naalanke Ecoppinaajo, golloowo e feccere adannde e teeminannde 20ɓiire, pentuɗo e nebam e koloor ndiyam, o waɗii diidi seraaji e defte nate.[1]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ann_Dunlop_Alexander#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ann_Dunlop_Alexander#TuugnorgalWikipedia: Sara Alexandrihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_AlexandriSara Alexandri (22 oktoobar 1913 – 28 abriil 1993) ko naalanke jibinaaɗo e Laamu Riisi, ganndiraaɗo nate nebam, caggal nde o janngi to Itali, o waɗi ko ɓuri heewde e nguurndam makko ko to Angalteer.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Alexandri#NguurndamWikipedia: Evelyn Abelsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Evelyn_AbelsonEvelyn Abelson, jibinaaɗo e Levy, (1886 - 7 mars 1967) ko pentoowo Angalteer.[1]Wikipedia: Inbal Abergilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Inbal_AbergilInbal Abergil ko fotoowo binndanɗe, jannginoowo iwdi Afrik worgo. Wiɗtooji makko ina njokki e ko fayti e caggal wolde e njoɓdi aadee e hare, o huutoriima natal jooɗngal e dilloowal wondude e seedantaagal ngam ƴeewtaade majjugol, mette, e sellinde.Wikipedia: Laini (Sylvia) Abernathyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laini_(Sylvia)_AbernathyLaini (Sylvia) Abernathy (maayi 2010) ko naalanke Ameriknaajo, golloowo.[1][2] O woniino neɗɗo teeŋtuɗo e nder dille naalankaagal ɓaleeɓe to Chicago, omo heewi gollodaade e jom suudu makko, fotoowo Fundi (Billy) Abernathy.Wikipedia: Anna Barbara Abeschhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Barbara_AbeschAnna Maria Barbara Abesch (23 mars 1706, Sursee – 15 feebariyee 1773, Sursee) ko pentoowo Suwisnaajo, ɓiy Johann Peter Abesch (walla Abisch).Wikipedia: Lamia Maria Abillamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lamia_Maria_AbillamaLamiya Maria Abillama (jibinaa ko e hitaande 1962) ko fotoowo Libannaajo.[1]Wikipedia: Fela kutihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fela_kutiFela kuti (dayeeki e yanlde sappo e joi lewru Oktobaaru hiitande ndunngu alif 1938) e nder sa'ere gelle abekuta e jihar ogun e dimma jooni ɗon jotturde o soitee e yanlde ɗiɗi 2 lewru yarkoma augus hiitande ndunngu alif 1997 e ɗon anndiraaɗo innde maako fela kuti o joogiti laatake ngonijo hiimoɓe nder sa'ere leydi Naajeeriya joogake giimitol dou jeytul ngal mawninggo daarajaki ɓee ɓe adam e nder duniyaaru fatHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fela_kuti#HiimoɓeWikipedia: Nina Chanel Abneyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nina_Chanel_AbneyNina Chanel Abney ko naalanke Ameriknaajo, jooɗiiɗo to New York. O jibinaa ko to Harvey, to leydi Illinois.Wikipedia: Nellie Mae Abramshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nellie_Mae_AbramsNellie Mae Abrams (1946-2005) ko naalanke Ameriknaajo. O jokkondirii e fedde quilting Gee's Bend.Wikipedia: Willie Abramshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Willie_AbramsWillie Abrams (1897-1987), anndiraaɗo Ma Willie, ko naalanke Ameriknaajo. O jeyaa ko e fedde wiyeteende Freedom Quilting Bee, kanko e ɓiyiiko debbo biyeteeɗo Estelle Witherspoon, omo jokkondiri e fedde wiyeteende Gee’s Bend.Wikipedia: Sevdiye Nilgün Acarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sevdiye_Nilg%C3%BCn_AcarSevdiye Nilgün Acar (jibinaa ko e hitaande 1958) ko naalanke Turkiyankeejo.Wikipedia: Akarovahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AkarovaMarguerite Acarin (30 mars 1904, to Saint-Josse-ten-Noode – 24 suwee 1999, to Ixelles) ko jimoowo, jimoowo, e naalanke Belsiknaajo.[1]Wikipedia: Claudia von Alemannhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Claudia_von_AlemannClaudia von Alemann (jibinaa ko ñalnde 23 mars 1943 to Seebach) ko Almaañnaajo jibinoowo filmuuji.[1]Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Claudia_von_Alemann#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Claudia_von_Alemann#TuugnorgalWikipedia: Nykolai Aleksanderhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nykolai_AleksanderNykolai Aleksander (jibinaa ko e hitaande 1978) ko naalanke Almaañnaajo, keɓɗo njeenaari Almaañnaajo.[1]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nykolai_Aleksander#NguurndamWikipedia: Bamidelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/BamideleBamidele atura (o daayaama e nder lewru Oktobaaru hiitande ndunngu alif 1964-july 2014) o laatake ngonijo lauyajo leydi naajeeriya kumma balletowo rajiwal jeytul bil adamMarango'o e kowmngal Bamidele aturahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bamidele#Marango'o_e_kowmngal_Bamidele_aturaHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bamidele#HiimoɓeWikipedia: Georges Achille-Fouldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Georges_Achille-FouldGeorges Achille-Fould walla Georges-Achille Fould-Stirbey (24 ut 1868 – 24 ut 1951) ko pentoowo Faraysenaajo.Wikipedia: Lena Ackebohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lena_AckeboLena Ackebo (jibinaa ko e hitaande 1950) ko tafoowo komik Suwednaajo, yaltinoowo ñalnde kala e mbaadi strip, e nder alkule, e nder jaaynde naalankaagal Galago[1] gila e cakkital kitaale 1980. E jogaade mbaadi ceertundi no feewi, graphique, Ackebo ɓuri waɗde komik satirique holliroowo renndo Suwed.Wikipedia: Andrea Ackermanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andrea_AckermanAndrea Ackerman ko naalanke Ameriknaajo, ganndo, binndoowo ɓurɗo anndeede e golle mum naalankaagal New Media.[1] O hoɗi, o gollotoo ko to New York.Wikipedia: Janet Adamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janet_AdamJanet Adam (14 lewru Yarkomaa 1940 – 1 lewru Suwee 2021) ko ɓiɗɗo leydi Ecoppinaajo. O woniino tergal sosngal Fedde Potters Ecoppi, o golliima heen fotde duuɓi 47.Wikipedia: Suad Amiryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suad_AmirySuad Amiry (Arabji: سعاد العامري) (duggi 1951)koɗo Palestiniyanko'en e mo tawaaɗo e nder wuro Ramallah to bannge hirnaange.Wikipedia: Katherine Langhorne Adamshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katherine_Langhorne_AdamsKatherine Langhorne Adams (1885-1977)[1] ko Ameriknaajo pentoowo e binndoowo. Woɗɓe ina ndokka ñalngu ngu o jibinaa ko c.Wikipedia: Sarah Gough Adamsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_Gough_AdamsonSara Gough Adamson, caggal ɗuum Sara Gough Walker, (1888-1963) ko naalanke Biritaan. Hay so tawii o jibinaa ko to Manchester, Gough tabitinii darnde makko e nder leydi Ecoppi.Wikipedia: Fikirte Addishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fikirte_AddisFikirte Addis (jibinaa ko ñalnde 3 ut 1981) ko diisneteeɗo Ecoppi.[1] E hitaande 2009, Addis sosi fedde mum–Yefiker Design–nde sosi comci ɗi ngonaa firooji jamaanu e comci aadaaji Ecoppi.Wikipedia: Adele de Dombaslehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adele_de_DombasleAdele de Dombasle ko jahoowo Faraysenaajo, naalanke. de Dombasle golliima e nder duuɗe Pasifik e nder Teeminannde 19ɓiire.Wikipedia: Lillian Adelmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lillian_AdelmanLillian Adelman (1899 – 1985)[1] ko naalanke Ameriknaajo ganndiraaɗo golle mum e nder fedde naalankaagal fedde nde (WPA).[2] Golle makko ina tawee e defte mooftaaɗe e nder galle naalankaagal Metropolitan,[3] e nder galle naalankaagal hannde,[1] e nder galle naalankaagal ngenndiwal,[4] e nder galle naalankaagal to duɗal jaaɓi haaɗtirde Yale .Wikipedia: Mariam Barghoutihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariam_BarghoutiMariam Barghouti jibinaaɗo Atlanta,Georgia, e hitaande 1993. 23 lewru Juun,o wonnooɗo winndaako,blogger, ɗaɓɓoowo,commentator e joornaali.Wikipedia: Selma Dabbaghhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Selma_DabbaghSelma Dabbagh(Arabji: سلمى الدباغ) (duggi 1970) ko winndiyankeere e jaayndeere leydi Farayse.Woniɗal maako 2011,Out of It,nder hitaande 2008,nder hitaande 2008 nder Gaza,o jeyaa ngam heɓugo defte Guardian Book of the Year nder hitaande 2011 e 2012.Wikipedia: Noël Gilford Adeneyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/No%C3%ABl_Gilford_AdeneyNoël Gilford Adeney (1890 – 24 lewru Yarkomaa 1978) ko naalanke Angalteer, ganndiraaɗo nate leydi e nate nguurndam, kadi ko jeyaaɗo e fedde wiyeteende London.Wikipedia: Valerie Adlerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Valerie_AdlerValerie Adler ko pentoowo, diisneteeɗo jibinaaɗo to Afrik worgo.Wikipedia: Gunnel Adlercreutzhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gunnel_AdlercreutzGunnel Elisabeth Adlercreutz (jibinaa ko Björkesten; jibinaa ko ñalnde 27 sulyee 1941 to Helsinki)[1][2] ko mahoowo Finlande. Ko o ɓiy doktoor biyeteeɗo Gunnar af Björkesten [fi], o resi ko mahoowo biyeteeɗo Eric Adlercreutz.Wikipedia: Huzama Habayebhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huzama_HabayebHuzama Habayeb (Arabji: ْحُزَامَة حَبَايِب (listeni)) koɗo Palestiniyanko'en, winndaɗo defte,kolonnaaɗo, tuubakooɗo,e mawɗo,o heɓii ko ɓuri heewde heewde ko hono Mahmoud Seif Eddin ِAl-Erani Award for Short Stories,Jerusalem Festival of Youth Innovation in Short Stories,e Naguib Mahfouz Medal for Literature.Nde o jaati e Kuwait University e hitaande 1987 e jaati e Ɗemngal Farayse e ɗemɗe Farayse,o waɗi golle nder ɗemngal,janngugol,e jaaynde, haa o fuɗɗi winndude e golle makko.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huzama_Habayeb#Nguurndam_neɗɗoKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huzama_Habayeb#KugalGolle binndolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huzama_Habayeb#Golle_binndolBindi ɓantolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huzama_Habayeb#Bindi_ɓantolHaalaaji juutɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huzama_Habayeb#Haalaaji_juutɗiCaggal nde Habayeb winndi defte mum gadane, "Iwdi giɗli" (أصْل الهَوَى,) ɗe AIRP yaltini e hitaande 2007.[16] Deftere ndee waɗii luural mawngal sabu keewal, njamndi, jokkere enɗam e nder mayre ; ko ɗum hollirtee e intimaasiyoŋ e laaɓal. Ndeen loowdi addani deftere ndee haɗeede to Jordani, ɗo nde yaltinaa ɗoo, e dow yamiroore nde Departemaa Jaayndeeji e Jaayndeeji mbaɗi.[17] E nder yeewtere nde teleeji Norwees NRK2 yaltini, Habayeb yeewtidii e ɗemngal laaɓtungal jowitiingal e jokkere enɗam e jokkere enɗam nde o huutortoo sahaa e sahaa fof e nder binndol makko, o teeŋtini wonde "en potii waɗde ɗum no woniri nii."[18]https://ff.wikipedia.org/wiki/Huzama_Habayeb#Caggal_nde_Habayeb_winndi_defte_mum_gadane,_"Iwdi_giɗli"_(أصْل_الهَوَى,)_ɗe_AIRP_yaltini_e_hitaande_2007.[16]_Deftere_ndee_waɗii_luural_mawngal_sabu_keewal,_njamndi,_jokkere_enɗam_e_nder_mayre_;_ko_ɗum_hollirtee_e_intimaasiyoŋ_e_laaɓal._Ndeen_loowdi_addani_deftere_ndee_haɗeede_to_Jordani,_ɗo_nde_yaltinaa_ɗoo,_e_dow_yamiroore_nde_Departemaa_Jaayndeeji_e_Jaayndeeji_mbaɗi.[17]_E_nder_yeewtere_nde_teleeji_Norwees_NRK2_yaltini,_Habayeb_yeewtidii_e_ɗemngal_laaɓtungal_jowitiingal_e_jokkere_enɗam_e_jokkere_enɗam_nde_o_huutortoo_sahaa_e_sahaa_fof_e_nder_binndol_makko,_o_teeŋtini_wonde_"en_potii_waɗde_ɗum_no_woniri_nii."[18]Presenceo hakkunde leyɗeelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huzama_Habayeb#Presenceo_hakkunde_leyɗeeleSemmbe politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huzama_Habayeb#Semmbe_politikBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huzama_Habayeb#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huzama_Habayeb#TuugnorgalWikipedia: Ulla Adlerfelthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ulla_AdlerfeltUlrika « Ulla » Sofiya Adlerfelt, jibinaaɗo e Sparre af Sundby (21 sulyee 1736 – 1 ut 1765), ko naalanke (pentoowo) Suwednaajo, tedduɗo. O jeyaa ko e duɗal jaaɓi haaɗtirde laamɗo leydi Suwed.Wikipedia: Salha Hamadinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salha_HamadinSalha Hamadin (Arabji: صالحة حمدين) ko winndiyanke palestinaaniyankeejo kaakaaji Jahalin Bedouin.O jooɗii nder West Bank.Wikipedia: Alexandra Handalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexandra_HandalAlexandra Sophia Handal (dugum 1975) koɗoɗo Palestiniyanko'en, jaayndiyanke film e jaayndiyaajo.Memory Flows Like a Tide at Dusk, Exhibition Catalogue, Museum of Contemporary Art: Roskilde, Denmark, 2016.Wikipedia: Chinenye Ochuba-Akinladehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chinenye_Ochuba-AkinladeChinenye Ochuba-AkinladeWikipedia: Rula Halawanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rula_HalawaniRula Halawani (duggi 1964)ko fototoowo e jannginoowo Palestiniyanko'en jooɗiiɗo e gollaade e Urusaliima.Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Asma Ghanemhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asma_GhanemAsma Ghanem (Arabji: أسمى غانم; jibinaaɗo 1991) ko Asma Ghanem Miller,woniɗoɗoɗo e filisteenaaɓe,fototoowo e musiɓɓe.O anndiraa ngam film maako dow dow dow dow ko'e mum,Wall Piano (2020).Wikipedia: Yaser Murtajahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yaser_MurtajaYaser (ko Yasser) Murtaja (Arabji: ياسر مرتجى, 1987/1988 - 6 abriil 2018) wonnoo jaayndiyankeewal filisteenaajo e fototoowo Filisteenaajo diga Gaza.Wikipedia: Raeda Saadehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Raeda_SaadehRaeda Saadeh (duggi 1977) ko artist Palestinian.O heɓii "Juude Firoowo Firoore hitaande"2000 e dow A.Wikipedia: Steve Sabellahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Steve_Sabella(Arabji: ستيف سابيلا) (dimaa 19 Mee 1975 e Urusaliima) ko artist mo Berlin huutoraade fotooji e fotode fotode ngam hollaade no o holli,e jaayndiɗo defte memori The Parachute Paradox,ko Kerber Verlag winndi e hitaande 2016.Steve Sabella Wikipedia page, Awards sectionWikipedia: Mohammed Salem (fotoowo)https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Salem_(fotoowo)Mohammed Jadallah Salem (dugumi 1985) ko fotoduujoowo Palestiniyankeejo jooɗiiɗo nder Gaza.O heɓii ko Fotde jaaynde ndee ko hitaande 2024.Wikipedia: Osama Silwadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osama_SilwadiOsama Silwadi (dugumi 14 feebari 1973 e Ramallah) ko fotoduujo,jaabaɗo haala,ardiiɗo e yimɓe.O fuɗɗi golle mum nder hitaande 1991.Wikipedia: Mandy e Lara Sirdahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mandy_e_Lara_SirdahMandy Sirdah (ArabjiArabji سرداح) e Lara Sirdah (Arab:لارا سرداح) (woodi e 24 abriil 1976)ngoni ɓikkoy ɗiɗawɓe ɗiɗawɗo ɗi Palestiniyankooɓe anndiraaɓe ngam kuugal maɓɓe nder fotooji dabbaaji e yi'ugo colli nder Gaza.Ɓe yiɗi huutoreeje dabbaaji e ɓeyda anndal dow biyooji ha Gaza.Wikipedia: J. E. Hanauerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/J._E._HanauerJames (John) Edward Hanauer (1850-1938) wonnooɗo winndaako,fotogirɗo,e Canon Cathedral St. George's to Urusaliima.Wikipedia: Laila Shawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laila_ShawaLaila Shawa(4 abriil 1940-24 oktoobar 2022), o wonnooɗoɗo e nder ɓaleeɓe Palestin,golle mum hollitii wonde ko hollitii e politik leydi mum,e ɓesda e hollitii ko wonaa e hakkillaaji e calminaade.O wonnoo gooto e mawɓe e mawɓe mawɓe nder arti Arab.Wikipedia: Laila Ajjawihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laila_AjjawiLaila Ajjawi (Arabic: ليلى عجاوي, jibinaa 9 lewru junngo 1990) ko gollaade,mawɗo graffiti,wallist,e mawɗo digital to Jordan. O jeyaa e palistina,nden o jibinaa e mawnina nder suudu palistina'en fuɗɗiiɓe fuɗɗii Irbid,Jordan.Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Tamam Al-Akhalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamam_Al-AkhalTamam Al-Akhal (dunde 1935) (Arabji:تمام الأكحل) koɗoɗo Palestiniyanko'en e jannginoowo jooɗiiɗo nder Urdun. O wondi gooto e ardiiɓe rewɓe Palestiniyankooɓe ɓe ɓe ɓe njanngini ɗum,e ɓe anndi e golle mum ɗe ɓe njanngi e huutoreeji realisma e ɗi ɓe njanngu.Wikipedia: Iman Al Sayedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iman_Al_SayedIman Al Sayed (Arabji: إيمان السيد jibinaa 1984),ko artist Palestinian mo golle mum ɗon tawtore dow laabi e no ɓe ceertu.O ɗon ɗaɓɓita e ɗaɓɓita haala neɗɗo e hawtaagoji sosiopolitikol ɗi je ɗon nastina je ɗon je ɗon jeya.Wikipedia: Nina Fagnanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nina_FagnaniNina Fagnani (1856-1928) ko Faraysenaajo jibinaaɗo to Amerik, pentoowo nate tokoose.Wikipedia: Samia Halabyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samia_HalabySamia A.Halaby (duggi 1936,nder Urusaliima) ko tawaaɗo laaɓal laaɓal Palestinjo-Ameriknaaɓe, mo hawri e jaŋde,jannginoowo e jannginooɗo.Wikipedia: Princess Fadia of Egypthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Princess_Fadia_of_EgyptPrincess Fadia of Egypt (arab : الأميرة فادية ; 15 desaambar 1943 – 28 desaambar 2002) jibinaa ko to galle laamorɗo Abdeen to Kayhayɗi. Ko kanko woni ɓiɗɗo debbo tokooso maayɗo gonnooɗo laamɗo leydi Ejipt biyeteeɗo Farouk e debbo mum gadano, laamɗo debbo biyeteeɗo Farida.Wikipedia: Angelica Faciushttps://ff.wikipedia.org/wiki/Angelica_FaciusAngelica Bellonata Facius (13 ut 1806, Weimar – 17 abriil 1887, Weimar) ko Almaañnaajo, sehil, sehil kaaƴe, kadi keɓoowo medayuuji.Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Angelica_Facius#Nguurndam_e_golleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Angelica_Facius#TuugnorgalWikipedia: Lubna Tahahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lubna_TahaLubna Hamdan Taha ko hollitɗo,winndiɗo,e jaayndiyanke dow kuuwaaji ɓikkoy palsinaaɓe.O waɗi limce feere ngam defte sukaaɓe bee cuuɗi jaayndi Arab,hawti bee Al-Ahlia House for Publishing and Distribution haa Amman,Jordan.Wikipedia: Marguerite Dabaiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marguerite_DabaieWikipedia: Camila Fabbrihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Camila_FabbriCamila Fabbri (jibinaa ko e hitaande 1989) ko winndiyanke, binndoowo, fijoowo, fijoowo Arjantiin.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Camila_Fabbri#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Camila_Fabbri#TuugnorgalWikipedia: Ngozi Ezeonuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngozi_EzeonuNgozi Ezeonu (Ngozi Ikpelue, jibinaa ko ñalnde 23 lewru Mbooy hitaande 1965)// b ko debbo fijoowo Naajeeriya, gonnooɗo jaayndiyanke, teskinɗo e nate makko e nder filmuuji Nollywood.[1][2][3] E hitaande 2012, o waɗii filmo Adesuwa, ko ɗum addani mo heɓde njeenaari ɓurndi moƴƴude e njeenaari Oscar filmuuji Afrik [citation needed].Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Ezeonu#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Ezeonu#KugalFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Ezeonu#Filmogaraafi1994 – 2007https://ff.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Ezeonu#1994_–_20072008 – 2016https://ff.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Ezeonu#2008_–_20162017 – 2019https://ff.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Ezeonu#2017_–_20192020 – 2023https://ff.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Ezeonu#2020_–_2023Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngozi_Ezeonu#TuugnorgalWikipedia: Khouloud Daibeshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khouloud_DaibesKhuloud Khalil Daibes (Arabji: خلود دعيبس),ko kadi ko haalande e ko Khouloud D'eibes,ko arkitektɗo Palestiniyanke e politikal e diplomataaku arano.O jibinaa ko ñalnde 16 abriil 1965 to UrusaliimaWikipedia: Erica Eyreshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Erica_EyresErica Eyres (jibinaa ko e hitaande 1980) ko naalanke Kanadaa, jooɗiiɗo, golloowo to Glasgow.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Erica_Eyres#NguurndamWikipedia: Barbara Adrianhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_AdrianBarbara Love Adrian (25 sulyee 1931 - 2 feebariyee 2014) ko naalanke Ameriknaajo.[1]Wikipedia: Gunnvor Advocaathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gunnvor_AdvocaatGunnvor Advocaat (17 ut 1912 – 26 sulyee 1997) ko pentoowo Norwees. O jeyaa ko e ardinooɓe pentugol abstrakt to Norwees.Wikipedia: Jane Ford Aebersoldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jane_Ford_AebersoldJane Ford Aebersold (jibinaa ko e hitaande 1941) ko naalanke Ameriknaajo, ganndo ko faati e seraaji.[1]Wikipedia: Laurence Aëgerterhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laurence_A%C3%ABgerterLaurence Aëgerter (jibinaa ko e hitaande 1972 to Marseille) ko naalanke Faraysenaajo keewɗo fannuuji, jooɗiiɗo Amsterdam e Marseille. Golle makko ina mbaɗi fotooje, installations nokkuuje, eɓɓooji renndo, tapestries, e defte naalankooɓe.Wikipedia: Afternoon Tea (Bracquemond)https://ff.wikipedia.org/wiki/Afternoon_Tea_(Bracquemond)Caay ñalnde heen (e Farayse: Le goûter) ko natal nebam e dow ŋoral, ngal naalanke Faraysenaajo biyeteeɗo Marie Bracquemond waɗi e hitaande 1880. Ko natal Louise Quivoron, miñiiko debbo naalanke oo, keewɗo wonde nate mum, ina jannga e nder jarne to galle Bracquemond to wuro wiyeteengo Sèvres, to Pari.Wikipedia: Ann Ageehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ann_AgeeAnn Agee (jibinaaɗo e hitaande 1959) ko naalanke jiylotooɗo Ameriknaajo mo golle mum ɓuri teeŋtude ko e nate seramik, geɗe e jolngooji, nate wallpaper pentirɗe e juuɗe, e kollirɗe jaajɗe ɗe kawrata naalankaagal jolngooji, nokkuuji nder galleeji e suudu hollirde.[1][2][3] Naalankaagal makko ina mawnina geɗe e geɗe ñalnde kala, naalankaagal dekoraasiyoŋ e nafooje, e ndimaagu golle e ñeeñal, jokkondirde e geɗe jowitiiɗe e jinnaaɓe, golle e naalankaagal laaɓtungal e darnde subversive, feministe.Wikipedia: Zhanna Aghamiryanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zhanna_AghamiryanZhanna Aghamiryan e ɗemngal Armeni: Ժաննա Աղամիրյան (1936 -1975[1]) ko naalanke Armeni, ƴeewtotooɗo naalankaagal, jannginoowo, sosɗo e gardiiɗo gadano Galle sukaaɓe Yerevan, galle naalankaagal gadano e nder Dental Sowiyet ][3] Golle makko e nder galle mooftirɗo galle oo, ndartinii jaŋde naalankaagal wonande naalankooɓe heewɓe, ko wayi no Sergey Rubenyan.[4][5] Galle oo sosaa ko e hitaande 1970, ko Aghamiryan e jom suudu mum Henrik Igityan ; e hitaande 1978 nde inniraa ko Musée de l’art des enfants.Wikipedia: Adeola Austin Oyinladehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeola_Austin_OyinladeAdeola Austin Oyinlade (dunde 6 August 1981) ko laamɗo lesdi Naijeriya.Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeola_Austin_Oyinlade#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeKuugal e kuugal ngalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeola_Austin_Oyinlade#Kuugal_e_kuugal_ngalWolde yeeso yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeola_Austin_Oyinlade#Wolde_yeeso_yimɓeFedde e teddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeola_Austin_Oyinlade#Fedde_e_teddungalHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeola_Austin_Oyinlade#HimobeWikipedia: Jane Eyre (New Zealand artist)https://ff.wikipedia.org/wiki/Jane_Eyre_(New_Zealand_artist)Jane Eyre (desammbar 1874-17 oktoobar 1952) ko naalanke, jannginoowo to leydi Nuwel Selannde, jooɗiiɗo to Auckland.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jane_Eyre_(New_Zealand_artist)#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jane_Eyre_(New_Zealand_artist)#TuugnorgalWikipedia: Eye Benches I, II and IIIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eye_Benches_I,_II_and_IIIEye Benches I, II and III ko nate yaajɗe ɗe Louise Bourgeois waɗi e hitaande 1996–1997, ɗe mbaɗi e nokku nate Olimpiyaaji to Seattle, Wasinton.[1] Installation ina waɗi setuuji tati bensiiji ɗiɗi gollorɗi.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eye_Benches_I,_II_and_III#TuugnorgalWikipedia: Johanna van Eybergenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Johanna_van_EybergenJohanna Gerarda Theodora van Eybergen (ina winndaa kadi van Eijbergen, 17 abriil 1865, ambon — 13 mee 1950, La Haye[1]) ko naalanke Holanndeejo, keɓtinaaɗo e ñeeñal kuutorteengal e diisnondiral, teskiniraaɗo golle mum e njamndi. Ko kanko woni naalanke debbo Holanndeejo gadano e nder yontaaji juutɗi golloowo e diisnondiral e njamndi.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Johanna_van_Eybergen#TuugnorgalWikipedia: Osama Hajjajhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osama_HajjajOsama Eid Hajjaj (Arabji:أسامة حجاج) ko jaayndiyanke mo'oordiiɓe Palestin,jibinaaɗo to Amman e hitaande 1973.Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osama_Hajjaj#Nguurndam_e_golleWorkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osama_Hajjaj#WorkKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osama_Hajjaj#KugalWikipedia: Naji al-Alihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naji_al-AliNaji Salim Hussain Al-Ali (Arabji: ناجي سليم العلي Nājī Salīm al-'Alī; jibinaa ko e hitaande 1938-29 hitaande 1987), ko kartoonoowo palestiinnaajo, ganndiraaɗo ñiŋde politik laamuuji aarabeeɓe e Israayiil e nder golle mum.[1].Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naji_al-Ali#Nguurndam_adanɗamGolle mum ko kartoŋaaji e jaayndiyankehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naji_al-Ali#Golle_mum_ko_kartoŋaaji_e_jaayndiyankeGolle, darnde e njeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naji_al-Ali#Golle,_darnde_e_njeenaajeWikipedia: Gabriele Evertzhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabriele_EvertzGabriele Evertz (jibinaa ko 1945 to Berlin, Almaañ[1]) ko pentoowo Ameriknaajo, gardiiɗo e jannginoowo, ina huutoroo daartol e miijo colour e nder golle mum. O anndaa ko e pentol colour abstrak e abstrak Geometric.Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabriele_Evertz#Nguurndam_e_golleKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabriele_Evertz#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabriele_Evertz#TuugnorgalWikipedia: Éliane Excoffierhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%89liane_ExcoffierÉliane Excoffier (jibinaa ko e hitaande 1971) ko fotoowo Kanadaa.[1][2]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%89liane_Excoffier#TuugnorgalWikipedia: Leya Evelynhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leya_EvelynLeya Evelyn (RCA) ko naalanke Kanadaa.Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leya_Evelyn#Nguurndam_e_golleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leya_Evelyn#TuugnorgalWikipedia: Teresa Aguilar Surohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teresa_Aguilar_SuroTeresa Aguilar Suro (1931-2017) ko Meksiknaajo, pentoowo, e gardo galle.[1]Wikipedia: 𞤊𞤢𞤪𞤥𞤢𞤧𞤮𞤲𞤢𞥄𞤳𞤵https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%8A%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%A5%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A7%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%B3%F0%9E%A4%B5𞤊𞤪𞤢𞤲𞤷-𞤥𞤢s𞤮𞤲𞥆𞤫𞤪𞤭𞤫 𞤱𞤢𞤤𞥆𞤢 𞤃𞤢𞤧𞤮𞤲𞤪𞤴 𞤳𞤮𞤨𞤫𞤤𞥆𞤫 𞤦𞤢𞤲𞤣𞤭𞤪𞤢𞥄𞤩𞤫𞤶𞤮𞤱𞤭𞤼𞤭𞥅𞤯𞤫 𞤫 𞤭𞤱𞤣𞤭 𞤥𞤵𞤥 𞤫𞤲 𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞤪𞤣𞤫𞤲𞤼𞤫𞤲𞤮𞤳𞥆𞤵𞥅𞤶𞤭 𞤳𞤢𞥄𞤰𞤫𞤯𞤫⹁ 𞤺𞤭𞤤𞤢 𞤫𞤼 𞤶𞤮𞥅𞤬𞤲𞤭𞤪𞤣𞤫 𞤼𞤫𞥅𞤥𞤭𞤲𞤢𞤲𞤣𞤫 𞥑𞥔𞤩𞤭𞥅𞤪𞤫⹁ 𞤲'𞤶𞤵𞤩𞥆𞤭𞤲𞤭 𞤲'𞤦𞤢𞥄𞤱𞤳𞤢𞥄𞤶𞤭 𞤳𞤢𞥄𞤰𞤫 𞤫 𞤶𞤮𞤳𞥆𞤮𞤲'𞤣𞤭𞤪𞤢𞤤 𞤥𞤵𞤥 𞤫𞤼 𞤫 𞤤𞤢𞥄𞤥𞤵𞥅𞤶𞤭 𞤫 𞤳𞤭𞤤𞤭𞤴𞤢𞤲𞤫𞥅𞤩𞤫. 𞤂𞤢 𞤥𞤢ç𞤮𞤲𞥆𞤫𞤪𞤭𞤫 𞤫𞤧𞤼 𞤬𞤢𞤭𞤼𞤫 𞤣𞤫 𞤥𞤢𞤼é𞤪𞤭𞤢𞤵𞤿 𞤣𞤫 𞤨𞤪𞤫𞤥𞤭è𞤪𞤫 𞤹𞤵𞤢𞤤𞤭𞤼é 𞤫𞤼 :𞤃𞤢𞤧𞤮𞤲𞤪𞤴 𞤈𞤫𞤺𞤵𞤤𞤢𞤪Wikipedia: Elisapee Enuaraqhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elisapee_EnuaraqElisapee Enuaraq (jibinaa ko e hitaande 1955) ko naalanke Inuit.Wikipedia: Sandra Equihuahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sandra_EquihuaSandra Equihua ko Meksiknaajo, pentoowo, sehil, diisnondiroowo jikkuuji, daande, e nate.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sandra_Equihua#NguurndamWikipedia: Isabelle Arsenaulthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isabelle_ArsenaultIsabelle Arsenault (ou dayyaama e nder hitaande ndungu alif 1978) ko naalanke leydi Kanadaa keɓɗo njeenaari, jooɗiiɗo to Montreal, to leydi Kebek. O anndaa ko e golle makko naalankaagal laaɓtuɗe, kono koolkisaaɗe e nder binndol sukaaɓe.E Ɓingelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isabelle_Arsenault#E_ƁingelJaŋde naalankaagalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isabelle_Arsenault#Jaŋde_naalankaagalLaawol e natehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isabelle_Arsenault#Laawol_e_nateSifaa yiyterehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isabelle_Arsenault#Sifaa_yiyterePeewnugolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isabelle_Arsenault#PeewnugolWikipedia: Sallie Curb Arnoldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sallie_Curb_ArnoldSallie McAllister Curb Arnold (12 suwee 1880 – 23 abriil 1982) ko naalanke Ameriknaajo jeyaaɗo Alabama.Wikipedia: Ludmila Armatahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ludmila_ArmataLudmila Armata (Poloñ : Ludmiła Armata ; jibinaa ko e hitaande 1954) ko pentoowo, binndoowo, jannginoowo, jibinaaɗo to Kanadaa. O hoɗi, o gollotoo ko to leydi Kebek.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ludmila_Armata#NguurndamWikipedia: Margaret Ahernhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_AhernMargaret McCrohan Ahern (16 feebariyee 1921 - 27 ut 1999) ko Ameriknaajo, naalanke e natal. O janngi ko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Providence,[3] to duɗal jaaɓi haaɗtirde Harrison, e to duɗal jaaɓi haaɗtirde Chicago.Wikipedia: Evin Ahmadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Evin_AhmadEvin Ahmad ( e ɗemngal kurde : ئەڤین ئەحمەد , e ɗemngal romaan : Evîn Ehmed ; jibinaa ko 8 suwee 1990) ko Suwednaajo fijoowo, binndoowo. O suɓaama laabi ɗiɗi ngam heɓde njeenaaje Guldbagge.Wikipedia: Mari Ahokoivuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mari_AhokoivuMari Ahokoivu (jibinaa ko 29 suwee 1984)[1] ko binndoowo komik, natal, e binndoowo defte binndaaɗe e Finlande.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mari_Ahokoivu#KugalWikipedia: Mary Dobsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_DobsonMary Dobson (jibinaa ko e hitaande 1912) ko naalanke Angalteer, ko adii fof ko pentoowo e diisnondirɗo kono caggal ɗuum o woni ko e waɗde golle gilaasi e mosaïque.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Dobson#NguurndamHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Dobson#HimobeWikipedia: Funke Abimbolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Funke_AbimbolaFunke Abimbola MBE ko debbo jaaynoowo e jaayndeejo lesdi Naajeeriya.O ɗon holla feere feere nder ummaatoore UK bee hakkilantaaku dow kuuɗe jaajotooɓe.Wikipedia: Cécile Douardhttps://ff.wikipedia.org/wiki/C%C3%A9cile_DouardCécile Douard (1866-1941) ko naalanke Belsiknaajo.[1]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/C%C3%A9cile_Douard#NguurndamGallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/C%C3%A9cile_Douard#GalleWikipedia: Violet Dreschfeldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Violet_DreschfeldViolet Jennie Dreschfeld (1890-1975) ko naalanke Angalteer ganndiraaɗo nate mum.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Violet_Dreschfeld#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Violet_Dreschfeld#TuugnorgalWikipedia: Kate Downiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kate_DownieKate Downie (jibinaa ko e hitaande 1958) ko naalanke Ecoppinaajo jibinaaɗo to Amerik, golloowo e pentol, e binndol e natal. O anndaa ko e pentugol makko leydi, golle makko ina njogii galleeji mawɗi Glasgow.Wikipedia: Taiwo Abioyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taiwo_AbioyeTaiwo Olubunmi Abioye woni jannginoowo lesdi Naajeeriya nder Ɗemngal Farayse,o ɗon anndina e ɗemngal ɗemngal e ɗemɗe.O woni debbo arandeejo Vice Chancellor nder Covenant University.Wikipedia: Nwando Achebehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nwando_AchebeNwando Achebe// i (dunde 7 Maars 1970)ko jannginoowo jaŋde, jaŋde jaŋde e jaŋde nder lesdi Naajeeriya e Amerik,jannginooɗo jaŋde dow jaŋde. O woni jannginoowo taariika Jack e Margaret Sweet Endowed e Dean go'o'o haɓɓiiɓe for diversity, equity, and inclusion e College of Social Science e Michigan State University.Wikipedia: Cordelia Agbebakuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cordelia_AgbebakuCordelia Ainenehi Agbebaku (Jannairu 1961-16 Feebariiru 2017) ko jannginoowo lesdi Naajeeriya e mawɗo jaŋde Ambrose Alli. (Jannaare 1961-Feebariiru 16,2017) o wonnoo jannginoowo lesdi Naajeeriya e mawɗo jaŋde Ambrose Alli.Wikipedia: Aminu kanohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_kanoModibbo Aminu kano ( o dayeeki e hiitande ndunngu alif 1920 miladiya e yanlde 17 o soiti e nder lewru Afiriilu nduungu alif (1983) miladiya Ac o ɓee ɗo siyaasaajo de kiimare sosai gamma jiytul ngal nder hakkewal ummatore yimmɓe lesdi Naajeeriya kamma no'u siyaasaji kolleti ɗe dimmare dimukradiyya gamma wango'o heeɓatungo kautal hurre tallafago rewbe kumma e moo nder howterde ummatore yimmɓe hoonoɓe temngo'o yan'ciwal kumma e moo nder howterde ummatore yimmɓe hooje kowngal kowtarku kafa'ago gwamnatiwal gwargwarmeyare ceeya tunkowgo arduungal laamu Nasaara'en leydi Ingila koɗon hiiɓeta yan'ciwal e nder hitaande ndunngu alif 1960 o arduujo jam'iyar oroMarango'o Aminu kanohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_kano#Marango'o_Aminu_kanoHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_kano#HiimoɓeWikipedia: Susan Dobsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_DobsonSusan Dobson (jibinaa ko ñalnde 19 suwee 1965)[1] ko naalanke Kanadaa jooɗiiɗo to Guelph, to Ontario. O ɓuri anndeede ko e fotooje makko e installations makko, heewɓe heen ina njokki e tiitoonde leydi wuro e pinal wuro.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Dobson#NguurndamWikipedia: Mary Earlyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_EarlyMary Early (jibinaa ko e hitaande 1975) ko Ameriknaajo. Won e golle makko ina mbaɗee e huutoraade ƴiye e leɗɗe.Wikipedia: Megan Evanshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Megan_EvansMegan Evans ko naalanke jiylotooɗo mo Melbourne, ganndiraaɗo golle mum ko fayti e koloñaal Ostarali.[1] O heɓi seedantaagal makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Victoria e hitaande 2003.Wikipedia: Grace Englishhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_EnglishGrace Geraldine Angalteer (1891-4 desaambar 1956) ko pentoowo e nate Angalteer.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_English#NguurndamWikipedia: Lauren Elkinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lauren_ElkinLauren Elkin (jibinaa ko e hitaande 1978) ko binndoowo, winndiyanke, firoore. O anndaa ko e deftere makko wiyeteende « Ɓoornugol naalankaagal : ɓalli ɗi ngonaa njuɓɓudi e nder naalankaagal rewɓe » [1] [2] e Flâneuse, nde jeyaa ko e doggol defte teeŋtuɗe ɗe jaaynde wiyeteende The New York Times Book Review, kadi nde o heɓi njeenaari PEN/Diamonstein-Spielvogel Award for the Art of the Essay.Wikipedia: Mary Earleyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_EarleyMary Earley (1900-1993) ko pentoowo Ameriknaajo jibinaaɗo to St. O anndaa ko e nate makko e jamaanu New Deal.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Earley#NguurndamWikipedia: Vera Elkanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vera_ElkanVera Elkan (1908–2008) ko fotoowo Sawdafrika, siftorteeɗo e natal mum e filmo mum e Birigaaduuji hakkunde leyɗeele e nder wolde hakkunde leyɗeele Espaañ.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vera_Elkan#NguurndamWikipedia: Gay Eatonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gay_EatonGaynor Mary Eaton MNZM (10 abriil 1933 - 8 sulyee 2017) ko naalanke mbaylaandi to leydi Nuwel Selannde. Pecce golle makko ina njooɗii e nder defterdu Otago Museum to Dunedin.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gay_Eaton#TuugnorgalWikipedia: Bia Doriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bia_DoriaBeatriz Maria Bettanin Doria, ɓurɗo anndireede Bia Doria (jibinaa ko ñalnde 8 mee 1961), ko naalanke Beresiilnaajo, kadi ko gonnooɗo debbo gadano Sao Paulo (dowla), omo resi gonnooɗo guwerneer biyeteeɗo João Doria.Yeewtere waɗdude e Folha de S.Paulohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bia_Doria#Yeewtere_waɗdude_e_Folha_de_S.PauloTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bia_Doria#TuugnorgalWikipedia: Nina Edgehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nina_EdgeNina Edge (jibinaa ko e hitaande 1962) ko seramik Engele, debbo, binndoowo.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nina_Edge#NguurndamWikipedia: Rebecca Emeshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rebecca_EmesRebecca Emes (maayi 1830) ko jom kaalis Engele, ganndiraaɗo kaalis galle mum.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rebecca_Emes#TuugnorgalWikipedia: Ruth Erathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_EratRuth Erat (jibinaa ko ñalnde 3 ut 1951 to Herisau, Siwis) ko jannginoowo, binndoowo, pentoowo, e politikyanke Suwis.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_Erat#NguurndamHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_Erat#HimobeWikipedia: Margaret Dobsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_DobsonMargaret Anna Dobson (9 lewru Noowammbar 1888 - 20 lewru Yarkomaa 1981) ko Ameriknaajo, jibinaaɗo to Baltimore, Maryland.Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Dobson#JaŋdeGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Dobson#GolleWikipedia: Gabriele Eckarthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabriele_EckartGabriele Eckart (jibinaa ko ñalnde 23 marse 1954 to Falkenstein/Vogtland), ko winndiyanke Almaañnaajo.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabriele_Eckart#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabriele_Eckart#TuugnorgalWikipedia: Sonia Eblinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sonia_EblingSonia Ebling (1918-2006) ko Beresiilnaajo, ganndotooɗo, jannginoowo.Wikipedia: Jessica Eatonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jessica_EatonJessica Eaton (jibinaa ko e hitaande 1977) ko fotoowo Kanadaa, jooɗiiɗo to Montreal, to leydi Kebek.Wikipedia: Elizabeth Eaton (silversmith)https://ff.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Eaton_(silversmith)Elizabet Eaton ko Angalteernaajo jom kaalis.Wikipedia: Nathalia Edenmonthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nathalia_EdenmontNathalia Edenmont, jibinaa ko ñalnde 7 feebariyee 1970 to Yalta, Dental Sowiyet) ko naalanke Suwed-Ukrainnaajo, jahroowo e duuɓi 1991.[1] Edenmont janngii naalankaagal, jimɗi e baleeji to duɗal naalankaagal sukaaɓe to Jalta to Kirime.Wikipedia: Hélène Edlundhttps://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%A9l%C3%A8ne_EdlundHélène Sofie Edlund (20 oktoobar 1858 - 30 suwee 1941) ko fotoowo Suwednaajo.[1]Wikipedia: Edith Edmondshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edith_EdmondsEdith Lilian Edmonds, jibinannde Barnish, (1874-1951) ko naalanke Engele, golloowo e nebam e koloor ndiyam, anndiraaɗo e nate mum ɗe o waɗata e leydi.[1]Wikipedia: Henrietta Dubreyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henrietta_DubreyHenrietta Dubrey (jibinaa ko e hitaande 1966) ko pentoowo, jooɗiiɗo hannde to Penwith hirnaange, to leydi Kornwal. O janngi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Wimbledon, o heɓi bak makko e hitaande 1989.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henrietta_Dubrey#HimobeWikipedia: Zoe Dominichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zoe_DominicZoë Dominic OBE (4 sulyee 1920 – 11 lewru bowte 2011) ko fotoowo jimɗi e pijirlooji Angalteer.Wikipedia: Agnese Dolcihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agnese_DolciAgnese Dolci (1635 – 1686) ko pentoowo itaalinaajo, ɓiy Karlo Dolsi.Wikipedia: Kaye Donachiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaye_DonachieKaye Donachie (jibinaa ko e hitaande 1970 to Glasgow) ko pentoowo Angalteernaajo hannde, jooɗiiɗo to Londres. Nate makko tokoose, ɗe o huutortoo ko natal jowitiingal e jamaanu, e nder galleeji, e yiɗde, e dille utopiyankooje luulndiiɗe pinal.Wikipedia: Elizabeth Donaldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_DonaldWonande pentoowo maayɗo e hitaande 1969 e innde jibinannde wootere, ƴeew Elizabeth WallworkYiyngohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Donald#YiyngoFuɗɗoode nguurndam e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Donald#Fuɗɗoode_nguurndam_e_jaŋdeLegacyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Donald#LegacyTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Donald#TuugnorgalWikipedia: Helen Thomas Drangahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_Thomas_DrangaHelen Thomas Dranga (1866–1927), ganndiraaɗo kadi Carrie Helen Dranga, ko pentoowo Angalteer/Ameriknaajo, baɗnooɗo nate Hawaii.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_Thomas_Dranga#Nguurndam_neɗɗoKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_Thomas_Dranga#KugalWikipedia: Bronwyn Drainiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bronwyn_DrainieBronwyn D. A.Deftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bronwyn_Drainie#DefteWikipedia: Lynne Mapp Drexlerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lynne_Mapp_DrexlerLynne Mapp Drexler (21 mee 1928– 30 lewru desaambar 1999) ko naalanke Ameriknaajo, pentoowo e fotoowo.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lynne_Mapp_Drexler#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolMawnugolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lynne_Mapp_Drexler#MawnugolNguurndam kosmopolitanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lynne_Mapp_Drexler#Nguurndam_kosmopolitanDuunde Monheganhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lynne_Mapp_Drexler#Duunde_MonheganKollirɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lynne_Mapp_Drexler#KollirɗeWikipedia: Aileen Eagletonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aileen_EagletonAileen Eagleton (5 feebariyee 1902 – 1984) ko pentoowo Angalteer, ƴoogiroowo leɗɗe.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aileen_Eagleton#NguurndamWikipedia: Jane Dyerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jane_DyerJane Dyer (jibinaa ko e hitaande 1949) ko binndoowo Ameriknaajo, naaloowo ko ina ɓura capanɗe joyi defte, ina heen deftere Amy Krouse Rosenthal wiyeteende Kukiiji e deftere Lucky and Squash nde Jeanne Birdsall winndi.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jane_Dyer#TuugnorgalWikipedia: Rosina Edmundshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rosina_EdmundsRosina Mary Edmunds, ganndiraaɗo kadi Rosette Edmunds (31 mee 1900 – 23 abriil 1956), ko mahoowo, peewnitoowo wuro e binndoowo Ostaralinaajo. Edmunds golliima to Sydney e Canberra, o waɗii peeje mawɗe e ekkolaaji, o yaltinii kadi binndanɗe ngam wonde daartoowo e daraniiɗo laamu.Wikipedia: May de Montravel Edwardeshttps://ff.wikipedia.org/wiki/May_de_Montravel_EdwardesMay de Montravel Edwardes (1887 – 10 desaambar 1964[1]) ko pentoowo e natal Angalteer.Wikipedia: Betty Edwardshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Betty_EdwardsBetty Edwards (jibinaa ko ñalnde 21 abriil 1926) ko jannginoowo naalankaagal Ameriknaajo, binndoowo ɓurɗo anndeede e deftere mum wiyeteende 1979, wiyeteende “Natal e bannge ñaamo ngaandi” (gila e lewru abriil 2012, e nder bayyinaango mum 4ɓo).[1] O jannginii, o waɗii wiɗtooji to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kaliforni, to Long Beach,[2] haa o arti e golle makko e darorɗe kitaale 1990.Wikipedia: Helen Edwards (artist) Articlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_Edwards_(artist)_ArticleHelen Konstans Pym Edwards jibinaaɗo e Sutton, (18 feebariyee 1882 – 1963) ko pentoowo leydi Angalteer.Wikipedia: Victoria Edwardshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_EdwardsVictoria Edwards (jibinaa ko e hitaande 1948) ko naalanke, binndoowo, jannginoowo naalankaagal to leydi Nuwel Selannde.[1] Golle makko ina ngoni e nder defterdu duumiinde e nder galle ñeeñal Auckland Toi o Tāmaki.Wikipedia: Bernice E. Edwellhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bernice_E._EdwellBernice E. Edwell (1880-1962), ko pentoowo Ostaraliyanke, ganndo ko faati e nate tokoose.Wikipedia: Stien Eelsinghhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stien_EelsinghStien Eelsingh (1903-1964) ko pentoowo Holanndeejo.[1]Wikipedia: Aleana Eganhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aleana_EganAleana Egan (jibinaa ko e hitaande 1979 [1]) ko sehil Irlanndanaajo.Wikipedia: Echo Eggebrechthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Echo_EggebrechtEcho Eggebrecht (jibinaa ko e hitaande 1977) ko naalanke Ameriknaajo, ganndo ganndiraaɗo nate leydi.[1]Wikipedia: Rosa Elena Egipciacohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rosa_Elena_EgipciacoRosa Elena Egipciaco, keewɗo wiyeede ‘Laamɗo Mundillo’, ko ganndo Mundillo, jannginoowo naalankaagal leñol Porto Riko. Gaa gaa wonde e nder aadaaji Mundillo juutɗi e nder wuro makko Moca, Porto Riko, o jeyaa ko e aadaaji ɓurɗi mawnude, ɓurɗi juutde e nder Espaañ e Oropnaaɓe e nder lacemaking bobbin.Wikipedia: Marie Egnerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_EgnerMarie Egner (25 ut 1850, Bad Radkersburg - 31 mars 1940, Vienne) ko pentoowo Otirisnaajo.Wikipedia: Égoïste (magazine)https://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%89go%C3%AFste_(magazine)Égoïste ko jaaynde Farayse, nde Gérard-Julien Salvy e Nicole Wisniak sosi e hitaande 1977, ko adii fof ko jaaynde naalankaagal e pinal, teeŋti noon e fotooji e mbaydiiji. Wisniak adii anniyaade ko sosde jaaynde sappoɓal;[1] kono, geɗe ɗee njaltinaama e mbaadi ndi alaa ɗo haaɗi, ndi episodic e nder duuɓi.Wikipedia: Michelle Ehlenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michelle_EhlenMichelle Ehlen ko gardo filmo Ameriknaajo, peewnoowo, winndiyanke, e fijoowo ɓurɗo anndeede e filmo mum komedi biyeteeɗo Butch Jamie.Wikipedia: Jeannette Ehlershttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jeannette_EhlersJeannette Ehlers (jibinaa ko e hitaande 1973) ko naalanke Danemarknaajo-Trinidadaajo, jooɗiiɗo to Kopenhag. Golle makko ina keewi yeewtude tiitooɗe e naamne jowitiiɗe e ciftorgol, e leñol e koloñaal.Wikipedia: Marta Ehrlichhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marta_EhrlichMarta Ehrlich (27 abriil 1910 – 15 mars 1980) ko pentoowo Korowasi.Wikipedia: Elizabeth Eichhornhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_EichhornElizabeth Eichhorn (jibinaa ko e hitaande 1957, to Junín, e nder diiwaan Buenos Aires) ko sehil Arjantiinnaajo, diisnondirɗo. O hoɗi ko Mar del Plata gila omo famɗi.Wikipedia: Edna Eickehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edna_EickeEdna Eicke (1919-1979) ko naalanke Ameriknaajo ɓurɗo anndeede e nate mum ceertuɗe e jaaynde New Yorker.[1]Wikipedia: Frauke Eigenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Frauke_EigenFrauke Eigen (jibinaa ko e hitaande 1969 to Aurich, Almaañ hirnaange) ko fotoowo, jaayndiyanke fotooje, naalanke Almaañnaajo.Wikipedia: Eirene (artist)https://ff.wikipedia.org/wiki/Eirene_(artist)Eirene walla Irene (Gerec: Ειρήνη) ko naalanke Giriik ɓooyɗo mo Plini mawɗo sifotoo e teeminannde 1ɓiire. Ko o ɓiy pentoowo, o tagi natal suka debbo gonɗo e hoɗorde Eleusis.Wikipedia: Antonia Eirizhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Antonia_EirizAntonia Eiriz Vázquez (1929–1995)[2] ko pentoowo Kubaa keewɗo doole, mo golle mum nganndiraa e sifaaji mum Ekspresionist, o hollitaama e nder Amerik Latin fof e nder nguurndam makko.Wikipedia: Thérèse Ekblomhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Th%C3%A9r%C3%A8se_EkblomTerese Ekblom (1867-1941) ko ganndo Suwednaajo ko faati e leɗɗe e daabaaji. O heewi gollodaade ko e jom suudu makko biyeteeɗo Axel Richard Ekblom (1858-1914).Wikipedia: Astri Ekengren-Larssonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Astri_Ekengren-LarssonAstri Cecilia Ingeborg Ekengren-Larsson (7 suwee 1898 - 26 abriil 1990) ko naalanke Suwednaajo, karallo, karallo.[1] O waɗii nate, nate nguurndam, nate leydi, nate mbeddaaji, sahaa e sahaa fof ko surreal.Wikipedia: Emma Ekwallhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emma_EkwallEmma Amalia Ekwall (18 lewru Yarkomaa 1838 – 1 feebariyee 1925)[1] ko pentoowo Suwednaajo.Wikipedia: Mona A. El-Bayoumihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mona_A._El-BayoumiMona A. El-Bayoumi (jibinaa ko e hitaande 1962) ko pentoowo Ameriknaajo Misra, naalanke jillondirɗo.Wikipedia: Elena Elaginahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_ElaginaElena Vladimirovna Elagina (4 sulyee 1949 - 25 suwee 2022) ko naalanke Sowiyet e Riisi.[1] O jeyaa ko e ardiiɓe wakili’en miijo Moscow.Wikipedia: Cynthia Elbaumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cynthia_ElbaumCynthia Elbaum (19 mars 1966 - 22 desaambar 1994) ko jaayndiyanke fotooje Ameriknaajo, waraa ko to Cechenya, ɗo o gollotoo e jaaynde wiyeteende Time, BBC, Moscow Times, omo yeewta wolde Cechenya adannde.Wikipedia: Sally Elesbyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sally_ElesbySally Elesby (jibinaa ko e hitaande 1942) ko pentoowo Ameriknaajo.[1] Ellesby ina anndaa e nate mum abstrakte minimalist kuutortooɗe wire e geɗe goɗɗe ɗe ngonaa aadaaji.Wikipedia: Sheila Eliashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheila_EliasSheila Elias (jibinaa ko Chicago) ko naalanke Ameriknaajo. Golle makko ina kollitaa e kollirɗe e nder Amerik worgo e nder kollirɗe Liberty to suudu defte Louvre to Pari.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Suzanne Duranceauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suzanne_DuranceauSuzanne Duranceau (jibinaa ko ñalnde 2 ut 1952) ko naalanke Kanadaa, jooɗiiɗo to Montreal.[1]Wikipedia: Lucie Durbianohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lucie_DurbianoLucie Durbiano (jibinaa ko 12 oktoobar 1969) ko naalanke Faraysenaajo, naalanke defte binndaaɗe.Wikipedia: Barbara Durkeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_DurkeeBarbara Durkee (1935-2022) ko naalanke Ameriknaajo. O anndaa ko e sosde fedde naalankooɓe wiyeteende USCO (Us Company) to New York.Wikipedia: Helen Winslow Durkeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_Winslow_DurkeeHelen Winslow Durkee (1880-1954) ko Ameriknaajo pentoowo nate tokoose e nguurndam.Wikipedia: Danica Đurovićhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Danica_%C4%90urovi%C4%87Danica Đurović (1925 - 2001), sahaa e sahaa fof Danja, ko pentoowo Montenegro.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Danica_%C4%90urovi%C4%87#TuugnorgalWikipedia: Kathryn Dursthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kathryn_DurstKathryn Durst ko naalanke Kanadaa, naalanke, jooɗiiɗo to Toronto, Ontario.[1]Wikipedia: Godawari Duttahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godawari_DuttaGodawari Dutta ko pentoowo indiyanke, ganndiraaɗo pentol Madhubani, kadi ko gardiiɗo fedde wiyeteende Mithila Kala Vikas. O heɓi njeenaari siwil nayaɓiri ɓurndi toowde e nder leydi Indiya, hono Padma Shri.Wikipedia: Lucie Duvalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lucie_DuvalLucie Duval (jibinaa ko e hitaande 1959) ko naalanke Kanadaa.[1]Wikipedia: Trisha Donnellyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Trisha_DonnellyTrisha Donnelly (jibinaa ko ñalnde 22 abriil 1974, to San Fransisko) ko naalanke hannde, teeŋtuɗo e naalanke miijo. Donnelly ina gollodii e jaayɗe keewɗe ko wayi no fotooje, diidi, odiyooji, wideyooji, seppooji e golle.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Trisha_Donnelly#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Trisha_Donnelly#Kugaldaande ɓuuɓnde."[9]https://ff.wikipedia.org/wiki/Trisha_Donnelly#daande_ɓuuɓnde."[9]Suɓo kollirɗe pellehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Trisha_Donnelly#Suɓo_kollirɗe_pelleKoolol renndohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Trisha_Donnelly#Koolol_renndoWikipedia: Aimée Duvivierhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aim%C3%A9e_DuvivierAimée Duvivier (jibinaa ko e hitaande 1766) ko Faraysenaajo pentoowo.Wikipedia: Marianne Duvivierhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marianne_DuvivierMarianne Duvivier (jibinaa ko ñalnde 6 mars 1958) ko naalanke Belsiknaajo, binndoowo defte binndaaɗe.Wikipedia: Lize Duyvishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lize_DuyvisLize Duyvis (1889-1964) ko Holanndeejo, pentoowo.Wikipedia: Marion Ettlingerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marion_EttlingerMarion Ettlinger (jibinaa ko e hitaande 1949) ko fotoowo keɓtinaaɗo e nate binndol. Fotooji Ettlinger ina peeña e jaakuuji defte keewɗi.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Marianne von Eschenburghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marianne_von_EschenburgMarianne von Eschenburg (1856-1937) ko pentoowo Otirisnaajo. O anndiranoo ko nate makko potɗe.Wikipedia: Florence Estéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Florence_Est%C3%A9Florence Esté (1860 – 25 abriil 1926) ko Ameriknaajo pentoowo e nebam jibinaaɗo to Cincinnati, Ohio.[1] O golliima kadi e kolooruuji ndiyam, e pastel, e wonde etcher e graver.Wikipedia: Kate Eadiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kate_EadieKate Muriel Mason Eadie RMS ARBSA (4 lewru mee 1880 [1] – 8 noowammbar 1945) ko debbo jeyaaɗo to Birmingham, golloowo e mbaadi naalankaagal e karallaagal.Wikipedia: Kyoko Asakurahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kyoko_AsakuraQKyoko Asakura (Japanese: 朝倉 響子, Hepburn: Asakura Kyōko, 9 December 1925, Tokyo – 30 May 2016, Tokyo[1]) was a Japanese sculptor. Her birth name was written 矜子.Wikipedia: Hala Elkoussyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hala_ElkoussyHala Elkoussy (jibinaa ko e hitaande 1974) ko naalanke Ejiptnaajo, gardinooɗo filmuuji.Wikipedia: Natalia Dumitrescohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Natalia_DumitrescoNatalia Dumitresco (jibinaa ko Natalia Dumitrescu ; 20 desaambar 1915 to Bukarest, Rumaani – 3 sulyee 1997 to Chars, Farayse) ko pentoowo abstrakt Farayse-Rumaani, jokkondirɗo e salon Réalités Nouvelles to Pari caggal wolde adunaare ɗimmere, dille ɗe naalankaagal ƴellitii ko Wasili Kandinski e Alberto Magnelli. Woɗɓe pentooɓe kollitooje abstrakt jokkondirɓe e goongaaji kesi ina njeyaa heen Serge Poliakoff e Alexandre Istrati.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Natalia_Dumitresco#TuugnorgalWikipedia: Elkpenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ElkpenElkpen (hono Christian Kasperkovitz) ko naalanke mbeddaaji jooɗiiɗo to Los Angeles, Kaliforni, golle mum ina miijo batte nguurndam wuro e leɗɗe e kullon ganndaaɗe, kulɓiniiɗe walla majjuɗe. Elkpen ina waawi waɗde golle mum e kala mawngu, nokku walla huunde nde rokkata hoore mum, sahaa e sahaa fof ko nokku njulaagu walla njulaagu.Wikipedia: Christina Maria Elligerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christina_Maria_ElligerChristina Maria Elliger (23 suwee 1731 - 6 mars 1802) ko naalanke jeyaaɗo e teeminannde 18ɓiire, jeyaaɗo to Fuɗnaange Pays-Bas.[1]Wikipedia: Jill Downenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jill_DownenJill Downen (jibinaa ko e hitaande 1967) ko Ameriknaajo, naalanke naalanke e installation, kadi ko balloowo porfeseer naalanke to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kansas City. O heɓi ballal Guggenheim e hitaande 2010.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jill_Downen#TuugnorgalWikipedia: Marjorie Violet G Drawbellhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marjorie_Violet_G_DrawbellMarjorie Violet G Drawbell (1 mars 1903 – 27 abriil 2000) ko sehil Angalteer, ganndiraaɗo sosde diidi keewɗi, ɗi mbaylaa ko wayi no geɗe mbaylaandi e geɗe mbaylaandi.Taariindi nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marjorie_Violet_G_Drawbell#Taariindi_nguurndamWikipedia: Lecia Dole Raciohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lecia_Dole_RacioLecia Dole-Recio (jibinaa ko e hitaande , San Fransisko, Kaliforni) ko naalanke Ameriknaajo jooɗiiɗo to Los Angeles, Kaliforni. Dole-Recio heɓi bakkaa to duɗal jaaɓi haaɗtirde Rhode Island e hitaande 1994, o heɓi kadi seedantaagal makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Art Center to Pasadena e hitaande 2011.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lecia_Dole_Racio#TuugnorgalWikipedia: Margaret Fernald Dolehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Fernald_DoleMargaret Fernald Dole (5 mee 1896 - 1 mars 1970) ko pentoowo Ameriknaajo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Fernald_Dole#TuugnorgalWikipedia: Margaret Anna Dabsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Anna_DabsonMargaret Anna Dobson (9 lewru Noowammbar 1888 - 20 lewru Yarkomaa 1981) ko Ameriknaajo, pentoowo, natal, natal, jibinaaɗo to Baltimore, Maryland.Wikipedia: Jacqueline Donachiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jacqueline_DonachieJacqueline Donachie (jibinaa ko e hitaande 1969) ko naalanke Ecoppinaajo, kuutortooɗo natal, fotooje, sewnde e jolngo. O hoɗi, o gollotoo ko to wuro Glasgow, to leydi Ecoppi.Jaŋde e fuɗɗoode gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jacqueline_Donachie#Jaŋde_e_fuɗɗoode_golleWikipedia: Felicia Donceanuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Felicia_DonceanuFelicia Donceanu (28 lewru Yarkomaa 1931 – 21 lewru Yarkomaa 2022) ko pentoowo, sehil, e jimol Rumaani.Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Felicia_Donceanu#Nguurndam_e_golleWikipedia: Mary Winifred Sylvia Doningtonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Winifred_Sylvia_DoningtonMary Winifred Sylvia Donington (1909-1987) ko jimoowo e sehil leydi Angalteer.Taariindi nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Winifred_Sylvia_Donington#Taariindi_nguurndamWikipedia: Aileen Mary Elliotthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aileen_Mary_ElliottAileen Mary Edith Elliott (19 Duujal 1896 – 1966) ko naalanke Angalteer ganndiraaɗo nate mum laanaaji e dingiral laaɗe diwooje.Wikipedia: Eva Brook Donlyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eva_Brook_DonlyEva Brook Donly (30 abriil 1867 - 1941) ko naalanke Kanadaa jooɗiiɗo to Ontario.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eva_Brook_Donly#TuugnorgalWikipedia: Seena Donnesonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seena_DonnesonSeena Donneson (May 1924 - 16 Abriil 2020) (anndiraaɗo kadi Seena Donneson Gershwin) ko Ameriknaajo sehiloowo e binndoowo.[2][3] O janngi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Pratt e to duɗal janngooɓe naalankaagal to New York.Kollirɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seena_Donneson#KollirɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seena_Donneson#TuugnorgalWikipedia: Marcela Donosohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marcela_DonosoMarcela Donoso Concha (Santiago, Siili; 16 feebariyee 1961) ko pentoowo Siili, jeyaaɗo e dille Realism movement.Taariindi nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marcela_Donoso#Taariindi_nguurndamWikipedia: Mercedes Doramehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mercedes_DorameMercedes Dorame (jibinaa ko e hitaande 1980[1]) ko fotoowo Ameriknaajo jooɗiiɗo to Malibu, Kaliforni.[1]Baɗte e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mercedes_Dorame#Baɗte_e_jaŋdeKuugal naalankaagalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mercedes_Dorame#Kuugal_naalankaagalWikipedia: Barbara Dorfhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_DorfBarbara Dorf (1933-2016) ko naalanke Biritaannaajo ganndiraaɗo nate mum e fannuuji mahdi.Taariindi nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Dorf#Taariindi_nguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Dorf#TuugnorgalWikipedia: Elizaveta Dorfmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elizaveta_DorfmanElizaveta Grigoryevna Dorfman, (ru: Елизавета Григорьевна Дорфман) walla Gerševna (hedde 1899 - hedde 1942) ko naalanke yahuud Riisiyanke[1] ina gasa tawa ko Sankt-Pétersbourg.[2]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elizaveta_Dorfman#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elizaveta_Dorfman#TuugnorgalWikipedia: Marguerite Redman Dorgelohhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marguerite_Redman_DorgelohMarguerite Redman Dorgeloh (1890-1944)[1] ko Ameriknaajo binndoowo. O tawtoraama eɓɓoore naalankaagal fedde nde njuɓɓudi golle.Kollirɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marguerite_Redman_Dorgeloh#KollirɗeGallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marguerite_Redman_Dorgeloh#GalleWikipedia: Cheryl Machat Dorskindhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheryl_Machat_DorskindCheryl Machat Dorskind (jibinaa ko e hitaande 1955) ko fotoowo, winndiyanke, jannginoowo Ameriknaajo, jooɗiiɗo e golloowo to wuro wiyeteengo Westhampton, to wuro New York.Baɗte e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheryl_Machat_Dorskind#Baɗte_e_jaŋdeWikipedia: Hana Dastalovahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hana_DastalovaHana Dostalová (1890-1981) ko pentoowo Cekoslowaki, natal, diisneteeɗo mbaylaandi e gilaasi. Ko o ɓiy debbo fijoowo biyeteeɗo Marie Horská-Kallmünzerová, miñiiko debbo fijoowo biyeteeɗo Leopolda Dostalová e gardo Karel Dostal.Binndolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hana_Dastalova#BinndolWikipedia: Virginia Dotsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Virginia_DotsonVirginia Dotson (jibinaa ko Newton e hitaande 1943 to Massachusetts) ko naalanke Ameriknaajo ganndiraaɗo golle mum leɗɗe. Golle makko ina ngoni e mooftirgel nokku naalankaagal e leɗɗe[1] duɗal naalankaagal Minneapolis[2] nokku naalankaagal, Houston,[3] e nokku naalankaagal Ameriknaajo Smithsonian.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Virginia_Dotson#TuugnorgalWikipedia: Chantal Dumashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chantal_DumasChantal Dumas (jibinaa ko e hitaande 1959) ko naalanke daande, jooɗiiɗo to Montreal.[1] O golliima e jimɗi e improvisateur rewrude e rajo e njuɓɓudi sonndu.Diskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chantal_Dumas#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chantal_Dumas#TuugnorgalWikipedia: Charlotte Dumashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_DumasCharlotte Dumas (jibinaa ko e hitaande 1977) ko fotoowo Holanndeejo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_Dumas#TuugnorgalWikipedia: Mariken Dumonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariken_DumonMariken Dumon (jibinaa ko e hitaande 1983) ko naalanke gilaasi Belsik. Golle makko ina mbaɗee e nder defterdu duumiinde e nder galle mooftirɗo gilaas Corning.Taariihawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariken_Dumon#TaariihawolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariken_Dumon#TuugnorgalWikipedia: Marie Alice Dumonthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_Alice_DumontMarie-Alice Dumont (ñalnde 10 oktoobar 1892 – 1985) ko fotoowo Kanadaa jooɗiiɗo to Kebek. Ina sikkaa ko kanko woni debbo gadano fotoowo karallo to fuɗnaange leydi Kebek.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_Alice_Dumont#TuugnorgalWikipedia: Du Iz Takhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Du_Iz_TakDu Iz Tak ko deftere natal nde Carson Ellis winndi e hitaande 2016. Daartol ngol, haalaama e ɗemngal ɓowɗi cifaaɗe, ko yowitii e won e ɓowɗi yiytuɗi ƴiye leɗɗe ummotooɗe e leydi.E nder Jaayɗe goɗɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Du_Iz_Tak#E_nder_Jaayɗe_goɗɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Du_Iz_Tak#TuugnorgalWikipedia: Amelia Ellishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amelia_EllisAmelia Ellis (jibinaa ko ñalnde 23 suwee 1977) ko winndiyanke, fotoowo Angalteer-Almaañnaajo, ɓurɗo anndeede e seppooji mum sirlu, tawi ina waɗi wiɗtoowo keeriiɗo to Londres biyeteeɗo Nea Fox.Wikipedia: Diana Conyngham Ellishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diana_Conyngham_EllisDiana Coningham Ellis (jibinaa ko Monsell) (1813 - 4 mee 1851) ko naalanke botaniik ummoriiɗo Irlande.[1]Wikipedia: Eleanor Joan Ellishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Joan_EllisEleanor Joan Ellis (1904-1989) ko naalanke Angalteer ganndiraaɗo nate mum e nate leɗɗe.Wikipedia: Angela Ellsworthhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Angela_EllsworthAngela Ellsworth ko naalanke Ameriknaajo keewɗo fannuuji, jahroowo e fannuuji diidi, seppooji, jolngo, wideyoo, e golle. Golle makko solo e gollondiral makko ina kaala geɗe keewɗe ko wayi no cellal ɓalli, muñal, ñawu, njuɓɓudi renndo, e aadaaji diine.Wikipedia: Aina Apsehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aina_ApseAina Apse (25 marse 1926 - 24 feebariyee 2015) ko poɗoowo leydi Nuwel Selannde.[1] Golle makko ina njooɗii e nder defte duumiiɗe e nder galle mooftirɗo mooftirgel Canterbury e mooftirgel naalankaagal Christchurch.Nguurndam Apse jibinaa ko to leydi Letton. Kanko e ɓesngu makko ɓe ndogi ɓe payi Almaañ e hitaande 1944 nde Dental Sowiyet yani e leydi Letton, e hitaande 1949 Apse, gorko makko e ɓiyiiko gorko ɓe ngummii to leydi Nuwel Selannde. Ɓesngu nguu fuɗɗiima waɗeede e kampaañ to Pahiatua, caggal ɗuum ngummii to Coast Fuɗnaange, Napier, caggal ɗuum to Christchurch. E hitaande 1965, Apse naati e duɗal jamma e nder poɗɗe e nder kitaale 1970 e 1980 o holliri golle makko o dañi heen njeenaaje nokkuyankooje.[3] Apse ina joginoo debbo, ina joginoo ɓiɓɓe ɗiɗo : ɓiɗɗo gorko jibinaaɗo to Orop e ɓiɗɗo debbo jibinaaɗo to Nuwel Selannde. O seerti e gorko makko e hitaande 1965.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Aina_Apse#Nguurndam_Apse_jibinaa_ko_to_leydi_Letton._Kanko_e_ɓesngu_makko_ɓe_ndogi_ɓe_payi_Almaañ_e_hitaande_1944_nde_Dental_Sowiyet_yani_e_leydi_Letton,_e_hitaande_1949_Apse,_gorko_makko_e_ɓiyiiko_gorko_ɓe_ngummii_to_leydi_Nuwel_Selannde._Ɓesngu_nguu_fuɗɗiima_waɗeede_e_kampaañ_to_Pahiatua,_caggal_ɗuum_ngummii_to_Coast_Fuɗnaange,_Napier,_caggal_ɗuum_to_Christchurch._E_hitaande_1965,_Apse_naati_e_duɗal_jamma_e_nder_poɗɗe_e_nder_kitaale_1970_e_1980_o_holliri_golle_makko_o_dañi_heen_njeenaaje_nokkuyankooje.[3]_Apse_ina_joginoo_debbo,_ina_joginoo_ɓiɓɓe_ɗiɗo_:_ɓiɗɗo_gorko_jibinaaɗo_to_Orop_e_ɓiɗɗo_debbo_jibinaaɗo_to_Nuwel_Selannde._O_seerti_e_gorko_makko_e_hitaande_1965.[3]Wikipedia: Elmer and the Dragonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elmer_and_the_DragonElmer e mboddi ko ɗiɗaɓo e nder defte sukaaɓe tati ɗe Ruth Stiles Gannett winndi. Ko adii ɗum ko Dragon Baaba am, rewi heen ko Dragons Blueland.Wikipedia: Arahmaianihttps://ff.wikipedia.org/wiki/ArahmaianiArahmaiani (Arahmayani Feisal; jibinaa ko ñalnde 21 mee 1961) ko naalanke Indonesiya jibinaaɗo to Bandung, jooɗiiɗo to Yogyakarta, Java hakkundeejo, leydi Indoneesi. Arahmaiani ina hiisee e heewɓe wonde gooto e naalankooɓe ɓurɓe hormeede e maandeeji hannde, teeŋti noon e naalankaagal piilaaɗo e nder Asii fuɗnaange-rewo.Nguurndam e jaŋde puɗɗagol Arahmaiani jibinaa ko to Bandung, to leydi Indoneesi ñalnde 21 lewru nduu hitaande 1961. Baaba makko ko ganndo lislaam, yumma makko ko hindu-budisma Javanaajo. Innde makko ina hollita jillondiral sinkretik hakkunde pine ɗiɗi ceertuɗe ɗe o heɓi e nehdi makko. No o holliri e dow yarlitaare wonde "Arahma" ina hoota e helmere aarabeeɓe firti ko "yiɗde“ tawi "iani/yani“ ummorii ko e helmere hindi firti ko "neɗɗo“.[2] Nde o woni cukalel ndee, Feisal ina yiɗi mawnude haa wonta annabi nde o holliti yiɗde makko e baaba makko, o yaawi woppude mo, o teskiima wonde, "ko worɓe tan mbaawi wonde annabi."[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Arahmaiani#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol_Arahmaiani_jibinaa_ko_to_Bandung,_to_leydi_Indoneesi_ñalnde_21_lewru_nduu_hitaande_1961._Baaba_makko_ko_ganndo_lislaam,_yumma_makko_ko_hindu-budisma_Javanaajo._Innde_makko_ina_hollita_jillondiral_sinkretik_hakkunde_pine_ɗiɗi_ceertuɗe_ɗe_o_heɓi_e_nehdi_makko._No_o_holliri_e_dow_yarlitaare_wonde_"Arahma"_ina_hoota_e_helmere_aarabeeɓe_firti_ko_"yiɗde“_tawi_"iani/yani“_ummorii_ko_e_helmere_hindi_firti_ko_"neɗɗo“.[2]_Nde_o_woni_cukalel_ndee,_Feisal_ina_yiɗi_mawnude_haa_wonta_annabi_nde_o_holliti_yiɗde_makko_e_baaba_makko,_o_yaawi_woppude_mo,_o_teskiima_wonde,_"ko_worɓe_tan_mbaawi_wonde_annabi."[3]Ko o janngoowo naalankaagal o nanii ko o ŋakkiraa jaŋde e nder leydi makko sabu nde jokkondirtaa e nguurndam goonga. Ko ɗuum waɗi o felliti sosde naalankaagal makko e nder laabi, o yiyti e mbaadi teskinndi ko naalankaagal performance woni.[4] Tikkere Feisal e njuɓɓudi jaŋde Indoneesi e woppude jaŋde naalankaagal, addani mo yaltude leydi makko e fuɗɗoode kitaale 1980.[5] Caggal ɗuum o huutortoo ko ndee ɗoo ƴattoore leslesre ngam golle jaŋde Indoneesi rewrude e golle makko naalankaagal.https://ff.wikipedia.org/wiki/Arahmaiani#Ko_o_janngoowo_naalankaagal_o_nanii_ko_o_ŋakkiraa_jaŋde_e_nder_leydi_makko_sabu_nde_jokkondirtaa_e_nguurndam_goonga._Ko_ɗuum_waɗi_o_felliti_sosde_naalankaagal_makko_e_nder_laabi,_o_yiyti_e_mbaadi_teskinndi_ko_naalankaagal_performance_woni.[4]_Tikkere_Feisal_e_njuɓɓudi_jaŋde_Indoneesi_e_woppude_jaŋde_naalankaagal,_addani_mo_yaltude_leydi_makko_e_fuɗɗoode_kitaale_1980.[5]_Caggal_ɗuum_o_huutortoo_ko_ndee_ɗoo_ƴattoore_leslesre_ngam_golle_jaŋde_Indoneesi_rewrude_e_golle_makko_naalankaagal.Wikipedia: Souzana Antonakakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Souzana_AntonakakiSuzana Antonakaki (Gerek: Σουζάνα Αντωνακάκη ; 25 lewru Juko 1935 – 5 lewru Siilo 2020) ko mahoowo Giriik.Souzana (ina heewi winndeede Suzana e ɗemngal Engele) Maria Kolokytha jibinaa ko e hitaande 1935 to Aten, o janngi to duɗal jaaɓi haaɗtirde karallaagal ngenndiwal Aten tuggi 1954 haa 1959. Kanko e jom suudu makko, Dimitris Antonakakis (jibinaa ko 22 desaambar 1930), wondude e Eleni Gousi-Desylla, sosi Atelier 66 e hitaande 1965 to Aten, ina heewi jokkondirde e dille mahdi biyeteeɗe "diiwaanuuji teskinɗi".[4] O jeyaa ko e duɗal jaaɓi haaɗtirde Farayse (Academie d 'Architecture) e Sekretariat ngenndiijo UIA.[2] Antonakaki noddaama e juuɗe Herman Hertzberger ngam jannginde e hitaande 1987 to duɗal jaaɓi haaɗtirde TU Delft to duɗal jaaɓi haaɗtirde Split e hitaande 1988.[5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Souzana_Antonakaki#Souzana_(ina_heewi_winndeede_Suzana_e_ɗemngal_Engele)_Maria_Kolokytha_jibinaa_ko_e_hitaande_1935_to_Aten,_o_janngi_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_karallaagal_ngenndiwal_Aten_tuggi_1954_haa_1959._Kanko_e_jom_suudu_makko,_Dimitris_Antonakakis_(jibinaa_ko_22_desaambar_1930),_wondude_e_Eleni_Gousi-Desylla,_sosi_Atelier_66_e_hitaande_1965_to_Aten,_ina_heewi_jokkondirde_e_dille_mahdi_biyeteeɗe_"diiwaanuuji_teskinɗi".[4]_O_jeyaa_ko_e_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Farayse_(Academie_d_'Architecture)_e_Sekretariat_ngenndiijo_UIA.[2]_Antonakaki_noddaama_e_juuɗe_Herman_Hertzberger_ngam_jannginde_e_hitaande_1987_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_TU_Delft_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Split_e_hitaande_1988.[5]Wikipedia: Mina Arndthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mina_ArndtHermina "Mina" Arndt (18 abriil 1885 - 22 desaambar 1926) ko naalanke jeyaaɗo to Nuwel Selannde.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mina_Arndt#NguurndamE lewru feebariyee 1915, jaaynde wiyeteende The Evening Post yilliima suudu makko to Willis Street, Wellington, o wiyi wonde golle makko ina njogii "jikku tiiɗɗo, fotde worɓe... Strokeeji ɗi ngalaa semmbe, ɗi tiiɗi, ɗi njaajɗi, ɗi laaɓaani, ɗi meeɗaa sikkude ko ɗi mbaylaandi." "[6] Winndannde ndee kadi ina haala golle e nder suudu makko e nder mediaaji keewɗi : kuuraa, nebam, etchings e drypoints." Naalanke oo e hoore mum suɓiima natal nebam debbo jahroowo e duuɓi capanɗe joyi, ko ngal natal dañngal hakkillaaji no feewi e yettoode mawnde, tawi noon ƴeewtotooɗo Post oo yettii natal nebam goɗɗal debbo ɓoorniiɗo wutte oraas, ko "haawnaaki".[6](18 abriil 1885 - 22 desaambar 1926) ko naalanke jeyaaɗo to Nuwel Selannde.https://ff.wikipedia.org/wiki/Mina_Arndt#E_lewru_feebariyee_1915,_jaaynde_wiyeteende_The_Evening_Post_yilliima_suudu_makko_to_Willis_Street,_Wellington,_o_wiyi_wonde_golle_makko_ina_njogii_"jikku_tiiɗɗo,_fotde_worɓe..._Strokeeji_ɗi_ngalaa_semmbe,_ɗi_tiiɗi,_ɗi_njaajɗi,_ɗi_laaɓaani,_ɗi_meeɗaa_sikkude_ko_ɗi_mbaylaandi."_"[6]_Winndannde_ndee_kadi_ina_haala_golle_e_nder_suudu_makko_e_nder_mediaaji_keewɗi_:_kuuraa,_nebam,_etchings_e_drypoints."_Naalanke_oo_e_hoore_mum_suɓiima_natal_nebam_debbo_jahroowo_e_duuɓi_capanɗe_joyi,_ko_ngal_natal_dañngal_hakkillaaji_no_feewi_e_yettoode_mawnde,_tawi_noon_ƴeewtotooɗo_Post_oo_yettii_natal_nebam_goɗɗal_debbo_ɓoorniiɗo_wutte_oraas,_ko_"haawnaaki".[6](18_abriil_1885_-_22_desaambar_1926)_ko_naalanke_jeyaaɗo_to_Nuwel_Selannde.Wikipedia: Cecilia Angmadlok Angutialukhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cecilia_Angmadlok_AngutialukCecilia Angmadlok Angutialuk (jibinaa ko e hitaande 1938) ko naalanke Inuk Kanadaa, ganndiraaɗo e nate mum kaaƴe.[1] Angutialuk jibinaa ko to Repulse Bay, to bannge worgo-fuɗnaange, (hannde Naujaat, to Nunavut), ɗo o jokki hoɗde.Wikipedia: Charlotta Arfwedsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotta_ArfwedsonCharlotta Arfwedson (5 ut 1776 - 8 suwee 1862) ko konte, naalanke Suwednaajo. O woniino e politik, o woniino wasiyaajo jom suudu makko ɗiɗaɓo, tedduɗo biyeteeɗo Carl Carlsson Mörner (1755-1821).Nguurndam Charlotta Arfwedson ko ɓiy njulaagu biyeteeɗo Carl Kristoffer Arfwedson e Katarina Charlotta von Langenberg. Miñiiko, njulaagu biyeteeɗo Carl Abraham Arfwedson (1774-1861), ko sehil laamɗo Suwed biyeteeɗo Désirée Clary. O anndiino mo nde o gollotoo e fedde baaba makko to Marseille, omo meeɗi haaldude e makko ko fayti e siftorde Farayse.https://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotta_Arfwedson#Nguurndam_Charlotta_Arfwedson_ko_ɓiy_njulaagu_biyeteeɗo_Carl_Kristoffer_Arfwedson_e_Katarina_Charlotta_von_Langenberg._Miñiiko,_njulaagu_biyeteeɗo_Carl_Abraham_Arfwedson_(1774-1861),_ko_sehil_laamɗo_Suwed_biyeteeɗo_Désirée_Clary._O_anndiino_mo_nde_o_gollotoo_e_fedde_baaba_makko_to_Marseille,_omo_meeɗi_haaldude_e_makko_ko_fayti_e_siftorde_Farayse.Charlotta Arfwedson adii resde ko kolonel lietnaa baron biyeteeɗo Casper Wrede, mo o seerti caggal ɗuum. E hitaande 1810, o resi politik biyeteeɗo Konte Carl Mörner, gonnooɗo guwerneer mawɗo leydi Norwees. O anndiranoo ko no feewi e yontaaji makko wonde ko kanko woni wasiya politik jom suudu makko. O rewi e wasiyaaji makko, o winndi, o feewni konnguɗi makko, o jokkondiri e binndanɗe makko e ronooɓe jappeere laamu jibinaaɗo to Farayse, hono Charles XIV John de Suède, mo waawaano haalde ɗemngal Suwed. Mörner waawaa haalde Farayse, tawi noon omo waawi haalde ɗemɗe ɗiɗi ɗee kala.[2] Laamiiɗo debbo biyeteeɗo Charlotte winndi dow semmbe maako nder deftere maako lollunde: "O ɗon mari bawɗe dow kuuɗe maako haa ɗuuɗɗum, nden boo o jaɓan, o waɗa ɗum bee anndal masin, nden boo walaa mo anndata ɗum."[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotta_Arfwedson#Charlotta_Arfwedson_adii_resde_ko_kolonel_lietnaa_baron_biyeteeɗo_Casper_Wrede,_mo_o_seerti_caggal_ɗuum._E_hitaande_1810,_o_resi_politik_biyeteeɗo_Konte_Carl_Mörner,_gonnooɗo_guwerneer_mawɗo_leydi_Norwees._O_anndiranoo_ko_no_feewi_e_yontaaji_makko_wonde_ko_kanko_woni_wasiya_politik_jom_suudu_makko._O_rewi_e_wasiyaaji_makko,_o_winndi,_o_feewni_konnguɗi_makko,_o_jokkondiri_e_binndanɗe_makko_e_ronooɓe_jappeere_laamu_jibinaaɗo_to_Farayse,_hono_Charles_XIV_John_de_Suède,_mo_waawaano_haalde_ɗemngal_Suwed._Mörner_waawaa_haalde_Farayse,_tawi_noon_omo_waawi_haalde_ɗemɗe_ɗiɗi_ɗee_kala.[2]_Laamiiɗo_debbo_biyeteeɗo_Charlotte_winndi_dow_semmbe_maako_nder_deftere_maako_lollunde:_"O_ɗon_mari_bawɗe_dow_kuuɗe_maako_haa_ɗuuɗɗum,_nden_boo_o_jaɓan,_o_waɗa_ɗum_bee_anndal_masin,_nden_boo_walaa_mo_anndata_ɗum."[2]Wikipedia: Eloise (1955 book)https://ff.wikipedia.org/wiki/Eloise_(1955_book)Eloise (innde mum ko Eloise: Deftere mawɓe ɓe ngalaa duuɓi) ko deftere adannde e nder defte Eloise ɗe Kay Thompson e Hilary Knight mbinndi e ƴettude. Nde yalti ko e hitaande 1955.Wikipedia: Eloise in Moscowhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eloise_in_MoscowEloise to Mosku ko deftere nayaɓere e nder defte sukaaɓe Eloise ɗe Kay Thompson winndi, ɗe Hilary Knight holliti. Nde yaltinaa ko e sahaa nde wolde huuɓtodinnde woni, ina hollita ko suka debbo alɗuɗo tiitoonde ndee heɓi e nder Dental Sowiyet.Wikipedia: Catherine Elweshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Catherine_ElwesCatherine Elwes (jibinaa ko e hitaande 1952) ko naalanke Angalteer, gardiiɗo e ƴeewndotooɗo, golloowo ko ɓuri heewde e fannu naalankaagal wideyoo, kadi ko neɗɗo maantinɗo e nder dille naalankaagal rewɓe Angalteer.[1][2][3]Wikipedia: Dorothy Amenukehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorothy_AmenukeDorothy Akpene Amenuke (jibinaa ko e hitaande 1968), ko ganndo, naalanke fiɓnde, jannginoowo. O wonii hannde jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde ganndal e karallaagal Kwame Nkrumah (KNUST).Nguurndam adanɗam Amenuke jibinaa ko e hitaande 1968, o ummii ko Adzokoe-Peki, e nder diiwaan Volta to leydi Gana.[2] O janngii ko fayti e seppooji to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kwame Nkrumah to leydi Gana (KNUST) ko o janngoowo lesleso. O yahi to KNUST ngam heɓde dipolom makko MA e jaŋde naalankaagal, MFA e seppooji, e PhD makko e seppooji.https://ff.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Amenuke#Nguurndam_adanɗam_Amenuke_jibinaa_ko_e_hitaande_1968,_o_ummii_ko_Adzokoe-Peki,_e_nder_diiwaan_Volta_to_leydi_Gana.[2]_O_janngii_ko_fayti_e_seppooji_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Kwame_Nkrumah_to_leydi_Gana_(KNUST)_ko_o_janngoowo_lesleso._O_yahi_to_KNUST_ngam_heɓde_dipolom_makko_MA_e_jaŋde_naalankaagal,_MFA_e_seppooji,_e_PhD_makko_e_seppooji.Kugal O golliima e golle jannginoowo naalankaagal e nder duɗe leslese e hakkundeeje gila 1987 haa 2004.[3] Golle Amenuke ina tawee e defterdu Stedelijk to Amsterdam.[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Amenuke#Kugal_O_golliima_e_golle_jannginoowo_naalankaagal_e_nder_duɗe_leslese_e_hakkundeeje_gila_1987_haa_2004.[3]_Golle_Amenuke_ina_tawee_e_defterdu_Stedelijk_to_Amsterdam.[4]Wikipedia: Emancipation (sculpture)https://ff.wikipedia.org/wiki/Emancipation_(sculpture)Emansipaasiyoŋ ko nate njamndi mboɗeeri tawaaɗe e nokku biyeteeɗo Harriet Tubman Park to South End, to Boston, to Massachusetts.[1]Wikipedia: Ekene Emeka Madukahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekene_Emeka_MadukaEkene Emeka-Maduka (jibinaa ko e hitaande 1996) ko naalanke Kanadaa-Niiseernaajo hannde, mo golle mum tuugnii e ndonu mum Naajeeriya, ina anndaa e huutoraade nate mum.Wikipedia: Julia Pierson Emmethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Julia_Pierson_EmmetJulia Colt Pierson Emmet (1829 – 26 suwee 1908) ko Ameriknaajo, naalanke e pentoowo.[1]Wikipedia: Rosalie Emsliehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rosalie_EmslieRosalie Emslie (26 lewru Yarkomaa 1891 – 1977) ko naalanke Angalteer ganndiraaɗo nate leydi e nate.Wikipedia: Honor C. Appletonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Honor_C._AppletonFrom Wikipedia, the free encyclopediaWikipedia: Rosalie M. Emsliehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rosalie_M._EmslieRosalie Maria Emslie (jibinaa ko Watson), sahaa gooto ko debbo biyeteeɗo A. E.Wikipedia: Alix Énaulthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alix_%C3%89naultAlix Énault (1850 – 1913) ko pentoowo Faraysenaajo hollinooɗo golle mum to suudu Pari e hitaande 1882.Wikipedia: Esther Archdallhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esther_ArchdallEsther Archdall (1916-1999) ko naalanke mbaylaandi to leydi Nuwel Selannde.[1] Golle makko ina ngoni e nder defterdu duumiindi e nder galle naalankaagal Christchurch.Nguurndam Archdall jibinaa ko to worgo Canterbury, o janngi pentol to duɗal jaaɓi haaɗtirde Canterbury. O janngi kadi ko jannginoowo. E hitaande 1964 o heɓi dokkal Arts Council ngam janngude to Skandinaavi e to Angalteer. Caggal mum o wonti jaagorgal ko fayti e naalankaagal e golle diiwaan ngam duɗe e nder diiwaan Canterbury, o woppi golle ɗee e hitaande 1977.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Esther_Archdall#Nguurndam_Archdall_jibinaa_ko_to_worgo_Canterbury,_o_janngi_pentol_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Canterbury._O_janngi_kadi_ko_jannginoowo._E_hitaande_1964_o_heɓi_dokkal_Arts_Council_ngam_janngude_to_Skandinaavi_e_to_Angalteer._Caggal_mum_o_wonti_jaagorgal_ko_fayti_e_naalankaagal_e_golle_diiwaan_ngam_duɗe_e_nder_diiwaan_Canterbury,_o_woppi_golle_ɗee_e_hitaande_1977.[2]Wikipedia: Ende (artist)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ende_(artist)Ende (walla En) woni debbo Espaañnaajo gadano bayyinoowo binndol, mo golle mum mbinndaa e binndol: ENDE PINTRIX ET D(E)I AIUTRIX e nder kolofon Gerona Beatus.[1] Ko ɓuri heewde e kabaruuji jowitiiɗi e makko ina jippoo e binndol e nder golle makko naalankaagal nde tawnoo alaa ko winndaa heen.Wikipedia: Ksenia Enderhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ksenia_EnderKsenia Vladimirovna Ender (1895, Slutsk - 1955, Leningrad) ko pentoowo Riisiyanke .Wikipedia: Clara Archiltahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Clara_ArchiltaClara Williams Archilta (26 suwee 1912-30 suwee 1994), ko pentoowo Kiowa-Apache-Tonkawa, golloowo beeli, ummoriiɗo e leñol San Ildefonso Pueblo.[1] Naalanke jannguɗo hoore mum mo alaa ko janngi e naalankaagal,[2] Archilta ina anndaa e nate mum ɗe o waɗata e ndiyam e nate makko ɗe o waɗata e nate.Clara Williams jibinaa ko David Williams (mo leñol Tonkawa) e Helen Tseeltsesah-Sunrise (Kiowa-Apache) to Tonkawa, Oklahoma. O janngi duɗal Boone to Apache, Oklahoma, caggal ɗuum o janngi duuɓi ɗiɗi to duɗal U.S. Chilocco Indian,[1] haa o dañi jaŋde haa o dañi tolno jeetaɓo. O resi Ward Archilta, o dañi ɓiɓɓe njeegomo hakkunde 1930-1949.https://ff.wikipedia.org/wiki/Clara_Archilta#Clara_Williams_jibinaa_ko_David_Williams_(mo_leñol_Tonkawa)_e_Helen_Tseeltsesah-Sunrise_(Kiowa-Apache)_to_Tonkawa,_Oklahoma._O_janngi_duɗal_Boone_to_Apache,_Oklahoma,_caggal_ɗuum_o_janngi_duuɓi_ɗiɗi_to_duɗal_U.S._Chilocco_Indian,[1]_haa_o_dañi_jaŋde_haa_o_dañi_tolno_jeetaɓo._O_resi_Ward_Archilta,_o_dañi_ɓiɓɓe_njeegomo_hakkunde_1930-1949.Wikipedia: Maria Enderhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_EnderMaria Vladimirovna Ender (1897, Sankt-Pétersbourg - 1942, Leningrad) ko naalanke e wiɗtoowo Riisinaajo.Wikipedia: Ayumi Endōhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayumi_End%C5%8DAyumi Endō (遠藤 あゆみ, Endō Ayumi) ko naalanke Japonnaajo jiyoowo, jeyaaɗo to Tokiyoo. O waɗii viral ngam golle makko naalankaagal kollitooje ballal makko e gonnooɗo meer wuro Davao, jooni hooreejo leydi Filipiin Rodrigo Duterte e sahaa woote.Wikipedia: Jill Enfieldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jill_EnfieldJill Enfield (jibinaa ko ñalnde 8 ut 1954, to Miami Beach, Florida)[1] ko fotoowo e naalanke colour juuɗe ɓurɗo anndeede e golle mum e nder peeje fotooje goɗɗe ko wayi no Cyanotype e Collodion. O jannginii to Duɗal Kesal (Division Parsons),[2] ICP, e Duɗal jaaɓi-haaɗtirde New York.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Audie Englandhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Audie_EnglandAdrienne Marie "Audie" Angalteer[1] (jibinaa ko ñalnde 12 sulyee 1967)[2] ko Ameriknaajo fijoowo, kadi ko fotoowo ganndo.Wikipedia: Chidi Odinkaluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chidi_OdinkaluƁiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chidi_Odinkalu#ƁiɗɗoJaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chidi_Odinkalu#JaŋdeKuugal e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chidi_Odinkalu#Kuugal_e_golleJaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chidi_Odinkalu#Jaɓɓorgo_KewuujiƊuɓɓugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chidi_Odinkalu#ƊuɓɓugoDefterehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chidi_Odinkalu#DeftereFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chidi_Odinkalu#FiroojiWikipedia: Bia doriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bia_doriaTiitoonde ndee winndannde ina waawi waasde yahdude e sarɗiiji Wikipedia ngam teskaade nguurndam. Eɗen ñaagii nde mballiton ngam hollirde teskagol toɓɓere ndee e siftinde lowre ɗiɗmere koolkisaande, nde jeyaaka e toɓɓere ndee, tawa kadi ina rokka heen humpito laaɓtungo ko ɓuri siftorde tan. So notability waawaa hollireede, winndannde ndee ina waawi hawreede, rewtinee, walla momtee.Wikipedia: Virginia dotsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Virginia_dotson== Virginia Dotson (jibinaa ko Newton e hitaande 1943 to Massachusetts) ko naalanke Ameriknaajo ganndiraaɗo golle leɗɗe. Golle makko ina ngoni e mooftirgel nokku naalankaagal e leɗɗe[1] duɗal naalankaagal Minneapolis[2] nokku naalankaagal, Houston,[3] e nokku naalankaagal Amerik Smithsonian.Virginia Dotson (jibinaa ko Newton e hitaande 1943 to Massachusetts) ko naalanke Ameriknaajo ganndiraaɗo golle leɗɗe. Golle makko ina ngoni e mooftirgel nokku naalankaagal e leɗɗe[1] duɗal naalankaagal Minneapolis[2] nokku naalankaagal, Houston,[3] e nokku naalankaagal Amerik Smithsonian.[4] Golle makko, Wood Bowl, keɓaama e nokku biyeteeɗo Smithsonian Ameriknaajo, e nder kampaañ mawningol duuɓi 50 galle Renwick.[5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Virginia_dotson#Virginia_Dotson_(jibinaa_ko_Newton_e_hitaande_1943_to_Massachusetts)_ko_naalanke_Ameriknaajo_ganndiraaɗo_golle_leɗɗe._Golle_makko_ina_ngoni_e_mooftirgel_nokku_naalankaagal_e_leɗɗe[1]_duɗal_naalankaagal_Minneapolis[2]_nokku_naalankaagal,_Houston,[3]_e_nokku_naalankaagal_Amerik_Smithsonian.[4]_Golle_makko,_Wood_Bowl,_keɓaama_e_nokku_biyeteeɗo_Smithsonian_Ameriknaajo,_e_nder_kampaañ_mawningol_duuɓi_50_galle_Renwick.[5]Wikipedia: Nora England (artist)https://ff.wikipedia.org/wiki/Nora_England_(artist)Nora Angalteer nee Ward (1887-1970) ko naalanke Angalteer ganndiraaɗo pentoowo, diisnondirɗo e diisnondirɗo.Wikipedia: Cicely Englefieldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cicely_EnglefieldCicely Englefield (29 suwee 1893–1970) ko naalanke Angalteer ganndiraaɗo winndude e nate defte sukaaɓe.Wikipedia: Maki Enjōjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maki_Enj%C5%8DjiMaki Enjōji ( 円城寺マキ, Enjōji Maki, jibinaa ko ñalnde 8 Duujal) ko naalanke Japonnaajo manga. Won e golle makko, ko wayi no Dewgal welngal!?Wikipedia: Catharina Jacoba Abrahamina Enschedéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Catharina_Jacoba_Abrahamina_Ensched%C3%A9Catharina Jacoba Abrahamina Enschedé (1828 – 1883) ko pentoowo Holanndeejo, jeyaaɗo e teeminannde 19ɓiire.Wikipedia: Bamidele Aturuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bamidele_AturuNolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bamidele_Aturu#Nolde_e_golleNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bamidele_Aturu#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bamidele_Aturu#FiroojiWikipedia: Christina Gerarda Enschedéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christina_Gerarda_Ensched%C3%A9Christina Gerarda Enschedé (10 desaambar 1791 - 6 mars 1873)[1] ko pentoowo Holanndeejo.Wikipedia: Disband (band)https://ff.wikipedia.org/wiki/Disband_(band)Disband ko fedde No Wave nde rewɓe fof mbaɗata e nder wuro New York tuggi 1978 haa 1982. Modelde caggal fedde rock, terɗe ɗee ko naalankooɓe wonaa jimooɓe.Wikipedia: Rachel Dodsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rachel_DodsonRachel Dodson ko Ameriknaajo binndoowo defte binndaaɗe, keewɗo gollodaade e jom suudu mum biyeteeɗo Terry Dodson. Golle makko ina njeyaa heen Marvel Knights: Ɓoornugol, Ɓoornugol/Puccu ɓaleejo: Bonannde nde worɓe mbaɗata e Ɓoornugol gorko ngam Marvel Comics[1] e Wonder Woman e Harley Quinn ngam DC Comics.Wikipedia: Dornith Dohertyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dornith_DohertyDoherty Doherty (jibinaa ko e hitaande 1957) ko fotoowo Ameriknaajo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dornith_Doherty#TuugnorgalWikipedia: Kirsten Dufourhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kirsten_DufourKirsten Dufour (jibinaa ko ñalnde 23 feebariyee 1941)[1] ko naalanke biyeteeɗo Danemark. O gollotoo ko e golle kam e laabi goɗɗi ngam addude hakkillaaji e tooñanngeeji renndo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kirsten_Dufour#TuugnorgalWikipedia: Ines Doujakhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ines_DoujakInes Doujak (jibinaa ko e hitaande 1959, to Klagenfurt) ko naalanke Otirisnaajo.[1] Doujak heɓi bak mum to duɗal jaaɓi haaɗtirde to Vienne.Wikipedia: Élisabeth-Antoinette-Catherinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%89lisabeth-Antoinette-CatherineÉlisabeth-Antoinette-Catherine de Saulses de Freycinet (jibinaa ko Armand; 17 ut 1755 – 22 suwee 1841) ko pastel Faraysenaajo.Wikipedia: Alma Arnellhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alma_ArnellAlma Konstantiya Arnell (2 mee 1857 - 13 suwee 1934) ko pentoowo Suwednaajo.[1][2]Nguurndam Arnell jibinaa ko to Säbrå, leydi Angalteer, o janngi to Stockholm to duɗal pentugol Axel Kulle e gardagol Gustaf Cederström e Anders Zorn kam e to Pari to duɗal jaaɓi haaɗtirde Colarossi e duuɓi keewɗi to Rome. E hitaande 1904 o suɓaama e fedde rewɓe Nya Idun.[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Alma_Arnell#Nguurndam_Arnell_jibinaa_ko_to_Säbrå,_leydi_Angalteer,_o_janngi_to_Stockholm_to_duɗal_pentugol_Axel_Kulle_e_gardagol_Gustaf_Cederström_e_Anders_Zorn_kam_e_to_Pari_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Colarossi_e_duuɓi_keewɗi_to_Rome._E_hitaande_1904_o_suɓaama_e_fedde_rewɓe_Nya_Idun.[4]E darorɗe kitaale 1890 e puɗal kitaale 1900, ko famɗi fof haa hitaande 1907, Alma Arnell renndini suudu e Hilma af Klint e Lotten Rönquist e nder ko wiyetee Ateljébyggnaden [sv] (‘Suudu suudu’) to Stockholm, ɗo Acade Royal Finwe of Naalankaagal jeyaangal e Hamngatan 5 to nokku ɗo Hamngatan e Kungsträdgården kawri. Jeyi oo ko nokku pinal Stockholm e oon sahaa. Ko e nder galle oo kadi woni Kafe Blanch e Salon Naalankaagal Blanch [sv], ɗo hare hakkunde yi’annde ganndal naalankaagal nde Akademi Laamu Naalankaagal e dille luulndo Konstärsförbundet ɗe Farayse ƴetti.https://ff.wikipedia.org/wiki/Alma_Arnell#E_darorɗe_kitaale_1890_e_puɗal_kitaale_1900,_ko_famɗi_fof_haa_hitaande_1907,_Alma_Arnell_renndini_suudu_e_Hilma_af_Klint_e_Lotten_Rönquist_e_nder_ko_wiyetee_Ateljébyggnaden_[sv]_(‘Suudu_suudu’)_to_Stockholm,_ɗo_Acade_Royal_Finwe_of_Naalankaagal_jeyaangal_e_Hamngatan_5_to_nokku_ɗo_Hamngatan_e_Kungsträdgården_kawri._Jeyi_oo_ko_nokku_pinal_Stockholm_e_oon_sahaa._Ko_e_nder_galle_oo_kadi_woni_Kafe_Blanch_e_Salon_Naalankaagal_Blanch_[sv],_ɗo_hare_hakkunde_yi’annde_ganndal_naalankaagal_nde_Akademi_Laamu_Naalankaagal_e_dille_luulndo_Konstärsförbundet_ɗe_Farayse_ƴetti.Arnell sankii ko e hitaande 1934 to Stockholm.https://ff.wikipedia.org/wiki/Alma_Arnell#Arnell_sankii_ko_e_hitaande_1934_to_Stockholm.Wikipedia: Dao drustehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dao_drusteDao Droste (jibinaa ko e hitaande 1952) ko naalanke jibinaaɗo to leydi Vietnam, hoɗnooɗo to leydi Almaañ.Wikipedia: Heda Armourhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Heda_Armour"Hedvig Sophie "Heda" Armour (23 mee 1914 - 20 feebariyee 1996) ko pentoowo e naatoowo Angalteer.Wikipedia: Mary Ayaq Anowtalikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Ayaq_AnowtalikMary Ayaq Anowtalik (jibinaa ko e hitaande 1938) ko naalanke Inuk jooɗiiɗo to Arviat, leydi Nunavut, Kanadaa, ganndiraaɗo nate mum kaaƴe.[1]O fuɗɗii ƴettude ko e kitaale 1950 nde o woni e hoɗde e maayo Ennadai.[1] E siftinde nate makko, o wiyi :https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Ayaq_Anowtalik#O_fuɗɗii_ƴettude_ko_e_kitaale_1950_nde_o_woni_e_hoɗde_e_maayo_Ennadai.[1]_E_siftinde_nate_makko,_o_wiyi_:Wikipedia: Taresa Dunnhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taresa_DunnTeresa Dunn (jibinaa ko e hitaande 1976) ko pentoowo Meksiknaajo-Ameriknaajo, jannginoowo ganndiraaɗo pentol yimɓe colourful.[1] O mawni ko e ladde to bannge worgo Illinois, golle makko ina keewi jogaade batte to bannge njiyaagu e pinal makko.Wikipedia: Melissa Dohertyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Melissa_DohertyMelissa Doherty (jibinaa ko ñalnde 8 oktoobar 1967) ko naalanke jiylotooɗo Kanadaa. Doherty ina sosa nate leydi njiylotooɗe e weeyo, ɗe ndokka yiyoowo oo miijo woɗɗude e leydi ndii.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Melissa_Doherty#TuugnorgalWikipedia: Annasif Døhlenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annasif_D%C3%B8hlenAnnasif Døhlen (23 suwee 1930 – 5 lewru bowte 2021) ko sehil leydi Norwees.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annasif_D%C3%B8hlen#TuugnorgalWikipedia: Helen Dohlmannhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_DohlmannHelen Sofie Dohlmann (21 oktoobar 1870 - 27 mee 1942?) wonnoo ko sehil Danemark.Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_Dohlmann#BiographyKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_Dohlmann#KuugalWikipedia: Lecia Dole-Reciohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lecia_Dole-RecioLecia Dole-Recio (jibinaa ko e hitaande 1971, San Fransisko, Kaliforni) ko naalanke Ameriknaajo jooɗiiɗo to Los Angeles, Kaliforni. Dole-Recio heɓi bakkaa to duɗal jaaɓi haaɗtirde Rhode Island e hitaande 1994 e Master to duɗal jaaɓi haaɗtirde Art Centre to Pasadena e hitaande 2011.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lecia_Dole-Recio#TuugnorgalWikipedia: Doll's Eyes (painting)https://ff.wikipedia.org/wiki/Doll%27s_Eyes_(painting)Gite puccu ko natal Ellen Gallagher waɗi e hitaande 1992. Ko e nder mooftirgel galle naalankaagal Rose to Waltham, to Massachusetts.Wikipedia: Zoë Dominichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zo%C3%AB_DominicZoë Dominic OBE (4 sulyee 1920 - 11 lewru bowte 2011) ko fotoowo jimɗi e pijirlooji Angalteer.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zo%C3%AB_Dominic#TuugnorgalWikipedia: Mary Doningtonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_DoningtonMary Winifred Sylvia Donington (1909-1987) ko jimoowo e sehil leydi Angalteer.Wikipedia: Freya Douglas-Morrishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Freya_Douglas-MorrisFreya Douglas-Morris (jibinaa ko e hitaande 1980) ko pentoowo leydi e nate, jooɗiiɗo to Londres.Wikipedia: Helen Douglas (book artist)https://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_Douglas_(book_artist)Helen Douglas (jibinaa ko e hitaande 1952) ko naalanke defte Ecoppinaajo, bayyinoowo e jannginoowo ganndiraaɗo golle mum e defte naalanke.[1][2]Wikipedia: Laura Douglas (artist)https://ff.wikipedia.org/wiki/Laura_Douglas_(artist)Laura Glenn Douglas (1896-1962)[1] ko pentoowo Ameriknaajo, jibinaaɗo to Winnsboro, to Karolina worgo.Wikipedia: Claudine Douryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Claudine_DouryClaudine Doury (jibinaa ko e hitaande 1959) ko fotoowo Faraysenaajo jooɗiiɗo to Pari.[1] O wonii tergal e Agence Vu gila 1991.Wikipedia: Du Iz TAKhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Du_Iz_TAKDu Iz Tak ko deftere natal 2016 nde Carson Ellis winndi. Daartol ngol, haalaama e ɗemngal ɓowɗi cifaaɗe, ko yowitii e won e ɓowɗi yiytuɗi ƴiye leɗɗe ummotooɗe e leydi.Wikipedia: Annabel Doverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annabel_DoverAnnabel Dover (jibinaa ko e hitaande 1975[1] to Liverpool[2]) ko naalanke Angalteer. O heɓi BA (Hons) e naalankaagal to duɗal jaaɓi haaɗtirde Newcastle (1998), MA e naalankaagal to duɗal jaaɓi haaɗtirde Central Saint Martins, to Londres (2002),[3] e seedantaagal jannginoowo (PGCE) e naalankaagal e diisnondiral to duɗal jaaɓi haaɗtirde...Wikipedia: Florence Drenyfoushttps://ff.wikipedia.org/wiki/Florence_DrenyfousFlorence Dreyfous (25 oktoobar 1868 - 11 suwee 1950) ko pentoowo Ameriknaajo, jannguɗo, waɗi ko ɓuri heewde e nguurndam mum ko e wuro New York.[1]Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Florence_Drenyfous#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolWikipedia: Aleksandra Dulichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aleksandra_DulicAleksandra Dulic (jibinaa ko e hitaande 1973 to Belgrad, Yugoslawi) ko pentoowo, jiiloowo, naalanke jaayndeeji e ganndo. Aleksandra ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde British Columbia (UBC), woni gardiiɗo nokku pinal e karallaagal to (UBC).Wikipedia: Lydeke von Dülmen Krumpelmannhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lydeke_von_D%C3%BClmen_KrumpelmannLydeke von Dülmen Krumpelmann (jibinaa ko Groningen, ñalnde 24 lewru bowte hitaande 1952) ko neɗɗo Holanndeejo, sehiloowo e seraaji.[1]Wikipedia: Yabing Masalon Dulohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yabing_Masalon_DuloYabing Masalon Dulo (8 lewru bowte hitaande 1914 – 26 lewru bowte hitaande 2021),[1] mo yimɓe heewɓe mbiyata Fu Yabing, ko ganndo Filipiin, ganndo mbaydi mbaylaandi e mbaylaandi, teskinndi e reende naalankaagal mabal tabih aadaaji Blaan en mbaylaandi e mbaylaandi ikat.[ 2] E sahaa maayde makko, o jeyaa ko e ɗiɗo tan wuurɓe e mawɓe diisnondirooɓe naalankaagal mabal tabih e nder leñol Blaan ngol to fuɗnaange Mindanao to leydi Filipiin.Wikipedia: Joan Erbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joan_ErbeJoan Erbe Udel (1926 – 21 ut 2014) ko pentoowo e sehil to Baltimore. O ɓuri anndeede ko e huutoraade kalaaji jalbooji, o wiyetee ko « Duchess mawɗo pentooɓe Baltimore » mo Ned Oldham winndi ɗum no Rebecca Hoffberger wiyri e nder jaaynde Baltimore.Wikipedia: Erfurt Women Artists' Grouphttps://ff.wikipedia.org/wiki/Erfurt_Women_Artists%27_GroupFedde naalankooɓe rewɓe Erfurt (Erfurter Künstlerinnengruppe) sosaa ko e hitaande 1983, tawi ko Gabriele Stötzer.[1] Ko fedde rewɓe naalankooɓe to Erfurt, Almaañ fuɗnaange.Wikipedia: Martha Mayer Erlebacherhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Martha_Mayer_ErlebacherToggo alluwal loowdiWikipedia: Kate downiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kate_downieKate Downie (jibinaa ko e hitaande 1958) ko naalanke Ecoppinaajo jibinaaɗo to Amerik, golloowo e pentol, e binndol e natal. O anndaa ko e pentugol makko leydi, golle makko ina njogii galleeji mawɗi Glasgow.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Esther Erlichhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esther_ErlichEsther Erlich (jibinaa ko e hitaande 1955)[1] ko naalanke Ostaralinaajo jeyaaɗo to wuro Melbourne, omo hollira gila 1985. O heɓi njeenaari ndi Doug Moran waɗi e hitaande 1998 e natal makko, "Gaunt and Glorious" natal Steve Moneghetti.Wikipedia: Jill downenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jill_downenJill Downen (jibinaa ko e hitaande 1967) ko Ameriknaajo, naalanke naalanke e installation, kadi ko balloowo porfeseer naalanke to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kansas City. O heɓi ballal Guggenheim e hitaande 2010.Wikipedia: Alaa Al-Eryanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alaa_Al-EryaniAlaa Al-Eryani (jibinaa ko e hitaande 1990) ko filmoowo, fotoowo, binndoowo, e daraniiɗo rewɓe ummoriiɗo Yemen.[1]Wikipedia: Eve disherhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eve_disherEve Disher (1894–1991) ko naalanke Angalteer ganndiraaɗo nate mum kono kadi o waɗii nate wuro e nate puɗi.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Marjorie Esahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marjorie_EsaMarjorie Esa (jibinaa ko e hitaande 1934) ko naalanke Inuit ganndiraaɗo nate mum e nate mum kaaƴe.[1][2] O jibinaa ko e nder wuro Nuqsarhaarjuk, o hoɗi ko e maayo Baker, to Nunavut.Wikipedia: Annabela doverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annabela_doverAnnabel Dover (jibinaa ko e hitaande 1975[1] to Liverpool[2]) ko naalanke Angalteer. O heɓi BA (Hons) e naalankaagal to duɗal jaaɓi haaɗtirde Newcastle (1998), MA e naalankaagal to duɗal jaaɓi haaɗtirde Central Saint Martins, to Londres (2002),[3] e seedantaagal jannginoowo (PGCE) e naalankaagal e diisnondiral to duɗal jaaɓi haaɗtirde...Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Noemí Escandellhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Noem%C3%AD_EscandellNoemí Escandell (1942-2019) ko naalanke Arjantiinnaajo caggal wolde. Golle makko abstrakte, joometiri e dow kaayitaaji e leɗɗe, cenndiraama gila 1968 haa 1983.Wikipedia: Helen Escobedohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_EscobedoHelen "Elena" Escobedo (28 sulyee 1934 – 16 suwee 2010) ko naalanke Meksiknaajo, naalanke mo golle mum kolliraaɗe e nder winndere ndee kala gila e Meksik, Amerik Latin, Dental Dowlaaji Amerik, e Kanadaa haa e leydi Angalteer, ( Almaañ), kam e Israayiil e Nuwel Selannde.Wikipedia: Belissa Escobedohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belissa_EscobedoBelissa Escobedo (jibinaa ko ñalnde 16 suwee 1998) ko Ameriknaajo fijoowo ganndiraaɗo Hocus Pocus 2 e Blue Beetle.Wikipedia: Angèle Etoundi Essambahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ang%C3%A8le_Etoundi_EssambaAngèle Etoundi Essamba ko fotoowo Kameruunnaajo jooɗiiɗo e golloowo to Amsterdam. O ɓuri anndeede ko e golle makko e nder fotooje ɓaleeje e boɗeeje, ɗe neɗɗankaagal, ɗe keewi ko ƴellitde debbo Afriknaajo ko huunde nde o woni e mum.Wikipedia: Helen dohlmannhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_dohlmannHelen Sofie Dohlmann (21 oktoobar 1870 – 27 mee 1942 ?) ko ñeeñoowo Danemarknaajo.Wikipedia: Katherine Ettlhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katherine_EttlKatherine Rhymes Speed Ettl (7 abriil 1911 – 10 janvier 1993)[1] ko sehil Ameriknaajo. O waɗii nate njamndi keewɗe, ina heen nate hooreejo leydi Andrew Jackson to yaasi galle laamorɗo Jackson.Wikipedia: Du iz takhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Du_iz_takDu Iz Tak ko deftere natal 2016 nde Carson Ellis winndi. Daartol ngol, haalaama e ɗemngal ɓowɗi cifaaɗe, ko yowitii e won e ɓowɗi yiytuɗi ƴiye leɗɗe ummotooɗe e leydi.Wikipedia: Violet dreschfeldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Violet_dreschfeldViolet Jennie Dreschfeld (1890-1975) ko naalanke Angalteer ganndiraaɗo nate mum.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Chantal dumashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chantal_dumasChantal Dumas (jibinaa ko e hitaande 1959) ko naalanke daande, jooɗiiɗo to Montreal.[1] O golliima e jimɗi e improvisateur rewrude e rajo e installation son.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Ines doujakhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ines_doujakInes Doujak (jibinaa ko e hitaande 1959, to Klagenfurt) ko naalanke Otirisnaajo.[1] Doujak heɓi bak mum to duɗal jaaɓi haaɗtirde to Vienne.Wikipedia: Elizabeth donaldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_donaldWonande pentoowo maayɗo e hitaande 1969 e innde jibinannde wootere, ƴeew Elizabeth WallworkWikipedia: Marjorie Evanshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marjorie_EvansMarjorie Evans, caggal ɗuum Marjorie Scott Elliot (hedde 1850-1907) ko naalanke Ecoppinaajo ganndiraaɗo nate puɗi.Wikipedia: Evelyn Ashamallahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Evelyn_AshamallahEvelyn Ashamallah (aarabeere: إيفيلين عشم الله) ko naalanke Ejiptnaajo hannde[1], ɓurɗo anndeede e golle mum cemmbinɗe e surrealism. Jibinaa ko e nder galle Kerecee’en Koptik en to Desouk, Kafr el-Sheikh, leydi Ejipt e hitaande 1948.Wikipedia: Marie-Alice Dumonthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie-Alice_DumontMarie-Alice Dumont (ñalnde 10 oktoobar 1892 – 1985) ko Kanadaanaajo fotoowo jooɗiiɗo to Kebek. Ina sikkaa ko kanko woni debbo gadano fotoowo karallo to fuɗnaange leydi Kebek.Wikipedia: Jacqueline Ann Duncanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jacqueline_Ann_DuncanJacqueline Ann Duncan OBE (jibinaa ko Pentney, jibinaa ko ñalnde 16 lewru Duujal hitaande 1931) ko jannginoowo Angalteer, kadi ko kanko sosi Duɗal Diisnondiral Inchbald (nde o woni Jacqueline Inchbald).[1]Wikipedia: Virginie Eggerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Virginie_EggerVirginie Egger (jibinaa ko e hitaande 1966) ko naalanke, jibinaaɗo to Kanadaa, jibinaaɗo to leydi Kebek.Golle cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Virginie_Egger#Golle_cuɓaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Virginie_Egger#TuugnorgalWikipedia: Irma von Duczynskahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Irma_von_DuczynskaIrma von Duczynska (27 lewru Yarkomaa 1869 - 19 lewru Yarkomaa 1932) ko pentoowo e sehil Otirisnaajo, jooɗiiɗo to Vienne e Munich.[1]Wikipedia: Ann MacIntosh Duffhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ann_MacIntosh_DuffAnn MacIntosh Duff RCA (14 sulyee 1925 - 3 desaambar 2022) ko naalanke Kanadaa ganndiraaɗo nate mum ɗe o waɗata e ndiyam.[1]Wikipedia: Eirene or Irenehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eirene_or_IreneEirene walla Irene (Gerec: Ειρήνη) ko naalanke Giriik ɓooyɗo mo Plini mawɗo sifotoo e teeminannde 1ɓiire. Ko o ɓiy pentoowo, o tagi natal suka debbo gonɗo e hoɗorde Eleusis.Wikipedia: Mary Elizabeth Duffield-Rosenberghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Elizabeth_Duffield-RosenbergMary Elizabeth Duffield, jibinaaɗo e Rosenberg (1819-1914) ko pentoowo puɗi Biritaan, debbo pentoowo biyeteeɗo William Duffield.Wikipedia: Jane Duncan (architect)https://ff.wikipedia.org/wiki/Jane_Duncan_(architect)Jane Duncan OBE (jibinaa ko ñalnde 7 sulyee 1953)[1] ko mahoowo leydi Angalteer, jooɗiiɗo to Buckinghamshire.Wikipedia: Loretta Dunkelmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Loretta_DunkelmanLoretta Dunkelman, (jibinaa ko e hitaande 1937 to Paterson, NJ)[1] ko naalanke Ameriknaajo jooɗiiɗo to wuro New York, New York. O janngi ko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Rutgers hannde, kono ko duɗal jaaɓi haaɗtirde rewɓe to New Jersey, caggal ɗuum o janngi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Doulgass, ɗo o heɓi dipolom makko leslesre e ganndal naalankaagal e hitaande 1958[2], o timmini kadi dipolom makko Master to duɗal jaaɓi haaɗtirde Hunter e hitaande 1966.Wikipedia: Florence dreyfoushttps://ff.wikipedia.org/wiki/Florence_dreyfousFlorence Dreyfous (25 oktoobar 1868 - 11 suwee 1950) ko pentoowo Ameriknaajo, jannguɗo, waɗi ko ɓuri heewde e nguurndam mum ko e wuro New York.[1]Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Claudine douryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Claudine_douryClaudine Doury (jibinaa ko e hitaande 1959) ko fotoowo Faraysenaajo jooɗiiɗo to Pari.[1] O wonii tergal e Agence Vu gila 1991.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Teresa Dunnhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teresa_DunnTeresa Dunn (jibinaa ko e hitaande 1976) ko pentoowo Meksiknaajo-Ameriknaajo, jannginoowo ganndiraaɗo pentol yimɓe colourful.[1] O mawni ko e ladde to bannge worgo Illinois, golle makko ina keewi jogaade batte to bannge njiyaagu e pinal makko.Wikipedia: Jane Duncanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jane_DuncanJane Duncan OBE (jibinaa ko ñalnde 7 sulyee 1953)[1] ko mahoowo leydi Angalteer, jooɗiiɗo to Buckinghamshire.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jane_Duncan#TuugnorgalWikipedia: Felicia donceanuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Felicia_donceanuFelicia Donceanu (28 lewru Yarkomaa 1931 - 21 lewru Yarkomaa 2022) ko pentoowo, sehil, e jimoowo Rumaani.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Jane Dunnewoldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jane_DunnewoldJane Dunnewold ko naalanke Ameriknaajo, binndoowo. Ko adii ɗuum ko kanko wonnoo hooreejo fedde toppitiinde ko fayti e ƴellitgol leydi.Wikipedia: Bronwyn drainehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bronwyn_draineBronwyn D. A.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Dao drostehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dao_drosteDao Droste (jibinaa ko e hitaande 1952) ko naalanke jibinaaɗo to leydi Vietnam, hoɗnooɗo to leydi Almaañ.Wikipedia: Jenny drumgoolehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jenny_drumgooleJenny Drumgoole ko naalanke keewɗo, jooɗiiɗo to Philadelphia, Pennsylvania, golloowo e wideyooji e golle, kam e fotooje.[1] Heewɓe e wideyooji makko ina mbaɗi tawtoreede kawgel ko wayi no "Rewɓe Goonga Philadelphia" walla The Wing Bowl, kam e waɗde heen gooto e yimɓe makko, Soxx Roxx,[2] e mbaydiiji keewɗi goɗɗi toowɗi e hoore makko.Wikipedia: Dorothée Duntzehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Doroth%C3%A9e_DuntzeDorothée Duntze ko jibinaaɗo to Farayse, naaloowo taali.Wikipedia: Celeste Dupuy-Spencerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Celeste_Dupuy-SpencerCeleste Dupuy-Spencer (jibinaa ko e hitaande 1979) ko pentoowo Ameriknaajo.[1]Wikipedia: Joanna Drewhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joanna_DrewJoanna Drew CBE (1929-2003) ko gardiiɗo galle naalankaagal e nder leydi Engele, kadi ko gardiiɗo naalankaagal. O golliima e Arts Council fotde duuɓi capanɗe nay, o woniino gardiiɗo Hayward Gallery gila 1987 haa 1992.Wikipedia: Florence Dreyfoushttps://ff.wikipedia.org/wiki/Florence_DreyfousFlorence Dreyfous (25 oktoobar 1868 - 11 suwee 1950) ko pentoowo Ameriknaajo, jannguɗo, waɗi ko ɓuri heewde e nguurndam mum ko e wuro New York.[1]Wikipedia: Elena Drobychevskajahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elena_DrobychevskajaElena Drobychevskaja (Belorusi: Алена Драбычеўская ; jibinaa ko 1968 to Minsk) ko naalanke Bielorusi, naalanke grafik.Wikipedia: Dao Drostehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dao_DrosteDao Droste (jibinaa ko e hitaande 1952) ko naalanke jibinaaɗo to leydi Vietnam, hoɗnooɗo to leydi Almaañ.Wikipedia: Jenny Drumgoolehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jenny_DrumgooleJenny Drumgoole ko naalanke keewɗo, jooɗiiɗo to Philadelphia, Pennsylvania, golloowo e wideyooji e golle, kam e fotooje.[1] Heewɓe e wideyooji makko ina mbaɗi tawtoreede kawgel ko wayi no "Rewɓe Goonga Philadelphia" walla The Wing Bowl, kam e waɗde heen gooto e yimɓe makko, Soxx Roxx,[2] e mbaydiiji keewɗi goɗɗi toowɗi e hoore makko.Wikipedia: Du Iz Tak?https://ff.wikipedia.org/wiki/Du_Iz_Tak%3FDu Iz Tak ko deftere natal 2016 nde Carson Ellis winndi. Daartol ngol, haalaama e ɗemngal ɓowɗi cifaaɗe, ko yowitii e won e ɓowɗi yiytuɗi ƴiye leɗɗe ummotooɗe e leydi.Wikipedia: Fredrika Eleonora von Dübenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fredrika_Eleonora_von_D%C3%BCbenFredrika Eleonora von Düben (17 desaambar 1738 - 1 mars 1808) ko pentoowo Suwednaajo, naalanke jom mbaydi [1].Wikipedia: NICA Burnshttps://ff.wikipedia.org/wiki/NICA_BurnsLounica Maureen Patricia "Nica" Burns CBE (jibinaa ko e lewru ut 1954) ko peewnoowo pijirlooji to Londres, kadi ko jom suudu gollodiiɗo mum Max Weitzenhoffer e nder fedde Nimax Theatres, ina waɗi pijirlooji jeegom to West End : Palace, Lyric, ApolloG, V e Duches.[1]Nguurndam aranndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/NICA_Burns#Nguurndam_aranndeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/NICA_Burns#KugalWikipedia: Shaikha Al-Baharhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shaikha_Al-BaharShaikha Al-Bahar (aarabeere: شيخة البحر) ko cukko hooreejo fedde nde, hono banke ngenndiijo leydi Kuwoyt (NBK)[1][2][3]Wikipedia: Ritu Berihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ritu_Berihttps://ff.wikipedia.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ritu_Beri#Nguurndam_neɗɗoKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ritu_Beri#KugalTeddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ritu_Beri#TeddungalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ritu_Beri#TuugnorgalWikipedia: Laurel Cutlerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laurel_CutlerLaurel Cutler (December 8, 1926 - November 28, 2021) ko laamɗo Amerik mo jaayndeeji. O wonnoo gooto e rewɓe arandeeji arandeeji e nder jaayndeeji.Wikipedia: Charlotte Lily Baidoohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_Lily_BaidooCharlotte Lily Baidoo ko banke leydi Ganaa, ko kanko kadi woni hooreejo fedde toppitiinde ko fayti e banke winndereejo rewɓe Ganaa (WWBG).[1] O naati e Banke Adunankeejo Rewɓe (Ghana) e hitaande 2015, o woni hooreejo gollordu (CEO).Wikipedia: Mimi Berdalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mimi_BerdalMimi Kristine Berdal (jibinaa ko ñalnde 15 suwee 1959) ko awokaa, jom njulaagu, jeyaaɗo to leydi Norwees.Jaɓɓugolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mimi_Berdal#JaɓɓugolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mimi_Berdal#TuugnorgalWikipedia: Varija Bajajhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Varija_BajajVarija Bajaj ko debbo diisneteeɗo e nder leydi Indiya[1][2] ummoriiɗo Delhi ganndiraaɗo e mbaydiiji golle rewɓe.[3][4][5] Koolol makko "Pagdi" e nder yontere India Runway Week e hitaande 2016, o yi'i modeleeji ɗii ɓoornii ko wutte worɓe Indiya 'pagdi'.Wikipedia: Hykmete Bajramihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hykmete_BajramiHykmete Bajrami ko dawriyanke jeyaaɗo to leydi Kosovo. O wonii jaagorgal kaalis leydi Kosovo gila lewru suwee 2020.Wikipedia: Maxine B. Bakerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maxine_B._BakerMaxine B. Baker (jibinaa ko ñalnde 29 feebariyee 1952) ko debbo njulaagu Ameriknaajo.Wikipedia: Janae Bakkenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janae_BakkenJanae Bakken ko peewnoowo teleeji Ameriknaajo, binndoowo kadi, ɓurɗo anndeede e golle mum e nder teleeji biyeteeɗi Scrubs.Wikipedia: Charlotte Baldwinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_BaldwinCharlotte Baldwin (1778-1856) ko Ameriknaajo fijoowo dingiral, kadi ko gardiiɗo pijirlooji.[1]Wikipedia: La veuve Boivinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/La_veuve_BoivinLa veuve Boivin » (1704 – 13 feebariyee 1776) innde tigi-rigi Élisabeth Catherine Boivin, debbo François Boivin e ɓiɗɗo debbo Jean-Christophe Ballard, ko bayyinoowo jimɗi Farayse e teeminannde 18ɓiire to Pari.Wikipedia: Ballerina Farmhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ballerina_FarmBallerina Farm ko ngesa to Kamas, Utah e innde joom mum, jom doole en Hannah Neeleman (jibinaa ko ñalnde 25 lewru juko hitaande 1990), mo fotde ñalnde kala ina waɗa wideyooji e nder Instagram e TikTok ko fayti e nguurndam ngesa e sukaaɓe njeetato.[1] Lowre ndema ndee ina sooda kosam na’i, kosam mbabba, kosam njuumri, kosam galleeji e geɗe goɗɗe (won heen ummorii ko e ngesa hee, won heen kadi ummorii ko caggal leydi).Wikipedia: Sylvia Bandahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sylvia_BandaSylvia Banda (jibinaa ko e hitaande 1962) ko debbo Zambiyanke, jom njulaagu, jom njulaagu renndo.[1][2][3][4] Ko o sehil Ashoka.Wikipedia: Maggie Bandurhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maggie_BandurMaggie Bandur ko winndiyanke teleeji Ameriknaajo, kadi ko peewnoowo teleeji.[1]Wikipedia: Sarah Childhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_Child== https://ff.wikipedia.https://ff.wikipedia.org/w/index.php?titleSarah_Child&veaction=editSarah Child jibinaaɗo e hitaande 1793 ko banke Angalteer. ==https://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_Child#https://ff.wikipedia.org/w/index.php?titleSarah_Child&veaction=editSarah_Child_jibinaaɗo_e_hitaande_1793_ko_banke_Angalteer._==Wikipedia: Bangladesh National Women Lawyers' Associationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bangladesh_National_Women_Lawyers%27_AssociationFedde Awokaaji Rewɓe Ngenndiijo leydi Bangladesh (sosiyatee) woni ko woni e mum koo Dakaar, leydi Banngalteer.[1] Nde sosaa ko e hitaande 1979.Wikipedia: Bettina Banounhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bettina_BanounBettina Banoun (jibinaa ko e hitaande 1972) ko awokaa Norwees, jogiiɗo doktoraa to bannge sariyaaji jeyi leydi.Wikipedia: Deborah Blackwellhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deborah_Blackwellhttps://ff.wikipedia.Wikipedia: Ayodele Awojobihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayodele_AwojobiƁiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayodele_Awojobi#ƁiɗɗoKo'e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayodele_Awojobi#Ko'e_jaŋdeJaɓɓorgo Daartolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayodele_Awojobi#Jaɓɓorgo_DaartolJannginoowohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayodele_Awojobi#JannginoowoFoonditorɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayodele_Awojobi#FoonditorɗoGoomu gollaakuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayodele_Awojobi#Goomu_gollaakuFedde politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayodele_Awojobi#Fedde_politikMaayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayodele_Awojobi#MaayiFedde mawndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayodele_Awojobi#Fedde_mawndeLisi deftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayodele_Awojobi#Lisi_defteFuuɗukihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayodele_Awojobi#FuuɗukiFedde janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayodele_Awojobi#Fedde_janngirdeSiyasalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayodele_Awojobi#SiyasalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayodele_Awojobi#FiroojiWikipedia: Varda Bar-Karhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Varda_Bar-KarVarda Bar-Kar ko gardinooɗo filmuuji, binndoowo, e peewnoowo filmuuji, jooɗiiɗo to Santa Monika, Kaliforni.[1][2] O ɓuri anndeede ko e filmo makko juutɗo Window, e wideyoo makko mo o huutortoo ko no tagofeere men woniri?Wikipedia: Wyatt Bardouillehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wyatt_BardouilleWyatt Bardouille ko filmo e jaayndeeji keeriiɗo mo Seattle.[1] Ko kanko woni hannde gardiiɗo peewnugol to Bardouille Productions.Wikipedia: Elizabeth Baringhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_BaringElisabet Baring (1702 – 1766) ko njulaagu Angalteer.[1]Wikipedia: Ivy Barleyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ivy_BarleyIvy Barley ko jom ngalu Ganaa, debbo e nder karallaagal, kadi ko kanko woni gooto e sosɓe Developers e nder Vogue. E lewru Yarkomaa 2022, GhanaWeb hollitii Barley ko gooto e 3 ‘Women in Tech’ Ghana’en waɗooɓe yah-ngartaa e nder dingiral gollorɗe hakkunde leyɗeele.Wikipedia: Heather Barnabehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Heather_BarnabeHeather Barnabe (/ˈbɑːrnəbi/ BARN-ə-bee[1]) ko hooreejo fedde G(irls)20, fedde nde wonaa laamuyankoore, nde rokkata sukaaɓe rewɓe e sukaaɓe rewɓe mbaawka wonde ardiiɓe e nder heblo e jaŋde.[2] Ko adii nde o naatata e G(irls)20, Barnabe ina gollinoo e pelle goɗɗe ɗe ngonaa laamuyankooje ko ɓuri duuɓi sappo.Wikipedia: Anna currencehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_currence== Anna Currence wonnoo ko hooreejo fedde Kitchen Bazaar tuggi hitaande 1993 haa hitaande 1995, ko adii nde o waɗata hooreejo leydi e nokku COO to Crown Books ñawɗo e hitaande 1997. O heɓi golle CEO Crown ñalnde 12 lewru Yarkomaa 1998.Anna Currence wonnoo ko hooreejo fedde Kitchen Bazaar tuggi hitaande 1993 haa hitaande 1995, ko adii nde o waɗata hooreejo leydi e nokku COO to Crown Books ñawɗo e hitaande 1997. O heɓi golle CEO Crown ñalnde 12 lewru Yarkomaa 1998.[1][3] O waɗii faayiida e nder bankeeji-feññinde yeeyoowo defte, hay so tawii o yalti Crown e lewru oktoobar 1998, lewru wooturu tan hade mum yaltude e feccere 11. Caggal Crown Books, Ms Currence wonti golloowo mawɗo e Brooke Chase Associates Inc, mo Chicago. [4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_currence#Anna_Currence_wonnoo_ko_hooreejo_fedde_Kitchen_Bazaar_tuggi_hitaande_1993_haa_hitaande_1995,_ko_adii_nde_o_waɗata_hooreejo_leydi_e_nokku_COO_to_Crown_Books_ñawɗo_e_hitaande_1997._O_heɓi_golle_CEO_Crown_ñalnde_12_lewru_Yarkomaa_1998.[1][3]_O_waɗii_faayiida_e_nder_bankeeji-feññinde_yeeyoowo_defte,_hay_so_tawii_o_yalti_Crown_e_lewru_oktoobar_1998,_lewru_wooturu_tan_hade_mum_yaltude_e_feccere_11._Caggal_Crown_Books,_Ms_Currence_wonti_golloowo_mawɗo_e_Brooke_Chase_Associates_Inc,_mo_Chicago._[4]Ko adii golle makko, Currence golliima e Barnes & Noble tuggi 1973 haa 1990, o waɗii darnde tiiɗnde e yahdu maɓɓe gila e yeeyirdu tokoosru haa e miijo yeeyirdu mawndu.[1]wonnoo ko hooreejo fedde Kitchen Bazaar tuggi hitaande 1993 haa hitaande 1995, ko adii nde o naatata e nokku hooreejo e COO to Crown Books ñawɗo e hitaande 1997. O heɓi golle CEO Crown ñalnde 12 lewru Yarkomaa 1998.[1][3] O waɗii nafoore mawnde e bankeeji-udditgol yeeyoowo defte, hay so tawii o yaltii Crown e lewru oktoobar 1998, lewru 1 tan hade mum yaltude e feccere 11. Caggal Crown Books, Ms Currence wonti golloowo mawɗo e Brooke Chase Associates Incsociates mo Chicago. [4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_currence#Ko_adii_golle_makko,_Currence_golliima_e_Barnes_&_Noble_tuggi_1973_haa_1990,_o_waɗii_darnde_tiiɗnde_e_yahdu_maɓɓe_gila_e_yeeyirdu_tokoosru_haa_e_miijo_yeeyirdu_mawndu.[1]wonnoo_ko_hooreejo_fedde_Kitchen_Bazaar_tuggi_hitaande_1993_haa_hitaande_1995,_ko_adii_nde_o_naatata_e_nokku_hooreejo_e_COO_to_Crown_Books_ñawɗo_e_hitaande_1997._O_heɓi_golle_CEO_Crown_ñalnde_12_lewru_Yarkomaa_1998.[1][3]_O_waɗii_nafoore_mawnde_e_bankeeji-udditgol_yeeyoowo_defte,_hay_so_tawii_o_yaltii_Crown_e_lewru_oktoobar_1998,_lewru_1_tan_hade_mum_yaltude_e_feccere_11._Caggal_Crown_Books,_Ms_Currence_wonti_golloowo_mawɗo_e_Brooke_Chase_Associates_Incsociates_mo_Chicago._[4]Wikipedia: Betty Keener Archuletahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Betty_Keener_ArchuletaBetty keener arkuletaWikipedia: Susan Barnes (computing)https://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Barnes_(computing)Susan Kelly Barnes ko janngoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Apple Inc. O wonnoo ko gardiiɗo diɗɗal Macintosh to ordinateer Apple.Wikipedia: Eve Armstronghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eve_ArmstrongEve Armstrong (jibinaa ko e hitaande 1978) ko naalanke jeyaaɗo to leydi Nuwel Selannde.[1] O huutortoo ko geɗe tawaaɗe ñalnde kala, o yuɓɓina ɗe e nder kolaaɗe mbaylaandi.Nguurndam adanɗam Eve Armstrong, naalanke, (jibinaa ko e hitaande 1978) mawni ko to Upper Hutt, to Welington. Armstrong golliima e ballondiral e kelle sukaaɓe e sukaaɓe e nder jaaynde wiyeteende Evening Post, to Wellington, caggal ɗuum o janngi ko fayti e mbaydiiji to Nelson.[4] O janngii naalankaagal to duɗal jaaɓi haaɗtirde Elam to Auckland, o heɓi bak makko e hitaande 2003.[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Eve_Armstrong#Nguurndam_adanɗam_Eve_Armstrong,_naalanke,_(jibinaa_ko_e_hitaande_1978)_mawni_ko_to_Upper_Hutt,_to_Welington._Armstrong_golliima_e_ballondiral_e_kelle_sukaaɓe_e_sukaaɓe_e_nder_jaaynde_wiyeteende_Evening_Post,_to_Wellington,_caggal_ɗuum_o_janngi_ko_fayti_e_mbaydiiji_to_Nelson.[4]_O_janngii_naalankaagal_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Elam_to_Auckland,_o_heɓi_bak_makko_e_hitaande_2003.[1]Jaangirde Armstrong yahiino to duɗal jaaɓi haaɗtirde Nelson Marlborough, to Nelson, to leydi Nuwel Selannde tuggi 1999 haa 2001, o heɓi Dipolomaaji e ganndal yiyteende.https://ff.wikipedia.org/wiki/Eve_Armstrong#Jaangirde_Armstrong_yahiino_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Nelson_Marlborough,_to_Nelson,_to_leydi_Nuwel_Selannde_tuggi_1999_haa_2001,_o_heɓi_Dipolomaaji_e_ganndal_yiyteende.Kugal Armstrong ina jeyaa e heɓooɓe njeenaari ndi Fedde Naalankooɓe leydi Nuwel Selannde rokki e hitaande 2006.[4] Armstrong winndi deftere nde e hitaande 2007, No jogori jogaade taƴre njulaagu: Deftere fuɗɗotooɓe.[6] E hitaande 2008 Armstrong suɓaama ngam hoɗde e hoɗorde naalankooɓe to Hong Kong, ɗo o waɗi lewru e fedde naalankooɓe 7.[4][7] Armstrong ko naalanke jooɗiiɗo to galle McCahon to Auckland hakkunde lewru marse e lewru suwee 2009.[8]https://ff.wikipedia.org/wiki/Eve_Armstrong#Kugal_Armstrong_ina_jeyaa_e_heɓooɓe_njeenaari_ndi_Fedde_Naalankooɓe_leydi_Nuwel_Selannde_rokki_e_hitaande_2006.[4]_Armstrong_winndi_deftere_nde_e_hitaande_2007,_No_jogori_jogaade_taƴre_njulaagu:_Deftere_fuɗɗotooɓe.[6]_E_hitaande_2008_Armstrong_suɓaama_ngam_hoɗde_e_hoɗorde_naalankooɓe_to_Hong_Kong,_ɗo_o_waɗi_lewru_e_fedde_naalankooɓe_7.[4][7]_Armstrong_ko_naalanke_jooɗiiɗo_to_galle_McCahon_to_Auckland_hakkunde_lewru_marse_e_lewru_suwee_2009.[8]Wikipedia: Kamal Kumari Barooahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamal_Kumari_BarooahKamal Kumari Barooah (Asam: কমল কমল কুমাৰী বৰুৱা) (1899-1978) ko yumma-leydi Khongiya Barooah to Thengal, Assam. O jibinaa ko Mahendranath Mahanta e Swarnalata Mahanta to Borelengi Satra.Wikipedia: Rose Arcehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rose_Arce== Rose Arce ko gardiiɗo peewnugol fedde wiyeteende Starfish Media Group, sosiyetee peewnugol jaayndiyanke tele biyeteeɗo Soledad O’Brien. O wonnoo ko Producteur mawɗo to CNN.Rose Arce ko gardiiɗo peewnugol fedde wiyeteende Starfish Media Group, sosiyetee peewnugol jaayndiyanke tele biyeteeɗo Soledad O’Brien. O wonnoo ko Producteur mawɗo to CNN.[1] Arce heɓi bak mum to duɗal jaaɓi haaɗtirde Barnard e hitaande 1986.[2] O renndini njeenaari Pulitzer e gollodiiɗo makko e hitaande 1992 nde o woni jaayndiyanke to New York Newsday, kadi o heɓi njeenaaje ɗiɗi Emmy ngam winndude jeewte to WCBS-TV.[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Rose_Arce#Rose_Arce_ko_gardiiɗo_peewnugol_fedde_wiyeteende_Starfish_Media_Group,_sosiyetee_peewnugol_jaayndiyanke_tele_biyeteeɗo_Soledad_O’Brien._O_wonnoo_ko_Producteur_mawɗo_to_CNN.[1]_Arce_heɓi_bak_mum_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Barnard_e_hitaande_1986.[2]_O_renndini_njeenaari_Pulitzer_e_gollodiiɗo_makko_e_hitaande_1992_nde_o_woni_jaayndiyanke_to_New_York_Newsday,_kadi_o_heɓi_njeenaaje_ɗiɗi_Emmy_ngam_winndude_jeewte_to_WCBS-TV.[1]Wikipedia: Aurore Barryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aurore_BarryAurore Barry ko binndoowo Ameriknaajo, gardinooɗo filmuuji & wideyooji, kadi ko jom njulaagu. Ko o jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Loyola Marymount, Aurore adii heɓde njeenaari ko e filmo makko biyeteeɗo Adventures dans la mente de Jack Quimby, ko ɗum suɓngo laawɗungo e nder ñalɗi juutɗi Palm Springs.Wikipedia: Nancy Barryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nancy_BarryNancy M. Barry woni hooreejo fedde toppitiinde ko fayti e baasal, nde o sosi e lewru suwee 2006.Wikipedia: Sheri Andersonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheri_Anderson== Sheri Anderson woni kalfinaaɗo helde ko ina ɓura waktuuji 3000 teleeji lowre. O tawtoraama kala fannu binndol ngol ina jeyaa heen daartol juutngol, ƴaañorgal ñalnde kala, binndol e ƴeewndo kaaldigal, dille audition e ƴeewndo gollotooɓe binndol, kam e jogaade konngol cakkitiingol e nder casting.Sheri Anderson woni kalfinaaɗo helde ko ina ɓura waktuuji 3000 teleeji lowre. O tawtoraama kala fannu binndol ngol ina jeyaa heen daartol juutngol, ƴaañorgal ñalnde kala, binndol e ƴeewndo kaaldigal, dille audition e ƴeewndo gollotooɓe binndol, kam e jogaade konngol cakkitiingol e nder casting. O anndaa ko gooto e doole tagoore caggal yonta toowɗo romantik e nder soap opera e kitaale 1980, ɓurɗo lollude e daartol fannu oo.https://ff.wikipedia.org/wiki/Sheri_Anderson#Sheri_Anderson_woni_kalfinaaɗo_helde_ko_ina_ɓura_waktuuji_3000_teleeji_lowre._O_tawtoraama_kala_fannu_binndol_ngol_ina_jeyaa_heen_daartol_juutngol,_ƴaañorgal_ñalnde_kala,_binndol_e_ƴeewndo_kaaldigal,_dille_audition_e_ƴeewndo_gollotooɓe_binndol,_kam_e_jogaade_konngol_cakkitiingol_e_nder_casting._O_anndaa_ko_gooto_e_doole_tagoore_caggal_yonta_toowɗo_romantik_e_nder_soap_opera_e_kitaale_1980,_ɓurɗo_lollude_e_daartol_fannu_oo.Wikipedia: Beko Ransome-Kutihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beko_Ransome-KutiDr. Bekolari Ransome-Kuti (2 Ogost 1940 - 10 Febraari 2006) ko doktoor Nigeria mo anndiraa ngam golle maako bana mo gollatoowo hakkeeji aadama.Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beko_Ransome-Kuti#ƁiɗɗoKuugal e kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beko_Ransome-Kuti#Kuugal_e_kuugalMaayi e jawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beko_Ransome-Kuti#Maayi_e_jawdiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beko_Ransome-Kuti#FiroojiWikipedia: Aristaretehttps://ff.wikipedia.org/wiki/AristareteAristarete walla Aristareta (Gerek ɓooyɗo: Ἀρισταρέτη) ko pentoowo Giriik ɓooyɗo. Ko seeɗa anndaa e makko, haa arti noon e hol to o hoɗi e nde o wuuri.Konte ɗe Plinius waɗi Edition Teubner gonɗo e daartol tagoore Pliny mawɗo oo siftinii pentoowo Calypso e nder yeewtere ndee e nder tonngoode 147 deftere mum 35:[3][2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Aristarete#Konte_ɗe_Plinius_waɗi_Edition_Teubner_gonɗo_e_daartol_tagoore_Pliny_mawɗo_oo_siftinii_pentoowo_Calypso_e_nder_yeewtere_ndee_e_nder_tonngoode_147_deftere_mum_35:[3][2]Pinxere e nate goɗɗe: Timarete, Mikonis filia, Dianam, quae e nder tabula Efes ko nate ɓooyɗe; Irene, nate ɓiɗɓe leɗɗe e fannuuji, puellam, quae est Eleusine, Calypso, semmbe e teddungal Teodorum, Alcisthenen saltatorem ; Aristarete, Ɓiɓɓe ɓalli e fannuuji, Eskulapiyum.https://ff.wikipedia.org/wiki/Aristarete#Pinxere_e_nate_goɗɗe:_Timarete,_Mikonis_filia,_Dianam,_quae_e_nder_tabula_Efes_ko_nate_ɓooyɗe;_Irene,_nate_ɓiɗɓe_leɗɗe_e_fannuuji,_puellam,_quae_est_Eleusine,_Calypso,_semmbe_e_teddungal_Teodorum,_Alcisthenen_saltatorem_;_Aristarete,_Ɓiɓɓe_ɓalli_e_fannuuji,_Eskulapiyum.Wikipedia: Nancy Ageehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nancy_AgeeNancy Howell Agee (dugum 1955) ko laamɗo jaayndeere Amerik, e hooreejo e CEO Carilion Clinic e hooreejo arandeejo fedde suudu ndun Amerik. Agee jibinaa e hitaande 1955 e Virginia..Wikipedia: Erica eyreshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Erica_eyresErica Eyres (jibinaa ko e hitaande 1980) ko naalanke Kanadaa, jooɗiiɗo, golloowo to GlasgowWikipedia: Andrice Arphttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andrice_ArpAndrice Arp (jibinaa ko e hitaande 1969 to Los Angeles) ko naalanke Ameriknaajo, kadi ko ɓiy ganndo koode biyeteeɗo Halton Arp. O woniino ballifiiɗo e komik biyeteeɗo Hi-Horse mo hoore mum yaltini.Wikipedia: Fatima Al jaberhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Al_jaberFaatima Obaid Al Jaber (aarabeere: فاطمة عبيد الجابر) (jibinaa ko e hitaande 1965) ko mawɗo gollordu fedde Al Jaber jooɗnde to Emiraaji Arab Dentuɗi. Ko baaba makko, hono Obaid Al Jaber sosi fedde nde.Wikipedia: Gladys Andersonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gladys_AndersonGladys Louise Anderson ko naalanke jeyaaɗo to Nuwel Selannde, jibinaaɗo e teeminannde 19ɓiire.[1][2]Wikipedia: Berthe Arthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Berthe_ArtTo (26 desaambar 1857 - 27 feebariyee 1934) ko pentoowo Belsiknaajo.Nguurndam O jibinaa ko to Biriksel, ko ɓiy Ferdinand Art e Konstans Luc. O meeɗaa resde o wuuri o golliima e 28 Blanchestraat to Sint-Gillis (Brixelles). Alfred Stevens janngini mo, ko Franz Binjé wasiyaa mo.[1] Natal makko Janngugol nguurndam: Reseŋaaji e ƴiye naatnaa e deftere 1905 Rewɓe Pentooɓe Aduna.[2] Berthe Art hollitii golle mum to galle laamorɗo naalankaagal e galle debbo e nder hitaande 1893, to Chicago, Illinois.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Berthe_Art#Nguurndam_O_jibinaa_ko_to_Biriksel,_ko_ɓiy_Ferdinand_Art_e_Konstans_Luc._O_meeɗaa_resde_o_wuuri_o_golliima_e_28_Blanchestraat_to_Sint-Gillis_(Brixelles)._Alfred_Stevens_janngini_mo,_ko_Franz_Binjé_wasiyaa_mo.[1]_Natal_makko_Janngugol_nguurndam:_Reseŋaaji_e_ƴiye_naatnaa_e_deftere_1905_Rewɓe_Pentooɓe_Aduna.[2]_Berthe_Art_hollitii_golle_mum_to_galle_laamorɗo_naalankaagal_e_galle_debbo_e_nder_hitaande_1893,_to_Chicago,_Illinois.[3]Wikipedia: Lisa Bartletthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lisa_BartlettLisa A. Bartlett (jibinaa ko Sato)[1] ko politikyanke Ameriknaajo, gonnooɗo jom ngalu.Wikipedia: Mercedes Allison Bateshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mercedes_Allison_BatesMercedes Allison Bates (14 suwee 1915 – 16 ut 1997) ko gardiiɗo jaaynde Ameriknaajo, debbo njulaagu, ɓurɗo lollude e naatgol mum e General Mills, teeŋti noon e gardo diɗɗal Betty Crocker.Wikipedia: Suzanne Bateshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suzanne_BatesSuzanne Bates (jibinaa ko ñalnde 11 lewru Yarkomaa 1956) ko jiiloowo njulaagu Ameriknaajo, kadi ko gardiiɗo golle, jooɗiiɗo to Wellesley, Massachusetts, mo nganndu-ɗaa ko kañum woni laamu to bannge jokkondiral golle. O winndi defte ɗiɗi ko faati e jokkondiral njulaagu ɗe o siforii ko ɓuri soodde.Wikipedia: Ana Lisa Headstronghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ana_Lisa_HeadstrongAna Lisa Hedstrom (jibinaa ko e hitaande 1943, to Detroit) ko naalanke fiɓnde Ameriknaajo. O ɓuri anndeede ko e naatnude shibori aadaaji Japon e nder golle makko.Wikipedia: Angela Batinovichhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Angela_BatinovichAngela Batinovich ko debbo jom ngalu Ameriknaajo, teskiniraaɗo wonde jom suudu ɓurɗo famɗude e fedde dingiral karallaagal Amerik. Ko kanko woni tagɗo "Bat's Daughter", liggey koltu rewɓe.Wikipedia: Susan Batsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Batson== Susan Batson (jibinaa ko ñalnde 27 feebariyee 1943, to Roxbury, Massachusetts) ko Ameriknaajo peewnoowo, fijoowo, binndoowo, jannginoowo fijirde, kadi ko tergal nguurndam e nder suudu fijirde.[1] Batson heɓi bak mum to duɗal Latin sukaaɓe rewɓe[2] e to duɗal jaaɓi haaɗtirde Emerson.Susan Batson (jibinaa ko ñalnde 27 feebariyee 1943, to Roxbury, Massachusetts) ko Ameriknaajo peewnoowo, fijoowo, binndoowo, jannginoowo fijirde, kadi ko tergal nguurndam e nder suudu fijirde.[1] Batson heɓi bak mum to duɗal Latin sukaaɓe rewɓe[2] e to duɗal jaaɓi haaɗtirde Emerson.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Batson#Susan_Batson_(jibinaa_ko_ñalnde_27_feebariyee_1943,_to_Roxbury,_Massachusetts)_ko_Ameriknaajo_peewnoowo,_fijoowo,_binndoowo,_jannginoowo_fijirde,_kadi_ko_tergal_nguurndam_e_nder_suudu_fijirde.[1]_Batson_heɓi_bak_mum_to_duɗal_Latin_sukaaɓe_rewɓe[2]_e_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Emerson.[3]Wikipedia: Jean Battersbyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jean_BattersbyJean Battersby, AO (28 mars 1928 – 24 feebariyee 2009) ko gardiiɗo e wasiyaaji naalankaagal Ostarali, kadi ko kanko woni hooreejo sosɗo fedde naalankaagal Ostarali e hitaande 1968.Wikipedia: Cecredhttps://ff.wikipedia.org/wiki/CecredCécred (ina wiyee ‘sacred’) ko marque Ameriknaajo keeriiɗo toppitiiɗo kosam, mo jimoowo-yimoowo Ameriknaajo biyeteeɗo Beyoncé sosi e hitaande 2024. Ko ɗum kaalis hoore mum, ina waɗi kala sifaa gaasa.Wikipedia: Jen Bilikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jen_Bilikhttps://ff.wikipedia.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jen_Bilik#TuugnorgalWikipedia: Fazila Allanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fazila_AllanaFazila Allana (jibinaa ko e hitaande 1970 to Mumbay fuɗnaange) ko debbo njulaagu Inndo.Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fazila_Allana#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fazila_Allana#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fazila_Allana#TuugnorgalWikipedia: Amina Al Rustamanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Al_RustamaniAmina Al Rustamani ko debbo njulaagu Emiraaji, ko kanko woni gardiiɗo fedde njulaagu ɓesngu AW Rostamani. O wonii limngal 9 nder doggol joyaɓol CEO Fuɗnaange hakkundeejo ngol rewɓe aarabeeɓe ɓurɓe semmbe e winndere nde e hitaande 2015.Golle (hannde)https://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Al_Rustamani#Golle_(hannde)Career (former)https://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Al_Rustamani#Career_(former)Golle (gonnooɗe)https://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Al_Rustamani#Golle_(gonnooɗe)Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Al_Rustamani#TuugnorgalWikipedia: Alma Asayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alma_AsayAlma Asay woni hooreejo e sosɗo, wondude e Dana Peterson,[1] e Allegory Law, sosiyetee karallaagal sariya, rokkuɗo lowre lowre ngam njuɓɓudi ñaawoore.[2] Asay sosi sosiyetee oo caggal nde o woppi golle makko to Gibson Dunn & Crutcher,[3] ɗo o janngi e o gollodii e awokaa mawɗo ñaawoore Orin Snyder golloowo e ñaawoore caɗtunde.Wikipedia: Augusta Andersonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Augusta_AndersonAugusta Andersson (1856-1938) ko jom njulaagu Suwednaajo.[1]Fiilmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Augusta_Anderson#FiilmiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Augusta_Anderson#TuugnorgalWikipedia: Shelley Curtishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shelley_CurtisShelley Curtis woni laamɗo teleediyoowo e jaayndiyanke teleediyo. O ɗon huwtoro nder wakkati nyalnde diga hitaande 1979.Wikipedia: BethAalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/BethAalaBeth Aala ko Ameriknaajo keɓɗo njeenaaje laabi tati[1], ko o baɗoowo filmuuji binndaaɗi e peewnoowo filmuuji.[2]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/BethAala#NguurndamFilm carrièrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/BethAala#Film_carrièreWikipedia: Marie Andreaehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_AndreaeMariya Andree (1550-1632), ko farmasiyanke Almaañnaajo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_Andreae#TuugnorgalWikipedia: Verna Alleehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Verna_AlleeVerna Allee (jibinaa ko 1949 to Kansas,[1] Amerik) ko jiiloowo njulaagu Ameriknaajo, binndoowo e toɓɓe ko wayi no jokkondire nafooje, njuɓɓudi ganndal, hakkille njuɓɓudi, jawdi hakkille e waylude nafooje ɗe ngalaa ɗo tuugii.Deftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Verna_Allee#DefteWikipedia: Betty Asherhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Betty_AsherBetty Asher (6 mee 1914 – 1994) ko Ameriknaajo mooftuɗo e yeeyoowo naalankaagal. Ko o balloowo mawɗo e naalankaagal Pop e naalankaagal hannde, ko o mooftirɗo koppi e saakuuji ɗi naalankooɓe mbaɗi, ina anndaa e winndere ndee kala.Taariindi nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Betty_Asher#Taariindi_nguurndamTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Betty_Asher#TeskorɗeWikipedia: Susan Blockhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_BlockSusan Block, ganndiraaɗo kadi Doktoor Susan Block e Doktoor Suzy, ko Ameriknaajo ganndo ko faati e jikkuuji, binndoowo, waɗoowo filmuuji, gardiiɗo jeewte teleeji kabel, e yeewtanoowo pinal. Ina gasa tawa o ɓuri anndeede ko e teleeji makko keewɗi to HBO.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Block#NguurndamNguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Block#Nguurndam_adanɗamRajohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Block#RajoDewgal e gollondiral e Lobkowiczhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Block#Dewgal_e_gollondiral_e_LobkowiczHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Block#HimobeWikipedia: Yvonne Bauerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yvonne_BauerYvonne Bauer (jibinaa ko e hitaande 1977) ko debbo njulaagu Almaañnaajo, ko o yonta joyaɓo gardinooɗo fedde Bauer Media.Wikipedia: Semahat Arselhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Semahat_ArselSemahat Sevim Arsel (jibinaa ko e hitaande 1928) ko debbo njulaagu miliyaaruuji leydi Turki. Ko kanko woni gardiiɗo Koç Holding, fedde nde wonaa laamuyankoore ɓurnde mawnude e nder leydi Turki, kadi ko kanko woni ɓiy mawɗo sosɗo nde, hono Vehbi Koç (1901–1996).Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Semahat_Arsel#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Semahat_Arsel#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Semahat_Arsel#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Semahat_Arsel#TuugnorgalWikipedia: Elisabeth Baulacrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elisabeth_BaulacreElisabet Baulakre (1613-1693), ko jom ngalu to Geneve.Wikipedia: Carol Baumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carol_BaumCarol Baum (jibinaa ko Friedland) ko Ameriknaajo peewnoowo filmuuji, ɓurɗo anndeede e golle mum e Sandollar Productions. O jeyaa ko e Akademi ganndal e naalankaagal.Wikipedia: Janet Baushttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janet_BausJanet Baus ko gardinooɗo filmuuji e teleeji Ameriknaajo, peewnoowo e bayyinoowo. E hitaande 1993, o ardii Su Friedrich, ko fayti e fedde daraniiɗo haɓaade lesbiyen en.Wikipedia: Pammi Bawejahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pammi_BawejaPammi Baweja, anndiraaɗo kadi Paramjeet Baweja, ko debbo Inndonaajo, peewnoowo filmuuji, jooɗiiɗo to Mumbai, leydi Indiya. Ko kanko woni debbo gardinooɗo filmuuji leydi Indiya biyeteeɗo Harry Baweja.Wikipedia: Elizabeth Davis Beallhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Davis_BeallElizabeth Beall (jibinaa ko Davis) ko winndiyanke Ameriknaajo, peewnoowo teleeji, ɓurɗo anndeede ko e golle mum e nder teleeji Castle.Wikipedia: LAUREL CUTLERhttps://ff.wikipedia.org/wiki/LAUREL_CUTLERLaurel Cutler (8 desaambar 1926 - 28 noowammbar 2021) ko gardiiɗo jeeyngal Ameriknaajo. O jeyaa ko e rewɓe artuɓe e ƴellitde to bannge yeeyde.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/LAUREL_CUTLER#TuugnorgalWikipedia: Virginia Beardshawhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Virginia_BeardshawVirginia Beardshaw, Lady Cahn CBE (jibinaa ko e lewru suwee 1952) ko hooreejo fedde hitaandeere to duɗal jaaɓi haaɗtirde faggudu e ganndal politik to Londres.[2] O woniino hooreejo fedde jokkondiral sukaaɓe I CAN fotde duuɓi 10, tuggi 2005 haa 2015,[3][4] ko o sosɗo Fellow King’s Fund Institute e guwerneer duɗal faggudu Londres.Wikipedia: Shalley curtishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shalley_curtisShelley Curtis ko gardinooɗo e peewnoowo teleeji Amerik. O woni ko e golle e nder ñalawma gila 1979.Darndeeji jogaaɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shalley_curtis#Darndeeji_jogaaɗiWikipedia: Christine Beauchamphttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christine_BeauchampChristine Beauchamp (jibinaa ko hedde hitaande 1970) ko debbo Ameriknaajo jom njulaagu, ganndo ko fayti e mbaydiiji.[1]Wikipedia: Domith dohertyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Domith_dohertyDoherty Doherty (jibinaa ko e hitaande 1957) ko fotoowo Ameriknaajo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Domith_doherty#TuugnorgalWikipedia: Rachel dodsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rachel_dodsonRachel Dodson ko Ameriknaajo binndoowo defte binndaaɗe, keewɗo gollodaade e jom suudu mum biyeteeɗo Terry Dodson. Golle makko ina njeyaa heen Marvel Knights: Ɓoornugol, Ɓoornugol/Puccu ɓaleejo: Bonannde nde worɓe mbaɗata e Ɓoornugol gorko ngam Marvel Comics[1] e Wonder Woman e Harley Quinn ngam DC Comics.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rachel_dodson#TuugnorgalWikipedia: Sally elesbyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sally_elesbySally Elesby (jibinaa ko e hitaande 1942) ko pentoowo Ameriknaajo.[1] Ellesby ina anndaa e nate mum abstrakte minimaliste kuutortooɗe wire e geɗe goɗɗe ɗe ngonaa aadaaji.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sally_elesby#TuugnorgalWikipedia: Neena Beberhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Neena_BeberNeena Beber ko Ameriknaajo binndoowo pijirlooji e teleeji. Ko o peewnoowo tele kadi.Wikipedia: Pia Bech Mathiesenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pia_Bech_MathiesenPia Bech Mathiesen (31 lewru bowte 1962 - 20 lewru feebariyee 2016) ko diisneteeɗo e jom ngalu Danemarknaajo. O ardii Diiso Diisnondiral Danemark, o woniino kadi hooreejo nokku diisnondirɗo ganndal winndere to duunde Als.Wikipedia: Ann Benthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ann_Benthttps://ff.wikipedia.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ann_Bent#TuugnorgalWikipedia: Kathleen Beelerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kathleen_BeelerKathleen Beeler ko Ameriknaajo, ganndo ko faati e sinemaa, ɓurɗo anndeede ko e golle makko e Trinh T. Minh-ha e Lynn Hershman Leeson.Wikipedia: Charlotte Beershttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_BeersCharlotte Beers ko debbo njulaagu Ameriknaajo[1], gonnooɗo jaagorgal dowla ngam dipolomasi renndo e geɗe renndo e nder...Wikipedia: Susan Belbinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_BelbinSusan Jane Belbin (jibinaa ko 20 oktoobar 1948) ko gardinooɗo teleeji e peewnoowo teleeji Ecoppinaajo, peewnoowo golle mum ina jeyaa heen : Buro, Aɗa huutoree?, Hi-de-Hi!Wikipedia: Donna bentonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Donna_bentonBenton jibinaa ko e hitaande 1975.[1] E hitaande 2000, nde o yahrata e duuɓi 26, o ummii Dubay ngam dañde kaalis.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Donna_benton#TuugnorgalWikipedia: Belia of Winchesterhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belia_of_WinchesterBelia mo Winchester (maayɗo caggal hitaande 1273) ko debbo njulaagu Engele-Yahuudiyanke, jom kaalis.[1][2]Wikipedia: Mimi berdalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mimi_berdalMimi Kristine Berdal (jibinaa ko ñalnde 15 suwee 1959) ko awokaa, jom ngalu, jeyaaɗo to leydi Norwees.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mimi_berdal#TuugnorgalWikipedia: Berenicehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Berenicehttps://ff.wikipedia.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Berenice#TuugnorgalWikipedia: Kate Bell (businesswoman)https://ff.wikipedia.org/wiki/Kate_Bell_(businesswoman)Kate Bell ko debbo njulaagu to Angalteer, sosɗo Zip Us In.[1] E ndunngu 2020, o jeyaa ko e teleeji BBC biyeteeɗi Dragons' Den.Wikipedia: Mary Ann Bellhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Ann_BellMary Ann Bell (jibinaa ko 1806 – jibinaa ko 1831), ko njulaagu, diisneteeɗo e jaayndiyanke ko faati e mbaydiiji.[1] O woniino hooreejo e nder dingiral moodel Angalteer e jamaanu makko, haa teeŋti noon e jamaanu Napoleyoŋ, nde Angalteer mawɗo wonnoo e fannuuji keewɗi ceertuɗi e moodel Farayse.Wikipedia: Amy berghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amy_bergAmy Berg mawni ko e falnde Castro, to Kaliforni.[2]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amy_berg#TuugnorgalWikipedia: Rebecka Belldegrunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rebecka_Belldegrunhttps://ff.wikipedia.Wikipedia: Sophie Bellonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophie_Bellonhttps://ff.wikipedia.Wikipedia: Kristine Belsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kristine_Belsonhttps://ff.wikipedia.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kristine_Belson#TuugnorgalWikipedia: Suparatana Bencharongkulhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suparatana_Bencharongkulhttps://ff.wikipedia.Wikipedia: Amy Benderhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amy_Benderhttps://ff.wikipedia.Wikipedia: Anna Currencehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Currence== Feddeeji goɗɗe ==Feddeeji goɗɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Currence#Feddeeji_goɗɗeWikipedia: Dele Giwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dele_GiwaNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dele_Giwa#Nolde_hooreMaayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dele_Giwa#MaayiFuri, kiita e dowlahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dele_Giwa#Furi,_kiita_e_dowlaNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dele_Giwa#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dele_Giwa#FiroojiWikipedia: Fanny Bendixenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fanny_Bendixenhttps://ff.wikipedia.Wikipedia: Alexandra Cunninghamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexandra_CunninghamDaga 1998 haa 2000, o yahdi e Lila Acheson Wallace American Playwrights Program to Juilliard School.Wikipedia: Giuliana Benettonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Giuliana_Benettonhttps://ff.wikipedia.Wikipedia: Anaxandrahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AnaxandraAnaxandra (Gerek: Ἀναξάνδρα; fl. 220s ko adii jibineede Iisaa) ko debbo Giriik ɓooyɗo, naalanke e pentoowo ummoriiɗo Giriik.Kuutoragol jamaanu Innde makko ko Dental Adunawal Astronomi rokki ɗum e hitaande 1994 e dow tagofeere Wenus, nde njaajeendi mum tolnii e 20 km ngam siftorde naalanke oo.[5] Innde ndee kadi ko winndiyanke biyeteeɗo Caroline B. Cooney huutorii ngam wonde jikku mawɗo e nder deftere mum 2003, nde o winndi e sahaa wolde Trojan.[6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Anaxandra#Kuutoragol_jamaanu_Innde_makko_ko_Dental_Adunawal_Astronomi_rokki_ɗum_e_hitaande_1994_e_dow_tagofeere_Wenus,_nde_njaajeendi_mum_tolnii_e_20_km_ngam_siftorde_naalanke_oo.[5]_Innde_ndee_kadi_ko_winndiyanke_biyeteeɗo_Caroline_B._Cooney_huutorii_ngam_wonde_jikku_mawɗo_e_nder_deftere_mum_2003,_nde_o_winndi_e_sahaa_wolde_Trojan.[6]Wikipedia: Elizabeth Benjaminhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Benjaminhttps://ff.wikipedia.Wikipedia: Roxanne Benjaminhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roxanne_Benjaminhttps://ff.wikipedia.Wikipedia: Lucia "Alinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lucia_%22AlingLucía "Aling Lucing" Lagman Cunanan (dayeeki yanlde 27 lewru feberi'iru hiitande ndunngu alif 1928 - 16 lewru abriil 2008) ko restora e leydi Filipiin ɓurɗo andeeɗe saɓu mum sosde walla ko famɗi fof sosde sig, ko ñaamdu Kapampangan ɓurndu lollude e nder winndere Filipiin e Filipiin. [2][3][4]Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lucia_%22Aling#HiimoɓeWikipedia: Carmen Ana culpaperhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carmen_Ana_culpaperCarmen Ana Culpeper-Ramírez woni debbo gadano binndoowo e nder departemaa kaalis Porto Riko[1] e laamu guwerneer Carlos Romero Barseló. E laamu Pedro Rosselló, o woniino hooreejo sosiyatee telefoŋ Porto Riko jeyaaɗo e oon sahaa.Wikipedia: Leïla Mezian Benjellounhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Le%C3%AFla_Mezian_BenjellounRoxanne Benjamin ko gardinooɗo filmuuji, winndiyanke, peewnoowo filmuuji Ameriknaajo. O ɓuri anndeede ko e ardaade filmuuji kulɓiniiɗi Body at Brighton Rock e Won ko boni e sukaaɓe e wonde gooto e tafooɓe e peewnitooɓe filmuuji antoloji kulɓiniiɗi V/H/S, nde tawnoo o ƴettii e o feewnii V/H/S e V /H/S/2.Wikipedia: Karen cudriohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karen_cudrioKaren Cudrio (1716-1797) ko jom njulaagu Norwees.[1] Ko o njulaagu leɗɗe mawɗo to Østmarka, o roni njulaagu nguu e hitaande 1765.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Angela Bennetthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Angela_Bennetthttps://ff.wikipedia.Wikipedia: Helene Thomas Bennetthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helene_Thomas_Bennetthttps://ff.wikipedia.Wikipedia: Sharon Margaret crosbiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sharon_Margaret_crosbieSharon Margaret Crosbie CNZM OBE (jibinaa ko e hitaande 1945) ko gonnooɗo jaaynde e gardiiɗo jaaynde ummoriiɗo leydi Nuwel Selannde. O woniino hooreejo Rajo New Zealand tuggi 1995 haa 2004.Wikipedia: Mary Pat Bentelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Pat_Bentelhttps://ff.wikipedia.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Pat_Bentel#TuugnorgalWikipedia: Donna Bentonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Donna_Bentonhttps://ff.wikipedia.Wikipedia: Berenice (Oxyrhynchus)https://ff.wikipedia.org/wiki/Berenice_(Oxyrhynchus)Berenice (teeminannde 1ɓiire – teeminannde 2ɓiire caggal iisa) ko njulaagu diine to Misra Room.[1]Wikipedia: Joanna Beresfordhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joanna_Beresfordhttps://ff.wikipedia.Wikipedia: Amy Berg (writer)https://ff.wikipedia.org/wiki/Amy_Berg_(writer)Amy Berg (jibinaa ko ñalnde 5 mee)[1] ko Ameriknaajo binndoowo, koolaaɗo kuuɓal teleeji.Wikipedia: Emilie Bergbomhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emilie_BergbomEmili Sofia Bergbom (1834-1905) ko gardiiɗo fijirde Finlande. Ko o daraniiɗo dille Fennoman.Wikipedia: Elisabeth Bergehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elisabeth_Bergehttps://ff.wikipedia.Wikipedia: Sharon Margarethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sharon_Margarethttps://ff.wikipedia.Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Jóhanna á Bergihttps://ff.wikipedia.org/wiki/J%C3%B3hanna_%C3%A1_BergiJóhanna á Bergi (jibinaa ko e hitaande 1970, to Londres) ko jom njulaagu Faroesnaajo. Ñalnde 3 lewru juko hitaande 2015, o wonti hooreejo fedde nde.Wikipedia: Debbie crosbiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Debbie_crosbieDebbie Crosbie (jibinaa ko 30 mars 1970)[1] ko banke Angalteer, kadi ko gardiiɗo fedde mahngo leydi ndii gila lewru suwee 2022. Ko adii ɗuum ko kanko woni hooreejo banke TSB gila lewru mee 2019.Nguurndam arandejam[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Debbie_crosbie#Nguurndam_arandejam[waylu_iwdi]https://ff.wikipedia.org/w/index.php?titleDebbie_crosbie&veaction=edit Golle[waylu iwdi] ==https://ff.wikipedia.org/wiki/Debbie_crosbie#https://ff.wikipedia.org/w/index.php?titleDebbie_crosbie&veaction=edit_Golle[waylu_iwdi]_==Wikipedia: Nancy crisshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nancy_crissNancy Criss ko Ameriknaajo peewnoowo, gardinooɗo njeenaaje e fijoowo. O jaɓɓotoo, o feewna jaaynde jeewte weltaare wiyeteende On the Road Weekly e tele ION.Filmogaraafi[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Nancy_criss#Filmogaraafi[waylu_iwdi]Wikipedia: Waleska crespo riverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waleska_crespo_riverWaleska Crespo Rivera ko jom njulaagu, gardiiɗo jaŋde to Porto Riko. Ko kanko woni hooreejo Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde hakkundeewal Karibe.Golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Waleska_crespo_river#Golle[waylu_iwdi]Wikipedia: Anne Tanny B cranehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Tanny_B_craneAnne "Tanny" B. Crane woni hooreejo e hooreejo fedde Crane Group,[1] gonnooɗo hooreejo fedde toppitiinde ko fayti e banke fedde nde,[2] kadi ko gardiiɗo fedde toppitiinde ko fayti e njuɓɓudi Wendy's International.Ko faytihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Tanny_B_crane#Ko_faytiJaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Tanny_B_crane#JaŋdeGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Tanny_B_crane#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Tanny_B_crane#TuugnorgalWikipedia: Charlyl Margaret cranhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charlyl_Margaret_cranCheryl Margaret Cran (jibinaa ko ñalnde 19 ut 1963) ko jom ngalu, binndoowo Kanadaa. Ko kanko woni sosɗo NextMapping, [3] [4] fedde toppitiinde ko fayti e golle e ko fayti e golle, kadi ko kanko woni hooreejo fedde sintesis to golle Inc.Nguurndam neɗɗo e jaŋde mum[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Charlyl_Margaret_cran#Nguurndam_neɗɗo_e_jaŋde_mum[waylude_iwdi]Golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Charlyl_Margaret_cran#Golle[waylu_iwdi]Wikipedia: Gartrude Ramsay crainhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gartrude_Ramsay_crainGertrude Ramsay Crain (9 marse 1911 – 20 sulyee 1996) ko gardiiɗo jaayndeeji Ameriknaajo, gonnooɗo hooreejo sosiyatee biyeteeɗo Crain Communications, Inc., sosiyatee mo jom suudu makko, G.Wikipedia: Keren craighttps://ff.wikipedia.org/wiki/Keren_craigKeren Craig (jibinaa ko ñalnde 27 feebariyee 1976 to Lucerne, leydi Siwis) ko neɗɗo jibinaaɗo to leydi Suwis, ko o diisneteeɗo e nder leydi Angalteer.[1] E wondude e Georgena Chapman, o sosi fedde nde ina wiyee Marchesa e hitaande 2004.Nguurndam e golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Keren_craig#Nguurndam_e_golle[waylu_iwdi]Wikipedia: Petronella de la courthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Petronella_de_la_courtPetronella de la Court (24 ut 1624 - 22 mars 1707) ko mooftuɗo naalankaagal Holanndee.[1]https://ff.Wikipedia: Nomaza Nongqunga coupezhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nomaza_Nongqunga_coupezNomaza Nongqunga Coupez jibinaa ko to Afrik worgo, e hitaande 1981. Ko kanko sosi sosiyatee biyeteeɗo Undiscover Canvass toppitiiɗo naalankooɓe Afriknaaɓe to Farayse.Nguurndam[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Nomaza_Nongqunga_coupez#Nguurndam[waylude_iwdi]Tuugnorgal[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Nomaza_Nongqunga_coupez#Tuugnorgal[waylude_iwdi]Wikipedia: Lee Cottonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lee_CottonLee Cotton ko winndiyanke Ameriknaajo, jannginoowo pilates, kadi ko cukko ñamri cellundi, jooɗiiɗo to Floride. Binndi makko dow pilates e defde yalti nder jaayndeeji bana Atlantic Avenue,[1] nden o yewtidi haa Boca Life, jaaynde Jupiter, jaaynde Fort Lauderdale, e defte feere.Wikipedia: Celia D. Costashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Celia_D._CostasCelia D. Kostas ko peewnoowo filmuuji.Filmogaraafi[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Celia_D._Costas#Filmogaraafi[waylu_iwdi]Wikipedia: Joyee Hooper Carringtonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joyee_Hooper_CarringtonJoyce Elaine Corrington (jibinaa ko Hooper; jibinaa ko ñalnde 5 ut 1936) ko binndoowo teleeji e filmuuji Ameriknaajo.[1] O resii binndoowo gooto biyeteeɗo John William Corrington, mo maayi e hitaande 1988.Wikipedia: Lauren corraohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lauren_corraoLauren Corrao ko gardiiɗo tele Ameriknaajo. O wonti cukko hooreejo gollordu ngam ƴellitde porogaraamuuji e ƴellitaare to Freeform e hitaande 2019.Wikipedia: Laura maria garro snachezhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laura_maria_garro_snachezLaura María Garro Sánchez ko jannginoowo Kosta Rika, ko depitee hannde ummoriiɗo Heredia e nder suudu sarɗiiji.https://ff.Wikipedia: Kathleen Ann Corbethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kathleen_Ann_CorbetKathleen Ann Corbet (jibinaa ko e hitaande 1960) ko debbo njulaagu Ameriknaajo ɓurɗo anndeede sabu golle makko ɗe o waɗi e hooreejo fedde toppitiinde ko fayti e njulaagu, tuggi 2004 haa 2007.https://ff.Wikipedia: Deborah Berkehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deborah_Berkehttps://ff.wikipedia.Wikipedia: Leslie Berlandhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leslie_Berlandhttps://ff.wikipedia.Wikipedia: Niranjani Ahathianhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niranjani_AhathianNiranjani Agathiyan (jibinaa ko 8 lewru juko hitaande 1986) ko fijoowo, diisneteeɗo kosam, kadi ko diisneteeɗo, golloowo e nder dingiral filmuuji Tamil. Ko kanko woni ɓiy gardiiɗo filmo biyeteeɗo Agathiyan.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niranjani_Ahathian#TuugnorgalWikipedia: Farah Sultan Ahmedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farah_Sultan_AhmedFarah Sultan Ahmed ko ɓiɗɗo filmuuji e nder leydi Bollywood. O fuɗɗii golle makko ko e wallude gollodiiɗo makko e peewnugol/gardiiɗo Sultan Ahmed gila 1987 haa o sankii e hitaande 2002.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farah_Sultan_Ahmed#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farah_Sultan_Ahmed#TuugnorgalWikipedia: Marilyn Agrelohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marilyn_AgreloMarilyn Agrelo ko gardinooɗo filmuuji e peewnoowo filmuuji Ameriknajo.Filmogaraafi cuɓaaɗo 2005: Ball Hot Mad 2010: Maande nde yiyataake 2021: Gang gollorde: Alaa min njottii gollorde Sesamehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marilyn_Agrelo#Filmogaraafi_cuɓaaɗo_2005:_Ball_Hot_Mad_2010:_Maande_nde_yiyataake_2021:_Gang_gollorde:_Alaa_min_njottii_gollorde_SesameWikipedia: Devorah Adlerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Devorah_AdlerDevorah Adler woni jaɓoowo politik e o woni jaɓowo jaɓooɓe dow jaɓoɓe dow demokaraasi dowlaaku leydi Amerik. O woni mo o fuɗɗoriiɓe beehive researchers.Wikipedia: Valerie Ahernhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Valerie_AhernValerie Ahern ko binndoowo e peewnoowo teleeji Ameriknaajo.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Valerie_Ahern#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Valerie_Ahern#TuugnorgalWikipedia: Joanne Aonohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joanne_AonoJoanne Aono ko naalanke Japonnaajo-Ameriknaajo. Naalankaagal makko ina waɗi kaligrafi Japon,[1] e ko ɓuri heewde e mum ko diptychs hollirɗi minimalism jamaanu.Ngendam Aono heɓi B.F.A mum. ummoraade e duɗal jaaɓi haaɗtirde Drake to Iowa, kadi o janngii to Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Naalankaagal to Chicago.[5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Joanne_Aono#Ngendam_Aono_heɓi_B.F.A_mum._ummoraade_e_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Drake_to_Iowa,_kadi_o_janngii_to_Duɗal_Jaaɓi-haaɗtirde_Naalankaagal_to_Chicago.[5]Kugal Golle makko ina nganndiraa heen geɗal e kaligrafi Japon.[1] Sifaa makko ina hawra e minimalism jamaanu e minimalism aadaaji Japon.[2] Ina heewi hawrude e "natal ndiyam weeyo, geɗe peeñɗe e binndi cuuɗiiɗi."[8]https://ff.wikipedia.org/wiki/Joanne_Aono#Kugal_Golle_makko_ina_nganndiraa_heen_geɗal_e_kaligrafi_Japon.[1]_Sifaa_makko_ina_hawra_e_minimalism_jamaanu_e_minimalism_aadaaji_Japon.[2]_Ina_heewi_hawrude_e_"natal_ndiyam_weeyo,_geɗe_peeñɗe_e_binndi_cuuɗiiɗi."[8]Wikipedia: Athene Andradehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Athene_AndradeAthene Andrade (15 feebariyee 1908 –1973) ko naalanke Angalteer ganndiraaɗo nate mum e litogaraafi mum.Nguurndam Andrade janngi to duɗal jaaɓi haaɗtirde to London e nder duɗal ganndal Bromley e duɗal ganndal Beckenham.[1] O heewi ko pentude e sketch fijooɓe e dille tiyaataar.[2] O hollitii to Royal Academy to London, e New English Art Club, e Fedde Rewɓe Naalankooɓe e e Fedde Ngenndiije Dentuɗe Pentooɓe, Seppooji e Seppooji.[1][2] Andrade hoɗi ko Bromley to Kent, o jannginii e nder duɗe Londres.[2] Koolol Victoria e Albert to Londres ina jogii yeruuji golle makko.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Athene_Andrade#Nguurndam_Andrade_janngi_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_to_London_e_nder_duɗal_ganndal_Bromley_e_duɗal_ganndal_Beckenham.[1]_O_heewi_ko_pentude_e_sketch_fijooɓe_e_dille_tiyaataar.[2]_O_hollitii_to_Royal_Academy_to_London,_e_New_English_Art_Club,_e_Fedde_Rewɓe_Naalankooɓe_e_e_Fedde_Ngenndiije_Dentuɗe_Pentooɓe,_Seppooji_e_Seppooji.[1][2]_Andrade_hoɗi_ko_Bromley_to_Kent,_o_jannginii_e_nder_duɗe_Londres.[2]_Koolol_Victoria_e_Albert_to_Londres_ina_jogii_yeruuji_golle_makko.[3]Wikipedia: Alix d'Anethanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alix_d%27AnethanAlix Apolline Louise d’Anethan (12 noowammbar 1848, Biriksel – 11 suwee 1921, Pari) ko pentoowo Belsiknaajo.[1]E nder suudu naalankehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alix_d%27Anethan#E_nder_suudu_naalankeWikipedia: Rabecca Emeshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabecca_EmesRebecca Emes (maayi 1830) ko jom kaalis Engele, ganndiraaɗo kaalis galle mum.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabecca_Emes#TuugnorgalWikipedia: Sara collectionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_collectionSara Colleton ko Ameriknaajo peewnoowo teleeji e filmuuji. O golliima e nder filmo Showtime biyeteeɗo Dexter gila 2006, o heɓi kadi nominaasiyoŋaaji Emmy keewɗi ngam golle makko e nder filmo oo.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_collection#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_collection#TuugnorgalWikipedia: Beatrix Charlotte Dobiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beatrix_Charlotte_DobieBeatrix Charlotte Dobie (1887-1944) ko naalanke leydi Nuwel Selannde, ɓurɗo anndeede e nate mum e nder golle Herbert Guthrie Smith, ganndo ko faati e ndeenka leydi.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beatrix_Charlotte_Dobie#TuugnorgalWikipedia: Jihan Abasshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jihan_AbassJihan Abass (jibinaa ko e hitaande 1993/1994) ko jom ngalu e jom ngalu to Keñiya, ko kanko woni sosɗo e hooreejo fedde Lami Insurance Technology, sosiyetee karallaagal asiraagal jooɗiiɗo to Nairobi, leydi Keñiya, e Lami Direct Insurance, sosiyetee asiraagal otooji dijital.[1][ 2] [3] Abass sosi Lami ngam ɓeydude ŋakkeende asiraagal Afrik.Teddungal e njeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jihan_Abass#Teddungal_e_njeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jihan_Abass#TuugnorgalWikipedia: Karen Cudriohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karen_CudrioKaren Cudrio (1716-1797) ko jaayndiyanke Norwey. O laati jaaynoowo mawɗo jaaynooɗo leɗɗe e Østmarka, o mari jaaynooji nder hitaande 1765.Wikipedia: Kate Chopstickhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kate_ChopstickKate Copstick ko Ecoppinaajo, fiyoowo teleeji, winndiyanke, ƴeewtotooɗo, gardotooɗo e peewnoowo.https://ff.Wikipedia: Letty Arosonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Letty_ArosonEllen Letty Aronson (jibinaa ko Konigsberg;[1] jibinaa ko ñalnde 30 noowammbar 1943) ko Ameriknaajo peewnoowo filmuuji. Ko kanko woni miñiiko debbo binndoowo e gardo Woody Allen.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Letty_Aroson#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Letty_Aroson#TuugnorgalWikipedia: Radhika Aggarwalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Radhika_Aggarwal== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Radhika_Aggarwal#ƁiɗɗoWikipedia: Alvira Khan Agnihotrihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alvira_Khan_AgnihotriAlvira Khan Agnihotri (woowo Khan; heɓi danygol 13 Desemba 1969) ko filmiijo e moodiyanke leydi Indiya. Nder hitaande 2016, o heɓi Sartardust Award for Best Costume Design ngam kuugal maako dow Sultan.Wikipedia: Ann Buckleyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ann_Buckleyhttps://ff.wikipedia.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ann_Buckley#TuugnorgalWikipedia: Lia Maria Aguiarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lia_Maria_AguiarLia Maria Aguiar ko miliyaar Braziliyaan. Ɓiɗɗo debbo Amador Aguiar e ɓikkoy ɗiɗo ɓii Lina Maria Aguiar, Lia jogii 1.Wikipedia: Shirefie cooeyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shirefie_cooeyShirefie Coory (hedde 1865 haa 18 lewru marse 1950) ko debbo njulaagu, jom suudu leydi Nuwel Selannde. O jibinaa ko to Bsharri, e nder laamu Ottomaan hedde hitaande 1865.Wikipedia: Elisabeth Christine Berlinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elisabeth_Christine_BerlingElisabet Kiristiin Berling (1744-1801) ko jom njulaagu Danemarknaajo.[1]Wikipedia: Maxine Bermanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maxine_BermanMaxine L. Berman (17 abriil 1946 – 2 mars 2018) ko politikyanke Ameriknaajo, gollinooɗo e suudu sarɗiiji leydi Michigan hakkunde 1983 e 1996.Wikipedia: Janice cookehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janice_cookeJanice Cooke ko gardinooɗo tele Ameriknaajo, ko peewnoowo.https://ff.Wikipedia: Karen Cookhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karen_CookKaren Cook’ (jibinaa ko e hitaande 1952/1953) ko banke Angalteer, gardinooɗo fedde banke njulaagu to Goldman Sachs.https://ff.Wikipedia: Ilene Bernshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilene_BernsIlene Berns (jibinaa ko Holub ; 1 mee 1943 - 20 feebariyee 2017[1]) ko gardiiɗo sosiyetee Ameriknaajo.Wikipedia: Mary Brushttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_BrusMary Brush (fl. 1815) mo Davenport, Iowa,[1] ko Ameriknaajo jibinannde, kadi ko gooto e rewɓe Ameriknaaɓe adanɓe heɓde paten to biro paten Amerik.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Brus#TuugnorgalWikipedia: Jennifer "Jen"consalvohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jennifer_%22Jen%22consalvoJennifer "Jen" Consalvo woni gooto e sosɓe e hooreejo fedde nde.[2]https://ff.Wikipedia: Dana Bérováhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dana_B%C3%A9rov%C3%A1Dana Bérová (jibinaa ko ñalnde 25 abriil 1967) ko debbo njulaagu Cekoslowaki, gonnooɗo jaagorgal laamu. O woniino jaagorde humpito e nder laamu Jiří Paroubek.Wikipedia: Sharon Berryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sharon_BerrySharon Berry OBE woni sosɗo e hooreejo Storybook Dads, fedde nde wonaa laamuyankoore, jooɗiinde to leydi Angalteer.[1]https://ff.Wikipedia: Marie Besnier Beauvalothttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_Besnier_BeauvalotMarie Besnier Beauvalot (jibinaa ko ñalnde 30 sulyee 1980) ko miliyaaruuji Faraysenaajo ronooɓe. Ko kanko woni jom jawdi mawndi e nder Lactalis.Wikipedia: Julia buddhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Julia_buddJulia Budd ko debbo njulaagu to Angalteer, ko kanko woni hooreejo dingiral Epsom.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Julia_budd#NguurndamWikipedia: Helen Connollyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_ConnollyHelen Connolly (jibinaa ko e lewru desaambar 1972) [1] ko debbo njulaagu Angalteer. Ko kanko woni mawɗo njulaagu New Look, ko adii ɗuum ko kanko woni mawɗo gollordu Bonmarché.Wikipedia: Randa Bessisohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Randa_BessisoRanda Bessiso woni gardiiɗo sosɗo nokku Fuɗnaange hakkundeejo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Manchester.[1][2] Ko o Libannaajo, iwdi Palestiin.Wikipedia: Mandie Elizabeth Fletcherhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mandie_Elizabeth_FletcherMandie Elizabeth Fletcher (jibinaa ko ñalnde 27 Duujal hitaande 1954) ko gardiiɗo teleeji e filmuuji Angalteer.Wikipedia: Eileen connhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eileen_connEileen Conn ko Ameriknaajo peewnoowo teleeji, binndoowo teleeji.https://ff.Nguurndam neɗɗo[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Eileen_conn#Nguurndam_neɗɗo[waylu_iwdi]Wikipedia: LOUISE Bondhttps://ff.wikipedia.org/wiki/LOUISE_BondLouise Bond ko gardiiɗo jeeyngal to leydi Nuwel Selannde. O woniino hooreejo Diiso Jokkondiral Njulaagu leydi Nuwel Selannde haa nde o woppi golle e lewru Yarkomaa 2019 ; ko kanko woni debbo gadano jogaade oon jappeere.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/LOUISE_Bond#TuugnorgalWikipedia: Estellina conathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Estellina_conatEstellina Konat (fl. 1474-1477) ko binndoowo Itaali-Yahuudiyanke.Wikipedia: Darlene Comptonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Darlene_ComptonDarlene Compton (jibinaa ko ñalnde 21 lewru Yarkomaa 1961)[2] ko politikyanke Kanadaa, wonti hooreejo 33ɓo e nder suudu sarɗiiji leydi ndii e hitaande 2023. O woniino cukko hooreejo leydi ɗiɗaɓo, kadi ko jaagorgal kaalis e darnde rewɓe laamɗo Edward Duundeere nde gila 2019 haa 2023.Wikipedia: Caroline Boudreauxhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Caroline_BoudreauxCaroline Boudreaux ko debbo Ameriknaajo, jom ngalu, jom ngalu renndo. E hitaande 2000, o woppi golle makko e nder yeeyde teleeji ngam sosde fedde wiyeteende Miracle Foundation, nde wonaa laamuyankoore, to Texas.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Caroline_Boudreaux#TuugnorgalWikipedia: Commercial Real estate Womenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Commercial_Real_estate_WomenReso rewɓe njulaagu (CREW) ko fedde gollorde ngam rewɓe e nder golle njulaagu. Won heen boowe CREW e nder leyɗeele dentuɗe Amerik fof ɗe mbaɗata ko porogaraamuuji jowitiiɗi e jokkondire njulaagu, porogaraamuuji renndo e jaŋde e yahrude yeeso rewɓe e nder njulaagu.Ko fayti e[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Commercial_Real_estate_Women#Ko_fayti_e[waylude_iwdi]Ƴeew kadi[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Commercial_Real_estate_Women#Ƴeew_kadi[waylu_iwdi]Wikipedia: Laurel cutlerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laurel_cutler=== Gila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓi Laurel Taƴoowo Jibinaa ko ñalnde 8 Duujal hitaande 1926 Maayi ko ñalnde 28 noowammbar 2021 (duuɓi 94) Ngenndi Ameriknaajo Laurel Cutler (8 desaambar 1926 - 28 noowammbar 2021) ko gardiiɗo jeeyngal Ameriknaajo. O jeyaa ko e rewɓe artuɓe e ƴellitde to bannge yeeyde.Gila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓi Laurel Taƴoowo Jibinaa ko ñalnde 8 Duujal hitaande 1926 Maayi ko ñalnde 28 noowammbar 2021 (duuɓi 94) Ngenndi Ameriknaajo Laurel Cutler (8 desaambar 1926 - 28 noowammbar 2021) ko gardiiɗo jeeyngal Ameriknaajo. O jeyaa ko e rewɓe artuɓe e ƴellitde to bannge yeeyde. O inniraa ko gooto e yimɓe sappo e go’o teskinɓe e kitaale 1980 e Fortune, rewɓe tan e doggol ngol.[1][2][3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Laurel_cutler#Gila_e_Wikipedia,_binndol_ngol_alaa_ko_yoɓi_Laurel_Taƴoowo_Jibinaa_ko_ñalnde_8_Duujal_hitaande_1926_Maayi_ko_ñalnde_28_noowammbar_2021_(duuɓi_94)_Ngenndi_Ameriknaajo_Laurel_Cutler_(8_desaambar_1926_-_28_noowammbar_2021)_ko_gardiiɗo_jeeyngal_Ameriknaajo._O_jeyaa_ko_e_rewɓe_artuɓe_e_ƴellitde_to_bannge_yeeyde._O_inniraa_ko_gooto_e_yimɓe_sappo_e_go’o_teskinɓe_e_kitaale_1980_e_Fortune,_rewɓe_tan_e_doggol_ngol.[1][2][3]Wikipedia: Blandine Boulekonehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blandine_Boulekonehttps://ff.wikipedia.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blandine_Boulekone#TuugnorgalWikipedia: Anne Felicite colombehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Felicite_colombeAnne Félicité Colombe (fl. 1793), ko binndoowo e bayyinoowo Farayse, kadi ko o daraniiɗo politik e sahaa njiimaandi Farayse.Binndanɗe[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Felicite_colombe#Binndanɗe[waylu_iwdi]Wikipedia: Kate Boutilierhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kate_Boutilierhttps://ff.wikipedia.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kate_Boutilier#TuugnorgalWikipedia: Julia Collinshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Julia_CollinsJulia Collins ko jom ngalu e karallaagal nguura, o waɗii golle makko e mahde sosiyeteeji nguura, ina jeyaa heen Zume Pizza ɗo o wonti debbo ɓaleejo gadano sosɗo sosiyetee unicorn.[1]https://ff.Nguurndam e jaŋde puɗɗagol[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Julia_Collins#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol[waylude_iwdi]Golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Julia_Collins#Golle[waylu_iwdi]Wikipedia: Judith Bowmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Judith_Bowmanhttps://ff.wikipedia.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Judith_Bowman#TuugnorgalWikipedia: Ingread Nea collinshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ingread_Nea_collinsIngread Nea Collins MNZM ko debbo njulaagu jeyaaɗo to leydi Nuwel Selannde, jooɗiiɗo to Gisborne.[1] O ardii fedde cellal diiwaan Tairawhiti tuggi 2001 haa 2010.Golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ingread_Nea_collins#Golle[waylu_iwdi]Wikipedia: Joyce Aboussiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joyce_AboussieJoyce Aboussie (jibinaa ko e hitaande 1957) ko sosɗo e hooreejo fedde Aboussie & Associates, fedde toppitiinde ko fayti e njuɓɓudi to St. Ko kanko kadi woni sosɗo e hooreejo Telephone Contact Inc.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joyce_Aboussie#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joyce_Aboussie#TuugnorgalWikipedia: Judith Gubala Boyntonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Judith_Gubala_BoyntonJudith Gubala Boynton (jibinaa ko e lewru Yarkomaa 1955) woni debbo gadano hooreejo kaalis e nder fedde Royal Dutch Shell gila 2001.[1] O woppitaa e hitaande 2004 caggal nde o waɗi fenaande ko faati e ciimtol resooji sosiyetee oo.Wikipedia: Jaclyn Bethanyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaclyn_Bethanyhttps://ff.wikipedia.Wikipedia: Khalia collierhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khalia_collierKhalia Collier woni joom St. Louis Surge, kadi ko komisariyaajo fedde mum fedde basket rewɓe aduna (GWBA).Khaliya kollihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khalia_collier#Khaliya_kolliNguurndam e golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Khalia_collier#Nguurndam_e_golle[waylu_iwdi]Wikipedia: Amalia Bettinihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amalia_Bettinihttps://ff.wikipedia.Wikipedia: Archana Bhargavahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Archana_BhargavaArchana Bhargava woni hooreejo banke kawtal lesdi Indiya.[5]Wikipedia: Sylvie Biancherihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sylvie_Biancherihttps://ff.wikipedia.Wikipedia: Lauren Carraohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lauren_Carraohttps://ff.wikipedia.Wikipedia: Gina Bianchinihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gina_Bianchinihttps://ff.wikipedia.Wikipedia: Jenny Bickshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jenny_BicksJenny Bicks ko winndiyanke Ameriknaajo e peewnoowo teleeji,[1] ɓurɗo anndeede e golle makko e binndol teleeji e nder dingiral HBO, Sex and the City[2] e tagɗo e binndoowo dingiral ABC, Men in Trees.[1].Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jenny_Bicks#TuugnorgalWikipedia: Sonia Bien-Aimehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sonia_Bien-AimeSonia Bien-Aime Fulford (jibinaa ko 3 desaambar 1971)[2] ko gardiiɗo fuku koyɗe Turki e Kaykos, hooreejo fedde fuku koyɗe duuɗe Turki e Kaykos (TCIFA), tergal e Diiso FIFA, e Goomu toppitiingu CONCACAF.Wikipedia: I da Albohttps://ff.wikipedia.org/wiki/I_da_AlboIda Albo ko debbo njulaagu Kanadaa, joom e gollodiiɗo e otel Fort Garry to Winnipeg, Manitoba.[1][2]Wikipedia: Sara Colletonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_ColletonSara Colleton ko Ameriknaajo peewnoowo teleeji e filmuuji. O golliima e nder filmo Showtime biyeteeɗo Dexter gila 2006, o heɓi kadi nominaasiyoŋaaji Emmy keewɗi ngam golle makko e nder filmo oo.Nguurndam[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Colleton#Nguurndam[waylude_iwdi]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Colleton#TuugnorgalWikipedia: Ofra Bikelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ofra_Bikelhttps://ff.wikipedia.Wikipedia: Liz Binghamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liz_BinghamElizabeth Anne Bingham OBE ko debbo njulaagu Angalteer, hooreejo R3, fedde gollorde ngam ƴellitde annduɓe.Wikipedia: Sue Birtwistlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sue_BirtwistleSusan Elizabeth Birtwistle, Lady Eyre, (jibinaa ko ñalnde 9 lewru Duujal hitaande 1945)[1] ko peewnoowo e binndoowo daartol teleeji. Birtwistle heɓii njeenaaje ngam golle mum keewɗe, ina jeyaa heen Hotel du Lac, Pride e Prejudice e Emma, kadi o jeyaa ko e suɓaaɓe ngam heɓde njeenaaje BAFTA e hitaande 2008 ngam golle makko Cranford.Wikipedia: Annika Biørnstadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annika_Bi%C3%B8rnstadAnnika Cesilie Biørnstad (1957 – 17 noowammbar 2022)[1] ko gardiiɗo jaayɗe Norwees. Gila lewru suwee 2007, o ardii departemaa jaayndeeji NRK, fedde jaayndeeji Norwees.Wikipedia: Cheryl Margaret cranhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheryl_Margaret_cranCheryl Margaret Cran (jibinaa ko ñalnde 19 ut 1963) ko jom ngalu, binndoowo Kanadaa. Ko kanko woni sosɗo NextMapping, [3] [4] fedde toppitiinde ko fayti e golle e ko fayti e golle, kadi ko kanko woni hooreejo fedde sintesis to golle Inc.Wikipedia: Barbara Birungihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_BirungiBarbara (Birungi) Mutabazi (jibinaa ko ñalnde 7 ut 1986) ko debbo karallo ko faati e karallaagal. Ko kanko woni gooto e sosɓe e gardiiɗo sosɗo HiveColab to Kampala, leydi Uganndaa.Wikipedia: Debonnaire von Bismarckhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Debonnaire_von_BismarckKonte Debonnaire Jane von Bismarck-Schönhausen (almaañ: Debonnaire Jane Gräfin von Bismarck-Schönhausen; née Patterson; jibinaa ko 19 ut 1959) ko debbo jom ngalu, jom mbaylaandi, jom jawdi, jom en hakkillaaji.Wikipedia: Kristín Bjarnadóttirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Krist%C3%ADn_Bjarnad%C3%B3ttirKristin Bjarnadóttir (1812 – 1891) ko politikyanke leydi Islande.[1]Wikipedia: Beatrice Anglehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beatrice_AngleBeatrice Angle (1859-1915) ko sehil Angalteer, golloowo e terakota e njamndi.Nguurndam Angle jibinaa ko to Hornsey to fuɗnaange Londres kono o mawni ko to wuro Islington, gooto e ɓiɓɓe sappo e gooto Susan e John Angle, jaagorgal golle.[1] Angle keeriiɗo e terracotta e busts e koye njamndi, kono e sahaaji kadi ina feewna pecce porcelian e diidi ɓurɗi miijaade.[2] E nder Salon Pari e hitaande 1892 o holliri nate ina wiyee Suka Venise.[3] Angle hollitii geɗe mum to galle naalankaagal Walker to Liverpool e to Londres, holliri ko ina wona golle 16 to duɗal jaaɓi haaɗtirde Royal Academy hakkunde 1885 e 1899 e geɗe ɗiɗi to Fedde Naalankooɓe Rewɓe e hitaande 1890.[1][4] Waɗii sahaaji Angle ina joginoo suudu to Yeoman’s Row to Kensington kono caggal ɗuum o hoɗi to Sandwich to Kent.https://ff.wikipedia.org/wiki/Beatrice_Angle#Nguurndam_Angle_jibinaa_ko_to_Hornsey_to_fuɗnaange_Londres_kono_o_mawni_ko_to_wuro_Islington,_gooto_e_ɓiɓɓe_sappo_e_gooto_Susan_e_John_Angle,_jaagorgal_golle.[1]_Angle_keeriiɗo_e_terracotta_e_busts_e_koye_njamndi,_kono_e_sahaaji_kadi_ina_feewna_pecce_porcelian_e_diidi_ɓurɗi_miijaade.[2]_E_nder_Salon_Pari_e_hitaande_1892_o_holliri_nate_ina_wiyee_Suka_Venise.[3]_Angle_hollitii_geɗe_mum_to_galle_naalankaagal_Walker_to_Liverpool_e_to_Londres,_holliri_ko_ina_wona_golle_16_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Royal_Academy_hakkunde_1885_e_1899_e_geɗe_ɗiɗi_to_Fedde_Naalankooɓe_Rewɓe_e_hitaande_1890.[1][4]_Waɗii_sahaaji_Angle_ina_joginoo_suudu_to_Yeoman’s_Row_to_Kensington_kono_caggal_ɗuum_o_hoɗi_to_Sandwich_to_Kent.Wikipedia: Danielle Aprilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Danielle_AprilDanielle April (jibinaa ko ñalnde 1 sulyee 1949)[1] ko naalanke Kanadaa, golloowo e fannuuji nate, nate, fotooje, naalankaagal installation, naalankaagal binndol e natal. Golle Abriil ina keewi yuurnitaade sahaa e siftorde.Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Danielle_April#Nguurndam_e_golleWikipedia: Augusta Björkenstamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Augusta_Bj%C3%B6rkenstamAugusta Björkenstam (3 desaambar 1829 - 10 sulyee 1892) ko debbo Suwednaajo, jom njulaagu. O sosi sosiyatee jolngo biyeteeɗo Stockholms Expressbyrå (1877), gardinooɗo jolngo bagaas ummoraade e gartirgol otooji hakkundeeji Stockholm haa e heɓooɓe ɗum.Wikipedia: Carole Blackhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carole_BlackCarole Federle Black, jibinaaɗo e hitaande 1945 (duuɓi 78–79), ko gonnooɗo hooreejo e gardiiɗo gollordu njuɓɓudi nguurndam, marke multimedia wonande rewɓe, ina jeyaa heen Reso nguurndam, Reso filmuuji nguurndam, Reso rewɓe goonga nguurndam, Reso nguurndam nguurndam e Galle nguurndam Entertainment, golliima tuggi lewru marse 1999 haa lewru marse 2005. Ko adii ɗuum, Ms Black wonnoo ko hooreejo e gardiiɗo mawɗo NBC4, Los Angeles, tele njulaagu, tuggi 1994 haa 1999, e nder golle keewɗe jowitiiɗe e njulaagu to The Walt Sosiyetee Disney, sosiyatee jaayndeeji e wellitaare, tuggi 1986 haa 1993.Wikipedia: Débora Arangohttps://ff.wikipedia.org/wiki/D%C3%A9bora_ArangoDébora Arango Perez (11 Noowammbar 1907 - 4 Duujal 2005) ko naalanke Kolommbinaajo, jibinaaɗo to Medellin, Kolommbi, ɓiy Castor María Arango Díaz e Elvira Perez. Hay so tawii ko adii fof ko pentoowo, Arango golliima kadi e nder jaayɗe goɗɗe, ko wayi no seraamik e naalankaagal.Nguurndam neɗɗo Duuɓi gadani (1907-1930)https://ff.wikipedia.org/wiki/D%C3%A9bora_Arango#Nguurndam_neɗɗo_Duuɓi_gadani_(1907-1930)Wikipedia: Beth Aalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beth_AalaBeth Aala ko Ameriknaajo keɓɗo njeenaaje laabi tati, waɗoowo filmuuji binndaaɗi e peewnugol filmuuji.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beth_Aala#NgendamNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beth_Aala#NjeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beth_Aala#TuugnorgalWikipedia: Katie Blackburnhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katie_BlackburnKatherine Blackburn (jibinaa ko Brown; jibinaa ko ñalnde 25 suwee 1965) ko gardiiɗo fuku koyɗe Ameriknaajo, ko kanko woni cukko hooreejo fedde fuku koyɗe leydi ndii.Wikipedia: April Blairhttps://ff.wikipedia.org/wiki/April_BlairApril Blair ko binndoowo Ameriknaajo, peewnoowo filmuuji e teleeji. Blair winndii binndanɗe ngam filmuuji ɗii, Kaper Natal, Valentine privé: Blonde & Dangerous, Hunduko Limonade e Alarba.Wikipedia: Wendy Blairhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wendy_BlairWendy Blair (15 suwee 1938, Flushing, New York – 14 abriil 2009, Hollywood worgo, Kaliforni) ko peewnoowo tele Ameriknaajo.Wikipedia: Lee cottonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lee_cottonLee Cotton ko winndiyanke Ameriknaajo, jannginoowo pilates, kadi ko cukko ñamri cellundi, jooɗiiɗo to Floride. Binndi makko dow pilates e defde yalti nder bana jaaynde Atlantic Avenue,[1] nden o yewtidi haa Boca Life, jaaynde Jupiter, jaaynde Fort Lauderdale, e defte feere.Nguurndam Cotton heɓi bak mum to duɗal jaaɓi haaɗtirde Florida[4], o heɓi B.S. e nder jokkondiral[5] e hitaande 2000.[6] Caggal nde o heɓi bak makko o golliima seeɗa e nder jeeyngal.[6] O heɓi B.S e ko fayti e ñamri e ñamri. Ko o RDN to diiwaan Floride.https://ff.wikipedia.org/wiki/Lee_cotton#Nguurndam_Cotton_heɓi_bak_mum_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Florida[4],_o_heɓi_B.S._e_nder_jokkondiral[5]_e_hitaande_2000.[6]_Caggal_nde_o_heɓi_bak_makko_o_golliima_seeɗa_e_nder_jeeyngal.[6]_O_heɓi_B.S_e_ko_fayti_e_ñamri_e_ñamri._Ko_o_RDN_to_diiwaan_Floride.Wikipedia: Maggie Blanchttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maggie_Blanchttps://ff.wikipedia.Wikipedia: Sonia Blangiardohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sonia_Blangiardohttps://ff.wikipedia.Wikipedia: Jolanta Blažytėhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jolanta_Bla%C5%BEyt%C4%97Jolanta Blažytė (jibinaa ko 1 mee 1965) ko gardiiɗo njulaagu e jom ngalu Lituwaani, hooreejo e jom jawdi e sosiyatee Lituwaani biyeteeɗo UAB Vikonda e (gila e lewru suwee 2013) debbo Lituwaani ɓurɗo alɗude. E wiyde jaaynde "Ekonomika.Wikipedia: Lucia cunananhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lucia_cunananLucía "Aling Lucing" Lagman Cunanan (27 feebariyee 1928 – 16 abriil 2008) ko restora Filipiin ɓurɗo anndeede sabu mum sosde walla ko famɗi fof sosde sisig, ko ñaamdu Kapampangan ɓurndu lollude e nder leydi Filipiin e nder leyɗeele Filipiin e nder winndere ndee kala[1]. [2][3][4]Aling lucing fred's cafe magalang Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lucia_cunanan#Aling_lucing_fred's_cafe_magalang_KugalWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lucia_cunanan#WadeWikipedia: Robyn Blileyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robyn_BlileyRobyn Bliley ko peewnoowo teleeji e filmuuji Ameriknaajo, gardinooɗo njeenaari.Wikipedia: Sarah Claytonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_Claytonhttps://ff.wikipedia.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_Clayton#TuugnorgalWikipedia: Anne "Tannyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_%22TannyAnne "Tanny" B. Crane woni hooreejo e hooreejo fedde Crane Group,[1] gonnooɗo hooreejo fedde toppitiinde ko fayti e banke fedde nde,[2] kadi ko gardiiɗo fedde toppitiinde ko fayti e njuɓɓudi Wendy's International.Dohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_%22Tanny#DoKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_%22Tanny#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_%22Tanny#TuugnorgalWikipedia: Marie Christine coisne Roquettehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_Christine_coisne_RoquetteMarie-Cristine Coisne-Roquette (jibinaa ko ñalnde 4 noowammbar 1956) ko debbo njulaagu Faraysenaajo. Ko kanko woni hooreejo e gardiiɗo fedde Sonepar.Nguurndam arandejam[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_Christine_coisne_Roquette#Nguurndam_arandejam[waylu_iwdi]Golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_Christine_coisne_Roquette#Golle[waylu_iwdi]Golle goɗɗe[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_Christine_coisne_Roquette#Golle_goɗɗe[waylu_iwdi]Wikipedia: Amanda Cohenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amanda_CohenAmanda Cohen woni hooreejo e joom suudu restoraan Dirt Candy[1] to wuro New York.[2][3] Hay so tawii ko o keɓtinaaɗo e ñaamde ƴiiƴam,[4] kanko e hoore makko o wonaa ƴiiƴam (hay so tawii o meeɗiino wonde).Nguurndam[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Amanda_Cohen#Nguurndam[waylude_iwdi]Kawgel[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Amanda_Cohen#Kawgel[waylude_iwdi]Nguurndam neɗɗo[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Amanda_Cohen#Nguurndam_neɗɗo[waylu_iwdi]Feññinde teleeji[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Amanda_Cohen#Feññinde_teleeji[waylu_iwdi]Wikipedia: Carmen Ana culpeperhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carmen_Ana_culpeperCarmen Ana Culpeper-Ramírez woni debbo gadano binndoowo e nder departemaa kaalis Porto Riko[1] e laamu guwerneer Carlos Romero Barseló. E laamu Pedro Rosselló, o woniino hooreejo sosiyatee telefoŋ Porto Riko jeyaaɗo e oon sahaa.Wikipedia: Sharon crosbiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sharon_crosbieSharon Margaret Crosbie CNZM OBE (jibinaa ko e hitaande 1945) ko gonnooɗo jaaynoowo e gardiiɗo jaayndeeji ummoriiɗo leydi Nuwel Selannde. O woniino hooreejo Rajo New Zealand tuggi 1995 haa 2004.Ngendam Crosbie jibinaa ko to Rangiora e hitaande 1945, o janngi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Victoria to Wellington. O naati e fedde jaayndeeji leydi New Zealand e hitaande 1969, o golliima e geɗe keewɗe e nder teleeji e rajooji, haa arti noon e wonde gardiiɗo yeewtere subaka e nder porogaraam ngenndiijo[anchor broken] hakkunde 1978 e 1984.[1][2] Crosbie toɗɗaa ko hooreejo Rajo New Zealand e hitaande 1995, o woni e oon darnde haa hitaande 2004.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Sharon_crosbie#Ngendam_Crosbie_jibinaa_ko_to_Rangiora_e_hitaande_1945,_o_janngi_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Victoria_to_Wellington._O_naati_e_fedde_jaayndeeji_leydi_New_Zealand_e_hitaande_1969,_o_golliima_e_geɗe_keewɗe_e_nder_teleeji_e_rajooji,_haa_arti_noon_e_wonde_gardiiɗo_yeewtere_subaka_e_nder_porogaraam_ngenndiijo[anchor_broken]_hakkunde_1978_e_1984.[1][2]_Crosbie_toɗɗaa_ko_hooreejo_Rajo_New_Zealand_e_hitaande_1995,_o_woni_e_oon_darnde_haa_hitaande_2004.[2]Wikipedia: Anat Cohen Dayaghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anat_Cohen_DayagAnat Cohen-Dayag ko debbo njulaagu Israayiilnaajo. Ko kanko woni hooreejo e gardiiɗo sosiyatee Israayiil biyeteeɗo Compugen Ltd, sosiyatee toppitiiɗo yiytude leɗɗe.Jaŋde[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Anat_Cohen_Dayag#Jaŋde[waylu_iwdi]Tuugnorgal[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Anat_Cohen_Dayag#Tuugnorgal[waylude_iwdi]Wikipedia: Debbie Crosbiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Debbie_Crosbie== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Debbie_Crosbie#ƁiɗɗoWikipedia: Isabella binney cogswellhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isabella_binney_cogswellIsabella Cogswell (6 sulyee 1819 – 6 desaambar 1874) ko debbo njulaagu Kanadaa. O jibinaa ko to Halifax, ɓiɗɗo debbo biyeteeɗo Henry Hezekiya Cogswell e debbo mum.Tuugnorgal[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Isabella_binney_cogswell#Tuugnorgal[waylude_iwdi]Wikipedia: Susan Aceronhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Aceron== Susan Flores Aceron (6 sulyee 1972 – 9 oktoobar 2016) ko debbo Kanadaa, debbo fijoowo, jom ngalu, o yalti e geɗe keewɗe e nder filmuuji e teleeji. O ɓuri anndeede ko e daande laana ndiwoowa Pluto e nder filmo Cloverway mo Sailor Moon waɗi e ɗemngal Engele.Susan Flores Aceron (6 sulyee 1972 – 9 oktoobar 2016) ko debbo Kanadaa, debbo fijoowo, jom ngalu, o yalti e geɗe keewɗe e nder filmuuji e teleeji. O ɓuri anndeede ko e daande laana ndiwoowa Pluto e nder filmo Cloverway mo Sailor Moon waɗi e ɗemngal Engele.[1][2] O hollitii kadi geɗe keewɗe e nder Beyblades.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Aceron#Susan_Flores_Aceron_(6_sulyee_1972_–_9_oktoobar_2016)_ko_debbo_Kanadaa,_debbo_fijoowo,_jom_ngalu,_o_yalti_e_geɗe_keewɗe_e_nder_filmuuji_e_teleeji._O_ɓuri_anndeede_ko_e_daande_laana_ndiwoowa_Pluto_e_nder_filmo_Cloverway_mo_Sailor_Moon_waɗi_e_ɗemngal_Engele.[1][2]_O_hollitii_kadi_geɗe_keewɗe_e_nder_Beyblades.[3]Wikipedia: Ethel Delali Cofiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ethel_Delali_CofieEthel Delali Cofie ko jom ngalu, karallo ko faati e IT, kadi ko jiiloowo.[1][2][3] Ko kanko woni tergal sosngal fedde Rewɓe e nder Afrik Teknoloji.Jaŋde[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ethel_Delali_Cofie#Jaŋde[waylu_iwdi]Golle e jokkondiral[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ethel_Delali_Cofie#Golle_e_jokkondiral[waylu_iwdi]Njeenaaje e anndinde[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ethel_Delali_Cofie#Njeenaaje_e_anndinde[waylu_iwdi]Wikipedia: Susan Blochhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_BlochSusan Bloch (1940 – 10 mee 1982) ko jaayndeyaagal to bannge pijirlooji, jooɗiiɗo to wuro New York.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Bloch#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Bloch#TuugnorgalWikipedia: Waleska Crespo Riverahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waleska_Crespo_Rivera== Jaŋde ==Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waleska_Crespo_Rivera#JaŋdeWikipedia: Tanny B cranehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tanny_B_craneAnne "Tanny" B. Crane woni hooreejo e hooreejo fedde Crane Group,[1] gonnooɗo hooreejo fedde toppitiinde ko fayti e banke fedde nde,[2] kadi ko gardiiɗo fedde toppitiinde ko fayti e njuɓɓudi Wendy's International.Do Crane ko taaniiko sosɗo sosiyetee Crane Plastics biyeteeɗo Robert Crane Sr, e hitaande 1987, o woniino gardiiɗo golle aadee, o artiraa e cukko hooreejo yeeyirde e yeeyde e hitaande 1993.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Tanny_B_crane#Do_Crane_ko_taaniiko_sosɗo_sosiyetee_Crane_Plastics_biyeteeɗo_Robert_Crane_Sr,_e_hitaande_1987,_o_woniino_gardiiɗo_golle_aadee,_o_artiraa_e_cukko_hooreejo_yeeyirde_e_yeeyde_e_hitaande_1993.[3]Jaangirde Crane naati duɗal jaaɓi haaɗtirde Ohio State e hitaande 1978, ɗo o heɓi BA e njulaagu e kaalis, kam e Master e njuɓɓudi njulaagu e kaalis.[4][5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Tanny_B_crane#Jaangirde_Crane_naati_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Ohio_State_e_hitaande_1978,_ɗo_o_heɓi_BA_e_njulaagu_e_kaalis,_kam_e_Master_e_njuɓɓudi_njulaagu_e_kaalis.[4][5]Kugal O wonti hooreejo Crane Plastics e hitaande 1996. E lewru Yarkomaa 2003, o lomtii Jameson Crane e jappeere nde o woni jooni ndee. O wonii kadi tergal e Diiso Wagginoore Dekan to Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Fisher to duɗal jaaɓi-haaɗtirde Ohio State, o jooɗiima e Yiilirde Ngenndiire United Way of Central Ohio, o jeyaa ko e fedde Columbus Partnership e Foundation Columbus, o jooɗiima e Yiilirde Ngenndiire e nder suudu njulaagu mawndu Columbus.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Tanny_B_crane#Kugal_O_wonti_hooreejo_Crane_Plastics_e_hitaande_1996._E_lewru_Yarkomaa_2003,_o_lomtii_Jameson_Crane_e_jappeere_nde_o_woni_jooni_ndee._O_wonii_kadi_tergal_e_Diiso_Wagginoore_Dekan_to_Duɗal_Jaaɓi-haaɗtirde_Fisher_to_duɗal_jaaɓi-haaɗtirde_Ohio_State,_o_jooɗiima_e_Yiilirde_Ngenndiire_United_Way_of_Central_Ohio,_o_jeyaa_ko_e_fedde_Columbus_Partnership_e_Foundation_Columbus,_o_jooɗiima_e_Yiilirde_Ngenndiire_e_nder_suudu_njulaagu_mawndu_Columbus.[3]Tuugnornalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tanny_B_crane#TuugnornalWikipedia: Chery margaret cranhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chery_margaret_cranCheryl Margaret Cran (jibinaa ko ñalnde 19 ut 1963) ko jom ngalu, binndoowo Kanadaa. Ko kanko woni sosɗo NextMapping, [3] [4] fedde toppitiinde ko fayti e golle e ko fayti e golle, kadi ko kanko woni hooreejo fedde sintesis to golle Inc.Nguurndam neɗɗo e jaŋde mum Cran jibinaa ko e juuɗe Daawuuda Suinard e Joanne Hildebrand. Ko kanko woni hooreejo yimooɓe fedde rock wiyeteende Elan.[8]https://ff.wikipedia.org/wiki/Chery_margaret_cran#Nguurndam_neɗɗo_e_jaŋde_mum_Cran_jibinaa_ko_e_juuɗe_Daawuuda_Suinard_e_Joanne_Hildebrand._Ko_kanko_woni_hooreejo_yimooɓe_fedde_rock_wiyeteende_Elan.[8]Kugal Cran ko haaloowo e nder renndo ko ina ɓura duuɓi 20.[11] Ko kanko kadi woni hooreejo fedde haalooɓe winndere ndee 2012-2013, o woniino e yiilirde ndee haa hitaande 2014.[12]https://ff.wikipedia.org/wiki/Chery_margaret_cran#Kugal_Cran_ko_haaloowo_e_nder_renndo_ko_ina_ɓura_duuɓi_20.[11]_Ko_kanko_kadi_woni_hooreejo_fedde_haalooɓe_winndere_ndee_2012-2013,_o_woniino_e_yiilirde_ndee_haa_hitaande_2014.[12]Wikipedia: Gertrude crainhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gertrude_crainGertrude Ramsay Crain (9 marse 1911 – 20 sulyee 1996) ko gardiiɗo jaayndeeji Ameriknaajo, gonnooɗo hooreejo sosiyetee biyeteeɗo Crain Communications, Inc maayde gorko mum e hitaande 1973 haa maayde makko e hitaande 1996. E nder laamu makko, Crain yaajtinii tiitooɗe 7 haa 27.Wikipedia: Karen Craighttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karen_CraigKeren Craig (jibinaa ko ñalnde 27 lewru feebariyee 1976 to Lucerne, leydi Suwis) ko neɗɗo jibinaaɗo to leydi Suwis, jibinaaɗo e leydi Angalteer.[1] E wondude e Georgina Chapman, o sosi fedde mawnde wiyeteende Marchesa e hitaande 2004.Nguurndam e golle Nde o woni suka, Craig hawri e gollodiiɗo makko garoowo biyeteeɗo Georgina Chapman nde ɓe ngoni janngooɓe to duɗal jaaɓi haaɗtirde Chelsea to bannge ganndal e diisnondiral.[3] Craig heɓi bakkaa mum to duɗal jaaɓi haaɗtirde Brighton Art College e hitaande 2000, o heɓi BA (Hons) e fannu mbaydiiji mbaylaandi e njulaagu, caggal ɗuum o waɗti heen hakkille makko e diisnondiral binndol e mbaydiiji mbaylaandi. Ina jeyaa heen golle binnditagol e nder galleeji Calvin Klein e Dolce & Gabbana.[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Karen_Craig#Nguurndam_e_golle_Nde_o_woni_suka,_Craig_hawri_e_gollodiiɗo_makko_garoowo_biyeteeɗo_Georgina_Chapman_nde_ɓe_ngoni_janngooɓe_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Chelsea_to_bannge_ganndal_e_diisnondiral.[3]_Craig_heɓi_bakkaa_mum_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Brighton_Art_College_e_hitaande_2000,_o_heɓi_BA_(Hons)_e_fannu_mbaydiiji_mbaylaandi_e_njulaagu,_caggal_ɗuum_o_waɗti_heen_hakkille_makko_e_diisnondiral_binndol_e_mbaydiiji_mbaylaandi._Ina_jeyaa_heen_golle_binnditagol_e_nder_galleeji_Calvin_Klein_e_Dolce_&_Gabbana.[4]Wikipedia: Anne Cofell Saundershttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Cofell_SaundersAnne Cofell Saunders ko Ameriknaajo binndoowo, peewnoowo teleeji.https://ff.Golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Cofell_Saunders#Golle[waylu_iwdi]Jokkondire yaajɗe[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Cofell_Saunders#Jokkondire_yaajɗe[waylu_iwdi]Wikipedia: American Association for Women in Radiologyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/American_Association_for_Women_in_RadiologyFedde Ameriknaare ngam rewɓe e nder radiyoloji (walla AAWR) ko fedde karallaagal sosaande e hitaande 1981 ngam wallitde "renndoyankaagal karallaagal" wonande rewɓe e fannu radiyoloji mo worɓe ɓuri heewde.[1][2][3]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/American_Association_for_Women_in_Radiology#TuugnorgalWikipedia: Nomaza Nongqung coupezhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nomaza_Nongqung_coupezNomaza Nongqunga Coupez jibinaa ko to leydi Afrik worgo, e hitaande 1981. Ko kanko sosi sosiyetee biyeteeɗo Undiscover Canvass ɗowoowo naalankooɓe afriknaaɓe to Farayse.Nguurndam Coupez ina jogii dipolom mum to duɗal jaaɓi haaɗtirde Bloemfontein. O ummii o fayi Farayse e hitaande 2009, o fuɗɗii ƴellitde pinal Afrik e wallude sukaaɓe naalankooɓe Afrik heɓde yiytere e nder luumo Orop.[3][4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Nomaza_Nongqung_coupez#Nguurndam_Coupez_ina_jogii_dipolom_mum_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Bloemfontein._O_ummii_o_fayi_Farayse_e_hitaande_2009,_o_fuɗɗii_ƴellitde_pinal_Afrik_e_wallude_sukaaɓe_naalankooɓe_Afrik_heɓde_yiytere_e_nder_luumo_Orop.[3][4]Wikipedia: Celia D costashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Celia_D_costasCelia D. Kostas ko peewnoowo filmuuji.Filmogaraafi Hitaande Tiitoonde Role Notes 1978 Wamre leelnde e nder wuro mawngo balloowo peewnugol[2] 1980 Alaa balloowo peewnugol Nukes - Jardin Madison [2] 1981 Balloowo peewnugol Nighthawks[2] Koolaaɗo kuuɓal nokku Rollover[2] 1982 Gardiiɗo nokku cuɓaaɗo Sophie[2] 1984 Koolol Cotton Club gardiiɗo nokku ɗo fedde nde waɗi batte keertiiɗe[2] 1985 Gardiiɗo nokkuure ndimaagu welnde[2] Kuulal timmungal Grace Quigley gardiiɗo nokkuure[2] 1986 Koyngal giɗo New York gardiiɗo nokkuure[2] 1987 Goɗɗo ngam ndaarde mi gardiiɗo nokku New York[2] Gardiiɗo nokku Wall Street[2] Orphans Gardiiɗo nokkuure[2] 1991 Frankie e Johnny gardiiɗo peewnugol New York. Fulɓe New York gardiiɗo peewnugol fedde[2] 1992 Glen Ross Gardiiɗo peewnugol fedde ndee. Jaɓde mawɓe Unit gardiiɗo peewnugol[2] 1993 Gardiiɗo peewnugol fedde Pelican Brief[2] 1995 To Woo Fong On njaaraama e kala ko waɗi, Julie Newmar Gardiiɗo peewnugol fedde[2] 1996 Jemma yani e Manhattan gardiiɗo peewnugol fedde[2] 1997 Pecce keertiiɗe Co-producer,[3] Gardiiɗo peewnugol fedde[2] 1998 Jokkondira e Joe Black peewnoowo gollodiiɗo,[4] gardiiɗo peewnugol fedde[2] 1999 Jannde ko adii maayde Co-producer[5] Filmo tele Ɗaanaade Hollow New York ko peewnoowo laylaytol [2] 2000 28 Ñalɗi Koolaaɗo kuuɓal,[6] Gardiiɗo peewnugol fedde[2] Ngam Yidde walla Leydi: Arturo Sandoval Taariindi Pewjanoowo[7] Filmo tele 2001 Zoolander Koolaaɗo kuuɓal, gardiiɗo peewnugol fedde[2][8] 2003 Maleykaaji e nder Amerik Pewjanoowo[7] Miniserie 2004 Closer Peewnuɗo golle,[9] Gardiiɗo peewnugol yuɓɓo[2] 2005 Warm Springs Koolaaɗo kuuɓal[7] Filmo tele 2007 Charlie Wilson, koolaaɗo kuuɓal wolde. 2008 Che New York peewnoowo laylaytol yuɓɓo[2] Sikke Peewnoowo mawɗo,[11] Gardiiɗo peewnugol fedde[2] 2009 Ƴettugol Woodstock Peewnoowo, gardiiɗo peewnugol Unit[12] 2010 Wall Street: Kaalis meeɗaa ɗaanaade Koolaaɗo kuuɓal[2] 2011 Producteur Executif mo mawɗo no feewi e mo alaa ko waawi heen wonde[2] 2013 lewru ut: Osage County ko peewnoowo[2][13] 2014 Annie Koolaaɗo kuuɓal[2][14] 2015 Koolaaɗo kuuɓal peewnoowo[2][15] 2016 Bojel e dow laana ndiwoowa peewnoowo[16][17] 2018 Nokku Deƴƴuɗo Producteur Executif Njeenaaje Hitaande Njeenaari Categori Njeñtudi Golle Ref. 2001 Njeenaari Emmy ɓurndi moƴƴude e filmuuji teleeji cuɓaaɗi ngam yiɗde walla leydi: Daartol Arturo Sandoval [7] 2004 Njeenaari Emmy ɓurndi moƴƴude heɓi Angels to Amerik [7] 2005 Fedde peewnitooɓe Amerik hokki njeenaari ɓurndi moƴƴude e peewnoowo teleeji juutɗi Won [18] Filmu teleeji ɓurɗo moƴƴude e njeenaari Emmy heɓi Warm Springshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Celia_D_costas#Filmogaraafi_Hitaande_Tiitoonde_Role_Notes_1978_Wamre_leelnde_e_nder_wuro_mawngo_balloowo_peewnugol[2]_1980_Alaa_balloowo_peewnugol_Nukes_-_Jardin_Madison_[2]_1981_Balloowo_peewnugol_Nighthawks[2]_Koolaaɗo_kuuɓal_nokku_Rollover[2]_1982_Gardiiɗo_nokku_cuɓaaɗo_Sophie[2]_1984_Koolol_Cotton_Club_gardiiɗo_nokku_ɗo_fedde_nde_waɗi_batte_keertiiɗe[2]_1985_Gardiiɗo_nokkuure_ndimaagu_welnde[2]_Kuulal_timmungal_Grace_Quigley_gardiiɗo_nokkuure[2]_1986_Koyngal_giɗo_New_York_gardiiɗo_nokkuure[2]_1987_Goɗɗo_ngam_ndaarde_mi_gardiiɗo_nokku_New_York[2]_Gardiiɗo_nokku_Wall_Street[2]_Orphans_Gardiiɗo_nokkuure[2]_1991_Frankie_e_Johnny_gardiiɗo_peewnugol_New_York._Fulɓe_New_York_gardiiɗo_peewnugol_fedde[2]_1992_Glen_Ross_Gardiiɗo_peewnugol_fedde_ndee._Jaɓde_mawɓe_Unit_gardiiɗo_peewnugol[2]_1993_Gardiiɗo_peewnugol_fedde_Pelican_Brief[2]_1995_To_Woo_Fong_On_njaaraama_e_kala_ko_waɗi,_Julie_Newmar_Gardiiɗo_peewnugol_fedde[2]_1996_Jemma_yani_e_Manhattan_gardiiɗo_Wikipedia: Chantal Cochehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chantal_CocheChantal Coché (1826-1891) ko golloowo Belsiknaajo, gardinooɗo gollordu porselin laamɗo tuggi 1869 haa 1891.[1]https://ff.Wikipedia: Joyce Hooper corringtonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joyce_Hooper_corringtonJoyce Elaine Corrington (jibinaa ko Hooper; jibinaa ko ñalnde 5 ut 1936) ko binndoowo teleeji e filmuuji Ameriknaajo.[1] O resii binndoowo makko biyeteeɗo John William Corrington, mo maayi e hitaande 1988.Kugal E nder yeewtere nde o waɗdunoo e DVD Omega Man o siftinii wonde dipolom makko gadano ko e ganndal innde, PhD makko ko e ganndal kemikal. O woniino jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Xavier to Louisiana e hitaande 1978.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Joyce_Hooper_corrington#Kugal_E_nder_yeewtere_nde_o_waɗdunoo_e_DVD_Omega_Man_o_siftinii_wonde_dipolom_makko_gadano_ko_e_ganndal_innde,_PhD_makko_ko_e_ganndal_kemikal._O_woniino_jannginoowo_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Xavier_to_Louisiana_e_hitaande_1978.[2]Wikipedia: Shelley curtishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shelley_curtisShelley Curtis ko gardinooɗo e peewnoowo teleeji Amerik. O woni ko e golle e nder ñalawma gila 1979.Darndeeji jogaaɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shelley_curtis#Darndeeji_jogaaɗiYiɗdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shelley_curtis#YiɗdeWikipedia: Sara Coburnhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_CoburnSara Coburn (jibinaa ko ñalnde 25 lewru Duujal hitaande 1962 to Irlande worgo) ko jaayndiyanke, kadi ko o yeewtanoowo njulaagu e nder jaaynde BBC Breakfast e jaaynde BBC News.https://ff.Golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Coburn#Golle[waylu_iwdi]Jokkondire yaajɗe[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Coburn#Jokkondire_yaajɗe[waylu_iwdi]Wikipedia: Aurelia correiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aurelia_correiaDona Aurelia Correia (maayɗo ko ina wona hitaande 1875), anndiraaɗo kadi Mae Aurelia, Mame Correia Aurelia e Madame Oralia, ko njulaagu jiyaaɓe nhara Orop-Afrik.[1] O inniraa ko "Laamɗo Orango" e Portigaal en e Luso-Afriknaaɓe.Hakkunde Correia ina moƴƴi e njulaagu, ina jogii semmbe. Mawɓe nokkuuji ɗii e laamu Portigaal fof ina keewi naamnaade ballal makko.[5] O woniino dipolomaat e hakkundeejo hakkunde Purtugeec en e yimɓe jeyaaɓe e leydi ndii, kam e hakkunde Purtugeec en e Angalteer en, tee, e oon sahaa, o waɗii darnde politik teeŋtunde e nder diiwaan hee.https://ff.wikipedia.org/wiki/Aurelia_correia#Hakkunde_Correia_ina_moƴƴi_e_njulaagu,_ina_jogii_semmbe._Mawɓe_nokkuuji_ɗii_e_laamu_Portigaal_fof_ina_keewi_naamnaade_ballal_makko.[5]_O_woniino_dipolomaat_e_hakkundeejo_hakkunde_Purtugeec_en_e_yimɓe_jeyaaɓe_e_leydi_ndii,_kam_e_hakkunde_Purtugeec_en_e_Angalteer_en,_tee,_e_oon_sahaa,_o_waɗii_darnde_politik_teeŋtunde_e_nder_diiwaan_hee.Dinamiik Doole Purtugeec en e yimɓe nokku oo fof njiɗi ko heɓde kisal, ɗum noon ɓe njuurnitii ardiiɓe jogiiɓe laamu. To Bissau, gila e darorɗe kitaale 1820, yimɓe teeŋtuɓe hono Mãe Aurélia, Caetano Nozolini, e Mãe Julia ina njoginoo batte keewɗe. Kala e nder renndo njulaagu nguu haa e komanda praça ina anndi doole mum en.[6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Aurelia_correia#Dinamiik_Doole_Purtugeec_en_e_yimɓe_nokku_oo_fof_njiɗi_ko_heɓde_kisal,_ɗum_noon_ɓe_njuurnitii_ardiiɓe_jogiiɓe_laamu._To_Bissau,_gila_e_darorɗe_kitaale_1820,_yimɓe_teeŋtuɓe_hono_Mãe_Aurélia,_Caetano_Nozolini,_e_Mãe_Julia_ina_njoginoo_batte_keewɗe._Kala_e_nder_renndo_njulaagu_nguu_haa_e_komanda_praça_ina_anndi_doole_mum_en.[6]Wikipedia: Alexandra cunnighamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexandra_cunnighamAlexandra Cunningham (jibinaa ko e hitaande 1972/73)[1] ko Ameriknaajo binndoowo pijirlooji, binndoowo senaare, peewnoowo teleeji.Wikipedia: Pamela cluffhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pamela_cluffPamela Jean Cluff-Final FRAIC FRIBA (jibinaa ko Johnstone; 21 suwee 1931 – 25 desaambar 2023) ko mahoowo Kanadaa jibinaaɗo to Angalteer, keɓtinaaɗo e diisnondiral keɓtinirgol.https://ff.Nguurndam[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Pamela_cluff#Nguurndam[waylu_iwdi]Njeenaaje[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Pamela_cluff#Njeenaaje[waylu_iwdi]Wikipedia: Mette Blomsterberghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mette_BlomsterbergMette Jæger Blomsterberg (jibinaa ko ñalnde 20 sulyee 1970) ko neɗɗo Danemarknaajo, ko o baawɗo ñamde, ko o binndoowo defte defte. O woniino ñaawoowo e nder teleeji biyeteeɗi Den store bagedyst, ko nanndi e binndol Danemark biyeteengol The Great Bake Off Biritanik.Wikipedia: Laura maria Garro sanchezhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laura_maria_Garro_sanchezLaura Mariya Garro SanchesJaangirde Garro janngi njulaagu to duɗal jaaɓi haaɗtirde ngenndiwal Kosta Rika.[1] O heɓi Master's e njuɓɓudi njulaagu to duɗal jaaɓi haaɗtirde Autonome to Amerik hakkundeejo.[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Laura_maria_Garro_sanchez#Jaangirde_Garro_janngi_njulaagu_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_ngenndiwal_Kosta_Rika.[1]_O_heɓi_Master's_e_njuɓɓudi_njulaagu_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Autonome_to_Amerik_hakkundeejo.[1]Wikipedia: Marianne Heien Blystadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marianne_Heien_Blystadhttps://ff.wikipedia.Wikipedia: Maria Boberghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_BobergMaria Boberg (hedde 1784-1839), ko jom njulaagu Suwednaajo.[1]Wikipedia: Henriette de clercqhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henriette_de_clercqHenriyet de Clerc (1812-1878) ko Faraysenaajo golloowo.[1] O resi ko Luwis Farayse-Savier de Klerk (maayɗo 1841) e yumma Luwis de Klerk.Tuugnorgal[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Henriette_de_clercq#Tuugnorgal[waylude_iwdi]Wikipedia: Mandie Fletcherhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mandie_FletcherMandie Elizabeth Fletcher (jibinaa ko ñalnde 27 Duujal hitaande 1954) ko gardiiɗo teleeji e filmuuji Angalteer.Wikipedia: Kathleen corbethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kathleen_corbetKathleen Ann Corbet (jibinaa ko e hitaande 1960) ko debbo njulaagu Ameriknaajo ɓurɗo anndeede e golle mum keewɗe e nder golle mum, hono hooreejo fedde toppitiinde ko fayti e njulaagu, hono Standard & Poor’s, gila 2004 haa 2007.Kugal Corbet heɓi bak mum to duɗal jaaɓi haaɗtirde Boston, o heɓi B.S. e ganndal njulaagu e ordinateer, o heɓi M.B.A makko e kaalis to duɗal jaaɓi haaɗtirde Stern to duɗal jaaɓi haaɗtirde New York. O wonii tergal e Diiso Jokkondiral caggal leydi.[hoolkiso ina haani] To duɗal jaaɓi haaɗtirde Boston, o wonii tergal e nder Diiso Wall Street to duɗal jaaɓi haaɗtirde Boston[1] e nder Diiso toppitiingo ko fayti e jaaɓi haaɗtirde Boston.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Kathleen_corbet#Kugal_Corbet_heɓi_bak_mum_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Boston,_o_heɓi_B.S._e_ganndal_njulaagu_e_ordinateer,_o_heɓi_M.B.A_makko_e_kaalis_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Stern_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_New_York._O_wonii_tergal_e_Diiso_Jokkondiral_caggal_leydi.[hoolkiso_ina_haani]_To_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Boston,_o_wonii_tergal_e_nder_Diiso_Wall_Street_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Boston[1]_e_nder_Diiso_toppitiingo_ko_fayti_e_jaaɓi_haaɗtirde_Boston.[2]Standard e Miskineeɓe O wonii hooreejo Standard & Poor's (S&P), sosiyatee gonɗo e S&P Global, ko adii ɗuum ko sosiyatee kaalis McGraw-Hill Inc., e sosiyatee jogiiɗo CRISIL Ltd Ñalnde 30 ut 2007. E nder laamu makko to S&P, coggu McGraw-Hill ɓeydiima no feewi.[3] O woppi golle ñalnde 14 suwee 2007, o lomtii ɗum ko Deven Sharma, gardiiɗo MHP.[4] Steven Weiss, kaalinooɗo McGraw-Hill, wiyi "yaltugol Mrs Corbet ngol jokkondirtaa e ñiŋooje mum e limtooji mum."https://ff.wikipedia.org/wiki/Kathleen_corbet#Standard_e_Miskineeɓe_O_wonii_hooreejo_Standard_&_Poor's_(S&P),_sosiyatee_gonɗo_e_S&P_Global,_ko_adii_ɗuum_ko_sosiyatee_kaalis_McGraw-Hill_Inc.,_e_sosiyatee_jogiiɗo_CRISIL_Ltd_Ñalnde_30_ut_2007._E_nder_laamu_makko_to_S&P,_coggu_McGraw-Hill_ɓeydiima_no_feewi.[3]_O_woppi_golle_ñalnde_14_suwee_2007,_o_lomtii_ɗum_ko_Deven_Sharma,_gardiiɗo_MHP.[4]_Steven_Weiss,_kaalinooɗo_McGraw-Hill,_wiyi_"yaltugol_Mrs_Corbet_ngol_jokkondirtaa_e_ñiŋooje_mum_e_limtooji_mum."Wikipedia: Charlotte Boisjolihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_Boisjolihttps://ff.wikipedia.Wikipedia: Nancy M Barryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nancy_M_Barry== Nancy M. Barry woni hooreejo fedde toppitiinde ko fayti e baasal, nde o sosi e lewru suwee 2006.Nancy M. Barry woni hooreejo fedde toppitiinde ko fayti e baasal, nde o sosi e lewru suwee 2006.[1][2] Fedde nde ina gollondira e sosiyeteeji, jom en ngalu en, e duɗe njulaagu ngam mahde peeje njulaagu baɗɗe faayiida ngam wallitde peewnugol ngalu keewngu, hono yeeyooɓe, yeeyooɓe e yeeyooɓe geɗe mahngo ngalu e jawdi. O woniino hooreejo Banke Adunaare Rewɓe tuggi 1990 haa 2006, o yaajtinii njuɓɓudi fedde nde haa yettii ko ina tolnoo e miliyoŋaaji 20 jom en jawɗeele en ɓe ngalaa ngalu e ƴellitde kaalis tokooso e nder winndere ndee kala.[3][4] Tuggi 1975 haa 1990, Barry golliima to Banke Adunayankeewo, o ardii porogaraamuuji gollorɗe tokoose e ardii golle e nder njulaagu, njulaagu e kaalis.[3][4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Nancy_M_Barry#Nancy_M._Barry_woni_hooreejo_fedde_toppitiinde_ko_fayti_e_baasal,_nde_o_sosi_e_lewru_suwee_2006.[1][2]_Fedde_nde_ina_gollondira_e_sosiyeteeji,_jom_en_ngalu_en,_e_duɗe_njulaagu_ngam_mahde_peeje_njulaagu_baɗɗe_faayiida_ngam_wallitde_peewnugol_ngalu_keewngu,_hono_yeeyooɓe,_yeeyooɓe_e_yeeyooɓe_geɗe_mahngo_ngalu_e_jawdi._O_woniino_hooreejo_Banke_Adunaare_Rewɓe_tuggi_1990_haa_2006,_o_yaajtinii_njuɓɓudi_fedde_nde_haa_yettii_ko_ina_tolnoo_e_miliyoŋaaji_20_jom_en_jawɗeele_en_ɓe_ngalaa_ngalu_e_ƴellitde_kaalis_tokooso_e_nder_winndere_ndee_kala.[3][4]_Tuggi_1975_haa_1990,_Barry_golliima_to_Banke_Adunayankeewo,_o_ardii_porogaraamuuji_gollorɗe_tokoose_e_ardii_golle_e_nder_njulaagu,_njulaagu_e_kaalis.[3][4]Wikipedia: Meisi Bolañoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Meisi_Bola%C3%B1osMeisi Bolaños Weiss (jibinaa ko ñalnde 27 mee 1970)[1] ko dawriyanke Kubaa, ko kanko wonnoo jaagorgal kaalis e coggu Kubaa tuggi 2019 haa 2023.[2]Wikipedia: Kate copstickhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kate_copstickKate Copstick ko fijoowo, yeewtanoowo tele, winndiyanke, ƴeewtotooɗo, gardinooɗo e peewnoowo, ko Ecoppinaajo.Nguurndam adanɗam O jibinaa ko to wuro Glasgow, leydi Ecosse, o janngi ngam heɓde dipolomaaji sariya to duɗal jaaɓi haaɗtirde Glasgow.[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Kate_copstick#Nguurndam_adanɗam_O_jibinaa_ko_to_wuro_Glasgow,_leydi_Ecosse,_o_janngi_ngam_heɓde_dipolomaaji_sariya_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Glasgow.[1]Kugal Ko o fijoowo komedi, Copstick feeñii e teleeji sukaaɓe No. 73 e kitaale 1980, e ChuckleVision e kitaale 1990. O waɗii darnde tiiɗnde e nder dingiral sukaaɓe Marlene Marlowe Investigates, o waɗii kadi e nder dingiral sukaaɓe BBC ɓooyngal subaka aset biyeteengal On the Waterfront. Copstick woni hooreejo-peewnuɗo teleeji Natural Born Racers[2] ɗi rewi e kawgel Yamaha R6 mo Virgin Mobile.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Kate_copstick#Kugal_Ko_o_fijoowo_komedi,_Copstick_feeñii_e_teleeji_sukaaɓe_No._73_e_kitaale_1980,_e_ChuckleVision_e_kitaale_1990._O_waɗii_darnde_tiiɗnde_e_nder_dingiral_sukaaɓe_Marlene_Marlowe_Investigates,_o_waɗii_kadi_e_nder_dingiral_sukaaɓe_BBC_ɓooyngal_subaka_aset_biyeteengal_On_the_Waterfront._Copstick_woni_hooreejo-peewnuɗo_teleeji_Natural_Born_Racers[2]_ɗi_rewi_e_kawgel_Yamaha_R6_mo_Virgin_Mobile.[3]Nguurndam neɗɗo Copstick yani, wujji sara galle mum to bannge hirnaange London e lewru suwee 2022. Wujɓe ɓee ƴetti £8,500 mo o moofti ngam ballal makko Mama Biashara.[19]https://ff.wikipedia.org/wiki/Kate_copstick#Nguurndam_neɗɗo_Copstick_yani,_wujji_sara_galle_mum_to_bannge_hirnaange_London_e_lewru_suwee_2022._Wujɓe_ɓee_ƴetti_£8,500_mo_o_moofti_ngam_ballal_makko_Mama_Biashara.[19]Wikipedia: Shirefia cooryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shirefia_cooryShirefie Coory (hedde 1865 haa 18 lewru marse 1950) ko debbo njulaagu, jom suudu leydi Nuwel Selannde. O jibinaa ko to Bsharri, e nder laamu Ottomaan hedde c.Wikipedia: Deirdre Boltonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deirdre_BoltonDeirdre Bolton ko gonnooɗo gardiiɗo teleeji Amerik, ko kanko woni jaayndiyanke ABC News hannde.[1] Ko adii ɗuum ko kanko woni gardiiɗo Risk & Reward e Fox Business.Wikipedia: Louise Bondhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louise_Bondhttps://ff.wikipedia.Wikipedia: Kore cookhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kore_cookKaren Cook’ (jibinaa ko e hitaande 1952/1953) ko banke Angalteer, gardinooɗo fedde banke njulaagu to Goldman Sachs.Nguurndam adanɗam Karen Cook jibinaa, mawni ko to Londres, ko kanko tan woni ɓiɗɗo baaba mum mekanik otooji.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Kore_cook#Nguurndam_adanɗam_Karen_Cook_jibinaa,_mawni_ko_to_Londres,_ko_kanko_tan_woni_ɓiɗɗo_baaba_mum_mekanik_otooji.[2]Kugal Cook fuɗɗii golle mum ko e biro caggal leydi, kono tawi ko "birokaraasi no feewi, leelɗo".[2] Ndeen o heɓii MBA to duɗal jaaɓi haaɗtirde Alliance Manchester, o naati e banke ngenndiijo gadano to Chicago. O ummiima to Schroders e hitaande 1988.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Kore_cook#Kugal_Cook_fuɗɗii_golle_mum_ko_e_biro_caggal_leydi,_kono_tawi_ko_"birokaraasi_no_feewi,_leelɗo".[2]_Ndeen_o_heɓii_MBA_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Alliance_Manchester,_o_naati_e_banke_ngenndiijo_gadano_to_Chicago._O_ummiima_to_Schroders_e_hitaande_1988.[2]Nguurndam neɗɗo Cook ina resi banndiiko biyeteeɗo Patrick Drayton, ɓe ndañi ɓiɓɓe njeegomo.[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Kore_cook#Nguurndam_neɗɗo_Cook_ina_resi_banndiiko_biyeteeɗo_Patrick_Drayton,_ɓe_ndañi_ɓiɓɓe_njeegomo.[1]Wikipedia: Sarah Bond (executive)https://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_Bond_(executive)Sarah Bond ko gardiiɗo njulaagu Ameriknaajo, kadi ko kanko woni hooreejo hannde Xbox to Microsoft toppitiiɗo golle marke oo fof e nder laylaytol e ekosistem, ina jeyaa heen hardware e kaɓirɗe, humpitooji pijirlooji e tafooɓe, innde laylaytol, peeje, peewnugol njulaagu, dokke e analitik, e njulaagu ƴellitaare e gollondiral.[1]Wikipedia: Marie Martine Bonfilshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_Martine_BonfilsMarie Martine Bonfils (1731-1804) ko jom njulaagu Danemarknaajo.[1]Wikipedia: Nejoud Boodaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nejoud_Boodaihttps://ff.wikipedia.Wikipedia: Jen consalvohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jen_consalvoJennifer "Jen" Consalvo woni gooto e sosɓe e hooreejo fedde nde.[2]Njeenaaje e anndinde Consalvo annditaama e jaaynde Washington e hitaande 2011 wonde "Titan Teknoloji Washington".[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Jen_consalvo#Njeenaaje_e_anndinde_Consalvo_annditaama_e_jaaynde_Washington_e_hitaande_2011_wonde_"Titan_Teknoloji_Washington".[3]Wikipedia: Connie Booth (business executive)https://ff.wikipedia.org/wiki/Connie_Booth_(business_executive)Connie Booth ko gardiiɗo njulaagu Ameriknaajo, gonnooɗo cukko hooreejo ƴellitaare geɗe to Sony Interactive Entertainment. O wonnoo ko daraniiɗo heewɓe e fransiskaaji SIE gadani puɗɗiiɗi e Crash Bandicoot.Wikipedia: Ellen Scripps Boothhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ellen_Scripps_BoothEllen Warren Scripps Booth (1863-1948) ko debbo njulaagu Ameriknaajo, baawɗo moƴƴere.Wikipedia: Molly Bordonarohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Molly_Bordonarohttps://ff.wikipedia.Wikipedia: Fernanda Borgeshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fernanda_BorgesFernanda Borges (jibinaa ko e hitaande 1969[1]) ko dawriyanke leydi Timor fuɗnaange.Wikipedia: Stine Bossehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stine_BosseChristine « Stine » Bosse (jibinaa ko ñalnde 21 desaambar 1960) ko debbo jom ngalu e dawriyanke leydi Danemark. Bosse ardii doggol Moderates ngam woote Orop 2024, o dañii woote ngam wonde tergal Parlemaa Orop ; omo ɗaminaa maa o hunne e nder Parlemaa Orop sappoɓo garoowo oo.Wikipedia: Deborah Adlerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deborah_Adler== Devorah Adler ko jiiloowo politik, o wonnoo ko karallo wiɗtooji luulndo to Goomu Ngenndiijo Demokaraasi to Amerik. Ko kanko woni sosɗo wiɗtooɓe Beehive.Devorah Adler ko jiiloowo politik, o wonnoo ko karallo wiɗtooji luulndo to Goomu Ngenndiijo Demokaraasi to Amerik. Ko kanko woni sosɗo wiɗtooɓe Beehive.[1] Gonnooɗo balloowo gardiiɗo politik cellal e laamu Bill Clinton, Adler caggal ɗuum wonti gardiiɗo wiɗtooji to Goomu Ngenndiijo Demokaraasi e nder daawal wooteeji 2006, kadi o wonii gardiiɗo wiɗtooji to kampaañ Barack Obama[2] ngam suɓaade hooreejo leydi Demokaraat en e hitaande 2008 toɗɗagol.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Deborah_Adler#Devorah_Adler_ko_jiiloowo_politik,_o_wonnoo_ko_karallo_wiɗtooji_luulndo_to_Goomu_Ngenndiijo_Demokaraasi_to_Amerik._Ko_kanko_woni_sosɗo_wiɗtooɓe_Beehive.[1]_Gonnooɗo_balloowo_gardiiɗo_politik_cellal_e_laamu_Bill_Clinton,_Adler_caggal_ɗuum_wonti_gardiiɗo_wiɗtooji_to_Goomu_Ngenndiijo_Demokaraasi_e_nder_daawal_wooteeji_2006,_kadi_o_wonii_gardiiɗo_wiɗtooji_to_kampaañ_Barack_Obama[2]_ngam_suɓaade_hooreejo_leydi_Demokaraat_en_e_hitaande_2008_toɗɗagol.[3]Wikipedia: Mary Allishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Allis== Mary Allis (2 mars 1899 – 8 mee 1987) ko Ameriknaajo yeeyoowo naalankaagal e geɗe ɓooyɗe. ==Mary Allis (2 mars 1899 – 8 mee 1987) ko Ameriknaajo yeeyoowo naalankaagal e geɗe ɓooyɗe.https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Allis#Mary_Allis_(2_mars_1899_–_8_mee_1987)_ko_Ameriknaajo_yeeyoowo_naalankaagal_e_geɗe_ɓooyɗe.Wikipedia: Commercial Real estate womenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Commercial_Real_estate_womenReso rewɓe njulaagu (CREW) ko fedde gollorde rewɓe e nder golle njulaagu. Won boowe CREW feere-feere nder lesdi Amerika fuu ngam sosde taskaramji feere-feere dow jokkindirki kuugal, taskaramji rento e jangirde e yahrugo yeeso rewbe nder njulaagu.Do Resooji rewɓe njulaagu (CREW) ina ngolloo ngam jannginde rewɓe ko fayti e fartaŋŋeeji e nder njulaagu.[1] Fedde nde sosaa ko e hitaande 1989.[2] CREW ina jogii ko ina tolnoo e 11 000 tergal e nder winndere nde, kadi fedde nde ina jogii eɓɓooji nay mawɗi: Ƴellitaare njulaagu, wiɗtooji gollorɗe, ɓamtaare ardorde, e ƴellitaare golle.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Commercial_Real_estate_women#Do_Resooji_rewɓe_njulaagu_(CREW)_ina_ngolloo_ngam_jannginde_rewɓe_ko_fayti_e_fartaŋŋeeji_e_nder_njulaagu.[1]_Fedde_nde_sosaa_ko_e_hitaande_1989.[2]_CREW_ina_jogii_ko_ina_tolnoo_e_11_000_tergal_e_nder_winndere_nde,_kadi_fedde_nde_ina_jogii_eɓɓooji_nay_mawɗi:_Ƴellitaare_njulaagu,_wiɗtooji_gollorɗe,_ɓamtaare_ardorde,_e_ƴellitaare_golle.[3]Ƴeew kadi Jeyi leydi Doggol toɓɓe jeyi leydi Koɗki njulaaguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Commercial_Real_estate_women#Ƴeew_kadi_Jeyi_leydi_Doggol_toɓɓe_jeyi_leydi_Koɗki_njulaaguWikipedia: Mary Chapmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Chapman== https://ff.wikipedia.https://ff.wikipedia.org/w/index.php?titleMary_Chapman&veaction=editNguurndam ==https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Chapman#https://ff.wikipedia.org/w/index.php?titleMary_Chapman&veaction=editNguurndam_==Daartol gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Chapman#Daartol_golleJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Chapman#JaangirdeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Chapman#TuugnorgalWikipedia: Anne Clausdatterhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_ClausdatterAnne Clausdatter, ganndiraaɗo kadi Anne Arnold e Anna Clausdatter (jibinaa ko ñalnde 5 suwee 1659 to Skien, maayi ko ñalnde 11 abriil 1713 to wuro Borgestad) ko jom leydi Norweesnaajo ; joom galle Borgestad to Skien, gooto e estaaduuji ɓurɗi mawnude e Bratsberg.https://ff.Legacy[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Clausdatter#Legacy[waylude_iwdi]Tuugnorgal[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Clausdatter#Tuugnorgal[waylude_iwdi]Wikipedia: Anne felicite colombehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_felicite_colombeAnne Félicité Colombe (fl. 1793), ko binndoowo e bayyinoowo Farayse, kadi ko daraniiɗo politik e sahaa njiimaandi Farayse.Wikipedia: June Yvonne clarkehttps://ff.wikipedia.org/wiki/June_Yvonne_clarkeJune Yvonne Clarke,(jibinaa ko ñalnde 21 marse 1935 to Barbados) ko dipolomaat Barbados. O woniino Komiseriyaa Toowɗo Barbados to Kanadaa tuggi 1996 haa 1999 e Wakiiliijo Duumotooɗo,Barbados to Fedde Ngenndiije Dentuɗe to New York tuggi 1999 haa 2004.Nguurndam[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/June_Yvonne_clarke#Nguurndam[waylude_iwdi]Tuugnorgal[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/June_Yvonne_clarke#Tuugnorgal[waylude_iwdi]Wikipedia: Julia collinshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Julia_collinsJulia Collins ko jom ngalu e karallaagal nguura, o waɗii golle makko e mahngo sosiyeteeji nguura, ina jeyaa heen Zume Pizza ɗo o wonti debbo ɓaleejo gadano gonɗo e sosde sosiyetee unicorn.[1]Nguurndam e jaŋde puɗɗagol Collins jibinaa ko to San Fransisko, to Kaliforni.[2] O heɓi Bachelor’s makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Harvard e hitaande 2001[3] e Master makko e njuɓɓudi njulaagu to duɗal jaaɓi haaɗtirde Stanford e hitaande 2009.[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Julia_collins#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol_Collins_jibinaa_ko_to_San_Fransisko,_to_Kaliforni.[2]_O_heɓi_Bachelor’s_makko_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Harvard_e_hitaande_2001[3]_e_Master_makko_e_njuɓɓudi_njulaagu_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Stanford_e_hitaande_2009.[4]Kugal Collins fuɗɗii ko e nder gollordu restoraaji New York, o wondi e sosde fedde restoraaji, Mexicue e hitaande 2010, o woni kadi gardiiɗo Murray's Cheese e hitaande 2012.[1] E hitaande 2015, Collins walli ngam ƴellitde Zume Pizza ngam wonde gooto e sosɓe e Alex Garden.[4] Zume Pizza ko gollorde peewnugol pizzaaji baawɗe huutoreede e robooji, huutortoo ko robooji e otooji ngam waɗde pizza.[5] Haa hitaande 2018, Pizza Zume ina yoɓee miliyaaruuji 2,25 ugiyya.[5][6] E nder Zume, Collins wonti debbo ɓaleejo gadano sosɗo sosiyetee unicorn.[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Julia_collins#Kugal_Collins_fuɗɗii_ko_e_nder_gollordu_restoraaji_New_York,_o_wondi_e_sosde_fedde_restoraaji,_Mexicue_e_hitaande_2010,_o_woni_kadi_gardiiɗo_Murray's_Cheese_e_hitaande_2012.[1]_E_hitaande_2015,_Collins_walli_ngam_ƴellitde_Zume_Pizza_ngam_wonde_gooto_e_sosɓe_e_Alex_Garden.[4]_Zume_Pizza_ko_gollorde_peewnugol_pizzaaji_baawɗe_huutoreede_e_robooji,_huutortoo_ko_robooji_e_otooji_ngam_waɗde_pizza.[5]_Haa_hitaande_2018,_Pizza_Zume_ina_yoɓee_miliyaaruuji_2,25_ugiyya.[5][6]_E_nder_Zume,_Collins_wonti_debbo_ɓaleejo_gadano_sosɗo_sosiyetee_unicorn.[1]Wikipedia: Hala Badrihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hala_Badri== Hala Badri (aarabeere: هلة بدري) ko gardiiɗo mawɗo fedde pinal e ñeeñal Dubay.[1] O toɗɗaa[2] e darnde ndee ko e hitaande 2019, ko adii ɗuum o golliima e fannuuji keewɗi goɗɗi, ko wayi no petroŋ, duumingol e yeeyde.Hala Badri (aarabeere: هلة بدري) ko gardiiɗo mawɗo fedde pinal e ñeeñal Dubay.[1] O toɗɗaa[2] e darnde ndee ko e hitaande 2019, ko adii ɗuum o golliima e fannuuji keewɗi goɗɗi, ko wayi no petroŋ, duumingol e yeeyde.https://ff.wikipedia.org/wiki/Hala_Badri#Hala_Badri_(aarabeere:_هلة_بدري)_ko_gardiiɗo_mawɗo_fedde_pinal_e_ñeeñal_Dubay.[1]_O_toɗɗaa[2]_e_darnde_ndee_ko_e_hitaande_2019,_ko_adii_ɗuum_o_golliima_e_fannuuji_keewɗi_goɗɗi,_ko_wayi_no_petroŋ,_duumingol_e_yeeyde.Wikipedia: Ingrid collinshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ingrid_collinsIngread Nea Collins MNZM ko debbo njulaagu jeyaaɗo to leydi Nuwel Selannde, jooɗiiɗo to Gisborne.[1] O ardii fedde cellal diiwaan Tairawhiti tuggi 2001 haa 2010.Kugal Gila ko famɗi fof e kitaale 1970, Collins ina gollinoo e nder njulaagu leydi Māori, ko wayi no njuɓɓudi naatgol leydi.[2] Gila e kitaale 1970, ko kanko woni hoolaare e hooreejo Whangara B5 e Whangara Farms.[3][2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ingrid_collins#Kugal_Gila_ko_famɗi_fof_e_kitaale_1970,_Collins_ina_gollinoo_e_nder_njulaagu_leydi_Māori,_ko_wayi_no_njuɓɓudi_naatgol_leydi.[2]_Gila_e_kitaale_1970,_ko_kanko_woni_hoolaare_e_hooreejo_Whangara_B5_e_Whangara_Farms.[3][2]Wikipedia: Mary Clarkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_ClarkMary Clark wonnoo ko binndoowo e bayyinoowo, golloowo e laawol Aldersgate, to Londres, gila 1677 haa 1696.Nguurndam e golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Clark#Nguurndam_e_golle[waylu_iwdi]Ƴeew kadi[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Clark#Ƴeew_kadi[waylu_iwdi]Doggol rewɓe winndooɓe e bayyinooɓe ko adii hitaande 1800https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Clark#Doggol_rewɓe_winndooɓe_e_bayyinooɓe_ko_adii_hitaande_1800Tuugnorgal[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Clark#Tuugnorgal[waylude_iwdi]Wikipedia: Marie christine coisne roquettehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_christine_coisne_roquetteMarie-Christine Coisne-Roquette (jibinaa ko ñalnde 4 noowammbar 1956) ko debbo njulaagu Faraysenaajo. Ko kanko woni hooreejo e gardiiɗo fedde Sonepar.Nguurndam adanɗam Marie-Kristen Koisne-Roket jibinaa ko ñalnde 4 noowammbar 1956.[1][2] Mawniiko mawɗo, mawniiko biyeteeɗo Henri Coisne, sosi Sonepar e hitaande 1862 ; ko sosiyetee mbaylaandi, caggal ɗuum wonti yeeyoowo kaɓirɗe kuuraa.[2][3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_christine_coisne_roquette#Nguurndam_adanɗam_Marie-Kristen_Koisne-Roket_jibinaa_ko_ñalnde_4_noowammbar_1956.[1][2]_Mawniiko_mawɗo,_mawniiko_biyeteeɗo_Henri_Coisne,_sosi_Sonepar_e_hitaande_1862_;_ko_sosiyetee_mbaylaandi,_caggal_ɗuum_wonti_yeeyoowo_kaɓirɗe_kuuraa.[2][3]Kugal Coisne-Roquette fuɗɗii golle mum ko awokaa ko e hitaande 1980, nde o naati e fedde wiyeteende Sonier & Associés.[2] O wonti gardiiɗo Sonepar e hitaande 1983, o naati e sosiyetee oo e hitaande 1988.[2] O wonii hooreejo mayre gila 1998, o wonii kadi hooreejo mayre gila 2002.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_christine_coisne_roquette#Kugal_Coisne-Roquette_fuɗɗii_golle_mum_ko_awokaa_ko_e_hitaande_1980,_nde_o_naati_e_fedde_wiyeteende_Sonier_&_Associés.[2]_O_wonti_gardiiɗo_Sonepar_e_hitaande_1983,_o_naati_e_sosiyetee_oo_e_hitaande_1988.[2]_O_wonii_hooreejo_mayre_gila_1998,_o_wonii_kadi_hooreejo_mayre_gila_2002.[2]Wikipedia: Amanda cohenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amanda_cohenAmanda Cohen woni hooreejo e joom suudu restoraan Dirt Candy to wuro New York. Hay so tawii ko o keɓtinaaɗo e ñaamde ƴiiƴam,[4] kanko e hoore makko o wonaa ƴiiƴam (hay so tawii o meeɗiino wonde).Nguurndam O heɓi bak makko to duɗal defgol ñaamdu naftoowal[7], o yahi haa o golli e (e nder nokkuuji goɗɗi) ñaamdu Angelica,[8] Mesa Grill Bobby Flay,[9] e Kafe Blanche Organic.[10] E hitaande 2008, o udditi Dirt Candy.https://ff.wikipedia.org/wiki/Amanda_cohen#Nguurndam_O_heɓi_bak_makko_to_duɗal_defgol_ñaamdu_naftoowal[7],_o_yahi_haa_o_golli_e_(e_nder_nokkuuji_goɗɗi)_ñaamdu_Angelica,[8]_Mesa_Grill_Bobby_Flay,[9]_e_Kafe_Blanche_Organic.[10]_E_hitaande_2008,_o_udditi_Dirt_Candy.Nguurndam neɗɗo Cohen ina resi winndiyanke biyeteeɗo Grady Hendrix, gooto e winndooɓe deftere makko deftere wiyeteende Dirt Candy, Deftere deftere: Nyaamdu ɓuuɓndu ummoraade e nokku ɗo ñamri ñamri ndi alaa ko woni e mum to wuro New York.[18]https://ff.wikipedia.org/wiki/Amanda_cohen#Nguurndam_neɗɗo_Cohen_ina_resi_winndiyanke_biyeteeɗo_Grady_Hendrix,_gooto_e_winndooɓe_deftere_makko_deftere_wiyeteende_Dirt_Candy,_Deftere_deftere:_Nyaamdu_ɓuuɓndu_ummoraade_e_nokku_ɗo_ñamri_ñamri_ndi_alaa_ko_woni_e_mum_to_wuro_New_York.[18]Wikipedia: Anne cirkelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_cirkelAnne Cirkel ko gardiiɗo gollordu otooji diisnondiral elektoronik, ko kanko woni hannde gardiiɗo mawɗo njulaagu karallaagal to Mentor, gollorde Siemens.[1]Njeenaaje[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_cirkel#Njeenaaje[waylu_iwdi]Tuugnorgal[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_cirkel#Tuugnorgal[waylude_iwdi]Wikipedia: Anat cohen dayaghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anat_cohen_dayagAnat Cohen-Dayag ko jom jawdi Israayiilnaajo. Ko kanko woni hooreejo e gardiiɗo sosiyatee Israayiilnaajo biyeteeɗo Compugen Ltd, sosiyatee toppitiiɗo yiytude leɗɗe.Jaangirde Omo jogii B.Sc. e nder Biyoloji to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ben-Gurion, o heɓi kadi MSc e nder Immunologie Chimique e PhD e nder Kimiiya Biyoloji to Duɗal Ganndal Weizmann.[1][2][3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Anat_cohen_dayag#Jaangirde_Omo_jogii_B.Sc._e_nder_Biyoloji_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Ben-Gurion,_o_heɓi_kadi_MSc_e_nder_Immunologie_Chimique_e_PhD_e_nder_Kimiiya_Biyoloji_to_Duɗal_Ganndal_Weizmann.[1][2][3]Wikipedia: Isabella binney cogsweelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isabella_binney_cogsweelIsabella Cogswell (6 sulyee 1819 – 6 desaambar 1874) ko debbo njulaagu Kanadaa. O jibinaa ko to Halifax, ɓiɗɗo debbo biyeteeɗo Henry Hezekiya Cogswell e debbo mum.Wikipedia: Ethel dealing cofiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ethel_dealing_cofiaEthel Delali Cofie ko jom ngalu, ganndo IT, kadi ko jiiloowo.[1][2][3] Ko kanko woni tergal sosngal fedde Rewɓe e nder Afrik Teknoloji.Jaangirde Cofie ina jogii dipolomaaji mum to bannge ordinateer to duɗal jaaɓi haaɗtirde Valley View to leydi Ghana, dipolomaaji mum to bannge njuɓɓudi renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Brighton, e dipolomaaji mum to bannge ardorde, njulaagu e njulaagu to duɗal jaaɓi haaɗtirde Yale to bannge njuɓɓudi.[9]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ethel_dealing_cofia#Jaangirde_Cofie_ina_jogii_dipolomaaji_mum_to_bannge_ordinateer_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Valley_View_to_leydi_Ghana,_dipolomaaji_mum_to_bannge_njuɓɓudi_renndo_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Brighton,_e_dipolomaaji_mum_to_bannge_ardorde,_njulaagu_e_njulaagu_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Yale_to_bannge_njuɓɓudi.[9]Golle e jokkondiral Cofie waɗii golle keewɗe to bannge karallaagal e njulaagu e nder leydi Angalteer, leydi Najeriya, e leydi Siyeraa Leyoon. O golliima e Vodafone Ghana, o woni hooreejo fedde njulaagu.[10][11]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ethel_dealing_cofia#Golle_e_jokkondiral_Cofie_waɗii_golle_keewɗe_to_bannge_karallaagal_e_njulaagu_e_nder_leydi_Angalteer,_leydi_Najeriya,_e_leydi_Siyeraa_Leyoon._O_golliima_e_Vodafone_Ghana,_o_woni_hooreejo_fedde_njulaagu.[10][11]Njeenaaje e anndinde Fedde fedde toppitiinde sukaaɓe ardiiɓe Afrik (YALI) mo hooreejo leydi Amerik hono Barack Obama 2020 Glitz Afrik Gana njeenaari rewɓe[15https://ff.wikipedia.org/wiki/Ethel_dealing_cofia#Njeenaaje_e_anndinde_Fedde_fedde_toppitiinde_sukaaɓe_ardiiɓe_Afrik_(YALI)_mo_hooreejo_leydi_Amerik_hono_Barack_Obama_2020_Glitz_Afrik_Gana_njeenaari_rewɓe[15Wikipedia: Christina cindrichhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christina_cindrichChristina Cindrich ko peewnoowo teleeji, jaɓɓoowo, binndoowo, iwdi Itaali e Korowasi, keɓɗo njeenaari 4X Emmy.Wikipedia: Mary Brushhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_BrushMary Brush (fl. 1815) mo Davenport, Iowa,[1] ko Ameriknaajo jibinannde, kadi ko gooto e rewɓe Ameriknaaɓe adanɓe heɓde paten to biro paten Amerik.Wikipedia: Anne cofell saundershttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_cofell_saundersAnne Cofell Saunders ko Ameriknaajo binndoowo, peewnoowo teleeji.Kugal Anne Cofell Saunders heɓi bak mum to duɗal jaaɓi haaɗtirde worgo-fuɗnaange to Evanston, to Illinois, o heɓi MFA e binndol pijirlooji to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ohio.[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_cofell_saunders#Kugal_Anne_Cofell_Saunders_heɓi_bak_mum_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_worgo-fuɗnaange_to_Evanston,_to_Illinois,_o_heɓi_MFA_e_binndol_pijirlooji_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Ohio.[1]Wikipedia: Nancy Crisshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nancy_CrissNancy Criss ko Ameriknaajo peewnoowo, gardinooɗo njeenaaje e fijoowo. O jaɓɓotoo, o feewna jaaynde jeewte weltaare wiyeteende On the Road Weekly e tele ION.Wikipedia: Chantal cochehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chantal_cocheChantal Coché (1826-1891) ko golloowo Belsiknaajo, gardinooɗo gollordu porselin laamɗo tuggi 1869 haa 1891.[1]Wikipedia: Jodi Cilleyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jodi_CilleyJodi Cilley ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ameriknaajo, kadi ko peewnoowo filmuuji, ganndiraaɗo sosde fedde filmuuji San Diego e njeenaaje filmuuji San Diego.[1]Nguurndam e golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Jodi_Cilley#Nguurndam_e_golle[waylu_iwdi]Koolol filmuuji San Diego[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Jodi_Cilley#Koolol_filmuuji_San_Diego[waylu_iwdi]Yontere filmo San Diego[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Jodi_Cilley#Yontere_filmo_San_Diego[waylu_iwdi]Wikipedia: Pamera jean cluff finalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pamera_jean_cluff_finalPamela Jean Cluff-Final FRAIC FRIBA (jibinaa ko Johnstone; 21 suwee 1931 – 25 desaambar 2023) ko mahoowo Kanadaa jibinaaɗo to Angalteer, keɓtinaaɗo e diisnondiral keɓtinaangal.Ngendam Cluff jibinaa ko to Londres, o ummii o fayi to Toronto, Ontario e hitaande 1955. E nder gollondiral makko e jom suudu makko, Alfred Cluff, o sosi fedde wiyeteende A.W. Cluff & P.J. Cluff Architects e hitaande 1957 e caggal mum sosiyetee mum, fedde toppitiinde peewnugol. Eɓɓooje makko diisnondiral ina mbaɗi kilinikuuji, opitaaluuji, cuuɗi mawɓe, cuuɗi toppitiiɗi keertiiɗi, cuuɗi safrooɓe e cuuɗi pelle. O wallitii e jaayɗe keewɗe ko fayti e mahdi, safaara e wiɗtooji.[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Pamera_jean_cluff_final#Ngendam_Cluff_jibinaa_ko_to_Londres,_o_ummii_o_fayi_to_Toronto,_Ontario_e_hitaande_1955._E_nder_gollondiral_makko_e_jom_suudu_makko,_Alfred_Cluff,_o_sosi_fedde_wiyeteende_A.W._Cluff_&_P.J._Cluff_Architects_e_hitaande_1957_e_caggal_mum_sosiyetee_mum,_fedde_toppitiinde_peewnugol._Eɓɓooje_makko_diisnondiral_ina_mbaɗi_kilinikuuji,_opitaaluuji,_cuuɗi_mawɓe,_cuuɗi_toppitiiɗi_keertiiɗi,_cuuɗi_safrooɓe_e_cuuɗi_pelle._O_wallitii_e_jaayɗe_keewɗe_ko_fayti_e_mahdi,_safaara_e_wiɗtooji.[1]Njeenaaje Faandaare ɓurnde moƴƴude (1969) Njeenaari wuro Toronto (1978) Fellow to Duɗal Mahdi Laamɗo Kanadaa (1982)[2] Njeenaari keeriindi Fedde Kanadaa ngam Kisal Yiite (1982) Njeenaari keeriindi e fedde cellal diiwaan Toronto (1983) Njeenaari mawndi (1985) Fedde mahooɓe Ontario hokki njeenaari DaVinci (1993)[1] Caalaje Cluff ina joginoo ɓiɓɓe njoyo, heen nayo ina nguuri. O resii Alfred William Cluff e fuɗɗoode kitaale 1950 haa o maayi e hitaande 1994. Ndeen o resii Frank Gilbert Final e hitaande 1997, kanko adii mo e hitaande 2011.[2][3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Pamera_jean_cluff_final#Njeenaaje_Faandaare_ɓurnde_moƴƴude_(1969)_Njeenaari_wuro_Toronto_(1978)_Fellow_to_Duɗal_Mahdi_Laamɗo_Kanadaa_(1982)[2]_Njeenaari_keeriindi_Fedde_Kanadaa_ngam_Kisal_Yiite_(1982)_Njeenaari_keeriindi_e_fedde_cellal_diiwaan_Toronto_(1983)_Njeenaari_mawndi_(1985)_Fedde_mahooɓe_Ontario_hokki_njeenaari_DaVinci_(1993)[1]_Caalaje_Cluff_ina_joginoo_ɓiɓɓe_njoyo,_heen_nayo_ina_nguuri._O_resii_Alfred_William_Cluff_e_fuɗɗoode_kitaale_1950_haa_o_maayi_e_hitaande_1994._Ndeen_o_resii_Frank_Gilbert_Final_e_hitaande_1997,_kanko_adii_mo_e_hitaande_2011.[2][3]Wikipedia: Omoyemi Akerelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omoyemi_AkereleOmoyemi Akerele (jibinaa ko ñalnde 13 lewru Mbooy 1978 to Lagos) ko gardiiɗo golle, jom njulaagu, jom njulaagu.[1] Akerele woni sosɗo e hooreejo fedde Lagos Fashion Week, Style House Files e wasiya keeriiɗo e fedde ƴellitgol njulaagu leydi Najeriya (NEPC).Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omoyemi_Akerele#TuugnorgalWikipedia: Sheila Matthews Allenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheila_Matthews_AllenSheila Mathews Allen (jibinaa ko Sheila Marie Mathews,[1] 2 feebariyee 1929 – 15 noowammbar 2013) ko Ameriknaajo fijoowo e peewnoowo.Wikipedia: Henriette de clercahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henriette_de_clercaHenriyet de Clerc (1812-1878) ko Faraysenaajo golloowo.[1] O resi ko Luwis Farayse-Savier de Klerk (maayɗo 1841) e yumma Luwis de Klerk.Wikipedia: Sara Claytonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_ClaytonSarah Clayton (1712-1779) ko golloowo e nder leydi Angalteer.[1] Ko kanko woni joom galle mawɗo Parr, o anndiraa ko ‘Laamɗo Parr’.Wikipedia: Salomè Antonazzonihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salom%C3%A8_AntonazzoniSalomè Antonazzoni ganndiraaɗo kadi Valeria Austori (jibinaa e hitaande 1619 – jibinaa e hitaande 1642) ko dingiral Itaalinaajo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salom%C3%A8_Antonazzoni#TuugnorgalAnna Bellavitis: Golle e hakkeeji rewɓe e nder wuro Orop, 2018https://ff.wikipedia.org/wiki/Salom%C3%A8_Antonazzoni#Anna_Bellavitis:_Golle_e_hakkeeji_rewɓe_e_nder_wuro_Orop,_2018Wikipedia: Bettina Allerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bettina_AllerBettina Charlotte Aller (jibinaa ko ñalnde 23 suwee 1962[1]) ko hooreejo e gardiiɗo sosiyatee jaayndeeji biyeteeɗo Aller Media, mo kanko kadi woni jeyaaɗo e mum.Wikipedia: Partricia Churuchillhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Partricia_ChuruchillPatricia Churchill ko Ameriknaajo peewnoowo filmuuji e teleeji. O suɓaama laabi ɗiɗi ngam heɓde njeenaari Emmy Award ngam ɓurde moƴƴude e filmuuji dramaaji ngam golle makko e filmuuji Lost.Golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Partricia_Churuchill#Golle[waylu_iwdi]Tuugnorgal[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Partricia_Churuchill#Tuugnorgal[waylude_iwdi]Wikipedia: Anne clausdatterhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_clausdatterAnne Clausdatter, ganndiraaɗo kadi Anne Arnold e Anna Clausdatter (jibinaa ko ñalnde 5 suwee 1659 to Skien, maayi ko ñalnde 11 abriil 1713 to wuro Borgestad) ko jom leydi Norweesnaajo ; joom galle Borgestad to Skien, gooto e estaaduuji ɓurɗi mawnude e wuro Bratsberg.Njawdi Hannde, omo siftoree i.a. ko wayi no tiitoonde jimɗi Stolt Anne (ca. 1700) ɗi Hans Paus winndi, resnduɗo ɓiyiiko gorko gadano. Yimre ndee hollitii mo wonde ko o neɗɗo jom jawdi en, mo yimɓe Telemark njiɗi no feewi. Yimre ndee ina teskaa kadi sabu ko nde adannde winndeede e ɗemngal e nder leydi Norwees, e binndanɗe 12 naatnaa e nder deftere Norske Folkeviser (1853) nde Magnus Brostrup Landstad winndi.https://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_clausdatter#Njawdi_Hannde,_omo_siftoree_i.a._ko_wayi_no_tiitoonde_jimɗi_Stolt_Anne_(ca._1700)_ɗi_Hans_Paus_winndi,_resnduɗo_ɓiyiiko_gorko_gadano._Yimre_ndee_hollitii_mo_wonde_ko_o_neɗɗo_jom_jawdi_en,_mo_yimɓe_Telemark_njiɗi_no_feewi._Yimre_ndee_ina_teskaa_kadi_sabu_ko_nde_adannde_winndeede_e_ɗemngal_e_nder_leydi_Norwees,_e_binndanɗe_12_naatnaa_e_nder_deftere_Norske_Folkeviser_(1853)_nde_Magnus_Brostrup_Landstad_winndi.Wikipedia: Chinyere Almonahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chinyere_AlmonaChinyere Almona woni hooreejo, suudu njulaagu e njulaagu Lagos [1] hooreejo porogaraam wasiyaaji njuɓɓudi gollordu Afrik e nder fedde kaalis hakkunde leyɗeele (IFC).[2][3][4][5][6][ 7]Wikipedia: Apollonia Senmothishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Apollonia_SenmothisApollonia Senmotis (e nder won e binndanɗe kadi ina wiyee Senmontis) (hedde hitaande 170 ko adii jibineede Iisaa – 126 ko adii jibineede Iisaa), ko debbo njulaagu Giriik-Misiranaajo.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Apollonia_Senmothis#TuugnorgalWikipedia: Mary clarkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_clarkMary Clark wonnoo ko binndoowo e bayyinoowo, golloowo e laawol Aldersgate, to Londres, gila 1677 haa 1696.Mariyam Kalark Tappirde golle Duuɓi golle 1677 - 1696 Anndaa ko e Tappirde e bayyinde Nguurndam e golle E nder gollorde makko e nder laawol Aldersgate, Clark ina ardii binndol e baylugol ko ina ɓura 100 binndi.[1] Ko jom suudu makko biyeteeɗo Andrew Clark sosi binnditagol ngol. Caggal maayde makko e hitaande 1677, Clark jokki e dogginde boowal ngal e hoore mum haa hitaande 1696.[2] E oon sahaa, e nder teeminannde 17ɓiire to Londres, ko huunde nde heewaani wonde, debbo ina jogii e golloraade duɗal binndi.[3] O wallitnoo ko gardiiɗo makko, Ben Motte, mo o woni kadi jom suudu makko, caggal ɗuum o wonti lomto makko.[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_clark#Mariyam_Kalark_Tappirde_golle_Duuɓi_golle_1677_-_1696_Anndaa_ko_e_Tappirde_e_bayyinde_Nguurndam_e_golle_E_nder_gollorde_makko_e_nder_laawol_Aldersgate,_Clark_ina_ardii_binndol_e_baylugol_ko_ina_ɓura_100_binndi.[1]_Ko_jom_suudu_makko_biyeteeɗo_Andrew_Clark_sosi_binnditagol_ngol._Caggal_maayde_makko_e_hitaande_1677,_Clark_jokki_e_dogginde_boowal_ngal_e_hoore_mum_haa_hitaande_1696.[2]_E_oon_sahaa,_e_nder_teeminannde_17ɓiire_to_Londres,_ko_huunde_nde_heewaani_wonde,_debbo_ina_jogii_e_golloraade_duɗal_binndi.[3]_O_wallitnoo_ko_gardiiɗo_makko,_Ben_Motte,_mo_o_woni_kadi_jom_suudu_makko,_caggal_ɗuum_o_wonti_lomto_makko.[4]Wikipedia: Jodi cilleyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jodi_cilleyJodi Cilley ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ameriknaajo, kadi ko peewnoowo filmuuji, ganndiraaɗo sosde fedde filmuuji San Diego e njeenaaje filmuuji San Diego.[1]Nguurndam e golle Cilley jibinaa ko to Barre, to Vermont.[2] E hitaande 1999, o heɓi bak makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Boston, o heɓi kadi seedantaagal makko to bannge renndo. E hitaande 2010, Cilley timmini MBA mum e njuɓɓudi njulaagu-njulaagu to duɗal jaaɓi haaɗtirde San Diego[2] e hitaande 2011, o woni jannginoowo to Media Arts Center San Diego.[3] Cilley wonti jeyaaɗo e goomu wasiyaaji ngam GI filmuuji San Diego e balloowo daande renndo ngam The San Diego Union Tribune e hitaande 2020. E darorɗe hitaande ndee, Sue Vicory waɗi filmo Panic at Parq, filmo juutɗo ngam teddinde Cilley.https://ff.wikipedia.org/wiki/Jodi_cilley#Nguurndam_e_golle_Cilley_jibinaa_ko_to_Barre,_to_Vermont.[2]_E_hitaande_1999,_o_heɓi_bak_makko_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Boston,_o_heɓi_kadi_seedantaagal_makko_to_bannge_renndo._E_hitaande_2010,_Cilley_timmini_MBA_mum_e_njuɓɓudi_njulaagu-njulaagu_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_San_Diego[2]_e_hitaande_2011,_o_woni_jannginoowo_to_Media_Arts_Center_San_Diego.[3]_Cilley_wonti_jeyaaɗo_e_goomu_wasiyaaji_ngam_GI_filmuuji_San_Diego_e_balloowo_daande_renndo_ngam_The_San_Diego_Union_Tribune_e_hitaande_2020._E_darorɗe_hitaande_ndee,_Sue_Vicory_waɗi_filmo_Panic_at_Parq,_filmo_juutɗo_ngam_teddinde_Cilley.Koolol filmuuji San Diego Cilley sosi fedde filmuuji San Diego e hitaande 2012. Konsorsium filmuuji gollodiima e porogaraam naalankaagal to Aeroport hakkunde leyɗeele San Diego ngam sosde yeewtere filmuuji karantina e hitaande 2020.[12][13] E darorɗe hitaande ndee, yeewtere filmuuji nguurndam ɓaleeɓe anndinaama.[14] E hitaande 2021, KPBS yaltinii teleeji fedde filmuuji.[15]https://ff.wikipedia.org/wiki/Jodi_cilley#Koolol_filmuuji_San_Diego_Cilley_sosi_fedde_filmuuji_San_Diego_e_hitaande_2012._Konsorsium_filmuuji_gollodiima_e_porogaraam_naalankaagal_to_Aeroport_hakkunde_leyɗeele_San_Diego_ngam_sosde_yeewtere_filmuuji_karantina_e_hitaande_2020.[12][13]_E_darorɗe_hitaande_ndee,_yeewtere_filmuuji_nguurndam_ɓaleeɓe_anndinaama.[14]_E_hitaande_2021,_KPBS_yaltinii_teleeji_fedde_filmuuji.[15]Wikipedia: Samantha Aquimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samantha_AquimSamantha Aquim ko jom suudu Beresiilnaajo, jom suudu Aquim Gastronomia to Ipanema, Rio de Janeiro, sosɗo sokolaaji Q-Zero.[1][2]Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samantha_Aquim#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samantha_Aquim#TuugnorgalWikipedia: Friederike von Alvenslebenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Friederike_von_AlvenslebenFriederike von Alvensleben (1749-1799), ko Almaañnaajo fijoowo, gardinooɗo pijirlooji. Ko kanko wonnoo gardiiɗo sosiyatee fijirde mawɗo, lolluɗo to Fuɗnaange Almaañ e feccere ɗiɗaɓere teeminannde 18ɓiire.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Friederike_von_Alvensleben#TuugnorgalWikipedia: Broad Universehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Broad_UniverseBroad Universe ko fedde nde woni ko e leyɗeele dentuɗe Amerik, nde denndaangal golle ballitooje, nde faandaare mum adannde ko ƴellitde binndanɗe ganndal, fannuuji, e kulhuli ɗi rewɓe mbinndata. Winndooɓe, ƴeewooɓe, bayyinooɓe, ƴeewooɓe, naalankooɓe, e yiɗɓe ina nodda ngam tawtoreede ɓe.Wikipedia: Ama-ehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ama-eAma-e (fl. hedde 2330 ko adii jibineede Iisaa), ko debbo njulaagu Sumeriyanke ɓooyɗo.Wikipedia: Alisa Chumachenkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alisa_ChumachenkoAlisa Chumachenko ko jom ngalu leydi Riisi.Jaŋde[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Alisa_Chumachenko#Jaŋde[waylu_iwdi]Golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Alisa_Chumachenko#Golle[waylu_iwdi]Njeenaaje[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Alisa_Chumachenko#Njeenaaje[waylu_iwdi]Wikipedia: Marie-Christine Coisne-Roquettehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie-Christine_Coisne-RoquetteMarie-Christine Coisne-Roquette (jibinaa ko ñalnde 4 noowammbar 1956) ko debbo njulaagu Faraysenaajo. Ko kanko woni hooreejo e gardiiɗo fedde Sonepar.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie-Christine_Coisne-Roquette#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie-Christine_Coisne-Roquette#KugalGolle goɗɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie-Christine_Coisne-Roquette#Golle_goɗɗeNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie-Christine_Coisne-Roquette#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie-Christine_Coisne-Roquette#TuugnorgalWikipedia: Bettina Charlotte Allerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bettina_Charlotte_AllerBettina Charlotte Aller (jibinaa ko ñalnde 23 suwee 1962[1]) ko hooreejo e gardiiɗo sosiyatee jaayndeeji biyeteeɗo Aller Media, mo kanko kadi woni jeyaaɗo e mum.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bettina_Charlotte_Aller#TuugnorgalWikipedia: Shenan Chuanghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shenan_ChuangShenan Chuang (Sinuwa : 莊淑芬) ko jom ngalu Taywannaajo. Ko kanko woni mawɗo gollordu Ogilvy & Mather to Siin mawɗo.Golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Shenan_Chuang#Golle[waylu_iwdi]Nguurndam neɗɗo[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Shenan_Chuang#Nguurndam_neɗɗo[waylu_iwdi]Wikipedia: Lvy Barleyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lvy_BarleyIvy Barley ko jom ngalu Ganaa, debbo e nder karallaagal, kadi ko kanko woni gooto e sosɓe Developers e nder Vogue. E lewru Yarkomaa 2022, GhanaWeb hollitii Barley ko gooto e 3 ‘Women in Tech’ Ghana’en waɗooɓe yah-ngartaa e nder dingiral gollorɗe hakkunde leyɗeele.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lvy_Barley#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolHawwaare renndohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lvy_Barley#Hawwaare_renndoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lvy_Barley#TuugnorgalWikipedia: Patricia churchillhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Patricia_churchillPatricia Churchill ko Ameriknaajo peewnoowo filmuuji e teleeji. O suɓaama laabi ɗiɗi ngam heɓde njeenaari Emmy Award ngam ɓurde moƴƴude e filmuuji dramaaji ngam golle makko e filmuuji Lost.Kugal Higgins hoosaama ngam waɗugo fijirde tataɓre Lost nder hitaande 2006.[1] O wonii peewnoowo haa o joofi e hitaande 2009.[2] Higgins e peewnitooɓe woɗɓe ɓee cuɓaama ngam heɓde njeenaari Emmy Award ngam ɓurde moƴƴude e filmuuji dingiral ngam golle makko e sahaa nayaɓo e kewu lewru suwee 2008. Ɓe cuɓaama ngam heɓde njeenaari ngootiri e hitaande joyaɓere e kewu lewru suwee 2009.https://ff.wikipedia.org/wiki/Patricia_churchill#Kugal_Higgins_hoosaama_ngam_waɗugo_fijirde_tataɓre_Lost_nder_hitaande_2006.[1]_O_wonii_peewnoowo_haa_o_joofi_e_hitaande_2009.[2]_Higgins_e_peewnitooɓe_woɗɓe_ɓee_cuɓaama_ngam_heɓde_njeenaari_Emmy_Award_ngam_ɓurde_moƴƴude_e_filmuuji_dingiral_ngam_golle_makko_e_sahaa_nayaɓo_e_kewu_lewru_suwee_2008._Ɓe_cuɓaama_ngam_heɓde_njeenaari_ngootiri_e_hitaande_joyaɓere_e_kewu_lewru_suwee_2009.Wikipedia: Alisa chumachenkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alisa_chumachenkoAlisa Chumachenko ko jom ngalu leydi Riisi.Jaangirde Chumachenko heɓi seedantaagal mum to duɗal jaaɓi haaɗtirde Russi e hitaande 2004, o heɓi dipolom makko to bannge naalankaagal.[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Alisa_chumachenko#Jaangirde_Chumachenko_heɓi_seedantaagal_mum_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Russi_e_hitaande_2004,_o_heɓi_dipolom_makko_to_bannge_naalankaagal.[1]Kugal E hitaande 2010, o sosi "Game Insight", sosiyatee mahoowo pijirlooji e internet. E hitaande 2017, o sosi GOSU Data Lab, sosiyetee kuutortooɗo janngugol masiŋaaji ngam rokkude humpitooji e sosiyeteeji pijirlooji.[2] E hitaande 2018, GOSU Data Lab hawri ko e miliyoŋaaji 2,3 dolaar.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Alisa_chumachenko#Kugal_E_hitaande_2010,_o_sosi_"Game_Insight",_sosiyatee_mahoowo_pijirlooji_e_internet._E_hitaande_2017,_o_sosi_GOSU_Data_Lab,_sosiyetee_kuutortooɗo_janngugol_masiŋaaji_ngam_rokkude_humpitooji_e_sosiyeteeji_pijirlooji.[2]_E_hitaande_2018,_GOSU_Data_Lab_hawri_ko_e_miliyoŋaaji_2,3_dolaar.[3]Njeenaaje E hitaande 2012, Erns & Young inniri mo « Hawre hitaande 2012 ».[1] E hitaande 2012, jaaynde Forbes inniri mo “Gardiiɗo hitaande 2012.”[1] E hitaande 2018, Forbes innitiri mo gooto e 50 rewɓe ɓurɓe waawde karallaagal e nder Orop.[3] Ngewte "Ko ɓuri saɗtude foolde ko hoore maa. Pijirlooji garooji ɗii ina poti ɓurde ɗi ɓennuɗi ɗii mawnude. Ko ɗuum miijotoo-mi ñalnde kala" [1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Alisa_chumachenko#Njeenaaje_E_hitaande_2012,_Erns_&_Young_inniri_mo_«_Hawre_hitaande_2012_».[1]_E_hitaande_2012,_jaaynde_Forbes_inniri_mo_“Gardiiɗo_hitaande_2012.”[1]_E_hitaande_2018,_Forbes_innitiri_mo_gooto_e_50_rewɓe_ɓurɓe_waawde_karallaagal_e_nder_Orop.[3]_Ngewte_"Ko_ɓuri_saɗtude_foolde_ko_hoore_maa._Pijirlooji_garooji_ɗii_ina_poti_ɓurde_ɗi_ɓennuɗi_ɗii_mawnude._Ko_ɗuum_miijotoo-mi_ñalnde_kala"_[1]Wikipedia: Shenan chuanghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shenan_chuangShenan Chuang ( Sinuwaa : 莊淑芬 ) ko jom ngalu jeyaaɗo to Taiwaan. Ko kanko woni mawɗo gollordu Ogilvy & Mather to Siin mawɗo.Kugal Chuang fuɗɗii golle ko e nder fedde jokkondiral hakkunde yimɓe to Taiwan.[3] E hitaande 1995, o fuɗɗii gollaade e fedde wiyeteende Ogilvy & Mather to Taiwaan. O wonti hooreejo fedde Ogilvy & Mather Taipei e hitaande 2000. Forbes hollitii wonde Chuang ina "wallita e waylude faggudu yeeyirde leydi ndii", to Siin.[2] Hannde, ko kanko woni hooreejo fedde wiyeteende Ogilvy & Mather to Siin mawɗo. Omo jogii kadi galle naalankaagal, O Gallery, gollodoowo e naalankooɓe nokku oo to Pekin.[4] Chuang yeewtidaama e dow nafoore mum e yiɗde mum yiyde rewɓe ina ɓeydoo heɓde doole e nder gollordu.[3][4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Shenan_chuang#Kugal_Chuang_fuɗɗii_golle_ko_e_nder_fedde_jokkondiral_hakkunde_yimɓe_to_Taiwan.[3]_E_hitaande_1995,_o_fuɗɗii_gollaade_e_fedde_wiyeteende_Ogilvy_&_Mather_to_Taiwaan._O_wonti_hooreejo_fedde_Ogilvy_&_Mather_Taipei_e_hitaande_2000._Forbes_hollitii_wonde_Chuang_ina_"wallita_e_waylude_faggudu_yeeyirde_leydi_ndii",_to_Siin.[2]_Hannde,_ko_kanko_woni_hooreejo_fedde_wiyeteende_Ogilvy_&_Mather_to_Siin_mawɗo._Omo_jogii_kadi_galle_naalankaagal,_O_Gallery,_gollodoowo_e_naalankooɓe_nokku_oo_to_Pekin.[4]_Chuang_yeewtidaama_e_dow_nafoore_mum_e_yiɗde_mum_yiyde_rewɓe_ina_ɓeydoo_heɓde_doole_e_nder_gollordu.[3][4]Wikipedia: Evalina christillinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Evalina_christillinEvelina Maria Augusta Christillin (farayse: [kʁistilɛ̃]; jibinaa ko ñalnde 27 noowammbar 1955) ko gardiiɗo dingiral leydi Itaali.[2] O wonii tergal e Diiso FIFA gila 14 suwee 2016.Nguurndam Christillin jibinaa ko to wuro wiyeteengo Emilio. Galle Christillin ko Walser, ummorii ko to Issime, e nder falnde Aosta. E nder golle goɗɗe, o suɓaama ngam wonde hooreejo gollordu Goomu bidsee Olimpiyaaji winndereeji 2006 e hitaande 1998, o walli kadi e yuɓɓinde Olimpiyaaji winndereeji to Turin e hitaande 2006.[2][4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Evalina_christillin#Nguurndam_Christillin_jibinaa_ko_to_wuro_wiyeteengo_Emilio._Galle_Christillin_ko_Walser,_ummorii_ko_to_Issime,_e_nder_falnde_Aosta._E_nder_golle_goɗɗe,_o_suɓaama_ngam_wonde_hooreejo_gollordu_Goomu_bidsee_Olimpiyaaji_winndereeji_2006_e_hitaande_1998,_o_walli_kadi_e_yuɓɓinde_Olimpiyaaji_winndereeji_to_Turin_e_hitaande_2006.[2][4]Wikipedia: Evelina Maria Augusta Christillinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Evelina_Maria_Augusta_ChristillinEvelina Maria Augusta Christillin (farayse: [kʁistilɛ̃]; jibinaa ko ñalnde 27 noowammbar 1955) ko gardiiɗo dingiral leydi Itali.[2] O wonii tergal e Diiso FIFA gila 14 suwee 2016.Nguurndam[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Evelina_Maria_Augusta_Christillin#Nguurndam[waylude_iwdi]Wikipedia: Ashley christensenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ashley_christensenAsley KiristenNguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ashley_christensen#NguurndamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ashley_christensen#KugalWikipedia: Ashley Christensenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ashley_ChristensenAshley Christensen ko jom suudu Ameriknaajo, jom suudu, winndiyanke, kadi ko jom suudu. O jooɗi haa Raleigh, lesdi Carolina woylaare, nden o laati hooreejo & joom AC Restaurants, fedde jaɓɓaago Poole's Diner, Fox Liquor Bar, Beasley's Chicken + Honey, Maayde & Taxes, Pies Poole's, e AC Events ][2] O heɓii njeenaari James Beard laabi ɗiɗi, o heɓi njeenaari mawndi sabu wallude mo waɗde nokku nguura Raleigh e kartal.Nguurndam e jaŋde puɗɗagol[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ashley_Christensen#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol[waylude_iwdi]Golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ashley_Christensen#Golle[waylu_iwdi]Restoranuuji[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ashley_Christensen#Restoranuuji[waylu_iwdi]Wikipedia: Madame Arnaudhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madame_ArnaudMadame Arnaud ko debbo jom suudu ofisee konu Farayse, o yuɓɓini koolol rewɓe Farayse e Belsik ngam ndeenka ngenndi e hitaande 1915, o ɗaɓɓiri kadi golle tiiɗɗe ɗe rewɓe mbaɗata e nder konu Farayse.[1]Wikipedia: María Elena Avilahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mar%C3%ADa_Elena_AvilaMaría Elena Avila (jibinaa ko ñalnde 18 abriil 1953) ko Ameriknaajo jibinaaɗo to Meksik, ko jom ngalu, ko o baawɗo golle, ko gardiiɗo renndo to Kaliforni.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mar%C3%ADa_Elena_Avila#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mar%C3%ADa_Elena_Avila#TuugnorgalWikipedia: Herminia Arratehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Herminia_ArrateHerminia Arrate Ramírez (1 sulyee 1895 - 12 mars 1941) ko pentoowo, ko debbo gadano leydi Siili, debbo hooreejo leydi ndii, hono Karlos Davila Espinosa.Nguurndam O jibinaa ko to Santiyaago, to leydi Sili, ɓiy kolonel Miguel Arrate Larrain e Deliya Ramírez Molina, taaniiko Eleuterio Ramírez, jaambaaro wolde Pasifik (kampaañ Tarapacá). Gila e cukaagu makko, omo yiɗi naalankaagal, haa teeŋti e nate, o woniino almuudo Fernando Álvarez de Sotomayor e Pablo Burchard. E hitaande 1927, o yahi Orop. O resii Carlos Dávila Espinoza, jaayndiyanke, ammbasadeer, hooreejo leydi Chili e hitaande 1932. O sankii ko to Santiago e hitaande 1941.https://ff.wikipedia.org/wiki/Herminia_Arrate#Nguurndam_O_jibinaa_ko_to_Santiyaago,_to_leydi_Sili,_ɓiy_kolonel_Miguel_Arrate_Larrain_e_Deliya_Ramírez_Molina,_taaniiko_Eleuterio_Ramírez,_jaambaaro_wolde_Pasifik_(kampaañ_Tarapacá)._Gila_e_cukaagu_makko,_omo_yiɗi_naalankaagal,_haa_teeŋti_e_nate,_o_woniino_almuudo_Fernando_Álvarez_de_Sotomayor_e_Pablo_Burchard._E_hitaande_1927,_o_yahi_Orop._O_resii_Carlos_Dávila_Espinoza,_jaayndiyanke,_ammbasadeer,_hooreejo_leydi_Chili_e_hitaande_1932._O_sankii_ko_to_Santiago_e_hitaande_1941.Wikipedia: Susien Chonghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susien_ChongSusien Chong ko diisneteeɗo e nder leydi Ostarali, kadi ko kanko woni gooto e sosɓe fedde wiyeteende Lover, jeyaaɗo to Sydney.Wikipedia: Sabina Qunqnirq Anaittuqhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabina_Qunqnirq_AnaittuqSabina Qunqnirq Anaittuq (1941–1997) ko naalanke Inuit jeyaaɗo e renndo Kugaaruk. Golle makko ɓuri wonde ko e nate tokoose e ƴiye e ƴiye.Wikipedia: Tania Antoshinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tania_AntoshinaTatyana Antoshina (Russian: Таня Антошина, Татьяна Константиновна Антошина; also transliterated as Tania Antoshina, Tatiana Antoshina, Tanya Antoshina, Tatjana Antoschina, Tatyana Antoschina. From 1977 to 1997 she bore the surname Машукова (Tatyana Mashukova)) (b.Wikipedia: Ajoritsedere (Dere) Josephine Awosikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajoritsedere_(Dere)_Josephine_AwosikaAjoritsedere (Dere) Josephine Awosika ko debbo njulaagu Naajeeriya, ko kanko woni hooreejo banke Access plc.[1] Ko adii nde o toɗɗaa, o woniino Sekereteer Duumotooɗo e nder Ministeeruuji nder leydi, Ganndal & Karallaagal e Doole e nder yontaaji ceertuɗi.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajoritsedere_(Dere)_Josephine_Awosika#TuugnorgalWikipedia: Julie Apaphttps://ff.wikipedia.org/wiki/Julie_Apap(1948 – 15 mars 2011) ko ganndo ko faati e seraaji Malte, jooɗiiɗo to Msida, to leydi Malte. E nder nguurndam makko fof, o hollirii to Malta, Amerik, Ejipt e Korowasi.Koolol Hakkunde 1990 e 2006, Julie Apap tawtoraama koolol keewngol e nder fedde nde, ina jeyaa heen : Koolol fedde e Jeni Caruana e Hedwig Hauck to suudu defte Katedraal Mdina (Mdina, Malte), Templeeji jeeɗiɗi rewɓe-jeeɗiɗi to suudu defte ngenndiwal arkewolosi, Malta, [4] Koolol kawral to Duɗal Janngirɗe Kuuɓtidinɗe Kaliforni (Kaliforni, U.S.A), Hipogeum to Duɗal Arkewolosi Ngenndiwal (Valletta, Malta) e Seramik Lilliput — koolol kawral (Zagreb, Korowasi). E hitaande 2000 o tawtoraama Biennale 5ɓo Kayhayɗi ngam Seramik hakkunde leyɗeele (Ejipt).[5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Julie_Apap#Koolol_Hakkunde_1990_e_2006,_Julie_Apap_tawtoraama_koolol_keewngol_e_nder_fedde_nde,_ina_jeyaa_heen_:_Koolol_fedde_e_Jeni_Caruana_e_Hedwig_Hauck_to_suudu_defte_Katedraal_Mdina_(Mdina,_Malte),_Templeeji_jeeɗiɗi_rewɓe-jeeɗiɗi_to_suudu_defte_ngenndiwal_arkewolosi,_Malta,_[4]_Koolol_kawral_to_Duɗal_Janngirɗe_Kuuɓtidinɗe_Kaliforni_(Kaliforni,_U.S.A),_Hipogeum_to_Duɗal_Arkewolosi_Ngenndiwal_(Valletta,_Malta)_e_Seramik_Lilliput_—_koolol_kawral_(Zagreb,_Korowasi)._E_hitaande_2000_o_tawtoraama_Biennale_5ɓo_Kayhayɗi_ngam_Seramik_hakkunde_leyɗeele_(Ejipt).[5]Wikipedia: Avianti Armandhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Avianti_ArmandAvianti Armand (jibinaa ko Jakarta, ñalnde 12 sulyee 1969) ko naalanke Indoneesi. O anndaa ko e golle makko jimɗi, ɗe o yaltini e jaayɗe keewɗe.Wikipedia: Caroline Armingtonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Caroline_ArmingtonKarolin Helena Armington (1875-1939) ko naalanke jibinaaɗo to Kanadaa.Nguurndam Caroline Helena Wilkinson jibinaa ko ñalnde 11 suwee 1875 to Brampton, to leydi Kanadaa.[2] Tuggi 1892 haa 1899 o ƴetti jaŋde naalankaagal e les njiimaandi J. W. L. Forster.[3] O yahi New York e hitaande 1899, o woni ɗoon e golle infirmiyee.[3] Hitaande rewtunde ndee o yahi Orop, o resi Frank Armington.[4] O hooti Kanadaa nder hitaande 1900-01.[5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Caroline_Armington#Nguurndam_Caroline_Helena_Wilkinson_jibinaa_ko_ñalnde_11_suwee_1875_to_Brampton,_to_leydi_Kanadaa.[2]_Tuggi_1892_haa_1899_o_ƴetti_jaŋde_naalankaagal_e_les_njiimaandi_J._W._L._Forster.[3]_O_yahi_New_York_e_hitaande_1899,_o_woni_ɗoon_e_golle_infirmiyee.[3]_Hitaande_rewtunde_ndee_o_yahi_Orop,_o_resi_Frank_Armington.[4]_O_hooti_Kanadaa_nder_hitaande_1900-01.[5]Kollirɗe Musium naalankaagal wuro mawngo[12] Galle ñeeñal Peel, suudu defte e defte[13] Galle ngenndiijo naalankaagal, Wasinton DC[14] Koolol naalankaagal, Houston[15]https://ff.wikipedia.org/wiki/Caroline_Armington#Kollirɗe_Musium_naalankaagal_wuro_mawngo[12]_Galle_ñeeñal_Peel,_suudu_defte_e_defte[13]_Galle_ngenndiijo_naalankaagal,_Wasinton_DC[14]_Koolol_naalankaagal,_Houston[15]Wikipedia: Joanna Baconhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joanna_BaconJoanna Bacon ko mahoowo Angalteer, mo cuɓaa ngam heɓde njeenaari debbo mahoowo hitaande e hitaande 2015.[5][6] O golliima e Allies e Morrison gila 1988, ko o gollodiiɗo e njuɓɓudi.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joanna_Bacon#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joanna_Bacon#TuugnorgalWikipedia: Ia Arsenishvilihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ia_ArsenishviliIa Arsenishvili (e ɗemngal Georsi: ია არსენიშვილი) (jibinaa ko ñalnde 3 mars 1971) ko pentoowo georsi.Wikipedia: Karuna Badwalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karuna_BadwalBadwalKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karuna_Badwal#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karuna_Badwal#Nguurndam_neɗɗoWikipedia: Fatima Obaid Al Jaberhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Obaid_Al_JaberFaatima Obaid Al Jaber (aarabeere: فاطمة عبيد الجابر) (jibinaa ko e hitaande 1965) ko mawɗo gollordu fedde Al Jaber jooɗnde to Emiraaji Arab Dentuɗi. Ko baaba makko, hono Obaid Al Jaber sosi fedde nde.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Obaid_Al_Jaber#TuugnorgalWikipedia: Susien chonghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susien_chongSusien Chong ko diisnondiroowo e Ostarali, kadi ko kanko woni gooto e sosɓe fedde wiyeteende Lover, to Sydney.Wikipedia: Charlotte "Charley" Baginskyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_%22Charley%22_BaginskyCharlotte "Charley" Baginsky ko hooreejo leydi Angalteer, ko rabbi, ko gardiiɗo fedde yahuud en. Ko kanko woni hooreejo diine Yahuuda en (UK) gila lewru Yarkomaa 2021.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_%22Charley%22_Baginsky#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_%22Charley%22_Baginsky#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_%22Charley%22_Baginsky#TuugnorgalWikipedia: Jackie chirchirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jackie_chirchir... O woni kadi ko diisneteeɗo e nder winndere ndee kala, ko o diisnondirɗo e jeewte e mobelaaji.Kugal E hitaande 2010, nde o woni e jaŋde leslesre to duɗal jaaɓi haaɗtirde, Jackie fuɗɗii waɗde jeewte e geɗe mbaylaaɗe, ko ɗum huunde nde o yiɗi. Lowre geɗe makko addani mo ɓeydaade jokkondirde e yaajnude kiliyaneeɓe makko. Caggal ɗuum o yaajtini e diisnondiral e peewnugol mobelaaji, o golliima e nder gollordu to laawol Ngong, to Nairobi, laamorgo leydi Keñiya. Geɗe makko ina yeeytee e les njiimaandi "Jackie Jewels" e golloraade yimɓe tato, gila e lewru ut 2017. Yeeyde ko ɓuri heewde ko e laylayti renndo e haala.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Jackie_chirchir#Kugal_E_hitaande_2010,_nde_o_woni_e_jaŋde_leslesre_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde,_Jackie_fuɗɗii_waɗde_jeewte_e_geɗe_mbaylaaɗe,_ko_ɗum_huunde_nde_o_yiɗi._Lowre_geɗe_makko_addani_mo_ɓeydaade_jokkondirde_e_yaajnude_kiliyaneeɓe_makko._Caggal_ɗuum_o_yaajtini_e_diisnondiral_e_peewnugol_mobelaaji,_o_golliima_e_nder_gollordu_to_laawol_Ngong,_to_Nairobi,_laamorgo_leydi_Keñiya._Geɗe_makko_ina_yeeytee_e_les_njiimaandi_"Jackie_Jewels"_e_golloraade_yimɓe_tato,_gila_e_lewru_ut_2017._Yeeyde_ko_ɓuri_heewde_ko_e_laylayti_renndo_e_haala.[2]Wikipedia: Ursula Burtonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ursula_Burtonhttps://ff.wikipedia.Teskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ursula_Burton#TeskorɗeWikipedia: Lia maria Aguiarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lia_maria_AguiarLiya Maria Aguiar ko miliyaaroowo jeyaaɗo to Beresiil. Ɓiɗɗo Amador Aguiar e miñi mum debbo jom suudu Lina Maria Aguiar, Lia ina jogii 1,8% e kaalis banco Bradesco e kaalis Bradespar.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lia_maria_Aguiar#TuugnorgalWikipedia: Jacqueline "Jackie" Buscarinohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jacqueline_%22Jackie%22_BuscarinoJacqueline « Jackie » Buscarino (jibinaa ko ñalnde 11 suwee 1977) ko Ameriknaajo, binndoowo, peewnoowo daande. O wallitii e golle daande e nder dingiral (animation) ko wayi no « Ɓooygol Flapjack », « Waktu » e « Gravity Falls ».Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jacqueline_%22Jackie%22_Buscarino#TuugnorgalWikipedia: Cleora Butlerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cleora_Butlerhttps://ff.wikipedia.Fuɗɗoodehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cleora_Butler#FuɗɗoodeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cleora_Butler#TuugnorgalWikipedia: Agnes Buggehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agnes_Buggehttps://ff.wikipedia.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agnes_Bugge#TuugnorgalWikipedia: Madeline Bunchhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madeline_Bunchhttps://ff.wikipedia.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madeline_Bunch#TuugnorgalWikipedia: Fatin Bundagjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatin_Bundagjihttps://ff.wikipedia.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatin_Bundagji#TuugnorgalWikipedia: Lindsay Michelle Burdgehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lindsay_Michelle_BurdgeLindsay Michelle Burdge (jibinaa ko ñalnde 27 sulyee 1984) ko Ameriknaajo fijoowo, peewnoowo, ganndiraaɗo golle mum e nder filmuuji keertiiɗi ko wayi no Jannginoowo (2013), Kanariiji ladde (2014), Njulaagu hakkunde jamma (2014), Noddaango (2015), Duuɓi 6 (2015), e laawol ŋoŋɗi (2017)Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lindsay_Michelle_Burdge#Nguurndam_e_golleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lindsay_Michelle_Burdge#TuugnorgalWikipedia: Rose de Burfordhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rose_de_Burfordhttps://ff.wikipedia.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rose_de_Burford#TuugnorgalWikipedia: Constance M. Burgehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Constance_M._Burgehttps://ff.wikipedia.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Constance_M._Burge#TuugnorgalWikipedia: Joy S. Burnshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joy_S._Burnshttps://ff.wikipedia.Wikipedia: Alison Campbellhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alison_Campbellhttps://ff.wikipedia.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alison_Campbell#TuugnorgalWikipedia: Beth Newlands Campbellhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beth_Newlands_CampbellBeth Newlands Campbell wonnoo ko hooreejo fedde wiyeteende Rexall Drugstore, fedde nde wonaa laamuyankoore to Kanadaa, nde McKesson Kanadaa jeyi.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beth_Newlands_Campbell#TuugnorgalWikipedia: Christa Campbellhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christa_CampbellChrista Campbell ko Ameriknaajo fijoowo, peewnoowo filmuuji. Campbell ɓuri anndeede ko e golle makko e nder filmuuji 2001 Maniacs, Mozart e baleen, Ɓerɗe tan, Gorko wicker, Laɓɓinoowo, Ñalawma maayɓe, Fenaande e fenaande, Mekanik, Drive Angry, Straight A's, Dewgal mawngal, e Iceman .Filmuuji Kambel-Grobmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christa_Campbell#Filmuuji_Kambel-GrobmanTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christa_Campbell#TuugnorgalWikipedia: Sharon Margaret chrosbiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sharon_Margaret_chrosbieSharon Margaret Crosbie CNZM OBE (jibinaa ko e hitaande 1945) ko gonnooɗo jaaynoowo e gardiiɗo jaayndeeji ummoriiɗo leydi Nuwel Selannde. O woniino hooreejo Rajo New Zealand tuggi 1995 haa 2004.Ngendemhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sharon_Margaret_chrosbie#NgendemTeddungal e njeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sharon_Margaret_chrosbie#Teddungal_e_njeenaajeWikipedia: Nancy Aggehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nancy_AggeNansi duuɓiWikipedia: Sarah childhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_childSarah Child jibinaaɗo e hitaande 1793 ko banke Angalteer.Wikipedia: Yvonne chiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yvonne_chiaYvonne Chia (sinuwaa koolaaɗo: 谢姚依雯; Sinuwaa gaadanteejo: 謝姚依雯; pinin: Xièyáo Yīwén; Jyutping: Ze6 Jiu4 Ji1 Debbo njulaagu e banke leydi Malesi. Ko kanko woni debbo gadano e nder leydi Malesi wonde mawɗo banke.Kugal O fuɗɗii golloraade Banke Amerik ko e kitaale 1970.[2] O wonti cukko hooreejo Banke Amerik mo Malesi, kadi o wonii gardiiɗo diɗɗal mum njulaagu. O yalti ko caggal nde o golli toon duuɓi 18. O rokkaama CEO Eagle Pin, o woni debbo gadano e nder leydi Malesi rokkaama ɗum.[3] Chia wonti debbo gadano golloraade hooreejo banke to leydi Malesi nde o wonti hooreejo banke RHB e kitaale 1990. O wonti hooreejo banke Hong Leong e hitaande 2003[3] walla 2004. E hitaande 2013, o innitiraa ko gooto e "50 rewɓe njulaagu e nder njuɓɓudi" Forbes Asia.[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Yvonne_chia#Kugal_O_fuɗɗii_golloraade_Banke_Amerik_ko_e_kitaale_1970.[2]_O_wonti_cukko_hooreejo_Banke_Amerik_mo_Malesi,_kadi_o_wonii_gardiiɗo_diɗɗal_mum_njulaagu._O_yalti_ko_caggal_nde_o_golli_toon_duuɓi_18._O_rokkaama_CEO_Eagle_Pin,_o_woni_debbo_gadano_e_nder_leydi_Malesi_rokkaama_ɗum.[3]_Chia_wonti_debbo_gadano_golloraade_hooreejo_banke_to_leydi_Malesi_nde_o_wonti_hooreejo_banke_RHB_e_kitaale_1990._O_wonti_hooreejo_banke_Hong_Leong_e_hitaande_2003[3]_walla_2004._E_hitaande_2013,_o_innitiraa_ko_gooto_e_"50_rewɓe_njulaagu_e_nder_njuɓɓudi"_Forbes_Asia.[4]Wikipedia: Wen shin chiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wen_shin_chiaWen Shin Chia (jibinaa ko hedde hitaande 1991) ko neɗɗo Malesinaajo, ganndo ko faati e taariindi, jom ngalu.Nguurndam adanɗam e ɓesngu Chia jibinaa ko to Kuala Lumpur, o mawni ko to Selengor to leydi Malesi. Ko kanko woni ɓiɗɗo tokooso e nder banndiraaɓe ɗiɗo. Yumma makko maayi ko nde o yahrata e duuɓi 15.[6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Wen_shin_chia#Nguurndam_adanɗam_e_ɓesngu_Chia_jibinaa_ko_to_Kuala_Lumpur,_o_mawni_ko_to_Selengor_to_leydi_Malesi._Ko_kanko_woni_ɓiɗɗo_tokooso_e_nder_banndiraaɓe_ɗiɗo._Yumma_makko_maayi_ko_nde_o_yahrata_e_duuɓi_15.[6]Taariindi Chia heɓi dipolom mum ko faati e ganndal e karallaagal taariindi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Putra to leydi Malesi. O felliti ƴettude ɗum caggal nde o teskii ɓeydagol pollution e nder nokkuuji cafrirɗi e nokkuuji ɗi o meeɗnoo yahde.[7][8][9] E hitaande mum tataɓere, Chia waɗii wiɗto, o tawi ko 90% e galleeji Malesi ina njejjita no nebam ɗam njuɓɓinirtee — ko ɓuri heewde e maɓɓe njaɓii werlaade ɗum e nder sinkiiji, e nder ɓulli e nder ɓulli. Ndeke, eɓɓoore duɗal jaaɓi haaɗtirde Chia ko eɓɓoore renndoyankoore ngam waylude nebam deftordu ngam waɗde saabunde.[7][10]https://ff.wikipedia.org/wiki/Wen_shin_chia#Taariindi_Chia_heɓi_dipolom_mum_ko_faati_e_ganndal_e_karallaagal_taariindi_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Putra_to_leydi_Malesi._O_felliti_ƴettude_ɗum_caggal_nde_o_teskii_ɓeydagol_pollution_e_nder_nokkuuji_cafrirɗi_e_nokkuuji_ɗi_o_meeɗnoo_yahde.[7][8][9]_E_hitaande_mum_tataɓere,_Chia_waɗii_wiɗto,_o_tawi_ko_90%_e_galleeji_Malesi_ina_njejjita_no_nebam_ɗam_njuɓɓinirtee_—_ko_ɓuri_heewde_e_maɓɓe_njaɓii_werlaade_ɗum_e_nder_sinkiiji,_e_nder_ɓulli_e_nder_ɓulli._Ndeke,_eɓɓoore_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Chia_ko_eɓɓoore_renndoyankoore_ngam_waylude_nebam_deftordu_ngam_waɗde_saabunde.[7][10]Yaaruuji ɓaleeji Green Yards ko fedde renndoyankoore huutortoonde nebam coofɗam ngam waɗtude ɗum geɗe baɗɗe faayiida e weeyo, fawaade e ustude pollugol ndiyam e nder leydi Malesi ngam ustude ɗum. Green Yards ina moofta nebam kuutorteeɗam e nder galleeji, e nder restoraaji e nder luumooji. Ɓe ndokka saabunde nde alaa ko yoɓi e kala kilooji 5 nebam.[1][4][12] E hitaande mum adannde, Green Yards waawii haɗde 4,7 ton nebam deftordu ɗam ustaade.[12]https://ff.wikipedia.org/wiki/Wen_shin_chia#Yaaruuji_ɓaleeji_Green_Yards_ko_fedde_renndoyankoore_huutortoonde_nebam_coofɗam_ngam_waɗtude_ɗum_geɗe_baɗɗe_faayiida_e_weeyo,_fawaade_e_ustude_pollugol_ndiyam_e_nder_leydi_Malesi_ngam_ustude_ɗum._Green_Yards_ina_moofta_nebam_kuutorteeɗam_e_nder_galleeji,_e_nder_restoraaji_e_nder_luumooji._Ɓe_ndokka_saabunde_nde_alaa_ko_yoɓi_e_kala_kilooji_5_nebam.[1][4][12]_E_hitaande_mum_adannde,_Green_Yards_waawii_haɗde_4,7_ton_nebam_deftordu_ɗam_ustaade.[12]Wikipedia: Chew gek khimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chew_gek_khimChew Gek Khim ( Sinuwaa : 周玉琴 ; pinin : Zhōu Yùqín ) ko debbo njulaagu Singapuurnaajo, jom ngalu, ko kanko woni hooreejo sosiyeteeji ina heen sosiyetee njulaagu Straits. Ko kanko woni taaniiko gonnooɗo hooreejo banke OCBC, hono Tan Chin Tuan.Nguurndam Chew jibinaa ko to Singapuur e hitaande 1961, o mawni ko e sara mawniiko biyeteeɗo Tan Chin Tuan. O janngii to duɗal jaaɓi haaɗtirde ngenndiwal Singapuur, o heɓi kadi seedantaagal makko to bannge sariya hade makko naatde e fedde sariya wiyeteende Drew & Napier, ɗo o janngi sariyaaji sosiyateeji.https://ff.wikipedia.org/wiki/Chew_gek_khim#Nguurndam_Chew_jibinaa_ko_to_Singapuur_e_hitaande_1961,_o_mawni_ko_e_sara_mawniiko_biyeteeɗo_Tan_Chin_Tuan._O_janngii_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_ngenndiwal_Singapuur,_o_heɓi_kadi_seedantaagal_makko_to_bannge_sariya_hade_makko_naatde_e_fedde_sariya_wiyeteende_Drew_&_Napier,_ɗo_o_janngi_sariyaaji_sosiyateeji.Wikipedia: Jackie Chirchirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jackie_ChirchirJackie Chirchir, ko karallo ko faati e yeeyde & jokkondiral e diisnondiroowo, ko o gardiiɗo yeeyde e jokkondiral to Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Afrik hakkunde leyɗeele Amerik (USIU Africa).[1] O woni kadi ko diisneteeɗo e nder winndere ndee kala, ko o diisnondirɗo e jeewte e mobelaaji.Baɗte e jaŋde[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Jackie_Chirchir#Baɗte_e_jaŋde[waylu_iwdi]Golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Jackie_Chirchir#Golle[waylu_iwdi]Ƴeew kadi[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Jackie_Chirchir#Ƴeew_kadi[waylu_iwdi]Wikipedia: Lesley Chilcotthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lesley_ChilcottLesley Chilcott ko gardinooɗo filmuuji binndaaɗi e Ameriknaajo. Filmuuji binndaaɗi maantiniiɗi ina njeyaa heen Watson, [1] [2] Faandaare "Superman", [3] CodeGirl, [4] [5] Ina waawi wonde no feewi, [6] e Goonga mo welaani mo heɓi njeenaaje ɗiɗi Oscar.Golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Lesley_Chilcott#Golle[waylu_iwdi]Wikipedia: Yvonne Chiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yvonne_Chiahttps://ff.wikipedia.Golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Yvonne_Chia#Golle[waylu_iwdi]Wikipedia: Julia da Silva Cardosohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Julia_da_Silva_Cardosohttps://ff.wikipedia.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Julia_da_Silva_Cardoso#TuugnorgalWikipedia: Leanne Carethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leanne_Carethttps://ff.wikipedia.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leanne_Caret#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leanne_Caret#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leanne_Caret#TuugnorgalWikipedia: Robin Hewlett Carlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robin_Hewlett_Carlehttps://ff.wikipedia.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robin_Hewlett_Carle#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robin_Hewlett_Carle#TuugnorgalWikipedia: Orlaith Carmodyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Orlaith_Carmodyhttps://ff.wikipedia.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Orlaith_Carmody#KugalDeftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Orlaith_Carmody#DefteTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Orlaith_Carmody#TuugnorgalWikipedia: Dame Alison Jane Carnwathhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dame_Alison_Jane_CarnwathDame Alison Jane Carnwath DBE (jibinaa ko e lewru Yarkomaa 1953) ko debbo jom ngalu to Angalteer, kadi ko kanko wonnoo hooreejo fedde toppitiinde kisal leydi.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dame_Alison_Jane_Carnwath#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dame_Alison_Jane_Carnwath#KugalKo wonaa golloowohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dame_Alison_Jane_Carnwath#Ko_wonaa_golloowoTeddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dame_Alison_Jane_Carnwath#TeddungalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dame_Alison_Jane_Carnwath#TuugnorgalWikipedia: Rosetta Ernestine Carrhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rosetta_Ernestine_CarrRosetta Ernestine Carr (1845 – 6 sulyee 1907) ko fotoowo e njulaagu Kanadaa.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/w/index.php?titleRosetta_Ernestine_Carr&veaction=edit ==https://ff.wikipedia.org/wiki/Rosetta_Ernestine_Carr#Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/w/index.php?titleRosetta_Ernestine_Carr&veaction=edit_==Wikipedia: Gretchen Albrechthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gretchen_AlbrechtGretchen Albrecht CNZM (jibinaa ko ñalnde 7 mee 1943)[1] ko pentoowo e sehil leydi Nuwel Selannde.Nguurndam e jaŋde puɗɗagol Albrecht jibinaa ko to Onehunga e hitaande 1943, ɓiy Ruben John e Joyce Winifred Fairburn (jibinaa ko Grainger) Albrecht.[2] O naati duɗal jaaɓi haaɗtirde Mount Roskill[3] e duɗal jaaɓi haaɗtirde Auckland Elam, o heɓi bak makko e hitaande 1963, o heɓi dipolomaaji tedduɗi e pentol.https://ff.wikipedia.org/wiki/Gretchen_Albrecht#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol_Albrecht_jibinaa_ko_to_Onehunga_e_hitaande_1943,_ɓiy_Ruben_John_e_Joyce_Winifred_Fairburn_(jibinaa_ko_Grainger)_Albrecht.[2]_O_naati_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Mount_Roskill[3]_e_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Auckland_Elam,_o_heɓi_bak_makko_e_hitaande_1963,_o_heɓi_dipolomaaji_tedduɗi_e_pentol.Kugal Duɗal naalankaagal e golle puɗɗaaɗe Golle Albrecht gadane, e nder duɗal naalankaagal e duuɓi garooji ɗii, ko nate : ‘’hooreejo oo ko debbo sahaa kala, tee debbo oo ina heewi ɓoornaade comci’’.[4]: 4 Golle Albrecht e kitaale 1960 ɗee kadi ɓuri kala pentol caggal mum ko binndol nguurndam mum. [4]: 5 E fuɗɗoode kitaale 1970 Albrecht ruttitii e mbaadi neɗɗo, o fuɗɗii ƴeewde leydi ndii, e wertallo makko, e yuɓɓinde geɗe tawaaɗe e dow mbaydiiji colour.[4]: 8–9 Gila e hitaande 1970 o fuɗɗii kadi huutoraade acry thinned wonaa nebam e dow canvas, ko ɗuum addanta mo pentude no feewi, e canvas mo alaa ko ɓuuɓnata, ko ɗuum addanta mo pigment oo softinde e nder mbaydi mbaylaandi, ina nanndi e golle koloor ndiyam ɗe o weltotoo.[4].https://ff.wikipedia.org/wiki/Gretchen_Albrecht#Kugal_Duɗal_naalankaagal_e_golle_puɗɗaaɗe_Golle_Albrecht_gadane,_e_nder_duɗal_naalankaagal_e_duuɓi_garooji_ɗii,_ko_nate_:_‘’hooreejo_oo_ko_debbo_sahaa_kala,_tee_debbo_oo_ina_heewi_ɓoornaade_comci’’.[4]:_4_Golle_Albrecht_e_kitaale_1960_ɗee_kadi_ɓuri_kala_pentol_caggal_mum_ko_binndol_nguurndam_mum._[4]:_5_E_fuɗɗoode_kitaale_1970_Albrecht_ruttitii_e_mbaadi_neɗɗo,_o_fuɗɗii_ƴeewde_leydi_ndii,_e_wertallo_makko,_e_yuɓɓinde_geɗe_tawaaɗe_e_dow_mbaydiiji_colour.[4]:_8–9_Gila_e_hitaande_1970_o_fuɗɗii_kadi_huutoraade_acry_thinned_wonaa_nebam_e_dow_canvas,_ko_ɗuum_addanta_mo_pentude_no_feewi,_e_canvas_mo_alaa_ko_ɓuuɓnata,_ko_ɗuum_addanta_mo_pigment_oo_softinde_e_nder_mbaydi_mbaylaandi,_ina_nanndi_e_golle_koloor_ndiyam_ɗe_o_weltotoo.[4].Wikipedia: Tamayo Akiyamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamayo_AkiyamaTamayo Akiyama (秋山 たまよ, Akiyama Tamayo, born November 28, 1966) a Japanese shōjo manga author and artist. She is a former member of CLAMP, having left the group on October 1, 1992.Wikipedia: Alcisthenehttps://ff.wikipedia.org/wiki/AlcistheneAlkistene walla Alkistene (Alkistene walla Alkistene (Gerek: Αλκισθένη) ((174)) ina waawi wonde pentoowo debbo mo Plinius mawɗo haali,[1] e nder doggol pentoowo rewɓe teskinɓe.[2][3] Kono e nder binndol latin, innde Alcisthenes ndee ina wayi no firti ko jimoowo (saltator) mo Irene ɓiy pentoowo Cratinus waɗi.Wikipedia: Wen Shin Chiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wen_Shin_ChiaWen Shin Chia (jibinaa ko hedde hitaande 1991) ko neɗɗo Malesinaajo, ganndo ko faati e taariindi, jom ngalu.Nguurndam e ɓesngu adanngu[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Wen_Shin_Chia#Nguurndam_e_ɓesngu_adanngu[waylude_iwdi]Taariindi[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Wen_Shin_Chia#Taariindi[waylude_iwdi]Yards Green[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Wen_Shin_Chia#Yards_Green[waylu_iwdi]Green Yards kadi ina waɗa golle mbayliigu.[6https://ff.wikipedia.org/wiki/Wen_Shin_Chia#Green_Yards_kadi_ina_waɗa_golle_mbayliigu.[6Wikipedia: Alice Sakitnak Akammakhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Sakitnak_AkammakAlice Sakitnak Akammak (jibinaaɗo e hitaande 1940 to Nunavut)[1] ko naalanke Inuk.[2]Koolol 1992 Rewɓe Fuɗnaange: Koolol naalankaagal rewɓe Inuit en Arktik Kanadaa, Galle Marion Scott, Vancouver[2] 1993 Monumndaaji teskinɗi, galle Marion Scott, Vankuver[2] 2015 Ɓoornaade ɗum: Golle beɗi e nder renndooji Fuɗnaange, suudu defte arktik Peary-MacMillan[3] Kollirɗe Golle makko ina tawee e defte mooftaaɗe e nder galle naalankaagal Winnipeg,[4] e nder galle daartol Kanadaa,[5] e nder defte naalankaagal ngenndiije du Québec,[1] e nder defte naalankaagal Guelph[6] e galle naalankaagal Kanadaa McMichael Koolol[7]https://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Sakitnak_Akammak#Koolol_1992_Rewɓe_Fuɗnaange:_Koolol_naalankaagal_rewɓe_Inuit_en_Arktik_Kanadaa,_Galle_Marion_Scott,_Vancouver[2]_1993_Monumndaaji_teskinɗi,_galle_Marion_Scott,_Vankuver[2]_2015_Ɓoornaade_ɗum:_Golle_beɗi_e_nder_renndooji_Fuɗnaange,_suudu_defte_arktik_Peary-MacMillan[3]_Kollirɗe_Golle_makko_ina_tawee_e_defte_mooftaaɗe_e_nder_galle_naalankaagal_Winnipeg,[4]_e_nder_galle_daartol_Kanadaa,[5]_e_nder_defte_naalankaagal_ngenndiije_du_Québec,[1]_e_nder_defte_naalankaagal_Guelph[6]_e_galle_naalankaagal_Kanadaa_McMichael_Koolol[7]Wikipedia: Deidre Carterhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deidre_Carterhttps://ff.wikipedia.Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deidre_Carter#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeGolle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deidre_Carter#Golle_politikTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deidre_Carter#TuugnorgalWikipedia: Regine chevallierhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Regine_chevallierRegine Chevallier (e ɗemngal Farayse: [ʁeʒin ʃəvalje]) ko Haitinaajo diisnondirɗo e mbaylaandi. O heɓi tiitoonde, "Hat Lady to the Stars" ngam deftere makko keeriinde "Haute Summer Hats".Nguurndam Chevallier ko jeyaaɗo to Port-au-Prince, to leydi Hayiti, omo jogii galle mooftirɗo (mode) to Miami. O fawii ko e ndonu makko Orop-Haiti ngam heɓde semmbe e diidi makko; melange Afriknaajo, Farayse e Itaali.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Regine_chevallier#Nguurndam_Chevallier_ko_jeyaaɗo_to_Port-au-Prince,_to_leydi_Hayiti,_omo_jogii_galle_mooftirɗo_(mode)_to_Miami._O_fawii_ko_e_ndonu_makko_Orop-Haiti_ngam_heɓde_semmbe_e_diidi_makko;_melange_Afriknaajo,_Farayse_e_Itaali.[3]Wikipedia: Elene Akhvledianihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elene_AkhvledianiElene Akhvlediani (Georji: ელენე ახვლეიანი) (5 abriil 1898 korator. Akhvlediani ina anndaa e nate mum e gure Georgia, e nate mum ngam golle Ilia Chavchavadze e Vazha-Pshavela, e e peewnugol pijirlooji e nder suudu pijirlooji Marjanishvili to Tibilisi, Georgia.Wikipedia: Chew Gek Khimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chew_Gek_KhimChew Gek Khim (e ɗemngal Sinuwaa: 周玉琴; pinyin: Zhōu Yùqín) ko debbo Singapuurnaajo, jom jawdi en, ko kanko woni hooreejo sosiyeteeji ina heen sosiyetee njulaagu Straits. Ko kanko woni taaniiko gonnooɗo hooreejo banke OCBC, hono Tan Chin Tuan.Nguurndam[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Chew_Gek_Khim#Nguurndam[waylude_iwdi]Wikipedia: Mary chesshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_chessMary Chess[1] (27 desaambar 1878 – 12 lewru mbooy 1964) ko Ameriknaajo peewnoowo uurooje kuutortooɗe denndaangal geɗe tawaaɗe. Sosiyetee makko, biyeteeɗo Mary Chess, ko Henri Garceau jeyi ɗum.Kabaaru nguurndam Mary Grace Chess jibinaa ko to Louisville, to Kentucky,[2] ɓiy William E. E hitaande 1907 o resi Avery Robinson, kadi ko Louisville, ɓiy jom millo Louisville goɗɗo, gollinooɗo e baaba makko caggal nde o heɓi bak makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde MIT. E hitaande 1920 Chess e Robinson njahi to Londres ɗo Robinson gollotoo e kaalis fedde laamɗo.[3] To Londres o wonti lolluɗo sabu puɗi makko njamndiiji ɗi o soodi yumma laamɗo debbo. O sosi fedde Mary Chess e hitaande 1932.[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_chess#Kabaaru_nguurndam_Mary_Grace_Chess_jibinaa_ko_to_Louisville,_to_Kentucky,[2]_ɓiy_William_E._E_hitaande_1907_o_resi_Avery_Robinson,_kadi_ko_Louisville,_ɓiy_jom_millo_Louisville_goɗɗo,_gollinooɗo_e_baaba_makko_caggal_nde_o_heɓi_bak_makko_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_MIT._E_hitaande_1920_Chess_e_Robinson_njahi_to_Londres_ɗo_Robinson_gollotoo_e_kaalis_fedde_laamɗo.[3]_To_Londres_o_wonti_lolluɗo_sabu_puɗi_makko_njamndiiji_ɗi_o_soodi_yumma_laamɗo_debbo._O_sosi_fedde_Mary_Chess_e_hitaande_1932.[4]Uurooje Mary Chess fuɗɗii waɗde uurorɗe to New York e hitaande 1932 caggal nde o mettini e uuroore ɓuuɓnde e nder butelaaji ndiyam ɓuuɓɗam.[8] "O tagi uurooje makko fof e hoore makko, o huutoriima geɗe tawaaɗe."[9] E hitaande 1934 innde Mary Chess wonti wakilaare uurooje rewɓe moƴƴe.[10]https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_chess#Uurooje_Mary_Chess_fuɗɗii_waɗde_uurorɗe_to_New_York_e_hitaande_1932_caggal_nde_o_mettini_e_uuroore_ɓuuɓnde_e_nder_butelaaji_ndiyam_ɓuuɓɗam.[8]_"O_tagi_uurooje_makko_fof_e_hoore_makko,_o_huutoriima_geɗe_tawaaɗe."[9]_E_hitaande_1934_innde_Mary_Chess_wonti_wakilaare_uurooje_rewɓe_moƴƴe.[10]Wikipedia: Lauren Ashley Carterhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lauren_Ashley_Carterhttps://ff.wikipedia.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lauren_Ashley_Carter#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lauren_Ashley_Carter#KugalTeyaatrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lauren_Ashley_Carter#TeyaatreNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lauren_Ashley_Carter#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lauren_Ashley_Carter#TuugnorgalWikipedia: Regine Chevallierhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Regine_ChevallierRegine Chevallier (e ɗemngal Farayse: [ʁeʒin ʃəvalje]) ko diisneteeɗo Haitinaajo. O heɓi tiitoonde, "Hat Lady to the Stars" ngam deftere makko keeriinde "Haute Summer Hats".Nguurndam[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Regine_Chevallier#Nguurndam[waylude_iwdi]Wikipedia: Kathy Caryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kathy_Caryhttps://ff.wikipedia.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kathy_Cary#TuugnorgalWikipedia: Andrea chesmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andrea_chesmanAndrea Chesman ko binnduɗo ko ina ɓura capanɗe ɗiɗi defte defte, kadi ko kañum woni binnduɗo ko ina ɓura teemedere defte defte e defte garde. Deftere makko deftere adannde wiyeteende The Vegetarian Grill ko nde o heɓi njeenaari deftere nde James Beard e hitaande 1999, o heɓi kadi njeenaari ɓurndi moƴƴude e fedde barbecue ngenndiire e hitaande 1999.Wikipedia: Sheila Brookshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheila_Brookshttps://ff.wikipedia.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheila_Brooks#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheila_Brooks#TuugnorgalWikipedia: Mary Chesshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_ChessMary Chess[1] (27 desaambar 1878 – 12 lewru mbooy 1964) ko Ameriknaajo peewnoowo uurooje kuutortooɗe denndaangal geɗe tawaaɗe. Sosiyetee makko, biyeteeɗo Mary Chess, ko Henri Garceau jeyi ɗum.Kabaaru nguurndam[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Chess#Kabaaru_nguurndam[waylu_iwdi]Uurooje[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Chess#Uurooje[waylude_iwdi]Wikipedia: Jacqueline Casalegnohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jacqueline_Casalegnohttps://ff.wikipedia.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jacqueline_Casalegno#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jacqueline_Casalegno#TuugnorgalWikipedia: Cheong koon heanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheong_koon_heanCheong-Chua Koon Hean ( Sinuwaa : 蔡君炫 ; pinin : Cai Jūnxuàn ; jibinaa ko e hitaande 1957) ko Singapuurnaajo peewnoowo wuro e mahoowo.Nguurndam Cheong ko ganndo Colombo Plan, o heɓi dipolom makko gadano e nder duɗal jaaɓi haaɗtirde Newcastle e hitaande 1981.[1] Cheong timmini dipolom mum master e peewnugol ƴellitaare wuro to duɗal jaaɓi haaɗtirde London, o waɗi kadi porogaraam njuɓɓudi yahrude yeeso e nder yontereeji jeegom to duɗal jaaɓi haaɗtirde Harvard Business.[2] O heɓi doktoraa tedduɗo e ganndal mahdi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Newcastle e hitaande 2010.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Cheong_koon_hean#Nguurndam_Cheong_ko_ganndo_Colombo_Plan,_o_heɓi_dipolom_makko_gadano_e_nder_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Newcastle_e_hitaande_1981.[1]_Cheong_timmini_dipolom_mum_master_e_peewnugol_ƴellitaare_wuro_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_London,_o_waɗi_kadi_porogaraam_njuɓɓudi_yahrude_yeeso_e_nder_yontereeji_jeegom_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Harvard_Business.[2]_O_heɓi_doktoraa_tedduɗo_e_ganndal_mahdi_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Newcastle_e_hitaande_2010.[3]Wikipedia: Cindy Ambuehlhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cindy_AmbuehlCindy K. Ambuehl (jibinaa ko ñalnde 31 lewru Yarkomaa 1965) [1] ko Ameriknaajo fijoowo, kadi ko jom galleeji.Wikipedia: Maureen Castanedahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maureen_CastanedaMaureen Castaneda wonnoo ko gardiiɗo njuɓɓudi njulaagu caggal leydi e njuɓɓudi riisuuji laamu e nder fedde Enron.[1][2]Enron daartolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maureen_Castaneda#Enron_daartolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maureen_Castaneda#TuugnorgalWikipedia: Abra Amedoméhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abra_Amedom%C3%A9Abra Amedomé, jibinaaɗo e Abra Julie Mawupé Vovor, ko debbo Togonaajo dawriyanke.Wikipedia: Cheong Chua Koo Heanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheong_Chua_Koo_HeanCheong-Chua Koon Hean (Sinuwa: Cai Jūnxuàn; jibinaa ko hitaande 1957) ko Singapuurnaajo, peewnoowo wuro e mahoowo.Nguurndam[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Cheong_Chua_Koo_Hean#Nguurndam[waylude_iwdi]Wikipedia: American Federation of Women Bodybuildershttps://ff.wikipedia.org/wiki/American_Federation_of_Women_BodybuildersFedde Ameriknaare rewɓe ƴellitooɓe ɓalli sosaa ko e hitaande 1980, nde puɗɗii ɗum ko Susan Fry, Kim Cassidy e Doris Barrilleaux. Ben Weider naamndinooma ɓe yo ɓe puɗɗo fedde ngenndiire ngam rewɓe ɓamtooɓe ɓalli, ngam rokkude nokku ɗo rewɓe ɓamtooɓe amateur en mbaawi wonde e nder fedde.Wikipedia: Nancy Howell Ageehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nancy_Howell_AgeeNancy Howell Agee (jibinaa ko e hitaande 1955) ko gardiiɗo njulaagu Ameriknaajo, kadi ko hooreejo e CEO Carilion Clinic[1] e gonnooɗo hooreejo fedde toppitiinde ko fayti e opitaaluuji Amerik.[2][3] Agee jibinaa ko e hitaande 1955 to Virginie.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nancy_Howell_Agee#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nancy_Howell_Agee#TuugnorgalWikipedia: Sylvia Andersenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sylvia_AndersenSylvia Skinner Andersen ko tergal Republicain en e nder suudu sarɗiiji Utah ngam diiwaan 48 suudu sarɗiiji (ko ɓuri heewde e mum ko Sandy, Utah) tuggi 2006 haa 2008. Andersen wonnoo ko tergal e nder suudu sarɗiiji leydi Utah.Wikipedia: Margaret Jean Andersonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Jean_AndersonMargaret Jean Anderson (ñalnde 7 ut 1915 – 8 desaambar 2003) ko debbo njulaagu, senaateer Kanadaa.Wikipedia: Nora Castañedahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nora_Casta%C3%B1edaNora Castañeda (12 lewru juko 1942 – 16 lewru mee 2015) ko ganndo faggudu e daraniiɗo Venesuela, o woniino hooreejo Banke ƴellitaare rewɓe tuggi 2001 haa 2015.[1]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nora_Casta%C3%B1eda#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nora_Casta%C3%B1eda#TuugnorgalWikipedia: Mary Anderson (business executive)https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Anderson_(business_executive)Mary Gertrude Anderson (jibinaa ko Gaiser; 7 Duujal 1909 - 27 Mars 2017) ko gardiiɗo njulaagu Ameriknaajo, ganndiraaɗo sosde REI (Kaɓirɗe Fijirde, Inc.) e hitaande 1938 e jom suudu mum, Lloyd Anderson.Wikipedia: Safta Castrișoaiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safta_Castri%C8%99oaiaSafta Castrișoaia (maayɗo e hitaande 1862) ko njulaagu Rumaani.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safta_Castri%C8%99oaia#TuugnorgalWikipedia: Rachel Anderson (football agent)https://ff.wikipedia.org/wiki/Rachel_Anderson_(football_agent)Rachel Paula Anderson MBE (jibinaa ko e lewru suwee 1953) ko gardiiɗo fuku koyɗe Angalteer. Ko kanko woni debbo gadano e nder leydi Angalteer, mo FIFA heɓi yamiroore.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rachel_Anderson_(football_agent)#KugalWikipedia: Claudia Mabel Castro Gutiérrezhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Claudia_Mabel_Castro_Guti%C3%A9rrezClaudia Mabel Castro Gutiérrez[1] (jibinaa ko ñalnde 28 abriil 1968) ko jom ngalu Siili, jeyaaɗo e fedde doosɗe leydi Siili.[4]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Claudia_Mabel_Castro_Guti%C3%A9rrez#TuugnorgalWikipedia: Augusta Anderssonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Augusta_AnderssonAugusta Andersson (1856-1938) ko jom njulaagu Suwednaajo.[1]Wikipedia: Laure Chenelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laure_ChenelLaura Chenel (jibinaa ko 1948–1949)[1] ko peewnoowo ñamri, ko kanko woni Amerik gadano peewnugol ñamri ngaari ngam njulaagu, kadi o wallitii e anndinde ñamri ngaari e nder Amerik. E hitaande 1979, o fuɗɗii feewnude chèvre to wuro Sebastopol, to Kaliforni, to Bay Area, caggal nde o yahri ngam yiylaade peewnugol ñamri ngaari to Farayse.Wikipedia: Alice Regina Alves Cavalcantehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Regina_Alves_Cavalcantehttps://ff.wikipedia.Ñawu e maaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Regina_Alves_Cavalcante#Ñawu_e_maaydeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Regina_Alves_Cavalcante#TuugnorgalWikipedia: Vanessa Lynn Branchhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vanessa_Lynn_Branchhttps://ff.wikipedia.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vanessa_Lynn_Branch#Nguurndam_adanɗamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vanessa_Lynn_Branch#TuugnorgalWikipedia: Laura chenelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laura_chenelLaura Chenel (jibinaa ko 1948–1949)[1] ko peewnoowo ñamri, ko kanko woni Amerik gadano peewnugol ñamri ngaari ngam njulaagu, kadi o wallitii e anndinde ñamri ngaari e nder Amerik. E hitaande 1979, o fuɗɗii feewnude chèvre to wuro Sebastopol, to Kaliforni, to Bay Area, caggal nde o yahri ngam yiylaade peewnugol ñamri ngaari to Farayse.Wikipedia: Melita Aitkenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Melita_AitkenRobeer Jaak AitkenWikipedia: Francesca Cavallohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francesca_Cavallohttps://ff.wikipedia.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francesca_Cavallo#NguurndamGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francesca_Cavallo#GolleNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francesca_Cavallo#NjeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francesca_Cavallo#TuugnorgalWikipedia: Mary Anselmohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_AnselmoMary Anselmo ko debbo njulaagu Ameriknaajo, miliyaaruuji keewɗi. Ko kanko woni debbo Rene Anselmo, sosɗo PanAmSat, sosiyatee gadano jokkondirɗo e satelitaaji keeriiɗo to Amerik.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Anselmo#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Anselmo#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Anselmo#TuugnorgalWikipedia: Anahita Akhavanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anahita_AkhavanAnahita Akhavan ko pentoowo Irannaajo-Kanadaajo, jooɗiiɗo to Toronto. Golle makko ina njogii batte e fawaade e naalankaagal lislaam e maandeeji pinal.Kugal Akhavan heɓi Baccalauréat to duɗal jaaɓi haaɗtirde Teheran e hitaande 2013, Master to duɗal jaaɓi haaɗtirde Saskatchewan e hitaande 2016.[1] O hollitii ko heewi e nder Kanadaa, Iraan, e leyɗeele dentuɗe Amerik e kollirɗe maantiniiɗe, ko wayi no Re-entrant to Dental Dowlaaji Dentuɗi (2022) [2] e Unsettled to North York Arts (2021). O tawtoraama hoɗorde naalankooɓe to Espaañ e to Grece. O naatii kadi e kollirɗe pelle keewɗe, ina jeyaa heen Art Parkdale International to Galle 1313 (2020)[4] e Resilience ; Sifaa mum ko e nokkuuji sukaaɓe naalankaagal (2020).[5] Akhavan jannginii natal e pentugol to duɗal jaaɓi haaɗtirde Toronto e duɗal jaaɓi haaɗtirde Saskatchewan.https://ff.wikipedia.org/wiki/Anahita_Akhavan#Kugal_Akhavan_heɓi_Baccalauréat_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Teheran_e_hitaande_2013,_Master_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Saskatchewan_e_hitaande_2016.[1]_O_hollitii_ko_heewi_e_nder_Kanadaa,_Iraan,_e_leyɗeele_dentuɗe_Amerik_e_kollirɗe_maantiniiɗe,_ko_wayi_no_Re-entrant_to_Dental_Dowlaaji_Dentuɗi_(2022)_[2]_e_Unsettled_to_North_York_Arts_(2021)._O_tawtoraama_hoɗorde_naalankooɓe_to_Espaañ_e_to_Grece._O_naatii_kadi_e_kollirɗe_pelle_keewɗe,_ina_jeyaa_heen_Art_Parkdale_International_to_Galle_1313_(2020)[4]_e_Resilience_;_Sifaa_mum_ko_e_nokkuuji_sukaaɓe_naalankaagal_(2020).[5]_Akhavan_jannginii_natal_e_pentugol_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Toronto_e_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Saskatchewan.Akhavan heɓi kaalis e juɓɓule laamu keewɗe ko wayi no Diiso Naalankaagal Ontario (2022)[6] e Diiso Naalankaagal Toronto (2021).[1] O heɓi kadi njeenaari naalankooɓe keso mo Banke Laamiiɗo Kanadaa waɗi e hitaande 2021.[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Anahita_Akhavan#Akhavan_heɓi_kaalis_e_juɓɓule_laamu_keewɗe_ko_wayi_no_Diiso_Naalankaagal_Ontario_(2022)[6]_e_Diiso_Naalankaagal_Toronto_(2021).[1]_O_heɓi_kadi_njeenaari_naalankooɓe_keso_mo_Banke_Laamiiɗo_Kanadaa_waɗi_e_hitaande_2021.[1]Banke Scotia Banke TD Telus Laamorde wootere Koolol naalankaagal duumingol RBC[7]https://ff.wikipedia.org/wiki/Anahita_Akhavan#Banke_Scotia_Banke_TD_Telus_Laamorde_wootere_Koolol_naalankaagal_duumingol_RBC[7]Wikipedia: Leslie Cavenyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leslie_Cavenyhttps://ff.wikipedia.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leslie_Caveny#TuugnorgalWikipedia: Sherry chenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sherry_chenSherry Chen ( Sinuwaa : 陳阡蕙 ; pinin : Chén Qiānhuì ; jibinaa ko ñalnde 15 lewru Duujal hitaande 1955) ko debbo njulaagu Afrik worgo, gonnooɗo tergal parlemaa.[1] Chen ummiima to Afrik worgo e hitaande 1981, o adii golloraade ko e usine textile, caggal ɗuum o woni binndoowo Engele e nder fedde Taiwan, nde caggal ɗuum yani e banke.Wikipedia: Margaret Chabothttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Chabothttps://ff.wikipedia.Tuugnorgal[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Chabot#Tuugnorgal[waylude_iwdi]Wikipedia: Sherry Chenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sherry_ChenSherry Chen (Siin: 陳阡蕙; pinyin: Chén Qiānhuì; jibinaa ko ñalnde 15 lewru Duujal hitaande 1955) ko debbo njulaagu Afrik worgo, gonnooɗo tergal parlemaa.[1] Chen ummiima to Afrik worgo e hitaande 1981, o adii golloraade ko e usine textile, caggal ɗuum o woni binndoowo Engele e nder fedde Taiwan, nde caggal ɗuum yani e banke.Njeenaaje[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Sherry_Chen#Njeenaaje[waylu_iwdi]Wikipedia: Chen Ningninghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chen_NingningChen ("Diana") Ningning ko jom ngalu, ko neɗɗo moƴƴo. Ko kanko woni sosɗo e hooreejo fedde Pioneer Group Holdings, hooreejo fedde Yintai Securities Co.Wikipedia: Elieen Connhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elieen_ConnEileen Conn ko Ameriknaajo peewnoowo teleeji, binndoowo teleeji.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elieen_Conn#NguurndamNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elieen_Conn#Nguurndam_neɗɗoWikipedia: Ceán Chaffinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ce%C3%A1n_ChaffinCeán Chaffin (jibinaa ko ñalnde 26 lewru juko hitaande 1957) ko Ameriknaajo peewnoowo filmuuji, keewɗo gollodaade e jom suudu mum, gardo David Fincher.[1][2] Kanko e wondiiɓe makko peewnitooɓe ɓe cuɓaama ngam heɓde njeenaari Oscar ngam filmo ɓurɗo moƴƴude ngam filmo Benjamin Button (2008), Reso renndo (2010), e Mank (2020).Filmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ce%C3%A1n_Chaffin#FilmogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ce%C3%A1n_Chaffin#TuugnorgalWikipedia: Everlyn chemutaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Everlyn_chemutaiEverlyn Chemutai (jibinaa ko 12 oktoobar 1976) ko hiisiwal, depitee Uganndaa. Ko kanko woni debbo wakiliijo e nder suudu sarɗiiji leydi Uganndaa ngam diiwaan Bukwo gila 2016.Baɗte e jaŋde Everlyn Chemutai jibinaa ko ñalnde 12 oktoobar 1976. O timminii jaŋde makko leslesre e hitaande 1989 to duɗal leslesal Chebinyiny. O timmini seedantaagal makko jaŋde to Uganndaa to duɗal jaaɓi haaɗtirde Gamatui Girls S.S. e hitaande 1993. Ndeen o yahi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Sebei Tegere ɗo o timmini seedantaagal jaŋde toownde to Uganndaa e hitaande 1997. O heɓi Dipolomaaji e jaŋde njulaagu to duɗal jaaɓi haaɗtirde Uganda Soti Commerce, e hitaande 2000. O yahi ngam ɓeydude jaŋde makko, o heɓi kadi seedantaagal makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Makerere e hitaande 2012.[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Everlyn_chemutai#Baɗte_e_jaŋde_Everlyn_Chemutai_jibinaa_ko_ñalnde_12_oktoobar_1976._O_timminii_jaŋde_makko_leslesre_e_hitaande_1989_to_duɗal_leslesal_Chebinyiny._O_timmini_seedantaagal_makko_jaŋde_to_Uganndaa_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Gamatui_Girls_S.S._e_hitaande_1993._Ndeen_o_yahi_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Sebei_Tegere_ɗo_o_timmini_seedantaagal_jaŋde_toownde_to_Uganndaa_e_hitaande_1997._O_heɓi_Dipolomaaji_e_jaŋde_njulaagu_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Uganda_Soti_Commerce,_e_hitaande_2000._O_yahi_ngam_ɓeydude_jaŋde_makko,_o_heɓi_kadi_seedantaagal_makko_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Makerere_e_hitaande_2012.[1]Ko humpito golle Everlyn Chemutai wonnoo ko balloowo konte e nder gollorɗe Wilcon, Soroti gila 2001 haa 2002. O wonti Bursar duɗal jaaɓi haaɗtirde Moroto gila 2002 haa 2006. O wonti limto eɓɓoore ngam njuɓɓudi ardorde Afrik gila 2004 - 2011. O woniino balloowo limto/ limto ngam fedde ballal SIDA (TASO) leydi Uganndaa gila 2012 -2015. O wonti depitee leydi Uganndaa gila 2016 haa hannde.[3] Ko kanko woni cukko hooreejo Goomu toppitiingu VIH/SIDA e geɗe jowitiiɗe heen.[4] O jeyaa kadi ko e Goomu ndema, njulaagu daabaaji e liɗɗi.[1][3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Everlyn_chemutai#Ko_humpito_golle_Everlyn_Chemutai_wonnoo_ko_balloowo_konte_e_nder_gollorɗe_Wilcon,_Soroti_gila_2001_haa_2002._O_wonti_Bursar_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Moroto_gila_2002_haa_2006._O_wonti_limto_eɓɓoore_ngam_njuɓɓudi_ardorde_Afrik_gila_2004_-_2011._O_woniino_balloowo_limto/_limto_ngam_fedde_ballal_SIDA_(TASO)_leydi_Uganndaa_gila_2012_-2015._O_wonti_depitee_leydi_Uganndaa_gila_2016_haa_hannde.[3]_Ko_kanko_woni_cukko_hooreejo_Goomu_toppitiingu_VIH/SIDA_e_geɗe_jowitiiɗe_heen.[4]_O_jeyaa_kadi_ko_e_Goomu_ndema,_njulaagu_daabaaji_e_liɗɗi.[1][3]Wikipedia: Tina Albanesehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tina_AlbaneseTina Albanese ko Ameriknaajo peewnoowo teleeji, binndoowo teleeji.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tina_Albanese#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tina_Albanese#TuugnorgalWikipedia: Chen ("Diana") Ningninghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chen_(%22Diana%22)_NingningChen ("Diana") Ningning ko jom ngalu, ko neɗɗo moƴƴo. Ko kanko woni sosɗo e hooreejo fedde Pioneer Group Holdings, hooreejo fedde Yintai Securities Co.Wikipedia: Alejandra chellewhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alejandra_chellewHitaande 2005Jokkondire yaajɗe [1] Winndannde 70673.html [2] www.terra.cl/zonamujer/index.cfm?id_cat1372&id_reg=979577 ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Alejandra_chellew#Jokkondire_yaajɗe_[1]_Winndannde_70673.html_[2]_www.terra.cl/zonamujer/index.cfm?id_cat1372&id_reg=979577_===Wikipedia: R. Makana Risser Chaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/R._Makana_Risser_ChaiR. Makana Risser Chai (jibinaa ko Rita M.Teskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/R._Makana_Risser_Chai#TeskorɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/R._Makana_Risser_Chai#TuugnorgalWikipedia: Everlyn Chemutaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Everlyn_ChemutaiEverlyn Chemutai (jibinaa ko ñalnde 12 oktoobar 1976) ko hiisiwal, depitee leydi Uganndaa. Ko kanko woni debbo Wakiiliijo Parlemaa Uganda ngam diiwaan Bukwo gila 2016.Baɗte e jaŋde[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Everlyn_Chemutai#Baɗte_e_jaŋde[waylu_iwdi]Ƴeewndo golle[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Everlyn_Chemutai#Ƴeewndo_golle[waylude_iwdi]Everlyn Chemutai wonnoo ko balloowo konte e nder gollorɗe Wilcon, Soroti gila 2001 haa 2002. O wonti Bursar ngam duɗal jaaɓi haaɗtirde Moroto gila 2002-2006. O wonti limto eɓɓoore ngam Duɗal Ardorde Afrik gila 2004 - 2011. O woniino balloowo limto/ limto ngam Fedde ballal SIDA (TASO) Uganndaa gila 2012 -2015. O wonti depitee leydi Uganndaa gila 2016 haa hannde.[3] Ko kanko woni cukko hooreejo Goomu toppitiingu VIH/SIDA e geɗe jowitiiɗe heen.[4] O jeyaa kadi ko e Goomu ndema, njulaagu daabaaji e liɗɗi.https://ff.wikipedia.org/wiki/Everlyn_Chemutai#Everlyn_Chemutai_wonnoo_ko_balloowo_konte_e_nder_gollorɗe_Wilcon,_Soroti_gila_2001_haa_2002._O_wonti_Bursar_ngam_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Moroto_gila_2002-2006._O_wonti_limto_eɓɓoore_ngam_Duɗal_Ardorde_Afrik_gila_2004_-_2011._O_woniino_balloowo_limto/_limto_ngam_Fedde_ballal_SIDA_(TASO)_Uganndaa_gila_2012_-2015._O_wonti_depitee_leydi_Uganndaa_gila_2016_haa_hannde.[3]_Ko_kanko_woni_cukko_hooreejo_Goomu_toppitiingu_VIH/SIDA_e_geɗe_jowitiiɗe_heen.[4]_O_jeyaa_kadi_ko_e_Goomu_ndema,_njulaagu_daabaaji_e_liɗɗi.Wikipedia: Natalie Chaidezhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Natalie_Chaidezhttps://ff.wikipedia.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Natalie_Chaidez#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Natalie_Chaidez#Nguurndam_neɗɗoFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Natalie_Chaidez#FilmogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Natalie_Chaidez#TuugnorgalWikipedia: Lauise rose babaud de lahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lauise_rose_babaud_de_laLuwis Rose Babaud de la Chausade (1747-1817), ko winndiyanke Faraysenaajo binndoowo ciimtol. O anndaa ko e ciimtol makko, sifotoongol nguurndam makko e nder wolde Farayse.Wikipedia: Monjulika Chakmahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monjulika_Chakmahttps://ff.wikipedia.Baɗte e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monjulika_Chakma#Baɗte_e_golleNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monjulika_Chakma#NjeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monjulika_Chakma#TuugnorgalWikipedia: Alejandra Chellewhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alejandra_ChellewHitaande 2005Wikipedia: Mary chase barneyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_chase_barneyMary Chase Barney (1785-1872), ko binndoowo Ameriknaajo. Ko kanko woni gardiiɗo e bayyinoowo jaaynde ngenndiire to Baltimore e hitaande 1829-1831.Wikipedia: Victoria Albishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_AlbisWiktoor Albis (maayɗo caggal hitaande 1777), ko siinaajo Senegaalnaajo. [1] O jeyaa ko e signaraaji ɓurɗi lollude e duunde Gorée to Senegaal Farayse.Teskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_Albis#TeskorɗeIwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_Albis#IwdiijiWikipedia: Shavone charleshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shavone_charlesShavone Charles, ganndiraaɗo innde wootere ko SHAVONE. ko jom ngalu e jimoowo Ameriknaajo.Nguurndam e jaŋde puɗɗagol Shavone jibinaa ko to San Diego, to Kaliforni. [7] Shavone winnditii e band e music theory to duɗal leslesal La Mesa Dale, o yahri yeeso e nder duɗal hakkundeewal e duɗal hakkundeewal.[8] E hitaande 2012, Shavone heɓi bakkaa mum to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kaliforni, to Merced, o heɓi dipolom makko to bannge binndol.[9]https://ff.wikipedia.org/wiki/Shavone_charles#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol_Shavone_jibinaa_ko_to_San_Diego,_to_Kaliforni._[7]_Shavone_winnditii_e_band_e_music_theory_to_duɗal_leslesal_La_Mesa_Dale,_o_yahri_yeeso_e_nder_duɗal_hakkundeewal_e_duɗal_hakkundeewal.[8]_E_hitaande_2012,_Shavone_heɓi_bakkaa_mum_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Kaliforni,_to_Merced,_o_heɓi_dipolom_makko_to_bannge_binndol.[9]Kugal E nder duɗal jaaɓi haaɗtirde, o waɗii stage e Google ɗo o gollinoo e hitaande 2011.[10][11] Caggal nde o heɓi bak makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde California, Merced e hitaande 2012 e binndol, Shavone fuɗɗii golle makko caggal duɗal jaaɓi haaɗtirde to Twitter, o woni hooreejo jokkondiral e pinal e nder winndere ndee.[12] Shavone ko neɗɗo ɓurɗo famɗude e nder kippu nguu, kadi ko debbo Afriknaajo-Ameriknaajo gadano golloraade e nder kippu jokkondiral to Twitter.[13][8]https://ff.wikipedia.org/wiki/Shavone_charles#Kugal_E_nder_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde,_o_waɗii_stage_e_Google_ɗo_o_gollinoo_e_hitaande_2011.[10][11]_Caggal_nde_o_heɓi_bak_makko_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_California,_Merced_e_hitaande_2012_e_binndol,_Shavone_fuɗɗii_golle_makko_caggal_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_to_Twitter,_o_woni_hooreejo_jokkondiral_e_pinal_e_nder_winndere_ndee.[12]_Shavone_ko_neɗɗo_ɓurɗo_famɗude_e_nder_kippu_nguu,_kadi_ko_debbo_Afriknaajo-Ameriknaajo_gadano_golloraade_e_nder_kippu_jokkondiral_to_Twitter.[13][8]Golle jimɗi E hitaande 2019, Shavone yaltinii jimɗi mum "SITH", ɗi jaaynde Dazed & Confused yaltini.[13]https://ff.wikipedia.org/wiki/Shavone_charles#Golle_jimɗi_E_hitaande_2019,_Shavone_yaltinii_jimɗi_mum_"SITH",_ɗi_jaaynde_Dazed_&_Confused_yaltini.[13]Wikipedia: Ida Albohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ida_AlboIda Albo ko debbo njulaagu Kanadaa, joom e gollodiiɗo e otel Fort Garry to Winnipeg, Manitoba.[1][2]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ida_Albo#TuugnorgalWikipedia: Estellion Conathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Estellion_ConatEstellina Konat (fl. 1474-1477) ko binndoowo Itaali-Yahuudiyanke.Wikipedia: Benedicta Chamberlainhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benedicta_Chamberlainhttps://ff.wikipedia.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benedicta_Chamberlain#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benedicta_Chamberlain#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benedicta_Chamberlain#TuugnorgalWikipedia: Louise Rose Babaud de la Chaussadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louise_Rose_Babaud_de_la_ChaussadeLuwis Roose Babaud de la Chausade (1747-1817), ko winndiyanke Faraysenaajo binndol ciimtol. O anndaa ko e ciimtol makko, sifotoongol nguurndam makko e nder wolde Farayse.Wikipedia: Laura Chambershttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laura_ChambersLaura Chambers woni hooreejo gollordu Mozilla.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laura_Chambers#TuugnorgalWikipedia: Tatiana Alcántarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tatiana_Alc%C3%A1ntaraTatiana Alcántara anndiraaɗo Tati Alcántara ko debbo Perunaajo, jimoowo, jimoowo, jimoowo, model & jom ngalu.[1] O woni ko e dogde hannde duɗal makko danndorɗe ina wiyee "ESCENI-K".Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tatiana_Alc%C3%A1ntara#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tatiana_Alc%C3%A1ntara#TuugnorgalWikipedia: Emily Chamlee-Wrighthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emily_Chamlee-WrightEmily Chamlee-Wright (jibinaa ko ñalnde 7 lewru juko hitaande 1966) ko ganndo faggudu Ameriknaajo, ko kanko woni hooreejo e CEO Duɗal Janngirɗe Neɗɗaŋke.[1] Tuggi 2012 haa 2016, ko kanko woni hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Washington.Bibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emily_Chamlee-Wright#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emily_Chamlee-Wright#TuugnorgalWikipedia: Mary Chase Barneyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Chase_BarneyMary Chase Barney (1785-1872), ko binndoowo Ameriknaajo. Ko kanko woni gardiiɗo e bayyinoowo jaaynde ngenndiire to Baltimore e hitaande 1829-1831.Wikipedia: Kathy Chanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kathy_Chanhttps://ff.wikipedia.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kathy_Chan#TuugnorgalWikipedia: Evelyn Aldrichhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Evelyn_AldrichEvelyn Aldrich ko debbo njulaagu Ameriknaajo, golloowo e fedde Ameriknaare hakkunde leyɗeele to wuro New York e hitaande 1917.[1] O toɗɗaa ko e goomu keeriiɗo to duɗal bankeeji Amerik, hooreejo mum, hono R.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Evelyn_Aldrich#TuugnorgalWikipedia: Molly Chancehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Molly_Chancehttps://ff.wikipedia.Filmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Molly_Chance#FilmogaraafiFijoowohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Molly_Chance#FijoowoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Molly_Chance#TuugnorgalWikipedia: Shavone Charleshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shavone_CharlesShavone Charles, ganndiraaɗo innde wootere e SHAVONE. ko jom ngalu e jimoowo Ameriknaajo.Nguurndam e jaŋde puɗɗagol[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Shavone_Charles#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol[waylude_iwdi]Golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Shavone_Charles#Golle[waylu_iwdi]Wikipedia: Massimiliana Landini Aleottihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Massimiliana_Landini_AleottiMassimiliana Landini Aleotti (jibinaa ko ñalnde 7 ut 1942) ko miliyaaruuji Itaalinaajo, ronooɓe, joom (e ɓiɓɓe mum ɗiɗo) sosiyatee farmasi biyeteeɗo Menarini, jooɗiiɗo to Firenze, Toscane, Itali, gooto e rewɓe sappo ɓurɓe alɗude e winndere ndee.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Massimiliana_Landini_Aleotti#TuugnorgalWikipedia: Marr Chang-chihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marr_Chang-chiMarr Chang-chi ( Sinuwaa : 梅長錡 ) ko neɗɗo leydi Taywan.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marr_Chang-chi#TuugnorgalWikipedia: JoAnn Alfanohttps://ff.wikipedia.org/wiki/JoAnn_AlfanoJoAnn Alfano ko teleeji Ameriknaajo.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/JoAnn_Alfano#KugalPewnugolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/JoAnn_Alfano#PewnugolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/JoAnn_Alfano#TuugnorgalWikipedia: Marr Chang Chihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marr_Chang_ChiMarr Chang-chi( Sinuwaa: 梅長錡 ) ko dawriyanke leydi Taywaan.Wikipedia: Dirce Navarro De Camargohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dirce_Navarro_De_CamargoDirce Camargo woni hooreejo tuggi 1994 haa 1996, kadi ko o jom jawdi mawndi.[1][2]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dirce_Navarro_De_Camargo#TuugnorgalWikipedia: Maria Andreaehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_AndreaeMaria Andree (1550-1632), ko ganndo Almaañnaajo.Wikipedia: Marr Changhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marr_ChangMarr Chang-chi ( Sinuwaa : 梅長錡 ) ko neɗɗo leydi Taywan.Wikipedia: Alexandra Andresenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexandra_AndresenAlexandra Gamlemshaug Andresen (jibinaa ko ñalnde 23 sulyee 1996)[2] ko ronooɓe leydi Norwees. O wonti miliyaaroowo ɓurɗo famɗude e winndere nde e duuɓi 19 e hitaande 2016[3], o woniino miliyaaroowo ɓurɗo famɗude e doggol Forbes fotde duuɓi tati jokkondirɗi.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexandra_Andresen#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexandra_Andresen#KugalWikipedia: Katharina Andresenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katharina_AndresenKatharina Gamlemshaug Andresen (jibinaa ko ñalnde 21 mee 1995)[1][2] ko ronooɓe Norwees, e hitaande 2020, ko kanko woni tataɓo ɓurɗo famɗude e winndere ndee (miliyaaruuji 1,1 dolaar Amerik) no jaaynde Forbes holliri nii.[3]Wikipedia: Motunrayo Alakahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Motunrayo_AlakaMotunrayo Alaka (jibinaa ko 25 lewru Mbooy hitaande 1981) ko ganndo jokkondiral, binndoowo, daraniiɗo jinnaaɓe, kadi ko pastoor.[1][2][3][4]Motunrayo Famuyiwa-Alakahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Motunrayo_Alaka#Motunrayo_Famuyiwa-AlakaKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Motunrayo_Alaka#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Motunrayo_Alaka#TuugnorgalWikipedia: Gabriela Cámarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabriela_C%C3%A1maraGabriela Cámara ko jom suudu Meksiknaajo, jom restoraan, binndoowo. Cámara jibinaa ko e wuro Chihuahua, o mawni ko e wuro Tepoztlán.Bibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabriela_C%C3%A1mara#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabriela_C%C3%A1mara#TuugnorgalWikipedia: Molly chancehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Molly_chanceMolly Chance ko peewnoowo tele Ameriknaajo, gonnooɗo fijoowo. Molly waɗii njeenaaje peewnugol ko ɓuri heewde e winndere ndee, ko ɓuri juutde e yeewtere jeewte, Entertainment Tonight, kam e yeewtere mum, ET to MTV.Filmogaraafi Talent Hooreejo Ndeen Subaka Eɓɓoore e E! Pewjanoowo Noddaango cakkitiingo e Carson Daly (taƴre) Hitaande hesere e Carson Daly (talent) Komik cakkitiiɗo darnde (talent) Hiirde Jamma hannde Ko nder ET e MTV Fijoowo Sirruuji ɗi njiytaaka (2002), hono Christy Charmed ("Ex Libris" 2000), hono Lillian suka Fedde Pijama (2000), hono Bojel Fedde (rewtinnde) Faandaare rewɓe (1987), hono Becky Opitaal mawɗo (1986), bana debbo #1 Punky Brewster (1985), hono Molly (ina rewtoo).https://ff.wikipedia.org/wiki/Molly_chance#Filmogaraafi_Talent_Hooreejo_Ndeen_Subaka_Eɓɓoore_e_E!_Pewjanoowo_Noddaango_cakkitiingo_e_Carson_Daly_(taƴre)_Hitaande_hesere_e_Carson_Daly_(talent)_Komik_cakkitiiɗo_darnde_(talent)_Hiirde_Jamma_hannde_Ko_nder_ET_e_MTV_Fijoowo_Sirruuji_ɗi_njiytaaka_(2002),_hono_Christy_Charmed_("Ex_Libris"_2000),_hono_Lillian_suka_Fedde_Pijama_(2000),_hono_Bojel_Fedde_(rewtinnde)_Faandaare_rewɓe_(1987),_hono_Becky_Opitaal_mawɗo_(1986),_bana_debbo_#1_Punky_Brewster_(1985),_hono_Molly_(ina_rewtoo).Wikipedia: Virginie Calmelshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Virginie_Calmelshttps://ff.wikipedia.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Virginie_Calmels#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Virginie_Calmels#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Virginie_Calmels#TuugnorgalWikipedia: Ruth Irene Calebhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_Irene_Calebhttps://ff.wikipedia.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_Irene_Caleb#TuugnorgalWikipedia: Andrea Calderwoodhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andrea_Calderwoodhttps://ff.wikipedia.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andrea_Calderwood#TuugnorgalWikipedia: Emily Chamlee Wrighthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emily_Chamlee_WrightEmily Chamlee-Wright (jibinaa ko ñalnde 7 lewru juko hitaande 1966) ko ganndo faggudu Ameriknaajo, ko kanko woni hooreejo e hooreejo fedde toppitiinde ko fayti e neɗɗankaagal.[1] Tuggi 2012 haa 2016, ko kanko woni Provost e Dekan duɗal jaaɓi haaɗtirde Washington.Wikipedia: Biba Caggianohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Biba_Caggianohttps://ff.wikipedia.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Biba_Caggiano#NguurndamDeftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Biba_Caggiano#DefteTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Biba_Caggiano#TuugnorgalWikipedia: Laura Chamberhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laura_ChamberLaura Chambers woni hooreejo gollordu Mozilla.[1]Wikipedia: Zillah Byng-Thornehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zillah_Byng-ThorneZillah Byng-Thorne (jibinaa ko e hitaande 1974/75) ko debbo njulaagu Angalteer, kadi ko kanko woni hooreejo fedde wiyeteende Future plc, sosiyatee jaayndeeji Angalteer biyeteeɗo FTSE 250 Index, gila e lewru abriil 2014.[2] O siftinaama e jaaynde The Guardian e lewru Seeɗto 2022 wonde "gooto e ardiiɓe jaayndeeji ɓurɗi lollude e nder leydi Angalteer.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zillah_Byng-Thorne#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zillah_Byng-Thorne#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zillah_Byng-Thorne#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zillah_Byng-Thorne#TuugnorgalWikipedia: Robina Bwita,https://ff.wikipedia.org/wiki/Robina_Bwita,Robina Bwita, anndiraaɗo kadi Roninah Bwita e Robina Bwita Duckworth,[1] ko debbo njulaagu to leydi Uganndaa.[2]Njulaagu e njulaaguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robina_Bwita,#Njulaagu_e_njulaaguTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robina_Bwita,#TuugnorgalWikipedia: Mary Ann Buxtonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Ann_Buxtonhttps://ff.wikipedia.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Ann_Buxton#TuugnorgalWikipedia: Jean Buttnerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jean_Buttnerhttps://ff.wikipedia.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jean_Buttner#TuugnorgalWikipedia: Makana Risser Chaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Makana_Risser_ChaiR. Makana Risser Chai (jibinaa ko Rita M.Wikipedia: Cean Chaffinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cean_ChaffinCeán Chaffin (jibinaa ko ñalnde 26 lewru juko hitaande 1957) ko Ameriknaajo peewnoowo filmuuji, keewɗo gollodaade e jom suudu mum, gardo David Fincher.[1][2] Kanko e wondiiɓe makko peewnitooɓe ɓee, ɓe cuɓaama ngam heɓde njeenaari Oscar ngam filmo ɓurɗo moƴƴude ngam filmo Benjamin Button (2008), Reso renndo (2010), e Mank (2020).Filmogaraafi[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Cean_Chaffin#Filmogaraafi[waylu_iwdi]Wikipedia: Dianne Bucknerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dianne_BucknerDianne Buckner ko yeewtanoowo teleeji Kanadaa, ɓurɗo anndeede ko e yeewtereeji jowitiiɗi e njulaagu, ko wayi no Venture e Dragons’ Den, e teleeji CBC e lowre kabaruuji CBC.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dianne_Buckner#TuugnorgalWikipedia: Garbine Abasolohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Garbine_AbasoloGarbiñe Abasolo García (nacida el 17 de mayo de 1964) es una modelo española y ganadora de un concurso de belleza que fue la primera Miss España de la región vasca. Fue coronada en 1983.Wikipedia: ALex Enaulthttps://ff.wikipedia.org/wiki/ALex_EnaultAlix Énault (1850 – 1913) fue una pintora francesa que expuso su obra en el Salón de París de 1882.Wikipedia: Barbara Durkehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_DurkeBarbara Durkee (1935-2022) fue una artista estadounidense. Es conocida por ser cofundadora del colectivo de artistas USCO (Us Company) en Nueva York.Wikipedia: Ann O’Connor Alabasterhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ann_O%E2%80%99Connor_AlabasterAnn O’Connor Alabaster (jibinaa ko Warner, 15 feebariyee 1842 – 25 feebariyee 1915) ko jannginoowo, jom ngalu to leydi Nuwel Selannde. Ko kanko woni sosɗo duɗal sukaaɓe mawngal biyeteengal Lincoln Cottage to Christchurch.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ann_O%E2%80%99Connor_Alabaster#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ann_O%E2%80%99Connor_Alabaster#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ann_O%E2%80%99Connor_Alabaster#TuugnorgalWikipedia: Khadija Salum Ally Al-Qassmyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khadija_Salum_Ally_Al-QassmyKhadija Salum Ally Al-Qassmy (jibinaa ko ñalnde 5 abriil 1958) ko depitee e nder suudu sarɗiiji leydi Tansani. O jeyaa ko e lannda « Front unique civique » .Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khadija_Salum_Ally_Al-Qassmy#TuugnorgalWikipedia: Maha Al-Ghunaimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maha_Al-GhunaimMaha Al-Ghunaim ko debbo njulaagu Kuwoyt, ko kanko wonnoo hooreejo e gardiiɗo fedde njulaagu Kuwoyt wiyeteende GIH (Suudu njulaagu winndere).[1][2]Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maha_Al-Ghunaim#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maha_Al-Ghunaim#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maha_Al-Ghunaim#TuugnorgalWikipedia: Helen Constance Pym Edwardshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_Constance_Pym_EdwardsHelen Konstans Pym Edwards jibinaaɗo e Sutton, (18 feebariyee 1882 – 1963) ko pentoowo leydi Angalteer.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_Constance_Pym_Edwards#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_Constance_Pym_Edwards#TuugnorgalWikipedia: Tamaraah Al-Gabaanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamaraah_Al-GabaaniTamaraah Al-Gabaani is a Saudi fashion designer, television personality and model.Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamaraah_Al-Gabaani#BiographyTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamaraah_Al-Gabaani#TuugnorgalWikipedia: Claudia Mabel Castro Gutierrezhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Claudia_Mabel_Castro_GutierrezClaudia Mabel Castro Gutiérrez[1] (jibinaa ko ñalnde 28 abriil 1968) ko jom ngalu Siili, jeyaaɗo e fedde doosɗe leydi Siili.[4]Tuugnorgal[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Claudia_Mabel_Castro_Gutierrez#Tuugnorgal[waylude_iwdi]Wikipedia: Safta Castrisoaiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safta_CastrisoaiaSafta Castrișoaia (maayɗo e hitaande 1862) ko njulaagu Rumaani.[1]Wikipedia: Birgit Aagard-Svendsenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Birgit_Aagard-SvendsenBirgit Aagard-Svendsen (jibinaa ko e hitaande 1956) ko gardiiɗo njulaagu leydi Danemark, gila e lewru suwee 2015, wonti cukko hooreejo gollordu e gardiiɗo kaalis sosiyetee laaɗe diwooje J. Lauritzen to Kopenhag, leydi Danemark.Wikipedia: Garbine Abasolo Garciahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Garbine_Abasolo_GarciaGarbiñe Abasolo García (jibinaa ko 17 lewru Mbooy 1964) ko debbo Espaañnaajo, jom tiitoonde ɓamtaare, ko kanko woni Miss Espaañ gadano ummoriiɗo e diiwaan Basque. O toɗɗaa ko e hitaande 1983.Wikipedia: Allison Therese Abbatehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Allison_Therese_AbbateAllison Therese Abbate (jibinaa ko ñalnde 23 sulyee 1965) ko Ameriknaajo peewnoowo filmuuji e ƴellitooɓe,[1] ko ɓuri heewde e filmuuji njiylotooɗi.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Allison_Therese_Abbate#NguurndamWikipedia: Nora Castanedahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nora_CastanedaNora Castañeda (12 anni juko 1942 – 16 meeting 2015) ko ganndo faggudu e daraniiɗo leydi Venesuela, o woniino hooreejo Banke ƴeewndo tuggi 2001 haa 2015.[1] Nguurndam[waylude iwdi].https://ff.wikipedia.org/wiki/Nora_Castaneda#_Nguurndam[waylude_iwdi].Wikipedia: Christy Scott Cashmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christy_Scott_CashmanChristy Scott Cashman ko binndoowo, winndiyanke, fijoowo, peewnoowo e balloowo Ameriknaajo.[1] O jeyi ko Kilkea Castle e jom suudu makko Jay Cashman mo ɓe ɗiɗo peewni ngam waɗtude ɗum otel.Golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Christy_Scott_Cashman#Golle[waylu_iwdi]Winndiyanke[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Christy_Scott_Cashman#Winndiyanke[waylu_iwdi]Fiyoowo, Filmoowo e Golle Tele[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Christy_Scott_Cashman#Fiyoowo,_Filmoowo_e_Golle_Tele[waylude_iwdi]Wikipedia: Hazel Joan Bryanthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hazel_Joan_BryantHazel Joan Bryant (8 suwee 1939 - 7 noowammbar 1983) ko Ameriknaajo fijoowo, jimoowo opera, gardo, e binndoowo pijirlooji.[1] O sosi nokku pinal e ñeeñal Richard Allen e hitaande 1969, o woni gardiiɗo golle ɗee haa hitaande 1983https://ff.Jaŋde e heblohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hazel_Joan_Bryant#Jaŋde_e_hebloTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hazel_Joan_Bryant#TuugnorgalWikipedia: Johanna Brunssonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Johanna_Brunssonhttps://ff.wikipedia.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Johanna_Brunsson#TuugnorgalWikipedia: Maria Christina "Mia" Brunell Livforshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Christina_%22Mia%22_Brunell_Livforshttps://ff.wikipedia.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Christina_%22Mia%22_Brunell_Livfors#TuugnorgalWikipedia: Lisa E. Brummelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lisa_E._Brummelhttps://ff.wikipedia.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lisa_E._Brummel#TuugnorgalWikipedia: Renata Maria-Anna Jungo Brünggerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Renata_Maria-Anna_Jungo_Br%C3%BCnggerRenata Maria-Anna Jungo Brüngger (jibinaa ko ñalnde 7 ut 1961) ko awokaa Suwis. Ko kanko woni debbo ɗiɗaɓo e nder fedde nde e nder daartol Daimler AG.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Renata_Maria-Anna_Jungo_Br%C3%BCngger#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Renata_Maria-Anna_Jungo_Br%C3%BCngger#KugalGolle goɗɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Renata_Maria-Anna_Jungo_Br%C3%BCngger#Golle_goɗɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Renata_Maria-Anna_Jungo_Br%C3%BCngger#TuugnorgalWikipedia: Connie Bruckhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Connie_BruckConnie Bruck ko jaayndiyanke Ameriknaajo, ko jaaynoowo ko faati e geɗe njulaagu e politik. O woniino binndoowo e nder jaaynde wiyeteende The New Yorker gila 1989.Njeenaaje e anndindehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Connie_Bruck#Njeenaaje_e_anndindeBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Connie_Bruck#BibliografiDeftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Connie_Bruck#DefteTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Connie_Bruck#TuugnorgalWikipedia: Emma Susan Adamohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emma_Susan_AdamoEmma Susan Adamo[1] (jibinaa ko e hitaande 1963) ko debbo njulaagu Angalteer, jeyaaɗo e galle Weston.Wikipedia: Kathy chanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kathy_chanKathy Chan (陳凱英) ko Ameriknaajo jom ngalu, jom ngalu.[1][2] Tuggi 2007 haa 2010, Chan golliima e Facebook, ɗo o woni e jokkondirde e yeeyde.Wikipedia: Laura chambershttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laura_chambersLaura Chambers woni hooreejo gollordu Mozilla.[1]Wikipedia: Benedicta chamberlainhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benedicta_chamberlainBenedicta Chamberlain (jibinaa ko e lewru feebariyee 1944)[1][2] ko ronooɓe miliyaaruuji Angalteer, kadi ko jom jawdi mawndi e nder fedde wiyeteende William Grant & Sons.Kugal Benedicta Chamberlain ko ronooɓe sosiyetee Ecoppinaajo jeyaaɗo e galle mum, biyeteeɗo William Grant & Sons, peewnoowo Balvenie, Glenfiddich, Hendrick’s, Tullamore Dew e Sailor Jerry.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Benedicta_chamberlain#Kugal_Benedicta_Chamberlain_ko_ronooɓe_sosiyetee_Ecoppinaajo_jeyaaɗo_e_galle_mum,_biyeteeɗo_William_Grant_&_Sons,_peewnoowo_Balvenie,_Glenfiddich,_Hendrick’s,_Tullamore_Dew_e_Sailor_Jerry.[2]Nguurndam neɗɗo Kamberlain ko debbo jom suudu.[2] Jom suudu makko ko Francis Fitzralph Chamberlain, jibinaaɗo e lewru mee 1934.[4] O hoɗi ko to Suffolk, leydi Angalteer.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Benedicta_chamberlain#Nguurndam_neɗɗo_Kamberlain_ko_debbo_jom_suudu.[2]_Jom_suudu_makko_ko_Francis_Fitzralph_Chamberlain,_jibinaaɗo_e_lewru_mee_1934.[4]_O_hoɗi_ko_to_Suffolk,_leydi_Angalteer.[2]Wikipedia: Elise Allenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elise_AllenElise Allen ko winndiyanke Ameriknaajo, peewnoowo teleeji, binndoowo senaare. Allen ko winndiyanke ɓurɗo soodde e jaaynde New York Times[1], kadi ko binndoowo toɗɗaaɗo e Emmy,[2] ganndiraaɗo ƴellitde e hollirde filmo biyeteeɗo Princess Power ngam Netflix, mo Drew Barrymore feewni, tuugiiɗo e defte Savannah Guthrie e Alli Openheim.Wikipedia: Erika Allenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Erika_AllenErika Allen woni gooto e sosɓe e hooreejo fedde remooɓe wuro.[1] E hitaande 2022, o heɓi njeenaari ardorde James Beard 2022.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Erika_Allen#NguurndamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Erika_Allen#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Erika_Allen#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Erika_Allen#TuugnorgalWikipedia: Allison Abbatehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Allison_Abbate== Allison Therese Abbate (jibinaa ko ñalnde 23 sulyee 1965) ko Ameriknaajo peewnoowo filmuuji e ƴellitoowo filmuuji,[1] ko ɓuri heewde ko filmuuji njiylotooɗi. ==Allison Therese Abbate (jibinaa ko ñalnde 23 sulyee 1965) ko Ameriknaajo peewnoowo filmuuji e ƴellitoowo filmuuji,[1] ko ɓuri heewde ko filmuuji njiylotooɗi.https://ff.wikipedia.org/wiki/Allison_Abbate#Allison_Therese_Abbate_(jibinaa_ko_ñalnde_23_sulyee_1965)_ko_Ameriknaajo_peewnoowo_filmuuji_e_ƴellitoowo_filmuuji,[1]_ko_ɓuri_heewde_ko_filmuuji_njiylotooɗi.Wikipedia: Tatiana Alcantarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tatiana_Alcantara== Tatiana Alcántara anndiraaɗo Tati Alcántara ko debbo Peru, jimoowo, jimoowo, jimoowo, model & jom ngalu.[1] O woni ko e dogde hannde duɗal makko danndorɗe ina wiyee "ESCENI-K".Tatiana Alcántara anndiraaɗo Tati Alcántara ko debbo Peru, jimoowo, jimoowo, jimoowo, model & jom ngalu.[1] O woni ko e dogde hannde duɗal makko danndorɗe ina wiyee "ESCENI-K".https://ff.wikipedia.org/wiki/Tatiana_Alcantara#Tatiana_Alcántara_anndiraaɗo_Tati_Alcántara_ko_debbo_Peru,_jimoowo,_jimoowo,_jimoowo,_model_&_jom_ngalu.[1]_O_woni_ko_e_dogde_hannde_duɗal_makko_danndorɗe_ina_wiyee_"ESCENI-K".Wikipedia: Sheila Mathews Allenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheila_Mathews_AllenSheila Mathews Allen (jibinaa ko Sheila Marie Mathews,[1] 2 feebariyee 1929 – 15 noowammbar 2013) ko Ameriknaajo fijoowo e peewnoowo.Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheila_Mathews_Allen#Nguurndam_e_golleWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheila_Mathews_Allen#WadeTeleejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheila_Mathews_Allen#TeleejiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheila_Mathews_Allen#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheila_Mathews_Allen#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Salwa Idrissihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salwa_Idrissi== Salwa Idrissi (aarabeere: سلوى إدريسي) ko debbo njulaagu, jom ngalu. Ko kanko woni sosɗo e hooreejo hannde Aksal Holding, sosiyetee Maruknaajo keɓtinaaɗo e njulaagu, kosam, geɗe njulaagu e nokkuuji njulaagu.Salwa Idrissi (aarabeere: سلوى إدريسي) ko debbo njulaagu, jom ngalu. Ko kanko woni sosɗo e hooreejo hannde Aksal Holding, sosiyetee Maruknaajo keɓtinaaɗo e njulaagu, kosam, geɗe njulaagu e nokkuuji njulaagu.[1][2] E hitaande 2017, o innitiraa ko "Laamɗo mawɗo Maruk e marsandiisuuji" e OZY.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Salwa_Idrissi#Salwa_Idrissi_(aarabeere:_سلوى_إدريسي)_ko_debbo_njulaagu,_jom_ngalu._Ko_kanko_woni_sosɗo_e_hooreejo_hannde_Aksal_Holding,_sosiyetee_Maruknaajo_keɓtinaaɗo_e_njulaagu,_kosam,_geɗe_njulaagu_e_nokkuuji_njulaagu.[1][2]_E_hitaande_2017,_o_innitiraa_ko_"Laamɗo_mawɗo_Maruk_e_marsandiisuuji"_e_OZY.[3]Wikipedia: Cindy K. Ambuehlhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cindy_K._AmbuehlCindy K. Ambuehl (jibinaa ko ñalnde 31 lewru Yarkomaa 1965) [1] ko Ameriknaajo fijoowo, kadi ko jom galleeji.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cindy_K._Ambuehl#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cindy_K._Ambuehl#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cindy_K._Ambuehl#TuugnorgalWikipedia: Patricia "Pat"https://ff.wikipedia.org/wiki/Patricia_%22Pat%22Patricia "Pat" Atkinson (jibinaa ko ñalnde 27 suwee 1952)[1] ko politikyanke diiwaan Kanadaa. O woniino tergal e lannda Demokaraasi keso Saskatchewan e nder Asaambele sarɗiiji leydi Saskatchewan tuggi 1986 haa 2011, hannde ko kanko woni depitee debbo ɓurɗo juutde golle e nder daartol Saskatchewan.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Patricia_%22Pat%22#TuugnorgalWikipedia: Julie Austinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Julie_AustinJulie Austin woni mawɗo gollordu Inview Technology, sosiyetee baawɗo huutoraade kaɓirɗe e balloowo kaɓirɗe hakkundeeje ngam kaɓirɗe teleeji. O resii ko binndol biyeteengol Ken Austin, o hoɗi ko to leydi Galles worgo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Julie_Austin#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Julie_Austin#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Dannine Avarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dannine_AvaraDannine Avara (jibinaa ko Duncan, jibinaa ko e hitaande 1964), ko miliyaaruuji ronooɓe galle Duncan, rewrude e Enterprise Products, fedde mawnde jolngo semmbe, heddii e les njiimaandi galle.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dannine_Avara#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dannine_Avara#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dannine_Avara#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dannine_Avara#TuugnorgalWikipedia: Bonnie Averbachhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bonnie_AverbachBonnie Averbach (jibinaa ko Rudolph; 1933 – 16 oktoobar 2019) ko Ameriknaajo jannginoowo hiisa e ganndal aktuariyaal, gollinooɗo duuɓi keewɗi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Temple, o anndiraa kadi defte makko e hiisa.Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bonnie_Averbach#Nguurndam_e_golleDeftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bonnie_Averbach#DefteTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bonnie_Averbach#TuugnorgalWikipedia: Clara Abbotthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Clara_AbbottClara Abbott (1857-1924) ko mawɗo njulaagu Ameriknaajo. Ko kanko woni debbo gadano golloowo e nder fedde Amerik.Wikipedia: Maliina Abelsenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maliina_AbelsenMaliina Abelsen wonnoo ko gardiiɗo mawɗo Pijirlooji winndereeji Arktik 2016, ko o gonnooɗo politik leydi Greenland, kadi ko o depitee lannda Inuit Ataqatigiit (IA), omo jogii jaagorde kaalis e nder laamu leydi Greenland (e ɗemngal Greenland: Naalakkersuisut), omo ardii... 2011-2013.Wikipedia: Susan Flores Aceronhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Flores_AceronSusan Flores Aceron (6 sulyee 1972 – 9 oktoobar 2016) ko debbo Kanadaa, debbo fijoowo, jom njulaagu, o waɗii geɗe keewɗe e nder filmuuji e teleeji. O ɓuri anndeede ko e daande laana ndiwoowa Pluto e nder fijirde Cloverway nde Sailor Moon waɗi e ɗemngal Engele.Wikipedia: Lisa A. Bartletthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lisa_A._BartlettLisa A. Bartlett (jibinaa ko Sato) is an American politician and former businesswoman.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lisa_A._Bartlett#Nguurndam_adanɗamYiilirde toppitiinde ko fayti e diiwaan Orangehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lisa_A._Bartlett#Yiilirde_toppitiinde_ko_fayti_e_diiwaan_OrangeKampaañ suudu sarɗiiji Amerikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lisa_A._Bartlett#Kampaañ_suudu_sarɗiiji_AmerikTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lisa_A._Bartlett#TuugnorgalWikipedia: Jasmine Anteunishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jasmine_AnteunisJasmine Anteunis ko jom ngalu Faraysenaajo, gooto e sosɓe Recast.AI.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jasmine_Anteunis#NguurndamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jasmine_Anteunis#KugalAnndindehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jasmine_Anteunis#AnndindeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jasmine_Anteunis#TuugnorgalWikipedia: Muriel Antonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muriel_AntonMuriel Anton ko fagguduyanke Cekoslowaki e gardiiɗo njulaagu, ko kanko wonnoo hooreejo Vodafone Cekoslowaki haa oktoobar 2013.[1] Anton janngii to duɗal jaaɓi haaɗtirde Alberta, to Kanadaa, to duɗal jaaɓi haaɗtirde Alberta, to Kanadaa, ko fayti e njulaagu, o heɓi kadi seedantaagal makko to bannge faggudu.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muriel_Anton#TuugnorgalWikipedia: Ioanna Angelidakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ioanna_AngelidakiIoanna Angelidaki ko jom ngalu Gerek, gooto e sosɓe, kadi ko gardiiɗo njulaagu to Instashop (sarwiis njulaagu e internet to Emiraaji Arab Dentuɗi, Kataar, Ejipt, Bahreyn, Liban, e Grece).[1][2]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ioanna_Angelidaki#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ioanna_Angelidaki#TuugnorgalWikipedia: Katharina Gamlemshaug Andresenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katharina_Gamlemshaug_AndresenKatharina Gamlemshaug Andresen (jibinaa ko ñalnde 21 mee 1995)[1][2] ko ronooɓe Norwees, e hitaande 2020, ko kanko woni tataɓo ɓurɗo famɗude e winndere ndee (miliyaaruuji 1,1 dolaar Amerik) no jaaynde Forbes holliri nii.[3]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katharina_Gamlemshaug_Andresen#TuugnorgalWikipedia: Vivian Inez Archibaldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vivian_Inez_ArchibaldVivian Inez Archibald CBE (jibinaa ko ñalnde 1 feebariyee 1945)[1] ko debbo politik, jom njulaagu, jeyaaɗo to leydi Angalteer, ko kanko woni cukko guwerneer leydi Angalteer gila lewru suwee 2008.[2][3] Ñalnde 21 lewru bowte hitaande 2008, Meg Munn, joginooɗo portfolio jaagorɗe Angalteer wonande leyɗeele caggal leydi e oon sahaa, yamiri Guwerneer duuɗe Virgin Angalteer yo toɗɗo Archibald cukko guwerneer.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vivian_Inez_Archibald#TuugnorgalWikipedia: Sylvia Skinner Andersenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sylvia_Skinner_AndersenSylvia Skinner Andersen ko tergal Republicain en e nder suudu sarɗiiji Utah ngam diiwaan 48 suudu sarɗiiji (ko ɓuri heewde e mum ko Sandy, Utah) tuggi 2006 haa 2008. Andersen wonnoo ko tergal e nder suudu sarɗiiji leydi Utah.Golle goɗɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sylvia_Skinner_Andersen#Golle_goɗɗeIwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sylvia_Skinner_Andersen#IwdiijiWikipedia: Dame Alison Jane Carwathhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dame_Alison_Jane_CarwathDame Alison Jane Carnwath DBE (jibinaa ko e lewru Yarkomaa 1953) ko debbo njulaagu Angalteer, kadi wonnoo ko hooreejo fedde toppitiinde ko fayti e leydi.Nguurndam e jaŋde puɗɗagol[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Dame_Alison_Jane_Carwath#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol[waylude_iwdi]Golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Dame_Alison_Jane_Carwath#Golle[waylu_iwdi]Kuuɓal[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Dame_Alison_Jane_Carwath#Kuuɓal[waylude_iwdi]Ko wonaa golloowo[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Dame_Alison_Jane_Carwath#Ko_wonaa_golloowo[waylude_iwdi]Teddungal[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Dame_Alison_Jane_Carwath#Teddungal[waylude_iwdi]Wikipedia: Mary Gertrude Anderson (née Gaiserhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Gertrude_Anderson_(n%C3%A9e_GaiserMary Gertrude Anderson (jibinaa ko Gaiser; 7 Duujal 1909 - 27 Mars 2017) ko gardiiɗo njulaagu Ameriknaajo, ganndiraaɗo sosde REI (Kaɓirɗe Fijirde, Inc.) e hitaande 1938 e jom suudu mum, Lloyd Anderson.Nguurndam ɓesnguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Gertrude_Anderson_(n%C3%A9e_Gaiser#Nguurndam_ɓesnguTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Gertrude_Anderson_(n%C3%A9e_Gaiser#TuugnorgalWikipedia: Maria Antonellihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_AntonelliMaria Antonelli (1903-1969) ko diisneteeɗo Itaalinaajo. Ko o piilaaɗo e diisnondiral e mbaydiiji Itaali, Antonelli tawtoraama e dingiral mbaydiiji Itaali gadani.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Antonelli#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Antonelli#KugalMaayde e ndonuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Antonelli#Maayde_e_ndonuTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Antonelli#TuugnorgalWikipedia: Cheryl H. Arrowsmithhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheryl_H._ArrowsmithCheryl H. Arrowsmith ko ganndo ko faati e nguurndam tagopeeje to Kanadaa, ko kanko woni ganndo mawɗo to laboratuwaar Toronto to fedde toppitiinde ko fayti e tagopeeje.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheryl_H._Arrowsmith#TuugnorgalWikipedia: Beth Newlandas Campbellhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beth_Newlandas_CampbellBethNewlands CampbellHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beth_Newlandas_Campbell#HimobeWikipedia: Declarationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/DeclarationJeytul ayyanago'o en'ciije ɓee ɓe a'adama ɓe nder leydi eKudurije ɗe ummatorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Declaration#Kudurije_ɗe_ummatoreHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Declaration#HiimoɓeWikipedia: Sharon Camphttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sharon_CampSharon Camp wonnoo ko hooreejo e hooreejo duɗal Guttmacher haa nde o woppi golle gila 15 sulyee 2013.[1]Jaŋde[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Sharon_Camp#Jaŋde[waylu_iwdi]Golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Sharon_Camp#Golle[waylu_iwdi]Wikipedia: Semahat Sevim Arselhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Semahat_Sevim_ArselSemahat Sevim Arsel (jibinaa ko e hitaande 1928) ko debbo njulaagu miliyaaruuji leydi Turki. Ko kanko woni gardiiɗo Koç Holding, fedde nde wonaa laamuyankoore ɓurnde mawnude e nder leydi Turki, kadi ko kanko woni ɓiy mawɗo sosɗo nde, hono Vehbi Koç (1901–1996).Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Semahat_Sevim_Arsel#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Semahat_Sevim_Arsel#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Semahat_Sevim_Arsel#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Semahat_Sevim_Arsel#TuugnorgalWikipedia: Dirce Navarro De Camergohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dirce_Navarro_De_Camergo3Wikipedia: Francisca de Aculodihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francisca_de_AculodiFransiska de Akulodi (fl. 1689) ko jaayndiyanke Espaañnaajo.Wikipedia: Gabriela Camarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabriela_CamaraGabriela Cámara ko jom suudu Meksiknaajo, jom restoraan, binndoowo. Cámara jibinaa ko to wuro Chihuahua, o mawni ko to Tepoztlán.Wikipedia: Emma Adamohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emma_AdamoEmma Susan Adamo[1] (jibinaa ko e hitaande 1963) ko debbo njulaagu Angalteer, jeyaaɗo e galle Weston.Wikipedia: Adasse (money lender)https://ff.wikipedia.org/wiki/Adasse_(money_lender)Adasse (fl. 1348) ko ñamloowo kaalis yahuud ummoriiɗo Görlitz, Almaañ hannde oo, rokkaama ɓiyleydaagu wuro ngoo c.Wikipedia: Bukonla Adebakinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bukonla_AdebakinBukonla Adebakin ko hooreejo njulaagu e haaloowo leydi Naajeeriya. Ko kanko woni mawɗo golle fedde RED ngam Afrik.Wikipedia: Ronke Ademiluyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ronke_AdemiluyiRonke Ademiluyi-Ogunwusi ko jom ngalu e nder leydi Najeriya.[1] Ko o Olori (laamɗo debbo) mo Angalteer-Niiseer, mo Laamu Ife, jibinaaɗo e ɓiɗɗo galle laamɗo.Wikipedia: Zillah Byng -Thornehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zillah_Byng_-ThorneZillah Byng-Thorne (jibinaa ko Byng-Maddick, jibinaa ko e hitaande 1974/75) ko debbo njulaagu Angalteer, kadi ko kanko woni hooreejo fedde wiyeteende Future plc, sosiyatee jaayndeeji Angalteer biyeteeɗo FTSE 250 Index, gila e lewru abriil 2014.[2] O siftinaama e jaaynde The Guardian e lewru Seeɗto 2022 wonde "gooto e ardiiɓe jaayndeeji ɓurɗi lollude e nder leydi Angalteer.Nguurndam arandejam[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Zillah_Byng_-Thorne#Nguurndam_arandejam[waylu_iwdi]Golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Zillah_Byng_-Thorne#Golle[waylu_iwdi]Nguurndam neɗɗo[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Zillah_Byng_-Thorne#Nguurndam_neɗɗo[waylu_iwdi]Wikipedia: Omowunmi Akinnifesihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omowunmi_AkinnifesiOmowunmi Akinnifesi (jibinaa ko ñalnde 4 lewru Duujal hitaande 1987)[1] ko debbo njulaagu Naajeeriya, ko o ammbasadeer ko faati e nokkuuji, ko o jom tiitoonde e nder kawgel ngel.[2] O wonii keɓɗo njeenaari ɓurndi yooɗde e nder leydi Najeriya hitaande 2005.Wikipedia: Madeline-Ann Aksichhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madeline-Ann_AksichMadeline-Ann Aksich, CM (1956 – 25 suwee 2005) ko debbo njulaagu Kanadaa, baawɗo golle, naalanke, sosɗo Duɗal Sukaaɓe hakkunde leyɗeele.[1] Ñalnde 1 mee 2001 o toɗɗaa e Ordre de Canada ngam golle makko neɗɗankaagal.Wikipedia: Heidi Browninghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Heidi_BrowningHeidi Browning ko gardiiɗo sosiyetee Ameriknaajo, jooni o woni ko e golloraade hooreejo njulaagu e nder Ligue Nationale Hockey.[1][2][3] O inniraama debbo nayaɓo ɓurɗo doole e nder hockey e hitaande 2020 e nder Sportsnet e nder Forbes 30 ɓurɗo doole e nder dingiral U.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Heidi_Browning#TuugnorgalWikipedia: Robina Bwitahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robina_BwitaRobina Bwita, anndiraaɗo kadi Roninah Bwita e Robina Bwita Duckworth,[1] ko debbo njulaagu to leydi Uganndaa.[2]Njulaagu e njulaagu[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Robina_Bwita#Njulaagu_e_njulaagu[waylu_iwdi]Ƴeew kadi[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Robina_Bwita#Ƴeew_kadi[waylu_iwdi]Wikipedia: Sharon Crosbiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sharon_CrosbieSharon Margaret Crosbie CNZM OBE (dodude 1945) ko haakoowo haalaaji e haakoowo nder haalaaji haalaaji diga New Zealand. O waɗi hooreejo Radio New Zealand diga 1995 haa 2004.Wikipedia: Alison Rempel Brownhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alison_Rempel_Brownhttps://ff.wikipedia.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alison_Rempel_Brown#TuugnorgalWikipedia: Lucia Cunananhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lucia_CunananLucía "Aling Lucing" Lagman Cunanan (February 27, 1928 – April 16, 2008) was a Filipino restaurateur best known for having invented or at least re-invented sisig, a popular Kapampangan dish in the Philippines and Filipino diasporas worldwideWikipedia: Carmen Ana Culpeperhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carmen_Ana_CulpeperLucía "Aling Lucing" Lagman Cunanan (February 27, 1928 – April 16, 2008) was a Filipino restaurateur best known for having invented or at least re-invented sisig, a popular Kapampangan dish in the Philippines and Filipino diasporas worldwideWikipedia: Princess Fadiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Princess_FadiaLaamɗo debbo biyeteeɗo Fadia (arab : الأميرة فادية ; 15 desaambar 1943 – 28 desaambar 2002) jibinaa ko to galle laamorɗo Abdeen to Kayhayɗi. Ko kanko woni ɓiɗɗo debbo tokooso maayɗo gonnooɗo laamɗo leydi Ejipt biyeteeɗo Farouk e debbo mum gadano, laamɗo debbo biyeteeɗo Farida.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Princess_Fadia#TuugnorgalWikipedia: Kathleen Corbethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kathleen_CorbetKathleen Ann Corbet (dugum 1960) ko debbo jaaynoowo Amerik mo anndiraa e golle mum ɗe ɗe ɗe njogii e nder leydi ndii, nde o ardii hooreejo jaaynde ceede Standard & Poor's diga 2004 haa 2007.Wikipedia: Laura María Garro Sánchezhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laura_Mar%C3%ADa_Garro_S%C3%A1nchez== Jaŋde ==Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laura_Mar%C3%ADa_Garro_S%C3%A1nchez#JaŋdeWikipedia: Lauren Corraohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lauren_CorraoLauren Corrao woni mawɗo teleji Amerika. O laati hooreejo mawɗo jaayndeeji e ɓamtaare asli e Freeform nder hitaande 2019.Pages with empty citationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_empty_citationsWikipedia: Shanu Lahirihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shanu_LahiriShanu Lahiri (23 lewru Yarkomaa 1928 – 1 lewru feebariyee 2013) ko pentoowo e jannginoowo naalankaagal, jeyaaɗo e galleeji ɓurɗi maantinde e toowde e pinal Kolkata, kadi ko o jibinannde adannde, ummoriiɗo caggal jeytaare. O jeyaa ko e naalankooɓe ɓurɓe maantinde e nder Kolkata,[1] o heewi innireede ko "laamɗo naalankaagal renndo wuro ngoo", omo waɗa dille naalankaagal jaajɗe e nder Kolkata ngam ɓamtude wuro ngoo e suuɗde haalaaji politik bonɗi.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shanu_Lahiri#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolStyle e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shanu_Lahiri#Style_e_golleFedde nde"https://ff.wikipedia.org/wiki/Shanu_Lahiri#Fedde_nde"Deftere e bayyinaangohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shanu_Lahiri#Deftere_e_bayyinaangoEɓɓooje naalankaagal renndohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shanu_Lahiri#Eɓɓooje_naalankaagal_renndoDuuɓi cakkitiiɗi e ndonuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shanu_Lahiri#Duuɓi_cakkitiiɗi_e_ndonuNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shanu_Lahiri#NjeenaajeGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shanu_Lahiri#GolleWikipedia: Susagna Arasanz i Serrahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susagna_Arasanz_i_SerraSusagna Arasanz i Serra (1960/1961 – 14 oktoobar 2021) ko ganndo fagguduyankeejo e dawriyankeewo Andorra, jaagorgal kaalis hakkunde 1994 e 2000, wonti debbo gadano jogaade jappeere ndee, e les njiimaandi Marc Forné.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susagna_Arasanz_i_Serra#TuugnorgalWikipedia: Tejumade Alakijahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tejumade_AlakijaTejumade Alakija (17 lewru Mbooy 1925 – lewru Ut, 2013) ko golloowo laamu Naajeeriya ummiiɗo ngam wonde debbo gadano hooreejo laamu leydi Oyo.[1]Wikipedia: Halima Tayo Alaohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Tayo_AlaoHalima Tayo Alao (jibinaa ko 6 Duujal 1956) ko arsitek Naajeeriya, gonnooɗo jaagorgal ko fayti e nokkuuji e koɗki e laamu hooreejo leydi Umaru Yar'Adua.Wikipedia: Abdulquawiy Abdulganiyu Olododohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulquawiy_Abdulganiyu_OlododoAbdulquawiy Abdulganiyu Olododo ko siyaasaajo, jom ngalu, e injenieer leydi Naajeeriya[1][2], o golliima e nder diiwaan Kwara to leydi Najeriya, o woniino komisariyaajo leydi ndii ngam ƴellitaare miniraaji,[3] e komisariyaajo golle e yah-ngartaa gila hitaande 2023.[4] Olododo ko Ilorin Fuɗnaange, Ilorin, o heɓi bak makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kwara.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulquawiy_Abdulganiyu_Olododo#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulquawiy_Abdulganiyu_Olododo#TuugnorgalWikipedia: The American Association in Radiology ( or AAWR)https://ff.wikipedia.org/wiki/The_American_Association_in_Radiology_(_or_AAWR)Fedde Ameriknaare ngam rewɓe e nder radiyoloji (walla AAWR) ko fedde karallaagal sosaande e hitaande 1981 ngam wallitde "renndoyankaagal karallaagal" wonande rewɓe e fannu radiyoloji mo worɓe ɓuri heewde.[1][2][3]Wikipedia: Grace Ekpiwhrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_EkpiwhreGrace Ekpiwhre (4 lewru Yarkomaa 1949) ko golloowo laamu, o woppi golle e hitaande 2007. O toɗɗaama e hooreejo leydi Umaru Yar'Adua ngam wonde jaagorgal ganndal e karallaagal leydi Najeriya e lewru juko hitaande 2007, caggal ɗuum o wonti jaagorgal golle laamu, koɗki e ƴellitaare gure e nder leydi Naajeeriya Hitaande 2008.Wikipedia: Emmanuel Oludaisi Adekunlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Oludaisi_AdekunleEmmanuel Oludaisi Adekunle ko episkop Angalteer e nder leydi Najeriya:[1] ko kanko woni jooni Ardiiɗo Egba.[2]Teskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Oludaisi_Adekunle#TeskorɗeWikipedia: Francesca Yetunde Emanuelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francesca_Yetunde_EmanuelFrancesca Emanuel CON (19 lewru Seeɗto 1933 – 8 lewru Abriil 2020) ko debbo gadano e nder laamu leydi Najeriya, kadi ko kanko woni hooreejo fedde nde. O rokkaama njeenaari Komandaajo leydi Niiseer (CON).Wikipedia: Kofoworola Abeni Pratthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kofoworola_Abeni_PrattKofoworola Abeni Pratt Hon. FRCN (nee Scott, 1915 – 18 juin 1992) ko infirmiye Naajeeriya jeyaa ko e infirmiyeeji ɓaleeɓe teskinɗi adanɓe golloraade e nder sarwiis cellal leydi Angalteer.Wikipedia: Tamika Butlerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamika_ButlerTamika Butler ko gonnooɗo gardiiɗo fedde toppitiinde ko fayti e leydi Los Angeles.[1][2]Nguurndam e jaŋde puɗɗagol[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Tamika_Butler#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol[waylude_iwdi]Golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Tamika_Butler#Golle[waylu_iwdi]Njeenaaje[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Tamika_Butler#Njeenaaje[waylu_iwdi]Wikipedia: Fatimat Raji-Rasakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatimat_Raji-RasakiFatimat Olufunke Raji-Rasaki (jibinaa ko 1 lewru Yarkomaa 1957) ko dawriyanke Naajeeriya, senateer, gonnooɗo debbo gadano e nder diiwanuuji Ogun, Ondo e Lagos hakkunde 1986 e 1991.Wikipedia: Yewande Sadikuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yewande_SadikuYewande Sadiku (jibinaa ko 27 lewru juko hitaande 1972) ko banke Naajeeriya, gonnooɗo golloowo laamu. O woniino hooreejo e hooreejo fedde toppitiinde ko fayti e njulaagu e nder leydi Najeriya tuggi 8 noowammbar 2016 haa 24 suwee 2021.Wikipedia: Olusegun O. Adewoyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusegun_O._AdewoyeOlusegun O. Adewoye (1947–2015) ko gardiiɗo mawɗo e hooreejo fedde ngenndiire ngam ganndal e njuɓɓudi (NASENI), to Abuja, leydi Najeriya.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusegun_O._Adewoye#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolYoga e fannuuji wiɗtooji makko ko :https://ff.wikipedia.org/wiki/Olusegun_O._Adewoye#Yoga_e_fannuuji_wiɗtooji_makko_ko_:Juɓɓule karallaagal e teddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusegun_O._Adewoye#Juɓɓule_karallaagal_e_teddungalJaŋde e posto jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusegun_O._Adewoye#Jaŋde_e_posto_jaŋdeKaayitaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusegun_O._Adewoye#KaayitaajiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusegun_O._Adewoye#TuugnorgalWikipedia: Nafisa Abdullahihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nafisa_Abdullahi=== Nafisaat Abdullaahi Jibinaa ko Nafisat Abdulrahmaan Abdullaahi Jos, lesdi Plateau, lesdi Naajeeriya Ciimtol Naajeeriya Duɗal jaaɓi haaɗtirde Jos Golle(ji) Fiyoowo, fotoowo, peewnoowo filmuuji Duuɓi gollotooɗi 2010–hannde Anndaa ko e kalamu wahid Ya Daga Allah Njeenaaje Njeenaari Afro Hollywood (Fijoowo ɓurɗo moƴƴude) 2017 Njeenaari MTN 2016 (Filoowo ɓurɗo moƴƴude) Njeenaari AMMA 2015 (Ko ɓuri moƴƴude) Nafisat Abdulrahman Abdullahi ko debbo Naajeeriya,[1] ko fijoowo filmuuji, gardo, kadi ko jom ngalu.[2][3][4] ===Nafisaat Abdullaahi Jibinaa ko Nafisat Abdulrahmaan Abdullaahi Jos, lesdi Plateau, lesdi Naajeeriya Ciimtol Naajeeriya Duɗal jaaɓi haaɗtirde Jos Golle(ji) Fiyoowo, fotoowo, peewnoowo filmuuji Duuɓi gollotooɗi 2010–hannde Anndaa ko e kalamu wahid Ya Daga Allah Njeenaaje Njeenaari Afro Hollywood (Fijoowo ɓurɗo moƴƴude) 2017 Njeenaari MTN 2016 (Filoowo ɓurɗo moƴƴude) Njeenaari AMMA 2015 (Ko ɓuri moƴƴude) Nafisat Abdulrahman Abdullahi ko debbo Naajeeriya,[1] ko fijoowo filmuuji, gardo, kadi ko jom ngalu.[2][3][4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Nafisa_Abdullahi#Nafisaat_Abdullaahi_Jibinaa_ko_Nafisat_Abdulrahmaan_Abdullaahi_Jos,_lesdi_Plateau,_lesdi_Naajeeriya_Ciimtol_Naajeeriya_Duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Jos_Golle(ji)_Fiyoowo,_fotoowo,_peewnoowo_filmuuji_Duuɓi_gollotooɗi_2010–hannde_Anndaa_ko_e_kalamu_wahid_Ya_Daga_Allah_Njeenaaje_Njeenaari_Afro_Hollywood_(Fijoowo_ɓurɗo_moƴƴude)_2017_Njeenaari_MTN_2016_(Filoowo_ɓurɗo_moƴƴude)_Njeenaari_AMMA_2015_(Ko_ɓuri_moƴƴude)_Nafisat_Abdulrahman_Abdullahi_ko_debbo_Naajeeriya,[1]_ko_fijoowo_filmuuji,_gardo,_kadi_ko_jom_ngalu.[2][3][4]Jaŋde e nguurndam puɗɗam Nafisat Abdullahi ko ɓiɗɗo debbo nayaɓo e nder galle Abdulrahmaan Abdullaahi, mawɗo dowla, golloowo e njulaagu otooji, e Zainab Abdullaah. Banndiraaɓe makko ko Faatima Abdullaahi, Muhammadu Abdullaahi, Asma’u Abdullaahi.[6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Nafisa_Abdullahi#Jaŋde_e_nguurndam_puɗɗam_Nafisat_Abdullahi_ko_ɓiɗɗo_debbo_nayaɓo_e_nder_galle_Abdulrahmaan_Abdullaahi,_mawɗo_dowla,_golloowo_e_njulaagu_otooji,_e_Zainab_Abdullaah._Banndiraaɓe_makko_ko_Faatima_Abdullaahi,_Muhammadu_Abdullaahi,_Asma’u_Abdullaahi.[6]Kugal Abdullahi ina jogii golle ɗiɗi caggal golle mum fijirde. Marque makko makeup ina jeyaa e majji, o fuɗɗii ko e lewru juko 2021.[8]https://ff.wikipedia.org/wiki/Nafisa_Abdullahi#Kugal_Abdullahi_ina_jogii_golle_ɗiɗi_caggal_golle_mum_fijirde._Marque_makko_makeup_ina_jeyaa_e_majji,_o_fuɗɗii_ko_e_lewru_juko_2021.[8]Sosngo E lewru Juko hitaande 2013, o dartinaama e goomu diisnondiral mo fedde Arewa Filmmakers Association to Nigeria ngam waasde artude e yeeso goomu nguu caggal nde o noddi ngam yuɓɓinde kewu mo almuɓɓe filmuuji Hausa haɗi.[9] O rokkaama duuɓi ɗiɗi kuugal goomu diisnondiral ngal ƴetti e lewru ut 2013.https://ff.wikipedia.org/wiki/Nafisa_Abdullahi#Sosngo_E_lewru_Juko_hitaande_2013,_o_dartinaama_e_goomu_diisnondiral_mo_fedde_Arewa_Filmmakers_Association_to_Nigeria_ngam_waasde_artude_e_yeeso_goomu_nguu_caggal_nde_o_noddi_ngam_yuɓɓinde_kewu_mo_almuɓɓe_filmuuji_Hausa_haɗi.[9]_O_rokkaama_duuɓi_ɗiɗi_kuugal_goomu_diisnondiral_ngal_ƴetti_e_lewru_ut_2013.Ambasadeer Abdullahi heɓi seedantaagal e sosiyetee njulaagu ina wiyee TPumpy, to Abuja.[12] E darorɗe hitaande 2021 Abdullaahi siifondiri nanondiral goɗngal e Pepsi.[13]https://ff.wikipedia.org/wiki/Nafisa_Abdullahi#Ambasadeer_Abdullahi_heɓi_seedantaagal_e_sosiyetee_njulaagu_ina_wiyee_TPumpy,_to_Abuja.[12]_E_darorɗe_hitaande_2021_Abdullaahi_siifondiri_nanondiral_goɗngal_e_Pepsi.[13]Filmogaraafi Kamanni (2022) Addini ko Al’ada Allo Yar Agades Ban Kasheta Ba Ya daga allah Ƴiiƴam e Henna Ummi Baban sadik Dawo Dawo Alhaki Kwikwiyo Farar Saka Kamanni Bana Bakwai (2020) Yaki a soyayya (2018) E nder Yiɗde e Cumu (2018) E nder njiylawu laamɗo (2018) Akasi (2016) Ƴiiƴam e Henna Akwai Dalili (2016) Madubin dubaawa Cikin laawol? Dan marayan Zaki (2012) Zango Gabar cikin gida Alkawarina Har Abada Dan almajiri Layfin dadi Alhini Madubin Dubawa (2012) Badi ba rai Fataken Dare Baiwar Allah Lamiraj Dare Guguwar So Haaja Jari hujja Njeenaaje Hitaande Njeenaari Categori Film Njeñtudi 2013 Njeenaaje yimɓe wuro[14][15][ƴoogirde ɓurnde moƴƴude ina haani] Fijoowo ɓurɗo moƴƴude e hitaande ndee (Kannywood) Ya Daga Allah Won 2014 Njeenaari yimɓe wuro ngam weltinde ko ɓuri moƴƴude e hitaande ndee (Kannywood) Njeenaari keeriindi cuɓaama 2014 1ɓo njeenaari Kannywood ɓurndi moƴƴude (njeenaari cuɓagol yimɓe) [16] [17] Dan Marayan Zaki heɓi 2014 Akademi filmuuji Afrik heɓi njeenaari ɓurndi moƴƴude e hitaande ndee Dan Marayan Zaki Won 2015 Njeenaari yimɓe wuro ngam weltinde ko ɓuri moƴƴude e hitaande ndee (Kannywood) Njeenaari keeriindi cuɓaama 2015 2nd Njeenaaje Kannywood Njeenaaje keewɗe ɗe Kannywood ɓuri moƴƴude 2016 Njeenaari yimɓe wuro ngam weltinde ko ɓuri moƴƴude e hitaande ndee (Kannywood) Njeenaari keeriindi keɓaama 2016 AMMA hokki njeenaari ɓurndi moƴƴude e hitaande ndee Da'iman Won 2016 3rd Kannywood Awards[18] Kannywood ɓurɗo moƴƴude Baiwar Allah heɓi Njeenaari MTN 2016 Njeenaari Afro Hollywood 2017 Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nafisa_Abdullahi#Filmogaraafi_Kamanni_(2022)_Addini_ko_Al’ada_Allo_Yar_Agades_Ban_Kasheta_Ba_Ya_daga_allah_Ƴiiƴam_e_Henna_Ummi_Baban_sadik_Dawo_Dawo_Alhaki_Kwikwiyo_Farar_Saka_Kamanni_Bana_Bakwai_(2020)_Yaki_a_soyayya_(2018)_E_nder_Yiɗde_e_Cumu_(2018)_E_nder_njiylawu_laamɗo_(2018)_Akasi_(2016)_Ƴiiƴam_e_Henna_Akwai_Dalili_(2016)_Madubin_dubaawa_Cikin_laawol?_Dan_marayan_Zaki_(2012)_Zango_Gabar_cikin_gida_Alkawarina_Har_Abada_Dan_almajiri_Layfin_dadi_Alhini_Madubin_Dubawa_(2012)_Badi_ba_rai_Fataken_Dare_Baiwar_Allah_Lamiraj_Dare_Guguwar_So_Haaja_Jari_hujja_Njeenaaje_Hitaande_Njeenaari_Categori_Film_Njeñtudi_2013_Njeenaaje_yimɓe_wuro[14][15][ƴoogirde_ɓurnde_moƴƴude_ina_haani]_Fijoowo_ɓurɗo_moƴƴude_e_hitaande_ndee_(Kannywood)_Ya_Daga_Allah_Won_2014_Njeenaari_yimɓe_wuro_ngam_weltinde_ko_ɓuri_moƴƴude_e_hitaande_ndee_(Kannywood)_Njeenaari_keeriindi_cuɓaama_2014_1ɓo_njeenaari_Kannywood_ɓurndi_moƴƴude_(njeenaari_cuɓagol_yimɓe)_[16]_[17]_Dan_Marayan_Zaki_heɓi_Wikipedia: Adasse (Money lender)https://ff.wikipedia.org/wiki/Adasse_(Money_lender)Adasse (fl. 1348) ko ñamloowo kaalis yahuud ummoriiɗo Görlitz, Almaañ hannde oo, rokkaama ɓiyleydaagu wuro ngoo c.Wikipedia: Charles Abanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_AbaniCharles Abani (jibinaa ko 17 lewru Mbooy 1960) ko Dipolomaat Naajeeriya-Britaan, karallo ko faati e ƴellitaare hakkunde leyɗeele, kadi ko kañum woni koolaaɗo kuuɓal Fedde Ngenndiije Dentuɗe to Gana.[1] Ko adii ɗuum, o wonnoo ko gardiiɗo Hirnaange, Afrik hakkundeejo e Haiti to Chemonics International[2], o woniino kadi hooreejo lannda ngam eɓɓoore renndo siwil USAID to leydi Najeriya.Wikipedia: Olugbenga Agboolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olugbenga_Agboola== Kuugal ==Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olugbenga_Agboola#KuugalWikipedia: Simeon Adebohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simeon_AdeboSimeon Olaosebikan Adebo (4 oktoobar 1913 - 30 suwee 1994) ko gardiiɗo leydi Najeriya, awokaa e dipolomaat, gollinooɗo e gardagol Fedde Ngenndiije Dentuɗe. Kanko woni ardiiɗo hukuumaaji pamari lesdi Naajeeriya, lesdi Hirnaange ɓooyma.Wikipedia: Adebayo Adedejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adebayo_AdedejiAdebayo Adedeji (21 Duujal 1930 – 25 Abriil 2018) ko ganndo faggudu e ganndo Naajeeriya. Professeur timmuɗo nder duuɓi 36,[1] o laati Komisinaajo lesdi Naajeeriya ngam ɓamtaare faggudu & ɓamtaare diga hitaande 1971 haa 1975.Wikipedia: Funmilade Akingbagbohunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Funmilade_AkingbagbohunFunmilade Akingbagbohun FNSE COREN FNIMechE ko mo'o mo'o o'o mo o'o o woni mo'o ardiiɗo lesdi lesdi lesdi lesdi Naajeeriya ardiiɗo mo'o.Wikipedia: Abiodun Richards Adejolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiodun_Richards_AdejolaAbiodun Richards Adejola (jibinaa ko ñalnde 23 lewru Duujal hitaande 1964 to Ogun) ko dipolomaasi Naajeeriya, ko o wakiiliijo leydi Naajeeriya to Fedde Ngenndiije Dentuɗe to Geneve, leydi Siwis.[1] O heɓti golle ɗee ko e lewru feebariyee 2021, o heɓti laamu e juuɗe Tijjaani Muhammadu-Bande.Wikipedia: Godman Akinlabihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godman_AkinlabiGodman Akinlabi (dimaa 28 Desemba 1974) ko pastor Nigeria, winndaako, wolwotooɗo e moƴƴo. O woni hooreejo diina diina e nder diinaWikipedia: Radhika Ghai Aggarwalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Radhika_Ghai_AggarwalRadhika Ghai Aggarwal ko jom enternet, ko debbo gadano e nder leydi Indiya naatde e fedde Unicorn.[1] Ko kanko woni gooto e sosɓe luumo internet ShopClues sosaango e hitaande 2011 e nder falnde silikon.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Radhika_Ghai_Aggarwal#Nguurndam_adanɗamJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Radhika_Ghai_Aggarwal#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Radhika_Ghai_Aggarwal#KugalNjeenaaje e anndindehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Radhika_Ghai_Aggarwal#Njeenaaje_e_anndindeWikipedia: Jackie Buscarinohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jackie_BuscarinoJacqueline « Jackie » Buscarino (jibinaa ko ñalnde 11 suwee 1977) ko Ameriknaajo, binndoowo, peewnoowo daande. O wallitii e golle daande e nder dingiral (animation) ko wayi no “Les misadventures marveilleuse de Flapjack”, “Adventure Time” e “Gravity Falls”.Filmogaraafi[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Jackie_Buscarino#Filmogaraafi[waylu_iwdi]Teleeji[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Jackie_Buscarino#Teleeji[waylu_iwdi]Darnde daande[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Jackie_Buscarino#Darnde_daande[waylude_iwdi]Tuugnorgal[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Jackie_Buscarino#Tuugnorgal[waylude_iwdi]Wikipedia: Sir Demola Aladekomohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sir_Demola_AladekomoSir Demola Aladekomo (jibinaa ko ñalnde 31 Duujal hitaande 1957) ko ganndo ordinateer, jeyaaɗo to wuro Lagos, leydi Najeriya. Aladekomo woni hooreejo SmartCity Resorts Plc,[1] Card Center Najeriya,[2] Treasure-nest Limited, Crops Nigeria Limited, Chams Consortium Limited,[3] Insider Concepts Limited, e sosɗo Chams Plc.Nguurndam adanɗam e ɓesnguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sir_Demola_Aladekomo#Nguurndam_adanɗam_e_ɓesnguNguurndam gollalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sir_Demola_Aladekomo#Nguurndam_gollalGolle moƴƴehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sir_Demola_Aladekomo#Golle_moƴƴeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sir_Demola_Aladekomo#TuugnorgalWikipedia: Alkali Mahmud Modibbohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alkali_Mahmud_ModibboAlkali Mahmud Modibbo woni mooliiɗo jaayndiyanke lesdi Naijeriya e mooliijo. O laati mooreejo jaŋde Nigeria ha nder jaŋde jaŋde fuɗɗam diga lewru mars 2021 haa lewru deeseemburu 2023.Wikipedia: Nafisat Abdulrahman Abdullahihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nafisat_Abdulrahman_AbdullahiNafisat Abdulrahman Abdullahi ko debbo Naajeeriya,[1] ko fijoowo filmuuji, gardo, kadi ko jom ngalu.[2][3][4]Jaŋde e nguurndam puɗɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nafisat_Abdulrahman_Abdullahi#Jaŋde_e_nguurndam_puɗɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nafisat_Abdulrahman_Abdullahi#KugalAmbasadeerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nafisat_Abdulrahman_Abdullahi#AmbasadeerFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nafisat_Abdulrahman_Abdullahi#FilmogaraafiWikipedia: Mobolaji E. Alukohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mobolaji_E._AlukoMobolaji E. Aluko (jibinaa ko ñalnde 2 abriil 1955) ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Howard to bannge ganndal kemikal.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mobolaji_E._Aluko#TuugnorgalWikipedia: Hippolite Amadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hippolite_AmadiHippolite Amadi ko injiniaal Nigeria mo o jaŋgoowo mo nder Imperial College London. Kuugal maako hawti e ɓamtaago kuuje njannginirɗe ngam wallugo ɓikkoy ɓiyɗe.Wikipedia: Wahab Adekola Akandehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wahab_Adekola_AkandeWahab Adekola Akande (jibinaa ko 5 lewru Seeɗto hitaande 1967) ko dipolomaasi Naajeeriya ganndiraaɗo daraniiɗo dipolomasi pinal, kadi ko o firoore ɗemngal Farayse e ofisee porotokol e hooreeɓe leydi Naajeeriya heewɓe. Ko kanko woni Konsul mawɗo leydi Naajeeriya hannde to Konsul mawɗo leydi Naajeeriya to Frankfurt, leydi Almaañ.Wikipedia: Oluyemi Adenijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oluyemi_AdenijiAmbasadeer Oluyemi AdenijiListenN (22 lewru juko hitaande 1934 – 27 lewru noowammbar 2017 to London)[1] ko dipolomaasiyanke e politikyanke Naajeeriya, o woniino wakiiliijo keeriiɗo e hooreejo leydi to leydi Siyera Leyoon (UNAMSIL) gila 19 lewru noowammbar 1999 haa 16 juko 2003. Caggal mum o woni jaagorgal caggal leydi Naajeeriya tuggi lewru juko 2003 haa lewru juko 2006, caggal ɗuum o woni jaagorgal nder leydi tuggi 21 lewru juko 2006 haa lewru mee 2007.Wikipedia: Edet Amanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edet_Amana== Nolde hoore ==Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edet_Amana#Nolde_hooreWikipedia: Raquel Kasham Danielhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Raquel_Kasham_DanielRaquel Kasham Daniel ko jom ngalu renndo, jannginoowo e binndoowo[1] defte keewɗe ina heen FLOW: njillu suka debbo e lewru.[2] O heɓi njeenaaje ɗuuɗɗe ngam kuugal maako ngam janngingo sukaaɓe marginalized nder Naajeeriya.[3][4] O woni kadi keɓɗo njeenaari jaambaaro Luther King Afrik.[5] O sosi Beyond the Classroom Foundation ngam jaabaade haajuuji renndo e jaŋde sukaaɓe waasɓe[6], o sosi kadi Nzuriaiki.com (jooni voluserve.com), woni lowre enternet jokkondirnde e fedde nde wonaa laamuyankoore e yimɓe wallitooɓe e nder Afrik.[7] O woni kadi e sosde Bambini Afrik, tafooɓe Defte Bambini e Bambini TV.[8]Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Raquel_Kasham_Daniel#Nguurndam_adanɗamBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Raquel_Kasham_Daniel#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Raquel_Kasham_Daniel#TuugnorgalWikipedia: Aderemi Aaron-Anthony Atayerohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aderemi_Aaron-Anthony_AtayeroAderemi Aaron-Anthony Atayero (jibinaa ko ñalnde 26 lewru Oktoobar 1969, to Ikeja) [1] [2] ko injenieer Naajeeriya, ko o cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Covenant, to leydi Najeriya. O woniino ko adii ɗuum cukko hooreejo jaŋde gadano, koolaaɗo kuuɓal duɗal jaaɓi haaɗtirde Covenant.Nguurndam adanɗam e ɓesnguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aderemi_Aaron-Anthony_Atayero#Nguurndam_adanɗam_e_ɓesnguTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aderemi_Aaron-Anthony_Atayero#TuugnorgalWikipedia: Eli Jidere Balahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eli_Jidere_BalaEli Jidere Bala (jibinaa ko 19 lewru Seeɗto hitaande 1954) ko jannginoowo to leydi Naajeeriya to bannge ganndal masiŋaaji, kadi ko gardiiɗo fedde toppitiinde ko fayti e semmbe leydi Naajeeriya.[1][2]Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eli_Jidere_Bala#Nguurndam_e_golleGolle laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eli_Jidere_Bala#Golle_laamuFedde e tergalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eli_Jidere_Bala#Fedde_e_tergalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eli_Jidere_Bala#TuugnorgalWikipedia: Bamidele Abiodunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bamidele_Abiodun== Ɓiɗɗo e jaŋde ==Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bamidele_Abiodun#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Kabiru Balahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_Bala== Ɓiɗɗo e jaŋde ==Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_Bala#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Anwar Sagarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anwar_Sagar== Anwar Sagar (30 lewru bowte 1949 - 3 lewru juko 2020) ko yimoowo e winndiyanke Hindustanaajo Indiya. O winndii teemedde jimɗi e nder filmuuji Bollywood, o waɗii jimɗi keewɗi, ko wayi no “Waada Raha Sanam”, “Yeh Dua Hai Mere Rab Se”, “Dil Ka Kya Kasoor”, “Dil Hai Ke Manta Nahin”, “Mera Piya Ghar”.Anwar Sagar (30 lewru bowte 1949 - 3 lewru juko 2020) ko yimoowo e winndiyanke Hindustanaajo Indiya. O winndii teemedde jimɗi e nder filmuuji Bollywood, o waɗii jimɗi keewɗi, ko wayi no “Waada Raha Sanam”, “Yeh Dua Hai Mere Rab Se”, “Dil Ka Kya Kasoor”, “Dil Hai Ke Manta Nahin”, “Mera Piya Ghar”. Aaya", "Rahon Mein Unse" ekn.[1] O winndii 225 jimɗi e nder 86 filmo Hindi.[2] O suɓaama ngam heɓde njeenaari Filmfare ngam ɓurde moƴƴude e jimɗi e hitaande 1992 ngam tiitoonde jimɗi Dil Hai Ke Manta Nahin. O ɓuri siftoreede ko e jimɗi makko e nder 1991, 1992, Baazigar (1993), Main Khiladi Tu Anari (1994), Yaarana [citation needed] (1995) ekn.https://ff.wikipedia.org/wiki/Anwar_Sagar#Anwar_Sagar_(30_lewru_bowte_1949_-_3_lewru_juko_2020)_ko_yimoowo_e_winndiyanke_Hindustanaajo_Indiya._O_winndii_teemedde_jimɗi_e_nder_filmuuji_Bollywood,_o_waɗii_jimɗi_keewɗi,_ko_wayi_no_“Waada_Raha_Sanam”,_“Yeh_Dua_Hai_Mere_Rab_Se”,_“Dil_Ka_Kya_Kasoor”,_“Dil_Hai_Ke_Manta_Nahin”,_“Mera_Piya_Ghar”._Aaya",_"Rahon_Mein_Unse"_ekn.[1]_O_winndii_225_jimɗi_e_nder_86_filmo_Hindi.[2]_O_suɓaama_ngam_heɓde_njeenaari_Filmfare_ngam_ɓurde_moƴƴude_e_jimɗi_e_hitaande_1992_ngam_tiitoonde_jimɗi_Dil_Hai_Ke_Manta_Nahin._O_ɓuri_siftoreede_ko_e_jimɗi_makko_e_nder_1991,_1992,_Baazigar_(1993),_Main_Khiladi_Tu_Anari_(1994),_Yaarana_[citation_needed]_(1995)_ekn.Wikipedia: Theresa Lolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Theresa_LolaTheresa Lola (jibinaa ko 6 lewru Mbooy 1994) ko yimoowo e winndiyanke jeyaaɗo to leydi Angalteer. O wonnoo ko e dañde njeenaari winndereeri yimre Afriknaare Brunel 2018.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Theresa_Lola#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Theresa_Lola#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Theresa_Lola#TuugnorgalWikipedia: Munawwar Ranahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Munawwar_Rana== Munawwar Rana (26 noowammbar 1952 - 14 lewru mbooy hitaande 2024) ko yimoowo Urdu Inndo. O teddinaama njeenaari Sahitya Akademi e hitaande 2014 ngam yimre makko Shahdaba.Munawwar Rana (26 noowammbar 1952 - 14 lewru mbooy hitaande 2024) ko yimoowo Urdu Inndo. O teddinaama njeenaari Sahitya Akademi e hitaande 2014 ngam yimre makko Shahdaba.[3][4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Munawwar_Rana#Munawwar_Rana_(26_noowammbar_1952_-_14_lewru_mbooy_hitaande_2024)_ko_yimoowo_Urdu_Inndo._O_teddinaama_njeenaari_Sahitya_Akademi_e_hitaande_2014_ngam_yimre_makko_Shahdaba.[3][4]Wikipedia: Teresa Ekwutosi Agbomma Meniruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teresa_Ekwutosi_Agbomma_MeniruTeresa Ekwutosi Agbomma Meniru // i (7 abriil 1931 – 24 ut 1994)[1] ko binndoowo binndol sukaaɓe mawɓe e daartol sukaaɓe Naajeeriya.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teresa_Ekwutosi_Agbomma_Meniru#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teresa_Ekwutosi_Agbomma_Meniru#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teresa_Ekwutosi_Agbomma_Meniru#Nguurndam_neɗɗoGolle cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teresa_Ekwutosi_Agbomma_Meniru#Golle_cuɓaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teresa_Ekwutosi_Agbomma_Meniru#TuugnorgalWikipedia: Adaobi Tricia Obinne Nwaubanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adaobi_Tricia_Obinne_NwaubaniAdaobi Tricia Obinne Nwaubani // b (jibinaa ko hitaande 1976) ko winndiyanke Naajeeriya, winndiyanke, winndiyanke, winndiyanke, winndiyanke, jaayndiyanke.[1] Deftere makko adannde, Mi araani e maa e dow fenaande,[2] heɓi njeenaari winndooɓe Commonwealth e hitaande 2010 ngam deftere adannde ɓurnde moƴƴude (Afrik),[3][4] njeenaari deftere adannde Betty Trask,[5] kadi o inniraa ko jaaynde Washington Post winndi e defte ɓurɗe moƴƴude e hitaande 2009.Wikipedia: Karimot Olábísí Odébòdéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karimot_Ol%C3%A1b%C3%ADs%C3%AD_Od%C3%A9b%C3%B2d%C3%A9Karimot Olábísí Odébòdé ko daraniiɗo jaŋde, awokaa, yimoowo, sosɗo fedde wiyeteende Black Girl’s Dream Initiative, fedde nde sukaaɓe ardii, ngam ustude ŋakkeende hakkunde rewɓe e worɓe.[1][2]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karimot_Ol%C3%A1b%C3%ADs%C3%AD_Od%C3%A9b%C3%B2d%C3%A9#TuugnorgalWikipedia: Insha Allah Khanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Insha_Allah_Khan== Insha Allah Khan (Urdu: اِنشا اللہ خاں; c. 1752 Murshidabad –1817), anndiraaɗo Insha, ko yimoowo Urdu e nder galleeji Lucknow e Delhi e darorɗe teeminannde sappo e jeetatiire e fuɗɗoode teeminannde sappo e jeenayiire.Insha Allah Khan (Urdu: اِنشا اللہ خاں; c. 1752 Murshidabad –1817), anndiraaɗo Insha, ko yimoowo Urdu e nder galleeji Lucknow e Delhi e darorɗe teeminannde sappo e jeetatiire e fuɗɗoode teeminannde sappo e jeenayiire. Ko o ganndo ɗemɗe keewɗe, ko kanko winndi binndol gadanol ɗemngal Urdu, hono Darya-e-Latafat.https://ff.wikipedia.org/wiki/Insha_Allah_Khan#Insha_Allah_Khan_(Urdu:_اِنشا_اللہ_خاں;_c._1752_Murshidabad_–1817),_anndiraaɗo_Insha,_ko_yimoowo_Urdu_e_nder_galleeji_Lucknow_e_Delhi_e_darorɗe_teeminannde_sappo_e_jeetatiire_e_fuɗɗoode_teeminannde_sappo_e_jeenayiire._Ko_o_ganndo_ɗemɗe_keewɗe,_ko_kanko_winndi_binndol_gadanol_ɗemngal_Urdu,_hono_Darya-e-Latafat.Wikipedia: JJ Bunnyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/JJ_BunnyJJ Bunny ko gonnooɗo fijoowo Nollywood to Amerik[1][2][3] jooɗiiɗo to Amerik. Ko o naalanke binnditagol[4], kadi ko o baɗoowo filmuuji, o waɗii filmo makko gadano ina wiyee[5][6] "Caged"[7] e hitaande 2009.Filmogaraafi Hitaande Film Role Notes 2010 CAGED Joy Wondude e Michael Blakson, Desmond Elliot DOKKAL GOVERNOR Vivian Co Hoodere e Jim Iyke,DOKTOR SELBY Tonto Dike NYALNDE: DOKTORhttps://ff.wikipedia.org/wiki/JJ_Bunny#Filmogaraafi_Hitaande_Film_Role_Notes_2010_CAGED_Joy_Wondude_e_Michael_Blakson,_Desmond_Elliot_DOKKAL_GOVERNOR_Vivian_Co_Hoodere_e_Jim_Iyke,DOKTOR_SELBY_Tonto_Dike_NYALNDE:_DOKTOR2011 Maleyka BET Ko Van Vicker woni e hoɗde Paparazzi Eye in the Dark Jackie ina wondi e Van Vicker, Koby Maxwell, Syr Law, Chet Anekwe, Tchidi Chikere, Bayo Akinfemi BANNGE GOƊƊO YIƊDE Stella E nder hoɗdude e Pascal Atuma, Ramsey Nouah OKOTO NELAAJO Angelina Koolaaɗo kuuɓal Pascal Atuma ƊUUM KO HOUSTON Nicole Koolaaɗo kuuɓal Pascal Atuma, Ini edo YIƊDE JORKO Maleyka HAKKILLE DEBBO Baby DILEMA LAAMƊO Vicki 2012 YIƊDE WARDE Shelly ƊEMNGAL ƊEMNGAL Kennedy Yidde e Bonannde Kim Njeenaaje 2010 NJEERE MODE E ƊEMNGAL NIJERIA 2010[10][11] 2011 NOLLYWOOD USA NDEERE JAŊDE 2011[12][13]https://ff.wikipedia.org/wiki/JJ_Bunny#2011_Maleyka_BET_Ko_Van_Vicker_woni_e_hoɗde_Paparazzi_Eye_in_the_Dark_Jackie_ina_wondi_e_Van_Vicker,_Koby_Maxwell,_Syr_Law,_Chet_Anekwe,_Tchidi_Chikere,_Bayo_Akinfemi_BANNGE_GOƊƊO_YIƊDE_Stella_E_nder_hoɗdude_e_Pascal_Atuma,_Ramsey_Nouah_OKOTO_NELAAJO_Angelina_Koolaaɗo_kuuɓal_Pascal_Atuma_ƊUUM_KO_HOUSTON_Nicole_Koolaaɗo_kuuɓal_Pascal_Atuma,_Ini_edo_YIƊDE_JORKO_Maleyka_HAKKILLE_DEBBO_Baby_DILEMA_LAAMƊO_Vicki_2012_YIƊDE_WARDE_Shelly_ƊEMNGAL_ƊEMNGAL_Kennedy_Yidde_e_Bonannde_Kim_Njeenaaje_2010_NJEERE_MODE_E_ƊEMNGAL_NIJERIA_2010[10][11]_2011_NOLLYWOOD_USA_NDEERE_JAŊDE_2011[12][13]Wikipedia: Bashir Badrhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bashir_Badr== Bashir Badr (jibinaa ko Syed Muhammadu Bashir ; 15 feebariyee 1935) ko yimoowo indiyanke. O woni ko e jannginde ɗemngal Urdu to duɗal jaaɓi haaɗtirde juulɓe Aligarh.Bashir Badr (jibinaa ko Syed Muhammadu Bashir ; 15 feebariyee 1935) ko yimoowo indiyanke. O woni ko e jannginde ɗemngal Urdu to duɗal jaaɓi haaɗtirde juulɓe Aligarh.[1] O ɓuri winndude ko e ɗemngal Urdu haa teeŋti e gazals. O winndi kadi deftere wiyeteende Dushmani Jam Kar Karo e hitaande 1972 e nder nanondiral Shimla ngal ina taaroo feccere leydi Indiya. Ko ɓuri heewde e golle binndol Badr ɗe njaltinaaka, ina heen jimɗi ɗi laaɓaani, majjii e nder fitinaaji renndo Meerut e hitaande 1987, caggal ɗuum o ummii o fayi Bhopal, Madhya Pradesh.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Bashir_Badr#Bashir_Badr_(jibinaa_ko_Syed_Muhammadu_Bashir_;_15_feebariyee_1935)_ko_yimoowo_indiyanke._O_woni_ko_e_jannginde_ɗemngal_Urdu_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_juulɓe_Aligarh.[1]_O_ɓuri_winndude_ko_e_ɗemngal_Urdu_haa_teeŋti_e_gazals._O_winndi_kadi_deftere_wiyeteende_Dushmani_Jam_Kar_Karo_e_hitaande_1972_e_nder_nanondiral_Shimla_ngal_ina_taaroo_feccere_leydi_Indiya._Ko_ɓuri_heewde_e_golle_binndol_Badr_ɗe_njaltinaaka,_ina_heen_jimɗi_ɗi_laaɓaani,_majjii_e_nder_fitinaaji_renndo_Meerut_e_hitaande_1987,_caggal_ɗuum_o_ummii_o_fayi_Bhopal,_Madhya_Pradesh.[2]Wikipedia: Mohammad Alvihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Alvi== Mohammad Alvi (10 lewru abriil 1927 – 29 lewru lewru bowte hitaande 2018; sahaa e sahaa fof ina winndee Mohammed Alvi) ko yimoowo indiyanke ganndiraaɗo binndol gazal Urdu, teeŋti noon e deftere gazal Urdu ina wiyee Chautha Aasmaan (asamaan 4ɓo) nde wonti tiitoonde hakkunde Muulɓe e hitaande o winndi couplet ina wiyee "neldu annabi moƴƴo". Caggal mum o noddiraa ko "kafir" rewrude e fatwa mo Imaam Jama Masjid waɗi e hitaande 1994, caggal ɗuum o itti liggey oo e deftere makko caggal nde o ñaawirtee e duɗal diine lislaam, Ahmedabad.Mohammad Alvi (10 lewru abriil 1927 – 29 lewru lewru bowte hitaande 2018; sahaa e sahaa fof ina winndee Mohammed Alvi) ko yimoowo indiyanke ganndiraaɗo binndol gazal Urdu, teeŋti noon e deftere gazal Urdu ina wiyee Chautha Aasmaan (asamaan 4ɓo) nde wonti tiitoonde hakkunde Muulɓe e hitaande o winndi couplet ina wiyee "neldu annabi moƴƴo". Caggal mum o noddiraa ko "kafir" rewrude e fatwa mo Imaam Jama Masjid waɗi e hitaande 1994, caggal ɗuum o itti liggey oo e deftere makko caggal nde o ñaawirtee e duɗal diine lislaam, Ahmedabad.[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Alvi#Mohammad_Alvi_(10_lewru_abriil_1927_–_29_lewru_lewru_bowte_hitaande_2018;_sahaa_e_sahaa_fof_ina_winndee_Mohammed_Alvi)_ko_yimoowo_indiyanke_ganndiraaɗo_binndol_gazal_Urdu,_teeŋti_noon_e_deftere_gazal_Urdu_ina_wiyee_Chautha_Aasmaan_(asamaan_4ɓo)_nde_wonti_tiitoonde_hakkunde_Muulɓe_e_hitaande_o_winndi_couplet_ina_wiyee_"neldu_annabi_moƴƴo"._Caggal_mum_o_noddiraa_ko_"kafir"_rewrude_e_fatwa_mo_Imaam_Jama_Masjid_waɗi_e_hitaande_1994,_caggal_ɗuum_o_itti_liggey_oo_e_deftere_makko_caggal_nde_o_ñaawirtee_e_duɗal_diine_lislaam,_Ahmedabad.[1]Wikipedia: Franca Obianuju Brownhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Franca_Obianuju_BrownFranca Obianuju Brown listenR (jibinaa ko 17 lewru Mbooy 1967) ko fijoowo e peewnoowo filmuuji Naajeeriya, mo hitaande 2016 heɓi njeenaari keeriindi e filmuuji yimɓe wuro e nder njeenaari yimɓe wuro.[1][2]Nguurndam e jaŋde puɗɗagol Brown fuɗɗi jaŋde mum leslesre to duɗal leslesal St. Mary’s to Onitsha, to diiwaan Anambra kono o ummiima to diiwaan Abia ɗo o timmini jaŋde makko leslesre to duɗal leslesal St. Maria’s to Aba, o heɓi kadi seedantaagal makko gadanal ngam yaltude duɗal. Brown ngam jangirde maako haa lesdi Naajeeriya, o ummi haa lesdi Niger je woni haa lesdi Naajeeriya haa woyla lesdi Naajeeriya, haa lesdi Naajeeriya haa lesdi Naajeeriya haa New Bussa, lesdi Niger haa o heɓi seedantaagal maako haa lesdi Afrika hirnaange. Brown e nder ɗaɓɓaande heɓde B.Sc. degree o ɗaɓɓi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ahmadu Bello to Zaria, to diiwaan Kaduna, o jaɓaa, haa o dañi dipolomaaji makko e sariya. Brown jokki dipolomaaji ɗiɗaɓiri, o ɗaɓɓiti jaŋde makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Jos to Plateau State ɗo o jaɓaa, o heɓi kadi dipolom makko lesleso e nder ganndal tiyaataar, o heɓi kadi dipolom makko to bannge sariya.[2][3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Franca_Obianuju_Brown#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol_Brown_fuɗɗi_jaŋde_mum_leslesre_to_duɗal_leslesal_St._Mary’s_to_Onitsha,_to_diiwaan_Anambra_kono_o_ummiima_to_diiwaan_Abia_ɗo_o_timmini_jaŋde_makko_leslesre_to_duɗal_leslesal_St._Maria’s_to_Aba,_o_heɓi_kadi_seedantaagal_makko_gadanal_ngam_yaltude_duɗal._Brown_ngam_jangirde_maako_haa_lesdi_Naajeeriya,_o_ummi_haa_lesdi_Niger_je_woni_haa_lesdi_Naajeeriya_haa_woyla_lesdi_Naajeeriya,_haa_lesdi_Naajeeriya_haa_lesdi_Naajeeriya_haa_New_Bussa,_lesdi_Niger_haa_o_heɓi_seedantaagal_maako_haa_lesdi_Afrika_hirnaange._Brown_e_nder_ɗaɓɓaande_heɓde_B.Sc._degree_o_ɗaɓɓi_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Ahmadu_Bello_to_Zaria,_to_diiwaan_Kaduna,_o_jaɓaa,_haa_o_dañi_dipolomaaji_makko_e_sariya._Brown_jokki_dipolomaaji_ɗiɗaɓiri,_o_ɗaɓɓiti_jaŋde_makko_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Jos_to_Plateau_State_ɗo_o_jaɓaa,_o_heɓi_kadi_dipolom_makko_lesleso_e_nder_ganndal_tiyaataar,_o_heɓi_kadi_dipolom_makko_to_bannge_sariya.[2][3]Kugal Golle Brown e nder fijirde keɓii njeenaari e darnde makko e nder teleeji tiitoonde “Behind The Clouds”[3] Hay so tawii Brown waɗiino jeewte ɗiɗi ko adii nde o yaltata e teleeji “Behind The Clouds” o waawaano tabitinde hoore makko e nder... Naajeeriya filmuuji e ƴettude golle fijirde ko ɓuri heewde e pijirlooji dingiral juutngal. E nder gooto e ɗeen pijirlooji dingiral ina wiyee “Swam Karagbe” ɗi Dr. Iyorchia winndi, tato njiylotooɗo doole Naajeeriya hono Matt Dadzie, Peter Igho & Ene Oloja ina njeyaa e yiylaade doole kese ngam hollirde e nder filmuuji teleeji e caggal... stage play wonnoo ko joofni Brown yeewtidii e yeewtere[2] wonde o ɓadtiima ƴaañooɓe talanndeeji tati ɓee, o naamnaama yo o ar ngam waɗde audition, ko ɗum o waɗi haa jooni, o rokkaama darnde Mama Nosa[4] e nder tele telefoŋ ina wiyee « Caggal duule ».https://ff.wikipedia.org/wiki/Franca_Obianuju_Brown#Kugal_Golle_Brown_e_nder_fijirde_keɓii_njeenaari_e_darnde_makko_e_nder_teleeji_tiitoonde_“Behind_The_Clouds”[3]_Hay_so_tawii_Brown_waɗiino_jeewte_ɗiɗi_ko_adii_nde_o_yaltata_e_teleeji_“Behind_The_Clouds”_o_waawaano_tabitinde_hoore_makko_e_nder..._Naajeeriya_filmuuji_e_ƴettude_golle_fijirde_ko_ɓuri_heewde_e_pijirlooji_dingiral_juutngal._E_nder_gooto_e_ɗeen_pijirlooji_dingiral_ina_wiyee_“Swam_Karagbe”_ɗi_Dr._Iyorchia_winndi,_tato_njiylotooɗo_doole_Naajeeriya_hono_Matt_Dadzie,_Peter_Igho_&_Ene_Oloja_ina_njeyaa_e_yiylaade_doole_kese_ngam_hollirde_e_nder_filmuuji_teleeji_e_caggal..._stage_play_wonnoo_ko_joofni_Brown_yeewtidii_e_yeewtere[2]_wonde_o_ɓadtiima_ƴaañooɓe_talanndeeji_tati_ɓee,_o_naamnaama_yo_o_ar_ngam_waɗde_audition,_ko_ɗum_o_waɗi_haa_jooni,_o_rokkaama_darnde_Mama_Nosa[4]_e_nder_tele_telefoŋ_ina_wiyee_«_Caggal_duule_».Caahu Brown, e hitaande 2016, rokkaama njeenaari keeriindi yimɓe MovieCity to njeenaari weltaare yimɓe wuro.[5][1][6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Franca_Obianuju_Brown#Caahu_Brown,_e_hitaande_2016,_rokkaama_njeenaari_keeriindi_yimɓe_MovieCity_to_njeenaari_weltaare_yimɓe_wuro.[5][1][6]Nguurndam neɗɗo Brown wonnoo ko ƴaañaaɗo e njillu ngu rewɓe gollotooɓe e nder galle makko mbaɗi e dow jeyi makko.[7][8][9]https://ff.wikipedia.org/wiki/Franca_Obianuju_Brown#Nguurndam_neɗɗo_Brown_wonnoo_ko_ƴaañaaɗo_e_njillu_ngu_rewɓe_gollotooɓe_e_nder_galle_makko_mbaɗi_e_dow_jeyi_makko.[7][8][9]Filmogaraafi cuɓaaɗo Njulaagu (2023) ko Debbo Jaagorɗo Gorko koyɗol (2022) ko Mama Nneoma Ogadi (2021) hono Mama Emeka Akachi (2020) woni ƴeewtotooɗo Dora Mi meeɗaa yiyde ɗum ina ara (2019) ko Ndum 93 Ñalɗi (2016) ko Adahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Franca_Obianuju_Brown#Filmogaraafi_cuɓaaɗo_Njulaagu_(2023)_ko_Debbo_Jaagorɗo_Gorko_koyɗol_(2022)_ko_Mama_Nneoma_Ogadi_(2021)_hono_Mama_Emeka_Akachi_(2020)_woni_ƴeewtotooɗo_Dora_Mi_meeɗaa_yiyde_ɗum_ina_ara_(2019)_ko_Ndum_93_Ñalɗi_(2016)_ko_AdaWikipedia: Adam A Zangohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adam_A_ZangoAdamu Abdullahi Zango (noddaangoⓘ; jibinaa ko 1 ut 1985) ko fijoowo, jimoowo, jimoowo, binndoowo, gardo, peewnoowo filmuuji, daande sahaa e sahaa fof, neɗɗo teleeji, e balloowo, o yalti e ko ɓuri 100 filmuuji, o heɓi kadi filmuuji keewɗi .Wikipedia: Rahmon Ade bellohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahmon_Ade_belloRahmon Ade bello (jibinaa ko e lewru Oktoobar 1948) ko jannginoowo to bannge ganndal kemikal, gardiiɗo jaŋde, gonnooɗo cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Lagos, to leydi Najeriya.[1][2][3]Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahmon_Ade_bello#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahmon_Ade_bello#TuugnorgalWikipedia: Abubakar M. Ganahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_M._Gana== Jaŋde ==Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_M._Gana#JaŋdeWikipedia: Halima Aliko Dangotehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Aliko_DangoteHalima Aliko Dangote ko jom njulaagu Naajeeriya. Ko kanko woni gardiiɗo golle njulaagu Dangote Group, fedde nde wonaa laamuyankoore Afrik.Wikipedia: Princess Peterhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Princess_PeterLaamiiɗo debbo biyeteeɗo Osayomwanbor Peters ɓurɗo anndeede e innde mum dingiral Laamɗo debbo Peters ko jimoowo gospel, winndiyanke, naalanke binndol e jimɗi, fijoowo, waɗoowo filmuuji, e balloowo.[1][2] O fuɗɗii golle makko e jimɗi ko e duuɓi makko tokoosi, o fuɗɗii golle makko e jimɗi e albom makko gadano e hitaande 2007 e les njiimaandi Lighthworld Productions.Wikipedia: TY Bellohttps://ff.wikipedia.org/wiki/TY_BelloToyin Sokefun-Bello (dimaa 14 janngo 1978), mo anndiraa ko TY Bello, ko inaɗo heewnooɗo, winndaandi, fototoowo e filantropu. Kaŋko o waɗi golle solo, o wonnoo goomu nder band gospel Kush.Wikipedia: Babafemi Badejohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babafemi_BadejoBabafemi Badejo ko ganndo, binndoowo[1] e dipolomaasiyanke Naajeeriya.[2]Wikipedia: Oluseyi Bajulaiyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oluseyi_BajulaiyeOluseyi Bajulaiye ko dipolomasi Naajeeriya. Ko o mawɗo Fedde Ngenndiije Dentuɗe, jogiiɗo humpito e nder golle UNHCR jowitiiɗe e mooliiɓe e porogaraamuuji neɗɗankaagal.Wikipedia: Adebola Akindelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adebola_AkindeleAdebola Ismail Akindele (jibinaa ko ñalnde 25 noowammbar 1963) ko jom ngalu, jom peeje njulaagu, jom moƴƴere. Ko kanko woni hooreejo fedde Courteville Business Solutions, balloowo karallaagal kumpital, wasiyaaji, e golle njulaagu.Wikipedia: Liz Bensonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liz_BensonElizabeth 'Liz' Benson listenN (jibinaa ko 5 lewru Abriil 1966) ko debbo fijoowo Naajeeriya,[1] ko neɗɗo teleeji, ko o baawɗo golle.[2]Nguurndam e jaŋde puɗɗagol Liz jibinaa ko to Etinan, e nder diiwaan Akwa Ibom, to bannge worgo leydi Najeriya. O janngi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Sylvania State College to leyɗeele dentuɗe Amerik, ɗo o heɓi dipolom makko e ganndal dingiral.[3] Benson fuɗɗii fiyde ko nde o yahrata e duuɓi 5.[4][5][6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Liz_Benson#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol_Liz_jibinaa_ko_to_Etinan,_e_nder_diiwaan_Akwa_Ibom,_to_bannge_worgo_leydi_Najeriya._O_janngi_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Sylvania_State_College_to_leyɗeele_dentuɗe_Amerik,_ɗo_o_heɓi_dipolom_makko_e_ganndal_dingiral.[3]_Benson_fuɗɗii_fiyde_ko_nde_o_yahrata_e_duuɓi_5.[4][5][6]Kugal Nafoore adannde e woppude golle filmuuji O naatii e tele Fortunes, teleeji e hitaande 1993. Benson waɗii geɗel Mrs Agnes Johnson e nder teleeji ɗii, ɗi dogi fotde duuɓi ɗiɗi e NTA Network. E hitaande 1994, darnde makko e nder Glamour Girls, filmo video saare mo o dañi nafoore, mo o waɗti waɗde eskort, semmbini darnde makko e nder fijirde filmo. Benson woppi fijirde ɗoon e ɗoon e hitaande 1996.https://ff.wikipedia.org/wiki/Liz_Benson#Kugal_Nafoore_adannde_e_woppude_golle_filmuuji_O_naatii_e_tele_Fortunes,_teleeji_e_hitaande_1993._Benson_waɗii_geɗel_Mrs_Agnes_Johnson_e_nder_teleeji_ɗii,_ɗi_dogi_fotde_duuɓi_ɗiɗi_e_NTA_Network._E_hitaande_1994,_darnde_makko_e_nder_Glamour_Girls,_filmo_video_saare_mo_o_dañi_nafoore,_mo_o_waɗti_waɗde_eskort,_semmbini_darnde_makko_e_nder_fijirde_filmo._Benson_woppi_fijirde_ɗoon_e_ɗoon_e_hitaande_1996.Rutto e Noliwu Gila o warti Nollywood, o hollaama dow o laati Kereceejo jibinaaɗo, jooni o waajata linjiila wakkati fuu.[7][8][9] E nder yeewtere, o hollitii wonde o waɗata tan ko e filmuuji ɗi o miijii ina njahdi e diine makko.[10]https://ff.wikipedia.org/wiki/Liz_Benson#Rutto_e_Noliwu_Gila_o_warti_Nollywood,_o_hollaama_dow_o_laati_Kereceejo_jibinaaɗo,_jooni_o_waajata_linjiila_wakkati_fuu.[7][8][9]_E_nder_yeewtere,_o_hollitii_wonde_o_waɗata_tan_ko_e_filmuuji_ɗi_o_miijii_ina_njahdi_e_diine_makko.[10]Nguurndam neɗɗo Benson majjii jom suudu mum gadano (Samuel Gabriyel Etim) tawi ina yahra e duuɓi capanɗe jeegom. O wiyi ko goonga o dañii semmbe e jikku makko, ɗum addani mo waawde jokkude e sukaaɓe makko e nder majjugol ngol.https://ff.wikipedia.org/wiki/Liz_Benson#Nguurndam_neɗɗo_Benson_majjii_jom_suudu_mum_gadano_(Samuel_Gabriyel_Etim)_tawi_ina_yahra_e_duuɓi_capanɗe_jeegom._O_wiyi_ko_goonga_o_dañii_semmbe_e_jikku_makko,_ɗum_addani_mo_waawde_jokkude_e_sukaaɓe_makko_e_nder_majjugol_ngol.Wikipedia: Muktar Aliyu Betarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muktar_Aliyu_Betara== Kawtal e nguurndam ɓaawo ==Kawtal e nguurndam ɓaawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muktar_Aliyu_Betara#Kawtal_e_nguurndam_ɓaawoWikipedia: Shafy Bellohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shafy_BelloShaffy BelloListenⓘ ko Najeriyanaajo fijoowo fijirde e yimoowo. O fuɗɗii fiyde e nder dingiral weltaare nde o waɗi jimɗi Seyi Sodimu ɗi o winndi e hitaande 1997, tiitoonde mum ko "Love Me Jeje".Kugal Shaffy mawni ko to leyɗeele dentuɗe Amerik ɗo o timmini jaŋde makko. Film makko gadano mawɗo ko Eti Keta, film Yoruba.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Shafy_Bello#Kugal_Shaffy_mawni_ko_to_leyɗeele_dentuɗe_Amerik_ɗo_o_timmini_jaŋde_makko._Film_makko_gadano_mawɗo_ko_Eti_Keta,_film_Yoruba.[2]Filmogaraafi cuɓaaɗo Eti keta (2011) hono Aunty Njoɓdi (2012) Tinsel Nde Yidde Waɗi (2014) hono Anna Gbomo Gbomo Express (2015) as Alexis Osita-Park Taste Yiɗde Ko ñalawma makko (2016) hono Mrs Hernandez Daande Ovy (2017) hono Mrs G Hire Gorko (2017) ko debbo Lawson Annoore ina ara (2017) Twins ɓuuɓɗi Wujjooɓe tato (2019) ko Madam Boss Terapist (2021) ko debbo Bankole Yontereeji ɗiɗi to Lagos (2019) hono Mrs Makinde Golle softuɗe (2020) hono Mrs Ademuyiwa Ko wonaa laamɗo (2020) ko laamɗo debbo Okrika Drama mama (2020) bana mama adelena Baaba mawɗo (2018) ko Nike Wiliyam Gila Lagos e Yidde (2018) hono Nkiru Pedro Iboju Ɓiɗɗo elevator (2019) ko debbo Williams Liɗɗi (2020) hono Mama T Kippu worɓe Jaagorgal maa (2019) hono Laide Ajadi Geec ɓuuɓɗo luggiɗiiɗo Nneka mboddi yooɗndi (2020) hono doktoor faatima awolowo Seerndi (2020) ko Mabel Baaba mawɗo 2: Yahde ngam ɓuuɓde (2022) hono Nike Williams Neene majjere (2021) hono Omodele Elesin Oba, Puccu laamɗo (2022)[5] hono Iyaloja Yumma e Ɓiɓɓe-Rewɓe (2019) hono Mama Chris Ummagol Igbinogun (2021) Yidde Ko Hare (film 2019) hono senaateer Akerele Lara e Beat (2018) ko Jide Mamma Obsession (film 2022) hono Doktoor Ann Kippu worɓe (serie web Niiseer) Bagaas ɓurɗo heewde (2017) ko debbo Ekwenife Mo Ticket Nyaamdu (2017) hono Mrs Disuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shafy_Bello#Filmogaraafi_cuɓaaɗo_Eti_keta_(2011)_hono_Aunty_Njoɓdi_(2012)_Tinsel_Nde_Yidde_Waɗi_(2014)_hono_Anna_Gbomo_Gbomo_Express_(2015)_as_Alexis_Osita-Park_Taste_Yiɗde_Ko_ñalawma_makko_(2016)_hono_Mrs_Hernandez_Daande_Ovy_(2017)_hono_Mrs_G_Hire_Gorko_(2017)_ko_debbo_Lawson_Annoore_ina_ara_(2017)_Twins_ɓuuɓɗi_Wujjooɓe_tato_(2019)_ko_Madam_Boss_Terapist_(2021)_ko_debbo_Bankole_Yontereeji_ɗiɗi_to_Lagos_(2019)_hono_Mrs_Makinde_Golle_softuɗe_(2020)_hono_Mrs_Ademuyiwa_Ko_wonaa_laamɗo_(2020)_ko_laamɗo_debbo_Okrika_Drama_mama_(2020)_bana_mama_adelena_Baaba_mawɗo_(2018)_ko_Nike_Wiliyam_Gila_Lagos_e_Yidde_(2018)_hono_Nkiru_Pedro_Iboju_Ɓiɗɗo_elevator_(2019)_ko_debbo_Williams_Liɗɗi_(2020)_hono_Mama_T_Kippu_worɓe_Jaagorgal_maa_(2019)_hono_Laide_Ajadi_Geec_ɓuuɓɗo_luggiɗiiɗo_Nneka_mboddi_yooɗndi_(2020)_hono_doktoor_faatima_awolowo_Seerndi_(2020)_ko_Mabel_Baaba_mawɗo_2:_Yahde_ngam_ɓuuɓde_(2022)_hono_Nike_Williams_Neene_majjere_(2021)_hono_Omodele_Elesin_Oba,_PWikipedia: Ebbe Basseyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ebbe_BasseyEbbe Bassey ko fijoowo Ameriknaajo Naajeeriya, o suɓaama ngam heɓde njeenaari Oscar filmuuji Afrik ngam fijde ɓurɗo waawde fiyde e nder filmuuji ballitooji ngam fiyde "Maa Dede" e nder filmo Ties That Bind (2011).Kugal Bassey waɗii filmuuji keewɗi e nder leydi Najeriya e Amerik, ina jeyaa heen Doctor Bello, Yumma George, NYPD Blue, ekn... O heɓi njeenaari ɓurndi waawde wallude ngam darnde makko e nder filmo Ties That Bind (film).[1] E hitaande 2012, o hollitii peeje ngam sosde filmo juutɗo, Saving Father, ko ngam wallitde e ɓeydude humpito yimɓe wonduɓe e SIDA.[2] E nder hitaande 2013, Bassey suɓaama ngam wonde debbo ɓurɗo wallude e nder filmo.[3] E hitaande 2012, Bassey waɗii golle e nder “Turning Point”. Film o heɓi njeenaaje to Nollywood e njeenaaje Afriknaaɓe ƴeewooɓe filmuuji to leyɗeele dentuɗe Amerik.[4] E hitaande 2016, o fiyi "Imani" e nder filmo Tomorrow Ever After, o heɓi njeenaaje moƴƴe ngam darnde makko e nder filmo oo.[5][6] Bassey wondi e Richard Mofe-Damijo e nder hitaande 2016 ngam hokkugo njeenaari fijirle Naajeeriya haa nokkuure fijirle BMCC Tribeca, haa New York.[7] o jeyaa ko e ƴamooɓe njeenaari Naajeeriya anndinaama e hitaande 2013.[8]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ebbe_Bassey#Kugal_Bassey_waɗii_filmuuji_keewɗi_e_nder_leydi_Najeriya_e_Amerik,_ina_jeyaa_heen_Doctor_Bello,_Yumma_George,_NYPD_Blue,_ekn..._O_heɓi_njeenaari_ɓurndi_waawde_wallude_ngam_darnde_makko_e_nder_filmo_Ties_That_Bind_(film).[1]_E_hitaande_2012,_o_hollitii_peeje_ngam_sosde_filmo_juutɗo,_Saving_Father,_ko_ngam_wallitde_e_ɓeydude_humpito_yimɓe_wonduɓe_e_SIDA.[2]_E_nder_hitaande_2013,_Bassey_suɓaama_ngam_wonde_debbo_ɓurɗo_wallude_e_nder_filmo.[3]_E_hitaande_2012,_Bassey_waɗii_golle_e_nder_“Turning_Point”._Film_o_heɓi_njeenaaje_to_Nollywood_e_njeenaaje_Afriknaaɓe_ƴeewooɓe_filmuuji_to_leyɗeele_dentuɗe_Amerik.[4]_E_hitaande_2016,_o_fiyi_"Imani"_e_nder_filmo_Tomorrow_Ever_After,_o_heɓi_njeenaaje_moƴƴe_ngam_darnde_makko_e_nder_filmo_oo.[5][6]_Bassey_wondi_e_Richard_Mofe-Damijo_e_nder_hitaande_2016_ngam_hokkugo_njeenaari_fijirle_Naajeeriya_haa_nokkuure_fijirle_BMCC_Tribeca,_haa_New_York.[7]_o_jeyaa_ko_e_ƴamooɓe_njeenaari_Naajeeriya_anndinaama_e_hitaande_2Nguurndam neɗɗo Bassey jibinaa ko to leyɗeele dentuɗe Amerik kono o waɗi duuɓi makko tokoosi ko to Calabar hade makko ummoraade haa abada.[9] O resi ko Mark Manczuk.[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ebbe_Bassey#Nguurndam_neɗɗo_Bassey_jibinaa_ko_to_leyɗeele_dentuɗe_Amerik_kono_o_waɗi_duuɓi_makko_tokoosi_ko_to_Calabar_hade_makko_ummoraade_haa_abada.[9]_O_resi_ko_Mark_Manczuk.[1]Wikipedia: Peter onuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_onuPeter Onu (29 abriil 1931 - 17 lewru mbooy 1997) ko Dipolomaat Niiseer, baawɗo golle. O heɓiino jappeere Ambasadeer nde o woni balloowo hooreejo Fedde Ngenndiije Dentuɗe Afrik.Wikipedia: Yetunde Barnabashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yetunde_BarnabasYetunde Barnabas (HeɗtoN) ko debbo Naajeeriya, laamɗo ŋarɗuɗo, fijoowo e peewnoowo filmuuji.[1] O fuƴi heɓugo anndal dow ko laarani ƴamɗe ɓiɗɗo debbo wooɗugo nder Abuja nder leydi 2017[2] nden o limngal Miss Tourism Nigeria nder leydi 2019.Nguurndam adanɗam Yetunde Barnabas jibinaa ko 30 golle bowte hitaande 1990, to Ilorin, e nder diiwaan Kwara,[4] hay so heɓisngu makko ko diiwaan Kogi. Barnabas mawni ko Abuja, ko ɓuri heewde e ko njiylotoɗen koo e fijirde.[5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Yetunde_Barnabas#Nguurndam_adanɗam_Yetunde_Barnabas_jibinaa_ko_30_golle_bowte_hitaande_1990,_to_Ilorin,_e_nder_diiwaan_Kwara,[4]_hay_so_heɓisngu_makko_ko_diiwaan_Kogi._Barnabas_mawni_ko_Abuja,_ko_ɓuri_heewde_e_ko_njiylotoɗen_koo_e_fijirde.[5]Kugal Yetunde Barnabas fu yeeso golle mum ko e mbaylaandi nde o winnditii e kawgel ngel Miss Olokun e jooni 2013, kawgel ngel o yahri haa o dañi. O tawtoraama kadi pijirlooji go tokoosi, ina jeyaa heen Miss Live Your Dream e hitaande 2014,[3] kono ko tawtoreede makko e kawgel anningel yooɗde e Abuja addani mo anndede. E weltaare 2016, Barnabas winnditii e kawgel 2017 nguurndam yooɗde e nder Abuja, ngel o dañi e nder, o ɓata nanondiral ngenndiwal e Multichoice/DSTV. Oama kadi ambassadeur marque ngam fedde topitiinde ko fayti e jeyi leydi to Abuja.[6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Yetunde_Barnabas#Kugal_Yetunde_Barnabas_fu_yeeso_golle_mum_ko_e_mbaylaandi_nde_o_winnditii_e_kawgel_ngel_Miss_Olokun_e_jooni_2013,_kawgel_ngel_o_yahri_haa_o_dañi._O_tawtoraama_kadi_pijirlooji_go_tokoosi,_ina_jeyaa_heen_Miss_Live_Your_Dream_e_hitaande_2014,[3]_kono_ko_tawtoreede_makko_e_kawgel_anningel_yooɗde_e_Abuja_addani_mo_anndede._E_weltaare_2016,_Barnabas_winnditii_e_kawgel_2017_nguurndam_yooɗde_e_nder_Abuja,_ngel_o_dañi_e_nder,_o_ɓata_nanondiral_ngenndiwal_e_Multichoice/DSTV._Oama_kadi_ambassadeur_marque_ngam_fedde_topitiinde_ko_fayti_e_jeyi_leydi_to_Abuja.[6]Njeenaaje e anndinde E nder hitaande 2019, Yetunde Barnabas suɓaama ngam wonde fijoowo jokkorgal fijde e nder ndee e nder jeenaaje Naajeeriya ngam anndinde golle makko e teleeji e filmuuji e nder nde otootoo.[8] Barnabas kadi suɓaama ngam wonde Model ɗoo e nder njeenaaje Scream Awards 2019 kam e Beauty Queen ɗoo e nder njeenaaje Africa Choice.[7]https://ff.wikipedia.org/wiki/Yetunde_Barnabas#Njeenaaje_e_anndinde_E_nder_hitaande_2019,_Yetunde_Barnabas_suɓaama_ngam_wonde_fijoowo_jokkorgal_fijde_e_nder_ndee_e_nder_jeenaaje_Naajeeriya_ngam_anndinde_golle_makko_e_teleeji_e_filmuuji_e_nder_nde_otootoo.[8]_Barnabas_kadi_suɓaama_ngam_wonde_Model_ɗoo_e_nder_njeenaaje_Scream_Awards_2019_kam_e_Beauty_Queen_ɗoo_e_nder_njeenaaje_Africa_Choice.[7]Nguurndam jogaade E mars 2021 o resii Peter Olayinka, fijoowo fuku koyɗe Naajeeriya.[10]https://ff.wikipedia.org/wiki/Yetunde_Barnabas#Nguurndam_jogaade_E_mars_2021_o_resii_Peter_Olayinka,_fijoowo_fuku_koyɗe_Naajeeriya.[10]Filmogaraafi Filmogaraafi cuɓaaɗo 2017 - ñalngu - Papa Ajasco & Sosiyetee 2017 - Alaya Imarunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yetunde_Barnabas#Filmogaraafi_Filmogaraafi_cuɓaaɗo_2017_-_ñalngu_-_Papa_Ajasco_&_Sosiyetee_2017_-_Alaya_ImarunWikipedia: Jerome Udajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jerome_Udaji== Jerome Oputa Udoji CMG, CFR (1912–2010), ko neɗɗo mawɗo e nder leydi Naajeeriya, ganndiraaɗo golle mum e nder njuɓɓudi njulaagu, e golle laamu, e nder ballal yimɓe, e wonde ardiiɗo aadaaji. O joginoo tiitoonde Igwe Ozuluoha I mo Igboland.Jerome Oputa Udoji CMG, CFR (1912–2010), ko neɗɗo mawɗo e nder leydi Naajeeriya, ganndiraaɗo golle mum e nder njuɓɓudi njulaagu, e golle laamu, e nder ballal yimɓe, e wonde ardiiɗo aadaaji. O joginoo tiitoonde Igwe Ozuluoha I mo Igboland. Udoji heɓi njeenaari ngam tawtoreede "Njeenaari Udoji" e darnde makko ceertunde e nder laamu e nder sekteer keeriiɗo. O anndaa ko e nuunɗal e neɗɗaagu makko, o heɓi jaŋde makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Cambridge to Angalteer e Duɗal Faggudu Banke Adunaajo to Washington. Udoji joginoo tiitooɗe ko wayi no Kumaandaajo Ordo Saint Michael e Saint George (1959), Kumaandaajo Ordo Republique Federaal Naajeeriya (1963), e Papal knight Ordo Saint Gregory mawɗo (1975).[1]. ][2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Jerome_Udaji#Jerome_Oputa_Udoji_CMG,_CFR_(1912–2010),_ko_neɗɗo_mawɗo_e_nder_leydi_Naajeeriya,_ganndiraaɗo_golle_mum_e_nder_njuɓɓudi_njulaagu,_e_golle_laamu,_e_nder_ballal_yimɓe,_e_wonde_ardiiɗo_aadaaji._O_joginoo_tiitoonde_Igwe_Ozuluoha_I_mo_Igboland._Udoji_heɓi_njeenaari_ngam_tawtoreede_"Njeenaari_Udoji"_e_darnde_makko_ceertunde_e_nder_laamu_e_nder_sekteer_keeriiɗo._O_anndaa_ko_e_nuunɗal_e_neɗɗaagu_makko,_o_heɓi_jaŋde_makko_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Cambridge_to_Angalteer_e_Duɗal_Faggudu_Banke_Adunaajo_to_Washington._Udoji_joginoo_tiitooɗe_ko_wayi_no_Kumaandaajo_Ordo_Saint_Michael_e_Saint_George_(1959),_Kumaandaajo_Ordo_Republique_Federaal_Naajeeriya_(1963),_e_Papal_knight_Ordo_Saint_Gregory_mawɗo_(1975).[1]._][2]Wikipedia: Najeem Salamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Najeem_SalamNajeem Folasayo Salam (jibinaa ko ñalnde 8 lewru bowte hitaande 1965), ko yimɓe heewɓe mbiyata Iwaloye (maanaa: jikku seedtinaaɗo ko laamɗo), ko politikyanke Naajeeriya, ko neɗɗo moƴƴo. Ko o gonnooɗo hooreejo suudu sarɗiiji leydi Osun.Wikipedia: Hauwa Muhammed Sadiquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hauwa_Muhammed_SadiqueHauwa Muhammed Sadique (born February 6, 1969) ko mooliiɗo lesdi Naajeeriya e hooreejo 14ɓo ardiiɗo fedde jannginooɓe rewɓe mawɓe lesdi Naajeeri (APWEN). O woni hooreejo arandeejo ngallewal ngal.Wikipedia: Mustafa Balarabe Shehuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustafa_Balarabe_ShehuMustafa Balarabe Shehu ko injenieer ko faati e kuuraa, ko kanko woni hooreejo 17ɓo e nder fedde adunaare toppitiinde ko fayti e kuuraa.[1][2] E hitaande 2023, o wonti neɗɗo gadano ummoriiɗo Afrik worgo Saharaa, cuɓaaɗo hooreejo fedde innde.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustafa_Balarabe_Shehu#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustafa_Balarabe_Shehu#TuugnorgalWikipedia: Abubakar Sani Sambohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Sani_SamboAbubakar Sani Sambo OON (Juli 31 1955) ko mooliiɗo mooliijo mooliije, ardiiɗo jaayndeejo fedde semmbe leydi Nigeria (ECN), hooreejo jaaynde ndee, e hooreejo jaayɗe fedde adunaaru (WEC), Afrik, e ardiiɗo ardiiɗo to jaaynde Abubakar Tafawa Balewa, Nigeria..Wikipedia: Nichole Bannahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nichole_BannaNichole Banna mo yimɓe fof nganndi e Virgin Mary ko fijoowo e peewnoowo filmuuji Nollywood, o waɗii filmuuji keewɗi. O waɗi filmo, Icheke Oku mo iwdi Igbo.Nguurndam e jaŋde puɗɗagol E wiyde yeewtere jaaynde punch e sunnews, fijoowo Nollywood mo iwdi leydi Imo yahiino to duɗal hakkunde leyɗeele Oliver heights to Port Harcourt ngam jaŋde mum leslesre e duɗal hakkunde leyɗeele Emmy Norberton ngam jaŋde hakkundeere. O heɓi B.Sc. degree e ganndal ordinateer to duɗal jaaɓi haaɗtirde ganndal e karallaagal River State.[2][1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Nichole_Banna#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol_E_wiyde_yeewtere_jaaynde_punch_e_sunnews,_fijoowo_Nollywood_mo_iwdi_leydi_Imo_yahiino_to_duɗal_hakkunde_leyɗeele_Oliver_heights_to_Port_Harcourt_ngam_jaŋde_mum_leslesre_e_duɗal_hakkunde_leyɗeele_Emmy_Norberton_ngam_jaŋde_hakkundeere._O_heɓi_B.Sc._degree_e_ganndal_ordinateer_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_ganndal_e_karallaagal_River_State.[2][1]Kugal O waɗii filmuuji ceertuɗi, o waɗii filmo haa jooni ina wiyee Icheke Oku.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Nichole_Banna#Kugal_O_waɗii_filmuuji_ceertuɗi,_o_waɗii_filmo_haa_jooni_ina_wiyee_Icheke_Oku.[3]Filmogaraafi Banke (2015) ko Joke Icheke Oku[3] (2016) hono Utonwa Haɓɓaama [4] [5] (2018) Taƴre ɓurnde luggiɗde[6] Jamma tan[7] (2018) hono Eugena Adze jom suudu Afrik (2024) ko Sasha Njeenaari e toɗɗagol O suɓaama ngam wonde fijoowo ɓurɗo moƴƴude e nder darnde ardiinde e njeenaari BON, 2016.[8]https://ff.wikipedia.org/wiki/Nichole_Banna#Filmogaraafi_Banke_(2015)_ko_Joke_Icheke_Oku[3]_(2016)_hono_Utonwa_Haɓɓaama_[4]_[5]_(2018)_Taƴre_ɓurnde_luggiɗde[6]_Jamma_tan[7]_(2018)_hono_Eugena_Adze_jom_suudu_Afrik_(2024)_ko_Sasha_Njeenaari_e_toɗɗagol_O_suɓaama_ngam_wonde_fijoowo_ɓurɗo_moƴƴude_e_nder_darnde_ardiinde_e_njeenaari_BON,_2016.[8]Ƴeew kadi Jumoke Odetola Haɓɓondirɗo (film 2018) Matilla Lamberthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nichole_Banna#Ƴeew_kadi_Jumoke_Odetola_Haɓɓondirɗo_(film_2018)_Matilla_LambertWikipedia: Elder Mazi Nnamdi Udohhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elder_Mazi_Nnamdi_UdohMawɗo Mazi Nnamdi Udoh (jibinaa ko 8 lewru Mbooy hitaande 1960) ko gonnooɗo hooreejo/gardiiɗo njuɓɓudi laamu leydi Najeriya.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elder_Mazi_Nnamdi_Udoh#NgendamJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elder_Mazi_Nnamdi_Udoh#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elder_Mazi_Nnamdi_Udoh#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elder_Mazi_Nnamdi_Udoh#TuugnorgalWikipedia: Yahaya Dikkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yahaya_DikkoDikko jibinaa nder saare Abdurahman Dikko. O janngini haa Jaŋde Fedde Zaria e Koleji Kaduna.Wikipedia: Hadiza Blellhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_BlellHadiza Blell, ahora Hadiza Blell-Olo, más conocida por su nombre artístico Di'Ja, es una cantante nigeriana. Actualmente está firmada con Mavin Records.Wikipedia: Temi DolFacehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Temi_DolFaceTemi DollFace (nacida como Temitope Samantha Phil-Ebosie, 2 de agosto) es una cantante de electro-pop-soul nigeriana que creció en Inglaterra. Su música se describe como "un tipo de música jazzística, enérgica y teatral".Wikipedia: Binta labaranhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Binta_labaranBinta Labaran (conocida profesionalmente como Fati Niger) es una cantante y actriz nigeriana que se ganó el título de "Gimbiyar Mawakan Hausa" (traducido como "Princesa de la música hausa"). Nació y creció en Maradi, Níger, donde recibió su educación coránica antes de mudarse a Nigeria para seguir su carrera como cantante.Wikipedia: Gloria Bamiloyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gloria_BamiloyeGloria Olusola Bamiloye listenN ko debbo Naajeeriya, fijoowo filmuuji, peewnitoowo e gardotooɗo.[1] O wonii gooto e sosɓe ministeer Drama Tufnde Siyon.Nguurndam adanɗam [4] O jibinaa ko ñalnde 4 lewru feebariyee 1964 to Ilesa, wuro e nder diiwaan Osun,[5] to bannge worgo-fuɗnaange leydi Najeriya. Gloria mawni ko juulɗo kono o naati e diine kerecee en. O janngi ɗemngal Engele e jaŋde diine to duɗal jaaɓi haaɗtirde Oyo State Education to Ilesha. O jokki jaŋde makko, o heɓi heblo jannginooɓe to duɗal jaaɓi haaɗtirde jannginooɓe divisional to Ipetumodu.[6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Gloria_Bamiloye#Nguurndam_adanɗam_[4]_O_jibinaa_ko_ñalnde_4_lewru_feebariyee_1964_to_Ilesa,_wuro_e_nder_diiwaan_Osun,[5]_to_bannge_worgo-fuɗnaange_leydi_Najeriya._Gloria_mawni_ko_juulɗo_kono_o_naati_e_diine_kerecee_en._O_janngi_ɗemngal_Engele_e_jaŋde_diine_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Oyo_State_Education_to_Ilesha._O_jokki_jaŋde_makko,_o_heɓi_heblo_jannginooɓe_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_jannginooɓe_divisional_to_Ipetumodu.[6]Kugal O hawri e Mike Bamiloye e hitaande 1983, o resi ɗum. Ɓe kawti, ɓe kawti e sosde Mount Zion Faith Ministry ñalnde 5 lewru nduu hitaande 1985. O waɗii filmuuji e dramaaji keewɗi ɗi Kerecee’en Naajeeriya.[7] E hitaande 2002, o winndi deftere wiyeteende Anxiété des femmes celibataire.[8]https://ff.wikipedia.org/wiki/Gloria_Bamiloye#Kugal_O_hawri_e_Mike_Bamiloye_e_hitaande_1983,_o_resi_ɗum._Ɓe_kawti,_ɓe_kawti_e_sosde_Mount_Zion_Faith_Ministry_ñalnde_5_lewru_nduu_hitaande_1985._O_waɗii_filmuuji_e_dramaaji_keewɗi_ɗi_Kerecee’en_Naajeeriya.[7]_E_hitaande_2002,_o_winndi_deftere_wiyeteende_Anxiété_des_femmes_celibataire.[8]Nguurndam neɗɗo Mike e Gloria adii hawrude ko e duɗal jaaɓi haaɗtirde Oyo to Ilesha. Ñalnde 8 oktoobar 1988, ɓe ceerti. Gloria ina yahra e duuɓi 24, Mike ina yahra e duuɓi 28. Kono, nde tawnoo golle makko tan ko golle makko timmuɗe e nder golle teyaaɗere, dewgal ngal yahri ko e yiɗde jibnaaɓe makko. Omo jogii ɓiɓɓe tato e taaniraaɓe nayo.[9]https://ff.wikipedia.org/wiki/Gloria_Bamiloye#Nguurndam_neɗɗo_Mike_e_Gloria_adii_hawrude_ko_e_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Oyo_to_Ilesha._Ñalnde_8_oktoobar_1988,_ɓe_ceerti._Gloria_ina_yahra_e_duuɓi_24,_Mike_ina_yahra_e_duuɓi_28._Kono,_nde_tawnoo_golle_makko_tan_ko_golle_makko_timmuɗe_e_nder_golle_teyaaɗere,_dewgal_ngal_yahri_ko_e_yiɗde_jibnaaɓe_makko._Omo_jogii_ɓiɓɓe_tato_e_taaniraaɓe_nayo.[9]Filmogaraafi cuɓaaɗo Agbara nla (1992) Apoti Eri Ko Bakkaat Seɗɗa Tan Daartol Nguurndam Mi Ƴiiƴam dow Hirsirde (2006) Ɓernde Gaañiinde Juumre Mawnde Busy kono ko Aybinde Ɗaɗi ɓuuɓɗi 1 (2005) Ɓoornugol 2 (2005) Ɗaɗi ɓuuɓɗi 3 (2005) Ponɗe taƴɗe (2012) ko Yumma Rachael Kasoo Mobile (2015) ko Pastoor ordinateer Kaɓirɗe 1 (2019) Kaɓirɗe 2: Kaɓirɗe njamndi (2020) Noddaango ɓurngo toowde (2020) Yumma-am 1 (2020) Inna am 2 (2020) Yumma-am 3 (2020)https://ff.wikipedia.org/wiki/Gloria_Bamiloye#Filmogaraafi_cuɓaaɗo_Agbara_nla_(1992)_Apoti_Eri_Ko_Bakkaat_Seɗɗa_Tan_Daartol_Nguurndam_Mi_Ƴiiƴam_dow_Hirsirde_(2006)_Ɓernde_Gaañiinde_Juumre_Mawnde_Busy_kono_ko_Aybinde_Ɗaɗi_ɓuuɓɗi_1_(2005)_Ɓoornugol_2_(2005)_Ɗaɗi_ɓuuɓɗi_3_(2005)_Ponɗe_taƴɗe_(2012)_ko_Yumma_Rachael_Kasoo_Mobile_(2015)_ko_Pastoor_ordinateer_Kaɓirɗe_1_(2019)_Kaɓirɗe_2:_Kaɓirɗe_njamndi_(2020)_Noddaango_ɓurngo_toowde_(2020)_Yumma-am_1_(2020)_Inna_am_2_(2020)_Yumma-am_3_(2020)Wikipedia: Amina Oyiza Bellohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Oyiza_BelloAmina Oyiza Bello, jibinaa Yakubu (duggi 2 abriil 1978) ko laamɗo, jaajotooɗo, e debbo Yahaya Bello, gomnati Kogi. O woni CEO'en Fairplus International ltd, mo haɓɓii Hayyat Foundation, mo jaaynoowo, e mo haɓɓoowo yimɓe.Wikipedia: Zainab Bukky Ajayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Bukky_AjayiZainab Bukky Ajayi Escuchaⓘ (2 de febrero de 1934 - 6 de julio de 2016) fue una actriz nigeriana.[1]Wikipedia: Bella Disuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bella_DisuBella disuƁiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bella_Disu#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Zainab Balogunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_BalogunZainab Balogun-Nwachukwu (jibinaa ko ñalnde 10 lewru Oktoobar 1989) ko debbo Naajeeriya, fijoowo, model, kadi ko yeewtanoowo teleeji. O fuɗɗii waɗde modeling gila omo famɗi caggal nde o ƴeewtaa e duuɓi 16.Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Balogun#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Balogun#Nguurndam_neɗɗoFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Balogun#FilmogaraafiTeleejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Balogun#TeleejiFiilmjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Balogun#FiilmjiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Balogun#TuugnorgalWikipedia: Stephanie Faith Isumahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stephanie_Faith_IsumaStephanie Faith Isuma (nacida el 10 de junio de 1991), conocida popularmente como Calabar Chic, es una actriz, guionista y creadora de contenidos nigeriana. Nacida en Yala, estado de Cross River, Calabar Chic comenzó a crear videos cómicos en las redes sociales usando acentos Ibibio-Efik.Wikipedia: Lanre Hassanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lanre_HassanLanre Adesina Hassan (Escuchaⓘ) (nacida el 3 de octubre de 1950),[2] popularmente llamada Iya Aweropronunciationⓘ es una actriz de cine nigeriana, que aparece principalmente en el cine en idioma yoruba de Nollywood, aunque también aparece en producciones en inglés. .Wikipedia: J.K. Randlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/J.K._Randle== Joseph Kosoniola Randle MVO MBE (28 lewru juko hitaande 1909 - lewru duujal hitaande 1956) ko jom njulaagu e renndoyankeejo jeyaaɗo to Lagos. O woniino Chef de Mission e nder fedde Olimpiyankoore leydi Naajeeriya to Melbourne, o jokkondirii e golle renndo ceertuɗe to Lagos.Joseph Kosoniola Randle MVO MBE (28 lewru juko hitaande 1909 - lewru duujal hitaande 1956) ko jom njulaagu e renndoyankeejo jeyaaɗo to Lagos. O woniino Chef de Mission e nder fedde Olimpiyankoore leydi Naajeeriya to Melbourne, o jokkondirii e golle renndo ceertuɗe to Lagos. Randle ko neɗɗo kulɓiniiɗo renndo e balloowo mo fuɗɗii fedde Naajeeriya ngam haɓaade ñawu nguu, tergal e Diisnondiral wuro Lagos (hay so tawii politik makko ina haɗa ngenndiyaŋkaagal ɓurngal mawnude) kadi ko o diɗɗal diɗɗal, ko o hoolaare Stade National mo ɓe njiɗi.[1]. ]https://ff.wikipedia.org/wiki/J.K._Randle#Joseph_Kosoniola_Randle_MVO_MBE_(28_lewru_juko_hitaande_1909_-_lewru_duujal_hitaande_1956)_ko_jom_njulaagu_e_renndoyankeejo_jeyaaɗo_to_Lagos._O_woniino_Chef_de_Mission_e_nder_fedde_Olimpiyankoore_leydi_Naajeeriya_to_Melbourne,_o_jokkondirii_e_golle_renndo_ceertuɗe_to_Lagos._Randle_ko_neɗɗo_kulɓiniiɗo_renndo_e_balloowo_mo_fuɗɗii_fedde_Naajeeriya_ngam_haɓaade_ñawu_nguu,_tergal_e_Diisnondiral_wuro_Lagos_(hay_so_tawii_politik_makko_ina_haɗa_ngenndiyaŋkaagal_ɓurngal_mawnude)_kadi_ko_o_diɗɗal_diɗɗal,_ko_o_hoolaare_Stade_National_mo_ɓe_njiɗi.[1]._]Wikipedia: Kate Henshawhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kate_HenshawKate Henshaw, también conocida como Kate Henshaw-Nuttall (nacida el 19 de julio de 1971),[1][2][3] es una veterana actriz nigeriana. En 2008, ganó el Premio de la Academia de Cine de África a la mejor actriz en un papel principal por su actuación en la película Stronger than Pain.Wikipedia: Ummu Ibrahimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ummu_IbrahimUmmi Ibrahim es una actriz de Kannywood que se hizo conocida en la película Jinsi, de donde obtuvo su nombre Zeezee.[1][2]Wikipedia: Godwin Azeemohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godwin_Azeemo== Godwin Chukwunaenye Ezeemo // b (jibinaa ko hitaande 1954) ko jom njulaagu e politik, hooreejo fedde sosiyeteeji The Orient[1], tergal fedde leƴƴi ɓamtaare.[2] ==Godwin Chukwunaenye Ezeemo // b (jibinaa ko hitaande 1954) ko jom njulaagu e politik, hooreejo fedde sosiyeteeji The Orient[1], tergal fedde leƴƴi ɓamtaare.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Godwin_Azeemo#Godwin_Chukwunaenye_Ezeemo_//_b_(jibinaa_ko_hitaande_1954)_ko_jom_njulaagu_e_politik,_hooreejo_fedde_sosiyeteeji_The_Orient[1],_tergal_fedde_leƴƴi_ɓamtaare.[2]Wikipedia: Victoria Inyamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_InyamaVictoria Inyama// ⓘ es una actriz nigeriana.Wikipedia: Mobolaji Bank Anthonyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mobolaji_Bank_AnthonyOloye Sir Mobolaji Bank Anthony, KBE (11 Jowre 1907 - 26 Mee 1991) wonnoo jaaynoowo e jaaynooɗo golle Nigeria. O laati hooreejo kawral nder Lagos Stock Exchange e o laati moowoowo ɓurɗo to Aero-Contractors haa ɓe keɓti jaayɗe asli to Ibru Organization.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mobolaji_Bank_Anthony#FiroojiWikipedia: Emem Ewanghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emem_EwangEmem Inwang escuchaⓘ es una actriz y modelo nigeriana.[1] Anteriormente era Emem Udonquak.Wikipedia: Elvina Ibruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elvina_IbruElvina Esewvre Ibru es una actriz y personalidad del aire nigeriana. Es miembro de la familia Ibru e hija del industrial Michael Ibru.Wikipedia: Laura Ikejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laura_Ikeji== Laura Ikeji-Kanu[2] (jibinaa ko ñalnde 15 mars 1988)[3] ko jom ngalu keewngu e nder leydi Najeriya, kadi ko gooto e ɓurɓe waawde ƴellitde e nder leydi Najeriya. Ko kanko woni sosɗo liggey kosmetik biyeteeɗo LauraBeauty.Laura Ikeji-Kanu[2] (jibinaa ko ñalnde 15 mars 1988)[3] ko jom ngalu keewngu e nder leydi Najeriya, kadi ko gooto e ɓurɓe waawde ƴellitde e nder leydi Najeriya. Ko kanko woni sosɗo liggey kosmetik biyeteeɗo LauraBeauty. O woniino e nder teleeji Showmax goongaaji, rewɓe galleeji goongaaji Lagos.https://ff.wikipedia.org/wiki/Laura_Ikeji#Laura_Ikeji-Kanu[2]_(jibinaa_ko_ñalnde_15_mars_1988)[3]_ko_jom_ngalu_keewngu_e_nder_leydi_Najeriya,_kadi_ko_gooto_e_ɓurɓe_waawde_ƴellitde_e_nder_leydi_Najeriya._Ko_kanko_woni_sosɗo_liggey_kosmetik_biyeteeɗo_LauraBeauty._O_woniino_e_nder_teleeji_Showmax_goongaaji,_rewɓe_galleeji_goongaaji_Lagos.Wikipedia: Ruth Kadirihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_KadiriRuth Kadiri (// ⓘ; nacida el 30 de marzo de 1989) es una actriz, guionista y productora de cine nigeriana.[1]Wikipedia: Lola Margarethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lola_MargaretLola MargaretListenⓘ (nacida Lola Margaret Oladipupo) es una actriz,[1][2] productora y directora de cine nigeriana. Lola perdió a sus padres en 1999 y vivió toda su infancia con su tía.Wikipedia: In Ikpehttps://ff.wikipedia.org/wiki/In_IkpeIni Ikpe escuchaⓘ es una actriz nigeriana. Comenzó su carrera cinematográfica en 2003 y ha actuado en más de 100 películas desde entonces.Wikipedia: Yaa Yaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yaa_YaaBertha Bridget Kankam (jibinaa ko ñalnde 25 lewru bowte hitaande 1990), ɓuri anndeede ko e innde mum dingiral Yaa Yaa, ko jimoowo-winndiyanke, naalanke binndol Ganaa.[2] Ko adii innde makko hannde ndee, o waɗiino jimɗi e innde makko adannde, Bertha.Nguurndam arandejamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yaa_Yaa#Nguurndam_arandejamWikipedia: Fausat Balogunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fausat_BalogunFausat BalogunListenN (anndiraaɗo kadi Madam Saje,[1] jibinaa ko ñalnde 13 lewru feebariyee 1959) ko debbo Naajeeriya[2] mo ɓuri heewde e filmuuji Yoruba.[3][4] O woniino Mama Saje e hitaande 1990 e nder teleeji, tiitoonde mum ko Erin Kee Kee.Ndee doggol jowitiingol e filmo timmaani; aɗa waawi wallude e ɓeydude geɗe ŋakkuɗe. (Lewru Yarkomaa 2016) Oylaja Owo Onibara Okan Mi Akebaje Ladigbolu Morenik Oko mama E Tanimola Nkan Okunkun Adufe Leyin Akponle Laaba Laaba Itelorun Omo elemosho Iyawo ojokan Ife Kobami Lomo gbogbo Asepamo Eto Obinrin Iyawo Elenu Rasoor Kokoro Ñaami Omoge elepa Olaytan Anikura Oju elegba Laŋgol Ologo Nla Abgara Obinrin Eepo Moriyeba Orisirisi (Kose Gbo) Serekode Ojo Ikunle Alase Eey Lomo naataaɗo Adun Ale Ileri Oluwa Ogbun Aye Pupa Omo Òmin Oon ti poju Olowo laye mo Irenimoyan Alaamore Olasunkanmi Salaawa" "Adebimpe omo oba" " Alaroka." -Oro tan " Ebi dapo." "Aromire." "Awele." "Oro jom gacce." "Ogbon." Anndinde E nder hitaande 2016, o rokkaama njeenaari keeriindi ngam "darnde makko teeŋtunde e ɓeydagol golle filmuuji e nder leydi Najeriya".[8]https://ff.wikipedia.org/wiki/Fausat_Balogun#Ndee_doggol_jowitiingol_e_filmo_timmaani;_aɗa_waawi_wallude_e_ɓeydude_geɗe_ŋakkuɗe._(Lewru_Yarkomaa_2016)_Oylaja_Owo_Onibara_Okan_Mi_Akebaje_Ladigbolu_Morenik_Oko_mama_E_Tanimola_Nkan_Okunkun_Adufe_Leyin_Akponle_Laaba_Laaba_Itelorun_Omo_elemosho_Iyawo_ojokan_Ife_Kobami_Lomo_gbogbo_Asepamo_Eto_Obinrin_Iyawo_Elenu_Rasoor_Kokoro_Ñaami_Omoge_elepa_Olaytan_Anikura_Oju_elegba_Laŋgol_Ologo_Nla_Abgara_Obinrin_Eepo_Moriyeba_Orisirisi_(Kose_Gbo)_Serekode_Ojo_Ikunle_Alase_Eey_Lomo_naataaɗo_Adun_Ale_Ileri_Oluwa_Ogbun_Aye_Pupa_Omo_Òmin_Oon_ti_poju_Olowo_laye_mo_Irenimoyan_Alaamore_Olasunkanmi_Salaawa"_"Adebimpe_omo_oba"_"_Alaroka."_-Oro_tan_"_Ebi_dapo."_"Aromire."_"Awele."_"Oro_jom_gacce."_"Ogbon."_Anndinde_E_nder_hitaande_2016,_o_rokkaama_njeenaari_keeriindi_ngam_"darnde_makko_teeŋtunde_e_ɓeydagol_golle_filmuuji_e_nder_leydi_Najeriya".[8]Wikipedia: Caroline Chikejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Caroline_ChikejiCaroline Chikezie// ⓘ (nacida el 19 de febrero de 1974) es una actriz nigeriana británica, mejor conocida por interpretar a Sasha Williams en As If y a Elaine Hardy en Footballers' Wives.[1] En los últimos años, ha ganado popularidad como Angela Ochello en la serie nigeriana The Governor.Wikipedia: Hilda Basseyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hilda_BasseyHilda Effiong Bassey (nacida el 20 de septiembre de 1996), más conocida como Hilda Baci, es una chef, restauradora, actriz nigeriana y ex poseedora del récord mundial Guinness de cocina maratoniana (cook-athon) con 93 horas y 11 minutos en mayo. 2023, que fue superado ese mismo año por el chef irlandés Alan Fisher con 119 horas y 57 minutos.Wikipedia: Wiyaalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/WiyaalaNoella Wiyaala Nwadei[1] (anndiraaɗo e innde dingiral Wiyaala; jibinaa ko ñalnde 22 lewru Duujal hitaande 1986) ko jimoowo-yimoowo Afro-pop Ganaa, jimoowo e ɗemngal mum neeniwal Sissala e ɗemɗe Waala e Engele, ina heewi hawrude e ɗemɗe mum tati ɗee kala. [2] Wiyaala firti ko "waɗoowo" e ɗemngal Sissala.Wikipedia: Laide Bakarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laide_BakareLaide Bakare ko fijoowo Naajeeriya. Film makko Jejere heɓi njeenaari ɓurndi moƴƴude e Nollywood e hitaande 2012 e nder cate ɓurɗe moƴƴude e diisnondiral koltu.Kugal Film makko gadano biyeteeɗo Jejere hollitaama to leydi Angalteer.[6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Laide_Bakare#Kugal_Film_makko_gadano_biyeteeɗo_Jejere_hollitaama_to_leydi_Angalteer.[6]Wikipedia: Lucy Amehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lucy_AmehLucy Ameh // ⓘ (nacida el 12 de junio de 1980) es una actriz y empresaria de Nollywood que se hizo popular después de protagonizar Braids on a Bald Head en 2010.[1]Wikipedia: Stella Damasushttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stella_DamasusStella Damasus // ⓘ (nacida el 24 de abril de 1978)[1] es una actriz y cantante nigeriana.[2] Fue nominada a Mejor Actriz en un Papel Protagónico en los Premios de la Academia de Cine de África en 2009.Wikipedia: Helen Yawsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_YawsonHelen Yawson (jibinaa ko Obadagbonyi, jibinaa ko ñalnde 3 lewru juko hitaande 1967) ko jimoowo linjiila hannde, binndoowo jimɗi[1] e pastoor jooɗiiɗo to leydi Gana.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_Yawson#Nguurndam_neɗɗoWikipedia: Chidinma Ekilehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chidinma_EkileChidinma Ekile (nacida el 2 de mayo de 1991), conocida profesionalmente como Chidinma, es una cantante, compositora y actriz nigeriana.[2][3] Originaria del estado de Imo, Chidinma nació en Ketu, Kosofe, estado de Lagos.Wikipedia: Gyaldem Tishhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gyaldem_TishOpare Leticia, ganndiraaɗo innde dingiral mum Gyaldem Tish, ko jimoowo afriknaajo, jimoowo e jimoowo reggae.Nguurndam e golle puɗɗaaɗe[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Gyaldem_Tish#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗe[waylu_iwdi]Wikipedia: Adetomihttps://ff.wikipedia.org/wiki/AdetomiAdetomi Aleshinloye (nacido el 20 de marzo de 1987), conocido profesionalmente como "Tomi Favored", es un artista y compositor de gospel nigeriano-estadounidense.[1] Debutó con su primer álbum en 2014 y es la coordinadora de "B.Wikipedia: Cina Soulhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cina_SoulChristie Quincyna Quarcoopome (jibinaa ko ñalnde 3 mee 1996), [1] anndiraaɗo e nder golle mum, ko jimoowo, winndiyanke, jimoowo e jimoowo Ganaa.[2][3] O woniino ƴaañoowo e kawgel 2014 ngel Vodafone Ghana waɗi to Accra, leydi Gana.Nguurndam arandejamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cina_Soul#Nguurndam_arandejamWikipedia: Glory Edimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Glory_EdimGlory Edim es una escritora y emprendedora estadounidense. Es mejor conocida como la fundadora de la red de lectura Well-Read Black Girl.Wikipedia: Eazzyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/EazzyEazzy es el nombre profesional de Mildred Ashong (nacida el 1 de agosto de 1986), cantante, rapera y compositora de Ghana.Wikipedia: Akosua Dentaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akosua_DentaaAkosua Dentaa Amoateng MBE (nacida en 1983), más conocida por su nombre artístico Dentaa, es una empresaria, actriz, presentadora de televisión, cantante, productora y gerente británica de Ghana. Fue nombrada Miembro de la Excelentísima Orden del Imperio Británico (MBE) en los Honores de Cumpleaños de 2016[2] y en 2017 recibió el Premio al Servicio Humanitario de los Premios de la Paz de Ghana en Accra, Ghana.Wikipedia: Eldaah Naa Abiyanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eldaah_Naa_AbiyanaEldah Naa Abiana Dickson, más conocida por su nombre artístico como Abiana, es una cantante y compositora ghanesa. Ella es una músico de Soul-life, Hi-life, Neo Soul.Wikipedia: Baby Queenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baby_Queen== Arabella Latham (jibinaa ko ñalnde 19 lewru bowte hitaande 1997), ganndiraaɗo Baby Queen, ko jimoowo Afrik worgo, jooɗiiɗo to Londres.[2] O jibinaa ko Durban, o mawni ko to Durban, Afrik worgo, o ummii ko London e duuɓi 18 ngam jokkude golle makko e nder jimɗi, o siifondiri e Polydor Records e hitaande 2020.Arabella Latham (jibinaa ko ñalnde 19 lewru bowte hitaande 1997), ganndiraaɗo Baby Queen, ko jimoowo Afrik worgo, jooɗiiɗo to Londres.[2] O jibinaa ko Durban, o mawni ko to Durban, Afrik worgo, o ummii ko London e duuɓi 18 ngam jokkude golle makko e nder jimɗi, o siifondiri e Polydor Records e hitaande 2020.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Baby_Queen#Arabella_Latham_(jibinaa_ko_ñalnde_19_lewru_bowte_hitaande_1997),_ganndiraaɗo_Baby_Queen,_ko_jimoowo_Afrik_worgo,_jooɗiiɗo_to_Londres.[2]_O_jibinaa_ko_Durban,_o_mawni_ko_to_Durban,_Afrik_worgo,_o_ummii_ko_London_e_duuɓi_18_ngam_jokkude_golle_makko_e_nder_jimɗi,_o_siifondiri_e_Polydor_Records_e_hitaande_2020.[3]Wikipedia: Eniola Badmushttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eniola_BadmusEniola BadmusListenR (jibinaa ko ñalnde 7 lewru Seeɗto hitaande 1982)[1] ko debbo Naajeeriya, ko o baawɗo fiyde filmuuji,[2] ko binndoowo nate, ko weltinoowo e ko o baawɗo huutoraade geɗe nder laylayti renndo.Nguurndam e jaŋde puɗɗagol Badmus jibinaa ko to Ijebu Ode, leydi Najeriya, o heɓi jaŋde makko leslesre e hakkundeere to Ijebu Ode.[4] O yahi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ibadan ɗo o janngi Theatre Arts caggal ɗuum to duɗal jaaɓi haaɗtirde Lagos State ɗo o heɓi dipolom makko M.Sc e faggudu.[5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Eniola_Badmus#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol_Badmus_jibinaa_ko_to_Ijebu_Ode,_leydi_Najeriya,_o_heɓi_jaŋde_makko_leslesre_e_hakkundeere_to_Ijebu_Ode.[4]_O_yahi_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Ibadan_ɗo_o_janngi_Theatre_Arts_caggal_ɗuum_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Lagos_State_ɗo_o_heɓi_dipolom_makko_M.Sc_e_faggudu.[5]Kugal Golle Badmus e nder golle fijirde puɗɗii ko e hitaande 2000 kono o naati e gite makko e hitaande 2008 nde o fiyi filmuuji ɗiɗi ɗi Yoruba ina wiyee Jenifa e Omo Ghetto.[6] Filmuuji ɗiɗo fuu ɗon mari nafuuda ngam umminki maako nder fijirle Naajeeriya ɗe gila nden o yi'i hoodere maako bana ardiiɗo e walliinde nder fijirle ɗuuɗɗe ɗe Yoruba e ɗemngal Engele.[7][8]https://ff.wikipedia.org/wiki/Eniola_Badmus#Kugal_Golle_Badmus_e_nder_golle_fijirde_puɗɗii_ko_e_hitaande_2000_kono_o_naati_e_gite_makko_e_hitaande_2008_nde_o_fiyi_filmuuji_ɗiɗi_ɗi_Yoruba_ina_wiyee_Jenifa_e_Omo_Ghetto.[6]_Filmuuji_ɗiɗo_fuu_ɗon_mari_nafuuda_ngam_umminki_maako_nder_fijirle_Naajeeriya_ɗe_gila_nden_o_yi'i_hoodere_maako_bana_ardiiɗo_e_walliinde_nder_fijirle_ɗuuɗɗe_ɗe_Yoruba_e_ɗemngal_Engele.[7][8]Filmogaraafi Filmogaraafi cuɓaaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eniola_Badmus#Filmogaraafi_Filmogaraafi_cuɓaaɗoNjeenaaje e noddaali Kewu njeenaari hitaande njeenaari njeenaari Ref Note 2010 2010 Njeenaaje ɓurɗe moƴƴude e Nollywood ko debbo ɓurɗo moƴƴude e golle ballitooje Suɓaama [11] — 2011 2011 Njeenaaje ɓurɗe moƴƴude e Nollywood ko debbo ɓurɗo moƴƴude e fijirde (Yoruba) Suɓaama [12] Crossover ɓurɗo moƴƴude e nder filmo keɓaaɗo [13] 2012 2012 Njeenaaje ɓurɗe moƴƴude e Nollywood ko debbo ɓurɗo waawde wallitde e nder filmo Yoruba Suɓaama [14] 2014 Njeenaaje yimɓe wuro 2014 Ko ɓuri moƴƴude e fijirde hitaande ndee (Yoruba) heɓi [15] 2014 Golden Icons Academy Film Awards ɓurɗo moƴƴude e filmuuji komediiji cuɓaaɗi [16] 2015 2015 Njeenaaje filmuuji Akademi Ikonuuji kaŋŋe keɓi [17] e Akpororo 2015 Filmu weltaare ɓaleejo Mode Tele e naalankaagal Ko ɓuri moƴƴude e fijirde e nder Afrik heɓi [18] — Filmu ɓurɗo moƴƴude ko fijoowo wuro yimɓe 2017 ko ɓuri moƴƴude e fijde 2018 (Plus size mode africain wehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eniola_Badmus#Njeenaaje_e_noddaali_Kewu_njeenaari_hitaande_njeenaari_njeenaari_Ref_Note_2010_2010_Njeenaaje_ɓurɗe_moƴƴude_e_Nollywood_ko_debbo_ɓurɗo_moƴƴude_e_golle_ballitooje_Suɓaama_[11]_—_2011_2011_Njeenaaje_ɓurɗe_moƴƴude_e_Nollywood_ko_debbo_ɓurɗo_moƴƴude_e_fijirde_(Yoruba)_Suɓaama_[12]_Crossover_ɓurɗo_moƴƴude_e_nder_filmo_keɓaaɗo_[13]_2012_2012_Njeenaaje_ɓurɗe_moƴƴude_e_Nollywood_ko_debbo_ɓurɗo_waawde_wallitde_e_nder_filmo_Yoruba_Suɓaama_[14]_2014_Njeenaaje_yimɓe_wuro_2014_Ko_ɓuri_moƴƴude_e_fijirde_hitaande_ndee_(Yoruba)_heɓi_[15]_2014_Golden_Icons_Academy_Film_Awards_ɓurɗo_moƴƴude_e_filmuuji_komediiji_cuɓaaɗi_[16]_2015_2015_Njeenaaje_filmuuji_Akademi_Ikonuuji_kaŋŋe_keɓi_[17]_e_Akpororo_2015_Filmu_weltaare_ɓaleejo_Mode_Tele_e_naalankaagal_Ko_ɓuri_moƴƴude_e_fijirde_e_nder_Afrik_heɓi_[18]_—_Filmu_ɓurɗo_moƴƴude_ko_fijoowo_wuro_yimɓe_2017_ko_ɓuri_moƴƴude_e_fijde_2018_(Plus_size_mode_africain_weWikipedia: Hilda Bacihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hilda_BaciHilda Effiong Bassey (jibinaa ko 20 suwee 1996), ɓurɗo anndeede ko Hilda Baci, ko cukko, restoraaji, fijoowo, kadi gonnooɗo jogiiɗo limre Guinness ngam defde maraton (cook-athon) e waktuuji 93 e hojomaaji 11 e lewru mee 2023, ko ɓuri ɗum caggal ndeen hitaande ko cukko hooreejo leydi Irlande biyeteeɗo Alan Fisher e waktuuji 119 e hojomaaji 57.[2][3] E lewru ut 2021, o dañii njeenaari Jollof Faceoff.Hilda Effiong Bassey jibinaa ko ñalnde 20 suwee 1996, o jeyaa ko e nokku laamu Nsit Ubium e nder diiwaan Akwa Ibom. O heɓi dipoloma makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Madonna, to Okija, to diiwaan Anambra.[6] Ko kanko wonnoo gardiiɗo Dine on a Budget, eɓɓoore teleeji yaltunde e teleeji Pop Central.[7]https://ff.wikipedia.org/wiki/Hilda_Baci#Hilda_Effiong_Bassey_jibinaa_ko_ñalnde_20_suwee_1996,_o_jeyaa_ko_e_nokku_laamu_Nsit_Ubium_e_nder_diiwaan_Akwa_Ibom._O_heɓi_dipoloma_makko_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Madonna,_to_Okija,_to_diiwaan_Anambra.[6]_Ko_kanko_wonnoo_gardiiɗo_Dine_on_a_Budget,_eɓɓoore_teleeji_yaltunde_e_teleeji_Pop_Central.[7]Filmogaraafi Hitaande Filmo Role 2020 Koɗol[9] Rihanna 2021 Yahdu dow ndiyam[10] Annie 2023 Mr & Mrs Robert[11] Hilda Winndere winndereyankoore Guinness E lewru marse 2023, Baci hollitii wonde maa o eto ƴettude limre ɓurnde juutde e maraton defgol.[12] Ko adii ɗuum ko Lata Tondon[13] joginoo limre ndee, mo maraton defgol mum waɗi waktuuji 87, hojomaaji 45 e hitaande 2019.[14][15]https://ff.wikipedia.org/wiki/Hilda_Baci#Filmogaraafi_Hitaande_Filmo_Role_2020_Koɗol[9]_Rihanna_2021_Yahdu_dow_ndiyam[10]_Annie_2023_Mr_&_Mrs_Robert[11]_Hilda_Winndere_winndereyankoore_Guinness_E_lewru_marse_2023,_Baci_hollitii_wonde_maa_o_eto_ƴettude_limre_ɓurnde_juutde_e_maraton_defgol.[12]_Ko_adii_ɗuum_ko_Lata_Tondon[13]_joginoo_limre_ndee,_mo_maraton_defgol_mum_waɗi_waktuuji_87,_hojomaaji_45_e_hitaande_2019.[14][15]Njeenaaje e noddaali Hitaande njeenaari Categori keɓoowo njeñtudi Ref 2023 Njeenaaje Future Afrik suka gorko mo hitaande ndee e hoore mum ina ɗaminaa [36]https://ff.wikipedia.org/wiki/Hilda_Baci#Njeenaaje_e_noddaali_Hitaande_njeenaari_Categori_keɓoowo_njeñtudi_Ref_2023_Njeenaaje_Future_Afrik_suka_gorko_mo_hitaande_ndee_e_hoore_mum_ina_ɗaminaa_[36]Wikipedia: Samuel 'Wale Bolorundurohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_%27Wale_BolorunduroSamuel 'Wale Bolorunduro (jibinaa ko hitaande 1966) ko injenieer Naajeeriya, karallo ko faati e petroŋ e gaas, ko jiiloowo kaalis e ko o golloowo e banke. O woniino Komisinaajo kaalis, bidsee e peewnugol faggudu e nder diiwaan Osun, leydi Najeriya (2011–15).Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_%27Wale_Bolorunduro#Nguurndam_adanɗamJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_%27Wale_Bolorunduro#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_%27Wale_Bolorunduro#KugalBatte e njeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_%27Wale_Bolorunduro#Batte_e_njeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_%27Wale_Bolorunduro#TuugnorgalWikipedia: Nicholas Agiobi Damachihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nicholas_Agiobi_DamachiNicholas Agiobi Damachi, OON (Jolnde 16 Maars 1953, Obudu, Cross River State, Nigeria) ko jannginoowo Nigeria nder jannginooɓe jaaynde e jaaynde mawɗo jaaynde feddeele Nigeria. O ɗon wondi hooreejo mawɗo nder lesdi Nigeria.Wikipedia: Joseph Thlama Dawhahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_Thlama_DawhaJoseph Thlama Dawha (29 mars 1954 - 4 August 2020) ko neɗɗo laamorde Nigeria mo hooreejo leydi Goodluck Jonathan suɓii nde ardiiɗo fedde naftoraare lesdi Nigeria gila e lewru August 2014 haa 1 August 2015. O heɓii Dr.Ɓaawoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_Thlama_Dawha#ƁaawooreWikipedia: Chukwuemeka Jude Dijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chukwuemeka_Jude_DijiChukwuemeka Jude Diji jibinaa 2 Desemba 1966, Nigeriya, jannginoowo jannginooɓe jannginooji masin e mawɗo Vice Chancellor: Research, Innovation, Consultancy and Extension (DVC-RICE) ngam Kampala International University Uganda. O waɗi boo hooreejo jaango Masiniyya for University of Ibadan NigeriaWikipedia: Isabella Ayukhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isabella_Ayuk== Nolde hoore ==Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isabella_Ayuk#Nolde_hooreWikipedia: Ikechukwu Lekwachi Emetuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikechukwu_Lekwachi_EmetuIkechukwu Lekwachi Emetu (jibinaa ko 09 lewru Abriil 1984) ko injenieer e siyaas Naajeeriya, o woni cukko guwerneer diiwaan Abia gila 2023.[1]Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikechukwu_Lekwachi_Emetu#Nguurndam_e_golleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikechukwu_Lekwachi_Emetu#TuugnorgalWikipedia: Ahmad Rufai Zakarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_Rufai_ZakariAhmad Rufai Zakari (jibinaa ko 25 lewru feebariyee 1984), ko ganndo Naajeeriya ko faati e njuɓɓudi kaalis e dow laamu. Ahmed woni hooreejo hukuumaaji pamari ɗi kuuɗe gasɗe ngam hukuumaaji pamari ɗi lesdi Naajeeriya/Afrika Fombinaari General Electric.Ko woni caggal jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_Rufai_Zakari#Ko_woni_caggal_jaŋdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_Rufai_Zakari#KugalNjeenaaje e teddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_Rufai_Zakari#Njeenaaje_e_teddungalToɗɗagol politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_Rufai_Zakari#Toɗɗagol_politikTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_Rufai_Zakari#TuugnorgalWikipedia: Seun Fakoredehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seun_FakoredeSeun Fakorede (dimaa 22 Mee 1992) ko jaagorɗo Nigeria, jaagorjo e politikkeejo. Nder duuɓi 27, o laati komiisnaajo ɓurɗo duuɓi sappo e go'o nder taariha lesdi Naajeeriya nde o laɓɓinaama komiisnaaɗo ngam sukaaɓe e ciyaangal nder lesdi Oyo nder lewru August 2019 haa lewru Yuli 2021.Pages with empty citationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_empty_citationsWikipedia: Akinsola Olusegun Faluyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akinsola_Olusegun_FaluyiWikipedia: Ahmadu Musa Kidahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Musa_Kida== Jaŋde ==Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_Musa_Kida#JaŋdeWikipedia: Umar Garba Danbattahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umar_Garba_DanbattaUmar Garba Danbatta, ko binndoowo Naajeeriya, balloowo, ardiiɗo e jannginoowo ko faati e kuuraa, koolaaɗo kuuɓal. O woni cukko hooreejo e hooreejo hukuuma hukuumaaji pamari ɗi lesdi Naajeeriya diga lewru Noowammbar 2015 haa lewru Abriil 2020 nden o toɗɗaama nder lewru July 2020 haa lewru Oktoobar 2023 bee tabitinki diga suudu Senaa.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umar_Garba_Danbatta#ƁawoKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umar_Garba_Danbatta#KugalTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umar_Garba_Danbatta#TeskorɗeWikipedia: Gbenga Olu Komolafehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gbenga_Olu_KomolafeGbenga Olu Komolafe (jibinaa ko hitaande 1963) ko injenieer, awokaa, karallo ko faati e petroŋ e gaas. Toɗɗaama e hitaande 2021, o wonii hannde hooreejo gollordu ardiiɗo fedde nde, NUPRC.Baɗte e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gbenga_Olu_Komolafe#Baɗte_e_jaŋdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gbenga_Olu_Komolafe#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gbenga_Olu_Komolafe#TuugnorgalWikipedia: Omobayo Marvellous Godwinshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omobayo_Marvellous_GodwinsOmobayo Marvelous Godwins (jibinaa ko 19 lewru juko hitaande 1986) ko injenieer e dawriyanke Naajeeriya, o woniino cukko guwerneer diiwaan Edo gila 2024. O toɗɗaama cukko guwerneer caggal nde o woppitaa Philip Shaibu ñalnde 8 lewru juko hitaande 2024.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omobayo_Marvellous_Godwins#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omobayo_Marvellous_Godwins#TuugnorgalWikipedia: Diane Burroughshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diane_BurroughsDiane Burroughs ko winndiyanke, peewnoowo sitcoms ngam teleeji Amerik. Binndi makko ina jeyaa heen Dewgal...Golle cakkitiiɗe[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Diane_Burroughs#Golle_cakkitiiɗe[waylude_iwdi]Wikipedia: Irene Burnshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Irene_BurnsIrene Burns ko peewnoowo teleeji Ameriknaajo, gollinooɗo e jeewte ko wayi no 30 Rock e Oz.Jokkondire yaajɗe[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Irene_Burns#Jokkondire_yaajɗe[waylu_iwdi]Wikipedia: Lounica Maureen Patricia "Nica"Burns CBEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lounica_Maureen_Patricia_%22Nica%22Burns_CBELounica Maureen Patricia "Nica" Burns CBE (jibinaa ko e lewru ut 1954) ko peewnoowo pijirlooji to Londres, kadi ko jom suudu gollodiiɗo mum Max Weitzenhoffer e nder fedde Nimax Theatres, ina waɗi pijirlooji jeegom West End : Palace, Lyricville, ApolloG, Apollo e Duches.[1]Nguurndam arandejam[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Lounica_Maureen_Patricia_%22Nica%22Burns_CBE#Nguurndam_arandejam[waylu_iwdi]Golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Lounica_Maureen_Patricia_%22Nica%22Burns_CBE#Golle[waylu_iwdi]Nguurndam neɗɗo[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Lounica_Maureen_Patricia_%22Nica%22Burns_CBE#Nguurndam_neɗɗo[waylu_iwdi]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lounica_Maureen_Patricia_%22Nica%22Burns_CBE#TuugnorgalWikipedia: Fati Muhammadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fati_MuhammadFati Muhammad Muhammad prononciationN ko gooto e fijooɓe filmuuji Hausa ɓurɗi lollude e ardiiɗi e nder filmuuji Fuɗnaange Naajeeriya ɗi yimɓe fof nganndi ko Kannywood.[1][2] O hiisaama e nder filmuuji Hausa ɓurɗi lollude e fuɗɗoode kitaale 2000.Nguurndam neɗɗo Fati Muhammad resii Sani Mai Iska, gollodiiɗo mum e hitaande 2002, o ummii to leydi Angalteer e jom suudu makko ngam eɓɓoore makko SFH VIH/SIDA. Duuɓi seeɗa caggal nde dewgal maɓɓe yani,[8] Nde o arti, o naati e filmuuji, kono ɓooyaani ko o woppi caggal nde o resi Umar Kanu mo woni mawniiko jimoowo biyeteeɗo Ali Jita. Nde yahi haa ɓooyi dewgal maɓɓe joofi. Fati alaa ɓiɓɓe biologique kono o ƴetti suka gorko gooto ummoriiɗo e galle sukaaɓe ɓe o hoɗi haa hannde ina wiyee Muhammad Sani. E hitaande 2019 o anndini yaakaare e seppooji politik. Fati hollitii wonde omo jeyaa e politik.[9]https://ff.wikipedia.org/wiki/Fati_Muhammad#Nguurndam_neɗɗo_Fati_Muhammad_resii_Sani_Mai_Iska,_gollodiiɗo_mum_e_hitaande_2002,_o_ummii_to_leydi_Angalteer_e_jom_suudu_makko_ngam_eɓɓoore_makko_SFH_VIH/SIDA._Duuɓi_seeɗa_caggal_nde_dewgal_maɓɓe_yani,[8]_Nde_o_arti,_o_naati_e_filmuuji,_kono_ɓooyaani_ko_o_woppi_caggal_nde_o_resi_Umar_Kanu_mo_woni_mawniiko_jimoowo_biyeteeɗo_Ali_Jita._Nde_yahi_haa_ɓooyi_dewgal_maɓɓe_joofi._Fati_alaa_ɓiɓɓe_biologique_kono_o_ƴetti_suka_gorko_gooto_ummoriiɗo_e_galle_sukaaɓe_ɓe_o_hoɗi_haa_hannde_ina_wiyee_Muhammad_Sani._E_hitaande_2019_o_anndini_yaakaare_e_seppooji_politik._Fati_hollitii_wonde_omo_jeyaa_e_politik.[9]Wikipedia: Shaukat Ali Khanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shaukat_Ali_KhanShaukat Ali Khan (1879 - 27 ut 1941), ɓurɗo anndireede Fani Badayuni (takhallus makko), ko yimoowo Urdu Inndonaajo.[1][2]Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shaukat_Ali_Khan#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shaukat_Ali_Khan#KugalTo Haydarabadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shaukat_Ali_Khan#To_HaydarabadBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shaukat_Ali_Khan#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shaukat_Ali_Khan#TuugnorgalWikipedia: Wunmi Mosakuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wunmi_Mosaku==== Oluwunmi Mosaku ListenR (jibinaa ko e hitaande 1986)[1] ko fijoowo jibinaaɗo to leydi Najeriya.[2][3] O anndiraama e golle makko Joy e nder fijirde BBC ɗiɗmere Moses Jones (2009) e Holly Lawson e nder fijirde ITV Vera (2011-2012).Oluwunmi Mosaku ListenR (jibinaa ko e hitaande 1986)[1] ko fijoowo jibinaaɗo to leydi Najeriya.[2][3] O anndiraama e golle makko Joy e nder fijirde BBC ɗiɗmere Moses Jones (2009) e Holly Lawson e nder fijirde ITV Vera (2011-2012). O heɓi njeenaari teleeji BAFTA ngam wonde debbo ɓurɗo waawde fiyde filmo ngam wallitde Gloria Taylor e nder filmo tele biyeteeɗo Damilola, suka men giɗaaɗo (2016). E hitaande 2019, o hollii e nder filmo joyaɓo Luther.[4] E hitaande 2020, o waɗii Ruby Baptiste e nder filmo HBO mo Lovecraft Country, e fuɗɗoraade hitaande 2021, o waɗii Hunter B-15 e nder teleeji Loki (MCU).https://ff.wikipedia.org/wiki/Wunmi_Mosaku#Oluwunmi_Mosaku_ListenR_(jibinaa_ko_e_hitaande_1986)[1]_ko_fijoowo_jibinaaɗo_to_leydi_Najeriya.[2][3]_O_anndiraama_e_golle_makko_Joy_e_nder_fijirde_BBC_ɗiɗmere_Moses_Jones_(2009)_e_Holly_Lawson_e_nder_fijirde_ITV_Vera_(2011-2012)._O_heɓi_njeenaari_teleeji_BAFTA_ngam_wonde_debbo_ɓurɗo_waawde_fiyde_filmo_ngam_wallitde_Gloria_Taylor_e_nder_filmo_tele_biyeteeɗo_Damilola,_suka_men_giɗaaɗo_(2016)._E_hitaande_2019,_o_hollii_e_nder_filmo_joyaɓo_Luther.[4]_E_hitaande_2020,_o_waɗii_Ruby_Baptiste_e_nder_filmo_HBO_mo_Lovecraft_Country,_e_fuɗɗoraade_hitaande_2021,_o_waɗii_Hunter_B-15_e_nder_teleeji_Loki_(MCU).Nguurndam adanɗam Mosaku jibinaa ko Zaria, leydi Najeriya,[6] caggal ɗuum o eggini Manchester, leydi Angalteer, nde o heɓi hitaande wootere. O janngii to duɗal jaaɓi haaɗtirde Trinity to Angalteer e to duɗal jaaɓi haaɗtirde Xaverian Sixth Form. O yimi kadi duuɓi sappo e goo e nder fedde sukaaɓe rewɓe Manchester. Jibnaaɓe makko fof ko professeur en to leydi Nigeria kono ɓe mbaawaano waɗde golle ɗee to leydi Angalteer. Yumma maako fuɗɗi kuugal, baaba maako timmini hootugo lesdi Naajeeriya.[4] Mosaku janngi ko fayti e fijirde to duɗal jaaɓi haaɗtirde laamɗo ngal,[7] o heɓi bak makko e hitaande 2007, o heɓi BA e fijirde (H Level).[Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wunmi_Mosaku#Nguurndam_adanɗam_Mosaku_jibinaa_ko_Zaria,_leydi_Najeriya,[6]_caggal_ɗuum_o_eggini_Manchester,_leydi_Angalteer,_nde_o_heɓi_hitaande_wootere._O_janngii_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Trinity_to_Angalteer_e_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Xaverian_Sixth_Form._O_yimi_kadi_duuɓi_sappo_e_goo_e_nder_fedde_sukaaɓe_rewɓe_Manchester._Jibnaaɓe_makko_fof_ko_professeur_en_to_leydi_Nigeria_kono_ɓe_mbaawaano_waɗde_golle_ɗee_to_leydi_Angalteer._Yumma_maako_fuɗɗi_kuugal,_baaba_maako_timmini_hootugo_lesdi_Naajeeriya.[4]_Mosaku_janngi_ko_fayti_e_fijirde_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_laamɗo_ngal,[7]_o_heɓi_bak_makko_e_hitaande_2007,_o_heɓi_BA_e_fijirde_(H_Level).[KugalMosaku waɗii golle mum gadane e dingiral e hitaande 2007, to dingiral Arcola e nder peewnugol Pedro Calderón de la Barca, dingiral mawngal winndere.[1] E hitaande 2008, o yalti e filmo Rough Crossings, mo Rupert Goold ardii, o tuugnii e deftere Simon Schama, to Lyric Hammersmith; ),[1] kamɓe ɗiɗo fof e nder Teyaatre Laamɗo.[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Wunmi_Mosaku#Mosaku_waɗii_golle_mum_gadane_e_dingiral_e_hitaande_2007,_to_dingiral_Arcola_e_nder_peewnugol_Pedro_Calderón_de_la_Barca,_dingiral_mawngal_winndere.[1]_E_hitaande_2008,_o_yalti_e_filmo_Rough_Crossings,_mo_Rupert_Goold_ardii,_o_tuugnii_e_deftere_Simon_Schama,_to_Lyric_Hammersmith;_),[1]_kamɓe_ɗiɗo_fof_e_nder_Teyaatre_Laamɗo.[1]E hitaande 2008, o feeñii e koolol gadanol ngol UNDEREXPOSED to Galle Natal Portrait, ngol o waɗi ngam ɓamtude darnde ɓaleeɓe e mawninde doole gonɗe e nder renndo ɓaleejo Angalteer.[1] Foto makko kadi feeñii e lowre Commercial Way, to Peckham, to Londres, e nder koolol ngol. E hitaande 2009, o waɗii fijirde BBC ɗiɗmere Moses Jones, nde o heɓi njeenaari ɓurndi moƴƴude e nder fijirde tokosere e nder fedde Rome Fiction.[8]https://ff.wikipedia.org/wiki/Wunmi_Mosaku#E_hitaande_2008,_o_feeñii_e_koolol_gadanol_ngol_UNDEREXPOSED_to_Galle_Natal_Portrait,_ngol_o_waɗi_ngam_ɓamtude_darnde_ɓaleeɓe_e_mawninde_doole_gonɗe_e_nder_renndo_ɓaleejo_Angalteer.[1]_Foto_makko_kadi_feeñii_e_lowre_Commercial_Way,_to_Peckham,_to_Londres,_e_nder_koolol_ngol._E_hitaande_2009,_o_waɗii_fijirde_BBC_ɗiɗmere_Moses_Jones,_nde_o_heɓi_njeenaari_ɓurndi_moƴƴude_e_nder_fijirde_tokosere_e_nder_fedde_Rome_Fiction.[8]O yalti e ɓataake yeeso jaaynde Screen International lewru Juko-Siilo 2009, o woni gooto e hoodere janngo leydi Angalteer, e hitaande 2011 o yalti e jaaynde Nylon 2011 Young Hollywood. E hitaande 2010, Wunmi Mosaku innitiraa ko gooto e jeese jeeɗiɗi kese e nder fedde filmuuji hakkunde leyɗeele Toronto, ngam « I Am Slave »,[9] nde o hoɗdi. O woni ko e fiyde Malia, suka debbo mo o nanngi e wuro makko to Sudaan, o yeeyee maccungaagu.[9] Ngam golle makko Mosaku heɓi njeenaaje ko wayi no fijoowo ɓurɗo moƴƴude e nder ñalɗi filmuuji ɓaleeji Birmingham, golle ɓurɗe moƴƴude e ekran e nder njeenaaje keewal pine e njeenaaje ɓurɗe moƴƴude e debbo e nder njeenaaje Screen Nation Awards.[9]https://ff.wikipedia.org/wiki/Wunmi_Mosaku#O_yalti_e_ɓataake_yeeso_jaaynde_Screen_International_lewru_Juko-Siilo_2009,_o_woni_gooto_e_hoodere_janngo_leydi_Angalteer,_e_hitaande_2011_o_yalti_e_jaaynde_Nylon_2011_Young_Hollywood._E_hitaande_2010,_Wunmi_Mosaku_innitiraa_ko_gooto_e_jeese_jeeɗiɗi_kese_e_nder_fedde_filmuuji_hakkunde_leyɗeele_Toronto,_ngam_«_I_Am_Slave_»,[9]_nde_o_hoɗdi._O_woni_ko_e_fiyde_Malia,_suka_debbo_mo_o_nanngi_e_wuro_makko_to_Sudaan,_o_yeeyee_maccungaagu.[9]_Ngam_golle_makko_Mosaku_heɓi_njeenaaje_ko_wayi_no_fijoowo_ɓurɗo_moƴƴude_e_nder_ñalɗi_filmuuji_ɓaleeji_Birmingham,_golle_ɓurɗe_moƴƴude_e_ekran_e_nder_njeenaaje_keewal_pine_e_njeenaaje_ɓurɗe_moƴƴude_e_debbo_e_nder_njeenaaje_Screen_Nation_Awards.[9]E hitaande 2011, Mosaku ina fijira golle Holly Lawson e nder Vera.[6] E hitaande 2015, Mosaku waɗii geɗel Quentina, gardiiɗo jolngo, e nder yeewtere BBC wiyeteende Capital, nde pecce tati tuugnii e deftere John Lanchester nde innde mum nanndi.[10] E hitaande 2016, o yalti e Playtest, woni yeewtere e nder yeewtere wiyeteende Black Mirror.[6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Wunmi_Mosaku#E_hitaande_2011,_Mosaku_ina_fijira_golle_Holly_Lawson_e_nder_Vera.[6]_E_hitaande_2015,_Mosaku_waɗii_geɗel_Quentina,_gardiiɗo_jolngo,_e_nder_yeewtere_BBC_wiyeteende_Capital,_nde_pecce_tati_tuugnii_e_deftere_John_Lanchester_nde_innde_mum_nanndi.[10]_E_hitaande_2016,_o_yalti_e_Playtest,_woni_yeewtere_e_nder_yeewtere_wiyeteende_Black_Mirror.[6]Mosaku heɓi njeenaari teleeji BAFTA 2017 ngam ɓurde waawde fiyde Gloria Taylor e nder filmo teleeji Damilola, suka men giɗaaɗo.[11]https://ff.wikipedia.org/wiki/Wunmi_Mosaku#Mosaku_heɓi_njeenaari_teleeji_BAFTA_2017_ngam_ɓurde_waawde_fiyde_Gloria_Taylor_e_nder_filmo_teleeji_Damilola,_suka_men_giɗaaɗo.[11]Wikipedia: Naseem uz Zafarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naseem_uz_ZafarNaseem uz Zafar ko yimoowo indiyanke[3] kadi ko binnduɗo deftere Ek Nukta Muskra Diya, dental Nauha, Musaddaas e Salaam e Nazeer e Karbala, dental musaadaaji e salaam Allama Maujiz SambhaliNguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naseem_uz_Zafar#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naseem_uz_Zafar#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naseem_uz_Zafar#TuugnorgalWikipedia: Ayanda Jiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayanda_Jiya== Sibongile Ayanda Sizwesiyanda Jiya (jibinaa ko ñalnde 18 lewru juko hitaande 1987), anndiraaɗo Ayanda Jiya, ko jimoowo, winndiyanke, peewnoowo diskooji Afrik worgo, jibinaa ko to Klerksdorp, to Fuɗnaange-rewo.[4] O siifondiri ko e les TinismDotc0m e hitaande 2010.Sibongile Ayanda Sizwesiyanda Jiya (jibinaa ko ñalnde 18 lewru juko hitaande 1987), anndiraaɗo Ayanda Jiya, ko jimoowo, winndiyanke, peewnoowo diskooji Afrik worgo, jibinaa ko to Klerksdorp, to Fuɗnaange-rewo.[4] O siifondiri ko e les TinismDotc0m e hitaande 2010.[5] Single makko, "Go Go Girl", yalti ko e hitaande 2014, ko ɗum addani mo heɓde noddaango ngam wonde single RnB ɓurɗo moƴƴude e kewu 14ɓo Metro FM Music Awards.[6] Caggal ɗuum o yalti e TinismDotc0m, o gollodii e fedde wiyeteende Zephbeats Studios.https://ff.wikipedia.org/wiki/Ayanda_Jiya#Sibongile_Ayanda_Sizwesiyanda_Jiya_(jibinaa_ko_ñalnde_18_lewru_juko_hitaande_1987),_anndiraaɗo_Ayanda_Jiya,_ko_jimoowo,_winndiyanke,_peewnoowo_diskooji_Afrik_worgo,_jibinaa_ko_to_Klerksdorp,_to_Fuɗnaange-rewo.[4]_O_siifondiri_ko_e_les_TinismDotc0m_e_hitaande_2010.[5]_Single_makko,_"Go_Go_Girl",_yalti_ko_e_hitaande_2014,_ko_ɗum_addani_mo_heɓde_noddaango_ngam_wonde_single_RnB_ɓurɗo_moƴƴude_e_kewu_14ɓo_Metro_FM_Music_Awards.[6]_Caggal_ɗuum_o_yalti_e_TinismDotc0m,_o_gollodii_e_fedde_wiyeteende_Zephbeats_Studios.Wikipedia: Zonkehttps://ff.wikipedia.org/wiki/ZonkeZonke Dikana (jibinaa ko 11 oktoobar 1979), anndiraaɗo tan ko Zonke, ko jimoowo-yimoowo e peewnoowo diskooji Afrik worgo.[1] Ummagol makko e hoodere ari ko e hitaande 2011 caggal nde o yaltini albom makko tataɓo, Ina Ethe, mo o heɓi seedantaagal double platinum, o suɓaama e njeenaari 18ɓiire Afrik worgo Music Awards.Wikipedia: Judith Auduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Judith_AuduIsabella Agbor Ayuk (jibinaa ko 10 lewru Mbooy 1986) ko debbo fijoowo, jom ngalu, jom ballal, jom tiitoonde ɓamtaare. O anndaa ngam heɓugo nasaraaku ɓingel debbo ɓurngel wooɗugo haa lesdi Naajeeriya hitaande 2012.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Judith_Audu#NguurndamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Judith_Audu#KugalWikipedia: Ahmad Ali Barqi Azmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_Ali_Barqi_AzmiAhmadu Ali Barqi Azmi (25 Duujal 1954 – 5 Duujal 2022) ko yimoowo Inndo e ɗemngal Urdu. Ina jeyaa e defte makko jimɗi Rooh-e-Sukhan.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_Ali_Barqi_Azmi#JaangirdeGolle binndolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_Ali_Barqi_Azmi#Golle_binndolNguurndam gollalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_Ali_Barqi_Azmi#Nguurndam_gollalWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_Ali_Barqi_Azmi#WadeNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_Ali_Barqi_Azmi#NjeenaajeTuugnorgal e teskuyaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_Ali_Barqi_Azmi#Tuugnorgal_e_teskuyaajiWikipedia: Lindsay Michella Burdgehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lindsay_Michella_BurdgeLindsay Michelle Burdge (jibinaa ko ñalnde 27 lewru juko hitaande 1984) ko Ameriknaajo fijoowo, peewnoowo, ganndiraaɗo golle mum e nder filmuuji keertiiɗi ko wayi no Jannginoowo (2013), Kanariiji ladde (2014), Njulaagu hakkunde jamma (2014), Noddaango), (21). Duuɓi 6 (2015), e laawol ŋoŋɗi (2017)Nguurndam e golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Lindsay_Michella_Burdge#Nguurndam_e_golle[waylu_iwdi]Wikipedia: Monicazationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MonicazationMonica Omorodion Swaida (jibinaa ko ñalnde 5 lewru juko) anndiraaɗo Monicazation, ko jimoowo, fijoowo, peewnoowo filmuuji, kadi ko hooreejo sosiyetee asiraagal.[1][2]Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monicazation#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monicazation#KugalYimmowohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monicazation#Yimmowohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monicazation#Fijoowohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monicazation#FijoowoWikipedia: Adeyinka Asekunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeyinka_AsekunAdeyinka Olatokunbo Asekun (jibinaa ko ñalnde 11 lewru juko hitaande 1956 to leydi Najeriya) ko bankeejo leydi Najeriya, o dipolomaasi.[1] Ko kanko woni ammbasadeer leydi Najeriya to Kanadaa hannde.Wikipedia: Abdur Rahman Bijnorihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdur_Rahman_BijnoriAbdur Rahmaan Bijnori (10 suwee 1885 – 7 noowammbar 1918) ko yimoowo e ganndo Urdu Inndo. O winndi binndanɗe e yimre Urdu, ina heen deftere naatnde e Diwan-e-Ghalib, tiitoonde mum ko Mahasin-i-Kalam-i-Ghalib wonti gooto e binndanɗe makko maantinɗe,[2] e Maqalat-i-Bijnori – deftere mawnde deftere ina waɗi binndanɗe, jimɗi e ɓataakeeji ɗi o winndani jibnaaɓe makko nde o janngata to Orop.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdur_Rahman_Bijnori#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdur_Rahman_Bijnori#KugalWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdur_Rahman_Bijnori#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdur_Rahman_Bijnori#TuugnorgalWikipedia: Thomas Aguiyi-Ironsihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thomas_Aguiyi-IronsiThomas Aguiyi-Ironsi (jibinaa ko hedde hitaande 1953)[1] ko siyaasyanke e dipolomaat leydi Najeriya, ko adii ɗuum ko jaagorgal leydi ngam ndeenka leydi. Ko o ɓiy gonnooɗo hooreejo konu, mawɗo seneraal Johnson Aguiyi-Ironsi,[2] kadi ko kanko woni ammbasadeer to leydi Togo hade gonnooɗo hooreejo leydi Olusegun Obasanjo toɗɗaade mo ngam lomtaade Roland Oritsejafor e wonde jaagorgal leydi to bannge ndeenka.Wikipedia: Hamzat Ahmaduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamzat_AhmaduHamzat Ahmadu (1924 – 1 mee 2016) ko dipolomaat, golloowo laamu Najeriya. O wonii ammbasadeer to Dental Sowiyet (1975-1978), Almaañ fuɗnaange (1975-1978), Pays-Bas (1978-1981), Kamerun (1982-1984), e Dental Dowlaaji Amerik (1987-1991) e sahaaji keewɗi e nder...Wikipedia: Moliyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MoliyMoliy ko innde dingiral Molly Ama Montgomery, jimoowo e binndoowo jimɗi Ganaa-Ameriknaajo.[1] O ummi haa hoodere ɓaawo o ɗon nder limngal Amaarae 2020 ngal Sad Gurlz Luv Money bee Kali Uchis ngal ɗon mari limngal 80 nder limngal 100 nder limngal 100 nder Amerika.Wikipedia: Abr Ahsani Gunnaurihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abr_Ahsani_GunnauriAbr Ahsani Gunnauri ko yimiyanke indiyankeejo binndoowo ghazal e nazm e ɗemngal Urdu. E wiyde winndiyanke gooto, ko o almuudo Ahasan Maarharvi mo almuudo Mirza Khan Daagh Dehlvi, kadi omo jogii batte to bannge ko ina tolnoo e teemedere yim6e, omo jeyaa e diine Baháʼí, yeru winndude jimcfe ngam teddinde Tahirih .Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abr_Ahsani_Gunnauri#NguurndamNguurndam binndolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abr_Ahsani_Gunnauri#Nguurndam_binndolBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abr_Ahsani_Gunnauri#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abr_Ahsani_Gunnauri#TuugnorgalWikipedia: Binta Ayo Mogajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Binta_Ayo_MogajiBinta Ayo MogajiListenN ko ɓiɗɗo fijoowo mawɗo e nder leydi Najeriya.[1] E wiyde ƴeewoowo filmuuji biyeteeɗo Shaibu Husseini, Mogaji ina jeyaa e ko famɗi fof 800 filmo, eɓɓooji teleeji, e peewnugol pijirlooji.Nguurndam neɗɗo Mogaji jibinaa ko hitaande 1964, ko jeyaaɗo to Agbo-Ile, to Ibadan. Baaba makko ko diine lislaam, yumma makko ko gardiiɗo jaŋde. E hitaande 2006, o resii Victor Ayodele Oduleye, fiytotooɗo fuku koyɗe e fijirde.[3] Ko adii dewgal makko, o wonnoo ko e giɗli e fijoowo biyeteeɗo Jibola Dabo, o dañi ɓiɗɗo gorko sabu jokkere enɗam.[4][5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Binta_Ayo_Mogaji#Nguurndam_neɗɗo_Mogaji_jibinaa_ko_hitaande_1964,_ko_jeyaaɗo_to_Agbo-Ile,_to_Ibadan._Baaba_makko_ko_diine_lislaam,_yumma_makko_ko_gardiiɗo_jaŋde._E_hitaande_2006,_o_resii_Victor_Ayodele_Oduleye,_fiytotooɗo_fuku_koyɗe_e_fijirde.[3]_Ko_adii_dewgal_makko,_o_wonnoo_ko_e_giɗli_e_fijoowo_biyeteeɗo_Jibola_Dabo,_o_dañi_ɓiɗɗo_gorko_sabu_jokkere_enɗam.[4][5]Kugal Filmu makko gadano e wideyoo galle ko Mojere, mo o waɗi e ɗemngal Yoruba. O heɓi njeenaari "Filoowo ɓurɗo moƴƴude" e njeenaari REEL.[2] E hitaande 2015, Mogaji hollitii ɓurondiral waɗooɓe filmuuji e sukaaɓe yontaaji Nollywood. O hollitii wonde dalillaaji maɓɓe mbaawaa tuugnaade e golle karallaagal, sibu alaa ko sukaaɓe fiyooɓe ɓee mbaɗata ko mawɓe ɓee mbaawaa waɗde haa jooni.[5] E nder yeewtere nde o waɗdunoo e The Punch e hitaande 2018, Mogaji hollitii wonde sabu makko wonde lislaam, o meeɗaa waɗde semi-nude walla muñde e nder duuɓi capanɗe ɗi o gollotoo e fijirde. O teskiima wonde peewnitooɓe ina nganndi sifaa darnde nde o waawi waɗde.[6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Binta_Ayo_Mogaji#Kugal_Filmu_makko_gadano_e_wideyoo_galle_ko_Mojere,_mo_o_waɗi_e_ɗemngal_Yoruba._O_heɓi_njeenaari_"Filoowo_ɓurɗo_moƴƴude"_e_njeenaari_REEL.[2]_E_hitaande_2015,_Mogaji_hollitii_ɓurondiral_waɗooɓe_filmuuji_e_sukaaɓe_yontaaji_Nollywood._O_hollitii_wonde_dalillaaji_maɓɓe_mbaawaa_tuugnaade_e_golle_karallaagal,_sibu_alaa_ko_sukaaɓe_fiyooɓe_ɓee_mbaɗata_ko_mawɓe_ɓee_mbaawaa_waɗde_haa_jooni.[5]_E_nder_yeewtere_nde_o_waɗdunoo_e_The_Punch_e_hitaande_2018,_Mogaji_hollitii_wonde_sabu_makko_wonde_lislaam,_o_meeɗaa_waɗde_semi-nude_walla_muñde_e_nder_duuɓi_capanɗe_ɗi_o_gollotoo_e_fijirde._O_teskiima_wonde_peewnitooɓe_ina_nganndi_sifaa_darnde_nde_o_waawi_waɗde.[6]Wikipedia: Yorzehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yorze== Roxanne Jeanal Bolzonello (jibinaa ko ñalnde 2 suwee 1998), ganndiraaɗo e innde dingiral Yorxe, ko jimoowo e binndoowo jimɗi Afrik worgo. O fuɗɗii heɓde hakkillaaji ko e darorɗe hitaande 2020 nde jimɗi makko "Down with Me"[2][3] njiyti e nder nate filmo The Doorman.Roxanne Jeanal Bolzonello (jibinaa ko ñalnde 2 suwee 1998), ganndiraaɗo e innde dingiral Yorxe, ko jimoowo e binndoowo jimɗi Afrik worgo. O fuɗɗii heɓde hakkillaaji ko e darorɗe hitaande 2020 nde jimɗi makko "Down with Me"[2][3] njiyti e nder nate filmo The Doorman.[4] O yaltini kadi jimɗi makko "Bang Bang", [5] [6] "Suuɗde ɓalli maa",[7][8] e "No mi"[9][10] e hitaande 2020.https://ff.wikipedia.org/wiki/Yorze#Roxanne_Jeanal_Bolzonello_(jibinaa_ko_ñalnde_2_suwee_1998),_ganndiraaɗo_e_innde_dingiral_Yorxe,_ko_jimoowo_e_binndoowo_jimɗi_Afrik_worgo._O_fuɗɗii_heɓde_hakkillaaji_ko_e_darorɗe_hitaande_2020_nde_jimɗi_makko_"Down_with_Me"[2][3]_njiyti_e_nder_nate_filmo_The_Doorman.[4]_O_yaltini_kadi_jimɗi_makko_"Bang_Bang",_[5]_[6]_"Suuɗde_ɓalli_maa",[7][8]_e_"No_mi"[9][10]_e_hitaande_2020.Wikipedia: Syed Hasanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_HasanSyed Hasan (1 lewru Yarkomaa 1908 – 18 noowammbar 1988) ko winndiyanke, ganndo, jannginoowo ɗemngal e binndol Perse, jeyaaɗo to Patna, Bihar. Ko o ganndo mawɗo "naatɗo e ɗemngal Perse".Binndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Hasan#BinndanɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Hasan#TuugnorgalWikipedia: Bayray McNwizuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bayray_McNwizuEberechukwu Nwizu[1] listenN (jibinaa ko ñalnde 1 juko hitaande 1984), ɓurɗo anndeede ko Bhaira Mcwizu walla Bayray McNwizu listenN ko fijoowo Naajeeriya.[2][3] O wonii jannginoowo filosof to duɗal jaaɓi haaɗtirde Lagos, Ojo.Filmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bayray_McNwizu#FilmogaraafiWikipedia: Olusegun Akinsanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusegun_AkinsanyaOlusegun Akinsanya, mni (jibinaa ko ñalnde 14 lewru juko hitaande 1946) ko dipolomaat Naajeeriya[1] e dowla, o woniino ammbasadeer leydi Naajeeriya to Ecoppi e Jibuuti gila 2004 haa 2007 e wakiliijo duumotooɗo to Dental Leyɗeele Dentuɗe e Afrik Komiseer ngam Afrik tuggi 2008 haa 2010.[2][3]Wikipedia: Lawrence Anionwuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lawrence_AnionwuLawrence Odiatu Victor Anionwu (5 lewru Mbooy 1921 - 12 lewru Juko 1980) ko gardiiɗo e dipolomaasi Naajeeriya. Ko kanko woni hooreejo leydi Naajeeriya gadano e nder ministeer geɗe caggal leydi, kadi ko kanko woni ammbasadeer Naajeeriya gadano to leydi Itali.Wikipedia: Ufuoma McDermotthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ufuoma_McDermottUfuoma Stacey McDermott (jibinaa ko Ejenobor[2] /uːˈfoʊmə jom tiitoonde pijirlooji ŋarɗugol.[6]Nguurndam adanɗam Ejenobor jibinaa ko to wuro Benin, jibnaaɓe mum ko Naajeeriya, iwdi Urhobo, ummoriiɗo to diiwaan Delta to leydi Naajeeriya. O ummiima no feewi – gila e wuro Benin haa e Jos, ɗo o waɗi duuɓi makko ɓurɗi moƴƴude, caggal ɗuum o fayi Lagos, ɗo o hoɗi ko ɓuri heewde e nguurndam makko, o hoɗi haa hannde. Nde o heɓi duuɓi jeeɗiɗi, baaba makko ƴetti innde pet : ISIO (ɗum firti ko "hoodere" e ɗemngal Urhobo). O inniri ɗum noon ko hoodere fijoowo e nder eɓɓoore TELEFEST nde NTA Benin yuɓɓini, The Pot of Life.https://ff.wikipedia.org/wiki/Ufuoma_McDermott#Nguurndam_adanɗam_Ejenobor_jibinaa_ko_to_wuro_Benin,_jibnaaɓe_mum_ko_Naajeeriya,_iwdi_Urhobo,_ummoriiɗo_to_diiwaan_Delta_to_leydi_Naajeeriya._O_ummiima_no_feewi_–_gila_e_wuro_Benin_haa_e_Jos,_ɗo_o_waɗi_duuɓi_makko_ɓurɗi_moƴƴude,_caggal_ɗuum_o_fayi_Lagos,_ɗo_o_hoɗi_ko_ɓuri_heewde_e_nguurndam_makko,_o_hoɗi_haa_hannde._Nde_o_heɓi_duuɓi_jeeɗiɗi,_baaba_makko_ƴetti_innde_pet_:_ISIO_(ɗum_firti_ko_"hoodere"_e_ɗemngal_Urhobo)._O_inniri_ɗum_noon_ko_hoodere_fijoowo_e_nder_eɓɓoore_TELEFEST_nde_NTA_Benin_yuɓɓini,_The_Pot_of_Life.Nguurndam neɗɗo Ejenobor resii ñalnde 23 abriil 2010 e Steven McDermott. O wayli innde makko e dow laabi, o waɗti ɗum Ufuoma McDermott ñalnde 23 lewru Mbooy 2014 to ñaawirdu toowndu Lagos.[9]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ufuoma_McDermott#Nguurndam_neɗɗo_Ejenobor_resii_ñalnde_23_abriil_2010_e_Steven_McDermott._O_wayli_innde_makko_e_dow_laabi,_o_waɗti_ɗum_Ufuoma_McDermott_ñalnde_23_lewru_Mbooy_2014_to_ñaawirdu_toowndu_Lagos.[9]Jaangirde O rewi e duɗal keeriiɗo Alama Jos, diiwaan Plateau, duɗal sukaaɓe Tunwase e duɗal leslesal Ikeja, Lagos e raɓɓiɗinaade duɗal sukaaɓe hakkunde leyɗeele Molly e duɗal leslesal Ajao Estate ngam jaŋde makko leslesre e jaŋde leslesre. Ndeen o naatii to duɗal jaaɓi haaɗtirde laamu fedde nde, to Odogbolu, to diiwaan Ogun ngam jaŋde makko hakkundeere.https://ff.wikipedia.org/wiki/Ufuoma_McDermott#Jaangirde_O_rewi_e_duɗal_keeriiɗo_Alama_Jos,_diiwaan_Plateau,_duɗal_sukaaɓe_Tunwase_e_duɗal_leslesal_Ikeja,_Lagos_e_raɓɓiɗinaade_duɗal_sukaaɓe_hakkunde_leyɗeele_Molly_e_duɗal_leslesal_Ajao_Estate_ngam_jaŋde_makko_leslesre_e_jaŋde_leslesre._Ndeen_o_naatii_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_laamu_fedde_nde,_to_Odogbolu,_to_diiwaan_Ogun_ngam_jaŋde_makko_hakkundeere.Wikipedia: Emeka Anyaokuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emeka_AnyaokuEmeka Anyaoku, GCON, GCVO, CFR, CON (jibinaa ko ñalnde 18 lewru Yarkomaa 1933)[1] ko dipolomaat Naajeeriya, iwdi Igbo. Ko kanko woni tataɓo Koolaaɗo kuuɓal Commonwealth.Wikipedia: Olugbenga Ashiruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olugbenga_AshiruOlugbenga Ashiru (27 lewru bowte 1948 - 29 lewru noowammbar 2014) ko neɗɗo Naajeeriya, dipolomaasiyanke. O woniino jaagorgal caggal leydi leydi Najeriya gila 2011 haa 2013.Wikipedia: Phillip Asioduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Phillip_AsioduPhillip Asiodu, (CON) (jibinaa ko 19 lewru feebariyee 1934) ko dipolomaat, birokaraat, gonnooɗo jaagorgal petroŋ, leydi Najeriya.[1][2]Wikipedia: Chukwuma Azikiwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chukwuma_AzikiweChukwuma Bamidele Azikiwe (feebariyee 1940 – 10 lewru mee 2015) ko dipolomaasiyanke e siyaas Naajeeriya. Ko kanko woni Owelle-Osowa-Anya ɗiɗaɓo mo Onitsha e ɓiy mawɗo hooreejo leydi Nnamdi Azikiwe, gadano jogiiɗo laamu nguu.Wikipedia: Sonny Echonohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sonny_EchonoSunday Sylva Togo Echono OON (jibinaa ko 16 lewru Duujal hitaande 1962) ko dipolomaat leydi Naajeeriya, kadi ko architecte, ko kañum woni 9ɓo hooreejo fedde toppitiinde jaŋde toownde gila 2022 haa hannde. Ko adii ɗuum, Echono wonnoo ko hooreejo goomu jaɓɓungal duɗal jaaɓi haaɗtirde leydi Najeriya e hooreejo 28ɓo duɗal jaaɓi haaɗtirde leydi Najeriya gila 2019 haa 2021.Wikipedia: Philip O. Emafohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Philip_O._EmafoPhilip O. Emafo, Naajeeriyaajo, ko gonnooɗo hooreejo fedde winndereyankoore toppitiinde ko fayti e narkotik, kadi ko kanko woni ƴamoowo laawɗingol narkotik.Wikipedia: Zaigham Zaidihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaigham_ZaidiSyed Zaigham Hussain Zaidi wonnooɗo fototoowo Pakistan. O waɗi hujja maako nder kuugal bee Daily Jang nder Rawalpindi nden ɓaawo ɗon bee Pakistan Times e kuugal Musawat.Wikipedia: Pramod Utwalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pramod_UtwalPramod Utwal ko dawriyanke leydi Indiya. O jeyaa ko e lannda Bharatiya Janata.Golle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pramod_Utwal#Golle_politikTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pramod_Utwal#TuugnorgalWikipedia: Hira Vallabh Tripathihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hira_Vallabh_TripathiHira Vallabh Tripathi (1902-1982) ko siyaasaajo leydi Indiya. O woniino tergal luulndo, lomtiiɗo Uttar Pradesh e nder Rajya Sabha suudu sarɗiiji toowndu leydi Indiya lomtiiɗo Kongres ngenndiijo leydi Indiya.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hira_Vallabh_Tripathi#TuugnorgalWikipedia: Uzoma Emenikehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uzoma_EmenikeUzoma Ikechi Emenike // b(jibinaa ko e nder diiwaan Abia, leydi Najeriya) ko neɗɗo Naajeeriya, binndoowo, dipolomaasiyanke.[1] O wonii ammbasadeer leydi Naajeeriya hannde to leyɗeele dentuɗe Amerik gila o toɗɗaa e toɗɗagol laamu e hitaande 2021.Wikipedia: Sohanveer Singhhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sohanveer_SinghSohanveer Singh (jibinaa ko ñalnde 4 oktoobar 1950) ko neɗɗo politikyanke leydi Indiya. O jeyaa ko e lannda Bharatiya Janata.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sohanveer_Singh#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolGolle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sohanveer_Singh#Golle_politikTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sohanveer_Singh#TuugnorgalWikipedia: Savitri Shyamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Savitri_ShyamSavitri Shyam (2 mee 1918 - 28 noowammbar 1989) ko politikyanke leydi Indiya. O suɓaama e Lok Sabha, suudu sarɗiiji leslesru leydi Indiya ummoraade Aonla, Uttar Pradesh ngam wonde tergal e nder suudu sarɗiiji leydi Indiya.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Savitri_Shyam#TuugnorgalWikipedia: Krishna Kumar Sharmahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Krishna_Kumar_SharmaO laati hooreejo kawtal janngooɓe Allahabad nder hitaande 1942 nde Mahatma Gandhi noddi foroy dow ƴettirde leydi Indiya. O ardii ko e Allahabad University e Allahabadi.Wikipedia: Eileen Burbidgehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eileen_BurbidgeEileen Burbidge MBE (jibinaa ko e lewru suwee 1971)[1] ko jom jawdi en jeyaaɓe e Angalteer-Ameriknaajo, jooɗiiɗo to Londres, leydi Angalteer. Ko kanko woni gollodiiɗo sosɗo Passion Capital, fedde nde wonaa laamuyankoore, nde waɗata ngalu mum e nder Monzo, Go Cardless e Lulu, fedde renndoyankoore keeriinde wonande rewɓe ɓe ngonaa jom en galleeji.Golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Eileen_Burbidge#Golle[waylu_iwdi]Nguurndam neɗɗo[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Eileen_Burbidge#Nguurndam_neɗɗo[waylu_iwdi]Wikipedia: Elma Mbadiwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elma_MbadiweElma kenechukwu mbadiwe // ⓘ ko ɓiɗɗo fijirde Naajeeriya.Jaangirde Mbadiwe heɓi dipolom mum ko faati e jokkondiral hakkunde yimɓe to duɗal jaaɓi haaɗtirde The Redeemer's Naajeeriya, Ede, Diiwaan Osun. O jogii kadi dipolomaaji e golle fijirde ngam ekran to duɗal jaaɓi haaɗtirde laamɗo, Surulere, Lagos.[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Elma_Mbadiwe#Jaangirde_Mbadiwe_heɓi_dipolom_mum_ko_faati_e_jokkondiral_hakkunde_yimɓe_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_The_Redeemer's_Naajeeriya,_Ede,_Diiwaan_Osun._O_jogii_kadi_dipolomaaji_e_golle_fijirde_ngam_ekran_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_laamɗo,_Surulere,_Lagos.[1]Kugal Ko adii nde Mbadiwe naatata e golle fijirde, o golliima e binndol to Consolidated Media, galle jaayndeeji SoundCity. O golliima kadi e departemaa peewnugol.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Elma_Mbadiwe#Kugal_Ko_adii_nde_Mbadiwe_naatata_e_golle_fijirde,_o_golliima_e_binndol_to_Consolidated_Media,_galle_jaayndeeji_SoundCity._O_golliima_kadi_e_departemaa_peewnugol.[2]Wikipedia: Tina Mbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tina_MbaTina Mba // b ko debbo fijoowo Naajeeriya, mo suɓaama ngam heɓde njeenaari Oscar filmuuji Afrik ngam ɓurde waawde fijde e nder darnde ballitoore e nder njeenaari 7ɓiire Oscar filmuuji Afrik.Kugal E hitaande 2017, o waɗii filmuuji Isoken, Bariga Suger, Law Okafor e nder filmuuji goɗɗi, Pulse wiyi mo ko "fiyoowo hitaande ndee". E nder hitaande 2017, o suɓaama ngam wonde fijoowo ɓurɗo waawde fiyde e nder cate komedi.[2] E nder yeewtere nde o waɗdunoo e The Punch, o hollitii wonde sirlu firo makko stellar e darnde ko wuurde jikku oo e miijaade hoore makko e nder mum. O holliti kadi wonde o ɓuri yiɗde ko pijirlooji e filmuuji, so tawii o yoɓaama fotde ɗiɗo fof.[3] E hitaande 2016, o waɗii filmo Ufuoma, filmo njimri, mo Ikechukwu Onyeka ardii.[4] E lewru oktoobar 2017, o waɗii filmo Omoye, ko filmo daraniiɗo haɓaade bonanndeeji baɗeteeɗi e nder renndo.[5] E hitaande 2017, o fiyi e filmo komedi romantik, Isoken e bannge, Funke Akindele e Dakore Akande. O woni ko e fiyde yumma, o waɗa e ɓiyiiko debbo ngam resde, o woppa tan ko golle makko.[6] E nder hitaande ndee tan, YNaija ina siftina golle mum ɓennuɗe e nder Tango with Me, Okafor's Law, Isoken ekn... tawi ina hollita wonde golle makko stellar ɗee ina keewi teskeede no feewi e nder dingiral ngal. Nde miijii wonde ɗemngal ɓanndu "Naija" ngal o addata e jikku makko ina rokka darnde makko ɓurnde laaɓtude.[7]https://ff.wikipedia.org/wiki/Tina_Mba#Kugal_E_hitaande_2017,_o_waɗii_filmuuji_Isoken,_Bariga_Suger,_Law_Okafor_e_nder_filmuuji_goɗɗi,_Pulse_wiyi_mo_ko_"fiyoowo_hitaande_ndee"._E_nder_hitaande_2017,_o_suɓaama_ngam_wonde_fijoowo_ɓurɗo_waawde_fiyde_e_nder_cate_komedi.[2]_E_nder_yeewtere_nde_o_waɗdunoo_e_The_Punch,_o_hollitii_wonde_sirlu_firo_makko_stellar_e_darnde_ko_wuurde_jikku_oo_e_miijaade_hoore_makko_e_nder_mum._O_holliti_kadi_wonde_o_ɓuri_yiɗde_ko_pijirlooji_e_filmuuji,_so_tawii_o_yoɓaama_fotde_ɗiɗo_fof.[3]_E_hitaande_2016,_o_waɗii_filmo_Ufuoma,_filmo_njimri,_mo_Ikechukwu_Onyeka_ardii.[4]_E_lewru_oktoobar_2017,_o_waɗii_filmo_Omoye,_ko_filmo_daraniiɗo_haɓaade_bonanndeeji_baɗeteeɗi_e_nder_renndo.[5]_E_hitaande_2017,_o_fiyi_e_filmo_komedi_romantik,_Isoken_e_bannge,_Funke_Akindele_e_Dakore_Akande._O_woni_ko_e_fiyde_yumma,_o_waɗa_e_ɓiyiiko_debbo_ngam_resde,_o_woppa_tan_ko_golle_makko.[6]_E_nder_hitaande_ndee_tan,_YNaija_ina_siftina_golle_mum_ɓennuɗe_e_nder_Tango_with_Me,_Okafor's_Law,_IsoWikipedia: Mide Martinshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mide_MartinsMide Funmi MartinsHeɗtoR ko fijoowo Nollywood, ko o model, ko o baɗoowo filmuuji. Ko o ɓiy debbo jom suudu Nollywood, Funmi Martins, mo o maayi e rafi ɓernde e hitaande 2002.Nguurndam e jaŋde puɗɗagol O heɓi duɗal makko leslesal to duɗal jaaɓi haaɗtirde renndo, Ibadan e seedantaagal makko duɗal hakkundeewal to duɗal jaaɓi haaɗtirde Providence Heights, Fagba, Lagos caggal ɗuum o ummii to duɗal jaaɓi haaɗtirde Olabisi Onabanjo, Ago Iwoye ngam heɓde dipolomaaji e jokkondiral hakkunde leyɗeele.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Mide_Martins#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol_O_heɓi_duɗal_makko_leslesal_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_renndo,_Ibadan_e_seedantaagal_makko_duɗal_hakkundeewal_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Providence_Heights,_Fagba,_Lagos_caggal_ɗuum_o_ummii_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Olabisi_Onabanjo,_Ago_Iwoye_ngam_heɓde_dipolomaaji_e_jokkondiral_hakkunde_leyɗeele.[2]Wikipedia: Mercy Ima Macjoehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mercy_Ima_MacjoeMercy Ima Macjoe, heɗtoR jibinaa ko ñalnde 20 lewru juko hitaande 1993, ɓuri anndeede ko Mercy Macjoe, ko debbo Naajeeriya, ko o baɗoowo filmuuji, ko o jom ngalu. O jibinaa o mawni ko to Lagos kono o jeyaa ko e diiwaan Akwa Ibom.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mercy_Ima_Macjoe#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mercy_Ima_Macjoe#KugalWaɗdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mercy_Ima_Macjoe#WaɗdeCoɗɗolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mercy_Ima_Macjoe#CoɗɗolWikipedia: Ronke Ademiluyi - Ogunwusihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ronke_Ademiluyi_-_OgunwusiRonke Ademiluyi-Ogunwusi ko jom ngalu e nder leydi Najeriya.[1] Ko o Olori (laamɗo debbo) mo Angalteer-Niiseer, mo Laamu Ife, jibinaaɗo e ɓiɗɗo galle laamɗo.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ronke_Ademiluyi_-_Ogunwusi#KugalBattehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ronke_Ademiluyi_-_Ogunwusi#BatteEɓɓooje jokkuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ronke_Ademiluyi_-_Ogunwusi#Eɓɓooje_jokkuɗeWikipedia: Julia Buddhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Julia_BuddJulia Budd ko debbo njulaagu to Angalteer, ko kanko woni hooreejo dingiral Epsom.Nguurndam[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Julia_Budd#Nguurndam[waylude_iwdi]Tuugnorgal[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Julia_Budd#Tuugnorgal[waylude_iwdi]Wikipedia: Adronke Adeolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adronke_AdeolaAderonke Adeola ko gardiiɗo filmuuji Naajeeriya, daartoowo naalankaagal, jom ngalu, winndiyanke e peewnitoowo. O heɓi njeenaari UNESCO e ñalngu filmuuji Afrik 2019 ngam filmo makko biyeteeɗo Awani.Kugal Adeola ko jannginoowo daartol Art.[5] O golliima ko adii ɗuum to Marketing e jokkondiral to Stanbic IBTC kadi o woniino Producer gollodiiɗo to RED TV hade makko naatde e peewnugol filmuuji binndaaɗi.[6][7] O woniino balloowo peewnoowo e peewnugol deftere wiyeteende Half of a Yellow Sun nde waɗtaa e filmo. O ardii filmo makko gadano binndol Awani mo o heɓi njeenaari UNESCO e nder ñalɗi filmuuji Afrik 2019 e njeenaari teskinndi e ñalɗi filmuuji Impact 2019.[8][9][10]https://ff.wikipedia.org/wiki/Adronke_Adeola#Kugal_Adeola_ko_jannginoowo_daartol_Art.[5]_O_golliima_ko_adii_ɗuum_to_Marketing_e_jokkondiral_to_Stanbic_IBTC_kadi_o_woniino_Producer_gollodiiɗo_to_RED_TV_hade_makko_naatde_e_peewnugol_filmuuji_binndaaɗi.[6][7]_O_woniino_balloowo_peewnoowo_e_peewnugol_deftere_wiyeteende_Half_of_a_Yellow_Sun_nde_waɗtaa_e_filmo._O_ardii_filmo_makko_gadano_binndol_Awani_mo_o_heɓi_njeenaari_UNESCO_e_nder_ñalɗi_filmuuji_Afrik_2019_e_njeenaari_teskinndi_e_ñalɗi_filmuuji_Impact_2019.[8][9][10]Wikipedia: Renata Maria Anna Jungo Brunggerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Renata_Maria_Anna_Jungo_BrunggerRenata Maria-Anna Jungo Brüngger (jibinaa ko ñalnde 7 ut 1961) ko awokaa Suwis. Ko kanko woni debbo ɗiɗaɓo e nder fedde nde e nder daartol Daimler AG.Nguurndam arandejam[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Renata_Maria_Anna_Jungo_Brungger#Nguurndam_arandejam[waylu_iwdi]Golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Renata_Maria_Anna_Jungo_Brungger#Golle[waylu_iwdi]Golle goɗɗe[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Renata_Maria_Anna_Jungo_Brungger#Golle_goɗɗe[waylu_iwdi]Wikipedia: Deborah Alderhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deborah_AlderDevorah Adler ko jiiloowo politik, o wonnoo ko karallo wiɗtooji luulndo to Goomu Ngenndiijo Demokaraasi to Amerik. Ko kanko woni sosɗo wiɗtooɓe Beehive.Wikipedia: Connie Brunkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Connie_BrunkConnie Bruck ko jaayndiyanke Ameriknaajo, ko jaaynoowo ko faati e geɗe njulaagu e politik. O woniino binndoowo e nder jaaynde wiyeteende The New Yorker gila 1989.Njeenaaje e anndinde[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Connie_Brunk#Njeenaaje_e_anndinde[waylu_iwdi]Bibliografi[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Connie_Brunk#Bibliografi[waylude_iwdi]Wikipedia: Nancy Howellhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nancy_HowellNancy Howell Agee (jibinaa ko e hitaande 1955) ko gardiiɗo njulaagu Ameriknaajo, kadi ko hooreejo e CEO Carilion Clinic[1] e gonnooɗo hooreejo fedde toppitiinde ko fayti e opitaaluuji Amerik.[2][3] Agee jibinaa ko e hitaande 1955 to Virginie.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nancy_Howell#KugalWikipedia: Effie T. Brownhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Effie_T._BrownEffie T. Brown ko peewnoowo filmuuji e teleeji[1][2] ganndiraaɗo filmuuji ko wayi no ganndal roket,[1] rewɓe goonga ina njogii kurjuruuji,[1] yimɓe ñalnde kala,[3] ɓaleejo jeereende,[3] yimɓe ɓaleeɓe tedduɓe ,[4] e Kono miin ko mi ƴattoowo.Baɗte[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Effie_T._Brown#Baɗte[waylu_iwdi]Luural eɓɓoore Greenlight[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Effie_T._Brown#Luural_eɓɓoore_Greenlight[waylu_iwdi]Wikipedia: Alvira Khanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alvira_KhanAlvira Khan Agnihotri (jibinaa ko ñalnde 13 lewru Duujal hitaande 1969) ko neɗɗo Inndonaajo peewnoowo filmuuji [1] e kadi diisnondirɗo e mbaydiiji. E hitaande 2016, o heɓi njeenaari Stardust ngam ɓurde moƴƴude e diisnondiral kosam ngam golle makko e Sultan.Golle e gollondiralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alvira_Khan#Golle_e_gollondiralNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alvira_Khan#Nguurndam_neɗɗoFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alvira_Khan#FilmogaraafiNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alvira_Khan#NjeenaajeWikipedia: Bonnie Brookshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bonnie_BrooksBonnie Brooks CM (jibinaa ko e hitaande 1953) ko gardiiɗo departemaa Kanadaa, gonnooɗo cukko hooreejo sosiyetee Hudson's Bay, nde tawnoo ko adii ɗuum ko hooreejo e hooreejo departemaa mum Hudson's Bay [5]Tuugnorgal[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Bonnie_Brooks#Tuugnorgal[waylude_iwdi]Wikipedia: Beth Brooke - Marciniakhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beth_Brooke_-_MarciniakBeth Brooke-Marciniak (jibinaa ko e hitaande 1959) ko cukko hooreejo winndereyankeewo to bannge politik renndo to EY (Ernst & Young). Ko kanko kadi woni ballifiiɗo EY e nder winndere ndee ngam Ceertugol e Naatgol e wonde daraniiɗo nafooje ardorde e ɓeydagol naatgol.Jaŋde[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Beth_Brooke_-_Marciniak#Jaŋde[waylu_iwdi]Tuugnorgal[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Beth_Brooke_-_Marciniak#Tuugnorgal[waylude_iwdi]Wikipedia: Sakiraaɓe Sayyidhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sakiraa%C9%93e_SayyidSayyid brothers'en ɗon wi'a Syed Hassan Ali Khan Barha e Syed Hussain Ali Khan, ɓe ɗon mari baawɗe ɗiɗo nder wakkati laamu Mughal Wikipedia: Lia Maria Agularhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lia_Maria_AgularLiya Maria Aguiar ko miliyaaroowo jeyaaɗo to Beresiil. Ɓiɗɗo Amador Aguiar e miñi mum debbo jom suudu Lina Maria Aguiar, Lia ina jogii 1,8% e kaalis banco Bradesco e kaalis Bradespar.Wikipedia: Niranjani Agathiyanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niranjani_AgathiyanNiranjani Agathiyan (jibinaa ko 8 lewru juko hitaande 1986) ko fijoowo, diisneteeɗo kosam, kadi ko diisneteeɗo, golloowo e nder dingiral filmuuji Tamil. Ko kanko woni ɓiy gardiiɗo filmo biyeteeɗo Agathiyan.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niranjani_Agathiyan#KugalFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niranjani_Agathiyan#FilmogaraafiKo o diisneteeɗo kostimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niranjani_Agathiyan#Ko_o_diisneteeɗo_kostimNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niranjani_Agathiyan#NjeenaajeWikipedia: Rukayya Dawaiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rukayya_DawaiyaRukayya Umar Dawaiya (jibinaa ko ñalnde 17 lewru Oktoobar 1985) ko neɗɗo Naajeeriya, fijoowo filmo Kannywood, jeyaaɗo to diiwaan Kano, Naajeeriya.Nguurndam e jaŋde puɗɗagol Rukayya Umar Dawayya jibinaa ko ñalnde 17 oktoobar 1985 to Kano. Baaba makko ko jom njulaagu ummoriiɗo Matazu, diiwaan Katsina, yumma makko ko diiwaan Borno. Dawayya waɗii duɗe mum Primaire e Secondaire to Kano ɗo o heɓi seedantaagal ɗemngal Arab to leydi Arabi Sawdit. Dawayya heɓi kadi Dipolomaaji ngenndiiji e jokkondiral hakkunde yimɓe to duɗal jaaɓi haaɗtirde Bayero Kano.[2][3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Rukayya_Dawaiya#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol_Rukayya_Umar_Dawayya_jibinaa_ko_ñalnde_17_oktoobar_1985_to_Kano._Baaba_makko_ko_jom_njulaagu_ummoriiɗo_Matazu,_diiwaan_Katsina,_yumma_makko_ko_diiwaan_Borno._Dawayya_waɗii_duɗe_mum_Primaire_e_Secondaire_to_Kano_ɗo_o_heɓi_seedantaagal_ɗemngal_Arab_to_leydi_Arabi_Sawdit._Dawayya_heɓi_kadi_Dipolomaaji_ngenndiiji_e_jokkondiral_hakkunde_yimɓe_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Bayero_Kano.[2][3]Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rukayya_Dawaiya#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rukayya_Dawaiya#Nguurndam_neɗɗoWikipedia: Liz Da-silvahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liz_Da-silvaElizabeth Omowunmi Tekovi Da-Silva (HeɗtoR) (jibinaa ko ñalnde 10 lewru juko hitaande 1978) ko debbo fijoowo filmuuji iwdi Togo, ko ɓuri heewde e mum ko e nder filmuuji Yoruba leydi Najeriya. E hitaande 2016, Da-Silva suɓaama ngam heɓde njeenaari filmo City People ngam ɓurde waawde fijde e nder hitaande ndee (Yoruba) e nder njeenaari City People Entertainment Awards[3] e hitaande 2018, o heɓi njeenaari ɓurndi moƴƴude e fijde e nder njeenaari Nollywood .Nguurndam e jaŋde puɗɗagol Da-Silva jibinaa ko e jibnaaɓe Togolnaaɓe hoɗɓe e leydi Nijeer. O jibinaa ko e nokku geografik ganndiraaɗo Obalende e nder diiwaan Lagos ɗo jibnaaɓe makko ngonnoo, ɗo o waɗi cukaagu makko. E dow moƴƴere jibineede makko, omo jogii martabaaji ɓiɗɗo leydi Najeriya. E nder yewtere nde o waɗi bee jaaynde Naajeeriya wiyeteende The Punch[5],o siftini Lagos bana saare maako nden o wi'i nder yewtere man o ɗon nder saare ɗuuɗnde.[5] Da-Silva naati duɗal Ireti Grammar School ngam jaŋde hakkundeere e ngam heɓde dipolom kolees o yahri to duɗal jaaɓi haaɗtirde Lagos State University, o heɓi kadi B.Sc. degree ummoraade e duɗal jaaɓi haaɗtirde.[3][6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Liz_Da-silva#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol_Da-Silva_jibinaa_ko_e_jibnaaɓe_Togolnaaɓe_hoɗɓe_e_leydi_Nijeer._O_jibinaa_ko_e_nokku_geografik_ganndiraaɗo_Obalende_e_nder_diiwaan_Lagos_ɗo_jibnaaɓe_makko_ngonnoo,_ɗo_o_waɗi_cukaagu_makko._E_dow_moƴƴere_jibineede_makko,_omo_jogii_martabaaji_ɓiɗɗo_leydi_Najeriya._E_nder_yewtere_nde_o_waɗi_bee_jaaynde_Naajeeriya_wiyeteende_The_Punch[5],o_siftini_Lagos_bana_saare_maako_nden_o_wi'i_nder_yewtere_man_o_ɗon_nder_saare_ɗuuɗnde.[5]_Da-Silva_naati_duɗal_Ireti_Grammar_School_ngam_jaŋde_hakkundeere_e_ngam_heɓde_dipolom_kolees_o_yahri_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Lagos_State_University,_o_heɓi_kadi_B.Sc._degree_ummoraade_e_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde.[3][6]Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liz_Da-silva#KugalNjeenaaje e noddaalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liz_Da-silva#Njeenaaje_e_noddaaliSembehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liz_Da-silva#SembeNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liz_Da-silva#Nguurndam_neɗɗoSelected filmography[edit source]https://ff.wikipedia.org/wiki/Liz_Da-silva#Selected_filmography[edit_source]See also[edit source]https://ff.wikipedia.org/wiki/Liz_Da-silva#See_also[edit_source]Wikipedia: Omowumi Dadahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omowumi_DadaOmowunmi Dada (HeɗtoN) (jibinaa ko ñalnde 2 lewru Oktoobar 1989) ko fijoowo Naajeeriya,[1] ɓurɗo anndeede ko e golle makko Folake e nder teleeji M-Net biyeteeɗi Jemeji.[2] O naati kadi e filmo ɗemngal Yoruba 2017 Somewhere in the Dark, mo heɓi njeenaari ɓurndi moƴƴude e filmuuji ɓiyleydaagu e hitaande 2017 AMVCA Awards,[3] e nde o heɓi njeenaari ɓurndi moƴƴude e filmuuji ballitooji (Yoruba) e...Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omowumi_Dada#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omowumi_Dada#KugalFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omowumi_Dada#FilmogaraafiFilmuuji cuɓaaɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omowumi_Dada#Filmuuji_cuɓaaɗiFilmuuji juutɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omowumi_Dada#Filmuuji_juutɗiSereeji teleejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omowumi_Dada#Sereeji_teleejiAnimaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omowumi_Dada#AnimaajiSelect stage plays[edit source]https://ff.wikipedia.org/wiki/Omowumi_Dada#Select_stage_plays[edit_source]Awards and nominations[edit source]https://ff.wikipedia.org/wiki/Omowumi_Dada#Awards_and_nominations[edit_source]Wikipedia: Fati Nigerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fati_NigerBinta Labaran (anndiraaɗo Fati Niger) ko jimoowo e fijoowo Naajeeriya, keɓɗo tiitoonde "Gimbiyar Mawakan Hausa" (firo mum ko "Laamɗo jimɗi Hausa"). O jibinaa ko o soodaa to Maradi, leydi Niger ɗo o janngi jaŋde makko Qur’aana hade makko yahde Nigeria ngam jokkude golle makko e yimre.Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fati_Niger#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fati_Niger#DiskogaraafiWikipedia: Shahid Sajjadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shahid_SajjadShahid Sajjad (born 1936 Muzaffarnagar, British India) ko paakiistankeejo. O maayi e july 28, 2014, e Karachi, Pakistan.Wikipedia: Sultan Rahihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sultan_Rahi== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sultan_Rahi#ƁiɗɗoWikipedia: Alam Muzaffarnagarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alam_MuzaffarnagariAlam Muzaffarnagari (1901-1969), jibinaaɗo Muhammad Ishaaq e Muzaffarnaagar, nden partiiɗe to North-West Provinces of British India, wonnoo poet e winndiyanke.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alam_Muzaffarnagari#TuugnorgalWikipedia: Saeed Murtazahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saeed_MurtazaSaiid Murtaza[1] (jibinaa ko e hitaande 1912) ko dawriyanke leydi Inndo. O woniino tergal 6ɓo e nder diiwaan Muzaffarnagar to Uttar Pradesh.Darndeeji jogaaɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saeed_Murtaza#Darndeeji_jogaaɗiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saeed_Murtaza#TuugnorgalWikipedia: Usman Mansoorpurihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_MansoorpuriMuḥammad Usman Mansoorpuri (12 August 1944 - 21 May 2021) wonnoo moolinoowo Muslim India mo o golli hooreejo leydi arandeejo jam'at Ulama-e-Hind's Mahmood. O janngini hadith e Darul Uloom Deoband e o huuwani seminaari nden bana rector.Wikipedia: Kundan Singh Kushhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kundan_Singh_KushThe Fiji Government, however, was so worried about his activities that it repeatedly inquired into his fitness to teach school children, removed him from control of one school (see below), temporarily suspended his teaching license and censored his mail, especially his imports of Arya Samj literature.Wikipedia: Vijay Kumar (joowo)https://ff.wikipedia.org/wiki/Vijay_Kumar_(joowo)== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vijay_Kumar_(joowo)#ƁiɗɗoWikipedia: Jai Krishnahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jai_KrishnaJai Krishna wonnoo mo'o mo'o nder leydi Indiya, mo'o ɗon anndini nder nder nder nderji. O huuwani University of Roorkee duuɓi ɗuuɗɗi, o ɓeydi haa o wardi Vice Chancellor.Wikipedia: Giriraj Kishore (jooftaako)https://ff.wikipedia.org/wiki/Giriraj_Kishore_(jooftaako)Giriraj Kishore (8 Julaay 1937 - 9 Febraay 2020) ko wonɗo wonde winndaako leydi Indiya, o heɓi koode Padma Shri e hooreejo leydi Indiya e hitaande 2007. O jooɗii Kanpur e o golliima no o diiwaaniri IIT Kanpur.Wikipedia: Shabab Kiranvihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shabab_KiranviWikipedia: Amir Azam Khanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amir_Azam_KhanSardar Amir Azam (Oktoobar 1912 - 1976) ko politikko e jaaynoowo Pakistan. Azam laati ministaar nder cabinet nder duuɓi 1950 e o laati ardiiɗo suudu jaŋde nder Pakistan.Wikipedia: Abdul Wahid Khanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Wahid_Khan== Ɓeydi e ɓaawo ==Ɓeydi e ɓaawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Wahid_Khan#Ɓeydi_e_ɓaawoWikipedia: Vishi Jeethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vishi_JeetVishi Jeet (dugumi 18 August 1993) ko cricketer New Zealand. O ɗon jokkondira nder lislaamu arande for Auckland Auckland.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vishi_Jeet#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vishi_Jeet#TuugnorgalWikipedia: Ijaz Hussainhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ijaz_HussainSyed Ijaz Hussain (anndiraa 7 abriil 1942) ko cricketer Pakistan, o jogii cricket first class nder Pakistan gila 1957 haa 1976. O wakliti Pakistan nder duuɓi 1960s amma o jogii cricket test.Wikipedia: Priyanka Goswamihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Priyanka_GoswamiPriyanka Goswami (jibinaa ko ñalnde 10 marse 1996) ko daɗndoowo leydi Indiya, jahroowo e duuɓi 20 kiloomeeteer.[1][2] O lomtii leydi Indiya e Olimpiyaaji Tokiyoo, o joofniri ko 17ɓo.Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Priyanka_Goswami#BiographyTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Priyanka_Goswami#TuugnorgalWikipedia: Dharampalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dharampal== Kuugal ==Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dharampal#KuugalWikipedia: Anuradha Choudharyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anuradha_ChoudharyAnuradha Choudhary (jibinaa ko ñalnde 29 lewru bowte hitaande 1960) ko dawriyanke to Utar Pradesh, leydi Indiya. O woniino jaagorde to Uttar Pradesh, kadi o woniino tergal e suudu sarɗiiji.Nguurndam politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anuradha_Choudhary#Nguurndam_politikTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anuradha_Choudhary#TuugnorgalWikipedia: Olawale Adeniji Igehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olawale_Adeniji_IgeOlawale Adeniji Ige MFR (13 lewru Oktoobar 1938 - 9 lewru Mbooy 2022)[1] ko injenieer kuuraa Naajeeriya, gonnooɗo jaagorgal to bannge jokkondiral e nder leydi ndii (1990-1992).[2] O wonii kadi jaagorde ministeer aeronautique fedde nde (1993).Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olawale_Adeniji_Ige#Nguurndam_e_golleNjeenaaje e feddehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olawale_Adeniji_Ige#Njeenaaje_e_feddeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olawale_Adeniji_Ige#TuugnorgalWikipedia: Sanjay Singh Chauhanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanjay_Singh_ChauhanSanjay Singh Chauhan (10 oktoobar 1961 - 2 oktoobar 2014) ko neɗɗo dawriyanke Inndo. O woniino tergal golloowo e nder fedde Rashtriya Lok Dal (RLD), kadi o woniino tergal e nder suudu sarɗiiji leydi ndii, lomtiiɗo Bijnor e nder diiwaan Uttar Pradesh e nder suudu sarɗiiji 15ɓuru.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanjay_Singh_Chauhan#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanjay_Singh_Chauhan#TuugnorgalWikipedia: Osaigbovo Iyohahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osaigbovo_IyohaOsaigbovo Iyoha ko injenieer e siyaasaajo Naajeeriya, o laati hooreejo hukuumaaji pamari lesdi Edo, Godwin Obaseki, diga lewru Juko 2021.[1] O jokkondirii e lannda Demokaraasi Leƴƴi (PDP) o woniino tergal suudu sarɗiiji leydi Edo ngam diiwaan Oredo fuɗnaange gila 2015 haa 2019.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osaigbovo_Iyoha#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolGolle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osaigbovo_Iyoha#Golle_politikTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osaigbovo_Iyoha#TuugnorgalWikipedia: Kamna Chandrahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamna_ChandraKamna Chandra ko wonɗo winndiyanke wonande Indian writer mo winndiyankooɓe e nder nder nder nder fim All India Radio e nder nder tele e nder tele e dow tele..Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamna_Chandra#NguurndamFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamna_Chandra#FilmogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamna_Chandra#TuugnorgalWikipedia: Mohinder Pratap Chandhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohinder_Pratap_ChandMohinder Pratap Chand (1 lewru bowte 1935 – 19 lewru ut 2020) ko binndoowo e yimoowo Urdu leydi Indiya, ƴellitoowo ɗemngal e binndol Urdu e nder leydi Indiya.[1]Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohinder_Pratap_Chand#KugalBinndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohinder_Pratap_Chand#BinndanɗeNjeenaaje e teddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohinder_Pratap_Chand#Njeenaaje_e_teddungalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohinder_Pratap_Chand#TuugnorgalWikipedia: Sairee Chahalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sairee_Chahal== Ɓiɗɗo e jaŋde ==Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sairee_Chahal#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Vidisha Baliyanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vidisha_BaliyanVidisha Baliyan woni koɗo jaɓoowo kootoye nder nder nder nder ɓernde, mo jogii tennis, mo ɗon haalaaji dow ɓernde, e mo ɗon haɓɓiiɗo Fedde Ɓaɗol Ɓaɗal Ɓaɗel ɓaŋge. O wakkilani Indiya nder Summer Deaflympics 2017 nden o wakkilani India nder Miss & Mister Deaf World 2019 nder nder.Wikipedia: Sardar Anjumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sardar_AnjumSardar Anjum (1941 – 10 sulyee 2015)[1] ko yimoowo indiyanke (Shayar e filosof.[2] [3] Ko o binnduɗo defte 25, e kasetuuji/nate keewɗe ɗe o winndi e jimɗi makko.Njeenaaje e anndindehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sardar_Anjum#Njeenaaje_e_anndindeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sardar_Anjum#TuugnorgalWikipedia: Naresh Kumar Baliyanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naresh_Kumar_BaliyanNaresh Kumar Baliyan (2 ut 1935 - 13 mars 2013)[1] ko dawriyanke leydi Indiya. O jeyaa ko e lannda Bharatiya Janata.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naresh_Kumar_Baliyan#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolGolle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naresh_Kumar_Baliyan#Golle_politikTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naresh_Kumar_Baliyan#TuugnorgalWikipedia: Zulfiqar Naqvi,https://ff.wikipedia.org/wiki/Zulfiqar_Naqvi,Zulfiqar Naqvi, jibinaa ko e wuro Gursai e nder diiwaan Mendhar sara LoC e nder diiwaan Poonch to Jammu e Kashmir. Ko o yimoowo Urdu[1][2], o winndii Defte Tati, ZAAD-E-SAFAR e hitaande 2011, UJAALU'N KA SAFAR e hitaande 2013, DASHT-E-WASHAT e hitaande 2021.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zulfiqar_Naqvi,#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zulfiqar_Naqvi,#TuugnorgalWikipedia: Jyoti Baliyanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jyoti_Baliyan== Jyoti Baliyan (jibinaa ko ñalnde 15 abriil 1994), ina wiyee Jyoti, ko para Inndonaajo. O tawtoraama kawgel Paralimpik 2020.Jyoti Baliyan (jibinaa ko ñalnde 15 abriil 1994), ina wiyee Jyoti, ko para Inndonaajo. O tawtoraama kawgel Paralimpik 2020.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Jyoti_Baliyan#Jyoti_Baliyan_(jibinaa_ko_ñalnde_15_abriil_1994),_ina_wiyee_Jyoti,_ko_para_Inndonaajo._O_tawtoraama_kawgel_Paralimpik_2020.[2]Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jyoti_Baliyan#KugalO tawtoraama kawgel Paralimpik 2020 to Tokyo, Japon.[3][4] Kono o foolii Archer Irlande biyeteeɗo Kerrie-Lousie Leonard e nder doggol 16ɓol.[5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Jyoti_Baliyan#O_tawtoraama_kawgel_Paralimpik_2020_to_Tokyo,_Japon.[3][4]_Kono_o_foolii_Archer_Irlande_biyeteeɗo_Kerrie-Lousie_Leonard_e_nder_doggol_16ɓol.[5]O wonti atletee gadano heɓde medal e kawgel winnderewal.[laɓɓingol ina haani] O tawtoraama e Shyam Sunder Swami e nder kawgel ngel Compound Archery Mixed Team. Ɓe keɓii njeenaari kaalis e nder hiirde ndee.[6][7]https://ff.wikipedia.org/wiki/Jyoti_Baliyan#O_wonti_atletee_gadano_heɓde_medal_e_kawgel_winnderewal.[laɓɓingol_ina_haani]_O_tawtoraama_e_Shyam_Sunder_Swami_e_nder_kawgel_ngel_Compound_Archery_Mixed_Team._Ɓe_keɓii_njeenaari_kaalis_e_nder_hiirde_ndee.[6][7]O heɓi kadi medal e kawgel Para Archery to Asii.[8]https://ff.wikipedia.org/wiki/Jyoti_Baliyan#O_heɓi_kadi_medal_e_kawgel_Para_Archery_to_Asii.[8]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jyoti_Baliyan#Tuugnorgal"Sappinol". Archery Aduna. Keɓtinaama ñalnde 29 mars 2023.https://ff.wikipedia.org/wiki/Jyoti_Baliyan#"Sappinol"._Archery_Aduna._Keɓtinaama_ñalnde_29_mars_2023."Archery JYOTI Jyoti". Paralimpiyaaji Tokiyoo 2020. Goomu yuɓɓinoowo pijirlooji Olimpiyaaji e Paralimpiiji to Tokyo. Archive gila e fuɗɗoode ñalnde 26 ut 2021. Ñalngu jibinannde: 15 abriil 1994https://ff.wikipedia.org/wiki/Jyoti_Baliyan#"Archery_JYOTI_Jyoti"._Paralimpiyaaji_Tokiyoo_2020._Goomu_yuɓɓinoowo_pijirlooji_Olimpiyaaji_e_Paralimpiiji_to_Tokyo._Archive_gila_e_fuɗɗoode_ñalnde_26_ut_2021._Ñalngu_jibinannde:_15_abriil_1994Mohammed, Nawiid (20 ut 2021). "Pijirlooji Paralimpiyaaji Tokyo: Injection mo ŋakkaani ñawu nguu waɗii Polio, jooni noon, jolfo Jyoti Baliyan ina yiɗi heɓde medal". ponto oo.in. Keɓtinaama ñalnde 29 mars 2023.https://ff.wikipedia.org/wiki/Jyoti_Baliyan#Mohammed,_Nawiid_(20_ut_2021)._"Pijirlooji_Paralimpiyaaji_Tokyo:_Injection_mo_ŋakkaani_ñawu_nguu_waɗii_Polio,_jooni_noon,_jolfo_Jyoti_Baliyan_ina_yiɗi_heɓde_medal"._ponto_oo.in._Keɓtinaama_ñalnde_29_mars_2023.Saini, Abishek (19 ut 2021). "Paralimpik 2021: Gila e polio haa e podium - Jyoti Baliyan, joloowo parali indiyanke, ummiima to dow". www.dingiral.com. Keɓtinaama ñalnde 29 mars 2023.https://ff.wikipedia.org/wiki/Jyoti_Baliyan#Saini,_Abishek_(19_ut_2021)._"Paralimpik_2021:_Gila_e_polio_haa_e_podium_-_Jyoti_Baliyan,_joloowo_parali_indiyanke,_ummiima_to_dow"._www.dingiral.com._Keɓtinaama_ñalnde_29_mars_2023."Pijirlooji Paralimpiyaaji Tokyo: Jyoti Baliyan, ƴaañoowo gooto, dañii 1/16 e doggol". Kabaaru18. 29 lewru bowte 2021. Ƴeewtaa ko 29 mars 2023.https://ff.wikipedia.org/wiki/Jyoti_Baliyan#"Pijirlooji_Paralimpiyaaji_Tokyo:_Jyoti_Baliyan,_ƴaañoowo_gooto,_dañii_1/16_e_doggol"._Kabaaru18._29_lewru_bowte_2021._Ƴeewtaa_ko_29_mars_2023.Wikipedia: Aijaz Ahmadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aijaz_AhmadAijaz Ahmad (Hindi: ऐजाज़ अहमद, Urdu: اعجاز احمد; 1941 - 9 mars 2022) wonnooɗo e nder leydi Indiya, wonnooɗo Amerik, wonnoowo e ardiiɗo e miijooji e miijooje politik. O laati jannginoowo jaŋde dow jaŋde California, Irvine School of Humanities' Department of Comparative Literature.Wikipedia: Imam Baksh Nasikhhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Imam_Baksh_NasikhImaam Baksh Nasikh (Urdu: اِمام بخش ناسِخ; 1776–1839) ko yimoowo Urdu e jamaanu Mughal mo nganndu-ɗaa ko kañum woni jimoowo Lucknow no nokku yimre e kesam-hesaagu. O adii dañde ballal e Meer Kazim Ali mo o roni jawdi mum.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Imam_Baksh_Nasikh#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Imam_Baksh_Nasikh#TuugnorgalWikipedia: Daya Shankar Kaul "Nasimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daya_Shankar_Kaul_%22NasimDaya Shankar Kaul "Nasim" (1811 – 1845) ko yimoowo Urdu mo teeminannde 19ɓiire, mo ɓuri anndeede ko e jimɗi mum biyeteeɗi Gul Bakawali. O daranii ko Brij Narayan Chakbast nde o wiynoo wonde wonaa kanko winndi ndee deftere.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daya_Shankar_Kaul_%22Nasim#TuugnorgalWikipedia: Fuzail Ahmad Nāsirīhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuzail_Ahmad_N%C4%81sir%C4%ABFuzail Ahmad Nāsirī (jibinaa ko ñalnde 13 mee 1978) ko ganndo lislaam deobandi, binndoowo e yimoowo Urdu, ko o jannginoowo hadiis, cukko njuɓɓudi jaŋde to duɗal jaaɓi haaɗtirde Jamia Muhammad Anwar Shah. Ko almuudo to duɗal Darul Uloom Deoband.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuzail_Ahmad_N%C4%81sir%C4%AB#NguurndamGolle binndolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuzail_Ahmad_N%C4%81sir%C4%AB#Golle_binndolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuzail_Ahmad_N%C4%81sir%C4%AB#TuugnorgalBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuzail_Ahmad_N%C4%81sir%C4%AB#BibliografiWikipedia: Mir Ghulam Rasool Nazkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mir_Ghulam_Rasool_NazkiMir Ghulam Rasul Nazki (16 mars 1910 – 16 abriil 1998[2]), ko jimoowo, winndiyanke, jaaynoowo, jannginoowo Kashmir. O winndi defte, ina heen jimɗi e ɗemɗe diiwaan e ɗemɗe janane ko wayi no Urdu, Perse, Arab e caggal ɗuum golle e ɗemngal Kashmiri.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mir_Ghulam_Rasool_Nazki#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolGolle binndolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mir_Ghulam_Rasool_Nazki#Golle_binndolNjeenaaje e akordeyonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mir_Ghulam_Rasool_Nazki#Njeenaaje_e_akordeyonWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mir_Ghulam_Rasool_Nazki#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mir_Ghulam_Rasool_Nazki#TuugnorgalTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mir_Ghulam_Rasool_Nazki#TeskorɗeWikipedia: Rashid Nazkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rashid_NazkiPorofesoor Rashid Nazki (jibinaa ko Abdul Rashid Nazki; 18 suwee 1931 – 6 lewru Yarkomaa 2016), ko jimoowo, jannginoowo, binndoowo, ƴeewtotooɗo, sosɗo Adbi Markaz Kamraz Jammu e Kashmir, fedde binndol nde wonaa laamuyankoore, nde wonaa laamuyankoore halfinaa ngam ɓamtude ɗemngal e binndol Kashmiri.[1] O winndi nguurndam Annabi Lislaam Muhammadu, ɗum addani mo wonde binndoowo Kashmir gadano ngam suɓaade nguurndam Muhammadu.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rashid_Nazki#NguurndamNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rashid_Nazki#Nguurndam_neɗɗoMaayde e ndonuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rashid_Nazki#Maayde_e_ndonuTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rashid_Nazki#TuugnorgalWikipedia: Esther Auduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esther_AuduEsther Ene Audu (jibinaa ko ñalnde 22 lewru mars 1982) ko debbo fijoowo Naajeeriya.[1][2] O anndaa no feewi sabu makko hoɗde e filmuuji biyeteeɗi Inikpi, Dinner (2016), Mystified (2017), e Ordre de l’Anneau (2013).Nguurndam e jaŋde puɗɗagol Esther Audu jibinaa ko ñalnde 22 lewru mars 1982 to Ikeja Lagos e nder galle Mr. James Audu, ofisee militeer pentiiɗo, o golli ko ɓuri heewde e golle makko to Lagos, o jooɗii ko e Kanton militeer Ikeja ɗo Audu jibinaa e banndiraaɓe makko njoyo woɗɓe. Audu woni ɓiɗɗo gorko nder ɓiɓɓe saare maako jeego'o ɓe iwdi Olamaboro nder jiha Kogi. O joginoo duɗe makko leslese e hakkundeeje to Lagos. E hitaande 2002, ɓesngu maɓɓe ummii Lagos fayde Abuja, e nder wuro Abuja, o timmini jaŋde makko hakkundeere, caggal ɗuum o heɓi naatde e jaŋde njuɓɓudi njulaagu to duɗal jaaɓi haaɗtirde Jos, to diiwaan Plateau e hitaande 2006. Ndeen o heɓii seedantaagal makko BA njuɓɓudi njulaagu e hitaande 2010. [2] O resi ko Philip Ojire, gardinooɗo wideyoo.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Esther_Audu#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol_Esther_Audu_jibinaa_ko_ñalnde_22_lewru_mars_1982_to_Ikeja_Lagos_e_nder_galle_Mr._James_Audu,_ofisee_militeer_pentiiɗo,_o_golli_ko_ɓuri_heewde_e_golle_makko_to_Lagos,_o_jooɗii_ko_e_Kanton_militeer_Ikeja_ɗo_Audu_jibinaa_e_banndiraaɓe_makko_njoyo_woɗɓe._Audu_woni_ɓiɗɗo_gorko_nder_ɓiɓɓe_saare_maako_jeego'o_ɓe_iwdi_Olamaboro_nder_jiha_Kogi._O_joginoo_duɗe_makko_leslese_e_hakkundeeje_to_Lagos._E_hitaande_2002,_ɓesngu_maɓɓe_ummii_Lagos_fayde_Abuja,_e_nder_wuro_Abuja,_o_timmini_jaŋde_makko_hakkundeere,_caggal_ɗuum_o_heɓi_naatde_e_jaŋde_njuɓɓudi_njulaagu_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Jos,_to_diiwaan_Plateau_e_hitaande_2006._Ndeen_o_heɓii_seedantaagal_makko_BA_njuɓɓudi_njulaagu_e_hitaande_2010._[2]_O_resi_ko_Philip_Ojire,_gardinooɗo_wideyoo.[3]Kugal Esther fuɗɗii golle mum ko e duɗal hakkundeewal; o wiyi wonde jaayndiyanke ko koyɗol makko. E nder duɗal hakkundeewal o woniino tergal e fedde Drama e Literary ɗo o tawtortee e dingiral. Kono e hitaande 1996, o jeyaa ko e suɓaaɓe ngam lomtaade leydi Najeriya e nder kidafest to leydi Ghana e gila ɗoon yiɗde makko e fijirde fuɗɗii mawnude haa ɗoon o woppi koyɗol makko wonde jaayndiyanke. O adii hoɗde e filmo mawɗo ina wiyee: Ungodly romance e Sins of Rachael in Jos mo Alex Mouth waɗi mo o wiyi ko filmuuji gadani ballitooji udditde golle makko haa timmi e nder Nollywood. Kono Audu, janngoowo leslesre, ina tawtoree filmuuji haa jooni, ina jannga. O jeyaa ko e filmo gooto ina wiyee: Juumre mawnde Norbert Ajagu, e nder darnde ardiinde.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Esther_Audu#Kugal_Esther_fuɗɗii_golle_mum_ko_e_duɗal_hakkundeewal;_o_wiyi_wonde_jaayndiyanke_ko_koyɗol_makko._E_nder_duɗal_hakkundeewal_o_woniino_tergal_e_fedde_Drama_e_Literary_ɗo_o_tawtortee_e_dingiral._Kono_e_hitaande_1996,_o_jeyaa_ko_e_suɓaaɓe_ngam_lomtaade_leydi_Najeriya_e_nder_kidafest_to_leydi_Ghana_e_gila_ɗoon_yiɗde_makko_e_fijirde_fuɗɗii_mawnude_haa_ɗoon_o_woppi_koyɗol_makko_wonde_jaayndiyanke._O_adii_hoɗde_e_filmo_mawɗo_ina_wiyee:_Ungodly_romance_e_Sins_of_Rachael_in_Jos_mo_Alex_Mouth_waɗi_mo_o_wiyi_ko_filmuuji_gadani_ballitooji_udditde_golle_makko_haa_timmi_e_nder_Nollywood._Kono_Audu,_janngoowo_leslesre,_ina_tawtoree_filmuuji_haa_jooni,_ina_jannga._O_jeyaa_ko_e_filmo_gooto_ina_wiyee:_Juumre_mawnde_Norbert_Ajagu,_e_nder_darnde_ardiinde.[2]Nguurndam neɗɗo Esther ina resi Philip Ojire, jom ngalu keewngu, sosɗo Freak Vault.https://ff.wikipedia.org/wiki/Esther_Audu#Nguurndam_neɗɗo_Esther_ina_resi_Philip_Ojire,_jom_ngalu_keewngu,_sosɗo_Freak_Vault.Filmogaraafi Hitaande Film Role Notes 2008 Ngalu suuɗiiɗo Steph 2009 Ko caggal ƴattooje Jenny 2010 Nafoore ɓurnde moƴƴude 2011 Ɓerɗe ɗiɗi 2012 Laamu Judit 2013 Gartugol Melodi Ring 2014 Pontooji ɓuuɓɗi Terry 2015 Ko ñawu Tessy 2016 Dinner Lady to Aeroport 2017 Thelma ɓuuɓɗo 2018 Ñalawma ɓaleejo Yurmeende 2019 Sehilaaɓe ɓadtiiɓe Rose 2020 Omoge Tasha 2021 Oluchi kuddi 2022 Hunaare Sandra 2023 Majjii e nder golle Mandy Njeenaaje e noddaali Categori Njeenaari Hitaande Njeñtudi Film Ref 2017 Njeenaaje ɓurɗe moƴƴude e Nollywood Njeenaaje ɓurɗe moƴƴude e fijde e nder darnde mawnde –Engele Inikpi suɓaama [6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Esther_Audu#Filmogaraafi_Hitaande_Film_Role_Notes_2008_Ngalu_suuɗiiɗo_Steph_2009_Ko_caggal_ƴattooje_Jenny_2010_Nafoore_ɓurnde_moƴƴude_2011_Ɓerɗe_ɗiɗi_2012_Laamu_Judit_2013_Gartugol_Melodi_Ring_2014_Pontooji_ɓuuɓɗi_Terry_2015_Ko_ñawu_Tessy_2016_Dinner_Lady_to_Aeroport_2017_Thelma_ɓuuɓɗo_2018_Ñalawma_ɓaleejo_Yurmeende_2019_Sehilaaɓe_ɓadtiiɓe_Rose_2020_Omoge_Tasha_2021_Oluchi_kuddi_2022_Hunaare_Sandra_2023_Majjii_e_nder_golle_Mandy_Njeenaaje_e_noddaali_Categori_Njeenaari_Hitaande_Njeñtudi_Film_Ref_2017_Njeenaaje_ɓurɗe_moƴƴude_e_Nollywood_Njeenaaje_ɓurɗe_moƴƴude_e_fijde_e_nder_darnde_mawnde_–Engele_Inikpi_suɓaama_[6]Wikipedia: Halima Yusuf Atetehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Yusuf_AteteHalima Yusuf Atete anndiraaɗo kadi Halima Atete (jibinaa ko ñalnde 26 noowammbar 1988) ko debbo Najeriyanaajo, jibinaaɗo, mawni ko to Maiduguri, e nder diiwaan Borno.[1] Halima Atete ina anndaa no feewi e nder filmuuji kannywood ngam darnde nde o waɗata sahaa kala e nder darnde bonnde e nde heewi kaaɗdi.Nguurndam e golle puɗɗaaɗe Halima atete jibinaa ko to Maiduguri, e nder diiwaan Borno. O janngi duɗal leslesal Maigari, o heɓi kadi duɗal hakkundeewal laamu Yerwa. Halima heɓi Dipoloma ngenndiijo e sariyaaji sharia e sariya siwil. Halima Atete naati e filmuuji kannywood e hitaande 2012[5], o yalti e ko ɓuri 160 filmo. O waɗii kadi filmuuji keewɗi ko wayi no Asalina (Iwdi am), e Uwar Gulma (Yumma Haalaaji).[6] O wonnoo ko e miijo wonde o meeɗaa ɗaanaade e peewnoowo ngam heɓde darnde.[7] O resii e hitaande 2023, o tawtoraama fiyooɓe kannywood heewɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Yusuf_Atete#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗe_Halima_atete_jibinaa_ko_to_Maiduguri,_e_nder_diiwaan_Borno._O_janngi_duɗal_leslesal_Maigari,_o_heɓi_kadi_duɗal_hakkundeewal_laamu_Yerwa._Halima_heɓi_Dipoloma_ngenndiijo_e_sariyaaji_sharia_e_sariya_siwil._Halima_Atete_naati_e_filmuuji_kannywood_e_hitaande_2012[5],_o_yalti_e_ko_ɓuri_160_filmo._O_waɗii_kadi_filmuuji_keewɗi_ko_wayi_no_Asalina_(Iwdi_am),_e_Uwar_Gulma_(Yumma_Haalaaji).[6]_O_wonnoo_ko_e_miijo_wonde_o_meeɗaa_ɗaanaade_e_peewnoowo_ngam_heɓde_darnde.[7]_O_resii_e_hitaande_2023,_o_tawtoraama_fiyooɓe_kannywood_heewɓeNjeenaaje Njeñtudi cate njeenaari hitaande 2013 City People Entertainment njeenaari ɓurndi moƴƴude e fijde keso heɓi 2014 City yimɓe weltaare njeenaaje ɓurɗe waawde wallude[8] Won 2017 Daande Afriknaare ɓurnde moƴƴude 2017 wuro yimɓe weltaare njeenaari ɓurndi moƴƴude[9] Won 2018 wuro yimɓe weltaare njeenaaje Kannywood Yeeso[10] Won Filmogaraafi Tiitoonde Hitaande Darnde Wata hudu ND Yaudaar Zusiya N. D Asalina (Iwdi am) 2012 Kona Gari 2012 Dakin amarya hitaande 2013 Matar Jami’a 2013 Wata Rayuwa hitaande 2013 Ashabu Kahfi 2014 Ba’asi hitaande 2014 Bikin yar gata 2014 Maidalilin Aure 2014 Soyayya da Shakuwa 2014 Kauye alkalin 2015 Bani Bake 2015 Kurman kallo 2015 Uwar gulma (maama jeewte) 2015 Mu’amalat 2016 Igiyar Zato hitaande 2016 Alkibla 2017 Iklima Ladan noma 2018 delu Fuska biyu 2018 tabawa Kawayen amarya 2018 mabaruka Matar Mutum 2019 Karshen tika tiki 2020 Annahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Yusuf_Atete#Njeenaaje_Njeñtudi_cate_njeenaari_hitaande_2013_City_People_Entertainment_njeenaari_ɓurndi_moƴƴude_e_fijde_keso_heɓi_2014_City_yimɓe_weltaare_njeenaaje_ɓurɗe_waawde_wallude[8]_Won_2017_Daande_Afriknaare_ɓurnde_moƴƴude_2017_wuro_yimɓe_weltaare_njeenaari_ɓurndi_moƴƴude[9]_Won_2018_wuro_yimɓe_weltaare_njeenaaje_Kannywood_Yeeso[10]_Won_Filmogaraafi_Tiitoonde_Hitaande_Darnde_Wata_hudu_ND_Yaudaar_Zusiya_N._D_Asalina_(Iwdi_am)_2012_Kona_Gari_2012_Dakin_amarya_hitaande_2013_Matar_Jami’a_2013_Wata_Rayuwa_hitaande_2013_Ashabu_Kahfi_2014_Ba’asi_hitaande_2014_Bikin_yar_gata_2014_Maidalilin_Aure_2014_Soyayya_da_Shakuwa_2014_Kauye_alkalin_2015_Bani_Bake_2015_Kurman_kallo_2015_Uwar_gulma_(maama_jeewte)_2015_Mu’amalat_2016_Igiyar_Zato_hitaande_2016_Alkibla_2017_Iklima_Ladan_noma_2018_delu_Fuska_biyu_2018_tabawa_Kawayen_amarya_2018_mabaruka_Matar_Mutum_2019_Karshen_tika_tiki_2020_AnnaWikipedia: Jameela Nishathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jameela_NishatJameela Nishat (jibinaa ko e hitaande 1955) ko yimoowo Urdu,[1] ko winndiyanke, kadi ko debbo jeyaaɗo to Haydarabad, Telangana, leydi Indiya.[2]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jameela_Nishat#NguurndamGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jameela_Nishat#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jameela_Nishat#TuugnorgalWikipedia: Shalewa Ashafahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shalewa_AshafaShalewa AshafaListenⓘ (born 12 July 1995) popularly known as ShallyStar is a Nollywood actress who is known for her roles in Ajoche and The Razz Guy.[1][2]Wikipedia: Sheen Kaaf Nizamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheen_Kaaf_NizamSheen Kaaf Nizam, jibinaaɗo e hitaande 1945 walla 1946 to Jodhpur, to leydi Indiya, ko jimoowo Urdu, ganndo binndol. Innde makko ko Shiv Kishan Bissa.Golle binndolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheen_Kaaf_Nizam#Golle_binndolWikipedia: Saghar Nizamihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saghar_NizamiSaghar Nizami (1905-1983),[1] anndiraaɗo Samad Yar Khan, ko jimoowo Inndonaajo, binndoowo ghazal e nazm e ɗemngal Urdu. O jeyaa ko e almuɓɓe Seemab Akbarabadi (1882–1951) adanɓe, kadi o heɓiino teddungal tataɓal ɓurngal toowde e nder leydi Indiya, hono Padma Bhushan, e hitaande 1969, sabu darnde makko e binndol.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saghar_Nizami#NguurndamGolle binndolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saghar_Nizami#Golle_binndolBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saghar_Nizami#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saghar_Nizami#TuugnorgalWikipedia: Sola Asedekohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sola_AsedekoSola AsedekoListenⓘ ko debbo Naajeeriya, fijoowo filmuuji, gardinooɗo filmuuji. O anndiraama no feewi e innde Abeni ngam darnde makko e filmo Abeni, filmo Naajeeriya mo hitaande 2006, mo Tunde Kelani feewni, ardii.Nguurndam adanɗam Asedeko jibinaa ko to diiwaan Lagos, to bannge worgo-fuɗnaange leydi Najeriya. O janngi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Sonmori (SONCOHS) to Ifako Ijaiye ɗo o heɓi seedantaagal duɗal Afrik hirnaange hade makko yahde to duɗal jaaɓi haaɗtirde Lagos ɗo o heɓi dipolomaaji makko e nder naalankaagal pijirlooji, caggal ɗuum o heɓi dipolomaaji makko e nder njuɓɓudi laamu.[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Sola_Asedeko#Nguurndam_adanɗam_Asedeko_jibinaa_ko_to_diiwaan_Lagos,_to_bannge_worgo-fuɗnaange_leydi_Najeriya._O_janngi_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Sonmori_(SONCOHS)_to_Ifako_Ijaiye_ɗo_o_heɓi_seedantaagal_duɗal_Afrik_hirnaange_hade_makko_yahde_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Lagos_ɗo_o_heɓi_dipolomaaji_makko_e_nder_naalankaagal_pijirlooji,_caggal_ɗuum_o_heɓi_dipolomaaji_makko_e_nder_njuɓɓudi_laamu.[1]Kugal O fuɗɗii fiyde ko e hitaande 2006, e hitaande ndee tan o waɗii geɗel gootel e nder Abeni (film), filmo mo Tunde Kelani feewni, ardii.[2][3] Filma oo waɗi mo innde galle, o wonti cuɓaaɗo Tunde Kelani e nder filmo makko keɓɗo njeenaari biyeteeɗo The Narrow Path, ɗo o waɗi kadi geɗel gootel ngel suka debbo wuro ngo foti suɓaade hakkunde jommbaajo debbo. O waɗii filmuuji keewɗi e teleeji leydi Najeriya.[4][5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Sola_Asedeko#Kugal_O_fuɗɗii_fiyde_ko_e_hitaande_2006,_e_hitaande_ndee_tan_o_waɗii_geɗel_gootel_e_nder_Abeni_(film),_filmo_mo_Tunde_Kelani_feewni,_ardii.[2][3]_Filma_oo_waɗi_mo_innde_galle,_o_wonti_cuɓaaɗo_Tunde_Kelani_e_nder_filmo_makko_keɓɗo_njeenaari_biyeteeɗo_The_Narrow_Path,_ɗo_o_waɗi_kadi_geɗel_gootel_ngel_suka_debbo_wuro_ngo_foti_suɓaade_hakkunde_jommbaajo_debbo._O_waɗii_filmuuji_keewɗi_e_teleeji_leydi_Najeriya.[4][5]Filmogaraafi Abeeni (2006) hono Abeeni Laawol ɓuuɓngol (2006) hono Awero Afesona (2007) hono Funmilola Jenifa (2008) hono Tutu Omo Ghetto (2010) hono Kanyinsolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sola_Asedeko#Filmogaraafi_Abeeni_(2006)_hono_Abeeni_Laawol_ɓuuɓngol_(2006)_hono_Awero_Afesona_(2007)_hono_Funmilola_Jenifa_(2008)_hono_Tutu_Omo_Ghetto_(2010)_hono_KanyinsolaWikipedia: Muḥammad Nuṣrathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mu%E1%B8%A5ammad_Nu%E1%B9%A3ratMuhammadu Nuṣrat (maayi 1674), ina wiyee Nuṣratī (‘nafoore’),[1] ko yimoowo Urdu Deccani.[2]Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mu%E1%B8%A5ammad_Nu%E1%B9%A3rat#NgendamGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mu%E1%B8%A5ammad_Nu%E1%B9%A3rat#GolleTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mu%E1%B8%A5ammad_Nu%E1%B9%A3rat#TeskorɗeGolle cifaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mu%E1%B8%A5ammad_Nu%E1%B9%A3rat#Golle_cifaaɗeJanngugol jokkungolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mu%E1%B8%A5ammad_Nu%E1%B9%A3rat#Janngugol_jokkungolWikipedia: Chinonso Arubayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chinonso_ArubayiChinonso Arubayi ko debbo Naajeeriya, fijoowo filmuuji e teleeji, yeewtanoowo teleeji, peewnoowo filmuuji e teleeji e model.[1] O ɓuri anndeede ko e golle makko e nder filmuuji My Flatmates, Rumor Has It e golle makko gadane e nder filmuuji, I Am Nazzy[2] e wondude e I.Nguurndam adanɗam Chinonso Arubayi jibinaa ko Warri, wuro e nder diiwaan Delta, to bannge worgo leydi Najeriya. O mawni haa Lagos, o jeyaa ko e ndonu Igbo, o ummorii ko Awka, e nder diiwaan Anambra, ɗo o heɓi dipolom makko e jokkondiral Mass to duɗal jaaɓi haaɗtirde Nnamdi Azikiwe.[4] Nde o woni e duɗal jaaɓi haaɗtirde, o woniino yeewtere e rajo duɗal jaaɓi haaɗtirde.[5] E hitaande 2005, Arubayi heɓi tiitoonde Miss Teen Naajeeriya.[6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Chinonso_Arubayi#Nguurndam_adanɗam_Chinonso_Arubayi_jibinaa_ko_Warri,_wuro_e_nder_diiwaan_Delta,_to_bannge_worgo_leydi_Najeriya._O_mawni_haa_Lagos,_o_jeyaa_ko_e_ndonu_Igbo,_o_ummorii_ko_Awka,_e_nder_diiwaan_Anambra,_ɗo_o_heɓi_dipolom_makko_e_jokkondiral_Mass_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Nnamdi_Azikiwe.[4]_Nde_o_woni_e_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde,_o_woniino_yeewtere_e_rajo_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde.[5]_E_hitaande_2005,_Arubayi_heɓi_tiitoonde_Miss_Teen_Naajeeriya.[6]Kugal Arubayi fuɗɗii golle mum e nder fijirde ko ñalnde kala e nder teleeji M-Net, The Johnsons e hitaande 2014.[6] Ndeen o fuɗɗii winndude e feewnude ngam fedde Consolidated Media Associates, jom en wuro Sound, Trybe TV e Spice TV e nder jeewte ɗee, On The Couch, Project Swan, You’ve Got Issues e woɗɓe seeɗa.https://ff.wikipedia.org/wiki/Chinonso_Arubayi#Kugal_Arubayi_fuɗɗii_golle_mum_e_nder_fijirde_ko_ñalnde_kala_e_nder_teleeji_M-Net,_The_Johnsons_e_hitaande_2014.[6]_Ndeen_o_fuɗɗii_winndude_e_feewnude_ngam_fedde_Consolidated_Media_Associates,_jom_en_wuro_Sound,_Trybe_TV_e_Spice_TV_e_nder_jeewte_ɗee,_On_The_Couch,_Project_Swan,_You’ve_Got_Issues_e_woɗɓe_seeɗa.Nguurndam neɗɗo Arubayi ina resi jimoowo gospel mo leydi Najeriya biyeteeɗo Eric Arubayi e hitaande 2014 haa o maayi e hitaande 2017.[17][18] Ɓe njogii ɓiɗɗo gorko gooto ina wiyee Jayden.[19]https://ff.wikipedia.org/wiki/Chinonso_Arubayi#Nguurndam_neɗɗo_Arubayi_ina_resi_jimoowo_gospel_mo_leydi_Najeriya_biyeteeɗo_Eric_Arubayi_e_hitaande_2014_haa_o_maayi_e_hitaande_2017.[17][18]_Ɓe_njogii_ɓiɗɗo_gorko_gooto_ina_wiyee_Jayden.[19]Njeenaaje e anndinde E lewru ut 2021, Arubayi heɓi noddaango ngam wonde fijoowo ɓurɗo waawde fiyde e hitaande ndee e nder njeenaaje Africa Choice Awards, e wondude e noddaango woɗɓe ummoriiɓe Ganaa e Afrik worgo.[20] E lewru feebariyee 2023, o heɓi njeenaari ndi o heɓi e njeenaari ndi rewɓe ɓurɓe waawde fiyde e hitaande ndee e nder njeenaari rewɓe Naajeeriya.[21]https://ff.wikipedia.org/wiki/Chinonso_Arubayi#Njeenaaje_e_anndinde_E_lewru_ut_2021,_Arubayi_heɓi_noddaango_ngam_wonde_fijoowo_ɓurɗo_waawde_fiyde_e_hitaande_ndee_e_nder_njeenaaje_Africa_Choice_Awards,_e_wondude_e_noddaango_woɗɓe_ummoriiɓe_Ganaa_e_Afrik_worgo.[20]_E_lewru_feebariyee_2023,_o_heɓi_njeenaari_ndi_o_heɓi_e_njeenaari_ndi_rewɓe_ɓurɓe_waawde_fiyde_e_hitaande_ndee_e_nder_njeenaari_rewɓe_Naajeeriya.[21]Hitaande Njeenaari Cate Note Ref Njeenaaje Afrik Choice 2021 ko debbo ɓurɗo waawde fijde e hitaande ndee [20] 2023 Naajeeriya rewɓe keɓi njeenaari teddundi fijoowo hitaande nde heɓi [21] Filmogaraafi Filmuuji teskinɗi Miin woni Nazzy Wuurɓe Wondugo ha saare Neenaaɓe majjere Yiɗde Amanda Warmth e nder Yaakaare Zizani Obsession maayde Oches Sirru Ko ɓuri Yaafuya 3 Waawaa Fiyde Batte Sirlu Mustafa (Film asliijo ROK) Sehilaaɓe Tan 3 Rewɓe Warde Eva Fated to Yiɗde Grim Ko Min Yiɗnoo fof Min Goonga Jaleeɗe ɓuuɓɗe 3 Banndiraaɓe Hoodere wootere Muntu Yeddude Dokkal (Film asliijo ROK) Fantaasi Ko ɗum Caɗtuɗo Reende Daniyel Hay! Alaa Santa Yiɗde Fiyi Dingiral Sereeji teleeji Caɗeele Sisi Eko [22] Haala ina woodi (NDANI TV Serie Asli) Flatmates am (Afrik magic asliijo) Gorko (Afrik magic asliijo)https://ff.wikipedia.org/wiki/Chinonso_Arubayi#Hitaande_Njeenaari_Cate_Note_Ref_Njeenaaje_Afrik_Choice_2021_ko_debbo_ɓurɗo_waawde_fijde_e_hitaande_ndee_[20]_2023_Naajeeriya_rewɓe_keɓi_njeenaari_teddundi_fijoowo_hitaande_nde_heɓi_[21]_Filmogaraafi_Filmuuji_teskinɗi_Miin_woni_Nazzy_Wuurɓe_Wondugo_ha_saare_Neenaaɓe_majjere_Yiɗde_Amanda_Warmth_e_nder_Yaakaare_Zizani_Obsession_maayde_Oches_Sirru_Ko_ɓuri_Yaafuya_3_Waawaa_Fiyde_Batte_Sirlu_Mustafa_(Film_asliijo_ROK)_Sehilaaɓe_Tan_3_Rewɓe_Warde_Eva_Fated_to_Yiɗde_Grim_Ko_Min_Yiɗnoo_fof_Min_Goonga_Jaleeɗe_ɓuuɓɗe_3_Banndiraaɓe_Hoodere_wootere_Muntu_Yeddude_Dokkal_(Film_asliijo_ROK)_Fantaasi_Ko_ɗum_Caɗtuɗo_Reende_Daniyel_Hay!_Alaa_Santa_Yiɗde_Fiyi_Dingiral_Sereeji_teleeji_Caɗeele_Sisi_Eko_[22]_Haala_ina_woodi_(NDANI_TV_Serie_Asli)_Flatmates_am_(Afrik_magic_asliijo)_Gorko_(Afrik_magic_asliijo)Wikipedia: Rattan Pandoravihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rattan_PandoraviRattan Pandoravi (Urdu: رتن پنڈوروی) ko innde binndol jibinaa ko Rala Ram (Urdu: رالا رام) 7 sulyee 1907 – 4 noowammbar 1990, ko yimoowo e ganndo urdu ummoriiɗo leydi Indiya.[1]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rattan_Pandoravi#NguurndamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rattan_Pandoravi#KugalBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rattan_Pandoravi#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rattan_Pandoravi#TuugnorgalWikipedia: Amjad Hyderabadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amjad_HyderabadiAmjad Haydarabadi Innde jibinannde Syed Ahmed Husein(Urdu: سيد احمد حسين ; 1888–1961), ɓurɗo anndeede e innde binndol Amjad Haydarabadi (امجد حيدرابادى), ko yimoowo Ruba’i Urdu e Perse ummoriiɗo Haydarabaad, leydi Indiya. E nder dingiral yimre Urdu o anndiraa kadi ko Hakim-al-Shuara.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amjad_Hyderabadi#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amjad_Hyderabadi#TuugnorgalWikipedia: Teni Aofiyebihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teni_AofiyebiTenidade AofiyebiListenⓘ ko Najeriyanaajo fijoowo fijirde e jom ngalu.Nguurndam Aofiyebi ko iwdi Yoruba.[1] O naati duɗal St Anne's Ibadan ngam jaŋde makko hakkundeere, hade makko ƴettude toɓɓe "A" to duɗal Farringtons, duɗal sukaaɓe rewɓe jeytaare to Kent, leydi Angalteer. O heɓi jaŋde toownde to duɗal jaaɓi haaɗtirde Londres. Ko kanko woni taaniiko biyeteeɗo Funlola Aofiyebi-Raimi.[2] Aofiyebi ina jogii ɓiɗɓe ɗiɗo Taiwo e Kehinde.[3] Ko o neene.[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Teni_Aofiyebi#Nguurndam_Aofiyebi_ko_iwdi_Yoruba.[1]_O_naati_duɗal_St_Anne's_Ibadan_ngam_jaŋde_makko_hakkundeere,_hade_makko_ƴettude_toɓɓe_"A"_to_duɗal_Farringtons,_duɗal_sukaaɓe_rewɓe_jeytaare_to_Kent,_leydi_Angalteer._O_heɓi_jaŋde_toownde_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Londres._Ko_kanko_woni_taaniiko_biyeteeɗo_Funlola_Aofiyebi-Raimi.[2]_Aofiyebi_ina_jogii_ɓiɗɓe_ɗiɗo_Taiwo_e_Kehinde.[3]_Ko_o_neene.[4]Kugal O waɗii hoɗde e nder filmo Mirror in the Sun e yeeso Clarion Chukwura hakkunde 1984 e 1986.[5] Aofiyebi waɗii hoolaare e nder teleeji ngam ɓurde moƴƴude, ngam ɓurde bonde e hitaande 2003.[6] E hitaande 2005, o waɗii filmo politik biyeteeɗo Laamɗo Savannah, mo Bayo Awala ardii.[7] E hitaande 2013, Aofiyebi waɗii filmo fijirde njimri, nde Michelle Bello ardii.[8] Aofiyebi ina joginoo darnde e nder filmo Royal Castle mo hitaande 2015, tawi tiitooɗe mum ko janfa, fenaande, fenaande, e yiɗde.[9]https://ff.wikipedia.org/wiki/Teni_Aofiyebi#Kugal_O_waɗii_hoɗde_e_nder_filmo_Mirror_in_the_Sun_e_yeeso_Clarion_Chukwura_hakkunde_1984_e_1986.[5]_Aofiyebi_waɗii_hoolaare_e_nder_teleeji_ngam_ɓurde_moƴƴude,_ngam_ɓurde_bonde_e_hitaande_2003.[6]_E_hitaande_2005,_o_waɗii_filmo_politik_biyeteeɗo_Laamɗo_Savannah,_mo_Bayo_Awala_ardii.[7]_E_hitaande_2013,_Aofiyebi_waɗii_filmo_fijirde_njimri,_nde_Michelle_Bello_ardii.[8]_Aofiyebi_ina_joginoo_darnde_e_nder_filmo_Royal_Castle_mo_hitaande_2015,_tawi_tiitooɗe_mum_ko_janfa,_fenaande,_fenaande,_e_yiɗde.[9]Filmogaraafi feccere 1984-1986 : Miijo e nder naange (serie tele) 1998: Nokku ina wiyee galle (film juutɗo) 2003: Ngam Moƴƴere, Ngam Bonde 2005 : Laamɗo Savana 2013: Bojel Piindi 2015: Galle laamɗo (serie tele)https://ff.wikipedia.org/wiki/Teni_Aofiyebi#Filmogaraafi_feccere_1984-1986_:_Miijo_e_nder_naange_(serie_tele)_1998:_Nokku_ina_wiyee_galle_(film_juutɗo)_2003:_Ngam_Moƴƴere,_Ngam_Bonde_2005_:_Laamɗo_Savana_2013:_Bojel_Piindi_2015:_Galle_laamɗo_(serie_tele)Wikipedia: Saratu Gidadohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saratu_GidadoSaratu Gidado (17 lewru Yarkomaa 1968 – 9 lewru Abriil 2024), ganndiraaɗo Daso, ko fiyoowo filmuuji Najeriya, ko ɓuri heewde ko e nder dingiral filmuuji Kannywood. O anndaa ko e darnde nde o waɗata sahaa kala, ko o fijoowo jom doole en, jom en hakkillaaji en, mo ƴaañii kala ko ina addana mo ƴellitaade e hoodere.Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saratu_Gidado#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saratu_Gidado#WadeFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saratu_Gidado#FilmogaraafiWikipedia: Jayant Parmarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jayant_ParmarJayant Parmar (jibinaa ko 11 lewru Oktoobar 1954) ko yimoowo ɗemngal Urdu Inndo, ganndiraaɗo ƴellitde geɗe Dalit e nder yimre mum.[1] Parmar jibinaa ko e galle miskineeɓe.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jayant_Parmar#TuugnorgalWikipedia: Shifa Gwaliorihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shifa_GwalioriShifa Gwaliori (1912-1968) ko jimoowo Urdu.[1] O winndii ghazal e nazm.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shifa_Gwaliori#NguurndamƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shifa_Gwaliori#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shifa_Gwaliori#TuugnorgalWikipedia: Funlola Aofiyebi-Raimihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Funlola_Aofiyebi-RaimiFunlola Aofiyebi-Raimi (Heɗtoⓘ; jibinaa ko Abibat Oluwafunmilola Aofiyebipronunciationⓘ), anndiraaɗo kadi FAR, ko fijoowo Naajeeriya. O yalti ko e filmo biyeteeɗo La figurine, Tinsel e MTV Shuga.Ngendam Funlola ko ɓiɗɗo gadano e nder sukaaɓe njeeɗiɗo, jibinaaɗo e yumma mum ko debbo njulaagu, baaba mum ko jom ngalu. Innde FAR ndee ari ko caggal nde o resi, wonti siyno makko. FAR fuɗɗiima ko yaawi e dingiral e teleeji, e neene mum Teni Aofiyebi, fijoowo mawɗo.[1] O resii ko ganndo yeeyirde biyeteeɗo Olayinka Raimi. Sabu maayde miñiiko o felliti woppude lowre enternet ko juuti, caggal ɗuum o arti.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Funlola_Aofiyebi-Raimi#Ngendam_Funlola_ko_ɓiɗɗo_gadano_e_nder_sukaaɓe_njeeɗiɗo,_jibinaaɗo_e_yumma_mum_ko_debbo_njulaagu,_baaba_mum_ko_jom_ngalu._Innde_FAR_ndee_ari_ko_caggal_nde_o_resi,_wonti_siyno_makko._FAR_fuɗɗiima_ko_yaawi_e_dingiral_e_teleeji,_e_neene_mum_Teni_Aofiyebi,_fijoowo_mawɗo.[1]_O_resii_ko_ganndo_yeeyirde_biyeteeɗo_Olayinka_Raimi._Sabu_maayde_miñiiko_o_felliti_woppude_lowre_enternet_ko_juuti,_caggal_ɗuum_o_arti.[2]Kugal FAR ƴettii jaŋde fijirde tele to duɗal jaaɓi haaɗtirde Westminster, e nder suudu fijirde to Buckinghamshire. O mari kadi BSc nder sociology haa jaami'aare Lagos haa lesdi Naajeeriya.[1] FAR fuɗɗii filmo mum ko e filmo Amaka Igwe wiyeteeɗo Violated[3] mo o fijiraa e Joke Silva, Richard Mofe Damijo, Ego Boyo, e Kunle Bamtefa. O suɓaama ngam heɓde njeenaari THEMA ɓurndi moƴƴude e filmo garoowo e hitaande 1996. FAR ko gardiiɗo filmo Keeping Faith mo gardo Steve Gukas suɓii. FAR suɓaama ngam heɓde njeenaari AMMA ɓurndi moƴƴude e fijde filmo mo Kunle Afolayan ardii.[4] Ko adii nde o yaltata e eɓɓoore tele M-net Tinsel, fiyde Brenda,[5] FAR ina jeyaa e eɓɓooji goɗɗi ko wayi no Doctors Quarters, Solitaire, e Palace.[6] FAR waɗii golle e dingiral e nder filmuuji Yimde oon jimɗi ɓooyɗi ngam am e The Mansion ɗi Rasheed Badamusi winndi, e kadi The Vagina Monologues.[7] FAR heɓi njeenaari ndii ina wiyee Celebrity Takes 2. E hitaande 2014, FAR ina wondi e fiyoowo biyeteeɗo Wale Ojo, mo Angalteer-Niiseer.https://ff.wikipedia.org/wiki/Funlola_Aofiyebi-Raimi#Kugal_FAR_ƴettii_jaŋde_fijirde_tele_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Westminster,_e_nder_suudu_fijirde_to_Buckinghamshire._O_mari_kadi_BSc_nder_sociology_haa_jaami'aare_Lagos_haa_lesdi_Naajeeriya.[1]_FAR_fuɗɗii_filmo_mum_ko_e_filmo_Amaka_Igwe_wiyeteeɗo_Violated[3]_mo_o_fijiraa_e_Joke_Silva,_Richard_Mofe_Damijo,_Ego_Boyo,_e_Kunle_Bamtefa._O_suɓaama_ngam_heɓde_njeenaari_THEMA_ɓurndi_moƴƴude_e_filmo_garoowo_e_hitaande_1996._FAR_ko_gardiiɗo_filmo_Keeping_Faith_mo_gardo_Steve_Gukas_suɓii._FAR_suɓaama_ngam_heɓde_njeenaari_AMMA_ɓurndi_moƴƴude_e_fijde_filmo_mo_Kunle_Afolayan_ardii.[4]_Ko_adii_nde_o_yaltata_e_eɓɓoore_tele_M-net_Tinsel,_fiyde_Brenda,[5]_FAR_ina_jeyaa_e_eɓɓooji_goɗɗi_ko_wayi_no_Doctors_Quarters,_Solitaire,_e_Palace.[6]_FAR_waɗii_golle_e_dingiral_e_nder_filmuuji_Yimde_oon_jimɗi_ɓooyɗi_ngam_am_e_The_Mansion_ɗi_Rasheed_Badamusi_winndi,_e_kadi_The_Vagina_Monologues.[7]_FAR_heɓi_njeenaari_ndii_ina_wiyee_Celebrity_Takes_2._E_hitaandeFilmogaraafi Sehil (2008) ko Doktoor Fijirde (2009) hono Linda Tinsel (2008-hannde) bana Brenda Nana Mensah Fajiri ɓaleejo (film) (2015) hono Jessica Naatde (2016) ko Saron Liɗɗi yoorɗi (2017) ko Serveur Yahdu e ɓuuɓri[14] (2019) ko Mum Adire (2023) ko ɓuuɓri Njeenaaje Hitaande Njeenaari Cate Njeñtudi Ref 2010 Njeenaaje Akademi Filmuuji Afrik (AMAA) Ko ɓuri moƴƴude e fijde e darnde ballitoore (Figurine) Suɓaama Naajeeriya entertainment hokki njeenaari ɓurndi moƴƴude e nder teleeji (Tinsel) Suɓaama 2017 Njeenaaje ɓurɗe moƴƴude e Nollywood ɓurɗe waawde wallitde –Engeleere suɓaama [15] 2018 Njeenaaje ɓurɗe moƴƴude e Nollywood ɓurɗe moƴƴude e fijde e nder darnde mawnde - Engeleere suɓaama [16]https://ff.wikipedia.org/wiki/Funlola_Aofiyebi-Raimi#Filmogaraafi_Sehil_(2008)_ko_Doktoor_Fijirde_(2009)_hono_Linda_Tinsel_(2008-hannde)_bana_Brenda_Nana_Mensah_Fajiri_ɓaleejo_(film)_(2015)_hono_Jessica_Naatde_(2016)_ko_Saron_Liɗɗi_yoorɗi_(2017)_ko_Serveur_Yahdu_e_ɓuuɓri[14]_(2019)_ko_Mum_Adire_(2023)_ko_ɓuuɓri_Njeenaaje_Hitaande_Njeenaari_Cate_Njeñtudi_Ref_2010_Njeenaaje_Akademi_Filmuuji_Afrik_(AMAA)_Ko_ɓuri_moƴƴude_e_fijde_e_darnde_ballitoore_(Figurine)_Suɓaama_Naajeeriya_entertainment_hokki_njeenaari_ɓurndi_moƴƴude_e_nder_teleeji_(Tinsel)_Suɓaama_2017_Njeenaaje_ɓurɗe_moƴƴude_e_Nollywood_ɓurɗe_waawde_wallitde_–Engeleere_suɓaama_[15]_2018_Njeenaaje_ɓurɗe_moƴƴude_e_Nollywood_ɓurɗe_moƴƴude_e_fijde_e_nder_darnde_mawnde_-_Engeleere_suɓaama_[16]Wikipedia: Iya Gbonkanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iya_GbonkanMargaret Bandele OlayinkaListenR(jibinaa ko ñalnde 14 lewru Seeɗto hitaande 1958), anndiraaɗo Iya Gbonkan, ko debbo jeyaaɗo to leydi Najeriya, mo ɓuri anndeede ko e mbaydi kulɓiniindi e yeeso mum.Kugal Iya Gbonkan ɓuri hoɗde ko e nder filmuuji Yoruba;[2] ɗum ina wallita e ɓanndu makko.[4] O naati e gite makko e fuɗɗoode kitaale 1970 nde o waɗi e teleeji Pa Yemi Elebu’bon ɗi Ifa Olokun waɗi e kadi Olori Emere e nder Koto Orun mo Yekinni Ajileye waɗi.[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Iya_Gbonkan#Kugal_Iya_Gbonkan_ɓuri_hoɗde_ko_e_nder_filmuuji_Yoruba;[2]_ɗum_ina_wallita_e_ɓanndu_makko.[4]_O_naati_e_gite_makko_e_fuɗɗoode_kitaale_1970_nde_o_waɗi_e_teleeji_Pa_Yemi_Elebu’bon_ɗi_Ifa_Olokun_waɗi_e_kadi_Olori_Emere_e_nder_Koto_Orun_mo_Yekinni_Ajileye_waɗi.[4]Wikipedia: Chineze Anyaenehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chineze_AnyaeneChineze Anyaene // b (jibinaa ko ñalnde 28 lewru Duujal hitaande 1983) ko neɗɗo Naajeeriyaajo, baɗɗo filmuuji, peewnoowo filmuuji. O ɓuri anndeede ko e natal makko ngal o waɗi e hitaande 2010, ngal yimɓe heewɓe njiɗi, ngal wiyetee Ijé: The Journey.Nguurndam e jaŋde puɗɗagol Chineze Anyaene jibinaa ko to Abuja, to leydi Nijeer, to Afrik hirnaange. O heɓi B. A makko e Theatre Art to duɗal jaaɓi haaɗtirde Abuja, laamorgo leydi Najeriya. E hitaande 2005, o ummii to leyɗeele dentuɗe Amerik ɗo o heɓi dipoloma makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde filmuuji New York (NYFA). O resi ko Mr. Chibuzor Abonyi e hitaande 2017.[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Chineze_Anyaene#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol_Chineze_Anyaene_jibinaa_ko_to_Abuja,_to_leydi_Nijeer,_to_Afrik_hirnaange._O_heɓi_B._A_makko_e_Theatre_Art_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Abuja,_laamorgo_leydi_Najeriya._E_hitaande_2005,_o_ummii_to_leyɗeele_dentuɗe_Amerik_ɗo_o_heɓi_dipoloma_makko_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_filmuuji_New_York_(NYFA)._O_resi_ko_Mr._Chibuzor_Abonyi_e_hitaande_2017.[1]Kugal Chineze Anyaene ko filmoowo jogiiɗo yiɗde e doole ngam haalde daartol e firo sinemaa laaɓtungo, tuugiiɗo e tolno karallaagal winnderewal teskinngal. Ko kanko woni sosɗo/CEO Xandria Productions,[2] suudu njuɓɓudi timmundi, keɓtinirndi peewnugol, keɓgol, yeeyde, e saaktude nate dillooje e nder Afrik e nder luumo filmuuji winndereeji. Filmo gadano mo Xandria Productions waɗi e hitaande 2010, ko Sinuwaa Anyaene waɗi ɗum, ardii ɗum, tawi ko Omotola Jalade-Ekeinde e Genevieve Nnaji, tawi ko Kodak e ballal peewnugol filmo oo. Ije ɗon wolwana habaru banndiraaɓe rewɓe ɗiɗo Naajeeriya, Chioma e Anya, e no Chioma yahi haa lesdi Amerika ngam wallugo hisnugo deerɗiraawo maako debbo ngam o ɗon ƴama warngo.[3] Natal ngal yimɓe heewɓe njiɗi, ngal waɗi ko to leydi Nijeer e leyɗeele dentuɗe Amerik, ko ngal filmo gadano mo janngoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde New York Film Academy waɗi ; "Ije: The Journey" yahri nder fijirde filmji nder duuniyaaru fuu, o heɓi ceede mawɗe, nden o laati fijirde mawnde nde Naajeeriya waɗi, nden boo o walliti nder waylugo fijirde Naajeeriya. Kaalis baɗaaɗo ngam feewnude Ije ina tolnoo e miliyoŋaaji ɗiɗi e feccere dolaar.[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Chineze_Anyaene#Kugal_Chineze_Anyaene_ko_filmoowo_jogiiɗo_yiɗde_e_doole_ngam_haalde_daartol_e_firo_sinemaa_laaɓtungo,_tuugiiɗo_e_tolno_karallaagal_winnderewal_teskinngal._Ko_kanko_woni_sosɗo/CEO_Xandria_Productions,[2]_suudu_njuɓɓudi_timmundi,_keɓtinirndi_peewnugol,_keɓgol,_yeeyde,_e_saaktude_nate_dillooje_e_nder_Afrik_e_nder_luumo_filmuuji_winndereeji._Filmo_gadano_mo_Xandria_Productions_waɗi_e_hitaande_2010,_ko_Sinuwaa_Anyaene_waɗi_ɗum,_ardii_ɗum,_tawi_ko_Omotola_Jalade-Ekeinde_e_Genevieve_Nnaji,_tawi_ko_Kodak_e_ballal_peewnugol_filmo_oo._Ije_ɗon_wolwana_habaru_banndiraaɓe_rewɓe_ɗiɗo_Naajeeriya,_Chioma_e_Anya,_e_no_Chioma_yahi_haa_lesdi_Amerika_ngam_wallugo_hisnugo_deerɗiraawo_maako_debbo_ngam_o_ɗon_ƴama_warngo.[3]_Natal_ngal_yimɓe_heewɓe_njiɗi,_ngal_waɗi_ko_to_leydi_Nijeer_e_leyɗeele_dentuɗe_Amerik,_ko_ngal_filmo_gadano_mo_janngoowo_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_New_York_Film_Academy_waɗi_;_"Ije:_The_Journey"_yahri_nder_fijirde_filmji_nder_duuniyaaru_Njeenaaje Njeenaaje teeŋtuɗe keɓaaɗe ɗee ko ɗeeɗoo :https://ff.wikipedia.org/wiki/Chineze_Anyaene#Njeenaaje_Njeenaaje_teeŋtuɗe_keɓaaɗe_ɗee_ko_ɗeeɗoo_:Wikipedia: Rishi Patialvihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rishi_Patialvi1917–1999), jibinaaɗo ko Bam Dev Sharma, ummoriiɗo diiwaan Hoshiarpur (Punjab), ko yimoowo Urdu lolluɗo, jeyaaɗo e leñol Daagh Dehlvi. O wonnoo ko almuudo Naseem Noormahali mo wonnoo almuudo Labhu Ram Josh Malsiyani (1883-1976), almuudo Mirza Khan Daagh Dehlvi.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rishi_Patialvi#TuugnorgalWikipedia: Genoveva Umehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Genoveva_UmehGenoveva Kenechukwu Umeh (jibinaa ko ñalnde 8 lewru Mbooy hitaande 1995) ko debbo fijoowo mo Angalteer-Niiseer.[1][2] O heɓi njeenaari ɓurndi moƴƴude e filmo AMVCA e lewru mee 2024 ngam darnde makko e nder filmo Prime Video Original mo tiitoonde mum woni Breathe Of Life.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Genoveva_Umeh#NguurndamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Genoveva_Umeh#KugalFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Genoveva_Umeh#FilmogaraafiTeyaatrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Genoveva_Umeh#TeyaatreWikipedia: Syed Aijazuddin Shahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Aijazuddin_ShahSyed Aijazuddin Shah (Meeruthi lolluɗo) (Urdu: پپاولرمیرٹھی, Hindi: نگपुلر मेरठी) ko neɗɗo Urdu e Hindi, jom ƴattooje, jimoowo, jimoowo. O woni ko e waɗde Mushaira e Kavi Sammelan ko ina wona duuɓi 45 jooni e nder winndere nde kala.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Aijazuddin_Shah#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Aijazuddin_Shah#KugalDOGGOL ƊEƊƊIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Aijazuddin_Shah#DOGGOL_ƊEƊƊITuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Aijazuddin_Shah#TuugnorgalWikipedia: Raghupati Sahayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Raghupati_SahayRaghupati Sahay (28 ut 1896 – 3 mars 1982), ganndiraaɗo kadi innde binndol mum Firaq Gorakhpuri, ko binndoowo, ƴeewtotooɗo, kadi, e wiyde gooto e firooji, gooto e yimooɓe Urdu ɓurɓe anndeede e jamaanu Inndo.[1] O tabitini hoore makko e nder sehilaaɓe makko ina jeyaa heen Muhammadu Iqbal, Yagana Changezi, Jigar Moradabadi e Josh Malihabadi.Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Raghupati_Sahay#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeGolle cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Raghupati_Sahay#Golle_cuɓaaɗeMaayde e ndonuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Raghupati_Sahay#Maayde_e_ndonuTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Raghupati_Sahay#TuugnorgalWikipedia: Eucharia Anunobihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eucharia_AnunobiEucharia Anunobi, // R (jibinaa ko 27 lewru Mbooy hitaande 1965) ko debbo fijoowo, peewnoowo, e pastoor Naajeeriya. O ɓuri anndeede ko e golle makko e nder filmo Abuja Connection.Nguurndam e golle puɗɗaaɗe Anunobi jibinaa ko to Owerri, e nder diiwaan Imo, to bannge worgo-fuɗnaange leydi Najeriya, o yahi haa o timmini jaŋde makko leslesre e hakkundeere toon hade makko yahde to duɗal jaaɓi haaɗtirde karallaagal njuɓɓudi, Enugu ɗo o heɓi Dipolomaaji ngenndiiji e jokkondiral hakkunde yimɓe.[3] O heɓi kadi dipolom Bachelor of Arts caggal nde o janngi ɗemngal Engele to duɗal jaaɓi haaɗtirde Naajeeriya, Nsukka.[4] Anunobi arii e gite ngam darnde mum e nder filmuuji Glamour Girls II e hitaande 1996, o yahi haa o waɗi filmuuji ko ɓuri 90 ina jeyaa heen jokkondiral Abuja e ɓataakeeji to koɗo.[5] Jooni o ɗon huuwa bana linjiila haa ekklessiya haa Egbeda, lesdi Lagos.[6] Anunobi majjii weltaare ɓiɗɗo gorko gooto, Raymond, mo o sifotoo ko sehil makko ɓurɗo moƴƴude[7] e caɗeele ummoriiɗe e ŋakkere ƴiiƴam ñalnde 22 ut 2017. O yahrata ko e duuɓi 15.[8] O woni ko e miijo wonde jikkuuji ko adii dewgal ina njogii nafoore.[9]https://ff.wikipedia.org/wiki/Eucharia_Anunobi#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗe_Anunobi_jibinaa_ko_to_Owerri,_e_nder_diiwaan_Imo,_to_bannge_worgo-fuɗnaange_leydi_Najeriya,_o_yahi_haa_o_timmini_jaŋde_makko_leslesre_e_hakkundeere_toon_hade_makko_yahde_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_karallaagal_njuɓɓudi,_Enugu_ɗo_o_heɓi_Dipolomaaji_ngenndiiji_e_jokkondiral_hakkunde_yimɓe.[3]_O_heɓi_kadi_dipolom_Bachelor_of_Arts_caggal_nde_o_janngi_ɗemngal_Engele_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Naajeeriya,_Nsukka.[4]_Anunobi_arii_e_gite_ngam_darnde_mum_e_nder_filmuuji_Glamour_Girls_II_e_hitaande_1996,_o_yahi_haa_o_waɗi_filmuuji_ko_ɓuri_90_ina_jeyaa_heen_jokkondiral_Abuja_e_ɓataakeeji_to_koɗo.[5]_Jooni_o_ɗon_huuwa_bana_linjiila_haa_ekklessiya_haa_Egbeda,_lesdi_Lagos.[6]_Anunobi_majjii_weltaare_ɓiɗɗo_gorko_gooto,_Raymond,_mo_o_sifotoo_ko_sehil_makko_ɓurɗo_moƴƴude[7]_e_caɗeele_ummoriiɗe_e_ŋakkere_ƴiiƴam_ñalnde_22_ut_2017._O_yahrata_ko_e_duuɓi_15.[8]_O_woni_ko_e_miijo_wonde_jikkuuji_ko_adii_dewgal_ina_njogii_nafooreFilmogaraafi Kod Wilo (2019) Koppi tokoosi (2020) hono Mama B Daartol men Iisaa (2020) Ngam wakkati ɓooyma (2019) bana Mrs Omalu Laamɗo koɗo (2018) Ɓernde ɓuuɓnde (2009) hono Mrs Gladys Henndu mawndu (2009) Yiɗde (2008) ko Yumma Juliet Haɓre sakkitiinde (2008) Laamcfo am 6urcfo yoocfde (2008) hono Ijeoma Jemma ɓaleejo to Amerik worgo (2007) hono Sussie Maama nokkuure (2007) Hit mawɗo (2007) Grippe aviaire (2007) hono Paulina Romans sirlu (2007) hono Lady B. Suuɗde (2007) hono Helen Debbo debbo mo alaa ko woni e mum (2007) hono Edna Baron dorog (2007) Geɗe moƴƴe (2007) Ɓataakeeji feewde e koɗo (2007) hono Mrs Bankole Ɓernde ceniinde (2007) Ko juuti (2007) hono Evelyn Ɓernde miñi mum debbo (2007) Caɗeele ruuhu (2007) Tato (2007) Titanik (2007) ko ɓuuɓri Nde ngonɗaa miin (2007) hono Lady B. Rewɓe e mawɓe (2007) hono Vera 19 laawol Makaolay (2006) Ɓoornugol ɓernde (2006) hono Jane Yiɗde bonnde (2006) Ndonu sunaare (2006) Weltaare yumma (2006) hono Amaka Bojel am gooto (2006) hono Freddy Dewgal kuuɓtodinngal (2006) Yettoore (2006) hono Cynthia Koyɗol (2006) Haala ka taƴaaka (2006) 100% Jom suudu (2005) Gorko wumɗo kulɓiniiɗo (2005) hono Gloria Dorathy Giɗli am (2005) hono Ify Waktu ɓeydiiɗo (2005) Hare ɓesngu (2005) Henndu mawndu (2005) Ko wonaa galle (2005) Alaa laawol yaltude (2005) Koɗorɗe yiite (2005) Aadama ɗiɗaɓo (2005) Geɗe sirlu (2005) Ɗaɗi gonɗi (2005) Bakkatuuji yumma am (2005) Gardiiɗo Banke (2005) hono Nneka Yiɗde koɗo (2005) Feccere (2005) Total hersa (2005) hono Sen Feere rewɓe (2005) hono Jacklyn Kuugal ngal miijaaka (2005) Hare ngam hare (2005) Kosam maayɗam (2004) bana Nancy Williams Losko luggiɗngo (2004) Laamɗo Diamond 2: Debbo njulaagu (2004) Pijirlooji coodgu (2004) hono Sophie Faɗɗude (2004) Ngam Goonga (2004) ko Alla Ñawu galle (2004) hono Victoria Kuulal gadanal (2004) Yidde e dewgal (2004) Miss Naajeeriya (2004) bana Mrs Williams Feccere am (2004) Hoto wiy meeɗaa (2004) hono Doktoor Helen Wonaa e doole (2004) hono Ugonma Giɗli laawɗinaaɗi (2004) Coodgu njiyaagu (2004) Koɗo debbo (2004) ko debbo biyeteeɗo Wiliyam Jokkondiral Abuja (2004) hono Sofiya Laamiiɗo Armagedon (2003) Sukaaɓe rewɓe ordinateer (2003) ko Madam Stainless Nafoore ɓernde (2003) hono Maureen Juumre coodgu (2003) hono Nnenna Ɓoornuɗo (2003) Giɗo ɓuuɓɗo (2003) Ɓiɓɓe Lagos (2003) Ballal yumma (2003) Sukaaɓe ɓe ngalaa hakkille (2003) Hollit Bobo: Sukaaɓe Ameriknaaɓe (2003) e mbaydi Chikaodili Debbo Mariyam (2003) ko Nene Laamɗo renndo (2003) Yaakaare tan (2003) Henndu ndu timmi (2003) Ko rewɓe njiɗi (2003) Waɗooɓe bonanndeeji (2002) hono Justina Wonaa e Ɓiɗɗo am debbo (2002) hono Oby Bojel Oraas (2002) Yamiroore maayde (2001) Yimɓe ɓe ngalaa hoolaare (2001) Batu lewru Aout (2001) Wirngo cakkitiingo (2000) hono Susan Benita 2 (1999) Ɓernde 2 (1999) hono Rose Benita (1998) Ɓernde alaa (1998) hono Rose Maayii e mettere (1998) hono Sarah Ɓiɓɓe rewɓe 2 (1996) ko Anita Konu Musanga (1996) Ɓaawo (1995) Nneka mboddi mbelndi 2 (1995) Nneka mboddi mbelndi (1994)https://ff.wikipedia.org/wiki/Eucharia_Anunobi#Filmogaraafi_Kod_Wilo_(2019)_Koppi_tokoosi_(2020)_hono_Mama_B_Daartol_men_Iisaa_(2020)_Ngam_wakkati_ɓooyma_(2019)_bana_Mrs_Omalu_Laamɗo_koɗo_(2018)_Ɓernde_ɓuuɓnde_(2009)_hono_Mrs_Gladys_Henndu_mawndu_(2009)_Yiɗde_(2008)_ko_Yumma_Juliet_Haɓre_sakkitiinde_(2008)_Laamcfo_am_6urcfo_yoocfde_(2008)_hono_Ijeoma_Jemma_ɓaleejo_to_Amerik_worgo_(2007)_hono_Sussie_Maama_nokkuure_(2007)_Hit_mawɗo_(2007)_Grippe_aviaire_(2007)_hono_Paulina_Romans_sirlu_(2007)_hono_Lady_B._Suuɗde_(2007)_hono_Helen_Debbo_debbo_mo_alaa_ko_woni_e_mum_(2007)_hono_Edna_Baron_dorog_(2007)_Geɗe_moƴƴe_(2007)_Ɓataakeeji_feewde_e_koɗo_(2007)_hono_Mrs_Bankole_Ɓernde_ceniinde_(2007)_Ko_juuti_(2007)_hono_Evelyn_Ɓernde_miñi_mum_debbo_(2007)_Caɗeele_ruuhu_(2007)_Tato_(2007)_Titanik_(2007)_ko_ɓuuɓri_Nde_ngonɗaa_miin_(2007)_hono_Lady_B._Rewɓe_e_mawɓe_(2007)_hono_Vera_19_laawol_Makaolay_(2006)_Ɓoornugol_ɓernde_(2006)_hono_Jane_Yiɗde_bonnde_(2006)_Ndonu_sunaare_(2006)_Weltaare_yumma_(20Wikipedia: Imran Pratapgarhihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Imran_PratapgarhiImran Pratapgarhi (jibinaa ko 6 lewru bowte hitaande 1987) ko yimoowo e politikyanke mo ɗemngal Urdu, ko o tergal e nder suudu sarɗiiji Rajya Sabha, suudu sarɗiiji toowndu leydi Indiya. O woni ko e lomtaade diiwaan Maharashtra to leydi Indiya.Nguurndam adanɗam e golle yimrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Imran_Pratapgarhi#Nguurndam_adanɗam_e_golle_yimreGolle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Imran_Pratapgarhi#Golle_politikTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Imran_Pratapgarhi#TuugnorgalWikipedia: Asghar Husain Asgharhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asghar_Husain_AsgharAsghar Husein Asghar (1884-1936) anndiraaɗo no feewi e innde binndol makko Asghar Gondvi, jibinaaɗo e hitaande 1884 to Gorakhpur.[1]Bindi ɓantolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asghar_Husain_Asghar#Bindi_ɓantolWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asghar_Husain_Asghar#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asghar_Husain_Asghar#TuugnorgalWikipedia: Nazish Pratapgarhihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nazish_PratapgarhiNazish Pratapgarhi [2][3]ko yimoowo Urdu mo leydi Indiya, O teddinaama e njeenaari "Meer e Ghalib" ndi hooreejo leydi Indiya rokki mo .mo anndiraa miijooji makko e waawde sosde jokkondiral hakkunde makko e yiɗɓe yimre Urdu .Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nazish_Pratapgarhi#Nguurndam_adanɗamBinndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nazish_Pratapgarhi#BinndiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nazish_Pratapgarhi#TuugnorgalWikipedia: Liz Anjorinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liz_AnjorinElizabeth Aishat Anjorin ListenN ko debbo Naajeeriya, fijoowo e fijoowo filmuuji, ko ɓuri heewde ko e nder filmuuji Yoruba Naajeeriya.Nguurndam e jaŋde puɗɗagol Anjorin jibinaa ko to Badagry e nder diiwaan Lagos, e nder nokku ɗo Yoruba en ɓuri heewde, to bannge worgo-fuɗnaange leydi Najeriya.[2] Baaba makko ko Kerecee’en, yumma makko ko juulɗo.[3] O wiyi o mawni ko e baasal e yumma makko,[2][4] o meeɗiino wonde yeeyoowo nguura,[5] kadi o riiwtii heɓde nafoore sabu kulol wonde miskineeɓe kadi.[6] O naati duɗal jaaɓi haaɗtirde Olabisi Onabanjo e hitaande 2003, ɗo o woni daraniiɗo janngoowo, o heɓi kadi BSc e hitaande 2017 e peewnugol e njuɓɓudi yah-ngartaa caggal nde o yalti ngam jokkude golle fijirde.[7] Ndeen o ƴettii jaŋde fijirde, e oon sahaa o hawri e Idowu Ogungbe e Ahmed Alasari, ɓe mballi mo e golle makko.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Liz_Anjorin#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol_Anjorin_jibinaa_ko_to_Badagry_e_nder_diiwaan_Lagos,_e_nder_nokku_ɗo_Yoruba_en_ɓuri_heewde,_to_bannge_worgo-fuɗnaange_leydi_Najeriya.[2]_Baaba_makko_ko_Kerecee’en,_yumma_makko_ko_juulɗo.[3]_O_wiyi_o_mawni_ko_e_baasal_e_yumma_makko,[2][4]_o_meeɗiino_wonde_yeeyoowo_nguura,[5]_kadi_o_riiwtii_heɓde_nafoore_sabu_kulol_wonde_miskineeɓe_kadi.[6]_O_naati_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Olabisi_Onabanjo_e_hitaande_2003,_ɗo_o_woni_daraniiɗo_janngoowo,_o_heɓi_kadi_BSc_e_hitaande_2017_e_peewnugol_e_njuɓɓudi_yah-ngartaa_caggal_nde_o_yalti_ngam_jokkude_golle_fijirde.[7]_Ndeen_o_ƴettii_jaŋde_fijirde,_e_oon_sahaa_o_hawri_e_Idowu_Ogungbe_e_Ahmed_Alasari,_ɓe_mballi_mo_e_golle_makko.[2]Kugal Ko o fijoowo, Anjorin ari e darnde mum ko e darorɗe duuɓi sappo gadani teeminannde 21ɓiire ; filmuuji ɗi o anndiraa ɗii ko Ise Onise e Arewa Ejo e hitaande 2009 e Owowunmi e hitaande 2010.[2][8]https://ff.wikipedia.org/wiki/Liz_Anjorin#Kugal_Ko_o_fijoowo,_Anjorin_ari_e_darnde_mum_ko_e_darorɗe_duuɓi_sappo_gadani_teeminannde_21ɓiire_;_filmuuji_ɗi_o_anndiraa_ɗii_ko_Ise_Onise_e_Arewa_Ejo_e_hitaande_2009_e_Owowunmi_e_hitaande_2010.[2][8]Njeenaaje Anjorin heɓi njeenaari ɓurndi moƴƴude e nder njeenaari sukaaɓe dañɓe golle e hitaande 2012 ngam Kofo Tinubu,[1] e njeenaari City Pride ngam ɓurɓe waawde fijde e hitaande 2013 e 2014, laawol ɗiɗaɓol kadi wonande Kofo Tinubu.[9] E nder njeenaari 2014, o suɓaama ngam wonde fijoowo ɓurɗo moƴƴude e hitaande ndee (Yoruba)[13], o rokkaama kadi njeenaari ɓurndi moƴƴude e filmuuji Yoruba.[14][15] E nder njeenaari 2017 ngam weltinde yimɓe wuro, o heɓi njeenaari ɓurndi moƴƴude e filmuuji Yoruba (Debbo)[16] e njeenaari keeriindi ngam Owo Naira Bet.[17][18]https://ff.wikipedia.org/wiki/Liz_Anjorin#Njeenaaje_Anjorin_heɓi_njeenaari_ɓurndi_moƴƴude_e_nder_njeenaari_sukaaɓe_dañɓe_golle_e_hitaande_2012_ngam_Kofo_Tinubu,[1]_e_njeenaari_City_Pride_ngam_ɓurɓe_waawde_fijde_e_hitaande_2013_e_2014,_laawol_ɗiɗaɓol_kadi_wonande_Kofo_Tinubu.[9]_E_nder_njeenaari_2014,_o_suɓaama_ngam_wonde_fijoowo_ɓurɗo_moƴƴude_e_hitaande_ndee_(Yoruba)[13],_o_rokkaama_kadi_njeenaari_ɓurndi_moƴƴude_e_filmuuji_Yoruba.[14][15]_E_nder_njeenaari_2017_ngam_weltinde_yimɓe_wuro,_o_heɓi_njeenaari_ɓurndi_moƴƴude_e_filmuuji_Yoruba_(Debbo)[16]_e_njeenaari_keeriindi_ngam_Owo_Naira_Bet.[17][18]Njeñtudi njeenaari kewu hitaande 2012 Njeenaaje sukaaɓe dañɓe golle ɓurɗe moƴƴude keɓii 2014 City Yimɓe Entertainment Awards Yoruba Film Neɗɗo hitaande Won 2017 City Yimɓe Film Awards Njeenaari keeriindi anndinde Won Yoruba Film Neɗɗo Hitaande (Debbo) Won 2016 Zulu Afriknaajo Film Akademi Njeenaari ɓurndi moƴƴude e fijde debbo ɓii leydi Won[19] Nguurndam neɗɗo Anjorin ko jibinannde wootere.[4][8] O ummi diina Masiihiŋko'en o naati diina Islaama, o hoosi innde Aishat.[3][20] E lewru ut 2023, o woppi lislaam, o ɗaɓɓiri yiɗɓe makko yo ngoppu haaldude e makko e tiitooɗe lislaam e nder yeewtere Instagram.[21][22]https://ff.wikipedia.org/wiki/Liz_Anjorin#Njeñtudi_njeenaari_kewu_hitaande_2012_Njeenaaje_sukaaɓe_dañɓe_golle_ɓurɗe_moƴƴude_keɓii_2014_City_Yimɓe_Entertainment_Awards_Yoruba_Film_Neɗɗo_hitaande_Won_2017_City_Yimɓe_Film_Awards_Njeenaari_keeriindi_anndinde_Won_Yoruba_Film_Neɗɗo_Hitaande_(Debbo)_Won_2016_Zulu_Afriknaajo_Film_Akademi_Njeenaari_ɓurndi_moƴƴude_e_fijde_debbo_ɓii_leydi_Won[19]_Nguurndam_neɗɗo_Anjorin_ko_jibinannde_wootere.[4][8]_O_ummi_diina_Masiihiŋko'en_o_naati_diina_Islaama,_o_hoosi_innde_Aishat.[3][20]_E_lewru_ut_2023,_o_woppi_lislaam,_o_ɗaɓɓiri_yiɗɓe_makko_yo_ngoppu_haaldude_e_makko_e_tiitooɗe_lislaam_e_nder_yeewtere_Instagram.[21][22]Filmogaraafi cuɓaaɗo Ise Onise (2009) Arewa ejo (2009) Owowunmi (2010) hono Tinuke Eɓɓoore filmo dance (2016) hono Mrs Balogun Tolani Gbarada Cardi Iyawo Abuke Kofo de debbo gadano (2014) hono kofo Kofo Tinubu (2012) Owo Naira Bet (2017)https://ff.wikipedia.org/wiki/Liz_Anjorin#Filmogaraafi_cuɓaaɗo_Ise_Onise_(2009)_Arewa_ejo_(2009)_Owowunmi_(2010)_hono_Tinuke_Eɓɓoore_filmo_dance_(2016)_hono_Mrs_Balogun_Tolani_Gbarada_Cardi_Iyawo_Abuke_Kofo_de_debbo_gadano_(2014)_hono_kofo_Kofo_Tinubu_(2012)_Owo_Naira_Bet_(2017)Wikipedia: Maulana Syed Abul Hasan Natiqhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maulana_Syed_Abul_Hasan_NatiqMaulana Syed Abul Hasan Natiq (Urdu: ناطق گلاؤفي ; 11 noowammbar 1886 – 27 lewru mee 1969) ko yimoowo Urdu, almuudo Daagh Dehlvi. Gaa gaa wonde yimoowo, o tawtoraama kadi dille ndimaagu leydi Indiya, o suɓaama kadi e nder diiwaanuuji diiwaanuuji hakkundeeji e hitaande 1926.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maulana_Syed_Abul_Hasan_Natiq#TuugnorgalWikipedia: Sayyid Ahmedullah Qadrihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayyid_Ahmedullah_QadriSayyid Ahmedullah Qadri ( 9 ut 1909 – 5 oktoobar 1985), ganndiraaɗo Lisan-ul-Mulk, ko binndoowo,[1][2] winndiyanke, ƴeewtotooɗo, gardiiɗo binndol, daraniiɗo jeytaare leydi Indiya, politikyanke leydi Indiya e teddinaaɗo limre Haydarabaad, to leydi Indiya. O woniino hooreejo Duɗal Wiɗtooji Fuɗnaange Lutfuddaulah[3] Hyderabad, hooreejo Fedde Jaayndiyankooɓe Hyderabad,[4] tergal Diiso Defterdu Dowla.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayyid_Ahmedullah_Qadri#TuugnorgalWikipedia: Uzoamaka Aniunohhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uzoamaka_AniunohUzoamaka Aniunoh ko fijoowo e binndoowo Naajeeriya. O woniino tergal sahaa kala e nder MTV Shuga feeñde e dingiral keewngal ina jeyaa heen gadanal e jeegoɓal.Ngendam Aniunoh jibinaa ko to Onitsha. O janngi janngirde Engele & Binndol e Taariiha & Jangirde Duuniyaaru haa Jaami'aare Naajeeriya. E hitaande 2015, o ummii to Angalteer ɗo o janngi binndol teskinngol to duɗal jaaɓi haaɗtirde Birmingham o heɓi dipolom makko master.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Uzoamaka_Aniunoh#Ngendam_Aniunoh_jibinaa_ko_to_Onitsha._O_janngi_janngirde_Engele_&_Binndol_e_Taariiha_&_Jangirde_Duuniyaaru_haa_Jaami'aare_Naajeeriya._E_hitaande_2015,_o_ummii_to_Angalteer_ɗo_o_janngi_binndol_teskinngol_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Birmingham_o_heɓi_dipolom_makko_master.[2]Winndiyanke Aniunoh kadi ko binndoowo, omo jogii golle bayyinaaɗe. Ko winndiyaŋke Naajeeriya biyeteeɗo Chimamanda Ngozi Adichie yuɓɓini ɗum, winnditii ɗum e golle makko Balcony.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Uzoamaka_Aniunoh#Winndiyanke_Aniunoh_kadi_ko_binndoowo,_omo_jogii_golle_bayyinaaɗe._Ko_winndiyaŋke_Naajeeriya_biyeteeɗo_Chimamanda_Ngozi_Adichie_yuɓɓini_ɗum,_winnditii_ɗum_e_golle_makko_Balcony.[2]Filmogaraafi Teleeji MTV ɓuuɓri [6] MTV Shuga gooto e maɓɓe fof [7]. Rumor Ina jogii ɗum Riyon [9] Diine [13] Filmuuji Ponzi [14] [15] (2021) ko Abike Stuck [5] (2018) ko Dara Akpabiyo Ife [9] (2020) hono Ife Zipman oo [9]. Debbo Rose[10] (2021) bana debbo Rose Ananse [9] Natal Naija (2021) hono Cassie Mami Wata (2023) hono Zinwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uzoamaka_Aniunoh#Filmogaraafi_Teleeji_MTV_ɓuuɓri_[6]_MTV_Shuga_gooto_e_maɓɓe_fof_[7]._Rumor_Ina_jogii_ɗum_Riyon_[9]_Diine_[13]_Filmuuji_Ponzi_[14]_[15]_(2021)_ko_Abike_Stuck_[5]_(2018)_ko_Dara_Akpabiyo_Ife_[9]_(2020)_hono_Ife_Zipman_oo_[9]._Debbo_Rose[10]_(2021)_bana_debbo_Rose_Ananse_[9]_Natal_Naija_(2021)_hono_Cassie_Mami_Wata_(2023)_hono_ZinweWikipedia: Jumoke Georgehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jumoke_GeorgeOlajumoke Amoke Olatunde Georgelistenⓘ ko ɓuri anndeede ko Jumoke George ko debbo Naajeeriya, fijoowo filmuuji e waɗoowo filmuuji.[1]Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jumoke_George#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jumoke_George#KugalFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jumoke_George#FilmogaraafiCaahuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jumoke_George#CaahuWikipedia: Aziz Mohammad Khanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aziz_Mohammad_KhanAziz Muhammadu Khan (1931-1992) walla Aziz Qaisi ko yimoowo Urdu, winndoowo daartol, winndoowo filmuuji. O jibinaa, o janngi ko to Haydarabad, to leydi Telangana.Golle e darndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aziz_Mohammad_Khan#Golle_e_darndeFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aziz_Mohammad_Khan#FilmogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aziz_Mohammad_Khan#TuugnorgalWikipedia: Nikki Amuka-Birdhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nikki_Amuka-BirdNikki Amuka-Bird (jibinaa ko ñalnde 27 feebariyee 1976) ko fijoowo dingiral, tele, e filmuuji to Angalteer.Nguurndam adanɗam Amuka-Bird jibinaa ko to diiwaan Delta, leydi Najeriya, ɗo baaba mum hoɗi haa jooni. O ummi toon nde o woni cukalel tokosel e yumma makko, o mawni ko to Angalteer, Lagos e to Antigua.[1] E nder duɗal internat to Hurtwood House to Angalteer,[2] Amuka-Bird ina ɗaminii e fuɗɗoode wonde ko jimoowo. Ndeen yiɗde noon, ko gaañannde fooli ɗum :https://ff.wikipedia.org/wiki/Nikki_Amuka-Bird#Nguurndam_adanɗam_Amuka-Bird_jibinaa_ko_to_diiwaan_Delta,_leydi_Najeriya,_ɗo_baaba_mum_hoɗi_haa_jooni._O_ummi_toon_nde_o_woni_cukalel_tokosel_e_yumma_makko,_o_mawni_ko_to_Angalteer,_Lagos_e_to_Antigua.[1]_E_nder_duɗal_internat_to_Hurtwood_House_to_Angalteer,[2]_Amuka-Bird_ina_ɗaminii_e_fuɗɗoode_wonde_ko_jimoowo._Ndeen_yiɗde_noon,_ko_gaañannde_fooli_ɗum_:Kugal Natal yaajngal natal Amuka-Bird to njeenaari teleeji BAFTA Virgin TV e hitaande 2017 Ko Amuka-Bird waɗi e golle pijirlooji ina jeyaa heen : Welcome to Thebes (Tiyaatir ngenndiijo); Jamma sappo e ɗiɗo (Bristol Old Vic, mo o dañi njeenaari Ian Charleson e hitaande 2004 ngam fiyde Viola); Sukaaɓe rewɓe ɓurɓe mawnude (Sosiyetee dingiral Oxford); Koyngal jamma hakkunde ndunngu, Tempest e Maccuɗo joom en jawɗeele ɗiɗo (RSC); Sikke: Tinndol (Tiyaatir).https://ff.wikipedia.org/wiki/Nikki_Amuka-Bird#Kugal_Natal_yaajngal_natal_Amuka-Bird_to_njeenaari_teleeji_BAFTA_Virgin_TV_e_hitaande_2017_Ko_Amuka-Bird_waɗi_e_golle_pijirlooji_ina_jeyaa_heen_:_Welcome_to_Thebes_(Tiyaatir_ngenndiijo);_Jamma_sappo_e_ɗiɗo_(Bristol_Old_Vic,_mo_o_dañi_njeenaari_Ian_Charleson_e_hitaande_2004_ngam_fiyde_Viola);_Sukaaɓe_rewɓe_ɓurɓe_mawnude_(Sosiyetee_dingiral_Oxford);_Koyngal_jamma_hakkunde_ndunngu,_Tempest_e_Maccuɗo_joom_en_jawɗeele_ɗiɗo_(RSC);_Sikke:_Tinndol_(Tiyaatir).Nguurndam neɗɗo O resii fijoowo biyeteeɗo Geoffrey Streatfeild gila 2003 haa 2010.[12]https://ff.wikipedia.org/wiki/Nikki_Amuka-Bird#Nguurndam_neɗɗo_O_resii_fijoowo_biyeteeɗo_Geoffrey_Streatfeild_gila_2003_haa_2010.[12]Filmogaraafi Vidiyo Hitaande Tiitoonde Role Notes 2000 Yaafo e Yejjit Nicky 2005 Ko famɗi fof Asamaan [de] Rosie 2006 Kargo Subira Omen Doktoor Becker 2008 Shelley Cartwright mo majji 2011 Koriyolanus teleeji 2014 Yeeso Maleyka Roxanne 2015 Yupiteer ina ummoo 2016 Yeddude Libi Holbrook 2017 sariya sukaabe amadia kalu qc 2018 Hare keeriinde Rita Wiliyam 2019 Miranda mo lootorde Daartol neɗɗo Daawuuda Kopperfield Mrs Steerforth 2021 Patrisiya Karmikel ɓooyɗo 2022 Ko mbaydi violet Waɗde Laamɗo Russell 2023 Koppi e Kabin Sabrina [13]. Yeriko Ridge Tabby Temple 2024 Haalaaji Kardosa Dewindt Ɗoo Helen Harris Ko caggal peewnugol Teleeji Hitaande Tiitoonde Role Notes 1999-2005 Holby wuro 3 feere-feere 1999 1 lewru nduu 1999 Ɓoornugol Martha 2000 Kisal no cuuɗi Carole Tele film 2000 Doktooruuji Infirmier 1 episod 2003 Taali Kanterburi Konstans Musa 1 yeewtere 2003-2004 Sukaaɓe rewɓe bonɓe Paula Miles 8 pijirlooji 2004 Haɓaade warngooji Gemma 1 episod 2005 caggal maayde Sandra Petch 1 yeewtere 2005 Casual Moji Muzenda 1 episod 2005 Casualité @ Holby City Moji Muzenda 3 episodes hitaande 2005; 2010 Seede deƴƴuɗo Simone Kambel / Det Supt Gaynor Jenkins 4 episodes 2006 Daande Goonga Njulaagu Filmo Tele 2006 Liggey ŋarɗugol Rosemary Charles 2 yeewtere 2006 1 yeewtere 2006 Abbes Robin Hood 1 yeewtere 2006 Jibinaa ko fotde Itshe filmo tele 2007 Ñalɗi joy PC Simone Farnes 2007 Ɓoornugol Helen Errol 1 yeewtere 2008 Torchwood Beth Halloran / Wakiiliijo ɗaaniiɗo 1 eɓɓoore 2008 Gaño cakkitiiɗo Susan Ross 2008 Koolol rewɓe limto 1 Alice Busang 1 yeewtere 2008-2010 Wuurɓe Samanta Willis MP 5 pijirlooji 2009 Duunde tokosere Celia 2011-2013 Luuter Det. Sgt / Det. Mawɗo ƴeewndotooɗo Erin Gray 8 yeewtere 2012 Sinbad Le professeur 1 épisode 2014 suudu jom en hakkillaaji fiona 1 episode 2014 Maayde e nder aljanna Anna Jackson 1 episode 2014 Giɗli Anna 1 yeewtere 2015 Nder No. 9 Joanne Episode: "Comfort cold". 2016 NW Natalie tele filmo 2017 Doktoor mo seedantaagal (daande) / Helen Clay 1 yeewtere "Laabi ɗiɗi e sahaa” 2018 Naange tiiɗngel Grace Morrigan Ko ɓuri heewde e yimɓe, 6 episod 2019 Marsha ƴamoowo kaŋŋe 20https://ff.wikipedia.org/wiki/Nikki_Amuka-Bird#Filmogaraafi_Vidiyo_Hitaande_Tiitoonde_Role_Notes_2000_Yaafo_e_Yejjit_Nicky_2005_Ko_famɗi_fof_Asamaan_[de]_Rosie_2006_Kargo_Subira_Omen_Doktoor_Becker_2008_Shelley_Cartwright_mo_majji_2011_Koriyolanus_teleeji_2014_Yeeso_Maleyka_Roxanne_2015_Yupiteer_ina_ummoo_2016_Yeddude_Libi_Holbrook_2017_sariya_sukaabe_amadia_kalu_qc_2018_Hare_keeriinde_Rita_Wiliyam_2019_Miranda_mo_lootorde_Daartol_neɗɗo_Daawuuda_Kopperfield_Mrs_Steerforth_2021_Patrisiya_Karmikel_ɓooyɗo_2022_Ko_mbaydi_violet_Waɗde_Laamɗo_Russell_2023_Koppi_e_Kabin_Sabrina_[13]._Yeriko_Ridge_Tabby_Temple_2024_Haalaaji_Kardosa_Dewindt_Ɗoo_Helen_Harris_Ko_caggal_peewnugol_Teleeji_Hitaande_Tiitoonde_Role_Notes_1999-2005_Holby_wuro_3_feere-feere_1999_1_lewru_nduu_1999_Ɓoornugol_Martha_2000_Kisal_no_cuuɗi_Carole_Tele_film_2000_Doktooruuji_Infirmier_1_episod_2003_Taali_Kanterburi_Konstans_Musa_1_yeewtere_2003-2004_Sukaaɓe_rewɓe_bonɓe_Paula_Miles_8_pijirlooji_2004_Haɓaade_warngooji_Gemma_1_episod_2005_caWikipedia: Manju Qamar Yadullāhīhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Manju_Qamar_Yadull%C4%81h%C4%ABManju Qamar Yadullāhī (1908-1983) ko jimoowo, binndoowo pijirlooji, jimoowo, jibinaa ko to Channapatna, e nder diiwaan Karnataka, to leydi Indiya, o sosi golle makko ko e wuro wiyeteengo Haydarabad Deccan. O winndi pijirlooji keewɗi e ɗemngal Urdu jogiiɗi nafoore renndo e daartol.Bibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Manju_Qamar_Yadull%C4%81h%C4%AB#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Manju_Qamar_Yadull%C4%81h%C4%AB#TuugnorgalWikipedia: Muhammad Qyamuddin Alihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Qyamuddin_AliMuhammadu Qiyamuddin Aali, lollirɗo Qaim Chandpuri walla Kayem Chandpuri (1722-1793) ko yimiyaŋke Inndo.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Qyamuddin_Ali#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Qyamuddin_Ali#TuugnorgalWikipedia: Amir Qizilbashhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amir_QizilbashAmir Qizilbash (1943 – 2003) ko shayaar (yimoowo) lolluɗo, kadi ko jimoowo jimɗi filmuuji. O jibinaa ko to Delhi, leydi Indiya e hitaande 1943, o maayi ko e hitaande 2003.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amir_Qizilbash#TuugnorgalWikipedia: Dr. Lutfur Rahmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dr._Lutfur_RahmanDoktoor Lutfur Rahmaan ko yimiyanke e ɗemngal Urdu.Golle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dr._Lutfur_Rahman#Golle_politikTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dr._Lutfur_Rahman#TuugnorgalWikipedia: Ada Amehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ada_AmehAda Ameh // R (15 lewru Mbooy 1974 – 17 lewru Siilo 2022) ko fijoowo filmo mo Naajeeriya waɗi ko ɓuri duuɓi capanɗe ɗiɗi e nder filmuuji Naajeeriya, o anndaa ko e jikku makko Anita e nder filmo 1996 mo tiitoonde mum woni Domitilla e no Emu Johnson e nder njeenaari ndii -nafoore teleeji leydi Najeriya ina wiyee The Johnsons.[1] Ameh e nder teleeji Johnsons ina jeyaa e wondude e fijooɓe Nollywood woɗɓe hono Charles Inojie, Chinedu Ikedieze, e Olumide Oworu.Nguurndam e jaŋde puɗɗagol Ameh, hay so tawii ko jeyaaɗo Idoma[2] e nder diiwaan Benue, o jibinaa, o mawni ko to Ajegunle e nder diiwaan Lagos, nokku gonɗo to bannge worgo-fuɗnaange leydi Najeriya, tawi ko yimɓe Naajeeriya kaalooɓe ɗemngal Yoruba ɓuri heewde. Ameh heɓi jaŋde leslesre e hakkundeere to diiwaan Lagos kono o woppii jaŋde nde o heɓi duuɓi 14, ko ndeen hitaande nde o jibini ɓiyiiko debbo.[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ada_Ameh#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol_Ameh,_hay_so_tawii_ko_jeyaaɗo_Idoma[2]_e_nder_diiwaan_Benue,_o_jibinaa,_o_mawni_ko_to_Ajegunle_e_nder_diiwaan_Lagos,_nokku_gonɗo_to_bannge_worgo-fuɗnaange_leydi_Najeriya,_tawi_ko_yimɓe_Naajeeriya_kaalooɓe_ɗemngal_Yoruba_ɓuri_heewde._Ameh_heɓi_jaŋde_leslesre_e_hakkundeere_to_diiwaan_Lagos_kono_o_woppii_jaŋde_nde_o_heɓi_duuɓi_14,_ko_ndeen_hitaande_nde_o_jibini_ɓiyiiko_debbo.[4]Kugal E hitaande 1995, Ameh naati e dow laabi e nder filmuuji Naajeeriya Nollywood, o heɓi darnde makko adannde e nder filmuuji e hitaande 1996, ɗo o waɗi fijirde Anita e nder filmo Domitila,[5] mo o waɗi nafoore mawnde. Filmu oo ko Zeb Ejiro waɗi ɗum, ardii ɗum. Ameh kadi ina jeyaa e teleeji leydi Najeriya ina wiyee The Johnsons, ɗum kadi wonti eɓɓoore teskinnde, nde heɓi njeenaaje.[1][6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ada_Ameh#Kugal_E_hitaande_1995,_Ameh_naati_e_dow_laabi_e_nder_filmuuji_Naajeeriya_Nollywood,_o_heɓi_darnde_makko_adannde_e_nder_filmuuji_e_hitaande_1996,_ɗo_o_waɗi_fijirde_Anita_e_nder_filmo_Domitila,[5]_mo_o_waɗi_nafoore_mawnde._Filmu_oo_ko_Zeb_Ejiro_waɗi_ɗum,_ardii_ɗum._Ameh_kadi_ina_jeyaa_e_teleeji_leydi_Najeriya_ina_wiyee_The_Johnsons,_ɗum_kadi_wonti_eɓɓoore_teskinnde,_nde_heɓi_njeenaaje.[1][6]Nguurndam caggal Ameh majjii terɗe galle mum keewɗe : ina heen, ɓiyiiko debbo, mo o jibini e duuɓi 14.[3][7] Ɓiyiiko debbo maayi ko e lewru oktoobar 2020.[8] Ameh maayi caggal nde yani e wuro Warri ñalnde 17 lewru juko hitaande 2022 tawi omo yahra e duuɓi 48.[9][10] [11] O wonnoo ko e rafi hakkille ko adii maayde makko.[12][13] Koolol teddungal waɗaama e makko e nder fedde Actors Guild mo leydi Najeriya ñalnde 18 lewru bowte hitaande 2022, caggal ɗuum o wirnaa ñalnde 26 lewru bowte to wuro makko to Otukpo, to diiwaan Benue.[14][15][16]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ada_Ameh#Nguurndam_caggal_Ameh_majjii_terɗe_galle_mum_keewɗe_:_ina_heen,_ɓiyiiko_debbo,_mo_o_jibini_e_duuɓi_14.[3][7]_Ɓiyiiko_debbo_maayi_ko_e_lewru_oktoobar_2020.[8]_Ameh_maayi_caggal_nde_yani_e_wuro_Warri_ñalnde_17_lewru_juko_hitaande_2022_tawi_omo_yahra_e_duuɓi_48.[9][10]_[11]_O_wonnoo_ko_e_rafi_hakkille_ko_adii_maayde_makko.[12][13]_Koolol_teddungal_waɗaama_e_makko_e_nder_fedde_Actors_Guild_mo_leydi_Najeriya_ñalnde_18_lewru_bowte_hitaande_2022,_caggal_ɗuum_o_wirnaa_ñalnde_26_lewru_bowte_to_wuro_makko_to_Otukpo,_to_diiwaan_Benue.[14][15][16]Filmogaraafi cuɓaaɗo Domiila (1996) woni Anita Aki na Ukwa (wi osita iheme & chinedu ikedieze) Phone Swap (2012) hono Cynthia (e Wale Ojo, Chika Okpala, Nse Ikpe-Etim & Joke Silva) Kaalis ƴiiƴam Atlas (2017) Maama Vero Òlotūre (2019) hono Titi Jom suudu men (2017) hono mama adisa Laamiiɗo Shitta (2013) bana Madam Gana ina foti yahde (2016) Miliyoŋ ɓiɗɗo (2017) Turtol gootol moƴƴol (2005) Caɗeele ɗiɗi Yimɓe Wuro am (2021)[17] ko Witch Doole (2022) ko Maama E dow teddungal am (2021) Lockdown (2021) bana Mrs Adebola Mr & Mrs okoli (2021) mama okoli Gone (2021) [18] ko Neene Ani Joɗndeeji[18] (2020) hono taani Rose Balɗe 5 haa hitaande hesere (2022) hono Mama Rebe Sereeji teleeji The Johnsons ina holla Samuel Ajibola, Charles Inojie, Susan Pwajok, Ada Ameh, Chinedu Ikedieze, Olumide Oworu, Kunle Bamtefa, Stephanie Zibili, Gaji Samuel, Daniel Iroegbu, Seun Adebajo.https://ff.wikipedia.org/wiki/Ada_Ameh#Filmogaraafi_cuɓaaɗo_Domiila_(1996)_woni_Anita_Aki_na_Ukwa_(wi_osita_iheme_&_chinedu_ikedieze)_Phone_Swap_(2012)_hono_Cynthia_(e_Wale_Ojo,_Chika_Okpala,_Nse_Ikpe-Etim_&_Joke_Silva)_Kaalis_ƴiiƴam_Atlas_(2017)_Maama_Vero_Òlotūre_(2019)_hono_Titi_Jom_suudu_men_(2017)_hono_mama_adisa_Laamiiɗo_Shitta_(2013)_bana_Madam_Gana_ina_foti_yahde_(2016)_Miliyoŋ_ɓiɗɗo_(2017)_Turtol_gootol_moƴƴol_(2005)_Caɗeele_ɗiɗi_Yimɓe_Wuro_am_(2021)[17]_ko_Witch_Doole_(2022)_ko_Maama_E_dow_teddungal_am_(2021)_Lockdown_(2021)_bana_Mrs_Adebola_Mr_&_Mrs_okoli_(2021)_mama_okoli_Gone_(2021)_[18]_ko_Neene_Ani_Joɗndeeji[18]_(2020)_hono_taani_Rose_Balɗe_5_haa_hitaande_hesere_(2022)_hono_Mama_Rebe_Sereeji_teleeji_The_Johnsons_ina_holla_Samuel_Ajibola,_Charles_Inojie,_Susan_Pwajok,_Ada_Ameh,_Chinedu_Ikedieze,_Olumide_Oworu,_Kunle_Bamtefa,_Stephanie_Zibili,_Gaji_Samuel,_Daniel_Iroegbu,_Seun_Adebajo.Wikipedia: Anjum Rehbarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anjum_RehbarAnjum Rehbar (jibinaa ko ñalnde 17 suwee 1962) ko yimoowo indiyanke binndoowo e ɗemngal Urdu e Hindi.[1][2]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anjum_Rehbar#NguurndamNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anjum_Rehbar#NjeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anjum_Rehbar#TuugnorgalWikipedia: Joy Alphonsushttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joy_AlphonsusJoy Anwulika Alphonsus (jibinaa ko ñalnde 31 lewru bowte hitaande 1987), ko debbo jibinaaɗo to leydi Najeriya.[1] O ɓuri anndeede ko e darnde tiitoonde e nder filmo biyeteeɗo Joy, keɓɗo njeenaari.Nguurndam neɗɗo Alphonsus jibinaa ko ñalnde 31 lewru bowte hitaande 1987 to leydi Nijeer.[2] O woni ko e leydi Otiris hannde.https://ff.wikipedia.org/wiki/Joy_Alphonsus#Nguurndam_neɗɗo_Alphonsus_jibinaa_ko_ñalnde_31_lewru_bowte_hitaande_1987_to_leydi_Nijeer.[2]_O_woni_ko_e_leydi_Otiris_hannde.Kugal Alphonsus waɗii yeewtere mum adannde e ekran e hitaande 2018 e Joy mo Sudabeh Mortezai,[3] ɗo o waɗi darnde tiitoonde ndee. E lewru noowammbar 2018, Alphonsus heɓi njeenaari ɓurndi moƴƴude e fijirde filmuuji to Seville.[4][5] E lewru Yarkoma 2019, o rokkaa njeenaari Max Ophüls to Saarbrücken ngam darnde makko. E nder hitaande ndee tan, o heɓi njeenaari Diagonale.[6] E hitaande 2020, o dañii njeenaari ɓurndi moƴƴude e njeenaari filmuuji Otiris.https://ff.wikipedia.org/wiki/Joy_Alphonsus#Kugal_Alphonsus_waɗii_yeewtere_mum_adannde_e_ekran_e_hitaande_2018_e_Joy_mo_Sudabeh_Mortezai,[3]_ɗo_o_waɗi_darnde_tiitoonde_ndee._E_lewru_noowammbar_2018,_Alphonsus_heɓi_njeenaari_ɓurndi_moƴƴude_e_fijirde_filmuuji_to_Seville.[4][5]_E_lewru_Yarkoma_2019,_o_rokkaa_njeenaari_Max_Ophüls_to_Saarbrücken_ngam_darnde_makko._E_nder_hitaande_ndee_tan,_o_heɓi_njeenaari_Diagonale.[6]_E_hitaande_2020,_o_dañii_njeenaari_ɓurndi_moƴƴude_e_njeenaari_filmuuji_Otiris.Wikipedia: Hauwa Allahburahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hauwa_AllahburaHauwa Allahbura ko debbo njulaagu to woyla leydi Naajeeriya, ummoriiɗo to diiwaan Borno, ko kañum woni daraniiɗo jam e laamu moƴƴu, kadi ko sosɗo Pull-up Naija. Ko kanko kadi woni peewnoowo filmuuji Nollywood.Nguurndam e jaŋde puɗɗagol O jibinaa ko to Jos, to diiwaan Plateau e nder galle doosɗe. O ummorii ko e diiwaan Borno, ɗo baaba makko ummorii. Sabu sifaa golle baaba makko, o janngi duɗe leslese e nokkuuji tati ceertuɗi ; Duɗal hakkunde leyɗeele Crescent, to Lagos ; Duɗal hakkunde leyɗeele Crescent, to Kano; e Duɗal hakkunde leyɗeele Farayse, Badagry. Ngam duɗal makko hakkundeewal, o janngi to duɗal hakkundeewal Polis, Minna, to Dowla Niiseer ; e Koolaaɗo kuuɓal laamu fedde nde, Ilorin, to diiwaan Kwara. O heɓi dipoloma makko gadano e daartol e jaŋde hakkunde leyɗeele to duɗal jaaɓi haaɗtirde Nasarawa State, Keffi. O wonii kadi jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde filmuuji Londres ; Duɗal jaaɓi-haaɗtirde filmuuji New York e Duɗal jaaɓi-haaɗtirde Montana.[8][9]https://ff.wikipedia.org/wiki/Hauwa_Allahbura#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol_O_jibinaa_ko_to_Jos,_to_diiwaan_Plateau_e_nder_galle_doosɗe._O_ummorii_ko_e_diiwaan_Borno,_ɗo_baaba_makko_ummorii._Sabu_sifaa_golle_baaba_makko,_o_janngi_duɗe_leslese_e_nokkuuji_tati_ceertuɗi_;_Duɗal_hakkunde_leyɗeele_Crescent,_to_Lagos_;_Duɗal_hakkunde_leyɗeele_Crescent,_to_Kano;_e_Duɗal_hakkunde_leyɗeele_Farayse,_Badagry._Ngam_duɗal_makko_hakkundeewal,_o_janngi_to_duɗal_hakkundeewal_Polis,_Minna,_to_Dowla_Niiseer_;_e_Koolaaɗo_kuuɓal_laamu_fedde_nde,_Ilorin,_to_diiwaan_Kwara._O_heɓi_dipoloma_makko_gadano_e_daartol_e_jaŋde_hakkunde_leyɗeele_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Nasarawa_State,_Keffi._O_wonii_kadi_jannginoowo_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_filmuuji_Londres_;_Duɗal_jaaɓi-haaɗtirde_filmuuji_New_York_e_Duɗal_jaaɓi-haaɗtirde_Montana.[8][9]Kugal Allahbura fuɗɗii golle mum ko e yeewtere True TV. O yahi ngam audition, o suɓaama ngam naatde e Mnet Family TV to DSTV omo fijira jikku Maro e nder Tinsel. Gila ndeen, o waɗii e o waɗii filmuuji ceertuɗi ina jeyaa heen : Hare: Maagi Afrik, Las Gidi Vice, Gidi Blues (2016) La Eve (2018), Code Wilo (2019).[1][3][9] O ɗon semmbiɗina sukaaɓe ngam ɓe nasta nder cuɓi lesdi Naajeeriya 2023.[10]https://ff.wikipedia.org/wiki/Hauwa_Allahbura#Kugal_Allahbura_fuɗɗii_golle_mum_ko_e_yeewtere_True_TV._O_yahi_ngam_audition,_o_suɓaama_ngam_naatde_e_Mnet_Family_TV_to_DSTV_omo_fijira_jikku_Maro_e_nder_Tinsel._Gila_ndeen,_o_waɗii_e_o_waɗii_filmuuji_ceertuɗi_ina_jeyaa_heen_:_Hare:_Maagi_Afrik,_Las_Gidi_Vice,_Gidi_Blues_(2016)_La_Eve_(2018),_Code_Wilo_(2019).[1][3][9]_O_ɗon_semmbiɗina_sukaaɓe_ngam_ɓe_nasta_nder_cuɓi_lesdi_Naajeeriya_2023.[10]Filmogaraafi Gidi Blues (2016) as Nkem Nochiri 3 ko Koroowi (2017) hono Oma Hawaa (2018) hono Uwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hauwa_Allahbura#Filmogaraafi_Gidi_Blues_(2016)_as_Nkem_Nochiri_3_ko_Koroowi_(2017)_hono_Oma_Hawaa_(2018)_hono_UwaWikipedia: Scarlet Gomezhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Scarlet_GomezGbemisola Scarlet Gomez anndiraaɗo e golle mum, ko debbo fijoowo Naajeeriya, anndiraaɗo e darnde mum mawnde e nder filmo wiyeteengo Wura.[1] E hitaande 2012, o dañii njeenaari Miss Fedde Ngenndiije Dentuɗe to Kingston, Jamayka.Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Scarlet_Gomez#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Scarlet_Gomez#Nguurndam_neɗɗoFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Scarlet_Gomez#FilmogaraafiFilmuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Scarlet_Gomez#FilmuujiTeleejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Scarlet_Gomez#TeleejiNjeenaaje e noddaalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Scarlet_Gomez#Njeenaaje_e_noddaaliWikipedia: Hadiza Aliyu Gabonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Aliyu_GabonHadiza Aliyu (heɗtoR), anndiraaɗo kadi Hadiza Gabon (jibinaa ko ñalnde 1 lewru juko hitaande 1989 to Libreville, Gabon),[2] ko debbo Najeriyanaajo, ko o baawɗo fiyde, ko o fijoowo e nder filmuuji Hausa e Engele.[3] Hadiza woni ammbasadeer MTN Naajeeriya e sosiyetee noodles Indomie.Nguurndam adanɗam e ɓesngu Hadiza Aliyu jibinaa ko ñalnde 1 lewru juko hitaande 1989, to wuro Liberwiil, leydi Gabon.[7] Ko kanko woni ɓiy mawɗo dowla oo, hono Malam Aliyu. Hadiza Aliyu ko iwdi Gabon to bannge baaba mum, iwdi Fulɓe ummoriiɗo e diiwaan Adamawa, Naajeeriya to bannge yumma mum.[8] Hadiza Aliyu janngii e duɗe leslese e hakkundeeje e nder leydi ndi o jibinaa[9] ɗo o waɗi jaŋde makko A-Level e yiɗde wonde awokaa, caggal ɗuum o suɓii Law ngam wonde jaŋde makko ɓurnde welde. O fuɗɗii hitaande makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde ko almuudo, kono o fotnoo ko woppude sabu won geɗe ɗe o haɗnoo jaŋde makko. Jaŋde Hadiza dartinaama e oon sahaa, ɗum addani mo waɗde dipolomaaji e ɗemngal Farayse, caggal ɗuum o woni jannginoowo ɗemngal Farayse e nder duɗal keeringal.[10]https://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Aliyu_Gabon#Nguurndam_adanɗam_e_ɓesngu_Hadiza_Aliyu_jibinaa_ko_ñalnde_1_lewru_juko_hitaande_1989,_to_wuro_Liberwiil,_leydi_Gabon.[7]_Ko_kanko_woni_ɓiy_mawɗo_dowla_oo,_hono_Malam_Aliyu._Hadiza_Aliyu_ko_iwdi_Gabon_to_bannge_baaba_mum,_iwdi_Fulɓe_ummoriiɗo_e_diiwaan_Adamawa,_Naajeeriya_to_bannge_yumma_mum.[8]_Hadiza_Aliyu_janngii_e_duɗe_leslese_e_hakkundeeje_e_nder_leydi_ndi_o_jibinaa[9]_ɗo_o_waɗi_jaŋde_makko_A-Level_e_yiɗde_wonde_awokaa,_caggal_ɗuum_o_suɓii_Law_ngam_wonde_jaŋde_makko_ɓurnde_welde._O_fuɗɗii_hitaande_makko_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_ko_almuudo,_kono_o_fotnoo_ko_woppude_sabu_won_geɗe_ɗe_o_haɗnoo_jaŋde_makko._Jaŋde_Hadiza_dartinaama_e_oon_sahaa,_ɗum_addani_mo_waɗde_dipolomaaji_e_ɗemngal_Farayse,_caggal_ɗuum_o_woni_jannginoowo_ɗemngal_Farayse_e_nder_duɗal_keeringal.[10]Golle fijirde Hadiza Aliyu nasti nder Kannywood ɓaawo o yotti lesdi Naajeeriya diga lesdi Gabon. O ummii Adamawa o fayti Kaduna caggal nde o felliti naatde e filmuuji Kannywood e ɓiyiiko gorko. Hadiza Aliyu hawri e Ali Nuhu balɗe seeɗa caggal nde o arti Kaduna, o naamndii ballal makko ngam wonde fijoowo.[11] Hadiza waɗii yeewtere mum adannde e nder Artabu e hitaande 2009, o yaawi ƴellitaade e wonde gooto e hoodereeji rewɓe ɓurɗi mawnude e nder dingiral filmuuji Hausa.[12]https://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Aliyu_Gabon#Golle_fijirde_Hadiza_Aliyu_nasti_nder_Kannywood_ɓaawo_o_yotti_lesdi_Naajeeriya_diga_lesdi_Gabon._O_ummii_Adamawa_o_fayti_Kaduna_caggal_nde_o_felliti_naatde_e_filmuuji_Kannywood_e_ɓiyiiko_gorko._Hadiza_Aliyu_hawri_e_Ali_Nuhu_balɗe_seeɗa_caggal_nde_o_arti_Kaduna,_o_naamndii_ballal_makko_ngam_wonde_fijoowo.[11]_Hadiza_waɗii_yeewtere_mum_adannde_e_nder_Artabu_e_hitaande_2009,_o_yaawi_ƴellitaade_e_wonde_gooto_e_hoodereeji_rewɓe_ɓurɗi_mawnude_e_nder_dingiral_filmuuji_Hausa.[12]Skandal Ko o fijoowo anndiraaɗo, e hitaande 2019 Ñaawirde mawnde yamiri nanngugol Aliyu sabu waasde arde e ñaawirdu ngam laaɓtinde tuume ɗe gollodiiɗo makko Mustapha Naburaska tuumi e makko.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Aliyu_Gabon#Skandal_Ko_o_fijoowo_anndiraaɗo,_e_hitaande_2019_Ñaawirde_mawnde_yamiri_nanngugol_Aliyu_sabu_waasde_arde_e_ñaawirdu_ngam_laaɓtinde_tuume_ɗe_gollodiiɗo_makko_Mustapha_Naburaska_tuumi_e_makko.[2]Hitaande Tiitoonde Darnde Genre Daina Kuka Fijoowo Drama Farar Saka Acteur Drama Fataken Dare Fijoowo Drama Kolo Fijoowo Drama Mukaddari fijirde filmo Sakayya Fijoowo Drama Umarnin Uwa Fijoowo Drama Ziyadat ko debbo fijoowo 2009 Artabu fijoowo filmo 2010 Wasila fijoowo filmo 2010 Umarnin Uwa Actrice Drama 2012 Aisha humaira fijoowo filmo 2012 'Yar Maye Drama 2012 badi ba rai actrice drame 2012 Akirizaman ko debbo fijoowo 2012 Dare Daya fijoowo filmo 2012 wata tafi wa actrice drame 2013 Da kai Zan Gana Actrice Drama 2013 Haske fijirde Drama 2013 Ban Sani Ba Actrice Drama 2014 mai dalilin aure actrice drama 2014 Daga ni sai ke actrice drame 2014 ali yaga ali actrice drame 2014 Basaja Takun Karshe Zee Drama 2014 uba da 'da actrice Drama 2014 Indon Kauye Fijoowo Komedi/Drama 2014 Drama Ba'asi 2014 Jarumta fijoowo filmo 2017 Gida da waje Actrice Drama 2017 ciki da raino actrice komedi/drama 2018 Lagos Goonga Fake Nguurndam Halimah Drama 2019 Hauwa Kulu Hauwa (mawɗo) Drama 2019 Wakili fijoowo filmo Drama dan birnin huwaila 2019 2019 gidan badamasi tani komedi/drama Teddungal e njeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Aliyu_Gabon#Hitaande_Tiitoonde_Darnde_Genre_Daina_Kuka_Fijoowo_Drama_Farar_Saka_Acteur_Drama_Fataken_Dare_Fijoowo_Drama_Kolo_Fijoowo_Drama_Mukaddari_fijirde_filmo_Sakayya_Fijoowo_Drama_Umarnin_Uwa_Fijoowo_Drama_Ziyadat_ko_debbo_fijoowo_2009_Artabu_fijoowo_filmo_2010_Wasila_fijoowo_filmo_2010_Umarnin_Uwa_Actrice_Drama_2012_Aisha_humaira_fijoowo_filmo_2012_'Yar_Maye_Drama_2012_badi_ba_rai_actrice_drame_2012_Akirizaman_ko_debbo_fijoowo_2012_Dare_Daya_fijoowo_filmo_2012_wata_tafi_wa_actrice_drame_2013_Da_kai_Zan_Gana_Actrice_Drama_2013_Haske_fijirde_Drama_2013_Ban_Sani_Ba_Actrice_Drama_2014_mai_dalilin_aure_actrice_drama_2014_Daga_ni_sai_ke_actrice_drame_2014_ali_yaga_ali_actrice_drame_2014_Basaja_Takun_Karshe_Zee_Drama_2014_uba_da_'da_actrice_Drama_2014_Indon_Kauye_Fijoowo_Komedi/Drama_2014_Drama_Ba'asi_2014_Jarumta_fijoowo_filmo_2017_Gida_da_waje_Actrice_Drama_2017_ciki_da_raino_actrice_komedi/drama_2018_Lagos_Goonga_Fake_Nguurndam_Halimah_Drama_2019_Hauwa_Kulu_Hauwa_(mawɗoHadiza Aliyu Gabon Hadiza Aliyu heɓi njeenaaje keewɗe e teddungal ina jeyaa heen njeenaaje 2013 ɓurɗe moƴƴude e Nollywood e njeenaaje 2nd Kannywood/MTN e hitaande 2014. Ngam anndinde golle makko teeŋtuɗe e nder fijirde, Hadiza Aliyu heɓi teddungal e hitaande 2013 e juuɗe gonnooɗo Gonor diiwaan Kano,. Rabiu muusa kwankwaso. O rokkaama kadi njeenaari Hollywood Afrik ngam wonde debbo ɓurɗo waawde fijde[18].https://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Aliyu_Gabon#Hadiza_Aliyu_Gabon_Hadiza_Aliyu_heɓi_njeenaaje_keewɗe_e_teddungal_ina_jeyaa_heen_njeenaaje_2013_ɓurɗe_moƴƴude_e_Nollywood_e_njeenaaje_2nd_Kannywood/MTN_e_hitaande_2014._Ngam_anndinde_golle_makko_teeŋtuɗe_e_nder_fijirde,_Hadiza_Aliyu_heɓi_teddungal_e_hitaande_2013_e_juuɗe_gonnooɗo_Gonor_diiwaan_Kano,._Rabiu_muusa_kwankwaso._O_rokkaama_kadi_njeenaari_Hollywood_Afrik_ngam_wonde_debbo_ɓurɗo_waawde_fijde[18].Njeenaaje Doggol njeenaaje ɗe Hadiza Aliyu heɓi[19]https://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Aliyu_Gabon#Njeenaaje_Doggol_njeenaaje_ɗe_Hadiza_Aliyu_heɓi[19]Hitaande Njeenaari Categori Film Njeñtudi 2013 Njeenaari anndinde kwankwasiyya Njeenaari kwankwasiyya heɓi 2013 2013 Njeenaaje ɓurɗe moƴƴude e fijirde (Hausa) Babban Zaure heɓi 2014 Njeenaaje yimɓe wuro ngam weltinde yimɓe ɓurɓe waawde fijde (Hausa)[20] Babban Zaure suɓaama 2014 2nd Kannywood/MTN Awards[21] Ko ɓuri moƴƴude e fijde e hitaande ndee(Suɓngo jury)[22] Daga Ni Sai Ke Won 2015 Kannywood AWA 24 Njeenaari filmo & njeenaari ɓurndi moƴƴude e ballondiral Ali Yaga Ali Won 2016 Njeenaari Hollywood Afrik ɓurɗo moƴƴude[23] Filmuuji Afrik e ɗemngal Hausa Woni 2017 Arewa jamma njeenaari anndinde njeenaari 2017 2017 Njeenaari ɓurndi moƴƴude e Kannywood ɓurndi moƴƴude e fijde (Hausa)[24] Suɓaama Teddungal Doggol teddungal keɓngal Hadiza Aliyu ;https://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Aliyu_Gabon#Hitaande_Njeenaari_Categori_Film_Njeñtudi_2013_Njeenaari_anndinde_kwankwasiyya_Njeenaari_kwankwasiyya_heɓi_2013_2013_Njeenaaje_ɓurɗe_moƴƴude_e_fijirde_(Hausa)_Babban_Zaure_heɓi_2014_Njeenaaje_yimɓe_wuro_ngam_weltinde_yimɓe_ɓurɓe_waawde_fijde_(Hausa)[20]_Babban_Zaure_suɓaama_2014_2nd_Kannywood/MTN_Awards[21]_Ko_ɓuri_moƴƴude_e_fijde_e_hitaande_ndee(Suɓngo_jury)[22]_Daga_Ni_Sai_Ke_Won_2015_Kannywood_AWA_24_Njeenaari_filmo_&_njeenaari_ɓurndi_moƴƴude_e_ballondiral_Ali_Yaga_Ali_Won_2016_Njeenaari_Hollywood_Afrik_ɓurɗo_moƴƴude[23]_Filmuuji_Afrik_e_ɗemngal_Hausa_Woni_2017_Arewa_jamma_njeenaari_anndinde_njeenaari_2017_2017_Njeenaari_ɓurndi_moƴƴude_e_Kannywood_ɓurndi_moƴƴude_e_fijde_(Hausa)[24]_Suɓaama_Teddungal_Doggol_teddungal_keɓngal_Hadiza_Aliyu_;Taƴre Kategori Teddungal Hitaande 2016 Kano State Duɗe hakkundeeje mawɗe njuɓɓudi njuɓɓudi seedantaagal Ahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Aliyu_Gabon#Taƴre_Kategori_Teddungal_Hitaande_2016_Kano_State_Duɗe_hakkundeeje_mawɗe_njuɓɓudi_njuɓɓudi_seedantaagal_AWikipedia: Bikiya Graham- Douglashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bikiya_Graham-_DouglasBikiya Graham-Douglas ko jibinaaɗo to leydi Najeriya, ko debbo biyeteeɗo Biritaan, ko o jibinaaɗo e nder leydi Angalteer. Ko o ɓiɗɗo dawriyankooɓe Naajeeriya biyeteeɗo Alabo Graham-Douglas e Bolere Elizabeth Ketebu.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bikiya_Graham-_Douglas#KugalAandinolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bikiya_Graham-_Douglas#AandinolWikipedia: Kerry Leehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kerry_LeeKerry Lee ko jimoowo Afriknaajo mo daande leydi jamaanu.Wikipedia: MzVeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/MzVeeVera Hamenoo-Kpeda (jibinaa ko ñalnde 23 lewru juko hitaande 1992),[1] ɓuri anndeede ko e innde mum dingiral MzVee,[2] ko jimoowo Ganaa, afropop, dancehall e naalanke R&B. Albom makko gadano oo ina waɗi jimɗi keewɗi baɗɗi faayiida ina jeyaa heen ‘Borkor Borkor (maanaa – Seese), ‘Natural Bojel’ e ‘Laamɗo Dancehall’.Wikipedia: Feli Nunahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Feli_NunaFelicia Nuna Akosua Tawiah ɓurɗo anndeede e innde mum dingiral Feli Nuna (/f3li nuna/; jibinaa ko ñalnde 20 mee) ko jimoowo, jimoowo, gardinooɗo jimɗi e peewnoowo jimɗi Ganaa. O siifondiri nanondiral makko gadanal e Lynx entertainment e hitaande 2012, o yaltini kadi jimɗi makko gadani ‘Ghana Girl Swag’ kono o majjii e dingiral ngam dalillaaji keewɗi, caggal ɗuum o arti e hitaande 2015 e les njiimaandi Beehyve Entertainment.Wikipedia: Wajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/WajeAituaje Iruobe, ganndiraaɗo Waje (gila e alkulal gadanal kala konngol e nder konngol "Konnguɗi ɗii ngonaa tan"[1]), ko jimoowo Nijeer. O fuɗɗi annditirgo ɓaawo o holli nder fijirde P-Square "Omoge Mi".Wikipedia: Annie Macaulay-Idibiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annie_Macaulay-IdibiaMercy Ima Macjoe, heɗtoR jibinaa ko ñalnde 20 lewru juko hitaande 1993, ɓuri anndeede ko Mercy Macjoe, ko debbo Naajeeriya, ko o baɗoowo filmuuji, ko o jom ngalu. O jibinaa o mawni ko to Lagos kono o jeyaa ko e diiwaan Akwa Ibom.Wikipedia: Khushtar Giramihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khushtar_GiramiKhushtar Girami (1902–1988)[1] (Urdu: خوشتر گرامی, Hindi: خوشتر گرامی) jibinaa ko Ram Rakha Mal Chadda, ko binndoowo e yimoowo lolluɗo e ɗemngal Urdu. O ɓuri siftoreede ko e gardagol jaaynde Urdu wiyeteende Biswin Sadi nde o jeyi kadi.Wikipedia: Alex Lopez (actress)https://ff.wikipedia.org/wiki/Alex_Lopez_(actress)Alexandra López, // b Ko ɓuri anndeede ko Alex Lopez ko fijoowo Beresiil-Niiseernaajo, gonnooɗo model, mo ɓuri anndeede ko e darnde makko luulndiinde e nder filmo Zeb Ejiro mo 1999 biyeteeɗo Domitila II. E hitaande 1993, o wonii ɗiɗaɓo e nder kawgel ngel yimɓe fof njiɗi, Ɓiɗɗo debbo ɓurɗo ŋarɗude e nder leydi Najeriya.Nguurndam adanɗam López, iwdi Afro-Beresiil, e Naajeeriya (Igbo), jibinaa ko to Jos, o janngi ko to Obosi, diiwaan Anambra to fuɗnaange-rewo Naajeeriya.[1] Ko kanko woni ɓiɗɗo ɗiɗaɓo e nder galle sukaaɓe rewɓe njoyo e gorko gooto.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Alex_Lopez_(actress)#Nguurndam_adanɗam_López,_iwdi_Afro-Beresiil,_e_Naajeeriya_(Igbo),_jibinaa_ko_to_Jos,_o_janngi_ko_to_Obosi,_diiwaan_Anambra_to_fuɗnaange-rewo_Naajeeriya.[1]_Ko_kanko_woni_ɓiɗɗo_ɗiɗaɓo_e_nder_galle_sukaaɓe_rewɓe_njoyo_e_gorko_gooto.[2]Kugal López waɗii filmo Faruk Lasaki mo Changing Faces ɗo o fiji Franca, debbo Naajeeriyaajo toppitiiɗo Dale e arsitek daneejo keɓtinaaɗo. O waɗii kadi geɗe ardiiɗe e ballitooje e nder filmuuji Nollywood ko wayi no Domitilla, Karishika, Yiɗde, Jokkondiral e Dewgal, Sukaaɓe rewɓe kulɓiniiɓe, Jokkondiral Abuja 2&3, Hazard ɓernde, Mo njiɗmi, Akata, Musiiba, Ñaawoore ladde, Laana dilloowo, Naafigaagal kaawningal, Scout, Sisters On the Run, Six Caɗeele Sukaaɓe Rewɓe, Moƴƴi Bonɗi E Kulɓiniiɗi e Walls Ina Jogi Noppi. O wonii debbo jom suudu e nder filmo Zeb Ejiro biyeteeɗo Domitilla.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Alex_Lopez_(actress)#Kugal_López_waɗii_filmo_Faruk_Lasaki_mo_Changing_Faces_ɗo_o_fiji_Franca,_debbo_Naajeeriyaajo_toppitiiɗo_Dale_e_arsitek_daneejo_keɓtinaaɗo._O_waɗii_kadi_geɗe_ardiiɗe_e_ballitooje_e_nder_filmuuji_Nollywood_ko_wayi_no_Domitilla,_Karishika,_Yiɗde,_Jokkondiral_e_Dewgal,_Sukaaɓe_rewɓe_kulɓiniiɓe,_Jokkondiral_Abuja_2&3,_Hazard_ɓernde,_Mo_njiɗmi,_Akata,_Musiiba,_Ñaawoore_ladde,_Laana_dilloowo,_Naafigaagal_kaawningal,_Scout,_Sisters_On_the_Run,_Six_Caɗeele_Sukaaɓe_Rewɓe,_Moƴƴi_Bonɗi_E_Kulɓiniiɗi_e_Walls_Ina_Jogi_Noppi._O_wonii_debbo_jom_suudu_e_nder_filmo_Zeb_Ejiro_biyeteeɗo_Domitilla.[3]Nguurndam neɗɗo Haa hitaande 2011, Lopez resndaaka, o dañi ɓiɗɗo gorko.[1] E lewru juko hitaande 2013, hollitaama wonde López e Slim Burna, jimoowo Najeriya mo Port Harcourt, ina njokkondiri.[5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Alex_Lopez_(actress)#Nguurndam_neɗɗo_Haa_hitaande_2011,_Lopez_resndaaka,_o_dañi_ɓiɗɗo_gorko.[1]_E_lewru_juko_hitaande_2013,_hollitaama_wonde_López_e_Slim_Burna,_jimoowo_Najeriya_mo_Port_Harcourt,_ina_njokkondiri.[5]Wikipedia: Umar Garbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umar_Garba== Ɓaawoore ==Ɓaawoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umar_Garba#ƁaawooreWikipedia: Muzaffar Hanfihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muzaffar_HanfiMuzaffar Hanfi (jibinaa ko Mohammadu Abul Muzaffar; 1 abriil 1936 - 10 oktoobar 2020) ko jimoowo, ƴeewoowo, winndiyanke, winndiyanke, jeyaaɗo to leydi Madhya Pradesh.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muzaffar_Hanfi#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muzaffar_Hanfi#KugalSaggitorde nguurndam winndereyankoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muzaffar_Hanfi#Saggitorde_nguurndam_winndereyankooreNjawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muzaffar_Hanfi#NjawdiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muzaffar_Hanfi#TuugnorgalWikipedia: Lepacious Bosehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lepacious_BoseBose Ogunboye ListenR (jibinaa ko ñalnde 17 abriil 1976) anndiraaɗo e golle mum ko Lepacious. E hitaande 2014, o heɓi njeenaari filmo Golden Icons 2014 ngam njeenaari ɓurndi moƴƴude e nder filmo “Being Mrs Elliot” o fiyi 6 woɗɓe.Filmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lepacious_Bose#FilmogaraafiWikipedia: Blessing Akporode Clarkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blessing_Akporode_ClarkBarke Akporode Clark, CON[1] (16 abriil 1930 - 26 sulyee 2022) ko dipolomaat Naajeeriya. O woniino ammbasadeer to Ecoppi, Siwis, e wakiliijo duumotooɗo to Fedde Ngenndiije Dentuɗe to Geneve e New York[2] O woniino tergal Goomu Wagginoore Hooreejo leydi to bannge geɗe caggal leydi tuggi 1999 haa 2015.Wikipedia: Mosun Filanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mosun_FilaniMosunmola Filani Listenⓘ ko Najeriyanaajo fijoowo filmo e daande.Mosunmola Filani Listenⓘ ko Najeriyanaajo fijoowo filmo e daande.https://ff.wikipedia.org/wiki/Mosun_Filani#Mosunmola_Filani_Listenⓘ_ko_Najeriyanaajo_fijoowo_filmo_e_daande.Nguurndam e nguurndamagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mosun_Filani#Nguurndam_e_nguurndamagolWikipedia: Patrick Dele-Colehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Patrick_Dele-ColePatrick Dele-Cole (jibinaa ko e hitaande 1940) ko politikyanke, jaayndiyanke, daartoowo, e dipolomaat mo leydi Naajeeriya, e hitaande 1976, o wonti gardiiɗo jaaynde wiyeteende Daily Times.[1][2] O woniino kadi kanndidaa hooreejo leydi lannda Sosiyaal Demokaraasi e fuɗɗoode kitaale 1990,[3] kadi ko o ammbasadeer leydi Najeriya to Arjantiin e Beresiil.Wikipedia: Okechukwu Nwadiuto Emuchayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Okechukwu_Nwadiuto_EmuchayOkechukwu Nwadiuto Emuchay // b (jibinaa ko ñalnde 9 noowammbar 1960), ina wiyee kadi "Okey Emuchay", ko dipolomaat, meeɗnooɗo wonde konsul mawɗo leydi Niiseer to Afrik worgo.Wikipedia: Mary Lazarushttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_LazarusMary Lazarus (jibinaaɗo 5 lewru Mbooy)[1] ko fijoowo [2] e peewnoowo filmuuji Naajeeriya, o heɓi njeenaari filmuuji City People ngam fijoowo ɓurɗo waawde fijde e hitaande ndee (Engele) e njeenaari City People Entertainment Awards e hitaande 2018[3] e wonnoo suɓaama ngam wonde debbo ɓurɗo waawde fijde e nder hitaande wootere e njeenaari ɓurndi moƴƴude e Nollywood.[4] O heɓi kadi njeenaari ɓurndi jam e hitaande ndee.Nguurndam e jaŋde puɗɗagol Lazarus ummorii ko e diiwaan Abia to leydi Naajeeriya, nokkuure nde yimɓe Igbo'en leydi Naajeeriya ɓuri jooɗaade. Lazarus ko teeŋti e Ukwa East Local Government Area e nder diiwaan Abia, o jibinaa ko e nder galle mo yimɓe nayo (9) ina waɗi yumma, baaba e banndiraaɓe jeegom (6) ɓe o woni ɓiɗɗo jommbaajo e gooto e ɓiɓɓe jibinannde cakkitiinde e nder galle oo e bannge miñiiko jom suudu innde mum ko Yuusuf.[6] Lazarus, nde o heɓi jaŋde leslesre e hakkundeere, o heɓi seedantaagal makko gadanal e seedantaagal jaŋde toownde Afrik hirnaange, o ɗaɓɓi jaŋde makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ibadan ngam heɓde dipolomaaji makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde. O jaɓaa, o rokkaa jaɓde janngude Geography e nder duɗal ɗo o heɓi ɗoon seedantaagal 4,4 cumulative grade point e B.Sc. degree e nder geɗe leydi.[7][8]https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Lazarus#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol_Lazarus_ummorii_ko_e_diiwaan_Abia_to_leydi_Naajeeriya,_nokkuure_nde_yimɓe_Igbo'en_leydi_Naajeeriya_ɓuri_jooɗaade._Lazarus_ko_teeŋti_e_Ukwa_East_Local_Government_Area_e_nder_diiwaan_Abia,_o_jibinaa_ko_e_nder_galle_mo_yimɓe_nayo_(9)_ina_waɗi_yumma,_baaba_e_banndiraaɓe_jeegom_(6)_ɓe_o_woni_ɓiɗɗo_jommbaajo_e_gooto_e_ɓiɓɓe_jibinannde_cakkitiinde_e_nder_galle_oo_e_bannge_miñiiko_jom_suudu_innde_mum_ko_Yuusuf.[6]_Lazarus,_nde_o_heɓi_jaŋde_leslesre_e_hakkundeere,_o_heɓi_seedantaagal_makko_gadanal_e_seedantaagal_jaŋde_toownde_Afrik_hirnaange,_o_ɗaɓɓi_jaŋde_makko_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Ibadan_ngam_heɓde_dipolomaaji_makko_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde._O_jaɓaa,_o_rokkaa_jaɓde_janngude_Geography_e_nder_duɗal_ɗo_o_heɓi_ɗoon_seedantaagal_4,4_cumulative_grade_point_e_B.Sc._degree_e_nder_geɗe_leydi.[7][8]Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Lazarus#KugalLazarus, mo yimɓe fof anndi e golle mum e nder filmuuji Nollywood ceertuɗi, fuɗɗiima waɗde filmuuji mum e hitaande 2002 hade mum naatde e filmuuji Naajeeriya e hitaande 2009 e filmo ina wiyee “Waiting Years”. O heɓi darnde nder film man bee ballal Gbenro Ajibade mo anndini mo John Njamah, gardiiɗo film man mo haa ragare hokki mo darnde.[9] Lazarus waɗii yeewtere mum adannde e filmo ina wiyee “Dance To My Beat” mo o waɗi kadi e hitaande 2017.https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Lazarus#Lazarus,_mo_yimɓe_fof_anndi_e_golle_mum_e_nder_filmuuji_Nollywood_ceertuɗi,_fuɗɗiima_waɗde_filmuuji_mum_e_hitaande_2002_hade_mum_naatde_e_filmuuji_Naajeeriya_e_hitaande_2009_e_filmo_ina_wiyee_“Waiting_Years”._O_heɓi_darnde_nder_film_man_bee_ballal_Gbenro_Ajibade_mo_anndini_mo_John_Njamah,_gardiiɗo_film_man_mo_haa_ragare_hokki_mo_darnde.[9]_Lazarus_waɗii_yeewtere_mum_adannde_e_filmo_ina_wiyee_“Dance_To_My_Beat”_mo_o_waɗi_kadi_e_hitaande_2017.Lazarus ko model waɗii feeñde e nder jeeyngal Airtel e MTN.[10][11]https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Lazarus#Lazarus_ko_model_waɗii_feeñde_e_nder_jeeyngal_Airtel_e_MTN.[10][11]Sembehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Lazarus#SembeLazarus, nder yewtere nde o waɗi bee jaaynde Vanguard, o inniri fijirde mawnde nde Omotola Jalade Ekeinde e Joke Silva, ɓe ɗon mari bawɗe maako nder fijirle filmji lesdi Naajeeriya.[12] Lazarus e nder yeewtere woɗnde e jaaynde wiyeteende The Punch, o inniri Kimberly Elise, fijoowo Ameriknaajo, ko gooto mo o yiɗi sabu golle makko keewɗe.[9]https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Lazarus#Lazarus,_nder_yewtere_nde_o_waɗi_bee_jaaynde_Vanguard,_o_inniri_fijirde_mawnde_nde_Omotola_Jalade_Ekeinde_e_Joke_Silva,_ɓe_ɗon_mari_bawɗe_maako_nder_fijirle_filmji_lesdi_Naajeeriya.[12]_Lazarus_e_nder_yeewtere_woɗnde_e_jaaynde_wiyeteende_The_Punch,_o_inniri_Kimberly_Elise,_fijoowo_Ameriknaajo,_ko_gooto_mo_o_yiɗi_sabu_golle_makko_keewɗe.[9]Njeenaari e toɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Lazarus#Njeenaari_e_toɗɗagolKewu njeenaari hitaande njeenaari njeenaari Refhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Lazarus#Kewu_njeenaari_hitaande_njeenaari_njeenaari_Ref2018 City People Njeenaaje Filmuuji ɓurɗi waawde fijde e hitaande ndee (Engele) Won [3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Lazarus#2018_City_People_Njeenaaje_Filmuuji_ɓurɗi_waawde_fijde_e_hitaande_ndee_(Engele)_Won_[3]Ko ɓuri moƴƴude e njeenaaje Nollywood ko ɓuri moƴƴude e fijde e nder darnde mawnde - Engeleere suɓaama [4].https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Lazarus#Ko_ɓuri_moƴƴude_e_njeenaaje_Nollywood_ko_ɓuri_moƴƴude_e_fijde_e_nder_darnde_mawnde_-_Engeleere_suɓaama_[4].2020 2020 Afrik Magic Suɓngo Yiyooɓe Njeenaaje ɓurɗe waawde wallude e nder filmo walla e nder teleeji - Size 12 Nominated [13]https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Lazarus#2020_2020_Afrik_Magic_Suɓngo_Yiyooɓe_Njeenaaje_ɓurɗe_waawde_wallude_e_nder_filmo_walla_e_nder_teleeji_-_Size_12_Nominated_[13]Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Lazarus#Nguurndam_neɗɗoLazarus ummorii ko e galle mo yimɓe njeenayo, o jeyaa ko e ɓiɓɓe jibnaaɓe makko cakkitiiɓe e sara miñiiko gorko. E nder yeewtere nde o waɗdunoo e jaaynde wiyeteende The Punch o hollitii wonde ko o neɗɗo jiɗɗo weltaare.[9]https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Lazarus#Lazarus_ummorii_ko_e_galle_mo_yimɓe_njeenayo,_o_jeyaa_ko_e_ɓiɓɓe_jibnaaɓe_makko_cakkitiiɓe_e_sara_miñiiko_gorko._E_nder_yeewtere_nde_o_waɗdunoo_e_jaaynde_wiyeteende_The_Punch_o_hollitii_wonde_ko_o_neɗɗo_jiɗɗo_weltaare.[9]Filmogaraafi e teleeji cuɓaaɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Lazarus#Filmogaraafi_e_teleeji_cuɓaaɗiNde Nguurndam Waɗi (2020) hono Cindy | e lota chukwu, jimmy odukoya, wole ojohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Lazarus#Nde_Nguurndam_Waɗi_(2020)_hono_Cindy_|_e_lota_chukwu,_jimmy_odukoya,_wole_ojoDebbo am (2019) as Zara | e Seun Akinyele, Ujams C'brielhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Lazarus#Debbo_am_(2019)_as_Zara_|_e_Seun_Akinyele,_Ujams_C'brielHaala aksidaa (2019) hono Kristenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Lazarus#Haala_aksidaa_(2019)_hono_KristenNokkuuji kawraaɗi (2019)https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Lazarus#Nokkuuji_kawraaɗi_(2019)Pecce taƴɗe (2018)https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Lazarus#Pecce_taƴɗe_(2018)Koɗorɗe: Ko worɓe njiɗi (2018) ko Kejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Lazarus#Koɗorɗe:_Ko_worɓe_njiɗi_(2018)_ko_KejiWomde e fiyde am (2017)https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Lazarus#Womde_e_fiyde_am_(2017)Laawol ngol ƴettaaka II (2017)https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Lazarus#Laawol_ngol_ƴettaaka_II_(2017)Yidde majjunde (2017) hono Renahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Lazarus#Yidde_majjunde_(2017)_hono_RenaSukaaɓe rewɓe ina mbeltoo (2016)https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Lazarus#Sukaaɓe_rewɓe_ina_mbeltoo_(2016)Ko waɗi aɗa tikkere (2016) hono Ann Okojiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Lazarus#Ko_waɗi_aɗa_tikkere_(2016)_hono_Ann_OkojieSariya Okafor (2016) hono Kamsihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Lazarus#Sariya_Okafor_(2016)_hono_KamsiKo ɓuri fuɗɗoode (2015)https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Lazarus#Ko_ɓuri_fuɗɗoode_(2015)Toɓɓere bonnde (2015)https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Lazarus#Toɓɓere_bonnde_(2015)Majjugol (2015) ko Uchehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Lazarus#Majjugol_(2015)_ko_UcheDañal ɗiɗaɓal (2014) hono Justinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Lazarus#Dañal_ɗiɗaɓal_(2014)_hono_JustinaSukaaɓe rewɓe ɓe ngalaa ɗo kaaɗi (2013)https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Lazarus#Sukaaɓe_rewɓe_ɓe_ngalaa_ɗo_kaaɗi_(2013)Duuɓi ɗaminaare (2009)https://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Lazarus#Duuɓi_ɗaminaare_(2009)Wikipedia: Ewuare IIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ewuare_IIEwuare II (jibinaa ko ñalnde 20 oktoobar 1953) toɗɗaa Oba leydi Benin ñalnde 20 oktoobar 2016.[2] Ko kanko woni Oba 40ɓo,[3][a] tiitoonde sosaande ngam hooreejo leydi (Laamɗo) Laamaandi Benin e won e sahaaji hakkunde 1180 e 1300.Wikipedia: L. A. Fabunmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/L._A._FabunmiLawrence Apalara FabunmiListenⓘ ko ganndo e dipolomasi Naajeeriya. Ko o gonnooɗo ammbasadeer to leydi Turki,[1] to leydi Zambie e to leydi Poloñ.Wikipedia: Antonio Deinde Fernandezhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Antonio_Deinde_FernandezOloye Antonio Oladeinde Fernandez mo Dudley (12 lewru bowte 1929 - 1 lewru suwee 2015) ko miliyaaroowo Naajeeriya,[1] ko o jom jawdi e dipolomaat, ko o gardiiɗo Pan-Afrik, ko o wakiliijo duumotooɗo e nder Fedde Ngenndiije Dentuɗe.[2] O jeyaa ko e alɗuɓe e nder Afrik.Wikipedia: Wendy Lawalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wendy_LawalWanri SimpsonNguurndam Ko kanko woni joyaɓo e nder sukaaɓe njeegomo. Lawal resii Wanri Simpson e hitaande 2018.[1] O maayi yumma makko e hitaande 2020.[2][3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Wendy_Lawal#Nguurndam_Ko_kanko_woni_joyaɓo_e_nder_sukaaɓe_njeegomo._Lawal_resii_Wanri_Simpson_e_hitaande_2018.[1]_O_maayi_yumma_makko_e_hitaande_2020.[2][3]Jaangirde Jaŋde Lawal leslesre e hakkundeere ko to leydi Naajeeriya. O jogii kadi dipolomaaji makko e nder duɗal jaaɓi haaɗtirde Lagos.[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Wendy_Lawal#Jaangirde_Jaŋde_Lawal_leslesre_e_hakkundeere_ko_to_leydi_Naajeeriya._O_jogii_kadi_dipolomaaji_makko_e_nder_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Lagos.[1]Kugal Lawal fuɗɗi kuugal fijirle nder hitaande 2009 ɓaawo o nasti nder fijirde teleeji lesdi Naajeeriya Living in Lagos.[1][4] O heɓi njeenaari Miss Lagos e nder hitaande wootere, o heɓi darnde ngam hollirde Shoshanna e nder teleeji leydi Najeriya Tinsel e hitaande 2012.[2][1] O waɗii kadi filmuuji juutɗi, teleeji e seppooji web ko wayi no: Fedde worɓe, Jemeji, Jahdu e hoore mum, Suudu, Yahde e gite, Yiɗde janannde, e ko nanndi heen.[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Wendy_Lawal#Kugal_Lawal_fuɗɗi_kuugal_fijirle_nder_hitaande_2009_ɓaawo_o_nasti_nder_fijirde_teleeji_lesdi_Naajeeriya_Living_in_Lagos.[1][4]_O_heɓi_njeenaari_Miss_Lagos_e_nder_hitaande_wootere,_o_heɓi_darnde_ngam_hollirde_Shoshanna_e_nder_teleeji_leydi_Najeriya_Tinsel_e_hitaande_2012.[2][1]_O_waɗii_kadi_filmuuji_juutɗi,_teleeji_e_seppooji_web_ko_wayi_no:_Fedde_worɓe,_Jemeji,_Jahdu_e_hoore_mum,_Suudu,_Yahde_e_gite,_Yiɗde_janannde,_e_ko_nanndi_heen.[1]Filmogaraafi cuɓaaɗo Tinsel (2008)[1] Jahgol to hoore mum (2012)[1] Dewgal sehil men ɓurɗo moƴƴude (2017) Fedde worɓe (2018) Sosiyetee oo (2018) Jimeji (20) Suudu nduu (20) Ko taƴaaka (2019) Sosde (2019)[6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Wendy_Lawal#Filmogaraafi_cuɓaaɗo_Tinsel_(2008)[1]_Jahgol_to_hoore_mum_(2012)[1]_Dewgal_sehil_men_ɓurɗo_moƴƴude_(2017)_Fedde_worɓe_(2018)_Sosiyetee_oo_(2018)_Jimeji_(20)_Suudu_nduu_(20)_Ko_taƴaaka_(2019)_Sosde_(2019)[6]Wikipedia: Ibrahim Gambarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_GambariIbraahiima Agboola Gambari, CFR ((HeɗtoR); jibinaa ko ñalnde 24 noowammbar 1944), ko ganndo e dipolomaasi Naajeeriya, o laatiima hooreejo leydi Naajeeriya gila 2020 haa 2023.[1][2][3][ 4]Wikipedia: Moyo Lawalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moyo_LawalMoyo LawalListenN ko ɓiɗɗo Naajeeriya.[1][2] O heɓi njeenaari "Feññinde hitaande" e njeenaari ɓurndi moƴƴude e Nollywood e hitaande 2012.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moyo_Lawal#KugalGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moyo_Lawal#GolleWikipedia: Iyorwuese Hagherhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iyorwuese_HagherIyorwuese Harry Hagher, OON (jibinaa ko 25 lewru juko hitaande 1949) ko jannginoowo Naajeeriya to bannge ƴellitaare, binndoowo pijirlooji, yimoowo, njuɓɓudi politik e golloowo ngam nuunɗal renndo.[1][2][3] O woniino senaateer, jaagorde kabine, nulaaɗo e gardiiɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde Afe Babalola.Wikipedia: Modupe Irelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Modupe_IreleModupe Enitan Irele ko dipolomaat Naajeeriya, ko kanko woni ammbasadeer Naajeeriya to Farayse,[1] ko kanko woni debbo gadano jogaade darnde nde gila nde njuɓɓudi dipolomasi toɗɗii wakiliijo mum gadano e hitaande 1966.[2][3] Ko hooreejo leydi Muhammadu Buhari suɓii mo ñalnde 20 oktoobar 2016,[4] o hokki hooreejo leydi Macron kaayitaaji makko ñalnde 18 lewru Duujal hitaande 2017.Wikipedia: Aisha Ismailhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_IsmailAisha Ismail, MON, toɗɗaaɗo jaagorgal ko feewti e rewɓe gila lewru Juko 1999 haa lewru Mee 2003, ko debbo Naajeeriya, ko golloowo laamu.Wikipedia: Matilda Lamberthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Matilda_LambertMatilda Gogo Lambert ko actress, film producer, model, e CEO of Tilda Goes Green Foundation. O waɗi fijirde makko e nder fijirde The Celebrities e nder fijle Mike Ezuruonye.Wikipedia: Mariam Yalwaji Katagumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariam_Yalwaji_KatagumMariam Yalwaji Katagum (jibinaa ko ñalnde 18 noowammbar 1954, Azare, diiwaan Bauchi),[2] woni jaagorgal leydi Najeriya to bannge njulaagu, njulaagu e njulaagu. [9] Ko adii ɗuum, Katagum ko Ambasadeer, nulaaɗo duumotooɗo leydi Najeriya to UNESCO.Wikipedia: Christopher Koladehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christopher_KoladeChristopher Kolade, CON (jibinaa ko e hitaande 1932), ko dipolomaat, ganndo Naajeeriya.[1]Wikipedia: Ignatius Datong Longjanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ignatius_Datong_LongjanIgnatius Datong Longjan (19 lewru Mbooy 1944 – 10 lewru Feebariyee 2020) ko dipolomaat e siyaas Naajeeriya, o woniino senaateer lomtotooɗo diiwaan senaateer Plateau South gila 2019 haa o maayi e hitaande 2020.[1] O woniino ko adii ɗuum cukko guwerneer diiwaan Plateau tuggi 2011 haa 2015.Wikipedia: Uche Mac-Auleyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uche_Mac-AuleySuleymaani Mak-OleyKugal Mac-Auley siforaama no fijoowo mawɗo, gooto e ardinooɓe fijirde filmuuji leydi Najeriya.[4] Mac-Auley fuɗɗii fijirde filmuuji leydi Najeriya ko ɓooyi ko adii nde ɗum wontata njuɓɓudi no woniri hannde nii. The Guardian siftinii Mac-Auley no fijoowo mo wakkati mum alaa, kadi ko thespian mo alaa ko woni e mum[1] Mac-Auley fuɗɗii naatde e filmuuji Naajeeriya e hitaande 1991, e nder teleeji Naajeeriya, ina wiyee Checkmate, tawi ko Amaka Igwe, peewnoowo ɓooyɗo mo jooni maayi, ɗo o waɗi waɗii darnde maantinnde e nder jikku ina wiyee Nkemji, hono laamɗo ŋarɗuɗo wuro ngoo kadi ina jeyaa e fijooɓe Nollywood ko wayi no Richard Mofe-Damijo, Norbert Young, Francis Agu, Bimbo Manuel, Kunle Bamtefa, e Binta Ayo Mogaji. E nder deftere wiyeteende The Creation of Film Genres, nde winndiyanke Ameriknaajo biyeteeɗo Jonathan Haynes winndi, Mac-Auley ina jeyaa e jeese gadane feeñde e nder filmuuji Najeriya ko adii nde ɗi njuɓɓintee kadi ko kanko woni ardiiɗo e nder filmuuji Najeriya.[4]. ] Mac-Auley ƴettii fooftere juutnde e fijirde[5][6][7] ngam wontude binndoowo deftere daartol sukaaɓe[8] kono o arti e fijirde e hitaande 2016 nde o yalti e filmo ina wiyee Mid-Life.[9] o yaltini tele makko to internet Elialandhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uche_Mac-Auley#Kugal_Mac-Auley_siforaama_no_fijoowo_mawɗo,_gooto_e_ardinooɓe_fijirde_filmuuji_leydi_Najeriya.[4]_Mac-Auley_fuɗɗii_fijirde_filmuuji_leydi_Najeriya_ko_ɓooyi_ko_adii_nde_ɗum_wontata_njuɓɓudi_no_woniri_hannde_nii._The_Guardian_siftinii_Mac-Auley_no_fijoowo_mo_wakkati_mum_alaa,_kadi_ko_thespian_mo_alaa_ko_woni_e_mum[1]_Mac-Auley_fuɗɗii_naatde_e_filmuuji_Naajeeriya_e_hitaande_1991,_e_nder_teleeji_Naajeeriya,_ina_wiyee_Checkmate,_tawi_ko_Amaka_Igwe,_peewnoowo_ɓooyɗo_mo_jooni_maayi,_ɗo_o_waɗi_waɗii_darnde_maantinnde_e_nder_jikku_ina_wiyee_Nkemji,_hono_laamɗo_ŋarɗuɗo_wuro_ngoo_kadi_ina_jeyaa_e_fijooɓe_Nollywood_ko_wayi_no_Richard_Mofe-Damijo,_Norbert_Young,_Francis_Agu,_Bimbo_Manuel,_Kunle_Bamtefa,_e_Binta_Ayo_Mogaji._E_nder_deftere_wiyeteende_The_Creation_of_Film_Genres,_nde_winndiyanke_Ameriknaajo_biyeteeɗo_Jonathan_Haynes_winndi,_Mac-Auley_ina_jeyaa_e_jeese_gadane_feeñde_e_nder_filmuuji_Najeriya_ko_adii_nde_ɗi_njuɓɓintee_kadi_ko_kanko_woni_ardiiKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uche_Mac-Auley#KugalMac-Auley siforaama no fijoowo mawɗo, gooto e ardinooɓe fijirde filmuuji leydi Najeriya.[4] Mac-Auley fuɗɗii fijirde filmuuji leydi Najeriya ko ɓooyi ko adii nde ɗum wontata njuɓɓudi no woniri hannde nii. The Guardian siftinii Mac-Auley no fijoowo mo wakkati mum alaa, kadi ko thespian mo alaa ko woni e mum[1] Mac-Auley fuɗɗii naatde e filmuuji Naajeeriya e hitaande 1991, e nder teleeji Naajeeriya, ina wiyee Checkmate, tawi ko Amaka Igwe, peewnoowo ɓooyɗo mo jooni maayi, ɗo o waɗi waɗii darnde maantinnde e nder jikku ina wiyee Nkemji, hono laamɗo ŋarɗuɗo wuro ngoo kadi ina jeyaa e fijooɓe Nollywood ko wayi no Richard Mofe-Damijo, Norbert Young, Francis Agu, Bimbo Manuel, Kunle Bamtefa, e Binta Ayo Mogaji. E nder deftere wiyeteende The Creation of Film Genres, nde winndiyanke Ameriknaajo biyeteeɗo Jonathan Haynes winndi, Mac-Auley ina jeyaa e jeese gadane feeñde e nder filmuuji Najeriya ko adii nde ɗi njuɓɓintee kadi ko kanko woni ardiiɗo e nder filmuuji Najeriya.[4]. ] Mac-Auley ƴettii fooftere juutnde e fijirde[5][6][7] ngam wontude binndoowo deftere daartol sukaaɓe[8] kono o arti e fijirde e hitaande 2016 nde o yalti e filmo ina wiyee Mid-Life.[9] o yaltini tele makko to internet Elialand.https://ff.wikipedia.org/wiki/Uche_Mac-Auley#Mac-Auley_siforaama_no_fijoowo_mawɗo,_gooto_e_ardinooɓe_fijirde_filmuuji_leydi_Najeriya.[4]_Mac-Auley_fuɗɗii_fijirde_filmuuji_leydi_Najeriya_ko_ɓooyi_ko_adii_nde_ɗum_wontata_njuɓɓudi_no_woniri_hannde_nii._The_Guardian_siftinii_Mac-Auley_no_fijoowo_mo_wakkati_mum_alaa,_kadi_ko_thespian_mo_alaa_ko_woni_e_mum[1]_Mac-Auley_fuɗɗii_naatde_e_filmuuji_Naajeeriya_e_hitaande_1991,_e_nder_teleeji_Naajeeriya,_ina_wiyee_Checkmate,_tawi_ko_Amaka_Igwe,_peewnoowo_ɓooyɗo_mo_jooni_maayi,_ɗo_o_waɗi_waɗii_darnde_maantinnde_e_nder_jikku_ina_wiyee_Nkemji,_hono_laamɗo_ŋarɗuɗo_wuro_ngoo_kadi_ina_jeyaa_e_fijooɓe_Nollywood_ko_wayi_no_Richard_Mofe-Damijo,_Norbert_Young,_Francis_Agu,_Bimbo_Manuel,_Kunle_Bamtefa,_e_Binta_Ayo_Mogaji._E_nder_deftere_wiyeteende_The_Creation_of_Film_Genres,_nde_winndiyanke_Ameriknaajo_biyeteeɗo_Jonathan_Haynes_winndi,_Mac-Auley_ina_jeyaa_e_jeese_gadane_feeñde_e_nder_filmuuji_Najeriya_ko_adii_nde_ɗi_njuɓɓintee_kadi_ko_kanko_woni_ardiiɗo_e_Gaa gaa wonde fijoowo, Mac-Auley ko binndoowo sukaaɓe, binndoowo binndol e peewnoowo filmuuji, kadi o waɗii filmuuji: Dangerous Twins, Sins of my Mother e In a Lifetime.[9]https://ff.wikipedia.org/wiki/Uche_Mac-Auley#Gaa_gaa_wonde_fijoowo,_Mac-Auley_ko_binndoowo_sukaaɓe,_binndoowo_binndol_e_peewnoowo_filmuuji,_kadi_o_waɗii_filmuuji:_Dangerous_Twins,_Sins_of_my_Mother_e_In_a_Lifetime.[9]Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uche_Mac-Auley#Nguurndam_neɗɗoMac-Auley ina joginoo dewgal laabi ɗiɗi. Ko adii fof, o resii filmo Nollywood biyeteeɗo Obi Osotule mo o hawri e hitaande 1993 e nder filmo biyeteeɗo Sin yaafaaka. Ndeen Mac-Auley seerti e Obi Osotule e hitaande 2002[3] e hitaande 2006 o resi Suleymaani Mac-Auley.[10]https://ff.wikipedia.org/wiki/Uche_Mac-Auley#Mac-Auley_ina_joginoo_dewgal_laabi_ɗiɗi._Ko_adii_fof,_o_resii_filmo_Nollywood_biyeteeɗo_Obi_Osotule_mo_o_hawri_e_hitaande_1993_e_nder_filmo_biyeteeɗo_Sin_yaafaaka._Ndeen_Mac-Auley_seerti_e_Obi_Osotule_e_hitaande_2002[3]_e_hitaande_2006_o_resi_Suleymaani_Mac-Auley.[10]Mac-Auley fuɗɗii nder fijirde Naajeeriya bee innde "Uche Osotule" nde "Osotule" woni innde gorko maako wakkati man. Nde o resi kadi, o wayli innde makko o waɗti ɗum "Mac-Auley" woni innde jom suudu makko jooni o.[6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Uche_Mac-Auley#Mac-Auley_fuɗɗii_nder_fijirde_Naajeeriya_bee_innde_"Uche_Osotule"_nde_"Osotule"_woni_innde_gorko_maako_wakkati_man._Nde_o_resi_kadi,_o_wayli_innde_makko_o_waɗti_ɗum_"Mac-Auley"_woni_innde_jom_suudu_makko_jooni_o.[6]Wikipedia: Mohammed Mabdulhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_MabdulMohammed Abdullahi Mabdul (jibinaa ko 10 Oktoobar 1961) ko dipolomaasi Naajeeriya, o woniino ammbasadeer Naajeeriya to Alseri tuggi 2019 haa 2022. Mabdul janngi ɗemngal Arab e ganndal siyaas to duɗal jaaɓi haaɗtirde Bayero Kano, o naati e golle caggal leydi Naajeeriya e hitaande 1987, ɗo o gollinoo to Naajeeriya misiyoŋaaji caggal leydi e nder leydi ndii.Wikipedia: Abdul Malikihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_MalikiAbdul Maliki CBE (1914–1969)[1] ko dipolomaasiyanke e siyaasayanke Naajeeriya, ko kanko woni hooreejo leydi Najeriya gadano to leydi Angalteer.[2][3]Wikipedia: Sebastian Okechukwu Mezuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sebastian_Okechukwu_MezuDr. O naati nder siyaasaaku lesdi Naajeeriya haa ragare kitaale 1970.Wikipedia: Tijjani Muhammad-Bandehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tijjani_Muhammad-BandeTijjani Muhammad-Bande GCON OFR (jibinaa ko 7 lewru Duujal hitaande 1957) ko dipolomaasiyanke, ganndo ganndal e siyaas[1] mo wonnoo hooreejo kawtal ngenndiiji 74 tuggi 17 suwee 2019 haa 15 suwee 2020.[2][3].Wikipedia: Kingsley Moghaluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kingsley_MoghaluKingsley Chiedu Moghalu OON (jibinaa ko ñalnde 7 lewru Mbooy hitaande 1963) ko ganndo faggudu politik leydi Najeriya. O wonii cukko guwerneer banki mawɗo leydi Naajeeriya, mo hooreejo leydi Umaru Musa Yar'Adua toɗɗii, gila 2009 haa 2014.Wikipedia: Mukadam Asiwaju Asiru Idrishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mukadam_Asiwaju_Asiru_IdrisMukadam Asiwaju Asiru Idris FCA ko hukuuma laamu lesdi Naajeeriya, o huuwata haa lesdi Kogi diga hitaande 2016.[2] O woniino ko adii ɗuum ko jaagorgal keeringal to bannge faggudu kaalis, njulaagu e njulaagu to guwerneer diiwaan Kogi tuggi lewru Yarkomaa 2016 haa lewru Noowammbar 2019 e gardagol guwerneer Yahaya Bello.Wikipedia: Aniebiet Inyang Ntuihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aniebiet_Inyang_NtuiAniebiet Inyang Ntui ko jannguɗo, defterdu, koolaaɗo kuuɓal, jannginoowo defterdu e humpitooji, o woniino defterdu duɗal jaaɓi haaɗtirde Calabar.[1][2][3] O inniraama “Wiɗitoowo ɓurɗo janngude e nder leydi Najeriya” e lewru ut 2022.Wikipedia: Oseloka H. Obazehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oseloka_H._ObazeOseloka Henry Obaze (OHO) (jibinaa ko 9 Abriil 1955 to Ogidi, Najeriya) ko jeyaaɗo Ochuche Umuodu e nder diiwaan Anambra, Najeriya. Ko o dipolomaat, politik, binndoowo e golloowo e nder fedde nde, o golliima e nder fedde nde e nder golle laamu hakkunde leyɗeele hakkunde 1991 e 2012.Wikipedia: George Oguntadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_OguntadeGeorge Adesola Oguntade (CFR, CON) (jibinaa ko ñalnde 10 lewru mars 1940), ko ñaawoowo leydi Naajeeriya mo retiree, o woniino ñaawoowo to suudu sarɗiiji leydi Naajeeriya tuggi 19 lewru Mbooy 2004 haa 10 lewru Mbooy 2010, ko o Komisinaajo mawɗo leydi Naajeeriya to leydi Angalteer .[2][3]Wikipedia: Ayo Okehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayo_OkeAyo Oke woni hooreejo hukuumaaji pamari lesdi Naajeeriya (NIA), mo hooreejo lesdi Naajeeriya, Goodluck Jonathan toɗɗii nyande 7 lewru Noowammbar 2013.[1]Wikipedia: Etim Jack Okpoyohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Etim_Jack_OkpoyoEtim Jack Okpoyo listenR (jibinaa ko ñalnde 23 suwee 1943), ko neɗɗo dawriyanke Naajeeriya. Ko o iwdi Oron.Wikipedia: Lois Bromfieldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lois_BromfieldLois Bromfield ko fijoowo, binndoowo, peewnoowo teleeji Kanadaa-Ameriknaajo, ummoriiɗo Toronto, Ontario. Ina jeyaa e golle makko Roseanne, Grace Under Fire, Fijirde Jackie Thomas e Fijirde Hollywood keso.Filmogaraafi[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Lois_Bromfield#Filmogaraafi[waylu_iwdi]Wikipedia: Abayomi Olonisakinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abayomi_OlonisakinAbayomi Gabriel Olonisakin CFR psc(+) GSS CMH fwc (jibinaa ko ñalnde 2 lewru Duujal hitaande 1961) ko seneraal konu leydi Naajeeriya, gonnooɗo hooreejo konu Naajeeriya, jooni ko o ammbasadeer leydi Naajeeriya to leydi Kamerun.[2] O toɗɗaama e jappeere mawɗo konu leydi ndii ñalnde 13 lewru juko hitaande 2015 e juuɗe hooreejo leydi Muhammadu Buhari.Wikipedia: Chizzy Alichihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chizzy_AlichiChigozie Stephanie Alichi // R(jibinaa ko ñalnde 23 lewru Duujal hitaande 1993), anndiraaɗo Chizzy Alichi, ko debbo fijoowo filmuuji Najeriya.Ngendam Alichi jeyaa ko e Ezza Nkwubor Nike to Enugu Fuɗnaange nokku laamu nokkuure e nder diiwaan Enugu, woni to Fuɗnaange-rewo (Niiseer). Ko kanko woni ɓiɗɗo gadiiɗo e banndiraaɓe ɗiɗo. O waɗii tiitooɗe nde o mahi galle mawɗo ngam jibnaaɓe makko e hitaande 2017.[2][3][4][5][6] O jooɗi haa Asaba, lesdi Delta, haa lesdi Naajeeriya.[7]https://ff.wikipedia.org/wiki/Chizzy_Alichi#Ngendam_Alichi_jeyaa_ko_e_Ezza_Nkwubor_Nike_to_Enugu_Fuɗnaange_nokku_laamu_nokkuure_e_nder_diiwaan_Enugu,_woni_to_Fuɗnaange-rewo_(Niiseer)._Ko_kanko_woni_ɓiɗɗo_gadiiɗo_e_banndiraaɓe_ɗiɗo._O_waɗii_tiitooɗe_nde_o_mahi_galle_mawɗo_ngam_jibnaaɓe_makko_e_hitaande_2017.[2][3][4][5][6]_O_jooɗi_haa_Asaba,_lesdi_Delta,_haa_lesdi_Naajeeriya.[7]Jaangirde O mari dipolomaaji maako nder janngirde ndemri haa jangirde mawnde ndema haa lesdi Enugu.[9]https://ff.wikipedia.org/wiki/Chizzy_Alichi#Jaangirde_O_mari_dipolomaaji_maako_nder_janngirde_ndemri_haa_jangirde_mawnde_ndema_haa_lesdi_Enugu.[9]Kugal O naati Nollywood ko e hitaande 2010 e dow fenaande. O nasti nder kawtal fijooɓe lesdi Naajeeriya, o ɗaɓɓiti fijirde fijirde nden o heɓi fijirde maako arandeere bana fijoowo fijirde nder fijirde nde wi'etee Magic Money nden Mercy Johnson e Bob-Manuel Udokwu.[10] Ko wayli e golle makko ari ko e filmo Akaraoku, firti ko "akara ɓuuɓɗo", e hitaande 2016, Yul Edochie ardii ɗum.[11] Poster film o waɗii viral e nder laylayti renndo nde yimɓe cikki ko o yeeyoowo akara. O waɗii filmuuji keewɗi e hitaande 2017.https://ff.wikipedia.org/wiki/Chizzy_Alichi#Kugal_O_naati_Nollywood_ko_e_hitaande_2010_e_dow_fenaande._O_nasti_nder_kawtal_fijooɓe_lesdi_Naajeeriya,_o_ɗaɓɓiti_fijirde_fijirde_nden_o_heɓi_fijirde_maako_arandeere_bana_fijoowo_fijirde_nder_fijirde_nde_wi'etee_Magic_Money_nden_Mercy_Johnson_e_Bob-Manuel_Udokwu.[10]_Ko_wayli_e_golle_makko_ari_ko_e_filmo_Akaraoku,_firti_ko_"akara_ɓuuɓɗo",_e_hitaande_2016,_Yul_Edochie_ardii_ɗum.[11]_Poster_film_o_waɗii_viral_e_nder_laylayti_renndo_nde_yimɓe_cikki_ko_o_yeeyoowo_akara._O_waɗii_filmuuji_keewɗi_e_hitaande_2017.Peeñgol jimɗi Hitaande Jimol Naalanke Notes 2016 "Mmege[12][13] Flavor N'abania." Njeenaaje Notes Njeñtudi Categori Njeenaari Hitaande 2017 Njeenaaje weltaare yimɓe wuro".[14] Fijoowo keso ɓurɗo moƴƴude e hitaande ndee (Engele) Suɓaama Njeenaari Naajeeriya.[15] Next Rated Actrice E Hitaande Won Filmogaraafi cuɓaaɗo Hitaande Film Role Notes 2023 Maureen gite wumɗe Hooreejo Robert Alex 2022 Ɓernde ɓuuɓnde Nkem Hoore Doris Ekeh 2021 Ñalawma Cakkitiiɗo Chinwe E Hoore Chioma Daniels 2020 Jappeere majjere Nneoma E Hooreejo Joyce Kalu 2019 Nmachi calabash royal Emeka ike, josefine ifeoma 2018 Waɗde moƴƴere Nwakpaka Hoddirde Ebele Okaro Daartol am Doole majjere Hoddiro nonso diobi, ngozi ezeonu 2017 toɓɓere e warde nonso diobi Gonɗi Nasaraaku Hoodere Yul Edochie Doole e nder galle laamorɗo Hoodere Chioma Chukwuka Obudu Obudu Bon ni Ebele Okaro Teckno E Wuro Hunnde tokosere Hooreejo mum ko chiwetalu agu, ken erics Mmege belɗo Ebele okaro Ngalu laamiiɗo Hooreejo Clem Ohameze Teri Teri Hooreejo Racheel Okonkwo Regina Daniels woni hooreejo debbo Fada fada Hoodere yul edochie Debbo Kaalis Hooreejo Yul Edochie Ajebo américa Hoddire ken erics, nonso diobi 2016 Akaraoku Akara Oku Starring Yul Edochie 2015 Vanity Ngozi ezeonu Jikku Joan 2014 Idemmili laamɗo debbo ina hoɗdii e pete edochie, muñal ozokwor, yul edochie Ohun ti o dara julo Ini Edo Old Soldat Starring Nkem Owoh, Osita Iheme, Chinedu Ikedieze, Ime Bishop Umoh Bumɓe tato ɓee ina mbaɗi Chika Ike 2013 Wullaango Ifeoma 2011 Barel ɗiɗaɓo E nder hoɗɓe e Francis Odega, Amaechi Muonagor Sherikoko Hoddiro John Okafor, Funke Akindele 2010 Yaafo mi Baba Golle Nkem Owoh, Osita Iheme Kaalis maagiyankeewo ina hoɗdii e yurmeende johnson, bob-manuel udokwuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chizzy_Alichi#Peeñgol_jimɗi_Hitaande_Jimol_Naalanke_Notes_2016_"Mmege[12][13]_Flavor_N'abania."_Njeenaaje_Notes_Njeñtudi_Categori_Njeenaari_Hitaande_2017_Njeenaaje_weltaare_yimɓe_wuro".[14]_Fijoowo_keso_ɓurɗo_moƴƴude_e_hitaande_ndee_(Engele)_Suɓaama_Njeenaari_Naajeeriya.[15]_Next_Rated_Actrice_E_Hitaande_Won_Filmogaraafi_cuɓaaɗo_Hitaande_Film_Role_Notes_2023_Maureen_gite_wumɗe_Hooreejo_Robert_Alex_2022_Ɓernde_ɓuuɓnde_Nkem_Hoore_Doris_Ekeh_2021_Ñalawma_Cakkitiiɗo_Chinwe_E_Hoore_Chioma_Daniels_2020_Jappeere_majjere_Nneoma_E_Hooreejo_Joyce_Kalu_2019_Nmachi_calabash_royal_Emeka_ike,_josefine_ifeoma_2018_Waɗde_moƴƴere_Nwakpaka_Hoddirde_Ebele_Okaro_Daartol_am_Doole_majjere_Hoddiro_nonso_diobi,_ngozi_ezeonu_2017_toɓɓere_e_warde_nonso_diobi_Gonɗi_Nasaraaku_Hoodere_Yul_Edochie_Doole_e_nder_galle_laamorɗo_Hoodere_Chioma_Chukwuka_Obudu_Obudu_Bon_ni_Ebele_Okaro_Teckno_E_Wuro_Hunnde_tokosere_Hooreejo_mum_ko_chiwetalu_agu,_ken_erics_Mmege_belɗo_Ebele_okaro_Ngalu_laamiiWikipedia: Abiodun Koyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiodun_Koya== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiodun_Koya#BiographyWikipedia: G.O. Olusanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/G.O._OlusanyaGabriel Olakunle Olusanya (1936 - 2012) ko ganndo Naajeeriya, njuɓɓudi e dipolomaat mo wonnoo ammbasadeer Naajeeriya to Farayse gila 1991 haa 1996. E nder jaŋde, ko heewi e golle makko ganndal ina njokki e daartol Naajeeriya hannde e jokkondiral hakkunde leyɗeele.Wikipedia: Olusegun Olusolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusegun_OlusolaMawɗo Olusegun "Segun" Olusola (Ṣẹgun Oluṣọla; 18 lewru marse 1935 – 21 lewru juko hitaande 2012) ko neɗɗo peewnoowo teleeji, jaaynoowo e dipolomaat leydi Najeriya.[1] Ko kanko woni winndiyanke e ardiiɗo filmo The Village Headmaster, filmo teleeji ɓurɗo juutde e nder leydi Najeriya, mo Justus Esiri e Femi Robinson ngoni.Wikipedia: Maria Elisabeth de Broen Nee Grundthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Elisabeth_de_Broen_Nee_GrundtMaria Elisabet de Broen née Grundt (23 April 1756 – 1 May 1809), was a Swedish translator and theatre manager.Wikipedia: Michael Omolewahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_OmolewaMichael Abiola Omolewa ko dipolomaat, ganndo, daartoowo jaŋde, golloowo laamu.[2] Tuggi lewru suwee 2003 haa oktoobar 2005, o wonii hooreejo 32ɓo Fedde Ngenndiije Dentuɗe ngam Jaŋde, Ganndal e Pinal (UNESCO).Wikipedia: Shamim Hashimihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shamim_HashimiShamim Hashimi (Urdu/Farsi/Aarabe: شمیمشمی; Hindi: شमीم हाशिमी; jibinaa ko Syed Muhammadu Shamimuddiin ñalnde 14 lewru bowte hitaande 1947) ko yimiyaŋke Urdu e Perse.[4][3][5][6].Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shamim_Hashimi#Nguurndam_neɗɗoKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shamim_Hashimi#KugalYiyngooji yontaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shamim_Hashimi#Yiyngooji_yontaajiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shamim_Hashimi#TuugnorgalWikipedia: Bose Alaohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bose_AlaoBose Alao OmotoyossiListenR (jibinaa ko ñalnde 6 lewru Yarkomaa 1985) ko neɗɗo Naajeeriya, fijoowo e peewnoowo filmuuji Nollywood.[1]Nguurndam adanɗam Bose jibinaa ko to Lagos e nder galle 5, ko ɓiɗɗo 4ɓo. O ari e darnde makko caggal nde o waɗi filmo Nollywood Yoruba biyeteeɗo Itakun.https://ff.wikipedia.org/wiki/Bose_Alao#Nguurndam_adanɗam_Bose_jibinaa_ko_to_Lagos_e_nder_galle_5,_ko_ɓiɗɗo_4ɓo._O_ari_e_darnde_makko_caggal_nde_o_waɗi_filmo_Nollywood_Yoruba_biyeteeɗo_Itakun.Kugal Bose ko fijoowo Nollywood, ko o baɗoowo filmuuji, ko o baawɗo ƴellitde, kadi ko o jom ngalu.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Bose_Alao#Kugal_Bose_ko_fijoowo_Nollywood,_ko_o_baɗoowo_filmuuji,_ko_o_baawɗo_ƴellitde,_kadi_ko_o_jom_ngalu.[2]Nguurndam neɗɗo Bose ina resi Razak Omotoyossi[3], jibinaaɗo to leydi Najeriya, ko o jom suudu 4 sukaaɓe rewɓe.https://ff.wikipedia.org/wiki/Bose_Alao#Nguurndam_neɗɗo_Bose_ina_resi_Razak_Omotoyossi[3],_jibinaaɗo_to_leydi_Najeriya,_ko_o_jom_suudu_4_sukaaɓe_rewɓe.Coɗɗol Imoran Ika (2006) Opa Abo (2007) Olasubomi (2011) Bomilashiri (2013) Maayooji hakkunde (2014) Ñalawma mettuɗo (2016) Toɓɓe wumɓe (2016) Njeenaaje Njeenaaje Zafaa leydi Angalteer 2011(Filoowo ɓurɗo moƴƴude)[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Bose_Alao#Coɗɗol_Imoran_Ika_(2006)_Opa_Abo_(2007)_Olasubomi_(2011)_Bomilashiri_(2013)_Maayooji_hakkunde_(2014)_Ñalawma_mettuɗo_(2016)_Toɓɓe_wumɓe_(2016)_Njeenaaje_Njeenaaje_Zafaa_leydi_Angalteer_2011(Filoowo_ɓurɗo_moƴƴude)[4]Filmogaraafi Hitaande Film Role Notes 2004 Aye jobele "Aduke" Drama E bayo adedeji, lateef adekunlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bose_Alao#Filmogaraafi_Hitaande_Film_Role_Notes_2004_Aye_jobele_"Aduke"_Drama_E_bayo_adedeji,_lateef_adekunle2013 Wanabe "Sehil halima abubakar". 2015 Ijogbon "bidemi, debbo femi adebayo luulndi" 2016 Baaba mawɗo "Nadia" 2015 Maayooji hakkunde "Bridget ɓiɗɗo debbo gadano". 2016 Ñalawma ɓuuɓɗo "Oliviya Juliyet Ibraahiima". 2006 Oko Asa "Bukky suka" 2006 Edge aljanna "Labtoore" "Creg Odutayo ardii - ko peewnugol MNET". 2016 Torment "Titi, a snitch to ebere mcniwizu". 2016 Imoran ika "Georgina". 2016 Thorny "Georgina" " Ebube Nwagbo, Frank Artus et Eucheria Anunobi" 2014 Papa ajasco "Sehil pepeye" "Produit par le adenuga". 2011 Onikola "debbo mo salii taƴde". 2007 Opa abo "moriyike " 2014 Bomilashiri "Adeola". 2006 ITAKUN "Ɓiɗɗo debbo Racheal Oniga & Moyosore Olutayo". 2010 Olasubomi "Olasubomi". Ƴeew kadi Ini Edo Funke akindele Juliyet Ibraahiima Emem jimɗi Omotola Jalade Ekeinde Dakore akande Ƴeew kadi Doggol waɗooɓe filmuuji leydi Najeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bose_Alao#2013_Wanabe_"Sehil_halima_abubakar"._2015_Ijogbon_"bidemi,_debbo_femi_adebayo_luulndi"_2016_Baaba_mawɗo_"Nadia"_2015_Maayooji_hakkunde_"Bridget_ɓiɗɗo_debbo_gadano"._2016_Ñalawma_ɓuuɓɗo_"Oliviya_Juliyet_Ibraahiima"._2006_Oko_Asa_"Bukky_suka"_2006_Edge_aljanna_"Labtoore"_"Creg_Odutayo_ardii_-_ko_peewnugol_MNET"._2016_Torment_"Titi,_a_snitch_to_ebere_mcniwizu"._2016_Imoran_ika_"Georgina"._2016_Thorny_"Georgina"_"_Ebube_Nwagbo,_Frank_Artus_et_Eucheria_Anunobi"_2014_Papa_ajasco_"Sehil_pepeye"_"Produit_par_le_adenuga"._2011_Onikola_"debbo_mo_salii_taƴde"._2007_Opa_abo_"moriyike_"_2014_Bomilashiri_"Adeola"._2006_ITAKUN_"Ɓiɗɗo_debbo_Racheal_Oniga_&_Moyosore_Olutayo"._2010_Olasubomi_"Olasubomi"._Ƴeew_kadi_Ini_Edo_Funke_akindele_Juliyet_Ibraahiima_Emem_jimɗi_Omotola_Jalade_Ekeinde_Dakore_akande_Ƴeew_kadi_Doggol_waɗooɓe_filmuuji_leydi_NajeriyaWikipedia: Adoga Onahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adoga_OnahAdoga Augustine Onah (jibinaa ko ñalnde 20 lewru Yarkomaa 1940) ko gonnooɗo ammbasadeer leydi Najeriya, tawi ko e nder leydi Suwed, Filipiin, e leyɗeele dentuɗe Amerik.[1][2][3]Wikipedia: Maria Elisabet de Broen nee Grundthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Elisabet_de_Broen_nee_GrundtMaria Elisabet de Broen nee Grundt (23 abriil 1756 – 1 mee 1809), ko firoore Suwed, gardiiɗo pijirlooji.Nguurndam[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Elisabet_de_Broen_nee_Grundt#Nguurndam[waylude_iwdi]Tuugnorgal[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Elisabet_de_Broen_nee_Grundt#Tuugnorgal[waylude_iwdi]Wikipedia: Olu Oyesanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olu_OyesanyaMawɗo Olu Oyesanya (26 abriil 1923 - 24 oktoobar 1999) ko jaayndiyanke, dipolomaat Naajeeriya.Wikipedia: Sahir Hoshiarpurihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sahir_HoshiarpuriSahir Hoshiarpuri (Urdu: ساحِر होشیارپُوری) (Hindi: साहिर होशि यारपुर), jibinaa ko Ram Parkash Sharma (Urdu: رام پرकाश) (Hindi: राम प्रकाश)[1][2] ko yimoowo Urdu ummoriiɗo Inndo. O winndii defte yimre keewɗe; mbaadi makko ɓurndi mawnude ko ghazal.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sahir_Hoshiarpuri#NguurndamGolle binndolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sahir_Hoshiarpuri#Golle_binndolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sahir_Hoshiarpuri#TuugnorgalWikipedia: Sophie Alakijahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophie_AlakijaSophie Rammal ko fijoowo e nder filmuuji leydi Najeriya.Nguurndam neɗɗo Sophie Rammal Alakija ( jibinaa ko ñalnde 8 feebariyee 1993), ko Sophie Alakija, ko debbo Naajeeriya, gonnooɗo jimoowo e model. O jibinaa ko e nder galle lislaam to diiwaan Lagos, to bannge worgo-fuɗnaange leydi Naajeeriya, o mawni ko to wuro Surulere.https://ff.wikipedia.org/wiki/Sophie_Alakija#Nguurndam_neɗɗo_Sophie_Rammal_Alakija_(_jibinaa_ko_ñalnde_8_feebariyee_1993),_ko_Sophie_Alakija,_ko_debbo_Naajeeriya,_gonnooɗo_jimoowo_e_model._O_jibinaa_ko_e_nder_galle_lislaam_to_diiwaan_Lagos,_to_bannge_worgo-fuɗnaange_leydi_Naajeeriya,_o_mawni_ko_to_wuro_Surulere.Kugal Alakija holliri nder Holla haa ɓingel maaɗa nder video gimi Naajeeriya Wizkid bana ardiiɗo jimɗi nder hitaande 2010.[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Sophie_Alakija#Kugal_Alakija_holliri_nder_Holla_haa_ɓingel_maaɗa_nder_video_gimi_Naajeeriya_Wizkid_bana_ardiiɗo_jimɗi_nder_hitaande_2010.[1]Filmogaraafi Hitaande filmo darnde Genre Ref. 2017 Wakkati Sellinki Drama Nkechi [6]. 2017 E nder yeewtere men Margaret [7]. 2017 Yimɓe ordinateeruuji Nkoli Drama [8]. 2017 Drama Ella Kaas Kaalis [9]. 2017 Ko haala ndimaagu Moda Bodija Komedi [10] 2017 7 balɗe e nder komaa 1 Drama [11] 2018 Heɓde dow makko Stephanie Komedi, Giɗli [12]. 2018 Yidde e nder jamaanu kekes korede romance [13]. 2018 Orunsewa Orunsewa Romance, Fantasy [14]. 2018 Wo.Men Ko Skum Aijay Yiɗde, Drama [15] 2018 Waɗde ɗum walla taƴde ɗum Kiki Drama [16] 2019 Drama Sade stage [17] 2019 Kewuuji ɗi keewaani Uju Komedi [18]. 2019 Ummital dow Ema, Drama [19]. 2019 Drama Ebiye tooke [20] 2019 Ƴeewndo Doole Lami Washik Drama [21]. 2019 Halita Fijoowo: Altine TV 2019 Skandaluuji Fijoowo: Altine TV 2020 Balloowo Madams Fijoowo: Tamara TV 2020 Koppi tokoosihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophie_Alakija#Filmogaraafi_Hitaande_filmo_darnde_Genre_Ref._2017_Wakkati_Sellinki_Drama_Nkechi_[6]._2017_E_nder_yeewtere_men_Margaret_[7]._2017_Yimɓe_ordinateeruuji_Nkoli_Drama_[8]._2017_Drama_Ella_Kaas_Kaalis_[9]._2017_Ko_haala_ndimaagu_Moda_Bodija_Komedi_[10]_2017_7_balɗe_e_nder_komaa_1_Drama_[11]_2018_Heɓde_dow_makko_Stephanie_Komedi,_Giɗli_[12]._2018_Yidde_e_nder_jamaanu_kekes_korede_romance_[13]._2018_Orunsewa_Orunsewa_Romance,_Fantasy_[14]._2018_Wo.Men_Ko_Skum_Aijay_Yiɗde,_Drama_[15]_2018_Waɗde_ɗum_walla_taƴde_ɗum_Kiki_Drama_[16]_2019_Drama_Sade_stage_[17]_2019_Kewuuji_ɗi_keewaani_Uju_Komedi_[18]._2019_Ummital_dow_Ema,_Drama_[19]._2019_Drama_Ebiye_tooke_[20]_2019_Ƴeewndo_Doole_Lami_Washik_Drama_[21]._2019_Halita_Fijoowo:_Altine_TV_2019_Skandaluuji_Fijoowo:_Altine_TV_2020_Balloowo_Madams_Fijoowo:_Tamara_TV_2020_Koppi_tokoosiKomedi Lily [28] 2021 Zainab yahii [29] 2021 Buuket e kala ko woni caggal Katherine Komedi, Drama [30]. 2021 Yimɓe wuro am komedi [31]. 2021 filmo zainab 2021 Addiction Nadia Komedi, Giɗli [32]. 2021https://ff.wikipedia.org/wiki/Sophie_Alakija#Komedi_Lily_[28]_2021_Zainab_yahii_[29]_2021_Buuket_e_kala_ko_woni_caggal_Katherine_Komedi,_Drama_[30]._2021_Yimɓe_wuro_am_komedi_[31]._2021_filmo_zainab_2021_Addiction_Nadia_Komedi,_Giɗli_[32]._2021Yidde ɓuuɓnde Tina Yiɗde [33]. 2021 Giɗli tiiɗɗi (Series Tv) Drama [34] 2021 Feññinde Funmi Kulol, Kulol [35]. Pijirlooji Isio 2021 [36] 2022 Ñaamde e nokku am Chioma Drama komedi njimri 2022 Suuɗal Sahara (Série Tv) Ɓiɓɓe Sophie Alakija [37] 2022 Ñaamde e nokku am Chioma Amadi Komedi, Giɗli [38]. 2022 Cake Chalya Komedi, Giɗli, Koɗki [39]. 2022 Yimɓe belɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophie_Alakija#Yidde_ɓuuɓnde_Tina_Yiɗde_[33]._2021_Giɗli_tiiɗɗi_(Series_Tv)_Drama_[34]_2021_Feññinde_Funmi_Kulol,_Kulol_[35]._Pijirlooji_Isio_2021_[36]_2022_Ñaamde_e_nokku_am_Chioma_Drama_komedi_njimri_2022_Suuɗal_Sahara_(Série_Tv)_Ɓiɓɓe_Sophie_Alakija_[37]_2022_Ñaamde_e_nokku_am_Chioma_Amadi_Komedi,_Giɗli_[38]._2022_Cake_Chalya_Komedi,_Giɗli,_Koɗki_[39]._2022_Yimɓe_belɓeDrama [40] 2022 Suudu kaalis Tomisin [41] 2022 Kaalis Tina Drama [42]. 2022 Laawol ngam ƴeewde Naomi juutɗo, Drama [43]. 2023 Ko heewi ko wayi no yiɗde: Filmu Sadiya 2023 Drama gooto jamma [44]. 2023 Ko ƴattooje [45] 2023 Kujus kadi Lily Drama [46]. 2023 Ko heewi no yiɗde Sadiya Drama, ƴattooje [47] 2023 Yidde am ko famɗi fof drama [48] 2023 Boss Chichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophie_Alakija#Drama_[40]_2022_Suudu_kaalis_Tomisin_[41]_2022_Kaalis_Tina_Drama_[42]._2022_Laawol_ngam_ƴeewde_Naomi_juutɗo,_Drama_[43]._2023_Ko_heewi_ko_wayi_no_yiɗde:_Filmu_Sadiya_2023_Drama_gooto_jamma_[44]._2023_Ko_ƴattooje_[45]_2023_Kujus_kadi_Lily_Drama_[46]._2023_Ko_heewi_no_yiɗde_Sadiya_Drama,_ƴattooje_[47]_2023_Yidde_am_ko_famɗi_fof_drama_[48]_2023_Boss_ChicWunmi Komedi, Giɗli [49]. 2023 Mawnu e Farida Drama [50]. 2023 Duuɓi tokoosi ko adii Drama Kemi mawɗo [51]. 2023 Fenaande yidde e lasgidi chioma yidde [52]. 2024 Koɗorɗe & Koɗorɗe 2024 Golle (Série Tv) Drama 2024 Ko njiɗ-ɗaa ko Tiffany 2024 Ko adii Drama am Ex Eukaria, Romans 2024 Kuulal tiiɗngal 2024 Ko Faruuk Linda Drama 2024 Visa e gargol Flora Komedihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophie_Alakija#Wunmi_Komedi,_Giɗli_[49]._2023_Mawnu_e_Farida_Drama_[50]._2023_Duuɓi_tokoosi_ko_adii_Drama_Kemi_mawɗo_[51]._2023_Fenaande_yidde_e_lasgidi_chioma_yidde_[52]._2024_Koɗorɗe_&_Koɗorɗe_2024_Golle_(Série_Tv)_Drama_2024_Ko_njiɗ-ɗaa_ko_Tiffany_2024_Ko_adii_Drama_am_Ex_Eukaria,_Romans_2024_Kuulal_tiiɗngal_2024_Ko_Faruuk_Linda_Drama_2024_Visa_e_gargol_Flora_KomediWikipedia: Hasrathttps://ff.wikipedia.org/wiki/HasratHasrat ko innde lollunde ɓurnde huutoreede e nder duunde Indiya. Kadi ko innde binndol ɓurnde lollude wonande yimooɓe Urdu e nder leydi Indiya e Pakistaan.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hasrat#TuugnorgalWikipedia: Mohammed Lawal Rafindadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Lawal_RafindadiMohammadu Lawal Rafindadi (1934-2007) ko Dipolomaasiyanke Naajeeriya, ardiiɗo kisal e diiwaan Katsina. Ambasadeer Rafindadi ko dipolomaat kuuɓtodinɗo e nder golle caggal leydi leydi Najeriya, kadi ko o ardiiɗo humpito e nder departemaa wiɗtooji (RD) to ministeer caggal leydi.Wikipedia: Khamakha Hyderabadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khamakha_HyderabadiKhamakha Haydarabadi (1929–2017) ko yimoowo ɗemngal Urdu, jeyaaɗo to Haydarabad, e nder diiwaan Telangana, to leydi Indiya. O anndaama e yimre makko, omo wonnoo kadi e nder Mazahiya Mushairas.Bibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khamakha_Hyderabadi#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khamakha_Hyderabadi#TuugnorgalWikipedia: Peter Onuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_OnuPeter Onu (29 abriil 1931 - 17 lewru fuɗnaange 1997) ko diplomata e filantropu Nigeria. O heɓii darnde Ambasador nder wakkati o huuwani bana Assistant Secretary General to Organisation of African Unity.Wikipedia: M. G. Guptahttps://ff.wikipedia.org/wiki/M._G._GuptaM. G.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/M._G._Gupta#Nguurndam_adanɗamGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/M._G._Gupta#GolleSarmad ko Seniiɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/M._G._Gupta#Sarmad_ko_SeniiɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/M._G._Gupta#TuugnorgalWikipedia: Nura Abba Rimihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nura_Abba_RimiNura Abba Rimi (jibinaa ko 23 noowammbar 1968) ko dipolomaat leydi Naajeeriya, jooni ko kanko woni jaagorgal ko fayti e njulaagu, njulaagu e njulaagu. O woniino ammbasadeer leydi Naajeeriya to leydi Aarabeeɓe Misra, o heɓi kadi yamiroore to Dowla Palestiin e Dowla Eritrea.Wikipedia: Christopher Oluwole Rotimihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christopher_Oluwole_RotimiChristopher Oluwole Rotimi (jibinaa ko 20 lewru feebariyee 1935) ko seneraal konu Naajeeriya, dipolomaat e siyaas, o golliima e wolde hakkunde leyɗeele, o wonnoo ko guwerneer diiwaan Hirnaange nde Naajeeriya woni e les laamu konu gila 1971 haa 1975. Olumica be ammbasadeer leydi Najeriya to leydi Amerik e hitaande 2007.Wikipedia: Mazhar Imamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mazhar_ImamMazhar Imam (12 mars 1928 – 30 lewru bowte 2012), jibinaa ko e diiwaan Darbhanga to Bihar, ko yimoowo e ƴeewtotooɗo Urdu. Caggal nde o heɓi dipolomaaji M.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mazhar_Imam#TuugnorgalWikipedia: Akintunde Sawyerrhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akintunde_SawyerrAkintunde Oluwole Sawyerr (jibinaa ko 6 lewru Oktoobar 1964) ko dipolomaat Naajeeriya, karallo ko faati e njulaagu, cellal, e ƴellitaare ndema. Ko kanko woni hannde gardiiɗo 1ɓo fedde toppitiinde ko fayti e jaŋde (NELFUND), toɗɗaaɗo e lewru abriil 2024.Wikipedia: Timothy Shelpidihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Timothy_ShelpidiTimothy Mai Shelpidi (4 suwee 1948 – 2 mars 2018) ko seneraal e dipolomaasi Naajeeriya, o woniino ammbasadeer leydi Najeriya to leydi Riisi tuggi 2008 haa 2011. [1] Seneraal mawɗo pentiiɗo, o wonnoo komanndaa ECOMOG Doole jam e nder leydi Liberiya tuggi 1998 haa 1999, o woniino gardiiɗo doole kisal ECOMOG to Gine Bissau e hitaande 1997.Wikipedia: Maitama Sulehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maitama_SuleYusuf Maitama Sule firoCFR (1 oktoobar 1929 – 3 lewru juko 2017) ko siyaasaajo Naajeeriya, dipolomaat, mawɗo laamu, joginooɗo danmasanin Kano tiitoonde laamu. E hitaande 1955-1956 ko kanko woni mawɗo fedde nde.Wikipedia: Yetunde Teribahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yetunde_TeribaYetunde Teriba ko daraniiɗo, dipolomasi, e njuɓɓudi leydi Najeriya. O woniino golloowo e Fedde Ngootaagu Afrik (hannde Dental Afrik) gila 1989, o woniino tergal piilaaɗo e Fedde Rewɓe e hitaande 1992.Wikipedia: Yusuf Tuggarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yusuf_TuggarYusuf Maitama Tuggar OON (jibinaa ko 12 mars 1967) ko dipolomaasiyanke e siyaasaajo leydi Naajeeriya hannde.[1] O wonii ammbasadeer leydi Najeriya to leydi Almaañ gila 2017 haa 2023.Wikipedia: Julius Momo Udochihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Julius_Momo_UdochiArdiiɗo Julius Momo Udochi woni ardiiɗo lesdi Naajeeriya arandeere haa lesdi Amerika, hitaande 1960-1965. O woniino Jannginoowo 1931–1938; ofisee doosɗe nder kuugal laamu lesdi Naajeeriya 1938–1945; Balloowo binndoowo, binndol leydi Najeriya 1945–1947; Hon.Wikipedia: Venita Akpofurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Venita_AkpofureVenita Akpofure (jibinaa ko ñalnde 1 lewru Yarkomaa 1987) [1] ko fijoowo filmo biyeteeɗo Biritaan-Niiseer, kadi ko fijoowo wideyooji.[2] O dañii darnde e nder galle makko e nder sahaa nayaɓo Big Brother Naija [3] O waɗii darnde Nengi e nder filmo Africa Magic mo resndaaka.Nguurndam adanɗam Akpofure jibinaa ko to leydi Angalteer, kadi o jeyaa ko e leydi Delta to leydi Najeriya.[2] O mawni ko to leydi Benin, to diiwaan Edo ɗo o janngi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Our Lady of Apostles ngam duɗal makko leslesal hade makko hootde leydi Angalteer. O janngi hiisa to duɗal jaaɓi haaɗtirde Hertfordshire to leydi Angalteer.[5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Venita_Akpofure#Nguurndam_adanɗam_Akpofure_jibinaa_ko_to_leydi_Angalteer,_kadi_o_jeyaa_ko_e_leydi_Delta_to_leydi_Najeriya.[2]_O_mawni_ko_to_leydi_Benin,_to_diiwaan_Edo_ɗo_o_janngi_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Our_Lady_of_Apostles_ngam_duɗal_makko_leslesal_hade_makko_hootde_leydi_Angalteer._O_janngi_hiisa_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Hertfordshire_to_leydi_Angalteer.[5]Kugal Akpofure waɗii darnde Mimi e nder filmo Ay’s Crib mo AY Makun [6], kadi o waɗii geɗel gootel e nder filmo 2Face Idibia mo Ihe Ne Me e Mukulu mo Skales waɗi, hono vixen wideyoo. Ko adii nde o naatata e Big Brother Naija, o ɓuri anndeede ko e darnde makko e nder Mukulu.https://ff.wikipedia.org/wiki/Venita_Akpofure#Kugal_Akpofure_waɗii_darnde_Mimi_e_nder_filmo_Ay’s_Crib_mo_AY_Makun_[6],_kadi_o_waɗii_geɗel_gootel_e_nder_filmo_2Face_Idibia_mo_Ihe_Ne_Me_e_Mukulu_mo_Skales_waɗi,_hono_vixen_wideyoo._Ko_adii_nde_o_naatata_e_Big_Brother_Naija,_o_ɓuri_anndeede_ko_e_darnde_makko_e_nder_Mukulu.Nguurndam neɗɗo Ko o yumma ɓiɓɓe ɗiɗo, o resii Terna Tarka duuɓi 4.[2][10][5] O hollitii e yeewtere nde o waɗi e Punch e lewru mee e hitaande 2021 wonde accude jom suudu makko ina jeyaa e ko ɓuri tiiɗde e kuule ɗe o waɗi, kadi omo yetta ballal makko.[11]https://ff.wikipedia.org/wiki/Venita_Akpofure#Nguurndam_neɗɗo_Ko_o_yumma_ɓiɓɓe_ɗiɗo,_o_resii_Terna_Tarka_duuɓi_4.[2][10][5]_O_hollitii_e_yeewtere_nde_o_waɗi_e_Punch_e_lewru_mee_e_hitaande_2021_wonde_accude_jom_suudu_makko_ina_jeyaa_e_ko_ɓuri_tiiɗde_e_kuule_ɗe_o_waɗi,_kadi_omo_yetta_ballal_makko.[11]Filmogaraafi Wideyooji jimɗi Hitaande Jimol Naalanke Ref 2012 "Ihe Ne Mi" 2Face Idibia [13]. "Alingo" Pare [2] "Remix magic" Laamɗo glace "Scoobi Doo (ft eLDee)" Hakeem da Dream "Timminde golle" Naeto C "Mukulu" Skales "Diwtu Ur Bum" Timaya "Mo Fe Lo" J-ROC [14]. "Kaalis keewɗo (feat Banky W)" IceBerg Slim Teleeji Hitaande Hollitde Noteeji Darnde Refhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Venita_Akpofure#Filmogaraafi_Wideyooji_jimɗi_Hitaande_Jimol_Naalanke_Ref_2012_"Ihe_Ne_Mi"_2Face_Idibia_[13]._"Alingo"_Pare_[2]_"Remix_magic"_Laamɗo_glace_"Scoobi_Doo_(ft_eLDee)"_Hakeem_da_Dream_"Timminde_golle"_Naeto_C_"Mukulu"_Skales_"Diwtu_Ur_Bum"_Timaya_"Mo_Fe_Lo"_J-ROC_[14]._"Kaalis_keewɗo_(feat_Banky_W)"_IceBerg_Slim_Teleeji_Hitaande_Hollitde_Noteeji_Darnde_Refe bannge Nuella Njubigbo e Mimi Orjiekwe [15] 2020-21 Dewgal (Niiseer) Nengi [3][16] 2019 Big Brother Naija 4 Kaɓoowo Riiwaama e ñalawma 41 eɓɓoore ndee [6]. 2020 Waasde njiimaandi Koko 2023 Miñiiko mawɗo Naija 8 Koode fof ƴaañoowo 9ɓoFilmuuji Hitaande Tiitoonde Darnde Ref 2021 Yimɓe wuro am laamɗo debbo [17]. 2020 Kambili: Biodun Yaaruuji 30 fof [18][19] 2015 Nde ɗaani [20]. 2013 Ɓoornugol kaŋŋe [21]. Njeenaaje e noddaali Hitaande Njeenaari Cate Njeñtudi Ref 2015 Golden Icons Academy Film Awards ɓurɗo waawde wallude debbo toɗɗaaɗo [22] 2021 Net Honors ɓurɗo lollude fijoowo toɗɗaaɗo [23]https://ff.wikipedia.org/wiki/Venita_Akpofure#e_bannge_Nuella_Njubigbo_e_Mimi_Orjiekwe_[15]_2020-21_Dewgal_(Niiseer)_Nengi_[3][16]_2019_Big_Brother_Naija_4_Kaɓoowo_Riiwaama_e_ñalawma_41_eɓɓoore_ndee_[6]._2020_Waasde_njiimaandi_Koko_2023_Miñiiko_mawɗo_Naija_8_Koode_fof_ƴaañoowo_9ɓoFilmuuji_Hitaande_Tiitoonde_Darnde_Ref_2021_Yimɓe_wuro_am_laamɗo_debbo_[17]._2020_Kambili:_Biodun_Yaaruuji_30_fof_[18][19]_2015_Nde_ɗaani_[20]._2013_Ɓoornugol_kaŋŋe_[21]._Njeenaaje_e_noddaali_Hitaande_Njeenaari_Cate_Njeñtudi_Ref_2015_Golden_Icons_Academy_Film_Awards_ɓurɗo_waawde_wallude_debbo_toɗɗaaɗo_[22]_2021_Net_Honors_ɓurɗo_lollude_fijoowo_toɗɗaaɗo_[23]Wikipedia: Okon Uyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Okon_UyaOkon Edet Uya listenN (12 lewru juko 1947 – 17 lewru abriil 2014) wonnoo ko hooreejo Komisariyaa Ngenndiijo Suɓngooji (NECON), toɗɗaaɗo e hooreejo leydi Ibraahim Babangida caggal nde wooteeji hooreejo leydi 12 lewru juko 1993 ndartinaa, kadi ko adii nde o woppitaa , Humfiri Nwosu, woppitaa.[1]Wikipedia: Margaret Vogthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_VogtMargaret Aderinsola Vogt (26 mee 1950 – 23 suwee 2014), ko dipolomaat e ganndo politik Naajeeriya, o woniino wakiliijo keeriiɗo e hooreejo biro Fedde Ngenndiije Dentuɗe ngam mahngo jam e nder leydi Afrik hakkundeejo (BINUCA) haa cakkital hitaande 2013 . Ko Ban Ki-moon, hooreejo Fedde Ngenndiije Dentuɗe toɗɗii mo ñalnde 19 mee 2011.Wikipedia: Jaja Wachukuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaja_WachukuJaja Anucha Ndubuisi Wachuku // b (1 lewru Yarkomaa 1918[1][2] – 7 noowammbar 1996) ko pan-afriknaajo[3] e dowla, awokaa, dawriyanke, dipolomaat e neɗɗankaagal. Ko kanko woni hooreejo suudu sarɗiiji leydi Naajeeriya gadano;[4] kadi ko kanko woni hooreejo leydi Naajeeriya gadano e wakiiliijo duumotooɗo e nder Fedde Ngenndiije Dentuɗe.Wikipedia: Abdallah Wafyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdallah_WafyAbdallah Wafy (1955 – 16 Duujal 2020)[1] ko golloowo laamu e dipolomaat Niiseer. O woniino cukko wakiliijo keeriiɗo Koolaaɗo kuuɓal Fedde Ngenndiije Dentuɗe to Konngo e nder leydi Konngo (MONUSCO) tuggi 2013 haa 2015.Wikipedia: Adam A. Zangohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adam_A._Zango== Ɓiɗɗo e jaŋde ==Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adam_A._Zango#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: S.B. Williamshttps://ff.wikipedia.org/wiki/S.B._WilliamsWilliams jibinaa e 1929, o yahi to St Paul's, Breadfruit, o timmini janngirde maako nder Nigeria haa St Gregory's College, Lagos, to o waɗi ko fototo e cricket. Daga 1953 haa 1955, o janngini bana injiniaaru maayo haa Cardiff Technical College.Wikipedia: Bashir Yugudahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bashir_YugudaBashir Yuguda ko dipolomaat, politik, gonnooɗo jaagorgal leydi Najeriya.[1]Wikipedia: Mary Urantahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_UrantaMary Data Uranta ko debbo jeyaaɗo e filmuuji e teleeji, peewnoowo, model, jimoowo, e jom njulaagu.[1]Wikipedia: Yakub Abiodun Balogunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakub_Abiodun_BalogunYakub Abiodun Balogun ListenR (jibinaa ko 5 lewru May 1951) ko faggudu leydi Naajeeriya, ardiiɗo laamu, ardiiɗo sariya nder suudu sarɗiiji leydi Naajeeriya, o wakiiliijo diiwaan Lagos Island II, diiwal Lagos, Naajeeriya fuɗnaange-rewo e gonnooɗo hooreejo kuugal diiwal Lagos. [1] [2]Wikipedia: Jerome Udojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jerome_Udoji== Nolde hoore e galle ==Nolde hoore e gallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jerome_Udoji#Nolde_hoore_e_galleWikipedia: Hakeem Muri-Okunolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hakeem_Muri-OkunolaHakeem Muri-OkunolaListenN (jibinaa ko 7 lewru Yarkomaa 1972) ko awokaa Naajeeriya, ardiiɗo laamu, teknokraat, jooni o woni hooreejo leydi Naajeeriya, Bola Ahmed Tinubu. [1][2][3] O laati kadi hooreejo kuugal lesdi Lagos 22.Wikipedia: Adesegun Olusola Ogunlewehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adesegun_Olusola_OgunleweAdesegun Olusola OgunleweListenR (jibinaa ko ñalnde 16 lewru Oktoobar 1953) ko gardiiɗo laamu Naajeeriya, teknokaraat, gonnooɗo hooreejo golle diiwaan Lagos.[1]Wikipedia: Maheedahttps://ff.wikipedia.org/wiki/MaheedaCaroline Samuel (jibinaa ko 22 noowammbar 1982), ɓurɗo anndeede ko Maheeda, ko jimoowo Naajeeriya, ko jom ɓaleejo, ko o debbo jom suudu. E wiyde makko, o fuɗɗii golle makko e nder jimɗi ko jimoowo hip hop kono o wonti jimoowo gospel caggal nde o wonti "jibinaaɗo".Wikipedia: Folashade Sherifat Jajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folashade_Sherifat_JajiFolashade Sherifat Jaji (jibinaa ko ñalnde 10 mars 1957) ko ganndo kemikal leydi Naajeeriya, ko golloowo laamu, kadi ko kanko woni binndoowo laamu diiwaan Lagos.[1] O wonnoo ko hooreejo gollordu e nder diiwaan Lagos,[2] golle ɗe o joginoo caggal nde o golli e nder diiwaan Lagos, ministeer njuɓɓudi, janngingol e pension.Wikipedia: Funsho Williamshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Funsho_WilliamsAnthony Olufunsho Williams (9 lewru Mbooy 1948 - 27 lewru Siilo 2006) ko siyaasaajo mawɗo mo leydi Naajeeriya ummoriiɗo e diiwaan Lagos, gonnooɗo komisariyaajo e les njiimaandi konu Kolonel Olagunsoye Oyinlola to Lagos.Wikipedia: Rufaida Umar Ibrahimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rufaida_Umar_Ibrahim== Rufaida Umar Ibrahim (jibinaa ko ñalnde 16 lewru Yarkomaa 1995) ko binndoowo e winndiyanke Naajeeriya, binndoowo e ɗemngal Hausa. O jibinaa, o mawni ko e nder galle feccere kasta Gobirawa e Fulani to Kano, e nder diiwaan Kano, to leydi Nijeer.Rufaida Umar Ibrahim (jibinaa ko ñalnde 16 lewru Yarkomaa 1995) ko binndoowo e winndiyanke Naajeeriya, binndoowo e ɗemngal Hausa. O jibinaa, o mawni ko e nder galle feccere kasta Gobirawa e Fulani to Kano, e nder diiwaan Kano, to leydi Nijeer. O heɓi darnde ɓaawo o heɓi nasaraaku nder kawtal binndol rewɓe BBC Hausa nder hitaande 2020, o laati 3ɓo bee Maryam Umar mo laati 1st prize.[2] [3] Nasaraaku maako ngam heɓugo kawtal taariihaaji juutɗi feere bana 1st runner-up mo Aminiya Trust Newspaper yuɓɓini nder ragare hitaande 2020 waɗi mo ɗuuɗɗum laara bana gooto nder winndooɓe rewɓe ɓurɓe anndeede nder woyla Naajeeriya.[4][5][6 [7]https://ff.wikipedia.org/wiki/Rufaida_Umar_Ibrahim#Rufaida_Umar_Ibrahim_(jibinaa_ko_ñalnde_16_lewru_Yarkomaa_1995)_ko_binndoowo_e_winndiyanke_Naajeeriya,_binndoowo_e_ɗemngal_Hausa._O_jibinaa,_o_mawni_ko_e_nder_galle_feccere_kasta_Gobirawa_e_Fulani_to_Kano,_e_nder_diiwaan_Kano,_to_leydi_Nijeer._O_heɓi_darnde_ɓaawo_o_heɓi_nasaraaku_nder_kawtal_binndol_rewɓe_BBC_Hausa_nder_hitaande_2020,_o_laati_3ɓo_bee_Maryam_Umar_mo_laati_1st_prize.[2]_[3]_Nasaraaku_maako_ngam_heɓugo_kawtal_taariihaaji_juutɗi_feere_bana_1st_runner-up_mo_Aminiya_Trust_Newspaper_yuɓɓini_nder_ragare_hitaande_2020_waɗi_mo_ɗuuɗɗum_laara_bana_gooto_nder_winndooɓe_rewɓe_ɓurɓe_anndeede_nder_woyla_Naajeeriya.[4][5][6_[7]Wikipedia: Chidinmahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chidinma== Chidinma Ekile (jibinaa ko 2 lewru Mbooy 1991), ganndiraaɗo Chidinma, ko jimoowo, winndiyanke, e fijoowo Nijeer.[2][3] Chidinma ko jeyaaɗo to diiwaan Imo, o jibinaa ko to Ketu, Kosofe, to diiwaan Lagos.Chidinma Ekile (jibinaa ko 2 lewru Mbooy 1991), ganndiraaɗo Chidinma, ko jimoowo, winndiyanke, e fijoowo Nijeer.[2][3] Chidinma ko jeyaaɗo to diiwaan Imo, o jibinaa ko to Ketu, Kosofe, to diiwaan Lagos. E hitaande 2010, o dañii darnde caggal nde o heɓi njeenaari tataɓiri e nder Projet Fame Afrik worgo.[4] Caggal nde o yaltini wideyoo makko "Emi Ni Baller", o wonti debbo jimoowo gadano heɓde limoore 1 e nder limlebbi MTV Base Official Naija Top 10.[5] E hitaande 2011, o yaltini jimɗi "Jankoliko" ɗi Sound Sultan walli.[6] Albom makko gadano biyeteeɗo Chidinma, yaltuɗo e lowre jimɗi Spinlet, ina wallita ɗum e jimɗi "Jankoliko", "Carry You Go", "Kedike" e "Run Dia Mouth".[7] Chidinma heɓi njeenaari ɓurndi moƴƴude e nder Afrik hirnaange e nder njeenaari Kora Awards 2012, o waɗi "Kedike" e nder kewu nguu.[8]https://ff.wikipedia.org/wiki/Chidinma#Chidinma_Ekile_(jibinaa_ko_2_lewru_Mbooy_1991),_ganndiraaɗo_Chidinma,_ko_jimoowo,_winndiyanke,_e_fijoowo_Nijeer.[2][3]_Chidinma_ko_jeyaaɗo_to_diiwaan_Imo,_o_jibinaa_ko_to_Ketu,_Kosofe,_to_diiwaan_Lagos._E_hitaande_2010,_o_dañii_darnde_caggal_nde_o_heɓi_njeenaari_tataɓiri_e_nder_Projet_Fame_Afrik_worgo.[4]_Caggal_nde_o_yaltini_wideyoo_makko_"Emi_Ni_Baller",_o_wonti_debbo_jimoowo_gadano_heɓde_limoore_1_e_nder_limlebbi_MTV_Base_Official_Naija_Top_10.[5]_E_hitaande_2011,_o_yaltini_jimɗi_"Jankoliko"_ɗi_Sound_Sultan_walli.[6]_Albom_makko_gadano_biyeteeɗo_Chidinma,_yaltuɗo_e_lowre_jimɗi_Spinlet,_ina_wallita_ɗum_e_jimɗi_"Jankoliko",_"Carry_You_Go",_"Kedike"_e_"Run_Dia_Mouth".[7]_Chidinma_heɓi_njeenaari_ɓurndi_moƴƴude_e_nder_Afrik_hirnaange_e_nder_njeenaari_Kora_Awards_2012,_o_waɗi_"Kedike"_e_nder_kewu_nguu.[8]Wikipedia: Josephine Oluseyi Williamshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josephine_Oluseyi_WilliamsJosephine Oluseyi Williams (jibinaa ko 3 lewru Abriil 1956) ko ganndo ko faati e kaalis leydi Naajeeriya, ko gardiiɗo laamu, ko gonnooɗo hooreejo gollordu diiwaan Lagos.[1][2]Wikipedia: Deputy Governor of Jigawa Statehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deputy_Governor_of_Jigawa_StateCukko guwerneer diiwal Jigawa woni ɗiɗaɓo nder hukuumaaji pamari ɗi lesdi Jigawa, lesdi Naajeeriya, ɓaawo guwerneer diiwal Jigawa, nden o woni arandeere nder limngal limngal. Cukko guwerneer ina suɓee to bannge njuɓɓudi laamu wondude e guwerneer ngam manndaa duuɓi nay.Wikipedia: Iyabo Ojohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iyabo_Ojo== Alice Iyabo Ojo (ListenR) (jibinaa ko ñalnde 21 lewru Duujal hitaande 1977) ko debbo mawɗo e nder filmuuji Nijeer,[1] ko o gardo, kadi ko o peewnoowo mo yimɓe fof nganndi e darnde makko e nder dingiral filmuuji Nollywood.[2][3][4][5] O waɗii ko ɓuri 150 filmo, o waɗii ko ɓuri 14 filmuuji makko.Alice Iyabo Ojo (ListenR) (jibinaa ko ñalnde 21 lewru Duujal hitaande 1977) ko debbo mawɗo e nder filmuuji Nijeer,[1] ko o gardo, kadi ko o peewnoowo mo yimɓe fof nganndi e darnde makko e nder dingiral filmuuji Nollywood.[2][3][4][5] O waɗii ko ɓuri 150 filmo, o waɗii ko ɓuri 14 filmuuji makko.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Iyabo_Ojo#Alice_Iyabo_Ojo_(ListenR)_(jibinaa_ko_ñalnde_21_lewru_Duujal_hitaande_1977)_ko_debbo_mawɗo_e_nder_filmuuji_Nijeer,[1]_ko_o_gardo,_kadi_ko_o_peewnoowo_mo_yimɓe_fof_nganndi_e_darnde_makko_e_nder_dingiral_filmuuji_Nollywood.[2][3][4][5]_O_waɗii_ko_ɓuri_150_filmo,_o_waɗii_ko_ɓuri_14_filmuuji_makko.[2]Wikipedia: Aisha Abubakarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_AbubakarAisha Abubakar ko siyaasaajo Naajeeriya.[1] Caggal wooteeji mawɗi leydi Naajeeriya 2015, o toɗɗaama jaagorgal ko feewti e njulaagu, njulaagu e njulaagu e juuɗe hooreejo leydi Muhammadu Buhari e hitaande 2015.Wikipedia: Sesi Oluwaseun Whinganhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sesi_Oluwaseun_WhinganSesi Oluwaseun Whingan (jibinaa ko ñalnde 22 suwee 1985 (duuɓi 38)[1] ko siyaasyanke Naajeeriya, ko kanko woni tergal suudu sarɗiiji e nder suudu sarɗiiji 10ɓuru, omo lomtoo diiwaan federaal Badagry gila lewru suwee 2023.[2][3][4][ 5][6] O wallitii kuule sappo e joyi, o ƴettii kuule keewɗe to Asaambele ngenndi.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sesi_Oluwaseun_Whingan#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolWikipedia: Chioma Udehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chioma_UdeChioma Ude// i woni mawɗo nder nder nder lesdi Naijeriya. E hitaande 2010, o haɓɓii Africa International Film Festival, festival film ngal waɗetee ko e hitaande kala to Nigeria.Wikipedia: Toyin Sarakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toyin_Saraki== Nolde hoore ==Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toyin_Saraki#Nolde_hooreWikipedia: Kemi Adeosunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kemi_AdeosunKemi Adeosun (jibinaa ko 9 lewru marse 1967) ko gonnooɗo jaagorgal kaalis leydi Nijeer, gonnooɗo hooreejo fedde toppitiinde ko fayti e njeeygu e naatgol e nder leydi Afrik (AfreximBank).[3][4][5]Wikipedia: Igho Sanomihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igho_SanomiIgho Charles Sanomi (dugumi 17 mee 1975) ko jaagorɗo jaagorgal lesdi Naajeeriya, geologu, haalaajo ummatoore e jaagorgo bee kuugal nder naftorgal, semmbe, logistika, telekom, jaagorɗe ndiyam, jaagoraaku e jaagoraaki. [taƴii e ɓandu]Wikipedia: Najeem Salaamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Najeem_Salaam== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Najeem_Salaam#ƁiɗɗoWikipedia: Ramatu Tijani Aliyuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ramatu_Tijani_AliyuRamatu Tijani Aliyu // R (jibinaa ko ñalnde 12 lewru juko hitaande 1970) ko neɗɗo Naajeeriyaajo, jeyaaɗo e diiwaan Kogi, leydi Najeriya. O woniino jaagorgal ko feewti e laamorgo leydi (FCT) [1][2] mo hooreejo leydi Muhammadu Buhari toɗɗii ñalnde 21 lewru bowte hitaande 2019.Wikipedia: J. K. Randlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/J._K._RandleJoseph Kosoniola Randle MVO MBE (28 July 1909 - December 1956) wonnooɗo nder lesdi Naajeeriya. O woni hooreejo jaaynde juulde juulɓe juulde Olimpiiki lesdi Naajeeriya to Melbourne, o hawti e kuugal yimɓe feere feere nder Lagos.Wikipedia: Nomfusihttps://ff.wikipedia.org/wiki/NomfusiNomfusi Gotyana (jibinaa ko hitaande 1988),[1] anndiraaɗo Nomfusi, ko jimoowo Afrik worgo, jimoowo jimɗi Afro-Soul. O jibinaa ko e wuro KwaZakhele to leydi Kap fuɗnaange.Wikipedia: Princess Petershttps://ff.wikipedia.org/wiki/Princess_PetersPrincess Osayomwanbor Peters better known by her stage name Princess Peters ko laamorgo Naijeriya gospel, songwriter, recording and performing artist, actress, film producer, and philanthropist. O fuɗɗi golle mum e nder suudu mum e nder hitaande 2007 e nder suudu Lighthworld Productions.Wikipedia: Anthony Anwukahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_AnwukaAnthony Gozie Anwukah (jibinaa ko hitaande 1951) ko jannginoowo leydi Naajeeriya, ko jannginoowo, kadi ko jaagorgal jaŋde e nder leydi Naajeeriya gila 2015 -2019. Ko adii nde o toɗɗaa hannde, Anwukah wonnoo ko cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Imo State.Wikipedia: Titi Oyinsanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Titi_Oyinsan=== TV darinoowo ===TV darinoowohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Titi_Oyinsan#TV_darinoowoWikipedia: Maikanti Baruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maikanti_BaruMaikanti Kachalla Baru (7 lewru Siilo 1959 – 29 lewru Mbooy 2020) ko injenieer Naajeeriya, yeeyoowo petroŋ, kadi ko gardiiɗo fedde 18ɓiire e fedde petroŋ laamu Naajeeriya, fedde petroŋ leydi Naajeeriya (NNPC). O golliima e oon nokku tuggi lewru sulyee 2016 haa lewru sulyee 2019, o woniino kadi ko adii ɗuum ko gardiiɗo fedde (GGM) to bannge njuɓɓudi njulaagu petroŋ.Wikipedia: Modupe Ozoluahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Modupe_OzoluaModupe Ozolua (born on the 10th of October 1973, in Benin City, Nigeria) ko Lebanese-Nigerian-American filantropist e jaayndiyanke. O woni hooreejo jaaynde nde ɓanndu ɓanndu ɓeydata (Body Enhancement Ltd) nden o woni hooreejo ɓannduɓe jaaynde nden (Empower 54) anndiraaɗo ɓanndu ngam ɓanndu fuɗɗorde ɓanndu e ɓanndu (BEARS) Foundation..Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Modupe_Ozolua#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Modupe_Ozolua#TuugnorgalWikipedia: PJ Powershttps://ff.wikipedia.org/wiki/PJ_PowersP.J.Wikipedia: Mansur Dan Alihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mansur_Dan_AliMansur Muhammad Dan Ali ListenN (jibinaaɗo 25 lewru bowte hitaande 1959) ko seneraal konu leydi Naajeeriya, gonnooɗo jaagorgal konu leydi Naajeeriya, mo hooreejo leydi Muhammadu Buhari toɗɗii e lewru noowammbar 2015.[1]Wikipedia: Femi Otedolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Femi_Otedola== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Femi_Otedola#ƁiɗɗoWikipedia: Sola kosokohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sola_kosokoKosokoJaangirde Kosoko ina jogii dipolomaaji mum to bannge renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Olabisi Onabanjo.[5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Sola_kosoko#Jaangirde_Kosoko_ina_jogii_dipolomaaji_mum_to_bannge_renndo_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Olabisi_Onabanjo.[5]To Kosoko fuɗɗii golle mum e nder golle fijirde ko e hitaande 1999 ɗo o waɗi filmo ina wiyee Ola Abata mo baaba makko feewni; Jide Kosoko. E hitaande 2001, o waɗii filmo Omo Olorire mo o dañi lollude. O waɗii filmuuji keewɗi e ɗemngal Engele e Yoruba gila o fuɗɗii fijirde.[6][7]https://ff.wikipedia.org/wiki/Sola_kosoko#To_Kosoko_fuɗɗii_golle_mum_e_nder_golle_fijirde_ko_e_hitaande_1999_ɗo_o_waɗi_filmo_ina_wiyee_Ola_Abata_mo_baaba_makko_feewni;_Jide_Kosoko._E_hitaande_2001,_o_waɗii_filmo_Omo_Olorire_mo_o_dañi_lollude._O_waɗii_filmuuji_keewɗi_e_ɗemngal_Engele_e_Yoruba_gila_o_fuɗɗii_fijirde.[6][7]Nguurndam neɗɗo Sola kosoko ina jeyaa e ɓiɓɓe jide kosoko. O resii ko Abiyodun Abinna ɓe ndañi ɓiɓɓe rewɓe ɗiɗo (Oluwasindara e Oluwasikemi) e ɓiɓɓe gorko (Oluwasire).https://ff.wikipedia.org/wiki/Sola_kosoko#Nguurndam_neɗɗo_Sola_kosoko_ina_jeyaa_e_ɓiɓɓe_jide_kosoko._O_resii_ko_Abiyodun_Abinna_ɓe_ndañi_ɓiɓɓe_rewɓe_ɗiɗo_(Oluwasindara_e_Oluwasikemi)_e_ɓiɓɓe_gorko_(Oluwasire).Njeenaaje e noddaali Yimɓe wuro ina ndokka nominaasiyoŋaaji Filmogaraafi cuɓaaɗo Ola Abata (1999) Oko Irese (2000) Omo Olorire (2003) hono Enitan Oko Irese Bishop Omo (2005) Eje Adegbenro 2 (2006) as Akowe Adegbenro Laroda òjò (2008) ko Ɓoornugol Apaadi (2009) Eti Keta (2011) hono Ifeoma Oloruka (2017) Laamu (2018) Lanndaaji ɗoyngol (2020) ko Asabi Jemiila Falnde Hakkunde Roseeji e ƴiye[9]https://ff.wikipedia.org/wiki/Sola_kosoko#Njeenaaje_e_noddaali_Yimɓe_wuro_ina_ndokka_nominaasiyoŋaaji_Filmogaraafi_cuɓaaɗo_Ola_Abata_(1999)_Oko_Irese_(2000)_Omo_Olorire_(2003)_hono_Enitan_Oko_Irese_Bishop_Omo_(2005)_Eje_Adegbenro_2_(2006)_as_Akowe_Adegbenro_Laroda_òjò_(2008)_ko_Ɓoornugol_Apaadi_(2009)_Eti_Keta_(2011)_hono_Ifeoma_Oloruka_(2017)_Laamu_(2018)_Lanndaaji_ɗoyngol_(2020)_ko_Asabi_Jemiila_Falnde_Hakkunde_Roseeji_e_ƴiye[9]Wikipedia: Linda Osifohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linda_OsifoLinda Osifo (dimaa 27 Julaay 1991) ko actress e teleediyoowo lesdi Naajeeriya. O wonnoo ko ardiiɗo dow dow dow dow Miss Nigeria Entertainment Canada 2011 e ardiiɗo to dow dow dow nder dow dow dow bee dow dow dow tawreeta ɓalli Miss AfriCanada 2011.Wikipedia: Wendy Osefohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wendy_OsefoDr. Wendy Onyinye Osefo (woowoowo Ozuzu, jibinaa May 21, 1984) ko Nigerian-American political commentator, public affairs academic, and television personality.Wikipedia: Sadiya Umar Farouqhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sadiya_Umar_FarouqSadiya Umar Farouq (jibinaa ko ñalnde 5 noowammbar 1974) ko politikyanke leydi Najeriya, o woniino jaagorgal ko fayti e geɗe neɗɗaŋke, njuɓɓudi musibbaaji e ƴellitaare renndo.[1][2]Wikipedia: Henrietta Kosokohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henrietta_KosokoHenrietta Kosoko// R ko fijoowo Nollywood.[1] O naati e gite yimɓe e hitaande 1995 caggal nde o waɗi filmuuji mawɗi Nollywood hono Onome e Omolade.Wikipedia: Samuel Ortomhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_OrtomSamuel Ioraer Ortom (listeni; heɓi danygol 23 abriil 1961) ko politikkoowo, jaaynoowo, jaayinoowo e filantropu leydi Nijeriya. O laati Minista Dowla ngam Fuuɗugo e Fuuɗuki nder lesdi Nigeria wakkati hooreejo Goodluck Jonathan.Wikipedia: Funke Opekehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Funke_OpekeFunke Opeke (dodude 1961 e Ile Oluji) ko mooliiɗo naange naange naangale Nigeria, mo o mari mawɗo mawɗo mawɓe mawɓe mawɗo mawɗe mawɓe mawɗe mawɗe mawɗo mawɗi mawɗo mawde mawɗo mawɗum mawɗo mawɗeeji mawɗo mawndu mawɗo mawndo mawɗo mawdo mawɗo mawdu mawɗo mawndeeji mawɓe mawɗi mawɓe mawndu mawɓe mawɗeeje mawɗo mawɗa mawɗo mawda mawɗo mawɓo mawɗo mawngo mawɗo mawdaw mawɗo mawna mawɗo mawdi mawɗo mawdedo mawɗo mawgo mawɗo mawno mawɗo mawni mawɗo mawduu mawɗo maw mawɗo maw ɗo mawɗo mawnoowo mawɗo mawningol mawɗo mawnu mawɗo mawgol mawɗo mawndan mawɗo mawɗan mawɗo mawgal mawɗo mawre mawɗo mawne mawɗo mawke mawɗo mawru mawɗo maw.Wikipedia: Bisi Komolafehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bisi_KomolafeBisi Komolafe ListenR (1986–2012) ko debbo fijoowo, gardinooɗo filmuuji e peewnoowo filmuuji, ɓurɗo anndeede e darnde makko e nder filmuuji Igboro Ti Daru e Aramotu.[1]Nguurndam e jaŋde puɗɗagol Bisi Komolafe woni ɓiɗɗo ɗiɗaɓo jibinaaɗo e hitaande 1986 e nder galle joy to Ibadan, diiwaan Oyo to bannge worgo-fuɗnaange leydi Najeriya ɗo o timmini jaŋde makko leslesre e hakkundeere.[2] O janngi to duɗal jaaɓi haaɗtirde St. Louis Grammar, Ibadan hade makko yahde to duɗal jaaɓi haaɗtirde Lagos State (LASU) ɗo o heɓi dipolom makko e njuɓɓudi njulaagu.[3][4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Bisi_Komolafe#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol_Bisi_Komolafe_woni_ɓiɗɗo_ɗiɗaɓo_jibinaaɗo_e_hitaande_1986_e_nder_galle_joy_to_Ibadan,_diiwaan_Oyo_to_bannge_worgo-fuɗnaange_leydi_Najeriya_ɗo_o_timmini_jaŋde_makko_leslesre_e_hakkundeere.[2]_O_janngi_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_St._Louis_Grammar,_Ibadan_hade_makko_yahde_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Lagos_State_(LASU)_ɗo_o_heɓi_dipolom_makko_e_njuɓɓudi_njulaagu.[3][4]Kugal Kuugal Bisi nder fijirde ɗon mari haaje ɓaawo o waɗi filmo Igboro Ti Daru. O yahi haa o waɗi geɗe mawɗe e nder filmuuji ina jeyaa heen Bolode O'ku, Asiri Owo e Ebute. Bisi kadi waɗi filmuuji ina jeyaa heen Latonwa, Eja Tutu e Oka.[5] O suɓaama e nder cate "Revelation of The Year" e nder njeenaari ɓurndi moƴƴude e Nollywood Awards 2009 e nder cate "First ɓurɗo moƴƴude e nder filmo Yoruba" e nder hitaande 2012.[6] O waɗii darnde Enitan, suka debbo baaba oo kadi sehil Bisi e nder Series TV "Miɗo foti anndude" e bannge Funke Akindele e woɗɓe.https://ff.wikipedia.org/wiki/Bisi_Komolafe#Kugal_Kuugal_Bisi_nder_fijirde_ɗon_mari_haaje_ɓaawo_o_waɗi_filmo_Igboro_Ti_Daru._O_yahi_haa_o_waɗi_geɗe_mawɗe_e_nder_filmuuji_ina_jeyaa_heen_Bolode_O'ku,_Asiri_Owo_e_Ebute._Bisi_kadi_waɗi_filmuuji_ina_jeyaa_heen_Latonwa,_Eja_Tutu_e_Oka.[5]_O_suɓaama_e_nder_cate_"Revelation_of_The_Year"_e_nder_njeenaari_ɓurndi_moƴƴude_e_Nollywood_Awards_2009_e_nder_cate_"First_ɓurɗo_moƴƴude_e_nder_filmo_Yoruba"_e_nder_hitaande_2012.[6]_O_waɗii_darnde_Enitan,_suka_debbo_baaba_oo_kadi_sehil_Bisi_e_nder_Series_TV_"Miɗo_foti_anndude"_e_bannge_Funke_Akindele_e_woɗɓe.Njeenaaje e noddaali Hitaande Kewu njeenaari Sifaa njeenaari Result 2009 2009 Njeenaaje ɓurɗe moƴƴude e Nollywood Feññinaande hitaande ndee toɗɗaama[6] 2012 2012 Njeenaari ɓurndi moƴƴude e Nollywood ɓurndi moƴƴude e filmo Yoruba Suɓaama[7] Wade Maayde Bisi Komolafe hollitaama e jaayɗe ñalnde 31 Duujal hitaande 2012.[8] Sarɗiiji maayde makko ngaddi ciimtol e miijooji keewɗi e nder jaayɗe. Kono ciimtol safaara hollitii wonde o maayi ko e caɗeele jowitiiɗe e reedu[9][10] to opitaal jaaɓi haaɗtirde, Ibadan. O wirnaa ko ñalnde 4 lewru bowte hitaande 2013[11] to Ibadan.[12][12]https://ff.wikipedia.org/wiki/Bisi_Komolafe#Njeenaaje_e_noddaali_Hitaande_Kewu_njeenaari_Sifaa_njeenaari_Result_2009_2009_Njeenaaje_ɓurɗe_moƴƴude_e_Nollywood_Feññinaande_hitaande_ndee_toɗɗaama[6]_2012_2012_Njeenaari_ɓurndi_moƴƴude_e_Nollywood_ɓurndi_moƴƴude_e_filmo_Yoruba_Suɓaama[7]_Wade_Maayde_Bisi_Komolafe_hollitaama_e_jaayɗe_ñalnde_31_Duujal_hitaande_2012.[8]_Sarɗiiji_maayde_makko_ngaddi_ciimtol_e_miijooji_keewɗi_e_nder_jaayɗe._Kono_ciimtol_safaara_hollitii_wonde_o_maayi_ko_e_caɗeele_jowitiiɗe_e_reedu[9][10]_to_opitaal_jaaɓi_haaɗtirde,_Ibadan._O_wirnaa_ko_ñalnde_4_lewru_bowte_hitaande_2013[11]_to_Ibadan.[12][12]Wikipedia: Kemi Lala Akindojuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kemi_Lala_AkindojuKemi "Lala" Akindoju Listenⓘ ko fijoowo Naajeeriya. O heɓi njeenaari ndi o waɗi e nder filmo Dazzling Mirage.Nguurndam neɗɗo Akindoju jibinaa ko ñalnde 8 marse 1987 e nder galle sukaaɓe 4.[2] O je o je lesdi Ondo. O heɓi jaŋde makko hakkundeere to duɗal jaaɓi haaɗtirde Queens, to Lagos. Caggal nde o heɓi jaŋde makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Lagos to duɗal jaaɓi haaɗtirde Lagos. O heɓi kadi dipoloma makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Pan-Atlantic, o janngi ko faati e jaayɗe e jokkondiral. O resi Chef Fregz e lewru suwee 2018, o dañi ɓiɗɗo gorko e lewru feebariyee 2021.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Kemi_Lala_Akindoju#Nguurndam_neɗɗo_Akindoju_jibinaa_ko_ñalnde_8_marse_1987_e_nder_galle_sukaaɓe_4.[2]_O_je_o_je_lesdi_Ondo._O_heɓi_jaŋde_makko_hakkundeere_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Queens,_to_Lagos._Caggal_nde_o_heɓi_jaŋde_makko_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Lagos_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Lagos._O_heɓi_kadi_dipoloma_makko_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Pan-Atlantic,_o_janngi_ko_faati_e_jaayɗe_e_jokkondiral._O_resi_Chef_Fregz_e_lewru_suwee_2018,_o_dañi_ɓiɗɗo_gorko_e_lewru_feebariyee_2021.[3]Kugal O fuɗɗii golle makko e hitaande 2005 ko e dingiral hade makko naatde e filmuuji juutɗi.[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Kemi_Lala_Akindoju#Kugal_O_fuɗɗii_golle_makko_e_hitaande_2005_ko_e_dingiral_hade_makko_naatde_e_filmuuji_juutɗi.[4]Filmogaraafi Alan Poza (2013) ina woni Ina (wonnduɗo e O. C. Ukeje) [5]. Mirage ɓuuɓɗo (2014) ko Funmiwo Koolaaɗo kuuɓal (2016) woni Lisa Joy (2015) ko Chike Suru L'ere (2016) hono Joom leydi Òlòtré (2019) ko Barke Potaat Potaat[6][7] (2017) hono Farayse Debbo kaalis hakkille[8] (2020) hono Adesuwa Liɗɗi (2020) ko Muñal Ada Leydi (2020) Njeenaaje e noddaali Njeenaaje garooje - 2010 Fiyoowo hitaande ndee.[9] Njeenaaje 11ɓo Oscar filmuuji Afrik - Fiyoowo ɓurɗo waawde fiyde[citation needed] Njeenaaje cuɓagol yiyooɓe magic Afrik - Teleeji ɓurɗi moƴƴude - Debbo kaalis jom hakkille[10]https://ff.wikipedia.org/wiki/Kemi_Lala_Akindoju#Filmogaraafi_Alan_Poza_(2013)_ina_woni_Ina_(wonnduɗo_e_O._C._Ukeje)_[5]._Mirage_ɓuuɓɗo_(2014)_ko_Funmiwo_Koolaaɗo_kuuɓal_(2016)_woni_Lisa_Joy_(2015)_ko_Chike_Suru_L'ere_(2016)_hono_Joom_leydi_Òlòtré_(2019)_ko_Barke_Potaat_Potaat[6][7]_(2017)_hono_Farayse_Debbo_kaalis_hakkille[8]_(2020)_hono_Adesuwa_Liɗɗi_(2020)_ko_Muñal_Ada_Leydi_(2020)_Njeenaaje_e_noddaali_Njeenaaje_garooje_-_2010_Fiyoowo_hitaande_ndee.[9]_Njeenaaje_11ɓo_Oscar_filmuuji_Afrik_-_Fiyoowo_ɓurɗo_waawde_fiyde[citation_needed]_Njeenaaje_cuɓagol_yiyooɓe_magic_Afrik_-_Teleeji_ɓurɗi_moƴƴude_-_Debbo_kaalis_jom_hakkille[10]Wikipedia: Babatunde Fasholahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_FasholaBabatunde Raji Fashola CON SAN (Yoruba: Bàbátúndé Rájí Fáṣọlá (HeɗtoR); jibinaa ko 28 lewru Juko hitaande 1963) ko awokaajo e siyaasaajo Naajeeriya, o laatiima duuɓi ɗiɗi guwerneer diiwaan Lagos tuggi 29 lewru Mbooy 2007 haa 29 lewru Mbooy e 20 lewru nduu Golle e koɗki leydi Najeriya gila 2015 haa 2023 .[2][3]Wikipedia: Ibe Kachikwuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibe_KachikwuEmmanuel Ibe Kachikwu // b(jibinaa ko ñalnde 18 lewru Duujal hitaande 1956) ko politikyanke e awokaa leydi Naajeeriya, o wonnoo ko jaagorgal ko fayti e petroŋ, kadi ko kanko wonnoo gardiiɗo fedde toppitiinde ko fayti e petroŋ leydi Najeriya. O lomtii ko Timipre Sylva ƴettuɗo jaagorɗe e lewru ut 2019.Wikipedia: Madam Kofohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madam_KofoKofoworola Abiola Atanda ko debbo fijoowo mawɗo mo yimɓe fof nganndi e innde Madam Kofo ngam darnde makko e nder filmuuji ɗiɗaɓiri, Second Chance ɗo o wonti anndaaɗo ngam geɗe makko ɗe o waɗi e hoore makko.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madam_Kofo#KugalWikipedia: Samuel Maduka Onyishihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Maduka_OnyishiSamuel Maduka Onyishi jibinaa ko to Nsukka, e nder diiwaan Enugu, e lewru noowammbar 1963, o woni ko e njulaagu ummoraade e leydi Enugu. Sabu majjugol baaba makko e hitaande makko adannde e duɗal hakkundeewal, ko huunde nde addani mo jogaade darnde pseudo-breadwinner e nder galle makko tawi ko yumma makko jom suudu makko e banndiraaɓe makko.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Maduka_Onyishi#KugalCaahuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Maduka_Onyishi#CaahuTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Maduka_Onyishi#TuugnorgalWikipedia: Abba Kyarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abba_KyariAbba Kyari CFR OON (23 lewru Seeɗto 1952 – 17 lewru Abriil 2020)[2] ko awokaa Naajeeriya[3], o laatiima hooreejo leydi Naajeeriya tuggi lewru Ut 2015 haa lewru Abriil 2020.[4]Wikipedia: Joy Onumajuruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joy_OnumajuruJoy Osomiamhe-Onumajuru (born 19 feebari 1991), ko wonɗo nder nder nder nder defte pinal e nder nder nder lesdi Naajeeriya. O woni mo o waɗi darnde darnde dardaangal moƴƴoɓe Afrik e dardaangal dardaangal barndooɓe Diamond Royal Academy.Wikipedia: Mele Kyarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mele_KyariMele Kolo Kyari OFR (jibinaa ko ñalnde 8 lewru Yarkomaa 1965) ko ganndo leydi Naajeeriya, yeeyoowo petroŋ, kadi ko gardiiɗo fedde 1 (GCEO) e nder sosiyetee petroŋ leydi Najeriya (NNPC limited). Ko adii ndee toɗɗagol, Kyari wonnoo ko gardiiɗo mawɗo fedde nde, Division Marketing Crude Oil NNPC e Wakiiliijo Ngenndiijo Naajeeriya to Fedde Leyɗeele Yeeyooɓe Petrol (OPEP) gila 2018.Wikipedia: Boss Mustaphahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boss_MustaphaBoss Mustapha CFR[1](jibinaaɗo hitaande 1956) ko awokaajo e siyaasaajo leydi Naajeeriya, o laati hooreejo laamu lesdi Naajeeriya gila 2017 haa 2023,[2][3][4][5] e hooreejo e nder Goomu Hooreejo leydi ngam haɓaade COVID-19.[6]Wikipedia: Carol King (actresshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carol_King_(actressCarol King (jibinaa ko 24 lewru juko hitaande 1963) ko debbo fijoowo, tespian e yeewtanoowo ɓurɗo anndeede e darnde mum "Jumoke" e nder teleeji yimɓe ñalnde kala.[2] Anndaama e "darnde yumma" e nder dingiral teleeji, Carol waɗii filmuuji e filmuuji keewɗi ko wayi no Laamɓe ɓee ngonaa aybe haa jooni e Dazzling Mirage, filmo dingiral mo Tunde Kelani ardii e hitaande 2014.Nguurndam e jaŋde puɗɗagol Jibinaa ko Lagos, e nder Hirnaange Naajeeriya e oon sahaa e jibnaaɓe jibinaaɓe Edo, Carol janngi to duɗal leslesal St. Soweto Lagos ɗo o timmini jaŋde makko leslesre e duɗal Awori Anglican Comprehensive Lagos ɗo o timmini jaŋde makko hakkundeere.[4] O yahi haa o heɓi Diploma e Insurance to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ahmadu Bello hade makko heɓde dipolom makko e jaŋde diine kerecee en to duɗal jaaɓi haaɗtirde Lagos State.[5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Carol_King_(actress#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol_Jibinaa_ko_Lagos,_e_nder_Hirnaange_Naajeeriya_e_oon_sahaa_e_jibnaaɓe_jibinaaɓe_Edo,_Carol_janngi_to_duɗal_leslesal_St._Soweto_Lagos_ɗo_o_timmini_jaŋde_makko_leslesre_e_duɗal_Awori_Anglican_Comprehensive_Lagos_ɗo_o_timmini_jaŋde_makko_hakkundeere.[4]_O_yahi_haa_o_heɓi_Diploma_e_Insurance_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Ahmadu_Bello_hade_makko_heɓde_dipolom_makko_e_jaŋde_diine_kerecee_en_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Lagos_State.[5]Nguurndam neɗɗo Caroline King ina jooɗii hannde to diiwaan Lagos, omo resi Kapiteen Kolawole King, omo jogii ɓiɓɓe ɗiɗo. Ɗum ko caggal dewgal makko gadanal ngal o dañi e Nsolo, mo o dañi ɓiɗɗo gooto.[6] Ñalnde 3 noowammbar 2015, e nder yeewtere makko e jaaynde Motherhood In-Style, o hollitii inɗe ɓiɓɓe makko, hono nii : « Ɓiɗɗo am gadano ko Ikem, Ikemefuna Nsolo, ina yahra e duuɓi 30. Ɓiɗɗo am ɗiɗaɓo ko Abdulqudus King, min mbiyata ɗum ko Qudus, ko kanko 22. Ɓiɗɗo am debbo, Sola Laamɗo, inɗe mum timmuɗe ko Oluwasoladegbin Laamɗo ina yahra e duuɓi 13.”[7]https://ff.wikipedia.org/wiki/Carol_King_(actress#Nguurndam_neɗɗo_Caroline_King_ina_jooɗii_hannde_to_diiwaan_Lagos,_omo_resi_Kapiteen_Kolawole_King,_omo_jogii_ɓiɓɓe_ɗiɗo._Ɗum_ko_caggal_dewgal_makko_gadanal_ngal_o_dañi_e_Nsolo,_mo_o_dañi_ɓiɗɗo_gooto.[6]_Ñalnde_3_noowammbar_2015,_e_nder_yeewtere_makko_e_jaaynde_Motherhood_In-Style,_o_hollitii_inɗe_ɓiɓɓe_makko,_hono_nii_:_«_Ɓiɗɗo_am_gadano_ko_Ikem,_Ikemefuna_Nsolo,_ina_yahra_e_duuɓi_30._Ɓiɗɗo_am_ɗiɗaɓo_ko_Abdulqudus_King,_min_mbiyata_ɗum_ko_Qudus,_ko_kanko_22._Ɓiɗɗo_am_debbo,_Sola_Laamɗo,_inɗe_mum_timmuɗe_ko_Oluwasoladegbin_Laamɗo_ina_yahra_e_duuɓi_13.”[7]Wikipedia: Chris Ngigehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chris_NgigeChris Nwabueze Ngige (jibinaa ko 8 lewru bowte hitaande 1952) ko siyaasaajo e doktoor leydi Naajeeriya, o laatiima jaagorgal ko feewti e golle e golle leydi Najeriya e laamu hooreejo leydi Muhammadu Buhari gila 2015 haa 2023.[3][4][5][6] O suɓaama Senator ngam diiwaan Anambra hakkundeejo e lewru Abriil 2011.Wikipedia: Jide Omokorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jide_OmokoreJide Omokore ko jom njulaagu jeyaaɗo e diiwaan Kogi e nder diiwaan Middle Belt leydi Najeriya. Omokore ina jogii nafooje njulaagu baɗɗe njulaagu e wiɗtooji petroŋ, marin, sarwisaaji jolngo, njamndi, innde njulaagu e ƴellitaare jeyi.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jide_Omokore#ƁawoLuuralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jide_Omokore#LuuralTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jide_Omokore#TuugnorgalWikipedia: Habeeb Okunolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Habeeb_OkunolaIba Akosin Habeeb Okunola OFR, MON, FICA (born 2 August 1981) ko hooreejo lesdi Naajeeriya, jaayndeejo, e jaaynde mo'o woni ardiiɗo jaaynde TILT Group, jaayndiyankeje keewɗe ɗe heddiiɓe nder lesdi Naajeeri e jaayndi keewɗe nder nder kuuje mawɗe ɗe jawdi Afrik mari, hawti e kuuje, kuuje, njannginirɗe, e kuuje..Wikipedia: Shade Okoyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shade_OkoyaFolashade Nimota Okoya (dimaa 25 abriil 1977) ko taƴɗo nder nder nder nder leydi Nigeria, e jaaynde e jaayndiyanke e jaayndeejo e hooreejo jaaynde Eleganza Group, jaaynde mawɗo nder nder jaaynde nder lesdi Nigeria, nde gorko mum, jaayndiyeeji e jaayndiijo Aare Lagos, hooreejo Razaq Okoya..Wikipedia: Ariyike Akinbobolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ariyike_AkinbobolaAriyike Lawal-Akinbobola ListenR(jibinaa ko ñalnde 25 lewru Abriil 1982), ko binndoowo Naajeeriya,[1] ko o binndoowo, ko o yeewtanoowo teleeji, ko o yeewtanoowo, ko o model, ko o winndiyanke, ko o awokaa jannguɗo, ko o fijoowo sahaa e sahaa fof.[2] Gila 2011, o woniino gollodiiɗo e peewnoowo e yeewtanoowo tele to Spice TV, lowre mojobere e nguurndam e nder lowre DSTV.Nguurndam adanɗam Akinbobola jibinaa ko to safrirde St. O je iwdi Yoruba. Baaba makko ina wiyee Mojeed Adewale, janngi ko faati e faggudu to duɗal jaaɓi haaɗtirde Obafemi Awolowo to Ile-Ife. O laati golloowo laamu haa laamu lesdi Naajeeriya, o huwi nder kuuɗe ɗuuɗɗe nder ministeeruuji lesdi Naajeeriya feere-feere, o ɗonno retira bee darnde hooreejo budget fiscal nder ministaajo lesdi Naajeeriya. Yumma makko Ladun Lawal, ko hooreejo leydi Najeriya e innde ‘Yeye-oba mo Iyanfoworogi-Ife’, ko o Farmasiyanke kadi omo jogii sosiyetee tokooso peewnoowo leɗɗe cafrorteeɗe to Ile-Ife,[2] e nder diiwaan Osun, e a branch e nder diiwaan Lagos.https://ff.wikipedia.org/wiki/Ariyike_Akinbobola#Nguurndam_adanɗam_Akinbobola_jibinaa_ko_to_safrirde_St._O_je_iwdi_Yoruba._Baaba_makko_ina_wiyee_Mojeed_Adewale,_janngi_ko_faati_e_faggudu_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Obafemi_Awolowo_to_Ile-Ife._O_laati_golloowo_laamu_haa_laamu_lesdi_Naajeeriya,_o_huwi_nder_kuuɗe_ɗuuɗɗe_nder_ministeeruuji_lesdi_Naajeeriya_feere-feere,_o_ɗonno_retira_bee_darnde_hooreejo_budget_fiscal_nder_ministaajo_lesdi_Naajeeriya._Yumma_makko_Ladun_Lawal,_ko_hooreejo_leydi_Najeriya_e_innde_‘Yeye-oba_mo_Iyanfoworogi-Ife’,_ko_o_Farmasiyanke_kadi_omo_jogii_sosiyetee_tokooso_peewnoowo_leɗɗe_cafrorteeɗe_to_Ile-Ife,[2]_e_nder_diiwaan_Osun,_e_a_branch_e_nder_diiwaan_Lagos.Njeenaaje e anndinde E hitaande 2012, Akinbobola heɓi njeenaari ‘Burɗo fotde/Sukaaɓe Teleeji’ e hitaande ndee[14] e nder njeenaari jaayndeeji Naajeeriya (NBMA), Lagos, Naajeeriya, kadi o ɓeydii suɓaade e hitaande 2012 e 2013 ngam ‘Teleeji ɓurɗi lollude’ '[15] haa ñalngu nguu, to Lagos, leydi Najeriya. Tuugnaade e golle makko e hitaande 2012, Akinbobola yaltii e jaaynde TW Magazine e lewru Yarkomaa 2013, ina jeyaa e sukaaɓe 13 ɓurɓe waawde ƴeewteede e hitaande 2013.https://ff.wikipedia.org/wiki/Ariyike_Akinbobola#Njeenaaje_e_anndinde_E_hitaande_2012,_Akinbobola_heɓi_njeenaari_‘Burɗo_fotde/Sukaaɓe_Teleeji’_e_hitaande_ndee[14]_e_nder_njeenaari_jaayndeeji_Naajeeriya_(NBMA),_Lagos,_Naajeeriya,_kadi_o_ɓeydii_suɓaade_e_hitaande_2012_e_2013_ngam_‘Teleeji_ɓurɗi_lollude’_'[15]_haa_ñalngu_nguu,_to_Lagos,_leydi_Najeriya._Tuugnaade_e_golle_makko_e_hitaande_2012,_Akinbobola_yaltii_e_jaaynde_TW_Magazine_e_lewru_Yarkomaa_2013,_ina_jeyaa_e_sukaaɓe_13_ɓurɓe_waawde_ƴeewteede_e_hitaande_2013.Wikipedia: Kennedy Okonkwohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kennedy_OkonkwoKennedy Okonkwo // b(jibinaa ko 12 lewru Oktoobar 1977) ko jom jawdi, jom jawdi en, jom jawdi en.[1] Ko kanko woni sosɗo e hooreejo fedde wiyeteende Nedcomoaks Limited.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kennedy_Okonkwo#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolGolle e filantropihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kennedy_Okonkwo#Golle_e_filantropiNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kennedy_Okonkwo#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kennedy_Okonkwo#TuugnorgalWikipedia: Gabriel Ogbechiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabriel_OgbechieGabriel Ogbechie (OON) (jibinaa ko ñalnde 28 lewru Mbooy hitaande 1966) ko jom jawdi en, jom jawdi en, mo sosi Rainoil Group, gooto e sosiyeteeji ɓurɗi mawnude e nder leydi Najeriya, petroŋ e gaas.[1][2][3]Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabriel_Ogbechie#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabriel_Ogbechie#KugalLuuralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabriel_Ogbechie#LuuralNjeenaaje e anndindehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabriel_Ogbechie#Njeenaaje_e_anndindeNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabriel_Ogbechie#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabriel_Ogbechie#TuugnorgalWikipedia: Uche Ogahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uche_Ogah== Ngol saare e golle ==Ngol saare e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uche_Ogah#Ngol_saare_e_golleWikipedia: Audu Ogbehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Audu_OgbehAudu Innocent Ogbeh ((heɗtoR); jibinaa ko ñalnde 28 lewru juko hitaande 1947) ko demoowo, binndoowo pijirlooji, politikyanke, o woniino jaagorgal ndema e ƴellitaare ladde gila 2015 haa 2019.[1][2] O wonii hooreejo lannda Demokaraasi Leƴƴi (PDP) gila 2001 haa lewru Yarkomaa 2005.Wikipedia: Kayode Oduoyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kayode_Oduoye== Nolde hoore ==Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kayode_Oduoye#Nolde_hooreWikipedia: Ousseini Hadizatou Yacoubahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ousseini_Hadizatou_YacoubaOseini Hadizaatu Yakuuba (jibinaa ko ñalnde 9 noowammbar 1958[1][2]) ko dawriyanke to leydi Niiseer. Gila 2013, o wonii cukko hooreejo konu Mahamadou Issoufou, e darnde jaagorde.Wikipedia: Uche Odoputahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uche_OdoputaUche Odoputa // b ko fijoowo Nollywood, ko neɗɗo teleeji.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uche_Odoputa#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uche_Odoputa#TuugnorgalWikipedia: Felix A. Obuahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Felix_A._ObuahFelix Amaechi Obuah (jibinaa ko ñalnde 16 lewru Duujal[nde?]) ko neɗɗo mawɗo njulaagu, politikyanke, jom jawdi en, ummoriiɗo Omoku, to diiwaan Rivers, leydi Najeriya.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Felix_A._Obuah#Nguurndam_neɗɗoWikipedia: Nyesom Wikehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nyesom_WikeEzenwo Nyesom Wike CON (jibinaa ko 13 lewru Duujal hitaande 1967) ko politikyanke e awokaa leydi Naajeeriya, o woniino jaagorgal leydi laamorgo leydi ndii gila lewru ut 2023.[1] O laati Gomnaajo lesdi Rivers diga hitaande 2015 haa 2023.Wikipedia: Charlotte Obasahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_ObasaCharlotte Olajumoke Obasa (woowo Blaize; 7 janngo 1874 - 23 Desemba 1953) wonnooɗo nder lesdi Naajeeriya. O debbo jaaynoowo R.Wikipedia: Aisha Muhammed-Oyebodehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Muhammed-OyebodeAisha Muhammed-Oyebode (jibinaa ko ñalnde 24 lewru Duujal hitaande 1963) ko awokaa, jom ngalu, winndiyanke, daraniiɗo golle, jom jawdi en.[1] Ko kanko woni hannde hooreejo fedde nde e nder fedde Asset Management Group Limited, kadi ko kanko woni hooreejo fedde nde e nder fedde Murtala Muhammed.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Muhammed-Oyebode#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Muhammed-Oyebode#KugalFilantropi/gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Muhammed-Oyebode#Filantropi/golleBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Muhammed-Oyebode#BibliografiNjeenaaje e anndindehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Muhammed-Oyebode#Njeenaaje_e_anndindeNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Muhammed-Oyebode#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Muhammed-Oyebode#TuugnorgalWikipedia: Mike Mkuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mike_MkuMku jibini nder gariiri Yandev nder gariiri gariiri gariire Gboko nder lesdi Benue. O waɗi jaŋde fuɗɗam e Jaŋde Fedde Sankitaaru Peter, Mbayion, Gboko haa o yahdi to Jaŋde Sennitaaru Sankitaaru Michael, Aliade hakkunde 1967 e 1973.Wikipedia: Toulou Kikihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toulou_KikiToulou Kiki ko Niiseernaajo fijoowo e jimoowo. O suɓaama ngam heɓde njeenaari Oscar filmuuji Afrik ngam wonde debbo ɓurɗo waawde fiyde e nder filmuuji ballitooji ngam darnde makko to Timbuktu.Kugal E hitaande 2014, o fiyi "Satima" to Timbuktu.[1] Darnde nde heɓi mo nominaasiyoŋ ɓurɗo waawde wallitde e njeenaari 11ɓiire Oscar filmuuji Afrik. O waasi njeenaari ndi Hilda Dokubo.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Toulou_Kiki#Kugal_E_hitaande_2014,_o_fiyi_"Satima"_to_Timbuktu.[1]_Darnde_nde_heɓi_mo_nominaasiyoŋ_ɓurɗo_waawde_wallitde_e_njeenaari_11ɓiire_Oscar_filmuuji_Afrik._O_waasi_njeenaari_ndi_Hilda_Dokubo.[2]Wikipedia: Peter Mbahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_MbahPeter Ndubuisi Mbah (// i; jibinaa 17 Maars 1972) ko laamɗo lesdi Naijeriya, jaayndiyanke jawdi, e politikkoowo mo o jeyaaɗo dowla Enugu gila hitaande 2023. O woni mo dental e hooreejo mawɗo (CEO) Pinnacle Oil and Gas Ltd.Wikipedia: Oby Kecherehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oby_KechereOby Kechere // b anndiraaɗo Ms Koi Koi, ko debbo fijoowo e gardo filmuuji Naajeeriya.[1] O ummii ko Mbaise e nder diiwaan Imo, leydi Najeriya.Wikipedia: Godwin Madukahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godwin_MadukaGodwin Maduka // b (jibinaa ko e hitaande 1959), ko doktoor, jom njulaagu, jom jawdi, jom jawdi, jom jawdi en.[1][2] Ko kanko sosi duɗal jaaɓi haaɗtirde ñawu nguu e nokku cafrirɗo to Las Vegas.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godwin_Maduka#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godwin_Maduka#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godwin_Maduka#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godwin_Maduka#TuugnorgalWikipedia: Mariam Kayodehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariam_KayodeMariam Kayode ListenN ko debbo Najeriyanaajo, o ari e filmo Ɓiɓɓe loope. O waɗii filmuuji ko wayi no yeeyoowo kaɓirɗe, Wuro Bastards, e Bayi e woɗɓe.Nguurndam e jaŋde puɗɗagol O jibinaa ko to diiwaan Oyo ñalnde 1 lewru juko hitaande 2007. Mariam janngi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kingsfield, to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ijede.[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Mariam_Kayode#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol_O_jibinaa_ko_to_diiwaan_Oyo_ñalnde_1_lewru_juko_hitaande_2007._Mariam_janngi_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Kingsfield,_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Ijede.[1]Kugal Suka debbo oo fuɗɗii fijde ko gila omo famɗi, filmuuji Children of Mud e The Coffin Salesman mbaɗti mo yiɗeede.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Mariam_Kayode#Kugal_Suka_debbo_oo_fuɗɗii_fijde_ko_gila_omo_famɗi,_filmuuji_Children_of_Mud_e_The_Coffin_Salesman_mbaɗti_mo_yiɗeede.[2]Filmogaraafi Annoore niɓɓiɗnde (2015) Weltaare, Ltd (2016) hono Mandu Hoto woppu mi (2016) Ɓiɓɓe loope (2017)[1] ko Emem Wuro jommbaajo (2019) Yeeyoowo keesu (2019)[2] Coodgu Naatgol (2020) ko Jumi Dowla ɓaleejo (2021) Matron (2021) ko Shola Gite ceertuɗe (2022) hono Lilly Ƴeewto (2024) ko Tomi Bayi[3] Njeenaaje e noddaali Ko ɓuri moƴƴude e fijde e nder pijirlooji tokoosi Ɓiɓɓe loopal e njeenaaje AMVCA 2018.[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Mariam_Kayode#Filmogaraafi_Annoore_niɓɓiɗnde_(2015)_Weltaare,_Ltd_(2016)_hono_Mandu_Hoto_woppu_mi_(2016)_Ɓiɓɓe_loope_(2017)[1]_ko_Emem_Wuro_jommbaajo_(2019)_Yeeyoowo_keesu_(2019)[2]_Coodgu_Naatgol_(2020)_ko_Jumi_Dowla_ɓaleejo_(2021)_Matron_(2021)_ko_Shola_Gite_ceertuɗe_(2022)_hono_Lilly_Ƴeewto_(2024)_ko_Tomi_Bayi[3]_Njeenaaje_e_noddaali_Ko_ɓuri_moƴƴude_e_fijde_e_nder_pijirlooji_tokoosi_Ɓiɓɓe_loopal_e_njeenaaje_AMVCA_2018.[4]Wikipedia: David Lyon (politiker Nigeria)https://ff.wikipedia.org/wiki/David_Lyon_(politiker_Nigeria)== Kuugal ==Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Lyon_(politiker_Nigeria)#KuugalWikipedia: David Sabo Kentehttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Sabo_Kente== Kuugal kuugal e kuugal ==Kuugal kuugal e kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Sabo_Kente#Kuugal_kuugal_e_kuugalWikipedia: Daniel Kanu (poolitikum)https://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_Kanu_(poolitikum)Daniel Kanu (dimaa 20 janngo 1971) ko politikkoowo, jaagorɗo e filantropu Amerik-Nigeria. E wi'ugo nder winndannde 2014 nder News Diary Online, o anndini nder lesdi Nigeria ngam mo walli Jeneraal Sani Abacha.Wikipedia: Liz Brixiushttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liz_BrixiusLiz Brixius ko winndiyanke, peewnoowo teleeji Ameriknaajo.Tuugnorgal[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Liz_Brixius#Tuugnorgal[waylude_iwdi]Wikipedia: Adesewa Joshhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adesewa_JoshAdesewa Hannah Ogunleyimu (dugumi 11 Oktoobar 1985), anndiraaɗo e innde Adesewa Josh, ko haalankoojo nder lesdi Naajeeriya mo hawti e haalaaji lesdi e duniyaaru ngam TRT World. Hono o wonnoo ko hawritaako to Channel TV diga 2012 haa 2017.Wikipedia: Alison Jane Brittain CBEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alison_Jane_Brittain_CBEAlison Jane Brittain CBE (jibinaa ko Hopkins; jibinaa ko e lewru feebariyee 1965) ko debbo njulaagu Angalteer, hooreejo Ligue 1, gonnooɗo hooreejo (CEO) Whitbread. O woniino ko adii ɗuum gardiiɗo banke njulaagu to Lloyds Banking Group.Nguurndam arandejam[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Alison_Jane_Brittain_CBE#Nguurndam_arandejam[waylu_iwdi]Golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Alison_Jane_Brittain_CBE#Golle[waylu_iwdi]Nguurndam neɗɗo[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Alison_Jane_Brittain_CBE#Nguurndam_neɗɗo[waylu_iwdi]Wikipedia: Anna Darius Ishakuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Darius_Ishaku== Ɓiɗɗo e jaŋde ==Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Darius_Ishaku#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Alex Mascot Ikwecheghhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alex_Mascot_Ikwechegh== Ɓiɗɗo e jaŋde ==Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alex_Mascot_Ikwechegh#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Ikenna Ihimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikenna_Ihim== Jaŋde e golle ==Jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikenna_Ihim#Jaŋde_e_golleWikipedia: Ibidunni Ighodalohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibidunni_IghodaloIbidunni Ighodalo (Juli 1980 - 14 Juun 2020) wonnoo laamɗoyaŋkoore mawnde, gooduɗo jaaynde, moƴƴo, e moɗo jaajotooɓe eklesiya Trinity House Church, nder Lagos, Nigeria. O woni mo ɗon haɓɓii Elizabeth R, jaaynde haɓɓuki yimɓe e jaaynde; e Ibidunni Ighodalo Foundation, jaayndi huutoreeki ngam wallugo galleje ɗe ɗon mari caɗeele ɓaawo ɓaawo ɓerndeWikipedia: Rosa Brescia Cafferatahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rosa_Brescia_Cafferatahttps://ff.wikipedia.Tuugnorgal[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Rosa_Brescia_Cafferata#Tuugnorgal[waylude_iwdi]Wikipedia: Yemi Idowuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yemi_Idowu== Ɓiɗɗo e jaŋde ==Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yemi_Idowu#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Usani Uguru Usanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Usani_Uguru_UsaniUsani Uguru Usani (jibinaa ko 27 lewru Yarkomaa 1961) ko pastoor Naajeeriya, jannginoowo e dawriyanke, o laatiima jaagorɗo geɗe Delta Nijeer e nder laamu Naajeeriya.[1]Wikipedia: Keira Hewatchhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Keira_HewatchKeira Hewatch, (/ˈkiːrə ˈhiːwɒtʃ/; jibinaa 8 Noofambar 1985) ko actress, singer, songwriter e mawɗo Nigeria, anndiraaɗo ngam kuugal mum 'Keche' nder film; Two Brides and a Baby, bana no o kuugal 'Peace Nwosu' nder teleediyam; Lekki Wives Hewatch heɓii ko ɓuri heewde nder Bollywood (BON) ngam 'Best Breakout Performance' nder hitaande 2011 e o jeyaaɗo to Academy Awards Golden Icon (GIAMA) ɗiɗi.Wikipedia: Bello Suleimanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bello_SuleimanBello Suleiman (born 16 June 1952) ko mooliiɗo Nigeriya mo o woni Ministaar Fedde e Steel gila 1997 haa 1998Wikipedia: Special Adviser to the President (Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Special_Adviser_to_the_President_(NigeriaWasiijo keeriiɗo hooreejo leydi ndii ko darnde ballitoore e nder juuɗe laamu leydi Naajeeriya, ko gollal mum woni wallitde hooreejo leydi Naajeeriya e nder golle mum. Wasiyaaji keertiiɗi ko hooreejo leydi toɗɗata ɗum en tawa ko e dow tabitingol Asaambele ngenndi, kono hooreejo leydi ina waawi ittude ɓe e sago mum, toɗɗagol maɓɓe ina joofna so hooreejo leydi oo woppii golle.Wikipedia: Ana Maria Brescia Cafferatahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ana_Maria_Brescia_CafferataAna Maria Brescia Cafferata (jibinaa ko hedde 1924) ko ronooɓe miliyaaruuji Peru. O jeyi 30% e Grupo Breca, fedde nde baaba makko jibinaaɗo to Itaali sosi.Tuugnorgal[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ana_Maria_Brescia_Cafferata#Tuugnorgal[waylude_iwdi]Wikipedia: Patricia Breenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Patricia_BreenPatricia Breen ko winndiyanke e peewnoowo teleeji Ameriknaajo, golliima e jeewte keewɗe ina jeyaa heen Frasier e drama HBO mo yimɓe heewɓe njiɗi, hono Big Love.Golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Patricia_Breen#Golle[waylu_iwdi]Episodeeji teleeji ɗi Breen[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Patricia_Breen#Episodeeji_teleeji_ɗi_Breen[waylu_iwdi]Wikipedia: Feyisetan Fayosehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Feyisetan_FayoseFeyisetan Fayose jibinaa 8 lewru lewru lewuru 1964. O ɗon jeyaa boo e hooreejo lesdi Ekiti nder National Union of Female Journalists.Wikipedia: Anna Maria Braunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Maria_BraunAnna Maria Braun (jibinaa ko ñalnde 3 sulyee 1979) ko debbo njulaagu, awokaa Almaañnaajo. Gila 2019, ko kanko ardii gollordu galle B.Nguurndam e jaŋde puɗɗagol[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Maria_Braun#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol[waylude_iwdi]Golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Maria_Braun#Golle[waylu_iwdi]Golle goɗɗe[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Maria_Braun#Golle_goɗɗe[waylu_iwdi]Nguurndam neɗɗo[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Maria_Braun#Nguurndam_neɗɗo[waylu_iwdi]Wikipedia: Henry Fajemirokunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_FajemirokunHenry Oloyede Fajemirokun, CON (26 Julaay 1926 - 15 Feebari 1978) o wonnoo worgoowo jaayndeowo mo ɓaawo ɗun o laati mawɗo jaayndeejo e jaayndewal lesdi Naijeriya nden o laati gooto nder jaayndewoji lesdi ndii ɗon mari semmbe, o waɗi e maɓɓiti go'o nder jaayndiji lesdi ndi'e ɓurɗi ha nder wakkati maako. O ɗon hoola e nder, o ɗon ɓesda hawtuki jawdi Afrik hirnaange e Adebayo Adedeji, ɗum waɗi ɓaawo ɗun haɓɓuki kawtal jawdi jawdi lesdi Afrik hirnaanga (ECOWAS).Wikipedia: Godwin Ezeemohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godwin_Ezeemo== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godwin_Ezeemo#BiographyWikipedia: Gro Merete Braekkenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gro_Merete_BraekkenGro Merete Brækken (jibinaa ko ñalnde 8 desaambar 1952) ko jom ngalu Norweesnaajo ganndiraaɗo humpito mum mawngo e ardaade e nder fannuuji keewɗi ko wayi no petroŋ, refinerie, gaasuuji, mahngo laanaaji, bankeeji, e ballal e ƴellitaare. O waɗii geɗe maantiniiɗe e nder sosiyeteeji e juɓɓule ngenndiije e winndereyankooje.Nguurndam e jaŋde puɗɗagol[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Gro_Merete_Braekken#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol[waylude_iwdi]Golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Gro_Merete_Braekken#Golle[waylu_iwdi]Wikipedia: Kornelie Smith Bradfordhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kornelie_Smith_BradfordKorneliya Smith Bradford (maayi ko e lewru ut 1755) ko binndoowo e jaayndeeji tawaaɗi to Filadelfi. O jeyaa ko e rewɓe sappo e gooto tan Ameriknaaɓe anndaaɓe wallitde koye mum en e binndol ko adii nde Amerik waɗata.Nguurndam e golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Kornelie_Smith_Bradford#Nguurndam_e_golle[waylu_iwdi]Ƴeew kadi[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Kornelie_Smith_Bradford#Ƴeew_kadi[waylu_iwdi]Wikipedia: Harriet Brackenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harriet_BrackenHarriet Bracken (20 mee 1919 – 9 marse 2010) ko debbo gadano cukko hooreejo banke ngenndiijo Huntington.Nguurndam[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Harriet_Bracken#Nguurndam[waylude_iwdi]Tuugnorgal[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Harriet_Bracken#Tuugnorgal[waylude_iwdi]Wikipedia: Hadiza Aliyuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_AliyuHadiza Aliyu (heɗtoR), anndiraaɗo kadi Hadiza Gabon (jibinaa ko ñalnde 1 lewru juko hitaande 1989 to Libreville, Gabon),[2] ko debbo Najeriyanaajo, ko o baawɗo fiyde, ko o fijoowo e nder filmuuji Hausa e Engele.[3] Hadiza woni ammbasadeer MTN Naajeeriya e sosiyetee noodles Indomie.Nguurndam adanɗam e ɓesnguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Aliyu#Nguurndam_adanɗam_e_ɓesnguGolle fijirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Aliyu#Golle_fijirdeSkandalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Aliyu#SkandalFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Aliyu#FilmogaraafiTeddungal e njeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Aliyu#Teddungal_e_njeenaajeNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Aliyu#NjeenaajeTeddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Aliyu#TeddungalAmbasadeer markehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Aliyu#Ambasadeer_markeGolle moƴƴehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Aliyu#Golle_moƴƴeWikipedia: Rahi Masoom Razahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahi_Masoom_RazaRahi Masoom Raza ; O heɓi njeenaari filmfare ɓurndi moƴƴude e kaaldigal ngam filmo Main Tulsi Tere Aangan Ki e hitaande 1979, caggal ɗuum ko Mili e Lamhe. O ɓuri anndeede ko e binndol e jeewte makko e nder teleeji 1988 biyeteeɗi Mahabharat.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahi_Masoom_Raza#NguurndamGolle binndolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahi_Masoom_Raza#Golle_binndolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahi_Masoom_Raza#TuugnorgalWikipedia: Tarannum Riyazhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tarannum_RiyazTarannum Riyaz (9 lewru bowte 1960 – 20 lewru mee 2021) ko winndiyanke indiyanke, kadi ko gollodiiɗo mawɗo e ministeer pinal, laamu leydi Indiya.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tarannum_Riyaz#NguurndamWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tarannum_Riyaz#WadeGolle bayyinaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tarannum_Riyaz#Golle_bayyinaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tarannum_Riyaz#TuugnorgalWikipedia: Dr. Shahzad A. Rizvihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dr._Shahzad_A._RizviDoktoor Shahzad A. Rizvi, Ph.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dr._Shahzad_A._Rizvi#TuugnorgalWikipedia: Syed Mohammad Zubair Razvihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Mohammad_Zubair_RazviSyed Muhammadu Zubair Razvi (15 abriil 1935 – 21 feebariyee 2016) ko yimoowo, binndoowo e ƴeewtotooɗo leydi Indiya.[1][2]Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Mohammad_Zubair_Razvi#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Mohammad_Zubair_Razvi#KugalGolle binndolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Mohammad_Zubair_Razvi#Golle_binndolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Mohammad_Zubair_Razvi#TuugnorgalWikipedia: Khabirat Kafidipehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khabirat_KafidipeKabirah Kafidipe ListenR ko debbo fijoowo filmuuji, gardinooɗo e peewnoowo filmuuji leydi Najeriya. O anndiraama no feewi e “Araparegangan” ngam darnde makko e nder Saworoide, filmo Naajeeriya mo Tunde Kelani waɗi e ardii e hitaande 1999.Nguurndam adanɗam Kafidipe jibinaa ko ñalnde 29 lewru juko, o jeyaa ko e wuro Ikereku, wuro Abeokuta, laamorgo leydi Ogun, to bannge worgo-fuɗnaange leydi Najeriya. O janngi to duɗal jaaɓi haaɗtirde sukaaɓe rewɓe Abeokuta ɗo o heɓi seedantaagal duɗal Afrik hirnaange hade makko yahde to duɗal jaaɓi haaɗtirde Olabisi Onabanjo, ɗo o heɓi dipolomaaji makko e nder jokkondiral hakkunde yimɓe.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Khabirat_Kafidipe#Nguurndam_adanɗam_Kafidipe_jibinaa_ko_ñalnde_29_lewru_juko,_o_jeyaa_ko_e_wuro_Ikereku,_wuro_Abeokuta,_laamorgo_leydi_Ogun,_to_bannge_worgo-fuɗnaange_leydi_Najeriya._O_janngi_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_sukaaɓe_rewɓe_Abeokuta_ɗo_o_heɓi_seedantaagal_duɗal_Afrik_hirnaange_hade_makko_yahde_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Olabisi_Onabanjo,_ɗo_o_heɓi_dipolomaaji_makko_e_nder_jokkondiral_hakkunde_yimɓe.[3]Kugal Kabirah fuɗɗii yaltude e filmo ko e nder filmo mo Kunle Afolayan, Peter Fatomilola, Kola Oyewo, Yemi Shodimu.[4] Caggal mum o naatii e filmo Naajeeriya hitaande 2004, tiitoonde mum ko Laamɗo duɗal, Laawol juutngol, filmo 2006 mo Sola Asedeko holli, Nubia belɗo, mo Tunde Kelani ardii, mo Mainframe Films e Teleeji peewni.[5] Darnde makko mawnde e nder filmo Iwalewa, filmo Naajeeriya mo hitaande 2006 waɗi mo njeenaari Oscar filmuuji Afrik ngam ɓurde waawde fijde e nder darnde ardiinde.[6][7] O holli nder fijirde Dazzling Mirage, fijirde fijirde lesdi Naajeeriya hitaande 2014, nde Tunde Kelani feewni e ardii; ko ɗoon ngoni ɗoo, hono Kunle Afolayan, Bimbo Manuel, Yomi Fash Lanso, Taiwo Ajai Lycett.[8][9] O waɗi filmo ina wiyee, Bintu mo o holliri e otel R & A to Opebi to Ikeja, e nder diiwaan Lagos.[10]https://ff.wikipedia.org/wiki/Khabirat_Kafidipe#Kugal_Kabirah_fuɗɗii_yaltude_e_filmo_ko_e_nder_filmo_mo_Kunle_Afolayan,_Peter_Fatomilola,_Kola_Oyewo,_Yemi_Shodimu.[4]_Caggal_mum_o_naatii_e_filmo_Naajeeriya_hitaande_2004,_tiitoonde_mum_ko_Laamɗo_duɗal,_Laawol_juutngol,_filmo_2006_mo_Sola_Asedeko_holli,_Nubia_belɗo,_mo_Tunde_Kelani_ardii,_mo_Mainframe_Films_e_Teleeji_peewni.[5]_Darnde_makko_mawnde_e_nder_filmo_Iwalewa,_filmo_Naajeeriya_mo_hitaande_2006_waɗi_mo_njeenaari_Oscar_filmuuji_Afrik_ngam_ɓurde_waawde_fijde_e_nder_darnde_ardiinde.[6][7]_O_holli_nder_fijirde_Dazzling_Mirage,_fijirde_fijirde_lesdi_Naajeeriya_hitaande_2014,_nde_Tunde_Kelani_feewni_e_ardii;_ko_ɗoon_ngoni_ɗoo,_hono_Kunle_Afolayan,_Bimbo_Manuel,_Yomi_Fash_Lanso,_Taiwo_Ajai_Lycett.[8][9]_O_waɗi_filmo_ina_wiyee,_Bintu_mo_o_holliri_e_otel_R_&_A_to_Opebi_to_Ikeja,_e_nder_diiwaan_Lagos.[10]Wikipedia: Saadat Yaar Khan Ranginhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saadat_Yaar_Khan_RanginNawab Saadat Yaar Khan Rangin (Urdu: سعادت یار خان رنگِین) (1757, Sirhind – 1835, Lucknow) ko yimoowo e binndoowo binndol Urdu. O jeyaa ko e sosde jimɗi Urdu ɗi rewɓe ina nganndi "Rekhti".Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saadat_Yaar_Khan_Rangin#ƁawoKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saadat_Yaar_Khan_Rangin#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saadat_Yaar_Khan_Rangin#TuugnorgalWikipedia: Ummi Ibrahimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ummi_IbrahimUmmi Ibrahim ko fijoowo Kannywood, o anndiraa e filmo Jinsi ɗo o heɓi innde makko Zeezee.[1][2]Nguurndam neɗɗo Ummi ina wiyee ina jokkondiri e gonnooɗo hooreejo leydi ndi, hono Seneraal Ibraahiima Babangida. O hollitii wonde haa jooni ko ɓe sehilaaɓe e yeewtere nde o waɗdunoo e jaaynde internet.[4][5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ummi_Ibrahim#Nguurndam_neɗɗo_Ummi_ina_wiyee_ina_jokkondiri_e_gonnooɗo_hooreejo_leydi_ndi,_hono_Seneraal_Ibraahiima_Babangida._O_hollitii_wonde_haa_jooni_ko_ɓe_sehilaaɓe_e_yeewtere_nde_o_waɗdunoo_e_jaaynde_internet.[4][5]Filmogaraafi Jinsi[2] Bannge Yiɗde Yan uwa Gambiisa Baadal Ƴeew kadi Hadiizu Aliyu Haalima atete Hauwa Mainahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ummi_Ibrahim#Filmogaraafi_Jinsi[2]_Bannge_Yiɗde_Yan_uwa_Gambiisa_Baadal_Ƴeew_kadi_Hadiizu_Aliyu_Haalima_atete_Hauwa_MainaWikipedia: Nawab Sadruddin Mohammad Khan Bahadur Faaizhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nawab_Sadruddin_Mohammad_Khan_Bahadur_FaaizNawaab Sadruddin Muhammad Khan Bahadur Faaiz (1690-1738), ganndiraaɗo kadi innde binndol mum Faaiz Dehlvi (Urdu; فائز دہلوی ).,[1][2] ko yimoowo Urdu e Perse.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nawab_Sadruddin_Mohammad_Khan_Bahadur_Faaiz#NguurndamGolle makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nawab_Sadruddin_Mohammad_Khan_Bahadur_Faaiz#Golle_makkoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nawab_Sadruddin_Mohammad_Khan_Bahadur_Faaiz#TuugnorgalWikipedia: Bismil Saeedihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bismil_SaeediBismil Saedi (1901–1977)[1] (بسمل سعیدی), jeyaaɗo to Tonk, Inndo ko yimoowo Urdu, ɓurɗo winndude ko gazal.Nguurndam binndolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bismil_Saeedi#Nguurndam_binndolBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bismil_Saeedi#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bismil_Saeedi#TuugnorgalWikipedia: Hafsat Idrisshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsat_IdrissHafsat Ahmad Idris (jibinaa ko 14 lewru juko hitaande 1987[1][2]) ko Naajeeriyaajo fijoowo filmuuji e nder dingiral filmuuji Kannywood. O tawtoraama filmo makko gadano ina wiyee Barauniya (2016).Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsat_Idriss#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsat_Idriss#NjeenaajeFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsat_Idriss#FilmogaraafiWikipedia: Makhmoor Saeedihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Makhmoor_SaeediMakhmoor Saeedi (31 Duujal 1938 – 2 Mars 2010) (Urdu: مخمور سعیدی) ko yimoowo, winndiyanke, firoore, jaayndiyanke Urdu, jeyaaɗo to Tonk, Rajasthan, Inndo.Bibliografi Yimre Urdu:https://ff.wikipedia.org/wiki/Makhmoor_Saeedi#Bibliografi_Yimre_Urdu:Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Makhmoor_Saeedi#TuugnorgalWikipedia: Bal Labhu Ram Mukandhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bal_Labhu_Ram_MukandBal Labhu Ram Mukand (1908-1979), ɓurɗo anndeede e innde makko binndol Arsh Malsiani, ko yimoowo e winndiyanke Urdu Inndo.[1] Ko o ɓiy Josh Malsiyani, ganndo Urdu e Perse, yimoowo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bal_Labhu_Ram_Mukand#TuugnorgalWikipedia: Labhu Ramhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Labhu_RamLabhu Ram (1883-1976), ɓurɗo anndeede e innde binndol mum Josh Malsiyani, ko yimoowo Urdu Inndonaajo, mo nganndu-ɗaa ina teskini no feewi e jamaanu mum.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Labhu_Ram#TuugnorgalWikipedia: Destiny Etikohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Destiny_Etiko== Ɓiɗɗo e jaŋde ==Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Destiny_Etiko#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Tony Elumeluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tony_Elumelu=== Ɓiɗɗo e saare ===Ɓiɗɗo e saarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tony_Elumelu#Ɓiɗɗo_e_saareWikipedia: Ghulam Hamdanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghulam_HamdaniGhulam Hamdani (1751-1844), ganndiraaɗo innde Mas'hafi (مصحفی maṣḥafi), ko yimoowo gazal Urdu.[3]Gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghulam_Hamdani#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghulam_Hamdani#TuugnorgalWikipedia: Omotola Jalade Ekeindehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omotola_Jalade_Ekeinde=== Kuugal muusik ===Kuugal muusikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omotola_Jalade_Ekeinde#Kuugal_muusikWikipedia: Anand Narain Mullahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anand_Narain_MullaAnand Narain Mulla (1901 oktoobar – 13 lewru juko hitaande 1997)[1][2] ko yimoowo Urdu Inndo. O woniino tergal e nder suudu sarɗiiji leydi ndii e nder suudu sarɗiiji leydi ndii.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anand_Narain_Mulla#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anand_Narain_Mulla#TuugnorgalWikipedia: Zaki Muradabadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaki_MuradabadiZaki Muradabadi (1930–?, Urdu: ذکی معآबादी, Hindi: ज़की मुरादाबादी) anndiraaɗo kadi Zaki Muradabadi Dehlvi, ko yimoowo, winndiyanke, e ƴeewoowo Urdu Inndonaajo ummoriiɗo Inndo.Nguurndam e jibinannde adanndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaki_Muradabadi#Nguurndam_e_jibinannde_adanndeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaki_Muradabadi#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaki_Muradabadi#TuugnorgalWikipedia: Fifi Ejinduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fifi_Ejindu== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fifi_Ejindu#BiographyWikipedia: Steve Ebohhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Steve_Eboh== Nolde hoore ==Nolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Steve_Eboh#Nolde_hooreWikipedia: Ali Sikandarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_SikandarAli Sikandar (6 abriil 1890 – 9 suwee 1960), ganndiraaɗo Jigar Moradabadi, ko jimoowo binndol, binndoowo ghazal, binndol Inndonaajo. O heɓi njeenaari Sahitya Akademi e hitaande 1958 sabu deftere makko yimre "Atish-e-Gul", kadi ko kanko woni yimoowo ɗiɗaɓo (caggal Mohammadu Iqbal) keɓaaɗo njeenaari teddundi D.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Sikandar#NguurndamNjawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Sikandar#NjawdiYettoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Sikandar#YettooreTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Sikandar#TuugnorgalWikipedia: Sarim Mominhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarim_MominSarim Momin (Urdu: صارم مومن ) (jibinaa ko ñalnde 10 Duujal 1978 to Mumbay, Inndo), ko peewnoowo filmuuji, binndoowo, kadi binndoowo filmuuji keewɗi e nder Bollywood. Golle makko binndaaɗe ina njeyaa heen defte Ram Gopal Varma : « Sarkar », « Rann » , « Sholay » (Aag), « Darling » , « EMI » , « Go » , « Shabri & D » , « Bhagam Bhaag », « Hide and Seek » , « Film » , « Agyaat » e « Rann » .Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarim_Momin#TuugnorgalWikipedia: John Dyeghhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Dyegh== Firo siyasa ==Firo siyasahttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Dyegh#Firo_siyasaWikipedia: Masoud Pezeshkianhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masoud_PezeshkianMasoud Pezeshkian (Persian: مسعود پزشکیان, [mæsʔˈuːd pezeʃkiːˈjɒːn]; jibinaa 29 Septemba 1954) ko cardiologist e politikal jeyaaɗo e nder leydi Iran.CS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en)CS1 Perseere-language sources (fa)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Perseere-language_sources_(fa)Wikipedia: Mercy Johnsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mercy_JohnsonMercy Johnson Okojie (// b; jibinaa ko ñalnde 28 lewru bowte hitaande 1984) ko debbo fijoowo, gardo filmuuji e peewnoowo filmuuji.[2][3][4] O yahi haa janngirde mawnde haa lesdi Rivers ngam jaangirde maako haa lesdi Naajeeriya haa Port Harcourt, lesdi Rivers, lesdi Naajeeriya.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mercy_Johnson#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mercy_Johnson#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mercy_Johnson#Nguurndam_neɗɗoJaɓdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mercy_Johnson#JaɓdeFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mercy_Johnson#FilmogaraafiNjeenaaje e noddaalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mercy_Johnson#Njeenaaje_e_noddaaliWikipedia: Makhdoom Mohiuddinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Makhdoom_MohiuddinMakhdoom Mohiuddin, or Abu Sayed Muhammad Makhdoom Mohiuddin Khudri, (2 February 1908 – 25 August 1969) was an Urdu poet and Marxist political activist of India who founded the Progressive Writers Union in Hyderabad and was active with the Comrades Association and the Communist Party of India, and at the forefront of the 1946–1947 Telangana Rebellion against the Nizam of the erstwhile Hyderabad state.[1]Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Makhdoom_Mohiuddin#BiographyAwardshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Makhdoom_Mohiuddin#AwardsReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Makhdoom_Mohiuddin#ReferencesWikipedia: Usman Musa Shugabahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_Musa_ShugabaUsman Musa Shugaba (jibinaa ko ñalnde 4 lewru Yarkomaa hitaande 1981) ko cukko komisinaajo polis leydi Najeriya. O waɗii golle mawɗe keewɗe, ko wayi no Aide-de-Camp (ADC) to Gomnaajo leydi Kogi , ADC to gonnooɗo debbo Aisha Buhari, e jooni kadi ko o hooreejo kisal (CPSO) to hooreejo leydi Bola Ahmed Tinubu .Wikipedia: Garba Shehuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Garba_ShehuMallam Garba Shehu jibinaa ko ñalnde (27 lewru Noowammbar 1959) ko Jaayndiyanke Naajeeriya e siyaasaajo, o woniino balloowo mawɗo keeriiɗo, jaayndeeji e jaayndeeji to hooreejo leydi Naajeeriya, Muhammadu Buhari.[1] O woni hooreejo kawtal hooreejo lesdi Naajeeriya, o woni kadi kaaldiiɗo cukko hooreejo lesdi Naajeeriya, Atiku Abubakar.Wikipedia: Tola Odeyemihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tola_OdeyemiOmotola Odeyemi (jibinaa ko ñalnde 31 lewru juko hitaande 1980)[citation needed] ko injenieer Naajeeriya, gardiiɗo laamu e hooreejo posto & mawɗo gollordu Posto Naajeeriya (NIPOST).[1] E lewru Oktoobar 2023, o toɗɗaama hooreejo fedde postooji e njuɓɓudi laamu Bola Tinubu caggal nde o woppitaa Adeyemi Adepoju.Wikipedia: Krishan Mohanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Krishan_MohanKrishan Mohan (28 noowammbar 1922 – 2004)[1] ko yimoowo Urdu Inndonaajo, dañɗo darnde caggal nde Inndo heɓi jeytaare mum e juuɗe Raj Angalteer.Nguurndam binndolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Krishan_Mohan#Nguurndam_binndolBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Krishan_Mohan#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Krishan_Mohan#TuugnorgalWikipedia: Ahmed Jodahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_JodaAhmed JodapronunciationR OFR, CON, CFR (13 lewru feebariyee 1930[4][5] – 13 lewru bowte 2021) ko ardiiɗo leydi Naajeeriya ummiiɗo rewrude e kaɓirɗe laamu laamu diiwaan Fuɗnaange, caggal ɗuum e golle laamu fedde nde ngam woppude golle mum, Ministeer ko feewti e njulaagu. E nder laamu suka biyeteeɗo Yakubu Gowon, o hiisaama e nder fedde anndiraande super Secrétaires permanents.Wikipedia: Suleiman Kassimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_KassimSuleiman Khassim laati hooreejo hukuumaaji pamari haa lesdi Naajeeriya.[1]Wikipedia: Mohammad Amir Hasan Khanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Amir_Hasan_Khan1849 - 27 lewru juko hitaande 1903) ko laamu Mahmudabad tuggi 1858 haa 27 lewru juko hitaande 1903 e zamindar mawɗo leydi Indiya Biritaan.Teddungal e styleshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Amir_Hasan_Khan#Teddungal_e_stylesWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Amir_Hasan_Khan#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Amir_Hasan_Khan#TuugnorgalWikipedia: Ibrahim Alhaji Limanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Alhaji_LimanLiman Alhaji Ibrahim woni hannde hooreejo kuugal yiite lesdi Naajeeriya, nden o jibinaama haa saare Alhaji Abdulrahman Ndabida haa Baro, laamu nokkuure Agaie, diiwal Niger, baaba maako laati Imaam 4ɓo Baro, Agaie Liman laati kadi Waziri Baro e...Wikipedia: Gopal Mittalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gopal_MittalGopal Mittal (1906–1993)[1] (Urdu: گوپال مِتّل) ko yimoowo, winndiyanke, ñiŋoowo, jaayndiyanke Urdu.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gopal_Mittal#NguurndamWikipedia: Aliyu Mohammed (official)https://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Mohammed_(official)Aliyu Mohammed ko gardiiɗo leydi Naajeeriya, ko kanko woni binndoowo laamu fedde nde gila 1990 haa 1993. O joginoo tiitoonde Waziri Jema'a.Wikipedia: P. K. Mishrahttps://ff.wikipedia.org/wiki/P._K._MishraP. K.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/P._K._Mishra#KugalWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/P._K._Mishra#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/P._K._Mishra#TuugnorgalWikipedia: Ben Murray-Brucehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ben_Murray-BruceBenedict Murray-Bruce OON (jibinaa ko ñalnde 18 lewru feebariyee 1956) ko neɗɗo mawɗo njulaagu e politik. Ko kanko woni sosɗo fedde Silverbird.Wikipedia: Bernard Shaw Nwadialohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bernard_Shaw_NwadialoBernard Shaw Nwadialo (jibinaa ko 16 lewru bowte hitaande 1949) ko jannginoowo e doosɗe leydi Naajeeriya toɗɗaaɗo e gardagol doosɗe leydi Najeriya tuggi lewru Yarkomaa 2009 haa lewru Ut 2009 e juuɗe Umaru Musa Yar'Adua, ko adii nde o wonata CGC, ko kanko wonnoo cukko Comptro -General Aada.[1] Lomtii mo ko Abdullaahi Dikko.Wikipedia: Muhammad Garbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_GarbaMuhammad Garba ko jaayndiyanke Naajeeriya,[1] kadi ko o dawriyanke mo diiwaan Kano, ko o Komisinaajo humpito.[2] e tergal Goomu toppitiingu Fedde Adunaare Jaaynooɓe.Wikipedia: Mirzā Mazhar Jān-i Jānānhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mirz%C4%81_Mazhar_J%C4%81n-i_J%C4%81n%C4%81nMirzā Mazhar Jān-i Jānān (Urdu: مرزا مظہر جانِ جانها), anndiraaɗo kadi laqab mum Shamsuddīn Habībullah (1699–1781), ko yimoowo suufiyaŋke lolluɗo mo Delhi, seertuɗo e gooto e "pillars Urdury" nay ."[1] O anndiraama kadi e yontaaji makko ko sunnītarāsh, "Sunnicizer", sabu darnde makko timmunde, nde o 6eydaani 6eydaade, e yeru makko e Sunna.Lefol e doolehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mirz%C4%81_Mazhar_J%C4%81n-i_J%C4%81n%C4%81n#Lefol_e_dooleWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mirz%C4%81_Mazhar_J%C4%81n-i_J%C4%81n%C4%81n#WadeCaɗeele Ruuhuyankoojehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mirz%C4%81_Mazhar_J%C4%81n-i_J%C4%81n%C4%81n#Caɗeele_RuuhuyankoojeKulaafahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mirz%C4%81_Mazhar_J%C4%81n-i_J%C4%81n%C4%81n#KulaafaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mirz%C4%81_Mazhar_J%C4%81n-i_J%C4%81n%C4%81n#TuugnorgalWikipedia: Grandy King Georgehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grandy_King_GeorgeLaamɗo mawɗo George ko njulaagu jiyaaɓe Efik, laamɗo wuro ɓooyngo, Calabar[1] e nder leydi Najeriya hannde ndii. O wuuri ko hedde darorɗe teeminannde sappo e jeetatiire.Wikipedia: Mirza Farhatullah Baighttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mirza_Farhatullah_BaigMirza Farhatullah Baig (Urdu: مرزا فرحت اللہ بیگ) ko binndoowo Urduyankeejo Inndoyankeejo, binndoowo ñemmbe e binndol,[1] kadi ko o ñaawoowo mawɗo e nder diiwaan Haydarabad.[2]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mirza_Farhatullah_Baig#TuugnorgalWikipedia: Okechukwu Enelamahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Okechukwu_EnelamahOkechukwu Enelamah // R (jibinaa ko hitaande 1964) woni jaagorgal leydi Naajeeriya ko feewti e njeeygu e njulaagu e njulaagu. O suɓaama e juuɗe hooreejo leydi Muhammadu Buhari ngam naatde e laamu leydi ndii e lewru Oktoobar 2015[1], o toɗɗaa e portfolio Industry, Trade, e Investment e lewru Noowammbar 2015.Wikipedia: Abdullahi Dikkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_DikkoAbdullahi Dikko Inde CON, MFR (11 May 1960 – 18 Feebariye 2021) ko golloowo laamu leydi Naajeeriya, o laatiima hooreejo golle doosɗe leydi Najeriya tuggi lewru ut 2009 haa lewru ut 2015.[1][2]Wikipedia: Mir Ghulam Hasanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mir_Ghulam_HasanMir Ghulam Hasan, ganndiraaɗo tan ko Mīr Ḥasan walla Mir Hasan Dehlavi, ko binndoowo nguurndam, ko o neɗɗo ƴeewoowo, ko o jimoowo ɗemngal Urdu.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mir_Ghulam_Hasan#TuugnorgalWikipedia: Muhammed Babandedehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammed_BabandedeMuhammed Babandede jibinaama haa lesdi Jigawa, lesdi Naajeeriya nder hitaande 1963, o laati ardiiɗo hukuumaaji pamari lesdi Naajeeriya NIS, ko adii toɗɗaago hooreejo lesdi Naajeeriya, o laati cukko hooreejo hukuumaaji paaspooruuji NIS, Operations & Passports.[ 1][2][3][4]Wikipedia: Ismail Merathihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismail_MerathiIsmaa’il Merathi (1844-1917) ko yimoowo, jannginoowo, jannginoowo e ɗemngal Urdu, gila e jamaanu Mughal–Britain. Yimre makko wonande sukaaɓe hono Nasihat, Barsaat, Humaari Gaye, Subah Ki Aamad, Sach Kaho, Baarish Ka Pehla Qatra, Pan Chakki, Shafaq, e woɗɓe heewɓe ina njeyaa e jaŋde leslesre to Pakistaan.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismail_Merathi#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolGolle binndolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismail_Merathi#Golle_binndolStyle e tiitooɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismail_Merathi#Style_e_tiitooɗeNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismail_Merathi#Nguurndam_neɗɗoDeftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismail_Merathi#DefteTeddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismail_Merathi#TeddungalWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismail_Merathi#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismail_Merathi#TuugnorgalWikipedia: Othman Ladan Bakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Othman_Ladan_BakiOthmaan Ladan Baki (1926 - 25 Juko 2008) ko golloowo laamu Naajeeriya mo retirtee. Kanko woni ɓiy Kankia Muhammadu Sada Nadada, e taaniiko Sarkin Katsina Muhammadu Dikko.Wikipedia: Yusuf Magaji Bichihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yusuf_Magaji_BichiYuusuf Magaji Bichi CFR fwc (jibinaa ko ñalnde 23 feebariyee 1956) ko gardiiɗo sarwiis kisal dowla.Wikipedia: Hamman Bellohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamman_BelloHamman Bello Ahmed (hono no wiyraa kadi e nder iwdiiji ɗii Hamman Bello Ahmed Kojoli e Hamman Ahmadu), OFR (3 lewru Yarkomaa 1949 – 26 lewru Yarkomaa 2022), ko doosɗe leydi Najeriya, ko o baawɗo golle, ko o dawriyanke. O laati hooreejo hukuumaaji pamari lesdi Naajeeriya diga hitaande 2008 haa 2009 diga Umaru Yar Adua.Wikipedia: Tilok Chand Mehroomhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tilok_Chand_MehroomTilok Chand Mehroom (1 sulyee 1887 – 6 lewru bowte 1966), ko yimoowo Urdu Inndonaajo mo yiɗaa tan sabu binndi makko kono kadi sabu nguurndam makko laaɓɗam e yiɗde makko luggiɗnde e diine.Teddungal e njeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tilok_Chand_Mehroom#Teddungal_e_njeenaajeGolle lolluɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tilok_Chand_Mehroom#Golle_lolluɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tilok_Chand_Mehroom#TuugnorgalWikipedia: Jacob Gyang Bubahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jacob_Gyang_BubaDa Jacob Gyang Buba CFR (jibinaa ko ñalnde 10 lewru Oktoobar 1951) ko jaagorgal ko fayti e doosɗe leydi Najeriya, ko mawɗo laamu. O wonii hooreejo leydi Naajeeriya gila 2004 haa 2008.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jacob_Gyang_Buba#ƁawoWikipedia: Zacchaeus Adangorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zacchaeus_AdangorPorofesoor Zake Adangor (SAN), mo yimɓe fof nganndi Zake Adangor ko Jaagorgal leydi Rivers.[1] O woni siyaasaajo lesdi Naajeeriya e Komisinaajo lesdi Rivers ministaajo kiita .Wikipedia: Nazil Boynerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nazil_BoynerNazlı Boyner (nee Alpay; jibinaa ko 28 suwee 1963) ko debbo njulaagu Turki, o woniino hooreejo 14ɓo Fedde njulaagu e njulaagu Turki (TÜSİAD) tuggi 2010 haa 2013.[1]Wikipedia: Mohammad Sanaullah Darhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Sanaullah_DarMohammadu Sanaullah Dar (25 mee 1912 – 3 noowammbar 1949), ɓurɗo anndeede e Meeraji ko yimoowo Urdu indiyanke.[1] O wuuri ko nguurndam bohemiyanke, o gollotoo tan ko e taƴondiral.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Sanaullah_Dar#Nguurndam_adanɗamNguurndam binndolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Sanaullah_Dar#Nguurndam_binndolGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Sanaullah_Dar#GolleGooɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Sanaullah_Dar#GooɗoWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Sanaullah_Dar#WadeTesishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Sanaullah_Dar#TesisTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Sanaullah_Dar#TuugnorgalWikipedia: Christine Ann Boylanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christine_Ann_BoylanChristine Ann Boylan (jibinaa ko ñalnde 25 sulyee 1977) ko binndoowo e peewnoowo teleeji Ameriknaajo. O anndaa ko e golle makko e nder seppooji bonɗi ABC biyeteeɗi Castle.Nguurndam e golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Christine_Ann_Boylan#Nguurndam_e_golle[waylu_iwdi]Tuugnorgal[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Christine_Ann_Boylan#Tuugnorgal[waylude_iwdi]Wikipedia: Sylvia Boyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sylvia_BoyeSylvia Boye ko debbo Ganaa, gonnooɗo hooreejo gollordu e debbo gadano winnditiiɗo e Diiso Jaŋde Afrik Hirnaange.[1][2]Jaŋde[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Sylvia_Boye#Jaŋde[waylu_iwdi]Tuugnorgal[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Sylvia_Boye#Tuugnorgal[waylude_iwdi]Wikipedia: Susanne Boycehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susanne_BoyceSusanne Boyce wonnoo ko hooreejo Creative, Content and Channels, CTV Inc. haa lewru feebariyee 2011.Jokkondire yaajɗe[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Susanne_Boyce#Jokkondire_yaajɗe[waylu_iwdi]Wikipedia: Folayegbe Akintunde-Ighodalohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folayegbe_Akintunde-IghodaloFolayegbe Akintunde-Ighodalo (17 Duujal 1923 – 14 Feebariyee 2005) ko golloowo laamu e daraniiɗo laamu Naajeeriya. Ko kanko woni debbo Naajeeriya gadano won'de Sekereteer Duumotooɗo e nder Naajeeriya, ñalnde 3 lewru Abriil hitaande 1968.Wikipedia: Ipalibo Banigohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ipalibo_BanigoIpalibo Gogo Banigo (jibinaa ko Harry; jibinaa ko ñalnde 20 lewru Duujal hitaande 1952) to Obuama, Degema, e nder diiwaan Rivers. O wonii doktoor safaare e siyaasaajo mo leydi Naajeeriya woni senateer jooni mo lomtotoo diiwaan senateer Rivers West diga hitaande 2023.Wikipedia: Sumner Dagogo-Jackhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sumner_Dagogo-JackMawɗo Sumner Karibi Dagogo-Jack (jibinaa ko e hitaande 1930) wonnoo ko hooreejo fedde toppitiinde ko fayti e suɓngooji leydi Nijeer (NECON) nde hooreejo leydi ndii, hono Sani Abacha, toɗɗii, o joginoo laamu gila 1994 haa 1998.[1]Wikipedia: Rufus Godwinshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rufus_GodwinsRufus NkereAwaji Godwins ko awokaajo, o golloowo laamu haa lesdi Rivers, lesdi Naajeeriya. Ko kanko woni hooreejo gollordu gonnooɗo e les njiimaandi guwerneer Ezenwo Wike.Wikipedia: Olaka Nwoguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olaka_NwoguOlaka Nwogu (jibinaa ko 26 lewru Yarkomaa 1965) ko gorko njulaagu, golloowo laamu e siyaasaajo, o wonnoo ko tergal suudu sarɗiiji gila 1999 haa 2011 ngam lannda demokaraasi yimɓe. O jooɗiima e diiwaan Tai-Eleme-Oyigbo.Wikipedia: Caroline Bordeauxhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Caroline_BordeauxCaroline Boudreaux ko debbo Ameriknaajo jom ngalu, jom ngalu renndo. E hitaande 2000, o woppi golle makko e nder yeeyde teleeji ngam sosde fedde wiyeteende Miracle Foundation, nde wonaa laamuyankoore, nde woni to Texas.Tuugnorgal[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Caroline_Bordeaux#Tuugnorgal[waylude_iwdi]Wikipedia: Ngozi Oduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngozi_OduNgozi Nma Odu (jibinaa ko 19 lewru Oktoobar 1952) ko siyaasaajo Naajeeriya, woni cukko guwerneer diiwaan Rivers. O suɓaama wakkati cuɓol guwerneer lesdi Rivers 2023 bee nanta guwerneer Siminalayi Fubara.Wikipedia: Otonyetarie Okoyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Otonyetarie_OkoyeOtonyetarie Okoye ko Dowla Rivers, Niiseer, awokaa, golloowo laamu. Hannde ko kanko woni hooreejo duumiiɗo e ministeer ndema leydi Rivers.Wikipedia: Christine "Stine" Bossehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christine_%22Stine%22_BosseChristine « Stine » Bosse (jibinaa ko ñalnde 21 lewru Duujal hitaande 1960) ko debbo njulaagu, politikyanke leydi Danemark. Bosse ardii doggol Moderates ngam woote Orop 2024, o dañii woote ngam wonde tergal Parlemaa Orop ; omo ɗaminaa maa o hunne e nder Parlemaa Orop sappoɓo garoowo oo.Nguurndam e jaŋde puɗɗagol[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Christine_%22Stine%22_Bosse#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol[waylude_iwdi]Golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Christine_%22Stine%22_Bosse#Golle[waylu_iwdi]Wikipedia: Gabriel Tobyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabriel_TobyGabriel Tamunobiebere George Toby ko siyaasayanke Naajeeriya mo lannda Demokaraasi, ko o ganndo faggudu, ko o golloowo laamu, o wonnoo ko cukko guwerneer diiwaan Rivers e gardagol guwerneer Peter Odili gila 1999 haa 2007.[1]Wikipedia: Frenanda Borgeshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Frenanda_BorgesFernanda Borges (jibinaa ko e hitaande 1969[1]) ko dawriyanke leydi Timor fuɗnaange.Nguurndam[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Frenanda_Borges#Nguurndam[waylude_iwdi]Tuugnorgal[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Frenanda_Borges#Tuugnorgal[waylude_iwdi]Wikipedia: James Pinson Labulo Davieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/James_Pinson_Labulo_DaviesJames Pinson Labulo Davies (14 August 1828 - 29 Abil 1906) wonnoo jaaynoowo Nigeria, jaaynooɗo, gardiiɗo maayo, remoowo, jaayinoowo, jaayndiyanke, laamɗo leydi, e jaaynoojo mo o yiɗnoo Sara Forbes Bonetta e nder leydi Lagos.Wikipedia: Theophilus Danjumahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Theophilus_DanjumaTheophilus Yakubu Danjuma GCON FSS psc (born 9 December 1938) ko politikal lesdi Nigeria e laamɗo leydi ndii. Danjuma heɓi jawdi mawndi e nder jaaynde e petroleum.Wikipedia: Iqbal Ashharhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iqbal_AshharIqbal Ashhar[1][2] Urdu: اشهر، اقبال Hindi: इक़बाल अशहर[3] (jibinaa ko 26 lewru Oktoobar 1965) ko yimoowo ɗemngal Urdu Inndo[4][5] jibinaaɗo to Kucha Chelan, Delhi.[6] Iqbal Ashhar ko ɓiy Abdul Lateef e Sakeena Khatoon; maamiraaɓe makko ummorii ko Amroha to Hirnaange Uttar Pradesh.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iqbal_Ashhar#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iqbal_Ashhar#KugalDeftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iqbal_Ashhar#DefteTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iqbal_Ashhar#TuugnorgalWikipedia: Gyan Chand Jainhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gyan_Chand_JainGyan Chand Jain (1923-2007) ko winndiyanke, ganndo binndol Urdu.[1] Jain jibinaa ko e hitaande 1923 to Seohara e nder diiwaan Bijnore e nder diiwaan Uttar Pradesh to leydi Indiya, o anndiraa ko ganndal makko e binndol Ghalib.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gyan_Chand_Jain#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gyan_Chand_Jain#TuugnorgalWikipedia: Salik Lucknawihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salik_LucknawiSalik Lucknawi (16 lewru Duujal 1913 - 4 lewru Yarkomaa 2013) ko innde Shaukat Riaz Kapoor, yimoowo e jaayndiyanke Urdu Inndo. O woniino keɓoowo teddungal siwil Padma Shri.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salik_Lucknawi#Nguurndam_adanɗamBindi ɓantolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salik_Lucknawi#Bindi_ɓantolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salik_Lucknawi#TuugnorgalWikipedia: Anwar Jalalpurihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anwar_JalalpuriAnwar Jalalpuri (6 sulyee 1947 - 2 lewru lewru bowte hitaande 2018) ko yimoowo Urdu Inndonaajo jeyaaɗo Jalalpur, Uttar Pradesh, ganndiraaɗo firo Bhagavad Gita ummoraade e ɗemngal Sanskrit faade e Urdu.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anwar_Jalalpuri#TuugnorgalWikipedia: Kazim Jarwalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kazim_JarwaliKazim Jarwali (Urdu: کاظم جاروالی) (jibinaa ko 15 lewru juko hitaande 1955) ko yimoowo ɗemngal Urdu Indiya.[1] O anndiraama kadi "Shair-e-Fikr" o winndii defte keewɗe e nder ɗemngal Urdu, golle makko maantiniiɗe ina njeyaa heen : Huseynistan, Kitab-e-Sang, Kooche aur Qandeelein e Karwaan-e-Gham.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kazim_Jarwali#NguurndamGolle binndolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kazim_Jarwali#Golle_binndolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kazim_Jarwali#TuugnorgalWikipedia: Qalandar Bakhsh Jurathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qalandar_Bakhsh_JuratQalandar Bakhsh Jurat ko yimoowo indiyanke mo duɗal jaaɓi haaɗtirde Lucknow. Innde makko tigi ko Yahya Aman.Defte bayyinaaɗe caggal maayde makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qalandar_Bakhsh_Jurat#Defte_bayyinaaɗe_caggal_maayde_makkoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qalandar_Bakhsh_Jurat#TuugnorgalWikipedia: Kabiruddin Kalimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiruddin_KalimKabiruddin Kalim (1870 haa 1952) ko binndoowo, daraniiɗo renndo e nder yonta laamu Bhopal.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiruddin_Kalim#NguurndamNguurndam ko ganndohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiruddin_Kalim#Nguurndam_ko_ganndoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiruddin_Kalim#TuugnorgalWikipedia: Wondiri P. Dabalehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wondiri_P._DabaleDone Peter Dabale (26 abriil 1949 - 26 août 2006) woni mo fuɗɗiiɗo United Methodist Church in Nigeria (UMCN). Nder wakkati o laati bishop, yimɓe nder coci'en ɓeyditi diga 10,000 haa 400,000Pages with empty citationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_empty_citationsWikipedia: Olakunle Churchillhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olakunle_Churchill== Ɓiɗɗo e jaŋde ==Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olakunle_Churchill#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Chioma Goodhairhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chioma_GoodhairChioma Ikokwu (dugumi 25 Juun 1989) anndiraaɗo e Chioma Goodhair, ko jaagorɗo Nigeria e jannginoowo. O woni mo ɗon haɓɓita e hooreejo jaaynde Good Hair Ltd.Wikipedia: Gilbert Chagouryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gilbert_Chagoury== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gilbert_Chagoury#ƁiɗɗoWikipedia: Bhupendra Nath Kaushikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bhupendra_Nath_KaushikBhupendra Nath Kaushik (Hindi: भूपेंद्र नाथ कौशिक "ग्रसर") (7 lewru juko 1924 - 27 lewru Oktoobar 2007) ko yimoowo, winndiyanke, winndiyanke e ɗemngal Hindi e Urdu.Golle mawɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bhupendra_Nath_Kaushik#Golle_mawɗeMaamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bhupendra_Nath_Kaushik#MaamaNaya Prazatantrahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bhupendra_Nath_Kaushik#Naya_PrazatantraTuugnorgal Hindi Wikipedia mo bhupendra nath kaushik Jokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bhupendra_Nath_Kaushik#Tuugnorgal_Hindi_Wikipedia_mo_bhupendra_nath_kaushik_Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Wale Babalakinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wale_BabalakinBolanle Olawale Babalakin OFR SAN, (dugumi 1 Julaay 1960) ko jaaynoowo, jaayndiyanke e filantropu, e hooreejo bi-Courtney Group. O woni boo laamiiɗo mawɗo lesdi Naajeeriya (SAN), o heɓi teddungal lesdi Naajeeriya ngam laamiiɗo lesdi Naajeneriya (OFR) nder hitaande 2007.Wikipedia: Charles Awurumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Awurum== Ɓiɗɗo ==Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Awurum#ƁiɗɗoWikipedia: Neku Atawodi-Edunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Neku_Atawodi-Edun== Jaŋde e golle fuɗɗiiɗe ==Jaŋde e golle fuɗɗiiɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Neku_Atawodi-Edun#Jaŋde_e_golle_fuɗɗiiɗeWikipedia: Ellen Warren Scripps Boothhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ellen_Warren_Scripps_BoothEllen Warren Scripps Booth (1863-1948) ko debbo njulaagu Ameriknaajo, baawɗo moƴƴere.Nguurndam[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ellen_Warren_Scripps_Booth#Nguurndam[waylude_iwdi]Tuugnorgal[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ellen_Warren_Scripps_Booth#Tuugnorgal[waylude_iwdi]Wikipedia: Connie Boothhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Connie_BoothConnie Booth ko gardiiɗo njulaagu Ameriknaajo, gonnooɗo cukko hooreejo ƴellitaare geɗe to Sony Interactive Entertainment. O wonnoo ko daraniiɗo heewɓe e fransiskaaji SIE gadani puɗɗiiɗi e Crash Bandicoot.Jaŋde[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Connie_Booth#Jaŋde[waylu_iwdi]Golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Connie_Booth#Golle[waylu_iwdi]Wikipedia: Iftikhar Hussain (https://ff.wikipedia.org/wiki/Iftikhar_Hussain_(Iftikhar Husen (1865 – 27 mars 1927), anndiraaɗo e innde binndol mum Muztar Khairabadi, ko yimoowo Urdu Inndonaajo.[1][2]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iftikhar_Hussain_(#NguurndamBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iftikhar_Hussain_(#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iftikhar_Hussain_(#TuugnorgalWikipedia: Aleem Khanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aleem_KhanAleem Khan (jibinaa ko e hitaande 1956) ko daraniiɗo renndo Indiya, haɓantooɗo ngam ittude Dowry e nder duunde Indiya, ummoriiɗo Hyderabad e nder diiwaan Telangana, leydi Indiya.[1][2] O anndaa kadi e jimɗi makko Urdu ɗi o heewi janngude e Mushairas.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aleem_Khan#Nguurndam_adanɗamKampaañ luulndiiɗo dokkalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aleem_Khan#Kampaañ_luulndiiɗo_dokkalRenndo renndo-reformeejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aleem_Khan#Renndo_renndo-reformeejiBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aleem_Khan#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aleem_Khan#TuugnorgalWikipedia: Maria Martine Bonfilshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Martine_BonfilsMarie Martine Bonfils ( daygo e hiitande ndungu alif 1731-1804) ko jom njulaagu Danemarknaajo.[1]Tuugnorgal[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Martine_Bonfils#Tuugnorgal[waylude_iwdi]Wikipedia: Sarah Bondhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_BondSarah Bond ko gardiiɗo njulaagu Ameriknaajo, kadi ko kanko woni hooreejo hannde Xbox to Microsoft toppitiiɗo golle marke oo fof e nder laylaytol e ekosistem, ina jeyaa heen hardware e kaɓirɗe, humpitooji pijirlooji e tafooɓe, innde laylaytol, peeje, peewnugol njulaagu, dokke e analitik, e njulaagu ƴellitaare e gollondiral.[1]Golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_Bond#Golle[waylu_iwdi]Wikipedia: Coco Rebecca Edogamhehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Coco_Rebecca_EdogamheRebecca Coco Edogamhe (jibinaa ko ñalnde 5 suwee 2001),[1] anndiraaɗo kadi Coco Rebecca Edogamhe, ko debbo fiyoowo filmo Itaalinaajo ɓurɗo anndeede e hoodere jaayre Netflix wiyeteende Summertime.Nguurndam e golle Edogamhe jibinaa ko Lecce, o mawni ko caggal Bologna, baaba mum ko Najeriyaajo, yumma mum ko Itaaliyanke Apuliyanke.[1][2][3] Omo jogii miñiiko debbo gooto.[1] O heewi yahde ngam yilloyaade ɓesngu makko to Salento e Naajeeriya nde o mawnata.[4][1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Coco_Rebecca_Edogamhe#Nguurndam_e_golle_Edogamhe_jibinaa_ko_Lecce,_o_mawni_ko_caggal_Bologna,_baaba_mum_ko_Najeriyaajo,_yumma_mum_ko_Itaaliyanke_Apuliyanke.[1][2][3]_Omo_jogii_miñiiko_debbo_gooto.[1]_O_heewi_yahde_ngam_yilloyaade_ɓesngu_makko_to_Salento_e_Naajeeriya_nde_o_mawnata.[4][1]Filmogaraafi Vidiyo Hitaande Tiitoonde Role Notes 2021 La Papesse Filmu juutɗo 2022 Wuyɓe Musolini Hessa Teleeji Hitaande(ji) Tiitoonde Darnde Teskorɗe 2020–2022 Duuɓi Duuɓi Duuɓi Darnde Ardiiɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Coco_Rebecca_Edogamhe#Filmogaraafi_Vidiyo_Hitaande_Tiitoonde_Role_Notes_2021_La_Papesse_Filmu_juutɗo_2022_Wuyɓe_Musolini_Hessa_Teleeji_Hitaande(ji)_Tiitoonde_Darnde_Teskorɗe_2020–2022_Duuɓi_Duuɓi_Duuɓi_Darnde_ArdiiɗoWikipedia: Dakore Egbuson-Akandehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dakore_Egbuson-AkandeDakore Egbuson-Akande (jibinaa ko Dakore Omobola Egbuson ; 14 Oktoobar 1978) ko fijoowo Naajeeriya.[1][2] Ko o nulaaɗo fedde wiyeteende Amnesty International, Amstel Malta e Oxfam Amerik.Nguurndam Dakore Omobola Egbuson jibinaa ko to diiwaan Bayelsa, ko kanko woni ɓiɗɗo gadano e jibnaaɓe makko. O janngi duɗal Corona e duɗal sukaaɓe rewɓe laamu fedde nde to Lagos e Bauchi.[4] O janngi ko faati e jokkondiral hakkunde yimɓe to duɗal jaaɓi haaɗtirde Lagos kono o dogi o woppi jaŋde sabu seppooji ɗi ngoppaani.[5] Jooni o resii, omo jogii ɓiɓɓe 2.[6][7]https://ff.wikipedia.org/wiki/Dakore_Egbuson-Akande#Nguurndam_Dakore_Omobola_Egbuson_jibinaa_ko_to_diiwaan_Bayelsa,_ko_kanko_woni_ɓiɗɗo_gadano_e_jibnaaɓe_makko._O_janngi_duɗal_Corona_e_duɗal_sukaaɓe_rewɓe_laamu_fedde_nde_to_Lagos_e_Bauchi.[4]_O_janngi_ko_faati_e_jokkondiral_hakkunde_yimɓe_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Lagos_kono_o_dogi_o_woppi_jaŋde_sabu_seppooji_ɗi_ngoppaani.[5]_Jooni_o_resii,_omo_jogii_ɓiɓɓe_2.[6][7]Wikipedia: Belinda Effahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belinda_EffahGrace-CNguurndam e jaŋde puɗɗagolKugal O waɗii yeewtere makko adannde e teleeji Nollywood e hitaande 2005 e nder teleeji Shallow Waters. Caggal ɗuum, o ƴetti fooftere e dingiral hee ngam tawtoreede eɓɓoore wiyeteende Next Movie Star. O timmini 5ɓo, o meeɗaa riiwteede e galle.[8][9]https://ff.wikipedia.org/wiki/Belinda_Effah#Kugal_O_waɗii_yeewtere_makko_adannde_e_teleeji_Nollywood_e_hitaande_2005_e_nder_teleeji_Shallow_Waters._Caggal_ɗuum,_o_ƴetti_fooftere_e_dingiral_hee_ngam_tawtoreede_eɓɓoore_wiyeteende_Next_Movie_Star._O_timmini_5ɓo,_o_meeɗaa_riiwteede_e_galle.[8][9]Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belinda_Effah#Nguurndam_neɗɗoWikipedia: Uche Jombohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uche_JomboUche Jombo (jibinaa ko ñalnde 28 lewru Duujal hitaande 1979)[citation ina haani] ko fijoowo, binndoowo, e peewnoowo filmuuji Naajeeriya. O feeñii e filmuuji Nollywood ko ɓuri 250, o winndi kadi o waɗi heen.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uche_Jombo#KugalFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uche_Jombo#FilmogaraafiWikipedia: Linda Ejioforhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linda_EjioforLinda Ejiofor (jibinaa ko Linda Ihuoma Ejiofor; 17 lewru juko hitaande 1986) ko debbo fijoowo e model Naajeeriya, ummoriiɗo diiwaan Abia, woni ko e diiwaan fuɗnaange-rewo leydi Naajeeriya. O anndaama e darnde makko e nder teleeji M-Net biyeteeɗi Tinsel.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linda_Ejiofor#Nguurndam_neɗɗoKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linda_Ejiofor#KugalFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linda_Ejiofor#FilmogaraafiFilmuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linda_Ejiofor#Filmuujisuɓaama ngam wonde debbo ɓurɗo waawde fiyde e nder darnde ballondiral e njeenaari 9ɓiire Oscar filmuuji Afrikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linda_Ejiofor#suɓaama_ngam_wonde_debbo_ɓurɗo_waawde_fiyde_e_nder_darnde_ballondiral_e_njeenaari_9ɓiire_Oscar_filmuuji_AfrikTeleejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linda_Ejiofor#TeleejiWikipedia: Diamond Zahrahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diamond_ZahraZahra Muhammadu lollirɗo Diamant Zahra walla Zahra Buzuwa ko Niiseernaajo fijoowo karallaagal. Zahra jibinaa ko Tahoua kono o janngi jaŋde makko leslesre e hakkundeere to Maradi fof e nder leydi Niger.Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diamond_Zahra#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeWikipedia: Rekiya Yusufhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rekiya_YusufRekiya Yuusuf ko Najeriyanaajo fijoowo Nollywood. O tawtoraama udditgol fedde filmuuji Afrik (AMCOP), fedde peewnugol filmuuji Afrik (AMC) e wondude e waɗooɓe filmuuji Nollywood ɓurɗi mawnude.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rekiya_Yusuf#KugalFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rekiya_Yusuf#FilmogaraafiJettooɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rekiya_Yusuf#JettooɗeWikipedia: Gloria Younghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gloria_YoungGloria Young // b (née Anozie; jibinaa ko 4 lewru feebariyee 1967) ko debbo fijoowo filmo Naajeeriya, gonnooɗo jaayndiyanke[1], o waɗii filmuuji ko ɓuri 70, o heɓi njeenaari filmuuji City People ngam filmuuji ɗiɗi ɗi hitaande ndee to City People Njeenaaje weltaare.[2]Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gloria_Young#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gloria_Young#KugalCaahuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gloria_Young#CaahuHitaande Njeenaari Cate Njeñtudi Ref.https://ff.wikipedia.org/wiki/Gloria_Young#Hitaande_Njeenaari_Cate_Njeñtudi_Ref.2018 wuro yimɓe weltaare njeenaaje filmo jom suudu hitaande won [2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Gloria_Young#2018_wuro_yimɓe_weltaare_njeenaaje_filmo_jom_suudu_hitaande_won_[2]2021 Akademi Filmuuji Afrik hokkii njeenaari ɓurndi moƴƴude e darnde ballitoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gloria_Young#2021_Akademi_Filmuuji_Afrik_hokkii_njeenaari_ɓurndi_moƴƴude_e_darnde_ballitooreNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gloria_Young#Nguurndam_neɗɗoFilmogaraafi cuɓaaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gloria_Young#Filmogaraafi_cuɓaaɗoWikipedia: Diana Yekinnihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diana_YekinniDiana Yekinni ListenN ko debbo jeyaaɗo to leydi Najeriya.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diana_Yekinni#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diana_Yekinni#KugalFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diana_Yekinni#FilmogaraafiWikipedia: Aisha Tsamiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_TsamiyaAisha Aliyu anndiraaɗo e innde dingiral Aisha Aliyu Tsamiya ko fijoowo Kannywood e peewnoowo filmo salma.[2]Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Tsamiya#KugalFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Tsamiya#FilmogaraafiNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Tsamiya#Nguurndam_neɗɗoToɗɗagol e njeenaarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Tsamiya#Toɗɗagol_e_njeenaariTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Tsamiya#TeskorɗeWikipedia: Bulky Wrighthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bulky_WrightOluwabukola Sekinat Ajoke Wright(HeɗtoN) (jibinaa ko ñalnde 31 lewru mars 1967), ko o ganndo anndiraaɗo Bukky Wright ko fijoowo Naajeeriya, [1] ko debbo njulaagu e politik. O woni ko e dogde galle moodel B Collections e spa beauté B Wright.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bulky_Wright#NguurndamNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bulky_Wright#Nguurndam_neɗɗoPolitikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bulky_Wright#PolitikFilmogaraafi cuɓaaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bulky_Wright#Filmogaraafi_cuɓaaɗoWikipedia: 𞤁𞤮𞤲𞤢𞤤𞤣𞤭 𞤚𞤮𞤪𞤮𞤥𞤨𞤵 𞤣𞤢𞤯𞤭𞥅 𞤥𞤢𞤴𞤣𞤫 𞥒𞥐𞥒𞥔https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%81%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A4%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%AD_%F0%9E%A4%9A%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A4%A5%F0%9E%A4%A8%F0%9E%A4%B5_%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%AF%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A5%85_%F0%9E%A4%A5%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%B4%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%AB_%F0%9E%A5%92%F0%9E%A5%90%F0%9E%A5%92%F0%9E%A5%94𞤖𞤢𞤲𞤣𞤫 𞤙𞤢𞤤𞤲'𞤣𞤫 𞥑𞥓 𞤥𞤮𞤪𞤧𞤮 𞥒𞥐𞥒𞥔⹁ 𞤸𞤫𞤣𞥆𞤫 𞤱𞤢𞤳𞤼𞤵 𞥑𞥘𞤩𞤮 𞤳𞤭𞤳𞤭𞥅𞤯𞤫)⹁ 𞤤𞤢𞥄𞤼𞤭𞤲𞤮𞥅𞤯𞤮 𞤸𞤮𞥅𞤪𞤫𞥅𞤶𞤮 𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭 𞤀𞤥𞤫𞤪𞤭𞤳 𞤮𞥅⹁ 𞤴𞤢𞤲𞤭 𞤫 𞤧𞤫𞤨𞥆𞤮 𞤲'𞤺𞤮 𞤮 𞤴𞤵𞤩𞥆𞤭𞤲𞤼𞤢 𞤼𞤮 𞤲𞤮𞤳𞥆𞤵 𞤲'𞤣𞤫𞤥𞤢 𞤼𞤮 𞤄𞤵𞤼𞤤𞤫𞥅𞤪⹁ 𞤲𞤣𞤪 𞤆𞤫𞥅𞤲𞤧𞤭𞤤𞤾𞤢𞤲𞤭𞥅. 𞤅𞤫𞥅𞤣𞤫𞥅𞤶𞤭 𞤫 𞤶𞤢𞥄𞤴𞤲'𞤣𞤭𞤴𞤢𞤲𞤳𞤮𞥅𞤩𞤫 𞤭𞤲𞤢 𞤲'𞤦𞤭𞤴𞤢 𞤱𞤮𞤲'𞤣𞤫 𞤦𞤢𞤤𞤯𞤫 𞤳𞤫𞥅𞤱𞤯𞤫 𞤲'𞤦𞤢𞤯𞤢𞥄. 𞤚𞤮𞤪𞤮𞤥𞤨𞤵 𞤭𞤲𞤢 𞤬𞤭𞤴𞤫𞥅 𞤲𞤮𞤬𞤪𞤵 𞤥𞤵𞤥 𞤻𞤢𞥄𞤥𞤮 𞤸𞤢𞤣𞤫 𞤥𞤵𞤥 𞤪𞤫𞥅𞤲𞤫𞥅𞤣𞤫 𞤫 𞤶𞤵𞥅𞤯𞤫 𞤅𞤫𞤷�Wikipedia: Ibife Alufohaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibife_AlufohaiUneku ɓadi hakkunde lesdi Nigeria e Ingiltere, o ɗon jokkondira polo nder lesdi feere feere duuɓi sappo. Nder wakkati maako nder lesdi Amerika, o wakki Yvette Noel-Schure.Wikipedia: Osayi Alilehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osayi_AlileOsayi Alile woni jaaynoowo Nigeria, e neɗɗo ɓamtaare neɗɗo. Nder golle mum nder kuugal feere-feere, o ɗon mari kuugal nder jaaynooɓe, jannguki, ɓamtaare sukaaɓe, e ardiiɓe ummaatoore.Wikipedia: Oliver Alawubahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oliver_AlawubaOliver Alawuba (dimaa 20 Juun 1966) ko bankooɗo Nigeria e hooreejo jaaynde. O woni mawɗo jaayndiyanke mawɗo nder United Bank for Africa, go'o nder kuuwol kuuwol jaayndiyaaku AfrikWikipedia: Demola Aladekomohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Demola_Aladekomo== Ɓeynguure e saare ==Ɓeynguure e saarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Demola_Aladekomo#Ɓeynguure_e_saareWikipedia: Christy Essien-Igbokwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christy_Essien-IgbokweChristiana Uduak Essien-Igbokwe, listenN MFR (11 Noowammbar 1960 – 30 Juin 2011) ko jimoowo e fijoowo Naajeeriya. Noddirteeɗo "laamɗo jimɗi Niiseer", o anndiranoo ko jimɗi makko "seun rere" tete nula, ife, nanɗe noddaango e ndokku mi fartaŋŋe.Nguurndam adanɗam Christy jibinaa ko to Okat, Onna, e nder diiwaan Akwa Ibom. Yumma makko maayi ko nde o yahrata e duuɓi 12; ndeen o hoɗi ko Aba, Abia, e sehil yumma makko, hirjini mo e yimde, soodi mo kaset ɗiɗaɓo ngam winndude jimɗi makko.https://ff.wikipedia.org/wiki/Christy_Essien-Igbokwe#Nguurndam_adanɗam_Christy_jibinaa_ko_to_Okat,_Onna,_e_nder_diiwaan_Akwa_Ibom._Yumma_makko_maayi_ko_nde_o_yahrata_e_duuɓi_12;_ndeen_o_hoɗi_ko_Aba,_Abia,_e_sehil_yumma_makko,_hirjini_mo_e_yimde,_soodi_mo_kaset_ɗiɗaɓo_ngam_winndude_jimɗi_makko.Kugal Christy fuɗɗii golle mum e nder duɗal hakkundeewal, omo yima e nder dingiral ko wayi no Unikoko to Aba. O feeñii e nder jeewte NTA Aba Now Sound e Ukaonu's Club.[1] E hitaande 1976, o naati e fedde wiyeteende « The New Masquerade » , o woni Akpenor, debbo jom suudu biyeteeɗo Jegede Sokoya (Claude Eke). O yaltini albom makko gadano (Freedom) e hitaande rewtunde ndee. Albom Essien ɓurɗo lollude ko albom 1981 mo meeɗii yiɗde neɗɗo am? (ko Lemmy Jakson feewni ɗum).https://ff.wikipedia.org/wiki/Christy_Essien-Igbokwe#Kugal_Christy_fuɗɗii_golle_mum_e_nder_duɗal_hakkundeewal,_omo_yima_e_nder_dingiral_ko_wayi_no_Unikoko_to_Aba._O_feeñii_e_nder_jeewte_NTA_Aba_Now_Sound_e_Ukaonu's_Club.[1]_E_hitaande_1976,_o_naati_e_fedde_wiyeteende_«_The_New_Masquerade_»_,_o_woni_Akpenor,_debbo_jom_suudu_biyeteeɗo_Jegede_Sokoya_(Claude_Eke)._O_yaltini_albom_makko_gadano_(Freedom)_e_hitaande_rewtunde_ndee._Albom_Essien_ɓurɗo_lollude_ko_albom_1981_mo_meeɗii_yiɗde_neɗɗo_am?_(ko_Lemmy_Jakson_feewni_ɗum).Wadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christy_Essien-Igbokwe#WadeNjeenaaje e teddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christy_Essien-Igbokwe#Njeenaaje_e_teddungalNjeenaaje hakkunde leyɗeelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christy_Essien-Igbokwe#Njeenaaje_hakkunde_leyɗeele"Nafoore nder kuugal mawngal & kuugal caɗngal" bee kawtal lesdi janngooɓe lesdi Akwa Ibom (NAAKISS) – Jaami'aare Lagos Chapter – 2011https://ff.wikipedia.org/wiki/Christy_Essien-Igbokwe#"Nafoore_nder_kuugal_mawngal_&_kuugal_caɗngal"_bee_kawtal_lesdi_janngooɓe_lesdi_Akwa_Ibom_(NAAKISS)_–_Jaami'aare_Lagos_Chapter_–_2011Wikipedia: Olatunji Ajisomo Alabihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olatunji_Ajisomo_AlabiOlatunji Ajisomo Abubakar Sadiq Alabi (20 feebariiru 1915 - 14 lewru noombouru 1998), anndiraa ko Lord Rumens, o wonnooɗo nder lesdi Naajeeriya. O jibinaa e Oke-Ona, Abeokuta, Nigeria, o wonnoo e nder lenyol Egba.Wikipedia: Chiedozie Akwiwuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chiedozie_AkwiwuChiedozie Akwiwu (dimaa 11 feebari 1988), ko jaayɗo golle e jaayɗo yimɓe lesdi Naajeeriya. O woni mo footidi haɓɓugo haɓɓugo jaayndeeji hakkilantaaku nafoore paynergy.Wikipedia: Bola Akindelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bola_Akindele== Kuugal ==Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bola_Akindele#KuugalWikipedia: Anita Natacha Akidehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anita_Natacha_AkideAnita Natacha Akide ganndiraaɗo Symply Tacha ko neɗɗo baawɗo jaayndeeji, jom ngalu, kadi ko neɗɗo moƴƴo .[2][4] O heɓi njeenaaje ko wayi no neɗɗo ɓurɗo lollude e Net Honour,[5] Neɗɗo debbo ɓurɗo lollude e hitaande ndee,[6] Hawwaare mawnde e hitaande ndee e ko nanndi heen.Nguurndam e jaŋde puɗɗagol E hitaande 2016, Akide heɓi bakkaa mum e ɗemngal Engele to duɗal jaaɓi haaɗtirde jaŋde Ignatius Ajuru, Rumuolumeni to diiwaan Rivers, leydi Najeriya.[1][9]https://ff.wikipedia.org/wiki/Anita_Natacha_Akide#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol_E_hitaande_2016,_Akide_heɓi_bakkaa_mum_e_ɗemngal_Engele_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_jaŋde_Ignatius_Ajuru,_Rumuolumeni_to_diiwaan_Rivers,_leydi_Najeriya.[1][9]Kugal Akide naati e yeewtere Big Brother Naija (duuɓi 4) kadi o feeñii e yeewtere MTV wiyeteende The Challenge: Spies, Lies & Allies. O wonii ambassadeur marque ngam sosiyetee gite House of Lunettes, sosiyetee RealTech OxfordBuildBay,[11] wakiliijo marque fitness GetFit, e sosiyetee winndereyankeejo njaram alkol Ciroc.[12] O yaltini kadi marke makko Tacha Fierce mo njaram Ciroc mo alaa ɗo haaɗi.[13][14]https://ff.wikipedia.org/wiki/Anita_Natacha_Akide#Kugal_Akide_naati_e_yeewtere_Big_Brother_Naija_(duuɓi_4)_kadi_o_feeñii_e_yeewtere_MTV_wiyeteende_The_Challenge:_Spies,_Lies_&_Allies._O_wonii_ambassadeur_marque_ngam_sosiyetee_gite_House_of_Lunettes,_sosiyetee_RealTech_OxfordBuildBay,[11]_wakiliijo_marque_fitness_GetFit,_e_sosiyetee_winndereyankeejo_njaram_alkol_Ciroc.[12]_O_yaltini_kadi_marke_makko_Tacha_Fierce_mo_njaram_Ciroc_mo_alaa_ɗo_haaɗi.[13][14]Teleeji Hitaande Tiitoonde Noteeji Darnde Ref. 2019 Miñiiko mawɗo Naija (duuɓi 4) Daɗndo (6ɓo) [2] 2021 MTV Caɗeele 37ɓo peeñii e nder balɗe 3 [4][15] Filmuuji Hitaande Tiitoonde Darnde(ji) Teskorɗe Ref. 2022 Tiger Tail TuTu Film Najeriya [16] Filantropi Fedde Natacha Akide (NAF) Tacha sosi fedde wiyeteende Natacha Akide (NAF) e hitaande 2020 ngam wallitde ɓesngu nguu. O fuɗɗii eɓɓoore, Pad For Every Girl (PEG) ngam jannginde kala suka debbo laaɓal debbo.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Anita_Natacha_Akide#Teleeji_Hitaande_Tiitoonde_Noteeji_Darnde_Ref._2019_Miñiiko_mawɗo_Naija_(duuɓi_4)_Daɗndo_(6ɓo)_[2]_2021_MTV_Caɗeele_37ɓo_peeñii_e_nder_balɗe_3_[4][15]_Filmuuji_Hitaande_Tiitoonde_Darnde(ji)_Teskorɗe_Ref._2022_Tiger_Tail_TuTu_Film_Najeriya_[16]_Filantropi_Fedde_Natacha_Akide_(NAF)_Tacha_sosi_fedde_wiyeteende_Natacha_Akide_(NAF)_e_hitaande_2020_ngam_wallitde_ɓesngu_nguu._O_fuɗɗii_eɓɓoore,_Pad_For_Every_Girl_(PEG)_ngam_jannginde_kala_suka_debbo_laaɓal_debbo.[3]Golle Haɓaade Heege O fuɗɗii ndee eɓɓoore ngam haɓaade caɗeele heege e nder galleeji ɗi tampini e nder ñawu nguu.[17]https://ff.wikipedia.org/wiki/Anita_Natacha_Akide#Golle_Haɓaade_Heege_O_fuɗɗii_ndee_eɓɓoore_ngam_haɓaade_caɗeele_heege_e_nder_galleeji_ɗi_tampini_e_nder_ñawu_nguu.[17]Kampaañ ngam humpitaade PVC O yahi haa lesdi River nder hitaande 2022 ngam semmbiɗinki yimɓe maako ngam ɓe keɓa kaayitaaji maɓɓe (PVC) ngam haɓugo bee suɓol 2023.[18]https://ff.wikipedia.org/wiki/Anita_Natacha_Akide#Kampaañ_ngam_humpitaade_PVC_O_yahi_haa_lesdi_River_nder_hitaande_2022_ngam_semmbiɗinki_yimɓe_maako_ngam_ɓe_keɓa_kaayitaaji_maɓɓe_(PVC)_ngam_haɓugo_bee_suɓol_2023.[18]Njeenaaje Hitaande Kewu Kategori Njeñtudi Ref 2021 Net Honors Neɗɗo ɓurɗo lollude heɓi [5] TrendUpp Afrik Doole Twitter keɓii [19]. Doole Senngo Online Toɗɗaama 2020 SCREAM marke ɓurɗo waawde huutoraade hitaande ndee [20] Mode Marque de l'année Won Influencer enternet mo hitaande Won Afrik Suɓngo Marke Influenceur Hitaande Won [6] Debbo Neɗɗo Hitaande Won LaMode jom ngalu mawɗo mo hitaande ndee heɓi [7][21] AV Influencer enternet mo hitaande ndee heɓi [22]. Marque de l'année - Titans Koolol Won Auracool Ɓurɗo lollude debbo Naija Celeb Won Net teddungal ɓurngal lollude BB Naija hoodere heɓi [23]. 2019 STARZZ Ɓurɗo mawnude e hitaande ndee heɓi [https://ff.wikipedia.org/wiki/Anita_Natacha_Akide#Njeenaaje_Hitaande_Kewu_Kategori_Njeñtudi_Ref_2021_Net_Honors_Neɗɗo_ɓurɗo_lollude_heɓi_[5]_TrendUpp_Afrik_Doole_Twitter_keɓii_[19]._Doole_Senngo_Online_Toɗɗaama_2020_SCREAM_marke_ɓurɗo_waawde_huutoraade_hitaande_ndee_[20]_Mode_Marque_de_l'année_Won_Influencer_enternet_mo_hitaande_Won_Afrik_Suɓngo_Marke_Influenceur_Hitaande_Won_[6]_Debbo_Neɗɗo_Hitaande_Won_LaMode_jom_ngalu_mawɗo_mo_hitaande_ndee_heɓi_[7][21]_AV_Influencer_enternet_mo_hitaande_ndee_heɓi_[22]._Marque_de_l'année_-_Titans_Koolol_Won_Auracool_Ɓurɗo_lollude_debbo_Naija_Celeb_Won_Net_teddungal_ɓurngal_lollude_BB_Naija_hoodere_heɓi_[23]._2019_STARZZ_Ɓurɗo_mawnude_e_hitaande_ndee_heɓi_[Wikipedia: Fabian Ajogwuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fabian_AjogwuFabian Ikenna Ajogwu, OFR, SAN (dugumi June 1970), ko laamɗo lesdi Naajeeriya, mawɗo jaaynde, e jaaynde dowla. O woni jannginoowo arandeejo lesdi Nigeria nder jaangoowo jaangoowo e o jogii karallaagal jaangoowo Lagos, jaangoowo Pan-Atlantic, to o jannginoo dow hitaande 2000.Wikipedia: Mawɗo Temitope Ajayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maw%C9%97o_Temitope_AjayiAmina Temitope Ajayi (aka Mama Diaspora) koɗo nder lesdi Naajeeriya,ɗoɗo nder lesdi Amerika,ɗoɗo mari jaŋde e jaŋde,ɗo mari jaɓde e jaɓde ummatoore. Temitope Ajayi ko hooreejo fedde fedde fedda All Nigerian American Congress (ANAC).Wikipedia: Sonnia Aguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sonnia_AguSonnia Agu (dimaa 15 Septemba 1988) ko jaagorɗo ummatoore Nigeria. O woni mo o haɓɓii e hooreejo Sapio Club e G1st International Foundation.Wikipedia: Babatope Agbeyohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatope_AgbeyoBabatope Michael Agbeyo, ko jaaynoowo Nigeria e filantropu. O woni Foondu e hooreejo Cornfield Group of Companies e nder 2017 o heɓii teddungal e dowla Georgia nder US ngam hawtaade maako nder darnde yimɓe e jaaynde.Wikipedia: Segun Adebutuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Segun_AdebutuSegun Adebutu (dimaa 4 Mee 1974) ko jaayɗo golle, jaayɗo jawdi e jaayɗo. O woodi kuugal nder naftal e gaas, gardagol, jaŋde, nyiɓtaade, jaŋgol, lamɓe, lamɓe e yiɗde.Wikipedia: Mo Abuduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mo_AbuduWikipedia: Moshood Abiolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moshood_AbiolaChief Moshood Kashimawo Olawale Abiola GCFR, anndiraa kadi M. K.Wikipedia: Nazo Ekeziehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nazo_EkezieNazo Ekezie listenR (jibinaa ko ñalnde 22 lewru Duujal)[1] ko fijoowo e filmuuji Najeriya. O heɓi njeenaaje filmuuji City People e hitaande 2017 (jeetati e nder yeewtere nde) ngam wonde debbo ɓurɗo waawde fijde e hitaande ndee (Engele).Nguurndam Ekezie woni ɗiɗaɓo e nder sukaaɓe nayo.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Nazo_Ekezie#Nguurndam_Ekezie_woni_ɗiɗaɓo_e_nder_sukaaɓe_nayo.[3]Jaangirde Ekezie janngi duɗal mum hakkundeewal to duɗal jaaɓi haaɗtirde sukaaɓe rewɓe laamu fedde nde, Lejja, Nsukka to diiwaan Enugu. O heɓi dipoloma makko e ɗemngal Engele e ɗemɗe to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ebonyi State.[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Nazo_Ekezie#Jaangirde_Ekezie_janngi_duɗal_mum_hakkundeewal_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_sukaaɓe_rewɓe_laamu_fedde_nde,_Lejja,_Nsukka_to_diiwaan_Enugu._O_heɓi_dipoloma_makko_e_ɗemngal_Engele_e_ɗemɗe_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Ebonyi_State.[1]Kugal Ekezie ko fijoowo e peewnoowo filmuuji Naajeeriya, o fuɗɗii fijde ko hakkunde 2009 e 2010. O naati e limlebbi caggal nde o naati e filmo Thanks for Coming, mo Uche Nancy feewni.[4][5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Nazo_Ekezie#Kugal_Ekezie_ko_fijoowo_e_peewnoowo_filmuuji_Naajeeriya,_o_fuɗɗii_fijde_ko_hakkunde_2009_e_2010._O_naati_e_limlebbi_caggal_nde_o_naati_e_filmo_Thanks_for_Coming,_mo_Uche_Nancy_feewni.[4][5]Filmogaraafi cuɓaaɗo Filmogaraafi Hitaande Tiitoonde Darnde Suɓaaɓe cast Ref. 2021 Freda mo ñawɗo Daniyel Aliyu Kin Yaakuuba Cenna Nnanna [9] 2020 Luggiɗde e Yiɗde Eden Trasi Edwin Elvis Yurmeende Makjo Wole Ojo [10] 2020 Dannde ngam yejjiteede Juliet Ngozi Ezeonu Alek Usifo Nansi Isime Federik Leyonar [11] 2019 Chita mo alaa ko bonnata Mofe Dunkan Bolaaji Ogunmola Ebele Okaro Atewe Rafayel [12] Ñalngu sukaaɓe 2018 Sam uche ayamele Wole Ojo Jude Orhorha Lisa Onu [13] 2017 Haayre Dewgal Bunmi Lusi Ameh Ayo Adesanya Hassan Rahiilu Oniga Kunle Remi Emem Ufot [14] 2011 Ɓiɗɗo jom suudu Bella Odera Arinse Ese Broderiks Yul Edoki Angela Okori Yurmeende Jonson Chidi okafor Wilfred [15] Jettooɗe Ekezie heɓi njeenaari City People Movie Awards (jeetati e nder yeewtere ndee) ngam wonde debbo ɓurɗo waawde fiyde e hitaande ndee (Engele). Kewu njeenaari ndii waɗi ko ñalnde 8 oktoobar 2017, to nokku kewuuji Balmoral, Oregun, Ikeja, Lagos, njeenaari makko ndii ko jaaynde City People rokki ɗum.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Nazo_Ekezie#Filmogaraafi_cuɓaaɗo_Filmogaraafi_Hitaande_Tiitoonde_Darnde_Suɓaaɓe_cast_Ref._2021_Freda_mo_ñawɗo_Daniyel_Aliyu_Kin_Yaakuuba_Cenna_Nnanna_[9]_2020_Luggiɗde_e_Yiɗde_Eden_Trasi_Edwin_Elvis_Yurmeende_Makjo_Wole_Ojo_[10]_2020_Dannde_ngam_yejjiteede_Juliet_Ngozi_Ezeonu_Alek_Usifo_Nansi_Isime_Federik_Leyonar_[11]_2019_Chita_mo_alaa_ko_bonnata_Mofe_Dunkan_Bolaaji_Ogunmola_Ebele_Okaro_Atewe_Rafayel_[12]_Ñalngu_sukaaɓe_2018_Sam_uche_ayamele_Wole_Ojo_Jude_Orhorha_Lisa_Onu_[13]_2017_Haayre_Dewgal_Bunmi_Lusi_Ameh_Ayo_Adesanya_Hassan_Rahiilu_Oniga_Kunle_Remi_Emem_Ufot_[14]_2011_Ɓiɗɗo_jom_suudu_Bella_Odera_Arinse_Ese_Broderiks_Yul_Edoki_Angela_Okori_Yurmeende_Jonson_Chidi_okafor_Wilfred_[15]_Jettooɗe_Ekezie_heɓi_njeenaari_City_People_Movie_Awards_(jeetati_e_nder_yeewtere_ndee)_ngam_wonde_debbo_ɓurɗo_waawde_fiyde_e_hitaande_ndee_(Engele)._Kewu_njeenaari_ndii_waɗi_ko_ñalnde_8_oktoobar_2017,_to_nokku_kewuuji_Balmoral,_Oregun,_Ikeja,_Lagos,_njeenaari_makko_ndii_ko_jaWikipedia: Nnamdi Udohhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Udoh== Laamu ==Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Udoh#LaamuWikipedia: Yemisi Adedoyin Shyllonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yemisi_Adedoyin_ShyllonYemisi Adedoyin Shyllon ko prince of Ake e Abeokuta, Ogun State, Nigeria. O ƴiwoy e Sogbulu e Ogunfayo e nder wuro Laarun laaminooɗo wuro Ake e Egbaland.Wikipedia: Yvonne Ekwerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yvonne_EkwereYvonne Imoh-Abasi Glory Ekwere (Igbo wi'eteeⓘ; jibinaama 3 Mars 1987), anndiraaɗo Yvonne Vixen Ekwere, ko neɗɗo Naajeeriya, peewnoowo geɗe e fijoowo, golloowo e yeewtere E-Weekly to teleeji Silverbird ] Gila o fuɗɗii wonde co-host e nder yeewtere jamma e nder Rhythm 93.7 FM, mbaadi makko e yeewtere ndee waɗii mo heɓde njeenaaje keewɗe.Nguurndam e jaŋde puɗɗagol Vixen ko jeyaaɗo to diiwaan Akwa Ibom, leydi Najeriya, kono o jibinaa ko e sukaaɓe 7 cakkitiiɓe to diiwaan Lagos, to bannge worgo-fuɗnaange leydi Najeriya ɗo o timmini jaŋde makko leslesre e hakkundeere to duɗal leslesal Airforce, to duunde Victoria, Lagos e Holy Child College, Lagos ko noon.[1] O jogii dipolomaaji makko e daartol e jaŋde hakkunde leyɗeele ɗi o heɓi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Lagos State.[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Yvonne_Ekwere#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol_Vixen_ko_jeyaaɗo_to_diiwaan_Akwa_Ibom,_leydi_Najeriya,_kono_o_jibinaa_ko_e_sukaaɓe_7_cakkitiiɓe_to_diiwaan_Lagos,_to_bannge_worgo-fuɗnaange_leydi_Najeriya_ɗo_o_timmini_jaŋde_makko_leslesre_e_hakkundeere_to_duɗal_leslesal_Airforce,_to_duunde_Victoria,_Lagos_e_Holy_Child_College,_Lagos_ko_noon.[1]_O_jogii_dipolomaaji_makko_e_daartol_e_jaŋde_hakkunde_leyɗeele_ɗi_o_heɓi_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Lagos_State.[4]Kugal Golle Rajo/Tele Golle makko puɗɗii ko e hitaande 2008 caggal nde Ikponmwosa Osakioduwa noddi mo ngam wonde gardiiɗo eɓɓoore rajo wiyeteende Dance Party nde yaltata e Rhythm 93.7 FM.[5] Vixen ɓaawo man waɗi limngal, o heɓi kuugal ngam o laatoto yewtere nde telebijin Silverbird, E-Weekly.[6] Golle makko gila ndeen yi'i yewtere maako bee yimɓe mawɓe nden o jaɓɓi kewuuji ɗuuɗɗi bana debbo ɓurɗo wooɗugo nder Naajeeriya 2012 e hooreejo lesdi Naajeeriya, Goodluck Jonathan "Dinner With Showbiz Stakeholders" bee woɓɓe feere.[1] E lewru oktoobar 2015, o yaltinii eɓɓoore makko web, wiyeteende Drive Time with Vixen. O hollitii Oprah Winfrey ko kañum woni iwdi makko.[6] O Yeewtidi e Genevieve Nnaji, Funke Akindele, Denrele Edun & More dow jahaale maɓɓe haa Nasaraaku haa Amstel Malta AMVCA 2014.[7]https://ff.wikipedia.org/wiki/Yvonne_Ekwere#Kugal_Golle_Rajo/Tele_Golle_makko_puɗɗii_ko_e_hitaande_2008_caggal_nde_Ikponmwosa_Osakioduwa_noddi_mo_ngam_wonde_gardiiɗo_eɓɓoore_rajo_wiyeteende_Dance_Party_nde_yaltata_e_Rhythm_93.7_FM.[5]_Vixen_ɓaawo_man_waɗi_limngal,_o_heɓi_kuugal_ngam_o_laatoto_yewtere_nde_telebijin_Silverbird,_E-Weekly.[6]_Golle_makko_gila_ndeen_yi'i_yewtere_maako_bee_yimɓe_mawɓe_nden_o_jaɓɓi_kewuuji_ɗuuɗɗi_bana_debbo_ɓurɗo_wooɗugo_nder_Naajeeriya_2012_e_hooreejo_lesdi_Naajeeriya,_Goodluck_Jonathan_"Dinner_With_Showbiz_Stakeholders"_bee_woɓɓe_feere.[1]_E_lewru_oktoobar_2015,_o_yaltinii_eɓɓoore_makko_web,_wiyeteende_Drive_Time_with_Vixen._O_hollitii_Oprah_Winfrey_ko_kañum_woni_iwdi_makko.[6]_O_Yeewtidi_e_Genevieve_Nnaji,_Funke_Akindele,_Denrele_Edun_&_More_dow_jahaale_maɓɓe_haa_Nasaraaku_haa_Amstel_Malta_AMVCA_2014.[7]Filmuuji e saabundeejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yvonne_Ekwere#Filmuuji_e_saabundeejiO holliima kadi o waɗii jeewte e nder filmuuji e teleeji ina jeyaa heen 7 Inch Curve, Render to Caesar, Put a Ring on It, e sahaa 2 Gidi Up ɗo o holliri e nder pijirlooji 3.[8]https://ff.wikipedia.org/wiki/Yvonne_Ekwere#O_holliima_kadi_o_waɗii_jeewte_e_nder_filmuuji_e_teleeji_ina_jeyaa_heen_7_Inch_Curve,_Render_to_Caesar,_Put_a_Ring_on_It,_e_sahaa_2_Gidi_Up_ɗo_o_holliri_e_nder_pijirlooji_3.[8]Njeenaaje e njeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yvonne_Ekwere#Njeenaaje_e_njeenaajeNdee doggol timmaani; aɗa waawi wallude e ɓeydude geɗe ŋakkuɗe. (Seeɗto 2016)https://ff.wikipedia.org/wiki/Yvonne_Ekwere#Ndee_doggol_timmaani;_aɗa_waawi_wallude_e_ɓeydude_geɗe_ŋakkuɗe._(Seeɗto_2016)Kewu Njeenaari Hitaande Njeenaari Njeñtudihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yvonne_Ekwere#Kewu_Njeenaari_Hitaande_Njeenaari_Njeñtudi2009 Future Awards Neɗɗo teleeji hitaande ndee toɗɗaamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yvonne_Ekwere#2009_Future_Awards_Neɗɗo_teleeji_hitaande_ndee_toɗɗaama2010 Toɗɗaaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yvonne_Ekwere#2010_ToɗɗaaɗoNjeenaaje FAB cuɓaamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yvonne_Ekwere#Njeenaaje_FAB_cuɓaama2011 Wonihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yvonne_Ekwere#2011_WoniNjeenaaje garooje cuɓaamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yvonne_Ekwere#Njeenaaje_garooje_cuɓaamaNjeenaaje ELOY 2011 keɓiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yvonne_Ekwere#Njeenaaje_ELOY_2011_keɓiiNjeenaari kewuuji Naajeeriya ɓuri moƴƴude e kewuuji keɓaaɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yvonne_Ekwere#Njeenaari_kewuuji_Naajeeriya_ɓuri_moƴƴude_e_kewuuji_keɓaaɗi2012 City People Fashion Awards 2012 Ko ɓuri style e teleeji e hitaande ndee heɓihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yvonne_Ekwere#2012_City_People_Fashion_Awards_2012_Ko_ɓuri_style_e_teleeji_e_hitaande_ndee_heɓi2013 2013 Njoɓdi Naajeeriya ngam weltinde yimɓe TV hitaande ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yvonne_Ekwere#2013_2013_Njoɓdi_Naajeeriya_ngam_weltinde_yimɓe_TV_hitaande_ndeWikipedia: Mustafa Shehuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustafa_ShehuMustafa Balarabe Shehu ko mo'o njinirjo njinirji njinirje nder lesdi Naijeriya e hooreejo 17th Federation of World Engineering Organizations. Nder 2023, o laati neɗɗo arande diga Afrik ha sub-Sahara ngam jeyanki hooreejo jaayndeji..Wikipedia: Yabagi Sanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yabagi_SaniYabagi Yusuf Sani, anndiraa ko YYSani walla Jakardan Nupe, maanaa Ambassador Nupe, (duggi 1 Julaay 1957) ko politikal lesdi Naajeeriya, anndinoowo naftoraaku e naftoraaku, e hooreejo lesdi Naajeeri (ADP). O wonnoo hooreejo leydi Nigeria e nder suɓaaji leydi Nigeria 2019..Wikipedia: Ahmad Salihijo Ahmadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_Salihijo_AhmadAhmad Salihijo Ahmad (born October 20, 1983) ko Nigerian Engineer e jaɓɗo semmbe renndunde. O woni ardiiɗo jaayndeejo jaayndeere Najeeriya..Wikipedia: Yvonne Enakhenahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yvonne_EnakhenaYvonne Enakhena ko debbo Naajeeriya, ko o baɗoowo filmuuji.[1]Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yvonne_Enakhena#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yvonne_Enakhena#KugalFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yvonne_Enakhena#FilmogaraafiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yvonne_Enakhena#Ƴeew_kadiWikipedia: Soni Oyekanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soni_Oyekan== Ɓiɗɗo e jaŋde ==Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soni_Oyekan#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Osasere Orumwensehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osasere_OrumwenseOsasere Orumwense (June 20, 1954) ko jannginoowo, jaayndiyanke e jannginooɗo jannginooɓe jannginooji masin. O woni hooreejo jaŋde 9th of the University of Benin, Nigeria.Wikipedia: Jennifer Elioguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jennifer_ElioguJennifer Eliogu (jibinaa ko ñalnde 30 abriil 1976) ko jimoowo e jimoowo mo leydi Najeriya[1] ɓuri anndeede ko e wonde fijoowo. E hitaande 2016, Eliogu heɓi njeenaari keeriindi e nder njeenaari yimɓe wuro ngoo ngam darnde makko e nder dingiral filmuuji leydi Najeriya.Nguurndam e jaŋde puɗɗagol Eliogu jeyaa ko e wuro Ụmụazụ to Uke, leydi Naajeeriya Idemili e nder diiwaan Anambra, nokku geographic to bannge worgo-fuɗnaange leydi Najeriya kono o mawni ko to diiwaan Lagos, woni to bannge worgo-fuɗnaange leydi Najeriya. Eliogu heɓi dipolom to duɗal jaaɓi haaɗtirde Jos, o heɓi B.Sc. degree to duɗal jaaɓi haaɗtirde Lagos.[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Jennifer_Eliogu#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol_Eliogu_jeyaa_ko_e_wuro_Ụmụazụ_to_Uke,_leydi_Naajeeriya_Idemili_e_nder_diiwaan_Anambra,_nokku_geographic_to_bannge_worgo-fuɗnaange_leydi_Najeriya_kono_o_mawni_ko_to_diiwaan_Lagos,_woni_to_bannge_worgo-fuɗnaange_leydi_Najeriya._Eliogu_heɓi_dipolom_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Jos,_o_heɓi_B.Sc._degree_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Lagos.[1]Kugal Eliogu e hitaande 1997 fuɗɗii yaltude e filmuuji leydi Najeriya e filmo biyeteeɗo House On Fire. Eliogu yalti e nder filmuuji Naajeeriya ko juuti, o naati e nder jimɗi e nder hitaande 2012, o yaltini eɓɓoore makko adannde e nder jimɗi, tiitoonde mum ko Ifunanya nde o suɓaa ngam heɓde njeenaari e nder hitaande ndee tan ngam heɓde njeenaari ɓurndi moƴƴude e R&B Video to Nigeria Music Video Awards (NMVA).[5][ 1][6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Jennifer_Eliogu#Kugal_Eliogu_e_hitaande_1997_fuɗɗii_yaltude_e_filmuuji_leydi_Najeriya_e_filmo_biyeteeɗo_House_On_Fire._Eliogu_yalti_e_nder_filmuuji_Naajeeriya_ko_juuti,_o_naati_e_nder_jimɗi_e_nder_hitaande_2012,_o_yaltini_eɓɓoore_makko_adannde_e_nder_jimɗi,_tiitoonde_mum_ko_Ifunanya_nde_o_suɓaa_ngam_heɓde_njeenaari_e_nder_hitaande_ndee_tan_ngam_heɓde_njeenaari_ɓurndi_moƴƴude_e_R&B_Video_to_Nigeria_Music_Video_Awards_(NMVA).[5][_1][6]Njeenaaje e noddaali Golle fijirde Eliogu hokkaama njeenaari keeriindi e njeenaari yimɓe wuro ngoo e hitaande 2016.[5][9]https://ff.wikipedia.org/wiki/Jennifer_Eliogu#Njeenaaje_e_noddaali_Golle_fijirde_Eliogu_hokkaama_njeenaari_keeriindi_e_njeenaari_yimɓe_wuro_ngoo_e_hitaande_2016.[5][9]Wikipedia: Ifeanyi Orajakahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ifeanyi_Orajaka== Ɓiɗɗo e jaŋde ==Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ifeanyi_Orajaka#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Kunle Olukotunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kunle_Olukotun== Jaŋde ==Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kunle_Olukotun#JaŋdeWikipedia: Olagoke Olabisihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olagoke_OlabisiOlagoke Olabisi (AKA Lagoke Labisi) ko winndiyanke, jaayndiyankewo, jannginoowo, jannguɗo, heɓaani, e jaayndiyee.Olagoke Olabisi: https://web.Wikipedia: Nelson Ogunshakinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nelson_OgunshakinOlawale Nelson Ogunshakin OBE (nganndi "Nelson Ogunshkin") ko mo'owo jaayndiyanke e jaayndiyaajo leydi Brite. O ɗon jeyaa hannde hooreejo jaaynde International Federation of Consulting Engineers (FIDIC) e nder Geneva, Switzerland.Wikipedia: Yusuf Husain Khanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yusuf_Husain_KhanYusuf Huseyn Khan (1902–1979) ko daartoowo, ganndo, jannginoowo, ƴeewtotooɗo, binndoowo.[1] O anndi ɗemɗe Arab, Engele, Farayse, Urdu, Hindi e Perse.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yusuf_Husain_Khan#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yusuf_Husain_Khan#KugalDeftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yusuf_Husain_Khan#DefteNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yusuf_Husain_Khan#NjeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yusuf_Husain_Khan#TuugnorgalWikipedia: John Obarohttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_ObaroO yahdi e heɓugo SystemSpecs Nigeria Limited, jaaynde o fuɗɗii e jaaynde jowitiiɗo jowitiiɗe jowi Systems Union, (ko jooni Infor) e hitaande 1991 haa o fuɗɗorii jaaynde jaaynde jawdi. Prominent among the solutions SystemSpecs has developed are Remita, HumanManager among others.Wikipedia: Kanwal Ziaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kanwal_ZiaiKanwal Ziai (jibinaa ko Hardayal Singh Datta) (15 mars 1927 - 27 oktoobar 2011) ko yimoowo e binndoowo ɗemngal Urdu e Hindi, ummoriiɗo leydi Indiya.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kanwal_Ziai#Nguurndam_adanɗamƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kanwal_Ziai#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kanwal_Ziai#TuugnorgalWikipedia: Muhammad Kabir Nuhu-Kokohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Kabir_Nuhu-Koko== Biography ==Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Kabir_Nuhu-Koko#BiographyWikipedia: Osita Nebohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osita_Nebo== Ɓiɗɗo e jaŋde ==Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osita_Nebo#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Ernest Ndukwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ernest_Ndukwe== Nolde e golle ==Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ernest_Ndukwe#Nolde_e_golleWikipedia: Salihu Mustafahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salihu_MustafaSalihu Mustafa, FNSE, FAENG, FNAHS, FAS, (dodude 1948) ko jannginoowo lesdi Naajeeriya, jannginooɗo jannginooɓe njannginirɗe e jaŋde mawɗo jaŋde Federal University of Technology Yola (FUTY), Yola, Adamawa State, Nigeria. O janngini nder jaŋdeeje ɗuuɗɗe nder lesdi Naajeeriya, nden o ɗon ɗon ɗon ɗon [koonde?Wikipedia: David Mbahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_MbahDavid Mbah woni jannginoowo jannginooɓe masinji ha jaŋde Lagos. O wondi ardiiɗo Academy of Science Nigeria mo ɓe suɓii nder Academy's Fellowship e nder meeting mum ngal ngal waɗii e lewru Janaare, 2015.Wikipedia: Bunu Sheriff Musahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bunu_Sheriff_MusaBunu Sheriff Musa (14 Janaayo 1947 - 5 Desemba 2021) o wonnoo laamɗo Nigeria e moofta mo o wonnoo ministaar leydi leydi ndii to laamu Jeneraal Ibrahim Babangida..Wikipedia: Danladi Slim Matawalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Danladi_Slim_MatawalDanladi Slim Matawal (yankee 30 oktoobar 1955) ko Farasoore (Civil engineering) mo Nigeriya; o woni ardiiɗo jaagorgal e CEO, Nigerian Building & Road Research Institute (NBRRI), jaagorɗe fedde fedde federe nde anndal e teknoloji. O ɗon wardi haa jaŋde Abubakar Tafawa Balewa, Bauchi - Nigeria.Wikipedia: Vincent I. Madukahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vincent_I._MadukaVincent I. Maduka, OFR (dimaa 5 Oktoobar 1935) ko mooliiɗo Nigeria, moolaaɗo e ardiiɗo ardiiɗo mawɗo tele Nigeria (NTA).Wikipedia: Yusuf Sulaimon Lasunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yusuf_Sulaimon_LasunYusuf Sulaimon Lasun ((Listeni; heɓi danygol 4 oktoobar 1960) ko politikal lesdi Naajeeriya mo o golli hooreejo suudu darinooɓe lesdi Naajeeri diga 2015 haa 2019. O wakkilani Irepodun/Olurunda/Osogbo/Orolu Federal Constituency of Osun State in the House.Wikipedia: Gbenga Komolafehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gbenga_KomolafeGbenga Olu Komolafe (born 1963) ko mooliiɗo, jaayndiyanke e naftoraade e gaas. Hono o taƴii ko e hitaande 2021, o woni hooreejo jaayndeejo fedde fedde fedda lesdi Naajeeriya, fedde feddi naftoraade e naftoraade, NUPRC.Wikipedia: The convention on the elimination of all form of discrimination of against women (cedaw)https://ff.wikipedia.org/wiki/The_convention_on_the_elimination_of_all_form_of_discrimination_of_against_women_(cedaw)Yarjejeniyajee ɗe sattingo nau'ire hollutungo keeditol enciiwal rewɓe ngal (cedaw) e nder yarjejeniyaje ɗe jeytul duniiyaru e maajalisare kautral hurre duniiyaru ɗe yardaago e nder hiitande ndungu alif 1979 ɗon holleti nou ɗon e dimma kudurije kundiru ikoje ɗe hakkowde hakkiwal rewɓe duniyaro ɗon waaɗite kangiyaje ɗe e nder yalnde tati lewru satumba alif 1981Yarjejeniyajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_convention_on_the_elimination_of_all_form_of_discrimination_of_against_women_(cedaw)#YarjejeniyajeHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_convention_on_the_elimination_of_all_form_of_discrimination_of_against_women_(cedaw)#HiimoɓeWikipedia: Meisi Bolanos Weisshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Meisi_Bolanos_WeissMeisi Bolaños Weiss (jibinaa ko ñalnde 27 mee 1970)[1] ko politikyanke Kubaa, ko kanko wonnoo jaagorgal kaalis e coggu Kubaa tuggi 2019 haa 2023.[2]Jaŋde e golle[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Meisi_Bolanos_Weiss#Jaŋde_e_golle[waylude_iwdi]Tuugnorgal[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Meisi_Bolanos_Weiss#Tuugnorgal[waylude_iwdi]Wikipedia: M.T. Usmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/M.T._UsmanMohammed Tukur Usmaan (1932 - 2009) ko golloowo laamu leydi Naajeeriya, o wonnoo ko ardiiɗo duumiɗo e ministeer golle fedde nde e laamu Murtala Mohamed e Obasanjo gila 1975 haa 1979.[1] Ko o ɓiy-yumma Yaradua en.Wikipedia: Muhammad Akaro Mainomahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Akaro_MainomaMohammed Akaro Mainoma ko jannginoowo ko faati e hiisa e kaalis to duɗal jaaɓi haaɗtirde Abuja. Ko kanko woni cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Nasarawa, Keffi, Nasarawa.Wikipedia: Shehu Ahmadu Musahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shehu_Ahmadu_MusaShehu Ahmadu Muusaa, GCON, CFR (16 lewru bowte 1935 – 19 noowammbar 2008) ko njuɓɓudi laamu e mawɓe jogiiɓe Makaman Nupe. O laati hooreejo laamu lesdi Naajeeriya wakkati 1979 e 1983.Wikipedia: Ifeoma Nwobodohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ifeoma_NwobodoIfeoma Jane Nwobodo // R (jibinaa ko ñalnde 23 noowammbar 1966), ko gonnooɗo hooreejo gollordu laamu diiwaan Enugu, to Fuɗnaange-rewo leydi Najeriya, kadi ko o ƴamoowo diiwaan senateer Enugu Fuɗnaange.Wikipedia: Ibukun Odusotehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibukun_OdusoteIbukun Odusote ko golloowo laamu leydi Naajeeriya to bannge IT e njuɓɓudi laamu. Ko kanko woni neɗɗo gadano jokkondirɗo e njuɓɓudi laamu ngam innde domen Naajeeriya .Wikipedia: Olatunde Ojohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olatunde_OjoOjo Amos Olatunde (jibinaa ko 14 lewru feebariyee 1963), ko arsitek Naajeeriya e Gonnooɗo koolaaɗo kuuɓal leydi Najeriya gila 14 lewru feebariyee 2023, o adii wonde koolaaɗo kuuɓal gila 30 lewru settaambar 2020 haa 14 lewru feebariyee 2023 nde o replaced SahammoO .Wikipedia: P. A. Ogundipehttps://ff.wikipedia.org/wiki/P._A._OgundipePhebean Ajibola Ogundipe, jibinaaɗo Itayemi, OON (1927-2020) ko winndiyanke Naajeeriya, golloowo laamu. Binndol ngol o wi'i Phebean Itayemi, o laati debbo Naajeeriya gadano mo o winndi e ɗemngal Engele, ɓaawo o heɓi nasaraaku nder kawtal taariiha juutngal haa British Council.Wikipedia: Lateefat Okunnuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lateefat_OkunnuLateefat Modupe Okunnu (3 lewru Duujal 1939) ko golloowo laamu leydi Naajeeriya, o woniino cukko guwerneer diiwaan Lagos gila 1990 haa 1992. O woniino hooreejo toppitiiɗo kawral leydi ndii e hitaande 1993.Wikipedia: Stephen Osagiede Oronsayehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stephen_Osagiede_OronsayeStephen Osagiede Oronsaye ko konte Naajeeriya e golloowo laamu toɗɗaaɗo hooreejo gollordu laamu fedde nde e lewru Juko hitaande 2009. O fuɗɗii porogaraam cemmbinɗo ngam waylude ngonka makko ɗoon e ɗoon caggal nde o toɗɗaa.Wikipedia: Faithia Williamshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faithia_WilliamsFaithia Williams Balogun wonnoo ko Faith Williams (jibinaa ko ñalnde 5 lewru feebariyee 1969) ko debbo Naajeeriya, fijoowo, waɗoowo filmuuji, waɗoowo filmuuji e gardotooɗo.[1][2]Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faithia_Williams#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faithia_Williams#KugalNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faithia_Williams#NjeenaajeFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faithia_Williams#FilmogaraafiWikipedia: Banji Oyelaran-Oyeyinkahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Banji_Oyelaran-OyeyinkaBanji Oyelaran-Oyeyinka ko ganndo, wiɗtiyanke, porfeseer e faggudu ƴellitaare ganndiraaɗo darnde mum mawnde e fannuuji faggudu, e ƴellitaare, e njuɓɓudi karallaagal e nder leyɗeele ƴellitiiɗe. Ko kanko woni hannde jaagorgal keeringal to bannge njulaagu to hooreejo Banke Afrik ngam ƴellitaare (AfDB).Wikipedia: Lere Oyewumihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lere_OyewumiAkogun Kamarudeen Olalere "Lere" Oyewumi (jibinaa ko ñalnde 5 lewru Yarkomaa 1960) ko neɗɗo Naajeeriya, ganndo, jannginoowo, balloowo, e karallo ko faati e ƴellitaare renndo, o woniino senaateer lomtotooɗo diiwaan senaateer Osun West gila 2023. O wonnoo ko hooreejo Arele Local Gorea, Ire e tergal suudu sarɗiiji leydi Naajeeriya to leydi tataɓiri.Wikipedia: Chinyere Wilfredhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chinyere_WilfredChinyere Wilfred // b ko Najeriyanaajo fijoowo e peewnoowo filmuuji.[1]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chinyere_Wilfred#NguurndamFilmogaraafi cuɓaaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chinyere_Wilfred#Filmogaraafi_cuɓaaɗoWikipedia: Bayero Salih-Farahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bayero_Salih-FarahBayero Salih-Farah (jibinaa ko ñalnde 11 lewru marse 1964), ko kanko woni gardiiɗo hannde duɗal jaaɓi haaɗtirde Naajeeriya to bannge karallaagal yah-ngartaa, Zaria.Wikipedia: Abdullahi Shehuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_ShehuAbdullahi Shehu wonnoo ko gardiiɗo fedde hakkunde laamuuji ngam haɓaade njulaagu kaalis e nder Afrik hirnaange hakkunde 2006 e 2014.[1]Wikipedia: Mette Jaeger Blomsterberghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mette_Jaeger_BlomsterbergMette Jæger Blomsterberg (jibinaa ko ñalnde 20 sulyee 1970) ko neɗɗo Danemarknaajo, ko o baawɗo ñamde, ko o binndoowo defte defte. O woniino ñaawoowo e nder teleeji biyeteeɗi Den store bagedyst, ko nanndi e binndol Danemark biyeteengol The Great Bake Off Biritanik.Nguurndam[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Mette_Jaeger_Blomsterberg#Nguurndam[waylude_iwdi]Binndanɗe[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Mette_Jaeger_Blomsterberg#Binndanɗe[waylu_iwdi]Wikipedia: Margaret Shonekanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_ShonekanMargaret O. Shonekan (jibinaa ko 28 oktoobar 1941) ko golloowo laamu leydi Najeriya, o waɗii ko heewi e golle makko e nder fedde toppitiinde jaŋde Afrik hirnaange (WAEC).Wikipedia: Usman Umar Kibiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_Umar_KibiyaUsmaan Umar Kibiya OON mni ((HeɗtoR); jibinaa ko ñalnde 12 lewru juko hitaande 1949) ko Sarkin Kibiya mo nokku laamu Kibiya e nder diiwaan Kano. O tuumaama ñalnde 26 lewru bowte hitaande 2007 caggal maayde maayɗo Sarkin Kibiya Alh Ado Abdullahi Kibiya.Wikipedia: Genny Uzomahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Genny_UzomaGenny Uzoma // b ko Naajeeriyaajo jibinaaɗo e diiwaan Enugu, mawni ko to Enugu[1][2] // b ko Naajeeriyaajo jibinaaɗo e diiwaan Enugu, mawni ko to Enugu[1][2]Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Genny_Uzoma#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Genny_Uzoma#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Genny_Uzoma#Nguurndam_neɗɗoWikipedia: Victor Ovie Whiskyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victor_Ovie_WhiskyÑaawirde Victor Ovie Whiskey (6 abriil 1923 – 18 sulyee 2012[1]) ko hooreejo fedde wooteeji fedde nde (FEDECO) nde hooreejo leydi Shehu Shagari toɗɗii e sahaa laamu ɗiɗaɓu Naajeeriya. O wonii e laamu tuggi 1980 haa 1983.Wikipedia: Robyn Billeyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robyn_BilleyRobyn Bliley ko peewnoowo teleeji e filmuuji Ameriknaajo, gardinooɗo njeenaari.Golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Robyn_Billey#Golle[waylu_iwdi]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robyn_Billey#TuugnorgalWikipedia: Hamza Rafindadi Zayyadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamza_Rafindadi_ZayyadHamza Rafindadi Zayyad (1937-2002) ko gonnooɗo hooreejo Goomu karallaagal ko faati e njulaagu e njulaagu e nder leydi Najeriya.[1] Goomu nguu sosaa ko ngam semmbinde golle laamu nguu e dow yamiroore golle privatisation leydi ndii e oon sahaa.Wikipedia: Esther Uzodinmahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esther_UzodinmaEsther Uzodinma ko fijoowo e peewnoowo filmo Naajeeriya ɓurɗo anndeede e darnde makko "Angela" e nder teleeji Afrik Magic ɗi miin e miin.[1]Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esther_Uzodinma#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeFilmogaraafi cuɓaaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esther_Uzodinma#Filmogaraafi_cuɓaaɗoWikipedia: Yusuf Gobirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yusuf_GobirYusuf Amuda Gobir (2 Oktoobar 1934 – 28 Duujal 1975) ko ardiiɗo lesdi Naajeeriya, o golli laawol maako diga kuugal laamu haa o laati ardiiɗo lesdi haa ministaajo lesdi ndin, ɓaawo man ministaajo lesdi.[1][2][3].Wikipedia: Abdu Gusauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdu_GusauAbdu Gusau, Garkuwan Sokoto, MBE, OON (1918–1994), ko injenieer siwil Naajeeriya, e dowla[2], o woniino Garkuwa Sokoto haa o sankii e hitaande 1994. Ko kanko woni mawɗo injenieer estaad to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ahmadu Bello, Zaria tuggi 1967 haa 1972 ɗo o woni kalfinaaɗo estaaduuji, tawi ina jeyaa heen mahdiiji (design e construction fof), reso laabi campus e jolngo ndiyam.Wikipedia: Ismaila Gwarzohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismaila_GwarzoAlhaji Ismaila Gwarzo ko jaagorgal mawngal to bannge kisal e humpito leydi Naajeeriya, mo retireede. Ko o polis, kadi ko o Direkteer gadano to bannge kisal dowla ; Jaagorgal ko feewti e polis kadi ko kanko woni jaagorgal ko feewti e kisal leydi to hooreejo leydi Sani Abacha.Wikipedia: Gidado Idrishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gidado_IdrisAlhaji Gidado Idris, GCON (15 mars 1935 – 15 lewru Duujal 2017) ko golloowo laamu leydi Naajeeriya, o woniino hooreejo laamu e hooreejo gollordu fedde nde e nder leydi Naajeeriya hakkunde hitaande 1995-1999, e laamu konu Seneraal Sani Abaaca.[2]Wikipedia: Angel unigwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Angel_unigweAngel Unigwe (jibinaa ko Divine-Angel Onyinyechi Unigwe; 27 lewru Juko hitaande 2005) ko fijoowo, model, e yeewtanoowo, kadi o jeyaa ko e jeewte teleeji ɓurɗi lollude.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Angel_unigwe#KugalFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Angel_unigwe#FilmogaraafiNominaasiyoŋaaji e njeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Angel_unigwe#Nominaasiyoŋaaji_e_njeenaajeWikipedia: Yemi Kalehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yemi_KaleYemi Kale woni hooreejo limngal limngal lesdi Naajeeriya diga hitaande 2011 haa 2021.[1] E nder laamu makko, PIB leydi Najeriya hiisaama, caggal hiisaaji ɗii, o anndini PIB ɓurɗo mawnude e nder Afrik.Wikipedia: Muhammad Bima Enagihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Bima_EnagiMuhammad Bima Enagi (jibinaa ko ñalnde 7 lewru Seeɗto hitaande 1959) ko siyaasyanke Naajeeriya, kadi ko kanko woni senateer lomtotooɗo diiwaan Nijeer fuɗnaange e nder diiwaan Nijeer to Asaambele ngenndi 9ɓo.[1][2][3][4]Wikipedia: Dolly Unachukwuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dolly_UnachukwuDolly Unachukwu // b (jibinaa ko ñalnde 1 noowammbar 1969) ko fijoowo, peewnoowo, winndiyanke, e gardotooɗo leydi Najeriya. O ari e darnde ngenndiire ko Fadake Akin-Thomas e nder teleeji biyeteeɗi Fortunes.Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dolly_Unachukwu#Nguurndam_e_golleFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dolly_Unachukwu#FilmogaraafiWikipedia: Erediauwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/ErediauwaErediauwa (22 lewru Juko 1923 – lewru Abriil 2016) ko Oba 39ɓo leydi Benin, laamɗo aadaaji leñol Edo to wuro Benin, e nder diiwaan Edo, to leydi Najeriya.[1] Ko adii fof ko laamɗo Suleymaani Akenzua,[2] tiitoonde Oba Erediauwa timmunde ko laamɗo Omo n'Oba n'Edo Uku Akpolokpolo Erediauwa I.Wikipedia: Eyo Esuahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_EsuaEyo Ita Esua (14 lewru Yarkomaa 1901 - 6 lewru Duujal hitaande 1973) ko jannginoowo Naajeeriya, o woniino senndikaa, o wonnoo ko e gardagol Komiseer Fedde Ngenndiije Dentuɗe to Naajeeriya.[1]Wikipedia: Abel Ebifemoweihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abel_EbifemoweiArdiiɗo Abel Ebifemowei (AKA Osuwo 1) jibinaama haa Amassoma, nokkuure laamu Ogboin woylaare, lesdi Bayelsa, haa woyla lesdi Naajeeriya nyande 6 lewru Duujal hitaande 1963 haa hooreejo Abel Femowei bee Mrs Yoruba Ere. Ko o ɓiɗɗo mawniiko gonnooɗo guwerneer diiwaan Bayelsa, mawɗo Diepreye Alamieyeseigha.Wikipedia: Ibrahim Damcidahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_DamcidaIbrahim Damcida (1933–2012) ko ardiiɗo lesdi Naajeeriya mo ummi bee limngal hukuumaaji pamari lesdi Naajeeriya, nden boo kuugal laamu lesdi ngam o woppi kuugal hooreejo lesdi, ministaajo ceede. E nder laamu suka biyeteeɗo Yakubu Gowon, o hiisaama e nder fedde anndiraande super Secrétaires Permanents.Wikipedia: Babachir Lawalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babachir_LawalBabachir David Lawal (jibinaa ko 2 lewru Oktoobar 1954) ko siyaasaajo leydi Naajeeriya, o woniino hooreejo laamu fedde nde gila 2015 haa 2017. O toɗɗaama ñalnde 27 lewru bowte 2015, ko hooreejo leydi Muhammadu Buhari.Wikipedia: Balraj Komalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balraj_KomalBalraj Komal (1928-2013) ko yimoowo, winndiyanke binndol Urdu. Laamu leydi Indiya teddini Komal e hitaande 2011, e njeenaari siwil nayaɓiri ɓurndi toowde ndi Padma Shri.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balraj_Komal#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balraj_Komal#TuugnorgalWikipedia: Sulaiman Khateebhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sulaiman_KhateebSuleymaan Khatiib (1922-1978) ko jimoowo Urdu, Deccani.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sulaiman_Khateeb#TuugnorgalWikipedia: Jihan abbashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jihan_abbasJihan Abass (jibinaa ko e hitaande 1993/1994) ko jom ngalu e jom ngalu to Keñiya, ko kanko woni sosɗo e hooreejo fedde Lami Insurance Technology, sosiyetee karallaagal asiraagal jooɗiiɗo to Nairobi, leydi Keñiya, e Lami Direct Insurance, sosiyetee asiraagal otooji dijital.[1][ 2][3] Abass sosi Lami ngam ɓeydude ŋakkeende asiraagal Afrik.Wikipedia: Abubakar Kokohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_KokoAlhaji Abubakar Garba Koko, OFR, Sarkin Yakin Gwandu,[1] (1937 – 26 lewru Duujal 2003), ko golloowo laamu Naajeeriya, ardiiɗo, e siyaasaajo, o laati hooreejo arandeere hukuuma ɓamtaare laamorgo lesdi (FCDA), Abuja .[2][3] O taskitini e o huutiniri ɓamtaare laamorgo lesdi Naajeeriya kesum nder duuɓi 80.Wikipedia: Becky Umehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Becky_UmehBecky UzoAmaka Umeh ko gardiiɗo naalankaagal, koreeji, jimoowo, fijoowo, e jimoowo Naajeeriya.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Becky_Umeh#NguurndamNguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Becky_Umeh#Nguurndam_adanɗamNajeriya, hitaande 1998 haa 2002https://ff.wikipedia.org/wiki/Becky_Umeh#Najeriya,_hitaande_1998_haa_2002Dowlaaji Dentuɗi Amerik, 2002 haa hanndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Becky_Umeh#Dowlaaji_Dentuɗi_Amerik,_2002_haa_hanndeKoreografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Becky_Umeh#KoreografiYaɓɓordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Becky_Umeh#YaɓɓordeFeññinde filmuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Becky_Umeh#Feññinde_filmuujiMiijo (hono alejo)https://ff.wikipedia.org/wiki/Becky_Umeh#Miijo_(hono_alejo)Bibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Becky_Umeh#BibliografiWikipedia: Nasir Isa Kwarrahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nasir_Isa_KwarraNasir Isa Kwarra (jibinaa ko ñalnde 4 lewru Oktoobar 1959) ko gardiiɗo leydi Naajeeriya, ko kanko woni banke, ko kanko woni hooreejo, Komisiyoŋ Yimɓe Leydi, Naajeeriya.[1] O toɗɗaama hooreejo leydi Naajeeriya Muhammadu Buhari, o tabitini mo e nder suudu sarɗiiji leydi Naajeeriya ñalnde 15 lewru Oktoobar 2020.Wikipedia: R. A. B. Dikkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/R._A._B._DikkoRussel Aliyu Barau Dikko (1912–1977) ko doktoor Naajeeriya, gonnooɗo komisinaajo fedde nde ngam ƴellitde miniraaji e doole, ko kanko woni doktoor gadano ummoriiɗo to diiwaan worgo, leydi Naajeeriya.[1]Wikipedia: Beth aalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beth_aalaBeth Aala ko Ameriknaajo keɓɗo njeenaaje laabi tati[1], waɗoowo filmuuji binndaaɗi e peewnugol filmuuji.[2]Wikipedia: Adegboyega Dosunmu Amororo IIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adegboyega_Dosunmu_Amororo_IIAdegboyega Dosunmu Amororo II (CON ko laamɗo aadaaji laamu Owu, Diiwaan Ogun, Naajeeriya e inɗe Olowu mo Laamu Owu.[1] O lomtii Oba Olawale Adisa Odeleye, Lagbedu 1 mo maayi e lewru Juko hitaande 2003 tawi omo yahra e duuɓi...Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adegboyega_Dosunmu_Amororo_II#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adegboyega_Dosunmu_Amororo_II#KugalWikipedia: Talib Chakwalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Talib_ChakwaliTalib Chakwali (1900-1988)[1] ko yimoowo gazal urdu Inndo mawɗo, haa teeŋti noon e winndiyanke nazm ummoriiɗo Chakwal, leydi Indiya. Innde makko tigi-rigi ko Manohar Lal Kapur kono o felliti huutoraade Talib Chakwali ngam waɗde innde makko (innde binndol).Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Talib_Chakwali#NguurndamNguurndam binndolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Talib_Chakwali#Nguurndam_binndolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Talib_Chakwali#TuugnorgalWikipedia: Garbine abasolohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Garbine_abasoloGarbiñe Abasolo García (jibinaa ko 17 lewru Mbooy 1964) ko debbo Espaañnaajo, jom tiitoonde ɓamtaare, ko kanko woni Miss Espaañ gadano ummoriiɗo e diiwaan Basque. O toɗɗaa ko e hitaande 1983.Ana Isabel Herero Garsiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Garbine_abasolo#Ana_Isabel_Herero_GarsiyaWikipedia: Shaakaa Chirahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shaakaa_ChiraShaakaa Kanyitor Chira FCNA, FCCrFA, FCCFI, ACTI. (jibinaa ko 12 lewru feebariyee 1968 to diiwaan Taraba, leydi Najeriya) ko golloowo laamu Naajeeriya, o woniino Ƴeewtotooɗo Fedde nde gila 2023.Wikipedia: Allison abbatehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Allison_abbateAllison Therese Abbate (jibinaa ko ñalnde 23 sulyee 1965) ko Ameriknaajo peewnoowo filmuuji e ƴellitooɓe,[1] ko ɓuri heewde e filmuuji njiylotooɗi.Wikipedia: Clara Abbothttps://ff.wikipedia.org/wiki/Clara_AbbotClara Abbott (1857-1924) ko mawɗo njulaagu Ameriknaajo. Ko kanko woni debbo gadano golloowo e nder fedde Amerik.Wikipedia: Muhammadu Bako IIIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Bako_IIIMuhammadu Sani Bako IIIprononciationN (jibinaa ko ñalnde 22 abriil 1972) ko tergal mawngal e nder leñol Gwandara, kadi ko o Emiir gadano Karshi keso to Nasarawa. O wonnoo ko golloowo laamu fedde nde.Wikipedia: Meliina abelsenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Meliina_abelsenMaliina Abelsen wonnoo ko gardiiɗo mawɗo Pijirlooji winndereeji Arktik 2016, ko o gonnooɗo politik leydi Greenland, kadi ko o depitee lannda Inuit Ataqatigiit (IA), omo jogii jaagorde kaalis e nder laamu leydi Greenland (e ɗemngal Greenland: Naalakkersuisut), omo ardii... 2011-2013.Wikipedia: Abdullahi Aliyuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_AliyuDr. Aliyu Abdullahi OON (jibinaa ko 28 lewru Yarkomaa 1957)[1] ko golloowo laamu leydi Najeriya, o naati e golle laamu e lewru Ut 1988, o wonti Sekereteer duumotooɗo e lewru Yarkomaa 2001.Wikipedia: Grace Kaki Awo Ocanseyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Kaki_Awo_OcanseyGrace Kaki Awo Ocansey (jibinaa ko ñalnde 28 mars 1991), ganndiraaɗo Kaakie, ko naalanke dancehall mo Ganaa.[1][2] O siifondiri nanondiral makko gadanal e Xtra Large Music.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Kaki_Awo_Ocansey#JaangirdeNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Kaki_Awo_Ocansey#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Kaki_Awo_Ocansey#TuugnorgalWikipedia: Joyce aboussiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joyce_aboussieJoyce Aboussie (jibinaa ko e hitaande 1957) ko sosɗo e hooreejo fedde Aboussie & Associates, fedde toppitiinde ko fayti e njuɓɓudi to St. Ko kanko kadi woni sosɗo e hooreejo Telephone Contact Inc.Wikipedia: Michael Anihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_AniMichael Ani listenN (30 Noowammbar 1917 – 18 Duujal 1985) ko hooreejo Komiseer Fedde Ngenndiije Dentuɗe (FEDECO) mo Seneraal Olusegun Obasanjo sosi ngam yuɓɓinde wooteeji garooji e Republique ɗiɗaɓo Naajeeriya, ɗi udditaama ñalnde 1 Oktoobar 1979 gila e laamu 1976 haa 1979.[2]Wikipedia: Susan aceronhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_aceronSusan Flores Aceron (6 sulyee 1972 - 9 oktoobar 2016) ko debbo Kanadaa, debbo fiyoowo filmo e teleeji keewɗi. O ɓuri anndeede ko e daande laana ndiwoowa Pluto e nder fijirde Cloverway nde Sailor Moon waɗi e ɗemngal Engele.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Emma adamohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emma_adamoEmma Susan Adamo[1] (jibinaa ko e hitaande 1963) ko debbo njulaagu Angalteer, jeyaaɗo e galle Weston.Wikipedia: Abdul Aziz Attahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Aziz_AttaAbdul-Aziis Atta (1 Abriil 1920 – 12 Juko 1972) ko gardiiɗo Naajeeriya. Ko kanko woni ɓiy Alhaji Ibraahiima Atta, Atta mo Igbirra, laamiiɗo aadaaji e nder Diiwaan Kogi.Wikipedia: Aliyu Azizhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_AzizAliyu Abubakar Aziz ko mo'o mo'o marɓe nder nder nder nderji, e nderji, be nderji. O woni ardiiɗo mawɗo e mawɗo mawɗo ngam lesdi Nigeria's National Identity Management Commission (NIMC).Wikipedia: Adassehttps://ff.wikipedia.org/wiki/AdasseAdasse (fl. 1348) ko ñamloowo kaalis yahuud ummoriiɗo Görlitz, Almaañ hannde oo, rokkaama ɓiyleydaagu wuro ngoo c.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Bukonla adebakinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bukonla_adebakinBukonla Adebakin ko hooreejo njulaagu e haaloowo leydi Naajeeriya. Ko kanko woni mawɗo gollordu fedde RED ngam Afrik.Wikipedia: Safi Lakhnavihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safi_LakhnaviSafi Lakhnavi (Urdu : صفی لکھنवी , Hindi : सफे खनवी), jibinaa ko Syed Ali Naqi Zaidi (2 lewru Yarkomaa 1862 – 1950), ko yimiyaŋke mawɗo e ɗemngal Urdu. O jibinaa ko e wuro wiyeteengo Lucknow, to leydi Indiya e nder galle Zaidi Syeds wiyɓe ko iwdi Husein ibn Ali.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safi_Lakhnavi#TuugnorgalWikipedia: Mustapha Abdullahihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_AbdullahiMustapha Abdullahi (jibinaa ko lewru Yarkomaa 1985) woni hooreejo e hooreejo hukuuma hukuumaaji pamari lesdi Naajeeriya (ECN). Ko hooreejo leydi Bola Tinubu toɗɗii mo ñalnde 24 oktoobar 2023.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_Abdullahi#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_Abdullahi#KugalWikipedia: Edward Lametek Adamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edward_Lametek_AdamuEdward Lametek Adamu ko neɗɗo Naajeeriya, koolaaɗo kuuɓal, koolaaɗo kuuɓal e koolaaɗo kuuɓal. Ko kanko wonnoo cukko guwerneer banke mawɗo leydi Najeriya, banke mawɗo leydi ndi.Wikipedia: Zacch Adedejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zacch_AdedejiZacch Adelabu Adedeji (jibinaa ko ñalnde 8 lewru Yarkomaa 1978)[1] ko konte Naajeeriya, gardiiɗo njoɓdi, e golloowo laamu, ko o ganndo ko faati e njoɓdi gollorɗe e ƴellitaare kaalis laamu. O wonii Komiseer kaalis e nder diiwaan Oyo tuggi lewru suwee 2011 haa lewru mee 2015[2], o wonii hannde hooreejo gollordu fedde nde (FIRS).Wikipedia: Adaora Ukahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adaora_UkahAdaora Ukoh ko debbo Naajeeriya, fijoowo Nollywood, o waɗii filmuuji ko wayi no Laamu maa ngaree, Bra ɓaleejo e rewɓe Lekki. Ko kanko woni jaɓɓiiɗo Divas Dynasty e hooreejo Adaora couture ngam rewɓe ɓurɓe mawnude.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adaora_Ukah#NguurndamNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adaora_Ukah#Nguurndam_neɗɗoFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adaora_Ukah#FilmogaraafiWikipedia: Bashir Adewale Adeniyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bashir_Adewale_AdeniyiAlhaji Bashir Adewale Adeniyi (MFR) woni ardiiɗo hukuumaaji pamari lesdi Naajeeriya. O hokkaama teddungal lesdi ndi'i tergal hukuumaaji pamari (MFR) diga hooreejo lesdi gonnooɗo Muhammadu Buhari nyande 11 lewru Oktoobar 2022.Wikipedia: Akinwumi Adesinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akinwumi_AdesinaAkinwumi "Akin" Adesina CON ko Najeriyanaajo mo faggudu, kanko woni hooreejo banki ɓamtaare Afrik. O woniino jaagorde ndema e ƴellitaare ladde leydi Najeriya.Wikipedia: Gabriel Adudahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabriel_AdudaGabriel Tanimu Aduda ko golloowo laamu leydi Naajeeriya, jooni ko kanko woni hooreejo leydi ndii, ko kanko woni hooreejo leydi ndii, koolaaɗo kuuɓal leydi ndii (Nijeeriya) [1], ɗo o jogii darnde tiiɗnde e ƴeewtaade golle e politikaaji leydi ndii. Yanti heen, Aduda ina jogii darnde teddunde e nder guwerneer OPEP ngam leydi Najeriya, o lomtii nafooje leydi ndii e nder batu 186ɓo gonngu e batu jaagorɗe OPEP.Wikipedia: Adolphus Aghughuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adolphus_AghughuAdolphus Aghughu Arhotomhenla (jibinaa ko ñalnde 7 suwee 1962 to diiwaan Edo, leydi Najeriya) ko golloowo laamu leydi Najeriya. Ko kanko woni Ƴeewtotooɗo Fedde ndee [1] [2] [3] [4] [5] [6] e hooreejo, Yiilirde Ƴeewtotoonde Yaajnde Dental Afrik.Wikipedia: Taiwo Akinkunmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taiwo_AkinkunmiMichael Taiwo Akinkunmi OFR (10 lewru Mbooy 1936 - 29 lewru Ut 2023) ko golloowo laamu leydi Naajeeriya, mo ɓuri anndeede ko e diisnondirde bannge ngenndi Naajeeriya.[1] O heewi wiyeede ko Mr.Wikipedia: Chinonso Ukahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chinonso_UkahChinonso Ukah (jibinaa ko 27 lewru Mbooy hitaande 1994) ko debbo Naajeeriya, fijoowo, fijoowo, e jom doole, anndiraaɗo e innde dingiral mum Nons Miraj walla Ada Jesus.[1][2][3][4][5]Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chinonso_Ukah#Nguurndam_neɗɗoKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chinonso_Ukah#KugalVidiyohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chinonso_Ukah#VidiyoKomedihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chinonso_Ukah#KomediFilmogaraafi cuɓaaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chinonso_Ukah#Filmogaraafi_cuɓaaɗoWikipedia: Pius Ukeyima Akutahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pius_Ukeyima_AkutahPius Ukeyima Akutah MON (jibinaa ko ñalnde 7 lewru juko hitaande 1970)[1] ko golloowo sariya e golloowo laamu leydi Najeriya, jooni ko kanko woni hooreejo/hooreejo gollordu (CEO) e nder fedde laaɗe diwooje leydi Najeriya.[2] O fuɗɗii golle makko ko ñalnde 25 oktoobar 2023, o lomtii Emmanuel Jime,[3] o fuɗɗii golle makko e dow laabi to gardiiɗo diiso ngoo to Lagos ñalnde 1 noowammbar 2023.Wikipedia: Wumi Toriolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wumi_ToriolaWumi Toriola ko debbo Naajeeriya, fijoowo filmuuji, kadi ko o baɗoowo filmuuji.[4]Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wumi_Toriola#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wumi_Toriola#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wumi_Toriola#Nguurndam_neɗɗoFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wumi_Toriola#FilmogaraafiFijowohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wumi_Toriola#FijowoPewjanoowohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wumi_Toriola#PewjanoowoNjeenaaje e noddaalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wumi_Toriola#Njeenaaje_e_noddaaliWikipedia: Adewale Oke Adekolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adewale_Oke_AdekolaAdewale Oke Adekola FIStructE FICE CON (26 mars 1932 – mars 1999) ko injenieer, ganndo, binndoowo, e njuɓɓudi. Ko kanko woni deenoowo gadano e nder leydi Naajeeriya to duɗal jaaɓi haaɗtirde Lagos.Wikipedia: Ilesanmi Adesidahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilesanmi_AdesidaIlesanmi Adesida (jibinaa ko hitaande 1949, to Ifon, e nder diiwaan Ondo, to leydi Najeriya) ko ganndo fisiknaajo Ameriknaajo, iwdi Yoruba.[2] O wonii hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Nazarbayev to Astana, to leydi Kasakstan, tuggi lewru suwee 2016.Wikipedia: Ralph Alabihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ralph_AlabiRafael Adeola Alabi OON, fedde NSE (1941-2009)[2] ko injenieer e golloowo Naajeeriya. O ummii ko e wuro Akure, e nder diiwaan Ondo, kadi ko kanko woni injenieer ɓiyleydaagu gadano e nder leydi Naajeeriya caggal koloñaal ngam wontude ‘Injiniyaar mawɗo’ to Guinness, Naajeeriya.Wikipedia: Msakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Msaki== Asanda Lusaseni Mvana[1] (jibinaa ko ñalnde 31 lewru Duujal hitaande 1988) ganndiraaɗo Msaki, ko jimoowo, jimoowo, e winndiyanke Afrik worgo. Jibinaa ko to Fuɗnaange Londres, o mawni, e nder cukaagu makko o woniino e golle jimɗi.Asanda Lusaseni Mvana[1] (jibinaa ko ñalnde 31 lewru Duujal hitaande 1988) ganndiraaɗo Msaki, ko jimoowo, jimoowo, e winndiyanke Afrik worgo. Jibinaa ko to Fuɗnaange Londres, o mawni, e nder cukaagu makko o woniino e golle jimɗi. Golle makko e nder jimɗi puɗɗii ko e hitaande 2008, nde o yahrata e duuɓi 20, nde o woni tergal e fedde alternative rock nde o woni e duɗal jaaɓi haaɗtirde.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Msaki#Asanda_Lusaseni_Mvana[1]_(jibinaa_ko_ñalnde_31_lewru_Duujal_hitaande_1988)_ganndiraaɗo_Msaki,_ko_jimoowo,_jimoowo,_e_winndiyanke_Afrik_worgo._Jibinaa_ko_to_Fuɗnaange_Londres,_o_mawni,_e_nder_cukaagu_makko_o_woniino_e_golle_jimɗi._Golle_makko_e_nder_jimɗi_puɗɗii_ko_e_hitaande_2008,_nde_o_yahrata_e_duuɓi_20,_nde_o_woni_tergal_e_fedde_alternative_rock_nde_o_woni_e_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde.[2]Wikipedia: Lawrence Oluwawemimo Arokodarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lawrence_Oluwawemimo_ArokodareLawrence Oluwawemimo Arokodare (15 mars 1938 – 26 mars 1993) ko injenieer siwil Naajeeriya ] O jeyaa ko e wuro Ijero Ekiti to diiwaan Ekiti, to bannge worgo-fuɗnaange leydi Najeriya. O fuɗɗii golle makko ko e Ove Arup and Partners e hitaande 1964, o golli toon haa 1970 nde o fuɗɗii golle makko e nder duɗal jaaɓi haaɗtirde.Wikipedia: Herbert Macaulayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Herbert_MacaulayOlayinka Herbert Samuel Heelas Badmus Macaulay // i (14 noowammbar 1864 – 7 mee 1946) ko ngenndiyaŋke Naajeeriya, politikyanke, wiɗtoowo, injenieer, mahoowo, jaayndiyanke, e jimoowo. Macaulay ko heewɓe cikkata ko sosɗo ngenndiyaŋkaagal Naajeeriya.Wikipedia: Ibrahim Hussaini Dokohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Hussaini_DokoWikipedia: Nkiru Sylvanushttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkiru_SylvanusNkiru Sylvanus Riches (jibinaa ko ñalnde 21 abriil 1985)[1] ko fijoowo e politikyanke Naajeeriya. O waɗii filmuuji ko ɓuri teemedde ɗiɗi, o suɓaama ngam wonde fijoowo ɓurɗo moƴƴude e hitaande ndee e nder njeenaari Africa Magic Viewers’ Choice Awards e fijoowo ɓurɗo moƴƴude e darnde ardiinde e nder njeenaari Oscar filmuuji Afrik.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkiru_Sylvanus#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolGolle fijirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkiru_Sylvanus#Golle_fijirdeGolle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkiru_Sylvanus#Golle_politik2012 nanngude e woppitdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkiru_Sylvanus#2012_nanngude_e_woppitdeNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkiru_Sylvanus#NjeenaajeNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkiru_Sylvanus#Nguurndam_neɗɗoFilmogaraafi cuɓaaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkiru_Sylvanus#Filmogaraafi_cuɓaaɗoWikipedia: Babatunde Ogunnaikehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_OgunnaikeBabatunde Ayodeji Ogunnaike (26 mars 1956 - 20 feebariyee 2022) ko injenieer kemikal Ameriknaajo iwdi Naajeeriya, kadi ko jannginoowo injenieer kemikal e biomolekulaar to duɗal jaaɓi haaɗtirde Delaware (UD).[1] Ko kanko wonnoo gardiiɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde UD to bannge ganndal.Wikipedia: Femi Hamzathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Femi_HamzatKadri Obafemi Hamzat ((Listeni); heɓiyanke 19 Septemba 1964) ko politikal lesdi Naijeriya mo o laatii laamɗo leydi Lagos gila 2019..Wikipedia: Kaakiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/KaakieGrace Kaki Awo Ocansey (jibinaa ko ñalnde 28 mars 1991), ganndiraaɗo Kaakie, ko naalanke Ganaajo, jimoowo jimɗi. O siifondiri nanondiral makko gadanal e Xtra Large Music.Wikipedia: Ronke ademiluyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ronke_ademiluyiRonke Ademiluyi-Ogunwusi ko jom ngalu e nder leydi Najeriya.[1] Ko o Olori (laamɗo debbo) mo Angalteer-Niiseer, mo Laamu Ife, jibinaaɗo e ɓiɗɗo galle laamɗo.Wikipedia: Victor Adetunji Haffnerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victor_Adetunji_HaffnerVictor Adetunji Haffner (1 Septemba 1919 - 5 Noofambar 2015) wonnoo mooliiɗo haalde Nigeria. O ɗon jeyaa bana injiniaaru nder Ingiltere wakkati koloniya, nden o warti lesdi Nigeria nder hitaande 1956 to o ɗon jeyaa dow darnde mawɗe nder PTT lesdi lesdi lesdi (Post, Telegraph e Telephone) malla maral NET maako.Wikipedia: Mzbelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MzbelBelinda Nana Ekua Amoah (jibinaa ko ñalnde 26 lewru Duujal hitaande 1979), ganndiraaɗo Mzbel, ko naalanke Hiplife mo Ganaa.[1] Ko kanko woni hooreejo Mzbel Music, Bel Group, Bel Eye Media e woɗɓe.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mzbel#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolGolle jimɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mzbel#Golle_jimɗiWikipedia: Aderonke adeolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aderonke_adeolaAderonke Adeola ko gardiiɗo filmuuji Naajeeriya, daartoowo naalankaagal, jom ngalu, winndiyanke e peewnitoowo. O heɓi njeenaari UNESCO e ñalngu filmuuji Afrik 2019 ngam filmo makko biyeteeɗo Awani.Wikipedia: Omobayo Godwinshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omobayo_GodwinsOmobayo Marvellous Godwins (born 19 July 1986) ko mooliiɗo e politikal lesdi Naajeeriya. O waɗii hooreejo leydi caggal nde Philip Shaibu jaɓii hooreejo laamu e ñalnde 8 abriil 2024.Wikipedia: Ifedayo Oladapohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ifedayo_OladapoIfedayo Olawole Oladapo, OON, FICE, NNOM, (24 noowammbar 1932 - 6 mars 2010) ko ganndo Naajeeriya, jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Lagos to bannge ganndal siwil.Wikipedia: Eno Boronyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eno_Borony== Ruth Eno Adjoa Amankwah Nyame Adom (jibinaa ko ñalnde 30 oktoobar 1991), ganndiraaɗo e innde dingiral mum Eno Barony, ko jimoowo e binndoowo jimɗi Ganaa. O jibinaa ko to Tema, Accra, o yaltinii jimɗi makko gadani, "Wats Ma Name" e kadi "Tonga", jimɗi "Tonga" ɗi Joey B ft Sarkodie winndi e hitaande 2014, ɗi ƴetti mo e nder gite ] Ina wiyee ko kanko woni debbo rapper Ganaa gadano heɓde miliyoŋ yiytere e Youtube.Ruth Eno Adjoa Amankwah Nyame Adom (jibinaa ko ñalnde 30 oktoobar 1991), ganndiraaɗo e innde dingiral mum Eno Barony, ko jimoowo e binndoowo jimɗi Ganaa. O jibinaa ko to Tema, Accra, o yaltinii jimɗi makko gadani, "Wats Ma Name" e kadi "Tonga", jimɗi "Tonga" ɗi Joey B ft Sarkodie winndi e hitaande 2014, ɗi ƴetti mo e nder gite ] Ina wiyee ko kanko woni debbo rapper Ganaa gadano heɓde miliyoŋ yiytere e Youtube.[6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Eno_Borony#Ruth_Eno_Adjoa_Amankwah_Nyame_Adom_(jibinaa_ko_ñalnde_30_oktoobar_1991),_ganndiraaɗo_e_innde_dingiral_mum_Eno_Barony,_ko_jimoowo_e_binndoowo_jimɗi_Ganaa._O_jibinaa_ko_to_Tema,_Accra,_o_yaltinii_jimɗi_makko_gadani,_"Wats_Ma_Name"_e_kadi_"Tonga",_jimɗi_"Tonga"_ɗi_Joey_B_ft_Sarkodie_winndi_e_hitaande_2014,_ɗi_ƴetti_mo_e_nder_gite_]_Ina_wiyee_ko_kanko_woni_debbo_rapper_Ganaa_gadano_heɓde_miliyoŋ_yiytere_e_Youtube.[6]Wikipedia: Devorah adlerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Devorah_adlerDevorah Adler ko jiiloowo politik, o wonnoo ko karallo wiɗtooji luulndo to Goomu Ngenndiijo Demokaraasi to Amerik. Ko kanko woni sosɗo wiɗtooɓe Beehive.Wikipedia: Nancy ageehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nancy_ageeNancy Howell Agee (jibinaa ko e hitaande 1955) ko gardiiɗo njulaagu Ameriknaajo, kadi ko hooreejo e CEO Carilion Clinic[1] e gonnooɗo hooreejo fedde toppitiinde ko fayti e opitaaluuji Amerik.[2][3] Agee jibinaa ko e hitaande 1955 to Virginie.Wikipedia: Nkechi Blessing Sundayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkechi_Blessing_SundayNkechi Blessing Sunday (jibinaa ko 14 lewru feebariyee 1989)[1] ko fijoowo, peewnoowo filmuuji, gardinooɗo filmuuji, e winndiyanke, jibinaa, mawni ko to Surulere, to diiwaan Lagos. O waɗii filmo makko gadano, Omoge Lekki[2] e hitaande 2015, kanko e hollitde, kanko e wondude e Yinka Quadri.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkechi_Blessing_Sunday#Nguurndam_adanɗamNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkechi_Blessing_Sunday#Nguurndam_neɗɗoFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkechi_Blessing_Sunday#FilmogaraafiPeewniraahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkechi_Blessing_Sunday#PeewniraaHitaande Filmohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkechi_Blessing_Sunday#Hitaande_Filmo2015 Omoege Lekki Producteurhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkechi_Blessing_Sunday#2015_Omoege_Lekki_Producteur2018 Judasi Peewnoowohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkechi_Blessing_Sunday#2018_Judasi_PeewnoowoPewjanoowo mo alaa hakkillehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkechi_Blessing_Sunday#Pewjanoowo_mo_alaa_hakkille2021 Ameraaji[15] Pewjanoowohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkechi_Blessing_Sunday#2021_Ameraaji[15]_PewjanoowoNjeenaaje e noddaalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkechi_Blessing_Sunday#Njeenaaje_e_noddaaliWikipedia: Micheal Faborodehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Micheal_FaborodeMicheal Oladimeji Faborode (duggi lewru Septemba 1956) ko jaagorɗo jannginoowo jaagorgal Nigeria e jannginooɗo janngoowo jaagoraagal. O laati mawɗo jaŋde Obafemi Awolowo diga 2006 haa 2011Wikipedia: Radhika aggarwalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Radhika_aggarwalRadhika Ghai Aggarwal ko jom enternet, ko debbo gadano e nder leydi Indiya naatde e fedde Unicorn.[1] Ko kanko woni gooto e sosɓe luumo internet ShopClues sosaango e hitaande 2011 e nder falnde silikon.Wikipedia: Ikechukwu Emetuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikechukwu_Emetu== Nolde e golle ==Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikechukwu_Emetu#Nolde_e_golleWikipedia: Philip Emeagwalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Philip_EmeagwaliPhilip Emeagwali (dugumi 23 August 1954) ko anndudi komiɗinoowo Nigeria. O ɗon ceede ngam waɗugo bolle dow kuuɗe maako, bana halki internet e haɓɓugo ordinatiral ɓurngal ɓurɗum ɓurɗum haɓɓugo nder duuniyaaru, ɗi ummaatoore anndal anndal anndini.Wikipedia: Marilyn agrelohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marilyn_agreloMarilyn Agrelo ko gardinooɗo filmuuji e peewnoowo filmuuji Ameriknaajo.Wikipedia: Adina Thembi Ndamsehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adina_Thembi_NdamseAdina Thembi Ndamse (jibinaa ko e hitaande 1989)[2] ɓuri anndeede ko e innde dingiral makko Adina ko jimoowo, binndoowo, fijoowo, sahaa e sahaa fof kadi ko model. Ko kanko woni keɓɗo njeenaari e nder hiirde goonga e nder jimɗi, hono Stars of the Future e hitaande 2008.Nguurndam adanɗam e golle jimɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adina_Thembi_Ndamse#Nguurndam_adanɗam_e_golle_jimɗiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adina_Thembi_Ndamse#TuugnorgalWikipedia: Francisca Gawugahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francisca_GawugahFrancisca Gawugah[1][2] (jibinaa ko ñalnde 7 lewru Yarkomaa hitaande 1993) anndiraaɗo e innde dingiral Sista Afia, ko jimoowo e binndoowo jimɗi Ganaajo jeyaaɗo Accra.[2][3][4] O heɓi njeenaari caggal nde o yaltini jimɗi makko "Jeje", ɗi naalanke danndoowo biyeteeɗo Shatta Wale e Afezi Perry.Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francisca_Gawugah#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeLuuralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francisca_Gawugah#LuuralTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francisca_Gawugah#TuugnorgalWikipedia: Harold Demurenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harold_DemurenHarold Olusegun Demuren (d. 31 mee 1945) ko injinirɗo jaayndeere nder lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Lia Maria aguiarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lia_Maria_aguiarLiya Maria Aguiar ko miliyaaroowo jeyaaɗo to Beresiil. Ɓiɗɗo Amador Aguiar e miñi mum debbo jom suudu Lina Maria Aguiar, Lia ina jogii 1,8% e kaalis banco Bradesco e kaalis Bradespar.Wikipedia: Niranjani agathianhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niranjani_agathianNiranjani Agathiyan (jibinaa ko 8 lewru juko hitaande 1986) ko fijoowo, diisneteeɗo kosam, kadi ko diisneteeɗo, golloowo e nder dingiral filmuuji Tamil. Ko kanko woni ɓiy gardiiɗo filmo biyeteeɗo Agathiyan.Wikipedia: Ama Serwah Genfihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ama_Serwah_GenfiAma Serwah Genfi (jibinaa ko ñalnde 4 sulyee 1994), ganndiraaɗo Petrah, hannde ganndiraaɗo Amaarae, ko jimoowo-yimoowo Ganaa-Ameriknaajo. O anndaa ko e jokkondire makko e pop, R&B, afrobeats, e alté, kam e mbaydi makko ɓuuɓndi e jinnaaɓe e jikkuuji.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ama_Serwah_Genfi#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ama_Serwah_Genfi#KugalSifaa jimɗi e tiitooɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ama_Serwah_Genfi#Sifaa_jimɗi_e_tiitooɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ama_Serwah_Genfi#TuugnorgalWikipedia: Valerie ahernhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Valerie_ahernValerie Ahern ko binndoowo e peewnoowo teleeji Ameriknaajo.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Comfort Annorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Comfort_AnnorComfort Annor (1949 – 22 feebariyee 2015) ko jimoowo Ganaa ganndiraaɗo daande mum ɓuuɓnde, nde waylotoo hakkunde mezzo-soprano e kontralto e kitaale 1990.Jibineede e maaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Comfort_Annor#Jibineede_e_maaydeJimihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Comfort_Annor#JimiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Comfort_Annor#TuugnorgalWikipedia: Farah sultan Ahmedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farah_sultan_AhmedFarah Sultan Ahmed ko ɓiɗɗo filmuuji e nder leydi Bollywood. O fuɗɗii golle makko ko e wallude gollodiiɗo makko e peewnugol/gardiiɗo Sultan Ahmed gila 1987 haa o sankii e hitaande 2002.Wikipedia: Reynolds Dagogo-Jackhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Reynolds_Dagogo-JackReynolds Bekinbo Dagogo-Jack (dimaa 4 Desemba 1957), anndiraaɗo "Beks", ko injinirjo leydi Nigeria, technocrat, jaaynoowo, e golloowo leydi. Ha duuɓi cappanɗe tati, o ɗon huwtina nder nder goomu e goomu, ɓurna nder fannuuji laamu/goomu jaango e jaangooji ngam jaangooji, nder nder nderji, nderji e nderji.Wikipedia: Helen ainsworthhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_ainsworthHelen Ainsworth [1] (jibinaa ko Helen Shumate ; 10 oktoobar 1901 [ciimtol ina haani] – 18 ut 1961), ganndiraaɗo kadi Cupid Ainsworth, ko fijoowo dingiral e filmo.Wikipedia: John Dabirihttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Dabiri== Ɓiɗɗo e jaŋde ==Ɓiɗɗo e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Dabiri#Ɓiɗɗo_e_jaŋdeWikipedia: Evelyn Abena Akuaba Appiahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Evelyn_Abena_Akuaba_AppiahEvelyn Abena Akuaba Appiah (jibinaa ko ñalnde 2 lewru juko hitaande 1993) ko jimoowo, model, laamɗo ŋarɗuɗo, mo nganndu-ɗaa ko laamɗo ŋarɗugol winndere 2016 e laamɗo mawɗo winndere 2020. O toɗɗaa ko Miss Grand USA, o wonti debbo ɓaleejo gadano heɓde njeenaari Miss Grand International.Fuɗɗoode gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Evelyn_Abena_Akuaba_Appiah#Fuɗɗoode_gollePijirloojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Evelyn_Abena_Akuaba_Appiah#PijirloojiMiss mawɗo hakkunde leyɗeele 2020https://ff.wikipedia.org/wiki/Evelyn_Abena_Akuaba_Appiah#Miss_mawɗo_hakkunde_leyɗeele_2020Wikipedia: Harrison Bungwonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harrison_BungwonEngr. Dr.Wikipedia: Wale Bolorundurohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wale_BolorunduroSamuel 'Wale Bolorunduro (dugum 1966) ko mo'owo Nigeria, mo'oowo naftorgal e gaas, mo'onɗo jaaynde e bankoojo. O laati komisarjo jaaynde, budget e jaaynde jawdi nder lesdi Osun, Nigeria (2011-15).Wikipedia: Omoyemi akelerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omoyemi_akelereOmoyemi Akerele (jibinaa ko ñalnde 13 lewru Mbooy 1978 to Lagos) ko gardiiɗo golle, jom njulaagu, jom njulaagu.[1] Akerele woni sosɗo e hooreejo fedde Lagos Fashion Week, Style House Files e wasiya keeriiɗo e fedde ƴellitgol njulaagu leydi Najeriya (NEPC).Wikipedia: Umar Buba Bindirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umar_Buba_BindirUmar Buba Bindir (born 11 August 1961) ko o woni mooftaandi lesdi Naajeeriya e jooni o woni hooreejo lesdi Naajeeri.Wikipedia: Salwa idrissihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salwa_idrissiSalwa Idrissi (aarabeeru: سلوى إدريسي) ko jom ngalu, keewɗo ngalu. Ko kanko woni sosɗo e hooreejo hannde Aksal Holding, sosiyetee Maruknaajo keɓtinaaɗo e njulaagu, kosam, geɗe njulaagu e njulaagu.Wikipedia: Rahmon Ade Bellohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahmon_Ade_BelloRahmon Ade bello (born October 1948) is a Nigerian professor of Chemical Engineering, educational administrator and former vice chancellor of the University of Lagos, Nigeria..Wikipedia: Mahfuza akhterhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahfuza_akhterMahfuza Akhter Kiron (Bengali: মাহফুজা আক্তার কিরণ ; jibinaa ko ñalnde 12 lewru feebariyee 1967) ko gardiiɗo fuku koyɗe leydi Bangladesh, kadi ko tergal e Diiso FIFA.Wikipedia: Omowunmi akinnifesihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omowunmi_akinnifesiOmowunmi Akinnifesi (jibinaa ko ñalnde 4 lewru Duujal hitaande 1987)[1] ko debbo njulaagu Naajeeriya, ko o ammbasadeer ko faati e nokkuuji, ko o jom tiitoonde e nder kawgel ngel.[2] O wonii keɓɗo njeenaari ɓurndi yooɗde e nder leydi Najeriya hitaande 2005.Wikipedia: Madeline Ann aksichhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madeline_Ann_aksichMadeline-Ann Aksich, CM (1956 – 25 suwee 2005) ko debbo njulaagu Kanadaa, baawɗo golle, naalanke, sosɗo Duɗal Sukaaɓe hakkunde leyɗeele.[1] Ñalnde 1 mee 2001 o toɗɗaa e Ordre de Canada ngam golle makko neɗɗankaagal.Wikipedia: Deji Akinwandehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deji_AkinwandeDeji Akinwande woni jannginoowo lesdi Naajeeriya e Amerika nder Fedde Fedde Fuuta e Fedde Fanditaare e nder Fedde Materials Science e jaŋde Texas e Austin. O heɓii jaabawol hooreejo leydi ngam jaabawol e nder nder nder nder hitaande 2016 diga Barack Obama.Wikipedia: Akintunde Akinwandehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akintunde_AkinwandeAkintunde Ibitayo Akinwande ko jannginoowo njanngooji lesdi Naajeeriya e Amerik e jaŋde njanngeeji e ordinatiral Massachusetts Institute of Technology. O laɓɓinaama hooreejo NERC, lesdi Nigeria ngam hujja ngam hujjaji naange, o wi'i o hokkata mo teddungal nde o heɓta bandol diga jaajotooɓe maako.Wikipedia: Ifedayo Akintundehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ifedayo_Akintunde== Kuugal ==Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ifedayo_Akintunde#KuugalWikipedia: Christopher Pere Ajuwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christopher_Pere_AjuwaChristopher 'Pere' Ajuwa (23 Noofambar 1941 - 31 Januuwar 2017), woni neɗɗo arandeejo nder lesdi Niger Delta nder lesdi Naijeriya ngam jeyaade hooreejo lesdi Naijiriya. O laati marɗo jaaynde nder duuɓi 1980 e 1990, nden o annditi ngam kuugal maako bana yimɓe.Wikipedia: Ejike Obumneme Aghanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ejike_Obumneme_Aghanya== Jaŋde ==Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ejike_Obumneme_Aghanya#JaŋdeWikipedia: Emmanuel Adekunlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_AdekunleEmmanuel Ludaisi Adekunle ko bishop Anglican to Nigeria: o woni bishop hannde o to Egba.Wikipedia: Omolabake Adenlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omolabake_AdenleOmolabake Adenle (jibinaa ko e hitaande 1982) ko injenieer, jom ngalu, ganndo ko fayti e kaalis. Ko kanko woni sosɗo e hooreejo (CEO) AJA.Wikipedia: Fisayo Ajisolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fisayo_AjisolaFisayo Ajisola ListenR, anndiraaɗo kadi Freezon,[1] ko fijoowo teleeji e filmuuji Naajeeriya, model e jimoowo, ɓurɗo anndeede e darnde makko e nder sitcom Naajeeriya biyeteeɗo Jenifa's Diary, e bannge Funke Akindele. O anndaa kadi ko e golle makko e nder teleeji ; Ndee Nguurndam, Nektar, Ɗaɗi, Laana ɓuuɓka, Circle of Interest e Daartol men.Nguurndam adanɗam Fisayo jibinaa ko to wuro Lagos, leydi Najeriya, ko kanko woni ɓiɓɓe nayo jibnaaɓe makko. O jeyaa ko e iwdi Yoruba, o ummorii ko Ayedun e nder diiwaan Ekiti, to bannge worgo-fuɗnaange leydi Najeriya.[3] Ajisola fuɗɗii tawtoreede pijirlooji e pijirlooji, nde o woni e duɗal jaaɓi haaɗtirde to duɗal jaaɓi haaɗtirde laamu fedde (FGC) Odogbolu, to diiwaan Ogun. E lewru juko hitaande 2010, o winnditii to duɗal jaaɓi haaɗtirde PEFTI to Wale Adenuga to Lagos, leydi Najeriya, ɗo o janngi fijirde.[3] Ko adii fof ko golle maantiniiɗe, ko e Nnena and Friends Show, ñalnde 1 oktoobar 2010, ɗo o holliti golle jimɗi.[3] Nde o woni e duɗal jaaɓi haaɗtirde, Ajisola sosi fedde nde wonaa laamuyankoore (ONG), Jewel Empowerment Foundation e yiɗde dartinde mboros oo e nder renndo ngo, tawa ina teskaa e semmbinde sukaaɓe e jannginde sukaaɓe.[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Fisayo_Ajisola#Nguurndam_adanɗam_Fisayo_jibinaa_ko_to_wuro_Lagos,_leydi_Najeriya,_ko_kanko_woni_ɓiɓɓe_nayo_jibnaaɓe_makko._O_jeyaa_ko_e_iwdi_Yoruba,_o_ummorii_ko_Ayedun_e_nder_diiwaan_Ekiti,_to_bannge_worgo-fuɗnaange_leydi_Najeriya.[3]_Ajisola_fuɗɗii_tawtoreede_pijirlooji_e_pijirlooji,_nde_o_woni_e_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_laamu_fedde_(FGC)_Odogbolu,_to_diiwaan_Ogun._E_lewru_juko_hitaande_2010,_o_winnditii_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_PEFTI_to_Wale_Adenuga_to_Lagos,_leydi_Najeriya,_ɗo_o_janngi_fijirde.[3]_Ko_adii_fof_ko_golle_maantiniiɗe,_ko_e_Nnena_and_Friends_Show,_ñalnde_1_oktoobar_2010,_ɗo_o_holliti_golle_jimɗi.[3]_Nde_o_woni_e_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde,_Ajisola_sosi_fedde_nde_wonaa_laamuyankoore_(ONG),_Jewel_Empowerment_Foundation_e_yiɗde_dartinde_mboros_oo_e_nder_renndo_ngo,_tawa_ina_teskaa_e_semmbinde_sukaaɓe_e_jannginde_sukaaɓe.[4]Kugal Fisayo fuɗɗii golle mum e nder hitaande 2011, o waɗii golle maantiniiɗe e nder teleeji leydi Najeriya, Tinsel, Lance burning e Circle d’intérêt. O ƴetti fooftere e fijirde e lewru suwee 2011 nde o heɓi naatde e duɗal jaaɓi haaɗtirde. Ajisola fuɗɗii golle mum e waɗde filmuuji ko e hitaande 2016,[1] e peewnugol filmo Road to Ruin,[5] e ballondiral e fedde mum, fedde nde ina wiyee Jewel Empowerment Foundation (JEF),[3] e anniya ɗaɓɓude... laamu ngam hoosugo kuuɗe ngam hokkugo kuuɗe ngam sukaaɓe Naajeeriya ɓe ngalaa semmbe.[6] Fiyoowo Raphael Niyi Stephen, gonɗo e filmo oo, wiyi : "Film oo ko laawol ngam anndude ko woni e sukaaɓe ɓee kadi ngam rokkude daande men e ko laamu nguu waɗata e hawking, ngam anndude hawking isn'. t cuɓal gadanal."[5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Fisayo_Ajisola#Kugal_Fisayo_fuɗɗii_golle_mum_e_nder_hitaande_2011,_o_waɗii_golle_maantiniiɗe_e_nder_teleeji_leydi_Najeriya,_Tinsel,_Lance_burning_e_Circle_d’intérêt._O_ƴetti_fooftere_e_fijirde_e_lewru_suwee_2011_nde_o_heɓi_naatde_e_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde._Ajisola_fuɗɗii_golle_mum_e_waɗde_filmuuji_ko_e_hitaande_2016,[1]_e_peewnugol_filmo_Road_to_Ruin,[5]_e_ballondiral_e_fedde_mum,_fedde_nde_ina_wiyee_Jewel_Empowerment_Foundation_(JEF),[3]_e_anniya_ɗaɓɓude..._laamu_ngam_hoosugo_kuuɗe_ngam_hokkugo_kuuɗe_ngam_sukaaɓe_Naajeeriya_ɓe_ngalaa_semmbe.[6]_Fiyoowo_Raphael_Niyi_Stephen,_gonɗo_e_filmo_oo,_wiyi_:_"Film_oo_ko_laawol_ngam_anndude_ko_woni_e_sukaaɓe_ɓee_kadi_ngam_rokkude_daande_men_e_ko_laamu_nguu_waɗata_e_hawking,_ngam_anndude_hawking_isn'._t_cuɓal_gadanal."[5]Filmogaraafi Teleeji Hitaande Tiitoonde Darnde Pewjanoowo/Gardiiɗo Teskorɗe 2011 Tinsel Co-hoodere Tope Oshin Ogun Mnet TV 2011 Lance burning Ardii Akin Akindele Serie Drama TV 2011 Circle de l'intérêt Koolaaɗo kuuɓal Kalu Anya e nder teleeji 2012 Shadows Lead Tunde Olaoye TV série 2014 Nectar Co-hoodere Sola Sobowale TV 2015 Ndee ɗoo darnde ballal nguurndam Wale Adenuga TV 2016 Jenifa's Diary Co-star Funke Akindele Sitcomhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fisayo_Ajisola#Filmogaraafi_Teleeji_Hitaande_Tiitoonde_Darnde_Pewjanoowo/Gardiiɗo_Teskorɗe_2011_Tinsel_Co-hoodere_Tope_Oshin_Ogun_Mnet_TV_2011_Lance_burning_Ardii_Akin_Akindele_Serie_Drama_TV_2011_Circle_de_l'intérêt_Koolaaɗo_kuuɓal_Kalu_Anya_e_nder_teleeji_2012_Shadows_Lead_Tunde_Olaoye_TV_série_2014_Nectar_Co-hoodere_Sola_Sobowale_TV_2015_Ndee_ɗoo_darnde_ballal_nguurndam_Wale_Adenuga_TV_2016_Jenifa's_Diary_Co-star_Funke_Akindele_SitcomWikipedia: Joseph Ajienkahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_AjienkaJoseph Atubokiki Ajienka (jibinaa ko 10 lewru Yarkomaa 1955) ko jannginoowo Naajeeriya to bannge ganndal petroŋ, gardiiɗo jaŋde e cukko jaagorgal jeeɗiɗaɓal to duɗal jaaɓi haaɗtirde Port Harcourt, to leydi Rivers, to leydi Najeriya.[1][2] [3] [4] E gardagol makko, Duɗal jaaɓi-haaɗtirde Port Harcourt woni 6ɓo e nder Afrik e 1ɓo e nder leydi Nijeer e nder wiɗtooji baɗɗiiɗi e jaŋde toownde Times (THE).Wikipedia: Bukky Ajayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bukky_AjayiZainab Bukky Ajayi ListenR (2 lewru feebariyee 1934 - 6 lewru juko hitaande 2016) ko fijoowo Naajeeriya.[1]Nguurndam e golle Bukky Ajayi jibinaa ko e nder leydi Najeriya kono o timminii jaŋde makko toownde to leydi Angalteer, to leydi Angalteer e ballal bursi laamu fedde nde. E hitaande 1965, o ummii Angalteer o fayi Naajeeriya ɗo golle makko puɗɗii wonde yeewtanoowo e yeewtanoowo e nder hukuuma teleeji leydi Najeriya e hitaande 1966.[2] Ajayi waɗii film mum gadano e nder teleeji Village Headmaster e nder kitaale 70 ko adii nde o yahrata e Checkmate, teleeji Naajeeriya ɗi o yaltini e fuɗɗoode kitaale 1990.https://ff.wikipedia.org/wiki/Bukky_Ajayi#Nguurndam_e_golle_Bukky_Ajayi_jibinaa_ko_e_nder_leydi_Najeriya_kono_o_timminii_jaŋde_makko_toownde_to_leydi_Angalteer,_to_leydi_Angalteer_e_ballal_bursi_laamu_fedde_nde._E_hitaande_1965,_o_ummii_Angalteer_o_fayi_Naajeeriya_ɗo_golle_makko_puɗɗii_wonde_yeewtanoowo_e_yeewtanoowo_e_nder_hukuuma_teleeji_leydi_Najeriya_e_hitaande_1966.[2]_Ajayi_waɗii_film_mum_gadano_e_nder_teleeji_Village_Headmaster_e_nder_kitaale_70_ko_adii_nde_o_yahrata_e_Checkmate,_teleeji_Naajeeriya_ɗi_o_yaltini_e_fuɗɗoode_kitaale_1990.Ndee doggol timmaani; aɗa waawi wallude e ɓeydude geɗe ŋakkuɗe. (Siilo 2016) Vidiyo Hitaande Film Role Notes 2013 Yumma George hono Ma Ayo Balogun mo Andre Dosunmu ardii 2009 Maama bolode oku ayoola — Òré Layé — — 2008 Amoye — — Iya Mi Tooto — — 2007 Naange ɓurnge jalbude — ina holliraa e geɗe kala Ɓernde mawnde Jawdi Mama James Geɗe moƴƴe — Jogo Yidde Mi Ego 2006 Rewɓe Goonɗinɓe Yunis 2005 Pont-Haayre Maama Polina Caɗeele Destiny — — Cot rewɓe — ina hollira e kala nokkuuji 2004 Bojel ngel alaa ɗo haaɗi no Mrs Orji holliri e nder geɗe ɗee kala Maleyka tokooso — — Obirin sowanu — — Temi Ni, Ti E Ko — ina hollira e denndaangal dille Dewgal ɓurngal bonde Agnes 2003 Laamɗo — — Sehil am ɓurɗo moƴƴude — — 2001 Hisnude Alero — — Duunde Mama Tutu — 2000 Fiyre cakkitiinde Mrs Morgan ina jeyaa e denndaangal dille Oduduwa — 1998 Ɗaɗi Diamant — — Jaagorgal ko yumma Desmond — 1997 Hoɗɓe — — 1989–1991 : — — Gardiiɗo wuro — — Wade Ajayi maayi ko e galle mum to Surulere, to diiwaan Lagos ñalnde 6 lewru juko hitaande 2016 tawi omo yahra e duuɓi 82.[5][6]Wikipedia: Fatima al jaberhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_al_jaberFaatima Obaid Al Jaber (aarabeere: فاطمة عبيد الجابر) (jibinaa ko e hitaande 1965) ko mawɗo gollordu fedde Al Jaber jooɗnde to Emiraaji Arab Dentuɗi. Ko baaba makko, hono Obaid Al Jaber sosi fedde nde.Wikipedia: Amina Al rustamanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Al_rustamaniAmina Al Rustamani ko debbo njulaagu Emiraaji, ko kanko woni gardiiɗo njulaagu ɓesngu AW Rostamani Group.[1] O wonii limngal 9 nder doggol joyaɓol CEO Fuɗnaange hakkundeejo ngol rewɓe aarabeeɓe ɓurɓe semmbe e winndere nde e hitaande 2015.Wikipedia: Bathuel Harrison Iheanyichukwuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bathuel_Harrison_IheanyichukwuBathuel Harrison Iheanyichukwu ko injenieer siwil e arsitek, ko kanko woni jooni Komiseriyaa golle diiwaan Rivers. O toɗɗaa e ndee ɗoo darnde ko guwerneer Ezenwo Nyesom Wike, tabitinaaɗo e suudu sarɗiiji leydi Rivers, o huniima ñalnde 9 lewru nduu 2016.Wikipedia: Taiwo Ajai-Lycetthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taiwo_Ajai-LycettTaiwo Ajai-Lycett ListenN, OON (jibinaa ko ñalnde 3 feebariyee 1941) ko fijoowo Naajeeriya,[1]jaayndiyanke, yeewtanoowo teleeji, e ganndo kosam.[2][3] Lycett ko debbo, ko kanko woni gadano winndude jaaynde Africa Woman e kitaale 1970.Nguurndam Taiwo Ajai jibinaa ko ɓiɗɗo gadano e nder sukaaɓe rewɓe ɗiɗo[5] ñalnde 3 lewru feebariyee 1941 to Lagos, diiwaan hirnaange Naajeeriya koloñaal,[6] baaba makko ko iwdi Awori.[7] O janngi ko e duɗal jaaɓi haaɗtirde Mt Carmel, to Lagos,[7] hade makko yahde to duɗal jaaɓi haaɗtirde sukaaɓe rewɓe Methodist, to Lagos.https://ff.wikipedia.org/wiki/Taiwo_Ajai-Lycett#Nguurndam_Taiwo_Ajai_jibinaa_ko_ɓiɗɗo_gadano_e_nder_sukaaɓe_rewɓe_ɗiɗo[5]_ñalnde_3_lewru_feebariyee_1941_to_Lagos,_diiwaan_hirnaange_Naajeeriya_koloñaal,[6]_baaba_makko_ko_iwdi_Awori.[7]_O_janngi_ko_e_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Mt_Carmel,_to_Lagos,[7]_hade_makko_yahde_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_sukaaɓe_rewɓe_Methodist,_to_Lagos.Njeenaaje e teddungal Ñalnde 1 lewru Oktoobar 2006, o heɓi njeenaari ngenndi ndi Ofisee Ordo Niiseer, ndi mawɗo Olusegun Obasanjo, hooreejo leydi Niiseer.[6][16][17] E lewru feebariyee 2008, e nder ñalngu nguu, e nder ñalngu nguu, e nder ñalngu mawningol hitaande 10ɓiire Tiata Fahodzi, o teddinaama e wonde gardiiɗo pijirlooji Angalteer-Afrik, kanko e Dotun Adebayo e Yemi Ajibade.[18]https://ff.wikipedia.org/wiki/Taiwo_Ajai-Lycett#Njeenaaje_e_teddungal_Ñalnde_1_lewru_Oktoobar_2006,_o_heɓi_njeenaari_ngenndi_ndi_Ofisee_Ordo_Niiseer,_ndi_mawɗo_Olusegun_Obasanjo,_hooreejo_leydi_Niiseer.[6][16][17]_E_lewru_feebariyee_2008,_e_nder_ñalngu_nguu,_e_nder_ñalngu_nguu,_e_nder_ñalngu_mawningol_hitaande_10ɓiire_Tiata_Fahodzi,_o_teddinaama_e_wonde_gardiiɗo_pijirlooji_Angalteer-Afrik,_kanko_e_Dotun_Adebayo_e_Yemi_Ajibade.[18]Kugal Damal (cuɓaama) Hitaande Hollitde Teskorɗe Darnde 1966 Pijirlooji gadani ɗi Wole Soyinka winndi e wuro Lion e Jewel 1971 Maleykaaji warooɓe debbo Patrice Lumumba, juulde pijirlooji Dublin, 1971 1973 Jaɓde Oona suudu pijirlooji ñalnde heen 1973 Nguurndam haa abada 1974 Pijirlooji cellal ngenndi ɗi Peter Nichols ardii 1974 Koolol jimɗi ɓaleeji e ɓaleeji Hampstead 1972 Koolol Edinburgh, koolaaɗo kuuɓal: Buddy Caravaggio e Replique. 1976 Posto parsel Tola Folagunle Filmogaraafi cuɓaaɗo Won e Yummiraaɓe Do 'Ave 'Em (Season 2, Episode 5 - Clinique Baaba) hono Sally Ñaawirde laamu (1976) hono Adah Obi Tedduɗo oo (1992) Tinsel (Seppo tele) Miraas ɓuuɓɗo (2014) Laamɗo sukaaɓe: Gartugol laamɗo (2021) hono mawɗo Mrs Randle Elesin Oba, Puccu Laamiiɗo (2022) e mbaydi Madam Taiwo Deftere ɓaleere (2023) ko Editor Kawral Jibnaaɓe Funmi (2024) hono Neenehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taiwo_Ajai-Lycett#Kugal_Damal_(cuɓaama)_Hitaande_Hollitde_Teskorɗe_Darnde_1966_Pijirlooji_gadani_ɗi_Wole_Soyinka_winndi_e_wuro_Lion_e_Jewel_1971_Maleykaaji_warooɓe_debbo_Patrice_Lumumba,_juulde_pijirlooji_Dublin,_1971_1973_Jaɓde_Oona_suudu_pijirlooji_ñalnde_heen_1973_Nguurndam_haa_abada_1974_Pijirlooji_cellal_ngenndi_ɗi_Peter_Nichols_ardii_1974_Koolol_jimɗi_ɓaleeji_e_ɓaleeji_Hampstead_1972_Koolol_Edinburgh,_koolaaɗo_kuuɓal:_Buddy_Caravaggio_e_Replique._1976_Posto_parsel_Tola_Folagunle_Filmogaraafi_cuɓaaɗo_Won_e_Yummiraaɓe_Do_'Ave_'Em_(Season_2,_Episode_5_-_Clinique_Baaba)_hono_Sally_Ñaawirde_laamu_(1976)_hono_Adah_Obi_Tedduɗo_oo_(1992)_Tinsel_(Seppo_tele)_Miraas_ɓuuɓɗo_(2014)_Laamɗo_sukaaɓe:_Gartugol_laamɗo_(2021)_hono_mawɗo_Mrs_Randle_Elesin_Oba,_Puccu_Laamiiɗo_(2022)_e_mbaydi_Madam_Taiwo_Deftere_ɓaleere_(2023)_ko_Editor_Kawral_Jibnaaɓe_Funmi_(2024)_hono_NeeneWikipedia: Tamaraah Al gabaanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamaraah_Al_gabaaniTamaraah Al-Gabaani ko jommbaajo Sawudit, ko neɗɗo teleeji, ko jom mbaydi.Wikipedia: Verma Malikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Verma_MalikVerma Malik (13 abriil 1925 - 15 mars 2009) ko jimoowo jimɗi filmuuji Bollywood. Ko o daraniiɗo ndimaagu e nder laamu Angalteer.Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Verma_Malik#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Verma_Malik#FilmogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Verma_Malik#TuugnorgalWikipedia: Bisola Aiyeolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bisola_AiyeolaBisola Aiyeola ListenR (jibinaa ko 21 lewru Yarkomaa 1986) ko debbo Naajeeriya, fijoowo, jimoowo, winndiyanke, yeewtanoowo tele/rajo, mimic e sosɗo Brown Girls Magic.Jaangirde Bisola janngi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Naajeeriya ɗo o janngi njuɓɓudi njulaagu.[5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Bisola_Aiyeola#Jaangirde_Bisola_janngi_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Naajeeriya_ɗo_o_janngi_njuɓɓudi_njulaagu.[5]Kugal Aiyeola feeñii e hitaande 2017 e nder yeewtere Big Brother Naija ɗo o woni gadano.[6][7][8][9] Nde o woni haa BBN, o yalti e ƴamoowo ONE Campaign reality show ko ɗum fedde winndereyankoore ngam wallitde jaŋde sukaaɓe rewɓe e birooji mum to London, Amerik, Naajeeriya e nokkuuji goɗɗi e nder winndere nde.[10]https://ff.wikipedia.org/wiki/Bisola_Aiyeola#Kugal_Aiyeola_feeñii_e_hitaande_2017_e_nder_yeewtere_Big_Brother_Naija_ɗo_o_woni_gadano.[6][7][8][9]_Nde_o_woni_haa_BBN,_o_yalti_e_ƴamoowo_ONE_Campaign_reality_show_ko_ɗum_fedde_winndereyankoore_ngam_wallitde_jaŋde_sukaaɓe_rewɓe_e_birooji_mum_to_London,_Amerik,_Naajeeriya_e_nokkuuji_goɗɗi_e_nder_winndere_nde.[10]E hitaande 2023, Bisola Aiyeola sosi sosiyetee mum toppitiiɗo ko fayti e ɓalndu, hono Brown Girls Magic, ɗo o woni hooreejo e sosɗo. Ndee fedde ina hollita darnde makko e ƴellitde peeje toppitiiɗe cellal ɓalli e semmbinde rewɓe. Marque oo, e gardagol makko, ina teeŋtina moƴƴere, ina rokka geɗe curated baɗaaɗe e haajuuji belɗi ceertuɗi. Golle Aiyeola e gollondiral peeje ina mballita e nafoore marque, ina yahdi e yiɗde mum ngam ustude hoolaare e mawninde ŋarɗugol keeriiɗo rewɓe e kala mbaydiiji. Brown Girls Magic ina darii e nder njuɓɓudi ɓamtaare, ina hollira darnde Aiyeola ngam toppitaade hoore mum e semmbinde ɗum.Filmogaraafi cuɓaaɗo Natal timmungal (2016) hono Kiksy Daande Ovy (2017) ko Ovy Bojel ɓuuɓngel e nder njillu (2015) hono Didi Haala kaŋŋe (2019) hono Samira Lagosinaaɓe bling (2019) ko Kiki laamɗo Sukaare Rush (film 2019) bana Sukaare Sola Wontude Obim (2019) hono Zika Oo Laamɗo Noddi Nguurndam[23] (2020) ko Aiyetide Neene ɗiɗo e ɓiɗɗo (2017) hono Rosa Ñalawma njoɓdi (film 2018) hono Ngozi Naatgol Kuju en (2020)[16] ko Mausi Nguurndam mburu (2021)[16] hono neene Agy Ustaare (2021)[24] ko ofisee Juliyet Laamu e Kasal (2021) Doggol lewru (2017) ko Siki Falz humpito (2018) Huunde bonnde (2017) hono Clarissa Fenaande hoyre mum (2022)[25] hono Boma Makate ina foti yeeyde (2019) ko Rajo Ben Jaawɗo (2017) woni Dorati Baaba mawɗo (2018) ko hooreejo Simi Hiirde e nokku am (2022)[26] ko Bisi Yo Karma (2019) woni Jibriila Gorko Lagos (2015 teleeji) hono Sikira Flawsome (serie TV 2022) hono Ifeyinwa Palava (film 2022) ko Imade Feere ɓesngu Naajeeriya (2022-hannde) Kujus oo kadi (2023) Aadama Bol (2024) woni Madam Joy Muri & Ko (2024) [27] Njeenaaje e noddaali Categori Njeenaari Hitaande Njeñtudi Film Ref 2017 Njeenaaje ɓurɗe moƴƴude e Nollywood ɓurɗe waawde wallitde –Natal Engele timmungal cuɓaama [28] 2018 Njeenaaje suɓngo yiyooɓe Magic Afrik Njeenaari Trail Blazer — Woni [15] 2020 Njeenaaje ɓurɗe moƴƴude e Nollywood ɓurɗe waawde fijde e nder darnde ballondiral (Engele) Sugar Rush heɓi [29] Ko ɓuri moƴƴude e fijde e nder darnde ardiinde –Engele Oo debbo ina wiyee nguurndam Nominated [30] 2022 Afrik Magic' Suɓol Yi'ooɓe Njeenaari ɓurndi moƴƴude e nder film komedi Dwindle suɓaama [31][32] Ko ɓuri moƴƴude e ballal Sugar Rush toɗɗaama Ko ɓuri moƴƴude e fijirde e nder drama oo debbo noddi nguurndam Nominatedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bisola_Aiyeola#E_hitaande_2023,_Bisola_Aiyeola_sosi_sosiyetee_mum_toppitiiɗo_ko_fayti_e_ɓalndu,_hono_Brown_Girls_Magic,_ɗo_o_woni_hooreejo_e_sosɗo._Ndee_fedde_ina_hollita_darnde_makko_e_ƴellitde_peeje_toppitiiɗe_cellal_ɓalli_e_semmbinde_rewɓe._Marque_oo,_e_gardagol_makko,_ina_teeŋtina_moƴƴere,_ina_rokka_geɗe_curated_baɗaaɗe_e_haajuuji_belɗi_ceertuɗi._Golle_Aiyeola_e_gollondiral_peeje_ina_mballita_e_nafoore_marque,_ina_yahdi_e_yiɗde_mum_ngam_ustude_hoolaare_e_mawninde_ŋarɗugol_keeriiɗo_rewɓe_e_kala_mbaydiiji._Brown_Girls_Magic_ina_darii_e_nder_njuɓɓudi_ɓamtaare,_ina_hollira_darnde_Aiyeola_ngam_toppitaade_hoore_mum_e_semmbinde_ɗum.Filmogaraafi_cuɓaaɗo_Natal_timmungal_(2016)_hono_Kiksy_Daande_Ovy_(2017)_ko_Ovy_Bojel_ɓuuɓngel_e_nder_njillu_(2015)_hono_Didi_Haala_kaŋŋe_(2019)_hono_Samira_Lagosinaaɓe_bling_(2019)_ko_Kiki_laamɗo_Sukaare_Rush_(film_2019)_bana_Sukaare_Sola_Wontude_Obim_(2019)_hono_Zika_Oo_Laamɗo_Noddi_Nguurndam[23]_(2020)_ko_Aiyetide_NeenWikipedia: Tunbosun Aiyedehinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tunbosun_AiyedehinTunbosun Aiyedehin (jibinaa ko ñalnde 19 lewru juko hitaande 1973), ko Tuby, ko fijoowo filmuuji e daande Naajeeriya.[1][2][3][4] O ɓuri anndeede ko e golle makko e nder filmuuji, Rewɓe ɗiɗo e ɓiɗɗo e Kpians: Juulde Ruuhu.Ngendam Tunbosun Aiyedehin ina jooɗii e nder diiwaan Lagos. Aiyedehin ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ahmadu Bello to bannge njuɓɓudi njulaagu.[7]https://ff.wikipedia.org/wiki/Tunbosun_Aiyedehin#Ngendam_Tunbosun_Aiyedehin_ina_jooɗii_e_nder_diiwaan_Lagos._Aiyedehin_ko_jannginoowo_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Ahmadu_Bello_to_bannge_njuɓɓudi_njulaagu.[7]Kugal O naati e nder fedde filmuuji leydi Najeriya, nde nganndu-ɗaa hannde ko Nollywood, e fuɗɗoode kitaale 2000. Aiyedehin waɗii filmuuji teleeji Naajeeriya bana Hakkunde, Ndiyam mettuɗam, Moƴƴere to yiite, Jahannama walla ndiyam toowɗam, Lockdown, Dear Bayo, Mrs & Mrs Johnson e The Ten Virgins.[8] O heɓi njeenaari ɓurndi moƴƴude e nder fijirde (Drama) e hitaande 2016,[9][10] e njeenaari ɓurndi moƴƴude e nder fijirde (Engele) e njeenaari ɓurndi moƴƴude e Nollywood 2019.[11] O woniino kadi cuɓaaɗo e hitaande 2020 e nder ñalɗi filmuuji hakkunde leyɗeele to Toronto ngam wonde fijoowo ɓurɗo waawde wallitde.[12] O woniino kadi e set ngam waɗde filmo njimri biyeteeɗo Hey You.[13]https://ff.wikipedia.org/wiki/Tunbosun_Aiyedehin#Kugal_O_naati_e_nder_fedde_filmuuji_leydi_Najeriya,_nde_nganndu-ɗaa_hannde_ko_Nollywood,_e_fuɗɗoode_kitaale_2000._Aiyedehin_waɗii_filmuuji_teleeji_Naajeeriya_bana_Hakkunde,_Ndiyam_mettuɗam,_Moƴƴere_to_yiite,_Jahannama_walla_ndiyam_toowɗam,_Lockdown,_Dear_Bayo,_Mrs_&_Mrs_Johnson_e_The_Ten_Virgins.[8]_O_heɓi_njeenaari_ɓurndi_moƴƴude_e_nder_fijirde_(Drama)_e_hitaande_2016,[9][10]_e_njeenaari_ɓurndi_moƴƴude_e_nder_fijirde_(Engele)_e_njeenaari_ɓurndi_moƴƴude_e_Nollywood_2019.[11]_O_woniino_kadi_cuɓaaɗo_e_hitaande_2020_e_nder_ñalɗi_filmuuji_hakkunde_leyɗeele_to_Toronto_ngam_wonde_fijoowo_ɓurɗo_waawde_wallitde.[12]_O_woniino_kadi_e_set_ngam_waɗde_filmo_njimri_biyeteeɗo_Hey_You.[13]Filmogaraafi Rewɓe ɗiɗo e ɓiɗɗo (2011) hono Enehi Kpians: Juulde ruuhuuji (2014) hono Mamma Ben Ñalawma e maayde (2014) hono Margaret Debbo & Debbo Jonson (2015) Ko adii 30 (2015) [14]. Sifaa (2015) [15] Moƴƴere to lewru (2016) hono Mrs Segun Balɗe 93 (2016) Jahannama walla ndiyam toowɗam (2016) hono mama gbolahan Orewa (2017) [16] Hakkunde (2017) hono Mrs Adejo Ndiyam mettuɗam (2017) Deƴƴude (2017) E.V.E - Feccere mbayliigu otooji (2018) [17] Rewɓe sappo (2019) ko jom suudu Altine ɓaleejo (2019) ko Mum Nokkuuji ɓuuɓɗi (2019) [18] Lockdown (2019) hono Mrs Lawal Kaaƴe (2019) Sessions (film 2020)[19] e nder debbo Oghenekaro Dear bayo (2020) as Iya bayo Ko aduna majjere (2020) [20] hono Adaeze Mirabel (2020) [21] hono Mrs fagbemi Yahoo taboo (2020) as mama jide Leydi tiiɗndi (2021) ko Mamma Tola Hey Aan (2022) ko Maama Wuro ɓuuɓngo (2022) Jaaynde Ɓooynde (2019) Ngam Mariyam Ebun Pataki (2020)[22] hono Doktoor Miin woni Misan (2023) Njeenaaje Hitaande Njeenaari Cate Njeñtudi Ref 2016 2016 Afrik Magic Yiyooɓe Suɓngo Njeenaari ɓurndi moƴƴude e wallude e nder dingiral keɓtinaangal [23] 2019 Njeenaaje ɓurɗe moƴƴude e Nollywood ɓurɗe waawde fijde e nder darnde ballondiral (Engele) Suɓaama [24] 2020 2020 cuɓaaɗo e nder ñalngu filmuuji hakkunde leyɗeele to Toronto, ko debbo ɓurɗo waawde wallitde (Diary of The Damned) cuɓaaɗo [25]https://ff.wikipedia.org/wiki/Tunbosun_Aiyedehin#Filmogaraafi_Rewɓe_ɗiɗo_e_ɓiɗɗo_(2011)_hono_Enehi_Kpians:_Juulde_ruuhuuji_(2014)_hono_Mamma_Ben_Ñalawma_e_maayde_(2014)_hono_Margaret_Debbo_&_Debbo_Jonson_(2015)_Ko_adii_30_(2015)_[14]._Sifaa_(2015)_[15]_Moƴƴere_to_lewru_(2016)_hono_Mrs_Segun_Balɗe_93_(2016)_Jahannama_walla_ndiyam_toowɗam_(2016)_hono_mama_gbolahan_Orewa_(2017)_[16]_Hakkunde_(2017)_hono_Mrs_Adejo_Ndiyam_mettuɗam_(2017)_Deƴƴude_(2017)_E.V.E_-_Feccere_mbayliigu_otooji_(2018)_[17]_Rewɓe_sappo_(2019)_ko_jom_suudu_Altine_ɓaleejo_(2019)_ko_Mum_Nokkuuji_ɓuuɓɗi_(2019)_[18]_Lockdown_(2019)_hono_Mrs_Lawal_Kaaƴe_(2019)_Sessions_(film_2020)[19]_e_nder_debbo_Oghenekaro_Dear_bayo_(2020)_as_Iya_bayo_Ko_aduna_majjere_(2020)_[20]_hono_Adaeze_Mirabel_(2020)_[21]_hono_Mrs_fagbemi_Yahoo_taboo_(2020)_as_mama_jide_Leydi_tiiɗndi_(2021)_ko_Mamma_Tola_Hey_Aan_(2022)_ko_Maama_Wuro_ɓuuɓngo_(2022)_Jaaynde_Ɓooynde_(2019)_Ngam_Mariyam_Ebun_Pataki_(2020)[22]_hono_Doktoor_Miin_woni_Misan_(2023)_NjeenaajWikipedia: Tele Ikuruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tele_IkuruTelenyem Renner Ikuru (jibinaa ko ñalnde 24 lewru feebariyee 1966), ko heewi anndireede ko Tele Ikuru, ko injenieer e politikyanke Naajeeriya. O fuɗɗii suɓaade cukko guwerneer diiwaan Rivers e hitaande 2007 e dow tikket PDP e guwerneer Celestine Omehia.Wikipedia: Idia Aisienhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idia_AisienIdia Aisien ko debbo Naajeeriya-Ameriknaajo, ko o yeewtanoowo teleeji, ko o fijoowo.Nguurndam adanɗam Aisien ko iwdi Nijeer e Kameruun. O jibinaa ko ñalnde 4 sulyee 1991, to wuro Lagos, e galle mawɗo jom jawdi en biyeteeɗo Joe Aisien, e jom jawdi en biyeteeɗo Emmanuella Aisien.[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Idia_Aisien#Nguurndam_adanɗam_Aisien_ko_iwdi_Nijeer_e_Kameruun._O_jibinaa_ko_ñalnde_4_sulyee_1991,_to_wuro_Lagos,_e_galle_mawɗo_jom_jawdi_en_biyeteeɗo_Joe_Aisien,_e_jom_jawdi_en_biyeteeɗo_Emmanuella_Aisien.[1]Kugal Model Aisien golliima e Fox 5 News, e Fedde AARP, e Jokkondiral Discovery, e Eɓɓoore Politik caggal leydi, e Fedde Ngenndiije Dentuɗe, e Atlas Mara.[4] O waɗii modele e markeeji keewɗi, ko wayi no BMW,[5] Vogue, LAN Airlines, Aura, Black Opal, Nivea, Alice + Olivia, J Brand, Cashhimi, Samantha Pleet, Jovani, Evelyn Lambert, Nikki Angelique, An Alili e Sway Gaasa Ltd.https://ff.wikipedia.org/wiki/Idia_Aisien#Kugal_Model_Aisien_golliima_e_Fox_5_News,_e_Fedde_AARP,_e_Jokkondiral_Discovery,_e_Eɓɓoore_Politik_caggal_leydi,_e_Fedde_Ngenndiije_Dentuɗe,_e_Atlas_Mara.[4]_O_waɗii_modele_e_markeeji_keewɗi,_ko_wayi_no_BMW,[5]_Vogue,_LAN_Airlines,_Aura,_Black_Opal,_Nivea,_Alice_+_Olivia,_J_Brand,_Cashhimi,_Samantha_Pleet,_Jovani,_Evelyn_Lambert,_Nikki_Angelique,_An_Alili_e_Sway_Gaasa_Ltd.Nguurndam neɗɗo Aisien siftinii hoore mum wonde ko "Smart. Semmbinɗo. Jaltuɗo. Caɗtuɗo. Luggiɗɗo".[10] Koɗo gooto meeɗii rokkude mo Range Rover.[11]https://ff.wikipedia.org/wiki/Idia_Aisien#Nguurndam_neɗɗo_Aisien_siftinii_hoore_mum_wonde_ko_"Smart._Semmbinɗo._Jaltuɗo._Caɗtuɗo._Luggiɗɗo".[10]_Koɗo_gooto_meeɗii_rokkude_mo_Range_Rover.[11]Wikipedia: Mercy Aigbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mercy_AigbeMercy Aigbe (ListenN) (jibinaa ko ñalnde 1 lewru Yarkomaa 1978) ko debbo fijoowo, gardo, jom mbaydi e jom njulaagu. O ɓuri anndeede ko e filmuuji makko ɗemngal Yoruba.Nguurndam adanɗam Mercy Aigbe jibinaa ko ñalnde 1 lewru Yarkomaa hitaande 1978 to diiwaan Edo. O ummorii ko wuro Benin ngo woni laamorgo leydi Edo. Ko kanko woni ɓiɗɗo ɗiɗaɓo e nder galle joy.[5] O heɓi jaŋde makko leslesre to duɗal leslesal St. Francis, o janngi to duɗal hakkundeewal Maryland Ikeja, to diiwaan Lagos.[6] O woni kadi ko janngoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde The Polytechnic, to Ibadan, to diiwaan Oyo, ɗo o heɓi OND makko e jaŋde kaalis. E hitaande 2001, Mercy Aigbe heɓi bakkaa mum to duɗal jaaɓi haaɗtirde Lagos, o heɓi dipolom makko e ganndal pijirlooji.[7][8]https://ff.wikipedia.org/wiki/Mercy_Aigbe#Nguurndam_adanɗam_Mercy_Aigbe_jibinaa_ko_ñalnde_1_lewru_Yarkomaa_hitaande_1978_to_diiwaan_Edo._O_ummorii_ko_wuro_Benin_ngo_woni_laamorgo_leydi_Edo._Ko_kanko_woni_ɓiɗɗo_ɗiɗaɓo_e_nder_galle_joy.[5]_O_heɓi_jaŋde_makko_leslesre_to_duɗal_leslesal_St._Francis,_o_janngi_to_duɗal_hakkundeewal_Maryland_Ikeja,_to_diiwaan_Lagos.[6]_O_woni_kadi_ko_janngoowo_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_The_Polytechnic,_to_Ibadan,_to_diiwaan_Oyo,_ɗo_o_heɓi_OND_makko_e_jaŋde_kaalis._E_hitaande_2001,_Mercy_Aigbe_heɓi_bakkaa_mum_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Lagos,_o_heɓi_dipolom_makko_e_ganndal_pijirlooji.[7][8]Kugal Mercy Aigbe fuɗɗii golle mum e fijirde ko e hoɗde e won e teleeji, ina jeyaa heen fijirde teleeji ɓurnde lollude "Papa Ajasco."[9] E nder golle mum, Mercy naati e nder dingiral Nollywood haa timmi e hitaande 2006, o fijiraa e fijirde nde addani mo yiyeede ' Ara,’ ko filmo mo Remi Olupo waɗi to Ibadan, e nder diiwaan Oyo.[10] O sosi "Duɗal Drama Genty Mercy Aigbe" e hitaande 2016.https://ff.wikipedia.org/wiki/Mercy_Aigbe#Kugal_Mercy_Aigbe_fuɗɗii_golle_mum_e_fijirde_ko_e_hoɗde_e_won_e_teleeji,_ina_jeyaa_heen_fijirde_teleeji_ɓurnde_lollude_"Papa_Ajasco."[9]_E_nder_golle_mum,_Mercy_naati_e_nder_dingiral_Nollywood_haa_timmi_e_hitaande_2006,_o_fijiraa_e_fijirde_nde_addani_mo_yiyeede_'_Ara,’_ko_filmo_mo_Remi_Olupo_waɗi_to_Ibadan,_e_nder_diiwaan_Oyo.[10]_O_sosi_"Duɗal_Drama_Genty_Mercy_Aigbe"_e_hitaande_2016.Jaɓde E lewru noowammbar 2014, Mercy Aigbe waɗaama ambassadeur marque ngam riis kaŋŋe elefant.[13] Mercy Aigbe siifondirii e hitaande wootere ngam wonde ardiiɗo marque Prestige Cosmetic e lewru Juko 2015.[14] E lewru sulyee 2016, Mercy siifondiri nanondiral e Edalaf Brother Limited, sosiyetee toppitiiɗo ko fayti e IT.[15] O waɗtaama ammbasadeer sosiyetee fitinaaji biyeteeɗo "Shape you", sosiyetee peewnoowo kafe Slimming e lewru oktoobar 2016.[16] Mercy Aigbe, e lewru marse 2017, waɗaama ambassadeur marque ngam gaasa BK.[17] E lewru suwee 2018, o waɗtaa ambassadeur marque "Naija Taxi Services", sosiyetee toppitiiɗo yah-ngartaa yimɓe.[18] Mercy Aigbe wondude e Bose Alao e Biodun Okeowo mbinndi nanondiral ngam wallitde e fedde mawnde kosmetik "Mary Make" [19].https://ff.wikipedia.org/wiki/Mercy_Aigbe#Jaɓde_E_lewru_noowammbar_2014,_Mercy_Aigbe_waɗaama_ambassadeur_marque_ngam_riis_kaŋŋe_elefant.[13]_Mercy_Aigbe_siifondirii_e_hitaande_wootere_ngam_wonde_ardiiɗo_marque_Prestige_Cosmetic_e_lewru_Juko_2015.[14]_E_lewru_sulyee_2016,_Mercy_siifondiri_nanondiral_e_Edalaf_Brother_Limited,_sosiyetee_toppitiiɗo_ko_fayti_e_IT.[15]_O_waɗtaama_ammbasadeer_sosiyetee_fitinaaji_biyeteeɗo_"Shape_you",_sosiyetee_peewnoowo_kafe_Slimming_e_lewru_oktoobar_2016.[16]_Mercy_Aigbe,_e_lewru_marse_2017,_waɗaama_ambassadeur_marque_ngam_gaasa_BK.[17]_E_lewru_suwee_2018,_o_waɗtaa_ambassadeur_marque_"Naija_Taxi_Services",_sosiyetee_toppitiiɗo_yah-ngartaa_yimɓe.[18]_Mercy_Aigbe_wondude_e_Bose_Alao_e_Biodun_Okeowo_mbinndi_nanondiral_ngam_wallitde_e_fedde_mawnde_kosmetik_"Mary_Make"_[19].Wikipedia: Folu Stormshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folu_StormsAda Afoluwake Ogunkeye (jibinaa ko ñalnde 25 noowammbar 1986) anndiraaɗo Folu Storms, ko o gardiiɗo rajo e yeewtere, fijoowo, naalanke daande, e yeewtere tele.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folu_Storms#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folu_Storms#KugalRajo e NdaniTVhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folu_Storms#Rajo_e_NdaniTVMTV Shuga tan e nder heenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folu_Storms#MTV_Shuga_tan_e_nder_heenFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folu_Storms#FilmogaraafiNjeenaaje e noddaalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folu_Storms#Njeenaaje_e_noddaaliWikipedia: Hamisha Daryani Ahujahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamisha_Daryani_AhujaHamisha Daryani Ahuja (jibinaa ko 7 lewru juko hitaande 1984) ko neɗɗo Naajeeriya, peewnoowo filmuuji, gardo, fijoowo e debbo njulaagu. Ahuja waɗii golle mum gadane e nder filmo Nollywood e Bollywood, Namaste Wahala.Nguurndam adanɗam Ahuja mawni haa Lagos, o woni ɓiɗɗo Naajeeriya mo yonta tataɓo jibinaaɗo nder saare iwdi Indiya.[3][6] O janngi duɗal hakkunde leyɗeele ACS, to Cobham,[7] to duɗal jaaɓi haaɗtirde McMaster, to Ontario, e to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ameriknaare to New York, ɗo o janngi fijirde.[8] O ɗon jogi suudu nyaamdu haa Lagos.[9]https://ff.wikipedia.org/wiki/Hamisha_Daryani_Ahuja#Nguurndam_adanɗam_Ahuja_mawni_haa_Lagos,_o_woni_ɓiɗɗo_Naajeeriya_mo_yonta_tataɓo_jibinaaɗo_nder_saare_iwdi_Indiya.[3][6]_O_janngi_duɗal_hakkunde_leyɗeele_ACS,_to_Cobham,[7]_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_McMaster,_to_Ontario,_e_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Ameriknaare_to_New_York,_ɗo_o_janngi_fijirde.[8]_O_ɗon_jogi_suudu_nyaamdu_haa_Lagos.[9]Kugal Ahuja ina joginoo sosiyetee mum peewnugol filmuuji biyeteeɗi Forever 7 Entertainment, kadi o waɗii golle makko gadane e nder filmuuji ɗii, o woni gardo e fijoowo e hitaande 2021, filmo Namaste Wahala, filmo hakkunde pine e nder filmuuji Najeriya Nollywood e filmuuji Indiya, Bollywood [5] Eɓɓoore ndee ko gollal ngam hawrude e geɗe filmuuji Bollywood e Nollywood, ɗi Ahuja huutorii ngam sosde daartol giɗli hakkunde filmuuji ɗiɗi ɗii.[11][12]https://ff.wikipedia.org/wiki/Hamisha_Daryani_Ahuja#Kugal_Ahuja_ina_joginoo_sosiyetee_mum_peewnugol_filmuuji_biyeteeɗi_Forever_7_Entertainment,_kadi_o_waɗii_golle_makko_gadane_e_nder_filmuuji_ɗii,_o_woni_gardo_e_fijoowo_e_hitaande_2021,_filmo_Namaste_Wahala,_filmo_hakkunde_pine_e_nder_filmuuji_Najeriya_Nollywood_e_filmuuji_Indiya,_Bollywood_[5]_Eɓɓoore_ndee_ko_gollal_ngam_hawrude_e_geɗe_filmuuji_Bollywood_e_Nollywood,_ɗi_Ahuja_huutorii_ngam_sosde_daartol_giɗli_hakkunde_filmuuji_ɗiɗi_ɗii.[11][12]Filmogaraafi Vidiyo Hitaande Tiitoonde Gardiiɗo Darnde Notes 2021 Namaste Wahala Eey Leila Nollywood-Bollywood fuɗɗoode, Netflix Sereeji teleeji Hitaande Tiitoonde Gardiiɗo Darnde Notes 2024 Karte Posto Eey Pewjanoowo Film Netflix Njeenaaje e noddaali Hitaande njeenaari Njeenaari Film Result Ref 2022 Njeenaari cuɓagol yiyooɓe magic Afrik ɓurɗo moƴƴude e hitaande ndee Namaste Wahala suɓaama [15]https://ff.wikipedia.org/wiki/Hamisha_Daryani_Ahuja#Filmogaraafi_Vidiyo_Hitaande_Tiitoonde_Gardiiɗo_Darnde_Notes_2021_Namaste_Wahala_Eey_Leila_Nollywood-Bollywood_fuɗɗoode,_Netflix_Sereeji_teleeji_Hitaande_Tiitoonde_Gardiiɗo_Darnde_Notes_2024_Karte_Posto_Eey_Pewjanoowo_Film_Netflix_Njeenaaje_e_noddaali_Hitaande_njeenaari_Njeenaari_Film_Result_Ref_2022_Njeenaari_cuɓagol_yiyooɓe_magic_Afrik_ɓurɗo_moƴƴude_e_hitaande_ndee_Namaste_Wahala_suɓaama_[15]Wikipedia: Ceccy Abena Ampratwumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ceccy_Abena_AmpratwumCeccy Abena Ampratwum (jibinaa ko ñalnde 13 noowammbar), ɓurɗo anndeede e innde mum dingiral Ceccy Twum, ko jimoowo e binndoowo jimɗi e nder leydi Ganaa.[1][2]Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ceccy_Abena_Ampratwum#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ceccy_Abena_Ampratwum#Nguurndam_neɗɗoGolle jimɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ceccy_Abena_Ampratwum#Golle_jimɗiDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ceccy_Abena_Ampratwum#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ceccy_Abena_Ampratwum#TuugnorgalWikipedia: Padita Aguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Padita_AguPadita Agu ko fijoowo Nollywood mo waɗi filmo, Innde am wonaa Olosho kadi o anndiraama e filmo, Last Three digits,[1] Omo jogii lowre YouTube ɗo o renndinta humpitooji e janngirɗe ko fayti e jokkondiral e rewɓe.[2]Kugal O waɗii filmo biyeteeɗo Innde am wonaa Olosho mo o woni kadi gardiiɗo filmo oo, tawi ko Demola Adedoyin, Segun Arinze, Rachel Oniga, mo Theo Ukpaa ardii.[3] Fiyoowo filmo Nollywood oo dartiima seeɗa e hitaande 2005 ngam janngude kono o artii e filmuuji ngam wonde gardiiɗo filmo Last three digit, filmo komik mo Moses Inwang ardii e hitaande 2012.[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Padita_Agu#Kugal_O_waɗii_filmo_biyeteeɗo_Innde_am_wonaa_Olosho_mo_o_woni_kadi_gardiiɗo_filmo_oo,_tawi_ko_Demola_Adedoyin,_Segun_Arinze,_Rachel_Oniga,_mo_Theo_Ukpaa_ardii.[3]_Fiyoowo_filmo_Nollywood_oo_dartiima_seeɗa_e_hitaande_2005_ngam_janngude_kono_o_artii_e_filmuuji_ngam_wonde_gardiiɗo_filmo_Last_three_digit,_filmo_komik_mo_Moses_Inwang_ardii_e_hitaande_2012.[1]Nguurndam neɗɗo Suka Padita ƴaañii e duuɓi 15 e juuɗe wuyɓe jogiiɓe kaɓirɗe, ɗum addani mo baasal ngal o waawi foolde caggal ɗuum.[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Padita_Agu#Nguurndam_neɗɗo_Suka_Padita_ƴaañii_e_duuɓi_15_e_juuɗe_wuyɓe_jogiiɓe_kaɓirɗe,_ɗum_addani_mo_baasal_ngal_o_waawi_foolde_caggal_ɗuum.[4]Filmogaraafi Eggudu nguurndam (2003) hono Nkem Ɓoornugol (2023) ko Mariyam Hakkille majjuɗo (2021) Innde am wonaa Olosho Koyɗe cooyɗe (2020) hono Bolanle Wontude Annabel (2019) hono Temi Sammbaan (2014) Rewɓe cehilaaɓe (2017) hono Maimuna Dijital tati cakkitiingal ngal[1] (2015) hono Audrey Doole 1 (2018) hono Arinola Yiɗde, Jikku, Diine (2018) ko Ace's Boss[7] Fiyre cakkitiinde (2000) ko Grace[8] Doole kulɓiniiɗe (2002) hono Chioma[9]. Sehil am koolaaɗo (2003)[10] Dewgal (2022) ko Jenny[11] Bojel noddaango (2021)[12] Doggol ƴiye (2017) hono Ms Cleo [13] Unbreakable (2004) hono Nkolika ( hono Padita Ada Agu)[14]https://ff.wikipedia.org/wiki/Padita_Agu#Filmogaraafi_Eggudu_nguurndam_(2003)_hono_Nkem_Ɓoornugol_(2023)_ko_Mariyam_Hakkille_majjuɗo_(2021)_Innde_am_wonaa_Olosho_Koyɗe_cooyɗe_(2020)_hono_Bolanle_Wontude_Annabel_(2019)_hono_Temi_Sammbaan_(2014)_Rewɓe_cehilaaɓe_(2017)_hono_Maimuna_Dijital_tati_cakkitiingal_ngal[1]_(2015)_hono_Audrey_Doole_1_(2018)_hono_Arinola_Yiɗde,_Jikku,_Diine_(2018)_ko_Ace's_Boss[7]_Fiyre_cakkitiinde_(2000)_ko_Grace[8]_Doole_kulɓiniiɗe_(2002)_hono_Chioma[9]._Sehil_am_koolaaɗo_(2003)[10]_Dewgal_(2022)_ko_Jenny[11]_Bojel_noddaango_(2021)[12]_Doggol_ƴiye_(2017)_hono_Ms_Cleo_[13]_Unbreakable_(2004)_hono_Nkolika_(_hono_Padita_Ada_Agu)[14]Wikipedia: Mildred Ashonghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mildred_AshongEazzy ko innde gollorde Mildred Ashong (jibinaa ko ñalnde 1 ut 1986), jimoowo, rapper, e binndoowo jimɗi Ganaa.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mildred_Ashong#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mildred_Ashong#KugalDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mildred_Ashong#DiskogaraafiNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mildred_Ashong#NjeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mildred_Ashong#TuugnorgalWikipedia: Ijeoma Grace Aguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ijeoma_Grace_AguIjeoma Grace Agu heɗitoN ko debbo Naajeeriya.[1] O heɓi njeenaari ɓurndi moƴƴude e ballondiral e njeenaari 12ɓiire Oscar filmuuji Afrik.Nguurndam neɗɗo Agu woni gadano e nder ɓiɓɓe jibnaaɓe makko njoyo. E wiyde jaaynde Pulse Nigeria, o mawni ko e wuro Benin, laamorgo leydi Edo, to bannge worgo-fuɗnaange leydi Najeriya e to leydi Lagos, to bannge worgo leydi Najeriya.[5] O heɓi dipoloma makko gadano e biochemie to duɗal jaaɓi haaɗtirde Nnamdi Azikiwe e hitaande 2007. O resii ɓiɗɗo debbo.[6] O siftinii baaba makko wonde ko kanko woni baawɗo waɗde hoolaare e nder makko.[2] E wiyde Agu, golle makko e nder dingiral to leydi Benin ko nde o yahrata e duuɓi 14.[2] Nde o wolwanno bee The Nation (Nigeria) dow ko laarani jommbaajo gorko nder Nollywood, Agu siftini kuugal man bana aybe dow diina, nden o tammaaki kuugal ngal ɗon ƴama hakkeeji ɓiɓɓe aadama. Kono o hollitii wonde ɓe potaani ñaaweede no ɗum waɗirtee e nder leydi Naajeeriya, kadi o jaɓat e weltaare darnde lesbiyanke e nder filmo. O hollitii kadi wonde o jaɓataa hay huunde nde addanta Naajeeriya’en maayde, nde o naamndaa ko fayti e agitaasiyoŋ ngam Biafra e kasoo Nnamdi Kanu.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ijeoma_Grace_Agu#Nguurndam_neɗɗo_Agu_woni_gadano_e_nder_ɓiɓɓe_jibnaaɓe_makko_njoyo._E_wiyde_jaaynde_Pulse_Nigeria,_o_mawni_ko_e_wuro_Benin,_laamorgo_leydi_Edo,_to_bannge_worgo-fuɗnaange_leydi_Najeriya_e_to_leydi_Lagos,_to_bannge_worgo_leydi_Najeriya.[5]_O_heɓi_dipoloma_makko_gadano_e_biochemie_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Nnamdi_Azikiwe_e_hitaande_2007._O_resii_ɓiɗɗo_debbo.[6]_O_siftinii_baaba_makko_wonde_ko_kanko_woni_baawɗo_waɗde_hoolaare_e_nder_makko.[2]_E_wiyde_Agu,_golle_makko_e_nder_dingiral_to_leydi_Benin_ko_nde_o_yahrata_e_duuɓi_14.[2]_Nde_o_wolwanno_bee_The_Nation_(Nigeria)_dow_ko_laarani_jommbaajo_gorko_nder_Nollywood,_Agu_siftini_kuugal_man_bana_aybe_dow_diina,_nden_o_tammaaki_kuugal_ngal_ɗon_ƴama_hakkeeji_ɓiɓɓe_aadama._Kono_o_hollitii_wonde_ɓe_potaani_ñaaweede_no_ɗum_waɗirtee_e_nder_leydi_Naajeeriya,_kadi_o_jaɓat_e_weltaare_darnde_lesbiyanke_e_nder_filmo._O_hollitii_kadi_wonde_o_jaɓataa_hay_huunde_nde_addanta_Naajeeriya’en_maayde,_nde_o_naamnFilmogaraafi Njuɓɓudi ndii Ko ɓuri Ƴiiƴam Suudu wooturu (2016) hono Iyabo Aina (2011) hono Sanaka Bojel puɗi (2013) ko Chichi Gila nder Ko wonaa dewgal tan (2016) ko Hauwa Kpians: Juulde ruuhuuji (2014) hono Vivian Sofer taksi (2015) ko Delia Hoodrush (2012) Ko ŋakki (2013) ko Sade Yidde E Wakkati Kekes (2018) hono Raziella Rewɓe ko ɓuuɓri (2018) hono Ama Pack Deal (2019) hono Chiemela Yimɓe koyɓe (2020) ko Omoge Sylvia (2018) ko Hawa Bello Ɓoornugol (2021) ko Rose Adamsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ijeoma_Grace_Agu#Filmogaraafi_Njuɓɓudi_ndii_Ko_ɓuri_Ƴiiƴam_Suudu_wooturu_(2016)_hono_Iyabo_Aina_(2011)_hono_Sanaka_Bojel_puɗi_(2013)_ko_Chichi_Gila_nder_Ko_wonaa_dewgal_tan_(2016)_ko_Hauwa_Kpians:_Juulde_ruuhuuji_(2014)_hono_Vivian_Sofer_taksi_(2015)_ko_Delia_Hoodrush_(2012)_Ko_ŋakki_(2013)_ko_Sade_Yidde_E_Wakkati_Kekes_(2018)_hono_Raziella_Rewɓe_ko_ɓuuɓri_(2018)_hono_Ama_Pack_Deal_(2019)_hono_Chiemela_Yimɓe_koyɓe_(2020)_ko_Omoge_Sylvia_(2018)_ko_Hawa_Bello_Ɓoornugol_(2021)_ko_Rose_AdamsonWikipedia: Felicia Nuna Akosua Tawiahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Felicia_Nuna_Akosua_TawiahFelicia Nuna Akosua Tawiah ɓurɗo anndireede e innde mum dingiral Feli Nuna (/f3li nuna/; jibinaa ko ñalnde 20 mee) ko Rapper, jimoowo, gardotooɗo e peewnoowo jimɗi Ganaajo. O siifondiri nanondiral makko gadanal e Lynx entertainment e hitaande 2012, o yaltini kadi jimɗi makko gadani ‘Ghana Girl Swag’ kono o majjii e dingiral ngam dalillaaji keewɗi, caggal ɗuum o arti e hitaande 2015 e les njiimaandi Beehyve Entertainment. E nder Lynx Entertainment, o yaltini ‘Ghana Girl Swag’ e jimɗi makko “Miɗo yiɗi am”.[1][2] Ndeen o ummiima e innde hesere wiyeteende Feli Nuna e hitaande 2015 e les Beehyve Entertainment innde makko ɓooynde e ‘I like Am’ e o woni e golle gila ndeen. Ko o jimoowo, o hollitii e nder dingiral leydi ndii e nder winndere ndee, ko wayi no ñalɗi cuɓaaɗi e njeenaaje muulngo (2016), o waɗii kadi e nder Coke Studio Afrik (2016), e nder ñalngu Yaws Fashion Show (Gammbia 2017), Asi- Koolol sukaaɓe Afrik (Siin, 2017).[3]Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Felicia_Nuna_Akosua_Tawiah#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolGolle jimɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Felicia_Nuna_Akosua_Tawiah#Golle_jimɗiGollalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Felicia_Nuna_Akosua_Tawiah#GollalWideyoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Felicia_Nuna_Akosua_Tawiah#WideyoojiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Felicia_Nuna_Akosua_Tawiah#TuugnorgalWikipedia: Titi Sonugahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Titi_SonugaTitilope Sonuga,ListenR anndiraaɗo kadi Titi Sonuga, ko yimoowo, injenieer siwil, e fijoowo, o woni ko e waɗde waktuuji makko hakkunde Lagos, leydi Najeriya e wuro Edmonton, leydi Kanadaa.Duuɓi gadanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Titi_Sonuga#Duuɓi_gadaniBindi ɓantolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Titi_Sonuga#Bindi_ɓantolGolle goɗɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Titi_Sonuga#Golle_goɗɗeNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Titi_Sonuga#Nguurndam_neɗɗoWikipedia: Toyin Afolayanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toyin_AfolayanToyin Afolayan ListenR(jibinaa ko ñalnde 24 suwee 1959) mo yimɓe fof nganndi Lola Idije ko debbo fijoowo filmuuji Naajeeriya.[1] O heɓi njeenaari caggal nde o waɗi filmo Madam Adisa e hitaande 1995, ina wiyee Deadly Affair.Nguurndam Toyin Afolayan ko ɓiɗɗo leydi Agbamu, e nder diiwaan Kwara to bannge worgo-fuɗnaange leydi Najeriya.[1] Ko kanko woni ɓiɗɗo mawniiko Adeyemi Afolayan (hono Ade Love)[1] e ɓiɓɓe makko, fijooɓe filmuuji Naajeeriya, Kunle Afolayan, Gabriyel Afolayan, Aremu Afolayan e Moji Afolayan. Toyin fuɗɗii fiyde ko e kitaale 80 sabu batte Ade Love.[4] O woni ko e golle Nollywood haa hannde, o ɓuri waawde naatde e filmuuji Yoruba.https://ff.wikipedia.org/wiki/Toyin_Afolayan#Nguurndam_Toyin_Afolayan_ko_ɓiɗɗo_leydi_Agbamu,_e_nder_diiwaan_Kwara_to_bannge_worgo-fuɗnaange_leydi_Najeriya.[1]_Ko_kanko_woni_ɓiɗɗo_mawniiko_Adeyemi_Afolayan_(hono_Ade_Love)[1]_e_ɓiɓɓe_makko,_fijooɓe_filmuuji_Naajeeriya,_Kunle_Afolayan,_Gabriyel_Afolayan,_Aremu_Afolayan_e_Moji_Afolayan._Toyin_fuɗɗii_fiyde_ko_e_kitaale_80_sabu_batte_Ade_Love.[4]_O_woni_ko_e_golle_Nollywood_haa_hannde,_o_ɓuri_waawde_naatde_e_filmuuji_Yoruba.Nguurndam neɗɗo Toyin Afolayan ko debbo jom suudu,[2] yumma sukaaɓe rewɓe tato e neene.[6] Ɓiyiiko gooto maayi ko e cukaagu mum.[1] Toyin Afolayan ko ɓooyaani koo innitiraa ko nulaaɗo marke e nder cuuɗi e gese Boalas[7].https://ff.wikipedia.org/wiki/Toyin_Afolayan#Nguurndam_neɗɗo_Toyin_Afolayan_ko_debbo_jom_suudu,[2]_yumma_sukaaɓe_rewɓe_tato_e_neene.[6]_Ɓiyiiko_gooto_maayi_ko_e_cukaagu_mum.[1]_Toyin_Afolayan_ko_ɓooyaani_koo_innitiraa_ko_nulaaɗo_marke_e_nder_cuuɗi_e_gese_Boalas[7].Filmogaraafi cuɓaaɗo Yiyngo (2020) [8] Arojinle (2018) [9] Ojuloge Obiriin (2017)[10] Irapada (2006) Haala maayde (1995) hono Madam Adisa Ayomida (2003) woni Ñaawirde Botife (2004) hono Ajibike Osunwon Eda (2006) Idunnu mi (2007) Taiwo Taiwo (2008) ko Egbon Joke Elewon (2009) hono Iya Aliah Olokiki oru: Ɓoornugol hakkunde jamma (2019) hono Olori Anikulapo (2022) woni hooreejo Oyohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toyin_Afolayan#Filmogaraafi_cuɓaaɗo_Yiyngo_(2020)_[8]_Arojinle_(2018)_[9]_Ojuloge_Obiriin_(2017)[10]_Irapada_(2006)_Haala_maayde_(1995)_hono_Madam_Adisa_Ayomida_(2003)_woni_Ñaawirde_Botife_(2004)_hono_Ajibike_Osunwon_Eda_(2006)_Idunnu_mi_(2007)_Taiwo_Taiwo_(2008)_ko_Egbon_Joke_Elewon_(2009)_hono_Iya_Aliah_Olokiki_oru:_Ɓoornugol_hakkunde_jamma_(2019)_hono_Olori_Anikulapo_(2022)_woni_hooreejo_OyoWikipedia: Khaleel ur Rehmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khaleel_ur_RehmanKhaleel ur Rehman (1948-2024) mo leydi Indiya Karnataka, ɓuri anndeede ko e innde makko binndol.Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khaleel_ur_Rehman#Nguurndam_e_golleGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khaleel_ur_Rehman#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khaleel_ur_Rehman#TuugnorgalWikipedia: Moji Afolayanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moji_AfolayanMoji Afolayan ListenR(jibinaa ko ñalnde 5 lewru feebariyee 1968) ko neɗɗo Naajeeriya, fijoowo, waɗoowo filmuuji, waɗoowo filmuuji e gardotooɗo.[1]Nguurndam adanɗam Afolayan ummii ko Agbamu, wuro nder diiwaan Irepodun nder diiwal Kwara nder diiwal woyla-cakaare lesdi Naajeeriya amma o mawni haa lesdi Lagos, haa woyla-fuunaange lesdi Naajeeriya.[2] O jibinaa ko e nder galle fijirde, ɓiɗɗo debbo gadano maayɗo fijoowo e peewnoowo Ade Love mo woni kadi baaba Kunle Afolayan e Gabriel Afolayan.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Moji_Afolayan#Nguurndam_adanɗam_Afolayan_ummii_ko_Agbamu,_wuro_nder_diiwaan_Irepodun_nder_diiwal_Kwara_nder_diiwal_woyla-cakaare_lesdi_Naajeeriya_amma_o_mawni_haa_lesdi_Lagos,_haa_woyla-fuunaange_lesdi_Naajeeriya.[2]_O_jibinaa_ko_e_nder_galle_fijirde,_ɓiɗɗo_debbo_gadano_maayɗo_fijoowo_e_peewnoowo_Ade_Love_mo_woni_kadi_baaba_Kunle_Afolayan_e_Gabriel_Afolayan.[3]Golle filmo E hitaande 2016, Afolayan mo waɗii filmuuji keewɗi e nder leydi Naajeeriya, o waɗii golle e Ojopagogo e Dele Odule e nder filmo Yoruba biyeteeɗo Arinjo.[5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Moji_Afolayan#Golle_filmo_E_hitaande_2016,_Afolayan_mo_waɗii_filmuuji_keewɗi_e_nder_leydi_Naajeeriya,_o_waɗii_golle_e_Ojopagogo_e_Dele_Odule_e_nder_filmo_Yoruba_biyeteeɗo_Arinjo.[5]Nguurndam neɗɗo O resi Rasaq Olasunkanmi Olayiwola, fijoowo Naajeeriya mo yimɓe fof nganndi e innde dingiral makko "Ojopagogo".[6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Moji_Afolayan#Nguurndam_neɗɗo_O_resi_Rasaq_Olasunkanmi_Olayiwola,_fijoowo_Naajeeriya_mo_yimɓe_fof_nganndi_e_innde_dingiral_makko_"Ojopagogo".[6]Njeenaaje e noddaali Hitaande Njeenaari Cate Njeñtudi Ref 2021 Net Honors ɓurɗo yiɗeede ko fijoowo toɗɗaaɗo [7https://ff.wikipedia.org/wiki/Moji_Afolayan#Njeenaaje_e_noddaali_Hitaande_Njeenaari_Cate_Njeñtudi_Ref_2021_Net_Honors_ɓurɗo_yiɗeede_ko_fijoowo_toɗɗaaɗo_[7Wikipedia: Pepi Sonugahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pepi_SonugaPepi Sonuga// c (jibinaa ko Stephanie Sonuga,[1][ƴoogirde ɓurnde moƴƴude] 8 suwee 1993),[2] ko jimoowo e jimoowo Ameriknaajo Naajeeriya. O ɓuri anndeede ko e golle makko hono Lacey Emery e nder filmo Starz kulɓiniiɗo-komedi Ash vs Evil Dead (2016) e Tangey Turner e nder filmo filmo Freeform biyeteeɗo Famous in Love (2017-2018).Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pepi_Sonuga#Nguurndam_e_golleFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pepi_Sonuga#FilmogaraafiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pepi_Sonuga#Ƴeew_kadiWikipedia: Nengi Adokihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nengi_AdokiNengi Adoki (jibinaa ko 17 lewru Yarkomaa 1990) ko fijoowo Naajeeriya. O anndaama e golle makko e nder filmuuji Nollywood ko wayi no Juju Stories e Chatroom, e nder web series ko wayi no The Men’s Club.Nguurndam neɗɗo Nengi Adoki jibinaa ko ñalnde 17 lewru Yarkoma hitaande 1990 to Port-Harcourt, e nder diiwaan Rivers, leydi Najeriya.[4][5] O mawni ko to Toronto, Kanadaa, o heɓi B.A. e nder ganndal naalankaagal e karallaagal kumpital to duɗal jaaɓi haaɗtirde Toronto e hitaande 2013. Nde o woni to duɗal jaaɓi haaɗtirde Toronto, o ardii e o waɗii e nder peewnugol pijirlooji, ina jeyaa heen eɓɓoore pinal Afrocentric Sync Afrique, waɗeteende to Mississauga hitaande kala tuggi 2009 haa 2014.[6]. [4][7] Adoki heɓi njeenaari annduɓe Afriknaaɓe to duɗal jaaɓi haaɗtirde Toronto e hitaande 2019.[8] E hitaande 2014, o heɓi seedantaagal to duɗal jaaɓi haaɗtirde Sheridan to Oakville, Ontario.[5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Nengi_Adoki#Nguurndam_neɗɗo_Nengi_Adoki_jibinaa_ko_ñalnde_17_lewru_Yarkoma_hitaande_1990_to_Port-Harcourt,_e_nder_diiwaan_Rivers,_leydi_Najeriya.[4][5]_O_mawni_ko_to_Toronto,_Kanadaa,_o_heɓi_B.A._e_nder_ganndal_naalankaagal_e_karallaagal_kumpital_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Toronto_e_hitaande_2013._Nde_o_woni_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Toronto,_o_ardii_e_o_waɗii_e_nder_peewnugol_pijirlooji,_ina_jeyaa_heen_eɓɓoore_pinal_Afrocentric_Sync_Afrique,_waɗeteende_to_Mississauga_hitaande_kala_tuggi_2009_haa_2014.[6]._[4][7]_Adoki_heɓi_njeenaari_annduɓe_Afriknaaɓe_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Toronto_e_hitaande_2019.[8]_E_hitaande_2014,_o_heɓi_seedantaagal_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Sheridan_to_Oakville,_Ontario.[5]Kugal Caggal nde o heɓi bak makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Sheridan, Adoki arti to leydi Najeriya ngam waɗtude hakkille mum e golle mum e nder fijirde.[3] Darnde makko adannde e teleeji ko wonde jikku tokooso e nder sahaa cakkitiiɗo Lost Girl.[3] E hitaande 2016, o waɗii dingiral Bolanle Austen-Peter biyeteengal Wakaa! The Musical, woni jimɗi Naajeeriya gadani kolliraaɗi to West End to London.[9] E hitaande 2018, o waɗii hoɗde e teleeji biyeteeɗi Forbidden.[10] O yalti kadi e nder pijirlooji goɗɗi ko wayi no Heartbeat the Musical e No More Lies.[11][12]https://ff.wikipedia.org/wiki/Nengi_Adoki#Kugal_Caggal_nde_o_heɓi_bak_makko_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Sheridan,_Adoki_arti_to_leydi_Najeriya_ngam_waɗtude_hakkille_mum_e_golle_mum_e_nder_fijirde.[3]_Darnde_makko_adannde_e_teleeji_ko_wonde_jikku_tokooso_e_nder_sahaa_cakkitiiɗo_Lost_Girl.[3]_E_hitaande_2016,_o_waɗii_dingiral_Bolanle_Austen-Peter_biyeteengal_Wakaa!_The_Musical,_woni_jimɗi_Naajeeriya_gadani_kolliraaɗi_to_West_End_to_London.[9]_E_hitaande_2018,_o_waɗii_hoɗde_e_teleeji_biyeteeɗi_Forbidden.[10]_O_yalti_kadi_e_nder_pijirlooji_goɗɗi_ko_wayi_no_Heartbeat_the_Musical_e_No_More_Lies.[11][12]Wikipedia: Uyoyou Adiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uyoyou_AdiaUyoyou Adia ko fijoowo Nollywood, kadi ko gardinooɗo filmuuji. O anndaama e golle makko e nder filmuuji Charge e Bail, The Sessions e Hey You.Kugal Adia fuɗɗii ko e hitaande 2013 ɗo o waɗi filmo ina wiyee Child, Not Bride. E hitaande 2017, o waɗii stage e Tope Oshin e Remi Ibinola. Caggal nde o heɓi stage, o suɓaama ngam tawtoreede Homevida, woni gollorde binndol nde Homevida, Google, USAID e duɗal jaaɓi haaɗtirde Pan-Atlantik mbaɗata. Gila ndeen, o winndii, o ardii, o waɗii filmuuji keewɗi.[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Uyoyou_Adia#Kugal_Adia_fuɗɗii_ko_e_hitaande_2013_ɗo_o_waɗi_filmo_ina_wiyee_Child,_Not_Bride._E_hitaande_2017,_o_waɗii_stage_e_Tope_Oshin_e_Remi_Ibinola._Caggal_nde_o_heɓi_stage,_o_suɓaama_ngam_tawtoreede_Homevida,_woni_gollorde_binndol_nde_Homevida,_Google,_USAID_e_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Pan-Atlantik_mbaɗata._Gila_ndeen,_o_winndii,_o_ardii,_o_waɗii_filmuuji_keewɗi.[1]Njeenaaje e noddaali O wonii keɓɗo njeenaari Fedde Filmuuji e Naalankaagal Afrik e nder cate ɓurɗe moƴƴude e waɗooɓe filmuuji ummotooɗi.[5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Uyoyou_Adia#Njeenaaje_e_noddaali_O_wonii_keɓɗo_njeenaari_Fedde_Filmuuji_e_Naalankaagal_Afrik_e_nder_cate_ɓurɗe_moƴƴude_e_waɗooɓe_filmuuji_ummotooɗi.[5]Filmogaraafi Cukalel Wonaa Jommbaajo[1] Nneka: mboddi mbelndi (2020)[1] Mbooy: Daartol Ahanna (2020)[1] Ruuhu e Tout (2018)[1] Ñaawoore e kaalis (2021)[6] Hoodere mawnde (2021) Joɗle ɗee (2020)[7] Hey aan (2022) [8] L.I.F.E (2024)https://ff.wikipedia.org/wiki/Uyoyou_Adia#Filmogaraafi_Cukalel_Wonaa_Jommbaajo[1]_Nneka:_mboddi_mbelndi_(2020)[1]_Mbooy:_Daartol_Ahanna_(2020)[1]_Ruuhu_e_Tout_(2018)[1]_Ñaawoore_e_kaalis_(2021)[6]_Hoodere_mawnde_(2021)_Joɗle_ɗee_(2020)[7]_Hey_aan_(2022)_[8]_L.I.F.E_(2024)Wikipedia: Mayen Adetibahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mayen_AdetibaMayen Adetiba (jibinaa ko e hitaande 1954) ko fijoowo filmo, kadi ko injenieer siwil.[1]Ngendam Adetiba jibinaa ko hitaande 1954 to leydi Nijeer.[2] O yiɗiino wonde e fuɗɗoode wonde konte, kono caggal ɗuum o naati e jaayndeyaagal.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Mayen_Adetiba#Ngendam_Adetiba_jibinaa_ko_hitaande_1954_to_leydi_Nijeer.[2]_O_yiɗiino_wonde_e_fuɗɗoode_wonde_konte,_kono_caggal_ɗuum_o_naati_e_jaayndeyaagal.[3]Wikipedia: Maureen Solomonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maureen_SolomonMaureen Solomon // b (jibinaaɗo 23 lewru Duujal hitaande 1983) ko fijoowo Naajeeriya mo e nder duuɓi mum gollotooɗi e nder filmuuji Naajeeriya o waɗii filmuuji ko ɓuri 80[1] Naajeeriya.[2][3]Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maureen_Solomon#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maureen_Solomon#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maureen_Solomon#Nguurndam_neɗɗoFilmogaraafi cuɓaaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maureen_Solomon#Filmogaraafi_cuɓaaɗoWikipedia: Bimbo Ademoyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bimbo_AdemoyeBimbo Ademoye (HeɗtoR) (jibinaa ko ñalnde 4 feebariyee 1991), ko fijoowo Naajeeriya.[1] O heɓi njeenaari ɓurndi moƴƴude e nder filmuuji komedi/teleeji e hitaande 2023 ngam darnde makko e nder filmo Selina.Nguurndam e jaŋde puɗɗagol Bimbo Ademoye jibinaa ko ñalnde 4 lewru feebariyee hitaande 1991, to wuro Lagos, to bannge worgo-fuɗnaange leydi Niiseer.[3][4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Ademoye#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol_Bimbo_Ademoye_jibinaa_ko_ñalnde_4_lewru_feebariyee_hitaande_1991,_to_wuro_Lagos,_to_bannge_worgo-fuɗnaange_leydi_Niiseer.[3][4]Filmogaraafi Sehilaaɓe rewɓe (2019)[19] hono Ivie Ɓesngu nguu (2019)[20] Kamsi (2018) hono Ije Heɓde dow makko (2018)[21] hono Sandy Annoore e nder niɓɓere (2018) Balloowo neɗɗo (2018)[16] ko Mona Ɓiɓɓe rewɓe jom en galleeji[3] (2015) hono Omolola Gone (2018) [12] Ñalɗi cakkitiiɗi[17] Debbo Ɓooyɗo[11] (2017) ko Wuraola Jaaynde debbo Naajeeriya jom hakkille[11] (2017) hono Lola Ko Ko fayti e Jom suudu Maa[11] Charmed [17] (2018) ko Lola Tomaas Rofiya taƴoowo Loran[10] ko Rofiya Ko ɗum woni (2016) hono Kerry Debbo am & Miin (2017) hono Georgina Annoore e nder niɓɓere (2019) Njiylawu Baami (2019) as Ajunde Ife Ina nanndi e asamaan (2019) Pakket keeriiɗo (2019) hono Lotta Sukaare Rush (2019) ko Sukaare Bola Affy tedduɗo (2020) ko Toche Yetto (2020) ko Jaklin Nneka mboddi mbelndi (2020) hono Ada Yidde ko oole (2020) Nguurndam kulɓiniiɗam ɗoo (2021) Nguurndam mburu[22] (2021) ko Todowede Fenaande hakkunde (2021) ko Kileopatra 13 ɓataakeeji (2021) Ayinla (2021) hono Fali Hustle (film 2021) hono Hadiza Naatgol Kujus (2020) ko Ebi Anikulapo (2022) Arolake Seliina[23] ko Seliina Giɗli mawɗi (2023) hono Adina Jagun Jagun (2023) as Morohunmbo Njeenaaje e noddaali Hitaande Kewu Kategori Njeñtudi Ref 2017 Njeenaaje ɓurɗe moƴƴude e Nollywood Feññinaande hitaande ndee –debbo Toɗɗaaɗo [24] 2018 Njeenaaje ɓurɗe moƴƴude e Nollywood Njeenaaje ɓurɗe moƴƴude e ballondiral Won [25]. Kiss ɓurɗo moƴƴude e nder filmo cuɓaama [26] 2019 City Yimɓe Film Award Ɓurɗo Teskeede E Filmuuji Cinema Won 2020 AMVCA fijoowo e nder komedi (Film/Serie tele) Suɓaama [27] Ko ɓuri moƴƴude e njeenaaje Nollywood Ko ɓuri moƴƴude e fijde e nder darnde ballondiral (Engele) Woni [28] 2022 Afrik Magic Suɓngo Yiyooɓe Njeenaari ɓurndi moƴƴude e nder filmuuji komedi cuɓaama [1] 2023 Afrik Magic 'Suɓngo Yiyooɓe Njeenaari ɓurndi moƴƴude e nder filmuuji komedi/teleeji keɓii [29][30] Ko ɓuri moƴƴude e filmuuji, filmuuji walla series teleeji cuɓaama Tagoowo lowre renndo ɓurnde moƴƴude e internet toɗɗaamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bimbo_Ademoye#Filmogaraafi_Sehilaaɓe_rewɓe_(2019)[19]_hono_Ivie_Ɓesngu_nguu_(2019)[20]_Kamsi_(2018)_hono_Ije_Heɓde_dow_makko_(2018)[21]_hono_Sandy_Annoore_e_nder_niɓɓere_(2018)_Balloowo_neɗɗo_(2018)[16]_ko_Mona_Ɓiɓɓe_rewɓe_jom_en_galleeji[3]_(2015)_hono_Omolola_Gone_(2018)_[12]_Ñalɗi_cakkitiiɗi[17]_Debbo_Ɓooyɗo[11]_(2017)_ko_Wuraola_Jaaynde_debbo_Naajeeriya_jom_hakkille[11]_(2017)_hono_Lola_Ko_Ko_fayti_e_Jom_suudu_Maa[11]_Charmed_[17]_(2018)_ko_Lola_Tomaas_Rofiya_taƴoowo_Loran[10]_ko_Rofiya_Ko_ɗum_woni_(2016)_hono_Kerry_Debbo_am_&_Miin_(2017)_hono_Georgina_Annoore_e_nder_niɓɓere_(2019)_Njiylawu_Baami_(2019)_as_Ajunde_Ife_Ina_nanndi_e_asamaan_(2019)_Pakket_keeriiɗo_(2019)_hono_Lotta_Sukaare_Rush_(2019)_ko_Sukaare_Bola_Affy_tedduɗo_(2020)_ko_Toche_Yetto_(2020)_ko_Jaklin_Nneka_mboddi_mbelndi_(2020)_hono_Ada_Yidde_ko_oole_(2020)_Nguurndam_kulɓiniiɗam_ɗoo_(2021)_Nguurndam_mburu[22]_(2021)_ko_Todowede_Fenaande_hakkunde_(2021)_ko_Kileopatra_13_ɓataakeeji_(2021Wikipedia: Dolapo Adelekehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dolapo_AdelekeDolapo Adeleke (heɗtoN) (jibinaa ko ñalnde 6 suwee 1990), anndiraaɗo kadi LowlaDee ko filmoowo keɓɗo njeenaaje keewɗe ummoriiɗo leydi Najeriya.[1]Nguurndam e jaŋde puɗɗagol Adeleke jibinaa ko ñalnde 6 lewru Seeɗto hitaande 1990, to diiwaan Kano, to leydi Najeriya, o fuɗɗii winndude gila omo famɗi, o yaltini defte ɗiɗi binndol ko adii nde o naatata duɗal jaaɓi haaɗtirde.[2] Adeleke waɗi jaŋde mum hakkundeere to duɗal jaaɓi haaɗtirde Dansol, to diiwaan Lagos. O heɓi seedantaagal ɗiɗaɓal to duɗal jaaɓi haaɗtirde Covenant e hitaande 2011.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Dolapo_Adeleke#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol_Adeleke_jibinaa_ko_ñalnde_6_lewru_Seeɗto_hitaande_1990,_to_diiwaan_Kano,_to_leydi_Najeriya,_o_fuɗɗii_winndude_gila_omo_famɗi,_o_yaltini_defte_ɗiɗi_binndol_ko_adii_nde_o_naatata_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde.[2]_Adeleke_waɗi_jaŋde_mum_hakkundeere_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Dansol,_to_diiwaan_Lagos._O_heɓi_seedantaagal_ɗiɗaɓal_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Covenant_e_hitaande_2011.[3]Kugal E nder yeewtere nde o waɗi e Busayo Adekoya mo jaaynde ThisDay, o hollitii wonde o fuɗɗii ardaade filmuuji ko e duuɓi 21.[4][5] E hitaande 2012, o naati nder doggol Vanguard sukaaɓe Naajeeriya waɗooɓe batte mawɗe, o teskaama o heɓi njeenaari ɓurndi moƴƴude e binndol sukaaɓe e nder hitaande nde Angles Magazine rokki ngam winndude defte Flesh and Blood e The Little White Hen.https://ff.wikipedia.org/wiki/Dolapo_Adeleke#Kugal_E_nder_yeewtere_nde_o_waɗi_e_Busayo_Adekoya_mo_jaaynde_ThisDay,_o_hollitii_wonde_o_fuɗɗii_ardaade_filmuuji_ko_e_duuɓi_21.[4][5]_E_hitaande_2012,_o_naati_nder_doggol_Vanguard_sukaaɓe_Naajeeriya_waɗooɓe_batte_mawɗe,_o_teskaama_o_heɓi_njeenaari_ɓurndi_moƴƴude_e_binndol_sukaaɓe_e_nder_hitaande_nde_Angles_Magazine_rokki_ngam_winndude_defte_Flesh_and_Blood_e_The_Little_White_Hen.Filmogaraafi Notes Film Hitaande 2013 Woto won koɗo am [7] filmo juutɗo Filmo juutɗo mo Noddaango [8]. Hoodere Eldee, Paul Utomi e Adesua Etomihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dolapo_Adeleke#Filmogaraafi_Notes_Film_Hitaande_2013_Woto_won_koɗo_am_[7]_filmo_juutɗo_Filmo_juutɗo_mo_Noddaango_[8]._Hoodere_Eldee,_Paul_Utomi_e_Adesua_Etomi2014 Filmu juutɗo jaambaaro hoddiro Adesua Etomihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dolapo_Adeleke#2014_Filmu_juutɗo_jaambaaro_hoddiro_Adesua_EtomiWikipedia: Temitope Solajahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Temitope_SolajaTemitope Solaja ListenN ko debbo Najeriyanaajo, binndoowo filmuuji e peewnitoowo filmuuji. O jibinaa ko ñalnde 14 feebariyee 1992.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Temitope_Solaja#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Temitope_Solaja#KugalFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Temitope_Solaja#FilmogaraafiNjeenaaje e noddaalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Temitope_Solaja#Njeenaaje_e_noddaaliWikipedia: Tana Adelanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tana_AdelanaChristiana Nkemdilim Adelana // b (jibinaa ko ñalnde 24 desaambar 1984) ganndiraaɗo Tana Adelana, ko fijoowo Nollywood, ko peewnoowo, ko model, ko yeewtanoowo teleeji, ko jom ngalu. O heɓi njeenaari ɓurndi moƴƴude e nder CITY People's Movie Awards 2017[1], o woni kadi keɓɗo njeenaari On Air ɓurndi moƴƴude e hitaande ndee (TV) e njeenaaje garooje ɗee[2] e njeenaari Grind Awards e hitaande 2005.Nguurndam adanɗam Adelana jibinaa ko e nder galle laamɗo katolik en, e kitaale 1980. Ko kanko woni gadiiɗo jibineede e nder galle sappo. O naati e duɗal leslesal e duɗal leslesal Treasure Land to Surulere ngam jaŋde makko leslesre, e duɗal hakkundeewal katolik St. Francis to Idimu, Lagos. Ko o suka debbo Igbo jeyaaɗo Nara Unateze e nder LGA Fuɗnaange Nkanu e nder diiwaan Enugu. Baaba makko nattii wuurde.[6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Tana_Adelana#Nguurndam_adanɗam_Adelana_jibinaa_ko_e_nder_galle_laamɗo_katolik_en,_e_kitaale_1980._Ko_kanko_woni_gadiiɗo_jibineede_e_nder_galle_sappo._O_naati_e_duɗal_leslesal_e_duɗal_leslesal_Treasure_Land_to_Surulere_ngam_jaŋde_makko_leslesre,_e_duɗal_hakkundeewal_katolik_St._Francis_to_Idimu,_Lagos._Ko_o_suka_debbo_Igbo_jeyaaɗo_Nara_Unateze_e_nder_LGA_Fuɗnaange_Nkanu_e_nder_diiwaan_Enugu._Baaba_makko_nattii_wuurde.[6]Jaangirde Tana heɓi bakkaa mum to duɗal jaaɓi haaɗtirde Lagos Nigeria ɗo o heɓi B.Sc. e nder peewnugol wuro e diiwaan. Caggal ɗuum, o heɓi seedantaagal dipolomaaji to bannge maquillage e style to duɗal maquillage to Londres (campus Afrik worgo). Caggal mum o naati duɗal jaaɓi haaɗtirde Metropolitan to bannge njulaagu e njuɓɓudi to leydi Angalteer, o heɓi kadi seedantaagal keeringal to bannge ardorde e njuɓɓudi to Metropolitan.[7]https://ff.wikipedia.org/wiki/Tana_Adelana#Jaangirde_Tana_heɓi_bakkaa_mum_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Lagos_Nigeria_ɗo_o_heɓi_B.Sc._e_nder_peewnugol_wuro_e_diiwaan._Caggal_ɗuum,_o_heɓi_seedantaagal_dipolomaaji_to_bannge_maquillage_e_style_to_duɗal_maquillage_to_Londres_(campus_Afrik_worgo)._Caggal_mum_o_naati_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Metropolitan_to_bannge_njulaagu_e_njuɓɓudi_to_leydi_Angalteer,_o_heɓi_kadi_seedantaagal_keeringal_to_bannge_ardorde_e_njuɓɓudi_to_Metropolitan.[7]Kugal Tana wari nder gite yimɓe bana OAP ɓaawo o waɗi audition ngam MTN Y’Hello TV Show nder hitaande 2002. O laati kadi Naajeeriya arandeere haa Channel O bana ardiiɗo TV[8] waɗi nastirde maako bee fijirde nder fijirde TV, Disclosure. O fuɗɗii peewnugol makko e nder lewru juko hitaande 2013.[9] Gooto e filmuuji makko ina wiyee Quick Sand,[10] ina waɗi Ufuoma Ejenobor, Chelsea Eze, Wale Macaulay, Anthony Monjaro, Femi Jacobs, e naalankooɓe woɗɓe.https://ff.wikipedia.org/wiki/Tana_Adelana#Kugal_Tana_wari_nder_gite_yimɓe_bana_OAP_ɓaawo_o_waɗi_audition_ngam_MTN_Y’Hello_TV_Show_nder_hitaande_2002._O_laati_kadi_Naajeeriya_arandeere_haa_Channel_O_bana_ardiiɗo_TV[8]_waɗi_nastirde_maako_bee_fijirde_nder_fijirde_TV,_Disclosure._O_fuɗɗii_peewnugol_makko_e_nder_lewru_juko_hitaande_2013.[9]_Gooto_e_filmuuji_makko_ina_wiyee_Quick_Sand,[10]_ina_waɗi_Ufuoma_Ejenobor,_Chelsea_Eze,_Wale_Macaulay,_Anthony_Monjaro,_Femi_Jacobs,_e_naalankooɓe_woɗɓe.Nguurndam neɗɗo Tana Adelana ina weltii e dewgal mum e Femi Adelana, gorko mo o yiɗi ko juuti. Ɓeeɗoo ɗiɗo ina njokkondiri ko ina wona duuɓi 14, ɓe ceertii ñalnde 11 suwee 2007. Dental ngal jibinii ɓiɓɓe ɗiɗo.[11]https://ff.wikipedia.org/wiki/Tana_Adelana#Nguurndam_neɗɗo_Tana_Adelana_ina_weltii_e_dewgal_mum_e_Femi_Adelana,_gorko_mo_o_yiɗi_ko_juuti._Ɓeeɗoo_ɗiɗo_ina_njokkondiri_ko_ina_wona_duuɓi_14,_ɓe_ceertii_ñalnde_11_suwee_2007._Dental_ngal_jibinii_ɓiɓɓe_ɗiɗo.[11]Njeenaaje e noddaali Kewu njeenaari hitaande njeenaari njeenaari Ref 2011 Njeenaaje Future Afrik On Air neɗɗaagu hitaande (TV) Woni [14]. 2017 City People film Awards ɓurɗo waawde wallude filmo heɓi [15] 2018 Njeenaaje ɓurɗe moƴƴude e Nollywood ɓurɗe moƴƴude e fijde e nder darnde mawnde - Engele Won [16] 2019 Ko ɓuri moƴƴude e ballondiral – Engeleere Suɓaama [17] Filmogaraafi Ijogbon (2023) hono mama oby Hakke potal (2023) hono Chioma Ɓoornugol ɓernde (2022) hono Vicky Toɓɓe Yurmeende (2022) ko Fubara Golle jommbaajo (2021) hono Emily Nafoore Ejiro (2021) hono ASP Joorge Rewɓe (2020) ko Serena Dewgal Trap (2020) ko Tope Resooji renndo 101 (2019) ko Emelda Lagosinaaɓe bling (2019) ko Kaima Dirtuɗo dirtuɗo (2018) hono Osaro Leydi (2018) ko Tosin Mister e debbo Rewolison (2017)[18] Ɗemngal ɓanndu (2017) [19] Baaba ɓiɗɗo (2017) [20] Tamed (2016) ko Stefani Pantalon gilaas (2016) ko Lola Suudu pucci (2015) ko laamɗo D Manngu majjuɗo (2015) hono Lucia Pijirlooji Piton (2014) hono Rhema No yiɗirtee (2013) hono Remi Laamu nguu (2012) ko laamɗo debbo biyeteeɗo Gina Rewɓe ɗiɗo e ɓiɗɗo (2011) hono Ifyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tana_Adelana#Njeenaaje_e_noddaali_Kewu_njeenaari_hitaande_njeenaari_njeenaari_Ref_2011_Njeenaaje_Future_Afrik_On_Air_neɗɗaagu_hitaande_(TV)_Woni_[14]._2017_City_People_film_Awards_ɓurɗo_waawde_wallude_filmo_heɓi_[15]_2018_Njeenaaje_ɓurɗe_moƴƴude_e_Nollywood_ɓurɗe_moƴƴude_e_fijde_e_nder_darnde_mawnde_-_Engele_Won_[16]_2019_Ko_ɓuri_moƴƴude_e_ballondiral_–_Engeleere_Suɓaama_[17]_Filmogaraafi_Ijogbon_(2023)_hono_mama_oby_Hakke_potal_(2023)_hono_Chioma_Ɓoornugol_ɓernde_(2022)_hono_Vicky_Toɓɓe_Yurmeende_(2022)_ko_Fubara_Golle_jommbaajo_(2021)_hono_Emily_Nafoore_Ejiro_(2021)_hono_ASP_Joorge_Rewɓe_(2020)_ko_Serena_Dewgal_Trap_(2020)_ko_Tope_Resooji_renndo_101_(2019)_ko_Emelda_Lagosinaaɓe_bling_(2019)_ko_Kaima_Dirtuɗo_dirtuɗo_(2018)_hono_Osaro_Leydi_(2018)_ko_Tosin_Mister_e_debbo_Rewolison_(2017)[18]_Ɗemngal_ɓanndu_(2017)_[19]_Baaba_ɓiɗɗo_(2017)_[20]_Tamed_(2016)_ko_Stefani_Pantalon_gilaas_(2016)_ko_Lola_Suudu_pucci_(2015)_ko_laamɗo_D_Manngu_majjuɗo_(2015Wikipedia: Yewande Adekoyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yewande_AdekoyaYewande Adekoya listenR (jibinaa ko ñalnde 20 lewru Yarkomaa 1983) ko Naajeeriyaajo, fijoowo filmuuji.[1][2]Nguurndam e jaŋde puɗɗagol Yewande jibinaa ko to diiwaan Lagos kono o ummorii ko Ososa-Ijebu to diiwaan Ogun to bannge worgo-fuɗnaange leydi Najeriya.[3] O janngii to duɗal jaaɓi haaɗtirde Bright star e duɗal leslesal, hade makko yahde jaŋde makko hakkundeere to duɗal jaaɓi haaɗtirde Bright Star. O heɓi dipolom makko (B.A) to duɗal jaaɓi haaɗtirde Babcock to bannge jokkondiral e yimɓe. Yewande Adekoya resii, dañii ɓiɓɓe.[4] E lewru abriil 2022, Yewande hollitii wonde dewgal mum gasii. O wiyi omo wondi e caɗeele e nder ɓernde makko ko ina wona duuɓi 14.[5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Yewande_Adekoya#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol_Yewande_jibinaa_ko_to_diiwaan_Lagos_kono_o_ummorii_ko_Ososa-Ijebu_to_diiwaan_Ogun_to_bannge_worgo-fuɗnaange_leydi_Najeriya.[3]_O_janngii_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Bright_star_e_duɗal_leslesal,_hade_makko_yahde_jaŋde_makko_hakkundeere_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Bright_Star._O_heɓi_dipolom_makko_(B.A)_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Babcock_to_bannge_jokkondiral_e_yimɓe._Yewande_Adekoya_resii,_dañii_ɓiɓɓe.[4]_E_lewru_abriil_2022,_Yewande_hollitii_wonde_dewgal_mum_gasii._O_wiyi_omo_wondi_e_caɗeele_e_nder_ɓernde_makko_ko_ina_wona_duuɓi_14.[5]Kugal Yewande Adekoya fuɗɗii fiyde ko e hitaande 2002 e nder fedde wiyeteende Alphabash. O winndi e o yaltini nate makko gadane e hitaande 2006 tiitoonde "Life Secret". O waɗii, o ardii, o waɗii filmuuji keewɗi e nder leydi Najeriya, hono Omo Elemosho, filmo mo hitaande 2012, mo Bimbo Oshin, Muyiwa Ademola e Yomi Fash-Lanso mbaɗi.[6] Film o heɓi kadi nominaasiyoŋaaji 5 e nder njeenaaje 10ɓo Oscar filmuuji Afrik.[7] O heɓi kadi suɓaade "fijoowo keso ɓurɗo moƴƴude" e nder cate Yoruba e hitaande 2014 e nder njeenaaje yimɓe wuro.[8] E nder hitaande ndee tan, darnde makko e nder Kudi Klepto heɓi njeenaari ɓurndi moƴƴude e nder njeenaari ɓurndi moƴƴude e Nollywood Awards 2014.[9] E lewru Duujal 2014, Adekoya heɓi njeenaari "golle ɓurɗe fotde" e nder njeenaari Oscar Film Yoruba.[10] Film makko Kurukuru heɓi mo njeenaari ɓurndi moƴƴude e kewu ACIA 2016.[11] E hitaande 2017, filmo makko, Iyawo Adedigba, heɓi njeenaari "film ɓurɗo moƴƴude e hitaande ndee" e nder njeenaari filmuuji yimɓe wuro 2017.[12]https://ff.wikipedia.org/wiki/Yewande_Adekoya#Kugal_Yewande_Adekoya_fuɗɗii_fiyde_ko_e_hitaande_2002_e_nder_fedde_wiyeteende_Alphabash._O_winndi_e_o_yaltini_nate_makko_gadane_e_hitaande_2006_tiitoonde_"Life_Secret"._O_waɗii,_o_ardii,_o_waɗii_filmuuji_keewɗi_e_nder_leydi_Najeriya,_hono_Omo_Elemosho,_filmo_mo_hitaande_2012,_mo_Bimbo_Oshin,_Muyiwa_Ademola_e_Yomi_Fash-Lanso_mbaɗi.[6]_Film_o_heɓi_kadi_nominaasiyoŋaaji_5_e_nder_njeenaaje_10ɓo_Oscar_filmuuji_Afrik.[7]_O_heɓi_kadi_suɓaade_"fijoowo_keso_ɓurɗo_moƴƴude"_e_nder_cate_Yoruba_e_hitaande_2014_e_nder_njeenaaje_yimɓe_wuro.[8]_E_nder_hitaande_ndee_tan,_darnde_makko_e_nder_Kudi_Klepto_heɓi_njeenaari_ɓurndi_moƴƴude_e_nder_njeenaari_ɓurndi_moƴƴude_e_Nollywood_Awards_2014.[9]_E_lewru_Duujal_2014,_Adekoya_heɓi_njeenaari_"golle_ɓurɗe_fotde"_e_nder_njeenaari_Oscar_Film_Yoruba.[10]_Film_makko_Kurukuru_heɓi_mo_njeenaari_ɓurndi_moƴƴude_e_kewu_ACIA_2016.[11]_E_hitaande_2017,_filmo_makko,_Iyawo_Adedigba,_heɓi_njeenaari_"film_ɓurɗo_moƴƴude_Filmogaraafi cuɓaaɗo Sirruuji nguurndam 1 (2006) Sirruuji nguurndam 2 (2007) Dudu Igbo (2009) Omo Elemoso (2012) hono Ero Kudi Klepto (2013) Emere (2014) Kurukuru (2015) Sadak oo (2016) Tamaara (2016) Ayanmo (2016) Ota Ile (2016) Wakkati feere (2016) Caɗeele ɗiɗi (2017) ko Turayo Iyawo Adedigba (2017) Fadaka (2018) Belladona (2018) Odun Ibole (2018) Ewatomi (2018) Veil ɓaleejo (2019) ko Jadesola Omo Aniibire (2019) Ajoji (2020) ko Kemi Griot (2021) ko Sunbo Bantale (2022) as Bantale Iwa Eda (2022) hono Faderera Jinne Romoke (2023) Àwọn Àmì Ẹ̀ye 2014 :Òṣèrébìrin tuntun tó peregedé julọ̀ - Njeenaaje yimɓe wurohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yewande_Adekoya#Filmogaraafi_cuɓaaɗo_Sirruuji_nguurndam_1_(2006)_Sirruuji_nguurndam_2_(2007)_Dudu_Igbo_(2009)_Omo_Elemoso_(2012)_hono_Ero_Kudi_Klepto_(2013)_Emere_(2014)_Kurukuru_(2015)_Sadak_oo_(2016)_Tamaara_(2016)_Ayanmo_(2016)_Ota_Ile_(2016)_Wakkati_feere_(2016)_Caɗeele_ɗiɗi_(2017)_ko_Turayo_Iyawo_Adedigba_(2017)_Fadaka_(2018)_Belladona_(2018)_Odun_Ibole_(2018)_Ewatomi_(2018)_Veil_ɓaleejo_(2019)_ko_Jadesola_Omo_Aniibire_(2019)_Ajoji_(2020)_ko_Kemi_Griot_(2021)_ko_Sunbo_Bantale_(2022)_as_Bantale_Iwa_Eda_(2022)_hono_Faderera_Jinne_Romoke_(2023)_Àwọn_Àmì_Ẹ̀ye_2014_:Òṣèrébìrin_tuntun_tó_peregedé_julọ̀_-_Njeenaaje_yimɓe_wuroWikipedia: Aderounmu Adejumokehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aderounmu_AdejumokeAdejumoke Aderounmu ((HeɗtoN) 26 mars 1984 – 6 walla 7 abriil 2024) ko fijoowo Naajeeriya. O ɓuri anndeede ko e fiyde geɗe bayɗe no Esther And Kelechi e nder teleeji Nollywood lolluɗi biyeteeɗi Jenifa's Diary[1][2] e Industreet, Jummy Adams e nder filmo Nollywood Alakada 2 (2013) e wondude e Funke Akindele, Toyin Abraham, Odunlade Adekola, Linda Ejio , Falz, Juliana Olayode, et Omotunde Adebowale David (Lolo).Nguurndam e jaŋde puɗɗagol Adejumoke jibinaa ko e nder galle joy ñalnde 26 mars 1984, to suudu safrirdu ɓernde ceniinde to Abeokuta, e nder diiwaan Ogun, to fuɗnaange-rewo leydi Najeriya.[3][4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Aderounmu_Adejumoke#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol_Adejumoke_jibinaa_ko_e_nder_galle_joy_ñalnde_26_mars_1984,_to_suudu_safrirdu_ɓernde_ceniinde_to_Abeokuta,_e_nder_diiwaan_Ogun,_to_fuɗnaange-rewo_leydi_Najeriya.[3][4]Kugal Adejumoke heɓi njeenaari e hitaande 2016 sabu darnde mum ardiinde e nder Esther (toɓɓere kono doole) e nder teleeji komediiji ina wiyee Jenifa's Diary.[6] Adejumoke Aderounmu ina jogii ko ina ɓura filmuuji 10 (Engele/ Yoruba) ngam wonde fijoowo. O golliima e hitaande 2010/2011. O golliima e hitaande 2010/2011. O golliima e Concert Radio (rajo internet e nder leydi Najeriya) gila 2012 haa 2015, caggal ɗuum o jokki e waɗde yeewtere adannde e yeewtere makko teleeji nde o wiyetee The Lounge with Jumoke, yeewtere weltaare nde yeewtere yimɓe mawɓe e miijooji mooftugol, e hitaande 2012.[ 7]https://ff.wikipedia.org/wiki/Aderounmu_Adejumoke#Kugal_Adejumoke_heɓi_njeenaari_e_hitaande_2016_sabu_darnde_mum_ardiinde_e_nder_Esther_(toɓɓere_kono_doole)_e_nder_teleeji_komediiji_ina_wiyee_Jenifa's_Diary.[6]_Adejumoke_Aderounmu_ina_jogii_ko_ina_ɓura_filmuuji_10_(Engele/_Yoruba)_ngam_wonde_fijoowo._O_golliima_e_hitaande_2010/2011._O_golliima_e_hitaande_2010/2011._O_golliima_e_Concert_Radio_(rajo_internet_e_nder_leydi_Najeriya)_gila_2012_haa_2015,_caggal_ɗuum_o_jokki_e_waɗde_yeewtere_adannde_e_yeewtere_makko_teleeji_nde_o_wiyetee_The_Lounge_with_Jumoke,_yeewtere_weltaare_nde_yeewtere_yimɓe_mawɓe_e_miijooji_mooftugol,_e_hitaande_2012.[_7]Nguurndam neɗɗo e maayde Aderoonmu meeɗaa reseede.[5] O sankii ko ñalnde 6 abriil 2024, omo yahra e duuɓi 40.[8]https://ff.wikipedia.org/wiki/Aderounmu_Adejumoke#Nguurndam_neɗɗo_e_maayde_Aderoonmu_meeɗaa_reseede.[5]_O_sankii_ko_ñalnde_6_abriil_2024,_omo_yahra_e_duuɓi_40.[8]Markeeji e ballal Hadassah jommbaajo (2018) Filmogaraafi cuɓaaɗo ’’Debbo Anjola’’ (2021) hono Adanna Gone (2021) ko Clara Laabi njulaagu (2017)[9] ko Kelechi Ex (2015) hono Funmi Jaaynde Jenifa (2016) Alakada 2 (2013) hono Jummy Baagal koyɗi am (2013) Mirage ɓuuɓɗo (2014) ko Yejide Ko winndaaka 1&2 (2009) Teleeji leydi ndii (2008) Arugba (2008) hono Mobandele Njeenaaje e noddaali Suɓaama ngam wonde debbo ɓurɗo waawde fijde e nder ñalɗi filmuuji hakkunde leyɗeele Afrik, Dallas Texas (2016) Suɓaama ngam wonde Feññinaande hitaande ndee, njeenaaje BON, Naajeeriya (2015) Jaaliiɗo njeenaari MayaAfrik 4.0 yeeso Nollywood (2016) Jaaliiɗo wullaango njeenaari yeeso keso Nollywood (2017)https://ff.wikipedia.org/wiki/Aderounmu_Adejumoke#Markeeji_e_ballal_Hadassah_jommbaajo_(2018)_Filmogaraafi_cuɓaaɗo_’’Debbo_Anjola’’_(2021)_hono_Adanna_Gone_(2021)_ko_Clara_Laabi_njulaagu_(2017)[9]_ko_Kelechi_Ex_(2015)_hono_Funmi_Jaaynde_Jenifa_(2016)_Alakada_2_(2013)_hono_Jummy_Baagal_koyɗi_am_(2013)_Mirage_ɓuuɓɗo_(2014)_ko_Yejide_Ko_winndaaka_1&2_(2009)_Teleeji_leydi_ndii_(2008)_Arugba_(2008)_hono_Mobandele_Njeenaaje_e_noddaali_Suɓaama_ngam_wonde_debbo_ɓurɗo_waawde_fijde_e_nder_ñalɗi_filmuuji_hakkunde_leyɗeele_Afrik,_Dallas_Texas_(2016)_Suɓaama_ngam_wonde_Feññinaande_hitaande_ndee,_njeenaaje_BON,_Naajeeriya_(2015)_Jaaliiɗo_njeenaari_MayaAfrik_4.0_yeeso_Nollywood_(2016)_Jaaliiɗo_wullaango_njeenaari_yeeso_keso_Nollywood_(2017)Wikipedia: Toyin Adegbolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toyin_AdegbolaToyin Adegbola (HeɗtoR) anndiraaɗo Toyin Asewo to re Mecca (jibinaa ko ñalnde 28 lewru Duujal hitaande 1961)[1] ko debbo fijoowo, peewnoowo e gardotooɗo filmuuji Naajeeriya.[2]Kugal Toyin fuɗɗii golle mum e hitaande 1984 e nder filmuuji ɗemngal Yoruba to Nollywood.[3] O jeyaa ko e yiilirde fedde pinal e pinal leydi Osun.[4] Ko o yeeso lollungo e nder fannu Nollywood.https://ff.wikipedia.org/wiki/Toyin_Adegbola#Kugal_Toyin_fuɗɗii_golle_mum_e_hitaande_1984_e_nder_filmuuji_ɗemngal_Yoruba_to_Nollywood.[3]_O_jeyaa_ko_e_yiilirde_fedde_pinal_e_pinal_leydi_Osun.[4]_Ko_o_yeeso_lollungo_e_nder_fannu_Nollywood.Nguurndam neɗɗo Adegbola ina resi jaayndiyanke biyeteeɗo Mr Anthony Kolawole Adegbola mo caggal mum maayi. O hawri e gorko makko maayɗo nde o woni e golloraade to galle teleeji, Ibadan. Oon sahaa, Mr Adegbola ina gollinoo to NTA Lagos.[5] Adegbola ina jogii ɓiɓɓe ɗiɗo, ɓiɗɗo debbo, e gorko; kamɓe ɗiɗo fof ɓe ngoni ko to Dublin, to leydi Irlannda. Omo jogii kadi taaniraaɓe ɗiɗo.[6][7] Ñalnde aset 5 mars 2016, o rokkaama tiitoonde mawnde hono Yeye Meso mo Oke-Irun, e nder diiwaan Osun, e juuɗe laamɗo leydi ndii, hono Alayeluwa Oba Isaac Adetoyi Adetuluese Olokose 11.[8]https://ff.wikipedia.org/wiki/Toyin_Adegbola#Nguurndam_neɗɗo_Adegbola_ina_resi_jaayndiyanke_biyeteeɗo_Mr_Anthony_Kolawole_Adegbola_mo_caggal_mum_maayi._O_hawri_e_gorko_makko_maayɗo_nde_o_woni_e_golloraade_to_galle_teleeji,_Ibadan._Oon_sahaa,_Mr_Adegbola_ina_gollinoo_to_NTA_Lagos.[5]_Adegbola_ina_jogii_ɓiɓɓe_ɗiɗo,_ɓiɗɗo_debbo,_e_gorko;_kamɓe_ɗiɗo_fof_ɓe_ngoni_ko_to_Dublin,_to_leydi_Irlannda._Omo_jogii_kadi_taaniraaɓe_ɗiɗo.[6][7]_Ñalnde_aset_5_mars_2016,_o_rokkaama_tiitoonde_mawnde_hono_Yeye_Meso_mo_Oke-Irun,_e_nder_diiwaan_Osun,_e_juuɗe_laamɗo_leydi_ndii,_hono_Alayeluwa_Oba_Isaac_Adetoyi_Adetuluese_Olokose_11.[8]Filmogaraafi cuɓaaɗo Asewo to re Makka (1992) Koseegbe (1995) hono Suwebatu Mayowa (1999) hono Tolani Akobi gomina (2002) as Iyabo Laamiiɗo Kampus (2004) bana Yumma Tok Ladepo omo adanwo (2005) hono laamɗo debbo Adesoro (2006) as Iyawo Olori Ebi Ekuro (2007) hono Yumma Adeyemi Emi Abata (2012) hono Iya Ibilola Ayitale (2013) hono Sade Duɗal jaaɓi-haaɗtirde Omo (2015) hono Adunni Adarugudu (2020) as Iya Kayode Lanndaaji ɗowdi (2021) ko laamɗo leydi Aje Njeenaaje Njeenaari ɓurndi moƴƴude e golle ummoraade e Foundation Symbol of Hope ummoraade e golle makko e nder Asewo To Re Mecca.[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Toyin_Adegbola#Filmogaraafi_cuɓaaɗo_Asewo_to_re_Makka_(1992)_Koseegbe_(1995)_hono_Suwebatu_Mayowa_(1999)_hono_Tolani_Akobi_gomina_(2002)_as_Iyabo_Laamiiɗo_Kampus_(2004)_bana_Yumma_Tok_Ladepo_omo_adanwo_(2005)_hono_laamɗo_debbo_Adesoro_(2006)_as_Iyawo_Olori_Ebi_Ekuro_(2007)_hono_Yumma_Adeyemi_Emi_Abata_(2012)_hono_Iya_Ibilola_Ayitale_(2013)_hono_Sade_Duɗal_jaaɓi-haaɗtirde_Omo_(2015)_hono_Adunni_Adarugudu_(2020)_as_Iya_Kayode_Lanndaaji_ɗowdi_(2021)_ko_laamɗo_leydi_Aje_Njeenaaje_Njeenaari_ɓurndi_moƴƴude_e_golle_ummoraade_e_Foundation_Symbol_of_Hope_ummoraade_e_golle_makko_e_nder_Asewo_To_Re_Mecca.[1]Wikipedia: Damilola Adegbitehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damilola_AdegbiteDamilola AdegbiteHeɗtoR (jibinaa ko Oluwadamilola Adegbite; 18 lewru Mbooy 1985) ko fijoowo Naajeeriya, Model, e neɗɗo teleeji. O waɗii Thelema Duke e nder telefoŋ biyeteeɗo Tinsel, e Kemi Williams e nder filmo Flower Girl.Nguurndam O jibinaa ko to wuro Surulere, to diiwaan Lagos. O janngi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Queen's College to Yaba, Lagos, o janngi kadi njuɓɓudi njulaagu to duɗal jaaɓi haaɗtirde Bowen to Iwo, to diiwaan Osun. Tinsel woni fijirde makko adannde, kadi o yaltii e jeewte teleeji, o ardii kadi eɓɓooji e teleeji.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Damilola_Adegbite#Nguurndam_O_jibinaa_ko_to_wuro_Surulere,_to_diiwaan_Lagos._O_janngi_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Queen's_College_to_Yaba,_Lagos,_o_janngi_kadi_njuɓɓudi_njulaagu_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Bowen_to_Iwo,_to_diiwaan_Osun._Tinsel_woni_fijirde_makko_adannde,_kadi_o_yaltii_e_jeewte_teleeji,_o_ardii_kadi_eɓɓooji_e_teleeji.[3]Nguurndam neɗɗo E lewru ut 2014, Adegbite jokkondiri e Chris Attoh, gollodiiɗo makko e filmo Tinsel.[4] E lewru suwee 2014, ɓe njaɓɓii ɓiɗɗo maɓɓe biyeteeɗo Brian.[5] Adegbite e Attoh njibinaama e nder wuro Accra, leydi Gana ñalnde 14 lewru feebariyee 2015.[6] E lewru suwee 2017, kabaaru yalti wonde dewgal Adegbite e jom suudu mum Chris Attoh yanii. Adegbite waɗiino haalaaji ceertuɗi caggal nde o momti innde Chris Attoh e konte makko enternet [7] O woppi kadi mo e Instagram, o momti denndaangal fotooje makko e konte makko enternet. Waktuuji seeɗa caggal ɗuum, e nder yeewtere, Chris Attoh hollitii wonde dewgal mum e Damilola Adegbite gasii.[8]https://ff.wikipedia.org/wiki/Damilola_Adegbite#Nguurndam_neɗɗo_E_lewru_ut_2014,_Adegbite_jokkondiri_e_Chris_Attoh,_gollodiiɗo_makko_e_filmo_Tinsel.[4]_E_lewru_suwee_2014,_ɓe_njaɓɓii_ɓiɗɗo_maɓɓe_biyeteeɗo_Brian.[5]_Adegbite_e_Attoh_njibinaama_e_nder_wuro_Accra,_leydi_Gana_ñalnde_14_lewru_feebariyee_2015.[6]_E_lewru_suwee_2017,_kabaaru_yalti_wonde_dewgal_Adegbite_e_jom_suudu_mum_Chris_Attoh_yanii._Adegbite_waɗiino_haalaaji_ceertuɗi_caggal_nde_o_momti_innde_Chris_Attoh_e_konte_makko_enternet_[7]_O_woppi_kadi_mo_e_Instagram,_o_momti_denndaangal_fotooje_makko_e_konte_makko_enternet._Waktuuji_seeɗa_caggal_ɗuum,_e_nder_yeewtere,_Chris_Attoh_hollitii_wonde_dewgal_mum_e_Damilola_Adegbite_gasii.[8]Filmogaraafi Filmuuji Hitaande Tiitoonde Noteeji Darnde Ref 2006 6 Waktuuji To Natal 2013 Ɓiɗɗo debbo biyeteeɗo Kemi Wiliyam 2017 Alero majjuɗo [citation ina haani]. Banana Islaam Jinne Self Cameo Isoken Joke Kadi ko Dakore Akande, Joseph Benjamin 2018 Worɓe welɓe: Jinneeji Yoruba Goonga Dera Chukwu Gila Lagos e Yidde Samantha 2019 Ummaade e majjere Oyin Martins Ardiiɗo ɗum ko Akinyemi Sebastian Akinropo Jahannama Asamaan Janet Cole Worɓe welɓe 2: Miijo goɗɗo Dera Chukwu Ardii ɗum ko Muusaa Inwang 2020 Crossroads siwoku temi bamisaiye directeur seyi siwoke Teleeji Hitaande Tiitoonde Role Notes 2008-2012 Telema Duke 2015–hannde Ko adii 30 Temilola Koker Teyaatre Monolooji V ɗiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damilola_Adegbite#Filmogaraafi_Filmuuji_Hitaande_Tiitoonde_Noteeji_Darnde_Ref_2006_6_Waktuuji_To_Natal_2013_Ɓiɗɗo_debbo_biyeteeɗo_Kemi_Wiliyam_2017_Alero_majjuɗo_[citation_ina_haani]._Banana_Islaam_Jinne_Self_Cameo_Isoken_Joke_Kadi_ko_Dakore_Akande,_Joseph_Benjamin_2018_Worɓe_welɓe:_Jinneeji_Yoruba_Goonga_Dera_Chukwu_Gila_Lagos_e_Yidde_Samantha_2019_Ummaade_e_majjere_Oyin_Martins_Ardiiɗo_ɗum_ko_Akinyemi_Sebastian_Akinropo_Jahannama_Asamaan_Janet_Cole_Worɓe_welɓe_2:_Miijo_goɗɗo_Dera_Chukwu_Ardii_ɗum_ko_Muusaa_Inwang_2020_Crossroads_siwoku_temi_bamisaiye_directeur_seyi_siwoke_Teleeji_Hitaande_Tiitoonde_Role_Notes_2008-2012_Telema_Duke_2015–hannde_Ko_adii_30_Temilola_Koker_Teyaatre_Monolooji_V_ɗiiWikipedia: Biola Adebayohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Biola_AdebayoBiola AdebayoHeɗtoR ko fijoowo Nollywood, kadi ko peewnoowo filmuuji Jade's Cross, Tori Owo e filmuuji goɗɗi. O jaɓɓii njeenaari bling ɗiɗmiri e wondude e Woli Agba to Ibadan tiitoonde mum ko "Ƴettu diwooje e amen".Nguurndam e jaŋde puɗɗagol Biola adebayo jibinaa ko ñalnde 23 lewru Duujal 1981[3].o hawri ngam heɓde ko o dañi e ko o haɓata gila e balɗe hakkundeeje haa e balɗe jaaɓi haaɗtirde.[4][5] O heɓi dipolom makko master e njuɓɓudi laamu to duɗal jaaɓi haaɗtirde Lagos.[6][7]https://ff.wikipedia.org/wiki/Biola_Adebayo#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol_Biola_adebayo_jibinaa_ko_ñalnde_23_lewru_Duujal_1981[3].o_hawri_ngam_heɓde_ko_o_dañi_e_ko_o_haɓata_gila_e_balɗe_hakkundeeje_haa_e_balɗe_jaaɓi_haaɗtirde.[4][5]_O_heɓi_dipolom_makko_master_e_njuɓɓudi_laamu_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Lagos.[6][7]Nguurndam neɗɗo O resi Oluseyi ñalnde 7 abriil 2021, o hollitii fanniyankooɓe makko wonde ina njuɓɓina galle makko tawa ko e ŋakkeende e ceergal maɓɓe.[8]https://ff.wikipedia.org/wiki/Biola_Adebayo#Nguurndam_neɗɗo_O_resi_Oluseyi_ñalnde_7_abriil_2021,_o_hollitii_fanniyankooɓe_makko_wonde_ina_njuɓɓina_galle_makko_tawa_ko_e_ŋakkeende_e_ceergal_maɓɓe.[8]Njeenaaje Fijoowo Nollywood oo heɓi njeenaari BON, 2020, fijoowo ɓurɗo moƴƴude.[9] O heɓi kadi njeenaari yeeso Nollywood e City yimɓe e njeenaari ɓurndi moƴƴude, DIYMA njeenaari ɗiɗo fof e hitaande 2021.[10][11]https://ff.wikipedia.org/wiki/Biola_Adebayo#Njeenaaje_Fijoowo_Nollywood_oo_heɓi_njeenaari_BON,_2020,_fijoowo_ɓurɗo_moƴƴude.[9]_O_heɓi_kadi_njeenaari_yeeso_Nollywood_e_City_yimɓe_e_njeenaari_ɓurndi_moƴƴude,_DIYMA_njeenaari_ɗiɗo_fof_e_hitaande_2021.[10][11]Filmogaraafi Tori ɗoo[12] Oko Rere (2023) Ran mi lowo (2023) Bayseri (2022) Fijo ngo yi'aaka (2022) Atila (2021) Jankariwo (2021) Rugudu (2020) Wujjaama (2020) Wetin rewɓe njiɗi (2018) Njoɓdi (2015) Fenaande (2013) Ike Kefa (2008) Omo Abore (2008) Kuraana Jadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Biola_Adebayo#Filmogaraafi_Tori_ɗoo[12]_Oko_Rere_(2023)_Ran_mi_lowo_(2023)_Bayseri_(2022)_Fijo_ngo_yi'aaka_(2022)_Atila_(2021)_Jankariwo_(2021)_Rugudu_(2020)_Wujjaama_(2020)_Wetin_rewɓe_njiɗi_(2018)_Njoɓdi_(2015)_Fenaande_(2013)_Ike_Kefa_(2008)_Omo_Abore_(2008)_Kuraana_JadeWikipedia: Efe Gracehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Efe_GraceEfe Grace ko jimoowo e winndiyanke leydi Ghana. Ko o jimoowo linjiila.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Efe_Grace#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolGolle jimɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Efe_Grace#Golle_jimɗiGolle teeŋtuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Efe_Grace#Golle_teeŋtuɗeDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Efe_Grace#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Efe_Grace#TuugnorgalWikipedia: Adunni Adehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adunni_AdeAdunni Ade (HeeɗitoR) ko debbo Ameriknaajo Naajeeriya[1] e model.[2][3][4] O jibinaa ko ñalnde 7 lewru juko hitaande 1976 to Queens, New York, yumma mum ko Almaañnaajo Ameriknaajo, baaba mum ko Naajeeriyaajo ummoriiɗo Lagos.Nguurndam e jaŋde puɗɗagol Adunni Ade jibinaa ko to Queens, New York[6], yumma mum ko Almaañnaajo-Irlanndaajo, baaba mum ko Yorubaajo Najeriyaajo.[7][8]https://ff.wikipedia.org/wiki/Adunni_Ade#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol_Adunni_Ade_jibinaa_ko_to_Queens,_New_York[6],_yumma_mum_ko_Almaañnaajo-Irlanndaajo,_baaba_mum_ko_Yorubaajo_Najeriyaajo.[7][8]Kugal Adunni Ade golliima e nder fannuuji galleeji e asiraaji to Amerik hade mum waylude e nder fannuuji wellitaare.[11] Adunni naati e mbaydi mbaylaandi, o jeyaa ko e filmo Ameriknaajo biyeteeɗo Next Top Model. Caggal nde o arti Naajeeriya, o heɓi darnde makko adannde e nder Nollywood nde o waɗi filmo "You or I" e ɗemngal Yoruba e hitaande 2013.https://ff.wikipedia.org/wiki/Adunni_Ade#Kugal_Adunni_Ade_golliima_e_nder_fannuuji_galleeji_e_asiraaji_to_Amerik_hade_mum_waylude_e_nder_fannuuji_wellitaare.[11]_Adunni_naati_e_mbaydi_mbaylaandi,_o_jeyaa_ko_e_filmo_Ameriknaajo_biyeteeɗo_Next_Top_Model._Caggal_nde_o_arti_Naajeeriya,_o_heɓi_darnde_makko_adannde_e_nder_Nollywood_nde_o_waɗi_filmo_"You_or_I"_e_ɗemngal_Yoruba_e_hitaande_2013.Nguurndam neɗɗo Ade ko yumma sukaaɓe ɗiɗo worɓe - Ayden Young e D’marion Young.https://ff.wikipedia.org/wiki/Adunni_Ade#Nguurndam_neɗɗo_Ade_ko_yumma_sukaaɓe_ɗiɗo_worɓe_-_Ayden_Young_e_D’marion_Young.Filmogaraafi cuɓaaɗo Vidiyo Funmilayo Ransome-Kuti (2024) Ko Hay gooto anndaa (2023) hono Ifelolu Akenuwa Yahde e nder ɗowdi (2023) Ko ngam Sarah (2022) ko Joy Alaga (2022) Njuɓɓudi timmundi (2022) hono Veronika Otukpo Baron deƴƴuɗo (2021) Soole (2021) ko miñi mum debbo biyeteeɗo Veronica Wiɗtooɓe (2020) s Kemi Ko hawri (2020) Ratnik (2020) hono Peppa Pijirlooji Maama (2020) Normal keso (2020) hono Monica/Goongɗinɗo Gikku ruuhu (2020) Suudu luural (2019) Ole Ole (2019) Mawɗo mawɓe fof (2018) Yeeyoowo (2018) ko Morayo Falz ko humpito (2018) Asamaan e hakkille am (2018) Lagos jippagol (2018) ko Almaami debbo Orunsewa (2018) hono Ilaorun Guynman (2017) hono Ayo Duundeere ndee (2017) ko debbo Coker Debbo Blogger (2017) Ngam Dalillaaji bonɗi (2016) ko Boma Jaaynde suka debbo Lagos (2016) Sifaa (2016) ko Sintia Jaaynde debbo Lagos (2016) Ngam Dalillaaji ɗi moƴƴaani (2016) hono Boma It's Her Day (2016) Heɓii mo njeenaari ɓurndi moƴƴude e nder njeenaaje filmuuji ɓurɗi mawnude e nder Afrik, AMVCA e hitaande 2017. O heɓi kadi njeenaari ɓurndi moƴƴude e nder fedde filmuuji Lagos ngam filmo oo. Hoore yahri (2015) So e nder yiɗde (2015) Ko woni nder (2014) Lewru ɗiɗaɓuru (2014) Iwo tabi emi (2011)[24][25][26] Teleeji Caggal Duule Jaayɗe Babatunde Jaaynde Jenifa wakkati 2 Ɓiɓɓe kalifaandi Season 2https://ff.wikipedia.org/wiki/Adunni_Ade#Filmogaraafi_cuɓaaɗo_Vidiyo_Funmilayo_Ransome-Kuti_(2024)_Ko_Hay_gooto_anndaa_(2023)_hono_Ifelolu_Akenuwa_Yahde_e_nder_ɗowdi_(2023)_Ko_ngam_Sarah_(2022)_ko_Joy_Alaga_(2022)_Njuɓɓudi_timmundi_(2022)_hono_Veronika_Otukpo_Baron_deƴƴuɗo_(2021)_Soole_(2021)_ko_miñi_mum_debbo_biyeteeɗo_Veronica_Wiɗtooɓe_(2020)_s_Kemi_Ko_hawri_(2020)_Ratnik_(2020)_hono_Peppa_Pijirlooji_Maama_(2020)_Normal_keso_(2020)_hono_Monica/Goongɗinɗo_Gikku_ruuhu_(2020)_Suudu_luural_(2019)_Ole_Ole_(2019)_Mawɗo_mawɓe_fof_(2018)_Yeeyoowo_(2018)_ko_Morayo_Falz_ko_humpito_(2018)_Asamaan_e_hakkille_am_(2018)_Lagos_jippagol_(2018)_ko_Almaami_debbo_Orunsewa_(2018)_hono_Ilaorun_Guynman_(2017)_hono_Ayo_Duundeere_ndee_(2017)_ko_debbo_Coker_Debbo_Blogger_(2017)_Ngam_Dalillaaji_bonɗi_(2016)_ko_Boma_Jaaynde_suka_debbo_Lagos_(2016)_Sifaa_(2016)_ko_Sintia_Jaaynde_debbo_Lagos_(2016)_Ngam_Dalillaaji_ɗi_moƴƴaani_(2016)_hono_Boma_It's_Her_Day_(2016)_Heɓii_mo_njeenaari_ɓurndi_moƴƴude_e_nder_njeenaajeWikipedia: Bertha Bridget Kankamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bertha_Bridget_KankamBertha Bridget Kankam (jibinaa ko ñalnde 25 lewru bowte hitaande 1990), ɓuri anndeede ko e innde mum dingiral Yaa Yaa, ko jimoowo-winndiyanke, naalanke binndol Ganaa.[2] Ko adii innde makko hannde ndee, o waɗiino jimɗi e innde makko adannde, Bertha.[3]Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bertha_Bridget_Kankam#Nguurndam_adanɗamGolle jimɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bertha_Bridget_Kankam#Golle_jimɗiNaalankaagalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bertha_Bridget_Kankam#NaalankaagalBattehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bertha_Bridget_Kankam#BatteTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bertha_Bridget_Kankam#TuugnorgalWikipedia: Opare Leticiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Opare_LeticiaOpare Leticia, ganndiraaɗo innde mum dingiral Gyaldem Tish, ko jimoowo Afropop, jimoowo e jimoowo reggae Ganaa.Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Opare_Leticia#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Opare_Leticia#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Opare_Leticia#TuugnorgalWikipedia: Christie Quincyna Quarcoopomehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christie_Quincyna_QuarcoopomeChristie Quincyna Quarcoopome (jibinaa ko ñalnde 3 mee 1996),[1] anndiraaɗo e golle mum, ko jimoowo, binndoowo jimɗi e waɗoowo jimɗi Ganaa.[2][3] O woniino ƴaañoowo e kawgel 2014 ngel Vodafone Gana waɗi to Accra, leydi Gana.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christie_Quincyna_Quarcoopome#Nguurndam_adanɗamGolle jimɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christie_Quincyna_Quarcoopome#Golle_jimɗiFedde Musik Winnderehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christie_Quincyna_Quarcoopome#Fedde_Musik_WinndereNaalankaagalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christie_Quincyna_Quarcoopome#NaalankaagalBattehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christie_Quincyna_Quarcoopome#BatteTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christie_Quincyna_Quarcoopome#TuugnorgalWikipedia: Toyin Abrahamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toyin_AbrahamToyin Ibrahiima Ajeyemi[1] (HeɗtoR) (jibinaa ko Olutoyin Aimakhu; 5 suwee 1980)[2] ko Naajeeriyaajo fijoowo e waɗoowo filmuuji.[3][4][5]Kugal Abraham fuɗɗii fijde ko e hitaande 2003 nde fijoowo Naajeeriya biyeteeɗo Bukky Wright ari Ibadan ngam fiyde filmo.[6] Ibraahiima waɗii, ardii, e hollitde filmuuji keewɗi e nder leydi Naajeeriya, ina jeyaa heen Alani Baba Labake, Ijakumo: Ɓiɗɗo jibinaaɗo e Ebimi ni.[7] E nder njeenaari ɓurndi moƴƴude e Nollywood e hitaande 2013, Abraham suɓaama ngam ɓurde waawde fijde e nder filmo Yoruba biyeteeɗo Ebimi ni, kanko e Joke Muyiwa, cuɓaaɗo ngam ɓurde fijde e nder filmo Yoruba biyeteeɗo Ayitale.[8] Ibrahiima kadi waɗii filmo, Black Val. Martini Animashaun, hooreejo fedde Tinimash Entertainment, sosi e yuɓɓini eɓɓoore mum goonga, tiitoonde mum ko “Jokkude e Toyin Aimakhu”.[11][12]https://ff.wikipedia.org/wiki/Toyin_Abraham#Kugal_Abraham_fuɗɗii_fijde_ko_e_hitaande_2003_nde_fijoowo_Naajeeriya_biyeteeɗo_Bukky_Wright_ari_Ibadan_ngam_fiyde_filmo.[6]_Ibraahiima_waɗii,_ardii,_e_hollitde_filmuuji_keewɗi_e_nder_leydi_Naajeeriya,_ina_jeyaa_heen_Alani_Baba_Labake,_Ijakumo:_Ɓiɗɗo_jibinaaɗo_e_Ebimi_ni.[7]_E_nder_njeenaari_ɓurndi_moƴƴude_e_Nollywood_e_hitaande_2013,_Abraham_suɓaama_ngam_ɓurde_waawde_fijde_e_nder_filmo_Yoruba_biyeteeɗo_Ebimi_ni,_kanko_e_Joke_Muyiwa,_cuɓaaɗo_ngam_ɓurde_fijde_e_nder_filmo_Yoruba_biyeteeɗo_Ayitale.[8]_Ibrahiima_kadi_waɗii_filmo,_Black_Val._Martini_Animashaun,_hooreejo_fedde_Tinimash_Entertainment,_sosi_e_yuɓɓini_eɓɓoore_mum_goonga,_tiitoonde_mum_ko_“Jokkude_e_Toyin_Aimakhu”.[11][12]Filmogaraafi cuɓaaɗo Alani baba labake (2013)[citation needed]. Ebimi ni (2013) Alakada (2009) hono Yetunde Alakada 2 (2013) as Yetunde Sariya Okafor (2016) hono Tomi Tiiani Ko waɗi aɗa tikkere (2016) Yiɗde ko e nder gaasa (2016) hono Konstans Alakada Reloaded (2017) ko Yetunde Esohe (2018) ko Titilola Hakkunde (2017) as Yetunde Hakkille (2017) ko Ewa Tatu (2017) hono Larayi Feere Londres (2017) ko yeeyoowo nguura Rewɓe e seppo: Rewolison (2017) hono Iya Bola Dewgal yimɓe mawɓe (2017) ina waɗi Tonto Dikeh, Feliks Ugo Omokhodion, e Jackie Appiah Ruuhu e Tout (2018) ko Isla Ñalɗi jeeɗiɗi e feccere (2018) ko Abiodun Ɓoornugol (2018) ko Gigi Ko waɗi jooni koo (2018) Ɓiɗɗo ascenseur (2019) ko Abigail Hoto majju, keɓ hay (2019) ko Ngozi Waɗaa e Asamaan (2019) ko DPO Yontereeji ɗiɗi to Lagos (2019) hono Kemi Miliyoŋaaji (2019) ko Adenike Kasanova (2019) hono Bisola Bling Lagosians (2019) bana Dunni Fernendez Nimbe (2019) hono Uduak Diamants En Le Ciel (2019) as Yesimi Gbeborun Fate de alakada (2020) comme yetunde Affy tedduɗo (2020) ko Teni binndol Chops tokoosi (2020) ko gardiiɗo Bar Sola fe paami Kambili (2020) hono Jessica Lanndaaji ɗowdi (2021) ko Arike Aki e pawpaw (2021) ko mama nkiru Annabi debbo (2021) ko annabi debbo Ajoke Terapist oo (2021)[18] ko debbo Priye Ruuhu e Tout Too (2021) hono Isla Ñalngu Daɗndo (2021) ko Kapiteen Laamɗo wuyɓe (2022) hono Bonuola Koɗo mo nganndu-mi (2022)[19] hono Fasayo Puɗol ladde (2022)[20] hono Maama Olisa Ijakumo: Ɓiɗɗo jibinaaɗo (2022) hono Asabi Njeenaaje e noddaali Hitaande njeenaari Categori golle Ref 2010 Njeenaaje ɓurɗe moƴƴude e Nollywood ɓurɗe moƴƴude e nder filmuuji ɓiyleydaagu (Yoruba) Awa Obinrin suɓaama 2011 Njeenaaje ɓurɗe moƴƴude e Nollywood Njeenaaje ɓurɗe moƴƴude e nder leydi ndii e nder darnde mawnde (Yoruba) Ikudoro suɓaama 2013 Njeenaaje ɓurɗe moƴƴude e Nollywood ɓurɗe moƴƴude e fijirde –Film Yoruba Alani Baba Labake suɓaama 2016 Njeenaari ɓurndi moƴƴude e Nollywood ɓurndi moƴƴude e fijde (Yoruba) Metomi Won 2017 Duundeeji joy Fedde winndereere filmuuji ɓurɗi waawde wallude filmo Hakkunde Won [21] Ko ɓuri moƴƴude e njeenaaje Nollywood ko ɓuri moƴƴude e ballondiral –Engele Tatu suɓaama [9] 2020 Afrik Magic' Suɓol Yi'ooɓe Njeenaari ɓurndi moƴƴude e nder filmo elevator Baby Won [22] Ko ɓuri moƴƴude e filmuuji komedi Bling Lagosians cuɓaama Ko ɓuri moƴƴude e filmuuji komedi Kasanova suɓaama Ɓurɗo moƴƴude e njeenaaje Nollywood Ɓurɗo moƴƴude e fijde e nder darnde ardiinde –Engele Elevator Babyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toyin_Abraham#Filmogaraafi_cuɓaaɗo_Alani_baba_labake_(2013)[citation_needed]._Ebimi_ni_(2013)_Alakada_(2009)_hono_Yetunde_Alakada_2_(2013)_as_Yetunde_Sariya_Okafor_(2016)_hono_Tomi_Tiiani_Ko_waɗi_aɗa_tikkere_(2016)_Yiɗde_ko_e_nder_gaasa_(2016)_hono_Konstans_Alakada_Reloaded_(2017)_ko_Yetunde_Esohe_(2018)_ko_Titilola_Hakkunde_(2017)_as_Yetunde_Hakkille_(2017)_ko_Ewa_Tatu_(2017)_hono_Larayi_Feere_Londres_(2017)_ko_yeeyoowo_nguura_Rewɓe_e_seppo:_Rewolison_(2017)_hono_Iya_Bola_Dewgal_yimɓe_mawɓe_(2017)_ina_waɗi_Tonto_Dikeh,_Feliks_Ugo_Omokhodion,_e_Jackie_Appiah_Ruuhu_e_Tout_(2018)_ko_Isla_Ñalɗi_jeeɗiɗi_e_feccere_(2018)_ko_Abiodun_Ɓoornugol_(2018)_ko_Gigi_Ko_waɗi_jooni_koo_(2018)_Ɓiɗɗo_ascenseur_(2019)_ko_Abigail_Hoto_majju,_keɓ_hay_(2019)_ko_Ngozi_Waɗaa_e_Asamaan_(2019)_ko_DPO_Yontereeji_ɗiɗi_to_Lagos_(2019)_hono_Kemi_Miliyoŋaaji_(2019)_ko_Adenike_Kasanova_(2019)_hono_Bisola_Bling_Lagosians_(2019)_bana_Dunni_Fernendez_Nimbe_(2019)_hono_Uduak_Diamants_En_Le_CieWikipedia: Wendy Asiamah Addohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wendy_Asiamah_AddoWendy Asiamah Addo (jibinaa ko ñalnde 20 feebariyee 1996),[1] anndiraaɗo e innde dingiral Wendy Shay, ko jimoowo Ganaajo.[2][3][4] E lewru mars 2021, o jeyaa ko e 30 rewɓe ɓurɓe waawde huutoraade e nder jimɗi e nder 3Music Awards Women's Brunch.Cukaagu adannguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wendy_Asiamah_Addo#Cukaagu_adannguKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wendy_Asiamah_Addo#KugalAmbasadeer markehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wendy_Asiamah_Addo#Ambasadeer_markeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wendy_Asiamah_Addo#TuugnorgalWikipedia: Remi Abiolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Remi_AbiolaRemi Abiola (heɗtoR) (30 lewru marse 1952– 29 lewru juko hitaande 2009) ko fijoowo filmuuji Naajeeriya, jom suudu maayɗo Moshood Abiola, mawɗo njulaagu e politik Naajeeriya.[1] O maayi ko e ñawu kanseer to wuro New York ñalnde 29 lewru juko hitaande 2009.Kugal Abiola janngi ko fijirde to duɗal jaaɓi haaɗtirde Fielding to leydi Angalteer e kitaale 1970 caggal nde o yalti e laana ndiwoowa Nigeria Airways ka alaa ɗo haaɗi, o woni gardiiɗo laana ndiwoowa. Nde o warti lesdi Naajeeriya, o waɗi audition ngam heɓugo kuuɗe, o nasti nder taskaramji teleeji ɗi Bayo Awala e Tunde Oloyede ɗon holla, ɗi ɗon holla haa NTA Channel 10.[5] [6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Remi_Abiola#Kugal_Abiola_janngi_ko_fijirde_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Fielding_to_leydi_Angalteer_e_kitaale_1970_caggal_nde_o_yalti_e_laana_ndiwoowa_Nigeria_Airways_ka_alaa_ɗo_haaɗi,_o_woni_gardiiɗo_laana_ndiwoowa._Nde_o_warti_lesdi_Naajeeriya,_o_waɗi_audition_ngam_heɓugo_kuuɗe,_o_nasti_nder_taskaramji_teleeji_ɗi_Bayo_Awala_e_Tunde_Oloyede_ɗon_holla,_ɗi_ɗon_holla_haa_NTA_Channel_10.[5]_[6]Wikipedia: Sefadzi Abena Amesuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sefadzi_Abena_AmesuSefadzi Abena Amesu (jibinaa ko ñalnde 17 mee 1995) ɓuri anndeede e innde mum dingiral S3fa ko jimoowo e binndoowo jimɗi Ganaajo. Ko o jimoowo afro-pop e afrobeats.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sefadzi_Abena_Amesu#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolGolle jimɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sefadzi_Abena_Amesu#Golle_jimɗiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sefadzi_Abena_Amesu#TuugnorgalWikipedia: Obaapa Christyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obaapa_ChristyObaapa Christy (jibinaa ko Christiana Twene) wonnoo ko Christiana Love ko jimoowo Linjiila mo Ganaa. Yimoowo hit Meti Ase heɓi njeenaari Gospel Naalanke Hitaande e Jimol Hitaande e nder hitaande 2007 e nder njeenaari Ghana Music Awards.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obaapa_Christy#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obaapa_Christy#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obaapa_Christy#TuugnorgalWikipedia: Olusegun Adewoyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusegun_AdewoyeO. Adewoye (1947-2015) o woni ardiiɗo jaaynde e hooreejo jaaynde National Agency for Science and Engineering Infrastructure (NASENI), Abuja, Nigeria..Wikipedia: Tunde Adegbolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tunde_AdegbolaTunde Adegbola (Túndé Adégbọlá e Yoruba), jibinaa 1 August 1955, anndiraa kadi T. A.Wikipedia: Calabar Chichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Calabar_ChicStephanie Faith Isuma (jibinaa ko ñalnde 10 lewru juko hitaande 1991) ganndiraaɗo Calabar Chic, ko debbo fijoowo, binndoowo, e tafoowo geɗe. Calabar Chic jibinaa ko to wuro Yala, to diiwaan Cross River, o fuɗɗii waɗde wideyooji komik e nder laylayti renndo, o huutoriima ɗemɗe Ibibio-Efik.Nguurndam e jaŋde puɗɗagol Calabar Chic jibinaa ko ɗiɗaɓo e nder sukaaɓe jeegom. O janngi to duɗal jaŋde Jireh ngam jaŋde makko leslesre, e duɗal El-Emmanuel ngam jaŋde makko hakkundeere, ɗiin ɗiɗi fof ko to Port Harcourt, to diiwaan Rivers. O heɓi kadi dipolomaaji makko e jokkondiral hakkunde yimɓe to duɗal jaaɓi haaɗtirde Nnamdi Azikiwe, e dipolomaaji makko e ƴellitgol filmuuji to duɗal jaaɓi haaɗtirde filmuuji Delyork Creative Academy to diiwaan Lagos.[1][2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Calabar_Chic#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol_Calabar_Chic_jibinaa_ko_ɗiɗaɓo_e_nder_sukaaɓe_jeegom._O_janngi_to_duɗal_jaŋde_Jireh_ngam_jaŋde_makko_leslesre,_e_duɗal_El-Emmanuel_ngam_jaŋde_makko_hakkundeere,_ɗiin_ɗiɗi_fof_ko_to_Port_Harcourt,_to_diiwaan_Rivers._O_heɓi_kadi_dipolomaaji_makko_e_jokkondiral_hakkunde_yimɓe_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Nnamdi_Azikiwe,_e_dipolomaaji_makko_e_ƴellitgol_filmuuji_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_filmuuji_Delyork_Creative_Academy_to_diiwaan_Lagos.[1][2]Kugal Calabar Chic dañii hakkillaaji mawɗi caggal nde gooto e wideyooji makko, ɗi o waɗnoo e junngo makko [Instagram]], yalti e hitaande 2016. O woni ko e sosde geɗe e hitaande yawtunde ndee, e sahaa gooto omo jokki e golle makko e nder fijirde. O jeyaa ko e filmuuji Nollywood keewɗi, ko wayi no Jimi Bendel (2016), Fijirde Jimi Bendel (2018), Bonanndeeji wuro (2019), Hoddiro Alakada (2020), Kendra (2021), [3] Aki e Pawpaw (2021). .https://ff.wikipedia.org/wiki/Calabar_Chic#Kugal_Calabar_Chic_dañii_hakkillaaji_mawɗi_caggal_nde_gooto_e_wideyooji_makko,_ɗi_o_waɗnoo_e_junngo_makko_[Instagram]],_yalti_e_hitaande_2016._O_woni_ko_e_sosde_geɗe_e_hitaande_yawtunde_ndee,_e_sahaa_gooto_omo_jokki_e_golle_makko_e_nder_fijirde._O_jeyaa_ko_e_filmuuji_Nollywood_keewɗi,_ko_wayi_no_Jimi_Bendel_(2016),_Fijirde_Jimi_Bendel_(2018),_Bonanndeeji_wuro_(2019),_Hoddiro_Alakada_(2020),_Kendra_(2021),_[3]_Aki_e_Pawpaw_(2021)._.Nguurndam neɗɗo Calabar Chic etinooma warde hoore mum laabi ɗiɗi, o wondi e rafi fibroid.[5][6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Calabar_Chic#Nguurndam_neɗɗo_Calabar_Chic_etinooma_warde_hoore_mum_laabi_ɗiɗi,_o_wondi_e_rafi_fibroid.[5][6]Wikipedia: Barbara Sokyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_SokyBarbara Soky (jibinaaɗo Bara Sokoroma) ko debbo Naajeeriya, ko jimoowo ɓooyɗo, ummoriiɗo e jaaynde teleeji Mirror in the Sun. Caggal nde o woppi golle keewɗe e kitaale 1980 e 1990, Soky wuurtinii golle makko e nder filmuuji Nollywood e saabundeeji goɗɗi.Waɗdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Soky#WaɗdeWomrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Soky#WomreNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Soky#NjeenaajeNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Soky#Nguurndam_neɗɗoFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Soky#FilmogaraafiWikipedia: Tamara Eteimohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamara_EteimoTamara Eteimo (jibinaa ko ñalnde 24 lewru juko hitaande 1987) ina anndiraa kadi innde mum dingiral Tamara Jones, ko jimoowo-yimoowo R&B e fijoowo Naajeeriya. Gila nde o fuɗɗii waɗde filmo Nollywood e hitaande 2011, ko ɗoon e ɗoon o dañi njeenaari jeeɗiɗaɓiri e nder yeewtere wiyeteende Next Movie Star, o waɗii filmuuji ko ina ɓura 50.Filmogaraafi Hitaande Film Role Notes 2012 Njeenaaje ɓurɗe moƴƴude e Nollywood (BON) 2013 Mrs Goɗɗo Finding Mercy with Rita Dominic, Blossom Chukwujekwu, Uti Nwachukwu e Chioma Chukwuka Ɓiɓɓe rewɓe jom en galleeji e Ini Edo, Desmond Elliot, Kenneth Okolie, Mary Lazarus Won ɗo les njiimaandi ardii e Rachael Oniga, Bukky Wright, Yemi Blaq Dry-Hello garoowo 2014 Falling with Desmond Elliot, Blossom Chukwujekwu, Adesua Etomi Cobweb avec Uti Nwachukwu, Funsho Adeolu, Mary Lazarus Jamma Juutɗo Ballal Ɓooyngal Ƴeewndo fenaande Kopa Annoore Boɗeere Off Yitere Haako Oyoma Nollywood Ƴellitaama Nollywood mo alaa weltaare Infirmière dry Ramatu e Stephanie Okereke, Liz Benson, William McNamara, Darwin Shaw e Paul Sambo 2015 Jom suudu debbo Ko Ko fayti e Gorko Ma Samariyanke mojo ni wale Ojo e laamiiɗo Njamah Gone gray with Funsho Adeolu, Stan Nze, Judith Audu, Seyi Hunter et Angel Vara Iduhe Kaalis yaawɗo e Mary Lazarus, Kiki Omeili, Oma Nnadi, Bone Funny e Klint da Drunk 2016 Duɗal 21 Hotel choco avec branche femi, sambasa zeribe et jennifer igbinovia Wakkati Sellinde Buuji Aybinde Ɓoornaama Faandaare maayde Toɓɓere wumre Doggol X ngol Subaka Altine gooto Majjii e Lust Yahdu e nder Niwre Enveloppe ɓaleejo Damal ɓadiiɗo 2017 Tramps tati e sariya 33waktuuji Fijo am Worɓe ɓaleeɓe Rock Laamɗo nuunɗuɗo Caalaje 2012 Duunde 8 Ngol Nguurndam Itohan Taariikaaji mawɗi 2013 Jokkondir e Hoɗdiiɓe 2014 Maama Bombo Emerald 2015 Jaaynde teddunde Bannge Goɗɗo oo Makbet Dame udditaaɗe Suukara pepper Debbo kalabarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamara_Eteimo#Filmogaraafi_Hitaande_Film_Role_Notes_2012_Njeenaaje_ɓurɗe_moƴƴude_e_Nollywood_(BON)_2013_Mrs_Goɗɗo_Finding_Mercy_with_Rita_Dominic,_Blossom_Chukwujekwu,_Uti_Nwachukwu_e_Chioma_Chukwuka_Ɓiɓɓe_rewɓe_jom_en_galleeji_e_Ini_Edo,_Desmond_Elliot,_Kenneth_Okolie,_Mary_Lazarus_Won_ɗo_les_njiimaandi_ardii_e_Rachael_Oniga,_Bukky_Wright,_Yemi_Blaq_Dry-Hello_garoowo_2014_Falling_with_Desmond_Elliot,_Blossom_Chukwujekwu,_Adesua_Etomi_Cobweb_avec_Uti_Nwachukwu,_Funsho_Adeolu,_Mary_Lazarus_Jamma_Juutɗo_Ballal_Ɓooyngal_Ƴeewndo_fenaande_Kopa_Annoore_Boɗeere_Off_Yitere_Haako_Oyoma_Nollywood_Ƴellitaama_Nollywood_mo_alaa_weltaare_Infirmière_dry_Ramatu_e_Stephanie_Okereke,_Liz_Benson,_William_McNamara,_Darwin_Shaw_e_Paul_Sambo_2015_Jom_suudu_debbo_Ko_Ko_fayti_e_Gorko_Ma_Samariyanke_mojo_ni_wale_Ojo_e_laamiiɗo_Njamah_Gone_gray_with_Funsho_Adeolu,_Stan_Nze,_Judith_Audu,_Seyi_Hunter_et_Angel_Vara_Iduhe_Kaalis_yaawɗo_e_Mary_Lazarus,_Kiki_Omeili,_Oma_Nnadi,_Bone_Funny_e_KlNjeenaaje e noddaalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamara_Eteimo#Njeenaaje_e_noddaaliHitaande Nominaasiyoŋ Njeñtudi Refhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamara_Eteimo#Hitaande_Nominaasiyoŋ_Njeñtudi_Ref2009 Duɗal jaaɓi haaɗtirde Port Harcourt (C.R.A.B) Almuudo ɓurɗo waawde fijirde heɓihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamara_Eteimo#2009_Duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Port_Harcourt_(C.R.A.B)_Almuudo_ɓurɗo_waawde_fijirde_heɓi2011 Akademi Filmuuji New York/ Delyork Almuudo ɓurɗo waawde fijirde heɓihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamara_Eteimo#2011_Akademi_Filmuuji_New_York/_Delyork_Almuudo_ɓurɗo_waawde_fijirde_heɓiFilm Hoodere Hoodere Goonga Winner Next Film Hoodere Hoodere Goonga Wonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamara_Eteimo#Film_Hoodere_Hoodere_Goonga_Winner_Next_Film_Hoodere_Hoodere_Goonga_Won2014 Njeenaaje cuɓagol yiyooɓe maagiyaŋkaagal Afrik (Desperate Housegirls) Ko ɓuri moƴƴude e ballondiral toɗɗaamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamara_Eteimo#2014_Njeenaaje_cuɓagol_yiyooɓe_maagiyaŋkaagal_Afrik_(Desperate_Housegirls)_Ko_ɓuri_moƴƴude_e_ballondiral_toɗɗaamaGIAMA Houston (Ɓiɓɓe galleeji ɓe ngalaa ɗo kaaɗi) Ko debbo ɓurɗo waawde wallitde filmo oo suɓaamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamara_Eteimo#GIAMA_Houston_(Ɓiɓɓe_galleeji_ɓe_ngalaa_ɗo_kaaɗi)_Ko_debbo_ɓurɗo_waawde_wallitde_filmo_oo_suɓaamaBON 2014 (Won ɗo les njiimaandi) Ko ɓuri moƴƴude e fijirde Toɗɗaamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamara_Eteimo#BON_2014_(Won_ɗo_les_njiimaandi)_Ko_ɓuri_moƴƴude_e_fijirde_ToɗɗaamaNEA 2014 (Rewɓe galleeji ŋakkiraaɗi) Toɗɗaama ko debbo ɓurɗo waawde wallitdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamara_Eteimo#NEA_2014_(Rewɓe_galleeji_ŋakkiraaɗi)_Toɗɗaama_ko_debbo_ɓurɗo_waawde_wallitde2017 Njeenaaje Acia Atlanta (Falling) Ko ɓuri moƴƴude e ballal fijirde heɓihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamara_Eteimo#2017_Njeenaaje_Acia_Atlanta_(Falling)_Ko_ɓuri_moƴƴude_e_ballal_fijirde_heɓi2019 Njeenaaje ɓurɗe moƴƴude e Nollywood ɓurɗe moƴƴude e fijde e nder darnde mawnde – Engele Won [12]https://ff.wikipedia.org/wiki/Tamara_Eteimo#2019_Njeenaaje_ɓurɗe_moƴƴude_e_Nollywood_ɓurɗe_moƴƴude_e_fijde_e_nder_darnde_mawnde_–_Engele_Won_[12]2021 Net Honors ɓurɗo yiylaade fijoowo toɗɗaaɗo [13]https://ff.wikipedia.org/wiki/Tamara_Eteimo#2021_Net_Honors_ɓurɗo_yiylaade_fijoowo_toɗɗaaɗo_[13]Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamara_Eteimo#Ƴeew_kadi Portal nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamara_Eteimo#_Portal_nguurndamDoggol yimɓe ummoriiɓe Port Harcourthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamara_Eteimo#Doggol_yimɓe_ummoriiɓe_Port_HarcourtDoggol yimooɓe Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamara_Eteimo#Doggol_yimooɓe_NaajeeriyaDoggol fijooɓe NaajeeriyaSee also[edit]https://ff.wikipedia.org/wiki/Tamara_Eteimo#Doggol_fijooɓe_NaajeeriyaSee_also[edit]Wikipedia: Sola Sobowalehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sola_SobowaleSola Sobowale listenR (jibinaa ko ñalnde 26 lewru Duujal hitaande 1965) ko debbo Naajeeriya, binndoowo,[1] gardinooɗo filmuuji e peewnoowo filmuuji.[2] Sola Sobowale waɗii fooftere mum mawnde e hitaande 2001, e nder yeewtere adannde e nder teleeji leydi Najeriya, hono Super Story: Oh Baaba, Oh Ɓiɗɗo debbo.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sola_Sobowale#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sola_Sobowale#Nguurndam_neɗɗoNjeenaaje e noddaalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sola_Sobowale#Njeenaaje_e_noddaaliNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sola_Sobowale#NjeenaajeFilmogaraafi cuɓaaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sola_Sobowale#Filmogaraafi_cuɓaaɗoFijowohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sola_Sobowale#FijowoPewjanoowohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sola_Sobowale#PewjanoowoGolle teeŋtuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sola_Sobowale#Golle_teeŋtuɗeHabrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sola_Sobowale#HabreWikipedia: Simi (singer)https://ff.wikipedia.org/wiki/Simi_(singer)Simisola Bolatito Kosoko ListenR (jibinaa ko Ogunleye; jibinaa ko ñalnde 19 abriil 1988), ɓuri anndeede ko e innde dingiral mum Simi, ko jimoowo, binndoowo, e fijoowo Naajeeriya.[1][2] O fuɗɗii golle makko ko e yimde gospel, o yaltini albom makko gadano e hitaande 2008, o wiyetee ko Ogaju.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simi_(singer)#Nguurndam_adanɗamJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simi_(singer)#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simi_(singer)#Kugal2006-13: Fuɗɗoode golle e Ogajuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simi_(singer)#2006-13:_Fuɗɗoode_golle_e_Ogaju2014–2018: Ɓooygol, Kimi e Simisolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simi_(singer)#2014–2018:_Ɓooygol,_Kimi_e_Simisola2019: Sammban Omo, Vol. 1 e suudu Brathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simi_(singer)#2019:_Sammban_Omo,_Vol._1_e_suudu_Brat2020: EP mo alaa fooftere IIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simi_(singer)#2020:_EP_mo_alaa_fooftere_II2022: Albom TBH (Ngam Wontude Goonga).https://ff.wikipedia.org/wiki/Simi_(singer)#2022:_Albom_TBH_(Ngam_Wontude_Goonga).2024: albom 5ɓo e nder suuduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simi_(singer)#2024:_albom_5ɓo_e_nder_suuduNaalankaagalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simi_(singer)#NaalankaagalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simi_(singer)#Nguurndam_neɗɗoFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simi_(singer)#FilmogaraafiFilmuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simi_(singer)#FilmuujiDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simi_(singer)#DiskogaraafiAlbomuuji suuduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simi_(singer)#Albomuuji_suuduEPshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simi_(singer)#EPsSingleeji cuɓaaɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simi_(singer)#Singleeji_cuɓaaɗiNjeenaaje e noddaalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simi_(singer)#Njeenaaje_e_noddaaliBindolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simi_(singer)#BindolƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simi_(singer)#Ƴeew_kadiWikipedia: Major Jackhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Major_JackMajor Jack (jibinaa ko 24 lewru juko) ko injenieer Riverian e politik ummoriiɗo Abonnema e cukko hooreejo Whip e nder suudu sarɗiiji diiwaan River. O wonii wakiiliijo diiwaan Akuku-Toru I, o jeyaa ko e lannda demokaraasi yimɓe diiwaan Rivers.Wikipedia: Dories Sihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dories_SiDoris SimeonListenN (jibinaa ko 22 lewru juko hitaande 1979)[1] ko debbo Yoruba e Engele, fijoowo, compere, coftal ɓalli e jom ngalu. Ko kanko woni hooreejo fedde Davris Beauty to Ifako Lagos.Golle fijirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dories_Si#Golle_fijirdeJaɓdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dories_Si#JaɓdeNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dories_Si#NjeenaajeWikipedia: Dorcas Sholan-Fapsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Sholan-FapsonDorcas Shola Fapson (heɗtoR) ko fijoowo e yeewtanoowo Naajeeriya, anndiraaɗo e darnde mum Sophie e nder filmo MTV biyeteeɗo Shuga.[1][2][3] E hitaande 2020, o artii e dingiral Shuga nde tawnoo ko kañum haali geɗe korona, tawi fiyooɓe ɓee ina mbaɗa filmuuji ɗii e dow leyɗeele Afrik keewɗe.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Sholan-Fapson#NgendamFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Sholan-Fapson#FilmogaraafiVidiyohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Sholan-Fapson#VidiyoTeleejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Sholan-Fapson#TeleejiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Sholan-Fapson#Ƴeew_kadiWikipedia: Belinda Nana Ekua Amoahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belinda_Nana_Ekua_AmoahBelinda Nana Ekua Amoah (jibinaa ko ñalnde 26 lewru Duujal hitaande 1979), ganndiraaɗo Mzbel, ko naalanke Hiplife mo Ganaa.[1] Ko kanko woni hooreejo Mzbel Music, Bel Group, Bel Eye Media e woɗɓe. Mzbel kadi ko yeewtanoowo rajo, kadi ko fiyoowo, nde tawnoo o yaltii e filmuuji keewɗi. Ko o ammbasadeer winndereyankeewo wonande yimɓe ɓe ngalaa caɗeele.[1][2]Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belinda_Nana_Ekua_Amoah#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolGolle jimɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belinda_Nana_Ekua_Amoah#Golle_jimɗiDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belinda_Nana_Ekua_Amoah#DiskogaraafiCeertuɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belinda_Nana_Ekua_Amoah#CeertuɓeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belinda_Nana_Ekua_Amoah#TuugnorgalWikipedia: Mona Faiz Montragehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mona_Faiz_MontrageMona Faiz Montrage (jibinaa ko ñalnde 26 lewru juko hitaande 1992) ɓurɗo anndeede e innde mum dingiral ko Mona 4Reall walla Hajia4Reall ko neɗɗo Ganaajo, jom suudu, jimoowo, jom njulaagu e tuumaaɗo fenaande.[1]Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mona_Faiz_Montrage#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mona_Faiz_Montrage#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mona_Faiz_Montrage#Nguurndam_neɗɗoFilantropihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mona_Faiz_Montrage#FilantropiGeɗe sariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mona_Faiz_Montrage#Geɗe_sariyaDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mona_Faiz_Montrage#DiskogaraafiWikipedia: Molly Ama Montgomeryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Molly_Ama_MontgomeryMoliy ko innde dingiral Molly Ama Montgomery, jimoowo e binndoowo jimɗi Ganaajo-Ameriknaajo.[1] O ummii e hoodere caggal nde o yalti e jimɗi Amaarae 2020 biyeteeɗi Sad Gurlz Luv Money e Kali Uchis ɗi o yalti e limoore 80 e nder limlebbi 100 Amerik.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Molly_Ama_Montgomery#TuugnorgalWikipedia: Ohemaa Mercyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ohemaa_MercyOhemaa Mercy ko jimoowo gospel hannde mo Ghana, jogiiɗo njeenaaje keewɗe e innde mum.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ohemaa_Mercy#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolGolle jimɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ohemaa_Mercy#Golle_jimɗiWikipedia: Regina Lamisi Awiniman Anabilla Akukahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Regina_Lamisi_Awiniman_Anabilla_AkukaRegina Lamisi Awiniman Anabilla Akuka (jibinaa ko hedde hitaande 1986), ganndiraaɗo Lamisi, ko jimoowo e binndoowo jimɗi Ganaajo ummoriiɗo e diiwaan Fuɗnaange Toowɗo[1].Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Regina_Lamisi_Awiniman_Anabilla_Akuka#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Regina_Lamisi_Awiniman_Anabilla_Akuka#KugalFilantropihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Regina_Lamisi_Awiniman_Anabilla_Akuka#FilantropiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Regina_Lamisi_Awiniman_Anabilla_Akuka#TuugnorgalWikipedia: Mojgan Azimihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mojgan_AzimiMojgan Azimi (farse : !گان عظیمی , jibinaa ko ñalnde 21 ut 1991) ko jimoowo e pentoowo Afganistaan jibinaaɗo to leydi Iraan.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mojgan_Azimi#NguurndamKuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mojgan_Azimi#KuɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mojgan_Azimi#TuugnorgalWikipedia: Abdul Matinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_MatinAbdul Matin ko Tahsildar e ‘Kamdar’ e nder diiwaan Bhopal. Ko o yimoowo, ko o binndoowo.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Matin#NguurndamGolle binndol e jaayndeyaagalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Matin#Golle_binndol_e_jaayndeyaagalYimrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Matin#YimreDeftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Matin#DefteReferences[edit source]https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Matin#References[edit_source]Wikipedia: Mir Ghulamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mir_GhulamMir Ghulam Hasan, ganndiraaɗo tan ko Mīr Ḥasan walla Mir Hasan Dehlavi, ko binndoowo nguurndam, ko o neɗɗo ƴeewtotooɗo, ko o jimoowo ɗemngal Urdu.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mir_Ghulam#NguurndamGolle teskaaɗe Diwan-i Mīr Ḥasan,[6] Diwan gazal Masnawiiji sappo e go’o, heen ko Sihar-ul-Bayan ɓuri lollude. Tazkira-i-Shora-i-Urdu,[7] ko tazkira yimooɓe Urdu, winndaande e ɗemngal Persi Janngugol jokkungol Faruqi, Mahmuud (1953). میر حسن اور کے دوسرے شعرا. Lahore: Maktaba-i-Jadid. Lislaam, Kursidul; Rusel, Ralf (1990). Yimɓe tato Mughal: Mir, Sawda, Mir Hasan. Jaaynde jaaɓi-haaɗtirde Oxford. Nazmi, Mehdi (1986). مثنوی سحر البیان نیا عکس نیا انہ (e ɗemngal Urdu). Deli keso: Duɗal Abu Taalib. Bibliografi Sahil Ahmadu (1997). Mīr Ḥasan ki g̲h̲azal go’ī (e ɗemngal urdu). Allahabaad. : Parameeter mo anndaaka |agencyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mir_Ghulam#Golle_teskaaɗe_Diwan-i_Mīr_Ḥasan,[6]_Diwan_gazal_Masnawiiji_sappo_e_go’o,_heen_ko_Sihar-ul-Bayan_ɓuri_lollude._Tazkira-i-Shora-i-Urdu,[7]_ko_tazkira_yimooɓe_Urdu,_winndaande_e_ɗemngal_Persi_Janngugol_jokkungol_Faruqi,_Mahmuud_(1953)._میر_حسن_اور_کے_دوسرے_شعرا._Lahore:_Maktaba-i-Jadid._Lislaam,_Kursidul;_Rusel,_Ralf_(1990)._Yimɓe_tato_Mughal:_Mir,_Sawda,_Mir_Hasan._Jaaynde_jaaɓi-haaɗtirde_Oxford._Nazmi,_Mehdi_(1986)._مثنوی_سحر_البیان_نیا_عکس_نیا_انہ_(e_ɗemngal_Urdu)._Deli_keso:_Duɗal_Abu_Taalib._Bibliografi_Sahil_Ahmadu_(1997)._Mīr_Ḥasan_ki_g̲h̲azal_go’ī_(e_ɗemngal_urdu)._Allahabaad._:_Parameeter_mo_anndaaka_|agencyWikipedia: Idiat Shobandehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idiat_ShobandeIdiat Shobande, sahaaji ina winndee Idiat Sobande ListenR ko fijoowo Naajeeriya, fijoowo e nder filmuuji ɗemngal Yoruba.[citation needed] E hitaande 2011, o heɓi njeenaari Oscar filmuuji Afrik ngam ɓurde fijde e nder fijirde mawnde ngam darnde makko e nder fijirde tiitoonde nder filmo ƴamoowo rewɓe yoruba, Aramotu.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idiat_Shobande#KugalWikipedia: Kalim Aajizhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kalim_AajizKalim Aajiz (1920 – hedde 14 lewru feebariyee 2015[1]) ko binndoowo binndol Urdu, yimoowo. O woniino jannguɗo, kadi ko o hooreejo Goomu Waggino Urdu laamu Bihar.Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kalim_Aajiz#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kalim_Aajiz#TuugnorgalWikipedia: Khushbir Singh Shaadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khushbir_Singh_ShaadKhushbir Singh Shaad (Urdu: خوشبیر سنگھ شاد) (Hindi: खुशबीर सिंह 'शाद') ko Inndonaajo Urdu Shayar (yimoowo) [2] [3] mo defte mum ko ɓuri 15 e ɗemngal Urdu Ghazals e teddeendi makko, ɗe o yaltini e ɗemɗe Devnagri, Urdu e Punjabi ɗemɗe. O jibinaa ko ñalnde 04 lewru nduu hitaande 1954 (Sitapur) to Uttar Pradesh, to Sri.Bindi ɓantolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khushbir_Singh_Shaad#Bindi_ɓantolDeftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khushbir_Singh_Shaad#DefteTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khushbir_Singh_Shaad#TuugnorgalWikipedia: Rafiq Shadanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rafiq_ShadaniRafiq Shadani ko yimoowo e satiriyanke Inndo, binndoowo e ɗemɗe Awadhi, Urdu e Hindi. O hiisaama ko o ƴattoowo, o heewi naatde e tiitooɗe leñol e ƴattooje politik satirik.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rafiq_Shadani#NgendamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rafiq_Shadani#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rafiq_Shadani#TuugnorgalWikipedia: Ifu Ennadahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ifu_EnnadaIheme Faith Uloma (jibinaa ko 23 lewru juko hitaande 1992) ɓurɗo anndeede ko Ifu Ennada ko fijoowo filmuuji e diisneteeɗo e mbaydiiji[1][2] e wonnooɗo galle BBNaija.[3] O woni kadi fijoowo, ganndiraaɗo heɓde njeenaari AMAA ngam ɓurde suka e fijoowo ɓurɗo waawde fijde e nder filmo O-Town.Nguurndam e golle puɗɗaaɗe Ennada jibinaa ko to diiwaan Abia, to leydi Najeriya, kono o mawni ko to Lagos. O janngi ko ganndal ordinateer to duɗal jaaɓi haaɗtirde Olabisi Onabanjo ɗo o heɓi BSc makko. O fuɗɗii golle makko e nder filmuuji ko e hitaande 2019 e hitaande 2016, o suɓaama ngam wonde fijoowo ɓurɗo moƴƴude e nder film O-Town e njeenaaje AMAA 2016.[6] E nder yeewtere 2018, o hollitii wonde o ƴaañii e hitaande 2016.[7][8][9]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ifu_Ennada#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗe_Ennada_jibinaa_ko_to_diiwaan_Abia,_to_leydi_Najeriya,_kono_o_mawni_ko_to_Lagos._O_janngi_ko_ganndal_ordinateer_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Olabisi_Onabanjo_ɗo_o_heɓi_BSc_makko._O_fuɗɗii_golle_makko_e_nder_filmuuji_ko_e_hitaande_2019_e_hitaande_2016,_o_suɓaama_ngam_wonde_fijoowo_ɓurɗo_moƴƴude_e_nder_film_O-Town_e_njeenaaje_AMAA_2016.[6]_E_nder_yeewtere_2018,_o_hollitii_wonde_o_ƴaañii_e_hitaande_2016.[7][8][9]Filmogaraafi O-Wuro (2015) - Amara Tinsel - Piriska Obseeji (2017) ko Aret Miñiiko mawɗo Naija 3 (2018) - Daɗndoowo Ɗaɓɓaande (2018) - Demmy Ɓernde wootere [13]. Hire debbo (2019) - Jane [13] Okoroshi majjuɗo (2019) - sarafina Mad About You [13] (2019) - Ama Njeenaaje e noddaali Kewu njeenaari hitaande njeenaari njeenaari Ref 2018 Njeenaaje ɓurɗe moƴƴude e Nollywood ɓurɗe waawde wallitde – Engeleere Suɓaama [14] Ɓurɗo Fotde Fiyde Nominated Kiss ɓurɗo moƴƴude e nder filmo Nominatedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ifu_Ennada#Filmogaraafi_O-Wuro_(2015)_-_Amara_Tinsel_-_Piriska_Obseeji_(2017)_ko_Aret_Miñiiko_mawɗo_Naija_3_(2018)_-_Daɗndoowo_Ɗaɓɓaande_(2018)_-_Demmy_Ɓernde_wootere_[13]._Hire_debbo_(2019)_-_Jane_[13]_Okoroshi_majjuɗo_(2019)_-_sarafina_Mad_About_You_[13]_(2019)_-_Ama_Njeenaaje_e_noddaali_Kewu_njeenaari_hitaande_njeenaari_njeenaari_Ref_2018_Njeenaaje_ɓurɗe_moƴƴude_e_Nollywood_ɓurɗe_waawde_wallitde_–_Engeleere_Suɓaama_[14]_Ɓurɗo_Fotde_Fiyde_Nominated_Kiss_ɓurɗo_moƴƴude_e_nder_filmo_NominatedWikipedia: Shad Azimabadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shad_AzimabadiShad Azimabadi (8 Janvier 1846–7 Janvier 1927) ko yimoowo e winndiyanke Inndonaajo, jeyaaɗo to Azimabad, Patna, Bihar ][10]Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shad_Azimabadi#Nguurndam_e_golleJikkuuji e ɗemngal Urduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shad_Azimabadi#Jikkuuji_e_ɗemngal_UrduTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shad_Azimabadi#TuugnorgalWikipedia: Najamuddin Shah Mubarak Ābroohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Najamuddin_Shah_Mubarak_%C4%80brooNajamuddin Shah Mubaarak Ābroo (1683–1733) ko yimiyaŋke Inndo. O jibinaa ko to Gwalior, taaniiko Muhammadu Ghaus Gwaliori, o jibinaa ko e galle mistikaaji.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Najamuddin_Shah_Mubarak_%C4%80broo#TuugnorgalWikipedia: Caroline Chikeziehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Caroline_ChikezieCaroline Chikezie// b (jibinaa ko ñalnde 19 lewru feebariyee 1974) ko fijoowo biyeteeɗo Sasha Williams e nder film As If, e Elaine Hardy e nder film “Rewɓe fuku koyɗe”.[1] E nder duuɓi cakkitiiɗi ɗii, o dañii darnde no Angela Ochello e nder filmo Naajeeriya biyeteeɗo The Governor.Nguurndam adanɗam e mbaydi Chikezie jibinaa ko to leydi Angalteer, jibnaaɓe mum ko Najeriya, iwdi Igbo.[2] E duuɓi sappo e nay, Chikezie neldaa to duɗal internat to leydi Najeriya ngam yiɗde waɗde mo woppude koyɗe makko ngam wonde fijoowo. Ko adii ɗuum, o tawtoraama jaŋde ñalnde aset to Italia Conti. Nde o arti to leydi Angalteer, o winnditii to duɗal jaaɓi haaɗtirde Brunel ɗo o janngi Medicinal Chemistry (o fotnoo ko ƴettude opitaal baaba makko to leydi Niiseer), kono o woppi jaŋde. Caggal mum o dañii bursi to duɗal jaaɓi haaɗtirde leydi Angalteer to bannge naalankaagal nguurndam e binndol.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Caroline_Chikezie#Nguurndam_adanɗam_e_mbaydi_Chikezie_jibinaa_ko_to_leydi_Angalteer,_jibnaaɓe_mum_ko_Najeriya,_iwdi_Igbo.[2]_E_duuɓi_sappo_e_nay,_Chikezie_neldaa_to_duɗal_internat_to_leydi_Najeriya_ngam_yiɗde_waɗde_mo_woppude_koyɗe_makko_ngam_wonde_fijoowo._Ko_adii_ɗuum,_o_tawtoraama_jaŋde_ñalnde_aset_to_Italia_Conti._Nde_o_arti_to_leydi_Angalteer,_o_winnditii_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Brunel_ɗo_o_janngi_Medicinal_Chemistry_(o_fotnoo_ko_ƴettude_opitaal_baaba_makko_to_leydi_Niiseer),_kono_o_woppi_jaŋde._Caggal_mum_o_dañii_bursi_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_leydi_Angalteer_to_bannge_naalankaagal_nguurndam_e_binndol.[3]Teleeji Caggal nde o waɗi golle e nder filmo Holby City, Casualty, e filmo Babymother mo Angalteer heɓi njeenaari, Chikezie heɓi golle mum gadane mawɗe e nder filmo bitchy Sasha Williams e hitaande 2001. E hitaande 2004, o heɓi golle keewɗe e nder filmo Kyle Pascoe giɗo debbo biyeteeɗo Elaine Hardy e nder series tati rewɓe fuku koyɗe.https://ff.wikipedia.org/wiki/Caroline_Chikezie#Teleeji_Caggal_nde_o_waɗi_golle_e_nder_filmo_Holby_City,_Casualty,_e_filmo_Babymother_mo_Angalteer_heɓi_njeenaari,_Chikezie_heɓi_golle_mum_gadane_mawɗe_e_nder_filmo_bitchy_Sasha_Williams_e_hitaande_2001._E_hitaande_2004,_o_heɓi_golle_keewɗe_e_nder_filmo_Kyle_Pascoe_giɗo_debbo_biyeteeɗo_Elaine_Hardy_e_nder_series_tati_rewɓe_fuku_koyɗe.Vidiyo Ko o fijoowo filmo, Chikezie feeñii e Nasuada e nder filmo Eragon. O haali dow wakilaaku maako nder fijirde filmo.[6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Caroline_Chikezie#Vidiyo_Ko_o_fijoowo_filmo,_Chikezie_feeñii_e_Nasuada_e_nder_filmo_Eragon._O_haali_dow_wakilaaku_maako_nder_fijirde_filmo.[6]Filmogaraafi Hitaande Tiitoonde Role Notes 1998 Banndiraaɓe e rewɓe Belinda Ofori e teleeji 1998 filmo TV yumma Sharon 1999 Balloowo Gushy e nder jokkere enɗam 1999 Casual Donna Episode: "Doggol ndimaagu". 2001 Ko wayi no Sasha Williams 7 yeewtere 2002 Holby City Jamila James Taƴre: "Yudaa Kiss: Taƴre 1 e 2" 2002 Baaba ɓiɗɗo Kandii: "2.1" 2003 40 Denise 3 yeewtere 2004 Rewɓe fukuyaŋkooɓe Elaine Hardy 7 yeewtere 2005 Joom suudu ɓuuɓri Myisha 2005 Aeon Flux Freya 2006 Ƴettu 3 Sukaaɓe rewɓe nokku 2006 Taƴde e naatde Erika 2006 Eragon Nasuada 2006-07 Lisa Hallett 2 pijirlooji 2007 Sukaaɓe rewɓe moƴƴuɓe ɓe keɓataa birooji gonɗi e ŋoral Rachel TV film 2007 Episode Tamara ɓurɗo mawnude: "Jeeɗiɗi mawɗi". 2009 Warngo Wendy Zora 2010 Jokkondiral Pari Natali de Barge 2010 Inale Inale 2012 Casual Teri Layeni: "Ko woni e ñalawma gooto". 2012 Ko Sweeney Clarke 2012 Haalaaji bonanndeeji Susie Fisher: "1.20" 2013 E Kala Feere 2014 Zelda haa abada 2016 Gomnaajo Angela Ochello (Gomnaajo) Episodeeji 1 & 2 bana cukko guwerneer, Episodeeji 3 haa 13 bana guwerneer 2017 Mayhem Siren 2017 Taariikaaji Shannara laamɗo debbo biyeteeɗo Tamlin: "Wraith", "Graymark", "Hoɗɓe". 2019 Passage Dr. Major Nichole Sykes 2023–24 Deftere Doole II: Ruuhu Noma Asaju Darnde ruttorde (duuɓi 3) darnde mawnde (duuɓi 4)https://ff.wikipedia.org/wiki/Caroline_Chikezie#Filmogaraafi_Hitaande_Tiitoonde_Role_Notes_1998_Banndiraaɓe_e_rewɓe_Belinda_Ofori_e_teleeji_1998_filmo_TV_yumma_Sharon_1999_Balloowo_Gushy_e_nder_jokkere_enɗam_1999_Casual_Donna_Episode:_"Doggol_ndimaagu"._2001_Ko_wayi_no_Sasha_Williams_7_yeewtere_2002_Holby_City_Jamila_James_Taƴre:_"Yudaa_Kiss:_Taƴre_1_e_2"_2002_Baaba_ɓiɗɗo_Kandii:_"2.1"_2003_40_Denise_3_yeewtere_2004_Rewɓe_fukuyaŋkooɓe_Elaine_Hardy_7_yeewtere_2005_Joom_suudu_ɓuuɓri_Myisha_2005_Aeon_Flux_Freya_2006_Ƴettu_3_Sukaaɓe_rewɓe_nokku_2006_Taƴde_e_naatde_Erika_2006_Eragon_Nasuada_2006-07_Lisa_Hallett_2_pijirlooji_2007_Sukaaɓe_rewɓe_moƴƴuɓe_ɓe_keɓataa_birooji_gonɗi_e_ŋoral_Rachel_TV_film_2007_Episode_Tamara_ɓurɗo_mawnude:_"Jeeɗiɗi_mawɗi"._2009_Warngo_Wendy_Zora_2010_Jokkondiral_Pari_Natali_de_Barge_2010_Inale_Inale_2012_Casual_Teri_Layeni:_"Ko_woni_e_ñalawma_gooto"._2012_Ko_Sweeney_Clarke_2012_Haalaaji_bonanndeeji_Susie_Fisher:_"1.20"_2013_E_Kala_Feere_2014_Zelda_haa_abadaWikipedia: Kayo Shekonihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kayo_ShekoniKayode Maria Söderberg Shekoni ListenR (jibinaa ko ñalnde 17 abriil 1964) ko jimoowo, baawɗo fijde, ko Suwednaajo-Nijeeriyaajo.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kayo_Shekoni#KugalDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kayo_Shekoni#DiskogaraafiAlbomuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kayo_Shekoni#AlbomuujiCeertuɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kayo_Shekoni#CeertuɓeWikipedia: Naresh Kumar Shadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naresh_Kumar_ShadNaresh Kumar Shad (1927 – 1969) (Urdu: نرेशُمار شاد ) (Hindi: نرेश कुमार शाद ) ko binndoowo ghazal, qat'aa e rubaay.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naresh_Kumar_Shad#NguurndamGolle binndolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naresh_Kumar_Shad#Golle_binndolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naresh_Kumar_Shad#TuugnorgalWikipedia: Sharon Ezeamakahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sharon_EzeamakaSharon Chisom Ezeamaka ko debbo fijoowo Naajeeriya, ko debbo kadi ko debbo.[1] Puɗɗagol makko naalanke cukalel, o woniino e teleeji biyeteeɗi Shuga, Kala & Jamal, e Dorathy My Love.Nguurndam neɗɗo Ezeamaka woyii e hitaande 2012, e nder yeewtere nde o waɗdunoo e jaaynde wiyeteende Showtime Celebrity, wonde yimɓe ina njokki e jogaade mo no cukalel nii hay so tawii omo yahra e duuɓi 20. O wi'i, "Mi ɗon fijira diga mi mari duuɓi 5, koo boo mi mari duuɓi 20 jooni, yimɓe ɗon laara yam bana oon suka debbo. So, mi hoosi fooftere duuɓi ɗiɗi ngam waɗugo kuuje feere, mi ɓeydoo mawnugo, nden... ƴeewde fannuuji goɗɗi e nder jaayɗe Mi golliima e jaaynde mooftunde ko ina wona hitaande, jaaynde FAB Caggal ɗuum, mi ƴettii fooftere hade am yaltude e eɓɓoore M-net, The Johnsons, miɗo fija suka tigi jikku mo sappo e joyi".[2] O hollitii wonde o alaa waktu ngam sukaaɓe worɓe.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Sharon_Ezeamaka#Nguurndam_neɗɗo_Ezeamaka_woyii_e_hitaande_2012,_e_nder_yeewtere_nde_o_waɗdunoo_e_jaaynde_wiyeteende_Showtime_Celebrity,_wonde_yimɓe_ina_njokki_e_jogaade_mo_no_cukalel_nii_hay_so_tawii_omo_yahra_e_duuɓi_20._O_wi'i,_"Mi_ɗon_fijira_diga_mi_mari_duuɓi_5,_koo_boo_mi_mari_duuɓi_20_jooni,_yimɓe_ɗon_laara_yam_bana_oon_suka_debbo._So,_mi_hoosi_fooftere_duuɓi_ɗiɗi_ngam_waɗugo_kuuje_feere,_mi_ɓeydoo_mawnugo,_nden..._ƴeewde_fannuuji_goɗɗi_e_nder_jaayɗe_Mi_golliima_e_jaaynde_mooftunde_ko_ina_wona_hitaande,_jaaynde_FAB_Caggal_ɗuum,_mi_ƴettii_fooftere_hade_am_yaltude_e_eɓɓoore_M-net,_The_Johnsons,_miɗo_fija_suka_tigi_jikku_mo_sappo_e_joyi".[2]_O_hollitii_wonde_o_alaa_waktu_ngam_sukaaɓe_worɓe.[3]Filmogaraafi Hitaande filmo darnde Genre Ref. 1999 Narrow Escape cukalel fijoowo filmo 2000 Dear Inna ɓiɗɗo fijoowo Film 2004 filmo saare Maleyka tokooso 2004 Yiɗde ɓuuɓnde filmo galle 2004 Yiɗde ɓuuɓnde 2 filmo galle 2005 Dorathy giɗli am galle filmo 2005 Dorathy Giɗli am 2 filmo galle 2007 Sirruuji galle jamma filmo 2007 Sirruuji jamma 2 filmo galle 2016 kala & jamal bolade series tele 2013–18 Shuga laamɗo debbohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sharon_Ezeamaka#Filmogaraafi_Hitaande_filmo_darnde_Genre_Ref._1999_Narrow_Escape_cukalel_fijoowo_filmo_2000_Dear_Inna_ɓiɗɗo_fijoowo_Film_2004_filmo_saare_Maleyka_tokooso_2004_Yiɗde_ɓuuɓnde_filmo_galle_2004_Yiɗde_ɓuuɓnde_2_filmo_galle_2005_Dorathy_giɗli_am_galle_filmo_2005_Dorathy_Giɗli_am_2_filmo_galle_2007_Sirruuji_galle_jamma_filmo_2007_Sirruuji_jamma_2_filmo_galle_2016_kala_&_jamal_bolade_series_tele_2013–18_Shuga_laamɗo_debboWikipedia: Monalisa Chindahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monalisa_ChindaMonalisa Chinyere Chinda (heɗto)R (jibinaa ko ñalnde 13 suwee 1974)[1] ko fijoowo Naajeeriya,[2] ko o baɗoowo filmuuji, ko o baɗoowo jeewte, ko o neɗɗo teleeji, ko o baawɗo neɗɗankaagal e ko o baawɗo jaayndeeji.[3][4]Nguurndam adanɗam Monalisa Chinda jibinaa ko to wuro Port Harcourt, e nder diiwaan Rivers, to bannge worgo-fombina Najeriya, jibnaaɓe mum ko Ikwerre. Ko kanko woni gadano e nder galle 6 (ɓiɓɓe worɓe ɗiɗo e rewɓe nayo).[5] O naati duɗal sukaaɓe konu GRA ngam jaŋde leslesre, caggal ɗuum duɗal sukaaɓe rewɓe Archideacon Crowther Memorial, Elelenwo. Duɗe ɗiɗi ɗee fof ina tawee e wuro wiyeteengo Port Harcourt, leydi Najeriya.[6] O heɓi dipolom makko e ganndal pijirlooji to duɗal jaaɓi haaɗtirde Port Harcourt.[7]https://ff.wikipedia.org/wiki/Monalisa_Chinda#Nguurndam_adanɗam_Monalisa_Chinda_jibinaa_ko_to_wuro_Port_Harcourt,_e_nder_diiwaan_Rivers,_to_bannge_worgo-fombina_Najeriya,_jibnaaɓe_mum_ko_Ikwerre._Ko_kanko_woni_gadano_e_nder_galle_6_(ɓiɓɓe_worɓe_ɗiɗo_e_rewɓe_nayo).[5]_O_naati_duɗal_sukaaɓe_konu_GRA_ngam_jaŋde_leslesre,_caggal_ɗuum_duɗal_sukaaɓe_rewɓe_Archideacon_Crowther_Memorial,_Elelenwo._Duɗe_ɗiɗi_ɗee_fof_ina_tawee_e_wuro_wiyeteengo_Port_Harcourt,_leydi_Najeriya.[6]_O_heɓi_dipolom_makko_e_ganndal_pijirlooji_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Port_Harcourt.[7]Golle e golle Film Monalisa gadano mawɗo ko Pregnant Virgin,[8] mo o waɗi e hitaande 1996 caggal ɗuum, caggal nde o heɓi bak makko e hitaande 2000, o waɗi Above the Law o waɗii kadi ko heewi gila ndeen.[9]https://ff.wikipedia.org/wiki/Monalisa_Chinda#Golle_e_golle_Film_Monalisa_gadano_mawɗo_ko_Pregnant_Virgin,[8]_mo_o_waɗi_e_hitaande_1996_caggal_ɗuum,_caggal_nde_o_heɓi_bak_makko_e_hitaande_2000,_o_waɗi_Above_the_Law_o_waɗii_kadi_ko_heewi_gila_ndeen.[9]Njeenaaje e anndinde E hitaande 2011, Monalisa heɓi laamɗo yeeso Port Harcourt - Laamɗo Karnal, e nder wuro mum to Rivers State.[16] 2010 o suɓaama ngam wonde fijoowo ɓurɗo moƴƴude e nder filmuuji dingiral e nder njeenaari Terracotta TV e Film Awards[17]. Ko ɓuri moƴƴude e fijde, njeenaari Afro Hollywood 2009 to ñalngu teleeji Monte Carlo[18] Filmogaraafi O waɗii ko ɓuri 80 filmo.[19][20]https://ff.wikipedia.org/wiki/Monalisa_Chinda#Njeenaaje_e_anndinde_E_hitaande_2011,_Monalisa_heɓi_laamɗo_yeeso_Port_Harcourt_-_Laamɗo_Karnal,_e_nder_wuro_mum_to_Rivers_State.[16]_2010_o_suɓaama_ngam_wonde_fijoowo_ɓurɗo_moƴƴude_e_nder_filmuuji_dingiral_e_nder_njeenaari_Terracotta_TV_e_Film_Awards[17]._Ko_ɓuri_moƴƴude_e_fijde,_njeenaari_Afro_Hollywood_2009_to_ñalngu_teleeji_Monte_Carlo[18]_Filmogaraafi_O_waɗii_ko_ɓuri_80_filmo.[19][20]Debbo reedu (1996) Neene laamɗo (2007) hono Oluoma Ɓoornugol 2 (2006) Goonga teskinɗo (2008) a Benita Muñal e haala (2011) hono Delphine Reende Gorko am (2013) hono Tamar Fenaande udditiinde (2009) hono Ann Ɓernde taƴnde (2009) hono Lidiya So wonaa Salminaango (2009) hono Ann Dow sariya (2000) Wuro Maleykaaji Yolanda Okpara Torn (2013) ko Nana Ɓernde ɓuuɓnde Siftorde Ɓernde Itoro (2013) woni Elena Puma Lagos (2013) bana Elsie Ruuhu yiɗde (2006) ko Anasteriya Yimɓe majjuɓe (2018) ko Feññinde Koɗo Okon Lagos Pijirlooji Worɓe Pijirlotoo Huslers Nollywood Leñol jeewte (2012) Ko miijotaako (2014) Terapist (2015) hono Helen Eɓɓoore bonnde Rewɓe nayo e jom suudu (2019) hono Eleanor Jom suudu moƴƴo (2020) hono Rosahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monalisa_Chinda#Debbo_reedu_(1996)_Neene_laamɗo_(2007)_hono_Oluoma_Ɓoornugol_2_(2006)_Goonga_teskinɗo_(2008)_a_Benita_Muñal_e_haala_(2011)_hono_Delphine_Reende_Gorko_am_(2013)_hono_Tamar_Fenaande_udditiinde_(2009)_hono_Ann_Ɓernde_taƴnde_(2009)_hono_Lidiya_So_wonaa_Salminaango_(2009)_hono_Ann_Dow_sariya_(2000)_Wuro_Maleykaaji_Yolanda_Okpara_Torn_(2013)_ko_Nana_Ɓernde_ɓuuɓnde_Siftorde_Ɓernde_Itoro_(2013)_woni_Elena_Puma_Lagos_(2013)_bana_Elsie_Ruuhu_yiɗde_(2006)_ko_Anasteriya_Yimɓe_majjuɓe_(2018)_ko_Feññinde_Koɗo_Okon_Lagos_Pijirlooji_Worɓe_Pijirlotoo_Huslers_Nollywood_Leñol_jeewte_(2012)_Ko_miijotaako_(2014)_Terapist_(2015)_hono_Helen_Eɓɓoore_bonnde_Rewɓe_nayo_e_jom_suudu_(2019)_hono_Eleanor_Jom_suudu_moƴƴo_(2020)_hono_RosaWikipedia: Dil Shahjahanpurihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dil_ShahjahanpuriDil Shahjahanpuri (1875–1959),[1][2] ko takhallus Zameer Hasan Khan, binndoowo gazal Urdu lolluɗo, jibinaaɗo to Shahjahanpur, e nder diiwanuuji worgo-fuɗnaange, leydi Indiya e hitaande 1875. O wonnoo ko almuudo...Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dil_Shahjahanpuri#TuugnorgalWikipedia: Mohammad Shakeelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_ShakeelM Shakeel (innde mum timmunde: Mohammad Shakeel, alt: M Shakil) ko kaɓantooɗo ndimaagu leydi Indiya, politikyanke, winndiyanke Urdu, daraniiɗo senndikaaji, awokaa gollotooɓe ummoriiɗo wuro Lucknow, leydi Indiya.[2][3] O jibinaa ko e galle safrooɓe Azizi lolluɗo, ko o taaniiko Hakim Abdul Aziz.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Shakeel#Nguurndam_adanɗamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Shakeel#TuugnorgalWikipedia: Regina Chukwuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Regina_ChukwuRegina ChukwuListenN ko debbo Naajeeriya, fijoowo filmuuji e gardotooɗo.[3]Nguurndam e jaŋde puɗɗagol Regina Chukwu jibinaa ko to Lagos.O janngi to duɗal leslesal e duɗal jaaɓi haaɗtirde Alimosho hade makko yahde to duɗal jaaɓi haaɗtirde Lagos.https://ff.wikipedia.org/wiki/Regina_Chukwu#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol_Regina_Chukwu_jibinaa_ko_to_Lagos.O_janngi_to_duɗal_leslesal_e_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Alimosho_hade_makko_yahde_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Lagos.Filmogaraafi Ogunso Idaro Akun Ewatomi Duunde jommbaajo Footugo Yummaɓe ɗiɗo Jokkondire ɓesngu Ifedolapo (2015) - Infirmier Nkechi Njeenaari jom suudu (2017) - Lizzy Wetin rewɓe njiɗi (2018) - yeni Alaase (2020) Hare e laawol Buka (2022)[6] - Sadak Njeenaaje e noddaali Hitaande Njeenaari Cate Njeñtudi Ref 2011 Njeenaaje ɓurɗe moƴƴude e Nollywood ko debbo ɓurɗo moƴƴude e darnde ballitoore suɓaama 2013 Afrik Magic Viewers'Choice Awards ɓurɗo waawde wallitde e nder drama Nominated 2019 Njeenaaje ɓurɗe moƴƴude e Nollywood ɓurɗe waawde wallitde (Yoruba) Won 2020 Ko ɓuri moƴƴude e fijde (Yoruba) Suɓaamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Regina_Chukwu#Filmogaraafi_Ogunso_Idaro_Akun_Ewatomi_Duunde_jommbaajo_Footugo_Yummaɓe_ɗiɗo_Jokkondire_ɓesngu_Ifedolapo_(2015)_-_Infirmier_Nkechi_Njeenaari_jom_suudu_(2017)_-_Lizzy_Wetin_rewɓe_njiɗi_(2018)_-_yeni_Alaase_(2020)_Hare_e_laawol_Buka_(2022)[6]_-_Sadak_Njeenaaje_e_noddaali_Hitaande_Njeenaari_Cate_Njeñtudi_Ref_2011_Njeenaaje_ɓurɗe_moƴƴude_e_Nollywood_ko_debbo_ɓurɗo_moƴƴude_e_darnde_ballitoore_suɓaama_2013_Afrik_Magic_Viewers'Choice_Awards_ɓurɗo_waawde_wallitde_e_nder_drama_Nominated_2019_Njeenaaje_ɓurɗe_moƴƴude_e_Nollywood_ɓurɗe_waawde_wallitde_(Yoruba)_Won_2020_Ko_ɓuri_moƴƴude_e_fijde_(Yoruba)_SuɓaamaWikipedia: Hari Shankar Sharmahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hari_Shankar_SharmaHari Shankar Sharma (1891-1968) ko yimoowo Hindi e Urdu, jeyaaɗo to Harduaganj, Aligarh, leydi Indiya.[1]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hari_Shankar_Sharma#NguurndamGolle yimrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hari_Shankar_Sharma#Golle_yimreDeftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hari_Shankar_Sharma#DefteTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hari_Shankar_Sharma#TuugnorgalWikipedia: Ishrat Ali Siddiquihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ishrat_Ali_SiddiquiIshrat Ali Siddiqui (1919-2014) ko ganndiyanke indiyanke, yimoowo binndol Urdu, gonnooɗo gardiiɗo jaaynde Urdu, Quami Awaz.[1] O anndaa ko e seppo makko ngam salaade senngo jaayndeeji ɗi gardiiɗo jaagorɗe leydi Indiya e oon sahaa, hono Indira Gandhi, waɗi e cakkital kitaale 1970.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ishrat_Ali_Siddiqui#NguurndamWikipedia: Chioma Chukwukahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chioma_ChukwukaChioma Chukwuka// R (jibinaa ko ñalnde 12 mars 1980, o wiyetee ko Chioma Chukwuka Akpotha walla Chioma Akpotha) ko debbo fijoowo, gardo e peewnoowo filmuuji Naajeeriya.[1] E hitaande 2007, o heɓi njeenaari Oscar filmuuji Afrik ngam "Fijoowo ɓurɗo waawde fijde e nder filmo "Sins of the flesh", e njeenaari Afro Hollywood ngam fijoowo ɓurɗo waawde fijde e nder filmuuji mawɗi e hitaande 2010.Nguurndam adanɗam Chioma Chukwuka jibinaa ko e nder diiwaan Lagos,[5] ñalnde 12 mars 1980. O ummorii ko Oraifite e nder diiwaan laamu Ekwusigo e nder diiwaan Anambra, woni ko e diiwaan fuɗnaange-rewo leydi Najeriya.[6] O timmini jaŋde makko leslesre to duɗal jaaɓi haaɗtirde Onward Nursery e duɗal leslesal to diiwaan Lagos, caggal ɗuum o yahri to duɗal jaaɓi haaɗtirde sukaaɓe rewɓe (FGGC) to Onitsha, to diiwaan Anambra ngam jaŋde makko hakkundeere. Ndeen Chioma yahi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Lagos, ɗo o janngi Banke e Kaalis.[7][8][9]https://ff.wikipedia.org/wiki/Chioma_Chukwuka#Nguurndam_adanɗam_Chioma_Chukwuka_jibinaa_ko_e_nder_diiwaan_Lagos,[5]_ñalnde_12_mars_1980._O_ummorii_ko_Oraifite_e_nder_diiwaan_laamu_Ekwusigo_e_nder_diiwaan_Anambra,_woni_ko_e_diiwaan_fuɗnaange-rewo_leydi_Najeriya.[6]_O_timmini_jaŋde_makko_leslesre_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Onward_Nursery_e_duɗal_leslesal_to_diiwaan_Lagos,_caggal_ɗuum_o_yahri_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_sukaaɓe_rewɓe_(FGGC)_to_Onitsha,_to_diiwaan_Anambra_ngam_jaŋde_makko_hakkundeere._Ndeen_Chioma_yahi_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Lagos,_ɗo_o_janngi_Banke_e_Kaalis.[7][8][9]Kugal Chioma Chukwuka fuɗɗii golle mum e nder filmo "The Apple" e hitaande 2000.[10][11] Chioma kadi waɗii filmo biyeteeɗo « Ɓoggi juuɗe » e hitaande 2000.[12] E hitaande 2007, o heɓi njeenaari "Fijoowo ɓurɗo moƴƴude e nder golle mawɗe" e nder njeenaari Oscar filmuuji Afrik ngam filmo Sins of the Flesh.[13] O suɓaama kadi ngam heɓde njeenaari Oscar filmuuji Afrik ngam "Best Actress" e nder filmo "Accident" e hitaande 2014. E nder duuɓi 20, o waɗii ko ɓuri 350 filmo Nollywood, o waɗii filmuuji 6, o jogii kadi njeenaaje keewɗe e makko [14] [15] Ko o peewnuɗo filmuuji, Chioma waɗii/waɗde ko ina ɓura filmuuji 8 ina heen filmo ɓurɗo lollude mo ɓe keɓi njeenaari biyeteeɗo On Bended Knees. Chioma Chukwuka kadi ko haaloowo e jamaanu, ko jannginoowo.https://ff.wikipedia.org/wiki/Chioma_Chukwuka#Kugal_Chioma_Chukwuka_fuɗɗii_golle_mum_e_nder_filmo_"The_Apple"_e_hitaande_2000.[10][11]_Chioma_kadi_waɗii_filmo_biyeteeɗo_«_Ɓoggi_juuɗe_»_e_hitaande_2000.[12]_E_hitaande_2007,_o_heɓi_njeenaari_"Fijoowo_ɓurɗo_moƴƴude_e_nder_golle_mawɗe"_e_nder_njeenaari_Oscar_filmuuji_Afrik_ngam_filmo_Sins_of_the_Flesh.[13]_O_suɓaama_kadi_ngam_heɓde_njeenaari_Oscar_filmuuji_Afrik_ngam_"Best_Actress"_e_nder_filmo_"Accident"_e_hitaande_2014._E_nder_duuɓi_20,_o_waɗii_ko_ɓuri_350_filmo_Nollywood,_o_waɗii_filmuuji_6,_o_jogii_kadi_njeenaaje_keewɗe_e_makko_[14]_[15]_Ko_o_peewnuɗo_filmuuji,_Chioma_waɗii/waɗde_ko_ina_ɓura_filmuuji_8_ina_heen_filmo_ɓurɗo_lollude_mo_ɓe_keɓi_njeenaari_biyeteeɗo_On_Bended_Knees._Chioma_Chukwuka_kadi_ko_haaloowo_e_jamaanu,_ko_jannginoowo.Jaŋde mawnde E Chioma E lewru Yarkomaa 2019, o habrii udditgol lowre ƴellitgol mbaawkaaji ina wiyee Masterclass With Chioma, ɗo yiɗɓe waawde, haa teeŋti noon e fiyooɓe, jannginirtee ko waɗooɓe filmuuji, winndooɓe senaare, fiyooɓe e woɗɓe annduɓe e nder dingiral ko fayti e ko foti waɗde ngam waɗde ɗum e nder filmo oo, Teleeji, e gollorɗe pijirlooji.[16]https://ff.wikipedia.org/wiki/Chioma_Chukwuka#Jaŋde_mawnde_E_Chioma_E_lewru_Yarkomaa_2019,_o_habrii_udditgol_lowre_ƴellitgol_mbaawkaaji_ina_wiyee_Masterclass_With_Chioma,_ɗo_yiɗɓe_waawde,_haa_teeŋti_noon_e_fiyooɓe,_jannginirtee_ko_waɗooɓe_filmuuji,_winndooɓe_senaare,_fiyooɓe_e_woɗɓe_annduɓe_e_nder_dingiral_ko_fayti_e_ko_foti_waɗde_ngam_waɗde_ɗum_e_nder_filmo_oo,_Teleeji,_e_gollorɗe_pijirlooji.[16]Dealuuji jaɓgol Chioma Akpotha wonti koolaaɗo kuuɓal Erisco Foods e lewru noowammbar 2018. Chioma Chukwuka wonnoo ko ardiiɗo marke ngam markeeji njulaagu keewɗi e nder leydi Naajeeriya e nder winndere ndee, ina jeyaa heen Globacom Naajeeriya, sosiyetee jokkondirɗo, Omo Detergent [19] e Harpic Cleaner.Nguurndam neɗɗo Chioma Chukwuka resii Franklin Akpotha e hitaande 2006.[21][22]https://ff.wikipedia.org/wiki/Chioma_Chukwuka#Dealuuji_jaɓgol_Chioma_Akpotha_wonti_koolaaɗo_kuuɓal_Erisco_Foods_e_lewru_noowammbar_2018._Chioma_Chukwuka_wonnoo_ko_ardiiɗo_marke_ngam_markeeji_njulaagu_keewɗi_e_nder_leydi_Naajeeriya_e_nder_winndere_ndee,_ina_jeyaa_heen_Globacom_Naajeeriya,_sosiyetee_jokkondirɗo,_Omo_Detergent_[19]_e_Harpic_Cleaner.Nguurndam_neɗɗo_Chioma_Chukwuka_resii_Franklin_Akpotha_e_hitaande_2006.[21][22]Filmogaraafi Ko o fijoowo 2000: Ko Apple 2000 : Musketeeruuji tati 2000: Ɓoornugol juuɗe 2002: Fuɗnaange 2002: Hare sakkitiinde 2003: Woyde alaa - hono Jane 2003: Ɓoornugol 2003: Ɓoornugol 2003: Yiɗde goonga (taƴre 1-3) 2003: Daɗndo giɗli 2004: Pijirlooji bonɗi 2004: Fodoore nde taƴaaka 2004: Ɗiɗi ngonti gooto 2004: Fodoore & Faandaare 2004: Lefol 2004: Ñawu galle - hono Chiamaka 2004: Toɓo mawngo - hono Ateph 2004: Cirkel gonɗi - hono Carol 2005: Hare ngam hare 2005: Duuɓi gonɗi 2005 : Bakkatuuji ɓanndu – Chukwuka heɓi njeenaari Oscar filmuuji Afrik e hitaande 2007 ngam wonde debbo ɓurɗo waawde fiyde filmo ngam darnde mum e nder oo filmo 2005: Aadama ɗiɗaɓo 2005: Aadaaji ceniiɗi - hono Ugomma 2005: Wakkati Goonga - bana Evelyn 2005: Anndude ma 2005: Lewru kaŋŋe - hono Nnenna Hitaande 2005: Aazima 2005: Maleyka fenaande - hono Jane 2005: Jom suudu - hono Ugomma 2005: Jom suudu - hono Eliza 2006: Hakkille Laamɓe Hitaande 2006: Zoza 2006: O ƴaañii - hono Bianca 2006: Kiriis Total - hono Clara 2006: Gonɗi e ɓernde am - hono Lilian 2006: Yiɗde haawniinde 2006: Sawto giɗli - hono Akwugo 2006: Mbooy e nder aljanna 2006: Dandoowo - hono Adaora 2006: Senngo 2006: Toɗɗagol laamɗo 2006: Ñaawoore laamɗo 2006: Ñalnde dewgal am 2006: Bakkaat ɓuuɓɗo 2006: Ñalnde dewgal am - hono Ngozi 2006: Dannde cakkitiinde - hono Melisa 2006: Galle ceniiiɗo 2006: Pijirlooji worɓe ina mbaɗa || Ardii ɗum ko Lancelot Oduwa Imasuen 2006: Joofnirde Yeewtere 2006: Yiɗde ŋakkere - hono Lisa 2006: Maayɓe e Goongɗinal - no Goonɗinal 2006: Chinwe Okeke 2006: Asunnde 2006: Puccu e yiite 2007: Hare ngam hare- hono Mariam 2007: Pijirlooji ɗiɗi 2008: Leydi boɗeeri 2008: Aduna mo men 2008: Henndu Sunaare 2009: Odum Na Akwaeke - Princess Akwaeke 2011: Jappeere ndee ko miin 2011: Nne Ifedigo 2012: Woyde Wonaa 2013: E dow koppi ɓuuɓɗi - hono Kemi 2013: Yiytude Yurmeende - hono Rita 2013: Aksidaa - no Chy 2014: Ɓernde Kaŋŋe 2014: Banndiraaɓe rewɓe warkoyeeɓe Hitaande 2014: Aasiisa Hitaande 2014: Sabina Makosa 2014: Daande Magic 2014: Yaafaaka 2014: Polis ina woni e golle 2014: Komando wuro 2014: Nwaogo Koɗo suudu 2015: Agbarande 2015: Ezi Nwa Di Uko 2015: Toɓo Yaakaare 2015: Chinasa Giɗli am 2015: Nwanyi Nnewi 2015: Kamsi Koolaaɗo kuuɓal ndimaagu 2015: Liyon debbo 2015: Amaraasi - hono Amaraasi 2015: Njulaagu kaalis 2015: Anelka 2015: Bunndi Udu 2016: Rain Of Hope 2016: Evil Coffin 2016: Genesis Of Love 2016: The Flute Boy 2016: Marriage Crisis 2016: Sister Maria 2016: Akwaeke - as Akwaeke 2016: Wives On Strike - as Madam Vera 2017: Evil Culture 2017: 2nd Coming Of Christ 2017: Innocent Murderer 2017: My Mother My Pain 2017: All For Love 2017: Heart of Ulimma 2017: King Uremma 2017: Reign Of Truth 2017: God Of Liberation 2017: My Mother 2017: Jehovah Witness 2017: Local Queen 2017: Somto 2017: Christmas Is Coming - as Lola Makinde 2017: Choked 2017: Bird Watcher 2017: Village Champion 2017: The Unforeseen Truth 2017: Dangerous Confession 2017: Innocent Murderer 2017: The Tradition 2017: Broken Vow 2017: Beyond Trust 2017: Tender Heart 2018: Sound of Wisdom 2018: Let Me Love You (part 1-2) 2018: Deeper Than Pain 2018: Desperate Twins 2018: In Love Again After Heartbreak (part 1-2) 2018: My Drum of Love (part 1-2) 2018: Life After Marriage 2018: Immortal Love (part 1-2) 2018: Cause for Love (part 1-6) 2018: The Ghost and the Tout - as Ejika 2018: Lara And The Beat - as Aunty Patience 2019: Void - as Mirabel 2019: For Want Of A Queen 2019: In Your Dreams 2019: The Street Kid 2019: Rain of LOVE 2019: Dark Cloud 2020: Nneka The Pretty Serpent - Chinonye Nzegwu Ejike 2020: Omo Ghetto: The Saga - as Chummy Choko 2021: Collision - as Ekaete 2022: Single Not Searching - as Jumoke 2023: Gangs of Lagos[23] - as Mama Ify 2023: No Way Through - as Deaconess Rebecca As producer 2013: On Bended Knees 2016: Cry of the Dead 2017: Choked 2017: Bird Watcher 2019: For Want Of A Queen 2019: In Your Dreams 2019: Rain of LOVE 2019: Dark Cloud Awards and nominationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chioma_Chukwuka#Filmogaraafi_Ko_o_fijoowo_2000:_Ko_Apple_2000_:_Musketeeruuji_tati_2000:_Ɓoornugol_juuɗe_2002:_Fuɗnaange_2002:_Hare_sakkitiinde_2003:_Woyde_alaa_-_hono_Jane_2003:_Ɓoornugol_2003:_Ɓoornugol_2003:_Yiɗde_goonga_(taƴre_1-3)_2003:_Daɗndo_giɗli_2004:_Pijirlooji_bonɗi_2004:_Fodoore_nde_taƴaaka_2004:_Ɗiɗi_ngonti_gooto_2004:_Fodoore_&_Faandaare_2004:_Lefol_2004:_Ñawu_galle_-_hono_Chiamaka_2004:_Toɓo_mawngo_-_hono_Ateph_2004:_Cirkel_gonɗi_-_hono_Carol_2005:_Hare_ngam_hare_2005:_Duuɓi_gonɗi_2005_:_Bakkatuuji_ɓanndu_–_Chukwuka_heɓi_njeenaari_Oscar_filmuuji_Afrik_e_hitaande_2007_ngam_wonde_debbo_ɓurɗo_waawde_fiyde_filmo_ngam_darnde_mum_e_nder_oo_filmo_2005:_Aadama_ɗiɗaɓo_2005:_Aadaaji_ceniiɗi_-_hono_Ugomma_2005:_Wakkati_Goonga_-_bana_Evelyn_2005:_Anndude_ma_2005:_Lewru_kaŋŋe_-_hono_Nnenna_Hitaande_2005:_Aazima_2005:_Maleyka_fenaande_-_hono_Jane_2005:_Jom_suudu_-_hono_Ugomma_2005:_Jom_suudu_-_hono_Eliza_2006:_Hakkille_Laamɓe_Hitaande_2006:_Zoza_20Wikipedia: Lepa Shandyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lepa_ShandyShade Omoniyi (jibinaa ko Folashade Omoniyi; 16 abriil 1971), ɓurɗo anndeede e innde mum Lepa Shandy ListenR, ko debbo Yorubaajo Naajeeriya, mo jaayɗe Naajeeriya mbiyata ko "veteran[1] e gooto e ardinooɓe... Filmu Yoruba" Innde Omoniyi Lepa Shandy[2] ko jikku mo o fiyi e nder filmo mo tiitoonde mum nanndi.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lepa_Shandy#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lepa_Shandy#KugalAandinolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lepa_Shandy#AandinolNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lepa_Shandy#Nguurndam_neɗɗoFilmogaraafi cuɓaaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lepa_Shandy#Filmogaraafi_cuɓaaɗoWikipedia: Saifi Soporihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saifi_SoporiSaifi Sopori (jibinaa ko Saifuddin Masoodi ; 19 lewru Yarkomaa 1922 – 19 Oktoobar 2017), ganndiraaɗo kadi tiitoonde teddunde Peer Saifuddin Sopori, ko yimoowo e jannginoowo Kashmir. O winndi yimre e defte dow fannuuji feere-feere nder ɗemngal Urdu, Perse e fuɗɗoode ɗemngal Kashmiri nder nguurndam maako fuu.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saifi_Sopori#NgendamNguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saifi_Sopori#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saifi_Sopori#KugalWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saifi_Sopori#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saifi_Sopori#TuugnorgalWikipedia: Ajmal Sultanpurihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajmal_SultanpuriAjmal Sultanpuri (1923 – 29 lewru Yarkomaa 2020) ko yimoowo Indiya e ɗemngal Urdu. O jeyaa ko e wuro Harakhpur e nder diiwaan Sultanpur, to Uttar Pradesh.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajmal_Sultanpuri#TuugnorgalWikipedia: Ghezaal Enayathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghezaal_EnayatGhezaal Enayat (Pasto/Dari: غزال عنايت; jibinaa ko hitaande 1989) ko jimoowo e binndoowo jimɗi Afganistaan.[1] O ummiima e jimɗi makko gadani "Dil-e Beqarar".Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghezaal_Enayat#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghezaal_Enayat#TuugnorgalWikipedia: Syed Hasnain Raza Naqvihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Hasnain_Raza_NaqviSyed Hasnain Raza Naqvi ko yimoowo ɗemngal Urdu, jeyaaɗo to leydi Indiya.[1][2]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Hasnain_Raza_Naqvi#TuugnorgalWikipedia: Soosan Firoozhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soosan_FiroozSoosan Firooz (Dari: سوسن فیروز), sahaa e sahaa fof ina winndee Susan Feroz, ko fijoowo e rapper Afganistaan. O siforaama ko debbo gadano e nder leydi Afganistaan.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soosan_Firooz#TuugnorgalWikipedia: Qamar Gulahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qamar_GulaQamar Gula (Pashto : قمر ګله ; Perse : قمر گل , Qamar Gul ; 21 Yarkomaa 1952 – 9 Duujal 2022) ko jimoowo Kanadaa Afganistaan, mo nganndu-ɗaa ko kañum woni jimoowo debbo ɗiɗaɓo e ɗemngal Pashto (caggal Rukhshana) ngam yimde Rajo Tele Afganistaan. Ko o veteran e nder jimɗi Afganistaan, o joginoo ko golle fotde duuɓi capanɗe joyi.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qamar_Gula#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qamar_Gula#KugalEggugol to Kanadaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qamar_Gula#Eggugol_to_KanadaaWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qamar_Gula#WadeNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qamar_Gula#NjeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qamar_Gula#TuugnorgalWikipedia: Hangamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/HangamaHangama (Dari/Pashto: هنگامه) ko jimoowo Afganistaannaajo, baawɗo golle gila e kitaale 1970. Gaa gaa Afganistaan, omo anndaa kadi to Tajikistaan e to Iraan.Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hangama#Nguurndam_e_golleKonseeruujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hangama#KonseeruujiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hangama#TuugnorgalWikipedia: Clarion Chukwurahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Clarion_ChukwuraChief Clarion Chukwurah // b(jibinaama Clara Nneka Oluwatoyin Folashade Chukwurah; 24 juillet 1964) ko fijoowo Naajeeriya [1] e neɗɗankaagal.Kugal O joginoo duɗal makko leslesal e duɗal leslesal to Lagos, caggal ɗuum o jokki jaŋde makko hakkundeere to duɗal jaaɓi haaɗtirde Queen of Rosary, Onitsha caggal ɗuum o yahri jaŋde Acting e Speech to duɗal jaaɓi haaɗtirde Obafemi Awolowo.[2] O anndiraama wonde ammbasadeer jam e nder Fedde Ngenndiije Dentuɗe ngam golle makko moƴƴe e nder Afrik.[3] o fuɗɗii golle makko ko e hitaande 1980 kono o wonti lolluɗo nde o yalti e teleeji ina wiyee "mirror in the Sun". Ko kanko woni Naajeeriyaajo gadano heɓde cate ɓurɗe waawde fijde e hitaande 1982 to Burkina Faso.[4][5][6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Clarion_Chukwura#Kugal_O_joginoo_duɗal_makko_leslesal_e_duɗal_leslesal_to_Lagos,_caggal_ɗuum_o_jokki_jaŋde_makko_hakkundeere_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Queen_of_Rosary,_Onitsha_caggal_ɗuum_o_yahri_jaŋde_Acting_e_Speech_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Obafemi_Awolowo.[2]_O_anndiraama_wonde_ammbasadeer_jam_e_nder_Fedde_Ngenndiije_Dentuɗe_ngam_golle_makko_moƴƴe_e_nder_Afrik.[3]_o_fuɗɗii_golle_makko_ko_e_hitaande_1980_kono_o_wonti_lolluɗo_nde_o_yalti_e_teleeji_ina_wiyee_"mirror_in_the_Sun"._Ko_kanko_woni_Naajeeriyaajo_gadano_heɓde_cate_ɓurɗe_waawde_fijde_e_hitaande_1982_to_Burkina_Faso.[4][5][6]Nguurndam neɗɗo Chukwura jibinaa ko ɓiɗɗo debbo gooto e nder galle mo yimɓe nayo ngoni ñalnde 24 sulyee 1964. Ko kanko woni yumma gardiiɗo wideyooji Clarence Peters. O jeyaa ko e diiwaan Anambra. E hitaande 2016, Chukwura resi laawol tataɓol Anthony Boyd, o wayli e diine Seedeeji Yeehova jom suudu makko keso.[9][10]https://ff.wikipedia.org/wiki/Clarion_Chukwura#Nguurndam_neɗɗo_Chukwura_jibinaa_ko_ɓiɗɗo_debbo_gooto_e_nder_galle_mo_yimɓe_nayo_ngoni_ñalnde_24_sulyee_1964._Ko_kanko_woni_yumma_gardiiɗo_wideyooji_Clarence_Peters._O_jeyaa_ko_e_diiwaan_Anambra._E_hitaande_2016,_Chukwura_resi_laawol_tataɓol_Anthony_Boyd,_o_wayli_e_diine_Seedeeji_Yeehova_jom_suudu_makko_keso.[9][10]Teleeji Laawol Bello (1984) Miijo e nder naange (1984) Ɓoornugol (1989) Daartol mawngol (2001) Dalila (2016) [11]. Filmogaraafi Doole yiite (1986) Doole kaalis (1984) Salminaango Baabila (1979) Yemoja Apaye (2014) hono Yepayeye Sukaaɓe rewɓe 2 (1994) hono Vera Jamma kaawningol Yidde Igbotik (2014) Suɓngo harminaango (2014) hono Angela Nanngaa e nder golle. Jokkondiral Abuja (2003) hono Jennifer Egg Nguurndam (2003) ko Almaami debbo Amina (2021) hono Zumbura Efunsetan aniwura (2020) Oziyoma (2022) woni Monika Nneoma (2022) hono Nneoma Osaarimen (2023) Abuja debbo mawɗo (2006) bana Grace Benson Peeje tiiɗɗe (2021) hono Evelyn [12]. Yimɓe belɓe (2022)[13] Aadi (2022) hono Jane[14] Aandinol Tiitoonde aadaaji Ada Eji Eje Mba I mo Onitsha, Diiwaan Anambra[15] Njeenaari leƴƴi Nollywood to Nollywood e 20 mawningol [16] 1982 Ko debbo ɓurɗo waawde fijde e hitaande ndee e fedde filmuuji Afrik kala, Ougadagodou, Burkina Faso (dañii) 1997 Njeenaari Afro-Hollywood ɓurndi moƴƴude ngam sukaaɓe rewɓe jom en gite (heɓi) 2001 THEMA Njeenaari ɓurndi moƴƴude e fijde (yoruba) (heɓii) 2001 Fedde filmuuji Lebatino, Meksik njeenaari ɓurndi moƴƴude (heɓii) 2001 THEMA Ko ɓuri moƴƴude e ballal (won) Njeenaari Reel 2004 ngam fijirde ɓurnde moƴƴude (heɓi) 2014 Njeenaaje Akademi Filmuuji Afrik ngam ɓurde waawde fijde e nder darnde ardiinde[17] 2019 Mooɓondiral njeenaaje ɓurɗe moƴƴude e Afrik (GAB Awards) - Njeenaari keeriindi e nder naalankaagal[18]https://ff.wikipedia.org/wiki/Clarion_Chukwura#Teleeji_Laawol_Bello_(1984)_Miijo_e_nder_naange_(1984)_Ɓoornugol_(1989)_Daartol_mawngol_(2001)_Dalila_(2016)_[11]._Filmogaraafi_Doole_yiite_(1986)_Doole_kaalis_(1984)_Salminaango_Baabila_(1979)_Yemoja_Apaye_(2014)_hono_Yepayeye_Sukaaɓe_rewɓe_2_(1994)_hono_Vera_Jamma_kaawningol_Yidde_Igbotik_(2014)_Suɓngo_harminaango_(2014)_hono_Angela_Nanngaa_e_nder_golle._Jokkondiral_Abuja_(2003)_hono_Jennifer_Egg_Nguurndam_(2003)_ko_Almaami_debbo_Amina_(2021)_hono_Zumbura_Efunsetan_aniwura_(2020)_Oziyoma_(2022)_woni_Monika_Nneoma_(2022)_hono_Nneoma_Osaarimen_(2023)_Abuja_debbo_mawɗo_(2006)_bana_Grace_Benson_Peeje_tiiɗɗe_(2021)_hono_Evelyn_[12]._Yimɓe_belɓe_(2022)[13]_Aadi_(2022)_hono_Jane[14]_Aandinol_Tiitoonde_aadaaji_Ada_Eji_Eje_Mba_I_mo_Onitsha,_Diiwaan_Anambra[15]_Njeenaari_leƴƴi_Nollywood_to_Nollywood_e_20_mawningol_[16]_1982_Ko_debbo_ɓurɗo_waawde_fijde_e_hitaande_ndee_e_fedde_filmuuji_Afrik_kala,_Ougadagodou,_Burkina_Faso_(dañii)_1997_Njeenaari_Afro-HollywooWikipedia: Mashal Sultanpurihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mashal_SultanpuriMohammed Ramzan Bhat (1937 – Oktoobar 2020), anndiraaɗo e innde binndol mum Mashal Sultanpuri, ko yimoowo, winndiyanke, e ƴeewoowo Kashmir. O ɓuri golloraade ko binndol binndanɗe Kashmiri.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mashal_Sultanpuri#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mashal_Sultanpuri#TuugnorgalWikipedia: Khoshi Mahtabhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khoshi_MahtabKhoshi Mahtab (Perse خوشی مهتاب) ko jimoowo Afganistaannaajo jimoowo e ɗemngal Pashto e Dari (Perse) e nder Afganistaan.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khoshi_Mahtab#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khoshi_Mahtab#TuugnorgalWikipedia: Stephanie Cokerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stephanie_CokerStephanie CokerListenR (jibinaa ko Stephanie Omowunmi Eniafe Coker ; 28 noowammbar 1988),[1][2][3] ko neɗɗo Naajeeriya mo woni kala ina jogii teleeji e MTV Base Africa e EbonyLife TV ɗon holla bana 'Feke' nder taskaramji teleeji Naajeeriya ɗi Tinsel.[5] e sitcom lolluɗo biyeteeɗo Hustle hono "Cindy".Nguurndam adanɗam Coker jibinaa ko Lagos, kono o ummiima to Fuɗnaange Londres, to leydi Angalteer tawi omo yahra e duuɓi 1.[2][6] O janngi duɗal leslesal St Mary’s Church of England to woyla London, nokkuure nde o siftini bana "duɗal tokosal sanne ɗo diina Masiihiŋko'en ɗon hoosa no haandi".[4][7] Caggal ɗuum o heɓi bak makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Brunel, o heɓi dipolom makko to bannge jaayɗe e jokkondiral.[1][6][8][9]https://ff.wikipedia.org/wiki/Stephanie_Coker#Nguurndam_adanɗam_Coker_jibinaa_ko_Lagos,_kono_o_ummiima_to_Fuɗnaange_Londres,_to_leydi_Angalteer_tawi_omo_yahra_e_duuɓi_1.[2][6]_O_janngi_duɗal_leslesal_St_Mary’s_Church_of_England_to_woyla_London,_nokkuure_nde_o_siftini_bana_"duɗal_tokosal_sanne_ɗo_diina_Masiihiŋko'en_ɗon_hoosa_no_haandi".[4][7]_Caggal_ɗuum_o_heɓi_bak_makko_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Brunel,_o_heɓi_dipolom_makko_to_bannge_jaayɗe_e_jokkondiral.[1][6][8][9]Naajeeriya Stephanie Coker hooti lesdi Naajeeriya nder hitaande 2011.https://ff.wikipedia.org/wiki/Stephanie_Coker#Naajeeriya_Stephanie_Coker_hooti_lesdi_Naajeeriya_nder_hitaande_2011.Rajo Ñalnde 6 lewru Duujal hitaande 2013, Baileys Nigeria anndini Stephanie Coker e Veronica Ebie-Odeka wonde ko kamɓe ngoni ardiiɓe eɓɓoore rajo keso: Baileys Boutique.[20][21][22]https://ff.wikipedia.org/wiki/Stephanie_Coker#Rajo_Ñalnde_6_lewru_Duujal_hitaande_2013,_Baileys_Nigeria_anndini_Stephanie_Coker_e_Veronica_Ebie-Odeka_wonde_ko_kamɓe_ngoni_ardiiɓe_eɓɓoore_rajo_keso:_Baileys_Boutique.[20][21][22]Njeenaaje e noddaali E hitaande 2014, Stephanie Coker suɓaama ngam heɓde njeenaari, caggal ɗuum heɓi njeenaari ɓurndi moƴƴude e teleeji (ELOY).[23][24]https://ff.wikipedia.org/wiki/Stephanie_Coker#Njeenaaje_e_noddaali_E_hitaande_2014,_Stephanie_Coker_suɓaama_ngam_heɓde_njeenaari,_caggal_ɗuum_heɓi_njeenaari_ɓurndi_moƴƴude_e_teleeji_(ELOY).[23][24]Nguurndam neɗɗo Ñalnde 12 lewru bowte hitaande 2017, Stephanie Coker resi Olumide Aderinokun, to duunde Mykonos to leydi Geres. O jibini ɓiɗɗo debbo e lewru noowammbar 2019.[29]https://ff.wikipedia.org/wiki/Stephanie_Coker#Nguurndam_neɗɗo_Ñalnde_12_lewru_bowte_hitaande_2017,_Stephanie_Coker_resi_Olumide_Aderinokun,_to_duunde_Mykonos_to_leydi_Geres._O_jibini_ɓiɗɗo_debbo_e_lewru_noowammbar_2019.[29]Wikipedia: Naghmahttps://ff.wikipedia.org/wiki/NaghmaNaghma (Dari: نغمه ښېرۍ ; Pashto: نغمه ښېرۍ, jibinaa ko 1 lewru Yarkomaa 1964) ko jimoowo Afganistaan, puɗɗinooɗo golle mum ko e fuɗɗoode kitaale 1980. No Sonny & Cher nii, o yimi e Mangal e kitaale 1980 e puɗal kitaale 1990.Duuɓi gadanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naghma#Duuɓi_gadaniKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naghma#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naghma#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naghma#TuugnorgalWikipedia: Ale Ahmad Suroorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ale_Ahmad_SuroorAle Ahmad Suroor (1911-2002) ko yimiyaŋke Urdu, fijoowo, porfeseer ummoriiɗo Inndo. O ɓuri anndeede ko e ñiŋoowo binndol.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ale_Ahmad_Suroor#Nguurndam_adanɗamNummolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ale_Ahmad_Suroor#NummolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ale_Ahmad_Suroor#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ale_Ahmad_Suroor#TuugnorgalWikipedia: Farzana Nazhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farzana_NazFarzana Naz ; O ɓuri yimde ko jimɗi Pashto, o waɗi jimɗi makko gadani ko to Pakistaan, sabu ngonka Afganistaan ka ŋakkaani. Yumma makko ko haaloowo ɗemngal Dari, baaba makko ko leñol Pashtun jeyaa.Albom jimɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farzana_Naz#Albom_jimɗiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farzana_Naz#TuugnorgalWikipedia: Abimbola Craighttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abimbola_CraigAbimbola Craig (jibinaa ko ñalnde 3 noowammbar 1986) ko fijoowo e filmo Naajeeriya, o waɗii filmo Tiwalade e nder filmo Skinny Girl in Transit. Ko kanko adii wonde peewnoowo Skinny Girl in Transit kono o joofniri ko ardiiɗo.Kugal Craig meeɗiino golloraade ko gardiiɗo peewnugol to Ndani TV Communications, ko anndiraa kadi Ndani TV, kadi omo waɗa jeewte ko wayi no Skinny Girl in Transit, Fases, Rumor Has It, The Juice, e Game On.[2] Craig ina jogii kadi lowre enternet e konte enternet ɗo o waɗata sahaa kala wideyooji juutɗi ko fayti e geɗe nguurndam walla gists hot.[4] O jeyaa ko e ƴellitgol filmo Glamour Girls.[5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Abimbola_Craig#Kugal_Craig_meeɗiino_golloraade_ko_gardiiɗo_peewnugol_to_Ndani_TV_Communications,_ko_anndiraa_kadi_Ndani_TV,_kadi_omo_waɗa_jeewte_ko_wayi_no_Skinny_Girl_in_Transit,_Fases,_Rumor_Has_It,_The_Juice,_e_Game_On.[2]_Craig_ina_jogii_kadi_lowre_enternet_e_konte_enternet_ɗo_o_waɗata_sahaa_kala_wideyooji_juutɗi_ko_fayti_e_geɗe_nguurndam_walla_gists_hot.[4]_O_jeyaa_ko_e_ƴellitgol_filmo_Glamour_Girls.[5]Filmogaraafi Miin e debbo am (2017) Bojel ɓuuɓngel e nder yahdu (2015) Isoken (2017) Miin e debbo am (2017) Mo wuuri e limoore 6 (2021) Faasuuji Rumor Ina Jogi ɗum Juice oo Pijirlooji On Njeenaaje e noddaali Hitaande njeenaari Categori golle Ref 2022 Afrik Magic Suɓngo Yiyooɓe Njeenaaje ɓurɗe moƴƴude e filmuuji juutɗi walla wideyooji enternet Fractured Suɓaama [6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Abimbola_Craig#Filmogaraafi_Miin_e_debbo_am_(2017)_Bojel_ɓuuɓngel_e_nder_yahdu_(2015)_Isoken_(2017)_Miin_e_debbo_am_(2017)_Mo_wuuri_e_limoore_6_(2021)_Faasuuji_Rumor_Ina_Jogi_ɗum_Juice_oo_Pijirlooji_On_Njeenaaje_e_noddaali_Hitaande_njeenaari_Categori_golle_Ref_2022_Afrik_Magic_Suɓngo_Yiyooɓe_Njeenaaje_ɓurɗe_moƴƴude_e_filmuuji_juutɗi_walla_wideyooji_enternet_Fractured_Suɓaama_[6]Wikipedia: Parastohttps://ff.wikipedia.org/wiki/ParastoParasto (e ɗemngal Perse: پرستو, jibinaaɗo Nooria) ko jimoowo Afganistaan.[1] O wonii jimoowo gila e kitaale 1970, o ummii e jom suudu makko gonnooɗo Rahim Mehryar.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parasto#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parasto#TuugnorgalWikipedia: Aryana Sayeedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aryana_SayeedAryana Sayeed (Pashto/Dari: آريانا سعيد, jibinaa ko hitaande 1985) ko jimoowo e binndoowo jimɗi Afganistaan. O ɓuri yimde ko e ɗemngal Dari kono kadi omo jogii jimɗi keewɗi e ɗemngal Pashto e won heen e ɗemngal Uzbek.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aryana_Sayeed#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolGolle jimɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aryana_Sayeed#Golle_jimɗiGolle teleejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aryana_Sayeed#Golle_teleejiGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aryana_Sayeed#GolleNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aryana_Sayeed#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aryana_Sayeed#TuugnorgalWikipedia: Gulam Rabbanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gulam_RabbaniGulam Rabbani ko awokaa, yimoowo binndol Urdu, binnduɗo e innde ‘Taban’.[1] O winndii jimɗi keewɗi e ɗemngal Urdu, haa teeŋti e ghazaaluuji,[2] o anndiraama golle makko, Zauq-i safar,[3] Nava-e-avara,[4] Yimre to politik[5] e Saz-i larzan.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gulam_Rabbani#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gulam_Rabbani#TuugnorgalWikipedia: Elaha Soroorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elaha_SoroorElaha Soroor kadi ina winndee Elaha Sorour (Dari: الهه سرور); (jibinaa ko e hitaande 1988) ko jimoowo pop jeyaaɗo to Afganistaan. O tawtoraama eɓɓoore wiyeteende Afghan Star, eɓɓoore tele nanndunde e fedde Idol.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elaha_Soroor#Nguurndam_neɗɗoGolle jimɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elaha_Soroor#Golle_jimɗiDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elaha_Soroor#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elaha_Soroor#TuugnorgalWikipedia: Seema Taranahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seema_TaranaSeema Tarana kadi winndiraa ko Sima Tarana (Persi: سیما ترانه) ko jimoowo Afganistaan[1] ummoriiɗo e diiwaan Parwan. Omo yiɗaa to Afganistaan e Tajikistaan.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seema_Tarana#TuugnorgalWikipedia: Ali Haider Tabatabaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Haider_TabatabaiAli Hayder Tabatabai (walla Syed Ali Hyder Nazm Tabatabai) jibinaa ko e hitaande 1854 to Awadh, o maayi ko e hitaande 1933 to Hydarabad Deccan, e nder leydi Indiya, ko yimiyaŋke, firoore, ganndo ɗemɗe. O jippii ko e doggol soldateeɓe juutɓe.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Haider_Tabatabai#TuugnorgalWikipedia: Tawab Arashhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tawab_ArashTawab Arash (farse: تواب آرش) (jibinaa ko e hitaande 1976) ko jimoowo jeyaaɗo to leydi Afganistaan. O jibinaa ko to Herat, ko o ɓiy-yumma Amir Jan Sabori, jimoowo e jimoowo mawɗo.Diskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tawab_Arash#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tawab_Arash#TuugnorgalWikipedia: Sayed Anwar Azadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayed_Anwar_AzadSayed Anwar Azad (Persi: سید انور است) ko jimoowo leñol Hazara, jeyaaɗo to Afganistaan. O fijata ko jimɗi Hazaraaji leñol e diiwaanuuji e dow dambura.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayed_Anwar_Azad#Nguurndam_adanɗamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayed_Anwar_Azad#TuugnorgalWikipedia: Asad Badiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asad_BadieAsad Badie (Perse: أسد بديع) ko jimoowo jeyaaɗo to Afganistaan e jimɗi pop. O jeyaa ko e yimooɓe yontaaji 1980 ummoriiɓe nde jimɗi Afganistaan ina njottii e tolno ɓurɗo mawnude e winndere ndee.Njiylawu oohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asad_Badie#Njiylawu_ooNaatgol ko ɓooyaanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asad_Badie#Naatgol_ko_ɓooyaaniInndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asad_Badie#InndeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asad_Badie#TuugnorgalWikipedia: Fikr Taunsvihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fikr_TaunsviFikr Taunsvi innde mum tigi-rigi Ram Lal Bhatia (7 oktoobar 1918 – 12 suwee 1987) ko yimoowo Urdu, jibinaa ko e wuro Taunsa Sharif, jeyaaɗo e leydi Indiya e oon sahaa. O anndaa ko e satires makko, kadi ko o Hindu e diine.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fikr_Taunsvi#Nguurndam_neɗɗoGolle makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fikr_Taunsvi#Golle_makkoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fikr_Taunsvi#TuugnorgalWikipedia: Bezhan Zafarmalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bezhan_ZafarmalBezhan Zafarmal ɓurɗo anndeede e innde mum dingiral DJ Besho ko jimoowo Afganistaan, peewnoowo jimɗi, e jimoowo.[1][2][3][4] O yaltinii albom makko gadano biyeteeɗo Bargshat (برگشت) e Moby Media Group, tawi ko gollondiral keewngal.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bezhan_Zafarmal#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bezhan_Zafarmal#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bezhan_Zafarmal#TuugnorgalWikipedia: Qader Eshparihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qader_EshpariQader Eshpari (Dari: قادر اشپاری) (jibinaa ko lewru Abriil 1975[1]) ko jimoowo Afganistaan-Ameriknaajo. O jeyaa ko e yonta keso naalankooɓe egginaaɓe, dañɓe darnde caggal leydi Afganistaan.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qader_Eshpari#Nguurndam_adanɗamNaatgolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qader_Eshpari#NaatgolDokkalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qader_Eshpari#DokkalDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qader_Eshpari#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qader_Eshpari#TuugnorgalWikipedia: Shekeb Hamdardhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shekeb_HamdardShekeb Hamdard (farse : شكیب همدرد), jibinaaɗo e innde Ahmad Shekeb, ko jimoowo lolluɗo jeyaaɗo Afganistaan. Ko o leñol Hazara, hannde omo jokki e golle makko e nder leyɗeele dentuɗe Amerik.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shekeb_Hamdard#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shekeb_Hamdard#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shekeb_Hamdard#Nguurndam_neɗɗoDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shekeb_Hamdard#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shekeb_Hamdard#TuugnorgalWikipedia: Rishad Zahirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rishad_ZahirRishad Zahir (Pashto/Dari: رشاد ظاهر) ko jimoowo, jimoowo Afganistaan, jooɗiiɗo to Amerik. Ko kanko woni ɓiy jimoowo biyeteeɗo Ahmad Zahir Afganistaan.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rishad_Zahir#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rishad_Zahir#KugalDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rishad_Zahir#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rishad_Zahir#TuugnorgalWikipedia: Vahid Soroorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vahid_SoroorVahid Soroor (Perse: وحید سرور) (jimiɗo e hitaande 1971) ko jimoowo jeyaaɗo Afganistaan. Vahid Soroor jibinaa ko to wuro wiyeteengo Kaabul e nder leydi Afganistan.Diskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vahid_Soroor#DiskogaraafiNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vahid_Soroor#Nguurndam_neɗɗoWikipedia: Latif Nangarharihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Latif_NangarhariLatif Nangarhari ([[Pashto لطیف ننګرهاری, jibinaa ko hedde hitaande 1981) ko jimoowo Afganistaan ganndiraaɗo. O yimata ko e ɗemngal Pashto (hay so tawii omo jogii jimol gootol Dari (Perse)).Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Latif_Nangarhari#TuugnorgalWikipedia: Gyeldam Tishhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gyeldam_TishOpare Leticia, conocida por su nombre artístico Gyaldem Tish, es una cantante ghanesa de afropop, dancehall y reggae.Wikipedia: Rezwan Munawarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rezwan_MunawarRezwan Munawar (Pashto: رضوان منور, jibinaa ko 1 lewru Yarkomaa 1964) ko jimoowo leñol Pashto, fuɗɗii yimde ko e hitaande 1985.[1] O woni ko e leñol Pashtun, o jeyaa ko e leñol Safi ummoriiɗo e falnde Mazar to diiwaan Nurgal to Kunar.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rezwan_Munawar#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rezwan_Munawar#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rezwan_Munawar#TuugnorgalWikipedia: Rahim Mehryarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahim_MehryarRahim Mehryar (faarsi: رحيم مهریار) ko jimoowo jeyaaɗo to leydi Afganistaan. Kanko e debbo makko jimoowo biyeteeɗo Parasto, ɓe limtaama e nder jimɗi ɓurɗi lollude e darorɗe kitaale 1980 ɗi njiimi e nder dingiral jimɗi pop to Afganistaan.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahim_Mehryar#TuugnorgalWikipedia: Mangalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MangalMangal (Pashto: منګل), jibinaaɗo e diiwaan Laghman, ko jimoowo Afganistaan mawɗo, puɗɗinooɗo e puɗal kitaale 1970. Kanko e debbo makko gonnooɗo, Naghma, ɓe ngonnoo ko yimɓe ɗiɗo lolluɓe e kitaale 1970 e puɗal kitaale 1990.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mangal#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mangal#TuugnorgalWikipedia: Aziz Herawihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aziz_HerawiAziz Herawi (1952 – 29 lewru Yarkomaa 2011, to Herat, Afganistaan) ko jimoowo lolluɗo ummoriiɗo Afganistaan. O woni ko e dutar e rubab, ɗiin fof ko kuutorɗe ɓutte.Teskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aziz_Herawi#TeskorɗeWikipedia: Zulfiqar Naqbihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zulfiqar_NaqbiZulfiqar Naqvi, nacido en la aldea de Gursai en Mendhar Tehsil, cerca de LoC, en el distrito Poonch de Jammu y Cachemira. Es un poeta urdu[1][2] y es autor de Tres libros, ZAAD-E-SAFAR en 2011, UJAALU'N KA SAFAR en 2013, DASHT-E-WAHSHAT en 2021.Wikipedia: Baksh Nasikhhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baksh_NasikhImam Baksh Nasikh (urdu: اِمام بخش ناسِخ; 1776–1839) fue un poeta urdu de la era mogol que se destacó por su papel en la promoción de Lucknow como centro de poesía e innovación. Primero logró obtener el patrocinio de Meer Kazim Ali, cuya propiedad heredó.Wikipedia: Wana Udobanghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wana_UdobangWana Udobang, también conocida como Wana Wana, es una escritora, poeta, periodista, cineasta y personalidad televisiva nigeriana.[1] Su trabajo ha aparecido en la BBC,[2] Al Jazeera, Huffington Post, BellaNaija y The Guardian,[3] ha sido descrita como "una de las mayores defensoras de nuestro nuevo renacimiento de la palabra hablada que está dando un salto al vacío".Wikipedia: Gravy Ukalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gravy_UkalaGracy Ukala (nacida el 19 de abril de 1946) es una escritora y educadora nigeriana.Wikipedia: Rosina Umelohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rosina_UmeloRosina Umelo (nacida Rosina Martin, 1930)[1] es una escritora nigeriana. Es conocida por sus cuentos, libros para niños y su ficción para adultos jóvenes.Wikipedia: Ijeoma Umebinyuohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ijeoma_UmebinyuoIjeoma Umebinyuo is a Nigerian poet. She is considered one of Sub-Saharan Africa's best modern poets.References[gyara masomin]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ijeoma_Umebinyuo#References[gyara_masomin]Wikipedia: Jumoke Verissimohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jumoke_VerissimoJumoke Verissimo (nacido el 26 de diciembre de 1979 en Lagos) es un poeta, novelista, escritor infantil y crítico nigeriano.Wikipedia: Nkem Okatchahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkem_OkatchaNkem Okotcha,que escribe bajo el seudónimo de Myne Whitman (nacido el 26 de octubre de 1977), es un escritor, editor y editor nigeriano. Es autora de dos novelas románticas, las cuales llegaron a la cima de las listas de libros más vendidos de ficción romántica de Amazon.Wikipedia: Molara Woodhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Molara_WoodMolara Wood (nacida en 1967)[1] es una escritora, periodista y crítica creativa nigeriana. Ha sido descrita como "una de las voces eminentes de las artes en Nigeria".Wikipedia: Tiwa Savagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tiwa_SavageTiwatope Omolara Savage (jibinaa ko ñalnde 5 lewru feebariyee 1980), ko jimoowo, winndiyanke, fijoowo Naajeeriya.[4][5][6] Savage ina yima e ɗemngal Engele e Yoruba; jimɗi makko ko jillondirɗi e afrobeats, R&B, afropop, pop e hip-hop.Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tiwa_Savage#Nguurndam_e_golle1980–2009: Nguurndam gadanal, fuɗɗoode golle e binndol jimɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tiwa_Savage#1980–2009:_Nguurndam_gadanal,_fuɗɗoode_golle_e_binndol_jimɗi2010–2013: Waɗii sahaa gooto, nanondiral e ballalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tiwa_Savage#2010–2013:_Waɗii_sahaa_gooto,_nanondiral_e_ballal2014-2016: nanondiral R.E.D e Roc Nationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tiwa_Savage#2014-2016:_nanondiral_R.E.D_e_Roc_Nation2017–2019 : Suukara, MTV EMA e nanondiral diisnondiral e UMGhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tiwa_Savage#2017–2019_:_Suukara,_MTV_EMA_e_nanondiral_diisnondiral_e_UMGLaamɗo debbo Afrobeats" tiitoonde teddundehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tiwa_Savage#Laamɗo_debbo_Afrobeats"_tiitoonde_teddunde2020–2022: Daartol ɓataake, fedde ballal, Celia, ndiyam & Garri, e dipolomaaji tedduɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tiwa_Savage#2020–2022:_Daartol_ɓataake,_fedde_ballal,_Celia,_ndiyam_&_Garri,_e_dipolomaaji_tedduɗi2023 : Filmo Water & Garri e golle koronaawirishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tiwa_Savage#2023_:_Filmo_Water_&_Garri_e_golle_koronaawirisNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tiwa_Savage#Nguurndam_neɗɗoFeere e Seyi Shay e wideyoo ɓuuɓɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tiwa_Savage#Feere_e_Seyi_Shay_e_wideyoo_ɓuuɓɗoAnndinde e batte naalankooɓe woɗɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tiwa_Savage#Anndinde_e_batte_naalankooɓe_woɗɓeDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tiwa_Savage#DiskogaraafiAlbomuuji suuduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tiwa_Savage#Albomuuji_suuduEPshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tiwa_Savage#EPsTeleejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tiwa_Savage#TeleejiWikipedia: Ada Udechukwuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ada_UdechukwuAda Udechukwulistenⓘ (nacida en 1960) es una artista y poeta nigeriana asociada al grupo Nsukka.Wikipedia: Shamim Hanafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shamim_HanafiShamim Hanafi (17 de noviembre de 1938 - 6 de mayo de 2021) fue un crítico, dramaturgo urdu indio y defensor del movimiento modernista en la literatura urdu. Sus libros sobre el modernismo incluyen The Philosophical Foundation of Modernism y New Poetic Tradition.Wikipedia: Adamu Abdullahi Zangohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_Abdullahi_ZangoAdamu Abdullahi Zango (noddaangoⓘ; jibinaa ko 1 lewru bowte hitaande 1985) ko fijoowo, jimoowo, jimoowo, winndiyanke, gardotooɗo, peewnoowo filmuuji, daande sahaa e sahaa fof, neɗɗo teleeji, e balloowo yimɓe, mo yalti e ko ɓuri 100 filmuuji, o heɓi njeenaaje keewɗe .Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_Abdullahi_Zango#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_Abdullahi_Zango#KugalFursinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_Abdullahi_Zango#FursinaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_Abdullahi_Zango#TuugnorgalWikipedia: Sebastian Babatunde Williamshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sebastian_Babatunde_WilliamsSebastian Babatunde Williams ko ardiiɗo dingiral lesdi Naajeeriya, o laati ardiiɗo kawtal hooreejo lesdi Naajeeriya ngam yuɓɓinki kawtalji lesdi Naajeeriya 1995, ngal fuɗɗino waɗugo haa lesdi Naajeeriya. O woniino njulaagu, kadi ko o baawɗo golle e nder dingiral, o waɗii duuɓi keewɗi e hooreejo fedde dingiral leydi Najeriya.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sebastian_Babatunde_Williams#TuugnorgalWikipedia: Edeohearthttps://ff.wikipedia.org/wiki/EdeoheartEseohe Arhebamen o Eseohe Arhebamen-Yamasaki, también conocida como Edoheart (nacida como Obehioye Eseohe Ikhianose Oghomwenyenmwen Cleopatra Anne Arhebamen), es una poeta, bailarina, cantante, músico, productora, artista de performance y artista visual.[1][2][3] [4][5][6][7] Eseohe nació en Zaria, Nigeria[8] y desciende de una familia real del Imperio de Benin.Wikipedia: Muzaffar Hanafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muzaffar_HanafiMuzaffar Hanfi (nacido Mohammad Abul Muzaffar; 1 de abril de 1936 - 10 de octubre de 2020) fue un poeta, crítico y escritor urdu indio de Madhya Pradesh.[1][2][3][4]Wikipedia: Linda Ikejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linda_IkejiLinda Ifeoma Ikeji (nacida el 19 de septiembre de 1980) es una bloguera, escritora, empresaria y ex modelo nigeriana.[1][2] Es conocida por su blog y sus controvertidas publicaciones en línea.Wikipedia: Funmi Iyandahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Funmi_IyandaOlufunmilola Aduke Iyanda (nacido el 27 de julio de 1971), más conocido como Funmi Iyanda[1], es presentador de programas de entrevistas, locutor, productor de cine y televisión, ejecutivo de medios, filántropo, periodista y bloguero.[2][3] Produjo y presentó un programa de entrevistas, New Dawn with Funmi,[4] que se transmitió en la cadena nacional durante más de ocho años.Wikipedia: Jane Igharohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jane_IgharoJane Abeiyuwa Igharo es una escritora nigeriana de novelas románticas contemporáneas. Es mejor conocida por su primera novela, Ties That Tether.Wikipedia: Chhannu Lal Dilgeerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chhannu_Lal_DilgeerChhannu Lal Dilgeer, un poeta marsiya de urdu, nació alrededor de 1780 en Lucknow, India británica, en el actual estado indio de Uttar Pradesh, y murió en 1848.[1][2][3][4] Usó Dilgeer como su seudónimo.Wikipedia: Karen King Aribisalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karen_King_AribisalaKaren Ann King-Aribisala (nacida en Guyana) es una novelista y cuentista nigeriana.[1] Es profesora de inglés en la Universidad de Lagos.Wikipedia: Olu Tumehin Kukoyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olu_Tumehin_KukoyiOluTimehin Kukoyi (de soltera Adegbeye) (nacido el 3 de octubre de 1991) es un escritor, ensayista e intelectual público nigeriano.[1] Su trabajo se concentra en cuestiones de género, sexualidad, urbanismo y feminismo.Wikipedia: Ainehi Edorohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ainehi_EdoroAinehi Edoro (nacida el 11 de diciembre)[1] es una escritora, crítica y académica nigeriana. Es la fundadora y editora del blog literario africano Brittle Paper.Wikipedia: Sokari Ekinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sokari_EkineSokari Ekine es una activista,[1] bloguera[2][3] y autora nigeriana. Trabajó como periodista en Pambazuka News y también ha escrito para Sokari Ekine es una activista,[1] bloguera[2][3] y autora nigeriana.Wikipedia: Oroma Elewahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oroma_ElewaOroma Elewa es una artista visual y de performance, escritora y directora creativa nigeriana.[1][2][3]Wikipedia: Rosemary Esehaguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rosemary_EsehaguRosemary Esehagu (nacida el 15 de noviembre de 1981) es una escritora nigeriana. Nació y creció en Lagos, Nigeria, en una familia de seis hijos.Wikipedia: Chiamaka Enyi-Amadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chiamaka_Enyi-AmadiChiamaka Enyi-Amadi es una poeta, escritora, editora e intérprete nigeriana-irlandesa.Wikipedia: Teresa Meniruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teresa_MeniruTeresa Ekwutosi Agbomma Meniru // ⓘ (7 de abril de 1931 – 24 de agosto de 1994)[1] fue una escritora nigeriana de literatura para adultos jóvenes y cuentos para niños.Wikipedia: Duncan Mightyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duncan_MightyDuncan Wene Mighty Okechukwu (jibinaa ko ñalnde 28 lewru Oktoobar hitaande 1983),[2] ko Duncan Mighty, ko jimoowo, jimoowo, e peewnoowo jimɗi, ummoriiɗo e nokku laamu Obio-Akpor, to diiwaan Rivers.[3] Hay so tawii noon mbaadi makko e nder jimɗi ina hollita tolno toowngo e nder fannuuji, ina teskaa kadi e nder jimɗi makko e pinal leñol makko e leñol makko sabu ko ɓuri heewde e jimɗi makko ina njimree e ɗemngal makko Ikwerre.Wikipedia: Tonye Princewillhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tonye_PrincewillLaamiiɗo Tonye Princewill (Tonye Princewill) (jibinaa ko 4 lewru Yarkomaa 1969) ko jom ngalu Naajeeriya, siyaasaajo, pewjanoowo filmuuji e balloowo[1] mo wonnoo ko kanko e hitaande 2015 e nder lannda Labour[2] e 2007 e nder Kongres kuuɓtodinɗo[3] ngam wonde guwerneer diiwaan Rivers. O wonii hannde tergal e fedde wiyeteende APC, ɓiy laamɗo biyeteeɗo T.Wikipedia: Kelvin Wachukwuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kelvin_WachukwuKelvin Kinikanwo Wachukwu ko injenieer leydi Naajeeriya, o woniino komisariyaajo golle e nder diiwaan Rivers tuggi lewru Duujal 2015 haa lewru Abriil 2016. O woppitaa golle makko haa abada sabu makko waasde jogaade hakkille, waasde jogaade golle, haa teeŋti noon e waasde jogaade golle no haanirta nii.Wikipedia: Chukwuemeka Wokehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chukwuemeka_WokeChukwuemeka Woke (anndiraaɗo kadi Emeka Woke) ko injenieer leydi Naajeeriya, ko o dawriyanke e nder lannda demokaraasi ɓesngu. O wonii hooreejo nokku laamu Emohua e nder diiwaan Rivers.Wikipedia: Onyeche Tifasehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onyeche_TifaseOnyeche Tifase woni hooreejo e hooreejo kuugal Siemens Naajeeriya,[1][2] kuugal ngal o hoosi nder hitaande 2014.[3] Ko kanko woni Naajeeriyaajo gadano jogaade oon darnde.Wikipedia: Olatokunbo Somoluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olatokunbo_SomoluOlatokunbo Arinola Somolu (jibinaa ko e hitaande 1950) ko injenieer njuɓɓudi njuɓɓudi leydi Najeriya. Ko kanko woni debbo Naajeeriya gadano heɓde PhD e kala fannu innde.Wikipedia: Nasir Isa kwarrahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nasir_Isa_kwarraGila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓiWikipedia: Muhammadu Sani Bako IIIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sani_Bako_IIIMuhammadu Sani Bako III prononciationN (jibinaa ko ñalnde 22 abriil 1972) ko tergal mawngal e nder leñol Gwandara, kadi ko o Emiir gadano Karshi keso to Nasarawa. O wonnoo ko golloowo laamu fedde nde.Wikipedia: Alhaji Gidado Idrishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Gidado_IdrisToggo alluwal loowdiWikipedia: Fatimat Olufunke Raji-Rasakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatimat_Olufunke_Raji-RasakiFatimat Olufunke Raji-Rasaki (jibinaa ko 1 lewru Yarkomaa 1957) ko dawriyanke Naajeeriya, senateer, gonnooɗo debbo gadano e nder diiwanuuji Ogun, Ondo e Lagos hakkunde 1986 e 1991.Wikipedia: Adesua Etomihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adesua_EtomiCops, nde fuɗɗii e lewru suwee 2016 e teleeji.[19] O jeyaa kadi e doggol Vogue 14 hoodereeji mawɗi winndere.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adesua_Etomi#Nguurndam_neɗɗoÑalnde 5 abriil 2021, Adesua e Banky W ndenndini daartol dewgal maɓɓe e caɗeele maɓɓe e jibinannde e jibinannde ɓiɗɗo tiitoonde ‘Final Say Faith’. Ndee daartol renndini ko e nder eklesiya Waterbrook.[25]https://ff.wikipedia.org/wiki/Adesua_Etomi#Ñalnde_5_abriil_2021,_Adesua_e_Banky_W_ndenndini_daartol_dewgal_maɓɓe_e_caɗeele_maɓɓe_e_jibinannde_e_jibinannde_ɓiɗɗo_tiitoonde_‘Final_Say_Faith’._Ndee_daartol_renndini_ko_e_nder_eklesiya_Waterbrook.[25]Adesua heɓi njeenaari ngam hisnude ɓiɗɗo debbo biyeteeɗo Iretiola Doyle e bulhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adesua_Etomi#Adesua_heɓi_njeenaari_ngam_hisnude_ɓiɗɗo_debbo_biyeteeɗo_Iretiola_Doyle_e_bulWikipedia: Luchy Donaldshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luchy_DonaldsLuchy Donalds (jibinaa ko hitaande 1991) ko debbo Naajeeriya, o waɗii filmuuji keewɗi e Nollywood.[1]Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luchy_Donalds#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luchy_Donalds#KugalFilmogaraafi cuɓaaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luchy_Donalds#Filmogaraafi_cuɓaaɗoNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luchy_Donalds#NjeenaajeWikipedia: Ntents Foluke Daramolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ntents_Foluke_DaramolaFoluke Daramola-SalakoListenⓘ ko ɓiɗɗo fijoowo Naajeeriya.[3] O suɓaama ngam heɓde njeenaari Africa Movie Academy Award ngam ɓurde waawde fijde e nder golle ballitooje e hitaande 2013.Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ntents_Foluke_Daramola#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ntents_Foluke_Daramola#Nguurndam_neɗɗoƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ntents_Foluke_Daramola#Ƴeew_kadiWikipedia: Rita Dominichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rita_DominicRita Uchenna Nkem Dominic Nwaturuocha // b (jibinaa ko ñalnde 12 lewru juko hitaande 1975)[1][2] ko fijoowo Naajeeriya.[3][4] E hitaande 2012, Dominic heɓi njeenaari Oscar filmuuji Afrik ngam wonde debbo ɓurɗo waawde fijde e nder darnde ardiinde.Nguurndam adanɗam Rita Dominic ko fijoowo Nollywood keɓɗo njeenaaje keewɗe, peewnoowo, model, neɗɗo tele, jom jawdi, balloowo e sosɗo sosiyetee Audrey Silva. O ɗon laara bana gooto nder fijooɓe ɓurduɓe kuugal nder Nollywood nden boo o laati nder fijooɓe ɓurduɓe yoɓugo nder Naajeeriya. Rita Dominic ko jooni woni ammbasadeer GLO, kadi ko hooreejo fedde nde.[7]https://ff.wikipedia.org/wiki/Rita_Dominic#Nguurndam_adanɗam_Rita_Dominic_ko_fijoowo_Nollywood_keɓɗo_njeenaaje_keewɗe,_peewnoowo,_model,_neɗɗo_tele,_jom_jawdi,_balloowo_e_sosɗo_sosiyetee_Audrey_Silva._O_ɗon_laara_bana_gooto_nder_fijooɓe_ɓurduɓe_kuugal_nder_Nollywood_nden_boo_o_laati_nder_fijooɓe_ɓurduɓe_yoɓugo_nder_Naajeeriya._Rita_Dominic_ko_jooni_woni_ammbasadeer_GLO,_kadi_ko_hooreejo_fedde_nde.[7]Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rita_Dominic#KugalWikipedia: Abidemi Sunusihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abidemi_SunusiAbidemi Sanusi es un autor nigeriano.Wikipedia: Osas Ighodarohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osas_IghodaroOsariemen Martha Elizabeth Ighodaro (jibinaa ko ñalnde 26 lewru Oktoobar 1990) ko debbo fiyoowo filmo, koolaaɗo kuuɓal teleeji, ko balloowo yimɓe, jibinaa ko to leyɗeele dentuɗe Amerik. O heɓi njeenaari Miss Black USA e hitaande 2010, o sosi fedde wiyeteende Joyful Joy Foundation, fedde toppitiinde kaalis ngam haɓaade ñawu nguu.Nguurndam adanɗam e mbaydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osas_Ighodaro#Nguurndam_adanɗam_e_mbaydiOsas jibinaa ko ñalnde 26 oktoobar 1990 to Bronx, New York, Amerik, jibnaaɓe mum ko Najeriyanaaɓe, iwdi Edo. O heɓi dipolom makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Pennsylvania State to duɗal jaaɓi haaɗtirde Pennsylvania. O heɓi kadi MA makko e ganndal naalankaagal to duɗal jaaɓi haaɗtirde Actors Studio Drama to duɗal jaaɓi haaɗtirde Pace. O jeyaa ko e fedde Alfa Kappa Alfa, kadi ko kankohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osas_Ighodaro#Osas_jibinaa_ko_ñalnde_26_oktoobar_1990_to_Bronx,_New_York,_Amerik,_jibnaaɓe_mum_ko_Najeriyanaaɓe,_iwdi_Edo._O_heɓi_dipolom_makko_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Pennsylvania_State_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Pennsylvania._O_heɓi_kadi_MA_makko_e_ganndal_naalankaagal_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Actors_Studio_Drama_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Pace._O_jeyaa_ko_e_fedde_Alfa_Kappa_Alfa,_kadi_ko_kankoKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osas_Ighodaro#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osas_Ighodaro#Nguurndam_neɗɗoFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osas_Ighodaro#FilmogaraafiWikipedia: Rattan Pandorovihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rattan_PandoroviRattan Pandoravi (Urdu: رتن پنڈوروی) como seudónimo nacido Rala Ram (Urdu: رالا رام) 7 de julio de 1907 - 4 de noviembre de 1990, fue un poeta y erudito urdu de la India.[1]Biografía[gyara masomin]https://ff.wikipedia.org/wiki/Rattan_Pandorovi#Biografía[gyara_masomin]Carrera[gyara masomin]https://ff.wikipedia.org/wiki/Rattan_Pandorovi#Carrera[gyara_masomin]Bibliografía[gyara masomin]https://ff.wikipedia.org/wiki/Rattan_Pandorovi#Bibliografía[gyara_masomin]Wikipedia: Shaukat Pardesihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shaukat_PardesiSheikh Mohammed Irfan alias Shaukat Pardesi (Urdu: شوکت پردیسی, abril de 1924 - octubre de 1995) fue un poeta, periodista y letrista nacido en Malasia, donde su padre, Sheikh Sahib Ali, había emigrado de la aldea de Maroofpur en el distrito de Jaunpur de la India. Durante la década de 1950, Pardesi estuvo asociado con el Urdu Daily Inquilab durante algún tiempo y también actuó como editor de la revista Film Times Weekly.Wikipedia: Ontents Yetunde Barnabashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ontents_Yetunde_BarnabasYetunde Barnabas (HeɗtoN) ko debbo Naajeeriya, laamɗo ŋarɗuɗo, fijoowo e peewnoowo filmuuji.[1] O fuɗɗii heɓugo anndal dow ko laarani ƴamɗe ɓiɗɗo debbo ɓurɗo wooɗugo nder Abuja nder hitaande 2017[2] nden o heɓi limngal Miss Tourism Nigeria nder hitaande 2019.Nguurndam adanɗam Yetunde Barnabas jibinaa ko ñalnde 30 lewru bowte hitaande 1990, to Ilorin, e nder diiwaan Kwara,[4] hay so tawii ɓesngu makko ko diiwaan Kogi. Barnabas mawni ko Abuja, caggal nde o janngi duɗal hakkundeewal to duɗal hakkundeewal Kings of Kings, o naati to duɗal jaaɓi haaɗtirde Seriki Olopolo Production e Royal Arts Academy ɗo o ɓeydi heen karallaagal makko e fijirde.[5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ontents_Yetunde_Barnabas#Nguurndam_adanɗam_Yetunde_Barnabas_jibinaa_ko_ñalnde_30_lewru_bowte_hitaande_1990,_to_Ilorin,_e_nder_diiwaan_Kwara,[4]_hay_so_tawii_ɓesngu_makko_ko_diiwaan_Kogi._Barnabas_mawni_ko_Abuja,_caggal_nde_o_janngi_duɗal_hakkundeewal_to_duɗal_hakkundeewal_Kings_of_Kings,_o_naati_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Seriki_Olopolo_Production_e_Royal_Arts_Academy_ɗo_o_ɓeydi_heen_karallaagal_makko_e_fijirde.[5]Kugal Yetunde Barnabas fuɗɗii golle mum ko e mbaydi mbaylaandi nde o winnditii e kawgel ngel Miss Olokun e hitaande 2013, kawgel ngel o yahri haa o dañi. O tawtoraama kadi pijirlooji goɗɗi tokoosi, ina jeyaa heen Miss Live Your Dream e hitaande 2014,[3] kono ko tawtoreede makko e kawgel ɓurngel yooɗde e Abuja addani mo anndeede. E hitaande 2016, Barnabas winnditii e kawgel 2017 ɓurngel yooɗde e nder Abuja, ngel o dañi e nder ɗuum, o waɗi nanondiral ngenndiwal e Multichoice/DSTV. O waɗaama kadi ambassadeur marque ngam fedde toppitiinde ko fayti e jeyi leydi to Abuja.[6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ontents_Yetunde_Barnabas#Kugal_Yetunde_Barnabas_fuɗɗii_golle_mum_ko_e_mbaydi_mbaylaandi_nde_o_winnditii_e_kawgel_ngel_Miss_Olokun_e_hitaande_2013,_kawgel_ngel_o_yahri_haa_o_dañi._O_tawtoraama_kadi_pijirlooji_goɗɗi_tokoosi,_ina_jeyaa_heen_Miss_Live_Your_Dream_e_hitaande_2014,[3]_kono_ko_tawtoreede_makko_e_kawgel_ɓurngel_yooɗde_e_Abuja_addani_mo_anndeede._E_hitaande_2016,_Barnabas_winnditii_e_kawgel_2017_ɓurngel_yooɗde_e_nder_Abuja,_ngel_o_dañi_e_nder_ɗuum,_o_waɗi_nanondiral_ngenndiwal_e_Multichoice/DSTV._O_waɗaama_kadi_ambassadeur_marque_ngam_fedde_toppitiinde_ko_fayti_e_jeyi_leydi_to_Abuja.[6]Wikipedia: Hafeez-ul-Rehmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafeez-ul-RehmanHafees-ul-Rahmaan c.1912 – c.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafeez-ul-Rehman#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafeez-ul-Rehman#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafeez-ul-Rehman#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafeez-ul-Rehman#TuugnorgalWikipedia: Sikandar Ali Wajdhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sikandar_Ali_Wajdansiklopeeji ɗi ngalaa njoɓdiSikandar Ali Wajdhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sikandar_Ali_Wajd#Sikandar_Ali_WajdNguurndam gollalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sikandar_Ali_Wajd#Nguurndam_gollalGolle binndolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sikandar_Ali_Wajd#Golle_binndolnganndaa.https://ff.wikipedia.org/wiki/Sikandar_Ali_Wajd#nganndaa.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sikandar_Ali_Wajd#TuugnorgalWikipedia: Mohsin Zaidihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohsin_ZaidiMohsin Zaidi ; O ɓuri anndeede ko binndoowo ghazal, holliroowo miijooji kesi e ngalɗoo mbaadi aada.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohsin_Zaidi#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolGolle yimrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohsin_Zaidi#Golle_yimreTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohsin_Zaidi#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohsin_Zaidi#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Kashmiri Lal Zakirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kashmiri_Lal_ZakirKashmiri Lal Zakir (7 abriil 1919 - 31 ut 2016) ko yimoowo, winndiyanke, winndiyanke, binndoowo daartol binndol Urdu.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kashmiri_Lal_Zakir#TuugnorgalWikipedia: Maikash Akbarabadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maikash_AkbarabadiMaikas Akbarabadi (1902–1991) ko binndoowo e ɗemngal Urdu.[1] Syed Mohammed Ali Shah Maikash Akbarabadi jibinaa ko e hitaande 1902, e nder galle Mewa Katra, jokkondirɗo e mum e nder leydi Indiya haa e jamaanu Moghul en.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maikash_Akbarabadi#Nguurndam_neɗɗoJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maikash_Akbarabadi#JaangirdeWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maikash_Akbarabadi#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maikash_Akbarabadi#TuugnorgalWikipedia: Pagal Adilabadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pagal_AdilabadiAhmed Shareef (Urdu: احمد شريف), (19 mee 1941 – c.2007), anndiraaɗo Pagal Adilabadi (Urdu: احمد شريف پاگل عادل آبادى), ko yimoowo Urdu, jeyaaɗo Adilabaad, Inndo.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pagal_Adilabadi#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pagal_Adilabadi#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pagal_Adilabadi#TuugnorgalWikipedia: Hamidullah Afsar Merathihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamidullah_Afsar_MerathiHamidullaah Afsar Merathi ko yimoowo e binndoowo Urdu Indiya. O jibinaa ko hitaande 1895, o maayi ko ñalnde 19 abriil 1974 to Lucknow.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamidullah_Afsar_Merathi#TuugnorgalWikipedia: Agha Hasan Amanathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agha_Hasan_AmanatAgha Hasan Amanat ("آغا حسن "امانت, jibinaa 1815, maayi 1858) ko yimoowo, winndiyanke, binndoowo pijirlooji Urdu e teeminannde sappo e jeenay, ummoriiɗo wuro Lucknow.[1] O jokkondiri ko e galle laamorɗo Wajid Ali Shah, laamɗo mawɗo Awadh.Daartol neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agha_Hasan_Amanat#Daartol_neɗɗoGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agha_Hasan_Amanat#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agha_Hasan_Amanat#TuugnorgalWikipedia: Khwaja Muhammad Afzalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khwaja_Muhammad_AfzalKhwaja Muhammadu Afzal (1875 – 1940) ko yimoowo Urdu to Fuɗnaange Bengal, toe leydi Indiya Biritaan.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khwaja_Muhammad_Afzal#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khwaja_Muhammad_Afzal#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khwaja_Muhammad_Afzal#TuugnorgalHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khwaja_Muhammad_Afzal#HimobeWikipedia: Mahmood Hussain Afsar Maudoodihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmood_Hussain_Afsar_MaudoodiMahmuud Husen Afsar Maudoodi (1874–1948) ko yimoowo Urdu, cafroowo safaara Yunani.Ko o ɓiy Ahmadu Huseyn Fida, almuudo Mirza Ghalib.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmood_Hussain_Afsar_Maudoodi#TuugnorgalWikipedia: Syed Waheed Akhtarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Waheed_AkhtarSyed Waheed Akhtar (Urdu: سید وحید اختر ) (12 ut 1934, to Aurangabad (Deccan) – 13 Duujal 1996) ko yimoowo, winndiyanke, ñaawoowo, haaloowo, kadi ganndo juulɗo e filosof.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Waheed_Akhtar#TuugnorgalWikipedia: Ebele Ofunneamaka Okekehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ebele_Ofunneamaka_OkekeEbele Ofunneamaka Okeke // cCFR e OON (jibinaa ko ñalnde 14 lewru juko hitaande 1948) ko injenieer Siwil Naajeeriya, gonnooɗo hooreejo gollordu Siwil Naajeeriya.[1][2]Wikipedia: Joana Madukahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joana_MadukaJoana Maduka (jibinaa ko 6 mee 1941) ko injenieer Naajeeriyaajo. O laati debbo arandeere nder kawtal hoore lesdi Naajeeriya (COREN) nder hitaande 1974.Wikipedia: Jane Egerton-Idehenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jane_Egerton-IdehenJane Egerton-Idehen ko injenieer Naajeeriya, kadi ko MD/CEO mo Satellite Naajeeriya jokkondiral (NIGCOMSAT), ko fedde fedde nde woni e les njiimaandi ministeer jokkondiral, kesam-hesaagu e faggudu dijital leydi Naajeeriya.[1]Wikipedia: Ozak Esuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ozak_EsuOzak-Obazi Oluwaseyi Esu (jibinaa ko 23 lewru Abriil 1991) ko injenieer kuuraa Naajeeriya, ko kanko woni ardiiɗo karallaagal to nokku BRE ngam cuuɗi e mahaaɗe (CSHB).[2] O golliima ko adii ɗuum to Cundall to Birmingham, omo diisnondira e sarwisaaji kuuraa ngam mahaaɗe.Wikipedia: Ibilola Amaohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibilola_AmaoIbilola Amao ko injenieer Naajeeriya e Angalteer, koolaaɗo kuuɓal Lonadek Services (Laamu leydi Angalteer e Naajeeriya) e koolaaɗo kuuɓal eɓɓoore yi’annde 2020.[1][2][3] O heɓi njeenaaje keewɗe ko wayi no njeenaaje ɓurɗe waawde golloraade rewɓe IWEC 2016, njeenaari 2016, njeenaari C3E debbo tedduɗo, njeenaari Access Bank “W” 100, e njeenaari 2019 Forbes Africa rising hoodere.Wikipedia: Yewande Akinolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yewande_AkinolaYewande Akinola MBE HonFREng (jibinaa ko e hitaande 1984) ko Injenieer keɓtinaaɗo, keɓtinaaɗo e ballal ndiyam duumotooɗam. O gollotoo ko e Innjiniyaar mawɗo to Laing O’Rourke, omo ardii eɓɓooji teleeji ko faati e injiniyaagal to kanaal 4 e National Geographic.Wikipedia: Esther Titilayo Akinlabihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esther_Titilayo_AkinlabiEsther Titilayo Akinlabi ko jannginoowo to Afrik worgo, ko jannginoowo ko faati e masiŋaaji. Ko kanko woni hooreejo Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Pan-Afrik ngam ganndal nguurndam e leydi (PAULESI), to leydi Nijeer.Wikipedia: Soraya Alekozeihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soraya_AlekozeiSoraya Alekozei (jibinaa ko e hitaande 1955) ko firoore Afganistaan-Almaañnaajo, ko kañum woni konu, o neldaa to Afganistaan laabi jeegom hakkunde 2004 e 2011, ko o ofisee rezerw to Bundeswehr. Alekozei golliima e jaayndeeji konu, o woniino firoore politikaaji nokkuuji ɗii e ardiiɓe doole kisal hakkunde leyɗeele Almaañ.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soraya_Alekozei#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soraya_Alekozei#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soraya_Alekozei#TuugnorgalWikipedia: Najwa Alimihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Najwa_AlimiNajwa Alimi (Dari: نجوا عالمی) ko jaayndiyanke Afganistaan, daraniiɗo jojjanɗe aadee.[1][2] O heɓi njeenaari Per Anger 2019 ngam darnde makko ngam wallitde jojjanɗe aadee e ndimaagu haala, E hitaande 2022, o heɓi njeenaari Anna Lindh .Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Najwa_Alimi#TuugnorgalWikipedia: Sonita Alizadehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sonita_AlizadehSonita Alizadeh (Dari: سونیتا علیزاده; jibinaa ko 1996)[1] ko rapper Afganistaan, daraniiɗo haɓaade dewgal doole. Alizadeh adii heɓde hakkille ko nde o yaltini "Brides for Sale", wideyoo mo o rapta e mum ko fayti e ɓiɓɓe rewɓe yeeyooɓe ɓesnguuji mum en e dewgal.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sonita_Alizadeh#Nguurndam_adanɗamCaahuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sonita_Alizadeh#CaahuNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sonita_Alizadeh#NjeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sonita_Alizadeh#TuugnorgalWikipedia: Shakaiba Sanga Amajhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shakaiba_Sanga_AmajShakaiba Sanga Amaj (Pashto:شکېبا څانګه آماج) (jibinaa ko 1986 waraa 2007) ko debbo jaayndiyanke Afganistaan. O jibinaa ko to Kabul, o golliima e jaaynde wiyeteende Shamshad TV.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shakaiba_Sanga_Amaj#TuugnorgalWikipedia: Najiba Ayubihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Najiba_AyubiNajiba Ayubi (Dari: نجیبه ایوبی) ko jaayndiyanke Afganistaan, daraniiɗo jojjanɗe aadee e ndimaagu jaayndeeji.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Najiba_Ayubi#TuugnorgalWikipedia: Fevziye Rahgozar Barlashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fevziye_Rahgozar_BarlasFevziye Rahgozar Barlas (jibinaa ko e hitaande 1955 Balkh) ko jimoowo Afganistaan, kadi ko binndoowo daartol.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fevziye_Rahgozar_Barlas#NgendamGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fevziye_Rahgozar_Barlas#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fevziye_Rahgozar_Barlas#TuugnorgalWikipedia: Zohra Yusuf Daoudhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zohra_Yusuf_DaoudZohra Yuusuf Daawuuda (Dari: زهره يوسف داود); (jibinaa ko 1954 to Kabul) ko neɗɗo Ameriknaajo ganndiraaɗo teleeji, gardiiɗo eɓɓooji rajo, Miss Afganistaan (1972) e jaayndiyanke iwdi Afganistaan.Ko daraniiɗo renndohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zohra_Yusuf_Daoud#Ko_daraniiɗo_renndoNguurndam e nder Afganistaanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zohra_Yusuf_Daoud#Nguurndam_e_nder_AfganistaanMiss Afganistaanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zohra_Yusuf_Daoud#Miss_AfganistaanTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zohra_Yusuf_Daoud#TuugnorgalWikipedia: Wahida Faizihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wahida_FaiziWahida Faizi (Perse: وحیده فیضی) ko jaayndiyanke Afganistaan, gardinooɗo Taƴre Rewɓe Jaayndiyankooɓe e nder Goomu Kisal Jaayndiyankooɓe Afganistaan [Wikidata] tuggi 2015 haa nde Kabul yani ñalnde 15 ut 2021. O woni ko e golle jaayndiyanke to...Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wahida_Faizi#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wahida_Faizi#TuugnorgalWikipedia: Fereshteh Foroughhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fereshteh_ForoughFereshteh Forough (jibinaa ko e hitaande 1985[1]) ko daraniiɗo renndo Afganistaan, kadi ko kanko woni hooreejo e sosɗo Code to Inspire (CTI), duɗal gadanal sukaaɓe rewɓe to Afganistaan. Ko o daraniiɗo potal rewɓe e worɓe e semmbinde rewɓe e nder leyɗeele ƴellitiiɗe ɗee rewrude e binndol dijital, jaŋde, e jeytaare kaalis.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fereshteh_Forough#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fereshteh_Forough#KugalKod ngam Ƴeewtaadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fereshteh_Forough#Kod_ngam_ƳeewtaadeNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fereshteh_Forough#NjeenaajeWaɗdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fereshteh_Forough#WaɗdeAandinolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fereshteh_Forough#AandinolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fereshteh_Forough#TuugnorgalWikipedia: Nadia Ghulam Dastgirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nadia_Ghulam_DastgirNadia Ghulam Dastgir (jibinaa ko ñalnde 4 lewru juko hitaande 1985 to Kabul)[1] ko debbo Afganistaan, waɗi duuɓi sappo ina waɗa hoore mum miñi mum maayɗo ngam daɗde e kuule ɗe Taliban waɗata e rewɓe. Deftere makko ko fayti e ko o dañi, nde o winndi e Agnès Rotger, nde o yaltini e hitaande 2010, wiyeteende El secret del meu turbant (Sirru Turban am), heɓi njeenaari Prudenci Bertrana ngam fijirde.Nguurndam e binndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nadia_Ghulam_Dastgir#Nguurndam_e_binndanɗeJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nadia_Ghulam_Dastgir#JaangirdeNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nadia_Ghulam_Dastgir#NjeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nadia_Ghulam_Dastgir#TuugnorgalWikipedia: Chékéba Hachemihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ch%C3%A9k%C3%A9ba_HachemiChékéba Hachemi (Dari: شکیبا هاشمی), (jibinaa ko ñalnde 20 mee 1974) ko debbo Afganistaan, binndoowo. Ko kanko woni debbo Afganistaan gadano inniraaɗo dipolomaat, e hitaande 2001.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ch%C3%A9k%C3%A9ba_Hachemi#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolGolle e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ch%C3%A9k%C3%A9ba_Hachemi#Golle_e_golleGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ch%C3%A9k%C3%A9ba_Hachemi#GolleNjeenaaje e njeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ch%C3%A9k%C3%A9ba_Hachemi#Njeenaaje_e_njeenaajeWikipedia: Rangina Hamidihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rangina_HamidiRangina Hamidi (Pashto: رنګينه حمیدي; jibinaa ko hitaande 1978) ko binndoowo, jannginoowo, daraniiɗo renndo, e politikyanke Afganistaan-Ameriknaajo.[1] O anndaa ko daraniiɗo hakkeeji rewɓe e nder leydi Afganistaan, o golliima eɓɓooji renndo keewɗi ngam semmbinde sukaaɓe rewɓe e rewɓe e nder leydi Afganistaan.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rangina_Hamidi#Nguurndam_adanɗamMinisteer jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rangina_Hamidi#Ministeer_jaŋdeBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rangina_Hamidi#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rangina_Hamidi#TuugnorgalWikipedia: Maryam Mahboobhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_MahboobMaryam Mahboob ko winndiyanke Afganistaan ganndiraaɗo binndol mum ko fayti e eggooɓe Afganistaan, e ko fayti e baabiraaɓe e nder renndo Afganistaan.[2] Mahboob jibinaa ko to Maimana, Afganistaan e hitaande 1955.Bibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Mahboob#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Mahboob#TuugnorgalWikipedia: Maliha Zulfacarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maliha_ZulfacarMaliha Zulfacar (jibinaa ko e hitaande 1961) ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Afganistaan, ko kanko wonnoo jooɗiiɗo Afganistaan to Almaañ tuggi 2006 haa 2010.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maliha_Zulfacar#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maliha_Zulfacar#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maliha_Zulfacar#TuugnorgalWikipedia: Spôjmaï Raouf Zariâbhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sp%C3%B4jma%C3%AF_Raouf_Zari%C3%A2bSpôjmaï Raouf Zariâb (Dari: سپوژمی زریاب ; jibinaa ko 1949,[1] won e lowre mbiyi ko 1952[2]) ko binndoowo daartol juutngol jibinaaɗo to leydi Afganistaan. Innde makko kadi ina wiyee Spozhmai Zaryab, [3] e innde makko ina wiyee Zaryab.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sp%C3%B4jma%C3%AF_Raouf_Zari%C3%A2b#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sp%C3%B4jma%C3%AF_Raouf_Zari%C3%A2b#TuugnorgalWikipedia: Chabname Zariabhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chabname_ZariabChabname Zariab (jibinaa ko 1982, to Kabul), ko binndoowo, binndoowo e gardo Afganistaan, jooɗiiɗo to Pari, Farayse.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chabname_Zariab#NguurndamFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chabname_Zariab#FilmogaraafiƁiɗɗo gelooɗi (2018)https://ff.wikipedia.org/wiki/Chabname_Zariab#Ɓiɗɗo_gelooɗi_(2018)Hisiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chabname_Zariab#HisiyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chabname_Zariab#TuugnorgalWikipedia: Gaisu Yarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gaisu_YariGaisu Yari ko daraniiɗo jojjanɗe aadee e rewɓe Afganistaan, binndoowo, blogger e haaloowo. O jeyaa ko e daraniiɓe hakkeeji rewɓe e nder leydi Afganistaan.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gaisu_Yari#NguurndamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gaisu_Yari#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gaisu_Yari#TuugnorgalWikipedia: Elham Yaghoubianhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elham_YaghoubianElham Yaghoubian (Perse: الهام یعقوبیان; jibinaa ko Teheran) ko daraniiɗo politik, binndoowo,[1] [hoolkisaade ko ŋakki], sosɗo fedde leyɗeele hakkunde Iraan e Israayiil.[citation needed] O woni ko e leyɗeele dentuɗe Amerik.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elham_Yaghoubian#TuugnorgalWikipedia: Shaista Wahabhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shaista_WahabShaista Wahab ko binndoowo Afganistannaajo. O winndii defte ɗemngal Dari.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shaista_Wahab#TuugnorgalWikipedia: Humira Saqibhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Humira_SaqibHumira Saqib (Dari : حمیرا ثاقب ; jibinaa ko e hitaande 1980) ko jaayndiyanke Afganistaan, daraniiɗo jojjanɗe aadee rewɓe. E nder binndanɗe makko e nder jaaynde wiyeteende Negah-e-Zan (Yiyngo rewɓe) e nder jaaynde rewɓe Afganistaan, o woni ko e seppude ngam haɓaade mborosaaji ɓurɗi bonde e rewɓe e nder leydi makko ndi lislaam mum ɓuri heewde.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Humira_Saqib#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Humira_Saqib#TuugnorgalWikipedia: Layla Sarahat Rushanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Layla_Sarahat_RushaniLayla Sarahat Rushani (hedde 1952-54[1] – 21 sulyee 2004) ko yimoowo Afganistaan. Innde makko adannde kadi ina feeñi e Laila.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Layla_Sarahat_Rushani#TuugnorgalWikipedia: Fatima Rahimihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_RahimiFaatima Rahimi (jibinaa ko e hitaande 1992) ko jaayndiyanke Afganistaan-Ceskoslowaki, yeewtanoowo jaaynde wiyeteende Hergot! e nder Rajo Cekoslowaki e Rajo Wave.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Rahimi#TuugnorgalWikipedia: Pashtana Durranihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pashtana_DurraniPashtana Durrani (jibinaa ko e hitaande 1997) ko daraniiɗo jojjanɗe aadee Afganistaan, tiiɗniiɗo ko fayti e jaŋde sukaaɓe rewɓe e rewɓe. [1][2]Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pashtana_Durrani#Nguurndam_adanɗamGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pashtana_Durrani#GolleNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pashtana_Durrani#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pashtana_Durrani#TuugnorgalWikipedia: Orzala Ashraf Nemathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Orzala_Ashraf_NematOrzala Ashraf Nemat (Dari: اورزاله اشرف نعمت) ko ganndo Afganistaan, daraniiɗo renndo siwil.[1] O sosi nokku ardorde rewɓe e sukaaɓe e hitaande 2012.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Orzala_Ashraf_Nemat#TuugnorgalWikipedia: Fariba Nawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fariba_NawaFariba Nawa (jibinaa ko e hitaande 1973) ko jaayndiyanke Afganistaan-Ameriknaajo, mawni ko e wuro wiyeteengo Herat e Lashkargah to Afganistaan kam e Fremont, to Kaliforni. O jibinaa ko to Herat, Afganistaan e nder galle Afganistaan jeyaaɗo.Njeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fariba_Nawa#NjeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fariba_Nawa#TuugnorgalWikipedia: Horia Mosadiqhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Horia_MosadiqHoria Mosadiq (Dari: حوریه مصدق) ko Afganistaannaajo daraniiɗo jojjanɗe aadee, jiiloowo politik, jaayndiyanke. O hawri ko e kulhuli keertiiɗi ngam golle makko e nder njuɓɓudi laamu e jaayndiyanke.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Horia_Mosadiq#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Horia_Mosadiq#TuugnorgalWikipedia: Saeeda Mahmoodhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saeeda_MahmoodSaeeda Mahmood ko jaayndiyanke Afganistaan, gollinooɗo e BBC World Service, Section Pashto ko ɓuri duuɓi 25. Saeeda jibinaa ko to Kandahar, o mawni ko to diiwaan Helmand to Afganistaan.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saeeda_Mahmood#TuugnorgalWikipedia: Masomah Ali Zadahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masomah_Ali_ZadaMasomah Ali Zada (jibinaa ko ñalnde 11 marse 1996) ko welo-welo laawol, jibinaa ko to Afganistaan, o dañii, kadi o tawtoraama, Pijirlooji Olimpiyaaji 2020 e nder fedde Olimpiyaaji mooliiɓe Goomu Olimpiyaaji hakkunde leyɗeele (IOC). [1] [2]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masomah_Ali_Zada#TuugnorgalWikipedia: Amina Azimihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_AzimiAmina Azimi ko daraniiɗo hakkeeji rewɓe waasɓe to leydi Afganistan. E hitaande 2012 o heɓi njeenaari N-Peace.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Azimi#TuugnorgalWikipedia: Saeeda Etebarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saeeda_EtebariSaeeda Etebari (jibinaa ko e hitaande 1988/1989) ko naalanke jeewte Afganistaan.[1][2] Etebari ina wondi e rafi meninjitis nde o woni gooto, ɗum addani mo wonde muumɗo.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saeeda_Etebari#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKoolol Smithsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saeeda_Etebari#Koolol_SmithsonTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saeeda_Etebari#TuugnorgalWikipedia: Somaya Faruqihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Somaya_FaruqiSomaya Faruqi (ina winndee kadi Farooqi) (jibinaa ko hitaande 2002) ko janngoowo e injenieer Afganistaan, kadi ko kapiteen ekipaaji robooji sukaaɓe rewɓe Afganistaan,[1] anndiraaɗi kadi "Koyɗi Afganistaan."[2][3] O inniraa ko...Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Somaya_Faruqi#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Somaya_Faruqi#KugalTeddungal e njeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Somaya_Faruqi#Teddungal_e_njeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Somaya_Faruqi#TuugnorgalWikipedia: Quhramaana Kakarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Quhramaana_KakarQuhramaana Kakar ko debbo Afganistannaajo daraniiɗo jam. E hitaande 2012 o heɓi njeenaari N-Peace.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Quhramaana_Kakar#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Quhramaana_Kakar#TuugnorgalWikipedia: Tanha Ansarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tanha_AnsariTanha Ansari (jibinaa ko Hasan Ali Ansari ; 1914 – 1969) ko yimiyaŋke Kashmir, jannginoowo duɗe. O winndi ko e ɗemɗe Urdu, Kashmiri, Arab e Perse.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tanha_Ansari#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tanha_Ansari#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tanha_Ansari#TuugnorgalWikipedia: Basira Paighamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basira_PaighamBasira Paigham (jibinaa ko e hitaande 1997/1998)[1] ko Afganistaan, daraniiɗo hakkeeji LGBT.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basira_Paigham#Nguurndam_adanɗamGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basira_Paigham#GolleNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basira_Paigham#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basira_Paigham#TuugnorgalWikipedia: Zala Zazaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zala_ZazaiZala Zazai ko gonnooɗo polis Afganistaan, gollotonooɗo to diiwaan Khost. E hitaande 2021, o inniraama e doggol rewɓe 100 BBC.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zala_Zazai#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zala_Zazai#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zala_Zazai#Nguurndam_neɗɗoWikipedia: Farzana Wahidyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farzana_WahidyFarzana Wahidy (jibinaa ko e hitaande 1984) ko fotoowo e jaayndiyanke Afganistaan. O waɗii fotooje rewɓe e sukaaɓe rewɓe to Afganistaan.Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farzana_Wahidy#Nguurndam_e_golleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farzana_Wahidy#TuugnorgalWikipedia: Siraj-ud-Din Ali Khanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Siraj-ud-Din_Ali_KhanSiraj-ud-Din Ali Khan (Urdu: سراج الدین علی خاں آرزو) (1687-1756), anndiraaɗo kadi innde binndol mum Arzu, ko yimoowo, ganndo ɗemɗe, binndoowo konnguɗi laamu Mughal, jeyaaɗo to Delhi. O meeɗiino winndude ko ɓuri heewde e ɗemngal Perse, kono kadi o winndii 127 couplet e ɗemngal Urdu.Golle binndolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Siraj-ud-Din_Ali_Khan#Golle_binndolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Siraj-ud-Din_Ali_Khan#TuugnorgalWikipedia: Summia Torahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Summia_ToraSummia Tora ko Afganistaan daraniiɗo hakkeeji rewɓe e mooliiɓe, kadi ko jom ngalu renndo. E lewru Noowammbar 2023, o naati e doggol 100 rewɓe BBC.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Summia_Tora#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolAandinolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Summia_Tora#AandinolNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Summia_Tora#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Summia_Tora#TuugnorgalWikipedia: Shukria Tabassumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shukria_TabassumShukria Tabassum (Dari: شگریه تبسم) ko Hazaraajo waraaɗo e warngo Zabul e hitaande 2015 to Zabul, Afganistaan.[1] Dillere Tabassum inniraa ko kanko.Cukaagu e warngohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shukria_Tabassum#Cukaagu_e_warngoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shukria_Tabassum#TuugnorgalWikipedia: Zallascht Sadathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zallascht_SadatZallascht Sadat (Pashto: زرلښت سادات; jibinaa ko ñalnde 12 abriil 1986) [citation needed] ko model Afganistaan-Almaañnaajo, keɓɗo njeenaaje keewɗe e ɗii duuɓi cakkitiiɗi. Nafoore makko ɓurnde ɓadaade ko tiitoonde Miss Globe 2012.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zallascht_Sadat#NguurndamPijirloojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zallascht_Sadat#PijirloojiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zallascht_Sadat#TuugnorgalWikipedia: Saleema Rehmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saleema_RehmanSaleema Rehman (jibinaa ko e hitaande 1991 walla 1992) ko doktoor mooliiɗo Afganistaan, jooɗiiɗo to Pakistaan. Ko kanko woni cafroowo debbo Turkmen Afganistaan gadano.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saleema_Rehman#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saleema_Rehman#KugalAandinolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saleema_Rehman#AandinolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saleema_Rehman#TuugnorgalWikipedia: Razia Barakzaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Razia_BarakzaiRazia Barakzai (jibinaa ko e hitaande 1995) ko daraniiɗo hakkeeji rewɓe Afganistaan. O innitiraa ko gooto e 100 rewɓe BBC e hitaande 2021 ngam ardaade seppooji rewɓe gadani ngam haɓaade Taliban e lewru ut 2021,[1] caggal nde ɓe keɓi Afganistaan e fuɗɗoode lewru nduu.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Razia_Barakzai#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Razia_Barakzai#KugalGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Razia_Barakzai#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Razia_Barakzai#TuugnorgalWikipedia: Mimoza Ahmetihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mimoza_AhmetiMimoza Ahmeti (jibinaa ko ñalnde 12/06/1963) jeyaaɗo to Kruja ko debbo Albaninaajo yimoowo, keɓɗo njeenaari e ñalngu adanngu yimre SanRemo,1988, ngu RAI yuɓɓini. Innde makko ko Robert Elsie, ɓiɗɗo kulɓiniiɗo.Gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mimoza_Ahmeti#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mimoza_Ahmeti#TuugnorgalWikipedia: Valdete Antonihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Valdete_AntoniValdete Antoni (jibinaa ko 13 suwee 1953) ina jeyaa e yimooɓe Albaani ɓurɓe anndeede hannde. Lirik, ɓamtaare, sensitivite, miijo e maande ina cifa yimre makko.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Valdete_Antoni#NgendamNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Valdete_Antoni#NjeenaajeWikipedia: Lindita Arapihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lindita_ArapiLindita Arapi (jibinaa ko ñalnde 30 suwee 1972) ko winndiyanke, jaayndiyanke Albani. O hollitaama ko yeru teeŋtuɗo e yonta binndol rewɓe Albaninaaɓe.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lindita_Arapi#NguurndamGolle cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lindita_Arapi#Golle_cuɓaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lindita_Arapi#TuugnorgalWikipedia: Maria Antonia Brailehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Antonia_BraileMaria Antonia Braile (jibinaa ko San Demetrio Corone, Kalabri) ko winndiyanke Italinaajo-arbëreshë, kadi ko debbo Albannaajo binndoowo gadano meeɗnooɗo yaltinde binndanɗe e ɗemngal Albani.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Antonia_Braile#TuugnorgalWikipedia: Franklin Erepamo Osaisaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Franklin_Erepamo_OsaisaiFranklin Erepamo Osaisai (jibinaa ko ñalnde 1 lewru Oktoobar 1958) ko injenieer nukliyeer, ganndo ko faati e semmbeeji, gonnooɗo gardiiɗo e hooreejo fedde semmbeeji atomik leydi Najeriya[1][2]Wikipedia: Olufemi Bamirohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olufemi_BamiroOlufemi Adebisi Bamiro (jibinaa ko ñalnde 16 suwee 1947) ko jannginoowo to bannge karallaagal masiŋaaji, gonnooɗo cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Ibadan.Wikipedia: Gordian Ezekwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gordian_EzekweGordian Obumneme Ezekwe (jibinaa ko ñalnde 10 lewru Mbooy hitaande 1929) ko neɗɗo Naajeeriya, ganndo ko faati e masiŋaaji, gonnooɗo jaagorgal ganndal e karallaagal e laamu Ibraahiima Babangida gila 1989 haa 1991.[1] Ko o hooreejo fedde Rocket Group to Direkteer wiɗtooji e peewnugol Biafran, o teskiima e ƴeewtaade peewnugol roket Biafran e mahngo refinerie ngam peewnugol petroŋ, kerosin e disel e nder wolde hakkunde leyɗeele Najeriya.Wikipedia: Akii Ibhadodehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akii_IbhadodeAkii ibhadode (jibinaa ko ñalnde 13 suwee 1957) ko ganndo Naajeeriya. O wonti cukko hooreejo tataɓo to duɗal jaaɓi haaɗtirde fedde nde to bannge petroŋ Effurun ñalnde 14–15 lewru abriil 2015 e juuɗe diɗɗal jaaɓi haaɗtirde ngal, o rokki ɗum Prof Akpofure Rim-Rukeh e hitaande 2020.Wikipedia: Emmanuel Kuchahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_KuchaPorofesoor Emmanuel Iornumbe Kucha (jibinaa ko ñalnde 8 lewru bowte hitaande 1950) ummoriiɗo e nokku laamu Guma e nder diiwaan Benue, ko kanko woni cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde ndema, to Makurdi.[1] Kucha, professeur Innjiniyaar Mekanik ko professeur Innjiniyaar gadano e indigene gadano renndo jaɓɓotooɗo ngam wonde cukko hooreejo duɗal ngal.Wikipedia: Selfixhe Ciuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Selfixhe_CiuSelfixhe Ciu (married name Selfixhe Broja, pen name Kolombja; 1918, Gjirokastër – 2003, Tirana) was an Albanian writer and the first Albanian woman writer to ever publish literature in Albania. On 28 November 1935, when she was 17, Selfixhe Ciu published under the plume name Kolombja, a poem on the Populli newspaper.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Selfixhe_Ciu#NgendamReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Selfixhe_Ciu#ReferencesWikipedia: Joseph Makojuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_MakojuJoseph Oyeyani Makoju (13 sulyee 1948 – 11 lewru abriil 2022[1]) wonnoo ko jaagorgal keeringal (doole laana ndiwoowa) to hooreejo leydi Naajeeriya Goodluck Jonathan e nder laamuuji ɗiɗi ceertuɗi. O woniino jaagorgal teddungal to bannge doole kuuraa to hooreejo leydi/Komandaajo leydi Nijeer (fuɗnaange gila 20 mee 2008).Wikipedia: Diana Çulihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diana_%C3%87uliDiana Çuli (CHOO-lee) (jibinaa ko ñalnde 13 abriil 1951, Tirana) ko binndoowo, jaayndiyanke, dawriyanke Albaninaajo. O heɓi bak makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Tirana to duɗal jaaɓi haaɗtirde Tirana e hitaande 1973.Golle cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diana_%C3%87uli#Golle_cuɓaaɗeƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diana_%C3%87uli#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diana_%C3%87uli#TuugnorgalWikipedia: Elvira Doneshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elvira_DonesElvira Dones (jibinaa ko ñalnde 24 lewru juko hitaande 1960)[1] ko binndoowo defte,[2] binndoowo, kadi ko peewnoowo filmuuji binndaaɗi.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elvira_Dones#NguurndamBibliografi cuɓaaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elvira_Dones#Bibliografi_cuɓaaɗoFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elvira_Dones#FilmogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elvira_Dones#TuugnorgalWikipedia: Babalola Borishadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babalola_BorishadeIbraahiima babalola borishadeWikipedia: Fabiola Laço Egrohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fabiola_La%C3%A7o_EgroFabiola Laço Egro (jibinaa ko e hitaande 1963) ina jeyaa e daraniiɓe renndo siwil, gila e fuɗɗoode dillere siwil ngam haɓaade hakkeeji rewɓe to Albani e kitaale 1990. Ko kanko woni sosɗo e gardiiɗo fedde "Hannde ngam ko fayi arde" ngam ɓamtaare renndo e nder leydi Albani.Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fabiola_La%C3%A7o_Egro#Nguurndam_e_golleBinndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fabiola_La%C3%A7o_Egro#BinndanɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fabiola_La%C3%A7o_Egro#TuugnorgalWikipedia: Anila Wilmshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anila_WilmsAnila Wilms ko winndiyanke Albaniyanke jooɗiiɗo to leydi Almaañ.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anila_Wilms#TuugnorgalWikipedia: Emenike Ejioguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emenike_EjioguEmenike Chinedozi Ejiogu ko jannginoowo Naajeeriya to duɗal jaaɓi haaɗtirde Naajeeriya, Nsukka, ko jannginoowo ko faati e ganndal kuuraa e kuuraa. Ko kanko woni sosɗo Laboratuwaar Elektronik Industriel, Kaɓirɗe Doole e Siistem Semmbe Keso, jooni ko Deenoowo Faculté de Ingénierie kadi ko kanko woni gardiiɗo Centre d’excellence Afrique pour le développement de puissance et de l’énergie duumotooɗo e nder duɗal ngal.Wikipedia: Iliriana Sulkuqihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iliriana_SulkuqiIliriana Sulkuqi (jibinaa ko e hitaande 1951) ko jimoowo, jaayndiyanke Albaniyanke, jooɗiiɗo to leyɗeele dentuɗe Amerik.[1]Golle cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iliriana_Sulkuqi#Golle_cuɓaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iliriana_Sulkuqi#TuugnorgalWikipedia: Segun Ogunsanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Segun_OgunsanyaSegun Ogunsanya ko gardiiɗo e mawɗo gollordu Airtel Nigeria, fedde jokkondiral e nder leydi Indiya, jogiinde fedde nde e nder leyɗeele 14 to Afrik worgo Sahara.[1][2][3][4][5]Wikipedia: Mynever Shuteriqihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mynever_ShuteriqiMynever Shuteriqi (jibinaa ko ñalnde 21 lewru juko hitaande 1924) ko binndoowo, ganndo Albani.[1] Ko kanko wonnoo debbo biyeteeɗo Dhimiter Shuteriqi, daartoowo e binndoowo Albaninaajo.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mynever_Shuteriqi#Nguurndam_adanɗamJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mynever_Shuteriqi#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mynever_Shuteriqi#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mynever_Shuteriqi#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mynever_Shuteriqi#TuugnorgalWikipedia: Matthew N.O. Sadikuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Matthew_N.O._SadikuMatthew Nojimu Olanipekun Sadiku mo Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Prairie View A&M, to Cypress, TX, toɗɗaama Fedde Duɗal Innjiniyaaruuji Kuuraa e Kuuɓal (IEEE) e hitaande 2013[1] "ngam darnde mum e jaŋde kuuraa e kuuraa".Wikipedia: Aleksandra Manohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aleksandra_ManoAleksandra Mano (22 abriil 1924, Postenan, Leskovik – 10 ut 2005, Tirana)[1] ko ganndo ko faati e taariindi Albani, baɗnooɗo darnde mawnde e wiɗto taariindi Illiri.[2]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aleksandra_Mano#NguurndamBinndanɗe cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aleksandra_Mano#Binndanɗe_cuɓaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aleksandra_Mano#TuugnorgalWikipedia: Salihu Yakubu-Danladihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salihu_Yakubu-DanladiSalihu Yakubu-Danladi (jibinaa ko 31 lewru Mbooy 1985) ko injenieer e dawriyanke Naajeeriya, cuɓaaɗo hooreejo suudu sarɗiiji leydi Kwara 9ɓo e hitaande 2019.[1][2][3][4]Wikipedia: Natasha Lakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Natasha_LakoNatasha Lako (jibinaa ko ñalnde 13 mee 1948) ko jimoowo, winndiyanke Albani. O jeyaa ko e yontaaji gadani rewɓe winndooɓe leydi ndii.Gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Natasha_Lako#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Natasha_Lako#TuugnorgalWikipedia: Jolanda Kodrahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jolanda_KodraJolanda Kodra (1910–1963) ko binndoowo e firoowo itaaliyanke-albaniyanke, gooto e rewɓe adanɓe winndude e ɗemngal albaniyankeewal, kadi ko firotooɗo e ɗemngal itaaliyankeewal golle winndooɓe albaniyankooɓe, ko wayi no Ndre Mjeda, Migjeni, Petro Marko, e Stejo Spase.[1]Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jolanda_Kodra#NgendamGolle ko firohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jolanda_Kodra#Golle_ko_firoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jolanda_Kodra#TuugnorgalWikipedia: Helena "Elena" Kadarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helena_%22Elena%22_KadareHelena "Elena" Kadare (jibinaa ko Gushi; jibinaa ko ñalnde 21 suwee 1943) ko binndoowo, firoore, binndoowo daartol e defte binndaaɗe.[2][3] Gooto e ɗiin ɗiɗaɓiri, Një lindje e vështirë e kitaale 1970, ko deftere debbo gadane yaltunde to Albani.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helena_%22Elena%22_Kadare#NguurndamGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helena_%22Elena%22_Kadare#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helena_%22Elena%22_Kadare#TuugnorgalWikipedia: Anilda Ibrahimihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anilda_IbrahimiAnilda Ibraahimi (jibinaa ko Vlorë, 30 saawiyee 1972) ko binndoowo Albaninaajo jooɗiiɗo to leydi Itali.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anilda_Ibrahimi#TuugnorgalWikipedia: Muhammad Husain Azadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Husain_AzadMuhammadu Husain Azad (Urdu: مُحمّد حُسَین آ — Mọḥammad Ḥusẹ̅n Āzād; 5 mee 1830 – 22 lewru Yarkomaa 1910) ko ganndo e binndoowo Urdu mo winndi ko ɓuri heewde e jimɗi makko, kono o winndi ko ɓuri heewde e jimɗi makko. Golle makko ɓurɗe anndeede ko Aab-e-Hayat ("Eliksir Nguurndam").Nguurndam adanɗam e ɓesnguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Husain_Azad#Nguurndam_adanɗam_e_ɓesnguGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Husain_Azad#GolleWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Husain_Azad#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Husain_Azad#TuugnorgalWikipedia: Hafizur Rahman Wasif Dehlavihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafizur_Rahman_Wasif_DehlaviHafizur Rahman Wasif Dehlavi (10 feebariyee 1910 – 13 mars 1987) ko ganndo juulɗo Inndo, ganndo sariya, binndol, yimoowo ɗemngal Urdu, o woniino gardiiɗo Madrasa Aminia tuggi 1955 haa 1979 dille hare ndimaagu e defte binndaaɗe ko wayi no Adabī bhūl bhulayyan, Urdu Masdar Namā e Tazkirah-yi Sa’il. O renndini jamirooje diine baaba makko Kifayatullah Dehlawi e nder defte jeenay.hafizur rahman wasif dehlavihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafizur_Rahman_Wasif_Dehlavi#hafizur_rahman_wasif_dehlaviNguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafizur_Rahman_Wasif_Dehlavi#NguurndamWikipedia: Khalish Dehlavihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khalish_DehlaviKhalish Dehlavi, jibinaaɗo e Kanwar Krishan Singh Bhayana, [1] ko injenieer keɓtinaaɗo, yimoowo Urdu ganndiraaɗo to leydi Indiya. Hindu oo teeŋtinii wonde, ko heewi, o ɓurii heen heewde ko fannuuji ɗiɗi ceertuɗi no feewi : « Khalish ko injenieer siwil kadi, baɗnooɗo Aeroport hakkunde leyɗeele Sahar to Mumbai, Stade Jawaharlal Nehru ɗoo, e biro komisariyaajo woote to Ashoka wuro ngoo Yimre woni giɗli Khalish hay so tawii o yettii golle makko mahdi ngam rokkude mo geɗe nguurndam, ko e soiree yimre nde Khalish ari e mum.Gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khalish_Dehlavi#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khalish_Dehlavi#TuugnorgalWikipedia: Rebecca Malopehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rebecca_MalopeBatsogile Lovederia "Rebecca" Malope (jibinaa ko ñalnde 30 lewru juko hitaande 1968[1]) ko jimoowo linjiila to Afrik worgo. O anndiraa ko "Laamɗo Linjiila.Wikipedia: Velilehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Velile== Velile (jibinaa ko Velile Mchunu e hitaande 1973 to KwaMashu, Natal, Afrik worgo) ko jimoowo pop, jimoowo Afrik worgo. O anndaa haa teeŋti e jimɗi "Helele", ɗi RTL (rajo Farayse) e teleeji Suwis kuutorii ngam yeewtidde e kawgel fuku winndere 2010 to Afrik worgo, e nder Almaañ, ko kanko woni gardiiɗo fijirde e nder peewnugol Hamburg...Velile (jibinaa ko Velile Mchunu e hitaande 1973 to KwaMashu, Natal, Afrik worgo) ko jimoowo pop, jimoowo Afrik worgo. O anndaa haa teeŋti e jimɗi "Helele", ɗi RTL (rajo Farayse) e teleeji Suwis kuutorii ngam yeewtidde e kawgel fuku winndere 2010 to Afrik worgo, e nder Almaañ, ko kanko woni gardiiɗo fijirde e nder peewnugol Hamburg... ko jimɗi Laamɗo Lion.[1][2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Velile#Velile_(jibinaa_ko_Velile_Mchunu_e_hitaande_1973_to_KwaMashu,_Natal,_Afrik_worgo)_ko_jimoowo_pop,_jimoowo_Afrik_worgo._O_anndaa_haa_teeŋti_e_jimɗi_"Helele",_ɗi_RTL_(rajo_Farayse)_e_teleeji_Suwis_kuutorii_ngam_yeewtidde_e_kawgel_fuku_winndere_2010_to_Afrik_worgo,_e_nder_Almaañ,_ko_kanko_woni_gardiiɗo_fijirde_e_nder_peewnugol_Hamburg..._ko_jimɗi_Laamɗo_Lion.[1][2]Wikipedia: Yagana Changezihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yagana_ChangeziYagana Changezi (Urdu: یگانہ چنگیزی; 1884–1956) ko yimoowo Inndonaajo ɗemngal Urdu, bayyinɗo defte keewɗe e nder duuɓi 30.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yagana_Changezi#Nguurndam_adanɗamGolle e darndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yagana_Changezi#Golle_e_darndeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yagana_Changezi#TuugnorgalWikipedia: Zolani Maholahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zolani_MaholaZolani Mahola (jibinaa ko ñalnde 19 lewru juko hitaande 1981) ko jimoowo, fijoowo, daartoowo e haaloowo teskinɗo e winndere ndee kala, jooni kadi ina anndiraa e innde dingiral The One Who Sings.[2] O ɓuri anndeede ko e jimoowo mawɗo fedde jimɗi pan-Afrik worgo Freshlyground gila 2002.Wikipedia: Ami Fakuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ami_FakuAmanda Faku (jibinaa ko 28 mee 1993) ko jimoowo, jimoowo e winndiyanke Afrik worgo. Jibinaa, mawni ko e wuro eZinyoka, Port Elizabeth, o ƴellitii nafoore makko e jimɗi gila omo yahra e duuɓi 6, o tawtoraama e koorɗi ekkol.Wikipedia: Holly Reyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Holly_ReyHolly Wasserfall (jibinaa ko e hitaande 1996), ganndiraaɗo Holly Rey ko jimoowo e winndiyanke Afrik worgo. O jibinaa ko e wuro wiyeteengo Westville, to KwaZulu-Natal, o mawni ko e duuɓi 14, o siifondiri nanondiral makko gadanal e Sony ngam yaltinde defte.Wikipedia: Karen Zoidhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karen_Zoid== Karen Zoid (jibinaa ko Karen Louise Greeff[1] ñalnde 10 lewru bowte hitaande 1978) ko jimoowo rock, winndiyanke, gitaaryanke, jimoowo e gardiiɗo jeewte Afrik worgo. Golle makko e ɗemngal Engele e ɗemngal Afrik fof ina kawri e weltaare mawnde, kadi o inniri ɗum "Queen of Rock" to Afrik worgo e nder binndanɗe mawɗe keewɗe e nder nokkuuji ɗii.Karen Zoid (jibinaa ko Karen Louise Greeff[1] ñalnde 10 lewru bowte hitaande 1978) ko jimoowo rock, winndiyanke, gitaaryanke, jimoowo e gardiiɗo jeewte Afrik worgo. Golle makko e ɗemngal Engele e ɗemngal Afrik fof ina kawri e weltaare mawnde, kadi o inniri ɗum "Queen of Rock" to Afrik worgo e nder binndanɗe mawɗe keewɗe e nder nokkuuji ɗii.[2] Almuɓɓe makko e, ko ɓuri heewde, sukaaɓe Afrik worgo ɓee kadi, jaayɗe ina mbiya ɗum "Zoid Generation".[3] Joid hannde e nder fedde Zoid ko Henry Steel Jnr (gitaar), Schalk van der Merwe (gitaar bass) e Jonno Sweetman (baas). Yimoowo oo ina anndaa kadi e yuɓɓinde teleeji kykNet biyeteeɗi Republiek van Zoid Afrika, o jeyaa ko e ñaawooɓe e The Voice SA kadi.https://ff.wikipedia.org/wiki/Karen_Zoid#Karen_Zoid_(jibinaa_ko_Karen_Louise_Greeff[1]_ñalnde_10_lewru_bowte_hitaande_1978)_ko_jimoowo_rock,_winndiyanke,_gitaaryanke,_jimoowo_e_gardiiɗo_jeewte_Afrik_worgo._Golle_makko_e_ɗemngal_Engele_e_ɗemngal_Afrik_fof_ina_kawri_e_weltaare_mawnde,_kadi_o_inniri_ɗum_"Queen_of_Rock"_to_Afrik_worgo_e_nder_binndanɗe_mawɗe_keewɗe_e_nder_nokkuuji_ɗii.[2]_Almuɓɓe_makko_e,_ko_ɓuri_heewde,_sukaaɓe_Afrik_worgo_ɓee_kadi,_jaayɗe_ina_mbiya_ɗum_"Zoid_Generation".[3]_Joid_hannde_e_nder_fedde_Zoid_ko_Henry_Steel_Jnr_(gitaar),_Schalk_van_der_Merwe_(gitaar_bass)_e_Jonno_Sweetman_(baas)._Yimoowo_oo_ina_anndaa_kadi_e_yuɓɓinde_teleeji_kykNet_biyeteeɗi_Republiek_van_Zoid_Afrika,_o_jeyaa_ko_e_ñaawooɓe_e_The_Voice_SA_kadi.Wikipedia: Nomcebo Zikodehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nomcebo_ZikodeNomcebo Nothule Zikode (jibinaa ko ñalnde 28 oktoobar 1985)[1] ko jimoowo e binndoowo jimɗi Afrik worgo. Zikode jibinaa ko to Hammarsdale, o woniino jimoowo ballitooɗo duuɓi keewɗi.Wikipedia: Zanda Zakuzahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zanda_ZakuzaZanda Zakuza, ganndiraaɗo kadi Zanda “Dragon” Zakuza ko jimoowo e winndiyanke galle e kwaito Afrik worgo. O jibinaa ko e Umlazi, o mawni ko e nder wuro wiyeteengo Umlazi, o heɓi njeenaari mawndi caggal nde o yalti e jimɗi "Skeleton Move" ɗi Master KG winndi e "Club Controller" (2019) ɗi laamɗo Kaybee winndi.Wikipedia: Yallunderhttps://ff.wikipedia.org/wiki/YallunderYolanda Nyembezi (jibinaa ko ñalnde 23 ut 1994[1]), ganndiraaɗo Yallunder ko jimoowo e winndiyanke Afrik worgo. Nyambezi jibinaama, mawni ko to Bizana, to Fuɗnaange leydi Kap, o siifondiri nanondiral makko gadanal e 1020 Cartel, o yaltini EP makko Uthando Lwam e hitaande 2020.Wikipedia: Babes Wodumohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babes_WodumoBongekile Mildred Simelane (jibinaa ko ñalnde 25 marse 1994) ganndiraaɗo Babes Wodumo(laamɗo gqom kadi),[2] ko jimoowo-winndiyanke e koreeji Afrik worgo. O ummii e innde caggal nde o yaltini albom makko gadano Gqom Queen, Vol.Wikipedia: Nikki Williamshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nikki_Williams== Nikki Williams (jibinaa ko ñalnde 9 noowammbar 1988) ko jimoowo-yimoowo Afrik worgo. ==Nikki Williams (jibinaa ko ñalnde 9 noowammbar 1988) ko jimoowo-yimoowo Afrik worgo.https://ff.wikipedia.org/wiki/Nikki_Williams#Nikki_Williams_(jibinaa_ko_ñalnde_9_noowammbar_1988)_ko_jimoowo-yimoowo_Afrik_worgo.Nguurndam arandejam[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Nikki_Williams#Nguurndam_arandejam[waylu_iwdi]Wikipedia: Yolandi Visserhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yolandi_VisserAnri du Toit (jibinaa ko e hitaande 1984[1]), ganndiraaɗo e golle mum ko Yolandi Visser (ina wiyee ¥o-Landi Vi$$er),[2] ko jimoowo e jimoowo Afrik worgo. Ko kanko woni debbo jimoowo e nder fedde rap-rave wiyeteende Die Antwoord.Wikipedia: Christian Visserhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christian_VisserChristia Visser (jibinaa ko ñalnde 2 mars 1992) ko jimoowo e jimoowo Afrik worgo. O heɓi njeenaari SAFTA sabu golle makko e filmo Tess (2016).Wikipedia: Karlien Van Jaarsveldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karlien_Van_JaarsveldKarlien van Jaarsveld (jibinaa ko ñalnde 21 lewru Duujal hitaande 1985) ko jimoowo Afrik worgo, jimoowo e ɗemngal Afrik. Albom makko gadano, hono As the Curtain Falls, yalti ko e hitaande 2010.Wikipedia: Karamar Ali Karamathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karamar_Ali_KaramatKaramat Ali Karamat (1936-2022) fue un poeta, autor, crítico literario y matemático urdu indio. Karamat es conocido por recopilar e introducir la literatura urdu de Odisha al mundo de habla urdu.Wikipedia: TDK Macassettehttps://ff.wikipedia.org/wiki/TDK_MacassetteTDK Macassette (jibinaa ko ñalnde 22 suwee 1992),[1] mo innde mum tigi-rigi woni Thandeka Nompumelelo Mkhwanazi, ko jimoowo, jimoowo, jaagorgal rajo e neɗɗo jaayndeyaagal to Afrik worgo. O heɓi fooftere makko e nder dingiral jimɗi nde o rokki DJ Maphorisa sarwisaaji gollorɗi caggal nde ɓe njahi e giggol gollordu.Wikipedia: Irshad Kamilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Irshad_KamilDr. Irshad Kamil (nacido el 5 de septiembre de 1971) es un poeta y letrista indio.Wikipedia: Amanda Strydomhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amanda_StrydomAmanda Strydom (jibinaa ko ñalnde 23 lewru juko hitaande 1956) ko jimoowo e winndiyanke Afrik worgo. Hay so tawii o ɓuri anndeede ko e jimɗi makko, Strydom ina jokki kadi e golle binndol e fijirde, teeŋti noon e fannuuji kabaareeji e kadi e teleeji.Wikipedia: Uche Pedrohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uche_PedroUche Pedro (nacido por Uche Eze; 26 de julio de 1984) es un empresario nigeriano. Es la fundadora y directora ejecutiva de BellaNaija, una marca de tecnología de medios conocida por su contenido de entretenimiento y estilo de vida.Wikipedia: Aleah Stanbridgehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aleah_StanbridgeAleah Liane Stanbridge (jibinaa ko Julia Liane Stanbridge ;[1] 1 sulyee 1976[2] – 18 abriil 2016[3]), ɓurɗo anndeede e innde wootere ko Aleah, walla Aleah Starbridge, ko jimoowo-winndoowo Afrik worgo, jooɗiiɗo to Örewbro, Sweden o wuuri haa o maayi. E hitaande 2009, kanko e gitaaryanke Finlande biyeteeɗo Juha Raivio, ɓe cosi fedde wiyeteende Leɗɗe haa abada.Wikipedia: Tolulope Popoolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tolulope_PopoolaTolulope Popoola es un autor nigeriano especializado en novelas románticas. Sus escritos y extractos de sus historias han aparecido en varias publicaciones y revistas.Wikipedia: Sayyid Sirajuddin,https://ff.wikipedia.org/wiki/Sayyid_Sirajuddin,Sayyid Sirajuddin, mo yimɓe heewɓe nganndi Siraj Aurangabadi (1715–1763), ko yimoowo mistik Inndo, mo fuɗɗii winndude e ɗemngal Persi, caggal ɗuum o fuɗɗii winndude e ɗemngal Urdu.[1][2]Wikipedia: Hadiza Isma El-Rufaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadiza_Isma_El-RufaiHadiza Isma El-Rufai (Escucheⓘ; nacida el 21 de junio de 1960) es una escritora (novelista) nigeriana y esposa del ex gobernador del estado de Kaduna, Mallam Nasir El-Rufai. Fue la fundadora de la Fundación Yasmin El-rufai (YELF), una organización literaria sin fines de lucro.Wikipedia: Shekhinahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ShekhinahShekhinah Thandi Donnell (jibinaa ko ñalnde 2 oktoobar 1994), ganndiraaɗo Shekhinah, ko jimoowo-yimoowo Afrik worgo, Shekhinah jeyaa ko e Top 32 e nder M-Net e nder yontere 7ɓiire SA Idols e hitaande 2011 e nder ToSAson6p Idols e hitaande 2012.[6]Wikipedia: Noo Sari Wiwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Noo_Sari_WiwaNoo Saro-Wiwa es una autora británico-nigeriana conocida por sus escritos sobre viajes. Es hija del activista nigeriano Ken Saro-Wiwa.Wikipedia: Lola Shaneyinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lola_ShaneyinLola Shoneyin (nacida Titilola Atinuke Alexandrah Shoneyin; 26 de febrero de 1974 en Ibadan, Nigeria) es una poeta y autora nigeriana[1] que lanzó su novela debut, The Secret Lives of Baba Segi's Wives, en el Reino Unido en mayo de 2010.[2] Shoneyin se ha forjado una reputación como poeta aventurera, humorística y franca (a menudo clasificada en el molde feminista), habiendo publicado tres volúmenes de poesía.Wikipedia: Chandu Lalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chandu_LalChandu Lal Malhotra (1766 - 15 de abril de 1845), más conocido como Maharaja Chandu Lal, fue el primer ministro (1833-1844) del tercer Nizam de Hyderabad Sikandar Jah. Nació en Hyderabad Deccan (ahora Hyderabad, India) y proviene de una familia de Raebareli, India.Wikipedia: Titilope Sonugahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Titilope_SonugaTitilope Sonuga, Listenⓘ también conocida como Titi Sonuga, es una poeta, ingeniera civil y actriz nigeriana que pasa su tiempo entre Lagos, Nigeria y Edmonton, Canadá.Wikipedia: Biodun Stephanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Biodun_StephanBiodun Stephen es un director de cine, escritor y productor nigeriano, especializado en películas de comedia y drama romántico. Se ha destacado por inspirarse para el título de sus películas, en los nombres de los personajes principales tal como se muestran en la película, con Tiwa's Baggage, Ovy's Voice, Ehi's Bitters y Sobi's Mystic como ejemplos notables.Wikipedia: Yusuf Husainhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yusuf_HusainYusuf Huseyn Khan (1902-1979) ko daartoowo, ganndo, jannginoowo, ƴeewtotooɗo, binndoowo.[1] O anndi ɗemɗe Arab, Engele, Farayse, Urdu, Hindi e Persi.Wikipedia: Rajinder Manchanda Banihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rajinder_Manchanda_BaniRajinder Mancanda Bani (1932-1981) ko yimoowo leydi Indiya. O jibinaa ko to Multan e hitaande 1932.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rajinder_Manchanda_Bani#TuugnorgalWikipedia: Fazlur Rahmān Usmānīhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fazlur_Rahm%C4%81n_Usm%C4%81n%C4%ABFazlur Rahmān Usmānī (1831 – 15 suwee 1907) ko ganndo juulɗo Inndo, yimoowo, gooto e sosɓe fedde Darul Uloom Deoband. Ko kanko woni baaba annduɓe ɓee, hono Aziis-ur-Rahmaan Usmaani e Shabbir Ahmadu Usmani.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fazlur_Rahm%C4%81n_Usm%C4%81n%C4%AB#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fazlur_Rahm%C4%81n_Usm%C4%81n%C4%AB#TuugnorgalWikipedia: Majazhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MajazAsrar-ul-Haq (19 oktoobar 1911 haa 5 desaambar 1955), ɓurɗo anndireede Majaz Lakhnawi, ko yimoowo Urdu Inndo. Omo anndiraa yimre makko njimri e rewolison.Wikipedia: Raj Kumar Pathriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Raj_Kumar_PathriaRaj Kumar Pathria (jibinaa ko ñalnde 30 mars 1933) ko ganndo fisik teori, ko jannginoowo mawɗo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Waterloo, kadi ko jimoowo ɗemngal Urdu.[1][2]Wikipedia: Mareezhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MareezMareez, jibinaaɗo Abbas Abdul Ali Vasi (22 feebariyee 1917 – 19 oktoobar 1983), ko yimoowo Gujarat, ɓurɗo yiɗeede ko e Ghazals mum.[1] O anndiraama no feewi e innde Ghalib mo Gujarat.Wikipedia: P.A Ogundipehttps://ff.wikipedia.org/wiki/P.A_OgundipePhebean Ajibola Ogundipe, jibinaaɗo Itayemi, OON (1927-2020) ko winndiyanke Naajeeriya, golloowo laamu. Binndol maako bana Phebean Itayemi, o laati debbo Naajeeriya arandeere nde o winndi bee ɗemngal Engele, ɓaawo o heɓi nasaraaku nder kawtal taariiha juutngal haa British Council.Wikipedia: Lateefat Madupe Okunnuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lateefat_Madupe_OkunnuLateefat Modupe Okunnu ( o daayaama yalnde Tati 3 lewru Duujal hiitande ndungu Alif 1939) ko golloowo laamu leydi Naajeeriya, o woniino cukko guwerneer diiwaan Lagos gila 1990 haa 1992. O woniino hooreejo toppitiiɗo kawral leydi ndii e hitaande 1993.Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lateefat_Madupe_Okunnu#HiimoɓeWikipedia: KP Sharma Olihttps://ff.wikipedia.org/wiki/KP_Sharma_OliKhadga Prasad Sharma Oli (jibinaa ko ñalnde 22 lewru feebariyee hitaande 1952)[3] ko gardiiɗo jaagorɗe leydi Nepal gila 15 lewru juko hitaande 2024.[4] O wonnoo ko adii ɗuum gardiiɗo jaagorɗe tuggi 11 oktoobar 2015 haa 3 ut 2016,[5][6][7] e tuggi 15 feebariyee 2018 haa 13 sulyee 2021, ko kanko woni gardiiɗo jaagorɗe gadano e nder doosgal leydi kesal.Fuɗɗoode golle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/KP_Sharma_Oli#Fuɗɗoode_golle_politikDemokaraasi lanndaaji keewɗi (1991-2006)https://ff.wikipedia.org/wiki/KP_Sharma_Oli#Demokaraasi_lanndaaji_keewɗi_(1991-2006)Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/KP_Sharma_Oli#TuugnorgalWikipedia: Hedije Biçaku Maliqihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hedije_Bi%C3%A7aku_MaliqiHedije Biçaku Maliqi (23 mee 1924 - 6 suwee 2023) ko debbo daartoowo Albaniyanke, partiyanke, daɗnooɗo e warngooji baɗanooɗi e hitaande 1951 to Albani.[1][2]Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hedije_Bi%C3%A7aku_Maliqi#Nguurndam_adanɗamJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hedije_Bi%C3%A7aku_Maliqi#JaangirdeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hedije_Bi%C3%A7aku_Maliqi#TuugnorgalWikipedia: Liri Belishovahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liri_BelishovaLiri Belishova (14 oktoobar 1926[1] - 23 abriil 2018) ko Albaniyanke dawriyanke. O woniino tergal e Politburo lannda golle Albani, o woniino kadi neɗɗo politik teeŋtuɗo e nder leydi Albani hakkunde 1944 e 1960.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liri_Belishova#NgendamCaalajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liri_Belishova#CaalajeWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liri_Belishova#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liri_Belishova#TuugnorgalWikipedia: Gjela Marku Bibahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gjela_Marku_BibaGjela Marku Biba ko dawriyaŋke e nder leydi Albani. E hitaande 1982 o wonti cukko hooreejo Asaambele ɓesngu.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gjela_Marku_Biba#TuugnorgalWikipedia: Tefta Cami Canihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tefta_Cami_CaniTefta Cami Cani (jibinaa ko ñalnde 15 lewru bowte hitaande 1940) ko politikyanke Albaniijo jeyaaɗo e lannda Gollotooɓe Albanii.[1] O woniino jaagorgal pinal e jaagorgal jaŋde, dingiral e sukaaɓe e sahaa gooto tuggi 1976 haa 1987.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tefta_Cami_Cani#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tefta_Cami_Cani#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tefta_Cami_Cani#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tefta_Cami_Cani#TuugnorgalWikipedia: Lenka Çukohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lenka_%C3%87ukoLenka Çuko (jibinaa ko ñalnde 8 sulyee 1938) ko Albaninaajo gonnooɗo dawriyanke lannda Golle Albani (PPSh).Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lenka_%C3%87uko#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lenka_%C3%87uko#TuugnorgalWikipedia: Naxhije Dumehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naxhije_DumeNaxhije Dume (3 lewru Yarkomaa 1921 - 29 Suwee 2008)[1] ko Albaniyanke dawriyanke. O jeyaa ko e fedde rewɓe adannde e nder parlemaa Albani, kadi ko kanko woni jaagorde debbo gadano, o woni jaagorde jaŋde ko juuti e hitaande 1948.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naxhije_Dume#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naxhije_Dume#TuugnorgalWikipedia: Liri Gerohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liri_GeroLiri Gero (1926-1944) ko suka Albaniijo, daraniiɗo kominist, tergal e reentaade e nder wolde adunaare ɗimmere. Haɓde e doole partiiji, o waraa ko e hare hakkunde makko e Naseer en.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liri_Gero#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liri_Gero#TuugnorgalWikipedia: Liri Gegahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liri_GegaLiri Gega (1917 – desaambar 1956) ko Albaninaajo, daraniiɗo kominist, politikyanke. Debbo gooto tan sosɗo lannda kominist Albani, o jeyaa ko e fedde rewɓe adannde suɓaade e nder parlemaa e hitaande 1945.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liri_Gega#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liri_Gega#TuugnorgalWikipedia: Ramize Gjebreahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ramize_GjebreaRamize Gjebrea (20 abriil 1923 – 6 mars 1944, innde Ramona) ko Albaninaajo jeyaaɗo e wolde adunaare ɗiɗmere, tuumaaɗo waɗde geɗe bonɗe e nder ñaawirde konu, e warngooji baɗnooɗi e wuro Ramicë, Vlorë. [1]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ramize_Gjebrea#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ramize_Gjebrea#TuugnorgalWikipedia: Mine Gurihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mine_GuriMine Guri ko politikyanke Albaniyanke, gonnooɗo cukko hooreejo Presidium Asaambele Leñol. O woniino golloowo e laana ndiwoowa hade makko naatde e politik.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mine_Guri#TuugnorgalWikipedia: Vito Kapohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vito_KapoVito Kapo (jibinaa ko Kondi, 11 suwee 1922 – 29 feebariyee 2020) ko politikyanke Albani, wonnooɗo jaagorgal ko fayti e njulaagu lewlewndu. Ko o debbo Hysni Kapo, tergal e Politburo lannda golle Albani, kadi ko miñiiko debbo jaambaaro Albaani wolde adunaare ɗiɗmere Alqi Kondi.Iwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vito_Kapo#IwdiijiWikipedia: Shahnaz Fatmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shahnaz_FatmiShahnaz Fatmi (Urdu : شہناز فاطمى ; Hindi : शहनाज फातमी ; jibinaa ko Shahnaz Bano ñalnde 5 lewru Yarkomaa 1949), ko jimoowo e binndoowo ɗemngal Hindi e Urdu. O huutoriima takhallus makko (inɗe binndol) Fatmi (Urdu: فاطمى; Hindi: फातमी).Bibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shahnaz_Fatmi#BibliografiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shahnaz_Fatmi#FiroojiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shahnaz_Fatmi#TuugnorgalWikipedia: Mohammad Nawaz Khanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Nawaz_KhanMohammad Nawaaz Khan (ko heewi anndireede ko Nawaaz Deobandi; jibinaa ko ñalnde 16 lewru juko hitaande 1956) ko yimoowo ɗemngal Urdu Indiya.[1][2] O woni kadi binndoowo Ghazal won heen ko jimoowo Ghazal lolluɗo biyeteeɗo Jagjit Singh yimata ɗum en.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Nawaz_Khan#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Nawaz_Khan#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Nawaz_Khan#TuugnorgalWikipedia: Bekhud Dehlvihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bekhud_DehlviBekhud Dehlvi (21 mars 1863 – 2 oktoobar 1955), jibinaa ko Syed Wahiid-ud-Diin Ahmed, ko ɓiy Syed Shams-ud-Diin "Salim", kadi ko jimoowo ɗemngal Urdu. Bekhud jibinaa ko to Bharatpur, woni hannde to Rajasthan.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bekhud_Dehlvi#TuugnorgalWikipedia: Talib Dehlavihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Talib_DehlaviTalib Dehlavi (jibinaa ko Sheshchandra Saxena,[1] 12 feebariyee 1910 – 16 feebariyee 1975, Urdu: طالب دہلوی) ko yimoowo, winndiyanke, firoore Urdu Inndonaajo, ummoriiɗo Delhi.[2]Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Talib_Dehlavi#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolNgendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Talib_Dehlavi#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Talib_Dehlavi#TuugnorgalWikipedia: Ameer Minaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ameer_MinaiAmeer Minai walla Amir Meenai (Urdu : امیر مینائی ; 1829 — 13 Oktoobar 1900) ko yimoowo Urdu Inndoyankeejo mo teeminannde 19ɓiire.[1] O teddinaama e yimooɓe heewɓe e jamaanu makko ina jeyaa heen Ghalib e Daagh Dehalvi e Muhammadu Iqbal.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ameer_Minai#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ameer_Minai#KugalBindi ɓantolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ameer_Minai#Bindi_ɓantolNjawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ameer_Minai#NjawdiJimi ghazal ɓurɗi lolludehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ameer_Minai#Jimi_ghazal_ɓurɗi_lolludeWikipedia: Kunwar Mohinder Singh Bedi,https://ff.wikipedia.org/wiki/Kunwar_Mohinder_Singh_Bedi,Kunwar Mohinder Singh Bedi, innde binndol Sahar, ko yimoowo Urdu Indiya. Jaaynde Times of India inniri mo "yimoowo Urdu teskinɗo".Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kunwar_Mohinder_Singh_Bedi,#Nguurndam_neɗɗoKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kunwar_Mohinder_Singh_Bedi,#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kunwar_Mohinder_Singh_Bedi,#TuugnorgalWikipedia: Esma Ulqinakuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esma_UlqinakuEsma Ulqinaku ko Albaniyanke dawriyanke.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esma_Ulqinaku#TuugnorgalWikipedia: Khaleel-Ur-Rehman Azmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khaleel-Ur-Rehman_AzmiKhaleel-Ur-Rehman Azmi (9 ut 1927 – 1 juin 1978[1]), anndiraaɗo kadi Khalil al-Rehman Azmi, ko jimoowo binndol Urdu, jibinaaɗo e wuro Seedhan Sultanpur e nder diiwaan Azamgarh. citation ina haani]Golle e darndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khaleel-Ur-Rehman_Azmi#Golle_e_darndeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khaleel-Ur-Rehman_Azmi#TuugnorgalJanngugol jokkungolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khaleel-Ur-Rehman_Azmi#Janngugol_jokkungolWikipedia: Margarita Tutulanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margarita_TutulaniMargarita Tutulani (1925 – 6 sulyee 1943) ko kaɓantooɗo fasist Albani e wolde adunaare ɗimmere. Maayde makko bonnde addani heewɓe naatde e haɓaade fasisma to Albani.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margarita_Tutulani#NguurndamƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margarita_Tutulani#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margarita_Tutulani#TuugnorgalWikipedia: Shakeel Azmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shakeel_AzmiShakeel Azmi (jibinaa ko e hitaande 1971) ko jimoowo e yimoowo indiyanke. O jibinaa ko Azamgarh, leydi Indiya, o winndata ko e ɗemngal Urdu, o ɓuri anndeede ko e darnde makko e nder filmuuji e nder Bollywood.Binndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shakeel_Azmi#BinndanɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shakeel_Azmi#TuugnorgalWikipedia: Themie Thomai Priftihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Themie_Thomai_PriftiThemie Thomai Prifti (31 oktoobar 1945 - 19 desaambar 2020) ko Albaniyanke dawriyanke jeyaaɗo e lannda golle Albani.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Themie_Thomai_Prifti#KugalCaggal mum nguurndam e maaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Themie_Thomai_Prifti#Caggal_mum_nguurndam_e_maaydeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Themie_Thomai_Prifti#TuugnorgalWikipedia: Hayat Amrohvihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hayat_AmrohviHayat Amrohvi (1912–12 oktoobar 1946) mo innde mum tigi woni Syed Muhammadu Jafari, ko neɗɗo binndol jeyaaɗo to Amroha, Uttar Pradesh. ko kanko wonnoo sahaa gooto, kadi ko o janngoowo Rais Amrohvi to Syed-ul-Madaris.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hayat_Amrohvi#NgendamWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hayat_Amrohvi#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hayat_Amrohvi#TuugnorgalWikipedia: Sofia Notihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sofia_NotiSofia Noti (1925-1944) ko Albaniijo haɓantooɗo ndimaagu mum e nder wolde adunaare ɗiɗmere, ko o martaba ngenndiijo. Ko o infirmier, o nanngaa ko e POW, caggal ɗuum konu Nazi en ndartini mo e nder kasoo biyeteeɗo Pavlou Mela, to Tessalonik, to leydi Grece.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sofia_Noti#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sofia_Noti#TuugnorgalWikipedia: Syed Akbar Hussainhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Akbar_HussainAkbar Allahabadi (16 noowammbar 1846 - 9 suwee 1921) ko yimoowo Urdu Inndonaajo e nder fannu satire.[2] Ɓuri lollude e aaye Akbar oo, ko ƴattooje pinal ɗe njiyaagu pinal hirnaange Angalteer jibini.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Akbar_Hussain#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Akbar_Hussain#KugalTeegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Akbar_Hussain#TeegalWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Akbar_Hussain#WadeNjawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Akbar_Hussain#NjawdiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Akbar_Hussain#TuugnorgalWikipedia: Fiqrete Shehuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fiqrete_ShehuFiqrete Shehu (jibinaa ko Sanxhaktari; 17 noowammbar 1919 – 11 suwee 1988) ko dawriyanke Albaniyaajo e jamaanu kominist. Ko o debbo gonnooɗo gardiiɗo jaagorɗe leydi ndii, hono Mehmet Shehu.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fiqrete_Shehu#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fiqrete_Shehu#TuugnorgalWikipedia: Ollga Plumbihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ollga_PlumbiOllga Plumbi (1898 – 1984)[1] ko Albaninaajo, daraniiɗo rewɓe, daraniiɗo politik, kadi ko daraniiɗo politik. O suɓaama kadi depitee parlemaa Albani e hitaande 1945 kono o anndiraa ko gooto e rewɓe adanɓe e nder leydi Albani.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ollga_Plumbi#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ollga_Plumbi#TuugnorgalWikipedia: Petra Dodehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Petra_DodePetra Dode ko Albaninaajo dawriyanke.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Petra_Dode#TuugnorgalWikipedia: Syed Abdul Qavihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Abdul_QaviSyed Abdul Qavi (jibinaa ko e hitaande 1951 to Lucknow, leydi Indiya), ɓurɗo anndeede e innde makko dingiral Rais Ansari (walla Rayees Ansari), ko yimoowo Urdu Inndonaajo, mo waɗii jimɗi e nder juuldeeji yimre Inndo e nder juuldeeji to New Delhi e Kataar.[1].Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Abdul_Qavi#TuugnorgalWikipedia: Ermelinda Meksihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ermelinda_MeksiErmelinda Meksi ko politikyanke Albani, joginooɗo golle ceertuɗe e nder kabine Albani e nder duuɓi 1997 haa 2005. Ko kanko woni debbo gadano toɗɗaaɗo cukko gardiiɗo jaagorɗe, golle ɓurɗe toowde ɗe debbo joginoo e oon sahaa e nder leydi Albani.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ermelinda_Meksi#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ermelinda_Meksi#TuugnorgalWikipedia: Gopinath Amanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gopinath_AmanGopinath Aman ko daraniiɗo jeytaare leydi Indiya,[1] jaayndiyanke[2] e yimoowo binndol Urdu. O jibinaa ko e hitaande 1899,[3] O ardii Goomu jokkondiral hakkunde yimɓe e nder laamu Delhi e kitaale 1950.Njeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gopinath_Aman#NjeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gopinath_Aman#TuugnorgalWikipedia: Dhora Lekahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dhora_LekaDhora Leka (Korçë, 23 feebariyee 1923 - Tirana, 27 lewru Duujal 2006)[1][2] ko jimoowo Albaniyaajo, kadi ko kasoo politik.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dhora_Leka#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dhora_Leka#TuugnorgalBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dhora_Leka#BibliografiWikipedia: Roqia Abubakrhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roqia_AbubakrRoqia Abubakr (7 lewru juko 1917 – ?)[1] ko politikyanke Afganistaan, e wondude e debbo gadano cuɓaaɗo e nder parlemaa leydi ndii.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roqia_Abubakr#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roqia_Abubakr#TuugnorgalWikipedia: Sulaiman Areebhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sulaiman_AreebSuleymaan Areeb ( 05 abriil 1922 - 07 suwee 1972) ko yimoowo indiyanke jeyaaɗo to Aurangabad.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sulaiman_Areeb#NgendamGolle e darndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sulaiman_Areeb#Golle_e_darndeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sulaiman_Areeb#TuugnorgalWikipedia: Khadija Ahrarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khadija_AhrariKhadija Ahrari ko politikyanke Afganistaan, e wondude e debbo gadano suɓaaɗo e nder parlemaa leydi ndii.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khadija_Ahrari#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khadija_Ahrari#TuugnorgalWikipedia: Masuma Esmati-Wardakhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masuma_Esmati-WardakMasuma Esmati-Wardak ko binndoowo, dawriyanke Afganistaan. O jeyaa ko e rewɓe adanɓe golloraade e nder parlemaa Afganistaan, o woniino jaagorgal jaŋde.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masuma_Esmati-Wardak#TuugnorgalWikipedia: Ibrahim Khan Ghaurihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Khan_GhauriIbraahim Khan Ghauri (20 sulyee 1951 - 16 lewru bowte 2022) ko yimoowo, jaayndiyanke, fijoowo e winndiyanke filmuuji. O winndi ko e innde binndol Ashk.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Khan_Ghauri#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Khan_Ghauri#KugalWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Khan_Ghauri#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Khan_Ghauri#TuugnorgalWikipedia: Saleha Farooq Etemadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saleha_Farooq_EtemadiSaleha Farooq Etemadi ko dawriyanke leydi Afganistan. O woniino jaagorgal ko fayti e kisal renndo e hitaande 1990-1992.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saleha_Farooq_Etemadi#TuugnorgalWikipedia: Aziza Gardizihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aziza_GardiziAziza Gardizi ko dawriyanke Afganistaan. E bannge Homeira Seljuqi, o jeyaa ko e senaateeruuji ɗiɗo rewɓe adanɓe toɗɗaaɓe e hitaande 1965.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aziza_Gardizi#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aziza_Gardizi#TuugnorgalWikipedia: Agha Narghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agha_NargAgha Narg (hedde 1900 - darorɗe kitaale 1960) ko jaagorgal nokku Afganistaan.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agha_Narg#TuugnorgalWikipedia: Vijay Kumar Abrol,https://ff.wikipedia.org/wiki/Vijay_Kumar_Abrol,Vijay Kumar Abrol, ɓurɗo anndeede e innde binndol mum Zahid Abrol, ko yimoowo Urdu Indiya, baɗnooɗo firo Urdu gadano e shlokas e shabads yimoowo suufiyanke Baba Farid e teeminannde 12ɓiire.[1]Golle yimrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vijay_Kumar_Abrol,#Golle_yimreBinndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vijay_Kumar_Abrol,#BinndanɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vijay_Kumar_Abrol,#TuugnorgalWikipedia: Shafiqa Ziaiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shafiqa_ZiaieShafiqa Ziaie walla Shafiqa Ziaye (jibinaa ko e hitaande 1928) ko jannginoowo Afganistaan, ko jaagorgal kabine.[1] O jeyaa ko e yonta rewɓe piilaaɗo keɓɗo darnde laamu e nder renndo Afganistaan caggal nde Mohammed Daoud Khan waɗi peeje.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shafiqa_Ziaie#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shafiqa_Ziaie#TuugnorgalWikipedia: Soraya Parlikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soraya_ParlikaSoraya Parlika (1944-2019) ko daraniiɗo hakkeeji rewɓe Afganistaan, kadi ko daraniiɗo politik (Parti Demokaratik Heñol Afganistaan). O wonii hooreejo Fedde Rewɓe Demokaraasi Afganistaan (DOAW) e hitaande 1978 e hitaande 1979-1981.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soraya_Parlika#NgendamKo adii fof ko gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soraya_Parlika#Ko_adii_fof_ko_golleLaamu koministhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soraya_Parlika#Laamu_koministLaamu Mujaahidin e Talibanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soraya_Parlika#Laamu_Mujaahidin_e_TalibanCaggal ɗuum gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soraya_Parlika#Caggal_ɗuum_golleNjawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soraya_Parlika#NjawdiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soraya_Parlika#TuugnorgalWikipedia: Khan Hasnain Aaqibhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khan_Hasnain_AaqibKhan Hasnain Aaqib ko yimoowo lolluɗo e ɗemngal Urdu, Hindi, e Engele[7], jogiiɗo defte 17 bayyinaaɗe haa jooni. O ɓuri anndeede ko e binndol Ghazals e Nazm e ɗemɗe Urdu, Hindi e Perse.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khan_Hasnain_Aaqib#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khan_Hasnain_Aaqib#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khan_Hasnain_Aaqib#TuugnorgalWikipedia: Suhaila Siddiqhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suhaila_SiddiqSuhayla Siddiq (11 marse 1949[1] – 4 desaambar 2020), keewɗo wiyeede ‘Seneraal Suhayla’, ko dawriyanke Afganistaan. O woniino jaagorgal cellal renndo tuggi desaambar 2001 haa 2004.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suhaila_Siddiq#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suhaila_Siddiq#GolleNguurndam neɗɗo e maaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suhaila_Siddiq#Nguurndam_neɗɗo_e_maaydeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suhaila_Siddiq#TuugnorgalWikipedia: Najm Afandihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Najm_AfandiNajm Afandi (1893–1975) نجم اندری ko yimiyanke biyeteeɗo Urdu e nder leydi Indiya.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Najm_Afandi#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Najm_Afandi#TuugnorgalWikipedia: Nafeesa Shayeqhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nafeesa_ShayeqNafeesa Shayeq ko debbo Afganistaannaajo. O jeyaa ko e yonta rewɓe piilaaɗo keɓɗo darnde laamu e nder renndo Afganistaan caggal nde Mohammed Daoud Khan waɗi peeje.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nafeesa_Shayeq#TuugnorgalWikipedia: Homeira Malikyar Seljuqihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Homeira_Malikyar_SeljuqiHomeira Malikyar Seljuki (1912-1990) ko neɗɗo dawriyanke Afganistaan. E bannge Aziza Gardizi, o jeyaa ko e senaateeruuji ɗiɗo rewɓe adanɓe toɗɗaaɓe e hitaande 1965.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Homeira_Malikyar_Seljuqi#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Homeira_Malikyar_Seljuqi#TuugnorgalWikipedia: Kubra Noorzaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kubra_NoorzaiKubra Noorzai (1932-1986) ko dawriyanke Afganistaan. Ko kanko woni debbo gadano wontude jaagorgal laamu e nder leydi ndi,[1] o woni jaagorgal cellal renndo hakkunde 1965 e 1969.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kubra_Noorzai#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kubra_Noorzai#TuugnorgalWikipedia: Aslam Azadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aslam_AzadAslam Azad (12 Duujal 1948 - 8 Suwee 2022) ko politikyanke Inndo, ko Yimoowo.[1] O woniino tergal e Diisnondiral Bihar gila 11 lewru Mbooy 2006 haa 10 lewru Mbooy 2012 omo jokkondiri e Janata Dal (Dental) mo Nitish Kumar.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aslam_Azad#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aslam_Azad#TuugnorgalWikipedia: Chief Okofoworolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chief_OkofoworolaMawɗo Kofoworola Abeni Pratt Hon. FRCN (nee Scott, 1915 – 18 juin 1992) ko infirmiye Naajeeriya jeyaa ko e infirmiyeeji ɓaleeɓe teskinɗi adanɓe golloraade e nder sarwiis cellal leydi Angalteer.Wikipedia: Bayero Salih-Farahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bayero_Salih-FaraBayero Salih-Farah (jibinaa ko ñalnde 11 lewru mars 1964), ko kanko woni gardiiɗo hannde to duɗal jaaɓi haaɗtirde Naajeeriya, Zaria.[1][2][3]Wikipedia: Muhammad Ali patehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Ali_pateMuhammad Ali Pate CON (jibinaaɗo 6 lewru Seeɗto hitaande 1968) ko cafroowo e siyaasaajo leydi Naajeeriya, o woni jooni jaagorgal ko feewti e cellal e wellitaare leydi Naajeeriya gila 2023. O woni kadi jannginoowo to bannge golle ardorde cellal renndo e nder departemaa cellal e yimɓe winndere to duɗal jaaɓi haaɗtirde Harvard.Wikipedia: Lere oyowumihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lere_oyowumiLere" Oyewumi (jibinaa ko 5 lewru Yarkomaa 1960) ko politikyanke Naajeeriya, jannginoowo, balloowo, e karallo ko faati e ƴellitaare renndo, o woniino senaateer lomtotooɗo diiwaan senateer Osun West gila 2023. O woniino hooreejo fedde laamu nokkuure Irewole a Area, e suudu sarɗiiji lesdi Naajeeriya nder lesdi tataɓiri O woniino Komisinaajo lesdi Naajeeriya, Abuja.Wikipedia: Mohammed Tukur Usmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Tukur_UsmanMohammed Tukur Usmaan (1932 - 2009) ko golloowo laamu leydi Naajeeriya, o wonnoo ko ardiiɗo duumiɗo e ministeer golle fedde nde e laamu Murtala Mohamed e Obasanjo gila 1975 haa 1979.[1] Ko o ɓiy-yumma Yaradua en.Wikipedia: Jeelani Banohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jeelani_BanoJeelani Bano ko binndoowo binndol Urdu. O teddinaama e laamu leydi Indiya, e hitaande 2001, e njeenaari nayaɓiri ɓurndi toowde e siwil leydi Indiya, hono Padma Shri.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jeelani_Bano#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jeelani_Bano#TuugnorgalWikipedia: Zahid Hussainhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zahid_HussainZahid Hussein (jibinaa ko ñalnde 18 feebariyee 1940), ɓurɗo anndeede e innde binndol Wasim Barelvi, ko yimoowo ɗemngal Urdu, mo Inndo.[1] O jibinaa ko to wuro Bareilly, to Utar Pradesh.Golle cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zahid_Hussain#Golle_cuɓaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zahid_Hussain#TuugnorgalWikipedia: Mohammed Akaro Mainohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Akaro_MainoMohammed Akaro Mainoma ko jannginoowo ko faati e hiisa e kaalis to duɗal jaaɓi haaɗtirde Abuja. Ko kanko woni cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Nasarawa, Keffi, Nasarawa.Wikipedia: Yemi Kelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yemi_KeleYemi Kale woni hooreejo limngal limngal lesdi Naajeeriya diga hitaande 2011 haa 2021.[1] E nder laamu makko, PIB leydi Najeriya hiisaama, caggal hiisaaji ɗii, o anndini PIB ɓurɗo mawnude e nder Afrik.Wikipedia: Ufeoma Iwobodohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ufeoma_IwobodoIfeoma Jane Nwobodo // R (jibinaa ko ñalnde 23 noowammbar 1966), ko gonnooɗo hooreejo gollordu laamu diiwaan Enugu, to Fuɗnaange-rewo leydi Najeriya, kadi ko o ƴamoowo diiwaan senateer Enugu Fuɗnaange.Wikipedia: Abubakar Kolohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_KoloAlhaji Abubakar Garba Koko, OFR, Sarkin Yakin Gwandu,[1] (1937 – 26 lewru Duujal 2003), ko golloowo laamu Naajeeriya, ardiiɗo, e siyaasaajo, o laati hooreejo arandeere hukuuma ɓamtaare laamorgo lesdi (FCDA), Abuja .[2][3] O taskitini e o huutiniri ɓamtaare laamorgo lesdi Naajeeriya kesum nder duuɓi 80.Wikipedia: Stephan Osagiedehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stephan_OsagiedeStephen Osagiede Oronsaye ko konte Naajeeriya e golloowo laamu toɗɗaaɗo hooreejo gollordu laamu fedde nde e lewru Juko hitaande 2009. O fuɗɗii porogaraam cemmbinɗo ngam waylude ngonka makko ɗoon e ɗoon caggal nde o toɗɗaa.Wikipedia: Olanta Blazytehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olanta_BlazyteOlanta Blažytė (jibinaa ko 1 mee 1965) ko gardiiɗo njulaagu e jom ngalu Lituwaani, hooreejo e jom jawdi e sosiyatee Lituwaani biyeteeɗo UAB Vikonda e (haa lewru suwee 2013) debbo Lituwaani ɓurɗo alɗude. E wiyde jaaynde "Ekonomika.Nguurndam[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Olanta_Blazyte#Nguurndam[waylude_iwdi]Tuugnorgal[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Olanta_Blazyte#Tuugnorgal[waylude_iwdi]Wikipedia: Victor ovie whiskeyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victor_ovie_whiskeyÑaawirde Victor Ovie Whiskey (6 abriil 1923 – 18 sulyee 2012[1]) ko hooreejo fedde wooteeji fedde nde (FEDECO) nde hooreejo leydi Shehu Shagari toɗɗii e sahaa laamu ɗiɗaɓu Naajeeriya. O wonii e laamu tuggi 1980 haa 1983.Wikipedia: Foloshade yemi-Esanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Foloshade_yemi-EsanFolashade Mejabi Yemi-Esan CFR (jibinaa ko 13 lewru bowte hitaande 1964), ko golloowo laamu Naajeeriya, ko kanko woni hooreejo golle laamu fedde nde, gila 4 mars 2020.[1] O wonii hooreejo gollordu laamu gila 18 suwee 2019 haa o hunii ñalnde 4 marse 2020 caggal nde Winifred Ekanem Oyo-Ita woppitaa.Wikipedia: Damilola Taylorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damilola_TaylorOn 27 November 2000, ten-year-old Nigerian schoolboy Damilola Taylor was killed in London, in what became one of the United Kingdom's most high-profile killings. Two brothers – who were 12 and 13 at the time of the killing – were convicted of manslaughter in 2006.Wikipedia: Migrate shonekenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Migrate_shonekenMargaret O. Shonekan (jibinaa ko 28 oktoobar 1941) ko golloowo laamu leydi Najeriya, o waɗii ko heewi e golle makko e nder fedde toppitiinde jaŋde Afrik hirnaange (WAEC).Wikipedia: Gesila khanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gesila_khanGila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓiWikipedia: Aliyu Ismail Gwarzohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Ismail_GwarzoAlhaji Ismaila Gwarzo ko jaagorgal mawngal to bannge kisal e humpito leydi Naajeeriya, mo retireede. Ko o polis, kadi ko o Direkteer gadano to bannge kisal dowla ; Jaagorgal ko feewti e polis kadi ko kanko woni jaagorgal ko feewti e kisal leydi to hooreejo leydi Sani Abacha.Wikipedia: Eyo Itahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_ItaEyo Ita Esua (14 lewru Yarkomaa 1901 - 6 lewru Duujal hitaande 1973) ko jannginoowo Naajeeriya, o woniino senndikaa, o wonnoo ko e gardagol Komiseer Fedde Ngenndiije Dentuɗe to Naajeeriya.[1]Wikipedia: Grace ekphiwherhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_ekphiwherGrace Ekpiwhre (4 lewru Yarkomaa 1949) ko golloowo laamu, o woppi golle e hitaande 2007. O toɗɗaama e hooreejo leydi Umaru Yar'Adua ngam wonde jaagorgal ganndal e karallaagal leydi Najeriya e lewru juko hitaande 2007, caggal ɗuum o wonti jaagorgal golle laamu, koɗki e ƴellitaare gure e nder leydi Naajeeriya Hitaande 2008.Wikipedia: Abilehttps://ff.wikipedia.org/wiki/AbileArdiiɗo Abel Ebifemowei (AKA Osuwo 1) jibinaama haa Amassoma, nokkuure laamu Ogboin woylaare, lesdi Bayelsa, haa woyla lesdi Naajeeriya nyande 6 lewru Duujal hitaande 1963 haa hooreejo Abel Femowei bee Mrs Yoruba Ere. Ko o ɓiɗɗo mawniiko gonnooɗo guwerneer diiwaan Bayelsa, mawɗo Diepreye Alamieyeseigha.Wikipedia: Francesca Emanuelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francesca_EmanuelFrancesca Emanuel CON (19 lewru Seeɗto 1933 – 8 lewru Abriil 2020) ko debbo gadano e nder laamu leydi Najeriya, kadi ko kanko woni hooreejo fedde nde. O rokkaama njeenaari Komandaajo leydi Niiseer (CON).Wikipedia: Banjaminhttps://ff.wikipedia.org/wiki/BanjaminBenyamin Okelana DosunmuWikipedia: R.A.B Dikkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/R.A.B_DikkoRussel Aliyu Barau Dikko (1912–1977) ko doktoor Naajeeriya, gonnooɗo komisinaajo fedde nde ngam ƴellitde miniraaji e doole, ko kanko woni doktoor gadano ummoraade e diiwaan Fuɗnaange, Naajeeriya.[1]Wikipedia: Sumner Kabirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sumner_KabirMawɗo Sumner Karibi Dagogo-Jack (jibinaa ko e hitaande 1930) wonnoo ko hooreejo fedde toppitiinde ko fayti e suɓngooji leydi Nijeer (NECON) nde hooreejo leydi ndii, hono Sani Abacha, toɗɗii, o joginoo laamu gila 1994 haa 1998.[1]Wikipedia: Shaakaa Kanyitorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shaakaa_KanyitorShaakaa Kanyitor Chira FCNA, FCCrFA, FCCFI, ACTI. (jibinaa ko 12 lewru feebariyee 1968 to diiwaan Taraba, leydi Najeriya) ko golloowo laamu Naajeeriya, o woniino Ƴeewtotooɗo Fedde nde gila 2023.Wikipedia: Abdul'aziz Attahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul%27aziz_AttaAbdul-Aziis Atta (1 Abriil 1920 – 12 Suwee 1972) ko gardiiɗo Naajeeriya. Ko kanko woni ɓiy Alhaji Ibraahiima Atta, Atta mo Igbirra, laamiiɗo aadaaji e nder Diiwaan Kogi.Wikipedia: Aliyu Abdullahihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_AbdullahiDr. Aliyu Abdullahi OON (jibinaa ko 28 lewru Yarkomaa 1957)[1] ko golloowo laamu leydi Najeriya, o naati e golle laamu e lewru Ut 1988, o wonti Sekereteer duumotooɗo e lewru Yarkomaa 2001.Wikipedia: Gulzar Dehlavihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gulzar_DehlaviAnand Mohan Zutshi Gulzar Dehlavi (Urdu: آنند موہن زتشی گلزار دہلوی; Hindi: आन्द मोहन जुत्शी गी देहलवी) (7 lewru Siilo 1926 – 12 lewru Juko 2020) ko yimoowo, ganndo, e jaayndiyanke Urdu Indiya.[2] Jibinaa ko e leydi Delhi ɓooyndi, Gali Kashmeer.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gulzar_Dehlavi#Nguurndam_neɗɗoWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gulzar_Dehlavi#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gulzar_Dehlavi#TuugnorgalWikipedia: Vijay Kumarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vijay_KumarVijay Kumar (jibinaa ko ñalnde 3 lewru Yarkomaa 1987) ko daɗndoowo Para indiyanke, jahoowo e 100m worɓe, e nder dingiral juutngal e nder cate T42. O woniino keɓɗo njeenaari kaalis e Pijirlooji Para Asii 2018 baɗaaɗi to Jakarta, to leydi Indoneesi.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vijay_Kumar#Nguurndam_adanɗamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vijay_Kumar#TuugnorgalWikipedia: Thakur Kundan Pal Singh Kushhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thakur_Kundan_Pal_Singh_KushThakur Kundan Pal Singh Kush (1881-1967) ko misioneer e jannginoowo Arya Samaj, garɗo Fiji, ummoraade Muzaffarnagar, Uttar Pradesh, leydi Indiya e hitaande 1928. O adii jannginde ko e duɗal Dharamshala to Nausori ɗo o wonti caggal ɗuum hooreejo jannginoowo sosɗo...Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thakur_Kundan_Pal_Singh_Kush#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thakur_Kundan_Pal_Singh_Kush#TuugnorgalWikipedia: Lala Sukhbir Sinhahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lala_Sukhbir_SinhaLala Sukhbir Sinha (1868 - 2 noowammbar 1928) ko politikyanke mawɗo, zamindar e gardiiɗo Mahasabha hindu ummoriiɗo e diiwanuuji dentuɗi leydi Indiya.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lala_Sukhbir_Sinha#TuugnorgalWikipedia: Muḥammad Usmān Mansoorpurihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mu%E1%B8%A5ammad_Usm%C4%81n_MansoorpuriMuḥammad Usmān Mansoorpuri (12 lewru bowte 1944 - 21 lewru bowte 2021) ko ganndo juulɗo Indiya, wonnooɗo hooreejo leydi gadano fedde Mahmuud mo Jamiat Ulama-e-Hind. O jannginii hadiis to duɗal jaaɓi haaɗtirde Darul Uloom Deoband, o golliima e duɗal jaaɓi haaɗtirde ngal, o woniino gardiiɗo golloowo.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mu%E1%B8%A5ammad_Usm%C4%81n_Mansoorpuri#NguurndamWikipedia: Amanda Blackhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amanda_Black== Amanda Benedicta Antony (jibinaa ko ñalnde 24 sulyee 1993), ganndiraaɗo Amanda Black,[1] ko jimoowo e winndiyanke Afrik worgo. Jibinaa ko to Gcuwa, o mawni, golle makko puɗɗii ko e hitaande 1999 nde o yahrata e duuɓi 6 omo yima e nder koorɗi eklesiya.Amanda Benedicta Antony (jibinaa ko ñalnde 24 sulyee 1993), ganndiraaɗo Amanda Black,[1] ko jimoowo e winndiyanke Afrik worgo. Jibinaa ko to Gcuwa, o mawni, golle makko puɗɗii ko e hitaande 1999 nde o yahrata e duuɓi 6 omo yima e nder koorɗi eklesiya. Amanda wonnoo ko ƴamoowo Idols Afrik worgo e sahaa 11.[2] Black ummiima to Johannesburg e hitaande 2016 ngam jokkude golle mum e nder jimɗi. O siifondiri nanondiral e Ambitiouz Entertainment e hitaande 2016, o heɓi njeenaari e hitaande ndee tan caggal nde o yaltini jimɗi makko hit "Amazulu",[3] ɗi o suɓaa ngam heɓde njeenaaje keewɗe e nder jimɗi.https://ff.wikipedia.org/wiki/Amanda_Black#Amanda_Benedicta_Antony_(jibinaa_ko_ñalnde_24_sulyee_1993),_ganndiraaɗo_Amanda_Black,[1]_ko_jimoowo_e_winndiyanke_Afrik_worgo._Jibinaa_ko_to_Gcuwa,_o_mawni,_golle_makko_puɗɗii_ko_e_hitaande_1999_nde_o_yahrata_e_duuɓi_6_omo_yima_e_nder_koorɗi_eklesiya._Amanda_wonnoo_ko_ƴamoowo_Idols_Afrik_worgo_e_sahaa_11.[2]_Black_ummiima_to_Johannesburg_e_hitaande_2016_ngam_jokkude_golle_mum_e_nder_jimɗi._O_siifondiri_nanondiral_e_Ambitiouz_Entertainment_e_hitaande_2016,_o_heɓi_njeenaari_e_hitaande_ndee_tan_caggal_nde_o_yaltini_jimɗi_makko_hit_"Amazulu",[3]_ɗi_o_suɓaa_ngam_heɓde_njeenaaje_keewɗe_e_nder_jimɗi.Wikipedia: Boohlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/BoohleBuhlebevangeli Hlengiwe Manyathi, ganndiraaɗo Boohle, ko jimoowo e winndiyanke Afrik worgo. O anndaama no feewi e jime makko "Yini Na", "Mama", "Siyathandana" e "Hamba wena".Wikipedia: Dilanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/DilanaDilana Smith (jibinaa ko Dilana Jansen van Vuuren ; 10 ut 1972) ko jimoowo, winndiyanke, jimoowo, jimoowo, jooɗiiɗo to Los Angeles, Kaliforni. O ɓuri anndeede ko e ƴaañorgal ɗiɗaɓal e nder teleeji CBS biyeteeɗi Rock Star: Supernova.Wikipedia: Cristina Boshoffhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cristina_BoshoffKatarina Boshoff (jibinaa ko ñalnde 8 oktoobar 1980 e innde Katarina Cristina Boshoff) ko jimoowo e piyanist Afrik worgo, jooɗiiɗo to wuro Kap.Wikipedia: Melisa Besterhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Melisa_BesterMelisa Besterko jimoowo-yimoowo e jimoowo, jibinaaɗo to Afrik worgo, o ɓuri anndeede ko e eɓɓoore makko ɓooynde E^ST. E nder oon innde, Bester yaltinii pijirlooji nay yaajɗi : Duuɓi mawɗi (2014), Alley (Seeɗto 2015), Heɓ kaalis !Wikipedia: Lisa Bronnerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lisa_BronnerLiza Brönner ko jimoowo e winndiyanke jeyaaɗo to Afrik worgo. Gimɗi makko ina mbaɗee e ɗemngal Afrik e Engele.Wikipedia: Lulu Dikanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lulu_DikanaLungisa Dikana, (18 lewru Duujal 1978 – 3 lewru Duujal 2014), ko naalanke e jimoowo to Afrik worgo.[1] Golle makko e jimɗi puɗɗii ko e hitaande 2008 caggal nde o yaltini albom makko gadano biyeteeɗo My Diary, My Thoughts.Wikipedia: Nancy Crissshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nancy_CrisssNancy Criss ko Ameriknaajo peewnoowo, gardinooɗo njeenaaje e fijoowo. O jaɓɓotoo, o feewna jaaynde jeewte weltaare wiyeteende On the Road Weekly e tele ION.Wikipedia: Cheyrel Magaret Cranhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheyrel_Magaret_CranCheryl Margaret Cran (jibinaa ko ñalnde 19 ut 1963) ko jom ngalu, binndoowo Kanadaa. Ko kanko woni sosɗo NextMapping, [3] [4] fedde toppitiinde ko fayti e golle e ko fayti e golle, kadi ko kanko woni hooreejo fedde sintesis to golle Inc.Wikipedia: Ramsay Crainhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ramsay_CrainGertrude Ramsay Crain (9 marse 1911 – 20 sulyee 1996) ko gardiiɗo jaayndeeji Ameriknaajo, gonnooɗo hooreejo fedde Crain Communications, Inc., sosiyatee mo jom suudu makko, G.Wikipedia: Bertha Bridget kankamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bertha_Bridget_kankamBertha Bridget Kankam (jibinaa ko ñalnde 25 lewru bowte hitaande 1990), ɓuri anndeede ko e innde mum dingiral Yaa Yaa, ko jimoowo-winndiyanke, naalanke binndol Ganaa.[2] Ko adii innde makko hannde ndee, o waɗiino jimɗi e innde makko adannde, Bertha.Wikipedia: Caren Craighttps://ff.wikipedia.org/wiki/Caren_CraigKeren Craig (jibinaa ko ñalnde 27 lewru feebariyee 1976 to Lucerne, leydi Suwis) ko neɗɗo jibinaaɗo to leydi Suwis, jibinaaɗo e leydi Angalteer.[1] E e Georgina Chapman, o sosi fedde mawnde wiyeteende Marchesa e hitaande 2004.Wikipedia: Opare laticiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Opare_laticiaOpare Leticia, ganndiraaɗo innde mum dingiral Gyaldem Tish, ko jimoowo Afropop, jimoowo e jimoowo reggae Ganaa.Wikipedia: Patronella de la courthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Patronella_de_la_courtOpare Leticia, ganndiraaɗo innde mum dingiral Gyaldem Tish, ko jimoowo Afropop, jimoowo e jimoowo reggae Ganaa.Wikipedia: Christie Quincynahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christie_QuincynaChristie Quincyna Quarcoopome (jibinaa ko ñalnde 3 lewru Mbooy hitaande 1996), [1] anndiraaɗo Cina Soul, ko jimoowo, binndoowo jimɗi e waɗoowo jimɗi Ganaa.[2][3] O woniino ƴaañoowo e kawgel 2014 ngel Vodafone Gana waɗi to Accra, leydi Gana.Wikipedia: Wendy shayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wendy_shayWendy Asiamah Addo (jibinaa ko ñalnde 20 feebariyee 1996),[1] anndiraaɗo e innde dingiral Wendy Shay, ko jimoowo Ganaajo.[2][3][4] E lewru marse 2021, o jeyaa ko e 30 rewɓe ɓurɓe waawde huutoraade e nder jimɗi e nder 3Music Awards Women's Brunch.Wikipedia: Safadzi Abenahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safadzi_AbenaSefadzi Abena Amesu (jibinaa ko ñalnde 17 mee 1995) ɓuri anndeede e innde mum dingiral S3fa ko jimoowo e binndoowo jimɗi Ganaajo. Ko o jimoowo afro-pop e afrobeats.Wikipedia: Obafa Christyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obafa_ChristyObaapa Christy (jibinaa ko Christiana Twene) wonnoo ko Christiana Love ko jimoowo Linjiila mo Ganaa. Yimoowo hit Meti Ase heɓi njeenaari Gospel Naalanke Hitaande e Jimol Hitaande e nder hitaande 2007 e nder njeenaari Ghana Music Awards.Wikipedia: Mzveehttps://ff.wikipedia.org/wiki/MzveeVera Hamenoo-Kpeda (jibinaa ko ñalnde 23 suwee 1992),[1] ɓuri anndeede ko e innde mum dingiral MzVee,[2] ko jimoowo Ganaajo, afropop, dancehall e naalanke R&B. Albom makko gadano oo ina waɗi jimɗi keewɗi baɗɗi faayiida ina jeyaa heen ‘Borkor Borkor (maanaa – Seese), ‘Natural Bojel’ e ‘Laamɗo Dancehall’.Wikipedia: Ohemma Mercyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ohemma_Mercyummoraade e gonnooɗo hooreejo leydi Gana hono John Kufuor.Wikipedia: Lamisihttps://ff.wikipedia.org/wiki/LamisiRegina Lamisi Awiniman Anabilla Akuka (jibinaa ko hedde hitaande 1986), ganndiraaɗo Lamisi, ko jimoowo e binndoowo jimɗi Ganaajo ummoriiɗo e diiwaan Fuɗnaange Toowɗo[1].Wikipedia: Grace kakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_kakiGrace Kaki Awo Ocansey (jibinaa ko ñalnde 28 mars 1991), ganndiraaɗo Kaakie, ko naalanke dancehall mo Ganaa.[1][2] O siifondiri nanondiral makko gadanal e Xtra Large Music.Wikipedia: Felicia nunahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Felicia_nunaFelicia Nuna Akosua Tawiah ɓurɗo anndireede e innde mum dingiral Feli Nuna (/f3li nuna/; jibinaa ko ñalnde 20 mee) ko Rapper, jimoowo, gardotooɗo e peewnoowo jimɗi Ganaajo. O siifondiri nanondiral makko gadanal e Lynx entertainment e hitaande 2012, o yaltini kadi jimɗi makko gadani ‘Ghana Girl Swag’ kono o majjii e dingiral ngam dalillaaji keewɗi, caggal ɗuum o arti e hitaande 2015 e les njiimaandi Beehyve Entertainment.Wikipedia: Ruth Enohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_EnoRuth Eno Adjoa Amankwah Nyame Adom (jibinaa ko ñalnde 30 lewru Oktoobar 1991), ko ganndo binndol, binndoowo jimɗi.[1][2][3] O jibinaa ko to Tema, Accra, o yaltinii jimɗi makko gadani, "Wats Ma Name" e kadi "Tonga", jimɗi "Tonga" ɗi Joey B ft Sarkodie winndi e hitaande 2014, ɗi ƴetti mo e nder gite ] Ina wiyee ko kanko woni debbo rapper Ganaa gadano heɓde miliyoŋ yiyngo e Youtube.Wikipedia: Jane Farahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jane_FaraJane Fara Fauzzier Afia Boafowaa Yahaya Awindor (jibinaa ko ñalnde 10 abriil 1987), ɓurɗo anndireede e innde dingiral mum Efya, ko jimoowo, binndoowo, kadi fijoowo, jeyaaɗo to Kumasi. Ko o ɓiy Nana Adwoa Awindor, filmoowo e gardiiɗo yeewtere teleeji maaynde wiyeteende Salminaango ummoraade caggal leydi.Wikipedia: Priscilla opokohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Priscilla_opokoPriscilla Opoku-Kwarteng (16 feebariyee 1997 – 8 feebariyee 2018), anndiraaɗo e innde dingiral mum Ebony Reigns, ko naalanke Ganaajo, ganndiraaɗo jimɗi mum ɓurɗi lollude « Poison » [1] [2] e « Kupe ». Ebony ko Bullet mo Ruff n Smooth yiyti ɗum.Wikipedia: Dentahttps://ff.wikipedia.org/wiki/DentaAkosua Dentaa Amoateng MBE (jibinaa ko e hitaande 1983), ɓurɗo anndeede e innde dingiral mum Dentaa, ko jom ngalu, fijoowo, yeewtanoowo tele, jimoowo, peewnoowo e gardiiɗo, jeyaaɗo to leydi Ganaa. O toɗɗaama tergal e nder fedde ɓurnde moƴƴude e nder laamu Biritaan (MBE) e nder hitaande 2016 e nder teddungal ñalngu nguu[2] e hitaande 2017 o heɓi njeenaari jam Ghana to Accra, Ghana.Wikipedia: Cecceyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/CecceyCeccy Abena Ampratwum (jibinaa ko ñalnde 13 noowammbar), ɓurɗo anndeede e innde mum dingiral Ceccy Twum, ko jimoowo e binndoowo jimɗi e nder leydi Ganaa.[1][2]Wikipedia: Rebeccahttps://ff.wikipedia.org/wiki/RebeccaCeccyRebecca Akosua Acheampomaa Acheampong (jibinaa ko ñalnde 15 lewru bowte hitaande 1984), anndiraaɗo Becca, ko jimoowo, binndoowo jimɗi, fijoowo Ganaajo. O fuɗɗii heɓde anndinde ko o tawtorteeɗo e sahaa ɗiɗaɓo kawgel jimɗi TV3 hitaande kala Mentor.Wikipedia: Aduwa Olusihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aduwa_OlusiAfua Owusu Asantewaa Aduonum (jibinaa ko ñalnde 11 mee 1990), ɓuri anndireede ko Afua Asantewaa, ko neɗɗo Ganaajo, jaayndiyanke, kadi ko jom ngalu. Ko kanko woni mawɗo gollordu Askof Productions Ltd, yuɓɓinɓe njeenaaje rewɓe ɓurɓe waawde golle e nder leydi Ganaa, e njeenaari ndi Pose for Africa models, e Miss KiDi Ghana.Wikipedia: Amaareehttps://ff.wikipedia.org/wiki/AmaareeAma Serwah Genfi (born July 4, 1994), formally known as Petrah and currently known professionally as Amaarae, is a Ghanaian-American singer-songwriter. She is known for her fusion of pop, R&B, afrobeats, and alté, as well as her fluid representation of gender and sexuality.Wikipedia: Fransisca Gawugahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fransisca_GawugaFrancisca Gawugah[1][2] (jibinaa ko ñalnde 7 lewru Yarkomaa hitaande 1993) anndiraaɗo e innde dingiral Sista Afia, ko jimoowo e binndoowo jimɗi Ganaajo jeyaaɗo Accra.[2][3][4] O heɓi njeenaari caggal nde o yaltini jimɗi makko "Jeje", ɗi naalanke danndoowo biyeteeɗo Shatta Wale e Afezi Perry.Wikipedia: Adena Thembehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adena_ThembeAdina Thembi Ndamse (born 1989)[2] better known by her stage name Adina is a Ghanaian-South African singer, songwriter, actress and sometimes a model. She was the winner of music reality show Stars of the Future in 2008.Wikipedia: Elder naahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elder_naaEldah Naa Abiana Dickson ɓuri anndireede e innde mum dingiral ko Abiana ko jimoowo e binndoowo jimɗi Ganaajo. Ko o jimoowo Soul-nguurndam, Hi-nguurndam, Neo Soul.Wikipedia: Evelyn Abenahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Evelyn_AbenaEvelyn Abena Akuaba Appiah (jibinaa ko ñalnde 2 lewru juko hitaande 1993) ko jimoowo, model, laamɗo ŋarɗuɗo, mo nganndu-ɗaa ko laamɗo ŋarɗugol winndere 2016 e laamɗo mawɗo winndere 2020. O toɗɗaa ko Miss Grand USA, o wonti debbo ɓaleejo gadano heɓde njeenaari Miss Grand International.Wikipedia: Meriem Belmihoub-Zerdanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Meriem_Belmihoub-ZerdaniMeriem Belmihoub-Zerdani (1 abriil 1935Décès de Meriem Belmihoub: L'Algérie a perdu l’une de ses grandes militantes(Laïd Lebigua) elmoudjahid.com – 27 sulyee 2021) ko kaɓantooɗo jeytaare Alaseri, awokaa, kaɓantooɗo rewɓe.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Meriem_Belmihoub-Zerdani#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Meriem_Belmihoub-Zerdani#TuugnorgalWikipedia: Myriam Benhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Myriam_BenMyriam Ben (10 oktoobar 1928 – 2001) ko Alserinaajo, binndoowo, yimoowo, e pentoowo.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Myriam_Ben#Nguurndam_adanɗamNuunɗal renndo e politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Myriam_Ben#Nuunɗal_renndo_e_politikNaalankaagal e binndolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Myriam_Ben#Naalankaagal_e_binndolRetireede to Faraysehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Myriam_Ben#Retireede_to_FarayseBinndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Myriam_Ben#BinndanɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Myriam_Ben#TuugnorgalWikipedia: Celia D Costashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Celia_D_CostasCelia D. Kostas ko peewnoowo filmuuji.Wikipedia: Joys Elinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joys_ElineJoyce Elaine Corrington (jibinaa ko Hooper; jibinaa ko ñalnde 5 ut 1936) ko binndoowo teleeji e filmuuji Ameriknaajo.[1] O resii binndoowo makko biyeteeɗo John William Corrington, mo maayi e hitaande 1988.Wikipedia: Baya Jurquethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baya_JurquetBaya Jurquet (jibinaa ko 9 abriil 1920 to Alseri, Alseri - maayi ko 7 sulyee 2007 to Marseille) ko neɗɗo luulndiiɗo njiyaagu e luulndiiɗo koloñaal, kadi ko debbo. O golliima ngam ndimaagu rewɓe e nder leydi Alseri.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baya_Jurquet#NguurndamNguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baya_Jurquet#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baya_Jurquet#KugalBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baya_Jurquet#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baya_Jurquet#TuugnorgalWikipedia: Dona Aureliahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dona_AureliaDona Aurelia Correia (maayɗo ko ina wona hitaande 1875), anndiraaɗo kadi Mae Aurelia, Mame Correia Aurelia e Madame Oralia, ko njulaagu jiyaaɓe nhara Orop-Afrik.[1] O inniraa ko "Laamɗo Orango" e Portigaal en e Luso-Afriknaaɓe.Wikipedia: Fatima Zohra Karadjahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Zohra_KaradjaFatima Zohra Karadja (jibinaa ko e hitaande 1949) ko cukko hooreejo Goomu Faggudu, Renndo e Pinal Dental Afrik wonande Fuɗnaange Afrik.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Zohra_Karadja#TuugnorgalWikipedia: Shiriefie cooreyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shiriefie_cooreyShirefie Coory (hedde 1865 haa 18 lewru marse 1950) ko debbo njulaagu, jom suudu leydi Nuwel Selannde. O jibinaa ko to Bsharri, e nder laamu Ottomaan hedde c.Wikipedia: Janice cookhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janice_cookJanice Cooke ko gardinooɗo tele Ameriknaajo, ko peewnoowo.Wikipedia: Zuhur Wanasihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zuhur_WanasiZuhur Wanasi (e aarabeere: زهور ونيسي; winndaa kadi ko Zhour Ouanissi e Zhor Ounissi; jibinaa ko e hitaande 1936) ko binndoowo, dawriyaŋke Alserinaajo keewɗo faayiida. O anndaa ko e daartol makko juutngol doole, e darnde makko e nder rewɓe adanɓe e laamu Alseri.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zuhur_Wanasi#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolBindihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zuhur_Wanasi#BindiBattehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zuhur_Wanasi#BattePolitikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zuhur_Wanasi#PolitikGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zuhur_Wanasi#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zuhur_Wanasi#TuugnorgalWikipedia: Karen cookhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karen_cookKaren Cook’ (jibinaa ko e hitaande 1952/1953) ko banke Angalteer, gardinooɗo fedde banke njulaagu to Goldman Sachs.Wikipedia: Jenniferhttps://ff.wikipedia.org/wiki/JenniferJennifer "Jen" Consalvo woni gooto e sosɓe e hooreejo fedde nde.[2]Wikipedia: Idiat Amusuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idiat_AmusuIdiat Aderemi Amusu (jibinaa ko 27 noowammbar 1952, to Kano) ko injenieer Naajeeriyaajo. Ko kanko woni debbo gadano injenieer ndema e nder leydi Naajeeriya, kadi ko kanko woni debbo gadano e nder diiso doosɗe leydi Najeriya (COREN).Wikipedia: Estellina konathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Estellina_konatEstellina Konat (fl. 1474-1477) ko binndoowo Itaali-Yahuudiyanke.Wikipedia: Ajani Anibijuwon Omisorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajani_Anibijuwon_OmisoreAjani Anibijuwon Omisore (hedde 1841 – 18 mars 1941) ko mawɗo leydi Yoruba [1] to Ife, leydi Najeriya Biritanik, sosɗo wuro Ayepe-Olode, sosi laamu Omisore.[2] O rokkaa tiitoonde Lowa ko Ooni (Laamɗo) Adelekan Olubuse I mo Ife, ɗum waɗi mo ɗiɗaɓo e Ooni en.Wikipedia: Rauf Olaniyanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rauf_OlaniyanRauf Aderemi Olaniyan (jibinaa ko 25 lewru feebariyee 1960) ko politikyanke Naajeeriya, injenieer siwil e remoowo[1][2], o woniino cukko guwerneer diiwaan Oyo gila 2019 haa 2022 nde o woppitaa caggal golle bonɗe e tuume keewɗe ɗe o tuumanoo kanko.[3][4][5][6] O suɓaama cukko guwerneer ngam wonde gardiiɗo Seyi Makinde e wooteeji guwerneer diiwaan Oyo 2019.Wikipedia: Asaambelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/AsaambeleThe Legislative Assembly of Prince Edward Island (French: Assemblée législative de l'Île-du-Prince-Édouard) together with the lieutenant governor of Prince Edward Island form the General Assembly of Prince Edward Island.[1] The Legislative Assembly meets at Province House, which is at the intersection of Richmond and Great George Streets in Charlottetown.Wikipedia: Samuel Olatunde Fadahunsihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Olatunde_FadahunsiSamuel Olatunde Fadahunsi OFR CON (17 mars 1920 – 12 ut 2014) ko injenieer siwil Naajeeriya, gonnooɗo hooreejo COREN, fedde toppitiinde inndeeji e nder leydi Najeriya.[1]Wikipedia: Commercial Real Estate Womenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Commercial_Real_Estate_WomenAsaambele sariyaaji duunde laamɗo Eduard (e Farayse: Assemblée législative de l'Île-du-Prince-Édouard) wondude e lietnaa-guwerneer duunde laamɗo Eduard ko kamɓe ngoni Asaambele mawɗo duunde laamɗo Eduard.[1] Asaambele sarɗiiji ina hawra e galle laamorɗo oo, ko ɗoon woni ɗo laabi Richmond e laabi Great George kawri e nder wuro Charlottetown.Wikipedia: Anne Felicitehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_FeliciteAnne Félicité Colombe (fl. 1793), ko binndoowo e bayyinoowo Farayse, kadi ko daraniiɗo politik e sahaa njiimaandi Farayse.Wikipedia: Amjad Najmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amjad_NajmiAmjad Najmi (1899-1974) ko yimoowo, jimoowo, binndoowo, e ngenndiyanke. O wallitii e ƴellitaare ɗemngal Urdu to Odisha e Andhra Pradesh.Wikipedia: Shahid Kabirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shahid_KabirShahid Kabir (1 mee 1932 - 11 mee 2001) ko yimoowo e winndiyanke ɗemngal Urdu, ummoriiɗo Maharashtra, leydi Indiya. Ko o binndoowo tiiɗɗo gila 1952, omo winnda jimɗi, daartol e binndanɗe.Wikipedia: Khalia Colliahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khalia_ColliaKhalia Collier woni joom St. Louis Surge, kadi ko komisariyaajo fedde mum fedde basket rewɓe aduna (GWBA).Wikipedia: Sarah collitonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_collitonSara Colleton ko Ameriknaajo peewnoowo teleeji e filmuuji. O golliima e nder filmo Showtime biyeteeɗo Dexter gila 2006, o heɓi kadi nominaasiyoŋaaji Emmy keewɗi ngam golle makko e nder filmo oo.Wikipedia: Marie-Christinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie-ChristineMarie-Christine Coisne-Roquette (jibinaa ko ñalnde 4 noowammbar 1956) ko debbo njulaagu Faraysenaajo. Ko kanko woni hooreejo e gardiiɗo fedde Sonepar.Wikipedia: Anat Cohenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anat_CohenAnat Cohen-Dayag ko jom jawdi Israayiilnaajo. Ko kanko woni hooreejo e gardiiɗo sosiyatee Israayiil biyeteeɗo Compugen Ltd, sosiyatee toppitiiɗo yiytude leɗɗe.Wikipedia: Isabella Cogswellhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isabella_CogswellIsabella Cogswell (6 sulyee 1819 – 6 desaambar 1874) ko debbo njulaagu Kanadaa. O jibinaa ko to Halifax, ɓiɗɗo debbo biyeteeɗo Henry Hezekiya Cogswell e debbo mum.Wikipedia: Ethel Delalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ethel_DelaliEthel Delali Cofie ko jom ngalu, ganndo IT, kadi ko jiiloowo.[1][2][3] Ko kanko woni tergal sosngal fedde Rewɓe e nder Afrik Teknoloji.Wikipedia: Anne Cofellhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_CofellAnne Cofell Saunders ko Ameriknaajo binndoowo, peewnoowo teleeji.Wikipedia: Sara Couburghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_CouburgSara Coburn (jibinaa ko ñalnde 25 lewru Duujal hitaande 1962 to Irlande worgo) ko jaayndiyanke, kadi ko o yeewtanoowo njulaagu e nder jaaynde BBC Breakfast e jaaynde BBC News.Wikipedia: Pamela jeanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pamela_jeanPamela Jean Cluff-Final FRAIC FRIBA (jibinaa ko Johnstone; 21 suwee 1931 – 25 desaambar 2023) ko mahoowo Kanadaa jibinaaɗo to Angalteer, keɓtinaaɗo e diisnondiral keɓtinaangal.Wikipedia: Henriyat de clerechttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henriyat_de_clerecHenriyet de Clerc (1812-1878) ko Faraysenaajo golloowo.[1] O resi ko Luwis Farayse-Savier de Klerk (maayɗo 1841) e yumma Luwis de Klerk.Wikipedia: Sarah claytonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_claytonSarah Clayton (1712-1779) ko golloowo e nder leydi Angalteer.[1] Ko kanko woni joom galle mawɗo Parr, o anndiraa ko ‘Laamɗo Parr’.Wikipedia: Tee-Y Mixhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tee-Y_MixTee-Y Mix (jibinaaɗo: Temitayo Ibitoye) ko gardiiɗo jimɗi Naajeeriya, kadi ko tergal yiilirde fedde Dapper. O anndaa no feewi sabu makko waɗde jimɗi mawɗi ɗi Naeto C waɗi "Kini Big Deal", ko ɗum addani mo heɓde noddaango e The Headies ngam wonde peewnuɗo hitaande ndee e hitaande 2009.Wikipedia: Khalida Toumihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khalida_ToumiAlice Sportisse Gomez-Nadal (9 sulyee 1909 - 3 suwee 1996) ko dawriyanke Farayse-Alserinaajo.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khalida_Toumi#TuugnorgalWikipedia: Sulyman Age Abdulkareemhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sulyman_Age_AbdulkareemSulyman Age Abdulkareem ko jannginoowo leydi Naajeeriya, ko jannginoowo to bannge ganndal kemikal, o woni cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Ilorin gila 2017 haa 2022.Wikipedia: June Yvonehttps://ff.wikipedia.org/wiki/June_YvoneJune Yvonne Clarke (jibinaa ko 21 mars 1935 to Barbados) ko dipolomaat Barbados. O woniino Komiseriyaa Toowɗo Barbados to Kanadaa tuggi 1996 haa 1999 e Wakiiliijo Duumotooɗo Barbados to Fedde Ngenndiije Dentuɗe to New York tuggi 1999 haa 2004.Wikipedia: Sarki Auwaluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarki_AuwaluSarki Auwalu (jibinaa ko e hitaande 1965) ko injenieer kemikal leydi Najeriya. Ko kanko woni hannde gardiiɗo departemaa toppitiiɗo ko fayti e petroŋ (DPR) mo hooreejo leydi Naajeeriya toɗɗii.Wikipedia: Patrick Ekpotuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Patrick_EkpotuPatrick Akpan Ekpotu (Heeɗito)R (jibinaa ko 26 lewru Juko hitaande 1960) ko neɗɗo Naajeeriyaajo, ko o ganndo kemikal. Ko kanko woni gonnooɗo cukko guwerneer diiwaan Akwa Ibom.Wikipedia: Marry Clarkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marry_ClarkMary Clark wonnoo ko binndoowo e bayyinoowo, golloowo e laawol Aldersgate, to Londres, gila 1677 haa 1696.Wikipedia: Chafika Meslemhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chafika_MeslemChafika Meslem (ñalnde 2 oktoobar 1934 – sulyee 2000) ko dipolomaat Alseri.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chafika_Meslem#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chafika_Meslem#KugalMaayde e ndonuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chafika_Meslem#Maayde_e_ndonuTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chafika_Meslem#TuugnorgalWikipedia: Daniel Etim Effionghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_Etim_EffiongDaniel Etim Effiong, kadi Daniel Etim-Effiong[1] ko fijoowo Nollywood e gardo filmuuji Naajeeriya.[2]Wikipedia: Rilwanu Lukmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rilwanu_LukmanRilwanu Lukman (26 lewru bowte hitaande 1938 – 21 lewru juko hitaande 2014) ko injenieer leydi Naajeeriya, o joginoo golle jaagorɗe keewɗe e nder laamu leydi Najeriya hade makko wontude Sekreteruuji mawɗi OPEP (Fedde leyɗeele yeeyooɓe petroŋ) tuggi 1 lewru Yarkomaa 1995 haa 21 lewru nduu ñalnde 21 sulyee 2014.[1] Ñalnde 18 lewru Duujal hitaande 2008, Lukman toɗɗaama jaagorgal ko feewti e petroŋ e juuɗe hooreejo leydi Naajeeriya, hono Umaru Yar'Adua, o jooɗii golle ɗee haa lewru mars 2010.Wikipedia: Anne Cirkehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_CirkeAnne Cirkel ko gardiiɗo gollordu otomaatik diisnondiral elektoronik, jooni ko gardiiɗo mawɗo njulaagu karallaagal to Mentor, gollordu Siemens.[1]Wikipedia: Abubakar Momohhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_MomohAbubakar Momoh ko siyaasayanke, kadi ko injenieer leydi Najeriya. O toɗɗaama jaagorgal ko feewti e ƴellitaare leydi Niger, ko hooreejo leydi ndii, hono Bola Ahmed Tinubu.Wikipedia: Zahia Mentouri-Chentoufhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zahia_Mentouri-ChentoufZahia Mentouri-Chentouf (aarabeere: زهية منتوري, e ɗemngal romaan: Zahiyya Mantūrī ; 1947 – 12 sulyee 2022) ko cafroowo Alseri, golloowo laamu, gollinooɗo jaagorgal leydi Alseri ko feewti e cellal e geɗe renndo e hitaande 1992.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zahia_Mentouri-Chentouf#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zahia_Mentouri-Chentouf#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zahia_Mentouri-Chentouf#TuugnorgalWikipedia: Christiana Cindrichhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christiana_CindrichChristina Cindrich ko peewnoowo teleeji, jaɓɓoowo, binndoowo, iwdi Itaali e Korowasi, keɓɗo njeenaari 4X Emmy.Wikipedia: Rabea Mechernanehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabea_MechernaneRabea Mechernane, jibinaaɗo Rabea Kerzabi ko daraniiɗo jojjanɗe rewɓe Alseri-Katar, kadi ko dawriyanke. Ko kanko wonnoo jaagorde Alseri to bannge ballal ngenndi e ɓesngu e kitaale 1990.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabea_Mechernane#TuugnorgalWikipedia: Ogbonnaya Onuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogbonnaya_OnuOgbonnaya Onu CON (1 Duujal 1951 - 11 Abriil 2024) ko Naajeeriyaajo, binndoowo e injenieer. Ko kanko woni guwerneer siwil gadano e nder diiwaan Abia, kadi ko kanko woni jaagorde ganndal, karallaagal e kesam-hesaagu leydi Najeriya gila lewru Noowammbar 2015 haa o woppi laamu e hitaande 2022.Wikipedia: Fatma Zohra Ouhachi-Veselyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatma_Zohra_Ouhachi-VeselyFatma Zohra Ouhachi-Vesely (nee Ksentini) ko debbo Alserinaajo, ko kanko woni ciimtol keeriiɗo Fedde Ngenndiije Dentuɗe ko fayti e mborosaaji tookeeji tuggi 1995 haa 2004. Ko adii nde o heɓata golle ɗee, ko o ciimtol keeriiɗo e nder Goomu toppitiingu haɓaade njiyaagu e ndeenka e nder leƴƴi tokoosi tuggi 1989 haa 1994.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatma_Zohra_Ouhachi-Vesely#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatma_Zohra_Ouhachi-Vesely#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatma_Zohra_Ouhachi-Vesely#TuugnorgalWikipedia: Patricia Churchillhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Patricia_ChurchillPatricia Churchill ko Ameriknaajo peewnoowo filmuuji e teleeji. O suɓaama laabi ɗiɗi ngam heɓde njeenaari Emmy Award ngam ɓurde moƴƴude e filmuuji dramaaji ngam golle makko e filmuuji Lost.Wikipedia: Bamidele Solomonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bamidele_SolomonBamidele Ogbe Solomon (7 sulyee 1955, Idofin-Isanlu, diiwaan Kogi – 10 mee 2023) ko ganndo Naajeeriya, ko jannginoowo to bannge ganndal kemikal. O woniino neɗɗo mawɗo e nder ƴellitgol politikaaji bioteknoloji leydi Najeriya, o woniino kadi Direkteer mawɗo e hooreejo gollordu (NABDA) e nder duuɓi ɗiɗi, tuggi 2005 - 2013.Wikipedia: Larbi Bouhalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Larbi_BouhaliLarbi Buhali (arab : العربي بوهالي ; jibinaa ko e hitaande 1912 to El Kantara)Cheurfi, Achour. La classe politique algérienne: de 1900 à nos jours : dictionnaire biographique.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Larbi_Bouhali#TuugnorgalWikipedia: Alisa Chumachankohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alisa_ChumachankoAlisa Chumachenko ko jom ngalu leydi Riisi.Wikipedia: Andrew Yakubuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andrew_YakubuAndrew Laah Yakubu (jibinaa ko ñalnde 10 suwee 1955) ko gonnooɗo gardiiɗo fedde toppitiinde petroŋ leydi Najeriya. O rokkaama toɗɗagol ngol ko hooreejo leydi Goodluck Ebele Jonathan e hitaande 2012.Wikipedia: Shenan Chunghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shenan_ChungShenan Chuang (Chinese: 莊淑芬) is a Taiwanese businessperson. She is the chief executive officer for Ogilvy & Mather Greater China.Wikipedia: Said Abadouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Said_AbadouSaid Abadou (عبادو السعيـد) (hedde 1935 - 12 lewru juko 2019) DZ Breaking|url=https://www.dzbreaking.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Said_Abadou#TuugnorgalWikipedia: Evelina Mariahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Evelina_MariaToggo alluwal loowdiWikipedia: Munavvar Lakhnavihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Munavvar_LakhnaviMunavvar Lakhnavi ( Urdu : منوّر لکھنوی ) ko yimoowo Urdu dañɗo innde e nder yimre, kadi e nder firo.Wikipedia: Zoubida Assoulhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zoubida_AssoulZoubida Assoul (arab : زبيدة عسول ; jibinaa ko 15 mee 1956)https://www.arabruleoflaw.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zoubida_Assoul#Nguurndam_adanɗamJaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zoubida_Assoul#Jaŋde_e_golleGolle sariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zoubida_Assoul#Golle_sariyaPolitikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zoubida_Assoul#PolitikTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zoubida_Assoul#TuugnorgalWikipedia: Ashely christisenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ashely_christisenAshley Christensen ko jom suudu Ameriknaajo, jom suudu, winndiyanke, kadi ko jom suudu. O jooɗi haa Raleigh, lesdi Carolina woylaare, nden o laati hooreejo & joom AC Restaurants, fedde jaɓɓaade Poole's Diner, Fox Liquor Bar, Beasley's Chicken + Honey, Maayde & Taxes, Pies Poole's, e AC Events ][2] O heɓii njeenaari James Beard laabi ɗiɗi, o heɓiino njeenaari mawndi sabu wallude mo waɗde nokku ɗo nguura Raleigh woni ɗoo e kartal.Wikipedia: Malikzada Manzoor Ahmadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malikzada_Manzoor_AhmadMalikzada Manzoor Ahmad (jibinaa ko Malikzada Manzuur Ahmad ; 17 oktoobar 1929 – 22 abriil 2016) ko jimoowo, jimoowo, compere, jannginoowo e ñemmbuɗo, binndol Urdu Inndonaajo. Ko adii fof ko anndiraaɗo mushairaaji e nder leydi Indiya e caggal leydi e wallitde binndol Urdu,[1] o waɗii kadi yeewtere DCM mushaira, batu yimre Indiya-Pakistaan tuggi 1952 haa 2016.Wikipedia: Nouria Benghabrit-Remaounhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nouria_Benghabrit-RemaounNouria Benghabrit-Remaoun (jibinaa ko ñalnde 5 marse 1952) ko ganndo ko faati e renndo e wiɗtiyanke Alaseri. Ko adii ɗuum o golliima e laamu Alseri, o woniino jaagorgal jaŋde ngenndi.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nouria_Benghabrit-Remaoun#TuugnorgalWikipedia: Maghfoor Ahmad Ajazihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maghfoor_Ahmad_AjaziMaghfoor Ahmad Ajazi (3 mars 1900 – 26 suwee 1966) ko daraniiɗo politik jeyaaɗo to Bihar, mawɗo e nder dille jeytaare leydi Indiya.Wikipedia: Jan Nisar Akhtarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jan_Nisar_AkhtarJan Nisar Akhtar (18 lewru feebariyee 1914 - 19 lewru ut 1976) ko yimoowo Inndonaajo binndol ghazals e nazms Urdu, kadi ko jeyaaɗo e fedde winndooɓe yahruɓe yeeso, kadi ko o jimoowo jimɗi ngam Bollywood.[1]Wikipedia: Javed Akhtarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Javed_AkhtarJaved Akhtar (jibinaa ko 17 lewru Yarkomaa 1945) ko binndoowo, jimoowo e yimoowo leydi Indiya. Anndaama e golle makko e nder cinema Hindi, o heɓi njeenaaje joy e nder leydi Indiya, o heɓi kadi njeenaaje Padma Shri e hitaande 1999 e Padma Bhushan e hitaande 2007,[1] njeenaaje ɗiɗi ɓurɗe toowde e nder leydi Indiya.Wikipedia: Waheed Akhtarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waheed_AkhtarSyed Waheed Akhtar (Urdu: سید وحید اختر ) (12 ut 1934, to Aurangabad (Deccan) – 13 lewru Duujal 1996) ko yimoowo, winndiyanke, ñaawoowo, haaloowo, kadi ganndo juulɗo e filosof.Wikipedia: Alhar Bikanerihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhar_BikaneriAlhar/Alhad Bikaneri (Maayɗo Shri.Alhar Bikaneri) (17 lewru Mbooy 1937 - 17 lewru Juko 2009) ko yimoowo lolluɗo e nder leydi Indiya.Wikipedia: Akbar Allahabadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akbar_AllahabadiSyed Akbar Hussein, ganndiraaɗo Akbar Allahabadi (16 noowammbar 1846 – 9 suwee 1921) ko yimoowo Urdu Inndonaajo e nder fannu satire.[2] Ɓuri lollude e aaye Akbar oo, ko ƴattooje pinal ɗe njiyaagu pinal hirnaange Angalteer jibini.Wikipedia: Amir Meenaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amir_MeenaiAmeer Minai walla Amir Meenai (Urdu : امیر مینائی ; 1829 — 13 Oktoobar 1900) ko yimoowo Urdu Inndoyankeejo mo teeminannde 19ɓiire.[1] O teddinaama e yimooɓe heewɓe e jamaanu makko ina jeyaa heen Ghalib e Daagh Dehalvi e Muhammadu Iqbal.Wikipedia: Lesley Chillcotthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lesley_ChillcottLesley Chilcott ko gardinooɗo filmuuji binndaaɗi e Ameriknaajo. Filmuuji binndaaɗi teskinɗi ina njeyaa heen Watson, [1] [2] Faandaare "Superman", [3] CodeGirl, [4] [5] Ina waawi wonde no feewi, [6] e Goonga mo weeɓaani mo heɓi njeenaaje ɗiɗi Oscar.Wikipedia: Yvonne chahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yvonne_chaYvonne Chia (sinuwaa koolaaɗo: 谢姚依雯; Sinuwaa aadaaji: 謝姚依雯; pinin: Xièyáo Yīwén; Jyutping: Ze6 Jiu4 Ji1 Debbo njulaagu e banke leydi Malesi. Ko kanko woni debbo gadano e nder leydi Malesi wonde mawɗo banke.Wikipedia: Mir Aneeshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mir_AneesMir Babar Ali Anees (Urdu: مير ببر على انيس, 1800-1874), anndiraaɗo kadi Mir Anees ko yimoowo Urdu Inndonaajo. O huutoriima innde binndol makko (takhallus) Anees (Urdu: انيس, Anees firti ko "sehil ɓadiiɗo, sehil") e nder yimre.Wikipedia: Wen shin chaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wen_shin_chaiWen Shin Chia (jibinaa ko hedde hitaande 1991) ko neɗɗo Malesinaajo, ganndo ko faati e taariindi, jom ngalu.Wikipedia: Rais Ansarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rais_AnsariSyed Abdul Qavi (jibinaa ko e hitaande 1951 to Lucknow, leydi Indiya), ɓurɗo anndeede e innde makko dingiral Rais Ansari (walla Rayees Ansari), ko yimoowo Urdu Inndonaajo, mo waɗii jimɗi e nder juuldeeji yimre Inndo e nder juuldeeji to New Delhi e Kataar.[1].Wikipedia: Gew Gek Kimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gew_Gek_KimChew Gek Khim ( Sinuwaa : 周玉琴 ; pinin : Zhōu Yùqín ) ko debbo njulaagu Singapuurnaajo, jom ngalu, ko kanko woni hooreejo sosiyeteeji ina heen sosiyetee njulaagu Straits. Ko kanko woni taaniiko gonnooɗo hooreejo banke OCBC, hono Tan Chin Tuan.Wikipedia: Siraj-ud-Din Ali Khan Arzuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Siraj-ud-Din_Ali_Khan_ArzuSiraj-ud-Din Ali Khan (Urdu: سراج الدین علی خاں آرزو) (1687-1756), anndiraaɗo kadi innde binndol mum Arzu, ko yimoowo, ganndo ɗemngal e binndoowo konnguɗi laamu Mughal, jeyaaɗo to Delhi.[1] O meeɗiino winndude ko ɓuri heewde e ɗemngal Perse, kono kadi o winndii 127 couplet e ɗemngal Urdu.Wikipedia: Regine Chevalliarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Regine_ChevalliarRegine Chevallier (e ɗemngal Farayse: [ʁeʒin ʃəvalje]) ko Haitinaajo diisnondirɗo e mbaylaandi. O heɓi tiitoonde, "Hat Lady to the Stars" ngam deftere makko keeriinde "Haute Summer Hats".Wikipedia: Ibrahim Ashkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_AshkIbraahim Khan Ghauri (20 sulyee 1951 - 16 lewru bowte 2022) ko yimoowo, jaayndiyanke, fijoowo e winndiyanke filmuuji. O winndi ko e innde binndol Ashk.Wikipedia: Syed Waheed Ashrafhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Waheed_AshrafSyed Waheed Ashraf (jibinaa ko ñalnde 4 feebariyee 1933) ko ganndo suufiyanke, yimoowo e ɗemngal Farsi e Urdu.Wikipedia: Siraj Aurangabadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Siraj_AurangabadiSayyid Sirajuddin, mo yimɓe heewɓe nganndi Siraj Aurangabadi (1715–1763), ko yimoowo mistik Inndo, mo fuɗɗii winndude e ɗemngal Persi, caggal ɗuum o fuɗɗii winndude e ɗemngal Urdu.[1][2]Wikipedia: Ndrea chessmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndrea_chessmanAndrea Chesman ko binnduɗo ko ina ɓura capanɗe ɗiɗi defte defte, kadi ko kañum woni binnduɗo ko ina ɓura teemedere defte defte e defte garde. Deftere makko deftere adannde wiyeteende The Vegetarian Grill ko nde o heɓi njeenaari deftere deftere James Beard e hitaande 1999, o heɓi kadi njeenaari ɓurndi moƴƴude e fedde barbecue ngenndiire e hitaande 1999.Wikipedia: Jagan Nath Azadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jagan_Nath_AzadJagan Nath Azad (5 lewru Duujal 1918 – 24 lewru Siilo 2004),[1] ko yimoowo, winndiyanke, ganndo Urdu Inndo. O winndi ko ina tolnoo e 70 deftere, ina heen defte jimɗi, jimɗi, nguurndam, e binndanɗe dille.Wikipedia: Cheong-Chua koonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheong-Chua_koonCheong-Chua Koon Hean ( Sinuwaa : 蔡君炫 ; pinin : Cai Jūnxuàn ; jibinaa ko e hitaande 1957) ko Singapuurnaajo peewnoowo wuro e mahoowo.Wikipedia: Azhar Shah Qaiserhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Azhar_Shah_QaiserAzhar Shah Qaiser (1920-1985) ko ganndo lislaam, jaayndiyanke, binndoowo. O winndii binndanɗe e defte e ɗemngal Urdu.Wikipedia: Laura chanelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laura_chanelLaura Chenel (jibinaa ko 1948–1949)[1] ko peewnoowo ñamri, ko kanko woni Amerik gadano peewnugol ñamri ngaari ngam njulaagu, kadi o wallitii e anndinde ñamri ngaari e nder Amerik. E hitaande 1979, o fuɗɗii feewnude chèvre to wuro Sebastopol, to Kaliforni, to Bay Area, caggal nde o yahri ngam yiylaade peewnugol ñamri ngaari to Farayse.Wikipedia: Bismil Azimabadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bismil_AzimabadiBismil Azimabadi (1901 – 20 lewru juko hitaande 1978) ko Inndonaajo daraniiɗo ndimaagu, joom leydi, yimoowo Urdu, jeyaaɗo to Patna, laamorgo leydi Bihar.[1][2][3][4]Wikipedia: Meriem Benmouloudhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Meriem_BenmouloudMeriem Benmouloud (arab : مريم بن مولود ; jibinaa ko ñalnde 17 sulyee 1980) ko jaagorgal Alseri to bannge dijital e limto. O toɗɗaa ko jaagorde ñalnde 16 mars 2023.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Meriem_Benmouloud#TuugnorgalWikipedia: Nadia Boubeghlahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nadia_BoubeghlaNadia Boubeghla (jibinaa ko to Alseri, Alseri) ko dawriyanke Alseri. O jeyaa ko e lannda gollotooɓe.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nadia_Boubeghla#TuugnorgalWikipedia: Fazia Dahlebhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fazia_DahlebFazia Dahleb (jibinaa ko 25 lewru Yarkomaa 1967) ko jaagorgal leydi Alseri to bannge taariindi e semmbeeji kesi. O toɗɗaa ko jaagorde ñalnde 16 mars 2023.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fazia_Dahleb#TuugnorgalWikipedia: Zahra Dardourihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zahra_DardouriZahra Dardouri (jibinaa ko Boumaza ñalnde 6 feebariyee 1955 to Batna) ko jannginoowo Alseri, ko dawriyanke, gonnooɗo jaagorgal.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zahra_Dardouri#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zahra_Dardouri#TuugnorgalWikipedia: Katherine Blackbirnhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katherine_BlackbirnKatherine Blackburn (jibinaa ko Brown; jibinaa ko ñalnde 25 suwee 1965) ko gardiiɗo fuku koyɗe Ameriknaajo, ko kanko woni cukko hooreejo fedde fuku koyɗe leydi ndii.Nguurndam arandejam[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Katherine_Blackbirn#Nguurndam_arandejam[waylu_iwdi]Bengals Cincinnati[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Katherine_Blackbirn#Bengals_Cincinnati[waylude_iwdi]Nguurndam neɗɗo[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Katherine_Blackbirn#Nguurndam_neɗɗo[waylu_iwdi]Tuugnorgal[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Katherine_Blackbirn#Tuugnorgal[waylude_iwdi]Wikipedia: Kaifi Azmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaifi_AzmiKaifi Azmi (jibinaa ko Athar Husen Rizvi; 14 lewru Yarkomaa 1919 – 10 lewru Mbooy 2002) ko yimoowo Urdu Inndonaajo. O siftortee ko kanko addani binndol Urdu e nder filmuuji dillooji Indiya.Wikipedia: Naima Farhihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naima_FarhiNaima Farhi (jibinaa ko e hitaande 1976 to Sétif) ko dawriyanke Alseri. Naima Farhi, jannginaaɗo awokaa, ko depitee Sétif e nder dillere El-Infitah.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naima_Farhi#TuugnorgalWikipedia: Bekhud Badayunihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bekhud_BadayuniMuhammadu Abdul-Hayy Siddiqui (1857–1912), winndiyanke e innde binndol Bekhud Badayuni, ina jeyaa e yimooɓe Urduɓe ɓe ngoni ko e darorɗe teeminannde sappo e jeenay e fuɗɗoode teeminannde noogas e nder leydi Indiya. Ko aada yimooɓe Urduɓe ngoni ko e innde binndol (takhallus) baawngol reedde no punndi nii e nder coupletɗo kala ghazal, ina heewi hawrude e innde ɗiɗmere hollitore nokku ɗo yim oowoo.Wikipedia: Fani Badayunihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fani_BadayuniShaukat Ali Khan (1879 - 27 ut 1941), ɓurɗo anndireede Fani Badayuni (takhallus makko), ko yimoowo Urdu Inndonaajo.[1][2]Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fani_Badayuni#KugalWikipedia: Nouria Yamina Zerhounihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nouria_Yamina_ZerhouniNourish Yamina Zerhouni ko dawriyaŋke Alserinaajo, laatinooɗo guwerneer diiwaan Boumerdès hakkunde 2015 e 2018.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nouria_Yamina_Zerhouni#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nouria_Yamina_Zerhouni#TuugnorgalWikipedia: Shakeel Badayunihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shakeel_BadayuniShakeel Badayuni (3 ut 1916 - 20 abriil 1970) ko jimoowo, jimoowo e binndoowo jimɗi e nder filmuuji ɗemngal Hindi / Urdu.[1][2][3]Wikipedia: Chen dianahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chen_dianaChen ("Diana") Ningning ko jom ngalu, ko neɗɗo moƴƴo. Ko kanko woni sosɗo e hooreejo fedde wiyeteende Pioneer Group Holdings, hooreejo fedde nde, kadi ko kanko woni hooreejo fedde nde.Wikipedia: Carole Federle Blackhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carole_Federle_BlackCarole Federle Black, jibinaaɗo e hitaande 1945 (duuɓi 78–79), ko gonnooɗo hooreejo e gardiiɗo gollordu njuɓɓudi nguurndam, marke multimedia wonande rewɓe, ina jeyaa heen Reso nguurndam, Reso filmuuji nguurndam, Reso rewɓe goonga nguurndam, Reso nguurndam nguurndam e Galle nguurndam Entertainment, gollinoo ko tuggi lewru marse 1999 haa lewru marse 2005. Ko adii ɗuum, Ms Black wonnoo ko hooreejo e gardiiɗo mawɗo NBC4, Los Angeles, tele njulaagu, tuggi 1994 haa 1999, e nder golle keewɗe jowitiiɗe e njulaagu to The Walt Sosiyetee Disney, sosiyatee jaayndeeji e wellitaare, tuggi 1986 haa 1993.Tuugnorgal[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Carole_Federle_Black#Tuugnorgal[waylude_iwdi]Wikipedia: Nouara Saâdia Djaâfarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nouara_Sa%C3%A2dia_Dja%C3%A2farNouara Saâdia Djaâfar (jibinaa ko ñalnde 13 feebariyee 1950 to Setif, Alseri) ko dawriyanke Alserinaajo, kadi ko jaagorgal toppitiiɗo ɓesngu e rewɓe.Iwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nouara_Sa%C3%A2dia_Dja%C3%A2far#IwdiijiWikipedia: Mah Laqa Baihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mah_Laqa_BaiMah Laqa Bai (7 abriil 1768 – ut 1824), jibinaa ko Chanda Bai, sahaa e sahaa fof ina wiyee Mah Laqa Chanda, ko jimoowo Urdu, jom njurum (tawaif) e balloowo yimɓe, jooɗiiɗo to Haydarabad, mo Inndonaajo, mo teeminannde 18ɓiire. E hitaande 1824, o woni debbo yimoowo gadano jogiiɗo diwan (deftere jimɗi) e golle makko, ko deftere Ghazals Urdu ina wiyee Gulzar-e-Mahlaqa, yaltunde caggal maayde makko.Wikipedia: Naseem uz Zafar Baquirihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naseem_uz_Zafar_BaquiriNaseem uz Zafar ko yimoowo indiyanke[3] kadi ko binnduɗo deftere Ek Nukta Muskra Diya, dental Nauha, Musaddaas e Salaam e Nazeer e Karbala, dental musaadaaji e salaam Allama Maujiz SambhaliWikipedia: Mounia Meslemhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mounia_MeslemMounia Meslem (jibinaa ko Tebessa ñalnde 24 suwee 1961), ko dawriyanke Alseri.All Africa.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mounia_Meslem#TuugnorgalWikipedia: Wasim Barelvihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wasim_BarelviZahid Hussein (jibinaa ko ñalnde 18 feebariyee 1940), ɓurɗo anndeede e innde binndol Wasim Barelvi, ko yimoowo ɗemngal Urdu, mo Inndo.[1] O jibinaa ko to wuro Bareilly, to Utar Pradesh.Wikipedia: Kunwar Mohinder Singh Bedi Saharhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kunwar_Mohinder_Singh_Bedi_SaharKunwar Mohinder Singh Bedi, innde binndol Sahar, ko yimoowo Urdu Indiya. Jaaynde Times of India inniri mo "yimoowo Urdu teskinɗo".Wikipedia: Augusta Bjorkenstamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Augusta_BjorkenstamAugusta Björkenstam (3 desaambar 1829 - 10 sulyee 1892) ko debbo Suwednaajo, jom njulaagu. O sosi sosiyatee jolngo biyeteeɗo Stockholms Expressbyrå (1877), gardinooɗo jolngo bagaas ummoraade e gartirgol otooji hakkundeeji Stockholm haa e heɓooɓe ɗum.Tuugnorgal[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Augusta_Bjorkenstam#Tuugnorgal[waylude_iwdi]Wikipedia: Asad Bhopalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asad_BhopaliAsad Bhopali (10 sulyee 1921 - 9 sulyee 1990) ko yimoowo e jimoowo Hindustanaajo Inndo. Ensiklopedi Sinemaa Hindi, mo Gulzar e Saibal Chatterjee kawri, siftini mo wonde o jeyaa ko e "inɗe seeɗa ceertuɗe e darnde maɓɓe e jimɗi filmuuji Hindi".Wikipedia: Kaif Bhopalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaif_BhopaliKaif Bhopali (20 feebariyee 1920 - 24 sulyee 1991) ko yimoowo e jimoowo Urdu Inndo. O wonnoo ko yimoowo e nder dingiral mushaira Urdu, o anndiraa ko binndoowo jimɗi hono Chalo Dildar Chalo, ɗi Mohammed Rafi yimi e nder deftere Kamal Amrohi nde hitaande 1972, Pakeezah.Wikipedia: Manzar Bhopalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Manzar_BhopaliSyed Ali Raza, ganndiraaɗo takhallus (innde binndol) Manzar Bhopali, ko yimoowo Urdu Inndo. O jibinaa ko Amravati.Wikipedia: Agha Bismilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agha_BismilAgha Bismil ko yimiyaŋke biyeteeɗo Urdu.Wikipedia: Luwis Rose babaudhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luwis_Rose_babaudLuwis Rose Babaud de la Chausade (1747-1817), ko winndiyanke Faraysenaajo binndoowo ciimtol. O anndaa ko e ciimtol makko, sifotoongol nguurndam makko e nder wolde Farayse.Wikipedia: Ram Prasad Bismilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ram_Prasad_BismilRam Prasad Bismil (noddaangoⓘ; 11 lewru juko 1897 – 19 lewru duujal 1927) ko yimoowo, winndiyanke, e rewtinoowo Inndo, haɓantooɗo Raj Angalteer, tawtoraaɗo e fedde Mainpuri e hitaande 1918, e fedde Kakori e hitaande 1925 e Ursed He Hindi les inɗe binndol Ram, Agyat e Bismil, wonti anndaaɗe no feewi e les ɗiɗmo oo. Ko o firoowo kadi.Wikipedia: Nadia Labidihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nadia_LabidiNadia Labidi (jibinaa ko Cherabi, aarabeejo: نادية لعبيدي ; jibinaa ko 18 sulyee 1954) ko Alserinaajo peewnoowo filmuuji, gardinooɗo filmuuji, e dawriyanke. O woniino jaagorgal pinal tuggi 5 mee 2014 haa lewru mee 2015.Duuɓi gadani e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nadia_Labidi#Duuɓi_gadani_e_jaŋdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nadia_Labidi#KugalFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nadia_Labidi#FilmogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nadia_Labidi#TuugnorgalWikipedia: Kristin Bjornadottirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kristin_BjornadottirKristin Bjarnadottir (1812 – 1891) ko politikyanke Islande.[1]Tuugnorgal[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Kristin_Bjornadottir#Tuugnorgal[waylude_iwdi]Wikipedia: Mary Chess Barneyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Chess_BarneyMary Chase Barney (1785-1872), ko binndoowo Ameriknaajo. Ko kanko woni gardiiɗo e bayyinoowo jaaynde ngenndiire to Baltimore e hitaande 1829-1831.Wikipedia: Raaz Chandpurihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Raaz_ChandpuriRaaz Chandpuri (jibinaa ko Muhammadu Sadiq; 189a2-1969)[1][2] ko yimoowo e binndol Inndo, ganndiraaɗo binndol ghazal e nazm Urdu. O jeyaa ko e almuɓɓe Seemab Akbarabadi adanɓe, o heɓi darnde Ustaad wonande hoore makko.Wikipedia: Shavone charliehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shavone_charlieShavone Charles, ganndiraaɗo innde wootere ko SHAVONE. ko jom ngalu e jimoowo Ameriknaajo.Wikipedia: Unwan Chishtihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Unwan_ChishtiUnwan Chishti (5 feebariyee 1937 – 1 feebariyee 2004) ko yimoowo Urdu, dañɗo innde e nder jimɗi, e nder ganndo, e nder jannginoowo e nder binndol. Ko kanko wonnoo almuudo Abr Ahasaani Gunnauri.Wikipedia: Countess Debonnaire - Jane Von Bismarck - Schonhausenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Countess_Debonnaire_-_Jane_Von_Bismarck_-_SchonhausenKonte Debonnaire Jane von Bismarck-Schönhausen (Almaañ: Debonnaire Jane Gräfin von Bismarck-Schönhausen; née Patterson; jibinaa ko ñalnde 19 ut 1959) ko debbo njulaagu, styliste, e renndoyankeewo Engele.Nguurndam neɗɗo[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Countess_Debonnaire_-_Jane_Von_Bismarck_-_Schonhausen#Nguurndam_neɗɗo[waylu_iwdi]Tuugnorgal[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Countess_Debonnaire_-_Jane_Von_Bismarck_-_Schonhausen#Tuugnorgal[waylude_iwdi]Wikipedia: Marr chang-chihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marr_chang-chiMarr Chang-chi ( Sinuwaa : 梅長錡 ) ko neɗɗo leydi Taywan.Wikipedia: Daagh Dehlvihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daagh_DehlviNawab Mirza Khan Daagh Dehlvi ( Urdu : نواب مرزا خان داغ دہلوی ، 25 mee 1831 – 17 mars 1905) ko yimoowo ganndiraaɗo e gazaaluuji Urdu. O jeyaa ko e duɗal ɓooyngal Delhi ngam yimre Urdu.Wikipedia: Gulzar Dehlvihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gulzar_DehlviAnand Mohan Zutshi Gulzar Dehlavi (Urdu: آنند موہن زتشی گلزار دہلوی; Hindi: आन्द मोहन जुत्शी गी देहलवी) (7 lewru Siilo 1926 – 12 lewru Juko 2020) ko yimoowo, ganndo, e jaayndiyanke Urdu Indiya.[2] Jibinaa ko e leydi Delhi ɓooyndi, Gali Kashmeer.Wikipedia: Nawaz Deobandihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nawaz_DeobandiMohammad Nawaaz Khan (ko heewi anndireede ko Nawaaz Deobandi; jibinaa ko ñalnde 16 lewru juko hitaande 1956) ko yimoowo ɗemngal Urdu Indiya.[1][2] O woni kadi binndoowo Ghazal won heen ko jimoowo Ghazal lolluɗo biyeteeɗo Jagjit Singh yimata ɗum.Wikipedia: Emily Chamblyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emily_ChamblyEmily Chamlee-Wright (jibinaa ko ñalnde 7 lewru juko hitaande 1966) ko ganndo faggudu Ameriknaajo, ko kanko woni hooreejo e CEO Duɗal Janngirɗe Neɗɗaŋke.[1] Tuggi 2012 haa 2016, ko kanko woni hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Washington.Wikipedia: Nayan H. Desaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nayan_H._DesaiNayan H. Desai (22 lewru feebariyee 1946 - 12 lewru ut 2023) ko yimoowo ɗemngal Gujarat, jeyaaɗo to leydi Indiya.Wikipedia: Ghulam Ahmad Faroghihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghulam_Ahmad_FaroghiHafiz Ghulam Ahmad Faroghi (1861-1919) ko ganndo mawɗo e ɗemngal Arab e Perse to diiwaan Bhopal. O adii toɗɗaade ko 'Hooreejo Maulvi' to duɗal Sulaimania, caggal ɗuum o golliima jannginoowo to duɗal Jahangiria.Wikipedia: Benedicta Charmbalainhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benedicta_CharmbalainBenedicta Chamberlain (jibinaa ko e lewru feebariyee 1944)[1][2] ko ronooɓe miliyaaruuji Angalteer, kadi ko jom jawdi mawndi e nder fedde wiyeteende William Grant & Sons.Wikipedia: Shamim Farooquihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shamim_FarooquiShamim Farooqui (25 Duujal 1943 - 29 Ut 2014) ko yimoowo Urdu[1] jeyaaɗo to Inndo.Wikipedia: Monjulica Chakmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monjulica_ChakmanMonjulika Chakma (jibinaa ko ñalnde 26 oktoobar 1944)[1] ko jom ngalu e njulaagu e njulaagu. O heɓi njeenaari Begum Rokeya Padak e hitaande 2020 ngam darnde makko e ƴellitaare renndo-faggudu.Wikipedia: Natalie chakmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Natalie_chakmanNatalie Chaidez ko winndiyanke e peewnoowo teleeji Ameriknaajo, ganndiraaɗo Terminator : Taariikaaji Sarah Connor, Dogooɓe, e 12 ɓowɗi.Wikipedia: R. Makanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/R._MakanaR. Makana Risser Chai (jibinaa ko Rita M.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Margaret chaffinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_chaffinMargaret Chabot (1752-1819) ko jom otel Ameriknaajo. Ko kanko sosi e gardiiɗo otel lolluɗo biyeteeɗo Rising Sun to laawol Conti e nder diiwaan Farayse to New Orleans, wonti nokku ganndiraaɗo yahooɓe caggal leydi e hoɓɓe alɗuɓe e nder wuro ngoo e fuɗɗoode teeminannde 19ɓiire.Wikipedia: Leslie cavenyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leslie_cavenyLeslie Caveny ko binndoowo e peewnoowo filmuuji e teleeji Ameriknaajo.[1] Caveny wonnoo ko binndoowo e peewnoowo gollordu Everybody Loves Raymond[1] duuɓi keewɗi ɗo o renndini njeenaari Primetime Emmy ngam ƴellitde filmuuji komedi.Wikipedia: Francesca cavallohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francesca_cavalloFrancesca Cavallo ko winndiyanke, jom ngalu, golloowo, mo Itaali ɓuri soodde. O ɓuri anndeede ko e sosde deftere Good Night Stories ngam Rebel Girls, nde waɗii limlebbiiji e nder lowre enternet Kickstarter ngam yaltinde.Wikipedia: Alice Kacalkantihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_KacalkantiAlice Regina Alves Kavalkante[2] (16 noowammbar 1961 – 2 ut 2021), ɓurɗo anndeede e Alicinha Kavalkante, ko balloowo kewuuji Beresiil.[3]Wikipedia: Claudia marvel Castrohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Claudia_marvel_CastroClaudia Mabel Castro Gutiérrez[1] (jibinaa ko ñalnde 28 abriil 1968) ko jom ngalu Siili, jeyaaɗo e fedde doosɗe leydi Siili.[4]Wikipedia: Melatu Uche Okoriehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Melatu_Uche_OkorieGila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓiWikipedia: Saftahttps://ff.wikipedia.org/wiki/SaftaSafta Castrișoaia (maayɗo e hitaande 1862) ko njulaagu Rumaani.[1]Wikipedia: Nora castenedahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nora_castenedaNora Castañeda (12 lewru juko 1942 – 16 lewru mee 2015) ko ganndo faggudu e daraniiɗo Venesuela, o woniino hooreejo Banke ƴellitaare rewɓe tuggi 2001 haa 2015.[1]Wikipedia: Yewande Omotosohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yewande_OmotosoYewande Omotoso (jibinaa ko e hitaande 1980) ko winndiyanke, mahoowo e diisneteeɗo, jibinaa ko to leydi Barbados, mawni ko to leydi Nijeer.[1] O woni ko e wuro Johanesburg hannde.Wikipedia: Osonye Tess Onwuemehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osonye_Tess_OnwuemeOsonye Tess Onwueme, also known as T. Akaeke Onwueme (born 8 September 1955) is a Nigerian playwright, scholar and poet, who rose to prominence writing plays with themes of social justice, culture, and the environment.Wikipedia: Shamsur Rahman Faruqihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shamsur_Rahman_FaruqiShamsur Rahman Faruqi (30 suwee 1935 - 25 lewru duujal 2020) ko yimoowo, winndiyanke, ƴeewoowo, e miijotooɗo ɗemngal Urdu Inndo. O anndaa ko e udditde modernism e binndol Urdu.Wikipedia: Zia Fatehabadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zia_FatehabadiMehr Lal Soni (9 feebariyee 1913 – 19 ut 1986), ɓurɗo anndireede ko Zia Fatehabadi, ko binndoowo gazal e nazm Urdu Inndonaajo. Ko o almuudo (shaagird) Syed Aashiq Husen Siddiqui Seemab Akbarabadi (1882-1951), almuudo Nawaab Mirza Khan Daagh Dehlwi (1831-1905).Wikipedia: Barbara (Birungi) Mutabazihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_(Birungi)_MutabaziBarbara (Birungi) Mutabazi (jibinaa ko ñalnde 7 ut 1986) ko debbo karallo ko faati e karallaagal. Ko kanko woni gooto e sosɓe e gardiiɗo sosɗo HiveColab to Kampala, leydi Uganndaa.Jaŋde[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_(Birungi)_Mutabazi#Jaŋde[waylu_iwdi]Baɗte[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_(Birungi)_Mutabazi#Baɗte[waylude_iwdi]Wikipedia: Nida Fazlihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nida_FazliMuqtida Hasan Nida Fazli, anndiraaɗo Nida Fazli (12 oktoobar 1938 - 8 feebariyee 2016[1]), ko jimoowo mawɗo e nder leydi Indiya, binndoowo jimɗi e binndoowo kaaldigal.[2][3] O rokkaama njeenaari Padma Shri e hitaande 2013 e laamu leydi Indiya ngam darnde makko e binndol.Wikipedia: Fazlur Rahman Usmanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fazlur_Rahman_UsmaniFazlur Rahmān Usmānī (1831 – 15 suwee 1907) ko ganndo juulɗo Inndo, yimoowo, gooto e sosɓe fedde Darul Uloom Deoband. Ko kanko woni baaba annduɓe ɓee, hono Aziis-ur-Rahmaan Usmani e Shabbir Ahmadu Usmani.Wikipedia: Annika Cecilie Biornstedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annika_Cecilie_BiornstedAnnika Cesilie Biørnstad (1957 – 17 noowammbar 2022)[1] ko gardiiɗo jaayɗe Norwees. Gila lewru suwee 2007, o ardii departemaa jaayndeeji NRK, fedde jaayndeeji Norwees.Tuugnorgal[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Annika_Cecilie_Biornsted#Tuugnorgal[waylude_iwdi]Wikipedia: Aziz al-Hasan Ghourihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aziz_al-Hasan_GhouriAziz al-Hasan Ghouri (anndiraaɗo kadi Aziz al-Hasan Majzoob walla Khwaja Aziz al-Hasan;[1] 12 lewru juko 1884 – 17 ut 1944) ko ganndo lislaam, yimoowo, binndoowo nguurndam Ashraf Ali Thanwi gadano. O woniino janngoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Angalteer-Fuɗnaange Muhammadan, kadi ko o almuudo laawɗuɗo Ashraf Ali Thanwi e nder suufiyaŋkaagal.Wikipedia: Asghar Gondvihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asghar_GondviAsghar Husein Asghar (1884-1936) anndiraaɗo no feewi e innde binndol makko Asghar Gondvi, jibinaaɗo e hitaande 1884 to Gorakhpur.[1]Wikipedia: Firaq Gorakhpurihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Firaq_GorakhpuriRaghupati Sahay (28 ut 1896 – 3 mars 1982), ganndiraaɗo kadi innde binndol mum Firaq Gorakhpuri, ko binndoowo, ƴeewtotooɗo, kadi, e wiyde gooto e firooji, gooto e yimooɓe Urdu ɓurɓe teskeede e nder leydi Indiya.[1] O tabitini hoore makko e nder sehilaaɓe makko ina jeyaa heen Muhammadu Iqbal, Yagana Changezi, Jigar Moradabadi e Josh Malihabadi.Wikipedia: Abr Ahasani Gunnaurihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abr_Ahasani_GunnauriAbr Ahsani Gunnauri ko yimiyanke indiyankeejo binndoowo ghazal e nazm e ɗemngal Urdu. E wiyde winndiyanke gooto, ko o almuudo Ahasan Maarharvi mo almuudo Mirza Khan Daagh Dehlvi, kadi omo jogii batte to bannge ko ina tolnoo e teemedere yim6e, omo jeyaa e diine Baháʼí, yeru winndude jimcfe ngam teddinde Tahirih .Wikipedia: Natiq Gulaothihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Natiq_GulaothiMaulana Syed Abul Hasan Natiq (Urdu: ناطق گلاؤفي ; 11 noowammbar 1886 – 27 kanser mee 1969) ko yimoowo Urdu, almuudo Daagh Dehlvi. Gaa gaa wonde yimoowo, o tawtoraama kadi dille ndimaagu leydi Indiya, o suɓaama kadi e nder diiwaanuuji diiwaanuuji udditooji e hitaande 1926.Wikipedia: Cherine Abdellaouihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cherine_AbdellaouiCherine Abdellaoui (jibinaa ko ñalnde 28 lewru bowte hitaande 1998) ko Alserinaajo judoka paralimpik. O heɓi njeenaari kaŋŋe e kawgel rewɓe 52 kg e nder kawgel Paralimpiyaade 2020 to Tokiyoo, Japon.Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cherine_Abdellaoui#GalluureTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cherine_Abdellaoui#TuugnorgalWikipedia: Mouni Abderrahimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mouni_AbderrahimMouni Abderrahim (jibinaa ko ñalnde 19 noowammbar 1985, to Bejaï) ko Alserinaajo fiyoowo wolley. Algeria|date=2016-06-19|work=International Olympic Committee|access-date=2018-11-08|language=en}} O jeyaa ko e kippu Alseri laabi ɗiɗi, e hitaande 2008 e hitaande 2012.Kabaaru kippuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mouni_Abderrahim#Kabaaru_kippuGallurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mouni_Abderrahim#GallureTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mouni_Abderrahim#TuugnorgalWikipedia: Syed Hasan (writer)https://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Hasan_(writer)Syed Hasan (1 lewru Yarkomaa 1908 – 18 noowammbar 1988) ko winndiyanke, ganndo, jannginoowo ɗemngal e binndol Perse, jeyaaɗo to Patna, Bihar. Ko o ganndo mawɗo "naatɗo e ɗemngal Perse".Wikipedia: Rahat Indorihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahat_IndoriRahat Indori, jibinaa ko Rahat Qureshi, (1 lewru Yarkomaa 1950 - 11 lewru Ut 2020) ko jimoowo Boliwud, yimoowo Urdu.[1] O woniino kadi jannginoowo ɗemngal Urdu, kadi o woniino pentoowo.Wikipedia: Louiza Abourichehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louiza_AbouricheLouiza Abouriche ko karateyanke Alserinaajo. O heɓi njeenaari kaŋŋe e nder kawgel rewɓe 55 kg e nder Pijirlooji Mediteraane 2022 baɗaaɗi to Oran, Alseri.Baɗtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louiza_Abouriche#BaɗteTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louiza_Abouriche#TuugnorgalWikipedia: Akhtar ul Imanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akhtar_ul_ImanAkhtar ul Iman (12 noowammbar 1915 - 9 mars 1996) ko yimoowo Urdu, winndiyanke mawɗo e nder cinema Hindi, jogiiɗo batte mawɗe e nazm Urdu hannde.[1][2]Wikipedia: Iqbal Suhailhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iqbal_SuhailIqbal Ahmed Khan jibinaa ko e hitaande 1884 (11 Rabi' al-thani, hitaande 1303) e nder wuro Badhariya, Azamgarh, o maayi ko ñalnde 7 noowammbar 1955. Ko o yimoowo Urdu lolluɗo, binndoowo e les takhallus, walla innde binndol "Suhail", Ganndo lislaam, awokaa, jannginoowo e dawriyanke.Wikipedia: Ratan Nath Dhar Sarsharhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ratan_Nath_Dhar_SarsharRatan Nath Dhar Sarshar (1846 walla 1847 – 21 lewru Yarkomaa 1903) ko winndiyanke, winndiyanke, winndiyanke, winndiyanke Urdu, ummoriiɗo Inndo Biritaan. O jibinaa ko e galle Brahmin Kashmiri mo hoɗi to Lucknow, o heɓi jaŋde makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Canning, caggal ɗuum o ƴetti golle jannginoowo.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ratan_Nath_Dhar_Sarshar#NguurndamWikipedia: Mirza Muhammad Rafi Saudahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mirza_Muhammad_Rafi_SaudaMirza Muhammadu rafi 'Sauda' (Urdu: مِرزا مُحمّد رفِیع سَودا), (1713-1781) ko yimoowo Urdu, to Delhi, leydi Indiya. O anndiraama e Ghazal en e Qasidaaji Urdu en.Wikipedia: Rafeeq Saudagarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rafeeq_SaudagarRafeeq Saudagar (Urdu:[1] قطع رفیق سوداگر , jibinaa ko ñalnde 28 marse 1971) ko yimoowo Urduyankeewo[2][3], doktoor.[4][5] Ko kanko woni hooreejo fedde Anjuman Muhibbaan-e-Urdu (Yadgir).Wikipedia: Awaz Sayeedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Awaz_SayeedAwaz Bin Sayeed Bin Awaz Bin Jabir Bin Abdullaah (3 mars 1934 – 2 sulyee 1995) (Urdu: عوض سعید) (innde binndol: Chaand, چاند), ko binndoowo daartol juutngol, yimoowo, binndoowo pijirlooji, khaka-naveez e ƴattoowo hannde ummoraade Haydarabaad, leydi Indiya.Wikipedia: Mohiuddin Qadri Zorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohiuddin_Qadri_ZoreSyed Mohiuddin Qadri Zore (desammbar 1905 – suwee 1962)[1] ko binndoowo, ganndo, yimoowo, ƴeewtotooɗo binndol, daartoowo, e mbayliigu renndo. O ɓuri anndeede ko e yiɗde makko ƴellitde ɗemngal e binndol Urdu, o winndi deftere 61 e nder nguurndam makko, o jibini mbaydi mawndi e binndol Urdu janngeteengol hannde e nder duɗe ɗee kala e nder leydi Indiya fof.Wikipedia: Wali Mohammed Walihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wali_Mohammed_WaliWali Muhammadu Wali (1667-1707), anndiraaɗo Wali Dakhani, Wali Gujarat, e Wali Aurangabadi, ko yimoowo Urdu ɓooyɗo ummoriiɗo Inndo.Wikipedia: Nushoor Wahidihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nushoor_WahidiHafees-ul-Rahmaan c.1912 – c.Wikipedia: Raza Naqvi Wahihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Raza_Naqvi_WahiRaza Naqvi Wahi (jibinaa ko Syed Mohammad Raza Naqvi;[1] 19 lewru Yarkomaa 1914 – 5 lewru Yarkomaa 2002)[2][1][3] ko yimiyaŋke Inndonaajo e ɗemngal Urdu[4] e yonta makko. O huutoriima takhallus (innde binndol) Wahi.Wikipedia: Jitendra Udhampurihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jitendra_UdhampuriJitendra Udhampuri ko binndoowo binndol Dogri, Hindi e Urdu. Ko o keɓɗo njeenaari Sahitya Akademi e hitaande 1981.Wikipedia: Naseer Turabihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naseer_TurabiNaseer Turabi ( Urdu : نصير ترابی ; 15 Suwee 1945 – 10 Yarkomaa 2021)[1][2] ko yimiyanke pakistanaajo.Wikipedia: Wajida Tabassumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wajida_TabassumWajida Tabassum (16 mars 1935 – 7 desaambar 2011) ko binndoowo fijirde, aayeeji e jimɗi e ɗemngal Urdu. O winndi deftere 27.Wikipedia: Gulam Rabbani Tabanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gulam_Rabbani_TabanGulam Rabbani ko awokaa, yimoowo binndol Urdu, binnduɗo e innde ‘Taban’.[1] O winndii jimɗi keewɗi e ɗemngal Urdu, haa teeŋti e ghazaaluuji,[2] o anndiraama golle makko, Zauq-i safar,[3] Nava-e-avara,[4] Yimre to politik[5] e Saz-i larzan.Wikipedia: Shabab Aalamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shabab_AalamShabab Aalam (jibinaa ko ñalnde 15 lewru bowte hitaande 1984) ko binndoowo, jannginoowo, yimoowo ɗemngal Hindi e Urdu. O sosi fedde wiyeteende Grameen Mukt Vidhyalayi Shiksha Sansthan, fedde ballal gadanal leydi Indiya, o woni hooreejo fedde nde.Wikipedia: Dharamvir Singh Tyagihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dharamvir_Singh_TyagiDharamvir Singh Tyagi (1935-2006) ko siyaasayanke leydi Indiya, jeyaaɗo e suudu sarɗiiji 8ɓo gila 1984 haa 1989.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dharamvir_Singh_Tyagi#TuugnorgalWikipedia: Sukhbir Sinhahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sukhbir_SinhaLala Sukhbir Sinha (1868 - 2 noowammbar 1928) ko politikyanke mawɗo, zamindar e gardiiɗo Mahasabha hindu ummoriiɗo e diiwanuuji dentuɗi leydi Indiya.Wikipedia: Sharma Bandhuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sharma_BandhuSharma Bandhu (Banndiraaɓe Sharma) (Hindi: शर्मा बन्धु) ko banndiraaɓe nayo jimɗi ɓooyɗi Inndo, waɗooɓe bhajan e jimɗi dewal Hindu.[1][2][3] Ɓe njibinaama e nder galle jimɗi Pandit Jyoti Prasad e Pandit Munshi Ram e almuudo Pandit V.Wikipedia: Sayyid brothershttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayyid_brothersBanndiraaɓe Sayyid ina mbiya Syed Hassan Ali Khan Barha e Syed Huseyn Ali Khan, ɓeen ngonnoo ko mawɓe ɗiɗo doole e nder ustaare laamu Mughal.Wikipedia: Lauren Ashelyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lauren_AshelyLauren Ashley Carter ko Ameriknaajo fijoowo, peewnoowo filmuuji.Wikipedia: Mufti Mohammad Sayeedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mufti_Mohammad_SayeedMufti Mohammad Sayeed (12 lewru Yarkomaa 1936 – 7 lewru Yarkomaa 2016) ko siyaasyanke Indiya, o laatiima laabi ɗiɗi e jaagorɗe leydi Jammu e Kashmir, e nder lewru Noowammbar 2002–Noowammbar 2005 e lewru Mars 2015– lewru Yarkomaa 2016 e nder Radhiv kabine e jaagorde nder leydi Indiya e nder kabine V. P.Wikipedia: Deire Carterhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deire_CarterDeidre Carter ko politikyanke Afrik worgo, wonnoo tergal Asaambele ngenndi Afrik worgo tuggi lewru mee 2009 haa lewru mee 2019 e lomtaade Kongres ɓesngu. Carter kadi wonnoo ko cukko hooreejo fedde nde.Wikipedia: Vijay Kumar (athlete)https://ff.wikipedia.org/wiki/Vijay_Kumar_(athlete)Vijay Kumar (jibinaa ko ñalnde 3 lewru Yarkomaa 1987) ko daɗndoowo Para indiyanke, jahoowo e 100m worɓe, e nder dingiral juutngal e nder cate T42. O woniino keɓɗo njeenaari kaalis e Pijirlooji Para Asii 2018 baɗaaɗi to Jakarta, to leydi Indoneesi.Wikipedia: Dame Alisonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dame_AlisonDame Alison Jane Carnwath DBE (jibinaa ko e lewru Yarkomaa 1953) ko debbo jom ngalu to leydi Angalteer, kadi ko kanko wonnoo hooreejo fedde toppitiinde kisal leydi.Wikipedia: ISBNhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ISBNWikipedia: Robin Hewletthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robin_HewlettRobin Hewlett Carle (jibinaa ko ñalnde 1 suwee 1955) woniino gardiiɗo capanɗe tati e ɗiɗaɓo e nder suudu sarɗiiji Amerik. Carle woni debbo gadano jogaade oon jappeere.Wikipedia: Leanne carethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leanne_caretLeanne Caret (jibinaa ko ñalnde 18 noowammbar 1966)[1] ko debbo njulaagu Ameriknaajo, gonnooɗo hooreejo e hooreejo fedde Boeing ngam haɓaade ndeenka, weeyo e kisal (BDS), gonnooɗo cukko hooreejo gollordu Boeing, kadi omo golloroo e yiilirde Fedde Ngenndiije Dentuɗe (USO). guwerneeruuji.Wikipedia: Juliya da Silvahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juliya_da_SilvaJuliya da Silva Kardoso (maayɗo caggal hitaande 1840) anndiraaɗo kadi Mae Julia e Na Julia (‘Senhora Julia’), ko njulaagu jiyaaɓe nhara Orop-Afrik.[1]Wikipedia: The wicked Manhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_wicked_ManGorko wicker ko filmo kulɓiniiɗo mo Neil LaBute winndi e ardii e hitaande 2006, ko Nicolas Cage woni hooreejo mum.[5] Ko ɗum ƴeewndo e miijaade filmo Angalteer biyeteeɗo The Wicker Man mo hitaande 1973, kono kadi ko e mbaydi mum, deftere David Pinner wiyeteende Ritual e hitaande 1967.Wikipedia: Giriraj Kishore (writer)https://ff.wikipedia.org/wiki/Giriraj_Kishore_(writer)Giriraj Kishore (8 sulyee 1937 - 9 feebariyee 2020) ko binndoowo Indiya,[1] mo hooreejo leydi Indiya rokki mo njeenaari Padma Shri e hitaande 2007.[2][3] O hoɗi ko Kanpur, o woniino binnditagol IIT Kanpur.Wikipedia: Dirce Navarrohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dirce_Navarro3Wikipedia: Gabrielle kamarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabrielle_kamaraEntremarWikipedia: Susmita Basu Majumdarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susmita_Basu_MajumdarSusmita Basu Majumdar ko daartiyanke, binndoowo binndol, binndoowo kaalis. Ko o porfeseer to duɗal jaaɓi haaɗtirde Calcutta to duɗal jaaɓi haaɗtirde daartol Inndo ɓooyngol.Wikipedia: Arsh Malsianihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arsh_MalsianiBal Labhu Ram Mukand (1908-1979), ɓurɗo anndeede e innde makko binndol Arsh Malsiani, ko yimoowo e winndiyanke Urdu Inndo.[1] Ko o ɓiy Josh Malsiyani, ganndo Urdu e Perse, yimoowo.Wikipedia: Josh Malsiyanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josh_MalsiyaniLabhu Ram (1883-1976), ɓurɗo anndeede e innde binndol mum binndol Josh Malsiyani, ko yimoowo Urdu Inndonaajo, mo nganndu-ɗaa ina mawni no feewi e jamaanu mum.[1]Wikipedia: Andrew Calderwoodhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andrew_CalderwoodAndrea Calderwood ko peewnoowo filmuuji e teleeji Angalteer, jibinaa ko to Paisley, Ecoppi.[1][2] O heɓi njeenaari filmuuji e teleeji to duɗal jaaɓi haaɗtirde Angalteer ngam golle makko e nder filmo biyeteeɗo The Last King of Scotland.Wikipedia: Zillah Byanghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zillah_ByangZillah Byng-Thorne (jibinaa ko e hitaande 1974/75) ko debbo njulaagu Angalteer, kadi ko kanko woni hooreejo fedde wiyeteende Future plc, sosiyatee jaayndeeji Angalteer biyeteeɗo FTSE 250 Index, gila e lewru abriil 2014.[2] O siftinaama e jaaynde The Guardian e lewru Seeɗto 2022 wonde "gooto e ardiiɓe jaayndeeji ɓurɗi lollude e nder leydi Angalteer.Wikipedia: Khaleel Mamoonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khaleel_MamoonKhaleel ur Rehman (1948-2024) mo leydi Indiya Karnataka, ɓuri anndeede ko e innde makko binndol.Wikipedia: Mary Annhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_AnnMary Ann Buxton (hedde 1795 – 18 oktoobar 1888) ko jannginoowo e njulaagu to leydi Nuwel Selannde. O jibinaa ko to Stoke Newington, to leydi Angalteer.Wikipedia: Jean burtherhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jean_burtherJean Buttner wonnoo ko hooreejo yiilirde, hooreejo, CEO, e COO Value Line, Inc. e Arnold Bernhard & Co.Wikipedia: Abdul Matin (poet)https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Matin_(poet)Abdul Matin ko Tahsildar e ‘Kamdar’ e nder diiwaan Bhopal. Ko o yimoowo, ko o binndoowo.Wikipedia: Meerajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/MeerajiMohammadu Sanaullah Dar (25 mee 1912 – 3 noowammbar 1949), ɓurɗo anndeede e Meeraji ko yimoowo Urdu indiyanke.[1] O wuuri ko nguurndam bohemiyanke, o gollotoo tan ko e taƴondiral.Wikipedia: Brender buttnerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Brender_buttnerBrenda Buttner (22 mee 1961 – 20 feebariyee 2017) ko jaayndiyanke mawɗo to bannge njulaagu, kadi ko gardiiɗo jaaynde wiyeteende Bulls & Bears to Fox News. O heewi kadi wallitde e Aduna maa e Neil Cavuto.Wikipedia: Mir Hasan (poet)https://ff.wikipedia.org/wiki/Mir_Hasan_(poet)Mir Ghulam Hasan, ganndiraaɗo tan ko Mīr Ḥasan walla Mir Hasan Dehlavi, ko binndoowo nguurndam, ko o neɗɗo ƴeewtotooɗo, ko o jimoowo ɗemngal Urdu.Wikipedia: Mir Taqi Mirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mir_Taqi_MirMir Muhammadu Taqi (feebariyee 1723 – 20 suwee 1810), ganndiraaɗo Mir Taqi Mir (ina winndee kadi Meer Taqi Meer), ko yimoowo Urdu mo Inndo Mughal teeminannde 18ɓiire, gooto e ardinooɓe dokkuɓe mbaadi ɗemngal Urdu e hoore mum. O jeyaa ko e yimooɓe mawɓe duɗal Delhi ghazal Urdu, o heewi siftoreede ko gooto e yimooɓe ɓurɓe waawde ɗemngal Urdu.Wikipedia: Jacqueline Buscarinohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jacqueline_BuscarinoJacqueline « Jackie » Buscarino (jibinaa ko ñalnde 11 suwee 1977) ko Ameriknaajo, binndoowo, peewnoowo daande. O wallitii e golle daande e nder dingiral (animation) ko wayi no « Ɓooygol Flapjack », « Waktu » e « Gravity Falls ».Wikipedia: Dianne Borroughhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dianne_BorroughDiane Burroughs ko winndiyanke, peewnoowo sitcoms ngam teleeji Amerik. Binndi makko ina njeyaa heen : Dewgal...Wikipedia: Joy S Burnshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joy_S_BurnsJoy S. Burns (2 desaambar 1927 - 17 sulyee 2020) ko hooreejo e hooreejo fedde D.Wikipedia: Nica Burnshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nica_BurnsLounica e Duches.[1]Wikipedia: Lindsay Michellehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lindsay_MichelleLindsay Michelle Burdge (jibinaa ko ñalnde 27 sulyee 1984) ko Ameriknaajo fijoowo, peewnoowo, ganndiraaɗo golle mum e nder filmuuji keertiiɗi ko wayi no Jannginoowo (2013), Kanariiji ladde (2014), Njulaagu hakkunde jamma (2014), Noddaango (2015), Duuɓi 6 (2015), e laawol ŋoŋɗi (2017)Wikipedia: Sahir Ludhianvihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sahir_LudhianviChaudhary Abdul Hayee Gujjar (8 mars 1921 – 25 oktoobar 1980), ganndiraaɗo e innde binndol mum (takhallus) Sahir Ludhianvi, ko yimoowo indiyanke, winnduɗo ko ɓuri heewde e ɗemngal Urdu ko jiidaa e ɗemngal Hindi.[1] O jeyaa ko e ɓurɓe mawnude e winndooɓe filmuuji e yimooɓe e nder teeminannde 20ɓiire leydi Indiya.Wikipedia: Mirza Mazhar Jan-e-Janaanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mirza_Mazhar_Jan-e-JanaanMirzā Mazhar Jān-i Jānān (Urdu: مرزا مظہر جانِ جانها), anndiraaɗo kadi laqab mum Shamsuddīn Habībullah (1699–1781), ko yimoowo suufiyaŋke lolluɗo mo Delhi, seertuɗo e gooto e "pillars Urdury" nay ."[1] O anndiraama kadi e yontaaji makko ko sunnītarāsh, "Sunnicizer", sabu darnde makko timmunde, nde o 6eydaani 6eydaade, e yeru makko e Sunna.Wikipedia: Mirza Salaamat Ali Dabeerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mirza_Salaamat_Ali_DabeerMirza Salaamat Ali Dabeer (Urdu: مِرزا سلامت علی دبِیر), (29 ut 1803 – 6 mars 1875) ko jimoowo Urdu, ɓurɗo waawde, timminii naalankaagal binndol Marsiya. Omo hiisee wonde ko kanko woni ardiiɗo binndol Marsiya Nigari walla marsiya wondude e Mir Anees.Wikipedia: Mohammad Ali Mohammad Khanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Ali_Mohammad_KhanMaharaja Sir Mohammad Ali Mohammad Khan, Khan Bahadur, KCSI, KCIE (4 lewru juko 1878 - 23 lewru mars 1931) ko laamiiɗo Mahmudabad tuggi 28 lewru juko hitaande 1903 haa 23 lewru mars 1931 e siyaasyanke mawɗo, zamindar leydi Indiya Angalteer.Wikipedia: Momin Khan Mominhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Momin_Khan_MominMomin Khan Momin (Moʾmin Xān Moʾmin; 1800 – 14 mee 1852) ko yimoowo mo jamaanu Mughal en ɓooyi, ganndiraaɗo e jimɗi mum Urdu. Ko o sahaa Ghalib e Zauq mo anndaaka no feewi, o huutoriima "Momin" e innde binndol makko.Wikipedia: Jigar Moradabadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jigar_MoradabadiAli Sikandar (6 abriil 1890 – 9 suwee 1960), ganndiraaɗo Jigar Moradabadi, ko jimoowo binndol, binndoowo ghazal, binndol Inndonaajo. O heɓi njeenaari Sahitya Akademi e hitaande 1958 sabu deftere makko yimre "Atish-e-Gul", kadi ko kanko woni yimoowo ɗiɗaɓo (caggal Mohammadu Iqbal) keɓaaɗo njeenaari teddundi D.Wikipedia: Muhammad Shahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_ShahMirza Nasir-ud-Din Muḥammad Shah (jibinaa ko Roshan Akhtar ; O woni ɓiy Khujista Akhtar, ɓiy Bahadur Shah I nayaɓo.[5]Wikipedia: Ghulam Hamdani Mas'hafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghulam_Hamdani_Mas%27hafiGhulam Hamdani (1751-1844), ganndiraaɗo innde Mas'hafi (مصحفی maṣḥafi), ko yimoowo gazal Urdu.[3]Wikipedia: Zulfiqar Naqvihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zulfiqar_NaqviZulfiqar Naqvi, jibinaa ko e wuro Gursai e nder diiwaan Mendhar sara LoC e nder diiwaan Poonch to Jammu e Kashmir. Ko o yimoowo Urdu[1][2], o winndii Defte Tati, ZAAD-E-SAFAR e hitaande 2011, UJAALU'N KA SAFAR e hitaande 2013, DASHT-E-WAHSHAT e hitaande 2021.Wikipedia: Daya Shankar Kaul Nasimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daya_Shankar_Kaul_NasimDaya Shankar Kaul "Nasim" (1811 – 1845) ko yimoowo Urdu mo teeminannde 19ɓiire, ɓurɗo anndeede e jimɗi mum biyeteeɗi Gul Bakawali. O daranii ko Brij Narayan Chakbast nde o wiynoo wonde wonaa kanko winndi ndee deftere.Wikipedia: Fuzail Ahmad Nasirihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fuzail_Ahmad_NasiriFuzail Ahmad Nāsirī (jibinaa ko ñalnde 13 mee 1978) ko ganndo lislaam deobandi, binndoowo e yimoowo Urdu, ko o jannginoowo hadiis, cukko njuɓɓudi jaŋde to duɗal jaaɓi haaɗtirde Jamia Muhammad Anwar Shah. Ko almuudo to duɗal Darul Uloom Deoband.Wikipedia: Ghulam Rasool Nazkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghulam_Rasool_NazkiMir Ghulam Rasul Nazki (16 mars 1910 – 16 abriil 1998[2]), ko jimoowo, winndiyanke, jaaynoowo, jannginoowo Kashmir. O winndi defte, ina heen jimɗi e ɗemɗe diiwaan e ɗemɗe janane ko wayi no Urdu, Perse, Arab e caggal ɗuum golle e ɗemngal Kashmiri.Wikipedia: Nusratihttps://ff.wikipedia.org/wiki/NusratiMuhammadu Nuṣrat (maayi 1674), ina wiyee Nuṣratī (‘nafoore’),[1] ko yimoowo Urdu Deccani.[2]Wikipedia: Ratan Pandoravihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ratan_PandoraviRattan Pandoravi (Urdu: رتن پنڈوروی) ko innde binndol jibinaa ko Rala Ram (Urdu: رالا رام) 7 sulyee 1907 – 4 noowammbar 1990, ko yimoowo e ganndo urdu ummoriiɗo leydi Indiya.[1]Wikipedia: Jayant Parmerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jayant_ParmerJayant Parmar (jibinaa ko 11 lewru Oktoobar 1954) ko yimoowo ɗemngal Urdu Indiya ganndiraaɗo ƴellitde geɗe Dalit e nder yimre mum.[1] Parmar jibinaa ko e galle miskineeɓe.Wikipedia: Aura Lewishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aura_LewisAura Msimang (Aura Lewis) (4 Mars 1947 – 28 Duujal 2015), jibinaa ko Aurelia Msimang, ko jimoowo Afrik worgo, gollodinooɗo e Bob Marley e Jimmy Cliff, o winndi albom e Lee “Scratch” Perry e darorɗe hitaande 1970.Wikipedia: Kishen Pershadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kishen_PershadMaharaja Sir Kishen Pershad Bahadur Yamin us-Sultanat GCIE (1864 – 13 mee 1940) ko mawɗo leydi Indiya, gonnooɗo gardiiɗo jaagorɗe leydi Haydarabad laabi ɗiɗi.Wikipedia: Popular Meeruthihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Popular_MeeruthiSyed Aijazuddin Shah (Meeruthi lolluɗo) (Urdu: پپاولرمیرٹھی, Hindi: نگपुلر मेरठी) ko neɗɗo Urdu e Hindi, jom ƴattooje, jimoowo, jimoowo. O woni ko e waɗde Mushaira e Kavi Sammelan ko ina wona duuɓi 45 jooni e nder winndere nde kala.Wikipedia: Ceccy Twumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ceccy_TwumCeccy Abena Ampratwum (jibinaa ko ñalnde 13 noowammbar), ɓurɗo anndeede e innde mum dingiral Ceccy Twum, ko jimoowo e binndoowo jimɗi linjiila hannde mo Ganaa.[1][2]Wikipedia: Sayyid Shamsullah Qadrihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayyid_Shamsullah_QadriShamsul Morakheen' Allama Hakeem Sayyid Shamsullah Qadri (24 noowammbar 1885 – 22 oktoobar 1953) jibinaa ko to Hyderabad Deccan, ko o binndoowo, binndoowo, gardiiɗo jaaynde, tergal teddungal 'Société de I' Histoire de I'Inde e tergal e fedde laamɗo Aasiyankoore to Angalteer e Irlannda gila 1913.[1] Won e golle makko ko jaaynde Tarikh e binndol Urdu E Qadim e hitaande 1925.Wikipedia: Amaarqehttps://ff.wikipedia.org/wiki/AmaarqeAma Serwah Genfi (jibinaa ko ñalnde 4 sulyee 1994), ganndiraaɗo Petrah, hannde anndiraa ko Amaarae, ko jimoowo-yimoowo Ganaa-Ameriknaajo. O anndaa ko e jillondiral makko e pop, R&B, afrobeats, e alté, kam e mbaydi makko ɓuuɓndi e jinnaaɓe e jikkuuji.Wikipedia: Manju Qamaraidullāhīhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Manju_Qamaraidull%C4%81h%C4%ABManju Qamar Yadullāhī (1908-1983) ko jimoowo, binndoowo pijirlooji, jimoowo, jibinaa ko to Channapatna, e nder diiwaan Karnataka, to leydi Indiya, o sosi golle makko ko e wuro wiyeteengo Haydarabad Deccan. O winndi pijirlooji keewɗi e ɗemngal Urdu jogiiɗi nafoore renndo e daartol.Wikipedia: Aziz Qaisihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aziz_QaisiAziz Muhammadu Khan (1931-1992) walla Aziz Qaisi ko yimoowo Urdu, winndoowo daartol, winndoowo filmuuji. O jibinaa, o janngi ko to Haydarabad, to leydi Telangana.Wikipedia: Abena Appiahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abena_AppiahEvelyn Abena Akuaba Appiah (jibinaa ko ñalnde 2 lewru juko hitaande 1993) ko jimoowo, model e laamɗo ŋarɗuɗo, mo nganndu-ɗaa ko laamɗo ŋarɗugol winndere 2016 e laamɗo mawɗo winndere 2020. O toɗɗaa ko Miss Grand USA, o wonti debbo ɓaleejo gadano heɓde njeenaari Miss Grand hakkunde leyɗeele.Wikipedia: Qayem Chandpurihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qayem_ChandpuriMuhammadu Qiyamuddin Aali, lollirɗo Qaim Chandpuri walla Kayem Chandpuri (1722-1793), ko yimiyaŋke Indiya.Wikipedia: Amir Qazalbashhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amir_QazalbashAmir Qizilbash (1943 – 2003) ko shayaar (yimoowo) lolluɗo, kadi ko jimoowo jimɗi filmuuji. O jibinaa ko to Delhi, leydi Indiya e hitaande 1943, o maayi ko e hitaande 2003.Wikipedia: Faiza Aissahinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faiza_AissahineFaiza Aissahine (jibinaa ko ñalnde 20 sulyee 1993) ko judoka, jahroowo e duuɓi 18 ngam Alseri.[1] Ko o keɓɗo medal kaŋŋe e pijirlooji Afrik.Baɗtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faiza_Aissahine#BaɗteTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faiza_Aissahine#TuugnorgalWikipedia: Wendy Shayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wendy_ShayWendy Asiamah Addo (jibinaa ko ñalnde 20 feebariyee 1996),[1] anndiraaɗo e innde dingiral Wendy Shay, ko jimoowo Ganaajo.[2][3][4] E lewru marse 2021, o jeyaa ko e 30 rewɓe ɓurɓe waawde huutoraade e nder jimɗi e nder 3Music Awards Women's Brunch.Cukaagu adannguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wendy_Shay#Cukaagu_adannguWikipedia: Sarah Akrounhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_AkrounSarah Akroun (jibinaa ko ñalnde 5 feebariyee 1994, to Bejaï) ko Alserinaajo fiyoowo volley.[1] O fijata ko setter.Kabaaru kippuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_Akroun#Kabaaru_kippuTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_Akroun#TuugnorgalWikipedia: Ebony Reignshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ebony_ReignsPriscilla Opoku-Kwarteng (16 feebariyee 1997 – 8 feebariyee 2018), anndiraaɗo e innde mum dingiral Ebony Reigns, ko naalanke ganndo/Afrobeats, ganndiraaɗo jimɗi mum ɓurɗi lollude « Poison » [1] [2] e « Kupe ». Ebony ko Bullet ummoriiɗo Ruff n Smooth yiyti ɗum.Wikipedia: Farida Arouchehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farida_AroucheFarida Arouche (jibinaa ko 30 suwee 1980), ko debbo Alserinaajo, jaagorgal hakkunde leyɗeele (WIM, 2002) e keɓtinaaɗo e kawgel ngel rewɓe Afrik (2003).Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farida_Arouche#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farida_Arouche#TuugnorgalWikipedia: Afua Asantewaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afua_AsantewaaAfua Owusu Asantewaa Aduonum (jibinaa ko ñalnde 11 mee 1990), ɓuri anndireede ko Afua Asantewaa, ko neɗɗo Ganaa, ko jaayndiyanke, ko jom ngalu. Ko kanko woni mawɗo gollordu Askof Productions Ltd, yuɓɓinɓe njeenaaje rewɓe ɓurɓe waawde golle e nder leydi Ganaa, e njeenaari ndi rewɓe ɓurɓe waawde winndude e nder leydi Ganaa, e fedde wiyeteende Miss KiDi Ghana.Wikipedia: Sonia Asselahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sonia_AsselahSonia Asselah (jibinaa ko ñalnde 20 lewru bowte hitaande 1991 to Tizi Uzou) ko judokaajo Alserinaajo. O tawtoraama Olimpiyaaji 2012, kono ko Karina Bryant woppi mo e daawal gadanal ngal.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sonia_Asselah#TuugnorgalWikipedia: Adrienne Camphttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adrienne_CampAdrienne “Adie” Camp (jibinaa ko Liesching; jibinaa ko ñalnde 12 sulyee 1981) ko jimoowo e winndiyanke Afrik worgo, ganndiraaɗo jimoowo mawɗo fedde pop-rock kerecee en wiyeteende Benjamin Gate hade fedde nde fusde e hitaande 2003. O wallitii e seeɗa albomuuji naalanke goɗɗi, woni duet makko e rapper biyeteeɗo John Reuben ina tawee e albom makko Professional Rapper e jimɗi makko caggal albomuuji jom suudu makko Jeremy Camp Restored e Live Unplugged, caggal nde Benjamin Gate yani.Wikipedia: Filipa Carmo da Silvahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Filipa_Carmo_da_SilvaFilipa Alexandra Carmo da Silva (jibinaa ko e hitaande 1995), ina wiyee Filipa, ko jimoowo e binndoowo jimɗi Afrik worgo, iwdi Portigaal.Wikipedia: Lutfur Rahman (poet)https://ff.wikipedia.org/wiki/Lutfur_Rahman_(poet)Doktoor Lutfur Rahmaan ko yimiyanke e ɗemngal Urdu.Wikipedia: Simphiwe Danahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simphiwe_DanaSimphiwe Dana (jibinaa ko 23 lewru Yarkomaa 1980) ko jimoowo e winndiyanke Afrik worgo, ko ɓuri heewde e golle mum ko e ɗemngal mum neeniwal, ɗemngal Xhosa.[1] Dana ina anndaa kadi e miijooji mum renndoyankooji e golle mum rewrude e jimɗi ko wayi no naalankaagal politik.Wikipedia: Raza Ali Khan of Rampurhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Raza_Ali_Khan_of_RampurSir Raza Ali Khan Bahadur GCIE, KCSI, NH, NI (17 noowammbar 1908 - 6 mars 1966) ko nawab e nder diiwaan Rampur tuggi 1930 haa 1966.Wikipedia: Farin Budagjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farin_BudagjiFatin Bundagji (jibinaa ko e hitaande 1958) ko jom njulaagu, ko tergal toɗɗaangal e nder yiilirde suudu njulaagu e njulaagu Jeddah.[1]Wikipedia: Toya Delazyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toya_DelazyLatoya Nontokozo Buthelezi, mo nganndu-ɗaa ko Toya Delazy, ko jimoowo, peewnoowo, piyanoowo, jimoowo e jimoowo, jeyaaɗo to Londres, jeyaaɗo to Kwazulu-Natal. O anndaa ko e jimɗi makko biyeteeɗi Afro Rave, ɗi njiylotoo ko tekno, tammborde, bass, e beats e jimɗi Zulu.Wikipedia: Eileen Burgbidgehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eileen_BurgbidgeEileen Burbidge MBE (jibinaa ko e lewru suwee 1971)[1] ko jom jawdi en jeyaaɓe e Angalteer-Ameriknaajo, jooɗiiɗo to Londres, leydi Angalteer. Ko kanko woni gollodiiɗo sosɗo Passion Capital, fedde nde wonaa laamuyankoore, nde gollotoo ko e Monzo, Go Cardless e Lulu, fedde renndoyankoore keeriinde wonande rewɓe ɓe ngonaa jom en galleeji.Wikipedia: Juanita du Plessishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juanita_du_PlessisJuanita du Plessis (jibinaa ko Naudé; jibinaa ko ñalnde 26 abriil) ko jimoowo leydi Afriknaajo Namibi. O anndiraa ko jimɗi makko biyeteeɗi Ska-Rumba.Wikipedia: Tanya van Graanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tanya_van_GraanTanya van Graan (jibinaa ko ñalnde 13 lewru Duujal hitaande 1983) ko jimoowo, jimoowo e modele to Afrik worgo. O anndaama e golle makko e nder filmuuji Zulu e Starship Troopers 3: Marauder, e wonde debbo ɓurɗo waawde jokkere enɗam e nder FHM e hitaande 2007, baɗnooɗo to JohannesburgWikipedia: Or am a Elewahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Or_am_a_ElewaOroma elewaWikipedia: Chikodili Emelumaduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chikodili_EmelumaduChikodili Emelumadu ko binndoowo binndol fijirde teskinnde, jeyaaɗo to leydi Angalteer.Wikipedia: Roxane Haywardhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roxane_HaywardRoxane Hayward (jibinaa ko Roxane Josephine Hayward, ñalnde 7 mee 1991) ko fijoowo Afrik worgo.[1] O feeñii e teleeji keewɗi Afrik worgo, Angalteer e Amerik ko wayi no Leonardo ngam CBBC, Beaver Falls ngam E4 e Blood Drive kam e filmuuji mawɗi, ko wayi no Death Race 3: Inferno ] E nder pijirlooji, Hayward waɗii geɗe mawɗe e nder yoga e pijirlooji ɓurɗi teddineede e nder Afrik worgo ina jeyaa heen Shakespeare In Love to pijirlooji Fugard mo Eric Abraham.Wikipedia: Kelly khumalohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kelly_khumaloKelly Nonhlanhla Khumalo (jibinaa ko ñalnde 11 noowammbar 1984) ko jimoowo, fijoowo, kadi ko neɗɗo teleeji to Afrik worgo.[1] O jibinaa ko to Vosloorus, caggal ɗuum o ummii o fayi Nquthu, to leydi Kwazulu-Natal, ɗo o mawni.Wikipedia: Marah louwhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marah_louwMarah Teboho Louw , anndiraaɗo kadi Marah Louw Thomson walla Mara Louw,[1] ko jimoowo, binndoowo jimɗi, fiyoowo jimɗi e nder Afrik worgo. O jibinaa ko ñalnde 17 sulyee 1952 to wuro wiyeteengo Mzimhlophe to Soweto, Afrik worgo.Wikipedia: Zama khumalohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zama_khumaloZama Adelaide Khumalo (jibinaa ko ñalnde 25 lewru bowte hitaande 2002) ko jimoowo Afrik worgo. O ɓuri anndeede ko e heɓde njeenaari sappo e jeegom e nder Idols Afrik worgo e hitaande 2020.Wikipedia: Karin Kortjehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karin_KortjeKarin Kortje-Aspeling (jibinaa ko ñalnde 12 ut 1980) ko kañum woni keɓɗo njeenaari tataɓiri Idols to Afrik worgo.Wikipedia: Alice Phoebe Louhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Phoebe_LouAlice Phoebe Lou (jibinaa ko ñalnde 19 sulyee 1993 e innde Alice Matthew) ko jimoowo-yimoowo Afrik worgo, jooɗiiɗo to Berlin, Almaañ. O yaltinii albomuuji joy ɗi o waɗi e suudu makko haa hannde — Orbit (2016), Paper Castles (2019), Glow (2021), Child’s Play (2021) e Shelter (2023) — e sara albomuuji ɗiɗi gonɗi e nguurndam, EP-ji tati e jimɗi ceertuɗi.Wikipedia: Makhadzihttps://ff.wikipedia.org/wiki/MakhadziNdivhudzannyi Ralivhona (jibinaa ko ñalnde 30 suwee 1996[1]), anndiraaɗo e innde dingiral mum Makhadzi, ko jimoowo Afrik worgo. O jibinaa ko e wuro Ha-Mashamba, o mawni ko to Ha-Mashamba, Limpopo, golle makko puɗɗii ko e duuɓi 12 ko o jimoowo hade makko jokkude golle jimɗi, nde o woni e jaŋde o siifondiri nanondiral e Rita Dee Entertainment, o yaltini Muhwalo Uya Ndemela e hitaande 2015 .Wikipedia: Elizabeth Anne Binghamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Anne_BinghamElizabeth Anne Bingham OBE ko debbo njulaagu to Angalteer, hooreejo R3, fedde gollorde ngam ƴellitde annduɓe.Njeenaaje[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Anne_Bingham#Njeenaaje[waylu_iwdi]Wikipedia: Cofield mundihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cofield_mundiCofield Mundi ko jimoowo e jimoowo Afrik worgo jibinaaɗo to Johannesburg, Afrik worgo. O mawni ko e galle jimɗi, o fuɗɗii yimde e waɗde jimɗi gila omo famɗi, o winndi jimɗi makko gadani ko omo yahra e duuɓi 12.Wikipedia: Ms Cosmohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ms_CosmoNonqaba Nozuko Rwaxa (jibinaa ko ñalnde 20 abriil 1988)[1], ɓurɗo anndeede ko Ms Cosmo, ko DJ Afrik worgo, ko neɗɗo rajo, MC, podcaster, peewnoowo jimɗi e jimoowo . O anndaa ko e gardotooɗo yeewtere wiyeteende The Trap House e Stir Up e 5FM.Wikipedia: Irene Mawelahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Irene_MawelaMatodzi Irene Mawela (jibinaa ko 3 mars 1940) ko jimoowo e jimoowo Afrik worgo, golloowo gila e darorɗe kitaale 1950. O anndaa ko ɓuri heewde e darnde makko e nder jimɗi mbaqanga e jimɗi baɗaaɗi e ɗemngal Tshivenda, o wallitii e ko ina tolnoo e 1 000 nate e nder suudu (studio) e nate rajo.Wikipedia: Moonchild Sanellyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moonchild_SanellySanelisiwe Twisha (jibinaa ko hedde 6 lewru Yarkomaa 1985), ganndiraaɗo e golle mum ko Moonchild Sanelly[2] ko jimoowo e jimoowo Afrik worgo. O anndaa ko e gaasa makko daneewa, e jimɗi makko ɗi o waɗi e hoore makko, ɗi o wiyetee ko "Future ghetto funk".Wikipedia: Syed Zaigham Hussain Zaidihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Zaigham_Hussain_ZaidiSyed Zaigham Husen Zaidi ko fotoowo pakistanaajo. O waɗii maande makko e gollodaade e jaaynde wiyeteende Rawalpindi, caggal ɗuum e jaaynde Pakistan Times e jaaynde wiyeteende Musawat.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Zaigham_Hussain_Zaidi#TuugnorgalWikipedia: Sonia Bien - Aime Fulfordhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sonia_Bien_-_Aime_FulfordSonia Bien-Aime Fulford (jibinaa ko 3 desaambar 1971)[2] ko gardiiɗo fuku koyɗe Turki e Kaykos, hooreejo fedde fuku koyɗe duuɗe Turki e Kaykos (TCIFA), tergal e Diiso FIFA, e Goomu toppitiingu CONCACAF.Tuugnorgal[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Sonia_Bien_-_Aime_Fulford#Tuugnorgal[waylude_iwdi]Wikipedia: Bhargavahttps://ff.wikipedia.org/wiki/BhargavaBhargava woni hooreejo Banke Dental Indiya.[5]Golle[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Bhargava#Golle[waylu_iwdi]Tuugnorgal[waylude iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Bhargava#Tuugnorgal[waylude_iwdi]Wikipedia: Anna Buckleyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_BuckleyAnn Buckley (1806-1872), ko jom gollordu Angalteer, ko jom gollordu.[1]Wikipedia: Hazel John Bryanthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hazel_John_BryantHazel Joan Bryant (8 suwee 1939 - 7 noowammbar 1983) ko Ameriknaajo fijoowo, jimoowo opera, gardo, e binndoowo pijirlooji.[1] O sosi nokku pinal e ñeeñal Richard Allen e hitaande 1969, o woni gardiiɗo golle ɗee haa hitaande 1983.Wikipedia: Mary Bushhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_BushMary Brush (fl. 1815) mo Davenport, Iowa,[1] ko Ameriknaajo jibinannde, kadi ko gooto e rewɓe Ameriknaaɓe adanɓe heɓde paten to biro paten Amerik.Wikipedia: Johannah Bronsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Johannah_BronsonJohanna Brunsson (1846-1920) ko jannginoowo Suwednaajo, sosɗo duɗal ngal.[1]Wikipedia: Mia Brunellhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mia_BrunellMaria Christina "Mia" Brunell Livfors (jibinaa ko e hitaande 1965) ko debbo njulaagu Suwednaajo.[1] O gollotoo ko e CEO Axel Johnson AB gila lewru suwee 2015, fedde sosiyeteeji jeyaaɗi e galle keeriiɗo, jowitiiɗi e njulaagu e njulaagu, tawi njeeygu mum ko 66 miliyaar ugiyya e hitaande 2014.Wikipedia: Renata Maria Anna Jungohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Renata_Maria_Anna_JungoRenata Maria-Anna Jungo Brüngger (jibinaa ko ñalnde 7 ut 1961) ko awokaa Suwis. Ko kanko woni debbo ɗiɗaɓo e nder fedde nde e nder daartol Daimler AG.Wikipedia: Gauhar Razahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gauhar_RazaGauhar Raza (jibinaa ko 17 lewru bowte hitaande 1956) ko ganndo indiyanke e golle mum, kadi ko jimoowo Urdu mawɗo, daraniiɗo renndo[1] e waɗoowo filmuuji binndaaɗi golloowo ngam humpitaade faamde ganndal e nder yimɓe heewɓe, ganndiraaɗo filmuuji mum hono Jung-e-Azadi , dow wolde jeytaare adannde leydi Indiya, e Inqilab (2008) dow Bhagat Singh. O woniino kadi gardiiɗo tedduɗo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Jahangirabad.Wikipedia: Shahzad A. Rizvihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shahzad_A._RizviDoktoor Shahzad A. Rizvi, Ph.Wikipedia: Zubair Rizvihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zubair_RizviSyed Muhammad Zubair Razvi (15 abriil 1935 – 21 feebariyee 2016) ko yimoowo, binndoowo e ƴeewtotooɗo leydi Indiya.[1][2]Wikipedia: Faaiz Dehlvihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faaiz_DehlviNawaab Sadruddin Muhammad Khan Bahadur Faaiz (1690-1738), ganndiraaɗo kadi innde binndol mum Faaiz Dehlvi (Urdu; فائز دہلوی ).,[1][2] ko yimoowo Urdu e Perse.Wikipedia: Majrooh Sultanpurihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Majrooh_SultanpuriAsrar ul Hassan Khan (1 oktoobar 1919 − 24 mee 2000), ɓurɗo anndeede e Majrooh Sultanpuri, ko yimoowo Urdu Inndonaajo, binndoowo e nder dingiral filmuuji ɗemngal Hindi.[1] O winndi jimɗi ngam filmuuji Hindi keewɗi.Wikipedia: Darshan Singh (spiritual master)https://ff.wikipedia.org/wiki/Darshan_Singh_(spiritual_master)Darshan Singh (1921–1989), anndiraaɗo kadi Sant Darshan Singh Ji Maharaj, ko kañum woni sosɗo e gardiiɗo Sawan Kirpal Ruhani Mission / Ganndal Ruuhu gila 1974 haa maayde makko e hitaande 1989. Lomtiiɗo ruuhu Kirpal Singh, Singh kadi ina yaaji anndiraa ko gooto e yimooɓe-seniiɓe ɓurɓe mawnude e nder leydi Indiya, winndude e ɗemngal Urdu [citation needed].Wikipedia: Zahida Khatun Sherwanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zahida_Khatun_SherwaniZe Khe Sheen (jibinaa ko Zahida Khatun Sherwani ; 18 desaambar 1894 – 2 feebariyee 1922 ; sahaa e sahaa fof ina winndee Zay Khay Sheen)[1] ko jimoowo e binndoowo Inndo, binndoowo e ɗemngal Urdu, kadi ko daraniiɗo hakkeeji rewɓe. O yaltini yimre makko e inɗe Zay Khay Sheen (walla Z-Kh-S) e Nuzhat, nde tawnoo renndo makko juulɓe cemmbinngo ngo jaɓaani rewɓe winndude yimre walla fuɗɗoraade dille ngam daranaade hakkeeji rewɓe.Wikipedia: Aijaz Siddiqihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aijaz_SiddiqiSiddiqi[1] (1911–1978) ko binndoowo e yimiyanke Urdu. Ko o ɓiy jimoowo Urdu lolluɗo, biyeteeɗo Seemab Akbarabadi.Wikipedia: Shah Mubarak Abroohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shah_Mubarak_AbrooNajamuddin Shah Mubaarak Ābroo (1683–1733) ko yimiyaŋke Inndo. O jibinaa ko to Gwalior, taaniiko Muhammadu Ghaus Gwaliori, o jibinaa ko e galle mistikaaji.Wikipedia: Shah Niyaz Ahmadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shah_Niyaz_AhmadShah Niyaz Ahmad (1742-1834) ko suufiyaŋke, yimoowo, binndoowo, jeyaaɗo to leydi Inndo.Wikipedia: Faruk Kaiserhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faruk_KaiserFaruk Kaiser (6 lewru juko 1918 – 10 noowammbar 1987) ko yimoowo Urdu, ko jimoowo lolluɗo e nder leydi Indiya, o waɗii darnde mawnde e nafoore filmuuji Bollywood keewɗi. O jeyaa ko e doole ɓurɗe mawnude e jimɗi e nder sinemaaji Inndo e nder kitaale 1950 haa 1980.Wikipedia: Karamat Ali Karamathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karamat_Ali_KaramatKaramat Ali Karamat (1936–2022) ko yimoowo, binndoowo, ganndo binndol, ganndo hiisiwal e ɗemngal Urdu Inndo. Karamat ina anndaa e mooftude e naatnude binndi Urdu Odisha e nder winndere haalooɓe Urdu.Wikipedia: Agha Hashar Kashmirihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agha_Hashar_KashmiriAgha Hashar Kashmiri (jibinaa ko Muhammadu Shah; 3 abriil 1879 – 1 abriil 1935) ko yimoowo, winndiyanke, binndoowo pijirlooji e jimoowo Urdu. Pijirlooji makko keewɗi ko ɗi Shakespeare ƴetti e nder leydi Indiya.Wikipedia: Muztar Khairabadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muztar_KhairabadiIftikhar Husen (1865 – 27 mars 1927), anndiraaɗo e innde binndol mum Muztar Khairabadi, ko yimoowo Urdu Inndonaajo.[1][2]Wikipedia: Aleem Khan Falakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aleem_Khan_FalakiAleem Khan (jibinaaɗo e hitaande 1956) ko daraniiɗo renndo Indiya, haɓantooɗo ngam ittude Dowry e nder duunde Indiya, ummoriiɗo Hyderabad e nder diiwaan Telangana, leydi Indiya.[1][2] O anndaa kadi e jimɗi makko Urdu ɗi o heewi janngude e Mushairas.Wikipedia: Akhlaq Mohammed Khanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akhlaq_Mohammed_KhanAkhlaq Mohammad Khan (16 lewru juko 1936 – 13 lewru feebariyee 2012), ɓurɗo anndeede ko takhallus makko Shahryar, ko ganndo Inndo, kadi ko doyen yimre Urdu e nder leydi Indiya. Ko o binndoowo filmuuji Hindi, o ɓuri anndeede ko e jimɗi makko e nder filmuuji Gaman (1978) e Umrao Jaan (1981) ɗi Muzaffar Ali ardii.Wikipedia: Rukky Sandahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rukky_SandaRukky Sanda ListenR (jibinaa ko ñalnde 23 lewru bowte hitaande 1984) ko debbo fijoowo, peewnoowo filmuuji, e gardotooɗo.[1][2][3]Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rukky_Sanda#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rukky_Sanda#Nguurndam_neɗɗoFilmogaraafi cuɓaaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rukky_Sanda#Filmogaraafi_cuɓaaɗoƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rukky_Sanda#Ƴeew_kadiWikipedia: Effie R. Brownhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Effie_R._BrownEffie T. Brown ko peewnoowo filmuuji e teleeji[1][2] ganndiraaɗo filmuuji ko wayi no ganndal roket,[1] rewɓe goonga ina njogii kurjuruuji,[1] yimɓe ñalnde kala,[3] blue desert,[3] yimɓe ɓaleeɓe tedduɓe ,[4] e Kono miin ko mi ƴattoowo.Wikipedia: Sheila Nrookshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheila_NrooksSheila Brooks ko jaayndiyanke, ko jom ngalu. Ko o daraniiɗo geɗe tokoose e rewɓe e njulaagu tokoosi.Wikipedia: Bet Brookhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bet_BrookBeth Brooke-Marciniak (jibinaa ko e hitaande 1959) woni cukko hooreejo winndereyankeewo to bannge politik renndo to EY (Ernst & Young). Ko kanko kadi woni ballifiiɗo EY e nder winndere ndee ngam Ceertugol e Naatgol e wonde daraniiɗo nafooje ardorde e ɓeydagol naatgol.Wikipedia: Maria Elisabeth dehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Elisabeth_deMaria Elisabet de Broen jibinaaɗo e Grundt (23 abriil 1756 – 1 mee 1809), ko firoore Suwed, gardiiɗo pijirlooji.Wikipedia: Broad universehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Broad_universevteWikipedia: Liz Brixioushttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liz_BrixiousLiz Brixius is an American television writer and producer.Wikipedia: Alison Brittainhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alison_BrittainAlison Jane Brittain CBE (jibinaa ko Hopkins; jibinaa ko e lewru feebariyee 1965) ko debbo njulaagu Angalteer, hooreejo Ligue 1, gonnooɗo hooreejo (CEO) Whitbread. O woniino ko adii ɗuum gardiiɗo banke njulaagu to Lloyds Banking Group.Wikipedia: Rosa Bresciahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rosa_BresciaRosa Brescia Cafferata (jibinaa ko hedde 1926) ko miliyaaruuji Peru, ronooɓe, baawɗo golle. E ɓiɓɓe makko, omo jogii 30% e Grupo Breca, fedde nde baaba makko jibinaaɗo to Itaali sosi.Wikipedia: Ana Maria Bresciahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ana_Maria_BresciaAna Maria Brescia Cafferata (jibinaa ko hedde 1924) ko ronooɓe miliyaaruuji Peru. O jeyi 30% e Grupo Breca, fedde nde baaba makko jibinaaɗo to Itaali sosi.Wikipedia: Vanessa Brownhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vanessa_BrownVanessa Lynn Branch (jibinaa ko ñalnde 21 mars 1973) ko Ameriknaajo jibinaaɗo e leydi Angalteer, ko debbo fiyoowo filmo, kadi ko jom suudu. O ɓuri anndeede e nder leyɗeele dentuɗe Amerik ko suka debbo biyeteeɗo Orbit Gum ngam kampaañ mum yeeyde teleeji e hitaande 2002 haa 2010, kam e Giselle e nder dingiral Pirates of the Caribbean, teeŋti noon e dingiral tatiwal Gore Verbinski e filmo tokooso James Ward Byrkit biyeteeɗo Tales of the Code: Wedlocked .Wikipedia: Gro brekkenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gro_brekkenGro Merete Brækken (jibinaa ko ñalnde 8 desaambar 1952) ko jom ngalu Norwees, ganndiraaɗo humpito mum mawngo e ardaade e nder fannuuji keewɗi, ko wayi no petroŋ, refinerie, gaas, mahngo laanaaji, bankeeji, e ballal e ƴellitaare. O waɗii geɗe maantiniiɗe e nder sosiyeteeji e juɓɓule ngenndiije e winndereyankooje.Wikipedia: Korneliya Brantfordhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Korneliya_BrantfordKorneliya Smith Bradford (maayi ko e lewru ut 1755) ko binndoowo e jaayndeeji tawaaɗi to Filadelfi. O jeyaa ko e rewɓe sappo e gooto tan Ameriknaaɓe anndaaɓe wallitde koye mum en e binndol ko adii nde Amerik waɗata.Wikipedia: Herriet brackenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Herriet_brackenHarriet Bracken (20 mee 1919 – 9 mars 2010) ko debbo gadano cukko hooreejo banke ngenndiijo Huntington.Wikipedia: Anna maria Brownhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_maria_BrownAnna Maria Braun (jibinaa ko ñalnde 3 sulyee 1979) ko debbo njulaagu, awokaa Almaañnaajo. Gila 2019, ko kanko ardii gollordu galle B.Wikipedia: Judith Gubalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Judith_GubalaJudith Gubala Boynton (born January 1955) was the first woman chief financial officer of Royal Dutch Shell from 2001.[1] She was dismissed in 2004 following a scandal about the reporting of the company's reserves.Wikipedia: Umit Boynahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umit_BoynaÜmit Nazlı Boyner (jibinaa ko Alpay; jibinaa ko 28 suwee 1963) ko debbo njulaagu Turki, o woniino hooreejo 14ɓo fedde njulaagu e njulaagu Turki (TÜSİAD) tuggi 2010 haa 2013.[1]Wikipedia: Christiane Boylanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christiane_BoylanChristine Ann Boylan (jibinaa ko ñalnde 25 sulyee 1977) ko winndiyanke, peewnoowo tele Ameriknaajo. O anndaa ko e golle makko e nder yeewtere ABC wiyeteende Castle.Wikipedia: Christiana Boylanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christiana_BoylanChristine Ann Boylan (jibinaa ko ñalnde 25 sulyee 1977) ko winndiyanke, peewnoowo tele Ameriknaajo. O anndaa ko e golle makko e nder yeewtere ABC wiyeteende Castle.Wikipedia: Kate boutillierhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kate_boutillierKate Boutilier (jibinaa ko ñalnde 2 lewru bowte hitaande 1966) ko winndiyanke Ameriknaajo, mo njeenaari mum jeyaa ko e teleeji biyeteeɗi Rugrats, Ɓoornugol ladde, Holly Hobbie & Friends, e All Grown Up! e Rugrats to Pari.Wikipedia: Blandine Bolekonehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blandine_BolekoneBlandiin BulekonWikipedia: Carolinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/CarolineCaroline Boudreaux ko debbo Ameriknaajo, jom ngalu, jom ngalu renndo. E hitaande 2000, o woppi golle makko e nder jeeyngal teleeji ngam sosde fedde wiyeteende Miracle Foundation, nde wonaa laamuyankoore, nde woni to Texas.Wikipedia: Christiane bossehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christiane_bosseChristine "Stine" Bosse (born 21 December 1960) is a Danish businesswoman and politician. Bosse led the Moderates's list for the 2024 European election, and won election as a Member of the European Parliament; she is expected to be sworn-in in the upcoming Tenth European Parliament.Wikipedia: Fernanda Bergehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fernanda_BergeFernanda BorjesWikipedia: Ellen warrenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ellen_warrenEllen Warren Scripps Booth (1863-1948) ko debbo njulaagu Ameriknaajo, baawɗo moƴƴere.Wikipedia: Nejoud boodaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nejoud_boodaiNejoud Boodai (1972-2010) ko debbo Kuwoytnaajo, jom njulaagu.[1]Wikipedia: Marie martin Bonfilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_martin_BonfilMarie Martine Bonfils (1731-1804) ko jom njulaagu Danemarknaajo.[1]Wikipedia: Deirde Boltonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deirde_BoltonDeirdre Bolton ko gonnooɗo gardiiɗo teleeji Amerik, ko kanko woni jaayndiyanke ABC News hannde.[1] Ko adii ɗuum ko kanko woni gardiiɗo yeewtere wiyeteende Risk & Reward to Fox Business.Wikipedia: Meisi bolanos weisshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Meisi_bolanos_weissMeisi Bolaños Weiss (jibinaa ko ñalnde 27 mee 1970)[1] ko dawriyanke Kubaa, ko kanko wonnoo jaagorgal kaalis e coggu Kubaa tuggi 2019 haa 2023.[2]Wikipedia: Charlotte Boisjollhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_BoisjollCharlotte Boisjoli (12 lewru juko hitaande 1923 - 30 lewru lewru mbooy hitaande 2001) ko fijoowo, gardinooɗo, winndiyanke e jannginoowo to Kebek, Kanadaa.Wikipedia: Marianne blystadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marianne_blystadMarianne Heien Blystad (jibinaa ko ñalnde 21 feebariyee 1958) ko ganndo faggudu, awokaa, jeyaaɗo to leydi Norwees. O wonii awokaa e Nordia DA, e Bull & Co.Wikipedia: Mette Jaegerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mette_JaegerMette Jæger Blomsterberg (jibinaa ko ñalnde 20 sulyee 1970) ko neɗɗo Danemarknaajo, jom ñamri, binndoowo defte ñamri. O woniino ñaawoowo e nder teleeji biyeteeɗi Den store bagedyst, ko nanndi e binndol Danemark biyeteengol The Great British Bake Off.Wikipedia: Susan blochhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_blochToggo alluwal loowdiWikipedia: Korra Obidihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Korra_ObidiAnita Chukwumfumnaya Obidi // b, (jibinaa ko ñalnde 23 lewru juko hitaande 1991), anndiraaɗo Korra Obidi, ko jimoowo, jimoowo-yimoowo, kadi ko modele Naajeeriya.[1]Wikipedia: Robyn Billyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robyn_BillyRobyn Bliley ko peewnoowo teleeji e filmuuji Ameriknaajo, gardinooɗo njeenaari.Wikipedia: Monica Ogahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monica_OgahMonica Ene Ogah // R (jibinaa ko ñalnde 7 lewru bowte hitaande 1994), ko ɓuri anndeede ko Monica Ogah, ko jimoowo Naajeeriya, keɓɗo njeenaari e hitaande 2011 e yeewtere nayaɓere MTN Project Fame Afrik hirnaange.[1][2] Ko ɗum njeenaari, Ogah rokkaama nanondiral ngam waɗde albom mum gadano, Sometime in August, yalti e lewru ut 2013.Wikipedia: Enkay Ogboruchehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enkay_OgborucheEnkay Ogboruche, innde dingiral Enkay, ko jimoowo-gimiyanke Naajeeriya. O fuɗɗii yimde ko omo yahra e duuɓi 10, omo jeyaa e fedde wiyeteende Assemblies of God.Wikipedia: Jolanta Blaztehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jolanta_BlazteSukaaɓe 2Wikipedia: Evi Edna Ogholihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Evi_Edna_OgholiEvi Edna Ogholi (jibinaa ko ñalnde 6 sulyee 1966).[1] ko debbo Najeriya, jimoowo reggae, mo yimɓe fof njiɗi ngam jimɗi mum "Barka".Wikipedia: Chioma Okoyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chioma_OkoyeChioma Okoye (jibinaa ko 3 lewru juko hitaande 1983) ko fijoowo Naajeeriya,[1] winndiyanke e peewnoowo ummoriiɗo Aguleri-Otu e nder nokku laamu Anambra Fuɗnaange e nder diiwaan Anambra, diiwaan to bannge worgo-fuɗnaange leydi Naajeeriya. Gila nde o fuɗɗii waɗde filmuuji Nollywood e hitaande 2002, o yaltii e ko ɓuri 100 filmo.Wikipedia: Ivie Okujayehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ivie_OkujayeIvie Okujaye Egboh (jibinaa ko 16 lewru Mbooy 1987) ko fijoowo, peewnoowo filmuuji, winndiyanke, jimoowo, jimoowo[4][5] e golloowo. E hitaande 2009, o tawtoraama eɓɓoore teleeji Amstel Malta (AMBO) e dañde heen.Wikipedia: Victoria Orenzehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_OrenzeVictoria Orenze (jibinaa ko ñalnde 23 mars 1984) ko naalanke Naajeeriya.[1]Wikipedia: Omawumihttps://ff.wikipedia.org/wiki/OmawumiOmawumi Megbele (jibinaa ko ñalnde 13 abriil 1982), anndiraaɗo innde dingiral Omawumi, ko jimoowo-yimoowo, fiyoowo filmo, jeyaaɗo e leñol Itsekiri.[5] Ko o nulaaɗo marke to Globacom,[6] Konga.Wikipedia: Katia Belabbashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katia_BelabbasKatia Belabbas (jibinaa ko 1 feebariyee 1996) ko Alserinaajo, ƴaañoowo henndu, ƴaañoowo e nder dingiral RS:X. O tawtoraama Alseri e Olimpiyaaji 2016.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katia_Belabbas#NguurndamKawgelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katia_Belabbas#KawgelTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katia_Belabbas#TuugnorgalWikipedia: Davina Oriakhihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Davina_OriakhiDavina Oriakhi ko jimoowo, winndiyanke, yimoowo, jeyaaɗo to Londres. O heɓi njeenaari naalanke debbo cuɓaaɗo e nder hitaande 2016.Wikipedia: Amina Belkadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_BelkadiAmina Belkadi (jibinaa ko ñalnde 10 noowammbar 1992)[1] ko judoka Alaserinaajo. Ko o keɓɗo medal kaŋŋe e Pijirlooji Afrik, kadi ko o keɓɗo medal kaŋŋe laabi joy e kawgel judo Afrik.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Belkadi#KugalBaɗtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Belkadi#BaɗteTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Belkadi#TuugnorgalWikipedia: Cossy Orjiakorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cossy_OrjiakorCossy Orjiakor // R (jibinaa ko ñalnde 16 lewru Oktoobar 1972) ko jimoowo e jimoowo Naajeeriya.[1] O ari e limlebbi caggal nde o yalti e wideyoo mo Obesere waɗi,[2] kadi omo anndiraa no feewi ngam hollirde ɓalli makko mawɗi e nder kewuuji renndo e nder wideyooji.Wikipedia: Laldja Bendahmanehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laldja_BendahmaneLaldja Bendahmane (jibinaa ko ñalnde 8 lewru Yarkoma hitaande 1995,[1] to Bejaï) ko Alserinaajo fijoowo wolley.Kabaaru kippuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laldja_Bendahmane#Kabaaru_kippuTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laldja_Bendahmane#TuugnorgalWikipedia: Loubna Benhadjahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Loubna_BenhadjaLoubna Benhadja (jibinaa ko ñalnde 11 lewru feebariyee 2001) ko daɗndoowo Alaseri.[2] O tawtoraama kawgel 400 meeteruuji rewɓe e nder Olimpiyaaji 2020.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Loubna_Benhadja#TuugnorgalWikipedia: Kenza Bennaceurhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kenza_BennaceurKenza Bennaceur (Aarabeere: كنزة بن ناصر ; jibinaa ko ñalnde 14 lewru Yarkomaa 1976) ko Alserinaajo gonnooɗo njuumri, keɓtinaaɗo e njuumri buubaaji e nder kewuuji medley gooto gooto. O dañii medayuuji ɗiɗi njamndi e nder 200 m (2:33.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kenza_Bennaceur#TuugnorgalWikipedia: Louadjeda Benoumessadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louadjeda_BenoumessadLouadjeda Benoumessad (jibinaa ko ñalnde 1 lewru Yarkomaa 1982) ko daɗndoowo paralimpik ummoriiɗo Alseri, ɓurɗo waawde tawtoreede kawgel werlaaji cate F34.Wikipedia: Zohra Bensalemhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zohra_BensalemZohra Bensalem (jibinaa ko ñalnde 5 abriil 1990, to Bejaï) ko Alserinaajo, fiyoowo volleyball hakkunde leyɗeele.[1][2] O tawtoraama Alseri e Olimpiyaaji 2012.Kabaaru kippuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zohra_Bensalem#Kabaaru_kippuTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zohra_Bensalem#TuugnorgalWikipedia: Hadia Bentalebhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadia_BentalebHadia Bentaleb (aarabe : هادية بن طالب ; jibinaa ko ñalnde 31 lewru bowte hitaande 1980) ko fedde Alserinaajo.[1] Bentaleb lomtii Alseri e Olimpiyaaji 2008 to Pekin, ɗo o tawtoraa kawgel épée gooto gooto hakkunde rewɓe.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadia_Bentaleb#TuugnorgalWikipedia: Farida Benyahiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farida_BenyahiaFarida Benyahia ko ñaawoowo Alseri, hooreejo Diiso Dowla Alseri.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farida_Benyahia#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farida_Benyahia#TuugnorgalWikipedia: Lola Raehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lola_RaeRachel Akosua Funmilola Garton (jibinaa ko ñalnde 20 lewru bowte hitaande 1991), ko jimoowo Ganaajo. O heɓi anndireede caggal nde o yaltini jimɗi makko gadani, "Watch My Ting Go",[1] ɗi o heɓi njeenaari mawndi, ɗum noon o heɓi nominaasiyoŋ ngam wonde debbo ɓurɗo waawde ndaarde e nder njeenaaje 2013 to Nigeria Entertainment Awards.Wikipedia: Miss Sahharahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Miss_SahharaMiss Sahhara (ina wiyee Miss saHHara)[a][2] ko jimoowo, model, laamɗo ŋarɗugol e daraniiɗo hakkeeji aadee, jeyaaɗo to leydi Angalteer.[3][4]Wikipedia: Sasha Phttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sasha_PSasha P (jibinaa ko Anthonia Yetunde Alabi ñalnde 21 lewru Mbooy hitaande 1983),[2] anndiraaɗo kadi "Laamɗo Hip Hop Naajeeriya", ko jimoowo Naajeeriya, jimoowo, jom ngalu, awokaa, e haaloowo cemmbinoowo.Wikipedia: Shanga (singer)https://ff.wikipedia.org/wiki/Shanga_(singer)Manuela Modupe Udemba, ganndiraaɗo Shanga, ko jimoowo-yimoowo, injenieer odiyo, e peewnoowo diskooji, Suwis-Niiseernaajo. O jibinaa ko to wuro wiyeteengo Bern, to leydi Siwis, o jokki golle makko caggal nde o heɓi seedantaagal wonde injenieer audio.Wikipedia: Seyi Shayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seyi_ShayDeborah Oluwaseyi Joshua (jibinaa ko Oluwaseyi Joshua; 21 lewru Duujal hitaande 1985),[5][6] anndiraaɗo e golle mum Seyi Shay (ina wiyee Shay-yee Shay), ko jimoowo, binndoowo jimɗi e fijoowo Naajeeriya. E hitaande 2008, o wonti jimoowo mawɗo fedde sukaaɓe rewɓe pop wiyeteende From Above, nde alaa ɗo haaɗi.Wikipedia: Sinachhttps://ff.wikipedia.org/wiki/SinachOsinachi Kalu Okoro Egbu,[1] anndiraaɗo Sinach, (jibinaa ko 30 mars 1972) ko jimoowo, winndiyanke, ardiiɗo dewal mawɗo, golloowo e ngal ɗoon darnde ko ɓuri duuɓi 30.[2][3] Ko kanko woni jimoowo-yimoowo gadano ɓurɗo mawnude e limlebbi Billboard Christian Songwriter fotde jonte 12 e nder yontere.Wikipedia: Ayra Starrhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayra_StarrOyinkansola Sarah Aderibigbe (jibinaa ko ñalnde 14 lewru juko hitaande 2002), anndiraaɗo to bannge karallaagal, ko jimoowo e binndoowo jimɗi Naajeeriya.Wikipedia: Sunkanmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/SunkanmiOlasunkanmi Rehanat Alonge (jibinaa ko ñalnde 2 lewru juko hitaande 1987), ɓurɗo anndeede e innde mum Sunkanmi, ko jimoowo e jimoowo Naajeeriya; tiiɗnaare jimoowo Naajeeriya lolluɗo biyeteeɗo Olamide.[2] Jooni o siifondirii e Hit The Ground Records ɗo o yaltini jimɗi keewɗi.Wikipedia: Supernovamusicianhttps://ff.wikipedia.org/wiki/SupernovamusicianNweke Joy Chinenye Serrato (jibinaa ko ñalnde 23 lewru feebariyee hitaande 1999), ko jimoowo, winndiyanke, waɗoowo filmuuji, winndiyanke daartol e hooreejo fedde Supernova Music Worldwide.[1]Wikipedia: Sarah Téibohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_T%C3%A9iboSarah Miébo Téibo ko jimoowo Engele-Nijeeriyaajo, jogiiɗo albomuuji ɗiɗi jimɗi gonɗi e nder wuro hannde ɗii[1], Yahdu e am (2016) e Jokku yahdu (2018). O suɓaama ngam heɓde njeenaari MOBO.Wikipedia: Bumi Thomashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bumi_ThomasBumi Thomas (jibinaa ko e hitaande 1983) ko jimoowo-winndiyanke e gitaaryanke jazz-folk-soul Ecoppi-Niiseernaajo. O jibinaa ko to wuro Glasgow, to leydi Ecosse, kono o mawni ko to leydi Nijeer.Wikipedia: Temshttps://ff.wikipedia.org/wiki/TemsTemilade Openiyi (jibinaa ko 11 lewru juko hitaande 1995), anndiraaɗo Tems, ko jimoowo, winndiyanke, e peewnoowo jimɗi Naajeeriya.[2][3] O ummii e darnde caggal nde o yalti e jimɗi Wizkid ɗi 2020 "Essence", ɗi o heɓi limngal 8 e nder limlebbi Billboard Hot 100 caggal nde o yaltini mbaydi remix e Justin Bieber.Wikipedia: Toni Toneshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toni_TonesGbemi Anthonia Adefuye ListenR, anndiraaɗo e golle mum Toni Tones ListenR, ko neɗɗo Naajeeriya, ko o baawɗo fijde, ko o fotoowo. E hitaande 2020, o suɓaama ngam wonde debbo ɓurɗo waawde fijde e nder njeenaari suɓngo yiyooɓe magic Africa.Wikipedia: Chinyere Udomahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chinyere_UdomaChinyere Udoma (jibinaa ko hitaande 1976), ko jimoowo, jimoowo e winndiyanke mo ɓuri anndeede e yimde jimɗi linjiila Igbo e daande mum malayka. O fuɗɗii dañde hit makko gadano anndiraaɗo, “Agu N’eche Mba” ko e hitaande 2000.Wikipedia: Noella Ulokohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Noella_UlokoNoella "Noelle" Uloko (jibinaa ko ñalnde 26 lewru Abriil hitaande 1989) ko jimoowo-yimoowo, naalanke keso mo leydi Naajeeriya, mo diiwaan Benue.[1]Wikipedia: Niniolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/NiniolaNiniola Apata (jibinaa ko ñalnde 15 lewru Duujal hitaande 1986),[1] anndiraa ko Niniola,[2] ko jimoowo e winndiyanke Naajeeriya.[3] O tawtoraama e sahaa jeegoɓo Project Fame West Africa e hitaande 2013[4][5] Caggal nde o yaltini jimɗi makko gadani "Ibadi",[6] o suɓaama ngam wonde jimɗi ɓurɗi waawde ndaarde e hitaande 2015.Wikipedia: Marenikaehttps://ff.wikipedia.org/wiki/MarenikaeMorenike Mojisola Olayemi Enobong Lasode (jibinaa ko ñalnde 11 mars 1993) ɓurɗo anndeede e innde mum dingiral Marenikae, ko jimoowo-yimoowo Naajeeriya mo Atlanta.[1]Wikipedia: Genevieve Nnajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Genevieve_NnajiGenevieve Nnaji// b (/ˈnɑːdʒi/;[1] jibinaa ko ñalnde 3 lewru Mbooy 1979)[2] ko Najeriyanaajo fijoowo, peewnoowo, e gardotooɗo.[3][4][5] O heɓi njeenaari Oscar filmuuji Afrik ngam ɓurde waawde fijde e nder filmuuji mawɗi e hitaande 2005, ɗum waɗi mo fijoowo gadano heɓde njeenaari ndii.Wikipedia: Nneka (singer)https://ff.wikipedia.org/wiki/Nneka_(singer)Nneka Lucia Egbuna (jibinaa ko ñalnde 24 lewru Duujal hitaande 1980)[1] ko jimoowo, binndoowo jimɗi, fijoowo, fijoowo. O yimata ko e ɗemngal Engele, Igbo e Pidgin Najeriya.Wikipedia: WPWPhttps://ff.wikipedia.org/wiki/WPWP=== Background===Background===https://ff.wikipedia.org/wiki/WPWP#Background===How to Participate===https://ff.wikipedia.org/wiki/WPWP#How_to_Participate===Syntax of file names and captionshttps://ff.wikipedia.org/wiki/WPWP#Syntax_of_file_names_and_captionsCampaign ruleshttps://ff.wikipedia.org/wiki/WPWP#Campaign_rulesLocal Campaign timelinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/WPWP#Local_Campaign_timelineLocal prize categorieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/WPWP#Local_prize_categoriesWikipedia: Osinachi Nwachukwuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osinachi_NwachukwuOsinachi Nwachukwu (maayɗo 8 Abriil 2022) ko jimoowo linjiila Naajeeriya. O heɓiino lollude e nder jimɗi "Ekwueme" ɗi Prospa Ochimana winndi.Wikipedia: Emma Nyrahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emma_NyraEmma Chukwugoziam Obi listenR jibinaa ko ñalnde 18 lewru juko hitaande 1988.[1] O anndiraa ko e innde dingiral makko Emma Nyra.Wikipedia: May7venhttps://ff.wikipedia.org/wiki/May7venMay Odegbami ListenR, anndiraaɗo e golle May7ven,[2][3][4] ko jimoowo, winndiyanke, jimoowo, peewnoowo, fijoowo, model e jom ngalu jibinaaɗo to leydi Najeriya.Wikipedia: Ego Ella Mayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ego_Ella_MayEgo Ella May (/ɛg-oʊ ˈɛl.ə meɪ/ eh-go eh-luh may jibinaa ko e hitaande 1992)[8] ko jimoowo R&B, neo-soul, e jimoowo jazz hannde, ummoriiɗo to bannge worgo Londres, to leydi Angalteer.Wikipedia: Mo'Cheddahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mo%27CheddahModupe-Oreoluwa Oyeyemi Ola (jibinaa ko ñalnde 16 oktoobar 1990), ganndiraaɗo innde dingiral mum Mo'Cheddah (waktuuji goɗɗi ina wiyee Mocheeda walla Mocheddah), ko jimoowo e jimoowo Naajeeriya.[1] O yaltinii albom makko gadano, ‘Franchise Celebrity’ (2010),[2] nde o winndi e Knighthouse Entertainment.Wikipedia: Cynthia Morganhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cynthia_MorganCynthia Ikponmwenosa Morgan (jibinaa ko ñalnde 23 lewru Seeɗto hitaande 1991),[2] anndiraaɗo e innde mum adannde Cynthia Morgan, jooni Madrina,[3] ko jimoowo e jimoowo jibinaaɗo to leydi Najeriya. Gimɗi makko ko jillondiral pop, hip hop, dancehall e rap.Wikipedia: Muma Geehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muma_GeeGift Iyumame Eke (jibinaaɗo Uwame; jibinaa ko 18 noowammbar 1978), anndiraaɗo e golle mum ko Muma Gee (/muːmə dʒiː/), maanaa mum ko "waɗde Dokkal moƴƴal", ko jimoowo-yimoowo, fijoowo, debbo njulaagu, diisneteeɗo, neɗɗo teleeji e politik . O jibinaa, o mawni, o hoɗi ko to Port Harcourt.Wikipedia: Mz Kisshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mz_KissAkindele Justina Omowunmi (jibinaa ko ñalnde 1 suwee 1996), anndiraaɗo e innde mum dingiral Mz Kiss, ko jimoowo, jimoowo, binndoowo jimɗi Najeriya.[1][2][3][4][5][6][7] [8]Wikipedia: Lijadu Sistershttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lijadu_SistersKehinde Lijadu (22 Oktoobar 1948 – 9 Noowammbar 2019) e Taiwo Lijadu (jibinaaɗo 22 Oktoobar 1948) ko miñiraaɓe rewɓe nannduɓe e leydi Naajeeriya, ɓe mbaɗi golle no miñiraaɓe rewɓe Lijadu gila caka kitaale 1960 haa 1980.[5] Ɓe keɓi nasaraaku haa lesdi Naajeeriya, nden ɓe keɓi nasaraaku ɓurduɗum haa lesdi Amerika e Orop.Wikipedia: Nikki Laoyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nikki_LaoyeOyenike Laoye, anndiraaɗo e golle mum Nikki Laoye, ko naalanke Naajeeriya, jimoowo, neɗɗaŋke, winndiyanke, jimoowo e sahaa e sahaa fof, ganndiraaɗo haalaaji mum e jimɗi mum e dingiral.[1] Ko o naalanke winnduɗo, jimɗi Laoye keɓii njeenaaje keewɗe ina jeyaa heen njeenaaje The Headies Award e hitaande 2013 ngam ɓurde moƴƴude e jimɗi rewɓe[2] e njeenaaje All African Music Awards (AFRIMA) e hitaande 2014 ngam ɓurɓe waawde jimɗi e jimɗi Afrik.Wikipedia: Jahdielhttps://ff.wikipedia.org/wiki/JahdielGrace Jahdiel Benjamin (innde ɓiɗɗo debbo 'Okoduwa') anndiraande yimɓe heewɓe e innde mum Jahdiel, ko jimoowo linjiila Naajeeriya hannde, winndiyanke jimɗi e jimoowo.[1] O fuɗɗii golle makko e nder jimɗi ko e hitaande 2006, o yaltini albom makko gadano biyeteeɗo Heritage e hitaande 2008.Wikipedia: Tosin Jegedehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tosin_JegedeTosin jegede ko jimoowo Naajeeriya. Ko o cukalel jimoowo sensation e kitaale 1980.Wikipedia: Carol Jianihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carol_JianiCarol Jiani (jibinaaɗo e Uchenna Carol Ikejiani)[1] ko jimoowo jibinaaɗo to leydi Najeriya, jooɗiiɗo to leydi Angalteer, ɓurɗo anndeede ko e jimɗi mum "Hit 'N Run Lover" e hitaande 1981.Wikipedia: 𞤀𞥄𞤥𞤢𞤣𞤵 𞤀𞤸𞤭𞤶𞤮https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%80%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%A5%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%B5_%F0%9E%A4%80%F0%9E%A4%B8%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A4%B6%F0%9E%A4%AE𞤀𞤸𞤥𞤢𞤣𞤵 𞤄𞤢𞤦𞤢𞤼𞤵𞤪𞤢𞥄 𞤀𞤸𞤭𞤶𞤮 (𞥒𞥔 𞤢𞤮û𞤼 𞥑𞥙𞥒𞥔 - 𞥓𞥐 𞤲𞤮𞥅𞤱𞤢𞤥𞤦𞤢𞤪 𞥑𞥙𞥘𞥙) [𞥑] é𞤼𞤢𞤭𞤼 𞤵𞤲 𞤸𞤮𞤥𞥆𞤫 𞤨𞤮𞤤𞤭𞤼𞤭𞤹𞤵𞤫𞤷𞤢𞤥𞤫𞤪𞤮𞤵𞤲𞤢𞤭𞤧𞤹𞤵𞤭 𞤬𞤵𞤼 𞤤𞤫 𞤺𞤢𞤪𞤣𞤭𞥅𞤯𞤮 𞤶𞤢𞥄𞤺𞤮𞤪𞤯𞤫𞤨𞤪é𞤧𞤭𞤣𞤫𞤲𞤼 𞤣𞤵 𞤕𞤢𞤥𞤫𞤪𞤮𞤵𞤲⹁ 𞤶𞤮𞥅𞤯𞤭𞥅𞤯𞤮 𞤫 𞤸𞤭𞤼𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤫 𞥑𞥙𞥖𞥐 𞤸𞤢𞥄 𞥑𞥙𞥘𞥒. [𞥒] [𞥓] 𞤀𞤸𞤭𞤶𞤮 𞤭𞤲𞤢 𞤶𞤮𞤺𞤭𞤲𞤮𞥅 𞤣𞤢𞤪𞤲'𞤣𞤫 𞤥𞤢𞤱𞤲'𞤣𞤫 𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞤪 𞤶𞤫𞤴𞤼𞤢𞥄𞤪𞤫 𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭 𞤊𞤢𞤪𞤢𞤴𞤧𞤫 𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞤪 𞤣𞤫𞤲𞤣𞤭𞤲'𞤺𞤮𞤤 𞤤𞤢𞤲𞤣𞤢𞥄𞤶𞤭 𞤬𞤢𞤪𞤢𞤴𞤧𞤫 𞤫 𞤤𞤢𞤲𞤣𞤢𞥄𞤶𞤭Wikipedia: Sonia blangiardohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sonia_blangiardoSonia Blangiardo (jibinaa ko ñalnde 18 abriil 1968 to Brooklyn, New York, Amerik) ko gardinooɗo e peewnoowo teleeji Ameriknaajo. Ko kanko kadi woni sosɗo e gardiiɗo yeewtere web wiyeteende Tainted Dreams, yaltunde e Youtube e lewru desaambar 2013.Wikipedia: Deborah blackwellhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deborah_blackwellDeborah Blackwell (15 lewru juko hitaande 1950 - 31 lewru lewru nduu 2014) ko gardiiɗo lowre teleeji Ameriknaajo, o woni ko e ƴellitde lowre kaɓirɗe teleeji, SOAPnet, caggal nde o naati e golle gardiiɗo mawɗo e hitaande 2001.[1][2]Wikipedia: Katherine Blackburnhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katherine_BlackburnKatherine Blackburn (jibinaa ko Brown; jibinaa ko ñalnde 25 suwee 1965) ko gardiiɗo fuku koyɗe Ameriknaajo, ko kanko woni cukko hooreejo fedde fuku koyɗe leydi ndii.Wikipedia: Carole Fedele blackhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carole_Fedele_blackCarole Federle Black jibinaaɗo e hitaande 1945 (duuɓi 78–79), ko gonnooɗo hooreejo e gardiiɗo gollordu njuɓɓudi nguurndam, marke multimedia wonande rewɓe, ina jeyaa heen Reso nguurndam, Reso filmuuji nguurndam, Reso rewɓe goonga nguurndam, Reso nguurndam nguurndam e Galle nguurndam Entertainment, gollinooɗo gila e lewru marse 1999 haa e lewru marse 2005. Ko adii ɗuum, Ms.Wikipedia: Augustahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AugustaAugusta Björkenstam (3 desaambar 1829 - 10 sulyee 1892) ko debbo Suwednaajo, jom njulaagu. O sosi sosiyatee jolngo biyeteeɗo Stockholms (1877), gardinooɗo jolngo bagaas ummoraade e gartirgol otooji hakkundeeji Stockholm haa e heɓooɓe ɗum.Wikipedia: 𞤐'𞤘𞤢𞤱𞤲𞤣𞤫𞤪𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%90%27%F0%9E%A4%98%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%B1%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%AB%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%AB𞤐'𞤘𞤢𞤱𞤲𞤣𞤫𞤪𞤫 𞤱𞤢𞤤𞥆𞤢 𞤲'𞤺𞤢𞤥𞤣𞤫𞥅𞤪𞤫𞥅 𞤳𞤮 𞤤𞤢𞥄𞤥𞤮𞤪𞤣𞤫 𞤣𞤭𞥅𞤱𞤢𞥄𞤲 𞤀𞤣𞤢𞤥𞤢𞤱𞤢𞥄 𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞤪 𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭 𞤑𞤢𞤥𞤫𞤪𞤵𞤲. 𞤒𞤭𞤥𞤩𞤫 𞤥𞤢𞤴𞤪𞤭 𞤳𞤮 𞥑𞥕𞥒 𞥗𞥐𞥐 𞤲𞤫𞤯𞥆𞤮 𞤫 𞤦𞤭𞤲𞤣𞤭𞤼𞤢𞤺𞤮𞤤 𞥒𞥐𞥐𞥕 𞤉 𞤱𞤭𞤴𞤣𞤫 𞤬𞤭𞤤𞤥𞤮 𞤚𞤸𞤫 𞤃𞤢𞤭𞤪𞤵𞥅𞤱𞤢𞤧 – 𞤃𞤢𞤧𞤼𞤫𞤪 𞤮𞤬 𞤏𞤢𞤼𞤫𞤪 𞤥𞤮 𞤁𞤵𞤯𞤢𞤤 𞤔𞤢𞥄𞤩𞤭-𞤸𞤢𞥄𞤯𞤼𞤭𞤪𞤣𞤫 𞤚𞤪𞤮𞤥𞤧ø 𞤱𞤢𞤯𞤭⹁ 𞤴𞤭𞤥𞤩𞤫 𞤥𞤢𞤴𞤪𞤭 𞤩𞤫𞤴𞤣𞤭𞥅𞤥𞤢 𞤴𞤢𞥄𞤱𞤣𞤫 𞤸𞤢𞥄 𞥑 𞥐𞥐𞥐 𞥐𞥐𞥐 𞤲𞤫𞤯𞥆𞤮 (𞤫 𞤤𞤫𞤱𞤪𞤵 𞤌𞤳𞤼𞤮𞥅𞤦𞤢𞤪 𞥒𞥐𞥑𞥖) 𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞤪 𞤧𞤢𞤦𞤵 𞤫𞤺𞥆�Wikipedia: 𞤊𞤢𞥄𞤼𞤵𞤥𞤢𞤼𞤢 𞤄𞤢𞥄-𞤄𞤢𞤪𞤮𞥅https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%8A%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%BC%F0%9E%A4%B5%F0%9E%A4%A5%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%BC%F0%9E%A4%A2_%F0%9E%A4%84%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84-%F0%9E%A4%84%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A5%85𞤊𞤢𞥄𞤼𞤵𞤥𞤢𞤼𞤢 𞤄𞤢𞥄-𞤄𞤢𞤪𞤮𞥅⹁ 𞤶𞤭𞤦𞤭𞤲𞤢𞥄𞤯𞤮 𞥕 𞤤𞤫𞤱𞤪𞤵 𞤦𞤮𞤱𞤼𞤫 𞤸𞤭𞤼𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤫 𞥑𞥙𞥗𞥔 𞤳𞤮 𞤣𞤫𞤦𞥆𞤮 𞤺𞤢𞤣𞤢𞤲𞤮 𞤺𞤢𞤪𞤣𞤭𞥅𞤯𞤮 𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭 𞤘𞤢𞤥𞤦𞤭 𞤀𞤣𞤢𞤥𞤢 𞤄𞤢𞤪𞥆𞤮𞤱 𞤫 𞤣𞤫𞤦𞥆𞤮 𞤺𞤢𞤣𞤢𞤲𞤮 𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭 𞤘𞤢𞤥𞤦𞤭 𞤺𞤭𞤤𞤢 𞥒𞥐𞥑𞥗. 𞤌 𞤶𞤫𞤴𞤢𞥄 𞤳𞤮 𞤫 𞤤𞤫𞤻𞤮𞤤 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫.Wikipedia: 𞤀𞥄𞤣𞤢𞤥𞤢 𞤄𞤢𞥄𞤪𞤮https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%80%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A5%F0%9E%A4%A2_%F0%9E%A4%84%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%AE𞤀𞥄𞤣𞤢𞤥𞤢 𞤄𞤢𞥄𞤪𞤮 𞤶𞤭𞤦𞤭𞤲𞤢𞥄 𞤳𞤮 𞤻𞤢𞤤𞤲'𞤣𞤫 𞥑𞥕 𞤤𞤫𞤱𞤪𞤵 𞤬𞤫𞥅𞤦𞤢𞤪𞤭𞤴𞤫𞥅 𞤸𞤭𞤼𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤫 𞥑𞥙𞥖𞥕 𞤳𞤮 𞤨𞤮𞤤𞤭𞤼𞤭𞤳𞤴𞤢𞤲𞤳𞤫 𞤘𞤢𞤥𞤦𞤭𞤴𞤢𞤲𞤳𞤫⹁ 𞤳𞤮 𞤮 𞤶𞤮𞤥 𞤶𞤢𞤱𞤣𞤭 𞤫𞤲⹁ 𞤳𞤮 𞤳𞤢𞤲𞤳𞤮 𞤱𞤮𞤲𞤭 𞤸𞤮𞥅𞤪𞤫𞥅𞤶𞤮 𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭 𞤘𞤢𞤲'𞤦𞤭𞤢 𞤺𞤭𞤤𞤢 𞥒𞥐𞥑𞥗.Fula pephttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Fula_pepFulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ful%C9%93eGammbihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:GammbiWikipedia: 𞤓𞤥𞤢𞤪𞤮 𞤅𞤭𞥅𞤧𞤮𞤳𞤮 𞤉𞤥𞤦𞤢𞥄𞤤𞤮https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%93%F0%9E%A4%A5%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%AE_%F0%9E%A4%85%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%A7%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A4%B3%F0%9E%A4%AE_%F0%9E%A4%89%F0%9E%A4%A5%F0%9E%A4%A6%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%A4%F0%9E%A4%AE𞤓𞤥𞤢𞤪𞤮 𞤃𞤵𞤳𞤼𞤢𞥄𞤪𞤵 𞤅𞤭𞥅𞤧𞤮𞤳𞤮 𞤉𞤥𞤦𞤢𞥄𞤤𞤮 𞤳𞤮 𞤨𞤵𞤤𞥆𞤮 𞤥𞤮 𞤲𞤺𞤢𞥄𞤦𞤵 (𞤶𞤭𞤦𞤭𞤲𞤢𞥄𞤯𞤮 𞤻𞤢𞤤𞤲'𞤣𞤫 𞥒𞥓 𞤥𞤮𞤪𞤧𞤮 𞥑𞥙𞥗𞥒) 𞤳𞤮 𞤣𞤢𞤱𞤪𞤮𞤴𞤢𞤲𞤳𞤫 𞤘𞤭𞤲𞤫-𞤄𞤭𞤧𞤢𞥄𞤱𞤵⹁ 𞤤𞤢𞥄𞤥𞤭𞤲𞤮𞥅𞤯𞤮 𞤸𞤮𞥅𞤪𞤫𞥅𞤶𞤮 𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭 𞤘𞤭𞤲𞤫-𞤦𞤭𞤧𞤢𞥄𞤱𞤵 𞤺𞤭𞤤𞤢 𞤤𞤫𞤱𞤪𞤵 𞤬𞤫𞥅𞤦𞤢𞤪𞤭𞤴𞤫𞥅 𞥒𞥐𞥒𞥐. 𞤑𞤮 𞤮 𞤺𞤢𞤲𞤣𞤮 𞤨𞤮𞤤𞤭𞤼𞤭𞤳 𞤫 𞤳𞤮𞤲𞤵⹁ 𞤮 𞤥𞤫𞥅𞤯𞤭𞥅𞤲𞤮 𞤱𞤮𞤲'𞤣𞤫 𞤺𞤢𞤪𞤣𞤭𞥅𞤯𞤮 𞤶𞤢𞥄𞤺𞤮𞤪𞤯𞤫 𞤸𞤢𞤳𞥆𞤵𞤲'𞤣𞤫 𞤤𞤫𞤱𞤪𞤵 𞤶𞤮𞤤𞤮 𞥒𞥐𞥑𞥐 𞤫 𞤤𞤫𞤱𞤪𞤵 𞤶𞤮𞤤𞤮 𞥒𞥐𞥑𞥖 .Fulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ful%C9%93eGine-Bisaawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Gine-BisaawoWikipedia: 𞤃𞤵𞤸𞤢𞤥𞥆𞤢𞤣𞤵 𞤔𞤵𞥅𞤤𞤣𞤫 𞤔𞤢𞤤𞥆𞤮https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%83%F0%9E%A4%B5%F0%9E%A4%B8%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A5%F0%9E%A5%86%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%B5_%F0%9E%A4%94%F0%9E%A4%B5%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%A4%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%AB_%F0%9E%A4%94%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A4%F0%9E%A5%86%F0%9E%A4%AE𞤃𞤵𞤸𞤢𞤥𞥆𞤢𞤣𞤵 𞤔𞤵𞥅𞤤𞤣𞤫 𞤔𞤢𞤤𞥆𞤮 (𞤶𞤭𞤦𞤭𞤲𞤢𞥄 𞤳𞤮 𞤫 𞤸𞤭𞤼𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤫 𞥑𞥙𞥗𞥐) 𞤳𞤮 𞤧𞤭𞤴𞤢𞥄𞤧𞤢𞤴𞤢𞤲𞤳𞤫 𞤧𞤢𞤪𞤢𞤤𞤮𞤲⹁ 𞤳𞤮 𞤷𞤵𞤳𞥆𞤮 𞤸𞤮𞥅𞤪𞤫𞥅𞤶𞤮 𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭 𞤧𞤢𞤪𞤢𞤤𞤮𞤲 𞤸𞤢𞤲𞤣𞤫 𞤺𞤭𞤤𞤢 𞥔 𞤢𞤦𞤪𞤭𞥅𞤤 𞥒𞥐𞥑𞥘. 𞤔𞤢𞤤𞥆𞤮𞤸 𞤳𞤮 𞤺𞤢𞤲𞤣𞤮 𞤨𞤮𞤤𞤭𞤼𞤭𞤳⹁ 𞤶𞤮𞤥 𞤲'𞤺𞤢𞤤𞤵⹁ 𞤺𞤮𞤲𞥆𞤮𞥅𞤯𞤮 𞤶𞤢𞥄𞤺𞤮𞤪𞤺𞤢𞤤 𞤊𞤫𞤣𞥆𞤫 𞤐'𞤘𞤫𞤲𞤣𞤭𞥅𞤶𞤫 𞤁𞤫𞤲𞤼𞤵𞤯𞤫.Fulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ful%C9%93eWikipedia: Candis Angelenehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Candis_AngeleneCandis Angelene (jibinaa ko ñalnde 21 sulyee 1975) ko jimoowo Afrik worgo. Albom makko gadano Ancient Light yettiima 4ɓo e nder limlebbi Classic FM (Afrik worgo).Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Candis_Angelene#TuugnorgalWikipedia: Judikayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/JudikayJudith Kanayo-Opara, ɓurɗo anndeede e innde mum dingiral Judikay (jibinaa ko 26 lewru Oktoobar) ko jimoowo linjiila Naajeeriya,[1] ardiiɗo dewal e winndiyanke.[2][3] O dañii lollude ngam jimɗi makko 2019 "Ko ɓuri kaŋŋe".Wikipedia: Yeni Kutihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yeni_KutiỌmọ́yẹni "Yeni" Aníkúlápó Kútì (anndiraaɗo kadi YK, jibinaa ko 24 lewru Mbooy 1961, Angalteer, Angalteer) ko jimoowo e jimoowo Naajeeriya jibinaaɗo to Angalteer.Caalajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yeni_Kuti#CaalajeNguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yeni_Kuti#NguurndamWikipedia: Edohearthttps://ff.wikipedia.org/wiki/EdoheartEseohe Arhebamen walla Eseohe Arhebamen-Yamasaki, ganndiraaɗo kadi Edoheart (jibinaa ko Obehioye Eseohe Ikhianose Oghomwenyenmwen Cleopatra Anne Arhebamen), ko jimoowo, jimoowo, jimoowo, jimoowo, peewnoowo, naalanke dingiral e naalanke jiylotooɗo.[1][2] [4][5][6][7] Eseohe jibinaa ko Zaria, leydi Najeriya[8], o iwdi ko e galle laamɗo laamu Benin.Wikipedia: Elohohttps://ff.wikipedia.org/wiki/ElohoEloho Jocelyn Efemuai (jibinaa ko Amata; jibinaa ko ñalnde 20 lewru juko hitaande 1973) ko jimoowo Naajeeriya e Ecoppinaajo, omo fija jimɗi linjiila hanndeeji nder gure. O yaltinii albomuuji ɗiɗi, hono Arise (2014) e Unrestrained (2016).Wikipedia: Tomi Favoredhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tomi_FavoredAdetomi Aleshinloye (jibinaa ko 20 anni marse 1987) anndiraaɗo ‘Tomi Favored’ ko naalanke e binndoowo jimɗi mo Naajeeriya-Ameriknaajo.[1] O yaltinii albom makko gadano e hitaande 2014, ko kanko woni nodduɗo "B.Wikipedia: Tonye Garrickhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tonye_GarrickTonye Garrick (jibinaa ko 27 lewru bowte hitaande 1983), anndiraaɗo tan ko Tonye ko jimoowo e binndoowo jimɗi jibinaaɗo to leydi Angalteer.[1] Jimol makko a cappella ina wiyee "Hol ko woni e men?Wikipedia: Demi Gracehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Demi_GraceGrace Abidemi Ayorinde, ganndiraaɗo Demi Grace (jibinaa ko ñalnde 9 noowammbar 1989) ko debbo Ameriknaajo, jimoowo, winndiyanke, jimoowo, jimoowo e sahaa e sahaa fof. O waɗi daartol ko kanko woni model gadano feeñde e kampaañ mawɗo ngam yeeyde geɗe gaasaaji ngam Pantene e dreadlocks naftooji e hitaande 2017.Wikipedia: Ruby Gyanghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruby_GyangNgohide Ruby Ann GyangGyang, ɓurɗo anndireede e innde mum dingiral Ruby Gyang, ko jimoowo e winndoowo jime Naajeeriya. O adii siynude ko e wuro Sokola.Wikipedia: Halle Morduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halle_MorduHalle (jibinaa ko Halle Grace Ihmordu; 17 lewru Duujal) ko debbo Naajeeriya, ko jimoowo-yimoowo / jimoowo, jooni o siifondirii e N3rd Records.Wikipedia: Goldie Harveyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goldie_HarveySusan Oluwabimpe "Goldie" Filani Harvey (23 Oktoobar 1981 - 14 Feebariyee 2013) ko jimoowo Naajeeriya, kadi ko hoodere mawnde Afrik.Wikipedia: Helen Parker-Jayne Isiborhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_Parker-Jayne_IsiborHelen Epega (jibinaa ko Isibor), kadi ko The Venus Bushfires (jibinaa ko e hitaande 1981),[1] ko jimoowo opera, winndiyanke, jimoowo, naalanke jiylotooɗo e golloowo, binnduɗo e jimoowo opera gadano e winndere ndee e ɗemngal Engele Pidgin. E nder ballal makko caggal nde o yiyi Parsifal Wagner, jimɗi makko laamɗo: Opera Pidgin hollitaama to Londres e lewru sulyee 2015.Wikipedia: Barmani Chogehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barmani_ChogeHajiya Sa'adatu Ahmad, anndiraaɗo Barmani (1948–2013) ko jimoowo Hausa.[1][2]Wikipedia: Esther Benyeogohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esther_BenyeogoEsther Benyeogo (jibinaa ko ñalnde 15 lewru Seeɗto hitaande 1997), ko jimoowo, binndoowo jimɗi e naalanke binndol. O wonii keɓɗo Season 3 e The Voice Nigeria[1] e ko adii ɗuum ko o keɓoowo Season 7 mo Ɓiɓɓe Allah mawɓe (GCGT) Season 7 o fiyi woɓɓe nayi finalists keɓɗo N250 miliyonji deal njuɓɓudi, N10 miliyonji ceede e moota keso.Wikipedia: Mercy Chinwohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mercy_ChinwoMercy Nnenda Chinwo mo yimɓe fof nganndi Mercy Chinwo (jibinaa ko ñalnde 5 lewru Seeɗto hitaande 1991) ko jimoowo, jimoowo, fijoowo e binndoowo jimɗi. O siifondirii e EeZee Conceptz e hitaande 2017.Wikipedia: Di'Jahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Di%27JaHadiza Blell, hannde Hadiza Blell-Olo, ɓurɗo anndireede e innde mum dingiral Di’Ja, ko jimoowo Naajeeriya. Jooni o woni ko e siynude e fedde wiyeteende Mavin Records.Wikipedia: Temi Dollfacehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Temi_DollfaceTemi DollFace (jibinaa ko Temitope Samantha Phil-Ebosie, 2 lewru Ut) ko jimoowo Naajeeriyaajo, o mawni ko to leydi Angalteer. Miijo makko ina siforee "marke jimɗi jazzy, semmbe e tiyaataar".Wikipedia: Maria Besnier Beauvalothttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Besnier_BeauvalotMarie Besnier Beauvalot (jibinaa ko ñalnde 30 sulyee 1980) ko ronooɓe miliyaaruuji Farayse. Ko kanko woni jom jawdi mawndi e nder Lactalis.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Besnier_Beauvalot#Nguurndam_adanɗam[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Besnier_Beauvalot#[waylu_iwdi]Wikipedia: Dana Berovahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dana_BerovaDana Bérová (jibinaa ko ñalnde 25 abriil 1967) ko debbo njulaagu Cekoslowaki, gonnooɗo jaagorgal laamu. O woniino jaagorde humpito e nder laamu Jiří Paroubek.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dana_Berova#Tuugnorgal[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Dana_Berova#[waylu_iwdi]Wikipedia: IIene Bernshttps://ff.wikipedia.org/wiki/IIene_Berns2017)Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/IIene_Berns#Tuugnorgal[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/IIene_Berns#[waylu_iwdi]Wikipedia: Maxine L. Bermanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maxine_L._BermanMaxine L. Berman (17 abriil 1946 - 2 mars 2018) ko politikyanke Ameriknaajo, gollinooɗo e suudu sarɗiiji Michigan hakkunde 1983 e 1996.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maxine_L._Berman#Tuugnorgal[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Maxine_L._Berman#[waylu_iwdi]Wikipedia: Johanna a Bergihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Johanna_a_BergiJóhanna á Bergi (jibinaa ko e hitaande 1970, to Londres) ko debbo njulaagu Faro. Ñalnde 3 lewru juko hitaande 2015, o wonti hooreejo fedde nde.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Johanna_a_Bergi#Tuugnorgal[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Johanna_a_Bergi#[waylu_iwdi]Wikipedia: Emilie Sofia Bergbomhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emilie_Sofia_BergbomEmilie Sofia Bergbom (1834−1905) was a Finnish theater director. She was a supporter of the Fennoman movement.Sourceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emilie_Sofia_Bergbom#SourcesWikipedia: Kontehttps://ff.wikipedia.org/wiki/KonteKonte Debonnaire Jane von Bismarck-Schönhausen (almaañ: Debonnaire Jane Gräfin von Bismarck-Schönhausen; née Patterson; jibinaa ko 19 ut 1959) ko debbo jom ngalu, jom mbaylaandi, jom jawdi, jom en hakkillaaji.Wikipedia: Barbara mutabazihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_mutabaziBarbara (Birungi) Mutabazi (jibinaa ko ñalnde 7 ut 1986) ko debbo karallo ko faati e karallaagal. Ko kanko woni gooto e sosɓe e gardiiɗo sosɗo HiveColab to Kampala, leydi Uganndaa.Wikipedia: Susan Elizabethhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_ElizabethSusan Elizabeth Birtwistle, Lady Eyre, (jibinaa ko ñalnde 9 lewru Duujal hitaande 1945)[1] ko peewnoowo e binndoowo daartol teleeji. Birtwistle heɓii njeenaaje ngam golle mum keewɗe, ina jeyaa heen Hotel du Lac, Pride e Prejudice e Emma, kadi o jeyaa ko e suɓaaɓe ngam heɓde njeenaaje BAFTA e hitaande 2008 ngam golle makko Cranford.Wikipedia: Annika Ceciliahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annika_CeciliaAnnika Cesilie Biørnstad (1957 – 17 noowammbar 2022)[1] ko gardiiɗo jaayɗe Norwees. Gila lewru suwee 2007, o ardii departemaa jaayndeeji NRK, fedde jaayndeeji Norwees.Wikipedia: Jen Billikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jen_BillikJen Bilik (jibinaa ko ñalnde 21 lewru juko hitaande 1969) ko sosɗo e hooreejo fedde wiyeteende Knock Knock, sosiyetee Ameriknaajo bayyinoowo defte e dokke.Wikipedia: Sonia Bienhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sonia_BienSonia Bien-Aime Fulford (jibinaa ko 3 desaambar 1971)[2] ko gardiiɗo fuku koyɗe Turki e Kaykos, hooreejo fedde fuku koyɗe duuɗe Turki e Kaykos (TCIFA), tergal e Diiso FIFA, e Goomu toppitiingu CONCACAF.Wikipedia: Gina bianchinihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gina_bianchiniGina Bianchini (jibinaa ko e hitaande 1972) ko Ameriknaajo jom ngalu, jom ngalu. Ko kanko woni Sosɗo & CEO Mighty Networks.Wikipedia: Sylvie Bianchirihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sylvie_BianchiriSylvie Biancheri woni hooreejo fedde Grimaldi to Monako.[1] O yuɓɓinii kollirɗe keewɗe, ina heen « Kaŋŋe Firaawna en ».Wikipedia: Archana vargavahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Archana_vargavaArchana Bhargava woni hooreejo banke kawtal leydi Indiya.[5]Wikipedia: Amalia bettinihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amalia_bettiniAmaliya BettiniWikipedia: Sharon berryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sharon_berrySharon Berry OBE woni sosɗo e hooreejo Storybook Dads, fedde nde wonaa laamuyankoore, jooɗiinde to leydi Angalteer.[1]Wikipedia: 𞤅𞤢𞤥𞤭𞥅𞤪𞤢 𞤄𞤢𞥄𞤱𞤵𞤥𞤭𞤴𞤢https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%85%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A5%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%A2_%F0%9E%A4%84%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%B1%F0%9E%A4%B5%F0%9E%A4%A5%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A4%B4%F0%9E%A4%A2𞤅𞤢𞤥𞤭𞥅𞤪𞤢 𞤄𞤢𞥄𞤱𞤵𞤥𞤭𞤴𞤢 (𞤶𞤭𞤦𞤭𞤲𞤢𞥄𞤥𞤢 𞤲𞤶𞤫𞤧𞤤𞤢𞥄𞤪𞤫 𞥒𞥐 𞤤𞤫𞤱𞤪𞤵 𞤦𞤮𞤱𞤼𞤫 𞤸𞤭𞤼𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤫 𞥑𞥙𞥘𞥐) 𞤳𞤮 𞤲𞤫𞤯𞥆𞤮 𞤣𞤢𞤱𞤪𞤭𞤴𞤢𞤲𞤳𞤫 𞤘𞤢𞤲𞤢⹁ 𞤳𞤢𞤣𞤭 𞤳𞤮 𞤣𞤫𞤦𞥆𞤮 𞤯𞤭𞤯𞤢𞤩𞤮 𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭 𞤘𞤢𞤲𞤢. [𞥓] 𞤌 𞤪𞤫𞤧𞤭𞥅 𞤳𞤮 𞤷𞤵𞤳𞥆𞤮 𞤸𞤮𞥅𞤪𞤫𞥅𞤶𞤮 𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭 𞤘𞤢𞤲𞤢 𞤸𞤮𞤲𞤮 𞤃𞤢𞤸𞤢𞤥𞤵𞤣𞤵 𞤄𞤢𞤱𞤵𞤥𞤭𞤴𞤢. 𞤌 𞤸𞤫𞤩𞤭 𞤲'𞤶𞤫𞥅𞤲𞤢𞥄𞤪𞤭 𞤱𞤭𞤲𞤣𞤫𞤪𞤫𞤴𞤢𞤲𞤳𞤮𞥅𞤪𞤭 𞤲'𞤣𞤭 𞤬𞤫𞤣𞥆𞤫 𞤪𞤫𞤱𞤩𞤫 𞤘𞤢𞤲𞤢 𞤼𞤮 𞤘𞤫𞤮𞤪𞤺𞤭𞤢⹁ 𞤼𞤫𞤣𞥆𞤵𞤲'𞤺𞤢𞤤 𞤵𞤥𞥆𞤮𞤪𞤢𞥄𞤣𞤫 𞤫 𞤁𞤭𞥅𞤧𞤮 𞤱𞤵𞤪𞤮 𞤀�Fulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ful%C9%93eWikipedia: 𞤃𞤵𞤸𞤢𞤥𞥆𞤢𞤣𞤵 𞤄𞤢𞤪𞤳𞤭𞤲𞤯𞤮https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%83%F0%9E%A4%B5%F0%9E%A4%B8%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A5%F0%9E%A5%86%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%B5_%F0%9E%A4%84%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%B3%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%AF%F0%9E%A4%AE𞤃𞤵𞤸𞤢𞤥𞥆𞤢𞤣𞤵 𞤅𞤢𞤲𞤵𞤧𞤭𞥅 𞤄𞤢𞤪𞤳𞤭𞤲𞤯𞤮 (𞥒𞥐 𞤢𞤦𞤪𞤭𞥅𞤤 𞥑𞥙𞥕𞥙 - 𞥕 𞤧𞤵𞤤𞤴𞤫𞥅 𞥒𞥐𞥒𞥒) 𞤳𞤮 𞤲𞤫𞤯𞥆𞤮 𞤣𞤢𞤱𞤪𞤮𞤴𞤢𞤲𞤳𞤫 𞤐𞤢𞤶𞤫𞤪𞤭𞤴𞤢𞥄. 𞤚𞤵𞤺𞥆𞤭 𞥑 𞤵𞤼 𞥒𞥐𞥑𞥖 𞤸𞤢𞥄 𞤮 𞤧𞤢𞤲𞤳𞤭𞥅⹁ 𞤮 𞤱𞤮𞤲𞤭𞥅 𞤑𞤮𞥅𞤤𞤢𞥄𞤯𞤮 𞤳𞤵𞥅𞤩𞤢𞤤 𞤊𞤫𞤣𞥆𞤫 𞤤𞤫𞤴𞤯𞤫 𞤴𞤫𞥅𞤴𞤢𞤴𞤯𞤫 𞤳𞤵𞤩𞥆𞤢𞤲 𞤯𞤢𞤲. 𞤌 𞤱𞤢𞤤𞥆𞤭𞤼𞤭𞥅 𞤫 𞤧𞤮𞤧𞤣𞤫 𞤬𞤫𞤣𞥆𞤫 𞤌𞤆𞤉𞤆+ 𞤸𞤢𞤳𞥆𞤵𞤲'𞤣𞤫 𞤼𞤫𞤪𞤯𞤫 𞤌𞤆𞤉𞤆 𞤫 𞤤𞤫𞤴𞤯𞤫𞥅𞤤𞤫 𞤺𞤮𞤯𞥆𞤫 𞤨𞤫𞥅𞤱𞤲𞤮𞥅𞤶𞤫 𞤨𞤫𞤼𞤪𞤮𞤽.Fulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ful%C9%93eWikipedia: 𞤏𞤢𞥄𞤧𞤮𞤤𞤮𞤲https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%8F%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%A7%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A4%A4%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A4%B2𞤏𞤢𞥄𞤧𞤮𞤤𞤮𞤲 𞤳𞤮 𞤲𞤮𞤳𞥆𞤵 𞤨𞤭𞤲𞤢𞤤 𞤫 𞤣𞤭𞥅𞤱𞤢𞥄𞤲 𞤣𞤢𞥄𞤪𞤼𞤮𞤤 𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞤪 𞤬𞤢𞤤𞤲'𞤣𞤫 𞤥𞤢𞥄𞤴𞤮 𞤏𞤢𞥄𞤧𞤮𞤤𞤮𞤲 𞤼𞤮 𞤸𞤭𞤪𞤲𞤢𞥄𞤲'𞤺𞤫 𞤀𞤬𞤪𞤭𞤳. 𞤑𞤮 𞤯𞤮𞥅𞤲 𞤸𞤮𞤯𞤭 𞤬𞤮𞤼𞤣𞤫 𞥑𞥖𞥐 𞥐𞥐𞥐 𞤲𞤫𞤯𞥆𞤮⹁ 𞤳𞤮 𞤯𞤮𞥅𞤲 𞤳𞤢𞤣𞤭 𞤱𞤮𞤲𞤭 𞤺𞤢𞤤𞥆𞤫 𞤬𞤢𞤲𞥆𞤵 𞤶𞤭𞤥𞤯𞤭 𞤏𞤢𞥄𞤧𞤮𞤤𞤮𞤲 .Fulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ful%C9%93eWikipedia: Dee Dorishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dee_DorisDee Doris ko jimoowo, jimoowo e winndiyanke mo leydi Najeriya.[1] O ummii ko e diiwaan Delta, leydi Najeriya, o woniino diine (diacon) to Ammbasadeer Almasiihu.Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dee_Doris#Nguurndam_e_golleWikipedia: Douyéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Douy%C3%A9Douyé (ina wiyee Doe-Yay, jibinaa ko ñalnde 04 lewru Yarkomaa 1969) ko jimoowo jazz jibinaaɗo to Lagos, to leydi Najeriya, jooni ko Los Angeles, Kaliforni. O yaltinii albomuuji joy; nate ɗiɗi gadane ɗee ko R&B, kono o waɗii waylo-waylo ngoo e jazz ngam albom makko tataɓo ngam teddinde ɗaɓɓaande baaba makko maayɗo nde o woni cukalel ndee, woni yimde jazz.Wikipedia: Aramide (musician)https://ff.wikipedia.org/wiki/Aramide_(musician)Aramide ko jimoowo e winndiyanke Afro-soul mo leydi Najeriya.[1] O heɓi njeenaari ɓurndi moƴƴude e jimɗi (debbo) ngam "Iwo Nikan" e Headies 2015.Wikipedia: Marie Besnierhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_BesnierMari Besnier Beauvalot (jibinaa ko ñalnde 30 sulyee 1980) ko miliyaaruuji Faraysenaajo ronooɓe. Ko kanko woni jom jawdi mawndi e nder Lactalis.Wikipedia: Abianahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AbianaEldah Naa Abiana Dickson ɓuri anndireede e innde mum dingiral hono Abiana ko jimoowo e binndoowo jimɗi Ganaajo. Ko o jimoowo Soul-nguurndam, Hi-nguurndam, Neo Soul.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiana#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolGolle jimɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiana#Golle_jimɗiWikipedia: Adina (singer)https://ff.wikipedia.org/wiki/Adina_(singer)Adina Thembi Ndamse (jibinaa ko e hitaande 1989)[2] ɓuri anndeede ko e innde dingiral makko Adina ko jimoowo, binndoowo, fijoowo, sahaa e sahaa fof kadi ko model. Ko kanko woni keɓɗo njeenaari e nder hiirde goonga e nder jimɗi, hono Stars of the Future e hitaande 2008.Nguurndam adanɗam e golle jimɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adina_(singer)#Nguurndam_adanɗam_e_golle_jimɗiWikipedia: Sista Afiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sista_AfiaFrancisca Gawugah[1][2] (jibinaa ko ñalnde 7 lewru Yarkomaa hitaande 1993) anndiraaɗo e innde dingiral Sista Afia, ko jimoowo e binndoowo jimɗi Ganaajo jeyaaɗo Accra.[2][3][4] O heɓi njeenaari caggal nde o yaltini jimɗi makko "Jeje", ɗi naalanke danndoowo biyeteeɗo Shatta Wale e Afezi Perry.Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sista_Afia#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeLuuralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sista_Afia#LuuralWikipedia: Amaaraehttps://ff.wikipedia.org/wiki/AmaaraeAma Serwah Genfi (jibinaa ko ñalnde 4 sulyee 1994), ganndiraaɗo Petrah, hannde ganndiraaɗo Amaarae, ko jimoowo-jimoowo-jimoowo Ganaa-Ameriknaajo. O anndaa ko e jokkondire makko e pop, R&B, afrobeats, e alté, kam e mbaydi makko ɓuuɓndi e jinnaaɓe e jikkuuji.Wikipedia: S3fahttps://ff.wikipedia.org/wiki/S3faSefadzi Abena Amesu (jibinaa ko ñalnde 17 mee 1995) ɓuri anndeede e innde mum dingiral S3fa ko jimoowo e binndoowo jimɗi Ganaajo. Ko o jimoowo afro-pop e afrobeats.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/S3fa#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolGolle jimɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/S3fa#Golle_jimɗiWikipedia: Lamisi (musician)https://ff.wikipedia.org/wiki/Lamisi_(musician)Regina Lamisi Awiniman Anabilla Akuka (jibinaa ko hedde hitaande 1986), ganndiraaɗo Lamisi, ko jimoowo e binndoowo jimɗi Ganaajo ummoriiɗo e diiwaan Fuɗnaange Toowɗo[1].Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lamisi_(musician)#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lamisi_(musician)#KugalWikipedia: Mona 4Reallhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mona_4ReallMona Faiz Montrage (jibinaa ko ñalnde 26 lewru juko hitaande 1992) ɓurɗo anndeede e innde mum dingiral ko Mona 4Reall walla Hajia4Reall ko neɗɗo Ganaajo, jom suudu, jimoowo, jom njulaagu e tuumaaɗo fenaande.[1]Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mona_4Reall#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolWikipedia: Beccahttps://ff.wikipedia.org/wiki/BeccaRebecca Akosua Acheampomaa Acheampong (jibinaa ko ñalnde 15 lewru bowte hitaande 1984),[2][3] anndiraaɗo Becca, ko jimoowo, binndoowo jimɗi, fiyoowo fijirde Ganaajo. O fuɗɗii heɓde anndinde ko o tawtorteeɗo e sahaa ɗiɗaɓo kawgel jimɗi TV3 hitaande kala Mentor.Wikipedia: Dentaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/DentaaAkosua Dentaa Amoateng MBE (jibinaa ko e hitaande 1983), ɓurɗo anndeede e innde dingiral mum Dentaa, ko jom ngalu, fijoowo, yeewtanoowo tele, jimoowo, peewnoowo e gardiiɗo, jeyaaɗo to leydi Ganaa. O toɗɗaama tergal e nder fedde ɓurnde moƴƴude e nder laamu Biritaan (MBE) e nder hitaande 2016 e nder teddungal ñalngu nguu[2] e hitaande 2017 o heɓi njeenaari jam Ghana to Accra, Ghana.Wikipedia: Efyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/EfyaJane Fara Fauzzier Afia Boafowaa Yahaya Awindor (jibinaa ko ñalnde 10 abriil 1987), ɓurɗo anndireede e innde dingiral mum Efya, ko jimoowo, binndoowo, kadi fijoowo, jeyaaɗo to Kumasi. Ko o ɓiy Nana Adwoa Awindor, filmoowo e gardiiɗo yeewtere teleeji maaynde wiyeteende Salminaango ummoraade caggal leydi.Wikipedia: Eno Baronyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eno_BaronyRuth Eno Adjoa Amankwah Nyame Adom (jibinaa ko ñalnde 30 lewru Oktoobar 1991), ko ganndo binndol, binndoowo jimɗi.[1][2][3] O jibinaa ko to Tema, Accra, o yaltinii jimɗi makko gadani, "Wats Ma Name" e kadi "Tonga", jimɗi "Tonga" ɗi Joey B ft Sarkodie winndi e hitaande 2014, ɗi ƴetti mo e nder gite ] Ina wiyee ko kanko woni debbo rapper Ganaa gadano heɓde miliyoŋ yiyngo e Youtube.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eno_Barony#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolGolle jimɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eno_Barony#Golle_jimɗiWikipedia: Amy Berghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amy_BergAmy Berg (jibinaa ko ñalnde 5 mee)[1] ko binndoowo Ameriknaajo, ko o baɗoowo teleeji.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amy_Berg#Nguurndam[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Amy_Berg#[waylu_iwdi]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amy_Berg#TuugnorgalWikipedia: Gbenga Danielhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gbenga_DanielGbenga Daniel (jibinaa ko 6 duuɓi Abriil 1956) ko siyaasaajo leydi Naajeeriya, o woniino senaateer Ogun Fuɗnaange gila 2023. O woniino guwerneer diiwaan Ogun gila 2003 haa 2011.Wikipedia: Paul Obazelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_ObazelePaul Obazele ko fijoowo, balloowo, e peewnoowo filmuuji Naajeeriya, meeɗiino wonde hooreejo fedde peewnitooɓe filmuuji (AMP)[1] e nder joofnirde golle makko e wonde hooreejo fedde peewnitooɓe filmuuji (AMP) o toɗɗaa hooreejo fedde waɗooɓe filmuuji Edo (EFMA).[2] Obazele woni sosɗo fedde nde wonaa laamuyankoore (LNA).Wikipedia: Mimi Kristine Berdalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mimi_Kristine_BerdalMimi Kristine Berdal (jibinaa ko ñalnde 15 suwee 1959) ko awokaa, jom njulaagu, jeyaaɗo to leydi Norwees.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mimi_Kristine_Berdal#Kugal[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Mimi_Kristine_Berdal#[waylu_iwdi]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mimi_Kristine_Berdal#TuugnorgalWikipedia: Grace Ofure Ibhakhomuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Ofure_IbhakhomuGrace Ofure Ibhakhomu, o anndiraaɗo kadi Grace Ofure, ko ganndo faggudu, jom njulaagu, ganndo ko fayti e jeyi leydi, kadi ko jom jawdi. Ko kanko woni hooreejo fedde kampaniiwal Lifecard International Investment Limited, jeyaaɗo e sosɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde Lifecard, duɗal internet, e fedde Grace Ofure, fedde ballal.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Ofure_Ibhakhomu#Nguurndam_adanɗamWikipedia: Done P. Dabalehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Done_P._DabaleDone Peter Dabale (26 lewru Abriil 1949 - 26 lewru Ut 2006) woni sosɗo Egliis Methodist Dental Naajeeriya (UMCN).[1] E nder wakkati o woni bishop, terɗe nder ekklessiya ɓesdi diga 10,000 haa 400,000.Wikipedia: Tonto Dikehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tonto_DikehTonto Charity Dikeh // R (jibinaa ko 9 lewru juko hitaande 1985) ko Naajeeriyaajo, jimoowo,[1] winndiyanke, kadi neɗɗo baawɗo neɗɗankaagal.[2] Ñalnde 27 lewru bowte hitaande 2000, Tonto Dikeh sosi fedde mum wiyeteende "Fondaasiyoŋ Tonto Dikeh".Wikipedia: Tony Ezennahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tony_EzennaTony Ifeanyichukwu Ezenna (jibinaa ko ñalnde 21 abriil 1957) ko jom ngalu, jom jawdi en.[1] Ko kanko sosi Orange Drugs Nigeria Limited,[2] sosiyetee toppitiiɗo ko fayti e saaktude leɗɗe cafrorteeɗe e ɓamtaare ummoraade e leydi Indoneesi, Almaañ, Itali, e leyɗeele dentuɗe Amerik haa e leydi Niiseer.Wikipedia: Kenneth Gbagihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kenneth_GbagiKenneth Omemavwa Gbagi (22 suwee 1961 - 4 lewru mee 2024),[1] ko Naajeeriyaajo siyaasaajo, golloowo sanɗaaji e awokaajo. O wonnoo kadi ko jaagorgal jaŋde.Wikipedia: Leila Mezian Benjellounhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leila_Mezian_BenjellounLeïla Mezian Benjelloun (1938 – 13 sulyee 2024) ko cafroowo Maroknaajo, jom njulaagu. O ɓuri anndireede ko debbo miliyaaroowo biyeteeɗo Osmaan Benjelloun.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leila_Mezian_Benjelloun#Nguurndam_adanɗam[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Leila_Mezian_Benjelloun#[waylu_iwdi]Wikipedia: Chief Temitope Ajayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chief_Temitope_AjayiAmina Temitope Ajayi (hono no wiyraa Mama Diaspora) ko jom suudu Naajeeriya mo leydi Amerik woni ko faati e njulaagu, ko o baawɗo golle e nder renndo, ko o golloowo renndo. Temitope Ajayi wonnoo ko hooreejo fedde Ameriknaare (ANAC).Wikipedia: Elizabeth Christine Berlinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Christine_BerlinToggo alluwal loowdiWikipedia: Leslie berlandhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leslie_berlandLeslie Berland woni CMO Verizon, gila e lewru Duujal 2023. Ko kanko wonnoo CMO Peloton e Twitter.Wikipedia: Ritu berihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ritu_beriRitu Beri ko jommbaajo leydi Indiya.Wikipedia: Johannah a Bergihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Johannah_a_BergiJóhanna á Bergi (born 1970, in London) is a Faroese businesswoman. On 3 June 2015, she became CEO of Atlantic Airways.Wikipedia: Melanie Scholtzhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Melanie_ScholtzMelanie Scholtz ko jimoowo jazz jibinaaɗo to Afrik worgo, jimoowo, jimoowo e naalanke jiylotooɗo, o waɗii jimɗi e Wynton Marsalis, e The Jazz to orkestra Lincoln Center, e Hugh Masakela.[1]Wikipedia: Judith Sephumahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Judith_SephumaJudith Sephuma (jibinaa ko ñalnde 29 lewru juko hitaande 1974)[1] ko jimoowo jazz e Afro-pop jeyaaɗo to Afrik worgo.Wikipedia: Shekhinah (singer)https://ff.wikipedia.org/wiki/Shekhinah_(singer)Shekhinah Thandi Donnell (jibinaa ko ñalnde 2 oktoobar 1994), ganndiraaɗo Shekhinah, ko jimoowo-yimoowo Afrik worgo, Shekhinah ina jeyaa e Top 32 e M-Net e sahaa 7ɓo SA Idols e hitaande 2011 e nder Top 6 e sahaa 8 SA Idols e hitaande 2012.[6]Wikipedia: Kyla-Rose Smithhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kyla-Rose_SmithKyla-Rose Smith (jibinaa ko 10 suwee 1982) ko jimoowo, jimoowo, e jimoowo Afrik worgo, o waɗata ko e fedde jimɗi Afropop biyeteeɗo Freshlyground, e fedde wiyeteende Kolo Novo Movie Band, fedde mawnde waɗnde jimɗi fusion tuugiiɗi e jimɗi Fuɗnaange-rewo Orop.Wikipedia: Karma-Ann Swanepoelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karma-Ann_SwanepoelKo Karma-Ann Swanepoel wonnoo gardinooɗo yimooɓe e fedde wiyeteende Henry Ate, fedde rock jeyaaɗo to Afrik worgo. Caggal ɗuum o yahi solo, o yaltini albom makko gadano Karma e hitaande 1998.Wikipedia: Tyla (South African singer)https://ff.wikipedia.org/wiki/Tyla_(South_African_singer)Tyla Laura Seethal (jibinaa ko ñalnde 30 lewru Yarkomaa 2002), ganndiraaɗo Tyla, ko jimoowo e winndiyanke Afrik worgo. O jibinaa ko to Johannesburg, o mawni, o siifondiri e Epic Records e hitaande 2021 caggal nde o heɓi njeenaari e nder leydi makko e hitaande 2019, "Getting Late" (ina jeyaa heen Kooldrink).Wikipedia: Karlien van Jaarsveldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karlien_van_JaarsveldKarlien van Jaarsveld (jibinaa ko ñalnde 21 desaambar 1985) ko jimoowo Afrik worgo, jimoowo e ɗemngal Afrik. Albom makko gadano, As die Gordyn val, yalti ko e hitaande 2010.Wikipedia: Christia Visserhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christia_VisserChristia Visser (jibinaa ko 2 mars 1992) ko jimoowo e jimoowo Afrik worgo. O heɓi njeenaari SAFTA sabu golle makko e filmo Tess (2016).Wikipedia: Amor Vittonehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amor_VittoneAmor Vittone (Amor Vittone jibinaa ko ñalnde 16 mars 1972 e innde Amor Ines Vittone) ko jimoowo jeyaaɗo to Afrik worgo.Wikipedia: Emilie bergbomhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emilie_bergbomEmili Sofiya Bergbom (1834-1905) ko gardiiɗo fijirde Finlande. Ko o daraniiɗo dille Fennoman.Wikipedia: Yorxehttps://ff.wikipedia.org/wiki/YorxeRoxanne Jeanal Bolzonello (jibinaa ko ñalnde 2 suwee 1998), ganndiraaɗo e innde dingiral Yorxe, ko jimoowo e binndoowo jimɗi Afrik worgo. O fuɗɗii heɓde hakkillaaji ko e darorɗe hitaande 2020 nde jimɗi makko "Down with Me"[2][3] njiyti e nder nate filmo The Doorman.Wikipedia: Ame Bergehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ame_BergeToggo alluwal loowdiWikipedia: Zahara (South African musician)https://ff.wikipedia.org/wiki/Zahara_(South_African_musician)Bulelwa Mkutukana (9 noowammbar 1987 – 11 desaambar 2023), ganndiraaɗo innde dingiral Zahara, ko jimoowo, winndiyanke, gitaaryanke Afrik worgo. Miijo makko ina renndini loowdi "Afro-soul", o yimi ko e ɗemngal Xhosa, ɗemngal makko neeniwal, kam e ɗemngal Engele.Wikipedia: Mimi Christine berdalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mimi_Christine_berdalMimi Kristine Berdal (jibinaa ko ñalnde 15 suwee 1959) ko awokaa, jom ngalu, jeyaaɗo to leydi Norwees.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mimi_Christine_berdal#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mimi_Christine_berdal#TuugnorgalWikipedia: Mary pat Betalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_pat_BetalMary Pat Bentel ko peewnoowo filmuuji jeytaare jeyaaɗo to Los Angeles [1] anndiraaɗo e jamma amateur mo Jason Biggs ardii, [2] Fenaande e Joshua Leonard e Jess Weixler, Njulaagu hakkunde jamma e Lindsay Burdge, Aleksa Palladino, e Jennifer Lafleur, Daabaaji ardii David Dastmalchian, e Austin Found ina njillondiri e Linda Kardellini e Skeet Ulrich. Bentel kadi waɗii ndeeɗoo yeewtere ngam SundanceWikipedia: Ann Benhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ann_BenAnn Bent (1768-1857), ko jom njulaagu Ameriknaajo. Kanko e Harriet Ryan ɓe teskaama e nder daartol ciftorgol Boston wonde ɓe ngoni ko e ƴellitde rewɓe jom en jawɗeele en to Boston hedde hitaande 1800.Wikipedia: Helene Thomas Bennethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helene_Thomas_BennetHelene Thomas Bennett (5 sulyee 1901 - 27 abriil 1988) ko Ameriknaajo ganndo ko faati e bakteriiji, debbo njulaagu, golloowo to Arizona.[1] O udditi laboratuwaar safaara Yuma e hitaande 1926, to Yuma, Arizona, wonti laboratuwaar safaara ɗiɗaɓo ɓurɗo mawnude e nder Arizona.Wikipedia: 𞤐'𞤁𞤢𞥄𞤥𞤢https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%90%27%F0%9E%A4%81%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%A5%F0%9E%A4%A2𞤐'𞤁𞤢𞥄𞤥𞤢 𞤳𞤮 𞤭𞤱𞤣𞤭 𞤶𞤢𞤱𞤣𞤭 𞤶𞤫𞤴𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤭 𞤫 𞤸𞤭𞤪𞤲𞤢𞥄𞤲'𞤺𞤫 𞤀𞤬𞤪𞤭𞤳. 𞤉𞤯𞤫 𞤲'𞤦𞤭𞤴𞤫𞥅 𞤳𞤢𞤣𞤭 𞤄𞤮𞤫𞤲𞤷𞤢 𞤱𞤢𞤤𞥆𞤢 𞤄𞤮𞤴𞤫𞤲𞤷𞤢 (𞤘𞤭𞤲𞤫-𞤄𞤭𞤧𞤢𞥄𞤱𞤮)⹁ 𞤬𞤵𞥅𞤼𞤢 𞤶𞤢𞥄𞤤𞤮𞥅⹁ 𞤔𞤢𞤤𞤵𞤲𞤳𞤫 𞤱𞤢𞤤𞥆𞤢 𞤔𞤢𞤤𞤵𞤲𞤳𞤫 𞤶𞤢𞤱𞤣𞤭⹁ 𞤬𞤵𞥅𞤼𞤢 𞤂𞤮𞤲'𞤺𞤸𞤮𞤪𞤲⹁ 𞤊𞤮𞤵𞤼𞤢 𞤃𞤢𞤤𞤭𞤲𞤳𞤫⹁ 𞤊𞤵𞤼𞤢⹁ 𞤃𞤢𞤤𞤭𞤲𞤳𞤫⹁ 𞤃𞤢𞤲'𞤣𞤭𞤲'𞤺𞤮 (𞤂𞤢𞤦𞤭𞤪𞤭𞤴𞤢𞤢) 𞤫 𞤐'𞤁𞤢𞤥𞤢 𞤆𞤫𞤼𞤭𞤼𞤫 (𞤅𞤫𞤲𞤫𞤺𞤢𞥄𞤤).Fulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ful%C9%93eWikipedia: 𞤄𞤵𞤳𞥆𞤢𞥄𞤪𞤵https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%84%F0%9E%A4%B5%F0%9E%A4%B3%F0%9E%A5%86%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%B5𞤄𞤵𞤳𞥆𞤢𞥄𞤪𞤵 𞤥𞤢𞥄 𞤧𞤵𞥅𞤣𞤵 𞤸𞤵𞤯𞤮 𞤳𞤮 𞤤𞤢𞤴𞤤𞤢𞤴𞤼𞤮𞤤 𞤲'𞤦𞤢𞤴𞤤𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤭 𞤲'𞤺𞤮𞤤 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 𞤳𞤫𞥅𞤱𞤭 𞤸𞤵𞥅𞤼𞤮𞤪𞤢𞥄𞤣𞤫. 𞤋𞤲𞤢 𞤸𞤮𞤳𞥆𞤢 𞤻𞤫𞤻𞤢𞤲𞤣𞤫 𞤫 𞤣𞤢𞤪𞤲𞤮𞥅𞤣𞤭 𞤳𞤫𞥅𞤪𞤭𞥅𞤲𞤣𞤭⹁ 𞤳𞤮 𞤩𞤵𞤪𞤭 𞤸𞤫𞥅𞤱𞤣𞤫 𞤳𞤮 𞤪𞤫𞤱𞤩𞤫 𞤩𞤫𞤧𞤲'𞤺𞤵𞥅𞤶𞤭 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 𞤥𞤢𞤸𞤭.Fulahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:FulaFulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ful%C9%93eWikipedia: Michael wrighthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_wrightMichael Wright (1937-2012) ko ronooɓe e njulaagu Ostarali.Wikipedia: Leila mezianhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leila_meziandegree e ganndal gite to duɗal jaaɓi haaɗtirde Barcelone.[2]Wikipedia: Guuliana Benettonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Guuliana_BenettonGiuliana Benetton (jibinaa ko ñalnde 8 sulyee 1937) ko debbo njulaagu miliyaaruuji Itaali, jeyaa ko e sosɓe fedde wiyeteende Benetton Group, fedde nde wonaa laamuyankoore.Wikipedia: Fenny bendixenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fenny_bendixenFanny Bendixen (hedde 1820—2 mee 1899)[1] ko otel e gardiiɗo salon e sahaa nde kaŋŋe ina heewi to Kolommbi, Kanadaa.Wikipedia: Suparatanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/SuparatanaSuparatana Bencharongkul (Taylande: ศุภรัตน์ เบญจรงคกกล) ko ndemoowo Taylande, baawɗo ƴellitde nguurndam], ko ɓiɗɗo telefoŋaaji. Ko o ndemoowo jiɗɗo moƴƴinde ndema leydi Taylande, o hawritii e ganndal ndema e karallaagal ngam udditde eɓɓooji keewɗi : Application Info Farmer, Sabuymarket, Allbio, Farmmanyam, Products Rakbankerd, e Fulfilled.Wikipedia: 𞤒𞤭𞤥𞤩𞤫 𞤚𞤵𞤳𞤵𞤤𞤫𞥅𞤪https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%92%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A4%A5%F0%9E%A4%A9%F0%9E%A4%AB_%F0%9E%A4%9A%F0%9E%A4%B5%F0%9E%A4%B3%F0%9E%A4%B5%F0%9E%A4%A4%F0%9E%A4%AB%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%AA𞤚𞤵𞤳𞤵𞤤𞤫𞥅𞤪 (𞤢𞥄𞤪𞤢𞤦𞤵: 𞤼𞤵𞤳𞤵𞤤𞤮𞥅𞤪 𞤩𞤫 𞤲'𞤦𞤭𞤴𞤢𞤼𞤫𞥅 𞤳𞤢𞤣𞤭 𞤳𞤮 𞤖𞤢𞥄𞤤𞤨𞤵𞤤𞤢𞥄𞤪. 𞤈𞤫𞤲𞤣𞤮𞥅𞤶𞤭 𞤩𞤵𞤪𞤯𞤭 𞤬𞤢𞤥𞤯𞤵𞤣𞤫 𞤭𞤲𞤢 𞤲'𞤺𞤮𞥅𞤣𞤭 𞤫 𞤃𞤢𞤤𞤭 𞤫 𞤃𞤵𞤪𞤭𞤼𞤢𞤲𞤭. [𞥑] 𞤚𞤵𞤳𞤵𞤤𞤫𞥅𞤪 𞤫𞤲 𞤳𞤮 𞤤𞤭𞤧𞤤𞤢𞥄𞤥𞤵𞤴𞤢𞤲𞤳𞤮𞥅𞤩𞤫 𞤭𞤤𞤢 𞤳𞤢 𞤼𞤫𞥅𞤥𞤭𞤲𞤢𞤲𞤣𞤫 𞥑𞥑𞤩𞤭𞥅𞤪𞤫⁏ 𞤲'𞤣𞤮𞤲𞤵 𞤥𞤢𞤩𞥆𞤫 𞤤𞤭𞤧𞤤𞤢𞥄𞤥 𞤺𞤢𞤣𞤢𞤲𞤮⹁ 𞤼𞤭𞥅𞤯𞤲'𞤺𞤵⹁ 𞤲'𞤺𞤵 𞤲'𞤺𞤢𞤲𞤣𞤵-𞤯𞤢𞥄 𞤳𞤮 𞤧𞤭𞤬𞤢𞥄 𞤷𞤭𞤬𞤼𞤭𞤲𞤮𞥅𞤱𞤮⹁ 𞤳𞤮 "𞤺𞤫𞤯𞤫𞤤 𞤥𞤢𞤲𞤺𞤵 𞤥𞤢𞤱𞤲'𞤺𞤵 𞤱𞤮𞤲𞤢𞤲'𞤣𞤫 𞤩𞤫". [𞥑] [𞥒] 𞤇𞤫 𞤲'𞤺𞤮𞤲Fulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ful%C9%93eWikipedia: Heather Bellsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Heather_BellsonHeather Bellson ko teleeji, binndoowo. O ɓuri anndeede ko e golle makko e nder dingiral AMC biyeteengal The Walking DeadWikipedia: Bellon Sophiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bellon_Sophie3Wikipedia: Rabecka Beldegrunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabecka_BeldegrunRebecka Belldegrun (jibinaa ko e hitaande 1950), ko doktoor gite jibinaaɗo to Finlande, Israayiil-Ameriknaajo, debbo njulaagu miliyaaruuji, jom ngalu.Wikipedia: Kate bellhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kate_bellKate Bell ko debbo njulaagu to Angalteer, sosɗo Zip Us In.[1] E ndunngu 2020, o jeyaa ko e teleeji BBC biyeteeɗi Dragons' Den.Wikipedia: Masud Husain Khanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masud_Husain_KhanMasud Husain Khan (28 lewru Yarkomaa 1919 - 16 lewru Oktoobar 2010) ko ganndo ɗemngal Inndo, ko kanko woni porfeseer gadano to bannge gannde renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde juulɓe Aligarh, kadi ko kanko woni cukko hooreejo joyaɓo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Jamia Millia New Delhi.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masud_Husain_Khan#HimobeWikipedia: Mohammad Amir Hassan Khanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Amir_Hassan_Khan1849 - 27 lewru juko hitaande 1903) ko laamu Mahmudabad tuggi 1858 haa 27 lewru juko hitaande 1903 e zamindar mawɗo leydi Indiya Biritaan.Wikipedia: Mir Muhammad Taqirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mir_Muhammad_TaqirMir Muhammadu Taqi (feebariyee 1723 – 20 suwee 1810), anndiraaɗo Mir Taqi Mir (ina winndee kadi Meer Taqi Meer), ko yimoowo Urdu e nder teeminannde 18ɓiire leydi Indiya Mughal, gooto e ardiiɓe rokkude mbaadi ɗemngal U. O jeyaa ko e yimooɓe mawɓe duɗal Delhi ghazal Urdu, o heewi siftoreede ko gooto e yimooɓe ɓurɓe waawde ɗemngal Urdu.Wikipedia: Muhammadu Nuṣrathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Nu%E1%B9%A3ratMuhammadu Nuṣrat (maayi 1674), ina wiyee Nuṣratī (‘nafoore’),[1] ko yimoowo Urdu Deccani.[2]Wikipedia: Susan belbinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_belbinSusan Jane Belbin (jibinaa ko 20 oktoobar 1948) ko gardinooɗo teleeji e peewnoowo teleeji Ecoppinaajo, peewnoowo golle mum ina jeyaa heen : Buro, Aɗa huutoree?, Hi-de-Hi!Wikipedia: Charlotte beerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_beerCharlotte Beers ko debbo njulaagu Ameriknaajo[1], gonnooɗo jaagorgal dowla ngam dipolomasi renndo e geɗe renndo e nder...Wikipedia: Kathleen beelerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kathleen_beelerKathleen Beeler ko Ameriknaajo ƴoogiroowo sinemaa, ɓurɗo anndeede ko e golle makko e Trinh T. Minh-ha e Lynn Hershman Leeson.Wikipedia: Maharaja Sir Kishen Pershad Bahadur Yamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maharaja_Sir_Kishen_Pershad_Bahadur_YamMaharaja Sir Kishen Pershad Bahadur Yamin us-Sultanat GCIE (1864 – 13 mee 1940) ko mawɗo leydi Indiya, laamɗo leydi Haydarabad laabi ɗiɗi.Wikipedia: Pie Beach Mathiesenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pie_Beach_MathiesenPia Bech Mathiesen (31 lewru bowte 1962 - 20 lewru feebariyee 2016) ko diisneteeɗo e jom ngalu Danemarknaajo. O ardii Diiso Diisnondiral Danemark, o woniino kadi hooreejo nokku diisnondirɗo ganndal winndere to duunde Als.Wikipedia: Virginia beardshawhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Virginia_beardshawVirginia Beardshaw, Lady Cahn CBE (jibinaa ko e lewru suwee 1952) ko hooreejo fedde hitaandeere to duɗal jaaɓi haaɗtirde faggudu e ganndal politik to Londres.[2] O woniino hooreejo fedde jokkondiral sukaaɓe I CAN fotde duuɓi 10, tuggi 2005 haa 2015,[3][4] ko o sosɗo Fellow King’s Fund Institute e guwerneer duɗal faggudu Londres.Wikipedia: Elizabeth Beallhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_BeallElizabeth Beall (jibinaa ko Davis) ko winndiyanke Ameriknaajo, peewnoowo teleeji, ɓurɗo anndeede ko e golle mum e nder teleeji Castle.Wikipedia: Lady Zamarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lady_ZamarYamikani Janet Banda, ganndiraaɗo e golle mum e innde Lady Zamar, ko jimoowo, winndiyanke, binndoowo Afrik worgo.[1]Wikipedia: Lwah Ndlunkuluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lwah_NdlunkuluLwandile Mtshali, ganndiraaɗo Lwah Ndlunkulu walla Lwah The Ndlunkulu ko jimoowo e winndiyanke Afrik worgo. Jibinaa ko e mawnugol Hluhluwe, KwaZulu-Natal, caggal nde o siifondiri nanondiral e Nkabi Records yaltini jimɗi makko gadani "Ithuba", ɗi ngoni jimɗi makko gadani ɓurɗi mawnude e seedantaagal Platinum e juuɗe fedde diisnondiral Afrik worgo (RiSA).Wikipedia: Nádinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/N%C3%A1dineNádine Hoffeldt (jibinaa ko 28 feebariyee 1982) ko jimoowo afriknaajo worgo, ɓurɗo anndeede e jimɗi lolluɗi "Kaapse Draai".[1] O waɗii kadi jimɗi keewɗi e ɗemngal Engele.Wikipedia: Nia Pearlhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nia_PearlPeleka Lwana (jibinaa ko ñalnde 25 lewru Duujal hitaande 1990),[1] anndiraa ko Nia Pearl, ko jimoowo e winndiyanke Afrik worgo. O heɓiino lollude sabu gollondiral makko e peewnitooɓe Amapiano Afrik worgo hono DJ Maphorisa e Kabza De Small.Wikipedia: Faith Nketsihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faith_NketsiMapholoso Faith Nketsi ko neɗɗo Afrik worgo, jom doole, jom mbaydi e jaayndeeji. O anndaa no feewi e wonde tergal e fedde jimɗi e nder duuɓi makko tokoosi.Wikipedia: Andriëtte Normanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andri%C3%ABtte_NormanAndriëtte Norman (jibinaa ko ñalnde 17 oktoobar 1986),[1] mo heewi waɗde ko Andriëtte, ko jimoowo afriknaajo jeyaaɗo to Brackenfell to Kap worgo, to Afrik worgo.[2]Wikipedia: Ntokozo Mbambohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ntokozo_MbamboNtokozo Mbambo (jibinaa ko ñalnde 6 noowammbar 1985) ko jimoowo e jimoowo Afrik worgo. Jibinaama e mawni to Umlazi,[1] Mbambo fuɗɗii golle mum e nder jimɗi e nder fedde nde, nde o woni tergal e jimoowo fedde wiyeteende Joyous Celebration nde o yahrata e duuɓi 15.Wikipedia: Wendy Oldfieldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wendy_OldfieldWendy Oldfield (jibinaa ko to Cap Town, Afrik worgo) ko jimoowo Afrik worgo. Nde o heɓi duuɓi sappo e jeenay, o sosi fedde rock wiyeteende The Sweatband, tuggi 1999 haa 2001, o woni e fedde wiyeteende Mondetta.Wikipedia: Paxton (singer)https://ff.wikipedia.org/wiki/Paxton_(singer)Paxton Fielies (jibinaa ko ñalnde 17 suwee 2000), ɓurɗo anndeede e innde wootere ko Paxton, ko jimoowo, winndiyanke jimɗi e balloowo Afrik worgo.[1] O ummiima e hitaande 2017, caggal nde o heɓi njeenaari 13ɓiiri Idols Afrik worgo.Wikipedia: Anke Pietrangelihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anke_PietrangeliAnke Pietrangeli (jibinaa ko ñalnde 16 noowammbar 1982) ko jimoowo Afrik worgo. O wonii keɓɗo njeenaari ɗiɗaɓiri e nder yeewtere njiylawu doole Idols to Afrik worgo e hitaande 2003.Wikipedia: Laurika Rauchhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laurika_RauchLaurika Rauch, OIB (jibinaa ko ñalnde 1 noowammbar 1950 to Kap) ko jimoowo Afrik worgo, jimoowo e ɗemɗe afriknaaje e ɗemngal engele. O waɗii jimɗi keewɗi e hitaande 1979 e nder jimɗi Kinders van die Wind (Ɓiɓɓe henndu), ɗi Koos du Plessis winndi.Wikipedia: Candy Tsa Mandebelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Candy_Tsa_MandebeleCandy Tsa Mandebele Mokwena (jibinaa ko ñalnde 19 lewru juko hitaande 1970) ko jimoowo, winndiyanke, fijoowo, fijoowo, fijoowo Afrik worgo. O jibinaa, o mawni ko to Limpopo, o fuɗɗii yimde e nder fedde aadaaji renndo yumma makko, Sekgapa, nde o yahrata e duuɓi 14.Wikipedia: Tsakane Valentine Maswanganyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tsakane_Valentine_MaswanganyiTsakane Valentine Maswanganyi (jibinaa ko ñalnde 14 feebariyee 1979) ko jimoowo biyeteeɗo sopraan (soprano) mo Afrik worgo. O adii anndeede ko e fedde opera Amici Forever.Wikipedia: Lebo Mathosahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lebo_MathosaLebogang Precious Mathosa (17 sulyee 1977 - 23 oktoobar 2006) ko jimoowo kwaito to Afrik worgo. Mathosa fuɗɗii golle mum ko e tergal sosngal fedde wiyeteende Boom Shaka, lollunde to Afrik worgo, e hitaande 1994, tawi omo yahra e duuɓi 17, caggal nde o nanngi gite peewnoowo jimɗi biyeteeɗo Don Laka e nder fedde wiyeteende Johannesburg.Wikipedia: Pumeza Matshikizahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pumeza_MatshikizaPumeza Matshikiza (jibinaa ko ñalnde 27 feebariyee 1979 [1] [2] [3] ) ko soprano opera mo Afrik worgo. O heɓi dipoloma makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde jimɗi, kadi o jeyaa ko e fedde sukaaɓe naalankooɓe Jette Parker to Royal Opera tuggi 2007 haa 2009, o waɗii yeewtere makko adannde e nder wuro Parsifal, o yahri yeeso e yimde geɗe soprano mawɗe e nder Opera Stuttgart.Wikipedia: Thuli Dumakudehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thuli_DumakudeThuli DumakudeWikipedia: Illana Mayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Illana_MayIllana May (jibinaa ko e lewru feebariyee 1976) ko jimoowo-yimoowo/gitaaryanke Afrik worgo.Wikipedia: Thandiswa Mazwaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thandiswa_MazwaiThandiswa Nyameka Mazwai (jibinaa ko ñalnde 31 mars 1976)[2] ko jimoowo Afrik worgo, kadi ko kanko woni jimoowo e binndoowo jimɗi fedde Bongo Maffin. O anndiraa kadi ko laamɗo Tha.Wikipedia: Nobesuthu Mbaduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nobesuthu_MbaduNobesuthu Gertrude Mbadu (26 Abriil 1945 - 31 Ut 2021) ko jimoowo mbaqanga to Afrik worgo, kadi ko jimoowo e nder fedde lollunde wiyeteende Mahotella Queens.Wikipedia: Letta Mbuluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Letta_MbuluLetta Mbulu (jibinaa ko ñalnde 23 lewru bowte hitaande 1942)[1] ko jimoowo jazz mo Afrik worgo, golloowo gila e kitaale 1960.Wikipedia: Noluthando Mejehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Noluthando_MejeNoluthando 'Nolly' Meje Nqayi (jibinaa ko ñalnde 30 oktoobar 1986)[1] ko jimoowo e jimoowo Afrik worgo.O ɓuri anndeede ko e golle makko e nder filmuuji ɓurɗi lollude ɗii, hono Farewell Ella Bella, Swartwater e Silent Witness.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Noluthando_Meje#KugalWikipedia: Zoë Modigahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zo%C3%AB_ModigaPalesa Nomthandazo Phumelele Modiga, ganndiraaɗo Zoë Modiga ko jimoowo e winndiyanke Afrik worgo. Modiga adii heɓde njeenaari ko e nder The Voice Afrik worgo 2016.Wikipedia: Nomfundo Mohhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nomfundo_MohNomfundo Ngcobo (jibinaa ko ñalnde 18 sulyee 2000), ganndiraaɗo Nomfundoh Moh ko jimoowo Afrik worgo. O jibinaa ko e wuro Ndwendwe, o mawni ko to leydi Kwazulu-Natal, golle makko puɗɗii ko e duuɓi 16 e hitaande 2016.Wikipedia: Keabetswe Motsilanyanehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Keabetswe_MotsilanyaneKeabetswe "KB" Motsilanyane (jibinaa ko ñalnde 8 abriil 1979), sahaa e sahaa fof ina wiyee KB Mamosadi, ko jimoowo e jimoowo, naalanke e jom njulaagu.[1] Ko o jimoowo RnB kadi ko o binndoowo jimɗi.Wikipedia: Cofield Mundihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cofield_MundiCofield Mundi ko giimowo, binndoowo ginmmol jibinaaɗo too leydi Johannesburg, foobenari Afrik worgo. O mawni ko e galle jimɗi, o fuɗɗii yimmɓe e waɗde jimɗi gila omo famɗi, o winndi giimmol makko gadani ko omo yahra e duuɓi 12.Wikipedia: Relebogile Mabotjahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Relebogile_MabotjaRelebogile Mabotja (jibinaa ko ñalnde 5 suwee 1985) ko fijoowo, yeewtanoowo, jaayndiyanke, jimoowo, peewnoowo, winndiyanke, gardinooɗo jimɗi, jooni o woni ko e wuro Johannesburg, Afrik worgo.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Relebogile_Mabotja#Nguurndam_adanɗamWikipedia: Zama Magudulelahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zama_MagudulelaZamavus “Zama” Magudulela ko fijoowo e jimoowo Afrik worgo, o waɗii darnde Rafiki e nder pijirlooji Pari, Madriid e San Paulo, e nder jimɗi “The Lion King”.[1][2][3]Wikipedia: Miriam Makebahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Miriam_MakebaZenzile Miriam Makeba (4 mars 1932 – 9 noowammbar 2008), lollirɗo Mama Afrik, ko jimoowo, winndiyanke, fijoowo, e daraniiɗo jojjanɗe aadee to Afrik worgo. O jokkondirii e fannuuji jimɗi ko wayi no Afropop, jazz, e jimɗi winndere, o woniino daraniiɗo apartaayd e laamu ɓaleeɓe tokosɓe e nder Afrik worgo.Wikipedia: Nomvelo Makhanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nomvelo_MakhanyaNomvelo Makhanya (jibinaa ko ñalnde 24 abriil 1996), ko jimoowo e jimoowo keɓɗo njeenaari to Afrik worgo.[1] O ɓuri anndeede ko e golle makko e nder teleeji biyeteeɗi Isibaya, Soul City e Scandal !.Wikipedia: 𞤖𞤭𞤱𞤭𞤪𞤣𞤵 𞤺𞤢𞤱𞤤𞤮𞥅𞤩𞤫 𞤳𞤢 𞤨𞤫𞤰𞥆𞤭 𞤥𞤢𞤤𞤫𞥅𞤩𞤫 𞤩𞤫𞤲https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%96%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A4%B1%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%B5_%F0%9E%A4%BA%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%B1%F0%9E%A4%A4%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%A9%F0%9E%A4%AB_%F0%9E%A4%B3%F0%9E%A4%A2_%F0%9E%A4%A8%F0%9E%A4%AB%F0%9E%A4%B0%F0%9E%A5%86%F0%9E%A4%AD_%F0%9E%A4%A5%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A4%F0%9E%A4%AB%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%A9%F0%9E%A4%AB_%F0%9E%A4%A9%F0%9E%A4%AB%F0%9E%A4%B2𞤃𞤵𞤧𞤭𞤴𞤵𞤥 𞤼𞤢𞥄𞤪𞤭𞥅𞤲'𞤣𞤭 𞤩𞤢𞤤𞤫𞥅𞤶𞤮 𞤘𞤪𞤭𞤮𞤼 𞤳𞤮 𞤥𞤵𞤧𞤭𞤴𞤵𞤥 𞤱𞤢𞤿 𞤼𞤮 𞤅𞤼. 𞤂𞤮𞤵𞤭𞤧⹁ 𞤃𞤭𞤧𞥆𞤮𞤵𞤪𞤭⹁ 𞤧𞤮𞤧𞤢𞥄 𞤳𞤮 𞤫 𞤸𞤭𞤼𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤫 𞥑𞥙𞥙𞥗. 𞤑𞤮 𞤢𞤣𞤭𞥅 𞤬𞤮𞤬 𞤭𞤲𞤢 𞤱𞤭𞤴𞤫𞥅 𞤃𞤵𞤧𞤭𞤴𞤵𞤥 𞤏𞤢𞤿 𞤚𞤢𞥄𞤪𞤭𞥅𞤲'𞤣𞤭 𞤀𞤣𞤵𞤲𞤢 𞤩𞤢𞤤𞤫𞥅𞤶𞤮⹁ 𞤬𞤫𞤣𞥆𞤫 𞤲'𞤣𞤫 𞤱𞤢𞤴𞤤𞤭 𞤭𞤲𞤣𞤫 𞤥𞤵𞤥 𞤱𞤮𞤲𞤼𞤭 𞤃𞤵𞤧𞤭𞤴𞤵𞤥 𞤣𞤢𞥄𞤪𞤼𞤮𞤤 𞤩𞤢𞤤𞤫𞥅𞤶𞤮 𞤘𞤪𞤭𞤮𞤼 ( “𞤚𞤸𞤫 𞤘𞤪𞤭𞤮𞤼”) 𞤫 𞤸𞤭𞤼𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤫 𞥒𞥐𞥐𞥙 𞤉 𞤲'𞤣𞤫𞤪 𞤴𞤮𞤺𞤢 𞤫 𞤤𞤫𞤴𞤯𞤫𞥅𞤤𞤫 𞤀𞤬𞤪𞤭𞤳 𞤸𞤭𞤪𞤲𞤢𞥄𞤲'𞤺𞤫⹁ 𞤺𞤪𞤭𞤮𞤼 𞤳𞤮 Fulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ful%C9%93eWikipedia: 𞤀𞥄𞤣𞤢𞥄𞤶𞤭 𞤸𞤢𞥄𞤤𞤢https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%80%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%B6%F0%9E%A4%AD_%F0%9E%A4%B8%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%A4%F0%9E%A4%A2𞤀𞥄𞤣𞤢𞥄𞤶𞤭 𞤸𞤢𞥄𞤤𞤢⹁ 𞤱𞤢𞤤𞥆𞤢 𞤺𞤢𞤲𞤣𞤢𞤤 𞤸𞤢𞥄𞤤𞤢⹁ 𞤳𞤮 𞤲'𞤦𞤢𞥄𞤣𞤭 𞤶𞤮𞤳𞥆𞤮𞤲'𞤣𞤭𞤪𞤢𞤤 𞤢𞥄𞤣𞤫𞥅⹁ 𞤯𞤮 𞤺𞤢𞤲𞤣𞤢𞤤⹁ 𞤲𞤢𞥄𞤤𞤢𞤲𞤳𞤢𞥄𞤺𞤢𞤤⹁ 𞤥𞤭𞥅𞤶𞤮𞥅𞤶𞤭⹁ 𞤫 𞤨𞤭𞤲𞤢𞤤 𞤳𞤫𞤩𞤫𞤼𞤫𞥅⹁ 𞤲'𞤣𞤫𞤧𞤲𞤫𞤼𞤫𞥅⹁ 𞤲'𞤶𞤢𞤤𞤼𞤭𞤲𞤫𞥅 𞤫 𞤸𞤢𞥄𞤤𞤢 𞤺𞤭𞤤𞤢 𞤫 𞤴𞤮𞤲𞤼𞤢𞥄𞤶𞤭 𞤺𞤢𞤪𞤮𞥅𞤶𞤭. [𞥑] [𞥒] [𞥓] 𞤔𞤢𞤩𞥆𞤵𞤺𞤮𞤤 𞤭𞤲𞤢 𞤱𞤢𞤯𞤢 𞤫 𞤸𞤢𞥄𞤤𞤢 𞤱𞤢𞤤𞥆𞤢 𞤫 𞤶𞤭𞤥𞤯𞤭⹁ 𞤭𞤲𞤢 𞤱𞤢𞥄𞤱𞤭 𞤱𞤮𞤲'𞤣𞤫 𞤳𞤢𞤣𞤭 𞤣𞤢𞥄𞤪𞤼𞤮𞤤 𞤤𞤫𞤻𞤮𞤤⹁ 𞤦𞤢𞤤𞥆𞤢𞤣𞤫𞥅𞤶𞤭⹁ 𞤶𞤭𞤥𞤯𞤭⹁ 𞤦𞤭𞤲𞤣𞤢𞤲𞤯𞤫 𞤱𞤢𞤤𞥆𞤢 𞤶𞤭𞤥�Fulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ful%C9%93eWikipedia: 𞤔𞤢𞥄𞤪𞤮𞥅𞤪𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%94%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%AB𞤔𞤭𞤥𞤮𞤤 𞤳𞤮 𞤧𞤭𞤬𞤢𞥄 𞤶𞤭𞤥𞤯𞤭⹁ 𞤫 𞤬𞤫𞤷𞥆𞤫𞤪𞤫 𞤥𞤵𞤥 𞤳𞤮 𞤲𞤢𞤲𞤣𞤭 𞤫 𞤶𞤭𞤥𞤯𞤭 𞤣𞤫𞤱𞤢𞤤⹁ 𞤦𞤭𞤲𞤣𞤢𞥄𞤯𞤭 𞤲'𞤺𞤢𞤥 𞤣𞤫𞤱𞤢𞤤 𞤱𞤢𞤤𞥆𞤢 𞤣𞤵𞤱𞤢𞥄𞤱𞤵⹁ 𞤭𞤲𞤢 𞤳𞤫𞥅𞤱𞤭 𞤱𞤢𞤯𞤫𞥅𞤣𞤫 𞤫 𞤤𞤢𞥄𞤥𞤯𞤮 𞤺𞤮𞥅𞤼𞤮 𞤱𞤢𞤤𞥆𞤢 𞤳𞤮 𞤩𞤵𞤪𞤭 𞤯𞤵𞤥⹁ 𞤱𞤢𞤤𞥆𞤢 𞤲𞤫𞤯𞥆𞤮 𞤱𞤢𞤤𞥆𞤢 𞤲𞤫𞤯𞥆𞤮 𞤼𞤫𞥅𞤽𞤼𞤵𞤯𞤮. [𞥑] 𞤑𞤮𞤲𞤺𞤮𞤤 𞤶𞤭𞤥𞤯𞤭 𞤵𞤥𞥆𞤭𞥅 𞤳𞤮 𞤫 𞤯𞤫𞤥𞤲'𞤺𞤢𞤤 𞤘𞤫𞤪𞤫𞤳 (𞤸𞤴𞤥𞤲𞤮𞤧)⹁ 𞤥𞤢𞥄𞤲𞤢𞥄 𞤥𞤵𞤥 𞤳𞤮 "𞤶𞤭𞤥𞤪𞤫 𞤴𞤫𞤼𞥆𞤮𞥅𞤪𞤫".Fulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ful%C9%93eWikipedia: 𞤔𞤢𞥄𞤪𞤮𞥅𞤶𞤫 𞤮𞤪𞤬𞤭𞤳𞤭𞤲𞤢𞥄𞤩𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%94%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%B6%F0%9E%A4%AB_%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%AC%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A4%B3%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%A9%F0%9E%A4%AB𞤺𞤭𞤥𞤮𞤤 𞤮𞤪𞤬𞤭𞤳𞤭𞤲𞤢𞥄𞤩𞤫Wikipedia: Nonnushttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nonnus𞤐𞤮𞤲𞥆𞤵𞥅𞤧 𞤥𞤮 𞤆𞤢𞤲𞤮𞤨𞤮𞤤𞤭𞥅𞤧 (𞤳𞤢 𞤼𞤫𞥅𞤥𞤭𞤲𞤢𞤲𞤣𞤫 𞥕𞤩𞤭𞥅𞤪𞤫) 𞤳𞤮 𞤴𞤭𞤥𞤮𞥅𞤱𞤮 𞤩𞤵𞤪𞤯𞤮 𞤥𞤢𞥄𞤲𞤼𞤭𞤲'𞤣𞤫 𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞤪 𞤘𞤭𞤪𞤭𞥅𞤳 𞤫 𞤶𞤢𞤥𞤢𞥄𞤲𞤵 𞤤𞤢𞥄𞤥𞤵 𞤈𞤮𞥅𞤥. 𞤌 𞤶𞤫𞤴𞤢𞥄 𞤳𞤮 𞤫 𞤆𞤢𞤲𞤮𞤨𞤮𞤤𞤭𞤧 (𞤀𞤳𞤸𞤥𞤭𞤥) 𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞤪 𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭 𞤃𞤭𞤧𞤪𞤢 𞤚𞤫𞤦𞤢𞤭𞤣⹁ 𞤭𞤲𞤢 𞤺𞤢𞤧𞤢 𞤼𞤢𞤱𞤢 𞤮 𞤱𞤵𞥅𞤪𞤭 𞤳𞤮 𞤫 𞤼𞤫𞥅𞤥𞤭𞤲𞤢𞤲𞤣𞤫 𞥕𞤩𞤭𞥅𞤪𞤫 𞤷𞤢𞤺𞥆𞤢𞤤 𞤭𞥅𞤧𞤢. 𞤌 𞤢𞤲𞤣𞤢𞥄 𞤳𞤮 𞤦𞤭𞤲𞤣𞤵𞤯𞤮 𞤁𞤭𞤮𞤻𞤧𞤭𞤢𞤷𞤢⹁ 𞤣𞤢𞥄𞤪𞤼𞤮𞤤 𞤫𞤨𞤭𞤳 𞤤𞤢𞥄𞤥𞤯𞤮 𞤁𞤭𞤮𞤻𞤧𞤵𞤧⹁ 𞤫 𞤃𞤫𞤼𞤢𞤦𞤮𞤤𞤫⹁ 𞤱𞤮�Fulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ful%C9%93eWikipedia: 𞤁𞤮𞤱𞤪𞤭 𞤥𞤭𞤧𞤭𞤪𞤢https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%81%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A4%B1%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%AD_%F0%9E%A4%A5%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A4%A7%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%A2𞤣𞤮𞤱𞤪𞤭 𞤥𞤭𞤧𞤭𞤪𞤢 (𞤳𞤮 𞤦𞤢𞤲𞤺𞤫 𞤱𞤮𞤪𞤺𞤮 𞤃𞤭𞤧𞤪𞤢⹁ 𞤭𞤲𞤢 𞤸𞤢𞤱𞤪𞤢 𞤫 𞤬𞤢𞤤𞤲'𞤣𞤫 𞤐𞤭𞥅𞤤 𞤼𞤮 𞤬𞤵𞤯𞤲𞤢𞥄𞤲'𞤺𞤫 𞤣𞤫𞤤𞤼𞤢 𞤫 𞤨𞤢𞤪𞤢𞤤𞤫𞤤 𞥓𞥐 𞤐. 𞤑𞤮 𞤯𞤵𞤥 𞤱𞤢𞤯𞤭 𞤭𞤲𞤢 𞤸𞤢𞤱𞤪𞤢 𞤫 𞤬𞤢𞤤𞤲'𞤣𞤫 𞤐𞤭𞥅𞤤 𞤬𞤮𞤬 𞤺𞤭𞤤𞤢 𞤑𞤢𞤰𞤢𞤴𞤯𞤭 𞤬𞤵𞤯𞤲𞤢𞥄𞤲'𞤺𞤫 𞤸𞤢𞥄 𞤥𞤢𞥄𞤴𞤮 𞤐𞤢𞤧𞥆𞤫𞤪 (𞤳𞤮 𞤦𞤢𞤪𞤢𞥄𞤧 𞤼𞤮𞥅𞤱𞤯𞤮 𞤀𞤧𞤱𞤢𞤲 𞤱𞤢𞤯𞤭).Fulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ful%C9%93eWikipedia: 𞤃𞤭𞤧𞤪𞤢 𞤩𞤮𞥅𞤴𞤯𞤮https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%83%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A4%A7%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%A2_%F0%9E%A4%A9%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%B4%F0%9E%A4%AF%F0%9E%A4%AE𞤃𞤭𞤧𞤪𞤢 𞤩𞤮𞥅𞤴𞤯𞤮 𞤳𞤮 𞤧𞤭𞤱𞤭𞤤 𞤩𞤮𞥅𞤴𞤯𞤮 𞤼𞤮 𞤊𞤵𞤯𞤲𞤢𞥄𞤲'𞤺𞤫-𞤪𞤫𞤱𞤮 𞤀𞤬𞤪𞤭𞤳. 𞤐'𞤁𞤫 𞤩𞤵𞤪𞤭 𞤸𞤫𞥅𞤱𞤣𞤫 𞤳𞤮 𞤫 𞤣𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤫 𞤤𞤫𞤧 𞤥𞤢𞥄𞤴𞤮 𞤐𞤭𞥅𞤤⹁ 𞤼𞤢𞤱𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤫 𞤫 𞤲𞤮𞤳𞥆𞤵 𞤦𞤭𞤴𞤫𞤼𞤫𞥅𞤯𞤮 𞤃𞤭𞤧𞤪𞤢 𞤸𞤢𞤲𞤣𞤫 𞤮𞥅. 𞤔𞤢𞥄𞤩𞤭-𞤸𞤢𞥄𞤯𞤼𞤭𞤪𞤣𞤫 𞤃𞤭𞤧𞤪𞤢 𞤩𞤮𞥅𞤴𞤯𞤮 𞤤𞤮𞤥𞤼𞤭𞥅 𞤃𞤭𞤧𞤪𞤢 𞤳𞤮 𞤢𞤣𞤭𞥅 𞤼𞤢𞥄𞤪𞤭𞥅𞤲'𞤣𞤭⹁ 𞤩𞤫 𞤳𞤢𞤱𞤪𞤭 𞤸𞤫𞤣𞥆𞤫 𞤸𞤭𞤼𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤫 𞥓𞥑𞥐𞥐 𞤳𞤮 𞤢𞤣𞤭𞥅 𞤶𞤭𞤦𞤭𞤲𞤫𞥅𞤣𞤫 𞤋𞥅𞤧𞤢𞥄. (𞤫 𞤬𞤢𞤱𞤢𞥄𞤣𞤫 𞤫 𞤤𞤭𞤥𞤼𞤮 𞤃𞤭𞤧𞤪𞤢) [𞥑] 𞤫 𞤣𞤫𞤲𞤼𞤢𞤤 𞤨𞤮𞤤�Egypthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:EgyptFulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ful%C9%93eWikipedia: 𞤆𞤫𞤰𞥆𞤮𞤤 𞤃𞤭𞤧𞤪𞤢 𞤩𞤮𞥅𞤴𞤯𞤮https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%86%F0%9E%A4%AB%F0%9E%A4%B0%F0%9E%A5%86%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A4%A4_%F0%9E%A4%83%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A4%A7%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%A2_%F0%9E%A4%A9%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%B4%F0%9E%A4%AF%F0%9E%A4%AE𞤆𞤫𞤰𞥆𞤮𞤤 𞤃𞤭𞤧𞤪𞤢 𞤩𞤮𞥅𞤴𞤯𞤮 𞤭𞤲𞤢 𞤴𞤢𞥄𞤶𞤭 𞤺𞤭𞤤𞤢 𞤫 𞤨𞤫𞥅𞤻𞤺𞤮𞤤 𞤳𞤮𞤯𞤳𞤭 𞤺𞤢𞤣𞤢𞤲𞤭 𞤳𞤮 𞤢𞤣𞤭𞥅 𞤼𞤢𞥄𞤪𞤭𞥅𞤲'𞤣𞤭 𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞤪 𞤱𞤮𞤪𞤺𞤮 𞤬𞤢𞤤𞤲'𞤣𞤫 𞤐𞤭𞥅𞤤 𞤸𞤢𞥄 𞤫 𞤶𞤭𞥅𞤥𞤺𞤮𞤤 𞤈𞤮𞥅𞤥𞤲𞤢𞥄𞤩𞤫 𞤫 𞤃𞤭𞤧𞤪𞤢 𞤫 𞤸𞤭𞤼𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤫 𞥓𞥐 𞤳𞤮 𞤢𞤣𞤭𞥅 𞤶𞤭𞤦𞤭𞤲𞤫𞥅𞤣𞤫 𞤋𞥅𞤧𞤢𞥄. 𞤔𞤢𞤥𞤢𞤲𞤵𞥅𞤶𞤭 𞤊𞤭𞤪𞤢𞥄𞤱𞤲𞤢⹁ 𞤲'𞤣𞤫 𞤃𞤭𞤧𞤪𞤢 𞤤𞤢𞥄𞤥𞤭𞤲𞤮𞥅 𞤬𞤭𞤪𞤢𞤱𞤲𞤢⹁ 𞤬𞤵𞤯𞥆𞤭𞥅 𞤳𞤮 𞤫 𞤼𞤫𞥅𞤥𞤭𞤲𞤢𞤲𞤣𞤫 𞥓𞥒𞤩𞤭𞥅𞤪𞤫 𞤳𞤮 𞤢𞤣𞤭𞥅 𞤶𞤭𞤦𞤭𞤲𞤫𞥅𞤣𞤫 𞤋𞥅𞤧𞤢𞥄. 𞤳𞤮 𞤢𞤣𞤭𞥅 𞤶𞤭𞤦𞤭𞤲𞤫𞥅𞤣�Fulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ful%C9%93eWikipedia: 𞤊𞤭𞥅 𞤤𞤢𞤲𞥆𞤵𞤺𞤮𞤤 𞤢𞤣𞤵𞤲𞤢𞥄𞤪𞤵https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%8A%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A5%85_%F0%9E%A4%A4%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A5%86%F0%9E%A4%B5%F0%9E%A4%BA%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A4%A4_%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%B5%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%B5𞤊𞤫𞥅𞤪𞤫 𞥒𞥐𞥑𞥒 𞤲'𞤣𞤫𞥅 𞤳𞤮 𞤶𞤮𞤳𞥆𞤮𞤲'𞤣𞤭𞤪𞤫 𞤫 𞤥𞤭𞥅𞤶𞤮𞥅𞤶𞤭 𞤫𞤧𞤷𞤸𞤢𞤼𞤮𞤤𞤮𞤺𞤭𞤷𞤢𞤤 𞤱𞤮𞤲'𞤣𞤫 𞤳𞤫𞤱𞤵𞥅𞤶𞤭 𞤷𞤢𞤼𞤢𞤷𞤤𞤴𞤧𞤥𞤭𞤷 𞤱𞤢𞤤𞥆𞤢 𞤱𞤢𞤴𞤤𞤮𞥅𞤶𞤭 𞤥𞤢𞥄 𞤲'𞤦𞤢𞤯 𞤻𞤢𞤤𞤲'𞤣𞤫 𞥒𞥑 𞤣𞤫𞤧𞤢𞥄𞤲'𞤦𞤢𞤪 𞥒𞥐𞥑𞥒 𞤱𞤢𞤤𞥆𞤢 𞤳𞤮 𞤭𞤲𞤢 𞤱𞤮𞤲𞤢 𞤸𞤫𞥅𞤲. [𞥑] [𞥒] [𞥓] 𞤐'𞤘𞤮𞤤𞤯𞤮𞥅 𞤻𞤢𞤤𞤲'𞤺𞤵 𞤭𞤲𞤢 𞤸𞤭𞥅𞤧𞤫𞥅 𞤱𞤮𞤲'𞤣𞤫 𞤻𞤢𞤤𞤲'𞤺𞤵 𞤶𞤮𞥅𞤬𞤲𞤭𞤪𞤣𞤫 𞤷𞤭𞤪𞤰𞤢𞤥 𞤣𞤵𞥅𞤩𞤭 𞥕 𞥑𞥒𞥖 𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞤪 𞤤𞤭𞤥𞤤𞤫𞤦𞥆𞤭 𞤃𞤫𞤧𞤮𞤢𞤥𞤫𞤪𞤭𞤷𞤢𞤲 𞤂𞤮𞤲'𞤺 𞤕𞤮𞤵𞤲𞤼⹁ [𞥔] 𞤫 𞤻𞤢𞤤𞤯𞤭 𞤥𞤢𞤱𞤯𞤭 𞤲'�Fulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ful%C9%93eWikipedia: 𞤃𞤮𞤪𞤭 𞤑𞤢𞤲𞤼𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%83%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%AD_%F0%9E%A4%91%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%BC%F0%9E%A4%AB𞤃𞤮𞤪𞤭 𞤑𞤢𞤲𞤼𞤫 (𞥒𞥙 𞤥𞤢𞤪𞤧 𞥑𞥙𞥕𞥐 – 𞥒𞥒 𞤥𞤫𞥅 𞥒𞥐𞥒𞥐) 𞤳𞤮 𞤶𞤭𞤥𞤮𞥅𞤱𞤮 𞤘𞤭𞤲𞤫⹁ 𞤬𞤭𞤴𞤮𞥅𞤱𞤮 𞤳𞤮𞤪𞤢. 𞤌 𞤩𞤵𞤪𞤭 𞤢𞤲𞤣𞤫𞥅𞤣𞤫 𞤫 𞤱𞤭𞤲𞤣𞤫𞤪𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞥅 𞤳𞤮 𞤶𞤭𞤥𞤯𞤭 𞤥𞤢𞤳𞥆𞤮 𞤸𞤭𞤼 𞥑𞥙𞥘𞥗 "𞤒𞤫𞤳𞥆𞤫𞥅 𞤴𞤫𞤳𞥆𞤫𞥅"⹁ 𞤯𞤭 𞤮 𞤸𞤫𞤩𞤭 𞤤𞤭𞤥𞤼𞤮 𞥑 𞤼𞤮 𞤄𞤫𞤤𞤧𞤭𞤳⹁ 𞤊𞤭𞤲𞤤𞤢𞤲'𞤣𞤫⹁ 𞤆𞤢𞤴𞤧-𞤄𞤢𞤧 𞤫 𞤉𞤧𞤨𞤢𞥄𞤻. 𞤀𞤤𞤦𞤮𞤥 𞤥𞤮 𞤮 𞤵𞤥𞥆𞤭𞥅 𞤮𞥅⹁ 𞤸𞤮𞤲𞤮 𞤀𞤳𞤱𞤢𞤦𞤢 𞤄𞤫𞤢𞤷𞤸⹁ 𞤱𞤮𞤲𞤭 𞤢𞤤𞤦𞤮𞤥 𞤀𞤬𞤪𞤭𞤳 𞤩𞤵𞤪𞤯𞤮 𞤧𞤮𞥅𞤣𞥆𞤫 𞤫 𞤴𞤮𞤲𞤼𞤢 𞤥𞤵𞤥.Fulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ful%C9%93eWikipedia: Pammi Bawajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pammi_Bawaje2017)Wikipedia: Janet baushttps://ff.wikipedia.org/wiki/Janet_bausJanet Baus ko gardinooɗo filmuuji e teleeji Ameriknaajo, peewnoowo e bayyinoowo. E hitaande 1993, o ardii Su Friedrich, ko fayti e fedde daraniiɗo haɓaade lesbiyankooɓe.Wikipedia: Catol Baumshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Catol_BaumsCarol Baum (jibinaa ko Friedland) ko Ameriknaajo peewnoowo filmuuji, ɓurɗo anndeede e golle mum e Sandollar Productions. O jeyaa ko e Akademi ganndal e naalankaagal.Wikipedia: Elizabeth Baulacrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_BaulacreToggo alluwal loowdiWikipedia: Jean batterbyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jean_batterbyYvonne Bauer (jibinaa ko e hitaande 1977) ko debbo njulaagu Almaañnaajo, ko o yonta joyaɓo gardinooɗo fedde Bauer Media.Wikipedia: Susan Botsanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_BotsanSusan Batson (jibinaa ko ñalnde 27 lewru feebariyee 1943, to Roxbury, Massachusetts) ko Ameriknaajo peewnoowo, fijoowo, binndoowo, jannginoowo fijirde, kadi ko tergal nguurndam e nder suudu fijirde.[1] Batson heɓi bak mum to duɗal Latin sukaaɓe rewɓe[2] e to duɗal jaaɓi haaɗtirde Emerson.Wikipedia: Suzanne Batehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suzanne_BateSuzanne Bates (jibinaa ko ñalnde 11 lewru Yarkomaa 1956) ko jiiloowo njulaagu Ameriknaajo, kadi ko gardiiɗo golle, jooɗiiɗo to Wellesley, Massachusetts, mo nganndu-ɗaa ko kañum woni laamu to bannge jokkondiral golle. O winndi defte ɗiɗi ko faati e jokkondiral njulaagu ɗe o siforii ko ɓuri soodde.Wikipedia: Kamal Kumari baroohahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamal_Kumari_baroohaKamal Kumari Barooah (Asam: কমল কমল কুমাৰী বৰুৱা) (1899–1978) ko yumma-goore galle Khongiya Barooah to Thengal, Assam. O jibinaa ko Mahendranath Mahanta e Swarnalata Mahanta to Borelengi Satra.Wikipedia: Elisabeth Baringhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elisabeth_BaringElisabet Baring (1702 – 1766) ko njulaagu Angalteer.O jibinaa ko Elizabeth Vowler, o resi ko eggiyanke Almaañnaajo biyeteeɗo Johann Baring, sosɗo njulaagu wooteeji baɗɗi faayiida, wonti gooto e sosiyeteeji mawɗi e nder njulaagu wooteeji Angalteer.Wikipedia: Hala badrihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hala_badriHala Badri (e Arab هالة بدري) ko gardiiɗo njuɓɓudi pinal e naalankaagal Dubay. O toɗɗaa[1] e darnde ndee ko e hitaande 2019, ko adii ɗuum o golliima e fannuuji keewɗi goɗɗi, ko wayi no petroŋ, duumingol e yeeyde.Wikipedia: Dr Maria Azuahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dr_Maria_AzuaDr. Maria Azua ko SVP mo jaɓɓugol e duule ngamde jogaade Fidelity.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dr_Maria_Azua#JaangirdeTeddungal e njeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dr_Maria_Azua#Teddungal_e_njeenaajeWikipedia: United national guiding principles on business and husain righthttps://ff.wikipedia.org/wiki/United_national_guiding_principles_on_business_and_husain_rightMajalisare kautal hurre duniiyaru tabbitinooji ka'idaje ɗe harkaaje luumo e ɓaawitande en'ciiwal ɓil aadam ngal (ungps) gaaɗitoowal dimmajee e nder kautal hurre kungiiyaje ummatore de majalisaaje ɗe kautuɗe hurre duniiyaru 31 karango e mawninke magaani e ɗon bullete ɗe ɓil aadam too hakkiwal e kamfaniji ɗe leydi e lesdi e kamfaniji lumo ɗe Arduungal ngal sakatarejo jaanar (srsg) john ruggie o howtee e nder howterde ka'idaje ɗe keɓetol kautal harkajee araani ɗe duniiyaru gamma e maagugo.Raarungohttps://ff.wikipedia.org/wiki/United_national_guiding_principles_on_business_and_husain_right#RaarungoHiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/United_national_guiding_principles_on_business_and_husain_right#HiimoɓeWikipedia: Suad Salihhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suad_SalihSuad Ibraahim Salih (aarabeere: سعاد إبراهيم صالح; jibinaa ko hitaande 1945) ko neɗɗo tele Misra, waajotooɗo, ganndo diine lislaam. Ko o porfeseer e hooreejo jurisprudence comparative e dean Faculté de la femme to duɗal jaaɓi haaɗtirde Al-Azhar.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suad_Salih#NguurndamLuuralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suad_Salih#LuuralWikipedia: Fatimahttps://ff.wikipedia.org/wiki/FatimaFaatima binndi Muhammadu; 605/15–632 CE), ko ɓuri anndeede e Faatima Al-Zahra’ (aarabeere: فَاطِمَة ٱلزَّهْرَاء, e ɗemngal romaan: Fāṭima al-Zahrāʾ), ko ɓiy annabi lislaam Muhammadu e debbo mum Khadiija.[1] Jom suudu Faatima wiyetee ko Aali, nayaɓo e kaliifaaji Rashidun, Imaam gadano Shiite.Innde e tiitooɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima#Innde_e_tiitooɗeFaatimahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima#FaatimaKunyaashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima#KunyaasNguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima#Nguurndam_adanɗamTeegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima#TeegalNafoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima#NafooreWonde ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima#Wonde_===Yiyngoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima#YiyngoojiHuutoraade fitinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima#Huutoraade_fitinaWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima#WadeUbbirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima#UbbirdeIwdi ==https://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima#Iwdi_==E nder binndanɗe Quraan e hadiishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima#E_nder_binndanɗe_Quraan_e_hadiisAaye mubahalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima#Aaye_mubahalaAaye laaɓɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima#Aaye_laaɓɗoAaye mawɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima#Aaye_mawɗoAayeeji 76:5-22https://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima#Aayeeji_76:5-22Jokkondiral e Mariyamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima#Jokkondiral_e_MariyamAaye Annoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima#Aaye_AnnooreBinndol Hadiishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima#Binndol_HadiisE nder pinal hannde ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima#E_nder_pinal_hannde_===Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima#Ƴeew_kadiWikipedia: Fatima bint Muhammadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_bint_MuhammadFatima bint Muhammad (Arabic: فَاطِمَة بِنْت مُحَمَّد, romanized: Fāṭima bint Muḥammad; 605/15–632 CE), commonly known as Fatima al-Zahra' (Arabic: فَاطِمَة ٱلزَّهْرَاء, romanized: Fāṭima al-Zahrāʾ), was the daughter of annabi lislaam Muhammadu e debbo mum Khadija.[1] Jom suudu Faatima wiyetee ko Aali, nayaɓo e kaliifaaji Rashidun, Imaam gadano Shiite.Wikipedia: Sakina Bint Alhusaynhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sakina_Bint_AlhusaynSakīna bint al-Ḥusayn (aarabeere: سكينة بنت الحسين) (hakkunde 667 e 671 CE – 8 abriil 671), lollirɗo kadi Āmina (aarabe : آمنة), ko iwdi annabi lislaam Muhammadu. Ko kanko woni ɓiy Huseyn bun Aali, Imaam tataɓo Shiite en, e Rubab bint Imra Alkayis.Wikipedia: Ummu Al-dardahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ummu_Al-dardaUmmu al-Darda (aarabeere: أُمّ الدَّرْدَاءِ , e ɗemngal romaan: ʾUmm al-Dardāʾ) ko sehil annabi Muhammadu lislaam. O woniino ganndo mawɗo e nder Damas e teeminannde 7ɓiire.Wikipedia: Na'ila Bint al-furafisahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Na%27ila_Bint_al-furafisabin Thabit, Huwaatib bin Alfarah, Jubayr bin Mut'im, Abuu Jahm bin Hudayfa, Hakim bin Hazam e Niyar bin Mukarram.[2] Ɓanndu nduu ƴettaa ko kikiiɗe, sabu udditgol ngol, alaa ko waawi heɓde.Wikipedia: Ummu kulthum bint any barkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ummu_kulthum_bint_any_barkUmm Kulthum bint Abī Bakr (arab: أم كلثوم بنت ابي بكر) ko ɓiɗɗo Abu Bakri e Habiba bint Kharija. Ina wiyee ko kanko woni debbo juulɗo gadano, ina gasa tawa ko kanko tan woni debbo juulɗo e nder daartol Kalifaandi adanndi, keɓɗo ndonu mum e baaba mum e nder reedu.Wikipedia: Aisha Bint Talhahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Bint_TalhaʿĀʾisha bint Ṭalḥa (aarabeere: عائشة بنت طلحة) ko ɓiy seneraal juulɗo mawɗo Talha bun Ubaydu Allah e Ummu Kulthum bint Abi Bakri. Ummu Kulthum ko ɓiy kaliifa Rashidun gadano, hono Abuu Bakri.Wikipedia: Hinda bint Abi ummayyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hinda_bint_Abi_ummayyaHind bint Abi Umayya (arab: هِؤ ابِنت أَبِي أُمَيَّة, Hind ʾibnat ʾAbī ʾUmayya, c. 580 walla 596 – 680 walla 683),[1][2] ɓuri anndeede ko UmrabẹAَlmah iyya (Aarabeeɓe: هِؤ ٱلْمَخْزُومِيَّة) ko debbo Muhammadu jeegoɓo.Wikipedia: Hafsat bint sirinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsat_bint_sirinHafsa bint Sirin (aarabeeɓe: حفصة بنت سيرين, jibinaa e 651 – maayde 719 caggal iisa)[1] ko debbo ganndo lislaam gadano.[2] O noddiraa ko gooto e "ardiiɓe daartol ascetism debbo e nder Lislaam".Wikipedia: Al-shifa bint Abda Allahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-shifa_bint_Abda_AllahAl-Shifāʾ bint ʿAbd Allāh (aarabeere: الشفاء بنت عبد الله), mo innde mum wonnoo Laylā, ko sehil annabi Muhammadu lislaam.Wikipedia: Umm Hakimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_HakimUmm Ḥakīm bint al-Ḥarith bun Hisham (aarabeere: أم حكيم بنت الحارث إبن هشام) ko debbo jahroowo e annabi lislaam Muhammadu, caggal mum debbo Umar, kaliifa ɗiɗaɓo lislaam.Wikipedia: Umm al darda the youngerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_al_darda_the_youngerUmm al Darda hono Sughra al Dimashqiyyah walla Umm al Darda tokooso, ko ganndo fiqhu e ganndo lislaam e nder teeminannde 7ɓiire to Damas e Urusaliima.[1][2] O fotaani jiiɓrude e Ummu al-Darda, debbo sahaba Abuu Darda.Wikipedia: Hafsat Bint Umarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsat_Bint_UmarHafsa bint Umar (aarabeere: حفصة بنت عمر , e ɗemngal romaan: Ḥafṣa bint ʿUmar ; c. 605-665) ko debbo nayaɓo Muhammadu e ɓiɗɗo kaliifa ɗiɗaɓo Umar (r.Wikipedia: Zainab Bint Alihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Bint_AliZaynab bint Aali (aarabeere: زَيْنَب بِنْت عَلِيّ, hedde 626–682), ko ɓiy Faatima e Aali bun Abi Taalib. Arano oo ko ɓiy annabi lislaam Muhammadu, ɗiɗaɓo oo ko ɓiy mawniiko.Wikipedia: Aisha Bint Abi bakrhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Bint_Abi_bakrAisha bint Abi Bakr[a] (hedde 613/614 – lewru juko 678) ko debbo tataɓo, ɓurɗo famɗude e annabi lislaam Muhammadu.[7][8]Wikipedia: Fatima bint Musahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_bint_MusaFaatiima binti MuusaaWikipedia: Sayyida nafisahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayyida_nafisaSayyida Nafisa (maayde 208 H / 830 CE), innde timmunde As-Sayyida Nafīsah bint Amir al-Muʾminin Al-Ḥasan al-Anwar bin Zayd al-Ablajiyya ibn Al-Hasan ʿAlī ibn AḤli al-Al-Ṭahā (Aarabe: ٱلسَّيِّدَة نَفِيْسَة بِنْت أَمِيْر ٱلْمُؤْمِنِيْن ٱلْحَسَن ابْن زَيْد ٱلْأبِبْنَج َيْح ٱلْعَلَوِيَّة ٱلْحَسَنِيَّة), ko debbo iwdi annabi lislaam Muhammadu, kadi ko ganndo e jannginoowo lislaam. Nde o janngini Imaam sunni Muhammadu ibnu Idriis ash-Shafi'i,[1] ko kanko woni debbo ɓurɗo anndeede e ganndo hadiis e nder leydi Misra.Wikipedia: Fatima Ibrahimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_IbrahimFāțima bint Ibrahim ibn Mahmūd al-Bațā'ihiyya also known as Fatima al-Batayahiyyah was a Muslim scholar of hadith in the 8th century.[1][2]Wikipedia: Sumeyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/SumeyaSayyida Nafisa (maayde 208 H / 830 CE), innde timmunde As-Sayyida Nafīsah bint Amir al-Muʾminin Al-Ḥasan al-Anwar bin Zayd al-Ablajiyya ibn Al-Hasan ʿAlī ibn AḤli al-Al-Ṭahā (Aarabe: ٱلسَّيِّدَة نَفِيْسَة بِنْت أَمِيْر ٱلْمُؤْمِنِيْن ٱلْحَسَن ابْن زَيْد ٱلْأبِبْنَج َيْح ٱلْعَلَوِيَّة ٱلْحَسَنِيَّة), ko debbo iwdi annabi lislaam Muhammadu, kadi ko ganndo e jannginoowo lislaam. Nde o janngini Imaam sunni Muhammadu ibnu Idriis ash-Shafi'i,[1] ko kanko woni debbo ɓurɗo anndeede e ganndo hadiis e nder leydi Misra.Wikipedia: Fatima bint mundhirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_bint_mundhirHisham bin UrwaaWikipedia: Rabi'a al-adawiyyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabi%27a_al-adawiyyaRabiʼa al-ʼAdawiyya al-Qaysiyya (aarabeeɓe: رابعة العدوية القيسية; c. 716 – 801 CE)[1] ko juulɗo aarabeeɓe, gooto e miijooji suufiyankooɓe adanɓe, kadi ko neɗɗo diine mawɗo.Wikipedia: Aishahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AishaAisha bint Abi Bakr (hedde hitaande 613/614 – lewru juko 678) ko debbo tataɓo, ɓurɗo famɗude e annabi lislaam Muhammadu.[7][8]Wikipedia: Sa'diyya Shaikhhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%27diyya_ShaikhSa'diyya Sheikh (jibinaa ko e hitaande 1969) ko ganndo Islaam e miijo rewɓe to Afrik worgo. Ko o jannginoowo diine to duɗal jaaɓi haaɗtirde Cape Town.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%27diyya_Shaikh#NguurndamWikipedia: Asifa Quraishihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asifa_QuraishiAsifa Bano Quraishi[2] (hono Asifa Quraishi-Landes) (jibinaa ko ñalnde 17 sulyee 1967) ko jannginoowo Ameriknaajo, ganndo ko faati e sariya. Ko o porfeseer sariya to duɗal jaaɓi haaɗtirde Wisconsin-Madison, ɗo o jannginta ko faati e sariya lislaam e sariya doosɗe leydi Amerik.Wikipedia: Asma Afsaruddinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asma_AfsaruddinAsma Afsaruddin (jibinaa ko e hitaande 1958) ko ganndo Ameriknaajo to bannge ganndal lislaam[1][2], ko o jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Indiana to Bloomington to duɗal jaaɓi haaɗtirde ɗemɗe e pine Fuɗnaange ɓadiiɗo.[3]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asma_Afsaruddin#NguurndamWikipedia: Azizah Y. al-Hibrihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Azizah_Y._al-HibriAzizah Y. al-Hibri (aarabeere: عزيزة يحيى الهبري; jibinaa ko hitaande 1943) ko filosof Ameriknaajo, ganndo ko faati e sariya, keɓtinaaɗo e Lislaam e sariya.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Azizah_Y._al-Hibri#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Azizah_Y._al-Hibri#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Azizah_Y._al-Hibri#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Celene Ibrahimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Celene_IbrahimCelene Ibraahiima ko ganndo lislaam Ameriknaajo.[1] O woni ko e golloraade hannde e nder duɗal jaaɓi haaɗtirde Groton to duɗal jaaɓi haaɗtirde diine e filosofi.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Celene_Ibrahim#NguurndamGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Celene_Ibrahim#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Celene_Ibrahim#TuugnorgalWikipedia: Farhat Hashmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farhat_HashmiFarhat Naseem Hashmi (Urdu: فرحتبشمی; jibinaa ko ñalnde 22 lewru Duujal hitaande 1957) ko ganndo e waajotooɗo lislaam, jeyaaɗo to Pakistaan-Kanada.[1] Ko kanko woni sosɗo duɗal Al-Huda, fedde duɗe diine lislaam cemmbinɗe rewɓe.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farhat_Hashmi#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farhat_Hashmi#KugalYiyngoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farhat_Hashmi#YiyngoojiWolde do goɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farhat_Hashmi#Wolde_do_goɗɗoNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farhat_Hashmi#NjeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farhat_Hashmi#TuugnorgalWikipedia: Ingrid Mattsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ingrid_MattsonIngrid Mattson (jibinaa ko ñalnde 24 ut 1963) ko daraniiɗo golle e ganndo Kanadaa. Ko o jannginoowo jaŋde lislaam, hannde ko o hooreejo renndo Londres e Windsor to duɗal jaaɓi haaɗtirde Huron to duɗal jaaɓi haaɗtirde Western Ontario to Londres, Ontario, Kanadaa.Nguurndam adanɗam e mbaydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ingrid_Mattson#Nguurndam_adanɗam_e_mbaydiJaŋde e golle toowɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ingrid_Mattson#Jaŋde_e_golle_toowɗeJiyanɗe e darnde debbo e nder Lislaamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ingrid_Mattson#Jiyanɗe_e_darnde_debbo_e_nder_LislaamLuulndaare lislaam toowndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ingrid_Mattson#Luulndaare_lislaam_toowndeYeewterehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ingrid_Mattson#YeewtereTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ingrid_Mattson#TuugnorgalWikipedia: Laleh Bakhtiarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laleh_BakhtiarLaleh Mehree Bakhtiar (jibinaa ko Mary Nell Bakhtiar; 29 sulyee 1938 – 18 oktoobar 2020) ko ganndo lislaam e suufiyanke Iraan-ameriknaajo, binndoowo, firoore, e ganndo hakkille.[1][2] O waɗi firo Qur’aana mo walaa jinnaaɓe, The Sublime Quran, o luulndii status quo dow wolde aarabeeɓe daraba, nde aadaaji firtata ko "beat" — wolde nde o wi'i huutiniree ngam daliila ngam ƴamɗe rewɓe juulɓe.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laleh_Bakhtiar#Nguurndam_adanɗamWikipedia: Maria Ulfahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_UlfahMaria Ulfah (aarabeere: ماريا أولفا; jibinaa ko 21 lewru Duujal 1955) ko qāriʾah (jannguɗo Qur'aana) mo Indoneesi, kadi ko gardiiɗo Duɗal Catal ngam Ɓamtaare Janngugol Qur'aana.[1] Ko kanko woni keɓtinaaɗo e kawgel ɗiɗi janngugol Qur’aana ngenndiijo Indoneesi, kadi omo anndiraa e nder winndere ndee wonde gooto e jaŋnguɓe e jannginooɓe janngude e nder winndere ndee.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Ulfah#Nguurndam_neɗɗoWikipedia: Merryl Wyn Davieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Merryl_Wyn_DaviesMerryl Wyn Davies (23 lewru juko 1949 – 1 feebariyee 2021) ko ganndo juulɗo, binndoowo, jaaynoowo, keɓtinaaɗo e Lislaam, kadi ko o binndoowo defte e binndanɗe e Ziauddin Sardar. Ko o ganndo anthropologie lislaam, o woniino gardiiɗo duɗal juulɓe,[1] Londres.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Merryl_Wyn_Davies#NguurndamWikipedia: Riffat Hassanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Riffat_HassanRiffat Hassan (jibinaa ko e hitaande 1943) ko ganndo diineeji pakistanaajo-ameriknaajo, ko ganndo mawɗo e nder diine lislaam e nder Qur'aana.[1]Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Riffat_Hassan#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeWikipedia: Siti Chamamah Soeratnohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Siti_Chamamah_SoeratnoSiti Chamamah Soeratno ko debbo ganndo lislaam ummoriiɗo Indoneesi, gonnooɗo hooreejo Aisyiyah, fedde juulɓe adannde to Indoneesi, nde rewɓe fof ngoni. O woniino kadi gardiiɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde Muhammadiyah to Malang, kadi ko o ganndo binndol Indoneesi.Wikipedia: Siti Noordjannah Djohantinihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Siti_Noordjannah_DjohantiniSiti Noordjannah Djohantini (jibinaa ko ñalnde 15 lewru bowte hitaande 1958) ko debbo ganndo lislaam ummoriiɗo Indoneesi, jooni ko kañum woni hooreejo Aisyiyah, fedde juulɓe adannde e nder leydi Indoneesi, nde rewɓe fof ngoni. O suɓaama e manndaa makko ɗiɗaɓo e gardagol leydi ñalnde 6 lewru bowte hitaande 2015, ñalnde heen gorko makko Haedar Nashir suɓaama e manndaa makko gadano e gardagol Muhammadiyah.Wikipedia: Zailan Morishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zailan_MorisZailan Moris ko ganndo Malesiyanke to bannge filosof lislaam[2], gonnooɗo jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Sains Malaysia.[3] Nafooje makko ɓurɗe teeŋtude ko filosof lislaam, diine nannditiiɗo e suufiyaŋkaagal.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zailan_Moris#NguurndamWikipedia: Siti Musdah Muliahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Siti_Musdah_MuliaSiti Musdah Mulia (jibinaa ko e hitaande 1958) ko daraniiɗo hakkeeji rewɓe Indoneesi, ko jannginoowo diine.[1] Ko kanko woni debbo gadano toɗɗaaɗo ngam wonde porfeseer wiɗto to duɗal ganndal leydi Indoneesi, kadi ko kanko woni jannginoowo miijo politik lislaam to duɗal jaaɓi haaɗtirde to duɗal jaaɓi haaɗtirde Islaam leydi Syarif Hidayatullah.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Siti_Musdah_Mulia#Nguurndam_adanɗamWikipedia: Asma Lamrabethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asma_LamrabetAsma Lamrabet (Rabat, Marok, 1961) ko doktoor Maruknaajo, debbo lislaam, ganndo, binndoowo.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asma_Lamrabet#Nguurndam_neɗɗoKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asma_Lamrabet#KugalWikipedia: Maria Massi Dakakehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Massi_DakakeMaria Massi Dakake (/ˈdeɪˌkeɪk/ DAY-kayk) ko ganndo Ameriknaajo ko faati e Lislaam, kadi ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde George Mason to bannge diine.[1][2] Wiɗtooji makko ɓuri yowitaade ko e daartol hakkillaaji lislaam, e jaŋde Qur’aana, e aadaaji shi’ite en e suufiyankooɓe, e humpitooji rewɓe e diine.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Massi_Dakake#NguurndamWikipedia: Sachiko Muratahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sachiko_MurataSachiko Murata (村田幸子, jibinaa ko hitaande 1943) ko ganndo Japonnaajo to bannge filosof e mistik[2], kadi ko jannginoowo diine e ganndal Aasi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Stony Brook.[3][4]Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sachiko_Murata#NgendamWikipedia: Amina Wadudhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_WadudAmina Wadud (jibinaa ko ñalnde 25 suwee 1952) ko ganndo diine juulɗo Ameriknaajo. Wadud woni jannginoowo njillu to 4 Consortium ngam janngude diine[1] kadi ko ganndo njillu to duɗal Starr King ngam ministeer.Wikipedia: Hidayet Şefkatli Tuksalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hidayet_%C5%9Eefkatli_TuksalHidayet Şefkatli Tuksal (jibinaa ko e hitaande 1963) ko daraniiɗo jojjanɗe aadee Turki, debbo lislaam, winndiyanke. O jannginta ko faati e diine to duɗal jaaɓi haaɗtirde Mardin Artuklu.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hidayet_%C5%9Eefkatli_Tuksal#NguurndamWikipedia: Fatema Mernissihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatema_MernissiFatema Mernisi (aarabeere : فاطمة مرنيسي , e ɗemngal romaan : Fāṭima Marnīsī ; 27 suwee 1940 – 30 noowammbar 2015) ko binndoowo Maruknaajo, ganndo ko faati e renndo, ko o ganndo ko faati e rewɓe.Wikipedia: Nahid Anghahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nahid_AnghaNahid Angha ko ganndo suufiyaŋke Iraan-Ameriknaajo, binndoowo,[1] jannginoowo e daraniiɗo jojjanɗe aadee,[2] jowitiingal e jojjanɗe rewɓe.[3] Ko kanko woni gardiiɗo e sosɗo Fedde Adunaare Suufiyankoore (IAS),[4] sosɗo Fedde Adunaare Rewɓe Suufiyaŋkooɓe,[5] gardiiɗo njuɓɓudi Suufiyaŋkaagal: Ƴeewndo.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nahid_Angha#NguurndamWikipedia: Aisha Abdurrahman Bewleyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Abdurrahman_BewleyAisha Abdurrahman Bewley (jibinaa ko e hitaande 1948) ko neɗɗo naatɗo e Lislaam, ko binndoowo walla firoowo defte keewɗe ko faati e Lislaam.[1] Catal senngo WorldCat limtii mo wonde binndoowo walla firoore ngam "73 golle e nder 172 binndanɗe e ɗemɗe 3 e 855 defterdu".Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Abdurrahman_Bewley#NgendamWikipedia: Amina Inloeshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_InloesAmina Inloes ko ganndo Ameriknaajo, wiɗtoowo, jannginoowo, haaloowo e nder renndo, firoore, juulɗo shiite. O winndii defte keewɗe ko fayti e diine Shi'ism.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Inloes#Nguurndam_neɗɗoJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Inloes#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Inloes#KugalWikipedia: Zohreh Sefatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zohreh_SefatiAyatollah Zohreh Sefati ko mujtahida debbo. Sefati ko tergal e Diiso renndo-pinal rewɓe, kadi ko nulaaɗo e Diiso toowngo peewnugol pinal.Nguurndam Neɗɗo e Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zohreh_Sefati#Nguurndam_Neɗɗo_e_JaŋdeWikipedia: Tahera Qutbuddinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahera_QutbuddinTahera Qutbuddin (jibinaa ko e hitaande 1964, to Mumbai) ko jannginoowo Arab to duɗal jaaɓi haaɗtirde Oxford, to duɗal jaaɓi haaɗtirde Oxford. Ko o Fellow Guggenheim (2020) e keɓɗo njeenaari deftere Sheek Zayed e hitaande 2021, o ɓuri anndeede ko e golle makko e haaldude e ɗemngal Arab e kuutoragol Arab e nder leydi Indiya, haa teeŋti noon e aadaaji Dawoodi Bohra.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahera_Qutbuddin#NgendamWikipedia: Mohja Kahfhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohja_KahfMohja Kahf (aarabeere: مهجة قحف , jibinaa ko e hitaande 1967 to Damas) ko yimoowo, winndiyanke, porfeseer Sirinaajo-Ameriknaajo. O winndi Hagar Poems mo heɓi siftorde teddunde e nder njeenaaje defte 2017 to Musée ngenndiijo aarabeeɓe Amerik.Wikipedia: Asma Barlashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asma_BarlasAsma Barlas (jibinaa ko 10 mars 1950)[1] ko binndoowo, ganndo pakistanaajo-ameriknaajo. Ko feewti heen e makko ina jeyaa heen politik nannditiiɗo e ɓeydaade, lislaam e hermenetik Qur’aana, e faamde.Nguurndam e nguurndamagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asma_Barlas#Nguurndam_e_nguurndamagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asma_Barlas#KugalWikipedia: Mai Yamanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mai_YamaniMai Yamani (aarabeere : مي يماني ; jibinaa ko 6 suwee 1956) ko ganndo Sawudit keeriiɗo, binndoowo, ganndo ko faati e annturopoloji.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mai_Yamani#Nguurndam_adanɗamWikipedia: Ziba Mir-Hosseinihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ziba_Mir-HosseiniZiba Mir-Hosseini (Perse: زیبا میرحسینی; jibinaa ko 3 abriil 1952) ko ganndo ko faati e sariyaaji jibinaaɗo to leydi Iraan, ko ganndo ko faati e sariyaaji lislaam, e jinnaaɓe e ɓamtaare.[1][2] O heɓi doktoraa makko e anthropologie to duɗal jaaɓi haaɗtirde Cambridge[3], o winndi defte keewɗe ko fayti e Lislaam, e jinnaaɓe, e ɓesngu.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ziba_Mir-Hosseini#NguurndamWikipedia: Gwendolyn Zoharah Simmonshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gwendolyn_Zoharah_SimmonsGwendolyn Zoharah Simmons (jibinaa ko ñalnde 9 ut 1944 e innde Gwendolyn Robinson) ko Ameriknaajo daraniiɗo golle, ganndo pentiiɗo. O wonii jannginoowo mawɗo emerita to duɗal jaaɓi haaɗtirde Florida gila o woppi golle e hitaande 2019.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gwendolyn_Zoharah_Simmons#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolWikipedia: Halima Krausenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_KrausenHalima Krausen ko hooreejo juulɗo Almaañ, ganndo diine e ganndo.[1] Krausen wonnoo ko imaam to nokku lislaam Hamburg caggal nde imaam Mehdi Razvi woppi laamu e hitaande 1996, o woni e ndee ɗoo golle haa hitaande 2014.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Krausen#NguurndamWikipedia: Aminah McCloudhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminah_McCloudAminah Beverly McCloud (jibinaa ko hitaande 1948)[1] ko jannginoowo diine e gardiiɗo porogaraam jaŋde aduna lislaam to duɗal jaaɓi haaɗtirde DePaul.[2] Fannuuji ganndal makko ina njeyaa heen Lislaam e nder Amerik, rewɓe juulɓe, jaŋde Lislaam e daartol, geɗe leydi, politik, diine e filosof Lislaam.Wikipedia: Kecia Alihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kecia_AliKecia Ali (jibinaaɗo e hitaande 1972) ko ganndo lislaam Ameriknaajo, o woni ko e janngude ko faati e sariya lislaam, e ƴeewndo, e ƴeewndo e jinnaaɓe, e ƴellitaare.[1] O wonii hannde jannginoowo diine to laaɓ jaaɓi haaɗtirde Boston.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kecia_Ali#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kecia_Ali#KugalWikipedia: Mona Abul-Fadlhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mona_Abul-FadlMona Abul-Fadl (1945-2008) ko ganndo ko faati e miijo hirnaange hannde e gannde rewɓe. O jokkondirii e Duɗal hakkunde leyɗeele miijo lislaam (IIIT) caggal ɗuum e ko anndiraa hannde Duɗal jaaɓi haaɗtirde Cordoba.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mona_Abul-Fadl#NgendamWikipedia: Bahar Davaryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bahar_DavaryBahar Davary ko ganndo diine Iraan-Ameriknaajo, kadi ko jannginoowo diine e diine to duɗal jaaɓi haaɗtirde San Diego. O anndaa ko e golle makko e jaŋde diine e jaŋde lislaam.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bahar_Davary#KugalWikipedia: Aisha Abd al-Rahmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Abd_al-RahmanAisha Abd al-Rahman (aarabeere: عائشة عبد الرحمن ; 18 Noowammbar 1913 – 1 Duujal 1998) (ʻĀʾishah ʻAbd al-Raḥman) ko binndoowo, bayyinoowo, jannginoowo binndol, bayyinoowo binndol, bayyinoowo binndol e innde binndol Daṭ al- daande maayo] (بِنت ٱلشّاطِئ).Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Abd_al-Rahman#Nguurndam_e_golleWikipedia: Atika bint yazidhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atika_bint_yazidAhmed LemuWikipedia: Zainab al-Ghazalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_al-GhazaliZaynab al-Ghazali (aarabe : زينب الغزالي ; 2 Yarkomaa 1917 – 3 Ut 2005) ko kaɓantooɗo juulɓe Misra. Ko kanko sosi Fedde Rewɓe Juulɓe (Jamaa’at al-Sayyidaat al-Muslimaat, anndiraande kadi Fedde rewɓe juulɓe).Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_al-Ghazali#NguurndamNguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_al-Ghazali#Nguurndam_adanɗamWikipedia: Munira al-Qubaysihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Munira_al-QubaysiSheykha Munira Qubaysi (kañum ne winndiraa ko Qubeysi; Arab: منيرة القبيسي ; 1933 – 25 Duujal 2022) ko ganndo Lislaam.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Munira_al-Qubaysi#JaangirdeWikipedia: Suad Ibrahim salihhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suad_Ibrahim_salihSuad Ibraahim Salih (aarabeere: سعاد إبراهيم صالح; jibinaa ko hitaande 1945) ko neɗɗo tele Misra, waajotooɗo, ganndo diine lislaam. Ko o porfeseer e hooreejo jurisprudence comparative e dean Faculté de la femme to duɗal jaaɓi haaɗtirde Al-Azhar.Wikipedia: Maryam Jameelahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_JameelahMaryam Jameelah (23 mee 1934[1] – 31 oktoobar 2012) ko Ameriknaajo-Pakistannaajo binndoowo ko ina ɓura capanɗe tati defte ko fayti e pinal e daartol Lislaam e daande debbo ngam Lislaam cemmbinɗo, ganndiraaɗo binndanɗe mum ko fayti e Hirnaange.[2] O jibinaa ko Margret Marcus to wuro New York e nder galle yahuud en ɓe ngonaa ƴeewooɓe, o ƴeewtindiima diine yahuud en e diineeji goɗɗi e nder cukaagu makko hade makko naatde e Lislaam e hitaande 1961, o eggini Pakistaan.Wikipedia: Debra majeedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Debra_majeedDebra Mubashshir Majeed (7 lewru Yarkomaa 1954 - 20 lewru Mars 2022) ko daartoowo diine Ameriknaajo, daraniiɗo golle, debbo.Wikipedia: Lady Aminhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lady_AminHajiyeh Seyyedeh Nosrat Begum Amin, ganndiraaɗo kadi Banu Amin, laamɗo Amin (Perse: بانو امين; 1886–1983), ko debbo ɓurɗo maantinde e Iraan, ganndo diine, juulɗo mawɗo (‘arif) e teeminannde 20ɓiire, laamɗo Mujtah. O heɓii ijazaaji (jamirooje) keewɗe e ijtihaad, ina jeyaa heen diga ayatollah Muhammad Kazim Ḥusayni Shīrāzi (1873-1947) e ayatulla mawɗo ‘arif (1859-1937), sosɗo duɗe Qom (hawza).Yanaande Laamɗo Amin to Isfahanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lady_Amin#Yanaande_Laamɗo_Amin_to_IsfahanWikipedia: Umm al Darda as Sughra al Dimashqiyyahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_al_Darda_as_Sughra_al_DimashqiyyahUmm al Darda hono Sughra al Dimashqiyyah walla Umm al Darda tokooso, ko ganndo fiqhu e ganndo lislaam e nder teeminannde 7ɓiire to Damas e Urusaliima.[1][2] O fotaani jiiɓrude e Ummu al-Darda, debbo sahaba Abuu Darda.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_al_Darda_as_Sughra_al_Dimashqiyyah#NguurndamJanngindehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_al_Darda_as_Sughra_al_Dimashqiyyah#JanngindeYiyngoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_al_Darda_as_Sughra_al_Dimashqiyyah#YiyngoojiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_al_Darda_as_Sughra_al_Dimashqiyyah#TuugnorgalWikipedia: Hashimiyah al-Tujjarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hashimiyah_al-TujjarHashimīyah al-tujjar ko debbo mujtahiid e nder teeminannde 20ɓiire leydi Iran.Wikipedia: Aisha Hidayatullahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_HidayatullahAysha Hidayatullah ko jannginoowo to bannge ganndal lislaam to duɗal jaaɓi haaɗtirde San Francisco to duɗal jaaɓi haaɗtirde San Francisco.[1] O ɓuri anndeede ko e golle makko e ñiŋde firooji rewɓe e Qur’aana, Feminist Edges of the Qur’an.Wikipedia: Iftikhar al-Tujjarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iftikhar_al-TujjarIffat al-Zaman Amin (1912 - 1977), ganndiraaɗo kadi Iftikhar al-Tujjar, ko almuudo e ɓiy-yumma Banu Amin, ganndo diine debbo ɓurɗo lollude e nder leydi Iraan e teeminannde 20ɓiire.[1]Wikipedia: Aisha Grey Henryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Grey_HenryAisha Grey Henry, lollirɗo Virginia Grey Henry Blakemoor, ko Ameriknaajo binndoowo, ganndo diine lislaam, baɗoowo filmuuji, kadi baɗoowo filmuuji.Wikipedia: Zinah al-Sadat Humayunihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zinah_al-Sadat_HumayuniZīnah al-Sādāt Humāyūnī (Perse: زینت السادات علویه همايونی), kadi Alavīyah Humāyūnī, Zinatossadat Alevi Homayooni walla Homayuni, (1917 - 2 sulyee 2016)[1] ko debbo janngoowo diine, ganndo diine mo ɓuri heewde e leydi Iraan, mo Isfa Mujtaheda mawɗo leydi Iraan e teeminannde 20ɓiire, hono Banu Amin.[2]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zinah_al-Sadat_Humayuni#NguurndamWikipedia: Umm Ḥakīm bint al-Ḥārith ibn Hishāmhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_%E1%B8%A4ak%C4%ABm_bint_al-%E1%B8%A4%C4%81rith_ibn_Hish%C4%81mUmm Ḥakīm bint al-Ḥarith bun Hisham (aarabeere: أم حكيم بنت الحارث إبن هشام) ko debbo jahroowo e annabi lislaam Muhammadu, caggal mum debbo Umar, kaliifa ɗiɗaɓo lislaam.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_%E1%B8%A4ak%C4%ABm_bint_al-%E1%B8%A4%C4%81rith_ibn_Hish%C4%81m#NgendamHare Uhudhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_%E1%B8%A4ak%C4%ABm_bint_al-%E1%B8%A4%C4%81rith_ibn_Hish%C4%81m#Hare_UhudJaɓɓugol Makkahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_%E1%B8%A4ak%C4%ABm_bint_al-%E1%B8%A4%C4%81rith_ibn_Hish%C4%81m#Jaɓɓugol_MakkaHare Marj al-Safarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_%E1%B8%A4ak%C4%ABm_bint_al-%E1%B8%A4%C4%81rith_ibn_Hish%C4%81m#Hare_Marj_al-SafarTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_%E1%B8%A4ak%C4%ABm_bint_al-%E1%B8%A4%C4%81rith_ibn_Hish%C4%81m#TuugnorgalWikipedia: Muhammadi Begumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadi_BegumMuhammadi Begum (anndiraaɗo kadi Sayyida Muhammadi Begum ; 22 mee 1878 – 2 noowammbar 1908) ko ganndo juulɗo sunna, binndoowo Urdu, daraniiɗo jaŋde rewɓe. O wonii e sosde jaaynde lislaam wiyeteende Tehzeeb-e-Niswan, kadi ko kanko woni gardiiɗo nde.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadi_Begum#NguurndamWikipedia: Fatima al-Kabbajhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_al-KabbajFaatima al-kabbaj (Tamazigh : Mumlml´BAj) ina jeyaa e janngooɓe rewɓe adiiɓe naatde to duɗal jaaɓi-haaɗtirde al-Qarawiyyin. Caggal mum o wonti debbo gooto e nder Diiso toowngo ganndal diine Maruk.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_al-Kabbaj#JaangirdeWikipedia: Al-Shifāʾ bint ʿAbd Allāhhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Shif%C4%81%CA%BE_bint_%CA%BFAbd_All%C4%81hAl-Shifāʾ bint ʿAbd Allāh (aarabeere: الشفاء بنت عبد الله), mo innde mum wonnoo Laylā, ko sehil annabi Muhammadu lislaam.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Shif%C4%81%CA%BE_bint_%CA%BFAbd_All%C4%81h#NguurndamNjawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Shif%C4%81%CA%BE_bint_%CA%BFAbd_All%C4%81h#NjawdiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Shif%C4%81%CA%BE_bint_%CA%BFAbd_All%C4%81h#TuugnorgalWikipedia: Du Shuzhenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Du_ShuzhenDu Shuzhen ( Sinuwaa : 杜淑贞 ; pinin : Dù Shūzhēn ; jibinaa ko e hitaande 1924), anndiraaɗo kadi Amina , ko imaam Sinuwaajo. E ballal kaaw makko e sehil galle makko, kamɓe ɗiɗo fof ko ɓe imam en jooɗiiɓe to Shanghai e Henan, o janngi janngude Quraan e ɗemngal aarabeeɓe.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Du_Shuzhen#Nguurndam_adanɗamReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Du_Shuzhen#ReferencesWikipedia: Suad Ibrahim Salihhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suad_Ibrahim_SalihSuad Ibraahim Salih (aarabeere: سعاد إبراهيم صالح; jibinaa ko hitaande 1945) ko neɗɗo tele Misra, waajotooɗo, ganndo diine lislaam. Ko o porfeseer e hooreejo jurisprudence comparative e dean Faculté de la femme to duɗal jaaɓi haaɗtirde Al-Azhar.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suad_Ibrahim_Salih#NguurndamLuuralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suad_Ibrahim_Salih#LuuralTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suad_Ibrahim_Salih#TuugnorgalWikipedia: Eva de Vitray-Meyerovitchhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eva_de_Vitray-MeyerovitchEva de Vitray-Meyerovitch (5 noowammbar 1909 – 24 sulyee 1999) ko ganndo lislaam Faraysenaajo, wiɗtiyanke to Duɗal wiɗtooji ganndal ngenndiwal (CNRS), kadi ko firoyanke, binndoowo, bayyinɗo ko ina tolnoo e capanɗe nay defte e keewɗe binndanɗe. Ko almuudo mawɗo suufiyaŋke biyeteeɗo Hamza al Qadiri al Butchichi.Wikipedia: Abla kahlawihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abla_kahlawiAbla al-Kahlawi (15 anni Duujal 1948 – 25 anni Yarkomaa 2021) ko ganndo Ejiptnaajo, jannginoowo sariya lislaam, kadi ko gardiiɗo diine, waajotooɗo, e yeewtanoowo teleeji. O jannginii to daaɓi haaɗtirde Al Azhar to Kayhayɗi, to leydi Ejipt, ɗo o wonie hooreejo yeeso jaaɓi haaɗtirde lislaam e aarabeeɓe to daaɓi haaɗtirde.Wikipedia: Amina al-Sadrhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_al-SadrAmina Haydar al-Sadr (aarabe : آمنة حيدر الصدر ; 1937 – 1980), ganndiraaɗo Bint al-Huda al-Sadr (بنت الهدى الصدر), ko jannginoowo Iraknaajo, daraniiɗo politik, mo laamu Saddaam Huseyn wari e wonndude e miñi mum , Ayatullaah Sayyid Mohammadu Baqir al-Sadr, e hitaande 1980.[1]Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_al-Sadr#Nguurndam_e_golleWikipedia: Debra Mubashshir Majeedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Debra_Mubashshir_MajeedDebra Mubashshir Majeed (7 lewru Yarkomaa 1954 - 20 lewru Mars 2022) ko daartoowo diine Ameriknaajo, daraniiɗo golle, debbo.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Debra_Mubashshir_Majeed#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Debra_Mubashshir_Majeed#KugalGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Debra_Mubashshir_Majeed#GolleWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Debra_Mubashshir_Majeed#WadeDeftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Debra_Mubashshir_Majeed#DefteFaandaarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Debra_Mubashshir_Majeed#FaandaareTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Debra_Mubashshir_Majeed#TuugnorgalWikipedia: Rania awaadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rania_awaadRania Awaad ko ganndo islaamnaajo-Ameriknaajo, ganndo ko faati e hakkille, ko porfeseer. Awaad ko porfeseer to bannge safaara hakkille to duɗal jaaɓi haaɗtirde Stanford to bannge safaara hakkille e ganndal jikkuuji.Wikipedia: Rahmah el Yunusiyahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahmah_el_YunusiyahRahmah el Yunusiyah (Van Ophuijsen Spelling Rahmah el Joenoesijah, 26 oktoobar 1900 – 26 feebariyee 1969) ko neɗɗo leydi Holanndeejo, jannginoowo, e daraniiɗo jaŋde rewɓe. O jibinaa ko e galle annduɓe lislaam mawɗo, o waɗtaa ko e yaltude duɗal ngam resde nde o woni suka.Wikipedia: Dada Masitihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dada_MasitiMana Sitti Habib Jamaladiin (aarabeere: مانا ستي حبيب جمال الدين) (hedde kitaale 1810 – 15 sulyee 1919[1]), ɓurɗo anndireede Dada Masiti ("Neene Masiti"), ko jimoowo Suwahili, ganndo miskineejo, ganndo lislaam ummoriiɗo Somali. O winndi jimɗi makko ko e ɗemngal Bravanese kaaleteengal to Barawa.Wikipedia: Olfa Youssefhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olfa_YoussefOlfa Youssef ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Tuunus, binndoowo keɓtinaaɗo e ɗemɗe aarabeeɓe, e psikanaaliis e ganndal lislaam kuutorteengal. Binndanɗe makko ina kaala ko fayti e tiitooɗe jowitiiɗe e Lislaam, Qur’aana, nokku rewɓe e nder Lislaam, ndimaagu diine e kaaldigal hakkunde diineeji.Wikipedia: Fatima al-Fudayliyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_al-FudayliyaFaatima bint Hamad al-Fudaylyiyya, anndiraaɗo kadi Al-Saykha al-Fudaylyiyya (maayi 1831) ko ganndo hadiis[3][4] e ganndo juulɗo e teeminannde 18ɓiire e 19ɓiire.[5] O jeyaa ko e annduɓe cakkitiiɓe e nder doggol juutngol muhaddith debbo.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_al-Fudayliya#NguurndamNguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_al-Fudayliya#Nguurndam_adanɗamBursihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_al-Fudayliya#BursiCaggal mum nguurndam e maaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_al-Fudayliya#Caggal_mum_nguurndam_e_maaydeWikipedia: Taherehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/TaherehTahereh Saffarzadeh (Perse: طاهره صفارزاده, 1936 to Sirjan, e nder diiwaan Kerman, Iraan – 25 oktoobar 2008 to Teheran, Iraan) ko jimoowo, winndiyanke, firoore, jannginoowo mawɗo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Iraan.[1]Wikipedia: Lubna mo Kordobahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lubna_mo_KordobaLubna mo Kordoba (Lubna Al-Qortobia, e ɗemngal Arab: لبنى القرطبية) ko ganndo, hiisiwal, yimoowo Andalusianaajo feccere ɗimmere teeminannde 10ɓiire, ganndiraaɗo moƴƴere binndol mum e ƴellitaare mum e gannde.[1] Lubna jibinaa ko e maccungaagu, o mawni ko e nder galle laamorɗo Madīnat al-Zahrā.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lubna_mo_Kordoba#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lubna_mo_Kordoba#KugalNaamne ko faati e anndindehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lubna_mo_Kordoba#Naamne_ko_faati_e_anndindeNjawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lubna_mo_Kordoba#NjawdiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lubna_mo_Kordoba#TuugnorgalWikipedia: Shah Jahan Begum of Bhopalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shah_Jahan_Begum_of_BhopalShahjahan Begum GCSI CI (29 lewru juko hitaande 1838 – 16 lewru juko hitaande 1901) ko Nawab Begum mo Bhopal (laamɗo laamu lislaam Bhopal to caka leydi Indiya) e nder yontaaji ɗiɗi : 1844–60 (yumma makko ina woni laamɗo), e ɗiɗaɓo e nder yontaaji 1868-1901.Wikipedia: Salwa A. Al-wahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salwa_A._Al-waSalwa El-Awa ko ganndo ɗemɗe Misra-Angalteer, ganndo lislaam.[1] O wonii hannde jannginoowo ganndal aarabeeɓe e lislaam to duɗal jaaɓi haaɗtirde Swansea.Wikipedia: Zinat-un-Nissa Begumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zinat-un-Nissa_BegumZinat-un-Nissa Begum (Persi: زینت النساء بیگم 5 Oktoobar 1643 – 7 Mee 1721) ko laamɗo debbo Mughal, ɓiy debbo ɗiɗaɓo laamɗo Aurangzeb e debbo mum mawɗo, Dilras Banu Begum. Baaba makko hokki mo tiitoonde teddunde wiyeteende Padshah Begum.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zinat-un-Nissa_Begum#NgendamWikipedia: Karima bint Ahmad bin Muhammad bin Hatim al-Marwaziyyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karima_bint_Ahmad_bin_Muhammad_bin_Hatim_al-MarwaziyyaKariima bin Ahmadu bin Muhammadu bin Hatiim Al-Marwaziyya (969-1069) ko ganndo hadiis e teeminannde 11ɓiire.[1][2][3][4]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karima_bint_Ahmad_bin_Muhammad_bin_Hatim_al-Marwaziyya#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karima_bint_Ahmad_bin_Muhammad_bin_Hatim_al-Marwaziyya#TuugnorgalWikipedia: Rebecca mastertonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rebecca_mastertonRebecca Masterton ko ganndo lislaam, binndoowo, yeewtanoowo teleeji, jeyaaɗo to leydi Angalteer.CS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en)Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Princesshttps://ff.wikipedia.org/wiki/PrincessLaamɗo debbo ko tiitoonde nde debbo e nder galle laamɗo walla laamɗo debbo huutortoo. Ko nanndi e gorko oo ko laamɗo (ummoraade e ɗemngal Latin princeps, maanaa ɓiɗɗo leydi mawɗo).Wikipedia: Fatima bint Muhammad ibn Ahmad al-Samarqandihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_bint_Muhammad_ibn_Ahmad_al-SamarqandiFaatima bint Muhammadu bun Ahmadu al-Samarqandi (فاطمة بنت محمد بنحمد أمرقندي) ko ganndo juulɗo, ganndo ko faati e sariya e teeminannde sappo e ɗiɗmere.[1][2]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_bint_Muhammad_ibn_Ahmad_al-Samarqandi#NguurndamDewgal e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_bint_Muhammad_ibn_Ahmad_al-Samarqandi#Dewgal_e_golleNjawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_bint_Muhammad_ibn_Ahmad_al-Samarqandi#NjawdiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_bint_Muhammad_ibn_Ahmad_al-Samarqandi#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_bint_Muhammad_ibn_Ahmad_al-Samarqandi#TuugnorgalWikipedia: Zainab alwanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_alwaniRukayya Al-AlwaaniWikipedia: Sitt al-Ajamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sitt_al-AjamSitt al-Ajam ko mistiik suufiyanke mo Bagdaad, mo teeminannde 13ɓiire. Nafoore makko ɓurnde mawnude ko winndude firo Mashahid ibn Arabi.Koolondiral e inndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sitt_al-Ajam#Koolondiral_e_inndeHelmere ajamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sitt_al-Ajam#Helmere_ajamFiro Mashaahid ibn Arabihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sitt_al-Ajam#Firo_Mashaahid_ibn_ArabiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sitt_al-Ajam#TuugnorgalWikipedia: Sitt al-Wuzara' al-Tanukhiyyahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sitt_al-Wuzara%27_al-TanukhiyyahSitt Al-Wuzara’ Al-Tanukhiyya (maayi ko hitaande 716/1338 caggal Iisaa) ko ganndo hadiis Siiri. Ko kanko woni almuudo gadano Husaynu Bun Mubaarak Zabidi e Abuu Munajja Ibnu Latti.Tiitoonde teddunde 'sitt'.https://ff.wikipedia.org/wiki/Sitt_al-Wuzara%27_al-Tanukhiyyah#Tiitoonde_teddunde_'sitt'.Bursihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sitt_al-Wuzara%27_al-Tanukhiyyah#BursiLefol juutngolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sitt_al-Wuzara%27_al-Tanukhiyyah#Lefol_juutngolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sitt_al-Wuzara%27_al-Tanukhiyyah#TuugnorgalWikipedia: Mana Sitti Habib Jamaladdinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mana_Sitti_Habib_JamaladdinMana Sitti Habib Jamaladiin (aarabeere: مانا ستي حبيب جمال الدين) (hedde kitaale 1810 – 15 sulyee 1919[1]), ɓurɗo anndireede Dada Masiti ("Neene Masiti"), ko jimoowo Suwahili, ganndo miskineejo, ganndo lislaam ummoriiɗo Somali. O winndi jimɗi makko ko e ɗemngal Bravanese kaaleteengal to Barawa.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mana_Sitti_Habib_Jamaladdin#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mana_Sitti_Habib_Jamaladdin#TuugnorgalWikipedia: Cemalnurhttps://ff.wikipedia.org/wiki/CemalnurCemalnur Sargut (jibinaa ko ñalnde 3 noowammbar 1952) ko suufiyanke Turki, gardiiɗo fedde Rifa’i, binndoowo, ganndo diine lislaam.[1][2][3][4][5][6]Wikipedia: Sayyida Nafisahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayyida_NafisaSayyida Nafisa (maayde 208 H / 830 CE), innde timmunde As-Sayyida Nafīsah bint Amir al-Muʾminin Al-Ḥasan al-Anwar bin Zayd al-Ablajiyya ibn Al-Hasan ʿAlī ibn AḤli al-Al-Ṭahā (Aarabe: ٱلسَّيِّدَة نَفِيْسَة بِنْت أَمِيْر ٱلْمُؤْمِنِيْن ٱلْحَسَن ابْن زَيْد ٱلْأبِبْنَج َيْح ٱلْعَلَوِيَّة ٱلْحَسَنِيَّة), ko debbo iwdi annabi lislaam Muhammadu, kadi ko ganndo e jannginoowo lislaam. Nde o janngini Imaam sunni Muhammadu ibnu Idriis ash-Shafi'i,[1] ko kanko woni debbo ɓurɗo anndeede e ganndo hadiis e nder leydi Misra.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayyida_Nafisa#NguurndamDewgal e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayyida_Nafisa#Dewgal_e_golleBatte mum e Imaam Shaafiiyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayyida_Nafisa#Batte_mum_e_Imaam_ShaafiiyAscetic laawol nguurndam e kaawisaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayyida_Nafisa#Ascetic_laawol_nguurndam_e_kaawisaajiNjawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayyida_Nafisa#NjawdiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayyida_Nafisa#TuugnorgalWikipedia: Mona Abul fadlhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mona_Abul_fadlMona Abul-Fadl (1945-2008) ko ganndo ko faati e miijo hirnaange hannde e gannde rewɓe. O jokkondirii e Duɗal hakkunde leyɗeele miijo lislaam (IIIT) caggal ɗuum e ko anndiraa hannde Duɗal jaaɓi haaɗtirde Cordoba.Wikipedia: Umm ‘Alī Taqiyya bint Abi’l-Faraj Ghayth b. ‘Alī b. ‘Abd al-Salām b. Muḥammad b. Ja‘far al-Sulamī al-Armanāzī al-Ṣūrīhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_%E2%80%98Al%C4%AB_Taqiyya_bint_Abi%E2%80%99l-Faraj_Ghayth_b._%E2%80%98Al%C4%AB_b._%E2%80%98Abd_al-Sal%C4%81m_b._Mu%E1%B8%A5ammad_b._Ja%E2%80%98far_al-Sulam%C4%AB_al-Arman%C4%81z%C4%AB_al-%E1%B9%A2%C5%ABr%C4%ABUmmu ‘Alī Taqiyya bint Abi’l Faraj Gayth b. ‘Aali b.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_%E2%80%98Al%C4%AB_Taqiyya_bint_Abi%E2%80%99l-Faraj_Ghayth_b._%E2%80%98Al%C4%AB_b._%E2%80%98Abd_al-Sal%C4%81m_b._Mu%E1%B8%A5ammad_b._Ja%E2%80%98far_al-Sulam%C4%AB_al-Arman%C4%81z%C4%AB_al-%E1%B9%A2%C5%ABr%C4%AB#TuugnorgalWikipedia: Amina McCloudhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_McCloudAminah Beverly McCloud (jibinaa ko hitaande 1948)[1] ko jannginoowo diine e gardiiɗo porogaraam jaŋde aduna lislaam to duɗal jaaɓi haaɗtirde DePaul.[2] Fannuuji ganndal makko ina njeyaa heen Lislaam e nder Amerik, rewɓe juulɓe, jaŋde Lislaam e daartol, geɗe leydi, politik, diine e filosof Lislaam.Wikipedia: Fakhr-un-Nisa Shuhdah Umm Muhammad al-Baghdadiyyahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fakhr-un-Nisa_Shuhdah_Umm_Muhammad_al-BaghdadiyyahFakhru-un-Nisa Shuhdah Ummu Muhammadu al-Baghdadiya walla Suhdah al-Baghdadiya (maayi 1112) ko ganndo kurde, muhaddis e kalifaandi. Shuhdha ina wiyee "kaliifa, manngu debbo, muhaddithah (debbo muhaddith) Irak mo Isnad toowɗo.Indehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fakhr-un-Nisa_Shuhdah_Umm_Muhammad_al-Baghdadiyyah#IndeNguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fakhr-un-Nisa_Shuhdah_Umm_Muhammad_al-Baghdadiyyah#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolBursi e darndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fakhr-un-Nisa_Shuhdah_Umm_Muhammad_al-Baghdadiyyah#Bursi_e_darndeKaligrafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fakhr-un-Nisa_Shuhdah_Umm_Muhammad_al-Baghdadiyyah#KaligrafiCaggal mum nguurndam e maaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fakhr-un-Nisa_Shuhdah_Umm_Muhammad_al-Baghdadiyyah#Caggal_mum_nguurndam_e_maaydeNjawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fakhr-un-Nisa_Shuhdah_Umm_Muhammad_al-Baghdadiyyah#NjawdiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fakhr-un-Nisa_Shuhdah_Umm_Muhammad_al-Baghdadiyyah#TuugnorgalWikipedia: Fatima bint Hamad al-Fudayliyyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_bint_Hamad_al-FudayliyyaFaatima bint Hamad al-Fudaylyiyya, anndiraaɗo kadi Al-Saykha al-Fudaylyiyya (maayi 1831) ko ganndo hadiis[3][4] e ganndo juulɗo e teeminannde 18ɓiire e 19ɓiire.[5] O jeyaa ko e annduɓe cakkitiiɓe e nder doggol juutngol muhaddith debbo.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_bint_Hamad_al-Fudayliyya#NguurndamBursihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_bint_Hamad_al-Fudayliyya#BursiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_bint_Hamad_al-Fudayliyya#TuugnorgalWikipedia: Zohrah Simmonshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zohrah_SimmonsGolle almudɓeWikipedia: Ziba Mir Hosseinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ziba_Mir_HosseinZiba Mir-Hosseini (Perse: زیبا میرحسینی; jibinaa ko 3 abriil 1952) ko ganndo ko faati e sariyaaji jibinaaɗo to leydi Iraan, ko ganndo ko faati e sariyaaji lislaam, e jinnaaɓe e ɓamtaare.[1][2] O heɓi doktoraa makko e anthropologie to duɗal jaaɓi haaɗtirde Cambridge[3], o winndi defte keewɗe ko fayti e Lislaam, e jinnaaɓe, e ɓesngu.Wikipedia: Women Living Under Muslim Lawshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Women_Living_Under_Muslim_LawsGoomu golle rewɓe wuurɓe e les sariyaaji juulɓeWikipedia: Asmaʾu bint Shehu Usman dan Fodiyohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asma%CA%BEu_bint_Shehu_Usman_dan_FodiyoNana Asmaʾu (inndeⓘⓘ; innde mum timmunde: Asmaʾu bint Shehu Usman dan Fodiyo inndeⓘⓘ, Arab: نانا أسماء بنت عثمان فودي; 1793–1864) ko laamɗo Fula, yimoowo, jannginoowo, kadi ko ɓiɗɗo debbo sosɗo Caphali, Usmaan e Foodiyo.[1] O woni ko e wonde neɗɗo tedduɗo e nder worgo leydi Najeriya.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asma%CA%BEu_bint_Shehu_Usman_dan_Fodiyo#NguurndamWinndiyanke e wasiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asma%CA%BEu_bint_Shehu_Usman_dan_Fodiyo#Winndiyanke_e_wasiyaYimoowohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asma%CA%BEu_bint_Shehu_Usman_dan_Fodiyo#YimoowoJaŋde rewɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asma%CA%BEu_bint_Shehu_Usman_dan_Fodiyo#Jaŋde_rewɓeLefol jamaanuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asma%CA%BEu_bint_Shehu_Usman_dan_Fodiyo#Lefol_jamaanuWikipedia: Asifa Bano Quraishihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asifa_Bano_QuraishiAsifa Bano Quraishi[2] (hono Asifa Quraishi-Landes) (jibinaa ko ñalnde 17 sulyee 1967) ko jannginoowo Ameriknaajo, ganndo ko faati e sariya. Ko o porfeseer sariya to duɗal jaaɓi haaɗtirde Wisconsin-Madison, ɗo o jannginta ko faati e sariya lislaam e sariya doosɗe leydi Amerik.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asifa_Bano_Quraishi#JaangirdeGolle sariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asifa_Bano_Quraishi#Golle_sariyaGolle janngindehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asifa_Bano_Quraishi#Golle_janngindeBinndanɗe cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asifa_Bano_Quraishi#Binndanɗe_cuɓaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asifa_Bano_Quraishi#TuugnorgalWikipedia: Jahanara Begumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jahanara_BegumJahanara Begum (23 mars 1614 – 16 suwee 1681) ko laamɗo laamu Mughal. Ko kanko woni ɓiɗɗo ɗiɗaɓo e mawɗo mo laamɗo Mughal Shah Jahan e Mumtaz Mahal wuuri.Wikipedia: A'isha al-Ba'uniyyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/A%27isha_al-Ba%27uniyyaʿĀʾishah bint Yusuf al-Bāʿūniyah (aarabeere: عائشة بنت يوسف الباعونية, maayi ko ñalnde sappo e jeegom lewru Dhū al-Qa‘dah, hitaande 922/1517) ko jaagorgal suufiyanke, yimoowo.[1] O jeyaa ko e rewɓe seeɗa e miskineeɓe lislaam e nder yontaaji hakkundeeji, winnduɓe miijooji mum en e binndol,[2] kadi o "ina gasa tawa o winndii golle ɓurɗe heewde e ɗemngal aarabeeɓe ko ɓuri debbo goɗɗo ko adii teeminannde noogas.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A%27isha_al-Ba%27uniyya#NgendamWikipedia: Umm Kulthūm bint Abī Bakrhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_Kulth%C5%ABm_bint_Ab%C4%AB_BakrUmm Kulthum bint Abī Bakr (arab: أم كلثوم بنت ابي بكر) ko ɓiɗɗo Abu Bakri e Habiba bint Kharija. Ina wiyee ko kanko woni debbo juulɗo gadano, ina gasa tawa ko kanko tan woni debbo juulɗo e nder daartol Kalifaandi adanndi, keɓɗo ndonu mum e baaba mum e nder reedu.Feccere e series onhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_Kulth%C5%ABm_bint_Ab%C4%AB_Bakr#Feccere_e_series_onNguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_Kulth%C5%ABm_bint_Ab%C4%AB_Bakr#NguurndamNjawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_Kulth%C5%ABm_bint_Ab%C4%AB_Bakr#NjawdiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_Kulth%C5%ABm_bint_Ab%C4%AB_Bakr#TuugnorgalWikipedia: Fāțima bint Ibrahim ibn Mahmūd al-Bațā'ihiyyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/F%C4%81%C8%9Bima_bint_Ibrahim_ibn_Mahm%C5%ABd_al-Ba%C8%9B%C4%81%27ihiyyaFațima bint Ibraahiima bin Mahmuud al-Bațahiyya anndiraaɗo kadi Faatima al-Batayahiyya ko ganndo juulɗo e hadiis e teeminannde 8ɓiire.[1][2]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/F%C4%81%C8%9Bima_bint_Ibrahim_ibn_Mahm%C5%ABd_al-Ba%C8%9B%C4%81%27ihiyya#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/F%C4%81%C8%9Bima_bint_Ibrahim_ibn_Mahm%C5%ABd_al-Ba%C8%9B%C4%81%27ihiyya#TuugnorgalWikipedia: Ayatollah zohrehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayatollah_zohrehAyatollah zohreh sefati ko mujtahida debbo. Sefati ko tergal e Diiso renndo-pinal rewɓe, kadi ko nulaaɗo e Diiso toowngo peewnugol pinal.Wikipedia: Sumeyahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/SumeyahSumeyah (aarabeere: سُمَيَّة; c. 550–615), woni tergal gadanal e nder umma (renndo) annabi lislaam Muhammadu wontude shahida (shahida), ko adii nde jom suudu mum Yasir ibn Amir kadi waraa ngam tuubde e...Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sumeyah#Nguurndam_adanɗamNaatde e Lislaamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sumeyah#Naatde_e_LislaamWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sumeyah#WadeTuugnorgal daartolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sumeyah#Tuugnorgal_daartolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sumeyah#TuugnorgalWikipedia: Amina Insoleshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_InsolesAmina Inloes ko ganndo Ameriknaajo, wiɗtoowo, jannginoowo, haaloowo e nder renndo, firoore, juulɗo shiite. O winndii defte keewɗe ko fayti e diine Shi'ism.Wikipedia: Fatima bint al-Mundhir ibn al-Zubayrhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_bint_al-Mundhir_ibn_al-ZubayrFaatima bint al-mundhir ibn al-zubayr (aarabeere: فاطمة بنت المنذر بن الزبير) (668–763) ko ganndo hadiis mo Madiina, jeyaaɗo e yonta tabi’un.[1]Ko o haaloowo hadiis mawɗo nder Hadiisuuji sunna en.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_bint_al-Mundhir_ibn_al-Zubayr#JaangirdeNjawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_bint_al-Mundhir_ibn_al-Zubayr#NjawdiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_bint_al-Mundhir_ibn_al-Zubayr#TuugnorgalWikipedia: Atika bint Yazidhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atika_bint_YazidAtika bint Yasiid (aarabeeru: عاتكة بنت يزيد, e ɗemngal romaan: ʿĀtika bint Yazid) ko laamɗo debbo Umayya. Ko o ɓiy Yaziid I, kadi ko debbo Abdu Maalik Bun Marwaan.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atika_bint_Yazid#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atika_bint_Yazid#TuugnorgalBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atika_bint_Yazid#BibliografiWikipedia: Zaynab bint Umar ibn al-Kindihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaynab_bint_Umar_ibn_al-KindiZainab Bint ‘Umar Bin Kindi (aarabe : زينب بنت عمر بن كندي) (maayi ko hitaande 699 hijriya / c. 1300 CE) ko debbo muhaddis e nder teeminannde 13ɓiire Damas e Baalbek.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaynab_bint_Umar_ibn_al-Kindi#NguurndamBursihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaynab_bint_Umar_ibn_al-Kindi#BursiNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaynab_bint_Umar_ibn_al-Kindi#Nguurndam_neɗɗoAlmuɓɓe teskaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaynab_bint_Umar_ibn_al-Kindi#Almuɓɓe_teskaaɓeWikipedia: Zainab Bint ‘Umar Bin Kindihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Bint_%E2%80%98Umar_Bin_KindiZainab Bint ‘Umar Bin Kindi (aarabe : زينب بنت عمر بن كندي) (maayi ko hitaande 699 hijriya / c. 1300 CE) ko debbo muhaddis e nder teeminannde 13ɓiire Damas e Baalbek.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Bint_%E2%80%98Umar_Bin_Kindi#NguurndamNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Bint_%E2%80%98Umar_Bin_Kindi#Nguurndam_neɗɗoAlmuɓɓe teskaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Bint_%E2%80%98Umar_Bin_Kindi#Almuɓɓe_teskaaɓeNjawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Bint_%E2%80%98Umar_Bin_Kindi#NjawdiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Bint_%E2%80%98Umar_Bin_Kindi#TuugnorgalWikipedia: Shaykha Munira Qubaysihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shaykha_Munira_QubaysiSheykha Munira Qubaysi (kañum ne winndiraa ko Qubeysi; Arab: منيرة القبيسي ; 1933 – 25 Duujal 2022) ko ganndo Lislaam.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shaykha_Munira_Qubaysi#JaangirdeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shaykha_Munira_Qubaysi#TuugnorgalWikipedia: Hajiyeh Seyyedeh Nosrat Begum Amin,https://ff.wikipedia.org/wiki/Hajiyeh_Seyyedeh_Nosrat_Begum_Amin,Hajiyeh Seyyedeh Nosrat Begum Amin, ganndiraaɗo kadi Banu Amin, laamɗo Amin (Perse: بانو امين; 1886–1983), ko debbo ɓurɗo maantinde e Iraan, ganndo diine, juulɗo mawɗo (‘arif) e teeminannde 20ɓiire, laamɗo Mujtah. O heɓii ijazaaji (jamirooje) keewɗe e ijtihaad, ina jeyaa heen diga ayatollah Muhammad Kazim Ḥusayni Shīrāzi (1873-1947) e ayatulla mawɗo ‘arif (1859-1937), sosɗo duɗe Qom (hawza).Yanaande Laamɗo Amin to Isfahanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hajiyeh_Seyyedeh_Nosrat_Begum_Amin,#Yanaande_Laamɗo_Amin_to_IsfahanGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hajiyeh_Seyyedeh_Nosrat_Begum_Amin,#GolleNguurndam e binndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hajiyeh_Seyyedeh_Nosrat_Begum_Amin,#Nguurndam_e_binndanɗeJanngugol jokkungolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hajiyeh_Seyyedeh_Nosrat_Begum_Amin,#Janngugol_jokkungolTuugnorgal e teskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hajiyeh_Seyyedeh_Nosrat_Begum_Amin,#Tuugnorgal_e_teskorɗeWikipedia: Hāshimīyah al-Tujjarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/H%C4%81shim%C4%AByah_al-TujjarHashimīyah al-tujjar ko debbo mujtahiid e nder teeminannde 20ɓiire leydi Iran.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/H%C4%81shim%C4%AByah_al-Tujjar#TuugnorgalWikipedia: Iffat al-Zaman Aminhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iffat_al-Zaman_AminIffat al-Zaman Amin (1912 - 1977), ganndiraaɗo kadi Iftikhar al-Tujjar, ko almuudo e ɓiy-yumma Banu Amin, ganndo diine debbo ɓurɗo lollude e nder leydi Iraan e teeminannde 20ɓiire.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iffat_al-Zaman_Amin#TuugnorgalWikipedia: Abiodunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AbiodunAbiodun (laami ko hedde 1770–1789) ko alaafin, walla laamɗo, e nder leñol Oyo e nder leydi Niiseer hannde ndii, mo teeminannde 18ɓiire.[1][2]Laamu Oyohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiodun#Laamu_OyoIwdi e ndonuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiodun#Iwdi_e_ndonuTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiodun#TuugnorgalWikipedia: Ika language (Nigeria)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ika_language_(Nigeria)Ɗemngal Ika ko ɗemngal Edoid, ɗemngal ummoriingal e Laamu Benin. Ɗemngal ngal ɓuri haaleede ko e yimɓe Ika en wonɓe e diiwanuuji Delta e Edo to bannge worgo leydi Najeriya.Engele Akumuzi (Fuɗnaange-Fuɗnaange) ɗemngal Ika Owa (Fuɗnaange Fuɗnaange) ɗemngal Ika Agbor (Fuɗnaange) ɗemngal Ika ‘cloth’ akwa ekwa ekwa 'kaayitaaji' akuwo ekukwo ehuhwo ‘kaɓirgal ɓuuɓngal’ atu etu etu ‘esponja’ elu eru eru 'sweel' uso uso uswo Janngugol jokkungol Uguru, Joy Oluchi (2015). "Ika Igbo". Nate IPA. Jaaynde Fedde Adunaare Fonetik. 45 (2): 213-219. doi:10.1017/S0025100315000067, e binndanɗe ɓeydooje.https://ff.wikipedia.org/wiki/Ika_language_(Nigeria)#Engele_Akumuzi_(Fuɗnaange-Fuɗnaange)_ɗemngal_Ika_Owa_(Fuɗnaange_Fuɗnaange)_ɗemngal_Ika_Agbor_(Fuɗnaange)_ɗemngal_Ika_‘cloth’_akwa_ekwa_ekwa_'kaayitaaji'_akuwo_ekukwo_ehuhwo_‘kaɓirgal_ɓuuɓngal’_atu_etu_etu_‘esponja’_elu_eru_eru_'sweel'_uso_uso_uswo_Janngugol_jokkungol_Uguru,_Joy_Oluchi_(2015)._"Ika_Igbo"._Nate_IPA._Jaaynde_Fedde_Adunaare_Fonetik._45_(2):_213-219._doi:10.1017/S0025100315000067,_e_binndanɗe_ɓeydooje.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ika_language_(Nigeria)#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ika_language_(Nigeria)#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: King Abipahttps://ff.wikipedia.org/wiki/King_AbipaLaamɗo Abipa, lollirɗo Ogbolu walla Oba M’oro,[1] ko Alaafinnaajo laamu Oyo. Ina sikkaa o laamii ko e darorɗe teeminannde sappo e jeegom e puɗal teeminannde sappo e jeeɗiɗaɓiire.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/King_Abipa#Nguurndam_adanɗamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/King_Abipa#TuugnorgalWikipedia: Lamidi Olayiwola Adeyemi IIIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lamidi_Olayiwola_Adeyemi_IIILamidi Olayiwola Adeyemi III (15 oktoobar 1938 - 22 lewru abriil 2022) ko Alaafin, walla laamɗo aada, wuro Yorubaajo Oyo, ronooɓe jooɗorde laamu mum taariindi.[1][2]Nguurndam adanɗam e iwdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lamidi_Olayiwola_Adeyemi_III#Nguurndam_adanɗam_e_iwdiKoronaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lamidi_Olayiwola_Adeyemi_III#KoronaajiJokkondiral politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lamidi_Olayiwola_Adeyemi_III#Jokkondiral_politikNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lamidi_Olayiwola_Adeyemi_III#Nguurndam_neɗɗoWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lamidi_Olayiwola_Adeyemi_III#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lamidi_Olayiwola_Adeyemi_III#TuugnorgalWikipedia: Ijaw languageshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ijaw_languagesƊemɗe Izon (/ˈiːdʒɔː/) anndiraaɗe ɗemɗe Ịjọ,[2] ko ɗemɗe ɗe leñol Izon haali haa fombina Naajeeriya.Senngo Ɗemɗe Ijo ina njiytee e aadaaji ko calɗi ceertuɗi e nder galle Niger–Kongo (ina gasa tawa ko e Defaka e nder fedde wiyeteende Ijoid).[3] Ɓe teskaama ngam doggol konnguɗi maɓɓe ɗi subject–object–verb, ko ɗum huunde nde meeɗaa waɗeede e nder Niger–Kongo, nde renndini tan ko caɗeele potɗe woɗɗude ko wayi no Mande e Dogon. Hono no Mande e Dogon nii, Ijoid alaa hay batte e nder njuɓɓudi inndeeji ɗi nganndu-ɗaa ko sifaa Niger–Kongo. Ɗum addani Joseph Greenberg, e nder senngo mum adanngo Niiseer–Kongo, siftinde ɓe wonde ɓe ceertii ko yaawi e oon galle. Kono, sabu ŋakkeende ɗeen geɗe, ganndo ɗemɗe biyeteeɗo Gerrit Dimmendaal ina sikki naatgol majji e nder Niiseer–Kongo fof, ina jogori ƴettude ɗemɗe Ijoid ɗee ko ɓesngu keeriiɗo.[4][5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ijaw_languages#Senngo_Ɗemɗe_Ijo_ina_njiytee_e_aadaaji_ko_calɗi_ceertuɗi_e_nder_galle_Niger–Kongo_(ina_gasa_tawa_ko_e_Defaka_e_nder_fedde_wiyeteende_Ijoid).[3]_Ɓe_teskaama_ngam_doggol_konnguɗi_maɓɓe_ɗi_subject–object–verb,_ko_ɗum_huunde_nde_meeɗaa_waɗeede_e_nder_Niger–Kongo,_nde_renndini_tan_ko_caɗeele_potɗe_woɗɗude_ko_wayi_no_Mande_e_Dogon._Hono_no_Mande_e_Dogon_nii,_Ijoid_alaa_hay_batte_e_nder_njuɓɓudi_inndeeji_ɗi_nganndu-ɗaa_ko_sifaa_Niger–Kongo._Ɗum_addani_Joseph_Greenberg,_e_nder_senngo_mum_adanngo_Niiseer–Kongo,_siftinde_ɓe_wonde_ɓe_ceertii_ko_yaawi_e_oon_galle._Kono,_sabu_ŋakkeende_ɗeen_geɗe,_ganndo_ɗemɗe_biyeteeɗo_Gerrit_Dimmendaal_ina_sikki_naatgol_majji_e_nder_Niiseer–Kongo_fof,_ina_jogori_ƴettude_ɗemɗe_Ijoid_ɗee_ko_ɓesngu_keeriiɗo.[4][5]Ijoid Funaange Nkoroo Kalabari (bonny/ibani, okrika/kirike) Bille (Touma, Krikama, Jikeama) Fuɗnaange-rewo Ijo Nembe Akassa Hirnaange (walla Cakaare) Izon Ijo nder leydi Biseni Akita (Okordiya) Oruma Blench (2019) yahri Ijo Fuɗnaange-rewo e nder caltal Hirnaange (walla Cakaare).[6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ijaw_languages#Ijoid_Funaange_Nkoroo_Kalabari_(bonny/ibani,_okrika/kirike)_Bille_(Touma,_Krikama,_Jikeama)_Fuɗnaange-rewo_Ijo_Nembe_Akassa_Hirnaange_(walla_Cakaare)_Izon_Ijo_nder_leydi_Biseni_Akita_(Okordiya)_Oruma_Blench_(2019)_yahri_Ijo_Fuɗnaange-rewo_e_nder_caltal_Hirnaange_(walla_Cakaare).[6]Ijoid Funaange Nkoroo Kalabari (bonny/ibani, okrika/kirike) Bille Hirnaange (walla Cakaare) Fuɗnaange-rewo Ijo Nembe Akassa Izon–Ijo nder leydi Izon Ijo nder leydi Biseni Akita (Okordiya) Oruma Inɗe e nokkuuji Les ɗo, doggol inɗe ɗemɗe Ijaw, yimɓe, e nokkuuje diga Blench (2019).[6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ijaw_languages#Ijoid_Funaange_Nkoroo_Kalabari_(bonny/ibani,_okrika/kirike)_Bille_Hirnaange_(walla_Cakaare)_Fuɗnaange-rewo_Ijo_Nembe_Akassa_Izon–Ijo_nder_leydi_Izon_Ijo_nder_leydi_Biseni_Akita_(Okordiya)_Oruma_Inɗe_e_nokkuuji_Les_ɗo,_doggol_inɗe_ɗemɗe_Ijaw,_yimɓe,_e_nokkuuje_diga_Blench_(2019).[6]Language Cluster Alternate spellings Innde hoore mum ngam ɗemngal Endonim(s) Inɗe goɗɗe (nokkuuji) Inɗe goɗɗe ngam ɗemngal Haalooɓe Nokku(s) 500 (1977 Voegelin e Voegelin) Dowlaaji maayooji, LGA njamndi Nembe Nembe–Akaha Nimbi Nembe Brass (helmere ɓooynde nde rokkataa Nembe laawol), Nempe, Itebu (Cust 1883); (Nembe) Njamndi (Tepowa 1904); Nembe–Njamndi (Deftere duwaawu, hitaande 1957) ; Ijo (Nembe) (Bible, 1956); Njamndi–Nembe–Ijaw (Rowlands, 1960); Nembe-Ịjọ (Alagoa, hitaande 1967). 600 (1963) Dowla maayo, LGA Njamndi, Nembe, Ọkpọma e Tụwọn (Njamndi) e gure saraaji mum Akaha Nembe-Akaha Akasa, Akassaa Akaha Akaha 4,913 (1963) Rivers State, Brass LGA, wuro Opu-Akassa e gure saraaji Bille Bille Touma, Diiwaan Opu Bille Boko Rivers, LGA Degema; Wuro Bille e Wuro 29 Koolaaɗo kuuɓal Ịjọ nder leydi Ịjọ Maayooji Dowla, Yenagoa e LGAaji njamndi Biseni Inland Ịjọ Buseni Biseni Biseni Amegi Renndo ngo hawti e taƴe jowi Diiwaan maayo, LGA Yenagoa, Akpedẹ, Egbebiri, Kalama, Tẹịn e gure Tụbụrụ Akịta nder leydi Ịjọ Okordia, Ọkọdi‡ Akịta Akịta Renndo ko waɗi taƴe jeegom, gure jeegom dowla maayo, Yenagoa LGA Oruma Inland Ịjọ Tugbeni Tugbeni Kạạmạ Wuro wooto taariingo ɗemɗe Delta Cakaare Dowlaaji Maayooji, Brass LGA Kalabar keso 200 000 (1987, UBS) Rivers State, Degemas e Asari-Toru LGA 3 gure mawɗe e 24 gurel Kịrịkẹ KOIN (Kalaarị-Okrika-Ịḅanị-Nkọrọ) Okrika wuro Okrika, diiwaan maayo, Okrika LGA E nder diaspora Berbice Creole Holanndeejo, kreyol majjuɗo haalaaɗo to Guyana, ina joginoo leksikon tuugiiɗo e feccere e ɗemngal Ịjọ, ma a taw ko iwdi Kalabari.[7]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ijaw_languages#Language_Cluster_Alternate_spellings_Innde_hoore_mum_ngam_ɗemngal_Endonim(s)_Inɗe_goɗɗe_(nokkuuji)_Inɗe_goɗɗe_ngam_ɗemngal_Haalooɓe_Nokku(s)_500_(1977_Voegelin_e_Voegelin)_Dowlaaji_maayooji,_LGA_njamndi_Nembe_Nembe–Akaha_Nimbi_Nembe_Brass_(helmere_ɓooynde_nde_rokkataa_Nembe_laawol),_Nempe,_Itebu_(Cust_1883);_(Nembe)_Njamndi_(Tepowa_1904);_Nembe–Njamndi_(Deftere_duwaawu,_hitaande_1957)_;_Ijo_(Nembe)_(Bible,_1956);_Njamndi–Nembe–Ijaw_(Rowlands,_1960);_Nembe-Ịjọ_(Alagoa,_hitaande_1967)._600_(1963)_Dowla_maayo,_LGA_Njamndi,_Nembe,_Ọkpọma_e_Tụwọn_(Njamndi)_e_gure_saraaji_mum_Akaha_Nembe-Akaha_Akasa,_Akassaa_Akaha_Akaha_4,913_(1963)_Rivers_State,_Brass_LGA,_wuro_Opu-Akassa_e_gure_saraaji_Bille_Bille_Touma,_Diiwaan_Opu_Bille_Boko_Rivers,_LGA_Degema;_Wuro_Bille_e_Wuro_29_Koolaaɗo_kuuɓal_Ịjọ_nder_leydi_Ịjọ_Maayooji_Dowla,_Yenagoa_e_LGAaji_njamndi_Biseni_Inland_Ịjọ_Buseni_Biseni_Biseni_Amegi_Renndo_ngo_hawti_e_taƴe_jowi_Diiwaan_maJaŋde e jaayɗe E lewru suwee 2013, deftere janngirnde Izon Fie e CD-ji ɗi njiyloto-ɗen ɗii, udditaama e nder kewu ngu ardiiɓe laamu diiwaan Bayelsa tawtoraama. Duɗal jaaɓi-haaɗtirde Niger Delta ina golloo ngam ɓeydude keewal defte tawaaɗe e ɗemngal Ijo. Firooji yimre e Noddaango maayo Nun ngo Gabriel Okara winndi ina njokki.[8]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ijaw_languages#Jaŋde_e_jaayɗe_E_lewru_suwee_2013,_deftere_janngirnde_Izon_Fie_e_CD-ji_ɗi_njiyloto-ɗen_ɗii,_udditaama_e_nder_kewu_ngu_ardiiɓe_laamu_diiwaan_Bayelsa_tawtoraama._Duɗal_jaaɓi-haaɗtirde_Niger_Delta_ina_golloo_ngam_ɓeydude_keewal_defte_tawaaɗe_e_ɗemngal_Ijo._Firooji_yimre_e_Noddaango_maayo_Nun_ngo_Gabriel_Okara_winndi_ina_njokki.[8]Wikipedia: Aganju of Oyohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aganju_of_OyoAganju mo Oyo ko laamɗo Yoruba mo diiwaan Oyo, e nder leydi Najeriya hannde ndii.[1] Ina wiyee ko kanko woni Alaafin (laamɗo aada) nayaɓo walla Oyo ɓooyɗo.Njawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aganju_of_Oyo#NjawdiDaartol haalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aganju_of_Oyo#Daartol_haalaJokkondiral e ruuhu Aganjuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aganju_of_Oyo#Jokkondiral_e_ruuhu_AganjuƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aganju_of_Oyo#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aganju_of_Oyo#TuugnorgalWikipedia: Igede languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igede_languageIgede ko ɗemngal haalteengal e nder diiwaan Benue les e diiwaan Cross River, leydi Najeriya, ko 461 000 neɗɗo.[1] Igede ko tatiire ina firta kadi "yimɓe" e "leydi igede" ndi leñol Igede jogii.Wikipedia: Ajagbohttps://ff.wikipedia.org/wiki/AjagboAjagbo ko Alaafin mo laamu Oyo Hirnaange Afrik, laamu mum juutngu waɗi ko e teeminannde sappo e jeeɗiɗaɓiire.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajagbo#TuugnorgalWikipedia: Ajiboyedehttps://ff.wikipedia.org/wiki/AjiboyedeAjiboyede ko alaafin keɓtinaaɗo kono ko otokaraat laamu Oyo e nder teeminannde sappo e jeegom.[1] O lomtii Orompoto.Kewuuji laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajiboyede#Kewuuji_laamuTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajiboyede#TuugnorgalWikipedia: Eguguojohttps://ff.wikipedia.org/wiki/EguguojoEguguojo (anndiraaɗo kadi Egunoju) ko Alaafin Oyo e nder teeminannde sappo e jeegom.[1] Ko e laamu makko laamorgo ngoo ummii Oyo ile fayti Oyo Igboho (Oyo keso), caggal hare juutnde e Nupe en kadi ko batte hareeji nder leydi.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eguguojo#TuugnorgalWikipedia: Gberuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/GberuGberu ko Alaafin mo laamu Yoruba Oyo. O wonii e jappeere laamu gila 1730 haa 1746.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gberu#TuugnorgalWikipedia: Jayinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/JayinJayin ko Alaafinnaajo laamu Oyo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jayin#TuugnorgalWikipedia: Kanranhttps://ff.wikipedia.org/wiki/KanranKanran, walla Karan ko Alaafinnaajo laamu Oyo. Kanko lomtii Obaa Odarawu.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kanran#TuugnorgalWikipedia: Igbo languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igbo_languageIgbo (Engele: /ˈiːboʊ/ EE-boh,[5] US kadi /ˈɪɡboʊ/ IG-boh;[6][7] Igbo : Ásụ̀sụ́ Ìgbò [ásʊ̀sʊ̀ ìɡguster , leñol wonngol to bannge Fuɗnaange-rewo leydi Najeriya.Tariya Deftere adannde yaltunde kelme Igbo ko Taariindi golle banndiraaɓe Linjiila en e nder Kariibi (Almaañ: Geschichte der Mission der Evangelischen Brüder auf den Carabischen Inseln), yaltunde e hitaande 1777.[8] Caggal ɗuum seeɗa e hitaande 1789, deftere wiyeteende « Narrative intéressante de la vie Olaudah Equiano » yalti to Londres, Angalteer, nde Olaudah Equiano winndi, mo wonnoo maccuɗo, ina waɗi heen 79 konngol Igbo.[8] Haala kaa hollitii kadi geɗe keewɗe e nguurndam Igbo en e nder detal, tuugnaade e ko Equiano heɓi e wuro mum Essaka.[9] Caggal njilluuji Biritaan en to Niger e hitaande 1854 e 1857, Samuel Ajayi Crowther, yaltini deftere Igbo nde suka gorko gooto jeyaaɗo e leydi ndii, biyeteeɗo Simon Jonas, yahdunoo e makko to Aboh e hitaande 1857.[10]https://ff.wikipedia.org/wiki/Igbo_language#Tariya_Deftere_adannde_yaltunde_kelme_Igbo_ko_Taariindi_golle_banndiraaɓe_Linjiila_en_e_nder_Kariibi_(Almaañ:_Geschichte_der_Mission_der_Evangelischen_Brüder_auf_den_Carabischen_Inseln),_yaltunde_e_hitaande_1777.[8]_Caggal_ɗuum_seeɗa_e_hitaande_1789,_deftere_wiyeteende_«_Narrative_intéressante_de_la_vie_Olaudah_Equiano_»_yalti_to_Londres,_Angalteer,_nde_Olaudah_Equiano_winndi,_mo_wonnoo_maccuɗo,_ina_waɗi_heen_79_konngol_Igbo.[8]_Haala_kaa_hollitii_kadi_geɗe_keewɗe_e_nguurndam_Igbo_en_e_nder_detal,_tuugnaade_e_ko_Equiano_heɓi_e_wuro_mum_Essaka.[9]_Caggal_njilluuji_Biritaan_en_to_Niger_e_hitaande_1854_e_1857,_Samuel_Ajayi_Crowther,_yaltini_deftere_Igbo_nde_suka_gorko_gooto_jeyaaɗo_e_leydi_ndii,_biyeteeɗo_Simon_Jonas,_yahdunoo_e_makko_to_Aboh_e_hitaande_1857.[10]Dowla Abia Dowla Anambra Diiwaan Ebonyi Leydi Enugu Dowla Imo Dowla Delta Fuɗnaange Dowlaaji Maayooji Ngewte Kalaasuuji konnguɗi Kategoriiji lexical nder ɗemngal Igbo hawti bee inɗe, inɗe, limngal, kuuɗe, sifaaji, jokkondire, e limngal gootal.[14] Maanaa na, woni firo wooto, ina ɓuuɓi, ina foti anndeede e nder konngol. Yeruuji ummoraade e Emenanjo (2015) ina kollita keewal maanaa:https://ff.wikipedia.org/wiki/Igbo_language#Dowla_Abia_Dowla_Anambra_Diiwaan_Ebonyi_Leydi_Enugu_Dowla_Imo_Dowla_Delta_Fuɗnaange_Dowlaaji_Maayooji_Ngewte_Kalaasuuji_konnguɗi_Kategoriiji_lexical_nder_ɗemngal_Igbo_hawti_bee_inɗe,_inɗe,_limngal,_kuuɗe,_sifaaji,_jokkondire,_e_limngal_gootal.[14]_Maanaa_na,_woni_firo_wooto,_ina_ɓuuɓi,_ina_foti_anndeede_e_nder_konngol._Yeruuji_ummoraade_e_Emenanjo_(2015)_ina_kollita_keewal_maanaa:Konngol Igbo (e alkule nofru) Dental labial/ Posto alveolaar- alveolaar Palatal Velaar Labial– velar Glotal laboratuwaar laaɓɗo. Plosiif/ Afrikaaji ɗi ngalaa daande p t tʃ k kw k͡p daande b~m dʒ ɡ~ŋ ɡw~ŋw ɡ͡b Sonaare l~n j~ɲ w Daande frikatif f s ʃ daande z ɣ ɦ~ɦ̃ Rotik ɹ E nder won e ɗemɗe, ko wayi no Enu-Onitsha Igbo, /ɡ͡b/ e /k͡p/ gonɗi e mbaydiiji ɗiɗi ɗii, ina nganndiree no mbaydi gonndi e daande/devoise labial–velar. /ɹ/ ɓadiiɗo oo ina faamniree no tappirde alveolar [ɾ] hakkunde alkule no árá nii. Ɗemngal Igbo Enu-Onitsha ina nanndi no feewi e Enuani kaaleteeɗo e nder leñol Igbo-Anioma e nder diiwaan Delta.https://ff.wikipedia.org/wiki/Igbo_language#Konngol_Igbo_(e_alkule_nofru)_Dental_labial/_Posto_alveolaar-_alveolaar_Palatal_Velaar_Labial–_velar_Glotal_laboratuwaar_laaɓɗo._Plosiif/_Afrikaaji_ɗi_ngalaa_daande_p_t_tʃ_k_kw_k͡p_daande_b~m_dʒ_ɡ~ŋ_ɡw~ŋw_ɡ͡b_Sonaare_l~n_j~ɲ_w_Daande_frikatif_f_s_ʃ_daande_z_ɣ_ɦ~ɦ̃_Rotik_ɹ_E_nder_won_e_ɗemɗe,_ko_wayi_no_Enu-Onitsha_Igbo,_/ɡ͡b/_e_/k͡p/_gonɗi_e_mbaydiiji_ɗiɗi_ɗii,_ina_nganndiree_no_mbaydi_gonndi_e_daande/devoise_labial–velar._/ɹ/_ɓadiiɗo_oo_ina_faamniree_no_tappirde_alveolar_[ɾ]_hakkunde_alkule_no_árá_nii._Ɗemngal_Igbo_Enu-Onitsha_ina_nanndi_no_feewi_e_Enuani_kaaleteeɗo_e_nder_leñol_Igbo-Anioma_e_nder_diiwaan_Delta.Tipolooji morfolooji Igbo ko ɗemngal ceertungal, ngal hollirta ko seeɗa no feewi. Ɗemngal ngal ɓuri heewde ko suffixuuji e nder mbaadi njuɓɓudi, ko wayi no yuɓɓo suffixeeji ɗii ina laamoo e maanaa wonaa e nder denndaangal fannuuji darnde. Ɗemngal ngal ina jogii morfolooji infleksional seeɗa kono morfolooji derivaasiyoŋ e ekstensiyoŋ ina keewi. Ko ɓuri heewde e derivation ina waɗa e ɗaɗi konnguɗi.[15]https://ff.wikipedia.org/wiki/Igbo_language#Tipolooji_morfolooji_Igbo_ko_ɗemngal_ceertungal,_ngal_hollirta_ko_seeɗa_no_feewi._Ɗemngal_ngal_ɓuri_heewde_ko_suffixuuji_e_nder_mbaadi_njuɓɓudi,_ko_wayi_no_yuɓɓo_suffixeeji_ɗii_ina_laamoo_e_maanaa_wonaa_e_nder_denndaangal_fannuuji_darnde._Ɗemngal_ngal_ina_jogii_morfolooji_infleksional_seeɗa_kono_morfolooji_derivaasiyoŋ_e_ekstensiyoŋ_ina_keewi._Ko_ɓuri_heewde_e_derivation_ina_waɗa_e_ɗaɗi_konnguɗi.[15]Jokkondire nate Igbo maandetaako ceertugol haalaaji peeñɗi e dow konnguɗi inɗe, kadi ina hollita jokkondire grammaire tan ko e doggol konnguɗi. Konngol Igbo tippudi hollirta ko njuɓɓudi subject-verb-object (SVO), ɗo subject faamtee ko hujja gooto e gollal ngal alaa ko woni e mum walla hujja nannduɗo e agent (yaajɗo) gollal gonngal e nder ngal. Igbo noon ina hollita alignment tuumaaɗo.https://ff.wikipedia.org/wiki/Igbo_language#Jokkondire_nate_Igbo_maandetaako_ceertugol_haalaaji_peeñɗi_e_dow_konnguɗi_inɗe,_kadi_ina_hollita_jokkondire_grammaire_tan_ko_e_doggol_konnguɗi._Konngol_Igbo_tippudi_hollirta_ko_njuɓɓudi_subject-verb-object_(SVO),_ɗo_subject_faamtee_ko_hujja_gooto_e_gollal_ngal_alaa_ko_woni_e_mum_walla_hujja_nannduɗo_e_agent_(yaajɗo)_gollal_gonngal_e_nder_ngal._Igbo_noon_ina_hollita_alignment_tuumaaɗo.Seriyal gollal Igbo ina jaɓi serialization verb, ko ɗum huutortee no feewi ngam ustude ŋakkeende mum e prepositions. Ina jeyaa e sifaaji maanaaji ɓurɗi hollireede e nder konnguɗi gollal seriyooji, kuutorɗe, datiiji, yahdu, faandaare, e mbaadi. (13) e (14) les ɗoo ina kollita doggol gollal kuutorgal e gollal dative, no mbaydiiji ɗii fof:[15]https://ff.wikipedia.org/wiki/Igbo_language#Seriyal_gollal_Igbo_ina_jaɓi_serialization_verb,_ko_ɗum_huutortee_no_feewi_ngam_ustude_ŋakkeende_mum_e_prepositions._Ina_jeyaa_e_sifaaji_maanaaji_ɓurɗi_hollireede_e_nder_konnguɗi_gollal_seriyooji,_kuutorɗe,_datiiji,_yahdu,_faandaare,_e_mbaadi._(13)_e_(14)_les_ɗoo_ina_kollita_doggol_gollal_kuutorgal_e_gollal_dative,_no_mbaydiiji_ɗii_fof:[15]Wikipedia: Siyanbola Ladigboluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Siyanbola_LadigboluSiyanbola Ladigbolu wonnoo ko Alaafin mo Oyo gila lewru Yarkomaa 1911 haa 1944. Ko kanko woni Alaafin mo Oyo nde protektorataaji Fuɗnaange e Fuɗnaange Naajeeriya kawri e hitaande 1914.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Siyanbola_Ladigbolu#NguurndamWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Siyanbola_Ladigbolu#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Siyanbola_Ladigbolu#TuugnorgalWikipedia: Makuahttps://ff.wikipedia.org/wiki/MakuaMakua ko Alaafin laamu Oyo maayɗo caggal nde laami lebbi ɗiɗi e hitaande 1797. E nder doggol laamɓe diiwaan Yoruba Oyo, Makua woni Alaafin 32ɓo Oyo.Wikipedia: Obalokunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ObalokunObalokun was an Alaafin of Oyo, he was first in an era of successive despotic and short-lived kings of Oyo.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obalokun#NgendamReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obalokun#ReferencesWikipedia: Odarawuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/OdarawuOdarawu ko Alaafin mo laamu Oyo, laaminooɗo ko juuti e nder yontaaji cakkitiiɗi ɗii.[1] Ina wiyee ko kanko woni Alaafin gadano mo Oyo Mesi (wasiyaaji jeeɗiɗi mawɗi dowla) salii.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Odarawu#TuugnorgalWikipedia: Sayyada Nafisahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayyada_NafisaSayyida Nafisa (maayɗo 208 H / 830 CE), innde timmunde As-Sayyida Nafīsah bint Amir al-Muʾminiyya Al-Hasan al-Anwar bin Zayd al-Ablaj bin Al-Hasan bin-Alii-Ali Ḥasaniyya (Aarabe: ٱلسَّيِّدَة نَفِيْسَة بِنْت أَمِيْر ٱلْمُؤْمِنِيْن ٱلْحَسَن ابْن زَيْد ٱلْعَلَوِيَّة ٱلْحَسَنِيَّة), ko debbo iwdi annabi lislaam Muhammadu, kadi ko ganndo e jannginoowo lislaam. Nde o janngini Imaam Sunni Muhammadu Ibn Idriis ash-Shafi'i,[1] ko kanko woni ganndo debbo ɓurɗo anndeede e hadiis e nder leydi Misra.Wikipedia: Ofinranhttps://ff.wikipedia.org/wiki/OfinranOfinran ko laamɗo laamu Oyo to Afrik hirnaange e teeminannde 16ɓiire[1][2] lomtii Onigbogi e Alaafin caggal nde ɗiɗaɓo oo ummii egginde to Borgu e wondude e Yoruba en seeɗa ummoriiɓe Oyo. Ndeen Ofinran waɗaama laamɗo e nder leydi ngoɗndi, o hawri e hoɗorde makko e nder njilluuji e nder maayo Niiseer, renndooji ɗiɗi ɗii ngondi.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ofinran#TuugnorgalWikipedia: Zaynab bint Alihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaynab_bint_AliZaynab bint Ali (aarabeere: زَيْنَب بِنْت عَلِيّ, hedde 626–682), ko ɓiy Faatima e Aali bin Abi Taalib mawɗo. Arano oo ko ɓiy annabi lislaam Muhammadu, ɗiɗaɓo oo ko ɓiɗɗo mawniiko.Wikipedia: Zaynab bint al-Kamalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaynab_bint_al-KamalZaynab bint al-Kamāl (646-740 hijriya/1248-1339) ko ganndo hadiis e jannginoowo jeyaaɗo Damas. Innde makko timmunde wiyetee ko Um Abdullaah Zaynab bint Ahmadu b.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaynab_bint_al-Kamal#Nguurndam_adanɗamWikipedia: Ojigihttps://ff.wikipedia.org/wiki/OjigiOjigi (Ojiji kadi) ko Alaafin laamu Yoruba Oyo (e ko wiyetee hannde Niiseer) gila 1724-1735.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ojigi#TuugnorgalWikipedia: Fatima al-Samarqandihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_al-SamarqandiFaatima bint Muhammadu bun Ahmadu al-Samarqandi (فاطمة بنت محمد بنحمد أمرقندي) ko ganndo juulɗo, ganndo ko faati e sariya e teeminannde sappo e ɗiɗmere.[1][2]Wikipedia: Oluasohttps://ff.wikipedia.org/wiki/OluasoOluaso ko laamɗo Oyo ganndiraaɗo ɓanndu mum mbelndu e tiiɗndu. Leƴƴi laamu makko ina ciftora ɗum no jam, juutgol nguurndam e yiɗde.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oluaso#TuugnorgalWikipedia: Taqiyya Umm Ali bint Ghaith ibn Ali al-Armanazihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taqiyya_Umm_Ali_bint_Ghaith_ibn_Ali_al-ArmanaziUmmu ‘Alī Taqiyya bint Abi’l Faraj Gayth b. ‘Aali b.Wikipedia: Umm Salamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_SalamaHind bint Abi Umayya (aarabeere: هِؤمَم، Hind ʾibnat ʾAbī ʾUmayya, hedde 580 walla 596 – 680 walla 683),[1][2] d al-Makhzumiyya (Aarabeere: هِؤ ٱلْمَخْزُومِيَّة) ko debbo Muhammadu jeegoɓo.Wikipedia: Oluewuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/OluewuOluewu ko Alaafin (laamɗo) laamu Oyo to worgo-fuɗnaange Leydi Yoruba, Afrik hirnaange, tuggi 1833-1835.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oluewu#TuugnorgalWikipedia: Onigbogihttps://ff.wikipedia.org/wiki/OnigbogiOnigbogi ko laamɗo laamu Oyo to Afrik hirnaange lomtii baaba mum, Alaafin Oluaso ngam wontude laamɗo 8ɓo Oyo.Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onigbogi#LaamuTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onigbogi#TuugnorgalWikipedia: Fakhr-un-Nisahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fakhr-un-NisaFakhru-un-Nisa Shuhdah Ummu Muhammadu al-Baghdadiya walla Suhdah al-Baghdadiya (maayi 1112) ko ganndo kurde, muhaddis e kalifaandi. Shuhdha ina wiyee "kaliifa, manngu debbo, muhaddithah (debbo muhaddith) Irak mo Isnad toowɗo.Wikipedia: Onisilehttps://ff.wikipedia.org/wiki/OnisileOnisile ko Alaafin mo laamu Yoruba Oyo e nder teeminannde sappo e jeetatiire.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onisile#TuugnorgalWikipedia: Karima al-Marwaziyyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karima_al-MarwaziyyaKariima bin Ahmadu bin Muhammadu bin Hatiim Al-Marwaziyya (969-1069) ko ganndo hadiis e teeminannde 11ɓiire.[1][2][3][4]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karima_al-Marwaziyya#NguurndamWikipedia: Ọ̀rànmíyànhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8C%CC%80r%C3%A0nm%C3%ADy%C3%A0nỌ̀rànmíyàn, anndiraaɗo kadi Ọranyan, ko laamɗo Yoruba mo nganndu-ɗaa ko kañum woni laamɗo Ile-Ife, kadi ko kanko sosi laamu Oyo.[1] Hay so tawii ko kanko ɓuri famɗude e iwdi Oduduwa, o wonti ronooɓe Oduduwa nde o arti ngam ɗaɓɓude jappeere mawniiko.[2]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%E1%BB%8C%CC%80r%C3%A0nm%C3%ADy%C3%A0n#TuugnorgalWikipedia: Fatima al-Fihriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_al-FihriyaFaatima bint Muhammadu al-fihriya al-kurashiyya (aarabeere: فاطمة بنت محمد الفهرية القرشية),[1] anndiraaɗo e mbaadi juutndi Faatima al-fihriya[2] walla Faatima al-fihriya[3] ko debbo aarabeejo mo teddiniraa e sosde jumaa al-Qarawiyyin e hitaande 857–859 caggal iisa to Fes, Marok. O anndiraama kadi Umm al-Banīn ("Yumma Ɓiɓɓe").Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_al-Fihriya#NguurndamWikipedia: Orompotohttps://ff.wikipedia.org/wiki/OrompotoOrompoto (kañum ne winndiraa ko Oronpoto)[1] ko Alaafin mo laamu Yoruba Oyo.[2][3][4][5] Laamu ngu o laami nguu woni ko e ko wiyetee hannde hirnaange e worgo-caka Naajeeriya.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Orompoto#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Orompoto#TuugnorgalWikipedia: Fatima al-Batayahiyyahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_al-BatayahiyyahFațima bint Ibraahiima bin Mahmuud al-Bațahiyya anndiraaɗo kadi Faatima al-Batayahiyya ko ganndo juulɗo e hadiis e teeminannde 8ɓiire.[1][2]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_al-Batayahiyyah#NguurndamWikipedia: Zarah Sultanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zarah_SultanaZarah Sultana (jibinaa ko 31 oktoobar 1993)[1] ko politikyanke Angalteer, gonnooɗo tergal parlemaa (MP) to Coventry South gila woote gardagol leydi 2019, o lomtii lannda Labour haa nde o dartinaa e fiyngo makko ñalnde 2019 ko batte woote ngam ittude cappanɗe ɗiɗi ɗe sukaaɓe ɓee njoɓata.[2] To bannge nano politik, ko o tergal, e jooni ko kanko woni hooreejo, fedde kampaañ sosiyaalist.Golle parlemaa Sultana limtaama joyaɓo e nder jeeɗiɗi e nder kanndidaaji Labour ngam suɓaade parlemaa Orop 2019 to diiwaan West Midlands, ɗum firti ko o suɓoto so tawii Labour heɓii wooteeji keewɗi e nder diiwaan hee ngam toɗɗaade depiteeji joy. O suɓaaka, sibu Labour heɓi depitee gooto tan e nder diiwaan hee.[12][13]E lewru oktoobar 2019, o suɓaama ngam wonde kanndidaa e lannda Labour to Coventry South,[3] caggal nde depitee Labour jooni oo, hono Jim Cunningham, holliti wonde o dartoto.[14] Kampaañ makko ina wallita ɗum e Dental Dental, Momentum, Dental Pompier, Dental Gollotooɓe Jokkondiral e Dental Gollotooɓe Bakers, Nguura e Gollotooɓe.[3] Kono suɓagol makko ngol ina luulndii won e terɗe lannda gollotooɓe e nder diiwaan hee, ɓe ɓuri yiɗde ko kanndidaaji nokkuuji ɗii ; tergal gootal maa haalan Jewish News e hitaande 2021 wonde CLP ina "moƴƴi no feewi" so yerondiraama e Sultana.[15][16] Sultana suɓaama e woote gardagol leydi 2019, tawi ko ɓuri heewde e 401 woote.[17]https://ff.wikipedia.org/wiki/Zarah_Sultana#Golle_parlemaa_Sultana_limtaama_joyaɓo_e_nder_jeeɗiɗi_e_nder_kanndidaaji_Labour_ngam_suɓaade_parlemaa_Orop_2019_to_diiwaan_West_Midlands,_ɗum_firti_ko_o_suɓoto_so_tawii_Labour_heɓii_wooteeji_keewɗi_e_nder_diiwaan_hee_ngam_toɗɗaade_depiteeji_joy._O_suɓaaka,_sibu_Labour_heɓi_depitee_gooto_tan_e_nder_diiwaan_hee.[12][13]E_lewru_oktoobar_2019,_o_suɓaama_ngam_wonde_kanndidaa_e_lannda_Labour_to_Coventry_South,[3]_caggal_nde_depitee_Labour_jooni_oo,_hono_Jim_Cunningham,_holliti_wonde_o_dartoto.[14]_Kampaañ_makko_ina_wallita_ɗum_e_Dental_Dental,_Momentum,_Dental_Pompier,_Dental_Gollotooɓe_Jokkondiral_e_Dental_Gollotooɓe_Bakers,_Nguura_e_Gollotooɓe.[3]_Kono_suɓagol_makko_ngol_ina_luulndii_won_e_terɗe_lannda_gollotooɓe_e_nder_diiwaan_hee,_ɓe_ɓuri_yiɗde_ko_kanndidaaji_nokkuuji_ɗii_;_tergal_gootal_maa_haalan_Jewish_News_e_hitaande_2021_wonde_CLP_ina_"moƴƴi_no_feewi"_so_yerondiraama_e_Sultana.[15][16]_Sultana_suɓaama_e_woote_gardagol_leydi_2019,_tawi_Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zarah_Sultana#TuugnorgalWikipedia: Sumayyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/SumayyaSumeyah (aarabeere: سُمَيَّة; c. 550–615), woni tergal gadanal e nder umma (renndo) annabi lislaam Muhammadu wontude shahida (shahida), ko adii nde jom suudu mum Yasir ibn Amir kadi waraa ngam tuubde e...Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sumayya#Nguurndam_adanɗamWikipedia: Fatima bint Mundhirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_bint_MundhirFaatima bint al-mundhir ibn al-zubayr (aarabeere: فاطمة بنت المنذر بن الزبير) (668–763) ko ganndo hadiis mo Madiina, jeyaaɗo e yonta tabi’un.[1]Ko o haaloowo hadiis mawɗo nder Hadiisuuji sunna en.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_bint_Mundhir#JaangirdeNjawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_bint_Mundhir#NjawdiWikipedia: Idon Languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idon_LanguageIdon (Idong), walla Ajiya, ko ɗemngal Plateau to Niiseer.Wikipedia: Igala languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igala_languageIgala ko ɗemngal Yoruboid, ko leñol Igala e nder leydi Najeriya kaaldata. E hitaande 1989 ko ina tolnoo e 800 000 neɗɗo ina kaala ɗemngal Igala, ko ɓuri heewde e mum en ko e nder diiwaan Kogi, hay so tawii noon hannde ina hollita wonde limoore haalooɓe Igala ina tolnoo e miliyoŋaaji 1,6 neɗɗo.Fonoloji Fonoloji Igala ko nii:[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Igala_language#Fonoloji_Fonoloji_Igala_ko_nii:[4]Konnguɗi Alveolar labial Ɓaawo alveolar Palatal Velar Labial–velar Glottal Nofru m n ŋ Daande p t k k͡p Daande b d ɡ ɡ͡b Afrikaat Alaa Daande t͡ʃ Daande d͡ʒ Frikatiif Daande f s ʃ h Daande ɣ gw Tiril r Ko ɓadii w l j Wowel Yeeso Cakaare Caggal Uddit i, ĩ u, ũ Ko ɓadii-Hakkunde e o Uddit-Hakkunde ɛ, ɛ̃ ɔ, ɔ̃ Uddit a, ã Igala ina waɗi alkule jeeɗiɗi e hunuko, e alkule joy nofru.Alkule Alkule Igala ina kawra e alkule capanɗe tati e go’o (31).[5][6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Igala_language#Konnguɗi_Alveolar_labial_Ɓaawo_alveolar_Palatal_Velar_Labial–velar_Glottal_Nofru_m_n_ŋ_Daande_p_t_k_k͡p_Daande_b_d_ɡ_ɡ͡b_Afrikaat_Alaa_Daande_t͡ʃ_Daande_d͡ʒ_Frikatiif_Daande_f_s_ʃ_h_Daande_ɣ_gw_Tiril_r_Ko_ɓadii_w_l_j_Wowel_Yeeso_Cakaare_Caggal_Uddit_i,_ĩ_u,_ũ_Ko_ɓadii-Hakkunde_e_o_Uddit-Hakkunde_ɛ,_ɛ̃_ɔ,_ɔ̃_Uddit_a,_ã_Igala_ina_waɗi_alkule_jeeɗiɗi_e_hunuko,_e_alkule_joy_nofru.Alkule_Alkule_Igala_ina_kawra_e_alkule_capanɗe_tati_e_go’o_(31).[5][6]Alkule Igala Mawnde Alkulal tokosal A a B b Ch ch D d E e Ẹ ẹ F f G g Gb gb Gw gw H h Mi i J j K k Kp kp Kw kw L l M m N n Ny ny Ñ ñ Ñm ñm Ñw ñw O o Ọ ọ P p R r T t U u W w Wowel Igala ina jogii sifaaji alkule jeeɗiɗi e alkule alkule jeeɗiɗi: ⟨a⟩, ⟨e⟩ ⟨ẹ⟩ ⟨i⟩, ⟨o⟩, ⟨ọ⟩, e ⟨u⟩.[5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Igala_language#Alkule_Igala_Mawnde_Alkulal_tokosal_A_a_B_b_Ch_ch_D_d_E_e_Ẹ_ẹ_F_f_G_g_Gb_gb_Gw_gw_H_h_Mi_i_J_j_K_k_Kp_kp_Kw_kw_L_l_M_m_N_n_Ny_ny_Ñ_ñ_Ñm_ñm_Ñw_ñw_O_o_Ọ_ọ_P_p_R_r_T_t_U_u_W_w_Wowel_Igala_ina_jogii_sifaaji_alkule_jeeɗiɗi_e_alkule_alkule_jeeɗiɗi:_⟨a⟩,_⟨e⟩_⟨ẹ⟩_⟨i⟩,_⟨o⟩,_⟨ọ⟩,_e_⟨u⟩.[5]Toonuuji Igala ina jogii kadi tonngooɗe joy : ɓeydaare toownde, toownde, hakkunde toownde, toownde, e lesre.[5][6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Igala_language#Toonuuji_Igala_ina_jogii_kadi_tonngooɗe_joy_:_ɓeydaare_toownde,_toownde,_hakkunde_toownde,_toownde,_e_lesre.[5][6]Wikipedia: Rabia Basrihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabia_BasriRabi’a al-ʼAdawiyya al-Qaysiyya (aarabeeɓe: رابعة العدوية القيسية; c. 716 – 801 CE)[1] ko juulɗo aarabeejo, gooto e aranndeeji suufiyankooɓe, kadi ko neɗɗo diine mawɗo.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabia_Basri#NguurndamWikipedia: Idun languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idun_languageIdun (Idũ), walla Dũya (Dunya, Adong, Lungu, Ungu), ko ɗemngal Plateau ngal seedtaaka no feewi e nder leydi Nijeer. Senngo maggo laaɓtaani, kono ina gasa tawa ko ngo ɓuri ɓadaade Ashe.Gure Haalooɓe ina nguuri e Ramindop B, Ùndofã̀, Udou, Táymɛ̀̃, Adar, Igbà, Mɛmdɔr, Hùrtɔ̀̃, Àgbàŋnɔr, Ùmbùgàŋ, Jàja, Ǹìndam, Kùkaŋ, ÙñČ, Iögba, llages e nder diiwaan Kaduna. Inɗe gure Hausa en woni: Shinkafa, Yèlwa, Jabe Panda, e Gunduma.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Idun_language#Gure_Haalooɓe_ina_nguuri_e_Ramindop_B,_Ùndofã̀,_Udou,_Táymɛ̀̃,_Adar,_Igbà,_Mɛmdɔr,_Hùrtɔ̀̃,_Àgbàŋnɔr,_Ùmbùgàŋ,_Jàja,_Ǹìndam,_Kùkaŋ,_ÙñČ,_Iögba,_llages_e_nder_diiwaan_Kaduna._Inɗe_gure_Hausa_en_woni:_Shinkafa,_Yèlwa,_Jabe_Panda,_e_Gunduma.[3]Jokkude p b t d c ɟ k ɡ k͡p ɡ͡b Nofru m n ŋ Tappu ɾ ɽ Tiril r Frikatiif f v s z ʃ ʒ x ɣ h Afrikaat p̪͡f b̪͡v t͡s d͡z Ko ɓadii j ɥ w Bannge (l)1 1. Ko e kelme ñamaale cakkitiiɗe tan, ko ɓuri heewde ko e ɗemngal Hausahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idun_language#Jokkude_p_b_t_d_c_ɟ_k_ɡ_k͡p_ɡ͡b_Nofru_m_n_ŋ_Tappu_ɾ_ɽ_Tiril_r_Frikatiif_f_v_s_z_ʃ_ʒ_x_ɣ_h_Afrikaat_p̪͡f_b̪͡v_t͡s_d͡z_Ko_ɓadii_j_ɥ_w_Bannge_(l)1_1._Ko_e_kelme_ñamaale_cakkitiiɗe_tan,_ko_ɓuri_heewde_ko_e_ɗemngal_HausaWowel [5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Idun_language#Wowel_[5]Uddu i u Ko ɓadii-Ko ɪ ʊ Ko ɓadii-Hakkunde e o Uddit-Hakkunde ɛ ɔ Uddit a Denndaangal alkule so wonaa alkule ɓadtiiɗe /ɪ/ e /ʊ/ ina mbaawi feeñde juutɗe, nasal walla ɗiɗi fof ; alkule /ɪ/ e /ʊ/ ina majja wonande sukaaɓe haalooɓe.[6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Idun_language#Uddu_i_u_Ko_ɓadii-Ko_ɪ_ʊ_Ko_ɓadii-Hakkunde_e_o_Uddit-Hakkunde_ɛ_ɔ_Uddit_a_Denndaangal_alkule_so_wonaa_alkule_ɓadtiiɗe_/ɪ/_e_/ʊ/_ina_mbaawi_feeñde_juutɗe,_nasal_walla_ɗiɗi_fof_;_alkule_/ɪ/_e_/ʊ/_ina_majja_wonande_sukaaɓe_haalooɓe.[6]Toon Toɓɓe tati ina ngoodi e Idun, kam e tonngoode ummotoonde e tonngoode fadnde ummoriinde e tonngoode toownde ɓadtiinde.https://ff.wikipedia.org/wiki/Idun_language#Toon_Toɓɓe_tati_ina_ngoodi_e_Idun,_kam_e_tonngoode_ummotoonde_e_tonngoode_fadnde_ummoriinde_e_tonngoode_toownde_ɓadtiinde.Wikipedia: Oba Francis Olagobin Olatunji Adedoyinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Francis_Olagobin_Olatunji_AdedoyinOba Francis Adedoyin (lewru Yarkoma 1922, to Tonkere – 5 Ut 2018) ko Ogunsua walla laamɗo aadaaji Modakeke, o ummorii ko e galle laamɗo Olaogbin to Modakeke. O jeyaa ko e laamɓe ɓurɓe alɗude e Oba ɓurɗo lollude e nder leydi Yoruba.Wikipedia: Oba Sefiu Oyebola Adeyeri III, Ajirotutu Ihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Sefiu_Oyebola_Adeyeri_III,_Ajirotutu_IOba Sefiu Olawale Oyebola Adeyeri III (Ajirotutu I) ko Aseyin 30ɓo e hannde mo Iseyinland, diiwaan aadaaji e nder Oyo, Najeriya. O jooɗiima e jappeere laamu ñalnde 14 Duujal hitaande 2023, o lomtii maayɗo Oba Abdganiy Salawudeen Adekunle.Wikipedia: Idon languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idon_languageIdon (Idong), walla Ajiya, ko ɗemngal Plateau e nder leydi Najeriya.Wikipedia: Aliyu Obajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_ObajeÀlíì Ọ̀chẹ́ja Ọ̀bàje heɗtoⓘ GCFR (1910 – 16 lewru juko hitaande 2012)[1] ko Àtá Igala (laamɗo mawɗo) 26ɓo e nder Laamu Igala e nder leydi Nijeer.[2] Obaje laami duuɓi 56 ko ɗum waɗi o jeyaa ko e laamɓe ɓurɓe juutde e nder daartol leydi Najeriya.Nguurndam e laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Obaje#Nguurndam_e_laamuWikipedia: Idere languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idere_languageIdere ko ɗemngal Ibibiyo-Efik e nder leydi Najeriya.Wikipedia: Philip Obelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Philip_ObelePhilip Osaro Obele JP (jibinaaɗo e hitaande 1958)[1] ko laamɗo aadaaji Naajeeriya, kadi ko laamɗo sappo e go’o e Laamu Eleme gila 2019.[2]Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Philip_Obele#JaangirdeNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Philip_Obele#Nguurndam_neɗɗoWikipedia: Iceve-Maci languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iceve-Maci_languageCeve (Iceve), walla Iceve-Maci , ko ɗemngal Tiwoyid ngal Kamaruun. Ɗemɗe ceertuɗe ɗee ko Ceve tigi rigi (Becheve), e Maci (Matchi, Oliti).Siistem binndol Alkule Iceve-Maci[3] a b c d e ɛ f g gb gh h i k kp l m n ŋ o ɔ p s u ʉ v w y z Multigaraafuuji Digaraaji mb nd ng ny nz ŋw ŋm IPA mb nd ŋg nj ndz ŋw ŋm Taƴre mgb IPA ŋmgb [4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Iceve-Maci_language#Siistem_binndol_Alkule_Iceve-Maci[3]_a_b_c_d_e_ɛ_f_g_gb_gh_h_i_k_kp_l_m_n_ŋ_o_ɔ_p_s_u_ʉ_v_w_y_z_Multigaraafuuji_Digaraaji_mb_nd_ng_ny_nz_ŋw_ŋm_IPA_mb_nd_ŋg_nj_ndz_ŋw_ŋm_Taƴre_mgb_IPA_ŋmgb_[4]Kollitgol tonngoode Noddaango á à walla a â ă àâ Tone description Toowɗo Les Faɗo Ummotoo Faɗo-ummotooɗo [4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Iceve-Maci_language#Kollitgol_tonngoode_Noddaango_á_à_walla_a_â_ă_àâ_Tone_description_Toowɗo_Les_Faɗo_Ummotoo_Faɗo-ummotooɗo_[4]Fonoloji [4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Iceve-Maci_language#Fonoloji_[4]Konnguɗi Alveolaar Labial/Postalveolaar Palatal Velaar Labiyolaar Glotal Nofru m n ŋ ŋm Plosif p b mb t d ⁿd k g ŋg kp gb ŋmgb Afrikaat t͡s ~ t͡ʃ d͡z ~ d͡ʒ ⁿd͡z Frikatiif f v s ~ ʃ h Ko ɓadii l j ɲj w ⁿw Wowel Yeeso Cakaare Caggal Uddit i ɨ u Ko ɓadii-ɓadi ʊ Ko ɓadii-hakkunde e o Uddit/Uddit-hakkunde a ɔ Toonuuji Toonuuji 5 ina ngoodi : toowɗo, lesɗo, faɗo, ummotooɗo e ummotooɗo-faɗo.https://ff.wikipedia.org/wiki/Iceve-Maci_language#Konnguɗi_Alveolaar_Labial/Postalveolaar_Palatal_Velaar_Labiyolaar_Glotal_Nofru_m_n_ŋ_ŋm_Plosif_p_b_mb_t_d_ⁿd_k_g_ŋg_kp_gb_ŋmgb_Afrikaat_t͡s_~_t͡ʃ_d͡z_~_d͡ʒ_ⁿd͡z_Frikatiif_f_v_s_~_ʃ_h_Ko_ɓadii_l_j_ɲj_w_ⁿw_Wowel_Yeeso_Cakaare_Caggal_Uddit_i_ɨ_u_Ko_ɓadii-ɓadi_ʊ_Ko_ɓadii-hakkunde_e_o_Uddit/Uddit-hakkunde_a_ɔ_Toonuuji_Toonuuji_5_ina_ngoodi_:_toowɗo,_lesɗo,_faɗo,_ummotooɗo_e_ummotooɗo-faɗo.Wikipedia: Obantahttps://ff.wikipedia.org/wiki/ObantaObanta (Ogborogan) woni laamiiɗo tataɓo nder laamu Ijebu laamiiɗo nder karnuwol 14ɓiire haa lesdi Ogun, lesdi Naajeeriya.[1][2][3]Wikipedia: Ibuoro languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibuoro_languageIbuoro ko ɗemngal Ibibiyo-Efik e nder leydi Najeriya. Ɗemɗe mayri ko Ibuoro tigi-rigi, Ito, Itu Mbon Uzo e Nkari.Wikipedia: Samuel Odulana Odugade Ihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Odulana_Odugade_ISamuel Odulana Odugade I (HeɗtoR; 14 lewru Abriil 1914 – 19 lewru Yarkomaa 2016) ko Olubadan 40ɓo mo Ibadan kadi ina wiyee ko kanko woni laamɗo ɓurɗo ɓooyde e nguurndam e nder leydi Najeriya.[1][2]Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Odulana_Odugade_I#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Odulana_Odugade_I#KugalWikipedia: Ibibio-Efik languageshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibibio-Efik_languagesCaka Ibibio woni dental ɗemngal mawngal e nder calɗi maayo Cross River to Benue–Kongo. Efik proper ina jogii darnde ngenndiire e nder leydi Najeriya, kadi ko e majjere waɗtaa e binndol ɗemngal Ibibio, hay so tawii noon Ibibio proper ina jogii haalooɓe ɗemngal mum.Feereeji Efik-Ibibio ko dental ɗemngal ngal yimɓe ko ina tolnoo e miliyoŋaaji 15 e nder diiwaan Akwa Ibom e fotde miliyoŋaaji 5 e nder diiwaan Cross River e nder leydi Najeriya, ɗum noon ko dental joyaɓal ɓurngal mawnude e nder leydi Najeriya caggal Hausa, Yoruba, Igbo e Fulani.https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibibio-Efik_languages#Feereeji_Efik-Ibibio_ko_dental_ɗemngal_ngal_yimɓe_ko_ina_tolnoo_e_miliyoŋaaji_15_e_nder_diiwaan_Akwa_Ibom_e_fotde_miliyoŋaaji_5_e_nder_diiwaan_Cross_River_e_nder_leydi_Najeriya,_ɗum_noon_ko_dental_joyaɓal_ɓurngal_mawnude_e_nder_leydi_Najeriya_caggal_Hausa,_Yoruba,_Igbo_e_Fulani.Anaang (miliyoŋaaji 5,5 haalooɓe, limto 2018) Ibibio (15 miliyoŋ haaloowo, ina heen haalooɓe L2, limto 2018) Efik (miliyoŋaaji 3 haalooɓe, limto 2018. Efik ina jogii kadi fotde miliyoŋaaji 2 haalooɓe ɗemngal ɗiɗaɓal.) Feereeji tokoosi, e wiyde Williamson e Blench,[a] ko :https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibibio-Efik_languages#Anaang_(miliyoŋaaji_5,5_haalooɓe,_limto_2018)_Ibibio_(15_miliyoŋ_haaloowo,_ina_heen_haalooɓe_L2,_limto_2018)_Efik_(miliyoŋaaji_3_haalooɓe,_limto_2018._Efik_ina_jogii_kadi_fotde_miliyoŋaaji_2_haalooɓe_ɗemngal_ɗiɗaɓal.)_Feereeji_tokoosi,_e_wiyde_Williamson_e_Blench,[a]_ko_:Ekit (200 000 haaloowo), e ɗemngal Etebi Efai (7 000 haaloowo) Ibuoro (20 000 haalooɓe), e ɗemɗe Ibuoro tigi rigi, Ito, Itu Mbon Uzo e Nkari Eki (5 000 haalooɓe) Idere (5 000 haalooɓe) Ukwa (100 haalooɓe) Ina gasa tawa ko ɗemngal gootal, hay so tawii noon Ethnologue ina jokki e ɗemɗe ceertuɗe.https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibibio-Efik_languages#Ekit_(200_000_haaloowo),_e_ɗemngal_Etebi_Efai_(7_000_haaloowo)_Ibuoro_(20_000_haalooɓe),_e_ɗemɗe_Ibuoro_tigi_rigi,_Ito,_Itu_Mbon_Uzo_e_Nkari_Eki_(5_000_haalooɓe)_Idere_(5_000_haalooɓe)_Ukwa_(100_haalooɓe)_Ina_gasa_tawa_ko_ɗemngal_gootal,_hay_so_tawii_noon_Ethnologue_ina_jokki_e_ɗemɗe_ceertuɗe.Wikipedia: Ibibio languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibibio_languageIbibio ko ɗemngal neeniwal yimɓe Ibibio en e nder leydi Najeriya, jeyaa ko e dental ɗemɗe Ibibio-Efik ɗemɗe Cross River. Innde Ibibio ndee ina huutoree sahaa e sahaa fof e dental ɗemɗe ɗee kala.Peccitagol geɗe leydi Yimɓe Ibibio ina tawee e diiwaan Fuɗnaange-Fuɗnaange leydi Najeriya e nder diiwaan Akwa Ibom, diiwaan Cross River, e diiwaan Abia fuɗnaange (LGAs Arochukwu e Ukwa Fuɗnaange). Ummaatoore Ibibio haa Opobo Nkoro e Oyigbo LGA's haa lesdi Rivers, ɗuuɗɗum anndaaka.https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibibio_language#Peccitagol_geɗe_leydi_Yimɓe_Ibibio_ina_tawee_e_diiwaan_Fuɗnaange-Fuɗnaange_leydi_Najeriya_e_nder_diiwaan_Akwa_Ibom,_diiwaan_Cross_River,_e_diiwaan_Abia_fuɗnaange_(LGAs_Arochukwu_e_Ukwa_Fuɗnaange)._Ummaatoore_Ibibio_haa_Opobo_Nkoro_e_Oyigbo_LGA's_haa_lesdi_Rivers,_ɗuuɗɗum_anndaaka.Fonoloji Konnguɗi Foneeji konnguɗi ibibio[2] Labial Koronal Palatal Velar Labial-velar Nofru m n ɲ ŋ Daande ɓuuɓnde b t k k͡p daande d Daande frikatif f s Ko ɓadii j w /m, b/ ko bilabiiji, /f/ ko dental.[2] /b/ ina jogii allofonuuji ɗiɗi, ɗi keɓata ko e peccitagol timmungol : daande [p] e daande [b].[3] /n, d, s/ ko alkule [n, d, s], /t/ ko dental [t̪].[2] Fuɗɗoode /ŋ/ ina faamniree [ŋ͡w].[2] Plosifs hakkunde daande ina lenti:[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibibio_language#Fonoloji_Konnguɗi_Foneeji_konnguɗi_ibibio[2]_Labial_Koronal_Palatal_Velar_Labial-velar_Nofru_m_n_ɲ_ŋ_Daande_ɓuuɓnde_b_t_k_k͡p_daande_d_Daande_frikatif_f_s_Ko_ɓadii_j_w_/m,_b/_ko_bilabiiji,_/f/_ko_dental.[2]_/b/_ina_jogii_allofonuuji_ɗiɗi,_ɗi_keɓata_ko_e_peccitagol_timmungol_:_daande_[p]_e_daande_[b].[3]_/n,_d,_s/_ko_alkule_[n,_d,_s],_/t/_ko_dental_[t̪].[2]_Fuɗɗoode_/ŋ/_ina_faamniree_[ŋ͡w].[2]_Plosifs_hakkunde_daande_ina_lenti:[2]Toonuuji Ibibio ina jogii tonngooɗe joy : toowɗe, hakkundeeje, ummotooɗe, faddorɗe e lesɗeele. Konngol ina waawi firtude geɗe ɗiɗi walla ko ɓuri ɗum ceertuɗe tuugnaade e tonngoode nde toɗɗaa.https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibibio_language#Toonuuji_Ibibio_ina_jogii_tonngooɗe_joy_:_toowɗe,_hakkundeeje,_ummotooɗe,_faddorɗe_e_lesɗeele._Konngol_ina_waawi_firtude_geɗe_ɗiɗi_walla_ko_ɓuri_ɗum_ceertuɗe_tuugnaade_e_tonngoode_nde_toɗɗaa.Ortogaraafi Alkule ibibiyo 1983[4] Essien 1990[5] IPA a a a b b b d d d e e e ǝ ə f f f gh gh ɣ h h x mi i mi ị ị ɨ k k k kp kp kp m m m n n n ñ n̄ ŋ ñw n̄w ŋ ny ny ɲ o o o ọ ọ ɔ ʌ ʌ ʌ p p p s s s t t t u u u ụ ụ ʉ w w w y y jhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibibio_language#Ortogaraafi_Alkule_ibibiyo_1983[4]_Essien_1990[5]_IPA_a_a_a_b_b_b_d_d_d_e_e_e_ǝ_ə_f_f_f_gh_gh_ɣ_h_h_x_mi_i_mi_ị_ị_ɨ_k_k_k_kp_kp_kp_m_m_m_n_n_n_ñ_n̄_ŋ_ñw_n̄w_ŋ_ny_ny_ɲ_o_o_o_ọ_ọ_ɔ_ʌ_ʌ_ʌ_p_p_p_s_s_s_t_t_t_u_u_u_ụ_ụ_ʉ_w_w_w_y_y_jWikipedia: Hya languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hya_languageHya ko ɗemngal Afro-Asiatic kaaleteengal to worgo Kamerun e diiwanuuji koɗdiiɗi e leydi Nijeer.[1]Sendol Ɗemngal Hya ina haalee tan to Amsa, nokku gonɗo hedde 10 km to fuɗnaange Rumsiki ɗo Psikya haaltee ɗoo, e keerol leydi Niiseer (komin Mogodé, departemaa Mayo-Tsanaga, Diiwaan Fuɗnaange-rewo). Ina waawi wonde ko nanndi e ɗemngal "Higi" Ghyá ngal R. Mohrlang limti.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Hya_language#Sendol_Ɗemngal_Hya_ina_haalee_tan_to_Amsa,_nokku_gonɗo_hedde_10_km_to_fuɗnaange_Rumsiki_ɗo_Psikya_haaltee_ɗoo,_e_keerol_leydi_Niiseer_(komin_Mogodé,_departemaa_Mayo-Tsanaga,_Diiwaan_Fuɗnaange-rewo)._Ina_waawi_wonde_ko_nanndi_e_ɗemngal_"Higi"_Ghyá_ngal_R._Mohrlang_limti.[2]Senngo Higi (haalaaɗo e leydi Najeriya), Psikya, e Hya ko ɗemɗe tati ceertuɗe kono ɓadiiɗe jeyaaɗe e dental ɗemɗe Margi.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Hya_language#Senngo_Higi_(haalaaɗo_e_leydi_Najeriya),_Psikya,_e_Hya_ko_ɗemɗe_tati_ceertuɗe_kono_ɓadiiɗe_jeyaaɗe_e_dental_ɗemɗe_Margi.[2]Wikipedia: Hwana languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hwana_languageHwana (anndiraaɗo kadi Hwona, Hona, Tuftera, Fiterya) ko ɗemngal Afro-Aasiyankeewal, kaaleteengal e nder Diiwaan Adamawa, Najeriya.[1]Teskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hwana_language#TeskorɗeWikipedia: Hungworo languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hungworo_languageHungworo (Huŋgwəryə, Ca̱hungwaráya̱), walla Ngwe (Ngwoi, Ungwai[2]), ko ɗemngal Kainji kaaleteengal e nokku biyeteeɗo Tegina, Kagara, Pandogari e nder Rafi, Najeriya.Wikipedia: Hun-Saare languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hun-Saare_languageHun-Saare walla Duka ko ɗemngal Kainji e nder leydi Najeriya. Ɗemɗe fuɗnaange e hirnaange ɗe nganndiraa ko Hun (Ut-Hun) e Saare (Us-Saare), kono haalooɓe ɓee kuutortoo ɗemɗe ɗiɗi ɗee fof ko Saare.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hun-Saare_language#TuugnorgalJanngugol jokkungolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hun-Saare_language#Janngugol_jokkungolWikipedia: Ooni Luwoohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ooni_LuwooOoni Lúwo Gbàgìdá (waktuuji goɗɗi ina mbinndee Luwo) ko Ooni 21 mo Ife, laamɗo aadaaji ɓurɗo mawnude e Ile Ife, galle maamiraaɓe Yoruba en e teeminannde 10ɓiire.[1][2]Wikipedia: Humono languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Humono_languageƊemngal Humono, Kohumono (Bahumono, Ohumono), ko ɗemngal Maayo Toowngal Naajeeriya ngal yimɓe Bahumono en kaalata e nokku laamu Abi e nder diiwaan Maayo Maayo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Humono_language#.TuugnorgalWikipedia: Bade Languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bade_LanguageBade (kañum ne ina winndaa Bede, Bedde, walla Bode) ko ɗemngal Hirnaange Caad ngal yimɓe Bade en kaaldata e nder diiwaan Yobe e diiwaan Jigawa, to leydi Nijeer. Laamɗo maɓɓe aada ko Emir Bade.Wikipedia: Huba languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huba_languageƊemngal Huba (Nya Huba), anndiraangal kadi Kilba, ko ɗemngal Caad e nder leydi Najeriya.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huba_language#TuugnorgalWikipedia: Horom languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Horom_languageHorom (Rom) ko ɗemngal Plateau e nder leydi Najeriya.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Horom_language#TuugnorgalIwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Horom_language#IwdiijiWikipedia: Derin Ologbenlahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Derin_OlogbenlaDerin Ologbenla ko Ooni 45ɓo Ife, laamɗo aadaaji ɓurɗo mawnude e Ile Ife, galle maamiraaɓe Yoruba en. O lomtii Ooni Ooni Orarigba, lomtii mo ko Ooni Adelekan Olubuse I.Wikipedia: Bade Languageshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bade_LanguagesƊemɗe Bade (anndiraaɗe kadi B.1 Caad hirnaange walla ɗemɗe Bade–Ngizim) ko calɗi ɗemɗe Caad hirnaange kaaleteeɗe e nder diiwaan Borno e diiwaan Jigawa to worgo leydi Niiseer.Wikipedia: Hõne languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%B5ne_languageHõne ko ɗemngal Jukunoid haalteengal e Diiwaan Gombe e Diiwaan Taraba, Nijeeriya. Haalooɓe ɗemɗe ɗiɗi ɗee, Pindiga e Gwana, ina mbaawi faamde tan ko e caɗeele.Sendol Hõne ina haalee e LGAaji Akko, Billiri, Shongom, e Karim-Lamido. Ethnologue (22ɓo) limtii gure ɗee ko nii:https://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%B5ne_language#Sendol_Hõne_ina_haalee_e_LGAaji_Akko,_Billiri,_Shongom,_e_Karim-Lamido._Ethnologue_(22ɓo)_limtii_gure_ɗee_ko_nii:Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%B5ne_language#TuugnorgalWikipedia: Basa languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basa_languageBasa ko dental ɗemɗe Kainji cakkitiiɗe e nder leydi Niiseer. Ɗe ɗon haalee nder rentooji feere-feere diga lesdi Niger haa woyla-fuunaange haa lesdi Benue haa woyla-caka.Wikipedia: Obalufon Alayemorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obalufon_AlayemoreObalufon AlayemoreWikipedia: Holma languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Holma_languageHolma (anndiraaɗo kadi Da Holmaci, Bali Holma) ko ɗemngal Afrik-Aasiyankeewal majjungal, ngal meeɗnoo haaleede e nder leydi Niiseer e nder diiwaan Adamawa, sara keeri leydi Kamerun. Haalooɓe mbaylitii e Fulfulde Naajeeriya.Teskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Holma_language#TeskorɗeWikipedia: Bata Languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bata_LanguageBata (Gbwata) ko ɗemngal Afro-Aasiyankeewal haalteengal e nder leydi Nijeeriya e nder diiwaan Adamawa e nder diiwaanuuji Numan, Song, Fufore e Jimeta gire Yola maiha Demsa lamorde LGAs, e nder leydi Kamerun e nder diiwaan Fuɗnaange to keerol leydi Nijeeriya. Ɗemɗe ɗe ngoni: Demsa, Garoua, Jirai, Kobotaci, Malabu, Ndeewe, Ribaw, Wadi, Zumu (Jimo).Wikipedia: Hausa–Gwandara languageshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hausa%E2%80%93Gwandara_languagesƊemɗe Hausa–Gwandara (anndiraaɗe kadi ɗemɗe A.1 Hirnaange Chadic) ɗe ɓesngu Afro-Asiyatik ɓuri haaleede ko to Niiseer e Naajeeriya.Ɗemɗe Ɗemɗe ɗiɗi Hawsa–Gwandara ɗe ngoni:https://ff.wikipedia.org/wiki/Hausa%E2%80%93Gwandara_languages#Ɗemɗe_Ɗemɗe_ɗiɗi_Hawsa–Gwandara_ɗe_ngoni:Hawsa Gwandara Senngo nder Chadic hirnaange Tuugnaade e morfolooji innde e sifaaji grammar goɗɗi, Blench (2021) miijii ko calɗi Hausa–Gwandara ɗii ngoni calɗi Chadic hirnaange gadani ceertuɗi e Chadic Proto-Hirnaange.[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Hausa%E2%80%93Gwandara_languages#Hawsa_Gwandara_Senngo_nder_Chadic_hirnaange_Tuugnaade_e_morfolooji_innde_e_sifaaji_grammar_goɗɗi,_Blench_(2021)_miijii_ko_calɗi_Hausa–Gwandara_ɗii_ngoni_calɗi_Chadic_hirnaange_gadani_ceertuɗi_e_Chadic_Proto-Hirnaange.[1]Batte ɗe ngonaa Chadic Ɗemɗe Hausa–Gwandara ina njogii kelme keewɗe ɗe tawaaka e ɗemɗe Chadic goɗɗe[2] sabu ko ɗemɗe Adamawa, Plateau, Kainji, Nupoid, e ɗemɗe Benue-Kongo goɗɗe keɓtinaaɗe e sahaa yaajde e nder leydi Naajeeriya. Nde ɗeen ɗemɗe mbaɗti assimile, ko heewi e konnguɗi mum en mbayliino lexicon Hausa. Won batte ɗemɗe Nilo-Sahara majjuɗe ɗee ina cikkaa.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Hausa%E2%80%93Gwandara_languages#Batte_ɗe_ngonaa_Chadic_Ɗemɗe_Hausa–Gwandara_ina_njogii_kelme_keewɗe_ɗe_tawaaka_e_ɗemɗe_Chadic_goɗɗe[2]_sabu_ko_ɗemɗe_Adamawa,_Plateau,_Kainji,_Nupoid,_e_ɗemɗe_Benue-Kongo_goɗɗe_keɓtinaaɗe_e_sahaa_yaajde_e_nder_leydi_Naajeeriya._Nde_ɗeen_ɗemɗe_mbaɗti_assimile,_ko_heewi_e_konnguɗi_mum_en_mbayliino_lexicon_Hausa._Won_batte_ɗemɗe_Nilo-Sahara_majjuɗe_ɗee_ina_cikkaa.[2]Engeleere Hausa tárà jeenay yumma/debbo uwaa lootde (ɓanndu) wankèè leeso gado boɗeejo, boɗeejo jalboowo jaa hitaande shekara portube beguwa agama liɗɗi ƙadangare ndiyam ruwaa naange, ñalawma rana eggudu ƙwǎy liyon zákii lewru dààmísà lewru, lewru wátàà hare ko ɗoon ƴiye kunāma yiɗde/haajde/yiɗde/yiɗde soo koɗo (sfinkter) kondo, ƙunduu doktoor bokaa heege yúnwàa paɗe tākalmi lannda huɗo tofa moƴƴere, sortude iri jimɗi ráwáá maayo rafi ram rago baali goggo, goggo konu yāƙi gatari saak moƴƴo, hakke dede, daidai bulrush millet maiwa iburu iburu feccere raabi wuro/koɗorde tungaa kosam debbo màmáá haayre ɓuuɓnde fā, pā hoɗorde bukka ɓuuɓna tauna, tamna kosam náamàa nebam mai puɗi ɗabééwàhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hausa%E2%80%93Gwandara_languages#Engeleere_Hausa_tárà_jeenay_yumma/debbo_uwaa_lootde_(ɓanndu)_wankèè_leeso_gado_boɗeejo,_boɗeejo_jalboowo_jaa_hitaande_shekara_portube_beguwa_agama_liɗɗi_ƙadangare_ndiyam_ruwaa_naange,_ñalawma_rana_eggudu_ƙwǎy_liyon_zákii_lewru_dààmísà_lewru,_lewru_wátàà_hare_ko_ɗoon_ƴiye_kunāma_yiɗde/haajde/yiɗde/yiɗde_soo_koɗo_(sfinkter)_kondo,_ƙunduu_doktoor_bokaa_heege_yúnwàa_paɗe_tākalmi_lannda_huɗo_tofa_moƴƴere,_sortude_iri_jimɗi_ráwáá_maayo_rafi_ram_rago_baali_goggo,_goggo_konu_yāƙi_gatari_saak_moƴƴo,_hakke_dede,_daidai_bulrush_millet_maiwa_iburu_iburu_feccere_raabi_wuro/koɗorde_tungaa_kosam_debbo_màmáá_haayre_ɓuuɓnde_fā,_pā_hoɗorde_bukka_ɓuuɓna_tauna,_tamna_kosam_náamàa_nebam_mai_puɗi_ɗabééwàTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hausa%E2%80%93Gwandara_languages#TuugnorgalWikipedia: Sunil Vaswanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunil_VaswaniSunil Vaswani (jibinaa ko 11 lewru juko hitaande 1963) ko jom ngalu miliyaaruuji Najeriya jibinaaɗo to Inndo, kadi ko hooreejo fedde Stallion ; sosiyetee gonɗo to Dubaay, jogiiɗo nafooje keewɗe to bannge otooji, marsandiis, nguura, peewnugol njamndi, palastik, paaspoor, petroŋ, golle porto e karallaagal. Fedde nde ina golloroo e nder Asii, Fuɗnaange hakkundeejo e Afrik.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunil_Vaswani#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunil_Vaswani#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunil_Vaswani#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunil_Vaswani#TuugnorgalWikipedia: Ayu Languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayu_LanguageAyu ko ɗemngal Plateau tokosal, ngal woni ko e majjude, to bannge worgo leydi Kaduna, to leydi Nijeer. Senngo maggal caggal ɗuum laaɓtaani, kono ina waawi tawa ko ngal gootal e ɗemɗe Ninzic (Blench 2008).Wikipedia: Alhaji Abdulmalik Asekomhe Afegbuahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Abdulmalik_Asekomhe_AfegbuaAlhaji Abdulmalik Asekomhe Afegbua (hedde hitaande 1845-8 lewru Juko hitaande 1954) (OBE) ko laamɗo Naajeeriya, kadi ko kanko woni Otaru gadano e nder laamu Okpella.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Abdulmalik_Asekomhe_Afegbua#Nguurndam_adanɗamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Abdulmalik_Asekomhe_Afegbua#TuugnorgalWikipedia: Bu Languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bu_LanguageBu-Ninkada (Ibut, Abu, Jida) ko ɗemngal Plateau e nder leydi Najeriya. Ɗemɗe ɗiɗi ɗee, Bu e Ninkada, ina ceerti to bannge leƴƴi.Wikipedia: Hausa languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hausa_languageHawsa (/ˈhaʊsə/;[2] Harshen/Halshen Hausa heɗtoⓘ; Ajami: هَرْشٜىٰن هَوْسَا) ko ɗemngal Caad ngal Hawsa’en haali haa woyla leydi Najeriya, Ganaa, Kamerun, Benin e Togo, e souther geɗe Niiseer, e Caad, tawi ina waɗi leƴƴi pamari keewɗi e nder Kodduwaar. Haalooɓe seeɗa ina ngoodi kadi e nder leydi Sudaan.Senngo Winndannde mawnde: Ɗemɗe Afroasi Hausa jeyaa ko e fedde ɗemɗe Chadic hirnaange e nder fedde ɗemɗe Chadic, nde wonnoo ko e nder galle ɗemɗe Afroasiatic.[8]https://ff.wikipedia.org/wiki/Hausa_language#Senngo_Winndannde_mawnde:_Ɗemɗe_Afroasi_Hausa_jeyaa_ko_e_fedde_ɗemɗe_Chadic_hirnaange_e_nder_fedde_ɗemɗe_Chadic,_nde_wonnoo_ko_e_nder_galle_ɗemɗe_Afroasiatic.[8]Pelle ɗemɗe Naajeeriya e hitaande 1979 Haalooɓe ɗemngal Hausa, leñol Hausa, ɓuri heewde ko e fuɗnaange Niiseer e worgo Naajeeriya.[4][3][9] Ɗemngal ngal huutortee ko no lingua franca nii, ko yimɓe ɓe ngonaa haalooɓe ɗemngal mum en ngoni e nder ko ɓuri heewde e fuɗnaange leydi Niiseer, fuɗnaange Niiseer, fuɗnaange Kamerun, fuɗnaange Ganaa, fuɗnaange Benin, fuɗnaange Togo, fuɗnaange Caad e nokkuuji Sudaan.[3]Naajeeriya To leydi Naajeeriya, Hausa en ɓuri heewde e nder worgo leydi ndii fof, kono wonaa e nder diiwanuuji Kwara, Kogi e Benue. Dowlaaji (walla gure) ɗe hawsa ɓuri haaleede ina njeyaa heen : Kano, Kaduna, Katsina, Daura, Gobir, Zaria, Sokoto, Birnin Kebbi, Gusau, Dutse, Hadejia, Bauchi, Misau, Zamfara, Gombe, Nafada, Maiduguri, Yobe, Yola , Jalingo, Jos, Lafiya, Nasarawa, Minna, Kontagora, Keffi e Abuja.[10]https://ff.wikipedia.org/wiki/Hausa_language#Pelle_ɗemɗe_Naajeeriya_e_hitaande_1979_Haalooɓe_ɗemngal_Hausa,_leñol_Hausa,_ɓuri_heewde_ko_e_fuɗnaange_Niiseer_e_worgo_Naajeeriya.[4][3][9]_Ɗemngal_ngal_huutortee_ko_no_lingua_franca_nii,_ko_yimɓe_ɓe_ngonaa_haalooɓe_ɗemngal_mum_en_ngoni_e_nder_ko_ɓuri_heewde_e_fuɗnaange_leydi_Niiseer,_fuɗnaange_Niiseer,_fuɗnaange_Kamerun,_fuɗnaange_Ganaa,_fuɗnaange_Benin,_fuɗnaange_Togo,_fuɗnaange_Caad_e_nokkuuji_Sudaan.[3]Naajeeriya_To_leydi_Naajeeriya,_Hausa_en_ɓuri_heewde_e_nder_worgo_leydi_ndii_fof,_kono_wonaa_e_nder_diiwanuuji_Kwara,_Kogi_e_Benue._Dowlaaji_(walla_gure)_ɗe_hawsa_ɓuri_haaleede_ina_njeyaa_heen_:_Kano,_Kaduna,_Katsina,_Daura,_Gobir,_Zaria,_Sokoto,_Birnin_Kebbi,_Gusau,_Dutse,_Hadejia,_Bauchi,_Misau,_Zamfara,_Gombe,_Nafada,_Maiduguri,_Yobe,_Yola_,_Jalingo,_Jos,_Lafiya,_Nasarawa,_Minna,_Kontagora,_Keffi_e_Abuja.[10]Ndenndaandi Niiseer To leydi Niger, Hausa ina haala fotde 53% e yimɓe leydi ndii.[11] Engo lolliri no feewi e nder gure Maradi, Diffa, Tahowaa, Zinder, Tillaberi, Dosso, e Agadez.https://ff.wikipedia.org/wiki/Hausa_language#Ndenndaandi_Niiseer_To_leydi_Niger,_Hausa_ina_haala_fotde_53%_e_yimɓe_leydi_ndii.[11]_Engo_lolliri_no_feewi_e_nder_gure_Maradi,_Diffa,_Tahowaa,_Zinder,_Tillaberi,_Dosso,_e_Agadez.Kamerun To leydi Kamerun, Hawsa haalee to bannge worgo, ina jeyaa heen gure Ngaoundere, Garoua, e Maroua. [12]https://ff.wikipedia.org/wiki/Hausa_language#Kamerun_To_leydi_Kamerun,_Hawsa_haalee_to_bannge_worgo,_ina_jeyaa_heen_gure_Ngaoundere,_Garoua,_e_Maroua._[12]Ganaa To leydi Ghana, Hausa ko ɗemngal renndooji Zongo en e nder leydi ndii kala. [13]https://ff.wikipedia.org/wiki/Hausa_language#Ganaa_To_leydi_Ghana,_Hausa_ko_ɗemngal_renndooji_Zongo_en_e_nder_leydi_ndii_kala._[13]Benin To leydi Benin, ko Hawsa haalee to bannge worgo. Birniiji ɗo ngal haaletee ko: Parakuu, Kandi, Natitingou, e Djougou.https://ff.wikipedia.org/wiki/Hausa_language#Benin_To_leydi_Benin,_ko_Hawsa_haalee_to_bannge_worgo._Birniiji_ɗo_ngal_haaletee_ko:_Parakuu,_Kandi,_Natitingou,_e_Djougou.Togo To Togo, Hausa haalee to worgo. Birniiji ɗo ngal haaletee ina jeyaa heen Sokode, Kara, e Dapaong.https://ff.wikipedia.org/wiki/Hausa_language#Togo_To_Togo,_Hausa_haalee_to_worgo._Birniiji_ɗo_ngal_haaletee_ina_jeyaa_heen_Sokode,_Kara,_e_Dapaong.Caad To leydi Caad, Hawsa haalee to bannge funnaange. Gure ɗe ngal haaletee ina jeyaa heen N'Djamena.https://ff.wikipedia.org/wiki/Hausa_language#Caad_To_leydi_Caad,_Hawsa_haalee_to_bannge_funnaange._Gure_ɗe_ngal_haaletee_ina_jeyaa_heen_N'Djamena.Sudaan To leydi Sudaan, Hausa ina haalee e nder diiwanuuji Jazirah, Niil Bulu, e Kordofan.https://ff.wikipedia.org/wiki/Hausa_language#Sudaan_To_leydi_Sudaan,_Hausa_ina_haalee_e_nder_diiwanuuji_Jazirah,_Niil_Bulu,_e_Kordofan.Ɗemɗe Hausa ina hollita ngootaagu yaajngu kala ɗo haalaa.[14] Kono tan, annduɓe ɗemɗe ɓee njiytii nokkuuji ɗemɗe jogiiɗe denndaangal sifaaji sifaa gooto heen fof.[15]Ɗemɗe aadaaji Ɗemɗe Hausa fuɗnaange ina njeyaa e ɗemɗe Dauranci e Daura, Kananci e Kano, Bausanci e Bauchi, Gudduranci e Katagum Misau e feccere Borno, e Hadejanci e Hadejiya.[16]https://ff.wikipedia.org/wiki/Hausa_language#Ɗemɗe_Hausa_ina_hollita_ngootaagu_yaajngu_kala_ɗo_haalaa.[14]_Kono_tan,_annduɓe_ɗemɗe_ɓee_njiytii_nokkuuji_ɗemɗe_jogiiɗe_denndaangal_sifaaji_sifaa_gooto_heen_fof.[15]Ɗemɗe_aadaaji_Ɗemɗe_Hausa_fuɗnaange_ina_njeyaa_e_ɗemɗe_Dauranci_e_Daura,_Kananci_e_Kano,_Bausanci_e_Bauchi,_Gudduranci_e_Katagum_Misau_e_feccere_Borno,_e_Hadejanci_e_Hadejiya.[16]Ɗemɗe ɓurɗe worgo e majjugol tonngoode Ɗemɗe Hawsa hirnaange haa fuɗnaange Kurhwayanci, Damagaram e Adarawa, ko keeri aadaaji ɓurɗi woɗɗude e renndooji Hawsa asliiji.[20] Ɗiin ina kaalee e nder diiwanuuji sahel ɓurɗi worgo e hakkunde Saharaa to hirnaange e hakkundeere Niiseer e nder diiwanuuji Tillaberi, Tahoua, Dosso, Maradi, Agadez e Zinder.[20] So tawii ina paami e ɗemɗe goɗɗe (haa teeŋti e Sakkwatanci, e ko ɓuri famɗude e Gaananci), ɗemɗe ɓurɗe toowde ɗee ina njogii ceertugol seeɗa to bannge natal e kelme sabu keewal jokkondirde e pelle Zarma, Fula, e Tuareg e waylooji pine sabu ceertugol geɗe hakkunde the nokkuuji huɗo e jeereende. Ɗeeɗoo ɗemɗe ina njogii kadi sifaa keerol e ɗemɗe ɗe ngonaa tonngooɗe.https://ff.wikipedia.org/wiki/Hausa_language#Ɗemɗe_ɓurɗe_worgo_e_majjugol_tonngoode_Ɗemɗe_Hawsa_hirnaange_haa_fuɗnaange_Kurhwayanci,_Damagaram_e_Adarawa,_ko_keeri_aadaaji_ɓurɗi_woɗɗude_e_renndooji_Hawsa_asliiji.[20]_Ɗiin_ina_kaalee_e_nder_diiwanuuji_sahel_ɓurɗi_worgo_e_hakkunde_Saharaa_to_hirnaange_e_hakkundeere_Niiseer_e_nder_diiwanuuji_Tillaberi,_Tahoua,_Dosso,_Maradi,_Agadez_e_Zinder.[20]_So_tawii_ina_paami_e_ɗemɗe_goɗɗe_(haa_teeŋti_e_Sakkwatanci,_e_ko_ɓuri_famɗude_e_Gaananci),_ɗemɗe_ɓurɗe_toowde_ɗee_ina_njogii_ceertugol_seeɗa_to_bannge_natal_e_kelme_sabu_keewal_jokkondirde_e_pelle_Zarma,_Fula,_e_Tuareg_e_waylooji_pine_sabu_ceertugol_geɗe_hakkunde_the_nokkuuji_huɗo_e_jeereende._Ɗeeɗoo_ɗemɗe_ina_njogii_kadi_sifaa_keerol_e_ɗemɗe_ɗe_ngonaa_tonngooɗe.Ɗemngal Hausa Ghana Ɗemngal Hausa Ghana (Gaananci), kaaleteengal to Gana e Togo, ko ɗemngal Hausa ceertungal e nder hirnaange, ngal jogii kaɓirɗe ɗemɗe e jaayɗe keewɗe. Hawsaaji tokoosi ceertuɗi ina kaala ɗemɗe Hawsa en ɗe nganndaaka no feewi to bannge hirnaange e nder nokkuuji Burkina Faso, e nder diiwanuuji Haoussa Foulane, Badji Haoussa, Guezou Haoussa, e Ansongo to worgo-fuɗnaange Mali (ɗo Mali en toɗɗii ɗemngal tokosal). laamu), kono ina famɗi no feewi doole ɗemɗe e wiɗtooji baɗaaɗi e ɗeen ɗemɗe keertiiɗe e oo sahaa.https://ff.wikipedia.org/wiki/Hausa_language#Ɗemngal_Hausa_Ghana_Ɗemngal_Hausa_Ghana_(Gaananci),_kaaleteengal_to_Gana_e_Togo,_ko_ɗemngal_Hausa_ceertungal_e_nder_hirnaange,_ngal_jogii_kaɓirɗe_ɗemɗe_e_jaayɗe_keewɗe._Hawsaaji_tokoosi_ceertuɗi_ina_kaala_ɗemɗe_Hawsa_en_ɗe_nganndaaka_no_feewi_to_bannge_hirnaange_e_nder_nokkuuji_Burkina_Faso,_e_nder_diiwanuuji_Haoussa_Foulane,_Badji_Haoussa,_Guezou_Haoussa,_e_Ansongo_to_worgo-fuɗnaange_Mali_(ɗo_Mali_en_toɗɗii_ɗemngal_tokosal)._laamu),_kono_ina_famɗi_no_feewi_doole_ɗemɗe_e_wiɗtooji_baɗaaɗi_e_ɗeen_ɗemɗe_keertiiɗe_e_oo_sahaa.Ɗemɗe ngenndiije goɗɗe Hausa ina haalee kadi e nokkuuji keewɗi e nder leydi Kamerun e Caad, ɗi kawri ko e ɗemɗe jillondirɗe Fuɗnaange Naajeeriya e Niiseer. Yanti heen, Arab ina jogii... e Nemadi kaaleteeɗe e fuɗnaange-caka Moritani;Hausa mo wonaa jeyaaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hausa_language#Ɗemɗe_ngenndiije_goɗɗe_Hausa_ina_haalee_kadi_e_nokkuuji_keewɗi_e_nder_leydi_Kamerun_e_Caad,_ɗi_kawri_ko_e_ɗemɗe_jillondirɗe_Fuɗnaange_Naajeeriya_e_Niiseer._Yanti_heen,_Arab_ina_jogii..._e_Nemadi_kaaleteeɗe_e_fuɗnaange-caka_Moritani;Hausa_mo_wonaa_jeyaaɗoPidginuuji tuugiiɗi e Hausa Gibanaawa Diiwaan Jega, Naajeeriya Haalooɓe ɗemngal neeniwal Hay gooto[24] Galle ɗemɗe Pidgin tuugiiɗo e Hausa Kode ɗemɗe Gib ISO 639-3 Giba1240 ELP Gibanawa Ina waɗi sifaaji pidgin keewɗi e ɗemngal Hausa. Barikanchi ina huutoree e konu koloñaal leydi Nijeer. Gibanawa ina huutoree hannde no feewi e nder Jega to worgo-fuɗnaange leydi Najeriya, to fuɗnaange nokku ɗo Hausa en ngoni ɗoo.[24]https://ff.wikipedia.org/wiki/Hausa_language#Pidginuuji_tuugiiɗi_e_Hausa_Gibanaawa_Diiwaan_Jega,_Naajeeriya_Haalooɓe_ɗemngal_neeniwal_Hay_gooto[24]_Galle_ɗemɗe_Pidgin_tuugiiɗo_e_Hausa_Kode_ɗemɗe_Gib_ISO_639-3_Giba1240_ELP_Gibanawa_Ina_waɗi_sifaaji_pidgin_keewɗi_e_ɗemngal_Hausa._Barikanchi_ina_huutoree_e_konu_koloñaal_leydi_Nijeer._Gibanawa_ina_huutoree_hannde_no_feewi_e_nder_Jega_to_worgo-fuɗnaange_leydi_Najeriya,_to_fuɗnaange_nokku_ɗo_Hausa_en_ngoni_ɗoo.[24]Loan konnguɗi Ɗemngal Hausa ina jogii daartol juutngol e ƴettude kelme e ɗemɗe goɗɗe, ko ɓuri heewde ko e ɗemɗe kaaleteeɗe e saraaji Hausaland e saraaji mum.[25]https://ff.wikipedia.org/wiki/Hausa_language#Loan_konnguɗi_Ɗemngal_Hausa_ina_jogii_daartol_juutngol_e_ƴettude_kelme_e_ɗemɗe_goɗɗe,_ko_ɓuri_heewde_ko_e_ɗemɗe_kaaleteeɗe_e_saraaji_Hausaland_e_saraaji_mum.[25]Wikipedia: Muhammadu Kudu Abubakar Ubandoma III, Emir of Agaiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Kudu_Abubakar_Ubandoma_III,_Emir_of_AgaieMuhammadu Kudu Abubakar Ubandoma III, Emir Agaie (maayi 30 mars 2014) toɗɗaama Etsu (Laamiiɗo) emiraaji Agaie, dowla aadaaji jooɗiiɗo Agaie nder diiwaan Niiseer, Naajeeriya ñalnde 30 lewru Abriil 2004.[1][2]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Kudu_Abubakar_Ubandoma_III,_Emir_of_Agaie#TuugnorgalWikipedia: Dr Abubakar Buba Atare IIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dr_Abubakar_Buba_Atare_IIDr Abubakar Buba Atare II (jibinaaɗo Kokiya Abubakar Buba Atare 16 lewru bowte hitaande 1987) ko Mai ɗiɗaɓo walla laamɗo laamu Tula.[1] O toɗɗaa ko ñalnde 21 lewru Duujal hitaande 2009 caggal maayde baaba makko Buba K.Ko woni caggal jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dr_Abubakar_Buba_Atare_II#Ko_woni_caggal_jaŋdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dr_Abubakar_Buba_Atare_II#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dr_Abubakar_Buba_Atare_II#TuugnorgalWikipedia: James Adedokun Adegokehttps://ff.wikipedia.org/wiki/James_Adedokun_AdegokeJames Adedokun Adegoke (1934–2017) ko jannginoowo e ñaawoowo fuku koyɗe, o wonti Apetumodu mo Ipetumodu e hitaande 1992. O jeyaa ko e wuro Asalu to galle laamorɗo Fagbemokun mo Ipetumodu.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/James_Adedokun_Adegoke#ƁawoLaamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/James_Adedokun_Adegoke#LaamuNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/James_Adedokun_Adegoke#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/James_Adedokun_Adegoke#TuugnorgalWikipedia: Saliu Akanmu Adetunjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saliu_Akanmu_AdetunjiSaliu Akanmu Adetunji (Heɗto; 26 lewru bowte 1928 – 2 lewru lewru bowte 2022) ko laamɗo leydi Naajeeriya, o woni 41ɓo Olubadan mo Ibadan gila e laamu makko e hitaande 2016 haa e maayde makko e hitaande 2022.[1][2]Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saliu_Akanmu_Adetunji#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saliu_Akanmu_Adetunji#TuugnorgalWikipedia: Hasha languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hasha_languageHasha, anndiraaɗo kadi Yashi, ko ɗemngal Plateau e nder diiwaan Nasarawa Naajeeriya. Ina waɗi mbaadi idiosinkratik (système idiosyncratique) ngam ustude alkulal gadanal gonngal e mbaydiiji inɗe, ina wayi no ko e les njiimaandi ɗemngal Chadic Sha.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hasha_language#TuugnorgalWikipedia: Bura Languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bura_LanguageBura-pabir (anndiraa kadi Bura, Burra, Bourrah, Pabir, Babir, Babur, Barburr, Mya Bura, Kwojeffa, Huve, Huviya) ko ɗemngal Chadic kaaleteengal e nder Fuɗnaange-rewo Naajeeriya e nder leñol Babur/Bura. Ɗemɗe ɗee ina njeyaa heen: Pela, Bura Pela, Bura Tufnde, Hyil Hawul, Bura Hyilhawul, Bura Palaajo.Wikipedia: Obalufon Ogbogbodirinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obalufon_OgbogbodirinObalufon Ogbogbodirin walla Obalufon I (anndiraaɗo kadi Osangangan Obamakin), ko Ooni 2ɓo Ife, laamɗo aadaaji ɓurɗo mawnude e Laamaandi Ife, galle taaniraaɓe Yoruba en. O lomtii Oduduwa, lomtii mo ko ɓiyiiko biyeteeɗo Ooni Obalufon Alayemore.Wikipedia: Nasiru Ado Bayero, OFRhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nasiru_Ado_Bayero,_OFRNasiru Ado Bayero, OFR firoN (jibinaa ko 2 feebariyee 1964) ko banke e njulaagu Naajeeriya. Ko kanko woni Amir Bichi, leydi Najeriya, leydi Kano, leydi Naajeeriya.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nasiru_Ado_Bayero,_OFR#Nguurndam_adanɗamJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nasiru_Ado_Bayero,_OFR#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nasiru_Ado_Bayero,_OFR#KugalTiitooɗe e jokkondirehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nasiru_Ado_Bayero,_OFR#Tiitooɗe_e_jokkondireAmiir mo Bichihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nasiru_Ado_Bayero,_OFR#Amiir_mo_BichiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nasiru_Ado_Bayero,_OFR#TuugnorgalWikipedia: Daba Languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daba_LanguageDaba (anndiraaɗo kadi Dabba) ko dental ɗemngal Chadic kaaleteengal e nder leydi Kamerun e nder diiwaan Fuɗnaange-rewo e nder wuro wooto e nder leydi Nijeer koɗdiindi. Blench (2006) ina sikki Mazagway ko ɗemngal.Wikipedia: Adebiyi Adegboye Adesida Afunbiowo IIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adebiyi_Adegboye_Adesida_Afunbiowo_IIAdebiyi Adegboye Adesida Afunbiowo II (5 Seeɗto 1950 – 30 Noowammbar 2013) ko laamɗo Naajeeriya cuɓaaɗo ngam wonde laamɗo aadaaji, walla Deji, laamu Akure, jooɗiiɗo e wuro Akure e nder diiwaan Ondo, Najeriya ñalnde 13 lewru bowte 2010. [1] Gomnaajo lesdi ndi'i Olusegun Mimiko hokki mo kuugal hukuumaaji pamari.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adebiyi_Adegboye_Adesida_Afunbiowo_II#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adebiyi_Adegboye_Adesida_Afunbiowo_II#TuugnorgalWikipedia: Odidimode Rogbeesinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Odidimode_RogbeesinOdidimode Rogbeesin ko Ooni 11ɓo Ife, laamɗo aadaaji ɓurɗo mawnude e Ile Ife, galle maamiraaɓe Yoruba en. O lomtii Ooni Lafogido, lomtii mo ko Ooni Aworokolokin.Wikipedia: Bina Languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bina_LanguageBina (hawsa: Binawa) ko ɗemngal Kainji e nder leydi Nijeeriya.Wikipedia: John Agboola Ojomo Agunloye IIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Agboola_Ojomo_Agunloye_IIJohn Agboola Ojomo Agunloye II wonno laamiiɗo Yoruba mawɗo mo Ijebu, Owo nder diiwal Ondo, fombina hirnaange Naajeeriya. O sankii ko ñalnde 31 lewru bowte hitaande 2003, o lomtii mo ko laamɗo biyeteeɗo Kofoworola Oladoyinbo Ojomo, jooɗiiɗo jappeere laamu ñalnde 13 korse hitaande 2004.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Agboola_Ojomo_Agunloye_II#TuugnorgalWikipedia: Bumaji Languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bumaji_LanguageBumaji ko ɗemngal Bendi leydi Nijeer.Wikipedia: Ajagbusi Ekunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajagbusi_EkunAjagbusi Ekun wonnoo ko laamɗo aadaaji e nder laamu Owo, e nder diiwaan Ondo, to bannge worgo-fuɗnaange leydi Najeriya. O lomtii Olowo Ojugbelu Arere, Olowo gadano mo Owo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajagbusi_Ekun#TuugnorgalWikipedia: Ajakahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AjakaAjaka ko laamɗo Oyo, gonɗo e jappeere laamu laabi ɗiɗi. Baaba makko ko Oranyan walla Oranmiyan e miñiiko, e wiyde daartoowo Samuel Johnson, ko Shango.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajaka#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajaka#TuugnorgalWikipedia: Boze Languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boze_LanguageBoze, kadi firti ko Buji, ko ɗemngal Fuɗnaange Kainji leydi Nijeer jeyaangal e dental Shammo. Boze ina haalee e nokku biyeteeɗo Bicizà, to bannge worgo wuro Jos e nder diiwaan Plateau, leydi Najeriya.Wikipedia: Adeyeye Enitan Ogunwusihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeyeye_Enitan_OgunwusiAdeyeye Enitan Ogunwusi (the Ọjájá II) CFR (jibinaa ko ñalnde 17 lewru Oktoobar hitaande 1974) [1] ko Ooni Ife 51ɓo e jooni. Ko kanko woni laamɗo aadaaji e laamɗo laamu Yoruba Ile-Ife.Wikipedia: Ajike Ogunoyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajike_OgunoyeAjike Ogunoye wonnoo ko laamɗo mawɗo e nder Laamu Owo, e nder diiwaan Ondo, to bannge worgo-fuɗnaange leydi Najeriya, o laami hakkunde hitaande 1938 e hitaande 1941. O ɓiy Olagbegi Atanneye I, miñiiko Olowo Ajaka.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajike_Ogunoye#TuugnorgalWikipedia: Boga Languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boga_LanguageBoga (anndiraaɗo kadi Boka) ko ɗemngal Afro-Aasiyankeewal kaaleteengal e nder diiwaan Adamawa to leydi Nijeer.Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Abdul Rasheed Adewale Akanbihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Rasheed_Adewale_AkanbiAbdul Rasheed Adewale Akanbi jibinaaɗo ñande 21 juko hitaande 1967 ko laamɗo Naajeeriya. Kanko woni Oluwo 16 mo Iwo.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Rasheed_Adewale_Akanbi#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Rasheed_Adewale_Akanbi#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Rasheed_Adewale_Akanbi#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Rasheed_Adewale_Akanbi#TuugnorgalWikipedia: Baagi Languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baagi_LanguageBaangi ko ɗemngal Kainji leydi Nijeer, ngal leñol Kambari haaldata.Wikipedia: The Akarigbo of Remolandhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Akarigbo_of_RemolandAkarigbo mo Remoland woni tiitoonde laamɗo mawɗo e nder gure capanɗe tati (33) ɗe laamu Remo woni e nder diiwaan Ogun e nder leydi Najeriya[1][2] Laamorde laamu nguu ko Sagamu walla Shagamu anndiraaɗo kadi Ishagamu nde waɗi gure sappo e tati (13) nder gure cappanɗe tati jeyaaɗe e Laamu Remo. Wurooji sappo e tati ɗi Sagamu kawri toon e hitaande 1872 ngam ɓeydude kisal[3] ko : Offin ( ɗo galle laamorɗo Akarigbo woni ɗoo), Makun, Sonyindo, Epe, Ibido, Igbepa, Ado, Oko, Ipoji, Batoro, Ijoku, Latawa e Ijaaba.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Akarigbo_of_Remoland#ƁawoGalle fotooji galle laamorɗo Akarigbohttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Akarigbo_of_Remoland#Galle_fotooji_galle_laamorɗo_AkarigboTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Akarigbo_of_Remoland#TuugnorgalWikipedia: Bacamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/BacamaBacama (Bachama) ko ɗemngal Afro-Asiyatik ngal calɗi Chadic ngal haalata e nder leydi Nijeer e nder diiwaan Adamawa ko ɓuri heewde e nokkuuji laamu Numan, Demsa e Lamurde ɗi yimɓe Bwatiye en kaalata.[2] Ɗemɗe ɗee ko Mulyen, Opalo, e Wa-Duku.Wikipedia: Fredrick Obateru Akinruntanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fredrick_Obateru_AkinruntanFredrick Obateru Akinruntan woni laamiiɗo lesdi Naajeeriya, mo laamiiɗo lesdi Naajeeriya, mo laamiiɗo lesdi Naajeeriya, mo laamu lesdi Ugbo, lesdi Naajeeriya nder laamu lesdi Ilaje, lesdi Ondo, haa woyla-fuunaange lesdi Naajeeriya. Ko kanko kadi woni sosɗo Obat Oil, gooto e sosiyeteeji petroŋ ɓurɗi mawnude e ɓurɗi mawnude e nder leydi Najeriya.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fredrick_Obateru_Akinruntan#ƁawoNebam Obathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fredrick_Obateru_Akinruntan#Nebam_ObatTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fredrick_Obateru_Akinruntan#TuugnorgalWikipedia: Bambuka Languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bambuka_LanguageKyãk (Nyakyak), anndiraaɗo kadi Bambuka caggal nokku mum, ko ɗemngal Bikwin (Adamawa) e nder leydi Nijeer.Wikipedia: Isaac Babalola Akinyelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isaac_Babalola_AkinyeleOba Sir Isaac Babalola Akinyele, KBE (18 abriil 1882 – 30 mee 1964[1]) ko Olubadan gadano jannguɗo (laamɗo aadaaji mo wonaa ndonu) Ibadan,e Kerecee’en ɗiɗaɓo ƴettuɗo jappeere laamu.Caalajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isaac_Babalola_Akinyele#CaalajeSarwiis laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isaac_Babalola_Akinyele#Sarwiis_laamuGolle, dewal e seedaadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isaac_Babalola_Akinyele#Golle,_dewal_e_seedaadeEbullitionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isaac_Babalola_Akinyele#EbullitionTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isaac_Babalola_Akinyele#TuugnorgalWikipedia: Batu Languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Batu_LanguageBatu ko ɗemngal Tivoid e nder leydi Nijeer. Ɗemɗe ɗee ko Amanda-Afi, Kamino.Wikipedia: Ajimudaoro Aladesanmi Ihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajimudaoro_Aladesanmi_IAjimudaoro Aladesanmi I ko Oba Yoruba laaminooɗo Ewi mo Ado Ekiti e nder leydi Najeriya tuggi hitaande 1886 haa hitaande 1910.[1] Ko kanko woni baaba Daniyel Aladesanmi II.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajimudaoro_Aladesanmi_I#TuugnorgalWikipedia: Bole Languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bole_LanguageBole (bòo pìkkà, anndiraa kadi Bolchi, Ambika, Bopika, Bole, Bolawa) ko ɗemngal Caad hirnaange, kaaleteengal e nder leydi Niiseer. Ɗemɗe ɗee ina mbaɗi Bara e Fika, kaaleteeɗe e nder Emiraaji Fika.CS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en)Wikipedia: Barkul languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barkul_languageBarkul (Bo-Rukul) ko ɗemngal Palatoowal e nder wuro Barkul, e nder leydi Bokkos, e nder leydi Naajeeriya. Ɗemɗe ɗiɗi ɗee, Bo e Rukul, heen kala ina jogii 500-1 000 haaloowo, ina ceerti no feewi.Wikipedia: Daniel Akomolafe Anirare Aladesanmi IIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_Akomolafe_Anirare_Aladesanmi_IIDaniel Akomolafe Anirare Aladesanmi II OBE CFR (1902 – 7 Yarkomaa 1983) ko Oba Yoruba, laaminooɗo Ewi Ado Ekiti e nder leydi Najeriya gila 1937 haa 1983.Ciimtolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_Akomolafe_Anirare_Aladesanmi_II#CiimtolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_Akomolafe_Anirare_Aladesanmi_II#TuugnorgalWikipedia: Bariba languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bariba_languageBariba, anndiraaɗo kadi Baatonum, ko ɗemngal leñol Bariba, ko ɗemngal diiwaan Borgu. Haalooɓe ɗemngal ngal ina wiyee Baatombu (gooto Baatonu),[2] Barba, Baruba, Berba e limngal inɗe e binndi goɗɗi ceertuɗi.Wikipedia: Rufus Adeyemo Adejugbe Aladesanmi IIIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rufus_Adeyemo_Adejugbe_Aladesanmi_IIIRufus Adeyemo Adejugbe Aladesanmi III CON (jibinaaɗo e hitaande 1945) ko Oba Yoruba, Ewi Ado Ekiti hannde.[2]Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rufus_Adeyemo_Adejugbe_Aladesanmi_III#LaamuTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rufus_Adeyemo_Adejugbe_Aladesanmi_III#TuugnorgalWikipedia: Aladetoyinbo Ogunlade Aladelusi, Odundun IIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aladetoyinbo_Ogunlade_Aladelusi,_Odundun_IIOba aladetoyinbo ogunlade aladelusi, odundun II, ko laamɗo leydi Najeriya. Ko kanko woni laamɗo aadaaji 47ɓo e hannde e nder Laamu Akure, diiwaan aadaaji to Akure, laamorgo diiwaan Ondo.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aladetoyinbo_Ogunlade_Aladelusi,_Odundun_II#Nguurndam_adanɗamGolle karallaagalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aladetoyinbo_Ogunlade_Aladelusi,_Odundun_II#Golle_karallaagalSuɓagol e koronaawirishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aladetoyinbo_Ogunlade_Aladelusi,_Odundun_II#Suɓagol_e_koronaawirisNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aladetoyinbo_Ogunlade_Aladelusi,_Odundun_II#Nguurndam_neɗɗoNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aladetoyinbo_Ogunlade_Aladelusi,_Odundun_II#NjeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aladetoyinbo_Ogunlade_Aladelusi,_Odundun_II#TuugnorgalWikipedia: Bamum languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bamum_languageBamum (Shü Pamom [ʃŷpǎˑmə̀m] ‘ɗemngal Bamum’, walla Shümom ‘Ɗemngal Mum’), anndiraangal kadi Shupamem, Bamun, walla Bamoun, ko ɗemngal fuɗnaange huɗo e Kamerun, Ɗemngal ngal ina anndaa no feewi e binndol mum asliwol ngol laamɗo Njoya e cirƴam mum e nder Laamu Bamum hedde hitaande 1895. Musiɗɗo Kameruun biyeteeɗo Claude Ndam ko kaaloowo ɗemngal ngal, omo yima ngal e nder jimɗi makko.Wikipedia: Amodu Tijani Oluwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amodu_Tijani_OluwaMawɗo Amodu Tijani Oluwa, anndiraaɗo tan Amodu Tijani, ko mawɗo aadaaji Yoruba Naajeeriya. Arde e teddungal e yonta koloñaal toowɗo, ko o ngenndiyanke teeŋtuɗo.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amodu_Tijani_Oluwa#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amodu_Tijani_Oluwa#TuugnorgalWikipedia: John Chukwuma Anyansihttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Chukwuma_AnyansiJohn Chukwuma Anyansi ko jom njulaagu e njuɓɓudi fuku koyɗe Naajeeriya, o wonti laamɗo aadaaji (Eze) Nsugbe, e nder diiwaan Anambra e hitaande 1967.[1] Wakkati laamu lesdi Naajeeriya, Anyansi laati kuugal hukuuma kan, mo laati tergal nder kawtal hoore lesdi Naajeeriya, Fuunaange lesdi Naajeeriya e ardiiɗo hukuumaaji pamari lesdi Naajeeriya.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Chukwuma_Anyansi#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Chukwuma_Anyansi#TuugnorgalWikipedia: Apetumoduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ApetumoduApetumodu woni tiitoonde aadaaji laamɗo Ipetumodu, wuro mawngo e nder diiwaan Osun[1] leydi Najeriya.[2] Apetumodu ko Oba gadano e cukko hooreejo diiso laamɓe diiwaan Osun.Teskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Apetumodu#TeskorɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Apetumodu#TuugnorgalWikipedia: Archibong Ihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Archibong_IArchibong I (Efio-Okoho Asibong Ekpo Efiom Okoho Efiom Ekpo Efiom Okoho Efiom Ekpo Efiom Ekpo) anndiraaɗo kadi Archibong Duke ko Obong Calabar tuggi 28 mee 1849 haa 4 feebariyee 1852.[2][6] O jibinaa ko Efio-Okoho, o inniraa ko mawniiko mawɗo biyeteeɗo Efiom Okoho.Suɓngo ngam Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Archibong_I#Suɓngo_ngam_LaamuLaamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Archibong_I#LaamuWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Archibong_I#WadeTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Archibong_I#TeskorɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Archibong_I#TuugnorgalBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Archibong_I#BibliografiWikipedia: Haifa Wehbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haifa_WehbeHaifa Wehbe (Aarabeere: هيفاء وهبي Libannaajo: [hæjfa wehbe]; jibinaa ko 10 mars 1972) ko jimoowo e fijoowo Libannaajo. O jeyaa ko e yimooɓe Liban ɓurɓe lollude e waawde, kadi omo jeyaa e naalankooɓe ɓurɓe anndeede e nder winndere aarabeeɓe.Wikipedia: Basa kwalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basa_kwaliƊemngal Basa, ngal firti ko Basa-Benue, ngal noddiraa Abacha, Abatsa, Ru-Basa, Rubassa, ko ɗemngal Kainji kaaleteengal e nder caka leydi Nijeer, e saraaji Bassa, Ankpa, Nasarawa, Gurara, Kwali e Makurdi.[1] 2008 .Wikipedia: Bole-Tangale languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bole-Tangale_languageƊemɗe Bole–Tangale (anndiraaɗe kadi ɗemɗe Caad hirnaange A.2) ko calɗi ɗemɗe Caad hirnaange kaaleteeɗe e nder diiwanuuji keewɗi to worgo-fuɗnaange leydi Nijeer.Wikipedia: Bile Languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bile_LanguageBile (Bille) ko gooto e ɗemɗe Bantu seeɗa e nder leydi Nijeer. Ɓe tawetee ko e nder diiwaan Adamawa les maayo Benue sara Mbula-Bwazza ɓe kaalata ko ɗemngal Bantu jokkondirngal e zone A (A60+40b).Wikipedia: Muhammad Abbashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_AbbasMuhammadu AbbaasEmiir KanoLaamu1903-1919Laamu KanoMay 1903Aliyu Babba LomtiiɗoUsman (Dantsoho)Laamu KanoLaamu KanoMars 1903 – Mee 1903Dayi?https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Abbas#Dayi?Kano maayi hitaande 1919https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Abbas#Kano_maayi_hitaande_1919Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Abbas#Nguurndam_adanɗam[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Abbas#[waylu_iwdi]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Abbas#TuugnorgalWikipedia: Bitare languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bitare_languageBitaare (Njwande, Yukutare[2]) ko ɗemngal Tiwoyid e nder Nijeeriya e Kamaruun.Wikipedia: Sulaimanuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/SulaimanuSuleymanu (walla Suleymaan) ko laamiɗo Kano laaminooɗo gila 1807 haa 1819.[1][2]Nguurndam makko e nder deftere Kanohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sulaimanu#Nguurndam_makko_e_nder_deftere_KanoWikipedia: Basa-kontagora languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basa-kontagora_languageBasa-Kontagora ko ɗemngal Kainjji majjungal e nder leydi Niiseer. Ina haalee e nder leydi Mariga, to leydi Niiseer, saraaji Kontagora e leydi Basa.Wikipedia: Basa-Gumna languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basa-Gumna_languageBasa-Gumna ko ɗemngal Kainji majjungal e nder leydi Niiseer. Haaldaa ko to Chanchaga, e nder diiwaan Niiseer, e Nasarawa, sara leydi Basa.Wikipedia: Basa-Gurara languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basa-Gurara_languageƊemngal Basa, ngal firti ko Basa-Benue, ngal noddiraa kadi Abacha, Abatsa, Ru-Basa, Rubassa, ko ɗemngal Kainji kaaleteengal e nder caka leydi Nijeer, e saraaji Bassa, Ankpa, Nasarawa, Gurara, Kwali e Makurdi ] 2008 .Wikipedia: Basa-komu languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basa-komu_languageƊemngal Basa, ngal firti ko Basa-Benue, ngal noddiraa Abacha, Abatsa, Ru-Basa, Rubassa, ko ɗemngal Kainji kaaleteengal e nder caka leydi Nijeer, e saraaji Bassa, Ankpa, Nasarawa, Gurara, Kwali e Makurdi.[1] 2008 .Wikipedia: Basa-Makurdi languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basa-Makurdi_languageƊemngal Basa, ngal firti ko Basa-Benue, ngal noddiraa Abacha, Abatsa, Ru-Basa, Rubassa, ko ɗemngal Kainji kaaleteengal e nder caka leydi Nijeer, e saraaji Bassa, Ankpa, Nasarawa, Gurara, Kwali e Makurdi.[1] 2008 .Wikipedia: Burak languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Burak_languageBurak (Ɓúúrák) ko ɗemngal Adamawa kaaleteengal e wuro Burak e nder leydi Shongom LGA, leydi Nijeeriya.Wikipedia: Beboid languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beboid_languageƊemɗe Beboid ko kala e nder dente ɗemɗe keewɗe kaaleteeɗe ko ɓuri heewde e fuɗnaange-rewo leydi Kameruun, hay so tawii noon ɗemɗe ɗiɗi (Bukwen e Mashi) ina kaalee dow keeri leydi Nijeer. Ina gasa tawa wonaa kamɓe ɓuri ɓadtaade.Wikipedia: Bade languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bade_languageBade (kañum ne ina winndaa Bede, Bedde, walla Bode) ko ɗemngal Hirnaange Caad ngal yimɓe Bade en kaaldata e nder diiwaan Yobe e diiwaan Jigawa, to leydi Nijeer. Laamɗo maɓɓe aada ko Emir Bade.Wikipedia: Bambuka languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bambuka_languageKyãk (Nyakyak), anndiraaɗo kadi Bambuka caggal nokku mum, ko ɗemngal Bikwin (Adamawa) e nder leydi Nijeer.Wikipedia: Hausa Ajamihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hausa_AjamiBinndol Hausa Ajami ko gollal huutoraade alkule ummoriiɗe e binndol aarabeeɓe ngam winndude ɗemngal Hausa.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hausa_Ajami#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hausa_Ajami#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Gyong languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gyong_languageGyong, anndiraaɗo kadi Kagoma,[2][3][4][5] ko ɗemngal Plateau e nder leydi Najeriya. Haalooɓe ɗemngal Gwong, ɓe lesdi maɓɓe woni haa nokkuure laamu Jema'a haa lesdi Kaduna, lesdi Naajeeriya.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gyong_language#TuugnorgalWikipedia: Gyem languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gyem_languageGyem ko ɗemngal Kainji e nder diiwaan Bauchi, leydi Najeriya.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gyem_language#TuugnorgalIwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gyem_language#IwdiijiWikipedia: Gwune languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gwune_languageƊemngal Gwune, anndiraangal kadi Agwagwune, ko ɗemngal Maayo Toowngal Naajeeriya ngal Akunakuna en kaalata. Ko dental ɗemɗe inniraangal e mbaydi teddungal mum ; woɗɓe ngoni: Abayongo, Abini, Dim (Adiim), Orum, Erei, Etonooji.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gwune_language#TuugnorgalWikipedia: Gwara languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gwara_languageiGwaraTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gwara_language#TuugnorgalWikipedia: Zaynab Abdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaynab_AbdiZaynab Abdi (jibinaa ko e hitaande 1995 walla 1996) ko Ameriknaajo, daraniiɗo immigration, mooliiɗo, e daraniiɗo hakkeeji rewɓe, haaloowo.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaynab_Abdi#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolWikipedia: Farah Abdullah I Abdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farah_Abdullah_I_AbdiFarah Abdullaahi Abdi (jibinaa ko ñalnde 21. sulyee 1995 to Beledweyne) ko daraniiɗo jojjanɗe aadee.Wikipedia: Ɗemngal Gwandarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_GwandaraGwandara ko ɗemngal Caad hirnaange, kadi ko ngal ɓuri ɓadaade ɗemngal Hausa. Ɗemɗe maako ɗuuɗɗe ɗon haalee haa woyla lesdi Naajeeriya, ko ɓuri ɗuuɗugo nder diiwal lesdi Naajeeriya haa woyla cakaare lesdi Gwandara e woɓɓe koɗɓe ɓe ko yotti 30,000 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aemngal_Gwandara#TuugnorgalWikipedia: Urooj Arshadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Urooj_ArshadUrooj Arshad (jibinaaɗo e hitaande 1975)[1] ko daraniiɗo golle Ameriknaajo, wonnoo ko gooto e sosɓe fedde juulɓe ngam keewal jikkuuji e jinnaaɓe,[2][3] ɗo o woni kadi tergal e goomu toppitiingu nguu.[4][5].Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Urooj_Arshad#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Urooj_Arshad#TuugnorgalWikipedia: Gwamhi-Wuri languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gwamhi-Wuri_languageGwamhi-Wuri (Wurə-Gwamhyə-Mba), walla Lyase (lyase) ko ɗemngal Kainji e nder Najeriya. Ina waɗi sifaaji tati, ɗi ceerti tan ko seeɗa.Inɗe Inɗe ɗemɗe e leƴƴi:[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Gwamhi-Wuri_language#Inɗe_Inɗe_ɗemɗe_e_leƴƴi:[3]Neddo gooto Yimɓe Demngal Hausa name wa-Wəri a-Wəri d-Wəri Wurawa wa-Gwamhyə a-Gwamhyə d-Gwamhyə Gwamfawa wa-Mba a-Mba ? Kokanawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gwamhi-Wuri_language#Neddo_gooto_Yimɓe_Demngal_Hausa_name_wa-Wəri_a-Wəri_d-Wəri_Wurawa_wa-Gwamhyə_a-Gwamhyə_d-Gwamhyə_Gwamfawa_wa-Mba_a-Mba_?_KokanawaWikipedia: Leila Arjumandhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leila_ArjumandLeila Arjumand Banu (Bengali: লায়লা আর্জুমান্দ; 5 lewru Yarkoma 1929 – 10 FeebariyeWikipedia: Gwa languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gwa_languageGwa ko gooto e ɗemɗe Bantuuje kaaleteeɗe e nder leydi Najeriya.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gwa_language#TuugnorgalWikipedia: Fatima Bin Muhammadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Bin_MuhammadFatima bint Muhammadu (aarabeere: فَاطِمَة بِنت مُحَمَّد, ɗemngal romaan: Fāṭima bint Muhammadu; 605/15–632 CE), ko ɓuri anndeede ko Faatima al-Zahra' (aarabeewal: فَّاَمَة rāʾ), ko ɓiy debbo annabi lislaam Muhammadu e debbo mum Khadija.[1] Jom suudu Faatima ko Ali, nayaɓo e kaliifaaji Rashidun, Imaam Shiite gadano.Wikipedia: Gvoko languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gvoko_languageGvoko (anndiraaɗo kadi Gevoko, Ghboko, Gavoko, Kuwoko, Ngossi, Ngoshi, Ngoshe-Ndhang, Ngweshe-Ndaghan, Ngoshe Sama, Nggweshe) ko ɗemngal Afro-Aasiyankeewal, kaaleteengal e nder diiwaan Borno, Najeriya e nder diiwaan Fuɗnaange-rewo, Kamerun.[ 1]Wikipedia: Aisha Bint Abubakarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Bint_AbubakarAisha bint Abi Bakr[a] (hedde hitaande 613/614 – lewru juko 678) ko debbo tataɓo, ɓurɗo famɗude e annabi lislaam Muhammadu.[7][8]Wikipedia: Guta languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Guta_languageGuta (Iguta), anndiraaɗo Naraguta(wa) e ɗemngal Hawsa, ko Kainji e nder leydi Najeriya.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Guta_language#TuugnorgalWikipedia: Zaynab Bint Alihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaynab_Bint_AliZaynab bint Ali (aarabeere: زَيْنَب بِنْت عَلِيّ, hedde 626–682), ko ɓiy Faatima e Aali bin Abi Taalib mawɗo. Arano oo ko ɓiy annabi lislaam Muhammadu, ɗiɗaɓo oo ko ɓiɗɗo mawniiko.Wikipedia: Hafsa Bint Umarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafsa_Bint_UmarHafsa bint Umar (aarabeere: حفصة بنت عمر, e ɗemngal romaan: Ḥafṣa bint ʿUmar; c. 605-665) ko debbo nayaɓo Muhammadu, ɓiɗɗo kaliifa ɗiɗaɓo Umar (r.Wikipedia: Gusu languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gusu_languageGusu (Gussum, Baw) ko ɗemngal Kainji Fuɗnaange leydi Najeriya[1] jeyaangal e dental Shammo. Ina haalee e nder diiwaan Toro, to diiwaan Bauchi e nder diiwaan Bassa, to diiwaan Plateau.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gusu_language#TuugnorgalWikipedia: Fatima Bint Musahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Bint_MusaFaatima bintu Muusaa (aarabeeɓe: فَاطِمَة بِنْت مُوسَىٰ, ɗemngal romaan: Fāṭima bint Mūsā), hedde hitaande 790–816 caggal iisa, ko ɓuri anndeede ko Faatima al-Ma’suma (aarabeeɓe: فَاطِمَة ٱمانْمَع 'Fatima, mo alaa ko bonnata’), ko ɓiy Muusaa al-Kazim (maayɗo hitaande 799) e miñiiko debbo Ali al-Rida (maayɗo hitaande 818), Imaam jeeɗiɗaɓo e jeetaɓo e nder Sii’a sappo e ɗiɗi. Suka debbo biyeteeɗo Faatima ummiima wuro mum Madiina hedde hitaande 816 ngam yiyde miñi mum al-Rida to Merv, kono o rafi e laawol, o maayi to Qom, to leydi Iraan hannde.Wikipedia: Guruntum languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Guruntum_languageGuruntum ko ɗemngal Caadi, kaaleteengal e nder LGAaji Bauchi e Alkaleri, e nder diiwaan Bauchi, leydi Najeriya. E hitaande 1993 ko hedde 15 000 neɗɗo kaalatnoo ngal.Senngo Guruntum ko ɗemngal Caadi hirnaange jeyaangal e dental Barawa en (B.3).https://ff.wikipedia.org/wiki/Guruntum_language#Senngo_Guruntum_ko_ɗemngal_Caadi_hirnaange_jeyaangal_e_dental_Barawa_en_(B.3).Fonoloji Wowel Guruntum ina seernda sifaaji juutɗi e juutɗi wonande denndaangal alkule so wonaa /ɨ/. Yanti heen, foneeji ɗiɗi gonɗi e nofru ina ngoodi : /ũː/ /ãː/.https://ff.wikipedia.org/wiki/Guruntum_language#Fonoloji_Wowel_Guruntum_ina_seernda_sifaaji_juutɗi_e_juutɗi_wonande_denndaangal_alkule_so_wonaa_/ɨ/._Yanti_heen,_foneeji_ɗiɗi_gonɗi_e_nofru_ina_ngoodi_:_/ũː/_/ãː/.Yeeso Cakaare Caggal juutɗo juutɗo juutɗo juutɗo juutɗo Uddit i iː ɨ u uː ũː Hakkunde e eː o oː Uddit aː ãː Diftonguuji ɗiɗi ina ngoodi, /ai/ e /au/.https://ff.wikipedia.org/wiki/Guruntum_language#Yeeso_Cakaare_Caggal_juutɗo_juutɗo_juutɗo_juutɗo_juutɗo_Uddit_i_iː_ɨ_u_uː_ũː_Hakkunde_e_eː_o_oː_Uddit_aː_ãː_Diftonguuji_ɗiɗi_ina_ngoodi,_/ai/_e_/au/.Konnguɗi Alveolar Labial Postalveolar walla Velar palatal Palataliisé Labialisée Palatalisée Labialisée plain Nofru m mw n n ŋ Woppu ᵐb ⁿd ᶮdʒ ᵑɡ ᵑɡj ᵑɡw daande p pj t k kj daande b bj d d ɡ ɡj ɡw ɓ ɗ ɓuuɓɗo Daande frikatif f f f s ʃ daande v v z ʒ Tiril r Ko ɓadii l j w /r/ ina faamniree no flap hakkunde daande hade alkule caggal; nokku goɗɗo ko trill.https://ff.wikipedia.org/wiki/Guruntum_language#Konnguɗi_Alveolar_Labial_Postalveolar_walla_Velar_palatal_Palataliisé_Labialisée_Palatalisée_Labialisée_plain_Nofru_m_mw_n_n_ŋ_Woppu_ᵐb_ⁿd_ᶮdʒ_ᵑɡ_ᵑɡj_ᵑɡw_daande_p_pj_t_k_kj_daande_b_bj_d_d_ɡ_ɡj_ɡw_ɓ_ɗ_ɓuuɓɗo_Daande_frikatif_f_f_f_s_ʃ_daande_v_v_z_ʒ_Tiril_r_Ko_ɓadii_l_j_w_/r/_ina_faamniree_no_flap_hakkunde_daande_hade_alkule_caggal;_nokku_goɗɗo_ko_trill.Toon Guruntum ina jogii toɓɓe nay : toowɗe, lesɗeele, ƴeeŋtuɗe (les-toowɗe) e fasɗe (toowɗe-lesɗe).https://ff.wikipedia.org/wiki/Guruntum_language#Toon_Guruntum_ina_jogii_toɓɓe_nay_:_toowɗe,_lesɗeele,_ƴeeŋtuɗe_(les-toowɗe)_e_fasɗe_(toowɗe-lesɗe).Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Guruntum_language#TuugnorgalWikipedia: Sayyida Nafisathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayyida_NafisatSayyida Nafisa (maayɗo 208 H / 830 CE), innde timmunde As-Sayyida Nafīsah bint Amir al-Muʾminiyya Al-Hasan al-Anwar bin Zayd al-Ablaj bin Al-Hasan bin-Alii-Ali Ḥasaniyya (Aarabe: ٱلسَّيِّدَة نَفِيْسَة بِنْت أَمِيْر ٱلْمُؤْمِنِيْن ٱلْحَسَن ابْن زَيْد ٱلْعَلَوِيَّة ٱلْحَسَنِيَّة), ko debbo iwdi annabi lislaam Muhammadu, kadi ko ganndo e jannginoowo lislaam. Nde o janngini Imaam Sunni Muhammadu Ibn Idriis ash-Shafi'i,[1] ko kanko woni ganndo debbo ɓurɗo anndeede e hadiis e nder leydi Misra.Wikipedia: Fatima Bint Ibrahimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Bint_IbrahimFațima bint Ibraahiima bin Mahmuud al-Bațahiyya anndiraaɗo kadi Faatima al-Batayahiyya ko ganndo hadiis juulɗo e teeminannde 8ɓiire.[1][2]Wikipedia: Gurmana languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gurmana_languageGurmana ko ɗemngal Kainji e nder wuro Gurmana e nder Shiroro LGA, e nder diiwaan Niiseer, leydi Nijeer. Haalooɓe ko ɓuri 2 000 haa 3 000 ngonaa e wuro Gurmana e gure saraaji mum.Wikipedia: Gupa-Abawa languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gupa-Abawa_languageGupa-Abawa ko ɗemngal Nupoid haalteengal e nder Diiwaan Niiseer, leydi Najeriya. Nde inniraa ko leƴƴi mayre ɗiɗi, Gupa e Abawa.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gupa-Abawa_language#TuugnorgalWikipedia: Gun languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gun_languageGun (Gun: gungbe) ko ɗemngal nder fedde ɗemɗe Gbe. Ko leñol Ogu en kaalata ɗe e nder leydi Benin, kam e nder fuɗnaange-rewo leydi Najeriya.Fonoloji Konnguɗi Labiyo Bilabial- dental laminal- alveolaar (Caggal-) alveolaar Palatal Labial- velar Velar Uvular Glotal Nofru m ~ b n ~ ɖ (ɲ) Plosiif/ Afrikaat daande d d͡ʒ ɡ͡b ɡ daande alaa (p) t t͡ʃ k͡p k Daande frikatiif f ~ ɸ s (ʃ) x x ~ χ ~ h daande v ~ β z (ʒ) ɣw ɣ ~ ʁ Ko ɓadii l ~ l̃ j [j̃] w [w̃]. Tiriil (r ~ r̃) Tappu (ɾ) Plosifs daande /b, ɖ/ ina mbayloo e nofru daande [m, n] tan ko adii alkule nofru, kono; ko ɗum waɗi kelme ñamlaaɗe ɓurɗe ɓooyde, /b, ɖ/ kadi ina keewi waasde waylude so ina ardii alkule nofru. E nder daande /x ~ χ ~ h/, /ɣ ~ ʁ/; /f ~ ɸ/, /v ~ β/; /tʃ ~ ʃ/, /dʒ ~ ʒ/; ɗiin sawtaaji ko teskuyaaji tiiɗɗi e sawtawol gootol sabu mbayliigu ɗemngal, wonaa no foneeji ceertuɗi nii. /p/ ɓuri wonde ko fonetik sabu kelme ñamlaaɗe e kelme ideofonik. /ɖ/ ina nanee no tappirde [ɾ] so tawii ko e mbaydi hakkunde daande, rewi heen ko daande haaldude. /j/ so tawii ko adii nde alkule nofru ina mbaawi naneede ko wayi no [ɲ] walla [j̃] e nder mbayliigu mbelngu. /l, w/ ina nanndiree [l̃, w̃] so tawii ko adii alkule nofru. /l/ ina faamniree kadi no trill [r] nii so tawii ko caggal alkule laminal, palato-alveolaaji, e alkule palatal. Ina waawi kadi nasal no [r̃] so tawii ko adii alkule nasal e nder oon nokku.[4]Vowels Front Central Back Close i ĩ u ũ Close-mid e o Open-mid ɛ ɛ̃ ɔ ɔ̃ Open a ã Orthography The language has been written with three orthographies, all of them based on the Latin alphabet. In Nigeria, it has been written with an orthography similar to that of Yoruba and some other languages of Nigeria, and using the dot below diacritic to indicate sounds.[clarification needed] In Benin, another orthography was developed for publishing a Bible translation in 1923, and it was updated in 1975, and is now used for teaching literacy in some schools in Benin; it is similar to the orthography of Fon, using letters such as ⟨ɛ⟩ and ⟨ɔ⟩.[5] There are proposals to unify the orthographies, for example the one made by Hounkpati Capo in 1990.[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Gun_language#Fonoloji_Konnguɗi_Labiyo_Bilabial-_dental_laminal-_alveolaar_(Caggal-)_alveolaar_Palatal_Labial-_velar_Velar_Uvular_Glotal_Nofru_m_~_b_n_~_ɖ_(ɲ)_Plosiif/_Afrikaat_daande_d_d͡ʒ_ɡ͡b_ɡ_daande_alaa_(p)_t_t͡ʃ_k͡p_k_Daande_frikatiif_f_~_ɸ_s_(ʃ)_x_x_~_χ_~_h_daande_v_~_β_z_(ʒ)_ɣw_ɣ_~_ʁ_Ko_ɓadii_l_~_l̃_j_[j̃]_w_[w̃]._Tiriil_(r_~_r̃)_Tappu_(ɾ)_Plosifs_daande_/b,_ɖ/_ina_mbayloo_e_nofru_daande_[m,_n]_tan_ko_adii_alkule_nofru,_kono;_ko_ɗum_waɗi_kelme_ñamlaaɗe_ɓurɗe_ɓooyde,_/b,_ɖ/_kadi_ina_keewi_waasde_waylude_so_ina_ardii_alkule_nofru._E_nder_daande_/x_~_χ_~_h/,_/ɣ_~_ʁ/;_/f_~_ɸ/,_/v_~_β/;_/tʃ_~_ʃ/,_/dʒ_~_ʒ/;_ɗiin_sawtaaji_ko_teskuyaaji_tiiɗɗi_e_sawtawol_gootol_sabu_mbayliigu_ɗemngal,_wonaa_no_foneeji_ceertuɗi_nii._/p/_ɓuri_wonde_ko_fonetik_sabu_kelme_ñamlaaɗe_e_kelme_ideofonik._/ɖ/_ina_nanee_no_tappirde_[ɾ]_so_tawii_ko_e_mbaydi_hakkunde_daande,_rewi_heen_ko_daande_haaldude._/j/_so_tawii_ko_adii_nde_alkule_nofru_ina_mbaawi_naneeWikipedia: Guduf-Gava languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Guduf-Gava_languageGuduf-gava (anndiraaɗo kadi Gudupe, Afkabiye) ko ɗemngal Afro-Aasiyankeewal haalteengal e nder Diiwaan Borno, Najeriya. E nder winndannde mum hitaande 2006, Roger Blench renndini Cineni ko ɗemngal.Wikipedia: Gudu languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gudu_languageGudu (anndiraaɗo kadi Gudo, Gutu) ko ɗemngal Afro-Aasiyankeewal haalteengal e nder leydi Najeriya e nder diiwaan Adamawa e nder LGA Song. Kumbi ko ɗemngal.Wikipedia: Gude languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gude_languageGude ko ɗemngal Afro-Aasiyankewal kaaleteengal e nder leydi Najeriya e nder diiwaan Adamawa e nder diiwaan Mubi Sud e nder diiwaan Borno e won e nokkuuji e nder diiwaan Askira-Uba. Ene haalee kadi e leydi Kamaruun keedndi ndi.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Goji languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goji_languageGoji, kadi Kushi walla Chong'e, ko ɗemngal Caad Hirnaange Naajeeriya Janngugol jokkungol Batik, Giyan Kilodiyo (2017). "Doggol kelme Kushi-Engele-Hausa".Wikipedia: Giiwo languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Giiwo_languageGiiwo (anndiraaɗo kadi Bu Giiwo, Kirfi, Kirifi, Kirifawa) ko ɗemngal Afro-Aasiyankeewal, kaaleteengal e nder leydi Niiseriyaa.}}Wikipedia: Geruma languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Geruma_languageGeruma (anndiraaɗo kadi Gerema, Germa) ko ɗemngal Afro-Aasiyankeewal haalteengal e nder leydi Niiseriyaa. Ɗemɗe ɗee ko Duurum e Sum.Teskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Geruma_language#TeskorɗeWikipedia: Gera languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gera_languageGera (anndiraaɗo kadi Gerawa walla Fyandigeri) ko ɗemngal Afro-Aasiyankeewal haalteengal e nder leydi Niiseriyaa. Haalooɓe ina mbayloo e Hausa.Wikipedia: Gbo languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gbo_languageƊemngal Gbo, anndiraangal Legbo walla caggal yimɓe ɓee Agbo, ko ɗemngal maayo Upper Cross River e nder leydi Najeriya.Wikipedia: Gbiri-Niragu languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gbiri-Niragu_languageGbiri-Niragu, anndiraaɗo Gure-Kahugu, ko ɗemngal Kainji e nder leydi Najeriya. Haalooɓe ina mbayloo e Hausa.Wikipedia: Gbetsu languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gbetsu_languageGbətsu ko ɗemngal Plateau e nder leydi Najeriya.Wikipedia: Gamo-Ningi languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gamo-Ningi_languageGamo (Buta) e Ningi ko dental ɗemɗe Kainji ɗe nganndu-ɗaa majjii e nder leydi Najeriya.Wikipedia: Galambu languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Galambu_languageGalambu (anndiraaɗo kadi Galambi, Galambe, Galembi) ko ɗemngal Afro-Aasiyankeewal, kaaleteengal e nder leydi Niijeeriya. Ko ɓuri heewde e terɗe leñol ngol kaalataa Galambu.Wikipedia: Gaa languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gaa_languageGaa, walla Tiba, ko ɗemngal Naajeeriya ngal alaa ko winndaa. Ina wayi no ina jeyaa e ɗemɗe Dakoid.Wikipedia: Ga'anda languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ga%27anda_languageGa (anndiraaɗo kadi Ganda, Ga'andu, Mokar, Makwar) ko ɗemngal Biu-Mandara, ngal ko ina tolnoo e 43 000 neɗɗo ina kaala e nder diiwaan laamu nokkuure Gombi e nder diiwaan Adamawa e nder leydi Najeriya. Haalooɓe heewɓe ina nguuri e nder njuuteendi e njaajeendi leydi Najeriya.Wikipedia: Fyer languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fyer_languageFyer (anndiraaɗo kadi Fier) ko ɗemngal Chadic Hirnaange kaaleteengal e nder diiwaan Plateau, to leydi Nijeer.Wikipedia: Futop languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Futop_languageƊemngal Futop, Efutop (Ofutop), ko Ekoid leydi Najeriya. E- e nder Efutop ina hollita firo "ɗemngal", nannduɗo e Bantu ki- e nder KiSwahili.Ngewte Won e kelme (e binndol koolkisangol, tawa alaa maandeeji tonngoode):https://ff.wikipedia.org/wiki/Futop_language#Ngewte_Won_e_kelme_(e_binndol_koolkisangol,_tawa_alaa_maandeeji_tonngoode):nhnham - daaba (toonnde les-lesre) nh ko palatal nggurɛgbɛ - antilope (les-les-les-les) ng ko alkulal obuɔ - junngo, junngo ngkuɔn - beeli mmuɔn - ɓiɗɗo ofuu - ñalawma (les-toowɗo) nim - waɗde (les) yum - yoorɗo (toonnde toownde) yinə - yejjiteede (toownde-lesre).[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Futop_language#nhnham_-_daaba_(toonnde_les-lesre)_nh_ko_palatal_nggurɛgbɛ_-_antilope_(les-les-les-les)_ng_ko_alkulal_obuɔ_-_junngo,_junngo_ngkuɔn_-_beeli_mmuɔn_-_ɓiɗɗo_ofuu_-_ñalawma_(les-toowɗo)_nim_-_waɗde_(les)_yum_-_yoorɗo_(toonnde_toownde)_yinə_-_yejjiteede_(toownde-lesre).[3]Wikipedia: Fungwa languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fungwa_languageFungwa, walla Ura (Ula; anndiraa Ɓura-wa e ɗemngal Hawsa) ko Kainji e nder Pandogari, e nder diiwaan Niiseer, to Niiseer. Ko ngool konngol kadi huutortee e leñol ngol; Roger Blench limtii wonde limoore maɓɓe ɓuraani 1 000 neɗɗo.Wikipedia: Firan languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Firan_languageFiran walla Fəràn ko ɗemngal Plateau ɓadiiɗo Izere. Ko ɓuri heewde e haalooɓe Firan ko ɗemɗe keewɗe e Firan, Hausa, Engele, Iten e sahaaji Berom.Phonologyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Firan_language#PhonologyConsonantshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Firan_language#ConsonantsFonoloji Konnguɗi Konnguɗi Firan[3]. Bilabial Labiyodental Alveolar Postalveolar Palatal Velaar Labiyalveolaar Glotal Plosif b p d t ɡ k ɡ͡b k͡p Nofru m n ɲ ŋ Affirikaat sibilant dz ts d̠ʒ t̠ʃ Frikatiif sibilant z s ʃ Frikatif mo alaa siwil ɸ v f ç ɣ h Ko ɓadii j w Tappu/ɓurtu ɾ Tiril r Ko ɓadiiɗo bannge lhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Firan_language#Fonoloji_Konnguɗi_Konnguɗi_Firan[3]._Bilabial_Labiyodental_Alveolar_Postalveolar_Palatal_Velaar_Labiyalveolaar_Glotal_Plosif_b_p_d_t_ɡ_k_ɡ͡b_k͡p_Nofru_m_n_ɲ_ŋ_Affirikaat_sibilant_dz_ts_d̠ʒ_t̠ʃ_Frikatiif_sibilant_z_s_ʃ_Frikatif_mo_alaa_siwil_ɸ_v_f_ç_ɣ_h_Ko_ɓadii_j_w_Tappu/ɓurtu_ɾ_Tiril_r_Ko_ɓadiiɗo_bannge_lWowel Woni Firan[3]. Yeeso Ko ɓadii-yeeso Cakaari Ko ɓadii-ɓaawo Uddit i ɨ u Ko ɓadii-ɓadi ɪ ʊ Ko ɓadii-hakkunde e o Hakkunde ə Uddit-hakkunde ɛ ɜ/ə ɔ Uddit a/ɑhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Firan_language#Wowel_Woni_Firan[3]._Yeeso_Ko_ɓadii-yeeso_Cakaari_Ko_ɓadii-ɓaawo_Uddit_i_ɨ_u_Ko_ɓadii-ɓadi_ɪ_ʊ_Ko_ɓadii-hakkunde_e_o_Hakkunde_ə_Uddit-hakkunde_ɛ_ɜ/ə_ɔ_Uddit_a/ɑWikipedia: Fam languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fam_languageFam (Fám;Idiatov, Dmitry, Mark Van de Velde, Tope Olagunju and Bitrus Andrew. 2017.Wikipedia: Fali of Mubihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fali_of_MubiFali, malla Fali mo Mubi ɓaawo wuro man, ɗum dental ɗemɗe Chadic kaaleteeɗe haa lesdi Naajeeriya, haa lesdi Adamawa haa woyla Mubi, Mubi fombina e nokkuure laamu Michika. Nde jeyaa ko e ɗemɗe keewɗe e nder nokku hee jahduɗe e innde generik Fali.Feereeji Feereeji ɗii ko:[2][3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Fali_of_Mubi#Feereeji_Feereeji_ɗii_ko:[2][3]Wikipedia: Fali of Baissahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fali_of_BaissaFali ko ɗemngal Benue-Konngo ngal limtaaka e nder leydi Najeriya, ngal haaleetee ko e wuro Baissa e nder diiwaan Taraba. Ɗemngal ngal winndaaka, haalooɓe ɓee ina pamɗi walla alaa heen.Jokkondiral renndo Baissa Fali jeyaa ko e lesdi Benue-Konngo, ɗemɗe Niiseer-Konngo. Darnde maggal e nder ndee ɗoo galle ina heddii e yeewtere.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Fali_of_Baissa#Jokkondiral_renndo_Baissa_Fali_jeyaa_ko_e_lesdi_Benue-Konngo,_ɗemɗe_Niiseer-Konngo._Darnde_maggal_e_nder_ndee_ɗoo_galle_ina_heddii_e_yeewtere.[2]Wikipedia: Evant languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Evant_languageEvant ko ɗemngal Tiwoid e nder leydi Najeriya.Wikipedia: Etkywan languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Etkywan_languageEtkywan (Etekwe), walla Icen (Itchen), anndiraa kadi Kentu walla Nyidu, ko ɗemngal Jukunoid e nder leydi Najeriya.Wikipedia: Eten languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eten_languageEten (Iten; inɗe: Tyap: Tyen) ko ɗemngal Plateau e nder leydi Najeriya. Yimɓe haalooɓe ngal ɗemngal, Niten en ina tawee e wuro Ganawuri e nder diiwaan Plateau.Wikipedia: Enwan languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enwan_languageEnwan ko ɗemngal Edoid e nder Diiwaan Edo, Najeriya.Wikipedia: Enuani dialecthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enuani_dialectEnuani ko ɗemngal Igbo kaaleteengal e nder leydi Najeriya, yimɓe Anioma e nder diiwaan Delta, Onitsha, Obosi e Ogbaru e nder diiwaan Anambra, Mgbidi e nder diiwaan Imo, Ndoni e nder diiwaan Rivers e yoga e nokkuuji Ibaji e nder diiwaan Delta. Enuani ko tonal no heddiiɓe e ɗemɗe Anioma ɗee nii, tee ina jokkondiri no feewi e haaldude Igbo e nder fannuuji keewɗi.Renndooji Enuani. Enuani ina jeyaa e ɗemɗe nay mawɗe ɗe leñol Anioma kaalata[citation needed] (ko ɓuri heewde ko e nokkuuji Aniocha e Oshimili) to bannge worgo Delta. Nokku ɗo yimɓe ɓee ɓuri heewde ko Akukwu -igbo, Asaba, Ashaba Ubulu-uno, Ejeme-Aniogo, Egbudu-Akah, Ibusa, Idumuje-Uno, Idumuje-Ugboko, Illah, Issele-Azagba, Issele-Uku, Ogwashi- Uku, Ugbodu, Okpanam, Oko communities, Onicha-Ugbo, Onicha-Uku, Idumu - Ogo, Onicha-Olona, Ukwunzu, Ubulu-uno, Ubulu-Uku, Ubulu-okiti, Ukala Okpunor, Ukala Okwute e heddiiɓe e maɓɓe. Ndeeɗoo ɗemngal haalteengal e ɗeen nokkuuje kala ko gootum e mbaydi, ina nanndi e faamde. Ina teskaa kadi wonde ngalɗoo ɗemngal ina jogii ortogaraafi kuuɓtodinɗo, ngal dañii jaɓgol ɓurngol yaajde to bannge ɗemngal.https://ff.wikipedia.org/wiki/Enuani_dialect#Renndooji_Enuani._Enuani_ina_jeyaa_e_ɗemɗe_nay_mawɗe_ɗe_leñol_Anioma_kaalata[citation_needed]_(ko_ɓuri_heewde_ko_e_nokkuuji_Aniocha_e_Oshimili)_to_bannge_worgo_Delta._Nokku_ɗo_yimɓe_ɓee_ɓuri_heewde_ko_Akukwu_-igbo,_Asaba,_Ashaba_Ubulu-uno,_Ejeme-Aniogo,_Egbudu-Akah,_Ibusa,_Idumuje-Uno,_Idumuje-Ugboko,_Illah,_Issele-Azagba,_Issele-Uku,_Ogwashi-_Uku,_Ugbodu,_Okpanam,_Oko_communities,_Onicha-Ugbo,_Onicha-Uku,_Idumu_-_Ogo,_Onicha-Olona,_Ukwunzu,_Ubulu-uno,_Ubulu-Uku,_Ubulu-okiti,_Ukala_Okpunor,_Ukala_Okwute_e_heddiiɓe_e_maɓɓe._Ndeeɗoo_ɗemngal_haalteengal_e_ɗeen_nokkuuje_kala_ko_gootum_e_mbaydi,_ina_nanndi_e_faamde._Ina_teskaa_kadi_wonde_ngalɗoo_ɗemngal_ina_jogii_ortogaraafi_kuuɓtodinɗo,_ngal_dañii_jaɓgol_ɓurngol_yaajde_to_bannge_ɗemngal.Wikipedia: Eloyi languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eloyi_languageEloyi, walla Afu (Afo) walla Ajiri, ko ɗemngal Plateau ngal senngo mum laaɓtaani. Haalooɓe ɗemngal Eloyi nder diiwaan Agatu e Otukpo diiwaan Benue e diiwaan Nassarawa nder Naajeeriya.Senngo Armstrong (1955, 1983), citing renndini Eloyi ko Idomoid, kono ndeen anndinde tuugii ko e doggol kelme goote, caggal ɗuum Armstrong hollitii sikkitaare mum., citing Nate goɗɗe gadane ina limta ɗum e Plateau,[6] e Blench (2008) acci ɗum ko caltal Plateau ceertungal. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Eloyi_language#Senngo_Armstrong_(1955,_1983),_citing_renndini_Eloyi_ko_Idomoid,_kono_ndeen_anndinde_tuugii_ko_e_doggol_kelme_goote,_caggal_ɗuum_Armstrong_hollitii_sikkitaare_mum.,_citing_Nate_goɗɗe_gadane_ina_limta_ɗum_e_Plateau,[6]_e_Blench_(2008)_acci_ɗum_ko_caltal_Plateau_ceertungal._===Fonoloji Konnguɗi Konnguɗi[9] Labiyo Bilabial- dental Alveolar Post- alveolaar Palatal Velaar Labial- velar Glotal Daande plosif p t k k͡p daande b d g g͡b Afrikaat d͡z d͡ʒ Daande frikatif f s ʃ h daande v z Nofru m n ɲ ŋ Rotik r/ɾ Ko ɓadii l j w Muniru e woɗɓe. (2021) renndini /ʃ/ ko caggal alveol, kono /d͡ʒ/, /ɲ/, e /j/ ko palatal. Blench (2007) ina waɗi kelme ɗiɗi gonɗe e palaŋ, binndaaɗe ⟨c⟩ e ⟨j⟩, ɗe Muniru et al. (2021) firti ko /t͡ʃ/ e /d͡ʒ/, no mbaydiiji ɗii fof. Kono tan, Muniru e woɗɓe. tawataa /t͡ʃ/ e nder doggol kelme maɓɓe. Muniru e woɗɓe. kadi waɗde /h/ e nder colonel labial-velar e nder tabalde ndee kono siftinde ɗum ko frikatif glotal mo alaa daande. Blench (2007) waɗaani /h/ e nder limto alkule. Muniru e woɗɓe. tawi kadi ina waɗi geɗe labiyalisaasiyoŋ e palatalisaasiyoŋ. Wowel Woni Yeeso Cakaare Caggal Uddu i u Ko ɓadii-hakkunde e o Uddit-hakkunde ɛ ɔ Uddit a Muniru e woɗɓe. (2021) kadi tawi [ø] e nder [ɾǿwɛ́] ‘boɗeejo’, hay so tawii ɓe mbiyi ɗum ina waawi tawa ko sabu [w] garoowo oo.[10] Ɓe ciftina kadi wonde ina waawi wonde tonngi joy : les, hakkunde, toowɗo, ummotooɗo-dowre, e dogde-ummotooɗo.. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Eloyi_language#Fonoloji_Konnguɗi_Konnguɗi[9]_Labiyo_Bilabial-_dental_Alveolar_Post-_alveolaar_Palatal_Velaar_Labial-_velar_Glotal_Daande_plosif_p_t_k_k͡p_daande_b_d_g_g͡b_Afrikaat_d͡z_d͡ʒ_Daande_frikatif_f_s_ʃ_h_daande_v_z_Nofru_m_n_ɲ_ŋ_Rotik_r/ɾ_Ko_ɓadii_l_j_w_Muniru_e_woɗɓe._(2021)_renndini_/ʃ/_ko_caggal_alveol,_kono_/d͡ʒ/,_/ɲ/,_e_/j/_ko_palatal._Blench_(2007)_ina_waɗi_kelme_ɗiɗi_gonɗe_e_palaŋ,_binndaaɗe_⟨c⟩_e_⟨j⟩,_ɗe_Muniru_et_al._(2021)_firti_ko_/t͡ʃ/_e_/d͡ʒ/,_no_mbaydiiji_ɗii_fof._Kono_tan,_Muniru_e_woɗɓe._tawataa_/t͡ʃ/_e_nder_doggol_kelme_maɓɓe._Muniru_e_woɗɓe._kadi_waɗde_/h/_e_nder_colonel_labial-velar_e_nder_tabalde_ndee_kono_siftinde_ɗum_ko_frikatif_glotal_mo_alaa_daande._Blench_(2007)_waɗaani_/h/_e_nder_limto_alkule._Muniru_e_woɗɓe._tawi_kadi_ina_waɗi_geɗe_labiyalisaasiyoŋ_e_palatalisaasiyoŋ._Wowel_Woni_Yeeso_Cakaare_Caggal_Uddu_i_u_Ko_ɓadii-hakkunde_e_o_Uddit-hakkunde_ɛ_ɔ_Uddit_a_Muniru_e_woɗɓe._(2021)_kadi_taWikipedia: Ekpeye languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpeye_languageEkpeye is one of many languages spoken in Rivers State. Ikwerre languages is closely related to Ekpeye.Writing system Ekpeye alphabet[1] a b bh ch d dh e ẹ g gb gw h i ị j k kp kw l m n nw ny o ọ p s sh t u ụ w wh y z zh Phonology Vowels Ekpeye has nine vowel phonemes:https://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpeye_language#Writing_system_Ekpeye_alphabet[1]_a_b_bh_ch_d_dh_e_ẹ_g_gb_gw_h_i_ị_j_k_kp_kw_l_m_n_nw_ny_o_ọ_p_s_sh_t_u_ụ_w_wh_y_z_zh_Phonology_Vowels_Ekpeye_has_nine_vowel_phonemes:Vowels of Ekpeye Front Back Close i u Near-close ɪ ʊ Close-mid e o Open-mid ɛ ɔ Open a The language has no long nasal vowels, no contrast between oral and nasal vowels, and no allophonic variants. The vowels carry tones, as Ekpeye is a tonal language. Ekpeye exhibits active synchronic vowel harmony.https://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpeye_language#Vowels_of_Ekpeye_Front_Back_Close_i_u_Near-close_ɪ_ʊ_Close-mid_e_o_Open-mid_ɛ_ɔ_Open_a_The_language_has_no_long_nasal_vowels,_no_contrast_between_oral_and_nasal_vowels,_and_no_allophonic_variants._The_vowels_carry_tones,_as_Ekpeye_is_a_tonal_language._Ekpeye_exhibits_active_synchronic_vowel_harmony.Writing systemhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpeye_language#Writing_systemDistribution Rivers State: Ahoada East, Ahoada West, and Ogba–Egbema–Ndoni LGAs. Imo State: Ohaji/Egbema LGAhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpeye_language#Distribution_Rivers_State:_Ahoada_East,_Ahoada_West,_and_Ogba–Egbema–Ndoni_LGAs._Imo_State:_Ohaji/Egbema_LGAWikipedia: Eki languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eki_languageEki ko ɗemngal Ibibiyo-Efik e nder Naajeeriya.Wikipedia: Eket languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eket_languageEkit (Eket) ko ɗemngal Ibibiyo-Efik e nder Naajeeriya.Wikipedia: Efai languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Efai_languageEfai ko ɗemngal Ibibio-Efik ɗemngal Oro leydi Najeriya.Wikipedia: Oba Okunade Sijuwadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Okunade_SijuwadeAlayeluwa Oba Okunade Sijuwade CFR (1 lewru Yarkomaa 1930 – 28 lewru Siilo 2015) ko laamɗo aadaaji capanɗe joyi walla Ooni mo Ife gila 1980 haa maayde makko e hitaande 2015, o ƴetti innde laamu Olubuse II.[1] O laati laamiiɗo aadaaji Laamu Yoruba Ile-Ife diiwal Yoruba aadaaji jooɗiiɗo haa wuro Ife nder diiwal Osun, lesdi Naajeeriya.Nguurndam adanɗam Oba Okunade Sijuwade jibinaa ko hitaande 1930 e nder galle laamu Sijuwade ko feccere e galle laamu Ogboru, Ilare, Ile-Ife. Mawniiko to bannge baaba ko Ooni Adelekan Sijuwade - Olubuse I Ooni 46ɓo Ife mo laamiima gila 1884 - 1910. Nde baaba makko woni Omo-Oba Adereti Sijuade (1895 - 11 Mai 1949) e yumma makko woni, Yeyeyeolori Emilia Adugbolu), jeyaaɗo e wuro wiyeteengo Akure. O woniino Kerecee’en, e lewru Noowammbar 2009 o tawtoraama batu mawngu hitaande kala e nder Egliis Foursquare Gospel to leydi Najeriya e wondude e laamɓe aadaaji 17 woɗɓe. O hollitii wonde ko o tergal timmungal e nder eklesiya, o wiyi laamɓe wonɓe e makko ɓee fof maa ngon terɗe jooni.[3] E nder mawningol ñalngu nguu o jibinaa lebbi ɗiɗi caggal ɗuum, Primate mo Communion Anglican siftinii Sijuwade ko "laamɗo lesɗikiniiɗo, jogiiɗo kulol Alla e ɓernde mum".[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Okunade_Sijuwade#Nguurndam_adanɗam_Oba_Okunade_Sijuwade_jibinaa_ko_hitaande_1930_e_nder_galle_laamu_Sijuwade_ko_feccere_e_galle_laamu_Ogboru,_Ilare,_Ile-Ife._Mawniiko_to_bannge_baaba_ko_Ooni_Adelekan_Sijuwade_-_Olubuse_I_Ooni_46ɓo_Ife_mo_laamiima_gila_1884_-_1910._Nde_baaba_makko_woni_Omo-Oba_Adereti_Sijuade_(1895_-_11_Mai_1949)_e_yumma_makko_woni,_Yeyeyeolori_Emilia_Adugbolu),_jeyaaɗo_e_wuro_wiyeteengo_Akure._O_woniino_Kerecee’en,_e_lewru_Noowammbar_2009_o_tawtoraama_batu_mawngu_hitaande_kala_e_nder_Egliis_Foursquare_Gospel_to_leydi_Najeriya_e_wondude_e_laamɓe_aadaaji_17_woɗɓe._O_hollitii_wonde_ko_o_tergal_timmungal_e_nder_eklesiya,_o_wiyi_laamɓe_wonɓe_e_makko_ɓee_fof_maa_ngon_terɗe_jooni.[3]_E_nder_mawningol_ñalngu_nguu_o_jibinaa_lebbi_ɗiɗi_caggal_ɗuum,_Primate_mo_Communion_Anglican_siftinii_Sijuwade_ko_"laamɗo_lesɗikiniiɗo,_jogiiɗo_kulol_Alla_e_ɓernde_mum".[4]Jaangirde Oba Okunade Sijuwade walla laamɗo Okunade Sijuwade no o wiyraa e oon sahaa o fuɗɗii jaŋde makko leslesre to duɗal Igbedin, Abeokuta ɗoon o yahri to duɗal jaaɓi haaɗtirde Abeokuta e les njiimaandi jannginoowo ganndiraaɗo Reverend I O Ransome-Kuti, gardiiɗo duɗal... jaangirde. Nde o yalti duɗal jaaɓi haaɗtirde Abeokuta, Oba Okunade Sijuwade ummiima to duɗal jaaɓi haaɗtirde Oduduwa to Ile-Ife hade makko yahde to duɗal jaaɓi haaɗtirde karallaagal Northampton to leydi Angalteer ngam janngude njuɓɓudi njulaagu.https://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Okunade_Sijuwade#Jaangirde_Oba_Okunade_Sijuwade_walla_laamɗo_Okunade_Sijuwade_no_o_wiyraa_e_oon_sahaa_o_fuɗɗii_jaŋde_makko_leslesre_to_duɗal_Igbedin,_Abeokuta_ɗoon_o_yahri_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Abeokuta_e_les_njiimaandi_jannginoowo_ganndiraaɗo_Reverend_I_O_Ransome-Kuti,_gardiiɗo_duɗal..._jaangirde._Nde_o_yalti_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Abeokuta,_Oba_Okunade_Sijuwade_ummiima_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Oduduwa_to_Ile-Ife_hade_makko_yahde_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_karallaagal_Northampton_to_leydi_Angalteer_ngam_janngude_njuɓɓudi_njulaagu.Golle njulaaguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Okunade_Sijuwade#Golle_njulaaguO golliima duuɓi tati e nder njulaagu baaba makko, caggal ɗuum duuɓi ɗiɗi e nder jaaynde Nigerian Tribune, ko adii fof ko o jaayndiyanke caggal ɗuum ko o gardiiɗo yeeyirde hade makko yahde duɗal jaaɓi haaɗtirde. Nde o heɓi duuɓi 30 o woniino gardiiɗo e nder A.G Leventis, fedde Grek-Niiseer. E hitaande 1963 o wonti gardiiɗo yeeyooɓe e nder fedde National Motors nde laamu jeyi to Lagos.[7] Caggal nde o yiyi fartaŋŋe njulaagu e nder njillu makko to Dental Sowiyet e hitaande 1964, o sosi sosiyetee WAATECO ngam renndinde otooji e kaɓirɗe ɗe Sowiyet en mahi e nder leydi Niiseer, ndi wonti njuɓɓudi laamu njulaagu yaajngu. O waɗi kadi heen ngalu makko e nder wuro makko Ile Ife. Wakkati Sijuwade laami Ooni nder hitaande 1980 o laati alɗuɗo.[8] Caggal nde o wonti Ooni 50ɓo Ife, Oba Okunade Sijuwade sosi fedde Sijuwade, nde o woni hooreejo mum. Konglomerat oo ina golloroo e fannuuji keewɗi ko wayi no petroŋ e gaas, gollorɗe, jeyi leydi, gollorɗe, e jaɓɓugol. Sosiyetee oo ina jogii jokkondiral e sosiyeteeji keewɗi e nder leyɗeele keewɗe ko wayi no Centrica, Equinor (ko adii ɗuum ko Statoil), CCC, Eser e RCC (Sosiyetee Reynolds Construction) kadi o waɗii ko ina tolnoo e miliyaaruuji ɗiɗi dolaar e nder leydi Najeriya.[9] E hitaande 2016, Oba Okunade Sijuwade inniraama e nder defte Panama.[10]https://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Okunade_Sijuwade#O_golliima_duuɓi_tati_e_nder_njulaagu_baaba_makko,_caggal_ɗuum_duuɓi_ɗiɗi_e_nder_jaaynde_Nigerian_Tribune,_ko_adii_fof_ko_o_jaayndiyanke_caggal_ɗuum_ko_o_gardiiɗo_yeeyirde_hade_makko_yahde_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde._Nde_o_heɓi_duuɓi_30_o_woniino_gardiiɗo_e_nder_A.G_Leventis,_fedde_Grek-Niiseer._E_hitaande_1963_o_wonti_gardiiɗo_yeeyooɓe_e_nder_fedde_National_Motors_nde_laamu_jeyi_to_Lagos.[7]_Caggal_nde_o_yiyi_fartaŋŋe_njulaagu_e_nder_njillu_makko_to_Dental_Sowiyet_e_hitaande_1964,_o_sosi_sosiyetee_WAATECO_ngam_renndinde_otooji_e_kaɓirɗe_ɗe_Sowiyet_en_mahi_e_nder_leydi_Niiseer,_ndi_wonti_njuɓɓudi_laamu_njulaagu_yaajngu._O_waɗi_kadi_heen_ngalu_makko_e_nder_wuro_makko_Ile_Ife._Wakkati_Sijuwade_laami_Ooni_nder_hitaande_1980_o_laati_alɗuɗo.[8]_Caggal_nde_o_wonti_Ooni_50ɓo_Ife,_Oba_Okunade_Sijuwade_sosi_fedde_Sijuwade,_nde_o_woni_hooreejo_mum._Konglomerat_oo_ina_golloroo_e_fannuuji_keewɗi_ko_wayi_no_petroŋ_e_gaas,_gollorɗe,_jeyi_leydi,_gollLuural ɓurondiralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Okunade_Sijuwade#Luural_ɓurondiralNde Sijuwade wonti Ooni mo Ife e lewru Decembre 1980 o roni luural jokkiingal dow ɓural hakkunde obas Yorubaland. E hitaande 1967, caɗeele ndartinaama nde mawɗo Obafemi Awolowo suɓaa ngam wonde hooreejo Yoruba en.[11] E hitaande 1976, guwerneer diiwaan Oyo, Seneraal David Jemibewon, yamiriino wonde Ooni mo Ife wonata ko hooreejo duumiiɗo e Diisnondiral diiwaan Obas e mawɓe. Obaaji goɗɗi ɗi Alaafin mo Oyo ardii, hono Oba Lamidi Adeyemi wiyi darnde nde ina foti waylude. Luural ngal deeƴi nde diiwaan Osun yaltinaa e diiwaan Oyo e lewru ut 1991, kono bonannde ina jokki. E lewru Yarkomaa 2009 Sijuwade hollitii wonde Oba Adeyemi ina laaminoo laamu maayngu (Laamu Oyo, ngu yani e hitaande 1793).[12] Adeyemi jaabtii ɗum e siftinde "ko aldaa e sago" e nder haalaaji Sijuwade, o wiyi Ooni "ina yahdaani e daartol makko".[13] Adeyemi, hooreejo duumotooɗo kawtal Obas e hooreeɓe leydi Oyo, ina anndaa o tawtoraama batu ardiiɓe Yoruba en e lewru abriil 2010.[11] Haa darorɗe hitaande 2009 luural ɓurngal nokkuure hakkunde Ooni en, Awujale Ijebuland e Alake Egbaland safraama. Sijuwade tokki luural ngal haa ƴamol hakkunde Obafemi Awolowo e Ladoke Akintola wakkati laamu Naajeeriya, ko ɗum waɗi feccugo hakkunde laamɓe aadaaji. O teskiima wonde laamɓe aadaaji ko doole guurɗe e nder leydi ndii e sahaa ñawu hooreejo leydi Umaru Yar'Adua.[14] E lewru feebariyee 2009, Sijuwade wallitii e haɓde e luural jowitiingal e jeyi leydi hakkunde renndooji Ife e Modakeke, ngal safraama e nder heen ko rewrude e ƴellitgol Ogunsua mo Modakeke ngam wonde Oba.[15] Oba keso oo, hono François Adedoyin, wonata ko e les njiimaandi Oba Okunade Sijuwade.[16]https://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Okunade_Sijuwade#Nde_Sijuwade_wonti_Ooni_mo_Ife_e_lewru_Decembre_1980_o_roni_luural_jokkiingal_dow_ɓural_hakkunde_obas_Yorubaland._E_hitaande_1967,_caɗeele_ndartinaama_nde_mawɗo_Obafemi_Awolowo_suɓaa_ngam_wonde_hooreejo_Yoruba_en.[11]_E_hitaande_1976,_guwerneer_diiwaan_Oyo,_Seneraal_David_Jemibewon,_yamiriino_wonde_Ooni_mo_Ife_wonata_ko_hooreejo_duumiiɗo_e_Diisnondiral_diiwaan_Obas_e_mawɓe._Obaaji_goɗɗi_ɗi_Alaafin_mo_Oyo_ardii,_hono_Oba_Lamidi_Adeyemi_wiyi_darnde_nde_ina_foti_waylude._Luural_ngal_deeƴi_nde_diiwaan_Osun_yaltinaa_e_diiwaan_Oyo_e_lewru_ut_1991,_kono_bonannde_ina_jokki._E_lewru_Yarkomaa_2009_Sijuwade_hollitii_wonde_Oba_Adeyemi_ina_laaminoo_laamu_maayngu_(Laamu_Oyo,_ngu_yani_e_hitaande_1793).[12]_Adeyemi_jaabtii_ɗum_e_siftinde_"ko_aldaa_e_sago"_e_nder_haalaaji_Sijuwade,_o_wiyi_Ooni_"ina_yahdaani_e_daartol_makko".[13]_Adeyemi,_hooreejo_duumotooɗo_kawtal_Obas_e_hooreeɓe_leydi_Oyo,_ina_anndaa_o_tawtoraama_batu_ardiiɓe_Yoruba_en_e_lewru_abriil_2010.[11]_Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Okunade_Sijuwade#Nguurndam_neɗɗoOba Okunade Sijuwade ina joginoo rewɓe 4 e ɓiɓɓe 20 fof. Rewɓe makko ko:[17][18]https://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Okunade_Sijuwade#Oba_Okunade_Sijuwade_ina_joginoo_rewɓe_4_e_ɓiɓɓe_20_fof._Rewɓe_makko_ko:[17][18]Yeyeluwa Oyetunde Sijuwade, Oba Okunade Sijuwade’s debbo gadano e Yeyeluwa gadano Ife. Ko kanko woni yumma laamɗo biyeteeɗo Adetokunbo Sijuwade.https://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Okunade_Sijuwade#Yeyeluwa_Oyetunde_Sijuwade,_Oba_Okunade_Sijuwade’s_debbo_gadano_e_Yeyeluwa_gadano_Ife._Ko_kanko_woni_yumma_laamɗo_biyeteeɗo_Adetokunbo_Sijuwade.Olori Morisola Sijuwade, debbo ɗiɗaɓo Oba Okunade Sijuwade e Yeyeluwa ɗiɗaɓo Ife gila 1986 caggal maayde Yeyeluwa Oyetunde Sijuwade.https://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Okunade_Sijuwade#Olori_Morisola_Sijuwade,_debbo_ɗiɗaɓo_Oba_Okunade_Sijuwade_e_Yeyeluwa_ɗiɗaɓo_Ife_gila_1986_caggal_maayde_Yeyeluwa_Oyetunde_Sijuwade.Olori Oladunni Sijuwade, debbo tataɓo Oba Okunade Sijuwade e ɓiɗɗo siyaasaajo mo yimɓe fof njiɗi no feewi, hono Adedamola Harold-Sodipo.https://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Okunade_Sijuwade#Olori_Oladunni_Sijuwade,_debbo_tataɓo_Oba_Okunade_Sijuwade_e_ɓiɗɗo_siyaasaajo_mo_yimɓe_fof_njiɗi_no_feewi,_hono_Adedamola_Harold-Sodipo.Olori odunola sijuwade, laamiiɗo ila-orangun e ɓiɗɗo ila-orangun tedduɗo, oba wilyam ayeni.https://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Okunade_Sijuwade#Olori_odunola_sijuwade,_laamiiɗo_ila-orangun_e_ɓiɗɗo_ila-orangun_tedduɗo,_oba_wilyam_ayeni.Riskuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Okunade_Sijuwade#RiskuE wiyde jaaynde Forbes Oba Okunade Sijuwade ko laamɗo tataɓo ɓurɗo alɗude e nder Afrik. O joginoo kadi nokkuuji hoɗorde keewɗi e nder leydi Najeriya e leydi Angalteer ina jeyaa heen Chester Terrace, Grosvenor Square, e galle laamorɗo to Burnham, Buckinghamshire.[19] E kitaale 80’en, ko juuti caggal nde Oba Okunade Sijuwade wonti Ooni Ife, o yilliima hooreejo leydi Indiya Rajiv Gandhi e laamɗo leydi Sawuud Fahd Al Saud e noddaango leyɗeele ɗiɗi ɗee ngam ƴellitde jokkondiral moƴƴal hakkunde maɓɓe e leydi Najeriya. Duuɓi seeɗa caggal ɗuum o woni Ooni, o yilliima Japon ngam hawritde e laamɗo Akihito wondude e Emir Ado Bayero mo Kano.[20] E hitaande 1995, Oba Okunade Sijuwade wondude e ɓiyum laamɗo Adetokunbo Sijuwade, Emir Ado Bayero e Nasiru Ado-Bayero, njilliima Ecoppi ngam waɗde batu e hooreejo leydi ndii, hono Meles Zenawi, ngam yeewtidde e maɓɓe ko fayti e birooji galleeji Sijuwade-Ado Bayero, jowitiiɗi e njuɓɓudi laana njoorndi Ecoppi.https://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Okunade_Sijuwade#E_wiyde_jaaynde_Forbes_Oba_Okunade_Sijuwade_ko_laamɗo_tataɓo_ɓurɗo_alɗude_e_nder_Afrik._O_joginoo_kadi_nokkuuji_hoɗorde_keewɗi_e_nder_leydi_Najeriya_e_leydi_Angalteer_ina_jeyaa_heen_Chester_Terrace,_Grosvenor_Square,_e_galle_laamorɗo_to_Burnham,_Buckinghamshire.[19]_E_kitaale_80’en,_ko_juuti_caggal_nde_Oba_Okunade_Sijuwade_wonti_Ooni_Ife,_o_yilliima_hooreejo_leydi_Indiya_Rajiv_Gandhi_e_laamɗo_leydi_Sawuud_Fahd_Al_Saud_e_noddaango_leyɗeele_ɗiɗi_ɗee_ngam_ƴellitde_jokkondiral_moƴƴal_hakkunde_maɓɓe_e_leydi_Najeriya._Duuɓi_seeɗa_caggal_ɗuum_o_woni_Ooni,_o_yilliima_Japon_ngam_hawritde_e_laamɗo_Akihito_wondude_e_Emir_Ado_Bayero_mo_Kano.[20]_E_hitaande_1995,_Oba_Okunade_Sijuwade_wondude_e_ɓiyum_laamɗo_Adetokunbo_Sijuwade,_Emir_Ado_Bayero_e_Nasiru_Ado-Bayero,_njilliima_Ecoppi_ngam_waɗde_batu_e_hooreejo_leydi_ndii,_hono_Meles_Zenawi,_ngam_yeewtidde_e_maɓɓe_ko_fayti_e_birooji_galleeji_Sijuwade-Ado_Bayero,_jowitiiɗi_e_njuɓɓudi_laana_njoornGolle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Okunade_Sijuwade#Golle_politikE lewru juko hitaande 2009, Sijuwade wiyi ina sunii e pelle renndo-pinal Yoruba hono Afenifere e Kawtal Mawɓe Yoruba ina ƴetta darnde partiiji e nder politik.[21] E lewru Yarkomaa 2010 o tawtoraama batu fedde Atayese pan-Yoruba, nde yaltini noddaango ngam doosɗe fedde nde goonga, nde leƴƴi ceertuɗi e nder leydi Naajeeriya njogori heɓde ndimaagu ɓurngu mawnude e ƴellitde geɗe mum en.[22] Nde o mawninta duuɓi 80 nder lewru Yarkomaa 2010, Sijuwade hokki tiitoonde hooreejo yimɓe ɗuuɗɓe nder siyaasa'en e rewɓe maɓɓe, bana Ikedi Ohakim, guwerneer diiwal Oyo, Otunba Adebayo Alao-Akala, guwerneer diiwal Niger, Babangida diiwal, The Aliyu Jubril aminu e iyabo obasanjo-bello e wodbe. Ardiido lesdi Naajeeriya gonnoodo Olusegun Obasanjo, Ardiido lesdi Benin Dr Thomas Boni Yayi e Laamiiɗo Otumfuo Osei Tutu II, Asantehene mo Kumasi lesdi Gana. Nde Peter Obi, guwerneer diiwaan Anambra mo luulndii, suɓaama ñalnde 7 lewru feebariyee 2010, Sijuwade jaari mo, o wiyi nasaraaku makko ko yiɗde Alla.[23] E lewru ut 2010 o woni hakkundeejo e nder luural jeyi leydi hakkunde diiwanuuji Oyo e Osun ko faati e duɗal jaaɓi haaɗtirde Ladoke Akintola, o noddi batu ngu laamɗo Olagunsoye Oyinlola, guwerneer diiwaan Osun, Otunba Adebayo Alao-Akala, guwerneer diiwaan Oyo e jaagorgal duumingal fedde nde Ministeer Jaŋde mo waɗii peeje golle.[24][25] Sijuwade e Gomnaajo Oyinlola wi'i ɓe mari bawɗe suɓugo mo laatoto guwerneerjo lesdi Osun.[26] E lewru feebariyee 2010 Sijuwade e laamɓe aadaaji 16 woɗɓe njaɓi senaateer Iyiola Omisore ngam wonde kanndidaa guwerneer diiwaan Osun e wooteeji 2011.[27] Caggal ɗuum won tuumeede wonde senateer Omisore ina luurdi e Sijuwade sabu waasde jogaade ballal e ɗaɓɓaande Omisore ngam wonde guwerneer. Omisore yeddi ko haalaa koo, o wiyi wonde jokkondiral ngal ko moƴƴal, o wiyi kadi "Ooni ko laamɗo men, eɗen poti reende e hormaade mo kadi".[28] E lewru Juko hitaande 2010 Sijuwade e laamɓe aadaaji woɗɓe njaɓi kanndidaagal Fatai Akinade Akinbade ngam wonde guwerneer.[29] E lewru sulyee 2002, Oba Okunade Sijuwade wondude e ɓiyiiko, laamɗo Adetokunbo Sijuwade mbaɗii batu e mawɗo Emeka Anyaoku - Koolaaɗo kuuɓal leydi Angalteer, hono Baroness Amos - gardiiɗo suudu sarɗiiji Angalteer e oon sahaa. Lord Waverly, Lord Thurlow, e Bishop Guildford e nder woɗɓe ngam yeewtidde e no ɓe ɓeydirta njulaagu hakkunde leyɗeele ɗiɗi ɗee, njulaagu e njulaagu hakkunde leydi Angalteer e leydi Naajeeriya. Ɓe teskii fartaŋŋeeji gollondiral e nder fannuuji 15 faggudu e ko juuti, ɓe cosi laawol diisnondiral hakkunde Biritaan – Naajeeriya ngam wallitde ɗum.https://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Okunade_Sijuwade#E_lewru_juko_hitaande_2009,_Sijuwade_wiyi_ina_sunii_e_pelle_renndo-pinal_Yoruba_hono_Afenifere_e_Kawtal_Mawɓe_Yoruba_ina_ƴetta_darnde_partiiji_e_nder_politik.[21]_E_lewru_Yarkomaa_2010_o_tawtoraama_batu_fedde_Atayese_pan-Yoruba,_nde_yaltini_noddaango_ngam_doosɗe_fedde_nde_goonga,_nde_leƴƴi_ceertuɗi_e_nder_leydi_Naajeeriya_njogori_heɓde_ndimaagu_ɓurngu_mawnude_e_ƴellitde_geɗe_mum_en.[22]_Nde_o_mawninta_duuɓi_80_nder_lewru_Yarkomaa_2010,_Sijuwade_hokki_tiitoonde_hooreejo_yimɓe_ɗuuɗɓe_nder_siyaasa'en_e_rewɓe_maɓɓe,_bana_Ikedi_Ohakim,_guwerneer_diiwal_Oyo,_Otunba_Adebayo_Alao-Akala,_guwerneer_diiwal_Niger,_Babangida_diiwal,_The_Aliyu_Jubril_aminu_e_iyabo_obasanjo-bello_e_wodbe._Ardiido_lesdi_Naajeeriya_gonnoodo_Olusegun_Obasanjo,_Ardiido_lesdi_Benin_Dr_Thomas_Boni_Yayi_e_Laamiiɗo_Otumfuo_Osei_Tutu_II,_Asantehene_mo_Kumasi_lesdi_Gana._Nde_Peter_Obi,_guwerneer_diiwaan_Anambra_mo_luulndii,_suɓaama_ñalnde_7_lewru_feebariyee_2010,_Sijuwade_jaari_mNjeenaaje e teddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Okunade_Sijuwade#Njeenaaje_e_teddungalKumanndaajo lesdi Naajeeriya (CFR)https://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Okunade_Sijuwade#Kumanndaajo_lesdi_Naajeeriya_(CFR)Gardiiɗo Sigil leydi Yorubahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Okunade_Sijuwade#Gardiiɗo_Sigil_leydi_YorubaKanselor tedduɗo, duɗal jaaɓi haaɗtirde Bayero, Kano, leydi Najeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Okunade_Sijuwade#Kanselor_tedduɗo,_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Bayero,_Kano,_leydi_NajeriyaJaagorɗo teddungal, Jaaɓi-haaɗtirde Osun, Osogbo, Diiwaan Osun, Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Okunade_Sijuwade#Jaagorɗo_teddungal,_Jaaɓi-haaɗtirde_Osun,_Osogbo,_Diiwaan_Osun,_NaajeeriyaGonnooɗo hooreejo leydi, duɗal jaaɓi haaɗtirde karallaagal, Uyo, diiwaan Akwa-Ibom, leydi Najeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Okunade_Sijuwade#Gonnooɗo_hooreejo_leydi,_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_karallaagal,_Uyo,_diiwaan_Akwa-Ibom,_leydi_NajeriyaDoktoor e sariyaaji siwil (Honoris Causa), Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Obafemi Awolowo, Ile-Ife, Diiwaan Osun, Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Okunade_Sijuwade#Doktoor_e_sariyaaji_siwil_(Honoris_Causa),_Duɗal_Jaaɓi-haaɗtirde_Obafemi_Awolowo,_Ile-Ife,_Diiwaan_Osun,_NaajeeriyaDoktoor binndol (Honoris Causa), Duɗal jaaɓi haaɗtirde Uyo, to diiwaan Akwa-Ibom, to leydi Najeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Okunade_Sijuwade#Doktoor_binndol_(Honoris_Causa),_Duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Uyo,_to_diiwaan_Akwa-Ibom,_to_leydi_NajeriyaDoktoor ganndal (Honoris Causa), Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Lagos, Diiwaan Lagos, leydi Najeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Okunade_Sijuwade#Doktoor_ganndal_(Honoris_Causa),_Duɗal_Jaaɓi-haaɗtirde_Lagos,_Diiwaan_Lagos,_leydi_NajeriyaTergal e Duɗal Njuɓɓudi Angalteerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Okunade_Sijuwade#Tergal_e_Duɗal_Njuɓɓudi_AngalteerTeddungal ngenndi ɓurngal toowde, Republique Poloñhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Okunade_Sijuwade#Teddungal_ngenndi_ɓurngal_toowde,_Republique_PoloñLaamɗo Belsik Ceerndagol Komanda e nder Ordo Koronahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Okunade_Sijuwade#Laamɗo_Belsik_Ceerndagol_Komanda_e_nder_Ordo_KoronaKom mawɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Okunade_Sijuwade#Kom_mawɗoLuural maaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Okunade_Sijuwade#Luural_maaydeO hollitaama o maayii ñalnde 28 lewru juko hitaande 2015 to opitaal London tawi omo yahra e duuɓi 85 kono kabaaru oo yedditaama e diɗɗal aadaaji laamɗo Ile Ife ngal wiyi omo wuuri, omo wondi e cellal.[30][31] Maayde maako haa lesdi ndi'i, ɗum anndinaama dow laabi ɗi ardiiɗo lesdi Ife, nde ɓe njilli guwerneer lesdi Osun nder lesdi Naajeeriya, Rauf Aregbesola, nyande 12 lewru bowte hitaande 2015 haa suudu guwerneer lesdi Naajeeriya, Osogbo. Ardiiɗo lesdi Naajeeriya Muhammadu Buhari holli sunaare maako dow sankaare maako.[32][33][34] Ko kanko woni Arole Oduduwa gadano maayɗo caggal leydi Yoruba. Tiitoonde Adimula Ife ko ruuhu, nde fotaani Ooni yaltude caggal keeri Yoruba.https://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Okunade_Sijuwade#O_hollitaama_o_maayii_ñalnde_28_lewru_juko_hitaande_2015_to_opitaal_London_tawi_omo_yahra_e_duuɓi_85_kono_kabaaru_oo_yedditaama_e_diɗɗal_aadaaji_laamɗo_Ile_Ife_ngal_wiyi_omo_wuuri,_omo_wondi_e_cellal.[30][31]_Maayde_maako_haa_lesdi_ndi'i,_ɗum_anndinaama_dow_laabi_ɗi_ardiiɗo_lesdi_Ife,_nde_ɓe_njilli_guwerneer_lesdi_Osun_nder_lesdi_Naajeeriya,_Rauf_Aregbesola,_nyande_12_lewru_bowte_hitaande_2015_haa_suudu_guwerneer_lesdi_Naajeeriya,_Osogbo._Ardiiɗo_lesdi_Naajeeriya_Muhammadu_Buhari_holli_sunaare_maako_dow_sankaare_maako.[32][33][34]_Ko_kanko_woni_Arole_Oduduwa_gadano_maayɗo_caggal_leydi_Yoruba._Tiitoonde_Adimula_Ife_ko_ruuhu,_nde_fotaani_Ooni_yaltude_caggal_keeri_Yoruba.Wikipedia: Ebughu languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ebughu_languageEbughu ko ɗemngal maayo lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Eastern Acipa languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eastern_Acipa_languageFuɗnaange Acipa (anndiraaɗo kadi Zubazuba walla Səgəmuk) ko ɗemngal Kainji e nder leydi Najeriya. Nde ɓadaaki ɗemngal innde wootere to bannge worgo mayre, hay so tawii noon haalooɓe ɗemɗe ɗiɗi ɗee fof ko leñol Acipa.Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Ɗuwai languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Auwai_languageƊuwai (Dó:aí) ko ɗemngal Afro-Aasiyankeewal, kaaleteengal e nder diiwanuuji Jigawa e Kano, nder leydi Najeriya.Writing Systemhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Auwai_language#Writing_SystemWikipedia: Duru languageshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duru_languagesDuru ko dental ɗemɗe Savana kaaleteeɗe to worgo Kamerun e fuɗnaange Naajeeriya. Ɓe mbinndiraa ko "G4" e nder eɓɓaande ɗemngal-galle Adamawa mo Joseph Greenberg.Koolaaɗo kuuɓal, Ulrich (2015). Doyayohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duru_languages#Koolaaɗo_kuuɓal,_Ulrich_(2015)._DoyayoHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duru_languages#HimobeWikipedia: Gabriel Adekunle Aromolaranhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabriel_Adekunle_AromolaranGabriyel Adekunle Aromolaran o daayaama e ñalnde jeweetati lewru 13 oktoobar hiitande ndungu Alif 1937 o maaye e nder ñalnde 11 suwee 2024 ko laamɗo leydi Naajeriya. Ko kanko woni Owa Obokun 40 mo leydi Ijesha.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabriel_Adekunle_Aromolaran#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabriel_Adekunle_Aromolaran#KugalHoore Ɓoorniinde Kuɗolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabriel_Adekunle_Aromolaran#Hoore_Ɓoorniinde_KuɗolNguurndam neɗɗo e maaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabriel_Adekunle_Aromolaran#Nguurndam_neɗɗo_e_maaydeHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabriel_Adekunle_Aromolaran#HimobeWikipedia: Asagba mo Asabahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asagba_mo_AsabaAsagba mo Asaba woni ardiiɗo aadaaji Asaba, lesdi Delta haa fombina-fombina lesdi Naajeeriya. Ofisru laamiiɗo ko kuugal laamu ngal Gomnati lesdi Delta e laamu lesdi Naajeeriya anndi.Pinal e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asagba_mo_Asaba#Pinal_e_golleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asagba_mo_Asaba#TuugnorgalCiimtolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asagba_mo_Asaba#Ciimtoliwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asagba_mo_Asaba#iwdiijiWikipedia: Dungu languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dungu_languageDungu (kañum Dingi) ko ɗemngal Kainji e nder leydi Najeriya.Wikipedia: Baba Adinnihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baba_AdinniBaba Adinni ni ilumo ti ojoruba. Heewi hokkude ɗum ko obaaji nokkuuji e nder diiwaan Yorubaland leydi Najeriya, ko ɓuri heewde ko worɓe juulɓe ɓe mballi renndo walla laamu e won e mbaadiiji.Doggol baaba adinnihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baba_Adinni#Doggol_baaba_adinniWikipedia: Duli languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duli_languageDuli (gewe, geeve, gey) ko ɗemngal Adamawaawal majjungal e nder worgo Kamaruun.Sendol Hannde, Gey en, ɓe ina tolnoo e 1 000 neɗɗo to fuɗnaange Pitoa (komin Pitoa, departemaa Bénoué, Diiwaan Fuɗnaange), e fawaade e kartal yimɓe ORSTOM e hitaande 1964. SIL (1982) ina hiisi wonde leƴƴi ɗii ko 1 900 neɗɗo. Gey en hannde ina nganndi Lamido mo Tchéboa ko laamɗo mum en, hannde kadi ko Fulfulde tan ɓe kaalata.[6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Duli_language#Sendol_Hannde,_Gey_en,_ɓe_ina_tolnoo_e_1_000_neɗɗo_to_fuɗnaange_Pitoa_(komin_Pitoa,_departemaa_Bénoué,_Diiwaan_Fuɗnaange),_e_fawaade_e_kartal_yimɓe_ORSTOM_e_hitaande_1964._SIL_(1982)_ina_hiisi_wonde_leƴƴi_ɗii_ko_1_900_neɗɗo._Gey_en_hannde_ina_nganndi_Lamido_mo_Tchéboa_ko_laamɗo_mum_en,_hannde_kadi_ko_Fulfulde_tan_ɓe_kaalata.[6]Wikipedia: Ooni Adagbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ooni_AdagbaOoni Adagba woni Ooni 36ɓo Ife, laamiiɗo aadaaji mawɗo Ile Ife, wuro maamiraaɓe Yoruba'en. O lomtii Ooni Osinlade, lomtii mo ko Ooni Ojigidiri.Wikipedia: Moshood Olalekan Balogunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moshood_Olalekan_BalogunMoshood Olalekan Balogun (18 oktoobar 1942 - 14 lewru mars 2024) ko laamɗo Naajeeriya. Ko kanko woni Olubadan 42ɓo Ibadan.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moshood_Olalekan_Balogun#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moshood_Olalekan_Balogun#KugalNguurndam neɗɗo e maaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moshood_Olalekan_Balogun#Nguurndam_neɗɗo_e_maaydeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moshood_Olalekan_Balogun#TuugnorgalWikipedia: Oduduwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/OduduwaOduduwa wonnoo ko laamɗo diineeji Yoruba, sosɗo laamu Ife e laamɗo tagɗo (orisha) e nder diine Yoruba. Iwdi makko e leydi ko wuro Oke Ora[1][2] E wiyde aadaaji, ko kanko joginoo tiitoonde Olofin mo Ile-Ife, wuro ceniingo Yoruba.Etimolojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa#EtimolojiDuuɓi garoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa#Duuɓi_garoojiOranmiyanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa#OranmiyanOduduwa e darnde mum e tagoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa#Oduduwa_e_darnde_mum_e_tagooreYiyngooji ɗi ngonaa Yorubahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa#Yiyngooji_ɗi_ngonaa_YorubaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa#TuugnorgalWikipedia: Muhammadu Barkindo Aliyu Mustaphahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Barkindo_Aliyu_MustaphaMuhammadu Barkindo Aliyu Mustapha (jibinaaɗo 13 feebariyee 1944) o ɓoorniima 18 lewru mars 2010 ngam wonde laamɗo aadaaji, tiitoonde Lamido mo Adamawa e nder diiwaan Adamawa, leydi Najeriya. Kewu nguu rewi ko e jaɓgol guwerneer diiwaan oo Murtala Nyako.Fuɗɗoode gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Barkindo_Aliyu_Mustapha#Fuɗɗoode_golleEmiraaji Adamawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Barkindo_Aliyu_Mustapha#Emiraaji_AdamawaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Barkindo_Aliyu_Mustapha#TuugnorgalWikipedia: Nuhu Bature Achihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nuhu_Bature_AchiNuhu Bature Achi (19?? – 18 lewru Duujal hitaande 2021) woni laamiiɗo arandeejo Laamiiɗo Bajju, diiwal aadaaji Naajeeriya haa woyla lesdi Kaduna, Naajeeriya.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nuhu_Bature_Achi#TuugnorgalWikipedia: Rawan Osmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rawan_OsmanRawan Osman (Aarabeere: روان عثمان, jibinaa ko 1983 walla 1984) ko daraniiɗo jam Siiri, ko adii fof ko ƴellitde jokkondiral moƴƴal hakkunde Aarabeeɓe Fuɗnaange hakkundeejo e Israayiilnaaɓe yahuud en.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rawan_Osman#NgendamNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rawan_Osman#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rawan_Osman#TuugnorgalWikipedia: Ufuwai Bonethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ufuwai_BonetUfuwai Bonet woni laamiiɗo lesdi Gworok (Kagoro), lesdi lesdi Naajeeriya haa woyla lesdi Kaduna, lesdi Naajeeriya. O anndaa kadi e tiitoonde "Mawɗo Kagoro (Gworok)".Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ufuwai_Bonet#TuugnorgalWikipedia: Jacob Gyang Buba CFRhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jacob_Gyang_Buba_CFRDa Jacob Gyang Buba CFR (jibinaa ko ñalnde 10 lewru Oktoobar 1951) ko jaagorgal ko fayti e doosɗe leydi Najeriya, ko mawɗo laamu. O wonii hooreejo leydi Naajeeriya gila 2004 haa 2008.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jacob_Gyang_Buba_CFR#TuugnorgalWikipedia: Ogiame Atuwatse IIIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogiame_Atuwatse_IIIOgiame Atuwatse III (jibinaa ko 2 abriil 1984) ko laamɗo aadaaji Naajeeriya e nder laamu Warri e nder diiwaan Delta. O jibinaa ko Utieyinoritsetsola Emiko, anndiraaɗo kadi Tsola Emiko, ñalnde 2 abriil 1984 e galle Olu Atuwatse II, Olu 19ɓo Warri, e Gladys Durorike Emiko.Wikipedia: Igwegbe Odumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igwegbe_OdumEze Igwegbe Odum (waktuuji goɗɗi ina wiyee hooreejo Igwebe Odum) ko siyaasaajo Aro Igbo jibinaaɗo e wuro Naajeeriya wiyeteengo Mbaukwu e nder wuro Awka Sud LGA hannde e nder diiwaan Anambra. Igwegbe Odum, wonaano Aro e iwdi mum, kono ko egguɗo no heewɓe e koɗɓe e Arondizuogu nii.Wikipedia: Dulbu languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dulbu_languageDulbu ko gooto e ɗemɗe Bantu e nder Naajeeriya. Haalooɓe ina mbayloo e Hausa.Wikipedia: Haliru Ibrahim Bologi Umaru Chattahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haliru_Ibrahim_Bologi_Umaru_ChattaHaliru Ibrahim Bologi Umaru Chatta (1 Seeɗto 1958 - 19 Mars 2019) ko laamɗo aadaaji Naajeeriya gadano e nder Emiraaji Patigi, ina wiyee Etsu Patigi gila 1999 haa 2001.[1][2]Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haliru_Ibrahim_Bologi_Umaru_Chatta#JaangirdeTurbanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haliru_Ibrahim_Bologi_Umaru_Chatta#TurbanIwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haliru_Ibrahim_Bologi_Umaru_Chatta#IwdiijiTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haliru_Ibrahim_Bologi_Umaru_Chatta#TeskorɗeWikipedia: Duhwa languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duhwa_languageDuhwa, walla Karfa (kañum kadi Kerifa, Nzuhwi) ko ɗemngal Afro-Aasiyankeewal kaaleteengal e nder Diiwaan Nasarawa, Naajeeriya.Wikipedia: Haliru Dantoro Kitoro IIIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haliru_Dantoro_Kitoro_IIIHaliru Dantoro Kitoro III (1938 – 30 Oktoobar 2015) ko laamɗo e politikaaji aadaaji leydi Najeriya. O laatake Emir Emira Borgu, lesdi aadaaji lesdi Naajeeriya tawandi haa lesdi Niiseer, nyalde 26 lewru bowte hitaande 2002, ɓaawo nde o fooli laamu, Alhaji Isiaku Musa Jikantoro.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haliru_Dantoro_Kitoro_III#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haliru_Dantoro_Kitoro_III#TuugnorgalWikipedia: Eberechi N. Dickhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eberechi_N._DickEze Eberechi N. Dick // n ko laamiiɗo Naajeeriya.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eberechi_N._Dick#TuugnorgalWikipedia: Abiola Dosunmuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiola_DosunmuMawɗo Abiola Dosunmu (ko Dosunmu-Elegbede-Fernandez wonnoo, jibinaa ko ñalnde 29 lewru juko hitaande 1947), ko debbo jom ngalu, jom renndoyankeewo, jom jawdi en aadaaji. Ko jiidaa e tiitooɗe laamu goɗɗe keewɗe, hannde omo jogii tiitoonde Erelu Kuti IV mo Lagos.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiola_Dosunmu#Nguurndam_adanɗamGolle njulaaguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiola_Dosunmu#Golle_njulaaguSembehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiola_Dosunmu#SembeTeddungal e anndindehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiola_Dosunmu#Teddungal_e_anndindeNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiola_Dosunmu#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiola_Dosunmu#TuugnorgalWikipedia: Ekpo Okon Abasi Otu Vhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpo_Okon_Abasi_Otu_VEkpo Okon Abasi Otu V (Ukpong Otu Ukpong Mbo Otu Meseme Ukpong Atai Ema Atai Iboku, jibinaa ko ñalnde 20 noowammbar 1949) woni hannde Obong mo Calabar e laamɗo 78ɓo jaɓaaɗo e nder leñol Efik, o laamii e laamu nguu e nder diiwaan Cross River ñalnde 11 lewru juko hitaande 2008.[1]Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpo_Okon_Abasi_Otu_V#JaangirdeJahgol to jappeere laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpo_Okon_Abasi_Otu_V#Jahgol_to_jappeere_laamuLuuralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpo_Okon_Abasi_Otu_V#LuuralNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpo_Okon_Abasi_Otu_V#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekpo_Okon_Abasi_Otu_V#TuugnorgalWikipedia: Dong language (Nigeria)https://ff.wikipedia.org/wiki/Dong_language_(Nigeria)Dong, walla Donga, ko ɗemngal ngal winndaaka no feewi e nder leydi Naajeeriya. Hay so ina laaɓi Niiseer–Kongo, ina saɗi renndinde ɗum ; Roger Blench, ganndo ɗemɗe Angalteer, ina sakkitii wonde ngal jeyaa ko e ɗemɗe Dakoid, ɓurɗe ɓadaade Gaa.Wikipedia: Doka languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Doka_languageDoka ko ɗemngal Plateau e nder leydi NajeriyaWikipedia: Lazarus Edward Nnanyelu Ekwuemehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lazarus_Edward_Nnanyelu_EkwuemeLazarus Edward Nnanyelu Ekwueme // R (jibinaa ko ñalnde 28 lewru Yarkomaa 1936), ko ganndo ko faati e jimɗi, ko jimoowo, ko ganndo, ko fijoowo.[1] O jeyaa ko e jannginooɓe artuɓe e nder leydi Najeriya kadi ko binndoowo keewɗo.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lazarus_Edward_Nnanyelu_Ekwueme#NguurndamNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lazarus_Edward_Nnanyelu_Ekwueme#Nguurndam_neɗɗoGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lazarus_Edward_Nnanyelu_Ekwueme#GolleKoorɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lazarus_Edward_Nnanyelu_Ekwueme#KoorɗiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lazarus_Edward_Nnanyelu_Ekwueme#TuugnorgalWikipedia: Dikaka languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dikaka_languageDikaka walla Cham, ko gootal e ɗemɗe Savana e nder leydi Middle Belt, leydi Niiseriyaa. E nde anndiraa kadi Dijim–Bwilim, caggal ɗemɗe mayre ɗiɗi, Dijim e Bwilim.Ɗemɗe Ɗemɗe ɗiɗi ɗee ko Dijim e Bwilim.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Dikaka_language#Ɗemɗe_Ɗemɗe_ɗiɗi_ɗee_ko_Dijim_e_Bwilim.[2]Ortogaraafi Ina waɗi alkule 8 e alkule 17.https://ff.wikipedia.org/wiki/Dikaka_language#Ortogaraafi_Ina_waɗi_alkule_8_e_alkule_17.Wikipedia: Alayeluwa Saheed Ademolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alayeluwa_Saheed_AdemolaLaamiiɗo, Oba Alayeluwa Saheed Ademola Elegushi, Kusenla III, laamiiɗo Naajeeriya (jibinaaɗo 10 Abriil 1976), woni Elegushi 21ɓo Laamu Ikate-Elegushi.[1] Oba Elegushi ko iwdi suudu laamu Kusenla to leydi Lagos.Teddungal e njeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alayeluwa_Saheed_Ademola#Teddungal_e_njeenaajeNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alayeluwa_Saheed_Ademola#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alayeluwa_Saheed_Ademola#TuugnorgalWikipedia: Adekola Ogunoye IIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adekola_Ogunoye_IIOlowo Adekola Ogunoye II ko laamɗo aadaaji Owo (Olowo mo Owo), Diiwaan Ondo, Naajeeriya, laaminooɗo hakkunde lewru Feebariye 1968 haa Noowammbar 1992 hade Sir Olateru Olagbegi II artude e laamu e hitaande 1993.[1] Gooto e ɓiɓɓe makko, hono Oba Ajibade Gbadegesin Ogunoye III, caggal ɗuum joɗɗinaama Olowo Owo, e hitaande 2019.Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adekola_Ogunoye_II#LaamuWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adekola_Ogunoye_II#WadeWikipedia: Ajibade Gbadegesin Ogunoye IIIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajibade_Gbadegesin_Ogunoye_IIIAjibade Gbadegesin Ogunoye III (jibinaaɗo 6 sulyee 1966) ko Olowo Owo e laamɗo leydi Owo.[1] Baaba makko wiyetee ko Oba Adekola Ogunoye II, Olowo mo Owo, laamɗo hakkunde 1968 e 1993.Nguurndam golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajibade_Gbadegesin_Ogunoye_III#Nguurndam_golle_puɗɗaaɗeNoddaango Koronahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajibade_Gbadegesin_Ogunoye_III#Noddaango_KoronaTergal karallaagalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajibade_Gbadegesin_Ogunoye_III#Tergal_karallaagalWikipedia: Ohinoyi of Ebiralandhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ohinoyi_of_EbiralandOhinoyi leydi Ebira ko laamɗo aadaaji leñol Ebira. Tiitoonde Atta of Ebiraland kadi ina huutoree e daartol ngam ndeeɗoo darnde kono nde yani e teeminannde 20ɓiire.Doggol laamɓe leydi Ebirahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ohinoyi_of_Ebiraland#Doggol_laamɓe_leydi_EbiraWikipedia: Kofoworola Oladoyinbo Ojomohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kofoworola_Oladoyinbo_OjomoKofoworola Oladoyinbo Ojomo woni laamiiɗo Yoruba ɓurɗo mawnugo haa lesdi Ijebu, Owo haa lesdi Ondo, fombina hirnaange Naajeeriya. Ko o iwdi Ojugbelu Arere, ardiiɗo Olowo mo Owo.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kofoworola_Oladoyinbo_Ojomo#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolLuural jolngohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kofoworola_Oladoyinbo_Ojomo#Luural_jolngoWikipedia: Ojugbelu Arerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ojugbelu_ArereOjugbelu Arere (1070-1105) woni Olowo gadano mo Owo, wuro nder diiwal Ondo, fombina-fuunaange Naajeeriya.[1] Ko o ɓiy Oduduwa Olofin Adimula ganndiraaɗo wonde mawniiko leñol Yoruba ngol iwdi mum ummorii ko Ile Ife.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ojugbelu_Arere#TariyaWikipedia: Elijah Akpan Okonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elijah_Akpan_OkonElijah Akpan Okon (jibinaaɗo hitaande 1913) ummii ko e leñol laamɗo ardiiɓe e mawɓe e nder leydi Ikot Mbon Ikono, Uyo, e nder diiwaan Akwa Ibom hannde oo e nder leydi Naajeeriya. Baaba makko, mawɗo Nsentip Ekown, laamɗo tedduɗo Ikono e nokkuuji koɗdiiɗi mum, rokki mo innde Ukpong Nsentip Ekown.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elijah_Akpan_Okon#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolWikipedia: Olagbegi Atanneye Ihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olagbegi_Atanneye_IOlagbegi Atanneye I wonnoo ko laamɗo mawɗo e nder laamu Owo, e nder diiwaan Ondo, to fuɗnaange-rewo leydi Najeriya laaminooɗo hakkunde hitaande 1913 e hitaande 1938.Wikipedia: Okukenuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/OkukenuOkukenu Sagbua (hedde 1790-1862) ko mawɗo Egba Yoruba. Ko kanko woni tergal sosngal Ogboni Egbaland, kadi ko kanko woni Alake gadano Egbaland.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Okukenu#NgendamWikipedia: Olagbegi Atanneye IIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olagbegi_Atanneye_IIOlagbegi Atanneye II wonnoo ko laamɗo mawɗo e nder laamu Owo, e nder diiwaan Ondo, to bannge worgo-fuɗnaange leydi Najeriya, o baaba Olagbegi Atanneye I e Olowo Ajike Ogunoye.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olagbegi_Atanneye_II#TuugnorgalWikipedia: Olasunkanmi Abioye Opeola, Kurunloju Ihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olasunkanmi_Abioye_Opeola,_Kurunloju_IOlasunkanmi Abioye Opeola, Kurunloju I (jibinaaɗo 9 mars 1961) ko oniroko, walla laamɗo aada, wuro Yuruba, Iroko, e nder diiwaan Oyo, leydi Najeriya. O laamiima gila 4 feebariyee 2011.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olasunkanmi_Abioye_Opeola,_Kurunloju_I#Nguurndam_adanɗamLuural sariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olasunkanmi_Abioye_Opeola,_Kurunloju_I#Luural_sariyaWikipedia: Folagbade Olateru Olagbegi IIIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folagbade_Olateru_Olagbegi_IIIFolagbade Olateru Olagbegi III, CFR, SAN (26 Juin 1941 – 16 Abriil 2019) wonnoo ko laamɗo aadaaji Owo (Olowo mo Owo), Diiwaan Ondo, Najeriya.[1] Ko kanko woni ɓiy mawɗo maayɗo Olowo mo Owo, hono Sir Olateru Olagbegi (1910-1998).Baɗte e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folagbade_Olateru_Olagbegi_III#Baɗte_e_jaŋdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folagbade_Olateru_Olagbegi_III#KugalWikipedia: Olateru Olagbegi Ihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olateru_Olagbegi_IOlagbegi Atanneye I wonnoo ko laamɗo mawɗo e nder laamu Owo, e nder diiwaan Ondo, to fuɗnaange-rewo leydi Najeriya laaminooɗo hakkunde hitaande 1913 e hitaande 1938.Wikipedia: Olowo Elewuokunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olowo_ElewuokunOlowo Elewuokun wonnoo ko laamɗo aadaaji e nder laamu Owo, e nder diiwaan Ondo, to bannge worgo-fuɗnaange leydi Najeriya. O lomtii miñiiko biyeteeɗo Olowo Ajaka, lomtii mo ko ɓiyiiko biyeteeɗo Olowo Aragunwaye.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olowo_Elewuokun#TuugnorgalWikipedia: Olofin Adimula Ooduahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olofin_Adimula_OoduaOlofin Adimula Oodua mo Ado-Odo woni Laamiiɗo Aadaaji e laamiiɗo Yoruba mo Ado-Odo; omo wiyee kadi Oba Ado. Ado-Odo woni laamorde laamu Ado nder jiha Ogun, haa woyla-fuunaange Naajeeriya.Wikipedia: Ikenwoli Godfrey Emikohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikenwoli_Godfrey_EmikoIkenwoli Godfrey Emiko (19 mars 1955 - 21 lewru Duujal 2020)[1] ko laamɗo aadaaji Naajeeriya.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikenwoli_Godfrey_Emiko#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikenwoli_Godfrey_Emiko#TuugnorgalWikipedia: Olori Ivie Atuwatse IIIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olori_Ivie_Atuwatse_IIIOlori Atuwatse III (jibinaa ko ñalnde 22 mee 1986), ko laamɗo Laamu Warri, ko awokaa, jom ngalu renndo e debbo[1] Ogiame Atuwatse III, laamɗo hannde Laamu Warri, e Olu 21ɓo Warri. O woni kadi ɓiɗɗo mawɗo njulaagu leydi Naajeeriya, jom jawdi e jom jawdi en, Kapiteen Hosa Wells Okunbo.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olori_Ivie_Atuwatse_III#Nguurndam_adanɗamFilantropihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olori_Ivie_Atuwatse_III#FilantropiWikipedia: Emir of Zazzauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emir_of_ZazzauLaamiiɗo Zazzau, anndiraaɗo Sarkin Zazzau e ɗemngal Hausa ko laamɗo aadaaji jooɗiiɗo e Zaria, mo nganndu-ɗaa kadi ina anndira Zazzau e yontaaji ɓennuɗi. Hay so tawii e nder teeminanɗe jawtuɗe ɗee, emiruuji ɗii laamiima no laamɓe timmuɓe nii, e nder teeminanɗe 20ɓiire e 21ɓiire, laamɓe aadaaji Naajeeriya ina njogii doole seeɗa e doosɗe leydi, kono ina njogii semmbeeji keewɗi caggal laamu nguu.Daartol Zazzauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emir_of_Zazzau#Daartol_ZazzauTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emir_of_Zazzau#TuugnorgalWikipedia: Olori (title)https://ff.wikipedia.org/wiki/Olori_(title)Olori, so wonaa ɗuum feeñata ko Oloorì, ko tiitoonde teddunde e nder njuɓɓudi laamu Yoruba en Afrik hirnaange. Ko ɓuri heewde e mum firtee ko e ɗemngal Yoruba ko laamɗo debbo walla, ko ɓuri laaɓtude, ko debbo laamɗo debbo.Kuutoragolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olori_(title)#KuutoragolWikipedia: Maiwada Raphael Galadimahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maiwada_Raphael_GaladimaLaamiiɗo maako Maiwada Raphael Galadima (11 Noowammbar 1954 - 26 Oktoobar 2018) laati laamiiɗo Laamiiɗo Adara,[1][2] lesdi aadaaji Naajeeriya haa woyla lesdi Kaduna, Naajeeriya. O anndiranoo ko tiitoonde Agom Adara III.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maiwada_Raphael_Galadima#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maiwada_Raphael_Galadima#KugalLaamu e maaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maiwada_Raphael_Galadima#Laamu_e_maaydeNjawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maiwada_Raphael_Galadima#NjawdiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maiwada_Raphael_Galadima#TuugnorgalWikipedia: Adedotun Aremu Gbadebo IIIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adedotun_Aremu_Gbadebo_IIIAdedotun Aremu Gbadebo III (jibinaaɗo 14 suwee 1943) ko Alake Egba hannde, leñol e nder Abeokuta, Najeriya. O laamiima gila 2 ut 2005.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adedotun_Aremu_Gbadebo_III#Nguurndam_adanɗamFiilngohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adedotun_Aremu_Gbadebo_III#FiilngoHarakahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adedotun_Aremu_Gbadebo_III#HarakaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adedotun_Aremu_Gbadebo_III#TuugnorgalWikipedia: Igwe Godson Ogbunanwa Ezechukwuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igwe_Godson_Ogbunanwa_EzechukwuOON, KSP, JP ko laamɗo aadaaji renndo Umuchu.[1] Kanko woni laamiiɗo mawɗo haa Umuchu, wuro Igbo nder diiwal laamu Aguata, Anambra, lesdi Naajeeriya.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igwe_Godson_Ogbunanwa_Ezechukwu#Nguurndam_adanɗamJaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igwe_Godson_Ogbunanwa_Ezechukwu#Jaŋde_e_golleBaɗtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igwe_Godson_Ogbunanwa_Ezechukwu#BaɗteTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igwe_Godson_Ogbunanwa_Ezechukwu#TuugnorgalWikipedia: Alhaji Ahmad Garba Gunnahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Ahmad_Garba_GunnaAlhaji Ahmadu Garba Gunna (jibinaa ko ñalnde 1 lewru Yarkomaa hitaande 1975) woni hannde Emir Emira Kagara, o heɓi jappeere ndee ñalnde 7 lewru Abriil hitaande 2021, o lomtii Alhaji Salihu Tanko.[2] Gunna ummii e laamu e laamu, caggal maayde Alhaji Salihu Tanko, ñalnde 2 mars 2021.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Ahmad_Garba_Gunna#JaangirdeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Ahmad_Garba_Gunna#TuugnorgalWikipedia: Jonathan Danladi Gyet Maudehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jonathan_Danladi_Gyet_MaudeJonathan Danladi Gyet Maude (jibinaaɗo e hitaande 1938) ko laamɗo Ham (Jaba) laamu leydi Naajeeriya, leydi Naajeeriya, to bannge worgo leydi Kaduna, leydi Naajeeriya. O anndaa kadi e tiitoonde "Mawɗo Jaaba (Ham)".Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jonathan_Danladi_Gyet_Maude#TuugnorgalWikipedia: Fatima Mernessihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_MernessiFatema Mernisi (aarabeere : فاطمة مرنيسي , e ɗemngal romaan : Fāṭima Marnīsī ; 27 suwee 1940 – 30 noowammbar 2015) ko binndoowo Maruknaajo, ganndo ko faati e renndo, ko o ganndo ko faati e rewɓe.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Mernessi#NguurndamWikipedia: Tahera outbiddinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahera_outbiddingWolfhart HeinriksWikipedia: Hidayet sefkatlihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hidayet_sefkatliHidayet Şefkatli tuksalWikipedia: Alhaji Sir Muhammadu Sanusi I KBE CMhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Sir_Muhammadu_Sanusi_I_KBE_CMAlhaji Sir Muhammadu Sanusi I KBE CMG (noddaangoN) wonnoo ko Gomnaajo leydi Naajeeriya (1957) e Amir Kano gila 1954 haa 1963. Ko kanko woni ɓiy Amir Abdullaahi Bayero.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Sir_Muhammadu_Sanusi_I_KBE_CM#Ngendam[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Sir_Muhammadu_Sanusi_I_KBE_CM#[waylu_iwdi]Wikipedia: Muhammadu Sanusi II, CONhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sanusi_II,_CONMuhammadu Sanusi II, CON (Ajami: محمد السنوسي, Muhammadu Sanusi na biyu (HeɗtoR); jibinaa ko ñalnde 31 lewru juko hitaande 1961),[1] anndiraaɗo tiitoonde diine Khalifa Sanusi II (Ajami: خليkhalitu (Ajami: خليkhalitu) ) e nder njuɓɓudi suufiyaŋkooɓe Tijanniyah to leydi Najeriya e amir (Sarki) mo wuro-dowla ɓooyɗo Kano.[2] O jeyaa ko e laamu Dabo, o woni taaniiko Muhammadu Sanusi I.Wikipedia: Familyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Family== Caalaje ==Caalajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Family#CaalajeWikipedia: Educationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Education== Jaangirde ==Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Education#JaangirdeWikipedia: Bankinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Banking== Bankeeji ==Bankeejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Banking#BankeejiWikipedia: Banking Sanusi IIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Banking_Sanusi_IIO nastini kadi kuugal cemmbiɗinki limngal bankeeji Naajeeriya rewrude e hawtuki e soodugo, ngam waɗugo ɗi semmbiɗinki e ɓesdugo jaalorgal dow depasooɓe. O ardii kadi golle ngam ɓeydude tolno njulaagu e nder njuɓɓudi e ballal gollorɗe tokoose e hakkundeeje.Wikipedia: Interegnumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Interegnum== Hakkunde laamu ==Hakkunde laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Interegnum#Hakkunde_laamuWikipedia: Muhammad Dan Yakubuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Dan_YakubuMuhammad dan Yakubu, limngalB anndiraangal Muhammad RumfalimngalL ko Sultan Kano gila 1463 haa 1499. Laamu makko ina maantiniri jawdi e njulaagu e hollirde ƴellitaare njiimaandi njulaagu e nder diiwaan Sultanaat.Wikipedia: Abiola Akiyode-Afolabihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiola_Akiyode-AfolabiLuego e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiola_Akiyode-Afolabi#Luego_e_jaŋdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiola_Akiyode-Afolabi#KuugalJaɓɓorgo Kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiola_Akiyode-Afolabi#Jaɓɓorgo_KewuujiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiola_Akiyode-Afolabi#FiroojiWikipedia: Lineage and Accessionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lineage_and_Accession== Leñol e Naatgol ==Leñol e Naatgolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lineage_and_Accession#Leñol_e_NaatgolWikipedia: Sultan of Kanohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sultan_of_Kano== Sultan leydi Kano ==Sultan leydi Kanohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sultan_of_Kano#Sultan_leydi_KanoWikipedia: Wealthhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wealth== Risku ==Riskuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wealth#RiskuFeerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wealth#FeereWikipedia: War with Katsinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/War_with_Katsina== Hare E Katsina ==Hare E Katsinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/War_with_Katsina#Hare_E_KatsinaKo wiyetee ko njiimaandi laamu Songhaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/War_with_Katsina#Ko_wiyetee_ko_njiimaandi_laamu_SonghaiWikipedia: Usmaan I Maje Ringdim Dan Dabohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Usmaan_I_Maje_Ringdim_Dan_DaboUsmaan I Maje Ringim dan Dabo)prononciationB ko Emiir Kano laaminooɗo gila 1846 haa 1855.[1][2]Nguurndam e nder deftere Kanohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Usmaan_I_Maje_Ringdim_Dan_Dabo#Nguurndam_e_nder_deftere_KanoWikipedia: Muhammad Inuwa MBEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_MBEMuhammadu InuwawonndeN MBE, wonnoo ko Emir Kano, o lomtii Emir Muhammadu Sanusi mo woppi laamu e hitaande 1963. Emir Muhammadu Inuwa lomtii ko Emir Ado Bayero ɓiɗɗo mawniiko e jom suudu makko.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_MBE#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa_MBE#TuugnorgalWikipedia: Muhammad Bellohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_BelloMuhammadu Bello ko o Emir Kano laaminooɗo gila 1883 haa 1892.[1][2]Nguurndam e nder deftere Kanohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Bello#Nguurndam_e_nder_deftere_KanoWikipedia: Ibraaahiim Dabohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibraaahiim_DaboIbraahiima Dabo (noddaangoN) ko hooreejo Fulani Sullubawa to Kano e sosɗo laamu Dabo mo innde mum nanndi. Ɓiɓɓe makko ina njokki ko ɓuri teeminanɗe ɗiɗi e laamaade juulɓe e nder wuro-dowla ɓooyɗo Kano.Wikipedia: Aliyu Ibrahim Gayahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Ibrahim_GayaAliyu Ibrahim Gaya woni Amir Gaya hannde, gooto nder Emiraaji kesi nayi ɗi laamu Gomnaajo Ganduje sosi nder hitaande 2019.[1] O toɗɗaama e laamu diiwaan Kano ñalnde 26 suwee 2021, caggal maayde baaba makko, Alhaji Ibraahiima Abdulkadir, kanko woni Emir Gaya gadano.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Ibrahim_Gaya#TuugnorgalWikipedia: Muhammad Dan na Zakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Dan_na_ZakiMuhammadu Dan Nazaki (1623–1648), anndiraaɗo El Kutumbi, walla Muhammadu Alwali. Hono no laamɓe Gaudawa e Rumfawa nii, galle makko seerndaani ko adii fof e tuugnaade e leñol kono ko peeje politik e renndo maantinɗe ɗe o waɗnoo e yonta maɓɓe.Jibineedehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Dan_na_Zaki#JibineedeWikipedia: Reign As Sultanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Reign_As_Sultan== Laamu ko Sultan ==Laamu ko Sultanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Reign_As_Sultan#Laamu_ko_SultanNjuɓɓudi ndi dartaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Reign_As_Sultan#Njuɓɓudi_ndi_dartaakiWikipedia: Other Cabinet Memberhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Other_Cabinet_Member== Terɗe Kabinee goɗɗe ==Terɗe Kabinee goɗɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Other_Cabinet_Member#Terɗe_Kabinee_goɗɗeTaƴrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Other_Cabinet_Member#TaƴreBauchihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Other_Cabinet_Member#BauchiGommbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Other_Cabinet_Member#GommbeWikipedia: Death and Successionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Death_and_Succession== Maayde e lomtaade ==Maayde e lomtaadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Death_and_Succession#Maayde_e_lomtaadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Death_and_Succession#TuugnorgalWikipedia: Ado Bayerohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ado_BayeroAdo Bayero jibinaa ko ñalnde 25 lewru juko hitaande 1930 e nder galle laamorɗo leñol Fulɓe Sullubawa laamɗo Emiraaji Kano gila 1819. Baaba makko ko Abdullaahi Bayero, yumma makko ko Hajiya Hasiya.Wikipedia: Early Life and Educationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Early_Life_and_Education== Nguurndam e jaŋde puɗɗagol ==Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Early_Life_and_Education#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolLaamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Early_Life_and_Education#LaamuWikipedia: 1960shttps://ff.wikipedia.org/wiki/1960s== Kitaale 1960 ==Kitaale 1960https://ff.wikipedia.org/wiki/1960s#Kitaale_1960Kitaale 1970https://ff.wikipedia.org/wiki/1960s#Kitaale_1970Wikipedia: 1980shttps://ff.wikipedia.org/wiki/1980s== Kitaale 1980 ==Kitaale 1980https://ff.wikipedia.org/wiki/1980s#Kitaale_1980Duuɓi garoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/1980s#Duuɓi_garoojiWikipedia: Death and Succession bayerohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Death_and_Succession_bayero== Maayde e lomtaade ==Maayde e lomtaadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Death_and_Succession_bayero#Maayde_e_lomtaadeNjawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Death_and_Succession_bayero#NjawdiWikipedia: Alhaji Abdullahi Bayero CMG CBEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Abdullahi_Bayero_CMG_CBECMG CBE dan Muhammadu Abbaas (1881-1953) ko Sarki (Emir) mo Kano, mo jooɗorde mum woni Kano, diiwaan Kano, leydi Nijeer gila 1926 haa 1953.[1] Ko o laamɗo aada o joginoo doole keewɗe e les njiimaandi koloñaal Angalteer.Duuɓi gadanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Abdullahi_Bayero_CMG_CBE#Duuɓi_gadaniWikipedia: Abdullahi Bayerohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_BayeroAbdullaahi BayeroGolle nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Bayero#Golle_nguurndamIna gasa tawa ko Gustaf Bolinder ƴetti ɗum hakkunde 1930 e 1931 Hedde joofnirde laamu makko, fedde ɓamtaare geɗe worgo (NEPU) sosaa ko e dawriyankooɓe Kano ɓeeɗoo : Abba Maikwaru, Bello Ijumu, Babaliya Manaja, Muusaa Kaula, Abdulkaadir Danjaji, Muusaa Bida, Magaji Dambatta e Mudi Spikin (Abba 2000: ix). ). Ɗumɗoo ko lannda politik radikal naamninooɗo laamu koloñaal e sosde aadaaji. Kono Sarkin Kano Abdullaahi Bayero reentinoo no feewi. Nde ardiiɓe NEPU ɓee ngaddaa e ñaawirde makko ngam wiyde ina mbaɗa fitinaaji, tee ardiiɓe galle laamorɗo oo ina heen Ulamaaji ɗii, ina wasiyoo Emir oo wonde ɓe ngonaa juulɓe, ina poti warde, o salii jaɓde ndeeɗoo wasiya, o wiyi ‘’en poti ko waɗde ko boni e ɓeeɗoo sukaaɓe’’ ngam luulndaade en'.https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Bayero#Ina_gasa_tawa_ko_Gustaf_Bolinder_ƴetti_ɗum_hakkunde_1930_e_1931_Hedde_joofnirde_laamu_makko,_fedde_ɓamtaare_geɗe_worgo_(NEPU)_sosaa_ko_e_dawriyankooɓe_Kano_ɓeeɗoo_:_Abba_Maikwaru,_Bello_Ijumu,_Babaliya_Manaja,_Muusaa_Kaula,_Abdulkaadir_Danjaji,_Muusaa_Bida,_Magaji_Dambatta_e_Mudi_Spikin_(Abba_2000:_ix)._)._Ɗumɗoo_ko_lannda_politik_radikal_naamninooɗo_laamu_koloñaal_e_sosde_aadaaji._Kono_Sarkin_Kano_Abdullaahi_Bayero_reentinoo_no_feewi._Nde_ardiiɓe_NEPU_ɓee_ngaddaa_e_ñaawirde_makko_ngam_wiyde_ina_mbaɗa_fitinaaji,_tee_ardiiɓe_galle_laamorɗo_oo_ina_heen_Ulamaaji_ɗii,_ina_wasiyoo_Emir_oo_wonde_ɓe_ngonaa_juulɓe,_ina_poti_warde,_o_salii_jaɓde_ndeeɗoo_wasiya,_o_wiyi_‘’en_poti_ko_waɗde_ko_boni_e_ɓeeɗoo_sukaaɓe’’_ngam_luulndaade_en'.Wikipedia: Aliyu Ibnu Abdullahi Maje Korofihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Ibnu_Abdullahi_Maje_KorofiAliyu Ibnu Abdullahi-Maje Karofi'enN wonnoo ko Emiir Kano, diiwaan wonɗo hannde to Fuɗnaange Naajeeriya. Kadi ina anndiraa Babba e Mai Sango- Huutortooɗo Gun. Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_Ibnu_Abdullahi_Maje_Korofi#_Nguurndam_adanɗamWikipedia: Basasahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basasa== Basasa ==Basasahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basasa#BasasaAmiir leydi Kanohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basasa#Amiir_leydi_KanoWikipedia: Mal Aminu Ado Bayerohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mal_Aminu_Ado_BayeroMal Aminu Ado Bayero (HeɗtoR), CFR (jibinaa ko ñalnde 21 lewru bowte hitaande 1961) ko laamɗo Fulɓe 15ɓo e nder leñol Fulɓe Sullubawa.[1] O nasti jappeere laamu nyande 9 mars 2020, ɓaawo nde Gomnaajo Doktoor Abdullaahi Umar Ganduje woppi ɓingel mawniiko Muhammadu Sanusi II.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mal_Aminu_Ado_Bayero#Nguurndam_adanɗamCaalajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mal_Aminu_Ado_Bayero#CaalajeJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mal_Aminu_Ado_Bayero#JaangirdeWikipedia: Early Careerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Early_Career== Fuɗɗoode golle ==Fuɗɗoode gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Early_Career#Fuɗɗoode_golleTiitooɗe e jokkondirehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Early_Career#Tiitooɗe_e_jokkondireWikipedia: Sachiko moratahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sachiko_morataSachiko Murata (村田幸子, jibinaa ko hitaande 1943) ko ganndo Japonnaajo to bannge filosof e mistik[2], kadi ko jannginoowo diine e ganndal Aasi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Stony Brook.[3][4]Wikipedia: Maria massi Dakakehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_massi_DakakeMaria Massi Dakake (/ˈdeɪˌkeɪk/ DAY-kayk) ko ganndo Ameriknaajo ko faati e Lislaam, kadi ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde George Mason to bannge diine.[1][2] Wiɗtooji makko ɓuri yowitaade ko e daartol hakkillaaji lislaam, e jaŋde Qur’aana, e aadaaji shi’ite en e suufiyankooɓe, e humpitooji rewɓe e diine.Wikipedia: Ooni Adegbaluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ooni_AdegbaluOoni Adegbalu 17 ɓo Ife, laamɗo aadaaji ɓurɗo mawnude e Ile Ife, galle maamiraaɓe Yorubanko'e en. O lomtii Ooni Okanlajosin, lomtii mo ko Ooni Osinkola.Wikipedia: Ooni Adejinlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ooni_AdejinleOoni Adejinle ko Ooni 30ɓo Ife, laamɗo aadaaji ɓurɗo mawnude e Ile Ife, galle maamiraaɓe Yoruba en. O lomtii Ooni Ajila Oorun, lomtii mo ko Ooni Olojo.Wikipedia: Ooni Adekolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ooni_AdekolaOoni Adekola wonnoo ko Ooni 47ɓo Ife, laamɗo aadaaji ɓurɗo mawnude e Ile Ife, galle maamiraaɓe Yoruba en. O lomtii Ooni Adelekan Olubuse I, lomtii mo ko Ooni Ademiluyi Ajagun.Wikipedia: Ooni Ademiluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ooni_AdemiluOoni Ademilu ko Ooni 27ɓo Ife, laamɗo aadaaji ɓurɗo mawnude e Ile Ife, galle maamiraaɓe Yoruba en. O lomtii Ooni Larunnka, lomtii mo ko Ooni Omogbogbo.Wikipedia: Ooni Agbedegbedehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ooni_AgbedegbedeOoni Gbedegbede wonnoo ko Ooni 23ɓo Ife, laamɗo aadaaji ɓurɗo mawnude e Ile Ife, galle maamiraaɓe Yoruba en. O lomtii Ooni Lumobi, lomtii mo ko Ooni Ojelokunbirin.Wikipedia: Ooni Ajimudahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ooni_AjimudaOoni Ajimuda woni Ooni 14ɓo Ife, laamiiɗo aadaaji mawɗo Ile Ife, wuro maamiraaɓe Yoruba'en. O lomtii Ooni Ekun, lomtii mo ko Ooni Gboonijio.Wikipedia: Ooni Akinmoyerohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ooni_AkinmoyeroOoni Akinmoyero wonnoo ko Ooni 38ɓo Ife, laamɗo aadaaji ɓurɗo mawnude e Ile Ife, galle maamiraaɓe Yoruba en. O lomtii Ooni Ojigidiri, lomtii mo ko Ooni Gbanlare.Wikipedia: Ooni Wunmonijehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ooni_WunmonijeOoni Wunmonije woni Ooni 41 mo Ife, laamɗo aadaaji mawɗo mo Ile Ife, wuro maamiraaɓe Yoruba en. O lomtii Ooni Gbegbaaje, lomtii mo ko Ooni Adegunle Adewela.Wikipedia: Ooni Osinladehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ooni_OsinladeOoni Osinlade ko Ooni 35ɓo Ife, laamɗo aadaaji ɓurɗo mawnude e Ile Ife, galle maamiraaɓe Yoruba en. O lomtii Ooni Aribiwoso, lomtii mo ko Ooni Adagba.Wikipedia: Ooni Osinkolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ooni_OsinkolaOoni Osinkola ko Ooni 18ɓo Ife, laamɗo aadaaji ɓurɗo mawnude e Ile Ife, galle maamiraaɓe Yoruba en. O lomtii Ooni Adegbalu, lomtii mo ko Ooni Ogboruu.Wikipedia: Ooni Orarigbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ooni_OrarigbaOoni Orarigba woni Ooni 44 mo Ife, laamiiɗo aadaaji mawɗo mo Ile Ife, wuro maamiraaɓe Yoruba'en. O lomtii Ooni Ooni Degbinsokun, lomtii mo ko Ooni Derin Ologbenla.Wikipedia: Ooni Omogbogbohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ooni_OmogbogboOoni Omogbogbo woni Ooni 28 mo Ife, laamiiɗo aadaaji mawɗo mo Ile Ife, wuro maamiraaɓe Yoruba'en. O lomtii Ooni Ademilu, lomtii mo ko Ooni Ajila Oorun.Wikipedia: Ooni Olojohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ooni_OlojoOoni Olojo woni Ooni 31 mo Ife, laamiiɗo aadaaji mawɗo mo Ile Ife, wuro maamiraaɓe Yoruba'en. O lomtii Ooni Adejinle, lomtii mo ko Ooni Okiti.Wikipedia: Ooni Okitihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ooni_OkitiOoni Okiti woni Ooni 32 mo Ife, laamiiɗo aadaaji mawɗo mo Ile Ife, wuro Naajeeriya ngo woni wuro taaniraaɓe Yoruba'en. O lomtii Ooni Olojo, lomtii mo ko Ooni Lugbade.Wikipedia: Ooni Okanlajosinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ooni_OkanlajosinOoni Okanlajosin ko Ooni 16ɓo Ife, laamɗo aadaaji ɓurɗo mawnude e Ile Ife, galle maamiraaɓe Yoruba en. O lomtii Ooni Gboonijio, lomtii mo ko Ooni Adegbalu.Wikipedia: Ooni Ojigidirihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ooni_OjigidiriOoni Ojigidiri ko Ooni 37ɓo Ife, laamɗo aadaaji ɓurɗo mawnude e Ile Ife, galle maamiraaɓe Yoruba en. O lomtii Ooni Adagba, lomtii mo ko Ooni Akinmoyero.Wikipedia: Ooni Ojelokunbirinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ooni_OjelokunbirinOoni Ojelokunbirin wonnoo ko Ooni 24ɓo Ife, laamɗo aadaaji ɓurɗo mawnude e Ile Ife, galle maamiraaɓe Yoruba en. O lomtii Ooni Agbedegbede, lomtii mo ko Ooni Lagunja.Wikipedia: Olota of Otahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olota_of_OtaOlota mo Ota woni laamiiɗo aadaaji e laamiiɗo Ota, lesdi Ogun, lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Olowo Rerengejenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olowo_RerengejenOlowo Rerengejen woni laamiiɗo aadaaji Laamu Owo, lesdi Ondo, haa woyla-fuunaange lesdi Naajeeriya. Ko kanko woni laamɗo resnduɗo laamɗo debbo biyeteeɗo Oronsen, laamɗo debbo adduɗo juulde Igogo.Wikipedia: Olowo Ajakahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olowo_AjakaOlowo Ajaka wonnoo ko laamɗo aadaaji e nder laamu Owo, e nder diiwaan Ondo, to bannge worgo-fuɗnaange leydi Najeriya. O lomtii baaba makko biyeteeɗo Olowo Ajagbusi Ekun.Wikipedia: Olu Ginuwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olu_GinuwaOlu Ginuwa (anndiraaɗo kadi Iginuwa) ko laamɗo Itsekiri mo woni Olu gadano Warri.[1] Ko kanko woni ɓiy mawɗo Oba Olua, Oba 14ɓo Benin (1473–1480 A.Wikipedia: Olubadanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/OlubadanOlubadan (Yoruba: Joomiraawo Ibadan) woni tiitoonde laamu laamiiɗo lesdi Ibadan nder Naajeeriya. Ibadan sosaa ko e teeminannde 16th, kono leñol Yoruba hannde ngol ƴetti laamu tan ko hedde hitaande 1820.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olubadan#TariyaWikipedia: Oluwo of Iwohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oluwo_of_IwoOluwo mo Iwo woni laamiiɗo aadaaji Iwo, wuro mawngo ngo woni nder diiwal Osun, lesdi Naajeeriya.[1]Wikipedia: Olumuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/OlumuOlomu wonnoo ko laamɗo mawɗo e nder aadaaji Iwoye-Ketu, wuro e nder diiwaan Ogun, to bannge worgo-fuɗnaange leydi Najeriya.[1] Ko kanko woni laamɗo "Iwoye Ketu" ardinooɗo Orisa Oluwa, laamɗo taali Yoruba en haɗi huutoraade Umbrella e nder Iwoye-Ketu.Wikipedia: Jerry Patrick Onuokaibehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jerry_Patrick_OnuokaibeMawɗo Jerry Patrick Onuokaibe (jibinaa ko 13 lewru juko hitaande 1983) ko siyaasaajo leydi Naajeeriya, laamɗo aadaaji. Kanko woni Igwe-suɓaaɗo nder laamu Mburubu nder diiwal laamu Nkanu Fuunaange lesdi Enugu, lesdi Naajeeriya.Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jerry_Patrick_Onuokaibe#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeWikipedia: Eze V. B. C. Onyema IIIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eze_V._B._C._Onyema_IIIEze V. B.Wikipedia: Matthew Opaluwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Matthew_OpaluwaMatthew Alaji Opaluwa Oguche Akpa II (heɗtoR) [2] woni Àtá Ígálá (laamiiɗo mawɗo) 28ɓo nder Laamu Igala nder Cakaare Naajeeriya.Nguurndam e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Matthew_Opaluwa#Nguurndam_e_jaŋdeWikipedia: Osemawe of Ondo Kingdomhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osemawe_of_Ondo_KingdomOsemawe Laamu Ondo woni laamiiɗo Yoruba ɓurɗo mawnugo nder Laamu Ondo wuro nder jiha Ondo, haa woyla-fuunaange Naajeeriya.[1] "Tiitoonde Osemawe" ndee ummii ko e konngol "Ese-omo-re" ngol ƴettaa ko e haala ka maayɗo Alaafin Oluaso haali e jibineede ɓiyiiko debbo biyeteeɗo Olu pupupu mo caggal mum hoɗi e Laamu Ondo.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osemawe_of_Ondo_Kingdom#TariyaWikipedia: Ota traditional chiefshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ota_traditional_chiefsArdiiɓe aadaaji nder Ota ɗon mari darnde ngam tabitinki pinal e aadaaji lesdi Ota, lesdi Naajeeriya. Heewɓe kadi ina mbaɗa fedde Laamɓe suɓooɓe laamɗo aada, walla Oba, mo Ota: Olota mo Ota.Wikipedia: Owolabi Olakulehinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Owolabi_OlakulehinOwolabi Olakulehin jibinaa ko ñalnde 5 juko hitaande 1935, o wiyetee ko Akinloye Olalere Owolabi Olakulehin ko laamɗo leydi Najeriya. Ko kanko woni Olubadan 43ɓo Ibadan.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Owolabi_Olakulehin#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolWikipedia: Laduntan Oyekanmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laduntan_OyekanmiMawɗo Theresa Laduntan Oyekanmi (jibinaa ko ñalnde 1 lewru Oktoobar 1933) ko Iyalode 14ɓo Ibadan.[1] O wonii ɓiy galle Ladapo mo Abebi Ibadan e galle Balogun Ibikunle mo nokku Ayeye.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laduntan_Oyekanmi#NguurndamWikipedia: George Oruigbiji Pepplehttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_Oruigbiji_PeppleGeorge Oruigbiji Pepple, ganndiraaɗo kadi Perekule VII, (hedde 1849 – 31 oktoobar 1888) laamii Laamu Bonny, leydi njulaagu keeriindi e nder diiwaan Niiseer hakkunde 30 suwee 1866 e 14 desaambar 1883, nde o woppitaa laamu. Caggal nde Angalteer siifondiri nanondiral ngam waɗde dowla oo protektoraat, o artiraa ñalnde 22 lewru bowte hitaande 1887, o laami haa o maayi.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_Oruigbiji_Pepple#ƁawoWikipedia: List of rulers of Remohttps://ff.wikipedia.org/wiki/List_of_rulers_of_RemoLeydi Remo ina hawri e yoga e gure tawa ina jeyaa heen Makun, Offin, Ikenne e ko ina tolnoo e capanɗe tati (30) gure goɗɗe koɗdiiɗe Laamu Ijebu to leydi Najeriya. Laamorde nde ko Sagamu nde hoɗi e hitaande 1872 nde gure sappo e tati kawri ngam ɓeydaade kisal.Wikipedia: Tagwai Sambohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tagwai_SamboTagwai Sambo (24 lewru Duujal 1936 – 14 lewru Juko 2024) woni laamiiɗo Laamiiɗo Asholyio (Moroa) mo jooɗorde mum woni haa Manchok, diiwal aadaaji Naajeeriya haa woyla lesdi Kaduna, Naajeeriya. O anndaa kadi e tiitoonde "Mawɗo Moro'a (Asholyo)".Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tagwai_Sambo#NgendamLaamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tagwai_Sambo#LaamuWikipedia: Samuel Adesina Gbadebohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Adesina_GbadeboSamuel Adesina Gbadebo, anndiraaɗo kadi Gbadebo II, ko laamɗo aadaaji Najeriya, joginooɗo tiitoonde Alake mo Egbaland. Ko adii nde o wontata Alake, Gbadebo ina yuɓɓina koolol ndema e nder diiwaan hirnaange leydi Najeriya.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Adesina_Gbadebo#NgendamWikipedia: Hameem Nuhu Sanusihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hameem_Nuhu_SanusiMuhammadu Hameem Nuhu Sunusi CFR (jibinaa ko 26 feebariyee 1979), ko laamɗo Naajeeriya, kanko woni hannde Emiir Dutse, laamorgo Diiwaan Jigawa to Fuɗnaange Naajeeriya. O toɗɗaama laamu 22ɓo Dutse nder hitaande 2024, ɓaawo maayde baaba maako, Nuhu Muhammad-Sanusi, mo laati 21ɓo Dutse O waɗi duuɓi maako arandeeji haa lesdi Kano ko adi o ummo haa Jigawa nder hitaande 1995, ɓaawo baaba maako ummi to darnde Emir Dutse.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hameem_Nuhu_Sanusi#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hameem_Nuhu_Sanusi#KugalWikipedia: Asma Lamarabethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asma_LamarabetAsma Lamrabet (Rabat, Maruk, 1961) ko doktoor Maruknaajo, debbo lislaam, ganndo, binndoowo.Wikipedia: Siri musdah mullahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Siri_musdah_mullaSiti Musdah Mulia (jibinaa ko e hitaande 1958) ko daraniiɗo hakkeeji rewɓe Indoneesi, ko jannginoowo diine.[1] Ko kanko woni debbo gadano toɗɗaaɗo ngam wonde porfeseer wiɗto to duɗal ganndal leydi Indoneesi, kadi ko kanko woni jannginoowo miijo politik lislaam to duɗal jaaɓi haaɗtirde to duɗal jaaɓi haaɗtirde Islaam leydi Syarif Hidayatullah.Wikipedia: Zailan morishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zailan_morisZailan Moris ko ganndo Malesiyanke to bannge filosof lislaam[2], gonnooɗo jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Sains Malaysia.[3] Nafooje makko ɓurɗe teeŋtude ko filosof lislaam, diine nannditiiɗo e suufiyaŋkaagal.Wikipedia: Siri Noordjannahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Siri_NoordjannahSiti Noordjannah Djohantini (jibinaa ko ñalnde 15 lewru bowte hitaande 1958) ko debbo ganndo lislaam ummoriiɗo Indoneesi, jooni ko kañum woni hooreejo Aisyiyah, fedde juulɓe adannde e nder leydi Indoneesi, nde rewɓe fof ngoni. O suɓaama e manndaa makko ɗiɗaɓo e gardagol leydi ñalnde 6 lewru bowte hitaande 2015, ñalnde heen gorko makko Haedar Nashir suɓaama e manndaa makko gadano e gardagol Muhammadiyah.Wikipedia: Siri chamamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Siri_chamamaToggo alluwal loowdiWikipedia: Merryl wyn Davieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Merryl_wyn_DaviesMerryl Wyn Davies (23 lewru juko 1949 – 1 feebariyee 2021) ko ganndo juulɗo, binndoowo, jaaynoowo, keɓtinaaɗo e Lislaam, kadi ko o binndoowo defte e binndanɗe e Ziauddin Sardar. Ko o ganndo anthropologie lislaam, o woniino gardiiɗo duɗal juulɓe,[1] Londres.Wikipedia: Maria Ulfahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_UlfaMaria Ulfah (aarabeere: ماريا أولفا; jibinaa ko 21 lewru Duujal 1955) ko qāriʾah (jannguɗo Qur'aana) mo Indoneesi, kadi ko gardiiɗo Duɗal Catal ngam Ɓamtaare Janngugol Qur'aana.[1] Ko kanko woni keɓtinaaɗo e kawgel ɗiɗi janngugol Qur’aana ngenndiijo Indoneesi, kadi omo anndiraa e nder winndere ndee wonde gooto e jaŋnguɓe e jannginooɓe janngude e nder winndere ndee.Wikipedia: Leleh Mehreehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leleh_MehreeLaleh Mehree Bakhtiar (jibinaa ko Mary Nell Bakhtiar; 29 sulyee 1938 – 18 oktoobar 2020) ko ganndo lislaam e suufiyanke Iraan-ameriknaajo, binndoowo, firoore, e ganndo hakkille.[1][2] O waɗi firo Qur’aana mo walaa jinnaaɓe, The Sublime Quran, o luulndii status quo dow wolde aarabeeɓe daraba, nde aadaaji firtata ko "beat" — wolde nde o wi'i huutiniree ngam daliila ngam ƴamɗe rewɓe juulɓe.Wikipedia: Farhat Hashimihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farhat_HashimiFarhat Naseem Hashmi (Urdu: فرحتبشمی; jibinaa ko ñalnde 22 lewru Duujal hitaande 1957) ko ganndo e waajotooɗo lislaam, jeyaaɗo to Pakistaan-Kanada.[1] Ko kanko woni sosɗo duɗal Al-Huda, fedde duɗe diine lislaam cemmbinɗe rewɓe.Wikipedia: Celene Ibraahiimahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Celene_IbraahiimaCelene Ibraahiima ko ganndo lislaam Ameriknaajo.[1] O woni ko e golloraade hannde e nder duɗal jaaɓi haaɗtirde Groton to duɗal jaaɓi haaɗtirde diine e filosofi.Wikipedia: Azizah Y. Al- Hibrahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Azizah_Y._Al-_HibrahAzizah Y. al-Hibri (aarabeere: عزيزة يحيى الهبري; jibinaa ko hitaande 1943) ko filosof Ameriknaajo, ganndo ko faati e sariya, keɓtinaaɗo e Lislaam e sariya.Wikipedia: Asma Asfaruddenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asma_AsfaruddenAsma Afsaruddin (jibinaa ko e hitaande 1958) ko ganndo Ameriknaajo to bannge ganndal lislaam[1][2], ko o jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Indiana to Bloomington to duɗal jaaɓi haaɗtirde ɗemɗe e pine Fuɗnaange ɓadiiɗo.[3]Wikipedia: Rahmah El yunusiyyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahmah_El_yunusiyyaRahmah el Yunusiyah (Van Ophuijsen Spelling Rahmah el Joenoesijah, 26 oktoobar 1900 – 26 feebariyee 1969) ko neɗɗo leydi Holanndeejo, jannginoowo, e daraniiɗo jaŋde rewɓe. O jibinaa ko e nder galle mawɗo annduɓe lislaam, o waɗtaa ko e yaltude duɗal ngam resde nde o woni suka.Wikipedia: Amina haydarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_haydarAmina Haydar al-Sadr (aarabe : آمنة حيدر الصدر ; 1937 – 1980), ganndiraaɗo Bint al-Huda al-Sadr (بنت الهدى الصدر), ko jannginoowo Iraknaajo, daraniiɗo politik, mo laamu Saddaam Huseyn wari e wonndude e miñi mum , Ayatullaah Sayyid Mohammadu Baqir al-Sadr, e hitaande 1980.[1]Wikipedia: Eva de vitrayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eva_de_vitrayEva de Vitray-Meyerovitch (5 noowammbar 1909 – 24 sulyee 1999) ko ganndo lislaam Faraysenaajo, wiɗtiyanke to Duɗal wiɗto ganndal ngenndiwal (CNRS), kadi ko firoyanke, binndoowo, bayyini deftere ko ina tolnoo e capanɗe nay defte e keewɗe binndanɗe. Ko almuudo mawɗo suufiyaŋke biyeteeɗo Hamza al Qadiri al Butchichi.Wikipedia: Du shuzenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Du_shuzenDu Shuzhen ( Sinuwaa : 杜淑贞 ; pinin : Dù Shūzhēn ; jibinaa ko e hitaande 1924), anndiraaɗo kadi Amina , ko imaam Sinuwaajo. E ballal kaaw makko e sehil galle makko, kamɓe ɗiɗo fof ko ɓe imam en jooɗiiɓe to Shanghai e Henan, o janngi janngude Quraan e ɗemngal aarabeeɓe.Wikipedia: Fatima al kabbajhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_al_kabbajDuɗal jaaɓi-haaɗtirde al-QarawiyyanWikipedia: Muhammad Begiumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_BegiumMuhammadi Begum (anndiraaɗo kadi Sayyida Muhammadi Begum ; 22 mee 1878 – 2 noowammbar 1908) ko ganndo juulɗo sunna, binndoowo Urdu, daraniiɗo jaŋde rewɓe. O wonii e sosde jaaynde lislaam wiyeteende Tehzeeb-e-Niswan, kadi ko kanko woni gardiiɗo nde.Wikipedia: Zainab al-sadathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_al-sadatZīnah al-Sādāt Humāyūnī (Persi: زینت السادات علویه همايونی), kadi Alavīyah Humāyūnī, Zinatossadat Alevi Homayooni walla Homayuni, (1917 - 2 juillet 2016)[1] ko debbo janngoowo diine, ganndo diine mo ɓuri heewde e leydi Iraan, mo Isfa Mujtaheda mawɗo leydi Iraan e teeminannde 20ɓiire, hono Banu Amin.[2]Wikipedia: Iffat al zamanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iffat_al_zamanIffat al-Zaman Amin (1912 - 1977), ganndiraaɗo kadi Iftikhar al-Tujjar, ko almuudo e ɓiy-yumma Banu Amin, ganndo diine debbo ɓurɗo lollude e nder leydi Iraan e teeminannde 20ɓiire.[1]Wikipedia: Dghwede languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dghwede_languageDghweɗe (anndiraaɗe kadi Hude , Johode , Traude , Dehoxde , Tghuade , Toghwede , Wa'a , Azaghvana , Zaghvana ) ko ɗemngal Caad ngal haaleeteengal e nder Diiwaan Borno , Najeriya e nder LGA Gwoza.Wikipedia: Hashmiyya Al tujjarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hashmiyya_Al_tujjarHashimīyah al-tujjar ko debbo mujtahiid e nder teeminannde 20ɓiire leydi Iran.Wikipedia: Deno languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deno_languageDeno (anndiraaɗo kadi Denawa, Denwa, Be) ko ɗemngal Afro-Aasiyankeewal, kaaleteengal e nder leydi Nijeer. Haalooɓe ina mbayloo e Hausa e Fulfulde.Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Hajiyeh seyyidehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hajiyeh_seyyidehHajiyeh Seyyedeh Nosrat Begum Amin, ganndiraaɗo kadi Banu Amin, laamɗo Amin (Perse: بانو امين; 1886–1983), ko debbo ɓurɗo maantinde e Iraan, ganndo diine, juulɗo mawɗo (‘arif) e teeminannde 20ɓiire, laamɗo Mujtah. O heɓii ijazaaji (jamirooje) keewɗe e ijtihaad, ina jeyaa heen diga ayatollah Muhammad Kazim Ḥusayni Shīrāzi (1873-1947) e ayatulla mawɗo ‘arif (1859-1937), sosɗo duɗe Qom (hawza).Wikipedia: Maryam jameelahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_jameelahToggo alluwal loowdiWikipedia: Dass languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dass_languageDass (anndiraaɗo kadi Barawa) ko dental ɗemɗe Afro-Aasiyankooje kaaleteeɗe e nder diiwaan Bauchi e diiwaan Plateau, to leydi Najeriya.[1]Wikipedia: Rotana Tarabzounihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rotana_TarabzouniRotana Tarabzouni (jibinaa ko e hitaande 1988/1989) ko jimoowo Sawuditnaajo, binndoowo jimɗi, kadi jalniyanke, jooɗiiɗo to Los Angeles.[1] E hitaande 2015, o innitiraa ko gooto e 100 rewɓe BBC.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rotana_Tarabzouni#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rotana_Tarabzouni#KugalLuuralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rotana_Tarabzouni#LuuralDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rotana_Tarabzouni#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rotana_Tarabzouni#TuugnorgalWikipedia: Dangana languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dangana_languageDangana, walla Kurmin Dangana, ko ɗemngal Plateau e nder leydi Nijeer, ngal anndaaka no feewi.Wikipedia: Munira qubaysihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Munira_qubaysiSheykha Munira Qubaysi (kañum ne winndiraa ko Qubeysi; Arab: منيرة القبيسي ; 1933 – 25 Duujal 2022) ko ganndo Lislaam.Wikipedia: Damlanci languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damlanci_languageDamlanci (Damlawa, Damla) ko ɗemngal Jarawaan Bantoyid Fuɗnaange leydi Najeriya. Habri ɗum ko Roger Blench (2019), kono haaldaaka e Ethnologue walla Glottolog.Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Zainab Al ghazalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_Al_ghazaliZaynab al-Ghazali (aarabe : زينب الغزالي ; 2 Yarkomaa 1917 – 3 Ut 2005) ko kaɓantooɗo juulɓe Misra. Ko kanko sosi Fedde Rewɓe Juulɓe (Jamaa’at al-Sayyidaat al-Muslimaat, anndiraande kadi Fedde rewɓe juulɓe).Wikipedia: Damakawa languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damakawa_languageDamakawa ko ɗemngal Benue–Kongo gonngal e worgo-fuɗnaange Naajeeriya. Ɗemngal ngal nanii, haalooɓe ɗemngal ngal nattii woodde, hay so tawii noon ɓurɓe ɓooyde ɓee ina mbaawi siftorde kelme seeɗa.Senngo Tuugnaade e ngalɗoo doosgal tokosal, ngal laaɓtaani, ina saɗi renndinde Damakawa no feewi. Ina gasa tawa ɓuri moƴƴude ko e caltal Kainji to Fuɗnaange-rewo Benue–Kongo. Konnguɗi mooftaaɗi ɗii ina kollita nanndugol e ɗemɗe C’Lela e Kambari fof, ina waawi tawa ko kelme Kambari ɗee ko ñamaale walla ko siftorde bonnde.https://ff.wikipedia.org/wiki/Damakawa_language#Senngo_Tuugnaade_e_ngalɗoo_doosgal_tokosal,_ngal_laaɓtaani,_ina_saɗi_renndinde_Damakawa_no_feewi._Ina_gasa_tawa_ɓuri_moƴƴude_ko_e_caltal_Kainji_to_Fuɗnaange-rewo_Benue–Kongo._Konnguɗi_mooftaaɗi_ɗii_ina_kollita_nanndugol_e_ɗemɗe_C’Lela_e_Kambari_fof,_ina_waawi_tawa_ko_kelme_Kambari_ɗee_ko_ñamaale_walla_ko_siftorde_bonnde.Inɗe goɗɗe Haalooɓe Cicipu ɓadiiɓe ina mbiya ɗemngal Damakawa 'Tidama'un'. E nder ɗemngal njulaagu Hausa innde tammbiinde ɗemngal ngal wonata ko Damakanci, sibu yimɓe ɓee ina mbiya Damakawa. Kono Damakawa wayi ko no ɓuri yiɗeede ko Damakawa en e koye mum en, ko waawi heen wonde fof.https://ff.wikipedia.org/wiki/Damakawa_language#Inɗe_goɗɗe_Haalooɓe_Cicipu_ɓadiiɓe_ina_mbiya_ɗemngal_Damakawa_'Tidama'un'._E_nder_ɗemngal_njulaagu_Hausa_innde_tammbiinde_ɗemngal_ngal_wonata_ko_Damakanci,_sibu_yimɓe_ɓee_ina_mbiya_Damakawa._Kono_Damakawa_wayi_ko_no_ɓuri_yiɗeede_ko_Damakawa_en_e_koye_mum_en,_ko_waawi_heen_wonde_fof.Peccitagol geɗe leydi Yimɓe Damakawa ina gasa tawa ina njogii fotde 500-1000 neɗɗo, ina nguuri e gure tati walla nayi saraaji Maganda e nder diiwaan laamu Sakaba, to diiwaan Kebbi.https://ff.wikipedia.org/wiki/Damakawa_language#Peccitagol_geɗe_leydi_Yimɓe_Damakawa_ina_gasa_tawa_ina_njogii_fotde_500-1000_neɗɗo,_ina_nguuri_e_gure_tati_walla_nayi_saraaji_Maganda_e_nder_diiwaan_laamu_Sakaba,_to_diiwaan_Kebbi.Wikipedia: Hajiya Haidzatu Ahmedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hajiya_Haidzatu_AhmedHajiya Haidzatu Ahmed woni laamiiɗo aadaaji lesdi Naajeeriya, laamiiɗo laamiiɗo Kumbwada diga hitaande 1998. Laamiiɗo, o laami bee semmbe ngam haɓugo bee ɓillaaji nder saare dow rewɓe, nden o ɗon mari haaje jangirde rewɓe.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hajiya_Haidzatu_Ahmed#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hajiya_Haidzatu_Ahmed#TuugnorgalWikipedia: Aisha Abd Al Rahmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Abd_Al_RahmanBintu al-ShaatiWikipedia: Dakoid languageshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dakoid_languagesƊemɗe Dakoid ko cate ɗemɗe Bantoid Fuɗnaange kaaleteeɗe e nder diiwanuuji Taraba e Adamawa to fuɗnaange Naajeeriya.Ɗemɗe Dakoid Gaa–Dong Donga (Donga) Gaa (Tibaa) Daka–Taram Taram Daka (dental ɗemɗe Dirim, Sammba, Lamja, Dengsa, e Tola). Senngo Greenberg waɗii Samba Daka (Daka) e nder eɓɓoore mum Adamawa, hono fedde G3, kono Bennett (1983) hollitii e weltaare mawnde wonde ko ɗemngal Benue-Kongo, hay so tawii noon waɗde ɗum e nder Benue-Kongo ina luurdi. Blench (2010) miijii ɗum ko Benue-Kongo. Boyd (ms) noon, ina jogori jogaade Daka ko calɗi keertiiɗi e nder Niiseer-Kongo (Blench 2008).https://ff.wikipedia.org/wiki/Dakoid_languages#Ɗemɗe_Dakoid_Gaa–Dong_Donga_(Donga)_Gaa_(Tibaa)_Daka–Taram_Taram_Daka_(dental_ɗemɗe_Dirim,_Sammba,_Lamja,_Dengsa,_e_Tola)._Senngo_Greenberg_waɗii_Samba_Daka_(Daka)_e_nder_eɓɓoore_mum_Adamawa,_hono_fedde_G3,_kono_Bennett_(1983)_hollitii_e_weltaare_mawnde_wonde_ko_ɗemngal_Benue-Kongo,_hay_so_tawii_noon_waɗde_ɗum_e_nder_Benue-Kongo_ina_luurdi._Blench_(2010)_miijii_ɗum_ko_Benue-Kongo._Boyd_(ms)_noon,_ina_jogori_jogaade_Daka_ko_calɗi_keertiiɗi_e_nder_Niiseer-Kongo_(Blench_2008).Wikipedia: Eyo Honesty IVhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Honesty_IVEyo Honesty IV (ji Efiok Eyo Nsa) mo yimɓe fof nganndi e Baaba Tom ko laamɗo wuro Creek gila 1862 haa o maayi ñalnde 22 mars 1865. Wuro Creek ina jeyaa e gure-dowlaaji Efik e nder diiwaan Calabar ɓooyɗo e nder maayo Biafra.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Honesty_IV#Nguurndam_adanɗamLaamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Honesty_IV#LaamuWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Honesty_IV#WadeTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Honesty_IV#TeskorɗeHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Honesty_IV#HimobeBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Honesty_IV#BibliografiWikipedia: Muhammad Hamman Yajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Hamman_YajiMuhammadu Hammaan Yaji (1863-1929) wonnoo ko laamɗo Madagali, leydi Najeriya, jeyaaɗo e Emiraaji Adamawa.[1] O anndaama ngam deftere maako nde o winndata dow ngeedam maako e kuuɗe maako diga hitaande 1912 haa 1927, o ɗonno ƴama Fulbe, o ɗonno ƴama maccuɓe haa sera keerol lesdi Adamawa, lesdi Naajeeriya, e lesdi Mayo-Tsanaga, lesdi Fuɗnaange-rewo lesdi Kamerun.Janngugol jokkungolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Hamman_Yaji#Janngugol_jokkungolƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Hamman_Yaji#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Hamman_Yaji#TuugnorgalWikipedia: Lubna cordabahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lubna_cordabaToggo alluwal loowdiWikipedia: Daka languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daka_languageDaka (Dakka, Dekka, seeɗa Deng walla Tikk) ko gootal e ɗemɗe ɗiɗi ɗe Chamba en kaalata e nder Niiseriya, goɗɗo oo ko Chamba Leko.Samba janngani Samba Nnakenyare Samba mo Mapeo Senngo Greenberg waɗii Samba Daka e nder eɓɓoore mum Adamawa, hono fedde G3, kono Bennett (1983) hollitii e weltaare mawnde wonde ko ɗemngal Benue-Kongo, hay so tawii noon waɗde ɗum e nder Benue-Kongo ina luurdi. Blench (2011) miijii ko Bantoid. Boyd (ms) noon, ina jogori jogaade Daka ko calɗi keertiiɗi e nder Niiseer-Kongo (Blench 2008). Blench (2011) limtii Taram ko ɗemngal ceertungal, hay so tawii noon ina ɓadii.https://ff.wikipedia.org/wiki/Daka_language#Samba_janngani_Samba_Nnakenyare_Samba_mo_Mapeo_Senngo_Greenberg_waɗii_Samba_Daka_e_nder_eɓɓoore_mum_Adamawa,_hono_fedde_G3,_kono_Bennett_(1983)_hollitii_e_weltaare_mawnde_wonde_ko_ɗemngal_Benue-Kongo,_hay_so_tawii_noon_waɗde_ɗum_e_nder_Benue-Kongo_ina_luurdi._Blench_(2011)_miijii_ko_Bantoid._Boyd_(ms)_noon,_ina_jogori_jogaade_Daka_ko_calɗi_keertiiɗi_e_nder_Niiseer-Kongo_(Blench_2008)._Blench_(2011)_limtii_Taram_ko_ɗemngal_ceertungal,_hay_so_tawii_noon_ina_ɓadii.Fonoloji Wowel Yeeso Cakaare Caggal Uddu i u Ko ɓadii-hakkunde e ə o Uddit-hakkunde ɛ ɔ Uddit a Konnguɗi Alveolar Labial Palatal Velar labial laaɓɗo Nofru m n ŋ Woppu daande p t k k͡p daande b d g ɡ͡b ko adii nofru ᵐb ⁿt ᵑk ᵑk͡p Afrikaat d͡z Daande frikatif f s daande v (z) ko adii nofru ⁿs Tappu/Tappu ⱱ ɾ ~ r Lateraal ɓadiiɗo l laaɓɗo j w nofru j̃ w̃ /ɾ/ ina waawi kadi feeñde e trille [r]. /d͡z/ ina waawi jogaade allofon [z].[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Daka_language#Fonoloji_Wowel_Yeeso_Cakaare_Caggal_Uddu_i_u_Ko_ɓadii-hakkunde_e_ə_o_Uddit-hakkunde_ɛ_ɔ_Uddit_a_Konnguɗi_Alveolar_Labial_Palatal_Velar_labial_laaɓɗo_Nofru_m_n_ŋ_Woppu_daande_p_t_k_k͡p_daande_b_d_g_ɡ͡b_ko_adii_nofru_ᵐb_ⁿt_ᵑk_ᵑk͡p_Afrikaat_d͡z_Daande_frikatif_f_s_daande_v_(z)_ko_adii_nofru_ⁿs_Tappu/Tappu_ⱱ_ɾ_~_r_Lateraal_ɓadiiɗo_l_laaɓɗo_j_w_nofru_j̃_w̃_/ɾ/_ina_waawi_kadi_feeñde_e_trille_[r]._/d͡z/_ina_waawi_jogaade_allofon_[z].[4]Wikipedia: Dadiya languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dadiya_languageDadiya (Dadiya, Loodiya) ko gootal e ɗemɗe Savannaaje to worgo-fuɗnaange Naajeeriya. Ɗi tawetee ko gombe, diiwaan Adamawa & taraba.Wikipedia: Sir Akanu Ibiamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sir_Akanu_IbiamSir Akanu Ibiam KCMG KBE (29 Noowammbar 1906 - 1 Juillet 1995), ko misioneer tedduɗo to bannge safaara, toɗɗaaɗo Guwerneer diiwaan Fuɗnaange, Naajeeriya tuggi lewru Duujal 1960 haa lewru Yarkomaa 1966 e nder laamu Naajeeriya gadano.[1] Tuggi 1919 haa 1951, o anndiranoo ko Farayse Ibiyam, e hitaande 1951 haa 1967, Sir Farayse Ibiyam.Duuɓi gadanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sir_Akanu_Ibiam#Duuɓi_gadaniHare nder leydi Naajeeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sir_Akanu_Ibiam#Hare_nder_leydi_NaajeeriyaDuuɓi garoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sir_Akanu_Ibiam#Duuɓi_garoojiLaana ndiwoowa hakkunde leyɗeele Akanu Ibiamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sir_Akanu_Ibiam#Laana_ndiwoowa_hakkunde_leyɗeele_Akanu_IbiamƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sir_Akanu_Ibiam#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sir_Akanu_Ibiam#TuugnorgalWikipedia: Nana Asma'u Bint Shehun Usman danfodiyohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Asma%27u_Bint_Shehun_Usman_danfodiyosunna, yeru Muhammadu.[5] Janngude tawa jannginaani, ɓe cikkatnoo ko steril, ko meere.Wikipedia: Daba languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daba_languageDaba (anndiraaɗo kadi Dabba) ko dental ɗemɗe Chadic ɗe kaalata ko e nder leydi Kamerun e nder diiwaan Fuɗnaange-rewo e nder wuro wooto e nder koɗki Naajeeriya. Blench (2006) miijii wonde Mazagway ko ɗemngal.Binndanɗe e kaɓirɗe Eɓɓooje mbaɗaama ngam winndude e hisnude ɗemngal Daba ngal, tawa ina jeyaa heen sosde saggitorde firoowo hakkunde Daba, Farayse, e Fulfulde. Faandaare ndee ɗoo deftere ko wallitde haalooɓe ɗemngal neeniwal e janngooɓe ɗemngal ngal. Ndee eɓɓaande ko huunde e golle ɓurɗe yaajde ngam winnditaade e catal ɗemɗe ɗe pelle tokoose kaalata. Faandaare adannde ndee ko sosde kaɓirɗe janngirɗe e reende ɗe mbaawi heɓde. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Daba_language#Binndanɗe_e_kaɓirɗe_Eɓɓooje_mbaɗaama_ngam_winndude_e_hisnude_ɗemngal_Daba_ngal,_tawa_ina_jeyaa_heen_sosde_saggitorde_firoowo_hakkunde_Daba,_Farayse,_e_Fulfulde._Faandaare_ndee_ɗoo_deftere_ko_wallitde_haalooɓe_ɗemngal_neeniwal_e_janngooɓe_ɗemngal_ngal._Ndee_eɓɓaande_ko_huunde_e_golle_ɓurɗe_yaajde_ngam_winnditaade_e_catal_ɗemɗe_ɗe_pelle_tokoose_kaalata._Faandaare_adannde_ndee_ko_sosde_kaɓirɗe_janngirɗe_e_reende_ɗe_mbaawi_heɓde._===Darnde ɗemngal Ɗemngal Daba ngal renndinaa ko e waasde. Ndee ɗoo darnde ina hollita wonde ɗemngal ngal ina huutoree haa jooni, kono ngal jokkondirii e caɗeele potɗe bonnude jokkude nguurndam ngal. Caɗeele ɗee ina mbaawi hawrude e batte ɗemɗe ɓurɗe doolnude, ko wayi no Farayse e Fulfulde, e waylooji renndo-faggudu baɗooji jaɓgol ɗemɗe goɗɗe. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Daba_language#Darnde_ɗemngal_Ɗemngal_Daba_ngal_renndinaa_ko_e_waasde._Ndee_ɗoo_darnde_ina_hollita_wonde_ɗemngal_ngal_ina_huutoree_haa_jooni,_kono_ngal_jokkondirii_e_caɗeele_potɗe_bonnude_jokkude_nguurndam_ngal._Caɗeele_ɗee_ina_mbaawi_hawrude_e_batte_ɗemɗe_ɓurɗe_doolnude,_ko_wayi_no_Farayse_e_Fulfulde,_e_waylooji_renndo-faggudu_baɗooji_jaɓgol_ɗemɗe_goɗɗe._===Wikipedia: Mana sitti Habibhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mana_sitti_HabibMana Sitti Habib Jamaladiin (aarabeere: مانا ستي حبيب جمال الدين) (hedde kitaale 1810 – 15 sulyee 1919[1]), ɓurɗo anndireede Dada Masiti ("Neene Masiti"), ko jimoowo Suwahili, ganndo miskineejo, ganndo lislaam ummoriiɗo Somali. O winndi jimɗi makko ko e ɗemngal Bravanese kaaleteengal to Barawa.Wikipedia: Abdulrahman Ado Ibrahimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrahman_Ado_IbrahimAbdulrahmaan Ado Ibraahim (7 lewru feebariyee 1929 - 29 lewru oktoobar 2023) ko laamɗo aadaaji nayaɓo e Ohinoyi leydi Ebiraland,[3][4][1] leydi aadaaji jogiindi jooɗorde mum to Okene, e nder diiwaan Kogi, e nder leydi Naajeeriya. Ko o ɓiy attah ɗiɗaɓo (hannde «ohinoyi») leydi Ebira, hono Ibraahiima Onoruoiza, jeyaaɗo e leñol Omadivi, laamɗo gila 1917 haa 1954.Duuɓi gadani e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrahman_Ado_Ibrahim#Duuɓi_gadani_e_jaŋdeJappeere laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrahman_Ado_Ibrahim#Jappeere_laamuFriction e laamu leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrahman_Ado_Ibrahim#Friction_e_laamu_leydiGalle laamɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrahman_Ado_Ibrahim#Galle_laamɗoWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrahman_Ado_Ibrahim#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrahman_Ado_Ibrahim#TuugnorgalWikipedia: Como Karim languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Como_Karim_languageKomo karim (komo / somo, kirim) ko ɗemngal jukunoid e leydi Najeriya.Wikipedia: Al-Mufassal fi 'Ahkam al-Mar'ah wa Bayt al-Muslim fi al-Shari'at al-Islamiyyahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Mufassal_fi_%27Ahkam_al-Mar%27ah_wa_Bayt_al-Muslim_fi_al-Shari%27at_al-IslamiyyahAl-Mufassal fi ‘Ahkam al-Mar’ah wa Bayt al-Muslim fi al-shari’at al-Islamiyyah (aarabeere: المفصل في أحكام المرأة والبيت المسلم في الشريعة الإسلامية) ko deftere nde Abdul Karim Zaidan winndi, nde jowitiinde e… toɓɓere Rewɓe e nder Lislaam kam e geɗe jowitiiɗe e ɓesngu. Deftere nde adii yaltude ko to Beyruut, to leydi Liban, nde feccii ko e defte sappo e go’o.Daartol bayyinaangohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Mufassal_fi_%27Ahkam_al-Mar%27ah_wa_Bayt_al-Muslim_fi_al-Shari%27at_al-Islamiyyah#Daartol_bayyinaangoKo woni ha tonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Mufassal_fi_%27Ahkam_al-Mar%27ah_wa_Bayt_al-Muslim_fi_al-Shari%27at_al-Islamiyyah#Ko_woni_ha_tonNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Mufassal_fi_%27Ahkam_al-Mar%27ah_wa_Bayt_al-Muslim_fi_al-Shari%27at_al-Islamiyyah#NjeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Mufassal_fi_%27Ahkam_al-Mar%27ah_wa_Bayt_al-Muslim_fi_al-Shari%27at_al-Islamiyyah#TuugnorgalWikipedia: Fatima bint faudaliyyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_bint_faudaliyyaFaatima bint Hamad al-Fudaylyiyya, anndiraaɗo kadi Al-Saykha al-Fudaylyiyya (maayi 1831) ko ganndo hadiis[3][4] e ganndo juulɗo e teeminannde 18ɓiire e 19ɓiire.[5] O jeyaa ko e annduɓe cakkitiiɓe e nder doggol juutngol muhaddith debbo.Wikipedia: Ooni Ogunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ooni_OgunOoni Ogun woni Ooni 3ɓo Ife, laamiiɗo aadaaji mawɗo Ile Ife, wuro maamiraaɓe Yoruba'en. O lomtii baaba makko biyeteeɗo Ooni Osangangan Obamakin, lomtii mo ko Obalufon Ogbogbodirin.Wikipedia: Ciwogai languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ciwogai_languageCiwogai (Tsagu) ko ɗemngal Afrik-Aasiyankeewal, kaaleteengal e nder diiwaan Ciwogai (Tsagu) ko ɗemngal Afrik-Aasiyankeewal, kaaleteengal e nder diiwaan Bauchi, leydi Najeriya.Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Idakwo Michael Ameh Oboni IIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idakwo_Michael_Ameh_Oboni_IIIdakwo Michael Ameh Oboni II (heɗtoR) (1948 – 27 lewru bowte hitaande 2020)[2] ko 27ɓo Àtá Ígálá (laamɗo mawɗo) e Laamu Igala e nder Cakaare Naajeeriya.[3][4]Nguurndam e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idakwo_Michael_Ameh_Oboni_II#Nguurndam_e_jaŋdeGolle gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idakwo_Michael_Ameh_Oboni_II#Golle_golleLaamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idakwo_Michael_Ameh_Oboni_II#LaamuNjawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idakwo_Michael_Ameh_Oboni_II#NjawdiMaaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idakwo_Michael_Ameh_Oboni_II#MaaydeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idakwo_Michael_Ameh_Oboni_II#TuugnorgalWikipedia: Cipu languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cipu_languageCicipu ko ɗemngal Kainji ngal ko ina tolnoo e 20 000 neɗɗo ina kaala e nder worgo-fuɗnaange leydi Najeriya. Yimɓe ɓee ina mbiya koye mum en Acipu, ina mbiya Acipawa e ɗemngal Hausa.Senngo Cicipu jeyaa ko e caltal Kambari ɗemɗe Niiseer–Konngohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cipu_language#Senngo_Cicipu_jeyaa_ko_e_caltal_Kambari_ɗemɗe_Niiseer–KonngoDental Labial wallahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cipu_language#Dental_Labial_wallaHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cipu_language#HimobeWikipedia: Anoosha Syedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anoosha_SyedAnoosha Syed ko naalanke pakistanaajo-kanadaajo. O golliima e deftere natal Karamo Brown, Miin ko mi neɗɗo timmuɗo.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anoosha_Syed#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anoosha_Syed#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anoosha_Syed#TuugnorgalWikipedia: Ja'afari Dan Isiyakuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ja%27afari_Dan_IsiyakuJa'afari Dan Isiyaku woni Emir Zazzau sappo e jeego'o, o laami gila 1937 haa 1959.[citation needed] Ko o Emir Zazzau o woni hooreejo hukuumaaji lesdi Emiraaji Zaria ko diiwanuuji sappo e jeeɗiɗi e kanko woni kalfinaaɗo toppitagol sariya e yamiroore nder emiraaji.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ja%27afari_Dan_Isiyaku#NgendamAmiir mo Zazzawhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ja%27afari_Dan_Isiyaku#Amiir_mo_ZazzawTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ja%27afari_Dan_Isiyaku#TuugnorgalWikipedia: Cineni languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cineni_languageCineni ko ɗemngal Afro-Aasiyankeewal kaaleteengal e nder diiwaan Borno, leydi Najeriya e nder wuro ngootaagu Cineni.Blench, 2006.Wikipedia: Cinda-Regi languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cinda-Regi_languageCinda-Regi (ko heewi anndireede Kamuku e anndiraa kadi ‘Yara walla Cinda-Regi-Kuki-Kuru-Maruba) ko ɗemɗe caɗtuɗe e nder leydi Najeriya jeyaaɗe e caltal Kamuku ɗemɗe Kainji.Feereeji Ina heen mbaydiiji nay mawɗiCindahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cinda-Regi_language#Feereeji_Ina_heen_mbaydiiji_nay_mawɗiCindaInɗe Inɗe ɗemɗe Cinda-Regihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cinda-Regi_language#Inɗe_Inɗe_ɗemɗe_Cinda-RegiWikipedia: Iye Idolorusanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iye_IdolorusanIye Idolorusan, anndiraaɗo kadi laamɗo debbo biyeteeɗo Dola (maayɗo hakkunde c. 1870 e 1875), ko laamɗo laamu Itsekiri Warri e nder leydi Najeriya gila 1848.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iye_Idolorusan#TuugnorgalWikipedia: Cibak languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cibak_languageCibak (ɗum firti ko Chibuk, Chibok, Chibbak, Chibuk, Kibaku, Kibbaku, Kikuk) ko ɗemngal Afro-Aasiyankeewal ngal yimɓe fotde 200 000 kaaldata, tawi ko ɓuri heewde e maɓɓe ko Kibaku en e nder leydi Najeriya.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cibak_language#TuugnorgalWikipedia: Ralph Michael Iwowarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ralph_Michael_IwowariRalph Michael Iwowari, walla Mein VII (1930 – 2013), ko Amanyanabo, walla laamɗo aadaaji Nembe-Bassambiri, gooto e taƴe Laamu Nembe e nder Diiwaan Bayelsa, Najeriya.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ralph_Michael_Iwowari#TuugnorgalWikipedia: Ooni Ogboruuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ooni_OgboruuOoni Ogboruu woni Ooni 19 mo Ife, laamiiɗo aadaaji mawɗo mo Ile Ife, wuro maamiraaɓe Yoruba'en. O lomtii Ooni Osinkola, lomtii mo ko Ooni Giesi.Wikipedia: Chamba Lekohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chamba_LekoChamba leko ko gootal e ɗemɗe ɗiɗi ɗe chamba en kaalata, goɗɗo oo ko chamba daka. Ko ɗum tergal e calɗi Leko ɗi ɗemɗe Savanna, ina haalee e nder keerol worgo hakkunde Naajeeriya e Kameruun.Ɗemɗe Samba, ina wiyee kadi Samba Leeko, ina seerti no feewi e Chamba Daka, ina wiyee kadi Daga Mumi (‘ɗemngal Daka’), kaaleteengal e nder leydi Nijeer, ko fedde woɗnde e nder leñol Chamba. Ɗee ɗemɗe ɗiɗi ina njuɓɓinee e nder pelle 2 e 3 caltal Adamawa ngal Joseph Greenberg (ƴeew ɗemɗe Adamawa). ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Chamba_Leko#Ɗemɗe_Samba,_ina_wiyee_kadi_Samba_Leeko,_ina_seerti_no_feewi_e_Chamba_Daka,_ina_wiyee_kadi_Daga_Mumi_(‘ɗemngal_Daka’),_kaaleteengal_e_nder_leydi_Nijeer,_ko_fedde_woɗnde_e_nder_leñol_Chamba._Ɗee_ɗemɗe_ɗiɗi_ina_njuɓɓinee_e_nder_pelle_2_e_3_caltal_Adamawa_ngal_Joseph_Greenberg_(ƴeew_ɗemɗe_Adamawa)._===Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chamba_Leko#TuugnorgalWikipedia: Ooni Lumobihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ooni_LumobiOoni Lumobi ko Ooni 22ɓo Ife, laamɗo aadaaji ɓurɗo mawnude e Ile Ife, galle maamiraaɓe Yoruba en. O lomtii Ooni Luwoo, lomtii mo ko Ooni Agbedegbede.Wikipedia: Ibrahim Usman Jibrilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Usman_JibrilIbraahiima Usmaan Jibril CON (jibinaa ko ñalnde 27 lewru Yarkomaa hitaande 1958) ko laamɗo e njuɓɓudi aadaaji leydi Najeriya. Ko kanko woni amir 12ɓo e nder Emiraaji Nasarawa[1], o woniino jaagorgal leydi ko feewti e taariindi hakkunde 2015 e 2018 e nder laamu ngu hooreejo leydi Muhammadu Buhari ardii.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Usman_Jibril#Nguurndam_adanɗamJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Usman_Jibril#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Usman_Jibril#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Usman_Jibril#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Usman_Jibril#TuugnorgalWikipedia: Chakato languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chakato_languageCakato (Jakato [ʒàkàtɔ̀] walla JakattoeDecker, Ken, consultant; Adedamola Aregbesola, Fittokka Gobak, John Muniru, John Sacson, Christina Riepe, Samuel Eju. 2020.Jorto Jorto ko ɗemngal Afro-Aasiyankeewal mbiyateengal ina haalee e nder diiwaan Plateau, to leydi Najeriya, jooni noon ina winndaa e Ethnologue. Nde naatnaa e wiɗto etnografiingo ngo C. G. Ames waɗi e hitaande 1934. Jooni noon, ko Glottolog rewtini ɗum, tuugnaade e seedeeji golle ladde ɗi Roger Blench holliti, kollitooji wonde alaa seedeeji keertiiɗi kollitooji wonde Jorto meeɗii woodde. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Chakato_language#Jorto_Jorto_ko_ɗemngal_Afro-Aasiyankeewal_mbiyateengal_ina_haalee_e_nder_diiwaan_Plateau,_to_leydi_Najeriya,_jooni_noon_ina_winndaa_e_Ethnologue._Nde_naatnaa_e_wiɗto_etnografiingo_ngo_C._G._Ames_waɗi_e_hitaande_1934._Jooni_noon,_ko_Glottolog_rewtini_ɗum,_tuugnaade_e_seedeeji_golle_ladde_ɗi_Roger_Blench_holliti,_kollitooji_wonde_alaa_seedeeji_keertiiɗi_kollitooji_wonde_Jorto_meeɗii_woodde._===Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chakato_language#TuugnorgalWikipedia: Ooni Lugbadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ooni_LugbadeOoni Lugbade woni Ooni 33 mo Ife, laamɗo aadaaji mawɗo mo Ile Ife, wuro maamiraaɓe Yoruba en. O lomtii Ooni Okiti, lomtii mo ko Ooni Aribiwoso.Wikipedia: Zubayru bin Adamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zubayru_bin_AdamaZubayru, Zubeiru walla Zubayru bin Aadamaa (maayiru 1903) ko laamɗo Emiraat Aadamaawa mo baaba mum, Modibo Aadama sosi. Nde o arti e jappeere laamu e hitaande 1890, emiraat oo ina hulɓinii Almaañnaaɓe, Faraysenaaɓe e Engele en.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zubayru_bin_Adama#NgendamWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zubayru_bin_Adama#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zubayru_bin_Adama#TuugnorgalWikipedia: Ce languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ce_languageƊemngal Ce (Che), Kuce (Kuche), ko ɗemngal Plateau mawngal e nder diiwaan Naajeeriya. Nde anndaa kadi e innde diiwaan nde jibinaa e nder diiwaan Plateau, Rukuba.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ce_language#TuugnorgalWikipedia: Ooni Lajodoogunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ooni_LajodoogunOoni Lajodoogun ko Ooni 9ɓo Ife, laamɗo aadaaji ɓurɗo mawnude e Ile Ife, galle maamiraaɓe Yoruba en. O lomtii Ooni Lajamisan, lomtii mo ko Ooni Lafogido.Wikipedia: Yohanna Sidi Kukahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yohanna_Sidi_KukahYohanna Sidi Kukah woni laamiiɗo Akulu laamu lesdi Bakulu haa fombina lesdi Kaduna, lesdi Naajeeriya. O anndaama kadi e tiitoonde Agwom Akulu II.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yohanna_Sidi_Kukah#TuugnorgalWikipedia: Cara languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cara_languageCara (Chara, Fachara), noddaango kadi Teriya caggal wuro ngo kaaldata, ko ɗemngal Plateau tokosal e nder caka Naajeeriya. Cara ɗon wolwa bee yimɓe 3,000 nder wuro Teriya, Bassa, lesdi Plateau, lesdi NaajeeriyaBlench, Roger.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cara_language#TuugnorgalJanngugol jokkungolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cara_language#Janngugol_jokkungolJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cara_language#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Ooni Larunnkahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ooni_LarunnkaOoni Larunnka ko Ooni 26ɓo Ife, laamɗo aadaaji ɓurɗo mawnude e Ile Ife, galle maamiraaɓe Yoruba en. O lomtii Ooni Lagunja, lomtii mo ko Ooni Ademilu.Wikipedia: Cakfem-Mushere languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cakfem-Mushere_languageCakfem-Mushere ko dental ɗemngal Afro-Aasiyankeewal, kaaleteengal e nder Bokkos LGA, e nder diiwaan Plateau, leydi Najeriya. Ɗemɗe ɗee ko Kadim-Kaban e Jajura.Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Ooni Lajamisanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ooni_LajamisanOoni Lajamisan (Yoruba: Lájàmìsán) ko Ooni 8ɓo Ife, laamɗo aadaaji ɓurɗo mawnude e Ile Ife, wuro maamiraaɓe Yuruba en. O lomtii Ooni Ayetise, lomtii mo ko Ooni Lajodoogun.Wikipedia: Shireen Sungkarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shireen_SungkarShireen Sungkar (jibinaa ko ñalnde 28 lewru bowte hitaande 1992) ko jimoowo, jimoowo, iwdi aarabeeɓe e minangkabau. Ko kanko woni ɓiy fijooɓe Indoneesi biyeteeɗo Fanni Bauty e Mark Sungkar.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shireen_Sungkar#KugalFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shireen_Sungkar#FilmogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shireen_Sungkar#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shireen_Sungkar#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Ooni Lagunjahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ooni_LagunjaOoni Lagunja woni Ooni 25 mo Ife, laamiiɗo aadaaji mawɗo mo Ile Ife, wuro taaniraaɓe Yoruba'en. O lomtii Ooni Ojelokunbirin, lomtii mo ko Ooni Larunnka.Wikipedia: Busa language (Mande)https://ff.wikipedia.org/wiki/Busa_language_(Mande)Busa, walla Bisã, ko ɗemngal Mande e Emiraat Borgu ɓooyɗo to worgo-fuɗnaange Naajeeriya e worgo Benin. Nde wiyetee ko Busanci e ɗemngal Hawsa, nde inniraa kadi Zugweya.Ortogaraafi Ɗemngal busa ina jogii alkulal 32 (Aa, Ãã, Bb, Cc, Dd, Ee, Ɛɛ, Ɛ̃ɛ̃, Ff, Gg, Hh, Ii, Ĩĩ, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Ɔɔ, Ɔ̃ɔ, Pp, Rr, Ss, Tt, Uu, Ũũ, Vv, Ww, Yy, Zz) e diidi 25 (Aa aa, Ãa ãa, Ee ee, Ẽe ẽe, Ɛɛ ɛɛ, Ɛ̃ɛ̃ ɛɛ, Gb gb, Ii ii, Ĩi ĩi, Kp kp, Oo oo, Ɔ̃ɔ ɔ̃ɔ, Uu uu, Ũu ũu, gw, mb, mp, nd, ng, nk, ns, nt, nz).[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Busa_language_(Mande)#Ortogaraafi_Ɗemngal_busa_ina_jogii_alkulal_32_(Aa,_Ãã,_Bb,_Cc,_Dd,_Ee,_Ɛɛ,_Ɛ̃ɛ̃,_Ff,_Gg,_Hh,_Ii,_Ĩĩ,_Jj,_Kk,_Ll,_Mm,_Nn,_Oo,_Ɔɔ,_Ɔ̃ɔ,_Pp,_Rr,_Ss,_Tt,_Uu,_Ũũ,_Vv,_Ww,_Yy,_Zz)_e_diidi_25_(Aa_aa,_Ãa_ãa,_Ee_ee,_Ẽe_ẽe,_Ɛɛ_ɛɛ,_Ɛ̃ɛ̃_ɛɛ,_Gb_gb,_Ii_ii,_Ĩi_ĩi,_Kp_kp,_Oo_oo,_Ɔ̃ɔ_ɔ̃ɔ,_Uu_uu,_Ũu_ũu,_gw,_mb,_mp,_nd,_ng,_nk,_ns,_nt,_nz).[3]Wikipedia: Umaru Bago Tafidahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Bago_TafidaUmaru Bago Tafida III (jibinaa ko e hitaande 1954) ko Emir 12ɓo, Etsu, walla laamɗo aadaaji Lapai e nder Diiwaan Niiseer, Najeriya toɗɗaaɗo e lewru Siilo hitaande 2002. O lomtii Emir Alhaji Muhammadu Kobo, o maayi ko ina yahra e duuɓi 92 caggal nde o laami duuɓi 48, e toɗɗaade e jooɗorde ndee ko guwerneer Dowla Niiseer, Abdulkadir Kure.Wikipedia: Ooni Lafogidohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ooni_LafogidoOoni Lafogido ko Ooni 10ɓo Ife, laamɗo aadaaji ɓurɗo mawnude e Ile Ife, galle maamiraaɓe Yoruba en. O lomtii Ooni Lajodoogun, lomtii mo ko Odidimode Rogbeesin.Wikipedia: Buru–Angwe languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buru%E2%80%93Angwe_languageBuru e Angwe ko ɗemngal Bantoid Fombinaare potngal seertude e ɗemngal Sardauna LGA, Diiwaan Taraba to leydi Najeriya.Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Ooni Giesihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ooni_GiesiOoni Giesi wonnoo ko Ooni 20ɓo Ife, laamɗo aadaaji ɓurɗo mawnude e Ile Ife, galle maamiraaɓe Yoruba en. O lomtii Ooni Ogboruu, lomtii mo ko Ooni Luwoo.Wikipedia: Umar Bologi IIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umar_Bologi_IIUmar Bologi (jibinaa ko 8 lewru feebariyee 1982) ko laamɗo 7ɓo, laamɗo aadaaji Emiraaji Pategi lomtii maayɗo Etsu Alhaji Ibraahiima Umaru Chatta, o toɗɗaa ko e lewru Abriil, 2019 e juuɗe guwerneer Abdulfatah Ahmed.Jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umar_Bologi_II#Jaŋde_e_golleWikipedia: Bure languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bure_languageBure, anndiraande kadi Bubbure, ko ɗemngal Afro-Aasiyankeewal jeyaangal e fedde Bole-Tangale catal Hirnaange galle Caad en. Haalaama haa woyla Naajeeriya nder wuro Bure (10°31’06.Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Bura languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bura_languageBura-pabir (anndiraaɗo kadi Bura, Burra, Bourrah, Pabir, Babir, Babur, Barburr, Mya Bura, Kwojeffa, Huve, Huviya) ko ɗemngal Caadi, kaaleteengal e nder Fuɗnaange-rewo Naajeeriya, leñol Babur/Bura. Ɗemɗe ɗee ina njeyaa heen: Pela, Bura Pela, Bura Tufnde, Hyil Hawul, Bura Hyilhawul, Bura Palaajo.Fonoloji Konnguɗi Alveolar Labial Post-alv./ Palatal Velaar Glotal bannge laaɓɗo Nofru m n ɲ ŋ Jokku daande p t k ʔ daande b d ɡ ko adii nofru vl. ᵐp ⁿt ᵑk yeeso nofru vd. ᵐb ⁿd ᵑɡ ɓuuɓɗo/ejc. ɓ ɗ kʼ Afrikaat t͡s t͡ʃ mo alaa daande daande d͡z d͡ʒ ko adii nofru vl. ⁿt͡s ⁿt͡ʃ ko adii nofru vd. ⁿd͡z ⁿd͡ʒ Daande frikatif f s ɬ ʃ x h daande v z ɮ ʒ ɣ ko adii nofru vl. ᶬf ⁿs ⁿɬ ⁿʃ ᵑx ko adii nofru vd. ᶬv ⁿz ⁿɮ ⁿʒ ᵑɣ Ko ɓadii w l j Tiril r Koolondiral alkule ina tawee kadi e nder plosiif/afrikat, nasal, e frikaat.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Bura_language#Fonoloji_Konnguɗi_Alveolar_Labial_Post-alv./_Palatal_Velaar_Glotal_bannge_laaɓɗo_Nofru_m_n_ɲ_ŋ_Jokku_daande_p_t_k_ʔ_daande_b_d_ɡ_ko_adii_nofru_vl._ᵐp_ⁿt_ᵑk_yeeso_nofru_vd._ᵐb_ⁿd_ᵑɡ_ɓuuɓɗo/ejc._ɓ_ɗ_kʼ_Afrikaat_t͡s_t͡ʃ_mo_alaa_daande_daande_d͡z_d͡ʒ_ko_adii_nofru_vl._ⁿt͡s_ⁿt͡ʃ_ko_adii_nofru_vd._ⁿd͡z_ⁿd͡ʒ_Daande_frikatif_f_s_ɬ_ʃ_x_h_daande_v_z_ɮ_ʒ_ɣ_ko_adii_nofru_vl._ᶬf_ⁿs_ⁿɬ_ⁿʃ_ᵑx_ko_adii_nofru_vd._ᶬv_ⁿz_ⁿɮ_ⁿʒ_ᵑɣ_Ko_ɓadii_w_l_j_Tiril_r_Koolondiral_alkule_ina_tawee_kadi_e_nder_plosiif/afrikat,_nasal,_e_frikaat.[2]Wowel Yeeso Cakaare Caggal Uddu i u Hakkunde e ə o Uddit a Ortogaraafi E nder saggitorde Bura-Engele 2010[3] Roger Blench hollitii binndol nanndungol e ngol Hausa ina waɗi alkule latin tawa ina ɓeydee heen alkule ɓ, ɗ, ə, e ƙ. Yanti heen, ko ɗeeɗoo diidi kuutortee :https://ff.wikipedia.org/wiki/Bura_language#Wowel_Yeeso_Cakaare_Caggal_Uddu_i_u_Hakkunde_e_ə_o_Uddit_a_Ortogaraafi_E_nder_saggitorde_Bura-Engele_2010[3]_Roger_Blench_hollitii_binndol_nanndungol_e_ngol_Hausa_ina_waɗi_alkule_latin_tawa_ina_ɓeydee_heen_alkule_ɓ,_ɗ,_ə,_e_ƙ._Yanti_heen,_ko_ɗeeɗoo_diidi_kuutortee_:Wikipedia: Bunu language (Nigeria)https://ff.wikipedia.org/wiki/Bunu_language_(Nigeria)Bunu walla Ribina (Rebina, Rubunu) ko ɗemngal Fuɗnaange KainjiBlench, Roger M. 2018.Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Bumaji languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bumaji_languageBumaji ko ɗemngal Bendi e nder Naajeeriya.Wikipedia: Nigar Shajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigar_ShajiNigar Shaji (jibinaa ko e hitaande 1964) ko ganndo ko faati e weeyo, golloowo to Fedde wiɗtooji weeyo (ISRO), fedde ngenndiire weeyo leydi Indiya.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigar_Shaji#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigar_Shaji#KugalNjeenaaje e teddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigar_Shaji#Njeenaaje_e_teddungalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigar_Shaji#TuugnorgalBiro, INVC (2023-09-04). "Keewceeral ina jalba: Annduɓe juulɓe Nigar Shaji ina ardii golle ISRO ngam naange". INVC. HeɓtinaamaNjeenaaje e teddungal E hitaande 2023, Times Now anndini Shaji e P Veeramuthuvel ngam "darnde maɓɓe e golle weeyo leydi Indiya",[13] kadi o rokkaama teddungal 'Eve of Excellence' to duɗal jaaɓi haaɗtirde Tiruchirappalli.[14][15]https://ff.wikipedia.org/wiki/Nigar_Shaji#Biro,_INVC_(2023-09-04)._"Keewceeral_ina_jalba:_Annduɓe_juulɓe_Nigar_Shaji_ina_ardii_golle_ISRO_ngam_naange"._INVC._HeɓtinaamaNjeenaaje_e_teddungal_E_hitaande_2023,_Times_Now_anndini_Shaji_e_P_Veeramuthuvel_ngam_"darnde_maɓɓe_e_golle_weeyo_leydi_Indiya",[13]_kadi_o_rokkaama_teddungal_'Eve_of_Excellence'_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Tiruchirappalli.[14][15]Wikipedia: Bu languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bu_languageBu-Ninkada (Ibut, Abu, Jida) ko ɗemngal Plateau e nder leydi Najeriya. Ɗemɗe ɗiɗi ɗee, Bu e Ninkada, ina ceerti to bannge leƴƴi.Wikipedia: Boze languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boze_languageBoze, nde firti kadi ko Buji, ko ɗemngal Fuɗnaange Kainji leydi Najeriya jeyaangal e dental Shammo. Boze ina haalee e nokku biyeteeɗo Bicizà, to bannge worgo wuro Jos e nder diiwaan Plateau, leydi Najeriya.Ɗemngal Boze Bintiri Bìsɔ̄ (Rùmáná) Bɛ̄hólɛ̄ Gbandaŋ Ɔ̀̀bɛnɛ̀ àkùrá (Màirágá) Ɔ̀̀tɔ̀tùsú (Rùmfán Gwómnà) Ribamboze Ridapō Tìpɔ́ɔ̀ táázà (ādònkòròŋ) Tìpɔ́ɔ̀ tādīzì (Kwánà) Tuumu (Sərə́ri) Ūgbar Ùku Ɗemngal Gorong Màlēēmpē (Jéjin Fílí) Ɔ̄wɔ̀̀yɔ̄ɔ̄yɔ̀ Rɛ̀shôkɔ̄ Rɛtɛtɛɛ̄ rūjà (Ùrɛ̀kùn) Rɛ̀wɔ̄ɔ̄ (Ràfín Gwazá) Úlinɗo Ɗemngal Firu Tummbakirì (KirāŋĄgō) Ùkwəji Zə̀ə̀ləkì (Gindáu) Jillondirɗo Zùkū (Depo NNPC) Woɗɓe Ɛ̀fiīru (Koòfá) Isiza Īncā (Tasha) Ɔ̀̀bɛnɛ̀ (Sə́rə́rí)https://ff.wikipedia.org/wiki/Boze_language#Ɗemngal_Boze_Bintiri_Bìsɔ̄_(Rùmáná)_Bɛ̄hólɛ̄_Gbandaŋ_Ɔ̀̀bɛnɛ̀_àkùrá_(Màirágá)_Ɔ̀̀tɔ̀tùsú_(Rùmfán_Gwómnà)_Ribamboze_Ridapō_Tìpɔ́ɔ̀_táázà_(ādònkòròŋ)_Tìpɔ́ɔ̀_tādīzì_(Kwánà)_Tuumu_(Sərə́ri)_Ūgbar_Ùku_Ɗemngal_Gorong_Màlēēmpē_(Jéjin_Fílí)_Ɔ̄wɔ̀̀yɔ̄ɔ̄yɔ̀_Rɛ̀shôkɔ̄_Rɛtɛtɛɛ̄_rūjà_(Ùrɛ̀kùn)_Rɛ̀wɔ̄ɔ̄_(Ràfín_Gwazá)_Úlinɗo_Ɗemngal_Firu_Tummbakirì_(KirāŋĄgō)_Ùkwəji_Zə̀ə̀ləkì_(Gindáu)_Jillondirɗo_Zùkū_(Depo_NNPC)_Woɗɓe_Ɛ̀fiīru_(Koòfá)_Isiza_Īncā_(Tasha)_Ɔ̀̀bɛnɛ̀_(Sə́rə́rí)Wikipedia: Bole–Tangale languageshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bole%E2%80%93Tangale_languagesƊemɗe Bole–Tangale (anndiraaɗe kadi ɗemɗe Caad hirnaange A.2) ko calɗi ɗemɗe Caad hirnaange ɗe kaalata ko e diiwanuuji ceertuɗi to woyla-fuɗnaange Naajeeriya.Ɗemɗe Ɗemɗe Bole–Tangale ngoni:[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Bole%E2%80%93Tangale_languages#Ɗemɗe_Ɗemɗe_Bole–Tangale_ngoni:[1]Inɗe e nokkuuji Les ɗo, doggol inɗe ɗemɗe Bole–Tangale, ɗuuɗal yimɓe, e nokkuuje diga Blench (2019).[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Bole%E2%80%93Tangale_languages#Inɗe_e_nokkuuji_Les_ɗo,_doggol_inɗe_ɗemɗe_Bole–Tangale,_ɗuuɗal_yimɓe,_e_nokkuuje_diga_Blench_(2019).[2]Wikipedia: Heidi Saadiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Heidi_SaadiyaHeidi Saadiya ko jaayndiyanke, daraniiɗo hakkeeji rewɓe e worɓe, kadi ko Youtuber.[1] O anndaa ko kanko woni jannguɗo kabaruuji teleeji ngenndiiji gadani e nder leydi Kerala e teleeji Kairali.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Heidi_Saadiya#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Heidi_Saadiya#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Heidi_Saadiya#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Heidi_Saadiya#TuugnorgalWikipedia: Bole languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bole_languageBole (bòo pìkkà,[3] anndiraaɗo kadi bolanchi, ampikka, bopikka, bolowa, bolowa) ko ɗemngal caadi hirnaange, kaaleteengal e nder leydi Niiseriyaa. Ɗemɗe ɗee ina njeyaa heen Bara e Fika, kaaleteeɗe e nder Emiraaji Fika.Siistem binndol Alkule Bole[4]. A B Ɓ C D Ɗ E G H I J K L M N O P R S T U V W Y ʼY Z a b ɓ c d ɗ e g h i j k l m n o p r s t u v w y ʼy z Teskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bole_language#Siistem_binndol_Alkule_Bole[4]._A_B_Ɓ_C_D_Ɗ_E_G_H_I_J_K_L_M_N_O_P_R_S_T_U_V_W_Y_ʼY_Z_a_b_ɓ_c_d_ɗ_e_g_h_i_j_k_l_m_n_o_p_r_s_t_u_v_w_y_ʼy_z_TeskorɗeWikipedia: Bokyi languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bokyi_languageBokyi (Boki, Nfua, Nki, Okii, Osikom, Osukam, Uki, Vaaneroki) ko ɗemngal Bendi mawngal e nder diiwaan, ngal yimɓe Bokyi en e worgo Diiwaan Cross River, Naajeeriya kaalata. Nde jeyaa ko e ɗemɗe sappo e joy gadane e nder ɗemɗe 520 gonɗe e nder leydi Najeriya, tawi ko ujunnaaje seeɗa haalooɓe ɗum e nder leydi Kamerun.Wikipedia: Boko languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boko_languageBoko walla Boo , ko ɗemngal Mannde e Bene e Niiseriyaa.Inɗe Boko woni innde ɓurnde anndeede e ngal ɗemngal, kono kadi ngal anndiraa ko Boo walla e eksonim hausaaji Busanci (ina winndee kadi Busanchi, Bussanci walla Bussanchi).https://ff.wikipedia.org/wiki/Boko_language#Inɗe_Boko_woni_innde_ɓurnde_anndeede_e_ngal_ɗemngal,_kono_kadi_ngal_anndiraa_ko_Boo_walla_e_eksonim_hausaaji_Busanci_(ina_winndee_kadi_Busanchi,_Bussanci_walla_Bussanchi).Peccitagol geɗe leydi Naajeeriya Nder lesdi Naajeeriya, Boko ɗon haalee haa lesdi Borgu lesdi Nijeriya, haa lesdi Bagudo nder diiwal Kebbi, nden haa lesdi Baruten nder diiwal Kwara. Boko'en ɗuuɗɓe eggini haa lesdi Naajeeriya, haa Abuja. Leñol Boko en ina wiyee Bussawa e ɗemngal Hausa.https://ff.wikipedia.org/wiki/Boko_language#Peccitagol_geɗe_leydi_Naajeeriya_Nder_lesdi_Naajeeriya,_Boko_ɗon_haalee_haa_lesdi_Borgu_lesdi_Nijeriya,_haa_lesdi_Bagudo_nder_diiwal_Kebbi,_nden_haa_lesdi_Baruten_nder_diiwal_Kwara._Boko'en_ɗuuɗɓe_eggini_haa_lesdi_Naajeeriya,_haa_Abuja._Leñol_Boko_en_ina_wiyee_Bussawa_e_ɗemngal_Hausa.Benin E nder leydi Benin, Boko ina haalee e departemaaji Alibori e Borgou (Komin Segbana e Kalalé).https://ff.wikipedia.org/wiki/Boko_language#Benin_E_nder_leydi_Benin,_Boko_ina_haalee_e_departemaaji_Alibori_e_Borgou_(Komin_Segbana_e_Kalalé).Senngo Ɗemngal Boko ɓuri heewde e ɗemɗe Mande leydi Bene. Nde jeyaa ko e fedde Mande Fuɗnaange, nde hawri kadi e ɗemɗe keewɗe goɗɗe kaaleteeɗe sara maayo Volta e Laamu Borgu, ina jeyaa heen Busa, Bissa, Samo, e Bokobaru.https://ff.wikipedia.org/wiki/Boko_language#Senngo_Ɗemngal_Boko_ɓuri_heewde_e_ɗemɗe_Mande_leydi_Bene._Nde_jeyaa_ko_e_fedde_Mande_Fuɗnaange,_nde_hawri_kadi_e_ɗemɗe_keewɗe_goɗɗe_kaaleteeɗe_sara_maayo_Volta_e_Laamu_Borgu,_ina_jeyaa_heen_Busa,_Bissa,_Samo,_e_Bokobaru.Ortogaraafi Ɗemngal Boko ina jogii alkule 25 (Aa, Bb, Dd, Ee, Ɛɛ, Ff, Gg, Gb gb, Ii, Kk, Kp kp, Ll, Mm, Nn, Oo, Ɔɔ, Pp, Rr, Ss, Tt, Uu, Vv, Ww, Yy, Zz).https://ff.wikipedia.org/wiki/Boko_language#Ortogaraafi_Ɗemngal_Boko_ina_jogii_alkule_25_(Aa,_Bb,_Dd,_Ee,_Ɛɛ,_Ff,_Gg,_Gb_gb,_Ii,_Kk,_Kp_kp,_Ll,_Mm,_Nn,_Oo,_Ɔɔ,_Pp,_Rr,_Ss,_Tt,_Uu,_Vv,_Ww,_Yy,_Zz).Wikipedia: Boghom languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boghom_languageBoghom (anndiraaɗo kadi Bogghom, Bohom, Burom, Burum, Burrum; leñol Hawsa'en nodda ɗum Burmawa, Borrom, Boghorom, Bokiyim) ko ɗemngal Afro-Asiya ngal ko ɓuri heewde e yimɓe e nder laamu nokkuure Kanam & Wase e nder diiwaan Plateau, Naajeeriya.Wikipedia: Boga languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boga_languageBoga (anndiraaɗo kadi Boka) ko ɗemngal Afro-Aasiyankeewal kaaleteengal e nder diiwaan Adamawa to leydi Najeriya.[1]Wikipedia: Biseni languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Biseni_languageBiseni (Buseni) ko gooto e ɗemɗe daande maayo leydi Najeriya. E wiyde Ethnologue, ɗum faamaani no feewi e Ijaw nder leydi.Wikipedia: Bina languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bina_languageBina (Binawa) ko ɗemngal Kainji e nder leydi Najeriya.Wikipedia: Bile languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bile_languageBile (Bille) ko gooto e ɗemɗe Bantu seeɗa e nder leydi Najeriya. Ɓe tawetee ko e nder diiwaan Adamawa les maayo Benue sara Mbula-Bwazza ɓe kaalata ko ɗemngal Bantu jokkondirngal e zone A (A60+40b).Wikipedia: Bikwin–Jen languageshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bikwin%E2%80%93Jen_languagesThe Bikwin–Jen or simply the Jen languages form a branch of the Adamawa family. They are spoken in and around Karim Lamido LGA (to the north of Jalingo LGA) in Taraba State, and in other nearby states of eastern Nigeria.Bikwin-Jen Bikwin Burak-Loo Burak [ɓʋʋrak] Loo [shʋŋɔ] Mak-Tal Mak (LeeMak) Panya Zoo Maɣdi (Tala) Bikwin (proper) Leelau (Munga Leelau) Mɔɔ (Gomu) Kya̰k (Bambuka) Jen (Janjo) Dza Dza (local variants) Joole, Jaule Munga Doso Tha [θá] Norton & Othaniel (2020) Classification of the Jen languages by Norton & Othaniel (2020): ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Bikwin%E2%80%93Jen_languages#Bikwin-Jen_Bikwin_Burak-Loo_Burak_[ɓʋʋrak]_Loo_[shʋŋɔ]_Mak-Tal_Mak_(LeeMak)_Panya_Zoo_Maɣdi_(Tala)_Bikwin_(proper)_Leelau_(Munga_Leelau)_Mɔɔ_(Gomu)_Kya̰k_(Bambuka)_Jen_(Janjo)_Dza_Dza_(local_variants)_Joole,_Jaule_Munga_Doso_Tha_[θá]_Norton_&_Othaniel_(2020)_Classification_of_the_Jen_languages_by_Norton_&_Othaniel_(2020):_===Jen Burak-Loohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bikwin%E2%80%93Jen_languages#Jen__Burak-LooNorton (2019)https://ff.wikipedia.org/wiki/Bikwin%E2%80%93Jen_languages#Norton_(2019)Wikipedia: Bete-Bendi languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bete-Bendi_languageBete-Bendi, walla bendi, ko gootal e ɗemɗe bendi leydi Najeriya. Haalooɓe ina ngoodi 100 000 e hitaande 2006.Wikipedia: Bete language (Nigeria)https://ff.wikipedia.org/wiki/Bete_language_(Nigeria)Ɗemngal Bete leydi Naajeeriya ko ɗemngal ngal fotaani majjude, ngal yimɓe seeɗa e nder 3 000 hoɗɓe e wuro Bete, Takum, e nder diiwaan Taraba; haalooɓe maggal ɓuri heewde ko e Jukun Takum. Ina ɓadii Lufu.Ƴeew kadi Bete yimɓe Jokkondire yaajɗe UNESCO, "Bete: Mbaylaandi ɗemngal". Bibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bete_language_(Nigeria)#Ƴeew_kadi_Bete_yimɓe_Jokkondire_yaajɗe_UNESCO,_"Bete:_Mbaylaandi_ɗemngal"._BibliografiWikipedia: Berom languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Berom_languageBerom walla Birom (Cèn Bèrom) woni ɗemngal Plateau ɓurngal haaleede e nder leydi Najeriya. Ɗemngal ngal ina waɗi nafoore to bannge limoore e nder nokkuuji ɗii, tee ina haalda e Berom e nder duuɓi kala e nder gure teeru.Tariya Berom en ina njokkondiri e pinal Nok, ko siwil gonɗo hakkunde 200 ko adii jibineede Iisaa haa 1 000 ko adii jibineede Iisaa. Haa teeŋti noon, haalooɓe Berom ɓee ina nganndiraa wonde ina nguuri e nder core Jos Plateau e les ŋoral leslesal e nder diiwaan Kaduna.Ɗemɗe Koɗki ɗemɗe Berom ɗee ko:[4] ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Berom_language#Tariya_Berom_en_ina_njokkondiri_e_pinal_Nok,_ko_siwil_gonɗo_hakkunde_200_ko_adii_jibineede_Iisaa_haa_1_000_ko_adii_jibineede_Iisaa._Haa_teeŋti_noon,_haalooɓe_Berom_ɓee_ina_nganndiraa_wonde_ina_nguuri_e_nder_core_Jos_Plateau_e_les_ŋoral_leslesal_e_nder_diiwaan_Kaduna.Ɗemɗe_Koɗki_ɗemɗe_Berom_ɗee_ko:[4]_===Gyel–Kuru–Vwang Du-Foron Fan-Ropp-Rim-Riyom-Heikpang Bakit Gashish Rahoos-Tahos Fonoloji Konnguɗi Berom fuɗnaange ina waɗi foneeji alkule capanɗe ɗiɗi e nay: ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Berom_language#Gyel–Kuru–Vwang_Du-Foron_Fan-Ropp-Rim-Riyom-Heikpang_Bakit_Gashish_Rahoos-Tahos_Fonoloji_Konnguɗi_Berom_fuɗnaange_ina_waɗi_foneeji_alkule_capanɗe_ɗiɗi_e_nay:_===Konnguɗi Alveolaar Labial Palatal Velaar Labiyo- velar Glotal Plosif mo alaa daande p t k kp daande b d g gb Afrikaaji ɗi ngalaa daande (ts) tʃ daande dʒ Daande frikatif f s ʃ h daande v z Nofru m n ɲ ŋ Rotik r Ko ɓadii l j w /ts/ ina tawee e ɗemngal Foron. /p/ /b/, /m/ ko binndi, /f/ e /v/ ko binndi. /tʃ/, /dʒ/, e /ʃ/ ko palato-alveolaaji, /ɲ/ e /j/ ko palatal. E nder Berom, ɓadtiiɗi ina tawee e mbaydi cakkitiindi, yeru, binndol rou ko /ròw/ e vei ko /vèj/.https://ff.wikipedia.org/wiki/Berom_language#Konnguɗi_Alveolaar_Labial_Palatal_Velaar_Labiyo-_velar_Glotal_Plosif_mo_alaa_daande_p_t_k_kp_daande_b_d_g_gb_Afrikaaji_ɗi_ngalaa_daande_(ts)_tʃ_daande_dʒ_Daande_frikatif_f_s_ʃ_h_daande_v_z_Nofru_m_n_ɲ_ŋ_Rotik_r_Ko_ɓadii_l_j_w_/ts/_ina_tawee_e_ɗemngal_Foron._/p/_/b/,_/m/_ko_binndi,_/f/_e_/v/_ko_binndi._/tʃ/,_/dʒ/,_e_/ʃ/_ko_palato-alveolaaji,_/ɲ/_e_/j/_ko_palatal._E_nder_Berom,_ɓadtiiɗi_ina_tawee_e_mbaydi_cakkitiindi,_yeru,_binndol_rou_ko_/ròw/_e_vei_ko_/vèj/.Wowel Ngal ɗemngal waɗi ko foneeji alkule jeeɗiɗi :https://ff.wikipedia.org/wiki/Berom_language#Wowel_Ngal_ɗemngal_waɗi_ko_foneeji_alkule_jeeɗiɗi_:Wowel Yeeso Cakaare Caggal Uddu i u Ko ɓadii-hakkunde e o Uddit-hakkunde ɛ ɔ Uddit a Berom ina waɗi sifaaji toɓɓe tati e toɓɓe nay glide (Bouquiaux 1970). Toonuuji glide ɗii ina mbaɗee ɗoo ko tonngooɗe ummotooɗe e faddotooɗe. Toonuuji ɗii ko nii :https://ff.wikipedia.org/wiki/Berom_language#Wowel_Yeeso_Cakaare_Caggal_Uddu_i_u_Ko_ɓadii-hakkunde_e_o_Uddit-hakkunde_ɛ_ɔ_Uddit_a_Berom_ina_waɗi_sifaaji_toɓɓe_tati_e_toɓɓe_nay_glide_(Bouquiaux_1970)._Toonuuji_glide_ɗii_ina_mbaɗee_ɗoo_ko_tonngooɗe_ummotooɗe_e_faddotooɗe._Toonuuji_ɗii_ko_nii_:Ortogaraafi Binndol Berom:[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Berom_language#Ortogaraafi_Binndol_Berom:[4]Wikipedia: Bena–Mboi languageshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bena%E2%80%93Mboi_languagesƊemɗe Bena–Mboi (Ɓəna–Mboi) a.k.Senngo E nder lowre Eɓɓoore ɗemɗe Adamawa, Kleinewillinghöfer (2011) renndini fedde Ɓəna-Mboi walla Yungur ko nii siforii.Kleinewillinghöfer, Ulrich. 2011. Ɓəna-Mboi (Yungur) group. Adamawa Languages Project.https://ff.wikipedia.org/wiki/Bena%E2%80%93Mboi_languages#Senngo_E_nder_lowre_Eɓɓoore_ɗemɗe_Adamawa,_Kleinewillinghöfer_(2011)_renndini_fedde_Ɓəna-Mboi_walla_Yungur_ko_nii_siforii.Kleinewillinghöfer,_Ulrich._2011._Ɓəna-Mboi_(Yungur)_group._Adamawa_Languages_Project.Ɓəna-Mboi (Yungur) Ɓəna Ɓəna Yungur Ɓəna Yungur Woro Ɓəna Lala Ɓəna Lala mo Yang Ɓəna Lala mo Bodwai (Bodɛ) Robma (Robma mo) Dingai Mboi (Gəna) Mboi mo Liwo; Mboi mo Gulungo Mboi mo Haanda; Mboi mo Banga Kaan (Libo) Inɗe e nokkuuji Les ɗo, doggol inɗe ɗemɗe, yimɓe, e nokkuuji ummoraade e Blench (2019). ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Bena%E2%80%93Mboi_languages#Ɓəna-Mboi_(Yungur)_Ɓəna_Ɓəna_Yungur_Ɓəna_Yungur_Woro_Ɓəna_Lala_Ɓəna_Lala_mo_Yang_Ɓəna_Lala_mo_Bodwai_(Bodɛ)_Robma_(Robma_mo)_Dingai_Mboi_(Gəna)_Mboi_mo_Liwo;_Mboi_mo_Gulungo_Mboi_mo_Haanda;_Mboi_mo_Banga_Kaan_(Libo)_Inɗe_e_nokkuuji_Les_ɗo,_doggol_inɗe_ɗemɗe,_yimɓe,_e_nokkuuji_ummoraade_e_Blench_(2019)._===Wikipedia: Abubakar dan Usman Subandehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_dan_Usman_SubandeAbubakar dan Usmaan Subande (jibinaa ko 1762 – maayde 1841) mo yimɓe fof nganndi Modibbo Buba Yero ko kañum woni sosɗo e amiir gadano Gombe, o joginooino tiitoonde Modibbo Gombe.[1] E hitaande 1804, Buuba Yero sosi Emirat Gombe, o wonnoo ko jokkuɗo gardiiɗo jihaadi fulɓe biyeteeɗo Usmaan dan Fodio.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_dan_Usman_Subande#TuugnorgalWikipedia: Bena language (Adamawa)https://ff.wikipedia.org/wiki/Bena_language_(Adamawa)Bena (Bəna, a.k.Wikipedia: Belnəng languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beln%C9%99ng_languageBelnəng (Belneng, Bəlnəng, Belning, Bɨlnɨng) ko ɗemngal Caad Hirnaange je nder Shendam LGA, Diiwaan Plateau, Nijeeriya ɓadiiɗo ɗemngal Angas. Ko ina wona 500 neɗɗo ina kaala ɗum e nder wuro wooto ngo Langung, ngo taariiɓe gure Tal to fuɗnaange e gure Miship to hirnaange (Blench 2017).Lexiconhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beln%C9%99ng_language#LexiconLeksikon Won e inɗe Belneng leɗɗe e daabaaji:https://ff.wikipedia.org/wiki/Beln%C9%99ng_language#Leksikon_Won_e_inɗe_Belneng_leɗɗe_e_daabaaji:Innde Belneng Innde Belneng e nder IPA Innde Engele Innde ganndal bәbar bə̀bāɾ suudu bat Scotophilus spp. ɓip ɓíp taƴoowo huɗo Thryonomys fenaande ɓwaar ɓwāːɾ yam Dioscorea spp. dashim dàʃīm ƴeewndotooɗo ƴiye Varanus eksantematikus ndeen ɗìːn ɓiɓɓe leɗɗe Rousettus ejiptiyaas fwem fʷɛḿ Liɗɗi afriknaajo Haliaeetus vocifer goktaa ɡɔ́ktáː kobra ɓaleejo e daneejo Naja melanoleuca subfulva gwan ɡwàn kokoyam; taro Kolokasi ɓiɗɗo kaap kāːp baali Papio anubis kәn kə̄n buubaaji; nagge ladde Sinserus kafer kut kút mboros Koroodi nilotikus kyek ʲɛḱ porcupin Histrix cristata lәshim lə̀ʃìm lewru Pantera pardus lututut lútūtūt Senegaal coucal Centropus senegalensis mermɛɾ̄ piton haayre Piton sebae mfәt ɱfə̀t ɓowɗi Anofeles spp. mura mùɾá jaak Canis adustus nakwom nàkwɔ̄m farayse; ɓiɗngel ladde Farankolinus spp. ngaan ŋàːn tufa kobra Naja nigricollis nigricollis ngwanglang millipede Iule spp. njolong ⁿʤɔ̀lɔŋ wasp mason Belonogaster griseus nkalaŋ pied korona Corvus albus nkamu ᵑkàmù ɓiɗɓe leɗɗe ɓiɗɓe leɗɗe nkiikii ᵑkīːkíː juuloowo mantis Sfodromantis phyllocrana nlang ⁿlāŋ ɓiɗngel Agama agama nwup ⁿwūp mboros mawɗo; mboros biyeteeɗo Krisetomis gambiyanus paappaːp duiker boɗeejo Sefalofus rufilatus pit pìt patas monkey Eritrosebus patas pupur pupūɾ ƴiye Atelerix albiventris shangkön ʃáŋkə̄n gecko mahol Gekkonidae shomgot ʃɔ̀mɡɔ̀t dassie; mbabba haayre; hirax kaaƴe Prokaviya kapensis shwishwen ʃwīʃʷɛn̄ yam weeyo Dioskorea bulbifera shwom ʃʷɔ̀m Gine-fowl Numida meleagris tanglap tàŋlàp nightjar Kaprimulgus spp.https://ff.wikipedia.org/wiki/Beln%C9%99ng_language#Innde_Belneng_Innde_Belneng_e_nder_IPA_Innde_Engele_Innde_ganndal_bәbar_bə̀bāɾ_suudu_bat_Scotophilus_spp._ɓip_ɓíp_taƴoowo_huɗo_Thryonomys_fenaande_ɓwaar_ɓwāːɾ_yam_Dioscorea_spp._dashim_dàʃīm_ƴeewndotooɗo_ƴiye_Varanus_eksantematikus_ndeen_ɗìːn_ɓiɓɓe_leɗɗe_Rousettus_ejiptiyaas_fwem_fʷɛḿ_Liɗɗi_afriknaajo_Haliaeetus_vocifer_goktaa_ɡɔ́ktáː_kobra_ɓaleejo_e_daneejo_Naja_melanoleuca_subfulva_gwan_ɡwàn_kokoyam;_taro_Kolokasi_ɓiɗɗo_kaap_kāːp_baali_Papio_anubis_kәn_kə̄n_buubaaji;_nagge_ladde_Sinserus_kafer_kut_kút_mboros_Koroodi_nilotikus_kyek_ʲɛḱ_porcupin_Histrix_cristata_lәshim_lə̀ʃìm_lewru_Pantera_pardus_lututut_lútūtūt_Senegaal_coucal_Centropus_senegalensis_mermɛɾ̄_piton_haayre_Piton_sebae_mfәt_ɱfə̀t_ɓowɗi_Anofeles_spp._mura_mùɾá_jaak_Canis_adustus_nakwom_nàkwɔ̄m_farayse;_ɓiɗngel_ladde_Farankolinus_spp._ngaan_ŋàːn_tufa_kobra_Naja_nigricollis_nigricollis_ngwanglang_millipede_Iule_sppWikipedia: Dominic Gambo Yahayahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dominic_Gambo_YahayaDominic Gambo Yahaya (jibinaa ko 10 lewru Yarkomaa 1950) woni laamiiɗo hannde mo Atyap Chiefdom, lesdi Naajeeriya nder lesdi Kaduna, lesdi Naajeeriya. O anndiraa ko tiitoonde Agwatyap III.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dominic_Gambo_Yahaya#TuugnorgalWikipedia: Bekwarra languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bekwarra_languageBekwarra ko ɗemngal Bendi e nder Naajeeriya.Wikipedia: Paul Zakka Wyomhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_Zakka_WyomPaul Zakka Wyom, boo Paul Zakka Wyoms woni laamiiɗo lesdi Gwong, lesdi lesdi Naajeeriya haa woyla lesdi Kaduna, lesdi Naajeeriya. O anndaa kadi e tiitoonde wiyeteende Kpop Gwong II.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_Zakka_Wyom#TuugnorgalWikipedia: Umar Bologihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umar_BologiUmar Bologi (jibinaa ko 8 lewru feebariyee 1982) ko laamɗo 7ɓo, laamɗo aadaaji Emiraaji Pategi lomtii maayɗo Etsu Alhaji Ibraahiima Umaru Chatta, o toɗɗaa ko e lewru Abriil, 2019 e juuɗe guwerneer Abdulfatah Ahmed.Jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umar_Bologi#Jaŋde_e_golleTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umar_Bologi#TeskorɗeWikipedia: Theresa Laduntan Oyekanmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Theresa_Laduntan_OyekanmiMawɗo Theresa Laduntan Oyekanmi (jibinaa ko ñalnde 1 lewru Oktoobar 1933) ko Iyalode 14ɓo Ibadan.[1] O wonii ɓiy galle Ladapo mo Abebi Ibadan e galle Balogun Ibikunle mo nokku Ayeye.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Theresa_Laduntan_Oyekanmi#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Theresa_Laduntan_Oyekanmi#TuugnorgalWikipedia: Keagborekuzi Ihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Keagborekuzi_IDein Keagborekuzi I (jibinaa ko Benjamin Keagborekuzi Ikenchuku Gbenoba ñalnde 29 lewru juko hitaande 1977) ko Dein laamu Agbor, diiwaan aadaaji Najeriya e nder diiwaan Delta, Najeriya. O toɗɗaa ko laamɗo ɓurɗo famɗude e winndere ndee e nder deftere Guinness winnditiinde e hitaande 1980.Nguurndam gadanal, jaŋde laamɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Keagborekuzi_I#Nguurndam_gadanal,_jaŋde_laamɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Keagborekuzi_I#TuugnorgalWikipedia: Ɓeele languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81eele_languageƁeele (anndiraaɗo kadi Bele, Àbéélé, Bellawa) ko ɗemngal Afro-Aasiyankeewal, ngal haaltee ko e gure seeɗa e nder Diiwaan Bauchi, to Niiseer.Wikipedia: Oba Francis Adedoyinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Francis_AdedoyinOba Francis Adedoyin (lewru Yarkoma 1922, to Tonkere – 5 Ut 2018) ko Ogunsua walla laamɗo aadaaji Modakeke, o ummorii ko e galle laamɗo Olaogbin to Modakeke. O jeyaa ko e laamɓe ɓurɓe alɗude e Oba ɓurɗo lollude e nder leydi Yoruba.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Francis_Adedoyin#TuugnorgalWikipedia: Beboid languageshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beboid_languagesƊemɗe Beboid ko kala e nder dente ɗemɗe keewɗe kaaleteeɗe ko ɓuri heewde e fuɗnaange-rewo leydi Kameruun, hay so tawii noon ɗemɗe ɗiɗi (Bukwen e Mashi) ina kaalee dow keeri leydi Najeriya. Ina gasa tawa wonaa kamɓe ɓuri ɓadtaade.Ɗemɗe Ciimtol wiɗto hakkunde leyɗeele SIL hollitii ko ɓuri laaɓtude e Beboid Fuɗnaange e Hirnaange (Brye & Brye 2002, 2004; Hamm e woɗɓe 2002) e Hamm (2002) ko ƴeewndo juutngo e fedde ndee fof.https://ff.wikipedia.org/wiki/Beboid_languages#Ɗemɗe_Ciimtol_wiɗto_hakkunde_leyɗeele_SIL_hollitii_ko_ɓuri_laaɓtude_e_Beboid_Fuɗnaange_e_Hirnaange_(Brye_&_Brye_2002,_2004;_Hamm_e_woɗɓe_2002)_e_Hamm_(2002)_ko_ƴeewndo_juutngo_e_fedde_ndee_fof.Beboid Beboid fuɗnaange (Beboid) Cung, Bebe–Kemezung, Naki, Saari–Noni (Ncane-Mungong-Noone), Fio, Mbuk Beboid hirnaange (Yemne-Kimbi) — geɗe leydi Fang Kosin Mundabli e Buu Mungbam e Missong Mbu’ (Ajumbu) e Lung Kadi ina haalee e nokku hee Bikya (Furu), jeyaa e ɗemɗe Furu, e Kung, jeyaa e ɗemɗe Ring.https://ff.wikipedia.org/wiki/Beboid_languages#Beboid_Beboid_fuɗnaange_(Beboid)_Cung,_Bebe–Kemezung,_Naki,_Saari–Noni_(Ncane-Mungong-Noone),_Fio,_Mbuk_Beboid_hirnaange_(Yemne-Kimbi)_—_geɗe_leydi_Fang_Kosin_Mundabli_e_Buu_Mungbam_e_Missong_Mbu’_(Ajumbu)_e_Lung_Kadi_ina_haalee_e_nokku_hee_Bikya_(Furu),_jeyaa_e_ɗemɗe_Furu,_e_Kung,_jeyaa_e_ɗemɗe_Ring.Inɗe e nokkuuji (Niiseer) Les ɗo, doggol inɗe ɗemɗe, ɗuuɗal yimɓe, e nokkuuje (nder Naajeeriya tan) diga Blench (2019).[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Beboid_languages#Inɗe_e_nokkuuji_(Niiseer)_Les_ɗo,_doggol_inɗe_ɗemɗe,_ɗuuɗal_yimɓe,_e_nokkuuje_(nder_Naajeeriya_tan)_diga_Blench_(2019).[1]Haalooɓe ɗemngal Nokku(ji) Naki wuro wooto (Belogohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beboid_languages#Haalooɓe_ɗemngal_Nokku(ji)_Naki_wuro_wooto_(BelogoWikipedia: Bauchi languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bauchi_languageBauchiƊemɗe Ɗemɗe Bausi ɗee ko (Blench 2012): ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Bauchi_language#Ɗemɗe_Ɗemɗe_Bausi_ɗee_ko_(Blench_2012):_===Samburu Ndəkə (Madaka) - leƴƴi tati : Undo, Sammbora, Jibwa Hupɨnɨ (Supana) Wayya (wayam) Rubu Man Blench (2018) limtii ɗemɗe Baushi ɗee ko Ndəkə, Hɨpɨn, Mɨɨ, Rub, Samburu, e Wãyã.https://ff.wikipedia.org/wiki/Bauchi_language#Samburu_Ndəkə_(Madaka)_-_leƴƴi_tati_:_Undo,_Sammbora,_Jibwa_Hupɨnɨ_(Supana)_Wayya_(wayam)_Rubu_Man_Blench_(2018)_limtii_ɗemɗe_Baushi_ɗee_ko_Ndəkə,_Hɨpɨn,_Mɨɨ,_Rub,_Samburu,_e_Wãyã.Fonoloji Ɗemɗe Bauchi ina njogii denndaangal daandeeji ɗi keewaani wonande nokku oo, ɗi Blench inniri "linguo-labials". Ɗe nanndi ko e ɓadtirɗe hakkunde dente Filipiin, ɗo ɗemngal waawi yaltude seeɗa e dow leppi les ɗii.https://ff.wikipedia.org/wiki/Bauchi_language#Fonoloji_Ɗemɗe_Bauchi_ina_njogii_denndaangal_daandeeji_ɗi_keewaani_wonande_nokku_oo,_ɗi_Blench_inniri_"linguo-labials"._Ɗe_nanndi_ko_e_ɓadtirɗe_hakkunde_dente_Filipiin,_ɗo_ɗemngal_waawi_yaltude_seeɗa_e_dow_leppi_les_ɗii.Wikipedia: Oba Sefiu Olawale Oyebola Adeyeri IIIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Sefiu_Olawale_Oyebola_Adeyeri_IIIOba Sefiu Olawale Oyebola Adeyeri III (Ajirotutu I) ko Aseyin 30ɓo e hannde mo Iseyinland, diiwaan aadaaji e nder Oyo, Najeriya. O jooɗiima e jappeere laamu ñalnde 14 Duujal hitaande 2023, o lomtii maayɗo Oba Abdganiy Salawudeen Adekunle.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Sefiu_Olawale_Oyebola_Adeyeri_III#TuugnorgalWikipedia: Batu languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Batu_languageBatu ko ɗemngal Tivoid e nder leydi Najeriya. Ɗemɗe ɗee ko Amanda-Afi, Kamino.Wikipedia: Àlíì Ọ̀chẹ́ja Ọ̀bàjehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%80l%C3%AD%C3%AC_%E1%BB%8C%CC%80ch%E1%BA%B9%CC%81ja_%E1%BB%8C%CC%80b%C3%A0jeÀlíì Ọ̀chẹ́ja Ọ̀bàje heɗto GCFR (1910 – 16 lewru juko hitaande 2012)[1] ko Àtá Igala (laamɗo mawɗo) 26ɓo e nder Laamu Igala e nder leydi Nijeer.[2] Obaje laami duuɓi 56 ko ɗum waɗi o jeyaa ko e laamɓe ɓurɓe juutde e nder daartol leydi Najeriya.Nguurndam e laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%80l%C3%AD%C3%AC_%E1%BB%8C%CC%80ch%E1%BA%B9%CC%81ja_%E1%BB%8C%CC%80b%C3%A0je#Nguurndam_e_laamuMaaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%80l%C3%AD%C3%AC_%E1%BB%8C%CC%80ch%E1%BA%B9%CC%81ja_%E1%BB%8C%CC%80b%C3%A0je#MaaydeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%80l%C3%AD%C3%AC_%E1%BB%8C%CC%80ch%E1%BA%B9%CC%81ja_%E1%BB%8C%CC%80b%C3%A0je#TuugnorgalWikipedia: Olufemi Peter Otedolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olufemi_Peter_OtedolaOlufemi Peter Otedola CON (jibinaa ko ñalnde 4 noowammbar 1962) ko jom ngalu, baawɗo golle, jom jawdi en. Ko kanko wonnoo hooreejo fedde wiyeteende Forte Oil PLC, kadi ko kanko woni hannde hooreejo fedde wiyeteende Geregu Power PLC.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olufemi_Peter_Otedola#Nguurndam_adanɗamNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olufemi_Peter_Otedola#Nguurndam_neɗɗoYeeyde petroŋhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olufemi_Peter_Otedola#Yeeyde_petroŋTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olufemi_Peter_Otedola#TuugnorgalWikipedia: Bata languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bata_languageBata (Gbwata) ko ɗemngal Afro-Aasiyankeewal haalteengal e nder leydi Naajeriya e nder diiwaan Adamawa e nder diiwaan hukuumare Numan, Song, Fufore e Jimeta gire Yola maiha Demsa lamorde LGAs, e nder Kamerun e nder diiwaan Fuɗnaange haa keerol hakkunde leydi Najeriya. Ɗemɗe ɗe ngoni: Demsa, Garoua, Jirai, Kobotaci, Malabu, Ndeewe, Ribaw, Wadi, Zumu (Jimo).Inɗe Blench (2019) limtii Bwatye (enndonim: Ɓwaare; eksonim: Bachama) ko sifaa ɗemngal ɓadiiɗo. Ɓe ngoni ko e diiwaan Adamawa (LGA Numan e Guyuk) e diiwaan Kaduna (fuɗnaange-rewo wuro Kaduna).[3] Ina wiyee kadi Kwā ɓwàryē.Bata materials from Raymond Boydhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bata_language#Inɗe_Blench_(2019)_limtii_Bwatye_(enndonim:_Ɓwaare;_eksonim:_Bachama)_ko_sifaa_ɗemngal_ɓadiiɗo._Ɓe_ngoni_ko_e_diiwaan_Adamawa_(LGA_Numan_e_Guyuk)_e_diiwaan_Kaduna_(fuɗnaange-rewo_wuro_Kaduna).[3]_Ina_wiyee_kadi_Kwā_ɓwàryē.Bata_materials_from_Raymond_BoydƊemɗe To leydi Kamerun, Gbwata ina waɗi sifaaji tati: ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Bata_language#Ɗemɗe_To_leydi_Kamerun,_Gbwata_ina_waɗi_sifaaji_tati:_===Fonoloji Konnguɗi Retrofleks alveolar labial caggal-alv./ Labio- velar Glotal Nofru m n (ɲ) Darnugo/ Afrikaaji ɗi ngalaa daande p t k k͡p ʔ daande b d (d͡ʒ) ɡ ɡ͡b ko adii nofru ᵐb ⁿd (ⁿd͡ʒ) ᵑɡ ᵑɡ͡b ɓ ɗ ɓuuɓɗo Daande frikatif f s (ʃ) h daande v z ko adii nofru ⁿz Rotik ɽ ɭ bannge Ko ɓadii j w Soklaaji [ɲ, ʃ, d͡ʒ ⁿd͡ʒ] ina mbaawi feeñde e cuɓagol ko wayi no daandeeji keertiiɗi, walla ko allofonuuji /n, s, z, ⁿz/ e nder nokkuuji palatal. Wowel Yeeso Cakaare Caggal Uddit i ɯ u Hakkunde e ə o Uddit a ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Bata_language#Fonoloji_Konnguɗi_Retrofleks_alveolar_labial_caggal-alv./_Labio-_velar_Glotal_Nofru_m_n_(ɲ)_Darnugo/_Afrikaaji_ɗi_ngalaa_daande_p_t_k_k͡p_ʔ_daande_b_d_(d͡ʒ)_ɡ_ɡ͡b_ko_adii_nofru_ᵐb_ⁿd_(ⁿd͡ʒ)_ᵑɡ_ᵑɡ͡b_ɓ_ɗ_ɓuuɓɗo_Daande_frikatif_f_s_(ʃ)_h_daande_v_z_ko_adii_nofru_ⁿz_Rotik_ɽ_ɭ_bannge_Ko_ɓadii_j_w_Soklaaji_[ɲ,_ʃ,_d͡ʒ_ⁿd͡ʒ]_ina_mbaawi_feeñde_e_cuɓagol_ko_wayi_no_daandeeji_keertiiɗi,_walla_ko_allofonuuji_/n,_s,_z,_ⁿz/_e_nder_nokkuuji_palatal._Wowel_Yeeso_Cakaare_Caggal_Uddit_i_ɯ_u_Hakkunde_e_ə_o_Uddit_a_===Wikipedia: Bassa Nge peoplehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bassa_Nge_peopleBassa Nge ko leñol e nder leydi Naajeeriya ngol daartol mum ummorii ko e hitaande 1805. Ɓe ngoni ko e hoɗde Gbara ko adii fof ko laamorgo laamu Nupe.Egbunu Ngolɗoo goongɗingol taƴii ko ɓuri heewde e kim Bassa-nge kono ɓuri huutoreede ko e Kpata, Gboloko, Ecewu, Takete e Kpata-Kpale. Faandaare Egbunu ɗiɗo ko Egbunu Aniso e Egbunu Acha. So tawii ko adii fof ina yalta sahaa e sahaa fof ngam jeertinde bonanndeeji, ina feeñnina e ñaawde waɗooɓe bonanndeeji, ɗiɗaɓo oo ina yalta hitaande kala e nder kewuuji walla e nder juuldeeji tawa ina waɗi rewooɓe ɓoorniiɓe comci ɓuttiɗi e paɗe keewɗe feeñde e ladde. Kamɓe ɗiɗo fof ɓe ardii nomba ko e ballal nna Egbunu (yumma ruuhu Egbunu).https://ff.wikipedia.org/wiki/Bassa_Nge_people#Egbunu_Ngolɗoo_goongɗingol_taƴii_ko_ɓuri_heewde_e_kim_Bassa-nge_kono_ɓuri_huutoreede_ko_e_Kpata,_Gboloko,_Ecewu,_Takete_e_Kpata-Kpale._Faandaare_Egbunu_ɗiɗo_ko_Egbunu_Aniso_e_Egbunu_Acha._So_tawii_ko_adii_fof_ina_yalta_sahaa_e_sahaa_fof_ngam_jeertinde_bonanndeeji,_ina_feeñnina_e_ñaawde_waɗooɓe_bonanndeeji,_ɗiɗaɓo_oo_ina_yalta_hitaande_kala_e_nder_kewuuji_walla_e_nder_juuldeeji_tawa_ina_waɗi_rewooɓe_ɓoorniiɓe_comci_ɓuttiɗi_e_paɗe_keewɗe_feeñde_e_ladde._Kamɓe_ɗiɗo_fof_ɓe_ardii_nomba_ko_e_ballal_nna_Egbunu_(yumma_ruuhu_Egbunu).Agana Ndee ɗoo gollal ko Ecewu, Egbo, e Eroko e Egeneja tan nanndi e Eriwota Kpata.https://ff.wikipedia.org/wiki/Bassa_Nge_people#Agana_Ndee_ɗoo_gollal_ko_Ecewu,_Egbo,_e_Eroko_e_Egeneja_tan_nanndi_e_Eriwota_Kpata.Aljanna Para ko kewu renndo caɗtuɗo kono tedduɗo, baɗaaɗo e rewɓe cuɓaaɓe belɓe, ɓoorniiɓe comci belɗi ko wayi no beɗi, ɓoggi, ɓoornanteeri, ɓoornanteeri e nawde jolɗe coodguuli e fawaade e keeri – nawde diƴƴe (agbogi) ɗe ɓoornaaki haa e dente ɓuuɓri velvetiness.https://ff.wikipedia.org/wiki/Bassa_Nge_people#Aljanna_Para_ko_kewu_renndo_caɗtuɗo_kono_tedduɗo,_baɗaaɗo_e_rewɓe_cuɓaaɓe_belɓe,_ɓoorniiɓe_comci_belɗi_ko_wayi_no_beɗi,_ɓoggi,_ɓoornanteeri,_ɓoornanteeri_e_nawde_jolɗe_coodguuli_e_fawaade_e_keeri_–_nawde_diƴƴe_(agbogi)_ɗe_ɓoornaaki_haa_e_dente_ɓuuɓri_velvetiness.Angale e Badankolo Ɗee ko woodgol ko ɓooyaani e nder kim Bassa-Nge, ina wayi no ummorii ko e leydi Nupe. Kuutorɗe ɗee ko jimɗi ceertuɗi, ɗi neɗɗo gooto walla fedde worɓe fiyi. Miijo ngo yahdata e kuɗol ngol ina heewi wonde ko ɓuuɓngol, ngol sukaaɓe rewɓe e worɓe ina njimra no feewihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bassa_Nge_people#Angale_e_Badankolo_Ɗee_ko_woodgol_ko_ɓooyaani_e_nder_kim_Bassa-Nge,_ina_wayi_no_ummorii_ko_e_leydi_Nupe._Kuutorɗe_ɗee_ko_jimɗi_ceertuɗi,_ɗi_neɗɗo_gooto_walla_fedde_worɓe_fiyi._Miijo_ngo_yahdata_e_kuɗol_ngol_ina_heewi_wonde_ko_ɓuuɓngol,_ngol_sukaaɓe_rewɓe_e_worɓe_ina_njimra_no_feewiMaskaraaji Masquerades ko golle pinal ɗe Igala en keewi waɗde kono ɗe Bassa-Nge ƴetti nde ɓe njokkondiri. Yeruuji seeɗa e masiŋaaji Bassa-Nge ko eleibo, alage, eka, eri, ewuna,echeja mo Egeneja [14] ekn.https://ff.wikipedia.org/wiki/Bassa_Nge_people#Maskaraaji_Masquerades_ko_golle_pinal_ɗe_Igala_en_keewi_waɗde_kono_ɗe_Bassa-Nge_ƴetti_nde_ɓe_njokkondiri._Yeruuji_seeɗa_e_masiŋaaji_Bassa-Nge_ko_eleibo,_alage,_eka,_eri,_ewuna,echeja_mo_Egeneja_[14]_ekn.Gombere Ɗuum wayi ko no fuɗɗoode nii, ko ɗum nanndi e jimɗi renndo kerecee en, ɗum naati e kim BassaNge e nder balɗe 1920’en, ɗum fuɗɗii ko e renndooji Kpata e Ecewu, caggal ɗuum ɗum saaktii e nder leydi ndii. Ko kuutorgal jimɗi baɗngal mbaydiiji keewɗi ɗi jooɗii, naalanke ardiiɗo ina rokka jimɗi ɗii.[15]https://ff.wikipedia.org/wiki/Bassa_Nge_people#Gombere_Ɗuum_wayi_ko_no_fuɗɗoode_nii,_ko_ɗum_nanndi_e_jimɗi_renndo_kerecee_en,_ɗum_naati_e_kim_BassaNge_e_nder_balɗe_1920’en,_ɗum_fuɗɗii_ko_e_renndooji_Kpata_e_Ecewu,_caggal_ɗuum_ɗum_saaktii_e_nder_leydi_ndii._Ko_kuutorgal_jimɗi_baɗngal_mbaydiiji_keewɗi_ɗi_jooɗii,_naalanke_ardiiɗo_ina_rokka_jimɗi_ɗii.[15]Ɓoornaade Bassa-nge ko leñol tawangol e nder Diiwaan Kogi. Jogiiɗo Bassa-nge aadaaji wiyetee ko Bassa-nge Jooɗo. Omo jogii jappeere makko laamu ɓurnde mawnude e nder Gboloko.Leñol ngol ina waawi rewrude e daartol to Leñol Nupe. Daartol ina hollita wonde ɓe ngonnoo ko gooto e Nupe. Ɓoornugol maɓɓe pinal ina waɗi daneeji, daneeji e ɓaleeji.https://ff.wikipedia.org/wiki/Bassa_Nge_people#Ɓoornaade_Bassa-nge_ko_leñol_tawangol_e_nder_Diiwaan_Kogi._Jogiiɗo_Bassa-nge_aadaaji_wiyetee_ko_Bassa-nge_Jooɗo._Omo_jogii_jappeere_makko_laamu_ɓurnde_mawnude_e_nder_Gboloko.Leñol_ngol_ina_waawi_rewrude_e_daartol_to_Leñol_Nupe._Daartol_ina_hollita_wonde_ɓe_ngonnoo_ko_gooto_e_Nupe._Ɓoornugol_maɓɓe_pinal_ina_waɗi_daneeji,_daneeji_e_ɓaleeji.Wikipedia: Kariima bint Ahmed bint Muhammadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kariima_bint_Ahmed_bint_MuhammadKariima bin Ahmadu bin Muhammadu bin Hatiim Al-Marwaziyya (969-1069) ko ganndo hadiis e teeminannde 11ɓiire.[1][2][3][4]Wikipedia: William Wilberforce Kadhumbula Nadiope IIIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/William_Wilberforce_Kadhumbula_Nadiope_IIISir William Wilberforce Kadhumbula Nadiope III (jibinaa ko e hitaande 1911) ko laamɗo Bugabula,[1][2] baaba makko ko Yosiya Nadiope mo wonnoo mawɗo Bugabula. O woniino cukko hooreejo leydi Uganndaa.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/William_Wilberforce_Kadhumbula_Nadiope_III#Ƴeew_kadiKiyabazinga mo Busogahttps://ff.wikipedia.org/wiki/William_Wilberforce_Kadhumbula_Nadiope_III#Kiyabazinga_mo_BusogaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/William_Wilberforce_Kadhumbula_Nadiope_III#TuugnorgalWikipedia: Basa-Benue languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basa-Benue_languageƊemngal Basa, ngal firti ko Basa-Benue, ngal noddiraa kadi Abacha, Abatsa, Ru-Basa, Rubassa, ko ɗemngal Kainji kaaleteengal e nder caka Naajeeriya, e saraaji Bassa, Ankpa, Nasarawa, Gurara, Kwali e Makurdi. Blench (2008) hollitii wonde Basa-Makurdi, Basa-Gurara e Basa-Kwali ko mbaydiiji ceertuɗi e Basa-Kwomu walla Basa-Komo nokkuuji Bassa, Ankpa e Nasarawa nokkuuji laamu e haalooɓe Bassa woɗɓe ko Bassa Nge (anndiraaɗo kadi Bassa Nupe).Ɗemɗe e peccitagol Ɗemngal Basa-Kwomu (Basa-Komo) kaaleteengal e nder diiwanuuji Kogi e Nasarawa e nder nokkuuji laamu Bassa, Ankpa e Nasarawa. Ɗemngal Basa-Makurdi kaaleteengal e nder diiwaan Benue e nder nokkuure laamu Makurdi. Ɗemngal Basa-Gurara kaaleteengal e nder diiwaan Niger e nder nokku laamu Gurara Ɗemngal Basa-Kwali kaaleteengal e nder leydi laamorgo leydi ndii e nder nokku laamu Kwali. Ɗemngal Bassa Nge (Bassa Nupe) kaaleteengal e nder Diiwaan Kogi e Diiwaan Nijeer ko yimɓe Bassa Nge ɓeen kadi ina kaala ɗemngal Tako ngal ɗemngal Nupe.https://ff.wikipedia.org/wiki/Basa-Benue_language#Ɗemɗe_e_peccitagol_Ɗemngal_Basa-Kwomu_(Basa-Komo)_kaaleteengal_e_nder_diiwanuuji_Kogi_e_Nasarawa_e_nder_nokkuuji_laamu_Bassa,_Ankpa_e_Nasarawa._Ɗemngal_Basa-Makurdi_kaaleteengal_e_nder_diiwaan_Benue_e_nder_nokkuure_laamu_Makurdi._Ɗemngal_Basa-Gurara_kaaleteengal_e_nder_diiwaan_Niger_e_nder_nokku_laamu_Gurara_Ɗemngal_Basa-Kwali_kaaleteengal_e_nder_leydi_laamorgo_leydi_ndii_e_nder_nokku_laamu_Kwali._Ɗemngal_Bassa_Nge_(Bassa_Nupe)_kaaleteengal_e_nder_Diiwaan_Kogi_e_Diiwaan_Nijeer_ko_yimɓe_Bassa_Nge_ɓeen_kadi_ina_kaala_ɗemngal_Tako_ngal_ɗemngal_Nupe.Wikipedia: Umar Ibn Dunyā-ḥawazhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umar_Ibn_Duny%C4%81-%E1%B8%A5awazUmar Ibn Dunyā-ḥawaz[2] or Umar Walashma (Arabic: عمر والاسمة) was the first ruler of the Sultanate of Ifat and the founder of the Walashma dynasty.Reignhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umar_Ibn_Duny%C4%81-%E1%B8%A5awaz#ReignNjawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umar_Ibn_Duny%C4%81-%E1%B8%A5awaz#NjawdiReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umar_Ibn_Duny%C4%81-%E1%B8%A5awaz#ReferencesWikipedia: Rekayi Tangwenahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rekayi_TangwenaSenaateer mawɗo Rekayi Tangwena (hedde 1910 – 11 lewru juko 1984) ko mawɗo aadaaji ummoriiɗo e diiwaan Manicaland fuɗnaange Zimbaabwee, o jeyaa ko e totem Nhewa/Simboti (lewru). O jeyaa kadi ko e parlemaa gadano leydi Zimbaabwee.Darnde hare ndimaaguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rekayi_Tangwena#Darnde_hare_ndimaaguTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rekayi_Tangwena#TuugnorgalWikipedia: Ali Dan tsamiya Ihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Dan_tsamiya_IAli Dan Tsamiya (Hawsaⓘ) anndiraaɗo Yaji I walla Ali Yaji Dan Tsamiya (Hawsaⓘ) ko laamɗo, caggal ɗuum ko Sultan gadano Kano, diiwaan wonɗo e ko wiyetee hannde Fuɗnaange Naajeeriya. Yaji I laamiima gila 1349 haa 1385 caggal iisa.Wikipedia: Basa-Kontagora languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basa-Kontagora_languageBasa-Kontagora ko ɗemngal Kainjji majjungal e nder leydi Najeriya. Haaldatee ko Mariga, e nder Diiwaan Niiseer, saraaji Kontagora e leydi Basa.Wikipedia: Sulaimanu (or Suleiman)https://ff.wikipedia.org/wiki/Sulaimanu_(or_Suleiman)ƴetti toon jawdi keewndi. E laawol makko hootde Kano, mawɓe Fulɓe mbiyi mo, "So a woppii Faggam tan, ɗum ummotoo.Wikipedia: Basa languageshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basa_languagesBasa ko dental ɗemɗe Kainji sankiiɗe e nder leydi Najeriya. Ɗe ɗon haalee nder rentooji feere-feere diga lesdi Niger haa woyla-fuunaange haa lesdi Benue haa woyla-caka.Ɗemɗe Basa ina waɗi ɗemɗe jeetati:https://ff.wikipedia.org/wiki/Basa_languages#Ɗemɗe_Basa_ina_waɗi_ɗemɗe_jeetati:Wikipedia: Alhaji Sir Muhammadu sanusi Ihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Sir_Muhammadu_sanusi_IAlhaji Sir Muhammadu Sanusi I KBE CMG (noddaangoN) wonnoo ko Guwerneer gonɗo e Fuɗnaange Naajeeriya (1957) e Amiir Kano gila 1954 haa 1963. Ko kanko woni ɓiy Amir Abdullahi Bayero.Wikipedia: Muhammadu sanusi IIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_sanusi_IIGomnaajo Banke mawɗo lesdi Naajeeriya mo hooreejo lesdi Umaru Musa Yar'Adua;[21] toɗɗaago maako ɗum tabitini diga Senaa lesdi Naajeeriya nyande 3 lewru juko hitaande 2009, wakkati ɓillaaji ceede duuniyaaru.[22] To leydi Naajeeriya, batte kiris oo ƴettii batte to bannge faggudu e bankeeji, tawi ko luumo bursiiji ɗii njippii fotde 70%.Wikipedia: Barikanchi pidginhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barikanchi_pidginPidgin Barikanchi, Barikanci, walla Bastard Hausa ko pidgin e ɗemngal Hawsa kaaleteengal e nder leydi Najeriya. Barikanci ko konu leydi Naajeeriya huutortoo ngam tabitinde jokkondiral laaɓngal hakkunde terɗe konu nguu ɗemɗe ceertuɗe.Wikipedia: Wendy Onyinye Osefohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wendy_Onyinye_OsefoWendy Onyinye Osefo (jibinaa ko Ozuzu,[1] jibinaa ko ñalnde 21 lewru Mbooy hitaande 1984) ko jiiloowo politik Naajeeriya-Ameriknaajo, ganndo ko faati e geɗe renndo, kadi ko neɗɗo teleeji. Ko o balloowo porfeseer to duɗal jaaɓi haaɗtirde Johns Hopkins, kadi ko o tergal mawngal e nder fedde wiyeteende “Real Real Reals House of Potomac”.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wendy_Onyinye_Osefo#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wendy_Onyinye_Osefo#KugalNjeenaaje e anndindehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wendy_Onyinye_Osefo#Njeenaaje_e_anndindeNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wendy_Onyinye_Osefo#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wendy_Onyinye_Osefo#TuugnorgalWikipedia: Muhammad Dan yakubuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Dan_yakubuLeñol e NaatgolWikipedia: Bangwinji languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bangwinji_languageBangwinji (Bangjinge[2]) ko gootal e ɗemɗe Savana e nder Diiwaan Gombe, fuɗnaange Naajeeriya. Innde leñol maɓɓe ko Báŋjìŋèb (pl.Wikipedia: Princess Osayomwanbor Petershttps://ff.wikipedia.org/wiki/Princess_Osayomwanbor_PetersLaamɗo debbo biyeteeɗo Osayomwanbor Peters ɓurɗo anndeede e innde mum dingiral Laamɗo debbo Peters ko jimoowo gospel, winndiyanke, naalanke binndol e jimɗi, fijoowo, waɗoowo filmuuji, e balloowo.[1][2] O fuɗɗii golle makko e jimɗi ko e duuɓi makko tokoosi, o fuɗɗii golle makko e jimɗi e albom makko gadano e hitaande 2007 e les njiimaandi Lighthworld Productions.Nguurndam, jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Princess_Osayomwanbor_Peters#Nguurndam,_jaŋde_e_golleGolle jimɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Princess_Osayomwanbor_Peters#Golle_jimɗiGolle fijirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Princess_Osayomwanbor_Peters#Golle_fijirdeFilantropihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Princess_Osayomwanbor_Peters#FilantropiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Princess_Osayomwanbor_Peters#TuugnorgalWikipedia: Osumanuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/OsumanuOsumanunonciationⓘ (anndiraaɗo kadi Usmaan I walla Usmaan I Maje Ringim dan Dabo)ko Emir Kano laaminooɗo gila 1846 haa 1855.[1][2]Wikipedia: Bambukic languageshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bambukic_languagesƊemɗe Bambukiije a.k.Ɗemɗe Blench (2006) renndini ɗemɗe Yungur (G7), Bikwin-Jen (G9), e Longuda (G10) e nder feccere ɓurnde mawnude e jokkondiral ɗemɗe Gur-Adamawa.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Bambukic_languages#Ɗemɗe_Blench_(2006)_renndini_ɗemɗe_Yungur_(G7),_Bikwin-Jen_(G9),_e_Longuda_(G10)_e_nder_feccere_ɓurnde_mawnude_e_jokkondiral_ɗemɗe_Gur-Adamawa.[3]Wikipedia: Muhammadu Inuwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_InuwaMuhammadu abaasWikipedia: Ooni Gboonijiohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ooni_GboonijioOoni Gboonijio wonnoo ko Ooni 15ɓo Ife, laamɗo aadaaji ɓurɗo mawnude e Ile Ife, galle maamiraaɓe Yoruba en. O lomtii Ooni Ajimuda, lomtii mo ko Ooni Okanlajosin.Wikipedia: Joseph Kosoniola Randlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_Kosoniola_RandleJoseph Kosoniola Randle MVO MBE (28 sulyee 1909 - desammbar 1956) ko jom njulaagu e renndoyankeejo jeyaaɗo to Lagos. O woniino Chef de Mission e nder fedde Olimpiyankoore leydi Naajeeriya to Melbourne, o jokkondirii e golle renndo ceertuɗe to Lagos.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_Kosoniola_Randle#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_Kosoniola_Randle#TuugnorgalWikipedia: Bali language (Adamawa)https://ff.wikipedia.org/wiki/Bali_language_(Adamawa)Baali (bibaali, Maya, Abaali, Ibaale, walla Ibaali) ko ɗemngal Niiseer-Konngo, kaaloowo 100 000 neɗɗo (e hitaande 2006) e nder Demsa, Adamawaa, Najeriya.Wikipedia: Muhammad Tukurhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_TukurMohammed BelloWikipedia: Bakpinka languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bakpinka_languageBakpinka, walla Iyongiyong (innde renndinde e Kiong),[2] ko ɗemngal Maayo Toowngal Naajeeriya gonngal e baasal.Wikipedia: Igho Charles Sanomihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igho_Charles_SanomiIgho Charles Sanomi (jibinaa ko 17 lewru Mbooy 1975) ko miliyaaroowo Naajeeriya, ganndo leydi, haaloowo e yimɓe, jom jawdi en, jogiiɗo nafooje njulaagu e nder petroŋ, doole, logistik, telefoŋaaji, gollorɗe maayo, aeroport e real estate.[hoolkisaaka e ɓanndu].Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igho_Charles_Sanomi#ƁawoKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igho_Charles_Sanomi#KugalFilantropihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igho_Charles_Sanomi#FilantropiTeddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igho_Charles_Sanomi#TeddungalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igho_Charles_Sanomi#TuugnorgalWikipedia: Ibrahim Dabohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_DaboIbraahiima Dabo (noddaangoN) ko hooreejo Fulɓe Sullubawa en to Kano, kadi ko sosɗo laamu Dabo gonngu e innde mum. Ɓiɓɓe makko ina njokki ko ɓuri teeminanɗe ɗiɗi e laamaade juulɓe e nder wuro-dowla ɓooyɗo Kano.Wikipedia: Ooni Gbanlarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ooni_GbanlareOoni Gbanlare walla Gbániárè ko Ooni 39ɓo Ife, laamɗo aadaaji ɓurɗo mawnude e Ile Ife, galle maamiraaɓe Yoruba en to Afrik hirnaange. O wonii laamu gila 1800 haa 1823 o lomtii Ooni Akinmoyero o lomtii mo Ooni Gbegbaaje.Wikipedia: Bade languageshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bade_languagesƊemɗe Bade (anndiraaɗe kadi B.1 Caad Hirnaange walla ɗemɗe Bade–Ngizim) ko calɗi ɗemɗe Caad Hirnaange ɗe kaaldata ko e Diiwaan Borno e Diiwaan Jigawa to worgo Naajeeriya.Ɗemɗe Ɗemɗe Bade ɗee ngoni:Blench, Roger. 2006. The Afro-Asiatic Languages: Classification and Reference List (ms)https://ff.wikipedia.org/wiki/Bade_languages#Ɗemɗe_Ɗemɗe_Bade_ɗee_ngoni:Blench,_Roger._2006._The_Afro-Asiatic_Languages:_Classification_and_Reference_List_(ms)Duwaa Bade Siira (†) Ngizim Teshenawa (†) Oyokawa (†) Inɗe e nokkuuji Les ɗo, doggol kuuɓtodinngol inɗe ɗemɗe Bade, yimɓe, e nokkuuji ummoraade e Blench (2019). ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Bade_languages#Duwaa_Bade_Siira_(†)_Ngizim_Teshenawa_(†)_Oyokawa_(†)_Inɗe_e_nokkuuji_Les_ɗo,_doggol_kuuɓtodinngol_inɗe_ɗemɗe_Bade,_yimɓe,_e_nokkuuji_ummoraade_e_Blench_(2019)._===Wikipedia: Ooni Ekunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ooni_EkunOoni Ekun ko Ooni 13ɓo Ife, laamɗo aadaaji ɓurɗo mawnude e Ile Ife, galle maamiraaɓe Yoruba en. O lomtii Odidimode Rogbeesin, lomtii mo ko Ooni Ajimuda.Wikipedia: Muhammad Dan Na zakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Dan_Na_zakiMuhammadu Dan Nazaki limtoB (1623–1648), anndiraango El Kutumbi limtoL walla Muhammadu Alwali limtoL ko laamɗo Kano capanɗe jeenay e mawɗo Kutumbawa mo innde mum nanndi e mum, fedde cakkitiinde e nder aristokraatuuji Hausa. Hono no laamɓe Gaudawa e Rumfawa nii, galle makko seerndaani ko adii fof e tuugnaade e leñol kono ko peeje politik e renndo maantinɗe ɗe o waɗnoo e yonta maɓɓe.Wikipedia: Ooni Degbinsokunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ooni_DegbinsokunOoni Degbinsokun woni Ooni 43 mo Ife, laamiiɗo aadaaji mawɗo mo Ile Ife, wuro maamiraaɓe Yoruba'en. O lomtii Ooni Adegunle Adewela, lomtii mo ko Ooni Orarigba.Wikipedia: Abraham Samuelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abraham_SamuelAbraham Samuel[a] (maayii e hitaande 1705), ganndiraaɗo kadi « Deaan Tuley-Noro » walla « Tolinar Rex » , ko jommbaajo mulaato e nder geec Inndo e balɗe Rondo wuyɓe e darorɗe kitaale 1690. Ina wiyee o jibinaa ko to Martinik walla Jamayka, walla ina gasa tawa ko to Anosy, Madagaskaar.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abraham_Samuel#Ƴeew_kadiTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abraham_Samuel#TeskorɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abraham_Samuel#TuugnorgalWikipedia: Bacama languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bacama_languageBacama (Bachama) ko ɗemngal Afro-Asiyatik ngal calɗi Chadic ngal haalata e nder leydi Najeriya e nder diiwaan Adamawa ko ɓuri heewde e nokkuuji laamu Numan, Demsa e Lamurde ɗi leñol Bwatiye en kaalata. Ɗemɗe ɗee ko Mulyen, Opalo, e Wa-Duku.Numeralshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bacama_language#NumeralsLimle Bachama ina jogii limre toɓɓere/kinaare, tawa 5 e 10 fof ko tuugnorgal:https://ff.wikipedia.org/wiki/Bacama_language#Limle_Bachama_ina_jogii_limre_toɓɓere/kinaare,_tawa_5_e_10_fof_ko_tuugnorgal:Example Texts in Bacamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bacama_language#Example_Texts_in_BacamaYeru Binndi e nder Bacama Gibo ma ḅa ḍa motso da Pwa tsi ne ndso-nogi ka nji-nogi ka nogi. - Marku 3:35 (GWVS 1915)LinguaBank - Bachama. Resooji goɗɗi ina tawee e Bacama Nate Odio to Bacamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bacama_language#Yeru_Binndi_e_nder_Bacama_Gibo_ma_ḅa_ḍa_motso_da_Pwa_tsi_ne_ndso-nogi_ka_nji-nogi_ka_nogi._-_Marku_3:35_(GWVS_1915)LinguaBank_-_Bachama._Resooji_goɗɗi_ina_tawee_e_Bacama_Nate_Odio_to_BacamaWikipedia: Soun of Ogbomosohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soun_of_OgbomosoSoun Ogbomoso woni tiitoonde laamuyankoore nde hokkata laamiiɗo mawɗo laamu Ogbomoso.[1] Ogbomoso hannde e 28ɓo ko Ọba Ghandi Afọlábí Ọláoyè, Orumógege III,[2] iwdi 9ɓo Ogbomoso,[3] maayɗo Oba Laoye Orumogege mo Baiyewuwon laamiiɗo galle Aremo-Agbomore, .Doggol Daande Ogbomosohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soun_of_Ogbomoso#Doggol_Daande_OgbomosoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soun_of_Ogbomoso#TuugnorgalWikipedia: Baangi languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baangi_languageBaangi ko ɗemngal Kainji e nder leydi Najeriya, kambari en kaalata.Wikipedia: Ooni Ayetisehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ooni_AyetiseOoni Ayetise ko Ooni 7ɓo Ife, laamɗo aadaaji ɓurɗo mawnude e Ile Ife, galle maamiraaɓe Yoruba en. O lomtii Obalufon Alayemore, lomtii mo ko Ooni Lajamisan.Wikipedia: Aliyu Babbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_BabbaAmiir leydi Kano Ñalnde 19 lewru bowte hitaande 1894, Aliyu ardii Yusufawa en e heɓtude forso Kano ; Lebbi seeɗa caggal ɗuum Mohammed Tukur waraa to Guri addude joofnirde Basasa.Jam oo noon juutii.Wikipedia: Qwabehttps://ff.wikipedia.org/wiki/QwabeLaamu Qwabe (Zulu: amaQwabe) ko catal mawngal e nder galle Malandelaa, ɓesngu laamɗo ko adii Zulu, iwdi Qwabe (1575) ɓii Malandelaa walla Mayandeya.[1]Iwdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qwabe#IwdiYaajde e njuɓɓudi politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qwabe#Yaajde_e_njuɓɓudi_politikSuudu laamɗo Qwabehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qwabe#Suudu_laamɗo_QwabeIwdiiji jokkondirɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qwabe#Iwdiiji_jokkondirɗiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qwabe#TuugnorgalWikipedia: Ooni Aworokolokinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ooni_AworokolokinOoni Aworokolokin ko Ooni 12ɓo Ife, laamɗo aadaaji ɓurɗo mawnude e Ile Ife, galle maamiraaɓe Yoruba en. O lomtii Odidimode Rogbeesin, lomtii mo ko Ooni Ekun.Wikipedia: Malam Aminu Ado Bayerohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malam_Aminu_Ado_BayeroMakurdi.[7]Wikipedia: Qorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/QoreQore wonnoo ko tiitoonde laamɓe e nder Laamu Kush, teeŋti noon e jamaanu Meroitik, e nder leydi Nubi (Sudan hannde oo).[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qore#TuugnorgalWikipedia: Abdullahihttps://ff.wikipedia.org/wiki/AbdullahiSarkin Zaria. Sarkin Kano waɗi jam hakkunde maɓɓe, hooti wuro.Wikipedia: Ooni Aribiwosohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ooni_AribiwosoOoni Aribiwoso ko Ooni 34ɓo Ife, laamɗo aadaaji ɓurɗo mawnude e Ile Ife, galle maamiraaɓe Yoruba en. O lomtii Ooni Lugbade, lomtii mo ko Ooni Osinlade.Wikipedia: Ofori Panyin Ihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ofori_Panyin_IOfori Panyin I ɓuri anndeede ko sosɗo Dowla Akyem, caggal ɗuum Kyebi woni ko e falnde maayo Birim caggal hitaande 1727.[1] O laamiima gila 1704 haa 1727.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ofori_Panyin_I#TuugnorgalWikipedia: Nana Ofori Atta IIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Ofori_Atta_IINana Ofori Atta II wonnoo laamɗo mawɗo Akyem Abuakwa.[1][2][3][4] O wuuri ko tuggi 1899 haa 1973.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Ofori_Atta_II#TuugnorgalWikipedia: Adam a zangohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adam_a_zangoAdamu Abdullahi Zango (noddaangoⓘ; jibinaa ko 1 oktoobar 1985) ko fijoowo, jimoowo, jimoowo, winndiyanke, gardotooɗo, peewnoowo filmuuji, daande sahaa e sahaa fof, neɗɗo teleeji, e balloowo yimɓe, o yalti e ko ɓuri 100 filmo, o heɓi kadi njeenaaje keewɗe .Wikipedia: Diamond Zarahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diamond_ZarahZahra Muhammadu lollirɗo Diamant Zahra walla Zahra Buzuwa ko Niiseernaajo fijoowo karallaagal. Zahra jibinaa ko Tahoua kono o janngi jaŋde makko leslesre e hakkundeere to Maradi fof e nder leydi Niger.Wikipedia: Nana Kwaku Boateng Ihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Kwaku_Boateng_INana kwaku boateng mi wonnoo ko omanhene juaben keso. O ardii murto ngam haɓaade jolngo kaŋŋe Ashanti e laamu Nana Dokua.Taariindi Juaben kesohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Kwaku_Boateng_I#Taariindi_Juaben_kesoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Kwaku_Boateng_I#TuugnorgalWikipedia: Maryam yahayahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_yahayaMaryam Yahaya ko Najeriyanaajo fijoowo filmuuji e nder dingiral Kannywood. O heɓii njeenaari sabu makko hoɗde e filmo Taraddadi, filmo mo Elnass Ajenda ardii.Wikipedia: Nabongo Musuihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nabongo_MusuiNabongo Musui (Musuwi kadi) ina jeyaa e ɓiɗɓe Nabongo Wabala. Ina gasa tawa Musuwi jibinaa ko e teeminannde 12ɓiire to Matungu ɗo laamorgo Laamu Wanga (Itookho) wonnoo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nabongo_Musui#TuugnorgalWikipedia: Dr. Uzee Usmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dr._Uzee_UsmanDr Uzee Usman Adeyemi (jibinaa ko 11 Noowammbar 1986),[1] ko fijoowo e peewnoowo filmuuji Naajeeriya[2] anndiraaɗo filmuuji makko ɗi ngalaa daande, Mustafa, Anikulapo, Oga Abuja e Leñol wiyeteengol Yahuuda.[3] Baawɗe makko ngam hawrude e Nollywood[4] e Kannywood, addani mo heɓde njeenaaje keewɗe e njeenaaje e nder winndere ndee.Wikipedia: Mwaulambyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/MwaulambyaMwaulambya ko innde hokkaande laamɗo leñol lambya e nder leydi Malawi hannde ndii. Laamu Bulambya fuɗɗii ko e kitaale 1600.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mwaulambya#TuugnorgalWikipedia: Ishaq sidi ishaqhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ishaq_sidi_ishaqIshaq Sidi Ishaq pronunciationN ko fijoowo, gardinooɗo, jaayndiyanke film/teyaatre, waɗoowo filmuuji,[3] peewnoowo, e winndiyanke, ko o ardiiɗo e nder filmuuji Hausa e nder leydi Najeriya.[4] O toɗɗaama ngam laatoo balloowo mawɗo laamu lesdi Kano haa Gomnaajo lesdi Kano dow kuuɗe ɗen nder lewru Mee 2021.Wikipedia: Aminu shareefhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_shareefAminu Aliyu Shariff anndiraaɗo kadi Aminu Momoh (jibinaa ko 17 lewru feebariyee 1977) ko neɗɗo Naajeeriya, gardinooɗo, winndiyanke daartol, neɗɗo teleeji, e bayyinoowo jaayndeeji.[2].Wikipedia: King Makosso IVhttps://ff.wikipedia.org/wiki/King_Makosso_IVLaamɗo Makosso IV (1 Mee 1944 – 23 Duujal 2020) ko laamɗo Loango 17ɓo.[1] O laamii ñalnde 29 ut 2009 to Departemaa Kouilou to Ndenndaandi Konngo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/King_Makosso_IV#TuugnorgalWikipedia: Ty shabanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ty_shabanTamim Yahuza Shabannoncinⓘ anndiraaɗo TY Shaban walla Shaba ko jimoowo, fijoowo, jimoowo, yeewtere teleeji, e waɗoowo filmuuji e nder dingiral filmuuji Fuɗnaange leydi Naajeeriya mo yimɓe fof anndiraa Kannywood.[1][2][3][4]Wikipedia: Olori Atuwatse IIIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olori_Atuwatse_IIIOlori Atuwatse III (jibinaa ko ñalnde 22 mee 1986), ko laamɗo Laamu Warri, ko awokaa, jom ngalu renndo e debbo[1] Ogiame Atuwatse III, laamɗo hannde Laamu Warri, e Olu 21ɓo Warri. O woni kadi ɓiɗɗo mawɗo njulaagu leydi Naajeeriya, jom jawdi e jom jawdi en, Kapiteen Hosa Wells Okunbo.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olori_Atuwatse_III#Nguurndam_adanɗamFilantropihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olori_Atuwatse_III#FilantropiNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olori_Atuwatse_III#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olori_Atuwatse_III#TuugnorgalWikipedia: Sadiq sani sadiqhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sadiq_sani_sadiqSadiq Sani Sadiq (jibinaa ko 2 feebariyee 1981) ko fijoowo filmuuji Naajeeriya.[1][2] E hitaande 2012, o yalti e filmo Naajeeriya mo Kenneth Gyang ardii, kanko e Nafisat Abdullaahi e Ali Nuhu.Wikipedia: Paul sambohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_samboKugalWikipedia: Jerome Oputa Udojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jerome_Oputa_UdojiJerome Oputa Udoji CMG, CFR (1912–2010), ko neɗɗo mawɗo e nder leydi Najeriya, ganndiraaɗo golle mum e nder njuɓɓudi njulaagu, e golle laamu, e nder golle moƴƴe, e wonde ardiiɗo aadaaji. O joginoo tiitoonde Igwe Ozuluoha I mo Igboland.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jerome_Oputa_Udoji#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolGolle laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jerome_Oputa_Udoji#Golle_laamuGolle njulaagu e filantropihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jerome_Oputa_Udoji#Golle_njulaagu_e_filantropiDarnde winndereerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jerome_Oputa_Udoji#Darnde_winndereereNguurndam neɗɗo e ɓesnguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jerome_Oputa_Udoji#Nguurndam_neɗɗo_e_ɓesnguWikipedia: Aminu sairahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_sairako noon.[citation ina haani].Wikipedia: Rahama sadauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahama_sadauRahama Ibrahim SadaupronunciationN (jibinaa ko ñalnde 7 lewru Duujal hitaande 1993) ko debbo Naajeeriya, jimoowo, jimoowo.[1] O jibinaa ko to Kaduna, o mawni, o waɗii jimɗi e nder kawgel ngel gila omo woni cukalel e nder duuɓi makko jaŋde.Wikipedia: Usman Baba Pategihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_Baba_PategiUsmaan Baba Pategi (20 Mee 1942 – 12 Noowammbar 2023), anndiraaɗo Samanja Mazan Fama, ko fijoowo Naajeeriyaajo. Wondude e Yusuf Ladan, Mamman Ladan e Idi Jibril, gollooɓe NTA, naatnii komedi Hawsa ganndiraaɗo hannde Kannywood, filmuuji Fuɗnaange Naajeeriya walla filmuuji Hawsa e kitaale 1980 e nder yimɓe Fuɗnaange.Wikipedia: Ali nuhuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_nuhuAli Nuhu Mohammed prononciationⓘ (jibinaa ko 15 mars 1974) ina resi Mainuna Garba e hitaande 2003 ɓe ndañi ɓiɓɓe 2. Ko o fijoowo Naajeeriya, ko kanko woni gardiiɗo hannde fedde filmuuji Naajeeriya.Wikipedia: Eniola Olaitan Ajayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eniola_Olaitan_AjayiEniola Olaitan Ajayi (jibinaa ko 18 lewru Yarkomaa 1965) ko siyaasaajo e dipolomaat Naajeeriya, jooni o woniino ammbasadeer Naajeeriya to Laamu Pays-Bas, kadi ko o Wakiiliijo Duundeere Naajeeriya to Fedde haɗde kaɓirɗe kemikal (OPCW) gila lewru Mee 2021.[1] [2] O woniino ko adii ɗuum ammbasadeer leydi Najeriya to Hong Kong e seedantaagal keeringal to Serbi, Korowasi, e Bosniya e Hersegovina tuggi lewru Oktoobar 2017 haa lewru Abriil 2021.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eniola_Olaitan_Ajayi#ƁawoGolle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eniola_Olaitan_Ajayi#Golle_politikGolle dipolomasihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eniola_Olaitan_Ajayi#Golle_dipolomasiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eniola_Olaitan_Ajayi#TuugnorgalWikipedia: Oladapo Afolabihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oladapo_AfolabiProfesseur Oladapo Afolabi CFR, (jibinaa ko 3 lewru Oktoobar 1953) ko jannginoowo gonnooɗo, mo hooreejo leydi ndii, hono Goodluck Jonathan, huniima wonde hooreejo gollordu fedde nde, ñalnde 18 noowammbar 2010. E nder ndee ɗoo darnde, ko kanko woni hooreejo gollordu laamu leydi Najeriya.Jibineede e golle jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oladapo_Afolabi#Jibineede_e_golle_jaŋdeGolloowo laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oladapo_Afolabi#Golloowo_laamuHooreejo sarwiishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oladapo_Afolabi#Hooreejo_sarwiisBibliografi feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oladapo_Afolabi#Bibliografi_feccereTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oladapo_Afolabi#TuugnorgalWikipedia: Ayu languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayu_languageAyu ko ɗemngal Plateau tokosal, ngal woni ko e majjude, to bannge worgo leydi Kaduna, to leydi Naajeeriya. Senngo maggo caggal ɗuum laaɓtaani, kono ina waawi tawa ko ngo jeyaa e ɗemɗe Ninzic (Blench 2008).Wikipedia: Ayere languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayere_languageAyere (Uwu) ko ɗemngal Volta–Niiseer ceertungal e nder leydi Najeriya, ngal jokkondiri tan ko e Ahaan.Sendol E wiyde jaaynde Ethnologue, Ayere ina haalee e:https://ff.wikipedia.org/wiki/Ayere_language#Sendol_E_wiyde_jaaynde_Ethnologue,_Ayere_ina_haalee_e:Wikipedia: Atsam languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atsam_languageAtsam (Tyap: Tsamyia̱, Hawsa: Chawai, Cawai, Chawe), ko ɗemngal Kainji e nder leydi Najeriya. Haalooɓe ɗum ko yimɓe Atsam, ɓuri heewde ko e nder diiwaan Kauru, diiwaan Kadunae diiwaan Bassa, diiwaan Plateau, Middle Belt, to leydi Nijeer.Wikipedia: Zakia Zouanathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zakia_ZouanatZakiya Zouanat (1957 – 30 ut 2012) ko ganndo ko faati e annduɓe Maruk. Ko o wiɗtiyanke to Duɗal Janngirɗe Afrik to Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Mohammed V, ko o karallo to bannge suufiyaŋkaagal Maruk.Gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zakia_Zouanat#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zakia_Zouanat#TuugnorgalWikipedia: Asu language (Nigeria)https://ff.wikipedia.org/wiki/Asu_language_(Nigeria)Asu (anndiraaɗo kadi Abewa walla Ebe[) is a Nupoid language spoken in Niger State in Western Nigeria.ko ɗemngal Nupoid kaaleteengal e nder Diiwaan Niiseer to Hirnaange Naajeeriya.Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Malika Zeghalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malika_ZeghalMalika Zeghal (jibinaa ko e hitaande 1965[1]) ko jannginoowo Tuunusnaajo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Harvard to bannge miijo e nguurndam lislaam hannde, kadi ko adii ɗuum ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Chicago to bannge anthropologie e sociologie diine.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malika_Zeghal#NguurndamKurseeji Janngiraaɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malika_Zeghal#Kurseeji_JanngiraaɗiBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malika_Zeghal#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malika_Zeghal#TuugnorgalWikipedia: Anioma peoplehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anioma_peopleYimɓe Anioma ko leñol ɓurngol heewde haalooɓe Igboid, tawaangol e nder diiwaan Delta, leydi Najeriya hannde. Ɓe kawti e ɓe ngoni ko e renndooji ɗi njiidaa e nokkuuji nay gonɗi to bannge worgo-fuɗnaange e nder diiwaan Delta.Geografi Anioma en ina tawee ɗoon e ɗoon to fuɗnaange-rewo Edo Central Plains e dow ŋoral ndiyam e dow ŋoral hirnaange maayo Niiseer e nder diiwaan Delta hannde oo. Leydi Anioma ina hawra e leydi fotde 6 300 km2 [citation ina haani]. To bannge politik, Anioma ina heewi wiyeede e nder geɗe dowlaaji ko Delta Fuɗnaange, ko wayi no yimɓe diiwanuuji senateeruuji Delta Fuɗnaange e Delta Cakaare nder Delta. Anioma ina keerori Fuɗnaange e diiwaan Anambra, fuɗnaange-rewo e diiwaan Imo e Rivers, fuɗnaange-rewo e diiwaan Bayelsa, fuɗnaange-rewo e Isoko, hirnaange-rewo e leñol Urhobo, fuɗnaange-rewo e diiwaan Edo e fuɗnaange-rewo e diiwaan Kogi. Ko ɗum waɗi Anioma ina waawi siforeede no feewi e leƴƴi hoɗdiiɓe mum keewɗi no feewi. Yimɓe ɓee ƴettii pinal mum en e humpitooji mum en sabu fenaande jokkondirnde e leƴƴi e renndooji goɗɗi keewɗi ko ɗum siforii Anioma ko diiwaan jamyankeewo to bannge geɗe ngenndiije. Hannde, Aniomaaji ina mawnina ndeeɗoo sifaa hitaande kala e koɗki jimɗi gaadanteeji ɗi Fedde toppitiinde ƴellitaare pinal aniomaaji (OFAAC) yuɓɓinta. Ko adii fof ko e hitaande 2003, fiesta pinal ina renndini denndaangal nokkuuji diisnondiral nokkuuji e nder Aniomaland ngam mawninde koye mum en. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Anioma_people#Geografi_Anioma_en_ina_tawee_ɗoon_e_ɗoon_to_fuɗnaange-rewo_Edo_Central_Plains_e_dow_ŋoral_ndiyam_e_dow_ŋoral_hirnaange_maayo_Niiseer_e_nder_diiwaan_Delta_hannde_oo._Leydi_Anioma_ina_hawra_e_leydi_fotde_6_300_km2_[citation_ina_haani]._To_bannge_politik,_Anioma_ina_heewi_wiyeede_e_nder_geɗe_dowlaaji_ko_Delta_Fuɗnaange,_ko_wayi_no_yimɓe_diiwanuuji_senateeruuji_Delta_Fuɗnaange_e_Delta_Cakaare_nder_Delta._Anioma_ina_keerori_Fuɗnaange_e_diiwaan_Anambra,_fuɗnaange-rewo_e_diiwaan_Imo_e_Rivers,_fuɗnaange-rewo_e_diiwaan_Bayelsa,_fuɗnaange-rewo_e_Isoko,_hirnaange-rewo_e_leñol_Urhobo,_fuɗnaange-rewo_e_diiwaan_Edo_e_fuɗnaange-rewo_e_diiwaan_Kogi._Ko_ɗum_waɗi_Anioma_ina_waawi_siforeede_no_feewi_e_leƴƴi_hoɗdiiɓe_mum_keewɗi_no_feewi._Yimɓe_ɓee_ƴettii_pinal_mum_en_e_humpitooji_mum_en_sabu_fenaande_jokkondirnde_e_leƴƴi_e_renndooji_goɗɗi_keewɗi_ko_ɗum_siforii_Anioma_ko_diiwaan_jamyankeewo_to_bannge_geɗe_ngenndiije._Hannde,_Aniomaaji_ina_mawnina_ndeeɗoAniocha Fuɗnaange Aniocha Fuɗnaange Ika Fuɗnaange-rewo Ika Sud Ndokwa Fuɗnaange Ndokwa hirnaange Osimili Fuɗnaange Oshimili Fuɗnaange Uwuani Wolde Yimɓe Anioma ɓuri haalde ko ɗemngal Igbo e ɗemɗe ngenndiije ceertuɗe ina jeyaa heen ɗemngal Enuani kaaleteengal e Ibusa, Ogwashi-Uku, Isheagu, Asaba, geɗe Igbodo, Illah, Issele, Idumuje, Onicha ekn, ɗemngal Ika Agbor, Umunede, Owa, Igba , Boji-Boji ekn... e batte ɗemngal teeŋtuɗe ummoraade e Bini, ɗemngal Edoid, ɗemngal Ukwuani-Aboh e nder dental Ukwuani-Aboh-Ndoni ɓurngal haaleede ko leƴƴi Ndokwa. Ina woodi leƴƴi Anioma tokoosi e nder diiwanuuji Edo (Igbanke), Ute-Oheze, Iru, Owariozor, Obagie N’Oheze, Ekpon, Owanikeke, Iyenle, Anambra (Onitsha, Ozobulu, Obosi, Oraifite) e dowlaaji Imo (Oguta). Minorités ɓe ngonaa haalooɓe Igbo e taariindi ina ngoodi e Igala en e nder nokkuuji ɓurɗi woɗɗude leydi Anioma to Ebu to keerol hakkunde diiwaan Edo e Umuebu to Ukwuanikam e Yoruboid Olukumi[6] to Aniocha. kinɗeDoggol gure e renndooji Anioma Wurooji e renndooji Anioma ina limtaa e alkule les ɗee: ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Anioma_people#Aniocha_Fuɗnaange_Aniocha_Fuɗnaange_Ika_Fuɗnaange-rewo_Ika_Sud_Ndokwa_Fuɗnaange_Ndokwa_hirnaange_Osimili_Fuɗnaange_Oshimili_Fuɗnaange_Uwuani_Wolde_Yimɓe_Anioma_ɓuri_haalde_ko_ɗemngal_Igbo_e_ɗemɗe_ngenndiije_ceertuɗe_ina_jeyaa_heen_ɗemngal_Enuani_kaaleteengal_e_Ibusa,_Ogwashi-Uku,_Isheagu,_Asaba,_geɗe_Igbodo,_Illah,_Issele,_Idumuje,_Onicha_ekn,_ɗemngal_Ika_Agbor,_Umunede,_Owa,_Igba_,_Boji-Boji_ekn..._e_batte_ɗemngal_teeŋtuɗe_ummoraade_e_Bini,_ɗemngal_Edoid,_ɗemngal_Ukwuani-Aboh_e_nder_dental_Ukwuani-Aboh-Ndoni_ɓurngal_haaleede_ko_leƴƴi_Ndokwa._Ina_woodi_leƴƴi_Anioma_tokoosi_e_nder_diiwanuuji_Edo_(Igbanke),_Ute-Oheze,_Iru,_Owariozor,_Obagie_N’Oheze,_Ekpon,_Owanikeke,_Iyenle,_Anambra_(Onitsha,_Ozobulu,_Obosi,_Oraifite)_e_dowlaaji_Imo_(Oguta)._Minorités_ɓe_ngonaa_haalooɓe_Igbo_e_taariindi_ina_ngoodi_e_Igala_en_e_nder_nokkuuji_ɓurɗi_woɗɗude_leydi_Anioma_to_Ebu_to_keerol_hakkunde_diiwaan_Edo_e_Umuebu_to_Ukwuanikam_e_Yoruboid_Olukumi[6]_toWikipedia: Margaret Alfordhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_AlfordMargaret Alford (5 suwee 1868 – 29 mee 1951) ko ganndo Engele, ganndo ko faati e ganndal, keɓɗo seedantaagal gadanal to duɗal jaaɓi haaɗtirde Cambridge e hitaande 1887, sahaa nde rewɓe ndokkaaka dipolomaaji e dow laawol. O waɗii ko ina ɓura duuɓi capanɗe ɗiɗi e jannginde e nder duɗe e duɗe jaaɓi haaɗtirde, omo yaltina e feewnude defte keewɗe.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Alford#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Alford#KugalNjeenaaje e teddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Alford#Njeenaaje_e_teddungalGolle bayyinaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Alford#Golle_bayyinaaɗeJanngugol jokkungolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Alford#Janngugol_jokkungolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Alford#TuugnorgalWikipedia: Angas languageshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Angas_languagesAngas, Angas–SuraTakács, Gábor. 2004.Ɗemɗe Ɗemɗe Angas ɗee ngoni:Blench, Roger. 2017. Current research on the A3 West Chadic languages. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Angas_languages#Ɗemɗe_Ɗemɗe_Angas_ɗee_ngoni:Blench,_Roger._2017._Current_research_on_the_A3_West_Chadic_languages._===Angas Ngasic: Ngas (Angas), Belnəng; ?Miler Mwaghavulic: Mwaghavul, Mupun (Mapun), Takas (Toos); Cakfem-Muuseere Laana (Chip) Pan ɓuuɓri Cakato; Jorto (fenaande) Jipal, Mernyang (Mirriam), Kwagallak, Kofyar (Doemak), Bwol, Goram, Jibyal Nteng Tel (Tɛɛl, Montol) Talik: Tal, Pyapun, Koenoem Goemaa: Goemaa Yiwom (Ywom, Gerka)[3] Tesko-ɗen wonde e nder inɗe ɗemɗe ɗee, oe ortogaraafi ina darii e alkulal hakkundeewal ə, ko huunde nde misiyoŋaaji e nder nokku Shendam mbaɗnoo e kitaale 1930, ko wayi no Baaba E. Sirlinger.https://ff.wikipedia.org/wiki/Angas_languages#Angas_Ngasic:_Ngas_(Angas),_Belnəng;_?Miler_Mwaghavulic:_Mwaghavul,_Mupun_(Mapun),_Takas_(Toos);_Cakfem-Muuseere_Laana_(Chip)_Pan_ɓuuɓri_Cakato;_Jorto_(fenaande)_Jipal,_Mernyang_(Mirriam),_Kwagallak,_Kofyar_(Doemak),_Bwol,_Goram,_Jibyal_Nteng_Tel_(Tɛɛl,_Montol)_Talik:_Tal,_Pyapun,_Koenoem_Goemaa:_Goemaa_Yiwom_(Ywom,_Gerka)[3]_Tesko-ɗen_wonde_e_nder_inɗe_ɗemɗe_ɗee,_oe_ortogaraafi_ina_darii_e_alkulal_hakkundeewal_ə,_ko_huunde_nde_misiyoŋaaji_e_nder_nokku_Shendam_mbaɗnoo_e_kitaale_1930,_ko_wayi_no_Baaba_E._Sirlinger.Fonoloji Won e sifaaji fonoloji ɗi nganndu-ɗaa ko ɗi ɗemɗe Caadi A3:https://ff.wikipedia.org/wiki/Angas_languages#Fonoloji_Won_e_sifaaji_fonoloji_ɗi_nganndu-ɗaa_ko_ɗi_ɗemɗe_Caadi_A3:Konnguɗi palatal Konnguɗi ɓ, ɗ Sifaa alkule jeegom ina waɗi i, ɨ, u, ɛ, ɔ, a Toɓɓe tonngooɗe tati Morfolooji Ɗemɗe Caad A3 hirnaange ina njogii morfolooji ceertuɗi sabu kawral tipolooji e ɗemɗe Plateau. Blench (2022) hollitii wonde ina woodi nanndugol morfolooji keewɗi e ɗemɗe Berom, Izere, e Ninzic (hono Mada), hay so tawii noon alaa ko waawi anndeede ɗoon e ɗoon e ñamri lekkol toowndi. Hay so tawii ɗemɗe Hausa e ɗemɗe Chadic A3 hirnaange ina ndenndi ɗemɗe keewɗe, ɗemɗe Hausa ɓuri saɗtude e morfolooji. Ko ɗum waɗi Hausa ummorii ko caggal nokku Plateau, ɗum noon ɓe njokkondirtaa e ɗemɗe Plateau juutɗe no feewi haa no Chadic West A3 joginoo nii. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Angas_languages#Konnguɗi_palatal_Konnguɗi_ɓ,_ɗ_Sifaa_alkule_jeegom_ina_waɗi_i,_ɨ,_u,_ɛ,_ɔ,_a_Toɓɓe_tonngooɗe_tati_Morfolooji_Ɗemɗe_Caad_A3_hirnaange_ina_njogii_morfolooji_ceertuɗi_sabu_kawral_tipolooji_e_ɗemɗe_Plateau._Blench_(2022)_hollitii_wonde_ina_woodi_nanndugol_morfolooji_keewɗi_e_ɗemɗe_Berom,_Izere,_e_Ninzic_(hono_Mada),_hay_so_tawii_noon_alaa_ko_waawi_anndeede_ɗoon_e_ɗoon_e_ñamri_lekkol_toowndi._Hay_so_tawii_ɗemɗe_Hausa_e_ɗemɗe_Chadic_A3_hirnaange_ina_ndenndi_ɗemɗe_keewɗe,_ɗemɗe_Hausa_ɓuri_saɗtude_e_morfolooji._Ko_ɗum_waɗi_Hausa_ummorii_ko_caggal_nokku_Plateau,_ɗum_noon_ɓe_njokkondirtaa_e_ɗemɗe_Plateau_juutɗe_no_feewi_haa_no_Chadic_West_A3_joginoo_nii._===Leksikon Ɗemɗe Chadic A3 hirnaange ɗee ko ɗemɗe kese to bannge konnguɗi, nde tawnoo ɗe majjii ɗaɗi konnguɗi Chadic keewɗi no ɗemɗe Ron e Bauchi fuɗnaange nii. Blench (2022) hollitii wonde ɗumɗoo ko sabu ñamlude ɗemɗe Plateau ɗe gila ndeen majjii e/walla njiimaandi. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Angas_languages#Leksikon_Ɗemɗe_Chadic_A3_hirnaange_ɗee_ko_ɗemɗe_kese_to_bannge_konnguɗi,_nde_tawnoo_ɗe_majjii_ɗaɗi_konnguɗi_Chadic_keewɗi_no_ɗemɗe_Ron_e_Bauchi_fuɗnaange_nii._Blench_(2022)_hollitii_wonde_ɗumɗoo_ko_sabu_ñamlude_ɗemɗe_Plateau_ɗe_gila_ndeen_majjii_e/walla_njiimaandi._===Inɗe e nokkuuji Les ɗo, doggol inɗe ɗemɗe Angas, yimɓe, e nokkuuji ɗi Blench (2019) waɗi.https://ff.wikipedia.org/wiki/Angas_languages#Inɗe_e_nokkuuji_Les_ɗo,_doggol_inɗe_ɗemɗe_Angas,_yimɓe,_e_nokkuuji_ɗi_Blench_(2019)_waɗi.Wikipedia: Rosa Andújarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rosa_And%C3%BAjarRosa Andújar, FHEA, ko ganndo ganndal Dominik-Ameriknaajo, ko jannginoowo mawɗo to duɗal jaaɓi haaɗtirde King to Londres. Ko o karallo ko faati e musiiba Giriik ɓooyɗo, haa teeŋti noon e koorɗo musiiba, e classicism Hellenic to Amerik Latin.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rosa_And%C3%BAjar#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rosa_And%C3%BAjar#KugalDeftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rosa_And%C3%BAjar#DefteTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rosa_And%C3%BAjar#TuugnorgalWikipedia: Sophia Antoniadishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophia_AntoniadisSophia Antoniadis (Gerek: Σοφία Αντωνιάδη, 31 sulyee 1895, Pirees - 25 lewru Yarkomaa 1972, Aten) ko bizantiinnaajo Gerek. Ko kanko woni debbo gadano jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Leiden, debbo gadano jannginoowo Humanities to Pays-Bas e nder golle makko o jeyaa ko e rewɓe Grece seeɗa jogiiɓe darnde e duɗal jaaɓi haaɗtirde Orop.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophia_Antoniadis#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophia_Antoniadis#KugalTeffolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophia_Antoniadis#TeffolBinndanɗe cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophia_Antoniadis#Binndanɗe_cuɓaaɗeTeddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophia_Antoniadis#TeddungalNjawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophia_Antoniadis#NjawdiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophia_Antoniadis#TuugnorgalWikipedia: Aleida Assmannhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aleida_AssmannAleida Assmann (jibinaa ko Aleida Bornkamm, 22 marse 1947) ko porfeseer Almaañnaajo to bannge Engele e binndol, jannginoowo ganndal Ejipt, golle makko ina njokki e ganndal pinal e ciftorgol pinal e jokkondiral.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aleida_Assmann#NgendamNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aleida_Assmann#NjeenaajeBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aleida_Assmann#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aleida_Assmann#TuugnorgalWikipedia: Kathleen Mary Tyrer Atkinsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kathleen_Mary_Tyrer_AtkinsonKathleen Mary Tyrer Atkinson, née Chrimes (d. May 1979) was an ancient historian and archaeologist working in Britain, Greece, and Cyprus; she was the first woman professor at Queen's University Belfast, and a Fellow of the Society of Antiquaries.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kathleen_Mary_Tyrer_Atkinson#KugalSelected publicationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kathleen_Mary_Tyrer_Atkinson#Selected_publicationsReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kathleen_Mary_Tyrer_Atkinson#ReferencesWikipedia: Edith Annesley Badhamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edith_Annesley_BadhamEdith Annesley Badham (6 lewru Duujal 1853 – 17 lewru Mbooy 1920) ko jannginoowo Ostarali, gardiiɗo duɗal sukaaɓe rewɓe to Darlinghurst, to leydi New South Wales (woro wuro Sidney), anndiraaɗo hannde SCEGGS Darlinghurst.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edith_Annesley_Badham#Nguurndam_adanɗamDarnde jannginoowohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edith_Annesley_Badham#Darnde_jannginoowoYiyngooji e binndol neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edith_Annesley_Badham#Yiyngooji_e_binndol_neɗɗoBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edith_Annesley_Badham#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edith_Annesley_Badham#TuugnorgalWikipedia: Shirley Ann Barlowhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shirley_Ann_BarlowShirley Ann Barlow ko ganndo ko faati e ganndal (classic) keɓtinaaɗo e jaŋde daartol (drama) ganndal, omo jeyaa e terɗe sosɗe Departemaa ganndal (Département classique) to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kent. Gooto e almuɓɓe makko ɓooyɓe ko Alan Davies, koolaaɗo kuuɓal.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shirley_Ann_Barlow#KugalBinndanɗe cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shirley_Ann_Barlow#Binndanɗe_cuɓaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shirley_Ann_Barlow#TuugnorgalWikipedia: Anaang languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anaang_languageAnaang (Annang) ko ɗemngal neeniwal ɓiɓɓe Naajeeriya.Wikipedia: Lydia Baumbachhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lydia_BaumbachLydia Baumbach (1924 – 9 feebariyee 1991) ko ganndo ganndal ɓooyɗo to Afrik worgo, ganndiraaɗo teeŋti noon e golle mum to bannge ganndal Misen.[1][2]Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lydia_Baumbach#Nguurndam_adanɗamJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lydia_Baumbach#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lydia_Baumbach#KugalBinndanɗe cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lydia_Baumbach#Binndanɗe_cuɓaaɗeWikipedia: Aïcha Ben Abedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A%C3%AFcha_Ben_AbedAïcha Ben Abed (ina wiyee Aïcha Ben Abed-Ben Khedher e ɗemngal Arab: عائشة بن عابد) ko ganndo ko faati e geɗe taariindi, kadi ko gardiiɗo monumndaaji e nokkuuji to Duɗal Ngenndiwal Patrimoin, to Tuunus. O jeyaa ko e ardiiɓe winndere ndee to bannge mosaaji Afrik Room.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A%C3%AFcha_Ben_Abed#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A%C3%AFcha_Ben_Abed#TuugnorgalWikipedia: Ambo language (Nigeria)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ambo_language_(Nigeria)Ambo ko ɗemngal Tivoid e nder Naajeeriya.Wikipedia: Ria Berghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ria_BergRia Berg ko gardiiɗo Duɗal Romanum Finlande (Rome), anndiraangal kadi Duɗal Finlande to Rome. Duɗal Finlande ko duɗal janngirde ballitoowal wiɗtooji e nder gannde neɗɗankaagal, haa teeŋti noon e ko yowitii e daartol ɓooyngol e leydi Itali.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ria_Berg#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ria_Berg#KugalBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ria_Berg#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ria_Berg#TuugnorgalWikipedia: Alumu languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alumu_languageAlumu ko ɗemngal Plateau ngal ko ina tolnoo e 7 000 neɗɗo ina kaala e nder diiwaan Nassarawa, leydi Najeriya. Nde majjii sifaa afiks nominaal mo ɓesngu Niiseer-Kongo.Ɗemɗe Feereeji ɗiɗi, Alumu e Tesu, ina ceerti tan e mbaydi.[1] Kabaaruuji ngam Alumu e Tesu ina limtaa e Blench (2004).[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Alumu_language#Ɗemɗe_Feereeji_ɗiɗi,_Alumu_e_Tesu,_ina_ceerti_tan_e_mbaydi.[1]_Kabaaruuji_ngam_Alumu_e_Tesu_ina_limtaa_e_Blench_(2004).[2]Fonoloji Foneemaaji konnguɗi[5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Alumu_language#Fonoloji_Foneemaaji_konnguɗi[5]Wikipedia: Ann Bergrenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ann_BergrenAnn Bergren (7 oktoobar 1942 – 10 mee 2018)[1] ko jannginoowo binndol Giriik, miijo binndol, e mahdi hannde to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kaliforni, Los Angeles.[2][3] O anndaa ko e ganndal makko e ɗemngal Giriik ɓooyngal, e jinnaaɓe, e mahdi hannde.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ann_Bergren#KugalNjeenaaje e feddehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ann_Bergren#Njeenaaje_e_feddeBinndanɗe cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ann_Bergren#Binndanɗe_cuɓaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ann_Bergren#TuugnorgalWikipedia: Alege languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alege_languageAlege ko ɗemngal Bendi e nder leydi Najeriya.Janngugol jokkungol Obikudo, Ebitare F. e Bosko C. Okolo-Obi. "Sistem alkule Àlégē." Binndanɗe golle Arusha e nder ɗemɗe Afrik, 4(1): 3-20.https://ff.wikipedia.org/wiki/Alege_language#Janngugol_jokkungol_Obikudo,_Ebitare_F._e_Bosko_C._Okolo-Obi._"Sistem_alkule_Àlégē."_Binndanɗe_golle_Arusha_e_nder_ɗemɗe_Afrik,_4(1):_3-20.Wikipedia: Barbara Allison Birleyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Allison_BirleyBarbara Allison Birley FSA (jibinaa ko ñalnde 15 feebariyee 1976[1]) ko ganndo ko faati e geɗe taariindi, ko gardiiɗo musium, golloowo to wuro Roomnaaɓe wiyeteengo Vindolanda, saraaji mahol Hadrian.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Allison_Birley#NguurndamSuɓo binndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Allison_Birley#Suɓo_binndanɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Allison_Birley#TuugnorgalWikipedia: Alada languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alada_languageAlada (Arba) ko ɗemngal Gbe leydi Nijeer e Benin ngal hollitii wonde ina saɗi renndinde. Ethnologue ina limta Alada e Tɔli ko ɗemɗe Gun, kono Capo (1988) ina hiisa ɗum e ɗemɗe Phla–Pherá.Wikipedia: Margaret "Peggy" Isobel Birleyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_%22Peggy%22_Isobel_BirleyMargaret « Peggy » Isobel Birley, jibinaaɗo e Goodlet (29 abriil 1910 - 2000) ko ganndo ko faati e geɗe taariindi, golloowo e nder cuuɗi Roomnaaɓe wiyeteeɗi Housesteads e Vindolanda.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_%22Peggy%22_Isobel_Birley#NguurndamBinndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_%22Peggy%22_Isobel_Birley#BinndanɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_%22Peggy%22_Isobel_Birley#TuugnorgalWikipedia: Josine Henriëtte Blokhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josine_Henri%C3%ABtte_BlokJosine Henriëtte Blok (jibinaa ko ñalnde 9 lewru juko hitaande 1953)[1] ko ganndo ko faati e ganndal (classique) Holanndeejo. O wonii porfeseer taariindi ɓooyndi e siwil ɓooyɗo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Utrecht gila 2001 haa 2019.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josine_Henri%C3%ABtte_Blok#TuugnorgalWikipedia: Georgina Onuohahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Georgina_OnuohaGeorgina Onuoha (jibinaa ko ñalnde 29 suwee 1980)[2] ko fijoowo Nollywood, ko o model, ko neɗɗo tele, ko o baawɗo golle.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Georgina_Onuoha#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Georgina_Onuoha#KugalƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Georgina_Onuoha#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Georgina_Onuoha#TuugnorgalWikipedia: Akum languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akum_languageAkum ko ɗemngal Plateau leydi Kamerun e sara keeri leydi Najeriya.Fonoloji Konnguɗi Konnguɗi Akum. Labial Koronaal Palatal Velar Labiyo-velar Nofru m n ɲ ŋm Plosif b t d c ɟ k g kp gb Ko adii nofru ᵐb ⁿd ᶮɟ ᵑɡ Afrikaat ts dz Frikatiif f s ʃ Tiril r Ko ɓadii l j w Konnguɗi keewɗi kadi ina njogii mbaydiiji palatalized e labialized, kono sabu ŋakkeende binndol anndaaka so tawii ɗiin ko fonetik walla alaa. Ko /r/, /b/, /g/, /m/, /n/, e /ŋ/ tan keɓata e joofnirde alkulal, /ŋ/ ko e oon darnde tan. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Akum_language#Fonoloji_Konnguɗi_Konnguɗi_Akum._Labial_Koronaal_Palatal_Velar_Labiyo-velar_Nofru_m_n_ɲ_ŋm_Plosif_b_t_d_c_ɟ_k_g_kp_gb_Ko_adii_nofru_ᵐb_ⁿd_ᶮɟ_ᵑɡ_Afrikaat_ts_dz_Frikatiif_f_s_ʃ_Tiril_r_Ko_ɓadii_l_j_w_Konnguɗi_keewɗi_kadi_ina_njogii_mbaydiiji_palatalized_e_labialized,_kono_sabu_ŋakkeende_binndol_anndaaka_so_tawii_ɗiin_ko_fonetik_walla_alaa._Ko_/r/,_/b/,_/g/,_/m/,_/n/,_e_/ŋ/_tan_keɓata_e_joofnirde_alkulal,_/ŋ/_ko_e_oon_darnde_tan._===Wowel Alkule Akum. Yeeso Cakaare Caggal Toowɗo-hakkunde ɪ ʊ Hakkunde ɛ ə ɔ Low a /ə/ e /ɛ/ ina mbaawi wonde allofoneeji. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Akum_language#Wowel_Alkule_Akum._Yeeso_Cakaare_Caggal_Toowɗo-hakkunde_ɪ_ʊ_Hakkunde_ɛ_ə_ɔ_Low_a_/ə/_e_/ɛ/_ina_mbaawi_wonde_allofoneeji._===Toon Akum ina waɗi toonuuji tati : toowɗi, hakkundeeji, lesɗi.https://ff.wikipedia.org/wiki/Akum_language#Toon_Akum_ina_waɗi_toonuuji_tati_:_toowɗi,_hakkundeeji,_lesɗi.Wikipedia: Akpondu languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akpondu_languageAkpondu ko ɗemngal Plateau e nder leydi Najeriya meeɗi haaleede e wuro Akpondu, e nder diiwaan Kaduna. Yimɓe Akpondu njippiima e Ninzo.Limle Limlebbihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akpondu_language#Limle_LimlebbiLimre Akpondu Təsuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akpondu_language#Limre_Akpondu_TəsuHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akpondu_language#HimobeWikipedia: Akpet languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akpet_languageAkpet, anndiraaɗo kadi Ukpet-Ehom walla Akpet-Ehom, ko dental ɗemɗe ɗemɗe maayo toowngo e nder leydi Najeriya. Feereeji ɗii ko Ukpet (Akpet) e Ehom (Ubeteng, Ebeteng).Wikipedia: Joy Osomiamhe-Onumajuruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joy_Osomiamhe-OnumajuruJoy Osomiamhe-Onumajuru (jibinaa ko ñalnde 19 lewru feebariyee 1991), ko neɗɗo Naajeeriya, keɓɗo njeenaari e nder kawgel ngel, kadi ko jom ngalu. Ko kanko sosi eɓɓaande toppitiinde annduɓe Afrik e Akademi Royal Annduɓe Diamond.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joy_Osomiamhe-Onumajuru#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joy_Osomiamhe-Onumajuru#KugalNjeenaaje e anndindehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joy_Osomiamhe-Onumajuru#Njeenaaje_e_anndindeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joy_Osomiamhe-Onumajuru#TuugnorgalWikipedia: Ake languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ake_languageAke (Aike) ko ɗemngal Plateau e nder leydi Najeriya. Ina haalee e nder gure tati saraaji Akwanga.Wikipedia: Chiara Bonacchihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chiara_BonacchiChiara Bonacchi FSA FSA Scotland ko ganndo ko faati e geɗe taariindi. Ko o jannginoowo mawɗo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Stirling.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chiara_Bonacchi#KugalSuɓo binndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chiara_Bonacchi#Suɓo_binndanɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chiara_Bonacchi#TuugnorgalWikipedia: Ajuwa languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajuwa_languageAjuwa (Ajegha) ko ɗemngal Plateau e nder Diiwaan Kaduna, Najeriya. Ene haalee e gure Kalla, Afogo, Iburu, Idon, e Makyali.Wikipedia: Larissa Bonfantehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Larissa_BonfanteLarissa Bonfante (27 mars 1931 – 23 ut 2019)[1] ko ganndo ko faati e ganndal e ɗemngal e pinal Etrusk en, ko porfeseer to duɗal jaaɓi haaɗtirde New York.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Larissa_Bonfante#NguurndamLecture dokkaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Larissa_Bonfante#Lecture_dokkaaɗeBinndanɗe cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Larissa_Bonfante#Binndanɗe_cuɓaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Larissa_Bonfante#TuugnorgalWikipedia: Ahwai languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahwai_languageAhwai, ina wiyee kadi ɗemɗe Ndunic (nandu-Tari ko adii), ko dental ɗemɗe Plateau kaaleteeɗe to bannge worgo-fuɗnaange Fadan Karshi to Sanga LGA, to diiwaan Kaduna, to leydi Nijeer. Ko ɓuri heewde e gure ina tawee e daande maayo Ahwai e nder diiwaan Kaduna.Ɗemɗe Ɗemɗe tati ina ngoodi :https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahwai_language#Ɗemɗe_Ɗemɗe_tati_ina_ngoodi_:Ndun Ndun ina anndaa kadi e innde Hawsa Nandu. Gure Ndun woni: Ànkpòŋ, Anfufalǐm, Ŋ̀bòk, Ànkàrà, Bányìn, e Ungwar Rimi.Blench, Roger M. 2018. Nominal affixes and number marking in the Plateau languages of Central Nigeria. In John R. Watters (ed.), East Benue-Congo: Nouns, pronouns, and verbs, 107–172. Berlin: Language Science Press. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahwai_language#Ndun_Ndun_ina_anndaa_kadi_e_innde_Hawsa_Nandu._Gure_Ndun_woni:_Ànkpòŋ,_Anfufalǐm,_Ŋ̀bòk,_Ànkàrà,_Bányìn,_e_Ungwar_Rimi.Blench,_Roger_M._2018._Nominal_affixes_and_number_marking_in_the_Plateau_languages_of_Central_Nigeria._In_John_R._Watters_(ed.),_East_Benue-Congo:_Nouns,_pronouns,_and_verbs,_107–172._Berlin:_Language_Science_Press._===Nyen Nyeng ina haalee fotde 2,000 haalooɓe e nder Adu e gure goɗɗe e nder diiwaan Kaduna, leydi Najeriya. Nyeŋkooɓe ina nguurnoo e tufnde izal anyeŋ. Hannde, gure maɓɓe ko:Blench, Roger M. 2007. The Ndun language of Central Nigeria and its affinities.https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahwai_language#Nyen_Nyeng_ina_haalee_fotde_2,000_haalooɓe_e_nder_Adu_e_gure_goɗɗe_e_nder_diiwaan_Kaduna,_leydi_Najeriya._Nyeŋkooɓe_ina_nguurnoo_e_tufnde_izal_anyeŋ._Hannde,_gure_maɓɓe_ko:Blench,_Roger_M._2007._The_Ndun_language_of_Central_Nigeria_and_its_affinities.Nyeng inde inde hausa Adu Ningon kirya Pɔ̀hɔ́k Ungwan Giginya Pok Kyɔ́ Ungwan Dakaci Ungwan Rimi Ningon Titi Roger Blench e Barau Kato moofti doggol konnguɗi Nyeng e hitaande 2003.https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahwai_language#Nyeng_inde_inde_hausa_Adu_Ningon_kirya_Pɔ̀hɔ́k_Ungwan_Giginya_Pok_Kyɔ́_Ungwan_Dakaci_Ungwan_Rimi_Ningon_Titi_Roger_Blench_e_Barau_Kato_moofti_doggol_konnguɗi_Nyeng_e_hitaande_2003.Shakara Ko ɓuri heewde e koɗkiiji Shakara en ko Jije Fyal, Nggwakum, Akayi, Apɔhɔt, Telehwe, Kobo, Koba, Nggwa Dauda, Nggwa Mangoro, Nggwa Igyan, Barib, e Nggwa Yiri (jooni koɗaaka).Blench, Roger M. 2012. Akpondu, Nigbo, Bəbər and Nisam: moribund or extinct languages of central Nigeria Babur. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahwai_language#Shakara_Ko_ɓuri_heewde_e_koɗkiiji_Shakara_en_ko_Jije_Fyal,_Nggwakum,_Akayi,_Apɔhɔt,_Telehwe,_Kobo,_Koba,_Nggwa_Dauda,_Nggwa_Mangoro,_Nggwa_Igyan,_Barib,_e_Nggwa_Yiri_(jooni_koɗaaka).Blench,_Roger_M._2012._Akpondu,_Nigbo,_Bəbər_and_Nisam:_moribund_or_extinct_languages_of_central_Nigeria_Babur._===Inɗe e nokkuuji Les ɗo, doggol inɗe ɗemɗe Ndunic, ɗuuɗal yimɓe, e nokkuuje diga Blench (2019).Blench, Roger M. 2006. The Nyeng language of Central Nigeria and its affinities.https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahwai_language#Inɗe_e_nokkuuji_Les_ɗo,_doggol_inɗe_ɗemɗe_Ndunic,_ɗuuɗal_yimɓe,_e_nokkuuje_diga_Blench_(2019).Blench,_Roger_M._2006._The_Nyeng_language_of_Central_Nigeria_and_its_affinities.Language Cluster Alternate spellings Innde hoore mum ngam ɗemngal Endonim(s) Inɗe goɗɗe (nokkuuji) Inɗe goɗɗe ngam ɗemngal Haalooɓe Nokku(s) Ndun-Nyeng-Shakara njuɓɓudi Ndun-Nyeng-Shakara Ahwai [innde ƴettaande ko ɓooyaani ngam ɗemɗe tati ɗee]. Ndun Ndun-Nyeng-Shakara Nandu Nyeng Ndun-Nyeng-Shakara Ningon Shakara Ndun-Nyeng-Shakara ìShákárá sg. Saakar pl. UShákárá Tari Shakara 3000 (Blench est. 2003) Diiwaan Kaduna, diidi gure 7 km. feewde hirnaange Mayir e laawol Fadan Karshe-Wambahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahwai_language#Language_Cluster_Alternate_spellings_Innde_hoore_mum_ngam_ɗemngal_Endonim(s)_Inɗe_goɗɗe_(nokkuuji)_Inɗe_goɗɗe_ngam_ɗemngal_Haalooɓe_Nokku(s)_Ndun-Nyeng-Shakara_njuɓɓudi_Ndun-Nyeng-Shakara_Ahwai_[innde_ƴettaande_ko_ɓooyaani_ngam_ɗemɗe_tati_ɗee]._Ndun_Ndun-Nyeng-Shakara_Nandu_Nyeng_Ndun-Nyeng-Shakara_Ningon_Shakara_Ndun-Nyeng-Shakara_ìShákárá_sg._Saakar_pl._UShákárá_Tari_Shakara_3000_(Blench_est._2003)_Diiwaan_Kaduna,_diidi_gure_7_km._feewde_hirnaange_Mayir_e_laawol_Fadan_Karshe-WambaWikipedia: Corinne Bonnethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Corinne_BonnetCorinne Bonnet ko jannginoowo daartol diineeji ɓooyɗi to duɗal jaaɓi haaɗtirde to leydi Itali.[1]Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Corinne_Bonnet#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Corinne_Bonnet#KugalNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Corinne_Bonnet#NjeenaajeBinndanɗe cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Corinne_Bonnet#Binndanɗe_cuɓaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Corinne_Bonnet#TuugnorgalWikipedia: Ahan languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahan_languageAahan (Ààhàn) ko ɗemngal Volta–Niiseer ceertungal e nder leydi Najeriya, ngal ɓadii tan ko e Ayere.Sendol E wiyde Ethnologue, Ahan ina haalee e:https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahan_language#Sendol_E_wiyde_Ethnologue,_Ahan_ina_haalee_e:Konnguɗi Dental labial- Palato alveolaar- alveolaar Velaar Labiyo- velar Glotal Nofru m n ɲ ŋ Darnde b t d k g kp gb Afrikaat ts tʃ dʒ Frikatiif f θ s h Lateraal Ko ina wona. l Cakaare Ko ina wona. r j w Wowel Yeeso Cakaare Caggal Toowɗo i ĩ u ũ Hakkunde e o Low ɛ ɛ̃ ɑ ɑ̃ ɔ ɔhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahan_language#Konnguɗi_Dental_labial-_Palato_alveolaar-_alveolaar_Velaar_Labiyo-_velar_Glotal_Nofru_m_n_ɲ_ŋ_Darnde_b_t_d_k_g_kp_gb_Afrikaat_ts_tʃ_dʒ_Frikatiif_f_θ_s_h_Lateraal_Ko_ina_wona._l_Cakaare_Ko_ina_wona._r_j_w_Wowel_Yeeso_Cakaare_Caggal_Toowɗo_i_ĩ_u_ũ_Hakkunde_e_o_Low_ɛ_ɛ̃_ɑ_ɑ̃_ɔ_ɔWikipedia: Susanna H. Morton Braundhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susanna_H._Morton_BraundSusanna H. Morton Braund (jibinaa ko ñalnde 6 feebariyee 1957) ko jannginoowo jimɗi latin e jaɓɓagol mum to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kolommbi.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susanna_H._Morton_Braund#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susanna_H._Morton_Braund#KugalBibliografi cuɓaaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susanna_H._Morton_Braund#Bibliografi_cuɓaaɗoDefte e defte baylaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susanna_H._Morton_Braund#Defte_e_defte_baylaaɗeFeññinde podkasthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susanna_H._Morton_Braund#Feññinde_podkastTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susanna_H._Morton_Braund#TuugnorgalWikipedia: Agoi languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agoi_languageAgoi, walla Ibami, ko ɗemngal maayo toowngo e nder leydi Najeriya.Wikipedia: Mary Brebnerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_BrebnerMary Brebner (31 desaambar 1858-6 mee 1933) ko jannginoowo Angalteer. O jeyaa ko e rewɓe artuɓe jannginde ɗemngal Almaañ to Angalteer, kadi o jeyaa ko e rewɓe artuɓe jannginooɓe to duɗal jaaɓi haaɗtirde Aberystwyth,[1] ɗo o janngini ɗemɗe hannde e ɗemɗe ɓooyɗe, kadi o ardii departemaa ɗemɗe e nder wolde adunaare adannde.Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Brebner#Nguurndam_e_golleBinndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Brebner#BinndanɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Brebner#TuugnorgalWikipedia: Agbirigbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AgbirigbaAgbirigba ko kanndaa (walla argot) tuugiiɗo e ɗemngal Ogbakiri ɗemngal Naajeeriya Ikwerre mo Port Harcourt. Haalooɓe ina mbaɗi fotde capanɗe tati, ummoriiɓe e taƴre renndo tooñannde.Iwdi Ɓeydagol t ngol ina addana en ɓuuɓde alkule ɗe keɓataa e Ikwerre walla ɗemɗe nokkuuje goɗɗe. Won e haalooɓe ina mbiya Agbirigba e ɓuuɓri keɓtinaandi. Ngam haalooɓe ɓee mbaawa feccude ɗe e alkule, alkule ɗee fof ina toowi (gooto e alkule nay /i ɪ u ʊ/), ina nanndi e alkule garooje ɗee e ATR, caggal, nasal e tonngoode.https://ff.wikipedia.org/wiki/Agbirigba#Iwdi_Ɓeydagol_t_ngol_ina_addana_en_ɓuuɓde_alkule_ɗe_keɓataa_e_Ikwerre_walla_ɗemɗe_nokkuuje_goɗɗe._Won_e_haalooɓe_ina_mbiya_Agbirigba_e_ɓuuɓri_keɓtinaandi._Ngam_haalooɓe_ɓee_mbaawa_feccude_ɗe_e_alkule,_alkule_ɗee_fof_ina_toowi_(gooto_e_alkule_nay_/i_ɪ_u_ʊ/),_ina_nanndi_e_alkule_garooje_ɗee_e_ATR,_caggal,_nasal_e_tonngoode.Yeruuji ńkétʃí vò ré ídʒí "Nkechi soodi yamre". wonta:https://ff.wikipedia.org/wiki/Agbirigba#Yeruuji_ńkétʃí_vò_ré_ídʒí_"Nkechi_soodi_yamre"._wonta:ńtíkétítʃí tùvò tíré ítídʒí Ɗoo noon alkule ɗee fof ko ATR, ɗum noon alkule epentetik ɗee ko /i/ walla /u/ fawaade e alkule garooje ɗee ko yeeso (/e/ walla /i/) walla caggal (/o/ walla /u/). Alaa t ko adii konngol-fuɗɗorde sillabic nasal e Nkechi walla konngol-fuɗɗorde vowel e iji, no hay gooto e maɓɓe wonaa sillabi CV.https://ff.wikipedia.org/wiki/Agbirigba#ńtíkétítʃí_tùvò_tíré_ítídʒí_Ɗoo_noon_alkule_ɗee_fof_ko_ATR,_ɗum_noon_alkule_epentetik_ɗee_ko_/i/_walla_/u/_fawaade_e_alkule_garooje_ɗee_ko_yeeso_(/e/_walla_/i/)_walla_caggal_(/o/_walla_/u/)._Alaa_t_ko_adii_konngol-fuɗɗorde_sillabic_nasal_e_Nkechi_walla_konngol-fuɗɗorde_vowel_e_iji,_no_hay_gooto_e_maɓɓe_wonaa_sillabi_CV.Wikipedia: Clotilde Tambronihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Clotilde_TambroniClotilde Tambroni (29 suwee 1758 – 2 suwee 1817) ko ganndo filosof, ganndo ɗemɗe e yimiyaŋke Itaalinaajo. O woniino jannginoowo ɗemngal Gerek to duɗal jaaɓi haaɗtirde Bologna e hitaande 1793–1798, kadi o woniino jannginoowo ɗemngal Gerek e binndol e hitaande 1800–1808.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Clotilde_Tambroni#KugalGolle mawɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Clotilde_Tambroni#Golle_mawɗeIwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Clotilde_Tambroni#IwdiijiWikipedia: Antonia Jane Reobonehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Antonia_Jane_ReoboneAntonia Jane Reobone Syson (23 lewru feebariyee 1973 - 25 lewru mars 2018) ko ganndo ko faati e ganndal ɓooyɗo, Biritaan-Ameriknaajo, keɓtinaaɗo e janngugol deftere Virgil wiyeteende Aeneid.[1][2]Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Antonia_Jane_Reobone#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Antonia_Jane_Reobone#KugalSuɓo binndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Antonia_Jane_Reobone#Suɓo_binndanɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Antonia_Jane_Reobone#TuugnorgalWikipedia: Ellen Swifthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ellen_SwiftEllen Swift FSA ko ganndo ko faati e taariindi Angalteer, ko jannginoowo taariindi Room to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kent.[1][2]Binndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ellen_Swift#BinndanɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ellen_Swift#TuugnorgalWikipedia: Afade languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afade_languageAfade (Afaɗə) ko ɗemngal Afro-Aasiyankeewal, kaaleteengal to fuɗnaange Naajeeriya e worgo hirnaange Kamaruun.Senngo Afade jeyaa ko e dental Biu-Mandara e galle ɗemɗe Afro-Asiyatik. Ina jiidi e ɗemɗe Kamaruunnaaɓe hono Mpade, Maslam, Malgbe, Mser, Lagwan.https://ff.wikipedia.org/wiki/Afade_language#Senngo_Afade_jeyaa_ko_e_dental_Biu-Mandara_e_galle_ɗemɗe_Afro-Asiyatik._Ina_jiidi_e_ɗemɗe_Kamaruunnaaɓe_hono_Mpade,_Maslam,_Malgbe,_Mser,_Lagwan.Peccitagol geɗe leydi Etnolooji Haalooɓe Afade ɓee ko ɓiɓɓe leydi Kotoko en leydi Kamerun e leydi Nijeer. E wiyde Ethnologue, to Kamerun, ina haalee e diiwaan Fuɗnaange woɗɗuɗo : diiwaan Logone-e-Chari, diiwaan Makari fuɗnaange, nokku Afade. 6 700 kaaloowo ɗemngal ngal ina kaala ɗemngal ngal. Leydi Naajeeriya, Haalooɓe Afade no haalooɓe 40 000 ha Diiwaan Borno, Ngala LGA, gure 12. Alaa ɗemɗe anndaaɗe.https://ff.wikipedia.org/wiki/Afade_language#Peccitagol_geɗe_leydi_Etnolooji_Haalooɓe_Afade_ɓee_ko_ɓiɓɓe_leydi_Kotoko_en_leydi_Kamerun_e_leydi_Nijeer._E_wiyde_Ethnologue,_to_Kamerun,_ina_haalee_e_diiwaan_Fuɗnaange_woɗɗuɗo_:_diiwaan_Logone-e-Chari,_diiwaan_Makari_fuɗnaange,_nokku_Afade._6_700_kaaloowo_ɗemngal_ngal_ina_kaala_ɗemngal_ngal._Leydi_Naajeeriya,_Haalooɓe_Afade_no_haalooɓe_40_000_ha_Diiwaan_Borno,_Ngala_LGA,_gure_12._Alaa_ɗemɗe_anndaaɗe.Fonoloji Konnguɗi Dental Labial Alveolar Postalveolar Palatal Velaar Labial-velar Glotal Nofru m n Tenuis p t k kp ʔ Daande ɓuuɓnde b d ɟ ɡ ɡb ʔ Ejektif pfʼ t̪θʼ cʼ kʼ ɓ ɗ ɓuuɓɗo Frikatif f s ɬ ʃ h Resonnde l r j w Afade ina jogii limre mawnde e alkule, ina heen ejektif, implosif, e stop labial-velar. Alkule Afade ko /i u e ɤ o ɔ ɛ a ɑ/. /a/ ko yeeso, wonaa hakkunde.Bouny, P. 1977. Inventaire phonetique d'un parler Kotoko: le Mandagué de Mara. In Caprile, Jean-Pierre (ed.), Etudes Phonologiques Tschadiennes, 59–77. Paris: Société d'Études linguistiques et anthropologiques de France.https://ff.wikipedia.org/wiki/Afade_language#Fonoloji_Konnguɗi_Dental_Labial_Alveolar_Postalveolar_Palatal_Velaar_Labial-velar_Glotal_Nofru_m_n_Tenuis_p_t_k_kp_ʔ_Daande_ɓuuɓnde_b_d_ɟ_ɡ_ɡb_ʔ_Ejektif_pfʼ_t̪θʼ_cʼ_kʼ_ɓ_ɗ_ɓuuɓɗo_Frikatif_f_s_ɬ_ʃ_h_Resonnde_l_r_j_w_Afade_ina_jogii_limre_mawnde_e_alkule,_ina_heen_ejektif,_implosif,_e_stop_labial-velar._Alkule_Afade_ko_/i_u_e_ɤ_o_ɔ_ɛ_a_ɑ/._/a/_ko_yeeso,_wonaa_hakkunde.Bouny,_P._1977._Inventaire_phonetique_d'un_parler_Kotoko:_le_Mandagué_de_Mara._In_Caprile,_Jean-Pierre_(ed.),_Etudes_Phonologiques_Tschadiennes,_59–77._Paris:_Société_d'Études_linguistiques_et_anthropologiques_de_France.Wikipedia: Adesoji Aderemihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adesoji_AderemiAdesoji Aderemi[b] KCMG, KBE (15 Noowammbar 1889 – 3 Suwee 1980), ko neɗɗo politik Naajeeriya e laamɗo aadaaji Yoruba hono Ooni (Laamɗo) Ife (walla Ilé-Ifẹ̀, no anndirtee no haanirta nii) tuggi 1930 haa... 1980.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adesoji_Aderemi#Nguurndam_adanɗamWikipedia: Adara languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adara_languageAdara (kañum ne EdaJoshua project entry on the Adara e Kadara), ko ɗemngal Adara'en jeyaaɓe e diiwaan Kaduna e diiwaan Niiseer e nder leydi Najeriya. Innde Adara ndee kadi ina huutoree ngam hollitde leñol ngol.Sendol Adara ɓuri haaleede ko e nokkuuji laamu Kachia e Kajuru e nokkuuji Chikun e Kagarko e nder diiwaan Kaduna. E nder Paikoro e Munya nokkuuji laamuuji nokkuuji e nder diiwaan Niger e nder diiwaan Middle Belt leydi Najeriya.Joshua project entry on the Adarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adara_language#Sendol_Adara_ɓuri_haaleede_ko_e_nokkuuji_laamu_Kachia_e_Kajuru_e_nokkuuji_Chikun_e_Kagarko_e_nder_diiwaan_Kaduna._E_nder_Paikoro_e_Munya_nokkuuji_laamuuji_nokkuuji_e_nder_diiwaan_Niger_e_nder_diiwaan_Middle_Belt_leydi_Najeriya.Joshua_project_entry_on_the_AdaraƊemɗe Ɗemɗe ɗemngal Adara ina mbaɗi ɗemngal Adara, Eneje, Aada, Ekhwa, e Ajiya.: 1 ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Adara_language#Ɗemɗe_Ɗemɗe_ɗemngal_Adara_ina_mbaɗi_ɗemngal_Adara,_Eneje,_Aada,_Ekhwa,_e_Ajiya.:_1_===Fonoloji Konnguɗi : 3 Alveolar Labiyodental Bilaal Alveo-palatal Palatal Velaar Labiyal–velar Glotal Plosif p b t d [c] j k g kp gb Nofru m n ŋ Tappu ɾ F v s z ʃ ʒ [ɣ] h Afrikaat [bv] Ko ɓadii y w Bannge l Wowel: 2 Yeeso Cakaare Caggal Uddu i u Ko ɓadii-hakkunde e o Uddit-hakkunde ɛ ɔ Uddit a ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Adara_language#Fonoloji_Konnguɗi_:_3_Alveolar_Labiyodental_Bilaal_Alveo-palatal_Palatal_Velaar_Labiyal–velar_Glotal_Plosif_p_b_t_d_[c]_j_k_g_kp_gb_Nofru_m_n_ŋ_Tappu_ɾ_F_v_s_z_ʃ_ʒ_[ɣ]_h_Afrikaat_[bv]_Ko_ɓadii_y_w_Bannge_l_Wowel:_2_Yeeso_Cakaare_Caggal_Uddu_i_u_Ko_ɓadii-hakkunde_e_o_Uddit-hakkunde_ɛ_ɔ_Uddit_a_===Wikipedia: Abanyom languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abanyom_languageAbanyom, walla Bakor, ko ɗemngal e nder galle Ekoid to Niiseer–Kongo. Haalooɓe ɗemngal Abanyom nder diiwal Cross River lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Ajila Oorunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajila_OorunOoni Ajila Oorun wonnoo ko Ooni 29ɓo Ife, laamɗo aadaaji ɓurɗo mawnude e Ile Ife, galle maamiraaɓe Yoruba en. O lomtii Ooni Omogbogbo, lomtii mo ko Ooni Adejinle.Wikipedia: Ademiluyi Ajagunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ademiluyi_AjagunAdemiluyi Ajagun woni Ooni 48 mo Ife, laamiiɗo aadaaji mawɗo mo Ile-Ife, wuro taaniraaɓe Yoruba'en. O jeyaa ko e laamɓe ɓurɓe hulɓineede, teddinaaɗo no feewi e nder Afrik e nder winndere ndee kala.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ademiluyi_Ajagun#Nguurndam_adanɗamLaamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ademiluyi_Ajagun#LaamuMaayde e ndonuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ademiluyi_Ajagun#Maayde_e_ndonuWikipedia: Dominic Yahayahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dominic_YahayaDominic Gambo Yahaya (jibinaa ko 10 lewru Yarkomaa 1950) woni laamiiɗo hannde mo Atyap Chiefdom, lesdi Naajeeriya nder lesdi Kaduna, lesdi Naajeeriya. O anndiraa ko tiitoonde Agwatyap III.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dominic_Yahaya#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolWikipedia: Zubeiru bi Adamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zubeiru_bi_AdamaZubayru, Zubeiru walla Zubayru bin Aadamaa (maayiru 1903) ko laamɗo Emiraat Aadamaawa mo baaba mum, Modibo Aadama sosi. Nde o arti e jappeere laamu e hitaande 1890, emiraat oo ina hulɓinii Almaañnaaɓe, Faraysenaaɓe e Engele en.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zubeiru_bi_Adama#NgendamWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zubeiru_bi_Adama#WadeWikipedia: Usman Nagogohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_NagogoAlhaji Sir Usmaan Nagogo dan Muhammadu Dikko KBE CMG[1] (1905 – 18 mars 1981) ko emiir Katsina[2] (Sarkin Katsina) tuggi 19 mee 1944, haa nde o maayi. Ko o fulɓe jeyaaɗo e leñol Sullubawa, o lomtii baaba makko Muhammadu Dikko e laamu, lomtii mo ko ɓiyiiko biyeteeɗo Muhammadu Kabir Usmaan.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_Nagogo#JaangirdeGolle politik e laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_Nagogo#Golle_politik_e_laamuWikipedia: Umaru Nagwamatsehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_NagwamatseUmaru Nagwamatse e Abu Bakr Atiku (hedde 1806 – 1876) woni sosɗo e laamɗo gadano (Sarkin Sudaan) Emira Kontagora.[1] Ko o taaniiko Usmaan dan Fodio e ɓiy sultan tataɓo kalifaandi Sokoto, hono sultan Abuu Bakri Atiku.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Nagwamatse#NgendamSarkin Sudaan Kontagorahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umaru_Nagwamatse#Sarkin_Sudaan_KontagoraWikipedia: Saidu Namaskahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saidu_NamaskaAlhaji Saidu Umaru Namaska Dan Malam (31 Duujal 1937 - 9 Seeɗto 2021) ko laamɗo aadaaji Naajeeriya e nder Emira Kontagora e tiitoonde Sarkin Sudaan. Baaba makko Umaru Sarkin Kudu ko ɓiy Mallam Umaru Nagwamatse, cosɗo Emira Kontagora, laamɗo mo Sokoto.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saidu_Namaska#NguurndamWikipedia: Mamman Nasirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamman_NasirNasir Mamman GCON (2 sulyee 1929[1] – 13 lewru abriil 2019), tiitoonde mum ko Galadiman Katsina gila 1992 haa 2019, ko gardiiɗo sariya e tedduɗo Naajeeriya, laatinooɗo hooreejo ñaawirɗe kuuge gila 1978 haa 1992.[2]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamman_Nasir#NguurndamWikipedia: Nnofo royal lineagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nnofo_royal_lineageSuudu Nnofo woni laamu laamiiɗo Laamu Nnewi, laamu lesdi ndi jeyaa nder hukuuma laamu Naajeeriya nder Naajeeriya.[1] Laamu laamu Nnofo ɓuri wonde ko e Otolo.Wikipedia: Sayyadi Abubakar Mahmoud Usmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayyadi_Abubakar_Mahmoud_UsmanSayyadi Abubakar Mahmuud Usman CON (jibinaa ko e hitaande 1928) ko fulɓe jeyaaɗo e leñol Sullubawa, ko kañum woni amiir gadano ringim, e nder diiwaan jigawa, leydi Najeriya. Ko kanko woni mawɗo guurɗo e Laamaandi Dabo Fulani.Wikipedia: Moyegeso mo Itelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moyegeso_mo_IteleMoyegeso woni Oba (Laamiiɗo) lesdi Itele nder lesdi Ijebu, lesdi Ogun, lesdi Naajeeriya. Moyegeso Itele hannde oo ko Oba Mufutau Adesanya Kasali Iboriaran I mo Saare Ishagbola.Iwdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moyegeso_mo_Itele#IwdiÑaawirde Laamɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moyegeso_mo_Itele#Ñaawirde_LaamɗoJoɗnde Laamɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moyegeso_mo_Itele#Joɗnde_LaamɗoWikipedia: Muhammad Bara'u Mu'azuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Bara%27u_Mu%27azuAlhaji Muhammadu Bara’u Mu’azu II 7ɓo Sarkin Sudaan (Emiir Kontagora) jibinaa ko hitaande 1974 e juuɗe maayɗo Mu’azu Ibraahiima. Taaniiko maayɗo Sarkin Sudaan Ibraahiima Nagwamatse.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Bara%27u_Mu%27azu#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Bara%27u_Mu%27azu#KugalLaamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Bara%27u_Mu%27azu#LaamuWikipedia: Munirudeen Adesola Lawalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Munirudeen_Adesola_LawalMunirudeen Adesola Lawal (jibinaa ko ñalnde 10 feebariyee 1956) ko laamɗo leydi Naajeeriya. Ko kanko woni Timi 13ɓo Ede.Wikipedia: Musa Didamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_DidamMusa Didam (14 Abriil 1933 - 6 Noowammbar 2018) ko gonnooɗo hooreejo diiwaan Fantswam (Kafanchan Kewaye), ndeen e nder Emiraaji Jama'a, caggal ɗuum ko laamɗo gadano ɓiɗɗo leydi Fantswam (Kafanchan), ko aadaaji Najeriya lesdi nder lesdi Kaduna, lesdi Naajeeriya. O anndiranoo kadi tiitooɗe « Mallam Muusaa Didam », « Mr Muusaa Didam » e « Agwam Fantswam I ».Nguurndam e jaŋde puɗɗagohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Didam#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagoWikipedia: Timi Abibu Lagunjuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Timi_Abibu_LagunjuỌba Timi Abibu Sangólámi (Ọ)Lágúnjú (hedde 1817 - 1900) ko laamɗo Yuruba wuro Ede, kadi ko gardiiɗo e teeminannde 19ɓiire. Ko kanko woni Timi juulɗo gadano mo Ede yaltini, o jeyaa kadi ko e yontaaji juulɓe yorubaaji gadani jogiiɗi golle politik toowɗe e jamaanu ko adii koloñaal, ɓe kuutoriima darnde maɓɓe ngam ɓeydude mawnugol wuro makko, Ede e diine makko, lislaam .Wikipedia: Josiah Kantiyokhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josiah_KantiyokDr. Josiah Tagwai Kantiyok (jibinaa ko 9 lewru Yarkomaa hitaande 1968) woni laamiiɗo ɗiɗaɓo nder laamu Fantswam (Kafanchan), lesdi Naajeeriya, lesdi Naajeeriya haa fombina Kaduna lesdi Naajeeriya.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josiah_Kantiyok#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolWikipedia: Adesimbo Victor Kiladejohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adesimbo_Victor_KiladejoDr. Oba Adesimbo Victor Kiladejo Adenrele Ademefun Kiladejo PGDRH CPHQ FAGP, walla Jilo III, toɗɗaama Osemawe 44, walla laamɗo aadaaji laamu Ondo e nder leydi Najeriya ñalnde 1 lewru Duujal hitaande 2006.Wikipedia: Muhammadu Kobohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_KoboMuhammadu Kobo dan Aliyu Gana, OBE, CON (1910 – 13 Juko 2002) ko Etsu Lapai 11ɓo Emira Lapai, leydi aadaaji gila (1953 – Juko 2002) lomtii ɗum ko ɓiyiiko gorko biyeteeɗo Umaru Bago Tafida II etsu Lapai 12ɓo [2] [3] [4]Jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Kobo#Jaŋde_e_golleWikipedia: Leahttps://ff.wikipedia.org/wiki/LeaLea Margaret Stirling ko ganndo ko faati e ganndal ganndal to Kanadaa, ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Manitoba to duɗal jaaɓi haaɗtirde ganndal ganndal[1]. Wiɗtooji makko ina njokki e arkewolosi Roomnaaɓe e naalankaagal Roomnaaɓe teeŋti noon e seppooji Roomnaaɓe, naalankaagal Late Antique, e arkewolosi cemetery, e Afrik worgo Roomnaaɓe.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lea#KugalDeftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lea#DefteTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lea#TuugnorgalWikipedia: Akanu Ibiamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akanu_IbiamSir Akanu Ibiam KCMG KBE (29 Noowammbar 1906 - 1 Juillet 1995), ko misioneer tedduɗo to bannge safaara, toɗɗaaɗo Guwerneer diiwaan Fuɗnaange, Naajeeriya tuggi lewru Duujal 1960 haa lewru Yarkomaa 1966 e nder laamu Naajeeriya gadano. Tuggi 1919 haa 1951, o anndiranoo ko Farayse Ibiyam, e hitaande 1951 haa 1967, Sir Farayse Ibiyam.Wikipedia: Ado Ibrahimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ado_IbrahimAbdulrahmaan Ado Ibraahim (7 lewru feebariyee 1929 - 29 lewru oktoobar 2023) ko laamɗo aadaaji nayaɓo e Ohinoyi leydi Ebiraland, jogiindi jooɗorde mum to Okene, e nder diiwaan Kogi, e nder leydi Naajeeriya. Ko o ɓiy attah ɗiɗaɓo (hannde «ohinoyi») leydi Ebira, hono Ibraahiima Onoruoiza, jeyaaɗo e leñol Omadivi, laamɗo gila 1917 haa 1954.Duuɓi gadani e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ado_Ibrahim#Duuɓi_gadani_e_jaŋdeJappeere laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ado_Ibrahim#Jappeere_laamuHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ado_Ibrahim#HimobeWikipedia: Blossom Stefaniwhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blossom_StefaniwBlossom Stefaniw ko porfeseer daartol hakkille diine kerecee en to duɗal jaaɓi haaɗtirde MF Norwees to bannge diine, diine e renndo, duɗal jaaɓi haaɗtirde keeringal, jowitiingal e diine, diine, jaŋde e jaŋde renndo to Oslo, Norwees. Wiɗtooji makko e binndi makko ina njokki e no laamuuji janngugol ɓooyɗi e jamaanu ɗii njokkondirta e peewnugol njuɓɓudiiji jinnaaɓe e laral.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blossom_Stefaniw#JaangirdeGolle e wiɗtoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blossom_Stefaniw#Golle_e_wiɗtoojiBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blossom_Stefaniw#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blossom_Stefaniw#TuugnorgalWikipedia: Catherine Elizabeth Wannan Steelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Catherine_Elizabeth_Wannan_SteelCatherine Elizabeth Wannan Steel, FBA (jibinaa ko ñalnde 31 mee 1973)[1] ko ganndo ganndal ɓooyɗo to Angalteer. Ko kanko woni porfeseer to duɗal jaaɓi haaɗtirde Glasgow to bannge ganndal (classics).Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Catherine_Elizabeth_Wannan_Steel#TuugnorgalWikipedia: Idakwo Ameh Oboni IIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idakwo_Ameh_Oboni_IIIdakwo Michael Ameh Oboni II (heɗtoR) (1948 – 27 lewru bowte hitaande 2020)[2] ko 27ɓo Àtá Ígálá (laamɗo mawɗo) e Laamu Igala e nder Cakaare Naajeeriya.[3][4]Nguurndam e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idakwo_Ameh_Oboni_II#Nguurndam_e_jaŋdeGolle gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idakwo_Ameh_Oboni_II#Golle_golleLaamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idakwo_Ameh_Oboni_II#LaamuWikipedia: Emma Staffordhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emma_StaffordEmma Stafford ko jannginoowo pinal Gerek en to duɗal jaaɓi haaɗtirde Leeds.[1] Golle makko ina njokki e Herakles/Hercules e jaɓɓagol makko.Jaŋde e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emma_Stafford#Jaŋde_e_golle_puɗɗaaɗeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emma_Stafford#KugalBinndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emma_Stafford#BinndanɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emma_Stafford#TuugnorgalWikipedia: Ja'afaru Dan Isiyakuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ja%27afaru_Dan_IsiyakuJa'afari Dan Isiyaku woni Emir Zazzau sappo e jeego'o, o laami gila 1937 haa 1959.[citation needed] Ko o Emir Zazzau o woni hooreejo hukuumaaji lesdi Emiraaji Zaria ko diiwanuuji sappo e jeeɗiɗi e kanko woni kalfinaaɗo toppitagol sariya e yamiroore nder emiraaji.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ja%27afaru_Dan_Isiyaku#NgendamWikipedia: Jacqueline Fabre-Serrishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jacqueline_Fabre-SerrisJacqueline Fabre-Serris ko ganndo ganndal Farayse, ganndiraaɗo golle mum e Ovid, e miijooji, e jaɓɓagol ganndal, e jaŋde jinnaaɓe. Ko o jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde binndol latin to duɗal jaaɓi haaɗtirde Charles de Gaulle – Lille III.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jacqueline_Fabre-Serris#KugalSuɓo binndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jacqueline_Fabre-Serris#Suɓo_binndanɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jacqueline_Fabre-Serris#TuugnorgalWikipedia: Lilian Armstronghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lilian_ArmstrongLilian Armstrong (1936-2021) ko jannginoowo naalankaagal to duɗal jaaɓi haaɗtirde Wellesley. Ko o ganndo mawɗo e nder winndere ndee to bannge binndanɗe Renaissance Itaali e defte binndaaɗe gadane.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lilian_Armstrong#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lilian_Armstrong#KugalBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lilian_Armstrong#BibliografiJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lilian_Armstrong#Jokkondire_yaajɗeDoggol tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lilian_Armstrong#Doggol_tuugnorgalWikipedia: Adelekan Olubuse Ihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adelekan_Olubuse_IAdelekan Olubuse I ko Ooni 46ɓo Ife, laamɗo aadaaji ɓurɗo mawnude e Ile Ife, galle maamiraaɓe Yoruba en. O lomtii Ooni Derin Ologbenla, lomtii mo ko Ooni Adekola.Wikipedia: Sufia Khatun (writer)https://ff.wikipedia.org/wiki/Sufia_Khatun_(writer)Sufia Khatun (Bengali: সুফিয়া খাতুন) (May 1922 – 7 Yarkoma 2023) ko winndiyanke, golloowo renndo. O heɓi njeenaari binndol Akademi Bangla e hitaande 2021.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sufia_Khatun_(writer)#NguurndamWikipedia: Elias Bickermanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elias_BickermanElias Bickerman (7 sulyee 1897 O.S.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elias_Bickerman#NguurndamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elias_Bickerman#KugalTeskorɗe e tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elias_Bickerman#Teskorɗe_e_tuugnorgalWikipedia: Toggle the table of contents Adegunle Adewelahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toggle_the_table_of_contents_Adegunle_AdewelaAdegunle Adewela woni Ooni 42 mo Ife, laamiiɗo aadaaji mawɗo mo Ile Ife, wuro maamiraaɓe Yoruba'en. O lomtii Ooni Wunmonije, lomtii mo ko Ooni Degbinsokun.Wikipedia: Zoulfa Katouhhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zoulfa_KatouhZoulfa Katouh (jibinaa ko ñalnde 29 marse 1994) ko winndiyanke Kanadaa binndoowo defte sukaaɓe mawɓe. Deftere makko adannde, So tawii leɗɗe limoŋ ina mawna, yalti ko e hitaande 2022.Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zoulfa_Katouh#Nguurndam_e_golleNguurndam neɗɗo Ko o jiɗɗo BTS, Taylor Swift, Hayao Miyazaki, e Cinnabon.https://ff.wikipedia.org/wiki/Zoulfa_Katouh#Nguurndam_neɗɗo_Ko_o_jiɗɗo_BTS,_Taylor_Swift,_Hayao_Miyazaki,_e_Cinnabon.Wikipedia: Elisheva Baumgartenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elisheva_BaumgartenElisheva Baumgarten is the Yitzchak Becker Professor of Jewish Studies at the Hebrew University of Jerusalem. She is an expert on the social and religious history of the Jews of medieval northern Europe (1000-1400).Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elisheva_Baumgarten#JaangirdeTeffolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elisheva_Baumgarten#TeffolBibliographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elisheva_Baumgarten#BibliographyWikipedia: Osangangan Obamakinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osangangan_ObamakinOsangangan Obamakin ko Ooni 2ɓo Ife, laamɗo aadaaji ɓurɗo mawnude e Ile Ife, galle taaniraaɓe Yoruba en. O lomtii Ooni Oduduwa, ɓiyiiko biyeteeɗo Ooni Ogun lomtii mo.Wikipedia: Death of Israa Ghrayebhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Death_of_Israa_GhrayebMaayde Israa Ghrayeb waɗii ñalnde 22 lewru bowte hitaande 2019 to wuro wiyeteengo Baytilaama, leydi Palastiin. Israa Ghrayeb, juulɗo mo duuɓi 21, ko o fiyaaɗo haa o maayi e nder "warngo teddungal" sabu o waɗi selfie e jom suudu makko ñalnde heen ko adii nde ɓe poti jokkondirde.Maayde e wiɗto Ghrayeb maayi ko ñalnde 22 lewru bowte hitaande 2019 caggal nde o dañi gaññeeje to galle makko to Beit Sahour. Maayde makko addani Palestiinnaaɓe seppooji, sabu tuumeede wonde ko warngo teddungal. Ɓesngu Ghrayeb wiyi ko ñawu ɓernde addani mo maayde. Ñalnde 6 suwee, laamu Palestiin ina joginoo yimɓe tato e nder kasoo ko fayti e maayde ndee, ɓe mbaɗi wiɗto ñaawoore. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Death_of_Israa_Ghrayeb#Maayde_e_wiɗto_Ghrayeb_maayi_ko_ñalnde_22_lewru_bowte_hitaande_2019_caggal_nde_o_dañi_gaññeeje_to_galle_makko_to_Beit_Sahour._Maayde_makko_addani_Palestiinnaaɓe_seppooji,_sabu_tuumeede_wonde_ko_warngo_teddungal._Ɓesngu_Ghrayeb_wiyi_ko_ñawu_ɓernde_addani_mo_maayde._Ñalnde_6_suwee,_laamu_Palestiin_ina_joginoo_yimɓe_tato_e_nder_kasoo_ko_fayti_e_maayde_ndee,_ɓe_mbaɗi_wiɗto_ñaawoore._===Jaabawuuli Maayde Israa Ghrayeb waɗii mettere e nder Cisjordanie, Palestiinnaaɓe mbaɗii seppooji ngam salaade warngooji ɗii to Baytilaama e Ramallah.Palestinian teen's suspected 'honour killing' provokes outrage in West Bank, 1 September 2019, Middle East Eyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Death_of_Israa_Ghrayeb#Jaabawuuli_Maayde_Israa_Ghrayeb_waɗii_mettere_e_nder_Cisjordanie,_Palestiinnaaɓe_mbaɗii_seppooji_ngam_salaade_warngooji_ɗii_to_Baytilaama_e_Ramallah.Palestinian_teen's_suspected_'honour_killing'_provokes_outrage_in_West_Bank,_1_September_2019,_Middle_East_EyeWikipedia: Sigismund Geleniushttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sigismund_GeleniusSigismund Gelenius (anndiraaɗo kadi Sigismund Gelen walla Sigmund Gelen, e ɗemngal Cekoslowaki : Zikmund Hrubý z Jeleni ; 1497-1554), ko neɗɗo tedduɗo, ganndo Bohemiya.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sigismund_Gelenius#NgendamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sigismund_Gelenius#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sigismund_Gelenius#TuugnorgalWikipedia: Huda Abuarquobhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huda_AbuarquobHuda Abuarquob (aarabeeɓe: هدى أبو عرقوب; jibinaa ko hitaande 1970) ko daraniiɗo jam e rewɓe, gonnooɗo jannginoowo, gonnooɗo gardiiɗo diiwaan fedde ngam jam fuɗnaange hakkundeejo (ALLMEP).[1][2]Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huda_Abuarquob#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolƁesnguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huda_Abuarquob#ƁesnguGolle e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huda_Abuarquob#Golle_e_jaŋdeGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huda_Abuarquob#GolleWikipedia: Royal Traditional Council of Ifehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Royal_Traditional_Council_of_IfeDiɗɗal aadaaji laamɗo Ife ko diɗɗal kabine laamɗo Ooni mo Ife, laamɗo aadaaji ɓurɗo mawnude e Ile Ife, galle maamiraaɓe Yoruba en. Diiso aadaaji ina waɗi denndaangal mawɓe aadaaji e jogiiɓe tiitooɗe e nder Ile-Ife.Wikipedia: Katrina Hasliphttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katrina_HaslipKatrina Haslip ko jannginoowo e daraniiɗo SIDA, baɗnooɗo darnde tiiɗnde e kampaañ ngam waylude sarɗiiji ɗi laamu nguu anndinta SIDA ngam naatde e maale ɗe rewɓe keɓata heen. O wonii e sosde Goomu Jaŋde SIDA (ACE) ngam rewɓe nanngaaɓe e kasoo Bedford Hills ngam rewɓe e goomu mum ACE-OUT ngam rewɓe yaltuɓe kasoo.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katrina_Haslip#Nguurndam_adanɗamKasoohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katrina_Haslip#KasooWikipedia: Lalla Hanila bint Mamounhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lalla_Hanila_bint_MamounLaamiiɗo Lalla Hanila bint Mamoun ko debbo gadano Mohammed V mo Marok, laaminooɗo gila 1927 haa 1961. Lalla Hanila ko yumma laamɗo Lalla Faatima Zohra.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lalla_Hanila_bint_Mamoun#NgendamWikipedia: Diana Haddadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diana_HaddadDiana Haddad (aarabeere : ديانا حداد ; jibinaa ko 1 oktoobar 1976) ko Libannaajo fijoowo, jimoowo, e teleeji, jogiiɗo kadi ɓiyleydaagu Emiraaji, jooɗiiɗo e Emiraaji Arab Dentuɗi. Haddad ina jeyaa e yimooɓe pop aarabeeɓe ɓurɓe lollude e nder winndere aarabeeɓe, ko noon kadi woniri gila e cagataagal kitaale 1990.Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diana_Haddad#Nguurndam_e_golle1976-1992: Nguurndam gadanalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diana_Haddad#1976-1992:_Nguurndam_gadanalWikipedia: Olu Akengboyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olu_AkengboyeOlu Akengboye ko Olu Warri 13ɓo laamɗo Laamu Warri. O lomtii baaba makko, hono Olu Omagboye (Miguel) ko Olu 13ɓo Warri.Wikipedia: Rana Dajanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rana_DajaniRana Dajani (Aarabeere: رنا الدجاني) ko ganndo ko faati e nguurndam molekulaaji, ko ganndo ko faati e nguurndam e karallaagal nguurndam to duɗal jaaɓi haaɗtirde Hashemite. O heɓi Ph.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rana_Dajani#Nguurndam_neɗɗoWikipedia: Olu Abejoyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olu_AbejoyeOlu Abejoye woni Olu 10ɓo Warri laaminooɗo leñol Itsekiri e ɓe ngonaa Itsekiri e nder laamu nguu. Ko kanko woni ɓiy Olu Omoluyiri, Olu 9ɓo Laamaandi Warri.Wikipedia: Kayode Emmanuel Oduoyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kayode_Emmanuel_OduoyeKayode Emmanuel Oduoye, ListenN ko heewi noddireede ‘Superkay’, ko politikyanke, awokaa, jom njulaagu e balloowo yimɓe leydi Najeriya. O jeyaa ko e lannda Demokaraasi, ko kanko woni kanndidaa lannda kaa ngam suɓaade hooreejo leydi e hitaande 2015.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kayode_Emmanuel_Oduoye#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kayode_Emmanuel_Oduoye#KugalPolitikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kayode_Emmanuel_Oduoye#PolitikNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kayode_Emmanuel_Oduoye#Nguurndam_neɗɗoFilantropihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kayode_Emmanuel_Oduoye#FilantropiNjeenaaje e teddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kayode_Emmanuel_Oduoye#Njeenaaje_e_teddungalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kayode_Emmanuel_Oduoye#TuugnorgalWikipedia: Olu Akengbuwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olu_AkengbuwaOlu Akengbuwa ko Olu Warri 16ɓo laaminooɗo Laamu Warri. O lomtii baaba makko Olu Erejuwa I, o woni Olu 16ɓo Warri.Wikipedia: Toggle the table of contents Olu Akenjoyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toggle_the_table_of_contents_Olu_AkenjoyeOlu Akenjoye ko Olu 11ɓo Warri laaminooɗo leñol Itsekiri e ɓe ngonaa Itsekiri e nder laamu nguu. Ko kanko woni ɓiy Olu Abejoye, Olu 10ɓo Laamu Warri.Wikipedia: Bouchra Baibanouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bouchra_BaibanouBouchra Baibanou (jibinaa ko e hitaande 1969, Rabat) ko alpiniste Maroknaajo, haaloowo ko ina addana en miijo. Ko kanko woni debbo Maroknaajo gadano yahde to tufnde Everest, e hitaande 2017 o woni Maroknaajo gadano timminde tufnde jeeɗiɗi ndee.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bouchra_Baibanou#NguurndamKoɗkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bouchra_Baibanou#KoɗkiWikipedia: Olu Atogbuwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olu_AtogbuwaOlu Atogbuwa woni Olu 14ɓo Warri laaminooɗo Laamu Warri.[1] O lomtii baaba makko, hono Olu Akengboye, o woni Olu 14 mo Warri.Wikipedia: Olu Atorongboyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olu_AtorongboyeOlu Atorongboye (Olu Sebastian) woni Olu Warri jeego'o laaminooɗo leñol Itsekiri e ɓe ngonaa Itsekiri e nder laamu nguu.[1] Ko kanko woni ɓiy Olu Esigie, o lomtii baaba makko Olu Esigie, o woni Olu 6ɓo Warri.Wikipedia: Toggle the table of contents Olu Atuwatse Ihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toggle_the_table_of_contents_Olu_Atuwatse_IOlu Atuwatse I (Olu Dom Domingos) ko Olu Warri 7ɓo laamɗo Laamu Warri.[1] Ko kanko woni ɓiy Olu Atorongboye (Olu Sebastian) o lomtii baaba makko Olu Atorongboye (Olu Sebastian) o woni Olu 7ɓo Warri.Wikipedia: Elisa Aaltolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elisa_AaltolaElisa Aaltola (jibinaa ko ñalnde 6 marse 1976)[1] ko filosof Finlande, keɓtinaaɗo e filosof daabaaji, e ganndal hakkille moraal e ganndal nokkuuji.[2]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elisa_Aaltola#NguurndamDeftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elisa_Aaltola#DefteTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elisa_Aaltola#TuugnorgalWikipedia: Olu Atuwatse IIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olu_Atuwatse_IIOlu Atuwatse II ko jom tiitoonde aadaaji Naajeeriya e ardiiɗo mawɗo Itsekiri mo wonnoo Olu Warri gila 1987 haa 2015. Olu 19ɓo laamu Warri e tiitoonde Ogiame Atuwatse II.Wikipedia: Amal Elsana Alh'joojhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amal_Elsana_Alh%27joojAmal Elsana Alh'jooj (aarabeeɓe: أمل الصانع الحجوج; e ɗemngal aarabeeɓe: אמל אלסאנע אלחג'וג'; jibinaa ko hitaande 1972)[1] ko debbo Beduin, daraniiɗo jam, e yuɓɓinoowo jojjanɗe renndo ngam ƴellitde golle mum e nder winndere ndee nuunɗal e nder Fuɗnaange Aduna. Ko o ɓiyleydi Palestiinnaajo Israayiil.Nguurndam puɗal e jaŋde puɗalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amal_Elsana_Alh%27jooj#Nguurndam_puɗal_e_jaŋde_puɗalGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amal_Elsana_Alh%27jooj#GolleBindihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amal_Elsana_Alh%27jooj#BindiWikipedia: Núria Almiron Roighttps://ff.wikipedia.org/wiki/N%C3%BAria_Almiron_RoigNúria Almiron Roig (jibinaa ko e hitaande 1967 to Sabadell)[1] ko wiɗtiyanke Katalannaajo, keɓtinaaɗo e jokkondiral e jokkondiral laamu. Gila 2008, o wonii porfeseer to duɗal jaaɓi haaɗtirde Pompeu Fabra (UPF) to duɗal jaaɓi haaɗtirde jokkondiral, ko adii ɗuum ko porfeseer to duɗal jaaɓi haaɗtirde Autonoma de Barcelone (UAB).Golle cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/N%C3%BAria_Almiron_Roig#Golle_cuɓaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/N%C3%BAria_Almiron_Roig#TuugnorgalWikipedia: Olu Erejuwa Ihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olu_Erejuwa_IOlu Erejuwa ko Olu Warri 15ɓo laaminooɗo Laamu Warri. O lomtii Olu Atogbuwa, o woni Olu 15 mo Warri.Wikipedia: Martin Balluchhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Martin_BalluchMartin Balluch (jibinaa ko 12 oktoobar 1964) ko ganndo fisik, filosof, vegan e daraniiɗo hakkeeji daabaaji Otiris. O woniino gooto e sosɓe fedde Vegan Society to Otiris e hitaande 1999, kadi ko kanko woni hooreejo fedde Otiris ngam haɓaade usineeji daabaaji gila 2002.Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Martin_Balluch#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeWaɗde hakkeeji daabaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Martin_Balluch#Waɗde_hakkeeji_daabaajiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Martin_Balluch#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Martin_Balluch#TuugnorgalWikipedia: Tzachi Zamirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tzachi_ZamirTzachi Zamir (born February 13, 1967[1]) is an Israeli philosopher and literary critic specialising in the philosophy of literature, the philosophy of theatre, and animal ethics. He is Professor of English and General & Comparative Literature at the Hebrew University of Jerusalem.Academic careerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tzachi_Zamir#Academic_careerPersonal lifehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tzachi_Zamir#Personal_lifeReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tzachi_Zamir#ReferencesWikipedia: Erejuwa IIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Erejuwa_IIErejuwa II OBE ko jom tiitoonde aadaaji Naajeeriya e ardiiɗo mawɗo Itsekiri mo wonnoo Olu Warri gila 1951 haa 1964 e gila 1966 haa 1986. Ko kanko woni Olu 18ɓo laamu Warri e tiitoonde Ogiame Erejuwa II.Wikipedia: Farah Abdullahi Abdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farah_Abdullahi_AbdiFarah Abdullaahi Abdi (jibinaa ko ñalnde 21. sulyee 1995 to Beledweyne) ko daraniiɗo jojjanɗe aadee.Nguurndam adanɗam e dogdu to Maltahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farah_Abdullahi_Abdi#Nguurndam_adanɗam_e_dogdu_to_MaltaNguurndam neɗɗo Abdi ko juulɗo, ko debbo mbayliigu.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Farah_Abdullahi_Abdi#Nguurndam_neɗɗo_Abdi_ko_juulɗo,_ko_debbo_mbayliigu.[2]Njeenaaje Njeenaari jam hakkunde leyɗeele to Bremen ndi fedde nde wonaa laamuyankoore Almaañ, Stiftung «die Schwelle»[5] rokki ɗum. njeenaari laamɗo leydi Angalteer wonande sukaaɓe ardiiɓe Forbes 30 e 30 e nder Orop 2017[12]https://ff.wikipedia.org/wiki/Farah_Abdullahi_Abdi#Njeenaaje_Njeenaari_jam_hakkunde_leyɗeele_to_Bremen_ndi_fedde_nde_wonaa_laamuyankoore_Almaañ,_Stiftung_«die_Schwelle»[5]_rokki_ɗum._njeenaari_laamɗo_leydi_Angalteer_wonande_sukaaɓe_ardiiɓe_Forbes_30_e_30_e_nder_Orop_2017[12]Wikipedia: Olu Esigiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olu_EsigieOlu Esigie ko laamɗo aadaaji Itsekiri.[1] O lomtii baaba makko Ogiame, Olu Ojoluwa caggal maayde makko.Wikipedia: Olu Ginuwa IIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olu_Ginuwa_IIOlu Ginuwa II ko jom tiitoonde aadaaji Naajeeriya e hooreejo mawɗo Itsekiri mo wonnoo Olu mo Warri gila 1936 haa 1949.[1][2] Ko kanko woni Olu 17 Laamaandi Warri e tiitoonde Ogiame Ginuwa II.Wikipedia: Olu Ijijenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olu_IjijenOlu Ijijen (Ogbowuru) jibinaa ko Olu Ginuwa.[1] Kanko woni Olu 2ɓo Warri.Wikipedia: Olu Iramehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olu_IrameOlu Irame ko laamɗo aadaaji Naajeeriya mo woni Olu 3ɓo Warri.[1] Ko kanko woni ɓiɗɗo ɗiɗaɓo Olu Ginuwa, o lomtii miñiiko Olu Ogbowuru, o woni Olu tataɓo Warri.Wikipedia: Timothy Lauro Squire Spriggehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Timothy_Lauro_Squire_SpriggeTimothy Lauro Squire Sprigge (14 lewru Yarkomaa 1932 – 11 lewru Siilo hitaande 2007), ko heewi wiyeede ko T. L.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Timothy_Lauro_Squire_Sprigge#NguurndamGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Timothy_Lauro_Squire_Sprigge#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Timothy_Lauro_Squire_Sprigge#TuugnorgalWikipedia: Penny A. Weisshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Penny_A._WeissPenny A. Weiss ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Saint Louis ganndiraaɗo golle mum e geɗe rewɓe.Jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Penny_A._Weiss#Jaŋde_e_golleBinndanɗe cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Penny_A._Weiss#Binndanɗe_cuɓaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Penny_A._Weiss#TuugnorgalWikipedia: Mary K. Trigghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_K._TriggMary K. Trigg (jibinaa ko e hitaande 1955)[1] ko jannginoowo, binndoowo, ganndo Ameriknaajo.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_K._Trigg#NguurndamTeffolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_K._Trigg#TeffolBindihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_K._Trigg#BindiNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_K._Trigg#NjeenaajeJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_K._Trigg#JaangirdeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_K._Trigg#TuugnorgalWikipedia: Suzanne M. Staufferhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suzanne_M._StaufferSuzanne M. Stauffer (jibinaa ko e hitaande 1957) ko jannginoowo cemmbinɗo, to duɗal jaaɓi haaɗtirde to Louisiana.Jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suzanne_M._Stauffer#Jaŋde_e_golleFeddeeji karallaagalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suzanne_M._Stauffer#Feddeeji_karallaagalBinndanɗe cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suzanne_M._Stauffer#Binndanɗe_cuɓaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suzanne_M._Stauffer#TuugnorgalWikipedia: Gesine Spießhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gesine_Spie%C3%9FGesine Spieß (1945–2016) ko jannginoowo Almaañnaajo to duɗal jaaɓi haaɗtirde ganndal kuuɓtodinngal to Erfurt (Fachhochschule Erfurt) ɗo o jannginii ko faati e jinnaaɓe. E hitaande 1988, o wonti gardiiɗo rewɓe gadano to Düsseldorf ɗo o ƴetti peeje ngam ɓamtaare rewɓe e nder wuro ngo.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gesine_Spie%C3%9F#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gesine_Spie%C3%9F#TuugnorgalWikipedia: Harriet Margareta Siliushttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harriet_Margareta_SiliusHarriet Margareta Silius (jibinaa ko ñalnde 25 lewru bowte hitaande 1948) ko jannginoowo Finlande to bannge jaŋde rewɓe.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harriet_Margareta_Silius#TuugnorgalWikipedia: Sue Scotthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sue_ScottSue Scott ko ganndo renndoyankeewo e feministe Angalteer, mo wiɗtooji mum ɓuri teeŋtude ko e jokkondiral, e jinnaaɓe e riis. Ko o porfeseer njillu to duɗal jaaɓi haaɗtirde Newcastle, kadi ko o porfeseer tedduɗo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Helsinki.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sue_Scott#KugalYiytu Renndohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sue_Scott#Yiytu_RenndoDefte cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sue_Scott#Defte_cuɓaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sue_Scott#TuugnorgalWikipedia: Alexandra Rutherfordhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexandra_RutherfordAlexandra Rutherford ko jannginoowo ganndal hakkille to duɗal jaaɓi haaɗtirde York to bannge daartol e miijo ganndal hakkille, kadi ko kanko winndi deftere wiyeteende Beyond the Box: Karallaagal B. F.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexandra_Rutherford#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexandra_Rutherford#KugalTeffolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexandra_Rutherford#TeffolBinndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexandra_Rutherford#BinndanɗeJaayɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexandra_Rutherford#JaayɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexandra_Rutherford#TuugnorgalWikipedia: Ralph Iwowarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ralph_IwowariRalph Michael Iwowari, walla Mein VII (1930 – 2013), ko Amanyanabo, walla laamɗo aadaaji Nembe-Bassambiri, gooto e taƴe Laamu Nembe e nder Diiwaan Bayelsa, Naajeeriya.Wikipedia: Oko Jumbohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oko_JumboMawɗo Oko Jumbo (maayi 1891) ko Ijaw mawɗo iwdi maccuɓe e nder Laamu Bonny, diiwaan e nder Delta Niiseer, hannde jeyaa ko e Diiwaan Rivers, Najeriya. Duuɓi keewɗi e teeminannde 19ɓiire ko kanko woni laamɗo Bonny baawɗo golle.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oko_Jumbo#ƁawoHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oko_Jumbo#HimobeWikipedia: Eyo Honesty IIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyo_Honesty_IIEyo Honesty II (jiyaaɗo Eyo Eyo Nsa; hedde 1788-1835) ko laamɗo wuro Creek tuggi hitaande 1835 haa o maayi ñalnde 3 lewru Duujal hitaande 1858. Wuro Creek ina jeyaa e gure-dowlaaji Efik e nder diiwaan Calabar ɓooyɗo e nder maayo Biafra.Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Maiwada Galadimahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maiwada_GaladimaLaamiiɗo maako Maiwada Raphael Galadima (11 Noowammbar 1954 - 26 Oktoobar 2018) laati laamiiɗo Laamiiɗo Adara,[1][2] lesdi aadaaji Naajeeriya haa woyla lesdi Kaduna, Naajeeriya. O anndiranoo ko tiitoonde Agom Adara III.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maiwada_Galadima#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maiwada_Galadima#KugalLaamu e maaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maiwada_Galadima#Laamu_e_maaydeWikipedia: Yuna (singer)https://ff.wikipedia.org/wiki/Yuna_(singer)Yunalis binti Mat Zara'ai (jawi: يوناليس بنت مد ظراعي ; jibinaa ko ñalnde 14 noowammbar 1986[2]), anndiraaɗo to bannge karallaagal Yuna, ko jimoowo leydi Malesi. Feññinagol makko gadanol ngol ari ko e nafoore viral e jimɗi makko ɗi o yaltini e Myspace, ɗi keɓi ko ina ɓura miliyoŋaaji 1 pije.Jaangirde Yuna janngi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Derma, Kangar, Perlis e duɗal jaaɓi haaɗtirde USJ 4 Subang Jaya, Selangor. Caggal ɗuum, Yuna naati duɗal jaaɓi haaɗtirde MARA to Shah Alam, ɗo o janngi jaŋde sariya to duɗal jaaɓi haaɗtirde sariya.[3] E hitaande 2009, o heɓi bakkaa makko e jaŋde sariya (Hons.).[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Yuna_(singer)#Jaangirde_Yuna_janngi_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Derma,_Kangar,_Perlis_e_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_USJ_4_Subang_Jaya,_Selangor._Caggal_ɗuum,_Yuna_naati_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_MARA_to_Shah_Alam,_ɗo_o_janngi_jaŋde_sariya_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_sariya.[3]_E_hitaande_2009,_o_heɓi_bakkaa_makko_e_jaŋde_sariya_(Hons.).[4]Kugal 2001–2010: Fuɗɗoode e nafoore adannde Yuna fuɗɗii winndude jimɗi mum ko nde o yahrata e duuɓi 14, o fuɗɗii waɗde jimɗi ko e duuɓi 19 caggal nde o janngi no fijirta gitaar. O waɗii jeewte akustik keewɗe e kewuuji e nder nokkuuji keewɗi e nder leydi Malesi gila 2006. E hitaande ndee tan, o waɗii audition ngam waɗde season gadano One in a Million, o naati e 40 top round hade makko ittude e kawgel ngel.https://ff.wikipedia.org/wiki/Yuna_(singer)#Kugal_2001–2010:_Fuɗɗoode_e_nafoore_adannde_Yuna_fuɗɗii_winndude_jimɗi_mum_ko_nde_o_yahrata_e_duuɓi_14,_o_fuɗɗii_waɗde_jimɗi_ko_e_duuɓi_19_caggal_nde_o_janngi_no_fijirta_gitaar._O_waɗii_jeewte_akustik_keewɗe_e_kewuuji_e_nder_nokkuuji_keewɗi_e_nder_leydi_Malesi_gila_2006._E_hitaande_ndee_tan,_o_waɗii_audition_ngam_waɗde_season_gadano_One_in_a_Million,_o_naati_e_40_top_round_hade_makko_ittude_e_kawgel_ngel.Yuna e hitaande 2010 Yuna, haa jooni, ko sosiyetee toppitiiɗo diisnondiral e njuɓɓudi indie-Pop yiyti ɗum to Amerik. Ɓe njalti e laana ndiwoowa feewde leydi Malesi ngam waawde faamnude mo yo o siynu e maɓɓe, caggal ɗuum ɓe njokki e heɓde mo nanondiral e Fader Label, fedde diisnondiral jooɗiinde to New York, e lewru feebariyee 2011.[6] O yaltini EP makko gadano to Amerik, Decorate, to Amerik e lewru marse 2011.[7]https://ff.wikipedia.org/wiki/Yuna_(singer)#Yuna_e_hitaande_2010_Yuna,_haa_jooni,_ko_sosiyetee_toppitiiɗo_diisnondiral_e_njuɓɓudi_indie-Pop_yiyti_ɗum_to_Amerik._Ɓe_njalti_e_laana_ndiwoowa_feewde_leydi_Malesi_ngam_waawde_faamnude_mo_yo_o_siynu_e_maɓɓe,_caggal_ɗuum_ɓe_njokki_e_heɓde_mo_nanondiral_e_Fader_Label,_fedde_diisnondiral_jooɗiinde_to_New_York,_e_lewru_feebariyee_2011.[6]_O_yaltini_EP_makko_gadano_to_Amerik,_Decorate,_to_Amerik_e_lewru_marse_2011.[7]2013-2015: Jamma Yuna yaltinii albom mum ɗiɗaɓo hakkunde leyɗeele, Nocturnal ñalnde 29 lewru Oktoobar 2013, ko Verve Records.[12] "Miɗo yiɗi aɗa hoota" e rapper Vietnamnaajo, Derez yalti e "Love & Hip Hop: New York" ñalnde 20 lewru Yarkomaa 2014. Ñalnde 9 lewru Yarkomaa 2014, Yuna weltiniri Jimmy Kimmel Live! suudu, ngam ƴellitde albom makko keso, Nocturnal.[13] O waɗii jimɗi "Falling" e "Rescue" e ballal fedde wiyeteende.https://ff.wikipedia.org/wiki/Yuna_(singer)#2013-2015:_Jamma_Yuna_yaltinii_albom_mum_ɗiɗaɓo_hakkunde_leyɗeele,_Nocturnal_ñalnde_29_lewru_Oktoobar_2013,_ko_Verve_Records.[12]_"Miɗo_yiɗi_aɗa_hoota"_e_rapper_Vietnamnaajo,_Derez_yalti_e_"Love_&_Hip_Hop:_New_York"_ñalnde_20_lewru_Yarkomaa_2014._Ñalnde_9_lewru_Yarkomaa_2014,_Yuna_weltiniri_Jimmy_Kimmel_Live!_suudu,_ngam_ƴellitde_albom_makko_keso,_Nocturnal.[13]_O_waɗii_jimɗi_"Falling"_e_"Rescue"_e_ballal_fedde_wiyeteende.2016-2018: Faandaare Ñalnde 20 mee 2016, Yuna yaltini albom mum cakkitiiɗo biyeteeɗo Chapters rewrude e Verve Records. Albom oo ina waɗi ballondiral hakkunde Usher e Jhené Aiko e DJ Premier. Haa e lewru Duujal 2016, albom oo suɓaama e Billboard e nokku 7ɓo e nder cuɓagol mum 2016 ngam albom R&B ɓurɗo moƴƴude.[18] Yuna heɓi njeenaari diga deftere limngal lesdi Malaysi ngam albom R&B arandewol limtaago nder 10 limngal Billboard nder lesdi Amerika.[19]https://ff.wikipedia.org/wiki/Yuna_(singer)#2016-2018:_Faandaare_Ñalnde_20_mee_2016,_Yuna_yaltini_albom_mum_cakkitiiɗo_biyeteeɗo_Chapters_rewrude_e_Verve_Records._Albom_oo_ina_waɗi_ballondiral_hakkunde_Usher_e_Jhené_Aiko_e_DJ_Premier._Haa_e_lewru_Duujal_2016,_albom_oo_suɓaama_e_Billboard_e_nokku_7ɓo_e_nder_cuɓagol_mum_2016_ngam_albom_R&B_ɓurɗo_moƴƴude.[18]_Yuna_heɓi_njeenaari_diga_deftere_limngal_lesdi_Malaysi_ngam_albom_R&B_arandewol_limtaago_nder_10_limngal_Billboard_nder_lesdi_Amerika.[19]Naalankaagal Sifaa jimɗi Yuna ina jogii daande soprano lirik ɓuuɓnde.[40] O meeɗii siftinde jimɗi makko ko "ko jokkere enɗam hakkunde Mary Poppins e Coldplay".[41] O faamnini dow ngal ɗoo sifaa e mbaadi jimɗi makko, "Mi waawataa hoolaade yimɓe ina njokki e ɗuum haa jooni! Ko ɗum yeewtere nde njoginoomi e, hono, hello am Myspace music page duuɓi jeeɗiɗi jooni. Kono eey, ko njiɗnoo-mi wiyde ko Miɗo yiɗi naatnude geɗe keewɗe ceertuɗe e nder jimɗi am, kadi, aɗa anndi, jogaade hakkille e nuunɗal e nder jimɗi ɗii kadi, kono miɗo woni pop e sahaa gooto."[42]https://ff.wikipedia.org/wiki/Yuna_(singer)#Naalankaagal_Sifaa_jimɗi_Yuna_ina_jogii_daande_soprano_lirik_ɓuuɓnde.[40]_O_meeɗii_siftinde_jimɗi_makko_ko_"ko_jokkere_enɗam_hakkunde_Mary_Poppins_e_Coldplay".[41]_O_faamnini_dow_ngal_ɗoo_sifaa_e_mbaadi_jimɗi_makko,_"Mi_waawataa_hoolaade_yimɓe_ina_njokki_e_ɗuum_haa_jooni!_Ko_ɗum_yeewtere_nde_njoginoomi_e,_hono,_hello_am_Myspace_music_page_duuɓi_jeeɗiɗi_jooni._Kono_eey,_ko_njiɗnoo-mi_wiyde_ko_Miɗo_yiɗi_naatnude_geɗe_keewɗe_ceertuɗe_e_nder_jimɗi_am,_kadi,_aɗa_anndi,_jogaade_hakkille_e_nuunɗal_e_nder_jimɗi_ɗii_kadi,_kono_miɗo_woni_pop_e_sahaa_gooto."[42]Njeenaaje e noddaali Winndannde mawnde : Doggol njeenaaje e nominaasiyoŋaaji ɗi Yuna heɓiNjeenaaje e noddaali Winndannde mawnde : Doggol njeenaaje e nominaasiyoŋaaji ɗi Yuna heɓi Diskogaraafi Winndannde mawnde: Diskogaraafi Yuna Albomuuji suudu winndere Yuuna (2012) Jamma (2013) Faandaare (2016) Boɗeejo (2019) Y5 (2022) EPs hakkunde leyɗeele Fawne (2011) Laabi jeegom (2013) Y1 (2022) Y2 (2022) Y3 (2022) Y4 (2022) Albomuuji leydi Malesi Fawne (2010) Terukir bintang (2012) Kaɓirɗe (2015) Turuuji Jaɓɓungal ndunngu (2012) Jaɓɓungal jamma (2014) Jaɓɓungal Faandaare (2016) Jaɓɓungal ɓalewal (2019) [59] Jaɓɓungal Yunawer/Aasi (2023)https://ff.wikipedia.org/wiki/Yuna_(singer)#Njeenaaje_e_noddaali_Winndannde_mawnde_:_Doggol_njeenaaje_e_nominaasiyoŋaaji_ɗi_Yuna_heɓiNjeenaaje_e_noddaali_Winndannde_mawnde_:_Doggol_njeenaaje_e_nominaasiyoŋaaji_ɗi_Yuna_heɓi_Diskogaraafi_Winndannde_mawnde:_Diskogaraafi_Yuna_Albomuuji_suudu_winndere_Yuuna_(2012)_Jamma_(2013)_Faandaare_(2016)_Boɗeejo_(2019)_Y5_(2022)_EPs_hakkunde_leyɗeele_Fawne_(2011)_Laabi_jeegom_(2013)_Y1_(2022)_Y2_(2022)_Y3_(2022)_Y4_(2022)_Albomuuji_leydi_Malesi_Fawne_(2010)_Terukir_bintang_(2012)_Kaɓirɗe_(2015)_Turuuji_Jaɓɓungal_ndunngu_(2012)_Jaɓɓungal_jamma_(2014)_Jaɓɓungal_Faandaare_(2016)_Jaɓɓungal_ɓalewal_(2019)_[59]_Jaɓɓungal_Yunawer/Aasi_(2023)Wikipedia: Isobelle Ann Dods-Withershttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isobelle_Ann_Dods-WithersIsobelle Ann Dods-Withers (jibinaa ko Dods; 5 feebariyee 1876 - 13 lewru juko 1939) ko naalanke Ecoppinaajo nebam e pastel, ganndiraaɗo nate mum e gure e gure to fuɗnaange Orop.[1][2]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isobelle_Ann_Dods-Withers#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isobelle_Ann_Dods-Withers#TuugnorgalWikipedia: Helen Sofie Dohlmannhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_Sofie_DohlmannHelen Sofie Dohlmann (21 oktoobar 1870 – 27 mee 1942 ?) ko ñeeñoowo Danemarknaajo.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_Sofie_Dohlmann#NguurndamGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_Sofie_Dohlmann#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_Sofie_Dohlmann#TuugnorgalWikipedia: Şenay Özdemirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C5%9Eenay_%C3%96zdemirŞenay Özdemir (jibinaa ko ñalnde 18 mee 1969) ko yeewtanoowo tele, jaaynoowo, winndiyanke, daraniiɗo hakkeeji rewɓe, iwdi Turki.Golle e nder jaayɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C5%9Eenay_%C3%96zdemir#Golle_e_nder_jaayɗeDaraniiɗo hakkeeji rewɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C5%9Eenay_%C3%96zdemir#Daraniiɗo_hakkeeji_rewɓeMiijooji e golle makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C5%9Eenay_%C3%96zdemir#Miijooji_e_golle_makkoNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C5%9Eenay_%C3%96zdemir#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C5%9Eenay_%C3%96zdemir#TuugnorgalWikipedia: SZAhttps://ff.wikipedia.org/wiki/SZASolána Imani Rowe (jibinaa ko ñalnde 8 noowammbar 1989), ganndiraaɗo SZA (/ˈsɪzə/ SIZ-ə), ko jimoowo-yimoowo Ameriknaajo. O adii heɓde anndinde ko e EP makko See.Wikipedia: Sufia Khatunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sufia_KhatunSufia Khatun (Bengali: সুফিয়া খাতুন) (May 1922 – 7 Yarkoma 2023) ko winndiyanke, golloowo renndo. O heɓi njeenaari binndol Akademi Bangla e hitaande 2021.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sufia_Khatun#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sufia_Khatun#TuugnorgalWikipedia: Princess Lalla Hanila bint Mamounhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Princess_Lalla_Hanila_bint_MamounLaamiiɗo Lalla Hanila bint Mamoun ko debbo gadano Mohammed V mo Marok, laaminooɗo gila 1927 haa 1961. Lalla Hanila ko yumma laamɗo Lalla Faatima Zohra.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Princess_Lalla_Hanila_bint_Mamoun#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Princess_Lalla_Hanila_bint_Mamoun#TuugnorgalWikipedia: Sana'a Shaikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sana%27a_ShaikSana'a Shaik ko jibinaaɗo to Afrik worgo, fiyoowo filmuuji e teleeji, jooɗiiɗo to leydi Ostarali.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sana%27a_Shaik#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sana%27a_Shaik#KugalFilmogaraafi feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sana%27a_Shaik#Filmogaraafi_feccereTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sana%27a_Shaik#TuugnorgalWikipedia: Doll's Eyeshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Doll%27s_EyesGite puccu ko natal Ellen Gallagher waɗi e hitaande 1992. Ko e nder mooftirgel galle naalankaagal Rose to Waltham, to Massachusetts.Lintelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Doll%27s_Eyes#LintelTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Doll%27s_Eyes#TariyaJaɓɓugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Doll%27s_Eyes#JaɓɓugoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Doll%27s_Eyes#TuugnorgalWikipedia: V. Mohini Girihttps://ff.wikipedia.org/wiki/V._Mohini_GiriV. Mohini Giri (15 lewru Yarkomaa 1938[2] – 19 lewru Duujal 2023)[3] ko golloowo e golloowo renndo Inndo, ko kanko wonnoo hooreejo fedde toppitiinde golle renndo, woni fedde toppitiinde golle renndo to New Delhi.Nguurndam adanɗam e mbaydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/V._Mohini_Giri#Nguurndam_adanɗam_e_mbaydiKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/V._Mohini_Giri#KugalWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/V._Mohini_Giri#WadeBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/V._Mohini_Giri#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/V._Mohini_Giri#TuugnorgalWikipedia: María del Carmen García Herrerohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mar%C3%ADa_del_Carmen_Garc%C3%ADa_HerreroMaría del Carmen García Herrero (jibinaa ko ñalnde 6 abriil 1959, to Madrid) ko hooreejo daartol jamaanu hakkundeejo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Saragosa.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mar%C3%ADa_del_Carmen_Garc%C3%ADa_Herrero#TuugnorgalWikipedia: Fatemeh Sepehrihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatemeh_SepehriFatemeh Sepehri (farse: فاطمه سپهری; jibinaa ko 1964) ko daraniiɗo politik e jojjanɗe rewɓe, kadi ko kasoo politik ummoriiɗo leydi Iraan.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatemeh_Sepehri#Nguurndam_neɗɗoGolle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatemeh_Sepehri#Golle_politikWikipedia: Christine Downinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christine_DowningChristine Downing (jibinaa ko ñalnde 21 marse 1931) ko ganndo, jannginoowo, binndoowo e fannuuji miijooji, diine, ganndal luggiɗngal, e ganndal rewɓe.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christine_Downing#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christine_Downing#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christine_Downing#Nguurndam_neɗɗoBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christine_Downing#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christine_Downing#TuugnorgalWikipedia: Marilyn Gayle Hoffhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marilyn_Gayle_HoffMarilyn Gayle Hoff (jibinaa ko e hitaande 1942), anndiraaɗo kadi Marilyn Gayle, ko Ameriknaajo binndoowo, binndoowo jimɗi, jannginoowo, e daraniiɗo golle. Binndol makko ina jeyaa e defte Dink’s Blues, Rose, e Free Ride, kam e deftere nde o winndi e makko, wiyeteende “Yaltin deftere maa: bayyinde hoore mum e njoɓdi lowre.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marilyn_Gayle_Hoff#NguurndamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marilyn_Gayle_Hoff#KugalGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marilyn_Gayle_Hoff#GolleGolle bayyinaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marilyn_Gayle_Hoff#Golle_bayyinaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marilyn_Gayle_Hoff#TuugnorgalWikipedia: Sinéad O'Connorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sin%C3%A9ad_O%27ConnorShuhada' Sadaqat[a] (jibinaa ko Sinéad Marie Bernadette O'Connor desaambar 1966 26 sulyee 2023) ko jimoowo, winndiyanke, e golloowo Irlande. Albom makko gadano, The Lion and the Cobra, yalti ko e hitaande 1987, o heɓi njeenaari e nder winndere ndee.Kitaale 1980https://ff.wikipedia.org/wiki/Sin%C3%A9ad_O%27Connor#Kitaale_1980Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sin%C3%A9ad_O%27Connor#HimobeWikipedia: Shushanik Kurghinianhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shushanik_KurghinianShushanik Kurghinian (armeniyanke: Շուշանիկ Կուրղինյան; née Popoljian; 18 ut 1876 – 24 noowammbar 1927) ko winndiyanke Armeniyanke, jiɗɗo ƴellitaare renndoyankeewal e nder casta. O siforaama wonde "hokkuɗo daande ɓe ngalaa daande" e hoore makko o yi'i darnde makko e yimre ko "politik luggiɗnde".Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shushanik_Kurghinian#NguurndamCiimtolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shushanik_Kurghinian#CiimtolBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shushanik_Kurghinian#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shushanik_Kurghinian#TuugnorgalWikipedia: Idun (Idũ), or Dũyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idun_(Id%C5%A9),_or_D%C5%A9yaIdun (Idũ), walla Dũya (Dunya, Adong, Lungu, Ungu), ko ɗemngal Plateau ngal seedtaaka no feewi e nder leydi Nijeer. Senngo maggo laaɓtaani, kono ina gasa tawa ko ngo ɓuri ɓadaade Ashe.Gurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idun_(Id%C5%A9),_or_D%C5%A9ya#GureFonolojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idun_(Id%C5%A9),_or_D%C5%A9ya#FonolojiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idun_(Id%C5%A9),_or_D%C5%A9ya#TuugnorgalWikipedia: Rabilu Musahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabilu_Musa19Wikipedia: Yakubu Muhammadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_MuhammadYakubu Mohammed (hono: Yakubu Usmaan Shehu Abubakar El-Nafati[4]) (jibinaa ko ñalnde 25 mars 1973) ko fijoowo, peewnoowo, gardo, jimoowo e winndiyanke binndol Naajeeriya. Ko o ammbasadeer Globacom,[5] ammbasadeer SDGs e sahaa gooto, ammbasadeer Nescafe Beverage.Wikipedia: Ali jitahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_jitaAli Isah JitahaalN (jibinaa ko ñalnde 15 sulyee 1983), anndiraa tan ko Ali Jita. ko jimoowo, winndiyanke e jimoowo Naajeeriya.Wikipedia: Claudine Marie Clairehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Claudine_Marie_ClaireClaudine Marie Claire Loquen (jibinaa ko e hitaande 1965), anndiraaɗo Claudine Loquen [Klodin loʊkən], ko pentoowo Faraysenaajo e mbaadi naïf.[1]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Claudine_Marie_Claire#NguurndamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Claudine_Marie_Claire#KugalTiitooɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Claudine_Marie_Claire#TiitooɗeKoolol solohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Claudine_Marie_Claire#Koolol_soloSalonuuji Parihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Claudine_Marie_Claire#Salonuuji_PariKoolol pellehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Claudine_Marie_Claire#Koolol_pelleBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Claudine_Marie_Claire#BibliografiTeskorɗe e tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Claudine_Marie_Claire#Teskorɗe_e_tuugnorgalWikipedia: Ado Isa Gwanjahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ado_Isa_GwanjaAdo Isah GwanjaprononciationN (jibinaa ko ñalnde 22 lewru Yarkomaa 1990) ko jimoowo, fijoowo e nder filmuuji leydi Najeriya to bannge worgo, anndiraaɗo Kannywood.[2] Gwanja ko yimoowo anndaaɗo, jimɗi mum ina keewi no feewi haa teeŋti e rewɓe e sukaaɓe to Fuɗnaange leydi Najeriya.Wikipedia: Umar Gombehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umar_GombeUmar Sani Labaran, anndiraaɗo kadi Umar Gombe (jibinaa ko ñalnde 5 abriil 1983, to Gombe, e nder diiwaan Gombe, leydi Najeriya) ko fijoowo, fijoowo, e gardo[1] mo Naajeeriya waɗi, o yalti e ko ɓuri teemedere filmuuji kam e limoore... teleeji e kollirɗe komedi.Wikipedia: Falalu Abubakar Daurayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Falalu_Abubakar_DaurayiFalalu Abubakar Dorayi anndiraaɗo kadi Falalu A. Dorayi (jibinaa ko 4 lewru Yarkomaa 1977) ko gardiiɗo filmuuji, peewnoowo, binndoowo, fijoowo filmuuji.Wikipedia: Nuhu Abdullahi Balarabehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nuhu_Abdullahi_BalarabeNuhu Abdullahi BalarabepronunciationN (jibinaa ko ñalnde 3 lewru Yarkomaa 1991) ko fijoowo filmuuji, peewnoowo e politik [2] jibinaaɗo e mawnuɗo e nder diiwaan Kano. Nuhu ina jeyaa e ɓurɓe waawde fiyde Kannywood, omo fijira e filmuuji Hausa e Engele fof.Wikipedia: Reba Mayburyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Reba_MayburyReba Maybury (jibinaa ko e hitaande 1990), anndiraaɗo kadi debbo biyeteeɗo Rebecca,[1] ko naalanke Angalteer-Pakistanaajo.[2][3]Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Reba_Maybury#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKoololhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Reba_Maybury#KoololKoolol pellehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Reba_Maybury#Koolol_pelleBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Reba_Maybury#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Reba_Maybury#TuugnorgalWikipedia: Ali artworkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_artworkHauwaWikipedia: Guerrilla Girls On Tourhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Guerrilla_Girls_On_TourGuerrilla Girls On Tour ko sosiyetee teyaaɗere njillu mo anndaaka, mo gollal mum woni ƴellitde pijirlooji daraniiɓe, naalankaagal e pijirlooji mbeddaaji jowitiiɗi e feminism e daartol rewɓe. Sosaa ko nde Guerrilla Girls asliiji ɗii peccii e pelle tati ceertuɗe e hitaande 2001, Guerrilla Girls On Tour waɗii jimɗi e nder leyɗeele 17 e dowlaaji 39 Amerik e "Feministe en are funny", "So aɗa waawi daranaade nguleeki: Daartol rewɓe e nguura", "Silence ko fitina" e "Taariindi rewɓe e nder tiyaataar, ɓuuɓɗo".Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Guerrilla_Girls_On_Tour#TariyaTuruujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Guerrilla_Girls_On_Tour#TuruujiLowrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Guerrilla_Girls_On_Tour#LowreJanngugol jokkungolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Guerrilla_Girls_On_Tour#Janngugol_jokkungolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Guerrilla_Girls_On_Tour#TuugnorgalWikipedia: Baaba Arihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baaba_AriBaaba ariWikipedia: Olu Ojoluwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olu_OjoluwaOlu Ojoluwa ko laamɗo aadaaji Itsekiri.[1] O lomtii baaba makko Ogiame, Olu Irame caggal maayde makko.Wikipedia: Olu Omagboye (MiguelOlu Omagboye (Miguelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olu_Omagboye_(MiguelOlu_Omagboye_(MiguelOlu Omagboye ko Olu Warri 12ɓo laamɗo Laamu Warri. O lomtii baaba makko, hono Olu Akenjoye, woni Olu 12ɓo Warri.Wikipedia: Sani Danjahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_DanjaSani Musa Abdullahi, anndiraaɗo Sani Danja walla Danja (jibinaa ko 20 lewru Abriil 1973), ko Naajeeriyaajo, fijoowo filmuuji, peewnoowo, gardo, jimoowo, e jimoowo.[2][3] O tawtoraama Kannywood e Nollywood fof.Wikipedia: Olu Omoluyirihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olu_OmoluyiriOlu Omoluyiri woni Olu 9ɓo nder laamu Warri Naajeeriya mo duuɓi cakaari, laamiiɗo yimɓe Itsekiri e ɓe ngonaa Itsekiri nder laamu nguu. Olu Oyenakpagha (Olu Obanighenren), Olu 8ɓo Laamu Warri e ɓiy Olu Atuwatse I (Olu Dom Domingos), Olu 7ɓo Warri.Wikipedia: Rukayya dawayyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rukayya_dawayyaRukayya Umar Dawaiya (jibinaa ko ñalnde 17 lewru Oktoobar 1985) ko neɗɗo Naajeeriya, fijoowo filmo Kannywood, jeyaaɗo to diiwaan Kano, Naajeeriya.Wikipedia: Rabilu afolabihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabilu_afolabiRabiu Afolabi (jibinaa ko 18 abriil 1980) ko Naajeeriyaajo gonnooɗo fuku koyɗe, o fijiraa ko no diɗɗal hakkundeewal.Wikipedia: Rabilu baitahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabilu_baitaJe lesdi feereWikipedia: Pamela Brooks Gannhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pamela_Brooks_GannPamela Brooks Gann wonnoo ko hooreejo nayaɓo e nder joy hooreeɓe duɗal jaaɓi haaɗtirde Claremont McKenna to Kaliforni.[1] O wonti hooreejo leydi ñalnde 1 sulyee 1999, o woni hooreejo leydi haa ñalnde 30 sulyee 2013.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pamela_Brooks_Gann#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pamela_Brooks_Gann#TuugnorgalWikipedia: Ibrahim Danda Rabiuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Danda_RabiuIbrahim Danda RabiupronunciationR (jibinaa ko ñalnde 15 lewru marse 1991) ko balloowo fuku koyɗe Naajeeriya, o woniino balloowo hakkundeere.Wikipedia: Danielle Newberry Ripichhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Danielle_Newberry_RipichDanielle Newberry Ripich (jibinaa ko ñalnde 4 marse 1945) ko ganndo Ameriknaajo pentiiɗo, gonnooɗo hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde New England, to Maine, tuggi 2006 haa 2017. Omo jogii humpito to bannge ganndal haala e jokkondiral.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Danielle_Newberry_Ripich#TuugnorgalWikipedia: Rabiu Musa kwankwasohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabiu_Musa_kwankwasoMohammed Rabi'u Musa Kwankwaso, FNSE FNIQS (jibinaa ko 21 Oktoobar 1956) ko siyaasaajo Naajeeriya, o laatiima guwerneer diiwaan Kano gila 1999 haa 2003 e hitaande 2011 haa 2015.[1] Caggal nde o dañii wooteeji makko kadi e hitaande 2003, o toɗɗaa jaagorgal gadanal ko fayti e ndeenka leydi ndii, tawi alaa ko o joginoo so wonaa konu, tuggi 2003 haa 2007, e les njiimaandi hooreejo leydi ndii, hono Olusegun Obasanjo.Wikipedia: Sally Kay Masonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sally_Kay_MasonSally Kay Mason (jibinaa ko Viparina; 29 mee 1950)[1] ko gardiiɗo jaŋde Ameriknaajo. O wonti hooreejo 20ɓo (e hooreejo ɗiɗaɓo debbo) duɗal jaaɓi haaɗtirde Iowa to Iowa City, Iowa, ñalnde 1 ut 2007.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sally_Kay_Mason#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sally_Kay_Mason#KugalLuuralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sally_Kay_Mason#LuuralTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sally_Kay_Mason#TuugnorgalWikipedia: Muhammad Rabiuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_RabiuÑalnde 22 lewru bowte hitaande 2013, Rabiu siifondiri nanondiral duuɓi tati e Kuban Krasnodar, tawi ko €2,6M njoɓata.[9][10]Wikipedia: Iderehttps://ff.wikipedia.org/wiki/IdereIdere ko ɗemngal Ibibiyo-Efik e nder leydi Najeriya.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idere#TuugnorgalWikipedia: Barbara Rook Snyderhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Rook_SnyderBarbara Rook Snyder ko ganndo Ameriknaajo, hooreejo fedde duɗe jaaɓi haaɗtirde Amerik. Ko kanko wonnoo hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Case Western Reserve.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Rook_Snyder#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Rook_Snyder#TuugnorgalWikipedia: Igedehttps://ff.wikipedia.org/wiki/IgedeIgede ko ɗemngal haalteengal e nder diiwaan Benue les e diiwaan Cross River, leydi Najeriya, ko 461 000 neɗɗo.[1] Igede ko tatiire ina firta kadi "yimɓe" e "leydi igede" ndi leñol Igede jogii.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igede#TuugnorgalWikipedia: Isyaku Rabiuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isyaku_RabiuAbdul SamadWikipedia: Pamela Trotman Reidhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pamela_Trotman_ReidPamela Trotman Reid ko ganndo ko faati e hakkillaaji Ameriknaajo, gonnooɗo porfeseer, kadi ko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Saint Joseph.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pamela_Trotman_Reid#NguurndamJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pamela_Trotman_Reid#JaangirdeGolle jaŋde e wiɗtoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pamela_Trotman_Reid#Golle_jaŋde_e_wiɗtoojiNjeenaaje cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pamela_Trotman_Reid#Njeenaaje_cuɓaaɗeBinndanɗe cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pamela_Trotman_Reid#Binndanɗe_cuɓaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pamela_Trotman_Reid#TuugnorgalWikipedia: Abdul samad isyaku Rabiuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_samad_isyaku_RabiuAbdul Samad Isyaku Rabiu CFR CON GCON[1] (HeɗtoN; jibinaa ko 4 lewru bowte hitaande 1960) ko jom ngalu, baawɗo moƴƴere e nder leydi Najeriya. Haa hitaande 2024, kanko woni ɗiɗaɓo ɓurɗo alɗude e nder leydi Najeriya.Wikipedia: Igalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/IgalaIgala ko ɗemngal Yoruboid, ko leñol Igala e nder leydi Najeriya kaaldata. E hitaande 1989 ko ina tolnoo e 800 000 neɗɗo ina kaala ɗemngal Igala, ko ɓuri heewde e mum en ko e nder diiwaan Kogi, hay so tawii noon hannde ina hollita wonde limoore haalooɓe Igala ina tolnoo e miliyoŋaaji 1,6 neɗɗo.Fonolojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igala#FonolojiAlkule Igalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igala#Alkule_IgalaHomogaraafiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igala#HomogaraafiijiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igala#TuugnorgalWikipedia: Paula G. Allen-Meareshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paula_G._Allen-MearesPaula G. Allen-Meares (jibinaa ko e hitaande 1948) ko ganndo Ameriknaajo, gonnooɗo hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Illinois Chicago tuggi 2009 haa 2015.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paula_G._Allen-Meares#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paula_G._Allen-Meares#TuugnorgalWikipedia: Bernadette Gray-Littlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bernadette_Gray-LittleBernadette Gray-Little ko gardiiɗo jaŋde pentiiɗo, ko ɓuri jooni ko gardiiɗo jaagorɗe 17ɓo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kansas, ɗo o woni Afriknaajo-Ameriknaajo gadano e debbo gardiiɗo jaagorɗe. O ardii nokku mawɗo duɗal jaaɓi-haaɗtirde ngal to Lawrence, duɗal jaaɓi-haaɗtirde ngal to Kansas City, Salina e Wichita, duɗal Edwards to Overland Park, e nokkuuji goɗɗi saraaji Kansas.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bernadette_Gray-Little#ƁawoDaartol gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bernadette_Gray-Little#Daartol_golleYiilirde e goomuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bernadette_Gray-Little#Yiilirde_e_goomuujiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bernadette_Gray-Little#TuugnorgalWikipedia: Ibuorohttps://ff.wikipedia.org/wiki/IbuoroIbuoro ko ɗemngal Ibibiyo-Efik e nder leydi Najeriya. Ɗemɗe mayri ko Ibuoro tigi-rigi, Ito, Itu Mbon Uzo e Nkari.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibuoro#TuugnorgalWikipedia: Cordelia Ainenehi Agbebakuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cordelia_Ainenehi_AgbebakuCordelia Ainenehi Agbebaku (lewru lewru Yarkoma 1961 - 16 feebariyee 2017) ko ganndo Naajeeriya, gonnooɗo cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Ambrose Alli.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cordelia_Ainenehi_Agbebaku#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cordelia_Ainenehi_Agbebaku#TuugnorgalWikipedia: Aini binti Iderishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aini_binti_IderisDatin Paduka Dato' Aini binti Ideris ko ganndo ko faati e ganndal e daabaaji to leydi Malesi. O wonii cukko hooreejo 8ɓo UPM tuggi 1 lewru Yarkomaa 2016 haa 31 lewru Ut 2020.Njeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aini_binti_Ideris#NjeenaajeTeddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aini_binti_Ideris#TeddungalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aini_binti_Ideris#TuugnorgalWikipedia: Vesna Bedekovićhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vesna_Bedekovi%C4%87Vesna Bedeković (jibinaa ko 22 feebariyee 1966) ko jannginoowo e politik Korowasi, o woniino jaagorgal ko fayti e demokaraasi, ɓesngu, sukaaɓe e politik renndo tuggi lewru sulyee 2019 haa lewru sulyee 2020 e nder kabine Andrej Plenković.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vesna_Bedekovi%C4%87#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolGolle jannginooɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vesna_Bedekovi%C4%87#Golle_jannginooɓeGolle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vesna_Bedekovi%C4%87#Golle_politikNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vesna_Bedekovi%C4%87#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vesna_Bedekovi%C4%87#TuugnorgalWikipedia: Toggle the table of contents Olu Oyenakpagha (Olu Obanighenren)https://ff.wikipedia.org/wiki/Toggle_the_table_of_contents_Olu_Oyenakpagha_(Olu_Obanighenren)Olu Oyenakpagha (Olu Obanighenren) ko Olu 8ɓo Warri laamɗo leñol Itsekiri. O inniraa ko Omonighenren firti ko Prince mo ɓalndu kaŋŋe.Wikipedia: Hyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/HyaHya bullite ko ɗemngal Afro-Asiatic kaaleteengal to worgo Kamerun e diiwanuuji koɗdiiɗi e leydi Nijeer.[1]Hiimoɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hya#HiimoɓeWikipedia: Ibibiohttps://ff.wikipedia.org/wiki/IbibioIbibio ko ɗemngal neeniwal yimɓe Ibibio en e nder leydi Nijeer, jeyaa ko e dental ɗemɗe Ibibio-Efik ɗemɗe Cross River. Innde Ibibio ndee ina huutoree sahaa e sahaa fof e dental ɗemɗe ɗee kala.Peccitagol geɗe leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibibio#Peccitagol_geɗe_leydiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibibio#TuugnorgalWikipedia: Kabiru Rabiuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabiru_RabiuAbdul Samad Isyaku Rabiu CFR CON GCON[1] (HeɗtoN; jibinaa ko 4 lewru bowte hitaande 1960) ko jom ngalu, baawɗo moƴƴere e nder leydi Najeriya. Haa hitaande 2024, kanko woni ɗiɗaɓo ɓurɗo alɗude e nder leydi Najeriya.Wikipedia: Hausa Musichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hausa_MusicHausa en ina njeyaa e leƴƴi ɓurɗi mawnude e nder leydi Nijeer, Niiseer, Gana, Sudaan, Kamerun e nder leyɗeele keewɗe goɗɗe hirnaange e hakkunde Afrik. Gimɗi maɓɓe leñol waɗii geɗal mawngal e ƴellitaare jimɗi Naajeeriya, ɓe mballiri heen geɗe baɗɗe no Goje, fijirde wootere.Wikipedia: Algaitahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AlgaitaAlgaita (ina winndaa kadi alghaita, algayta walla algheita) ko kuutorgal henndu ɓuuɓngal[1] ummoriingal e diiwaan Saheli to Afrik hirnaange-cakaare ngal leƴƴi Bamum,[2] Hausa e Kanuri kuutortoo to Kamerun e Niiseer. Pewnugol maggol ina nanndi e rhaita nannduɗo e oboe e zurna.Wikipedia: Barmani chogehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barmani_chogeHajiya Sa'adatu Ahmad, anndiraaɗo Barmani (1948–2013) ko jimoowo Hausa.[1][2]Wikipedia: Ibrahim narambadahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_narambadaIbraahiima Narambada (1890–1963), anndiraaɗo kadi Narambada Tubali, ko jimoowo e jimoowo Hausa, golloowo e cakkital teeminannde 20ɓiire.[1]Wikipedia: Kakakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/KakakiƳeew kadi taƴre Afrik nde: NafirWikipedia: Kukkumahttps://ff.wikipedia.org/wiki/KukkumaKukkuma (Hawsa: kukuma) ko fijirde tokosere (fotde cm) huutorteende e nder jimɗi Hawsa.[1] Fiddle spike walla spike lute, kuutorgal ngal ina waɗi ɓuuɓri kalaas ɓuuɓndi, tawa wutte (kaɓirgal) ina fawi ɓuuɓri ndii, les mum ina ɓuuɓna bannge gooto ngam waɗde ɓuuɓri.Wikipedia: Lefehttps://ff.wikipedia.org/wiki/LefevaliseejiWikipedia: Harouna Lagohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harouna_LagoHarouna Lago (jibinaa ko e hitaande 1946) ko gonnooɗo boksiyanke Niiseer. Lago tawtoraama Olimpiyaaji 1972 ngam Niiseer.Wikipedia: Harouna pelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harouna_peleHarouna Pale (jibinaa ko ñalnde 16 ut 1957) ko dogoowo Burkinaajo. O tawtoraama 100 meeter worɓe e Olimpiyaaji 1988.Wikipedia: Harouna duaolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harouna_duaolaNiiseerWikipedia: Harouna Diarrahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harouna_DiarraHarouna Diarra (jibinaa ko 26 oktoobar 1978) ko Malinaajo gonnooɗo fuku koyɗe, fiynooɗo ko hakkundeere.Wikipedia: Harouna Bamagohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harouna_BamagoHarouna Bamogo (aarabe : هارونا باموقو) ko burukinaajo fijoowo futbol.Wikipedia: Harouna Garbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harouna_GarbaHarouna Garba (born October 23, 1986) is a Nigerien track hurdler.[1] Garba represented Niger at the 2008 Summer Olympics in Beijing, where he competed for the men's 400 m hurdles.Wikipedia: Harouna iboudohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harouna_iboudoHarouna Ilboudo (jibinaa ko ñalnde 31 desaambar 1986) ko Burkinaajo.[1]Wikipedia: Harouna Abu dembahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harouna_Abu_dembaHarouna Abou Demba Sy (jibinaa ko ñalnde 31 lewru Duujal hitaande 1991) ko kaɓantooɗo fuku koyɗe, o fijirta ko caggal ñaamo. Jibinaa ko Farayse, omo jooɗanii Moritani to bannge aduna.Wikipedia: Harouna Ishola Bellohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harouna_Ishola_BelloVoice (HMV), wonnoo ko flop njulaagu, kono njilluuji makko ɗi o woppataa ɗii ndokki mo innde wonde ko o ɓurɗo waawde weltinde lanndaaji e nder alɗuɓe Naajeeriya. E hitaande 1955, albom makko mo o yaltini e hitaande 1948 yalti caggal maayde Oba Adeboye e nder aksidaa keɓaaɗo e laana ndiwoowa Argonaut G-ALHL mo BOAC huutortoo,[2] albom mo o yaltini oo ɓooyaani ko ɓeydi darnde makko.Wikipedia: Harouna ilerikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harouna_ilerikaHaruna Olatunji Ilerika (27 October 1949 – 4 December 2008) was a Nigerian footballer. Native of Epe, Lagos state, Haruna also attended Lagos city College between 1967 and 1969.Wikipedia: Harouna Abubakarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harouna_AbubakarHaruna Abubakar (6 lewru juko 1952 - 27 lewru feebariyee 2005) ko awokaajo e dawriyanke Naajeeriya, laatinooɗo cukko hooreejo suudu sarɗiiji leydi Naajeeriya e hitaande 1999.Wikipedia: Haruna yakubuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haruna_yakubuHaruna Yakubu (jibinaa ko 24 oktoobar 1955) ko cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde ngam jaŋde ƴellitaare.[1]Wikipedia: Haruna Iddrissuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haruna_IddrissuHaruna Iddrisu (jibinaa ko ñalnde 8 suwee 1970) ko awokaa, politik e jom kippuuji fuku koyɗe, jeyaaɗo e Parlemaa jeeɗiɗaɓo leydi Ganaa, lomtotooɗo Tamale Sud.[1] O wonii hooreejo fedde nde ngam NDC e nder parlemaa leydi Ghana gila lewru Yarkomaa 2017[2][3][4][5], o lomtii mo ko Ato Forson.Wikipedia: Haruna Dodahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haruna_DodaHaruna Doda (jibinaa ko ñalnde 16 lewru Yarkomaa 1975 to Lagos, leydi Nijeer) ko balloowo fuku koyɗe, jooni o woni ko e fiyde e nder diɗɗal ɗiɗaɓal leydi Malta biyeteengal Zebbug Rangers, ɗo o woni e fiyde hakkundeere.Wikipedia: Haruna Baban gidahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haruna_Baban_gidaHaruna Babangida (noddaangoⓘ; jibinaa ko 1 oktoobar 1982) ko Naajeeriyaajo gonnooɗo fuku koyɗe karallo, fijoowo ko winger.Wikipedia: Haruna Moshihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haruna_MoshiHaruna Moshi Shabani (jibinaa ko ñalnde 31 mee 1987) ko ƴaañoowo fuku koyɗe Tansaniyankeejo, ko kañum woni ƴaañoowo hakkunde sukaaɓe Afriknaaɓe.Wikipedia: Lukman Harunahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lukman_HarunaLukman Abdulkarim Haruna prononciationN (jibinaa ko ñalnde 4 lewru Duujal hitaande 1990) ko Naajeeriyaajo gonnooɗo fuku koyɗe, o fijiraa ko hakkundeejo.Wikipedia: Lawal Ningi Harunahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lawal_Ningi_HarunaKomandaajo (retiré) Lawal Ningi Haruna wonnoo ko guwerneer konu leydi Borno, leydi Naajeeriya tuggi lewru ut 1998 haa lewru mee 1999 wakkati laamu Seneraal Abdulsalami Abubakar, o hokki guwerneer siwil cuɓaaɗo Mala Kachalla e lewru mee 1999.[1]Wikipedia: Boni Harunahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boni_HarunaBoni Haruna (jibinaa ko 12 lewru juko hitaande 1957) ko siyaasaajo Naajeeriya, o laati jaagorgal ko feewti e ƴellitaare sukaaɓe leydi Naajeeriya gila 2014 haa 2015. O woniino guwerneer diiwaan Adamawa gila 1999 haa 2007.Wikipedia: IBM Harunahttps://ff.wikipedia.org/wiki/IBM_HarunaIbraahiima Bata Malgwi Haruna (jibinaa ko ñalnde 24 lewru juko hitaande 1940) ko ofisee pentiiɗo e nder konu leydi Nijeer. O woniino Komiseer Fedde Ngenndiije Dentuɗe ngam Kabaaru e Pinal hakkunde 1975 e 1977.Wikipedia: Adamu Harounahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamu_HarounaAbdoulaye Adamou Harouna[3] (mo innde maako kadi anndinaama Harouna Adamou[4]) ko konu Naajeeriya ardinooɗo kuudetaa konuuji ɗi liɓi hooreejo leydi Mamadou Tandja ñalnde 18 lewru feebariyee 2010.[5][6]Wikipedia: Idriss Harounahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idriss_HarounaIdriss HarounaprononciationR (jibinaa ko ñalnde 11 noowammbar 1979) ko gonnooɗo fijoowo fuku koyɗe leydi Najeriya.Wikipedia: Mohammed Harunahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_HarunaMohamed Salem Ould Harouna, lollirɗo Sneïdry (jibinaa ko e hitaande 1950 to Atar) ko Moritaninaajo fukuyanke, gardiiɗo fuku koyɗe.Wikipedia: Haruna Aziz Zeegohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haruna_Aziz_ZeegoHaruna Aziz Zeego suɓaama Senator ngam diiwal Kaduna, lesdi Kaduna, lesdi Naajeeriya, haa fuɗɗam lesdi Naajeeriya, o ɗon ƴaɓɓoo dow laynde lesdi Naajeeriya. O heɓi laamu ko ñalnde 29 mee 1999.Wikipedia: Haruna Mawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haruna_MawaHaruna Mawa ko gardiiɗo fuku koyɗe leydi Uganndaa, gonnooɗo fuku koyɗe. Ko o fijoowo, o fijiraa ko Rayon Sports to Ruwanndaa.Wikipedia: Haruna Garbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haruna_GarbaHaruna Garba (jibinaa ko 17 lewru Yarkomaa 1994) ko Naajeeriyaajo, fijoowo fuku koyɗe.Wikipedia: Haruna kososlohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haruna_kososloHaruna Kasolo Kyeyune is a Ugandan politician. He is the State Minister for Microfinance in the Ugandan Cabinet.Wikipedia: Haruna Jammehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haruna_JammehHaruna Rone Jammeh (jibinaa ko 2 suwee 1991) ko Gammbinaajo fuku koyɗe, o fijiraa ko diɗɗal e nder fedde Hongiriyankoore wiyeteende Szeged II.Wikipedia: Harouna chanongohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harouna_chanongoHaruna Chanongo (jibinaa ko 14 noowammbar 1991) ko Tansaniyanke fukuyanke, fiyoowo fuku koyɗe hakkundeejo.Wikipedia: Haruna Fadhilihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haruna_FadhiliHaruna Fadhili Niyonzima (jibinaa ko ñalnde 5 feebariyee 1990) ko fuku koyɗe Ruwanndaanaajo, o woniino hakkundeejo e nder fedde wiyeteende Al Ta'awon to Libi, kadi ko o kapiteen kippu leydi Ruwanndaa.Wikipedia: Baba of Kanohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baba_of_KanoToggo alluwal loowdiWikipedia: Blood and Hennahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blood_and_HennaHawsaWikipedia: Braids on a bald headhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Braids_on_a_bald_headBraids on a Bald Head ko filmo juutɗo mo Ishaya Bako ardii e hitaande 2010, ko fayti e pinal leñol Hausa. Nde heɓi njeenaari ɓurndi moƴƴude e filmuuji juutɗi e njeenaari 8ɓiire Akademi Filmuuji Afrik.Wikipedia: Dambuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/DambuBraids on a Bald Head ko filmo juutɗo mo Ishaya Bako ardii e hitaande 2010, ko fayti e pinal leñol Hausa. Nde heɓi njeenaari ɓurndi moƴƴude e filmuuji juutɗi e njeenaari 8ɓiire Akademi Filmuuji Afrik.Wikipedia: Gani festivalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gani_festivalansiklopediyaWikipedia: Traditional Hausa medicinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Traditional_Hausa_medicineYan bori ina juula, ina waɗa jeewte e ruuhuuji tuugiiɗi e ñawu ñawɗo oo. Yan bori ina ngoongɗini jogaade ruuhu hay so tawii eɓe njogii ruuhuuji keewɗi inɗe ngam laamaade aduna, ɓe ngoongɗini kadi ruuhuuji ɗi ngalaa inɗe ɗi mbaawi jogaade neɗɗo, ɗi poti laɓɓineede e ɓanndu mum.Wikipedia: Suyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/SuyaNgam nafooje goɗɗe, ƴeew Suya (diisnondiral).Wikipedia: Nahemiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/NahemiaTuugnorgalWikipedia: Yamaltu/Debahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yamaltu/DebaYamaltu/Deba woni nokkuure laamu lesdi Gombe, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro Deba (walla Deba Habe), to bannge worgo-fuɗnaange laamorgo leydi ndii, hono Gombe.Wikipedia: Yama Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yama_MosqueJuulirde Yaama (Aarabe: مسجد اليمه) ko juulirde mahaande e mbaadi mahdi ɓiyleydaagu Sudaan-Saheli, mahiraa ko e hitaande 1962 to Yaama, wuro e nder diiwaan Tahoua, leydi Niiseer.Wikipedia: Yan Dauduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yan_DauduYan daudu ko helmere huutorteende e jamaanu ko adii Lislaam ngam wiyde worɓe hollirooɓe jikkuuji rewɓe e ɗemngal Hausa.[1] Ɓee worɓe e nder renndo Hausa en hannde ina njiyee ko worɓe jiɗɗo walla jiɗɗo worɓe woɗɓe.Wikipedia: Hausa folk-lorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hausa_folk-loreFolk-lore Hausa ko deftere nde Maalam Shaihua winndi, firo mum ko R. Sutherland Rattray, yaltunde e hitaande 1913.Wikipedia: Roy Cleve Abrahamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roy_Cleve_AbrahamSosiyeteeji ceertuɗi e nder leydi AlmaañWikipedia: George Percyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_PercyGeorge Percy Bargery OBE (1 Oktoobar 1876 - 2 Ut 1966) ko misioneer Engele, ganndo ɗemɗe, ummoriiɗo Exeter, Devon.[1]Wikipedia: Olu Oyenakpagha (Olu Obanighenren)https://ff.wikipedia.org/wiki/Olu_Oyenakpagha_(Olu_Obanighenren)Olu Oyenakpagha (Olu Obanighenren) ko Olu 8ɓo Warri laamɗo leñol Itsekiri. O inniraa ko Omonighenren firti ko Prince mo ɓalndu kaŋŋe.Wikipedia: Olu Omagboye (Miguel)https://ff.wikipedia.org/wiki/Olu_Omagboye_(Miguel)Olu Omagboye ko Olu Warri 12ɓo laamɗo Laamu Warri. O lomtii baaba makko, hono Olu Akenjoye, woni Olu 12ɓo Warri.Wikipedia: Yoruba numeralshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yoruba_numeralsE wiyde Lounge,[1] ɗemngal Yoruba ina jogii limre vigesimal (base-20) ɓurnde laaɓtude, tawa ina waɗi ɓeydugol e ittugol e softinde.Wikipedia: Yoruba alphabethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yoruba_alphabetAlkule Yoruba (Yoruba: Álífábẹ́ẹ̀tì Yorùbá) ko alkule ɗiɗi Latin kuutorteeɗe ngam winndude ɗemngal Yuruba, gootel to Niiseriyaa e gootel to Benin koɗdiiɗo. Alkule Yoruba Naajeeriya ina mbaɗi alkule 25, ɗe ngalaa C Q V X Z kono ina ɓeydoo heen Ẹ, Ọ, Ṣ e Gb.Ɓataakeeji Alkule Yorubahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yoruba_alphabet#Ɓataakeeji_Alkule_YorubaAlkule Yoruba (Benein)https://ff.wikipedia.org/wiki/Yoruba_alphabet#Alkule_Yoruba_(Benein)Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yoruba_alphabet#HimobeWikipedia: Western Apoi tribehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Western_Apoi_tribeLeñol Apoi hirnaange ina jooɗii e nder diiwaan Ondo, leydi Najeriya. Leñol ngol (ina wiyee kadi Apoi, Ijo-Apoi walla Apoi-Ijo) ina waɗi koɗki jeenay : Igbobini, Ojuala, Ikpoke, Inikorogha, Oboro, Shabomi, Igbotu, Kiribo e Gbekebo.Pages with ISBN errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_ISBN_errorsWikipedia: Territories of the Aworihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Territories_of_the_AworiTerritoriiji Awori ko feccere e leydi Naajeeriya hoɗɓe e leñol Awori leñol Yoruba, ina kaala ɗemngal Yoruba ceertungal. E aadaaji, Awori ina tawee e Dowlaaji ɗiɗi Naajeeriya: Ogun e Lagos.Terɗe jogiiɗe hoɗɓe teeŋtuɓe Awori en ina mbaawi renndeede e diwanuuji ɗiɗi mawɗi. Ko ɗeen ngoni pelle Awori gadane e Awori sakkitiiɗe. Ina jeyaa e dental Awori gadanal koɗki, Otta, Ado-Odo, Isheri, Otto-Awori, Iddo, Ebute Metta, Apa, Ibereko ekn.https://ff.wikipedia.org/wiki/Territories_of_the_Awori#Terɗe_jogiiɗe_hoɗɓe_teeŋtuɓe_Awori_en_ina_mbaawi_renndeede_e_diwanuuji_ɗiɗi_mawɗi._Ko_ɗeen_ngoni_pelle_Awori_gadane_e_Awori_sakkitiiɗe._Ina_jeyaa_e_dental_Awori_gadanal_koɗki,_Otta,_Ado-Odo,_Isheri,_Otto-Awori,_Iddo,_Ebute_Metta,_Apa,_Ibereko_ekn.Dowla Lagos Awori ina heewi siforeede ko leñol ɓurngol mawnude e nder Lagos, hay so tawii noon jappeere Oba Lagos ndee ummorii ko Benin. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Territories_of_the_Awori#Dowla_Lagos_Awori_ina_heewi_siforeede_ko_leñol_ɓurngol_mawnude_e_nder_Lagos,_hay_so_tawii_noon_jappeere_Oba_Lagos_ndee_ummorii_ko_Benin._===Diiwaan Ogun Yimɓe Awori nder diiwal Ogun ɗon nder diiwal senator Ogun West, feccere nde ɗon mari 37 nder teemerre nder nokkuure man fuu e 31% nder yimɓe diiwal ngal. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Territories_of_the_Awori#Diiwaan_Ogun_Yimɓe_Awori_nder_diiwal_Ogun_ɗon_nder_diiwal_senator_Ogun_West,_feccere_nde_ɗon_mari_37_nder_teemerre_nder_nokkuure_man_fuu_e_31%_nder_yimɓe_diiwal_ngal._===Wikipedia: Oworo dialecthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oworo_dialectOworo (Aworo) ko ɗemngal Yoruba ngal ɓuri haaleede ko e diiwaan Oworo e nder diiwaan Lokoja LGA, e nder diiwaan Kogi Naajeeriya. Ina ɓadii ɗemɗe Abinu (Bunu), Ikiri, Owe, Yagba e Ijumu ɗe kawri e ɗemɗe Okun.Wikipedia: Oduduwa scripthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa_scriptBinndol Oduduwa sosaa ko e hitaande 2016 walla 2017, ko mawɗo Yoruba gooto biyeteeɗo Tolúlàṣẹ Ògúntósìn ngam ɗemngal Yoruba Naajeeriya e Benin. Ògúntósìn wiyi wonde binndol ngol ko mawniiko biyeteeɗo Oduduwa, tafngo Yoruba, holliri mo e nder koyɗi keewɗi tuggi 2011 haa 2016.Galle Ɓataakeeji gooto gootohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa_script#Galle_Ɓataakeeji_gooto_gootoe ehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa_script#e_eb bhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa_script#b_bj jhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa_script#j_jo ohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa_script#o_ogb gbhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa_script#gb_gbd dhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa_script#d_df fhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa_script#f_ft thttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa_script#t_tẹ ẹhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa_script#ẹ_ẹọ ọhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa_script#ọ_ọl lhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa_script#l_lw whttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa_script#w_wu uhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa_script#u_um mhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa_script#m_mn nhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa_script#n_nMi Mihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa_script#Mi_Mih hhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa_script#h_hr rhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa_script#r_rs shttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa_script#s_sṣ ṣhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa_script#ṣ_ṣk khttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa_script#k_kg ghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa_script#g_gy yhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa_script#y_yp p Dijital 0 0https://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa_script#p_p_Dijital_0_01 1https://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa_script#1_12 2https://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa_script#2_23 3https://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa_script#3_34 4https://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa_script#4_45 5https://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa_script#5_56 6https://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa_script#6_67 7https://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa_script#7_78 8https://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa_script#8_89 9 Maandeeji hifen hifenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oduduwa_script#9_9_Maandeeji_hifen_hifenWikipedia: Nigerian braillehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerian_brailleAlkule braille keewɗe ina kuutoree e nder leydi Najeriya. Wonande Engele, Braille Engele Unified ƴettaa.Alkule braille teskinɗe ⠁ (toɓɓe nate-1) ⠃ (toɓɓe nate-12) ⠉ (toɓɓe nate-14) ⠙ (toɓɓe nate-145) ⠑ (toɓɓe nate-15) ⠋ (toɓɓe 1-4) toɓɓe nate-1245) ⠓ (toɓɓe nate-125) ⠊ (toɓɓe nate-24) ⠚ (toɓɓe nate-245) ⠅ (toɓɓe nate-13) ⠇ (nate ɓutte-13 toɓɓe-134) a b c d e f g h i j k l m ⠝ (toɓɓe nate-1345) ⠕ (toɓɓe nate-135) ⠏ (toɓɓe nate-1234) ⠟ (toɓɓe nate-12345) ⠗ (toɓɓe nate-1235) toɓɓe binndol-2345) ⠥ (toɓɓe binndol-136) ⠧ (toɓɓe binndol-1236) ⠺ (toɓɓe binndol-2456) ⠭ (toɓɓe binndol-1346) ⠵n⠠toɓɓe-4i toɓɓe-1356) alaa p q r s t u v w x y z Harfeere ɗemɗe ɗee caggal alkule latin gonɗe e dow mum ɗee ko nii :https://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerian_braille#Alkule_braille_teskinɗe_⠁_(toɓɓe_nate-1)_⠃_(toɓɓe_nate-12)_⠉_(toɓɓe_nate-14)_⠙_(toɓɓe_nate-145)_⠑_(toɓɓe_nate-15)_⠋_(toɓɓe_1-4)_toɓɓe_nate-1245)_⠓_(toɓɓe_nate-125)_⠊_(toɓɓe_nate-24)_⠚_(toɓɓe_nate-245)_⠅_(toɓɓe_nate-13)_⠇_(nate_ɓutte-13_toɓɓe-134)_a_b_c_d_e_f_g_h_i_j_k_l_m_⠝_(toɓɓe_nate-1345)_⠕_(toɓɓe_nate-135)_⠏_(toɓɓe_nate-1234)_⠟_(toɓɓe_nate-12345)_⠗_(toɓɓe_nate-1235)_toɓɓe_binndol-2345)_⠥_(toɓɓe_binndol-136)_⠧_(toɓɓe_binndol-1236)_⠺_(toɓɓe_binndol-2456)_⠭_(toɓɓe_binndol-1346)_⠵n⠠toɓɓe-4i_toɓɓe-1356)_alaa_p_q_r_s_t_u_v_w_x_y_z_Harfeere_ɗemɗe_ɗee_caggal_alkule_latin_gonɗe_e_dow_mum_ɗee_ko_nii_:Binndol Hausa Binndol Hausa Alkule binndol Tappirde tuugnorgal alkule Hausa Ɗemɗe Hausa Binndi jokkondirɗi Siistemaaji jibnaaɓe Binndol Braille Braille Engele Binndol Hausa Hausa ina heenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerian_braille#Binndol_Hausa_Binndol_Hausa_Alkule_binndol_Tappirde_tuugnorgal_alkule_Hausa_Ɗemɗe_Hausa_Binndi_jokkondirɗi_Siistemaaji_jibnaaɓe_Binndol_Braille_Braille_Engele_Binndol_Hausa_Hausa_ina_heenBinndol Igbo Binndol Igbo Alkule binndol Tappirgol alkule Igbo Ɗemɗe Igbo Binndi jokkondirɗi Siistemaaji jibnaaɓe Binndol Braille Braille Engele Binndol Igbo Igbo Braille ina jogiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerian_braille#Binndol_Igbo_Binndol_Igbo_Alkule_binndol_Tappirgol_alkule_Igbo_Ɗemɗe_Igbo_Binndi_jokkondirɗi_Siistemaaji_jibnaaɓe_Binndol_Braille_Braille_Engele_Binndol_Igbo_Igbo_Braille_ina_jogiiBinndol Yoruba Binndol Yoruba Alkule binndol Tappirde alkule Yoruba Ɗemɗe Yoruba Binndi jokkondirɗi Siistemaaji jibnaaɓe Binndol Braille Braille Engele Binndol Yoruba Yoruba Braille kadi ina jogiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerian_braille#Binndol_Yoruba_Binndol_Yoruba_Alkule_binndol_Tappirde_alkule_Yoruba_Ɗemɗe_Yoruba_Binndi_jokkondirɗi_Siistemaaji_jibnaaɓe_Binndol_Braille_Braille_Engele_Binndol_Yoruba_Yoruba_Braille_kadi_ina_jogiiWikipedia: Yoruba namehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yoruba_nameInnde Yorùbá ko innde jeyaande e aadaaji inndeeji ɗi yimɓe Yoruba en e yimɓe haalooɓe ɗemngal Yoruba en kuutortoo ko adii fof e nder leydi Benin, Togo, e Naajeeriya.Kewuuji innde E fuɗɗoode, sukaaɓe worɓe Yorùbá ina inniree ñalnde jeeɗiɗaɓere caggal jibineede mum en, ɓiɗɗo debbo ina inniree ñalnde jeeɗiɗaɓere. Kono hannde, jinnaaɓe ɗiɗo ɓee fof innirtee ko ñalnde jeeɗiɗaɓere walla jeetaɓere. Inɗe sukaaɓe ɓee ina tawee e aadaaji e nder diineeji ɗi fedde Babalawo – almuɓɓe Ifá aadaaji mbaɗata, kono e yontaaji ɓennuɗi ɗii inɗe ina mbaawi kadi ummoraade e inɗe raneeɓe e nder galle, ina heen baaba, yumma, mawɓe, walla banndiraaɓe . Yumma e baaba e banndiraaɓe mawɓe woɗɓe ina mbaawi rokkude cukalel ngel walla sukaaɓe ɓee inɗe mum en ɓurɗe yiɗeede. Ko ɗum waɗi Yorùbá en ina keewi jogaade doggol inɗe juutɗe. Inɗe sukaaɓe ina keewi ummoraade e mawɓe e mawɓe mawɓe cukalel ngel innirtee. Innde nde Babaláwo diini e aadaaji hollirta ko Òrìṣà ardotooɗo cukalel ngel e so tawii cukalel ngel ko taaniraaɓe jibinaaɓe e daɗndo cukalel ngel e geɗe ruuhuyaŋkooje ballooje cukalel ngel heɓde ɗum. Ko adii fof ko kewu keeriiɗo wonande jibnaaɓe tan ɗo inɗe ɗee ndokketee wondude e taƴe ngam ɓiɗɗo oo e jibnaaɓe ɓee e miijooji ko fayti e ko ɓiɗɗo oo foti heɓde ngam heɓde nafoore. Balɗe goɗɗe caggal ɗuum kewu renndo ina waɗi ñalɗi e weltaare, ɓesngu e sehilaaɓe fof ina nodda ngam mawninde gartugol cukalel ngel. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Yoruba_name#Kewuuji_innde_E_fuɗɗoode,_sukaaɓe_worɓe_Yorùbá_ina_inniree_ñalnde_jeeɗiɗaɓere_caggal_jibineede_mum_en,_ɓiɗɗo_debbo_ina_inniree_ñalnde_jeeɗiɗaɓere._Kono_hannde,_jinnaaɓe_ɗiɗo_ɓee_fof_innirtee_ko_ñalnde_jeeɗiɗaɓere_walla_jeetaɓere._Inɗe_sukaaɓe_ɓee_ina_tawee_e_aadaaji_e_nder_diineeji_ɗi_fedde_Babalawo_–_almuɓɓe_Ifá_aadaaji_mbaɗata,_kono_e_yontaaji_ɓennuɗi_ɗii_inɗe_ina_mbaawi_kadi_ummoraade_e_inɗe_raneeɓe_e_nder_galle,_ina_heen_baaba,_yumma,_mawɓe,_walla_banndiraaɓe_._Yumma_e_baaba_e_banndiraaɓe_mawɓe_woɗɓe_ina_mbaawi_rokkude_cukalel_ngel_walla_sukaaɓe_ɓee_inɗe_mum_en_ɓurɗe_yiɗeede._Ko_ɗum_waɗi_Yorùbá_en_ina_keewi_jogaade_doggol_inɗe_juutɗe._Inɗe_sukaaɓe_ina_keewi_ummoraade_e_mawɓe_e_mawɓe_mawɓe_cukalel_ngel_innirtee._Innde_nde_Babaláwo_diini_e_aadaaji_hollirta_ko_Òrìṣà_ardotooɗo_cukalel_ngel_e_so_tawii_cukalel_ngel_ko_taaniraaɓe_jibinaaɓe_e_daɗndo_cukalel_ngel_e_geɗe_ruuhuyaŋkooje_ballooje_cukaKoolondiral e nafoore inɗe Inɗe Yorùbá ina keewi ƴeewteede no feewi e nder yontere hade kewu innde, nde tawnoo hakkille mawɗo ina waɗee e suɓaade innde nde hollirtaa kala sifaa bonɗo walla bonɗo. E konngol goɗɗol, suɓaade innde nde wonnoo ko gujjo walla bonɗo wonande cukalel Yorùbá, ƴeewtaaka no miijo hakkille nii, sibu ɗum (e fawaade e filosof Yorùbá) ina waawi addande cukalel ngel mawnude haa wonta gujjo walla bonɗo. Yorùbá en ina cikki wonde jogiiɓe innde ɓennuɓe ina njogii batte e batte innde ndee e nder nguurndam cukalel.https://ff.wikipedia.org/wiki/Yoruba_name#Koolondiral_e_nafoore_inɗe_Inɗe_Yorùbá_ina_keewi_ƴeewteede_no_feewi_e_nder_yontere_hade_kewu_innde,_nde_tawnoo_hakkille_mawɗo_ina_waɗee_e_suɓaade_innde_nde_hollirtaa_kala_sifaa_bonɗo_walla_bonɗo._E_konngol_goɗɗol,_suɓaade_innde_nde_wonnoo_ko_gujjo_walla_bonɗo_wonande_cukalel_Yorùbá,_ƴeewtaaka_no_miijo_hakkille_nii,_sibu_ɗum_(e_fawaade_e_filosof_Yorùbá)_ina_waawi_addande_cukalel_ngel_mawnude_haa_wonta_gujjo_walla_bonɗo._Yorùbá_en_ina_cikki_wonde_jogiiɓe_innde_ɓennuɓe_ina_njogii_batte_e_batte_innde_ndee_e_nder_nguurndam_cukalel.Inɗe Yoruba ɓurɗe lollude E nder leydi Yorubaland, ina woodi inɗe keewɗe ɗe jibnaaɓe mum en ndokkata sukaaɓe e nder kewu innde. Ɗii ko yoga e inɗe ɓurɗe heewde e yimɓe Yoruba. Limre maɓɓe ina limtaa les ɗoo. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Yoruba_name#Inɗe_Yoruba_ɓurɗe_lollude_E_nder_leydi_Yorubaland,_ina_woodi_inɗe_keewɗe_ɗe_jibnaaɓe_mum_en_ndokkata_sukaaɓe_e_nder_kewu_innde._Ɗii_ko_yoga_e_inɗe_ɓurɗe_heewde_e_yimɓe_Yoruba._Limre_maɓɓe_ina_limtaa_les_ɗoo._===Inɗe Gorko Debbo Abiyodun Abosede Adewoyin Abimbola Abiyoye Abisola Adebowale anuolowapo Oluwadamilaare Morenikeji Adetokunbo Damilola Adewale folasade Adisa Eniola Alabi adesewa Aremu IniOluwa Ajibola bimpe Afolabi adéola Ayokunle aydamola Gbenga Olaabisi Adewale loolaade Olaolowa Oluwatosin Olalekan ayomide Ademola Demilaade Oluwole Olubukola Oladele Oluwaseyi Olawale Olayinka Olumiid Ololade Adamola KIkeloomo Baabatunde Yetunde Olanrewaju Olaymihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yoruba_name#Inɗe_Gorko_Debbo_Abiyodun_Abosede_Adewoyin_Abimbola_Abiyoye_Abisola_Adebowale_anuolowapo_Oluwadamilaare_Morenikeji_Adetokunbo_Damilola_Adewale_folasade_Adisa_Eniola_Alabi_adesewa_Aremu_IniOluwa_Ajibola_bimpe_Afolabi_adéola_Ayokunle_aydamola_Gbenga_Olaabisi_Adewale_loolaade_Olaolowa_Oluwatosin_Olalekan_ayomide_Ademola_Demilaade_Oluwole_Olubukola_Oladele_Oluwaseyi_Olawale_Olayinka_Olumiid_Ololade_Adamola_KIkeloomo_Baabatunde_Yetunde_Olanrewaju_OlaymiWikipedia: Gillian Berkeleyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gillian_BerkeleyGillian Berkeley FRSC FRSE ko gardiiɗo jaŋde Ecoppinaajo, ganndo ko faati e njuɓɓudi jaŋde. Ko o jeyaaɗo to Dundee, o woniino balloowo gardiiɗo jaŋde e kalite to duɗal jaaɓi haaɗtirde Moray, gardiiɗo jaŋde to Ecoppi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Royal Society of Chemistry, e gardiiɗo jaŋde to duɗal jaaɓi haaɗtirde Inverness.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gillian_Berkeley#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gillian_Berkeley#TuugnorgalWikipedia: Lucumí languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lucum%C3%AD_languageLucumí ina waɗi leksikon kelme e konnguɗi juutɗi ummoriiɗi e ɗemngal Yoruba, kuutorteeɗi ngam waɗde diineeji to Kubaa, Republiik Dominik, Porto Riko e Diasporaaji mum en. Ko ngol huutortee ko e ɗemngal diine Santería e nder Kariibi Espaañ e renndooji goɗɗi kuutortooɗi Santería/Orisa/diine Lucumí/Regla de Ocha.Pages with ISBN errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_ISBN_errorsWikipedia: Joanne Cuthbertsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joanne_CuthbertsonJoanne Cuthbertson CM ko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Calgary to Alberta gila 2006 haa 2010.[1][2][3]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joanne_Cuthbertson#TuugnorgalWikipedia: Gbékoun scripthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gb%C3%A9koun_scriptBinndol Gbékoun ngol sosaa ko adii hitaande 2019 ko Togbédji Adigbè mo Dangbo, kaaloowo ɗemngal Weme e Fon.Anselme Pascal AGUEHOUNDE, Promotion des langues locales au Bénin: L’alphabet Gbékoun, la clé de tous les dialectes, 29 April 2021.Wikipedia: Renata S. Engelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Renata_S._EngelRenata S. Engel ko injenieer Ameriknaajo, gardiiɗo jaŋde, golloowo e cukko hooreejo jaŋde to bannge internet to duɗal jaaɓi haaɗtirde Penn State World.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Renata_S._Engel#TuugnorgalWikipedia: BBC Yorubahttps://ff.wikipedia.org/wiki/BBC_YorubaBBC Yoruba woni kuugal ɗemngal Yoruba ngal BBC World Service yiɗi ko adii fof ngam renndooji haalooɓe ɗemngal Yoruba e nder leydi Naajeeriya, leydi Benin, Togo e haalooɓe ɗemngal Yoruba e nder diaspora.[1][2] Ina jeyaa e sarwisaaji ɗemɗe kese 12 ɗe BBC World Service naatni.Tariya BBC Yoruba fuɗɗii ɗum ko ñalnde 19 lewru feebariyee 2018 e BBC.Ɗum jeyaa ko e yaajnude ngam jaɓɓaade ɗemɗe kese sappo e ɗiɗi e les ballal laamu leydi Biritaan rewrude e Ofis caggal leydi e Commonwealth (FCO) e ballal 289 miliyoŋ pawndi. Ndee yaajde ina wiyee yaajde BBC ɓurnde mawnude gila e kitaale 1940's e nde naatni ɗemngal Yoruba e ɗemɗe Naajeeriya goɗɗe seeɗa sabu keɓal BBC Hausa ngal fuɗɗii duuɓi capanɗe jeegom ko adii. Gardiiɗo BBC, Tony Hall, wiyi e nder heen wonde: Ko ñalawma taariindi wonande BBC, nde tawnoo eɗen ciftina yaajde ɓurnde mawnude e World Service gila e kitaale 1940. Kuugal BBC duniyaaru woni jewel nder kuugal – ngam BBC e ngam Biritaniya. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/BBC_Yoruba#Tariya_BBC_Yoruba_fuɗɗii_ɗum_ko_ñalnde_19_lewru_feebariyee_2018_e_BBC.Ɗum_jeyaa_ko_e_yaajnude_ngam_jaɓɓaade_ɗemɗe_kese_sappo_e_ɗiɗi_e_les_ballal_laamu_leydi_Biritaan_rewrude_e_Ofis_caggal_leydi_e_Commonwealth_(FCO)_e_ballal_289_miliyoŋ_pawndi._Ndee_yaajde_ina_wiyee_yaajde_BBC_ɓurnde_mawnude_gila_e_kitaale_1940's_e_nde_naatni_ɗemngal_Yoruba_e_ɗemɗe_Naajeeriya_goɗɗe_seeɗa_sabu_keɓal_BBC_Hausa_ngal_fuɗɗii_duuɓi_capanɗe_jeegom_ko_adii._Gardiiɗo_BBC,_Tony_Hall,_wiyi_e_nder_heen_wonde:_Ko_ñalawma_taariindi_wonande_BBC,_nde_tawnoo_eɗen_ciftina_yaajde_ɓurnde_mawnude_e_World_Service_gila_e_kitaale_1940._Kuugal_BBC_duniyaaru_woni_jewel_nder_kuugal_–_ngam_BBC_e_ngam_Biritaniya._===Wikipedia: Mary Marguerite Leneen Fordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Marguerite_Leneen_FordeMary Marguerite Leneen Forde, AC DStJ (jibinaa ko ñalnde 12 mee 1935) ko awokaa pentiiɗo, gonnooɗo hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Griffith, o woniino guwerneer 22ɓo e nder leydi Queensland tuggi 1992 haa 1997.[2] Forde ardii Komisiyoŋ toppitiiɗo ko fayti e tooñanngeeji sukaaɓe e nder duɗe Queensland e nder hitaande 1998 e 1999 nde tawi ko tooñanngeeji sukaaɓe e nder duɗe laamu walla ɗe ngonaa laamuyankooje hakkunde 1911 e 1999.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Marguerite_Leneen_Forde#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Marguerite_Leneen_Forde#KugalGuwerneer leydi Kuwiishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Marguerite_Leneen_Forde#Guwerneer_leydi_KuwiisForde naamnalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Marguerite_Leneen_Forde#Forde_naamnalTeddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Marguerite_Leneen_Forde#TeddungalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Marguerite_Leneen_Forde#TuugnorgalWikipedia: Yoruba Academyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yoruba_AcademyAkademi Yoruba ko duɗal keeriiɗo, ngal alaa ko nafata, ngal alaa partiiji, ngal alaa laamu, ngal alaa fannuuji keewɗi, ngal sosaa ngam reende mawnugol e ƴellitaare ɗemngal, naalankaagal, e pinal Yoruba, e ballondiral e annduɓe, politikaaji, njulaagu e annduɓe e ɗemngal Yoruba, pinal, faggudu, sariya, ganndal e karallaagal, e laamu.Tariya Akademi oo ari ko e pelle ɗiɗi ceertuɗe gollotooɗe ngam faandaare wootere e sahaaji ceertuɗi. Gooto e maɓɓe ardii ɗum ko gonnooɗo jaagorgal jaŋde, porfeseer Babátúndé Fáfúnwá e porfeseer Wálé Ọmọ́le, goɗɗo o nde, e hitaande 2007, fedde mawɓe yoruba en kawri to Duɗal Adunawal Demal Tropical to Ibadan ngam yeewtidde e ko fayti e ɗemngal ngal. Ina sikkaa yo golle ɗiɗi ɗee kawre, inniree The Yoruba Academy. Porofesoor Fáfúnwa suɓaama ngam wonde hooreejo fedde nde gadano. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Yoruba_Academy#Tariya_Akademi_oo_ari_ko_e_pelle_ɗiɗi_ceertuɗe_gollotooɗe_ngam_faandaare_wootere_e_sahaaji_ceertuɗi._Gooto_e_maɓɓe_ardii_ɗum_ko_gonnooɗo_jaagorgal_jaŋde,_porfeseer_Babátúndé_Fáfúnwá_e_porfeseer_Wálé_Ọmọ́le,_goɗɗo_o_nde,_e_hitaande_2007,_fedde_mawɓe_yoruba_en_kawri_to_Duɗal_Adunawal_Demal_Tropical_to_Ibadan_ngam_yeewtidde_e_ko_fayti_e_ɗemngal_ngal._Ina_sikkaa_yo_golle_ɗiɗi_ɗee_kawre,_inniree_The_Yoruba_Academy._Porofesoor_Fáfúnwa_suɓaama_ngam_wonde_hooreejo_fedde_nde_gadano._===Kewuuji ɓennuɗi Akademi oo yuɓɓinii kewuuji, jeewte, e golle ciftorgol gila nde sosaa. E hitaande 2016, nde addi denndaangal laamɓe e guwerneeruuji Yorùbá en to Ibadan ngam mawninde "Jubilee 120ɓo wolde hakkunde leyɗeele ɓurnde juutde e winndere nde" ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Yoruba_Academy#Kewuuji_ɓennuɗi_Akademi_oo_yuɓɓinii_kewuuji,_jeewte,_e_golle_ciftorgol_gila_nde_sosaa._E_hitaande_2016,_nde_addi_denndaangal_laamɓe_e_guwerneeruuji_Yorùbá_en_to_Ibadan_ngam_mawninde_"Jubilee_120ɓo_wolde_hakkunde_leyɗeele_ɓurnde_juutde_e_winndere_nde"_===Sani, Tunde (ñalnde 28 oktoobar 2007). "Nijeeriya: Ardiiɓe Yoruba ina njiɗi ƴellitde pinal". Afrik fof.com. "Ardiiɓe Yoruba, woɗɓe ina kawra ngam udditde Akademi Yoruba". P.M. Kubaruji. Ñalnde 02-2019. Heɓtinaama ñalnde 25-09-2020. admin (22 lewru nduu). "Govs fuɗnaange-rewo, laamɓe mbaɗii ñalngu 120 lewru nduu e wolde ɓurnde juutde e winndere ndee ñalnde aset". NYALNDE HANNDE. Heɓtinaama ñalnde 25-09-2020. admin (2016-10-10). "Politik kosam". NYALNDE HANNDE. Heɓtinaama ñalnde 25-09-2020.https://ff.wikipedia.org/wiki/Yoruba_Academy#Sani,_Tunde_(ñalnde_28_oktoobar_2007)._"Nijeeriya:_Ardiiɓe_Yoruba_ina_njiɗi_ƴellitde_pinal"._Afrik_fof.com._"Ardiiɓe_Yoruba,_woɗɓe_ina_kawra_ngam_udditde_Akademi_Yoruba"._P.M._Kubaruji._Ñalnde_02-2019._Heɓtinaama_ñalnde_25-09-2020._admin_(22_lewru_nduu)._"Govs_fuɗnaange-rewo,_laamɓe_mbaɗii_ñalngu_120_lewru_nduu_e_wolde_ɓurnde_juutde_e_winndere_ndee_ñalnde_aset"._NYALNDE_HANNDE._Heɓtinaama_ñalnde_25-09-2020._admin_(2016-10-10)._"Politik_kosam"._NYALNDE_HANNDE._Heɓtinaama_ñalnde_25-09-2020.Wikipedia: Deborah Anne Freundhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deborah_Anne_FreundDeborah Anne Freund ko gardiiɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde Ameriknaajo, ganndo ko faati e faggudu cellal. Ko kanko woni hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Claremont tuggi 2010 haa 2015.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deborah_Anne_Freund#JaangirdeGolle jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deborah_Anne_Freund#Golle_jaŋdeTufnde Kapitel UNChttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deborah_Anne_Freund#Tufnde_Kapitel_UNCIndiyana Ɓoornugolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deborah_Anne_Freund#Indiyana_ƁoornugolDuɗal jaaɓi haaɗtirde Sirakusahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deborah_Anne_Freund#Duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_SirakusaDuɗal jaaɓi haaɗtirde Claremonthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deborah_Anne_Freund#Duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_ClaremontNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deborah_Anne_Freund#Nguurndam_neɗɗoTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deborah_Anne_Freund#TeskorɗeWikipedia: S. Donna Geernaerthttps://ff.wikipedia.org/wiki/S._Donna_GeernaertS. Donna Geernaert woni hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Mount Saint Vincent to Halifax, to Nova Scotland.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/S._Donna_Geernaert#TuugnorgalWikipedia: Yoruba languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yoruba_languageYoruba (USA: /ˈjːrəbə/,[2] Angalteer: /ˈjɒrʊbə/;[3] Yor. Èdè Yorùbá, IPA: [jōrùbá]; Ajami: عِدعِ يوْرُبا) ko ɗemngal haalteengal e Hiirnaange Afrik e Hiirnaange Afrik Caka Naajeeriya.Ɗemɗe Yoruboid Winndannde mawnde: Ɗemɗe Yoruboid Innde(ji) Fedde Nokku(ji) Ɗemɗe ɓurɗe mawnude Haalooɓe ɗemɗe ngenndiije Leydi Miijo Ɗemɗe Igala Igala Fuɗnaange Diiwaan Kogi nder e saraaji nokkuuji Dekina, Ankpa, Idah, Ibaji, Omala, Igalamela-Odolu, Diiwaan Anambra Woyla-Hirnaange to Anambra Hirnaange Ebu, Anyugba, Ifẹ, Idah, Ibaji, Ankpa, Imane 2,1 miliyoŋ Najeriya Ɓuri seertude Ɗemngal Yoruboid (feccere adannde) & Ɗemngal Yoruboid ɓurngal fuɗnaange Ogugu Fuunaange Kogi Diiwal haa Olamaboro, Fuunaange Diiwal Enugu, Uzo Uwani, Igbo Eze Woyla, Laamu Nsukka __________ 160,000 Naajeeriya Ɗemngal Igala feere-feere Ɗemɗe Edekiri Ɗemɗe Ede Fuɗnaange, Cakaare e Fuɗnaange Benin, Cakaare Togo, nder e saraaji mum: Porto-Novo, Pobe, Adjarra, Banté, Savé, Tchaouurou, Sakété, Ketou, Cove, Glazoue, Adja-Ouèré, Bassila, Dassa- Bene). Atakpame, Goubi, Anié, Moretan, Kambole, (Togo) Ede Ifè, Ede Isha, Ede Idaasha, Ede Shabe, Ede Ije, Kambole, Ede Nago, Ede Kura, Manigri Ekn 1,4 miliyoŋ Benin, Togo, Nigeria A cluster of closely ɗemɗe jokkondirɗe e nder Yorubaland hirnaange, ko ɓuri 95% nanndugol Lexical e Yoruba gonɗo e mbaydi Itsekiri Hirnaange Delta lesdi haa Warri Fuunaange, Warri Fuunaange, Warri Fuunaange Hirnaange, Sapele e Ethiope Hirnaange. Dowla Edo nder Ikpoba Okha, e Ovia Fombina-Hirnaange __________ 700,000 Naajeeriya Ɗemngal Yoruba nder hirnaange Delta Niiseer & ɗemngal Edekiri ɓurngal fuɗnaange Yoruba Hirnaange Hirnaange, Fuɗnaange Caka & Caka Hirnaange Naajeeriya: Ondo, Edo, Kwara, Ekiti, Lagos, Ogun, Kogi, Oyo, Osun. Fuɗnaange & Cakaare Benin: Ɓoornugol, Kolin, Uéme, Zou, Borgu Ekn. Ikale, Mokole, Ondo, Ibarapa, Onko, Usẹn Ekn 55 miliyoŋ Nijeer, Benin, Amerik Ko ɓuri heewde e ɗemɗe Yoruboid, e ɗemngal Niger–Kongo ɓurngal heewde haalooɓe L1. Olukumi Ko seerti e ɗemɗe Igboid e nder diiwaan Delta, Aniocha Fuɗnaange. __________ 17,000 (?) Naajeeriya Ɗemngal Yoruba gonngal e banngeeji Hirnaange NijeerFedde Yoruba ina sikkaa ƴellitiima e nder yimɓe haalooɓe Volta-Niger ɓe ceeraani e hitaande ujunere adannde ko adii jibineede Iisaa. Koɗorɗe haalooɓe Yoruba arandeeji ina cikka ina nanndi e koɗkiiji tawaaɗi e nokkuuji Niger ɓurɗi yaajde ɗii gila hedde teeminannde 4ɓiire ko adii jibineede Iisaa, ko ɓuri heewde ko to Ifẹ. Ɗemɗe Yoruba Fuɗnaange-Hirnaange ina kollita kesam-hesaagu ɗemɗe ɓurɗe ɗemɗe Fuɗnaange-rewo e Caka. Nde tawnoo nokkuuji ɗiɗmi ɗii kadi ina keewi jogaade koɗkiiji ɓooyɗi, ɗum ina hollita ñalngu caggal ɗuum ngam eggude e nder Fuɗnaange-rewo Yorubaland.DELAB International Newsmagazine, November 2005 E fawaade e tolno Kay Williamson, ko ɗoo woni tolno jokkondire hakkunde Itsekiri e ɗemɗe Yoruboid goɗɗe, huutoraade doggol kelme mooftaaɗe e kelme ɓurɗe heewde. Nanndiral 100% firtata ko jokkondire hakkunde ɗemɗe ɗiɗi, nanndugol 0 firtata ko nokkuuji ɗiɗi haaldude ɗi ngalaa jokkondire.[citation needed]https://ff.wikipedia.org/wiki/Yoruba_language#Ɗemɗe_Yoruboid_Winndannde_mawnde:_Ɗemɗe_Yoruboid_Innde(ji)_Fedde_Nokku(ji)_Ɗemɗe_ɓurɗe_mawnude_Haalooɓe_ɗemɗe_ngenndiije_Leydi_Miijo_Ɗemɗe_Igala_Igala_Fuɗnaange_Diiwaan_Kogi_nder_e_saraaji_nokkuuji_Dekina,_Ankpa,_Idah,_Ibaji,_Omala,_Igalamela-Odolu,_Diiwaan_Anambra_Woyla-Hirnaange_to_Anambra_Hirnaange_Ebu,_Anyugba,_Ifẹ,_Idah,_Ibaji,_Ankpa,_Imane_2,1_miliyoŋ_Najeriya_Ɓuri_seertude_Ɗemngal_Yoruboid_(feccere_adannde)_&_Ɗemngal_Yoruboid_ɓurngal_fuɗnaange_Ogugu_Fuunaange_Kogi_Diiwal_haa_Olamaboro,_Fuunaange_Diiwal_Enugu,_Uzo_Uwani,_Igbo_Eze_Woyla,_Laamu_Nsukka_160,000_Naajeeriya_Ɗemngal_Igala_feere-feere_Ɗemɗe_Edekiri_Ɗemɗe_Ede_Fuɗnaange,_Cakaare_e_Fuɗnaange_Benin,_Cakaare_Togo,_nder_e_saraaji_mum:_Porto-Novo,_Pobe,_Adjarra,_Banté,_Savé,_Tchaouurou,_Sakété,_Ketou,_Cove,_Glazoue,_Adja-Ouèré,_Bassila,_Dassa-_Bene)._Atakpame,_Goubi,_Anié,_Moretan,_Kambole,_(Togo)_Ede_Ifè,_Ede_Isha,_Ede_Idaasha,_Ede_Shabe,_Ede_Ije,_Kambole,_Ede_Nago,_EdKo nanndi e ɗemngal Itsekiri Igala 60,0% Ijumu (okun) 70,3% Yoruba gonɗo e mbaydi 71,5% Ijesha 72,0% Ekiti 74,2% Ijebu 75,3% Oba (Akoko) 78,4% Ondo 78,4% Ilaje 80,4% Ikale 82,3% Njeñtudi wiɗto doggol kelme hollitii wonde Itsekiri ina jogii nanndo ɓurngo mawnude e ɗemɗe Yoruba fuɗnaange-rewo, haa teeŋti noon e Ilaje e Ikale, e 80,4% e 82,3% nanndugol. E fawaade e sarɗiiji ƴeewndo ɗemɗe e batu winndereejo ƴeewndo ɗemɗe (1992), ko nde ƴeewndo doggol kelme holliri nanondiral lekkol les 70%, ko sifaaji ɗiɗi konnguɗi njiylotooɗi ɗemɗe ceertuɗe. Ko 70% e ko ɓuri ɗum ina hollita wonde sifaaji konnguɗi ɗii fof ko ɗemngal gootal. Kono tan, jarribooji faamde ɗemngal ina poti waɗeede ngam anndude no haalooɓe ɗemngal gootal mbaawirta faamde sifaa haala goɗɗo oo. Nii woni so tawii ƴeewndo ngoo hollitii wonde Igala, e dow 60% ko ɗemngal ceertungal no feewi, denndaangal sifaaji haalaaji Yoruboid goɗɗi ɗii ko ɗemɗe ɗemngal gootal tan.[citation needed]https://ff.wikipedia.org/wiki/Yoruba_language#Ko_nanndi_e_ɗemngal_Itsekiri_Igala_60,0%_Ijumu_(okun)_70,3%_Yoruba_gonɗo_e_mbaydi_71,5%_Ijesha_72,0%_Ekiti_74,2%_Ijebu_75,3%_Oba_(Akoko)_78,4%_Ondo_78,4%_Ilaje_80,4%_Ikale_82,3%_Njeñtudi_wiɗto_doggol_kelme_hollitii_wonde_Itsekiri_ina_jogii_nanndo_ɓurngo_mawnude_e_ɗemɗe_Yoruba_fuɗnaange-rewo,_haa_teeŋti_noon_e_Ilaje_e_Ikale,_e_80,4%_e_82,3%_nanndugol._E_fawaade_e_sarɗiiji_ƴeewndo_ɗemɗe_e_batu_winndereejo_ƴeewndo_ɗemɗe_(1992),_ko_nde_ƴeewndo_doggol_kelme_holliri_nanondiral_lekkol_les_70%,_ko_sifaaji_ɗiɗi_konnguɗi_njiylotooɗi_ɗemɗe_ceertuɗe._Ko_70%_e_ko_ɓuri_ɗum_ina_hollita_wonde_sifaaji_konnguɗi_ɗii_fof_ko_ɗemngal_gootal._Kono_tan,_jarribooji_faamde_ɗemngal_ina_poti_waɗeede_ngam_anndude_no_haalooɓe_ɗemngal_gootal_mbaawirta_faamde_sifaa_haala_goɗɗo_oo._Nii_woni_so_tawii_ƴeewndo_ngoo_hollitii_wonde_Igala,_e_dow_60%_ko_ɗemngal_ceertungal_no_feewi,_denndaangal_sifaaji_haalaaji_Yoruboid_goɗɗi_ɗii_ko_ɗemɗe_ɗemngal_gootal_tan.[citFeereeji Koolondiral ɗemngal Yoruba ina waɗi ɗemɗe keewɗe. Ɗemɗe Yoruba feere-feere nder Yorubaland, Naajeeriya waawan renndinki nder nokkuuje ɗemɗe jowi mawɗe: Fuunaange-rewo, Fuunaange-rewo, Cakaare, Fuuna-rewo, e Fuunaange-rewo. Keeri laaɓtuɗi mbaawaa ƴetteede, nokkuuji periferik diiwanuuji ɗemɗe ina keewi jogaade won e nanndugol e ɗemɗe jokkondirɗe. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Yoruba_language#Feereeji_Koolondiral_ɗemngal_Yoruba_ina_waɗi_ɗemɗe_keewɗe._Ɗemɗe_Yoruba_feere-feere_nder_Yorubaland,_Naajeeriya_waawan_renndinki_nder_nokkuuje_ɗemɗe_jowi_mawɗe:_Fuunaange-rewo,_Fuunaange-rewo,_Cakaare,_Fuuna-rewo,_e_Fuunaange-rewo._Keeri_laaɓtuɗi_mbaawaa_ƴetteede,_nokkuuji_periferik_diiwanuuji_ɗemɗe_ina_keewi_jogaade_won_e_nanndugol_e_ɗemɗe_jokkondirɗe._===Wikipedia: Caroline Victoria Gippshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Caroline_Victoria_GippsCaroline Victoria Gipps (jibinaa ko ñalnde 2 feebariyee 1948) ko cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Wolverhampton tuggi 2005 haa 2011.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Caroline_Victoria_Gipps#TuugnorgalWikipedia: Helen Gladstonehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_GladstoneHelen Gladstone (28 lewru bowte hitaande 1849 - 19 lewru bowte hitaande 1925) ko jannginoowo Angalteer, cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Newnham to Cambridge, kadi ko kanko woni gooto e sosɓe duɗal jaaɓi haaɗtirde rewɓe.[1]Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_Gladstone#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_Gladstone#KugalCaalajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_Gladstone#CaalajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_Gladstone#TuugnorgalWikipedia: Farzana Islamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farzana_IslamFarzana Islaam (jibinaa ko e hitaande 1957) ko ganndo leydi Banngalteer. O woniino cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Jahangirnagar e nder hitaande 2014-2022.Jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farzana_Islam#Jaŋde_e_golleNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farzana_Islam#NjeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farzana_Islam#TuugnorgalWikipedia: Nigar Johar Khanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigar_Johar_KhanLietnaa-Seneraal Nigar Johar Khan HI(M) TI(M) (Urdu: نگار جوہر) ko seneraal koode tati pentiiɗo e nder konu Pakistaan.[2] Nigar woni debbo gadano e nder daartol konu Pakistaan yettiima darnde lietnaa-general,[3][4] e tataɓo yettiima darnde major-general.Jaŋde e backgroundhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigar_Johar_Khan#Jaŋde_e_backgroundGolle konuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigar_Johar_Khan#Golle_konuPinal yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigar_Johar_Khan#Pinal_yimɓeWikipedia: Naima Khatoonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naima_KhatoonNaima Khatoon woni cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde juulɓe Aligarh. Ko kanko woni cukko debbo gadano e nder daartol duɗal jaaɓi haaɗtirde ngal.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naima_Khatoon#TuugnorgalWikipedia: Christine Elizabeth Kinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christine_Elizabeth_KingChristine Elizabeth King, CBE, FRHistS, DL ko daartoowo Angalteer, gardiiɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde. O woniino cukko hooreejo e hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Staffordshire tuggi 1995 haa 2011.Teddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christine_Elizabeth_King#TeddungalBinndanɗe cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christine_Elizabeth_King#Binndanɗe_cuɓaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christine_Elizabeth_King#TuugnorgalWikipedia: Gloria Suzanne Koenigsberger Horowitzhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gloria_Suzanne_Koenigsberger_HorowitzGloria Suzanne Koenigsberger Horowitz ko ganndo ko faati e fisik koode, ko jannginoowo Meksiknaajo, golloowo to Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Ngenndiwal Meksik (UNAM). Fannuuji ganndal makko ko e spektoroskopi koode, koode mawɗe e batte jokkondire ɗiɗi.Golle jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gloria_Suzanne_Koenigsberger_Horowitz#Golle_jaŋdeAandinolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gloria_Suzanne_Koenigsberger_Horowitz#AandinolBinndanɗe cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gloria_Suzanne_Koenigsberger_Horowitz#Binndanɗe_cuɓaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gloria_Suzanne_Koenigsberger_Horowitz#TuugnorgalWikipedia: Georgette Florence Koyt-Deballéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Georgette_Florence_Koyt-Deball%C3%A9Georgette Florence Koyt-Deballé (jibinaa ko e hitaande 1960) ko gardiiɗo jaŋde, jeyaaɗo to leydi Afrik hakkundeejo.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Georgette_Florence_Koyt-Deball%C3%A9#NgendamGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Georgette_Florence_Koyt-Deball%C3%A9#GolleWikipedia: M. Christine "Chris" Zinkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/M._Christine_%22Chris%22_ZinkM. Christine "Chris" Zink woni gardiiɗo duɗal jaaɓi-haaɗtirde Johns Hopkins to duɗal jaaɓi-haaɗtirde Johns Hopkins.Jaŋde e heblohttps://ff.wikipedia.org/wiki/M._Christine_%22Chris%22_Zink#Jaŋde_e_hebloGolle jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/M._Christine_%22Chris%22_Zink#Golle_jaŋdeTeddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/M._Christine_%22Chris%22_Zink#TeddungalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/M._Christine_%22Chris%22_Zink#TuugnorgalWikipedia: Dianne Yerburyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dianne_YerburyDianne Yerbury AO (jibinaa ko ñalnde 25 marse 1941) ko gardiiɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde to Ostarali, kadi ko gardiiɗo sosiyatee. O woniino cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Macquarie, to Sydney, to Ostarali tuggi 1987 haa 2005.YAAFIO E DI YERBURY, AOhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dianne_Yerbury#YAAFIO_E_DI_YERBURY,_AOTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dianne_Yerbury#TuugnorgalWikipedia: Heidi Wunderli-Allenspachhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Heidi_Wunderli-AllenspachHeidi Wunderli-Allenspach (jibinaa ko ñalnde 1 lewru Yarkomaa 1947) ko ganndo ko faati e nguurndam Suwis, ko kanko woni debbo gadano gardiiɗo ETH Zurich.[1]Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Heidi_Wunderli-Allenspach#Nguurndam_e_golleETH Suuriikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Heidi_Wunderli-Allenspach#ETH_SuuriikTeffolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Heidi_Wunderli-Allenspach#TeffolNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Heidi_Wunderli-Allenspach#NjeenaajeBinndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Heidi_Wunderli-Allenspach#BinndanɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Heidi_Wunderli-Allenspach#TuugnorgalWikipedia: Anne Margaret Wrighthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Margaret_WrightAnne Margaret Wright CBE (jibinaa ko ñalnde 26 sulyee 1946) ko gardiiɗo jaŋde e jaŋde to Angalteer.Tendinowohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_Margaret_Wright#TendinowoWikipedia: Annette Verschurenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annette_VerschurenAnnette Verschuren, OC ko debbo njulaagu Kanadaa. Ko kanko woni hannde hooreejo & hooreejo NRStor Inc.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annette_Verschuren#KugalResndo renndoyankeewohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annette_Verschuren#Resndo_renndoyankeewoGoɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annette_Verschuren#GoɗɗoJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annette_Verschuren#JaangirdeNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annette_Verschuren#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annette_Verschuren#TuugnorgalWikipedia: Moira Paul Wallacehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moira_Paul_WallaceMoira Paul Wallace, OBE (jibinaa ko ñalnde 15 ut 1961) ko gonnooɗo golloowo laamu Angalteer, gardiiɗo jaŋde. O woniino hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Oriel, to Oxford, tuggi 2013 haa 2018.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moira_Paul_Wallace#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moira_Paul_Wallace#TuugnorgalWikipedia: Julie Anne Warnhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Julie_Anne_WarnJulie Anne Warn AM (jibinaa ko ñalnde 13 ut 1953) ko gardiiɗo jaŋde e njuɓɓudi naalankaagal to Ostarali.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Julie_Anne_Warn#TuugnorgalWikipedia: Deepika Udagamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deepika_UdagamaDr. Deepika Udagama ko jannginoowo leydi Sri Lanka, gardiiɗo jaŋde, daraniiɗo jojjanɗe aadee, kadi ko kanko woni hooreejo fedde jojjanɗe aadee to leydi Sri Lanka.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deepika_Udagama#TuugnorgalWikipedia: Joshua Obademihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joshua_ObademiKapiteen fedde nde, hono Joshua Obademi (jibinaa ko ñalnde 31 mars 1951) ko gardiiɗo diiwaan Benue, leydi Najeriya tuggi lewru Duujal 1993 haa lewru ut 1996 e laamu konu Seneraal Sani Abacha.[1][2]Wikipedia: Charlotte Maria Toynbeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_Maria_ToynbeeCharlotte Maria Toynbee, jibinaaɗo ko Charlotte Maria Atwood (30 marse 1841 – 8 lewru mbooy 1931) ko gardiiɗo kolees Angalteer, kadi ko golloowo laamu nokku. Mahdi Toynbee to Lady Margaret Hall ina anndina darnde makko e jaŋde rewɓe to Oxford.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_Maria_Toynbee#NgendamMaayde e ndonuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_Maria_Toynbee#Maayde_e_ndonuTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_Maria_Toynbee#TuugnorgalWikipedia: Carole Taylorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carole_TaylorCarole Taylor OC OBC (jibinaa ko Carol Goss ñalnde 16 noowammbar 1945) ko gardiiɗo duɗal Kanadaa, jaayndiyanke, gonnooɗo politik. O woniino kadi hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Simon Fraser tuggi lewru suwee 2011 haa lewru suwee 2014.Golle TVhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carole_Taylor#Golle_TVNguurndam politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carole_Taylor#Nguurndam_politikNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carole_Taylor#Nguurndam_neɗɗoJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carole_Taylor#JaangirdeNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carole_Taylor#NjeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carole_Taylor#TuugnorgalWikipedia: Dame Veronica Evelyn Sutherlandhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dame_Veronica_Evelyn_SutherlandDame Veronica Evelyn Sutherland, DBE, CMG (jibinaa ko Beckett; jibinaa ko ñalnde 25 abriil 1939) ko gonnooɗo dipolomaat to leydi Angalteer, gollinooɗo e nder sarwiis dipolomasi leydi Angalteer tuggi 1965 haa 1999, ina heen kadi ko o ammbasadeer to leydi Irlannda. Caggal nde o woppi golle, o toɗɗaa hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Lucy Cavendish, to Cambridge tuggi 2001 haa 2008.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dame_Veronica_Evelyn_Sutherland#ƁawoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dame_Veronica_Evelyn_Sutherland#TuugnorgalWikipedia: Paul Obihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_ObiLietnaa-kolonel (retiree) Paul Edor Obi wonnoo ko gardiiɗo diiwaan Bayelsa, leydi Najeriya tuggi lewru juko 1998 haa lewru mee 1999 e laamu mbayliigu Seneraal Abdulsalaami Abubakar.[1][2]Fuɗɗoode golle Paul Obi heɓi bak mum to duɗal jaaɓi haaɗtirde konu Amerik to Fort Rucker, Alabama, o heɓi Dipolomaaji toowɗi e karallaagal diwooje. O heɓi kadi seedantaagal makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Jaji.[3] O golliima e konu ko ina ɓura duuɓi 23. O woniino Kumandaajo Peloton e les njiimaandi Doole Ngenndiije Dentuɗe to leydi Liban.[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_Obi#Fuɗɗoode_golle_Paul_Obi_heɓi_bak_mum_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_konu_Amerik_to_Fort_Rucker,_Alabama,_o_heɓi_Dipolomaaji_toowɗi_e_karallaagal_diwooje._O_heɓi_kadi_seedantaagal_makko_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Jaji.[3]_O_golliima_e_konu_ko_ina_ɓura_duuɓi_23._O_woniino_Kumandaajo_Peloton_e_les_njiimaandi_Doole_Ngenndiije_Dentuɗe_to_leydi_Liban.[4]Gardiiɗo leydi Bayelsa Obi toɗɗaama hooreejo konu leydi Bayelsa e lewru juko hitaande 1998.[1] Ñalnde 11 desaambar 1998, seppooɓe ɓee njalti feewde galle laamu to Yenagoa ngam yettinde mette mum en. Konuuji udditi balɗe, mbari heen, ngañii heen heewɓe.[5] Caggal nde jiiɓru siwil jokki, ñalnde 30 desaambar 1998 o bayyini ngonka caɗtuka, o dartini denndaangal ndimaagu siwil, o waɗti kadi kuuge tuggi jamma haa fajiri.[6] Ardiiɓe konu Niger Delta (NDVF) siftinii ɗum ko « bayyinaango laaɓtungo hare e dow Ijaw en ». Kuuɓal ngal ummiima ñalnde 4 lewru Yarkomaa 1999 caggal nde laamu nguu "joɗɗini laanaaji konu e konu ɓurngu heewde e nokkuuji Delta Niiseer ngam haɗde seppooji bonɗi ɗi sukaaɓe Ijaw en ƴaañooɓe mbaɗata".[7]https://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_Obi#Gardiiɗo_leydi_Bayelsa_Obi_toɗɗaama_hooreejo_konu_leydi_Bayelsa_e_lewru_juko_hitaande_1998.[1]_Ñalnde_11_desaambar_1998,_seppooɓe_ɓee_njalti_feewde_galle_laamu_to_Yenagoa_ngam_yettinde_mette_mum_en._Konuuji_udditi_balɗe,_mbari_heen,_ngañii_heen_heewɓe.[5]_Caggal_nde_jiiɓru_siwil_jokki,_ñalnde_30_desaambar_1998_o_bayyini_ngonka_caɗtuka,_o_dartini_denndaangal_ndimaagu_siwil,_o_waɗti_kadi_kuuge_tuggi_jamma_haa_fajiri.[6]_Ardiiɓe_konu_Niger_Delta_(NDVF)_siftinii_ɗum_ko_«_bayyinaango_laaɓtungo_hare_e_dow_Ijaw_en_»._Kuuɓal_ngal_ummiima_ñalnde_4_lewru_Yarkomaa_1999_caggal_nde_laamu_nguu_"joɗɗini_laanaaji_konu_e_konu_ɓurngu_heewde_e_nokkuuji_Delta_Niiseer_ngam_haɗde_seppooji_bonɗi_ɗi_sukaaɓe_Ijaw_en_ƴaañooɓe_mbaɗata".[7]Caggal ɗuum golle Caggal nde o woppi golle Obi wonti jiiloowo kisal, o wonti hooreejo/hooreejo gollordu Pauliza Limited. O toɗɗaama e yiilirde sosiyeteeji keewɗi ina jeyaa heen “United Mortgage”, “Standard Alliance Insurance”, “Alliance Concert”, “Next Generation Wireless”, “Rode & Roke” e “Alumni School Business Lagos”.[3][4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_Obi#Caggal_ɗuum_golle_Caggal_nde_o_woppi_golle_Obi_wonti_jiiloowo_kisal,_o_wonti_hooreejo/hooreejo_gollordu_Pauliza_Limited._O_toɗɗaama_e_yiilirde_sosiyeteeji_keewɗi_ina_jeyaa_heen_“United_Mortgage”,_“Standard_Alliance_Insurance”,_“Alliance_Concert”,_“Next_Generation_Wireless”,_“Rode_&_Roke”_e_“Alumni_School_Business_Lagos”.[3][4]Wikipedia: Al Jawhara bint Fahd Al Saudhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al_Jawhara_bint_Fahd_Al_SaudAl Jawhara bint Fahd Al Saud ko laamɗo Sawudit, ko ganndo, ko tergal Asaambele Diisnondiral Arabi Sawdit.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al_Jawhara_bint_Fahd_Al_Saud#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al_Jawhara_bint_Fahd_Al_Saud#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al_Jawhara_bint_Fahd_Al_Saud#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al_Jawhara_bint_Fahd_Al_Saud#TuugnorgalWikipedia: Anthony Ochefuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_OchefuKolonel Anthony Aboki Ochefu wonnoo ko guwerneer konu leydi fuɗnaange hakkundeejo tuggi lewru sulyee 1975 haa lewru feebariyee 1976 e laamu konu Seneraal Murtala Mohammed.[1]Baɗte konu E nder wolde hakkunde leyɗeele Naajeeriya e hitaande 1967–70, Ochefu ardii bataliyoŋ gooto baɗaaɗo ngam ittude konu Biafran e nokkuuji maayooji e nder hirnaange hakkundeejo, ƴettude Koko, Sapele, e Warri, hade mum huutoraade feewde worgo ngam jokkondirde e Lietnaa-Kolonel Murtala Muhammed Division 2 . Bataliyoŋ makko ndeen huutoraa ko no laana ndiwoowa e jippagol maayo e nanngugol Calabar.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_Ochefu#Baɗte_konu_E_nder_wolde_hakkunde_leyɗeele_Naajeeriya_e_hitaande_1967–70,_Ochefu_ardii_bataliyoŋ_gooto_baɗaaɗo_ngam_ittude_konu_Biafran_e_nokkuuji_maayooji_e_nder_hirnaange_hakkundeejo,_ƴettude_Koko,_Sapele,_e_Warri,_hade_mum_huutoraade_feewde_worgo_ngam_jokkondirde_e_Lietnaa-Kolonel_Murtala_Muhammed_Division_2_._Bataliyoŋ_makko_ndeen_huutoraa_ko_no_laana_ndiwoowa_e_jippagol_maayo_e_nanngugol_Calabar.[2]Wikipedia: Teresita (Tezi) Currie Schafferhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teresita_(Tezi)_Currie_SchafferTeresita (Tezi) Currie Schaffer (jibinaa ko e hitaande 1945), jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Bryn Mawr e hitaande 1966, golliima e nder golle caggal leydi Amerik fotde duuɓi 30, o woniino ammbasadeer to Sri Lanka.[1] O waɗii toɗɗagol e sahaa gooto e ammbasadeer to leydi Maldives (1992-1995) o woniino kadi gardiiɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde caggal leydi tuggi 1995 haa 1997.Binndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teresita_(Tezi)_Currie_Schaffer#BinndanɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teresita_(Tezi)_Currie_Schaffer#TuugnorgalWikipedia: Anna Schepeler-Lettehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Schepeler-LetteAnna Schepeler-Lette (jibinaa ko Anna Lette; 19 desaambar 1829 – 17 suwee 1897) ko debbo Almaañnaajo, jiɗɗo renndo rewɓe, kadi ko jannginoowo. O sosi duɗe ɗe ngalaa ɗo kaaɗi e oon sahaa.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Schepeler-Lette#NguurndamMaayde e ndonuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Schepeler-Lette#Maayde_e_ndonuGolle cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Schepeler-Lette#Golle_cuɓaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Schepeler-Lette#TuugnorgalSifaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Schepeler-Lette#SifaaBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Schepeler-Lette#BibliografiWikipedia: Luke Chijiuba Ochulorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luke_Chijiuba_OchulorKomodor Air (retiree) Luke Chijiuba Ochulor laati ardiiɗo konu arandejum haa lesdi Delta, lesdi Naajeeriya, toɗɗaama nder lewru ut 1991 ɓaawo lesdi ndin sosaa diga feccere lesdi Bendel wakkati laamu konu Seneraal Ibrahim Babangida. O hokki guwerneer siwil cuɓaaɗo Felix Ibru e lewru Yarkomaa 1992 e fuɗɗoode Republique tataɓo Naajeeriya.Wikipedia: Cathy Sandeenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cathy_SandeenCathy Sandeen ko gardiiɗo jaŋde Ameriknaajo, puɗɗinooɗo toɗɗaade hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Kaliforni, East Bay (Hayward, CA) e lewru Yarkomaa, 2021.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cathy_Sandeen#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cathy_Sandeen#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cathy_Sandeen#TuugnorgalWikipedia: Peter Ogarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_OgarPiyeer A.M.Golle konu Kolonel Peter Asam Mbu Ogar (Kolonel P.A.M Ogar) ina ardii diwanuuji konu koyɗe e nder golle ECOMOG ngam hisnude jam e nder leydi Liberiya. Caggal nde o waɗi golle makko ngam hisnude jam e nder leydi Liberia, o artii leydi Naajeeriya ɗo o heɓi golle makko ngam wonde hooreejo leydi (GOC) mo Division 1 e nder diiwaan Kaduna. Nde o timmini toɗɗagol makko, o toɗɗaa gardiiɗo konu e nder diiwaan Kwara e laamu konu Seneraal Sani Abacha.https://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_Ogar#Golle_konu_Kolonel_Peter_Asam_Mbu_Ogar_(Kolonel_P.A.M_Ogar)_ina_ardii_diwanuuji_konu_koyɗe_e_nder_golle_ECOMOG_ngam_hisnude_jam_e_nder_leydi_Liberiya._Caggal_nde_o_waɗi_golle_makko_ngam_hisnude_jam_e_nder_leydi_Liberia,_o_artii_leydi_Naajeeriya_ɗo_o_heɓi_golle_makko_ngam_wonde_hooreejo_leydi_(GOC)_mo_Division_1_e_nder_diiwaan_Kaduna._Nde_o_timmini_toɗɗagol_makko,_o_toɗɗaa_gardiiɗo_konu_e_nder_diiwaan_Kwara_e_laamu_konu_Seneraal_Sani_Abacha.Ko woni caggal jaŋde Col. P.A.M Ogar ɗon mari kuugal ofisee ɓaawo o nasti janngirde ndeenka lesdi Naajeeriya. O janngi kadi e duɗe konu to Savannah, Georgia kadi o heɓi MBA caggal nde o waɗi golle konu to duɗal jaaɓi haaɗtirde Jos to Plateau State to leydi Najeriya.https://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_Ogar#Ko_woni_caggal_jaŋde_Col._P.A.M_Ogar_ɗon_mari_kuugal_ofisee_ɓaawo_o_nasti_janngirde_ndeenka_lesdi_Naajeeriya._O_janngi_kadi_e_duɗe_konu_to_Savannah,_Georgia_kadi_o_heɓi_MBA_caggal_nde_o_waɗi_golle_konu_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Jos_to_Plateau_State_to_leydi_Najeriya.Njuɓɓudi Kolonel Peter A. M. Ogar, gonnooɗo guwerneer sappo e joyaɓo e nder diiwaan Kwara, jooɗiima laamu tuggi 22 ut 1996 haa 14 ut 1998. E nder laamu makko, yahrude yeeso no feewi waɗii e fannuuji keewɗi. Golle makko ina kawri e moƴƴitingol laabi keewɗi e nder Ilorin rewrude e golle toowɗe, wuurtinde e yaajtinde baraaji Agba, Asa, e Sobi, kam e golle ndiyam laamu goɗɗe. Sosde duɗe hakkundeeje ñalawma laamu keso jeeɗiɗi e hitaande...https://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_Ogar#Njuɓɓudi_Kolonel_Peter_A._M._Ogar,_gonnooɗo_guwerneer_sappo_e_joyaɓo_e_nder_diiwaan_Kwara,_jooɗiima_laamu_tuggi_22_ut_1996_haa_14_ut_1998._E_nder_laamu_makko,_yahrude_yeeso_no_feewi_waɗii_e_fannuuji_keewɗi._Golle_makko_ina_kawri_e_moƴƴitingol_laabi_keewɗi_e_nder_Ilorin_rewrude_e_golle_toowɗe,_wuurtinde_e_yaajtinde_baraaji_Agba,_Asa,_e_Sobi,_kam_e_golle_ndiyam_laamu_goɗɗe._Sosde_duɗe_hakkundeeje_ñalawma_laamu_keso_jeeɗiɗi_e_hitaande...Wikipedia: Irma Salas Silvahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Irma_Salas_SilvaIrma Salas Silva (11 marse 1903 – 28 abriil 1987) ko jannginoowo Siilinaajo tedduɗo. Ko kanko woni debbo Siilinaajo gadano heɓde doktoraa to bannge jaŋde, o heɓi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Columbia e hitaande 1930.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Irma_Salas_Silva#NguurndamGolle janngindehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Irma_Salas_Silva#Golle_janngindeGolle ngam hakkeeji rewɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Irma_Salas_Silva#Golle_ngam_hakkeeji_rewɓeTeddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Irma_Salas_Silva#TeddungalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Irma_Salas_Silva#TuugnorgalWikipedia: Manju Sharmahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Manju_SharmaManju Sharma (jibinaa ko 13 desaambar 1940) ko ganndo ko faati e karallaagal nguurndam, gardiiɗo juɓɓule wiɗtooji ganndal e politik keewɗe to leydi Indiya. Ko ɓuri joofde ko kanko woni hooreejo e gardiiɗo golle to duɗal wiɗtooji toowɗi to leydi Indiya to Gandhinagar, to leydi Gujarat.Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Manju_Sharma#Nguurndam_e_golleNjeenaaje e teddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Manju_Sharma#Njeenaaje_e_teddungalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Manju_Sharma#TuugnorgalWikipedia: Anthony E. Oguguohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_E._OguguoKomodor Navy Anthony E. Oguguo // b wonnoo ko guwerneer konu leydi Imo to leydi Naajeeriya gila 1990 haa 1992 e laamu konu Seneraal Ibraahim Babangida.Wikipedia: Louise Royhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louise_RoyLouise Roy OC OQ (jibinaa ko e hitaande 1947 to wuro Kebek) ko gardiiɗo to Kebek, Kanadaa. Hannde ko kanko woni hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Montréal kadi ko kanko woni hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde ngal.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louise_Roy#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louise_Roy#KugalAandinolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louise_Roy#AandinolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louise_Roy#TuugnorgalWikipedia: Kayode Olofin-Moyinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kayode_Olofin-MoyinOlusegun OsobaNguurndam adanɗam Kapiteen konu ndiyam biyeteeɗo Kayode Olofin-moyin jibinaa ko to Ilawe-Ekiti, e nder diiwaan Ekiti, ñalnde 13 lewru Mbooy hitaande 1950.https://ff.wikipedia.org/wiki/Kayode_Olofin-Moyin#Nguurndam_adanɗam_Kapiteen_konu_ndiyam_biyeteeɗo_Kayode_Olofin-moyin_jibinaa_ko_to_Ilawe-Ekiti,_e_nder_diiwaan_Ekiti,_ñalnde_13_lewru_Mbooy_hitaande_1950.Wikipedia: Godson Ezechukwuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godson_EzechukwuGodson Ezechukwu OON, KSP, JP ko laamɗo aadaaji renndo Umuchu.[1] Kanko woni laamiiɗo mawɗo haa Umuchu, wuro Igbo nder diiwal laamu Aguata, Anambra, lesdi Naajeeriya.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godson_Ezechukwu#Nguurndam_adanɗamJaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godson_Ezechukwu#Jaŋde_e_golleWikipedia: Ahmad Garba Gunnahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_Garba_GunnaAlhaji Ahmadu Garba Gunna (jibinaa ko ñalnde 1 lewru Yarkomaa hitaande 1975) woni hannde Emir Emira Kagara, o heɓi jappeere ndee ñalnde 7 lewru Abriil hitaande 2021, o lomtii Alhaji Salihu Tanko.[2] Gunna ummii e laamu e laamu, caggal maayde Alhaji Salihu Tanko, ñalnde 2 mars 2021.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_Garba_Gunna#JaangirdeNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_Garba_Gunna#Nguurndam_neɗɗoWikipedia: Gwamna Awanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gwamna_AwanGwamna Danladi Awan (1915 – 1 Oktoobar 2008) woni laamiiɗo Gworog (Kagoro) Chiefdom, lesdi aadaaji lesdi Naajeeriya nden o laati laamiiɗo ɓurduɗum juutgo nder Naajeeriya nden o laati laamiiɗo ɗiɗaɓo nder Afrik, o laami duuɓi 63 (1945–2008) . O anndiranoo kadi ko tiitoonde mawɗo Kagoro.Nguurndam e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gwamna_Awan#Nguurndam_e_jaŋdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gwamna_Awan#KugalWikipedia: Jonathan Gyet Maudehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jonathan_Gyet_MaudeJonathan Danladi Gyet Maude (jibinaaɗo e hitaande 1938) ko laamɗo Ham (Jaba) laamu leydi Naajeeriya, leydi Naajeeriya, to bannge worgo leydi Kaduna, leydi Naajeeriya. O anndaa kadi e tiitoonde "Mawɗo Jaaba (Ham)".Wikipedia: Chijindu Kelechi Ekehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chijindu_Kelechi_EkeKelechi Eke ko gardiiɗo filmuuji leydi Najeriya.[1] Ko kanko woni sosɗo Fedde Filmuuji Afrik (TAFF),[2] sosɗo Fedde Naalankaagal & Filmuuji Gure (VILLAFFEST),[3] e sosɗo sarwiis streaming Afrik, Rootflix.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chijindu_Kelechi_Eke#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chijindu_Kelechi_Eke#KugalWikipedia: Lazarus Ekwuemehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lazarus_EkwuemeLazarus Edward Nnanyelu Ekwueme (jibinaa ko ñalnde 28 lewru Yarkomaa 1936), ko ganndo ko faati e jimɗi, jimoowo, ganndo, fijoowo Naajeeriya.[1] O jeyaa ko e jannginooɓe artuɓe e nder leydi Najeriya kadi ko binndoowo keewɗo.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lazarus_Ekwueme#NguurndamWikipedia: Bamidele Olumiluahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bamidele_OlumiluaBamidele Isola Olumilua (1940 – 4 Juko 2020) ko siyaasaajo Naajeeriya cuɓaaɗo e nder diiwaan Ondo, Naajeeriya gila lewru Yarkomaa 1992 haa lewru Noowammbar 1993 wakkati laamu tataɓuru Naajeeriya,[1] cuɓaaɗo dow laylaytol lannda Sosiyaal Demokaraasi (SDP). O dogi o woppi laamu nde laamu militeer seneraal Sani Abacha heɓti laamu.Wikipedia: Paul Omeruohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_OmeruoRanndo KolonelWikipedia: Joseph Onihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_OniJoseph Olayeni Oni (jibinaa ko ñalnde 5 sulyee 1938) ko guwerneer konu leydi Niiseer, leydi Nijeer tuggi lewru sulyee 1978 haa oktoobar 1979 e laamu konu Seneraal Olusegun Obasanjo.[2] Oni lomtii hooreejo konu ndiyam biyeteeɗo Okoh Ebitu Ukiwe.Wikipedia: Mohammed Abul-Salam Onukahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Abul-Salam_OnukaMohammed Abul-Salam Onuka ko sooja'en lesdi Naajeeriya, mo laati ardiiɗo konu lesdi Edo hakkunde lewru Duujal 1993 e lewru Seeɗto 1994. O hoosi laamu dow guwerneer siwil, John Odigie Oyegun, haa fuɗɗam laamu konu Seneraal Sani Abacha.Wikipedia: Anthony Onyearugbulemhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_OnyearugbulemAnthony Ibe Onyearugbulem // b (1955–2002) ko kapiteen laana ndiwoowa leydi Naajeeriya, o woniino gardiiɗo konu leydi Ondo (Août 1996 – Ut 1998) e laamu konu Seneraal Sani Abacha. Ndeen o wonti gardiiɗo konu e nder diiwaan Edo e lewru ut 1998, o rokki laamu nguu guwerneer siwil biyeteeɗo Lucky Igbinedion e lewru mee 1999.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_Onyearugbulem#ƁawoGardiiɗo konuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_Onyearugbulem#Gardiiɗo_konuCaggal ɗuum gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_Onyearugbulem#Caggal_ɗuum_golleWikipedia: Ekundayo Opaleyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekundayo_OpaleyeEkundayo B. Opaleye (7 abriil 1946 – 18 noowammbar 2023) ko seneraal e politik Naajeeriya, o wonnoo guwerneer diiwaan Ondo, tuggi lewru ut 1986 haa lewru desaambar 1987, e laamu konu seneraal Ibraahim Babangida.Golle konu Kolonel Opaleye wonnoo ko tergal e Ñaawirde Konu keeriinde sosaande e hitaande 1986 ngam ñaawde ofiseeji tuumaaɓe waɗde kuudetaa e Babangida e lewru Duujal 1985.[2] E lewru ut 1986 o toɗɗaa guwerneer diiwaan Ondo, o woni e laamu haa lewru desaambar 1987.[1] Seneraal Opaleye toɗɗaama gardiiɗo fedde konu OAU (NMOG) sosaande e hitaande 1991 ngam tabitinde darnde hakkunde fedde wiyeteende Front Patriotique Ruwanda (RPF) nde Tutsi en ardii, e laamu Ruwanndaa ngu Hutu en ɓuri heewde. NMOG ina joginoo doole keewɗe ngam sosde nokku gonɗo hakkunde murtuɓe e konu laamu nguu.[3] E hitaande 1993 NMOG naati e Fedde Ngenndiije Dentuɗe ngam wallitde Ruwanndaa (UNAMIR).[4] Seneraal mawɗo biyeteeɗo Opaleye waɗii darnde mawnde e joofnirde kaaldigal ARUSHA ngal addani nanondiral jam siifondirngal ñalnde 4 ut 1993.https://ff.wikipedia.org/wiki/Ekundayo_Opaleye#Golle_konu_Kolonel_Opaleye_wonnoo_ko_tergal_e_Ñaawirde_Konu_keeriinde_sosaande_e_hitaande_1986_ngam_ñaawde_ofiseeji_tuumaaɓe_waɗde_kuudetaa_e_Babangida_e_lewru_Duujal_1985.[2]_E_lewru_ut_1986_o_toɗɗaa_guwerneer_diiwaan_Ondo,_o_woni_e_laamu_haa_lewru_desaambar_1987.[1]_Seneraal_Opaleye_toɗɗaama_gardiiɗo_fedde_konu_OAU_(NMOG)_sosaande_e_hitaande_1991_ngam_tabitinde_darnde_hakkunde_fedde_wiyeteende_Front_Patriotique_Ruwanda_(RPF)_nde_Tutsi_en_ardii,_e_laamu_Ruwanndaa_ngu_Hutu_en_ɓuri_heewde._NMOG_ina_joginoo_doole_keewɗe_ngam_sosde_nokku_gonɗo_hakkunde_murtuɓe_e_konu_laamu_nguu.[3]_E_hitaande_1993_NMOG_naati_e_Fedde_Ngenndiije_Dentuɗe_ngam_wallitde_Ruwanndaa_(UNAMIR).[4]_Seneraal_mawɗo_biyeteeɗo_Opaleye_waɗii_darnde_mawnde_e_joofnirde_kaaldigal_ARUSHA_ngal_addani_nanondiral_jam_siifondirngal_ñalnde_4_ut_1993.Caggal ɗuum golle Caggal nde o woppi konu, Opaleye waɗaama mawɗo Owu Erunmu (Balogun Erunmu – mawɗo konu ɓurɗo toowde e Erunmu Owu) e juuɗe Oluroko Erunmu Owu, mawɗo tedduɗo Aremu Olugbolahan Ijaola. Ɗuum waɗi mo mawɗo konu aadaaji to Erunmu, e nder yaajde, tergal kabine ɗiɗaɓal to Laamu Owu.[5] O naati nder luural nde laamiiɗo Owu, Oba Adegboyega Dosumu, toɗɗii Obaaji kesi sappo e jeegom, ɗi laamu lesdi Ogun sali jaɓugo. E lewru oktoobar 2009 Opaleye wiyi Laamu Owu nguu waylataa toɗɗagol ngol nde tawnoo ngol luulndaaki hay sariya gooto.[6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ekundayo_Opaleye#Caggal_ɗuum_golle_Caggal_nde_o_woppi_konu,_Opaleye_waɗaama_mawɗo_Owu_Erunmu_(Balogun_Erunmu_–_mawɗo_konu_ɓurɗo_toowde_e_Erunmu_Owu)_e_juuɗe_Oluroko_Erunmu_Owu,_mawɗo_tedduɗo_Aremu_Olugbolahan_Ijaola._Ɗuum_waɗi_mo_mawɗo_konu_aadaaji_to_Erunmu,_e_nder_yaajde,_tergal_kabine_ɗiɗaɓal_to_Laamu_Owu.[5]_O_naati_nder_luural_nde_laamiiɗo_Owu,_Oba_Adegboyega_Dosumu,_toɗɗii_Obaaji_kesi_sappo_e_jeegom,_ɗi_laamu_lesdi_Ogun_sali_jaɓugo._E_lewru_oktoobar_2009_Opaleye_wiyi_Laamu_Owu_nguu_waylataa_toɗɗagol_ngol_nde_tawnoo_ngol_luulndaaki_hay_sariya_gooto.[6]Nguurndam e maayde neɗɗo Ekundayo B. Opaleye jibinaa ko ñalnde 7 abriil hitaande 1946.[7][8] O sankii ko e rafi ɓernde ñalnde 18 noowammbar 2023, tawi omo yahra e duuɓi 77.[9]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ekundayo_Opaleye#Nguurndam_e_maayde_neɗɗo_Ekundayo_B._Opaleye_jibinaa_ko_ñalnde_7_abriil_hitaande_1946.[7][8]_O_sankii_ko_e_rafi_ɓernde_ñalnde_18_noowammbar_2023,_tawi_omo_yahra_e_duuɓi_77.[9]Wikipedia: Joseph Orjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_OrjiKapiteen fedde nde Joseph Orji NDA Course Regular 11 toɗɗaama Guwerneer konu gadano e nder diiwaan Gombe, leydi Naajeeriya caggal nde o sosaa e lewru Oktoobar 1996 ummoraade e feccere e diiwaan Bauchi e laamu konu Seneraal Sani Abacha. O woni e laamu nguu haa lewru ut 1998.Wikipedia: Christopher Osonduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christopher_OsonduKapiteen laana ndiwoowa Christopher Osondu toɗɗaama ardiiɗo konu lesdi Cross River, lesdi Naajeeriya nder lewru Ogost 1998 wakkati laamu Seneraal Abdulsalami Abubakar, o hokki laamu haa guwerneer siwil cuɓaaɗo Donald Duke nder lewru Mee 1999.[1] Caggal ɗuum seeɗa, laamu fedde ndee woppi mo, kanko e denndaangal wonnooɓe jaagorɗe konu, guwerneeruuji e njuɓɓudi laamu.Wikipedia: Michael Bamidele Otikohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_Bamidele_OtikoKomodor Michael Bamidele Otiko (18 abriil 1934 – 25 lewru duujal 1999) ko gardiiɗo gadano jaŋde laana ndiwoowa e nder leydi Nijeer, caggal ɗuum o toɗɗaa guwerneer diiwaan Ondo, to leydi Niiseer.Wikipedia: Aina Owoniyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aina_OwoniyiAina Joseph Owoniyi wonnoo ko ardiiɗo diiwaan Taraba, leydi Najeriya tuggi lewru ut 1998 haa lewru mee 1999 wakkati laamu Seneraal Abdulsalaami Abubakar.[1]Wikipedia: Victor Ozodinobihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victor_OzodinobiKolonel Victor Afamefula Ozodinobi toɗɗaama guwerneer konu e nder diiwaan Borno e lewru ut 1996 e laamu konu Seneraal Sani Abacha.[1] O dartini gollal huutoraade konu ngam waɗde golle ndema, ko heewi ko adii laamu makko.Wikipedia: Paul Newmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_NewmanPaul Newman (jibinaa ko e hitaande 1937) ko ganndo ɗemɗe Ameriknaajo daraniiɗo jaŋde ɗemɗe Afrik. O winnda dow ɗemngal Hausa lesdi Naajeeriya e dow saare ɗemɗe Chadic.Wikipedia: Ontents Oluseyi Petinrinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ontents_Oluseyi_PetinrinOluseyi Petinrin (jibinaa ko 19 lewru Yarkomaa 1955) ko hooreejo marshal weeyo mo retiree e nder konu leydi Najeriya, o woniino mawɗo konu leydi Najeriya gila 2010 haa 2012. Ko adii nde o toɗɗaa hooreejo konu, o wonnoo ko e...Nguurndam adanɗam Petinrin janngi to duɗal jaaɓi haaɗtirde laamu fedde ndee, to Sokoto.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ontents_Oluseyi_Petinrin#Nguurndam_adanɗam_Petinrin_janngi_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_laamu_fedde_ndee,_to_Sokoto.[3]Wikipedia: Russell G Schulhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Russell_G_SchulRussell G. Schuh (jibinaa ko Russell Galen Schuh ; 14 mars 1941, to Corvallis, Oregon – 8 noowammbar 2016, to Los Angeles, Kaliforni[1][2]) ko ganndo ɗemɗe Ameriknaajo ganndiraaɗo golle mum jaajɗe e ɗemɗe Caad, haa teeŋti e ɗemɗe Hawsa e ɗemɗe Caad hirnaange.Wikipedia: Oladayo Popoolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oladayo_PopoolaOladayo Popoola (Yoruba: Oládayọ̀ Pópóọlá; jibinaa ko 26 lewru feebariyee 1944) ko seneraal mawɗo leydi Naajeeriya, o wonnoo ko guwerneer konu e nder diiwaan Oyo (lewru lewru Yarkomaa 1984 – lewru ut 1985) e laamu konu Major Muham Guwerneer diiwaan Ogun (Août 1985 – 1986) e laamu konu Seneraal Ibraahiima Babangida.[1][2]Nguurndam Oladayo Popoola jibinaa ko ñalnde 26 feebariyee 1944. O timmini jaŋde makko hakkundeere to Ikire, to diiwaan Osun. O nasti nder konu, o yahri yeeso bee darnde, o laati cukko hooreejo hukuumaaji pamari haa lesdi Naajeeriya, lesdi Indiya, ardiiɗo haa jangirde Staff College, Jaji, e hooreejo hukuumaaji pamari e hooreejo hukuuma konu. O toɗɗaama guwerneer militeer diiwaan Oyo e lewru Yarkomaa 1984 e guwerneer diiwaan Ogun e lewru Ut 1985. O woniino tergal e Diiso laamu Provisional.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Oladayo_Popoola#Nguurndam_Oladayo_Popoola_jibinaa_ko_ñalnde_26_feebariyee_1944._O_timmini_jaŋde_makko_hakkundeere_to_Ikire,_to_diiwaan_Osun._O_nasti_nder_konu,_o_yahri_yeeso_bee_darnde,_o_laati_cukko_hooreejo_hukuumaaji_pamari_haa_lesdi_Naajeeriya,_lesdi_Indiya,_ardiiɗo_haa_jangirde_Staff_College,_Jaji,_e_hooreejo_hukuumaaji_pamari_e_hooreejo_hukuuma_konu._O_toɗɗaama_guwerneer_militeer_diiwaan_Oyo_e_lewru_Yarkomaa_1984_e_guwerneer_diiwaan_Ogun_e_lewru_Ut_1985._O_woniino_tergal_e_Diiso_laamu_Provisional.[3]Wikipedia: Hawsa apocalypsehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hawsa_apocalypseHawsaWikipedia: Eben Ibim Princewillhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eben_Ibim_PrincewillEben Ibim Princewill listenN wonnoo ko guwerneer diiwaan Cross River, leydi Najeriya, gila 1986 haa lewru Duujal 1989 e laamu konu Seneraal Ibraahim Babangida.[1] O acciraama woppude laana ndiwoowa e nafooje timmuɗe e joofnirde manndaa makko.Wikipedia: The delivery boyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_delivery_boyInglisiaWikipedia: Rasheed Adisa Rajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rasheed_Adisa_RajiRasheed Adisa Raji laati ardiiɗo konu lesdi Bauchi haa lesdi Naajeeriya diga 14 lewru Seeɗto 1994 haa 22 lewru bowte 1996 nden laati lesdi Sokoto diga 22 lewru bowte 1996 haa lewru ut 1998 wakkati laamu konu Seneraal Sani Abacha.[1]Rasheed Adisa Raji jibinaa ko to Abeokuta e nder diiwaan Ogun.[2] Ko o guwerneer diiwaan Bauchi, laamu Raji ko huunde nde alaa ko waɗi. O huutoriima denndaangal porogaraamuuji e politikaaji laamu, o wallitorii kadi juɓɓule gaadanteeje. O fuɗɗii, o mahi, o yamiri nokku ɗo sariyaaji ndarni, ko heewi noddireede hannde ko "Raji Quarters".[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Rasheed_Adisa_Raji#Rasheed_Adisa_Raji_jibinaa_ko_to_Abeokuta_e_nder_diiwaan_Ogun.[2]_Ko_o_guwerneer_diiwaan_Bauchi,_laamu_Raji_ko_huunde_nde_alaa_ko_waɗi._O_huutoriima_denndaangal_porogaraamuuji_e_politikaaji_laamu,_o_wallitorii_kadi_juɓɓule_gaadanteeje._O_fuɗɗii,_o_mahi,_o_yamiri_nokku_ɗo_sariyaaji_ndarni,_ko_heewi_noddireede_hannde_ko_"Raji_Quarters".[3]Wikipedia: The fruitless treehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_fruitless_treeHawsaWikipedia: Hawsa Hazeezathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hawsa_HazeezatHawsaWikipedia: Yoruba Sign Languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yoruba_Sign_LanguageƊemngal maandeeji Yoruba (YSL) ko ɗemngal maandeeji ɓiyleydaagu renndo muumɓe e nder renndooji kaaloowo Yoruba to fuɗnaange-rewo Naajeeriya.Wikipedia: Izzar sohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Izzar_soHawsaWikipedia: Suleiman Saiduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_SaiduSuleiman Saidu (jibinaa ko ñalnde 23 lewru feebariyee 1938 [citation needed]) ko gardiiɗo konu leydi Najeriya, o woniino hooreejo konu leydi Naajeeriya tuggi lewru Seeɗto haa lewru Noowammbar 1993.Wikipedia: Abubakar Salihuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_SalihuKomodor weeyo Abubakar Salihu (1949 – 9 lewru Yarkomaa 2020) ko ofisee konu weeyo Naajeeriya, toɗɗaaɗo guwerneer konu leydi Gongola e Adamawa. O golliima kadi e golle konu toowɗe keewɗe.Fuɗɗoode golle Salihu jibinaa ko hitaande 1949 to Kamba, e nder diiwaan Kebbi. Caggal ɗuum o naati duɗal jaaɓi haaɗtirde Barewa, to Zaria, to diiwaan Kaduna. Nde o timmini jangirde Barewa, Salihu nasti nder jangirde ndeenka lesdi Naajeeriya (NDA). O yamiraa ko o Ofisee Regular e nder Kursuum hare NDA.https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Salihu#Fuɗɗoode_golle_Salihu_jibinaa_ko_hitaande_1949_to_Kamba,_e_nder_diiwaan_Kebbi._Caggal_ɗuum_o_naati_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Barewa,_to_Zaria,_to_diiwaan_Kaduna._Nde_o_timmini_jangirde_Barewa,_Salihu_nasti_nder_jangirde_ndeenka_lesdi_Naajeeriya_(NDA)._O_yamiraa_ko_o_Ofisee_Regular_e_nder_Kursuum_hare_NDA.Caggal ɗuum golle Salihu caggal mum golliima e les njiimaandi Seneraal I. D. Gumel, hono cukko hooreejo konu weeyo, Lagos.https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Salihu#Caggal_ɗuum_golle_Salihu_caggal_mum_golliima_e_les_njiimaandi_Seneraal_I._D._Gumel,_hono_cukko_hooreejo_konu_weeyo,_Lagos.Wikipedia: Varieties of American Sign Languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Varieties_of_American_Sign_LanguageƊemngal maandeeji Amerik (ASL) ƴellitii ko e leyɗeele dentuɗe Amerik, fuɗɗorii ko jillondiral ɗemɗe maandeeji nokkuuji e ɗemngal maandeeji Farayse (FSL). NIDCD|url=https://www.Ɗemngal maandeeji Bolivie Ɗemngal maandeeji Bolivie Ɗemɗe Boliwi LSB Ko jeyaaɗo to leydi Bolivie Haalooɓe ɗemngal neeniwal 22 600 (2008)[2] Galle ɗemɗe Maande Farayse Maande Amerik Ɗemngal maandeeji Bolivie Kode ɗemɗe ISO 639-3 Boli ɗemngal 1236 ELP Ɗemngal maandeeji Bolivie Ɗemngal maandeeji Boliwi (Lengua de Señas Bolivianas, LSB) ko ɗemngal maandeeji Amerik (ASL) ngal Muumɓe ɓuri huutoraade e nder leydi Bolivie.https://ff.wikipedia.org/wiki/Varieties_of_American_Sign_Language#Ɗemngal_maandeeji_Bolivie_Ɗemngal_maandeeji_Bolivie_Ɗemɗe_Boliwi_LSB_Ko_jeyaaɗo_to_leydi_Bolivie_Haalooɓe_ɗemngal_neeniwal_22_600_(2008)[2]_Galle_ɗemɗe_Maande_Farayse_Maande_Amerik_Ɗemngal_maandeeji_Bolivie_Kode_ɗemɗe_ISO_639-3_Boli_ɗemngal_1236_ELP_Ɗemngal_maandeeji_Bolivie_Ɗemngal_maandeeji_Boliwi_(Lengua_de_Señas_Bolivianas,_LSB)_ko_ɗemngal_maandeeji_Amerik_(ASL)_ngal_Muumɓe_ɓuri_huutoraade_e_nder_leydi_Bolivie.Tariya E hitaande 1973, Eleanor e Lloyd Powlison, misiyoŋaaji ummoriiɓe leyɗeele dentuɗe Amerik ngaddi ɗemngal maandeeji Amerik. Ɗemngal maandeeji (walla ma a taw ɗemɗe maandeeji) ina woodnoo ko adii nde ɗemngal maandeeji Amerik naatata e jaɓde, hay so tawii noon anndaaka no ngal yaajiri walla ngal denndiraa. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Varieties_of_American_Sign_Language#Tariya_E_hitaande_1973,_Eleanor_e_Lloyd_Powlison,_misiyoŋaaji_ummoriiɓe_leyɗeele_dentuɗe_Amerik_ngaddi_ɗemngal_maandeeji_Amerik._Ɗemngal_maandeeji_(walla_ma_a_taw_ɗemɗe_maandeeji)_ina_woodnoo_ko_adii_nde_ɗemngal_maandeeji_Amerik_naatata_e_jaɓde,_hay_so_tawii_noon_anndaaka_no_ngal_yaajiri_walla_ngal_denndiraa._===Ɗemngal maande Burunndi Ɗemngal maande Burunndi Ɗemngal maandeeji Burunnda Jeyaaɗo to leydi Burundi Haalooɓe ɗemngal neeniwal 5 000 (2020) haa ko ina tolnoo e 35 000–70 000 (2021) Galle ɗemɗe Maande Amerik Ɗemngal maande Burunndi Kode ɗemɗe ISO 639-3 lsb Glottolog buru1325 Ɗemngal maandeeji Burundi Ɗemngal maandeeji Burundi (LSB) ko ɗemngal maandeeji ngenndiiji renndo muumɓe Burundi. Nde ummorii ko nde Andrew Foster naatni ASL e nder leydi Burundi, kono nde seerti gila ndeen. Muuñal e fuɗɗoode ɓuri tuugnaade ko e ɗemngal Farayse. Siynooɓe ASL ummoriiɓe Amerik ina mbiya ina njogii caɗeele faamde wideyooji e nder LSB, kadi siynooɓe LSB ina njogii caɗeele faamde wideyooji ASL, kadi Muumɓe Burundi ina cikka ɗemngal mum en ina seerti e ASL e ɗemɗe maandeeji koɗdiiɗi, ko wayi no Uganndaa e Ruwanndaa Maande.Ɗemngal maandeeji Kosta Rika Ɗemngal maandeeji Kosta Rika Ɗemngal maandeeji Kosta Rika kesal Ko o jeyaaɗo to Kosta Rika Haalooɓe ɗemngal neeniwal ina limtee e 10 000–20 000 (2021) In 2002 there were approximately 25 deaf schools. Galle ɗemɗe Kreyol maande Amerik (galle Farayse) e maande Kosta Rika ɓooynde Kode ɗemɗe ISO 639-3 csr Ko yowitii e ɗemɗe 1249 Ɗemngal Maande Kosta Rika, anndiraangal kadi Ɗemngal Maande Kosta Rika Kesal walla Ɗemngal Maande Kosta Rika hannde, ko ɗemngal maande ngenndiwal renndo muumɓe Kosta Rika. Ko ɓuri heewde e yimɓe jibinɓe caggal hitaande 1960 ina kuutoroo ɗum, tee ina nanndi e 60% e ɗemngal maandeeji Amerik (Woodward 1991, 1992). Nde jokkondirtaa e ɗemɗe ɗiɗi maandeeji wuro Kosta Rika, ɗemngal maandeeji Bribri e ɗemngal maandeeji Brunca. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Varieties_of_American_Sign_Language#Ɗemngal_maande_Burunndi_Ɗemngal_maande_Burunndi_Ɗemngal_maandeeji_Burunnda_Jeyaaɗo_to_leydi_Burundi_Haalooɓe_ɗemngal_neeniwal_5_000_(2020)_haa_ko_ina_tolnoo_e_35_000–70_000_(2021)_Galle_ɗemɗe_Maande_Amerik_Ɗemngal_maande_Burunndi_Kode_ɗemɗe_ISO_639-3_lsb_Glottolog_buru1325_Ɗemngal_maandeeji_Burundi_Ɗemngal_maandeeji_Burundi_(LSB)_ko_ɗemngal_maandeeji_ngenndiiji_renndo_muumɓe_Burundi._Nde_ummorii_ko_nde_Andrew_Foster_naatni_ASL_e_nder_leydi_Burundi,_kono_nde_seerti_gila_ndeen._Muuñal_e_fuɗɗoode_ɓuri_tuugnaade_ko_e_ɗemngal_Farayse._Siynooɓe_ASL_ummoriiɓe_Amerik_ina_mbiya_ina_njogii_caɗeele_faamde_wideyooji_e_nder_LSB,_kadi_siynooɓe_LSB_ina_njogii_caɗeele_faamde_wideyooji_ASL,_kadi_Muumɓe_Burundi_ina_cikka_ɗemngal_mum_en_ina_seerti_e_ASL_e_ɗemɗe_maandeeji_koɗdiiɗi,_ko_wayi_no_Uganndaa_e_Ruwanndaa_Maande.Ɗemngal_maandeeji_Kosta_Rika_Ɗemngal_maandeeji_Kosta_Rika_Ɗemngal_maandeeji_Kosta_Rika_kesal_Ko_o_jeyaaɗo_to_Ɗemngal maande Dominik Ɗemngal maande Dominik Ko o jeyaaɗo to leydi Dominik Haalooɓe ɗemngal neeniwal ina limtee e 21 000–43 000 (2021) Galle ɗemɗe Maande Farayse Maande Amerik Ɗemngal maande Dominik Kode ɗemɗe ISO 639-3 Laamu ɗemɗe1236 Ɗemngal maandeeji Dominik (DGS) ko ɗemngal maandeeji Amerik (ASL) kuutorteengal e nder leydi Dominik. Heewɓe e Dominiknaaɓe muumɓe ina kuutoroo maande galle, kadi ɓe nganndaa ɗemngal maande Dominik. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Varieties_of_American_Sign_Language#Ɗemngal_maande_Dominik_Ɗemngal_maande_Dominik_Ko_o_jeyaaɗo_to_leydi_Dominik_Haalooɓe_ɗemngal_neeniwal_ina_limtee_e_21_000–43_000_(2021)_Galle_ɗemɗe_Maande_Farayse_Maande_Amerik_Ɗemngal_maande_Dominik_Kode_ɗemɗe_ISO_639-3_Laamu_ɗemɗe1236_Ɗemngal_maandeeji_Dominik_(DGS)_ko_ɗemngal_maandeeji_Amerik_(ASL)_kuutorteengal_e_nder_leydi_Dominik._Heewɓe_e_Dominiknaaɓe_muumɓe_ina_kuutoroo_maande_galle,_kadi_ɓe_nganndaa_ɗemngal_maande_Dominik._===Ɗemngal maandeeji Gana Ɗemngal maandeeji Gana Ko leydi Gana jeyaa Haalooɓe ɗemngal neeniwal ina limtee e 91 000–182 000 (2021)[16] Galle ɗemɗe Maande Farayse Maande Amerik Ɗemngal maandeeji Gana Kode ɗemɗe ISO 639-3 gse Glottolog 1235https://ff.wikipedia.org/wiki/Varieties_of_American_Sign_Language#Ɗemngal_maandeeji_Gana_Ɗemngal_maandeeji_Gana_Ko_leydi_Gana_jeyaa_Haalooɓe_ɗemngal_neeniwal_ina_limtee_e_91_000–182_000_(2021)[16]_Galle_ɗemɗe_Maande_Farayse_Maande_Amerik_Ɗemngal_maandeeji_Gana_Kode_ɗemɗe_ISO_639-3_gse_Glottolog_1235Ɗemngal maandeeji Ganaa e nder golle Ɗemngal maandeeji Ganaa ko ɗemngal maandeeji ngenndiiji muumɓe e nder leydi Ganaa, iwdi mum ko ɗemngal maandeeji Amerik.ref Nde fuɗɗii ko e hitaande 1957, ko Andrew Foster, misioneer Afriknaajo-Ameriknaajo muumɗo, nde tawnoo alaa jaŋde walla juɓɓule ngam muumɓe ko adii ɗuum. Foster yahi haa o sosi janngirde arandeere ngam muumɓe nder Naajeeriya duuɓi seɗɗa ɓaawo man, nden ɗemngal maande Naajeeriya holli semmbe diga GSL. GSL jokkondirtaa e ɗemɗe maandeeji asliiji Ganaa ko wayi no ɗemngal maandeeji Adamorobe e ɗemngal maandeeji Nanabin. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Varieties_of_American_Sign_Language#Ɗemngal_maandeeji_Ganaa_e_nder_golle_Ɗemngal_maandeeji_Ganaa_ko_ɗemngal_maandeeji_ngenndiiji_muumɓe_e_nder_leydi_Ganaa,_iwdi_mum_ko_ɗemngal_maandeeji_Amerik.ref_Nde_fuɗɗii_ko_e_hitaande_1957,_ko_Andrew_Foster,_misioneer_Afriknaajo-Ameriknaajo_muumɗo,_nde_tawnoo_alaa_jaŋde_walla_juɓɓule_ngam_muumɓe_ko_adii_ɗuum._Foster_yahi_haa_o_sosi_janngirde_arandeere_ngam_muumɓe_nder_Naajeeriya_duuɓi_seɗɗa_ɓaawo_man,_nden_ɗemngal_maande_Naajeeriya_holli_semmbe_diga_GSL._GSL_jokkondirtaa_e_ɗemɗe_maandeeji_asliiji_Ganaa_ko_wayi_no_ɗemngal_maandeeji_Adamorobe_e_ɗemngal_maandeeji_Nanabin._===Jooni noon, duɗe sappo e nay ngam muumɓe ina ngoodi e nder leydi Gana, duɗe leslese sappo e tati e duɗe hakkundeeje ɗiɗi e nder leydi Gana, heen gootel ko Akuapim-Mampong, goɗɗo oo ko Navrongo.[18] GSL ina wallita ɗum e Fedde Ngenndiije Dentuɗe Ganaa jogiinde njuɓɓudi mum to Accra. Fedde Bible Ghana fuɗɗii firtude Bibel e ɗemngal maandeeji Ghana.Ɗemngal maandeeji Gerek Ndee feccere ko ƴettuɗo e ɗemngal maandeeji Gerek.[edit] Ɗemngal maandeeji Gerek (Girkan: Ελληνική νοηματική γλώσσα, romaan: Ellinikí noimatikí glóssa, ENG) ko ɗemngal maandeeji ɗi renndo muumɓe Gerek en kuutortoo. Ɗemɗe maandeeji Indoneesi Ndee feccere ko ƴettugol e ɗemngal maandeeji Indoneesi.[edit] Ɗemngal maandeeji Indoneesi (Indoneesi: Bahasa Isyarat Indoneesi, BISINDO) ko kala ɗemngal maandeeji keewɗi jokkondirɗi e Indoneesi, ko famɗi fof e duunde Java. Nde tuugii ko e ɗemngal maandeeji Amerik, e jillondiral nokkuuji e nder gure ceertuɗe. Hay so tawii ko ɗemngal jokkondirngal so ina ɗaɓɓi nde laamu Indoneesi anndi ɗum e huutoraade ɗum e nder jaŋde, ina gasa tawa ceertugol kuutorteengol e nder gure ceertuɗe ngol ina waawi waasde faamde. Ɗemngal maandeeji Jamayka Ɗemngal maandeeji Jamayka JSL Ko o jeyaaɗo to leydi Jamayka Haalooɓe ɗemngal neeniwal 7 500 (2011) Galle ɗemɗe Maande Farayse Maande Amerik Ɗemngal maandeeji Jamayka Kode ɗemɗe ISO 639-3 jls Glottolog jam1263 Ɗemngal maandeeji Jamayka (JSL) ko ɗemngal maandeeji Amerik kuutorteengal to Jamayka. Ina lomtoo ɗemngal maandeeji leydi Jamayka.https://ff.wikipedia.org/wiki/Varieties_of_American_Sign_Language#Jooni_noon,_duɗe_sappo_e_nay_ngam_muumɓe_ina_ngoodi_e_nder_leydi_Gana,_duɗe_leslese_sappo_e_tati_e_duɗe_hakkundeeje_ɗiɗi_e_nder_leydi_Gana,_heen_gootel_ko_Akuapim-Mampong,_goɗɗo_oo_ko_Navrongo.[18]_GSL_ina_wallita_ɗum_e_Fedde_Ngenndiije_Dentuɗe_Ganaa_jogiinde_njuɓɓudi_mum_to_Accra._Fedde_Bible_Ghana_fuɗɗii_firtude_Bibel_e_ɗemngal_maandeeji_Ghana.Ɗemngal_maandeeji_Gerek_Ndee_feccere_ko_ƴettuɗo_e_ɗemngal_maandeeji_Gerek.[edit]_Ɗemngal_maandeeji_Gerek_(Girkan:_Ελληνική_νοηματική_γλώσσα,_romaan:_Ellinikí_noimatikí_glóssa,_ENG)_ko_ɗemngal_maandeeji_ɗi_renndo_muumɓe_Gerek_en_kuutortoo._Ɗemɗe_maandeeji_Indoneesi_Ndee_feccere_ko_ƴettugol_e_ɗemngal_maandeeji_Indoneesi.[edit]_Ɗemngal_maandeeji_Indoneesi_(Indoneesi:_Bahasa_Isyarat_Indoneesi,_BISINDO)_ko_kala_ɗemngal_maandeeji_keewɗi_jokkondirɗi_e_Indoneesi,_ko_famɗi_fof_e_duunde_Java._Nde_tuugii_ko_e_ɗemngal_maandeeji_Amerik,_e_jillondiral_nokkuujƊemngal maandeeji leydi Malesi Ndee feccere ko ƴettugol e ɗemngal maandeeji Malesi.[edit] Ɗemngal maandeeji Malesi (Malay: Bahasa Isyarat Malesi, walla BIM) woni ɗemngal ɓurngal mawnude e nder renndo muumɓe Malesi. Ko kañum kadi woni ɗemngal maandeeji laawɗungal laamu Malesi huutortoo ngam jokkondirde e renndo muumɗo, kadi laamu Malesi jaɓi ɗum e hitaande 2008, ko ngal laawol jokkondirde e muumɓe e hakkunde mum en, haa teeŋti noon e jaayɗe e bayyinaaɗe laamu. BIM ina jogii ɗemɗe keewɗe, ceertuɗe e dowlaaji. Ɗemngal maandeeji Maruk Ɗemngal maandeeji Maruk MSL Ko leydi Maruk jeyaa Diiwaan Tetuwaan Haalooɓe ɗemngal neeniwal ko 63 000 (2008) Galle ɗemɗe Maande Farayse Kreyol tuugiiɗo e maandeeji Amerik? Ɗemngal maandeeji Maruk Kode ɗemɗe ISO 639-3 xms Glottolog moro1242 Ɗemngal maandeeji Maruk (MSL) ko ɗemngal renndo muumɓe Tetouan e yoga e gure goɗɗe Marok. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Varieties_of_American_Sign_Language#Ɗemngal_maandeeji_leydi_Malesi_Ndee_feccere_ko_ƴettugol_e_ɗemngal_maandeeji_Malesi.[edit]_Ɗemngal_maandeeji_Malesi_(Malay:_Bahasa_Isyarat_Malesi,_walla_BIM)_woni_ɗemngal_ɓurngal_mawnude_e_nder_renndo_muumɓe_Malesi._Ko_kañum_kadi_woni_ɗemngal_maandeeji_laawɗungal_laamu_Malesi_huutortoo_ngam_jokkondirde_e_renndo_muumɗo,_kadi_laamu_Malesi_jaɓi_ɗum_e_hitaande_2008,_ko_ngal_laawol_jokkondirde_e_muumɓe_e_hakkunde_mum_en,_haa_teeŋti_noon_e_jaayɗe_e_bayyinaaɗe_laamu._BIM_ina_jogii_ɗemɗe_keewɗe,_ceertuɗe_e_dowlaaji._Ɗemngal_maandeeji_Maruk_Ɗemngal_maandeeji_Maruk_MSL_Ko_leydi_Maruk_jeyaa_Diiwaan_Tetuwaan_Haalooɓe_ɗemngal_neeniwal_ko_63_000_(2008)_Galle_ɗemɗe_Maande_Farayse_Kreyol_tuugiiɗo_e_maandeeji_Amerik?_Ɗemngal_maandeeji_Maruk_Kode_ɗemɗe_ISO_639-3_xms_Glottolog_moro1242_Ɗemngal_maandeeji_Maruk_(MSL)_ko_ɗemngal_renndo_muumɓe_Tetouan_e_yoga_e_gure_goɗɗe_Marok._===Ɗemngal maandeeji Panama Ɗemngal maandeeji Panama Ɗemɗe panamenaaji Ko o jeyaaɗo to leydi Panama Haalooɓe ɗemngal neeniwal 9 000 (2008) Galle ɗemɗe Maande Farayse Maande Amerik Ɗemngal maandeeji Panama Kode ɗemɗe ISO 639-3 lsp Glotolog pana1308 ELP Ɗemngal maandeeji Panama Ɗemngal maandeeji Panama (Lengua de señas panameñas, LSP) ko gooto e ɗemɗe ɗiɗi maandeeji muumɗi e nder leydi Panama. Nde ummii ko e ɗemngal maandeeji Amerik, nde heɓi batte e ɗemngal maandeeji Salvador. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Varieties_of_American_Sign_Language#Ɗemngal_maandeeji_Panama_Ɗemngal_maandeeji_Panama_Ɗemɗe_panamenaaji_Ko_o_jeyaaɗo_to_leydi_Panama_Haalooɓe_ɗemngal_neeniwal_9_000_(2008)_Galle_ɗemɗe_Maande_Farayse_Maande_Amerik_Ɗemngal_maandeeji_Panama_Kode_ɗemɗe_ISO_639-3_lsp_Glotolog_pana1308_ELP_Ɗemngal_maandeeji_Panama_Ɗemngal_maandeeji_Panama_(Lengua_de_señas_panameñas,_LSP)_ko_gooto_e_ɗemɗe_ɗiɗi_maandeeji_muumɗi_e_nder_leydi_Panama._Nde_ummii_ko_e_ɗemngal_maandeeji_Amerik,_nde_heɓi_batte_e_ɗemngal_maandeeji_Salvador._===Ɗemngal maande Siyera Leyoon Ɗemngal maande Siyera Leyoon Ko jeyaaɗo to Siyera Leyoon Diiwaan Freetown Leñol 3 000-5 000 (2008)Haalooɓe ɗemngal neeniwal 200 (2008) haa 23 000–46 000 (2021)[31] Galle ɗemɗe Maande Farayse Maande Amerik Ɗemngal maande Siyera Leyoon Kode ɗemɗe ISO 639-3 sgx Ɗemngal 1246 Ɗemngal maandeeji Siyera Leyoon ko sifaa walla iwdi ɗemngal maandeeji Amerik (ASL) kuutorteengal e nder duɗe muumɓe to Siyera Leyoon, walla ko famɗi fof e nder laamorgo leydi Freetown. Hono no ko ɓuri heewde e leyɗeele hirnaange Afrik nii, duɗe gadane ɗe muumɓe mbaɗi ɗee, ko misioneer Ameriknaajo biyeteeɗo Andrew Foster walla almuɓɓe mum. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Varieties_of_American_Sign_Language#Ɗemngal_maande_Siyera_Leyoon_Ɗemngal_maande_Siyera_Leyoon_Ko_jeyaaɗo_to_Siyera_Leyoon_Diiwaan_Freetown_Leñol_3_000-5_000_(2008)Haalooɓe_ɗemngal_neeniwal_200_(2008)_haa_23_000–46_000_(2021)[31]_Galle_ɗemɗe_Maande_Farayse_Maande_Amerik_Ɗemngal_maande_Siyera_Leyoon_Kode_ɗemɗe_ISO_639-3_sgx_Ɗemngal_1246_Ɗemngal_maandeeji_Siyera_Leyoon_ko_sifaa_walla_iwdi_ɗemngal_maandeeji_Amerik_(ASL)_kuutorteengal_e_nder_duɗe_muumɓe_to_Siyera_Leyoon,_walla_ko_famɗi_fof_e_nder_laamorgo_leydi_Freetown._Hono_no_ko_ɓuri_heewde_e_leyɗeele_hirnaange_Afrik_nii,_duɗe_gadane_ɗe_muumɓe_mbaɗi_ɗee,_ko_misioneer_Ameriknaajo_biyeteeɗo_Andrew_Foster_walla_almuɓɓe_mum._===Ɗemngal maande Selangor Ɗemngal maande Selangor Bahasa Isyarat Selangor Ko o jeyaaɗo to leydi Malesi Diiwaan Kuala Lumpur e Selangor Haalooɓe ɗemngal neeniwal 500 (alaa ñalngu)[32] Ko ɓuri heewde ko mawɓe, fof ko ɗemɗe ɗiɗi e maande Malesi Galle ɗemɗe Maande Farayse Sign Amerik, e jillondiral nokkuyankeewal Ɗemngal maande Selangor Kode ɗemɗe ISO 639-3 kiloo Ɗemngal 1253 ELP ɗemngal maandeeji Ɗemngal maande Selangor (SSL), anndiraangal kadi ɗemngal maande Kuala Lumpur (KLSL), ko ɗemngal maande kuutorteengal to Malesi. Nde tuugninoo ko e ɗemngal maandeeji Amerik (ASL) kono nde seerti no feewi haa jooni nde hiisetee ko ɗemngal e nder mbaadi mum. Kuala Lumpur wonnoo ko e nder diiwaan Selangor hade mum wontude leydi fedde nde e hitaande 1974.https://ff.wikipedia.org/wiki/Varieties_of_American_Sign_Language#Ɗemngal_maande_Selangor_Ɗemngal_maande_Selangor_Bahasa_Isyarat_Selangor_Ko_o_jeyaaɗo_to_leydi_Malesi_Diiwaan_Kuala_Lumpur_e_Selangor_Haalooɓe_ɗemngal_neeniwal_500_(alaa_ñalngu)[32]_Ko_ɓuri_heewde_ko_mawɓe,_fof_ko_ɗemɗe_ɗiɗi_e_maande_Malesi_Galle_ɗemɗe_Maande_Farayse_Sign_Amerik,_e_jillondiral_nokkuyankeewal_Ɗemngal_maande_Selangor_Kode_ɗemɗe_ISO_639-3_kiloo_Ɗemngal_1253_ELP_ɗemngal_maandeeji_Ɗemngal_maande_Selangor_(SSL),_anndiraangal_kadi_ɗemngal_maande_Kuala_Lumpur_(KLSL),_ko_ɗemngal_maande_kuutorteengal_to_Malesi._Nde_tuugninoo_ko_e_ɗemngal_maandeeji_Amerik_(ASL)_kono_nde_seerti_no_feewi_haa_jooni_nde_hiisetee_ko_ɗemngal_e_nder_mbaadi_mum._Kuala_Lumpur_wonnoo_ko_e_nder_diiwaan_Selangor_hade_mum_wontude_leydi_fedde_nde_e_hitaande_1974.Wikipedia: Hausa Sign Languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hausa_Sign_LanguageƊemngal maandeeji (HSL; Hausa: Maganar hannu walla Harshen bebaye na ƙasar Hausa) ko ɗemngal maandeeji ɓiyleydaagu e nder renndo muumɓe wonɓe to woyla leydi Naajeeriya.Yiyngo Walaa limngal limngal muumɓe nder woylaare lesdi Naajeeriya malla nder lesdi Naajeeriya fuu malla limngal yimɓe huuwooɓe Ɗemngal Hausa. Hiisaaji ko faati e limoore siynooɓe huutortooɓe ngal ɗemngal "ina ceerti no feewi, gila e 70 000 haa e miliyoŋaaji joy".Schmaling, Constanze. 2015. Sign Languages of the World: A Comparative Handbook, Julie Bakken Jepsen, Goedele De Clerck, Sam Lutalo-Kiingi, William B. McGregor, (eds.), 362-390. Berlin: Walter de Gruyter. DOI: https://doi.org/10.1515/9781614518174https://ff.wikipedia.org/wiki/Hausa_Sign_Language#Yiyngo_Walaa_limngal_limngal_muumɓe_nder_woylaare_lesdi_Naajeeriya_malla_nder_lesdi_Naajeeriya_fuu_malla_limngal_yimɓe_huuwooɓe_Ɗemngal_Hausa._Hiisaaji_ko_faati_e_limoore_siynooɓe_huutortooɓe_ngal_ɗemngal_"ina_ceerti_no_feewi,_gila_e_70_000_haa_e_miliyoŋaaji_joy".Schmaling,_Constanze._2015._Sign_Languages_of_the_World:_A_Comparative_Handbook,_Julie_Bakken_Jepsen,_Goedele_De_Clerck,_Sam_Lutalo-Kiingi,_William_B._McGregor,_(eds.),_362-390._Berlin:_Walter_de_Gruyter._DOI:_https://doi.org/10.1515/9781614518174Sifaa ɗemngal Ɗemngal maandeeji Hausa ko ɗemngal e nder hoore mum, jogiingal kelme mum e grammar mum. Ina waawi ƴeewteede to bannge ɗemngal no ɗemɗe goɗɗe kaaleteeɗe e maandeeji nii. Leksikon HSL ina waɗi noon, kelme ñamlaaɗe ummoraade e ɗemngal Hausa haalteengal, ɗemngal haalteengal mawngal taariiɓe ɗum. Hay so tawii nate HSL ina ceerti e nate ɗemngal Hausa kaaleteengal, ina woodi batte ummoraade e ɗemngal kaaleteengal e won e huutortooɓe.https://ff.wikipedia.org/wiki/Hausa_Sign_Language#Sifaa_ɗemngal_Ɗemngal_maandeeji_Hausa_ko_ɗemngal_e_nder_hoore_mum,_jogiingal_kelme_mum_e_grammar_mum._Ina_waawi_ƴeewteede_to_bannge_ɗemngal_no_ɗemɗe_goɗɗe_kaaleteeɗe_e_maandeeji_nii._Leksikon_HSL_ina_waɗi_noon,_kelme_ñamlaaɗe_ummoraade_e_ɗemngal_Hausa_haalteengal,_ɗemngal_haalteengal_mawngal_taariiɓe_ɗum._Hay_so_tawii_nate_HSL_ina_ceerti_e_nate_ɗemngal_Hausa_kaaleteengal,_ina_woodi_batte_ummoraade_e_ɗemngal_kaaleteengal_e_won_e_huutortooɓe.Wikipedia: Mohammed Sani Samihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Sani_SamiMohammed Sani Sami laati guwerneer lesdi Bauchi, lesdi Naajeeriya diga lewru Yarkomaa 1984 haa lewru Ogost 1985 wakkati laamu konu Major Muhammadu Buhari.[1]Nguurndam adanɗam Mohammed Sani Sami jibinaa ko to wuro Zuru e nder Diiwaan Kebbi. O naati konu ñalnde 10 desaambar 1962, o tawtoraama kursuuji heblooji e Ibraahiima Babangida. O janngi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Mons officier cadet, to Aldershot (Angalteer), o yamiraa ko ñalnde 25 sulyee 1963. Seneraal Murtala Muhammed, hooreejo leydi tuggi sulyee 1975 haa feebariyee 1976, toɗɗii Lietnaa Kolonel Sani Sami gardiiɗo Birigad[ 2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Sani_Sami#Nguurndam_adanɗam_Mohammed_Sani_Sami_jibinaa_ko_to_wuro_Zuru_e_nder_Diiwaan_Kebbi._O_naati_konu_ñalnde_10_desaambar_1962,_o_tawtoraama_kursuuji_heblooji_e_Ibraahiima_Babangida._O_janngi_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Mons_officier_cadet,_to_Aldershot_(Angalteer),_o_yamiraa_ko_ñalnde_25_sulyee_1963._Seneraal_Murtala_Muhammed,_hooreejo_leydi_tuggi_sulyee_1975_haa_feebariyee_1976,_toɗɗii_Lietnaa_Kolonel_Sani_Sami_gardiiɗo_Birigad[_2]Mohammed Sani Sami toɗɗaama guwerneer diiwaan Bauchi caggal kuudetaa ñande 31 lewru Duujal hitaande 1983 nde addi Seneraal Muhammadu Buhari e laamu. O jooɗii laamu haa lewru Aout 1985, nde Seneraal Ibraahiima Babangida heɓti laamu e juuɗe Buhari. O ɓeydii nokkuuji safaara, o ƴetti kadi porogaraam mawɗo ƴellitaare ndema ina wiyee "back to land". E nder laamu makko, kawgel winnderewal juɓɓule juuɗe waɗi ko to diiwaan Bauchi.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Sani_Sami#Mohammed_Sani_Sami_toɗɗaama_guwerneer_diiwaan_Bauchi_caggal_kuudetaa_ñande_31_lewru_Duujal_hitaande_1983_nde_addi_Seneraal_Muhammadu_Buhari_e_laamu._O_jooɗii_laamu_haa_lewru_Aout_1985,_nde_Seneraal_Ibraahiima_Babangida_heɓti_laamu_e_juuɗe_Buhari._O_ɓeydii_nokkuuji_safaara,_o_ƴetti_kadi_porogaraam_mawɗo_ƴellitaare_ndema_ina_wiyee_"back_to_land"._E_nder_laamu_makko,_kawgel_winnderewal_juɓɓule_juuɗe_waɗi_ko_to_diiwaan_Bauchi.[3]Wikipedia: Bura Sign Languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bura_Sign_LanguageƊemngal maandeeji Bura ko ɗemngal maandeeji wuro ngo leñol Bura en kuutortoo e saraaji wuro Kukurpu, 40 km (25 miles) to fuɗnaange-rewo Biu, leydi Najeriya, nokku mo muumre jibinannde toownde. Ko anndaa heen seeɗa ko sabu njillu juutngu e kaset wideyoo mo Robert Blench waɗi e hitaande 2003.Ƴeew kadi Ɗemngal Mofu-Gudur, ngal yimɓe nanooɓe e nder diiwaan koɗdiiɗo Kameruun huutortoo ko ina tolnoo e 1 500 geɗe kuutorteeɗe. Teskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bura_Sign_Language#Ƴeew_kadi_Ɗemngal_Mofu-Gudur,_ngal_yimɓe_nanooɓe_e_nder_diiwaan_koɗdiiɗo_Kameruun_huutortoo_ko_ina_tolnoo_e_1_500_geɗe_kuutorteeɗe._Teskorɗe2003, p. 14, "Hay gooto e haalooɓe ɓee yahraani e duɗal, hay so tawii ko duɗal muumɓe e ɗoo ko nokku toowɗo, ɗum noon jokkondiral e ɗemɗe maandeeji ɓurɗe anndeede ina wayi no ina gasa. Ina wayi no ina gasa tawa ngal ɗemngal muumɓe ina jeyaa e hoore mum no feewi."https://ff.wikipedia.org/wiki/Bura_Sign_Language#2003,_p._14,_"Hay_gooto_e_haalooɓe_ɓee_yahraani_e_duɗal,_hay_so_tawii_ko_duɗal_muumɓe_e_ɗoo_ko_nokku_toowɗo,_ɗum_noon_jokkondiral_e_ɗemɗe_maandeeji_ɓurɗe_anndeede_ina_wayi_no_ina_gasa._Ina_wayi_no_ina_gasa_tawa_ngal_ɗemngal_muumɓe_ina_jeyaa_e_hoore_mum_no_feewi."Wikipedia: Abdulkadir Shehuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulkadir_ShehuMohammed Sani Sami laati guwerneer lesdi Bauchi, lesdi Naajeeriya diga lewru Yarkomaa 1984 haa lewru Ogost 1985 wakkati laamu konu Major Muhammadu Buhari.[1]Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulkadir_Shehu#Nguurndam_adanɗamWikipedia: Soro Sokehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soro_SokeSoro Soke ko konngol politik e meme internet ngol seppooji EndSARS kuutortonoo. Soro Soke ko helmere Yoruba firtata ko haalde.Tariya Konngol ngol fuɗɗii huutoreede ko e seppo EndSARS.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Soro_Soke#Tariya_Konngol_ngol_fuɗɗii_huutoreede_ko_e_seppo_EndSARS.[2]E nder pinal yimɓe E hitaande 2022, Sọ̀rọ̀sókè: antoloji #EndSARS ko Jumoke Verissimo e James Yeku mbinndi,[3] e Soro Soke: Sukaaɓe ƴattooɓe wuro mawngo Afrik ko Trish Lorenz winndi ɗum, ko jaaynde duɗal jaaɓi haaɗtirde Cambridge yaltini ɗum, nde ɗum jibini ƴattooje wiyi ko kañum sinci helmere Soro Soke.[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Soro_Soke#E_nder_pinal_yimɓe_E_hitaande_2022,_Sọ̀rọ̀sókè:_antoloji_#EndSARS_ko_Jumoke_Verissimo_e_James_Yeku_mbinndi,[3]_e_Soro_Soke:_Sukaaɓe_ƴattooɓe_wuro_mawngo_Afrik_ko_Trish_Lorenz_winndi_ɗum,_ko_jaaynde_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Cambridge_yaltini_ɗum,_nde_ɗum_jibini_ƴattooje_wiyi_ko_kañum_sinci_helmere_Soro_Soke.[4]Wikipedia: Sapa (slang)https://ff.wikipedia.org/wiki/Sapa_(slang)Sapa (/sɑːkpə/) ko helmere slang Naajeeriya, nde heɓi semmbe e nder duuɓi cakkitiiɗi ɗii, haa teeŋti e sukaaɓe Naajeeriya. Ina huutoree ngam siftinde ngonka ŋakkeende ngalu walla baasal mawngal, ko heewi heen ko arde e ŋakkeende ngalu e ŋakkeende njuɓɓudi ngalu.Etimoloji Helmere "Sapa" ndee ina sikkaa ummorii ko e ɗemngal Yoruba. Ina sikkaa ko ɗum jillondiral ɗemɗe, ngal nanngi e juutde jikku ŋakkeende kaalis. Sifaa helmere ndee ko juutnde, addani nde huutoreede e anndeede no feewi. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Sapa_(slang)#Etimoloji_Helmere_"Sapa"_ndee_ina_sikkaa_ummorii_ko_e_ɗemngal_Yoruba._Ina_sikkaa_ko_ɗum_jillondiral_ɗemɗe,_ngal_nanngi_e_juutde_jikku_ŋakkeende_kaalis._Sifaa_helmere_ndee_ko_juutnde,_addani_nde_huutoreede_e_anndeede_no_feewi._===Maanaa e kuutoragol Sapa ina heewi huutoreede ngam hollirde ŋakkeende ngalu walla ŋakkeende ngalu. Ina siftina ngonka ka neɗɗo walla fedde ina wondi e caɗeele faggudu mawɗe, ko heewi heen ko sabu waasde jogaade ngalu no haanirta nii. Helmere ndee ina heewi huutoreede e sukaaɓe Naajeeriya ngam hollirde ko ɓe ngoni koo walla ko ɓe njiyri woɗɓe wonɓe e caɗeele faggudu. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Sapa_(slang)#Maanaa_e_kuutoragol_Sapa_ina_heewi_huutoreede_ngam_hollirde_ŋakkeende_ngalu_walla_ŋakkeende_ngalu._Ina_siftina_ngonka_ka_neɗɗo_walla_fedde_ina_wondi_e_caɗeele_faggudu_mawɗe,_ko_heewi_heen_ko_sabu_waasde_jogaade_ngalu_no_haanirta_nii._Helmere_ndee_ina_heewi_huutoreede_e_sukaaɓe_Naajeeriya_ngam_hollirde_ko_ɓe_ngoni_koo_walla_ko_ɓe_njiyri_woɗɓe_wonɓe_e_caɗeele_faggudu._===Lowre Helmere Sapa ndee heɓii nafoore mawnde e nder sukaaɓe Naajeeriya e nder fuɗɗoode teeminannde 21ɓiire. Ummagol laylayti renndo waɗii darnde tiiɗnde e saaktude ɗum, addani ɗum jaɓde ɗum e yaawre e yaajde.[11] Memes, tweets, e jeewte nder internet fuu wallitii ngam waɗugo Sapa helmere anndiraande, nder lesdi Naajeeriya e lesɗe Afrik feere. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Sapa_(slang)#Lowre_Helmere_Sapa_ndee_heɓii_nafoore_mawnde_e_nder_sukaaɓe_Naajeeriya_e_nder_fuɗɗoode_teeminannde_21ɓiire._Ummagol_laylayti_renndo_waɗii_darnde_tiiɗnde_e_saaktude_ɗum,_addani_ɗum_jaɓde_ɗum_e_yaawre_e_yaajde.[11]_Memes,_tweets,_e_jeewte_nder_internet_fuu_wallitii_ngam_waɗugo_Sapa_helmere_anndiraande,_nder_lesdi_Naajeeriya_e_lesɗe_Afrik_feere._===Batte pinal Sapa holliri goongaaji faggudu ɗi Naajeeriya'en ɗuuɗɓe ɗon mari, haa teeŋti bee caɗeele jokkirgol ceede neɗɗo nder leydi faggudu ndu ɗon wayla bee law.[14][15] Feññinde helmere nde no helmere slang ɓurnde lollude hollirii yiɗde sukaaɓe Naajeeriya ngam waɗde jeewte udditiiɗe ko fayti e caɗeele kaalis e ɗaɓɓude camaraderie e nder humpitooji rennduɗi.} ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Sapa_(slang)#Batte_pinal_Sapa_holliri_goongaaji_faggudu_ɗi_Naajeeriya'en_ɗuuɗɓe_ɗon_mari,_haa_teeŋti_bee_caɗeele_jokkirgol_ceede_neɗɗo_nder_leydi_faggudu_ndu_ɗon_wayla_bee_law.[14][15]_Feññinde_helmere_nde_no_helmere_slang_ɓurnde_lollude_hollirii_yiɗde_sukaaɓe_Naajeeriya_ngam_waɗde_jeewte_udditiiɗe_ko_fayti_e_caɗeele_kaalis_e_ɗaɓɓude_camaraderie_e_nder_humpitooji_rennduɗi.}_===Wikipedia: No gree for anybodyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/No_gree_for_anybodyNo Gree for Anybody ko helmere slang Naajeeriya nde heɓi kaalis mawɗo e hitaande 2024 haa teeŋti e nder sukaaɓe Naajeeriya.Etimoloji Konngol ngol ummorii ko e ɗemngal Naajeeriya.https://ff.wikipedia.org/wiki/No_gree_for_anybody#Etimoloji_Konngol_ngol_ummorii_ko_e_ɗemngal_Naajeeriya.Lowre Polis'en lesdi Naajeeriya ɗon nodda limngal man ngam umminki jiiɓru nder lesdi Naajeeriya. E wiyde jaaynde Leadership, Olumuyiwa Adejobi, gardiiɗo jokkondiral hakkunde yimɓe, hollitii wonde konngol ngol ko ngam ustude mbayliigu e nder leydi ndi.https://ff.wikipedia.org/wiki/No_gree_for_anybody#Lowre_Polis'en_lesdi_Naajeeriya_ɗon_nodda_limngal_man_ngam_umminki_jiiɓru_nder_lesdi_Naajeeriya._E_wiyde_jaaynde_Leadership,_Olumuyiwa_Adejobi,_gardiiɗo_jokkondiral_hakkunde_yimɓe,_hollitii_wonde_konngol_ngol_ko_ngam_ustude_mbayliigu_e_nder_leydi_ndi.E nder pinal yimɓe Helmere "Alaa Gree ngam hay gooto!" tawi laawol mum nder filmuuji Naajeeriya nde Spyro yimi jimol ngol tiitoonde mum woni "No Gree for Anybody."https://ff.wikipedia.org/wiki/No_gree_for_anybody#E_nder_pinal_yimɓe_Helmere_"Alaa_Gree_ngam_hay_gooto!"_tawi_laawol_mum_nder_filmuuji_Naajeeriya_nde_Spyro_yimi_jimol_ngol_tiitoonde_mum_woni_"No_Gree_for_Anybody."Wikipedia: Japa (slang)https://ff.wikipedia.org/wiki/Japa_(slang)Japa (/jɑːkpə/) ko helmere Yoruba huutorteende e helmere slang Naajeeriya nde heɓi huutoraade no feewi e nder sukaaɓe Naajeeriya rewrude e ɗemngal Yoruba. Helmere ndee huutortee ko ngam siftinde golle dogde, dogde, walla majjude e yaawre e nder ngonka, heewi wonde ko e yaawre e yaawre.Etimoloji Helmere Japa ndee ummii ko e ɗemngal Yoruba, gootal e ɗemɗe mawɗe kaaleteeɗe e nder leydi Najeriya. E ɗemngal Yoruba, Japa firti ko "dogde" walla "dogde." Nde yahri yeeso, helmere nde heɓi laawol mum e nder ɗemngal Naajeeriya, nde wonti konngol kuutorteengol ngam hollirde miijo golle jaawɗe e dogdu. Nde anndaama e hitaande 2020 caggal nde Naira Marley, jimoowo Naajeeriya yaltini jimɗi mum ina wiyee "Japa". Zaccheus Onumba Dibiaezue Memorial Libraries|url=https://zodml.org/blog/japa-nigerian-student-emigration-syndrome|access-date=2023-08-25|website=zodml.org|archive-date=2023-08-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20230825133727/https://zodml.org/blog/japa-nigerian-student-emigration-syndrome|url-status=live}} ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Japa_(slang)#Etimoloji_Helmere_Japa_ndee_ummii_ko_e_ɗemngal_Yoruba,_gootal_e_ɗemɗe_mawɗe_kaaleteeɗe_e_nder_leydi_Najeriya._E_ɗemngal_Yoruba,_Japa_firti_ko_"dogde"_walla_"dogde."_Nde_yahri_yeeso,_helmere_nde_heɓi_laawol_mum_e_nder_ɗemngal_Naajeeriya,_nde_wonti_konngol_kuutorteengol_ngam_hollirde_miijo_golle_jaawɗe_e_dogdu._Nde_anndaama_e_hitaande_2020_caggal_nde_Naira_Marley,_jimoowo_Naajeeriya_yaltini_jimɗi_mum_ina_wiyee_"Japa"._Zaccheus_Onumba_Dibiaezue_Memorial_Libraries|url=https://zodml.org/blog/japa-nigerian-student-emigration-syndrome|access-date=2023-08-25|website=zodml.org|archive-date=2023-08-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20230825133727/https://zodml.org/blog/japa-nigerian-student-emigration-syndrome|url-status=live}}_===Kuutoragol Helmere Japa ndee ina heewi huutoreede e nder nokkuuji keewɗi ngam siftinde yahdu yaawndu e nokku, ngonka, walla ngonka.[8] Ina heewi huutoreede e mbaydi teskinndi, ina heewi e jeewte jowitiiɗe e reentaade caɗeele, kulhuli, walla kawral ngal yiɗaaka. Huuwtinirgo "Japa" ɗon holla bawɗe e semmbe sukaaɓe Naajeeriya ngam naftoraago ngonkaaji caɗtuɗi. Zaccheus Onumba Dibiaezue Memorial Libraries|url=https://zodml.org/blog/japa-nigerian-student-emigration-syndrome|access-date=2023-08-25|website=zodml.org|archive-date=2023-08-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20230825133727/https://zodml.org/blog/japa-nigerian-student-emigration-syndrome|url-status=live}} ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Japa_(slang)#Kuutoragol_Helmere_Japa_ndee_ina_heewi_huutoreede_e_nder_nokkuuji_keewɗi_ngam_siftinde_yahdu_yaawndu_e_nokku,_ngonka,_walla_ngonka.[8]_Ina_heewi_huutoreede_e_mbaydi_teskinndi,_ina_heewi_e_jeewte_jowitiiɗe_e_reentaade_caɗeele,_kulhuli,_walla_kawral_ngal_yiɗaaka._Huuwtinirgo_"Japa"_ɗon_holla_bawɗe_e_semmbe_sukaaɓe_Naajeeriya_ngam_naftoraago_ngonkaaji_caɗtuɗi._Zaccheus_Onumba_Dibiaezue_Memorial_Libraries|url=https://zodml.org/blog/japa-nigerian-student-emigration-syndrome|access-date=2023-08-25|website=zodml.org|archive-date=2023-08-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20230825133727/https://zodml.org/blog/japa-nigerian-student-emigration-syndrome|url-status=live}}_===Batte pinal Japa wonti huunde teskinnde e nder pinal pop Naajeeriya, ina heewi feeñde e jimɗi, filmuuji, e jeewte e nder laylayti renndo. Lowre helmere nde'e yaaji haa yaasi keeri lesdi Naajeeriya, nden rentooji lesdi Naajeeriya boo hoosi nde nder limngal ɗemɗe maɓɓe. Oxford Political Review Oxford Political Review|url=https://oxfordpoliticalreview.com/2023/05/08/japa-syndrome-legitimacy-crisis-emigration-and-public-discontent-in-nigeria/|access-date=2023-08-25|website=oxfordpoliticalreview.com|language=en-US|archive-date=2023-08-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20230825132156/https://oxfordpoliticalreview.com/2023/05/08/japa-syndrome-legitimacy-crisis-emigration-and-public-discontent-in-nigeria/|url-status=live}} ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Japa_(slang)#Batte_pinal_Japa_wonti_huunde_teskinnde_e_nder_pinal_pop_Naajeeriya,_ina_heewi_feeñde_e_jimɗi,_filmuuji,_e_jeewte_e_nder_laylayti_renndo._Lowre_helmere_nde'e_yaaji_haa_yaasi_keeri_lesdi_Naajeeriya,_nden_rentooji_lesdi_Naajeeriya_boo_hoosi_nde_nder_limngal_ɗemɗe_maɓɓe._Oxford_Political_Review_Oxford_Political_Review|url=https://oxfordpoliticalreview.com/2023/05/08/japa-syndrome-legitimacy-crisis-emigration-and-public-discontent-in-nigeria/|access-date=2023-08-25|website=oxfordpoliticalreview.com|language=en-US|archive-date=2023-08-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20230825132156/https://oxfordpoliticalreview.com/2023/05/08/japa-syndrome-legitimacy-crisis-emigration-and-public-discontent-in-nigeria/|url-status=live}}_===Yeruuji "Mi nani lannda man heɓi polis'en, ngam maajum min fuu min doole japa ko adi ɓe yotta ton." "Traffic oo ina boni haa mi felliti japa mi ƴetta laawol goɗngol."https://ff.wikipedia.org/wiki/Japa_(slang)#Yeruuji_"Mi_nani_lannda_man_heɓi_polis'en,_ngam_maajum_min_fuu_min_doole_japa_ko_adi_ɓe_yotta_ton."_"Traffic_oo_ina_boni_haa_mi_felliti_japa_mi_ƴetta_laawol_goɗngol."Wikipedia: Esther Damalie Nagitta-Musoke (Esther Damalie Naggita-Musoke)https://ff.wikipedia.org/wiki/Esther_Damalie_Nagitta-Musoke_(Esther_Damalie_Naggita-Musoke)Esther Damalie Nagitta-Musoke (Esther Damalie Nagita-Musoke) ko ganndo Uganndaa, o woniino gardiiɗo e gardiiɗo duɗal sariya to duɗal jaaɓi haaɗtirde Makerere, to Uganndaa, fotde duuɓi joy, tuggi 2012 haa 2017. O woniino...Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esther_Damalie_Nagitta-Musoke_(Esther_Damalie_Naggita-Musoke)#JaangirdeGolle jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esther_Damalie_Nagitta-Musoke_(Esther_Damalie_Naggita-Musoke)#Golle_jaŋdeƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esther_Damalie_Nagitta-Musoke_(Esther_Damalie_Naggita-Musoke)#Ƴeew_kadiBinndanɗe cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esther_Damalie_Nagitta-Musoke_(Esther_Damalie_Naggita-Musoke)#Binndanɗe_cuɓaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esther_Damalie_Nagitta-Musoke_(Esther_Damalie_Naggita-Musoke)#TuugnorgalWikipedia: I.J.G.Bhttps://ff.wikipedia.org/wiki/I.J.G.BI.J.Kuutoragol Heen sahaaji ina siforee pejoratively, I.J.G.B.s ina heewi yiyeede e Naajeeriya’en woɗɓe ko hollirta yaajde diaspora Naajeeriya e jawdi mum e nder duuɓi capanɗe tati jawtuɗi ɗii.[5] Yeruuji maantinɗi, ko wayi no Eku Edewor e DJ Cuppy, ina kollita lowre ndee e nder mum.https://ff.wikipedia.org/wiki/I.J.G.B#Kuutoragol_Heen_sahaaji_ina_siforee_pejoratively,_I.J.G.B.s_ina_heewi_yiyeede_e_Naajeeriya’en_woɗɓe_ko_hollirta_yaajde_diaspora_Naajeeriya_e_jawdi_mum_e_nder_duuɓi_capanɗe_tati_jawtuɗi_ɗii.[5]_Yeruuji_maantinɗi,_ko_wayi_no_Eku_Edewor_e_DJ_Cuppy,_ina_kollita_lowre_ndee_e_nder_mum.Wikipedia: Abigail Rogershttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abigail_RogersAbigail Rogers (1818-1869) ko Ameriknaajo daraniiɗo hakkeeji rewɓe e jaŋde rewɓe. O sosi duɗal rewɓe Michigan, caggal maayde makko o naatnaa e suudu rewɓe Michigan e hitaande 2007.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abigail_Rogers#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abigail_Rogers#TuugnorgalWikipedia: Gist (Nigerian term)https://ff.wikipedia.org/wiki/Gist_(Nigerian_term)Gist ko helmere huutorteende e ɗemngal Engeleere Naajeeriya ngam wiyde yeewtere nde alaa nafoore walla jeewte. Ina waawi kadi firtude haala walla pecce yeewtere.Kuutoragol "Gist" ina heewi huutoreede e nder jeewte ñalnde kala e nder leydi Najeriya. Ina heewi huutoreede e nder yeewtere renndinde kabaruuji, jeewte, walla tan e nder jeewte caɗtuɗe. Helmere ndee ina waawi kadi huutoreede no gollal nii, hono no "gisting", firti ko waɗde yeewtere walla yeewtere tiiɗnde. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Gist_(Nigerian_term)#Kuutoragol_"Gist"_ina_heewi_huutoreede_e_nder_jeewte_ñalnde_kala_e_nder_leydi_Najeriya._Ina_heewi_huutoreede_e_nder_yeewtere_renndinde_kabaruuji,_jeewte,_walla_tan_e_nder_jeewte_caɗtuɗe._Helmere_ndee_ina_waawi_kadi_huutoreede_no_gollal_nii,_hono_no_"gisting",_firti_ko_waɗde_yeewtere_walla_yeewtere_tiiɗnde._===E nder pinal yimɓe Helmere "gist" ndee naatii e pinal yimɓe leydi Naajeeriya, nde heewi yiyeede ko e nder laylayti renndo, ko wayi no teleeji, rajooji, e laylayti renndo. Won laylayti internet ngam renndinde "gist cakkitiiɗo" walla jeewte ummoriiɗe Naajeeriya. Yeru, taƴre Naija Gist e nder bayyinaango internet Naija News. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Gist_(Nigerian_term)#E_nder_pinal_yimɓe_Helmere_"gist"_ndee_naatii_e_pinal_yimɓe_leydi_Naajeeriya,_nde_heewi_yiyeede_ko_e_nder_laylayti_renndo,_ko_wayi_no_teleeji,_rajooji,_e_laylayti_renndo._Won_laylayti_internet_ngam_renndinde_"gist_cakkitiiɗo"_walla_jeewte_ummoriiɗe_Naajeeriya._Yeru,_taƴre_Naija_Gist_e_nder_bayyinaango_internet_Naija_News._===Semmbe dow binndi lesdi Naajeeriya Helmere "gist" ndee kadi heɓi laawol mum e nder binndol leydi Naajeeriya. Ina heewi huutoreede e nder golle binndol ngam hollirde jeewte hakkunde jikkuuji, ɓeyda heen goonga e luggiɗde e kaaldigal. Ɗuum ina ɓeyda teeŋtinde nafoore pinal "gist" e nder leydi Najeriya. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Gist_(Nigerian_term)#Semmbe_dow_binndi_lesdi_Naajeeriya_Helmere_"gist"_ndee_kadi_heɓi_laawol_mum_e_nder_binndol_leydi_Naajeeriya._Ina_heewi_huutoreede_e_nder_golle_binndol_ngam_hollirde_jeewte_hakkunde_jikkuuji,_ɓeyda_heen_goonga_e_luggiɗde_e_kaaldigal._Ɗuum_ina_ɓeyda_teeŋtinde_nafoore_pinal_"gist"_e_nder_leydi_Najeriya._===Wikipedia: Carmen Enedina Rodríguez Armentahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carmen_Enedina_Rodr%C3%ADguez_ArmentaCarmen Enedina Rodríguez Armenta (jibinaa ko ñalnde 26 oktoobar 1970) ko gardiiɗo jaŋde toownde (DGESUI) to leydi Meksik, ko o karallo ko faati e ƴellitgol e huutoraade karallaagal kumpital e jokkondiral e nder porogaraamuuji jaŋde toownde e potal renndo. Yanti e ngal gollal kadi o heɓii njeenaaje keewɗe ngam darnde makko e ƴellitaare e nder sekteer laamu.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carmen_Enedina_Rodr%C3%ADguez_Armenta#JaangirdeGolle e eɓɓooje jokkondirɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carmen_Enedina_Rodr%C3%ADguez_Armenta#Golle_e_eɓɓooje_jokkondirɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carmen_Enedina_Rodr%C3%ADguez_Armenta#TuugnorgalWikipedia: Ehenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/EhenHeen! ko ƴattooje ɗemngal Naajeeriya jogiingal maanaaji ceertuɗi tuugiiɗi e ngonka mum e nder yeewtere.Etimoloji e kuutoragol Iwdi "Ehen!" ina waawi rewde e ɗemngal Pidgin Najeriya, ngal ƴellitii ko e batte jokkondiral ɗemɗe hakkunde leƴƴi ceertuɗi, ɗemɗe nokkuuje, e Engele.[4] Helmere ndee e hoore mum ko hollitoore onomatopoeic (onomatopoeic) , nde heewi huutoreede ko ngam ƴellitde hakkille walla hollirde faamde.[5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ehen#Etimoloji_e_kuutoragol_Iwdi_"Ehen!"_ina_waawi_rewde_e_ɗemngal_Pidgin_Najeriya,_ngal_ƴellitii_ko_e_batte_jokkondiral_ɗemɗe_hakkunde_leƴƴi_ceertuɗi,_ɗemɗe_nokkuuje,_e_Engele.[4]_Helmere_ndee_e_hoore_mum_ko_hollitoore_onomatopoeic_(onomatopoeic)_,_nde_heewi_huutoreede_ko_ngam_ƴellitde_hakkille_walla_hollirde_faamde.[5]Ko heewi e "Ehen!" ina woni e firooji mum keewɗi, baawɗi waylaade fawaade e tonngoode, e ngonka, e kaaldigal gadanal e nder yeewtere. Won e firooji ɓurɗi waawde huutoreede ina njeyaa heen:https://ff.wikipedia.org/wiki/Ehen#Ko_heewi_e_"Ehen!"_ina_woni_e_firooji_mum_keewɗi,_baawɗi_waylaade_fawaade_e_tonngoode,_e_ngonka,_e_kaaldigal_gadanal_e_nder_yeewtere._Won_e_firooji_ɓurɗi_waawde_huutoreede_ina_njeyaa_heen:E nder pinal yimɓe Helmere "Ehen!" wonaa tan e ɗemngal haalteengal.[7] Kadi nde heɓi laawol nder binndol Naajeeriya, nder gimi, nder filmuuji, e nder kuuɗe naalankaagal, nde ɓeydi semmbiɗinki nokkuure mayre nder finaa-tawaa yimɓe.[8]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ehen#E_nder_pinal_yimɓe_Helmere_"Ehen!"_wonaa_tan_e_ɗemngal_haalteengal.[7]_Kadi_nde_heɓi_laawol_nder_binndol_Naajeeriya,_nder_gimi,_nder_filmuuji,_e_nder_kuuɗe_naalankaagal,_nde_ɓeydi_semmbiɗinki_nokkuure_mayre_nder_finaa-tawaa_yimɓe.[8]Wikipedia: Caroline Anna Croom Robertsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Caroline_Anna_Croom_RobertsonKarolin Anna Croom Robertson, jibinaaɗo e Karolin Anna Crompton (1838 – 29 mee 1892) ko suɓngooji Angalteer, kadi ko gardiiɗo kolees. Ko kanko wonnoo binndoowo, caggal ɗuum bursar to duɗal jaaɓi haaɗtirde Girton, Cambridge - duɗal jaaɓi haaɗtirde gadanal to Angalteer jaɓɓungal rewɓe.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Caroline_Anna_Croom_Robertson#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Caroline_Anna_Croom_Robertson#TuugnorgalWikipedia: Aza (slang)https://ff.wikipedia.org/wiki/Aza_(slang)Aza ko helmere slang Naajeeriya nde firtata ko dijital konte banke, teeŋti noon e limoore konte.[1] So neɗɗo e nder leydi Najeriya huutoriima helmere "Aza", ɓe ɗaɓɓata ko limoore konte ɗee e neɗɗo goɗɗo, ko heewi ko e anniya neldude kaalis e konte ɗee.Etimoloji Helmere "Aza" ndee ummorii ko e ɗemngal Edo.[4] E nder Edo, "Aza" firti ko geɗe keewɗe ko wayi no "suudu desorɗe", "suudu/suudu desorɗe", "save box" e ko ɓuri jooni "konte banke."[5] E nder jamaanu, helmere ndee wonti ko huutortee e nder leydi Naajeeriya fof no laawol casual ngam hollirde limooje konte banke.[6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Aza_(slang)#Etimoloji_Helmere_"Aza"_ndee_ummorii_ko_e_ɗemngal_Edo.[4]_E_nder_Edo,_"Aza"_firti_ko_geɗe_keewɗe_ko_wayi_no_"suudu_desorɗe",_"suudu/suudu_desorɗe",_"save_box"_e_ko_ɓuri_jooni_"konte_banke."[5]_E_nder_jamaanu,_helmere_ndee_wonti_ko_huutortee_e_nder_leydi_Naajeeriya_fof_no_laawol_casual_ngam_hollirde_limooje_konte_banke.[6]Kuutoragol E nder pinal leydi Naajeeriya, naamnaade neɗɗo "neldu Aza maa" ko huunde woowaande ngam ɗaɓɓude limoore konte mum banke ngam ustude kaalis.[7] Helmere ndee heɓii nafoore mawnde, haa teeŋti noon e nder nokkuuji ɗi ngonaa laamuyankooji e nder sukaaɓe.[8][9]https://ff.wikipedia.org/wiki/Aza_(slang)#Kuutoragol_E_nder_pinal_leydi_Naajeeriya,_naamnaade_neɗɗo_"neldu_Aza_maa"_ko_huunde_woowaande_ngam_ɗaɓɓude_limoore_konte_mum_banke_ngam_ustude_kaalis.[7]_Helmere_ndee_heɓii_nafoore_mawnde,_haa_teeŋti_noon_e_nder_nokkuuji_ɗi_ngonaa_laamuyankooji_e_nder_sukaaɓe.[8][9]Yeruuji e nder konnguɗi "Mi ɗon ƴama ceede man to a neldi yam aza ma." "Hey, aɗa waawi renndude aza maa mbele mi waawa waɗde njoɓdi ndii?" "O ƴami aza am ngam o ɗon ƴama ceede." Batte pinal Kuutoragol "Aza" ngol ina hollita sifaa ɗemngal ngal ina yahra yeeso e batte karallaagal e jokkondiral.[10] No bankeeji mobiil e jokkondire dijital ɓeydorii heewde, kelme baɗɗe "Aza" ina hoybina laawol ɗaɓɓude e feññinde kabaruuji konte banke.[11]https://ff.wikipedia.org/wiki/Aza_(slang)#Yeruuji_e_nder_konnguɗi_"Mi_ɗon_ƴama_ceede_man_to_a_neldi_yam_aza_ma."_"Hey,_aɗa_waawi_renndude_aza_maa_mbele_mi_waawa_waɗde_njoɓdi_ndii?"_"O_ƴami_aza_am_ngam_o_ɗon_ƴama_ceede."_Batte_pinal_Kuutoragol_"Aza"_ngol_ina_hollita_sifaa_ɗemngal_ngal_ina_yahra_yeeso_e_batte_karallaagal_e_jokkondiral.[10]_No_bankeeji_mobiil_e_jokkondire_dijital_ɓeydorii_heewde,_kelme_baɗɗe_"Aza"_ina_hoybina_laawol_ɗaɓɓude_e_feññinde_kabaruuji_konte_banke.[11]Wikipedia: Aprokohttps://ff.wikipedia.org/wiki/AprokoAproko ko helmere e ɗemngal Pidgin Naajeeriya firtata ko neɗɗo ƴattoowo nofru mum e nder geɗe woɗɓe. Ina huutoree kadi ngam siftinde jeewte e kala tawa ina yeewta geɗe ɗe alaa ko jokkondiri e mum.Etimoloji Helmere "Aproko" ittaa ko e helmere Engele "talkative". Ina sikkaa nde ummorii ko e ɗemngal Yoruba, ngal jeyaa ko e ɗemɗe mawɗe kaaleteeɗe e nder leydi Najeriya. Helmere nde’e ɗon huutiniree nder Naajeeriya duuɓi ɗuɗɗi, nden nde heɓi nafuuda masin nder duuɓi caaliiɗi. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Aproko#Etimoloji_Helmere_"Aproko"_ittaa_ko_e_helmere_Engele_"talkative"._Ina_sikkaa_nde_ummorii_ko_e_ɗemngal_Yoruba,_ngal_jeyaa_ko_e_ɗemɗe_mawɗe_kaaleteeɗe_e_nder_leydi_Najeriya._Helmere_nde’e_ɗon_huutiniree_nder_Naajeeriya_duuɓi_ɗuɗɗi,_nden_nde_heɓi_nafuuda_masin_nder_duuɓi_caaliiɗi._===Maanaa e kuutoragol Konngol aproko ngol ina jogii maanaaji ɗiɗi mawɗi e nder ɗemngal Pidgin Najeriya: neɗɗo ɓuuɓɗo nofru mum e nder geɗe woɗɓe; jeewte walla haala. Konngol ngol heewi huutoreede ko e innde walla e sifaa, sahaa e sahaa fof ko e gollal. Bana sappinol:https://ff.wikipedia.org/wiki/Aproko#Maanaa_e_kuutoragol_Konngol_aproko_ngol_ina_jogii_maanaaji_ɗiɗi_mawɗi_e_nder_ɗemngal_Pidgin_Najeriya:_neɗɗo_ɓuuɓɗo_nofru_mum_e_nder_geɗe_woɗɓe;_jeewte_walla_haala._Konngol_ngol_heewi_huutoreede_ko_e_innde_walla_e_sifaa,_sahaa_e_sahaa_fof_ko_e_gollal._Bana_sappinol:Wikipedia: Nigerian Pidginhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerian_PidginPidgin Naajeeriya, anndiraaɗo kadi Naijá e nder ganndal, ko ɗemngal kreyol gonngal e Engele, kaaleteengal e nder Naajeeriya kala. Ɗemngal ngal ina wiyee sahaa e sahaa fof Pijin walla Vernacular.Jonde Pidgin Naajeeriya ina heewi huutoreede e nder leydi ndii fof, kono ɗum rokkaaka darnde laamu. Pidgin ina taƴa jokkondiral hakkunde leƴƴi ceertuɗi, ina haalee no feewi e nder leydi Najeriya fof. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerian_Pidgin#Jonde_Pidgin_Naajeeriya_ina_heewi_huutoreede_e_nder_leydi_ndii_fof,_kono_ɗum_rokkaaka_darnde_laamu._Pidgin_ina_taƴa_jokkondiral_hakkunde_leƴƴi_ceertuɗi,_ina_haalee_no_feewi_e_nder_leydi_Najeriya_fof._===Ceertugol Heewɓe e leƴƴi 250 walla ko ɓuri ɗum e nder leydi Najeriya ina mbaawi yeewtidde e ɗemngal ngal, hay so tawii noon haalooɓe heewɓe maa kuutoro kelme ummoraade e ɗemɗe mum en. Bana sappinol:https://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerian_Pidgin#Ceertugol_Heewɓe_e_leƴƴi_250_walla_ko_ɓuri_ɗum_e_nder_leydi_Najeriya_ina_mbaawi_yeewtidde_e_ɗemngal_ngal,_hay_so_tawii_noon_haalooɓe_heewɓe_maa_kuutoro_kelme_ummoraade_e_ɗemɗe_mum_en._Bana_sappinol:Engele Naajeeriya No ngonka kreyol Kariibi nii, Pidgin Najeriya ɓuri huutoreede ko e jeewte ɗe ngonaa laamuyankooje. Pidgin Naajeeriya alaa darnde wonde ɗemngal laawɗungal. Engeleere Naajeeriya ina huutoree e nder politik, jaŋde, ganndal, e jaayndeeji.To leydi Najeriya, ɗemngal Engele ina heɓee e jaŋde toownde. No Engele jokkondiri e ɗemɗe keewɗe ceertuɗe e nder leydi Najeriya, Engele Naajeeriya ɓeydiima no feewi, kadi ina heewi wiyeede ko dental sub-varieties ceertuɗi.[16] Hay so tawii alaa sifaa laaɓtuɗo e ɗemngal Engele Naajeeriya, annduɓe ɓee ina kawri wonde Engele Naajeeriya ko ɗemngal Engele anndiraangal, keewngal ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerian_Pidgin#Engele_Naajeeriya_No_ngonka_kreyol_Kariibi_nii,_Pidgin_Najeriya_ɓuri_huutoreede_ko_e_jeewte_ɗe_ngonaa_laamuyankooje._Pidgin_Naajeeriya_alaa_darnde_wonde_ɗemngal_laawɗungal._Engeleere_Naajeeriya_ina_huutoree_e_nder_politik,_jaŋde,_ganndal,_e_jaayndeeji.To_leydi_Najeriya,_ɗemngal_Engele_ina_heɓee_e_jaŋde_toownde._No_Engele_jokkondiri_e_ɗemɗe_keewɗe_ceertuɗe_e_nder_leydi_Najeriya,_Engele_Naajeeriya_ɓeydiima_no_feewi,_kadi_ina_heewi_wiyeede_ko_dental_sub-varieties_ceertuɗi.[16]_Hay_so_tawii_alaa_sifaa_laaɓtuɗo_e_ɗemngal_Engele_Naajeeriya,_annduɓe_ɓee_ina_kawri_wonde_Engele_Naajeeriya_ko_ɗemngal_Engele_anndiraangal,_keewngal_===Fonoloji Pidgin Naajeeriya, bana pidgin e kreyol ɗuuɗɗum, woodi fonoloji ɓurduɗi hoyɗugo dow ɗemngal superstrate. Ina waɗi alkule 23, alkule jeeɗiɗi, e tonngooɗe ɗiɗi. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerian_Pidgin#Fonoloji_Pidgin_Naajeeriya,_bana_pidgin_e_kreyol_ɗuuɗɗum,_woodi_fonoloji_ɓurduɗi_hoyɗugo_dow_ɗemngal_superstrate._Ina_waɗi_alkule_23,_alkule_jeeɗiɗi,_e_tonngooɗe_ɗiɗi._===Konnguɗi Alveolaar Labial Post- alveolaar Palatal Velaar Labial-velaar Glotal Nofru m n ŋ Plosif p b t d k ɡ kp ɡb Afrikaat tʃ dʒ Tappu r Frikatiif f v s z ʃ h Ko ɓadii l j w Wowel Yeeso Caggal Uddu i u Toowɗo-hakkunde e o Lowre-hakkunde ɛ ɔ Uddit a Toonuuji Pidgin Najeriya siforaama no ɗemngal tonal, jogiingal tonngoode toownde e tonngoode lesre. Toon toowɗo ina waawi winndeede e aksan ɓuuɓɗo, toon lesɗo oo, hay so tawii noon ko heewi ko heddoraaki maande, ina waawi winndeede e aksan ɓuuɓɗo Yanti heen, kelme toowɗe monosyllabic ina mbayloo e tonngoode toownde fadnde hade mum joofde. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerian_Pidgin#Konnguɗi_Alveolaar_Labial_Post-_alveolaar_Palatal_Velaar_Labial-velaar_Glotal_Nofru_m_n_ŋ_Plosif_p_b_t_d_k_ɡ_kp_ɡb_Afrikaat_tʃ_dʒ_Tappu_r_Frikatiif_f_v_s_z_ʃ_h_Ko_ɓadii_l_j_w_Wowel_Yeeso_Caggal_Uddu_i_u_Toowɗo-hakkunde_e_o_Lowre-hakkunde_ɛ_ɔ_Uddit_a_Toonuuji_Pidgin_Najeriya_siforaama_no_ɗemngal_tonal,_jogiingal_tonngoode_toownde_e_tonngoode_lesre._Toon_toowɗo_ina_waawi_winndeede_e_aksan_ɓuuɓɗo,_toon_lesɗo_oo,_hay_so_tawii_noon_ko_heewi_ko_heddoraaki_maande,_ina_waawi_winndeede_e_aksan_ɓuuɓɗo_Yanti_heen,_kelme_toowɗe_monosyllabic_ina_mbayloo_e_tonngoode_toownde_fadnde_hade_mum_joofde._===Konngol Pidgin (tones marquées completement) Pattern ton Engele Maanaa /bàbá/ LH baaba /bábà/ HL ko almuudo katolik en /fadá/ HH baaba /fàdá/ LH 'baaba' katolik Roma. /sìsí/ LH suka debbo golloowo /sísì/ HL jeegom (5 kobo) Kono noon, ɗumɗoo ina luurdi e annduɓe ɗemɗe caggal ɗuum, sabu ceertugol tonngoode to bannge leksemeeji, haa teeŋti noon e naamne. Gooto e miijooji luulndiiɗi ɗii ko wonde Pidgin Najeriya "ko huunde e ɗemngal pitch-accent ngal, so rokkaama konngol ina waawi wonde tan ko tonngoode wootere toownde, walla jokkondire goote e nder mum tawa ina luurdi e jokkondire leslese"; dowdrift ina seedtini e nder njuɓɓudi tonngoode. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerian_Pidgin#Konngol_Pidgin_(tones_marquées_completement)_Pattern_ton_Engele_Maanaa_/bàbá/_LH_baaba_/bábà/_HL_ko_almuudo_katolik_en_/fadá/_HH_baaba_/fàdá/_LH_'baaba'_katolik_Roma._/sìsí/_LH_suka_debbo_golloowo_/sísì/_HL_jeegom_(5_kobo)_Kono_noon,_ɗumɗoo_ina_luurdi_e_annduɓe_ɗemɗe_caggal_ɗuum,_sabu_ceertugol_tonngoode_to_bannge_leksemeeji,_haa_teeŋti_noon_e_naamne._Gooto_e_miijooji_luulndiiɗi_ɗii_ko_wonde_Pidgin_Najeriya_"ko_huunde_e_ɗemngal_pitch-accent_ngal,_so_rokkaama_konngol_ina_waawi_wonde_tan_ko_tonngoode_wootere_toownde,_walla_jokkondire_goote_e_nder_mum_tawa_ina_luurdi_e_jokkondire_leslese";_dowdrift_ina_seedtini_e_nder_njuɓɓudi_tonngoode._===Wikipedia: North easthttps://ff.wikipedia.org/wiki/North_eastFuɗnaange-rewo ko filmo 2016 mo Muyiwa Aluko winndi, waɗi e ardii. Filmo oo ko Ini Dima-Okojie e O.Wikipedia: October 1https://ff.wikipedia.org/wiki/October_11 oktoobar ko filmo Naajeeriya mo Tunde Babalola winndi, mo Kunle Afolayan feewni ɗum, ardii ɗum, Sadiq Daba, Kayode Olaiya, e Demola Adedoyin. Filmu man waɗi nder lebbi cakkitiiɗi nder laamu Naajeeriya nder hitaande 1960.Wikipedia: Up northhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Up_northUp North ko filmo filmo Najeriya mo hitaande 2018, mo Anakle Films e Inkblot Productions peewni,[2] e ardii Tope Oshin.[3] Ko Naz Onuzo e Bunmi Ajakaiye mbinndi filmo oo, e dow daartol Editi Effiong.Wikipedia: Voicelesshttps://ff.wikipedia.org/wiki/VoicelessHawsaWikipedia: Wedding ringhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wedding_ringDewgal (Zin'naariyâ!) ko filmo Nijeeryankeewo mo Rahmatou Keïta ardii ɗum hitaande 2016.Wikipedia: Abubakar ladanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_ladanAbubakar Ladan (1935[1] - 23 lewru Duujal 2014) ko yimoowo/yimoowo Hausa ummoriiɗo to Fuɗnaange Naajeeriya. O ɓuri anndeede ko e deftere jime (Wakar Hada Kan Al’ummar Afirka) bayyinaango e hitaande 1976.Wikipedia: Nasiru L. Ladanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nasiru_L._LadanNasiru L. Abubakar ko jaayndiyanke Naajeeriya ummoriiɗo Kaduna, kadi ko kanko woni hooreejo jaaynde wiyeteende Dateline Nigeria, sosiyetee bayyinoowo binndanɗe e internet, jooɗiiɗo to Abuja, leydi Najeriya.Wikipedia: Ibrahim shemehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_shemeIbrahim Sheme ko winndiyanke, jaayndiyanke, waɗoowo filmuuji , e bayyinoowo ɗemɗe ɗiɗi. O golliima e jaayndeeji keewɗi e nder leydi Najeriya, ko wayi no Ardorde, The Tide, New Nigerian, Reporter, e Hotline Magazine.Wikipedia: Alhaji Mudi Spikinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Mudi_Spikin23Wikipedia: Isa Walihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_WaliIsa Wali (1928—19 lewru feebariyee 1967) ko dipolomaasi Naajeeriya, o woniino Komisariyaa mawɗo Naajeeriya to Gana.[1] Jibinaa ko e diiwaan Kano ko ɓiɗɗo joyaɓo Wali Kano, Suleymaan, e Hajiya Maryam Nene.Wikipedia: Balarabe Ramat Yakubuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balarabe_Ramat_YakubuBalaraba Ramat Yakubu (jibinaa ko e hitaande 1959)[1] ko binndoowo Nijeeriyaajo binndoowo e ɗemngal Hawsa. Ko o gardiiɗo e nder fannu littattafan soyayya walla "binndol giɗli", kadi omo jeyaa e winndooɓe ɗemngal Hausa seeɗa ɓe golle mum en firaa e ɗemngal Engele.Wikipedia: Sa'adu Zungurhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%27adu_ZungurMallam Sa'adu Zungur (1914 – 28 lewru Yarkomaa 1958) ko neɗɗo Naajeeriya, yimoowo, juulɗo e ngenndiyanke, o waɗii darnde mawnde e nder dille ndimaagu leydi Naajeeriya haa teeŋti noon e Fuɗnaange Naajeeriya. O ɗon laara bana baaba ‘politik radikal’ haa woyla lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Jaafar jaafarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaafar_jaafarToggo alluwal loowdiWikipedia: Abubakar Limanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_LimanToggo alluwal loowdiWikipedia: Ado Ahmad gidan dabinohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ado_Ahmad_gidan_dabinoAdo Ahmad Gidan Dabino, MON ko binndoowo ɗemngal Hausa Naajeeriya,[1] winndiyanke, bayyinoowo, jaayndiyanke, peewnoowo filmuuji, gardinooɗo e fijoowo.[2] O winndii fotde duuɓi capanɗe tati e toɓɓe ceertuɗe, o yaltinii defte sappo e joy.Wikipedia: Hajiya Hajara Ahmadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hajiya_Hajara_AhmadHajiya bilkisu salisu ahmed funtuwa ko binndoowo Naajeeriya. O winndi defte ɗemngal Hausa ɗe o winndi dow rewɓe juulɓe.Wikipedia: Abdullahi Dan fodiohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Dan_fodioAbdullaahi ɗan Fodio firoⓘ (aarabeere: عبد الله بن فودي, e ɗemngal romaan: Abd Allah ibn Fudi; ca. 1766–1828), ko ganndo lislaam mawɗo, ko o ganndo, ko o jimoowo, ko o ganndo diine, kadi ko o Amir gadano Gwandu (r.Wikipedia: Muhammad Ali shabbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Ali_shabba== Muhammadu b. al-saaba b.Muhammadu b. al-saaba b. Muhammadu b. al-Hajj b. Baraka b. Ibraahiima Kashnawii Al Arabi Muhammadu ibnu al-sabbag (fl. 1640), anndiraaɗo kadi Dan Marina, ko ganndo lislaam jeyaaɗo e teeminannde 17ɓiire, jeyaaɗo to Katsina. Omo jeyaa e seniiɓe tato Katsina, e bannge Dan Masanih, e Dan Tukum. Haa hannde, juulɓe, ko ɓuri heewde e yimɓe Katsina, ina njokki e hijjoore to yanaande makko ngam ziyara.[1] E kitaale 1820, ganndo Sokoto biyeteeɗo Abd al-Qadir dan Tafa yilliima yanaande makko ngam ziyara nde tawnoo e nder deftere makko Infaq al-maysur e hitaande 1812, Muhammadu Bello, Sultan gadano Kalifa Sokoto, siftini mo wonde al-ustadh (‘jannginoowo’), al-mukashaf (‘mo jalnii’) e dihliz al-ilm (‘laawol janngugol’). Golle makko ɓurɗe anndeede ko firo makko e deftere Ishriniyyat nde Abdul Rahmaan bn Yakhftan al-Fazaasi winndi.[2]: 111 [3]: 145 [4]: 619https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Ali_shabba#Muhammadu_b._al-saaba_b._Muhammadu_b._al-Hajj_b._Baraka_b._Ibraahiima_Kashnawii_Al_Arabi_Muhammadu_ibnu_al-sabbag_(fl._1640),_anndiraaɗo_kadi_Dan_Marina,_ko_ganndo_lislaam_jeyaaɗo_e_teeminannde_17ɓiire,_jeyaaɗo_to_Katsina._Omo_jeyaa_e_seniiɓe_tato_Katsina,_e_bannge_Dan_Masanih,_e_Dan_Tukum._Haa_hannde,_juulɓe,_ko_ɓuri_heewde_e_yimɓe_Katsina,_ina_njokki_e_hijjoore_to_yanaande_makko_ngam_ziyara.[1]_E_kitaale_1820,_ganndo_Sokoto_biyeteeɗo_Abd_al-Qadir_dan_Tafa_yilliima_yanaande_makko_ngam_ziyara_nde_tawnoo_e_nder_deftere_makko_Infaq_al-maysur_e_hitaande_1812,_Muhammadu_Bello,_Sultan_gadano_Kalifa_Sokoto,_siftini_mo_wonde_al-ustadh_(‘jannginoowo’),_al-mukashaf_(‘mo_jalnii’)_e_dihliz_al-ilm_(‘laawol_janngugol’)._Golle_makko_ɓurɗe_anndeede_ko_firo_makko_e_deftere_Ishriniyyat_nde_Abdul_Rahmaan_bn_Yakhftan_al-Fazaasi_winndi.[2]:_111_[3]:_145_[4]:_619Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Ali_shabba#NgendamBaaba Dan Marina, aarabeejo egginooɗo Kano ummoraade ‘fuɗnaange’, jaɓɓii ko dyer gooto ina wiyee Kayaba. Yumma makko ko ɓiy Sarkin Katsina Mahmuud.[5]: 31https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Ali_shabba#Baaba_Dan_Marina,_aarabeejo_egginooɗo_Kano_ummoraade_‘fuɗnaange’,_jaɓɓii_ko_dyer_gooto_ina_wiyee_Kayaba._Yumma_makko_ko_ɓiy_Sarkin_Katsina_Mahmuud.[5]:_31Wikipedia: Aliyu Akiluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_AkiluAlhaji Dr ]Wikipedia: Shehu Dan fodiohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shehu_Dan_fodioShehu Usman dan Fodio firoⓘ (aarabeere: عثمان بن فودي, romaan: ʿUthmān ibn Fūdī; innde timmunde; 15 lewru Duujal 1754 – 20 abriil 1817).[4] (Usmaan bin Muhammadu bin Usmaan bin Saalih bin Haarun bin Muhammadu Ghurdu bin Muhammad Jubba bin Muhammadu Sambo bin Maysiran bin Ayyub bin Buba Baba bin Muusa Jokolli bin Imaam Baba bin Muusa Jokolli bin Imaam Dambubelaar Islamic was, Fucho filosof sosɗo kalifaandi Sokoto, laaminooɗo kaliifa mum gadano.Wikipedia: Maimuna dada sarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maimuna_dada_sareMaimuna Dada-Sare Abdullahi MON (1918–1984) ko binndoowo, infirmiyee, jannginoowo, jaayndiyanke, iwdi Fulɓe, Naajeeriyaajo. Jokkondiral makko e Rupert East, binndoowo e jannginoowo Biritaan, luulndiima miijooji pinal e renndo koloñaal Fuɗnaange Naajeeriya.Wikipedia: Dan tafidahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dan_tafidaAbdu Kaadir dan Tafaa (1804 – 1863/4), lollirɗo Dan Tafaa, ko daartiyanke, ganndo diine, ganndo filosof, yimiyaŋke, ganndo sariya jeyaaɗo e kalifaandi Sokoto. O hiisaama ko ganndo "ɓurɗo janngude" e jamaanu makko.Wikipedia: Azahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AzaAza ko helmere slang Naajeeriya nde firtata ko dijital konte banke, teeŋti noon e limoore konte.[1] So neɗɗo e nder leydi Najeriya huutoriima helmere "Aza", ɓe ɗaɓɓata ko limoore konte ɗee e neɗɗo goɗɗo, ko heewi ko e anniya neldude kaalis e konte ɗee.Wikipedia: Gisthttps://ff.wikipedia.org/wiki/GistGist ko helmere huutorteende e ɗemngal Engeleere Naajeeriya ngam wiyde yeewtere nde alaa nafoore walla jeewte. Ina waawi kadi firtude haala walla pecce yeewtere.Wikipedia: Kito (slang)https://ff.wikipedia.org/wiki/Kito_(slang)Kito ko helmere slang huutorteende e nder leydi Najeriya ngam hollirde golle ƴettugol kaalis walla geɗe goɗɗe nafooje e worɓe gaynaako en, tawa ina hulɓina ɗum en ngam hollirde walla yaltinde ɗum en e ɓesnguuji mum en, e sehilaaɓe mum en, walla e renndo mum en Ko sifaa fitinaaji homofobiiji keewɗi huutoreede ngam haɓaade e hulɓinde worɓe gaynaako en.Tariya Helmere kito ndee ina sikkaa ummorii ko e ɗemngal Hausa to worgo leydi Najeriya. Ina sikkaa ko ɓuuɓri konngol "ka sha kunya" firti ko "aɗa foti hersude."https://ff.wikipedia.org/wiki/Kito_(slang)#Tariya_Helmere_kito_ndee_ina_sikkaa_ummorii_ko_e_ɗemngal_Hausa_to_worgo_leydi_Najeriya._Ina_sikkaa_ko_ɓuuɓri_konngol_"ka_sha_kunya"_firti_ko_"aɗa_foti_hersude."Batte Kito ina heewi waɗeede e fedde sukaaɓe worɓe[citation needed]. Fedde ndee maa heew ƴattaade worɓe gaynaako en e nokkuuji renndo, ko wayi no parkeeji walla baaruuji. Ɓe mbaawi rewde e ƴaañoowo oo, caggal ɗuum ɓe ndartoo e maɓɓe, ɓe hulɓina ɗum en so ɓe njoɓaani. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Kito_(slang)#Batte_Kito_ina_heewi_waɗeede_e_fedde_sukaaɓe_worɓe[citation_needed]._Fedde_ndee_maa_heew_ƴattaade_worɓe_gaynaako_en_e_nokkuuji_renndo,_ko_wayi_no_parkeeji_walla_baaruuji._Ɓe_mbaawi_rewde_e_ƴaañoowo_oo,_caggal_ɗuum_ɓe_ndartoo_e_maɓɓe,_ɓe_hulɓina_ɗum_en_so_ɓe_njoɓaani._===Wikipedia: Japahttps://ff.wikipedia.org/wiki/JapaJapa (/jɑːkpə/) ko helmere Yoruba huutorteende e helmere slang Naajeeriya nde heɓi huutoraade no feewi e nder sukaaɓe Naajeeriya rewrude e ɗemngal Yoruba.[1][2] Helmere ndee huutortee ko ngam siftinde golle dogde, dogde, walla majjude e yaawre e nder ngonka, heewi wonde ko e yaawre e yaawre.Wikipedia: Sapahttps://ff.wikipedia.org/wiki/SapaSapa (/sɑːkpə/) ko helmere slang Naajeeriya, nde heɓi semmbe e nder duuɓi cakkitiiɗi ɗii, haa teeŋti e sukaaɓe Naajeeriya. Ina huutoree ngam siftinde ngonka ŋakkeende ngalu walla baasal mawngal, ko heewi heen ko arde e ŋakkeende ngalu e ŋakkeende njuɓɓudi ngalu.Wikipedia: Sore sokehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sore_sokeSoro Soke ko konngol politik e meme internet ngol seppooji EndSARS kuutortonoo. Soro Soke ko helmere Yoruba firtata ko haalde.Wikipedia: Nigerian Englishhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerian_EnglishEngeleere Naajeeriya, anndiraande kadi Engeleere Naajeeriya, ko ɗemngal Engeleere kaaleteengal e nder leydi Najeriya. Tuugnaade e ɗemngal Engele Biritanik, ɗemngal ngal ina waɗi kelme ñamlaaɗe e collocations ceertuɗe ummoraade e ɗemɗe ngenndiije Naajeeriya, sabu haaju hollirde miijooji keertiiɗi e pine leƴƴi nder ngenndi ndii (e.Ɗemɗe Woodi ɗemɗe tati mawɗe ɗe Engele Naajeeriya: Engele Hausa (haalooɓe Hausa), Engele Igbo (Igbo’en kaala) e Engele Yoruba (Yoruba’en kaala). Engele Pidgin Naajeeriya ina heewi haaleede no feewi e nder diiwaan Fuɗnaange-Fuɗnaange Naajeeriya (Edo, Maayooji, Bayelsa, Delta, et-cetera), kadi ina haalee e saraaji firooji dialectical Engele Najeriya [ko woodi e mbaadi hakkundeejo e nder Naajeeriya fof e dow (n) anecdotal, toɓɓere renndo ina jeyaa e ko ɓuri anndeede e ko Hausa firti ɗum].https://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerian_English#Ɗemɗe_Woodi_ɗemɗe_tati_mawɗe_ɗe_Engele_Naajeeriya:_Engele_Hausa_(haalooɓe_Hausa),_Engele_Igbo_(Igbo’en_kaala)_e_Engele_Yoruba_(Yoruba’en_kaala)._Engele_Pidgin_Naajeeriya_ina_heewi_haaleede_no_feewi_e_nder_diiwaan_Fuɗnaange-Fuɗnaange_Naajeeriya_(Edo,_Maayooji,_Bayelsa,_Delta,_et-cetera),_kadi_ina_haalee_e_saraaji_firooji_dialectical_Engele_Najeriya_[ko_woodi_e_mbaadi_hakkundeejo_e_nder_Naajeeriya_fof_e_dow_(n)_anecdotal,_toɓɓere_renndo_ina_jeyaa_e_ko_ɓuri_anndeede_e_ko_Hausa_firti_ɗum].Ko woni e renndo-pinal Engeleere Naajeeriya ko ɗemngal Engeleere nativized. Hono no Engele Afrik worgo nii, jibinannde mum e ƴellitaare mum e nder Engele Aduna Keso ina hawri e sahaa koloñaal Angalteer e caggal mum.Lass, Roger. "Language in South Africa." Chapter 5: South African English, Cambridge University Press, 2002, print. Engeleere Naajeeriya wonti ɗemngal nativized ngal gollortoo ko keeriindi e nder pinal mum. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerian_English#Ko_woni_e_renndo-pinal_Engeleere_Naajeeriya_ko_ɗemngal_Engeleere_nativized._Hono_no_Engele_Afrik_worgo_nii,_jibinannde_mum_e_ƴellitaare_mum_e_nder_Engele_Aduna_Keso_ina_hawri_e_sahaa_koloñaal_Angalteer_e_caggal_mum.Lass,_Roger._"Language_in_South_Africa."_Chapter_5:_South_African_English,_Cambridge_University_Press,_2002,_print._Engeleere_Naajeeriya_wonti_ɗemngal_nativized_ngal_gollortoo_ko_keeriindi_e_nder_pinal_mum._===Konnguɗi ñamlaaɗi Loanword ko Oxford Dictionary firti ko "konngol ƴettaangol e ɗemngal jananal tawa waylaaka seeɗa walla alaa ko wayli". Engeleere Naajeeriya ina jogii kelme keewɗe ɗe ngalaa ko nanndi e ɗemngal Engeleere kono ɗe ndartinii koye mum en e nder ɗemngal ngal e maanaa keeriiɗo.[9] Yeruuji gonɗi les ɗii, ko Grace Ebunlola (ina ƴetta ɗi): ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerian_English#Konnguɗi_ñamlaaɗi_Loanword_ko_Oxford_Dictionary_firti_ko_"konngol_ƴettaangol_e_ɗemngal_jananal_tawa_waylaaka_seeɗa_walla_alaa_ko_wayli"._Engeleere_Naajeeriya_ina_jogii_kelme_keewɗe_ɗe_ngalaa_ko_nanndi_e_ɗemngal_Engeleere_kono_ɗe_ndartinii_koye_mum_en_e_nder_ɗemngal_ngal_e_maanaa_keeriiɗo.[9]_Yeruuji_gonɗi_les_ɗii,_ko_Grace_Ebunlola_(ina_ƴetta_ɗi):_===Waylooji maanaa Janngugol semantik ko, e nder kuuɓal, janngugol kuuɓtodinngol maanaa kelme.https://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerian_English#Waylooji_maanaa_Janngugol_semantik_ko,_e_nder_kuuɓal,_janngugol_kuuɓtodinngol_maanaa_kelme.Wikipedia: Zikorahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zikora"Zikora" ɗum taariiha seɗɗa (2020) nde Chimamanda Ngozi Adichie, binndoowo Naajeeriya winndi defte binndol feere-feere, bana Hibiscus Purple, Feccere Naange Oolo, e Americanah. "Zikora" ko daartol teskinngol ko fayti e debbo miijotooɗo ngonka nguurndam mum hannde nde o jogori jibinde ɓiɗɗo mo alaa jom suudu.Sinopsis "Zikora" ɗon waɗa haa Washington D.C, lesdi Amerika, nden ɗon holla debbo Naajeeriya mo duuɓi 39, ɗon huuwa ton bana awokaajo. O woni ko e jokkondirde e Kwame, Ganaajo, kanko ne ko awokaa, ina wayi no ko kañum woni jom suudu makko timmuɗo, haa o heɓi reedu, o felliti woppude mo. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Zikora#Sinopsis_"Zikora"_ɗon_waɗa_haa_Washington_D.C,_lesdi_Amerika,_nden_ɗon_holla_debbo_Naajeeriya_mo_duuɓi_39,_ɗon_huuwa_ton_bana_awokaajo._O_woni_ko_e_jokkondirde_e_Kwame,_Ganaajo,_kanko_ne_ko_awokaa,_ina_wayi_no_ko_kañum_woni_jom_suudu_makko_timmuɗo,_haa_o_heɓi_reedu,_o_felliti_woppude_mo._===Sappinol Zikora woni jikku mawɗo. Kwame woni sehil Zikora. Mmiliaku ko ɓiɗɗo mawniiko Zikora.https://ff.wikipedia.org/wiki/Zikora#Sappinol_Zikora_woni_jikku_mawɗo._Kwame_woni_sehil_Zikora._Mmiliaku_ko_ɓiɗɗo_mawniiko_Zikora.Wikipedia: Warrior of the Windhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Warrior_of_the_WindJaambaaro henndu ko deftere 2023 nde winndiyanke Naajeeriya biyeteeɗo Suyi Davies Okungbowa winndi. Ko ɗum woni jokkondire Ɓiɗɗo henndu e yeewtere ɗiɗmere e nder yeewtere Republique sans nom.Wikipedia: Wahala (novel)https://ff.wikipedia.org/wiki/Wahala_(novel)Wahala ko deftere 2022 nde winndiyanke Naajeeriya biyeteeɗo Nikki May winndi. Deftere makko adannde, ko Custom House yaltini ɗum e hitaande 2022.Yahde yeeso May's hollitii wonde o heɓii inspiration ngam deftere nde ɓaawo o nyaami nyaamdu haa suudu nyaamdu Naajeeriya haa London nden wakkati o ɗon nder laanawol lesdi haa saare maako o miijo no o wayliri diga Naajeeriya mo o woni nder nyamdu haa o laati debbo Engele'en. Feere pine Naajeeriya e Engele waɗi mo winndude geɗe gadane deftere nde e nder oto. O timmini winndugo deftere nde ɓaawo lebbi 18 nden tiitoonde deftere nde, Wahala, firti "caɗeele" nder ɗemngal Pidgin Naajeeriya. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Wahala_(novel)#Yahde_yeeso_May's_hollitii_wonde_o_heɓii_inspiration_ngam_deftere_nde_ɓaawo_o_nyaami_nyaamdu_haa_suudu_nyaamdu_Naajeeriya_haa_London_nden_wakkati_o_ɗon_nder_laanawol_lesdi_haa_saare_maako_o_miijo_no_o_wayliri_diga_Naajeeriya_mo_o_woni_nder_nyamdu_haa_o_laati_debbo_Engele'en._Feere_pine_Naajeeriya_e_Engele_waɗi_mo_winndude_geɗe_gadane_deftere_nde_e_nder_oto._O_timmini_winndugo_deftere_nde_ɓaawo_lebbi_18_nden_tiitoonde_deftere_nde,_Wahala,_firti_"caɗeele"_nder_ɗemngal_Pidgin_Naajeeriya._===Ngeesa Set to Londres, Ronke, Simi e Boo ko sehilaaɓe kawruɓe e duɗal jaaɓi haaɗtirde to Bristol duuɓi 17 jooni ; ɓe biracial jogaade yummiraaɓe Engele'en e baaba'en Naajeeriya'en. Sehilaagal maɓɓe ina ɓuuɓtoo nde Isobel, sehil Simi gila e cukaagu mum, suka debbo alɗuɗo, jom doole, ina tiiɗnoo e wonde cakkital kala yeewtere; omo anndi sirluuji ɗi sehilaaɓe tato ɓee ndarni hakkunde mum en.https://ff.wikipedia.org/wiki/Wahala_(novel)#Ngeesa_Set_to_Londres,_Ronke,_Simi_e_Boo_ko_sehilaaɓe_kawruɓe_e_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_to_Bristol_duuɓi_17_jooni_;_ɓe_biracial_jogaade_yummiraaɓe_Engele'en_e_baaba'en_Naajeeriya'en._Sehilaagal_maɓɓe_ina_ɓuuɓtoo_nde_Isobel,_sehil_Simi_gila_e_cukaagu_mum,_suka_debbo_alɗuɗo,_jom_doole,_ina_tiiɗnoo_e_wonde_cakkital_kala_yeewtere;_omo_anndi_sirluuji_ɗi_sehilaaɓe_tato_ɓee_ndarni_hakkunde_mum_en.Jikkuuji Ronke — Dentist mo jooni walaa debbo, o ɗon ɗaɓɓita gorko mo Naajeeriya. Simi — Jaaynde mojobere nde gorko mum yiɗi ɓiɗɗo mo o heddaaki. O woni ko e rafi impostor. Boo — Ganndo wiɗto e debbo galle ina haɓa e njiyaagu ndernderiijo, sabu baaba mum jibinannde mum woppi yumma mum ko adii nde o jibinata. O toppitii ko ɓiyiiko debbo, Sofia, e sara jom suudu makko, Didier, omo yiyloo weltaare ɓurnde heewde e nguurndam makko. Isobel Babangari — Sehil Simi alɗuɗo, jom doole e cukaagu mum, puɗɗotooɗo bonnude sehilaagal alɗuɓe. Kayode — Ronke gorko Naajeeriya. Martin — Jom suudu Simi Didier — Jom suudu Boo Farayse Sofia — Ɓiɗɗo debbo Didier e Boo Jaɓɓugo Deftere nde heɓi jaɓɓungal moƴƴal e juuɗe ƴeewooɓe defte ɗee e janngooɓe ɓee fof.[4] Ƴeewndo hoodere ummoraade e Kirkus Reviews inniri deftere ndee "ƴeewndo teskinngo e bannge niɓɓo sehilaagal rewɓe". Ƴeewndo ngoɗngo ngo NPR hollitii wonde "Wahala ko weltaare mawnde kadi ko huunde haawniinde no feewi e no nde nanngiri yoga e geɗe cakkitiiɗe e nder nguurndam wuro hannde." ".[7] Ƴeewndo ummoraade e Publishers Weekly hollitii wonde "Njiylawu May oo ko faati e njiyaagu e jinnaaɓe ina addana ɗum reftinde."[12]https://ff.wikipedia.org/wiki/Wahala_(novel)#Jikkuuji_Ronke_—_Dentist_mo_jooni_walaa_debbo,_o_ɗon_ɗaɓɓita_gorko_mo_Naajeeriya._Simi_—_Jaaynde_mojobere_nde_gorko_mum_yiɗi_ɓiɗɗo_mo_o_heddaaki._O_woni_ko_e_rafi_impostor._Boo_—_Ganndo_wiɗto_e_debbo_galle_ina_haɓa_e_njiyaagu_ndernderiijo,_sabu_baaba_mum_jibinannde_mum_woppi_yumma_mum_ko_adii_nde_o_jibinata._O_toppitii_ko_ɓiyiiko_debbo,_Sofia,_e_sara_jom_suudu_makko,_Didier,_omo_yiyloo_weltaare_ɓurnde_heewde_e_nguurndam_makko._Isobel_Babangari_—_Sehil_Simi_alɗuɗo,_jom_doole_e_cukaagu_mum,_puɗɗotooɗo_bonnude_sehilaagal_alɗuɓe._Kayode_—_Ronke_gorko_Naajeeriya._Martin_—_Jom_suudu_Simi_Didier_—_Jom_suudu_Boo_Farayse_Sofia_—_Ɓiɗɗo_debbo_Didier_e_Boo_Jaɓɓugo_Deftere_nde_heɓi_jaɓɓungal_moƴƴal_e_juuɗe_ƴeewooɓe_defte_ɗee_e_janngooɓe_ɓee_fof.[4]_Ƴeewndo_hoodere_ummoraade_e_Kirkus_Reviews_inniri_deftere_ndee_"ƴeewndo_teskinngo_e_bannge_niɓɓo_sehilaagal_rewɓe"._Ƴeewndo_ngoɗngo_ngo_NPR_hollitii_wonde_"Wahala_ko_weltaare_Adaptaasiyoŋ E lewru mee 2021, anndinaama wonde BBC suɓiima deftere nde ngam waɗde heen teleeji e Theresa Ikoko, ganndiraaɗo golle mum e nder Knocks winndude nate ɗee.[11][13] Ko Firebird Pictures feewnata Wahala, tawi ko sosɗo ɗum, hono Elizabeth Kilgarriff, woni gardiiɗo peewnugol ngol e bannge Mona Qureshi. BBC Studios kadi heɓiino hakke renndinde yeewtere ndee e nder winndere ndee kala.[10]https://ff.wikipedia.org/wiki/Wahala_(novel)#Adaptaasiyoŋ_E_lewru_mee_2021,_anndinaama_wonde_BBC_suɓiima_deftere_nde_ngam_waɗde_heen_teleeji_e_Theresa_Ikoko,_ganndiraaɗo_golle_mum_e_nder_Knocks_winndude_nate_ɗee.[11][13]_Ko_Firebird_Pictures_feewnata_Wahala,_tawi_ko_sosɗo_ɗum,_hono_Elizabeth_Kilgarriff,_woni_gardiiɗo_peewnugol_ngol_e_bannge_Mona_Qureshi._BBC_Studios_kadi_heɓiino_hakke_renndinde_yeewtere_ndee_e_nder_winndere_ndee_kala.[10]Wikipedia: Kallo.nghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kallo.ngKallo.ng (ɗemngal Hausa, laarugo, laarugo, laarugo) ɗum kuugal streaming abonmaaji ɗemngal Hausa Naajeeriya, jooɗiiɗo haa lesdi Kano.Wikipedia: Mansur Ismailhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mansur_IsmailMansur IsmailprononciationN (jibinaa ko ñalnde 15 lewru Yarkomaa 1994; anndiraa ko Mansur Makeup) ko neɗɗo Naajeeriyaajo, peewnoowo filmuuji, kadi ko fijoowo filmuuji ummoriiɗo e nder dingiral filmuuji to Fuɗnaange Naajeeriya, anndiraaɗo Kannywood.[3][4][5]Wikipedia: Arewa24https://ff.wikipedia.org/wiki/Arewa24AREWA24 woni teleeji satelit leydi Naajeeriya, tawaaɗi e DSTV, GOtv, e Startimes kollitooji nguurndam Diiwaan Fuɗnaange, Naajeeriya. Ko ngol woni laawol gadanol ngol huutortoo ko ɗemngal Hausa.Wikipedia: Nazifi Asnanichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nazifi_AsnanicNazifi Abdulsalam Yusuf (inndeⓘ jibinaa ko 2 feebariyee 1982) ɓurɗo anndeede e innde makko dingiral Nazifi Asnanic (inndeⓘ)[1] ko jimoowo, winndiyanke, gardo, e peewnoowo Naajeeriya.[2] O jibinaa, o mawni ko e wuro ɓooyngo wiyeteengo Kano.Wikipedia: Amina Augie-kutahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Augie-kutaAisha Augie-KutaprononciationN (jibinaa ko ñalnde 11 lewru Abriil 1980) ko neɗɗo Naajeeriya, fotoowo, waɗoowo filmuuji, jooɗiiɗo to Abuja. O Hausa mo diiwal laamu Argungu haa woyla lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Hafizu bellohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafizu_belloHafizu Bello (jibinaa ko 5 abriil 1974) ko gardinooɗo filmuuji Naajeeriya. Ko o tergal mawngal e nder dingiral filmuuji Kannywood.Wikipedia: Abubakar Bashir Mai shaddahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Bashir_Mai_shaddaAbubakar Bashir Abdulkarim (Abubakar Bashir Abdulkarim) ina anndiraa Abubakar Bashir Maishadda (jibinaa ko 2 lewru bowte hitaande 1988) ko neɗɗo Najeriyanaajo peewnoowo filmuuji, golloowo e nder dingiral filmuuji kannywood.[1][2][3] Ko kanko sosi Maishadda Global Resources LTD, o waɗii filmuuji keewɗi e les njiimaandi makko ɗi o waɗi heen hoodereeji Kannywood ko wayi no Ali Nuhu, Sadiq Sani Sadiq, Maryam Yahaya, Yakubu Muhammed, Rahama Sadau e nder filmuuji bayɗi no Takanas Ta Kano (2014).Wikipedia: Sadiq zazzabihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sadiq_zazzabijimol "zazzabi".Wikipedia: Glavda languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Glavda_languageGlavda (anndiraaɗo kadi Galavda, Gelebda, Glanda, Guelebda, Galvaxdaxa) ko ɗemngal Afro-Aasiyankeewal, kaaleteengal e nder diiwaan Borno, leydi Najeriya e nder diiwaan Fuɗnaange-rewo, leydi Kamerun.[1]Teskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Glavda_language#TeskorɗeWikipedia: Yellowhttps://ff.wikipedia.org/wiki/YellowYellow woni albom jeeɗiɗaɓo mo jimoowo Naajeeriya biyeteeɗo Brymo yaltini e hoore mum ñalnde 1 lewru Abriil 2020.[1] Albom oo ina yuurnitoo miijooji hedonistik, ko ɗum yaltude e tiitooɗe niɓɓi albom makko jeegoɓo Oṣó.Wikipedia: YBNLhttps://ff.wikipedia.org/wiki/YBNLNgam heɓde nate, ƴeew YBNL (nate).Wikipedia: The Voice (novel)https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Voice_(novel)Daande ko deftere nde Gabriyel Okara winndi e hitaande 1964 nde yaltini e nder deftere winndooɓe Afrik.[1][2][3]Ngeesa Deftere nde waɗi ko e kitaale 1960, e nder leydi Igboland caggal jeytaare leydi Najeriya. Caggal nde o janngi, Okolo hooti galle ngam yiylaade goonga. Mawɓe ɓee ndiiwi mo ngam hulde hoto o fool ɓe.Gikku Editor gooto e Encyclopædia Britannica teskiima wonde "Okara firti ko to bannge ɗemngal Ijo (Ijaw), o fawi heen sintaksis Ijo e Engele ngam 'hokkude miijooji e natal Afriknaajo pinal e njulaagu hirnaange ina luurdi... Okara hollirii e karallaagal mum e nder jaambaaro mum, ɗum seerndi mo e winndooɓe defte Naajeeriya heewɓe.". Style Okara hollirii sifaa goonga mo neɗɗo weelo doole. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Voice_(novel)#Ngeesa_Deftere_nde_waɗi_ko_e_kitaale_1960,_e_nder_leydi_Igboland_caggal_jeytaare_leydi_Najeriya._Caggal_nde_o_janngi,_Okolo_hooti_galle_ngam_yiylaade_goonga._Mawɓe_ɓee_ndiiwi_mo_ngam_hulde_hoto_o_fool_ɓe.Gikku_Editor_gooto_e_Encyclopædia_Britannica_teskiima_wonde_"Okara_firti_ko_to_bannge_ɗemngal_Ijo_(Ijaw),_o_fawi_heen_sintaksis_Ijo_e_Engele_ngam_'hokkude_miijooji_e_natal_Afriknaajo_pinal_e_njulaagu_hirnaange_ina_luurdi..._Okara_hollirii_e_karallaagal_mum_e_nder_jaambaaro_mum,_ɗum_seerndi_mo_e_winndooɓe_defte_Naajeeriya_heewɓe."._Style_Okara_hollirii_sifaa_goonga_mo_neɗɗo_weelo_doole._===Jaɓɓugo Thomas Hinde, winndiyanke ngam jaaynde Times Literary Supplement, hollitii wonde Daande ndee ko "taariindi moraal wonaa deftere" kadi "jikkuuji mum ina njogii ɓuttingol maandeeji". ===https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Voice_(novel)#Jaɓɓugo_Thomas_Hinde,_winndiyanke_ngam_jaaynde_Times_Literary_Supplement,_hollitii_wonde_Daande_ndee_ko_"taariindi_moraal_wonaa_deftere"_kadi_"jikkuuji_mum_ina_njogii_ɓuttingol_maandeeji"._===Wikipedia: Musa Shehuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_ShehuKolonel Musa Sheikh Shehu wonnoo ko gardiiɗo diiwaan Rivers, leydi Najeriya tuggi lewru ut 1996 haa lewru ut 1998 e laamu konu Seneraal Sani Abacha, caggal ɗuum diiwaan Plateau haa nde o arti e demokaraasi e lewru mee 1999.[1]Wikipedia: Work of Arthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Work_of_ArtDebora Koks.Wikipedia: The Virgin (novel)https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Virgin_(novel)The Virgin ko deftere adannde nde winndiyanke Naajeeriya biyeteeɗo Bayo Adebowale winndi e hitaande 1985. Deftere nde, yaltunde e hitaande 1985, ina haala caɗeele suka debbo wuro ngo, caggal nde o ɓuuɓnaa, o foti suɓaade hakkunde jommbaajo gorko tato, o mettini heen no feewi nde sirlu makko yiytaa e jamma dewgal makko.Ngeesa Bojel jeyaaɗo e wuro Yoruba ina resi hunnde e wuro ngoɗngo. Nde o seerti e gorko garoowo e wuro ummoraade e nguurndam makko e nder wuro Naajeeriya, o woni ko e hulde jamma dewgal makko.https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Virgin_(novel)#Ngeesa_Bojel_jeyaaɗo_e_wuro_Yoruba_ina_resi_hunnde_e_wuro_ngoɗngo._Nde_o_seerti_e_gorko_garoowo_e_wuro_ummoraade_e_nguurndam_makko_e_nder_wuro_Naajeeriya,_o_woni_ko_e_hulde_jamma_dewgal_makko.Ɓawo Adebowale ina hiisee wonde tergal "yonta tataɓo" winndooɓe Naajeeriya, ɓe golle mum en ɓuri heewde ko yowitii e tiitooɗe kosmopolitan ɓurɗe yontaaji binndooɓe Naajeeriya ɓennuɗi ɗii.[5] Kono, ko wayi no terɗe goɗɗe "yonta tataɓo", golle Adebowale ina njokki e nguurndam ladde e nder leydi Najeriya, haa teeŋti e nguurndam gure tokoose.Debbo oo ko yeru gooto e ɗeen golle; Adebowale ɗon nuɗɗina dow winndooɓe e naalanko'en lesdi Naajeeriya ɗon mari haaje laarugo e miijaago dow ngeedam Naajeeriya. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Virgin_(novel)#Ɓawo_Adebowale_ina_hiisee_wonde_tergal_"yonta_tataɓo"_winndooɓe_Naajeeriya,_ɓe_golle_mum_en_ɓuri_heewde_ko_yowitii_e_tiitooɗe_kosmopolitan_ɓurɗe_yontaaji_binndooɓe_Naajeeriya_ɓennuɗi_ɗii.[5]_Kono,_ko_wayi_no_terɗe_goɗɗe_"yonta_tataɓo",_golle_Adebowale_ina_njokki_e_nguurndam_ladde_e_nder_leydi_Najeriya,_haa_teeŋti_e_nguurndam_gure_tokoose.Debbo_oo_ko_yeru_gooto_e_ɗeen_golle;_Adebowale_ɗon_nuɗɗina_dow_winndooɓe_e_naalanko'en_lesdi_Naajeeriya_ɗon_mari_haaje_laarugo_e_miijaago_dow_ngeedam_Naajeeriya._===Adaptaasiyoŋ filmo Tunde Kelani winndi binndol ngol, o ardii filmo mo hojomaaji 95, tiitoonde mum ko Laawol juutngol, filmaa, yaltinaa ñalnde 12 lewru Mbooy 2006. Filma oo ko Sola Asedeko, Ayo Badmus e Khabirat Kafidipe ngoni heen, tawi ko Beautiful Nubia winndi, feewni filmo oo .https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Virgin_(novel)#Adaptaasiyoŋ_filmo_Tunde_Kelani_winndi_binndol_ngol,_o_ardii_filmo_mo_hojomaaji_95,_tiitoonde_mum_ko_Laawol_juutngol,_filmaa,_yaltinaa_ñalnde_12_lewru_Mbooy_2006._Filma_oo_ko_Sola_Asedeko,_Ayo_Badmus_e_Khabirat_Kafidipe_ngoni_heen,_tawi_ko_Beautiful_Nubia_winndi,_feewni_filmo_oo_.Plothttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Virgin_(novel)#PlotBackgroundhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Virgin_(novel)#BackgroundFilm o ko Mumin Wale Kelani e Frank Efe Patrick njuɓɓini ɗum, ko Abiola Atanda waɗi ɗumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Virgin_(novel)#Film_o_ko_Mumin_Wale_Kelani_e_Frank_Efe_Patrick_njuɓɓini_ɗum,_ko_Abiola_Atanda_waɗi_ɗumKo heewi e kaaldigal e daartol ngol ƴettaa ko e deftere nde. Filmu oo ina hiisee wonde ko gooŋɗinɗo deftere ndee hay so tawii noon daartol ngol wonaa aada. However, unlike other members of the "third generation", Adebowale's work deals with rural life in Nigeria, particularly life in small villages. The Virgin is an example of one such work; Adebowale believes that Nigerian writers and artists have a duty to examine and reflect on traditional Nigerian life. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Virgin_(novel)#Ko_heewi_e_kaaldigal_e_daartol_ngol_ƴettaa_ko_e_deftere_nde._Filmu_oo_ina_hiisee_wonde_ko_gooŋɗinɗo_deftere_ndee_hay_so_tawii_noon_daartol_ngol_wonaa_aada._However,_unlike_other_members_of_the_"third_generation",_Adebowale's_work_deals_with_rural_life_in_Nigeria,_particularly_life_in_small_villages._The_Virgin_is_an_example_of_one_such_work;_Adebowale_believes_that_Nigerian_writers_and_artists_have_a_duty_to_examine_and_reflect_on_traditional_Nigerian_life._===Wikipedia: Vibe till thy kingdom comehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vibe_till_thy_kingdom_comeVibe Till Thy Kingdom War woni albom tataɓo mo jimoowo street-pop Naajeeriya biyeteeɗo Seyi Vibez waɗi. Nde yalti ko ñalnde 8 lewru juko hitaande 2023 rewrude e Vibez Inc e Dvpper Music.Wikipedia: Twice as tallhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Twice_as_tallTwice as Tall woni albom joyaɓo mo yimoowo Naajeeriya biyeteeɗo Burna Boy yaltini. Nde yaltinaa ko ñalnde 14 Ut 2020 e fedde Spaceship Entertainment, Bad Habit, Atlantic Records e Warner Music.Wikipedia: Ishaya Shekarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ishaya_ShekariCukko hooreejo leydi Ishaya Aboi Shekari OON (jibinaa ko 30 lewru bowte hitaande 1940) ko guwerneer konu diiwaan Kano tuggi lewru suwee 1978 haa lewru oktoobar 1979, nden o ardii laamu lesdi Naajeeriya ɗiɗaɓo Muhammadu Abubakar Rimi.Nguurndam adanɗam Shekari jibinaa ko Taligan (Magamia), Zangon Kataf e jibnaaɓe ndonu Atyap. O fuɗɗii jaŋde makko leslesre ko e duɗal leslesal to Zangon Kataf hade makko yahde to duɗal hakkundeewal to Zaria. O janngi duɗe leslese ɗiɗi mawɗe hade makko heɓde naatde e duɗal jaaɓi haaɗtirde Provincial, Zaria ɗo o timmini jaŋde makko e hitaande 1962. E hitaande 1962, o naati e duɗal jaaɓi haaɗtirde konu leydi Najeriya. E lewru feebariyee 1963, o yahi e porogaraam heblo diwooje to Kanadaa e gardagol konu weeyo laamɗo Kanadaa. Tuggi lewru juko, 1964 haa lewru suwee 1966, o janngi to Almaañ. O waddaama nder konu Naajeeriya ngam o laati ofisee pilot.[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ishaya_Shekari#Nguurndam_adanɗam_Shekari_jibinaa_ko_Taligan_(Magamia),_Zangon_Kataf_e_jibnaaɓe_ndonu_Atyap._O_fuɗɗii_jaŋde_makko_leslesre_ko_e_duɗal_leslesal_to_Zangon_Kataf_hade_makko_yahde_to_duɗal_hakkundeewal_to_Zaria._O_janngi_duɗe_leslese_ɗiɗi_mawɗe_hade_makko_heɓde_naatde_e_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Provincial,_Zaria_ɗo_o_timmini_jaŋde_makko_e_hitaande_1962._E_hitaande_1962,_o_naati_e_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_konu_leydi_Najeriya._E_lewru_feebariyee_1963,_o_yahi_e_porogaraam_heblo_diwooje_to_Kanadaa_e_gardagol_konu_weeyo_laamɗo_Kanadaa._Tuggi_lewru_juko,_1964_haa_lewru_suwee_1966,_o_janngi_to_Almaañ._O_waddaama_nder_konu_Naajeeriya_ngam_o_laati_ofisee_pilot.[1]Wikipedia: Ties That Tetherhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ties_That_TetherTies That Tether ko deftere nde Jane Igharo, winndiyanke fiction mo Naajeeriya winndi. Deftere nde'e ɗon taari Azere, debbo fodani baaba maako maayɗo o resa Naajeeriyaajo.Ngeesa Ndee deftere ina tuugnii e Azere mo fodani baaba mum maayɗo, tawi ina yahra e duuɓi 12, ngam resde gorko Naajeeriyaajo, e jogaade ndonu pinal mum, hay so tawii ko caggal nde o ummii to Kanadaa. Kono, darnde yumma makko nde o waɗata ngam yuɓɓinde pijirlooji aadaaji Najeriya ngam Azere, addani mo hawrude e Rafael Castellano, gorko juutɗo, jom mbaydi, daneejo, ɗum addani mo jokkondirde jamma gooto. Kirkus Reviews|language=en}} Nde jokkondiral maɓɓe ɓeydii luggiɗde tawa o sikkaani, Azere ina haɓa e miijooji ceertuɗi hakkunde yiɗde makko ɓeydotoonde e Rafael e darnde makko e ko ɓesngu makko ɗaminii. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Ties_That_Tether#Ngeesa_Ndee_deftere_ina_tuugnii_e_Azere_mo_fodani_baaba_mum_maayɗo,_tawi_ina_yahra_e_duuɓi_12,_ngam_resde_gorko_Naajeeriyaajo,_e_jogaade_ndonu_pinal_mum,_hay_so_tawii_ko_caggal_nde_o_ummii_to_Kanadaa._Kono,_darnde_yumma_makko_nde_o_waɗata_ngam_yuɓɓinde_pijirlooji_aadaaji_Najeriya_ngam_Azere,_addani_mo_hawrude_e_Rafael_Castellano,_gorko_juutɗo,_jom_mbaydi,_daneejo,_ɗum_addani_mo_jokkondirde_jamma_gooto._Kirkus_Reviews|language=en}}_Nde_jokkondiral_maɓɓe_ɓeydii_luggiɗde_tawa_o_sikkaani,_Azere_ina_haɓa_e_miijooji_ceertuɗi_hakkunde_yiɗde_makko_ɓeydotoonde_e_Rafael_e_darnde_makko_e_ko_ɓesngu_makko_ɗaminii._===Jikkuuji Azere: Ko ƴamoowo daartol ngol, ko debbo Naajeeriya jooɗiiɗo to Kanadaa, mo fodani baaba mum maayɗo ngam resde gorko Naajeeriya, o jokki e ƴellitde pinal makko. O haɓata ko e miijooji luurondirɗi nde tawnoo jamma gooto e Rafael ina yahra e jokkondire tiiɗɗe, ina addana mo haɓaade naamne jowitiiɗe e anndinde mo e ko o ɗaminii e nder galle. Rafael Castellano : Toowɗo, belɗo, daneejo, Rafael ko gorko mo Azere jokkondiri e mum jamma gooto, mo sikkaano, wayliima wonti jokkondiral tiiɗngal. O ɗon ƴama miijooji Azere dow ko laarani fina-tawaa e jaɓɓaago, ɗum waɗi mo ƴamol to yiɗugo mo ɗon ƴama ndonu maako Naajeeriya. Yumma Azere: Ko neɗɗo mawɗo e nder nguurndam Azere, mo nganndu-ɗaa ina yiɗi yiyde ɓiyum debbo ina resa gorko Naajeeriya, ina reena aadaaji maɓɓe. O doolni Azere ngam jokkude e ko o miijii e pinal, o ɓeyda heen luural nder Azere. Baaba Azere: Hay o maayi, yidde baaba Azere nde o maayi ngam o resa gorko Naajeeriya, ɗum ɗon mari bawɗe ɗuuɗɗe nder fitinaaji nder taariiha man. Yaakaare makko ina teddi e ɓernde Azere nde o naatnata jokkondiral makko e Rafael.Wikipedia: Timelesshttps://ff.wikipedia.org/wiki/TimelessToggo alluwal loowdiWikipedia: Rasheed Shekonihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rasheed_ShekoniKolonel Rasheed Alade Shekoni fuɗɗi kuugal konu maako wakkati o ɗon nder jangirde konu lesdi Naajeeriya haa o waɗi form 1 haa form 5 ko adi o yaha haa jangirde ndenka lesdi Naajeeriya (NDA).Njuɓɓudi Lietnaa-kolonel Rasheed A. Shekoni woni guwerneer militeer cakkitiiɗo e nder diiwaan Kwara gila 14 lewru bowte hitaande 1998, haa ñalnde 29 lewru bowte hitaande 1999, nde leydi Naajeeriya wayli e demokaraasi. E nder laamu makko, Shekoni waɗii eɓɓooje keewɗe ngam moƴƴinde jaŋde e nder leydi ndi e njuɓɓudi ndiyam. E nder kaalis eɓɓooje keertiiɗe, laamu Shekoni fotnoo ko moƴƴinde duɗe hakkundeeje e nder diiwaan Kwara, eɓɓooje ndiyam, baraas Agba to Ilorin, ndartinaama, yamiri mahngo nokku ɗo ndiyam laaɓɗam woni e nokku hee. Reso laabi diiwal ngal waɗii caɗeele mawɗe, Gomnaajo Shekoni ardii golle ƴellitaare laabi. O annditi no laabi lesdi Kwara ɗon mari haaje, nden o ɗon mari haaje huuwugo bee ministaajo kuuɗe e koɗorɗe lesdi ndin e hukuumaaji pamari (PTF) ngam heɓugo ballal ngam kuuɗe mahngo laabi nder diiwalji feere-feere nder lesdi ndin. Laamu Shekoni ƴettii golle mahngo 50 galle to Estate Adewole. Ɗeeɗoo dente ina njogori rokkude gollotooɓe laamu ɓee hoɗorde, ngam haɓaade ŋakkeende galleeji mawnde.https://ff.wikipedia.org/wiki/Rasheed_Shekoni#Njuɓɓudi_Lietnaa-kolonel_Rasheed_A._Shekoni_woni_guwerneer_militeer_cakkitiiɗo_e_nder_diiwaan_Kwara_gila_14_lewru_bowte_hitaande_1998,_haa_ñalnde_29_lewru_bowte_hitaande_1999,_nde_leydi_Naajeeriya_wayli_e_demokaraasi._E_nder_laamu_makko,_Shekoni_waɗii_eɓɓooje_keewɗe_ngam_moƴƴinde_jaŋde_e_nder_leydi_ndi_e_njuɓɓudi_ndiyam._E_nder_kaalis_eɓɓooje_keertiiɗe,_laamu_Shekoni_fotnoo_ko_moƴƴinde_duɗe_hakkundeeje_e_nder_diiwaan_Kwara,_eɓɓooje_ndiyam,_baraas_Agba_to_Ilorin,_ndartinaama,_yamiri_mahngo_nokku_ɗo_ndiyam_laaɓɗam_woni_e_nokku_hee._Reso_laabi_diiwal_ngal_waɗii_caɗeele_mawɗe,_Gomnaajo_Shekoni_ardii_golle_ƴellitaare_laabi._O_annditi_no_laabi_lesdi_Kwara_ɗon_mari_haaje,_nden_o_ɗon_mari_haaje_huuwugo_bee_ministaajo_kuuɗe_e_koɗorɗe_lesdi_ndin_e_hukuumaaji_pamari_(PTF)_ngam_heɓugo_ballal_ngam_kuuɗe_mahngo_laabi_nder_diiwalji_feere-feere_nder_lesdi_ndin._Laamu_Shekoni_ƴettii_golle_mahngo_50_galle_to_Estate_Adewole._Ɗeeɗoo_dente_ina_njoWikipedia: Tabulahttps://ff.wikipedia.org/wiki/TabulaTabula Rasa (Latin: Blank Slate) woni albom nayaɓo mo yimoowo Naajeeriya biyeteeɗo Brymo yaltini e hoore mum ñalnde 30 lewru Oktoobar 2014.[1] Ko ɗum woni jokkondire albom makko tataɓo, Merchants, Dealers & Slaves (2013), e albom ɗiɗaɓo yaltuɗo gila nde Ñaawirde Toownde Fedde Lagos ƴetti yamiroore Chocolate City e dow makko.Wikipedia: Superstarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/SuperstarSuperstar woni albom arano mo yimoowo Naajeeriya biyeteeɗo Wizkid waɗi. Ko Empire Mates Entertainment yaltini nde ñalnde 12 lewru juko hitaande 2011.Wikipedia: Sugarcanehttps://ff.wikipedia.org/wiki/SugarcaneSugarcane woni pijirlooji ɗi jimoowo Naajeeriya biyeteeɗo Tiwa Savage waɗi. Nde yalti ko ñalnde 22 suwee 2017, ko Mavin Records e 323 Entertainment.Wikipedia: Adetoye Oyetola Sodehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adetoye_Oyetola_SodeAdetoye Oyetola Sode ko ardiiɗo konu leydi Naajeeriya mo retireede, kadi ko gardiiɗo konu leydi Oyo, leydi Najeriya tuggi lewru Duujal 1993 haa lewru Seeɗto 1994 e laamu konu Seneraal Sani Abacha.[1]Wikipedia: Street O.Thttps://ff.wikipedia.org/wiki/Street_O.TStreet OT woni albom nayaɓo mo rapper Naajeeriya biyeteeɗo Olamide waɗi. Nde yalti ko ñalnde 14 noowammbar 2014 rewrude e YBNL Nation.Wikipedia: Olayinka Sulehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olayinka_SuleOlayinka Sule (4 May 1948[1][2] – 23 Ut 2020) wonnoo ko Ardiiɗo Diiwaan Jigawa, Naajeeriya gila Ut 1991 haa lewru Yarkomaa 1992 e laamu konu Seneraal Ibraahiima Babangida.[3][4]Wikipedia: Things Fall Aparthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Things_Fall_ApartKo woni deftere adannde nde winndiyanke Naajeeriya biyeteeɗo Chinua Achebe winndi, yaltunde e hitaande 1958. Ina hollita geɗe nguurndam ko adii koloñaal e nder leydi Igboland, nokku pinal e nder fuɗnaange-rewo leydi Najeriya hannde, e feeñde caggal ɗuumSemmbe e ndonuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Things_Fall_Apart#Semmbe_e_ndonuWikipedia: The son of a kapentahttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_son_of_a_kapentaƁiɗɗo Kapenta (ɓurɗo SOAK) woni albom ɗiɗaɓo mo jimoowo Naajeeriya biyeteeɗo Brymo yaltini. Ko Chocolate City yaltini nde ñalnde 15 noowammbar 2012.Wikipedia: Shakarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/ShakaraShakara ko albom mo Fela Kuti, jimoowo Afrobeat, gardiiɗo fedde, e jimoowo kuutorɗe keewɗe, winndi to Lagos e hitaande 1971, yaltunoo ko e albom EMI mo leydi Najeriya.[1]Wikipedia: Seyi or shayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seyi_or_shaySeyi walla Shay woni albom gadano mo jimoowo-yimoowo Naajeeriya biyeteeɗo Seyi Shay waɗi.[1] Ko adii ɗuum ina fotnoo yaltude ñalnde 13 noowammbar 2015, caggal ɗuum albom oo waylaama e ñalnde 16 noowammbar 2015.Wikipedia: Paul Tarfahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_TarfaPaul Chabri Tarfa[1] CON (jibinaa ko 6 lewru bowte hitaande 1941) ko seneraal mawɗo konu leydi Naajeeriya, mo o toɗɗaa guwerneer diiwaan Oyo, e laamu konu seneraal Olusegun Obasanjo, o hokki guwerneer siwil cuɓaaɗo Bola Ige.[2] [3]Nguurndam adanɗam O toɗɗaama hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Naajeeriya, Kaduna.[4] E laamu konu Seneraal Murtala Mohammed (sulyee 1975 – feebariyee 1976), Lietnaa-kolonel Tarfa wonti provost marshal seneraal, o woniino kalfinaaɗo, e humpitaade Seneraal Teyofilus Danjuma, kampaañ laɓɓingol e nder diwanuuji nay konu nguu. Ndeen o rokkaama golle ɗe o fotnoo waɗde, ko wayi no ustude jolngo e nder wuro Lagos.[5] O toɗɗaama Guwerneer diiwaan Oyo tuggi lewru Siilo 1978 haa lewru Oktoobar 1979.[2] Nde Ernest Shonekan heɓi laamu nder lewru Noowammbar 1993, laamu lesdi ndin sosi Panel Major-General Paul Tarfa ngam waɗuki wiɗitol duuɓi woore dow kuuɗe kuugal hukuumaaji pamari lesdi Naajeeriya.[6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_Tarfa#Nguurndam_adanɗam_O_toɗɗaama_hooreejo_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Naajeeriya,_Kaduna.[4]_E_laamu_konu_Seneraal_Murtala_Mohammed_(sulyee_1975_–_feebariyee_1976),_Lietnaa-kolonel_Tarfa_wonti_provost_marshal_seneraal,_o_woniino_kalfinaaɗo,_e_humpitaade_Seneraal_Teyofilus_Danjuma,_kampaañ_laɓɓingol_e_nder_diwanuuji_nay_konu_nguu._Ndeen_o_rokkaama_golle_ɗe_o_fotnoo_waɗde,_ko_wayi_no_ustude_jolngo_e_nder_wuro_Lagos.[5]_O_toɗɗaama_Guwerneer_diiwaan_Oyo_tuggi_lewru_Siilo_1978_haa_lewru_Oktoobar_1979.[2]_Nde_Ernest_Shonekan_heɓi_laamu_nder_lewru_Noowammbar_1993,_laamu_lesdi_ndin_sosi_Panel_Major-General_Paul_Tarfa_ngam_waɗuki_wiɗitol_duuɓi_woore_dow_kuuɗe_kuugal_hukuumaaji_pamari_lesdi_Naajeeriya.[6]Bibliografi Paul C. Tarfa, Olugbemiga Akin-Williams (2007). Profaayiil e nder cuusal. Defte Spektrum. ISBN 978-029-796-0.https://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_Tarfa#Bibliografi_Paul_C._Tarfa,_Olugbemiga_Akin-Williams_(2007)._Profaayiil_e_nder_cuusal._Defte_Spektrum._ISBN_978-029-796-0.Wikipedia: Rundown funk u uphttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rundown_funk_u_upRunDown Funk U Up woni albom ɗiɗaɓo mo naalanke Naajeeriya biyeteeɗo D'banj waɗi. Ko Mo’ Hits Records yaltini nde e hitaande 2006.Wikipedia: Roforofo fighthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roforofo_fightRoforofo Fight ko albom mo Fela Kuti, jimoowo Afrobeat, gardiiɗo fedde, e jimoowo kuutorɗe keewɗe, winndi to Lagos, yaltunoo ko e albom EMI mo leydi Najeriya biyeteeɗo Jofabro e hitaande 1972.[3]Wikipedia: RBWhttps://ff.wikipedia.org/wiki/RBWR&BW woni albom nayaɓo mo jimoowo Naajeeriya biyeteeɗo Banky W yaltini.[1] Albom oo ina wallita ɗum e jimɗi "Eey/Alaa", ɗi njimri mum ɓuri heewde e limlebbi BBC Rajo 1Xtra Afrobeat, e "Good Good Loving".Wikipedia: R.E.Dhttps://ff.wikipedia.org/wiki/R.E.DR.E.Wikipedia: Oxygenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/OxygenOxygene woni pijirlooji gadani ɗi jimoowo-yimoowo Naajeeriya biyeteeɗo Oxlade waɗi. Nde yaltinaa ko ñalnde 27 marse 2020, rewrude e Troniq Music, e The Plug Entertainment.Wikipedia: Outsidehttps://ff.wikipedia.org/wiki/OutsideToggo alluwal loowdiWikipedia: Osohttps://ff.wikipedia.org/wiki/OsoOṣó (Yoruba: The Wizard) ko albom jeegoɓo mo jimoowo Naajeeriya biyeteeɗo Brymo waɗi. Nde yalti ko e hoore mum ñalnde 27 marse 2018.Wikipedia: Once upon a timehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Once_upon_a_timeOnce Upon a Time woni albom arano mo yimoowo Naajeeriya biyeteeɗo Tiwa Savage waɗi. Nde yalti ko ñalnde 3 sulyee 2013, ko Mavin Records e 323 entertainment.Wikipedia: Omo baba olowohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omo_baba_olowoOmo Baba Olowo (Yoruba: Ɓiɗɗo Alɗuɗo) woni albom arano mo yimoowo Naajeeriya biyeteeɗo Davido waɗi.[2] HKN Music yaltini nde ñalnde 17 sulyee 2012, nde jillondirta e Afrobeats e hip hop.Wikipedia: O le kuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/O_le_kuYorubaWikipedia: No long thinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/No_long_thingNo Long Thing woni albom gadano mo naalanke Naajeeriya biyeteeɗo D'banj. Ko Mo’Hits Records yaltini nde e hitaande 2005.Wikipedia: New erahttps://ff.wikipedia.org/wiki/New_eraNew Era woni albom arano mo naalanke Naajeeriya biyeteeɗo Kiss Daniel.[1] Ko adii fof ko ñalnde 1 mee 2016, albom oo yalti ko ñalnde 14 mee 2016 rewrude e G-Worldwide Entertainment, albom oo ina waɗi jimɗi hit "Woju", "Laye", "Good Times" e "Mama".Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Moral instructionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moral_instructionToggo alluwal loowdiWikipedia: Mr money with the vibehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mr_money_with_the_vibeMr. Money with the Vibe woni albom arano mo yimoowo Naajeeriya biyeteeɗo Asake waɗi, ɓaawo nde o siifondiri e YBNL Nation e lewru feebariyee 2022.Wikipedia: M.D & Shttps://ff.wikipedia.org/wiki/M.D_%26_SJulaaɓe, yeeyooɓe e maccuɓe (e nder limngal M, D & S) woni albom tataɓo mo jimoowo Naajeeriya biyeteeɗo Brymo yaltini. Nde waɗaama ngam soodde e nder lowre dijital ñalnde 20 oktoobar 2013, nde yaltinaa balɗe jeegom caggal nde Chocolate City ƴetti yamiroore joofnirde e Brymo.Wikipedia: The mayor of Lagoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_mayor_of_LagosMeer wuro Lagos woni albom arano mo yimoowo Naajeeriya biyeteeɗo Mayorkun waɗi.[1] Nde yalti ko ñalnde 16 noowammbar 2018, rewrude e Davido Music e nder winndere ndee kala.Wikipedia: Lucidhttps://ff.wikipedia.org/wiki/LucidToggo alluwal loowdiWikipedia: Love, Daminihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Love,_DaminiYidde, Damini woni albom jeegoɓo mo Burna Boy yaltini. Nde yalti ko ñalnde 8 sulyee 2022 rewrude e Atlantic Records.Wikipedia: Livehttps://ff.wikipedia.org/wiki/LiveWondugo! ko albom gonɗo e nder suudu[4], mo fedde Fela Kuti wiyeteende Africa '70 winndi ñalnde 25 sulyee 1971, tawi ina ɓeydoo heen gonnooɗo jimoowo Cream biyeteeɗo Ginger Baker e jimɗi ɗiɗi.Wikipedia: LIFEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/LIFEL.I.Wikipedia: The Sweetest Remedyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Sweetest_RemedyFeere ɓurnde welde ko deftere nde Jane Igharo winndi, winndiyanke Naajeeriya ɓurɗo anndeede e deftere mum adannde wiyeteende Ties That Tether. Deftere nde'e ɗon mari haaje Hannah Bailey, debbo yiɗi jokkindirgo bee ndonu maako, mo yahata lesdi Naajeeriya ngam wirwirnde baaba maako mo o woppi.Sinopsis Hannah Bailey waɗi ko ɓuri heewde e nguurndam mum tawa alaa baaba mum Naajeeriya, gorko mo jokkondiri e yumma mum daneejo ko juuti. So o nanii haala maayde baaba makko, o felliti haɓaade ko ɓenni e ɗaɓɓude jokkondiral e ɗaɗi makko e jaɓde noddaango ngam yahde wirwirnde makko to leydi Najeriya.[5] E nder peeje ngam wirwirnde, Hannde ina lummboo e feeñninde daartol nguurndam baaba mum. O naati e ko yawti, o renndini geɗe ceertuɗe e yahdu makko e sababuuji gaddanɗi mo waasde jogaade nguurndam makko. O hawri e debbo makko e banndiraaɓe makko.[4] E nder laawol, o yiyti sehilaaɓe ɓe o sikkaano e nder galle hee, ɓe ndokka heen humpitooji ko faati e jikku baaba makko e caɗeele ndonu makko.[6] O ƴetti kadi giɗli e Lawrence, gardiiɗo baaba makko.[3] Rewrude e deftere nde Hannah wonti ƴaañoowo e pinal Naajeeriya. E nder jamaanu o fuɗɗotoo ko jaɓɓaade aadaaji leydi makko e ballal ɓesngu makko.[6]https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Sweetest_Remedy#Sinopsis_Hannah_Bailey_waɗi_ko_ɓuri_heewde_e_nguurndam_mum_tawa_alaa_baaba_mum_Naajeeriya,_gorko_mo_jokkondiri_e_yumma_mum_daneejo_ko_juuti._So_o_nanii_haala_maayde_baaba_makko,_o_felliti_haɓaade_ko_ɓenni_e_ɗaɓɓude_jokkondiral_e_ɗaɗi_makko_e_jaɓde_noddaango_ngam_yahde_wirwirnde_makko_to_leydi_Najeriya.[5]_E_nder_peeje_ngam_wirwirnde,_Hannde_ina_lummboo_e_feeñninde_daartol_nguurndam_baaba_mum._O_naati_e_ko_yawti,_o_renndini_geɗe_ceertuɗe_e_yahdu_makko_e_sababuuji_gaddanɗi_mo_waasde_jogaade_nguurndam_makko._O_hawri_e_debbo_makko_e_banndiraaɓe_makko.[4]_E_nder_laawol,_o_yiyti_sehilaaɓe_ɓe_o_sikkaano_e_nder_galle_hee,_ɓe_ndokka_heen_humpitooji_ko_faati_e_jikku_baaba_makko_e_caɗeele_ndonu_makko.[6]_O_ƴetti_kadi_giɗli_e_Lawrence,_gardiiɗo_baaba_makko.[3]_Rewrude_e_deftere_nde_Hannah_wonti_ƴaañoowo_e_pinal_Naajeeriya._E_nder_jamaanu_o_fuɗɗotoo_ko_jaɓɓaade_aadaaji_leydi_makko_e_ballal_ɓesngu_makko.[6]Jikkuuji Hannah Bailey: Ko ƴamoowo daartol ngol, debbo biracial mo meeɗaa anndude baaba mum Naajeeriya haa o sankii. O ɗon habda bee anndal maako e miijooji maako ɗi o ɗon mari haaje, ammaa o ɗon nasta nder jahaale ngam heɓugo hoore maako nde o yahata lesdi Naajeeriya ngam o ɗon wirna baaba maako. Lawrence: Jikku gonɗo e galle Hannah mo Naajeeriya, hay so tawii wonaa ƴiiƴam makko. O laatoto yidde Hannah, o hokka mo ballal e o nastina mo nder fannuuji feere-feere nder finaa-tawaa e ummatoore lesdi Naajeeriya. Tiwa, Shola, Dami, e Segun: ko banndiraaɓe Hannah e bannge baaba mum, gooto fof ina jogii heen miijo mum keeriiɗo e feeñde makko ɗoon e ɗoon e nder nguurndam mum. Won heen njaɓata mo ko yaawi, won heen kadi ina kaɓa e jikkuuji janfa e tikkere. Yumma Hanna: Debbo daneejo jokkondirɗo juutɗo e baaba Hanna. O mawni Hanna e hoore makko, omo jogii miijooji makko caɗtuɗi e baaba Hanna e ɓesngu mum. Galle Hannah mo Naajeeriya: Hawti bee yumma baaba maako, neene maako, bee gorko maako, ɓe gooto fuu ɗon jaɓa no Hannah wari. Won heen ko weltaare e weltaare, won heen ko coofɗe e woɗɗude, ina kollita caɗeele gonɗe e nder galleeji. Gorko njiyaagu: Jikku tokooso holliroowo jikkuuji njiyaagu feewde e Hannah, teeŋtinoowo caɗeele ɗe o jogori dañde e wonde neɗɗo biracial navigating miijooji renndo e njiyaagu e anndinde.https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Sweetest_Remedy#Jikkuuji_Hannah_Bailey:_Ko_ƴamoowo_daartol_ngol,_debbo_biracial_mo_meeɗaa_anndude_baaba_mum_Naajeeriya_haa_o_sankii._O_ɗon_habda_bee_anndal_maako_e_miijooji_maako_ɗi_o_ɗon_mari_haaje,_ammaa_o_ɗon_nasta_nder_jahaale_ngam_heɓugo_hoore_maako_nde_o_yahata_lesdi_Naajeeriya_ngam_o_ɗon_wirna_baaba_maako._Lawrence:_Jikku_gonɗo_e_galle_Hannah_mo_Naajeeriya,_hay_so_tawii_wonaa_ƴiiƴam_makko._O_laatoto_yidde_Hannah,_o_hokka_mo_ballal_e_o_nastina_mo_nder_fannuuji_feere-feere_nder_finaa-tawaa_e_ummatoore_lesdi_Naajeeriya._Tiwa,_Shola,_Dami,_e_Segun:_ko_banndiraaɓe_Hannah_e_bannge_baaba_mum,_gooto_fof_ina_jogii_heen_miijo_mum_keeriiɗo_e_feeñde_makko_ɗoon_e_ɗoon_e_nder_nguurndam_mum._Won_heen_njaɓata_mo_ko_yaawi,_won_heen_kadi_ina_kaɓa_e_jikkuuji_janfa_e_tikkere._Yumma_Hanna:_Debbo_daneejo_jokkondirɗo_juutɗo_e_baaba_Hanna._O_mawni_Hanna_e_hoore_makko,_omo_jogii_miijooji_makko_caɗtuɗi_e_baaba_Hanna_e_ɓesngu_mum._Galle_Hannah_mo_Naajeeriya:_Hawti_bee_yummWikipedia: Klotorishttps://ff.wikipedia.org/wiki/KlotorisKlĭtôrĭs (Gerec: Key) ko albom joyaɓo mo jimoowo Naajeeriya biyeteeɗo Brymo waɗi. Nde waɗaama ngam soodde e iTunes hade nde yaltude e hoore mum ñalnde 9 mee 2016.Wikipedia: King of queenshttps://ff.wikipedia.org/wiki/King_of_queensKing of Queens woni albom arano mo yimoowo Naajeeriya biyeteeɗo Yemi Alade waɗi. Ko Effyzzie Music Group yaltini nde ñalnde 2 ut 2014.Wikipedia: The journeyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_journeyThe Journey woni albom gadano mo naalanke Afro Pop mo Naajeeriya biyeteeɗo Sean Tizzle waɗi. Nde yalti ko ñalnde 17 abriil 2014 e nder lowre entertainment.Wikipedia: I told themhttps://ff.wikipedia.org/wiki/I_told_themMi haalani ɓe... woni albom jeeɗiɗaɓo mo jimoowo Naajeeriya biyeteeɗo Burna Boy waɗi.Wikipedia: A good timehttps://ff.wikipedia.org/wiki/A_good_timeMi haalani ɓe... woni albom jeeɗiɗaɓo mo jimoowo Naajeeriya biyeteeɗo Burna Boy waɗi.Wikipedia: Goldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/GoldGold woni albom gadano mo naalanke Naajeeriya biyeteeɗo Adekunle Gold, yaltuɗo ñalnde 28 lewru juko hitaande 2016, mo YBNL Nation yaltini. Ko adii nde yaltata, jimɗi tati njaltinaama e albom oo ngam ƴeewde no moƴƴi, tawi "Sade" e "Orente" ko jimɗi makko ɓurɗi teeŋtude.Wikipedia: The Slave Girl (1977 novel)https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Slave_Girl_(1977_novel)Bojel maccuɗo ko deftere binndoowo Naajeeriya biyeteeɗo Buchi Emecheta[1] winndi e hitaande 1977 nde Allison e Busby njaltini to leydi Angalteer e to Amerik ko George Braziller. Nde heɓi njeenaari Jock Campbell e hitaande 1978.Sinopsis Bojel maccuɗo woni ko e nder leydi Naajeeriya, e fuɗɗoode kitaale 1900, ina haala daartol Ogbanje Ojebeta mo, caggal maayde jibnaaɓe mum, yeeyetee e maccungaagu nder galle. "O heɓata cuusal hakkunde banndiraaɓe makko maccuɓe kono o jannga janndeeji mettuɗi ko woni jeyde goɗɗo. Nde o mawnata o wonta debbo o yiɗi ndimaagu e ɓesngu makko. O anndi ko maa o fellita ko o jogori waɗde koo." daɗndo, e nde fartaŋŋe oo ari, waɗa suɓngo ngo enen janngooɓe hannde ɓee mbaawi yiyde ina haawnii."[5]https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Slave_Girl_(1977_novel)#Sinopsis_Bojel_maccuɗo_woni_ko_e_nder_leydi_Naajeeriya,_e_fuɗɗoode_kitaale_1900,_ina_haala_daartol_Ogbanje_Ojebeta_mo,_caggal_maayde_jibnaaɓe_mum,_yeeyetee_e_maccungaagu_nder_galle._"O_heɓata_cuusal_hakkunde_banndiraaɓe_makko_maccuɓe_kono_o_jannga_janndeeji_mettuɗi_ko_woni_jeyde_goɗɗo._Nde_o_mawnata_o_wonta_debbo_o_yiɗi_ndimaagu_e_ɓesngu_makko._O_anndi_ko_maa_o_fellita_ko_o_jogori_waɗde_koo."_daɗndo,_e_nde_fartaŋŋe_oo_ari,_waɗa_suɓngo_ngo_enen_janngooɓe_hannde_ɓee_mbaawi_yiyde_ina_haawnii."[5]Jaɓɓungal teskinngal Ƴeewte moƴƴe e deftere nde peeñii e binndanɗe ina jeyaa heen New Statesman – nde wiyi : "Buchi Emecheta ina addana neɗɗo yurmeende laaɓtunde; ndee deftere yiɗde ina waɗi tuumeede ko fayti e ŋakkeende neɗɗankaagal e rewɓe" – e Sunday Telegraph : "Ms Emecheta kadi ina sosa jikku e dingiral goongawal e... ina fammina lowre aadaaji gila e yontaaji ɓennuɗi baɗnooɗi e jikkuuji hannde ɗii."[5] E binndol mum e nder jaaynde The Guardian, Carol Dix teskiima wonde deftere ndee "ina paaɗi no feewi e jaŋde binndol feminist ngol e nder ko ŋakki....Ɗum ina addana on yiɗde winndooɓe ɓurɓe heewde ummoraade e ɓe ngonaa ɓaleeɓe-jannguɓe-hakkundeeji; : "Ɗum ina jeyaa e defte Afrik ɓurɗe moƴƴude ko adii koloñaal, kadi ina wasiyee e ɓernde."[7] Anita Kern e nder deftere mum hannde wi'i: "Ojebeta ko ɓeydaare welnde e nder galle jaambaarooji Naajeeriya tokoosi haa jooni."[8]. ]https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Slave_Girl_(1977_novel)#Jaɓɓungal_teskinngal_Ƴeewte_moƴƴe_e_deftere_nde_peeñii_e_binndanɗe_ina_jeyaa_heen_New_Statesman_–_nde_wiyi_:_"Buchi_Emecheta_ina_addana_neɗɗo_yurmeende_laaɓtunde;_ndee_deftere_yiɗde_ina_waɗi_tuumeede_ko_fayti_e_ŋakkeende_neɗɗankaagal_e_rewɓe"_–_e_Sunday_Telegraph_:_"Ms_Emecheta_kadi_ina_sosa_jikku_e_dingiral_goongawal_e..._ina_fammina_lowre_aadaaji_gila_e_yontaaji_ɓennuɗi_baɗnooɗi_e_jikkuuji_hannde_ɗii."[5]_E_binndol_mum_e_nder_jaaynde_The_Guardian,_Carol_Dix_teskiima_wonde_deftere_ndee_"ina_paaɗi_no_feewi_e_jaŋde_binndol_feminist_ngol_e_nder_ko_ŋakki....Ɗum_ina_addana_on_yiɗde_winndooɓe_ɓurɓe_heewde_ummoraade_e_ɓe_ngonaa_ɓaleeɓe-jannguɓe-hakkundeeji;_:_"Ɗum_ina_jeyaa_e_defte_Afrik_ɓurɗe_moƴƴude_ko_adii_koloñaal,_kadi_ina_wasiyee_e_ɓernde."[7]_Anita_Kern_e_nder_deftere_mum_hannde_wi'i:_"Ojebeta_ko_ɓeydaare_welnde_e_nder_galle_jaambaarooji_Naajeeriya_tokoosi_haa_jooni."[8]._]Njeenaaje 1978 : Njeenaari Jock Campbell ummoraade e jaaynde Dowlaaji Keso Janngugol jokkungol Brodzki, Bella (1994), "'Waylude Jaagorgal': Jinnaaɗo, Sifaa, e Haalaaji Maccungaagu", e nder Margaret R. Higonnet (moƴƴinoowo), Golle keeri: Jokkondiral rewɓe e binndol nannditiingol, Itaka; London: Duɗal jaaɓi-haaɗtirde Cornell, pp. 42-60.https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Slave_Girl_(1977_novel)#Njeenaaje_1978_:_Njeenaari_Jock_Campbell_ummoraade_e_jaaynde_Dowlaaji_Keso_Janngugol_jokkungol_Brodzki,_Bella_(1994),_"'Waylude_Jaagorgal':_Jinnaaɗo,_Sifaa,_e_Haalaaji_Maccungaagu",_e_nder_Margaret_R._Higonnet_(moƴƴinoowo),_Golle_keeri:_Jokkondiral_rewɓe_e_binndol_nannditiingol,_Itaka;_London:_Duɗal_jaaɓi-haaɗtirde_Cornell,_pp._42-60.Wikipedia: Roslyn "Roz" Goodstein Rosenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roslyn_%22Roz%22_Goodstein_RosenRoslyn "Roz" Goodstein Rosen ko Ameriknaajo daraniiɗo renndo muumɓe. Rosen wonnoo ko hooreejo Fedde Ngenndiije Dentuɗe ngam Muumɓe tuggi 1990 haa 1993, o woniino tergal yiilirde Fedde Adunaare Muumɓe tuggi 1995 haa 2003.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roslyn_%22Roz%22_Goodstein_Rosen#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roslyn_%22Roz%22_Goodstein_Rosen#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roslyn_%22Roz%22_Goodstein_Rosen#TuugnorgalWikipedia: Eyanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/EyanEyan Mayweather ko albom joyaɓo mo naalanke rap Naajeeriya biyeteeɗo Olamide yaltini ñalnde 23 noowammbar 2015.[5][6] Yahdi ko e YBNL Nation e peewnugol suudu ummoraade e Pheelz, Young Jonn, B Banks e I.Wikipedia: The entertainerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_entertainerThe Entertainer woni albom tataɓo mo naalanke Afrobeats Naajeeriya biyeteeɗo D'banj yaltini e hitaande 2008. Peewnugol albom oo ko Don Jazzy.Wikipedia: Empire mate state of mindhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Empire_mate_state_of_mindEmpire Mates State of Mind ko albom mooɓoowo mo yimooɓe fedde Naajeeriya wiyeteende E.M.Wikipedia: Day by dayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Day_by_dayDay by Day ko albom mo musiɗɗo Naajeeriya biyeteeɗo Femi Kuti yaltini e caka golle Oktoobar 2008.Wikipedia: Muriel Anita Robinsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muriel_Anita_RobinsonMuriel Anita Robinson, OBE, DL (jibinaa ko ñalnde 21 feebariyee 1954) ko gardiiɗo jaŋde e ganndo jaŋde to Angalteer, mo o woppi golle. Tuggi 2003 haa 2013, o ardii duɗal jaaɓi haaɗtirde Bishop Grosseteste, ko adii fof ko gardiiɗo, caggal ɗuum ko cukko hooreejo.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muriel_Anita_Robinson#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muriel_Anita_Robinson#KugalNguurndam caggalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muriel_Anita_Robinson#Nguurndam_caggalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muriel_Anita_Robinson#Nguurndam_neɗɗoTeddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muriel_Anita_Robinson#TeddungalWikipedia: Karen Coxhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karen_CoxKaren Cox ko ganndo to Angalteer, gonnooɗo infirmiye winnditiiɗo. Ko kanko woni hannde cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Kent.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karen_Cox#TuugnorgalWikipedia: D'kings Menhttps://ff.wikipedia.org/wiki/D%27kings_MenToggo alluwal loowdiWikipedia: Rita Akosua Dicksonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rita_Akosua_DicksonRita Akosua Dickson (jibinaa ko ñalnde 1 lewru bowte hitaande 1970) ko fitokimiyanke Ganaa, ko kanko woni debbo gadano cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde ganndal e karallaagal Kwame Nkrumah.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rita_Akosua_Dickson#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rita_Akosua_Dickson#KugalTeffolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rita_Akosua_Dickson#TeffolNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rita_Akosua_Dickson#Nguurndam_neɗɗoNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rita_Akosua_Dickson#NjeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rita_Akosua_Dickson#TuugnorgalWikipedia: Curriculum vitaehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Curriculum_vitaeToggo alluwal loowdiWikipedia: Albina Abramovna Goldmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albina_Abramovna_GoldmanAlbina Abramovna Goldman (e ɗemngal Riisi: Альбина Абрамовна Гольдман, diiwaan Suntarsky, 4 suwee 1944) ko gardiiɗo Duɗal Politeknik Mirny to Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Fedde Fuɗnaange-rewo. Ko o ganndo filoloji Riisinaajo, jogiiɗo dipolomaaji mum to bannge Filoloji.Njeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albina_Abramovna_Goldman#NjeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albina_Abramovna_Goldman#TuugnorgalWikipedia: Billion dollar babyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Billion_dollar_babyBillion Dollar Baby woni albom ɗiɗaɓo mo jimoowo Naajeeriya biyeteeɗo Seyi Vibez waɗi. Nde yalti ko ñalnde 2 noowammbar 2022, rewrude e Vibez Inc, e Dvpper Music.Wikipedia: Big girlhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Big_girlBig Girl woni albom ɗiɗaɓo mo jimoowo R&B mo leydi Naajeeriya biyeteeɗo Seyi Shay waɗi. Nde yaltinaa ko ñalnde 10 Duujal 2021, ko Stargurl Limited.Wikipedia: Dame Julia Mary Goodfellowhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dame_Julia_Mary_GoodfellowDame Julia Mary Goodfellow DBE FMedSci FInstP (jibinaa ko Lansdall; jibinaa ko ñalnde 1 sulyee 1951) ko gonnooɗo cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Kent, kadi ko hooreejo fedde ganndal leydi Angalteer ] Ko kanko woni hooreejo Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde UK tuggi 1 ut 2015 haa lewru juko 2017.[7][8]Nguurndam, jaŋde e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dame_Julia_Mary_Goodfellow#Nguurndam,_jaŋde_e_golle_puɗɗaaɗeTeddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dame_Julia_Mary_Goodfellow#TeddungalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dame_Julia_Mary_Goodfellow#Nguurndam_neɗɗoWolde do goɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dame_Julia_Mary_Goodfellow#Wolde_do_goɗɗoBinndanɗe cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dame_Julia_Mary_Goodfellow#Binndanɗe_cuɓaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dame_Julia_Mary_Goodfellow#TuugnorgalWikipedia: Ruth Miriam Goldbloomhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_Miriam_GoldbloomRuth Miriam Goldbloom, OC, ONS, DLit (jibinaa ko Schwartz, 5 desaambar 1923 – 29 ut 2012) ko neɗɗo Kanadaa, baawɗo wonde fof, sosɗo nokku ɗo njiyloto-ɗen koye mum en to Pier 21 to Halifax, Nova Scotia. O jibinaa ko to New Waterford, to Nova Scotland, jibnaaɓe makko ko eggiyankooɓe.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_Miriam_Goldbloom#Nguurndam_adanɗamGolle renndohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_Miriam_Goldbloom#Golle_renndoLaana ndiwoowa 21https://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_Miriam_Goldbloom#Laana_ndiwoowa_21Njeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_Miriam_Goldbloom#NjeenaajeNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_Miriam_Goldbloom#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_Miriam_Goldbloom#TuugnorgalWikipedia: A better timehttps://ff.wikipedia.org/wiki/A_better_timeA Better Time woni albom tataɓo mo jimoowo Naajeeriya biyeteeɗo Davido waɗi. Nde yalti ko ñalnde 13 noowammbar 2020, rewrude e jimɗi Davido (DMW), RCA Records e Sony Music.Wikipedia: Gwamhi-Wurihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gwamhi-WuriGwamhi-Wuri (Wurə-Gwamhyə-Mba), walla Lyase (lyase) ko ɗemngal Kainji e nder Najeriya. Ina ɓayi sifaaji tati, ɗi ceerti tan ko seeɗa.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gwamhi-Wuri#TuugnorgalWikipedia: Robin Helene Holmes-Sullivanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robin_Helene_Holmes-SullivanRobin Helene Holmes-Sullivan (jibinaa ko ñalnde 24 suwee 1964)[1] ko ganndo Ameriknaajo, ganndo ko faati e hakkille, woni hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Lewis & Clark. Ko kanko woni debbo gadano, neɗɗo gadano ɓaleejo, kadi ko kanko woni gadano LGBTQ peeñɗo wonde hooreejo duɗal ngal.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robin_Helene_Holmes-Sullivan#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robin_Helene_Holmes-Sullivan#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robin_Helene_Holmes-Sullivan#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robin_Helene_Holmes-Sullivan#TuugnorgalWikipedia: Believehttps://ff.wikipedia.org/wiki/BelieveToggo alluwal loowdiWikipedia: Bed of stonehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bed_of_stoneBed of Stone woni albom tataɓo mo naalanke Naajeeriya-Farayse biyeteeɗo Aṣa yaltini. Nde yalti ko ñalnde 25 ut 2014 e fedde Naive Records.Wikipedia: Baddest guy ever livethhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baddest_guy_ever_livethBaddest Guy Ever Liveth (ko BGEL) woni albom tataɓo mo jimoowo Naajeeriya biyeteeɗo Olamide yaltini. Nde yaltinaa ko ñalnde 7 noowammbar 2013, e fedde YBNL Nation.Wikipedia: Baba Hafusahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baba_HafusaBaba Hafusa ko albom mo rap Naajeeriya biyeteeɗo Reminisce yaltini e EDGE Records ñalnde 30 lewru Abriil 2015.[5] Ko albom tataɓo mo rapper oo yaltini e nder suudu mum caggal nde o yaltini deftere daartol rap e hitaande 2012 e Alaga Ibile e hitaande 2013 laawol yoɓde ɓiyiiko debbo ina wiyee Hafusa.Wikipedia: Ayrarr starrhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayrarr_starrAyra Starr woni fijirde yaajnde nde jimoowo-yimoowo Naajeeriya Ayra Starr waɗi. Nde yalti ko ñalnde 22 lewru Yarkomaa 2021 rewrude e Mavin Records.Wikipedia: Ayohttps://ff.wikipedia.org/wiki/AyoAyra Starr woni fijirde yaajnde nde jimoowo-yimoowo Naajeeriya Ayra Starr waɗi. Nde yalti ko ñalnde 22 lewru Yarkomaa 2021 rewrude e Mavin Records.Wikipedia: Away and beyondhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Away_and_beyondAway and Beyond woni albom joyaɓo mo 2Baba, mo Naajeeriya mawɗo. Nde yaltini ko ñalnde 30 saawiyee 2012 ko Hypertek Entertainment, hannde ko Hypertek Digital.Wikipedia: Afrodisiachttps://ff.wikipedia.org/wiki/AfrodisiacAfrodisiac ko albom mo Fela Kuti, jimoowo Afrobeat, gardiiɗo fedde, e jimoowo kuutorɗe keewɗe, yaltuɗo e hitaande 1973.[1] Albom oo ina waɗi jimɗi nay ɗii, ko ɗi limtaaɗi e duuɓi 45 ɗi Naajeeriya mbaɗi e nder London e hitaande 1972.Wikipedia: Afro higher lifehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afro_higher_lifeAfrican High Life ko albom gadano mo Solomon Ilori, jimoowo e fiyoowo Naajeeriya, winndi e hitaande 1963, yaltini e albom Blue Note.[1] Albom oo yaltinaama kadi e CD e hitaande 2006 e jimɗi tati bonɗi ɗi o winndi e jonnde caggal ɗuum.Wikipedia: African Gianthttps://ff.wikipedia.org/wiki/African_GiantAfrican Giant woni albom nayaɓo mo yimoowo Naajeeriya biyeteeɗo Burna Boy yaltini. Albom oo yaltinaa ko ñalnde 26 sulyee 2019, tawi ko Spaceship Entertainment, Bad Habit, Atlantic Records e Warner Music.Wikipedia: Africa for Africahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Africa_for_AfricaAfrik ngam Afrik ko albom mo Femi Kuti, musiɗɗo Naajeeriyaajo, yaltuɗo e hitaande 2010 to Wrasse Records. Albom oo kadi yalti ko e hitaande 2011 e nder lowre njulaagu.Wikipedia: 19 & Dangeroushttps://ff.wikipedia.org/wiki/19_%26_DangerousÑalnde 30 sulyee 2021Wikipedia: Esanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/EsanÈsan, anndiraaɗo tan Èsan (Yoruba: Revenge), woni albom jeetaɓo mo jimoowo Naajeeriya biyeteeɗo Brymo yaltini. Nde yalti ko ñalnde 9 suwee 2021, wondude e 9: Harmattan & Winter.Wikipedia: Kingshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kings2 Kings ko albom mo rappers Naajeeriya Olamide e Phyno mbaɗi. Nde yalti ko e Cloud 9 e iTunes Store tawa ko seeɗa e bayyinaango ñalnde 1 abriil 2015, ko Penthauze Music e YBNL Nation.Wikipedia: Omo charliehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omo_charlieOmo Charlie Sammbaan, Vol. 1 woni albom tataɓo mo jimoowo Naajeeriya biyeteeɗo Simi waɗi.Wikipedia: Thy kingdom comehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thy_kingdom_comeLaamu maa WarWikipedia: Second Class Citizen (novel)https://ff.wikipedia.org/wiki/Second_Class_Citizen_(novel)Citizen ɗiɗaɓo ko deftere binndoowo Naajeeriya biyeteeɗo Buchi Emecheta winndi e hitaande 1974, nde Allison e Busby yaltini ɗum e hitaande 1974, ɗo Margaret Busby winndi ɗum. Caggal mum nde yaltinaa e nder leydi Amerik e juuɗe George Braziller e hitaande 1975.Ciimtol plot E fuɗɗoode deftere nde, Adah ko ɓiɗɗo Ibo mo Ibuza, leydi Najeriya, jooɗiiɗo to Lagos. O yahi duɗal ko e hoore makko nde tawnoo hay gooto faamaani mo. O woni ko e hoyɗude nde o woni suka debbo, omo yaha to leydi Angalteer. Caggal nde baaba mum maayi, Adah neldaa hoɗde e galle kaaw mum.https://ff.wikipedia.org/wiki/Second_Class_Citizen_(novel)#Ciimtol_plot_E_fuɗɗoode_deftere_nde,_Adah_ko_ɓiɗɗo_Ibo_mo_Ibuza,_leydi_Najeriya,_jooɗiiɗo_to_Lagos._O_yahi_duɗal_ko_e_hoore_makko_nde_tawnoo_hay_gooto_faamaani_mo._O_woni_ko_e_hoyɗude_nde_o_woni_suka_debbo,_omo_yaha_to_leydi_Angalteer._Caggal_nde_baaba_mum_maayi,_Adah_neldaa_hoɗde_e_galle_kaaw_mum.Jaɓɓungal teskinngal Citizen Second Class ina teskaa no feewi e daartol foolde hare e nguurndam Afrik hannde.[3] E dow bayyinaango deftere nde e hitaande 1974, Hermione Harris winndi e nder deftere Race & Class: "E nder defte keewɗe ko faati e njiyaagu e renndooji ɓaleeɓe e nder leydi Angalteer, ɗe peeñnoo ko e kitaale 1960 e fuɗɗoode kitaale 1970, ko ɓuri heewde e defte ɗee ko jannguɓe ɓaleeɓe, ɓe nganndu-ɗaa ko kam en ngoni e haɓaade." jokkondiral hakkunde renndo ɓaleejo e ‘immigrant’ ɓaleejo Seɗɗa e ɓeen wonɓe e keɓgol joofnirde njiyaagu Biritaannaaɓe walla liberalism e humpito mum en ɓaleejo E dow ngonka keeriiɗo rewɓe ɓaleeɓe alaa ko woni heen wahyu." ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Second_Class_Citizen_(novel)#Jaɓɓungal_teskinngal_Citizen_Second_Class_ina_teskaa_no_feewi_e_daartol_foolde_hare_e_nguurndam_Afrik_hannde.[3]_E_dow_bayyinaango_deftere_nde_e_hitaande_1974,_Hermione_Harris_winndi_e_nder_deftere_Race_&_Class:_"E_nder_defte_keewɗe_ko_faati_e_njiyaagu_e_renndooji_ɓaleeɓe_e_nder_leydi_Angalteer,_ɗe_peeñnoo_ko_e_kitaale_1960_e_fuɗɗoode_kitaale_1970,_ko_ɓuri_heewde_e_defte_ɗee_ko_jannguɓe_ɓaleeɓe,_ɓe_nganndu-ɗaa_ko_kam_en_ngoni_e_haɓaade."_jokkondiral_hakkunde_renndo_ɓaleejo_e_‘immigrant’_ɓaleejo_Seɗɗa_e_ɓeen_wonɓe_e_keɓgol_joofnirde_njiyaagu_Biritaannaaɓe_walla_liberalism_e_humpito_mum_en_ɓaleejo_E_dow_ngonka_keeriiɗo_rewɓe_ɓaleeɓe_alaa_ko_woni_heen_wahyu."_===Wikipedia: The Rape of Shavihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Rape_of_ShaviRape Shavi ko deftere fenaande winndaande e hitaande 1983, nde winndiyanke Naajeeriya biyeteeɗo Buchi Emecheta winndi. Ko George Braziller yaltini nde e hitaande 1983.Ciimtol plot Deftere nde ina tuugnii e Shavian en; renndo fenaande e nder jeereende Saharaa ɗo gooto fof ɓuraani goɗɗo oo. Ndeen Hirnaange arii : Andria, Ista, Flip, Mendoza e Ronje, ɓe njippiima e dow Shavi tawi laamɗo Patayon leelɗo ina waɗa yeewtere e debbo mum. Hirnaange, ɓe Shavian en cikkata ko nulaaɗo, e fuɗɗoode ina njillondiri e pinal e nguurndam yimɓe hay so tawii Ronje ina rape Shavi. Hirnaange ina naata e ndema e njulaagu Shavian en, ina ngolloo e udditde e feewnude laana ndiwoowa maɓɓe biyeteeka "Newark". Hirnaange en ngartii Angalteer haa jooni e diamant e kiristaaluuji gollorɗi e kadi Asogba, ɓiy Patayon the Slow. Mendoza mo heɓi liggey keso neldi Asogba to Shavi e balɗe e jeep. Asogba noon ina ƴatta yimɓe mum e gure hoɗdiiɓe mum, ngam neldude diamant e kristal to Mendoza. Lugge kristal yani, Asogba heddii ina ɓuuɓtoo, ina ŋakkiraa.https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Rape_of_Shavi#Ciimtol_plot_Deftere_nde_ina_tuugnii_e_Shavian_en;_renndo_fenaande_e_nder_jeereende_Saharaa_ɗo_gooto_fof_ɓuraani_goɗɗo_oo._Ndeen_Hirnaange_arii_:_Andria,_Ista,_Flip,_Mendoza_e_Ronje,_ɓe_njippiima_e_dow_Shavi_tawi_laamɗo_Patayon_leelɗo_ina_waɗa_yeewtere_e_debbo_mum._Hirnaange,_ɓe_Shavian_en_cikkata_ko_nulaaɗo,_e_fuɗɗoode_ina_njillondiri_e_pinal_e_nguurndam_yimɓe_hay_so_tawii_Ronje_ina_rape_Shavi._Hirnaange_ina_naata_e_ndema_e_njulaagu_Shavian_en,_ina_ngolloo_e_udditde_e_feewnude_laana_ndiwoowa_maɓɓe_biyeteeka_"Newark"._Hirnaange_en_ngartii_Angalteer_haa_jooni_e_diamant_e_kiristaaluuji_gollorɗi_e_kadi_Asogba,_ɓiy_Patayon_the_Slow._Mendoza_mo_heɓi_liggey_keso_neldi_Asogba_to_Shavi_e_balɗe_e_jeep._Asogba_noon_ina_ƴatta_yimɓe_mum_e_gure_hoɗdiiɓe_mum,_ngam_neldude_diamant_e_kristal_to_Mendoza._Lugge_kristal_yani,_Asogba_heddii_ina_ɓuuɓtoo,_ina_ŋakkiraa.Jaɓɓugo Richard Eder winnduɗo e jaaynde wiyeteende Los Angeles Times, joofniri ko wonde ko "..taali gonɗi e mbaydi mbaylaandi." janngoowo oo ina famɗi ɗo ɓuuɓtoo." Wiɗtiyanke gooto to Gale nanndini ɗum e "...Oropnaaɓe heɓtude Afrik." ===https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Rape_of_Shavi#Jaɓɓugo_Richard_Eder_winnduɗo_e_jaaynde_wiyeteende_Los_Angeles_Times,_joofniri_ko_wonde_ko_"..taali_gonɗi_e_mbaydi_mbaylaandi."_janngoowo_oo_ina_famɗi_ɗo_ɓuuɓtoo."_Wiɗtiyanke_gooto_to_Gale_nanndini_ɗum_e_"...Oropnaaɓe_heɓtude_Afrik."_===Wikipedia: Purple Hibiscushttps://ff.wikipedia.org/wiki/Purple_HibiscusHibiscus purple ko deftere nde winndiyanke Najeriyanaajo biyeteeɗo Chimamanda Ngozi Adichie winndi. Deftere makko adannde, nde Algonquin Books yaltini nde e lewru Oktoobar 2003.Sinopsis Purple Hibiscus woni ko e leydi Naajeeriya caggal koloñaal, leydi ndi ŋakkeende politik e caɗeele faggudu. Jikku cakkitiiɗo oo ko Kambili Achike, duuɓi sappo e joyi e nder ko ɓuri heewde e yontaaji ɗi deftere ndee winndi, tergal e galle alɗuɓe e nder diiwaan Enugu, tawi ko baaba mum katolik, Eugene, jiimɗo. Eugene ko neɗɗo jiɗɗo diine, kadi ko neɗɗo jom doole e nder galle Achike, o waɗti debbo makko Beatrice, Kambili e hoore mum, e miñiiko Jaja, e fiyde ɗum en no feewi e tooñanngeeji hakkille.[2] Tolno Eugene ina yaaji haa e baaba mum, mo o salii haaldude e mum walla yillaade, sabu ko o "pagan".[3] Beatrice ina jogii hay ɓiɗɓe leɗɗe ɗiɗi sabu fitinaaji ɗii.https://ff.wikipedia.org/wiki/Purple_Hibiscus#Sinopsis_Purple_Hibiscus_woni_ko_e_leydi_Naajeeriya_caggal_koloñaal,_leydi_ndi_ŋakkeende_politik_e_caɗeele_faggudu._Jikku_cakkitiiɗo_oo_ko_Kambili_Achike,_duuɓi_sappo_e_joyi_e_nder_ko_ɓuri_heewde_e_yontaaji_ɗi_deftere_ndee_winndi,_tergal_e_galle_alɗuɓe_e_nder_diiwaan_Enugu,_tawi_ko_baaba_mum_katolik,_Eugene,_jiimɗo._Eugene_ko_neɗɗo_jiɗɗo_diine,_kadi_ko_neɗɗo_jom_doole_e_nder_galle_Achike,_o_waɗti_debbo_makko_Beatrice,_Kambili_e_hoore_mum,_e_miñiiko_Jaja,_e_fiyde_ɗum_en_no_feewi_e_tooñanngeeji_hakkille.[2]_Tolno_Eugene_ina_yaaji_haa_e_baaba_mum,_mo_o_salii_haaldude_e_mum_walla_yillaade,_sabu_ko_o_"pagan".[3]_Beatrice_ina_jogii_hay_ɓiɗɓe_leɗɗe_ɗiɗi_sabu_fitinaaji_ɗii.Jikkuuji mawɗi Kambili Achike woni jikku cakkitiiɗo e nder Hibiscus purple kadi ko kañum woni haaloowo daartol ngol. Kambili ina semmbina, ina haɗa ɗum sabu duuɓi bonɗi ummoraade e baaba mum. Ɗuum waylata ko nde o waɗi waktuuji juutɗi e woɗɗitaade galle galle makko to galle Aunty Ifeoma e galle makko. Kambili ko ɓiɗɗo Eugene e Beatrice ɗiɗo Achike. O yiɗaa nokkuure nde o woni e les baaba makko caggal nde o huutorii ndimaagu Nsukka. Ko o suka debbo jom semmbe no feewi e fuɗɗoode deftere nde, kono caggal nde o jooɗii e Aunty makko Ifeoma to Nsukka, o mahi cuusal makko, o udditani yimɓe woɗɓe.Chukwuka Achike, mo ɓesngu mum inniri "Jaja", ko suka gorko jom hakkille fotde duuɓi ɗiɗi mawɗo miñi mum debbo. Ko ɓuri heewde e deftere ndee, hono no heddiiɓe e galle makko nii, ko baaba makko jiimi, hay so tawii noon e nder ɗuum, o hollirii ko ɓuri heewde e maɓɓe, haa teeŋti noon e waasde yahde e ñalngu Palm Sunday e saabaade dingiral galle mawngal no batte mum. O ƴettat aybinde bonannde yumma makko, o waɗa fotde duuɓi tati e kasoo hade makko heɓde yaafuya. E nder oo sahaa, neɗɗaagu makko ina tiiɗi kono o taƴaaka. Eugene Achike woni baaba mum Kambili, mo o noddirta "Papa". Ko o jom ngalu, jom ngalu teskinɗo, kadi ko o katolik tiiɗɗo no feewi, jiimoowo ɓesngu makko ko ɓuri heewde e deftere nde, o fawi heen laamu diine tiiɗngu e nder galle ɓesngu. Ko ɓuri heewde e deftere nde o jogori ko jogaade fotde kala fannu nguurndam ɓesngu makko, haa arti noon e waɗde heen njuɓɓudi nguurndam Kambili e miñi mum Jaja mbele kala minit ñalawma ina kartondira e maɓɓe. So tawii noon to bannge goɗɗo, Eugene ko neɗɗo teeŋtuɗo e nder renndo mum, ina rokka kaalis keewɗo e yimɓe waasɓe e golle potɗe, omo heewi waɗde fitinaaji e nder galle galle, omo waɗa debbo makko Beatrice e sukaaɓe ɗiɗo ɓee e juuɗe tiiɗɗe . Beatrice Achike, yumma e debbo e nder galle Achike, keewɗo wiyeede "Mama", ko neɗɗo deƴƴuɗo, yumma wonande ko ɓuri heewde e deftere ndee, holliroowo gonndigal ɓurngal softude, ɓurngal passif e nder galle hee, ko seerti e gonndigal Eugene keewngal tippudi. E nder doggol deftere ndee, Beatrice ina wondi e mborosaaji ɗiɗi caggal nde Eugene fiyi ɗum no feewi. O polis fijirde e dow étagère caggal kala fiyngo. Ina sikkaa wonde o woni ko e Eugene feccere ngam yettude mo sabu waasde yiɗde resde debbo goɗɗo caggal nde o waawi jibinde tan ko ɓiɓɓe ɗiɗo. Kono, haa jooni, Beatrice waawaa daranaade jikku Eugene, tooke ɗum. Ɓiyiiko, Jaja, ina ƴetta aybeeji ɗii, o jokki e bonnude hakkille caggal ndeeɗoo toɓɓere. Kono e joofnirde deftere ndee, e Jaja yaltude kasoo, ina woodi ko holliti wonde ngonka makko ina moƴƴi.Aunty Ifeoma woni miñi Eugene gooto, debbo juutɗo, jom hakkille, jom hakkille, golloowo e jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Naajeeriya, Nsukka. Omo waawi no feewi e geɗe keewɗe e nguurndam makko, omo hollita pellital e hakkille e nehde sukaaɓe makko tawa alaa gorko. Hay so tawii omo wondi e caɗeele ngalu, omo sosa ɓiɓɓe makko nokku ɓurɗo welde, ko ɓuri miñiiko biyeteeɗo Eugene wonande ɓesngu mum. O resi ko porfeseer goɗɗo, hono Ifediora, haa o sankii, tawi alaa ko o heɓi heen. Kadi ko o balloowo mawɗo e nder dingiral Pro-Democracy leydi Najeriya, ngal addanta mo caɗeele e noddaango makko. Amaka ko ɓiɗɗo Ifeoma e Ifediora gooto. Mawɗo e nder galle Ifeoma, ko kanko woni duuɓi Kambili, ko ina wona duuɓi sappo e joyi, e fuɗɗoode o yiɗaa Kambili, o sikki ko o jom njurum, omo jeertina nguurndam makko mbelɗam. Caggal jonte seeɗa ɗe ɓe nganndondiri, e caggal nde Kambili fiyi Eugene no feewi, Amaka fuɗɗii faamde ngonka Kambili, ɓe ngondi e ɓadtaade. Obiora ko ɓiɗɗo ɗiɗaɓo e ɓiy mawɗo Ifeoma e Ifediora, ina yahra e duuɓi sappo e nay. Omo ɓoornii gite, omo anndi hiisa no feewi. Omo reerɗi, kono omo heewi haalde so o nanii won ko feewaani, hono no yiyraa so o luurdii e Chiaku. Obiora kadi hollitaama ko gorko ardiiɗo e nder galle yumma mum. Ko kanko tan woni gorko jooɗiiɗo sara yumma makko Ifeoma caggalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Purple_Hibiscus#Jikkuuji_mawɗi_Kambili_Achike_woni_jikku_cakkitiiɗo_e_nder_Hibiscus_purple_kadi_ko_kañum_woni_haaloowo_daartol_ngol._Kambili_ina_semmbina,_ina_haɗa_ɗum_sabu_duuɓi_bonɗi_ummoraade_e_baaba_mum._Ɗuum_waylata_ko_nde_o_waɗi_waktuuji_juutɗi_e_woɗɗitaade_galle_galle_makko_to_galle_Aunty_Ifeoma_e_galle_makko._Kambili_ko_ɓiɗɗo_Eugene_e_Beatrice_ɗiɗo_Achike._O_yiɗaa_nokkuure_nde_o_woni_e_les_baaba_makko_caggal_nde_o_huutorii_ndimaagu_Nsukka._Ko_o_suka_debbo_jom_semmbe_no_feewi_e_fuɗɗoode_deftere_nde,_kono_caggal_nde_o_jooɗii_e_Aunty_makko_Ifeoma_to_Nsukka,_o_mahi_cuusal_makko,_o_udditani_yimɓe_woɗɓe.Chukwuka_Achike,_mo_ɓesngu_mum_inniri_"Jaja",_ko_suka_gorko_jom_hakkille_fotde_duuɓi_ɗiɗi_mawɗo_miñi_mum_debbo._Ko_ɓuri_heewde_e_deftere_ndee,_hono_no_heddiiɓe_e_galle_makko_nii,_ko_baaba_makko_jiimi,_hay_so_tawii_noon_e_nder_ɗuum,_o_hollirii_ko_ɓuri_heewde_e_maɓɓe,_haa_teeŋti_noon_e_waasde_yahde_e_ñalngu_Palm_Sunday_e_saabaade_dingiral_gallTiitooɗe Waylo: Deftere nde’e ɗon nder wakkatiire nde ɗon nder taariiha siyaasaaku lesdi Naajeeriya, nde laamu ɗon mari haaje e dictateur mo ummaatoore laamu woni nder limngal ŋakkere petroŋ. Diine: Kadi noddaango ruttaade e jamaanu koloñaal, tiitoonde diine ina tawee e jokkondiral hakkunde jikkuuji. Baaba Kambili salii Mawniiko sabu animist mum. Ɗuum ina tawee kadi e miijooji Kambili nde tawnoo sahaa fof omo wondi e sunaare ngam waasde waɗde bakkaat, omo hula kadi tikkere baaba makko. Fitinaaji nder galleeji:[4] Deftere nde huutoriima toɓɓere daartol ngam yuurnitaade tiitoonde fitinaaji nder galleeji. Jokkondiral galle:[5] Jokkondiral galle ina yuurnitee e nder ndee deftere ko wayi no jokkondiral hakkunde jibinannde e ɓiɗɗo. Silmude e haala : Tiitooɗe silmude e haala ina peeña e nder deftere ndee. Tiitooɗe taƴe ɗiɗi deftere ndee ina kaala kadi e ndeeɗoo tiitoonde: "Haaldude e Ruuhuuji men" e "Silmugol ceertungol".[6] Nature: Tiitoonde deftere ndee ko hollirde ndimaagu e yaakaare. Ina waɗi nate tagoore e nder deftere ndee fof. Ndimaagu e njiimaandi: Tiitoonde ndimaagu vs njiimaandi feeñii e nder deftere nde, e nder jikkuuji kam e hare ngam ndimaagu haaldeTeddungal Njeenaari Hurston/Wright 2004 (Categori fijirde ɓurnde moƴƴude)[7] Njeenaari winndooɓe Commonwealth 2005: Deftere adannde ɓurnde moƴƴude (Afrik)[7] Njeenaari winndooɓe Commonwealth 2005: Deftere adannde ɓurnde moƴƴude (e nder heen)[7] Doggol juutngol ngam heɓde njeenaari Orange ngam fiction 2004[7] Limngal juutngal ngam heɓde njeenaari Booker 2004[7] Suɓaama ngam heɓde njeenaari YALSA (Fedde gollorɗi defte sukaaɓe mawɓe) Defte ɓurɗe moƴƴude ngam sukaaɓe mawɓe (2004)[7] Doggol juutngol ngam heɓde njeenaari John Llewellyn Rhys e hitaande 2004/2005. Bibliografi Chimamanda ngozi adichie (17 avril 2012).https://ff.wikipedia.org/wiki/Purple_Hibiscus#Tiitooɗe_Waylo:_Deftere_nde’e_ɗon_nder_wakkatiire_nde_ɗon_nder_taariiha_siyaasaaku_lesdi_Naajeeriya,_nde_laamu_ɗon_mari_haaje_e_dictateur_mo_ummaatoore_laamu_woni_nder_limngal_ŋakkere_petroŋ._Diine:_Kadi_noddaango_ruttaade_e_jamaanu_koloñaal,_tiitoonde_diine_ina_tawee_e_jokkondiral_hakkunde_jikkuuji._Baaba_Kambili_salii_Mawniiko_sabu_animist_mum._Ɗuum_ina_tawee_kadi_e_miijooji_Kambili_nde_tawnoo_sahaa_fof_omo_wondi_e_sunaare_ngam_waasde_waɗde_bakkaat,_omo_hula_kadi_tikkere_baaba_makko._Fitinaaji_nder_galleeji:[4]_Deftere_nde_huutoriima_toɓɓere_daartol_ngam_yuurnitaade_tiitoonde_fitinaaji_nder_galleeji._Jokkondiral_galle:[5]_Jokkondiral_galle_ina_yuurnitee_e_nder_ndee_deftere_ko_wayi_no_jokkondiral_hakkunde_jibinannde_e_ɓiɗɗo._Silmude_e_haala_:_Tiitooɗe_silmude_e_haala_ina_peeña_e_nder_deftere_ndee._Tiitooɗe_taƴe_ɗiɗi_deftere_ndee_ina_kaala_kadi_e_ndeeɗoo_tiitoonde:_"Haaldude_e_Ruuhuuji_men"_e_"Silmugol_ceertungol".[6]_Nature:_Tiitoonde_defteWikipedia: The Palm-Wine Drinkardhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Palm-Wine_DrinkardYaroowo Palm-Wine (tiitoonde "e tappirde Palm-Win Maayɗo e nder wuro Maayɓe") ko deftere nde winndiyanke Naajeeriya biyeteeɗo Amos Tutuola yaltini e hitaande 1952. Deftere Afriknaande adannde yaltunde e ɗemngal Engele caggal Afrik, ndee ɗoo daartol ɗaɓɓaande tuugniinde e daartol Yoruba, winndaa ko e ɗemngal Engele wayliinde walla Engele Pidgin.Ngeesa Yaroowo Palm-Wine Drinkard, haalaaɗo e neɗɗo gadano oo, ko haala gorko mo innde mum anndaaka, mo nganndu-ɗaa ko kañum woni sabaabu mum, ko ɗum huunde nde waɗata e ƴiiƴam lekki paltoor, ina huutoree e kewuuji e nder Afrik hirnaange fof. Ɓiɗɗo alɗuɗo, haaloowo ina waawi dañde tappirde mum (gorko tappitooɗo lekki paltoor ngam safrude, caggal ɗuum feewna mburu). So tapster oo maayii, taƴii ballal mum, haaloowo oo ina ummoo Dead’s Town ngam etaade addude tapster oo. O yahata ko e aduna maagi e tagooje ɓurɗe mawnude, o wuuri e jarribooji keewɗi, o dañi heen eggudu maagi e mburu paltoor mo meeɗaa joofde.https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Palm-Wine_Drinkard#Ngeesa_Yaroowo_Palm-Wine_Drinkard,_haalaaɗo_e_neɗɗo_gadano_oo,_ko_haala_gorko_mo_innde_mum_anndaaka,_mo_nganndu-ɗaa_ko_kañum_woni_sabaabu_mum,_ko_ɗum_huunde_nde_waɗata_e_ƴiiƴam_lekki_paltoor,_ina_huutoree_e_kewuuji_e_nder_Afrik_hirnaange_fof._Ɓiɗɗo_alɗuɗo,_haaloowo_ina_waawi_dañde_tappirde_mum_(gorko_tappitooɗo_lekki_paltoor_ngam_safrude,_caggal_ɗuum_feewna_mburu)._So_tapster_oo_maayii,_taƴii_ballal_mum,_haaloowo_oo_ina_ummoo_Dead’s_Town_ngam_etaade_addude_tapster_oo._O_yahata_ko_e_aduna_maagi_e_tagooje_ɓurɗe_mawnude,_o_wuuri_e_jarribooji_keewɗi,_o_dañi_heen_eggudu_maagi_e_mburu_paltoor_mo_meeɗaa_joofde.Wolde do goɗɗo Palm-Wine Drinkard ƴeewtaama no feewi e nder binndanɗe hirnaange nde Faber e Faber njaltini nde. E hitaande 1975, ganndo binndol Afriknaajo biyeteeɗo Bernth Lindfors yaltinii deftere binndol denndaangal ƴeewte golle Tutuola bayyinaaɗe haa hannde. Ƴeewndo adanngo ngo ko ngo Dylan Thomas, mo miijii ko "ko laaɓti e no haanirta nii" e nder "Engele sukaaɓe"; ƴeewndo makko lyrical 500-word, fawi hakkillaaji e golle Tutuola, o waɗti heen tonngoode ngam ƴeewtaade ko jogori aroyde. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Palm-Wine_Drinkard#Wolde_do_goɗɗo_Palm-Wine_Drinkard_ƴeewtaama_no_feewi_e_nder_binndanɗe_hirnaange_nde_Faber_e_Faber_njaltini_nde._E_hitaande_1975,_ganndo_binndol_Afriknaajo_biyeteeɗo_Bernth_Lindfors_yaltinii_deftere_binndol_denndaangal_ƴeewte_golle_Tutuola_bayyinaaɗe_haa_hannde._Ƴeewndo_adanngo_ngo_ko_ngo_Dylan_Thomas,_mo_miijii_ko_"ko_laaɓti_e_no_haanirta_nii"_e_nder_"Engele_sukaaɓe";_ƴeewndo_makko_lyrical_500-word,_fawi_hakkillaaji_e_golle_Tutuola,_o_waɗti_heen_tonngoode_ngam_ƴeewtaade_ko_jogori_aroyde._===Njawdi Palm-Wine Drinkard naatii e doggol "Big Jubilee Read" defte 70 ɗe fedde annduɓe cuɓii, ɗe BBC e The Reading Agency anndini ɗum e lewru abriil 2022, ngam mawninde jubilee laamɗo debbo biyeteeɗo Elizabeth II e lewru suwee 2022.https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Palm-Wine_Drinkard#Njawdi_Palm-Wine_Drinkard_naatii_e_doggol_"Big_Jubilee_Read"_defte_70_ɗe_fedde_annduɓe_cuɓii,_ɗe_BBC_e_The_Reading_Agency_anndini_ɗum_e_lewru_abriil_2022,_ngam_mawninde_jubilee_laamɗo_debbo_biyeteeɗo_Elizabeth_II_e_lewru_suwee_2022.Receptionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Palm-Wine_Drinkard#ReceptionWikipedia: Our Husband Has Gone Mad Againhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Our_Husband_Has_Gone_Mad_AgainJom suudu men majjii kadi ko pijirlooji ɗi Olawale Gladstone Emmanuel Rotimi, ɓurɗo anndeede e innde Ola Rotimi. Pijirlooji ɗii ina njokki e naatgol gonnooɗo mawɗo konu, hono Lejoka-Brown, e nder politik e nder Afrik hannde oo.Sinopsis Pijirlooji ɗii ina taaroo gonnooɗo Major militeer, ina wiyee Lekoja-Brown, naatɗo e politik e nder Afrik hannde oo. Lekoja-Brown ina haɓa e nder aduna politik mo o faamaani no feewi tawi ko fenaande ɓuri riiwtude ɗum ko yiɗde leydi mum. Hareeji makko e nder aduna politik ina addana en njeñtudi komik e nder deftere nde.https://ff.wikipedia.org/wiki/Our_Husband_Has_Gone_Mad_Again#Sinopsis_Pijirlooji_ɗii_ina_taaroo_gonnooɗo_Major_militeer,_ina_wiyee_Lekoja-Brown,_naatɗo_e_politik_e_nder_Afrik_hannde_oo._Lekoja-Brown_ina_haɓa_e_nder_aduna_politik_mo_o_faamaani_no_feewi_tawi_ko_fenaande_ɓuri_riiwtude_ɗum_ko_yiɗde_leydi_mum._Hareeji_makko_e_nder_aduna_politik_ina_addana_en_njeñtudi_komik_e_nder_deftere_nde.Ɓawo Daartol ngol woni ko e Afrik hannde, ina rewi e gonnooɗo Major militeer, fellitii jokkude golle e nder politik. Ko adii nde pijirlooji ɗii puɗɗotoo, Major oo resii debbo Keñiyaajo ina wiyee Liza, jannguɗo safaara to Amerik. Liza woni jooni e laawol ngam hoɗdude e makko to leydi Najeriya, o anndaa rewɓe makko ɗiɗo woɗɓe. Debbo gadano oo ina mawni no feewi, ko debbo miñiiko maayɗo, mo o resi e aadaaji juulɓe. Debbo ɗiɗaɓo oo ina famɗi no feewi, o resndaa ko feere politik. So Liza arii, yi’i rewɓe woɗɓe ɓee, ngonka kaa ƴetti ko sikkaano. PDF Nigeria Science|url=https://www.scribd.com/document/514788342/Analysis-of-Ola-Rotimi-s-Our-Husband-Has-Gone-Mad-Again-Harrilibrary-1616601442384|access-date=2024-05-07|website=Scribd|language=en}} Liza ina waɗa jokkondire e rewɓe woɗɓe ɓee, ina wallita mawɗo oo janngude ko fayti e dokkal e ɗaɓɓaande e hirjinde suka oo ngam haɓaade Major oo e nder kampaañ mum woote.Paperback|url=https://www.barnesandnoble.com/w/our-husband-has-gone-mad-again-ola-rotimi/1102482884|access-date=2024-05-07|website=Barnes & Noble|language=en}} ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Our_Husband_Has_Gone_Mad_Again#Ɓawo_Daartol_ngol_woni_ko_e_Afrik_hannde,_ina_rewi_e_gonnooɗo_Major_militeer,_fellitii_jokkude_golle_e_nder_politik._Ko_adii_nde_pijirlooji_ɗii_puɗɗotoo,_Major_oo_resii_debbo_Keñiyaajo_ina_wiyee_Liza,_jannguɗo_safaara_to_Amerik._Liza_woni_jooni_e_laawol_ngam_hoɗdude_e_makko_to_leydi_Najeriya,_o_anndaa_rewɓe_makko_ɗiɗo_woɗɓe._Debbo_gadano_oo_ina_mawni_no_feewi,_ko_debbo_miñiiko_maayɗo,_mo_o_resi_e_aadaaji_juulɓe._Debbo_ɗiɗaɓo_oo_ina_famɗi_no_feewi,_o_resndaa_ko_feere_politik._So_Liza_arii,_yi’i_rewɓe_woɗɓe_ɓee,_ngonka_kaa_ƴetti_ko_sikkaano._PDF_Nigeria_Science|url=https://www.scribd.com/document/514788342/Analysis-of-Ola-Rotimi-s-Our-Husband-Has-Gone-Mad-Again-Harrilibrary-1616601442384|access-date=2024-05-07|website=Scribd|language=en}}_Liza_ina_waɗa_jokkondire_e_rewɓe_woɗɓe_ɓee,_ina_wallita_mawɗo_oo_janngude_ko_fayti_e_dokkal_e_ɗaɓɓaande_e_hirjinde_suka_oo_ngam_haɓaade_Major_oo_e_nder_kampaañ_mum_woote.PaperbacJikkuuji Rahmaan Taslin Lejoka woni fijirde mawnde, kadi ko ofisee konu pentiiɗo. Ko o neɗɗo komisoŋ e nder pijirlooji ɗii kadi omo lomtoo politikaaji e nder leydi Najeriya ɗi kesi kono nannduɗi e ko yawti. O naati e politik, o resi Sikira ngam dañde ngalu e nafoore hoore makko. Liza ko doktoor keɓtinaaɗo, ummoriiɗo Amerik, dewbo Lejoka to leydi Konngo. Caggal nde o janngi to Amerik, o arti, o tawi o waawaa jaɓde dewgal debbo gooto, o fuɗɗii waɗde caɗeele. Mama Rashida woni debbo Lejoka gadano e mawɗo, mo o resi e aada ummoraade e mawniiko maayɗo. Musa Osagie ko tergal e lannda ngenndiijo ballitooɗo Lejoka heɓde woote ɗe. Polikarp ko balloowo galle lolluɗo kono mo janngaani e nder galle Lejoka. Sikira ko ɓiɗɗo debbo tokooso, sehil Madam Ajamku, hooreejo senngo rewɓe luumo, debbo ɗiɗaɓo Lejoka. Alhaji Mustafa ko hoɗdiiɓe mawɓe Lejoka, hay so o haalataa ko heewi, ko hoɗdiiɓe moƴƴuɓe.https://ff.wikipedia.org/wiki/Our_Husband_Has_Gone_Mad_Again#Jikkuuji_Rahmaan_Taslin_Lejoka_woni_fijirde_mawnde,_kadi_ko_ofisee_konu_pentiiɗo._Ko_o_neɗɗo_komisoŋ_e_nder_pijirlooji_ɗii_kadi_omo_lomtoo_politikaaji_e_nder_leydi_Najeriya_ɗi_kesi_kono_nannduɗi_e_ko_yawti._O_naati_e_politik,_o_resi_Sikira_ngam_dañde_ngalu_e_nafoore_hoore_makko._Liza_ko_doktoor_keɓtinaaɗo,_ummoriiɗo_Amerik,_dewbo_Lejoka_to_leydi_Konngo._Caggal_nde_o_janngi_to_Amerik,_o_arti,_o_tawi_o_waawaa_jaɓde_dewgal_debbo_gooto,_o_fuɗɗii_waɗde_caɗeele._Mama_Rashida_woni_debbo_Lejoka_gadano_e_mawɗo,_mo_o_resi_e_aada_ummoraade_e_mawniiko_maayɗo._Musa_Osagie_ko_tergal_e_lannda_ngenndiijo_ballitooɗo_Lejoka_heɓde_woote_ɗe._Polikarp_ko_balloowo_galle_lolluɗo_kono_mo_janngaani_e_nder_galle_Lejoka._Sikira_ko_ɓiɗɗo_debbo_tokooso,_sehil_Madam_Ajamku,_hooreejo_senngo_rewɓe_luumo,_debbo_ɗiɗaɓo_Lejoka._Alhaji_Mustafa_ko_hoɗdiiɓe_mawɓe_Lejoka,_hay_so_o_haalataa_ko_heewi,_ko_hoɗdiiɓe_moƴƴuɓe.Wikipedia: One Week One Troublehttps://ff.wikipedia.org/wiki/One_Week_One_TroubleYontere wootere Caɗeele wootere ko deftere sukaaɓe mawɓe/sukaaɓe winndi e hitaande 1972, nde binndoowo Naajeeriya biyeteeɗo Anezi Okoro winndi.Tiitoonde deftere nde ko jaayndiyanke gooto huutorii ngam siftinde "caɗeele" jowitiiɗe e politikaaji leydi Najeriya.Ciimtol plot Deftere nde ina teskaa e Wilson Tagbo, suka gorko keɓɗo naatde e duɗal hakkundeewal. Puɗɗagol ñalawma mum gadano, Wilson diwii e caɗeele goɗɗe. Gooto e dogdu Tagbo e nder duɗal mum hakkundeewal ina jeyaa heen no o ɓuuɓnirta e nder laboratuwaar Chemistry e nder duɗal makko, o foofi oksidaa nitrous, mo yimɓe fof nganndi ko gaas jaleeɗe, caggal ɗuum o fadi. Kadi no tiitoonde ndee holliri nii, alaa yontere nde Tagbo heɓaani caɗeele haa o naati e kulhuli duɗal ngal e nder suudu makko 5, ɗo o nanngaa. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/One_Week_One_Trouble#Ciimtol_plot_Deftere_nde_ina_teskaa_e_Wilson_Tagbo,_suka_gorko_keɓɗo_naatde_e_duɗal_hakkundeewal._Puɗɗagol_ñalawma_mum_gadano,_Wilson_diwii_e_caɗeele_goɗɗe._Gooto_e_dogdu_Tagbo_e_nder_duɗal_mum_hakkundeewal_ina_jeyaa_heen_no_o_ɓuuɓnirta_e_nder_laboratuwaar_Chemistry_e_nder_duɗal_makko,_o_foofi_oksidaa_nitrous,_mo_yimɓe_fof_nganndi_ko_gaas_jaleeɗe,_caggal_ɗuum_o_fadi._Kadi_no_tiitoonde_ndee_holliri_nii,_alaa_yontere_nde_Tagbo_heɓaani_caɗeele_haa_o_naati_e_kulhuli_duɗal_ngal_e_nder_suudu_makko_5,_ɗo_o_nanngaa._===Wikipedia: One Man, One Matchethttps://ff.wikipedia.org/wiki/One_Man,_One_MatchetGorko gooto, Matchet gooto ko deftere nde binndoowo Naajeeriya biyeteeɗo T. M.CS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en)Wikipedia: No Longer at Easehttps://ff.wikipedia.org/wiki/No_Longer_at_EaseKo nattii e jam ko deftere nde winndiyanke Naajeeriya biyeteeɗo Chinua Achebe winndi e hitaande 1960. Ko daartol gorko Igbo gooto, Obi Okonkwo, mo ummi wuro mum ngam janngude to Angalteer, caggal ɗuum o golli e nder sarwiis laamu koloñaal Naajeeriya, kono o luurdi hakkunde pinal makko Afrik e nguurndam Hirnaange, o joofniri ko ƴettude njoɓdi.Tiitoonde deftere ndee Tiitoonde deftere ndee ummorii ko e diidi udditirɗi jimɗi T. S. Eliot, "Jaɓɓungal Magi":https://ff.wikipedia.org/wiki/No_Longer_at_Ease#Tiitoonde_deftere_ndee_Tiitoonde_deftere_ndee_ummorii_ko_e_diidi_udditirɗi_jimɗi_T._S._Eliot,_"Jaɓɓungal_Magi":En ngartii e nokkuuji men, ɗiin Laamuuji, Kono nattii welde ɗoo, e jamaanu ɓooyɗo oo, E leñol jananngol ina nanngi laamɓe mum en. Miɗo foti weltaade e maayde woɗnde.https://ff.wikipedia.org/wiki/No_Longer_at_Ease#En_ngartii_e_nokkuuji_men,_ɗiin_Laamuuji,_Kono_nattii_welde_ɗoo,_e_jamaanu_ɓooyɗo_oo,_E_leñol_jananngol_ina_nanngi_laamɓe_mum_en._Miɗo_foti_weltaade_e_maayde_woɗnde.Ciimtol plot Deftere nde fuɗɗotoo ko e ñaawoore Obi Okonkwo e tuumeede jaɓde njoɓdi. Ndeen nde diwii e sahaa haa yettii nokku hade makko yahde Angalteer, nde gollorii laawol mum yeeso ngam siftinde no Obi joofniri e ñaawoore.https://ff.wikipedia.org/wiki/No_Longer_at_Ease#Ciimtol_plot_Deftere_nde_fuɗɗotoo_ko_e_ñaawoore_Obi_Okonkwo_e_tuumeede_jaɓde_njoɓdi._Ndeen_nde_diwii_e_sahaa_haa_yettii_nokku_hade_makko_yahde_Angalteer,_nde_gollorii_laawol_mum_yeeso_ngam_siftinde_no_Obi_joofniri_e_ñaawoore.Jaɓɓugo No Longer at Ease fuɗɗii ko e ƴeewte moƴƴe. Mercedes Mackay mo fedde laamɗo Afrik teskiima wonde "Ngolɗoo deftere ɗiɗaɓere Chinua Achebe ɓuri adannde makko, kadi ina waɗa oo Naajeeriyaajo e yeeso winndooɓe Afrik hirnaange."} Arthur Lerner of Los Angeles City College wrote that "The second novel of this young Nigerian author continues the promise of its predecessor, Things Fall Apart." Arthur Lerner mo duɗal jaaɓi haaɗtirde Los Angeles City winndi wonde "Ɗiɗaɓol ngol deftere ndee suka binndoowo Naajeeriya ina jokki e fodoore nde adii nde, Things Fall Apart." Deftere nde ina yettee no feewi sabu ko nde hollirta nguurndam Lagos e nder fuɗɗoode kitaale 1960. Kono won ƴeewooɓe cikkatnoo ko hakkille Achebe e detal e nder setting waɗiraa ko e mbaydi timmundi fleshing out jikkuuji makko. Ben Mkapa mo W.E.B. DuBois Institute winndii, "Achebe ina jogii yi’annde yaajnde e aduna mo o winndata oo, kono ko metti heen, ngool yaajde ina feeñi e luggiɗde sifaaji. Clara, mo woni kala ina jogii cakkital e nder majjere Obi timmunde, ko kono ko timmaani; ko ɓuri heewde e... heddiiɓe ɓee ko inɗe tan, jikkuuji makko ko wakilaaji, wonaa goonga." ===https://ff.wikipedia.org/wiki/No_Longer_at_Ease#Jaɓɓugo_No_Longer_at_Ease_fuɗɗii_ko_e_ƴeewte_moƴƴe._Mercedes_Mackay_mo_fedde_laamɗo_Afrik_teskiima_wonde_"Ngolɗoo_deftere_ɗiɗaɓere_Chinua_Achebe_ɓuri_adannde_makko,_kadi_ina_waɗa_oo_Naajeeriyaajo_e_yeeso_winndooɓe_Afrik_hirnaange."}_Arthur_Lerner_of_Los_Angeles_City_College_wrote_that_"The_second_novel_of_this_young_Nigerian_author_continues_the_promise_of_its_predecessor,_Things_Fall_Apart."_Arthur_Lerner_mo_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Los_Angeles_City_winndi_wonde_"Ɗiɗaɓol_ngol_deftere_ndee_suka_binndoowo_Naajeeriya_ina_jokki_e_fodoore_nde_adii_nde,_Things_Fall_Apart."_Deftere_nde_ina_yettee_no_feewi_sabu_ko_nde_hollirta_nguurndam_Lagos_e_nder_fuɗɗoode_kitaale_1960._Kono_won_ƴeewooɓe_cikkatnoo_ko_hakkille_Achebe_e_detal_e_nder_setting_waɗiraa_ko_e_mbaydi_timmundi_fleshing_out_jikkuuji_makko._Ben_Mkapa_mo_W.E.B._DuBois_Institute_winndii,_"Achebe_ina_jogii_yi’annde_yaajnde_e_aduna_mo_o_winndata_oo,_kono_ko_metti_heen,_ngool_yaajde_ina_feeñJokkondire yaajɗe No Longer at Ease deftere janngugol, tiitooɗe, ciimtol, multimedia, kaɓirɗe jannginooɓe ‘Geɗe ɗee njippiima’: Duuɓi 50 caggal ɗuum Sparknotes ngam Nattii e Weeyo vte Sinuwaa Achebe Portaluuji: banndiraagal Nijeerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/No_Longer_at_Ease#Jokkondire_yaajɗe_No_Longer_at_Ease_deftere_janngugol,_tiitooɗe,_ciimtol,_multimedia,_kaɓirɗe_jannginooɓe_‘Geɗe_ɗee_njippiima’:_Duuɓi_50_caggal_ɗuum_Sparknotes_ngam_Nattii_e_Weeyo_vte_Sinuwaa_Achebe_Portaluuji:_banndiraagal_NijeerKitaale 1960https://ff.wikipedia.org/wiki/No_Longer_at_Ease#Kitaale_1960icon Defte Dataaji toppitiiɗi laamu Waylu ɗum e Wikidata Categories: Defte Chinua Achebe1960 Defte NaajeeriyaIgboland nder fictionDefte Naajeeriya ɗemngal EngeleDefte ɗemngal NaajeeriyaDefte ɗe ɗon nder Afrik koloñaalDefte ɗe ɗon nder LagosDefte jokkindirɗeHeinemann (bayyinoowo) Defte Winndooɓe Afrik Ngoo hello sakkiti baylaade ko ñalnde 26 Suwee 2024, waktu 12:24. Binndol ina tawee e les njiimaandi Creative Commons 4.0; sarɗiiji ɓeydooji ina mbaawi huutoreede. So a huutoriima lowre ndee, a jaɓii Sarɗiiji kuutoragol e Kuutorgal Sirlu. Wikipedia® ko maande njulaagu winnditaande Fedde Wikimedia, Inc., fedde nde wonaa laamuyankoore. Doosgal sirluKo fayti e WikipediaJaaɓɗeJokkondirde e WikipediaKoɗkiDefoowoLimtoojiBayyinaango kuukiYiyngo mobiilWikimediaFoundationPowered by MediaWikihttps://ff.wikipedia.org/wiki/No_Longer_at_Ease#icon_Defte_Dataaji_toppitiiɗi_laamu_Waylu_ɗum_e_Wikidata_Categories:_Defte_Chinua_Achebe1960_Defte_NaajeeriyaIgboland_nder_fictionDefte_Naajeeriya_ɗemngal_EngeleDefte_ɗemngal_NaajeeriyaDefte_ɗe_ɗon_nder_Afrik_koloñaalDefte_ɗe_ɗon_nder_LagosDefte_jokkindirɗeHeinemann_(bayyinoowo)_Defte_Winndooɓe_Afrik_Ngoo_hello_sakkiti_baylaade_ko_ñalnde_26_Suwee_2024,_waktu_12:24._Binndol_ina_tawee_e_les_njiimaandi_Creative_Commons_4.0;_sarɗiiji_ɓeydooji_ina_mbaawi_huutoreede._So_a_huutoriima_lowre_ndee,_a_jaɓii_Sarɗiiji_kuutoragol_e_Kuutorgal_Sirlu._Wikipedia®_ko_maande_njulaagu_winnditaande_Fedde_Wikimedia,_Inc.,_fedde_nde_wonaa_laamuyankoore._Doosgal_sirluKo_fayti_e_WikipediaJaaɓɗeJokkondirde_e_WikipediaKoɗkiDefoowoLimtoojiBayyinaango_kuukiYiyngo_mobiilWikimediaFoundationPowered_by_MediaWikiWikipedia: Aline Chrétienhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aline_Chr%C3%A9tienAline Chrétien (jibinaa ko Chaîné; 14 mee 1936 – 12 suwee 2020) ko gardiiɗo jaŋde Kanadaa, wonnoo ko debbo gardiiɗo jaagorɗe Kanadaa 20ɓo, hono Jean Chrétien. O golliima ko adii ɗuum ko binndoowo, gardiiɗo njoɓdi, e model.Nguurndam adanɗam e ɓesnguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aline_Chr%C3%A9tien#Nguurndam_adanɗam_e_ɓesnguJom suudu gardiiɗo jaagorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aline_Chr%C3%A9tien#Jom_suudu_gardiiɗo_jaagorɗeDuuɓi garoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aline_Chr%C3%A9tien#Duuɓi_garoojiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aline_Chr%C3%A9tien#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aline_Chr%C3%A9tien#TuugnorgalWikipedia: Denise Anne Lievesleyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Denise_Anne_LievesleyDenise Anne Lievesley CBE, FAcSS ko ganndo limto renndo to leydi Angalteer. O woniino ko adii ɗuum hooreejo nokku humpito Engele ngam cellal e toppitagol renndo, gardiiɗo limtooji to UNESCO, e nder ɗuum o sosi Duɗal limtooji UNESCO, e gardiiɗo (1991–1997) ko woni hannde UK Data Archive ( anndiraa ko Arsiif Dowlaaji ESRC e Arsiif Dowlaaji[1] e sahaa nde o woni laamu ndee).Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Denise_Anne_Lievesley#TuugnorgalWikipedia: Arlene Paige Maclinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arlene_Paige_MaclinArlene Paige Maclin ko ganndo fisik Ameriknaajo, gardiiɗo jaŋde. Maclin ina jeyaa e rewɓe Afriknaaɓe Ameriknaaɓe adanɓe heɓde doktoraa mum to bannge fisik.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arlene_Paige_Maclin#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arlene_Paige_Maclin#KugalWiɗtooji e binndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arlene_Paige_Maclin#Wiɗtooji_e_binndanɗeNjeenaaje e teddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arlene_Paige_Maclin#Njeenaaje_e_teddungalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arlene_Paige_Maclin#TuugnorgalWikipedia: Anil Kumari Malhotrahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anil_Kumari_MalhotraAnil Kumari Malhotra ko cafroowo gonɗo e nder leydi Indiya, ko gardiiɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde Nehru, e opitaal to duɗal jaaɓi haaɗtirde Delhi.[1] O wonii janngoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Shri Sai Nath to duɗal jaaɓi haaɗtirde Shri Sai Nath to o heɓi MD e nder hitaande 2006[2], o woniino kadi gardiiɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde Nehru Medical College gila 1 ut 2007.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anil_Kumari_Malhotra#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anil_Kumari_Malhotra#TuugnorgalWikipedia: Margaret Jane Massonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Jane_MassonMargaret Jane Masson ko ganndo to Angalteer, ko gardiiɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde St Chad to duɗal jaaɓi haaɗtirde Durham.[1]Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Jane_Masson#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Jane_Masson#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Jane_Masson#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Jane_Masson#TuugnorgalWikipedia: Naira Powerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naira_PowerNaira Power ko deftere nde winndiyanke Naajeeriya,Buchi Emecheta winndi e hitaande 1982. Nde yaltinaa ko e nder defte Pacesetter ɗe Macmillan yaltini.Ngeesa Naira Power ko daartol ko fayti e fenaande ɗo jikku mawɗo Ramonu joginoo doole e dow nuunɗal sabu jawdi mum. Huunde fof yani nde doole ɗee njalti.https://ff.wikipedia.org/wiki/Naira_Power#Ngeesa_Naira_Power_ko_daartol_ko_fayti_e_fenaande_ɗo_jikku_mawɗo_Ramonu_joginoo_doole_e_dow_nuunɗal_sabu_jawdi_mum._Huunde_fof_yani_nde_doole_ɗee_njalti.Wikipedia: Sarah Morgan-Silvesterhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_Morgan-SilvesterSarah Morgan-Silvester (jibinaa ko e hitaande 1959) ko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Kolommbi tuggi ñalnde 19 noowammbar 2008, haa ñalnde 30 lewru juko hitaande 2014 .[5] O lomtii ko Lindsay Gordon ñalnde 1 sulyee 2014.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_Morgan-Silvester#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_Morgan-Silvester#TuugnorgalWikipedia: Sivaramakrishna Iyer Padmavatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sivaramakrishna_Iyer_PadmavatiSivaramakrishna Iyer Padmavati (20 suwee 1917 - 29 ut 2020) ko doktoor ɓernde leydi Indiya. O woniino gardiiɗo Duɗal Ngenndiwal Ɓernde, to Delhi, kadi ko kanko woni hooreejo sosɗo Fedde Ngenndiije Dentuɗe to leydi Indiya.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sivaramakrishna_Iyer_Padmavati#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sivaramakrishna_Iyer_Padmavati#KugalNjeenaaje e teddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sivaramakrishna_Iyer_Padmavati#Njeenaaje_e_teddungalWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sivaramakrishna_Iyer_Padmavati#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sivaramakrishna_Iyer_Padmavati#TuugnorgalWikipedia: My Sister, the Serial Killerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/My_Sister,_the_Serial_KillerKootolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/My_Sister,_the_Serial_Killer#KootolJaɓɓorgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/My_Sister,_the_Serial_Killer#JaɓɓorgoFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/My_Sister,_the_Serial_Killer#FiroojiWikipedia: Émilie Delormehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%89milie_DelormeÉmilie Delorme jibinaa ko ñalnde 23 noowammbar 1975 to Villeurbanne, ko gardiiɗo juɓɓule pinal Farayse. Ko kanko woni gardiiɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde to bannge jimɗi e jimɗi Pari[2] gila 1 lewru Yarkomaa 2020.Jannde e debut karallaagalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%89milie_Delorme#Jannde_e_debut_karallaagalToɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%89milie_Delorme#ToɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%89milie_Delorme#KugalKonservatoor ɓeydaaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%89milie_Delorme#Konservatoor_ɓeydaaɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%89milie_Delorme#TuugnorgalWikipedia: My Life in the Bush of Ghosts (novel)https://ff.wikipedia.org/wiki/My_Life_in_the_Bush_of_Ghosts_(novel)Nguurndam am e nder ladde jinneeji ko deftere binndoowo Naajeeriya biyeteeɗo Amos Tutuola, yaltunde e hitaande 1954. Ina haala suka gorko jeyaaɗo to Afrik hirnaange, majjuɗo e nder ladde, anndiraande ladde, caggal nde dogi e juuɗe yeeyooɓe maccuɓe wondude e mawniiko.Jaɓɓungal teskinngal Jaaynde Time suɓii ko nguurndam am e nder ladde jinneeji ngam wonde gooto e "100 defte ɓurɗe moƴƴude e sahaa kala". ===https://ff.wikipedia.org/wiki/My_Life_in_the_Bush_of_Ghosts_(novel)#Jaɓɓungal_teskinngal_Jaaynde_Time_suɓii_ko_nguurndam_am_e_nder_ladde_jinneeji_ngam_wonde_gooto_e_"100_defte_ɓurɗe_moƴƴude_e_sahaa_kala"._===Teddungal Tiitoonde albom mo David Byrne e Brian Eno mbinndi e hitaande 1981, nguurndam am e nder ladde jinneeji, ƴettaa ko e ndee deftere. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/My_Life_in_the_Bush_of_Ghosts_(novel)#Teddungal_Tiitoonde_albom_mo_David_Byrne_e_Brian_Eno_mbinndi_e_hitaande_1981,_nguurndam_am_e_nder_ladde_jinneeji,_ƴettaa_ko_e_ndee_deftere._===Wikipedia: Beverly La-Forte Hallhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beverly_La-Forte_HallBeverly La-Forte Hall (jibinaa ko Clare; 7 sulyee 1946 – 2 mars 2015) ko gardiiɗo jaŋde Jamayka-Ameriknaajo.[1] O golliima e gardagol duɗe to Queens, to New York ; Newark, to leydi Jersi; e Atlanta, leydi Joorji.Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beverly_La-Forte_Hall#Nguurndam_e_golleÑaawoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beverly_La-Forte_Hall#ÑaawooreWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beverly_La-Forte_Hall#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beverly_La-Forte_Hall#TuugnorgalWikipedia: Margaret Henrietta Augusta Casely-Hayfordhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Henrietta_Augusta_Casely-HayfordMargaret Henrietta Augusta Casely-Hayford[1] CBE (jibinaa ko e hitaande 1959)[2] ko awokaa, debbo njulaagu, neɗɗo renndo, golloowo e nder fannu ballondiral. Ko kanko woni hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Coventry,[3] hooreejo fedde Shakespeare’s Globe,[4] kadi ko kanko wonnoo hooreejo ActionAid UK e binndoowo sosiyetee e gardiiɗo sarwisaaji sariya ngam ardiiɓe yeeyooɓe John Lewis Partnership.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Henrietta_Augusta_Casely-Hayford#NguurndamNjeenaaje e anndindehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Henrietta_Augusta_Casely-Hayford#Njeenaaje_e_anndindeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Henrietta_Augusta_Casely-Hayford#TuugnorgalWikipedia: The Middle Daughterhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Middle_DaughterƁiɗɗo debbo hakkundeejo ko deftere renndo nde Chika Unigwe winndi, nde Dzanc Books yaltini e hitaande 2018. Unigwe heɓi miijo mum ko e daartol Hades e Persephone.Ciimtol plot Caggal nde Udodi sankii, ɓesngu nguu miijii caɗeele mum en gasii, kono ɓe luutndiima. Nde Nani, mo duuɓi sappo e jeeɗiɗi, majjini miñi mum debbo e baaba mum gooto caggal goɗɗo, nguurndam mum ɓeydii tiiɗde no feewi. Nani nanngaa e sunaare, tawi ko yumma mum e miñi mum debbo paamataa, ina woɗɗitoo ɗum. E nder mette makko, o 6eydii faamde waajotooɗo wiyoowo ina jogii liggey toowɗo e Alla. Fodoore makko jeytaare e faamde ina rokka Nani 6uu6ol yaakaare.O wayi ko no o rokki mo yaakaare e nokku jeytaare. Kono nde Nani ɓeydii jokkondirde e makko, o ɓeydii woɗɗitaade ɓesngu makko.Nde sahaa ina yahra, Nani ina ɓeydoo seertude e ɓesngu mum, ɓe ngonnoo ko e ɓadtaade no feewi. O joofniri ko dewgal bonngal ɗo gorko makko waɗi mo ko boni. O yiɗi ɓiɓɓe makko, kono o hulii yaltude sabu maɓɓe. Haa jooni, Nani ina anndi ina foti tiiɗnaade, heɓa laawol yaltude e ngonka mum.https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Middle_Daughter#Ciimtol_plot_Caggal_nde_Udodi_sankii,_ɓesngu_nguu_miijii_caɗeele_mum_en_gasii,_kono_ɓe_luutndiima._Nde_Nani,_mo_duuɓi_sappo_e_jeeɗiɗi,_majjini_miñi_mum_debbo_e_baaba_mum_gooto_caggal_goɗɗo,_nguurndam_mum_ɓeydii_tiiɗde_no_feewi._Nani_nanngaa_e_sunaare,_tawi_ko_yumma_mum_e_miñi_mum_debbo_paamataa,_ina_woɗɗitoo_ɗum._E_nder_mette_makko,_o_6eydii_faamde_waajotooɗo_wiyoowo_ina_jogii_liggey_toowɗo_e_Alla._Fodoore_makko_jeytaare_e_faamde_ina_rokka_Nani_6uu6ol_yaakaare.O_wayi_ko_no_o_rokki_mo_yaakaare_e_nokku_jeytaare._Kono_nde_Nani_ɓeydii_jokkondirde_e_makko,_o_ɓeydii_woɗɗitaade_ɓesngu_makko.Nde_sahaa_ina_yahra,_Nani_ina_ɓeydoo_seertude_e_ɓesngu_mum,_ɓe_ngonnoo_ko_e_ɓadtaade_no_feewi._O_joofniri_ko_dewgal_bonngal_ɗo_gorko_makko_waɗi_mo_ko_boni._O_yiɗi_ɓiɓɓe_makko,_kono_o_hulii_yaltude_sabu_maɓɓe._Haa_jooni,_Nani_ina_anndi_ina_foti_tiiɗnaade,_heɓa_laawol_yaltude_e_ngonka_mum.Jikkuuji Nani — ko ƴamoowo[1][2] Udodi — Mawniiko debbo Nani Ugo — Ɓiɗɗo debbo Nani Efrayim Nani jom suudu tooñannge Enuka — Sehil Nani Jaɓɓugo Delight Ejiaka winndi ngam Binndi Duniyaaru Hannde ɗon laara dow "[t]he binndol nder deftere nden ɗon mari semmbe e ɗon ndarna janngoowo nder dingiral maajum." teskaade wonde "[t]he novel ina yaawi, ina yahdi e daartol, ina waɗi kadi ƴellitaare jikkuuji mawɗi, ina addana janngoowo oo rewrude e kelle ɗee." Yettoore Unigwe ngam "ƴeewde jokkere enɗam e kala tonngoode haa nde ɓeydoo, nde woppa jamaanu nguu ina ɓuuɓtoo."Ainehi Edoro mo Brittle Paper nanndini ɗum no moƴƴi e Citizen ɗiɗaɓo mo Buchi Emecheta winndi,[3] ƴeewtindorii oon "Caggal Ɓiɗɗo debbo ko daartol doole ko fayti e weltaare rewɓe ɓurnde goonga, ɓurnde yuumtude—weltaare ndimaagu." Ainehi Edoro of Brittle Paper compared it favourably to Second Class Citizen by Buchi Emecheta, Review of The Middle Daughter by Chika Unigwe|url=https://brittlepaper.com/2023/04/when-a-character-really-needs-a-happy-ending-review-of-the-middle-daughter-by-chika-unigwe/|first=Ainehi|last=Edoro|author-link=Ainehi Edoro|date=3 April 2023|website=Brittle Paper|access-date=25 August 2023}} Ukamaka Olisakwe mo Isele Magazine rokki ɗum ƴeewndo koode joy,[4] o yetti wonde "[t]he deftere ndee ina yuɓɓinaa e an mbaadi haawniindi." Ukamaka Olisakwe of Isele Magazine gave it a five star review, praising that "[t]he book is structured in an astonishingly ingenious form." ===https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Middle_Daughter#Jikkuuji_Nani_—_ko_ƴamoowo[1][2]_Udodi_—_Mawniiko_debbo_Nani_Ugo_—_Ɓiɗɗo_debbo_Nani_Efrayim_Nani_jom_suudu_tooñannge_Enuka_—_Sehil_Nani_Jaɓɓugo_Delight_Ejiaka_winndi_ngam_Binndi_Duniyaaru_Hannde_ɗon_laara_dow_"[t]he_binndol_nder_deftere_nden_ɗon_mari_semmbe_e_ɗon_ndarna_janngoowo_nder_dingiral_maajum."_teskaade_wonde_"[t]he_novel_ina_yaawi,_ina_yahdi_e_daartol,_ina_waɗi_kadi_ƴellitaare_jikkuuji_mawɗi,_ina_addana_janngoowo_oo_rewrude_e_kelle_ɗee."_Yettoore_Unigwe_ngam_"ƴeewde_jokkere_enɗam_e_kala_tonngoode_haa_nde_ɓeydoo,_nde_woppa_jamaanu_nguu_ina_ɓuuɓtoo."Ainehi_Edoro_mo_Brittle_Paper_nanndini_ɗum_no_moƴƴi_e_Citizen_ɗiɗaɓo_mo_Buchi_Emecheta_winndi,[3]_ƴeewtindorii_oon_"Caggal_Ɓiɗɗo_debbo_ko_daartol_doole_ko_fayti_e_weltaare_rewɓe_ɓurnde_goonga,_ɓurnde_yuumtude—weltaare_ndimaagu."_Ainehi_Edoro_of_Brittle_Paper_compared_it_favourably_to_Second_Class_Citizen_by_Buchi_Emecheta,_Review_of_The_Middle_Daughter_by_Chika_UnigwWikipedia: Ethna Beulah Winstonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ethna_Beulah_WinstonEthna Beulah Winston (ñalnde 13 sulyee 1903 – 9 noowammbar 1993) ko jannginoowo Ameriknaajo. O woniino gardiiɗo rewɓe e hooreejo departemaa jaŋde to duɗal jaaɓi haaɗtirde Tougaloo to Mississippi, kadi o woniino gardiiɗo rewɓe to duɗal jaaɓi haaɗtirde Clark Atlanta.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ethna_Beulah_Winston#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ethna_Beulah_Winston#KugalBinndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ethna_Beulah_Winston#BinndanɗeNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ethna_Beulah_Winston#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ethna_Beulah_Winston#TuugnorgalWikipedia: A Man of the Peoplehttps://ff.wikipedia.org/wiki/A_Man_of_the_PeopleGorko Yimɓe ko deftere nde winndiyanke Naajeeriya biyeteeɗo Chinua Achebe winndi. Winndaa ko e mbaydi satiri, "A Man of the People" ina rewi e daartol ngol Odili, suka gorko, jannguɗo, haali, ko fayti e luural mum e Chief Nanga, gonnooɗo jannginoowo mum naatɗo e golle politik e nder Afriknaajo fenaande mo innde mum anndaaka, mo teeminannde 20ɓiire lesdi.Naatgol plot "A man of the People" ko deftere satirik nde Chinua Achebe winndi, yaltunde e hitaande 1966. Nde haalata ko daartol Odili, suka jannginoowo e nder leydi Afrik tokosiri, naati e politik, o ɓuuɓnaama e nder aduna bonɗo mo njiyaagu e... sembe.https://ff.wikipedia.org/wiki/A_Man_of_the_People#Naatgol_plot_"A_man_of_the_People"_ko_deftere_satirik_nde_Chinua_Achebe_winndi,_yaltunde_e_hitaande_1966._Nde_haalata_ko_daartol_Odili,_suka_jannginoowo_e_nder_leydi_Afrik_tokosiri,_naati_e_politik,_o_ɓuuɓnaama_e_nder_aduna_bonɗo_mo_njiyaagu_e..._sembe.Wikipedia: Lucy Sprague Mitchellhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lucy_Sprague_MitchellLucy Sprague Mitchell (2 sulyee 1878 - 15 oktoobar 1967[1]) ko jannginoowo Ameriknaajo, binndoowo sukaaɓe, kadi ko kanko woni sosɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde Bank Street.[2]Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lucy_Sprague_Mitchell#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lucy_Sprague_Mitchell#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lucy_Sprague_Mitchell#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lucy_Sprague_Mitchell#TuugnorgalWikipedia: Anna Evelyn Newmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Evelyn_NewmanAnna Evelyn Newman (8 lewru Yarkomaa 1881 – 27 noowammbar 1969) ko jannginoowo, winndiyanke, daraniiɗo jam Ameriknaajo. O jeyaa ko e nulaaɓe Ameriknaaɓe tawtoranooɓe batu winndereyankeewu rewɓe e hitaande 1915, yuɓɓinanoongu to La Haye.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Evelyn_Newman#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Evelyn_Newman#KugalJam e golle hakkunde leyɗeelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Evelyn_Newman#Jam_e_golle_hakkunde_leyɗeeleBinndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Evelyn_Newman#BinndanɗeNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Evelyn_Newman#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Evelyn_Newman#TuugnorgalWikipedia: Lucy Diggs Slowehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lucy_Diggs_SloweLucy Diggs Slowe (4 sulyee 1885 – 21 oktoobar 1937) ko jannginoowo e atletee Ameriknaajo, kadi ko debbo ɓaleejo gadano wonde deenoowo rewɓe e kala duɗal jaaɓi haaɗtirde Amerik. Ko kanko woni sosɗo fedde wiyeteende Alpha Kappa Alpha, fedde adannde nde rewɓe Afriknaaɓe-Ameriknaaɓe cosi.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lucy_Diggs_Slowe#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lucy_Diggs_Slowe#KugalGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lucy_Diggs_Slowe#GolleNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lucy_Diggs_Slowe#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lucy_Diggs_Slowe#TuugnorgalWikipedia: The Looming Foghttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Looming_FogKo wiyetee “The Looming Fog” ko deftere adannde winndi e hitaande 2006 nde winndiyanke Naajeeriya biyeteeɗo Rosemary Esehagu winndi.[1] Daartol ngol tokki ngeedam cukalel ngel ɗon mari haaje hokkugo nder wuro ko adii koloñaal nder lesdi Naajeeriya ngo ɗon laara anomaly ko huunde hulɓiniinde.Wikipedia: Little Rothttps://ff.wikipedia.org/wiki/Little_RotLittle Rot ko deftere 2024 nde winndiyanke Naajeeriya biyeteeɗo Akwaeke Emezi winndi. Ndee deftere ina rewi e sehilaaɓe njoyo wonɓe e mbaydi jokkere enɗam, fenaande, e fenaande.Sinopsis Little Rot woni nder "reedu elite wuro Naajeeriya". Daartol ngol ko sehilaaɓe njoyo ɗaminiiɓe jamma weltaare kono ɓe njogori ko jokkondirde e jiiɓru e weltaare. Deftere nde ina haala jom suudu juutɗo, Aima e Kalu, ɓe ceerti caggal nde ɓe ngondi e sahaa juutɗo. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Little_Rot#Sinopsis_Little_Rot_woni_nder_"reedu_elite_wuro_Naajeeriya"._Daartol_ngol_ko_sehilaaɓe_njoyo_ɗaminiiɓe_jamma_weltaare_kono_ɓe_njogori_ko_jokkondirde_e_jiiɓru_e_weltaare._Deftere_nde_ina_haala_jom_suudu_juutɗo,_Aima_e_Kalu,_ɓe_ceerti_caggal_nde_ɓe_ngondi_e_sahaa_juutɗo._===Jikkuuji Aima ko debbo Kalu, mo kuulal mum addi jiiɓru. Kalu woni gorko, mo mettini e seertude e debbo mum. Ahmed woni sehil Kalu ɓurɗo moƴƴude, sosɗo fedde sex. Ola ko golloowo e njulaagu, mo naati e web njulaagu, fenaande, e fenaande. Suoraya ko golloowo e njulaagu, mo naati e web njulaagu, fenaande, e fenaande.https://ff.wikipedia.org/wiki/Little_Rot#Jikkuuji_Aima_ko_debbo_Kalu,_mo_kuulal_mum_addi_jiiɓru._Kalu_woni_gorko,_mo_mettini_e_seertude_e_debbo_mum._Ahmed_woni_sehil_Kalu_ɓurɗo_moƴƴude,_sosɗo_fedde_sex._Ola_ko_golloowo_e_njulaagu,_mo_naati_e_web_njulaagu,_fenaande,_e_fenaande._Suoraya_ko_golloowo_e_njulaagu,_mo_naati_e_web_njulaagu,_fenaande,_e_fenaande.Wikipedia: Leave My Bones in Saskatoonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leave_My_Bones_in_SaskatoonAccu ƴiye am e nder Saskatoon ko deftere fijirde nde Michael Afenfia winndi e hitaande 2023, nde Griots Lounge Kanadaa yaltini. Deftere nde'e tokki gorko Naajeeriya mo eggugo haa lesdi Kanadaa bee ɓiyiiko debbo e caɗeele ɗe ɓe kawri ton bana eggugo.Baɗte e ƴellitaare Michael Afenfia, awokaajo Naajeeriya-Kanadaajo e binndol jooɗiiɗo hannde haa Saskatoon yiɗiino hollugo ko laarani ummaatoore nden haa teeŋti e Naajeeriya'en nden o winndi deftere nde ngam o wolwana laamu Naajeeriya ngam haɓugo bee nyaw Japa. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Leave_My_Bones_in_Saskatoon#Baɗte_e_ƴellitaare_Michael_Afenfia,_awokaajo_Naajeeriya-Kanadaajo_e_binndol_jooɗiiɗo_hannde_haa_Saskatoon_yiɗiino_hollugo_ko_laarani_ummaatoore_nden_haa_teeŋti_e_Naajeeriya'en_nden_o_winndi_deftere_nde_ngam_o_wolwana_laamu_Naajeeriya_ngam_haɓugo_bee_nyaw_Japa._===Ciimtol plot Deftere nde winndaa ko e pecce ɗiɗi ina rewi e Owoicho, gardiiɗo teleeji e debbo mum Ene, balloowo guwerneer gooto e sukaaɓe mum en nayo nde ɓe ngoni e etaade yahde Saskatoon to Saskatchewan, Kanadaa.https://ff.wikipedia.org/wiki/Leave_My_Bones_in_Saskatoon#Ciimtol_plot_Deftere_nde_winndaa_ko_e_pecce_ɗiɗi_ina_rewi_e_Owoicho,_gardiiɗo_teleeji_e_debbo_mum_Ene,_balloowo_guwerneer_gooto_e_sukaaɓe_mum_en_nayo_nde_ɓe_ngoni_e_etaade_yahde_Saskatoon_to_Saskatchewan,_Kanadaa.Jaɓɓugo Olukorede Yishau winndi ngam Isele Magazine yetti deftere nde'e teskini dow nde "ɗum alɗi bee ƴamol e ƴamol."[5] Zeahaa Rehman winndi nder Quill e Quire yetti deftere nde'e teskini no nde nastini janngoowo pinal Naajeeriya. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Leave_My_Bones_in_Saskatoon#Jaɓɓugo_Olukorede_Yishau_winndi_ngam_Isele_Magazine_yetti_deftere_nde'e_teskini_dow_nde_"ɗum_alɗi_bee_ƴamol_e_ƴamol."[5]_Zeahaa_Rehman_winndi_nder_Quill_e_Quire_yetti_deftere_nde'e_teskini_no_nde_nastini_janngoowo_pinal_Naajeeriya._===Wikipedia: Oba Saheed Ademola Elegushihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Saheed_Ademola_ElegushiLaamiiɗo, Oba Alayeluwa Saheed Ademola Elegushi, Kusenla III, laamiiɗo Naajeeriya (jibinaaɗo 10 Abriil 1976), woni Elegushi 21ɓo Laamu Ikate-Elegushi.[1] Oba Elegushi ko iwdi suudu laamu Kusenla to leydi Lagos.Baɗte, jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Saheed_Ademola_Elegushi#Baɗte,_jaŋde_e_golleWikipedia: Nyong Essienhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nyong_EssienNyong Essien Akpan Efio-Iwat Effembe Ebit Akpan Amaide Oku (9 Noowammbar 1872 – 15 Oktoobar 1976)[1] ko laamɗo aadaaji, jannginoowo, e golloowo laamu pentiirɗo e nder leydi Najeriya.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nyong_Essien#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolWikipedia: Eyamba Vhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eyamba_VEyamba V (Edem Ekpenyong Offiong Okoho Efiom Ekpo Efiom Ekpo) mo yimɓe heewɓe nganndi e Johnny Young e sehilaaɓe makko Liverpool e anndiraaɗo e leñol Efik ko Eyamba V,[a] ko Obong Calabar ɓooyɗo e Iyamba joyaɓo Ekpe Efik Iboku.[ 1][4] Baaba makko ko Ekpenyong Offiong Okoho, anndiraaɗo kadi Eyamba III.Wikipedia: Bala Ade Daukehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bala_Ade_DaukeBala Ade Dauke Gora (4 lewru Yarkomaa 1931 - 1 lewru Yarkomaa 2005) kanko woni hooreejo diiwaan ɓii lesdi arandeere haa Fombina Zaria e laamiiɗo arandeejo nder Atyap Chiefdom, lesdi aadaaji Naajeeriya haa woylaare lesdi Kaduna, Middle Belt (caka) Naajeeriya. O anndiranoo ko tiitooɗe Kuyan Banan Zazzau e Agwatyab I.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bala_Ade_Dauke#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolJaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bala_Ade_Dauke#JaŋdeWikipedia: Eberechi Dickhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eberechi_DickEze Eberechi N. Dick ko laamiiɗo Naajeeriya.Wikipedia: Ibrahim Umaru Chattahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Umaru_ChattaHaliru Ibrahim Bologi Umaru Chatta (1 Seeɗto 1958 - 19 Mars 2019) ko laamɗo aadaaji Naajeeriya gadano e nder Emiraaji Patigi, ina wiyee Etsu Patigi gila 1999 haa 2001.[1][2]Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Umaru_Chatta#JaangirdeTurbanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Umaru_Chatta#TurbanIwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Umaru_Chatta#IwdiijiWikipedia: Sidi Bagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sidi_BageSidi Dauda Bage (jibinaa ko 22 lewru Mbooy hitaande 1956), ko jury Naajeeriya mo retiree, ardii bana 17th laamiiɗo Lafia, emiraaji aadaaji nder Naajeeriya. O lomtii laamɗo 16ɓo, hono Isaa Mustafa Agwai (laamɗo 1974–2019), ñalnde 26 mars 2019.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sidi_Bage#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolWikipedia: Lekan Balogunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lekan_BalogunMoshood Olalekan Balogun (18 oktoobar 1942 - 14 lewru mars 2024) ko laamɗo Naajeeriya. Ko kanko woni Olubadan 42ɓo Ibadan.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lekan_Balogun#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolWikipedia: Ngaluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngalulink=https://fr.wikipedia.TaariiKahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngalu#TaariiKaƁamtaare miijanteerihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngalu#Ɓamtaare_miijanteeriFisiyokaraat enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngalu#Fisiyokaraat_enKilaasik enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngalu#Kilaasik_enMarsist enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngalu#Marsist_enNeo-kilaasik enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngalu#Neo-kilaasik_enƁe juɓɓulehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngalu#Ɓe_juɓɓuleMiijooji kesihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngalu#Miijooji_kesiYiylo kollitoojehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngalu#Yiylo_kollitoojePIB, kollitoore peewnugol jawdi leydi hitaande kalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngalu#PIB,_kollitoore_peewnugol_jawdi_leydi_hitaande_kalaNgalu e nder senngo njulaaguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngalu#Ngalu_e_nder_senngo_njulaaguNafoore renndohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngalu#Nafoore_renndoNgalu ngu wonaa luumohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngalu#Ngalu_ngu_wonaa_luumoIlugol e moftirɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngalu#Ilugol_e_moftirɗeNgalu hertaniingu neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngalu#Ngalu_hertaniingu_neɗɗolimtohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngalu#limtoNgalu ndonuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngalu#Ngalu_ndonuNgalu e nder pinalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngalu#Ngalu_e_nder_pinalDiineeji e miijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngalu#Diineeji_e_miijoojiE nder nehdi e filosofhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngalu#E_nder_nehdi_e_filosofE nder naalankaagalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngalu#E_nder_naalankaagalTeskorɗe e tuugnorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngalu#Teskorɗe_e_tuugnorɗeNdaaree kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngalu#Ndaaree_kadiBinndanɗe jowitiiɗe heenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngalu#Binndanɗe_jowitiiɗe_heenBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngalu#Bibliografijokkorɗe yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngalu#jokkorɗe_yaajɗeWikipedia: Ateke Tomhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ateke_TomAteke Tom (jibinaa ko 2 lewru juko hitaande 1964)[2] ko laamɗo aadaaji e Amanyanabo gadano e Laamu Okochiri, gonnooɗo hooreejo Vigilante Delta Niiseer, militeer leñol Ijaw e nder diiwaan Delta Niiseer to Niiseer. E lewru ut 2007, caggal balɗe hareeji hakkunde pelle milisaaji ceertuɗe e doole kisal to Port Harcourt, Ateke Tom winndi guwerneer diiwaan Rivers Celestine Omehia, ngam ɗaɓɓude yaafuya ngam jaabaade ɗaɓɓaande yaafuya e moƴƴitingol laamu nguu rokki milisaaji ɗi...Wikipedia: Mike Toreyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mike_ToreyLucky Mike Torey ko ofisee konu leydi Naajeeriya, o toɗɗaama gardiiɗo konu leydi Ondo, leydi Najeriya tuggi lewru Duujal 1993 haa lewru Seeɗto 1994, caggal ɗuum leydi Enugu haa lewru Ut 1996 e laamu konu seneraal Sani Abacha.[1] O sankii ko ñalnde 16 noowammbar 2013, caggal rafi juutɗo.Wikipedia: John Ubahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_UbahKolonel John I. Ubah wonnoo ko ardiiɗo diiwaan Kebbi to leydi Najeriya tuggi lewru ut 1996 haa lewru ut 1998 wakkati laamu konu Seneraal Sani Abacha.Wikipedia: Anthony Udofiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_UdofiaKapiteen laana ndiwoowa (retiree) Anthony Udofia wonnoo ko gardiiɗo diiwaan Osun, leydi Najeriya tuggi lewru Duujal 1993 haa lewru ut 1996 e laamu konu Seneraal Sani Abacha.[1] O hollitaama o mbo ƴattoo hooreejo makko, hono Isiaka Adetunji Adeleke, o dartina peeje makko njulaagu, o bugga telefoŋaaji makko.Wikipedia: Radio Lagoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Radio_Lagos′′EWikipedia: Emmanuel Ukaegbuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_UkaegbuKomanda Wing Emmanuel Ukaegbu ko gonnooɗo ofisee e nder konu leydi Najeriya, o wonnoo ko gardiiɗo konu leydi Anambra to leydi Najeriya tuggi 6 lewru bowte hitaande 1998 haa 29 lewru bowte hitaande 1999.[1]jaangirde Ukaegbu jibinaa ko ndi ejim, diiwaan ibinaukwu, igbere e nder diiwaan abiya. Jaŋde makko hakkundeere to duɗal jaaɓi haaɗtirde Holy Family College, Abak, taƴaama e wolde hakkunde leyɗeele Naajeeriya. Caggal wolde nde o janngi e duɗe keewɗe, o timmini jaŋde makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde laamu fedde Enugu. O nasti nder konu leydi Naajeeriya, o heɓi janngirde konu lesdi Naajeeriya, haa Kaduna. Nde o heɓi bak makko o toɗɗaama to Flying Wing to Base Air Force Nigeria, Kaduna, ngam heblude diwooje adanɗe, caggal ɗuum o yahi to leydi Angalteer ngam ɓeydaade heblude to duɗal jaaɓi haaɗtirde diwooje to Hamble. Ukaegbu yamiraama e darnde ofisee pilot, caggal ɗuum seeɗa o yahi to leyɗeele dentuɗe Amerik ngam waɗde kursuuji to San Antonio, Teksas, Sakramento, Kaliforni, e Little Rock, Arkansas.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Ukaegbu#jaangirde_Ukaegbu_jibinaa_ko_ndi_ejim,_diiwaan_ibinaukwu,_igbere_e_nder_diiwaan_abiya._Jaŋde_makko_hakkundeere_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Holy_Family_College,_Abak,_taƴaama_e_wolde_hakkunde_leyɗeele_Naajeeriya._Caggal_wolde_nde_o_janngi_e_duɗe_keewɗe,_o_timmini_jaŋde_makko_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_laamu_fedde_Enugu._O_nasti_nder_konu_leydi_Naajeeriya,_o_heɓi_janngirde_konu_lesdi_Naajeeriya,_haa_Kaduna._Nde_o_heɓi_bak_makko_o_toɗɗaama_to_Flying_Wing_to_Base_Air_Force_Nigeria,_Kaduna,_ngam_heblude_diwooje_adanɗe,_caggal_ɗuum_o_yahi_to_leydi_Angalteer_ngam_ɓeydaade_heblude_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_diwooje_to_Hamble._Ukaegbu_yamiraama_e_darnde_ofisee_pilot,_caggal_ɗuum_seeɗa_o_yahi_to_leyɗeele_dentuɗe_Amerik_ngam_waɗde_kursuuji_to_San_Antonio,_Teksas,_Sakramento,_Kaliforni,_e_Little_Rock,_Arkansas.[2]Golle konu Ukaegbu warti lesdi Naajeeriya nder hitaande 1982, o fuɗɗi fijugo bee laanawol C-130 Hercules, o ɗon yaha nder duuniyaaru. O janngini haa janngirde ndeenka lesdi Naajeeriya, ɓaawo man o nasti janngirde mawnde nden, Jaji ko adii o hoota kuuɗe ladde. Nde o woni e konu weeyo, o ƴetti jaŋde Bachelor of Science e njuɓɓudi njulaagu to duɗal jaaɓi haaɗtirde Lagos. E hitaande 1992, o naati duɗal jaaɓi haaɗtirde konu leydi Ghana ngam waɗde jaŋde mawnde e nder konu leydi Gana, e oon sahaa kadi o heɓi dipolomaaji to duɗal jaaɓi haaɗtirde njuɓɓudi laamu Gana. Ndeen o toɗɗaama to duɗal jaaɓi haaɗtirde Komanda e Staff, Jaji, ngam wonde gardiiɗo staff (jannginoowo). E hitaande 1996 o toɗɗaa ko ofisee gollordu fedde to nokku 81ɓo, to leydi Benin, to nokku ɗo konu leydi Nijeer woni ɗoo. E hitaande 1997, o wonti gardiiɗo fedde janngirde 301 Duɗal jannginooɓe diwooje, to Kaduna.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Ukaegbu#Golle_konu_Ukaegbu_warti_lesdi_Naajeeriya_nder_hitaande_1982,_o_fuɗɗi_fijugo_bee_laanawol_C-130_Hercules,_o_ɗon_yaha_nder_duuniyaaru._O_janngini_haa_janngirde_ndeenka_lesdi_Naajeeriya,_ɓaawo_man_o_nasti_janngirde_mawnde_nden,_Jaji_ko_adii_o_hoota_kuuɗe_ladde._Nde_o_woni_e_konu_weeyo,_o_ƴetti_jaŋde_Bachelor_of_Science_e_njuɓɓudi_njulaagu_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Lagos._E_hitaande_1992,_o_naati_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_konu_leydi_Ghana_ngam_waɗde_jaŋde_mawnde_e_nder_konu_leydi_Gana,_e_oon_sahaa_kadi_o_heɓi_dipolomaaji_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_njuɓɓudi_laamu_Gana._Ndeen_o_toɗɗaama_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Komanda_e_Staff,_Jaji,_ngam_wonde_gardiiɗo_staff_(jannginoowo)._E_hitaande_1996_o_toɗɗaa_ko_ofisee_gollordu_fedde_to_nokku_81ɓo,_to_leydi_Benin,_to_nokku_ɗo_konu_leydi_Nijeer_woni_ɗoo._E_hitaande_1997,_o_wonti_gardiiɗo_fedde_janngirde_301_Duɗal_jannginooɓe_diwooje,_to_Kaduna.[2]Wikipedia: Tony Umezhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tony_UmezTony Umez ko fijoowo mawɗo mo leydi Najeriya.[1] O waɗii ko ɓuri 200 filmo Nollywood e ɗemngal Engele e Yoruba[2] gila o fuɗɗii waɗde filmo 1998 mo o maayi: o wirnaama e nder kees N2.Wikipedia: Deju tunfuluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deju_tunfuluJide jendoWikipedia: Ebitu Ukiwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ebitu_UkiweOkoh Ebitu Ukiwe (jibinaa ko 26 lewru Oktoobar 1940) ko Commodore pentiiɗo e nder konu leydi Najeriya, o wonnoo ko cukko hooreejo leydi Najeriya e les njiimaandi hooreejo leydi Naajeeriya, hono Seneraal Ibraahim Babangida, gila 1985 haa 1986.[1][2]Caalaje Ukiwe jibinaa ko ñalnde 26 lewru Oktoobar hitaande 1940, ɓiy mawɗo Ebitu Ukiwe mo Abiriba to diiwaan Abia. Baaba makko ko laamɗo aadaaji to Abiriba, kadi ko hooreejo ñaawirde ñaawirdu laamu nokkuure diiwaan Bende ɓooyɗo.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ebitu_Ukiwe#Caalaje_Ukiwe_jibinaa_ko_ñalnde_26_lewru_Oktoobar_hitaande_1940,_ɓiy_mawɗo_Ebitu_Ukiwe_mo_Abiriba_to_diiwaan_Abia._Baaba_makko_ko_laamɗo_aadaaji_to_Abiriba,_kadi_ko_hooreejo_ñaawirde_ñaawirdu_laamu_nokkuure_diiwaan_Bende_ɓooyɗo.[3]Golle laana ndiwoowa Ukiwe naati e konu ndiyam leydi Najeriya e hitaande 1960, o woni cadet (ofisee), o heɓi golle e hitaande 1964 e darnde lietnaa. O ummii o naati konu Biafran e hitaande 1966.https://ff.wikipedia.org/wiki/Ebitu_Ukiwe#Golle_laana_ndiwoowa_Ukiwe_naati_e_konu_ndiyam_leydi_Najeriya_e_hitaande_1960,_o_woni_cadet_(ofisee),_o_heɓi_golle_e_hitaande_1964_e_darnde_lietnaa._O_ummii_o_naati_konu_Biafran_e_hitaande_1966.Hare Biafran E nder wolde hakkunde leyɗeele leydi Najeriya tuggi 1967 haa 1970 o haɓii bannge Biafran. Caggal wolde nde, e lewru Yarkomaa 1972 o artiraa e konu ndiyam, gooto e ofiseeji Igbo seeɗa ngam heɓtude darnde mum en.[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ebitu_Ukiwe#Hare_Biafran_E_nder_wolde_hakkunde_leyɗeele_leydi_Najeriya_tuggi_1967_haa_1970_o_haɓii_bannge_Biafran._Caggal_wolde_nde,_e_lewru_Yarkomaa_1972_o_artiraa_e_konu_ndiyam,_gooto_e_ofiseeji_Igbo_seeɗa_ngam_heɓtude_darnde_mum_en.[4]Golle konu Ukiwe wonnoo ko tergal e Diiso Toowngo Konu hakkunde 1975 e 1977.[5] Seneraal Olusegun Obasanjo toɗɗii mo guwerneer militeer diiwaan Niiseer e hitaande 1977. O artiraa e diiwaan Lagos ngam wonde guwerneer e lewru sulyee 1978, o woni e ndeeɗoo golle haa lewru oktoobar 1979.[6] O woniino kadi e nder SMC e gardagol Seneraal Muhammadu Buhari tuggi 1983 haa 1985, nde o woni Ofisee bannge, gardiiɗo laana ndiwoowa hirnaange. O toɗɗaa ko gardiiɗo, Fakulteer laana ndiwoowa, Jaji (1981-1984) e Ofisee bannge, Komanndaa laana ndiwoowa hirnaange (1984-1985).[5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ebitu_Ukiwe#Golle_konu_Ukiwe_wonnoo_ko_tergal_e_Diiso_Toowngo_Konu_hakkunde_1975_e_1977.[5]_Seneraal_Olusegun_Obasanjo_toɗɗii_mo_guwerneer_militeer_diiwaan_Niiseer_e_hitaande_1977._O_artiraa_e_diiwaan_Lagos_ngam_wonde_guwerneer_e_lewru_sulyee_1978,_o_woni_e_ndeeɗoo_golle_haa_lewru_oktoobar_1979.[6]_O_woniino_kadi_e_nder_SMC_e_gardagol_Seneraal_Muhammadu_Buhari_tuggi_1983_haa_1985,_nde_o_woni_Ofisee_bannge,_gardiiɗo_laana_ndiwoowa_hirnaange._O_toɗɗaa_ko_gardiiɗo,_Fakulteer_laana_ndiwoowa,_Jaji_(1981-1984)_e_Ofisee_bannge,_Komanndaa_laana_ndiwoowa_hirnaange_(1984-1985).[5]Mawɗo konu mawngu E hitaande 1985, ɓaawo kuudetaa konu Naajeeriya nder hitaande 1985, hooreejo konu lesdi Seneraal Ibrahim Babangida toɗɗi Ukiwe hooreejo konu Naajeeriya, nden o laati ardiiɗo lesdi Naajeeriya ɗiɗaɓo.[4] E hitaande 1986, Komodor Ebitu Okoh Ukiwe, ittaa e golle hooreejo konu caggal nde o salii kuulal ngal Babangida ƴetti ngam naatde e fedde gollondiral lislaam.https://ff.wikipedia.org/wiki/Ebitu_Ukiwe#Mawɗo_konu_mawngu_E_hitaande_1985,_ɓaawo_kuudetaa_konu_Naajeeriya_nder_hitaande_1985,_hooreejo_konu_lesdi_Seneraal_Ibrahim_Babangida_toɗɗi_Ukiwe_hooreejo_konu_Naajeeriya,_nden_o_laati_ardiiɗo_lesdi_Naajeeriya_ɗiɗaɓo.[4]_E_hitaande_1986,_Komodor_Ebitu_Okoh_Ukiwe,_ittaa_e_golle_hooreejo_konu_caggal_nde_o_salii_kuulal_ngal_Babangida_ƴetti_ngam_naatde_e_fedde_gollondiral_lislaam.Caggal ɗuum golle Caggal nde o woppi golle o naati e fedde daraniinde demokaraasi, o walli Moshood Kashimawo Olawale Abiola, hooreejo leydi cuɓaaɗo e wooteeji lewru suwee 1993, o sokaa caggal nde seneraal Sani Abacha heɓti laamu e nder kuudetaa e lewru noowammbar 1993.[7]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ebitu_Ukiwe#Caggal_ɗuum_golle_Caggal_nde_o_woppi_golle_o_naati_e_fedde_daraniinde_demokaraasi,_o_walli_Moshood_Kashimawo_Olawale_Abiola,_hooreejo_leydi_cuɓaaɗo_e_wooteeji_lewru_suwee_1993,_o_sokaa_caggal_nde_seneraal_Sani_Abacha_heɓti_laamu_e_nder_kuudetaa_e_lewru_noowammbar_1993.[7]Wikipedia: Yemi shodimuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yemi_shodimuYemi Shodimu ListenR (jibinaa ko ñalnde 29 lewru Yarkomaa 1960) ko jimoowo, yeewtanoowo teleeji, gardinooɗo filmuuji e waɗoowo filmuuji.[1][2]Wikipedia: Babatunde omidinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_omidinaBabatunde Omidina// R (22 Ut 1958 – 22 Noowammbar 2021) ko Naajeeriyaajo fijoowo e komidiyanke mo yimɓe fof nganndi e innde Baba Suwe// R.[2][3][4]Wikipedia: Yinka quadrihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yinka_quadriAlhaji Akanni Olayinka Quadri // b(jibinaa ko ñalnde 6 suwee 1959) ko fijoowo, waɗoowo filmuuji, peewnoowo e gardiiɗo, jibinaa ko e duunde Lagos, e nder diiwaan Lagos, kono ko jeyaaɗo to Oro, e nder diiwaan Kwara. Ko ɓooyaani koo o waɗii filmo keso ina wiyee Apaadi.Wikipedia: Wasiu Alabihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wasiu_AlabiWasiu Alabi Odetola // b (Pasuma) pronunciationR (jibinaa ko ñalnde 27 noowammbar 1967), ina anndiraa kadi "Oganla", "Gauzu Fuji", "Ijoba Fuji" ko jimoowo Fuji, fijoowo filmuuji Najeriya.[3]Wikipedia: Lere paimohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lere_paimoLere Paimo ListenR, OFR (jibinaa ko 19 noowammbar 1939) ko fijoowo filmuuji, waɗoowo filmuuji, peewnitoowo e gardotooɗo filmuuji Najeriya.[1]Wikipedia: Mohammed Ndatsu Umaruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Ndatsu_UmaruKomandaajo Wing Mohammed Ndatsu Umaru (jibinaaɗo 7 lewru bowte hitaande 1950) wonnoo ko guwerneer konu diiwaan Kwara, leydi Najeriya tuggi lewru ut 1985 haa lewru desaambar 1987, caggal ɗuum diiwaan Kano tuggi lewru duujal 1987 haa lewru juko 1988 wakkati laamu konu Seneraal Ibrahim Babangida[1].Nguurndam adanɗam Umaru jibinaa ko ñalnde 7 lewru bowte hitaande 1930.[2] Ñalnde 21 lewru juko hitaande 1986, o udditi galle keso mo o timmini to Ilorin, to diiwaan Kwara ngam hoɗnude sekretariat dowla fedde jaayndiyankooɓe leydi Najeriya. Mahdi ndii ina fotnoo ustaade e lewru juko hitaande 2009 ngam waɗde nokku ɗo otooji njolnata e nder njillu ñalnde wootere mo hooreejo leydi Umaru Yar'Adua yuɓɓini.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Ndatsu_Umaru#Nguurndam_adanɗam_Umaru_jibinaa_ko_ñalnde_7_lewru_bowte_hitaande_1930.[2]_Ñalnde_21_lewru_juko_hitaande_1986,_o_udditi_galle_keso_mo_o_timmini_to_Ilorin,_to_diiwaan_Kwara_ngam_hoɗnude_sekretariat_dowla_fedde_jaayndiyankooɓe_leydi_Najeriya._Mahdi_ndii_ina_fotnoo_ustaade_e_lewru_juko_hitaande_2009_ngam_waɗde_nokku_ɗo_otooji_njolnata_e_nder_njillu_ñalnde_wootere_mo_hooreejo_leydi_Umaru_Yar'Adua_yuɓɓini.[3]Tenure Komanda Wing Mohammed N. Umaru wonnoo ko guwerneer go’aɓo e nder diiwaan Kwara tuggi lewru suwee 1985 haa lewru ut 1986. E nder laamu makko, o waɗii yahrude yeeso no feewi e fannuuji keewɗi, o yamiri sosde lampaaji mbeddaaji Ibrahim Taiwo to Ilorin, o waɗti kadi laawol Emergency Porogaraam Rehabilitation ngam tabitinki laabi fuu nder jiha kan ɗon mari mootaaji. O udditi Stade Lokoja e Resinoplast Plastic Industry to Ilorin, o timmini opitaaluuji keertiiɗi ɗii e ñamlagol yaajngol N11.2 miliyoŋ ngol laamu leydi jaɓi. O ɗonno hokka kadi wakkatiiji fuu kaɓirɗe nyawndiigu e nyawndiigu haa opitaalji e nokkuuje nyawndiigu ngam tabitinki kuuɗe nyawndiigu nder ladde e nder gure, o jaɓi limngal ceede (USS) ngam Politeknik lesdi Kwara e Koldaa jangirde lesdi Kwara.[6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Ndatsu_Umaru#Tenure_Komanda_Wing_Mohammed_N._Umaru_wonnoo_ko_guwerneer_go’aɓo_e_nder_diiwaan_Kwara_tuggi_lewru_suwee_1985_haa_lewru_ut_1986._E_nder_laamu_makko,_o_waɗii_yahrude_yeeso_no_feewi_e_fannuuji_keewɗi,_o_yamiri_sosde_lampaaji_mbeddaaji_Ibrahim_Taiwo_to_Ilorin,_o_waɗti_kadi_laawol_Emergency_Porogaraam_Rehabilitation_ngam_tabitinki_laabi_fuu_nder_jiha_kan_ɗon_mari_mootaaji._O_udditi_Stade_Lokoja_e_Resinoplast_Plastic_Industry_to_Ilorin,_o_timmini_opitaaluuji_keertiiɗi_ɗii_e_ñamlagol_yaajngol_N11.2_miliyoŋ_ngol_laamu_leydi_jaɓi._O_ɗonno_hokka_kadi_wakkatiiji_fuu_kaɓirɗe_nyawndiigu_e_nyawndiigu_haa_opitaalji_e_nokkuuje_nyawndiigu_ngam_tabitinki_kuuɗe_nyawndiigu_nder_ladde_e_nder_gure,_o_jaɓi_limngal_ceede_(USS)_ngam_Politeknik_lesdi_Kwara_e_Koldaa_jangirde_lesdi_Kwara.[6]Wikipedia: Kola oyewohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kola_oyewoKola OyewoListenN (jibinaa ko 27 mars 1946) ko fijoowo, fijoowo, ganndo, mo Naajeeriya.[1][2]Wikipedia: Hafeez ayetorohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafeez_ayetoroAfeez Oyetoro (jibinaa ko 20 lewru bowte hitaande 1963) ko Naajeeriyaajo, fijoowo, fijoowo e naalanke mo yimɓe fof nganndi e innde "Saka".[2][3][4][5] Jibnaaɓe makko ndañii ɓiɓɓe njeetato, ko kanko woni joyaɓo e maɓɓe.Wikipedia: Saheed osufahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saheed_osufaAkorede Babatunde Okunola // b (jibinaa ko ñalnde 7 lewru bowte hitaande 1969) ina anndiraa kadi innde dingiral Saheed Osupa walla laamɗo Saheed Osupa (K.S.Wikipedia: Ntents Arthur Unegbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ntents_Arthur_UnegbeArthur Chinyelu Unegbe ko ofisee konu leydi Naajeeriya, o woniino hooreejo konu leydi Naajeeriya, ñalnde 15 lewru Yarkoma hitaande 1966, ñalawma kuudetaa gadano leydi Naajeeriya.Wade Unegbe waraama e nder galle mum to Apapa e nder kuudetaa mo Anuforo waɗi. O waraa ko e yeeso debbo makko reedu. Maayde makko nawtaama to oto ina fadi haa ofiseeji tokoosi ɗi ngonaa komisariyaaji e dow yamiroore Chris Anuforo mo adii nanngude Kur Mohammed e galle mum.[2] Unegbe woni tan konu Igbo mo ƴamooɓe lefol laamu mbari. Miijooji ceertuɗi e warngo makko ummii ko e wolde hakkunde leyɗeele e caggal mum. Lietnaa-kolonel Unegbe ina joginoo ballal ko wayi no kaɓirɗe, balɗe, otooji, kaɓirɗe, koltu, e nguura ngam Konu nguu e kuuɓal. O jogaaki yamiroore hay so tawii noon ko ofisee mawɗo mo nganndu-ɗaa ko mo alaa kisal ngam wuurde .[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ntents_Arthur_Unegbe#Wade_Unegbe_waraama_e_nder_galle_mum_to_Apapa_e_nder_kuudetaa_mo_Anuforo_waɗi._O_waraa_ko_e_yeeso_debbo_makko_reedu._Maayde_makko_nawtaama_to_oto_ina_fadi_haa_ofiseeji_tokoosi_ɗi_ngonaa_komisariyaaji_e_dow_yamiroore_Chris_Anuforo_mo_adii_nanngude_Kur_Mohammed_e_galle_mum.[2]_Unegbe_woni_tan_konu_Igbo_mo_ƴamooɓe_lefol_laamu_mbari._Miijooji_ceertuɗi_e_warngo_makko_ummii_ko_e_wolde_hakkunde_leyɗeele_e_caggal_mum._Lietnaa-kolonel_Unegbe_ina_joginoo_ballal_ko_wayi_no_kaɓirɗe,_balɗe,_otooji,_kaɓirɗe,_koltu,_e_nguura_ngam_Konu_nguu_e_kuuɓal._O_jogaaki_yamiroore_hay_so_tawii_noon_ko_ofisee_mawɗo_mo_nganndu-ɗaa_ko_mo_alaa_kisal_ngam_wuurde_.[3]Wikipedia: Tunji oyelanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tunji_oyelanaTunji Oyelana ListenR (jibinaa ko 4 lewru Oktoobar 1939) ko jimoowo Naajeeriya keɓɗo njeenaaje keewɗe,[1] fijoowo, jimoowo leñol, jimoowo[2], meeɗiino wonde jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ibadan, leydi Najeriya. Tunji Oyelana ko leñol Yoruba, ko jeyaaɗo to leydi Najeriya.Wikipedia: Sunkanmi omobalalehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunkanmi_omobalaleSunkanmi OmobolanleListenR ko fijoowo filmuuji e gardotooɗo filmuuji Naajeeriya.[1][2][3]Wikipedia: Musa Usmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_UsmanBrigadier (konu weeyo) Musa Usman woni guwerneer gadano diiwal woyla-fuunaange, Naajeeriya diga lewru Mee 1967 haa lewru juko 1975 ɓaawo diiwal ngal sosaa diga feccere diiwal woyla wakkati laamu konu Seneraal Yakubu Gowon.[1][2]Wikipedia: Charles olumohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_olumoAlhaji Abdulsalam Sanyaolu// n ko Naajeeriyaajo fijoowo jeyaaɗo Abeokuta, Diiwaan Ogun. O ɓuri waɗde ko e filmuuji ɗemngal Yoruba e nder "Nollywood".Wikipedia: Sunday omabolalehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunday_omabolaleSunday Omobolanle lollirɗo Papi Luwe // b, MON (jibinaa ko ñalnde 10 lewru Yarkomaa hitaande 1954) ko fijoowo filmuuji, binndoowo pijirlooji, gardinooɗo filmuuji, e peewnitoowo.[1][2][3]Wikipedia: Muhammadu Abdullahi Wasehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Abdullahi_WaseMuhammadu Abdullaahi Wase (1948[2]–Juin 1996) wonnoo ko gardiiɗo konu leydi Nijeer. O toɗɗaama e juuɗe Seneraal Sani Abacha e lewru Duujal hitaande 1993 ngam ardaade diiwaan Kano to Fuɗnaange leydi Naajeeriya tuggi lewru Duujal 1993 haa lewru Juko 1996.Wikipedia: Victor olatanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victor_olatanVictor Olaotan// R (17 lewru feebariyee 1952 – 26 lewru bowte 2021) ko fijoowo Naajeeriya ɓurɗo anndeede e darnde makko e nder filmo biyeteeɗo Tinsel.[1]Wikipedia: Moses olaiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moses_olaiyaMayowa AdejumoWikipedia: Faruk Yahayahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faruk_YahayaFaruk Yahaya CFR psc(+) NAM GSS ndc (Chili) FCMH GSMH MIAD (jibinaa ko ñalnde 5 lewru Yarkomaa 1966) ko lietnaa-jeneraal konu Naajeeriya, gonnooɗo hooreejo konu Naajeeriya, mo hooreejo leydi Muhammadu Buhari toɗɗii ñalnde 27 lewru Mbooy 2021 ][2][3] caggal maayde gonnooɗo mawɗo konu, Ibraahiima Attahiru mo maayi e nder laana ndiwoowa Beechcraft King Air 350i sara laana ndiwoowa hakkunde leyɗeele Kaduna.[4]Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faruk_Yahaya#Nguurndam_adanɗamGolle konuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faruk_Yahaya#Golle_konuNjeenaaje e teddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faruk_Yahaya#Njeenaaje_e_teddungalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faruk_Yahaya#Nguurndam_neɗɗoWikipedia: Tunde oladimejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tunde_oladimejiTunde OladimejiListenR ko filmo Naajeeriya, fijoowo, gardinooɗo e yeewtanoowo teleeji, ganndiraaɗo filmuuji binndaaɗi e ɗemngal ngenndiwal e nder leydi Najeriya.[1][2] Ko kanko woni gardiiɗo Aajiirebi, eɓɓoore deftere nde yaltata e Afrik magic Yoruba.Wikipedia: Olumide bakarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olumide_bakareTunde OladimejiListenR ko filmo Naajeeriya, fijoowo, gardinooɗo e yeewtanoowo teleeji, ganndiraaɗo filmuuji binndaaɗi e ɗemngal ngenndiwal e nder leydi Najeriya.[1][2] Ko kanko woni gardiiɗo Aajiirebi, eɓɓoore deftere nde yaltata e Afrik magic Yoruba.Wikipedia: Wole ojohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wole_ojoWole OjoListenR (jibinaa ko 6 lewru juko hitaande 1984)[1] ko fijoowo Naajeeriya. O naati nder dingiral lesdi Naajeeriya nder hitaande 2009, ɓaawo o heɓi nasaraaku nayaɓu nder fijirde Amstel Malta Box Office.Wikipedia: Wale ojohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wale_ojoWole OjoListenN (jibinaa ko 6 lewru juko hitaande 1984)[1] ko NaajeeriyaajoWale Ojo (HeɗtoN) ko fijoowo Naajeeriyaajo Biritanik. O fuɗɗorii ko cukalel e nder teleeji.Wikipedia: Wale Ogunyemihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wale_OgunyemiMawɗo Wale OgunyemiListenR, OFR (12 lewru bowte 1939 – 17 lewru lewru Duujal 2001) ko neɗɗo Naajeeriya keɓtinaaɗo, fijoowo filmuuji, winndiyanke keewɗo, e ganndo ɗemngal Yoruba.[2][3]Wikipedia: Kola ogunmolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kola_ogunmolaElijah Kolawole Ogunmola// b (11 Noowammbar 1925 – 1973) ko Naajeeriyaajo, fijoowo, fijoowo, gardo, e winndiyanke. Ogunmola kadi ina jeyaa e ɓurɓe waawde fiyde e nder Afrik e kitaale 1950 e ’60.Wikipedia: Jibril Yakubuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jibril_YakubuJibril Bala Yakubu woni hooreejo leydi Zamfara gadano caggal nde ndi sosaa e nder feccere leydi Sokoto e lewru Oktoobar 1996, o joginoo laamu haa nde arti e demokaraasi e lewru Mee 1999 e nder laamuuji konu Seneraaluuji Sani Abacha e Abdulsalami Abubakar.[1] Ko o gardiiɗo Zamfara, Yakubu sosi Emiraaji joy e nder diiwaan hee e Diisnondiral Diisnondiral kesal sappo e goo.Nguurndam Yakubu nanngaa, sokaa ko e dow tuumeede ñalnde 9 lewru Duujal hitaande 1999, tawi ina tuuma wonde o nanngaama e yimɓe nayo woɗɓe e hitaande 1996 ngam warde Alex Ibru, bayyinoowo jaaynde wiyeteende The Guardian.[4] Ko o Kumannda Bataliyoŋ 29, o wiyi o rokkii kaɓirɗe warngooji ɗi ndartini luulndiiɓe woɗɓe Seneraal Sani Abacha.[5] E lewru Duujal 2003, ñaawoowo gooto salii ɗaɓɓaande makko ngam dartinde ñaawoore ndee.[6] E lewru abriil 2009, fedde ko Consultative Forum, fedde lobby to bannge worgo, wiyi laamu fedde ndee yo woppu Yakubu Jibril e dow tuugnaade e ruuhu nanondiral ngenndiwal ngal fedde Oputa wasiyii.[7]https://ff.wikipedia.org/wiki/Jibril_Yakubu#Nguurndam_Yakubu_nanngaa,_sokaa_ko_e_dow_tuumeede_ñalnde_9_lewru_Duujal_hitaande_1999,_tawi_ina_tuuma_wonde_o_nanngaama_e_yimɓe_nayo_woɗɓe_e_hitaande_1996_ngam_warde_Alex_Ibru,_bayyinoowo_jaaynde_wiyeteende_The_Guardian.[4]_Ko_o_Kumannda_Bataliyoŋ_29,_o_wiyi_o_rokkii_kaɓirɗe_warngooji_ɗi_ndartini_luulndiiɓe_woɗɓe_Seneraal_Sani_Abacha.[5]_E_lewru_Duujal_2003,_ñaawoowo_gooto_salii_ɗaɓɓaande_makko_ngam_dartinde_ñaawoore_ndee.[6]_E_lewru_abriil_2009,_fedde_ko_Consultative_Forum,_fedde_lobby_to_bannge_worgo,_wiyi_laamu_fedde_ndee_yo_woppu_Yakubu_Jibril_e_dow_tuugnaade_e_ruuhu_nanondiral_ngenndiwal_ngal_fedde_Oputa_wasiyii.[7]Wikipedia: Akin Agungbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akin_AgungbeChristopher Akintola Ogungbe// b (1934 – noowammbar 2012) ko Naajeeriyaajo fijoowo filmuuji, waɗoowo filmuuji, peewnoowo filmuuji e gardotooɗo filmuuji.Wikipedia: Hurbert Agundehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hurbert_AgundeHubert Adedeji Ogunde D.Lit.Wikipedia: Atanda Yusufhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atanda_YusufKapiteen laana ndiwoowa (retired) Musbau Atanda Yusuf toɗɗaama laamu lesdi Ekiti, lesdi Naajeeriya wakkati laamu Seneraal Abdulsalami Abubakar, o hokki guwerneer siwil cuɓaaɗo haa fuɗɗam lesdi Naajeeriya nyande 29 lewru Mayru 1999.[1]Wikipedia: Ramsey nouahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ramsey_nouahRamsey Nuuah (jibinaa ko Ramsey Tokunbo Nuuah Jr.; 19 lewru Duujal hitaande 1970)[1] ko fijoowo e gardo Naajeeriya.Wikipedia: Danladi Mohammed Zakarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Danladi_Mohammed_ZakariDanladi Mohammed Zakari // i woni Ardiiɗo Konu arandeere lesdi Kogi, lesdi Naajeeriya ɓaawo nde sosaa nder lewru Ut 1991 diga nokkuuje diiwal Benue e Kwara. O jooɗii laamu gila lewru Ogost 1991 haa lewru Yarkomaa 1992 wakkati laamu konu Seneraal Ibrahim Babangida, o hokki guwerneer cuɓaaɗo Abubakar Audu e fuɗɗoode laamu tataɓuru Naajeeriya.Wikipedia: Mohammed Jegahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_JegaSeneraal mawɗo Mohammed Jega wonnoo ko guwerneer konu leydi Gongola, leydi Najeriya hakkunde lewru mars 1976 e lewru juko 1978 e laamu konu Seneraal Olusegun Obasanjo, kadi hakkunde lewru lewru nduu 1984 e lewru ut 1985 e laamu konu Seneraal Muhammadu Buhari.[1]Wikipedia: Gibson Jalohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gibson_JaloGibson Sanda Jalo CFR FSS JSS (1 mars 1939 - 10 janvier 2000) ko lietnaa-seneraal konu Naajeeriya, o woniino hooreejo konu (COAS) tuggi lewru abriil 1980 haa oktoobar 1981.[1] O laati kadi hooreejo konu diga 1981 haa 1983 wakkati laamu Naajeeriya ɗiɗaɓo.Jibineede e jaŋde Jalo jibinaa ko ñalnde 1 mars 1939 to Demsa e nder diiwaan Adamawa. O naati duɗal hakkundeewal Yola (1950-1953) e duɗal laamu Keffi (1953-1958). O naati nder konu Infanterie nder konu laamiiɗo lesdi Naajeeriya nder hitaande 1959. O hoosi janngirde nden ofiseeji (cadet officiers) haa jangirde nden haa lesdi Teshi haa lesdi Gana, ɓaawo man o nasti janngirde MONS Officer cadet haa Aldershot, lesdi Biritaniya. O toɗɗaama Lietnaa ɗiɗaɓo gila 4 noowammbar 1960. Nde o woni e golle o ƴetti kursus taktik (Course Commander Platoon) to duɗal jaaɓi haaɗtirde konu leydi Najeriya, kursus joint services staff to Latner, to leydi Angalteer, o janngi kadi to duɗal jaaɓi haaɗtirde National Defense College, to leydi Indiya .[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Gibson_Jalo#Jibineede_e_jaŋde_Jalo_jibinaa_ko_ñalnde_1_mars_1939_to_Demsa_e_nder_diiwaan_Adamawa._O_naati_duɗal_hakkundeewal_Yola_(1950-1953)_e_duɗal_laamu_Keffi_(1953-1958)._O_naati_nder_konu_Infanterie_nder_konu_laamiiɗo_lesdi_Naajeeriya_nder_hitaande_1959._O_hoosi_janngirde_nden_ofiseeji_(cadet_officiers)_haa_jangirde_nden_haa_lesdi_Teshi_haa_lesdi_Gana,_ɓaawo_man_o_nasti_janngirde_MONS_Officer_cadet_haa_Aldershot,_lesdi_Biritaniya._O_toɗɗaama_Lietnaa_ɗiɗaɓo_gila_4_noowammbar_1960._Nde_o_woni_e_golle_o_ƴetti_kursus_taktik_(Course_Commander_Platoon)_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_konu_leydi_Najeriya,_kursus_joint_services_staff_to_Latner,_to_leydi_Angalteer,_o_janngi_kadi_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_National_Defense_College,_to_leydi_Indiya_.[2]Golle konuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gibson_Jalo#Golle_konuWikipedia: Oladeinde Josephhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oladeinde_JosephOladeinde Olusoga Joseph (jibinaa ko hitaande 1948) ko laamu leydi Naajeeriya, o woniino guwerneer konu leydi Ogun, leydi Naajeeriya hakkunde lewru Ut 1990 e lewru Yarkomaa 1992 e laamu konu Seneraal Ibraahim Babangida, o rokki laamu nguu guwerneer siwil cuɓaaɗo, Segun Osoba.[1]Wikipedia: Usman Jibrinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_JibrinUsman Jibrin (1942 – 8 suwee 2011)[1] ko siyaasyanke e konu leydi Naajeeriya, o woniino guwerneer konu e nder diiwaan Fuɗnaange-Cakaari (Diiwaan Kaduna hannde) tuggi lewru Siilo 1975 haa 1977 e laamu konu Seneraal Murtala Mohammed .[2]Ɓawo Jibrin jibinaa ko e hitaande 1942 e nder laamu Nasarawa e nder diiwaan Nasarawa. O janngi duɗal hakkundeewal Abuja e duɗal jaaɓi haaɗtirde laamu Kaduna e fuɗɗoode kitaale 1960. O fuɗɗii golle ko to Rajo Tele, Kaduna.[3] Jibrin naati e konu weeyo leydi Naajeeriya e hitaande 1963, o woppi golle makko e hitaande 1978.[4] O heɓi heblo to Kanadaa ngam wonde pilot e jannginoowo, caggal ɗuum o heɓi heblo e waylude to Almaañ ko fayti e laanaaji diwooje. O janngi kadi to Dental Sowiyet ngam wonde pilot hare e jannginoowo, o heɓi kadi janngingol gollotooɓe to leydi Angalteer.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_Jibrin#Ɓawo_Jibrin_jibinaa_ko_e_hitaande_1942_e_nder_laamu_Nasarawa_e_nder_diiwaan_Nasarawa._O_janngi_duɗal_hakkundeewal_Abuja_e_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_laamu_Kaduna_e_fuɗɗoode_kitaale_1960._O_fuɗɗii_golle_ko_to_Rajo_Tele,_Kaduna.[3]_Jibrin_naati_e_konu_weeyo_leydi_Naajeeriya_e_hitaande_1963,_o_woppi_golle_makko_e_hitaande_1978.[4]_O_heɓi_heblo_to_Kanadaa_ngam_wonde_pilot_e_jannginoowo,_caggal_ɗuum_o_heɓi_heblo_e_waylude_to_Almaañ_ko_fayti_e_laanaaji_diwooje._O_janngi_kadi_to_Dental_Sowiyet_ngam_wonde_pilot_hare_e_jannginoowo,_o_heɓi_kadi_janngingol_gollotooɓe_to_leydi_Angalteer.[3]Golle konu weeyo Jibrin ina joginoo komanndaaji e nder ko ɓuri heewde e nokkuuji konu Naajeeriya e nder leydi ndi. E nder wolde hakkunde leyɗeele Naajeeriya o ɓuri waawde fiyde ko laaɗe diwooje tokoose haa caggal wolde nde o waawi heɓde hareeji ɓurɗi yahrude yeeso ummoraade e Dental Sowiyet.[3] Jibrin ina jeyaa e ofiseeji konu weeyo wallitnooɓe e kuudetaa mo lewru juko 1975 addani Seneraal Murtala Muhammed laamu, rokki kisal laana ndiwoowa e laana ndiwoowa e laana ndiwoowa konu.[5] E nder konngol makko gadanol ñalnde 30 lewru juko hitaande 1975, Murtala Mohammed wiyi wonde Jibrin toɗɗaama guwerneer konu e nder diiwaan Kaduna, caggal ɗuum o wayli innde makko o wonti diiwaan Kaduna.[6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Usman_Jibrin#Golle_konu_weeyo_Jibrin_ina_joginoo_komanndaaji_e_nder_ko_ɓuri_heewde_e_nokkuuji_konu_Naajeeriya_e_nder_leydi_ndi._E_nder_wolde_hakkunde_leyɗeele_Naajeeriya_o_ɓuri_waawde_fiyde_ko_laaɗe_diwooje_tokoose_haa_caggal_wolde_nde_o_waawi_heɓde_hareeji_ɓurɗi_yahrude_yeeso_ummoraade_e_Dental_Sowiyet.[3]_Jibrin_ina_jeyaa_e_ofiseeji_konu_weeyo_wallitnooɓe_e_kuudetaa_mo_lewru_juko_1975_addani_Seneraal_Murtala_Muhammed_laamu,_rokki_kisal_laana_ndiwoowa_e_laana_ndiwoowa_e_laana_ndiwoowa_konu.[5]_E_nder_konngol_makko_gadanol_ñalnde_30_lewru_juko_hitaande_1975,_Murtala_Mohammed_wiyi_wonde_Jibrin_toɗɗaama_guwerneer_konu_e_nder_diiwaan_Kaduna,_caggal_ɗuum_o_wayli_innde_makko_o_wonti_diiwaan_Kaduna.[6]Wikipedia: James Kalauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/James_KalauJames Yana Kalau wonnoo ko guwerneer diiwaan Bauchi, leydi Najeriya, tuggi lewru Duujal 1993 haa lewru Siilo 1994 e laamu konu Seneraal Sani Abacha.[1] O heɓi ko seeɗa, e nder heen ko ŋakkeende petroŋ ɓuuɓnde.Wikipedia: Aliyu Kamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_KamaAliyu Adu Umar Kama (jibinaaɗo 15 lewru juko hitaande 1949) wonnoo ko guwerneer konu leydi Plateau, leydi Najeriya tuggi lewru juko 1988 haa lewru ut 1990 e laamu konu Seneraal Ibraahiima Babangida.Wikipedia: Aminu Isa Kontagorahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_Isa_KontagoraAminu Isa Kontagora (20 lewru Abriil 1956[1] – 10 lewru Yarkomaa 2021) ko siyaasaajo Naajeeriya, laamiiɗo diiwal Benue, Naajeeriya, tuggi lewru Ut 1996 haa lewru Ut 1998 wakkati laamu konu Seneraal Sani Abacha, laamu lesdi Kano nden tuggi lewru suwee 1998 haa lewru mee 1999 e nder laamu mbayliigu Seneraal Abdulsalaami Abubakar, o rokki laamu nguu guwerneer cuɓaaɗo Rabiu Muusa Kwankwaso ñalnde 29 lewru mee 1999.[2]Nguurndam E hitaande 1998, Kontagora yamiri nokku cellal gadano e nder wuro Kunchi, to diiwaan Kano, kono haa e lewru Duujal 2006, o woni ko e ŋoŋɗinde, tawi alaa gollotooɓe walla kaɓirɗe.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_Isa_Kontagora#Nguurndam_E_hitaande_1998,_Kontagora_yamiri_nokku_cellal_gadano_e_nder_wuro_Kunchi,_to_diiwaan_Kano,_kono_haa_e_lewru_Duujal_2006,_o_woni_ko_e_ŋoŋɗinde,_tawi_alaa_gollotooɓe_walla_kaɓirɗe.[3]Wikipedia: Chadian Arabichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chadian_ArabicArab Shuwa,[a] Arab Sudaan Hirnaange, walla Arab Sudaan Hirnaange (WSA),[2] ko ɗemngal Arab keewngal e ɗemngal gadanal 1,6 miliyoŋ neɗɗo,[3] ko hoɗɓe e gure e durooɓe jawdi njilluuji. Ko ɓuri heewde e haalooɓe mayri koɗi ko cakaare e fuɗnaange leydi Caad.Innde e senngohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chadian_Arabic#Innde_e_senngoFeccere e ceertugolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chadian_Arabic#Feccere_e_ceertugolTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chadian_Arabic#TariyaFonolojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chadian_Arabic#FonolojiTesko:https://ff.wikipedia.org/wiki/Chadian_Arabic#Tesko:Natalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chadian_Arabic#NatalNgewtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chadian_Arabic#NgewteƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chadian_Arabic#Ƴeew_kadiTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chadian_Arabic#TeskorɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chadian_Arabic#TuugnorgalWikipedia: The Joys of Motherhoodhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Joys_of_MotherhoodWeltaare yumma ko deftere nde Buchi Emecheta winndi. Nde fuɗɗii yaltude ko to Londres, to leydi Angalteer, e juuɗe Allison & Busby e hitaande 1979, nde fuɗɗii yaltude e deftere binndol Afriknaaɓe Heinemann e hitaande 1980, nde yaltinaa kadi e hitaande 1982, 2004, 2008.Ngeesa Nwokocha Agbadi ko mawɗo nokku mawɗo, jom mbaydi, alɗuɗo. Hay so omo jogii rewɓe heewɓe, omo yi’a debbo ina wiyee Ona ɓuri welde. Ona ("jewel prix") woni innde nde o rokki mo. Ko ɓiy mawɗo gooto. Nde o woni suka, baaba makko ina nawta mo kala ɗo o yahrata, ina wiya ko kanko woni paɗe makko, Nwokocha Agbadi ina wiya e jaleeɗe ngam jaabaade, "Hol ko waɗi a ɓoornaaki mo e wutte maa no Ona nii?" O meeɗaa miijaade wonde maa o jey e worɓe ɓe caggal ɗuum naamnoo mo so o mawnii.https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Joys_of_Motherhood#Ngeesa_Nwokocha_Agbadi_ko_mawɗo_nokku_mawɗo,_jom_mbaydi,_alɗuɗo._Hay_so_omo_jogii_rewɓe_heewɓe,_omo_yi’a_debbo_ina_wiyee_Ona_ɓuri_welde._Ona_("jewel_prix")_woni_innde_nde_o_rokki_mo._Ko_ɓiy_mawɗo_gooto._Nde_o_woni_suka,_baaba_makko_ina_nawta_mo_kala_ɗo_o_yahrata,_ina_wiya_ko_kanko_woni_paɗe_makko,_Nwokocha_Agbadi_ina_wiya_e_jaleeɗe_ngam_jaabaade,_"Hol_ko_waɗi_a_ɓoornaaki_mo_e_wutte_maa_no_Ona_nii?"_O_meeɗaa_miijaade_wonde_maa_o_jey_e_worɓe_ɓe_caggal_ɗuum_naamnoo_mo_so_o_mawnii.Jaɓɓungal teskinngal Rewindaade to Afrik hirnaange winndi: "Buchi Emecheta ina jogii feere waɗde kewuuji gaadoraaɗi janngeteeɗi e nafooji. O ƴeewata ko geɗe tawa o ɓuuɓnaaki, tawa kadi o nanaani haaju e ustude walla ɓeydude. Ko doole kaawniiɗe.... ɗum woni, e nder... miijo am, deftere ɓurnde moƴƴude nde Buchi Emecheta winndi haa jooni." A. N. Wilson in The Observer said: "Buchi Emecheta has a growing reputation for her treatment of African women and their problems. This reputation will surely be enhanced by The Joys of Motherhood."A. N. Wilson, The Observer, quoted in Zell, Bundy & Coulon (1983), p. 151.A. N. Wilson e nder jaaynde wiyeteende Thehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Joys_of_Motherhood#Jaɓɓungal_teskinngal_Rewindaade_to_Afrik_hirnaange_winndi:_"Buchi_Emecheta_ina_jogii_feere_waɗde_kewuuji_gaadoraaɗi_janngeteeɗi_e_nafooji._O_ƴeewata_ko_geɗe_tawa_o_ɓuuɓnaaki,_tawa_kadi_o_nanaani_haaju_e_ustude_walla_ɓeydude._Ko_doole_kaawniiɗe...._ɗum_woni,_e_nder..._miijo_am,_deftere_ɓurnde_moƴƴude_nde_Buchi_Emecheta_winndi_haa_jooni."_A._N._Wilson_in_The_Observer_said:_"Buchi_Emecheta_has_a_growing_reputation_for_her_treatment_of_African_women_and_their_problems._This_reputation_will_surely_be_enhanced_by_The_Joys_of_Motherhood."A._N._Wilson,_The_Observer,_quoted_in_Zell,_Bundy_&_Coulon_(1983),_p._151.A._N._Wilson_e_nder_jaaynde_wiyeteende_TheWikipedia: The Interpreters (novel)https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Interpreters_(novel)Firooji ɗii ko deftere Wole Soyinka winndi, nde André Deutsch yaltini e hitaande 1965 to Londres, caggal ɗuum nde yaltini kadi e nder deftere winndooɓe Afriknaaɓe Heinemann, nde heewi dooleKo ngol woni go’o ko e nder defte tati tan Biography, Plays, Books, & Facts Britannica|url=https://www.britannica.Ngeesa Deftere nde waɗi ko e kitaale 1960, caggal jeytaare leydi Najeriya e ko adii wolde hakkunde leyɗeele, ko ɓuri heewde ko to Lagos. Ina waɗi yimɓe joy mawɓe e nder deftere nde : Egbo, gardiiɗo ministeer caggal leydi, professeur duɗal jaaɓi haaɗtirde Bandele, jaayndiyanke Sagoe, injenieer wayliima sehil Sekoni, e naalanke Kola. Ɓe ngoni ko sehilaaɓe e duɗal jaaɓi haaɗtirde, caggal ɗuum ɓe njahi caggal leydi ngam janngude, ɓe ngarti ngam fuɗɗaade golle hakkundeeje to leydi Najeriya.https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Interpreters_(novel)#Ngeesa_Deftere_nde_waɗi_ko_e_kitaale_1960,_caggal_jeytaare_leydi_Najeriya_e_ko_adii_wolde_hakkunde_leyɗeele,_ko_ɓuri_heewde_ko_to_Lagos._Ina_waɗi_yimɓe_joy_mawɓe_e_nder_deftere_nde_:_Egbo,_gardiiɗo_ministeer_caggal_leydi,_professeur_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Bandele,_jaayndiyanke_Sagoe,_injenieer_wayliima_sehil_Sekoni,_e_naalanke_Kola._Ɓe_ngoni_ko_sehilaaɓe_e_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde,_caggal_ɗuum_ɓe_njahi_caggal_leydi_ngam_janngude,_ɓe_ngarti_ngam_fuɗɗaade_golle_hakkundeeje_to_leydi_Najeriya.Gikku Nate The Interpreters ina nanndi e jiiɓru, Soyinka ina jokki e ruttaade e kewuuji ɓennuɗi, won heen doole ina poti waɗeede ngam faamde hay jikkuuji mawɗi ɗii, haa teeŋti noon e Egbo e Sagoe. Jikkuuji goɗɗi keewɗi (porofesooruuji duɗe jaaɓi haaɗtirde, juɓɓule jaaynde ɗo Sagoe gollotoo ɗoo) ina ndokkee e mbaydi skematik, tawa ina yahdi e mbaydiiji gonɗi e yonta oo. Ko ɗum waɗi deftere ndee yalti ko e kitaale 1960, ko juuti caggal nde leyɗeele Afrik keewɗe keɓi jeytaare, e goonga Soyinka etinooma mahde daartol mum ngam haɓaade mbaydiiji ɗi keewi naatde e deftere caggal koloñaal.Sifaa daartol ngol kadi ina jokki e waɗde heen miijo e geɗe baɗɗe e nguurndam jikkuuji keewɗi. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Interpreters_(novel)#Gikku_Nate_The_Interpreters_ina_nanndi_e_jiiɓru,_Soyinka_ina_jokki_e_ruttaade_e_kewuuji_ɓennuɗi,_won_heen_doole_ina_poti_waɗeede_ngam_faamde_hay_jikkuuji_mawɗi_ɗii,_haa_teeŋti_noon_e_Egbo_e_Sagoe._Jikkuuji_goɗɗi_keewɗi_(porofesooruuji_duɗe_jaaɓi_haaɗtirde,_juɓɓule_jaaynde_ɗo_Sagoe_gollotoo_ɗoo)_ina_ndokkee_e_mbaydi_skematik,_tawa_ina_yahdi_e_mbaydiiji_gonɗi_e_yonta_oo._Ko_ɗum_waɗi_deftere_ndee_yalti_ko_e_kitaale_1960,_ko_juuti_caggal_nde_leyɗeele_Afrik_keewɗe_keɓi_jeytaare,_e_goonga_Soyinka_etinooma_mahde_daartol_mum_ngam_haɓaade_mbaydiiji_ɗi_keewi_naatde_e_deftere_caggal_koloñaal.Sifaa_daartol_ngol_kadi_ina_jokki_e_waɗde_heen_miijo_e_geɗe_baɗɗe_e_nguurndam_jikkuuji_keewɗi._===Jaɓɓugo Thomas Lask, winndiyanke ngam jaaynde New York Times, ƴetti haala e mahngo "diffuse" deftere nde.ono tan, ƴeewndo makko ngoo ina moƴƴi, ina yetta jillondiral "caɗeele estetik e politik".[7] Deftere nde ina wiyee "caɗtunde" e "meeɗaa heɓde hakkille no haanirta nii". ===https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Interpreters_(novel)#Jaɓɓugo_Thomas_Lask,_winndiyanke_ngam_jaaynde_New_York_Times,_ƴetti_haala_e_mahngo_"diffuse"_deftere_nde.ono_tan,_ƴeewndo_makko_ngoo_ina_moƴƴi,_ina_yetta_jillondiral_"caɗeele_estetik_e_politik".[7]_Deftere_nde_ina_wiyee_"caɗtunde"_e_"meeɗaa_heɓde_hakkille_no_haanirta_nii"._===Wikipedia: In Dependencehttps://ff.wikipedia.org/wiki/In_DependenceE nder Dependence ko deftere nde Sarah Ladipo Manyika, winndiyanke Angalteer-Nijeeriya winndi Deftere makko adannde, nde yaltinaa ko e hitaande 2008 to Legend Press, to Londres.Ɓawo E wiyde Manyika, "o waɗii wiɗtooji "mawɗi" ngam hollirde goonga nguurndam e nder leydi Najeriya e oon sahaa, haa arti noon e jaŋngude caggal tonngooɗe jaayndeeji nokkuuji ɗii ngam nanngude zeitgeist." In Dependence woni ko adii yaltini ɗum ko e hitaande 2008 to jaaynde wiyeteende Legend Press to Londres. E hitaande 2009, nde yaltinaama e nder leydi Nijeer. E hitaande 2014, deftere wiyeteende In Dependence yaltinaama e jaaynde Weaver Press to Zimbaabwee, ɗo nde woni deftere set ngam ƴeewndo binndol Engele toowngol. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/In_Dependence#Ɓawo_E_wiyde_Manyika,_"o_waɗii_wiɗtooji_"mawɗi"_ngam_hollirde_goonga_nguurndam_e_nder_leydi_Najeriya_e_oon_sahaa,_haa_arti_noon_e_jaŋngude_caggal_tonngooɗe_jaayndeeji_nokkuuji_ɗii_ngam_nanngude_zeitgeist."_In_Dependence_woni_ko_adii_yaltini_ɗum_ko_e_hitaande_2008_to_jaaynde_wiyeteende_Legend_Press_to_Londres._E_hitaande_2009,_nde_yaltinaama_e_nder_leydi_Nijeer._E_hitaande_2014,_deftere_wiyeteende_In_Dependence_yaltinaama_e_jaaynde_Weaver_Press_to_Zimbaabwee,_ɗo_nde_woni_deftere_set_ngam_ƴeewndo_binndol_Engele_toowngol._===Ngeesa Daartol ngol fuɗɗii ko e fuɗɗoode kitaale 1960, suka gorko biyeteeɗo Tayo ummiima leydi Najeriya fayde Angalteer ngam heɓde bursi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Oxford. O yi’i hoore makko ko gooto e yontaaji keewɗi miijooji kesi, ɓurɗi moƴƴude e nder ndee wuro ɓuuɓngo koyɗol. Aduna oo wayi ko no mbayliigu nguu nii : jeytaare nder leydi, dille Hakkeeji Siwil, e dille gadane ɗe mbayliigaaji pinal e jokkondire.https://ff.wikipedia.org/wiki/In_Dependence#Ngeesa_Daartol_ngol_fuɗɗii_ko_e_fuɗɗoode_kitaale_1960,_suka_gorko_biyeteeɗo_Tayo_ummiima_leydi_Najeriya_fayde_Angalteer_ngam_heɓde_bursi_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Oxford._O_yi’i_hoore_makko_ko_gooto_e_yontaaji_keewɗi_miijooji_kesi,_ɓurɗi_moƴƴude_e_nder_ndee_wuro_ɓuuɓngo_koyɗol._Aduna_oo_wayi_ko_no_mbayliigu_nguu_nii_:_jeytaare_nder_leydi,_dille_Hakkeeji_Siwil,_e_dille_gadane_ɗe_mbayliigaaji_pinal_e_jokkondire.Jikkuuji Omotayo Oluwakayode Ajayi / TY - janngoowo bursi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Oxford.https://ff.wikipedia.org/wiki/In_Dependence#Jikkuuji_Omotayo_Oluwakayode_Ajayi_/_TY_-_janngoowo_bursi_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Oxford.- Yumma Vanessahttps://ff.wikipedia.org/wiki/In_Dependence#-_Yumma_Vanessa- Baaba Vanessahttps://ff.wikipedia.org/wiki/In_Dependence#-_Baaba_VanessaBisi - Debbo Tayohttps://ff.wikipedia.org/wiki/In_Dependence#Bisi_-_Debbo_TayoRemi - Tayo ko miraawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/In_Dependence#Remi_-_Tayo_ko_miraawoMr Edward Maximilian Barker - Mo jaɓɓotoo Omotayo ko adii ɓataake mo Mr Faircliff rokki Tayo.https://ff.wikipedia.org/wiki/In_Dependence#Mr_Edward_Maximilian_Barker_-_Mo_jaɓɓotoo_Omotayo_ko_adii_ɓataake_mo_Mr_Faircliff_rokki_Tayo.- Debbo Mr Barker.https://ff.wikipedia.org/wiki/In_Dependence#-_Debbo_Mr_Barker.Kaaw Bolu/Kaaw B - Kaaw Tayo’en jiɗɗo yarde e rewɓe.https://ff.wikipedia.org/wiki/In_Dependence#Kaaw_Bolu/Kaaw_B_-_Kaaw_Tayo’en_jiɗɗo_yarde_e_rewɓe.- Ɓiɗɗo debbo gonnooɗo e Tayo e Ike. O janngii ɗemɗe jamaanu to duɗal jaaɓi haaɗtirde St. Hilda, to Oxford.https://ff.wikipedia.org/wiki/In_Dependence#-_Ɓiɗɗo_debbo_gonnooɗo_e_Tayo_e_Ike._O_janngii_ɗemɗe_jamaanu_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_St._Hilda,_to_Oxford.Mr e Mrs Winter - Ɓe ndarni Tunde, Tayo e Yusuf nde ɓe nanngaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/In_Dependence#Mr_e_Mrs_Winter_-_Ɓe_ndarni_Tunde,_Tayo_e_Yusuf_nde_ɓe_nanngaaJoy Williams - Jom suudu Yuusuf Naajeeriyaajo.https://ff.wikipedia.org/wiki/In_Dependence#Joy_Williams_-_Jom_suudu_Yuusuf_Naajeeriyaajo.Salamatou - Kawniiɗo gaasa to Dakaar lesdi Senegaal.https://ff.wikipedia.org/wiki/In_Dependence#Salamatou_-_Kawniiɗo_gaasa_to_Dakaar_lesdi_Senegaal.Jean Luc - Faraysenaajo fodaniino resde Salamatou kono dogi nde anndi ko o reedu.https://ff.wikipedia.org/wiki/In_Dependence#Jean_Luc_-_Faraysenaajo_fodaniino_resde_Salamatou_kono_dogi_nde_anndi_ko_o_reedu.Mariyam - Debbo Tayo. O ɗon ƴama baaba Tayo, o reedi Tayo. Ɓe ceerti, ɓe njibini Kemi.https://ff.wikipedia.org/wiki/In_Dependence#Mariyam_-_Debbo_Tayo._O_ɗon_ƴama_baaba_Tayo,_o_reedi_Tayo._Ɓe_ceerti,_ɓe_njibini_Kemi.Kemi - Ɓiɗɗo debbo Tayo e Miriam.https://ff.wikipedia.org/wiki/In_Dependence#Kemi_-_Ɓiɗɗo_debbo_Tayo_e_Miriam.Sileymaan - Ɓiɗɗo Salamatou mo Venessa ƴetti caggal mumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/In_Dependence#Sileymaan_-_Ɓiɗɗo_Salamatou_mo_Venessa_ƴetti_caggal_mumAbdou - Sofereeɓe. O nawtiino Tayo to laana ndiwoowa hade aksidaa waɗde.https://ff.wikipedia.org/wiki/In_Dependence#Abdou_-_Sofereeɓe._O_nawtiino_Tayo_to_laana_ndiwoowa_hade_aksidaa_waɗde.Danjuma - Jardinoowo. O waɗii jokkere enɗam e yumma Vanessa nde o woni to leydi Najeriya.https://ff.wikipedia.org/wiki/In_Dependence#Danjuma_-_Jardinoowo._O_waɗii_jokkere_enɗam_e_yumma_Vanessa_nde_o_woni_to_leydi_Najeriya.Professeur John Harris - Ko kanko woni gorko ummoriiɗo to duɗal jaaɓi haaɗtirde mo Kemi anndini baaba mum.https://ff.wikipedia.org/wiki/In_Dependence#Professeur_John_Harris_-_Ko_kanko_woni_gorko_ummoriiɗo_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_mo_Kemi_anndini_baaba_mum.Jaɓɓugo Toni Kan winndi e nder jaaynde wiyeteende The Lagos Review : "Sarah Manyika winndii deftere adannde teskinnde, nde heɓata nokku mo haani e nder panteon binndol caggal koloñaal."[8] E nder Dependence kadi, ko Yiilirde Ngenndiire Jaŋde e Jaŋde (JAMB) to Naajeeriya ngam kanndidaaji jooɗiiɗi e UTME 2017. Bustle limtii nde e nder defte joy ɗe winndooɓe Afriknaaɓe mbinndi e nder #ReadAfricaWeek.https://ff.wikipedia.org/wiki/In_Dependence#Jaɓɓugo_Toni_Kan_winndi_e_nder_jaaynde_wiyeteende_The_Lagos_Review_:_"Sarah_Manyika_winndii_deftere_adannde_teskinnde,_nde_heɓata_nokku_mo_haani_e_nder_panteon_binndol_caggal_koloñaal."[8]_E_nder_Dependence_kadi,_ko_Yiilirde_Ngenndiire_Jaŋde_e_Jaŋde_(JAMB)_to_Naajeeriya_ngam_kanndidaaji_jooɗiiɗi_e_UTME_2017._Bustle_limtii_nde_e_nder_defte_joy_ɗe_winndooɓe_Afriknaaɓe_mbinndi_e_nder_#ReadAfricaWeek.Bibliographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/In_Dependence#BibliographyWikipedia: Harmattan Haze on an African Springhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harmattan_Haze_on_an_African_SpringHarmattan Haze dow ndunngu Afrik ko deftere nde winndiyanke Naajeeriya biyeteeɗo Wole Soyinka winndi e hitaande 2012. Deftere nde woni ko e Afrik e caɗeele mum en; ina hollita kadi yiɗde binndol ngol e waylo-waylo moƴƴo e nder duunde Afrik.Ngeesa Deftere nde ina tuugnii e laabi ceertuɗi ɗi Afrik yi’etee, e nder miijo e nder goonga, Ina hollita jikkuuji moƴƴi e bonɗi ɗi yimɓe njogii e duunde Afrik. Afrik ina yiyee ko ɓuri nokku geɗel tan ; ina waɗi jillondiral e yiɗdeeji, e ngonka daartol, e siftorde. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Harmattan_Haze_on_an_African_Spring#Ngeesa_Deftere_nde_ina_tuugnii_e_laabi_ceertuɗi_ɗi_Afrik_yi’etee,_e_nder_miijo_e_nder_goonga,_Ina_hollita_jikkuuji_moƴƴi_e_bonɗi_ɗi_yimɓe_njogii_e_duunde_Afrik._Afrik_ina_yiyee_ko_ɓuri_nokku_geɗel_tan_;_ina_waɗi_jillondiral_e_yiɗdeeji,_e_ngonka_daartol,_e_siftorde._===Wikipedia: Half of a Yellow Sunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Half_of_a_Yellow_Sunina yaha Naajeeriya ngam yiylaade naalankaagal Igbo-Ukwu.Jikkuuji Ugwu – Deftere nde fuɗɗotoo ko e Ugwu. Ko o suka wuro jeyaaɗo Opi, caggal ɗuum wonti golloowo to galle Odenigbo. E les njiimaandi Odenigbo e Olanna, Ugwu ina waawi jokkude jaŋde mum e yahrude yeeso e karallaagal mum binndol e nder deftere nde fof.[3] O etoo jokkondirde e yumma makko e miñiiko debbo, Anulika, e nder wuro makko, omo woni e ƴeewde cellal e wellitaare yumma makko. Waktuuji makko ɓuuɓɗi ina keewi ɓurde yiɗde makko, ko wayi no Nnesinachi, Eberechi, e Chinyere. Nguurndam makko ina taƴaa e doole nde o waɗtaa e konu Biafran e doole. Ko ɗoon o seedtotoo, omo tawtoree hareeji bonɗi e warngooji ɗi o doolni ngam waɗde.https://ff.wikipedia.org/wiki/Half_of_a_Yellow_Sun#Jikkuuji_Ugwu_–_Deftere_nde_fuɗɗotoo_ko_e_Ugwu._Ko_o_suka_wuro_jeyaaɗo_Opi,_caggal_ɗuum_wonti_golloowo_to_galle_Odenigbo._E_les_njiimaandi_Odenigbo_e_Olanna,_Ugwu_ina_waawi_jokkude_jaŋde_mum_e_yahrude_yeeso_e_karallaagal_mum_binndol_e_nder_deftere_nde_fof.[3]_O_etoo_jokkondirde_e_yumma_makko_e_miñiiko_debbo,_Anulika,_e_nder_wuro_makko,_omo_woni_e_ƴeewde_cellal_e_wellitaare_yumma_makko._Waktuuji_makko_ɓuuɓɗi_ina_keewi_ɓurde_yiɗde_makko,_ko_wayi_no_Nnesinachi,_Eberechi,_e_Chinyere._Nguurndam_makko_ina_taƴaa_e_doole_nde_o_waɗtaa_e_konu_Biafran_e_doole._Ko_ɗoon_o_seedtotoo,_omo_tawtoree_hareeji_bonɗi_e_warngooji_ɗi_o_doolni_ngam_waɗde.Neene Ugwu – Laɓɓinoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Nsukka, o anndini Ugwu e Master Odenigbo.https://ff.wikipedia.org/wiki/Half_of_a_Yellow_Sun#Neene_Ugwu_–_Laɓɓinoowo_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Nsukka,_o_anndini_Ugwu_e_Master_Odenigbo.Anulika – Anulika ko miñiiko Ugwu. O woni ko e heblude dewgal ko adii wolde, kono musiiba mo o waɗi e sahaa wolde wayli peeje makko.https://ff.wikipedia.org/wiki/Half_of_a_Yellow_Sun#Anulika_–_Anulika_ko_miñiiko_Ugwu._O_woni_ko_e_heblude_dewgal_ko_adii_wolde,_kono_musiiba_mo_o_waɗi_e_sahaa_wolde_wayli_peeje_makko.Nnesinachi – Ugwu ko adii fof ko wuro mum Opi. Ugwu e Nnesinachi njokkondiri caggal wolde.Harrison – ko gorko galle Richard. Sifaa Harrison haaloowo oo, ko adii fof ina mettina Richard, caggal ɗuum ina addana mo caɗeele.https://ff.wikipedia.org/wiki/Half_of_a_Yellow_Sun#Nnesinachi_–_Ugwu_ko_adii_fof_ko_wuro_mum_Opi._Ugwu_e_Nnesinachi_njokkondiri_caggal_wolde.Harrison_–_ko_gorko_galle_Richard._Sifaa_Harrison_haaloowo_oo,_ko_adii_fof_ina_mettina_Richard,_caggal_ɗuum_ina_addana_mo_caɗeele.Chinyere – Ina golloo e nder galle sara Master’s to Nsukka. Jokki njilluuji jammaaji e Ugwu haa hare fuɗɗoo.https://ff.wikipedia.org/wiki/Half_of_a_Yellow_Sun#Chinyere_–_Ina_golloo_e_nder_galle_sara_Master’s_to_Nsukka._Jokki_njilluuji_jammaaji_e_Ugwu_haa_hare_fuɗɗoo.Mama (yumma Odenigbo) – Debbo wuro mo Abba. O saliima jokkondiral hakkunde Odenigbo e Olanna sabu ɓe resndaaka e dow laabi (alaa ko yoɓaa tawo) ɓeydi heen Olanna ko debbo mo wonaa nafoore.https://ff.wikipedia.org/wiki/Half_of_a_Yellow_Sun#Mama_(yumma_Odenigbo)_–_Debbo_wuro_mo_Abba._O_saliima_jokkondiral_hakkunde_Odenigbo_e_Olanna_sabu_ɓe_resndaaka_e_dow_laabi_(alaa_ko_yoɓaa_tawo)_ɓeydi_heen_Olanna_ko_debbo_mo_wonaa_nafoore.Amala – Bojel wuro golloowo e Mama, yumma Odenigbo. Ngam renndinde Olanna e Odenigbo Mama ina waɗa Amala ina ɗaana e Odenigbo. Amala heɓi reedu kono caggal nde o jibini, o salii ƴettude ɓiɗɗo o, o neldi ɗum to Mama.https://ff.wikipedia.org/wiki/Half_of_a_Yellow_Sun#Amala_–_Bojel_wuro_golloowo_e_Mama,_yumma_Odenigbo._Ngam_renndinde_Olanna_e_Odenigbo_Mama_ina_waɗa_Amala_ina_ɗaana_e_Odenigbo._Amala_heɓi_reedu_kono_caggal_nde_o_jibini,_o_salii_ƴettude_ɓiɗɗo_o,_o_neldi_ɗum_to_Mama.Mawɗo Okonji – Sehil Olanna e jibnaaɓe Kainene. Mawɗo Okonji wiyi ina yiɗi Olanna, kono Olanna salii ɗum no feewi.https://ff.wikipedia.org/wiki/Half_of_a_Yellow_Sun#Mawɗo_Okonji_–_Sehil_Olanna_e_jibnaaɓe_Kainene._Mawɗo_Okonji_wiyi_ina_yiɗi_Olanna,_kono_Olanna_salii_ɗum_no_feewi.Mawɗo Ozobia – Jaagorɗo mawɗo to Lagos e baaba Olanna e Kainene. Mawɗo Ozobia ina huutoroo ɓiɓɓe mum rewɓe ngam heɓde nafoore kaalis. O jogi kadi mistress, haa o dañi yaltude Naajeeriya e nder wolde.sahaa e sahaa fof e nder deftere ndee fof.https://ff.wikipedia.org/wiki/Half_of_a_Yellow_Sun#Mawɗo_Ozobia_–_Jaagorɗo_mawɗo_to_Lagos_e_baaba_Olanna_e_Kainene._Mawɗo_Ozobia_ina_huutoroo_ɓiɓɓe_mum_rewɓe_ngam_heɓde_nafoore_kaalis._O_jogi_kadi_mistress,_haa_o_dañi_yaltude_Naajeeriya_e_nder_wolde.sahaa_e_sahaa_fof_e_nder_deftere_ndee_fof.Major Madu – Sehil Kainene nguurndam. Major Madu ɗon huuwa nder konu Naajeeriya arandejum, ɓaawo man nder konu Biafran. Jokkondiral makko e Richard ina tiiɗi sabu ŋakkeende darnde Madu e nder nguurndam Kainene.https://ff.wikipedia.org/wiki/Half_of_a_Yellow_Sun#Major_Madu_–_Sehil_Kainene_nguurndam._Major_Madu_ɗon_huuwa_nder_konu_Naajeeriya_arandejum,_ɓaawo_man_nder_konu_Biafran._Jokkondiral_makko_e_Richard_ina_tiiɗi_sabu_ŋakkeende_darnde_Madu_e_nder_nguurndam_Kainene.Julius keeriiɗo – Kontraa konu. O wonta keewɗo njillu Odenigbo so ɓe ngoni ko e Umuahia.https://ff.wikipedia.org/wiki/Half_of_a_Yellow_Sun#Julius_keeriiɗo_–_Kontraa_konu._O_wonta_keewɗo_njillu_Odenigbo_so_ɓe_ngoni_ko_e_Umuahia.Ekwenugo – Tergal fedde Ganndal e nder konu Biafra. Ekwenugo hawri e Olanna e Odenigbo to Umuahia.https://ff.wikipedia.org/wiki/Half_of_a_Yellow_Sun#Ekwenugo_–_Tergal_fedde_Ganndal_e_nder_konu_Biafra._Ekwenugo_hawri_e_Olanna_e_Odenigbo_to_Umuahia.Mrs Muokelu – Jannginoowo gooto e Olanna to Umuahia. Olanna tawi Mrs Muokelu ko gorko, ko ñaawoowo seeɗa. Mrs Muokelu haa jooni woppii jannginde, o fuɗɗii yeeyde e nder laabi gaño.https://ff.wikipedia.org/wiki/Half_of_a_Yellow_Sun#Mrs_Muokelu_–_Jannginoowo_gooto_e_Olanna_to_Umuahia._Olanna_tawi_Mrs_Muokelu_ko_gorko,_ko_ñaawoowo_seeɗa._Mrs_Muokelu_haa_jooni_woppii_jannginde,_o_fuɗɗii_yeeyde_e_nder_laabi_gaño.Okoromadu – Annduɗo Olanna ɓooyɗo, Okoromadu ina wallita mo heɓde kaɓirɗe caɗtuɗe ngam ɓiɗɗo to Umuahia.https://ff.wikipedia.org/wiki/Half_of_a_Yellow_Sun#Okoromadu_–_Annduɗo_Olanna_ɓooyɗo,_Okoromadu_ina_wallita_mo_heɓde_kaɓirɗe_caɗtuɗe_ngam_ɓiɗɗo_to_Umuahia.Eberechi – Giɗli Ugwu e Umuahia. Eberechi ina huutoree ngam nafoore jibnaaɓe mum.https://ff.wikipedia.org/wiki/Half_of_a_Yellow_Sun#Eberechi_–_Giɗli_Ugwu_e_Umuahia._Eberechi_ina_huutoree_ngam_nafoore_jibnaaɓe_mum.Alice – Koɗo Odenigbo e Olanna to nokku maɓɓe ɗiɗaɓo to Umuahia. Alice ina ɗaɓɓa reentaade to Umahia caggal nde Kolonel konu gooto fooli ɗum. Omo anndiraa wonde recluse e piyanist keewɗo faayiida. Sirru ina suddii jokkondiral makko e Odenigbo.https://ff.wikipedia.org/wiki/Half_of_a_Yellow_Sun#Alice_–_Koɗo_Odenigbo_e_Olanna_to_nokku_maɓɓe_ɗiɗaɓo_to_Umuahia._Alice_ina_ɗaɓɓa_reentaade_to_Umahia_caggal_nde_Kolonel_konu_gooto_fooli_ɗum._Omo_anndiraa_wonde_recluse_e_piyanist_keewɗo_faayiida._Sirru_ina_suddii_jokkondiral_makko_e_Odenigbo.Baaba Marcel – Wallitii e yuɓɓinde ballal mooliiɓe e Kainene to Orlu. Baaba Marcel ina tuuma caggal ɗuum won e mooliiɓe ɓee waɗde ko fotaani.https://ff.wikipedia.org/wiki/Half_of_a_Yellow_Sun#Baaba_Marcel_–_Wallitii_e_yuɓɓinde_ballal_mooliiɓe_e_Kainene_to_Orlu._Baaba_Marcel_ina_tuuma_caggal_ɗuum_won_e_mooliiɓe_ɓee_waɗde_ko_fotaani.Politik e anndinde e nder Afrik caggal koloñaal Moɓondiral renndo to galle Odenigbo ina heewi jeewte ko fayti e politik Afrik. Ɗoo, nafuuda laabi laamu Afrik feere-feere ɗon yewtee nder hakkiilo Naajeeriya. Jeewte teeŋtuɗe ina njokki e Odenigbo daranaade leñol ngol no feewi wonande Afriknaajo, nde tawnoo jikkuuji goɗɗi ina teeŋtina haaju pan-Afrikanism walla ngenndiyaŋkaagal. O ɗon wi'a: "Ko woni goonga tan ngam Afriknaajo woni leñol...Miin mi Naajeeriya ngam gorko daneejo tagi Naajeeriya, o hokki yam oon anndinoore. Miin mi ɓaleejo ngam ɓaleejo mahi ɓaleejo ngam o seerta no fotiri." gila e daneejo makko. Kono miin ko mi Igbo hade daneejo oo artude."Darnde hirnaange e nder Afrik caggal koloñaal Hay so tawii ina woodi ko laaɓti e batte Hirnaange e nder wolde Biafran, ƴeewndo ɓurngo laaɓtude ina tawee e jikku Richard. Richard, hay so tawii ina jogii anniyaaji moƴƴi, ina etoo no feewi wonde e nder leydi Nijeer adanndi, caggal ɗuum Biafra. Nafoore makko e pinal e yiɗde makko jeyeede e Biafra ina addana mo haalde ngam Biafranaaɓe e etaade winndude defte ɗiɗi, heen defte ko fayti e naalankaagal, ɗiɗmere ko fayti e hare Biafra. Richard waawaa timminde heen fof, o joofniri ko ɗeen ngoni daartol makko ngam haalde. Kono omo jogii nafoore so o winndii ko fayti e hare ngam jaayndeeji hirnaange, tawi noon ina wallita tigi rigi caɗeele Biafra. Adichie e hoore mum wiyi e yeewtere, wonde "ina gasa tawa [jikku Richard] ko laawol am laaɓtungol ngam ustude politik am wonde ina gasa tawa ko sahaa nde Afriknaaɓe mbinndata ko fayti e Afrik." ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Half_of_a_Yellow_Sun#Politik_e_anndinde_e_nder_Afrik_caggal_koloñaal_Moɓondiral_renndo_to_galle_Odenigbo_ina_heewi_jeewte_ko_fayti_e_politik_Afrik._Ɗoo,_nafuuda_laabi_laamu_Afrik_feere-feere_ɗon_yewtee_nder_hakkiilo_Naajeeriya._Jeewte_teeŋtuɗe_ina_njokki_e_Odenigbo_daranaade_leñol_ngol_no_feewi_wonande_Afriknaajo,_nde_tawnoo_jikkuuji_goɗɗi_ina_teeŋtina_haaju_pan-Afrikanism_walla_ngenndiyaŋkaagal._O_ɗon_wi'a:_"Ko_woni_goonga_tan_ngam_Afriknaajo_woni_leñol...Miin_mi_Naajeeriya_ngam_gorko_daneejo_tagi_Naajeeriya,_o_hokki_yam_oon_anndinoore._Miin_mi_ɓaleejo_ngam_ɓaleejo_mahi_ɓaleejo_ngam_o_seerta_no_fotiri."_gila_e_daneejo_makko._Kono_miin_ko_mi_Igbo_hade_daneejo_oo_artude."Darnde_hirnaange_e_nder_Afrik_caggal_koloñaal_Hay_so_tawii_ina_woodi_ko_laaɓti_e_batte_Hirnaange_e_nder_wolde_Biafran,_ƴeewndo_ɓurngo_laaɓtude_ina_tawee_e_jikku_Richard._Richard,_hay_so_tawii_ina_jogii_anniyaaji_moƴƴi,_ina_etoo_no_feewi_wonde_e_nder_leydi_Nijeer_adanndi,_caggal_ɗuum_Biafra.Nafoore jaŋde e nder nguurndam ñalnde kala Heewɓe e yimɓe mawɓe e nder Feccere Naange Oolo ko porfeseeruuji, ina heen Olanna e Odenigbo. Odenigbo ina heewi jaɓɓaade banndiraaɓe mum jannginooɓe ummoriiɓe to duɗal jaaɓi haaɗtirde Nsukka ngam yeewtidde e politik e nder ñalɗi udditgol. E nder doggol deftere ndee, Half of a Yellow Sun ina wayi no ina ñiŋa ɓeeɗoo porfeseeruuji ɗiɗi ɗii fof e miijooji mum en. Nde waɗi ɗum ko e juɓɓinde miijooji politik toowɗi Odenigbo e wondiiɓe mum ummoriiɓe e taƴe "Puɗɗoode kitaale jeegom" e goongaaji politik taƴe "Caggal capanɗe jeegom". Deftere nde huutoriima kadi ko nanndi e porfeseeruuji ummoriiɗi e taƴe "Puɗɗoode duuɓi capanɗe jeegom" e waɗtude ɗum en e taƴe "Caggal capanɗe jeegom". Kadi, hakkille njulaagu Kainene ina wallita mo e dogginde kampaañ mooliiɓe, tawi noon Olanna e Odenigbo ina nanndi e ɓe ngalaa nafoore. Adichie wayi ko no teeŋtiniri goonga golle dow sifaa miijo ngo ɓooyaani.Teegal Dewgal ko tiitoonde ruttorde e nder Feccere Naange Oolo. Ko ɓuri heewde e deftere ndee, Olanna e Kainene kamɓe fof ɓe nguurdi ko e worɓe tawa ɗum wonaa naamnal dewgal. Olanna salii resde laabi keewɗi e fuɗɗoode, o huli wonde dewgal ngal ina "waɗta [jokkondiral maɓɓe] e jokkondiral gonngal hakkunde maɓɓe." Ko e nder wolde tan, nde Odenigbo noddaa e batu wuro to Abba, Olanna alaa, ɓe kaalda kadi ko fayti e dewgal. Olanna jaɓi, kono dewgal ngal waɗi ko yaawi, taƴaa e laana ndiwoowa. Hay so Richard meeɗaa naamnaade Kainene yo res mo, o siftinii yiɗde makko wonde debbo makko laabi keewɗi. Arize mo miskiino, mo janngaani, ina yiɗi Olanna ngam jokkude dewgal kono ina ɗaminii gorko e hoore mum: "Ko rewɓe annduɓe Deftere no feewi tan mbaawi wiyde noon, Sister. So yimɓe hono am ɓe nganndaa deftere ina ɗaminii." juuti, min timmata." Adichie wayi ko no wiyde wonde dewgal ko suɓngo pragmatic kadi rewɓe ɓe ngalaa haaju e dewgal ina mbaawi suɓaade waasde resde hay so tawii ko worɓe mum en njiɗi.https://ff.wikipedia.org/wiki/Half_of_a_Yellow_Sun#Nafoore_jaŋde_e_nder_nguurndam_ñalnde_kala_Heewɓe_e_yimɓe_mawɓe_e_nder_Feccere_Naange_Oolo_ko_porfeseeruuji,_ina_heen_Olanna_e_Odenigbo._Odenigbo_ina_heewi_jaɓɓaade_banndiraaɓe_mum_jannginooɓe_ummoriiɓe_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Nsukka_ngam_yeewtidde_e_politik_e_nder_ñalɗi_udditgol._E_nder_doggol_deftere_ndee,_Half_of_a_Yellow_Sun_ina_wayi_no_ina_ñiŋa_ɓeeɗoo_porfeseeruuji_ɗiɗi_ɗii_fof_e_miijooji_mum_en._Nde_waɗi_ɗum_ko_e_juɓɓinde_miijooji_politik_toowɗi_Odenigbo_e_wondiiɓe_mum_ummoriiɓe_e_taƴe_"Puɗɗoode_kitaale_jeegom"_e_goongaaji_politik_taƴe_"Caggal_capanɗe_jeegom"._Deftere_nde_huutoriima_kadi_ko_nanndi_e_porfeseeruuji_ummoriiɗi_e_taƴe_"Puɗɗoode_duuɓi_capanɗe_jeegom"_e_waɗtude_ɗum_en_e_taƴe_"Caggal_capanɗe_jeegom"._Kadi,_hakkille_njulaagu_Kainene_ina_wallita_mo_e_dogginde_kampaañ_mooliiɓe,_tawi_noon_Olanna_e_Odenigbo_ina_nanndi_e_ɓe_ngalaa_nafoore._Adichie_wayi_ko_no_teeŋtiniri_goonga_golle_dow_sifaa_miijo_ngo_Jaɓɓugo Feccere e Naange Oolo heɓi njeenaari rewɓe 2007 ngam fiction.[9] Njeenaari ndii ina rokketee hitaande kala ngam deftere asliire ɓurnde moƴƴude nde debbo winndi e ɗemngal Engele ; Njeenaari Adichie ndii ko 30 000 £.[9] Deftere nde jaɓɓaama no feewi e juuɗe ƴeewooɓe, nde naati e "100 defte ɓurɗe maantinde e hitaande ndee" New York Times.[10] E wiyde Book Marks, deftere nde heɓi ƴeewte "rave" tuugiiɗe e ƴeewte 7 ɗe ƴeewooɓe ɓee mbaɗi, heen 5 ko "rave" e 2 ko "positif".[11] E nder Bookmarks Magazine Nov/Dec 2006, jaaynde mooftunde ƴeewte defte, deftere nde heɓi (4.5 e nder 5) tuugnaade e ƴeewte defte ɗe ciimtol ngol holliti, "Fooyde e humpito ɓesngu makko e daartol Naajeeriya duuɓi sappo ko adii ɗuum." jibineede makko, Adichie winndi deftere mawnde, haawniinde, nde heɓi nafoore e kala fannu.".[12]E nder ƴeewndo jaaynde wiyeteende The Seattle Times, Mary Brennan inniri deftere nde "taariindi laaɓtundi, ndi rokkata jannde daartol mettunde e daartol neɗɗo".[13] The New York Times waɗii ƴeewndo ɓurngo jillondirde e deftere nde, o teskiima wonde "wakkatiiji goɗɗi binndol Adichie ina laaɓti no feewi, yahdu deftere ndee ina famɗi no feewi" kono kadi "kala nde o toɗɗii tiitooɗe ɗe o ɓuri yiɗde — nuunɗal e janfa — binndol makko ina ɓuuɓtoo nguurndam."[2] E nder deftere Literary Review, William Brett winndii: “Adichie ina ɗacca tuumre hulɓiniinde ina ƴetta ɗaɗi mum ko adii, caggal ɗuum ina ɗacca ɗum ina ɓuuɓtoo seeɗa-seeɗa. Ooɗoo sifaa ƴoƴre ina addana jaŋngude mo wonde huunde haawniinde, nde alaa ɗo haaɗi, kono nde weltinirta ɗum » . O woppi en e ndee ɗoo daartol teskinngol ko fayti e hare, nuunɗal, bonannde, e yiɗde e nder Afrik hannde. Nde o woni e pentugol natal ɓuuɓngal musiiba baɗnooɗo to Biafra e kitaale 1960, daartol makko ina heɓa ɓernde mum goonga e nder jokkere enɗam nguurndam tati gaadoraaɗam ɗam henndu hoddiro ɓuuɓnata. Haala makko ina teskini, ina waawi yejjiteede.”[15] Ƴeewndo Rob Nixon ngoo, yeewtidii e bannge daartol deftere ndee: “Feccere e Naange Oolo ina nawta en e nder nguurndam gaadoraaɗam, ɗam ustaare dowlaaji ngenndiiji. So ganndo Olanna arii e nokku mooliiɓe, o teskiima wonde – o ɓuri tiiɗde e lankiiɗo ko o siftori koo, o wayi ko no o feccatnoo ko ɗiɗi so o jooɗiima ɗoon e ɗoon. – Ko peeje Adichie ngam waawde huutoraade geɗe tokoose – e mbaydi mbaylaandi ndi aduna oo woni e mum – nde njiy-ɗen oon neɗɗo ina ara, e nder leydi caggal leydi, ina arta ina arta.”[15] Binndol e nder jaaynde The Guardian, Maya Jaggi noddi deftere nde "deftere maantiniinde".[16] Aïssatou Sidimé ummoriiɗo San Antonio Express-News noddi binndol Adichie ngol "winndoowo Naajeeriya mo hulɓinii, mo haalata, mo heɓi njeenaari, ina yaawi hollude hoore mum wonde o hulaani e aadaaji winndooɓe mawɓe Afriknaaɓe." commented: "Min meeɗaa hawrude e hakkilantaagal e fuɗɗotooɓe, kono ɗoo ko binndoowo keso mo dokkal daartol ɓooyngol", o wiyi kadi ko fayti e Adichie: "O hulaani, walla o ƴettataa kulhuli kulɓiniiɗi siwil Naajeeriya konu." ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Half_of_a_Yellow_Sun#Jaɓɓugo_Feccere_e_Naange_Oolo_heɓi_njeenaari_rewɓe_2007_ngam_fiction.[9]_Njeenaari_ndii_ina_rokketee_hitaande_kala_ngam_deftere_asliire_ɓurnde_moƴƴude_nde_debbo_winndi_e_ɗemngal_Engele_;_Njeenaari_Adichie_ndii_ko_30_000_£.[9]_Deftere_nde_jaɓɓaama_no_feewi_e_juuɗe_ƴeewooɓe,_nde_naati_e_"100_defte_ɓurɗe_maantinde_e_hitaande_ndee"_New_York_Times.[10]_E_wiyde_Book_Marks,_deftere_nde_heɓi_ƴeewte_"rave"_tuugiiɗe_e_ƴeewte_7_ɗe_ƴeewooɓe_ɓee_mbaɗi,_heen_5_ko_"rave"_e_2_ko_"positif".[11]_E_nder_Bookmarks_Magazine_Nov/Dec_2006,_jaaynde_mooftunde_ƴeewte_defte,_deftere_nde_heɓi_(4.5_e_nder_5)_tuugnaade_e_ƴeewte_defte_ɗe_ciimtol_ngol_holliti,_"Fooyde_e_humpito_ɓesngu_makko_e_daartol_Naajeeriya_duuɓi_sappo_ko_adii_ɗuum."_jibineede_makko,_Adichie_winndi_deftere_mawnde,_haawniinde,_nde_heɓi_nafoore_e_kala_fannu.".[12]E_nder_ƴeewndo_jaaynde_wiyeteende_The_Seattle_Times,_Mary_Brennan_inniri_deftere_nde_"taariindi_laaɓtundi,_ndi_rokkata_jannde_Wikipedia: Gwendolen (novel)https://ff.wikipedia.org/wiki/Gwendolen_(novel)Gwendolen (tiitoonde leydi Angalteer) deftere nde binndoowo jibinaaɗo to leydi Najeriya biyeteeɗo Buchi Emecheta winndi e hitaande 1989 Biography, Books, & Facts Britannica|url=https://www.britannica.Ciimtol plot Gwendolen, innde pet June–June, ko suka debbo ɓaleejo Jamayka mawɗo e neene mum yumma mum Naomi. Jibnaaɓe makko iwdi Afriknaaɓe, hono Winston e Sonia Brillianton, ngummiima to Angalteer nde o woni cukalel ndee. Sonia ɗaɓɓataa ɗum haa Gwendolen heɓi duuɓi 11, yoɓata laawol mum feewde Angalteer.https://ff.wikipedia.org/wiki/Gwendolen_(novel)#Ciimtol_plot_Gwendolen,_innde_pet_June–June,_ko_suka_debbo_ɓaleejo_Jamayka_mawɗo_e_neene_mum_yumma_mum_Naomi._Jibnaaɓe_makko_iwdi_Afriknaaɓe,_hono_Winston_e_Sonia_Brillianton,_ngummiima_to_Angalteer_nde_o_woni_cukalel_ndee._Sonia_ɗaɓɓataa_ɗum_haa_Gwendolen_heɓi_duuɓi_11,_yoɓata_laawol_mum_feewde_Angalteer.Wikipedia: Grip Amhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grip_AmGrip Am ko pijirlooji ɗi Olawale Gladstone Emmanuel Rotimi waɗi, ɓurɗo anndireede Ola Rotimi, binndoowo pijirlooji e gardo pijirlooji. Pijirlooji ɗii ina taarii Isa, demoowo miskiino, jogiiɗo caɗeele keewɗe e nguurndam mum e bannge dewgal caɗtungal.Sinopsis Pijirlooji ɗii ina njokki e daartol demoowo gooto, biyeteeɗo Ise, mo yahdu mum welnaaki e makko nde tawnoo omo jogii caɗeele ceertuɗe kadi omo jogii dewgal caɗtungal e Aso, debbo makko. Ñalnde heen, maleyka gooto yilliima Ise, rokki ɗum yiɗde wootere. Ise ina yiɗi waawde nanngude kala walla kala ko ina ƴetta e lekki mum oraas e wiyde konngol "Grip Am".https://ff.wikipedia.org/wiki/Grip_Am#Sinopsis_Pijirlooji_ɗii_ina_njokki_e_daartol_demoowo_gooto,_biyeteeɗo_Ise,_mo_yahdu_mum_welnaaki_e_makko_nde_tawnoo_omo_jogii_caɗeele_ceertuɗe_kadi_omo_jogii_dewgal_caɗtungal_e_Aso,_debbo_makko._Ñalnde_heen,_maleyka_gooto_yilliima_Ise,_rokki_ɗum_yiɗde_wootere._Ise_ina_yiɗi_waawde_nanngude_kala_walla_kala_ko_ina_ƴetta_e_lekki_mum_oraas_e_wiyde_konngol_"Grip_Am".Ɓawo Daartol ngol waɗi ko e Afrik, ngol rewi ko e Ise e debbo mum, Aso. Ɓe nguuri ko e nguurndam caɗtuɗam e dewgal maɓɓe kadi wonnoo ko caɗeele. Daartol ngol heɓi mbaydi nde maleyka yilliima ɓe ngam rokkude ɓe ɗiɗo fof yiɗde. Ise yiɗi ko nanngude hay gooto walla huunde e lekki mum oraas tawa debbo mum ina yiɗi neldude maleyka Maayde ngam warde gorko mum.https://ff.wikipedia.org/wiki/Grip_Am#Ɓawo_Daartol_ngol_waɗi_ko_e_Afrik,_ngol_rewi_ko_e_Ise_e_debbo_mum,_Aso._Ɓe_nguuri_ko_e_nguurndam_caɗtuɗam_e_dewgal_maɓɓe_kadi_wonnoo_ko_caɗeele._Daartol_ngol_heɓi_mbaydi_nde_maleyka_yilliima_ɓe_ngam_rokkude_ɓe_ɗiɗo_fof_yiɗde._Ise_yiɗi_ko_nanngude_hay_gooto_walla_huunde_e_lekki_mum_oraas_tawa_debbo_mum_ina_yiɗi_neldude_maleyka_Maayde_ngam_warde_gorko_mum.Jikkuuji Ise: Demoowo miskiino, dewgal mum caɗtungal. Aso: debbo Ise, mo heewi luurdude e makko Maleyka: Ko tagoore ɓurnde mawnude nde Alla neldi ngam rokkude Ise e Aso yiɗdeeji. Maayde: Ina hollita maayde e hoore mum. Wolde Naajeeriya Pidgin English woni cuɓal ɗemngal ngam fijirde komedi nde tawnoo ko nde hollirta pinal Naajeeriya, nde waɗata nde jokkondirta e yimɓe nokkuure nde. Pidgin English ina ɓeyda mbaydiiji jaleeɗe pijirlooji ɗii rewrude e sifaa mum hollitoore e colourful, ina addana pijirlooji konnguɗi hakkilantaagal e jaleeɗe. Yanti heen, ɗemngal ngal ina waɗi otooji ngam ƴeewtaade renndo, ina teeŋtina hareeji yimɓe aadee en hono Ise e Aso, ina waɗi kadi ko ina wona teskuyaaji e dow doole laamu e sifaa aadee.[5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Grip_Am#Jikkuuji_Ise:_Demoowo_miskiino,_dewgal_mum_caɗtungal._Aso:_debbo_Ise,_mo_heewi_luurdude_e_makko_Maleyka:_Ko_tagoore_ɓurnde_mawnude_nde_Alla_neldi_ngam_rokkude_Ise_e_Aso_yiɗdeeji._Maayde:_Ina_hollita_maayde_e_hoore_mum._Wolde_Naajeeriya_Pidgin_English_woni_cuɓal_ɗemngal_ngam_fijirde_komedi_nde_tawnoo_ko_nde_hollirta_pinal_Naajeeriya,_nde_waɗata_nde_jokkondirta_e_yimɓe_nokkuure_nde._Pidgin_English_ina_ɓeyda_mbaydiiji_jaleeɗe_pijirlooji_ɗii_rewrude_e_sifaa_mum_hollitoore_e_colourful,_ina_addana_pijirlooji_konnguɗi_hakkilantaagal_e_jaleeɗe._Yanti_heen,_ɗemngal_ngal_ina_waɗi_otooji_ngam_ƴeewtaade_renndo,_ina_teeŋtina_hareeji_yimɓe_aadee_en_hono_Ise_e_Aso,_ina_waɗi_kadi_ko_ina_wona_teskuyaaji_e_dow_doole_laamu_e_sifaa_aadee.[5]Wikipedia: Forged by Bloodhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Forged_by_BloodForged by Blood ko deftere fantasy sukaaɓe mawɓe 2023 nde winndiyanke Naajeeriya biyeteeɗo Ehigbor Okosun winndi nde Harper Voyage yaltini e hitaande 2023. Deftere nde, deftere Okosun adannde e deftere adannde e nder duology peewniraande, nde rewi ko e Dèmi mo nanngi laamɗo laamu Ife ngam heɓde kaaldigal ngam woppitde banndiiko Oluso e tooñannge.Ngeesa Jibinaa ko e jamaanu laamu mbonngu laamɗo mo yiɗaa maagiyaŋkooɓe e waɗooɓe maagiyaŋkooɓe, Dèmi e yumma mum (ɓe ngoni Oluso) ina mbayloo no Aje nii, ina mballa yimɓe e nder sirlu. Yumma Dèmi waraama ɓaawo o selli ɓiɗɗo debbo Aje, o habri ɓe ngam o huli magic Oluso. Dèmi mo jooni woni yatim oo, ina fuɗɗii heɓde warhoore, o naati e suuɗnde kono o huutoriima Lord Ekwenski duuɓi jeenay caggal ɗuum ngam wallude ɗum e nanngude laamɗo oo ngam waɗde nanondiral e laamɗo oo—ngam heɓde Lord Ekwenski e nder diiso ngoo kadi o woppa maccungaagu Oluso en.https://ff.wikipedia.org/wiki/Forged_by_Blood#Ngeesa_Jibinaa_ko_e_jamaanu_laamu_mbonngu_laamɗo_mo_yiɗaa_maagiyaŋkooɓe_e_waɗooɓe_maagiyaŋkooɓe,_Dèmi_e_yumma_mum_(ɓe_ngoni_Oluso)_ina_mbayloo_no_Aje_nii,_ina_mballa_yimɓe_e_nder_sirlu._Yumma_Dèmi_waraama_ɓaawo_o_selli_ɓiɗɗo_debbo_Aje,_o_habri_ɓe_ngam_o_huli_magic_Oluso._Dèmi_mo_jooni_woni_yatim_oo,_ina_fuɗɗii_heɓde_warhoore,_o_naati_e_suuɗnde_kono_o_huutoriima_Lord_Ekwenski_duuɓi_jeenay_caggal_ɗuum_ngam_wallude_ɗum_e_nanngude_laamɗo_oo_ngam_waɗde_nanondiral_e_laamɗo_oo—ngam_heɓde_Lord_Ekwenski_e_nder_diiso_ngoo_kadi_o_woppa_maccungaagu_Oluso_en.Jikkuuji Dèmi — ko jikku mawɗo Yunus — laamɗo laamu Colin — Sehil Dèmi ɓurɗo moƴƴude Lord Ekwenski — politikyanke jiɗɗo naatde e diiso laamɗo Edingard — laamɗo oo Baɗte e daartol bayyinaangohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Forged_by_Blood#Jikkuuji_Dèmi_—_ko_jikku_mawɗo_Yunus_—_laamɗo_laamu_Colin_—_Sehil_Dèmi_ɓurɗo_moƴƴude_Lord_Ekwenski_—_politikyanke_jiɗɗo_naatde_e_diiso_laamɗo_Edingard_—_laamɗo_oo_Baɗte_e_daartol_bayyinaangoJaɓɓugo Nde heɓi ƴeewndo hoodere e nder yontere bayyinoowo. e Doggol defte. Publishers Weekly yetti "Okosun's elaborate worldbuilding ina laaɓti no feewi kadi ina moƴƴi" ina teskaa "[t] he batte mum ko huunde maantiniinde e hesɗitinde kelle asliije ɗe maa accu janngooɓe ɓee ina ɗaminii deftere ɗiɗmere ndee". Emily Whitmore reviewing at Booklist praised the "world building and political complications" that readers would enjoy. Emily Whitmore ƴeewtotooɗo to Booklist yetti "mahngo aduna e caɗeele politik" ɗe janngooɓe ɓee mbeltotoo.[2] Binndol Leigh Verburg ngam defterdu manti "jaawal jaawngal ngal yiɗɓe Rebecca Ross e Tomi Adeyemi mbeltotoo." ==https://ff.wikipedia.org/wiki/Forged_by_Blood#Jaɓɓugo_Nde_heɓi_ƴeewndo_hoodere_e_nder_yontere_bayyinoowo._e_Doggol_defte._Publishers_Weekly_yetti_"Okosun's_elaborate_worldbuilding_ina_laaɓti_no_feewi_kadi_ina_moƴƴi"_ina_teskaa_"[t]_he_batte_mum_ko_huunde_maantiniinde_e_hesɗitinde_kelle_asliije_ɗe_maa_accu_janngooɓe_ɓee_ina_ɗaminii_deftere_ɗiɗmere_ndee"._Emily_Whitmore_reviewing_at_Booklist_praised_the_"world_building_and_political_complications"_that_readers_would_enjoy._Emily_Whitmore_ƴeewtotooɗo_to_Booklist_yetti_"mahngo_aduna_e_caɗeele_politik"_ɗe_janngooɓe_ɓee_mbeltotoo.[2]_Binndol_Leigh_Verburg_ngam_defterdu_manti_"jaawal_jaawngal_ngal_yiɗɓe_Rebecca_Ross_e_Tomi_Adeyemi_mbeltotoo."_==Wikipedia: Abdulrahman Kuliyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrahman_KuliyaAbdulrahman Kuliya (2 feebariyee 1968 - 21 lewru mee 2021) ko ofisee konu Naajeeriya.[1][2][3] O maayi ko e jolngo laana ndiwoowa konu tawi ina jeyaa heen hooreejo konu (COAS) Lietnaa Seneraal Ibrahim Attahiru e ofiseeji konu goɗɗi 9 wonɓe e golle tiiɗɗe.Wikipedia: Eze Goes to Schoolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eze_Goes_to_SchoolEze Goes to School ko deftere sukaaɓe winndi e hitaande 1963 nde winndiyanke Naajeeriya biyeteeɗo Onuora Nzekwu e winndiyanke Angalteer Michael Crowder winndi. Nde yalti ko e hitaande 1963 e les njiimaandi winndooɓe Afriknaaɓe, nde Heinemann yaltini.Ciimtol plot Eze Goes To School ɓuri teeŋtude ko e Eze Adi, gardiiɗo deftere nde, mo ƴaañii ngam heɓde jaŋde toownde sabu ŋakkeende galle mum. Eze haa jooni waɗii innde sabu hakkille mum. Deftere nde hollitii caɗeele heɓde jaŋde toownde e nder leydi Najeriya e kitaale 90's. Ina jeyaa heen ŋakkeende jaŋde, kulhuli e baasal. Nzekwu e Crowder ina paamnina ɗum hay so tawii ina waɗi ɗum faamde sukaaɓe. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Eze_Goes_to_School#Ciimtol_plot_Eze_Goes_To_School_ɓuri_teeŋtude_ko_e_Eze_Adi,_gardiiɗo_deftere_nde,_mo_ƴaañii_ngam_heɓde_jaŋde_toownde_sabu_ŋakkeende_galle_mum._Eze_haa_jooni_waɗii_innde_sabu_hakkille_mum._Deftere_nde_hollitii_caɗeele_heɓde_jaŋde_toownde_e_nder_leydi_Najeriya_e_kitaale_90's._Ina_jeyaa_heen_ŋakkeende_jaŋde,_kulhuli_e_baasal._Nzekwu_e_Crowder_ina_paamnina_ɗum_hay_so_tawii_ina_waɗi_ɗum_faamde_sukaaɓe._===Jaɓɓugo Deftere nde hawri ko e miijooji moƴƴi. Daily Trust limtii nde e nder defte ɗe kala cukalel foti janngude.[5] Nde ɗon laara nder defte duumotooɗe, ɗe ɗon yewta taariiha Naajeeriya.[6] Ina jeyaa kadi e binndanɗe binndol baɗɗe faayiida e sukaaɓe e kitaale 90's e The Cable Lifestyle.[4] Rudolf Ogoo Okonkwo winndi ngam Sahara Reporters, teskiima wonde deftere nde ina jeyaa e "...geɗe doole gollotooɗe e kala nokku Fuɗnaange Niiseer hannde." ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Eze_Goes_to_School#Jaɓɓugo_Deftere_nde_hawri_ko_e_miijooji_moƴƴi._Daily_Trust_limtii_nde_e_nder_defte_ɗe_kala_cukalel_foti_janngude.[5]_Nde_ɗon_laara_nder_defte_duumotooɗe,_ɗe_ɗon_yewta_taariiha_Naajeeriya.[6]_Ina_jeyaa_kadi_e_binndanɗe_binndol_baɗɗe_faayiida_e_sukaaɓe_e_kitaale_90's_e_The_Cable_Lifestyle.[4]_Rudolf_Ogoo_Okonkwo_winndi_ngam_Sahara_Reporters,_teskiima_wonde_deftere_nde_ina_jeyaa_e_"...geɗe_doole_gollotooɗe_e_kala_nokku_Fuɗnaange_Niiseer_hannde."_===Wikipedia: Zamani Lekwothttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zamani_LekwotZamani Lekwot (jibinaa ko ñalnde 19 lewru juko hitaande 1944) ko seneraal mawɗo konu leydi Naajeeriya, o wonnoo ko guwerneer konu leydi Rivers, leydi Najeriya tuggi lewru juko 1975 haa lewru juko hitaande 1978 e nder laamuuji konu Seneraal Murtala Muhammed e Olusegun Obasanjo.[1]Nguurndam adanɗam Lekwot jibinaa ko e hitaande 1944 e nder jibnaaɓe Atyap to Ashong Ashyui, to diiwaan Fuɗnaange (jooni e nder diiwaan Kaduna to bannge worgo), to leydi Najeriya.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Zamani_Lekwot#Nguurndam_adanɗam_Lekwot_jibinaa_ko_e_hitaande_1944_e_nder_jibnaaɓe_Atyap_to_Ashong_Ashyui,_to_diiwaan_Fuɗnaange_(jooni_e_nder_diiwaan_Kaduna_to_bannge_worgo),_to_leydi_Najeriya.[2]Golle konu Lekwot janngi duɗal konu Naajeeriya mawngal ngam jaŋde mum hakkundeere hade makko naatde e konu ñalnde 11 lewru juko hitaande 1962, o janngi to duɗal jaaɓi haaɗtirde konu leydi Najeriya, Kaduna e duɗal konu leydi Indiya, o heɓi golle makko ñalnde 14 lewru juko hitaande 1966.[3] O woniino komandaajo sosiyetee e nder bataliyoŋ 6 nde o tawtoraa hare nde addani Bonny yani ñalnde 26/27 lewru juko hitaande 1967 e nder wolde hakkunde leyɗeele leydi Najeriya.[4] O woniino Kumanda, 33 Brigade Infanterie, Maiduguri e hitaande 1975 ko adii nde o heɓata laamu konu e nder diiwaan Rivers.[3] E nder golle makko konu, Lekwot wonnoo kadi ko Kumannda Akademi Defansiyoŋ Naajeeriya, Ofisee Jeneraal Kumannda 82 Division Composite, Konu Naajeeriya e Ambasadeer/Komiser Toowɗo to Republiques Senegaal, Moritani, Kap Verde e Gambia.[5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Zamani_Lekwot#Golle_konu_Lekwot_janngi_duɗal_konu_Naajeeriya_mawngal_ngam_jaŋde_mum_hakkundeere_hade_makko_naatde_e_konu_ñalnde_11_lewru_juko_hitaande_1962,_o_janngi_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_konu_leydi_Najeriya,_Kaduna_e_duɗal_konu_leydi_Indiya,_o_heɓi_golle_makko_ñalnde_14_lewru_juko_hitaande_1966.[3]_O_woniino_komandaajo_sosiyetee_e_nder_bataliyoŋ_6_nde_o_tawtoraa_hare_nde_addani_Bonny_yani_ñalnde_26/27_lewru_juko_hitaande_1967_e_nder_wolde_hakkunde_leyɗeele_leydi_Najeriya.[4]_O_woniino_Kumanda,_33_Brigade_Infanterie,_Maiduguri_e_hitaande_1975_ko_adii_nde_o_heɓata_laamu_konu_e_nder_diiwaan_Rivers.[3]_E_nder_golle_makko_konu,_Lekwot_wonnoo_kadi_ko_Kumannda_Akademi_Defansiyoŋ_Naajeeriya,_Ofisee_Jeneraal_Kumannda_82_Division_Composite,_Konu_Naajeeriya_e_Ambasadeer/Komiser_Toowɗo_to_Republiques_Senegaal,_Moritani,_Kap_Verde_e_Gambia.[5]Caggal ɗuum golle Ñalnde 15 lewru mbooy hitaande 1992, fitinaaji puɗɗii hakkunde renndooji juulɓe ɓurɓe heewde e Atyap en, e nder diiwaan Zangon-Kataf, e nder diiwaan Kaduna, sabu njulaagu e hakkeeji jeyi leydi, tawi heen maayɓe heewɓe. Ñaawirde nde laamu Babangida sosi, ñaawii Lekwot e yimɓe 16 woɗɓe warngooji ɗii, ñaawoore ndee ustaama haa laaɓi, ñaawoore ndee ustaama haa wonti ñaawoore juutnde e nder kasoo.[2] Ina wiyee wonde ñaawoore makko ndee ko sabu luural makko e Babangida.[8] O wallittaama e hare makko juutnde ngam waasde Barr warde mo. (Kol.) Yohanna A. Madaki.[9] E lewru Duujal 1995, Lekwot heɓi yaafuya laamu.[10]https://ff.wikipedia.org/wiki/Zamani_Lekwot#Caggal_ɗuum_golle_Ñalnde_15_lewru_mbooy_hitaande_1992,_fitinaaji_puɗɗii_hakkunde_renndooji_juulɓe_ɓurɓe_heewde_e_Atyap_en,_e_nder_diiwaan_Zangon-Kataf,_e_nder_diiwaan_Kaduna,_sabu_njulaagu_e_hakkeeji_jeyi_leydi,_tawi_heen_maayɓe_heewɓe._Ñaawirde_nde_laamu_Babangida_sosi,_ñaawii_Lekwot_e_yimɓe_16_woɗɓe_warngooji_ɗii,_ñaawoore_ndee_ustaama_haa_laaɓi,_ñaawoore_ndee_ustaama_haa_wonti_ñaawoore_juutnde_e_nder_kasoo.[2]_Ina_wiyee_wonde_ñaawoore_makko_ndee_ko_sabu_luural_makko_e_Babangida.[8]_O_wallittaama_e_hare_makko_juutnde_ngam_waasde_Barr_warde_mo._(Kol.)_Yohanna_A._Madaki.[9]_E_lewru_Duujal_1995,_Lekwot_heɓi_yaafuya_laamu.[10]Caggal ɗuum gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zamani_Lekwot#Caggal_ɗuum_golleLaamɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zamani_Lekwot#LaamɗoWikipedia: Double Yokehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Double_YokeDouble Yoke ko deftere winndinde hitaande 1982 nde winndiyanke Najeriyaajo biyeteeɗo Buchi Emecheta winndi. Ko George Braziller yaltini nde to leyɗeele dentuɗe Amerik ñalnde 2 suwee 1982.Ciimtol plot Daartol ngol teeŋtinii nguurndam janngooɓe e jannginooɓe e nder ko ɓuri heewde e duɗe jaaɓi haaɗtirde leydi Najeriya. Deftere nde ko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Calabar. Ete Kamba, suka gorko mo ina ɗaminaa maa won gorko jom doole, hawri e Nko e nder fedde Arit, ɓiɗɗo mawniiko, suka debbo jahroowo e duuɓi 18. E nder laawol maɓɓe fayde galle Nko, Ete dooli hoore mum e dow Nko. Kono, o haɓataa. Ete salii resde Nko, o wiyi o waawaa resde mo wonaa debbo. Haa jooni, Ete Kamba hollitii caɗeele mum e porfeseer Ikot, o naftorii ngonka kaa : Nko ina foti ɗaanaade e porfeseer Ikot ngam heɓde jaŋde mum. Nko jaɓi kono Ete Kamba annditi ɗum, fiyi professeur oo. Nko anndi jooni o woni ko e reedu ɓiɗɗo professeur oo.https://ff.wikipedia.org/wiki/Double_Yoke#Ciimtol_plot_Daartol_ngol_teeŋtinii_nguurndam_janngooɓe_e_jannginooɓe_e_nder_ko_ɓuri_heewde_e_duɗe_jaaɓi_haaɗtirde_leydi_Najeriya._Deftere_nde_ko_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Calabar._Ete_Kamba,_suka_gorko_mo_ina_ɗaminaa_maa_won_gorko_jom_doole,_hawri_e_Nko_e_nder_fedde_Arit,_ɓiɗɗo_mawniiko,_suka_debbo_jahroowo_e_duuɓi_18._E_nder_laawol_maɓɓe_fayde_galle_Nko,_Ete_dooli_hoore_mum_e_dow_Nko._Kono,_o_haɓataa._Ete_salii_resde_Nko,_o_wiyi_o_waawaa_resde_mo_wonaa_debbo._Haa_jooni,_Ete_Kamba_hollitii_caɗeele_mum_e_porfeseer_Ikot,_o_naftorii_ngonka_kaa_:_Nko_ina_foti_ɗaanaade_e_porfeseer_Ikot_ngam_heɓde_jaŋde_mum._Nko_jaɓi_kono_Ete_Kamba_annditi_ɗum,_fiyi_professeur_oo._Nko_anndi_jooni_o_woni_ko_e_reedu_ɓiɗɗo_professeur_oo.Jaɓɓugo D. A. N. Jones winndi e nder jaaynde London Review of Books : "Deftere Buchi Emecheta ndee ko almudɓe mum 1981 to duɗal jaaɓi haaɗtirde Calabar. yaltinde binndanɗe e golle maɓɓe ngam waɗde heen miijo mum e nguurndam maɓɓe e miijooji maɓɓe ... Miss Emecheta ina weltii e dartinde daartol mum pacey e haalande janngoowo oo e laaɓal ko o miijii e jikkuuji makko e nguurndam makko e kuuɓal. waaju nder limngal, ina ja6ee e nder haalooɓe daartol, hono Miss Emecheta." E hitaande 1985, deftere nde ina hiisee wonde ko hesere, nde teskini e nder jaaynde wiyeteende The New York Times.ef> ===https://ff.wikipedia.org/wiki/Double_Yoke#Jaɓɓugo_D._A._N._Jones_winndi_e_nder_jaaynde_London_Review_of_Books_:_"Deftere_Buchi_Emecheta_ndee_ko_almudɓe_mum_1981_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Calabar._yaltinde_binndanɗe_e_golle_maɓɓe_ngam_waɗde_heen_miijo_mum_e_nguurndam_maɓɓe_e_miijooji_maɓɓe_..._Miss_Emecheta_ina_weltii_e_dartinde_daartol_mum_pacey_e_haalande_janngoowo_oo_e_laaɓal_ko_o_miijii_e_jikkuuji_makko_e_nguurndam_makko_e_kuuɓal._waaju_nder_limngal,_ina_ja6ee_e_nder_haalooɓe_daartol,_hono_Miss_Emecheta."_E_hitaande_1985,_deftere_nde_ina_hiisee_wonde_ko_hesere,_nde_teskini_e_nder_jaaynde_wiyeteende_The_New_York_Times.ef>_===Wikipedia: Destination Biafrahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Destination_BiafraDestination Biafra ko deftere nde winndiyanke Naajeeriya biyeteeɗo Buchi Emecheta winndi e hitaande 1982, nde fuɗɗii yaltineede ko to Londres, nde Allison & Busby winndi. Ina sikkaa ko ɗum daartol Emecheta keeriiɗo e wolde Biafra.Ngeesa Debbie Ogedemgbe, ɓiɗɗo jaagorgal laamu leydi Naajeeriya, ƴamoowo jibnaaɓe mum e naatde e konu. Miijooji makko luurondirɗi e darnde makko e nder debbo Naajeeriya e yiɗde makko tawtoreede hare Biafra ina hollita hare nde o woni e sara makko.https://ff.wikipedia.org/wiki/Destination_Biafra#Ngeesa_Debbie_Ogedemgbe,_ɓiɗɗo_jaagorgal_laamu_leydi_Naajeeriya,_ƴamoowo_jibnaaɓe_mum_e_naatde_e_konu._Miijooji_makko_luurondirɗi_e_darnde_makko_e_nder_debbo_Naajeeriya_e_yiɗde_makko_tawtoreede_hare_Biafra_ina_hollita_hare_nde_o_woni_e_sara_makko.Njawdi E ƴeewtaade deftere nde e hitaande 2023, Ijedike Jeboma timminii: "Gila nde Destination Biafra yalti, winndooɓe Naajeeriya heewɓe mbaɗii darnde mum en e binndol konu Biafra. E ɗii duuɓi cakkitiiɗi, ko ɓuri heewde e winndooɓe ɓee mbaɗii ɗum ko e humpito keeriiɗo e konu Biafra." ... ; eɓɓoore mawnde no feewi nde miijooji keewɗi poti ƴeewteede e huutoreede."https://ff.wikipedia.org/wiki/Destination_Biafra#Njawdi_E_ƴeewtaade_deftere_nde_e_hitaande_2023,_Ijedike_Jeboma_timminii:_"Gila_nde_Destination_Biafra_yalti,_winndooɓe_Naajeeriya_heewɓe_mbaɗii_darnde_mum_en_e_binndol_konu_Biafra._E_ɗii_duuɓi_cakkitiiɗi,_ko_ɓuri_heewde_e_winndooɓe_ɓee_mbaɗii_ɗum_ko_e_humpito_keeriiɗo_e_konu_Biafra."_..._;_eɓɓoore_mawnde_no_feewi_nde_miijooji_keewɗi_poti_ƴeewteede_e_huutoreede."Wikipedia: The Death of Vivek Ojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Death_of_Vivek_OjiMaayde Vivek Oji ko deftere 2020 nde winndiyanke Naajeeriya biyeteeɗo Akwaeke Emezi winndi. Nde yaltinaa ko ñalnde 4 lewru bowte hitaande 2020 e defte Riverhead, nde ina haala nguurndam Vivek Oji haa o maayi.Ngeesa Gorko gooto jeyaaɗo to leydi Najeriya ina wiyee Chika ina resi debbo gooto jeyaaɗo to leydi Indiya, ina wiyee Kavita. Ɓe njogii ɓiɗɗo gorko gooto, Vivek Oji, jibinaaɗo ñalnde neene makko Ahunna sankii. Vivek ina jogii maande jibinannde e taƴre mum ina nanndi e mboros e koyngal Ahunna. Ñalnde heen fitina yani e luumo nokku oo, Kavita tawi ɓanndu Vivek ina ɓoornii comci, ina lelni e damal mum; ndeen daartol ngol ina yuurnitoo duuɓi nguurndam e maayde Vivek e nder daartol ngol wonaa lineer. Ruuhu Vivek ina haala sahaa e sahaa fof e daartol ngol.https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Death_of_Vivek_Oji#Ngeesa_Gorko_gooto_jeyaaɗo_to_leydi_Najeriya_ina_wiyee_Chika_ina_resi_debbo_gooto_jeyaaɗo_to_leydi_Indiya,_ina_wiyee_Kavita._Ɓe_njogii_ɓiɗɗo_gorko_gooto,_Vivek_Oji,_jibinaaɗo_ñalnde_neene_makko_Ahunna_sankii._Vivek_ina_jogii_maande_jibinannde_e_taƴre_mum_ina_nanndi_e_mboros_e_koyngal_Ahunna._Ñalnde_heen_fitina_yani_e_luumo_nokku_oo,_Kavita_tawi_ɓanndu_Vivek_ina_ɓoornii_comci,_ina_lelni_e_damal_mum;_ndeen_daartol_ngol_ina_yuurnitoo_duuɓi_nguurndam_e_maayde_Vivek_e_nder_daartol_ngol_wonaa_lineer._Ruuhu_Vivek_ina_haala_sahaa_e_sahaa_fof_e_daartol_ngol.Tiitooɗe Deftere nde ina haala ko fayti e anndinde hoore mum nde jikku eponymous Vivek fotnoo haɓtaade nde o arti e anndinde makko goonga e jinnaaɓe makko e miijaade wonde o foti ko ndimaagu wonde ko o woni koo e ko o yiɗi tawa o woppaani jiiɓru e woɗɓe.Deftere nde'e ɗon lincita miijooji dow ko laarani jommbaajo debbo e lesdi Naajeeriya ngam ɗum kuugal kallungal e ƴamol ngol ɗon mari haaje. Ina haala kadi ko fayti e gaynaako en closeted ɓe kuli yaltude, ɓe ngonaa tawo e arde e ko fayti e jokkondiral maɓɓe. ===https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Death_of_Vivek_Oji#Tiitooɗe_Deftere_nde_ina_haala_ko_fayti_e_anndinde_hoore_mum_nde_jikku_eponymous_Vivek_fotnoo_haɓtaade_nde_o_arti_e_anndinde_makko_goonga_e_jinnaaɓe_makko_e_miijaade_wonde_o_foti_ko_ndimaagu_wonde_ko_o_woni_koo_e_ko_o_yiɗi_tawa_o_woppaani_jiiɓru_e_woɗɓe.Deftere_nde'e_ɗon_lincita_miijooji_dow_ko_laarani_jommbaajo_debbo_e_lesdi_Naajeeriya_ngam_ɗum_kuugal_kallungal_e_ƴamol_ngol_ɗon_mari_haaje._Ina_haala_kadi_ko_fayti_e_gaynaako_en_closeted_ɓe_kuli_yaltude,_ɓe_ngonaa_tawo_e_arde_e_ko_fayti_e_jokkondiral_maɓɓe._===Jaɓɓugo Deftere nde heɓi jaɓɓungal mawngal e nder jaayɗe keewɗe ko wayi no New York Times, Washington Post, NPR, USA Today, ina njetta Emezi e golle mum. Ko ɗum deftere ɓurnde soodde e New York Times. E nder ƴeewndo moƴƴo, Los Angeles Times inniri ɗum "deftere ɓuuɓnde, jogiinde humpitooji keewɗi no kala saga". Jaaynde New York Times Book Review innitiri deftere ndee “[Taariindi] ɓuuɓndi, ɓuuɓndi . . . Puzzle ɓuuɓɗo e ɗemngal belngal, umminoowo naamne jowitiiɗe e mbaydi e nuunɗal ɗe jaabaaka no ɗe njogii nafoore nii.” ===https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Death_of_Vivek_Oji#Jaɓɓugo_Deftere_nde_heɓi_jaɓɓungal_mawngal_e_nder_jaayɗe_keewɗe_ko_wayi_no_New_York_Times,_Washington_Post,_NPR,_USA_Today,_ina_njetta_Emezi_e_golle_mum._Ko_ɗum_deftere_ɓurnde_soodde_e_New_York_Times._E_nder_ƴeewndo_moƴƴo,_Los_Angeles_Times_inniri_ɗum_"deftere_ɓuuɓnde,_jogiinde_humpitooji_keewɗi_no_kala_saga"._Jaaynde_New_York_Times_Book_Review_innitiri_deftere_ndee_“[Taariindi]_ɓuuɓndi,_ɓuuɓndi_._._._Puzzle_ɓuuɓɗo_e_ɗemngal_belngal,_umminoowo_naamne_jowitiiɗe_e_mbaydi_e_nuunɗal_ɗe_jaabaaka_no_ɗe_njogii_nafoore_nii.”_===Wikipedia: Chronicles from the Land of the Happiest People on Earthhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chronicles_from_the_Land_of_the_Happiest_People_on_EarthChronicles diga lesdi yimɓe ɓurduɓe welnde dow lesdi ko deftere 2021 nde winndiyanke Naajeeriya binndol Wole Soyinka. Nde yaltini ko ñalnde 28 suwee 2021 e fedde wiyeteende Bookcraft Africa.Wikipedia: Children of Virtue and Vengeancehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Children_of_Virtue_and_VengeanceƁiɓɓe moƴƴere e njurum ko deftere sukaaɓe mawɓe 2019 nde winndiyanke Ameriknaajo Naajeeriya biyeteeɗo Tomi Adeyemi. Ko ɗum woni jokkondire Ɓiɓɓe ƴiiƴam e ƴiye e deftere ɗiɗmere e nder deftere Legacy of the Orisha.Yahde yeeso Tomi Adeyemi hollitii wonde winndude deftere nde ɓuri saɗtude e winndude deftere nde sabu pellital mum ngam ƴellitde miijooji deftere ndee e tiiɗnaare ummoraade e yiɗɓe nde e bayyinooɓe nde ngam yettaade lajal ngal ɓe ndokki ngam yaltineede.[4][5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Children_of_Virtue_and_Vengeance#Yahde_yeeso_Tomi_Adeyemi_hollitii_wonde_winndude_deftere_nde_ɓuri_saɗtude_e_winndude_deftere_nde_sabu_pellital_mum_ngam_ƴellitde_miijooji_deftere_ndee_e_tiiɗnaare_ummoraade_e_yiɗɓe_nde_e_bayyinooɓe_nde_ngam_yettaade_lajal_ngal_ɓe_ndokki_ngam_yaltineede.[4][5]Ngeesa Caggal nde o wirnaa baaba makko, Zélie, Tzain, Amari ina foti hawrude e laamɗo debbo biyeteeɗo Nehanda, ƴettuɗo laamu Lagos. Ɓe poti ko dartinde laamɗo debbo oo e konu mum, jogiiɓe baawɗe maagiyaŋkooje ɗe mbaawaa jogaade, tawa ina ndaranii ɗaɓɓaande Amari e jappeere laamu ngam addude jam juutɗo e leydi Orisha.https://ff.wikipedia.org/wiki/Children_of_Virtue_and_Vengeance#Ngeesa_Caggal_nde_o_wirnaa_baaba_makko,_Zélie,_Tzain,_Amari_ina_foti_hawrude_e_laamɗo_debbo_biyeteeɗo_Nehanda,_ƴettuɗo_laamu_Lagos._Ɓe_poti_ko_dartinde_laamɗo_debbo_oo_e_konu_mum,_jogiiɓe_baawɗe_maagiyaŋkooje_ɗe_mbaawaa_jogaade,_tawa_ina_ndaranii_ɗaɓɓaande_Amari_e_jappeere_laamu_ngam_addude_jam_juutɗo_e_leydi_Orisha.Jaɓɓugo Deftere nde yotti limngal 1 nder New York Best Seller ngam defte sukaaɓe mawɓe hardcover[7] nden heɓi jaɓɓaago booɗɗum bana deftere arandeere.[8][9][10]https://ff.wikipedia.org/wiki/Children_of_Virtue_and_Vengeance#Jaɓɓugo_Deftere_nde_yotti_limngal_1_nder_New_York_Best_Seller_ngam_defte_sukaaɓe_mawɓe_hardcover[7]_nden_heɓi_jaɓɓaago_booɗɗum_bana_deftere_arandeere.[8][9][10]Wikipedia: Chike and the Riverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chike_and_the_RiverChike e maayo ko tinndol sukaaɓe, winndannde Chinua Achebe. Nde fuɗɗii yaltude ko e Afrik worgo e hitaande 1966 to duɗal jaaɓi haaɗtirde Cambridge Press,[1] e nate Prue Theobalds, nde woni ko adii e nder daartol sukaaɓe heewɓe ɗi Achebe winndata.Ngeesa Ko daartol suka gorko Naajeeriya biyeteeɗo Chike, ummiiɗo wuro mum, Umuofia, ngam yahde jooɗoyde to kaaw mum to wuro mawngo wiyeteengo Onitsha. Omo jogii sehilaaɓe heewɓe ɓe mbaɗti mo weltaade nde o hawri e makko kadi ko kanko tan woni cukalel ngel wuuri e taƴde maayo.[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Chike_and_the_River#Ngeesa_Ko_daartol_suka_gorko_Naajeeriya_biyeteeɗo_Chike,_ummiiɗo_wuro_mum,_Umuofia,_ngam_yahde_jooɗoyde_to_kaaw_mum_to_wuro_mawngo_wiyeteengo_Onitsha._Omo_jogii_sehilaaɓe_heewɓe_ɓe_mbaɗti_mo_weltaade_nde_o_hawri_e_makko_kadi_ko_kanko_tan_woni_cukalel_ngel_wuuri_e_taƴde_maayo.[4]Ƴeewte E ƴeewtaade deftere nde e hitaande 2011, jaaynde New York Journal of Books wiyi : « E nder Chike e maayo, sukaaɓe janngooɓe ina keɓa ƴeewndo laaɓtungo e nguurndam Afrik, ina njannga ko fayti e maayo Niiseer, ina njokkondiri e Chike no o woniri banndiraawo maɓɓe nii ». Jaaynde binndol Mr. Achebe ko mbaawka makko waɗde janngooɓe ina nanndi e sprite mo anndi huunde fof e dow koyngal Chike: e nder yahdu e anndude kala ko o anndi e ko o yi’ata."[5][6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Chike_and_the_River#Ƴeewte_E_ƴeewtaade_deftere_nde_e_hitaande_2011,_jaaynde_New_York_Journal_of_Books_wiyi_:_«_E_nder_Chike_e_maayo,_sukaaɓe_janngooɓe_ina_keɓa_ƴeewndo_laaɓtungo_e_nguurndam_Afrik,_ina_njannga_ko_fayti_e_maayo_Niiseer,_ina_njokkondiri_e_Chike_no_o_woniri_banndiraawo_maɓɓe_nii_»._Jaaynde_binndol_Mr._Achebe_ko_mbaawka_makko_waɗde_janngooɓe_ina_nanndi_e_sprite_mo_anndi_huunde_fof_e_dow_koyngal_Chike:_e_nder_yahdu_e_anndude_kala_ko_o_anndi_e_ko_o_yi’ata."[5][6]Wikipedia: The Bride Pricehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Bride_PriceMaccuɗo debboƁawo The Bride Price woni deftere adannde nde Emecheta winndi, kono mbaydi mum asliiji majjii nde gorko makko werlii binndol ngol e dow yiite – ko ɗum huunde halkaare holliri wonde ko ɗum huɗo cakkitiingo e nder dewgal bonngal ngal o woppi caggal ɗuum.[2] Caggal ɗuum o winnditi deftere nde, nde yaltinaa to Londres e hitaande 1976 e juuɗe Allison & Busby, caggal nde sosiyetee oo yaltini deftere Second Class Citizen (1974).[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Bride_Price#Ɓawo_The_Bride_Price_woni_deftere_adannde_nde_Emecheta_winndi,_kono_mbaydi_mum_asliiji_majjii_nde_gorko_makko_werlii_binndol_ngol_e_dow_yiite_–_ko_ɗum_huunde_halkaare_holliri_wonde_ko_ɗum_huɗo_cakkitiingo_e_nder_dewgal_bonngal_ngal_o_woppi_caggal_ɗuum.[2]_Caggal_ɗuum_o_winnditi_deftere_nde,_nde_yaltinaa_to_Londres_e_hitaande_1976_e_juuɗe_Allison_&_Busby,_caggal_nde_sosiyetee_oo_yaltini_deftere_Second_Class_Citizen_(1974).[3]Ciimtol plot To wuro Lagos, Ibo Aku-nna e miñi mum, Nna-nndo, mbeltiima e baaba mum Ezekiel, o wiyi ina yaha to safrirde ko waktuuji seeɗa – yumma maɓɓe, Ma Blackie, ina arti e galle mum to Ibuza , waɗde golle jibinannde. Ina laaɓi wonde o ɓuri rafi ko o acci ɓiɓɓe makko ngannda, o maayi ko yontereeji tati caggal ɗuum. Ɓe njogii ko ñalnde heen ko adii nde Ma Blackie ina ara; o hooti ɓe haa Ibuza bee maako, bana o laati jooni debbo miñiiko Ezekiel.https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Bride_Price#Ciimtol_plot_To_wuro_Lagos,_Ibo_Aku-nna_e_miñi_mum,_Nna-nndo,_mbeltiima_e_baaba_mum_Ezekiel,_o_wiyi_ina_yaha_to_safrirde_ko_waktuuji_seeɗa_–_yumma_maɓɓe,_Ma_Blackie,_ina_arti_e_galle_mum_to_Ibuza_,_waɗde_golle_jibinannde._Ina_laaɓi_wonde_o_ɓuri_rafi_ko_o_acci_ɓiɓɓe_makko_ngannda,_o_maayi_ko_yontereeji_tati_caggal_ɗuum._Ɓe_njogii_ko_ñalnde_heen_ko_adii_nde_Ma_Blackie_ina_ara;_o_hooti_ɓe_haa_Ibuza_bee_maako,_bana_o_laati_jooni_debbo_miñiiko_Ezekiel.Wikipedia: Bitter (novel)https://ff.wikipedia.org/wiki/Bitter_(novel)wakkati sabu "ko ɓuri heewde e mum ko ɓaleeɓe e ɓeydagol seppooji ngam haɓaade aduna mo alaa nuunɗal."[4] Berglind teskiima kadi no nde etotoo haɓaade haala huutoraade fitinaaji ko "feere ngam ustude doole laamu ɓooyɗe" e no binnduɗo oo waɗaani rokkude jaabawol naamne jowitiiɗe heen kono e oon sahaa ina ɗaminii umminde "yeewtere miijotoonde.Wikipedia: Beasts of No Nationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beasts_of_No_NationDaabaaji ɗi ngalaa leñol ko deftere nde winndiyanke Naajeeriyaajo-Ameriknaajo biyeteeɗo Uzodinma Iweala winndi e hitaande 2005,[1][2] nde ƴetti tiitoonde mum ko e albom Fela Kuti mo hitaande 1989, mo innde mum nanndi.[3] Deftere nde heɓi njeenaari Art Seidenbaum e hitaande 2005 ngam fijirde adannde[4] e njeenaari Barnes & Noble ngam yiytude winndooɓe kesi mawɓe.Ciimtol plot Deftere nde ko haala suka gorko jeyaaɗo to Afrik hirnaange ina wiyee Agu, mo doole mum ngoni cukalel soldateeɓe. Nde hare ari e wuro tokooso ɓesngu makko, yumma Agu e miñi mum debbo ina mbaawi yaltude e jam ONU, kono Agu yamiraama yo o jokku caggal, o haɓa e baaba makko e worɓe wuro ngo woɗɓe. So soldateeɓe njanii e wuro worɓe ɓee ina nganndi so ɓe cuuɗiima walla ɓe cuuɗiima ɓe mbaraama. Ɓe ndarni njillu kono Agu doggi e yiɗde baaba mum. Baaba makko ina fiyee haa o wara.https://ff.wikipedia.org/wiki/Beasts_of_No_Nation#Ciimtol_plot_Deftere_nde_ko_haala_suka_gorko_jeyaaɗo_to_Afrik_hirnaange_ina_wiyee_Agu,_mo_doole_mum_ngoni_cukalel_soldateeɓe._Nde_hare_ari_e_wuro_tokooso_ɓesngu_makko,_yumma_Agu_e_miñi_mum_debbo_ina_mbaawi_yaltude_e_jam_ONU,_kono_Agu_yamiraama_yo_o_jokku_caggal,_o_haɓa_e_baaba_makko_e_worɓe_wuro_ngo_woɗɓe._So_soldateeɓe_njanii_e_wuro_worɓe_ɓee_ina_nganndi_so_ɓe_cuuɗiima_walla_ɓe_cuuɗiima_ɓe_mbaraama._Ɓe_ndarni_njillu_kono_Agu_doggi_e_yiɗde_baaba_mum._Baaba_makko_ina_fiyee_haa_o_wara.Wikipedia: Beasts Made of Nighthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beasts_Made_of_NightDaabaaji baɗaaɗi jamma ko deftere sukaaɓe mawɓe winndi e hitaande 2017, nde winndiyanke Naajeeriya-Ameriknaajo biyeteeɗo Tochi Onyebuchi winndi.[1] Ko deftere adannde e nder duology set e nder aduna magic mo Naajeeriya ilni.Jaɓɓugo Beast Made of Night heɓi njeenaaje moƴƴe ngam mahngo aduna e tiitooɗe mum. Rewindaade ummoraade e NPR yettii deftere nde ko fuɗɗoode sagata mawɗo.[3] E nder ƴeewndo hoodere, Kirkus yetti ɗum no daartol "yaɓɓotoo ko ɓuri boom-bang, diineeji mettuɗi e fannuuji keewɗi—e, e nder golle ɗee, ina sosa, ko ina wona griotlike, paean to legendaire ɓaleejo ummotooɗo".[4] Time annditi deftere nde'e nder 100 defte Fantasy ɓurɗe wooɗugo nder wakkati fuu, nden ɗon yetta Onyebuchi dow tagoore maako e mahdi duuniyaaru.[5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Beasts_Made_of_Night#Jaɓɓugo_Beast_Made_of_Night_heɓi_njeenaaje_moƴƴe_ngam_mahngo_aduna_e_tiitooɗe_mum._Rewindaade_ummoraade_e_NPR_yettii_deftere_nde_ko_fuɗɗoode_sagata_mawɗo.[3]_E_nder_ƴeewndo_hoodere,_Kirkus_yetti_ɗum_no_daartol_"yaɓɓotoo_ko_ɓuri_boom-bang,_diineeji_mettuɗi_e_fannuuji_keewɗi—e,_e_nder_golle_ɗee,_ina_sosa,_ko_ina_wona_griotlike,_paean_to_legendaire_ɓaleejo_ummotooɗo".[4]_Time_annditi_deftere_nde'e_nder_100_defte_Fantasy_ɓurɗe_wooɗugo_nder_wakkati_fuu,_nden_ɗon_yetta_Onyebuchi_dow_tagoore_maako_e_mahdi_duuniyaaru.[5]Caahu Njeenaari Nommo 2018 ngam deftere fijirde ɓurnde moƴƴude, heɓi[6] Jokkondire Ko Razorbill yaltini e hitaande 2018, ko wiyetee “Crown of Thunder”.[7]https://ff.wikipedia.org/wiki/Beasts_Made_of_Night#Caahu_Njeenaari_Nommo_2018_ngam_deftere_fijirde_ɓurnde_moƴƴude,_heɓi[6]_Jokkondire_Ko_Razorbill_yaltini_e_hitaande_2018,_ko_wiyetee_“Crown_of_Thunder”.[7]Wikipedia: Anthills of the Savannahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthills_of_the_SavannahAnthiles of the Savannah ko deftere nde winndiyanke Naajeeriya biyeteeɗo Chinua Achebe winndi e hitaande 1987. Ko ɗum deftere makko joyaɓere, nde o yaltini e nder leydi Angalteer duuɓi 21 caggal nde Achebe winndi (A Man of the People e hitaande 1966), o wiyaa ko nde "wuurtini innde makko e nder leydi Angalteer".Ngeesa Feere ndee ina tuugnii e njiimaandi politik e nder leydi Afrik hirnaange miijanteendi, hono Kangan, ɗo ofisee gooto jannginaaɗo to Sandhurst, ganndiraaɗo Sam tan, ganndiraaɗo « His Excellency », ƴetti laamu caggal kuudetaa militeer. Achebe ina siftina ngonka politik e nder humpitooji sehilaaɓe tato : Chris Oriko, komisariyaajo laamu nguu ngam humpitaade ; Beatrice Okoh, golloowo to ministeer kaalis, kadi ko giɗo Chris ; e Ikem Osodi, gardiiɗo jaaynde, ñiŋoowo laamu nguu. Jikkuuji goɗɗi ina njeyaa heen Elewa, giɗo Ikem, e Major "Samsonite" Ossai, mawɗo konu ganndiraaɗo jolnude juuɗe e jolngo Samsonite. Tensions ina ɓeydoo e nder deftere ndee fof, haa arti noon e warngo Ikem e laamu nguu, e dogde e maayde Sam, haa arti noon e warngo Chris. Deftere nde joofi ko e kewu innde mo wonaa aada ngam ɓiɗɗo Elewa e Ikem debbo lewru, mo Beatrice yuɓɓini.https://ff.wikipedia.org/wiki/Anthills_of_the_Savannah#Ngeesa_Feere_ndee_ina_tuugnii_e_njiimaandi_politik_e_nder_leydi_Afrik_hirnaange_miijanteendi,_hono_Kangan,_ɗo_ofisee_gooto_jannginaaɗo_to_Sandhurst,_ganndiraaɗo_Sam_tan,_ganndiraaɗo_«_His_Excellency_»,_ƴetti_laamu_caggal_kuudetaa_militeer._Achebe_ina_siftina_ngonka_politik_e_nder_humpitooji_sehilaaɓe_tato_:_Chris_Oriko,_komisariyaajo_laamu_nguu_ngam_humpitaade_;_Beatrice_Okoh,_golloowo_to_ministeer_kaalis,_kadi_ko_giɗo_Chris_;_e_Ikem_Osodi,_gardiiɗo_jaaynde,_ñiŋoowo_laamu_nguu._Jikkuuji_goɗɗi_ina_njeyaa_heen_Elewa,_giɗo_Ikem,_e_Major_"Samsonite"_Ossai,_mawɗo_konu_ganndiraaɗo_jolnude_juuɗe_e_jolngo_Samsonite._Tensions_ina_ɓeydoo_e_nder_deftere_ndee_fof,_haa_arti_noon_e_warngo_Ikem_e_laamu_nguu,_e_dogde_e_maayde_Sam,_haa_arti_noon_e_warngo_Chris._Deftere_nde_joofi_ko_e_kewu_innde_mo_wonaa_aada_ngam_ɓiɗɗo_Elewa_e_Ikem_debbo_lewru,_mo_Beatrice_yuɓɓini.Jaɓɓugo Deftere nde jaɓɓaama no feewi e ƴeewooɓe. Charles Johnson, winnduɗo e jaaynde wiyeteende Washington Post, yetti deftere nde kono o tuumi Achebe sabu waasde timminde jikkuuji makko.[3] Nadine Gordimer yetti deftere nde e ñemmbude, haa teeŋti noon so tawii nde renndini ko e nate kulɓiniiɗe.[4] Ben Okri siftini ɗum e nder jaaynde wiyeteende The Observer ko "deftere Achebe ɓurnde saɗtude e ɓurnde hakkille haa hannde".[5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Anthills_of_the_Savannah#Jaɓɓugo_Deftere_nde_jaɓɓaama_no_feewi_e_ƴeewooɓe._Charles_Johnson,_winnduɗo_e_jaaynde_wiyeteende_Washington_Post,_yetti_deftere_nde_kono_o_tuumi_Achebe_sabu_waasde_timminde_jikkuuji_makko.[3]_Nadine_Gordimer_yetti_deftere_nde_e_ñemmbude,_haa_teeŋti_noon_so_tawii_nde_renndini_ko_e_nate_kulɓiniiɗe.[4]_Ben_Okri_siftini_ɗum_e_nder_jaaynde_wiyeteende_The_Observer_ko_"deftere_Achebe_ɓurnde_saɗtude_e_ɓurnde_hakkille_haa_hannde".[5]Wikipedia: Sons of the Caliphatehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sons_of_the_CaliphateƁiɓɓe Kaliifa ko filmo teleeji politik Naajeeriya mo Dimbo Atiya waɗi, mo Kenneth Gyang ardii, mo Mo Abudu mo Ebonylife TV waɗi.[2] Nde fuɗɗii yaltude ko e Ebonylife TV fotde duuɓi ɗiɗi tuggi 13 oktoobar 2016 haa 6 feebariyee 2018.Nokku Kaliifa maiyaki, nuhu bula, e dikko loko ko sehilaaɓe. Nuhu Bula, Dikko Loko nanngaama e giɗli triangle e Binta Kutigi belɗo mo alaa ko woni e mum so wonaa ƴattaade ɓe ngam warde baaba mum nde o woni suka debbo tokooso. Feere siyaasaaku nden fuɗɗi wakkati Kalifah Maiyaki, mo laati laamiiɗo e ɓiy emir Kowa, anndini anniya maako ngam ƴamɗe lesdi Kowa, baaba maako e diiwal emirate ɗon ƴama ngam haɗugo Khalifah ronooɓe nastugo siyaasaaku. Yumma makko ina tiiɗtina peeje mum ngam waɗde mo ƴaañorgal e woote ngam ɓiyiiko hamza mo woni kala ina jogori arde e jappeere laamu. Alhaji Sani Bula, Miliyaaroowo oo yiɗi werlaade ɓiyiiko Nuhu e nder mix ngam daliilu mum selfish ngam haɓaade guwerneer leydi Kowa, nde tawnoo Alhaji Loko baaba mum politik ina jokkondiri e mbaydi politik mum.[8]Cast e jikku Arandere Yakubu Muhammed no Dikko Loko, ɓiy Alhaji Loko baaba mum politik, ko suka renndo jogiiɗo fijirde toownde e giɗo Binta Kutugi.[9] Paul Sambo no Khalifa Maiyaki, Emir ɓiy Kowa, luurdi no gorko e giɗo Lottie sabu debbo makko ko dewgal yuɓɓinaangal, o meeɗaa suɓaade ɗum, o rokkaama mo sabu iwdi makko ko laamɗo. Khalifa ɗon ƴama guwerneer lesdi Kowa nden o ɗon fooɗa mo ngam o ɗon ƴama jappeere laamu. Mofe Duncan no Nuhu Bula, ɓiy Sani Bula, ko o suka alɗuɗo mo o jibini caggal leydi, Nuhu wonnoo ko sahaa e doole ngam woppude darnde makko e golle ngam o hisna laamu galle makko ko ɗum addanta mo jokkere enɗam hakkunde makko e baaba makko no ko noon kadi sehilaaɓe makko.[10] Rahama Sadau ko Binta Kutugi, ɓiɗɗo demoowo miskiino biyeteeɗo Kutugi, mo ɓiɓɓe kalifaandi tato alɗuɓe e jogiiɓe hakkeeji mbari. Binta Kutugi mawni ko e anniya yoɓde maayde baaba mum. O woni ko e jokkondirde e Nuhu, Dikko e Khalifa.[11] Yvonne Hays no Lottie, o mistress mo keɓata yiɗde neɗɗo bonɗo mo woni laamɗo e gorko ɓiɗɗo debbo Galadima. Patrick Doyle ko Alhaji Loko, baaba politik, mo mbayli kala ko woni e Kowa e laawol mum, e Dikko.[12] Sani Mu’azu bana R.H Maiyaki, amir lesdi Kowa, baaba Khalifa Maiyaki mo ɗon ƴama laamu lesdi Kowa. Edward Fom ko Sani Bula, jom njulaagu, Miliyaaroowo jiɗɗo werlaade ɓiyiiko Nuhu e nder mix ngam daliilu mum ƴoƴɗo Ko ruttotoo Victor Decker ko Galadima, Galadima mo diiso Emiraaji Kowa e baaba mum Ziha Magaji mijinyawa hono waziri, waziri diiso emiraaji kowa. Rabiu Rikadawa woni hooreejo lannda Nita Byack George woni Ziha, debbo laamɗo e ɓiɗɗo debbo Galadima Maryam booth ko Kulu Adunni ade ko marina Episodeeji Episodeeji Series Ko adii fof Adii yaltude Reso cakkitiiɗo yaltude 1 13 13 oktoobar 2016 17 mee 2017 Tele Nguurndam Ebonyi Netfilix 2 22 27 suwee 2017 16 mee 2018 Jokkondire Ko adii fof, konu: tikkere e njurum yalti ko ñalnde 28 lewru Duujal hitaande 2023, ko e Netflix tan.[13]https://ff.wikipedia.org/wiki/Sons_of_the_Caliphate#Nokku_Kaliifa_maiyaki,_nuhu_bula,_e_dikko_loko_ko_sehilaaɓe._Nuhu_Bula,_Dikko_Loko_nanngaama_e_giɗli_triangle_e_Binta_Kutigi_belɗo_mo_alaa_ko_woni_e_mum_so_wonaa_ƴattaade_ɓe_ngam_warde_baaba_mum_nde_o_woni_suka_debbo_tokooso._Feere_siyaasaaku_nden_fuɗɗi_wakkati_Kalifah_Maiyaki,_mo_laati_laamiiɗo_e_ɓiy_emir_Kowa,_anndini_anniya_maako_ngam_ƴamɗe_lesdi_Kowa,_baaba_maako_e_diiwal_emirate_ɗon_ƴama_ngam_haɗugo_Khalifah_ronooɓe_nastugo_siyaasaaku._Yumma_makko_ina_tiiɗtina_peeje_mum_ngam_waɗde_mo_ƴaañorgal_e_woote_ngam_ɓiyiiko_hamza_mo_woni_kala_ina_jogori_arde_e_jappeere_laamu._Alhaji_Sani_Bula,_Miliyaaroowo_oo_yiɗi_werlaade_ɓiyiiko_Nuhu_e_nder_mix_ngam_daliilu_mum_selfish_ngam_haɓaade_guwerneer_leydi_Kowa,_nde_tawnoo_Alhaji_Loko_baaba_mum_politik_ina_jokkondiri_e_mbaydi_politik_mum.[8]Cast_e_jikku_Arandere_Yakubu_Muhammed_no_Dikko_Loko,_ɓiy_Alhaji_Loko_baaba_mum_politik,_ko_suka_renndo_jogiiɗo_fijirde_toownde_e_giɗo_Binta_Kutugi.[9]_Paul_Wikipedia: Shanty Town (TV series)https://ff.wikipedia.org/wiki/Shanty_Town_(TV_series)Shanty Town ko teleeji Naajeeriya ɗi Xavier Ighorodje e Chichi Nworah mbaɗi, ɗi Chinenye Nworah peewni,[1] filmo oo ina waɗi pecce jeegom, yaltinaama e Netflix ñalnde 20 lewru Yarkomaa 2023.[2] Hoodere filmo oo ko Chidi Mokeme, Ini Edo, Richard Mofe-Damijo, Nse Ikpe-Etim, Sola Sobowale, Nancy Isime, Shaffy Bello, Ali Nuhu e woɗɓe heewɓe.Sinopsis Shanty Town tokki daartol ardiiɗo mo yurmeende mum alaa, ina wiyee Scar (Chidi Mokeme) jogiiɗo golle dirtuɗe keewɗe, mo yimɓe fof njiyri ɗum ko laamɗo wuro Shanty. Won e hustlers Lagos ɓe Scar e wondiiɓe mum nanngi, jooni ɓe pellitii hawrude e waɗde hare e makko caggal nde ɓe nganndi wonde nanngaaɓe ɓe Scar fotnoo yoɓde ɓee, ina ŋakki e woodde sahaa kala.[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Shanty_Town_(TV_series)#Sinopsis_Shanty_Town_tokki_daartol_ardiiɗo_mo_yurmeende_mum_alaa,_ina_wiyee_Scar_(Chidi_Mokeme)_jogiiɗo_golle_dirtuɗe_keewɗe,_mo_yimɓe_fof_njiyri_ɗum_ko_laamɗo_wuro_Shanty._Won_e_hustlers_Lagos_ɓe_Scar_e_wondiiɓe_mum_nanngi,_jooni_ɓe_pellitii_hawrude_e_waɗde_hare_e_makko_caggal_nde_ɓe_nganndi_wonde_nanngaaɓe_ɓe_Scar_fotnoo_yoɓde_ɓee,_ina_ŋakki_e_woodde_sahaa_kala.[4]Sakinugo Chidi Mokeme bi Scar Ini edo hono inem e idong Richard Mofe-Damijo woni hooreejo Fernandez Sola sobowale ko mummy tornado Nse Ikpe-Etim ko Ene Zubby Mikael ko Kolorado Nancy isime ko shalewa Shaffy Bello ko Dame Dabola Yurmeende Eke ko Jackie Ali Nuhu ko hiisa Uche jombo woni detektor Janiis [3] [6]Episodeeji No. Tiitoonde Ardiiɗo Binndi e Ñalngu yaltugol asliwol 1 "Episode 1" Dimeji Ajibola Xavier Ighorodje 20 janvier 2023 Jooni noon, debbo biyeteeɗo Jackie (Mercy Eke) dañii ko ina addana mo heɓde ndimaagu mum e wuro wiyeteengo Shanty, wuro ngo Scar (Chidi Mokeme), laamɗo dorog e pimp ardii. E nder ɗuum, Ene (Nse Etim-Ikpe) ina ƴetta gonnooɗo sehil mum e kasoo. 2 "Episode 2" Dimeji Ajibola Xavier Ighorodje 20 janvier 2023 Inem (Ini Edo), gonnooɗo sehil mum e tergal e wuro Shanty, heɓi ndimaagu mum e kasoo, o arti e wuro Shanty nde Jackie woni e waɗde dogdu mum. No Jackie waɗirta dogdu mum e Shanty Town, Scar taƴi mo laabi ɗiɗi, wari mo. 3 "Episode 3" Dimeji Ajibola Xavier Ighorodje 20 janvier 2023 Scar ina tawi hoore mum ina nanngi hakkunde dente ɗiɗi politik doole, mawɗo Fernandez (Richard Mofe-Damijo) e Dame (Shaffy Bello). E ooɗoo sahaa, Fernandez e Dame ina njiɗi Scar waɗde huunde ngam kamɓe ɗiɗo fof ɓe mballa paandaale maɓɓe politik. 4 "Episode 4" Dimeji Ajibola Xavier Ighorodje 20 janvier 2023 Inem yahi golloyaade to club, ko metti e makko, o nanngi gite koɗo kulɓiniiɗo, hono Chief Fernandez, ƴattoowo mo. Scar ƴami Shalewa (Nancy Isime) ngam o ɓadtoo ɓiɗɗo hooreejo leydi ndii, hono Femi Fernandez, ngam wallude ɗum e laaɓtinde ñamaande mum e heɓde ndimaagu mum e wuro Shanty. 5 "Episode 5" Dimeji Ajibola Xavier Ighorodje 20 janvier 2023 Shalewa fuɗɗii waɗde yahrude yeeso e golle ɗe Scar rokki mo no Femi naamniri mo e ñalngu, kono ina laaɓi wonde Inem wonaa Inem tigi rigi sabu ko kanko woni miñiiko debbo biyeteeɗo Inem mo neldaa ko e undercover agent ngam reende rewɓe Shanty Town majjuɓe. 6 "Episode 6" Dimeji Ajibola Xavier Ighorodje 20 janvier 2023 Inem's twin mo woni e waɗde ko Inem fotndi e Ene ko fayti e majjugol Jackie e rewɓe ɓee sort ngam yahde caggal Scar e dañde ndimaagu e Shanty Town. Njeenaaje e noddaali Hitaande njeenaari Categori keɓoowo njeñtudi Ref 2023 Afrik Magic Suɓngo Yiyooɓe Njeenaari ɓurndi moƴƴude e nder dingiral, filmo walla teleeji Nse Ikpe-Etim suɓaama [7][8][9][10] Ini Edo Toɗɗaama Chidi Mokeme Toɗɗaama Olalekan Isiaka, gardiiɗo naalankaagal ɓurɗo moƴƴude, suɓaama Bunmi Fashina, laamu Tiannah & sirruuji lewru abriil cuɓaama Walter Odhiambo, ɓurɗo moƴƴude e ƴellitde annoore, suɓaama Kolade kayode morakinyo, kolade kayode morakinyo, toɗɗaaɗo Ko ɓuri moƴƴude e ko Jaysynths e Hotkid cuɓii Best Make up Maryam Ndukwe & Hakeem Effects Onilogbo Won Jonathan Kovel ɓurɗo moƴƴude e sinemaaji cuɓaama Gardiiɗo ɓurɗo moƴƴude Dimeji Ajibola toɗɗaamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shanty_Town_(TV_series)#Sakinugo_Chidi_Mokeme_bi_Scar_Ini_edo_hono_inem_e_idong_Richard_Mofe-Damijo_woni_hooreejo_Fernandez_Sola_sobowale_ko_mummy_tornado_Nse_Ikpe-Etim_ko_Ene_Zubby_Mikael_ko_Kolorado_Nancy_isime_ko_shalewa_Shaffy_Bello_ko_Dame_Dabola_Yurmeende_Eke_ko_Jackie_Ali_Nuhu_ko_hiisa_Uche_jombo_woni_detektor_Janiis_[3]_[6]Episodeeji_No._Tiitoonde_Ardiiɗo_Binndi_e_Ñalngu_yaltugol_asliwol_1_"Episode_1"_Dimeji_Ajibola_Xavier_Ighorodje_20_janvier_2023_Jooni_noon,_debbo_biyeteeɗo_Jackie_(Mercy_Eke)_dañii_ko_ina_addana_mo_heɓde_ndimaagu_mum_e_wuro_wiyeteengo_Shanty,_wuro_ngo_Scar_(Chidi_Mokeme),_laamɗo_dorog_e_pimp_ardii._E_nder_ɗuum,_Ene_(Nse_Etim-Ikpe)_ina_ƴetta_gonnooɗo_sehil_mum_e_kasoo._2_"Episode_2"_Dimeji_Ajibola_Xavier_Ighorodje_20_janvier_2023_Inem_(Ini_Edo),_gonnooɗo_sehil_mum_e_tergal_e_wuro_Shanty,_heɓi_ndimaagu_mum_e_kasoo,_o_arti_e_wuro_Shanty_nde_Jackie_woni_e_waɗde_dogdu_mum._No_Jackie_waɗirta_dogdu_mum_e_Shanty_Town,_Scar_taƴi_mo_laabi_ɗiɗi,_waWikipedia: John Madakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_MadakiJohn Yahaya Madaki[1] (?–2018) wonnoo ko guwerneer konu Diiwaan Katsina, Najeriya e Duujal 1989, e laamu konu Seneraal Ibraahiima Babangida.Duuɓi gadani Madaki jibinaa ko Gawu Babangida e nder laamu Gurara, e nder Diiwaan Niijeer. O inniraa ko « karallo ladde » caggal nde o tawtoraa kursus to Malaya ko fayti e hare ladde yahrude yeeso e wuurde e hare. E sahaa kuudetaa 1985 mo Seneraal Ibrahim Babangida heɓi laamu, Major John Madaki wonnoo ko gardiiɗo bataliyoŋ 123 garde to Ikeja, kadi o wallitii e nafoore kuudetaa oo.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/John_Madaki#Duuɓi_gadani_Madaki_jibinaa_ko_Gawu_Babangida_e_nder_laamu_Gurara,_e_nder_Diiwaan_Niijeer._O_inniraa_ko_«_karallo_ladde_»_caggal_nde_o_tawtoraa_kursus_to_Malaya_ko_fayti_e_hare_ladde_yahrude_yeeso_e_wuurde_e_hare._E_sahaa_kuudetaa_1985_mo_Seneraal_Ibrahim_Babangida_heɓi_laamu,_Major_John_Madaki_wonnoo_ko_gardiiɗo_bataliyoŋ_123_garde_to_Ikeja,_kadi_o_wallitii_e_nafoore_kuudetaa_oo.[3]Guwerneer Katsina Madaki ƴettitaa Lietnaa Kolonel, o wonti guwerneer diiwaan Katsina e lewru Duujal hitaande 1989.[4] Katsina wonnoo ko caka Mouvement Islamique mo sosaa e hitaande 1985 e faandaare mum sosde dowla Islaam e nder leydi Najeriya. E lewru mee 1990, Madaki jeertinii denndaangal ardiiɓe diineeji ɗii nde ngoppataa politik, o sosi fedde diine ngam rokkude yamiroore e ƴellitde golle denndaangal waajotooɓe lislaam e nder diiwaan hee.[5] Tension ɓeydii, caggal nde fitinaaji ɗii mbaɗi, heewɓe e ardiiɓe lislaam ɓee nanngaa.[6] Caggal nde o rokki guwerneer siwil e lewru Yarkomaa 1992, Madaki arti ngam waɗde njilluuji ɗiɗi goɗɗi e nder golle mum, hono Kumannda, Birigad Garde hade mum woppude golle Kolonel.[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/John_Madaki#Guwerneer_Katsina_Madaki_ƴettitaa_Lietnaa_Kolonel,_o_wonti_guwerneer_diiwaan_Katsina_e_lewru_Duujal_hitaande_1989.[4]_Katsina_wonnoo_ko_caka_Mouvement_Islamique_mo_sosaa_e_hitaande_1985_e_faandaare_mum_sosde_dowla_Islaam_e_nder_leydi_Najeriya._E_lewru_mee_1990,_Madaki_jeertinii_denndaangal_ardiiɓe_diineeji_ɗii_nde_ngoppataa_politik,_o_sosi_fedde_diine_ngam_rokkude_yamiroore_e_ƴellitde_golle_denndaangal_waajotooɓe_lislaam_e_nder_diiwaan_hee.[5]_Tension_ɓeydii,_caggal_nde_fitinaaji_ɗii_mbaɗi,_heewɓe_e_ardiiɓe_lislaam_ɓee_nanngaa.[6]_Caggal_nde_o_rokki_guwerneer_siwil_e_lewru_Yarkomaa_1992,_Madaki_arti_ngam_waɗde_njilluuji_ɗiɗi_goɗɗi_e_nder_golle_mum,_hono_Kumannda,_Birigad_Garde_hade_mum_woppude_golle_Kolonel.[4]Caggal ɗuum golle Caggal nde o woppi konu, Madaki wonti golfoowo keewɗo faayiida, kadi o woni kapiteen gadano e fedde golf e leydi IBB.[7] E lewru Abriil 2006, o toɗɗaama tergal e fedde golfooɓe (PGAN) Goomu ballondiral e njilluuji.[8] Madaki ko tergal mawngal e nder Egliis Katolik. E lewru Oktoobar 2003, o hawri e ardiiɓe eklesiya, o hollitii ɓe ballal Ibrahim Babangida so tawii o suɓaama hooreejo leydi e hitaande 2007.[9] E hitaande 2009, o wonii hooreejo fedde toppitiinde wellitaare hajjuɓe kerecee en FCT.[10] Ko o jogiiɗo njeenaari (KSG) ndi Pape rokki e hitaande 2009.[11][12]https://ff.wikipedia.org/wiki/John_Madaki#Caggal_ɗuum_golle_Caggal_nde_o_woppi_konu,_Madaki_wonti_golfoowo_keewɗo_faayiida,_kadi_o_woni_kapiteen_gadano_e_fedde_golf_e_leydi_IBB.[7]_E_lewru_Abriil_2006,_o_toɗɗaama_tergal_e_fedde_golfooɓe_(PGAN)_Goomu_ballondiral_e_njilluuji.[8]_Madaki_ko_tergal_mawngal_e_nder_Egliis_Katolik._E_lewru_Oktoobar_2003,_o_hawri_e_ardiiɓe_eklesiya,_o_hollitii_ɓe_ballal_Ibrahim_Babangida_so_tawii_o_suɓaama_hooreejo_leydi_e_hitaande_2007.[9]_E_hitaande_2009,_o_wonii_hooreejo_fedde_toppitiinde_wellitaare_hajjuɓe_kerecee_en_FCT.[10]_Ko_o_jogiiɗo_njeenaari_(KSG)_ndi_Pape_rokki_e_hitaande_2009.[11][12]Wikipedia: The Origin: Madam Koi-Koihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Origin:_Madam_Koi-Koi=== Marta Ehinom ko Amanda Jude chukwuka as baba fawole Ireti Doyle ko yumma mawɗo Nene aliemeke hono Edna Omowunmi dada as madam koi koi Chuks Yuusuf ko Lashe Kelvin T. Suleymaani ko Tokunbo Temidayo Akinboro as Kayode Tolulope Odebunmi ko Ige Bolaji ogunmola ni mama amanda Iremide Adeoye as Idowu Ejiro onojaife as Ibukun Edna Ese ko Dayo Nifemi lawal ko Junior les leeso Raachel Ishaq ko Suzi Tessy Brown ko debbo biyeteeɗo Adesola Chioma chukwuka bana Ruth debo Deyemi Okanlawon woni Tewofil Baaj adebule hono Oscar ===Marta Ehinom ko Amanda Jude chukwuka as baba fawole Ireti Doyle ko yumma mawɗo Nene aliemeke hono Edna Omowunmi dada as madam koi koi Chuks Yuusuf ko Lashe Kelvin T. Suleymaani ko Tokunbo Temidayo Akinboro as Kayode Tolulope Odebunmi ko Ige Bolaji ogunmola ni mama amanda Iremide Adeoye as Idowu Ejiro onojaife as Ibukun Edna Ese ko Dayo Nifemi lawal ko Junior les leeso Raachel Ishaq ko Suzi Tessy Brown ko debbo biyeteeɗo Adesola Chioma chukwuka bana Ruth debo Deyemi Okanlawon woni Tewofil Baaj adebule hono Oscarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Origin:_Madam_Koi-Koi#Marta_Ehinom_ko_Amanda_Jude_chukwuka_as_baba_fawole_Ireti_Doyle_ko_yumma_mawɗo_Nene_aliemeke_hono_Edna_Omowunmi_dada_as_madam_koi_koi_Chuks_Yuusuf_ko_Lashe_Kelvin_T._Suleymaani_ko_Tokunbo_Temidayo_Akinboro_as_Kayode_Tolulope_Odebunmi_ko_Ige_Bolaji_ogunmola_ni_mama_amanda_Iremide_Adeoye_as_Idowu_Ejiro_onojaife_as_Ibukun_Edna_Ese_ko_Dayo_Nifemi_lawal_ko_Junior_les_leeso_Raachel_Ishaq_ko_Suzi_Tessy_Brown_ko_debbo_biyeteeɗo_Adesola_Chioma_chukwuka_bana_Ruth_debo_Deyemi_Okanlawon_woni_Tewofil_Baaj_adebule_hono_OscarWikipedia: Alexander Madiebohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexander_MadieboAleksandere A. Madiyebo (29 abriil 1932[1][2] – 3 suwee 2022) ko konunke Biafra.Nguurndam e golle Madiebo naati konu e hitaande 1954, e jamaanu koloñaal, caggal nde o heɓi bak makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde laamu, Umuahia.[3] E hitaande 1960, o neldaa to Konngo, e nder kiris Konngo ngam wonde doole kisal ngam golle Fedde Ngenndiije Dentuɗe to Konngo.[3] E hitaande 1964, o waɗtaa komaandaajo gadano ɓiyleydaagu e nder konu artileri.[3] O doggi diga diiwal woylaare wakkati pogrom 1966 ngam haɓugo bee Igbo.[3] Ko kanko wonnoo hooreejo leydi Biafra e nder wolde hakkunde leyɗeele leydi Najeriya.[4] O hawti e Ojukwu ngam dogde feewde Kodduwaar.[5] O sankii ko ñalnde 3 lewru juko hitaande 2022 tawi omo yahra e duuɓi 90.[6][4][7]https://ff.wikipedia.org/wiki/Alexander_Madiebo#Nguurndam_e_golle_Madiebo_naati_konu_e_hitaande_1954,_e_jamaanu_koloñaal,_caggal_nde_o_heɓi_bak_makko_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_laamu,_Umuahia.[3]_E_hitaande_1960,_o_neldaa_to_Konngo,_e_nder_kiris_Konngo_ngam_wonde_doole_kisal_ngam_golle_Fedde_Ngenndiije_Dentuɗe_to_Konngo.[3]_E_hitaande_1964,_o_waɗtaa_komaandaajo_gadano_ɓiyleydaagu_e_nder_konu_artileri.[3]_O_doggi_diga_diiwal_woylaare_wakkati_pogrom_1966_ngam_haɓugo_bee_Igbo.[3]_Ko_kanko_wonnoo_hooreejo_leydi_Biafra_e_nder_wolde_hakkunde_leyɗeele_leydi_Najeriya.[4]_O_hawti_e_Ojukwu_ngam_dogde_feewde_Kodduwaar.[5]_O_sankii_ko_ñalnde_3_lewru_juko_hitaande_2022_tawi_omo_yahra_e_duuɓi_90.[6][4][7]Wikipedia: Mohammed Mainahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_MainaLietnaa Kolonel Mohammed Maina wonnoo ko guwerneer diiwaan Borno, leydi Najeriya e laamu konu Seneraaluuji Ibraahiima Babangida.[1]Wikipedia: Oga! Pastorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oga!_PastorOga! Pastor ko filmo Naajeeriya mo NdaniTV yaltini e hello Youtube NdaniTV e lewru Juko 2019.Ciimtol plot Oga! Pastor tokki ngeedam Deoye Gesinde, suka diinaajo, sosɗo Ekklessiya mawnugo haa yaawi, GGBC. Deoye ina haɓa e ballondiral e haajuuji ɓesngu mum, haajuuji Eklesiya, e haajuuji mum keeriɗi. Golle balancing tiiɗɗe ɗee ɓooyaani ina njokki e maccungaagu yimɓe ɓee e tolnooji toowɗi ɗi o waɗti e hoore makko.https://ff.wikipedia.org/wiki/Oga!_Pastor#Ciimtol_plot_Oga!_Pastor_tokki_ngeedam_Deoye_Gesinde,_suka_diinaajo,_sosɗo_Ekklessiya_mawnugo_haa_yaawi,_GGBC._Deoye_ina_haɓa_e_ballondiral_e_haajuuji_ɓesngu_mum,_haajuuji_Eklesiya,_e_haajuuji_mum_keeriɗi._Golle_balancing_tiiɗɗe_ɗee_ɓooyaani_ina_njokki_e_maccungaagu_yimɓe_ɓee_e_tolnooji_toowɗi_ɗi_o_waɗti_e_hoore_makko.Sakinugo Uzor Arukwe as Deoye Gesinde Ini Dima-Okojie as Laitan Gesinde Perle Okori ko Moji Jimmy odukoya ko kunle Tolulope Odewunmi Demi Banwo ko Vincent Episodeeji No. nder series Tiitoonde Winndi ko Ñalngu weeyo asli 1 "Balɗe 11" Lani Aisida 15 juin 2019 2 "Balɗe 10" Lani Aisida 21 juin 2019 3 "Balɗe 9" Lani Aisida 27 juin 2019https://ff.wikipedia.org/wiki/Oga!_Pastor#Sakinugo_Uzor_Arukwe_as_Deoye_Gesinde_Ini_Dima-Okojie_as_Laitan_Gesinde_Perle_Okori_ko_Moji_Jimmy_odukoya_ko_kunle_Tolulope_Odewunmi_Demi_Banwo_ko_Vincent_Episodeeji_No._nder_series_Tiitoonde_Winndi_ko_Ñalngu_weeyo_asli_1_"Balɗe_11"_Lani_Aisida_15_juin_2019_2_"Balɗe_10"_Lani_Aisida_21_juin_2019_3_"Balɗe_9"_Lani_Aisida_27_juin_2019Sosde Caggal nde o yaltini eɓɓooje 3, NdaniTV woppii eɓɓooje ɗee, ittii eɓɓooje ɗe o yaltini e Youtube. Ɗum waɗi ɓaawo tuumaaji ƴamol dow pastoor Naajeeriya, Biodun Fatoyinbo nden ɗum waddi ƴamɗe dow takedown ɗon mari haaje dow ko laarani haala kan koo ngam series man ɗon yaara ko adii non. Ndani TV yaltinaani heen haala laawɗuka.[4][5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Oga!_Pastor#Sosde_Caggal_nde_o_yaltini_eɓɓooje_3,_NdaniTV_woppii_eɓɓooje_ɗee,_ittii_eɓɓooje_ɗe_o_yaltini_e_Youtube._Ɗum_waɗi_ɓaawo_tuumaaji_ƴamol_dow_pastoor_Naajeeriya,_Biodun_Fatoyinbo_nden_ɗum_waddi_ƴamɗe_dow_takedown_ɗon_mari_haaje_dow_ko_laarani_haala_kan_koo_ngam_series_man_ɗon_yaara_ko_adii_non._Ndani_TV_yaltinaani_heen_haala_laawɗuka.[4][5]Wikipedia: Abdul Rahman Mamuduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Rahman_MamuduSeneraal mawɗo Abdul Rahmaan Alhaji Mamudu (13 mars 1937 - 12 abriil 1992) wonnoo ko guwerneer konu Diiwaan Gongola, Najeriya hakkunde lewru juko 1978 e oktoobar 1979 e laamu konu Seneraal Olusegun Obasanjo.[1]Jaangirde Duɗal leslesal Dekina, hitaande 1946-1950 Duɗal hakkundeewal Okene, hitaande 1951-1952 Duɗal hakkundeewal diiwaan Okene, 1953-1958 [2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Rahman_Mamudu#Jaangirde_Duɗal_leslesal_Dekina,_hitaande_1946-1950_Duɗal_hakkundeewal_Okene,_hitaande_1951-1952_Duɗal_hakkundeewal_diiwaan_Okene,_1953-1958_[2]Golle konu E hitaande 1963, Mamudu naati konu leydi Naajeeriya, o jannginaa to duɗal jaaɓi haaɗtirde Mons Officer Cadet e Duɗal Konu Laamɗo mawngal, to Sandhurst. O woniino kadi janngoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde ngenndiwal ganndal politik e peeje[3].https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Rahman_Mamudu#Golle_konu_E_hitaande_1963,_Mamudu_naati_konu_leydi_Naajeeriya,_o_jannginaa_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Mons_Officer_Cadet_e_Duɗal_Konu_Laamɗo_mawngal,_to_Sandhurst._O_woniino_kadi_janngoowo_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_ngenndiwal_ganndal_politik_e_peeje[3].Wikipedia: Toggle the table of contents Izuogu Mgbokpohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toggle_the_table_of_contents_Izuogu_MgbokpoMawɗo Izuogu Mgbokpo mo Amankwu, Arochukwu wonnoo ko jaambaaro e teeminannde 18ɓiire e nder Konfederaasiyoŋ Aro. Ko o njulaagu jiyaaɓe, ko o komandaajo, o haɓi hare makko ɓurnde lollude e dow Ikpa Ora.Wikipedia: The Mystic Riverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Mystic_RiverMaayo Mystic ko fijirde Naajeeriya nde Rogers Ofime waɗi, nde yaltata e Netflix. Sereeji ɗii puɗɗii ko ñalnde 14 mee 2021.Sinopsis Series Mystic River ɗon fija haa nokkuure Ijebu Ode lesdi Naajeeriya[4] nden series man tokki taariiha rewɓe feere-feere majjuɓe diga wuro feere-feere nder lesdi Naajeeriya nden boo haani teskaago dow rewɓe majjuɓe fuu ɓe mari huunde woore nde ɓe kawri wonnoo ko won heen fof ina ngondi e reedu,[5] ɗum jokki haa duuɓi keewɗi haa doktoor keeriiɗo ari e cukalel, doktoor oo woni jooni e laawol ngam udditde sirluuji bonɗi no feewi ɗi hoɗi ndee sirlu.https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Mystic_River#Sinopsis_Series_Mystic_River_ɗon_fija_haa_nokkuure_Ijebu_Ode_lesdi_Naajeeriya[4]_nden_series_man_tokki_taariiha_rewɓe_feere-feere_majjuɓe_diga_wuro_feere-feere_nder_lesdi_Naajeeriya_nden_boo_haani_teskaago_dow_rewɓe_majjuɓe_fuu_ɓe_mari_huunde_woore_nde_ɓe_kawri_wonnoo_ko_won_heen_fof_ina_ngondi_e_reedu,[5]_ɗum_jokki_haa_duuɓi_keewɗi_haa_doktoor_keeriiɗo_ari_e_cukalel,_doktoor_oo_woni_jooni_e_laawol_ngam_udditde_sirluuji_bonɗi_no_feewi_ɗi_hoɗi_ndee_sirlu.Sakinugo Jide kosoko ko ede laamiiɗo Dele odule ko balogun Lota chukwu ko ebere Joke muyiwa ko adenike Jude Chukwuka ko Adeniyi Olawale kaŋŋe hono Ademola Grace Coker ko debbo jom suudu Ben Lugo Touitou ko Sam Temilolu fosudo as adewale Rhoda Albert ko hooreejo debbo Adenik Ayodele ko Bisi Debi Feliks ko Enitan Jude Chukwuka ko Adeniyi Erik Ossai ko Igoniko Tommy oyewole as aruba Olu Okekanye ko CMD Abu Barke ko NurseEpisodeeji 6 Episodeejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Mystic_River#Sakinugo_Jide_kosoko_ko_ede_laamiiɗo_Dele_odule_ko_balogun_Lota_chukwu_ko_ebere_Joke_muyiwa_ko_adenike_Jude_Chukwuka_ko_Adeniyi_Olawale_kaŋŋe_hono_Ademola_Grace_Coker_ko_debbo_jom_suudu_Ben_Lugo_Touitou_ko_Sam_Temilolu_fosudo_as_adewale_Rhoda_Albert_ko_hooreejo_debbo_Adenik_Ayodele_ko_Bisi_Debi_Feliks_ko_Enitan_Jude_Chukwuka_ko_Adeniyi_Erik_Ossai_ko_Igoniko_Tommy_oyewole_as_aruba_Olu_Okekanye_ko_CMD_Abu_Barke_ko_NurseEpisodeeji_6_EpisodeejiJaɓɓugo Series mo ɗuuɗɗum siftortee bana series hulɓiniiɗum Naajeeriya heɓi jaɓɓaago feere-feere diga yimɓe duuniyaaru fuu nden series man siftoraama bana series mo walliti ngam wurtinki aadaaji maayɗi ɗi haani momtugo nder Naajeeriya.[7]https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Mystic_River#Jaɓɓugo_Series_mo_ɗuuɗɗum_siftortee_bana_series_hulɓiniiɗum_Naajeeriya_heɓi_jaɓɓaago_feere-feere_diga_yimɓe_duuniyaaru_fuu_nden_series_man_siftoraama_bana_series_mo_walliti_ngam_wurtinki_aadaaji_maayɗi_ɗi_haani_momtugo_nder_Naajeeriya.[7]Wikipedia: Abdullahi Mohammedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_MohammedAbdullahi Mohammed ko seneraal mawɗo konu leydi Naajeeriya, mo o laatii hooreejo konu Naajeeriya, o laati hooreejo lesdi Olusegun Obasanjo e Umaru Musa Yar'Adua gila 1999 haa 2008; Jaagorgal kisal ngenndi to seneraal Abdusalaami Abubakar gila 1998 haa 1999 ; Gardiiɗo Fedde Ngenndiije Dentuɗe tuggi 1976 haa 1979 ; e Guwerneer diiwaan Benue-Plateau, leydi Najeriya tuggi lewru juko 1975 haa lewru feebariyee 1976 wakkati laamu konu Seneraal Murtala Mohammed.[1]Murtala e obasanjo duubi E lewru juko hitaande 1975, Mohammed wonnoo ko gardiiɗo humpito konu, o sosi e o huuɓni peeje kuudetaa Najeriya e hitaande 1975 e ofiseeji goɗɗi ina jeyaa heen Shehu Musa Yar'adua, Joseph Nanven Garba, Muhammadu Buhari e Ibraahiima Taiwo ngam ittude Seneraal Yakubu Gowon, caggal ɗuum ɓe ndokki laamu nguu e juuɗe Seneraal Murtala Muhammed ngam wonde hooreejo leydi.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Mohammed#Murtala_e_obasanjo_duubi_E_lewru_juko_hitaande_1975,_Mohammed_wonnoo_ko_gardiiɗo_humpito_konu,_o_sosi_e_o_huuɓni_peeje_kuudetaa_Najeriya_e_hitaande_1975_e_ofiseeji_goɗɗi_ina_jeyaa_heen_Shehu_Musa_Yar'adua,_Joseph_Nanven_Garba,_Muhammadu_Buhari_e_Ibraahiima_Taiwo_ngam_ittude_Seneraal_Yakubu_Gowon,_caggal_ɗuum_ɓe_ndokki_laamu_nguu_e_juuɗe_Seneraal_Murtala_Muhammed_ngam_wonde_hooreejo_leydi.[2]Republique ɗiɗaɓo Caggal nde Seneraal Olusegun Obasanjo hokki siwil en cuɓaaɓe e fuɗɗoode laamu leydi Naajeeriya e hitaande 1979, Muhammed woppi konu. O naati e njulaagu keeriiɗo, o wonti gardiiɗo Atoto Press to Ilorin.[6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Mohammed#Republique_ɗiɗaɓo_Caggal_nde_Seneraal_Olusegun_Obasanjo_hokki_siwil_en_cuɓaaɓe_e_fuɗɗoode_laamu_leydi_Naajeeriya_e_hitaande_1979,_Muhammed_woppi_konu._O_naati_e_njulaagu_keeriiɗo,_o_wonti_gardiiɗo_Atoto_Press_to_Ilorin.[6]Wikipedia: Losing Control (TV series)https://ff.wikipedia.org/wiki/Losing_Control_(TV_series)Losing Control ko teleeji Naajeeriya ɗi hitaande 2015, ɗi Rok Studios & Royal Arts Academy waɗi, ɗi Ikechukwu Onyeka ardii.[1] Sereeji ɗii puɗɗii ko ñalnde 21 feebariyee 2015 e iROKOtv.Sinopsis Squatter mo alaa golle ina wayla hoore mum no gorko nii ngam heɓde golle e fenaande, tawa tan ko e nder laylaytol giɗli e warngooji ɗi njoɓaaka.[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Losing_Control_(TV_series)#Sinopsis_Squatter_mo_alaa_golle_ina_wayla_hoore_mum_no_gorko_nii_ngam_heɓde_golle_e_fenaande,_tawa_tan_ko_e_nder_laylaytol_giɗli_e_warngooji_ɗi_njoɓaaka.[4]Cast e jikkuuji Mary Remmy Njoku e nder Vanilla, suka debbo jom njurum, wiyɗo o "waɗaani yiɗde", kono won ɗo o dañi yiɗde Kunle, gorko mo o jokkondiri oo. Yuusuf Benjamin ko Kunle Adetokunbo, gorko dewbo, baaba mum ina jokkondiri e Vanilla. Kunle ko MD sosiyatee petroŋ, omo heewi huutoraade golle ngam yaltude e debbo makko. Mary Lazarus woni Uche Okafor, suka debbo mo alaa golle, mo njiɗ-ɗaa golle no feewi caggal nde o waɗi yeewtereeji keewɗi ɗi o heɓaani. O salii miijo sehil makko Vanilla ngam wonde suka debbo dognoowo, o suɓii ko waylude hoore makko no gorko nii ngam heɓde golle. Venita Akpofure (duuɓi 1) ko Coco, suka debbo jom ƴiiƴam, daɗnooɗo e caɗeele cukaagu. Kanko e Vanilla ɓe ndenndi ko suudu wooturu. Sylvia Oluchy woni ko e waɗde golle Coco e nder yontere ɗiɗmere. Michael Godson woni Allen, Coco e Vanilla koɗo mum. Suka moƴƴo, miijotooɗo, Allen ina jogii yiɗde tiiɗnde e Coco, hay so tawii o saliima yahrude yeeso makko. Susan Peters ko debbo Ade, gardiiɗo HR to sosiyetee Kunle. Udeze Onyinye ko Lily, debbo Kunle. Mena Sodje e nder season 2 & 3 ko infirmier Ada, infirmier ɓurɗo yiɗeede e kunle.https://ff.wikipedia.org/wiki/Losing_Control_(TV_series)#Cast_e_jikkuuji_Mary_Remmy_Njoku_e_nder_Vanilla,_suka_debbo_jom_njurum,_wiyɗo_o_"waɗaani_yiɗde",_kono_won_ɗo_o_dañi_yiɗde_Kunle,_gorko_mo_o_jokkondiri_oo._Yuusuf_Benjamin_ko_Kunle_Adetokunbo,_gorko_dewbo,_baaba_mum_ina_jokkondiri_e_Vanilla._Kunle_ko_MD_sosiyatee_petroŋ,_omo_heewi_huutoraade_golle_ngam_yaltude_e_debbo_makko._Mary_Lazarus_woni_Uche_Okafor,_suka_debbo_mo_alaa_golle,_mo_njiɗ-ɗaa_golle_no_feewi_caggal_nde_o_waɗi_yeewtereeji_keewɗi_ɗi_o_heɓaani._O_salii_miijo_sehil_makko_Vanilla_ngam_wonde_suka_debbo_dognoowo,_o_suɓii_ko_waylude_hoore_makko_no_gorko_nii_ngam_heɓde_golle._Venita_Akpofure_(duuɓi_1)_ko_Coco,_suka_debbo_jom_ƴiiƴam,_daɗnooɗo_e_caɗeele_cukaagu._Kanko_e_Vanilla_ɓe_ndenndi_ko_suudu_wooturu._Sylvia_Oluchy_woni_ko_e_waɗde_golle_Coco_e_nder_yontere_ɗiɗmere._Michael_Godson_woni_Allen,_Coco_e_Vanilla_koɗo_mum._Suka_moƴƴo,_miijotooɗo,_Allen_ina_jogii_yiɗde_tiiɗnde_e_Coco,_hay_so_tawii_o_saliima_yahrude_yeeso_Wikipedia: The Johnsons (Nigerian TV series)https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Johnsons_(Nigerian_TV_series)Johnsons ko teleeji leydi Naajeeriya ɗi Rogers Ofime waɗi ɗi yaltata ko e tele Africa Magic. Nde ɗon yewta dow saare Naajeeriya nder Lagos, Naajeeriya e caɗeele ɗe ɓe ɗon mari.Sakinugo Chinedu Ikedieze ko Efetobore Johnson. Laamcfo galle oo. Ɓiɗɗo mawɗo oo kadi ko ɓuri heewde e ƴoƴre e karallaagal e konnguɗi mum. Omo heewi jannginde ɓesngu makko. O heewi ko haalde e nder episoduuji, omo yiɗi noddireede ngam toowde.https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Johnsons_(Nigerian_TV_series)#Sakinugo_Chinedu_Ikedieze_ko_Efetobore_Johnson._Laamcfo_galle_oo._Ɓiɗɗo_mawɗo_oo_kadi_ko_ɓuri_heewde_e_ƴoƴre_e_karallaagal_e_konnguɗi_mum._Omo_heewi_jannginde_ɓesngu_makko._O_heewi_ko_haalde_e_nder_episoduuji,_omo_yiɗi_noddireede_ngam_toowde.Olumide Oworu ko Tari Johnson O sikki ko kanko woni suka moƴƴo mo swag. Gorko ɗiɗaɓo e ɓiɗɗo tataɓo e nder galle Johnson. Suka debbo mo lily-livered, keewɗo nanngeede e mbaydiiji ko wayi no dreadlocks, e fenaande sukaaɓe rewɓe so ina yiɗi ƴattaade ɗum en, ɗum noon sahaa fof ina joofna e mum caɗeele, ko wayi no fenaande wonde jibnaaɓe mum ina njogii piscine e nder yontere tataɓere. Ko Blessing Mchunu e Zakes Bantwini ndaarata ɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Johnsons_(Nigerian_TV_series)#Olumide_Oworu_ko_Tari_Johnson_O_sikki_ko_kanko_woni_suka_moƴƴo_mo_swag._Gorko_ɗiɗaɓo_e_ɓiɗɗo_tataɓo_e_nder_galle_Johnson._Suka_debbo_mo_lily-livered,_keewɗo_nanngeede_e_mbaydiiji_ko_wayi_no_dreadlocks,_e_fenaande_sukaaɓe_rewɓe_so_ina_yiɗi_ƴattaade_ɗum_en,_ɗum_noon_sahaa_fof_ina_joofna_e_mum_caɗeele,_ko_wayi_no_fenaande_wonde_jibnaaɓe_mum_ina_njogii_piscine_e_nder_yontere_tataɓere._Ko_Blessing_Mchunu_e_Zakes_Bantwini_ndaarata_ɓeAda ameh ni Mrs Emu Johnson. Laamɗo gadano tigi-rigi. Yumma galle oo, heewi teskeede sabu ŋakkeende jaŋde toownde e ŋakkeende kelme, kono ko kañum woni ƴiiƴam galle oo. O ɓeydii hakkille no feewi e sahaa tataɓo. Ina woodi no feewi gimmick e nder yoga e episoduuji ɗi o ƴattata konngol tan ngam feewnude ɗum e terɗe galle makko.https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Johnsons_(Nigerian_TV_series)#Ada_ameh_ni_Mrs_Emu_Johnson._Laamɗo_gadano_tigi-rigi._Yumma_galle_oo,_heewi_teskeede_sabu_ŋakkeende_jaŋde_toownde_e_ŋakkeende_kelme,_kono_ko_kañum_woni_ƴiiƴam_galle_oo._O_ɓeydii_hakkille_no_feewi_e_sahaa_tataɓo._Ina_woodi_no_feewi_gimmick_e_nder_yoga_e_episoduuji_ɗi_o_ƴattata_konngol_tan_ngam_feewnude_ɗum_e_terɗe_galle_makko.Susan Pwajok woni barke jonson. Cukalel tokosel ngel ko famɗi fof ina heɓa ko yiɗi, ngel yiɗaa banndiraaɓe mum woɗɓe ɓee heɓde heen hakkille no hollirtee nde o dogi galle e nder season 3. Kollitaaɗo e season 4 wonde omo jannga e duɗal internat.https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Johnsons_(Nigerian_TV_series)#Susan_Pwajok_woni_barke_jonson._Cukalel_tokosel_ngel_ko_famɗi_fof_ina_heɓa_ko_yiɗi,_ngel_yiɗaa_banndiraaɓe_mum_woɗɓe_ɓee_heɓde_heen_hakkille_no_hollirtee_nde_o_dogi_galle_e_nder_season_3._Kollitaaɗo_e_season_4_wonde_omo_jannga_e_duɗal_internat.Charles Inojie woni Mr Lucky Johnson. Komandaajo e hooreejo galle. Oo gorko ina soomi no feewi, maa ƴeew kala feere ngam yaltude e ñamlude kaalis. Omo anndaa ko ganndo, omo heewi jiiɓrude ɓesngu makko e suɓaade konnguɗi makko. O wonti caggal ɗuum ganndo ganndaaɗo caggal nde o waɗi Jedimaicin, safaara "jedijedi". O heewi wiyeede ko "Lucky Lolo" e debbo makko, Emu.https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Johnsons_(Nigerian_TV_series)#Charles_Inojie_woni_Mr_Lucky_Johnson._Komandaajo_e_hooreejo_galle._Oo_gorko_ina_soomi_no_feewi,_maa_ƴeew_kala_feere_ngam_yaltude_e_ñamlude_kaalis._Omo_anndaa_ko_ganndo,_omo_heewi_jiiɓrude_ɓesngu_makko_e_suɓaade_konnguɗi_makko._O_wonti_caggal_ɗuum_ganndo_ganndaaɗo_caggal_nde_o_waɗi_Jedimaicin,_safaara_"jedijedi"._O_heewi_wiyeede_ko_"Lucky_Lolo"_e_debbo_makko,_Emu.Wikipedia: Garba Mohammedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Garba_MohammedGarba Mohammed (15 abriil 1944[1] - 10 abriil 2021[2]) toɗɗaama guwerneer diiwaan Sokoto e nder leydi Nijeer tuggi lewru ut 1985 haa lewru desaambar 1987 e laamu konu Seneraal Ibraahiima Babangida.[3]Wikipedia: Garba Ali Mohammedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Garba_Ali_MohammedGarba Ali Mohammed laati hooreejo konu lesdi Naajeeriya diga hitaande 1986 haa lewru Duujal 1987 wakkati laamu konu Seneraal Ibrahim Babangida.[1]Garba Mohammed jibinaa ko ñalnde 13 abriil 1949 to Zaria, e nder diiwaan Kaduna. O janngi to duɗal jaaɓi haaɗtirde ndeenka leydi Nijeer, to Kaduna, to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ahmadu Bello, to Zaria e to duɗal Innjiniyankooɓe, to Fort Belvoir, to Amerik.[2] O heɓii seedantaagal wonde ƴeewoowo keewal.[3] Lietnaa-kolonel G.A. Mohammed laati hooreejo konu lesdi Niger nder lesdi Naajeeriya diga hitaande 1986 haa lewru Duujal 1987 wakkati laamu konu Seneraal Ibrahim Babangida.[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Garba_Ali_Mohammed#Garba_Mohammed_jibinaa_ko_ñalnde_13_abriil_1949_to_Zaria,_e_nder_diiwaan_Kaduna._O_janngi_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_ndeenka_leydi_Nijeer,_to_Kaduna,_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Ahmadu_Bello,_to_Zaria_e_to_duɗal_Innjiniyankooɓe,_to_Fort_Belvoir,_to_Amerik.[2]_O_heɓii_seedantaagal_wonde_ƴeewoowo_keewal.[3]_Lietnaa-kolonel_G.A._Mohammed_laati_hooreejo_konu_lesdi_Niger_nder_lesdi_Naajeeriya_diga_hitaande_1986_haa_lewru_Duujal_1987_wakkati_laamu_konu_Seneraal_Ibrahim_Babangida.[1]Wikipedia: Heart & Soul (Nigerian TV series)https://ff.wikipedia.org/wiki/Heart_%26_Soul_(Nigerian_TV_series)Heart & Soul ko teleeji safaara 2020 kollitooji no ñawu nguu waawirta safreede e ɓanndu e bannge ruuhu. Ko Obi Emelonye feewni ɗum, winndi ɗum, ardii ɗum.Sakinugo Chioma Adibe woni Matron Ademola amoo woni Dr Sidney[4]. Odun Ayo bi Mariyam Feniks Ezendu ko Udoka Antoni Monjaro woni Dr Aloysius Joy Nmezi ko Mariyam Ifeanyi Onehuba as Lyk Femi onasoga ko jude Ijeoma Richards woni Dr Regina Ngeesa Doktoor mo warti jooni diga lesdi Biritaniya ngam safrugo nyawɓe ɓe ɗon mari haaje ballal ruuhu boo.[5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Heart_%26_Soul_(Nigerian_TV_series)#Sakinugo_Chioma_Adibe_woni_Matron_Ademola_amoo_woni_Dr_Sidney[4]._Odun_Ayo_bi_Mariyam_Feniks_Ezendu_ko_Udoka_Antoni_Monjaro_woni_Dr_Aloysius_Joy_Nmezi_ko_Mariyam_Ifeanyi_Onehuba_as_Lyk_Femi_onasoga_ko_jude_Ijeoma_Richards_woni_Dr_Regina_Ngeesa_Doktoor_mo_warti_jooni_diga_lesdi_Biritaniya_ngam_safrugo_nyawɓe_ɓe_ɗon_mari_haaje_ballal_ruuhu_boo.[5]Wikipedia: Isa Mohammedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isa_MohammedIsa Mohammed toɗɗaama Guwerneer konu lesdi Gongola, lesdi Naajeeriya tuggi lewru Duujal 1987 haa lewru Duujal 1989 wakkati laamu konu Seneraal Ibrahim Babangida.[1]Wikipedia: Castle & Castlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Castle_%26_CastlecaahuCiimtol plot Sereeji ɗii ko daartol ɓesngu sariya (Gorko, debbo e ɓiɗɗo) dognoowo fedde sariya nde alaa ɗo haaɗi, tawi jooni ko kamɓe ngoni daranaade nafoore luurondirnde e nder aduna sariya, tawi noon hannde ina jogii batte bonɗe e dewgal maɓɓe weltaare e ɓesngu maɓɓe e nder jaajgol.[ 5] Daartol ngol ina hollita yiɗde, janfa, hoolaare e ko heewi e dow e les, filmo oo waɗi ko to Lagos, leydi Najeriya.[6] Season gooto e series oo yalti ko e hitaande 2018 e nde heɓi miijooji moƴƴi keewɗi e fanniyankooɓe e nde yahdi e season ɗiɗaɓo mo yalti e hitaande 2021,[7] anndinde yaltugol season ɗiɗaɓo oo ko executive producer e co -tagɗo Kasal e Kasal, kadi ko kanko woni hooreejo, Ebonylife TV, Mo Abudu.[8] Season 2 oo waɗii won e buzz keso e ɓeydagol kesol keewngol e nder limlebbi A hono Bisola Aiyeola, Bimbo Ademoye, Mimi Chaka, Elozonam Ogbolu e woɗɓe heewɓe.[9]https://ff.wikipedia.org/wiki/Castle_%26_Castle#Ciimtol_plot_Sereeji_ɗii_ko_daartol_ɓesngu_sariya_(Gorko,_debbo_e_ɓiɗɗo)_dognoowo_fedde_sariya_nde_alaa_ɗo_haaɗi,_tawi_jooni_ko_kamɓe_ngoni_daranaade_nafoore_luurondirnde_e_nder_aduna_sariya,_tawi_noon_hannde_ina_jogii_batte_bonɗe_e_dewgal_maɓɓe_weltaare_e_ɓesngu_maɓɓe_e_nder_jaajgol.[_5]_Daartol_ngol_ina_hollita_yiɗde,_janfa,_hoolaare_e_ko_heewi_e_dow_e_les,_filmo_oo_waɗi_ko_to_Lagos,_leydi_Najeriya.[6]_Season_gooto_e_series_oo_yalti_ko_e_hitaande_2018_e_nde_heɓi_miijooji_moƴƴi_keewɗi_e_fanniyankooɓe_e_nde_yahdi_e_season_ɗiɗaɓo_mo_yalti_e_hitaande_2021,[7]_anndinde_yaltugol_season_ɗiɗaɓo_oo_ko_executive_producer_e_co_-tagɗo_Kasal_e_Kasal,_kadi_ko_kanko_woni_hooreejo,_Ebonylife_TV,_Mo_Abudu.[8]_Season_2_oo_waɗii_won_e_buzz_keso_e_ɓeydagol_kesol_keewngol_e_nder_limlebbi_A_hono_Bisola_Aiyeola,_Bimbo_Ademoye,_Mimi_Chaka,_Elozonam_Ogbolu_e_woɗɓe_heewɓe.[9]Episodeeji Season 1: 13 Episodeeji. Season 2: 6 Episodeeji. Cast e jikkuuji Koolol ngol waɗi ko:[10][11]caahu Castle e Castle ko filmo Naajeeriya mo woni kala e hitaande 2018, ko filmo Netflix tan.[1] Ko ɓeydo filmo sariyaaji gadano e nder leydi Najeriya e Afrik, kolliroowo labansngu sariyaaji, tawa ina ɓaya, drama e janfa.[2] Castle and Castle hannde ina jokkondiri e Netflix e ngal hoɗde e won e fiyooɓe filmuuji Naajeeriya hono Richard Mofe-Damijo, Dakore Akande, Deyemi Okanlawon, Daniel Etim Effiong e yeewtere.[3][4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Castle_%26_Castle#Episodeeji_Season_1:_13_Episodeeji._Season_2:_6_Episodeeji._Cast_e_jikkuuji_Koolol_ngol_waɗi_ko:[10][11]caahu_Castle_e_Castle_ko_filmo_Naajeeriya_mo_woni_kala_e_hitaande_2018,_ko_filmo_Netflix_tan.[1]_Ko_ɓeydo_filmo_sariyaaji_gadano_e_nder_leydi_Najeriya_e_Afrik,_kolliroowo_labansngu_sariyaaji,_tawa_ina_ɓaya,_drama_e_janfa.[2]_Castle_and_Castle_hannde_ina_jokkondiri_e_Netflix_e_ngal_hoɗde_e_won_e_fiyooɓe_filmuuji_Naajeeriya_hono_Richard_Mofe-Damijo,_Dakore_Akande,_Deyemi_Okanlawon,_Daniel_Etim_Effiong_e_yeewtere.[3][4]Feere Ciimtol Sereeji ɗii ko duuɓisngu sariya (Gorko, debbo e ɓiɗɗo) dognoowo fedde sariya nde alaa ɗo haaɗi, tawi jooni ko kamɓe ngoni daranaade luurondirde e nder aduna sariya, tawi noon hannde ina batte bonɗe e dewgal weltaare e darndesngu e nder nder jaajgol.[ 5] Daartol ngol ina heewi e dow e les, filmo ngol ko to Lagos, leydi Najeriya.[6] Season gooto e series oo yalti ko e hitaande 2018 e nde ƴeewndo koɗki e fanniyankooɓe e nde yahdi e season ɗiɗaɓo mo yalti e hitaande 2021,[7] anndinde yaltugol season ɗiɗaɓo oo ko executive producer e co -tagɗo Kasal e Kasal, kadi ko kanko woni hooreejo, Ebonylife TV, Mo Abudu.[8] Season 2 ooɓi won e buzz keso e sahaa kesol keewngol e nder limlebbi A hono Bisola Aiyeola, Bimbo Ademoye, Mimi Chaka, Elozonam Ogbolu e kumu.[9]https://ff.wikipedia.org/wiki/Castle_%26_Castle#Feere_Ciimtol_Sereeji_ɗii_ko_duuɓisngu_sariya_(Gorko,_debbo_e_ɓiɗɗo)_dognoowo_fedde_sariya_nde_alaa_ɗo_haaɗi,_tawi_jooni_ko_kamɓe_ngoni_daranaade_luurondirde_e_nder_aduna_sariya,_tawi_noon_hannde_ina_batte_bonɗe_e_dewgal_weltaare_e_darndesngu_e_nder_nder_jaajgol.[_5]_Daartol_ngol_ina_heewi_e_dow_e_les,_filmo_ngol_ko_to_Lagos,_leydi_Najeriya.[6]_Season_gooto_e_series_oo_yalti_ko_e_hitaande_2018_e_nde_ƴeewndo_koɗki_e_fanniyankooɓe_e_nde_yahdi_e_season_ɗiɗaɓo_mo_yalti_e_hitaande_2021,[7]_anndinde_yaltugol_season_ɗiɗaɓo_oo_ko_executive_producer_e_co_-tagɗo_Kasal_e_Kasal,_kadi_ko_kanko_woni_hooreejo,_Ebonylife_TV,_Mo_Abudu.[8]_Season_2_ooɓi_won_e_buzz_keso_e_sahaa_kesol_keewngol_e_nder_limlebbi_A_hono_Bisola_Aiyeola,_Bimbo_Ademoye,_Mimi_Chaka,_Elozonam_Ogbolu_e_kumu.[9]Episooji Season 1: 13 Episodeeji. Season 2: 6 Episodeeji. Cast e kam Koolol ngol ko:[10][11]https://ff.wikipedia.org/wiki/Castle_%26_Castle#Episooji_Season_1:_13_Episodeeji._Season_2:_6_Episodeeji._Cast_e_kam_Koolol_ngol_ko:[10][11]Wikipedia: Ile Alayohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ile_AlayoIle Alayo ko filmo fijirde komedi e ɗemngal yoruba hitaande 2021, nde Femi Adebayo ardii, nde yaltata ko e teleeji Wakaati e ST Nollywood Plus. Ko StarTimes feewni ɗum.Sakinugo Mr Makaroni Broda Shaggi Odunlade Adekola Yurmeende Aigbe Adebayo salami Lateef adédimeji Dele Odule Woli Agba Femi Adebayo Ebun oloyede Abiola belɗo Wale Akoredehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ile_Alayo#Sakinugo_Mr_Makaroni_Broda_Shaggi_Odunlade_Adekola_Yurmeende_Aigbe_Adebayo_salami_Lateef_adédimeji_Dele_Odule_Woli_Agba_Femi_Adebayo_Ebun_oloyede_Abiola_belɗo_Wale_AkoredeWikipedia: Musa Mohammedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_MohammedMusa Mohammed ko siyaasaajo leydi Naajeeriya, kadi ko kolonel konu leydi Naajeeriya, o woniino ardiiɗo leydi Yobe, leydi Naajeeriya tuggi lewru Ogost 1998 haa lewru Mee 1999 wakkati laamu Seneraal Abdulsalami Abubakar.[1] Caggal ɗuum o wonti jaagorgal ko fayti e dingiral e ƴellitaare renndo tuggi lewru sulyee 2003 haa sulyee 2005 e laamu hooreejo leydi Olusegun Obasanjo.Kugal Soje Muusa Mohammed jangi jangirde Naajeeriya (Académie Défense NDA), Kaduna e Duɗal jaaɓi-haaɗtirde Ahmadu Bello, Zaria. E nder golle makko konu, o woniino jannginoowo to NDA, Brigade Major e jannginoowo mawɗo to Duɗal Signal Konu Naajeeriya e Ofisee General Staff to Gardiiɗo Konu.[2] Toɗɗaama gardiiɗo diiwaan Yobe tuggi lewru ut 1998 haa lewru mee 1999, ko o gardiiɗo konu ɓooyɗo o fotnoo ko woppude konu caggal nde o arti e demokaraasi.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Mohammed#Kugal_Soje_Muusa_Mohammed_jangi_jangirde_Naajeeriya_(Académie_Défense_NDA),_Kaduna_e_Duɗal_jaaɓi-haaɗtirde_Ahmadu_Bello,_Zaria._E_nder_golle_makko_konu,_o_woniino_jannginoowo_to_NDA,_Brigade_Major_e_jannginoowo_mawɗo_to_Duɗal_Signal_Konu_Naajeeriya_e_Ofisee_General_Staff_to_Gardiiɗo_Konu.[2]_Toɗɗaama_gardiiɗo_diiwaan_Yobe_tuggi_lewru_ut_1998_haa_lewru_mee_1999,_ko_o_gardiiɗo_konu_ɓooyɗo_o_fotnoo_ko_woppude_konu_caggal_nde_o_arti_e_demokaraasi.[3]Politik E lewru abriil 2001, o wonti tergal e goomu toppitiingu ƴellitaare leydi Naajeeriya (UNDF), fedde gonnooɗo guwerneeruuji konu.[4] O woniino ƴamoowo ngam won'de kanndidaa lannda Demokaraasi (PDP) ngam wonde guwerneer diiwaan Gombe e wooteeji 2003, kono o dañii ƴaañorgal e nder wooteeji gardagol leydi ndi, Mohammed Danjuma Goje, mo o yahi haa o suɓaa guwerneer.[5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Mohammed#Politik_E_lewru_abriil_2001,_o_wonti_tergal_e_goomu_toppitiingu_ƴellitaare_leydi_Naajeeriya_(UNDF),_fedde_gonnooɗo_guwerneeruuji_konu.[4]_O_woniino_ƴamoowo_ngam_won'de_kanndidaa_lannda_Demokaraasi_(PDP)_ngam_wonde_guwerneer_diiwaan_Gombe_e_wooteeji_2003,_kono_o_dañii_ƴaañorgal_e_nder_wooteeji_gardagol_leydi_ndi,_Mohammed_Danjuma_Goje,_mo_o_yahi_haa_o_suɓaa_guwerneer.[5]Wikipedia: Riku Morganhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Riku_MorganMonday Riku Morgan listenR ko ofisee mo leydi Naajeeriya, mo ardii hukuumaaji pamari ɗi lesdi Naajeeriya, diga lewru Juko 2015 haa lewru Yarkoma 2016.[1]Wikipedia: Abdul Msheliahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_MsheliaKomandaajo (retiré) Abdul Adamu Mshelia wonnoo ko ardiiɗo diiwaan Bauchi, Naajeeriya tuggi lewru ut 1998 haa lewru mee 1999 wakkati laamu Seneraal Abdulsalaami Abubakar.[1][2] Nde o heɓti laamu Bauchi ko nokkuuji tati tan e nder 20 nokkuuji laamu nokkuuji ɗii njoginoo kuuraa.Wikipedia: Toggle the table of contents Usman Mu'azuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toggle_the_table_of_contents_Usman_Mu%27azuCukko hooreejo leydi Usmaan Mu'azu (1942–2008) ko guwerneer konu leydi Kaduna, leydi Naajeeriya, tuggi lewru Yarkomaa 1984 haa lewru Ut 1985 wakkati laamu konu Seneraal Muhammadu Buhari. Diiwaan Fuɗnaange (jooni ko e nokku laamu Jaba, e nder diiwaan Kaduna) leydi Naajeeriya, e hitaande 1942.Wikipedia: Gbolahan Mudasiruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gbolahan_MudasiruGbolahan Mudasiru (18 Oktoobar 1945[1] – 23 Suwee 2003) ko ofisee konu weeyo Naajeeriya, toɗɗaaɗo Guwerneer diiwaan Lagos, Naajeeriya,[2] o golliima e laamu hakkunde lewru Yarkomaa 1984 e lewru Ut 1986 e laamu konu Seneraal Muhammadu Buhari e lomtiiɗo ɗum Seneraal Ibraahiima Babangida.[3]Wikipedia: Muktar Muhammedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muktar_MuhammedMuktar Muhammed (11 Noowammbar 1944 - 1 Oktoobar 2017)[1][2] wonnoo ko guwerneer konu leydi Kaduna, Najeriya tuggi lewru Siilo 1978 haa Oktoobar 1979 e laamu konu Seneraal Olusegun Obasanjo.[3] Komandaajo wing Muktar Muhammed waɗii darnde tiiɗnde e kuudetaa mo Seneraal Murtala Mohammed heɓi laamu, o toɗɗaa e Diiso Toowngo Konu keso ñalnde 30 lewru juko hitaande 1975.Wikipedia: Bolanle Ninalolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bolanle_NinalolaBolanle NinalowoListenR, anndiraaɗo kadi Nino,[1] (jibinaa ko 7 lewru Mbooy 1980) ko fijoowo e peewnoowo filmuuji Naajeeriya.Wikipedia: Chidi mokemehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chidi_mokemeChidi Mokeme // b (jibinaa ko ñalnde 17 lewru mars 1972) ko fijoowo[1] e nder filmuuji Najeriya. O ummorii ko Oba to Idemili South LGA to diiwaan Anambra, to bannge worgo-fuɗnaange leydi Najeriya.Wikipedia: Richard mofe-damilohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Richard_mofe-damiloRichard Evans Mofe-Damijo (jibinaa ko 6 lewru juko hitaande 1961), ganndiraaɗo RMD, ko fijoowo, winndiyanke, peewnoowo, awokaa, e jaayndiyanke ɓooyɗo e nder leydi Najeriya.[1] O woniino kadi Komisariyaajo Pinal e Turism e nder diiwaan Delta e hitaande 2009.Wikipedia: Bimbo Manuelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bimbo_ManuelBimbo Manuel (HeɗtoR) (jibinaa ko ñalnde 30 lewru Oktoobar 1958)[1] ko fijoowo Naajeeriya.[2][3][4] O suɓaama ngam wonde fijoowo ɓurɗo moƴƴude e nder golle ballondiral e njeenaari filmuuji Nollywood 2013.Wikipedia: Dejumo lewishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dejumo_lewisDejumo Lewis (ListenR, 1943 – 23 lewru Duujal 2023) ko fijoowo filmo e teleeji Naajeeriya, ganndiraaɗo darnde Kabiyesi e nder filmo The Village Headmaster, filmo teleeji ɓurɗo juutde e nder leydi Najeriya holliraaɗo e NTA tuggi 1968 haa 1988 mo Femi Esirius holli Robinson. [4][5] Lewis maayi ko ñalnde 23 lewru Duujal hitaande 2023, tawi ina yahra e duuɓi 80.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Akin Lewishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akin_LewisAkin LewisListenR (jibinaa ko hitaande 1957) ko fijoowo filmuuji, gardinooɗo, e peewnoowo filmuuji Naajeeriya.[1]Wikipedia: Yomi fash lonsohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yomi_fash_lonsoOmo elemoshoWikipedia: Antar laniyanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Antar_laniyanAntar Laniyan Listenⓘ is a Nigerian veteran actor, film producer, and director.[1]Wikipedia: Duro ladipohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duro_ladipoDurodola Durosomo Duroorike Timote Adisa Ladipo // R(18 desaambar 1926 – 11 mars 1978), ɓurɗo anndeede e Duro Ladipo, ina jeyaa e ɓurɓe anndeede e teddineede e nder dingiral Yoruba, ummoriiɗo e Afrik caggal koloñaal. Binndol tan ko e ɗemngal Yoruba, o nanngi ruuhu maandeeji miijooji Yoruba e nder pijirlooji makko, ɗi o huutorii caggal ɗuum e nder jaayɗe goɗɗe ko wayi no fotooje, teleeji e sinemaa.Wikipedia: Titi kutihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Titi_kutiTiti Kuti ListenR ko fijoowo Naajeeriya, peewnoowo filmuuji, model, e hollitoowo teleeji, ganndiraaɗo darnde makko e filmo Laamɗo sukaaɓe: Gartugol laamɗo.[1]Wikipedia: Jide kosokohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jide_kosokoJide Kosoko (HeɗtoR) (jibinaa ko ñalnde 12 lewru Yarkomaa 1954) ko fijoowo, gardo e peewnoowo filmo Naajeeriya.[1][2][3][4][5] O jibinaa ko e galle laamɗo, ko ɗoon o heɓi innde makko aadaaji laamɗo walla "omoba" e ɗemngal Yoruba.Wikipedia: Sean suan jimohhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sean_suan_jimohSeun Sean Jimoh ListenN ko Ameriknaajo jeyaaɗo to Naajeeriya.Wikipedia: Olu Jacobshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olu_JacobsOludotun Baiyewu Jacobs, Listenⓘ (born 11 July 1942), known professionally as Olu Jacobs, is a veteran Nigerian actor and film executive.[1] He began his career starring in several British television series and international films.Wikipedia: Muhammad Abbas (laamiiɗo Kano)https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Abbas_(laamii%C9%97o_Kano)Abdullaahi mawɗo karofiWikipedia: Femi Jacobhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Femi_JacobFemi Jacobs// n[1] (jibinaa ko Oluwafemisola Jacobs// n; 8 May)[2] ko fijoowo, haaloowo e jimoowo Naajeeriya. O ari e teddungal ngam fiyde Makinde Esho e nder filmo biyeteeɗo Kawtal, mo Rita Dominic e Jide Kosoko ngoni heen kadi.Wikipedia: Yaji Ihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yaji_IAli Dan Tsamiya (Hawsaⓘ) anndiraaɗo Yaji I walla Ali Yaji Dan Tsamiya (Hawsaⓘ) ko laamɗo, caggal ɗuum ko Sultan gadano Kano, diiwaan wonɗo e ko wiyetee hannde Fuɗnaanre leydi Naajeeriya. Yaji I laamiima gila Alif 1349 haa 1385 caggal iisa.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yaji_I#Nguurndam_adanɗamNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yaji_I#Nguurndam_neɗɗoWikipedia: Akinwumi isolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akinwumi_isolaAkinwumi Isola ListenR(24 Duujal 1939[1][2] – 17 Feebariyee 2018) ko binndoowo pijirlooji, winndiyanke, fijoowo, fijoowo, daraniiɗo pinal e ganndo.[3] O anndaa ko e binndol makko e, e golle makko e ɓamtude, ɗemngal Yoruba.Wikipedia: Kelvin ikedubahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kelvin_ikedubaKelvin Ngozi Ikeduba[1] (jibinaa ko ñalnde 21 lewru bowte hitaande 1976) ko fijoowo Naajeeriya, mo hitaande 2014 heɓi njeenaari ɓurndi moƴƴude e fijde filmuuji e nder njeenaari filmuuji Yoruba (YMAA).[2] O ɓuri anndeede ko e keewal makko e nder filmuuji Naajeeriya nde tawnoo o waɗii filmuuji Nollywood ɗo ɗemngal Engele ɓuri huutoreede e nder peewnugol maɓɓe kadi o waɗii filmuuji keewɗi ɗi Yoruba tan kaaldata ɗi filmuuji Yoruba Naajeeriya peewnata.Wikipedia: Taiwo Hassanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taiwo_HassanTaiwo Hassan (ListenN, jibinaa ko 31 oktoobar 1959), anndiraaɗo kadi Ogogo, ko fiyoowo filmuuji, binndoowo, peewnoowo e gardotooɗo filmuuji Najeriya.Wikipedia: Peter fatomilolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_fatomilolaChief Peter FatomilolaListenR (jibinaa ko 16 lewru Yarkomaa 1946) ko Naajeeriyaajo, fijoowo filmuuji, yimoowo, almuudo ifa e winndiyanke keewɗo fijirde.[1]Wikipedia: Adebaoyo feletohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adebaoyo_feletoAdebayo Mosobalaje Faleti Listenⓘ (26 December 1921 – 23 July 2017) was Africa's first newscaster,[1] Africa's first stage play director,[2] Nigeria's first film editor and librarian with the first television station in Africa - Western Nigeria Television (WNTV),[3] Nigeria's first Yoruba presenter on television and radio alike, a Nigerian poet, journalist, writer, Nollywood film director and actor.[4] He was also known as a Yoruba translator, a broadcaster, TV exponent and pioneer of the first television station in Africa,[5] Western Nigeria Television (WNTV),[6] now known as the Nigerian Television Authority (NTA).Wikipedia: Desmond Elliotthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Desmond_ElliottDesmond Oluwashola Elliot (jibinaa ko 4 lewru feebariyee 1974) ko fijoowo, gardo, e dawriyanke Naajeeriya.[2][3] O suɓaama ngam wonde depiteejo suudu sarɗiiji leydi Lagos, e nder diiwaan Surulere, e nder wooteeji mawɗi leydi Naajeeriya ñalnde 11 lewru Abriil 2015.Wikipedia: Alexx Ekubohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexx_EkuboAlexx Ekubo (jibinaa ko Alex Ekubo-Okwaraeke; 10 abriil 1986) ko fijoowo e modele Naajeeriya.[1][2] O wonii gadano e kawgel Mr Nigeria 2010.Wikipedia: Olumide Davidhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olumide_DavidLaylaytolWikipedia: Femi branchhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Femi_branchFemi BranchListenR (jibinaa ko 14 lewru Mbooy hitaande 1970) ko fijoowo, gardiiɗo, peewnoowo e politikyanke Naajeeriya, o ƴaañii cukko guwerneer e nder wooteeji mawɗi 2023 to diiwaan Ogun.[1][2][3][4]Wikipedia: Joseph Benjaminhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_BenjaminJoseph Benjamin listenR (jibinaa ko 9 noowammbar 1977) ko fijoowo, model, jimoowo, naalanke daande e yeewtanoowo tele[1] mo ɓuri anndeede ko e hollitde MTN's Project Fame,[2] eɓɓoore goonga, e hollitde filmuuji Tango e am, Mr e Mrs, e Warngo e nder suudu mawndu.[3][4] O heɓi njeenaari ɓurndi moƴƴude e filmuuji Afrik e hitaande 2012.Wikipedia: Oga bellohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oga_belloFemi AdebayoWikipedia: Zachari bankolehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zachari_bankoleZachari Bankolé[1] (jibinaa ko ñalnde 12 ut 1957), ganndiraaɗo e golle mum ko Isaach de Bankolé, ko fijoowo Iwowaar, golloowo ko ɓuri heewde ko e Farayse e Amerik.[2][3][4] O heɓi njeenaari César e hitaande 1987 ngam wonde fijoowo ɓurɗo waawde fiyde ngam golle makko e nder filmo Black Mic Mac, o arti e darnde winndereyankoore sabu golle makko e nder filmo Claire Denis mo hitaande 1988 biyeteeɗo Chocolat.Wikipedia: Saheed Bologunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saheed_BologunSaheed Balogun (waktuuji goɗɗi ina winndee "Saidi") (ListenN)(jibinaa ko ñalnde 5 lewru feebariyee 1967) ko fijoowo Naajeeriya, fijoowo filmuuji, gardo, e peewnoowo filmuuji keewɗi tawi ina jeyaa heen filmuuji 2 gadani e nder Afrik e 3 gadani filmuuji e nder Afrik hirnaange ekn [1][2][3]Wikipedia: Anu oladisohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anu_oladisoAnu OladosuWikipedia: Segun Arinzehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Segun_ArinzeSegun Arinze (jibinaa ko Segun Padonou Aina[1] e hitaande 1965) ko fijoowo mawɗo e nder Naajeeriya, jimoowo.[3][4][5][6][7]Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Segun_Arinze#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Segun_Arinze#KugalFilmogaraafi cuɓaaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Segun_Arinze#Filmogaraafi_cuɓaaɗoWikipedia: Segunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/SegunSegunTemidayo)Wikipedia: Jimo Alluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jimo_AlluJimoh Aliu MFR,heɗtoR ( 11 Noowammbar 1939 – 17 Suwee 2020), anndiraaɗo kadi ListenAworo, ko Naajeeriyaajo, binndoowo, binndoowo, binndoowo filmuuji, binndoowo pijirlooji e gardotooɗo.[1][2]Wikipedia: Yakubu Bakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_BakoYakubu Bako wonnoo ko guwerneer diiwaan Akwa Ibom, leydi Najeriya tuggi lewru Duujal 1993 haa lewru Ut 1996 wakkati laamu konu Seneraal Sani Abacha.[1]Wikipedia: Muhammadu Sanusi Ihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sanusi_IAlhaji Sir Muhammadu Sanusi I KBE (noddaangoN) wonnoo ko Guwerneer gonɗo e Fuɗnaange Naajeeriya (1957) e Emiir Kano gila 1954 haa 1963. Ko kanko woni ɓiy Emir Abdullahi Bayero.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sanusi_I#NgendamKonuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sanusi_I#KonuTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sanusi_I#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Sanusi_I#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Saidu Ayodele Balogunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saidu_Ayodele_BalogunSeneraal mawɗo Saidu Ayodele Balogun ListenR (jibinaa ko 20 lewru Abriil 1941), ko seneraal leydi Naajeeriya mo retireede, o toɗɗii Guwerneer gadano e nder diiwaan Ogun, leydi Najeriya caggal nde o sosaa e feccere e diiwaan hirnaange ɓooyɗo e lewru mars 1976, o jokki laamu haa lewru juko hitaande 1978 e nder... laamu konu Seneraal Olusegun Obasanjo.Wikipedia: Ayobami akinwalehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayobami_akinwaleAyobami Akinwale[1]HeɗtoR (1946 – 13 Suwee 2020) ko fijoowo, peewnoowo, e jannginoowo Naajeeriya.Wikipedia: Seun Ajayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seun_AjayiSeun Ajayi heɗtoR ko fijoowo Naajeeriya. O jeyaa ko e wuro Ijebu Ibefun, e nder diiwaan Ogun, leydi Najeriya.Wikipedia: Olaniyi mukailahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olaniyi_mukailaOlaniyi Mukaila Afonja ListenN(jibinaa ko ñalnde 14 lewru Oktoobar 1974), ko neɗɗo Naajeeriya, ko o fijoowo, ko fijoowo, ko fijoowo filmuuji.[1][2]Wikipedia: Domkat Balihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Domkat_BaliDomkat Yah Bali (27 lewru feebariyee 1940 – 4 lewru lewru Duujal 2020) ko seneraal konu Naajeeriya mo koode nay, o wonnoo ko jaagorgal konu e hooreejo konu gila 1984 haa 1990, kadi o jeyaa ko e Diiso Toowngo Konu 1984–1985, e... Diiso laamu nguu e hitaande 1985–1990.Nguurndam e jaŋde puɗɗagol Bali jibinaa ko to Langtang, e nder diiwaan Plateau, e nder galle Hasan Bali Tabut e Yinkat Bali. O heɓi jaŋde makko leslesre to Mban, Langtang e tuggi 1955 haa 1960, o janngi to duɗal hakkundeewal diiwaan to Kuru.https://ff.wikipedia.org/wiki/Domkat_Bali#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol_Bali_jibinaa_ko_to_Langtang,_e_nder_diiwaan_Plateau,_e_nder_galle_Hasan_Bali_Tabut_e_Yinkat_Bali._O_heɓi_jaŋde_makko_leslesre_to_Mban,_Langtang_e_tuggi_1955_haa_1960,_o_janngi_to_duɗal_hakkundeewal_diiwaan_to_Kuru.Kugal Bali wonti kapiteen hitaande caggal mum e hitaande 1965. E hitaande 1966, o woniino komandaajo batiri e nder wolde hakkunde leyɗeele Naajeeriya, o woniino komandaajo konu. O waɗtaa major e hitaande 1968. Hakkunde 1970 e 1971, Bali wonnoo ko komandaajo, Korse artileri, caggal ɗuum o wonti kolonel to Division Infanterie ɗiɗmere to Ibadan. E hitaande 1973, o neldaa Akure ngam wonde gardiiɗo konu 9ɓo, o woniino adjutant jeneral konu leydi Najeriya e hitaande 1975, o wonii gardiiɗo Korse Artillerie e hitaande 1976 e hitaande 1978, o wonii GOC Division Infanterie gadano, Kaduna. Ko adii nde o wontata jaagorde ndeenka leydi e hitaande 1984, o woniino komandaajo e nder duɗal jaaɓi haaɗtirde konu leydi Najeriya gila 1981 haa 1983[2], caggal ɗuum o woniino gardiiɗo janngingol e golle konu.[citation needed]https://ff.wikipedia.org/wiki/Domkat_Bali#Kugal_Bali_wonti_kapiteen_hitaande_caggal_mum_e_hitaande_1965._E_hitaande_1966,_o_woniino_komandaajo_batiri_e_nder_wolde_hakkunde_leyɗeele_Naajeeriya,_o_woniino_komandaajo_konu._O_waɗtaa_major_e_hitaande_1968._Hakkunde_1970_e_1971,_Bali_wonnoo_ko_komandaajo,_Korse_artileri,_caggal_ɗuum_o_wonti_kolonel_to_Division_Infanterie_ɗiɗmere_to_Ibadan._E_hitaande_1973,_o_neldaa_Akure_ngam_wonde_gardiiɗo_konu_9ɓo,_o_woniino_adjutant_jeneral_konu_leydi_Najeriya_e_hitaande_1975,_o_wonii_gardiiɗo_Korse_Artillerie_e_hitaande_1976_e_hitaande_1978,_o_wonii_GOC_Division_Infanterie_gadano,_Kaduna._Ko_adii_nde_o_wontata_jaagorde_ndeenka_leydi_e_hitaande_1984,_o_woniino_komandaajo_e_nder_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_konu_leydi_Najeriya_gila_1981_haa_1983[2],_caggal_ɗuum_o_woniino_gardiiɗo_janngingol_e_golle_konu.[citation_needed]Wade Bali maayi ko ñalnde 4 desaambar 2020https://ff.wikipedia.org/wiki/Domkat_Bali#Wade_Bali_maayi_ko_ñalnde_4_desaambar_2020Wikipedia: Kunle afolayonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kunle_afolayonKunle Afolayan (heɗtoR) (jibinaa ko ñalnde 30 suwee 1975) ko fijoowo, peewnoowo e gardotooɗo filmo Naajeeriya.[2] O heɓi njeenaari ngam ɓeydude mbaadi filmuuji Nollywood rewrude e bidsee ɓurɗo mawnude, fiyde e 35mm, yaltinde ɗum e cinemaaji, e moƴƴinde daartol Nollywood cliché.Wikipedia: Muhammad Inuwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_InuwaMuhammadu Inuwaprononciationⓘ MBE, wonnoo ko Emiir Kano, o lomtii Emiir Muhammadu Sanusi mo woppi laamu e hitaande 1963. Emiir Muhammadu Inuwa lomtii ko Emiir Ado Bayero ɓiɗɗo mawniiko e gorko makko.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Inuwa#NgendamWikipedia: Muhammad Bello (laamiiɗo)https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Bello_(laamii%C9%97o)Muhammadu Bello ko laamiɗo Kano laaminooɗo gila 1883 haa 1892.[1][2]Wikipedia: Gabriel afolayonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabriel_afolayonGabriel Afolayan, ListenR (jibinaa ko ñalnde 1 mars 1985)[3] kadi ina anndiraa innde mum dingiral G-Fresh,[2] ko fijoowo e jimoowo Naajeeriya.[4]Wikipedia: Aremu Afolayonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aremu_AfolayonAremu Afolayan ListenR (jibinaa ko ñalnde 2 lewru bowte hitaande 1980) ko fijoowo filmo Naajeeriya, kadi ko miñiiko Kunle Afolayan, gollodiiɗo fijoowo.[1][2][3]Wikipedia: Adeyemi afolayonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeyemi_afolayonAdeyemi Josiah Afolayan ListenR (1940-1996) ko fijoowo, waɗoowo filmuuji, fijoowo e peewnoowo filmuuji e nder leydi Najeriya.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Theophilus Bamigboyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Theophilus_BamigboyeTheophilus O Bamigboye (ListenN) (jibinaa ko hitaande 1951) ko Kolonel Naajeeriya mo retireede, o wonnoo ko gardiiɗo konu e nder diiwaan Bauchi, caggal ɗuum e nder diiwaan Osun ko adii nde o artirta e demokaraasi e lewru mee 1999.[1] O naati siyaasaaku ɓaawo man, o ɗon ƴama laamu lesdi Kwara nder hitaande 2007.Baɗte e golle konu Teyofilus O Bamigboye jibinaa ko e hitaande 1951 to Omu-Aran e nder laamu nokkuure Irepodun e nder diiwaan Kwara.[3] Miñiiko woni seneraal biyeteeɗo David Bamigboye, guwerneer konu diiwaan Kwara tuggi lewru mee 1967 haa lewru sulyee 1975.[4] O resi ko Enitan Allen, sosiyaalist, mo nganndu-ɗaa ina teskaa e sahaa nde o woni guwerneer diiwanuuji Bauchi e Osun. Ɓe ceerti caggal ɗuum.[5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Theophilus_Bamigboye#Baɗte_e_golle_konu_Teyofilus_O_Bamigboye_jibinaa_ko_e_hitaande_1951_to_Omu-Aran_e_nder_laamu_nokkuure_Irepodun_e_nder_diiwaan_Kwara.[3]_Miñiiko_woni_seneraal_biyeteeɗo_David_Bamigboye,_guwerneer_konu_diiwaan_Kwara_tuggi_lewru_mee_1967_haa_lewru_sulyee_1975.[4]_O_resi_ko_Enitan_Allen,_sosiyaalist,_mo_nganndu-ɗaa_ina_teskaa_e_sahaa_nde_o_woni_guwerneer_diiwanuuji_Bauchi_e_Osun._Ɓe_ceerti_caggal_ɗuum.[5]Caggal ɗuum golle politik Theophilus Bamigboye naati politik ko e tergal lannda Demokaraasi (PDP), caggal ɗuum o naati e lannda Demokaraasi (DPP), caggal ɗuum o naati e lannda Accord.[8] E lewru abriil 2007 o waɗii kawgel e nder laylaytol lannda Accord ngam heɓde guwerneer e nder diiwaan Kwara, o dañaani heen nafoore.[9] E sahaa gooto e nder kampaañ oo, sukaaɓe jogiiɓe balɗe puɗɗiima fiyde nde Bamigboye ina haalda e seppo wallitooɓe makko, kono o daɗii o dañaani heen.[10] Bamigboye wullitii njeñtudi woote ɗo Dr Bukola Saraki dañi woote ngam suɓaade guwerneer, o wiyi won ko waɗi ko ina wona 100 000 mbuuɗu, ko wayi no fenaande, fitinaaji, hulɓinaare e ittude foto e logo lannda Accord e nder kaayitaaji woote, kono e lewru sulyee 2008 woote ñaawirdu appeal jaɓi nafoore Saraki.[11]https://ff.wikipedia.org/wiki/Theophilus_Bamigboye#Caggal_ɗuum_golle_politik_Theophilus_Bamigboye_naati_politik_ko_e_tergal_lannda_Demokaraasi_(PDP),_caggal_ɗuum_o_naati_e_lannda_Demokaraasi_(DPP),_caggal_ɗuum_o_naati_e_lannda_Accord.[8]_E_lewru_abriil_2007_o_waɗii_kawgel_e_nder_laylaytol_lannda_Accord_ngam_heɓde_guwerneer_e_nder_diiwaan_Kwara,_o_dañaani_heen_nafoore.[9]_E_sahaa_gooto_e_nder_kampaañ_oo,_sukaaɓe_jogiiɓe_balɗe_puɗɗiima_fiyde_nde_Bamigboye_ina_haalda_e_seppo_wallitooɓe_makko,_kono_o_daɗii_o_dañaani_heen.[10]_Bamigboye_wullitii_njeñtudi_woote_ɗo_Dr_Bukola_Saraki_dañi_woote_ngam_suɓaade_guwerneer,_o_wiyi_won_ko_waɗi_ko_ina_wona_100_000_mbuuɗu,_ko_wayi_no_fenaande,_fitinaaji,_hulɓinaare_e_ittude_foto_e_logo_lannda_Accord_e_nder_kaayitaaji_woote,_kono_e_lewru_sulyee_2008_woote_ñaawirdu_appeal_jaɓi_nafoore_Saraki.[11]Wikipedia: Idunnu sikiruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idunnu_sikiruIdunnu MiWikipedia: Kareem Adepojuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kareem_AdepojuAlhaji Kareem Adepoju (heɗtoN) anndiraaɗo "Baba Wande" ko fijoowo, winndiyanke, peewnoowo filmuuji Naajeeriya, o fiyi filmo e hitaande 1993 caggal nde o fiyi filmo "Oloye Otun" e nder filmo biyeteeɗo Ti Oluwa Ni Ile.[1] [2][3]Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Funsho Adeoluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Funsho_AdeoluFunsho Adeolu (heɗtoN) (jibinaa ko 9 lewru Mbooy 1968) ko fijoowo, gardinooɗo filmuuji e peewnoowo filmuuji.[1][2][3]Wikipedia: Muyiwa Ademolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muyiwa_AdemolaMuyiwa AdemolaListenN (jibinaa ko ñalnde 26 lewru Yarkomaa 1973), ko Muyiwa Authentic, ko fijoowo, peewnoowo filmuuji, e gardotooɗo Naajeeriya.[1] E hitaande 2005, filmo makko biyeteeɗo ORI (Fate) heɓi njeenaari ɓurndi moƴƴude e filmuuji ɓiyleydaagu e nder njeenaari 1er Afrik filmo.Wikipedia: Odunlade adekolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Odunlade_adekolaOdunlade Jonathan Adekola ((HeɗtoR); jibinaa ko ñalnde 31 lewru Duujal hitaande 1976) ko fijoowo, jimoowo, waɗoowo filmuuji, peewnoowo filmuuji e gardo filmuuji.[1][2] O dañii darnde, o anndiraama no feewi sabu darnde makko e nder filmo Ishola Durojaye mo hitaande 2003, Asiri Gomina Wa, o waɗii filmuuji Nollywood keewɗi gila ndeen.Wikipedia: Oyin adejobihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oyin_adejobiMawɗo Oyin Adejobi ListenR (1926-2000)[1] ko Naajeeriyaajo, fijoowo e fijoowo. Innde makko, Oyin, firti ko "Njumri".Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: El Kutumbihttps://ff.wikipedia.org/wiki/El_KutumbiMuhammadu Dan Nazaki (1623–1648), anndiraango El Kutumbi ko laamɗo Kano capanɗe jeenay e mawɗo Kutumbawa mo innde mum nanndi e mum, fedde cakkitiinde e nder aristokraatuuji Hausa. Hono no laamɓe Gaudawa e Rumfawa nii, galle makko seerndaani ko adii fof e tuugnaade e leñol kono ko peeje politik e renndo maantinɗe ɗe o waɗnoo e yonta maɓɓe.Wikipedia: Lateefat adedimejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lateefat_adedimejiAdetola Abdullateef Adedimeji ListenR (jibinaa ko 1 feebariyee 1984) ko fijoowo e fijoowo filmuuji Naajeeriya. O heɓi innde bee kuugal maako arandewal mawngal nder film Yewande Adekoya mo hitaande 2013, tiitoonde mum Kudi Klepto, o waɗi fijirde ko ɓuri 100 nder filmji Naajeeriya[4] diga o fuɗɗi fijirde duuɓi 15 ko saali.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lateefat_adedimeji#Nguurndam_adanɗamJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lateefat_adedimeji#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lateefat_adedimeji#KugalWikipedia: Laurel Cutlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laurel_CutleLaurel Cutler (8 desaambar 1926 - 28 noowammbar 2021) ko gardiiɗo jeeyngal Ameriknaajo. O jeyaa ko e rewɓe artuɓe e ƴellitde to bannge yeeyde.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laurel_Cutle#TuugnorgalWikipedia: Ontents Ado Bayerohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ontents_Ado_BayeroCFR, LLD, JP (25 sulyee 1930 – 6 juin 2014) ko Amiir Kano tuggi 1963 haa 2014.[1]Nguurndam adanɗam Leñol Ado Bayero jibinaa ko ñalnde 25 juko hitaande 1930 e nder galle laamɗo leñol Fulɓe Sullubawa laamiiɗo emiraaji Kano gila 1819. Baaba makko ko Abdullaahi Bayero, yumma makko ko Hajiya Hasiya.[2] Ko kanko woni ɓiɗɗo sappo e go’o e baaba makko, ɗiɗaɓo e yumma makko. Nde o heɓi duuɓi jeeɗiɗi, o neldaa ngam hoɗdude e Maikano Zagi.[2] Baaba makko laamii duuɓi 27. Muhammadu Sanusi I wonnooɗo miñiiko Ado Bayero laamiima caggal baaba maɓɓe tuggi hitaande 1953 haa hitaande 1963. Caggal nde o woppitaa laamu e hitaande 1963, Muhammadu Inuwa ƴetti jappeere laamu fotde lebbi tati.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ontents_Ado_Bayero#Nguurndam_adanɗam_Leñol_Ado_Bayero_jibinaa_ko_ñalnde_25_juko_hitaande_1930_e_nder_galle_laamɗo_leñol_Fulɓe_Sullubawa_laamiiɗo_emiraaji_Kano_gila_1819._Baaba_makko_ko_Abdullaahi_Bayero,_yumma_makko_ko_Hajiya_Hasiya.[2]_Ko_kanko_woni_ɓiɗɗo_sappo_e_go’o_e_baaba_makko,_ɗiɗaɓo_e_yumma_makko._Nde_o_heɓi_duuɓi_jeeɗiɗi,_o_neldaa_ngam_hoɗdude_e_Maikano_Zagi.[2]_Baaba_makko_laamii_duuɓi_27._Muhammadu_Sanusi_I_wonnooɗo_miñiiko_Ado_Bayero_laamiima_caggal_baaba_maɓɓe_tuggi_hitaande_1953_haa_hitaande_1963._Caggal_nde_o_woppitaa_laamu_e_hitaande_1963,_Muhammadu_Inuwa_ƴetti_jappeere_laamu_fotde_lebbi_tati.[3]Nguurndam e jaŋde puɗɗagol Bayero fuɗɗii jaŋde mum ko to Kano ina jannga lislaam, caggal ɗuum o naati duɗal hakkundeewal Kano (hannde ko duɗal jaaɓi haaɗtirde Rumfa, Kano). O waɗii hedde duuɓi tati to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kano ngam janngude ɗemngal Arab kono o timminaani jaŋde ndee. Ndeen o wonii golloowo banke to Banke Afrik worgo Angalteer haa hitaande 1949, nde o naati e laamu Kano Native Authority. O naati duɗal jaaɓi haaɗtirde Zaria e hitaande 1952.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ontents_Ado_Bayero#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol_Bayero_fuɗɗii_jaŋde_mum_ko_to_Kano_ina_jannga_lislaam,_caggal_ɗuum_o_naati_duɗal_hakkundeewal_Kano_(hannde_ko_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Rumfa,_Kano)._O_waɗii_hedde_duuɓi_tati_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Kano_ngam_janngude_ɗemngal_Arab_kono_o_timminaani_jaŋde_ndee._Ndeen_o_wonii_golloowo_banke_to_Banke_Afrik_worgo_Angalteer_haa_hitaande_1949,_nde_o_naati_e_laamu_Kano_Native_Authority._O_naati_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Zaria_e_hitaande_1952.[2]Caggal nde o woppi laamu, o toɗɗaa hooreejo polis Kano Native Authority.[4]: 233 E nder ɗuum o etinooma ustude golle jowitiiɗe e nanngugol yimɓe e luulndiiɓe politik e dow yamiroore yimɓe doole to Kano.[2] E darorɗe hitaande 1962, o toɗɗaa Ambasadeer leydi Najeriya to Senegaal, ko ɗum woni darnde makko haa nde o toɗɗaa emiir.[4]: Naatgol Caggal maayde Emiir Muhammadu Inuwa laamɗo lebbi tati tan, Ado Bayero laamii Emiir Kano ñalnde 22 oktoobar 1963, o wonti Emiir Fulɓe 13ɓo Kano e laamɗo 56ɓo Kano.[5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ontents_Ado_Bayero#Caggal_nde_o_woppi_laamu,_o_toɗɗaa_hooreejo_polis_Kano_Native_Authority.[4]:_233_E_nder_ɗuum_o_etinooma_ustude_golle_jowitiiɗe_e_nanngugol_yimɓe_e_luulndiiɓe_politik_e_dow_yamiroore_yimɓe_doole_to_Kano.[2]_E_darorɗe_hitaande_1962,_o_toɗɗaa_Ambasadeer_leydi_Najeriya_to_Senegaal,_ko_ɗum_woni_darnde_makko_haa_nde_o_toɗɗaa_emiir.[4]:_Naatgol_Caggal_maayde_Emiir_Muhammadu_Inuwa_laamɗo_lebbi_tati_tan,_Ado_Bayero_laamii_Emiir_Kano_ñalnde_22_oktoobar_1963,_o_wonti_Emiir_Fulɓe_13ɓo_Kano_e_laamɗo_56ɓo_Kano.[5]Kitaale 1960 Bayero wonti emir wakkati republique arandeere, wakkati nde Naajeeriya ɗon nder waylaare mawnde nder renndo e siyaasaaku, nden boo luural hakkunde diiwalji, lesdiiji e lenyol ɗon ɓesda. E nder duuɓi makko gadani ɗii, dille politik ɗiɗi daraniiɗe Kano keɓii ballal e nder won e eliteeji Kano. Lannda ɓesngu Kano ummii ko e laamu Muhammadu Inuwa, ina walliti Emiir Sanusi mo laamu mum woppitaa, kono ɓooyaani ko ɗum ustii. Dillere Dowla Kano ummii ko e darorɗe hitaande 1965, nde yiɗi ko ɓeydude ndimaagu faggudu wonande diiwaan oo.[6] [facciro goɗɗo ina haani]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ontents_Ado_Bayero#Kitaale_1960_Bayero_wonti_emir_wakkati_republique_arandeere,_wakkati_nde_Naajeeriya_ɗon_nder_waylaare_mawnde_nder_renndo_e_siyaasaaku,_nden_boo_luural_hakkunde_diiwalji,_lesdiiji_e_lenyol_ɗon_ɓesda._E_nder_duuɓi_makko_gadani_ɗii,_dille_politik_ɗiɗi_daraniiɗe_Kano_keɓii_ballal_e_nder_won_e_eliteeji_Kano._Lannda_ɓesngu_Kano_ummii_ko_e_laamu_Muhammadu_Inuwa,_ina_walliti_Emiir_Sanusi_mo_laamu_mum_woppitaa,_kono_ɓooyaani_ko_ɗum_ustii._Dillere_Dowla_Kano_ummii_ko_e_darorɗe_hitaande_1965,_nde_yiɗi_ko_ɓeydude_ndimaagu_faggudu_wonande_diiwaan_oo.[6]_[facciro_goɗɗo_ina_haani]Natal Ado Bayero bayyinaango e tonngoode Gaskiya Ta Fi Kwabo e lewru oktoobar 1956 Maayde e hitaande 1966, ƴaañooɓe politik heewɓe ummoriiɓe worgo leydi Najeriya, e sosde dowla gooto caggal ɗuum, tiiɗtinii fedde wootere e nder diiwaan worgo oo kono kadi waɗii toon fitinaaji keewɗi, haa arti noon e Kano. Yiɗɓe Bayero ina njetta mo sabu addude deeƴre e deeƴre e nder ndeeɗoo kiris e caggal mum to Kano.[7]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ontents_Ado_Bayero#Natal_Ado_Bayero_bayyinaango_e_tonngoode_Gaskiya_Ta_Fi_Kwabo_e_lewru_oktoobar_1956_Maayde_e_hitaande_1966,_ƴaañooɓe_politik_heewɓe_ummoriiɓe_worgo_leydi_Najeriya,_e_sosde_dowla_gooto_caggal_ɗuum,_tiiɗtinii_fedde_wootere_e_nder_diiwaan_worgo_oo_kono_kadi_waɗii_toon_fitinaaji_keewɗi,_haa_arti_noon_e_Kano._Yiɗɓe_Bayero_ina_njetta_mo_sabu_addude_deeƴre_e_deeƴre_e_nder_ndeeɗoo_kiris_e_caggal_mum_to_Kano.[7]Kitaale 1970 Doole doosɗe emir oo ustaama e laamuuji konu hakkunde 1966 e 1979. Departemaa Polis e Kasoo Native Authority momtaama, diiso ñaawoore emir oo lomtinaama e juɓɓule goɗɗe, e peeje laamuuji nokkuuji ɗii ustaama e hitaande 1968, 1991 doole amiir.[8]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ontents_Ado_Bayero#Kitaale_1970_Doole_doosɗe_emir_oo_ustaama_e_laamuuji_konu_hakkunde_1966_e_1979._Departemaa_Polis_e_Kasoo_Native_Authority_momtaama,_diiso_ñaawoore_emir_oo_lomtinaama_e_juɓɓule_goɗɗe,_e_peeje_laamuuji_nokkuuji_ɗii_ustaama_e_hitaande_1968,_1991_doole_amiir.[8]Nder suudu jaɓɓungal Emir E nder republique ɗiɗaɓo, o seediima hareeji ummoraade e laamu Abubakar Rimi ardinoongu lannda Ɓooygol.[7] Palaas Bayero ina jaɓɓoo njilluuji laamu keewɗi ɗi gollotooɓe laamu e jananɓe mbaɗata, kono e hitaande 1981, guwerneer Abubakar Rimi reentini teddungal aadaaji ngal ardiiɓe gure mbaɗata e Ado Bayero, o itti won e domenuuji e nder emiraaji makko.[9]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ontents_Ado_Bayero#Nder_suudu_jaɓɓungal_Emir_E_nder_republique_ɗiɗaɓo,_o_seediima_hareeji_ummoraade_e_laamu_Abubakar_Rimi_ardinoongu_lannda_Ɓooygol.[7]_Palaas_Bayero_ina_jaɓɓoo_njilluuji_laamu_keewɗi_ɗi_gollotooɓe_laamu_e_jananɓe_mbaɗata,_kono_e_hitaande_1981,_guwerneer_Abubakar_Rimi_reentini_teddungal_aadaaji_ngal_ardiiɓe_gure_mbaɗata_e_Ado_Bayero,_o_itti_won_e_domenuuji_e_nder_emiraaji_makko.[9]Duuɓi garooji Ko o emir, o wonti balloowo ganndal lislaam, o jaɓɓi jaŋde hirnaange ngam heɓde nafoore e nder leydi Najeriya hannde ndii. O woniino ƴamoowo daande fedde ownooɓe wiyeteende Boko Haram, o saliima no feewi kampaañ maɓɓe ngam haɓaade jaŋde hirnaange. Ñalnde 19 lewru Yarkomaa 2013, o wuuri ko e warngo ngo o tuumanoo ko e fedde lislaamiyankoore, tawi ko ɓiɓɓe makko ɗiɗo ngañii, sofereeɓe makko e garde makko maayi, e woɗɓe.[12] Tuumaaɗo gooto jaɓi wonde o tawtoraama njanngu nguu e nder otooji Emir ɗii e hareeji keewɗi goɗɗi ɗi njuɓɓudi ndii waɗi e nder diiwaan hee, ɗum addani ɓe nanngeede njeegomo woɗɓe.[13]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ontents_Ado_Bayero#Duuɓi_garooji_Ko_o_emir,_o_wonti_balloowo_ganndal_lislaam,_o_jaɓɓi_jaŋde_hirnaange_ngam_heɓde_nafoore_e_nder_leydi_Najeriya_hannde_ndii._O_woniino_ƴamoowo_daande_fedde_ownooɓe_wiyeteende_Boko_Haram,_o_saliima_no_feewi_kampaañ_maɓɓe_ngam_haɓaade_jaŋde_hirnaange._Ñalnde_19_lewru_Yarkomaa_2013,_o_wuuri_ko_e_warngo_ngo_o_tuumanoo_ko_e_fedde_lislaamiyankoore,_tawi_ko_ɓiɓɓe_makko_ɗiɗo_ngañii,_sofereeɓe_makko_e_garde_makko_maayi,_e_woɗɓe.[12]_Tuumaaɗo_gooto_jaɓi_wonde_o_tawtoraama_njanngu_nguu_e_nder_otooji_Emir_ɗii_e_hareeji_keewɗi_goɗɗi_ɗi_njuɓɓudi_ndii_waɗi_e_nder_diiwaan_hee,_ɗum_addani_ɓe_nanngeede_njeegomo_woɗɓe.[13]Maayde e lomtaade Ñalnde 6 lewru juko hitaande 2014, caggal duuɓi capanɗe joyi e go’o e jappeere laamu, Ado Bayero maayi to galle mum Gidan Rumfa.[1] Hare mettunde ngam lomtaade mo ummii e nder galle laamorɗo hakkunde galleeji Bayero e Sanusi.[14] Ɓiyiiko mawɗo e ronooɓe, Sanusi Ado Bayero ina hiisee wonde lomto laamu nguu, ciimtol adanngol hollitii wonde ko kanko woni Emir.[15] Ñalnde 8 lewru juko hitaande 2014, mawniiko gorko biyeteeɗo Sanusi Lamido Sanusi laamii laamu Kano.[16] Ɓiyiiko, Sanusi Ado e nder seppo makko fellitii yaltude Kano e hitaande 2015, o woppitaa tiitooɗe makko fof, caggal nde o salii yoɓde alkule makko e Amiir Sanusi Lamido Sanusi.[17]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ontents_Ado_Bayero#Maayde_e_lomtaade_Ñalnde_6_lewru_juko_hitaande_2014,_caggal_duuɓi_capanɗe_joyi_e_go’o_e_jappeere_laamu,_Ado_Bayero_maayi_to_galle_mum_Gidan_Rumfa.[1]_Hare_mettunde_ngam_lomtaade_mo_ummii_e_nder_galle_laamorɗo_hakkunde_galleeji_Bayero_e_Sanusi.[14]_Ɓiyiiko_mawɗo_e_ronooɓe,_Sanusi_Ado_Bayero_ina_hiisee_wonde_lomto_laamu_nguu,_ciimtol_adanngol_hollitii_wonde_ko_kanko_woni_Emir.[15]_Ñalnde_8_lewru_juko_hitaande_2014,_mawniiko_gorko_biyeteeɗo_Sanusi_Lamido_Sanusi_laamii_laamu_Kano.[16]_Ɓiyiiko,_Sanusi_Ado_e_nder_seppo_makko_fellitii_yaltude_Kano_e_hitaande_2015,_o_woppitaa_tiitooɗe_makko_fof,_caggal_nde_o_salii_yoɓde_alkule_makko_e_Amiir_Sanusi_Lamido_Sanusi.[17]Njawdi Bayero ko emiir ɓurɗo juutde golle e nder daartol Kano. O yi'aama bana gooto nder ardiiɓe juulɓe ɓurduɓe teddugo nder lesdi Naajeeriya[18], o ɗon mari haaje filu, o laati kuugal banki, polis'en, depitee'en e dipolomasi. Ado Bayero woni Emiir Fulɓe 13ɓo gila wolde Fulɓe Usmaan dan Fodio, nde Fulɓe keɓi laamuuji gure-dowlaaji Hawsa en. O jeyaa ko e emiiruuji ɓurɗi semmbe e doole e nder daartol leydi Hawsa. O anndaa ko e ngalu makko keewngu, ngu o joginoo e ballal njulaagu e njulaagu ndema mawngu e nder leydi makko e caggal leydi.[19]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ontents_Ado_Bayero#Njawdi_Bayero_ko_emiir_ɓurɗo_juutde_golle_e_nder_daartol_Kano._O_yi'aama_bana_gooto_nder_ardiiɓe_juulɓe_ɓurduɓe_teddugo_nder_lesdi_Naajeeriya[18],_o_ɗon_mari_haaje_filu,_o_laati_kuugal_banki,_polis'en,_depitee'en_e_dipolomasi._Ado_Bayero_woni_Emiir_Fulɓe_13ɓo_gila_wolde_Fulɓe_Usmaan_dan_Fodio,_nde_Fulɓe_keɓi_laamuuji_gure-dowlaaji_Hawsa_en._O_jeyaa_ko_e_emiiruuji_ɓurɗi_semmbe_e_doole_e_nder_daartol_leydi_Hawsa._O_anndaa_ko_e_ngalu_makko_keewngu,_ngu_o_joginoo_e_ballal_njulaagu_e_njulaagu_ndema_mawngu_e_nder_leydi_makko_e_caggal_leydi.[19]Wikipedia: Abdullahi (emir)https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_(emir)Abdullaahi (inndeⓘ; innde mum timmunde: Abdullaahi Maje Karofi dan Dabo; maayi 1883) ko Emiir Kano gila 1855 haa maayde makko e hitaande 1883.[1][2]Nguurndam makko e nder deftere Kano Les ɗo, taariiha Abdullahi diga firo Palmer nder hitaande 1908 nder deftere Kano.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_(emir)#Nguurndam_makko_e_nder_deftere_Kano_Les_ɗo,_taariiha_Abdullahi_diga_firo_Palmer_nder_hitaande_1908_nder_deftere_Kano.[2]Wikipedia: Muhammadu Barkindo Aliyu Musdafahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Barkindo_Aliyu_MusdafaMuhammadu Barkindo Aliyu Mustapha (jibinaaɗo 13 feebariyee 1944) o ɓoorniima 18 lewru mars 2010 ngam wonde laamɗo aadaaji, tiitoonde Lamido mo Adamawa e nder diiwaan Adamawa, leydi Najeriya. Kewu nguu rewi ko e jaɓgol guwerneer diiwaan oo Murtala Nyako.Wikipedia: Bassey Eyo Ephraim Adam IIIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bassey_Eyo_Ephraim_Adam_IIIBassey Adam III (Abasi Eyo Efiom Ededem Edak Edem Etim Efiom Okoho Efiom Ekpo Efiom Ekpo; 25 Duujal 1904 – 14 Duujal 1986) ko Obong Calabar e Edidem laamu Efik tuggi 27 Noowammbar 1982 his December1982. [2][1] Bassey jibinaa ko to Calabar, e laamu kaaw mum Obong Aadama Efrayim Aadama hono Obong Calabar ɓooyɗo e koɗki mum.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bassey_Eyo_Ephraim_Adam_III#Nguurndam_adanɗamKalabar Ogoja Maayooji (COR) Dillere Dowlahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bassey_Eyo_Ephraim_Adam_III#Kalabar_Ogoja_Maayooji_(COR)_Dillere_DowlaJaɓɓungal Dowlaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bassey_Eyo_Ephraim_Adam_III#Jaɓɓungal_DowlaajiWikipedia: Nuhu Baturehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nuhu_BatureNuhu Bature Achi (19?? – 18 lewru Duujal hitaande 2021) woni laamiiɗo arandeejo Laamiiɗo Bajju, lesdi aadaaji lesdi Naajeeriya haa woyla lesdi Kaduna, lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Abdulrasheed Adewale Akanbihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrasheed_Adewale_AkanbiAbdul Rasheed Adewale Akanbi jibinaaɗo ñande 21 juko hitaande 1967 ko laamɗo Naajeeriya. Kanko woni Oluwo 16 mo Iwo.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrasheed_Adewale_Akanbi#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrasheed_Adewale_Akanbi#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulrasheed_Adewale_Akanbi#Nguurndam_neɗɗoWikipedia: Akarigbo mo Remohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akarigbo_mo_RemoAkarigbo mo Remoland woni tiitoonde laamɗo mawɗo e nder gure capanɗe tati (33) ɗe laamu Remo woni e nder diiwaan Ogun e nder leydi Najeriya[1][2] Laamorde laamu nguu ko Sagamu walla Shagamu anndiraaɗo kadi Ishagamu nde waɗi gure sappo e tati (13) nder gure cappanɗe tati jeyaaɗe e Laamu Remo. Wurooji sappo e tati ɗi Sagamu kawri toon e hitaande 1872 ngam ɓeydude kisal[3] ko : Offin ( ɗo galle laamorɗo Akarigbo woni ɗoo), Makun, Sonyindo, Epe, Ibido, Igbepa, Ado, Oko, Ipoji, Batoro, Ijoku, Latawa e Ijaaba.Akarigbo mo leydi Remolandhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akarigbo_mo_Remo#Akarigbo_mo_leydi_RemolandWikipedia: Rufus Aladesanmi IIIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rufus_Aladesanmi_IIIRufus Adeyemo Adejugbe Aladesanmi III CON (jibinaaɗo e hitaande 1945) ko Oba Yoruba, Ewi Ado Ekiti hannde.[2]Laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rufus_Aladesanmi_III#LaamuWikipedia: Aladetoyinbo Ogunlade Aladelusihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aladetoyinbo_Ogunlade_AladelusiOba aladetoyinbo ogunlade aladelusi, odundun II, ko laamɗo leydi Najeriya. Ko kanko woni laamɗo aadaaji 47ɓo e hannde e nder Laamu Akure, diiwaan aadaaji to Akure, laamorgo diiwaan Ondo.Wikipedia: Alake mo Egbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alake_mo_EgbaAlake mo Egbaland woni laamiiɗo Yoruba ɓurɗo mawnugo nder Egba, lenyol haa Abeokuta, lesdi Ogun, haa woyla-fuunaange Naajeeriya.[1] Egba ina waɗi Egba Ake, ,Oke-Ona e Egba Gbagura.Wikipedia: Alara of Ilara-Mokinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alara_of_Ilara-MokinAlara (Yoruba: Alárá) woni tiitoonde laamiiɗo laamiiɗo leydi Ilara-Mokin nder Naajeeriya. Alara ina waawi wiyeede Oba, no laamɓe e nder laamlaamuuji Yoruba goɗɗi ɗii nii, walla no Laamɗo makko nii.Wikipedia: John Anyansihttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_AnyansiJohn Chukwuma Anyansi ko jom njulaagu e njuɓɓudi fuku koyɗe Naajeeriya, o wonti laamɗo aadaaji (Eze) Nsugbe, e nder diiwaan Anambra e hitaande 1967.[1] Wakkati laamu lesdi Naajeeriya, Anyansi laati kuugal hukuuma kan, mo laati tergal nder kawtal hoore lesdi Naajeeriya, Fuunaange lesdi Naajeeriya e ardiiɗo hukuumaaji pamari lesdi Naajeeriya.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Anyansi#NgendamWikipedia: Mohammed Bawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_BawaMohammed Inua Bawa (6 Abriil 1954 – 26 Mee 2017) toɗɗaama Ardiiɗo Diiwaan Ekiti, Naajeeriya wakkati laamu konu Seneraal Sani Abacha.[1] Ndeen o toɗɗaama Ardiiɗo diiwaan Gombe tuggi lewru Aout 1998 haa lewru Mee 1999, o hokki guwerneer siwil cuɓaaɗo e fuɗɗoode Republique nayaɓere Naajeeriya.Ɓawo Bawa jibinaa ko ñalnde 6 abriil 1954 to Yauri, e nder diiwaan Kebbi. O janngii to duɗe jaaɓi haaɗtirde laamu to Keffi e Bida, caggal ɗuum o naati duɗal jaaɓi haaɗtirde Ahmadu Bello, Zaria caggal ɗuum o janngi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Madras to leydi Indiya. Nde o naati e konu, o waɗtaa lietnaa ɗiɗaɓo e hitaande 1976, lietnaa timmuɗo e hitaande 1980, kapiteen e hitaande 1985 e major e hitaande 1990.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Bawa#Ɓawo_Bawa_jibinaa_ko_ñalnde_6_abriil_1954_to_Yauri,_e_nder_diiwaan_Kebbi._O_janngii_to_duɗe_jaaɓi_haaɗtirde_laamu_to_Keffi_e_Bida,_caggal_ɗuum_o_naati_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Ahmadu_Bello,_Zaria_caggal_ɗuum_o_janngi_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Madras_to_leydi_Indiya._Nde_o_naati_e_konu,_o_waɗtaa_lietnaa_ɗiɗaɓo_e_hitaande_1976,_lietnaa_timmuɗo_e_hitaande_1980,_kapiteen_e_hitaande_1985_e_major_e_hitaande_1990.[3]Kugal Bawa toɗɗaama Ardiiɗo lesdi Ekiti ɓaawo nde sosaa nder lewru Oktoobar 1996 diga feccere lesdi Ondo. Caggal maayde Seneraal Sani Abacha, lomto makko Seneraal Abdulsalami Abubakar artiri mo e nder diiwaan Gombe e nder mbayliigu demokaraasi nguu timmini e lewru mee 1999.[2] Ko o gardiiɗo diiwaan Gombe, o fuɗɗii ko jokkondire hakkunde leyɗeele Caad e Niger ngam ustude bandiiji hakkunde leyɗeele.[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Bawa#Kugal_Bawa_toɗɗaama_Ardiiɗo_lesdi_Ekiti_ɓaawo_nde_sosaa_nder_lewru_Oktoobar_1996_diga_feccere_lesdi_Ondo._Caggal_maayde_Seneraal_Sani_Abacha,_lomto_makko_Seneraal_Abdulsalami_Abubakar_artiri_mo_e_nder_diiwaan_Gombe_e_nder_mbayliigu_demokaraasi_nguu_timmini_e_lewru_mee_1999.[2]_Ko_o_gardiiɗo_diiwaan_Gombe,_o_fuɗɗii_ko_jokkondire_hakkunde_leyɗeele_Caad_e_Niger_ngam_ustude_bandiiji_hakkunde_leyɗeele.[4]Wikipedia: Toggle the table of contents Salihu Tunde Bellohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toggle_the_table_of_contents_Salihu_Tunde_BelloSalihu Tunde Bello wonnoo ko Ardiiɗo Diiwaan Kebbi e nder leydi Najeriya tuggi lewru Duujal 1993 haa lewru Ut 1996 e laamu konu Seneraal Sani Abacha.[1] E nder laamu makko o heɓi ƴellitaare mawnde e nder njuɓɓudi laamu.Tergal fedde karallaagal E hitaande 2009 Salihu Bello wonnoo ko tergal e fedde wiɗtooji kakawo leydi Najeriya (CRIN).[5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Toggle_the_table_of_contents_Salihu_Tunde_Bello#Tergal_fedde_karallaagal_E_hitaande_2009_Salihu_Bello_wonnoo_ko_tergal_e_fedde_wiɗtooji_kakawo_leydi_Najeriya_(CRIN).[5]Wikipedia: John Ben Kaliohttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Ben_KalioKapiteen fedde nde (pentiirɗo) John Ibiwari Ben Kalio wonnoo ko gardiiɗo diiwaan Yobe tuggi lewru ut 1996 haa lewru ut 1998 e laamu konu Seneraal Sani Abacha.[1] E lewru oktoobar 1997, Tele laamu Yobe yaltinii filmo 45 minit, kollitoowo golle gardiiɗo makko, hono Dabo Aliyu.Wikipedia: James Ayatsehttps://ff.wikipedia.org/wiki/James_AyatseJames Ortese Iorzua Ayatse,[2] Tor Tiv V (jibinaaɗo 12 lewru Mbooy hitaande 1956) ummoriiɗo e nokku laamu Kwande e nder diiwaan Benue e nder caka leydi Najeriya ko jannginoowo Naajeeriya mo woni laamɗo/Laamɗo ngenndi Tiv e hooreejo, Diiso aadaaji nokku Tiv e... hooreejo, diɗɗal mawɓe diiwaan Benue.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/James_Ayatse#KugalNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/James_Ayatse#NjeenaajeWikipedia: Toggle the table of contents Samaila Bature Chamahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toggle_the_table_of_contents_Samaila_Bature_ChamahBrigadier Seneraal Samuel Bature Chamah wonnoo ko ardiiɗo diiwaan Katsina to leydi Najeriya tuggi lewru ut 1996 haa lewru ut 1998 wakkati laamu konu Seneraal Sani Abacha, nden boo diiwal Kebbi diga lewru ut 1998 haa lewru mee 1999 wakkati laamu gonngu e laamu Seneraal Abdulsalami Abubakar, o hokki laamu to guwerneer siwil cuɓaaɗo biyeteeɗo Adamu Aliero ñalnde 29 lewru bowte hitaande 1999.[1][2]Wikipedia: Ibrahim Dadahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_DadaAir Commodore (retiré) Ibrahim Dada wonnoo ko gardiiɗo diiwaan Borno, leydi Najeriya tuggi lewru Duujal 1993 haa lewru ut 1996, e laamu konu Seneraal Sani Abacha.[1] Ko o Kapiteen Groupe nde o toɗɗaa guwerneer.Joloowo Golle Ibraahiima Dada puɗɗii ko ñalnde 9 Duujal hitaande 1993, ɗum woni ko ina ɓura duuɓi 30 jooni. Ñalnde adannde e golle Ibraahiima Dada ko alkamiisa.[5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Dada#Joloowo_Golle_Ibraahiima_Dada_puɗɗii_ko_ñalnde_9_Duujal_hitaande_1993,_ɗum_woni_ko_ina_ɓura_duuɓi_30_jooni._Ñalnde_adannde_e_golle_Ibraahiima_Dada_ko_alkamiisa.[5]Wikipedia: Ahmed Muhammad Dakuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Muhammad_DakuAhmed Muhammad Daku (jibinaa ko hitaande 1944) ko seneraal konu leydi Naajeeriya mo retireede, o wonnoo ko guwerneer konu leydi Kano tuggi lewru ut 1985 haa lewru desaambar 1987. Caggal mum o wonti guwerneer konu diiwaan Sokoto tuggi lewru lewru bowte 1987 haa lewru ut 1990.Nguurndam adanɗam Ahmed Muhammadu Daku jibinaa, janngi ko to Katsina. O janngii to duɗal jaaɓi haaɗtirde Barewa gila 1958 haa 1962, e duɗal hakkundeewal Okene tuggi 1962 haa 1965.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Muhammad_Daku#Nguurndam_adanɗam_Ahmed_Muhammadu_Daku_jibinaa,_janngi_ko_to_Katsina._O_janngii_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Barewa_gila_1958_haa_1962,_e_duɗal_hakkundeewal_Okene_tuggi_1962_haa_1965.[2]Golle konu E hitaande 1967, o naati e duɗal jaaɓi haaɗtirde ndeenka leydi Nijeer, o heɓi lietnaa ɗiɗaɓo hitaande wootere caggal ɗuum. O yi'i kuugal nder konu nder leydi Naajeeriya bana ardiiɗo konu e komandaajo, ɓaawo manndaajo batiri diga hitaande 1969 haa 1972. O janngi ofisee artileri, o janngi haa Larkhill laabi ɗiɗi diga 1970 haa 1971 e ɓaawo mannde 1978 haa 197; o naati kadi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Vystrel to URSS tuggi 1974 haa 1975. O naati kadi to duɗal jaaɓi haaɗtirde artileri to leydi Indiya tuggi 1976 haa 1977.https://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Muhammad_Daku#Golle_konu_E_hitaande_1967,_o_naati_e_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_ndeenka_leydi_Nijeer,_o_heɓi_lietnaa_ɗiɗaɓo_hitaande_wootere_caggal_ɗuum._O_yi'i_kuugal_nder_konu_nder_leydi_Naajeeriya_bana_ardiiɗo_konu_e_komandaajo,_ɓaawo_manndaajo_batiri_diga_hitaande_1969_haa_1972._O_janngi_ofisee_artileri,_o_janngi_haa_Larkhill_laabi_ɗiɗi_diga_1970_haa_1971_e_ɓaawo_mannde_1978_haa_197;_o_naati_kadi_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Vystrel_to_URSS_tuggi_1974_haa_1975._O_naati_kadi_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_artileri_to_leydi_Indiya_tuggi_1976_haa_1977.Guwerneer konuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Muhammad_Daku#Guwerneer_konuCaggal ɗuum gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Muhammad_Daku#Caggal_ɗuum_golleWikipedia: Zule Zoohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zule_ZooZule Zoo ko fedde jimɗi Naajeeriya nde Michael Aboh e Al-Hassan Ibrahim sosi e nder duuɓi 1990 ɗi kamɓe ɗiɗo fof ɓe ngoni ko e diiwaan Benue.[1][2] Ɓe anndaa ngam hawtuki gimi feere-feere bana gimi Naajeeriya, hip-hop, e reggae.Seerndudehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zule_Zoo#SeerndudeWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zule_Zoo#WadeƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zule_Zoo#Ƴeew_kadiWikipedia: Abubakar Buba Atarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Buba_AtareDr Abubakar Buba Atare II (jibinaaɗo Kokiya Abubakar Buba Atare 16 lewru bowte hitaande 1987) ko Mai ɗiɗaɓo walla laamɗo laamu Tula.[1] O toɗɗaa ko ñalnde 21 lewru Duujal hitaande 2009 caggal maayde baaba makko Buba K.Wikipedia: Terry Ghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Terry_GGabriel Oche Amanyi listenR (jibinaa ko ñalnde 17 mars 1986), ganndiraaɗo e innde mum dingiral Terry G, ko jimoowo, jimoowo, winndiyanke, kadi gardiiɗo diisnondiral Naajeeriya. O anndaama no feewi e ɓoornagol makko ngol, jimɗi makko ɗi o luulndii ɗii, e mbaydi makko ndi alaa ɗo haaɗi.Wikipedia: Abdulmalik Asekomhe Afegbuahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulmalik_Asekomhe_AfegbuaAlhaji Abdulmalik Asekomhe Afegbua (hedde hitaande 1845-8 lewru Juko hitaande 1954) (OBE) ko laamɗo leydi Naajeeriya, ko kanko woni Otaru gadano e nder laamu Okpella.Wikipedia: Anthony tuitulahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_tuitulaAnthony Olanrewaju Awotoye, ɓurɗo anndeede e Tony Tetuila, kadi ina jogori wonde baaba kaŋŋe naalanke Afrobeats mo leydi Naajeeriya. O jibinaa ko hitaande 1973, ko o jeyaaɗo to Oro, e nder diiwaan Kwara.Wikipedia: Noeilla okulohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Noeilla_okuloNoella "Noelle" Uloko (jibinaa ko ñalnde 26 lewru Abriil 1989) ko jimoowo-yimoowo, jimoowo, jimoowo, mo diiwaan Benue, mo leydi Naajeeriya.[1]Wikipedia: Muhammadu Kudu Abubakarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Kudu_AbubakarMuhammadu Kudu Abubakar Ubandoma III, Emir Agaie (maayi 30 mars 2014) toɗɗaama Etsu (Laamiiɗo) emiraaji Agaie, dowla aadaaji jooɗiiɗo Agaie nder diiwaan Niiseer, Naajeeriya ñalnde 30 lewru Abriil 2004.[1][2]Wikipedia: Ali Darassahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_DarassaAli Darassa Mahamat (jibinaa ko ñalnde 22 suwee 1978),[1] anndiraaɗo kadi Ali Daras e Ali Ndarass ko gardiiɗo Najeriyaajo fedde murtunde Afrik hakkundeejo, Dental ngam Jam e nder Ndenndaandi Afrik hakkundeejo (UPC), ɓurndi heewde e saraaji Bambari .[2] Ko o leñol fulɓe[3] e UPC makko ko ɓuri heewde ko fulɓe.Wikipedia: Wummihttps://ff.wikipedia.org/wiki/WummiWunmi, innde mum tigi-rigi ko jimoowo, ko jimoowo, ko jimoowo, ko o diisneteeɗo.[1][2] O jibinaa ko to leydi Angalteer, e jibnaaɓe makko ko Naajeeriya, kono ko ɓuri heewde e cukaagu makko o waɗi ko to Lagos, Naajeeriya.Wikipedia: Vudumanehttps://ff.wikipedia.org/wiki/VudumaneKorletey Mimpey, ganndiraaɗo Vudumane ko jimoowo, rapper e binndoowo jimɗi, mo Ganaa-Niiseer. E lewru Ogost 2022, jimɗi makko Oh No naatii e No.Wikipedia: Adam Ephraim Adam Ihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adam_Ephraim_Adam_IAdam I (Edem I (Edem Efiom Ededem Edak Edem Etim Efiom Okoho Efiom Ekpo Ekpo Ekpo Ekpo; ca. 1849 – 1 Juillet 1906) ko Obong Calabar, Naajeeriya gila 1901 haa o maayi 1 Juillet 1906.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adam_Ephraim_Adam_I#Nguurndam_adanɗamLaamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adam_Ephraim_Adam_I#LaamuNjuɓɓudihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adam_Ephraim_Adam_I#NjuɓɓudiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adam_Ephraim_Adam_I#TuugnorgalWikipedia: Wurldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/WurldSadiq Onifade, ganndiraaɗo WurlD, ko jimoowo e winndiyanke Naajeeriya. WurlD jibinaa ko to Lagos, to leydi Najeriya, o ummiima to Atlanta, to leydi Georgia ngam yahde jaŋde hakkundeere e winndude jimɗi.Awards and recognitionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wurld#Awards_and_recognitionDiscographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wurld#DiscographyExtended playshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wurld#Extended_playsSingleshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wurld#SinglesGuest appearanceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wurld#Guest_appearancesWikipedia: Sadiq Onifadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sadiq_OnifadeSadiq Onifade, ganndiraaɗo WurlD, ko jimoowo e winndiyanke Naajeeriya. WurlD jibinaa ko to Lagos, to leydi Najeriya, o ummiima to Atlanta, to leydi Georgia ngam yahde jaŋde hakkundeere e winndude jimɗi.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sadiq_Onifade#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sadiq_Onifade#KugalWikipedia: Zule zoohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zule_zooZule Zoo ko fedde jimɗi Naajeeriya, nde Michael Aboh e Al-Hassan Ibrahim sosi e nder duuɓi 1990, kamɓe ɗiɗo fof ɓe ngoni ko e diiwaan Benue.[1][2] Ɓe anndaama ngam hawtugo bee gimi feere-feere bana gimi Naajeeriya, hip-hop, e reggae.Wikipedia: James Adedokun Adegoke Akunraaledoye IIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/James_Adedokun_Adegoke_Akunraaledoye_IIJames Adedokun Adegoke (1934–2017) ko jannginoowo e ñaawoowo fuku koyɗe, o wonti Apetumodu mo Ipetumodu e hitaande 1992. O jeyaa ko e wuro Asalu to galle laamorɗo Fagbemokun mo Ipetumodu.Wikipedia: Laleh Mehree Bakhtiarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laleh_Mehree_BakhtiarLaleh Mehree Bakhtiar (jibinaa ko Mary Nell Bakhtiar; 29 sulyee 1938 – 18 oktoobar 2020) ko ganndo lislaam e suufiyanke Iraan-ameriknaajo, binndoowo, firoore, e ganndo hakkille.[1][2] O waɗi firo Qur’aana mo walaa jinnaaɓe, The Sublime Quran, o luulndii status quo dow wolde aarabeeɓe daraba, nde aadaaji firtata ko "beat" — wolde nde o wi'i huutiniree ngam daliila ngam ƴamɗe rewɓe juulɓe.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laleh_Mehree_Bakhtiar#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laleh_Mehree_Bakhtiar#KugalCaalajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laleh_Mehree_Bakhtiar#CaalajeNjeenaaje e anndindehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laleh_Mehree_Bakhtiar#Njeenaaje_e_anndindeWolde do goɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laleh_Mehree_Bakhtiar#Wolde_do_goɗɗoNjawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laleh_Mehree_Bakhtiar#NjawdiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laleh_Mehree_Bakhtiar#TuugnorgalWikipedia: Careerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/CareerE lewru mee 2016 WurlD yaltinii "Show You Off" jimɗi Afro-soul ɗi Walshy Fire mo Major Lazer e Shizzi, peewnoowo Afro-beat. E lewru suwee 2016 WurlD yaltinii jimɗi gollondiral "Balɗe ɓurɗe moƴƴude" e Sir Felix ; ɗum wonti jimɗi laawɗuɗi ngam DelfSail 2016.Njeenaaje e anndindehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Career#Njeenaaje_e_anndindeDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Career#DiskogaraafiWikipedia: Korletel Mimpeyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Korletel_MimpeyKorletey Mimpey, ganndiraaɗo Vudumane ko jimoowo, jimoowo rap, binndoowo jimɗi, mo Ganaa-Niiseer. E lewru Ogost 2022, jimɗi makko Oh No naatii e No.Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Korletel_Mimpey#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeWikipedia: Ladapo Ademolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ladapo_AdemolaOba Sir Ladapo Samuel Ademola KBE, CMG (1872–1962), anndiraaɗo kadi Ademola II, ko Alake Abeokuta tuggi 1920 haa 1962. Ko adii nde o waɗata Alake, Ademola ina jeyaa e geɗe laamu Egba Dental.Wikipedia: Nasiru Ado Bayerohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nasiru_Ado_BayeroNasiru Ado Bayero, OFR firoN (jibinaa ko 2 feebariyee 1964) ko banke e njulaagu Naajeeriya. Ko kanko woni Amir Bichi, leydi Najeriya, leydi Kano, leydi Naajeeriya.Wikipedia: Noell "Noella" Ulokohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Noell_%22Noella%22_UlokoNoella "Noelle" Uloko (jibinaa ko ñalnde 26 lewru Abriil hitaande 1989) ko jimoowo-yimoowo, naalanke binndol Kerecee'en, jeyaaɗo to leydi Benue.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Noell_%22Noella%22_Uloko#TuugnorgalWikipedia: Anthony Olanrewaju Awotoyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_Olanrewaju_AwotoyeAnthony Olanrewaju Awotoye, ɓurɗo anndeede e innde Tony Tetuila, ina jogori kadi wonde baaba kaŋŋe naalanke Afrobeats ummoriiɗo leydi Niiseer. O jibinaa ko e hitaande 1973, ko o jeyaaɗo to Oro, e nder diiwaan Kwara.Politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_Olanrewaju_Awotoye#PolitikLuuralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_Olanrewaju_Awotoye#LuuralTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_Olanrewaju_Awotoye#TuugnorgalWikipedia: Afunbiowo IIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afunbiowo_IIAdebiyi Adegboye Adesida Afunbiowo II (5 Seeɗto 1950 – 30 Noowammbar 2013) ko laamɗo Naajeeriya cuɓaaɗo ngam wonde laamɗo aadaaji, walla Deji, laamu Akure, jooɗiiɗo e wuro Akure e nder diiwaan Ondo, Najeriya ñalnde 13 lewru bowte 2010. [1] Gomnaajo lesdi ndi'i Olusegun Mimiko hokki mo huwooɓe kuugal man.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afunbiowo_II#TariyaWikipedia: Agboola Ojomo Agunloyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agboola_Ojomo_AgunloyeJohn Agboola Ojomo Agunloye II wonno laamiiɗo Yoruba mawɗo mo Ijebu, Owo nder diiwal Ondo, fombina hirnaange Naajeeriya. O sankii ko ñalnde 31 lewru bowte hitaande 2003, o lomtii mo ko laamɗo biyeteeɗo Kofoworola Oladoyinbo Ojomo, jooɗiiɗo jappeere laamu ñalnde 13 korse hitaande 2004.Wikipedia: Gabriela Oche Amanyl listenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabriela_Oche_Amanyl_listenGabriel Oche Amanyi listenN (jibinaa ko 17 mars 1986), ganndiraaɗo yimɓe heewɓe e innde mum dingiral Terry G, ko jimoowo, jimoowo, winndiyanke e gardiiɗo diisnondiral Naajeeriya. O anndaama no feewi e ɓoornagol makko ngol, jimɗi makko ɗi o luulndii ɗii, e mbaydi makko ndi alaa ɗo haaɗi.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabriela_Oche_Amanyl_listen#Nguurndam_neɗɗoKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabriela_Oche_Amanyl_listen#KugalWikipedia: Jimoh Oyewumi, Ajagungbade IIIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jimoh_Oyewumi,_Ajagungbade_IIIOba Jimoh Oladunni Oyewumi, Ajagungbade III, o jibinaa ko ñalnde 27 lewru Mbooy hitaande 1926 e nder galle Laamɗo Oluwusi to Ogbomosho to laamɗo laamɗo, Oba Bello Afolabi Oyewumi, Ajagungbade I, e gooto e laamɓe makko, Seliat Olatundun Oyewumi. Baaba makko ina joginoo rewɓe heewɓe e 63 ɓiɓɓe: 31 ɓiɗɗo debbo e 32 ɓiɗɗo gorko.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Sunny Melodyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunny_MelodySunny Melody (innde jibinannde: Sunday Adeola Ogunyemi) ko jimoowo jùjú jeyaaɗo to leydi Angalteer, jeyaaɗo to leydi Najeriya. Nde o janngata to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ogun State (innde mum wayliima to duɗal jaaɓi haaɗtirde Olabisi Onabanjo) e hitaande 1994-1998, o woniino tergal e fedde jimɗi duɗal ngal (OSU MELODY) o janngi kadi ko fayti e njuɓɓudi njulaagu.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunny_Melody#TuugnorgalWikipedia: Nigerian traditional rulershttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerian_traditional_rulersLaamiiɓe aadaaji Naajeeriya ina keewi heɓde tiitooɗe mum en e laamɓe leyɗeele walla renndooji gonɗi ko adii nde Naajeeriya hannde oo sosetee. Hay so tawii eɓe ngalaa doole politik laaɓtuɗe, e nder geɗe keewɗe eɓe njokki e yamirde teddungal e nder ɓesngu maɓɓe, eɓe njogii kadi doole keewɗe e nder renndo maɓɓe.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Eleruwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/EleruwaEleruwa woni innde laamiiɗo aadaaji Eruwa haa hirnaange Naajeeriya. Eleruwa gadiido, Oba Samuel Adebayo Adegbola toɗɗaama e hitaande 1998 kono o woppii ɗum ñalnde 29 Noowammbar 2019 e juuɗe Ñaawirde Toownde Naajeeriya.Wikipedia: Adekunle Temitopehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adekunle_TemitopeAdekunle Temitope (jibinaa ko ñalnde 27 mee 1986), ɓurɗo anndeede e innde mum dingiral Doktoor tokooso, ko Fujinaajo Niiseer, naalanke e jimoowo afro-pop.[1][2] Doktoor tokooso adii yaltinde jimɗi goɗɗi : « Penalty » keɓɗo njeenaari « Best Street Hop » to The Headies 2018.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adekunle_Temitope#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adekunle_Temitope#KugalWikipedia: Personal Lifehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Personal_Life== Nguurndam neɗɗo ==Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Personal_Life#Nguurndam_neɗɗoDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Personal_Life#DiskogaraafiCeertuɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Personal_Life#CeertuɓeWikipedia: Samuel Singhhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_SinghSamuel Singh (jibinaa ko 20 mars 1991) ko jimoowo Naajeeriya, ko neɗɗo gooto e nder Youtube. O anndaa ko e jimɗi makko cover Bhojpuri.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Singh#Nguurndam_adanɗamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Singh#TuugnorgalWikipedia: Andrews Otutu Obasekihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andrews_Otutu_ObasekiAndrews Otutu Obaseki, CON (11 lewru juko hitaande 1926 - 13 lewru juko hitaande 2017)[1] ko ñaawoowo Naajeeriya, ko ñaawoowo to suudu sarɗiiji leydi Naajeeriya.[2]Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andrews_Otutu_Obaseki#Nguurndam_adanɗamGolle sariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andrews_Otutu_Obaseki#Golle_sariyaWikipedia: Daddy Showkeyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daddy_ShowkeyDaddy Showkey ko jimoowo galala mo leydi Niiseer. Gimɗi makko ina wiyee dance ghetto walla tan ghetto.Ceertuɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daddy_Showkey#CeertuɓeJaɓdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daddy_Showkey#JaɓdeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daddy_Showkey#TuugnorgalWikipedia: James Ocholihttps://ff.wikipedia.org/wiki/James_OcholiJames Enojo Ocholi, SAN (26 noowammbar 1960 – 6 mars 2016) ko politikyanke leydi Najeriya, o woniino jaagorgal ko fayti e golle e ƴellitaare tuggi lewru noowammbar 2015 haa mars 2016. Ko o awokaa e golle makko, o rokkaama tiitoonde Senior Awokaajo Naajeeriya e hitaande 2007.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/James_Ocholi#TuugnorgalWikipedia: Emmanuel Okahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_OkahEmmanuel Ihuoma Okah, mo yimɓe heewɓe nganndi Emma Okah, ko awokaa, ko dawriyanke to diiwaan Rivers. O woniino tergal lannda Demokaraasi, o woniino hooreejo jaayndeeji e les njiimaandi guwerneer Odili,[1] kadi o woniino komisariyaajo humpito e les laamu Omehia.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Okah#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Okah#TuugnorgalWikipedia: John Inyang Okorohttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Inyang_OkoroJohn Inyang Okoro (heɗto; jibinaa ko 11 lewru juko hitaande 1959) ko ñaawoowo leydi Naajeeriya, ko ñaawoowo to suudu sarɗiiji leydi Naajeeriya.[1][2]Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Inyang_Okoro#JaangirdeGolle sariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Inyang_Okoro#Golle_sariyaToɗɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Inyang_Okoro#ToɗɗeWikipedia: Olayiwola Fatai Olagunjuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olayiwola_Fatai_OlagunjuOlayiwola Fatai Olagunju, anndiraaɗo Fatai Rolling Dollar (22 lewru Juko 1927 - 12 lewru Juko 2013), ko jimoowo Naajeeriya, binndoowo jimɗi e jimoowo kuutorɗe keewɗe, mo BBC siforii wonde "yimoowo mawɗo e nder leydi ndii]." [3]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olayiwola_Fatai_Olagunju#NguurndamWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olayiwola_Fatai_Olagunju#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olayiwola_Fatai_Olagunju#TuugnorgalWikipedia: Donald Ofikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Donald_OfikDonald Ofik, mo yimɓe fof nganndi e Prettyboy D-O, ko naalanke Najeriyanaajo, mo jimɗi mum njiidaa e Afrobeats, hip hop, alté, dancehall, e R&B. Mixtape makko gadano Everything Pretty yettiima nokku gadano e iTunes.Golle jimɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Donald_Ofik#Golle_jimɗiDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Donald_Ofik#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Donald_Ofik#TuugnorgalWikipedia: Joseph Omo Ebhodaghehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_Omo_EbhodagheJoseph Omo Ebhodaghe, (jibinaaɗo 20 lewru juko hitaande 1979), anndiraaɗo Joe Praize, ko jimoowo linjiila, ardiiɗo yettoode e dewal, winndiyanke e gardotooɗo jimɗi, mo ummii e yimɓe heewɓe caggal nde o yaltini jimɗi makko hit "Mighty God" e dow makko albom gadano Mantooje am.Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_Omo_Ebhodaghe#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeWikipedia: Hafiz Ringimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafiz_RingimHafiz Ringim ko polis Naajeeriya, gonnooɗo hooreejo polis. O toɗɗaama e hitaande 2010 ngam lomtaade Ogbonna Okechukwu Onovo, lomtii mo ko Mohammed Dikko Abubakar e hitaande 2012.Wikipedia: Fatiah Kanyinsola Ojedirenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatiah_Kanyinsola_OjedirenFatiah Kanyinsola Ojediran (jibinaa ko ñalnde 26 lewru bowte hitaande 2008) ko jimoowo e winndiyanke Naajeeriya, ganndiraaɗo Fatiah, jimɗi Fatiah.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatiah_Kanyinsola_Ojediren#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatiah_Kanyinsola_Ojediren#KugalWikipedia: Career UNICEFhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Career_UNICEFE nder yeewtere nde o waɗdunoo e ekipaaji BBC What's New, Phatiah hollitii wonde haa jooni o woni ko e doolnude no feewi e Social Change hay so tawii o wondi e caɗeele ummoraade e sehilaaɓe makko, yiɗɓe makko e ɓesngu makko kono omo heddii e tiiɗnaare sabu yiɗde e ballal o heɓata ko ɗum addanta mo yiɗde waɗde jimɗi makko.Diskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Career_UNICEF#DiskogaraafiNguurndam gollalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Career_UNICEF#Nguurndam_gollalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Career_UNICEF#TuugnorgalWikipedia: Sani Daura Ahmedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sani_Daura_AhmedSani Daura-Ahmed Balloowo Inspekteer Jeneraal (AIG) woni Guwerneer gadano mo diiwal Yobe, Naajeeriya ɓaawo nde fecci diga diiwal Borno nyande 27 lewru bowte hitaande 1991, o jooɗii laamu haa lewru Yarkomaa 1992 wakkati laamu konu Seneraal Ibrahim Babangida. O hokki guwerneer cuɓaaɗo Bukar Abba Ibrahim e fuɗɗoode leydi Naajeeriya tataɓiri.Wikipedia: David Tokuma Dekorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Tokuma_DekorDavid Tokuma Dekor (born 14 December 2002), better known by his stage name Pawzz, is a Nigerian singer, songwriter and performing artist.Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Tokuma_Dekor#BiographyCareerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Tokuma_Dekor#CareerWikipedia: Orlando Owohhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Orlando_OwohOrlando Owoh (jibinaa ko Stephen Oladipupo Olaore Owomeyela; 14 feebariyee 1932 – 4 noowammbar 2008) [1] ko jimoowo toowɗo Niiseer, gardiiɗo fedde iwdi Yoruba.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Orlando_Owoh#NguurndamDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Orlando_Owoh#DiskogaraafiWikipedia: Orits Wilikihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Orits_WilikiOrits Wiliki ko jimoowo reggae mo leydi Nijeer heɓi njeenaari mum ko e nafoore mum e hitaande 1989, Tribulation mo Lemmy Jackson waɗi heen feccere.[1] Rewi heen ko Conqueror, yaltuɗo e hitaande 1990, e hitaande 1991, o yaltini LP Wha Dis Wha Dat mo alaa ko nafata.Diskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Orits_Wiliki#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Orits_Wiliki#TuugnorgalWikipedia: The Oriental Brother Internationalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Oriental_Brother_InternationalThe Oriental Brothers International, anndiraaɗo kadi The Oriental Brothers, ko fedde orkestra Naajeeriya ummoriinde Fuɗnaange Naajeeriya, kadi ko fedde sukaaɓe toownde adannde e nder leydi ndi, nde sosaa ko juuti caggal wolde Naajeeriya e Biafran e kitaale 1970. Ko adii fof ko Dr Sir Warrior, Dan Satch Opara, Nathaniel Ejiogu, Godwin Kabaka Opara e laamɗo Ichita mbaɗi nde.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Oriental_Brother_International#TuugnorgalWikipedia: The NCAA Bowling Championshiphttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_NCAA_Bowling_ChampionshipThe 2019 NCAA Bowling Championship was the 16th annual tournament to determine the national champion of women's NCAA collegiate ten-pin bowling. The tournament was played at the RollHouse Wickliffe in Wickliffe, Ohio from April 11–13, 2019.Qualificationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_NCAA_Bowling_Championship#QualificationBidshttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_NCAA_Bowling_Championship#BidsTournament brackethttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_NCAA_Bowling_Championship#Tournament_bracketNational Championshiphttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_NCAA_Bowling_Championship#National_ChampionshipReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_NCAA_Bowling_Championship#ReferencesWikipedia: The 2019 NCAA Bowling Championshiphttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_2019_NCAA_Bowling_ChampionshipKaɓirgal Bowling NCAA 2019 ko kawgel 16ɓo[1] hitaande kala ngam anndude kaɓirgal ngenndiwal e nder bowling rewɓe NCAA kolees pin sappo. Kawgel ngel waɗi ko to RollHouse Wickliffe to Wickliffe, Ohio tuggi 11 haa 13 abriil 2019.Ewnanduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_2019_NCAA_Bowling_Championship#EwnanduBidseehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_2019_NCAA_Bowling_Championship#BidseeKapiteen ngenndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_2019_NCAA_Bowling_Championship#Kapiteen_ngenndiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_2019_NCAA_Bowling_Championship#TuugnorgalWikipedia: Edwin Chukwuemeka Okontahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edwin_Chukwuemeka_OkontaEdwin Chukwuemeka Okonta ko jimoowo toowɗo mo Naajeeriya, mo o mawni e nder dingiral toowngal e nder duuɓi 1950 e 60. Ko adii nde o yaltata e hoore makko, o woniino janngoowo e les njiimaandi Sammy Akapabot, caggal ɗuum o fiyi e fedde Bobby Benson.Diskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edwin_Chukwuemeka_Okonta#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edwin_Chukwuemeka_Okonta#TuugnorgalWikipedia: Dele Ojohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dele_OjoDele Ojo (10 sulyee 1938 – 3 mee 2018) ko jimoowo e jimoowo Nijeer. O teddiniraa ko gooto e jimɗiyankooɓe ngam saaktude e humpitaade fannu jimɗi Jùjú.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dele_Ojo#KugalWikipedia: Edwin Educationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edwin_Education== Jaangirde ==Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edwin_Education#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edwin_Education#KugalWikipedia: Funsho Ogundipehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Funsho_OgundipeFunsho Ogundipe ko piyanoowo, gardiiɗo jimɗi e jimoowo Naajeeriya. Ogundipe ina anndiraa gollodaade e diɗɗal Afrobeat biyeteengal Ayetoro.Sifaa jimɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Funsho_Ogundipe#Sifaa_jimɗiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Funsho_Ogundipe#TuugnorgalWikipedia: Abibu Oluwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abibu_OluwaAbibu Oluwa ko jimoowo Naajeeriya, ko adii fof ko jimoowo Yoruba, Sakara. O ɗon laara bana fuɗɗoode arandeere nder gimi.Diskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abibu_Oluwa#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abibu_Oluwa#TuugnorgalWikipedia: Ojo Adehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ojo_AdeOjo Ade (jibinaa ko ñalnde 10 lewru Oktoobar 1959) ko jimoowo, winndiyanke, kadi linjiilaajo leydi Nijeer.[1]Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ojo_Ade#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ojo_Ade#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ojo_Ade#TuugnorgalWikipedia: Omoba Segun Adewalehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omoba_Segun_AdewaleOmoba Segun Adewale (jibinaa ko e hitaande 1949) ko jimoowo Naajeeriya. O hiisaama ko kanko woni ardiiɗo Yo-pop, jillondirɗo e funk, jazz, juju, reggae, e Afro-beat.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omoba_Segun_Adewale#NguurndamGolle jimɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omoba_Segun_Adewale#Golle_jimɗiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omoba_Segun_Adewale#TuugnorgalWikipedia: Adekunle Adeyoolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adekunle_AdeyoolaAdekunle Adeyoola, ganndiraaɗo no feewi e innde Soul Snatcha walla tan Snatcha ko naalanke rap gospel, fijoowo e hooreejo fedde Assalt TV.[1] O jeyaa ko e ɗiɗo ɓee, Rooftop Mcs [2] yaltinɓe jimɗi ina heen Lagimo ft Cobhams, e Shock Therapy ɗi cuɓaa ngam heɓde njeenaari The Headies ngam ɓurde moƴƴude e jimɗi rap e hitaande 2008.Wikipedia: Sunmisola Elizabeth Agbebi Okeleyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunmisola_Elizabeth_Agbebi_OkeleyeSunmisola Elizabeth Agbebi Okeleye anndiraaɗo no feewi e innde "Sunmisola Agbebi" (jibinaa ko ñalnde 2 lewru Mbooy hitaande 1998) ko jimoowo, winndoowo jimɗi e gardiiɗo dewal Naajeeriya.[1][2] E lewru Noowammbar 2020, o yaltinii jimɗi makko gadani tiitoonde " Amazing" kono o dañii lollude e hitaande 2020 e jimɗi hit “Koseunti”, jimɗi gollorɗi ɓooyɗi ɗi dewal Egliis Almasiihu Apostolik.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunmisola_Elizabeth_Agbebi_Okeleye#Nguurndam_adanɗamGolle jimɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunmisola_Elizabeth_Agbebi_Okeleye#Golle_jimɗiWikipedia: Music Careerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Music_CareerE lewru Duujal 2022, o waɗii kadi hiirde Natal hitaande kala e jimoowo biyeteeɗo Joe Mettle.[9][10] E lewru abriil 2023, o yalti e Folabi Nuel e nder jimɗi ina wiyee "O wuuri"[11].Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Music_Career#Nguurndam_neɗɗoDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Music_Career#DiskogaraafiTaglehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Music_Career#TagleBaɗtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Music_Career#BaɗteTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Music_Career#TuugnorgalWikipedia: Victoria Onejemehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_OnejemeVictoria Uzoamaka Onejeme ko ñaawoowo mawɗo leydi Najeriya, ko debbo gadano jooɗaade e oon nokku.[1] O noddaama to bar e hitaande 1965, o woni e golle awokaa mawɗo e nder diiwaan Anambra ɓooyɗo e hitaande 1976.Wikipedia: Sylvester Umaru Onuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sylvester_Umaru_OnuSylvester Umaru Onu (jibinaa ko 15 lewru juko hitaande 1938) ko ñaawoowo Naajeeriya. O woniino gonnooɗo hooreejo ñaawirdu to suudu sarɗiiji leydi Najeriya tuggi lewru Juko 1993 haa 2014.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sylvester_Umaru_Onu#TuugnorgalWikipedia: Christopher Isola Ajilohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christopher_Isola_AjiloChristopher Isola Ajilo (26 Duujal 1929[1] - 20 Feebariyee 2021)[2] ko jimoowo e peewnoowo diskooji mo fedde mum Chris Ajilo e Kubanaaɓe mum njaltini Ariwo e Eko O Gba Gbere.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christopher_Isola_Ajilo#NgendamWikipedia: Ijem Onwuamaegbuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ijem_OnwuamaegbuÑaawirde Ijem Onwuamaegbu (jibinaa ko hitaande 1954) woni debbo gadano e nder diiwaan Anambra. O waɗaama hooreejo komitiiru rewindaade sariyaaji diiwaan Anambra ñalnde 13 lewru Duujal hitaande 2018.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ijem_Onwuamaegbu#TuugnorgalWikipedia: Charles Onyeamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_OnyeamaCharles Dadi Umeha Onyeama// R (26 Abriil 1916 – 5 Suwee 1999) ko Ñaawirde Toownde Naajeeriya,[1] Ñaawirde Naajeeriya gadane to Ñaawirde Toownde Leydi Naajeeriya,[2] kadi baaba mum Jaagorgal ko feewti e caggal leydi Naajeeriya Affairs, Geoffrey Onyeama, e binndoowo biyeteeɗo Dillibe Onyeama.[3] Ko kanko kadi woni mawniiko rugby ganndo biyeteeɗo Andrew Onyeama Christie.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Onyeama#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Onyeama#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Onyeama#TuugnorgalWikipedia: Ajilo's Careerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajilo%27s_CareerGolle Ajilo ina teddi e peewnugol jimɗi e jannginde. E kitaale 1970, Ajilo wonnoo ko peewnoowo e nder galle Polygram, caggal ɗuum Premier Records ɗo o gollodii e naalankooɓe hono Osita Osadebe.Wadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajilo%27s_Career#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajilo%27s_Career#TuugnorgalWikipedia: Ric Hassanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ric_HassaniIkechukwu Eric Ahiauzu ɓurɗo anndireede e Ric Hassan I (jibinaa ko ñalnde 6 lewru Yarkomaa 1989, to Port Harcourt[1]) ko jimoowo, binndoowo jimɗi e jimoowo Najeriya. [2]Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ric_Hassani#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ric_Hassani#KugalWikipedia: Abdulkadir Orirehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulkadir_OrireAbdulkaadir Orire (1934 – 26 Yarkomaa 2021) ko ganndo sariya, wiɗtiyanke, gardiiɗo renndo, kadi daraniiɗo ɓamtaare. Ko kanko woni Khadi mawɗo gadano e nder ñaawirdu Sharia leydi Kwara, to leydi Najeriya.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulkadir_Orire#Nguurndam_adanɗamJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulkadir_Orire#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulkadir_Orire#KugalWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulkadir_Orire#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulkadir_Orire#TuugnorgalWikipedia: Herbert C. Kodilinyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Herbert_C._KodilinyeHerbert C. Kodilinye woni cukko nayaɓo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Naajeeriya, Nsukka.Wikipedia: Frank Owhorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Frank_OwhorFranklin Achinike Owhor (jibinaa ko ñalnde 10 lewru Oktoobar 1958) ko awokaa, dawriyanke, tergal lannda demokaraasi leƴƴi diiwaan Rivers. Ko o otokton leñol Ikwerre to nokku laamu Obio-Akpor.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Frank_Owhor#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Frank_Owhor#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Frank_Owhor#TuugnorgalWikipedia: Efere Ozakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Efere_OzakoEfere Ozako (1967—2013) ko awokaa wellitaare ummoriiɗo to diiwaan Delta, leydi Najeriya, o dañii hakkillaaji yimɓe e nder deftere makko Wetin Awokaaji Dey Do Sef? dabare.Wadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Efere_Ozako#WadeƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Efere_Ozako#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Efere_Ozako#TuugnorgalWikipedia: Ibraahiim Adamu Kolohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibraahiim_Adamu_KoloIbraahiim Adamu Kolo (29 oktoobar 1956 – 3 noowammbar 2018) ko ganndo Niiseer. O jooɗi haa nokkuure laamu Mokwa nder lesdi Niger.Wikipedia: Helen Prest-Ajayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_Prest-AjayiHelen Prest-Ajayi, gonnooɗo Prest-Davies, (jibinaa ko ñalnde 17 suwee 1959) [1] ko awokaa, winndiyanke, jogiiɗo tiitoonde e nder kawgel ngel. Helen mawni ko to leydi Angalteer.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_Prest-Ajayi#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_Prest-Ajayi#TuugnorgalWikipedia: Batile Walla Batili Alakehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Batile_Walla_Batili_AlakeBatile walla Batili Alake (maayi 2013) ko jimoowo waka Yuruba mawɗo.[1][2] Nguurndam jogaadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Batile_Walla_Batili_Alake#_Nguurndam_jogaade Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Batile_Walla_Batili_Alake#_KugalWikipedia: Anthony Hamilton Millardhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_Hamilton_MillardAnthony Hamilton Millard Kirk-Greene CMG MBE (16 mee 1925[1] – 8 sulyee 2018) ko daartoowo e etnogaraafi Biritaan ɓurɗo anndeede e golle makko e daartol Nijeer e daartol laamu koloñaal Biritaan e nder Afrik. Caggal nde o woni jaagorgal koloñaal, Kirk-Greene wonti sehil to duɗal jaaɓi haaɗtirde St Antony’s College, to Oxford,[2] ɗo o woni jannginoowo e daartol Afrik hannde tuggi 1967 haa 1992.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Batile Walla careerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Batile_Walla_careerWontude ɓurɗo ɓadaade aadaaji rara e sukaaɓe yontaaji makko kadi rokkii jimɗi makko jikku goonga, e nder sifaa mo hollirta kelme jaajɗe. O ɓuri waawde lomtaade konngol walla konngol ngol ina yahdi e sahaa.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Batile_Walla_career#TuugnorgalWikipedia: Professor Sambo Wali Junaiduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Professor_Sambo_Wali_JunaiduPorofesoor Sambo Wali Junaidu ko ganndo ko faati e Lislaam e Binndol Arab. Ko kanko woni Wazirin Sokoto 13ɓo e hooreejo Goomu Wagginoore Diine e Goomu Yiyngo Lewru, Diiso Sultanaat, Sokoto.Wikipedia: Alex Okoroigwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alex_OkoroigweAlex Okoroigwe, mo anndiraa Alex O, ko jimoowo pop, jimoowo, winndiyanke e peewnoowo jimɗi.[1][2]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alex_Okoroigwe#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alex_Okoroigwe#TuugnorgalWikipedia: Kam Selemhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kam_SelemKam Salem ko polis Naajeeriya gonnooɗo, kadi ko o Inspekteer Jeneral ɗiɗaɓo e Polis Naajeeriya, golle ɗe o joginoo gila 1966 haa 1975 e laamu konu Seneraal Yakubu Gowon.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kam_Selem#TuugnorgalWikipedia: Samuel Johnsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_JohnsonSamuel Johnson (24 lewru juko 1846 - 29 lewru abriil 1901) ko almuudo Angalteer, daartoowo Yuruba.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Niki Tobihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niki_TobiNiki Tobi, CON (14 lewru juko hitaande 1940 – 19 lewru juko hitaande 2016) ko ñaawoowo mawɗo leydi Najeriya.[1] Tobi jibinaa ko to Esanma, e nder leydi Bomadi, e nder diiwaan Delta hannde oo.Wikipedia: Idris Shaaba jimadahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idris_Shaaba_jimadaIdris Shaaba Jimada ko jannginoowo Najeriya, kadi ko gardiiɗo galle Arewa to Kaduna. Ko o jannginoowo daartol, kadi ko o cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Ahmadu Bello.Wikipedia: Theresa Uzokwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Theresa_UzokweTheresa Uzoamaka Uzokwe ko neɗɗo Naajeeriya, koolaaɗo kuuɓal, gonnooɗo fijoowo filmuuji mawɓe. Ko kanko woni hannde hooreejo ñaawirde diiwaan Abia caggal nde o toɗɗaa ñalnde 22 lewru Duujal hitaande 2014 e juuɗe Theodore Orji.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Theresa_Uzokwe#TuugnorgalWikipedia: Jibril Isa Disohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jibril_Isa_DisoJibril Isa Diso (22 abriil 1955 - 12 juko 2024) ko jannginoowo Naajeeriya ummoriiɗo to diiwaan Kano. Professeur wumɓe gadano leydi ndi, o woniino wasiyaaji guwerneer diiwaan Kano Ibraahim Shekarau.Wikipedia: Alamu Atatalohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alamu_AtataloAlamu Atatalo wonnoo ko ardiiɗo sekere, woni sifaa jimɗi aadaaji Yoruba. Ko o jeyaaɗo to Ibadan, o yiɗaa e nder leydi Yorubaland e nder kitaale 1950 haa 1960.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alamu_Atatalo#TuugnorgalWikipedia: Munzali Jibrilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Munzali_JibrilMunzali Jibril ko jannginoowo Naajeeriya, jannginoowo ɗemngal Engele, kadi ko kanko wonnoo gardiiɗo jaaɓi-haaɗtirde ngenndiijo. O woniino kadi cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Bayero, to diiwaan Kano, to leydi Najeriya.Wikipedia: Paul Usorohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_UsoroChief Paul Usoro, SAN, (jibinaa ko ñalnde 7 lewru Seeɗto hitaande 1958) ko ñaawoowo Naajeeriya, karallo ko faati e sariyaaji jokkondiral, hooreejo fedde awokaaji leydi Naajeeriya.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_Usoro#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_Usoro#KugalWikipedia: Onwuchekwe Jemiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onwuchekwe_JemieOnwuchekwa Jemie ko ganndo, yimoowo, jaayndiyanke, e jannginoowo leydi Nijeer.Wikipedia: James Oladipo Williamshttps://ff.wikipedia.org/wiki/James_Oladipo_WilliamsJames Oladipo Williams ko ñaawoowo leydi Najeriya, gonnooɗo ñaawoowo to ñaawirde mawnde leydi Lagos.[1] O wonti ñaawoowo to ñaawirde mawnde Lagos ñalnde 1 lewru juko hitaande 1975, e jamaanu konu, o woppi golle ñalnde 22 lewru mbooy hitaande 1987.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/James_Oladipo_Williams#TuugnorgalWikipedia: Seth Accrahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seth_AccraSeth Accra Jaja ko jannginoowo ganndal njuɓɓudi, kadi ko ganndo mawɗo to leydi Najeriya. O toɗɗaama cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde leydi ndii, Otuoke, diiwaan Bayelsa, leydi Naajeeriya, laamu leydi Naajeeriya toɗɗii ɗum e hitaande 2016[7][8][9] o lomtii Bolaji Aluko.Wikipedia: Tanko Ishayahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tanko_IshayaTanko Ishaya ko jannginoowo leydi Naajeeriya to bannge ganndal ordinateer[1], kadi ko cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Jos.[2] O toɗɗaa e laamu ko e lewru Duujal 2021.Wikipedia: Nathaniel Basseyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nathaniel_BasseyNathaniel Bassey(Heeɗito)R (jibinaa ko ñalnde 27 lewru bowte hitaande 1981) ko jimoowo, pastoor, fiyoowo buubaaji e binndoowo jimɗi linjiila mo yimɓe fof nganndi e jimɗi mum "Imela", "Onise Iyanu", e "Olowogboro." Bassey tabitini hoore maako bana gooto nder jaagorɓe linjiila ɓurduɓe anndeede e ɓurɓe heɗitaade nder leydi Naajeeriya.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nathaniel_Bassey#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolWikipedia: Mustapha Ahmad Isahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustapha_Ahmad_IsaMustapha Ahmad Isa ko jannginoowo, ko kanko woni cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Yusuf Maitama Sule, to Kano. Mustapha golliima duuɓi joy moƴƴi 2015 haa 2020 mo lomtii ɗum ko porfeseer Mukhtar Atiku Kurawa.Wikipedia: Samuel A.Illorihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_A.IlloriSamuel A. Ilori ko jannginoowo hiisawal to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ibadan, to leydi Najeriya.Wikipedia: Nathaniel Music Careerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nathaniel_Music_Career== Golle jimɗi ==Golle jimɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nathaniel_Music_Career#Golle_jimɗiAlbomuuji suuduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nathaniel_Music_Career#Albomuuji_suuduWikipedia: Okechukwu Ikejianihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Okechukwu_IkejianiOkechukwu Ikejiani ko anestesist teddinaaɗo no feewi doktoor Naajeeriya, caggal ɗuum o naati e politik e nder laamu Naajeeriya gadano. O toɗɗaa hooreejo fedde nde e hitaande 1960.Wikipedia: Chibuike Benjamin Nnonahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chibuike_Benjamin_NnonahChibuike Benjamin Nnonah (jibinaa ko ñalnde 22 lewru Seeɗto hitaande 1994), jibinaa ko e nder diiwaan Enugu, ɓurɗo anndeede e Benjamz, ko neɗɗo Najeriyanaajo peewnoowo diskooji[1], gollodiiɗo e naalankooɓe ina jeyaa heen Phyno, Burna Boy, Dremo, Tekno, IllYungixan. O jibinaa, o mawni ko to wuro Enugu.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chibuike_Benjamin_Nnonah#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chibuike_Benjamin_Nnonah#KugalWikipedia: Alhassan Mohammed Ganihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhassan_Mohammed_GaniAlhassan Mohammed Gani ko jannginoowo e njuɓɓudi Naajeeriya, ko kanko wonnoo cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Kashere, to diiwaan Gombe.[1][2][3]Wikipedia: Ibrahim Garbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_GarbaIbrahim Garba pronunciationR ko ganndo leydi Naajeeriya, ko gardiiɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde. Ko kanko wonnoo cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Ahmadu Bello, Zaria o lomtii ɗum ko Kabir Bala.Wikipedia: Olakunle Georgehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olakunle_GeorgeOlakunle George[1] ko jannginoowo Naajeeriya, kadi ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Brown to bannge Engele e Afrik.[2] O woniino ko adii ɗuum e ballal jannginoowo William A.Wikipedia: Babalola Oluwagbemiga Gabrielhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babalola_Oluwagbemiga_GabrielBabalola Oluwagbemiga Gabriel (jibinaa ko ñalnde 1 lewru bowte hitaande 1980) ganndiraaɗo Bigiano, ko jimoowo Naajeeriya,[1] jimoowo,[2][3] peewnoowo nate, naalanke naalanke,[4] e jimoowo dingiral,[5] Anndiraaɗo e mum hit gootol "Shayo" [6] [7] [8] [9]Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babalola_Oluwagbemiga_Gabriel#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babalola_Oluwagbemiga_Gabriel#KugalWikipedia: Buchi Atuonwuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buchi_AtuonwuBuchi Atuonwu, mo yimɓe fof nganndi Buchi, ko jimoowo, binndoowo, yimoowo haalooɓe konnguɗi e naalanke gospel reggae. O fuɗɗii ko e diisnondiral e nder dingiral jamma.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buchi_Atuonwu#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buchi_Atuonwu#JaangirdeWikipedia: Tasie Wikehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tasie_WikeTasie Cyprian Wike ko awokaa Naajeeriya, gila 2014, ko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde ganndal e karallaagal cellal (RSCHST).[1] Toɗɗagol makko e golle ɗee ko guwerneer Chibuike Amaechi mo laamu mum joofi ñalnde 29 lewru nduu hitaande 2015.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tasie_Wike#TuugnorgalWikipedia: Black Activismhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Black_ActivismActivism ɓaleejoWomrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Black_Activism#WomreNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Black_Activism#Nguurndam_neɗɗoAlbomuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Black_Activism#AlbomuujiWikipedia: Comfort Omogehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Comfort_OmogeComfort Omoge ko jimoowo Naajeeriya ganndiraaɗo laamɗo debbo e mawɗo jimoowo Asiko, jimoowo aadaaji Afriknaajo leñol Ikale e nder diiwaan Hirnaange Naajeeriya.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Comfort_Omoge#TuugnorgalWikipedia: Uzoegbu Chukwuemeka Alexanderhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uzoegbu_Chukwuemeka_AlexanderUzoegbu Chukwuemeka Alexander, ɓurɗo anndeede e innde dingiral Naya Dane ko jimoowo e winndoowo jimɗi Naajeeriya.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uzoegbu_Chukwuemeka_Alexander#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uzoegbu_Chukwuemeka_Alexander#TuugnorgalWikipedia: Oliver De Coquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oliver_De_Coque== Nguurndam e golle puɗɗaaɗe ==Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oliver_De_Coque#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeNguurndam e maayde neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oliver_De_Coque#Nguurndam_e_maayde_neɗɗoWikipedia: Legacyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Legacy== Njawdi ==Njawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Legacy#NjawdiDiskogaraafi feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Legacy#Diskogaraafi_feccereTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Legacy#TuugnorgalWikipedia: Joseph Wowohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_WowoJoseph Wowo ko awokaa Naajeeriyaajo, naatɗo e ñaawoore leydi Gambia e hitaande 2000, o laatii ardiiɗo ñaawoore leydi Gambia gila 20 Juko 2013 haa 19 Juko 2013.[1]Wikipedia: Ade Ipayehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ade_IpayeAdeola Rahman Ipaye OFR (jibinaa ko 8 lewru juko hitaande 1963) ko awokaa Naajeeriya, o woniino cukko hooreejo leydi Naajeeriya (biro cukko hooreejo leydi) tuggi 2015 haa 2023. O woniino kadi awokaa mawɗo e komisinaajo ñaawoore to Lagos Dowla gila 2011 haa 2015.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ade_Ipaye#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ade_Ipaye#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ade_Ipaye#TuugnorgalWikipedia: Nkemdilim Izuakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkemdilim_IzuakoNkemdilim Amelia Izuako ko ñaawoore Naajeeriya. Gila 2009, omo jeyaa e ñaawooɓe tato to Ñaawirde Ngenndiije Dentuɗe (UNDT).Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkemdilim_Izuako#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkemdilim_Izuako#TuugnorgalWikipedia: Derek Osonwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Derek_OsonwaDerek Osonwa, anndiraaɗo Dekumzy, ko neɗɗo Naajeeriya, jimoowo, jimoowo, piyanoowo, e winndoowo jimɗi.[1] Ko adii fof ko albom makko mawɗo ko albom Duo "Resonance" ina wiyee "Chinweike" e hitaande 2006.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Derek_Osonwa#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Derek_Osonwa#KugalWikipedia: Onimim Jackshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onimim_JacksOnimim Ernestina Jacks (jibinaa ko Briggs) ko awokaajo golloowo gila lewru Juko 2015 e nder leydi Najeriya.[1][2] O jeyaa ko e lannda yimɓe leydi Rivers State.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onimim_Jacks#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolGolle e politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onimim_Jacks#Golle_e_politikTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onimim_Jacks#TuugnorgalWikipedia: Sulyman Kawuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sulyman_KawuSulyman Durosylorun Kawu ko ñaawoowo leydi Naajeeriya, mo woni kala ko ñaawoowo mawɗo e nder diiwaan Kwara gila hitaande 2014. O toɗɗaama ko Gomnaajo Abdulfatah Ahmed e dow wasiyaaji Komisiyoŋ kuuɓtodinɗo ñaawoore diiwaan Kwara.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sulyman_Kawu#TuugnorgalWikipedia: Priscilla Kuyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Priscilla_KuyeDame Priscilla Olabori Kuye (jibinaa ko ñalnde 18 lewru bowte hitaande 1940) ko awokaajo leydi Naajeeriya, ko kanko woni debbo gadano, hooreejo fedde awokaaji leydi Najeriya (1991-1992).[1] O golliima e fedde awokaaji leydi Najeriya (NBA) hono sekreteruuji kaalis leydi, cukko 3, cukko 2 e cukko hooreejo 1, ko adii nde o wontata debbo gadano e gooto tan hooreejo fedde awokaaji leydi Najeriya.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Priscilla_Kuye#TuugnorgalWikipedia: Adeleke Timileyin Tumdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeleke_Timileyin_TumdeAdeleke Timileyin Tunde ganndiraaɗo Ekunrawo ko jimoowo e model Afrobeat Riisi-Niiseernaajo.Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeleke_Timileyin_Tumde#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeleke_Timileyin_Tumde#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeleke_Timileyin_Tumde#TuugnorgalWikipedia: Abubakar Balarabe Mahmoudhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Balarabe_MahmoudAbubakar balarabe "A.B.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Balarabe_Mahmoud#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Balarabe_Mahmoud#KugalWikipedia: Muhammadu Gambo Jimetahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Gambo_JimetaMuhammadu Gambo Jimeta (15 Abriil 1937 - 21 Yarkomaa 2021)[1] wonnoo ko Inspekteer Jeneraal e Polis Naajeeriya. O toɗɗaa ko e hitaande 1986 ngam lomtaade Etim Inyang, o lomtii ɗum ko Aliyu Attah e hitaande 1990.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Gambo_Jimeta#Nguurndam_adanɗamJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Gambo_Jimeta#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Gambo_Jimeta#KugalCaggal pensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Gambo_Jimeta#Caggal_pensionWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Gambo_Jimeta#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Gambo_Jimeta#TuugnorgalWikipedia: Joy Nuniehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joy_NuniehJoy Nunieh ko awokaajo Naajeeriya, gonnooɗo gardiiɗo Komisiyoŋ ƴellitaare Delta Nijeer.[1] O riiwaama ñalnde 19 lewru feebariyee 2020 e juuɗe hooreejo leydi Buhari, lomtii mo ɗoon e ɗoon e juuɗe Kemebradikumo Pondei.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joy_Nunieh#TuugnorgalWikipedia: Paul Adamu Galumjehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_Adamu_GalumjePaul Adamu Galumje (jibinaa ko ñalnde 21 lewru Abriil hitaande 1950, to diiwaan Taraba) ko ñaawoowo Naajeeriya, ko ñaawoowo to suudu sarɗiiji leydi Naajeeriya.[1][2][3]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_Adamu_Galumje#TuugnorgalWikipedia: Esohe Frances Ikponmwenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esohe_Frances_IkponmwenEsohe Frances Ikponmwen (jibinaa ko 22 noowammbar 1954) woni hannde hooreejo ñaawoore e nder diiwaan Edo, leydi Najeriya. O heɓi dipolom makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Naajeeriya to Enugu.Tuugnorgal Iwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esohe_Frances_Ikponmwen#Tuugnorgal_IwdiijiWikipedia: Etim Inyanghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Etim_InyangEtim Okon Inyang listenR (25 Duujal 1930 – 26 Duujal 2016) ko polis Naajeeriya, gonnooɗo Inspekteer Jeneral Polis. O toɗɗaa ko e hitaande 1983 ngam lomtaade Sunday Adewusi, lomtii mo ko Muhammadu Gambo Jimeta e hitaande 1986.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Etim_Inyang#TuugnorgalWikipedia: Femi Falanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Femi_FalanaFemi Falana, SAN (jibinaa ko ñalnde 20 lewru Mbooy hitaande 1958)[1][2] ko awokaa Naajeeriya, daraniiɗo jojjanɗe aadee.[3][4] Ko kanko woni baaba rapper Naajeeriya biyeteeɗo Folarin Falana mo yimɓe fof nganndi e Falz.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Femi_Falana#JaangirdeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Femi_Falana#TuugnorgalWikipedia: Funmi Falanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Funmi_FalanaFunmi Falana ko daraniiɗo sariya e nder leydi Najeriya, kadi ko daraniiɗo hakkeeji rewɓe.[1]Nguurndam neɗɗo e jaŋde mumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Funmi_Falana#Nguurndam_neɗɗo_e_jaŋde_mumKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Funmi_Falana#KugalArdorde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Funmi_Falana#Ardorde_e_golleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Funmi_Falana#TuugnorgalWikipedia: Stafford Foster-Suttonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stafford_Foster-SuttonSir Stafford William Powell Foster-Sutton (24 Duujal 1897 - 6 Noowammbar 1991) ko ñaawoowo Angalteer, o woniino ñaawoowo mawɗo leydi Najeriya tuggi 1955 haa 1958.[1]Wikipedia: Ameh Ebutehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ameh_EbuteAmeh Ebute ((heɗtoR); jibinaa ko ñalnde 16 lewru Mbooy hitaande 1946) ko awokaa e politik Naajeeriya, o woniino hooreejo 6ɓo e nder suudu sarɗiiji leydi Naajeeriya e nder yontere laamu tataɓuru.[1][2][3][4][1] 5]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ameh_Ebute#TuugnorgalWikipedia: Umara D. Gomwalkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umara_D._GomwalkUmara D. Gomwalk ko ganndo ko Naajeeriya.Wikipedia: Mahmoud Balarabehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmoud_BalarabeMahmuud Balarabe ko awokaa Naajeeriya. O woni hooreejo kuugal hukuumaaji pamari ɗi lesdi Kano.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmoud_Balarabe#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmoud_Balarabe#TuugnorgalWikipedia: Muhammadu Lawal Bellohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Lawal_BelloMuhammadu Lawal Bello (jibinaa ko 24 abriil 1957) wonnoo ko hooreejo ñaawirdu to diiwaan Kaduna, leydi Najeriya. O lomtii ñaawoowo mawɗo biyeteeɗo Tanimu Zailani.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Lawal_Bello#JaangirdeGolle ñaawoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Lawal_Bello#Golle_ñaawooreTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammadu_Lawal_Bello#TuugnorgalWikipedia: Rosemund Dienye Green-Osahoguluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rosemund_Dienye_Green-OsahoguluRosemund Dienye Green-Osahogulu (jibinaa ko ñalnde 12 abriil 1956) ko cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Ignatius Ajuru ngal woni ko e wuro Rumuolumeni Port Harcourt, e nder diiwaan Rivers to leydi Najeriya.Wikipedia: Andrew Harunahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andrew_HarunaAndrew Haruna (jibinaa ko ñalnde 4 abriil 1957) ko ganndo Naajeeriya. Ko o porfeseer ko faati e ɗemɗe e ɗemɗe Niiseer.Wikipedia: Lionel Bretthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lionel_BrettSir Lionel Brett (19 lewru bowte 1911 – 10 lewru suwee 1990) ko awokaa mawɗo leydi Naajeeriya, caggal ɗuum o wonti ñaawoowo to suudu sarɗiiji leydi ndii e hitaande 1958.Wikipedia: Abdul Lateef A. Husseinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Lateef_A._HusseinAbdul Lateef Akanni Husein (1946 – 31 lewru juko hitaande 2022) ko ganndo fisik e gardiiɗo jaŋde Naajeeriya. Ko kanko woni 6ɓo cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Lagos State.Wikipedia: Ralph Molyneux Combehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ralph_Molyneux_CombeSir Ralph Molyneux Combe (2 desaambar 1872 – 16 feebariyee 1946) ko awokaa, ñaawoowo koloñaal Angalteer.Wikipedia: Joseph Fuwapehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_FuwapeJoseph Adeola Fuwape (jibinaa ko 11 noowammbar 1957) ko jannginoowo leydi Naajeeriya, o woniino cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde fedde nde (FUTA) tuggi lewru mee 2017 haa lewru mee 2022.[1][2] Toɗɗagol makko ngol jaɓaama e diiso njuɓɓudi ndii ñalnde 18 lewru nduu 2017.Wikipedia: Dr Aliyu Idris Funtuahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dr_Aliyu_Idris_FuntuaDr Aliyu Idris Funtua ko jannginoowo Naajeeriya, kadi ko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde leydi Katsina. O laati Provost 13ɓo nder Kolleeji ɗin nyande 19 lewru bowte hitaande 2016, ɓaawo nde hooreejo leydi Muhammadu Buhari jaɓi toɗɗagol maako.Wikipedia: Abayomi Fasimahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abayomi_FasimaAbayomi Sunday Fasina ko jannginoowo leydi Naajeeriya to bannge ganndal leydi, o wonti cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Oye Ekiti, e nder diiwaan Ekiti, leydi Naajeeriya gila hitaande 2021.[1][2] Ko kanko wonnoo cukko cukko hooreejo leydi (Njuɓɓudi) haa nde o toɗɗaa cukko hooreejo leydi.Wikipedia: James Okoye Chukuka Ezeilohttps://ff.wikipedia.org/wiki/James_Okoye_Chukuka_EzeiloJames Okoye Chukuka Ezeilo (17 lewru Yarkomaa 1930 – 2013) woni jannginoowo hiisa gadano e nder leydi Najeriya. O heewi yiyeede ko baaba hiisawal hannde e nder leydi ndii[1], kadi ko kanko woni cukko joyaɓo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Naajeeriya, Nsukka.Wikipedia: Etim Moseshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Etim_MosesEssien Etim Moses, NNOM, OFR (31 lewru Duujal 1934 - 12 lewru Noowammbar 2020) ko porfeseer leydi Najeriya to bannge ganndal ƴiiƴam, kadi ko kanko woni hooreejo fedde toppitiinde njeenaari leydi Niiseer.[1][2] Porofesoor Essien fuɗɗii golle mum ko e hitaande 1970 to duɗal jaaɓi haaɗtirde to Ibadan, ko o jannginoowo e konsulteer to bannge ƴiiƴam.Wikipedia: Blessing Didiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blessing_DidiaBarke Chimezie Didia ko doktoor Naajeeriya, jannginoowo anatomi e siyaasaajo mo Omerelu, lesdi Rivers. Tuggi 1991 haa 1993, o wonii hooreejo nokku laamu nokku Ikwerre,[1] e hitaande 2018, ko o cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Rivers StateWikipedia: Louis Edethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louis_EdetArdiiɗo Louis Orok Edet QPM (1914-1979) laati hooreejo hukuumaaji pamari lesdi Naajeeriya gila 1964-1966. Ko kanko woni ɓiyleydaagu Naajeeriya gadano jogaade laamu nguu.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louis_Edet#TuugnorgalWikipedia: Ejembi Ekohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ejembi_EkoEjembi Eko (jibinaa ko 23 lewru Mbooy 1952 e nder diiwaan Benue, Naajeeriya) ko ñaawoowo Naajeeriya, gonnooɗo Ñaawirde Toownde Naajeeriya.[1][2][3]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ejembi_Eko#TuugnorgalWikipedia: Mary Ekpere-Etahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Ekpere-EtaMary Ekpere-Eta ko awokaajo leydi Naajeeriya, ko kañum woni daraniiɗo golle. Ko kanko woni hooreejo fedde toppitiinde ƴellitaare rewɓe (NCWD) to wuro Abuja.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Ekpere-Eta#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Ekpere-Eta#TuugnorgalWikipedia: Boniface S. Emerengwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boniface_S._EmerengwaBoniface Sunday Emerengwa (jibinaa ko hitaande 1959 to diiwaan Rivers) ko awokaajo leydi Naajeeriya, kadi ko o dawriyanke lannda demokaraasi.[1] O wakiili diiwal Ikwerre-Emohua nder suudu joonde diidaaɗi lesdi Naajeeriya, kuugal ngal o suɓaama nder lewru mars 2015.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boniface_S._Emerengwa#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boniface_S._Emerengwa#TuugnorgalWikipedia: Chris Ezikehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chris_EzikeChris Okey Ezike // b(jibinaa ko duuɓi 19?? e nder diiwaan Anambra) ko polis Naajeeriya, golloowo gila 2015, ko komisinaajo polis to diiwaan Rivers.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chris_Ezike#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chris_Ezike#TuugnorgalWikipedia: Okon Abanghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Okon_AbangHon Ñaawirde Okon Efreti Abang (jibinaa ko ñalnde 10 lewru Yarkomaa 1961) O jeyaa ko e iwdi Oron, ko o Ñaawirde to Ñaawirde Toownde].[1]Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Okon_Abang#ƁawoWikipedia: Nana Abdullahihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_AbdullahiNana Aisha Abdullaahi (hedde 1960 – 5 mars 2014) ko ñaawoowo e awokaa Najeriyaajo. E hitaande 2010, Abdullahi wonti debbo gadano e nder ñaawirde toownde e nder diiwaan Jigawa.Wikipedia: Marion Talbothttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marion_TalbotMarion Talbot (31 sulyee 1858 – 20 oktoobar 1948)[1] ko jannginoowo Ameriknaajo, gardinooɗo jaŋde toownde to duɗal jaaɓi haaɗtirde Chicago tuggi 1895 haa 1925, kadi ko gardiiɗo jaŋde toownde rewɓe e nder leyɗeele dentuɗe Amerik e nder fuɗɗoode teeminannde 20ɓiire. E hitaande 1882, nde o woni almuudo, o sosi fedde Ameriknaare rewɓe duɗe jaaɓi haaɗtirde, kanko e jannginoowo makko biyeteeɗo Ellen Swallow Richards.Deenoowohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marion_Talbot#DeenoowoGolle jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marion_Talbot#Golle_jaŋdeNguurndam caggal mum e ndonuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marion_Talbot#Nguurndam_caggal_mum_e_ndonuBinndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marion_Talbot#BinndiGolle cifaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marion_Talbot#Golle_cifaaɗeWikipedia: Joseph Adefarasinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_AdefarasinJoseph Adetunji Adefarasin (24 abriil 1921[1] – 28 mars 1989) ko awokaajo leydi Najeriya, ñaawoowo ñaawirdu toowndu. O jeyaa ko e janngooɓe ɓurɓe mawnude e duɗal jaaɓi haaɗtirde Igbobi, Yaba, Lagos gila 1932 haa 1939, o janngi sariya to duɗal jaaɓi haaɗtirde London gila 1946 haa 1949.Wikipedia: Pats Acholonuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pats_AcholonuIgnatius Chukwudi Pats Acholonu (anndiraaɗo kadi laamɗo leydi ndii, hono ñaawoore Ignatius Chukwudinka Kingsley Pats Acholonu JSC, CON walla Pats-Acholonu, 15 lewru juko hitaande 1936 – 14 lewru mee 2006)[1] ko ñaawoowo to suudu sarɗiiji leydi Naajeeriya , Dowla Imo.[2]Wikipedia: Henrietta Josephine Meeteerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henrietta_Josephine_MeeteerHenrietta Josephine Meeteer (1 suwee 1857 - 18 noowammbar 1956) ko jannginoowo Ameriknaajo, ganndo filosof. O jannginii Latin e Gerek to duɗal jaaɓi haaɗtirde Swarthmore, o woniino kadi hooreejo duɗal ngal gila 1906 haa 1918.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henrietta_Josephine_Meeteer#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henrietta_Josephine_Meeteer#KugalBinndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henrietta_Josephine_Meeteer#BinndanɗeNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henrietta_Josephine_Meeteer#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henrietta_Josephine_Meeteer#TuugnorgalWikipedia: Bisi Adegbuyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bisi_AdegbuyiBarrister Bisi Adegbuyi (jibinaa ko 11 lewru Mbooy 1961) ko awokaa Naajeeriya, ardiiɗo laamu, gonnooɗo hooreejo posto Naajeeriya, e CEO kuugal Posto Naajeeriya (NIPOST).[1] E hitaande 2014, o lomtiima diiwaan Ogun e nder Confab ngenndiijo, ko kanko woni sosɗo fedde jokkondiral e anndinde yimɓe (GAIN).Wikipedia: Lucy Ward Stebbinshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lucy_Ward_StebbinsLucy Ward Stebbins (1880 – 31 lewru Yarkomaa 1955) woni hooreejo rewɓe to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kaliforni, to Berkeley.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lucy_Ward_Stebbins#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lucy_Ward_Stebbins#TuugnorgalWikipedia: Lelia Judson Tuttlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lelia_Judson_TuttleLelia Judson Tuttle (12 mee 1878 – 8 noowammbar 1967) ko jannginoowo Ameriknaajo, misioneer to Siin. O woniino hooreejo fedde binndol Engele to duɗal jaaɓi haaɗtirde McTyeire to Shanghai tuggi 1910 haa 1926, kadi o woniino gardiiɗo rewɓe to duɗal jaaɓi haaɗtirde Soochow tuggi 1926 haa 1941.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lelia_Judson_Tuttle#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lelia_Judson_Tuttle#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lelia_Judson_Tuttle#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lelia_Judson_Tuttle#TuugnorgalWikipedia: Thyrsa Wealtheow Amoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thyrsa_Wealtheow_AmosThyrsa Wealtheow Amos (1879 to Indiana – 5 mee 1941) ko gardiiɗo rewɓe e jannginoowo jaŋde to duɗal jaaɓi haaɗtirde Pittsburgh, to Pennsylvania, to Amerik, tuggi 1919 haa 1941. Ko kanko woni sosɗo e hooreejo gadano Fedde Deenaaɓe Pennsylvania of Women, sosɗo Fedde Cwens, e hooreejo Fedde Ngenndiije Dentuɗe Rewɓe (NADW).Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thyrsa_Wealtheow_Amos#NguurndamDeenoowo rewɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thyrsa_Wealtheow_Amos#Deenoowo_rewɓeSuudu Braunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thyrsa_Wealtheow_Amos#Suudu_BraunRenndo Cwenshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thyrsa_Wealtheow_Amos#Renndo_CwensBinndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thyrsa_Wealtheow_Amos#BinndanɗeWikipedia: Sunday Adewusihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunday_AdewusiSunday Adedayo Adewusi (6 lewru Duujal 1936 - 26 lewru Yarkomaa 2016) ko polis Naajeeriya, gonnooɗo Inspekteer Jeneral Polis.[1] O toɗɗaa ko e hitaande 1981 ngam lomtaade Aadamu Sileymaan, lomtii mo ko Etim Inyang e hitaande 1983.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunday_Adewusi#Nguurndam_adanɗamDoole polishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunday_Adewusi#Doole_polisWikipedia: Nasir Ajanahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nasir_AjanahNasir Ajana (1956 – 28 lewru juko hitaande 2020) ko ñaawoowo Naajeeriya, ko o ñaawoowo mawɗo e nder diiwaan Kogi.[1][2]Jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nasir_Ajanah#Jaŋde_e_golleWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nasir_Ajanah#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nasir_Ajanah#TuugnorgalWikipedia: Dickson Akohhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dickson_AkohDickson Ameh Ojonye Akoh (jibinaaɗo e hitaande 1973) woni sosɗo e hooreejo leydi Naajeeriya.[1][2][3]Wikipedia: Zoe Burrell Baylisshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zoe_Burrell_BaylissZoe Burrell Bayliss (August 14, 1879 – August 31, 1951) was an American educator. She was Dean of Women at Kent State Normal College, and in the University of Wisconsin system.Early life and educationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zoe_Burrell_Bayliss#Early_life_and_educationKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zoe_Burrell_Bayliss#KugalPublicationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zoe_Burrell_Bayliss#PublicationsPersonal life and legacyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zoe_Burrell_Bayliss#Personal_life_and_legacyReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zoe_Burrell_Bayliss#ReferencesWikipedia: Yusuf Olaolu Alihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yusuf_Olaolu_AliMallam Yusuf Olaolu Ali (jibinaa ko ñalnde 7 lewru Seeɗto hitaande 1956), SAN ko awokaajo leydi Naajeeriya walla awokaajo, noddaango to suudu sarɗiiji leydi Naajeeriya e hitaande 1983. Ko o awokaajo mawɗo leydi Najeriya.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yusuf_Olaolu_Ali#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yusuf_Olaolu_Ali#KugalBaɗtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yusuf_Olaolu_Ali#BaɗteTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yusuf_Olaolu_Ali#TuugnorgalWikipedia: Aliyu Attahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliyu_AttahAliyu Atta // b ko pulis Naajeeriya, Inspekteer jeneraal polis. O toɗɗaa ko e hitaande 1990 ngam lomtaade Muhammadu Gambo Jimeta, lomtii mo ko Ibraahiima Kumaasi e hitaande 1993.Wikipedia: Amina Augiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_AugieAmina Adamu Augie (jibinaa ko 3 suwee 1953) ko ñaawoowo Naajeeriya, gonnooɗo ñaawoowo to suudu sarɗiiji leydi Naajeeriya.[1][2][3]Nguurndam puɗɗam e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Augie#Nguurndam_puɗɗam_e_jaŋdeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Augie#TuugnorgalWikipedia: Obeserehttps://ff.wikipedia.org/wiki/ObesereAbass Akande Obesere (jibinaaɗo ñalnde 20 lewru Yarkomaa hitaande 1965) anndiraaɗo kadi innde mum dingiral Omo Rapala, ko naalanke Naajeeriya, Jimoowo e peewnoowo diskooji mo jeyaa ko e wuro Ibadan, wuro ɓurngo mawnude e nder Hirnaange Naajeeriya. Musiɗɗo Fuji lolluɗo, Obesere dooli laawol mum e nder limlebbi rewrude e mbaydi mum keeriindi e kuutoragol slangs ngol werlata yiɗɓe makko e nder ƴattooje.Wikipedia: Marvellous Odietehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marvellous_OdieteMarvelous Efe Odiete (jibinaa ko ñalnde 6 lewru Seeɗto hitaande 1978) ko jimoowo e binndoowo jimɗi.[1][2]Wikipedia: Serifatu Oladunni Oduguwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Serifatu_Oladunni_OduguwaGrand_children=Mayomikun oduguwa e Irorunlolaoluwa Oduguwa Serifatu Oladunni Oduguwa, mo yimɓe fof nganndi e innde mum Queen Oladunni Decency walla Queen Mummy Juju,[1] ko jimoowo e gitaaryanke Naajeeriya, keɓtinaaɗo e fannu jimɗi Jùjú.[2] Ko kanko woni debbo gitaaryanke gadano e nder leydi Najeriya, ko kanko woni sosɗo e ardiiɗo fedde jimɗi Jùjú wiyeteende Her Majesty Queen Oladunni Decency e Her Unity Orchestra.Wikipedia: Eddy Okontahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eddy_OkontaEdwin Chukwuemeka Okonta ko jimoowo mawɗo mo leydi Naajeeriya, mo o mawni e nder dingiral mawngal e nder duuɓi 1950 haa 1960. Ko adii nde o yaltata e hoore makko, o woniino janngoowo e les njiimaandi Sammy Akapabot, caggal ɗuum o fiyi e fedde Bobby Benson.Wikipedia: Ikechukwuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/IkechukwuIkechukwu Onunaku,// R anndiraaɗo e golle mum ko Ikechukwu e Killz ko fijoowo, rapper, e yimoowo Naajeeriya.[1] O woniino tergal e nder filmuuji “Dewgal” e “Dewgal 2: Destination Dubai”.Wikipedia: Oriental Brothers Internationalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oriental_Brothers_InternationalThe Oriental Brothers International, anndiraaɗo kadi The Oriental Brothers, ko fedde orkestra toownde Naajeeriya ummoriinde Fuɗnaange Naajeeriya, kadi ko fedde sukaaɓe toownde adannde e nder leydi ndi, nde sosaa ko juuti caggal wolde Naajeeriya e Biafran e kitaale 1970. Ko adii fof ko Dr Sir Warrior, Dan Satch Opara, Nathaniel Ejiogu, Godwin Kabaka Opara e laamɗo Ichita mbaɗi nde.Wikipedia: Orits Willikihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Orits_WillikiOrits Wiliki ko jimoowo reggae Naajeeriya mo heɓi njeenaari mum ko e nafoore mum e hitaande 1989, Tribulation mo Lemmy Jackson waɗi heen feccere.[1] Rewi heen ko Conqueror, yaltuɗo e hitaande 1990, e hitaande 1991, o yaltini LP Wha Dis Wha Dat mo alaa ko nafata.Wikipedia: Nassima al-Sadahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nassima_al-SadahNassima al-Sadah (also al-Sada or al-Sasa, Arabic: نسيمة السادة; born 13 August 1974[1]) is a Shia human rights writer and activist from the "restive Shi'ite-majority"[2] eastern province Qatif, Saudi Arabia.[3] She has "campaigned for civil and political rights, women's rights and the rights of the Shi'a minority"[4] in the eastern province Qatif, Saudi Arabia for many years.Background According to the Committee to Protect Journalists (CPJ), Sadah, as a columnist and commentator for the Saudi news website Juhaina, wrote about human rights—specifically women's rights including the political participation of women—Saudi nationality laws of Saudi Arabia, and the U.N. campaign to end violence against women.[6] Sadah, like other women's rights activists, campaigned to abolish the male guardianship system and the right to drive.[2][6] Without the consent of a male relative, women are not allowed to make major decisions.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Nassima_al-Sadah#Background_According_to_the_Committee_to_Protect_Journalists_(CPJ),_Sadah,_as_a_columnist_and_commentator_for_the_Saudi_news_website_Juhaina,_wrote_about_human_rights—specifically_women's_rights_including_the_political_participation_of_women—Saudi_nationality_laws_of_Saudi_Arabia,_and_the_U.N._campaign_to_end_violence_against_women.[6]_Sadah,_like_other_women's_rights_activists,_campaigned_to_abolish_the_male_guardianship_system_and_the_right_to_drive.[2][6]_Without_the_consent_of_a_male_relative,_women_are_not_allowed_to_make_major_decisions.[2]Women2Drive In 2012, Nassima al-Sadah filed a lawsuit "against the traffic department of the interior ministry at the Dammam court" in Eastern Province" as part of a larger campaign to "get behind the wheel" and revive the women to drive campaign that gained international attention during the 2011–12 Saudi Arabian protests of the Arab Spring. Manal al-Sharif and Samar Badawi had already filed similar lawsuits.[7] Women were granted the right to drive in Saudi Arabia in June 2018.[8]https://ff.wikipedia.org/wiki/Nassima_al-Sadah#Women2Drive_In_2012,_Nassima_al-Sadah_filed_a_lawsuit_"against_the_traffic_department_of_the_interior_ministry_at_the_Dammam_court"_in_Eastern_Province"_as_part_of_a_larger_campaign_to_"get_behind_the_wheel"_and_revive_the_women_to_drive_campaign_that_gained_international_attention_during_the_2011–12_Saudi_Arabian_protests_of_the_Arab_Spring._Manal_al-Sharif_and_Samar_Badawi_had_already_filed_similar_lawsuits.[7]_Women_were_granted_the_right_to_drive_in_Saudi_Arabia_in_June_2018.[8]Response Amnesty International (AI) described the crackdown as an "unprecedented level of persecution of human rights defenders in Saudi Arabia"[4][Notes 2][3][5][Notes 3] One year following the arbitrary detention of Saudi Arabia’s leading women human rights defenders, Amnesty International called for the immediate and unconditional release of Loujain al-Hathloul, Iman al-Najfan, Aziza alYousef, Samar Badawi, Nassima al-Sada and all other human rights defenders detained and facing trial for their peaceful human rights work.[16] and described the arrests of the "human rights defenders" engaged in "peaceful human rights work" as "arbitrary."[16] In March 2019, Amnesty International called "the immediate and unconditional release of Loujain al-Hathloul, Iman al-Najfan, Aziza alYousef, Samar Badawi, Nassima al-Sada and all other human rights defenders ".[16]https://ff.wikipedia.org/wiki/Nassima_al-Sadah#Response_Amnesty_International_(AI)_described_the_crackdown_as_an_"unprecedented_level_of_persecution_of_human_rights_defenders_in_Saudi_Arabia"[4][Notes_2][3][5][Notes_3]_One_year_following_the_arbitrary_detention_of_Saudi_Arabia’s_leading_women_human_rights_defenders,_Amnesty_International_called_for_the_immediate_and_unconditional_release_of_Loujain_al-Hathloul,_Iman_al-Najfan,_Aziza_alYousef,_Samar_Badawi,_Nassima_al-Sada_and_all_other_human_rights_defenders_detained_and_facing_trial_for_their_peaceful_human_rights_work.[16]_and_described_the_arrests_of_the_"human_rights_defenders"_engaged_in_"peaceful_human_rights_work"_as_"arbitrary."[16]_In_March_2019,_Amnesty_International_called_"the_immediate_and_unconditional_release_of_Loujain_al-Hathloul,_Iman_al-Najfan,_Aziza_alYousef,_Samar_Badawi,_Nassima_al-Sada_and_all_other_human_rights_defenders_".[16]According to an August 7, 2018 in the National Post, Canada's Foreign Affairs Minister Chrystia Freeland "openly criticized the Saudis" for the arrests. Saudi Arabia retaliated for "Canada’s "interference" by expelling the Canadian ambassador and freezing all new trade between the countries."[8]https://ff.wikipedia.org/wiki/Nassima_al-Sadah#According_to_an_August_7,_2018_in_the_National_Post,_Canada's_Foreign_Affairs_Minister_Chrystia_Freeland_"openly_criticized_the_Saudis"_for_the_arrests._Saudi_Arabia_retaliated_for_"Canada’s_"interference"_by_expelling_the_Canadian_ambassador_and_freezing_all_new_trade_between_the_countries."[8]On International Women's Day March 2019, the CPJ highlighted the number of female journalists who remained in prisons around the world, listing Nassima al-Sadah specifically.[6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Nassima_al-Sadah#On_International_Women's_Day_March_2019,_the_CPJ_highlighted_the_number_of_female_journalists_who_remained_in_prisons_around_the_world,_listing_Nassima_al-Sadah_specifically.[6]Wikipedia: Pawzzhttps://ff.wikipedia.org/wiki/PawzzDavid Tokuma Dekor (jibinaa ko ñalnde 14 Duujal 2002), ɓurɗo anndeede e innde mum dingiral Pawzz, ko jimoowo, winndiyanke, naalanke jimol Najeriya.Wikipedia: Phatiahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/PhatiahFatiah Kanyinsola Ojediran (jibinaa ko ñalnde 26 lewru bowte hitaande 2008) ko jimoowo e binndoowo jimɗi Naajeeriya, ganndo mum ko Phatiah, jimɗi Phatiah.Wikipedia: Joe Praizehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joe_PraizeJoseph Omo Ebhodaghe, (jibinaaɗo 20 lewru juko hitaande 1979), anndiraaɗo Joe Praize, ko jimoowo linjiila, ardiiɗo yettoode e dewal, winndiyanke e gardotooɗo jimɗi, o ummiima e yimɓe heewɓe caggal nde o yaltini jimɗi makko hit "Mighty God" e makko albom gadano Tettooɗe am.Wikipedia: Habu Daurahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Habu_DauraKomisinaajo polis'en Habu Daura laati hooreejo lesdi Bayelsa, lesdi Naajeeriya, o laati kuugal diga lewru Feebariye haa lewru Juko hitaande 1997 wakkati laamu konu Seneraal Sani Abacha.[1][2] E hitaande 1999, Nuhu Ribadu, ndeen ofisee sariya e nder Biro polis, wasiyiima yo Daura ñaawe sabu mum haɗde wiɗtooji e geɗe wuyɓe e hitaande 1999.Wikipedia: Alfred Diete-Spiffhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfred_Diete-SpiffAlfred Papapreye Diete-Spiff (jibinaa ko 30 lewru Juko hitaande 1942) woni Guwerneer konu gadano e nder diiwaan Rivers, leydi Najeriya caggal nde o sosaa e feccere e diiwaan Fuɗnaange ɓooyɗo, leydi Najeriya.[1] O wonii laamu tuggi lewru mee 1967 haa lewru sulyee 1975 e laamu konu Seneraal Yakubu Gowon.Njeenaaje E lewru Oktoobar 2022, teddungal lesdi Naajeeriya ngal hooreejo lesdi Muhammadu Buhari hokki mo.[9]https://ff.wikipedia.org/wiki/Alfred_Diete-Spiff#Njeenaaje_E_lewru_Oktoobar_2022,_teddungal_lesdi_Naajeeriya_ngal_hooreejo_lesdi_Muhammadu_Buhari_hokki_mo.[9]Wikipedia: Prettyboy D-Ohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Prettyboy_D-ODonald Ofik, mo yimɓe fof nganndi Prettyboy D-O, ko naalanke Najeriyanaajo, mo jimol ngol jillondirta e Afrobeats, hip hop, alté, dancehall, e R&B. Mixtape makko gadano Everything Pretty yettiima nokku gadano e iTunes.Wikipedia: Director of Defence Information (Nigeria)https://ff.wikipedia.org/wiki/Director_of_Defence_Information_(Nigeria)Directeur of Defense Information ko sooja'en Naajeeriya toɗɗaaɓe e konu Naajeeriya ngam hokkugo ballal teknoloji (IT) e jokkirli haa Ministeer Defense, hooreejo konu, kuuɗe konu, komannda konu e kala neɗɗo malla system wallitoowo faddaade leydi Najeriya.[1] Ofiisaajo toɗɗaaɗo oo kadi ko kañum woni kaalirde konu leydi Naajeeriya.Wikipedia: Ethel H. Brewsterhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ethel_H._BrewsterEthel H. Brewster (3 sulyee 1886 - 18 ut 1947) ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ameriknaajo, ganndo filosof.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ethel_H._Brewster#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ethel_H._Brewster#KugalBinndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ethel_H._Brewster#BinndanɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ethel_H._Brewster#TuugnorgalWikipedia: Garba Dubahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Garba_DubaGarba Duba (1942 – 17 May 2024) ko Lietnaa Seneraal Konu Naajeeriya, o wonnoo Guwerneer Diiwaan Bauchi, Naajeeriya tuggi lewru Siilo 1978 haa Oktoobar 1979 wakkati laamu konu Seneraal Olusegun Obasanjo, e Ardiiɗo diiwal Sokoto diga lewru Yarkomaa du48 laamu konu Seneraal mawɗo Muhammadu Buhari.[1][2][3]Fuɗɗoode golle Garba Duba jibinaa ko e hitaande 1942.[1] O janngi ko to duɗal leslesal Kontagora, to Kaduna (1951-1954) e duɗal hakkundeewal diiwaan Bida, to leydi Niiseer (1956-1962).[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Garba_Duba#Fuɗɗoode_golle_Garba_Duba_jibinaa_ko_e_hitaande_1942.[1]_O_janngi_ko_to_duɗal_leslesal_Kontagora,_to_Kaduna_(1951-1954)_e_duɗal_hakkundeewal_diiwaan_Bida,_to_leydi_Niiseer_(1956-1962).[4]Guwerneer leydi Bauchihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Garba_Duba#Guwerneer_leydi_BauchiCaggal ɗuum gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Garba_Duba#Caggal_ɗuum_golleWikipedia: Fatai Rolling Dollarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatai_Rolling_DollarOlayiwola Fatai Olagunju, anndiraaɗo Fatai Rolling Dollar (22 lewru Juko 1927 - 12 lewru Juko 2013), ko jimoowo jùjú Naajeeriya, winndiyanke jimɗi e jimoowo kuutorɗe keewɗe, mo BBC siforii wonde "yimoowo mawɗo e nder leydi ndii." [3]Wikipedia: John Dungshttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_DungsJohn David Dungs (3 ƴellitiyee 1952 – 2 ƴellitiyee 2014) ko kolonel konu leydi Naajeeriya, o wonnoo ko guwerneer konu Delta gila e ƴellitde ut 1996 haa timmi ut 1998, e laamu konu Seneraal Sani Abacha.[2]O wonnoo kadi ko golloowo Ardiiɗo konu lesdi Oyo diga 1994 haa 1996.Wikipedia: Harris Dzarmahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harris_DzarmaHarris Musa Dzarma (jibinaaɗo e hitaande 1952) ko seneraal mawɗo konu leydi Najeriya mo retireede, o woniino 23ɓo Komandant Akademi Defence Najeriya gila 2006 haa 2008 ɗo o hiisaama e nder komandaaji ngam golloraade e nder Akademi gila nde sosaa e hitaande 1964 haa repla duɗal jaaɓi haaɗtirde konu leydi Najeriya.[1][2]Wikipedia: Harris Eghaghahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harris_EghaghaHarris Otadafevwerha Deodemise Eghagha (8 Mars 1934 - 19 Mars 2009) ko seneraal Naajeeriya toɗɗaaɗo guwerneer konu e nder diiwaan Ogun, Naajeeriya tuggi lewru July 1978 haa Oktoobar 1979 e laamu konu Seneraal Olusegun Obasanjo, o suɓii guwerneer Obasanjo Onabanjo e fuɗɗoode leydi Naajeeriya ɗiɗaɓiri.[1]Wikipedia: Babatunde Elegbedehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_ElegbedeMuftau Adegoke Babatunde Elegbede// b (13 lewru bowte 1939 – 19 lewru juko 1994) walla Tunde ElegbedeHeɗtoR wonnoo ko mawɗo fedde toppitiinde ko fayti e ndeenka leydi Nijeer tuggi lewru juko 1986 haa lewru yarkomaa 1990 e guwerneer militeer leydi Naajeeriya hakkunde lewru juko197. 1] [2]Golle konu Ko o Kapiteen Navy, Elegbede toɗɗaama Guwerneer Militeer e nder diiwaan Cross River hakkunde 28 lewru juko hitaande 1978 e 30 lewru juko hitaande 1979, nde o hokki laamu nguu e juuɗe guwerneer siwil cuɓaaɗo Clement Isong e fuɗɗoode Republique ɗiɗaɓo Naajeeriya.[4] E nder laamu makko, Akademi Maritime leydi Najeriya sosaa ko to Oron (jooni ko e nder diiwaan Akwa Ibom).[5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Elegbede#Golle_konu_Ko_o_Kapiteen_Navy,_Elegbede_toɗɗaama_Guwerneer_Militeer_e_nder_diiwaan_Cross_River_hakkunde_28_lewru_juko_hitaande_1978_e_30_lewru_juko_hitaande_1979,_nde_o_hokki_laamu_nguu_e_juuɗe_guwerneer_siwil_cuɓaaɗo_Clement_Isong_e_fuɗɗoode_Republique_ɗiɗaɓo_Naajeeriya.[4]_E_nder_laamu_makko,_Akademi_Maritime_leydi_Najeriya_sosaa_ko_to_Oron_(jooni_ko_e_nder_diiwaan_Akwa_Ibom).[5]Wade Elegbede waraama e balɗe 19 lewru juko hitaande 1994 e laawol mawngol Gbagada/Owonshoki to Lagos, ko ɓuri 70 balɗe otooji mbari ɗum.[6] E lewru sulyee 2001, tato e nder jeeɗiɗi tuumaaɗo wuyɓe ɓee, ñaawaama e dow laawol. Kono, haa lewru suwee 2009, hay gooto ñaawaaka warngo ngoo.[8]https://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Elegbede#Wade_Elegbede_waraama_e_balɗe_19_lewru_juko_hitaande_1994_e_laawol_mawngol_Gbagada/Owonshoki_to_Lagos,_ko_ɓuri_70_balɗe_otooji_mbari_ɗum.[6]_E_lewru_sulyee_2001,_tato_e_nder_jeeɗiɗi_tuumaaɗo_wuyɓe_ɓee,_ñaawaama_e_dow_laawol._Kono,_haa_lewru_suwee_2009,_hay_gooto_ñaawaaka_warngo_ngoo.[8]Wikipedia: Sunday Essanghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunday_EssangSunday Matthew Essang (jibinaa ko ñalnde 24 lewru Duujal hitaande 1940) ko jaagorgal kaalis leydi Nijeer e nder laamu leydi ndii (1979 haa 1983).[1]Wikipedia: Udokaha Esuenehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Udokaha_EsueneUdokaha Jacob Esuene listenN (1936 – 1993) ko ofisee konu leydi Naajeeriya, o wonnoo ko guwerneer konu e nder diiwaan Fuɗnaange-rewo (caggal mum o wayli innde mum ko diiwaan Cross River) hakkunde lewru Mee 1967 e lewru Siilo 1975 e laamu konu Seneraal Yakubu Gowon.[1] Ko kanko woni guwerneer gadano caggal nde diiwaan oo sosaa e lewru mee 1967 nde diiwaan Fuɗnaange feccii e diiwaan Fuɗnaange-Cakaare, Diiwaan Rivers e diiwaan Fuɗnaange-Fuɗnaange.Wikipedia: Emmanuel Emovonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_EmovonEmanuyel EmowonWikipedia: Anthony Elujabahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_ElujabaAnthony Elujoba (jibinaa ko e hitaande 1948) ko porfeseer Nijeernaajo to bannge ganndal farmasi, mo nganndu-ɗaa ina wiyee « kemikal wuro » sabu makko tawtoreede wiɗtooji e leɗɗe cafrorteeɗe. O woniino cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Obafemi Awolowo, to leydi Nijeer.Wikipedia: Asumoh Ete Ekukinamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asumoh_Ete_EkukinamAsumoh Ete Ekukinam (jibinaa ko hitaande 1929) ko siyaasaajo Naajeeriya, o laati jaagorɗo ceede lesdi Naajeeriya wakkati laamu lesdi Naajeeriya ɗiɗaɓo nder hitaande 1976 e 1977.[1]Wikipedia: Comfort Ekpohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Comfort_EkpoComfort Ekpo listenR (jibinaa ko ñalnde 12 noowammbar 1954) ko cukko hooreejo leydi Niiseer to duɗal jaaɓi haaɗtirde Uyo.Wikipedia: Donald Efionghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Donald_EfiongDonald Efiong Udo Ekong (31 lewru Duujal 1933 – 2005) ko jannginoowo to leydi Naajeeriya to bannge ganndal kemikal, kadi ko kanko woni cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Port Harcourt e hitaande 1 -The is 197 defterdu inniraandu makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Port Harcourt, to leydi Najeriya[1] ngam teddinde golle makko keewɗe ɗe o golli ngam leydi ndii, e nder janngingol e wiɗtooji kam e njuɓɓudi duɗal jaaɓi haaɗtirde e ƴellitgol jaŋde toownde.Wikipedia: Sam Ewanghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sam_EwangKapiteen fedde Sam Ewang (jibinaaɗo e hitaande 1952) ko gardiiɗo konu e nder diiwaan Ogun,[1] Naajeeriya gila lewru ut 1996 haa lewru ut 1998 e laamu konu Seneraal Sani Abacha, caggal ɗuum ko gardiiɗo diiwaan Rivers haa lewru mee 1999 hokki laamu guwerneer cuɓaaɗo Peter Odili e fuɗɗoode leydi Naajeeriya nayaɓiri.[2]Wikipedia: Joseph Thlamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_ThlamaJoseph Thlama Dawha (29 mars 1954 – 4 ut 2020) ko neɗɗo laamu leydi Naajeeriya toɗɗaaɗo ngam wonde gardiiɗo fedde petroŋ leydi Najeriya, hooreejo leydi ndii, hono Goodluck Jonathan, o golliima gila lewru ut 2014 haa 1 lewru bowte hitaande 2015.[1] O lomtii Doktoor Andere Yakubu.Wikipedia: Shedrack Besthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shedrack_BestShedrack Best ko jannginoowo Naajeeriya to bannge jokkondiral hakkunde leyɗeele e mahngo jam[1], kadi ko cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Plateau, Bokkos.[2] O toɗɗaa ko ñalnde 8 feebariyee 2024.Wikipedia: Auwal H Yaduduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Auwal_H_YaduduAuwal Yadudu (jibinaa ko e hitaande 1953) ko ganndo ganndal leydi Najeriya.[1] Ko o jannginoowo sariya, kadi ko kanko woni cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde fedde nde, Birnin Kebbi, to diiwaan Kebbi, leydi Najeriya.Nguurndam adanɗam Yadudu jibinaa ko Funtua, e nder Diiwaan Katsina. O heɓi dipoloma makko ko faati e sariya ko e hitaande 1978 to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ahmadu Bello to Zaria. O yahi haa o heɓi toon bakkaa makko e sariya e hitaande 1979. Caggal ɗuum o heɓi Master makko e sariya e hitaande 1982, o heɓi kadi Doktoraa makko e ganndal ñaawoore to duɗal sariya Harvard to Amerik e hitaande 1985.https://ff.wikipedia.org/wiki/Auwal_H_Yadudu#Nguurndam_adanɗam_Yadudu_jibinaa_ko_Funtua,_e_nder_Diiwaan_Katsina._O_heɓi_dipoloma_makko_ko_faati_e_sariya_ko_e_hitaande_1978_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Ahmadu_Bello_to_Zaria._O_yahi_haa_o_heɓi_toon_bakkaa_makko_e_sariya_e_hitaande_1979._Caggal_ɗuum_o_heɓi_Master_makko_e_sariya_e_hitaande_1982,_o_heɓi_kadi_Doktoraa_makko_e_ganndal_ñaawoore_to_duɗal_sariya_Harvard_to_Amerik_e_hitaande_1985.Kugal O woniino gardiiɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde Bayero to duɗal jaaɓi haaɗtirde Bayero. Yadadu wonnoo ko jaagorgal sariya wonande mawɗo leydi ndii, hono Seneraal Sani Abacha. O wonii kadi cukko hooreejo Goomu jojjanɗe aadee to bannge sariya, ñaawoore e jojjanɗe aadee.https://ff.wikipedia.org/wiki/Auwal_H_Yadudu#Kugal_O_woniino_gardiiɗo_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Bayero_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Bayero._Yadadu_wonnoo_ko_jaagorgal_sariya_wonande_mawɗo_leydi_ndii,_hono_Seneraal_Sani_Abacha._O_wonii_kadi_cukko_hooreejo_Goomu_jojjanɗe_aadee_to_bannge_sariya,_ñaawoore_e_jojjanɗe_aadee.Caalaje O resi ko hajia Zainab Awalu ɓe ndañi ɓiɓɓe njeetato. Ɓe ngondi ko e duuɓi capanɗe keewɗi. Ñalnde 8 lewru bowte hitaande 2023, debbo makko maayi caggal rafi juutɗo to opitaal Amerik.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Auwal_H_Yadudu#Caalaje_O_resi_ko_hajia_Zainab_Awalu_ɓe_ndañi_ɓiɓɓe_njeetato._Ɓe_ngondi_ko_e_duuɓi_capanɗe_keewɗi._Ñalnde_8_lewru_bowte_hitaande_2023,_debbo_makko_maayi_caggal_rafi_juutɗo_to_opitaal_Amerik.[2]Wikipedia: Enitanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/EnitanEnitan Abisogun Bababunmi (jibinaa ko 8 lewru Seeɗto 1940 – 29 lewru Mbooy 2017) ko ganndo Naajeeriya, ko o jannginoowo to bannge ganndal nguurndam, o woni cukko hooreejo tataɓo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Lagos hakkunde 1993 e 1996.[1]Wikipedia: Abimbola Windapohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abimbola_WindapoAbimbola Windapo ko jannginoowo Naajeeriya to duɗal jaaɓi haaɗtirde Cape Town to bannge njuɓɓudi mahdi. Ko kanko woni debbo gadano jannginoowo e njuɓɓudi mahdi e nder leydi Najeriya e Afrik worgo.Nguurndam Windapo heɓi dipolom mum to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ife e hitaande 1987, o heɓi dipolom makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Lagos ɗo o heɓi dipolom makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Lagos. O golliima e Bouygues Nigeria, ko o injenieer jaŋde e peewnugol. O ummii to duɗal jaaɓi haaɗtirde Lagos State Polytechnic e hitaande 1996, o yahi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Lagos e hitaande 1998. Nde o woni to duɗal jaaɓi haaɗtirde Lagos, o timmini doktoraa makko e mahngo e hitaande 2005. O toɗɗaa to duɗal jaaɓi haaɗtirde Cape Town e hitaande 2009, o artiraa e jaaɓi haaɗtirde timmuɗo e hitaande 2020.https://ff.wikipedia.org/wiki/Abimbola_Windapo#Nguurndam_Windapo_heɓi_dipolom_mum_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Ife_e_hitaande_1987,_o_heɓi_dipolom_makko_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Lagos_ɗo_o_heɓi_dipolom_makko_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Lagos._O_golliima_e_Bouygues_Nigeria,_ko_o_injenieer_jaŋde_e_peewnugol._O_ummii_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Lagos_State_Polytechnic_e_hitaande_1996,_o_yahi_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Lagos_e_hitaande_1998._Nde_o_woni_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Lagos,_o_timmini_doktoraa_makko_e_mahngo_e_hitaande_2005._O_toɗɗaa_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Cape_Town_e_hitaande_2009,_o_artiraa_e_jaaɓi_haaɗtirde_timmuɗo_e_hitaande_2020.Wikipedia: Herbert Ezehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Herbert_EzeLietnaa Kolonel Herbert Obi-Eze toɗɗaama ardiiɗo konu lesdi Naajeeriya nder lewru Ogost 1990 wakkati laamu konu Seneraal Ibrahim Babangida.[1] E nder laamu makko, diiwaan Enugu seerti e Anambra ñalnde 27 lewru bowte hitaande 1991, Obi-Eze jokki wonde guwerneer diiwaan Enugu.Wikipedia: Akan Williamshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akan_WilliamsAkan Williams (jibinaa ko ñalnde 16 lewru feebariyee 1970) ko ganndo Naajeeriya, ko jannginoowo to bannge ganndal kemikal/taariindi, kadi ko cukko 6ɓo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Covenant.[1][2] Ko adii nde o lomtotoo AAA Atayero e wonde cukko hooreejo, o wonnoo ko cukko hooreejo e hooreejo, departemaa kemikal, duɗal jaaɓi haaɗtirde Covenant.Wikipedia: Small Doctorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Small_DoctorAdekunle Temitope (jibinaa ko 27 ganndal Mbooy hitaande 1986), ko Fuji Naajeeriya, naalanke e jimoowo afro-pop.[1][2] Small Doctor adii yaltinde jimɗi go : « Penalty » keɓɗo njeenaari « Best Street Hop » to The Headies 2018.Wikipedia: Orishejolomi Thomashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Orishejolomi_ThomasPorofesoor Oritsejolomi Horatio Thomas (1917-1979), ko ardiiɗo safaara Naajeeriya, ganndo ko faati e moƴƴitingol yeeso e ƴellitgol ɓalndu. O janngi ko balloowo Sir Archibald MacIndoe lolluɗo oo e ndeeɗoo fannu.Wikipedia: ThankGod Echezona Ebenezerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ThankGod_Echezona_EbenezerEchezona Ebenezer ko ganndo ko faati e humpitooji nguurndam leydi Najeriya.Golle karallaagal Nde o woni EBI, Ebenezer woni hooreejo gadano fedde hakkunde leyɗeele Euglena, eɓɓoore ngam wallitde wiɗtooji omics e dow euglenoids.[5] O woni kadi e sosde Eɓɓoore BioGenome Afrik, eɓɓoore ngam yuɓɓinde geɗe yukariyot en Afrik fof.[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/ThankGod_Echezona_Ebenezer#Golle_karallaagal_Nde_o_woni_EBI,_Ebenezer_woni_hooreejo_gadano_fedde_hakkunde_leyɗeele_Euglena,_eɓɓoore_ngam_wallitde_wiɗtooji_omics_e_dow_euglenoids.[5]_O_woni_kadi_e_sosde_Eɓɓoore_BioGenome_Afrik,_eɓɓoore_ngam_yuɓɓinde_geɗe_yukariyot_en_Afrik_fof.[1]Wikipedia: Moses Fasanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moses_FasanyaMoses Fasanya ko kolonel Naajeeriya m theo Ibadan, diiwaan Oyo, o laati ardiiɗo konu diiwal Abia (Août 1996 – Ogost 1998) wakkati laamu konu Seneraal Sani Abacha.[1] Ndeen o wonti gardiiɗo konu leydi Ondo e lewru ut 1998, o rokki laamu nguu guwerneer siwil biyeteeɗo Adebayo Adefarati e lewru mee 1999.Wikipedia: Owodunni Teribahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Owodunni_TeribaOwodunni Teriba (28 lewru feebariyee 1938 – 23 lewru abriil 2020) ko ganndo Naajeeriya, mawɗo faggudu, binndoowo e jannginoowo, gollinooɗo e golle keewɗe to Komisiyoŋ faggudu Afrik (ECA).Nguurndam e jaŋde puɗɗagol Teriba jibinaa ko ñalnde 28 feebariyee 1938 to Ijebu Ode, e nder diiwaan Ogun. O heɓi bak makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ibadan, o heɓi B.Sc. (Hons) Faggudu, e ummoraade e duɗal jaaɓi haaɗtirde Manchester, Angalteer e M.A. e PhD e faggudu.[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Owodunni_Teriba#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol_Teriba_jibinaa_ko_ñalnde_28_feebariyee_1938_to_Ijebu_Ode,_e_nder_diiwaan_Ogun._O_heɓi_bak_makko_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Ibadan,_o_heɓi_B.Sc._(Hons)_Faggudu,_e_ummoraade_e_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Manchester,_Angalteer_e_M.A._e_PhD_e_faggudu.[1]Bibliografi Feere ƴellitaare, pellital njulaagu e mbaadiiji njaru juɓɓule ƴellitaare renndo ; Fedde ƴellitaare hirnaange Naajeeriya, hitaande 1949-1962 (1966)[2] Ƴeewndo dokkal ngalu leydi Najeriya 1951-1965: wiɗto e nder jokkondiral hakkunde laamuuji e kaalis (1967)[3] Mawnugol ceede laamu nder Hirnaange Naajeeriya (1967)[4] Parlemaa toppitiiɗo sosiyeteeji laamu Hirnaange Naajeeriya : ƴeewndo tiiɗngo (1968)[5] Waylooji bankeeji 1967-69 e nder leydi Najeriya : ƴeewndo mbayliigu kaalis e nder faggudu wolde nde ƴellitaaki (1969)[6] Ɗaɓɓaande kaalis e nder leydi Nijeer (1973)[7] Illusions e jikkuuji renndo. Koolol gadanol ngol o waɗi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ibadan ñalnde 9 marse 1978 (1978)[8] Sifaa gollordu peewnugol e nder leydi Nijeer (1981)[9] Faggudu seedantaagal wonande Afrik hirnaange (1985)[10] Caɗeele ƴellitaare e ƴellitaare faggudu Afrik (1991)[11] Yiyngo ummoraade e komisiyoŋ ONU ngam Afrik (1992)[12] Wade Odowunni sankii ko e duuɓi 82 to Chicago, Amerik. O woppi debbo makko Yetunde Teriba, ɓiɓɓe makko njoyo, e taaniraaɓe makko.[1]Wikipedia: Walter Feghabohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Walter_FeghaboWalter FeghaboFeghabo jibinaa ko ñalnde 15 lewru bowte hitaande 1956, to wuro Warri, e nder diiwaan Delta, leydi Nijeeriya. O mawni ko Warri, o janngi duɗe leslese e hakkundeeje e nder wuro hee.Wikipedia: Iroro Tanshihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iroro_TanshiIroro Tanshi (jibinaa ko e hitaande 1984 walla 1985)[1] ko ganndo ko faati e weeyo e ko fayti e tagopeeje, ganndo ko faati e weeyo e keewal batteeji Afrik. O wonii gooto e sosɓe, Fedde toppitiinde ko fayti e daabaaji tokoosi (SMACON), fedde nde wonaa laamuyankoore, ɗo o woni gardiiɗo porogaraamuuji wiɗtooji e jannginde almudɓe e banndiraaɓe e reentaade leƴƴi.Jaangirde Tanshi heɓi dipolomaaji e ganndal taariindi e dipolomaaji master e njuɓɓudi taariindi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Benin to wuro Benin, to leydi Najeriya. Ndeen o janngii to duɗal jaaɓi haaɗtirde Leeds to Angalteer, ɗo o heɓi master e ko fayti e ndeenka nguurndam hade makko waɗde wiɗtooji e Tigga Kingston to duɗal jaaɓi haaɗtirde Texas Tech to Amerik, ɗo o heɓi doktoraa makko e hitaande 2021.[4][5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Iroro_Tanshi#Jaangirde_Tanshi_heɓi_dipolomaaji_e_ganndal_taariindi_e_dipolomaaji_master_e_njuɓɓudi_taariindi_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Benin_to_wuro_Benin,_to_leydi_Najeriya._Ndeen_o_janngii_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Leeds_to_Angalteer,_ɗo_o_heɓi_master_e_ko_fayti_e_ndeenka_nguurndam_hade_makko_waɗde_wiɗtooji_e_Tigga_Kingston_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Texas_Tech_to_Amerik,_ɗo_o_heɓi_doktoraa_makko_e_hitaande_2021.[4][5]Kugal Tanshi yiyti tan ko ɓiɗɓe leɗɗe juutɗe (Hipposideros curtus) e nder leydi Nijeer, sara nokku ɗo kullon ladde ngoni e dow tulde Afi, o hisni ɗum e majjugol.[6][7] Tanshi kadi reeni koloni ɓurɗo mawnude e nder leydi Naajeeriya, ko wayi no mborosaaji ɓiɓɓe leɗɗe (Eidolon helvum) e eɓɓoore laamu ngam halkude lekki maɓɓe.[citation needed]https://ff.wikipedia.org/wiki/Iroro_Tanshi#Kugal_Tanshi_yiyti_tan_ko_ɓiɗɓe_leɗɗe_juutɗe_(Hipposideros_curtus)_e_nder_leydi_Nijeer,_sara_nokku_ɗo_kullon_ladde_ngoni_e_dow_tulde_Afi,_o_hisni_ɗum_e_majjugol.[6][7]_Tanshi_kadi_reeni_koloni_ɓurɗo_mawnude_e_nder_leydi_Naajeeriya,_ko_wayi_no_mborosaaji_ɓiɓɓe_leɗɗe_(Eidolon_helvum)_e_eɓɓoore_laamu_ngam_halkude_lekki_maɓɓe.[citation_needed]Njeenaaje E hitaande 2020, Tanshi heɓi njeenaari Future for Nature ummoraade e Fedde Future for Nature, ngam anndinde golle makko gadane e yiytude leƴƴi batte. Ko kanko woni debbo Afriknaajo gadano heɓde njeenaari ndii.[3][1][8]https://ff.wikipedia.org/wiki/Iroro_Tanshi#Njeenaaje_E_hitaande_2020,_Tanshi_heɓi_njeenaari_Future_for_Nature_ummoraade_e_Fedde_Future_for_Nature,_ngam_anndinde_golle_makko_gadane_e_yiytude_leƴƴi_batte._Ko_kanko_woni_debbo_Afriknaajo_gadano_heɓde_njeenaari_ndii.[3][1][8]Wikipedia: Awwal Zubairu Gambohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Awwal_Zubairu_GamboAwwal Zubairu Gambo CFR psc AM GSS ensp (RSA) MTM MNIM MUSNI FCIS FIIPS FCAI (jibinaa ko ñalnde 22 lewru Abriil 1966) [1] ko cukko admiral konu leydi Najeriya, gonnooɗo hooreejo konu leydi Najeriya, mo hooreejo leydi Muhammadu Buhari toɗɗii 26 lewru Yarkomaa 2021.Nguurndam adanɗam O jeyaa ko e nokku laamu Nassarawa e nder diiwaan Kano, o wonnoo ko tergal e kursus 36 gonɗo e duɗal jaaɓi haaɗtirde Naajeeriya.[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Awwal_Zubairu_Gambo#Nguurndam_adanɗam_O_jeyaa_ko_e_nokku_laamu_Nassarawa_e_nder_diiwaan_Kano,_o_wonnoo_ko_tergal_e_kursus_36_gonɗo_e_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Naajeeriya.[4]Golle konu O naati nder konu ndiyam Naajeeriya nyande 24 lewru Seeɗto hitaande 1984 bana tergal nder Kursu 36 nden o waddaama Sub-Lieutenant nyande 24 lewru Seeɗto hitaande 1988. O woni karallo konu les ndiyam bee anndal dow hakkiilo.[5][6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Awwal_Zubairu_Gambo#Golle_konu_O_naati_nder_konu_ndiyam_Naajeeriya_nyande_24_lewru_Seeɗto_hitaande_1984_bana_tergal_nder_Kursu_36_nden_o_waddaama_Sub-Lieutenant_nyande_24_lewru_Seeɗto_hitaande_1988._O_woni_karallo_konu_les_ndiyam_bee_anndal_dow_hakkiilo.[5][6]Njeenaaje E lewru Oktoobar 2022, teddungal lesdi Naajeeriya ngal hooreejo leydi Muhammadu Buhari hokki mo.[8]https://ff.wikipedia.org/wiki/Awwal_Zubairu_Gambo#Njeenaaje_E_lewru_Oktoobar_2022,_teddungal_lesdi_Naajeeriya_ngal_hooreejo_leydi_Muhammadu_Buhari_hokki_mo.[8]Wikipedia: Olusoga Sofolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusoga_SofolaOlusoga Sofola ko jannginoowo to bannge fijirde leydi Naajeeriya, kadi ko kanko wonnoo cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Olabisi Onabanjo.[1] O wonii hannde keso duɗal jaaɓi haaɗtirde ganndal leydi Najeriya.Wikipedia: Fatiah Kanyinsola Ojediranhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatiah_Kanyinsola_OjediranFatiyah kanyinsola ojediranWikipedia: Temitayo Shokunbihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Temitayo_ShokunbiMatthew Temitayo Shokunbi[1] ko ganndo ko faati e ƴiiƴam, ko jannginoowo ko faati e ɓanndu.Wikipedia: Shehu Salihu Muhammadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shehu_Salihu_MuhammadShehu Salihu Muhammad ko jannginoowo Naajeeriya to duɗal jaaɓi haaɗtirde Usman Danfodio, Sokoto,[1], o woniino cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Umaru Musa Yar'adua gila 2023.[1][2]Wikipedia: Rufai Garbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rufai_GarbaRufai Garba wonnoo ko ardiiɗo konu leydi Anambra e nder leydi Najeriya tuggi 21 Duujal 1996 haa 6 Ut 1998 e laamu konu Seneraal Sani Abacha, caggal ɗuum Diiwaan Sokoto tuggi 6 Ut 1998 haa 29 Mee 1999 e laamu gonngu e laamu Seneraal A Basalakar, nde o hokki guwerneer cuɓaaɗo biyeteeɗo Attahiru Dalhatu Bafarawa.[1]Wikipedia: Tony Tetuilahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tony_TetuilaAnthony Olanrewaju Awotoye, ɓurɗo anndeede e Tony Tetuila, kadi ina jogori wonde baaba kaŋŋe naalanke Afrobeats mo leydi Naajeeriya. O jibinaa ko hitaande 1973, ko o jeyaaɗo to Oro, e nder diiwaan Kwara.Wikipedia: Abubakar Adamu Rasheedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Adamu_RasheedAbubakar Adamu Rasheed pronunciationN, MFR ko jannginoowo, njuɓɓudi, jannginoowo ɗemngal Engele e cukko 9ɓo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Bayero, Kano.Jaangirde Rasheed heɓi dipolom mum lesleso to duɗal jaaɓi haaɗtirde Bayero Kano, Master to duɗal jaaɓi haaɗtirde Nottingham e PhD to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ahmadu Bello, Zaria.[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Adamu_Rasheed#Jaangirde_Rasheed_heɓi_dipolom_mum_lesleso_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Bayero_Kano,_Master_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Nottingham_e_PhD_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Ahmadu_Bello,_Zaria.[1]Kugal Rasheed wonti cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Bayero e hitaande 2010, ko ɗum woni ko o joginoo haa hitaande 2015.[2] E hitaande 2016, Rasheed toɗɗaa ko gardiiɗo jaaɓi haaɗtirde ngenndiijo.[3][4] Ñalnde 26 lewru juko hitaande 2023 o woppi golle gardiiɗo komisiyoŋ jaŋde toownde ngenndiire, o jokki golle makko e nder duɗal jaaɓi haaɗtirde Bayero to Kano state, ɗo o wonnoo cukko hooreejo maɓɓe gila 2010 haa 2015.[5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Adamu_Rasheed#Kugal_Rasheed_wonti_cukko_hooreejo_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Bayero_e_hitaande_2010,_ko_ɗum_woni_ko_o_joginoo_haa_hitaande_2015.[2]_E_hitaande_2016,_Rasheed_toɗɗaa_ko_gardiiɗo_jaaɓi_haaɗtirde_ngenndiijo.[3][4]_Ñalnde_26_lewru_juko_hitaande_2023_o_woppi_golle_gardiiɗo_komisiyoŋ_jaŋde_toownde_ngenndiire,_o_jokki_golle_makko_e_nder_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Bayero_to_Kano_state,_ɗo_o_wonnoo_cukko_hooreejo_maɓɓe_gila_2010_haa_2015.[5]Wikipedia: Israel Esan Owolabihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Israel_Esan_OwolabiIsrael Esan Owolabi woni hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Afe Babalola.Ɓawo Owolabi jibinaa ko ñalnde 27 abriil hitaande 1935 to Ayegbaju Ekiti, e nder diiwaan Ekiti, leydi Najeriya. O heɓi jaŋde makko hakkundeere to duɗal Almasiihu Ado Ekiti, (1951-1955), e jaŋde toownde to duɗal jaaɓi haaɗtirde Naajeeriya, ganndal e karallaagal, Ibadan (1956-1958) ngam heɓde jaŋde makko toownde to duɗal jaaɓi haaɗtirde, Ibadan, (1958). –1961) ngam B.Sc., (Hons) fisik.[2] O heɓi doktoraa makko. e nder fisik to duɗal jaaɓi haaɗtirde Durham (1961-1964).[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Israel_Esan_Owolabi#Ɓawo_Owolabi_jibinaa_ko_ñalnde_27_abriil_hitaande_1935_to_Ayegbaju_Ekiti,_e_nder_diiwaan_Ekiti,_leydi_Najeriya._O_heɓi_jaŋde_makko_hakkundeere_to_duɗal_Almasiihu_Ado_Ekiti,_(1951-1955),_e_jaŋde_toownde_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Naajeeriya,_ganndal_e_karallaagal,_Ibadan_(1956-1958)_ngam_heɓde_jaŋde_makko_toownde_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde,_Ibadan,_(1958)._–1961)_ngam_B.Sc.,_(Hons)_fisik.[2]_O_heɓi_doktoraa_makko._e_nder_fisik_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Durham_(1961-1964).[3]Kugal O fuɗɗii golle jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ife (hannde duɗal jaaɓi haaɗtirde Obafemi Awolowo), Ile-Ife, to duɗal jaaɓi haaɗtirde Fisik (1964 -1971) o arti to duɗal jaaɓi haaɗtirde kesal to bannge karallaagal, o woni jannginoowo mawɗo (1971-1976) e janngoowo (1976-1978) e nder duɗal jaaɓi-haaɗtirde gootal. O artiri golle makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ilorin, o woni porfeseer piilaaɗo to bannge ganndal kuuraa e hitaande 1978. O wonti dekan, Faculté de Ingénierie et Technologie (1980–1984) e cukko hooreejo (DVC) (1989–1993) o woni kadi mawɗo Departemaa Innjiniyaaruuji Elektrik hakkunde postooji dekan e DVC.[4][5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Israel_Esan_Owolabi#Kugal_O_fuɗɗii_golle_jannginoowo_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_ko_jannginoowo_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Ife_(hannde_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Obafemi_Awolowo),_Ile-Ife,_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Fisik_(1964_-1971)_o_arti_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_kesal_to_bannge_karallaagal,_o_woni_jannginoowo_mawɗo_(1971-1976)_e_janngoowo_(1976-1978)_e_nder_duɗal_jaaɓi-haaɗtirde_gootal._O_artiri_golle_makko_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Ilorin,_o_woni_porfeseer_piilaaɗo_to_bannge_ganndal_kuuraa_e_hitaande_1978._O_wonti_dekan,_Faculté_de_Ingénierie_et_Technologie_(1980–1984)_e_cukko_hooreejo_(DVC)_(1989–1993)_o_woni_kadi_mawɗo_Departemaa_Innjiniyaaruuji_Elektrik_hakkunde_postooji_dekan_e_DVC.[4][5]Wikipedia: Chris Abutu Garubahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chris_Abutu_GarubaChris Abutu Garuba wonnoo ko guwerneer diiwaan Bauchi, leydi Najeriya tuggi lewru Ut 1985 haa lewru Duujal 1988 e laamu konu Seneraal mawɗo Ibraahiima Babangida.[1][2] O jibinaa ko to Ipole, e nder diiwaan Otukpa Ogbadibo, e nder diiwaan Benue.Golle konu Ko o Kumannda 34 Biraam Artillerie Self-Propulée, Jos, Garuba rokki ballal mum e kuudetaa ñalnde 27 ut 1985, baɗnooɗo Seneraal Ibraahim Babangida e laamu, ardii kippu nannguɗo GOC Division 3e Armée, Brigadier Salihu Ibrahim. Caggal kuudetaa o, ɗoon e ɗoon o artiraa Kolonel, o toɗɗaa Guwerneer Bauchi.[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Chris_Abutu_Garuba#Golle_konu_Ko_o_Kumannda_34_Biraam_Artillerie_Self-Propulée,_Jos,_Garuba_rokki_ballal_mum_e_kuudetaa_ñalnde_27_ut_1985,_baɗnooɗo_Seneraal_Ibraahim_Babangida_e_laamu,_ardii_kippu_nannguɗo_GOC_Division_3e_Armée,_Brigadier_Salihu_Ibrahim._Caggal_kuudetaa_o,_ɗoon_e_ɗoon_o_artiraa_Kolonel,_o_toɗɗaa_Guwerneer_Bauchi.[4]Wikipedia: Vudumane (singer)https://ff.wikipedia.org/wiki/Vudumane_(singer)Korletey Mimpey, ganndiraaɗo Vudumane ko jimoowo, rapper e binndoowo jimɗi, mo Ganaa-Niiseer. E lewru Ogost 2022, jimɗi makko Oh No naatii e No.Wikipedia: Soboma Georgehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soboma_GeorgeSoboma George (maayi ñalnde 24 lewru bowte hitaande 2010) ko ƴaañoowo e nder dillere ngam rimɗinde delta Niiseer e fedde wiyeteende The Outlaws.[1][2] E lewru Ut 2009 [3] George jaɓi yaafuya mo laamu Naajeeriya waɗi,[4] e gardagol hooreejo leydi Umaru Musa Yar'Adua.Wikipedia: Idris Shaaba Jimadahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idris_Shaaba_JimadaIdris Shaaba Jimada ko jannguɗo Naajeeriya, kadi ko Direkteer suudu Arewa to Kaduna. Ko o jannginoowo daartol, kadi ko o cukko deenoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ahmadu Bello.Wikipedia: Mohammed Balarabe Haladuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Balarabe_HaladuMohammed Balarabe Haladu (1944 – 28 lewru juko hitaande 1998) ko Lietnaa-Seneraal Konu Naajeeriya, o laatiima Kuugal Jaaɓi-haaɗtirde Ndeenka Naajeeriya gila 1993 haa 1994.[1] O wonnoo kadi ko jaagorgal fedde nde ko feewti e njulaagu.Wikipedia: Jeleel Olasunkanmi Ojuadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jeleel_Olasunkanmi_OjuadeJeleel Olasunkanmi Ojuade ko jannginoowo Naajeeriya to bannge jaŋde jimɗi,[1] ko jannginoowo Yoruba gadano to bannge jimɗi e nder leydi Najeriya[2] e cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Crown-Hill, Ilorin gila lewru Yarkomaa 2023.[3]Wikipedia: Lawal Harunahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lawal_HarunaKomandaajo (retiré) Lawal Ningi Haruna wonnoo ko guwerneer konu leydi Borno, leydi Naajeeriya tuggi lewru ut 1998 haa lewru mee 1999 wakkati laamu Seneraal Abdulsalami Abubakar, o hokki guwerneer siwil cuɓaaɗo Mala Kachalla e lewru mee 1999.[1]Wikipedia: Ahmadu Hussainihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmadu_HussainiAhmadu Hussaini to wonnoo ko gardiiɗo konu e nder diiwaan Adamawa hakkunde lewru ut 1998 e lewru mee 1999 e laamu mbayliigu Seneraal Abdulsalami Abubakar, o rokki guwerneer siwil cuɓaaɗo Boni Haruna e fuɗɗoode laamu Naajeeriya Naajeeriya.[1] O ɗaɓɓiraama yo o woppu golle, hono no denndaangal ardiiɓe konu ɓennuɓe ɓee nii, e lewru suwee 1999.Wikipedia: Ishaya Ibrahimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ishaya_IbrahimIshaya Iko Ibrahim CFR DSS psc fwc (19 lewru Seeɗto 1952 - 4 lewru Yarkomaa 2022) ko hooreejo 18ɓo e konu leydi Naajeeriya. O woniino ofisee bayyinaango gardinooɗo komannda heblo Naval e komannda hirnaange Naval ko adii nde o toɗɗaa hooreejo konu Naval e lewru ut 2008.Baɗte e nguurndam puɗɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ishaya_Ibrahim#Baɗte_e_nguurndam_puɗɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ishaya_Ibrahim#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ishaya_Ibrahim#Nguurndam_neɗɗoWikipedia: Olufemi Onabajohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olufemi_OnabajoOlufemi Onabajo ko jannginoowo Naajeeriya, ko jannginoowo kadi ko gonnooɗo cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Lead City, duɗal jaaɓi haaɗtirde keeriiɗo to leydi Najeriya.[1]Wikipedia: Samuel singhhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_singhSamuel Singh (jibinaa ko 20 mars 1991) ko jimoowo Naajeeriya, ko neɗɗo gooto jeyaaɗo e Youtube. O anndaa ko e jimɗi makko cover Bhojpuri.Wikipedia: Fatima Lolohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_LoloHajiya Faatima Lolo (MON), (jibinaa ko Faatima Muhammadu Kolo to Pategi, Sosiyetee Laamɗo Niiseer; 19 lewru Yarkomaa 1891 – 15 lewru Mbooy 1997) ko jimoowo, binndoowo jimɗi, e daartoowo Najeriya.[1][2]Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Lolo#Nguurndam_adanɗamBindi ɓantolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Lolo#Bindi_ɓantolWikipedia: MC Lophhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MC_LophNwaozo Obiajulu (1973 - 2011), anndiraaɗo kadi MC Loph, ko Rapper Igbo Naajeeriya.[1] O fiyi e nder gite makko e "Osondi Owendi", jimol gootol ngol Osadebe waɗi, ngol Flavour N'abania waɗi.Wikipedia: J. Martinshttps://ff.wikipedia.org/wiki/J._MartinsMartins Okey Justice E. (jibinaa ko ñalnde 29 suwee 1979), ganndiraaɗo e innde dingiral mum J.Wikipedia: Mr Realhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mr_RealOkafor Uchenna Victor, anndiraaɗo Mr Real, ko jimoowo Naajeeriya, jimoowo, jeyaaɗo to diiwaan Lagos.Wikipedia: Remi Kabakahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Remi_KabakaRemi Kabaka (jibinaa ko ñalnde 27 lewru mars 1945) ko jimoowo Afro-rock mo Najeriya. O gollidii e John Martyn, e Hugh Masekela, e filmo “Rhythme des Saints” mo Paul Simon winndi, e mo Jim Capaldi winndi.Diskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Remi_Kabaka#DiskogaraafiWikipedia: Ola Onihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ola_OniOla Oni (1933-1999) ko jaŋde politik marsikis, socialiste e jaŋde hakkeeji aadama..Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ola_Oni#ƁiɗɗoNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ola_Oni#Nolde_hooreNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ola_Oni#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ola_Oni#FiroojiWikipedia: Osarhieme Osadolorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osarhieme_OsadolorOsarhieme Osadolor ko jannginoowo daartol e jaŋde hakkunde leyɗeele to leydi Najeriya.[1] Ko kanko winndi deftere ndee: Ɓoornugol miijooji, deftere haalaaji e binndanɗe Omo N’Oba Erediauwa mo Beni mawɗo[2] e gonnooɗo gardiiɗo geɗe almudɓe to duɗal jaaɓi haaɗtirde Benin.Wikipedia: Hezekiah Oluwasanmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hezekiah_OluwasanmiiHezekiah Adedunmola Oluwasanmi (12 Noowammbar 1919 – 15 Ut 1983) ko ganndo e jannginoowo Naajeeriya, o woniino cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Obafemi Awolowo gila 1966 haa 1975. O waɗii nafoore mawnde e sosde duɗal jaaɓi haaɗtirde ngal.Nguurndam e jaŋde puɗɗagol Hezekiah Oluwasanmi jibinaa ko ñalnde 12 noowammbar 1919, e nder jibnaaɓe mum Kerecee’en to Ipetu Ijesa, ndeen woni diiwaan Fuɗnaange, leydi Nijeer Biritanik. O janngi to duɗal leslesal Angalteer to Ipetu Ijesa, caggal ɗuum o timmini jaŋde makko hakkundeere to duɗal jaaɓi haaɗtirde Abeokuta. Ndeen o yahii caggal leydi ngam janngude to duɗal jaaɓi haaɗtirde, o janngi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Morehouse, o heɓi kadi doktoraa makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Harvard.https://ff.wikipedia.org/wiki/Hezekiah_Oluwasanmi#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagol_Hezekiah_Oluwasanmi_jibinaa_ko_ñalnde_12_noowammbar_1919,_e_nder_jibnaaɓe_mum_Kerecee’en_to_Ipetu_Ijesa,_ndeen_woni_diiwaan_Fuɗnaange,_leydi_Nijeer_Biritanik._O_janngi_to_duɗal_leslesal_Angalteer_to_Ipetu_Ijesa,_caggal_ɗuum_o_timmini_jaŋde_makko_hakkundeere_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Abeokuta._Ndeen_o_yahii_caggal_leydi_ngam_janngude_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde,_o_janngi_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Morehouse,_o_heɓi_kadi_doktoraa_makko_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Harvard.Kugal Nde o warti lesdi Naajeeriya, Oluwasanmi laati golloowo haa janngirde mawnde nder lesdi ndi'i, janngirde mawnde, Ibadan. O ummii ko e darnde jaŋde haa o wonti porfeseer faggudu ndema e hitaande 1958.[4] Nde o woni Ibadan, Oluwasanmi wonnoo ko gardiiɗo suudu safrirdu, o woniino joom suudu Sultan Bello, caggal ɗuum o woniino gardiiɗo suudu Mellanby. Hakkunde 1963 e 1966, ko kanko woni deenoowo duɗal jaaɓi-haaɗtirde ndema. E hitaande 1960, Oluwasanmi e yoga e gollodiiɓe mum jannguɓe to Ibadan, mbinndi ɓataake wasiyaaji feewde e gardiiɗo diiwaan oo, ko fayti e caɗeele jokkondire duɗal jaaɓi haaɗtirde kesal e nder diiwaan Hirnaange. Ndeen o suɓaama ngam gollodaade e laamu nguu e peewnugol e ƴellitgol duɗal jaaɓi haaɗtirde kesal to Ile-Ife. Kono e nder peewnugol e fuɗɗoode golle jaŋde, duɗal jaaɓi haaɗtirde kesal ngal nanngaa ko e caɗeele politik e nder diiwaan hee. Ɗum addani won e porfeseeruuji teskinɗi ko wayi no Sam Aluko e Wole Soyinka yaltude.[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Hezekiah_Oluwasanmi#Kugal_Nde_o_warti_lesdi_Naajeeriya,_Oluwasanmi_laati_golloowo_haa_janngirde_mawnde_nder_lesdi_ndi'i,_janngirde_mawnde,_Ibadan._O_ummii_ko_e_darnde_jaŋde_haa_o_wonti_porfeseer_faggudu_ndema_e_hitaande_1958.[4]_Nde_o_woni_Ibadan,_Oluwasanmi_wonnoo_ko_gardiiɗo_suudu_safrirdu,_o_woniino_joom_suudu_Sultan_Bello,_caggal_ɗuum_o_woniino_gardiiɗo_suudu_Mellanby._Hakkunde_1963_e_1966,_ko_kanko_woni_deenoowo_duɗal_jaaɓi-haaɗtirde_ndema._E_hitaande_1960,_Oluwasanmi_e_yoga_e_gollodiiɓe_mum_jannguɓe_to_Ibadan,_mbinndi_ɓataake_wasiyaaji_feewde_e_gardiiɗo_diiwaan_oo,_ko_fayti_e_caɗeele_jokkondire_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_kesal_e_nder_diiwaan_Hirnaange._Ndeen_o_suɓaama_ngam_gollodaade_e_laamu_nguu_e_peewnugol_e_ƴellitgol_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_kesal_to_Ile-Ife._Kono_e_nder_peewnugol_e_fuɗɗoode_golle_jaŋde,_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_kesal_ngal_nanngaa_ko_e_caɗeele_politik_e_nder_diiwaan_hee._Ɗum_addani_won_e_porfeseeruuji_teskinɗi_ko_wayi_no_Sam_Aluko_e_WolWikipedia: Wurld (musician)https://ff.wikipedia.org/wiki/Wurld_(musician)Sadiq Onifade, ganndiraaɗo WurlD, ko jimoowo e winndiyanke Naajeeriya. WurlD jibinaa ko to Lagos, to leydi Najeriya, o ummiima to Atlanta, to leydi Georgia ngam yahde jaŋde hakkundeere e winndude jimɗi.Wikipedia: Folabi Olumidehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folabi_OlumideFolabi Olumide (1936 – 8 lewru Yarkomaa 2021[1][2] ) ko ganndo e safaara Naajeeriya ɓurɗo anndeede sabu ko kanko woni cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde diiwaan Lagos, golle ɗe o joginoo gila 1983 haa 1988.[3][4].Bibliografi Randle, Bashorun (1 mee 2016). "Olumide... Gorko mo alaa ko woni". Gardiiɗo oo. Keɓtinaama ñalnde 20 sulyee 2016.https://ff.wikipedia.org/wiki/Folabi_Olumide#Bibliografi_Randle,_Bashorun_(1_mee_2016)._"Olumide..._Gorko_mo_alaa_ko_woni"._Gardiiɗo_oo._Keɓtinaama_ñalnde_20_sulyee_2016.Wikipedia: Chu Okongwuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chu_OkongwuSonny Chu Okongwu // R (23 lewru Seeɗto 1934 – 12 lewru Yarkomaa 2022) ko ganndo faggudu e politik Naajeeriya, o wonnoo ko jaagorgal ko fayti e peewnugol leydi (1985–1986), caggal ɗuum ko jaagorgal kaalis (1986–1990) e laamu Babangida.[ 1]Nguurndam e golle Okongwu jibinaa ko ñalnde 23 suwee 1934 to diiwaan Anambra, leydi Nijeer. Ko kanko woni gadano e sukaaɓe njeetato. Okongwu janngi to duɗal St. Michael, Aba hakkunde 1941 e 1946. Gila ɗoon o ummii to duɗal jaaɓi haaɗtirde laamu, Umuahia, ɗo o woni almuudo tuggi 1947 haa 1951. O janngi ko faati e faggudu to duɗal jaaɓi haaɗtirde Boston, o timmini dipolom makko ko e hitaande 1961. Kanko kadi janngi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Harvard tuggi 1961 haa 1965.[2][3] Okongwu maayi ko ñalnde 12 lewru Yarkomaa 2022, tawi ina yahra e duuɓi 87.[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Chu_Okongwu#Nguurndam_e_golle_Okongwu_jibinaa_ko_ñalnde_23_suwee_1934_to_diiwaan_Anambra,_leydi_Nijeer._Ko_kanko_woni_gadano_e_sukaaɓe_njeetato._Okongwu_janngi_to_duɗal_St._Michael,_Aba_hakkunde_1941_e_1946._Gila_ɗoon_o_ummii_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_laamu,_Umuahia,_ɗo_o_woni_almuudo_tuggi_1947_haa_1951._O_janngi_ko_faati_e_faggudu_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Boston,_o_timmini_dipolom_makko_ko_e_hitaande_1961._Kanko_kadi_janngi_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Harvard_tuggi_1961_haa_1965.[2][3]_Okongwu_maayi_ko_ñalnde_12_lewru_Yarkomaa_2022,_tawi_ina_yahra_e_duuɓi_87.[4]Wikipedia: Uchechukwu N. Maduakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uchechukwu_N._MaduakoUchechukwu N. Maduako // b ko siyaasaajo leydi Naajeeriya, tergal nder suudu sarɗiiji 4ɓo e suudu sarɗiiji 5ɓo, wakiliiɗo diiwaan Isuikwuato/Umunneochi e nder diiwaan Abia les njiimaandi lannda demokaraasi yimɓe.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uchechukwu_N._Maduako#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uchechukwu_N._Maduako#TuugnorgalWikipedia: Bartho Okolohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bartho_OkoloBartho Ndubuisi Okolo, ko jannginoowo ko faati e mikroo-biyoloji, o woniino cukko 13ɓo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Naajeeriya, Nsukka. O adii mo ko porfeseer Osita Chinedu Nebo, lomtii mo ko porfeseer Benjamin Chukwuma Ozumba.Wikipedia: Mgbokohttps://ff.wikipedia.org/wiki/MgbokoMgboko ko wuro ngo laamorgo laamu lesdi Obi Ngwa, lesdi Abia, lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Mgboko Ngwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mgboko_NgwaMgboko Ngwa ko berre nder laamu lesdi Obingwa nder diiwal Abia, lesdi Naajeeriya.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mgboko_Ngwa#TuugnorgalWikipedia: Ndi Oji Abamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndi_Oji_AbamNdi Oji Abam ko wuro e nder diiwaan Arochukwu, e nder diiwaan Abia, leydi Najeriya.[1][2][3][4]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndi_Oji_Abam#TuugnorgalWikipedia: David Okalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_OkaliDavid Okali ko jannginoowo mawɗo mo Naajeeriya to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ibadan, gonnooɗo hooreejo duɗal ganndal leydi Naajeeriya, o lomtii jannginoowo Gabriel Babatunde Ogunmola e hitaande 2006.[1][2]Wikipedia: Jeleel Ojuadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jeleel_OjuadeJeleel Olasunkanmi Ojuade ko jannginoowo Naajeeriya to bannge jaŋde jimɗi,[1] ko jannginoowo Yoruba gadano to bannge jimɗi e nder leydi Najeriya[2] e cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Crown-Hill, Ilorin gila lewru Yarkomaa 2023.[3]Ngendam Professeur Jeleel Ojuade jeyaa ko e leydi Ifetedo e nder diiwaan Osun, gooto e diiwanuuji hirnaange leydi Najeriya. O jibinaa ko e hitaande 1970.Nguurndam makko e cukaagu makko ko Ifetedo kono o dañii fartaŋŋe yahde, o yahdi e fedde baaba makko e nder diiwanuuji ceertuɗi e nder leydi Najeriya. Nde o woni suka, o tawtoraama juulde naalankaagal e pinal waɗnoonde to Lagos Nigeria e hitaande 1977. Kewu nguu ina jogori kadi wonde FESTAC '77 ko juulde ɗiɗmere winndereyankoore ɓaleeɓe e Afriknaaɓe ngam naalankaagal e pinal. Nde o woni suka, o tawtoraama jimɗi e nder nokkuuji e nder dowri.[6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Jeleel_Ojuade#Ngendam_Professeur_Jeleel_Ojuade_jeyaa_ko_e_leydi_Ifetedo_e_nder_diiwaan_Osun,_gooto_e_diiwanuuji_hirnaange_leydi_Najeriya._O_jibinaa_ko_e_hitaande_1970.Nguurndam_makko_e_cukaagu_makko_ko_Ifetedo_kono_o_dañii_fartaŋŋe_yahde,_o_yahdi_e_fedde_baaba_makko_e_nder_diiwanuuji_ceertuɗi_e_nder_leydi_Najeriya._Nde_o_woni_suka,_o_tawtoraama_juulde_naalankaagal_e_pinal_waɗnoonde_to_Lagos_Nigeria_e_hitaande_1977._Kewu_nguu_ina_jogori_kadi_wonde_FESTAC_'77_ko_juulde_ɗiɗmere_winndereyankoore_ɓaleeɓe_e_Afriknaaɓe_ngam_naalankaagal_e_pinal._Nde_o_woni_suka,_o_tawtoraama_jimɗi_e_nder_nokkuuji_e_nder_dowri.[6]Wikipedia: Njoku Nnamdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Njoku_NnamdiNjoku Nnamdi // b ko siyaasaajo Naajeeriya, tergal nder Asaambele ngenndi 4ɓo, wakiiliiɗo diiwal Bende nder jiha Abia les njiimaandi lannda Demokaraasi Yimɓe.[1]Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Njoku_Nnamdi#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Njoku_Nnamdi#TuugnorgalWikipedia: Sunny Edet Ohiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunny_Edet_OhiaSunny Edet Ohia ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Texas to bannge worgo to bannge farmasi. O wonii gollodiiɗo e duɗal ganndal leydi Najeriya, cuɓaaɗo e nder fedde duɗal ngal e nder batu mum mawngu hitaande kala yuɓɓinaangu e lewru Yarkomaa 2015.Wikipedia: Nsirimohttps://ff.wikipedia.org/wiki/NsirimoNsirimo ko wuro nder laamu lesdi Umuahia, lesdi Abia, lesdi Naajeeriya.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nsirimo#TuugnorgalWikipedia: Jude Uzoma Ohaerihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jude_Uzoma_OhaeriJude Uzoma Ohaeri ko jannginoowo ko faati e safaara hakkille to duɗal jaaɓi haaɗtirde Naajeeriya, Nsukka. O wonii gollodiiɗo e Akademi ganndal leydi Najeriya, cuɓaaɗo e nder Fedde Akademi’en e nder batu mum mawngu hitaande kala yuɓɓinaangu e lewru Yarkomaa 2015.Wikipedia: Ntighuzo Amairihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ntighuzo_AmairiNtighuzo Amairi ko renndo e nder nokku laamu Obingwa e nder diiwaan Abia. Ko e nder renndooji baɗɗi diiwaan Ngwa Fuɗnaange.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ntighuzo_Amairi#TuugnorgalWikipedia: Ogwo E. Ogwohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogwo_E._OgwoOgwo Ekeoma Ogwo mo yimɓe heewɓe anndiraa Ogwo E. Ogwo ko jannginoowo Naajeeriya to duɗal jaaɓi haaɗtirde Abia to Uturu.Wikipedia: Chima Nwaforhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chima_NwaforClement Chima Nwafor (10 lewru juko hitaande 1948 - 21 lewru mars 2006) ko surgeon e dawriyanke Naajeeriya, o laatiima laabi ɗiɗi cukko guwerneer diiwaan Abia gila 1992 haa 1993 e gila 2003 haa o maayi e hitaande 2006.[1][2][3] [4]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chima_Nwafor#TuugnorgalWikipedia: Ode Ogedehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ode_OgedeOde Ogede (ina heewi O. S.Binndanɗe Naalankaagal, renndo, e golle: Yimre yettoore Igede (Jaaynde duɗal jaaɓi haaɗtirde Florida, 1997) Ayi Kwei Armah, Ikonoklast Radikal (Heinemann, 1999) Achebe e politik wakilaagu (Jaaynde Afrik winndere, 2000) Miijo jannginoowo dow binndanɗe almuɓɓe Kuuɗe, Goongɗingol, e Golle. Bergin e Garvey, 2002. Geɗe Achebe ina njillondiri: Ɗemngal janngoowo (Jokkude, 2007) Wallude almuɓɓe winndude binndanɗe teskinɗe (Lang, 2013) Hakkunde binndi e nder binndol Afrik hannde: ƴeewde nder (Rowman & Littlefield, 2011) Chiji Akoma, wiɗtooji e binndi Afrik 30 #4 (1999): 227-28 Adekoo Adeleke, wiɗtooji e binndi Afrik 42 # 2 (2011): 102–104 Tanure Ojaide, binndol aduna hannde 73.1 (1999): 199 "Aadaaji haala e daartol jamaanu: Yiylaade daartol Chinua Achebe". Ƴeewndo Fiction hakkunde leyɗeele. 28 (1): 67-77. 1 lewru Yarkomaa 2001. ISSN 0315-4149. Winndooɓe hannde (Jaaynde Gale/Cengage 2007) Binndi Naajeeriya ɗi yonta tataɓo: Lowre e mbaadi (Taylor & Francis, 2023).https://ff.wikipedia.org/wiki/Ode_Ogede#Binndanɗe_Naalankaagal,_renndo,_e_golle:_Yimre_yettoore_Igede_(Jaaynde_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Florida,_1997)_Ayi_Kwei_Armah,_Ikonoklast_Radikal_(Heinemann,_1999)_Achebe_e_politik_wakilaagu_(Jaaynde_Afrik_winndere,_2000)_Miijo_jannginoowo_dow_binndanɗe_almuɓɓe_Kuuɗe,_Goongɗingol,_e_Golle._Bergin_e_Garvey,_2002._Geɗe_Achebe_ina_njillondiri:_Ɗemngal_janngoowo_(Jokkude,_2007)_Wallude_almuɓɓe_winndude_binndanɗe_teskinɗe_(Lang,_2013)_Hakkunde_binndi_e_nder_binndol_Afrik_hannde:_ƴeewde_nder_(Rowman_&_Littlefield,_2011)_Chiji_Akoma,_wiɗtooji_e_binndi_Afrik_30_#4_(1999):_227-28_Adekoo_Adeleke,_wiɗtooji_e_binndi_Afrik_42_#_2_(2011):_102–104_Tanure_Ojaide,_binndol_aduna_hannde_73.1_(1999):_199_"Aadaaji_haala_e_daartol_jamaanu:_Yiylaade_daartol_Chinua_Achebe"._Ƴeewndo_Fiction_hakkunde_leyɗeele._28_(1):_67-77._1_lewru_Yarkomaa_2001._ISSN_0315-4149._Winndooɓe_hannde_(Jaaynde_Gale/Cengage_2007)_Binndi_Naajeeriya_ɗi_yonta_tataɓo:_Lowre_e_mbaadi_(Taylor_&_FrancisWikipedia: Chijioke Nwakodohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chijioke_NwakodoChijioke Nwakodo ko Naajeeriyaajo siyaasayanke, jom njulaagu. O wonii hooreejo leydi Abia 3ɓo gila 3 lewru juko hitaande 2015[1] haa o maayi e lewru ut 2017.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chijioke_Nwakodo#TuugnorgalWikipedia: O. M. Ogbuluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/O._M._OgbuluOnyemachi Maxwell Ogbulu mo yimɓe heewɓe anndiraa O. M.Wikipedia: Bob Nwannunuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bob_NwannunuJohn Bob Nwannunu // R Suɓaama Senator ngam diiwal Abia Cakaare nder jiha Abia, lesdi Naajeeriya haa fuɗɗam lesdi Naajeeriya, o ɗon dogga dow laynde yimɓe fuu (APP). O heɓi laamu ko ñalnde 29 mee 1999.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bob_Nwannunu#TuugnorgalWikipedia: Yakubu Ochefuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_OchefuPorofesoor Yakubu Aboki Ochefu, ɓiy maayi Kolonel Anthony Ochefu, woni hooreejo hukuumaaji pamari ɗi lesdi Naajeeriya.[1] Ko o jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Benue to bannge daartol faggudu e ƴellitaare Afrik gila 2003.Wikipedia: Abisogun Leighhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abisogun_LeighAbisogun Leigh ko ganndo e njuɓɓudi leydi Niiseer. O woniino cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Lagos gila 2001 haa 2005.Wikipedia: Ganiyu Obohhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ganiyu_ObohGaniyu Oboh ko jannginoowo Naajeeriya to duɗal jaaɓi haaɗtirde fedde nde to bannge karallaagal (biochimie) to leydi Akure. Ko kanko woni hannde hooreejo fedde laboratuwaaruuji nguura e ñamri e nder departemaa Biokimi, o wasiyiima safaara jabet.Jaangirde Ganiyu Oboh heɓi dipolom mum gadano to Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Fedde Akure , Departemaa Biokimi e hitaande 1992, dipolomaaji Masters e Ph.D e Biokimi kuuɓtodinɗo e hitaande 1997 e 2002 e nder duɗal gootal.[2] O waɗii heblo makko caggal doktoraa e tookeeji Biyokimiya e hitaande 2005 to Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Santa Maria, Santa Maria RS, Beresiil e heblo makko ɗiɗaɓo caggal doktoraa to Biokimi e Tookeeji Nguura hakkunde 2007 e 2008 to Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Dresden, Almaañ.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ganiyu_Oboh#Jaangirde_Ganiyu_Oboh_heɓi_dipolom_mum_gadano_to_Duɗal_Jaaɓi-haaɗtirde_Fedde_Akure_,_Departemaa_Biokimi_e_hitaande_1992,_dipolomaaji_Masters_e_Ph.D_e_Biokimi_kuuɓtodinɗo_e_hitaande_1997_e_2002_e_nder_duɗal_gootal.[2]_O_waɗii_heblo_makko_caggal_doktoraa_e_tookeeji_Biyokimiya_e_hitaande_2005_to_Duɗal_Jaaɓi-haaɗtirde_Santa_Maria,_Santa_Maria_RS,_Beresiil_e_heblo_makko_ɗiɗaɓo_caggal_doktoraa_to_Biokimi_e_Tookeeji_Nguura_hakkunde_2007_e_2008_to_Duɗal_Jaaɓi-haaɗtirde_Dresden,_Almaañ.[2]Wikipedia: Martin Lynnhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Martin_LynnMartin Lynn (31 ut 1951 – 15 abriil 2005) ko daartoowo e jannginoowo Angalteer e Niiseer, keɓtinaaɗo e daartol Afrik. Nde o janngini to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ilorin, o woniino porfeseer daartol Afrik to duɗal jaaɓi haaɗtirde Queen’s Belfast.Wikipedia: Ola Ibrahimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ola_IbrahimOla Sa'ad Ibrahim DSS, psc, rcds, fwc (jibinaa ko ñalnde 15 lewru juko hitaande 1955) ko Amiral konu leydi Naajeeriya, gonnooɗo hooreejo konu leydi Naajeeriya.Wikipedia: Ras Kimonohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ras_KimonoRas Kimono (9 Mbooy 1958[1][2] - 10 Suwee 2018) ko naalanke Naajeeriya mo albom mum gadano Under Pressure, ardinooɗo jimɗi "Rum-Bar Stylée", wonnoo ko huunde mawnde e nder dingiral jimɗi Naajeeriya e hitaande 1989 .[3] Ko adii nde o yaltinta albom makko keeriiɗo, omo wonnoo e fedde wiyeteende The Jastix kanko e Amos McRoy e Majek Fashek.Wikipedia: Ginigeme Francis Mbanefohhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ginigeme_Francis_MbanefohGinigeme Francis Mbanefoh // ⓘwonnoo ko ganndo Naajeeriya. O wonii cukko 11ɓo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Naajeeriya, Nsukka.Wikipedia: King Wadadahttps://ff.wikipedia.org/wiki/King_WadadaKing Wadada, anndiraaɗo Austin Peter, (jibinaa ko ñalnde 6 lewru bowte hitaande 1975) ko jimoowo, jimoowo, e binndoowo jimɗi reggae Naajeeriya. O dañii njeenaari Kora Awards e hitaande 2010, o woni naalanke ɓurɗo waawde reggae e nder Afrik e hitaande ndee.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/King_Wadada#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/King_Wadada#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/King_Wadada#TuugnorgalWikipedia: Obeguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ObeguObegu ko renndo ladde jeyaaɗo e laamu leydi Ugwunagbo, e nder diiwaan Abia, to bannge worgo-fuɗnaange leydi Najeriya. Kod posto mayre ko 453120.Habrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obegu#HabreYimɓe teskaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obegu#Yimɓe_teskaaɓeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obegu#TuugnorgalWikipedia: Mohammed Mustapha Namadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Mustapha_NamadiMohammed Mustapha Namadi ko jannginoowo e hooreejo duɗal ganndal renndo, to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kashere, to diiwaan Gombe, to leydi Najeriya.[1][2] O woniino ko adii ɗuum Komiseriyaa Jaŋde Toownde[3] e Komisinaajo Demal e Ngalu Tagaaɗo e nder diiwaan Kano, leydi Najeriya.Wikipedia: Jude NzochukwuNjokuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jude_NzochukwuNjokuJude Nzochukwu Njoku ɓurɗo anndeede ko Jude Njoku ko jannginoowo faggudu ndema to leydi Najeriya. O wonii cukko hooreejo 4ɓo to duɗal jaaɓi haaɗtirde fedde Owerri tuggi 2000 haa 2005.Wikipedia: Koker (singer)https://ff.wikipedia.org/wiki/Koker_(singer)Olayiwola Olabanji Kokumo, ɓurɗo anndeede ko Koker, ko jimoowo, winndoowo jimɗi e naalankooɓe.[1] Jooni o woodi nanondiral limngal bee Chocolate City.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koker_(singer)#Nguurndam_adanɗamJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koker_(singer)#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koker_(singer)#KugalWikipedia: Anthony Obihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_ObiAnthony Obi (13 lewru Yarkomaa 1952 – 1 lewru Yarkomaa 2022) ko Lietnaa Kolonel leydi Naajeeriya, o woniino gardiiɗo konu leydi Osun tuggi lewru ut 1996 haa lewru ut 1998, e laamu konu Seneraal Sani Abacha. Ndeen o wonti gardiiɗo konu leydi Abia e lewru ut 1998, o rokki laamu nguu guwerneer siwil biyeteeɗo Orji Uzor Kalu e lewru mee 1999.Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_Obi#Nguurndam_e_golleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_Obi#TuugnorgalWikipedia: Lagbajahttps://ff.wikipedia.org/wiki/LagbajaBisade Ologunde (to Lagos, hitaande 1960) ko jimoowo afrobeat, jimoowo-yimoowo, jimoowo e fiyoowo. Anndaama no feewi e Lágbájá ngam huutoraade mask mo siyno mum ina sudda anndinde mo.Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagbaja#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagbaja#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagbaja#TuugnorgalWikipedia: Iheanacho Obiomahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iheanacho_ObiomaIheanacho Obioma // b ko siyaasayanke Naajeeriya, tergal e nder Asaambele ngenndi 4ɓo, gardinooɗo diiwaan Ikwuano/Umuahia Fuɗnaange/Umuahia Fuɗnaange, e nder diiwaan Abia, les njiimaandi lannda demokaraasi yimɓe hakkunde 1999 e 2003.[1]Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iheanacho_Obioma#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iheanacho_Obioma#TuugnorgalWikipedia: Qing Madihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qing_MadiChimamanda Pearl Chukwuma (jibinaa ko ñalnde 1 lewru juko hitaande 2006), anndiraaɗo Qing Madi, ko jimoowo-yimoowo e jimoowo Naajeeriya. O dañii njeenaari mawndi caggal nde jimɗi makko "See Finish" 2022 e jokkondire mum 2023, "Ole" (ina jeyaa heen Bnxn), njalti e TikTok, caggal ɗuum o arti e limoore adannde e nder limlebbi Apple Music Top 100 to Uganndaa, e limoore tataɓere 100 ɓurɓe mawnude e nder limlebbi Apple.Wikipedia: Ohanzehttps://ff.wikipedia.org/wiki/OhanzeOhanze ko wuro e nder diiwaan laamu Obingwa e nder diiwaan Abia.[1][2] Nde laati nokkuure filu mawnde wakkati filu maccuɓe haa lesdi Naajeeriya.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ohanze#TuugnorgalWikipedia: Clifford Ohiaguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Clifford_OhiaguClifford Ohiagu ko siyaasayanke Naajeeriya, tergal e nder suudu sarɗiiji 4ɓo, gardinooɗo diiwaan Obi Ngwa/Osisioma/Ugwunagbo e nder diiwaan Abia, les njiimaandi lannda demokaraasi yimɓe.[1][2]Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Clifford_Ohiagu#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Clifford_Ohiagu#TuugnorgalWikipedia: Ibe Okwarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibe_OkwaraIbe Okwara Osonwa ko siyaasaajo Naajeeriya, tergal nder suudu sarɗiiji lesdi Arochukwu/Ohafia nder diiwal Abia nder suudu joonde diidaaɗi lesdi Naajeeriya.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibe_Okwara#TuugnorgalWikipedia: Andrew Jonathan Nokhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andrew_Jonathan_NokAndrew Jonathan Nok, NNOM (11 lewru feebariyee 1962 – 21 lewru noowammbar 2017) ko jannginoowo to bannge ganndal nguurndam to leydi Najeriya, kadi ko o binndoowo geɗe renndo to duɗal ganndal leydi Najeriya.[1][2] E hitaande 2010 o heɓi njeenaari leydi Najeriya (NNOM), e nder cate ganndal[3] e hitaande 2013 o heɓi njeenaari Alexander Humboldt.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andrew_Jonathan_Nok#Nguurndam_adanɗamGolle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andrew_Jonathan_Nok#Golle_politikFeddehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andrew_Jonathan_Nok#FeddeWikipedia: Owerrintahttps://ff.wikipedia.org/wiki/OwerrintaOwerrinta ko wuro nder Isiala Ngwa Fombina nokku laamu lesdi Abia, lesdi Naajeeriya. Ko wuro satelit e laawol Owerri /Onitsha.Wikipedia: Salihu Ibrahimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salihu_IbrahimSalihu Ibraahim FSS, FHWC (25 lewru Juko 1935[1] – 10 lewru Duujal 2018) ko seneraal konu Naajeeriya, o woniino mawɗo konu leydi Naajeeriya gila lewru ut 1990 haa lewru suwee 1993 e laamu konu Seneraal Ibraahiima Babangida.Nguurndam Ibraahiima naati konu nder hitaande 1956. O hokkaama janngirde ofiseeji haa jangirde mawnde konu lesdi Naajeeriya.[2] O wonti ofisee tedduɗo, mo o hiisaaka e nder politik hay so tawii o woniino tergal e Diiso Toowngo Konu Seneraal Muhammadu Buhari (1984-1985).[2] O nanngaama ko juuti e lewru ut 1985, e nder kuudetaa mo Ibraahiima Babangida ƴetti laamu e juuɗe Buhari.[3] Caggal mum o wonti tergal e Diiso laamu Babangida.[2] O waɗaama Komandaajo Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Naajeeriya (1988 - 1990).https://ff.wikipedia.org/wiki/Salihu_Ibrahim#Nguurndam_Ibraahiima_naati_konu_nder_hitaande_1956._O_hokkaama_janngirde_ofiseeji_haa_jangirde_mawnde_konu_lesdi_Naajeeriya.[2]_O_wonti_ofisee_tedduɗo,_mo_o_hiisaaka_e_nder_politik_hay_so_tawii_o_woniino_tergal_e_Diiso_Toowngo_Konu_Seneraal_Muhammadu_Buhari_(1984-1985).[2]_O_nanngaama_ko_juuti_e_lewru_ut_1985,_e_nder_kuudetaa_mo_Ibraahiima_Babangida_ƴetti_laamu_e_juuɗe_Buhari.[3]_Caggal_mum_o_wonti_tergal_e_Diiso_laamu_Babangida.[2]_O_waɗaama_Komandaajo_Duɗal_Jaaɓi-haaɗtirde_Naajeeriya_(1988_-_1990).Wikipedia: Maud Meyerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maud_MeyerMaud Meyer ko jimoowo jazz mo Siyeraa Leyoon, mo Naajeeriya ummii e darnde mum e nder kitaale 1950. O jibinaa ko Port Harcourt, e nder diiwaan Rivers, to leydi Najeriya.Wikipedia: Sakina Bint Husaynhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sakina_Bint_HusaynSakīna bint al-Ḥusayn (aarabeere: سكينة بنت الحسين) (hakkunde 667 e 671 CE – 8 abriil 671), lollirɗo kadi Āmina (aarabe : آمنة), ko iwdi annabi lislaam Muhammadu. Ko kanko woni ɓiy Huseyn bun Aali, Imaam tataɓo Shiite en, e Rubab bint Imra Alkayis.Wikipedia: Ozara, Abia Statehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ozara,_Abia_StateOzara ko renndo jeyaaɗo e nokku laamu Isuikwuato e nder diiwaan Abia, leydi Najeriya. Renndo Ozara ɓurngo heewde ndema ko koɗki compact.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ozara,_Abia_State#TuugnorgalWikipedia: Sunday Iferehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunday_IfereSunday Orinya Ifere (jibinaa ko ñalnde 19 lewru Duujal hitaande 1943 to Igumale, e nder diiwaan Benue, leydi Najeriya) ko ofisee konu Naajeeriya, o wonnoo ko guwerneer konu e nder diiwaan Kwara hakkunde lewru juko 1978 e lewru oktoobar 1979.[1][2] Ko o lietnaa, e nder kuudetaa Naajeeriya mo ƴaañii e hitaande 1966 o tawtoraama hare to Kaduna, o gollodii e eskaadron gooto e Ibrahim Babangida, mo caggal mum wonti hooreejo leydi konu gila lewru ut 1985 haa lewru ut 1993.Tenure Kolonel S.O. Ifere golliima e wolde hakkunde leyɗeele leydi Najeriya tuggi 1967 haa 1970. O woniino komandaajo bataliyoŋ e nder division 3e infanterie. Caggal wolde nde, o joginoo golle keewɗe e nder konu leydi Najeriya. E hitaande 1978, Ifere toɗɗaa gardiiɗo konu e nder diiwaan Kwara. Ko o gardiiɗo lolluɗo, ganndiraaɗo eɓɓooji makko ɓamtaare. O yamiri eɓɓooji keewɗi, ina jeyaa heen eɓɓaande kuuraa Omu-Aran e golle to ministeer humpito e geɗe nder leydi. O waɗii kadi porogaraamuuji mbayliigu ceertuɗi ɗi laamu nguu rokki laamu e juuɗe siwil en e hitaande 1979. Ifere ko neɗɗo mawɗo e nder daartol diiwaan Kwara e leydi Naajeeriya. Ko o gardiiɗo lolluɗo, baawɗo golle, ballitooɗo e lelnude mbaydi ƴellitaare dowla. O woniino kadi neɗɗo mawɗo e nder mbayliigu laamu siwil e nder leydi Najeriya.[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Sunday_Ifere#Tenure_Kolonel_S.O._Ifere_golliima_e_wolde_hakkunde_leyɗeele_leydi_Najeriya_tuggi_1967_haa_1970._O_woniino_komandaajo_bataliyoŋ_e_nder_division_3e_infanterie._Caggal_wolde_nde,_o_joginoo_golle_keewɗe_e_nder_konu_leydi_Najeriya._E_hitaande_1978,_Ifere_toɗɗaa_gardiiɗo_konu_e_nder_diiwaan_Kwara._Ko_o_gardiiɗo_lolluɗo,_ganndiraaɗo_eɓɓooji_makko_ɓamtaare._O_yamiri_eɓɓooji_keewɗi,_ina_jeyaa_heen_eɓɓaande_kuuraa_Omu-Aran_e_golle_to_ministeer_humpito_e_geɗe_nder_leydi._O_waɗii_kadi_porogaraamuuji_mbayliigu_ceertuɗi_ɗi_laamu_nguu_rokki_laamu_e_juuɗe_siwil_en_e_hitaande_1979._Ifere_ko_neɗɗo_mawɗo_e_nder_daartol_diiwaan_Kwara_e_leydi_Naajeeriya._Ko_o_gardiiɗo_lolluɗo,_baawɗo_golle,_ballitooɗo_e_lelnude_mbaydi_ƴellitaare_dowla._O_woniino_kadi_neɗɗo_mawɗo_e_nder_mbayliigu_laamu_siwil_e_nder_leydi_Najeriya.[1]Wikipedia: Jude Njokuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jude_NjokuJude Nzochukwu Njoku ɓurɗo anndireede Jude Njoku ko jannginoowo Naajeeriya to bannge faggudu ndema. O wonii cukko hooreejo 4ɓo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Fedde Owerri gila 2000 haa 2005.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jude_Njoku#TuugnorgalWikipedia: Ozu Abamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ozu_AbamOzu Abam ko wuro nder diiwal laamu Arochukwu, lesdi Abia, lesdi Naajeeriya,[1][2] ɗo yimɓe lenyol Abam hoɗi.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ozu_Abam#TuugnorgalWikipedia: Speaker of the Abia State House of Assemblyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Speaker_of_the_Abia_State_House_of_AssemblyHooreejo suudu sarɗiiji lesdi Abia woni hooreejo siyaasaaku suudu sarɗiiji lesdi Abia mo woni ardiiɗo suudu sarɗiiji lesdi Abia.[1] Hooreejo leydi oo ko terɗe suudu nduu tan cuɓotoo, tawi ko kamɓe tan mbaawi yuɓɓinde batuuji suudu nduu, toɗɗaade goomuuji e ƴellitde kuule suudu nduu.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Speaker_of_the_Abia_State_House_of_Assembly#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Speaker_of_the_Abia_State_House_of_Assembly#TuugnorgalWikipedia: Anthony Ikhazobohhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_IkhazobohAnthony Onomoaso Ikazoboh (maayi 27 lewru juko hitaande 1999)[1] ko Komodor Aeroport Najeriya, kadi wonnoo ko hooreejo fedde fuku koyɗe leydi Najeriya, kadi ko jaagorgal sukaaɓe e dingiral, jaagorgal dingiral e kadi jaagorgal ko fayti e yah-ngartaa.Wikipedia: Otonti Amadi Ndukahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Otonti_Amadi_NdukaOtonti Amadi Nduka (jibinaa ko 9 lewru Mbooy hitaande 1926) ko jannginoowo Naajeeriya, kadi ko kaaloowo e leñol Ikwerre.[1] O resi ko Pamela Nduka, ɓe ndañi ɓiɓɓe njoyo.Bibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Otonti_Amadi_Nduka#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Otonti_Amadi_Nduka#TuugnorgalWikipedia: Tunde Nightingalehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tunde_NightingaleEarnest Olatunde Thomas (10 Duujal 1922 – 1981),[1] anndiraaɗo Tunde Nightingale walla The Western Nightingale, ko jimoowo e gitaaryanke Naajeeriya, ɓurɗo anndeede e jimɗi mum keertiiɗi, jokkuɗi e aadaaji Tunde King.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Amadi Ikwecheghhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amadi_IkwecheghKomodor Amadi Guy Ikwechegh // b(25 lewru feebariyee 1951 – 10 noowammbar 2009) ko ofisee laana ndiwoowa Naajeeriya, toɗɗaaɗo guwerneer konu leydi Imo tuggi 1986 haa 1989 e laamu konu Seneraal Ibraahim Babangida.[1][2]Jibineede e jaŋde Amadi Ikwechegh jibinaa ko ñalnde 25 feebariyee 1951 to Amakpo, Igbere to Bende, e nder diiwaan Abia.[3] O janngi duɗal Township to Aba e duɗal konu leydi Najeriya, Zaria (1963 haa 1966), o janngi kadi duɗal konu leydi Najeriya, Kaduna e hitaande 1971. O heɓiino golle e nder hitaande 1974. Ndeen o janngii to duɗal jaaɓi haaɗtirde Britannia Royal Naval College to... Dartmouth, Angalteer, Duɗal Hidrogaraafi Laamɗo, Ostarali e Duɗal Hidrogaraafi Naval, Amerik. O janngi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Jaji, o heɓi kadi master e jaŋde strateeji to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ibadan.[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Amadi_Ikwechegh#Jibineede_e_jaŋde_Amadi_Ikwechegh_jibinaa_ko_ñalnde_25_feebariyee_1951_to_Amakpo,_Igbere_to_Bende,_e_nder_diiwaan_Abia.[3]_O_janngi_duɗal_Township_to_Aba_e_duɗal_konu_leydi_Najeriya,_Zaria_(1963_haa_1966),_o_janngi_kadi_duɗal_konu_leydi_Najeriya,_Kaduna_e_hitaande_1971._O_heɓiino_golle_e_nder_hitaande_1974._Ndeen_o_janngii_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Britannia_Royal_Naval_College_to..._Dartmouth,_Angalteer,_Duɗal_Hidrogaraafi_Laamɗo,_Ostarali_e_Duɗal_Hidrogaraafi_Naval,_Amerik._O_janngi_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Jaji,_o_heɓi_kadi_master_e_jaŋde_strateeji_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Ibadan.[4]Golle laana ndiwoowa Ko o ofisee laana ndiwoowa, Ikwechegh golliima e golle keewɗe ko wayi no Kumannda Port Militaire Port Lagos, Hidrografer laana ndiwoowa, gardiiɗo humpito laana ndiwoowa e gardiiɗo Baseeji gollorɗi laana ndiwoowa to Okemini, Anansa e Olokun . O ardii kadi NNS Lana, laana wiɗto laana ndiwoowa, o woniino Kumanndaa NNS Iriomi hono Kumannda Task Force Naval, Forces ECOMOG, Liberiya. O jeyaa ko e fedde hidrogaraafi leydi Naajeeriya e fedde wiyeteende Naajeeriya.[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Amadi_Ikwechegh#Golle_laana_ndiwoowa_Ko_o_ofisee_laana_ndiwoowa,_Ikwechegh_golliima_e_golle_keewɗe_ko_wayi_no_Kumannda_Port_Militaire_Port_Lagos,_Hidrografer_laana_ndiwoowa,_gardiiɗo_humpito_laana_ndiwoowa_e_gardiiɗo_Baseeji_gollorɗi_laana_ndiwoowa_to_Okemini,_Anansa_e_Olokun_._O_ardii_kadi_NNS_Lana,_laana_wiɗto_laana_ndiwoowa,_o_woniino_Kumanndaa_NNS_Iriomi_hono_Kumannda_Task_Force_Naval,_Forces_ECOMOG,_Liberiya._O_jeyaa_ko_e_fedde_hidrogaraafi_leydi_Naajeeriya_e_fedde_wiyeteende_Naajeeriya.[4]Nguurndam caggal O woppi golle e lewru suwee 1999, kanko e denndaangal ofiseeji konu keddiiɗi, joginooɗi golle politik. Ndeen o naatii e njulaagu jowitiingu e geec to Port Harcourt. Amadi Ikwechegh maayi ñalnde 10 noowammbar 2009 caggal rafi juutɗo caggal nde o heɓi mboros o e hitaande 2007. Mawɗo Theodore Orji, guwerneer diiwaan Abia gila lewru mee 2007, ko balloowo makko mawɗo nde Ikwechegh wonnoo guwerneer diiwaan Imo ɓooyɗo. Caggal maayde Ikwechegh, Orji siftini mo wonde ko o gardiiɗo hakkille, mo alaa ko woni e mum.[3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Amadi_Ikwechegh#Nguurndam_caggal_O_woppi_golle_e_lewru_suwee_1999,_kanko_e_denndaangal_ofiseeji_konu_keddiiɗi,_joginooɗi_golle_politik._Ndeen_o_naatii_e_njulaagu_jowitiingu_e_geec_to_Port_Harcourt._Amadi_Ikwechegh_maayi_ñalnde_10_noowammbar_2009_caggal_rafi_juutɗo_caggal_nde_o_heɓi_mboros_o_e_hitaande_2007._Mawɗo_Theodore_Orji,_guwerneer_diiwaan_Abia_gila_lewru_mee_2007,_ko_balloowo_makko_mawɗo_nde_Ikwechegh_wonnoo_guwerneer_diiwaan_Imo_ɓooyɗo._Caggal_maayde_Ikwechegh,_Orji_siftini_mo_wonde_ko_o_gardiiɗo_hakkille,_mo_alaa_ko_woni_e_mum.[3]Wikipedia: Ozo-Mekuri Ndimelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ozo-Mekuri_NdimeleOzo-Mekuri Ndimele ko jannguɗo, ko kanko woni cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Ignatius Ajuru caggal nde guwerneer diiwaan Rivers, Nyesom Wike toɗɗii mo ñalnde 23 noowammbar 2016.[1]Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ozo-Mekuri_Ndimele#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ozo-Mekuri_Ndimele#KugalBinndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ozo-Mekuri_Ndimele#BinndanɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ozo-Mekuri_Ndimele#TuugnorgalWikipedia: Fiokeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/FiokeeIfiok Effanga, mo anndiraa Fiokee, ko gitaaryanke Naajeeriya. O anndaa ko e solooji makko gitaaruuji tati ɗi o waɗi e diidi gitaaruuji keewɗi.Sifaa fijohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fiokee#Sifaa_fijoƁawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fiokee#ƁawoKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fiokee#KugalDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fiokee#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fiokee#TuugnorgalWikipedia: Eziuche Ubanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eziuche_UbaniEziuche Chinwe Ubani // R(jibinaa ko 1 lewru Seeɗto hitaande 1964) ko siyaasayanke e jaayndiyanke Naajeeriya, jeyaaɗo e lannda yimɓe (PDP) jooɗiiɓe e diiwaan Obingwa/Osisioma/Ugwunagbo e nder diiwaan Abia. O suɓaama e hitaande 2007.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eziuche_Ubani#ƁawoGolle gallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eziuche_Ubani#Golle_galleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eziuche_Ubani#TuugnorgalWikipedia: Debby Fridayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Debby_FridayDebby Friday ko jimoowo elektoronik jooɗiiɗo to Toronto. Albom makko gadano, Good Luck, yaltuɗo e Sub Pop e hitaande 2023, heɓi njeenaari Polaris.Wikipedia: Abdullahi Mustaphahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_MustaphaAbdullahi Mustapha (jibinaa ko ñalnde 1 feebariyee 1948) ko jannginoowo to bannge ganndal safaara, gonnooɗo cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Ahmadu Bello, Zaria. Lomtii mo ko Ibraahiima Garba, o woni VC duɗal jaaɓi haaɗtirde ngal.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Mustapha#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Mustapha#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdullahi_Mustapha#TuugnorgalWikipedia: George Agbazika Innihhttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_Agbazika_InnihGeorge Agbazika Innih (25 suwee 1938 - 15 lewru bowte 2002) ko seneraal konu leydi Naajeeriya, kadi ko kañum woni laamu. Ko kanko woni guwerneer konu leydi Bendel e Kwara.Duuɓi gadani George Agbazika Innih jibinaa ko ñalnde 25 suwee 1938 to Agenebode, nokku laamu Etsako fuɗnaange (LGA) e nder diiwaan Edo. O janngi ko e duɗal katolik, Akure, duɗal laamu to Warri, duɗal katolik Holy Cross to wuro Benin e duɗal jaaɓi haaɗtirde Edo, to wuro Benin.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/George_Agbazika_Innih#Duuɓi_gadani_George_Agbazika_Innih_jibinaa_ko_ñalnde_25_suwee_1938_to_Agenebode,_nokku_laamu_Etsako_fuɗnaange_(LGA)_e_nder_diiwaan_Edo._O_janngi_ko_e_duɗal_katolik,_Akure,_duɗal_laamu_to_Warri,_duɗal_katolik_Holy_Cross_to_wuro_Benin_e_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Edo,_to_wuro_Benin.[2]Golle konu O naati konu, o jannginaa to duɗal kadet ofiseeji Mons to Aldershot, Angalteer (1962), caggal ɗuum to duɗal konu laamɗo Sandhurst, Angalteer (1962–1964) e hitaande 1972. O toɗɗaa komanndaa peloton, bataliyoŋ 4ɓo, Ibadan ( 1964-65), cukko hooreejo konu, suudu mawndu, Lagos, Kolonel mawɗo konu 3ɓo (1968-69) e gardiiɗo brigade, 5 brigade konu koyɗe, Onitsha 1974-74.[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/George_Agbazika_Innih#Golle_konu_O_naati_konu,_o_jannginaa_to_duɗal_kadet_ofiseeji_Mons_to_Aldershot,_Angalteer_(1962),_caggal_ɗuum_to_duɗal_konu_laamɗo_Sandhurst,_Angalteer_(1962–1964)_e_hitaande_1972._O_toɗɗaa_komanndaa_peloton,_bataliyoŋ_4ɓo,_Ibadan_(_1964-65),_cukko_hooreejo_konu,_suudu_mawndu,_Lagos,_Kolonel_mawɗo_konu_3ɓo_(1968-69)_e_gardiiɗo_brigade,_5_brigade_konu_koyɗe,_Onitsha_1974-74.[1]Wikipedia: Ugwunagbohttps://ff.wikipedia.org/wiki/UgwunagboUgwunagbo ko nokkuure laamu nder diiwal Abia, lesdi Naajeeriya.Siggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ugwunagbo#SiggaGeografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ugwunagbo#GeografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ugwunagbo#TuugnorgalWikipedia: Baba Fryohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baba_FryoBaba Fryo jibinaaɗo Aljumaa Igweh ko jimoowo Naajeeriya mo Ajegunle. Omo anndiraa yaltinde jimɗi mbeddaaji.Wikipedia: Kalu Mosto Onuohahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kalu_Mosto_OnuohaKalu Mosto Onuoha (jibinaa ko ñalnde 17 lewru juko hitaande 1947) ko jannginoowo leydi Naajeeriya. E lewru Yarkomaa 2017, o laati hooreejo Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Naajeeriya caggal nde o woni hooreejo duɗal (2010–2013), cukko hooreejo (2013–2015), e hooreejo cuɓaaɗo e hitaande 2016.Jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kalu_Mosto_Onuoha#Jaŋde_e_golleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kalu_Mosto_Onuoha#TuugnorgalWikipedia: Cornelius Adam Igbuduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cornelius_Adam_IgbuduCornelius Adam Igbudu (1914-1981) ko diina Naajeeriya ganndiraaɗo sosde Fedde Waajuuji Aadama Angalteer (A.A.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Lucky Iraborhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lucky_IraborLucky Eluonye Onyenuchea Irabor CFR psc NAM GSS ndc FCMH (jibinaa ko ñalnde 5 lewru Oktoobar 1965) [1] ko seneraal konu Naajeeriya mo retireede[2], gonnooɗo hooreejo konu Naajeeriya. Toɗɗii mo ko Muhammadu Buhari ñalnde 26 Yarkomaa 2021.Ɓawo Irabor jibinaa ko ñalnde 5 lewru Oktoobar hitaande 1965 to Aliokpu Agbor, e nder diiwaan Ika Sud e nder diiwaan Delta, leydi Najeriya. O heɓi nastugo nder janngirde ndeenka leydi Naajeeriya (NDA) Kaduna bana tergal nder 34 Course Regular nder hitaande 1983 nden o hokkaama Lietnaa ɗiɗaɓo nyande 28 lewru Juko hitaande 1986 nder Signals Corps konu Naajeeriya.https://ff.wikipedia.org/wiki/Lucky_Irabor#Ɓawo_Irabor_jibinaa_ko_ñalnde_5_lewru_Oktoobar_hitaande_1965_to_Aliokpu_Agbor,_e_nder_diiwaan_Ika_Sud_e_nder_diiwaan_Delta,_leydi_Najeriya._O_heɓi_nastugo_nder_janngirde_ndeenka_leydi_Naajeeriya_(NDA)_Kaduna_bana_tergal_nder_34_Course_Regular_nder_hitaande_1983_nden_o_hokkaama_Lietnaa_ɗiɗaɓo_nyande_28_lewru_Juko_hitaande_1986_nder_Signals_Corps_konu_Naajeeriya.Nguurndam e Jaŋde puɗɗagol Seneraal Irabor mawni ko e galle konu, o heɓi jaŋde makko adannde to duɗal konu leydi Najeriya, Zaria. Caggal mum o naati duɗal jaaɓi haaɗtirde ndeenka leydi Najeriya, Kaduna, ɗo o heɓi dipolomaaji makko e nder hitaande 1983.[8]https://ff.wikipedia.org/wiki/Lucky_Irabor#Nguurndam_e_Jaŋde_puɗɗagol_Seneraal_Irabor_mawni_ko_e_galle_konu,_o_heɓi_jaŋde_makko_adannde_to_duɗal_konu_leydi_Najeriya,_Zaria._Caggal_mum_o_naati_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_ndeenka_leydi_Najeriya,_Kaduna,_ɗo_o_heɓi_dipolomaaji_makko_e_nder_hitaande_1983.[8]Golle konu Njeenaaje E lewru Oktoobar 2022, teddungal lesdi Naajeeriya ngal hooreejo leydi Muhammadu Buhari hokki mo.[6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Lucky_Irabor#Golle_konu_Njeenaaje_E_lewru_Oktoobar_2022,_teddungal_lesdi_Naajeeriya_ngal_hooreejo_leydi_Muhammadu_Buhari_hokki_mo.[6]Wikipedia: Ujarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/UjariUjari ko wuro tokooso wonngo e Arochukwu, e nder diiwaan Abia, leydi Najeriya. Musiyum suudu Okoroji ina woni ɗoon, kodde posto mum ko 442101.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ujari#TuugnorgalWikipedia: Emmanuel Ndubisi Maduagwuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Ndubisi_MaduagwuEmmanuel Ndubisi Maduagwu (jibinaaɗo e hitaande 1947) ƴettaa ko e darnde jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ibadan e hitaande 1989, o golliima to duɗal jaaɓi haaɗtirde ngal e oon darnde haa lewru Duujal 2013.[1] O woniino porfeseer Biochimistry e dow kontraa to duɗal jaaɓi haaɗtirde Covenant.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Ndubisi_Maduagwu#JaangirdeFeddehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Ndubisi_Maduagwu#FeddeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Ndubisi_Maduagwu#TuugnorgalWikipedia: Solomon Ilorihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Solomon_IloriSolomon Gbadegesin Ilori (jibinaa ko hedde hitaande 1934) ko jimoowo e jimoowo Naajeeriya, o ummiima wuro New York e hitaande 1958, o gollodiima e naalankooɓe jazz ko wayi no Art Blakey e Harry Belafonte hade makko winndude albom makko gadano ngam Blue Note Records e hitaande 1963.[1]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Solomon_Ilori#NguurndamDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Solomon_Ilori#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Solomon_Ilori#TuugnorgalWikipedia: Osayomore Josephhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osayomore_JosephOsayomore Joseph (29 October 1952 – 11 June 2022) was a Nigerian musician who was one of the early pioneers of African popular Highlife music,[1] known for his anti-corruption and government critical lyrics.Wikipedia: Kabaka (musician)https://ff.wikipedia.org/wiki/Kabaka_(musician)Godwin Opara, anndiraaɗo Kabaka ko jimoowo mawɗo Igbo Naajeeriya, gitaaryanke, kadi gooto e terɗe asliije e sosɓe fedde winndereyankoore banndiraaɓe fuɗnaange.[1]Wikipedia: Ukwa Easthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ukwa_EastUkwa East ko nokkuure laamu nokkuure nde woni haa lesdi Abia, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Akwete.Geografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ukwa_East#GeografiSiggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ukwa_East#SiggaNokkuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ukwa_East#NokkuujiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ukwa_East#TuugnorgalWikipedia: Umuahalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/UmuahalaUmuahala ko wuro e nder diiwaan Ukwa Hirnaange, e nder diiwaan Abia, leydi Najeriya.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umuahala#TuugnorgalWikipedia: Kefeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/KefeeEvelyn Irikefe Don Momoh (5 feebariyee 1980 – 12 lewru juko 2014), mo innde mum dingiral Kefee, ko jimoowo e jimoowo linjiila Naajeeriya.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kefee#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kefee#KugalNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kefee#NjeenaajeNguurndam keeriiɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kefee#Nguurndam_keeriiɗoMaayde e wirneedehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kefee#Maayde_e_wirneedeDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kefee#DiskogaraafiEPshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kefee#EPsTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kefee#TuugnorgalWikipedia: Kel-Phttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kel-PUdoma Peter Kelvin Amba mo yimɓe fuu anndi bee limngal maako It's Kel-P Vibes[1] ko Naajeeriyaajo, jimoowo e winndoowo gimi. Ko kanko woni sosɗo e hooreejo fedde Bully Entertainment, hannde o siifondirii e fedde wiyeteende « Universal Music Publishing Farayse » ,[2] « Universal Music Farayse » [3] e « Virgin Music Farayse », e nanondiral njuɓɓudi e Jones Worldwide.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kel-P#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kel-P#KugalWikipedia: 3rd Lagos state house of assemblyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/3rd_Lagos_state_house_of_assemblySuudu 3rd Lagos State House of Assembly ko njuɓɓudi sariya laamu diiwaan Lagos udditaa ñalnde 14 lewru Yarkomaa 1992, e suudu nduu doggi laawol mum haa 1 lewru Yarkomaa 1999.[1] Asamblee oo ko suudu wooturu, tawi ko 41 nulaaɗo cuɓaaɗo e kala diiwaan e nder diiwaan hee.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Umuahia Northhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umuahia_NorthUmuahia North ko nokkuure laamu lesdi Abia, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Umuahia.Siggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umuahia_North#SiggaGeografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umuahia_North#GeografiNokkuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umuahia_North#NokkuujiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umuahia_North#TuugnorgalWikipedia: Kida Kudzhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kida_KudzOlukayode Odesanya, ɓurɗo anndeede e innde Kida Kudz,[1][2] ko jimoowo Afropop Naajeeriya jooɗiiɗo to leydi Angalteer.[3] O heɓi njeenaari caggal nde o heɓi njeenaari ɗiɗmiri e hitaande 2010.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kida_Kudz#Nguurndam_adanɗamGolle jimɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kida_Kudz#Golle_jimɗiDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kida_Kudz#DiskogaraafiEPhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kida_Kudz#EPTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kida_Kudz#TuugnorgalWikipedia: 4 Bourdillonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/4_Bourdillon4 Bourdillon ina jeyaa e galleeji hoɗɓe ɓurɗi toowde e Afrik hirnaange. Ngo woni ko e ŋorol laawol Bourdillon e Thompson, Ikoyi, Lagos.Wikipedia: Ekunrawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/EkunrawoAdeleke Timileyin Tunde ganndiraaɗo Ekunrawo ko jimoowo e model Afrobeat mo Russi-Naajeeriya.Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekunrawo#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekunrawo#KugalDiskogaraafiIwdiiji:[2][1][4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ekunrawo#DiskogaraafiIwdiiji:[2][1][4]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekunrawo#TuugnorgalWikipedia: EnergyBankhttps://ff.wikipedia.org/wiki/EnergyBankAnene JulianPaul, ganndiraaɗo EnergyBank, ko jimoowo-yimoowo e peewnoowo jimɗi Naajeeriya.[1]Wikipedia: 1004 housinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/1004_housing1004 Koɗki ko nokku koɗki 11 ektaar e nder duunde Victoria, Lagos.[1] Arannde innde mum ko nokku koɗki fedde, Lagos e ko Isaac Fola-Alade waɗi ɗum, nde mahiraa ko e kitaale 1970 ko nde ɓurnde mawnude e sifaa mayre e oon sahaa.Wikipedia: Dauda Epo-Akarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dauda_Epo-AkaraDauda Akanmu Epo-Akara (23 lewru juko 1943 – lewru ut 2005), jimoowo Yuruba ummoriiɗo wuro taariindi Ibadan, ko kañum woni doole mawɗe caggal jimɗi Yoruba ɓurɗi lollude biyeteeɗi were music.Wikipedia: The 1999https://ff.wikipedia.org/wiki/The_1999Kaɓirɗe Afrik volleyball worɓe 1997 yuɓɓinaama to Lagos, to leydi Nijeer, tawi ko kippuuji 8 tawtoraama kawgel fuku koyɗe e nder duunde he.Wikipedia: 2007https://ff.wikipedia.org/wiki/2007E nder golle 2007, laamu diiwaan Lagos e gardagol guwerneer Babatunde Fashola golle golle polis ngam haɓaade golle e nder golle, tawa ina tuugii e haa ɓoornagol diiwaan oo. Ko komisinaajo polis'en lesdi ndi'i Mohammed Abubakar ina moƴƴi, ina moƴƴi nannguki ko fuu 90 debbo e 3 worɓe.Wikipedia: Naya Danehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naya_DaneUzoegbu Chukwuemeka Alexander, ɓurɗo anndireede e innde dingiral Naya Dane ko musiɗɗo e binndoowo jimɗi Najeriya.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naya_Dane#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naya_Dane#TuugnorgalWikipedia: Dekumzyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/DekumzyDerek Osonwa, anndiraaɗo Dekumzy, ko neɗɗo Naajeeriya, jimoowo, jimoowo, piyanoowo, e winndoowo jimɗi.[1] Ko adii fof ko o yaltini ko albom Duo "Resonance" tiitoonde mum ko "Chinweike" e hitaande 2006.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dekumzy#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dekumzy#KugalWikipedia: The 2019 Lagos gubernotorial electionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_2019_Lagos_gubernotorial_electionSuɓol guwerneer Lagos 2019 waɗaama ñalnde 9 mars ngam suɓaade guwerneer diiwaan Lagos. Woote ɗee mbaɗi ko e sahaa gooto e wooteeji ceertuɗi to bannge diiwaan.Wikipedia: Bright Chimeziehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bright_ChimezieBright Chimezie (jibinaa ko ñalnde 1 lewru Oktoobar 1960)[1] ko jimoowo Naajeeriya ganndiraaɗo jimɗi mum keewɗi, ina wiyee Zigima Sound. Hailing diga lesdi Abia, Naajeeriya, Chimezie ummi haa darnde maako nder fuɗɗam kitaale 1980[2] bee limngal maako keertiingal nder gimi Naajeeriya, Igbo highlife, e gimi.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bright_Chimezie#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bright_Chimezie#KugalKoolol dingiralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bright_Chimezie#Koolol_dingiralFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bright_Chimezie#FilmogaraafiCaalajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bright_Chimezie#CaalajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bright_Chimezie#TuugnorgalWikipedia: Benjamzhttps://ff.wikipedia.org/wiki/BenjamzChibuike Benjamin Nnonah (jibinaa ko ñalnde 22 lewru Seeɗto hitaande 1994), jibinaa ko e diiwaan Enugu, ɓurɗo anndireede Benjamz, ko neɗɗo Najeriyanaajo peewnoowo diskooji[1], gollodiiɗo e naalankooɓe ina jeyaa heen Phyno, Burna Boy, Dremo, Tekno, Illbliss e Yung6ix. O jibinaa, o mawni ko to Enugu.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benjamz#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benjamz#KugalNjoɓɗeele peewnugolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benjamz#Njoɓɗeele_peewnugolWikipedia: Bigianohttps://ff.wikipedia.org/wiki/BigianoBabalola Oluwagbemiga Gabriel (jibinaa ko ñalnde 1 lewru bowte hitaande 1980) ganndiraaɗo Bigiano, ko jimoowo Naajeeriya,jimoowo,peewnoowo diskooji, naalanke binndol,e jimoowo dingiral,Anndiraaɗo e makko hit gootol ShayoNguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bigiano#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bigiano#KugalWikipedia: Batile Alakehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Batile_AlakeBatile walla Batili Alake (maayɗo 2013) ko jimoowo waka Yoruba mawɗo.[1][2]Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Batile_Alake#Nguurndam_neɗɗoKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Batile_Alake#KugalWikipedia: Alex Ohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alex_OAlex Okoroigwe, mo nganndu-ɗaa ko Alex O, ko jimoowo pop, jimoowo, winndiyanke e peewnoowo jimɗi.[1][2]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alex_O#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alex_O#TuugnorgalWikipedia: Chris Ajilohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chris_AjiloChristopher Isola Ajilo (26 Duujal 1929[1] – 20 Feebariyee 2021)[2] ko jimoowo e peewnoowo diskooji mo fedde mum Chris Ajilo e His Cubanos yaltini Ariwo e Eko O Gba Gbere.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chris_Ajilo#NgendamWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chris_Ajilo#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chris_Ajilo#TuugnorgalWikipedia: Segun Adewalehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Segun_AdewaleOmoba Segun Adewale (jibinaa ko e hitaande 1949) ko jimoowo Naajeeriya. Omo sikkaa ko kanko woni ardiiɗo Yo-pop, jillondirɗo e funk, jazz, juju, reggae, e Afro-beat.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Segun_Adewale#NguurndamGolle jimɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Segun_Adewale#Golle_jimɗiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Segun_Adewale#TuugnorgalWikipedia: Snatchahttps://ff.wikipedia.org/wiki/SnatchaAdekunle Adeyoola, anndiraaɗo e yimɓe fof e innde Soul Snatcha walla tan Snatcha ko naalanke rap gospel Najeriya, fijoowo e CEO Assalt TV.[1] O jeyaa ko e ɗiɗo ɓee, Rooftop Mcs [2] yaltinɓe jimɗi ina heen Lagimo ft Cobhams, e Shock Therapy ɗi cuɓaa ngam heɓde njeenaari The Headies ngam ɓurde moƴƴude e jimɗi rap e hitaande 2008.Wikipedia: Afaha Ukwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afaha_UkwaAfaha Ukwa ko wuro e nder diiwaan laamu Eket to Akwa Ibom. Ko Ata Idung Afaha Ekid, Atai Ndon-Afaha Ekid, Ebana e Ede Urua ina taarii ɗum.Wikipedia: Admiralty Circlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Admiralty_CirclePlaza Admiralty Circle, ko ɓuri anndeede ko damal njoɓdi Lekki, woni ko e nokku laamu Eti-Osa e nder diiwaan Lagos to leydi Najeriya. Laawol mawngol Osa.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Admiralty_Circle#TuugnorgalWikipedia: African Continental Bank Football Clubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/African_Continental_Bank_Football_ClubKippu fuku koyɗe Banke Afrik walla tan ACB FC ko kippu fuku koyɗe leydi Najeriya jooɗiiɗo to Lagos. Ko Banki Afriknaajo (Banque Continental Afrique) walli nde, nde wonnoo ko tergal sosngal Ligue des Champions Najeriya e hitaande 1972.Wikipedia: Henry Ajomalehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_AjomaleHenry Ajomale ko siyaasaajo Naajeeriya, teknokraat, gonnooɗo Komisinaajo ngam golle keertiiɗe, to diiwaan Lagos, Naajeeriya.[1] Ko kanko woni hooreejo mo ɓenni ɗoon e ɗoon e nder fedde nde, fedde wiyeteende Lagos.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_Ajomale#TuugnorgalWikipedia: Oba Akinsemoyinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_AkinsemoyinOba Akinsemoyin laaminoo ko Oba mo Lagos hedde hitaande 1704 haa 1749. Baaba makko ko Oba Ado e banndiraaɓe makko ko Erelu Kuti e Oba Gabaro, ɓe o lomtii.Eggugol to Badagry e laamu Oba Gabaro e golle njulaaguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Akinsemoyin#Eggugol_to_Badagry_e_laamu_Oba_Gabaro_e_golle_njulaaguAscendancy e naatgol maccungaagu to Lagoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Akinsemoyin#Ascendancy_e_naatgol_maccungaagu_to_LagosWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Akinsemoyin#WadeNjawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Akinsemoyin#NjawdiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Akinsemoyin#TuugnorgalWikipedia: Oba Adohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_AdoOba Ado (innde Bini asliire ko Edo)[1][2] laaminooɗo gila 1630-1669 ko Oba ɗiɗmo Lagos. O woni ɓiy Ashipa mawɗo Awori-Isheri toɗɗaaɗo laamɗo gadano Eko e Oba Benin e Ɓiɗɗo debbo Oba Benin.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Ado#TuugnorgalWikipedia: Aremu Afolayanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aremu_AfolayanAremu Afolayan (jibinaa ko ñalnde 2 lewru bowte hitaande 1980) ko fijoowo filmo Naajeeriya, kadi ko miñiiko Kunle Afolayan, gollodiiɗo fijoowo.Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aremu_Afolayan#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aremu_Afolayan#Nguurndam_neɗɗoƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aremu_Afolayan#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aremu_Afolayan#TuugnorgalWikipedia: Adeniran Ogunsanya Streethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeniran_Ogunsanya_StreetLaawol Adeniran Ogunsanya ko laawol gonngol e nder diiwaan laamu Surulere e nder diiwaan Lagos, ngol woni ko sara Akangba. Innde nde inniraa ko Adeniran Ogunsanya.Adeniran Ogunsanya ko nokku coftal ɓallihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeniran_Ogunsanya_Street#Adeniran_Ogunsanya_ko_nokku_coftal_ɓalliƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeniran_Ogunsanya_Street#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeniran_Ogunsanya_Street#TuugnorgalWikipedia: Umunneochihttps://ff.wikipedia.org/wiki/UmunneochiUmu-Nneochi walla Umunneochi ko nokkuure laamu (LGA) e nder diiwaan Abia, leydi Najeriya.Siggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umunneochi#SiggaGeografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umunneochi#GeografiKoɗkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umunneochi#KoɗkiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umunneochi#TuugnorgalWikipedia: Agege Stadiumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agege_StadiumStade Agege ko stade keewɗo golle e nder wuro Lagos, leydi Najeriya.[1] Ina waɗi jooɗorde 4 000.Tardehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agege_Stadium#TardeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agege_Stadium#TuugnorgalWikipedia: Agia Tree Monument Agiya Tree Monumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agia_Tree_Monument_Agiya_Tree_MonumMonument lekki Agia Monument lekki Agiya woni ko e nokku mo meeɗii jogaade lekki Agia (Egun: Asisoe Tin) sara galle laamorɗo Badagry.[1] Lekki Agiya ko lekki 160 meeteer (49 m) taariindi mum ko 30 meeteer (9,1 m).Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agia_Tree_Monument_Agiya_Tree_Monum#TuugnorgalWikipedia: Umuogele Ntighahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umuogele_NtighaUmuogele Ntigha ko gooto e gure gonɗe e nder gure gonɗe e nder leydi Ntigha, e nder diiwaan Abia, leydi Najeriya.[1]Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umuogele_Ntigha#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umuogele_Ntigha#TuugnorgalWikipedia: Rilwan Babatunde Osuolale Aremu Akioluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rilwan_Babatunde_Osuolale_Aremu_AkioluRilwan Babatunde Osuolale Aremu Akiolu (jibinaa ko ñalnde 29 lewru Oktoobar 1943) woni Oba Lagos jooni.[1]Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rilwan_Babatunde_Osuolale_Aremu_Akiolu#KugalKoronaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rilwan_Babatunde_Osuolale_Aremu_Akiolu#KoronaajiLuuralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rilwan_Babatunde_Osuolale_Aremu_Akiolu#LuuralKo sikkaa ko Covid-19https://ff.wikipedia.org/wiki/Rilwan_Babatunde_Osuolale_Aremu_Akiolu#Ko_sikkaa_ko_Covid-19Kaalis mo sariya haɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rilwan_Babatunde_Osuolale_Aremu_Akiolu#Kaalis_mo_sariya_haɗiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rilwan_Babatunde_Osuolale_Aremu_Akiolu#TuugnorgalWikipedia: Akowonjohttps://ff.wikipedia.org/wiki/AkowonjoAkowonjo ko nokkuure nder diiwal Lagos, lesdi Naajeeriya. Akowonjo en ko Egbas en, Egbas en koɗi Akowonjo hedde hitaande 1830, ɓe koɗi Akowonjo sabu hareeji hakkunde leƴƴi e fitinaaji keewɗi e nder diiwaan hee e oon sahaa.Wikipedia: Obingwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/ObingwaObingwa woni nokkuure laamu lesdi Abia, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Mgboko.Geɗe Obingwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obingwa#Geɗe_ObingwaFaggudu Obingwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obingwa#Faggudu_ObingwaNokkuuji ɗo yimɓe ngonihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obingwa#Nokkuuji_ɗo_yimɓe_ngoniTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obingwa#TuugnorgalWikipedia: Umuogelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/UmuogeleUmuogele ko wuro e nder diiwaan Abia, leydi Najeriya. Umuogele ina jeyaa e renndooji baɗɗi Amuda Isuochi.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umuogele#TuugnorgalWikipedia: Josaiah Ndubuisi Wachukuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josaiah_Ndubuisi_WachukuYosaya Ndubuisi Wachuku // b (kañum ne winndaama Yosiya Wachukwu) ko laamɗo, mawɗo mawɗo, gardiiɗo golloowo e Eze leydi Ngwa – e nder diiwaan Aba e oon sahaa to Fuɗnaange Naajeeriya – e jamaanu koloñaal Biritaan en.[1][2]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josaiah_Ndubuisi_Wachuku#TuugnorgalWikipedia: Alfred Rewane Gardenshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfred_Rewane_GardensJardiiji Alfred Rewane ko nokku keewɗo yimɓe e nder laawol Alfred Rewane to Ikoyi to Lagos. Jardiin mo laamu diiwal Lagos ƴetti e hitaande 2018[1] ina jooɗii e leydi 9,174 meeteer kaaree gila e jokkorgal Osborne rewrude e Lugard Avenue haa NNPC, o inniraa ko jom njulaagu Naajeeriya mo maayi ñalnde 6 Oktoobar 1995.Wikipedia: Kwa Ibo Riverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwa_Ibo_RiverMaayo Kwa Ibo (kañum ne maayo Quaibo) ko maayo ummotoongo sara Umuahia e nder diiwaan Abia, leydi Najeriya,[1] ngo ummotoo ko e bannge fuɗnaange-rewo rewrude e diiwaan Akwa Ibom haa maayo Atlantik.[2] [3]Cuuɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwa_Ibo_River#CuuɗiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwa_Ibo_River#TuugnorgalWikipedia: Judiciary of Abia Statehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Judiciary_of_Abia_StateÑaawirde leydi Abia ko fedde laamu leydi Abia nde firotoo e huutortoo sariyaaji leydi Abia. Ina waɗi feere ngam ƴellitde luural, kadi ina tabitina potal e nder sariya.Suuduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Judiciary_of_Abia_State#SuuduƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Judiciary_of_Abia_State#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Judiciary_of_Abia_State#TuugnorgalWikipedia: Isuochihttps://ff.wikipedia.org/wiki/IsuochiIsuochi ko renndo e nder nokku laamu Umunneochi e nder diiwaan Abia. Nde herondiri ko Okigwe hakkunde tufnde Awgu e Achi e nder diiwaan Enugu, Owerre Ezukala e nder diiwaan Anambra.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isuochi#TuugnorgalBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isuochi#BibliografiWikipedia: Isiala-Ngwa Northhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isiala-Ngwa_NorthIsiala-Ngwa woylaare woni nokkuure laamu lesdi Abia, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre wiyetee ko Okpuala-Ngwa.Kabaaru njulaaguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isiala-Ngwa_North#Kabaaru_njulaaguWakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isiala-Ngwa_North#WakatiSiggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isiala-Ngwa_North#SiggaGeografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isiala-Ngwa_North#GeografiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isiala-Ngwa_North#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isiala-Ngwa_North#TuugnorgalWikipedia: Isiala Oborohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isiala_OboroIsiala Oboro (ko anndiraa Mbiopong) ko wuro nder renndo Oboro nder diiwal Ikwuano nder diiwal Abia, lesdi Naajeeriya. Ko ɗoon woni jooɗorde LGA Ikwuano.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isiala_Oboro#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isiala_Oboro#TuugnorgalWikipedia: Akwa Ibom Christmas Villagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_Christmas_VillageWuro kirsimeeti diiwal Akwa Ibom woni park mo wakkati fuu ɗon waɗa wakkati juulde haa park Unity, laawol Udo Udoma nder diiwal Akwa Ibom, lesdi Naajeeriya.[1][2]Wikipedia: Akwa Ibom State Ministry of Agricultural Resourceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State_Ministry_of_Agricultural_ResourcesMinisteer ndema diiwaan Akwa Ibom ko ministeer laamu diiwaan oo, ko kañum halfinaa peewnugol, ƴettude e huutoraade politikaaji diiwaan oo ko faati e ndema.[1][2]Wikipedia: INEC Abia State Officehttps://ff.wikipedia.org/wiki/INEC_Abia_State_OfficeOfisru lesdi Abia INEC woni cakaare Komitiiru lesdi ndi'i jeytaare, ɗon yuɓɓina, ɗon laara e ɗon yuɓɓina wooteeji siyaasaaku nder lesdi Abia.[1] Ñalnde 2 lewru bowte hitaande 2015, won nokkuuji e birooji ɗi ngoni ko e laamu Obingwa, ko wuyɓe politik njani e maɓɓe e nder wooteeji leydi Najeriya 2015.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/INEC_Abia_State_Office#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/INEC_Abia_State_Office#TuugnorgalWikipedia: Akwa Ibom State Ministry of Culture and Tourismhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State_Ministry_of_Culture_and_TourismMinisteer Pinal e Turism mo lesdi Akwa Ibom woni catal laamu lesdi man, ko laarani taskaramji, taskaramji e huuwtinirgo dabareeji lesdi man dow pinal e turism.[1][2]Wikipedia: Governor of Abia Statehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Governor_of_Abia_StateGomnaajo lesdi Abia woni hooreejo gomnati lesdi Abia lesdi Naajeeriya. Gomnaajo on woni hooreejo hukuumaaji pamari lesdi Abia.Ewnanduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Governor_of_Abia_State#EwnanduƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Governor_of_Abia_State#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Governor_of_Abia_State#TuugnorgalWikipedia: Anthony Eze Enwereuzorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_Eze_EnwereuzorAnthony Eze Enwereuzor ko siyaasaajo Naajeeriya, tergal nder suudu joonde diidaaɗi lesdi Naajeeriya 4, mo diiwal Aba woyla/Aba Fuɗnaange lesdi Abia les njiimaandi lannda lesdi Naajeeriya fuu.[1][2]Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_Eze_Enwereuzor#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_Eze_Enwereuzor#TuugnorgalWikipedia: Macebuh Chinonyeremhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Macebuh_ChinonyeremMacebuh Chinonyerem woni siyaasaajo lesdi Naajeeriya, tergal nder suudu joonde diidaaɗi lesdi Naajeeriya 4 e 5, mo diiwal Ukwa Fuunaange/Ukwa Hirnaange diiwal Abia les njiimaandi lannda Demokaraasi Yimɓe. O yahi haa o dañi jooɗorde ngam lomtaade diiwaan senateer Abia South les njiimaandi (APC) e wooteeji 2011.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Macebuh_Chinonyerem#TuugnorgalWikipedia: Akwa Ibom State Ministry of Educationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State_Ministry_of_EducationMinisteer Jaŋde diiwaan Akwa Ibom[1] woni ministeer laamu diiwaan oo, mo halfinaa ko yowitii e jaŋde e nder diiwaan oo, e ƴellitde politik e ƴellitde duɗe jaaɓi-haaɗtirde, hakkundeeje e duɗe jaaɓi-haaɗtirde ɗe laamu jeyi e nder nanondiral e politik ngenndiijo ko faati e jaŋde, e ƴeewtaade e ƴeewtaade porogaraamuuji jaŋde ngam tabitinde kalite.Wikipedia: Alimoshohttps://ff.wikipedia.org/wiki/AlimoshoAlimosho woni nokkuure laamu lesdi nder jiha Lagos, Naajeeriya bee ɗuuɗal yimɓe ko hewti 3,082,900 ko ɗum fawaade e ɗuuɗal yimɓe [2019] – Projection[1] Binnditagol 2006 wi'i ɗuuɗal yimɓe man 1,288,714 (kono laamu Lagos arted ɗuuɗal yimɓe bana e hitaande 2006 nder LGA ko ɓuri miliyoŋaaji 2 hoɗɓe).[2][3]Siggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alimosho#SiggaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alimosho#TuugnorgalWikipedia: Akwa Ibom State Ministry of Financehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State_Ministry_of_FinanceMinistaajo ceede lesdi Akwa Ibom woni ministaajo laamu lesdi, ko kañum woni kuugal taskaramji, taskaramji e huuwtinirgo kuuɗe lesdi Akwa Ibom dow ceede.[1]Wikipedia: American International School of Lagoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/American_International_School_of_LagosDuɗal hakkunde leyɗeele Amerik to Lagos (AISL) ko duɗal hakkunde leyɗeele Amerik to Lagos, leydi Najeriya ina gollina jaŋde leslesre haa tolno 12. Duɗal ngal sosaa ko e hitaande 1964.Ɓanndu almuudohttps://ff.wikipedia.org/wiki/American_International_School_of_Lagos#Ɓanndu_almuudoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/American_International_School_of_Lagos#TuugnorgalWikipedia: Nwakanwa Chimaobihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nwakanwa_ChimaobiNwakanwa Chimaobi // n ko siyaasaajo leydi Naajeeriya, tergal nder suudu joonde diidaaɗi lesdi Naajeeriya, mo woni nder diiwal ngal Isiala Ngwa haa woyla/Isiala Ngwa haa woyla lesdi lesdi Abia les limngal lannda demokaraasi lesdi.[1]Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nwakanwa_Chimaobi#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nwakanwa_Chimaobi#TuugnorgalWikipedia: Apapa Amusement Parkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Apapa_Amusement_ParkApapa ko nokkuure fijooji nder wuro Lagos, lesdi Naajeeriya.[1][2] Park oo mahiraa ko e hitaande 2008, ina waɗi ko ina tolnoo e 7,7 ektaar.Taariindi e weeyohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Apapa_Amusement_Park#Taariindi_e_weeyoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Apapa_Amusement_Park#TuugnorgalWikipedia: Apapa–Oworonshoki Expresswayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Apapa%E2%80%93Oworonshoki_ExpresswayLaawol Apapa–Oworonshoki ko laawol mawngol jokkondirngol Apapa e Somolu rewrude e Surulere e Mushin to Lagos. Ko ɓuri heewde e feccere maggal, ko laawol mawngol ngol laabi jeegom, laabi ɗiɗi kuutortooɗi laawol gootol, ina nanndi e laawol mawngol ngol.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Apapa%E2%80%93Oworonshoki_Expressway#TuugnorgalWikipedia: Akwa Ibom State Ministry of Healthhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State_Ministry_of_HealthMinistaajo Cellal lesdi Akwa Ibom woni ministeer laamu lesdi, ko kañum woni ministeer laamu lesdi, ko kañum halfinaa taskaramji, taskaramji e huuwtinirki kuuɗe lesdi dow ko laarani cellal.[1] Ministeer oo sosaa ko e MDA (Ministeeruuji, Departemaaji, e Agency), e hitaande 1987, e sosde diiwaan Akwa Ibom to leydi Najeriya.Wikipedia: Chief Judge of Abia Statehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chief_Judge_of_Abia_StateÑaawirde mawnde leydi Abia ko tiitoonde walla golle toɗɗaaɗe e hooreejo ñaawoore laamu diiwaan Abia. Ñaawirde mawnde ndee ko Gomnaajo leydi Abia toɗɗii ɗum ngam ardaade ñaawirdu toowndu leydi ndii, kadi ngam ƴeewtaade e ƴeewtaade njuɓɓudi ñaawirdu mum ngootiri.Footolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chief_Judge_of_Abia_State#FootolƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chief_Judge_of_Abia_State#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chief_Judge_of_Abia_State#TuugnorgalWikipedia: Akwa Ibom State Ministry of Housing and Urban Renewalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State_Ministry_of_Housing_and_Urban_RenewalJaagorgal leydi Akwa Ibom ngam hesɗitinde gure e golle keertiiɗe[1] ko ministeer laamu diiwaan oo, ko kañum woni jaagorgal ko fayti e koɗki e hesɗitinde gure e nder diiwaan hee. Ɓe ngoni kadi ko e ƴellitde, eɓɓude e huutoraade politikaaji laamu ko faati e Koɗki.Wikipedia: Arnergy Solar Limitedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arnergy_Solar_LimitedArnergy Solar Limited ko sosiyetee Naajeeriya baɗɗo semmbe naange, jooɗiiɗo to Lagos, Najeriya.[1][2] Ina hokka semmbe ngam njulaagu tokoosi e nder leydi Najeriya.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arnergy_Solar_Limited#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arnergy_Solar_Limited#TuugnorgalWikipedia: Azuminihttps://ff.wikipedia.org/wiki/AzuminiAzumini ko wuro e nder diiwaan Abia e nder leydi Najeriya. Nde woni ko hedde 15 kiloomeeteer to fuɗnaange wuro njulaagu wiyeteengo Aba.Wikipedia: Akwa Ibom State Ministry of Information and Strategyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State_Ministry_of_Information_and_StrategyMinisteer humpitooji e peeje diiwaan Akwa Ibom woni ministeer laamu diiwaan oo, ko kañum halfinaa peewnugol, ƴellitde e huutoraade politikaaji diiwaan oo ko faati e humpitooji e peeje.[1][2]Wikipedia: Balogun Ajeniya Markethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balogun_Ajeniya_MarketLuumo Balogun Ajeniya ko luumo wonngo e duunde Lagos e nder diiwaan Lagos, leydi Najeriya.[1] Luumo ngoo alaa adres keeriiɗo sabu ngo ina yaaji e nder laabi keewɗi e nder duunde ndee.Kewu yiitehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balogun_Ajeniya_Market#Kewu_yiiteƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balogun_Ajeniya_Market#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balogun_Ajeniya_Market#TuugnorgalWikipedia: Martins Azubuikehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Martins_AzubuikeMartins Azubuike // b ko siyaasaajo leydi Naajeeriya, o laati hooreejo suudu joonde diidaaɗi lesdi Abia ɓaawo o suɓaama nyande 11 lewru juko hitaande 2015.[2] O meeɗiino wonde tergal suudu sarɗiiji, omo lomtoo diiwaan Isiala Ngwa to bannge worgo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Martins_Azubuike#TuugnorgalWikipedia: Bogobiri Househttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bogobiri_HouseBogobiri House ko otel ɓuuɓɗo e nokku ɗo Afrik woni ɗoo, woni ko e laawol 9 Maitama Sule to laawol Awolowo, to bannge worgo-fuɗnaange Ikoyi, to Lagos, to leydi Najeriya.Sifaa e dekorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bogobiri_House#Sifaa_e_dekorTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bogobiri_House#TuugnorgalWikipedia: Akwa Ibom State Ministry of Justicehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State_Ministry_of_JusticeMinistaajo hukuuma lesdi Akwa Ibom woni ministaajo laamu lesdi Naajeeriya, ko laarani hukuumaaji pamari.[1] Ministeer oo ina woni e les njiimaandi Jaagorgal men ko feewti e ñaawoore, tawi noon ko Sosiyatee mawɗo e Sekereteer duumotooɗo heewi wallitde.Wikipedia: Attorney General of Abia Statehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Attorney_General_of_Abia_StateJaagorɗo leydi Abia ko hooreejo leydi Abia woni hooreejo sariya e sariyaaji leydi Abia. Ko njuɓɓudi laamu ndi jogii gollordu mum toɗɗaandu e dow yamiroore suudu sarɗiiji leydi Abia.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Attorney_General_of_Abia_State#TuugnorgalWikipedia: Bookshop Househttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bookshop_HouseSuudu defte (ina wiyee kadi CSS Bookshop) [1] ko suudu e nder duunde Lagos tawaande to bannge worgo-fuɗnaange laawol Broad to laawol Odunlami.[2] Ko Godwin e Hopwood mahooɓe nde mahi ɗum e hitaande 1973.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bookshop_House#ƁawoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bookshop_House#TuugnorgalWikipedia: Broad Streethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Broad_StreetBroad Street dow duunde Lagos, Lagos, lesdi Naajeeriya, ɗum nokkuure filu nder gootel nder diiwalji filu caka wuro man.[1][2] Ina jeyaa e jom en galleeji ɗii : restora Bagatelle,[3] Duɗal leslesal Katedraal Egliis Almasiihu,[4] Duɗal sukaaɓe worɓe Methodist, Newswatch (Niiseer), e Duɗal keeriiɗo St.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Broad_Street#TuugnorgalWikipedia: Apumirihttps://ff.wikipedia.org/wiki/ApumiriApumiri, woni haa Ubakala, woni hukuuma laamu lesdi Umuahia haa lesdi Abia lesdi Naajeeriya.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Apumiri#TuugnorgalWikipedia: Kofoworola Bucknorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kofoworola_BucknorKofoworola Bucknor-Akerele (jibinaa ko ñalnde 30 abriil 1939) ko siyaasyanke Naajeeriya, gonnooɗo cukko guwerneer diiwaan Lagos.[1] Ko kanko woni cukko guwerneer Bola Tinubu gila 1999 haa 2002.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kofoworola_Bucknor#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kofoworola_Bucknor#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kofoworola_Bucknor#TuugnorgalWikipedia: Akwa Ibom State Ministry of Transport and Petroleumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State_Ministry_of_Transport_and_PetroleumJaagorgal leydi Akwa Ibom ko feewti e yah-ngartaa e petroleum woni ministeer laamu leydi Naajeeriya mo halfinaa kuugal taskaramji, taskaramji, e huuwtinirki kuuɗe lesdi dow yah-ngartaa e petroleum.[1][2]Wikipedia: Café Neohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Caf%C3%A9_NeoCafè Neo ko njuɓɓudi kafe e kafe, jooɗiiɗo to Lagos.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Caf%C3%A9_Neo#TuugnorgalWikipedia: Emeka Ananabahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emeka_AnanabaMawɗo Sir Emeka Ananaba (jibinaa ko 31 mars 1945) ko ofisee konu Naajeeriya, farmasiyanke e siyaasaajo, o woni cukko guwerneer diiwaan Abia gila 2011 haa 2015 e laamu guwerneer Theodore Orji.[2][3]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emeka_Ananaba#NguurndamGolle farmasihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emeka_Ananaba#Golle_farmasifarmasiyankehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emeka_Ananaba#farmasiyankeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emeka_Ananaba#TuugnorgalWikipedia: Akwa Ibom State Ministry of Workshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akwa_Ibom_State_Ministry_of_WorksMinistaajo kuuɗe lesdi Akwa Ibom woni ministaajo laamu lesdi ndi'i halfinaaku taskaramji, taskaramji, e huuwtinirki kuuɗe lesdi dow kuuɗe jama'aare.[1][2]Wikipedia: CETEP City Universityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/CETEP_City_UniversityDuɗal jaaɓi-haaɗtirde CETEP City ko duɗal jaaɓi-haaɗtirde keeriiɗo, tawaangal to Yaba, wuro laamorgo leydi Lagos, to Fuɗnaange-Hirnaange leydi Najeriya.[1] Jaaɓihaaɗtirde ndee ina rokka jaŋde leslesre e to bannge jaŋde leslesre nde sosaa e hitaande 2005.Facultés e departemaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/CETEP_City_University#Facultés_e_departemaajiFaculté des Arts E Humanitéshttps://ff.wikipedia.org/wiki/CETEP_City_University#Faculté_des_Arts_E_HumanitésFaculté jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/CETEP_City_University#Faculté_jaŋdeFaculté ganndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/CETEP_City_University#Faculté_ganndeFaculté de droithttps://ff.wikipedia.org/wiki/CETEP_City_University#Faculté_de_droitTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/CETEP_City_University#TuugnorgalWikipedia: Editan (soup)https://ff.wikipedia.org/wiki/Editan_(soup)Suupu Editan ko suukara leɗɗe ummoriiɗo e yimɓe Efik mo diiwaan Cross River to Fuɗnaange-rewo leydi Najeriya. Nde anndaa no feewi e nder yimɓe diiwaan Cross River.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Caleb British International Schoolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Caleb_British_International_SchoolDuɗal hakkunde leyɗeele Caleb (CBIS) ko duɗal jaŋde hakkundeere/internat to Abijo G.R.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Caleb_British_International_School#TuugnorgalWikipedia: Eket Airstriphttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eket_AirstripLaana ndiwoowa Eket walla laana ndiwoowa Eket (ICAO: DNEK) ko laana ndiwoowa gollotooka Eket, wuro e nder diiwaan Akwa Ibom to leydi Naajeriya.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eket_Airstrip#Ƴeew_kadiWikipedia: Esit Ekethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esit_EketEsit-Eket ko wuro e nokku laamu e nder diiwaan Akwa Ibom, to bannge worgo leydi Najeriya.[2]Wikipedia: Chicken Republichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chicken_RepublicChicken Republic ko fedde nde wonaa laamuyankoore (fast-food) e nder leydi Najeriya, nde woni ko e ƴellitde ñamri, haa teeŋti e ñamri ɓuuɓndi.[1] Sosi nde ko Deji Akinyanju,[2] nde restoraa gadano sosaa ko to Apapa, Lagos e hitaande 2004.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chicken_Republic#TuugnorgalWikipedia: Lagos City Mallhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_City_MallLagos City Mall ko nokku coggu jamaanu, woni ko e wuro Onikan, to duunde Lagos. Ko ɗoon woni saraaji nokkuuji keewɗi maantinɗi to Lagos ko wayi no nokku Muson, nokku Tafawa Balewa, nokku Onikan, nokku njulaagu ngenndiijo e otel Radisson Blu Anchorage, duunde Victoria.Ko woni e nder City Mall to Lagos ko:https://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_City_Mall#Ko_woni_e_nder_City_Mall_to_Lagos_ko:Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_City_Mall#TuugnorgalWikipedia: Civic Towehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Civic_ToweTower Civic, ina wiyee kadi Tower Centre Civic, Tower Civic, ko suudu birooji 16[1][2] to Lagos (fuɗɗoode goɗɗe mbiyi ko 15 etaas).[3][4] Nde woni ko e nokkuuji juutɗi[5] e nokku biyeteeɗo Civic Centre to laawol Ozumba Mbadiwe, to duunde Victoria, to wuro Lagos.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Civic_Towe#TuugnorgalWikipedia: Complete Sportshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Complete_SportsComplete Sports ko jaaynde dingiral leydi Naajeeriya ñalnde kala, nde wonnoo ko nokkuure nde laamu leydi ndii woni e nder leydi Lagos. Nde fuɗɗi yaltugo nder hitaande 1995 bana jaaynde mawnde nde Complete Communications Limited nden nde yahi haa laati jaaynde ɓurdunde janngeede nder Naajeeriya.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Complete_Sports#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Complete_Sports#TuugnorgalWikipedia: University of Uyo Teaching Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/University_of_Uyo_Teaching_HospitalJaaɓihaaɗtirde janngirde Uyo (UUTH) ko suudu jaaɓi haaɗtirde to laawol Abak, Uyo, diiwaan Akwa Ibom,[1] diiwaan njuɓɓudi leydi Najeriya. Ospitaal man fuɗɗi bana opitaal keeriiɗo lesdi Akwa Ibom, laamu lesdi Akwa Ibom sosi nder hitaande 1994 les laamu Yakubu Bako.Wikipedia: Creek Hospitahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Creek_HospitaOpitaal Creek (hono opitaal gollotooɓe e fedde nde, Lagos, anndiraa kadi opitaal konu, Lagos) ko opitaal to Onikan, duunde Lagos.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Creek_Hospita#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Creek_Hospita#TuugnorgalWikipedia: Lagos Games Festivalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_Games_FestivalKoolol Pijirlooji Lagos ko ñalngu pijirlooji e naalankaagal ñalnde kala, ngu waɗata ko e nder wuro Lagos, leydi Najeriya.[1] Sosi nde ko Shina Charles Memud, nde sosaa ko e yiɗde ɓamtude pinal pijirlooji, kam e mahde fartaŋŋeeji njulaagu wonande gollordu pijirlooji.Wikipedia: D-Ivy Collegehttps://ff.wikipedia.org/wiki/D-Ivy_CollegeD-Ivy College ko duɗal gonngal to wuro Lagos, leydi Najeriya.Degereejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/D-Ivy_College#DegereejiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/D-Ivy_College#Ƴeew_kadiWikipedia: The Daily Championhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Daily_ChampionDaily Champion ko jaaynde e ɗemngal Angele e nder leydi Najeriya. Champion ko jeyi keeriiɗo, ina yaltinee to Lagos.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Daily_Champion#TuugnorgalWikipedia: Dignified Mobile Toiletshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dignified_Mobile_ToiletsTuubaaji gonɗi e yah-ngartaa (DMT) ko njuɓɓudi jaaɓi-haaɗtirde renndo ndi Isaac Durojaiye sosi e hitaande 1992.[1][2] Anndaama e firo "shit business is serious business!Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dignified_Mobile_Toilets#TuugnorgalWikipedia: Lagos International Jazz Festivalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_International_Jazz_FestivalKoolol jazz hakkunde leyɗeele (LIJF), anndiraangol kadi Lagos Jazz Fest, ko ñalngu hitaande kala ngam mawninde jimɗi e pinal jazz, ngu Ayoola Shadare mo Inspiro Productions sosi, ngu waɗata ko to Lagos, leydi Najeriya.[1][2]Wikipedia: Daylighthttps://ff.wikipedia.org/wiki/DaylightDaylight ko jaaynde jeytaare ñalnde kala e nder internet yaltinnde to Lagos, leydi Najeriya, nde Mattuxx Media Limited yaltini. .Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daylight#TuugnorgalWikipedia: Dolphin Estatehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dolphin_EstateDolphin Estate ko renndo damal to Ikoyi, Lagos, leydi Najeriya.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dolphin_Estate#TuugnorgalWikipedia: Dowen Collegehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dowen_CollegeDowen College ko duɗal jaŋde hakkundeere tawangal to Lekki, wuro Lagos.Maayde Silvester Oromonihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dowen_College#Maayde_Silvester_OromoniAlumni teskaaɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dowen_College#Alumni_teskaaɗiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dowen_College#TuugnorgalWikipedia: Dreamworld Africanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dreamworld_AfricanaDreamworld Africana ko nokku pijirlooji e pijirlooji tawaaɗi e nder wuro Lekki, to diiwaan Lagos.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dreamworld_Africana#TuugnorgalWikipedia: Ebute Ero Markethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ebute_Ero_MarketLuumo Ebute Ero ko luumo woni haa Ebute Ero, wuro nder diiwal Lagos, lesdi Naajeeriya.[1] Luumo Ebute Ero woni ko to fuɗnaange Makoko, sara nokku biyeteeɗo Brown.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ebute_Ero_Market#TuugnorgalWikipedia: Efritin.comhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Efritin.comEfritin.com heewi wiyeede tan ko Efritin ko lowre jeeyngal sirlu gollotoonde e nder leydi Najeriya.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Efritin.com#TuugnorgalWikipedia: Eko Bridgehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eko_BridgePonto Eko ina jeyaa e ponte tati jokkondirɗe e duunde Lagos e leydi mawndi, keddiiɗe ɗee ko ponte leydi tataɓiri e ponte Carter. Ponto oo mahiraa ko e hitaande 1975, ko kañum ɓuri juutde e pontooji tati jokkondirɗi e duunde Lagos e leydi mawndi.Ko Julius Berger Naajeeriya PLC mahi pont oo.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Eko_Bridge#Ko_Julius_Berger_Naajeeriya_PLC_mahi_pont_oo.[2]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eko_Bridge#TuugnorgalWikipedia: Eko FMhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eko_FMEko FM sosaa ko e hitaande 1997 ngam wonde rajo Lagos.[1][2]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eko_FM#TuugnorgalWikipedia: Elegushi Beachhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elegushi_BeachBeach Elegushi ko beeli keeriiɗo tawaaɗi to Lekki, e nder diiwaan Lagos, to bannge worgo-fuɗnaange leydi Najeriya.[1] Beeli ɗii ko galle laamɗo Elegushi jeyi ɗum to Lekki, e nder diiwaan Lagos.Laɓɓinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elegushi_Beach#LaɓɓinGeɗe weeyo e nokkuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elegushi_Beach#Geɗe_weeyo_e_nokkuujiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elegushi_Beach#TuugnorgalWikipedia: Eleko Beachhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eleko_BeachEleko Beach ko nokku keeriiɗo e nder duunde Lekki, fotde 30 kiloomeeteer fuɗnaange duunde Lagos to leydi Najeriya.[1] Nde udditaa ko e hitaande 1989.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eleko_Beach#TuugnorgalWikipedia: Eletu Kekerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eletu_KekereOba Eletu Kekere, ɓii Oba Gabaro, laamii ko juuti, hono Oba mo Lagos caggal maayde Oba Akinsemoyin e hitaande 1775.[1] Ko heewi anndaaka e laamu Eletu Kekere so wonaa wonde o alaa ɓiɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eletu_Kekere#TuugnorgalWikipedia: Encomium Magazinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Encomium_MagazineEncomium Magazine ko jaaynde Naajeeriya nde fedde Encomium Ventures Limited yaltini. Jaaynde ndee fuɗɗii yaltude ko gila 1997.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Encomium_Magazine#TuugnorgalWikipedia: Oluyemisi Oluremi Obiladehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oluyemisi_Oluremi_ObiladeOluyemisi Oluremi Obilade (jibinaa ko ñalnde 14 noowammbar 1958) ko jannginoowo leydi Najeriya, ko kanko wonnoo cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Tai Solarin (TASUED).Wikipedia: Federal Medical Centrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Medical_CentreCatal nyawndiigu lesdi Ebute-Metta, Lagos woni suudu safrirdu mawndu haa nder suudu nyawndiigu lesdi Naajeeriya haa Ebute-Metta, Lagos.[1]Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Medical_Centre#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Medical_Centre#TuugnorgalWikipedia: Federal Neuropsychiatric Hospitahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Neuropsychiatric_HospitaOspitaal Neuropsychiatrique Fedde, anndiraaɗo kadi Ospitaal Psychiatrique Yaba walla Yaba Left, ko opitaal Psychiatrique Fedde Naajeeriya to Yaba, wuro Lagos.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Neuropsychiatric_Hospita#TuugnorgalWikipedia: The Federal Palace Hotelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Federal_Palace_HotelOtel Federal Palace ko otel ɓuuɓɗo e kasino e nder duunde Victoria, Lagos, leydi Najeriya.[1] Otel oo ina anndaa sabu ko kañum woni nokku ɗo Naajeeriya siifondiri e bayyinaango jeytaare leydi Naajeeriya.Jeyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Federal_Palace_Hotel#JeyiTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Federal_Palace_Hotel#TariyaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Federal_Palace_Hotel#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Federal_Palace_Hotel#TuugnorgalWikipedia: Federal Secretariathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_SecretariatSekretariat Fedde nde ko suudu 15 e nder wuro Ikoyi, Lagos.[1][2]Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Secretariat#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Secretariat#TuugnorgalWikipedia: Elijah Ayolabihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elijah_AyolabiAyolabi Elijah Ayolabi ko ganndo ko faati e leydi Naajeeriya.[1]Wikipedia: First Island Montessori Schoolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/First_Island_Montessori_SchoolDuɗal Montessori duunde adannde (FIMS) anndiraande kadi "Dunde adannde", sosaa ko e hitaande 2014 ngam rokkude jaŋde Angalteer e nder nokku Montessori to Lagos, leydi Najeriya. Sosiyetee jaŋde leyɗeele keewɗe, hono M, M & M Educational Firm, woni calɗi Duɗe Islaam gadano.Wikipedia: Galalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/GalalaGalala ko jimɗi e jimɗi ɓurɗi lollude e nder wuro Lagos, leydi Najeriya[1] ɗi jimɗi reggae nokkuuji ɗii ƴelliti.[2][hoolkiso ina haani]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Galala#TuugnorgalWikipedia: Charles Ayohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_AyoCharles Korede Ayo (31 Oktoobar 1958 - 2 Ut 2023) ko ganndo, gardiiɗo e cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Alkawal.[1][2] Ko adii nde o lomtotoo Aize Obayan e gardagol cukko hooreejo leydi, ko kanko wonnoo gardiiɗo departemaa ganndal ordinateer e humpito.Wikipedia: Gani Fawehinmi Parkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gani_Fawehinmi_ParkPark Gani Fawehinmi, mo anndiraa Liberty Park, ɗum nokkuure nde yimɓe ɗon mari haaje haa Ojota, Lagos, lesdi Naajeeriya haa laawol mawngol Lagos-Ibadan e laawol Ikorodu, Lagos. Park oo mahiraa ko ngam teddinde jojjanɗe aadee e awokaajo leydi Naajeeriya biyeteeɗo Gani Fawehinmi mo statue makko mawɗo waɗaama e hakkunde jarne.Wikipedia: The Gardenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_GardenJardiin, Ikoyi ko nokku ɓuuɓɗo wuro tawaaɗo e laawol Alfred Rewane, Ikoyi, Lagos.[1] Ndeeɗoo jarne udditaama e lewru noowammbar 2022, ko fedde wiyeteende RF Gardens toppitiinde ko fayti e diisnondiral e peewnugol leydi, e peewnugol puɗi, e yeeyde leɗɗe e puɗi.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Garden#TuugnorgalWikipedia: Muhammed Salihuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammed_SalihuMuhammed Salihu Audu ɓurɗo anndeede Muhammed S. Audu ko ganndo Naajeeriya.Wikipedia: Gbagada General Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gbagada_General_HospitalOpitaal mawɗo Gbagada ko opitaal mawɗo to wuro Lagos, leydi Najeriya.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gbagada_General_Hospital#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gbagada_General_Hospital#TuugnorgalWikipedia: Chris Akomashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chris_AkomasChris Akomas (jibinaa ko 23 suwee 1960) ko siyaasaajo leydi Naajeeriya, o laati cukko guwerneer diiwal Abia gila 2007 haa nde o woppi laamu nden o woppi laamu nder hitaande 2010.[1][2][3]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chris_Akomas#TuugnorgalWikipedia: Chigozie C. Asiabakahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chigozie_C._AsiabakaChigozie C. Asiabaka // R (jibinaa ko ñalnde 29 lewru Seeɗto hitaande 1953) ko ganndo Naajeeriya, ko kanko woni cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Owerri (FUTO),[1] to diiwaan Imo.Wikipedia: German School Lagoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/German_School_LagosDuɗal Almaañ Lagos (Almaañ: Deutsche Schule Lagos; DSL) ko duɗal Almaañnaajo hakkunde leyɗeele to Apapa, e nder diiwaan Lagos, leydi Najeriya[1] wonande almuɓɓe e nder duuɓi 1–13.[2]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/German_School_Lagos#TuugnorgalWikipedia: GET Arenahttps://ff.wikipedia.org/wiki/GET_ArenaGET Arena ko nokku pijirlooji kart to Lekki, Lagos, Najeriya, sara otel Oriental. Nde uddaama haa abada.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/GET_Arena#TuugnorgalWikipedia: Frank Ajobenahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Frank_AjobenaCukko hooreejo leydi (rtd) Frank Onaweneryene Ajobena, psc+, fwc, MSc, CON wonnoo ko gardiiɗo konu e nder diiwaan Abia tuggi 28 ut 1991 haa lewru Yarkomaa 1992.[1]Nguurndam gollal postohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Frank_Ajobena#Nguurndam_gollal_postoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Frank_Ajobena#TuugnorgalWikipedia: The Good Shepherd Schoolshttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Good_Shepherd_SchoolsDuɗe Good Shepherd ko duɗe keewɗe, ina waɗi duɗe leslese, duɗe leslese, e duɗe hakkundeeje.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Good_Shepherd_Schools#TuugnorgalWikipedia: Anthony Gozie Anwukahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_Gozie_AnwukahAnthony Gozie Anwukah (jibinaa ko hitaande 1951) ko jannginoowo leydi Naajeeriya, ko jannginoowo, kadi ko jaagorgal jaŋde e nder leydi Naajeeriya gila 2015 -2019. Ko adii nde o toɗɗaa hannde, Anwukah wonnoo ko cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Imo State.Wikipedia: Toggle the table of contents Abia State Ministry of Information and Strategyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toggle_the_table_of_contents_Abia_State_Ministry_of_Information_and_StrategyJaagorgal men ko feewti e humpitooji e peeje e nder diiwaan Abia ko ministeer laamu diiwaan oo, ko kañum woni ministeer laamu nguu, ko kañum humpitii yimɓe ɓee ko fayti e peeje laamu nguu e golle mum, kadi ina wallita e ɓeydude ganndal e jaŋde yimɓe ɓee.[1]Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toggle_the_table_of_contents_Abia_State_Ministry_of_Information_and_Strategy#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toggle_the_table_of_contents_Abia_State_Ministry_of_Information_and_Strategy#TuugnorgalWikipedia: Oluwole Olayiwola Amusanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oluwole_Olayiwola_AmusanOluwole Olayiwola Amusan ko jannginoowo Naajeeriya, ko kanko woni cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Adeleke, duɗal jaaɓi haaɗtirde keeriiɗo jeyaaɗo e mawɗo Adedeji Adeleke, baaba Davido, jimoowo Naajeeriya keɓɗo njeenaari.[1][2]Wikipedia: Abia State Ministry of Information and Strategyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia_State_Ministry_of_Information_and_StrategyJaagorgal men ko feewti e humpitooji e peeje e nder diiwaan Abia ko ministeer laamu diiwaan oo, ko kañum woni ministeer laamu nguu, ko kañum humpitii yimɓe ɓee ko fayti e peeje laamu nguu e golle mum, kadi ina wallita e ɓeydude ganndal e jaŋde yimɓe ɓee.[1]Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia_State_Ministry_of_Information_and_Strategy#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia_State_Ministry_of_Information_and_Strategy#TuugnorgalWikipedia: Charity Angyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charity_AngyaCharity Angya ko cukko hooreejo leydi Nijeer to duɗal jaaɓi haaɗtirde leydi Benue.[1]Wikipedia: Abia State Ministry of Housinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia_State_Ministry_of_HousingJaagorgal koɗki e nder diiwaan Abia ko ministeer laamu diiwaan Abia toppitiiɗo politikaaji koɗki renndo e peewnugol nokkuuji e nder diiwaan Abia. Nde woni ko e wuro Umuahia, laamorgo diiwaan oo.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia_State_Ministry_of_Housing#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia_State_Ministry_of_Housing#TuugnorgalWikipedia: Bashir Ladanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bashir_LadanBashir Ladan ko jannginoowo, kadi ko kanko woni cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde ganndal e karallaagal to leydi Kebbi, to Aliero, to leydi Nijeer. Bashir ƴetti laamu e juuɗe cukko hooreejo leydi Bello Shehu, o toɗɗii ɗum ko Atiku Bagudu, guwerneer diiwaan Kebbi.Wikipedia: Abia State Ministry of Healthhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia_State_Ministry_of_HealthJaagorgal men ko feewti e cellal e nder diiwaan Abia ko fedde ministeer laamu diiwaan Abia, nde halfinaa huutoraade politik laamu nguu e dow cellal, tawa ina rokka humpitooji, e ƴellitde humpitooji e jaŋde cellal, e ƴellitde keɓgol golle cellal, e ƴeewtaade no golle cellal ɗee mbaɗirtee to ɓiɓɓe leydi e hoɓɓe nder diiwal Abia.[1]Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia_State_Ministry_of_Health#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia_State_Ministry_of_Health#TuugnorgalWikipedia: Abia State Ministry of Finance and Economic Development is anhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia_State_Ministry_of_Finance_and_Economic_Development_is_anMinisteer kaalis e ƴellitaare faggudu leydi Abia ko fedde ministeer laamu leydi Abia toppitiinde njuɓɓudi kaalis e politik faggudu leydi Abia.[1][2]Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia_State_Ministry_of_Finance_and_Economic_Development_is_an#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia_State_Ministry_of_Finance_and_Economic_Development_is_an#TuugnorgalWikipedia: Musbau Akanjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musbau_AkanjiMusbau Adewumi Akanji[1][2] ko ganndo Naajeeriya, ko ganndo ko faati e nguurndam, ko kanko wonnoo cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde fedde nde to Minna.Wikipedia: Musa isiyaku Ahmedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_isiyaku_AhmedMusa Isiyaku Ahmed ko ganndo ko Naajeeriya. Ko kanko woni cukko hooreejo gadano e jooni to duɗal jaaɓi haaɗtirde ndema fedde nde, Zuru.Wikipedia: Battaare Piilki Diiwal Abiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Battaare_Piilki_Diiwal_AbiaBattaare Piilki Diiwal Abia ko battaare laamu diiwaal Abia, kannum woni battaare laamu diiwaal Abia, baawɗo ƴellitde e huutoraade politikaaji, porogaraamuuji e sariyaaji ngam reende e hisnude taariindi leydi Abia ngam ƴellitaare duumotoonde.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Battaare_Piilki_Diiwal_Abia#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Battaare_Piilki_Diiwal_Abia#TuugnorgalWikipedia: Oluwole Akinyele Agbedehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oluwole_Akinyele_AgbedeOluwole Akinyele Agbede ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ibadan to bannge ganndal ndiyam e ganndal leydi. Ko o jeyaaɗo e Akademi ganndal leydi Nijeer cuɓaaɗo e nder Fedde Akademi oo e batu mum hitaande kala yuɓɓinaangu e lewru Yarkomaa 2015.Wikipedia: Abia State Ministry of Educationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia_State_Ministry_of_EducationMinistaajo Jangirde lesdi Abia woni hukuuma laamu lesdi Abia ko laarani limngal e huuwtinirgo kuuɗe ko laarani jaangirde nder lesdi Abia.[1] Ñalnde 31 oktoobar 2012, ina wiyee e nder jaayɗe wonde ko ina tolnoo e teemedere duɗe ɗe ngonaa sariya kuutorteeɗe ngam waɗde golle bonɗe, laamu diiwaan Abia udditi ɗum en rewrude e ministeer jaŋde.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia_State_Ministry_of_Education#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia_State_Ministry_of_Education#TuugnorgalWikipedia: Government Gazettehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Government_GazetteJaaynde laamu ko jaaynde laamu wonande koloni Angalteer biyeteeɗo Lagos. Nde yalti ko hakkunde hitaande 1887 e lewru abriil 1906.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Government_Gazette#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Government_Gazette#TuugnorgalWikipedia: Adeyinka Afolayanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeyinka_AfolayanAdeyinka Afolayan ko jannginoowo Biochemistry mo leydi Naajeeriya, kadi ko o jeyaaɗo e duɗal jaaɓi haaɗtirde ganndal leydi Najeriya, cuɓaaɗo e nder fedde nde e nder batu mum mawngu ngu hitaande kala waɗnoo e hitaande 2006.[1]Wikipedia: Grace Schoolshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_SchoolsDuɗe Grace ko duɗal jaŋde hakkundeere sosaangal to Gbagada, Lagos, leydi Najeriya e hitaande 1968. Duɗal ngal feccii ko e pecce nay: Duɗal sukaaɓe, Duɗal leslesal, Duɗal hakkundeewal e Duɗal jaŋde leslesre.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Schools#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Schools#TuugnorgalWikipedia: Abia State Ministry of Culture and Tourismhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia_State_Ministry_of_Culture_and_TourismMinistaajo pinal e turism diiwal Abia ko ministeer laamu diiwaan Abia sosaa e lewru ut 2010 ngam wonde hukuuma toppitiingu njuɓɓudi turism e geɗe pinal nder diiwaan Abia.[1]Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia_State_Ministry_of_Culture_and_Tourism#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia_State_Ministry_of_Culture_and_Tourism#TuugnorgalWikipedia: Isaac Adebayohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isaac_AdebayoIsaac Adebayo Adeyemi ko jannginoowo Naajeeriya to bannge ganndal nguura, kadi ko o jeyaaɗo e duɗal jaaɓi haaɗtirde ganndal, cuɓaaɗo e nder fedde nde e nder batu mum mawngu hitaande kala waɗaaɗo e hitaande 2012.[1] Ko kanko woni cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Bells, duɗal jaaɓi haaɗtirde keeriiɗo, tawaangal to Ota, to diiwaan Ogun, to bannge worgo-fuɗnaange leydi Nijeer.Wikipedia: Greensprings Schoolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Greensprings_SchoolDuɗal Greensprings ko duɗal keeriiɗo hakkunde leyɗeele leydi Angalteer to leydi Najeriya. Nde sosaa ko e hitaande 1985, to Lagos.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Greensprings_School#TariyaFeerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Greensprings_School#FeereTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Greensprings_School#TuugnorgalWikipedia: Abia State Ministry of Commerce and Industryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia_State_Ministry_of_Commerce_and_IndustryJaagorgal njulaagu e njulaagu leydi Abia ina jeyaa e njuɓɓudi laamu leydi Abia. Goomu nguu ina yiɗi sosde fartaŋŋeeji ngam ƴellitaare faggudu tiiɗnde e duumotoonde, tawa ina ƴellita ƴellitaare sekteer keeriiɗo e nder faggudu mum luumo.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia_State_Ministry_of_Commerce_and_Industry#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia_State_Ministry_of_Commerce_and_Industry#TuugnorgalWikipedia: Akinpelu Oludele Adesolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akinpelu_Oludele_AdesolaAkinpelu Oludele Adesola (6 lewru Noowammbar 1927 - 29 lewru Mbooy 2010) ko jannginoowo to bannge safaara, gardiiɗo jaŋde, gonnooɗo cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Lagos.[1][2]Wikipedia: Oba Mufutau Olatunji Hamzathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Mufutau_Olatunji_HamzatOba Mufutau Olatunji Hamzat (1932-2019) wonnoo ko banke, laamɗo Naajeeriya. O woniino tergal suudu sarɗiiji leydi Lagos e hitaande 1979[1] caggal ɗuum o woni komisariyaajo ngam yah-ngartaa gila 1979[2] haa 1983.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Mufutau_Olatunji_Hamzat#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Mufutau_Olatunji_Hamzat#TuugnorgalWikipedia: Abia State Ministry of Agriculturehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia_State_Ministry_of_AgricultureMinistaajo ndemri diiwal Abia ko caka laamu diiwal Abia. Ko ɗum fedde toppitiinde ƴellitgol e njuɓɓudi kuule e doosɗe e sariyaaji jowitiiɗi e ndema e nder diiwaan Abia.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia_State_Ministry_of_Agriculture#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia_State_Ministry_of_Agriculture#TuugnorgalWikipedia: Heritage Placehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Heritage_PlaceNokkuure ndonu ɗum suudu birooji 14 nder laawol Alfred Rewane, Ikoyi, Lagos e suudu arandeeru seedtinndu LEED nder Naajeeriya.[1] Mahdi ndii ina waɗi 14 etaas ko ina tolnoo e 15 736sqm nokku birooji e 350 nokku ɗo otooji njolnata.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Heritage_Place#TuugnorgalWikipedia: Anthony Afolabi Adegbolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_Afolabi_AdegbolaAnthony Afolabi Adegbola (jibinaa ko ñalnde 24 lewru feebariyee 1929) ko porfeseer ganndal daabaaji to leydi Niiseer, gonnooɗo hooreejo duɗal ganndal leydi Niiseer.[1] E hitaande 1993, o suɓaama hooreejo duɗal ganndal leydi Najeriya ngam lomtaade porfeseer Akpanoluo Ikpong Ikpong Ette.Wikipedia: High Court of Lagos Statehttps://ff.wikipedia.org/wiki/High_Court_of_Lagos_StateÑaawirde mawnde leydi Lagos woni ñaawirde ɓurnde toowde e nder leydi Lagos. Nde woodi diwanuuji keewdi, bana Igbosere, duunde Lagos, Ikeja, Epe, Ajah, Badagry, e Ikorodu.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/High_Court_of_Lagos_State#TuugnorgalWikipedia: ICare Foodbankhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ICare_FoodbankiCare Foodbank ko banke nyaamdu nder Naajeeriya mo Babajimi Benson mo diiwal Ikorodu sosi nyande 16 lewru Oktoobar hitaande 2016 bee hukuuma maako iCare. Ko kanko woni banke nguura gadano e nder leydi Najeriya.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/ICare_Foodbank#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ICare_Foodbank#TuugnorgalWikipedia: Folashade Adefisayohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folashade_AdefisayoFolashade Adefisayo ko jannginoowo leydi Najeriya, ko jannginoowo,[1] kadi ko kanko woni komisinaajo hannde to ministeer jaŋde leydi Lagos.[2][3][4]Wikipedia: Seth Accra Jajahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seth_Accra_JajaSeth Accra Jaja ko jannginoowo ganndal njuɓɓudi, ko ganndo mawɗo to leydi Najeriya. O toɗɗaama cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde fedde nde, Otuoke, diiwaan Bayelsa, Naajeeriya e hitaande 2016[7][8][9] o lomtii Bolaji Aluko.Wikipedia: Iddo Islandhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iddo_IslandDuundeere Iddo ko diiwaan e nder leydi Lagos LGA to Lagos. Hedde duunde Lagos, Iddo wonnoo ko duunde, kono sabu mbayliigu leydi, hannde ina jeyaa e heddiiɓe e leydi Lagos.Yiyngohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iddo_Island#YiyngoƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iddo_Island#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iddo_Island#TuugnorgalWikipedia: Kayode Oyebodehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kayode_OyebodeKayode Oyebode Adebowale FRSC (jibinaa ko ñalnde 11 lewru Yarkomaa 1962) ko jannginoowo e ganndo Naajeeriya, kadi ko cukko 13ɓo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ibadan.[1] E lewru oktoobar 2021 o wonti cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Ibadan,[2] nde tawnoo ko adii ɗuum o woniino cukko cukko hooreejo (njuɓɓudi) duɗal jaaɓi haaɗtirde Ibadan, kadi o woniino deenoowo faculté de science e nder duɗal gootal.Wikipedia: Idumota Markethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idumota_MarketLuumo Idumota ko luumo wonngo e duunde Lagos, nokkuure laamuyankoore e nder diiwaan Lagos. Ko ɗum jeyi e luumooji ɓurɗi ɓooyde e ko jeyaa e luumooji ɓurɗi mawnude e nder Afrik hirnaange tawa ina waɗi ujunnaaje ujunnaaje lock-up shops ina njogii mahaaɗe ceertuɗe e nder luumooji ɗii.Ko woni e mbaydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idumota_Market#Ko_woni_e_mbaydiFatudehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idumota_Market#FatudeƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idumota_Market#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idumota_Market#TuugnorgalWikipedia: Onwuchekwa Jemiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onwuchekwa_JemieOnwuchekwa Jemie ko ganndo, yimoowo, jaayndiyanke, e jannginoowo Naajeeriya.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onwuchekwa_Jemie#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onwuchekwa_Jemie#TuugnorgalWikipedia: Clement Adebooyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Clement_AdebooyeClement Adebooye (jibinaa ko ñalnde 18 desaambar 1966)[1] ko porfeseer to bannge fijirde leɗɗe/kimiiya nguura. Ko kanko woni cukko hooreejo 4ɓo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Osun State.Baɗtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Clement_Adebooye#BaɗteTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Clement_Adebooye#TuugnorgalWikipedia: Ikorodu United F.C.https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikorodu_United_F.C.Ikorodu Dental F.C.Stadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikorodu_United_F.C.#StadeSquad joonihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikorodu_United_F.C.#Squad_jooniTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikorodu_United_F.C.#TuugnorgalWikipedia: Ikotunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/IkotunIkotun anndiraaɗo kadi laawol Ikotun ko wuro mawngo e renndo tawaango e nokku laamu Alimosho e nder diiwaan Lagos, leydi Najeriya.Geografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikotun#GeografiLumohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikotun#LumoJaŋde Ko ɓadiiɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikotun#Jaŋde_Ko_ɓadiiɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikotun#TuugnorgalWikipedia: Francis Idachabahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francis_IdachabaFrancis Sulemanu Idachaba, NNOM, OFR (4 lewru Duujal 1943 – 15 lewru Ut 2014)[1] ko jannginoowo faggudu ndema to leydi Najeriya, hooreejo fedde toppitiinde njeenaari leydi Najeriya e cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Kogi.[2] Ko kanko woni cukko hooreejo gadano to duɗal jaaɓi haaɗtirde ndema, to Makurdi, ko kanko woni cukko hooreejo leydi tuggi 1988 haa 1995.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francis_Idachaba#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francis_Idachaba#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francis_Idachaba#TuugnorgalWikipedia: Ikoyi Clubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikoyi_ClubFedde Ikoyi sosaa ko e hitaande 1938 e nder wuro Ikoyi, Lagos.[1] Ko adii fof nde wayliima gila e kasoo, nde wonti galle fooftorde.Taƴe nder Kippuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikoyi_Club#Taƴe_nder_KippuTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikoyi_Club#TuugnorgalWikipedia: Haruna Olatunji Ilerikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haruna_Olatunji_IlerikaHaruna Olatunji Ilerika (27 oktoobar 1949 - 4 lewru Duujal 2008) ko ƴarotooɗo fuku koyɗe Naajeeriya. Haruna jeyaa ko e wuro Epe, to diiwaan Lagos, o janngii kadi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Lagos city College hakkunde hitaande 1967 e 1969.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haruna_Olatunji_Ilerika#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haruna_Olatunji_Ilerika#TuugnorgalWikipedia: Logbo Elegbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Logbo_ElegbaIlogbo Elegba woni ummatoore nder Ojo, lesdi Lagos, lesdi Naajeeriya.[1] Ko renndo ngo woni e les diiwaan Awori.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Logbo_Elegba#TuugnorgalWikipedia: Ilojo Barhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilojo_BarIlojo Bar, ina wiyee kadi Olaiya House walla Casa da Fernandez, ko galle daartol gonɗo e mbaydi Beresiil, woni sara nokku biyeteeɗo Tinubu e nder duunde Lagos, e nder diiwaan Lagos, to leydi Nijeer.[1][2] Nde fuɗɗii mahde ko bar e restoraan e hitaande 1855 e galle Fernandez gollinoowo ex-maccuɓe warooɓe ɓe nganndu-ɗaa ina nganndi naalankaagal mahdi nde ɓe ngonnoo to Amerik worgo.Demolitionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilojo_Bar#DemolitionTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilojo_Bar#TuugnorgalWikipedia: Imagneto Dance Companyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Imagneto_Dance_CompanyImagneto Dance Company ko fedde jimɗi wonnde to Lagos, nde Kaffy, jannginoowo jimɗi e koreeji leydi Najeriya jeyi, sosi ɗum.[1] Fedde nde ina anndaa no feewi sabu mum taƴde deftere Guinness e nder winndere ndee ngam "fedde ɓurnde juutde" e nder Nokia Silverbird Danceathon e hitaande 2006.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Imagneto_Dance_Company#TuugnorgalWikipedia: Abayomi Fasinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abayomi_FasinaAbayomi Sunday Fasina ko jannginoowo leydi Naajeeriya to bannge ganndal leydi, o wonti cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Oye Ekiti, e nder diiwaan Ekiti, leydi Naajeeriya gila hitaande 2021.[1][2] Ko kanko wonnoo cukko cukko hooreejo leydi (Njuɓɓudi) haa nde o toɗɗaa cukko hooreejo leydi.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abayomi_Fasina#TuugnorgalWikipedia: Internally Displaced Person Camp in Lagoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Internally_Displaced_Person_Camp_in_LagosCamp Internal Displaced Person to Lagos woni ko e nokku Ibeju Lekki e nder diiwaan Lagos, e nde sosaa e lewru adanndu hitaande 2016 e laamu fedde nde ngam wallitde eggiyankooɓe e yimɓe doolnuɓe e nder diiwaan hee kadi ina gollira no a nokku jokkondire.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Internally_Displaced_Person_Camp_in_Lagos#TuugnorgalWikipedia: International School University of Lagoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/International_School_University_of_LagosDuɗal jaaɓi-haaɗtirde hakkunde leyɗeele Lagos (ISL) sosaa ko e hitaande 1981.[1] Duɗal ngal ko duɗal hakkundeewal tawangal to duɗal jaaɓi haaɗtirde Lagos (Unilag) to leydi Najeriya.Naatgolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/International_School_University_of_Lagos#NaatgolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/International_School_University_of_Lagos#TuugnorgalWikipedia: Italian International School "Enrico Mattei"https://ff.wikipedia.org/wiki/Italian_International_School_%22Enrico_Mattei%22Duɗal hakkunde leyɗeele Itaali "Enrico Mattei" (IIS) walla Duɗal Itaali Lagos ko duɗal hakkunde leyɗeele Itaali to Lekki Fase I, Lagos, Naajeeriya.[1] Ina huutoroo duɗal leslesal, duɗal leslesal, duɗal leslesal, e liceo (duɗal hakkundeewal toowngal).Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Italian_International_School_%22Enrico_Mattei%22#TariyaKampushttps://ff.wikipedia.org/wiki/Italian_International_School_%22Enrico_Mattei%22#KampusTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Italian_International_School_%22Enrico_Mattei%22#TuugnorgalWikipedia: Trans Amadi International Schoolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Trans_Amadi_International_SchoolDuɗal hakkunde leyɗeele Trans Amadi (TAIS), ko Duɗal Michelin, ko duɗal keeringal, ngal wonaa diineeji, e duɗal leslesal, to Port Harcourt, to diiwaan Rivers. Nde sosaa ko e hitaande 1980 ngam sukaaɓe gollotooɓe e oon sahaa Usin Michelin to Trans Amadi, kono caggal ɗuum nde wonti Duɗal hakkunde leyɗeele Trans Amadi e hitaande 1988.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Trans_Amadi_International_School#TuugnorgalWikipedia: Starlets Academyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Starlets_AcademyStarlets Academy ko duɗal gonngal to Old GRA, Port Harcourt e nder diiwaan Rivers, leydi Najeriya. Ina waɗi duɗal hakkundeewal e duɗal leslesal e nder duɗal gootal.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Starlets_Academy#TuugnorgalWikipedia: Shalom International Schoolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shalom_International_SchoolDuɗal hakkunde leyɗeele Shalom ko duɗal keeringal, duɗal leslesal e duɗal hakkundeewal to Port Harcourt, e nder diiwaan Rivers, leydi Najeriya. Nde woni ko e laawol Agip, hade Agip ko Ada Goerge, Rumueme e nde sosaa nde ko tedduɗo Chidi Amadi e debbo mum Vidal.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shalom_International_School#TariyaMahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shalom_International_School#MahdiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shalom_International_School#TuugnorgalWikipedia: St Maria Goretti's Schoolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/St_Maria_Goretti%27s_SchoolDuɗe hakkunde leyɗeele St Maria Goretti ko duɗal keeriiɗo, janngirgal hakkunde leyɗeele to Port Harcourt, e nder diiwaan Rivers, leydi Najeriya, ngal jannginta sukaaɓe yahrooɓe e lebbi 18 haa duuɓi 17. Duɗal ngal fuɗɗii golle ko e hitaande 2004, ina rokka jaŋde leslesre, jaŋde leslesre e hakkundeere.Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/St_Maria_Goretti%27s_School#JaŋdeJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/St_Maria_Goretti%27s_School#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Rivers State Ministry of Workshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_WorksMinistaajo kuuɗe lesdi Rivers woni ministaajo laamu lesdi Rivers ko laarani hokkugo kuuɗe rento-faggudu haa lesdi Rivers, lesdi Naajeeriya. Joɗnde nde woni ko e galle Sekretariat Dowla to Port Harcourt.Golle e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Works#Golle_e_golleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Works#TuugnorgalWikipedia: Balogun Markethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balogun_MarketLuumo Balogun Ajeniya ko luumo wonngo e duunde Lagos e nder diiwaan Lagos, leydi Najeriya.[1] Luumo ngoo alaa adres keeriiɗo sabu ngo ina yaaji e nder laabi keewɗi e nder duunde ndee.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Rivers State Ministry of Transporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_TransportJaagorgal ko feewti e yah-ngartaa e nder leydi Rivers, ko jaagorgal laamu nguu toppitii ko fayti e yah-ngartaa e politik e nder diiwaan Rivers, leydi Najeriya. Ministeer oo ina jogii jooɗorde mum to 9ɓo suudu Sekretariat Dowla to Port Harcourt.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Transport#TuugnorgalWikipedia: Lagos Televisionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_TelevisionTele Lagos (e nder limngal LTV), walla Tele Lagos Weekend (e limngal LWT, UHF kanaal 35, anndiraangal kadi LTV 8)[1] Ko tele laamu jeyaaɗo to Ikeja, Lagos, Niiseer. Tele laamu Lagos sosaa ko e lewru Oktoobar, hitaande 1980 e les njiimaandi Alhaji Lateef Jakande ngam saaktude kabaruuji e weltinde yimɓe.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_Television#TariyaWikipedia: Rivers State Ministry of Special Dutieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Special_DutiesMinisteer golle keertiiɗe e nder diiwaan Rivers ko ministeer laamu diiwaan Rivers, ko kañum ƴettata laabi ngam ustude baasal e ƴellitde musibbaaji. Ngam heɓde faandaare mum, ministeer oo ina huutoroo gollordu toppitiingu ko fayti e pompiyee e departemaaji toppitiiɗi ko fayti e caɗeele.Paandaale ministeerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Special_Duties#Paandaale_ministeerTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Special_Duties#TuugnorgalWikipedia: Rivers State Ministry of Social Welfare and Rehabilitationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Social_Welfare_and_RehabilitationJaagorgal leydi Rivers ngam wellitaare renndo e rehabilitaasiyoŋ ko ministeer laamu Rivers State, Naajeeriya halfinaa huutoraade porogaraamuuji e hokkude golle renndo, rehabilitaasiyoŋ ngam moƴƴinde wellitaare ɓanndu, renndo, ɓernde e faggudu e nder pelle ɗe ngalaa caɗeele e nder dowla oo. Ardii Ministeer oo hannde ko Komiseriyaa toppitiiɗo ko fayti e renndo e reentaare, hono Inime Chinwenwo-Aguma.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Social_Welfare_and_Rehabilitation#TuugnorgalWikipedia: Abia State House of Assemblyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia_State_House_of_AssemblySuudu diɗɗal Abia ko juuɗe sariyaaji laamu diiwaan Abia.[1] Ko ɗum fedde wootere, tawa ina waɗi terɗe 24 cuɓaaɗe e nder diiwanuuji 24, tawi ko Hooreejo leydi ardii ɗum.Bindihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia_State_House_of_Assembly#BindiTerɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia_State_House_of_Assembly#TerɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia_State_House_of_Assembly#TuugnorgalWikipedia: Rivers State Ministry of Powerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_PowerMinistaajo lesdi Rivers State of Power woni ministaajo laamu lesdi Rivers State, Naajeeriya sosaa nder lewru July 1999 ngam laataago hukuuma taskaramji e huuwtinirki kuuɗe ngam hukuuma lesdi ndi'i. Kuugal ministaajo man woni "tabitinki Rivers State heɓugo ko mari haaje semmbe bee nanta hukuumaaji duumotooɗi ngam wallugo ɓamtaare faggudu lesdi ndin e hokkugo ɓiɓɓe lesdi man kuuɗe ko hewti bee ko ɓe tammi bana faggudu mawndu yaawndu".Mandathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Power#MandatPaandaalehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Power#PaandaaleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Power#TuugnorgalWikipedia: Abia State High Court of Justicehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia_State_High_Court_of_JusticeÑaawirde toownde diiwaan Abia ko ñaawirde ɓurnde toowde e hakkundeere e nder diiwaan Abia tawaa ko e Umuahia, laamorgo diiwaan oo.[1] Ina jogii mbaawka ɓurka toowde e ñaawirɗe Magistrat e ñaawirɗe Aadaaji e nder njuɓɓudi e ƴettugol geɗe mawɗe.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia_State_High_Court_of_Justice#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia_State_High_Court_of_Justice#TuugnorgalWikipedia: Rivers State Ministry of Local Government Affairshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Local_Government_AffairsJaagorgal ko feewti e laamu leydi Rivers State ko ministeer laamu ngu sosaa ngam humpitaade geɗe jowitiiɗe e laamu leydi ndii e njuɓɓudi laamu leydi ndii e nder leydi Rivers State, leydi Najeriya.[1] Komiseer jooni oo ko Samuwel Eyiba.Gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Local_Government_Affairs#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Local_Government_Affairs#TuugnorgalWikipedia: Abia State Chief of Staffhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia_State_Chief_of_StaffHooreejo hukuuma lesdi Abia woni toɗɗaaɗo siyaasaaku ɓurɗo mawnugo, nden boo o hukuumaaji pamari ɗi laamu lesdi Abia. Toɗɗaama e Gomnaajo diiwal Abia, hooreejo hukuuma kan woni balloowo mawɗo Gomnaajo bee kuugal wallugo e wasiyaago Gomnati nder hukuumaaji e hukuumaaji nyalde fuu nder laamu.Doggol mawɓe konuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia_State_Chief_of_Staff#Doggol_mawɓe_konu# Mawɗo kuuɗe Duuɓi Guwerneerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia_State_Chief_of_Staff##_Mawɗo_kuuɗe_Duuɓi_GuwerneerƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia_State_Chief_of_Staff#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia_State_Chief_of_Staff#TuugnorgalWikipedia: Lagos State Ministry of Educationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_EducationDowla Lagos (Ministeer Jaŋde) ko ministeer laamu jeyaaɗo e dowla, kañum halfinaa peewnugol e huutoraade doosɗe leydi ndii e jaŋde.[2][3]Wikipedia: Rivers State Ministry of Justicehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_JusticeMinisteer ñaawoore leydi Rivers ko ministeer laamu leydi Rivers toppitiiɗo ƴellitde e yuɓɓinde geɗe jowitiiɗe e njuɓɓudi ñaawoore. Joɗnde ministeer oo woni ko e nokku biyeteeɗo Sekretariat Dowla to Port Harcourt.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Justice#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Justice#TuugnorgalWikipedia: Rivers State Ministry of Information and Communicationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Information_and_CommunicationsMinisteer humpitooji e jokkondiral e nder diiwaan Rivers ko ministeer nder laamu diiwaan Rivers mo halfinaa ƴellitde e huutoraade peeje ngam ƴellitde e ƴellitde sekteer jaayndeeji e nder diiwaan hee. Ministeer oo kadi ina halfinaa njuɓɓudi e saaktude kabaruuji jowitiiɗi e politikaaji e porogaraamuuji e golle laamu.Doggol ministeeruuji laamu leydi Rivershttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Information_and_Communications#Doggol_ministeeruuji_laamu_leydi_RiversTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Information_and_Communications#TuugnorgalWikipedia: National Stadium, Lagoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/National_Stadium,_LagosStade ngenndiijo Lagos ko stade keewɗo faayiida to Surulere, e nder diiwaan Lagos, leydi Najeriya. Ina waɗi dingiral njulaagu mawngal no Olimpiyaade nii e dingiral kuutorteengal e geɗe keewɗe kuutorteeɗe ngam waɗde pijirlooji, rugby, basket, volleyball, tennis taƴre, pijirlooji luulndiiɗi e boksi.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/National_Stadium,_Lagos#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/National_Stadium,_Lagos#TuugnorgalWikipedia: Rivers State Ministry of Employment Generation and Empowermenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Employment_Generation_and_EmpowermentJaagorgal leydi Rivers ngam ƴellitde golle e semmbinde ko ministeer laamu Rivers State, Naajeeriya sosaa e lewru July 2003, e faandaare mum ko "hokkude ɓiɓɓe leydi ndii golle ɗe ngalaa nafoore e semmbinde ɓe mbaawkaaji ngam ɓe mbaawa jogaade koye maɓɓe." Komisinaajo gardiiɗo ministeer oo hannde ko Doktoor Ipalibo Harry.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Employment_Generation_and_Empowerment#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Employment_Generation_and_Empowerment#TuugnorgalWikipedia: National Templehttps://ff.wikipedia.org/wiki/National_TempleTemple National woni suudu ekklessiya Ekklessiya Nulaaɓe Naajeeriya, woni haa Olorunda-Ketu, lesdi Lagos. Ina waɗi 100 000 jooɗorde.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/National_Temple#TariyaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/National_Temple#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/National_Temple#TuugnorgalWikipedia: Rivers State Ministry of Commerce and Industryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Commerce_and_IndustryMinisteer njulaagu e njulaagu leydi Rivers ko ministeer laamu leydi Rivers State, leydi Najeriya ndi halfinaa ko yowitii e geɗe jowitiiɗe e njulaagu, njulaagu e koperatiif, kam e yaawnaade ƴellitaare faggudu e njulaagu leydi ndii lesdi. Ardii ministeer oo ko Komiseer mum, hono Chukwuma Chinye, mo ballal mum woni koolaaɗo kuuɓal Kadilo Brown.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Commerce_and_Industry#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Commerce_and_Industry#TuugnorgalWikipedia: Max FMhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Max_FMMax FM, ko Rajo Continental wonnoo, ko rajo Naajeeriya FM ɗemngal Engele woni ko e wuro Lagos. Kadi ina jogii rajo banndiraaɓe e les njiimaandi ngootiri to Abuja, laamorgo leydi Najeriya.Tariya Rajo Kontinantal [ikon] Ndee feccere ina haani yaajneede. Aɗa waawi wallude e ɓeydude heen. (Siilo 2021) Max FM fuɗɗii ko e innde Link FM e yeewtere mum adannde e fedde 102.3 FM to Lagos, e hitaande 2005. Lebbi sappo caggal ɗuum, nde wayli innde Unity 102.3 FM, nde waɗti heen hakkille mum ko e wellitaare huuɓtodinnde, kabaruuji e pijirlooji.[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Max_FM#Tariya_Rajo_Kontinantal_[ikon]_Ndee_feccere_ina_haani_yaajneede._Aɗa_waawi_wallude_e_ɓeydude_heen._(Siilo_2021)_Max_FM_fuɗɗii_ko_e_innde_Link_FM_e_yeewtere_mum_adannde_e_fedde_102.3_FM_to_Lagos,_e_hitaande_2005._Lebbi_sappo_caggal_ɗuum,_nde_wayli_innde_Unity_102.3_FM,_nde_waɗti_heen_hakkille_mum_ko_e_wellitaare_huuɓtodinnde,_kabaruuji_e_pijirlooji.[1]Ko ɓuri heewde e 102,3 FM Lagos Ñalnde 21 oktoobar 2017, TVC Communications waɗii kewu to otel Federal Palace to Lagos ngam mawninde udditgol 102.3 Max FM. Dingiral ngal ɓeydi heen yeewtanooɓe Murphy Ijemba e Shine Begho, e jogaade yeewtanooɓe Wale PowPowPow mo taskaram Wetin Day e Jones Usen mo TVC News. TVC wiyi station o maa waɗ jimɗi ngam demokaraasi duuɓi 15-34. TVC Communications kadi lomtii Sarwisaaji Jaayndeeji Kontinentaal ngam wonde innde njulaagu wonande dente njulaagu.[2][3][4][5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Max_FM#Ko_ɓuri_heewde_e_102,3_FM_Lagos_Ñalnde_21_oktoobar_2017,_TVC_Communications_waɗii_kewu_to_otel_Federal_Palace_to_Lagos_ngam_mawninde_udditgol_102.3_Max_FM._Dingiral_ngal_ɓeydi_heen_yeewtanooɓe_Murphy_Ijemba_e_Shine_Begho,_e_jogaade_yeewtanooɓe_Wale_PowPowPow_mo_taskaram_Wetin_Day_e_Jones_Usen_mo_TVC_News._TVC_wiyi_station_o_maa_waɗ_jimɗi_ngam_demokaraasi_duuɓi_15-34._TVC_Communications_kadi_lomtii_Sarwisaaji_Jaayndeeji_Kontinentaal_ngam_wonde_innde_njulaagu_wonande_dente_njulaagu.[2][3][4][5]Ko ɓuri heewde e 90,9 FM Abuja Ko ɓuri heewde ko 90,9 FM Abuja Nokku jaaynde Abuja, Naajeeriya Ko 90,9 MHz Porogaraamuuji Ɗemngal(ɗemɗe) Engele Foorma Miijo Jeyi Joom mum ko jokkondiral TVC 102,3 FM Lagos Jokkondire Lowre ndee ko 909.fm E lewru suwee 2018, TVC jokkondiral yaltinii Max 90.9 FM to Abuja. Stasiyoŋ oo ina foti rewde no station hits music nii, hono no station Lagos nii. Porogaraamuuji e hollitooɓe ina njeyaa heen : Max Breakfast e Jennifer Nzewunwah e Eyo Henry, Max Hits e Azuka Nsonwu ; Watin Dey e Wale PowPowPow, Max Drive e Naomi Oboyi; Max Mix e Nellie, kam e kollirɗe ummoraade e Jones Usen e Murphy Ijemba.https://ff.wikipedia.org/wiki/Max_FM#Ko_ɓuri_heewde_e_90,9_FM_Abuja_Ko_ɓuri_heewde_ko_90,9_FM_Abuja_Nokku_jaaynde_Abuja,_Naajeeriya_Ko_90,9_MHz_Porogaraamuuji_Ɗemngal(ɗemɗe)_Engele_Foorma_Miijo_Jeyi_Joom_mum_ko_jokkondiral_TVC_102,3_FM_Lagos_Jokkondire_Lowre_ndee_ko_909.fm_E_lewru_suwee_2018,_TVC_jokkondiral_yaltinii_Max_90.9_FM_to_Abuja._Stasiyoŋ_oo_ina_foti_rewde_no_station_hits_music_nii,_hono_no_station_Lagos_nii._Porogaraamuuji_e_hollitooɓe_ina_njeyaa_heen_:_Max_Breakfast_e_Jennifer_Nzewunwah_e_Eyo_Henry,_Max_Hits_e_Azuka_Nsonwu_;_Watin_Dey_e_Wale_PowPowPow,_Max_Drive_e_Naomi_Oboyi;_Max_Mix_e_Nellie,_kam_e_kollirɗe_ummoraade_e_Jones_Usen_e_Murphy_Ijemba.Wikipedia: Rivers State Ministry of Chieftaincy and Community Affairshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Chieftaincy_and_Community_AffairsMinistaajo laamu lesdi Rivers ngam ardungal e kuuɗe rento woni ministaajo laamu ngu hukuuma kuuɗe ko laarani ardungal e ummatore nder lesdi Rivers, lesdi Naajeeriya. Ministeer oo ina jogii jooɗorde mum to 11ɓo, Sekretariat Dowla, Port Harcourt.Doggol komisariyaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Chieftaincy_and_Community_Affairs#Doggol_komisariyaajiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Chieftaincy_and_Community_Affairs#TuugnorgalWikipedia: NECOM Househttps://ff.wikipedia.org/wiki/NECOM_HouseSuudu NECOM (ko adii ɗuum, ko suudu NET) ko suudu mawndu tawaandu to Lagos. Mahdi ndii ina waɗi 32 etaas, ndi timminaama e hitaande 1979, ndi woni ko e ɗoon woni njuɓɓudi NITEL.Yitehttps://ff.wikipedia.org/wiki/NECOM_House#YiteƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/NECOM_House#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/NECOM_House#TuugnorgalWikipedia: Nestoil Towerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nestoil_TowerTower Nestoil ko galle kuutorteeɗo e nder duunde Victoria, Lagos – jeyaaɗo e Nestoil Limited.[1]Koɗkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nestoil_Tower#KoɗkiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nestoil_Tower#TuugnorgalWikipedia: Rivers State Ministry of Budget and Economic Planninghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Budget_and_Economic_PlanningMinisteer budget e faggudu leydi Rivers ko ministeer laamu leydi Rivers State, Naajeeriya toppitiiɗo binnditagol ko ɓuri teeŋtude e faggudu e porogaraamuuji laamu nguu kam e laabi gollorɗi, ngam ɓeydude darnde nguurndam e njuɓɓudi nguurndam leydi ndii ɓiyleydaagu. Ministeer oo kadi ina jokki e "peewnugol bidsee hitaandeejo leydi Rivers State kam e ƴeewtaade no bidsee oo yahrata e politik laamu diiwaan oo.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Budget_and_Economic_Planning#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Ministry_of_Budget_and_Economic_Planning#TuugnorgalWikipedia: New Afrika Shrinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/New_Afrika_ShrineNew Afrika Shrine ko nokku weltinoowo udditirɗo, woni to Ikeja, to diiwaan Lagos. Ko ɗoon woni nokku ɗo ñalɗi jimɗi Felabration mbaɗata hitaande kala.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/New_Afrika_Shrine#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/New_Afrika_Shrine#TuugnorgalWikipedia: Toggle the table of contents New Telegraphhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toggle_the_table_of_contents_New_TelegraphNew Telegraph ko jaaynde ngenndiire fof e nder leydi Najeriya, nde yaltata ko ina tolnoo e 100 000 ekkol ñalawma kala.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toggle_the_table_of_contents_New_Telegraph#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toggle_the_table_of_contents_New_Telegraph#TuugnorgalWikipedia: Rivers State Fire Servicehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Fire_ServiceRivers State Fire Service woni hukuuma laamu jeyaaɗo ngam haɓugo yiite nder diiwal Rivers, ko adii fuu, ko hukuumaaji pamari ngam hokkugo yiite, jaabaago kuugal e kisal haa lesdi man, hoɗɓe e hoɓɓe. Sarwiis yiite ina jogii nokkuuji to Borokiri, Port Harcourt, Degema, Ahoada e Rumuodomaya.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Fire_Service#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_State_Fire_Service#TuugnorgalWikipedia: New Telegraphhttps://ff.wikipedia.org/wiki/New_TelegraphNew Telegraph ko jaaynde ngenndiire fof e nder leydi Najeriya, nde yaltata ko ina tolnoo e 100 000 ekkol ñalawma kala.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/New_Telegraph#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/New_Telegraph#TuugnorgalWikipedia: Nigeria Cricket Federationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigeria_Cricket_FederationFedde Kiriket Naajeeriya (NCF) woni fedde toppitiinde fijirde Kiriket e nder leydi Naajeeriya. Joɗnde mayre hannde woni to Lagos.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigeria_Cricket_Federation#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigeria_Cricket_Federation#TuugnorgalWikipedia: Rivers Angels F.C.https://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_Angels_F.C.Maayooji Maleykaaji F.C.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_Angels_F.C.#TariyaGonnooɗo fiyooɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_Angels_F.C.#Gonnooɗo_fiyooɓeChioma Ajunwa (kapiteen hakkunde 1988 e 1990)https://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_Angels_F.C.#Chioma_Ajunwa_(kapiteen_hakkunde_1988_e_1990)Firens Ajayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_Angels_F.C.#Firens_AjayiEbere Orjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_Angels_F.C.#Ebere_OrjiFransiska Ordegahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_Angels_F.C.#Fransiska_OrdegaUlunma Jérômehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_Angels_F.C.#Ulunma_JérômeAysaat Yuusufhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_Angels_F.C.#Aysaat_YuusufGloriya Sinuwaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_Angels_F.C.#Gloriya_SinuwaaStella Mbachuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_Angels_F.C.#Stella_MbachuUche Yukariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_Angels_F.C.#Uche_YukariyaAsisat Oshoalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_Angels_F.C.#Asisat_OshoalaCathy bou ndjouhhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_Angels_F.C.#Cathy_bou_ndjouhEvelin Nwabuokuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_Angels_F.C.#Evelin_NwabuokuNgozi eberehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_Angels_F.C.#Ngozi_ebereElisabet Addohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_Angels_F.C.#Elisabet_AddoOluwatosin Demehinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_Angels_F.C.#Oluwatosin_DemehinTeddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_Angels_F.C.#TeddungalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_Angels_F.C.#TuugnorgalWikipedia: Nigeria Rugby Football Federationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigeria_Rugby_Football_FederationFedde Rugby Naajeeriya (NRFF) woni hukuuma kawtal Rugby nder Naajeeriya. Nde jokkondiri ko e Goomu Olimpiyankeewu Naajeeriya, Rugby Afrik e Rugby Aduna.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigeria_Rugby_Football_Federation#TuugnorgalWikipedia: Nigerian Accounting Associationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerian_Accounting_AssociationFedde hiisawal leydi Naajeeriya (NAA) ko fedde tergal gonngal e nder fedde jannginooɓe e nder golle hiisawal. Ko ɗum lomto fedde jannginooɓe hiisa (NATA) leydi Naajeeriya nde alaa ɗo haaɗi.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerian_Accounting_Association#TuugnorgalWikipedia: Rebisihttps://ff.wikipedia.org/wiki/RebisiRebisi ko laamu aadaaji leñol Ikwerre e nder ko woni hannde Naajeeriya. Nde woni ko e Port Harcourt (nokku laamu nokkuyankeewu) e nde hawri e nokkuuji Oroabali, Orolozu, Orogbum, Oroorukwo, Orochiri, Oromeruezimgbu e Oroada.Daartol Rebisihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rebisi#Daartol_RebisiDoggol laamɓe Rebisihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rebisi#Doggol_laamɓe_RebisiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rebisi#TuugnorgalWikipedia: Nigerian Institute of Journalismhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerian_Institute_of_JournalismJaaɓihaaɗtirde Jaayndeyaagal Naajeeriya ko duɗal jaaɓi-haaɗtirde Naajeeriya tawaangal to Ikeja, e nder diiwaan Lagos.[1] Duɗal ngal ko dipolomaaji dokkuɗi monoteknik sosaaɗi e hitaande 1963 e Duɗal jaayndeeji hakkunde leyɗeele, ngal fuɗɗii golloraade haa timmi e hitaande 1971.Njuɓɓudihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerian_Institute_of_Journalism#NjuɓɓudiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerian_Institute_of_Journalism#TuugnorgalWikipedia: Nigerian National Democratic Partyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerian_National_Democratic_PartyLannda Naajeeriya (NNDP) woni lannda siyaasaaku arandeere nder Naajeeriya.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerian_National_Democratic_Party#TuugnorgalWikipedia: Razaq Deremihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Razaq_DeremiRazaq Deremi Abubakre (jibinaa ko ñalnde 20 lewru Yarkomaa hitaande 1948) [1] ko gonnooɗo cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Al-Hikmah, Ilorin, e nder diiwaan Kwara, leydi Najeriya. 8] O woniino cukko hooreejo e komisariyaajo fedde nde ngam humpitaade ko fayti e wullitaango renndo[1][9][10][11] hakkunde 2012 e 2018.Wikipedia: Nike Art Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nike_Art_GalleryGalle naalankaagal Nike ko galle naalankaagal to Lagos, leydi Najeriya jeyaaɗo e Nike Davies-Okundaye.[1][2] Galle oo ina jeyaa e ɓurɗe mawnude e nder Afrik hirnaange, ina manti ko ina tolnoo e 8 000 naalankaagal ceertungal ummoraade e naalankooɓe Naajeeriya ceertuɓe hono Chief Josephine Oboh Macleod.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nike_Art_Gallery#TuugnorgalWikipedia: Alim Abubakrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alim_AbubakreAlim Abubakre ko jannginoowo mawɗo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Sheffield to bannge njulaagu hakkunde leyɗeele to leydi Angalteer e leydi Nijeer.[1][2][3][4] Ko adii nde o gollotoo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Coventry, o woniino jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Southampton e duɗal njuɓɓudi Nottingham.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alim_Abubakre#TuugnorgalWikipedia: Obalendehttps://ff.wikipedia.org/wiki/ObalendeObálendé, ko ɓuuɓri e konngol Yoruba Ibi ti Oba le wa de, maanaa "To laamɗo riiwti en",[1] ko nokku Lagos, Najeriya, woni ko e LGA Eti-Osa, ɓadiiɗo duunde Lagos. Eti-Osa feccitaama e laamu diiwaan Lagos e nder nokkuuji ƴellitaare renndo (LCDA) ɗi Ikoyi–Obalende woni heen.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obalende#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obalende#TuugnorgalWikipedia: Echezona Ebenezerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Echezona_EbenezerEchezona Ebenezer ko ganndo ko faati e nguurndam leydi Nijeer.Wikipedia: Oguduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/OguduOgudu ko wuro Ojota, laamu nokkuure Kosofe, lesdi Lagos, lesdi Naajeeriya. Ogudu GRA e Ogudu Orioke woni koɗorɗe Ogudu.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogudu#TuugnorgalWikipedia: Onyemachi Maxwell Ogbuluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onyemachi_Maxwell_OgbuluOnyemachi Maxwell Ogbulu mo yimɓe heewɓe nganndi O. M.Wikipedia: Ojuwoye, Mushinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ojuwoye,_MushinMushin ko wuro Lagos, woni nder diiwal Lagos, lesdi Naajeeriya, nden o jeyaa nder 774 nokkuuje laamu lesdi Naajeeriya. Nde woni ko 10 km to fuɗnaange caka wuro Lagos, sara laawol mawngol ngol Ikeja, nde ɓuri heewde ko nokku hoɗɓe e galleeji ɗi ngalaa kalite.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ojuwoye,_Mushin#TuugnorgalWikipedia: William Rice Mullinerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/William_Rice_MullinerWilliam Rice Mulliner (11 lewru juko hitaande 1834 - 25 lewru juko hitaande 1863) ko ofisee Angalteer, gardinooɗo guwerneer koloni Lagos e hitaande 1863.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/William_Rice_Mulliner#TuugnorgalWikipedia: Port of Port Harcourthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Port_of_Port_HarcourtPort Harcourt kadi ina wiyee PH Port, ko nokku porto gonɗo e wuro Port Harcourt, e nder diiwaan Rivers, leydi Najeriya. Port oo fuɗɗii udditeede ko e hitaande 1913, ina waawi jogaade ko ina wona kala sifaa kaɓirɗe.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Port_of_Port_Harcourt#TuugnorgalWikipedia: Gabarohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabaro== Oba Gabaro (innde Bini asliire ko Guobaro) [1] [2] laaminooɗo gila 1669 haa 1704 ko Oba tataɓo mo Lagos, ɓiy e ronooɓe Oba Ado, e taaniiko Ashipa. Banndiraaɓe makko ko Akinsemoyin, e Erelu Kuti.Oba Gabaro (innde Bini asliire ko Guobaro) [1] [2] laaminooɗo gila 1669 haa 1704 ko Oba tataɓo mo Lagos, ɓiy e ronooɓe Oba Ado, e taaniiko Ashipa. Banndiraaɓe makko ko Akinsemoyin, e Erelu Kuti.[4]https://ff.wikipedia.org/wiki/Gabaro#Oba_Gabaro_(innde_Bini_asliire_ko_Guobaro)_[1]_[2]_laaminooɗo_gila_1669_haa_1704_ko_Oba_tataɓo_mo_Lagos,_ɓiy_e_ronooɓe_Oba_Ado,_e_taaniiko_Ashipa._Banndiraaɓe_makko_ko_Akinsemoyin,_e_Erelu_Kuti.[4]Oba mo Lagoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabaro#Oba_mo_LagosWikipedia: Port Harcourt Male Ensemblehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Port_Harcourt_Male_EnsembleFedde worɓe Port Harcourt (PHME) ko fedde worɓe fof, jooɗiinde to Port Harcourt, laamorgo leydi Rivers State, leydi Najeriya. Nde sosaa ko e hitaande 1998, nde udditaa ñalnde 5 mee 2001.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Port_Harcourt_Male_Ensemble#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Port_Harcourt_Male_Ensemble#TuugnorgalWikipedia: Umm Al-Dardahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_Al-DardaUmmu al-Darda (aarabeere: أُمّ الدَّرْدَاءِ , e ɗemngal romaan: ʾUmm al-Dardāʾ) ko sehil annabi Muhammadu lislaam. O wonnoo ko ganndo mawɗo e nder Damas e teeminannde 7ɓiire.Wikipedia: Roman Catholic Diocese of Port Harcourthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roman_Catholic_Diocese_of_Port_HarcourtDiocese Port Harcourt (Latin: Portus Harcurten(sis)) ko nokku Eklesiya Latin walla diocese Eklesiya Katolik e nder leydi Najeriya. See episkopaal woni Port Harcourt, dowla Rivers.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roman_Catholic_Diocese_of_Port_Harcourt#TariyaWikipedia: Adawari Pepplehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adawari_PeppleAdawari Pepple suɓaama Senator ngam suɓol lesdi Rivers South East lesdi Naajeeriya haa fuɗɗam lesdi Naajeeriya, o ɗon ƴama dow laynde lesdi Naajeeriya. O heɓi laamu ko ñalnde 29 mee 1999.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adawari_Pepple#Nguurndam_adanɗamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adawari_Pepple#TuugnorgalWikipedia: Kelechi Osunwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kelechi_OsunwaColins Kelechi Osunwa (jibinaa ko 15 oktoobar 1984) ko diɗɗal fuku koyɗe Naajeeriya.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kelechi_Osunwa#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kelechi_Osunwa#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kelechi_Osunwa#TuugnorgalWikipedia: Lagos State Ministry of Environmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_EnvironmentMinisteer leydi Lagos ko ministeer laamu leydi ndi, ko kañum halfinaa peewnugol, ƴettude e huutoraade politikaaji leydi ndii e dow njuɓɓudi nokkuuji.[4][5]Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_Environment#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_Environment#TuugnorgalWikipedia: Daniel Onyekachihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_OnyekachiDaniel Onyekachi (jibinaa ko ñalnde 24 lewru bowte hitaande 1985 to Port Harcourt) ko neɗɗo Naajeeriya gonnooɗo fuku koyɗe, o fijiraa ko no diɗɗal.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_Onyekachi#TuugnorgalWikipedia: Benji Nzeakorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benji_NzeakorBenji Nzeakor (jibinaa ko 16 abriil 1964) ko diɗɗal fuku koyɗe leydi Naajeeriya.[1][2]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benji_Nzeakor#TuugnorgalWikipedia: Ephraim Nwuzihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ephraim_NwuziEphraim Nwuzi ko politikyanke mo leydi Rivers State, meeɗiino wonde Komisariyaajo ngam ƴellitde golle e doole. E nder wooteeji 2019, o ƴaañii e les njiimaandi lannda Demokaraasi Leƴƴi, o heɓi jooɗorde to suudu sarɗiiji leydi ndii[1][2] O jeyaa ko e lannda Demokaraasi Leƴƴi Rivers State.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ephraim_Nwuzi#TuugnorgalWikipedia: Samuel Ogehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_OgehSamuel Ogeh (jibinaa ko e hitaande 1968), anndiraaɗo kadi Sam Ogeh ko dawriyanke to bannge dowla e nder leydi Najeriya. O jeyaa ko e lannda yimɓe leydi Rivers State.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ogeh#TuugnorgalWikipedia: Lagos State Ministry of Healthhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_HealthJaagorgal ko feewti e cellal leydi Lagos (Nigeria) ko ministeer laamu leydi ndii, ko kañum halfinaa peewnugol, ƴellitgol e huutoraade politikaaji leydi ndii e dow cellal.[1][2] Ministeer cellal leydi Lagos e wondude e suudu sarɗiiji leydi Lagos sosi sariya njuɓɓudi cellal leydi Lagos ndi sosi njuɓɓudi cellal leydi Lagos, njuɓɓudi cellal leydi Lagos e kaalis cellal leydi Lagos.Agency njuɓɓudi cellal leydi Lagoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_Health#Agency_njuɓɓudi_cellal_leydi_LagosKomiseer jooni oohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_Health#Komiseer_jooni_ooBaɗtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_Health#BaɗteƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_Health#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_Health#TuugnorgalWikipedia: Glory Odiasehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Glory_OdiaseGlory Odiase (jibinaa ko ñalnde 15 lewru Seeɗto hitaande 1993) ko jolfo Naajeeriya.[1] O heɓi njeenaari kaŋŋe nde o lomtotoo Naajeeriya e nder kawgel ngel rewɓe ngel waɗi e Happiness Okafor, Rosemary Marcus, e Gripa Tombrapa e nder kawgel fuku Afrik 2015 to Konngo Brazaville.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Glory_Odiase#TuugnorgalWikipedia: Aba Northhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aba_NorthAba North woni nokkuure laamu nder Aba, lesdi Abia, lesdi Naajeeriya.[1] E hitaande (1991) laamu nokku Aba North sosaa.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Aba River (Nigeria)https://ff.wikipedia.org/wiki/Aba_River_(Nigeria)Maayo Aba ko maayo haa fombina Naajeeriya. Ko ɓuuɓri maayo Imo ngo rewata e wuro Aba, leydi Najeriya.Wikipedia: Chidi Nwanuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chidi_NwanuChidi Nwanu (jibinaa ko ñalnde 1 lewru Yarkomaa 1967 to Port Harcourt) ko neɗɗo Naajeeriya gonnooɗo fuku koyɗe, o fijiraa ko no diɗɗal hakkundeewal.[1] O heɓii kawgel 20 ngam kawtal lesdi Naajeeriya,[citation needed] nden o jeyaa nder kawtalji kawtal lesdi FIFA 1994 e Olimpiyaaji 1988.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chidi_Nwanu#TuugnorgalWikipedia: Aba Southhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aba_SouthAba South woni nokkuure laamu lesdi Abia, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro Aba.Wikipedia: Lagos State Ministry of Transporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_TransportJaagorgal ko feewti e yah-ngartaa e nder diiwaan Lagos ko jaagorgal laamu toppitiingal yah-ngartaa e nder diiwaan Lagos, leydi Najeriya.[4][5] E hitaande 1984, e laamu guwerneer Gbolahan Mudasiru, ministeer ko fayti e yah-ngartaa hawraama e ministeer golle, wonti ministeer golle e yah-ngartaa.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_Transport#TariyaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_Transport#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_Transport#TuugnorgalHakilohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_Transport#HakiloWikipedia: Tahar Haddadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahar_HaddadTahar Haddad (aarabeere: الطاهر الحداد; 1899 – desaambar 1935) ko binndoowo Tuunus, senndikaajo, sosiyaalist, ganndo, peewnitoowo.[1]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahar_Haddad#NguurndamJannde to Juulirde Mawndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahar_Haddad#Jannde_to_Juulirde_MawndeRewɓe men e shari’a e renndo (1930)https://ff.wikipedia.org/wiki/Tahar_Haddad#Rewɓe_men_e_shari’a_e_renndo_(1930)Njawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahar_Haddad#NjawdiWikipedia: Blessing Nsiegbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blessing_NsiegbeBlessing Nsiegbe ko siyaasayanke mo lesdi Rivers, lesdi Naajeeriya. O woni tergal suudu sarɗiiji lesdi Naajeeriya diga diiwal lesdi Port Harcourt II.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blessing_Nsiegbe#TuugnorgalWikipedia: Lagos Lawn Tennis Clubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_Lawn_Tennis_ClubFedde tennis Lagos Lawn (sosaande hitaande 1895) woni fedde ɓurnde ɓooyde e nder leydi Najeriya. Club oo ina jogii ko ina tolnoo e 14 000 meeteer kaaree, ina woni e 12, nokku biyeteeɗo Tafawa Balewa, to duunde Lagos.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Lagos Mainlandhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_MainlandLaamu leydi Lagos ko nokku laamu leydi e nder diiwaan Lagos e nder diiwaan Lagos, leydi Najeriya. Nde woni ko e caka wuro Lagos, nde woni ko e Ebute Metta.Wikipedia: Lagos Seafood Festivalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_Seafood_FestivalKoolol Lagos Seafood ko kewu hitaande kala to Lagos. Nde fuɗɗii yuɓɓineede ko ñalnde 10 noowammbar 2012 to otel Eko e Suites.Wikipedia: Lagos State Ministry of Financehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_FinanceMinistaajo ceede lesdi Lagos woni ministaajo laamu lesdi Lagos, lesdi Naajeeriya, mo mari kuugal taskaramji e huuwtinirgo kuuɗe ceede lesdi ndin.[1][2]Taariindihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_Finance#TaariindiHakilohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_Finance#HakiloKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_Finance#KugalKuuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_Finance#KuuɗeƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_Finance#Ƴeew_kadiWikipedia: Shamsiah Fakehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shamsiah_FakehJibinaa ko hitaande 1924Wikipedia: Amina Al Sadrhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Al_SadrAmina Haydar al-Sadr (aarabe : آمنة حيدر الصدر ; 1937 – 1980), ganndiraaɗo Bint al-Huda al-Sadr (بنت الهدى الصدر), ko jannginoowo Iraknaajo, daraniiɗo politik, mo laamu Saddaam Huseyn wari e wonndude e miñi mum , Ayatullaah Sayyid Mohammadu Baqir al-Sadr, e hitaande 1980.[1]Wikipedia: Azizah Al Hibrihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Azizah_Al_HibriAzizah Y. al-Hibri (aarabeere: عزيزة يحيى الهبري; jibinaa ko hitaande 1943) ko filosof Ameriknaajo, ganndo ko faati e sariya, keɓtinaaɗo e Lislaam e sariya.Wikipedia: Aisha Lemohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_LemoAisha LemuPages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Fatima Al Samaraqandihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Al_SamaraqandiFaatima bint Muhammadu bun Ahmadu al-Samarqandi (فاطمة بنت محمد بنحمد أمرقندي) ko ganndo juulɗo, ganndo ko faati e sariya e teeminannde sappo e ɗiɗmere.[1][2]Wikipedia: Lagos State DNA Forensic Centrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_DNA_Forensic_CentreCentre Forensic ADN mo lesdi Lagos (LSDFC) woni nokkuure nde laamu lesdi Lagos (LSG), woni haa lesdi Naajeeriya ngam ɓesdugo wiɗitol bonanndeeji nder lesdi ndin ngam huuwtinirgo anndal ADN. Catal ngal ko ngal gadanal e nder Afrik hirnaange.Wikipedia: Lagos State Ferry Services Corporationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ferry_Services_CorporationSosiyetee gollordu laanaaji diiwaan Lagos (LSFSC) walla Sosiyetee gollordu laanaaji diwooje Lagos (anndiraaɗo kadi Lagferry) ko gollordu laanaaji diwooje e nder diiwaan Lagos. Nde sosaa ko e hitaande 1983.Wikipedia: Lagos State Fire Servicehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Fire_ServiceKuugal yiite lesdi Lagos woni kuugal yiite e hisnugo lesdi Lagos.[1]Wikipedia: Lagos State Ministry of Commerce and Industryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_Commerce_and_IndustryMinisteer njulaagu e njulaagu leydi Lagos woni ministeer laamu leydi ndii, ko kañum halfinaa peewnugol, ƴellitgol e huutoraade politikaaji leydi ndii e njulaagu e njulaagu.[1][2] Ndee ɗoo ministeer sosaa ko ngam tabitinde ƴellitaare njulaagu e wellitaare njulaagu e nder diiwaan Lagos.Wikipedia: Lagos State Ministry of Economic Planning and Budgethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_Economic_Planning_and_BudgetJaagorgal ko feewti e faggudu e bidsee leydi Lagos ko jaagorgal laamu leydi Lagos, leydi Najeriya. Ina halfinaa golle peewnugol, binndol e huutoraade politikaaji jowitiiɗi e peewnugol faggudu e bidsee dowla.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Lagos State Ministry of Economichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_EconomicJaagorgal ko feewti e faggudu e bidsee leydi Lagos ko jaagorgal laamu leydi Lagos, leydi Najeriya. Ina halfinaa golle peewnugol, binndol e huutoraade politikaaji jowitiiɗi e peewnugol faggudu e bidsee dowla.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Jerry Needamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jerry_NeedamJerry Needam (jibinaa ko 2 mars 1966) ko jaayndiyanke, bayyinoowo jaaynde e politik ummoriiɗo Rivers State, tedduɗo e jokkondiroowo e jaayɗe diocese e nder Egliis Christ Army to Nigeria (CACN), gonnooɗo gardiiɗo jaaynde Ogoni Star,[1] e joom mum e nder jaayndeeji Najeriya ɗi yontere kala, Reso ngenndiijo.[2] Ko kanko woni wasiya keeriiɗo to bannge jaayɗe e jaayndeeji to Felix A.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jerry_Needam#TuugnorgalWikipedia: Barry Mpigihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barry_MpigiSenator, Barry Barinada Mpigi (jibinaa ko e hitaande 1961)[1] ko siyaasaajo Naajeeriya jeyaaɗo e diiwaan Rivers, Naajeeriya. O laati tergal nder suudu joonde diidaaɗi lesdi Naajeeriya, o wakiili diiwal Tai–Oyigbo–Eleme.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barry_Mpigi#TuugnorgalWikipedia: Damiete H. Millerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damiete_H._MillerDamiete Herbert Miller wonnoo ko komisinaajo toppitiiɗo ko fayti e wellitaare renndo e moƴƴitingol e nder diiso doosɗe gadano guwerneer Ezenwo Nyesom Wike.[1] O toɗɗaa kadi e oon ɗoon jappeere e lewru suwee 2017.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damiete_H._Miller#TuugnorgalWikipedia: Methodist Girls High School (Port Harcourt)https://ff.wikipedia.org/wiki/Methodist_Girls_High_School_(Port_Harcourt)Duɗal hakkundeewal sukaaɓe rewɓe Methodist, ko adii Duɗal hakkundeewal sukaaɓe rewɓe laamu ko duɗal keeriiɗo, ko rewɓe fof ngoni e mum to Port Harcourt, to Rivers State. Ko Egliis Methodist Naajeeriya, Port Harcourt jeyi nde, nde gollotoo nde.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Methodist_Girls_High_School_(Port_Harcourt)#TuugnorgalWikipedia: Ibiapuye Martyns-Yellowehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibiapuye_Martyns-YelloweSoala Ibiapuye Martyns-Yellowe suɓaama Senator ngam diiwal Rivers West nder lesdi Rivers, lesdi Naajeeriya haa fuɗɗam lesdi Naajeeriya, o ɗon ƴaɓɓoo dow laynde lesdi Naajeeriya. O heɓi laamu ko ñalnde 29 mee 1999.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibiapuye_Martyns-Yellowe#TuugnorgalWikipedia: Rosemary Marcushttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rosemary_Marcuskoolaaɗo kuuɓal.[1] O heɓi njeenaari kaŋŋe nde o lomtotoo leydi Naajeeriya e nder kawgel ngel rewɓe ngel waɗi e Happiness Okafor, Glory Odiase, e Gripa Tombrapa e nder pijirlooji Afrik fuu 2015 to Konngo Brazaville.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rosemary_Marcus#TuugnorgalWikipedia: Lee Maebahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lee_MaebaLee Ledogo Maeba ko siyaasaajo leydi Naajeeriya, o suɓaama senateer ngam diiwaan Rivers State South East e dow laylaytol lannda PDP e lewru Abriil 2003, tawi omo yahra e duuɓi 37, o suɓaama kadi e lewru Abriil 2007.[1] Haa ñalnde 15 mars 2004, Maeba wonnoo ko tergal luulndo Pan-Afrik.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lee_Maeba#TuugnorgalWikipedia: Lagos State Ministry of Establishments, Training and Pensionshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_Establishments,_Training_and_PensionsMinisteer leydi Lagos ko feewti e njuɓɓudi, janngingol e pension ko ministeer laamu leydi ndii, halfinaaɗo peewnugol, ƴellitgol e, huutoraade politikaaji leydi ndii e njuɓɓudi, janngingol e pension.[1][2]Wikipedia: Loretto School of Childhoodhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Loretto_School_of_ChildhoodDuɗal cukaagu Loretto ko duɗal keeriiɗo jannginirteengal ñalnde kala, ngal gollotoo ko e almudɓe e nder duɗe leslese haa e tolno sappo (duuɓi 2 haa 16). Duɗal ngal sosi ko Jude C.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Loretto_School_of_Childhood#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Loretto_School_of_Childhood#TuugnorgalWikipedia: Sam Ledorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sam_LedorSamuel Ledor (jibinaa ko ñalnde 15 lewru Duujal hitaande 1986[1] to diiwaan Rivers) ko balloowo fuku koyɗe Naajeeriya, jooni ko e Lobi Stars F.C.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sam_Ledor#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sam_Ledor#TuugnorgalWikipedia: Lagos State Ministry of Home Affairs and Culturehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_Home_Affairs_and_CultureMinisteer nder leydi Lagos ko ministeer laamu leydi ndi, ko kañum halfinaa peewnugol, ƴellitgol e huutoraade politikaaji leydi ndii e geɗe nder leydi e pinal.[1][2]Wikipedia: Lagos State Ministry of Housinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_HousingJaagorgal koɗki e nder diiwaan Lagos ko ministeer laamu diiwaan oo, ko kañum halfinaa peewnugol, ƴellitde e huutoraade politikaaji diiwaan oo ko faati e koɗki.[1][2][3]Wikipedia: Lagos State Ministry of Information and Strategyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_Information_and_StrategyTariyaWikipedia: Lagos State Ministry of Justicehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_JusticeJaagorgal ko feewti e ñaawoore leydi Lagos ko ministeer laamu diiwaan oo, jowitiiɗo e njuɓɓudi ñaawoore.[1] Ministeer oo ina woni e les njiimaandi Jaagorgal men ko feewti e ñaawoore, tawi noon ko Sosiyatee mawɗo e Sekereteer duumotooɗo heewi wallitde.Wikipedia: Lagos State Ministry of Local Government and Chieftaincy Affairshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_Local_Government_and_Chieftaincy_AffairsMinisteer laamu nokkuure e kuuɗe hooreejo lesdi Lagos woni ministaajo laamu lesdi, ko kañum halfinaa taskaramji, taskaramji e huuwtinirki kuuɗe lesdi dow laamu lesdi e kuuɗe hooreejo lesdi.[1][2]Wikipedia: Lagos State Ministry of Rural Developmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_Rural_DevelopmentMinisteer Ƴellitaare Laddeeji Diiwal Lagos woni ministeer laamu diiwal ngal, ko kañum halfinaa peewnugol, ƴettude e huutoraade politikaaji diiwaan oo ko fayti e Ƴellitaare Laddeeji.[1][2]Wikipedia: Lagos State Ministry of Science and Technologyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_Science_and_TechnologyMinisteer ganndal e karallaagal leydi Lagos ko ministeer laamu leydi ndii, ko kañum halfinaa peewnugol, ƴellitgol e huutoraade politikaaji leydi ndii e ganndal e karallaagal.[1][2]Wikipedia: Lagos State Ministry of Special Dutieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_Special_DutiesMinisteer leydi Lagos ko ministeer laamu leydi ndii, ko kañum woni ministeer laamu leydi ndii, ko kañum halfinaa peewnugol, ƴellitde e huutoraade politikaaji leydi ndii e dow golle teeŋtuɗe.[1][2] Ministeer oo sosaa ko ngam wallitde e ƴellitde jokkondire potɗe waɗeede hakkunde Ministeer Golle Keeriije e Jokkondiral hakkunde Laamuuji, MDA, gollotooɓe heen ɓee e renndo ngoo fof ngam wallitde nokkuuji ɗi ngalaa musiiba tawa ina wallita e kuutoragol peeje kese, wiɗtooji e ƴellitaare.Wikipedia: University of Uyo teaching hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/University_of_Uyo_teaching_hospitalJaaɓihaaɗtirde janngirde Uyo (UUTH) ko suudu jaaɓi haaɗtirde to laawol Abak, Uyo, diiwaan Akwa Ibom,[1] diiwaan njuɓɓudi leydi Najeriya. Ospitaal man fuɗɗi bana opitaal keeriiɗo lesdi Akwa Ibom, laamu lesdi Akwa Ibom sosi nder hitaande 1994 les laamu Yakubu Bako.Wikipedia: James oladipo Williamshttps://ff.wikipedia.org/wiki/James_oladipo_WilliamsJames Oladipo Williams ko ñaawoowo Naajeeriya, gonnooɗo ñaawoowo to Ñaawirde Toownde Diiwaan Lagos.[1] O wonti ñaawoowo to ñaawirde mawnde Lagos ñalnde 1 lewru juko hitaande 1975, e jamaanu konu, o woppi golle ñalnde 22 lewru mbooy hitaande 1987.Wikipedia: Welcome to Lagos TV serieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Welcome_to_Lagos_TV_seriesWelcome to Lagos ko filmo tokooso mo Biritaannaaɓe waɗi pecce tati, mo fuɗɗii yaltude e BBC Two e lewru Abriil 2010.[1] David Harewood haali ɗum, yeewtere nde ƴeewtotoo ko nguurndam e nder gure teeru Lagos.Wikipedia: Rama Yadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_YadePoNguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolYade jibinaa ko to Ouakam, Dakaar, Senegaal.[6] O ummorii ko e galle jannguɗo, toowɗo, Lebou. Yumma makko, Aminata Kandji, ko porfeseer, baaba makko, Jibril Yade, ko porfeseer kadi, ko binndoowo keeriiɗo hooreejo leydi Senegaal, hono Léopold Sedar Senghor, kadi ko dipolomaat.[6] O ummii Farayse e heddiiɓe e galle makko nde o yahrata e duuɓi jeetati.[6] Caggal nde baaba makko yalti leydi ndi nde o yahrata e duuɓi sappo e nay, o naati e nder galle laamorɗo to Colombes, kanko e yumma makko e miñiraaɓe makko rewɓe tato.[6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Yade_jibinaa_ko_to_Ouakam,_Dakaar,_Senegaal.[6]_O_ummorii_ko_e_galle_jannguɗo,_toowɗo,_Lebou._Yumma_makko,_Aminata_Kandji,_ko_porfeseer,_baaba_makko,_Jibril_Yade,_ko_porfeseer_kadi,_ko_binndoowo_keeriiɗo_hooreejo_leydi_Senegaal,_hono_Léopold_Sedar_Senghor,_kadi_ko_dipolomaat.[6]_O_ummii_Farayse_e_heddiiɓe_e_galle_makko_nde_o_yahrata_e_duuɓi_jeetati.[6]_Caggal_nde_baaba_makko_yalti_leydi_ndi_nde_o_yahrata_e_duuɓi_sappo_e_nay,_o_naati_e_nder_galle_laamorɗo_to_Colombes,_kanko_e_yumma_makko_e_miñiraaɓe_makko_rewɓe_tato.[6]Yade janngi ko e duɗe katolik en, caggal ɗuum to duɗal jaaɓi haaɗtirde Pari, ɗo o heɓi bak makko e hitaande 2000.[6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Yade_janngi_ko_e_duɗe_katolik_en,_caggal_ɗuum_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Pari,_ɗo_o_heɓi_bak_makko_e_hitaande_2000.[6]Fuɗɗoode gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Fuɗɗoode_golleRama yade, lewru mee 2007https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Rama_yade,_lewru_mee_2007Yade golliima to galle laamorɗo Pari e Asaambele ngenndi. O golliima kadi e fedde wiyeteende Greens.[6] Caggal mum o wonti gardiiɗo e nder Senaa e hitaande 2002.[6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Yade_golliima_to_galle_laamorɗo_Pari_e_Asaambele_ngenndi._O_golliima_kadi_e_fedde_wiyeteende_Greens.[6]_Caggal_mum_o_wonti_gardiiɗo_e_nder_Senaa_e_hitaande_2002.[6]Golle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Golle_politikYade naati e lannda politik biyeteeɗo Union pour un Mouvement Populaire (UMP) e hitaande 2005, o wonti Sekreteruuji ngenndiiji toppitiiɗi Farayse e hitaande 2006. O yettiima Nicolas Sarkozy e karisma mo addani mo yiɗde naatde e UMP.[6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Yade_naati_e_lannda_politik_biyeteeɗo_Union_pour_un_Mouvement_Populaire_(UMP)_e_hitaande_2005,_o_wonti_Sekreteruuji_ngenndiiji_toppitiiɗi_Farayse_e_hitaande_2006._O_yettiima_Nicolas_Sarkozy_e_karisma_mo_addani_mo_yiɗde_naatde_e_UMP.[6]Golle e nder laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Golle_e_nder_laamuE lewru mee 2007, Yade toɗɗaa ko jaagorgal ko fayti e jojjanɗe aadee e gardagol jaagorde caggal leydi e geɗe Orop, hono Bernard Kouchner. E nder ndeeɗoo darnde, o teeŋtinii noddaango Sarkosi feewde e Muammar Kaddaafi ngam njillu mum to Farayse e hitaande 2008, o siftinii wonde Libi ina jokki e ƴaañde jojjanɗe aadee.[6]https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#E_lewru_mee_2007,_Yade_toɗɗaa_ko_jaagorgal_ko_fayti_e_jojjanɗe_aadee_e_gardagol_jaagorde_caggal_leydi_e_geɗe_Orop,_hono_Bernard_Kouchner._E_nder_ndeeɗoo_darnde,_o_teeŋtinii_noddaango_Sarkosi_feewde_e_Muammar_Kaddaafi_ngam_njillu_mum_to_Farayse_e_hitaande_2008,_o_siftinii_wonde_Libi_ina_jokki_e_ƴaañde_jojjanɗe_aadee.[6]Ñalnde 6 noowammbar 2007, Yade ina jeyaa e hoɓɓe noddanooɓe e ñalngu nguu, ngu hooreejo leydi Amerik, hono George W. Bush yuɓɓini ngam teddinde Sarkozy to galle laamorɗo Amerik.[7]ngam ƴattaade e ƴattaade Manuel Eschlimann.[40]https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Ñalnde_6_noowammbar_2007,_Yade_ina_jeyaa_e_hoɓɓe_noddanooɓe_e_ñalngu_nguu,_ngu_hooreejo_leydi_Amerik,_hono_George_W._Bush_yuɓɓini_ngam_teddinde_Sarkozy_to_galle_laamorɗo_Amerik.[7]ngam_ƴattaade_e_ƴattaade_Manuel_Eschlimann.[40]E lewru suwee 2013, Yade ñaawaa yoɓde 2000 oroo e njoɓdi 4000 oroo sabu mum bonnude luulndo mum politik biyeteeɗo Philippe Sarre.[41]https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#E_lewru_suwee_2013,_Yade_ñaawaa_yoɓde_2000_oroo_e_njoɓdi_4000_oroo_sabu_mum_bonnude_luulndo_mum_politik_biyeteeɗo_Philippe_Sarre.[41]E lewru Yarkomaa 2014, Yade ñaawaama kadi sabu mum bonnude Jean-Marie Le Pen e ɓiyiiko debbo biyeteeɗo Marine Le Pen.[42]https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#E_lewru_Yarkomaa_2014,_Yade_ñaawaama_kadi_sabu_mum_bonnude_Jean-Marie_Le_Pen_e_ɓiyiiko_debbo_biyeteeɗo_Marine_Le_Pen.[42]Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Nguurndam_neɗɗoYade ina resi Joseph Zimet, ɓiy jimoowo yiddish biyeteeɗo Ben Zimet, kadi ko o jaagorgal gonnooɗo jaagorgal dowla biyeteeɗo Jean-Marie Bockel.[6] Jom suudu makko ko Yahuuda.[6] Yade ina jogori wonde debbo.[27]https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Yade_ina_resi_Joseph_Zimet,_ɓiy_jimoowo_yiddish_biyeteeɗo_Ben_Zimet,_kadi_ko_o_jaagorgal_gonnooɗo_jaagorgal_dowla_biyeteeɗo_Jean-Marie_Bockel.[6]_Jom_suudu_makko_ko_Yahuuda.[6]_Yade_ina_jogori_wonde_debbo.[27]Bibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#BibliografiYade, Rama (2007). Noir de Farayse. Pari: Kalman-Levi. ISBN 9782702137611. OCLC 777938838.https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Yade,_Rama_(2007)._Noir_de_Farayse._Pari:_Kalman-Levi._ISBN_9782702137611._OCLC_777938838.Yade, Rama (2008). Hakkeeji galle ina laaɓti e sukaaɓe tokosɓe 7 haa 77 ans. Pari: Editions du Seuil. ISBN 9782020988292. OCLC 425659228.https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Yade,_Rama_(2008)._Hakkeeji_galle_ina_laaɓti_e_sukaaɓe_tokosɓe_7_haa_77_ans._Pari:_Editions_du_Seuil._ISBN_9782020988292._OCLC_425659228.Yade, Rama (2010). Ɓataake debbo. Pari: Bernard Graset. ISBN 9782246783503. OCLC 758820242.https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Yade,_Rama_(2010)._Ɓataake_debbo._Pari:_Bernard_Graset._ISBN_9782246783503._OCLC_758820242.Yade, Rama (2011). Plaidoyer ina waɗa jaŋde e nder renndo. Pari: Bernard Graset. ISBN 9782246794776. OCLC 780310918.https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Yade,_Rama_(2011)._Plaidoyer_ina_waɗa_jaŋde_e_nder_renndo._Pari:_Bernard_Graset._ISBN_9782246794776._OCLC_780310918.Yade, Rama (2014). Karneeji jawdi 2006-2013. Pari: Jaayndeeji jooni. ISBN 9782354173265. OCLC 899382315.https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Yade,_Rama_(2014)._Karneeji_jawdi_2006-2013._Pari:_Jaayndeeji_jooni._ISBN_9782354173265._OCLC_899382315.Yade, Rama (2015). Antolooji mettuɗi e worɓe e politik. Pari: Editions du Moment. ISBN 9782354173906. OCLC 911259855.https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Yade,_Rama_(2015)._Antolooji_mettuɗi_e_worɓe_e_politik._Pari:_Editions_du_Moment._ISBN_9782354173906._OCLC_911259855.Yade, Rama (2016). À l'instant de baskulaar. Pari: Jaayndeeji lowre. ISBN 9782312049373.https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Yade,_Rama_(2016)._À_l'instant_de_baskulaar._Pari:_Jaayndeeji_lowre._ISBN_9782312049373.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#TuugnorgalAmbasadeer Rama Yade toɗɗaama gardiiɗo kawtal Atlantik hakkunde Afrik, bayyinaango ñalnde 29 mars 2021.https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Ambasadeer_Rama_Yade_toɗɗaama_gardiiɗo_kawtal_Atlantik_hakkunde_Afrik,_bayyinaango_ñalnde_29_mars_2021.«Gérard Depardieu ina artira paaspoor Farayse» (Jaaynde). Telegaraam oo. 16 Duujal 2012. Ƴeewtaa ko ñalnde 26 Abriil 2013.https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#«Gérard_Depardieu_ina_artira_paaspoor_Farayse»_(Jaaynde)._Telegaraam_oo._16_Duujal_2012._Ƴeewtaa_ko_ñalnde_26_Abriil_2013."Rama Yade kanndidaa e wooteeji hooreejo leydi 2017". L'Ekspres. 21 abriil 2016. Ƴeewtaa ko 2 feebariyee 2017.https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#"Rama_Yade_kanndidaa_e_wooteeji_hooreejo_leydi_2017"._L'Ekspres._21_abriil_2016._Ƴeewtaa_ko_2_feebariyee_2017."Rama Yade: "E nder ñalngu nguu, mi dañii ñalngu nguu e dow toɓɓere ɓiɗɓe leɗɗe. Yurmeende e ɓeen wonɓe e ɓiɗɓe leɗɗe 8 ngam wallude"". Twitter. 19 mars 2017. Ƴeewtaa ko 19 mars 2017.https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#"Rama_Yade:_"E_nder_ñalngu_nguu,_mi_dañii_ñalngu_nguu_e_dow_toɓɓere_ɓiɗɓe_leɗɗe._Yurmeende_e_ɓeen_wonɓe_e_ɓiɗɓe_leɗɗe_8_ngam_wallude""._Twitter._19_mars_2017._Ƴeewtaa_ko_19_mars_2017."4 Vérités - Rama Yade woni wakiliijo "Farayse ɓiɓɓe leydi"". Farayse TV Info. 19 Duujal 2016. Ƴeewtaa ko 17 Feebariyee 2017.https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#"4_Vérités_-_Rama_Yade_woni_wakiliijo_"Farayse_ɓiɓɓe_leydi""._Farayse_TV_Info._19_Duujal_2016._Ƴeewtaa_ko_17_Feebariyee_2017.Rama Yade: Hoodere politik gonnde e Sarko, jaaynde jeytaare, 14 abriil 2009https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Rama_Yade:_Hoodere_politik_gonnde_e_Sarko,_jaaynde_jeytaare,_14_abriil_2009Doggol hoɓɓe ngam ñalngu renndo ngam teddinde mawɗo leydi Nicolas Sarkozy Hooreejo leydi Farayse to biro debbo gadano leydi Amerik, bayyinaango ñalnde 6 noowammbar 2007.https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Doggol_hoɓɓe_ngam_ñalngu_renndo_ngam_teddinde_mawɗo_leydi_Nicolas_Sarkozy_Hooreejo_leydi_Farayse_to_biro_debbo_gadano_leydi_Amerik,_bayyinaango_ñalnde_6_noowammbar_2007."Rama Yade anndinii wonde kanndidaa oo alaa ko woni e mum so wonaa kanndidaa e nder leydi Orop". AFP, ñalnde 12 lewru nduuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#"Rama_Yade_anndinii_wonde_kanndidaa_oo_alaa_ko_woni_e_mum_so_wonaa_kanndidaa_e_nder_leydi_Orop"._AFP,_ñalnde_12_lewru_nduu"Nikolas Sarkosi yaltinaama e innde Rama Yade e nder geɗe Orop. Le Monde, 200-12-09."https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#"Nikolas_Sarkosi_yaltinaama_e_innde_Rama_Yade_e_nder_geɗe_Orop._Le_Monde,_200-12-09."Bernard Kouchner: "" Miɗo wondi e ñaawoore ɗaɓɓoowo binndol laamu e hakkeeji neɗɗo"". Pari, 10-12-2008.https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Bernard_Kouchner:_""_Miɗo_wondi_e_ñaawoore_ɗaɓɓoowo_binndol_laamu_e_hakkeeji_neɗɗo""._Pari,_10-12-2008.Rama Yade: Hoodere siyaasaaku nde ɗon ƴama Sarko Laamiiɗo. 14 abriil 2009https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Rama_Yade:_Hoodere_siyaasaaku_nde_ɗon_ƴama_Sarko_Laamiiɗo._14_abriil_2009Ben Hall (24 suwee 2009), Sarkosi toɗɗii Miteraan, ɓiɗɗo jaaynde kaalis.https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Ben_Hall_(24_suwee_2009),_Sarkosi_toɗɗii_Miteraan,_ɓiɗɗo_jaaynde_kaalis.Emma Charlton e Carole Landry, "Sarkosi dimmbini laamu", AFP, 23 Juko 2009.https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Emma_Charlton_e_Carole_Landry,_"Sarkosi_dimmbini_laamu",_AFP,_23_Juko_2009.Otel Farayse 'too flashy' wiyi jaagorgal ko fayti e dingiral, The Guardian, 6 suwee 2010https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Otel_Farayse_'too_flashy'_wiyi_jaagorgal_ko_fayti_e_dingiral,_The_Guardian,_6_suwee_2010Rama Yade toɗɗaaɗo jooɗaniiɗo Unesco, Le Monde, ñalnde 22 Duujal hitaande 2010https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Rama_Yade_toɗɗaaɗo_jooɗaniiɗo_Unesco,_Le_Monde,_ñalnde_22_Duujal_hitaande_2010Jim Jarrasse, Rama Yade : « J'existerai après l'Unesco », Le Figaro, 22 abriil 2011https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Jim_Jarrasse,_Rama_Yade_:_«_J'existerai_après_l'Unesco_»,_Le_Figaro,_22_abriil_2011Rama Yade yalti ɓiy ammbasadeer to Unesco, Le Figaro,https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Rama_Yade_yalti_ɓiy_ammbasadeer_to_Unesco,_Le_Figaro,Rama Yade coupe le cordon de la sarkozie, Le Point, 16 suwee 2011https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Rama_Yade_coupe_le_cordon_de_la_sarkozie,_Le_Point,_16_suwee_2011Rama Yade, nulaaɗo Sarkosi to UNESCO, ina jokki e wallitde kampaañ luulndiiɗo mum, biyeteeɗo The Australian, ñalnde 16 lewru juko hitaande 2011https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Rama_Yade,_nulaaɗo_Sarkosi_to_UNESCO,_ina_jokki_e_wallitde_kampaañ_luulndiiɗo_mum,_biyeteeɗo_The_Australian,_ñalnde_16_lewru_juko_hitaande_2011Laureline Dupont (11 suwee 2012). "La girouette Rama Yade n'est pas à un luural ko adii". Mariyam. Moƴƴinaama gila e asli mum ñalnde 15 lewru juko hitaande 2012.https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Laureline_Dupont_(11_suwee_2012)._"La_girouette_Rama_Yade_n'est_pas_à_un_luural_ko_adii"._Mariyam._Moƴƴinaama_gila_e_asli_mum_ñalnde_15_lewru_juko_hitaande_2012.Rafael Stainville, Ɓiɓɓe Borloo, Le Figaro, 8 Oktoobar 2011https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Rafael_Stainville,_Ɓiɓɓe_Borloo,_Le_Figaro,_8_Oktoobar_2011Allons Ɓiɓɓe tokosɓe! lowre laawɗundehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Allons_Ɓiɓɓe_tokosɓe!_lowre_laawɗundeLegislatifs : Rama Yade fuɗɗiima e njillu mum gadano, Le Monde, ñalnde 11 suwee 2012https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Legislatifs_:_Rama_Yade_fuɗɗiima_e_njillu_mum_gadano,_Le_Monde,_ñalnde_11_suwee_2012Justin Chevalier, Rama Yade éliminée, Le Parisien, 11 suwee 2012https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Justin_Chevalier,_Rama_Yade_éliminée,_Le_Parisien,_11_suwee_2012Anne Rovan, [1], 4 noowammbar 2011https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Anne_Rovan,_[1],_4_noowammbar_2011Rama Yade gardiiɗo golle e nder keeri, Elle, 9 noowammbar 2011https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Rama_Yade_gardiiɗo_golle_e_nder_keeri,_Elle,_9_noowammbar_2011"Rewɓe ɓaleeɓe konservatiif ina ngadda miijooji kesi e feminism" (Jaaynde). Giro oo. 22 oktoobar 2009. Ƴeewtaa ko ñalnde 27 abriil 2013.https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#"Rewɓe_ɓaleeɓe_konservatiif_ina_ngadda_miijooji_kesi_e_feminism"_(Jaaynde)._Giro_oo._22_oktoobar_2009._Ƴeewtaa_ko_ñalnde_27_abriil_2013."Miɗo ɓamtoo kala ko politikaaji ngonaa:. Debbo, suka, ɓaleejo e juulɗo" (Jaaynde). linternate.com. Mars 2007. Ƴeewtaa ko ñalnde 27 abriil 2013.https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#"Miɗo_ɓamtoo_kala_ko_politikaaji_ngonaa:._Debbo,_suka,_ɓaleejo_e_juulɗo"_(Jaaynde)._linternate.com._Mars_2007._Ƴeewtaa_ko_ñalnde_27_abriil_2013."Rama Yade luulndaaki sariya haɗoowo burka" (Jaaynde). Elle. 20 lewru juko 2009. Ƴeewtaa ko ñalnde 27 abriil 2013.https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#"Rama_Yade_luulndaaki_sariya_haɗoowo_burka"_(Jaaynde)._Elle._20_lewru_juko_2009._Ƴeewtaa_ko_ñalnde_27_abriil_2013.« Sailing : Yade ina ɗaɓɓi referaandoom ngam taƴde caɗeele sariya » (Jaaynde). 27 mee 2010. Ƴeewtaa ko ñalnde 27 abriil 2013.[jokkondiral maayngal]https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#«_Sailing_:_Yade_ina_ɗaɓɓi_referaandoom_ngam_taƴde_caɗeele_sariya_»_(Jaaynde)._27_mee_2010._Ƴeewtaa_ko_ñalnde_27_abriil_2013.[jokkondiral_maayngal]"Joɗnde Mrs Rama Yade e pelle lesbiyen en, gay en, bi e transsexuel en (LGBT)" (Jaaynde). Wonaa ko heewi.com. 17 mee 2008. Ƴeewtaa ko ñalnde 26 abriil 2013.https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#"Joɗnde_Mrs_Rama_Yade_e_pelle_lesbiyen_en,_gay_en,_bi_e_transsexuel_en_(LGBT)"_(Jaaynde)._Wonaa_ko_heewi.com._17_mee_2008._Ƴeewtaa_ko_ñalnde_26_abriil_2013."E nder arandeere, hakkeeji gay ina ndartinaa e U.N." Jaaynde New York (Jaaynde). 18 Duujal 2008. Ƴeewtaa ko ñalnde 26 Abriil 2013.https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#"E_nder_arandeere,_hakkeeji_gay_ina_ndartinaa_e_U.N."_Jaaynde_New_York_(Jaaynde)._18_Duujal_2008._Ƴeewtaa_ko_ñalnde_26_Abriil_2013."Rama Yade Dewgal gaynaako? Ina waawi janngo ..." (Jaaynde) (e Farayse). linternate.com. 14 mee 2009. Ƴeewtaa ko ñalnde 26 abriil 2013.https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#"Rama_Yade_Dewgal_gaynaako?_Ina_waawi_janngo_..."_(Jaaynde)_(e_Farayse)._linternate.com._14_mee_2009._Ƴeewtaa_ko_ñalnde_26_abriil_2013."Jaagorgal leydi Farayse to bannge dingiral, Rama Yade, hollitii darnde mum e haɓaade njiyaagu e nder dingiral" (Jaaynde). Reso Fare. 18 lewru juko hitaande 2010. Ƴeewtaa ko ñalnde 26 lewru abriil 2013.https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#"Jaagorgal_leydi_Farayse_to_bannge_dingiral,_Rama_Yade,_hollitii_darnde_mum_e_haɓaade_njiyaagu_e_nder_dingiral"_(Jaaynde)._Reso_Fare._18_lewru_juko_hitaande_2010._Ƴeewtaa_ko_ñalnde_26_lewru_abriil_2013.Rama Yade : « Miɗo joginoo woote ».https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#Rama_Yade_:_«_Miɗo_joginoo_woote_».[windugo]https://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Yade#[windugo]Wikipedia: Gokana, Rivershttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gokana,_RiversWaɗiraa ko Gokana, leydi Nijeer)Wikipedia: Wikeismhttps://ff.wikipedia.org/wiki/WikeismWikeism ko politikaaji politik e renndo-faggudu ɗi guwerneer diiwaan Rivers hannde oo, hono Ezenwo Nyesom Wike, daranii. Nde huutoraama kadi ngam siftinde jeertinaango politik (Anyaneli) e yiɗde ustude jokkere enɗam, heɗaade e yurmaade ɓesngu nguu.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wikeism#TuugnorgalWikipedia: Ibinabo Michael Westhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibinabo_Michael_WestIbinabo Michael West (jibinaa ko 23 lewru Yarkomaa 1963) ko siyaasaajo Naajeeriya, jooni ko Komisinaajo Jaagorgal ko feewti e yah-ngartaa e nder diiwaan Rivers.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibinabo_Michael_West#TuugnorgalWikipedia: La Pierre Angulaire High Schoolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/La_Pierre_Angulaire_High_SchoolDuɗal jaaɓi haaɗtirde La Pierre Angulaire (walla LAPAHS) ko duɗal keeriiɗo jaŋde hakkundeere. Nde woni ko e wuro Port Harcourt, e nder diiwaan Rivers, leydi Najeriya to laawol 1 Maxwell, Mgbuoba.Jokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/La_Pierre_Angulaire_High_School#Jokkondire_yaajɗeLowre laawɗundehttps://ff.wikipedia.org/wiki/La_Pierre_Angulaire_High_School#Lowre_laawɗundeWikipedia: Kenneth Kobanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kenneth_KobaniKenneth Bie Kobani ko Naajeeriyaajo siyaasaajo mo lannda demokratik. Ko o gonnooɗo komisariyaajo kaalis e nder diiwaan Rivers, ko adii ɗuum ko o komisariyaajo njulaagu e njulaagu.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kenneth_Kobani#Nguurndam_adanɗamTerɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kenneth_Kobani#TerɗeƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kenneth_Kobani#Ƴeew_kadiDoggol yimɓe ummoriiɓe to diiwaan Rivershttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kenneth_Kobani#Doggol_yimɓe_ummoriiɓe_to_diiwaan_RiversTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kenneth_Kobani#TuugnorgalWikipedia: Isaac Kamaluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isaac_KamaluIsaac Kamalu woni Komisinaajo lesdi Rivers ngam ceede ɓaawo o hoosi kuugal Fred Kpakol nder hitaande 2019. O laati Komisinaajo lesdi Rivers ngam budget e taskaramji faggudu diga lewru Duujal 2015.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isaac_Kamalu#TuugnorgalWikipedia: Bilkisu Yusufhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bilkisu_YusufBilkisu Yusuf (2 Duujal 1952 – 24 Duujal 2015) ko jaayndiyanke Naajeeriya, winndiyanke e bayyinoowo jaayndeeji mawɗi to Abuja, Kano e Kaduna, Naajeeriya. O anndaama nder lesdi Naajeeriya ngam o laati debbo arandeere ardungal kuugal jaayndeeji lesdi, nden o laati ardiiɗo jaayndeeji ɗiɗi feere.Je hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bilkisu_Yusuf#Je_hooreWikipedia: Tamunosisi Gogo Jajahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamunosisi_Gogo_JajaTamunosisi Gogo Jaja woni siyaasaajo lesdi Naajeeriya, mo wakiili Opobo–Nkoro nder suudu joonde diidaaɗi lesdi Rivers wakkati suudu joonde 4, 5 e 6. O wonii kadi hooreejo suudu nduu e nder duuɓi ɗiɗi, tawi ko duuɓi jeetati.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamunosisi_Gogo_Jaja#TuugnorgalWikipedia: Bright Jacobhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bright_JacobBright Onyebuchi Jacob ko siyaasaajo leydi Naajeeriya, o wonnoo ko hooreejo kawtal laamu nokkuure Oyigbo.[1] O jeyaa ko e lannda Demokaraasi Yimɓe Rivers State, kadi ko kanko woni Komiseriyaa njulaagu e njulaagu hannde gila lewru Duujal 2015.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bright_Jacob#TuugnorgalWikipedia: Isobo Jackhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isobo_JackIsobo Jack ko jom njulaagu Riverian, politikyanke e nder Kongres All Progressives mo wonnoo hooreejo toppitiiɗo Akuku-Toru tuggi lewru Duujal 2007 haa lewru Abriil 2008. O jeyaa ko e leñol Kalabari.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isobo_Jack#TuugnorgalWikipedia: Manasseh Ishiakuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Manasseh_IshiakuManasseh Ishiaku (jibinaa ko 9 lewru Yarkomaa 1983) ko Naajeeriyaajo gonnooɗo fuku koyɗe, o fijiraa ko no ƴaañoowo.[1]La Luwiyerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Manasseh_Ishiaku#La_LuwiyereKop Belsik : 2006-07https://ff.wikipedia.org/wiki/Manasseh_Ishiaku#Kop_Belsik_:_2006-07Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Manasseh_Ishiaku#TuugnorgalWikipedia: INEC Rivers State Branchhttps://ff.wikipedia.org/wiki/INEC_Rivers_State_BranchOfisru INEC Rivers State Branch Office woni branche Komitiiru Lesdi ndi'i ndi yuɓɓinta, ɗon hoosa e ɗon laara suɓolji haa hukuumaaji lesdi e hukuumaaji lesdi man bee hukuumaaji lesdi ndi'i nder diiwal Rivers.[1] Ardii ɗum ko Komisariyaajo wooteeji jooɗiiɗo (REC), jooni ko Obo Effanga.Doggol REC enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/INEC_Rivers_State_Branch#Doggol_REC_enGoomu woote ngenndiijo jeytaarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/INEC_Rivers_State_Branch#Goomu_woote_ngenndiijo_jeytaareTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/INEC_Rivers_State_Branch#TuugnorgalWikipedia: Chinyere Igwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chinyere_IgweChinyere Emmanuel Igwe (jibinaa ko 18 suwee 1965) ko siyaasayanke mo lannda demokaraasi ɓesngu, jeyaaɗo e diiwaan Rivers, leydi Najeriya. Ko kanko woni hannde Komiseriyaa ƴellitaare wuro, nde tawnoo o huniima ñalnde 18 desaambar 2015.Nanngugolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chinyere_Igwe#NanngugolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chinyere_Igwe#TuugnorgalWikipedia: Ikuinyi O. Ibanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikuinyi_O._IbaniIkuinyi Owaji Ibani ko siyaasaajo Naajeeriya, hooreejo suudu sarɗiiji lesdi Rivers.[1] Tuggi 2007 haa 2011, o woniino MHA lomtotooɗo diiwaan Andoni, tuggi 2011 haa 2015, o wonii hooreejo fedde nde.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikuinyi_O._Ibani#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikuinyi_O._Ibani#TuugnorgalWikipedia: Government Secondary School, Enekahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Government_Secondary_School,_EnekaDuɗal hakkundeewal laamu, Eneka (GSS) ko duɗal jaaɓi haaɗtirde laamuyankeewal e nder diiwaan Rivers, leydi Najeriya. Nde woni ko e nder Eneka, wuro wonngo e nder diiwaan laamu Obio-Akpor.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Government_Secondary_School,_Eneka#Ƴeew_kadiDoggol duɗe Port Harcourthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Government_Secondary_School,_Eneka#Doggol_duɗe_Port_Harcourticon Portal jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Government_Secondary_School,_Eneka#icon_Portal_jaŋdeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Government_Secondary_School,_Eneka#TuugnorgalWikipedia: Government Comprehensive Secondary Schoolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Government_Comprehensive_Secondary_SchoolDuɗal hakkundeewal laamu (GCSS) woni duɗal hakkundeewal ɓurngal mawnude e nder leydi Najeriya. Nde woni ko e leegal Borokiri e Port Harcourt, laamorgo Diiwaan Rivers, Naajeeriya.Alumni teskaaɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Government_Comprehensive_Secondary_School#Alumni_teskaaɗiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Government_Comprehensive_Secondary_School#Ƴeew_kadiDoggol duɗe Port Harcourthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Government_Comprehensive_Secondary_School#Doggol_duɗe_Port_HarcourtDuɗal jaaɓi haaɗtirde, Aiyetorohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Government_Comprehensive_Secondary_School#Duɗal_jaaɓi_haaɗtirde,_AiyetoroTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Government_Comprehensive_Secondary_School#TuugnorgalWikipedia: Go Round F.C.https://ff.wikipedia.org/wiki/Go_Round_F.C.Go Round Football Club ko fedde fuku koyɗe fedde nde woni ko e wuro Omoku, e nder diiwaan Rivers, leydi Najeriya. Ɓe ɗon fija fijirle maɓɓe haa suudu fijirle Krisdera Hotel Stadium, nden ɓe ɗon fija haa NNL, limngal ɗiɗaɓal nder futbol lesdi Naajeeriya.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Go_Round_F.C.#TariyaKop Fedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Go_Round_F.C.#Kop_Fedde_ndeAlaa. Pos. Pijirlooji Ngenndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Go_Round_F.C.#Alaa._Pos._Pijirlooji_NgenndiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Go_Round_F.C.#TuugnorgalWikipedia: Sam Sam Etetegwunghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sam_Sam_EtetegwungHon. Sam Sam Etetegwung ko siyaasaajo leydi Naajeeriya, o meeɗi tergal nder suudu joonde diidaaɗi lesdi Rivers, diiwal ngal Andoni hakkunde hitaande 2007 e 2011 Jaŋde.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sam_Sam_Etetegwung#TuugnorgalWikipedia: Emarid Collegehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emarid_CollegeKoolaaɗo kuuɓal Emarid ko duɗal keeriiɗo jannginirteengal Kerecee’en. Duɗal Emarid sosaa ko e lewru Seeɗto hitaande 1992.Jokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emarid_College#Jokkondire_yaajɗeTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emarid_College#TariyaWikipedia: Frank Ekehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Frank_EkeFrank Adiele Eke (27 suwee 1931 – 4 lewru bowte 2013), ko doktoor cafroowo e politikyanke Naajeeriya. Ko kanko woni cukko guwerneer gadano e nder diiwaan Rivers, o golliima gila 1979 haa 1983 e les njiimaandi guwerneer Melford Okilo[1][2]Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Frank_Eke#JaangirdeƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Frank_Eke#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Frank_Eke#TuugnorgalWikipedia: Eddy Lord Dombrayehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eddy_Lord_DombrayeEddy Lord Dombraye (jibinaa ko 11 noowammbar 1979) ko gardiiɗo e fijoowo fuku koyɗe leydi Najeriya.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eddy_Lord_Dombraye#KugalTeddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eddy_Lord_Dombraye#TeddungalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eddy_Lord_Dombraye#TuugnorgalWikipedia: Dum Dekorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dum_DekorDumnamene Robinson Dekor (jibinaa ko e hitaande 1968) ganndiraaɗo kadi Rt. Hon.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dum_Dekor#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolGolle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dum_Dekor#Golle_politikTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dum_Dekor#TuugnorgalWikipedia: De World International Secondary Schoolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/De_World_International_Secondary_SchoolDuɗal hakkundeewal hakkunde leyɗeele De World (DWISS) woni ko e KM16 Aba—Laawol mawngol Port Harcourt to Port Harcourt, to diiwaan Rivers. Ko duɗal jaaɓi haaɗtirde coeducational ina rokka jaŋde gila e JSS1 haa e SS3.Alumni teskaaɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/De_World_International_Secondary_School#Alumni_teskaaɗiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/De_World_International_Secondary_School#TuugnorgalWikipedia: George Datoruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_DatoruGeorge Datoru (jibinaa ko ñalnde 25 lewru Mbooy hitaande 1977 to Port Harcourt) ko ƴaañoowo fuku koyɗe Naajeeriya.[1]Teddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_Datoru#TeddungalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_Datoru#TuugnorgalWikipedia: Adams Dabotorudimahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adams_DabotorudimaAdams Dabotorudima ko siyaasaajo lesdi Naajeeriya mo woni hooreejo suudu joonde diidaaɗi lesdi Rivers, nden o wakiiliijo diga Okrika haa suudu joonde diidaaɗi lesdi. O suɓaama e lewru Duujal 2015 ngam lomtaade Ikuinyi Owaji Ibani mo woppi laamu ngam dalillaaji keertiiɗi.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adams_Dabotorudima#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adams_Dabotorudima#TuugnorgalWikipedia: Daily Championhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daily_ChampionDaily Champion ko jaaynde e ɗemngal Angele e nder leydi Najeriya. Champion ko jeyi keeriiɗo, ina yaltinee to Lagos.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Daylight (newspaper)https://ff.wikipedia.org/wiki/Daylight_(newspaper)Daylight ko jaaynde jeytaare ñalnde kala e nder internet yaltinnde to Lagos, leydi Najeriya, nde Mattuxx Media Limited yaltini. .Wikipedia: Dolphin Estate, Ikoyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dolphin_Estate,_IkoyiDolphin Estate ko renndo damal to Ikoyi, Lagos, leydi Najeriya.Pages with empty citationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_empty_citationsWikipedia: Malala Yousafzaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malala_YousafzaiMalala Yousafzai (Urdu: ملالہ یوسفزۍ, Pashto: ملاله یوسفزۍ, firo: [məˈlaːlə jusəf ˈzəj];[4] jibinaa ko ñalnde 12 lewru juko hitaande 1997) laureate[6] e duuɓi 17. Ko kanko ɓuri famɗude e heɓde njeenaari Nobel e nder daartol, ko kanko woni Pakistanaajo ɗiɗaɓo kadi ko kanko tan woni Pashtun keɓɗo njeenaari Nobel.Wikipedia: Shedrack Chukwuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shedrack_ChukwuShedrack Chukwu Ogbogu ko siyaasayanke Riveriya, jeyaaɗo to Ogba-Egbema-Ndoni. E hitaande 2015, Chukwu toɗɗaama Komiseriyaa Ministeer Energy e Ressources Naturelles, ko ɗum woni ko o joginoo haa hitaande 2017 nde o toɗɗaa Komiseriyaa Ministeer Doole.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shedrack_Chukwu#TuugnorgalWikipedia: Mart-Life Detox Clinichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mart-Life_Detox_ClinicClinique Detox Mart-Life woni nokkuure nyawndiigu arandeere nder lesdi Naajeeriya. Kilinik oo ko nokku Spa e Wellness Anti-aging kadi ko kañum woni gadanol e nder Afrik.Wikipedia: Methodist Girls' High School (Lagos)https://ff.wikipedia.org/wiki/Methodist_Girls%27_High_School_(Lagos)Duɗal sukaaɓe rewɓe Methodist ko duɗal hakkundeewal sukaaɓe rewɓe tawaangal to wuro Yaba, Lagos, leydi Najeriya. Nde sosaa ko e hitaande 1879, nde jokkondiri e Egliis Methodist.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Mictec Schoolshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mictec_SchoolsDuɗe Mictec ko duɗal jaŋde hakkundeere tawangal to Ojota, to diiwaan Lagos, leydi Najeriya.Wikipedia: Ministry of Energy and Mineral Resources (Lagos)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ministry_of_Energy_and_Mineral_Resources_(Lagos)Ministeer Energy e Mineraal woni ministeer laamu leydi Lagos, halfinaande taskaramji, taskaramji e huuwtinirgo kuuɗe lesdi dow Energy e Mineraal.[1][2]Wikipedia: Yinka, Where Is Your Huzband?https://ff.wikipedia.org/wiki/Yinka,_Where_Is_Your_Huzband%3FYinka, Hol to gorko maa woni? ko deftere nde Lizzie Damilola Blackburn, winndoowo Naajeeriyaajo winndi.Ngeesahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yinka,_Where_Is_Your_Huzband%3F#NgeesaWikipedia: Olusosun landfillhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusosun_landfillDumunna Olusosun nijeriya ko dumunna 100 ektaar[1] to Lagos, diiwaan Lagos, leydi Najeriya.[2] Ko kañum ɓuri mawnude e Afrik, kadi ko kañum ɓuri mawnude e winndere ndee.Wikipedia: Michael O. Chindahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_O._ChindaMichael Okechukwu Chinda ko tergal suudu sarɗiiji leydi Naajeeriya. O jeyaa ko e lannda yimɓe leydi Rivers State.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_O._Chinda#TuugnorgalWikipedia: One Million Boyshttps://ff.wikipedia.org/wiki/One_Million_BoysOne Million Boys ko innde kodde fedde wuyɓe anndiraande golle wuyɓe bonɗe e nder Lagos e saraaji mum.[1][2] Fuɗɗaade soseede ko e Ajegunle, ko fedde sukaaɓe fotde 20 e fawaade e "haɓde e tooñanngeeji jiyteteeɗi e nder wuro",[3] won e terɗe fedde nde kono ɓe njiyti fedde nde ngam waɗde golle wuyɓe, ƴaañde e ƴattaade.Wikipedia: Princewill A. Chikehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Princewill_A._ChikePrincewill Anthony Chike (jibinaa ko ñalnde 28 lewru juko ?) ko cafroowo leydi Najeriya, ko jannginoowo to bannge safaara.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Princewill_A._Chike#TuugnorgalWikipedia: Oshodi-Isolohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oshodi-IsoloOshodi-Isolo (Yoruba: Oṣòdì-Ìsọlọ̀) ko nokku laamu nokkuure (LGA) nder diiwaan Lagos. Nde sosi ɗum ko guwerneer repubilik ɗiɗaɓo mo diiwaan Lagos, Alhaji Lateef Kayode Jakande, mo nganndu-ɗaa ko 'Baba Kekere', e hooreejo ardiiɗo laamu nokkuure nden woni maayɗo Sir Isaac Ademolu Banjoko.Wikipedia: Roseberry Briggshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roseberry_BriggsRoseberry Robinson Briggs (1925-2013), sahaa e sahaa fof ina winndee Rosebery, ko siyaasyanke Naajeeriya, jeyaaɗo e lannda ngenndiijo Naajeeriya. Ko kanko woni hooreejo gadano suudu sarɗiiji leydi Rivers, o waɗii manndaaji ɗiɗi jokkondirɗi tuggi 1979 haa 1987.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roseberry_Briggs#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roseberry_Briggs#TuugnorgalWikipedia: Tonye Briggs-Oniyidehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tonye_Briggs-OniyideTonye Briggs-Oniyide woni hannde Komiseriyaa diiwaan Rivers ngam pinal e turism.[1] O toɗɗaama e hitaande 2015 e juuɗe guwerneer Ezenwo Nyesom Wike, lomtiiɗo Nnabuihe Imegwu.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tonye_Briggs-Oniyide#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tonye_Briggs-Oniyide#KugalJaagorgal pinal e turismhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tonye_Briggs-Oniyide#Jaagorgal_pinal_e_turismƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tonye_Briggs-Oniyide#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tonye_Briggs-Oniyide#TuugnorgalWikipedia: Oworonshokihttps://ff.wikipedia.org/wiki/OworonshokiOworonshoki ko wuro Lagos, leydi Najeriya. Renndo ngo woni ko e les njiimaandi laamu Kosofe e nder diiwaan Lagos.Wikipedia: Adeyinka Oyekanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeyinka_OyekanAdeyinka Oyekan II (30 suwee 1911 - 1 mars 2003) ko Oba Lagos gila 1965 haa 2003. Ko o taaniiko Oba Oyekan I.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Parkview Estate, Ikoyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parkview_Estate,_IkoyiParkview ko wuro ɓuuɓngo e nder wuro Ikoyi to Lagos.Wikipedia: Samuel Herbert Pearsehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Herbert_PearseSamuwel Herbert Pierse, F.R.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Pepsi Football Academyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pepsi_Football_AcademyAkademi fuku koyɗe Pepsi ko duɗal fuku koyɗe fedde Naajeeriya, sosaa ko e lewru Noowammbar 1992.Wikipedia: Postage stamps and postal history of Lagoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Postage_stamps_and_postal_history_of_LagosKo ɗum wiɗto dow limtooji postooji e daartol postooji Lagos, jooni jeyaa ko e leydi Najeriya hannde.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Reddington Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Reddington_HospitalOpitaal Reddington ko opitaal keeriiɗo to Lagos, leydi Najeriya.[1]Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Redeemer's International Secondary Schoolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Redeemer%27s_International_Secondary_SchoolDuɗal hakkundeewal hakkunde leyɗeele Redeemer ko duɗal hakkundeewal keeringal, ngal woni ko e wuro Maryland, Lagos, leydi Najeriya. Nde sosaa ko e hitaande 1997.Wikipedia: The Remedieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_RemediesThe Remedies ko fedde jimɗi hiphop leydi Naajeeriya. Nde waɗi ko Eedris Abdulkareem, Tony Tetuila e Eddy Remedy (anndiraaɗo kadi Eddy Montana).Wikipedia: St Gregory's College, Lagoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/St_Gregory%27s_College,_LagosDuɗal St. Gregory, Lagos, ko duɗal sukaaɓe worɓe katolik en, ngal woni ko e 1,0 km to nokku biyeteeɗo Tafawa Balewa, to saraaji Ikoyi – Obalende, to diiwaan Lagos, to leydi Najeriya.Wikipedia: Satellite Town, Lagoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Satellite_Town,_LagosWuro satelit, Lagos ko wuro renndo e dowlaaji tawaaɗi e laawol Lagos-Badagry e nder nokku laamu nokkuure Amuwo-Odofin e nder leydi Lagos. Kod mayre ko 102262.Wikipedia: Skyline (Nigeria)https://ff.wikipedia.org/wiki/Skyline_(Nigeria)Skyline ko laana ndiwoowa jooɗiika to Lagos, leydi Najeriya, ka gollotoo ko e diwooje chartered e jolɗe e nder leydi ndi, yaltuɗe e laana ndiwoowa Port Harcourt. Nde sosaa ko e lewru marse 1999, nde fuɗɗii golle mum ko e lewru suwee 1999.Wikipedia: Snake Island (Lagos)https://ff.wikipedia.org/wiki/Snake_Island_(Lagos)Duunde Snake ko duunde Lagos, woni ko sara Port duunde Tin Can e Apapa. Inniraa ko sabu nokku mum nannduɗo e mboddi, duunde ndee ina waɗi fotde 14 km njuuteendi e 1,4 km njaajeendi.Wikipedia: Ɓokkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81okkiƁokki ko lekki makki, innde mum wiɗtiyankoore ko Adansonia digitata, so heewi ana wiyee ɓowɗe.Yoga e inɗe to senngo Maasinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81okki#Yoga_e_inɗe_to_senngo_MaasinaNafoore ɓokkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%81okki#Nafoore_ɓokkiWikipedia: Welcome to Lagos (novel)https://ff.wikipedia.org/wiki/Welcome_to_Lagos_(novel)On njaaraama Lagos ko deftere 2016 nde winndiyanke Naajeeriya biyeteeɗo Chibundu Onuzo winndi. Nde fuɗɗii yaltude ko ñalnde 1 mee 2016, ko Catapult & Co.Ciimtol plotDeftere nde ina jokki e Chike Ameobi; soldaat Naajeeriya suɓiiɗo woppude golle, wonaa warde siwil en ɓe ngalaa ella; Yemi; privé e junior to Chike Ameobi mo yiɗi peewal Ameobi kadi fellitii woppude e makko. E laawol maɓɓe, ɓe kawri e Oma; mo noddi dewgal mum quit sabu tooñannge; Isoken; suka debbo jahroowo e duuɓi sappo e jeegom, dañɗo daɗde e juuɗe harbiyankooɓe murtuɓe ɓee ; Ɓiɗɗo moƴƴo; gonnooɗo militeer, dognoowo militeer ngam riiwtude koyɗol mum e nder rajo. Deftere nde ina siftina hare ñalnde kala nde neɗɗo ordinateer waɗata e nder wuro Lagos; bonanndeeji e ɓuuɓri politikaaji bonɗi e haajuuji wuurde.[7][8][9][10][11][12][13]https://ff.wikipedia.org/wiki/Welcome_to_Lagos_(novel)#Ciimtol_plotDeftere_nde_ina_jokki_e_Chike_Ameobi;_soldaat_Naajeeriya_suɓiiɗo_woppude_golle,_wonaa_warde_siwil_en_ɓe_ngalaa_ella;_Yemi;_privé_e_junior_to_Chike_Ameobi_mo_yiɗi_peewal_Ameobi_kadi_fellitii_woppude_e_makko._E_laawol_maɓɓe,_ɓe_kawri_e_Oma;_mo_noddi_dewgal_mum_quit_sabu_tooñannge;_Isoken;_suka_debbo_jahroowo_e_duuɓi_sappo_e_jeegom,_dañɗo_daɗde_e_juuɗe_harbiyankooɓe_murtuɓe_ɓee_;_Ɓiɗɗo_moƴƴo;_gonnooɗo_militeer,_dognoowo_militeer_ngam_riiwtude_koyɗol_mum_e_nder_rajo._Deftere_nde_ina_siftina_hare_ñalnde_kala_nde_neɗɗo_ordinateer_waɗata_e_nder_wuro_Lagos;_bonanndeeji_e_ɓuuɓri_politikaaji_bonɗi_e_haajuuji_wuurde.[7][8][9][10][11][12][13]Wikipedia: Wand of Noble Woodhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wand_of_Noble_WoodWand of Noble Wood ko deftere nde binndoowo Naajeeriya biyeteeɗo Onoura Nzekwu winndi e hitaande 1961, nde Heinemann yaltini caggal ɗuum e nder deftere winndooɓe Afrik teeŋtunde. Deftere nde nanndinaama e deftere Achebe nde Nattii weltaade.Wikipedia: This Hostel Lifehttps://ff.wikipedia.org/wiki/This_Hostel_LifeNdee Nguurndam Hostel ko deftere nde winndiyanke Naajeeriya-Irlanndaajo biyeteeɗo Melatu Uche Okorie winndi, nde yaltinaama e hitaande 2018 to Skein Press to Irlande. Ko ɗum deftere adannde nde winndiyaŋke oo winndi.Wikipedia: Sufia Kamalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sufia_KamalJibinaa ko Syeda Sufiya BegumNguurndam adanɗam e ɓesnguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sufia_Kamal#Nguurndam_adanɗam_e_ɓesnguJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sufia_Kamal#JaangirdeGolle binndolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sufia_Kamal#Golle_binndolNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sufia_Kamal#Nguurndam_neɗɗoGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sufia_Kamal#GolleWikipedia: Sugar Girlhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sugar_GirlSugar Girl ko deftere sukaaɓe hitaande 1964 nde winndiyanke Naajeeriya biyeteeɗo Kola Onadipe winndi.[1][2][3][4]Ngeesahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sugar_Girl#NgeesaDaartol ngol ina rewi e Ralia, suka debbo mo yumma mum wumti, baaba mum ina ɓuuɓi. O majjata nder ladde nde o ɗon yuɓɓina leɗɗe, o hoosa mo jaambaaro mawɗo, o hokka mo hoɗorde ngam yoɓugo daande Ralia yimre.https://ff.wikipedia.org/wiki/Sugar_Girl#Daartol_ngol_ina_rewi_e_Ralia,_suka_debbo_mo_yumma_mum_wumti,_baaba_mum_ina_ɓuuɓi._O_majjata_nder_ladde_nde_o_ɗon_yuɓɓina_leɗɗe,_o_hoosa_mo_jaambaaro_mawɗo,_o_hokka_mo_hoɗorde_ngam_yoɓugo_daande_Ralia_yimre.Wikipedia: Safia Ahmed-Jenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safia_Ahmed-JenSafia Amajan (1941–25 suwee 2006), ina winndaa kadi Ama-jan, Ama Jan, Ahmed-jan e Ahmed Jan, ko daraniiɗo hakkeeji rewɓe Afganistaan, jannginoowo, politikyanke, kadi ko kañum wonnoo daraniiɗo hakkeeji rewɓe Afganistaan, ko o daraniiɗo Taliban ngam ustude rewɓe, mo o fiyi e... waraa ko e hitaande 2006, ina wiyee ko Taliban.Wikipedia: A Squatter's Talehttps://ff.wikipedia.org/wiki/A_Squatter%27s_TaleTaariiha jommbaajo woni deftere nde winndiyanke Naajeeriya biyeteeɗo Ike Oguine winndi e hitaande 1997.[1] Deftere nde ina teskaa e humpito Afriknaaɓe ummoriiɓe to leyɗeele dentuɗe Amerik,[1] e caɗeele ɗe ɓe njogori dañde e nder diiwaan Afrik hannde oo.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: The Spider King's Daughterhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Spider_King%27s_DaughterƁiɗɗo debbo laamɗo mboɗeejo ko deftere nde winndiyanke Naajeeriya biyeteeɗo Chibundu Onuzo winndi e hitaande 2012.[1] Nde fuɗɗii yaltude ko ñalnde 1 marse 2012, ko Faber e Faber.Ciimtol plothttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Spider_King%27s_Daughter#Ciimtol_plotWikipedia: Nasrin Sotoudehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nasrin_SotoudehNasrin Sotoudeh (Perse: نسرین ستوده) ko daraniiɗo jojjanɗe aadee to leydi Iraan. O wonii wakiiliijo luulndiiɓe e politikaaji Iraannaaɓe nanngaaɓe caggal wooteeji ɗi ɓe mbaɗi e lewru Juko 2009, e kasooɓe ñaawaaɓe warngooji ngam bonanndeeji ɗi ɓe mbaɗi nde ɓe ngonaa sukaaɓe.Wikipedia: Bella Bell-Gamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bella_Bell-GamBella Bell-Gam (jibinaa ko ñalnde 24 lewru bowte hitaande 1956, to diiwaan Rivers) ko ƴamoowo joy mo Naajeeriya.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bella_Bell-Gam#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bella_Bell-Gam#TuugnorgalWikipedia: John Baziahttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_BaziaJohn Nsaneh Bazia ko siyaasayanke ummoriiɗo Botem, diiwaan Rivers mo lomtii Tai e nder suudu sarɗiiji diiwaan Rivers gila 1999 haa 2007 kadi ko o komisariyaajo golle keewɗe [1][2] O jeyaa ko e lannda demokaraasi yimɓe diiwaan Rivers .Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Bazia#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Bazia#TuugnorgalWikipedia: A Spell of Good Thingshttps://ff.wikipedia.org/wiki/A_Spell_of_Good_Thingsko deftere binndol nde winndiyaŋke Naajeeriya biyeteeɗo Ayọ̀bámi Adébáyọ̀ winndi nde Canongate Books yaltini e lewru feebariyee 2023.[1] Nde suɓaama ngam heɓde njeenaari Booker 2023[2][3], nde suɓaama ngam heɓde njeenaari Dylan Thomas e njeenaari Encore.Wikipedia: Linda Sarsourhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linda_SarsourLinda Sarsour (jibinaa ko e hitaande 1980)[1] ko daraniiɗo politik Ameriknaajo. O woniino hooreejo marse rewɓe 2017, ñalawma mo debbo alaa 2017, e marse rewɓe 2019.Wikipedia: Anene Julianpaulhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anene_JulianpaulAnene JulianPaul, known professionally as EnergyBank, is a Nigerian singer-songwriter and producer.[1]Wikipedia: Songs of Enchantmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Songs_of_EnchantmentJimi njiimaandi ko deftere nde winndiyanke Naajeeriya biyeteeɗo Ben Okri winndi, deftere ɗiɗaɓere e nder deftere tatiire nde fuɗɗii ko e laawol heege (1991) haa jokki e jawdi ndi alaa keerol (1998). Ko Doubleday yaltini nde to Londres e hitaande 1993.Wikipedia: Dauda Akanmu Epo- Akarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dauda_Akanmu_Epo-_AkaraDauda Akanmu Epo-Akara (23 lewru juko 1943 – lewru ut 2005), jimoowo Yuruba ummoriiɗo wuro taariindi Ibadan, ko kañum woni doole mawɗe caggal jimɗi Yoruba ɓurɗi lollude ɗi mbiyaten were music.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dauda_Akanmu_Epo-_Akara#TuugnorgalWikipedia: The Son of the Househttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Son_of_the_HouseƁiɗɗo suudu ko deftere nde winndiyanke Naajeeriya biyeteeɗo Cheluchi Onyemelukwe winndi. Deftere makko adannde, nde adii yaltineede ko Parrésia Publishers (to leydi Najeriya) e Penguin Random House Afrik worgo e hitaande 2019.Ngeesahttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Son_of_the_House#NgeesaWikipedia: Binta Labaranhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Binta_LabaranBinta Labaran (anndiraaɗo Fati Niger) ko jimoowo e fijoowo Naajeeriya, mo heɓi tiitoonde "Gimbiyar Mawakan Hausa" (firo "Laamɗo debbo Hausa"). O jibinaa ko o soodaa ko to Maradi, leydi Niger ɗo o janngi jaŋde makko Qur’aana hade makko yahde leydi Najeriya ngam jokkude golle makko e yimde.Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Binta_Labaran#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Binta_Labaran#DiskogaraafiJimihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Binta_Labaran#JimiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Binta_Labaran#TuugnorgalWikipedia: Shamima Shaikhhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shamima_ShaikhShamima Shaikh (14 lewru Seeɗto 1960 – 8 lewru Yarkomaa 1998) ko daraniiɗo hakkeeji rewɓe juulɓe ɓurɗo anndeede e nder Afrik worgo, ko o debbo lislaam teskinɗo e jaayndiyanke.Wikipedia: Someday, Maybehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Someday,_MaybeWonnde, Maybe ko deftere 2022 nde winndiyanke Naajeeriya biyeteeɗo Onyi Nwabineli winndi. Nde yaltinaa ko ñalnde 1 noowammbar 2022 to leydi Angalteer, ko Magpie Books, ko ɗum woni ko winndaa e binndanɗe Oneworld, e Graydon House to leyɗeele dentuɗe Amerik.Jaɓɓugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Someday,_Maybe#JaɓɓugoWikipedia: Ifiok Effangahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ifiok_EffangaIfiok Effanga, mo anndiraa Fiokee, ko gitaaryanke Naajeeriya. O anndaa ko e solooji makko gitaaruuji tati ɗi o waɗi e diidi gitaaruuji keewɗi.Sifaa fijohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ifiok_Effanga#Sifaa_fijoƁawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ifiok_Effanga#ƁawoKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ifiok_Effanga#KugalWikipedia: Ministry of Energy and Mineral Resourceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ministry_of_Energy_and_Mineral_ResourcesMinisteer Energy e Mineraal woni ministeer laamu leydi Lagos, halfinaande taskaramji, taskaramji e huuwtinirgo kuuɗe lesdi dow Energy e Mineraal.[1][2]Taariindihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ministry_of_Energy_and_Mineral_Resources#TaariindiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ministry_of_Energy_and_Mineral_Resources#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ministry_of_Energy_and_Mineral_Resources#TuugnorgalWikipedia: Discographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Discography== Diskogaraafi ==Diskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Discography#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Discography#TuugnorgalWikipedia: Methodist Girls' High Schoolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Methodist_Girls%27_High_SchoolDuɗal sukaaɓe rewɓe Methodist ko duɗal hakkundeewal sukaaɓe rewɓe tawaangal to wuro Yaba, Lagos, leydi Najeriya. Nde sosaa ko e hitaande 1879, nde jokkondiri e Egliis Methodist.Almuɓɓe ɓooyɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Methodist_Girls%27_High_School#Almuɓɓe_ɓooyɓeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Methodist_Girls%27_High_School#TuugnorgalWikipedia: Season of Anomyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Season_of_AnomySeason of Anomy woni deftere ɗiɗaɓere nde Wole Soyinka, winndiyanke Naajeeriya keɓɗo njeenaari Nobel. Nde yalti ko e hitaande 1973, nde jeyaa ko e defte tati tan bayyinaaɗe e sahaa binndol Soyinka, baɗngol faayiida no feewi.Ngeesahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Season_of_Anomy#NgeesaWikipedia: Lekki Lagoonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lekki_LagoonLekki Lagoon ko lagoon woni nder jihaaji Lagos e Ogun nder lesdi Naajeeriya. Lagoon oo woni ko to fuɗnaange Lagoon Lagos, ina jokkondiri e maggo e laawol.Ƴellitaare leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lekki_Lagoon#Ƴellitaare_leydiWikipedia: John Azuta-Mbatahttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Azuta-MbataJohn Azuta-Mbata suɓaama Senator ngam diiwal Rivers East nder lesdi Rivers, lesdi Naajeeriya haa fuɗɗam lesdi Naajeeriya, o ɗon ƴama dow laynde lesdi Naajeeriya (PDP). O heɓi laamu ko ñalnde 29 mee 1999.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Azuta-Mbata#TuugnorgalWikipedia: Baba Fryo Born Friday Igwehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baba_Fryo_Born_Friday_IgwehBaba Fryo jibinaa ko ñalnde aset Igweh ko jimoowo mawɗo leydi Najeriya, jeyaaɗo to Ajegunle. O anndaa ko e yaltinde jimɗi mbeddaaji.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baba_Fryo_Born_Friday_Igweh#Nguurndam_neɗɗoƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baba_Fryo_Born_Friday_Igweh#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baba_Fryo_Born_Friday_Igweh#TuugnorgalWikipedia: Tamunosiki Atorudibohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamunosiki_AtorudiboTamunosiki Atorudibo (jibinaa ko ñalnde 21 marse 1985) ko dognoowo leydi Najeriya, keɓtinaaɗo e dogdu 100 meeter.Jokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamunosiki_Atorudibo#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Pere Ariweriyaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pere_AriweriyaiPere Ariweriyai (jibinaa ko ñalnde 19 lewru Oktoobar 1983 to diiwaan Rivers) ko neɗɗo Naajeeriyaajo, fiyoowo fuku koyɗe to Afrik worgo.[1][2]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pere_Ariweriyai#TuugnorgalWikipedia: Mike Anwurihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mike_AnwuriMichael Eleonu Anwuri (jibinaa ko ñalnde 24 oktoobar 1954) ko komisariyaajo laamu e nder Diiso Dowlaaji Dentuɗi.[1] O toɗɗaama e oon ɗoon golle e hitaande 2015 e juuɗe gouverneur Ezenwo Nyesom Wike.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mike_Anwuri#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mike_Anwuri#TuugnorgalWikipedia: Lekki International Airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lekki_International_AirportAeroport hakkunde leyɗeele Lekki ko aeroport mo Lekki, leydi Najeriya, ina foti yahde miliyoŋaaji 5 neɗɗo hitaande kala.[1]Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lekki_International_Airport#ƁawoƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lekki_International_Airport#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lekki_International_Airport#TuugnorgalWikipedia: Benibo Anabrabahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benibo_AnabrabaBenibo frederick anabraba ko siyaasayanke mo lesdi rivers lesdi Naajeeriya. Ko kanko woni tergal suudu sarɗiiji leydi Rivers ngam Akuku-Toru II e hannde Ardiiɗo Minority suudu sarɗiiji leydi Rivers.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benibo_Anabraba#TuugnorgalWikipedia: Lekki British Schoolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lekki_British_SchoolDuɗal Lekki Biritaan (LBS) ko duɗal hakkunde leyɗeele Biritaan to Lekki, e nder diiwaan Lagos.[1] Ina gollina duɗe leslese, duɗe leslese, e duɗe hakkundeeje e nder nokku mum 25 ektaar (10 ha).Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lekki_British_School#TuugnorgalWikipedia: Martins Amaewhulehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Martins_AmaewhuleMartins Chike Amaewhule woni siyaasaajo lesdi Naajeeriya, nden o woni hooreejo suudu joonde diidaaɗi lesdi Rivers, nden o ardiiɗo suudu joonde diidaaɗi lesdi.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Martins_Amaewhule#TuugnorgalWikipedia: Okey Amadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Okey_AmadiOkey Amadi ko siyaasaajo jahruɗo yeeso e nder diiwaan Rivers, leydi Najeriya. O woniino tergal suudu sarɗiiji leydi Rivers gila 1999 haa 2007, o lomtii diiwaan Etche I ngam lannda demokaraasi ɓesngu.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Okey_Amadi#TuugnorgalWikipedia: A Small Silencehttps://ff.wikipedia.org/wiki/A_Small_SilenceDeƴƴere tokosere ko deftere 2019 nde yimoowo e winndoowo Naajeeriya biyeteeɗo Jumoke Verissimo winndi.[1][2][3]Ngeesahttps://ff.wikipedia.org/wiki/A_Small_Silence#NgeesaWikipedia: Onyesoh Alwellhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onyesoh_AlwellAllwell Heacho Onyesoh (jibinaa ko ñalnde 26 lewru Duujal hitaande 1960) ko siyaasyanke Naajeeriya jeyaaɗo to diiwaan Rivers, leydi Naajeeriya. O wonii senator leydi Naajeeriya, o woni hooreejo leydi Rivers East.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onyesoh_Alwell#TuugnorgalWikipedia: Alice Okolo Bridgehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Okolo_BridgePonto Alice Okolo (anndiraaɗo kadi pont Abonnema-Obonoma) ko pont culvert e nder nokku laamu nokku Akuku-Toru jokkondirɗo wuro Obonoma e wuro Abonnema. Pewnugol ngol fuɗɗii ko e hitaande 2003 kono ngol woppitaa ko e laamu Chibuike Amaechi.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alice_Okolo_Bridge#TuugnorgalWikipedia: Ikechukwu Eric Ahliauzuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikechukwu_Eric_AhliauzuIkechukwu Eric Ahiauzu ɓurɗo anndireede e Ric Hassani (jibinaa ko ñalnde 6 lewru Yarkomaa 1989, to Port Harcourt[1]) ko jimoowo, binndoowo jimɗi e jimoowo Najeriya. [2]Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikechukwu_Eric_Ahliauzu#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikechukwu_Eric_Ahliauzu#KugalNjeenaaje e noddaalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikechukwu_Eric_Ahliauzu#Njeenaaje_e_noddaaliDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikechukwu_Eric_Ahliauzu#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikechukwu_Eric_Ahliauzu#TuugnorgalWikipedia: Desmond Akaworhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Desmond_AkaworDesmond Akawor ko dipolomaat e dawriyanke, wonnooɗo jooɗaniiɗo leydi Najeriya to leydi Koree worgo gila 24 abriil 2008 haa 6 lewru bowte 2015.[1] O toɗɗaa ko gardiiɗo njuɓɓudi ƴellitaare wuro Port Harcourt mawngo, ko ɗum woni golle ɗe o joginoo gila 12 lewru juko hitaande 2015.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Desmond_Akawor#TuugnorgalWikipedia: Echendu Adielehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Echendu_AdieleEchendu Adiele (17 noowammbar 1978 - 18 lewru juko 2011) ko balloowo fuku koyɗe Naajeeriya, o fijiraa ko difaade hakkundeejo.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Echendu_Adiele#KugalWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Echendu_Adiele#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Echendu_Adiele#TuugnorgalWikipedia: 2019 Rivers State gubernatorial electionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/2019_Rivers_State_gubernatorial_electionSuɓol guwerneer lesdi Rivers waɗi nyande 9 mars 2019,[1] wakkatiire bee suɓol feere-feere feere-feere haa lesdi Naajeeriya. Ko ñalnde 13 lewru nduu, woote ɗee mbaɗaama to Abua-Odual, Ahoada Hirnaange, Gokana e Opobo-Nkoro.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/2019_Rivers_State_gubernatorial_election#ƁawoFiilngohttps://ff.wikipedia.org/wiki/2019_Rivers_State_gubernatorial_election#FiilngoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/2019_Rivers_State_gubernatorial_election#TuugnorgalWikipedia: Solomon Gbadegesin Ilorihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Solomon_Gbadegesin_IloriSolomon Gbadegesin Ilori (jibinaa ko hedde hitaande 1934) ko jimoowo e jimoowo Najeriya, o ummiima wuro New York e hitaande 1958, o gollodiima e naalankooɓe jazz ko wayi no Art Blakey e Harry Belafonte hade makko winndude albom makko gadano ngam Blue Record16.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Solomon_Gbadegesin_Ilori#NguurndamDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Solomon_Gbadegesin_Ilori#DiskogaraafiWikipedia: Grand Children=Mayomiku Oduguwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grand_Children%3DMayomiku_OduguwaGrand_children=Mayomikun oduguwa e Irorunlolaoluwa Oduguwa Serifatu Oladunni Oduguwa, mo yimɓe fof nganndi e innde mum laamɗo debbo biyeteeɗo Queen Oladunni Decency walla Laamɗo debbo Mummy Juju, ko jimoowo e gitaaryanke Naajeeriya, keɓtinaaɗo e jimɗi Jùjú. Ko kanko woni debbo gitaaryanke gadano e nder leydi Najeriya, ko kanko woni sosɗo e ardiiɗo fedde jimɗi Jùjú wiyeteende Her Majesty Queen Oladunni Decency e Her Unity Orchestra.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grand_Children%3DMayomiku_Oduguwa#TuugnorgalWikipedia: Marvellous Efe Odietehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marvellous_Efe_OdieteMarvelous Efe Odiete (jibinaa ko ñalnde 6 lewru Seeɗto hitaande 1978) ko jimoowo e binndoowo jimɗi.[1][2]Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marvellous_Efe_Odiete#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marvellous_Efe_Odiete#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marvellous_Efe_Odiete#Nguurndam_neɗɗoWikipedia: Abbass Akande Obserehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abbass_Akande_ObsereAbass Akande Obesere (jibinaaɗo ñalnde 20 lewru Yarkomaa hitaande 1965) anndiraaɗo kadi innde mum dingiral Omo Rapala, ko naalanke Naajeeriya, Jimoowo e peewnoowo diskooji mo jeyaa ko e wuro Ibadan, wuro ɓurngo mawnude e nder Hirnaange Naajeeriya. Musiɗɗo Fuji lolluɗo, Obesere dooli laawol mum e nder limelight rewrude e style music mum mo meeɗaa yiyeede e kuutoragol slangs ngol werlata yiɗɓe makko e nder ƴattooje.Diskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abbass_Akande_Obsere#DiskogaraafiWikipedia: Godwin Oparahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godwin_OparaGodwin Opara, anndiraaɗo Kabaka ko jimoowo Igbo Naajeeriya, gitaaryanke, kadi gooto e terɗe asliije e sosɓe fedde winndereyankoore Oriental Brothers.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godwin_Opara#TuugnorgalWikipedia: Okafar uchenna Victorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Okafar_uchenna_VictorOkafor Uchenna Victor, mo yimɓe heewɓe nganndi Mr Real, ko jimoowo Naajeeriya, jimoowo, jeyaaɗo to diiwaan Lagos.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Okafar_uchenna_Victor#Nguurndam_adanɗamDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Okafar_uchenna_Victor#DiskogaraafiCeertuɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Okafar_uchenna_Victor#CeertuɓeƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Okafar_uchenna_Victor#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Okafar_uchenna_Victor#TuugnorgalWikipedia: Treaty of Lagoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Treaty_of_LagosFedde faggudu leyɗeele hirnaange Afrik (CEDEAO) sosaa ko e nanondiral Lagos ñalnde 28 mee 1975, to Lagos, e nder diiwaan Lagos, to leydi Nijeer. CEDEAO sosaa ko ngam ɓamtude gollondiral e naatgol ngam sosde dental faggudu e kaalis ngam ɓamtude faggudu e ɓamtaare e nder Afrik hirnaange.Lanndaaji dowlaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Treaty_of_Lagos#Lanndaaji_dowlaajiTogohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Treaty_of_Lagos#TogoWikipedia: Martins Okey Justice Ehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Martins_Okey_Justice_EMartins Okey Justice E. (jibinaa ko ñalnde 29 suwee 1979), ganndiraaɗo e innde dingiral mum J.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Martins_Okey_Justice_E#Nguurndam_adanɗamDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Martins_Okey_Justice_E#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Martins_Okey_Justice_E#TuugnorgalWikipedia: Cathedral Church of Christ, Lagoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cathedral_Church_of_Christ,_LagosEkklessiya Almasiihu Marina, Lagos woni suudu Angalteer haa duunde Lagos, Lagos, lesdi Naajeeriya.[2][3]Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cathedral_Church_of_Christ,_Lagos#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cathedral_Church_of_Christ,_Lagos#TuugnorgalWikipedia: Olukayode Odesanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olukayode_OdesanyaOlukayode Odesanya, ɓurɗo anndeede e innde Kida Kudz,[1][2] ko jimoowo Afropop Naajeeriya jooɗiiɗo to leydi Angalteer. O heɓi njeenaari caggal nde o heɓi njeenaari ɗiɗmiri e hitaande 2010.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olukayode_Odesanya#Nguurndam_adanɗamGolle jimɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olukayode_Odesanya#Golle_jimɗiDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olukayode_Odesanya#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olukayode_Odesanya#TuugnorgalWikipedia: Lagos–Badagry Expresswayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos%E2%80%93Badagry_ExpresswayLaawol mawngol Lagos–Badagry woni innde nokkuure nde taƴre Naajeeriya woni laawol mawngol gonngol hakkunde Afrik-Hirnaange.[1] Laawol mawngol ngol ina jokkondiri Lagos, leydi Najeriya e Dakar, leydi Senegaal.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos%E2%80%93Badagry_Expressway#TuugnorgalWikipedia: Lagos Yacht Clubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_Yacht_ClubLagos Yacht Club (LYC) ko gooto e feddeeji dingiral ɓurɗi ɓooyde e nder leydi Najeriya. Kippu yah-ngartaa oo sosaa ko e hitaande 1932.Kewuuji keewɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_Yacht_Club#Kewuuji_keewɗiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_Yacht_Club#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_Yacht_Club#TuugnorgalWikipedia: Lagos State Traffic Management Authorityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Traffic_Management_AuthorityHukuuma hukuumaaji pamari lesdi Lagos woni hukuumaaji lesdi Lagos je les ministaajo hukuumaaji pamari.[1][2] Waɗde, njuɓɓudi ndii sosaa ko ñalnde 15 lewru juko hitaande 2000[3] ngam waylude ngonka leydi ndi ngam waawde yah-ngartaa e nder leydi ndii, kadi ustude aksidaaji laabi.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Traffic_Management_Authority#TariyaKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Traffic_Management_Authority#KugalHakilohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Traffic_Management_Authority#HakiloTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Traffic_Management_Authority#TuugnorgalWikipedia: Auwal Yaduduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Auwal_YaduduAuwal Yadudu (jibinaa ko e hitaande 1953) ko ganndo ganndal leydi Najeriya.[1] Ko o jannginoowo sariya, kadi ko kanko woni cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde fedde nde, Birnin Kebbi, to diiwaan Kebbi, to leydi Niiseer.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Auwal_Yadudu#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Auwal_Yadudu#KugalCaalajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Auwal_Yadudu#CaalajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Auwal_Yadudu#TuugnorgalWikipedia: Lagos State Police Commandhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Police_CommandKoolaaɗo kuuɓal polis'en Lagos woni caka polis'en lesdi Naajeeriya. Ko kañum halfinaa ɗowgol sariya e haɗde bonanndeeji e nder diiwaan hee.Ardordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Police_Command#ArdordeƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Police_Command#Ƴeew_kadiJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Police_Command#Jokkondire_yaajɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Police_Command#TuugnorgalWikipedia: Lagos State Ministry of Works and Infrastructurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_Works_and_InfrastructureMinisteer golle e njuɓɓudi laamu Lagos sosaa ko e hitaande 1967, ko juuti caggal nde laamu nguu sosaa.[5]Biro gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_Works_and_Infrastructure#Biro_gollePARASTAAJIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_Works_and_Infrastructure#PARASTAAJIƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_Works_and_Infrastructure#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_Works_and_Infrastructure#TuugnorgalWikipedia: Lagos State Ministry of Women Affairs and Poverty Alleviationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_Women_Affairs_and_Poverty_AlleviationE hitaande 1999, ministeer geɗe rewɓe e baasal sosaa.[1]Sembehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_Women_Affairs_and_Poverty_Alleviation#SembeKomiseer jooni oohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_Women_Affairs_and_Poverty_Alleviation#Komiseer_jooni_ooƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_Women_Affairs_and_Poverty_Alleviation#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_Women_Affairs_and_Poverty_Alleviation#TuugnorgalWikipedia: Lagos State Ministry of Tourism and Inter-governmental Relationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_Tourism_and_Inter-governmental_RelationsMinisteer leydi Lagos ko feewti e turism e jokkondiral hakkunde laamuuji ko ministeer laamu leydi ndii, ko kañum halfinaa peewnugol, ƴellitde e huutoraade politikaaji leydi ndii e jokkondiral hakkunde laamuuji.[1][2]Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_Tourism_and_Inter-governmental_Relations#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_State_Ministry_of_Tourism_and_Inter-governmental_Relations#TuugnorgalWikipedia: Abule Egbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abule_EgbaAbule Egba ko nokkuure nder Lagos, lesdi Naajeeriya.[1] Abule egba don les alimosho lga lagos.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abule_Egba#TuugnorgalWikipedia: Ajangbadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/AjangbadiAjangbadi ko renndo gonngo e nder wuro Ojo, nokku laamu nokkuyankeewo e nder diiwaan Lagos. Kod mayre ko 102104.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajangbadi#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajangbadi#TuugnorgalWikipedia: Akesan, Lagos Statehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akesan,_Lagos_StateAkesan ko wuro tokooso wonngo e nder diiwaan laamu Alimosho e nder diiwaan Lagos.[1][2]Yimɓe teskaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akesan,_Lagos_State#Yimɓe_teskaaɓeJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akesan,_Lagos_State#JaangirdeWikipedia: Ajeromi-Ifelodunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajeromi-IfelodunAjeromi-Ifelodun ko nokku laamu nokkuure nder diiwaan Badagry, nder jiha Lagos. Ina waɗi fotde 80 000 hoɗɓe e kala kiloomeeteer kaaree, ina jeyaa e ko ɓuri heewde e winndere ndee.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajeromi-Ifelodun#TariyaKiliima/Joogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajeromi-Ifelodun#Kiliima/JoogaraafiSiggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajeromi-Ifelodun#SiggaNokkuurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajeromi-Ifelodun#NokkuureTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajeromi-Ifelodun#TuugnorgalWikipedia: Badagry Coconut Beachhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Badagry_Coconut_BeachKoɗorɗe Badagry woni ko e wuro Badagry to hirnaange leydi Lagos, leydi Najeriya. Nde woni ko e keerol leydi Benin.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Badagry_Coconut_Beach#TuugnorgalWikipedia: Mansour Sora Wadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mansour_Sora_WadeMansour Sora Wade (jibinaa ko e hitaande 1952, to Dakaar) ko gardo filmo senegaalnaajo iwdi leñol lebou. O janngii to duɗal jaaɓi haaɗtirde Paris 8, o yahi haa o ardii defterdu (archives audiovisuelles) wonande ministeer pinal Senegaal, golle ɗe o gollinoo tuggi 1977 haa 1985.Filmogaraafi feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mansour_Sora_Wade#Filmogaraafi_feccereTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mansour_Sora_Wade#TuugnorgalWikipedia: Babattehttps://ff.wikipedia.org/wiki/BabatteBabatte ko wuro wonngo e departema Bignona e nder diiwaan Ziguinchor e nder leydi Senegaal. Ina waɗi 348 neɗɗo e binndital 2002.Wikipedia: Yande Codouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yande_CodouYandé Codou, la griotte de Senghor ko filmo binndaaɗo e hitaande 2008, mo Angèle Diabang Brener winndi, ardii, mo Yandé Codou Sène holli — duuɓi ɗiɗi ko adii maayde makko. Documentaire oo ko hollirde nguurndam e golle Yandé Codou Sène, griot laawɗuɗo to hooreejo leydi Léopold Sédar Senghor, gooto e naalankooɓe ɓurɓe waawde Senegaal e Senegaal e nder duuɓi capanɗe hay so tawii o winndaani albom makko gadano haa o dañi duuɓi capanɗe jeegom e joyi.Sinopsishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yande_Codou#SinopsisNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yande_Codou#NjeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yande_Codou#TuugnorgalWikipedia: Balankine Sudhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balankine_SudBalankine Sud ko wuro e nder komin ladde Ouonck, e nder diiwaan bignona e nder diiwaan Ziguinchor e nder leydi Senegaal. E hitaande 2002 ina waɗi 252 neɗɗo.Wikipedia: Diakhao Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diakhao_ArrondissementDiiwaan (Serer proper : Jaxaaw[1]) ko diiwaan Departemaa Fatick e nder Diiwaan Fatick e nder leydi Senegaal. Laamorde mayre wiyetee ko Diakhao.Wikipedia: Xeesalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/XeesalXeesal ko karallaagal ɓuuɓnude ɓalndu, ngal rewɓe Senegaalnaaɓe mbaɗata. Ko feere ngam waɗde ɓalndu maɓɓe ɓuuɓndu e waɗde heen nebam.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Xeesal#TuugnorgalWikipedia: Coubalanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/CoubalanCoubalan ko wuro tokooso e nder diiwaan ladde innde mum, tawaa ko e nder diiwaan Tenghory, e nder departemaa Bignona, e nder diiwaan Ziguinchor, to leydi Senegaal.Wikipedia: Xalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/XalaXala ko deftere nde Ousmane Sembène winndi e hitaande 1973, nde caggal ɗuum firtaa, yaltinaa e ɗemngal Engele e hitaande 1976 e nder deftere winndooɓe Afriknaaɓe Heinemann, baawnde huutoraade. Ko haala El Hadji Abdou Kader Beye, jom jawdi mo ŋakkere semmbe yani e jamma dewgal mum e debbo mum tataɓo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Xala#TuugnorgalWikipedia: The West Nigerian Banker's Associationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_West_Nigerian_Banker%27s_AssociationFedde bankeeji Afrik hirnaange (WABA; e ɗemngal Farayse: Fedde bankeeji Afrik ɓurɗi mawnude (ABAO)) ko fedde gollorde bankeeji e sarwisaaji kaalis e nder Afrik hirnaange.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_West_Nigerian_Banker%27s_Association#TariyaTergal e yuɓɓohttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_West_Nigerian_Banker%27s_Association#Tergal_e_yuɓɓoƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_West_Nigerian_Banker%27s_Association#Ƴeew_kadiWikipedia: Abibatou Traoréhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abibatou_Traor%C3%A9Abibatou Traoré (jibinaa ko e hitaande 1973) ko binndoowo senegaalnaajo[1], jeyaaɗo e fedde "Hakkillaaji mawɗi" nde Koolaaɗo kuuɓal Kofi Annan sosi. Ndeeɗoo fedde sosaa ko ngam waɗde miijooji ngam moƴƴinde golle Fedde Ngenndiije Dentuɗe e nder njuɓɓudi laamu.Gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abibatou_Traor%C3%A9#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abibatou_Traor%C3%A9#TuugnorgalWikipedia: Cape Roxohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cape_RoxoKap Roxo (Portugeec : Cabo Roxo , Farayse : Cap Roxo ) ko laamu hirnaange Afrik, keerol ɓurngol hirnaange hakkunde Gine-Bisaawo e Senegaal. Bannge les oo ko diiwaan São Domingos mo Diiwaan Cacheu e nder leydi Gine Bisaawo ; dow mayre ko Departema Oussouye mo Diiwaan Ziguinchor to Ndenndaandi Senegaal.Wikipedia: Bamboukhttps://ff.wikipedia.org/wiki/BamboukBambouk (waktuuji goɗɗi Bambuk walla Bambuhu) ko innde gaadanteere leydi wonndi e fuɗnaange Senegaal e hirnaange Mali, ina hawra e tule Bambouk to bannge fuɗnaange mum, e falnde maayo Faleme e leydi tufnde to fuɗnaange falnde maayo. Ko diiwaan sifotooɗo no feewi e nder Sudaan Farayse, kono e hitaande 1895, keerol hakkunde Sudaan Farayse e Senegaal iwtaa e maayo Faleme, waɗti feccere hirnaange diiwaan oo e nder leydi Senegaal.Wikipedia: The Wallu Senegal Grand Coalitionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Wallu_Senegal_Grand_CoalitionKawtal mawngal Wallu Senegaal (lit. ‘Save Senegal’, WS) ko kawtal politik luulndo Senegaal ngal Abdoulaye Wade, gonnooɗo hooreejo leydi Senegaal, mo duuɓi 98, e lannda mum Demokaraasi Senegaal ardii.Bindihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Wallu_Senegal_Grand_Coalition#BindiDaartol wooteejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Wallu_Senegal_Grand_Coalition#Daartol_wooteejiKeso 3rdLuulndohttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Wallu_Senegal_Grand_Coalition#Keso_3rdLuulndoWikipedia: Couramehttps://ff.wikipedia.org/wiki/CourameCourame ko wuro wonngo e nder komin ladde Kataba I, e nder departema Bignona e nder diiwaan Ziguinchor to worgo-fuɗnaange leydi Senegaal. E hitaande 2002 ina waɗi 698 neɗɗo.Wikipedia: Titi (singer)https://ff.wikipedia.org/wiki/Titi_(singer)Titi ganndiraaɗo innde mum tigi-rigi Ndeye Fatou Tine, ko jimoowo mo leydi Senegaal.[1] Innde makko Titi ummorii ko e innde nde kaaw makko rokki mo nde o woni cukalel ndee.Wikipedia: Barafhttps://ff.wikipedia.org/wiki/BarafBaraf ko gure e nder Departemaa Ziguinchor to Diiwaan Ziguinchor to diiwaan Basse Casamance to fuɗnaange-rewo leydi Senegaal.Wikipedia: Coubanackhttps://ff.wikipedia.org/wiki/CoubanackCoubanack ko wuro e nder komin teeru Kataba I, e nder departema Bignona e nder diiwaan Ziguinchor to worgo-fuɗnaange leydi Senegaal. E hitaande 2002 ina waɗi 711 neɗɗo.Wikipedia: Couloboryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/CouloboryKulobori ko wuro wonngo e nder komin ladde Kataba I, e nder diiwaan bignona e nder diiwaan Ziguinchor to worgo-fuɗnaange leydi Senegaal. E hitaande 2002 nde wonnoo ko 285 neɗɗo.Wikipedia: Issa Laye Thiawhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Issa_Laye_ThiawIssa Laye Thiaw (1943 – 10 suwee 2017[1]) ko daartiyaŋke Senegaalnaajo, ganndo diine, binndoowo ko fayti e diine sereer, aada e daartol serer.[1] Jibinaa ko e galle Serer, kanko e hoore makko ko ɓiy Lislaam Serer (Saltigue), Thiaw ko keɓtinaaɗo e diine Serer.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Issa_Laye_Thiaw#TuugnorgalWikipedia: Bambey Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bambey_DepartmentDepartemaa Bambey ina jeyaa e departemaaji 45 e nder leydi Senegaal, ina jeyaa e tati kuuɓtidinɗi Diiwaan Diourbel.Wikipedia: Colobanehttps://ff.wikipedia.org/wiki/ColobaneArrondissement Colobane ko arrondisement de département Gossas e nder Diiwaan Fatick to leydi Senegaal.Wikipedia: Casamance Riverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Casamance_RiverMaayo Kasamaas (e Farayse: Fleuve Casamance) ina rewa hirnaange ko ɓuri heewde e geec Atlantik e laawol ngol njuuteendi mum tolnii e 320 km. Kono tan, ko 130 km tan waawi yahde.Wikipedia: Bassirehttps://ff.wikipedia.org/wiki/BassireBassire ko wuro wonngo e nder diiwaan Ziguinchor e nder diiwaan Basse Kasamance to fuɗnaange-rewo leydi Senegaal. E binnditagol 2002 ngol waɗii 891 neɗɗo.Wikipedia: Khady Syllahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khady_SyllaKhady Sylla (Dakaar, 27 mars 1963 – Dakaar, 8 oktoobar 2013) ko Senegaalnaajo binndoowo defte ɗiɗi, golle juutɗe, kadi baɗoowo filmuuji.[1]Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khady_Sylla#NgendamGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khady_Sylla#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khady_Sylla#TuugnorgalWikipedia: Cas-Cas Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cas-Cas_ArrondissementArrondissement Cas-Cas ko arrondisement mo Departemaa Podor e nder diiwaan Saint-Louis e nder leydi Senegaal.Wikipedia: Cap-Verthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cap-VertCap-Vert ko nokku ɓuuɓɗo to Senegaal, njaajeendi mum ko 100 kiloomeeteer kaaree (39 km2). Ladde ndee ina fawii e duunde Kap Verde ɓadtiinde Dakar, ina golloo haa duuɓi 600 000 jooni.Wikipedia: Bindagohttps://ff.wikipedia.org/wiki/BindagoBindago ko jooɗorde wonnde e Departema Bignona to Diiwaan Ziguinchor e nder leydi Senegaal. Nde wonnoo ko 152 neɗɗo e hitaande 2002.Wikipedia: Bontohttps://ff.wikipedia.org/wiki/BontoBonto ko wuro Senegaal.Wikipedia: Baguiguihttps://ff.wikipedia.org/wiki/BaguiguiBaguigui walla Badjigui ko wuro wonngo e nder Departemaa Oussouye to Diiwaan Ziguinchor to worgo-fuɗnaange leydi Senegaal. E binndital 2002 ngal waɗii 32 hoɗɓe e nder galleeji 5.Wikipedia: Oumou Syhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oumou_SyOumou Sy (jibinaa ko hitaande 1952 to Podor, Senegaal) ko diisneteeɗo Senegaalnaajo keewɗo wiyeede « Laamɗo debbo Senegaal ».[1][2] O feewni wardrobe yimooɓe Senegaalnaaɓe Baaba Maal e Youssou N'Dour,[2] o heɓi njeenaaje keewɗe e nder pijirlooji filmuuji winndereeji ngam feewnude kosam makko.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oumou_Sy#TuugnorgalWikipedia: Cap Skirringhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cap_SkirringCap Skirring, mbinndiraa kadi Cap Skiriring, ko wuro wonngo e daande maayo Atlantik, e nder diiwaan Baas Kasamaas (Ziguinchor) to Senegaal, sara keerol Gine-Bisaawo. Ko nokku keewɗo yimɓe Oropnaaɓe, ina waɗi kadi laana ndiwoowa e nokku golf.Wikipedia: Bassari Countryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bassari_CountryLeydi Bassari (e Farayse: Pays Bassari) e Pinal mum Bassari, Fula e Bedik (Paysages culturels Bassari, Peul et Bédik), taweteendi to fuɗnaange-rewo Senegaal, ko leydi keewndi pine keewndi, ndi ummii ko e jokkondiral golle aadee e nokkuuji tago. Ina hawra e nokkuuji tati : nokku Bassari-Salémata, nokku Bedik-Bandafassi e nokku Fula-Dindéfello, heen gooto fof ina jogii sifaaji mum keertiiɗi.Wikipedia: Kalista Syhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kalista_SyKalista Sy (jibinaa ko hedde 1985) ko senaare Senegaalnaajo ganndiraaɗo winndude e feewnude nate teleeji « Joom suudu dewbo » [Wikidata] (Maîtresse d’un homme marié, 2019–hannde). Sereeji ɗii mbaɗata ko to Dakaar, ɗi njaltinaama e tele Marodi Sénégal e lewru Yarkomaa 2019.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kalista_Sy#TuugnorgalWikipedia: Boko, Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boko,_SenegalBoko ko wuro wonngo e nder diiwaan bignona to diiwaan Ziguinchor to diiwaan Basse Casamance to fuɗnaange-rewo leydi Senegaal.Wikipedia: Fatou Ndiaye Sowhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatou_Ndiaye_SowFatou Ndiaye Sow (1937 – 24/25 oktoobar 2004)[1][2] ko yimiyanke, jannginoowo, binndoowo sukaaɓe Senegaalnaajo. Heewɓe e defte makko ko yowitiiɗe e jojjanɗe sukaaɓe, ɗe o yaltini e ballal UNICEF e laamu Senegaal.Bindihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatou_Ndiaye_Sow#BindiJanngugol jokkungolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatou_Ndiaye_Sow#Janngugol_jokkungolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatou_Ndiaye_Sow#TuugnorgalWikipedia: Camberenehttps://ff.wikipedia.org/wiki/CambereneCambérène (cambérène) ko komin e nder wuro Dakaar e leydi Senegaal. E hitaande 2013 ina waɗi 52 420 neɗɗo.Wikipedia: Boulomehttps://ff.wikipedia.org/wiki/BoulomeBoulome ko wuro wonngo e departemaa Ziguinchor to Diiwaan Ziguinchor e nder diiwaan Basse Casamance to fuɗnaange-rewo leydi Senegaal. Yimɓe e binndital hitaande 2002 ko 692.Wikipedia: Bandialhttps://ff.wikipedia.org/wiki/BandialBandial ko wuro e nder komin Enampore, e nder diiwaan Nyassia, e nder diiwaan Ziguinchor, e nder diiwaan Ziguinchor, e nder leydi Senegaal. E wiyde PEPAM (Program d’eau potable et d’assassinisation du Millénaire), Bandial ina waɗi 229 neɗɗo, ina nguuri e 32 galle.Wikipedia: Cabroussehttps://ff.wikipedia.org/wiki/CabrousseArrondissement Cabrousse ko diiwaan departema Oussouye e nder diiwaan Ziguinchor to Senegaal.Wikipedia: Bani Israëlhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bani_Isra%C3%ABlBani Israël ko wuro e nder komin teeru Kataba I, e nder departema Bignona e nder diiwaan Ziguinchor to worgo-fuɗnaange leydi Senegaal. E hitaande 2002 ina waɗi 74 neɗɗo.Wikipedia: Bouromehttps://ff.wikipedia.org/wiki/BouromeBourome ko wuro wonngo e nder komin ladde Kataba I, e nder departema Bignona e nder diiwaan Ziguinchor to worgo-fuɗnaange leydi Senegaal. E hitaande 2002 ina waɗi 711 neɗɗo.Wikipedia: Bounkilinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/BounkilingBounkiling ko wuro ngonngo komin e nder Diiwaan Sédhiou e nder leydi Senegaal. Ko toon woni laamorgo Departemaa Bounkiling.Wikipedia: Bignonahttps://ff.wikipedia.org/wiki/BignonaBignona ko wuro jogiingo darnde komin tawaango e Diiwaan Ziguinchor e nder leydi Senegaal (Kasamaas). Nde feeñii ko juuti e nder filmo Binta e Miijo Mawngo.Wikipedia: Gama, Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gama,_SenegalGama ko wuro tokooso wonngo hirnaange-caka Senegaal.[1] Ngo woni ko e Diiwaan Kaolack.Wikipedia: Grand Dakarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grand_DakarDakaar mawɗo ( Grand Dakar ) ko komin e nder wuro Dakaar e nder leydi Senegaal.Wikipedia: Gnibyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/GnibyGniby ko diiwaan departemaa Kaffrine e nder diiwaan Kaffrine to leydi Senegaal.[1][2]Wikipedia: Djibalyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/DjibalyDjibaly ko wuro wonngo e nder komin ladde Kataba I, e nder departema Bignona e nder diiwaan Ziguinchor to worgo-fuɗnaange leydi Senegaal. E hitaande 2002 nde wonnoo ko 52 neɗɗo.Wikipedia: Walfadjrihttps://ff.wikipedia.org/wiki/WalfadjriWalFadjri ko jaaynde jeytaare yaltoore ñalnde kala e nder leydi Senegaal. Ko jaaynde Farayse.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Walfadjri#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Walfadjri#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Walfadjri#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Warr Wihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Warr_Wi2020)Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Warr_Wi#TuugnorgalWikipedia: United In Hopehttps://ff.wikipedia.org/wiki/United_In_HopeDental e Yaakaar (Wolof: Benno Bokk Yaakaar, BBY; Farayse: Unis par l’espoir) ko kawtal politik e nder leydi Senegaal, ngal ardii ko mawɗo hooreejo leydi ɓooyɗo oo, hono Macky Sall, ngam lannda Republique. Koolol ngol dañii ko ɓuri heewde e Asaambele ngenndi e wooteeji 2012 e 2017.[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/United_In_Hope#[waylu_iwdi]Daartol wooteejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/United_In_Hope#Daartol_wooteejiWikipedia: L'Unitedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/L%27UnitedL'Unité pour le socialisme ko fedde mawnde lannda sosiyaalist en e nder leydi Senegaal. Jaaynde ndee ina yalta lewru kala gila 1984.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/L%27United#TuugnorgalWikipedia: L'United Africainehttps://ff.wikipedia.org/wiki/L%27United_AfricaineL’Unité africaine wonnoo ko fedde mawnde e nder Dental Ɓamtaare Senegaal.[1] 1958 e 1984. Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/L%27United_Africaine#_TuugnorgalWikipedia: Union Of People's Democracyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Union_Of_People%27s_DemocracyDental ngam Demokaraasi Leñol (e Farayse: Union pour la Démocratie Populaire) ko dillere politik Maoist en nder leydi Senegaal, nde ummii ko e kitaale 1970, nde sosaa ko e jokkude Dillere Sukaaɓe Marxist-Leninist en. Hamédine Racine Guissé woni koolaaɗo kuuɓal fedde nde.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Union_Of_People%27s_Democracy#TuugnorgalWikipedia: Gossashttps://ff.wikipedia.org/wiki/GossasGossas ko komin wuro e wuro e nder Diiwaan Fatick to hirnaange Senegaal, fotde 90 km e laamorgo mum Dakar.Wikipedia: The Union For Democratic Renewalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Union_For_Democratic_RenewalDental ngam Kesɗitingol Demokaraasi (Union pour le renouveau démocratique) ko lannda politik e nder leydi Senegaal. Sosi nde ko Djibo Leyti Kâ, gonnooɗo jaagorgal e gardagol hooreejo leydi Abdou Diouf, gonnooɗo e lannda sosiyaalist laamunooɗo e oon sahaa, e hitaande 1998.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Union_For_Democratic_Renewal#TuugnorgalWikipedia: Dahrahttps://ff.wikipedia.org/wiki/DahraDahra (kañum ne Dahra Djoloff walla Dara) ko wuro ngonngo komin tawaango e nder diiwaan Louga to Senegaal, ko ina tolnoo e 264 km to Dakar, ngo jokkondiri e laawol N3. Ko sara nokku wiɗto karallaagal ISRA e 40 km e hoɗorde laamɗo ɓooyɗo biyeteeɗo Alboury Ndiaye.Wikipedia: Time In Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Time_In_SenegalWaktu e nder leydi Senegaal ina hokkee e waktu gooto, anndiraa ko waktu hakkundeejo (GMT; UTC±00:00).[1][2] Senegaal ina renndini ooɗoo sahaa e leyɗeele keewɗe goɗɗe, ina heen sappo e nay e nder hirnaange Afrik.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Time_In_Senegal#TariyaIANA ko lowre waktuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Time_In_Senegal#IANA_ko_lowre_waktuujiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Time_In_Senegal#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Time_In_Senegal#TuugnorgalWikipedia: Fognyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/FognyFognyWikipedia: Thiesian Democratic Fronthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thiesian_Democratic_FrontFedde Demokaraatik Thies (e Farayse: Front Démocratique Thiesois ) ko lannda dawrugol to Thies, Senegaal. FDT hawritii e Bloc Populaire Sénégal.Iwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thiesian_Democratic_Front#IwdiijiWikipedia: Elolehttps://ff.wikipedia.org/wiki/EloleElole ko wuro e nder renndo ladde Djibidione CR, tawaango e nder diiwaan Sindian e departemaa Bignona, ko diiwaan Ziguinchor e nder diiwaan taariindi Casamance to fuɗnaange leydi ndii. Elole ko wuro ngo alaa ko woni e mum, ina waɗi 160 neɗɗo e nder wuro ngo.Wikipedia: Dodji Airpothttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dodji_AirpotLaana ndiwoowa Dodji (ICAO: GO66 ) ko laaɗe diwooje gollotooɗe wuro Dodji e nder leydi Senegaal.Wikipedia: Fatick Regionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatick_RegionFatick ko diiwaan fuɗnaange-rewo ŋorol worgo Senegaal. Innde mum woɗnde wiyetee ko Jinnak Bolon.Wikipedia: Enamporehttps://ff.wikipedia.org/wiki/EnamporeEnampore ko wuro wonngo e nder diiwaan Kasamaas e nder leydi Senegaal. Nde woni ko hedde 23 kiloomeeteer e wuro mawngo Kasamaas wiyeteengo Ziguinchor.Wikipedia: Apa, Lagoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Apa,_LagosApa ko renndo taariingo e nder diiwaan Badagry e nder diiwaan Lagos. Ko e nder gure ɓurɗe ɓooyde e nder Badagry.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Apa,_Lagos#TuugnorgalWikipedia: Ayobo, Lagoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayobo,_LagosAyobo (anndiraaɗo kadi Igbo Ilogbo-Ayobo) ko wuro laamorgo Alimosho e nder diiwaan Lagos, to bannge worgo-fuɗnaange leydi Najeriya.[1] Duɗal jaaɓi-haaɗtirde Anchor, Lagos woni toon.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayobo,_Lagos#TuugnorgalWikipedia: Eti-Osa Easthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eti-Osa_EastEti-Osa Fuɗnaange ko nokku ƴellitaare diiwaan e nder leydi Najeriya. Nde seerti e nokku laamu Eti-Osa e hitaande 2003.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eti-Osa_East#TuugnorgalWikipedia: Ebute Erohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ebute_EroEbute Ero ko wuro wonngo e nder diiwaan Lagos, to bannge worgo-fuɗnaange leydi Najeriya. Nde woni ko e nokku laamu nokkuure duunde Lagos.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ebute_Ero#TuugnorgalWikipedia: The Roman Catholic Diocese Of Thieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Roman_Catholic_Diocese_Of_ThiesDiocese katolik romaan Tiès (Latin: Thiesin(us), Farayse: Diocèse catholique romain de Thiès) ko diocese wonnde e wuro Thiès e nder diiwaan eklesiya Dakar to leydi Senegaal.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Roman_Catholic_Diocese_Of_Thies#TariyaEkklesiyaaji keertiiɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Roman_Catholic_Diocese_Of_Thies#Ekklesiyaaji_keertiiɗiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Roman_Catholic_Diocese_Of_Thies#TuugnorgalWikipedia: Ifawhttps://ff.wikipedia.org/wiki/IfawIfo ko wuro wonngo to fuɗnaange-rewo leydi Najeriya sara Lagos.Mootahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ifaw#MootaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ifaw#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ifaw#TuugnorgalWikipedia: The Roman Catholic Diocese Of Tambacoundahttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Roman_Catholic_Diocese_Of_TambacoundaDiocese katolik romaan mo Tambacounda (Latin: Tambacundan(us), Farayse: Diocèse catholique romain de Tambacounda) ko diocese wonnde e wuro Tambacounda e nder diiwaan eklesiya Dakar to Senegal.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Roman_Catholic_Diocese_Of_Tambacounda#TariyaEkklesiyaaji keertiiɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Roman_Catholic_Diocese_Of_Tambacounda#Ekklesiyaaji_keertiiɗiArdordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Roman_Catholic_Diocese_Of_Tambacounda#ArdordeWikipedia: Igandohttps://ff.wikipedia.org/wiki/IgandoIgando anndiraaɗo kadi laawol Igando ko renndo ngo woni e nokku laamu Alimosho e nder diiwaan Lagos, to bannge worgo-fuɗnaange leydi Najeriya.[1] Ñalnde 26 lewru juko hitaande 2016, tuumaaɓe wonɓe e leydi Niiseer naati e wuro ngoo, mbari yimɓe heewɓe, mbonni jawdi.Geografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igando#GeografiLumohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igando#LumoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igando#TuugnorgalWikipedia: Tales Of Amadou Koumbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tales_Of_Amadou_KoumbaTaali Aamadu Koumba walla Les Contes d'Amadu Koumba ko deftere taariikaaji ummoriiɗi Senegaal, ɗi Birago Diop winndi e nate griot ɓesngu makko, hono Aamadu Koumba. Nde yalti ko adii fof ko e hitaande 1947.Taali (e tiitooɗe Farayse)https://ff.wikipedia.org/wiki/Tales_Of_Amadou_Koumba#Taali_(e_tiitooɗe_Farayse)Wikipedia: Takku Defaraat Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Takku_Defaraat_SenegalTakku Defaraat Sénégal ko dental dawrugol e nder leydi Senegaal, e gardagol Robert Sagna. E wooteeji 3 suwee 2007, fedde nde heɓi 5,04% e wooteeji yimɓe ɓee, e 3 e nder 150 jooɗorde.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Takku_Defaraat_Senegal#TuugnorgalWikipedia: Ikeja Bus Terminalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikeja_Bus_TerminalTerminal otooji Ikeja woni ko e wuro Ikeja, laamorgo leydi Lagos. Terminal otooji ɗii woni ko e laawol feewde e laana ndiwoowa nokku oo caggal laawol laana njoorndi hannde ngol e nder wuro ngoo, e saraaji opitaal jannginoowo laamu, ikeja general post office, fof e nder leegal Computer Village.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikeja_Bus_Terminal#TuugnorgalWikipedia: Tableau Ferraillehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tableau_FerrailleTableau Ferraille ko filmo Senegaalnaajo mo hitaande 1997 mo Moussa Sene Absa winndi, ardii. Filma oo waɗi ko e wuro daande maayo sara Dakar ina wiyee Tableau Ferraille, walla « Scrap Heap », ina hollita golle politik Daam, jom doole en, mo Ismaël Lô fiyi, baawɗo hisnude wuro mum e jiiɓru gonndundu e ko ɓuri heewde e Afrik.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tableau_Ferraille#TuugnorgalWikipedia: Sud Quotidienhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sud_QuotidienSud Quotidien ko jaaynde mawnde jeytande ñalnde kala e nder leydi Senegaal.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sud_Quotidien#TuugnorgalWikipedia: The Sopi Coalitionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Sopi_CoalitionKawtal Sopi ko fedde dawrugol laamuyankoore Senegaal e laamu Abdulaay Wade. Fedde nde ina waɗi lannda Senegaal (PDS) e lanndaaji tokoosi.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Sopi_Coalition#TuugnorgalWikipedia: Sonatelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/SonatelSonatel (Fedde Ngenndiije Dentuɗe Senegaal) ko fedde toppitiinde jokkondiral Senegaal. Sosiyete oo sosi ko Djibo Leyti Ka, nde wonnoo jaagorgal jokkondiral e hitaande 1985 ngam rokkude leydi Senegaal gollordu mum jokkondiral, wondude e Ndaly Ndiaye.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sonatel#TuugnorgalWikipedia: Le Soleilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Le_SoleilLe Soleil ko jaaynde laamu yaltinnde ñalnde kala, yaltinnde to Dakar, Senegaal, sosaa ko e hitaande 1970. Sosi nde ko jaaynde laamu, ko hooreejo leydi Senegaal, hono Léopold Sedar Senghor, e sahaa nde ndimaagu jaayndeeji ina tiiɗnoo.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Le_Soleil#TariyaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Le_Soleil#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Le_Soleil#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Le_Soleil#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Socialists United For Renaissance Of Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Socialists_United_For_Renaissance_Of_SenegalSosiyaalist en Dentuɗi ngam Ɓamtaare Senegaal ( e Farayse: Les Socialistes Unis pour la Renaissance du Sénégal ) ko lannda dawrugol e nder leydi Senegaal. Hooreejo lannda kaa wiyetee ko Abduulaay Makhtar Diop.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Socialists_United_For_Renaissance_Of_Senegal#TuugnorgalWikipedia: The Socialists Worker's Organizationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Socialists_Worker%27s_OrganizationFedde gollooɓe sosiyaalist en (e farayse: Organisation socialiste des travailleurs) ko fedde Trotskiste en to Senegaal.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Socialists_Worker%27s_Organization#TuugnorgalWikipedia: The Socialist Movement Of The Senegalese Unionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Socialist_Movement_Of_The_Senegalese_UnionDillere Sosiyalisma Dental Senegaal (e Farayse: Mouvement Socialiste d’Union Sénégalaise, MSUS) ko fedde fecciinde e Fedde Farayse Fedde Adunaare Gollotooɓe (SFIO) to Senegaal. MSUS feeñi ko e hitaande 1956, hawri e fedde Senegaal (Bloc Populaire BPS).Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Socialist_Movement_Of_The_Senegalese_Union#TuugnorgalWikipedia: Snhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Snsn ko domen toowɗo kodde leydi enternet (ccTLD) wonande Senegaal. Golle karallaagal TLD ɗee ko AFNIC toppitii ɗum.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sn#TuugnorgalWikipedia: The Sarvent MPRhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Sarvent_MPRMaccuɓe / MPR (e Farayse: Les Serviteurs / MPR) ko dental politik, ngal waɗi ko Maccuɓe e Njalen ngam Jibineede (Farayse: En Marche pour la Renaissance), jogiingal jooɗorde wootere e nder Parlemaa Senegaal.[1].Njeñtudi wootehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Sarvent_MPR#Njeñtudi_wooteTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Sarvent_MPR#TuugnorgalWikipedia: Senegalese Solidarity Partyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegalese_Solidarity_PartyLannda Solidarité Senegaal (e ɗemngal Farayse: Parti de la Solidarité Sénégalaise) ko lannda politik e nder leydi Senegaal. PSS sosaa ko e lewru Yarkoma hitaande 1959.Iwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegalese_Solidarity_Party#IwdiijiWikipedia: Senegalese Republican Movementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegalese_Republican_MovementDillere Republicain Senegaal (e ɗemngal Farayse : Mouvement Republicain Sénégalais ) ko lannda dawrugol Senegaal, sosaa ko ñalnde 3 sulyee 1977. Ardii MRS ko Boabacar Gueye, kanko wonnoo koolaaɗo kuuɓal mum.Wikipedia: Senegalese Red Cross Societyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegalese_Red_Cross_SocietyFedde Croix-Rouge Senegaal (farayse: Croix-Rouge sénégalaise) sosaa ko e yamiroore e hitaande 1962. Joɗnde mum woni ko Dakaar.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegalese_Red_Cross_Society#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegalese_Red_Cross_Society#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Senegalese Popular Movementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegalese_Popular_MovementMouvement Populaire Senegaal (e ɗemngal Farayse : Mouvement Populaire Sénégalais ) ko lannda politik e nder leydi Senegaal. MPS sosaa ko taƴre Senegaal e nder Fedde Demokaraasi Afrik (RDA), caggal nde Dental Demokaraasi Senegaal (UDS) riiwi.Wikipedia: Senegalese Patriotic Rally/Jammi Rewmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegalese_Patriotic_Rally/Jammi_RewmiFedde yiɗɓe leydi Senegaal/Jammi Rewmi (Assemblée patriotique sénégalais) ko lannda dawrugol e nder leydi Senegaal. E wooteeji dipiteeji ñalnde 3 suwee 2007, lannda kaa heɓi 0,40% e wooteeji yimɓe ɓee, hay gooto e 150 jooɗorde ndee.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegalese_Patriotic_Rally/Jammi_Rewmi#TuugnorgalWikipedia: Senegalese Party Of Socialist Actionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegalese_Party_Of_Socialist_ActionLannda Golle Sosiyaalist Senegaal (e ɗemngal Farayse: Parti Sénégalais de l’Action Socialiste) ko lannda dawrugol e nder leydi Senegaal e gardagol Lamine Guèye. PSAS sosaa ko e fedde Senegaal e nder Dillere Sosiyaalist Afrik (MSA) e hitaande 1957, caggal nde seerti e fedde Farayse e nder Fedde Adunaare Gollotooɓe (SFIO).Iwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegalese_Party_Of_Socialist_Action#IwdiijiWikipedia: The Senegalese Liberal Partyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Senegalese_Liberal_PartyLannda Liberal Senegaal (Parti libéral sénégalais) ko lannda dawrugol Senegaal gila 1998 haa 2003, tawi ko Ousmane Ngom ardii ɗum.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Senegalese_Liberal_Party#TuugnorgalWikipedia: Senegal At The Olympicshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegal_At_The_OlympicsSenegaal neldii atletee en e denndaangal Pijirlooji Olimpiyaaji baɗaaɗi gila 1964. Senegaal meeɗaa waasde jogaade pijirlooji Olimpiyaaji dabbunde gila nde heɓi jeytaare mum.Wikipedia: The Senegalese Democratic Renewalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Senegalese_Democratic_RenewalDental Demokaraasi Senegaal-Kesɗitingol (e Farayse: Union Démocratique Sénégalais-Rénovation), ko lannda dawrugol e nder Senegaal, sosaaɗo e hitaande 1985 e juuɗe Mamadou Fall, koolaaɗo kuuɓal senndikaa UTLS, ko feccude e lannda Demokaratik Senegaal (PDS).Iwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Senegalese_Democratic_Renewal#IwdiijiWikipedia: Senegalese Democratic Unionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegalese_Democratic_UnionDental Demokaraasi Senegaal (e ɗemngal Farayse: Union Démocratique Sénégalais) ko lannda dawrugol Senegaal, sosaande e hitaande 1946 e juuɗe Pelle Janngirɗe Kominist en (GEC). UDS wonti fedde Senegaal e nder fedde Demokaraasi Afrik (RDA).Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegalese_Democratic_Union#TuugnorgalWikipedia: Senegalese Democratic party - Renewalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegalese_Democratic_party_-_RenewalLannda Demokaraasi Senegaal-Kesɗitingol (e ɗemngal Farayse: Parti Démocratique Sénégalais-Rénovation) ko lannda politik e nder leydi Senegaal, sosaa ko e hitaande 1987 e juuɗe Seriñ Lamine Diop, ko fedde nde seerti e lannda Senegaal Demokaraasi (PDS) caggal nde Diop.Iwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegalese_Democratic_party_-_Renewal#IwdiijiWikipedia: The Senegalese Communist Partyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Senegalese_Communist_PartyLannda kominist Senegaal ( e ɗemngal Farayse : Parti Communiste Sénégalais ) ko lannda kominist daraninooɗo Siin e nder leydi Senegaal. Ko hooreejo almudɓe e oon sahaa biyeteeɗo Landing Savané sosi nde e hitaande 1965.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Senegalese_Communist_Party#TuugnorgalWikipedia: The Senatehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_SenateSenaa (Sénat e Farayse) ko suudu toowndu Parlemaa Senegaal tuggi 1999 haa 2001 e tuggi 2007 haa 2012.Daartol e wooteejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Senate#Daartol_e_wooteejiWikipedia: Semillas que el mar arrastrahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Semillas_que_el_mar_arrastraSemillas que el mar arrastra ko filmo binndaaɗo e hitaande 2008.Njeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Semillas_que_el_mar_arrastra#NjeenaajeWikipedia: The Scout and Guide Movement in Senegal is Served byhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Scout_and_Guide_Movement_in_Senegal_is_Served_byDiɗɗal Scout e Guide to leydi Senegaal ina gollina...Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Scout_and_Guide_Movement_in_Senegal_is_Served_by#Ƴeew_kadiWikipedia: The Roman Catholic Diocese Of Saint - Louis de Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Roman_Catholic_Diocese_Of_Saint_-_Louis_de_SenegalDiocese katolik romaan mo Sen-Luwis du Sénégal (Latin: Sancti Ludovici Senegalen(sis), Farayse: Diocèse catholique romain de Saint-Louis du Sénégal) ko diocese gonɗo e nder wuro Sent-Luwis du Sénégal Senegaal.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Roman_Catholic_Diocese_Of_Saint_-_Louis_de_Senegal#TariyaWikipedia: Saint Louis Bluehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saint_Louis_BlueSaint Louis Blues (farayse:Un Transport en Commun) ko fijirde hitaande 2009.Sinopsishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saint_Louis_Blue#SinopsisJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saint_Louis_Blue#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: The Sabarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_SabarSabar ko mbayla aadaajo ummoriiɗo Senegaal kadi ina fiyee e nder leydi Gammbi. Ina jokkondiri e leñol Wolof[1] e Serer.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Sabar#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Sabar#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Sabar#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Safenehttps://ff.wikipedia.org/wiki/SafeneSafene (Saafen), Saafi[2] walla Saafi-Saafi, woni ɗemngal Cangin mawngal, ngal 200 000 aadee e nder Senegaal kaalata. Haalooɓe ina keewi no feewi e nokkuuji saraaji Dakar, haa teeŋti noon e Diiwaan Thiès.Ortogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safene#OrtogaraafiTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safene#TeskorɗeBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safene#BibliografiWikipedia: Stade Al Djigohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stade_Al_DjigoStade Alassane Djigo ko stade kuutorteeɗo no feewi e nder leydi Senegaal. Ko hannde ɓuri huutoreede ko e pottitte fuku koyɗe, ko kañum woni nokku AS Pikine.Wikipedia: Stade Aline Sitoe Diattahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stade_Aline_Sitoe_DiattaStade Aline Sitoe Diatta ko dingiral kuuɓtodinngal e nder leydi Senegaal. Innde nde inniraa ko Aline Sitoe Diatta, debbo Diola mo heewɓe cikkata ko debbo gooto dariiɗo e ƴaañde koloñaal en e nder Casamance.Wikipedia: Stade de ASC HLMhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stade_de_ASC_HLMStade de ASC HLM ko dingiral kuutorteengal e nder leydi Senegaal Dakaar. Ko hannde ɓuri huutoreede ko e pottitte fuku koyɗe, ko kañum woni nokku ɗo ASC HLM woni ɗoo.Wikipedia: Stade de DUC Dakarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stade_de_DUC_DakarStade de DUC Dakar ko dingiral kuutorteengal e nder leydi Senegaal. Ko hannde ɓuri huutoreede ko e pottitte fuku koyɗe, ko kañum woni nokku ɗo Dakar UC mo Ligue 1 Senegaal woni ɗoo.Wikipedia: Stade de Linguèrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stade_de_Lingu%C3%A8reStade de Linguère (Stade de Linguère), ɓurɗo anndireede Stade Mawade Wade ko estaad keewɗo kuutoragol to Saint-Louis, Senegaal. Ko hannde ɓuri huutoreede ko e pottitte fuku koyɗe, ko kañum woni galle ASC Linguère mo Ligue 1 Senegaal.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Stade de Mbourhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stade_de_MbourStade de Mbour ko fedde fuku koyɗe Senegaal jooɗnde to Mbour. Jooni ko e Ligue 1 Senegaal ɓe pijirata.Wikipedia: Stade Demba Diophttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stade_Demba_DiopStade Demba Diop ko estaad kuutorteeɗo e nder Dakaar mawɗo, leydi Senegaal. Nde woni ko e laawol hooreejo leydi Habib Bourguiba to Sicap-Liberté, woni diiwaan Dakaar.Wikipedia: Stade Lamine Guèyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stade_Lamine_Gu%C3%A8yeStade Lamine Guèye ko estaad kuutorteeɗo e nder Kaolack, leydi Senegaal. Haa e hitaande 2017 ko ɓuri heewde huutoreede ko e pottitte fuku koyɗe, ko ɗum woni nokku ASC Saloum.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Stade Lat-Diorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stade_Lat-DiorStade Lat Dior, lollirɗo kadi Stade Thies,[1] ko dingiral pijirlooji keewɗi e nder wuro Thiès, Senegaal. Stade oo inniraa ko e teddungal Lat Jor.Wikipedia: Stade Léopold Sédar Senghorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stade_L%C3%A9opold_S%C3%A9dar_SenghorStade Léopold Sédar Senghor, meeɗnooɗo wonde Stade de l’Amitie (Stade de l’Amitie) ko dingiral keewngal faayiida to Dakaar, Senegaal. Ko hannde ɓuri huutoreede ko e pottitte fuku koyɗe.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Stade Maniang Soumaréhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stade_Maniang_Soumar%C3%A9Dingiral Maniang Soumaré (Stade Maniang Soumaré) ko dingiral kuutorteengal e nder wuro wiyeteengo Thiès, leydi Senegaal. Ko hannde ɓuri huutoreede ko e pottitte fuku koyɗe, ko kañum woni nokku ɗo US Rail woni ɗoo.Wikipedia: Stade Municipal de Djourbelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stade_Municipal_de_DjourbelStade Municipal de Djourbel walla Stade Ely Manel Fall ko estaad kuutorteeɗo e nder Diyourbel (waktuuji goɗɗi ina wiyee Djourbel), Senegaal. Ko hannde ɓuri huutoreede ko e pottitte fuku koyɗe, ko kañum woni nokku ɗo ASC SUNEOR woni ɗoo, kadi Diamono Djourbel ina fijira e nder dingiral hee.Wikipedia: Stade Caroline Fayehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stade_Caroline_FayeStade Municipaal de Mbour walla Stade Caroline Faye ko dingiral kuutorteengal keewngal e nder leydi Senegaal. Ko hannde ɓuri huutoreede ko e pottitte fuku koyɗe, ko ɗoon kadi woni nokku Stade Mbour.Wikipedia: Stade Municipal de Richard Tollhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stade_Municipal_de_Richard_TollStade Aline Municipal de Richard Toll ko estaad kuutorteeɗo e nder leydi Senegaal. Ko hannde ɓuri huutoreede ko e pottitte fuku koyɗe, ko kañum woni nokku ɗo AS Sucrière de La Réunion de Richard-Toll (ko adii waylude innde sosiyatee oo, meeɗnooɗo wonde CSS Richard-Toll).Wikipedia: Stade Ngalandou Dioufhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stade_Ngalandou_DioufStade Ngalandou Diouf ko dingiral kuutorteengal keewngal e nder leydi Senegaal. Ko hannde ɓuri huutoreede ko e pottitte fuku koyɗe, ko kañum woni galle ASC Yakaar.Wikipedia: Stade Port Autonomehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stade_Port_AutonomeStade Port Autonome ko dingiral kuutorteengal e nder leydi Senegaal Dakaar. Ko hannde ɓuri huutoreede ko e pottitte fuku koyɗe, ko ɗoon woni nokku ɗo Port Autonome woni ɗoo.Wikipedia: Teungueth FChttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teungueth_FCTeungueth FC ko fedde fuku koyɗe Senegaal karallo, jooɗiinde to Rufisque. Teungueth woni ko e fiyde hannde e Ligue 1 Senegaal, o woni ko e 11ɓo e nder tabalde Ligue 1.Wikipedia: US Goréehttps://ff.wikipedia.org/wiki/US_Gor%C3%A9eUnion Sportive Gorée ko fedde fuku koyɗe senegaal jooɗnde to Dakaar. Ɓe pijirata ko e diɗɗal toowngal fuku Senegaal.Wikipedia: US Railhttps://ff.wikipedia.org/wiki/US_RailUS Rail ko fedde fuku koyɗe Senegaal jooɗnde e nder wuro Thiès, jeyaande e Ligue Nationale Senegaal.[1]Wikipedia: Senegal at the Olympicshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegal_at_the_OlympicsSenegaal neldii atletee en e denndaangal Pijirlooji Olimpiyaaji baɗaaɗi gila 1964. Senegaal meeɗaa waasde jogaade pijirlooji Olimpiyaaji dabbunde gila nde heɓi jeytaare mum.Wikipedia: Senegal at the Paralympicshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegal_at_the_ParalympicsSenegaal waɗii pijirlooji mum gadani e Pijirlooji Paralimpik e hitaande 2004 to Aten. Leydi ndi neldi tan ko atletee en ɗiɗo (gorko gooto e debbo gooto) ngam tawtoreede kawgel ngel.Wikipedia: Senegal Billie Jean King Cup teamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegal_Billie_Jean_King_Cup_teamKippu Senegaal Fed Cup ina lomtoo Senegaal e kawgel tennis Fed Cup, ko Fedde Tennis Senegaal ardii ɗum en. Ɓe kawraani gila 1995.Wikipedia: Senegal Davis Cup teamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegal_Davis_Cup_teamKippu ngenndiijo tennis worɓe Senegaal ina lomtoo Senegaal e kawgel tennis Kop Davis, ko Fedde Tenis Senegaal ardii ɗum en. Ɓe kawraani gila 2005.Wikipedia: Senegal men's national handball teamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegal_men%27s_national_handball_teamKippu ngenndi Senegaal bal juuɗe ko kippu ngenndi Bal juuɗe leydi Senegaal.Wikipedia: Senegalese Rugby Federationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegalese_Rugby_FederationFedde Rugby Senegaal (Fédération Sénégalaise de Rugby ) ko kañum woni fedde toppitiinde senngo rugby e nder leydi Senegaal. Ko ndi tergal e Fedde Rugby Afrik (CAR) e tergal e Yiilirde Ngenndiire Rugby.Wikipedia: Senegal women's national under-20 football teamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegal_women%27s_national_under-20_football_teamfuku koyɗe les duuɓi 20 ina tawtoree kawgel fuku koyɗe hakkunde sukaaɓe rewɓe hakkunde leyɗeele. Ɓe keɓii naatde e kawgel WAFU U20 rewɓe 2022,[1][2] waɗnoo to leydi Gana.Wikipedia: Senegalese National Olympic and Sports Committeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegalese_National_Olympic_and_Sports_CommitteeGoomu Ngenndiijo Olimpiyaade e Pijirlooji Senegaal (e Farayse : Comité National Olympique et Sportif Sénégalais ) (kode IOC : SEN) ko Goomu Ngenndiijo Olimpiyaade jooɗaniiɗo Senegaal.[1]Wikipedia: Aigles de la Médinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aigles_de_la_M%C3%A9dinaAigles de la Médina ko fedde fuku koyɗe rewɓe Senegaal tawtortoonde kawgel rewɓe Senegaal. Kippu oo jooɗii ko e wuro Dakaar e nder komin (commune d'arrondissement) Médina.Wikipedia: AS Dakar Sacré-Cœur (women)https://ff.wikipedia.org/wiki/AS_Dakar_Sacr%C3%A9-C%C5%93ur_(women)Fedde sportif Dakar Sacré-Cœur rewɓe ko fedde fuku koyɗe rewɓe Senegaal jooɗnde to Dakaar, e nder wuro SICAP-Mermoz. Kippu oo ko gollodiiɗo e Olimpiyaaji Liyon.Wikipedia: ASC CS Sucrièrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/ASC_CS_Sucri%C3%A8reASC CS Sucrière ko fedde fuku koyɗe Senegaal jooɗnde to Richard Toll.Wikipedia: Rwanda Pour Memoirehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rwanda_Pour_MemoireRuwannda pour mémoire ko filmo binndaaɗo e hitaande 2003, ko fayti e warngooji Ruwannda.Sinopsishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rwanda_Pour_Memoire#SinopsisTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rwanda_Pour_Memoire#TuugnorgalWikipedia: Rural Communitieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rural_CommunitiesRenndooji teeru (Communautés rurales) (CR) ko pecce njuɓɓudi laamu toowɗe nayaɓere e nder leydi Senegaal. Ko ɗiin ngoni pecce laamu ɗe gure ɗee mbaɗi, kono ɗe ceertii e kominaaji e kominaaji wurooji jowitiiɗi e gure hakkundeeje walla mawɗe.Umrorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rural_Communities#UmroreDiiwaan Dakaarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rural_Communities#Diiwaan_DakaarDepartema Diyourbelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rural_Communities#Departema_DiyourbelWikipedia: Retour a Goreehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Retour_a_GoreeRetour à Gorée (Engele: Return to Gorée) ko filmo laawol ngol Pierre-Yves Borgeaud ardii, ngol jimoowo biyeteeɗo Youssou N'Dour yahrata e laawol ngol jiyaaɓe heddii e jimɗi jazz ɗi ɓe ciftori. Caɗeele Youssou N’Dour ko artude e Afrik repertoire jazz e yimde ɗiin jimɗi e nder Goree, duunde nde hannde woni maande njulaagu jiyaaɓe, nde darii ngam siftorde warɓe mum.Njeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Retour_a_Goree#NjeenaajeWikipedia: The Reform Movement For Social Developmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Reform_Movement_For_Social_DevelopmentDiɗɗal ƴellitaare renndo (Mouvement de la réforme pour le développement social) ko lannda politik e nder leydi Senegaal. E wooteeji dipiteeji ñalnde 3 lewru juko hitaande 2007, lannda kaa heɓi 1,16% e wooteeji yimɓe ɓee e 1 e nder 150 jooɗorde.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Reform_Movement_For_Social_Development#TuugnorgalWikipedia: Reenu -Rawhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Reenu_-RawReenu-Rew (Wolof firti ko ‘Daaɗe Ngenndi’, Farayse firti ko ‘Les racines de la nation’) ko fedde marxist en radikal to Senegaal, sosaande e hitaande 1973 e juuɗe Landing Savané. Nde yaltini Xarébi (Hare).Iwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Reenu_-Raw#IwdiijiWikipedia: ASC HLMhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ASC_HLMFedde Sportive et Culturelle HLM ko fedde fuku koyɗe Senegaal jooɗnde to Dakaar. Ɓe pijirata ko e diɗɗal toowngal fuku Senegaal.Wikipedia: ASC Jeanne d'Arc (basketball)https://ff.wikipedia.org/wiki/ASC_Jeanne_d%27Arc_(basketball)ASC Jeanne d’Arc de Dakar, lollirɗo simply JA, ko kippu basket Senegaal jooɗiiɗo Dakaar. Ina jeyaa e fedde dingiral keewngal ASC Jeanne d'Arc ɓurnde anndeede e taƴre mum fuku koyɗe.Wikipedia: Ramatahttps://ff.wikipedia.org/wiki/RamataRamata ko filmo gonɗo e hitaande 2007, mo Léandre-Alain Baker ardii, mo Katoucha Niane hollitoo e darnde tiitoonde.Sinopsishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ramata#SinopsisCoɗɗolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ramata#CoɗɗolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ramata#TuugnorgalWikipedia: ASC Xam-Xamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ASC_Xam-XamASC Xam-Xam ko fedde fuku koyɗe Senegaal jooɗnde Dakaar, nde jeyaa ko e Ligue Nationale Senegaal 1 (tier tataɓo).[1]Wikipedia: The Rally Of The Ecologists Of Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Rally_Of_The_Ecologists_Of_SenegalFedde Ekolooji Senegaal (Assemblée des écologistes du Sénégal – Les Verts) ko lannda politik e nder leydi Senegaal. E wooteeji dipiteeji ñalnde 3 suwee 2007, lannda kaa heɓi 1,00% e wooteeji yimɓe ɓee e 1 e nder 150 jooɗorde.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Rally_Of_The_Ecologists_Of_Senegal#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Rally_Of_The_Ecologists_Of_Senegal#TuugnorgalWikipedia: The Rally For The Peoplehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Rally_For_The_PeopleRallye pour le peuple (Assembléement pour le peuple) ko lannda dawrugol e nder leydi Senegaal. E wooteeji dipiteeji ñalnde 3 lewru juko hitaande 2007, lannda kaa heɓi 4,25% e wooteeji yimɓe ɓee e 2 e nder 150 jooɗorde.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Rally_For_The_People#TuugnorgalWikipedia: ASC Yakaarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ASC_YakaarFedde Sportive et Culturelle Yakaar ko fedde fuku koyɗe senegaal jooɗnde to Rufisque. Ɓe pijirata ko e diɗɗal toowngal fuku Senegaal.Wikipedia: ASC Yeggohttps://ff.wikipedia.org/wiki/ASC_YeggoASC Yeggo ko fedde fuku koyɗe jeyaande leydi Senegaal. Ɓe njeyaa ko e kippuuji fuku koyɗe ɓurɗi mawnude.Wikipedia: Le Quotidienhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Le_QuotidienLe Quotidien (firnde Farayse: [lə kɔtidjɛ̃]; lit. The Daily) ko jaaynde mawnde yaltunde ñalnde kala e nder leydi Senegaal, jooɗiinde ko e laamorgo Dakaar.Sakkinugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Le_Quotidien#SakkinugoYaajdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Le_Quotidien#YaajdeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Le_Quotidien#TuugnorgalWikipedia: ASFA Dakarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ASFA_DakarAssociation Sportive des Forces Armées (Dakaar) ko fedde fuku koyɗe senegaal jooɗnde e Dakaar. Ɓe njuɓɓinta ko diɗɗal ɗiɗaɓal fuku Senegaal.Wikipedia: Question a lehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Question_a_leNaamne à la terre natale ko filmo binndaaɗo e hitaande 2006.Sinopsishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Question_a_le#SinopsisJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Question_a_le#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Programmehttps://ff.wikipedia.org/wiki/ProgrammeProgramme d'eau potable et d'assainissement du Millénaire (PEPAM, English: The Millennium Drinking Water and Sanitation Program) is an agency that works on drinking water and sanitation access in Senegal. The minister who runs it is the Minister of Water and Sanitation who is currently Serigne Mbaye Thiam.Referenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Programme#ReferencesWikipedia: Programme d'eau Potablehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Programme_d%27eau_PotablePorogaraam d’eau potable et d’assainissement du Millénaire (PEPAM, Engele: Porogaraam ujunnaaje ndiyam njareteeɗam e laaɓal) ko fedde gollotoonde ngam heɓde ndiyam njareteeɗam e laaɓal e nder leydi Senegaal. Jaagorɗo dogginoowo ɗum ko jaagorɗo ndiyam e laɓɓingol hono Serigne Mbaye Thiam hannde.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Programme_d%27eau_Potable#TuugnorgalWikipedia: Circuit de Dakar Baobabshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Circuit_de_Dakar_BaobabsCircuit de Dakar Baobabs ko cirkowol piɗtaali tawaangol sara wuro Sindiya e nder leydi Senegaal.Wikipedia: Dakar Arenahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dakar_ArenaArena Dakar (innde mum ko Palais des sports de Diamniadio) ko dingiral dingiral nder suudu tawaangal to Diamniadio, Senegaal. Mahaaɗo hakkunde 2016 e 2018, ko ɓuri heewde huutoreede ko e pijirlooji basket, kadi ko ɗoon woni dingiral hoɗorde kippu ngenndiijo basket Senegaal e kippu ngenndiijo basket rewɓe Senegaal.Wikipedia: Ndayssaanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/NdayssaanNdeyssaan (innde mum e ɗemngal Engele: Coodgu Yaafuya) ko filmo Farayse / Senegaal 2001.Innde filmohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndayssaan#Innde_filmoSinopsishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndayssaan#SinopsisSakinugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndayssaan#SakinugoWikipedia: Popular Front (Senegal)https://ff.wikipedia.org/wiki/Popular_Front_(Senegal)Ko adii wooteeji 1936 to Asaambele ngenndi Farayse, goomu Populai Frontre sosaa to Senegaal. Nde hawri ko e caltal nokkuwal Section française des travailleurs internationales (SFIO), lannda sosiyaalist Senegaal, cellal kominist nokku oo, Ligue des droits de l’homme, e caltal nokkuyankeewal lannda sosiyaalist radikal e radikal mo François Carpot ardii.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Popular_Front_(Senegal)#Ƴeew_kadiWikipedia: Dakar Université Club (football)https://ff.wikipedia.org/wiki/Dakar_Universit%C3%A9_Club_(football)Dakar Université Club (DUC) ko fedde fuku koyɗe Senegaal jooɗnde to Dakaar.[1]Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Le Populairehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Le_PopulaireLe Populaire ko jaaynde mawnde yaltoore ñalnde kala e nder leydi Senegaal.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Le_Populaire#TuugnorgalWikipedia: Diamniadio Olympic Stadiumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diamniadio_Olympic_StadiumStade Olimpique Diamniadio, ganndiraaɗo kadi Stade Me. Abdoulaye Wade (e Farayse: Stade olympique de Diamniadio) ko dingiral keewngal faayiida, baawngal jaɓɓaade fuku koyɗe, Rugby e atletik, to Diamniadio, to Dakaar, Senegaal.Wikipedia: The Institute Pasteur de Dakar (IPD)https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Institute_Pasteur_de_Dakar_(IPD)Duɗal Pasteur de Dakar (IPD) ko nokku wiɗto ganndal nguurndam to Dakar, to leydi Senegaal. Duɗal ngal jeyaa ko e Duɗal Pasteur winndereyankeewal, ngal IPD wondunoo e laamu Senegaal.Limtolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Institute_Pasteur_de_Dakar_(IPD)#LimtolƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Institute_Pasteur_de_Dakar_(IPD)#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Institute_Pasteur_de_Dakar_(IPD)#TuugnorgalWikipedia: Génération Foothttps://ff.wikipedia.org/wiki/G%C3%A9n%C3%A9ration_FootAcadémie Génération Foot (Académie Génération Foot), lollirtee kadi Association Sportive Génération Foot ko fedde fuku koyɗe sosaande e hitaande 2000 to Dakaar, leydi Senegaal. Stade Déni Biram Ndao ina jogii 1 001 neɗɗo, woni estaad maɓɓe.Wikipedia: The Party For Unity and Rallyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Party_For_Unity_and_RallyLannda ngootaagu e dental ( e ɗemngal Farayse: Parti de l'Unité et du Assemblée ; PUR ) ko lannda dawrugol lislaamiyankeejo to leydi Senegaal. Lannda ka sosaa ko e hitaande 1998, ardii ka ko Cheik Mouhamadou Moustapha Sy.Wooteeji hooreejo leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Party_For_Unity_and_Rally#Wooteeji_hooreejo_leydiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Party_For_Unity_and_Rally#TuugnorgalWikipedia: Party Of Defences Of interest of koldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Party_Of_Defences_Of_interest_of_koldLannda daranaade nafooje Kolda wonnoo ko lannda politik to Kolda, leydi Senegaal. Nde woodnoo ko hedde 1960.Iwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Party_Of_Defences_Of_interest_of_kold#IwdiijiWikipedia: The Party For Progress and Citizenshiphttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Party_For_Progress_and_CitizenshipLannda ɓamtaare e ɓiyleydaagu (Parti pour le progrès et la citoyenneté, PPC) ko lannda politik e nder leydi Senegaal tuggi 2000 haa 2002. E gardagol Mbaye-Jacques Diop, PPC sosaa ko e feccere e lannda Sosiyaalist ballitooɗo hooreejo leydi Wade.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Party_For_Progress_and_Citizenship#TuugnorgalWikipedia: Parlons Grand Merehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parlons_Grand_MereParlons Grand-mère (Parlons Grand-mère) ko filmo Senegaalnaajo, winndannde e hitaande 1989.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parlons_Grand_Mere#Ƴeew_kadiWikipedia: Papel Languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Papel_LanguagePapel (Pepel, Papei), walla Oium (Moium), ko ɗemngal Bak en nder Gine-Bisaawo.Senngohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Papel_Language#SenngoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Papel_Language#TuugnorgalWikipedia: Palorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/PalorPalor (falor, paloor) ko ɗemngal haalteengal e leydi Senegaal. Haalooɓe ngal ɗemngal - leñol Palor walla Serer-Palor, ko leñol Serer kono ɓe kaalataa ɗemngal Serer-Sine.Inɗe goɗɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Palor#Inɗe_goɗɗeBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Palor#BibliografiWikipedia: Organization Pour la mise en Valeur du Fleuve Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Organization_Pour_la_mise_en_Valeur_du_Fleuve_SenegalFedde toppitiinde ƴellitaare maayo Senegaal (OMVS; e ɗemngal Engele Fedde ƴellitaare maayo Senegaal) ko fedde renndinde Gine, Mali, Moritani e Senegaal ngam yuɓɓinde e nder maayo mum Senegaal.Wikipedia: L'A O.F.https://ff.wikipedia.org/wiki/L%27A_O.F.L'A. O.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/L%27A_O.F.#TuugnorgalWikipedia: L, Absencehttps://ff.wikipedia.org/wiki/L,_AbsenceFimnde wiyeteende L'Absence ko fijirde hitaande 2009.Sinopsishttps://ff.wikipedia.org/wiki/L,_Absence#SinopsisWikipedia: Toggle the table of contents Sankofa (novelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toggle_the_table_of_contents_Sankofa_(novelSankofa ko deftere renndoyankoore hitaande 2021 nde winndoowo Naajeeriya biyeteeɗo Chibundu Onuzo winndi[1][2][3] Sankofa ko deftere tataɓere Onuzo. Virago yaltini nde to leydi Angalteer e lewru suwee 2021,[4] nde ƴeewti ɗum ko The Guardian ko "[a]n deftere timmunde, yuurnitoonde ceertugol e jeytaare e tiiɗnaare coofnde".Wikipedia: Toggle the table of contents The Returneeshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toggle_the_table_of_contents_The_ReturneesWartuɓe ko deftere nde Elizabeth Okoh winndi. Nde fuɗɗii yaltineede ko e hitaande 2020 e juuɗe Hodder & Stoughton, tappirde Hachette UK.Wikipedia: Remote Control (novella)https://ff.wikipedia.org/wiki/Remote_Control_(novella)Remote ko deftere ganndal 2021 nde Ameriknaajo Naajeeriya biyeteeɗo Nnedi Okorafor winndi. Ko ɗum deftere Okorafor adannde caggal Binti Trilogy, nde woni ko e winndere wootere nde Okorafor winndi e Mo huli maayde e Deftere Phoenix.Laawol binndolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Remote_Control_(novella)#Laawol_binndolWikipedia: Prison Storieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Prison_StoriesHaalaaji kasoo, styled bana Haalaaji kasoo: Ko mooɓondiral haalaaji juutɗi[s], ko deftere haalaaji kasoo ɗi winndiyanke Naajeeriya biyeteeɗo Helon Habila winndi. "Love Poem", jeyaa ko e daartol gonngol e nder deftere nde, heɓi njeenaari Caine e hitaande 2001 ngam binndol Afrik.Ciimtol plothttps://ff.wikipedia.org/wiki/Prison_Stories#Ciimtol_plotWikipedia: People of the Cityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/People_of_the_CityYimɓe wuro ngo woni deftere arandeere nde Cyprian Ekwensi winndi, nde Andrew Dakers Ltd yaltini e hitaande 1954. Deftere nde'e woni ko adii defte wuro feere nder aadaaji Naajeeriya.Yahde yeesohttps://ff.wikipedia.org/wiki/People_of_the_City#Yahde_yeesoWikipedia: A Particular Kind of Black Manhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A_Particular_Kind_of_Black_ManGorko ɓaleejo keeriiɗo ko deftere 2019 nde winndiyanke Naajeeriya biyeteeɗo Tope Folarin winndi.Ngeesahttps://ff.wikipedia.org/wiki/A_Particular_Kind_of_Black_Man#NgeesaWikipedia: The Only Son (novel)https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Only_Son_(novel)Ɓiɗɗo gooto woni deftere arandeere nde winndiyanke Naajeeriya biyeteeɗo John Munonye winndi. Deftere nde fuɗɗii yaltude ko e hitaande 1966 e nder deftere winndooɓe Afriknaaɓe Heinemann.Wikipedia: One Man, One Wifehttps://ff.wikipedia.org/wiki/One_Man,_One_WifeGorko gooto, debbo gooto ko deftere satire nde binndoowo Naajeeriya biyeteeɗo T. M.Wikipedia: On Black Sisters Streethttps://ff.wikipedia.org/wiki/On_Black_Sisters_StreetE laawol miñiraaɓe ɓaleeɓe ko deftere firoore hitaande 2011 nde winndiyanke Naajeeriya biyeteeɗo Chika Unigwe winndi.[1][2][3] Ko ɗum deftere makko ɗiɗaɓere, nde o yaltini e ɗemngal Nederlande e hitaande 2008, caggal ɗuum o yaltini e ɗemngal Engele, nde wiyetee ko On Black Sisters’ Street.Ciimtol plothttps://ff.wikipedia.org/wiki/On_Black_Sisters_Street#Ciimtol_plotWikipedia: My Mercedes Is Bigger than Yourshttps://ff.wikipedia.org/wiki/My_Mercedes_Is_Bigger_than_YoursMercedes am ɓuri ma mawnude ko deftere nde binndoowo Naajeeriya biyeteeɗo Nkem Nwankwo winndi e hitaande 1975. Nde yalti ko e nder defte binndaaɗe e binndi Afriknaaɓe.Wikipedia: Toggle the table of contents On Ajayi Crowther Streethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toggle_the_table_of_contents_On_Ajayi_Crowther_StreetE dow laawol Ajayi Crowther ko deftere 2019 nde Elnathan John winndi, nde Alaba Onajin holliti. Ko jaaynde Republique Cassava yaltini nde.Wikipedia: Omenukohttps://ff.wikipedia.org/wiki/OmenukoOmenuko mo Pita Nwana (e njulaagu mum ko kaɓirgal[1]) woni deftere adannde winndaande e ɗemngal Igbo,[2] deftere nde waɗii nafoore mawnde e nder leñol Igbo.[1] Deftere nde'e ɗon yewta taariiha dawriyanke bi'eteeɗo biyeteeɗo Igwegbe Odum, mo Aro Igbo egguɗo haa Arondizuogu.Wikipedia: Oil on Waterhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oil_on_WaterNebam dow ndiyam woni deftere nde winndiyanke Naajeeriya biyeteeɗo Helon Habila winndi nder hitaande 2010.[1] Deftere nde ina winnda ko jaayndiyankooɓe ɗiɗo njiylotonoo nde ɓe njiɗi hisnude debbo Oropnaajo cokaaɗo e nder leydi petroŋ to Delta Niiseer.Ngeesahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oil_on_Water#NgeesaWikipedia: Ogadinma, or Everything Will Be All Righthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogadinma,_or_Everything_Will_Be_All_RightOgadinma, walla ko woni fof maa won ko moƴƴi ko deftere nde winndiyanke Naajeeriya biyeteeɗo Ukamaka Olisakwe winndi.[1][2][3]Daartolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogadinma,_or_Everything_Will_Be_All_Right#DaartolWikipedia: Abdourahmane Sowhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdourahmane_SowAbdourahmane Sow (14 mars 1942 – 15 sulyee 2023) ko dawriyaŋke Senegaalnaajo wonnooɗo jaagorgal nder leydi Senegaal e gardagol Abdou Diouf, joginooɗo jappeere hooreejo Goomu Scout Winndere.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdourahmane_Sow#TuugnorgalWikipedia: Of Women and Frogshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Of_Women_and_FrogsRewɓe e paɗe ko deftere winndiyanke Bisi Adjapon, Naajeeriya-Ganaajo, winndi e hitaande 2018. Of Women and Frogs fuɗɗii yaltineede ko Farafina Books to leydi Najeriya, e lewru feebariyee 2020, HarperCollins heɓi hakke yaltinde deftere nde e ɗemngal Engele e nder winndere ndee, nde inniri ɗum kadi ko “Haaloowo sirluuji” ngam luumo Amerik.Ngeesahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Of_Women_and_Frogs#NgeesaWikipedia: Ousmane Diop Socéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ousmane_Diop_Soc%C3%A9Ousmane Diop Socé (ñalnde 31 oktoobar 1911, Rufisque, Senegaal, Afrik hirnaange Farayse – 27 oktoobar 1973, Dakaar, Senegaal) ko binndoowo, dawriyanke, kadi ko gooto e winndooɓe defte Senegaalnaaɓe adanɓe.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ousmane_Diop_Soc%C3%A9#NguurndamTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ousmane_Diop_Soc%C3%A9#TeskorɗeWikipedia: Toggle the table of contents The New Tribehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toggle_the_table_of_contents_The_New_TribeLeñol kesol ngol ko deftere winndi e hitaande 2000 nde winndiyanke Naajeeriya biyeteeɗo Buchi Emecheta winndi. Ko Allison & Busby yaltini nde, Heinemann yaltini nde kadi e nder deftere winndooɓe Afrik.Wikipedia: Fatou Niang Sigahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatou_Niang_SigaFatou Niang Siga (1932 – 11 abriil 2022) ko binndoowo Senegaalnaajo, jannginoowo e duɗal. Ko o juulɗo Mouride, o waɗii hajju Makka laabi ɗiɗi.Suɓagol gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatou_Niang_Siga#Suɓagol_golleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatou_Niang_Siga#TuugnorgalWikipedia: The Mechanics of Yenagoahttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Mechanics_of_YenagoaMekanik Yenagoa ko deftere hitaande 2020 nde winndiyanke Naajeeriya-Kanadaajo Michael Afenfia winndi.Ngeesahttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Mechanics_of_Yenagoa#NgeesaWikipedia: Catherine Shanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Catherine_ShanCatherine Shan (23 suwee 1952 e Baccarat, Meurthe-et-Moselle – 11 suwee 2018) ko winndiyanke ummoriiɗo Farayse.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Catherine_Shan#TuugnorgalWikipedia: The Madhouse (novel)https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Madhouse_(novel)The Madhouse ko deftere nde binndoowo Naajeeriya biyeteeɗo T. J.Wikipedia: Seydina Mouhammadou Limamou Layehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seydina_Mouhammadou_Limamou_LayeSeydina Muhammadou Limamou Laye (1843–1909) woni sosɗo diine suufiyaŋkooɓe laayeeɓe. Caggal maayde yumma makko o holliti wonde ko kanko woni Mahdi ñalnde 24 mee 1884.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seydina_Mouhammadou_Limamou_Laye#Ƴeew_kadiLayene lowre laawɗundehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seydina_Mouhammadou_Limamou_Laye#Layene_lowre_laawɗundeWikipedia: Lokotown and Other Storieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lokotown_and_Other_StoriesLokotown e daartol goɗɗol ko deftere daartol juutngol jeenay ngol winndiyanke Naajeeriya biyeteeɗo Cyprian Ekwensi winndi, ngol yaltinaa e hitaande 1966 ko deftere 19ɓiire e nder deftere winndooɓe Afrik. So en ƴeewii nguurndam wuro Naajeeriya, daartol makko ina hollita weltaare e ɓuuɓri.CS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en)Wikipedia: Lamine Senghorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lamine_SenghorLamine Senghor (jibinaa ko 15 suwee 1889 to Joal, Senegaal, o maayi 25 noowammbar 1927 to Fréjus, Farayse) ko daraniiɗo politik Senegaal, ngenndiyanke Senegaal, tergal lannda kominist Farayse.[1] O kanndidaa e wooteeji nokkuuji Pari e hitaande 1924.Gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lamine_Senghor#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lamine_Senghor#TuugnorgalWikipedia: The Last of the Strong Oneshttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Last_of_the_Strong_OnesTaggol cakkitiingol e semmbeeji ko deftere rewɓe nde Akachi Ezeigbo winndi e hitaande 1996. Deftere adannde e nder deftere makko Umuga.Wikipedia: Fama Diagne Sènehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fama_Diagne_S%C3%A8neFama Diagne Sène (jibinaa ko e hitaande 1969, Thiès) ko Senegaalnaajo binndoowo. Janngi to Thiès, o wonti toon jannginoowo.Gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fama_Diagne_S%C3%A8ne#GolleTeddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fama_Diagne_S%C3%A8ne#TeddungalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fama_Diagne_S%C3%A8ne#TuugnorgalWikipedia: Kinsman and Foremanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kinsman_and_ForemanKinsman e Foreman ko deftere renndoyankoore nde hitaande 1966 nde winndiyanke Naajeeriya biyeteeɗo T. M.Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Jacques Sarrhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jacques_SarrJacques Yandé Sarr (11 oktoobar 1934 – 18 lewru mbooy 2011) ko ardiiɗo diiwaan katolik Room to Thiès, Senegaal.Teskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jacques_Sarr#TeskorɗeWikipedia: Kehinde (novel)https://ff.wikipedia.org/wiki/Kehinde_(novel)Kehinde ko deftere nde Buchi Emecheta winndi e hitaande 1994. Ina haala daartol debbo gooto biyeteeɗo Kehinde Okolo, jom suudu mum Albert, e miijo maɓɓe e gartugol Naajeeriya ummoraade London.CS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en)Wikipedia: Abdoulaye Sarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdoulaye_SarAbdoulaye Sar wonnoo ko Gardiiɗo Ƴellitaare Renndo to Biro Scout Winndere.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdoulaye_Sar#TuugnorgalWikipedia: Jagua Nanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jagua_NanaJagua Nana ko deftere winndi e hitaande 1961 nde winndiyanke Naajeeriya biyeteeɗo Cyprian Ekwensi winndi. Deftere nde yaltinaama caggal ɗuum e hitaande 1975 e nder deftere binndol Afriknaaɓe Heinemann, baɗte faayiida.Ngeesahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jagua_Nana#NgeesaWikipedia: Khalilou Sallhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khalilou_SallKhalilou Sall (Saint Louis, 3 oktoobar 1926-Dakaar, 16 abriil 2008) ko Senegaalnaajo dawriyanke e injenieer. O jeyanoo ko e sosnooɓe PAI.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khalilou_Sall#NgendamBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khalilou_Sall#BibliografiWikipedia: In the Name of Our Fatherhttps://ff.wikipedia.org/wiki/In_the_Name_of_Our_FatherVaults e SirruujiNgeesahttps://ff.wikipedia.org/wiki/In_the_Name_of_Our_Father#NgeesaWikipedia: Abdoulaye Sadjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdoulaye_SadjiAbdulaay Sadji (1910 to Rufisque, Senegaal – 25 Duujal 1961 to Dakaar)[1] ko binndoowo e jannginoowo Senegaalnaajo.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdoulaye_Sadji#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdoulaye_Sadji#TuugnorgalWikipedia: Oumar Kanehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oumar_KaneOumar Kane, ganndiraaɗo kadi Reug Reug (jibinaa ko ñalnde 14 marse 1992) ko Senegaalnaajo karallo ko faati e karallaagal jillondirngal. O woni ko e kawgel ngel e nder diɗɗal teddungal ONE Championship.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oumar_Kane#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolGolle karallaagal jillondirngal Kapiteen GOOTOhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oumar_Kane#Golle_karallaagal_jillondirngal_Kapiteen_GOOTOGolle kickboxinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oumar_Kane#Golle_kickboxingKampiyon e baɗtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oumar_Kane#Kampiyon_e_baɗteƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oumar_Kane#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oumar_Kane#TuugnorgalWikipedia: Sidy Lamine Niassehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sidy_Lamine_NiasseSidy Lamine Niasse (15 ut 1950 – 4 desammbar 2018) ko Senegaalnaajo, ko awokaa, jannginoowo, jaayndiyanke, kadi koolaaɗo diine. Ko kanko woni sosɗo kadi hooreejo fedde jaayndeeji Senegaal wiyeteende WalFadjri.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sidy_Lamine_Niasse#NguurndamBinndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sidy_Lamine_Niasse#BinndanɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sidy_Lamine_Niasse#TuugnorgalWikipedia: Mariama Ndoyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariama_NdoyeMariama Ndoye-Mbengue (jibinaa ko e hitaande 1953) ko binndoowo senegaalnaajo jibinaaɗo e mariyama ndoye. O wonti "Ndoye-Mbengue" dow dewgal.Bibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariama_Ndoye#BibliografiWikipedia: Youssoupha Ndiaye (politician)https://ff.wikipedia.org/wiki/Youssoupha_Ndiaye_(politician)Youssoupha Ndiaye (9 mee 1938 – 17 sulyee 2021)[1][2] ko ganndo sariya e dawriyanke Senegaal.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Youssoupha_Ndiaye_(politician)#TuugnorgalWikipedia: In Arcadiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/In_Arcadianokku leydi AngalteerPages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Ife-Iyoku, the Tale of Imadeyunuagbonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ife-Iyoku,_the_Tale_of_ImadeyunuagbonIfe-Iyoku, Taariika Imadeyunuagbon ko deftere fenaande nde binndoowo binndol Naajeeriya biyeteeɗo Oghenechovwe Donald Ekpeki winndi. Nde fuɗɗii yaltude ko Selene Quarterly e lewru ut 2019, nde yaltinaa kadi e Dominion: Antoloji fiction speculatif ummoraade e Afrik e antoloji diaspora afriknaajo mo Aurelia Leo yaltini e hitaande 2020.Ciimtol plothttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ife-Iyoku,_the_Tale_of_Imadeyunuagbon#Ciimtol_plotWikipedia: Toggle the table of contents I Do Not Come To You By Chancehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toggle_the_table_of_contents_I_Do_Not_Come_To_You_By_ChanceMi warataa e maaɗa ko deftere nde winndiyanke Naajeeriya biyeteeɗo Adaobi Tricia Nwaubani winndi e hitaande 2009. Ko deftere makko adannde, yaltunde ñalnde 1 mee 2009 e nder defte Hachette, ko nde fedde defte Perseus yaltini.CS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en)CS1 errors: S2CIDhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_errors:_S2CIDWikipedia: Nicolas Ambroise N'Diayehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nicolas_Ambroise_N%27DiayeNicolas Ambroise N'diaye (-‡2002 haa 2005[1]), jibinaa ko to Afrik hirnaange Farayse, wonnoo ko komiseer mawɗo eskuut en Afrik hirnaange Farayse, kam e komiseer jeneral eskuut en e ardotooɓe Senegaal e hooreejo leydi e nder Konfederaasiyoŋ Senegaal Scoutism.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nicolas_Ambroise_N%27Diaye#TuugnorgalWikipedia: Lobé Ndiayehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lob%C3%A9_NdiayeLobé Ndiaye (Dakaar, 8 suwee 1971) ko Senegaalnaajo winndiyanke, baɗoowo filmuuji binndaaɗi. O heɓi njeenaari Dada Gbêhanzin e hitaande 2019.Deftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lob%C3%A9_Ndiaye#DefteFilmuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lob%C3%A9_Ndiaye#FilmuujiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lob%C3%A9_Ndiaye#TuugnorgalWikipedia: Albert Abdoulaye N'Diayehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albert_Abdoulaye_N%27DiayeAlbert Abdoulaye N’Diaye, jibinaaɗo to Afrik hirnaange Farayse, wonnoo ko komisariyaajo diiwaan Éclaireurs de France mo Togo e Afrik hirnaange Farayse, o wonti jaagorgal mawngal e nder Konfederaasiyoŋ Sénégalaise du Scoutisme, o woniino cukko hooreejo fedde nde Goomu Scout Afrik e hitaande 1959.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albert_Abdoulaye_N%27Diaye#TuugnorgalWikipedia: Adja Ndeye Boury Ndiayehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adja_Ndeye_Boury_NdiayeAdja Ndèye Boury Ndiaye (jibinaa ko 18 abriil 1936) ko binndoowo senegaal. Innde makko dewgal ko Gueye.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adja_Ndeye_Boury_Ndiaye#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adja_Ndeye_Boury_Ndiaye#TuugnorgalWikipedia: Katy Léna N'diayehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katy_L%C3%A9na_N%27diayeKaty Léna N'diaye (jibinaa ko e hitaande 1968) ko jaayndiyanke Senegaal-Faraysenaajo, ko o baɗoowo filmuuji binndaaɗi, ɓurɗo anndeede ko e binndanɗe makko ko fayti e rewɓe muralist en e nder Afrik.[1][2][3][4][5]Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katy_L%C3%A9na_N%27diaye#NgendamFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katy_L%C3%A9na_N%27diaye#FilmogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katy_L%C3%A9na_N%27diaye#TuugnorgalWikipedia: Ilogbo Elegbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilogbo_ElegbaIlogbo Elegba woni ummatoore nder Ojo, lesdi Lagos, lesdi Naajeeriya.[1] Ko renndo ngo woni e les diiwaan Awori.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilogbo_Elegba#TuugnorgalWikipedia: Topo Islandhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Topo_IslandDuunde Topo ko duunde wonnde e nder wuro Topo e nder laamu Badagry e nder diiwaan Lagos, to bannge worgo-fuɗnaange leydi Najeriya. Duunde ndee ko hoɗorde [1] misiyoŋaaji mahɓe Kapel, Convent, Kolleeji jannginooɓe, yanaande e kadi ngesa njuumri.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Topo_Island#TuugnorgalWikipedia: Diana Mordasinihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diana_MordasiniDiana Mordasini ko winndiyanke, jaayndiyanke jibinaaɗo to Saint-Louis to leydi Senegaal. O janngi binndol kiiɗngol to jaŋde jaaɓi haaɗtirde Sorbonne, o golliima heen sahaaji e nder moodel dingiral.Bibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diana_Mordasini#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diana_Mordasini#TuugnorgalWikipedia: Lagos Central senatorial districthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_Central_senatorial_districtDiiwal Lagos cakaare nder jiha Lagos, lesdi Naajeeriya ɗon mari nokkuuje laamu lesdi Apapa, Eti-Osa, Islaam Lagos, Lesdi Lagos, e Surulere. Senator gardinooɗo diiwaan oo hannde ko Wasiu Sanni mo Kongres All Progressifs, cuɓaaɗo e hitaande 2023.Wikipedia: Njembot Mbodjhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Njembot_MbodjNjembot Mbojj (walla Njembot Mbojj walla Njëmbët Mbojj, mbayliigaaji: Ndjeumbeut Mbojj walla Djembet Mbojj, ko ina wona hitaande 1800 – 1846[1] walla 1811—1846[2]) ko Lingeer (Laamɗo debbo) mo leydi Wakoloni isprewlo hannde, a -ñalawma Senegaal.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Njembot_Mbodj#TuugnorgalWikipedia: MKO Abiola Parkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MKO_Abiola_ParkPark MKO Abiola ko nokku renndo tawaaɗo e laawol Ikododu - laawol Lagos/Ibadan ngol Ojota, Lagos. Nokkuure nde'e nde inniraama innde siyaasaajo e balloowo lesdi Naajeeriya MKO Abiola.Limtolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MKO_Abiola_Park#LimtolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MKO_Abiola_Park#TuugnorgalWikipedia: Malick M'Baye (Scouting)https://ff.wikipedia.org/wiki/Malick_M%27Baye_(Scouting)Malick M’Baye, jibinaa ko to Afrik hirnaange Farayse, ko kanko wonnoo gardiiɗo gardiiɗo UNESCO, kadi o woniino jannginoowo ngenndiijo e winndereyankeewo Konfederaasiyoŋ Sénégalaise du Scoutisme, kam e wasiyaaji Fedde Adunaare Dillere Scoutisme ko fayti e jokkondiral mum e UNESCO.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malick_M%27Baye_(Scouting)#TuugnorgalWikipedia: Lagos West senatorial districthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_West_senatorial_districtDiiwal Lagos hirnaange nder diiwal Lagos, lesdi Naajeeriya hawti bee nokkuuje laamu lesdi: Agege, Ajeromi-Ifelodun, Alimosho, Amuwo-Odofin, Badagry, Ifako-Ijaiye, Ikeja, Mushin, Ojo, e Oshodi-Isolo. Senator mo diiwaan oo woni hannde oo, ko Oluranti Adebule mo fedde toppitiinde ko fayti e njuɓɓudi laamu nguu, mo cuɓaa e hitaande 2023.Doggol senaateeruujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_West_senatorial_district#Doggol_senaateeruujiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_West_senatorial_district#TuugnorgalWikipedia: Amina Sow Mbayehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Sow_MbayeAmina Sow Mbaye (jibinaa ko ñalnde 25 suwee 1937) ko Senegaalnaajo binndoowo e jannginoowo.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Sow_Mbaye#TuugnorgalWikipedia: Mushin, Lagoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mushin,_LagosMushin woni nokkuure laamu nder Lagos Naajeeriya.[2] Nde woni ko 10 km to fuɗnaange wuro ngoo, sara laawol mawngol feewde Ikeja, nde ɓuri heewde ko nokku hoɗɓe, nde alaa ɗo haaɗi, nde alaa ɗo haaɗi, nde wonnoo ko galleeji ɗi ngalaa kalite.Infrastructure e demokaraasihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mushin,_Lagos#Infrastructure_e_demokaraasiKeerihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mushin,_Lagos#KeeriGallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mushin,_Lagos#GalleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mushin,_Lagos#TuugnorgalWikipedia: Annette Mbaye d'Ernevillehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annette_Mbaye_d%27ErnevilleAnnette Mbaye d’Erneville (jibinaa ko 23 suwee 1926) ko Senegaalnaajo binndoowo.[1] Ko kanko woni yumma filmo biyeteeɗo Ousmane William Mbaye, kadi ko kanko woni tiitoonde filmo makko winndannde e hitaande 2008, wiyeteende Mère-Bi.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annette_Mbaye_d%27Erneville#KugalGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annette_Mbaye_d%27Erneville#GolleBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annette_Mbaye_d%27Erneville#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annette_Mbaye_d%27Erneville#TuugnorgalWikipedia: Serigne Mountakha Mbackéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Serigne_Mountakha_Mback%C3%A9Hitaande 1930Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Serigne_Mountakha_Mback%C3%A9#TuugnorgalWikipedia: Serigne Mouhamadou Moustapha Mbackéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Serigne_Mouhamadou_Moustapha_Mback%C3%A9Serigne Mouhammadu Moustapha Mbacké (Serigne Muhammadu Moustapha Mbacké ; Wolof: Sëriñ Muhammadu Mustafaa Mbàkke; 1888-1945) ko gardiiɗo diine Senegaal. O wonii kaliifa gadano banndiraagal Mouride, fedde suufiyaŋkoore mawnde jooɗnde to Senegaal, tuggi 1927 haa o sankii ñalnde 13 sulyee 1945.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Serigne_Mouhamadou_Moustapha_Mback%C3%A9#NgendamPewnugol Juulirde mawnde Toubahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Serigne_Mouhamadou_Moustapha_Mback%C3%A9#Pewnugol_Juulirde_mawnde_ToubaFuɗɗoode Touba Magal gadano oohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Serigne_Mouhamadou_Moustapha_Mback%C3%A9#Fuɗɗoode_Touba_Magal_gadano_ooTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Serigne_Mouhamadou_Moustapha_Mback%C3%A9#TuugnorgalWikipedia: Serigne Mouhamadou Fallilou Mbackéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Serigne_Mouhamadou_Fallilou_Mback%C3%A9Serigne Mouhammadu Fallou Mbacké (Serigne Muhammadu Fadal Mbacké ; Wolof: Sëriñ Muhammadu Fallou Mbàkke; 1888-1968) ko gardiiɗo diine Senegaal. O wonii kaliifa ɗiɗaɓo banndiraaɓe Mouride, fedde suufiyaŋkoore mawnde jooɗnde to Senegaal, tuggi 1945 haa o maayi e hitaande 1968.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Serigne_Mouhamadou_Fallilou_Mback%C3%A9#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Serigne_Mouhamadou_Fallilou_Mback%C3%A9#TuugnorgalWikipedia: Naforijahttps://ff.wikipedia.org/wiki/NaforijaOdo Noforija ko renndo tokooso ɓadiiɗo Imokun (SHIRAYE) e nder diiwaan Epe, e nder diiwaan Lagos, leydi Najeriya. No laamu nokku Epe nii, ko ɓuri heewde e nguura ɗoo ko liɗɗi.Wikipedia: Serigne Abdou Ahad Mbackéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Serigne_Abdou_Ahad_Mback%C3%A9Serigne Abdu Ahad Mbacké (Serigne Abdul Ahad Mbacke ; Wolof: Sëriñ Abdul Ahad Mbàkke ; 1914-1989) ko gardiiɗo diine Senegaal. O wonii kaliifa tataɓo banndiraaɓe Mouride, fedde suufiyaŋkoore mawnde jooɗnde to Senegaal, tuggi 1968 haa o sankii e hitaande 1989.Tendinowohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Serigne_Abdou_Ahad_Mback%C3%A9#TendinowoWikipedia: Kanu Ndubuisi Parkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kanu_Ndubuisi_ParkParc Kanu Ndubuisi ko parc jamaa e nokku fijooji tawaaɗi to Ikeja, Lagos. Ko nokku leɗɗeejo mo njuɓɓudi parkeeji e jardeeji dowla Lagos sosi e njuɓɓudi.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kanu_Ndubuisi_Park#TuugnorgalWikipedia: Okokomaikohttps://ff.wikipedia.org/wiki/OkokomaikoOkokomaiko ko nokkuure nder wuro Ojo, haa lesdi Lagos, haa woyla-fuunaange lesdi Naajeeriya, haa laawol Lagos-Badagry.[1][2][3] Laamu leydi Lagos, e gardagol gonnooɗo guwerneer Akinwunmi Ambode, ƴettii nafoore ndee laawol e nder diiwaan Afrik hirnaange, ina joginoo peeje ngam ɓeydude laawol Lagos-Badagry ngol haa laawol mawngol 10.Yimɓe teskaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Okokomaiko#Yimɓe_teskaaɓeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Okokomaiko#TuugnorgalWikipedia: Oto-Aworihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oto-AworiOto-Awori ko adii fof ko "OTO" tan woni renndo ngoɗngo e nokku ɗo laamu nguu woni e dow laawol Lagos-Badagry Expressway e nder nokkuure laamu nguu Ojo e nder diiwaan Lagos. Oto Awori sosaa ko Ayato ko ɗum woni ardiiɗo hannde Esau Oladega AINA (Kuyamiku) mo suudu laamu Oloja mo Oto Awori.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oto-Awori#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oto-Awori#TuugnorgalWikipedia: Serigne Sidi Moukhtar Mbackéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Serigne_Sidi_Moukhtar_Mback%C3%A9Serigne Sidi Mukhtar Mbacké (winndaa kadi ko Serigne Sidi Muqtar Mbacké; Cheikh Sidy Mokhtar Mbacké) (11 sulyee 1924 – 9 janvier 2018) ko gardiiɗo diine Senegaal. O woniino kaliifa dillere Mouride, fedde suufiyaŋkoore mawnde jooɗnde to Senegaal, tuggi 1 sulyee 2010 haa o sankii ñalnde 9 lewru bowte 2018.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Serigne_Sidi_Moukhtar_Mback%C3%A9#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Serigne_Sidi_Moukhtar_Mback%C3%A9#TuugnorgalWikipedia: Ketu, Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ketu,_NigeriaKetu ko wuro Lagos, leydi Najeriya. Ko ɓadiiɗo Mile 12.Wikipedia: Serigne Abdou Khadr Mbackéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Serigne_Abdou_Khadr_Mback%C3%A9Serigne Abdu Khadr Mbacké (Serigne Abdu Qadr Mbacke ; Wolof: Sëriñ Abdu Xaadir Mbàkke ; 1914-1990) ko gardiiɗo diine Senegaal. O wonii kaliifa nayaɓo banndiraaɓe Mouride, fedde suufiyaŋkoore mawnde jooɗnde to Senegaal, tuggi 1989 haa o maayi e hitaande 1990.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Serigne_Abdou_Khadr_Mback%C3%A9#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Serigne_Abdou_Khadr_Mback%C3%A9#TuugnorgalWikipedia: Yaba Bus Terminalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yaba_Bus_TerminalTerminal otooji Yaba woni ko e laawol Murtala Mohammed, nokku ƴellitaare diɗɗal Yaba e nder leydi Lagos, nokku e nder diiwaan Lagos, leydi Najeriya.[1][2] Yaba ko wuro ngo woni e dow leydi mawndi e nder diiwaan Lagos.Mahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yaba_Bus_Terminal#MahdiLaabi[10]https://ff.wikipedia.org/wiki/Yaba_Bus_Terminal#Laabi[10]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yaba_Bus_Terminal#TuugnorgalWikipedia: Salomon Matalonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salomon_MatalonSalomon Matalon sosi konu Scout gadano e nder leydi Senegaal e lewru Oktoobar 1935, o sosi fedde wiyeteende Éclaireuses et Éclaireurs du Sénégal e hitaande 1937.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salomon_Matalon#TuugnorgalWikipedia: Ismaïla Mangahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isma%C3%AFla_MangaIsmaaïla Manga (8 ut 1957 - 13 mars 2015) ko senegaalnaajo jolaajo.[1]Bibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isma%C3%AFla_Manga#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isma%C3%AFla_Manga#TuugnorgalWikipedia: Johnson Jakande Tinubu Parkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Johnson_Jakande_Tinubu_ParkPark Johnson Jakande Tinubu ko park jamaa gonɗo sara Ikeja, Lagos. Park mo Gomnati diiwal Lagos yamiri e lewru Decembre 2017, ko nokkuure fijirde tawaande e nder saraaji Ofis Gomnaajo, suudu Asaambele diiwal Lagos e Sekretariat diiwal.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Johnson_Jakande_Tinubu_Park#TuugnorgalWikipedia: Tita Mandeleauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tita_MandeleauTita Mandeleau ko innde binndol Daniyele Saint-prix Brigaud (jibinaa ko e hitaande 1937), winndiyanke jeyaaɗo to leydi Senegaal.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tita_Mandeleau#TuugnorgalWikipedia: Seme Borderhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seme_BorderSeme Border ko wuro nder leydi Naajeeriya dow keerol bee Benin, minitaaji cappanɗe tati diga Badagry dow laawol daande maayo hakkunde Lagos e Cotonou. Seme jeyaa ko e diiwaan Badagry e nder diiwaan Lagos.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seme_Border#TuugnorgalWikipedia: Moustapha Lôhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moustapha_L%C3%B4Moustapha Lô (maayii ñalnde 15 suwee 1967) ko gorko senegaalnaajo yiɗnooɗo warde hooreejo leydi Senegaal biyeteeɗo Léopold Sedar Senghor ñalnde 22 mars 1967 to jumaa mawɗo Dakaar. Lô ñaawaama janfa, ñaawirdu Senegaal ñaawi mo warngo, o waraa e balɗe.E nder lowre keewnde, Amnesty International habrii wonde ko Lô woni warngo Senegaal gadano, tee ɗum waɗi ko e hitaande 1965, tawi ko Abdou N’Daffa Faye woni warngo ɓurngo ɓooyde. Fuɗɗoode goɗɗe ina luurdi e ndeeɗoo humpito, ina mbaɗa warngo Lô caggal Faye e hitaande 1967.https://ff.wikipedia.org/wiki/Moustapha_L%C3%B4#E_nder_lowre_keewnde,_Amnesty_International_habrii_wonde_ko_Lô_woni_warngo_Senegaal_gadano,_tee_ɗum_waɗi_ko_e_hitaande_1965,_tawi_ko_Abdou_N’Daffa_Faye_woni_warngo_ɓurngo_ɓooyde._Fuɗɗoode_goɗɗe_ina_luurdi_e_ndeeɗoo_humpito,_ina_mbaɗa_warngo_Lô_caggal_Faye_e_hitaande_1967.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moustapha_L%C3%B4#TuugnorgalWikipedia: Shibirihttps://ff.wikipedia.org/wiki/ShibiriShibiri woni wuro ngo woni nder diiwal laamu Ojo nder lesdi Lagos, lesdi Naajeeriya.[1] Laamiiɗo aadaaji, kode ZIP mum ko 102111.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shibiri#TuugnorgalWikipedia: Mahmadu Laminehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmadu_Lamineal-Hajj Mahmadu Lamine Drame,anndiraaɗo kadi Ma Lamine Demba Dibassi, (maayi 9 Duujal 1887) ko marabout Tijaani teeminannde sappo e jeenaɓiire ardinooɗo murto keewngo e laamu koloñaal Farayse e nder ko wiyetee hannde Senegaal.Nguurndam cukalel, jaŋde, e hijjuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmadu_Lamine#Nguurndam_cukalel,_jaŋde,_e_hijjuUmmagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmadu_Lamine#UmmagolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmadu_Lamine#TuugnorgalWikipedia: Yaba Cemeteryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yaba_CemeteryCemetery Yaba woni ko e wuro Yaba, wuro fuɗnaange wuro Lagos, leydi Najeriya. Ko yanaande siwil anndiraande e nokku hee ko yanaande Atan.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yaba_Cemetery#TuugnorgalWikipedia: Akokahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AkokaAkoka ko wuro Yaba e nder diiwaan Lagos.[1] Ko ɗoon woni nokku ɗo duɗe jaaɓi-haaɗtirde mawɗe ngoni e nder Lagos ina jeyaa heen Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Lagos e Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde (Technical), Akoka.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akoka#TuugnorgalWikipedia: Mbaye Gana Kébéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mbaye_Gana_K%C3%A9b%C3%A9M'baye Gana Kébé (Thiès, 1936 - Dakaar, 11 abriil 2013) ko senegaalnaajo binndoowo ɗemngal farayse.[1]Gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mbaye_Gana_K%C3%A9b%C3%A9#GolleTuugnorgal e jokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mbaye_Gana_K%C3%A9b%C3%A9#Tuugnorgal_e_jokkondire_yaajɗeWikipedia: Alausahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AlausaAlawusa, ko ɓuri anndeede Alausa ko diiwaan mawɗo e nder Ikeja, laamorgo diiwaan Lagos. Ko ɗoon woni jooɗorde Sekretariat Diiwaan Lagos e birooji Guwerneer e Cukko Guwerneer Diiwaan Lagos.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alausa#TuugnorgalWikipedia: The Wings Towershttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Wings_TowersKoolol birooji Wings ko suudu birooji ɗiɗi, 15-etaas, to duunde Victoria, Lagos, leydi Najeriya. Toweruuji ɗi 27000 m2 nokkuuji birooji ɗii kadi ina cikka ko seedantaagal leɗɗe.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Wings_Towers#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Wings_Towers#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Ibrahima Kébé (painter)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahima_K%C3%A9b%C3%A9_(painter)Ibraahiima Kébé (Kaolack, 2 oktoobar 1955 – Dakaar, 8 suwee 2019)[1] ko soninke senegaalnaajo. O wuuri haa o maayi ko e wuro wiyeteengo Village des Arts de Dakaar.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahima_K%C3%A9b%C3%A9_(painter)#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahima_K%C3%A9b%C3%A9_(painter)#TuugnorgalWikipedia: Women Consortium of Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Women_Consortium_of_NigeriaFedde rewɓe leydi Naajeeriya (WOCON) ko fedde nde wonaa laamuyankoore, nde jooɗorde mum woni to Lagos, leydi Naajeeriya. Nde sosi ɗum ko maayɗo hooreejo leydi Olabisi Olateru-Olagbegi e hitaande 1993 ngam ɓamtude hakkeeji rewɓe e sukaaɓe e nder leydi Najeriya.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Women_Consortium_of_Nigeria#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Women_Consortium_of_Nigeria#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: The World in Winterhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_World_in_WinterAduna e nder ndunngu (tiitoonde Amerik The Long Winter) ko deftere ganndal caggal apokaliptik nde winndiyanke biyeteeɗo John Christopher winndi e hitaande 1962.[1] Ina haalee e sahaa geec keso baɗɗo ustaare yaltoore Naange.Ciimtol plothttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_World_in_Winter#Ciimtol_plotTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_World_in_Winter#TuugnorgalWikipedia: Maïmouna Kanehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ma%C3%AFmouna_KaneIbraahiima Kébé (Kaolack, 2 oktoobar 1955 – Dakaar, 8 suwee 2019)[1] ko soninke senegaalnaajo. O wuuri haa o maayi ko e wuro wiyeteengo Village des Arts de Dakaar.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ma%C3%AFmouna_Kane#NguurndamSuɓagol gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ma%C3%AFmouna_Kane#Suɓagol_golleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ma%C3%AFmouna_Kane#TuugnorgalWikipedia: Yellow Chilli Restauranthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yellow_Chilli_RestaurantChili oole ko nokku restoraan e bar mo woni kala e nder duunde Victoria, Lagos, ko ɓuri heewde e ñameele gaadanteeje Najeriya e duunde.[2][3][4][5][6] Ina jogii nokku goɗɗo to Ikeja[7].Sifaa e dekorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yellow_Chilli_Restaurant#Sifaa_e_dekorTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yellow_Chilli_Restaurant#TuugnorgalWikipedia: Tantalizershttps://ff.wikipedia.org/wiki/TantalizersTantalizers ko fedde nde wonaa laamuyankoore mawnde e nder leydi Najeriya.[1][2] Nde udditi nokku mum gadano ko hedde hitaande 1997 to wuro Festac, to Lagos.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tantalizers#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tantalizers#TuugnorgalWikipedia: Tarkwa Bay Beachhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tarkwa_Bay_BeachTarkwa Bay ko nokku ɓuuɓɗo mo artificiel woni sara laana ndiwoowa Lagos to leydi Najeriya.[1]Geɗe weeyo e nokkuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tarkwa_Bay_Beach#Geɗe_weeyo_e_nokkuujiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tarkwa_Bay_Beach#TuugnorgalWikipedia: Union Bank Buildinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Union_Bank_BuildingMahdi Banke Union ko suudu mawndu to Lagos.[2] Mahdi ndi 28, woni nokkuure nde Banke Union Naajeeriya woni.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Union_Bank_Building#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Union_Bank_Building#TuugnorgalWikipedia: The Freedom Artisthttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Freedom_ArtistNaalanke Ndimaagu ko deftere politik dystopian nde winndiyanke e yimoowo Naajeeriya biyeteeɗo Ben Okri winndi. Deftere adannde ndee yaltinaa ko e hitaande 2019 to Akashic Books to Amerik e to Head of Zeus to Angalteer.CS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en)Wikipedia: Vanguard (Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vanguard_(NigeriaVanguard ko jaaynde Naajeeriya nde Vanguard Media yaltini, jooɗorde mum woni ko Lagos, leydi Najeriya. Vanguard Media sosaa ko e hitaande 1984 e juuɗe jaayndiyanke biyeteeɗo Sam Amuka-Pemu e sehilaaɓe mum tato.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vanguard_(Nigeria#TuugnorgalWikipedia: Grace Jones (short story)https://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Jones_(short_story)Grace Jones" ko daartol juutngol sukaaɓe mawɓe keɓɗo njeenaari Caine 2020 ngam binndol Afrik, binndoowo daartol juutngol Naajeeriya biyeteeɗo Irenosen Okojie 2019. Daartol ngol heɓi ƴeewte tiiɗɗe.Ciimtol plothttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Jones_(short_story)#Ciimtol_plotWikipedia: Veggie Victoryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Veggie_VictoryVeggie Victory woni nyaamdu arandeeru haa lesdi Naajeeriya.[1]Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Veggie_Victory#TariyaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Veggie_Victory#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Veggie_Victory#TuugnorgalWikipedia: Foreign Gods, Inchttps://ff.wikipedia.org/wiki/Foreign_Gods,_IncForeign Gods, Inc. ko deftere winndunde hitaande 2014 nde winndiyanke Naajeeriya biyeteeɗo Okey NdibeNgeesahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Foreign_Gods,_Inc#NgeesaWikipedia: Every Day Is for the Thiefhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Every_Day_Is_for_the_ThiefÑalawma fof ko ngam gujjo ko deftere 2007 nde binndoowo Naajeeriya-Ameriknaajo biyeteeɗo Teju Cole winndi. Hooreejo deftere nde innde mum anndaaka, hooti Lagos ɓaawo duuɓi sappo e jowi nder wuro New York, tan o tawi hoore maako wayliti ngam jooɗaago haa lesdi feere, nden wuro man ɗon jiiɓi.Wikipedia: Danda (novel)https://ff.wikipedia.org/wiki/Danda_(novel)Danda ko deftere winndi e hitaande 1970 nde winndiyaŋke Naajeeriya biyeteeɗo Nkem Nwankwo winndi. Nde yalti ko e deftere winndooɓe Afriknaaɓe e jaaynde wiyeteende Open Humanities to leyɗeele dentuɗe Amerik.Wikipedia: The Concubine (novelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Concubine_(novelPooɗe mawɗe ɗeeWikipedia: Velekete Slave Markethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Velekete_Slave_MarketLuumo maccuɓe Vlekete ko luumo wonngo to Badagry, e nder diiwaan Lagos.[1] Sosaa ko e hitaande 1502, inniraa ko laamɗo Vlekete, laamɗo geec e henndu[2], luural ngal ina maantini e sahaa njulaagu jiyaaɓe Atlantik to Badagry, nde tawnoo ko ngal nokku njulaagu ɗo hakkundeeji Afriknaaɓe yeeydata jiyaaɓe e njulaagu jiyaaɓe Oropnaaɓe, ko noon waɗde ɗum e nder luumooji jiyaaɓe ɓurɗi heewde yimɓe e nder Afrik hirnaange.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Velekete_Slave_Market#ƁawoKuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Velekete_Slave_Market#KuɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Velekete_Slave_Market#TuugnorgalWikipedia: Chief the Honourable Ministerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chief_the_Honourable_MinisterPooɗe mawɗe ɗeeKo woni ha tonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chief_the_Honourable_Minister#Ko_woni_ha_tonWikipedia: Verve Internationalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Verve_InternationalVerve International ko fedde nde wonaa laamuyankoore, nde wonnoo ko fedde nde wonaa laamuyankoore, nde jeyaa ko e fedde Interswitch.[1]Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Verve_International#TariyaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Verve_International#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Verve_International#TuugnorgalWikipedia: The Carnivorous Cityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Carnivorous_Citynokku NaajeeriyaWikipedia: Water Househttps://ff.wikipedia.org/wiki/Water_HouseWater House ina jeyaa e cuuɗi hoɗɓe seeɗa heddiiɗi ɗii, kollirooji no mahdi leydi Beresiil woniri e nder leydi Najeriya. Mahdi ndi woni ko e mbedda Kakawa, hakkunde wuro Lagos, duunde Lagos, ndi mahiraa ko e teeminannde 19ɓiire e jamaanu koloni Lagos.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Water_House#TuugnorgalWikipedia: Welcome to Lagos (TV series)https://ff.wikipedia.org/wiki/Welcome_to_Lagos_(TV_series)Welcome to Lagos ko filmo tokooso mo Biritaannaaɓe waɗi pecce tati, mo fuɗɗii yaltude e BBC Two e lewru Abriil 2010.[1] David Harewood habri ɗum, yeewtere ndee ƴeewtindorii ko nguurndam e nder gure teeru Lagos.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Welcome_to_Lagos_(TV_series)#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Welcome_to_Lagos_(TV_series)#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Toggle the table of contents The Chibok Girlshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toggle_the_table_of_contents_The_Chibok_GirlsSukaaɓe Chibok styles bana Sukaaɓe Chibok: Nasaraaku Boko Haram e militansi islaamiyanko'en nder Naajeeriya ɗum deftere ummatoore nde walaa fijirde nde binndoowo Naajeeriya biyeteeɗo Helon Habila winndi nder hitaande 2016. Deftere nde feewnaa ko e hitaande 2014, 276 suka debbo janngoowo Chibok, tuggi duuɓi 16 haa 18, fedde ownooɓe lislaam wiyeteende Boko Haram.Jaɓɓugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toggle_the_table_of_contents_The_Chibok_Girls#JaɓɓugoWikipedia: Treasure House Schoolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Treasure_House_SchoolDuɗal Treasure House ko duɗal keeringal sosaangal e hitaande 2007 to Ilupeju, wuro Lagos, to bannge worgo-fuɗnaange leydi Najeriya.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Treasure_House_School#ƁawoWikipedia: Butterfly Fish (novel)https://ff.wikipedia.org/wiki/Butterfly_Fish_(novel)MawɗoCiimtol plothttps://ff.wikipedia.org/wiki/Butterfly_Fish_(novel)#Ciimtol_plotWikipedia: Lanre Towry-Cokerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lanre_Towry-CokerDr. O golliima e nder sektoraa laamu e nder sektoraa keeriiɗo kadi ko kanko woni Komisariyaajo gadano ngam golle e koɗki e nder diiwaan Lagos.Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lanre_Towry-Coker#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lanre_Towry-Coker#Nguurndam_neɗɗoƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lanre_Towry-Coker#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lanre_Towry-Coker#TuugnorgalWikipedia: Aminata Maïga Kahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminata_Ma%C3%AFga_KaKehsna (1940 – noowammbar 2005) ko Senegaalnaajo. O janngii e nder leyɗeele keewɗe ceertuɗe, haa arti noon e leyɗeele dentuɗe Amerik e Farayse, hade makko wonde binndoowo e kitaale 1980.Iwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminata_Ma%C3%AFga_Ka#IwdiijiWikipedia: Maka Jibahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maka_JibaMaka Jiba (maayi 1764) ko laamɗo Bundu e hirnaange Afrik hakkunde hedde 1720 e 1764.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maka_Jiba#TuugnorgalWikipedia: Abdul Injaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_InjaiAbdul Injai walla Abdoul Ndaiye ko mercenaajo senegaalnaajo e nder Gine koloñaal Portigaal[1] e fuɗɗoode teeminannde 20ɓiire.Jokkondiral e Portigaalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Injai#Jokkondiral_e_PortigaalDoggol e Luural e Purtugeec enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Injai#Doggol_e_Luural_e_Purtugeec_enTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Injai#TeskorɗeGine Purtugeec ko innde ko woni hannde Gine-Bisaawo gila 1446 haa 10 suwee 1974 Bowman, Joye L. Abdul Njai: sehil e gaño Purtugeec en to Gine Bisaawo, 1895-1919, Jaaynde daartol Afrik 27 (3); 463-479, hitaande 1986 Ira M. Lapidus, Daartol renndooji lislaam 2e Ed. Jaaɓi-haaɗtirde Cambridge 2005 Mendy, Piyeer Karibe (2003). "Miijo Siwil Portigaal nder Gine-Bissau Koloni: Haalaaji e Goonga". Jaaynde winndereere ganndal daartol Afrik. 36 (1): 35-58. Doi:10.2307/3559318. ISSN 0361-7882. Bowman, Joye L. (1986). "Abdul Njay: Sehil e gaño Purtugeec en to Gine Bisaawo, 1895-1919". Jaaynde daartol Afrik. 27 (3): 463-479. ISSN 0021-8537.https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Injai#Gine_Purtugeec_ko_innde_ko_woni_hannde_Gine-Bisaawo_gila_1446_haa_10_suwee_1974_Bowman,_Joye_L._Abdul_Njai:_sehil_e_gaño_Purtugeec_en_to_Gine_Bisaawo,_1895-1919,_Jaaynde_daartol_Afrik_27_(3);_463-479,_hitaande_1986_Ira_M._Lapidus,_Daartol_renndooji_lislaam_2e_Ed._Jaaɓi-haaɗtirde_Cambridge_2005_Mendy,_Piyeer_Karibe_(2003)._"Miijo_Siwil_Portigaal_nder_Gine-Bissau_Koloni:_Haalaaji_e_Goonga"._Jaaynde_winndereere_ganndal_daartol_Afrik._36_(1):_35-58._Doi:10.2307/3559318._ISSN_0361-7882._Bowman,_Joye_L._(1986)._"Abdul_Njay:_Sehil_e_gaño_Purtugeec_en_to_Gine_Bisaawo,_1895-1919"._Jaaynde_daartol_Afrik._27_(3):_463-479._ISSN_0021-8537.Wikipedia: Badou Boyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Badou_BoyBadou Boy ko fim Senegaalnaajo hitaande 1970, ardinoo ɗum ko Djibril Diop Mambéty. Filma oo ina rewi e njilluuji Badou Boy, suka gorko jom njurum, nde o yahrata e laabi Dakar e nder otooji wuro.Wikipedia: Khady Hanehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khady_HaneKhady Hane (jibinaa ko e hitaande 1962) ko winndiyanke jeyaaɗo leydi Senegaal. O heɓi jaŋde makko ko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Pari, o hoɗi ko to Pari.Bibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khady_Hane#BibliografiWikipedia: Banyunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/BanyunBanyun (Banyum), Nyuun, walla Bainouk, ko dental ɗemɗe Senegambiyankooje, denndaaɗe e Senegaal e Gine Bisaawo.Feereejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Banyun#FeereejiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Banyun#TuugnorgalWikipedia: Basarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/BasariBasari, walla Oniyan (Oniyanke, Onëyan, Ayan, Biyan, Wo), ko ɗemngal senegambiyankeewal Senegaal e Gine ngal Bassari en kaalata.Siistem binndolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basari#Siistem_binndolWikipedia: El Hadji Guisséhttps://ff.wikipedia.org/wiki/El_Hadji_Guiss%C3%A9El Hadji Guissé ko ñaawoowo senegaalnaajo. Guissé fuɗɗii golloraade sariya ko e hitaande 1970, o suɓaa ñaawoowo to Ñaawirde Afrik toppitiinde jojjanɗe aadee e leƴƴi tuggi 2006-2010.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/El_Hadji_Guiss%C3%A9#TuugnorgalWikipedia: Bayothttps://ff.wikipedia.org/wiki/BayotBayot ko ɗemngal fuɗnaange Senegaal, fuɗnaange-rewo Ziguinchor e nder dental gure saraaji Nyassia, e worgo-fuɗnaange Gine-Bisaawo, hedde keerol Senegaal, e nder Gammbi.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bayot#TuugnorgalWikipedia: Alain Gomishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alain_GomisAlain Gomis (jibinaa ko ñalnde 6 marse 1972) ko Farayse-Senegaalnaajo, gardinooɗo filmuuji, binndoowo. Film makko Félicité mo hitaande 2017 suɓaama ngam wonde filmo Senegaal ɓurɗo moƴƴude e ɗemngal jananal e nder njeenaaje 90 Oscar,[8] waɗii doggol juutngol lewru Desammbar.Filmogaraafi cuɓaaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alain_Gomis#Filmogaraafi_cuɓaaɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alain_Gomis#TuugnorgalWikipedia: Coumba Gawlohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Coumba_GawloCoumba Gawlo Seck ko jimiyanke Senegaalnaajo, jimiyanke, jimiyanke, jibinannde e lewru feebariyee 1972 to Tivaouane. Ko kanko woni jimoowo Senegaal ɗiɗaɓo ɓurɗo soodde e nder leydi Senegaal caggal Youssou N'Dour.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Coumba_Gawlo#TuugnorgalWikipedia: Marie Fuemahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_FuemaMariyam FuemaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_Fuema#TuugnorgalWikipedia: Louis Diène Fayehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louis_Di%C3%A8ne_FayeLouis Diène Faye (jibinaa ko ñalnde 13 feebariyee 1936 to Joal)[1][2] ko ganndo ko faati e neɗɗankaagal Senegaal,[3] ko binndoowo kadi ganndo ko faati e diine, daartol e pinal Serer. Kanko e hoore makko ko o ndonu Serer, o ƴetti jaŋde makko hakkundeere to Thiès (to Senegaal) hade makko yahde janngude gannde diine e ganndal nanndugol to duɗal jaaɓi haaɗtirde katolik to Lyon.Portal daartolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louis_Di%C3%A8ne_Faye#Portal_daartolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louis_Di%C3%A8ne_Faye#TuugnorgalWikipedia: Abdou N'Daffa Fayehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdou_N%27Daffa_FayeAbdou N'Daffa Faye (maayii e lewru marse 1967) ko baroowo Demba Diop, jaagorɗo e nder laamu Senegaal. Faye fiyi Diop ñalnde 3 feebariyee 1967 e nder nokku ɗo otooji njolnata to Thiès.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdou_N%27Daffa_Faye#TuugnorgalWikipedia: Kocc Barma Fallhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kocc_Barma_FallFalnde Kocc Barma walla Kotch Barma,[1] ɓuri anndeede ko Kocc Barma, jibinannde Birima Maxuréja Demba Xolé Faal (1586-1655[1][2]) ko filosof Cayorinaaɓe, jeyaaɗo e kalaas laman.[2] [3] Kocc Barma wonnoo ko Ajoor-Ajoor — demon Serer, firti ko hoɗnooɗo e Laamaandi Cayor (Wa Kajoor e wolof), jeyaa hannde e leydi Senegaal hannde ndii.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kocc_Barma_Fall#TuugnorgalWikipedia: Gẹlẹdẹhttps://ff.wikipedia.org/wiki/G%E1%BA%B9l%E1%BA%B9d%E1%BA%B9Gẹlẹdẹ spectacle Yoruba ko hollirde jamaa e maskuuji colourful ɗi hawrata ko e naalankaagal e jimɗi ritual ngam weltinde, jannginde e ustude dewal.[1] Gelede ina mawnina “Yumma” (awon iya wa), fedde nde ina waɗi taaniraaɓe rewɓe e laamɓe kam e rewɓe mawɓe renndo ngoo, e doole e mbaawkaaji ruuhuyaŋkooji ɗi rewɓe ɓee njogii e nder renndo.Gelede e nder ngonka goongɗinal Yorubahttps://ff.wikipedia.org/wiki/G%E1%BA%B9l%E1%BA%B9d%E1%BA%B9#Gelede_e_nder_ngonka_goongɗinal_YorubaIwdi Geledehttps://ff.wikipedia.org/wiki/G%E1%BA%B9l%E1%BA%B9d%E1%BA%B9#Iwdi_GeledeRenndo Geledehttps://ff.wikipedia.org/wiki/G%E1%BA%B9l%E1%BA%B9d%E1%BA%B9#Renndo_GeledeGelede njilluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/G%E1%BA%B9l%E1%BA%B9d%E1%BA%B9#Gelede_njilluKostum Gelede e mbaydi hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/G%E1%BA%B9l%E1%BA%B9d%E1%BA%B9#Kostum_Gelede_e_mbaydi_hooreTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/G%E1%BA%B9l%E1%BA%B9d%E1%BA%B9#TuugnorgalWikipedia: Khadi Fallhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khadi_FallKhadidjatou Fall, ko heewi wiyeede ko Khadi Fall (jibinaa ko e hitaande 1948), ko binndoowo Senegaalnaajo, gonnooɗo jaagorgal laamu.[1]Bibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khadi_Fall#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khadi_Fall#TuugnorgalWikipedia: Sokhna Magat Diophttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sokhna_Magat_DiopSokhna Magat Diop (c. 1917–2003) was a Senegalese religious leader.Wikipedia: Iyami Ajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iyami_AjeIyami Aje ko helmere Yoruba teddungal e yiɗde huutorteende ngam siftinde debbo iwdi Afriknaajo, mo nganndu-ɗaa ko Aje, debbo jogiiɗo doole keewɗe e nder nguurndam, e nder ruuhu, e nder winndere.Etimolojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iyami_Aje#EtimolojiYettoore inɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iyami_Aje#Yettoore_inɗeLimtolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iyami_Aje#LimtolTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iyami_Aje#TariyaSifaaaji ɓeydaaɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iyami_Aje#Sifaaaji_ɓeydaaɗiMiijooji renndohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iyami_Aje#Miijooji_renndoƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iyami_Aje#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iyami_Aje#TuugnorgalWikipedia: Guédiawaye FChttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gu%C3%A9diawaye_FCGuédiawaye FC ko diɗɗal fuku koyɗe leydi Senegaal jooɗngal to Dakaar. Ko kamɓe ngoni tergal Ligue 1 Senegaal Aɓe njuɓɓina pijirlooji maɓɓe to Stade Ibrahima Boye.Wikipedia: Shehu Usman Abubakahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shehu_Usman_AbubakaShehu Usman Abubakar (3 Mars 1938 – 27 May 2014) ko ardiiɗo aadaaji Naajeeriya, o laatii laamu 10ɓo Emir Gombe gila lewru Yarkomaa 1984 haa o maayi e lewru Mee 2014.[1][2] Abubakar Ardiima sosde Diiwaan Gombe, gooto e diiwanuuji 36 leydi Najeriya, e hitaande 1996.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shehu_Usman_Abubaka#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shehu_Usman_Abubaka#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shehu_Usman_Abubaka#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shehu_Usman_Abubaka#TuugnorgalWikipedia: Nnaemeka Alfred Achebehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nnaemeka_Alfred_AchebeIgwe Nnaemeka Alfred Achebe CFR, mni // b (jibinaa ko ñalnde 14 lewru Mbooy hitaande 1941) ko laamɗo aadaaji e Obi 21 mo Onitsha, e nder diiwaan Anambra, to bannge worgo-fuɗnaange leydi Najeriya.[2] Ko kanko woni hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Ahmadu Bello gila 2015,[3] kadi ko adii ɗuum ko kanko woni hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Kogi State.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nnaemeka_Alfred_Achebe#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolNguurndam e nder pensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nnaemeka_Alfred_Achebe#Nguurndam_e_nder_pensionTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nnaemeka_Alfred_Achebe#TuugnorgalWikipedia: Marius Ndiaye Stadiumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marius_Ndiaye_StadiumStade Marius Ndiaye (Stade Marius Ndiaye) ko dingiral nder suudu e nder Dakaar, Senegaal, ko ɓuri heewde huutoreede ko ngam basket. Arena oo ko nokku ɗo kawgel FIBA Afrik wonande rewɓe yuɓɓintee e lewru suwee 2007.Wikipedia: Adetokunbo Adegboyega Ademolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adetokunbo_Adegboyega_AdemolaAdetokunbo Adegboyega Ademola GCON KBE PC SAN (1 feebariyee 1906 – 29 lewru Yarkomaa 1993) ko juriyanke Naajeeriya, o woniino hooreejo ñaawoore leydi Nijeer gila 1958 haa 1972. mo woni e retireede.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adetokunbo_Adegboyega_Ademola#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adetokunbo_Adegboyega_Ademola#KugalTappude binnditagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adetokunbo_Adegboyega_Ademola#Tappude_binnditagolNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adetokunbo_Adegboyega_Ademola#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adetokunbo_Adegboyega_Ademola#TuugnorgalWikipedia: Nationale 1 (Senegal)https://ff.wikipedia.org/wiki/Nationale_1_(Senegal)Ligue Nationale 1 Masculin (ko juutti e NM1; e ɗemngal Pulaar: Nationale 1 Men) ko ligue basket karallaagal ɓurnde toowde e nder leydi Senegaal. Sosaa ko e hitaande 1971, ligue ina waɗi kippuuji 16.Wikipedia: Michael Adeniyi Agbolade Ishola Adenuga Jrhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_Adeniyi_Agbolade_Ishola_Adenuga_JrMichael Adeniyi Agbolade Ishola Adenuga Jr CSG GCON[3] (jibinaa ko ñalnde 29 abriil 1953) ko jom ngalu miliyaaruuji Najeriya, kadi ko neɗɗo joyaɓo ɓurɗo alɗude e nder Afrik e wiyde jaaynde Forbes.[4] Sosiyetee makko Globacom woni sosiyetee ɗiɗaɓo ɓurɗo mawnude e telefoŋaaji e nder leydi Najeriya[5], kadi ina jogii njuɓɓudi e nder leydi Ganaa e leydi Benin.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_Adeniyi_Agbolade_Ishola_Adenuga_Jr#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_Adeniyi_Agbolade_Ishola_Adenuga_Jr#KugalTeddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_Adeniyi_Agbolade_Ishola_Adenuga_Jr#TeddungalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_Adeniyi_Agbolade_Ishola_Adenuga_Jr#TuugnorgalWikipedia: Beneath the Tamarind Treehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beneath_the_Tamarind_TreeLes lekki tamarind styled bana Les lekki tamarind — Daartol cuusal, ɓesngu, e sukaaɓe janngooɓe majjuɓe Boko Haram ko deftere renndo nde wonaa fiction nde Isha Sesay winndi e hitaande 2019. Deftere nde winndaa ko nde Sesay wonnoo jaayndiyanke to CNN International.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beneath_the_Tamarind_Tree#Ƴeew_kadiWikipedia: Behind the Rising Sun (novel)https://ff.wikipedia.org/wiki/Behind_the_Rising_Sun_(novel)Ko caggal naange fuɗnge ko deftere konu hitaande 1971 nde winndiyanke Naajeeriya, dawriyanke biyeteeɗo Sebastian Okechukwu Mezu winndi. Nde fuɗɗii yaltineede ko e hitaande 1971 e juuɗe Heinemann, caggal ɗuum nde yaltinaa kadi e hitaande 1972 e nder deftere winndooɓe Afrik.Wikipedia: Becoming Abigailhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Becoming_AbigailTaariindi sirlu Las VegasNgeesahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Becoming_Abigail#NgeesaSuɓol winndiyanke New York Times.[5]https://ff.wikipedia.org/wiki/Becoming_Abigail#Suɓol_winndiyanke_New_York_Times.[5]Wikipedia: Arrows of Rainhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arrows_of_RainArrows of Rain ko deftere nde winndiyanke Naajeeriya biyeteeɗo Okey Ndibe winndi. Yahdi e hitaande 2000, ko deftere makko adannde.Wikipedia: Astonishing the Godshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Astonishing_the_GodsHaawnaade laamɓe ko deftere binndoowo Naajeeriya biyeteeɗo Ben Okri winndi.[1]Wikipedia: Toggle the table of contents The Age of Magichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toggle_the_table_of_contents_The_Age_of_MagicDuuɓi magic ko deftere nde binndoowo Naajeeriya biyeteeɗo Ben Okri winndi e hitaande 2014.[1][2][3][4][5] Nde heɓi njeenaari bonndi e nder fijirde e hitaande 2014.Wikipedia: David Diophttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_DiopDavid Mandessi Diop (9 July 1927 – 29 August 1960)[1] was a French West African poet known for his contribution to the Négritude literary movement.[2] His work reflects his anti-colonial stance.Wikipedia: An African Night's Entertainmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/An_African_Night%27s_EntertainmentHiirde jamma Afrik ko deftere taariindi hitaande 1962 nde winndiyanke Naajeeriya biyeteeɗo Cyprian Ekwensi winndi.[1][2][3]Ngeesahttps://ff.wikipedia.org/wiki/An_African_Night%27s_Entertainment#NgeesaWikipedia: Adama Dienghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adama_DiengAdama Dieng (jibinaa ko 22 mee 1950, Senegaal) ko gonnooɗo jaagorgal keeringal Fedde Ngenndiije Dentuɗe ngam haɓaade warngooji[1] lomtii ɗum ko Alice Wairimu Nderitu mo Keñiya.[2] Ko o gonnooɗo tergal yiilirde fedde winndereyankoore ngam demokaraasi e ballal woote, kadi ko o gonnooɗo binnditagol Ñaawirde Adunaare Ñaawirde Toownde Ruwannda.Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adama_Dieng#Nguurndam_e_golleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adama_Dieng#TuugnorgalWikipedia: NBA Academy Africahttps://ff.wikipedia.org/wiki/NBA_Academy_AfricaAkademi NBA Afrik ko fedde basket e akademi nde Fedde Ngenndiije Dentuɗe Basket (NBA) huutortoo, tawaande to Saly, Senegaal.[1] Udditaama e hitaande 2017,[2] akademi oo ina rokka jaŋde e heblo basket.Wikipedia: Galala (dance)https://ff.wikipedia.org/wiki/Galala_(dance)Galala ko jimɗi e jimɗi ɓurɗi lollude e nder wuro Lagos, leydi Najeriya[1] ɗi jimɗi reggae nokkuuji ɗii ƴelliti.[2][hoolkiso ina haani]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Galala_(dance)#TuugnorgalWikipedia: Doudou Diènehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Doudou_Di%C3%A8neDoudou Diène (jibinaa ko e hitaande 1941) ko ganndo sariya Senegaal. O woniino Rapporter keeriiɗo Fedde Ngenndiije Dentuɗe ko faati e sifaaji njiyaagu, njiyaagu, njiyaagu e ko nanndi heen gila 2002-2008.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Doudou_Di%C3%A8ne#JaangirdeTiitooɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Doudou_Di%C3%A8ne#TiitooɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Doudou_Di%C3%A8ne#TuugnorgalWikipedia: Stade de Ngorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stade_de_NgorStade de Ngor ko dingiral kuutorteengal no feewi to Ngor hedde hirnaange Dakaar, Senegaal. Ko hannde ɓuri huutoreede ko e pottitte fuku koyɗe, ko kañum woni nokku Olympique de Ngor, kadi Almadies ina fijira e dingiral hee.Wikipedia: The Garden Ikoyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Garden_IkoyiJardiin, Ikoyi ko nokku ɓuuɓɗo wuro tawaaɗo e laawol Alfred Rewane, Ikoyi, Lagos.[1] Ndeeɗoo jarne udditaama e lewru noowammbar 2022, ko fedde wiyeteende RF Gardens toppitiinde ko fayti e diisnondiral e peewnugol leydi, e peewnugol puɗi, e yeeyde leɗɗe e puɗi.Gallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Garden_Ikoyi#GalleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Garden_Ikoyi#TuugnorgalWikipedia: Olympique Thièshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olympique_Thi%C3%A8sOlympique Thiès ko fedde fuku koyɗe senegaal jooɗnde to Thiès.Wikipedia: Viyé Dibahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Viy%C3%A9_DibaViyé Diba (jibinaa ko e hitaande 1954) ko naalanke Senegaalnaajo jillondirɗo e mbaydiiji, njuɓɓudi, e jimɗi.[1][2][3] O anndaa ko e huutoraade geɗe tawaaɗe, nokkuyankooje, geɗe mbaylaandi, e geɗe mbaylaaɗe e nder golle makko, ko ɗum hollirta nafoore makko e tiitooɗe taariindi.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Viy%C3%A9_Diba#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Viy%C3%A9_Diba#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Viy%C3%A9_Diba#TuugnorgalWikipedia: AS Police (Dakar)https://ff.wikipedia.org/wiki/AS_Police_(Dakar)Association Sportive Police, ko heewi wiyeede ko AS Police, ko fedde fuku koyɗe fedde Senegaal, jooɗiinde to Dakaar. Thy ina mbaɗa pijirlooji mum en e nder galleeji mum en to nokku polis Municipal de ASC.Wikipedia: Ibrahima Diaw (table tennis)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahima_Diaw_(table_tennis)Ibrahima Diaw OLY (born 9 July 1992) is a Senegalese table tennis player. He competed in the 2020 Summer Olympics.Wikipedia: Senegal at the 1964 Summer Olympicshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegal_at_the_1964_Summer_OlympicsSenegaal tawtoraama Pijirlooji Olimpiyaaji dabbunde ko adii fof e Olimpiyaaji dabbunde 1964 to Tokiyoo, Japon.Wikipedia: Senegal at the 1968 Summer Olympicshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegal_at_the_1968_Summer_OlympicsSenegaal tawtoraama Pijirlooji Olimpiyaaji dabbunde 1968 to wuro Meksik, to leydi Meksik.Wikipedia: Senegal at the 1972 Summer Olympicshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegal_at_the_1972_Summer_OlympicsSenegaal tawtoraama Pijirlooji Olimpiyaaji dabbunde 1972 to Munich, to Almaañ hirnaange.Wikipedia: Hamidou Diahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamidou_DiaHamidou Dia (Saldé, 1953[1] – 4 feebariyee 2018[2]) ko Senegaalnaajo binndoowo,[2] ganndo binndol, kadi ko jannginoowo filosof.[1]Gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamidou_Dia#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamidou_Dia#TuugnorgalWikipedia: La Campagne Tropicanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/La_Campagne_TropicanaLa Campagne Tropicana ko nokku keeriiɗo mo 60 ektaar woni e nder wuro Lekki, Lagos. La Campagne Tropicana Beach Resort ina hawra e jaɓɓagol Afrik e njulaagu jamaanu.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/La_Campagne_Tropicana#TuugnorgalWikipedia: Senegal at the 1976 Summer Olympicshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegal_at_the_1976_Summer_OlympicsSenegaal tawtoraama Pijirlooji Olimpiyaaji dabbunde 1976 to Montreal, Kebek, Kanadaa. Ko Senegaal e Koduwaar tan ngoni leyɗe Afrik ɗiɗi tawtoraaɗe pijirlooji ɗii.Wikipedia: Nafissatou Dia Dioufhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nafissatou_Dia_DioufNafissatou Dia Diouf (jibinaa ko ñalnde 11 suwee 1973 to Dakaar) ko senegaalnaajo binndoowo e ɗemngal farayse.[citation needed]Njeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nafissatou_Dia_Diouf#NjeenaajeGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nafissatou_Dia_Diouf#GolleWikipedia: Senegal at the 1980 Summer Olympicshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegal_at_the_1980_Summer_OlympicsSenegaal tawtoraama Pijirlooji Olimpiyaaji dabbunde 1980 to Mosku, URSS.Wikipedia: Ladipo Markethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ladipo_MarketLuumo Ladipo anndiraango kadi luumo Ladipo otooji ko luumo tawaango e nokku laamu Mushin e nder diiwaan Lagos.[1] E nder yontaaji cakkitiiɗi ɗii, Luumo Ladipo ko nokku ɗo kampaañuuji politik e mooɓondiral renndo mbaɗata sabu keewal yimɓe e nder luumo hee.Ko woni e mbaydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ladipo_Market#Ko_woni_e_mbaydiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ladipo_Market#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ladipo_Market#TuugnorgalWikipedia: Senegal at the 1984 Summer Olympicshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegal_at_the_1984_Summer_OlympicsSenegaal tawtoraama Pijirlooji Olimpiyaaji dabbunde 1984 to Los Angeles, Amerik. E nder 24 pottital ngal, alaa medal mo Senegaal dañi e nguun hiirde.Wikipedia: Marie-Louise Correahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie-Louise_CorreaHerman HuiƁawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie-Louise_Correa#ƁawoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie-Louise_Correa#TuugnorgalWikipedia: Maixent Colyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maixent_ColyMaixent Coly (ñalnde 10 suwee 1949 – 24 ut 2010) ko ardiiɗo katolik Room to Diocese katolik Room to Ziguinchor, Senegaal.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maixent_Coly#TuugnorgalWikipedia: Aïssatou Cisséhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A%C3%AFssatou_Ciss%C3%A9Aïssatou Cissé walla Aissatou Cisse (jibinaa ko e hitaande 1970/1) ko winndiyaŋke Senegaal jogiiɗo caawɗe wonti wasiyaŋke hooreejo leydi Senegaal.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A%C3%AFssatou_Ciss%C3%A9#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A%C3%AFssatou_Ciss%C3%A9#TuugnorgalWikipedia: Adedapo Adewale Tejuosohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adedapo_Adewale_TejuosoOba Adedapo Adewale Tejuoso is the Osile of Oke Ona Egbaland. Kanko woni baaba senateer biyeteeɗo Lanre Tejuoso.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adedapo_Adewale_Tejuoso#TuugnorgalWikipedia: Adeyinka Oyekan IIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeyinka_Oyekan_IIAdeyinka Oyekan II (30 suwee 1911 - 1 mars 2003) ko Oba Lagos gila 1965 haa 2003. Ko o taaniiko Oba Oyekan I.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeyinka_Oyekan_II#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeyinka_Oyekan_II#KugalIwdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeyinka_Oyekan_II#IwdiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeyinka_Oyekan_II#TuugnorgalWikipedia: La Poste (Senegal)https://ff.wikipedia.org/wiki/La_Poste_(Senegal)La Poste Senegaal ko sosiyetee golloowo posto e nder leydi Senegaal. La Poste Senegaal jeyaa ko e Dental Posto Winndere.Wikipedia: Charles Carrèrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Carr%C3%A8reCharles Carrère (9 Duujal 1928 - 17 Yarkomaa 2020) ko jimoowo Farayse-Senegaalnaajo, keɓtinaaɗo e Afrik Farayse.[1]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Carr%C3%A8re#NguurndamGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Carr%C3%A8re#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Carr%C3%A8re#TuugnorgalWikipedia: Oba Oyekan Ihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Oyekan_IOba Oyekan I (maayi 30 suwee 1900) laamii Lagos tuggi lewru mars 1885 - 30 suwee 1900. O ƴetti jappeere laamu ko ina wona lewru caggal maayde baaba makko Oba Dosunmu.Laamɗo Oyekan e mawɗo Apena Ajasahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Oyekan_I#Laamɗo_Oyekan_e_mawɗo_Apena_AjasaUstagol semmbe Obaship e laamu Oyekanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Oyekan_I#Ustagol_semmbe_Obaship_e_laamu_OyekanWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Oyekan_I#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Oyekan_I#TuugnorgalWikipedia: Laalaa languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laalaa_languageLehar walla Laalaa (e ɗemngal maɓɓe) ina jeyaa e ɗemɗe Cangin ɗe kaaleteeɗe e nder Senegaal e nder Diiwaan Laa (Diiwaan Lehar), worgo Thies kam e nokku Tambacounda. Haalooɓe ɓee (Serer-Laalaa en) ko Serer en to bannge leñol, kono no ɗemɗe Ndut, Palor, Saafi e Noon nii, ɗe ngoni ko e ɓadtaade ko ɓuri ɗemngal Serer-Sine ngal.Wikipedia: Labour Party of Sine Saloumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Labour_Party_of_Sine_SaloumLannda Gollotooɓe Sine Saloum (e Farayse: Parti travailliste du Sine Saloum) ko lannda dawrugol to Sine-Saloum, Senegaal. Nde woodnoo ko hedde 1960.Wikipedia: Seni Awa Camarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seni_Awa_CamaraSeyni Awa Camara (jibinaa ko hedde hitaande 1945) ko senegaalnaajo[1] jeyaaɗo e leñol Diola.[2] O jibinaa ko to Bignona, ɗo o hoɗi haa jooni, o gollotoo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seni_Awa_Camara#TuugnorgalWikipedia: Osupa Ihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osupa_IOsupa I, anndiraaɗo kadi Òṣùpá t'Àdó là Ogiso Otolu Apaara, (Adesoro Olokunwolu; hedde 1776-1846) ko laamɗo Yuruba. O laamii Laamu Akure gila 1834 haa 1846.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osupa_I#Nguurndam_adanɗamLaamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osupa_I#LaamuMaayde e ndonuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osupa_I#Maayde_e_ndonuƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osupa_I#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osupa_I#TuugnorgalWikipedia: Lagos Black Heritage Festivalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_Black_Heritage_FestivalKoolol ndonu ɓaleejo Lagos (LBHF) ko kewu hitaande kala e nder wuro Lagos tawa ina waɗi kadi koolol Lagos. Koolol ngol ko juulde pinal e daartol faandaare mum ko hollirde ngalu e keewal ndonaandi Afrik.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_Black_Heritage_Festival#TariyaJuuldehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_Black_Heritage_Festival#JuuldeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_Black_Heritage_Festival#TuugnorgalWikipedia: Clément Cailleauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cl%C3%A9ment_CailleauClément Cailleau C.S.Wikipedia: Abdul Bubakarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_BubakarAbdul Bubakaar ko almaami Imaama Futa Jallon e maayirɗe teeminannde sappo e jeenaɓiire.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Bubakar#TuugnorgalIwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Bubakar#IwdiijiWikipedia: Oba Osinlokun or Eshinlokunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Osinlokun_or_EshinlokunOba Osinlokun walla Eshinlokun (maayɗo 1829) laaminoo ko Oba mo Lagos tuggi 1821 haa 1829 . Baaba maako woni Oba Ologun Kutere e banndiraaɓe maako woni Obas Adele e Akitoye, ɗum waɗi laanawol Ologun Kutere laati ɓurduɗum nder Lagos.Askanndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Osinlokun_or_Eshinlokun#AskanndeWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Osinlokun_or_Eshinlokun#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Osinlokun_or_Eshinlokun#TuugnorgalWikipedia: Lagos carnivalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_carnivalKarnal Lagos anndiraa kadi Karnal Fanti walla Caretta Lagos,[1] ko kañum ɓuri maantinde e nder Afrik hirnaange. Karnal oo ina heewi waɗeede e nder ñalɗi ñalɗi ndonu ɓaleejo Lagos,[2] ñalɗi leñol colourful ɗi mbaɗata hitaande kala to Lagos.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_carnival#TuugnorgalWikipedia: Alioune Badara Bèyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alioune_Badara_B%C3%A8yeAlioune Badara Bèye (jibinaa ko ñalnde 28 suwee 1945 to Saint-Louis, Senegaal) ko golloowo laamu Senegaalnaajo, binndoowo defte, binndoowo pijirlooji, yimoowo, bayyinoowo.Gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alioune_Badara_B%C3%A8ye#GolleBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alioune_Badara_B%C3%A8ye#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alioune_Badara_B%C3%A8ye#TuugnorgalWikipedia: Lagos City Polytechnichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_City_PolytechnicPoliteknik wuro Lagos ko politeknik keeriiɗo to Ikeja, Lagos, leydi Najeriya. Ina hokka janngirɗe Dipolomaaji ngenndiiji e nder ganndal hiisa, bankeeji & kaalis e jaŋde njulaagu.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_City_Polytechnic#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_City_Polytechnic#TuugnorgalWikipedia: Sokhna Bengahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sokhna_BengaSokhna Benga (Mbengue) (jibinaa ko ñalnde 12 duujal hitaande 1967, to Dakaar) ko Senegaalnaajo winndiyanke, yimiyaŋke. O winndata ko e Farayse.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sokhna_Benga#NguurndamGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sokhna_Benga#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sokhna_Benga#TuugnorgalWikipedia: Tidiane Awhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tidiane_AwTidiane Aw (jibinaa ko 1935 – 30 mee 2009) ko Senegaalnaajo fiyoowo filmuuji, binndoowo, gardo e peewnoowo. O tawtoraama filmuuji keewɗi, ko wayi no fiction e documentaire kam e filmuuji juutɗi e timmuɗi.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tidiane_Aw#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tidiane_Aw#TuugnorgalWikipedia: Daniel Annerosehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_AnneroseDaniel Annerose woni hooreejo e sosɗo Manobi, fedde Senegaal, nde mooftata humpitooji ko faati e cogguuli geɗe yeeyeteeɗe e nokkuuji ɗii e nder Dakar e saraaji mum, caggal ɗuum rokka remooɓe e peewnugol woɗɓe e nder leydi Senegaal humpitooji cogguuli ɗii e telefoŋaaji.[1][2].Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_Annerose#TuugnorgalWikipedia: Haïdar el Alihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ha%C3%AFdar_el_AliHaidar el Ali ko ganndo ko faati e taariindi Senegaal, toɗɗaaɗo jaagorgal taariindi e lewru abriil 2012.[1] E hitaande 2013 o wonti jaagorgal ko feewti e liɗɗi.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ha%C3%AFdar_el_Ali#TuugnorgalWikipedia: Contents Stade Al Djigohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Contents_Stade_Al_DjigoStade Alassane Djigo ko stade kuutorteeɗo no feewi e nder leydi Senegaal. Ko hannde ɓuri huutoreede ko e pottitte fuku koyɗe, ko kañum woni nokku AS Pikine.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Contents_Stade_Al_Djigo#TariyaWikipedia: Ndiarème Bhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndiar%C3%A8me_BNdiarème B ko duɗal leslesal to Dakaar, Senegaal, sosaa ko e hitaande 1996. E hitaande 2000, Kofi Annan, Koolaaɗo kuuɓal Fedde Ngenndiije Dentuɗe, huutorii duɗal ngal ngam udditde Eɓɓoore Fedde Ngenndiije Dentuɗe ngam Jaŋde Sukaaɓe Rewɓe.Wikipedia: Podor Airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Podor_AirportAeroport Podor ko laamorgo gollorngo Podor, wuro wonngo e nder diiwaan Saint-Louis e nder leydi Senegaal. Podor woni ko e duunde Morfil hakkunde maayo Sénégal e maayo Doué.Wikipedia: Brikamandinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/BrikamandingBirkamanding walla Birkamanding ko wuro wonngo e nder komin teeru Kataba I, e nder diiwaan bignona e diiwaan ziguinchor to worgo-fuɗnaange leydi Senegaal. E hitaande 2002 nde wonnoo ko 285 neɗɗo.Wikipedia: Théodore Monod African Art Museumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Th%C3%A9odore_Monod_African_Art_MuseumMusiyoŋ ñeeñal Afrik Théodore Monod (Musée Théodore Monod d’Art africain) to Dakaar, Senegaal ina jeyaa e musiyoŋaaji ñeeñal ɓurɗi ɓooyde e Afrik hirnaange. Ummini nde ko Léopold Senghor, hooreejo leydi gadano.Wikipedia: Agnack Petithttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agnack_PetitAgnack Petit is a village the Ziguinchor Department of the Ziguinchor Region in the Basse Casamance area of southern Senegal.Wikipedia: Agnack Grandhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agnack_GrandAgnack Grand ko wuro wonngo e departemaa ziguinchor e nder diiwaan ziguinchor e nder diiwaan basse casamance e nder worgo leydi senegaal.Wikipedia: Université du Sahelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Universit%C3%A9_du_SahelDuɗal jaaɓi-haaɗtirde Saahal (UNIS) woni ko Dakaar, leydi Senegaal. Nde sosaa ko e hitaande 1998.Wikipedia: Affiniamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AffiniamAffiniam ko wuro tokooso e nder departema Bignona e nder Diiwaan Ziguinchor to bannge worgo-fuɗnaange Senegaal. E hitaande 2002 ina waɗi 1620 neɗɗo.Wikipedia: Ziguinchor Airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ziguinchor_AirportLaanaaji diwooje Ziguinchor (e farayse : Aéroport de Ziguinchor ) (IATA : ZIG , ICAO : GOGG ) ko laamorgo laamorgo Siguinchor laamorgo Diiwaan Ziguinchor (anndiraaɗo kadi Baas Kasamaan) e nder leydi Senegaal.Laanaaji diwooje e nokkuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ziguinchor_Airport#Laanaaji_diwooje_e_nokkuujiWikipedia: Daroukairyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/DaroukairyDaroukairy ko wuro wonngo e nder komin ladde Kataba I, e nder diiwaan bignona e nder diiwaan Ziguinchor to worgo-fuɗnaange leydi Senegaal. E hitaande 2002 ina waɗi 577 neɗɗo.Wikipedia: Ɗemɗe Senegaalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aem%C9%97e_SenegaalSenegaal ko leydi ndi ɗemɗe keewɗe : Ethnologue ina limta ɗemɗe 36 tawi ko wolof woni ɗemngal ɓurngal heewde haaleede.Ɗemɗe janngeteeɗe e ekkolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aem%C9%97e_Senegaal#Ɗemɗe_janngeteeɗe_e_ekkolƊemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aem%C9%97e_Senegaal#ƊemɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C6%8Aem%C9%97e_Senegaal#TuugnorgalWikipedia: Suffolk University Dakar Campushttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suffolk_University_Dakar_CampusDakaarWikipedia: Les larmes de l'émigrationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Les_larmes_de_l%27%C3%A9migrationLes larmes de l’éggugol (e ɗemngal Farayse « gonɗi eggugol ») ko filmo binndol mo Alassane Diago ardii e hitaande 2010.[1]Wikipedia: Oba Oluwolehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_OluwoleOba Oluwole (maayɗo 1841) laamiima e hitaande 1837 haa 1841. Baaba makko ko Oba Adele.Luural e Kosokohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Oluwole#Luural_e_KosokoMaayde e ɓuuɓri barmeejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Oluwole#Maayde_e_ɓuuɓri_barmeejiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Oluwole#TuugnorgalWikipedia: Oba Sanusi Olusihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Sanusi_OlusiOba Sanusi Olusi (maayɗo e hitaande 1935) ko njulaagu keewngu, lomtiiɗo Ibikunle Akitoye e wonde Oba mo Lagos tuggi 1928 haa 1931 e nder duuɓi ɗi yoga e daartiyankooɓe mbiyata « Interregnum » e duuɓi Oba Eshugbayi Eleko mo o riiwaa. Oba Sanusi Olusi ko taaniiko Olusi, kadi taaniiko mawɗo Oba Ologun Kutere.Golle e ƴellitaare to Oba mo Lagoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Sanusi_Olusi#Golle_e_ƴellitaare_to_Oba_mo_LagosDepooji ko Oba mo Lagoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Sanusi_Olusi#Depooji_ko_Oba_mo_LagosWaɗde kadi o haɓaaki e laamu Lagos e hitaande 1932https://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Sanusi_Olusi#Waɗde_kadi_o_haɓaaki_e_laamu_Lagos_e_hitaande_1932Wadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Sanusi_Olusi#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_Sanusi_Olusi#TuugnorgalWikipedia: Olomuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/OlomuOlomu wonnoo ko laamɗo mawɗo e nder aadaaji Iwoye-Ketu, wuro e nder diiwaan Ogun, to bannge worgo-fuɗnaange leydi Najeriya.[1] Ko kanko woni laamɗo "Iwoye Ketu" ardinooɗo Orisa Oluwa, laamɗo taali Yoruba en haɗi huutoraade Umbrella e nder Iwoye-Ketu.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olomu#TuugnorgalWikipedia: Jones Adenola Ogundehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jones_Adenola_OgundeOba Jones Adenola Ogunde JP jibinaa ko ñalnde 23 abriil 1930 e nder galle laamɗo Jacob Adefuye Ogunde e Alice Tanimowo Ogunde. O naati duɗal leslesal Angalteer Saint John, Ijebu-Itele ngam jaŋde makko leslesre e darorɗe kitaale 1930.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jones_Adenola_Ogunde#TuugnorgalWikipedia: Mufutau Adesanya Kasalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mufutau_Adesanya_KasaliMufutau Adesanya Kasali MFR woni hannde Oba Moyegeso mo Itele to Ijebu-Fuɗnaange, Diiwaan Ogun, Najeriya.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mufutau_Adesanya_Kasali#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mufutau_Adesanya_Kasali#KugalSuɓagol e koronaawirishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mufutau_Adesanya_Kasali#Suɓagol_e_koronaawirisNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mufutau_Adesanya_Kasali#NjeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mufutau_Adesanya_Kasali#TuugnorgalWikipedia: Fredrick Kúmókụn Adédeji Haastruphttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fredrick_K%C3%BAm%C3%B3k%E1%BB%A5n_Ad%C3%A9deji_HaastrupFredrick Kúmókụn Adédeji Haastrup jibinaa ko e teeminannde 19ɓiire e nder galle gooto e galle laamɗo Bilaro ɓooyɗo mo Iléṣa. Ina jeyaa e galleeji nay laamiiɓe Ileṣa (Biládù, Bilágbayọ, Biláro, e Biláyiréré)[1] e ngal woni, gila e laamu Owá Ọbọkun Atakumosa duuɓi 900 jooni.Miijo Gallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fredrick_K%C3%BAm%C3%B3k%E1%BB%A5n_Ad%C3%A9deji_Haastrup#Miijo_GalleTeffolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fredrick_K%C3%BAm%C3%B3k%E1%BB%A5n_Ad%C3%A9deji_Haastrup#TeffolNguurndam caggalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fredrick_K%C3%BAm%C3%B3k%E1%BB%A5n_Ad%C3%A9deji_Haastrup#Nguurndam_caggalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fredrick_K%C3%BAm%C3%B3k%E1%BB%A5n_Ad%C3%A9deji_Haastrup#TuugnorgalWikipedia: Senegalese Actionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegalese_ActionL'Action sénégalaise (‘Gollal Senegaal’) ko jaaynde yontere yaltunde e ɗemngal Farayse, yaltunde to Saint-Louis, Senegaal.[1] Bayyinaango ngoo sosaa ko e hitaande 1922.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegalese_Action#TuugnorgalWikipedia: Kofoworola Adekunle "Kofo" Abayomihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kofoworola_Adekunle_%22Kofo%22_AbayomiKofoworola Adekunle "Kofo" Abayomi, KBE (10 lewru juko hitaande 1896 - 1 lewru lewru Yarkomaa hitaande 1979) ko siyaasaajo leydi Naajeeriya, jeyaa ko e sosɓe fedde ngenndiyankoore, wiyeteende Mouvement des Jeunes Najeriya, e hitaande 1934, o yahi haa o dañi golle laamu teeŋtuɗe. Golle makko cakkitiiɗe mawɗe e nder renndo ko wonde hooreejo fedde ƴellitaare Lagos tuggi 1958 haa 1966.Duuɓi gadanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kofoworola_Adekunle_%22Kofo%22_Abayomi#Duuɓi_gadaniDiɗɗal sukaaɓe leydi Najeriyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kofoworola_Adekunle_%22Kofo%22_Abayomi#Diɗɗal_sukaaɓe_leydi_NajeriyaCaggal ɗuum gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kofoworola_Adekunle_%22Kofo%22_Abayomi#Caggal_ɗuum_golleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kofoworola_Adekunle_%22Kofo%22_Abayomi#TuugnorgalIwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kofoworola_Adekunle_%22Kofo%22_Abayomi#IwdiijiWikipedia: African Conventionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/African_ConventionKanondiral Afrik (Farayse: Convention Africaine, CA ) ko lannda politik e nder Afrik hirnaange Farayse, fuɗɗii soseede ko e batu Dakaar ñalnde 11 lewru Yarkomaa 1957. CA ina waɗi fedde Senegaal (Bloc Populaire) biyeteeɗo Léopold the Séfrican Senghor, Diɗɗal Nazi Boni to Volta Toowɗo, e Fedde Demokaraasi Niiseer (FDN) Zodi Ikhia to Niiseer.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/African_Convention#TuugnorgalWikipedia: Aminatu Abiodunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminatu_AbiodunAminatu Abiodun (1924-2018) ko iyalode 13ɓo e nder leydi Ibadan.[1] Heewi siforeede ko debbo ɓurɗo doole e nder Ibadan ko adii maayde mum, Abiodun ina teskaa e doole mum e nder Olubadan-in-Council - laamu aadaaji laamu nguu - e nder rewɓe luumooji mum.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminatu_Abiodun#TuugnorgalWikipedia: African Party For Independence of Masseshttps://ff.wikipedia.org/wiki/African_Party_For_Independence_of_MassesLannda Afrik ngam Ndimaagu Yimɓe (e Farayse: Parti Africain pour l'Indépendance des Masses ) ko lannda dawrugol ngenndiyaŋkeewo ɓaleejo e nder leydi Senegaal. Nde winnditaa e sariya ko e lewru sulyee 1982.Iwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/African_Party_For_Independence_of_Masses#IwdiijiWikipedia: Ganiyu Adamshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ganiyu_AdamsGaniyu Adams, mo yimɓe fof nganndi Gani Adams (jibinaa ko ñalnde 30 lewru Abriil hitaande 1970), ko neɗɗo Naajeeriya, ko o dawriyanke, ko o jom doole e nder leydi Yoruba.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ganiyu_Adams#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ganiyu_Adams#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ganiyu_Adams#TuugnorgalWikipedia: African Regroupment Party - Renewalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/African_Regroupment_Party_-_RenewalLannda Kesɗitingol Afrik (e ɗemngal Farayse : Parti du Regroupement Africain-Rénovation ) ko lannda politik e nder leydi Senegaal, sosaa ko e hitaande 1964 caggal peccitagol hakkunde lannda Afrik-Senegaal (PRA-Senegaal). PRA-Rénovation suɓii ko yaawde hawrude e Dental Ɓamtaare Senegaal (UPS).Iwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/African_Regroupment_Party_-_Renewal#IwdiijiWikipedia: Robert Adeyinka Adebayohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robert_Adeyinka_AdebayoRobert Adeyinka Adebayo (9 mars 1928 - 8 mars 2017) ko seneraal mawɗo konu leydi Naajeeriya, o wonnoo ko guwerneer leydi Naajeeriya hirnaange ndi jooni alaa ɗo haaɗi, hitaande 1966-1971.[1] O laati kadi hooreejo sooja'en lesdi Naajeeriya, nden o laatino kuugal janngirde ndeenka lesdi Naajeeriya.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robert_Adeyinka_Adebayo#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robert_Adeyinka_Adebayo#KugalHare Biafrahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robert_Adeyinka_Adebayo#Hare_BiafraRemooɓe ina muurtoohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robert_Adeyinka_Adebayo#Remooɓe_ina_muurtooNguurndam caggalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robert_Adeyinka_Adebayo#Nguurndam_caggalWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robert_Adeyinka_Adebayo#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robert_Adeyinka_Adebayo#TuugnorgalWikipedia: African Regroupment Party - Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/African_Regroupment_Party_-_SenegalLannda Afrik-Senegaal (e ɗemngal Farayse: Parti du Régroupement Afrique-Sénégal) ko lannda politik e nder leydi Senegaal. Sosaa ko e lewru suwee 1958, caggal peccitagol hakkunde Dental Yahrude yeeso Senegaal (UPS).Iwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/African_Regroupment_Party_-_Senegal#IwdiijiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/African_Regroupment_Party_-_Senegal#TuugnorgalWikipedia: Victor Olufemi Adebowale, Baron Adebowalehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victor_Olufemi_Adebowale,_Baron_AdebowaleVictor Olufemi AdebowaleNguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victor_Olufemi_Adebowale,_Baron_Adebowale#Nguurndam_e_golleDaartol jaŋde e njeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victor_Olufemi_Adebowale,_Baron_Adebowale#Daartol_jaŋde_e_njeenaajeWolde do goɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victor_Olufemi_Adebowale,_Baron_Adebowale#Wolde_do_goɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victor_Olufemi_Adebowale,_Baron_Adebowale#TuugnorgalWikipedia: The Native Agency Of Civil Aviation and Meteorologyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Native_Agency_Of_Civil_Aviation_and_MeteorologyFedde ngenndiire diwooje siwil e weeyo (ANACIM), e ɗemngal Engele, Fedde ngenndiire diwooje siwil e weeyo, ko fedde ngenndiire toppitiinde diwooje siwil e weeyo Senegaal, tawi biro mum woni ko e jeyi Léhoré International Senegaal Laana ndiwoowa to Dakaar.[1][2]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Native_Agency_Of_Civil_Aviation_and_Meteorology#TuugnorgalWikipedia: The Alliance For Progress and Justicehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Alliance_For_Progress_and_JusticeFedde ngam yahrude yeeso e nuunɗal/Jëf-Jël (Alliance pour le progrès et la justice/Jëf-Jël) ko lannda politik e nder leydi Senegaal. E wooteeji dipiteeji ñalnde 29 abriil 2001, lannda kaa dañii 0,8% e wooteeji yimɓe ɓee, kam e 1 e nder 120 jooɗorde.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Alliance_For_Progress_and_Justice#TuugnorgalWikipedia: Olufunke Adedoyinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olufunke_AdedoyinOlufunke Adedoyin (14 lewru juko hitaande 1962 - 28 lewru suwee hitaande 2018)[1] ko siyaasayanke Naajeeriya, depiteeɗo, gardinooɗo diiwaan Irepodun/Oke-Ero/Isin/Ekiti[2] e nder diiwaan Kwara to suudu sarɗiiji leydi Abuja. O naati e Asaambele ngenndi e les njiimaandi laamu (APC).Gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olufunke_Adedoyin#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olufunke_Adedoyin#TuugnorgalWikipedia: The Alliance For Republic - Yakaarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Alliance_For_Republic_-_YakaarAlliance pour la république–Yakaar ( e ɗemngal Farayse: Alliance pour la république, APR ) ko lannda dawrugol leydi Senegaal.[4][5] Sosi nde ko gonnooɗo gardiiɗo jaagorɗe e hooreejo leydi 4ɓo Macky Sall caggal nde o yalti lannda Senegaal (PDS) e lewru Duujal 2008.Daartol wooteejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Alliance_For_Republic_-_Yakaar#Daartol_wooteejiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Alliance_For_Republic_-_Yakaar#TuugnorgalWikipedia: The Alliance Of The Force Of Progresshttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Alliance_Of_The_Force_Of_ProgressKawtal Doole Yahrude yeeso ( e ɗemngal Farayse : Alliance des forces de progrès ) ko lannda dawrugol e nder leydi Senegaal.Daartol wooteejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Alliance_Of_The_Force_Of_Progress#Daartol_wooteejiWoote Asaambele ngenndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Alliance_Of_The_Force_Of_Progress#Woote_Asaambele_ngenndiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Alliance_Of_The_Force_Of_Progress#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Alliance_Of_The_Force_Of_Progress#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Alternative for a Rupture Assemblyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alternative_for_a_Rupture_AssemblyAlternative for a Assemblée de rupture ( e ɗemngal Farayse : Alternative pour une assemblée de rupture, AAR) ko kawtal politik Senegaal sosi e hitaande 2022 e nder leydi Republique des Valeurs e gardagol Thierno Alassane Sall, lannda Awale mo ardiii Boordo Thierdo. Sall, gonnooɗo jaagorgal e les njiimaandi Macky Sall mo alaa ko woni e mum, woni hooreejo kawtal ngal. Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alternative_for_a_Rupture_Assembly#_TuugnorgalWikipedia: Assembly National Authority For Quality Assurance On Higher Education,ANAQ -Suphttps://ff.wikipedia.org/wiki/Assembly_National_Authority_For_Quality_Assurance_On_Higher_Education,ANAQ_-SupL’Autorité Nationale d’Assurance Qualité de l’Esegnement Supérieur (Njuɓɓudi Ngenndiwal toppitiindi Jaŋde Toownde, ANAQ-Sup) ko gollorde laamu e nder leydi Senegaal, tawa ko e dow ballal Ministeer Jaŋde Toownde (Ministeer Jaŋde Toownde e Wiɗto). mo Jaŋde Toownde e Wiɗtooji, MESR).Jokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Assembly_National_Authority_For_Quality_Assurance_On_Higher_Education,ANAQ_-Sup#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: And Defaar in Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/And_Defaar_in_SenegalKadi Defaar Sénégal ko dental dawrugol e nder leydi Senegaal. Tergal mayre ɓurngal mawnude ko And-Jëf/Lanndaa Afrik ngam Demokaraasi e Sosiyalisma (AJ/PADS).Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/And_Defaar_in_Senegal#TuugnorgalWikipedia: Adebayo Adefaratihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adebayo_AdefaratiAdebayo Adefarati ((HeɗtoR); 14 lewru feebariyee 1931[1] – 29 lewru mars 2007) ko siyaasaajo Naajeeriya, laatinooɗo guwerneer diiwaan Ondo gila 1999 haa 2003.[2]Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adebayo_Adefarati#Nguurndam_e_golleNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adebayo_Adefarati#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adebayo_Adefarati#TuugnorgalWikipedia: Lamidi Ariyibi Akanji Adedibuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lamidi_Ariyibi_Akanji_AdedibuLamidi Ariyibi Akanji Adedibu (// n; 24 oktoobar 1927 – 11 lewru juko 2008) ko jom laamu mawɗo e nder diiwaan Oyo, to leydi Niiseer. Gonnooɗo hooreejo leydi Olusegun Obasanjo siftinii mo wonde "baaba mum PDP".Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lamidi_Ariyibi_Akanji_Adedibu#TuugnorgalWikipedia: Ibena beachhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibena_beachBeach Ibeno ko gooto e beeli gonɗi e maayo Atlantik e saraaji Ibeno e nder diiwaan Akwa Ibom. Ko ɗum woni daande maayo ɓurngo juutde e nder Afrik hirnaange[1][2] Ko maayo Qua Iboe woni maayo mawngo e nder maayo Ibeno.Wikipedia: Dawit Yifruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dawit_YifruDawit Yifru (jibinaa ko e hitaande 1952) ko Ecoppinaajo, keyboor, kadi ko o baɗoowo jimɗi.Jokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dawit_Yifru#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Tajudeen Adeyemi Adefisoyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tajudeen_Adeyemi_AdefisoyeTajudeen Adeyemi Adefisoye (jibinaa ko ñalnde 3 lewru bowte hitaande 1984) ko neɗɗo Naajeeriya, neɗɗo jom njulaagu, jom jawdi en.[1] Ko kanko woni Sosɗo e Hooreejo Fedde Sukaaɓe Alhaji tokosere (SAYDEF), fedde nde wonaa laamuyankoore ngam ƴellitde sukaaɓe e nder diiwaan Ondo, Ko kanko woni suka ɓurɗo famɗude e tan tergal lannda Sosiyaal Demokaraasi (SDP) e nder suudu sarɗiiji ngam diiwaan Idanre/Ifedore, Leydi Ondo, lesdi Naajeeriya.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tajudeen_Adeyemi_Adefisoye#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tajudeen_Adeyemi_Adefisoye#KugalPolitikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tajudeen_Adeyemi_Adefisoye#PolitikTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tajudeen_Adeyemi_Adefisoye#TuugnorgalWikipedia: Esit-Ekethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esit-EketEsit-Eket ko wuro e nokku laamu e nder diiwaan Akwa Ibom, to bannge worgo leydi Najeriya.[2]Wikipedia: Joe Woyeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joe_WoyeeJoseph Woyee ko jimoowo, jimoowo, jimoowo e naalanke Zoto mo Liberiya.[1]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joe_Woyee#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joe_Woyee#TuugnorgalWikipedia: Dauda Soroye Adegbenrohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dauda_Soroye_AdegbenroDauda Soroye Adegbenro (1909-1975) ko siyaasayanke Najeriya, gardiiɗo ngenndi lannda fedde gollorde (AG) e jaagorgal leydi e golle. O teddinaama e leñol makko to Abeokuta, ɓe ndokki mo tiitooɗe laamu Balogun mo Owu Egba e Ekerin mo Egbaland.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dauda_Soroye_Adegbenro#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dauda_Soroye_Adegbenro#KugalPolitikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dauda_Soroye_Adegbenro#PolitikTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dauda_Soroye_Adegbenro#TuugnorgalWikipedia: Eket airstriphttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eket_airstripLaana ndiwoowa Eket walla laana ndiwoowa Eket (ICAO: DNEK) ko laana ndiwoowa gollotooka Eket, wuro e nder diiwaan Akwa Ibom to leydi Najeriya.[4]Wikipedia: N'Faly Kouyatehttps://ff.wikipedia.org/wiki/N%27Faly_KouyateN'Faly Kouyate ko musiɗɗo Gine. O jeyaa ko e leñol Mandinka en hirnaange Afrik.Wikipedia: Adekunle Abdulkabir Akinladehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adekunle_Abdulkabir_AkinladeAdekunle Abdulkabir Akinlade (jibinaa ko ñalnde 9 oktoobar 1969) ko neɗɗo dawriyanke Naajeeriya. O wakilii Egbado South e Ipokia diiwal fedde nder suudu sarɗiiji.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adekunle_Abdulkabir_Akinlade#Nguurndam_adanɗamPolitikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adekunle_Abdulkabir_Akinlade#PolitikNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adekunle_Abdulkabir_Akinlade#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adekunle_Abdulkabir_Akinlade#TuugnorgalWikipedia: Bernard Womahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bernard_WomaBernard Woma (18 lewru Duujal 1966 - 27 lewru Abriil 2018) ko jimoowo gyile Dagara ganndiraaɗo ummoriiɗo to bannge hirnaange Ganaa, o waɗi duuɓi keewɗi e jannginde kuutorgal ngal e naatnude ngal e yimɓe winndere ndee kala.[1] Woma heɓi dipolomaaji ɗiɗi master e ganndal Afrik e Etnomusikoloji to duɗal jaaɓi haaɗtirde Indiana.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bernard_Woma#TuugnorgalWikipedia: Gbadamosi Adegoke Adelabuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gbadamosi_Adegoke_AdelabuGbadamosi Adegoke Adelabu (3 lewru Seeɗto 1915 – 25 lewru Mars 1958) ko neɗɗo mawɗo e nder politik wuro Ibadan e caggal ɗuum e nder diiwaan hirnaange leydi Najeriya ko adii nde leydi ndi heɓata ndimaagu mum e hitaande 1960. O wonnoo ko jaagorgal ko fayti e renndo e jawdi leydi Najeriya Kuuɗe diga lewru Yarkomaa 1955 haa lewru Yarkomaa 1956 nden o laati hooreejo luutooɓe nder Asaambele diiwal Hirnaange haa o maayi nder hitaande 1958.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gbadamosi_Adegoke_Adelabu#Nguurndam_adanɗamNguurndam politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gbadamosi_Adegoke_Adelabu#Nguurndam_politikWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gbadamosi_Adegoke_Adelabu#WadeMess keeriiɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gbadamosi_Adegoke_Adelabu#Mess_keeriiɗoIwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gbadamosi_Adegoke_Adelabu#IwdiijiWikipedia: Afang souphttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afang_soupSuupo Afang (woto ɗum firtu suupo Okazi walla suupo Ukazi, suukara ummoriiɗo e ñaamdu Igbo), ko suukara leɗɗe ummoriiɗo e leñol Ibibio Akwa Ibom to Fuɗnaange Najeriya. Ɓe ɗon senda ngal suukara bee hoɗɓe maɓɓe [Efik] yimɓe [Efik Tribe] haa Calabar, Cross River[1][2] Ko nyaamdu anndaandu ɗuuɗɗum haa Naajeeriya'en nden boo yoga e nokkuuje Afrik.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Moussa Kouyatehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moussa_KouyateMoussa Kuuyate (jibinaa ko e hitaande 1956) ko koraajo jeyaaɗo Bamako, leydi Mali. Baaba makko biyeteeɗo Batourou Sekou Kouyate kadi ko koraajo lolluɗo wonnoo.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moussa_Kouyate#NguurndamWikipedia: Adedapo Benjamin Adeleganhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adedapo_Benjamin_AdeleganAdedapo Benjamin Adelegan (jibinaa ko ñalnde 20 lewru Abriil hitaande 1962) ko politikyanke e jom ngalu leydi Najeriya, o wonnoo ko hooreejo 14ɓo e hooreejo fedde njulaagu leydi Najeriya (NBCC),[1] ko o gollodiiɗo e tergal kuuɓtodinngal, Institut of... Ardiiɓe, awokaaji tergal, suudu njulaagu e njulaagu Lagos, e kanndidaa guwerneer[2][3] ngam suɓngooji diiwaan Ondo e les njiimaandi Kongres Demokaraasi Afrik (ADC).Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adedapo_Benjamin_Adelegan#Nguurndam_adanɗamPolitikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adedapo_Benjamin_Adelegan#PolitikNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adedapo_Benjamin_Adelegan#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adedapo_Benjamin_Adelegan#TuugnorgalWikipedia: Atama souphttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atama_soupSuupu Atama walla Amme-Eddi kadi ina wiyee Banga Soup e ɗemngal Engele pidgin(Engele Nijeeriya) Ko sifaa suukara leɗɗe palm-ɓiɓɓe leɗɗe ummoriiɗe e leñol Efik jeyaaɓe e diiwaan Cross River, yimɓe Urhobo e Isoko jeyaaɓe e diiwaan Delta to Fuɗnaange-rewo Naajeeriya .[1][2][3] Ko ɗum nyaamdu ɓurndu yiɗugo nder yimɓe lesdi Delta, Cross River e lesdi Akwa Ibom nder lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Fadhili Williamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fadhili_WilliamFadhili William Mdawida (11 noowammbar 1938 – 11 feebariyee 2001), keewɗo wiyeede tan ko Fadhili William, ko naalanke Keñiyaajo, jimoowo, mo ɓuri lollude ko neɗɗo gadano winndude jimɗi Adam Salim "Malaika" ɗi o winndi e mum fedde makko Jambo Boys hedde hitaande 1963.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fadhili_William#TuugnorgalWikipedia: Mamadou Kontehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamadou_KonteMamadou Konte (jibinaama? Mali - maayi ko ñalnde 20 lewru juko hitaande 2007 Dakaar, Senegaal) ko peewnoowo jimɗi Senegaalnaajo, sosɗo ñalngu jimɗi biyeteeɗo Africa Fête, kadi ko kañum wonnoo gardiiɗo fannuuji jimɗi Afrik e winndere.Jokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamadou_Konte#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Edikang ekonghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edikang_ekongEdikang ikong ko suukara leɗɗe ummoriiɗo e yimɓe Efik en to diiwaan Cross River e diiwaan Akwa Ibom to Fuɗnaange-rewo leydi Najeriya.[1][2][3][4] Ina hiisee wonde ko ɗum ñaamdu welndu e nder won e Naajeeriya, kadi ina waɗi sahaaji teeŋtuɗi.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Ademola Nurudeen Jackson Adelekehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ademola_Nurudeen_Jackson_AdelekeAdemola Nurudeen Jackson Adeleke ((HeɗtoR); jibinaa ko 13 lewru Mbooy 1960) ko siyaasaajo e njulaagu Naajeeriya, o woniino guwerneer diiwaan Osun gila 2022. Ko kanko woni senaateer mo lomtotoo diiwaan Osun-hirnaange gila 2017 haa 2019.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ademola_Nurudeen_Jackson_Adeleke#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ademola_Nurudeen_Jackson_Adeleke#KugalPolitikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ademola_Nurudeen_Jackson_Adeleke#PolitikFijo guwerneerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ademola_Nurudeen_Jackson_Adeleke#Fijo_guwerneerNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ademola_Nurudeen_Jackson_Adeleke#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ademola_Nurudeen_Jackson_Adeleke#TuugnorgalWikipedia: Isiaka Adetunji Adelekehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isiaka_Adetunji_AdelekeIsiaka Adetunji Adeleke ((Heeɗito); 15 lewru Yarkomaa 1955 – 23 lewru Abriil 2017) ko politikyanke Naajeeriya, o woniino senaateer laabi ɗiɗi, o lomtii Osun West tuggi 2007 haa 2011 e les njiimaandi lannda demokaraasi leƴƴi (PDP) o suɓaama kadi e les njiimaandi... banner Kongres Denndaangal Yahrude yeeso e hitaande 2015.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isiaka_Adetunji_Adeleke#ƁawoGolle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isiaka_Adetunji_Adeleke#Golle_politikWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isiaka_Adetunji_Adeleke#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isiaka_Adetunji_Adeleke#TuugnorgalWikipedia: Le Lion rougehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Le_Lion_rouge« Le Lion rouge » (e ɗemngal Engele : « Le Lion rouge » ), ɓuri anndeede ko e incipit mum « Pincez tous vos koras, frappez les balafons » (Engele : « Mo woni kala ina fiyra koras mum, fiy balafon ») ko jimɗi ngenndiiji... Senegaal.Wikipedia: Adetope Ademiluyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adetope_AdemiluyiAdetope Ademiluyi (HeɗtoR; jibinaa ko ñalnde 23 lewru bowte hitaande 1965) ko politikyanke Naajeeriya, gonnooɗo guwerneer leydi Ekiti.[1]Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adetope_Ademiluyi#Nguurndam_adanɗamGolle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adetope_Ademiluyi#Golle_politikTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adetope_Ademiluyi#TuugnorgalWikipedia: Kandia Kouyatéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kandia_Kouyat%C3%A9MaliKuutorgal (kuutorɗe) Korahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kandia_Kouyat%C3%A9#Kuutorgal_(kuutorɗe)_KoraWikipedia: Sunday Ajibade Adenihunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunday_Ajibade_AdenihunAlarba Ajibade Adenihuntoɗɗaama guwerneer konu lesdi Imo lesdi Naajeeriya diga lewru Juko 1978 haa lewru Oktoobar 1979 wakkati laamu konu Seneraal Olusegun Obasanjo.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunday_Ajibade_Adenihun#TuugnorgalWikipedia: Liberal Pupils and Students Movementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liberal_Pupils_and_Students_MovementDillere almuɓɓe e almudɓe (mouvement des élèves et étudiants libéraux, MEEL) ko fedde janngooɓe lannda demokaraasi Senegaal (PDS).[1][2]Wikipedia: Ambassador Oluyemi Adenijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ambassador_Oluyemi_AdenijiAmbasadeer Oluyemi Adeniji(22 lewru juko hitaande 1934 – 27 lewru noowammbar 2017 to London)[1] ko dipolomaasiyanke e politikyanke Naajeeriya, o woniino wakiiliijo keeriiɗo e hooreejo leydi to leydi Siyera Leyoon (UNAMSIL) gila 19 lewru noowammbar 1999 haa 16 juko 2003. Caggal mum o woni jaagorgal caggal leydi Naajeeriya tuggi lewru juko 2003 haa lewru juko 2006, caggal ɗuum o woni jaagorgal nder leydi tuggi 21 lewru juko 2006 haa lewru mee 2007.Golle dipolomasihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ambassador_Oluyemi_Adeniji#Golle_dipolomasiCaggal ɗuum gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ambassador_Oluyemi_Adeniji#Caggal_ɗuum_golleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ambassador_Oluyemi_Adeniji#TuugnorgalWikipedia: Cuisine Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cuisine_NigeriaCuisine Naajeeriya woni nyaamdu malla nyaamdu diga teemeɗɗe leƴƴi Afriknaajo je hawti bee Naajeeriya.[1][2] Hono no cukaagu Afrik hirnaange goɗɗo nii, ina huutoroo ɓuuɓri e leɗɗe e nebam palme walla nebam ɗam ngam waɗde sosiyeteeji e suukaraaji ɓuuɓɗi no feewi.Wikipedia: Drissa Konehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Drissa_KoneDrissa Kone (jibinaa ko e hitaande 1960) ko jimoowo djembe, jeyaaɗo to leydi Mali.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Drissa_Kone#Nguurndam_adanɗamWikipedia: Albert Abiodun Adeogunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albert_Abiodun_AdeogunAlbert Abiodun Adeogun wonnoo ko tergal suudu sarɗiiji 6 e 8 (Nijeer)[1][2] e cukko guwerneer jiɗɗo wonde guwerneer Ademola Adeleke e nder diiwaan Osun.[3] O suɓaama nder suudu sarɗiiji lesdi Naajeeriya 6 nder hitaande 2007 nden o suɓaama kadi nder hitaande 2015 ngam o wakilta diiwal lesdi Ife, hawti bee Ife cakaare, Ife woyla, Ife fombina e Ife fuunaange.Wikipedia: Solomon Olamilekan Adeolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Solomon_Olamilekan_AdeolaSolomon Olamilekan Adeola CON (heɗtoR) anndiraaɗo kadi e innde Yayi (jibinaande 10 lewru bowte hitaande 1969),[1] ko siyaasaajo leydi Naajeeriya, o woniino senaateer Ogun hirnaange gila 2023. O adii wonde senaateer ummoriiɗo Lagos hirnaange gila 2015 haa hitaande 2023.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Solomon_Olamilekan_Adeola#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolGolle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Solomon_Olamilekan_Adeola#Golle_politikTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Solomon_Olamilekan_Adeola#TuugnorgalWikipedia: Fundi Kondehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fundi_KondeFundi Konde (24 ut 1924 - 29 suwee 2000) ko musiɗɗo keñanaajo. O jeyaa ko e yimooɓe adanɓe lolluɓe ummoraade e ndeen leydi, o wiyaa[e hol?Wikipedia: Alex Konaduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alex_KonaduAlex Konadu (1948 – 18 lewru Yarkomaa 2011) ko jimoowo-yimoowo, gitaaryanke, ganndiraaɗo darnde mum e aadaaji Highlife. Konadu yimi e ɗemngal asante Twi.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alex_Konadu#NguurndamWikipedia: List of notable souphttps://ff.wikipedia.org/wiki/List_of_notable_soupKo ɗum doggol suukara teeŋtuɗo. Suukara ina waɗee gila ko ɓooyi.Wikipedia: List of vegetableshttps://ff.wikipedia.org/wiki/List_of_vegetablesThis is a list of vegetable soups. Vegetable soup is a common soup prepared using vegetables and leaf vegetables as primary ingredients.Wikipedia: Sir Titus Martins Adesoji Tadeniawo Aderemihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sir_Titus_Martins_Adesoji_Tadeniawo_AderemiSir Titus Martins Adesoji Tadeniawo Aderemi (Atobatele I), [a] ina wiyee Adesoji Aderemi [b] KCMG, KBE (15 Noowammbar 1889 – 3 Juko 1980), ko neɗɗo politik Naajeeriya e laamɗo aadaaji Yoruba hono Ooni (Laamɗo) Ife (walla Ilé-Ifẹ̀, no anndirtee no haanirta nii) gila 1930 haa 1980. O wonii guwerneer Diiwaan Hirnaange, Naajeeriya hakkunde 1960 e 1962.Oba Aderemi wonnoo laamɗo cukalel, hitaande 1930https://ff.wikipedia.org/wiki/Sir_Titus_Martins_Adesoji_Tadeniawo_Aderemi#Oba_Aderemi_wonnoo_laamɗo_cukalel,_hitaande_1930Teskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sir_Titus_Martins_Adesoji_Tadeniawo_Aderemi#TeskorɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sir_Titus_Martins_Adesoji_Tadeniawo_Aderemi#TuugnorgalWikipedia: Eke Adahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eke_AdaEketPages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Abraham Aderibigbe Adesanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abraham_Aderibigbe_AdesanyaAbraham Aderibigbe Adesanya // b (24 sulyee 1922 – 27 abriil 2008) ko Naajeeriyaajo, o dawriyanke, awokaa, daraniiɗo wellitaare, e ɓamtaare ndimaagu.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abraham_Aderibigbe_Adesanya#JaangirdeNguurndam politik puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abraham_Aderibigbe_Adesanya#Nguurndam_politik_puɗɗagolTurtol e nafoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abraham_Aderibigbe_Adesanya#Turtol_e_nafooreÑawu e maaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abraham_Aderibigbe_Adesanya#Ñawu_e_maaydeWikipedia: Akwa ibom state ministry of healthhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akwa_ibom_state_ministry_of_healthMinistaajo kuuɗe lesdi Akwa Ibom woni ministeer laamu lesdi ndi'i halfinaaku taskaramji, taskaramji, e huuwtinirki kuuɗe lesdi dow kuuɗe jama'aare.[1][2]Wikipedia: Ayoade Ademola Adeseunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayoade_Ademola_AdeseunAyoade Ademola Adeseun (ListenN; jibinaa ko 1 lewru Yarkomaa 1953) ko siyaasaajo leydi Naajeeriya, mo laati senaateer wakiiliijo Oyo Central, haa lesdi Oyo, lesdi Naajeeriya, nder cuɓi lesdi 9 lewru Abriil 2011, o ɗon dogga dow laylaytol kuuɗe Naajeeriya (ACN).[ 1]Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayoade_Ademola_Adeseun#ƁawoGolle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayoade_Ademola_Adeseun#Golle_politikSenaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayoade_Ademola_Adeseun#SenaaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayoade_Ademola_Adeseun#TuugnorgalWikipedia: Akwa ibom state ministry of justicehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akwa_ibom_state_ministry_of_justiceMinistaajo hukuuma lesdi Akwa Ibom woni ministaajo laamu lesdi Naajeeriya, ko laarani hukuumaaji pamari.[1] Ministeer oo ina woni e les njiimaandi Jaagorgal men ko feewti e ñaawoore, tawi noon ko Sosiyatee mawɗo e Sekereteer duumotooɗo heewi wallitde ɗum.Wikipedia: Lamidi Ona-Olapo Adesinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lamidi_Ona-Olapo_AdesinaLamidi Ona-Olapo Adesina CON ((HeɗtoR); 20 lewru Yarkomaa 1939 – 11 lewru Noowammbar 2012) ko jannginoowo e dawriyanke Naajeeriya, o laatiima guwerneer diiwaan Oyo tuggi 1999 haa 2003, o woni tergal kawtal ngam demokaraasi (AD) lannda.[1]Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lamidi_Ona-Olapo_Adesina#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lamidi_Ona-Olapo_Adesina#KugalNguurndam politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lamidi_Ona-Olapo_Adesina#Nguurndam_politikCaggal ɗuum gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lamidi_Ona-Olapo_Adesina#Caggal_ɗuum_golleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lamidi_Ona-Olapo_Adesina#TuugnorgalWikipedia: Akwa ibom ministry of transport and petroleumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akwa_ibom_ministry_of_transport_and_petroleumJaagorgal leydi Akwa Ibom ko feewti e yah-ngartaa e petroleum woni ministeer laamu leydi Naajeeriya mo halfinaa kuugal taskaramji, taskaramji, e huuwtinirki kuuɗe lesdi dow yah-ngartaa e petroleum.[1][2]Wikipedia: Otunba Segun Adewalehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Otunba_Segun_AdewaleOtunba Segun Adewale,HeeɗitoN anndiraaɗo Segun Aeroland, jibinaa ko ñalnde 15 lewru Mbooy hitaande 1966, ko jom ngalu, jom jawdi e politikyanke leydi Naajeeriya. ko jeyaaɗo Ipoti EKiti e nder nokku laamu Ijero e nder diiwaan EKiti, Fuɗnaange-rewo leydi Naajeeriya e Lagos-Hirnaange-rewo Kanndidaa Senateer mo lannda Demokaraasi Leƴƴi (PDP) e nder wooteeji senateer 2015.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Otunba_Segun_Adewale#Nguurndam_adanɗamBaɗte gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Otunba_Segun_Adewale#Baɗte_golleGolle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Otunba_Segun_Adewale#Golle_politikNjeenaaje e baɗtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Otunba_Segun_Adewale#Njeenaaje_e_baɗteTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Otunba_Segun_Adewale#TuugnorgalWikipedia: Akwa ibom state ministry of information and strategieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akwa_ibom_state_ministry_of_information_and_strategiesMinisteer humpitooji e peeje diiwaan Akwa Ibom woni ministeer laamu diiwaan oo, ko kañum halfinaa peewnugol, ƴellitde e huutoraade politikaaji diiwaan oo ko faati e humpitooji e peeje.[1][2]Wikipedia: Akwai ibom ministry of rural renewal and special dutieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akwai_ibom_ministry_of_rural_renewal_and_special_dutiesJaagorgal leydi Akwa Ibom ngam hesɗitinde gure e golle keertiiɗe[1] ko ministeer laamu diiwaan oo, ko kañum woni jaagorgal ko fayti e koɗki e hesɗitinde gure e nder diiwaan hee. Ɓe ngoni kadi ko e ƴellitde, eɓɓude e huutoraade politikaaji laamu ko faati e Koɗki.Wikipedia: Akwa ibom state ministry of financehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akwa_ibom_state_ministry_of_financeMinistaajo ceede lesdi Akwa Ibom woni ministeer laamu diiwal ngal, ko kañum halfinaa taskaramji, taskaramji e huuwtinirgo kuuɗe lesdi Akwa Ibom dow ceede.[1]Wikipedia: Akwa ibom state ministry of educationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akwa_ibom_state_ministry_of_educationThe Akwa Ibom State Ministry of Education[1] is the state government's ministry tasked with overseeing the education sector in the state, policy formulation and control over Primary, Secondary and State-owned Tertiary Institutions in consonance with the National Policy on Education, and monitoring and evaluation of educational programmes to ensure quality.Wikipedia: Akwa ibom state ministry of culture and tourismhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akwa_ibom_state_ministry_of_culture_and_tourismMinisteer Pinal e Turism mo lesdi Akwa Ibom woni catal laamu lesdi man, ko laarani taskaramji, taskaramji e huuwtinirgo dabareeji lesdi man dow pinal e turism.[1][2]Wikipedia: Akwa ibom state ministry of agriculture and resourceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akwa_ibom_state_ministry_of_agriculture_and_resourcesMinisteer ndema diiwaan Akwa Ibom ko ministeer laamu diiwaan oo, ko kañum halfinaa peewnugol, ƴellitde e huutoraade politikaaji diiwaan oo ko faati e ndema.[1][2]Wikipedia: Afaha ukwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afaha_ukwaAfaha Ukwa ko wuro e nder diiwaan laamu Eket to Akwa Ibom. Ko Ata Idung Afaha Ekid, Atai Ndon-Afaha Ekid, Ebana e Ede Urua ina taarna ɗum.Wikipedia: Velekete slave markethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Velekete_slave_marketLuumo maccuɓe Vlekete ko luumo wonngo to Badagry, e nder diiwaan Lagos.[1] Sosaa ko e hitaande 1502, inniraa ko laamɗo Vlekete, laamɗo geec e henndu[2], luural ngal ina maantini e sahaa njulaagu jiyaaɓe Atlantik to Badagry, nde tawnoo ko ngal nokku njulaagu ɗo hakkundeeji Afriknaaɓe yeeydata jiyaaɓe e njulaagu jiyaaɓe Oropnaaɓe, ko noon waɗde ɗum e nder luumooji jiyaaɓe ɓurɗi heewde yimɓe e nder Afrik hirnaange.Wikipedia: Verve markethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Verve_marketVerve International ko fedde nde wonaa laamuyankoore, nde wonnoo ko fedde nde wonaa laamuyankoore, nde jeyaa ko e fedde Interswitch.[1]Wikipedia: Veggie Victorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Veggie_VictorVeggie Victory woni nyaamdu arandeeru haa lesdi Naajeeriya.[1]Wikipedia: Vanguardhttps://ff.wikipedia.org/wiki/VanguardNdee winndannde ko yowitii e jaaynde Naajeeriya. Ngam heɓde lowre ɓurnde mawnude e ɓaleeɓe, ƴeew Reso Kabaaru Vanguard.Wikipedia: Union Bank building LAGOShttps://ff.wikipedia.org/wiki/Union_Bank_building_LAGOSMahdi Banke Union ko suudu mawndu to Lagos.[2] Mahdi ndi 28, woni nokkuure nde Banke Union Naajeeriya woni.Wikipedia: Treasure house schoolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Treasure_house_schoolDuɗal Treasure House ko duɗal keeringal sosaangal e hitaande 2007 to Ilupeju, wuro Lagos, to bannge worgo-fuɗnaange leydi Najeriya.Wikipedia: Lanre taurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lanre_taureGila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓiWikipedia: Héritier Watanabehttps://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%A9ritier_WatanabeFadhili William Mdawida (11 noowammbar 1938 – 11 feebariyee 2001), keewɗo wiyeede tan ko Fadhili William, ko naalanke Keñiyaajo, jimoowo, mo ɓuri lollude ko neɗɗo gadano winndude jimɗi Adam Salim "Malaika" ɗi o winndi e mum fedde makko Jambo Boys hedde hitaande 1963.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%A9ritier_Watanabe#TuugnorgalWikipedia: Fort Saint Louis (Senegal)https://ff.wikipedia.org/wiki/Fort_Saint_Louis_(Senegal)Fort Saint Louis ko wuro maccuɓe ɓe Compagnie du Sénégal mahi to Saint Louis, Senegaal e hitaande 1659.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fort_Saint_Louis_(Senegal)#TuugnorgalWikipedia: Liberate the Peoplehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liberate_the_PeopleLiberate le peuple (YAW e wolof : Yewwi Askan Wi ; Farayse : Libérer le peuple ) ko kawtal dawrugol Senegaal ngal Ousmane Sonko ardii. Kawtal ngal ina luulndii gonnooɗo hooreejo leydi Macky Sall e wondiiɓe mum e fedde Wallu Sénégal nde lannda Demokaraasi Senegaal ardii.Wikipedia: Soleil Wangahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soleil_WangaRoi Soleil Wanga ko naalanke DR Kongonaajo, jimoowo, jimoowo e weltinoowo. E sahaa gooto, omo jeyanoo e fedde wiyeteende Quartier Latin International, nde musiɗɗo Kongonaajo biyeteeɗo Koffi Olomide sosi, ardii ɗum.Diskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soleil_Wanga#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soleil_Wanga#TuugnorgalWikipedia: Saint-Louis Airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saint-Louis_AirportLaannde Saint-Louis (e Farayse: Aéroport de Saint-Louis) (IATA: XLS, ICAO: GOSS) ko laamorgo laamorgo Saint-Louis, laamorgo Diiwaan Saint-Louis e nder leydi Senegaal. Saint-Louis woni ko sara maayo Senegaal, e wonnoo laamorgo Senegaal haa nde heɓi jeytaare mum e hitaande 1960.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saint-Louis_Airport#TuugnorgalWikipedia: Simenti Airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simenti_AirportLaanaaji diwooje Simenti ( IATA : SMY , ICAO : GOTS ) ko boowal laaɗe diwooje Simenti nder leydi Senegaal.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simenti_Airport#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simenti_Airport#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Omar Wahrouchhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omar_WahrouchOmar Wahrouch (1926 – 1994) ko jimoowo-yimiyanke (ṛṛays) e binndoowo jime Maroknaajo. O winndi, o yimi e ɗemngal Taselhit.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omar_Wahrouch#NguurndamƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omar_Wahrouch#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omar_Wahrouch#TuugnorgalWikipedia: List for the Defence of the Interests of Commune of Linguèrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/List_for_the_Defence_of_the_Interests_of_Commune_of_Lingu%C3%A8reDoggol ngam daranaade nafooje komin Linguère (e ɗemngal Farayse: List pour la défense des intérêts de la commune de Linguère) ko lannda dawrugol to Linguère, Senegaal. Nde woodnoo ko hedde hitaande 1960.Wikipedia: Richard Toll Airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Richard_Toll_AirportLaana ndiwoowa Richard Toll (IATA: RDT, ICAO: GOSR) ko laaɗe diwooje gollotooɗe Richard Toll, wuro wonngo e Diiwaan Saint-Louis to worgo Senegaal.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Richard_Toll_Airport#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Richard_Toll_Airport#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Little Senegal (film)https://ff.wikipedia.org/wiki/Little_Senegal_(film)Senegaal tokooso ko filmo Aljerinaajo hitaande 2001 mo Rachid Buchareb ardii ɗum. Ko ɗum woni ko Alseri rokki njeenaari 73 Oscar ngam heɓde njeenaari Oscar ɓurndi moƴƴude e ɗemngal jananal, kono jaɓaaka e noddaango.Wikipedia: Jean-Marc Volcyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jean-Marc_VolcyJean-Marc Volcy (jibinaa ko ñalnde 29 lewru Yarkomaa 1966) ko jimoowo, jimoowo e winndiyanke Senegaal, mo nganndu-ɗaa ina jeyaa e jimɗiyaŋkooɓe ardinooɓe ngam sarde jimɗi kreyol e nder leydi Senegaal. Repertoire makko e jimɗi ko jillondiral pop kreyol jamaanu e jimɗi leñol gaadanteeji.Diskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jean-Marc_Volcy#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jean-Marc_Volcy#TuugnorgalWikipedia: Ouro Sogui Airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ouro_Sogui_AirportLaana ndiwoowa Ouro Sogui (IATA: MAX, ICAO: GOSM) ko laaɗe diwooje gollotooɗe e Matam, wuro wonngo e maayo Senegaal, laamorgo Diiwaan Matam e nder leydi Senegaal. Laana ndiwoowa ka woni ko kilooji 10 (6,2 mi) to fuɗnaange-rewo Matam, sara wuro Ouro Sogui.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ouro_Sogui_Airport#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ouro_Sogui_Airport#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Manjak languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Manjak_languageManjak walla manjaak (e farayse : Mandjak , Mandiyak ; e Purtugeec : Manjako ) walla Njak ko ɗemngal bak ngal Gine-Bisaawo e Senegaal. Ɗemngal ngal ina wiyee Kanyop.Wikipedia: Peter Tsotsihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_TsotsiPeter Tsotsi ko jimoowo jeyaaɗo to Zimbaabwee. O jeyaa ko e sosnooɓe fedde Equator Sound Band, kanko e Adolf Banyora, Nashil Pichen, Charles Ssonko, Gabriel Omolo, Daudi Kabaka, e Fadhili Williams Mdawida.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_Tsotsi#TuugnorgalWikipedia: Antoninho Travadinhahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Antoninho_TravadinhaAntónio Vicente Lopes (1937 - 1987), ɓurɗo anndireede Antoninho Travadinha ina jeyaa e jimɗiyankooɓe mawɓe Kap Verde ummoriiɓe Janela to Paúl duunde Santo Antão.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Antoninho_Travadinha#TuugnorgalWikipedia: Basilique Notre-Dame de la Délivrancehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basilique_Notre-Dame_de_la_D%C3%A9livranceBasilika Notre-Dame de la Délivrance[noddaango?] (Basilika Debbo men Delivrance) ko Basilika tokooso katolik en, baɗaaɗo e Mariyam barkinɗo, tawaaɗo to Popenguine, Senegaal.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basilique_Notre-Dame_de_la_D%C3%A9livrance#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basilique_Notre-Dame_de_la_D%C3%A9livrance#TuugnorgalWikipedia: Niokolo-Koba Airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niokolo-Koba_AirportAeroport Niokolo-Koba ko laana ndiwoowa gollotooka e nokku biyeteeɗo Niokolo-Koba e nder leydi Senegaal.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niokolo-Koba_Airport#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niokolo-Koba_Airport#TuugnorgalWikipedia: Lobi Traoréhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lobi_Traor%C3%A9Lobi Traoré (1961 – 1 suwee 2010) ko musiɗɗo Malinaajo. O jibinaa ko e wuro wiyeteengo Bakaridianna, e dow maayo Niiseer saraaji Ségou, o maayi ko to Bamako.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lobi_Traor%C3%A9#TuugnorgalWikipedia: National Library of Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/National_Library_of_SenegalDefterdu ngenndi Senegaal (Bibliothèque nationale du Sénégal walla Bibliothèque des Archives nationales du Sénégal) ina woni to Dakaar, Senegaal.[1]Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/National_Library_of_Senegal#TariyaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/National_Library_of_Senegal#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/National_Library_of_Senegal#TuugnorgalWikipedia: Samba Touréhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samba_Tour%C3%A9Samba Touré (jibinaa ko ñalnde 15 lewru juko hitaande 1968) ko jimoowo, gitaaryanke Mali.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samba_Tour%C3%A9#TuugnorgalWikipedia: Museum of Black Civilisationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Museum_of_Black_CivilisationsMusiyum Siwiluuji ɓaleeɓe ( e ɗemngal Farayse Musée des civilizations noires ) ko musium ngenndiyankeewo Dakaar to leydi Senegaal, udditaaɗo ñalnde 6 Duujal 2018.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Museum_of_Black_Civilisations#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Museum_of_Black_Civilisations#TuugnorgalWikipedia: Djelimady Tounkarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Djelimady_TounkaraDjelimady Tounkara ko musiɗɗo Malinaajo, jeyaa ko e gitaarooɓe ɓurɓe mawnude e nder Afrik.[1]Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Djelimady_Tounkara#Nguurndam_e_golleƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Djelimady_Tounkara#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Djelimady_Tounkara#TuugnorgalWikipedia: Rural communities of senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rural_communities_of_senegalRenndooji teeru (Communautés rurales) (CR) ngoni pecce njuɓɓudi laamu toowɗe nayaɓere e nder leydi Senegaal. Ko ɗiin ngoni pecce laamu ɗe gure ɗee mbaɗi, kono ɗe ceertii e kominaaji e kominaaji wurooji jowitiiɗi e gure hakkundeeje walla mawɗe.Wikipedia: Musée Senghor Fondationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mus%C3%A9e_Senghor_FondationFondaasiyoŋ Musée Senghor (Fondation Musée Senghor) ko musiiba tawaaɗo e leydi Senegaal.[1]Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mus%C3%A9e_Senghor_Fondation#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mus%C3%A9e_Senghor_Fondation#TuugnorgalWikipedia: Balla Tounkarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balla_TounkaraBalla Tounkara ko jimoowo koraa, jimoowo jeyaaɗo to leydi Mali.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balla_Tounkara#TuugnorgalWikipedia: Mankanya languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mankanya_languageƊemngal Mankanya (Portugeec: Mancanha; Farayse: Mancagne) ina haalee e ko ina tolnoo e 86 000 neɗɗo e nder Gine-Bisaawo, Senegaal e Gammbi tawi ko adii fof jeyaa ko e leñol ngol innde wootere. Nde jeyaa ko e caltal Bak e nder ɓesngu ɗemɗe Atlantik–Kongo.Wikipedia: Musée Régional de Thièshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mus%C3%A9e_R%C3%A9gional_de_Thi%C3%A8s== Ƴeew kadi ==Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mus%C3%A9e_R%C3%A9gional_de_Thi%C3%A8s#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mus%C3%A9e_R%C3%A9gional_de_Thi%C3%A8s#TuugnorgalWikipedia: Garikayi Tirikotihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Garikayi_TirikotiGarikayi Tirikoti (jibinaa ko ñalnde 29 abriil 1961) ko jimoowo mbira, jimoowo, jimoowo, yuɓɓinoowo, jannginoowo jimɗi mbira. Tirikoti ina sikkaa ko kañum woni gadano ƴellitde ‘orkestra mbira’ ɗo mbiraaji ceertuɗi e mbaydiiji ceertuɗi kawrata e nder jimɗi gooti.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Garikayi_Tirikoti#TuugnorgalWikipedia: Musée Régional de Tambacoundahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mus%C3%A9e_R%C3%A9gional_de_TambacoundaMusée Régional de Tambacounda ko suudu musiiba tawaandu e nder leydi Senegaal.[1]Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mus%C3%A9e_R%C3%A9gional_de_Tambacounda#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mus%C3%A9e_R%C3%A9gional_de_Tambacounda#TuugnorgalWikipedia: Tim (musician)https://ff.wikipedia.org/wiki/Tim_(musician)Timbwama Chisenga (jibinaa ko ñalnde 28 oktoobar 1989) ɓurɗo anndeede ko Tim Thugga walla jooni ko Tim tan[1][2] ko jimoowo Zambiyanke [3] e binndoowo jimɗi. O ummii ko e tergal e fedde sukaaɓe wiyeteende Zone Fam sosaande e hitaande 2009 caggal nde ɓe ciifi e Slam Dunk Records.Diskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tim_(musician)#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tim_(musician)#TuugnorgalWikipedia: Musée Géologique Africainhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mus%C3%A9e_G%C3%A9ologique_AfricainMusée Géologique Africain ko musiiba tawaaɗo e leydi Senegaal.[1]Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mus%C3%A9e_G%C3%A9ologique_Africain#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mus%C3%A9e_G%C3%A9ologique_Africain#TuugnorgalWikipedia: Fatima Tihihithttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_TihihitFaatima Banou (e ɗemngal Berbeer : Faatima Banou، Faatima Banou (e ɗemngal Berbeer : Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Tihihit#KugalƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Tihihit#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Tihihit#TuugnorgalWikipedia: Musée des Forces Armées Senegalaisehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mus%C3%A9e_des_Forces_Arm%C3%A9es_SenegalaiseMusée des Forces Armées Sénégalaise ko suudu musiiba tawaandu e nder leydi Senegaal.[1]Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mus%C3%A9e_des_Forces_Arm%C3%A9es_Senegalaise#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mus%C3%A9e_des_Forces_Arm%C3%A9es_Senegalaise#TuugnorgalWikipedia: Musée Boribanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mus%C3%A9e_Boribana== Ƴeew kadi ==Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mus%C3%A9e_Boribana#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mus%C3%A9e_Boribana#TuugnorgalWikipedia: Musée de la Merhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mus%C3%A9e_de_la_MerMusée de la Mer ko musiiba gonɗo to Gorée, leydi Senegaal.[2] Musium oo ina waɗi binndanɗe e fotooji keewɗi ko faati e daabaaji maayo e nder leydi Senegaal tawa ina waɗi 6 000 sifaa.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mus%C3%A9e_de_la_Mer#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mus%C3%A9e_de_la_Mer#TuugnorgalWikipedia: Biggie Tembo Jr.https://ff.wikipedia.org/wiki/Biggie_Tembo_Jr.Biggie Tembo Jr. (jibinaa ko ñalnde 8 abriil 1988) ko jimoowo Jit mo Zimbaabwee, o winndi e Gramma Records.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Biggie_Tembo_Jr.#TuugnorgalWikipedia: Mosque of Divinityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mosque_of_DivinityJuulirde Alla (arab: مسجد اللاهوت; Farayse: Mosquee de la Divinité) mahiraa ko hitaande 1997, ko jumaa wonnde e wuro Waakam, leydi Senegaal. Ko mbaydi ndi minareeji ɗiɗi.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mosque_of_Divinity#TariyaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mosque_of_Divinity#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mosque_of_Divinity#TuugnorgalWikipedia: Mankanya peoplehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mankanya_peopleLeñol Mankanya (Portugeec : Mancanha ; Farayse : Mancagne ; ɓe mbiyata ko Ba-hula ) ko leñol jeyngol Afrik hirnaange, ko ɓuri laaɓtude ko diiwaan Senegambi e Gine. Ɓe ngoni ko e leñol teskinngol e nder leyɗeele diiwaan oo, woni Senegaal, Gammbi e Gine Bisaawo.Wikipedia: Jali Nyama Susohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jali_Nyama_SusoJali Nyama Suso (hedde 1925-1991) ko fijoowo kora mo leydi Gammbi. Omo joginoo yewtere e Rajo Gammbi fotde duuɓi 20.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jali_Nyama_Suso#TuugnorgalWikipedia: Massalikoul Djinane Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Massalikoul_Djinane_MosqueJuulirde Massalikoul Djinane ( e Farayse: Mosquée Massalikoul Djinane ) ko juulirde Dakar, leydi Senegaal.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Massalikoul_Djinane_Mosque#TariyaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Massalikoul_Djinane_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Massalikoul_Djinane_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Lycée Jean Mermoz (Senegal)https://ff.wikipedia.org/wiki/Lyc%C3%A9e_Jean_Mermoz_(Senegal)Lycée Jean Mermoz ko duɗal Farayse hakkunde leyɗeele to Dakaar, Senegaal. Ina huutoroo maternelle (duɗal leslesal) haa terminale (hitaande sakkitiinde e duɗal liisee walla duɗal jaaɓi haaɗtirde).Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lyc%C3%A9e_Jean_Mermoz_(Senegal)#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lyc%C3%A9e_Jean_Mermoz_(Senegal)#TuugnorgalWikipedia: Rigo Starhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rigo_StarRigobert Bamundele (28 ut 1955 – 26 oktoobar 2023), ɓurɗo anndeede e innde Rigo Star,[1] ko gitaaryanke soukous e jimoowo Konngo. O fiyi e jimɗi keewɗi mawɗi e nder jimɗi aduna, ina jeyaa heen Viva La Musica mo Papa Wemba, Anti-Choc mo Bozi Boziana, Kanda Bongo Man, Koffi Olomide, Kékélé, Paul Simon, Fally Ipupa.Woto jiiɓru e Ringo Starr. Tesko-ɗen wonde innde Rigo Star ina wondi e binndol "Ringo" ; yeru, e nder binndanɗe liner deftere Paul Simon wiyeteende Le Rhythme des Saints, kam e dow ɓataake Ne refuse pas mo Star.https://ff.wikipedia.org/wiki/Rigo_Star#Woto_jiiɓru_e_Ringo_Starr._Tesko-ɗen_wonde_innde_Rigo_Star_ina_wondi_e_binndol_"Ringo"_;_yeru,_e_nder_binndanɗe_liner_deftere_Paul_Simon_wiyeteende_Le_Rhythme_des_Saints,_kam_e_dow_ɓataake_Ne_refuse_pas_mo_Star.Kekele Merrit, Stefin (9 sulyee 1998). "Rigo Hoodere e Ringo Hoodere". Wakkati yaltugo New York. Moƴƴinaama gila e asli mum ñalnde 16 lewru juko hitaande 2012.https://ff.wikipedia.org/wiki/Rigo_Star#Kekele_Merrit,_Stefin_(9_sulyee_1998)._"Rigo_Hoodere_e_Ringo_Hoodere"._Wakkati_yaltugo_New_York._Moƴƴinaama_gila_e_asli_mum_ñalnde_16_lewru_juko_hitaande_2012."Rigo Star : Jaaynde lefol jimɗi kongo". yop.l-frii. 27 Oktoobar 2023. Ƴeewtaa ko 28 Oktoobar 2023.https://ff.wikipedia.org/wiki/Rigo_Star#"Rigo_Star_:_Jaaynde_lefol_jimɗi_kongo"._yop.l-frii._27_Oktoobar_2023._Ƴeewtaa_ko_28_Oktoobar_2023.Hakilu! to Amasonihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rigo_Star#Hakilu!_to_AmasoniNe sala pashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rigo_Star#Ne_sala_pasAia ai ai la bombe eclatehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rigo_Star#Aia_ai_ai_la_bombe_eclateBeat vol. 3 Arsifaa ko ñalnde 10 ut 2010 to masiŋ Waybackhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rigo_Star#Beat_vol._3_Arsifaa_ko_ñalnde_10_ut_2010_to_masiŋ_WaybackWikipedia: Lycée Français Jacques Préverthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lyc%C3%A9e_Fran%C3%A7ais_Jacques_Pr%C3%A9vertLycée Français Jacques Prévert ko duɗal Farayse hakkunde leyɗeele to Sali, Senegaal. Ina huutoroo tolnooji primaire (duɗal leslesal) rewrude e lycée (duɗal mawngal/duɗal jeegom).Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lyc%C3%A9e_Fran%C3%A7ais_Jacques_Pr%C3%A9vert#TuugnorgalWikipedia: Linguère Airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lingu%C3%A8re_AirportLaana ndiwoowa Linguère (ICAO: GOOG ) ko laaɗe diwooje gollotooɗe wuro Linguère e nder leydi Senegaal.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lingu%C3%A8re_Airport#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lingu%C3%A8re_Airport#TuugnorgalWikipedia: Kolda North Airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kolda_North_AirportLaana ndiwoowa Kolda worgo ( IATA : KDA , ICAO : GODK[2], wonnoo ko GOGK[3]) ko laamorgo laamorgo Kolda, laamorgo Diiwaan Kolda (anndiraaɗo kadi Haute Casamance) e nder leydi Senegaal.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kolda_North_Airport#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kolda_North_Airport#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Manko Taxawu Sénégalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Manko_Taxawu_S%C3%A9n%C3%A9galFedde Manko Taxawu Sénégal (wolof: "Coalition pour la rénaissance du Sénégal") ko fedde lanndaaji dawrugol keewɗi yuɓɓinaaɗi ngam haɓaade wooteeji sarɗiiji leydi Senegaal 2017. Ko adii fof, kawtal ngal ina yiɗi sosde doggol luulndo ngootaagu ngam luulndaade fedde Benno Bokk Yakaar nde hooreejo leydi Macky Sall, kono kaaldigal hakkunde yimɓe mawɓe luulndo ngoo ustii sabu luural jowitiingal e so tawii gonnooɗo hooreejo leydi ndii, hono Abdoulaye Wade, walla gonnooɗo meer Dakaar, hono Khalifa the Sall, ina jogori ardaade doggol.Wikipedia: Kédougou Airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/K%C3%A9dougou_AirportLaana ndiwoowa Kédougou (IATA: KGG, ICAO: GOTK) ko laamorgo laamorgo Kédougou, wuro wonngo e Diiwaan Tambacounda e nder leydi Senegaal.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/K%C3%A9dougou_Airport#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/K%C3%A9dougou_Airport#TuugnorgalWikipedia: Kaolack Airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaolack_AirportLaanaaji diwooje Kaolak ( IATA: KLC, ICAO : GOOK ) ko laamorgo laamorgo ko Kaolak, laamorgo Diiwaan Kaolak e nder leydi Senegaal.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaolack_Airport#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaolack_Airport#TuugnorgalWikipedia: Albert Ssempekehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albert_SsempekeAlbert Ssempeke ko musiɗɗo ganndiraaɗo Baganda Music. O woniino kadi jimoowo laamɗo to Kabaka Buganda, ina sikkaa ko Mutesa II Buganda.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albert_Ssempeke#TuugnorgalWikipedia: Momo Wandel Soumahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Momo_Wandel_SoumahMomo Wandel Soumah (1926 - 15 suwee 2003) ko jimoowo, jimoowo, e saksofonist ummoriiɗo Gine, anndiraaɗo e daande makko ɓuuɓnde, ɓuuɓnde.Diskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Momo_Wandel_Soumah#DiskogaraafiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Momo_Wandel_Soumah#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Momo_Wandel_Soumah#Tuugnorgal"Maayde: Momo Wandel Soumah, alkamiisa 10 sulyee 2003". Gardiiɗo oo. Ƴeewtaama ñalnde 28 lewru Yarkomaa 2014. "Keletigui e ses Tabourinis: Deftere CD Duuɓi Silifon". Sterns Afrik. Sterns Afrik. "Momo Wandel Soumah: Jawgol jazz Afriknaajo asliijo". Afropop Aduna fof. Mooftaa ko e asli mum ñalnde 17 suwee 2008. Ƴeewtaa ko ñalnde 7 oktoobar 2010. "Maayde: Momo Wandel Soumah, Aljumaa 20 Korse 2003". Ko jeytaare. Ƴeewtaama ñalnde 28 lewru Yarkomaa 2014.https://ff.wikipedia.org/wiki/Momo_Wandel_Soumah#"Maayde:_Momo_Wandel_Soumah,_alkamiisa_10_sulyee_2003"._Gardiiɗo_oo._Ƴeewtaama_ñalnde_28_lewru_Yarkomaa_2014._"Keletigui_e_ses_Tabourinis:_Deftere_CD_Duuɓi_Silifon"._Sterns_Afrik._Sterns_Afrik._"Momo_Wandel_Soumah:_Jawgol_jazz_Afriknaajo_asliijo"._Afropop_Aduna_fof._Mooftaa_ko_e_asli_mum_ñalnde_17_suwee_2008._Ƴeewtaa_ko_ñalnde_7_oktoobar_2010._"Maayde:_Momo_Wandel_Soumah,_Aljumaa_20_Korse_2003"._Ko_jeytaare._Ƴeewtaama_ñalnde_28_lewru_Yarkomaa_2014.Jokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Momo_Wandel_Soumah#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Manko Wattu Sénégalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Manko_Wattu_S%C3%A9n%C3%A9galKawtal Manko Wattu Sénégal ko fedde lanndaaji dawrugol keewɗi yuɓɓinaaɗi ngam haɓaade wooteeji sarɗiiji leydi Senegaal 2017. Koolol ngol yuɓɓini ɗum, ko ɓuri heewde ko lannda Demokaraasi Senegaal (PDS) gonnooɗo hooreejo leydi ndii, hono Abdoulaye Wade,[1] kono ina jeyaa heen kadi gonnooɗo fedde nde, hono Bokk Gis Gis, e lanndaaji tokoosi keewɗi goɗɗi.Wikipedia: Soul Jah Lovehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soul_Jah_LoveSoul Muzavazi Musaka, ina anndiranoo e golle mum ko Soul Jah Love/chibaba/chigunduru. (22 noowammbar 1989 – 16 feebariyee 2021), ko jimoowo Zimbaabwee, mo nganndu-ɗaa ko kañum woni piiloowo Zimdancehall mawɗo.Wadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soul_Jah_Love#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soul_Jah_Love#TuugnorgalWikipedia: Le Matin (Senegal)https://ff.wikipedia.org/wiki/Le_Matin_(Senegal)Le Matin ko jaaynde mawnde jeytaare ñalnde kala e nder leydi Senegaal.[1]Wikipedia: Mère-Bihttps://ff.wikipedia.org/wiki/M%C3%A8re-BiMère-Bi ko filmo biyeteeɗo Annette Mbaye d'Erneville mo ɓiyiiko, gardinooɗo Ousmane William Mbaye waɗi e hitaande 2008. Debbo jaayndiyanke Senegaalnaajo gadano, omo luggiɗi e ɓamtaare leydi makko.Wikipedia: Ada Louise Comstockhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ada_Louise_ComstockAda Louise Comstock (11 desaambar 1876 – 12 desaambar 1973) ko Ameriknaajo, daraniiɗo jaŋde rewɓe. O wonii deenoowo gadano rewɓe to duɗal jaaɓi haaɗtirde Minnesota, caggal ɗuum o wonii hooreejo gadano timmuɗo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Radcliffe.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ada_Louise_Comstock#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ada_Louise_Comstock#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ada_Louise_Comstock#Nguurndam_neɗɗoWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ada_Louise_Comstock#WadeNjawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ada_Louise_Comstock#NjawdiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ada_Louise_Comstock#TuugnorgalWikipedia: Katharine Cooper Caterhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katharine_Cooper_CaterKatharine Cooper Cater ko gardiiɗo jaŋde Ameriknaajo. O woniino gardiiɗo rewɓe to duɗal jaaɓi haaɗtirde Auburn tuggi 1946 haa 1975, caggal ɗuum o wonti gardiiɗo nguurndam almudɓe toon.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katharine_Cooper_Cater#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katharine_Cooper_Cater#KugalBaɗtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katharine_Cooper_Cater#BaɗteTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katharine_Cooper_Cater#TuugnorgalWikipedia: Esther Tuckerman Allen Gawhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esther_Tuckerman_Allen_GawEsther Tuckerman Allen Gaw (28 desaambar 1879 – 27 desaambar 1973) ko ganndo hakkille Ameriknaajo, gardiiɗo kolees. O woniino hooreejo rewɓe to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ohio State gila 1927 haa 1944.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esther_Tuckerman_Allen_Gaw#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esther_Tuckerman_Allen_Gaw#KugalBinndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esther_Tuckerman_Allen_Gaw#BinndanɗeNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esther_Tuckerman_Allen_Gaw#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esther_Tuckerman_Allen_Gaw#TuugnorgalWikipedia: Maude Gilchristhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maude_GilchristMaude Gilchrist (29 desaambar 1861 - 28 feebariyee 1952) ko ganndo leɗɗe Ameriknaajo, jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde. O woniino gardiiɗo rewɓe to duɗal jaaɓi haaɗtirde rewɓe to Illinois tuggi 1897 haa 1901, o woniino gardiiɗo faggudu galle to duɗal jaaɓi haaɗtirde ndema Michigan tuggi 1901 haa 1913, o jannginii botani to duɗal jaaɓi haaɗtirde Wellesley e duɗal jaaɓi haaɗtirde Iowa State.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maude_Gilchrist#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maude_Gilchrist#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maude_Gilchrist#TuugnorgalWikipedia: Martha Eunice Hiltonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Martha_Eunice_HiltonMartha Eunice Hilton (19 noowammbar 1899 - 18 oktoobar 1975) wonnoo ko gardiiɗo rewɓe to duɗal jaaɓi haaɗtirde Syracuse gila 1935 haa 1949. E nder ndeeɗoo darnde o ardii porogaraam gardiiɗo janngooɓe rewɓe, o waɗii mbayliigaaji keewɗi e moƴƴitingol, ɗum addani ɗum wontude innde e nder leydi ndii.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Martha_Eunice_Hilton#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Martha_Eunice_Hilton#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Martha_Eunice_Hilton#TuugnorgalWikipedia: Katherine "Kitty" Marie Blood Hoffmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katherine_%22Kitty%22_Marie_Blood_HoffmanKatherine "Kitty" Marie Blood Hoffman (1 ut 1914 - 18 sulyee 2020) ko ganndo kemikal Ameriknaajo, kadi ko gardiiɗo jaŋde.Jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katherine_%22Kitty%22_Marie_Blood_Hoffman#Jaŋde_e_golleNjeenaaje e teddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katherine_%22Kitty%22_Marie_Blood_Hoffman#Njeenaaje_e_teddungalWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katherine_%22Kitty%22_Marie_Blood_Hoffman#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katherine_%22Kitty%22_Marie_Blood_Hoffman#TuugnorgalWikipedia: Annie Powe Hopperhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annie_Powe_HopperAnnie Powe Hopper (5 sulyee 1875 - 26 abriil 1952) ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ameriknaajo. O jannginii geɗe leydi, ko kanko woni deenoowo gadano rewɓe to duɗal jaaɓi haaɗtirde rewɓe to Georgia State e kitaale 1920 e 1930.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annie_Powe_Hopper#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annie_Powe_Hopper#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annie_Powe_Hopper#TuugnorgalWikipedia: Laura Lucile Kuykendallhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laura_Lucile_KuykendallLaura Lucile Kuykendall (18 desaambar 1883 - 30 abriil 1935) ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ameriknaajo, kadi ko gardiiɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde. O woniino hooreejo rewɓe to duɗal jaaɓi haaɗtirde to Georgetown, Texas tuggi 1918 haa 1935.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laura_Lucile_Kuykendall#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laura_Lucile_Kuykendall#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laura_Lucile_Kuykendall#TuugnorgalWikipedia: Willie Kirkpatrick Lindsayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Willie_Kirkpatrick_LindsayWillie Kirkpatrick Lindsay (jibinaa ko Kirkpatrick; caggal dewgal gadanal, Douglas; caggal dewgal ɗiɗaɓal, Lindsay; 1875-1954) ko jannginoowo Ameriknaajo, kadi ko o baawɗo waylude ngonka. O woniino hooreejo rewɓe to duɗal jaaɓi haaɗtirde Due West (hannde duɗal jaaɓi haaɗtirde Erskine),[1] e hooreejo fedde rewɓe jojjanɗe aadee (WCTU).Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Willie_Kirkpatrick_Lindsay#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Willie_Kirkpatrick_Lindsay#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Willie_Kirkpatrick_Lindsay#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Willie_Kirkpatrick_Lindsay#TuugnorgalWikipedia: Josephine Turpin Washingtonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josephine_Turpin_WashingtonJosephine Turpin Wasinton (31 sulyee 1861 – 17 mars 1949) ko binndoowo e jannginoowo Afriknaajo-Ameriknaajo. Jannginoowo ɓooyɗo, keewɗo wallitde, Washington ina sosa binndanɗe e nder jaayɗe e jaayɗe, ko ɓuri heewde ko jowitiiɗe e won e fannuuji njiyaagu e nder Amerik.Caalajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josephine_Turpin_Washington#CaalajeNguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josephine_Turpin_Washington#Nguurndam_adanɗamJannginoowohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josephine_Turpin_Washington#JannginoowoWinndiyankehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josephine_Turpin_Washington#WinndiyankeWikipedia: Michelle L. Patrickhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michelle_L._PatrickMichelle L. Patrick ko gardiiɗo jaŋde Ameriknaajo, woni hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Robert Morris, gila 2022.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michelle_L._Patrick#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michelle_L._Patrick#TuugnorgalWikipedia: Yolanda Williams Pagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yolanda_Williams_PageYolanda Williams Page ko gardiiɗo jaŋde Ameriknaajo, gonɗo hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Stillman go’aɓal gila lewru sulyee 2023. O woniino hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Savannah State tuggi 2022 haa 2023.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yolanda_Williams_Page#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yolanda_Williams_Page#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yolanda_Williams_Page#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yolanda_Williams_Page#TuugnorgalWikipedia: Laura M Padilla-Walkerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laura_M_Padilla-WalkerLaura M Padilla-Walker ko ganndo ko faati e ƴellitaare Ameriknaajo, kadi ko gardiiɗo jaŋde.[1] Ko o jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Brigham Young to duɗal jaaɓi haaɗtirde nguurndam ɓesngu.Nguurndam adanɗam, jaŋde, e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laura_M_Padilla-Walker#Nguurndam_adanɗam,_jaŋde,_e_golleDeftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laura_M_Padilla-Walker#DefteNjeenaaje e baɗtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laura_M_Padilla-Walker#Njeenaaje_e_baɗteTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laura_M_Padilla-Walker#TuugnorgalWikipedia: Hatcem Tuba Özkan-Hallerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hatcem_Tuba_%C3%96zkan-HallerHatcem Tuba Özkan-Haller ko ganndo leydi Turki-Ameriknaajo, ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Oregon State. O wonii hannde e golle gardiiɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde Oregon State to duɗal jaaɓi haaɗtirde ganndal leydi, geec e weeyo.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hatcem_Tuba_%C3%96zkan-Haller#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolWiɗtooji e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hatcem_Tuba_%C3%96zkan-Haller#Wiɗtooji_e_golleNjeenaaje e teddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hatcem_Tuba_%C3%96zkan-Haller#Njeenaaje_e_teddungalBinndanɗe cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hatcem_Tuba_%C3%96zkan-Haller#Binndanɗe_cuɓaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hatcem_Tuba_%C3%96zkan-Haller#TuugnorgalWikipedia: Mermoz BChttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mermoz_BCKippu basket Mermoz, anndiraaɗo tan Mermoz walla MBC, ko fedde basket Senegaal jooɗiinde to Dakaar.[2] Kippu maɓɓe worɓe ina fijira Nationale 1, woni tolno ɓurɗo toowde e basket ngenndiijo.Wikipedia: Ministry of Tourism (Senegal)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ministry_of_Tourism_(Senegal)Ministère du Tourisme du Sénégal (e farayse: Ministère du Tourisme du Sénégal), anndiraa kadi Ministère du Tourisme et des Transports Aériens de la République du Sénégal , ko jaagorgal laamu Senegaal. Gardiiɗo mayre woni ko e etaas 8ɓo Immeuble Y2 Cité Keur Goorgui to Dakaar.Ajensiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ministry_of_Tourism_(Senegal)#AjensiijiWikipedia: Rosemary Joan Owenshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rosemary_Joan_OwensRosemary Joan Owens AO wonnoo ko gardiiɗo sariya to duɗal jaaɓi haaɗtirde sariya to Adelaide. O fuɗɗii golle ko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Adelaide e hitaande 1987, o woni jannginoowo to duɗal sariya, o wonti jannginoowo mawɗo e hitaande 1995, o woni jannginoowo gardiiɗo e hitaande 2005, e hitaande 2008 o toɗɗaa jannginoowo sariya.Bibliografi cuɓaaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rosemary_Joan_Owens#Bibliografi_cuɓaaɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rosemary_Joan_Owens#TuugnorgalWikipedia: The Money-Order with White Genesishttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Money-Order_with_White_GenesisKaalis-kaalis e genesis ɓaleejo (Farayse: Le mandat, précédé de Véhi Ciosane) ko deftere nde winndiyanke senegaalnaajo biyeteeɗo Ousmane Sembène winndi, adannde yaltude e ɗemngal Farayse e hitaande 1966. Firo mum e ɗemngal Engele yalti ko e hitaande 1972.Wikipedia: Alicia Ouellettehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alicia_OuelletteAlicia Ouellette ko ganndo Ameriknaajo. Ko o jannginoowo sariya, hooreejo e dekan Emeritus to duɗal sariya Albany, kadi ko jannginoowo Bioethics to duɗal jaaɓi haaɗtirde Union Graduate e duɗal safaara The Mount Sinai.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alicia_Ouellette#JaangirdeGolle sariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alicia_Ouellette#Golle_sariyaAkademihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alicia_Ouellette#AkademiBinndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alicia_Ouellette#BinndanɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alicia_Ouellette#TuugnorgalWikipedia: Mossanehttps://ff.wikipedia.org/wiki/MossaneMossane ko filmo dingiral Senegaal mo hitaande 1996, mo Safi Faye ardii. Nde hollitaama e feccere Un Certain Regard e hitaande 1996 e nder ñalɗi filmuuji Cannes.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Angela Onwuachi-Willighttps://ff.wikipedia.org/wiki/Angela_Onwuachi-WilligAngela Onwuachi-Willig (jibinaa ko e hitaande 1973) ko ganndo ko faati e sariya Ameriknaajo. O wonii dean e jannginoowo sariya to duɗal jaaɓi haaɗtirde Boston, kadi ko o ganndo ko faati e miijooji njiyaagu, e diisnondiral golle, e sariyaaji ɓesngu.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Angela_Onwuachi-Willig#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Angela_Onwuachi-Willig#KugalNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Angela_Onwuachi-Willig#NjeenaajeNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Angela_Onwuachi-Willig#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Angela_Onwuachi-Willig#TuugnorgalWikipedia: Movement of Leftwing Radicalshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Movement_of_Leftwing_RadicalsMouvement des radicaux de gauche ( e ɗemngal Farayse: Mouvement des Radicaux de Gauche ) ko lannda dawrugol e nder leydi Senegaal. Koolaaɗo kuuɓal lannda kaa wiyetee ko Mamadou Bana Wagne.Wikipedia: Judy D. Olianhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Judy_D._OlianJudy D. Olian ko gardiiɗo jaŋde Ostarali-Ameriknaajo, ko kanko woni hooreejo 9ɓo duɗal jaaɓi haaɗtirde Quinnipiac to Hamden, to leydi Connecticut.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Judy_D._Olian#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Judy_D._Olian#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Judy_D._Olian#TuugnorgalWikipedia: Movement of Young Marxist–Leninistshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Movement_of_Young_Marxist%E2%80%93LeninistsDillere Sukaaɓe Marxist-Leninist en (e Farayse: Mouvement des Jeunes marxistes-léninistes) ko fedde marxist-leninist en radikal to Senegaal, nde Landing Savané sosi e hitaande 1970. MJML ko jokkugol Sukaaɓe Demokaraasi en.Wikipedia: Nafi's Fatherhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nafi%27s_FatherBaaba Nafi ko filmo senegaal 2019 mo Mamadou Dia ardii.[1] Nde suɓaama ngam wonde naatgol Senegaal ngam wonde filmo ɓurɗo moƴƴude e nder winndere ndee e njeenaari Oscar 93ɓiire, kono nde suɓaaka.Wikipedia: Enase Felicia Okonedohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enase_Felicia_OkonedoEnase Felicia Okonedo woni cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Pan-Atlantic, kadi ko kanko woni hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Pan-Atlantic, kadi ko kanko woni hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Lagos (LBS), duɗal jaaɓi haaɗtirde njulaagu to leydi Najeriya. O woniino gardiiɗo duɗal njulaagu Lagos fotde duuɓi 11, o lomtii ɗum ko Chris Ogbechie.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enase_Felicia_Okonedo#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enase_Felicia_Okonedo#KugalJaayɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enase_Felicia_Okonedo#JaayɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enase_Felicia_Okonedo#TuugnorgalWikipedia: National Archives of Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/National_Archives_of_SenegalDuɗal defte ngenndiije Senegaal (Archives nationales du Sénégal) jooɗorde mum woni ko Dakaar, nder galle biyeteeɗo Central Park to Avenue Malick Sy. Nde fuɗɗii wiyeede ko Archives Nationales e hitaande 1962, kono deftere ndee ina woodi gila 1913, nde wonnoo ko defterdu laamu koloñaal Farayse hirnaange Afrik.Wikipedia: National Democratic Rally (Senegal)https://ff.wikipedia.org/wiki/National_Democratic_Rally_(Senegal)Fedde Ngenndiije Demokaraasi (Farse: Rassemblement national démocratique) ko lannda dawrugol e nder leydi Senegaal.Wikipedia: National Patriotic Union/Tekkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/National_Patriotic_Union/TekkiDental Ngenndiyankeewal/Tekki (farayse: Union nationale patriotique) ko lannda dawrugol e nder leydi Senegaal e gardagol sosnooɗo ɗum ko Mamadou Lamine Diallo.[1] E wooteeji dipiteeji ñalnde 3 suwee 2007, lannda kaa heɓi 1,29% e wooteeji yimɓe ɓee, e 1 e nder 150 jooɗorde.Wikipedia: Ndut languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndut_languageNdut (Ndoute) ko ɗemngal cangiyankeewal e leydi Senegaal. Ethnologue hollitii wonde 84% ina nanndi (e 55% ina faamni) e Palor, ko ɓuri heewde ko ɗemngal ceertungal, e 68% ina nanndi e ɗemɗe Cangin keddiiɗe ɗee.Wikipedia: Nicolas Sarkozy Dakar addresshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nicolas_Sarkozy_Dakar_addressÑalnde 27 sulyee 2007 Nikolaa Sarkosi laamɗo leydi Farayse waɗi konngol to duɗal jaaɓi-haaɗtirde Cheek Anta Diop to Dakaar to leydi Senegaal. Konngol ngol, ganndiraaɗo to Farayse « Discours de Dakar » (adres Dakar), waɗii ñiŋooje Afriknaaɓe ɓe njaɓaani haala Sarkosi, o wiyi « musiiba Afrik ko Afriknaajo naatnaaki e daartol haa timmi… Ɓe meeɗaa udditde koye maɓɓe tigi rigi ».Wikipedia: Niayehttps://ff.wikipedia.org/wiki/NiayeNiaye ko filmo senegaalnaajo e hitaande 1964, mo Ousmane Sembène ardii ɗum. Ko ɗum ƴeewndo Vehi-Ciosane walla Blanche-Genèse.Wikipedia: Nouvel Horizonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nouvel_HorizonNouvel Horizon ko jaaynde faggudu yontere e nder leydi Senegaal.[1]Wikipedia: Organisation pour la mise en valeur du fleuve Sénégalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Organisation_pour_la_mise_en_valeur_du_fleuve_S%C3%A9n%C3%A9galFedde wiyeteende pour la mise en valeur du fleuve Sénégal (OMVS; e ɗemngal Pulaar Njuɓɓudi ƴellitaare maayo Senegaal) ko fedde renndinnde Gine e Mali e Moritani e Senegaal ngam yuɓɓinde ndeenka maayo Senegaal kam e daande maayo mum.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Ayinla Kollingtonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayinla_KollingtonSeneraal Ayinla Kolington (jibinaa ko ñalnde 20 ut 1949), jibinaa ko Abdulrasaq Kolawole Ilori to mawɗo Ayanda Ilori, laamɗo e Alhaja Asiawu Mofodeke Ilori. Ko o musiɗɗo Fuji mo leydi Najeriya, omo jeyaa e ardinooɓe fannu oo.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayinla_Kollington#NgendamWikipedia: Palor languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Palor_languagePalor (falor, paloor) ko ɗemngal haalteengal e leydi Senegaal. Haalooɓe ngal ɗemngal - Palor en walla Serer-Palor en, ko leñol Serer en kono ɓe kaalataa ɗemngal Serer-Sine ngal.Wikipedia: Parlons Grand-mèrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parlons_Grand-m%C3%A8reParlons Grand-mère (Parlons Grand-mère) ko filmo Senegaalnaajo, winndannde e hitaande 1989.Wikipedia: Kobla Ladzekpohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kobla_LadzekpoKobla Ladzekpo ko jimoowo Ganaajo. O anndaa ko sosɗo e gardiiɗo fedde wiyeteende Zadonu Afriknaare, kadi ko kanko woni gardiiɗo fedde jimɗi e jimɗi Afriknaare Cal Arts.Wikipedia: Papel languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Papel_languagePapel (pepel, papei), walla Oium (moium), ko ɗemngal Bak en nder Gine-Bisaawo.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Party for Progress and Citizenshiphttps://ff.wikipedia.org/wiki/Party_for_Progress_and_CitizenshipLannda ɓamtaare e ɓiyleydaagu (Parti pour le progrès et la citoyenneté, PPC) wonnoo ko lannda dawrugol e nder leydi Senegaal tuggi 2000 haa 2002. E gardagol Mbaye-Jacques Diop, PPC sosaa ko e feccere e lannda sosiyaalist en, ina walliti hooreejo leydi Abduulaye Wade.Wikipedia: Aime Kiwakanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aime_KiwakanaAime Kiwakana Kiala, jibinaa ko Emmanuel Kiala (maayi ko 1992), ko naalanke soukous, jimoowo, jimoowo, to leydi Konngo (RDC). O meeɗiino wonde tergal e fedde soukous TPOK Jazz, nde Franco Luambo ardii, nde jiimnoo e nder dingiral jimɗi Konngo gila e kitaale 1950 haa 1980.Jokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aime_Kiwakana#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Kamel al-Khola'iehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamel_al-Khola%27ieMuhammad Kamel al-Khola’ie (aarabeere: كامل الخلعي) ko jimoowo tedduɗo e nder Misra e fuɗɗoode teeminannde 20ɓiire ina joginoo nafoore mawnde e jimɗi aarabeeɓe e ƴellitaare mum en, caggal batte jimɗi Turki.Wikipedia: Party for the Defence of the Interests of Koldahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Party_for_the_Defence_of_the_Interests_of_KoldaLannda daranaade nafooje Kolda (e Farayse: Parti de la défense des intérêts de Kolda) ko lannda dawrugol to Kolda, Senegaal. Nde woodnoo ko hedde 1960.Wikipedia: Party for Unity and Rallyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Party_for_Unity_and_RallyLannda Ngootaagu e Ralli ( e Farayse: Parti de l'Unité et du Rassemblement ; PUR ) ko lannda dawrugol lislaamiyankeejo e nder leydi Senegaal. Lannda ka sosaa ko e hitaande 1998, ardii ka ko Cheik Mouhamadou Moustapha Sy.Wikipedia: KGeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/KGeePanford Kofi Gad Manye, ganndiraaɗo KGee, ko jimoowo Hip-hop e Hip-hop mo Ganaa. O fuɗɗii ko e feccere woɗnde e fedde hiplife KgPM e The PM (ina wiyee kadi Jaagorgal Prhyme).Anndinde e mbaydi jimɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/KGee#Anndinde_e_mbaydi_jimɗiWikipedia: Pasteur Institute of Dakarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pasteur_Institute_of_DakarDuɗal Pasteur de Dakar (IPD) ko nokku wiɗto ganndal nguurndam e nder wuro Dakaar, Senegaal. Duɗal ngal jeyaa ko e Duɗal Pasteur winndereyankeewal, ngal yuɓɓinta IPD e laamu Senegaal.Wikipedia: The Piroguehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_PirogueThe Pirogue (farayse: La Pirogue) ko filmo dingiral Senegaal mo Moussa Touré ardii ɗum, mo 2012. Filma o ina rewi e liggeey gooto, biyeteeɗo Baya Leye, wondude e fedde senegaalnaaɓe egguɓe ina njaha Espaañ.Wikipedia: Felicia Adetokun Omolara Ogunsheyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Felicia_Adetokun_Omolara_OgunsheyeFelicia Adetokun Omolara Ogunsheye (jibinaa ko Banjo; jibinaa ko 5 lewru Duujal hitaande 1926) woni porfeseer debbo gadano e nder leydi Najeriya. O woniino jannginoowo ganndal defte e humpitooji to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ibadan.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Felicia_Adetokun_Omolara_Ogunsheye#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolTeddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Felicia_Adetokun_Omolara_Ogunsheye#TeddungalGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Felicia_Adetokun_Omolara_Ogunsheye#GolleDefte sukaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Felicia_Adetokun_Omolara_Ogunsheye#Defte_sukaaɓeArsiifuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Felicia_Adetokun_Omolara_Ogunsheye#ArsiifuujiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Felicia_Adetokun_Omolara_Ogunsheye#TuugnorgalWikipedia: Gail Radcliffe O'Dayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gail_Radcliffe_O%27DayGail Radcliffe O’Day (2 Duujal 1954 – 22 Suwee 2018) ko ganndo deftere Ameriknaajo.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gail_Radcliffe_O%27Day#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gail_Radcliffe_O%27Day#KugalGolle cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gail_Radcliffe_O%27Day#Golle_cuɓaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gail_Radcliffe_O%27Day#TuugnorgalWikipedia: Le Populaire (Senegalese newspaper)https://ff.wikipedia.org/wiki/Le_Populaire_(Senegalese_newspaper)Le Populaire ko jaaynde mawnde jeytande ñalnde kala e nder leydi Senegaal.[1]Wikipedia: Erin O'Hara O'Connorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Erin_O%27Hara_O%27ConnorErin O'Hara O'Connor (jibinaa ko e hitaande 1965) ko gardiiɗo jaŋde Ameriknaajo, ko jannginoowo sariya, ko awokaa. O wonii dekan 8ɓo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Florida State to College of Law gila 2016.Wikipedia: Debra Hess Norrishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Debra_Hess_NorrisDebra Hess Norris ko Ameriknaajo gardiiɗo naalankaagal e gardiiɗo jaŋde, ko kanko woni gardiiɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde Delaware to duɗal jaaɓi haaɗtirde naalankaagal e gannde.[1] Ko kanko woni hooreejo e porfeseer ko faati e ndeenka fotooje.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Debra_Hess_Norris#TuugnorgalWikipedia: Linda Normanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linda_NormanDebra Hess Norris ko Ameriknaajo gardiiɗo naalankaagal e gardiiɗo jaŋde, ko kanko woni gardiiɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde Delaware to duɗal jaaɓi haaɗtirde naalankaagal e gannde.[1] Ko kanko woni hooreejo e porfeseer ko faati e ndeenka fotooje.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linda_Norman#TuugnorgalWikipedia: Margaret A. Noodinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_A._NoodinMargaret A. Noodin (jibinaa ko O’Donnell) ko jimoowo Ameriknaajo, kadi ko jannginoowo ɗemngal Anishinaabemowin.Wikipedia: The Price of Forgivenesshttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Price_of_ForgivenessNdeyssaan (innde mum e ɗemngal Pulaar: Coodgu Yaafuya) ko filmo Farayse / Senegaal hitaande 2001.Wikipedia: Programme d'eau potable et d'assainissement du Millénairehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Programme_d%27eau_potable_et_d%27assainissement_du_Mill%C3%A9naireProgramme d’eau potable et d’assainissement du Millénaire (PEPAM, Engele: Porogaraam ujunnaaje ndiyam njareteeɗam e laaɓal) ko fedde gollotoonde ngam heɓde ndiyam njareteeɗam e laaɓal e nder leydi Senegaal. Jaagorɗo dognata ɗum ko jaagorgal ko feewti e ndoyam e laɓɓingol hannde Serigne Mbaye Thiam.Wikipedia: Questions à la terre natalehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Questions_%C3%A0_la_terre_nataleNaamne à la terre natale ko filmo binndaaɗo e hitaande 2006.Wikipedia: Le Quotidien (Senegal)https://ff.wikipedia.org/wiki/Le_Quotidien_(Senegal)Le Quotidien (wonnde Farayse: [lə kɔtidjɛ̃]; lit. The Daily ) ko jaaynde mawnde jeytaare e nder leydi Senegaal, jooɗnde e laamorgo Dakaar.Wikipedia: Rally for the Peoplehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rally_for_the_PeopleFedde ngam ɓesngu (Assembléement pour le peuple) ko lannda dawrugol e nder leydi Senegaal. E wooteeji 3 suwee 2007, lannda kaa heɓi 4,25% e wooteeji yimɓe ɓee, e 2 e nder 150 jooɗorde.Wikipedia: Rally of the Ecologists of Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rally_of_the_Ecologists_of_SenegalRally des écologistes du Sénégal (Assemblée des écologistes du Sénégal – Les Verts) ko lannda dawrugol e nder leydi Senegaal. E wooteeji dipiteeji ñalnde 3 suwee 2007, lannda kaa heɓi 1,00% e wooteeji yimɓe ɓee, e 1 e nder 150 jooɗorde.Wikipedia: Ramata (film)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ramata_(film)Ramata ko filmo 2007 mo Léandre-Alain Baker ardii, mo Katoucha Niane woni e hoɗde e darnde tiitoonde.Wikipedia: Reenu-Rewhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Reenu-RewReenu-Rew (wolof firti ko ‘Daaɗe ngenndi’, e Farayse firti ko “Les racines de la nation”) ko fedde marxist en doolnunde e nder leydi Senegaal, sosaande e hitaande 1973 e juuɗe Landing Savané. Nde yaltini Xarébi (Hare).Wikipedia: Reform Movement for Social Developmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Reform_Movement_for_Social_DevelopmentMouvement de la réforme pour le développement social (mouvement de la réforme pour le développement social) ko lannda politik e nder leydi Senegaal. E wooteeji dipiteeji ñalnde 3 suwee 2007, lannda kaa heɓi 1,16% e wooteeji yimɓe ɓee, e 1 e nder 150 jooɗorde.Wikipedia: Gabasawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/GabasawaGabasawa ko nokkuure laamorde nder leydi Kano, Nigeria. Wurooji maare maako ɗon nder gariiri Zakirai.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabasawa#FiroojiWikipedia: Yassahttps://ff.wikipedia.org/wiki/YassaYassa ko ñaamdu ɓuuɓndu peewnirteendu e njuumri e maa wonii kosam ɗam, liɗɗi ɗam walla lamɗam ɗam. Iwdi mum ko Senegaal, yassa wonti ko heewi e nder Afrik hirnaange fof.Yeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yassa#Yeew_kadiWikipedia: Roman Catholic Diocese of Zinguinchorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roman_Catholic_Diocese_of_ZinguinchorDiocese catholique romain mo Siguinchor (latin: Ziguinchoren(sis), Farayse: Diocèse catholique romain de Ziguinchor) ko diocese wonnde e wuro Ziguinchor e nder diiwaan eklesiya Dakar e nder leydi Senegaal.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roman_Catholic_Diocese_of_Zinguinchor#TariyaBiskop enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roman_Catholic_Diocese_of_Zinguinchor#Biskop_enKoolaaɗo kuuɓal Biskophttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roman_Catholic_Diocese_of_Zinguinchor#Koolaaɗo_kuuɓal_BiskopƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roman_Catholic_Diocese_of_Zinguinchor#Ƴeew_kadiWikipedia: Zinguinchor Universityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zinguinchor_UniversityDuɗal jaaɓi-haaɗtirde Ziguinchor walla (e farayse: Université de Ziguinchor walla UDZ) woni ko e wuro Ziguinchor, Kasamaas, Senegaal. Nde sosaa ko e hitaande 2007.Wikipedia: Zinguinchor Airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zinguinchor_AirportLaanaaji diwooje Ziguinchor (e farayse : Aéroport de Ziguinchor ) ( IATA : ZIG , ICAO : GOGG ) ko laamorgo laamorgo Siguinchor laamorgo Diiwaan Ziguinchor (anndiraaɗo kadi Basse Kasamaas) e nder leydi SenegaalLaanaaji diwooje e nokkuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zinguinchor_Airport#Laanaaji_diwooje_e_nokkuujiWikipedia: University de Thieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/University_de_ThiesDuɗal jaaɓi-haaɗtirde Thiès (UT - Duɗal jaaɓi-haaɗtirde Thiès) woni ko e nder leydi Senegaal. Nde sosaa ko e hitaande 2007.Wikipedia: University du Sahelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/University_du_SahelDuɗal jaaɓi-haaɗtirde Saahal (UNIS) woni ko Dakaar, leydi Senegaal. Nde sosaa ko e hitaande 1998.Wikipedia: Theodore Monod African Art Museumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Theodore_Monod_African_Art_MuseumMusiyoŋ ñeeñal Afrik Théodore Monod (Musée Théodore Monod d’Art africain) to Dakaar, Senegaal ina jeyaa e musiyoŋaaji ñeeñal ɓurɗi ɓooyde e Afrik hirnaange. Ummini nde ko Léopold Senghor, hooreejo leydi gadano..Wikipedia: Tambacounda Airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tambacounda_AirportLaannde Tambakuunda ( IATA : TUD , ICAO : GOTT ) ko boowal laaɗe diwooje Tambakunda, laamorgo Diiwaan Tambakunda e nder leydi Senegaal.Wikipedia: Us Railhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Us_RailUS Rail ko fedde fuku koyɗe Senegaal jooɗnde e nder wuro Thiès, jeyaande e Ligue Nationale Senegaal.[1]Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Us_Rail#TariyaBaskethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Us_Rail#BasketTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Us_Rail#TeskorɗeWikipedia: Us Goreehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Us_GoreeUnion Sportive Gorée ko fedde fuku koyɗe senegaal jooɗnde to Dakaar. Ɓe pijirata ko e diɗɗal toowngal fuku Senegaal.Baɗtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Us_Goree#BaɗteGolle e nder kawgel CAFhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Us_Goree#Golle_e_nder_kawgel_CAFWikipedia: Teugueth Fchttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teugueth_FcTeungueth FC ko fedde fuku koyɗe Senegaal karallo, jooɗiinde to Rufisque. Teungueth woni ko e fiyde hannde e Ligue 1 Senegaal, o woni ko e 11ɓo e nder tabalde Ligue 1.Wikipedia: Tents Ndala Kashebahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tents_Ndala_KashebaFreddy Ndala Kasheba (maayi ko e lewru oktoobar 2004) ko gitaaryanke, jimoowo, gardiiɗo fedde, ko ɓuri heewde e nguurndam mum ko to Tansani.[1][2] E hitaande 1969, o ummii Saayre o fayi Dar es Salaam to Tansani.Diskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tents_Ndala_Kasheba#DiskogaraafiWikipedia: Nico Kasandahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nico_KasandaHitaande 1975Golle jimɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nico_Kasanda#Golle_jimɗiWikipedia: Kamichihttps://ff.wikipedia.org/wiki/KamichiAdolphe Bagabo mo yimɓe heewɓe nganndi Kamichi, ko naalanke Ruwanndanaajo.[1] O seerti e daande makko keeriinde e ɓuuɓnde.Wikipedia: Montana Kamengahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Montana_KamengaMontana Kamenga ko naalanke kongo, jimoowo, jimoowo e weltinoowo. E sahaa gooto, omo jeyanoo e fedde wiyeteende Quartier Latin International, nde musiɗɗo Kongonaajo biyeteeɗo Koffi Olomide sosi, ardii ɗum.Diskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Montana_Kamenga#DiskogaraafiWikipedia: Adel Kamelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adel_Kamelmelodi e yahdu e mbaydi daande tati harmonic e karallaagal jimol teeminannde 20ɓiire.Wikipedia: Ents Bill Clinton Kalonjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ents_Bill_Clinton_KalonjiDidier Kalonji Mukeba (jibinaa ko ñalnde 4 sulyee 1979), Anndiraaɗo e golle mum e innde dingiral mum ko Bill Clinton e Monseigneur walla Macintosh[1][2] ko jimoowo-winndiyanke, jimoowo e jimoowo e jimoowo. o jeyaa ko e orkestra Wenge Musica Maison Mere[3] mo Werrason waɗi tuggi 1997 haa 2004.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ents_Bill_Clinton_Kalonji#KugalWikipedia: Kaïssahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ka%C3%AFssaKaïssa ko jimoowo aduna jibinaaɗo to leydi Kamerun. O ummiima Pari e ɓesngu makko e duuɓi sappo e tati, o fayi New York e hitaande 1996.Wikipedia: Daniel Kamauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_KamauDaniel Kamau Mwai "DK" (jibinaa ko e lewru feebariyee 1949 to Gatanga, diiwaan Muranga) ko jimoowo jeyaaɗo leydi Kenya. O jeyaa ko e leñol Kikuyu, omo waɗa jimɗi Benga.Wikipedia: Peter Tsotsi Jumahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_Tsotsi_JumaPeter Tsotsi Juma (1932 – 2000), jibinaa ko Peter Juma ko haaloowo leñol Zambi, jiiloowo renndo e jimoowo. O ummii ko e jimɗi lolluɗi biyeteeɗi Muka Muchona.Wikipedia: Soriba Kouyatéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soriba_Kouyat%C3%A9Soriba Kuuyaté (1963–2010) ko koraajo Senegaalnaajo. O jibinaa ko Dakaar, ɓiy koraal biyeteeɗo biyeteeɗo Mamadou Koyaté.Diskogaraafi [3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Soriba_Kouyat%C3%A9#Diskogaraafi_[3]Wikipedia: Tasso Janopoulohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tasso_JanopouloTasso Janopoulo (Gerek: Τάσος Γιαννόπουλος; 16 oktoobar 1897 to Aleksandiri – 1970 to Pari) ko piyanist Ejiptnaajo iwdi Gerek, kadi ko ɓiyleydi Farayse.[1] O gollodiima e jimɗiyankooɓe ko wayi no Henrik Seryng, Jak Tibaud, Paul Tortelier, Pier Fournier e Ninon Vallin ngam wonde jimoowo.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tasso_Janopoulo#NguurndamWikipedia: Dogo Janjahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dogo_Janja...Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dogo_Janja#NguurndamWikipedia: Jamin Beatshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamin_BeatsFrancis Odartey Lamptey (jibinaa ko ñalnde 16 oktoobar 1991), ganndiraaɗo innde dingiral Jamin Beats, ko jimoowo, peewnoowo e binndoowo jimɗi Afro Ganaajo, jooɗiiɗo to Maplewood, New Jersey ][6] O heɓi njeenaari naalanke mo alaa ko woni e mum to Amerik e hitaande 2020 to Ghana Music Awards USA.[7][8]Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamin_Beats#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeWikipedia: Kofi Jamarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kofi_JamarDerrick Osei Kuffour Prempeh mo yimɓe fof mbiyata ko Kofi Jamar ko jimoowo Ganaajo jeyaaɗo to Kumasi. O ɓuri anndeede ko e jimɗi makko hit Ekorso ɗi ummorii ko e mbaydi Kumerica/Asaaka, ndi Yaw Tog e YPee.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kofi_Jamar#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolWikipedia: Jaguar (musician)https://ff.wikipedia.org/wiki/Jaguar_(musician)Charles Njagua Kanyi, ganndiraaɗo Jaguar, ko politikyanke, jimoowo, e balloowo yimɓe leydi Keñiya.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaguar_(musician)#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolWikipedia: Laba Sossehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laba_SossehLaaba Badara Sosseh;[1] Labba Sosseh[2] walla Laba Sosseh[3] (jibinaa ko ñalnde 12 marse 1943, to Bathurst hannde Banjul, leydi Gammbi, o maayi ko ñalnde 20 settaambar 2007, to Dakaar, leydi Senegaal[1]) ko ɓiy Senegaalnaajo e jimoowo salsa e jimoowo. E wiyde Abdoulaye Saine mo duɗal jaaɓi haaɗtirde Miami, Sosseh ina hiisee wonde « jimoowo salsa ɓurɗo mawnude e yonta mum, tee ina gasa tawa ko jimoowo salsa ɓurɗo mawnude e nder leydi Senegambia Major » [4] Ɓiɗɗo debbo:khady Sosseh,Ndiallou SossehNguurndam adanɗam e ɓesnguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laba_Sosseh#Nguurndam_adanɗam_e_ɓesnguKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laba_Sosseh#KugalƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laba_Sosseh#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laba_Sosseh#TuugnorgalWikipedia: Sorakisshttps://ff.wikipedia.org/wiki/SorakissBarbara Martha Psorakis (jibinaa ko ñalnde 11 abriil 1996), ko jimoowo e fijoowo Ganaajo.[1][2] E hitaande 2017 o suɓaama ngam wonde njeenaari ɓurndi moƴƴude e njeenaari ndi Ghana (USA) ndi Medikal heɓi.Jaŋde e nguurndam puɗɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sorakiss#Jaŋde_e_nguurndam_puɗɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sorakiss#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sorakiss#TuugnorgalWikipedia: Sofianohttps://ff.wikipedia.org/wiki/SofianoSofiane Balzak Kanazoé, lollirɗo kadi innde dingiral mum Sofiano, ko jimoowo, jimiyanke jeyaaɗo Burkina. Gimɗi makko ina keewi hawrude e fannuuji afro-zouk e coupé-décalé.Njeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sofiano#NjeenaajeDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sofiano#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sofiano#TuugnorgalWikipedia: Ziguinchor Regionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ziguinchor_RegionZiguinchor ko diiwaan Senegaal (laamorɗe diiwanuuji ina njogii innde wootere e diiwanuuji mum en). Diiwaan oo kadi ina wiyee Basse Casamance e nder daartol e nder yimɓeDepartemaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ziguinchor_Region#DepartemaajiWikipedia: Ziguinchor Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ziguinchor_DepartmentDepartemaa Ziguinchor ina jeyaa e departemaaji 45 e nder leydi Senegaal, ina jeyaa e departemaaji tati tawaaɗi e Diiwaan Ziguinchor to fuɗnaange-rewo leydi ndii.Katedraal Saint-Antoine de Padouehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ziguinchor_Department#Katedraal_Saint-Antoine_de_PadoueWikipedia: Emmanuel Smith (musician)https://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Smith_(musician)Emmanuel Smith ko jimoowo, binndoowo jimɗi e jimoowo gospel wuro, jibinaaɗo to leydi Ghana, ganndiraaɗo feeñde e The Voice UK e hitaande 2019.[1]Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Smith_(musician)#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Smith_(musician)#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Smith_(musician)#TuugnorgalWikipedia: Yof Bayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yof_BayYoff (wolof: Yoof ; Farayse: Yoff) ko wuro (commune d'arrondissement), jeyaango e wuro (commune) Dakaar, tawaango e Senegaal. Nde woni ko to fuɗnaange wuro Dakar, ɗoon e ɗoon to fuɗnaange laana ndiwoowa Léopold Sédar Senghor.Yiyngohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yof_Bay#YiyngoWikipedia: Banzumana Sissokohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Banzumana_SissokoBanzumana Sissoko (1890–1987) ko jeli e N’goni Malinaajo lolluɗo.[1]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Banzumana_Sissoko#NguurndamAnekdoteejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Banzumana_Sissoko#AnekdoteejiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Banzumana_Sissoko#TuugnorgalWikipedia: Shashlhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ShashlAngel Moyo (jibinaa ko ñalnde 23 suwee 2000), ganndiraaɗo Shashl, ko naalanke jimɗi Zimbaabwee. Ko kanko woni debbo jimoowo gadano to Zimbaabwee, siyneteeɗo e les njiimaandi Universal Music Afrik.Diskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shashl#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shashl#TuugnorgalWikipedia: Yang-Yang Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yang-Yang_ArrondissementDiiwaan Yang-Yang ko diiwaan Departemaa Linguère to Diiwaan Louga to Senegaal. ko diiwaan Departemaa Linguère to Diiwaan Louga to Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yang-Yang_Arrondissement#FeccereWikipedia: Serro (musician)https://ff.wikipedia.org/wiki/Serro_(musician)Hulda Serro, ganndiraaɗo Serro, ko jimoowo, winndiyanke, jimoowo benga, afro-pop e jazz, ganndiraaɗo e jimɗi mum ɓurɗi lollude, « Rongai » e « Kasyoki Wa Mitumba ». O winndata, o yimata e ɗemngal Sheng.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Serro_(musician)#KugalJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Serro_(musician)#JaangirdeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Serro_(musician)#TuugnorgalWikipedia: Cheick Tidiane Seckhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheick_Tidiane_SeckCheick Tidiane Seck (jibinaa ko ñalnde 11 desaambar 1953) ko jimoowo, yuɓɓinoowo, baɗoowo jimɗi Malinaajo. O winndii kadi o fijirii naalankooɓe Afriknaaɓe ina jeyaa heen Fela Kuti, Mory Kanté, Salif Keita, Youssou N’Dour e pelle Jazz (Hank Jones, Dee Dee Bridgewater).Diskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheick_Tidiane_Seck#DiskogaraafiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheick_Tidiane_Seck#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheick_Tidiane_Seck#TuugnorgalWikipedia: José Carlos Schwarzhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jos%C3%A9_Carlos_SchwarzJosé Carlos Schwarz (Bissau, 6 desaambar 1949 – Havana, 27 mee 1977) ko jimoowo e jimoowo Bisaawo-Ginenaajo.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jos%C3%A9_Carlos_Schwarz#NguurndamDiskogaraafi [3]https://ff.wikipedia.org/wiki/Jos%C3%A9_Carlos_Schwarz#Diskogaraafi_[3]Jimihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jos%C3%A9_Carlos_Schwarz#JimiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jos%C3%A9_Carlos_Schwarz#TuugnorgalWikipedia: Wouro Sidy Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wouro_Sidy_ArrondissementArrondisement Wouro Sidy ko arrondisement de département Kanel to Diiwaan Matam e Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wouro_Sidy_Arrondissement#FeccereWikipedia: Wack Ngouna Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wack_Ngouna_ArrondissementDiiwaan Wack Ngouna ko diiwaan Nioro du Rip e nder diiwaan Kaolack to leydi Senegaal.[1]Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wack_Ngouna_Arrondissement#FeccereWikipedia: Ismaël Isaachttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isma%C3%ABl_IsaacIsmaaël Isaac (jibinaa ko Kaba Diakité Issiaka e hitaande 1966) ko jimoowo diiwaan biyeteeɗo Reggae. Jibinaa ko Abijaan, jinnaaɓe makko ko Ponondougou to worgo leydi ndii.Diskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isma%C3%ABl_Isaac#DiskogaraafiWikipedia: Ko Kan Ko Satahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ko_Kan_Ko_SataKokanko Sata ko musiɗɗo jeyaaɗo to bannge worgo leydi Mali. O fijata ko kamale n'goni, woni luulndo gaadanteejo ngo ƴiye jeetati, ina wiyee ko kanko tan woni debbo fiyoowo ooɗoo kuutorgal.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ko_Kan_Ko_Sata#TuugnorgalWikipedia: Vellingara Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vellingara_DepartmentDepartemaa Vélingara ina jeyaa e departemaaji 46 leydi Senegaal, ina jeyaa e tati baɗɗi Diiwaan Kolda to Kasamaas Toowɗo.Njuɓɓudihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vellingara_Department#NjuɓɓudiUmmatorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vellingara_Department#UmmatoreNokku daartolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vellingara_Department#Nokku_daartolWikipedia: Tarek Ali Hassanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tarek_Ali_HassanTarek Ali Hassan (arab : طارق على حسن, jibinaa ko ñalnde 19 oktoobar 1937 to Kayhayɗi), ko porfeseer ganndo safaara, kadi ko gardiiɗo ganndal ɓalndu to duɗal jaaɓi haaɗtirde Al-Azhar to Kayhayɗi. Kadi ko o jimoowo, jimoowo, binndoowo, pentoowo, e filosof.Wikipedia: Feliciano dos Santoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Feliciano_dos_SantosFeliciano dos Santos ko jimoowo Mosammbiknaajo, ko o daraniiɗo taariindi, ummoriiɗo e diiwaan Niassa. O heɓi njeenaari Goldman Environmental Prize e hitaande 2008, ngam huutoraade jimɗi ngam ɓamtude haaju moƴƴitingol golle ndiyam e njuɓɓudi laaɓtundi e nder diiwaan Niassa.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Feliciano_dos_Santos#TuugnorgalWikipedia: Bouba Sackohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bouba_SackoBouba Sacko ko gitaaryanke Malinaajo hannde.[1][2]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bouba_Sacko#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bouba_Sacko#TuugnorgalWikipedia: Vellingara Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vellingara_ArrondissementDiiwaan Vélingara ko kañum tan woni diiwaan Departemaa Ranérou Ferlo to Diiwaan Matam fuɗnaange Senegaal.Wikipedia: Abdu al-Hamulihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdu_al-HamuliAbdu al-Hamuli (aarabeere: عبده الحامولي ; 1836 – 12 mee 1901) ko musiɗɗo Misra.[1] O resi jimoowo Ejiptnaajo biyeteeɗo Sokaina, jahroowo e innde Almaz, ɓe mbaɗdi fedde jimɗi lollunde no feewi e nder leydi Ejipt e oon sahaa.Wikipedia: Mohamed Rouichahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamed_RouichaMohamed Ruicha (aarabeere: محمد رويشة ; 1950 – 17 lewru Yarkomaa 2012) ko jimoowo leñol Maroknaajo.[1][2] Jimi makko ina keewi jogaade tiitooɗe ko wayi no giɗli e nguurndam e nder leydi Maruk.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamed_Rouicha#TuugnorgalWikipedia: Daniel Yohannes Haggoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_Yohannes_Haggosjibinaa ko e hitaande 1950) ko jimoowo, ganndo ko faDaniel Yohannes Haggos (ati e ganndal, ko Ecoppi-Almaañnaajo. O waɗi jimɗi ngenndiiji leydi Ecoppi tuggi 1975 haa 1992, Ecoppi, Ecoppi, Ecoppi be arano.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_Yohannes_Haggos#NguurndamWikipedia: Philippe Lando Rossignolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Philippe_Lando_RossignolPhilippe Lando Rossignol, ko naalanke soukous e jimoowo, to leydi Konngo (RDC). O meeɗiino jeyeede e fedde soukous wiyeteende TPOK Jazz, e gardagol François Luambo Makiadi, jiimnoonde dingiral jimɗi Konngo tuggi kitaale 1950 haa 1980.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Philippe_Lando_Rossignol#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Philippe_Lando_Rossignol#TuugnorgalWikipedia: Velingarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/VelingaraVélingara ko komin wuro e wuro tawaango e Diiwaan Kolda to leydi Senegaal. Nde woni ko to fuɗnaange seeɗa e ŋorol mawngol Vélingara ngol 48 km hay so tawii noon iwdi ŋorol ngol ina laaɓti haa jooni.Gila e sosngo haa e kitaale 1940https://ff.wikipedia.org/wiki/Velingara#Gila_e_sosngo_haa_e_kitaale_1940Geografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Velingara#GeografiFisik leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Velingara#Fisik_leydiUmmatorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Velingara#UmmatoreSiggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Velingara#SiggaDinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Velingara#DinaE nder ɗuum, ñalngu pinal yuɓɓintee ko e duɗal jaaɓi haaɗtirde Chérif Samsidine Aidara e Diiso Departemaa Vélingara ñalnde 15, 16 e 17 mee 2015. E oon sahaa, yeewtereeji ɗiɗi ko fayti e Pan-Afrikanism e ko fayti e nguurndam Nelson Mandelaa ardinoo ɗum en ko annduɓe.https://ff.wikipedia.org/wiki/Velingara#E_nder_ɗuum,_ñalngu_pinal_yuɓɓintee_ko_e_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Chérif_Samsidine_Aidara_e_Diiso_Departemaa_Vélingara_ñalnde_15,_16_e_17_mee_2015._E_oon_sahaa,_yeewtereeji_ɗiɗi_ko_fayti_e_Pan-Afrikanism_e_ko_fayti_e_nguurndam_Nelson_Mandelaa_ardinoo_ɗum_en_ko_annduɓe.Wakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Velingara#WakatiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Velingara#Ƴeew_kadiWikipedia: Rondot Kassongohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rondot_KassongoRondot Kassongo, ko naalanke soukous, kadi ko saksofon, to leydi Konngo (RDC). O meeɗiino wonde tergal e fedde soukous TPOK Jazz, nde François Luambo Makiadi ardii, nde jiimnoo e nder dingiral jimɗi Konngo gila e kitaale 1950 haa e kitaale 1980.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rondot_Kassongo#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rondot_Kassongo#TuugnorgalWikipedia: Smokey Haangalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Smokey_HaangalaSmokey Haangala (16 lewru Yarkomaa 1950 - 16 lewru Ut 1988), jibinaa ko Edwin Haakulipa Haangala, ko jimoowo, binndoowo, jimoowo, jimoowo e jaayndiyanke Zambiyanke. O ummiima e dow dingiral jimɗi Zambie e kitaale 1970 e 1980, o ɓuri lollude ko e fiyde keyboard makko.Diskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Smokey_Haangala#DiskogaraafiWikipedia: S. E. Rogiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/S._E._RogieSooliman Ernest Rogers "Rogie", (1926 – 4 sulyee 1994) ɓurɗo anndeede e innde S. E.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/S._E._Rogie#NguurndamDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/S._E._Rogie#DiskogaraafiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/S._E._Rogie#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/S._E._Rogie#TuugnorgalWikipedia: Mahmoud Guiniahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmoud_Guinia== Ganga ==Gangahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmoud_Guinia#GangaMahmuud Guinia (aarabeere: محمود ̕ينيا, e ko famɗi fof ̕نيا walla کانية[noddaango?]; kadi ina winndee Gania, Gine walla Khania; 1951 – 2 ut 2015) ko jimoowo Gnawa Maruk, jimoowo e fiyoowo aadaaji, mo nganndu-ɗaa ko maâlard (معلم محمود ﯕينيا), woni joom mum. Innde galle oo ko Gania, ko ɗum kadi wonnoo binndol e nder paaspoor naalanke oo.https://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmoud_Guinia#Mahmuud_Guinia_(aarabeere:_محمود_̕ينيا,_e_ko_famɗi_fof_̕نيا_walla_کانية[noddaango?];_kadi_ina_winndee_Gania,_Gine_walla_Khania;_1951_–_2_ut_2015)_ko_jimoowo_Gnawa_Maruk,_jimoowo_e_fiyoowo_aadaaji,_mo_nganndu-ɗaa_ko_maâlard_(معلم_محمود_ﯕينيا),_woni_joom_mum._Innde_galle_oo_ko_Gania,_ko_ɗum_kadi_wonnoo_binndol_e_nder_paaspoor_naalanke_oo.Wikipedia: Gene Rockwellhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gene_RockwellGene Rockwell (1944-1998) ko jimoowo Afrik worgo. Ko o waɗi e hitaande 1965, "Heart" yahi haa to LM Radio Top 20.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gene_Rockwell#TuugnorgalWikipedia: Rosa Reehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rosa_ReeRosary Robert Iwole (jibinaa ko ñalnde 21 abriil 1995) ganndiraaɗo innde dingiral mum Rosa Ree, ko jimoowo e jimoowo Tansani.[2][3][4]Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rosa_Ree#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rosa_Ree#KugalDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rosa_Ree#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rosa_Ree#TuugnorgalWikipedia: Tay Grinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tay_GrinLimbani Kalilani (jibinaa ko ñalnde 15 lewru juko hitaande 1986) ko naalanke Malawinaajo Hip Hop ɓurɗo anndireede e innde dingiral mum Tay Grin. E hitaande 2009 Tay Grin sosi sosiyetee toppitiiɗo ko fayti e wellitaare e kewuuji, ballitooɗo e ƴellitde kewuuji e nder leydi Malawi kala.Ko njulaaguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tay_Grin#Ko_njulaaguWikipedia: Yusef Greisshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yusef_GreissYusef Greiss (aarabeeɓe: يوسف جريس; (13 desaambar 1899 to Kayhayɗi, Ejipt – 7 abriil 1961 to Venezuela, Itali) ko jimoowo Ejiptnaajo, jeyaaɗo e yontaaji gadani ɗiiɗoo ngenndi.Gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yusef_Greiss#GolleWikipedia: Dr Ray Beathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dr_Ray_BeatNana Yaw Nkrumah jibinaa ko to Accra, ganndiraaɗo Dr Ray Beat ko neɗɗo Ganaajo, peewnoowo diskooji e injenieer sonndu , peewnoowo jimɗi gila e Afrobeat, Hip Hop, Hiplife, Azonto, Dancehall e Afropop.[1][2] O yaltinii kadi Guru, Kwaw Kese, Kofi Kinaata e ko nanndi heen.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dr_Ray_Beat#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dr_Ray_Beat#KugalWikipedia: Toubacouta Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toubacouta_ArrondissementArrondisement Toubacouta ko arrondisement de département Foundiougne to Diiwaan Fatick e Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toubacouta_Arrondissement#FeccereWikipedia: Rajeryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/RajeryRajery, jibinaaɗo Germain Randrianrisoa, ko fiyoowo valiha ummoriiɗo Madagaskaar, sosɗo fedde valiha hannde ndee.[1][2] Nde o woni cukalel ndee, o majjii koppi makko fof e junngo makko gooto; caggal ɗuum, o wonti valiha jannguɗo hoore mum.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rajery#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rajery#TuugnorgalWikipedia: Tivaouane Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tivaouane_DepartmentDepartemaa Tivaouane ina jeyaa e departemaaji 45 leydi Senegaal, ina jeyaa kadi e tati gonɗi e Diiwaan Thiès. Laamorgo mayri wiyetee ko Tiwaawane.Nokkuuji daartol [1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Tivaouane_Department#Nokkuuji_daartol_[1]Wikipedia: Amani Gracioushttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amani_GraciousAmani Gracious (jibinaa ko ñalnde 8 mee 2005), Anndiraa ko Amani G ko jimoowo gospel ummoriiɗo leydi Keñiya mo yahri yeeso e nder laylayti renndo, o heɓi hakkillaaji yimɓe heewɓe haa arti noon e jimoowo Ameriknaajo biyeteeɗo Alicia Keys nde o yimi cover jimɗi makko "Girl on fire". [1] e duuɓi 13.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amani_Gracious#NguurndamWikipedia: Thomas Gobenahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thomas_GobenaThomas « Tommy T » Gobena (jibinaa ko e hitaande 1971) woni jimoowo bass e nder fedde wiyeteende Gogol Bordello. O jeyaa ko e Ecoppi, o jibinaa ko Addis Abeba, laamorgo leydi Ecoppi.Wikipedia: Girma Bèyènèhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Girma_B%C3%A8y%C3%A8n%C3%A8Girma Bèyènè (Amharic: ግርማ በየነ), jibinaaɗo to Addis Abeba, ko jimoowo, jimoowo, yuɓɓinoowo, jimoowo, e piyanoowo, ɓurɗo waawde golloraade ko e yonta kaŋŋe e nder diskooji viniil Ecoppi (1969–8). O winndi tan ko jimɗi nay e nder jimɗi, kono o yuɓɓinii ko ɓuri 60 tiitoonde, o gollodii e ko famɗi fof 25 jimɗi goɗɗi.Wikipedia: Mona Ghoneimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mona_GhoneimMona Ghoneim (aarabeeɓe: منى غنيم; jibinaa ko 1955; innde mum adannde kadi winndaa ko Mauna) ko jimoowo Ejiptnaajo jimoowo jimɗi ɓooyɗi e piyanoowo hannde. Ko o tergal e yonta tataɓo oon ngenndi e hono ɗeen jimɗi.Wikipedia: Dimbayahttps://ff.wikipedia.org/wiki/DimbayaDimbaya ko wuro wonngo e nder komin ladde Kataba I, e nder diiwaan bignona e nder diiwaan Ziguinchor to worgo-fuɗnaange leydi Senegaal. E hitaande 2002 ina waɗi 213 neɗɗo.Wikipedia: Darou Mousti Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Darou_Mousti_ArrondissementArrondissement Darou Mousti ko arrondissement de département Kébémer e nder Diiwaan Louga to Senegaal.Wikipedia: Smart Adeyemihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Smart_AdeyemiSmart Adeyemi(jibinaa ko ñalnde 18 lewru bowte hitaande 1960 to Iyara e nder diiwaan laamu Ijumu e nder diiwaan Kogi [1]) suɓaama senateer ngam diiwaan Kogi hirnaange e nder diiwaan Kogi, leydi Najeriya, o fuɗɗii laamu ñalnde 29 lewru bowte hitaande 2007. O wonii tergal...Duuɓi gadanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Smart_Adeyemi#Duuɓi_gadaniGolle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Smart_Adeyemi#Golle_politikTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Smart_Adeyemi#TuugnorgalWikipedia: Abdul Azeez Kolawole Adeyemohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Azeez_Kolawole_AdeyemoAbdul Azeez Kolawole Adeyemo (14 juin 1941 – 12 mars 2002), mo yimɓe fof nganndi e ‘Alhaji no ngonir-ɗaa’, ko neɗɗo Naajeeriyaajo, politikyanke Yuruba mawɗo. O jibinaa ko Ado-Ekiti laamorgo leydi Ekiti to Sir.Baɗte e nguurndam politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Azeez_Kolawole_Adeyemo#Baɗte_e_nguurndam_politikMawɗo dowlahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Azeez_Kolawole_Adeyemo#Mawɗo_dowlaMaaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Azeez_Kolawole_Adeyemo#MaaydeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Azeez_Kolawole_Adeyemo#TuugnorgalWikipedia: Adedayo Clement Adeyeyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adedayo_Clement_AdeyeyeAdedayo Clement Adeyeye // b (4 abriil 1957- ) ko siyaasayanke Naajeeriya e nder lannda Kongres ɓamtaare.[1] Ko o gonnooɗo jaagorgal golle, gonnooɗo senaateer to diiwaan senateer Ekiti Sud.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adedayo_Clement_Adeyeye#ƁawoJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adedayo_Clement_Adeyeye#JaangirdeGolle karallaagalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adedayo_Clement_Adeyeye#Golle_karallaagalPolitikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adedayo_Clement_Adeyeye#PolitikGoomu toppitiingu ngenndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adedayo_Clement_Adeyeye#Goomu_toppitiingu_ngenndiKampaañ ngam laamu lesdi Ekitihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adedayo_Clement_Adeyeye#Kampaañ_ngam_laamu_lesdi_EkitiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adedayo_Clement_Adeyeye#TuugnorgalWikipedia: Olusola Adeyeyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusola_AdeyeyeOlusola Adeyeye ko ganndo ko faati e nguurndam e siyaasaajo leydi Naajeeriya, o suɓaama Senator ngam diiwaan Osun Central e nder diiwaan Osun, leydi Naajeeriya e nder wooteeji fedde nde e lewru Abriil 2011. O doggini dow kawtal hoore lesdi Naajeeriya (ACN).Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusola_Adeyeye#ƁawoGolle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusola_Adeyeye#Golle_politikNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusola_Adeyeye#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusola_Adeyeye#TuugnorgalWikipedia: Abdulkareem Adisahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulkareem_AdisaAbdulkareem Adisa (innde Yorubaⓘ; 22 lewru bowte hitaande 1948[1] – 25 lewru feebariyee 2005)[2] ko seneraal mawɗo Naajeeriya, wonnoo ko guwerneer konu diiwaan Oyo (lewru lewru ut 1990 – lewru lewru Yarkomaa 1992) e laamu konu Seneraal Baidabang .[3] O ñaawaama sabu makko tawtoreede kuudetaa e gardiiɗo konu Seneraal Sani Abacha e hitaande 1997, o woni ko e ñaawoore warngo nde Abacha maayi e lewru suwee 1998.Duuɓi gadani e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulkareem_Adisa#Duuɓi_gadani_e_jaŋdeGolle konuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulkareem_Adisa#Golle_konuJaagorgal golle e koɗkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulkareem_Adisa#Jaagorgal_golle_e_koɗkiEtaade kuudetaa e ñaawoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulkareem_Adisa#Etaade_kuudetaa_e_ñaawooreCaggal ɗuum gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulkareem_Adisa#Caggal_ɗuum_golleWikipedia: Akintunde Aduwohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akintunde_AduwoAkintunde Aduwo (jibinaa ko 12 lewru juko hitaande 1938) ko cukko hooreejo konu leydi Naajeeriya, o woniino hooreejo konu leydi Naajeeriya gila 1980 haa 1983, kadi o laati guwerneer konu leydi Naajeeriya hirnaange gila lewru juko 1975 haa lewru ut 1975 Seneraal Murtaala Muhammadu.[1]Duuɓi gadanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akintunde_Aduwo#Duuɓi_gadaniDarnde mawndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akintunde_Aduwo#Darnde_mawndeCaggal ɗuum gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akintunde_Aduwo#Caggal_ɗuum_golleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akintunde_Aduwo#TuugnorgalWikipedia: Tokunbo Afikuyomihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tokunbo_AfikuyomiTokunbo Afikuyomi ; jibinaa ko hitaande 1962) ko siyaasaajo leydi Naajeeriya, kanko suɓaama Senator ngam diiwaan Lagos hakkundeejo e fuɗɗoode laamu Naajeeriya nayaɓu, o ardii e dow laylaytol fedde nde (AD). O heɓi laamu ko e lewru suwee 1999.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tokunbo_Afikuyomi#TuugnorgalWikipedia: Sunday Afolabihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunday_AfolabiSunday Afolabi (HeɗtoN) (1931 – 10 lewru Mbooy 2004)[1] ko siyaasaajo leydi Naajeeriya, gollinooɗo e laamu hooreejo leydi Olusegun Obasanjo, o woniino jaagorgal nder leydi tuggi 1999 haa 2003. O laatiima kadi jaagorgal jaŋde e nder laamu leydi ndii Hooreejo leydi Shehu Shagari gila 1982 haa 1983.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunday_Afolabi#ƁawoFuɗɗoode golle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunday_Afolabi#Fuɗɗoode_golle_politikRepublique nayaɓohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunday_Afolabi#Republique_nayaɓoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunday_Afolabi#TuugnorgalWikipedia: Abimbola "Bim" Afolamihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abimbola_%22Bim%22_AfolamiAbimbola "Bim" Afolami FRSA (// b; jibinaa ko ñalnde 11 lewru feebariyee 1986) ko dawriyaŋke lannda konservatiif en Angalteer. O wonii tergal parlemaa (MP) ngam Hitchin e Harpenden to Hertfordshire gila woote gardagol leydi 2017 haa 2024.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abimbola_%22Bim%22_Afolami#Nguurndam_adanɗamGolle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abimbola_%22Bim%22_Afolami#Golle_politikGolle jaagorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abimbola_%22Bim%22_Afolami#Golle_jaagorɗeGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abimbola_%22Bim%22_Afolami#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abimbola_%22Bim%22_Afolami#TuugnorgalWikipedia: Monisade Christiana Afuyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monisade_Christiana_AfuyeMonisade Christiana Afuye ((HeɗtoN); jibinaa ko ñalnde 28 suwee 1958)[1] ko siyaasaajo Naajeeriya, ko o cukko guwerneer diiwaan Ekiti gila 2022.[2]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monisade_Christiana_Afuye#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monisade_Christiana_Afuye#TuugnorgalWikipedia: Olusegun Kokumo Agaguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusegun_Kokumo_AgaguOlusegun Kokumo Agagu ((Heeɗito); 16 lewru Feebariyee 1948–13 lewru Siilo 2013) ko siyaasaajo leydi Naajeeriya, o wonnoo guwerneer diiwaan Ondo tuggi 29 lewru Mbooy 2003 haa lewru Feebariyee 2009, nde ñaawirde woppi suɓaade mo ngam wonde guwerneer sabu ŋakkeende kuule . O lomtii guwerneer oo ko Olusegun Mimiko, gonɗo ɗiɗaɓo e woote ɗee.Ko woni caggal jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusegun_Kokumo_Agagu#Ko_woni_caggal_jaŋdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusegun_Kokumo_Agagu#KugalWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusegun_Kokumo_Agagu#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusegun_Kokumo_Agagu#TuugnorgalWikipedia: Olusegun Olutoyin Agangahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusegun_Olutoyin_AgangaOlusegun Olutoyin Aganga (jibinaaɗo e hitaande 1955) ko Naajeeriyaajo, o laatiima jaagorgal ko feewti e njulaagu, njulaagu, e njulaagu leydi Naajeeriya gila 2011 haa 2015. Ko hooreejo leydi Olusegun Obasanjo adii suɓaade mo, ko hooreejo leydi Goodluck Jonathan toɗɗii mo ngam wonde jaagorgal kaalis tuggi 6 abriil 2010 haa suwee 2011.Baɗtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusegun_Olutoyin_Aganga#BaɗteJaŋde e backgroundhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusegun_Olutoyin_Aganga#Jaŋde_e_backgroundGolle karallaagalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusegun_Olutoyin_Aganga#Golle_karallaagalResndo jaagorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusegun_Olutoyin_Aganga#Resndo_jaagorɗeNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusegun_Olutoyin_Aganga#Nguurndam_neɗɗoToɓɓe Fitch Oktoobar 2010https://ff.wikipedia.org/wiki/Olusegun_Olutoyin_Aganga#Toɓɓe_Fitch_Oktoobar_2010Njeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusegun_Olutoyin_Aganga#NjeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusegun_Olutoyin_Aganga#TuugnorgalWikipedia: Olujimi Kolawole Agbajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olujimi_Kolawole_AgbajeOlujimi Kolawole Agbaje (noddaangoN), ganndiraaɗo Jimi Agbaje; (jibinaa ko 2 mars 1957), ko siyaasyanke Naajeeriya mo o dañii nafoore ngam suɓaade guwerneer diiwaan Lagos laabi nay jokkondirɗi, hakkunde 2007 e 2019.[1][2][3]Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olujimi_Kolawole_Agbaje#Nguurndam_adanɗamGolle njulaaguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olujimi_Kolawole_Agbaje#Golle_njulaaguNguurndam politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olujimi_Kolawole_Agbaje#Nguurndam_politikGolle laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olujimi_Kolawole_Agbaje#Golle_laamuNjeenaaje e feddehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olujimi_Kolawole_Agbaje#Njeenaaje_e_feddeNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olujimi_Kolawole_Agbaje#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olujimi_Kolawole_Agbaje#TuugnorgalWikipedia: Abdulfatah Ahmedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulfatah_AhmedAbdulfatah Ahmed (jibinaa ko ñalnde 29 lewru Duujal hitaande 1963) ko bankeejo leydi Najeriya, ko dawriyanke. Ko kanko woni gonnooɗo Guwerneer diiwaan Kwara.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulfatah_Ahmed#ƁawoGolle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulfatah_Ahmed#Golle_politikNgwikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulfatah_Ahmed#NgwikaDiwgol kaalis laamu Kwarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulfatah_Ahmed#Diwgol_kaalis_laamu_KwaraGomnaajo lesdi Kwarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulfatah_Ahmed#Gomnaajo_lesdi_KwaraPost-guwerneerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulfatah_Ahmed#Post-guwerneerƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulfatah_Ahmed#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulfatah_Ahmed#TuugnorgalWikipedia: Lucky Orimisan Aiyedatiwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lucky_Orimisan_AiyedatiwaLucky Orimisan Aiyedatiwa (jibinaa ko 12 lewru Yarkomaa 1965) ko jom njulaagu e siyaasaajo leydi Naajeeriya, o woniino guwerneer diiwaan Ondo gila hitaande 2023. Ko adii ɗuum ko cukko guwerneer diiwaan Ondo gila 2021 haa 2023 e les njiimaandi guwerneer Rotimi Akeredo[2].Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lucky_Orimisan_Aiyedatiwa#Nguurndam_adanɗamƁawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lucky_Orimisan_Aiyedatiwa#ƁawoKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lucky_Orimisan_Aiyedatiwa#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lucky_Orimisan_Aiyedatiwa#TuugnorgalWikipedia: Sir Kitoye Ajasahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sir_Kitoye_AjasaSir Kitoye Ajasa OBE (kañum ne ina winndee Kitoyi; 10 lewru bowte hitaande 1866 – 1937) ko awokaajo leydi Naajeeriya, ko o sariyayanke e nder jamaanu koloñaal. O woniino konservatiif, omo gollodii e laamuuji koloñaal.Duuɓi gadanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sir_Kitoye_Ajasa#Duuɓi_gadaniPolitik e bayyinoowohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sir_Kitoye_Ajasa#Politik_e_bayyinoowoMasonerihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sir_Kitoye_Ajasa#MasoneriCiimtolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sir_Kitoye_Ajasa#CiimtolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sir_Kitoye_Ajasa#TuugnorgalIwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sir_Kitoye_Ajasa#IwdiijiWikipedia: Michael Adekunle Ajasinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_Adekunle_AjasinMichael Adekunle Ajasin (HeɗtoN; 28 Noowammbar 1908 – 3 Oktoobar 1997) ko siyaasaajo Naajeeriya, o laatiima guwerneer diiwaan Ondo gila 1979 haa 1983 e dow laylaytol lannda ngootaagu leydi Naajeeriya (UPN) e nder laamu Naajeeriya ɗiɗaɓu.[1]Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_Adekunle_Ajasin#ƁawoGolle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_Adekunle_Ajasin#Golle_politikNADEKOhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_Adekunle_Ajasin#NADEKOTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_Adekunle_Ajasin#TuugnorgalWikipedia: Joseph Olatunji Ajayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_Olatunji_AjayJoseph Olatunji Ajayi suɓaama Senator ngam diiwal Ekiti woylaare lesdi Ekiti, lesdi Naajeeriya haa fuɗɗam lesdi Naajeeriya, o ɗon dogga dow kawtal hoore lesdi Naajeeriya. O heɓi laamu ko ñalnde 29 mee 1999.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_Olatunji_Ajay#TuugnorgalWikipedia: S. A. Ajayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/S._A._AjayiS. A.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/S._A._Ajayi#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolGolle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/S._A._Ajayi#Golle_politikTeddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/S._A._Ajayi#TeddungalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/S._A._Ajayi#Nguurndam_neɗɗoMaayde e ndonuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/S._A._Ajayi#Maayde_e_ndonuTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/S._A._Ajayi#TuugnorgalWikipedia: Simon (or Simeon) Ajibolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simon_(or_Simeon)_AjibolaSimon (walla Simeon) AjibolaListenN wonti senaateer ngam diiwaan Kwara Sud e nder diiwaan Kwara e lewru suwee 2004, o suɓaama kadi e hitaande 2007. O jeyaa ko e lannda demokaraasi ɓesngu (PDP).Golle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simon_(or_Simeon)_Ajibola#Golle_politikTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simon_(or_Simeon)_Ajibola#TuugnorgalWikipedia: Leo Segun Ajiborishahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leo_Segun_AjiborishaLeo Segun Ajiborisha laati ardiiɗo lesdi Osun, lesdi Naajeeriya ɓaawo nde sosaa diga feccere lesdi Oyo nder lewru Ogost hitaande 1991 wakkati laamu konu Seneraal Ibrahim Babangida.[1][2]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leo_Segun_Ajiborisha#TuugnorgalWikipedia: Taofeek Abimbola Ajilesorohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taofeek_Abimbola_AjilesoroTaofeek Abimbola Ajilesoro ko tergal e suudu sarɗiiji 9ɓuru leydi Naajeeriya.[1][2] Ko o ɓiɗɗo leydi Ile Ife, ummoriiɗo e leñol laamu Ajilesoro.Golle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taofeek_Abimbola_Ajilesoro#Golle_politikTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taofeek_Abimbola_Ajilesoro#TuugnorgalWikipedia: Isiaka Abiola Adeyemi Ajimobihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isiaka_Abiola_Adeyemi_AjimobiIsiaka Abiola Adeyemi Ajimobi // b (16 lewru Duujal 1949 – 25 lewru Juko 2020) ko siyaasaajo leydi Naajeeriya, laatiiɗo guwerneer diiwaan Oyo gila 2011 haa 2019, kanko woni neɗɗo gadano suɓaaɗo e laamu nguu laabi ɗiɗi.[1]Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isiaka_Abiola_Adeyemi_Ajimobi#Nguurndam_adanɗamGolle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isiaka_Abiola_Adeyemi_Ajimobi#Golle_politikNguurndam neɗɗo e maaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isiaka_Abiola_Adeyemi_Ajimobi#Nguurndam_neɗɗo_e_maaydeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isiaka_Abiola_Adeyemi_Ajimobi#TuugnorgalWikipedia: Akinsanya Sunny Ajosehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akinsanya_Sunny_AjoseAkinsanya Sunny Ajose (jibinaa ko 10 lewru feebariyee 1946) ko neɗɗo Naajeeriya, ko o dawriyanke, ko o gardiiɗo laamu.[1] O wonii hooreejo gollordu diiwaan Lagos gila lewru juko 2004 haa lewru feebariyee 2006.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akinsanya_Sunny_Ajose#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akinsanya_Sunny_Ajose#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akinsanya_Sunny_Ajose#TuugnorgalWikipedia: Abdulkareem Adebisi Bamidele Akandehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulkareem_Adebisi_Bamidele_AkandeAbdulkareem Adebisi Bamidele Akande CFR (// b; jibinaa ko 16 lewru Yarkomaa 1939) ko siyaasayanke Naajeeriya, o laatiima laamu diiwaan Osun gila 1999 haa 2003, o jeyaa ko e lannda Alliance pour la démocratie (AD). Ko kanko woni hooreejo gadano e nder dumunna juutɗo e nder fedde wiyeteende All Progressives.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulkareem_Adebisi_Bamidele_Akande#ƁawoCaggal ɗuum gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulkareem_Adebisi_Bamidele_Akande#Caggal_ɗuum_golleƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulkareem_Adebisi_Bamidele_Akande#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulkareem_Adebisi_Bamidele_Akande#TuugnorgalWikipedia: Olusegun Victor Akandehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusegun_Victor_AkandeOlusegun Victor Akande ko siyaasayanke Naajeeriya, o awokaajo.[1] O wakilii Ojo Constituency I nder suudu sarɗiiji 8ɓuru suudu sarɗiiji leydi Lagos gila 6 lewru bowte hitaande 2015 e les njiimaandi lannda demokaraasi yimɓe.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusegun_Victor_Akande#TuugnorgalWikipedia: Oluwarotimi Odunayo Akeredoluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oluwarotimi_Odunayo_AkeredoluOluwarotimi Odunayo Akeredolu CON SAN ((HeɗtoR); 21 lewru juko hitaande 1956 – 27 lewru lewru Duujal hitaande 2023) ko awokaajo e dawriyanke Naajeeriya, o laatiima guwerneer diiwaan Ondo gila 2017[1] haa o maayi e hitaande 2023.Jibineede e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oluwarotimi_Odunayo_Akeredolu#Jibineede_e_jaŋdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oluwarotimi_Odunayo_Akeredolu#KugalKanndidaa guwerneer, 2011https://ff.wikipedia.org/wiki/Oluwarotimi_Odunayo_Akeredolu#Kanndidaa_guwerneer,_2011Gomnaajo lesdi Ondohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oluwarotimi_Odunayo_Akeredolu#Gomnaajo_lesdi_OndoSuɓngooji kadi, 2020https://ff.wikipedia.org/wiki/Oluwarotimi_Odunayo_Akeredolu#Suɓngooji_kadi,_2020Ñawu e maaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oluwarotimi_Odunayo_Akeredolu#Ñawu_e_maaydeTeddungal ngenndiwalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oluwarotimi_Odunayo_Akeredolu#Teddungal_ngenndiwalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oluwarotimi_Odunayo_Akeredolu#TuugnorgalWikipedia: John Oni Akerelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Oni_AkereleJohn Oni Akerele (maayɗo hitaande 1983) ko doktoor Naajeeriya, ko o doktoor gadano jeyaaɗo e leydi Naajeeriya.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Oni_Akerele#TuugnorgalWikipedia: Mohamed Fouadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamed_FouadRotanaWikipedia: Toggle the table of contents Floby (musician)https://ff.wikipedia.org/wiki/Toggle_the_table_of_contents_Floby_(musician)Florent Belemgnegré, ɓurɗo anndireede e innde mum dingiral Floby, ko jimoowo e musiɗɗo ko Iwoarnaajo-Burkinaajo. Omo yima e ɗemɗe Farayse e Mooré.Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toggle_the_table_of_contents_Floby_(musician)#Nguurndam_e_golleWikipedia: Alhaji Fatai Akinade Akinbadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Fatai_Akinade_AkinbadeAlhaji Fatai Akinade Akinbade (jibinaama e lewru Abriil 1955) ko siyaasaajo leydi Naajeeriya, kadi ko kanko woni hooreejo laamu leydi ndii e nder diiwaan Osun. O woniino ƴamoowo ngam won'de kanndidaa lannda Demokaraasi (PDP) ngam wonde guwerneer diiwaan Osun e wooteeji lewru abriil 2011.Jibineede e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Fatai_Akinade_Akinbade#Jibineede_e_jaŋdeBiddo kanndidaaji guwerneerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Fatai_Akinade_Akinbade#Biddo_kanndidaaji_guwerneerTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Fatai_Akinade_Akinbade#TuugnorgalWikipedia: Salim Ferganihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salim_FerganiCheikh Salim Fergani (aarabeere الشيخ سليم فرقاني) (jibinaa ko hitaande 1953 to Konstantin, Alseri) ko jimoowo oud e jimoowo Alaserinaajo.Wikipedia: Mojisoluwa O Akinfenwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mojisoluwa_O_AkinfenwaMojisoluwa O Akinfenwa // R(1930 – 10 Oktoobar 2019) ko siyaasaajo Naajeeriya mo suɓaama Senator ngam diiwal Osun Fuunaange lesdi Osun, Naajeeriya wakkati fuɗɗam lesdi Naajeeriya Nayaɓiri, o ɗon dogga dow laylaytol kawtal ngam demokaraasi (AD). .Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mojisoluwa_O_Akinfenwa#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mojisoluwa_O_Akinfenwa#TuugnorgalWikipedia: Osuolale Abimbola Richard Akinjidehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osuolale_Abimbola_Richard_AkinjideOsuolale Abimbola Richard Akinjide, // b SAN (4 Noowammbar 1930 – 21 Abriil 2020) ko awokaajo e dawriyanke Naajeeriya.[1] O woniino jaagorgal jaŋde e nder Republique gadano oo, jaagorgal ko feewti e ñaawoore e nder Republique ɗiɗmere ndee.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osuolale_Abimbola_Richard_Akinjide#NguurndamJaagorgal mawngalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osuolale_Abimbola_Richard_Akinjide#Jaagorgal_mawngalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osuolale_Abimbola_Richard_Akinjide#TuugnorgalWikipedia: Ali Feiruzhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_FeiruzAali Abdi Feyruz , lollirɗo Aali Feyruz , (Somaali : Cali Fayruus ) ko jimoowo Somaali lolluɗo. O jeyaa ko e leñol Habr Awal e nder galle leñol Isaaq.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Feiruz#NguurndamWikipedia: Augustus Meredith Adisa Akinloyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Augustus_Meredith_Adisa_AkinloyeAugustus Meredith Adisa Akinloye // b (19 ut 1916 – 18 suwee 2007), mo yimɓe fof nganndi e A.M.Golle sariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Augustus_Meredith_Adisa_Akinloye#Golle_sariyaRepublique gadanohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Augustus_Meredith_Adisa_Akinloye#Republique_gadanoRepublique ɗiɗaɓohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Augustus_Meredith_Adisa_Akinloye#Republique_ɗiɗaɓoNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Augustus_Meredith_Adisa_Akinloye#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Augustus_Meredith_Adisa_Akinloye#TuugnorgalWikipedia: Rural communities of Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rural_communities_of_SenegalRenndooji teeru (Communautés rurales) (CR) ngoni pecce njuɓɓudi laamu toowɗe nayaɓere e nder leydi Senegaal. Ko ɗiin ngoni pecce laamu ɗe gure ɗee mbaɗi, kono ɗe ceertii e kominaaji e kominaaji wurooji jowitiiɗi e gure hakkundeeje walla mawɗe.Wikipedia: Akinola Majahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akinola_MajaAkinola Maja ko doktoor Naajeeriya, jom njulaagu, jom ballal e politik, o wonnoo hooreejo fedde sukaaɓe Naajeeriya gila 1944 haa 1951. Caggal ɗuum o wonti hooreejo fedde Egbe Omo Oduduwa e hitaande 1953.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akinola_Maja#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akinola_Maja#TuugnorgalWikipedia: Fabregas (singer)https://ff.wikipedia.org/wiki/Fabregas_(singer)Fabrice Mbuyulu (jibinaa ko ñalnde 13 lewru nduu hitaande 1987), ɓurɗo anndeede e innde makko dingiral Fabregas Le Métis Noir[1] ko jimoowo-yimoowo Konngo, jimoowo e peewnoowo diskooji ummoraade e fedde makko Wanted Record sosaande e hitaande 2015. O fuɗɗii golle makko e jimɗi ko e yimde e hitaande 2015 eklesiya katolik.Diskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fabregas_(singer)#DiskogaraafiWikipedia: Olaide Adewale Akinremihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olaide_Adewale_AkinremiOlaide Adewale Akinremi (1 oktoobar 1972 - 10 sulyee 2024) ko dawriyanke Naajeeriya jeyaaɗo e fedde wiyeteende All Progressifs. O woniino tergal suudu sarɗiiji lomtotooɗo Ibadan worgo gila 2019 haa o maayi e hitaande 2024.Golle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olaide_Adewale_Akinremi#Golle_politikWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olaide_Adewale_Akinremi#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olaide_Adewale_Akinremi#TuugnorgalWikipedia: Retour à Goréehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Retour_%C3%A0_Gor%C3%A9eRetour à Gorée (Engele: Return to Gorée) ko filmo laawol ngol Pierre-Yves Borgeaud ardii, ngol jimoowo biyeteeɗo Youssou N’Dour yahrata e laawol ngol jiyaaɓe heddii e jimɗi jazz ɗi ɓe cifi. Caɗeele Youssou N’Dour ko artude e Afrik repertoire jazz e yimde ɗiin jimɗi e nder Goree, duunde nde hannde woni maande njulaagu jiyaaɓe, nde darii ngam siftorde warɓe mum.Wikipedia: Rwanda pour mémoirehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rwanda_pour_m%C3%A9moireRuwannda pour mémoire ko filmo binndaaɗo e hitaande 2003, ko fayti e warngooji Ruwanndaa.Wikipedia: Samuel Ládòkè Akíntọ́láhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_L%C3%A1d%C3%B2k%C3%A8_Ak%C3%ADnt%E1%BB%8D%CC%81l%C3%A1Samuel Ladòkè Akíntọ́lá (Heɗtoⓘ) mo nganndu-ɗaa ko S.L.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_L%C3%A1d%C3%B2k%C3%A8_Ak%C3%ADnt%E1%BB%8D%CC%81l%C3%A1#Nguurndam_adanɗamGolle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_L%C3%A1d%C3%B2k%C3%A8_Ak%C3%ADnt%E1%BB%8D%CC%81l%C3%A1#Golle_politikÑaawoojehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_L%C3%A1d%C3%B2k%C3%A8_Ak%C3%ADnt%E1%BB%8D%CC%81l%C3%A1#ÑaawoojeWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_L%C3%A1d%C3%B2k%C3%A8_Ak%C3%ADnt%E1%BB%8D%CC%81l%C3%A1#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_L%C3%A1d%C3%B2k%C3%A8_Ak%C3%ADnt%E1%BB%8D%CC%81l%C3%A1#TuugnorgalWikipedia: Safen languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safen_languageSafene (saafen), safi[2] walla saafi-saafi, woni ɗemngal cangin ɓurngal mawnude, 200 000 aadee ina kaala e nder leydi Senegaal. Haalooɓe ina keewi no feewi e nokkuuji saraaji Dakar, haa teeŋti noon e Diiwaan Thiès.Wikipedia: Sola Steven Akinyedehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sola_Steven_AkinyedeSola Steven Akinyede (jibinaa ko ñalnde 24 lewru feebariyee 1954) suɓaama senaateer to diiwaan Ekiti Sud e nder diiwaan Ekiti, leydi Najeriya, o fuɗɗii laamu ñalnde 29 lewru nduu hitaande 2007, o golliima haa lewru lewru nduu 2011. O wonii tergal lannda demokaraasi ɓesngu (PDP).Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sola_Steven_Akinyede#TuugnorgalWikipedia: Patrick Ayo Akinyelurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Patrick_Ayo_AkinyelurePatrick Ayo Akinyelure ko banke Naajeeriya[1] mo suɓaama e nder Senaa Naajeeriya[2] ngam diiwaan Ondo Central e nder diiwaan Ondo e nder wooteeji 9 lewru Abriil 2011 ɗi o dogata e tikket lannda Labour (caggal ɗuum o suɓaama kadi e... darnde wootere).Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Patrick_Ayo_Akinyelure#TuugnorgalWikipedia: Sabarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/SabarSabar ko mbayngal gaadanteewal ummortoongal Senegaal kadi ina fiyee to leydi Gammbi. Ina yahdi e wolof[1] e leñol serer en.Wikipedia: Saint Louis Blues (2009 film)https://ff.wikipedia.org/wiki/Saint_Louis_Blues_(2009_film)Saint Louis Blues (Farayse:Un Transport en Commun) ko fijirde hitaande 2009.Wikipedia: Oloye Akin Alabihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oloye_Akin_AlabiOloye Akin Alabi (jibinaa ko 31 mars 1977) ko politikyanke, jom ngalu, binndol[1] e balloowo yimɓe leydi Naajeeriya. Ko kanko woni binnduɗo defte ɓurɗe soodde e njulaagu, kaalis mawɗo njulaagu tokooso e no yeeyirtee e Naajeeriya.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oloye_Akin_Alabi#Nguurndam_adanɗamJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oloye_Akin_Alabi#JaangirdeGolle njulaaguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oloye_Akin_Alabi#Golle_njulaaguGolle moƴƴehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oloye_Akin_Alabi#Golle_moƴƴeGolle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oloye_Akin_Alabi#Golle_politikGolle sariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oloye_Akin_Alabi#Golle_sariyaWikipedia: Adeyemo Alakijahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeyemo_AlakijaAdeyemo Alakija, HeɗtoR KBE (25 lewru Mbooy 1884 – 10 lewru Mbooy 1952) ko awokaa, dawriyanke, jom njulaagu Naajeeriya. O wonii tergal e diiso doosɗe leydi Naajeeriya fotde duuɓi jeenay fuɗɗoraade hitaande 1933.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeyemo_Alakija#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeyemo_Alakija#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeyemo_Alakija#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeyemo_Alakija#TuugnorgalWikipedia: Christopher Adebayo Alao-Akalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christopher_Adebayo_Alao-AkalaChristopher Adebayo Alao-Akala // R (3 lewru Juko 1950 – 12 lewru Yarkomaa 2022) ko siyaasaajo e polis Naajeeriya, o laati guwerneer diiwal Oyo nder hitaande 2006, nden kadi diga 2007 haa 2011. O laati kanndidaajo lesdi Action Democratic Lannda e nder woote guwerneer Oyo 2019.Golle polishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christopher_Adebayo_Alao-Akala#Golle_polisNguurndam politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christopher_Adebayo_Alao-Akala#Nguurndam_politikNguurndam neɗɗo e maaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christopher_Adebayo_Alao-Akala#Nguurndam_neɗɗo_e_maaydeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christopher_Adebayo_Alao-Akala#TuugnorgalWikipedia: Daniel Olugbenga Alukohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_Olugbenga_AlukoDaniel Olugbenga Aluko (20 lewru juko hitaande 1963 - 20 noowammbar 2021)[1] ko neɗɗo leydi Naajeeriya. O suɓaama Senator ngam diiwal Ekiti South nder diiwal Ekiti, lesdi Naajeeriya haa fuɗɗam lesdi Naajeeriya, o ɗon dogga dow kawtal hoore lesdi (PDP).Jibineede e fuɗɗoode gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_Olugbenga_Aluko#Jibineede_e_fuɗɗoode_golleGolle Senaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_Olugbenga_Aluko#Golle_SenaaCaggal ɗuum gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_Olugbenga_Aluko#Caggal_ɗuum_golleNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_Olugbenga_Aluko#Nguurndam_neɗɗoWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_Olugbenga_Aluko#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_Olugbenga_Aluko#TuugnorgalWikipedia: Roman Catholic Diocese of Saint-Louis du Sénégalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roman_Catholic_Diocese_of_Saint-Louis_du_S%C3%A9n%C3%A9galToggo alluwal loowdiWikipedia: Ibikunle Amosunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibikunle_AmosunIbikunle Amosun; jibinaa ko 25 lewru Yarkomaa 1958) ko siyaas Naajeeriya,[2] gonnooɗo guwerneer diiwaan Ogun, kadi ko senaateer leydi Naajeeriya duuɓi ɗiɗi. O fuɗɗii wonde senator cuɓaaɗo ngam diiwaan Ogun Central e nder diiwaan Ogun, leydi Naajeeriya gila lewru juko 2003 haa lewru juko 2007, o suɓaama kadi e hitaande 2019.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibikunle_Amosun#ƁawoGolle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibikunle_Amosun#Golle_politikLuuralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibikunle_Amosun#LuuralNjeenaaje e teddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibikunle_Amosun#Njeenaaje_e_teddungalƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibikunle_Amosun#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibikunle_Amosun#TuugnorgalWikipedia: Scouting and Guiding in Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Scouting_and_Guiding_in_SenegalDillere Scout et Guide to leydi Senegaal ko...Wikipedia: Kadri Obafemi Hamzathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kadri_Obafemi_HamzatKadri Obafemi Hamzat; jibinaa ko ñalnde 19 suwee 1964) ko siyaasaajo leydi Naajeeriya, ko o cukko guwerneer diiwaan Lagos gila 2019.[1]Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kadri_Obafemi_Hamzat#ƁawoKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kadri_Obafemi_Hamzat#KugalNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kadri_Obafemi_Hamzat#NjeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kadri_Obafemi_Hamzat#TuugnorgalWikipedia: Senate (Senegal)https://ff.wikipedia.org/wiki/Senate_(Senegal)Senaa ( e farayse: Sénat ) ko suudu sarɗiiji Senegaal toowndu gila 1999 haa 2001 e hitaande 2007 haa 2012.Wikipedia: Movement For New Democracyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Movement_For_New_DemocracyAnd-Jëf/Dille Rewolison ngam Demokaraasi Keso (e ɗemngal Farayse: And-Jëf/Dille Rewolison ngam Demokaraasi Keso) ko lannda politik marxist-leninist to Senegaal.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Movement_For_New_Democracy#TuugnorgalWikipedia: Senegalese Communist Partyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegalese_Communist_PartyLannda kominist Senegaal ( e ɗemngal farayse : Parti Communiste Sénégalais ) ko lannda kominist daraninooɗo Siin e nder leydi Senegaal. Sosi nde ko gardiiɗo almudɓe e oon sahaa biyeteeɗo Landing Savané e hitaande 1965.Wikipedia: Antiimperialist Action Front - suxxal,Reewmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Antiimperialist_Action_Front_-_suxxal,ReewmiFront d'Action Anti-Imperialiste-Suxxali Reew Mi (e Farayse: Front d'Action Anti-Impérialiste - Suxxali Reew Mi) wonnoo ko yeeso lanndaaji politik e nder leydi Senegaal. Fedde ndee sosaa ko ñalnde 3 ut 1983.Iwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Antiimperialist_Action_Front_-_suxxal,Reewmi#IwdiijiWikipedia: Senegalese Democratic Party – Renewalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegalese_Democratic_Party_%E2%80%93_RenewalLannda Demokaratik Senegaal-Kesɗitingol (e Farayse: Parti Démocratique Sénégalais-Rénovation) ko lannda dawrugol e nder leydi Senegaal, sosaa ko e hitaande 1987 e juuɗe Seriñ Lamine Diop, ko feccude e lannda Senegaal Demokaraasi (PDS) caggal nde Diop riiwaa e lannda hee.Wikipedia: Nicolas Grunitzkyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nicolas_GrunitzkyNikolaas Grunitzki (wonnde farayse: [nikɔla gʁynitski] ; 5 abriil 1913 – 27 suwee 1969) woni hooreejo leydi Togo ɗiɗaɓo, tataɓo kadi hooreejo leydi mum. O wonii hooreejo leydi tuggi 1963 haa 1967.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nicolas_Grunitzky#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nicolas_Grunitzky#TuugnorgalWikipedia: Senegalese Democratic Union – Renewalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegalese_Democratic_Union_%E2%80%93_RenewalDental Demokaraasi Senegaal-Kesɗitingol (e Farayse: Union Démocratique Sénégalais-Rénovation), ko lannda dawrugol e nder Senegaal, sosaaɗo e hitaande 1985 e juuɗe Mamadou Fall, koolaaɗo kuuɓal senndikaa UTLS, ko feccude e lannda Demokaratik Senegaal (PDS).Wikipedia: Charles Joseph Georgehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Joseph_GeorgeCharles Joseph George (ko adii 1881 – 1906) ko njulaagu Saro[nb 1] keewngu faayiida, toɗɗaaɗo tergal e Diiso doosɗe leydi Koloni Lagos gila 1886 haa jooni.[1]Ardiiɗo Eklesiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Joseph_George#Ardiiɗo_EklesiyaTergal Diiso sarɗiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Joseph_George#Tergal_Diiso_sarɗiijiTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Joseph_George#TeskorɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Joseph_George#TuugnorgalIwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Joseph_George#IwdiijiWikipedia: Senegalese Party of Socialist Actionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegalese_Party_of_Socialist_ActionLannda Gollal Sosiyaalist Senegaal (e Farayse: Parti Sénégalais de l’Action Socialiste) ko lannda dawrugol e nder leydi Senegaal e gardagol Lamine Guèye. PSAS sosaa ko e taƴre Senegaal e nder Dillere Sosiyaalist Afrik (MSA) e hitaande 1957, caggal nde seerti e Taƴre Farayse e nder Fedde Adunaare Gollotooɓe (SFIO).Wikipedia: The Association des Scouts et Guides du Senegal SGdshttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Association_des_Scouts_et_Guides_du_Senegal_SGdsFedde Scouts et Guides du Sénégal (SGdS, Association des Scouts et Guides du Sénégal) ina jeyaa e pelle Scouts e Guides Senegaal. Taƴre mayre Scout ko tergal e Fedde Adunaare Dille Scout rewrude e Konfederaasiyoŋ Sénégalaise du Scoutisme.Maandeejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Association_des_Scouts_et_Guides_du_Senegal_SGds#MaandeejiJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Association_des_Scouts_et_Guides_du_Senegal_SGds#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Senegalese Liberal Partyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegalese_Liberal_PartyLannda Liberal Senegaal (Parti libéral sénégalais) ko lannda dawrugol Senegaal gila 1998 haa 2003, tawi ko Ousmane Ngom ardii ɗum.Wikipedia: Olabode Ibiyinka Georgehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olabode_Ibiyinka_GeorgeOlabode Ibiyinka George ("Bode George") (jibinaa ko 21 Noowammbar 1945) ko siyaasyanke Naajeeriya, wonti Guwerneer Konu[1] e nder Diiwaan Ondo, caggal ɗuum ko Hooreejo Hukuuma Portooji Naajeeriya, ndeen cukko hooreejo leydi e nder zone fuɗnaange-rewo e lannda Demokaraasi Yimɓe (PDP).[2]Duuɓi gadanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olabode_Ibiyinka_George#Duuɓi_gadaniHooreejo njuɓɓudi portoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olabode_Ibiyinka_George#Hooreejo_njuɓɓudi_portoojiDarnde PDPhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olabode_Ibiyinka_George#Darnde_PDPTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olabode_Ibiyinka_George#TuugnorgalWikipedia: Ibrahim Agboola Gambari,https://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Agboola_Gambari,Ibraahiima Agboola Gambari, CFR ((HeɗtoR); jibinaa ko ñalnde 24 noowammbar 1944), ko ganndo e dipolomaasi Naajeeriya, o laatiima hooreejo leydi Naajeeriya gila 2020 haa 2023.[1][2][3][ 4]Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Agboola_Gambari,#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolGolle jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Agboola_Gambari,#Golle_jaŋdePolitik caggal leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Agboola_Gambari,#Politik_caggal_leydiTeddungal e terɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Agboola_Gambari,#Teddungal_e_terɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Agboola_Gambari,#TuugnorgalWikipedia: Atlantis Airlineshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atlantis_AirlinesAtlantis Airlines is a defunct airline based in Dakar, Senegal in Africa.Referenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atlantis_Airlines#ReferencesWikipedia: Kaffrine bus crashhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaffrine_bus_crashÑalnde 8 lewru Yarkomaa 2023, 40 neɗɗo maayi heen, 101 ngañiima e nder caka leydi Senegaal nde otooji ɗiɗi njani e Gniby sara laamorgo diiwaan Kaffrine e laawol ngenndiwal N1.[1][2][3]Wikipedia: Babatunde Fowlerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_FowlerBabatunde Fowler (jibinaa ko 12 lewru bowte hitaande 1956) ko golloowo laamu leydi Naajeeriya, ko o gardiiɗo njoɓdi, ko o baawɗo waylude renndo. O woni hooreejo kuugal hukuumaaji pamari lesdi Lagos e hooreejo kuugal hukuumaaji pamari lesdi Lagos.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Fowler#KugalWaɗdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Fowler#WaɗdeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Fowler#TuugnorgalWikipedia: Atlantishttps://ff.wikipedia.org/wiki/AtlantisAtlantis Airlines ko laana ndiwoowa ka alaa ɗo haaɗi, jooɗiika to Dakaar, leydi Senegaal to Afrik.[3]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atlantis#TuugnorgalWikipedia: Roman Catholic Diocese of Kaolackhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roman_Catholic_Diocese_of_KaolackDiocese Kaolack (latin: Kaolacken(sis), Farayse: Diocèse catholique romain de Kaolack) ko diocese wonnde e wuro Kaolack e nder diiwaan eklesiya Dakaar e nder leydi Senegaal.Wikipedia: Teslim Kolawole Folarinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teslim_Kolawole_FolarinTeslim Kolawole Folarin OFR; jibinaa ko 30 lewru Oktoobar 1963) ko siyaasaajo Naajeeriya,[1] o wonnoo ko kanndidaa guwerneer e nder diiwaan Oyo ngam suɓngooji guwerneer 2023 ɗi o dañi e juuɗe guwerneer jooɗiiɗo oo Seyi Maki. 2] O woniino ko adii ɗuum senaateer lomtotooɗo diiwaan senaateer Oyo Central tuggi 2003 haa 2011 ; e tuggi 2019 haa 2023.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teslim_Kolawole_Folarin#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolGolle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teslim_Kolawole_Folarin#Golle_politikTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teslim_Kolawole_Folarin#TuugnorgalWikipedia: Peter Ayodele Fayosehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_Ayodele_FayosePeter Ayodele Fayose ((HeɗtoR); jibinaa ko 15 noowammbar 1960)[1] ko siyaasyanke Naajeeriya, o woniino guwerneer diiwaan Ekiti tuggi 2003 haa 2006, kadi kadi tuggi 2014 haa 2018.[2]Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_Ayodele_Fayose#Nguurndam_adanɗamGolle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_Ayodele_Fayose#Golle_politikTuumeede fenaande wootehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_Ayodele_Fayose#Tuumeede_fenaande_wooteGolle e EFCChttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_Ayodele_Fayose#Golle_e_EFCCƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_Ayodele_Fayose#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_Ayodele_Fayose#TuugnorgalWikipedia: The Authentic Socialists Partyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Authentic_Socialists_PartyLannda Sosiyaalist Authentique ( e Farayse : Parti socialiste authentique ) ko lannda dawrugol e nder leydi Senegaal. Sosi lannda kaa ko Souty Touré, gardiiɗo wuro Tambacounda hannde, gonnooɗo jaagorgal laamu e gardagol Abdou Diouf.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Authentic_Socialists_Party#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Authentic_Socialists_Party#TuugnorgalWikipedia: Karamogohttps://ff.wikipedia.org/wiki/KaramogoKaramogo en ko dental annduɓe e nder njulaagu Dyula jamyankeewu Afrik hirnaange, tawi Al-Hajj Salim Suwari ina jeyaa heen. Karamogo en ƴettii daliilu diineeji ngam wuurdude e nder ɓe ngonaa juulɓe, ɓe mbiyi wonde neɗɗo ina foti rimɗinde hoolaare mum, ɗaccude tuubgol waɗa e sahaa mum.Wikipedia: Karon languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karon_languageƊemngal Karon walla Kalɔɔn[2] ko ɗemngal gonngal e haɗde majjude e nder leydi Senegaal e Gammbi. Nde jeyaa ko e caltal Bak e nder galle ɗemɗe Niger–Kongo, nde teeŋti noon e ɗemngal Mlomp.Wikipedia: Kasanga languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kasanga_languageKasanga (Cassanga) walla Haal ko ɗemngal Senegambiyankeewal, haaleteengal e nder gure seeɗa e nder Gine Bisaawo. Ɗemngal ngal ko haalooɓe ngal mbiyata ɗum gu-haaca.Wikipedia: John Olukayode Fayemihttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Olukayode_FayemiJohn Olukayode Fayemi CON ((HeɗtoR); jibinaa ko 9 lewru feebariyee 1965) ko siyaasaajo Naajeeriya, o laatiima guwerneer diiwaan Ekiti gila 2018 haa 2022.[1][2] O woniino e laamu ko adii ɗuum hakkunde 2010 e 2014 hade makko waasde suɓaade Ayodele Fayose.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Olukayode_Fayemi#Nguurndam_adanɗamJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Olukayode_Fayemi#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Olukayode_Fayemi#KugalWooteejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Olukayode_Fayemi#WooteejiGomnaajo lesdi Ekitihttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Olukayode_Fayemi#Gomnaajo_lesdi_EkitiLuuralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Olukayode_Fayemi#LuuralTussle lomtohttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Olukayode_Fayemi#Tussle_lomtoJokku seppo SARShttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Olukayode_Fayemi#Jokku_seppo_SARSFedde e terɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Olukayode_Fayemi#Fedde_e_terɗeBinndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Olukayode_Fayemi#BinndiCaahuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Olukayode_Fayemi#CaahuƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Olukayode_Fayemi#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Olukayode_Fayemi#TuugnorgalWikipedia: L' Aventure ambiguehttps://ff.wikipedia.org/wiki/L%27_Aventure_ambigueL'Aventure ambiguë (Aventure ambiguë) ko deftere winndiyanke Senegaalnaajo biyeteeɗo Cheik Hamidou Kane, yaltunde adannde e hitaande 1961, jowitiinde e jokkondiral pine hirnaange e Afrik. Jaambaaro mayre ko suka jeyaaɗo to diiwaan Diallobé to leydi Senegaal jahoowo janngoyde to Farayse.Jikkuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/L%27_Aventure_ambigue#JikkuujiThierno[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/L%27_Aventure_ambigue#Thierno[1]Laamɗo mawɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/L%27_Aventure_ambigue#Laamɗo_mawɗoKonu nguuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/L%27_Aventure_ambigue#Konu_nguuTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/L%27_Aventure_ambigue#TuugnorgalWikipedia: Kobiana languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kobiana_languageKobiana (Cobiana) walla Buy (Uboi) ko ɗemngal senegambiyankeewal, haaleteengal e gure keewɗe e nder leydi Senegaal e Gine-Bisaawo. Ɗemngal ngal ko haalooɓe ngal mbiyata ɗum gu-boy.Wikipedia: Abdul-Ganiyu "Gani" Oyesola Fawehinmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul-Ganiyu_%22Gani%22_Oyesola_FawehinmiAbdul-Ganiyu "Gani" Oyesola Fawehinmi// R, GCON, SAN (22 Abriil 1938 – 5 Seeɗto 2009)[1] ko binndoowo, bayyinoowo, baawɗo wallude, ƴeewoowo renndo, awokaa hakkeeji aadee e siwil, e siyaas ]Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul-Ganiyu_%22Gani%22_Oyesola_Fawehinmi#Nguurndam_adanɗamJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul-Ganiyu_%22Gani%22_Oyesola_Fawehinmi#JaangirdeDele Giwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul-Ganiyu_%22Gani%22_Oyesola_Fawehinmi#Dele_GiwaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul-Ganiyu_%22Gani%22_Oyesola_Fawehinmi#TuugnorgalWikipedia: Roman Catholic Diocese of Koldahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roman_Catholic_Diocese_of_KoldaDiocese katolik romaan Kolda (latin: Koldaën(sis), Farayse: Diocèse catholique romain de Kolda) ko diocese wonnde e wuro Kolda e nder diiwaan eklesiya Dakaar e nder leydi Senegaal.Wikipedia: Jola-Felupe languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jola-Felupe_languageJola-felupe (Feloup, Felup, Felupe, Floup, Flup, Fulup) walla Ejamat (Ediamat) ko ɗemngal jolaawal e nder diiwaan Kasamaas e nder Senegaal e koɗdiiɗo Gine-Bisaawo, ina jeyaa heen saraaji Kalekiis (Kaləkis), e daande hirnaange Nokku Manjak to bannge funnaange maayo Cacheu. Neɗɗo wiyetee ko ɸuluɸ walla ajamuʂay e haalooɓe ɗemngal ngal, ɗemngal ngal wiyetee ko ɛlɔp eluɸay walla ɛlɔp ɛjamuʂay (walla Ejamatay e ɗemngal Husuy).Wikipedia: Tope Kolade Fasuahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tope_Kolade_FasuaTope Kolade Fasua (jibinaa ko ñalnde 11 suwee 1971) ko jom ngalu, ganndo faggudu, politik, binndoowo leydi Najeriya. Kanko woni walliinde hooreejo lesdi Naajeeriya dow ko laarani faggudu.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tope_Kolade_Fasua#KugalGoɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tope_Kolade_Fasua#GoɗɗoPolitikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tope_Kolade_Fasua#PolitikKampaañ hooreejo leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tope_Kolade_Fasua#Kampaañ_hooreejo_leydiBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tope_Kolade_Fasua#BibliografiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tope_Kolade_Fasua#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tope_Kolade_Fasua#TuugnorgalWikipedia: Jola-Fonyi languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jola-Fonyi_languageJolaa (farayse : Diola ; Jola : Joola ), wiyetee kadi jola-fonyi ( farayse : diola-fogny ) e kujamataak , ko ɗemngal kaaloowo 475 000 aadee e nder diiwaan Kasamaas e nder leydi Senegaal, e leyɗe koɗdiiɗe.[1] Jola-Fonyi ina jeyaa e ɗemɗe jolaaɗe keewɗe ɓadtiiɗe, kaaleteeɗe e nokku hee.Wikipedia: Human Right In Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Human_Right_In_SenegalHakkeeji aadee e nder leydi Senegaal ina keewi hormeede e nder leyɗeele goɗɗe e nder duunde he, kono haa hannde, geɗe bonɗe ina keewi haaleede.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Human_Right_In_Senegal#TariyaHakkeeji sukaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Human_Right_In_Senegal#Hakkeeji_sukaaɓeWikipedia: Babatunde Raji Fasholahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Raji_FasholaBabatunde Raji Fashola CON SAN (Yoruba: Bàbátúndé Rájí Fáṣọlá (Heɗto); jibinaa ko 28 lewru Juko hitaande 1963) ko awokaajo e siyaasaajo Naajeeriya, o laati jaagorɗo kuuɗe e koɗki lesdi Naajeeriya diga hitaande 2019 haa hitaande 2023 e Doole, Golle e Koɗki gila 2015 haa 2019. O waɗii kadi manndaaji ɗiɗi e guwerneer diiwaan Lagos gila 29 lewru Mbooy 2007 haa 29 lewru Mbooy 2015.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Raji_Fashola#Nguurndam_adanɗamGolle sariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Raji_Fashola#Golle_sariyaTeddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Raji_Fashola#TeddungalƁamtaare wurohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Raji_Fashola#Ɓamtaare_wuroKisal renndohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Raji_Fashola#Kisal_renndoKisal ndiyamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Raji_Fashola#Kisal_ndiyamHare Ebolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Raji_Fashola#Hare_EbolaDarnde jaagorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Raji_Fashola#Darnde_jaagorɗeFeerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Raji_Fashola#FeereLartolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Raji_Fashola#LartolNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Raji_Fashola#Nguurndam_neɗɗoNjawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Raji_Fashola#NjawdiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Raji_Fashola#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_Raji_Fashola#TuugnorgalWikipedia: Frederick Isiotan Fasehunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Frederick_Isiotan_FasehunFrederick Isiotan Fasehun (Yoruba: Frederick Ìsìòtán Fáàséhùn; 21 suwee 1935 – 1 lewru Duujal 2018) ko doktoor Naajeeriya, jom otel, gardiiɗo fedde leƴƴi Oodua (OPC).[1]Jaŋde e golle safaarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Frederick_Isiotan_Fasehun#Jaŋde_e_golle_safaaraPolitikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Frederick_Isiotan_Fasehun#PolitikWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Frederick_Isiotan_Fasehun#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Frederick_Isiotan_Fasehun#TuugnorgalWikipedia: Il Est Midihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Il_Est_MidiIl Est Midi ko jaaynde mawnde jeytaare ñalnde kala e nder leydi Senegaal.[1] Birooji mayre ngoni ko e Dakaar laamorgo leydi Senegaal.Wikipedia: The Ecological Monitoring Centrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Ecological_Monitoring_CentreCatal ƴeewndo ekolosii (Centre de Suivi Écologique (Farayse)(CSE) ko duɗal Senegaal toppitiingal ko fayti e taariindi. Ko ngal gollordu toppitiingal ko fayti e genomik e ƴeewndo doosɗe ekolosii e nder leydi Senegaal.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Ecological_Monitoring_Centre#TuugnorgalWikipedia: Independent Party of Sine Saloumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Independent_Party_of_Sine_SaloumLannda Jeytaare Sine Saloum ( e Farayse : Parti indépendant du Sine Saloum ) wonnoo ko lannda dawrugol e nder Sine-Saloum, Senegaal. Nde woodnoo ko hedde 1960.Wikipedia: Independent Party of the Community of the Cap-Vert Peninsulahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Independent_Party_of_the_Community_of_the_Cap-Vert_PeninsulaParti Indépendant de la Communauté de la Presqu'île du Cap-Vert (e farayse: Parti Indépendant de la Communauté de la Presqu'île du Cap-Vert) ko lannda dawrugol e duunde Kap Vert, Senegaal. Nde woodnoo ko hedde 1960.Wikipedia: Ayorinde Fasanmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayorinde_FasanmiAyorinde Fasanmi // R(27 suwee 1925[1][2] – 29 juillet 2020) ko Naajeeriyaajo farmasiyanke e politikyanke.[3][4][5][6]Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayorinde_Fasanmi#Nguurndam_adanɗamGolle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayorinde_Fasanmi#Golle_politikNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayorinde_Fasanmi#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayorinde_Fasanmi#TuugnorgalWikipedia: Chief Victor Babaremilekun Adetokunboh Fani-Kayodehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chief_Victor_Babaremilekun_Adetokunboh_Fani-KayodeVictor Babaremilekun Adetokunboh Fani-Kayode// c, Q.C.Baɗte ɓesnguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chief_Victor_Babaremilekun_Adetokunboh_Fani-Kayode#Baɗte_ɓesnguJaŋde e nguurndam gollalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chief_Victor_Babaremilekun_Adetokunboh_Fani-Kayode#Jaŋde_e_nguurndam_gollalGolle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chief_Victor_Babaremilekun_Adetokunboh_Fani-Kayode#Golle_politikCaalajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chief_Victor_Babaremilekun_Adetokunboh_Fani-Kayode#CaalajeWikipedia: David Oluwafemi Adewunmi Abdulateef Fani-Kayodehttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Oluwafemi_Adewunmi_Abdulateef_Fani-KayodeDavid Oluwafemi Adewunmi Abdulateef Fani-Kayode (// l; jibinaa ko ñalnde 16 oktoobar 1960) ko neɗɗo Naajeeriyaajo, binndoowo, awokaajo.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Oluwafemi_Adewunmi_Abdulateef_Fani-Kayode#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolGolle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Oluwafemi_Adewunmi_Abdulateef_Fani-Kayode#Golle_politikCaɗeele e tuumehttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Oluwafemi_Adewunmi_Abdulateef_Fani-Kayode#Caɗeele_e_tuumeNanngi ɗum ko EFCChttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Oluwafemi_Adewunmi_Abdulateef_Fani-Kayode#Nanngi_ɗum_ko_EFCCYimre e binndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Oluwafemi_Adewunmi_Abdulateef_Fani-Kayode#Yimre_e_binndanɗeMawɗo Femi Fani-Kayodehttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Oluwafemi_Adewunmi_Abdulateef_Fani-Kayode#Mawɗo_Femi_Fani-KayodeCaalajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Oluwafemi_Adewunmi_Abdulateef_Fani-Kayode#CaalajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Oluwafemi_Adewunmi_Abdulateef_Fani-Kayode#TuugnorgalWikipedia: Abiodun James Falekehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiodun_James_FalekeAbiodun James Faleke// i jibinaa ko (25 lewru Duujal hitaande 1959) ko jiiloowo njuɓɓudi njulaagu e njulaagu.[1] O woni siyaasaajo e tergal nder suudu joonde diidaaɗi lesdi Naajeeriya diga wuro Lagos.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiodun_James_Faleke#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolGolle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiodun_James_Faleke#Golle_politikFiilngo suudu sarɗiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiodun_James_Faleke#Fiilngo_suudu_sarɗiijiBills ina mballiteehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiodun_James_Faleke#Bills_ina_mballiteeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abiodun_James_Faleke#TuugnorgalWikipedia: Samuel Oluyemisi Falaehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Oluyemisi_FalaeSamuel Oluyemisi Falae// R CFR (jibinaa ko ñalnde 21 suwee 1938),[1] ko banke, njuɓɓudi e dawriyanke Naajeeriya[2], ko kanko wonnoo binndoowo laamu konu Ibraahiima Babangida tuggi lewru Yarkomaa 1986 haa lewru Duujal 1990, e ko juuti ko jaagorgal kaalis e hitaande 1990. O ƴama hooreejo leydi e nder leydi Naajeeriya tataɓiri e nayaɓiri kono o dañii caɗeele.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Oluyemisi_Falae#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolGolle laamu e golle laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Oluyemisi_Falae#Golle_laamu_e_golle_laamuGolle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Oluyemisi_Falae#Golle_politikTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Oluyemisi_Falae#TuugnorgalWikipedia: Sunday Olawale Fajinmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunday_Olawale_FajinmiSunday Olawale Fajinmi ((HeɗtoR); jibinaa ko ñalnde 16 noowammbar 1952) ko neɗɗo Naajeeriyaajo, ko o jom ngalu.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunday_Olawale_Fajinmi#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunday_Olawale_Fajinmi#KugalGolle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunday_Olawale_Fajinmi#Golle_politikTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunday_Olawale_Fajinmi#TuugnorgalWikipedia: The Embassy Of Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Embassy_Of_SenegalThe Embassy of Senegal at 47 Bedford Row, London WC1R 4LR, is the diplomatic mission of Senegal in the United Kingdom.[1]Wikipedia: Adesina Ayodele Fagbenro-Byronhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adesina_Ayodele_Fagbenro-ByronAdesina Ayodele Fagbenro-Byron (anndiraaɗo e yimɓe fof ko SFB; jibinaa ko ñalnde 5 suwee 1959), ko gonnooɗo jaagorgal laamu e nder Departemaa ɓamtaare hakkunde leyɗeele (DFID) to leydi Angalteer,[1] ko kanko woni gooto e sosɓe lannda KOWA e hitaande 20 sulyee 1959. awokaa, jimoowo Afro-jazz ɓurɗo anndeede e "Byron" e kanndidaa hooreejo leydi[2] wonande lannda KOWA.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adesina_Ayodele_Fagbenro-Byron#TuugnorgalWikipedia: Embassy Of Senegal, Londonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Embassy_Of_Senegal,_LondonAmmbasaad Senegaal to 47 Bedford Row, London WC1R 4LR, woni jooɗnde dipolomaasi Senegaal to Laamu Biritaan.[1]Gallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Embassy_Of_Senegal,_London#GalleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Embassy_Of_Senegal,_London#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Embassy_Of_Senegal,_London#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Lawrence Apalara Fabunmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lawrence_Apalara_FabunmiLawrence Apalara Fabunmi ko ganndo e dipolomasi Naajeeriya. Ko o gonnooɗo ammbasadeer to leydi Turki,[1] to leydi Zambie e to leydi Poloñ.Gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lawrence_Apalara_Fabunmi#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lawrence_Apalara_Fabunmi#TuugnorgalWikipedia: Ewedohttps://ff.wikipedia.org/wiki/EwedoEwedo, anndiraaɗo laamɗo Efabo, ko Oba nayaɓo Laamu Benin laamɗo gila c.1255 caggal iisa – c.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ewedo#ƁawoNguurndam adanɗam e koronaawirishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ewedo#Nguurndam_adanɗam_e_koronaawirisHare Ekiokpagahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ewedo#Hare_EkiokpagaLaamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ewedo#LaamuGimɗi Ewinihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ewedo#Gimɗi_EwiniYaajde e jiimgolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ewedo#Yaajde_e_jiimgolWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ewedo#WadeLefol e lomtohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ewedo#Lefol_e_lomtoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ewedo#TuugnorgalBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ewedo#BibliografiWikipedia: Tunde Esohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tunde_EsoTunde Eso (jibinaa ko ñalnde 16 lewru bowte hitaande 1977) ko jaayndiyanke Naajeeriya, koolaaɗo kuuɓal renndo, karallo ko faati e jokkondiral hakkunde yimɓe, kadi ko bayyinoowo jaaynde Findout.[1] O wonii ƴamoowo PDP e hitaande 2018 ngam wonde guwerneer diiwaan Osun.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tunde_Eso#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolMiijooji politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tunde_Eso#Miijooji_politikSukaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tunde_Eso#SukaaɓeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tunde_Eso#TuugnorgalWikipedia: Desmond Oluwashola Elliothttps://ff.wikipedia.org/wiki/Desmond_Oluwashola_ElliotDesmond Oluwashola Elliot (jibinaa ko 4 lewru feebariyee 1974) ko fijoowo, gardo, e dawriyanke Naajeeriya.[2][3] O suɓaama ngam wonde depiteejo suudu sarɗiiji leydi Lagos, e nder diiwaan Surulere, e nder wooteeji mawɗi leydi Naajeeriya ñalnde 11 lewru Abriil 2015.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Desmond_Oluwashola_Elliot#TuugnorgalWikipedia: The Embassy Of Senegal in Washington DChttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Embassy_Of_Senegal_in_Washington_DCAmmbasaad Senegaal to Washington D.C.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Embassy_Of_Senegal_in_Washington_DC#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Embassy_Of_Senegal_in_Washington_DC#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Embassy_Of_Senegal_in_Washington_DC#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Emitaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/EmitaiEmitaï ([ɛ.mi.Plothttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emitai#PlotCasthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emitai#CastTitlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emitai#TitleWikipedia: Université de Thièshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Universit%C3%A9_de_Thi%C3%A8sDuɗal jaaɓi-haaɗtirde Thiès (UT - Duɗal jaaɓi-haaɗtirde Thiès) woni ko e nder leydi Senegaal. Nde sosaa ko e hitaande 2007.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Universit%C3%A9_de_Thi%C3%A8s#TuugnorgalƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Universit%C3%A9_de_Thi%C3%A8s#Ƴeew_kadiWikipedia: Ziguinchor Universityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ziguinchor_UniversityDuɗal jaaɓi-haaɗtirde Ziguinchor walla (e farayse: Université de Ziguinchor walla UDZ) woni ko e wuro Ziguinchor, Kasamaas, Senegaal. Nde sosaa ko e hitaande 2007.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ziguinchor_University#TuugnorgalƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ziguinchor_University#Ƴeew_kadiWikipedia: Bakel Airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bakel_AirportLaana ndiwoowa Bakel (IATA: BXE, ICAO: GOTB) ko laaɗe diwooje gollotooɗe Bakel, wuro e nder departemaa Bakel, diiwaan Tambacounda, Senegaal.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bakel_Airport#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bakel_Airport#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Cap Skirring Airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cap_Skirring_AirportLaana ndiwoowa Kap Skirring ( IATA : CSK , ICAO : GOGS ) ko laana ndiwoowa gollotooka Kap Skirring (ina winndee kadi Kap Skiring ), wuro e nder diiwaan Ziguinchor (anndiraaɗo kadi Basse Casamance) e nder leydi Senegaal.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cap_Skirring_Airport#TuugnorgalWikipedia: Centre de linguistique appliquée de Dakarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Centre_de_linguistique_appliqu%C3%A9e_de_DakarCentre de linguistique appliquée de Dakar (Centre de linguistique appliquée de Dakar) (e ɗemngal Farayse «Centre de linguistique appliquée de Dakar»), tonngol mum ko CLAD, ko duɗal ɗemɗe, teeŋti noon e darnde tiiɗnde e yuɓɓinde binndol ɗemngal wolof.[citation needed]Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Centre_de_linguistique_appliqu%C3%A9e_de_Dakar#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Centre_de_linguistique_appliqu%C3%A9e_de_Dakar#TuugnorgalWikipedia: Independent Socialist Republican Partyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Independent_Socialist_Republican_PartyLannda Republique sosiyaalist jeytaare (e Farayse: Parti Républicain Socialiste Indépendant ) ko lannda dawrugol e nder leydi Senegaal, sosaa ko e hitaande 1919 e juuɗe Blaise Diagne.Wikipedia: Initiative Committee for Permanent Revolutionary Actionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Initiative_Committee_for_Permanent_Revolutionary_ActionGoomu eɓɓoore ngam golle mbayliigu duumotoongu (e Farayse: Comité d’Initiative pour une Action Révolutionnaire Permanente ) ko fedde marxist-leninist radikal e nder leydi Senegaal. CIARP sosaa ko e banndiraaɓe Blondin Diop caggal nde peccitagol e nder Dillere Sukaaɓe Marxist-Leninist en.Wikipedia: Cours Sainte Marie de Hannhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cours_Sainte_Marie_de_HannCours Sainte Marie de Hann ko duɗal ngam duuɓi ceertuɗi gila e Jaŋde leslesre haa e duɗal jaaɓi haaɗtirde to Dakar, Senegaal. Nde sosaa ko e hitaande 1949–1950, nde jeyaa ko e fedde duɗe keertiiɗe e nder diiwaan Dakar to Egliis Katolik.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cours_Sainte_Marie_de_Hann#TuugnorgalWikipedia: International rankings of Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/International_rankings_of_SenegalKo ɗiin ngoni limlebbiiji winndereyankooji Senegaal.Wikipedia: Iso lohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iso_loIso lo ko filmo binndaaɗo e hitaande 1994.Wikipedia: Kobianahttps://ff.wikipedia.org/wiki/KobianaKobiana (Cobiana) walla Buy (Uboi) ko ɗemngal senegambiyankeewal, haaleteengal e gure keewɗe e nder leydi Senegaal e Gine-Bisaawo. Ɗemngal ngal ko haalooɓe ngal mbiyata ɗum gu-boy.Wikipedia: Bademahttps://ff.wikipedia.org/wiki/BademaBadème ko wuro e nder renndo teeru Nyassia, e nder diiwaan Nyassia, e nder diiwaan Ziguinchor to bannge worgo-fuɗnaange Senegaal, sara keerol leydi Gine-Bisaawo.Wikipedia: Bagamehttps://ff.wikipedia.org/wiki/BagameBagame ko wuro wonngo e Departemaa Ziguinchor to Diiwaan Ziguinchor e nder nokku Basse Casamance to fuɗnaange-rewo Senegaal, sara keerol leydi Gine-Bisau[1] Yimɓe e binnditagol hitaande 2002 ko 109 neɗɗo e nder galleeji 15. [2]Wikipedia: Cekeen Tumulihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cekeen_TumuliTuumu Cekeen ina tawee e Departemaa Diourbel to diiwaan Diourbel. Diiwaan Diourbel e wuro Diourbel, ko kamɓe njeyanoo e laamu Senegaal hannde nguu.Ngidahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cekeen_Tumuli#NgidaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cekeen_Tumuli#Ƴeew_kadiReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cekeen_Tumuli#ReferencesWikipedia: Balahttps://ff.wikipedia.org/wiki/BalaBala ko wuro wonngo e Diiwaan Tambacounda, to fuɗnaange leydi Senegaal. Ina jogii jolngo e laawol mawngol laawol laana njoorndi Dakar–Niiseer.Wikipedia: Diawarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/DiawaraDiawara ko wuro e wuro e nder diiwaan Tambacounda to fuɗnaange leydi Senegaal, woni ko e falnde maayo Senegaal sara keeri leydi Mali. Yimɓe mayri e hitaande 2023 ko 12 147 neɗɗo.Wikipedia: Daganahttps://ff.wikipedia.org/wiki/DaganaDagana ko komin wuro e gure tawaaɗe e nder diiwaan Saint-Louis to Senegaal, ko kañum woni laamorgo Departemaa Dagana. Dagana ina renndi keerol mum e Moritani.Wikipedia: Brighton International Universityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Brighton_International_UniversityDuɗal jaaɓi-haaɗtirde winnderewal Brighton - Duɗal safaara ko duɗal jogiingal yamiroore timmunde, nde ministeer jaŋde leydi Senegaal rokki. BIU woni Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde gadanal e Duɗal Cafrirɗe gadanal gollorngal to fuɗnaange laamorgo leydi ndii, hono Dakar, to diiwaan Casamance.Jokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Brighton_International_University#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Dahra Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dahra_ArrondissementArrondissement Dahra ko arrondissement de département Linguère e nder Diiwaan Louga e nder leydi Senegaal.Wikipedia: Badionkotohttps://ff.wikipedia.org/wiki/BadionkotoBadionkoto ko wuro wonngo e departemaa bignona e nder diiwaan Ziguinchor to fuɗnaange worgo leydi Senegaal. E hitaande 2002 ina waɗi 150 neɗɗo.Wikipedia: Dakar Bourguiba Universityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dakar_Bourguiba_UniversityDuɗal jaaɓi-haaɗtirde Dakaar Burguiba walla (e Farayse: Université Dakar Bourguiba walla UDB) woni ko Dakaar, Senegaal. Nde sosaa ko e hitaande 1995.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dakar_Bourguiba_University#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dakar_Bourguiba_University#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Baipeunghttps://ff.wikipedia.org/wiki/BaipeungBaïpeung ko wuro Senegaal. E hitaande 2010 yimɓe ɓee limtaama ko 293.Wikipedia: Dodji Airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dodji_AirportLaana ndiwoowa Dodji (ICAO: GO66 ) ko laaɗe diwooje gollotooɗe wuro Dodji e nder leydi Senegaal.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dodji_Airport#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dodji_Airport#TuugnorgalWikipedia: Goudiry Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goudiry_DepartmentDepartemaa Goudiry ina jeyaa e departemaaji 45 e nder leydi Senegaal, ina jeyaa e departemaaji nayi tawi Diiwaan Tambacounda. Nde sosaa ko e yamiroore e hitaande 2008.Wikipedia: École Française Docteurhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%89cole_Fran%C3%A7aise_DocteurÉcole Française Docteur René Guillet ko duɗal hakkunde leyɗeele Farayse to Tiès, leydi Senegaal. Ina huutoroo toɓɓe petite section (preschool) rewrude e terminale, hitaande sakkitiinde e liisee (lycée supérieure).Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%89cole_Fran%C3%A7aise_Docteur#TuugnorgalWikipedia: Dar Salamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dar_SalamDar salam ko arrondissement Salemata e nder diiwaan Kédougou e nder leydi SenegaalWikipedia: Diende Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diende_ArrondissementArrondissement Diende ko arrondissement de département Sédhiou e nder Diiwaan Sédhiou e nder leydi Senegaal.Wikipedia: Dagana Department, senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dagana_Department,_senegalDagana jeyaa ko e departemaaji 45 Senegaal e jeyaa e departemaaji tati diiwaan worgo-fuɗnaange Saint-Louis. Laamorde nde wiyetee ko Dagana.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Dagoudane Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dagoudane_ArrondissementArrondisement Dagoudane ko arrondisement departemaa Pikine to Diiwaan Dakaar to leydi Senegaal.Wikipedia: Dar Salam cherifhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dar_Salam_cherifDar Salam-Chérif ko wuro wonngo e nder komin ladde Kataba I, e nder departemaa bignona e nder diiwaan Ziguinchor to worgo-fuɗnaange leydi Senegaal. E hitaande 2002 ina waɗi 937 neɗɗoWikipedia: Diattacounda Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diattacounda_ArrondissementArrondissement Diattacounda ko arrondissement de département Sédhiou e nder Diiwaan Sédhiou e nder leydi Senegaal.Wikipedia: Dianke Makhahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dianke_MakhaDianké Makha ko arrondissement de département Goudiry to diiwaan Tambacounda e nder leydi Senegaal.[Wikipedia: International School of Dakarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/International_School_of_DakarDuɗal hakkunde leyɗeele Dakaar (ISD) ko duɗal keeringal to Dakaar, Senegaal. ISD tuugii ko e jaŋde duɗe hakkunde leyɗeele, tawa ko e duɗe leslese haa e tolno 12ɓo.Jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/International_School_of_Dakar#JaŋdeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/International_School_of_Dakar#TuugnorgalWikipedia: Ecole Supérieure Multinationale des Télécommunicationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ecole_Sup%C3%A9rieure_Multinationale_des_T%C3%A9l%C3%A9communicationsESMT (Ecole Supérieure Multinationale des Télécommunications) ko duɗal jaaɓi-haaɗtirde winnderewal jooɗngal to leydi Senegaal. Ina rokka seedanteeje karallaagal e porogaraamuuji dipolomaaji e telefoŋaaji.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ecole_Sup%C3%A9rieure_Multinationale_des_T%C3%A9l%C3%A9communications#TariyaKuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ecole_Sup%C3%A9rieure_Multinationale_des_T%C3%A9l%C3%A9communications#KuɗeJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ecole_Sup%C3%A9rieure_Multinationale_des_T%C3%A9l%C3%A9communications#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Suffolk University, Dakar Campushttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suffolk_University,_Dakar_CampusDuɗal Jaaɓi-haaɗtirde Suffolk, Dakar Campus ko fedde Duɗal jaaɓi-haaɗtirde Suffolk (mo Boston, Massachusetts) to Dakaar, Senegaal. Nde woni ko e werlaa Duɗal Ngenndiwal Faggudu (ENEA).Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suffolk_University,_Dakar_Campus#TariyaPorogaraamuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suffolk_University,_Dakar_Campus#PorogaraamuujiDormiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suffolk_University,_Dakar_Campus#DormiijiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suffolk_University,_Dakar_Campus#TuugnorgalWikipedia: Muhammad Rumfahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_RumfaMuhammad dan Yakubu, limngalB anndiraangal Muhammad RumfalimngalL ko Sultan Kano tuggi hitaande 1463 haa 1499. Laamu makko ina joginoo jawdi e njulaagu, ina hollita kadi ƴellitaare njulaagu Sultanaat e nder diiwaan hee.Leñol e Naatgolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Rumfa#Leñol_e_NaatgolSultan leydi Kanohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Rumfa#Sultan_leydi_KanoKo wiyetee ko njiimaandi laamu Songhaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Rumfa#Ko_wiyetee_ko_njiimaandi_laamu_SonghaiNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Rumfa#Nguurndam_neɗɗoNjawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Rumfa#NjawdiNguurndam makko e nder deftere Kanohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Rumfa#Nguurndam_makko_e_nder_deftere_KanoRimfa woni binnduɗo 12 keso to Kano.https://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Rumfa#Rimfa_woni_binnduɗo_12_keso_to_Kano.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Rumfa#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Rumfa#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Sanusi Lamido Sanusihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido_SanusiMuhammadu Sanusi II, CON (Ajami: محمد السنوسي, Muhammadu Sanusi na biyu (Heɗtoⓘ); jibinaa ko ñalnde 31 lewru juko hitaande 1961),[1] anndiraaɗo e tiitoonde diine Khaliifa Sanusi II (Ajami: خليفة السنوسي), woni gardiiɗo ruuhu (khalifa). ) mo njuɓɓudi suufiyaŋkooɓe Tijanniyah to leydi Najeriya e amir (Sarki) mo wuro-dowla ɓooyɗo Kano.Caalajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido_Sanusi#CaalajeJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido_Sanusi#JaangirdeBankeejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido_Sanusi#BankeejiHakkunde laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido_Sanusi#Hakkunde_laamuLaamu gadanohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido_Sanusi#Laamu_gadanoƳeew tiitoondehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido_Sanusi#Ƴeew_tiitoondeIttugol laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido_Sanusi#Ittugol_laamuDuuɓi e nder eggolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido_Sanusi#Duuɓi_e_nder_eggolLaamu ɗiɗaɓuruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido_Sanusi#Laamu_ɗiɗaɓuruYiyngoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido_Sanusi#YiyngoojiSiggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido_Sanusi#SiggaKo fenaandehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido_Sanusi#Ko_fenaandeKuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido_Sanusi#KuɗeNjilluuji caggal leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido_Sanusi#Njilluuji_caggal_leydiTiitooɗe, styles, e teddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido_Sanusi#Tiitooɗe,_styles,_e_teddungalTeddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido_Sanusi#TeddungalIwdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido_Sanusi#IwdiBinndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido_Sanusi#BinndiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanusi_Lamido_Sanusi#TuugnorgalWikipedia: Human rights in Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Human_rights_in_SenegalHakkeeji aadee e nder leydi Senegaal ina keewi hormeede e nder leyɗeele goɗɗe e nder duunde he, kono haa hannde geɗe bonɗe ina keewi haaleede.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: GawLab Organisationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/GawLab_OrganisationGawLab (ɗum firti "yaawɗo" e wolof[1]) ko fedde pinal nde wonaa laamuyankoore jooɗnde Dakaar. Kuugal mayre ko trickle e customize kuutoragol IT e nder Afrik e nde fotnoo wonde e nder politikaaji e peewnugol pinal Afrik, naalankaagal dijital, daartol naalankaagal e ndonu pinal.Wikipedia: Géédy Dayaanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/G%C3%A9%C3%A9dy_DayaanGéédy Dayaan[1] walla Geedy Dayaan[2][3] ko albom fedde Senegaalnaaɓe (caggal mum Senegambiyankoore) biyeteeɗo Super Diamono e hitaande 1979, e innde maɓɓe hesere e oon sahaa, wiyeteende Super Jamano de Dakar. Nde yalti ko e Disques Griot.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Thiouthionehttps://ff.wikipedia.org/wiki/ThiouthioneThiouthioune (to Serer) ko wuro e nder leydi Senegaal (renndo teeru Diakhao, Diiwaan Fatick) tawaango e nder Laamu Serer Sine, ko adii koloñaal. Yimɓe hannde ɓee ina limtee e 763 neɗɗo.Teskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thiouthione#TeskorɗeƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thiouthione#Ƴeew_kadiWikipedia: Thilognehttps://ff.wikipedia.org/wiki/ThilogneThilogne ko wuro wonngo worgo-fuɗnaange leydi Senegaal jogiingo darnde komin. Nde woni ko e departemaa Matam e nder diiwaan Matam, 20 km (12 mi) ummoraade Kaédi, Moritani, nde jokkondiri e Dakaar rewrude TariyaTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thilogne#TariyaWikipedia: Thille Boubacar Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thille_Boubacar_ArrondissementArrondissement Thille Boubacar ko arrondissement de département Podor to diiwaan Saint-Louis to Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thille_Boubacar_Arrondissement#FeccereWikipedia: Thies Sud (arrondissement)https://ff.wikipedia.org/wiki/Thies_Sud_(arrondissement)Thiès Sud ko diiwaan Thiès e nder diiwaan Thiès to leydi Senegaal.[1][2]Wikipedia: Thies Nord (arrondissement)https://ff.wikipedia.org/wiki/Thies_Nord_(arrondissement)Thiès Nord ko diiwaan Thiès e nder diiwaan Thiès e nder leydi Senegaal.[1][2]Wikipedia: Fernando Quejashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fernando_QuejasFernando Aguilar Quejas (30 abriil 1922 to Praia, Kap Verde – 28 oktoobar 2005 to Lisbon, Portigaal) ko jimoowo e binndoowo jimɗi Kap Verde.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fernando_Quejas#NguurndamJanngugol jokkungolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fernando_Quejas#Janngugol_jokkungolWikipedia: Prince Brighthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Prince_BrightPrince Bright, ganndiraaɗo Bling Sparkles, ko jimoowo hip-life mo leydi Ganaa. Ko kanko tan woni tergal e nder fedde jimɗi Buk Bak caggal maayde gollodiiɗo makko Ronny Coaches.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Prince_Bright#JaangirdeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Prince_Bright#TuugnorgalWikipedia: Thies Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thies_DepartmentDepartemaa biyeteeɗo Thiès jeyaa ko e departemaaji 45 leydi Senegaal, jeyaa ko e tati tawaaɗi e Diiwaan Thiès.Nokkuuji daartol [1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Thies_Department#Nokkuuji_daartol_[1]Departemaa Thièshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thies_Department#Departemaa_ThièsWikipedia: Geraldo Pinohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Geraldo_PinoGerald Emeka Pine, ɓurɗo anndireede Geraldo Pino (1 feebariyee 1934 - 9 noowammbar 2008), ko jimoowo Seraaleyonaajo. O jeyaa ko e fuɗɗiiɓe jimɗi pop Afrik hannde.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Geraldo_Pino#TuugnorgalWikipedia: Thienaba Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thienaba_ArrondissementArrondissement Thiénaba ko arrondissement de département de Thiès e nder Diiwaan Thiès to leydi Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thienaba_Arrondissement#FeccereWikipedia: Pilipilihttps://ff.wikipedia.org/wiki/PilipiliPeter Gatonye (jibinaa ko e lewru noowammbar 1982),[1] ɓuri anndeede ko e innde mum dingiral Pilipili ko jimoowo/yimoowo ummoriiɗo Keñiya. E fuɗɗoode golle makko, o gollodiima e jimoowo goɗɗo, hono Gun B.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pilipili#TuugnorgalWikipedia: Papa Noel Nedulehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Papa_Noel_NedulePapa Noel Nedule ko naalanke soukous, gitaaryanke to leydi Konngo (RDC).Diskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Papa_Noel_Nedule#DiskogaraafiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Papa_Noel_Nedule#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Papa_Noel_Nedule#TuugnorgalWikipedia: Thienaba (arrondissement)https://ff.wikipedia.org/wiki/Thienaba_(arrondissement)Thiénaba ko diiwaan Thiès e nder diiwaan Thiès to leydi Senegaal.[1][2]Wikipedia: Saturnin Pandihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saturnin_PandiSaturnin Pandi (1932–1996) ko naalanke binndol soukous, fiyoowo konnga, to Ndenndaandi Konngo (Kongo-Brazaville) e nder Ndenndaandi Konngo (RDC). O jeyaa ko e sosnooɓe fedde soukous wiyeteende TPOK Jazz, sosaande e hitaande 1956, e gardagol François Luambo Makiadi, jiimnoonde dingiral jimɗi Konngo tuggi kitaale 1950 haa 1980.Jokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saturnin_Pandi#Jokkondire_yaajɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saturnin_Pandi#TuugnorgalWikipedia: Thiaroye Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thiaroye_ArrondissementArrondissement Thiaroye ko arrondisement departemaa Pikine to Diiwaan Dakaar to leydi Senegaal. Joɗnde ndee woni ko to Thiaroye.Wikipedia: Paa Dogohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paa_DogoRaymond Kwaku Takyi mo yimɓe fof nganndi e innde dingiral Paa Dogo ko jimoowo e binndoowo jimɗi Ganaa.[1][2][3][4]Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paa_Dogo#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paa_Dogo#DiskogaraafiNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paa_Dogo#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paa_Dogo#TuugnorgalWikipedia: Thiadiaye Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thiadiaye_ArrondissementArrondissement Thiadiaye ko arrondissement de département M'bour e nder Diiwaan Thiès to Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thiadiaye_Arrondissement#FeccereArrondissement Thiadiaye feccii ko e renndooji teeru to bannge njuɓɓudi. Ɗeeɗoo noon ina peccii e gure.https://ff.wikipedia.org/wiki/Thiadiaye_Arrondissement#Arrondissement_Thiadiaye_feccii_ko_e_renndooji_teeru_to_bannge_njuɓɓudi._Ɗeeɗoo_noon_ina_peccii_e_gure.Wikipedia: Tinubu squarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tinubu_squareLaabi Tinubu, ko laarani ndimu jeytaare, ko nokku udditirɗo, tawaaɗo e laawol mawngol, to duunde Lagos, e nder diiwaan Lagos, leydi Najeriya, innde mum ko njulaagu maccuɓe, njulaagu, e mawɗo leydi Yoruba, hono Madam Efunroye Tinubu.[1][2] Ko adii nde ina wiyee Ita Tinubu[3][4] ko adii nde ardiiɓe leydi Naajeeriya adanndi nde inniri ɗum Place Independence e juuɗe ardiiɓe leydi Najeriya adanndi caggal jeytaare leydi Najeriya e caggal mum Place Tinubu.Wikipedia: Thiadiayehttps://ff.wikipedia.org/wiki/ThiadiayeThiadiaye ko komin wuro e wuro e nder Diiwaan Thiès to hirnaange Senegaal. Ngo woni ko e Departemaa M'bour.Wikipedia: Oritsejolomihttps://ff.wikipedia.org/wiki/OritsejolomiPorofesoor Oritsejolomi Horatio Thomas (1917-1979), ko ardiiɗo safaara Naajeeriya, ganndo ko faati e moƴƴitingol yeeso e ƴellitgol ɓalndu. O janngi ko balloowo Sir Archibald MacIndoe lolluɗo oo e ndeeɗoo fannu.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Terragon group limitedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Terragon_group_limitedTerragon Group Ltd ko sosiyetee Naajeeriya mo teknoloji huutortoo ngam wallitde sosiyeteeji yeeyde geɗe mum en e nder Afrik. Sosiyetee oo sosaa ko e hitaande 2009 e juuɗe Elo Umeh e Ayodeji Balogun, jooɗorde mum woni ko to Lagos, leydi Najeriya e golle mum to leydi Keñiya, leydi Gana, leydi Afrik worgo e leydi Indiya.Wikipedia: Tenghori Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tenghori_ArrondissementArrondissement Tenghori ko arrondissement de département Bignona e nder Diiwaan Ziguinchor e nder leydi Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tenghori_Arrondissement#FeccereRenndooji laddeeji :https://ff.wikipedia.org/wiki/Tenghori_Arrondissement#Renndooji_laddeeji_:Wikipedia: Adefumilayohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adefumilayo4Wikipedia: TAT Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/TAT_NigeriaTAT Naajeeriya ko laana ndiwoowa Naajeeriya jooɗiiɗo e laana ndiwoowa Murtala Muhammed to Lagos. Nde teeŋtini ko njilluuji hijjooɓe Kerecee’en ɓuri heewde ko to Israayiil.Wikipedia: Tendouck Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tendouck_ArrondissementArrondissement Tendouck ko arrondissement de département Bignona e nder Diiwaan Ziguinchor e nder leydi Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tendouck_Arrondissement#FeccereRenndooji laddeeji :https://ff.wikipedia.org/wiki/Tendouck_Arrondissement#Renndooji_laddeeji_:Wikipedia: Tarkwa Bayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tarkwa_BayTarkwa Bay ko nokku ɓuuɓɗo mo artificiel woni sara laana ndiwoowa Lagos to leydi Najeriya.[1]Wikipedia: Tantalizerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/TantalizerTantalizers ko fedde nde wonaa laamuyankoore mawnde e nder leydi Najeriya.[1][2] Nde udditi nokku mum gadano ko hedde hitaande 1997 to wuro Festac, to wuro Lagos.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Sunrise sixth from collegehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunrise_sixth_from_collegeSunRise Sixth Form College ko duɗal keeriiɗo jeyaaɗo to Lagos Naajeeriya, ko duɗal jaaɓi haaɗtirde jeegom to Isolo, Lagos, Naajeeriya ngam janngooɓe waawɓe janngude. Ina rokka jaŋde timmunde Cambridge AS e A-level ko ina tolnoo e 100 almuudo (ko ɓuri heewde ko hakkunde duuɓi 16 e 22) ummoriiɓe e nokkuuji koɗdiiɗi e kala nokku e nder leydi ndii.Wikipedia: Tattaguine Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tattaguine_ArrondissementArrondissement Tattguine ko diiwaan Departemaa Fatick to Diiwaan Fatick Senegaal. Ko hooreejo mayre woni Tattaguine.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tattaguine_Arrondissement#FeccereWikipedia: Sunrisehttps://ff.wikipedia.org/wiki/SunriseNaange ko jaaynde Naajeeriya nde yaltata ñalnde kala, nde sosaa, nde yaltinaa e nder wuro wiyeteengo KiriKiri, to Lagos, to leydi Najeriya.[1] Haa e hitaande 2011, The Sun ina joginoo ñalnde kala 130 000 ekkol, e 135 000 ekkol ngam tiitooɗe ñalnde aset, tawi ko 80% e yeeyde.Wikipedia: Stearshttps://ff.wikipedia.org/wiki/StearsStears ko sosiyetee toppitiiɗo ko fayti e luumooji ngam waɗde heen ngalu e nder Afrik, tawi ko Lagos, Abuja, e London.[1] Sosiyetee oo sosaa ko e hitaande 2017, ko Preston Ideh, Abdul Abdulrahim, Foluso Ogunlana, e Michael Famoroti, ɓe kawri to duɗal jaaɓi haaɗtirde Londres e to duɗal jaaɓi haaɗtirde Imperial to leydi Angalteer.Wikipedia: Tanaff Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tanaff_ArrondissementArrondissement Tanaff ko arrondissement de département Sédhiou e nder Diiwaan Sédhiou e nder leydi Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tanaff_Arrondissement#FeccereWikipedia: Soldier idumotahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soldier_idumotaSojaajo Idumota (Yoruba: Sojadumota) wakkati feere wi'etee Sojaajo mo anndaaka, ɗum cenotaf woni haa Idumota, wuro Lagos, haa lesdi Lagos, lesdi Naajeeriya. Nde mahi nde, nde mahi nde nder hitaande 1948, nde laamu koloñaal Biritaniya Naajeeriya ngam siftorde sooje'en Naajeeriya maayɓe nder konu duuniyaaru arandeeru e konu duuniyaaru ɗiɗaɓu.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Snake islandhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Snake_islandDuunde Snake ko duunde Lagos, woni ko sara Port duunde Tin Can e Apapa. Inniraa ko sabu nokku mum nannduɗo e mboddi, duunde ndee ina waɗi fotde 14 km njuuteendi e 1,4 km njaajeendi.Wikipedia: Skylinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/SkylineGila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓiWikipedia: Satellite town Lagoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Satellite_town_Lagos102262Wikipedia: St. Gregoryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/St._GregoryDuɗal St. Gregory, Lagos, ko duɗal sukaaɓe worɓe katolik en, ngal woni ko e 1,0 km to nokku biyeteeɗo Tafawa Balewa, to saraaji Ikoyi – Obalende, to diiwaan Lagos, to leydi Najeriya.Wikipedia: Tambacounda Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tambacounda_DepartmentDepartemaa Tambacounda ina jeyaa e departemaaji 45 e nder leydi Senegaal, kadi ina jeyaa e departemaaji nay baɗɗi Diiwaan Tambacounda. Nde wonnoo ko 20 328 km2, e hitaande 2013 nde wonnoo ko 283 769 neɗɗo.Nokkuuji daartol [1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Tambacounda_Department#Nokkuuji_daartol_[1]Wikipedia: The remedieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_remediesThe Remedies ko fedde jimɗi hiphop leydi Najeriya. Nde waɗi ko Eedris Abdulkareem, Tony Tetuila e Eddy Remedy (anndiraaɗo kadi Eddy Montana).Wikipedia: Rememmers international secondary schoolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rememmers_international_secondary_schoolDuɗal hakkundeewal hakkunde leyɗeele Redeemer ko duɗal hakkundeewal keeringal, ngal woni ko e wuro Maryland, Lagos, leydi Najeriya. Nde sosaa ko e hitaande 1997.Wikipedia: Reddington hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Reddington_hospitalOpitaal Reddington ko opitaal keeriiɗo to Lagos, leydi Najeriya.[1]Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Taif (arrondissement)https://ff.wikipedia.org/wiki/Taif_(arrondissement)Taïf ko diiwaan Mbacké e nder diiwaan Diourbel e nder leydi Senegaal.[1][2]Wikipedia: Amalgamationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AmalgamationKo ɗum wiɗto dow limtooji postooji e daartol postooji Lagos, jooni jeyaa ko e leydi Najeriya hannde.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Pepsi football Academyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pepsi_football_AcademyAkademi fuku koyɗe Pepsi ko duɗal fuku koyɗe fedde Naajeeriya, sosaa ko e lewru Noowammbar 1992.Wikipedia: Soungrougrou Riverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soungrougrou_RiverSoungrougrou ko maayo Senegaal. Ko ngo ɓuuɓol maayo Casamance, ngo hawri e maayo ngoo to Adéane.Wikipedia: Samuel Harberthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_HarbertSamuwel Herbert Pierse, F.R.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Sombhttps://ff.wikipedia.org/wiki/SombSomb (e Serer, kadi Som walla Sombe) ko wuro e nder leydi Senegaal tawaango bannge hirnaange leydi ndii.Tariya ======https://ff.wikipedia.org/wiki/Somb#Tariya_======Njuɓɓudihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Somb#NjuɓɓudiGeografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Somb#GeografiYimɓe teskaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Somb#Yimɓe_teskaaɓeTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Somb#TeskorɗeJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Somb#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Parkviewhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ParkviewDuunde banaanaWikipedia: Adeyinka oyenkahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeyinka_oyenkaAdeyinka Oyekan II (30 suwee 1911 - 1 mars 2003) ko Oba Lagos gila 1965 haa 2003. Ko o taaniiko Oba Oyekan I.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Oba otenkan 1https://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_otenkan_1Oba DosunmuPages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Oshodi isolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oshodi_isolaOshodi-Isolo (Yoruba: Oṣòdì-Ìsọlọ̀) ko nokkuure laamu nokkuure (LGA) nder diiwaan Lagos. Nde sosi ɗum ko guwerneer republiik ɗiɗaɓo mo diiwaan Lagos, Alhaji Lateef Kayode Jakande, mo nganndu-ɗaa ko 'Baba Kekere', e hooreejo gollordu gadano e nder laamu nokku oo, ko maayɗo Sir Isaac Ademolu Banjoko.Wikipedia: Sokonehttps://ff.wikipedia.org/wiki/SokoneSokone ko komin wuro e wuro e nder Diiwaan Fatick caka Senegaal.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sokone#TariyaWikipedia: One million boyshttps://ff.wikipedia.org/wiki/One_million_boysWikipedia, woni anndal ndimaaguWikipedia: Siourehttps://ff.wikipedia.org/wiki/SioureSioure[1] ko wuro wonngo e Departemaa Podor e nder Diiwaan Saint-Louis e nder Senegaal, Afrik hirnaange. Ngo woni ko e daande nano maayo Senegaal, ngo woni ko e keerol leydi Moritani, e duunde Morfil hedde 250 km (150 miil) e geec Atlantik.Wikipedia: Olusesunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/OlusesunDumunna Olusosun nijeriya ko dumunna 100 ektaar[1] to Lagos, diiwaan Lagos, leydi Najeriya.[2] Ko kañum ɓuri mawnude e Afrik, kadi ko kañum ɓuri mawnude e winndere ndee.Wikipedia: Folabi olumidehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Folabi_olumideDuɗal jaaɓi haaɗtirde IbadanWikipedia: Fagbule olanikehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fagbule_olanikeFagbule Olanike (anndiraaɗo kadi Nike Fagbule) ko jom ngalu e jokkondiral hakkunde yimɓe leydi Najeriya, kadi ko kanko woni sosɗo fedde wiyeteende Zebra Stripes.Wikipedia: Mushinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MushinMushin ko wuro Lagos, woni nder diiwal Lagos, lesdi Naajeeriya, nden o jeyaa nder 774 nokkuuje laamu lesdi Naajeeriya. Nde woni ko 10 km to fuɗnaange caka wuro Lagos, sara laawol mawngol ngol Ikeja, nde ɓuri heewde ko nokku hoɗɓe e galleeji ɗi ngalaa kalite.Wikipedia: Georgian Cargo Airlines Africahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Georgian_Cargo_Airlines_AfricaLaana ndiwoowa Joorgie Cargo Airlines Afrik ko laana ndiwoowa jooɗiiɗo to Dakaar, leydi Senegaal. Nde huutoriima sarwisaaji kargo e nder Afrik hirnaange e huutoraade laanaaji diwooje wet-leased no haanirta nii.Wikipedia: God's Bits of Woodhttps://ff.wikipedia.org/wiki/God%27s_Bits_of_WoodLeɗɗe Alla ko deftere winndiyanke Senegaalnaajo biyeteeɗo Ousmane Sembène e hitaande 1960. Ko safaara fenaande tuugiiɗo e seppooji taariindi laana njoorndi e nder Senegaal koloñaal e kitaale 1940.Wikipedia: Groupement Aérien Sénégalaishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Groupement_A%C3%A9rien_S%C3%A9n%C3%A9galaisGroupement Aérien Sénégalais ko laana ndiwoowa laamu Senegaal jooɗiiɗo to Dakaar. Base mayre mawnde woni laamorgo hakkunde leyɗeele Dakaar-Yoff-Leopold Sedar Senghor.Wikipedia: Father & Soldierhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Father_%26_SoldierBaaba & Soldaat (Farayse: Tirailleurs) ko filmo konu-drama Farayse-Senegaal hitaande 2022, mo Mathieu Vadepied ardii, winndi, tawi ko Omar Sy, Alassane Diong, e Jonas Bloquet ngoni heen. Feewni nde ko Omar Sy e Bruno Nahon.Wikipedia: Une Fenêtre ouvertehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Une_Fen%C3%AAtre_ouverte« Une Fenêtre ouverte » ko filmo binndaaɗo e hitaande 2005.Wikipedia: Foreign Minister of Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Foreign_Minister_of_SenegalJaagorɗo caggal leydi Senegaal ko jappeere to bannge kabine e nder laamu Ndenndaandi Senegaal. Darnde ndee sosaa ko nde Senegaal heɓti jeytaare e Farayse e hitaande 1960.Wikipedia: Front for Socialism and Democracy/Benno Jubëlhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Front_for_Socialism_and_Democracy/Benno_Jub%C3%ABlFedde Sosiyaalisma e Demokaraasi/Benno Jubël (Front pour le sosiyalisme et la démocratie) ko lannda politik e nder leydi Senegaal. E wooteeji dipiteeji ñalnde 3 suwee 2007, lannda kaa heɓi 2,18% e wooteeji yimɓe ɓee, e 1 e nder 150 jooɗorde.Wikipedia: Ecological Monitoring Centre, Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ecological_Monitoring_Centre,_SenegalCentre de surveillance écologique (Centre de Suivi Écologique (Farayse)(CSE) ko nokku Senegaal toppitiiɗo ko fayti e taariindi.Ngo halfinaa ko yowitii e genomik e ƴeewndo doosɗe ekolooji e nder leydi Senegaal porotokol Kyoto ngam wallitde leyɗeele ƴellitiiɗe ɗee ngam haɓaade batte nguleeki weeyo CSE ina heɓa "eɓɓaaɗe, renndina (eɓɓooje) kaalis e ƴeewtaade eɓɓaaɗe (eɓɓaaɗe) baɗaaɗe e kaalis".Wikipedia: Embassy of Senegal, Londonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Embassy_of_Senegal,_LondonAmmbasaad Senegaal to 47 Bedford Row, Bloomsbury, London, woni jooɗnde dipolomaasi Senegaal to Laamu Angalteer.[1]Wikipedia: Embassy of Senegal, Washington, D.C.https://ff.wikipedia.org/wiki/Embassy_of_Senegal,_Washington,_D.C.Ammbasaad Senegaal to Wasinton D.C.Wikipedia: Emitaïhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emita%C3%AFEmitaï ([ɛ.mi.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Daarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/DaaraDaara woni tiitoonde huutorteende e nder leydi Senegaal ngam toɗɗaade duɗe gaadanteeje Qur’aana ɗe ndarni ko ina wona teeminanɗe keewɗe wonde jaŋde lislaam ina yaaji no feewi e nder denndaangal fannuuji yimɓe e nder leyɗeele hirnaange Afrik.Wikipedia: Dakar Dem Dikk Workers Democratic Unionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dakar_Dem_Dikk_Workers_Democratic_UnionSenndikaa Demokaratik Gollotooɓe Dakar Dem Dikk (Union démocratique des travailleurs de Dakar Dem Dikk, UDT-3D) ko senngo gollooɓe e Dakar Dem Dikk (reso yah-ngartaa jamaa Dakaar, Senegaal). Koolaaɗo kuuɓal UDT-3D wiyetee ko Mamadou Goudiaby, gardiiɗo goɗɗo teeŋtuɗo kadi kaaldiiɗo senngo ngoo wiyetee ko Christian Salvy.Wikipedia: Le Déchausséhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Le_D%C3%A9chauss%C3%A9Le Déchaussé ko filmo mo hitaande 2002. Ko ɗum timmini deftere Laurence Attali nde wiyetee Trilogie de l’amour.Wikipedia: Democratic Bloc of Diambourhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Democratic_Bloc_of_DiambourBloc Démocratique du Diambour ( e ɗemngal Farayse: Bloc Démocratique du Diambour ) ko lannda dawrugol e nder leydi Senegaal. BDD naatii e lannda Sosiyaalist Senegaal.Wikipedia: Nike art Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nike_art_GalleryLagosWikipedia: NNDPhttps://ff.wikipedia.org/wiki/NNDPNNDP" ina rewna ɗoo. Ngam lannda politik leydi Indiya, ƴeew lannda demokaraasi ngenndiijo Naga.Wikipedia: Nigerian institute of journalismhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerian_institute_of_journalismJaaɓihaaɗtirde Jaayndeyaagal Naajeeriya ko duɗal jaaɓi-haaɗtirde Naajeeriya tawaangal to Ikeja, e nder diiwaan Lagos.[1] Duɗal ngal ko dipolomaaji dokkuɗi monoteknik sosaaɗi e hitaande 1963 e Duɗal jaayndeeji hakkunde leyɗeele, ngal fuɗɗii golloraade haa timmi e hitaande 1971.Wikipedia: Nigerian accounting associationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerian_accounting_associationFedde hiisawal leydi Naajeeriya (NAA) ko fedde tergal gonngal e nder fedde jannginooɓe e nder golle hiisawal. Ko ɗum lomto fedde jannginooɓe hiisa (NATA) leydi Naajeeriya nde alaa ɗo haaɗi.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: The Nigerian rugby football federationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Nigerian_rugby_football_federationFedde hiisawal leydi Naajeeriya (NAA) ko fedde tergal gonngal e nder fedde jannginooɓe e nder golle hiisawal. Ko ɗum lomto fedde jannginooɓe hiisa (NATA) leydi Naajeeriya nde alaa ɗo haaɗi.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Democratic Regroupment of Koldahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Democratic_Regroupment_of_KoldaFedde Demokaraasi Kolda (e Farayse: Regroupement démocratique de Kolda) ko lannda dawrugol to Kolda, Senegaal. Nde woodnoo ko hedde 1960.Wikipedia: Democratic Rally (Senegal)https://ff.wikipedia.org/wiki/Democratic_Rally_(Senegal)Rally Democratic (e Farayse : Rassemblement Démocratique ) ko lannda dawrugol tokooso e nder leydi Senegaal e gardiiɗo CGT gonnooɗo tergal Asaambele Ngenndi Abbas Gueye. Ñalnde 2 feebariyee- 3 feebariyee 1957 RD naati e lannda Sosiyaalist Senegaal (PSAS) keso sosaa.Wikipedia: Democratic Union of Senegalese Workershttps://ff.wikipedia.org/wiki/Democratic_Union_of_Senegalese_WorkersSenndikaa Demokaraasi Liggotooɓe Senegaal (UDTS) ko senndikaa gollooɓe e nder leydi Senegaal. Ina jokkondiri e Fedde Adunaare Senndikaaji.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Sinthiang Koundarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sinthiang_KoundaraSinthiang Koundara (walla Sinthiang Koundara) ko dental teeru e nder diiwaan Bonconto e nder diiwaan Vélingara, e nder diiwaan Kolda, leydi Senegaal.[1][2][3]Yimɓe teskaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sinthiang_Koundara#Yimɓe_teskaaɓeWikipedia: Nigerian cricket federationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerian_cricket_federationFedde hiisawal leydi Naajeeriya (NAA) ko fedde tergal gonngal e nder fedde jannginooɓe e nder golle hiisawal. Ko ɗum lomto fedde jannginooɓe hiisa (NATA) leydi Naajeeriya nde alaa ɗo haaɗi.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Olivier Ker Ouriohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olivier_Ker_OurioOlivier Ker Ourio (jibinaa ko e hitaande 1964 to Pari, jeyaaɗo e galle ummoriiɗo Réunion) ko jimoowo jazz, iwdi Breton, ganndiraaɗo fiyde harmonika Chromatic. O golliima e Bruce Arnold, e Frank Amsallem, e David Kikoski, e Annie Ebrel e woɗɓe.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olivier_Ker_Ourio#TuugnorgalWikipedia: Gabriel Omer Descemethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabriel_Omer_DescemetJibriil Omer Descemet (1 desammbar 1879[1]—1961) ko gardiiɗo koloñaal Senegaal. O wonii lietnaa guwerneer Moritani tuggi 19 lewru juko 1931 haa 22 lewru juko 1933 e lietnaa guwerneer tuggi 7 lewru abriil 1934 haa 5 lewru juko 1934.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Oulayahttps://ff.wikipedia.org/wiki/OulayaOulaya ( Arab: علية ; 4 noowammbar 1936 – 19 mars 1990), jibinaa ko "Beya Bent Béchir Ben Hédi Rahal",[1] ko jimoowo e fijoowo Tuunusnaajo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oulaya#TuugnorgalWikipedia: Cabinet of Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cabinet_of_SenegalNdee winndannde ina limta laamuuji Senegaal gila nde Senegaal heɓti jeytaare mum e Farayse ñalnde 4 Abriil 1960.[1]Wikipedia: Orchestra Super Mazembehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Orchestra_Super_MazembeOrkestra Super Mazembe ko fedde soukous (soukous) to leydi Keñiya. Fuɗɗii soseede ko to leydi Zayir e hitaande 1967 e innde Super Vox, fedde nde e gardagol Longwa Didos Mutonkole, ummiima Nairobi e hitaande 1974, mbayli innde mum.Terɗe fedde cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Orchestra_Super_Mazembe#Terɗe_fedde_cuɓaaɗeLimre asliirehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Orchestra_Super_Mazembe#Limre_asliireDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Orchestra_Super_Mazembe#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Orchestra_Super_Mazembe#TuugnorgalWikipedia: New telegraphhttps://ff.wikipedia.org/wiki/New_telegraphNew Telegraph ko jaaynde ngenndiire fof e nder leydi Najeriya, nde yaltata ko ina tolnoo e 100 000 ekkol ñalawma kala.Wikipedia: Sine Riverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sine_RiverMaayo Sine walla Sine (Siin e ɗemngal Serer; La Rivière Sine e ɗemngal Farayse) ko maayo e nder Senegaal. Ina ilna e nder geec Atlantik wondude e maayo Saloum e nder delta Sine-Saloum.Jokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sine_River#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Cape Verde–Senegal Maritime Delimitation Treatyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cape_Verde%E2%80%93Senegal_Maritime_Delimitation_TreatyNanondiral hakkunde Kap Verde – Senegaal ngam ƴellitde keeri maayo.[1]Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Joseph Omotoyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_OmotoyeJoseph Omotoye, ganndiraaɗo kadi Jojo Bodybeats, ko jimoowo Naajeeriya, ɓurɗo anndeede ko e waawde huutoraade ɓanndu mum ngam waɗde jimɗi. Fiyde hunduko makko, gite makko, ɓalndu makko, reedu makko, hoore makko e koyɗe makko, kam e huutoraade beldital, ɓuuɓri, ɓuuɓri e yarde, omo waawi yaltinde sawtawol ngol nganndu-ɗaa ko jimɗi.Jokkorde yaajndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_Omotoye#Jokkorde_yaajndeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_Omotoye#TuugnorgalWikipedia: Sindian Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sindian_ArrondissementArrondisement Sindian ko arrondisement departema Bignona e nder Diiwaan Ziguinchor to leydi Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sindian_Arrondissement#FeccereRenndooji laddeeji :https://ff.wikipedia.org/wiki/Sindian_Arrondissement#Renndooji_laddeeji_:Wikipedia: Capital punishment in Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Capital_punishment_in_SenegalJukkungo warngo mumtaama e leydi Senegaal e hitaande 2004.[1] Leydi ndi waɗi warngo mum cakkitiingo ko e hitaande 1967.Wikipedia: OliveTheBoyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/OliveTheBoyJoel Ofori Bonsu (jibinaa ko ñalnde 19 oktoobar 2002) ganndiraaɗo innde dingiral OliveTheBoy ko jimoowo e binndoowo jimɗi Afrobeats Ganaajo.[1] Jooni o siifondirii e fedde Sony Music Columbia Records rewrude e fedde mum Bu Vision Entertainment.Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/OliveTheBoy#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/OliveTheBoy#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/OliveTheBoy#TuugnorgalWikipedia: Casamancian Autonomous Movementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Casamancian_Autonomous_MovementMouvement autonome Kasamaan (e Farayse: Mouvement Autonome Casamançais ) ko lannda dawrugol wonnooɗo Kasamaas, worgo leydi Senegaal. Ardii MAC ko Assane Seck.Wikipedia: Thierry Olembahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thierry_OlembaThierry Olemba (jibinaa ko ñalnde 13 sulyee 1982 to Douala) ko jimoowo Kameruunnaajo. Gimɗi makko ina mbaɗi geɗe jimɗi Makossa, reggae e hip-hop kadi omo teskaa e beat boxing makko.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thierry_Olemba#TuugnorgalWikipedia: Catholic Church in Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Catholic_Church_in_SenegalEklesiya katolik to leydi Senegaal ina jeyaa e Egliis katolik winndereyankeewo, e gardagol ruuhuyankeewal Papa to Rome.Wikipedia: OC Osilliationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/OC_OsilliationSiame O'Brien (jibinaa ko ñalnde 25 ut 1984), ɓurɗo anndeede e inɗe dingiral mum OC Osilliation[1] walla OC, ko naalanke e peewnoowo jimɗi ummoriiɗo Lusaka, to leydi Zambie. Ko kanko kadi woni hooreejo suudu diisnondirndu biyeteendu Obama Records e Entertainment ; ko ɗum yaltini albomuuji nay (studio).Njeenaaje e noddaalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/OC_Osilliation#Njeenaaje_e_noddaaliNominaasiyoŋaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/OC_Osilliation#NominaasiyoŋaajiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/OC_Osilliation#TuugnorgalWikipedia: Sindian (arrondissement)https://ff.wikipedia.org/wiki/Sindian_(arrondissement)Sindiya ko diiwaan M'bour e nder diiwaan Thiès to leydi Senegaal.[1][2]Wikipedia: Communes of Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Communes_of_SenegalKominuuji Senegaal ngoni pecce njuɓɓudi laamu toowɗe nayaɓere e nder Senegaal (les leydi, diiwaan e departemaa). Ko ina wona 121 komin e nder leydi Senegaal jogiiɗi darnde wuro (communes de ville), gaa gaa 46 komin d’arrondissement e nder gure mawɗe ɗee e 370 komin teeru (communautés rurales) e nder laddeeji ɗii.Wikipedia: Mike Nyonihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mike_NyoniMike Nyoni ko jimoowo Zambia ummiiɗo e fedde Born Free nde sosaa e hitaande 1972 e gardiiɗo fedde nde, jimoowo, e jimoowo Nicky Mwanza, kono fedde nde meeɗaa winndude haa mbayliigu timmungu e gollotooɓe. Hoodere e nder golle Mike Nyoni naati heen ko jimoowo e gitaaryanke mawɗo.Diskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mike_Nyoni#DiskogaraafiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mike_Nyoni#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mike_Nyoni#TuugnorgalWikipedia: Communist Workers League (Senegal)https://ff.wikipedia.org/wiki/Communist_Workers_League_(Senegal)Fedde gollooɓe kominist en (e farayse: Ligue Communiste des Travailleurs) ko lannda dawrugol Trotskist en to Senegaal, sosaa ko e hitaande 1977. Iwdi mum ko peccitagol e nder GOR (ardiiɗo OST).Wikipedia: Sally Nyolohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sally_NyoloSally Nyolo jibinaa ko e diiwaan Lekié to leydi Kameruun e hitaande 1965, o ummii leydi makko ko omo yahra e duuɓi 13 ngam hoɗde to Pari ɗo o hoɗi gila ndeen. Nyolo fuɗɗii golle mum ko e hitaande 1982, ko adii fof ko jimoowo backup-singer gollodiiɗo e naalankooɓe Farayse e Afriknaaɓe heewɓe, e waɗde jimɗi ngam rajooji e sinemaa.Diskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sally_Nyolo#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sally_Nyolo#TuugnorgalWikipedia: Simbandi Brassou (arrondissement)https://ff.wikipedia.org/wiki/Simbandi_Brassou_(arrondissement)Simbandi Brassou ko arrondissement goudomp e nder diiwaan sédhiou e nder leydi senegaal.[1][2]Wikipedia: Contras'cityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Contras%27cityContras'city ko filmo Senegaalnaajo mo hitaande 1968.Wikipedia: Convention of Democrats and Patriotshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Convention_of_Democrats_and_PatriotsKawtal Demokaraat en e yiɗɓe leydi (Convention des Démocrates et des Patriotes, CDP/Garab-gi) ko lannda dawrugol leydi Senegaal ka Iba Der Thiam ardinoo.Wikipedia: Sicap-Libertehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sicap-LiberteSicap-Liberté ko komin e wuro Dakaar e leydi Senegaal. E hitaande 2013 ina waɗi 47 164 neɗɗo.Wikipedia: Convergence for Renewal and Citizenshiphttps://ff.wikipedia.org/wiki/Convergence_for_Renewal_and_CitizenshipKawtal ngam kesɗitingol e ɓiyleydaagu (Convergence pour le renouveau et la citoyenneté) ko lannda politik e nder leydi Senegaal. E wooteeji dipiteeji ñalnde 3 suwee 2007, lannda kaa heɓi 1,78% e wooteeji yimɓe ɓee, e 1 e nder 150 jooɗorde.Wikipedia: Ntesa Daliensthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ntesa_DalienstDaniel Ntesa Zitani, keewɗo wiyeede Ntesa Dalienst (30 oktoobar 1946 - 23 settaambar 1996) ko naalanke Afriknaajo, jimoowo, jimoowo, to leydi Konngo (RDC). O meeɗiino wonde tergal e fedde soukous wiyeteende TPOK Jazz, nde François Luambo Makiadi ardii, nde jiimnoo e nder dingiral jimɗi Konngo gila e kitaale 1950 haa e kitaale 1980.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ntesa_Dalienst#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ntesa_Dalienst#TuugnorgalWikipedia: Abdel-Halim Nowerahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdel-Halim_NoweraAbdel-Halim Nowera (maayi ko e hitaande 1985) ko gardinooɗo dingiral e impresariyo Misra. E hitaande 1967 o sosi Sosiyetee jimɗi aarabeeɓe (innde mum wayliima wiyeteende Abdel Halim Nowera Ensemble ngam jimɗi aarabeeɓe caggal maayde makko), fedde jimɗi baɗnoonde ngam waɗde jimɗi aarabeeɓe gaadanteeji hono muwashshah e taktosha.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdel-Halim_Nowera#TuugnorgalWikipedia: COVID-19 vaccination in Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/COVID-19_vaccination_in_SenegalÑalnde 23 feebariyee 2021, leydi Senegaal fuɗɗiima eɓɓoore mum faggudu leydi ngam haɓaade ñawu COVID-19.[1] Haa ñande 10 marse, 68 205 neɗɗo e nder leydi Senegaal dañii faweede ñawu nguu.Wikipedia: Sessene (arrondissement)https://ff.wikipedia.org/wiki/Sessene_(arrondissement)Séssène ko diiwaan M'bour e nder diiwaan Thiès to leydi Senegaal.[1][2]Wikipedia: Noopjahttps://ff.wikipedia.org/wiki/NoopjaNduwimana Jean Paul, mo yimɓe heewɓe nganndiraa Noopja (/ŋoʊpjɑː/; jibinaa ko ñalnde 7 ut 1983 (duuɓi 40) to Nyarugenge, to Ruwanndaa, e galle Daniel Baranzira e Therese Mukamazimpaka, ko Ruwannaajo naalanke binndol,[1] jom ngalu, binndoowo binndol e sosɗo binndol label ina wiyee Country Records Noopja woni sosɗo suudu njimri ɓurndu mawnude e nder Afrik fuɗnaange ‘Country Records’,[2] sosɗo rajo Ruwannda 105.7 FM Country FM e gardiiɗo ‘Necessary Generation’, fedde nde wonaa laamuyankoore, nde wallitata ɓe ngalaa semmbe sukaaɓe ummoriiɓe nokkuuji ceertuɗi e nder leydi Ruwanndaa.Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Noopja#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Noopja#TuugnorgalWikipedia: Sessenehttps://ff.wikipedia.org/wiki/SesseneSéssène ko nokku Senegaal, woni e nder Departemaa M’bour e Diiwaan Thiès, woɗɗaani Thiadiaye.[1]Wikipedia: Court of Cassation (Senegal)https://ff.wikipedia.org/wiki/Court_of_Cassation_(Senegal)Ñaawirde Kuuɓtodinnde (e Farayse: Cour de cassation) ko kañum woni Ñaawirde ɓurnde toowde e nder leydi Senegaal. Nde tuugii ko e mbaadi Ñaawirde Toownde Farayse.Wikipedia: Sedhiou Regionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sedhiou_RegionDiiwaan Sédhiou (e nder retroactif ina wiyee Kasamaas hakkundeejo) ko diiwaan Senegaal gonɗo to fuɗnaange-rewo leydi ndii e nder diiwaan naftowal biyeteeɗo Kasamaas.Departemaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sedhiou_Region#DepartemaajiWikipedia: Baïnounk Gubëeherhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ba%C3%AFnounk_Gub%C3%ABeherBaïnounk Gubëeher [honore?]ko ɗemngal tokosal e nder Senegaal, ngal haalooɓe ngal ɓuri heewde ko e Jibonker, Kasamaas.Wikipedia: Banyun languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Banyun_languageBanyun (Banyum), Nyuun, walla Bainouk, ko dental ɗemɗe Senegambiyankooje, denndaaɗe e Senegaal e Gine Bisaawo.Wikipedia: Sedhiou Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sedhiou_DepartmentDepartemaa Sédhiou ina jeyaa e departemaaji 45 Senegaal, ina jeyaa e departemaaji tati baɗɗi Diiwaan Sédhiou, jeyanooɗo e Diiwaan Kolda.Yimɓe teskaaɓe jibinɓe to Sédhiouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sedhiou_Department#Yimɓe_teskaaɓe_jibinɓe_to_SédhiouNokkuuji daartol [1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Sedhiou_Department#Nokkuuji_daartol_[1]Wikipedia: Alick Nkhatahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alick_NkhataAlick Nkhata (1922–1978) ko jimoowo Zambiyanke, kaɓantooɗo ndimaagu, jaaynoowo gila e kitaale 1950 haa cakkital kitaale 1970. O woniino kadi gardiiɗo fedde jaayndeeji ngenndiiji Zambie (ZNBC), o sosi fedde rajo Lusaka, caggal ɗuum wiyeteende Big Gold Six Band.Alik Nkhatahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alick_Nkhata#Alik_NkhataGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alick_Nkhata#GolleWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alick_Nkhata#WadeTeddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alick_Nkhata#TeddungalƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alick_Nkhata#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alick_Nkhata#TuugnorgalWikipedia: Bassari languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bassari_languageBasari, walla Oniyan (Oniyanke, Onëyan, Ayyan, Biyan, Wo), ko ɗemngal senegambiyankeewal Senegaal e Gine ngal Bassari en kaalata.Wikipedia: Sebikhotanehttps://ff.wikipedia.org/wiki/SebikhotaneSébikhotane ko komin wuro e wuro e nder Diiwaan Dakaar hirnaange Senegaal. Ngo woni ko e Departemaa Rufisque.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sebikhotane#TariyaWikipedia: Sare Coly Salle (arrondissement)https://ff.wikipedia.org/wiki/Sare_Coly_Salle_(arrondissement)Saré Coly Sallé ko diiwaan Vélingara e nder diiwaan Thiès e nder leydi Senegaal.[1][2]Wikipedia: Bayot languagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bayot_languageBayot ko ɗemngal fuɗnaange Senegaal, fuɗnaange-rewo Ziguinchor e nder dental gure saraaji Nyassia, e worgo-fuɗnaange Gine-Bisaawo, hedde keerol Senegaal, e nder Gammbi.Wikipedia: Vincent Nguinihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vincent_NguiniVincent Nguini (sulyee 1952 – 8 desaambar 2017) ko jimoowo e gitaaryanke Kamerunnaajo. Nguini ɓuri anndeede ko e golle makko e jimoowo-yimoowo Ameriknaajo biyeteeɗo Paul Simon, mo o winndi e makko, o yahdi e makko fotde duuɓi 30.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vincent_Nguini#NguurndamWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vincent_Nguini#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vincent_Nguini#TuugnorgalWikipedia: Sare Bidji (arrondissement)https://ff.wikipedia.org/wiki/Sare_Bidji_(arrondissement)Saré Bidji ko diiwaan Kolda e nder diiwaan Kolda e nder leydi Senegaal.[1][2]Wikipedia: Bedick peoplehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bedick_peopleBedik en, walla Bedik en, ko leñol tokosol e nder Afrik.[1] Ɓe koɗi ko e gure ɓurɗe woɗɗude e fuɗnaange Senegaal, e nder Arrondisement Bandafassi.Wikipedia: Jeremias Nguenhahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jeremias_NguenhaJeremias Nguenha (19 mars 1972, Inhambane – 3 mee 2007, Maputo) ko jimoowo mosammbiknaajo. O yimi ko e ɗemngal Shangaan.Nguurndam adanɗam, golle e maaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jeremias_Nguenha#Nguurndam_adanɗam,_golle_e_maaydeIwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jeremias_Nguenha#IwdiijiWikipedia: Saraya,Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saraya,SenegalSaraya ko wuro tokooso jogiingo darnde komin to fuɗnaange-rewo Senegaal. Ko ɗoon woni koɗorɗe mawɗe Departemaa Saraya to Diiwaan Kédougou.Wikipedia: Paul Ngozihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_NgoziPaul Ngozi (1949–1989), jibinaa ko Paul Dobson Nyirongo, ko jimoowo Zambiyanke, ganndo mawɗo e nder dingiral jimɗi Zambie e kitaale 1970 e 1980. O adii anndeede ko e gardagol fedde Ngozi Family, fedde toppitiinde[2] rock nokkuyankoore nde jeyaa ko e feddeeji gadani ɗi jimɗi mum limtaa e Zamrock.Diskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_Ngozi#DiskogaraafiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_Ngozi#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_Ngozi#TuugnorgalWikipedia: Saraya Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saraya_DepartmentDepartemaa Saraya ina jeyaa e departemaaji 45 leydi Senegaal, ina jeyaa e tati kuuɓtidinɗi Diiwaan Kédougou. Nde sosaa ko e nder diiwaan keso oo e hitaande 2008.Wikipedia: Oliver N'Gomahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oliver_N%27GomaOliver N'Goma (23 mars 1959 – 7 suwee 2010) ko jimoowo e gitaaryanke afriknaajo e soukous Gabonnaajo. O jibinaa ko Mayumba to fuɗnaange-rewo leydi Gabon e hitaande 1959.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oliver_N%27Goma#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oliver_N%27Goma#KugalDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oliver_N%27Goma#DiskogaraafiWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oliver_N%27Goma#WadeƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oliver_N%27Goma#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oliver_N%27Goma#TuugnorgalWikipedia: Bokk Gis Gishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bokk_Gis_GisBokk Gis Gis (lit. ‘Yiyngo Renndo’ walla ‘Yiyngo Renndo’), e dow laabi laamu, ko lannda dawrugol e nder leydi Senegaal, e gardagol Pape Diop.Wikipedia: Alfred Nenguwohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfred_NenguwoAlfred Nenguwo kadi ko jimoowo e binndoowo jimɗi Afro-jazz keɓɗo njeenaari Zimbaabwee.[1]Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfred_Nenguwo#ƁawoGolle jimɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfred_Nenguwo#Golle_jimɗiDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfred_Nenguwo#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfred_Nenguwo#TuugnorgalWikipedia: Sangalkam Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sangalkam_ArrondissementDiiwaan Sangalkam ko diiwaan Departemaa Rufisque to Diiwaan Dakaar Senegaal.Wikipedia: Bolshevik Nucleihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bolshevik_NucleiBolshevik Nuclei (e Farayse Noyau-Bolshevik) ko fedde marxiste tokosere suuɗnde e nder leydi Senegaal. Nde yaltini Ferment.Wikipedia: Nawal (musician)https://ff.wikipedia.org/wiki/Nawal_(musician)Nawal ko jimoowo ummoriiɗo Komoor mo jimɗi mum ƴettata ko e aadaaji Komoor, ina naatna heen kadi jimɗi ummoriiɗi e pinal Afrik e aarabeeɓe.[1]Diskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nawal_(musician)#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nawal_(musician)#TuugnorgalWikipedia: Buddhism in Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buddhism_in_SenegalE nder leydi Senegaal, Budism Mahayana ina rewi heen feccere seeɗa e nder renndo Vietnam,[1] kono ko Budism mo alaa ko woni e mum sabu ɓe ndewat taaniraaɓe maɓɓe tan ko e ɓuuɓnude uurngol e dow hirsirde tokosere e nder joofnirde duwaawuuji ɗii fof ko: "Nam." mô A Di Đà Phật" (Maanaa:"Teddeendi Budda Amitabha") ko aadaaji goonɗinal Vietnam[2] ɗum woni Bodhisattvas ko Địa Tạng Vương Bồ tát e Quan Thế Âm Bồ tát barkinirta e jannginde yimɓe ƴettu nguurndam ɓurɗam moƴƴude e nder tagopeeje garooje walla yahde Nirvana haa abada.Wikipedia: Saloum Riverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saloum_RiverMaayo Saloum (Fleuve Saloum e Farayse) ummotoo ko hedde 105 kiloomeeteer fuɗnaange Kaolack, Senegaal, e nder geec Atalantik. Delta Saloum woni ko e hunduko mum, e nder park ngenndiijo delta Saloum reenaaɗo.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saloum_River#Ƴeew_kadiWikipedia: Alan Namokohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alan_NamokoAlan Nomoko (1956-1995)[1] ko jimoowo wumɗo blues e jazz mo leydi Malawi.[2][3]Diskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alan_Namoko#DiskogaraafiWikipedia: L'A. O. F.https://ff.wikipedia.org/wiki/L%27A._O._F.L'A. O.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Ahmed Janka Nabayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Janka_NabayAhmed Janka Nabay (5 lewru Yarkomaa 1964 – 2 lewru Abriil 2018)[1] ko jimoowo Siyera Leyoon, ko o neɗɗo mawɗo e nder jimɗi Bubu, jimɗi aadaaji Temne ɗi jimɗiyaŋkooɓe 20 njimrata ina fuɗa e tuubaaji bamɗi ceertuɗi.[2].Nguurndam neɗɗo e maaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Janka_Nabay#Nguurndam_neɗɗo_e_maaydeDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Janka_Nabay#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Janka_Nabay#TuugnorgalWikipedia: L'Action sénégalaisehttps://ff.wikipedia.org/wiki/L%27Action_s%C3%A9n%C3%A9galaiseL'Action sénégalaise (‘Golle Senegaal’) ko jaaynde Farayse yaltoore yontere kala to Saint-Louis, Senegaal.[1] Bayyinaango ngoo sosaa ko e hitaande 1922.Wikipedia: Jean Bosco Mwendahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jean_Bosco_MwendaJean-Bosco Mwenda, lollirɗo kadi Mwenda wa Bayeke (1930 – suwee 1990), ko gadano jimɗi gitaar akustik kongo Konngo. O yiɗaa kadi e leyɗeele Afrik goɗɗe, haa teeŋti noon e Fuɗnaange Afrik, e nder kitaale 1950 e puɗal 1960 o woniino ko juuti to Nairobi, to leydi Keñiya, ɗo o waɗi eɓɓoore rajooji keewɗi, o wonti kadi batte keewɗe e yonta gitaaruuji Keñiya.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jean_Bosco_Mwenda#ƁawoƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jean_Bosco_Mwenda#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jean_Bosco_Mwenda#TuugnorgalWikipedia: Salemata Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salemata_DepartmentDepartemaa Salémata ina jeyaa e departemaaji 45 leydi Senegaal, tawaaɗi e Diiwaan Kédougou. Nde sosaa ko e nder diiwaan keso oo e hitaande 2008.Wikipedia: Paul Mwangahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_MwangaPaul Mwanga (1932-2016) ko jimoowo e jimoowo. O jeyaa ko e fuɗɗiiɓe rummba Kongngo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_Mwanga#TuugnorgalWikipedia: Salematahttps://ff.wikipedia.org/wiki/SalemataSalémata ko wuro tokooso jogiingo darnde komin to fuɗnaange-rewo Senegaal. Ko ɗoon woni koɗorɗe mawɗe Departemaa Salémata to Diiwaan Kédougou.Njuɓɓudihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salemata#NjuɓɓudiWikipedia: L'Absencehttps://ff.wikipedia.org/wiki/L%27Absence« L'absence » ko filmo mo hitaande 2009.Wikipedia: Isaac Musekiwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isaac_MusekiwaIsaac Musekiwa (hedde 1930 – 1991) ko naalanke binndol e saksofon, to leydi Konngo (RDC). O meeɗiino wonde tergal e fedde soukous TPOK Jazz, nde François Luambo Makiadi ardii, nde jiimnoo e nder dingiral jimɗi Konngo gila e kitaale 1950 haa e kitaale 1980.Yiyngohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isaac_Musekiwa#YiyngoƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isaac_Musekiwa#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isaac_Musekiwa#TuugnorgalWikipedia: Sam Mtukudzihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sam_MtukudziSam Mtukudzi (1 abriil 1988 - 15 mars 2010) ko jimoowo Zimbaabwee.[1] Ko kanko woni ɓiy jimoowo biyeteeɗo Oliver Mtukudzi.Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sam_Mtukudzi#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sam_Mtukudzi#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sam_Mtukudzi#TuugnorgalWikipedia: Yacouba Moumounihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yacouba_MoumouniYacouba Moumouni ko Niiseernaajo jimoowo e flaut. Ko o gardiiɗo fedde jazz-etnic Mamar Kassey, omo jeyaa e yimooɓe Niiseer ɓurɓe anndeede caggal leydi Niiseer.Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yacouba_Moumouni#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yacouba_Moumouni#TuugnorgalWikipedia: Joe Morris (songwriter)https://ff.wikipedia.org/wiki/Joe_Morris_(songwriter)Joseph Morris jibinaa ko to Palapye, Botswana e hitaande 1966.[citation needed] Nafoore makko e jimɗi fuɗɗii ko gila law, o fiyi jimɗi gila omo yahra e duuɓi 8, caggal ɗuum o woni e fiyde gitaar gila omo yahra e duuɓi 12, caggal ɗuum omo fija keyboard e piano omo yahra e duuɓi 14.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joe_Morris_(songwriter)#TuugnorgalWikipedia: Mohamed Demsirihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamed_DemsiriMohammed Ajahuud (innde mum timmunde: al-hajj Muhammadu ibn Lahsen ad-Damsiri ; 1936 – 11 noowammbar 1989), lollirɗo Mohammed Demsiri (e ɗemngal amazig: Muḥmmad Albensir), ko jimoowo-yimiyanke Maroknaajo (ṛṛays) e fiyoowo rebab. O yimi to Silha.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamed_Demsiri#NguurndamNjawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamed_Demsiri#NjawdiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamed_Demsiri#TuugnorgalWikipedia: MOG Musichttps://ff.wikipedia.org/wiki/MOG_MusicNana Yaw Boakye ɓuri anndeede e innde mum dingiral MOG Music ko jimoowo linjiila hannde, binndoowo jimɗi e Pastor.[1] O jibinaa ko ñalnde 14 lewru nduu.Golle jimɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/MOG_Music#Golle_jimɗiDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/MOG_Music#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MOG_Music#TuugnorgalWikipedia: Obi Mhonderahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obi_MhonderaObi Simbarashe Mhondera (jibinaa ko ñalnde 21 lewru Mbooy hitaande 1980 to Mutare, Zimbaabwee) ko jimoowo, peewnoowo e ƴellitoowo jimɗi keewɗi mawɗi e nder winndere ndee, haa teeŋti noon e nder leydi Angalteer, Orop e Asii.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obi_Mhondera#ƁawoMadeleen Makanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obi_Mhondera#Madeleen_MakanKelleyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obi_Mhondera#KelleyWikipedia: Sindia (arrondissement)https://ff.wikipedia.org/wiki/Sindia_(arrondissement)Sindiya ko diiwaan M'bour e nder diiwaan Thiès to leydi Senegaal.[1][2]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sindia_(arrondissement)#TuugnorgalWikipedia: Rose Mhandohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rose_MhandoRose Mhando, lollirɗo kadi Rose Muhando (jibinaa ko e hitaande 1976), ko jimoowo, binndoowo jimɗi, koolaaɗo tansani. O jeyaa ko e yimooɓe linjiila ɓurɓe waawde e yonta makko e jimɗi lolluɗi ko wayi no "Uwe Macho", "Yesu Nakupenda", e "Agenda sirlu", e nder jimɗi goɗɗi.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rose_Mhando#ƁawoKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rose_Mhando#KugalDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rose_Mhando#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rose_Mhando#TuugnorgalWikipedia: Vélingarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/V%C3%A9lingaraVélingara ko komin wuro e wuro tawaango e Diiwaan Kolda to leydi Senegaal. Nde woni ko to fuɗnaange seeɗa e ŋorol mawngol Vélingara ngol 48 km hay so tawii noon iwdi ŋorol ngol ina laaɓti haa jooni.Geografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/V%C3%A9lingara#GeografiFisik leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/V%C3%A9lingara#Fisik_leydiUmmatorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/V%C3%A9lingara#UmmatoreSiggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/V%C3%A9lingara#SiggaYimɓe teskinaaɓe jibinaaɓe e wuro Vélingarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/V%C3%A9lingara#Yimɓe_teskinaaɓe_jibinaaɓe_e_wuro_VélingaraWakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/V%C3%A9lingara#WakatiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/V%C3%A9lingara#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/V%C3%A9lingara#TuugnorgalWikipedia: Joe Mensahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joe_MensahJoe Mensah (maayi 2003) ko jimoowo e jimoowo Ganaa.[1][2] Sifaa ko no jimɗi Ghana,[3] omo jeyaa e jibinannde jimɗi highlife[4] e nder jimɗi highlife ɓurɗi lollude e kitaale 1950 e 1960.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joe_Mensah#TuugnorgalWikipedia: African Party for the Independence of the Masseshttps://ff.wikipedia.org/wiki/African_Party_for_the_Independence_of_the_MassesLannda Afrik ngam Ndimaagu Yimɓe (e Farayse: Parti Africain pour l'Indépendance des Masses) ko lannda dawrugol ngenndiyaŋkeewo ɓaleejo e nder leydi Senegaal. Nde winnditaama e dow sariya ko e lewru sulyee 1982.Wikipedia: Mayaula Mayonihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mayaula_MayoniMayaula Mayoni (1945 - 2010) ko naalanke soukous, jimoowo e jimoowo, to leydi Konngo (RDC). O meeɗiino wonde tergal e fedde soukous TPOK Jazz, nde François Luambo Makiadi ardii, nde jiimnoo e nder dingiral jimɗi Konngo gila e kitaale 1950 haa e kitaale 1980.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mayaula_Mayoni#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mayaula_Mayoni#TuugnorgalWikipedia: Eneida Martahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eneida_MartaEneida Marta ko jimoowo jeyaaɗo to Gine-Bisawo, jimoowo e ɗemngal Purtugeec e ɗemngal Keriyol Gine-Bisawo.[1] O waɗii njilluuji e nder winndere ndee gila nde o yaltini albom makko gadano e hitaande 2001, o suɓaama ngam tawtoreede ñalngu nguu e hitaande 2008 (WOMEX).DiskogaraafiKoolol (2001)https://ff.wikipedia.org/wiki/Eneida_Marta#DiskogaraafiKoolol_(2001)Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eneida_Marta#TuugnorgalWikipedia: Vee Mampeezyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vee_MampeezyOdirile Ismaa'il Sento, ganndiraaɗo Vee walla Vee Mampeezy , ko jimoowo tswana, binndoowo jimɗi e hooreejo fedde Lamalanga e ɓaleejo.[1][2]Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vee_Mampeezy#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vee_Mampeezy#Nguurndam_neɗɗoDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vee_Mampeezy#DiskogaraafiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vee_Mampeezy#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vee_Mampeezy#TuugnorgalWikipedia: Steve Makonihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Steve_MakoniSteve Makoni ko jimoowo, winndiyanke, gitaaryanke gooto ummoriiɗo leydi Zimbaabwee.[1]Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Steve_Makoni#ƁawoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Steve_Makoni#TuugnorgalWikipedia: Magnomhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MagnomJoseph Bulley, ganndiraaɗo Magnom, ko ganndo Ganaajo, peewnoowo jimɗi e naalanke , peewnoowo jimɗi gila e Hiphop, dancehall, e Afrobeats.[1][2] O heɓi hakkillaaji Ganaanaaɓe caggal nde o waɗi jimɗi "illuminati" e Sarkodie, keɓɗo njeenaari BET mo Ghana.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Magnom#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Magnom#KugalDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Magnom#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Magnom#TuugnorgalWikipedia: Vélingara Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/V%C3%A9lingara_ArrondissementDiiwaan Vélingara ko kañum tan woni diiwaan Departemaa Ranérou Ferlo to Diiwaan Matam fuɗnaange Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/V%C3%A9lingara_Arrondissement#FeccereWikipedia: Cosmas Magayahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cosmas_MagayaCosmas Magaya (5 oktoobar 1953 - 10 sulyee 2020[1]) ko jimoowo mbira mo Zimbaabwee.[2]Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cosmas_Magaya#ƁawoDarnde ardordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cosmas_Magaya#Darnde_ardordeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cosmas_Magaya#TuugnorgalWikipedia: Musa M'Boobhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_M%27BoobMuusaa M'Boob ko jimoowo Gambiyanke.[1]Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_M%27Boob#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_M%27Boob#TuugnorgalWikipedia: Philly Lutaayahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Philly_LutaayaPhilly Bongoley Lutaaya (19 oktoobar 1951 – 15 desaambar 1989) ko jimoowo Uganndaanaajo, ko kanko woni gadano Uganndaanaajo mawɗo rokkude yeeso neɗɗo e SIDA. O wonti jaambaaro ngenndi sabu ko kanko woni Ugandaajo gadano bayyinde wonde omo wondi e VIH – positive.Njeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Philly_Lutaaya#NjeenaajeNjawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Philly_Lutaaya#NjawdiDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Philly_Lutaaya#DiskogaraafiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Philly_Lutaaya#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Philly_Lutaaya#TuugnorgalWikipedia: Abubakari Lunnahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakari_LunnaDolsi-naa Alhaji Abubakari Lunna (maayii e hitaande 2009) ko Ganaajo jannginoowo jimɗi, baawɗo tammbure, baawɗo jimɗi e ngamri Dagbon.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakari_Lunna#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakari_Lunna#TuugnorgalWikipedia: African Regroupment Party – Renewalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/African_Regroupment_Party_%E2%80%93_RenewalLannda Kesɗitingol Afrik (e Farayse: Parti du Regroupement Africain-Rénovation) ko lannda dawrugol e nder leydi Senegaal, sosaa ko e hitaande 1964 caggal peccitagol e nder lannda Kesɗitingol Afrik-Senegaal (PRA-Sénégal). PRA-Rénovation suɓii ko yaawde jokkondirde e Dental Ɓamtaare Senegaal (UPS).Wikipedia: Jean-Marc Luisadahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jean-Marc_LuisadaJean-Marc Luisada (jibinaa ko ñalnde 3 suwee 1958) ko piyanist Faraysenaajo jibinaaɗo to Bizerte, leydi Tuunus. O fuɗɗii e piyanɗe ko duuɓi jeegom, "duuɓi no woorunoo".Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jean-Marc_Luisada#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jean-Marc_Luisada#TuugnorgalWikipedia: Empompo Lowayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Empompo_LowayEmpompo "Deyesse" Loway, ko naalanke binndol soukous, jimoowo, jimoowo saksofon, ko konngolnaajo. O jeyaa ko e fedde soukous TPOK Jazz, nde Franco Luambo ardii, nde jiimnoo e nder dingiral jimɗi Konngo gila e kitaale 1950 haa 1980.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Empompo_Loway#KugalƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Empompo_Loway#Ƴeew_kadiTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Empompo_Loway#TeskorɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Empompo_Loway#TuugnorgalWikipedia: African Regroupment Party – Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/African_Regroupment_Party_%E2%80%93_SenegalParti du Régroupement Africain-Sénégal (e Farayse: Parti du Régroupement Africain-Sénégal) wonnoo ko lannda dawrugol e nder leydi Senegaal. Sosaa ko e lewru suwee 1958, caggal peccitagol e nder Dental Yahrude yeeso Senegaal (UPS).Wikipedia: Eboa Lotinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eboa_LotinEmmanuel Eboa Lotin (6 ut 1942 - 6 oktoobar 1997) ko naalanke jimoowo Kamerunnaajo, o waɗi jimɗi tuugiiɗi e mbaadi Makossa, jeyaaɗo e leydi makko.[1][2]Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eboa_Lotin#Nguurndam_adanɗamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eboa_Lotin#TuugnorgalWikipedia: Agence Nationale de l'Aviation Civile et de la Météorologie (Senegal)https://ff.wikipedia.org/wiki/Agence_Nationale_de_l%27Aviation_Civile_et_de_la_M%C3%A9t%C3%A9orologie_(Senegal)Agence Nationale de l’Aviation Civile et de la Météorologie (ANACIM), e ɗemngal Pulaar: Agence Nationale de l’Aviation Civile et de la Météorologie , ko njuɓɓudi ngenndiindi toppitiindi weeyo e weeyo Senegaal, tawi gollorde mum ko e jeyi Léopold Sédar Senghor International Laana ndiwoowa to Dakaar.[1][2]Wikipedia: Vicky Longombahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vicky_LongombaVictor Longomba Besange Lokuli, anndiraaɗo Vicky Longomba, (13 lewru Duujal 1932 - 12 lewru mars 1988 to Kinshasa[1]) ko jimoowo Konngo, kadi ko tergal sosngal fedde wiyeteende Tout puissant OK Jazz, fedde rumba Konngo.[2][3]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vicky_Longomba#TuugnorgalWikipedia: Alliance for Progress and Justice/Jëf-Jëlhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alliance_for_Progress_and_Justice/J%C3%ABf-J%C3%ABlFedde Yahrude yeeso e Nuunɗal/Jëf-Jël (Alliance pour le Progrès et la Justice/Jëf-Jël) ko lannda dawrugol leydi Senegaal. E wooteeji depiteeji ñalnde 29 saawiyee 2001, lannda kaa dañii 0,8% e woote yimɓe fof e 1 e nder 120 jooɗorde.Wikipedia: Lola Checainhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lola_ChecainLola Djangi Chécain, (18 ut 1942 - 10 ut 1992)[1] ko naalanke, jimoowo, e jimoowo e nder leydi Konngo. O meeɗiino wonde tergal e fedde soukous wiyeteende TPOK Jazz, nde François Luambo Makiadi ardii, nde jiimnoo e nder dingiral jimɗi Konngo gila e kitaale 1950 haa 1980.Diskogaraafi feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lola_Checain#Diskogaraafi_feccereƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lola_Checain#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lola_Checain#TuugnorgalWikipedia: Alliance for the Republic (Senegal)https://ff.wikipedia.org/wiki/Alliance_for_the_Republic_(Senegal)Alliance pour la république–Yakaar ( e ɗemngal Farayse: Alliance pour la république, APR ) ko lannda dawrugol e nder leydi Senegaal.[4][5] Sosi nde ko gonnooɗo gardiiɗo jaagorɗe e hooreejo leydi 4ɓo Macky Sall caggal nde o yalti lannda Senegaal (PDS) e lewru Duujal 2008.Wikipedia: Alliance of the Forces of Progress (Senegal)https://ff.wikipedia.org/wiki/Alliance_of_the_Forces_of_Progress_(Senegal)Kawtal Doole Yahrude yeeso ( e ɗemngal Farayse : Alliance des forces de progrès ) ko lannda politik e nder leydi Senegaal.Wikipedia: ANAQ-Suphttps://ff.wikipedia.org/wiki/ANAQ-SupL’Autorité Nationale d’Assurance Qualité de l’Eseignement Supérieur (Njuɓɓudi Ngenndiijo toppitiindi Jaŋde Toownde, ANAQ-Sup) ko gollorde laamu e nder leydi Senegaal tawa ko e njiimaandi Ministeer Jaŋde Toownde e Wiɗtooji (Ministeer toppitiiɗo Jaŋde Toownde e Wiɗtooji) mo Jaŋde Toownde e Wiɗtooji, MESR). Ina wallita e ƴellitde e moƴƴinde golle jaŋde toownde e nder leydi ndii.Wikipedia: And Defaar Sénégalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/And_Defaar_S%C3%A9n%C3%A9galKadi Defaar Sénégal ko dental dawrugol e nder leydi Senegaal. Tergal mayri mawngal ko And-Jëf/Lanndaa Afrik ngam Demokaraasi e Sosiyalisma (AJ/PADS).Wikipedia: And-Jëf/Revolutionary Movement for New Democracyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/And-J%C3%ABf/Revolutionary_Movement_for_New_DemocracyAnd-Jëf/Dille Rewolison ngam Demokaraasi Keso (e ɗemngal Farayse: And-Jëf/Mouvement Révolutionnaire pour la Démocratie Nouvelle ) ko lannda dawrugol marxiste-leninist e nder leydi Senegaal.Wikipedia: New Afican shrinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/New_Afican_shrineNew Afrika Shrine ko nokku weltinoowo udditirɗo, woni to Ikeja, to diiwaan Lagos. Ko ɗoon woni nokku ɗo ñalɗi jimɗi Felabration mbaɗata hitaande kala.Wikipedia: Antiimperialist Action Front – Suxxali Reew Mihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Antiimperialist_Action_Front_%E2%80%93_Suxxali_Reew_MiFront d'action antiimpérialiste-Suxxali Reew Mi (farayse: Front d'Action Anti-Impérialiste - Suxxali Reew Mi ) wonnoo ko yeeso lanndaaji dawrugol e nder leydi Senegaal. Feere ndee sosaa ko ñalnde 3 ut 1983.Wikipedia: Association des Scouts et Guides du Sénégalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Association_des_Scouts_et_Guides_du_S%C3%A9n%C3%A9galFedde Eskaat en e Ardotooɗo Senegaal (SGdS, Fedde Eskaat e Ardotooɗo Senegaal) jeyaa ko e juɓɓule Eskaat e Ardotooɗe leydi Senegaal. Taƴre mayre Scout ko tergal Fedde Adunaare Dille Scout rewrude e Konfederaasiyoŋ Sénégalaise du Scoutisme.Wikipedia: Jola Felupehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jola_FelupeJola-felupe (Feloup, Felup, Felupe, Floup, Flup, Fulup) walla Ejamat (Ediamat) ko ɗemngal Jola e nder diiwaan Casamance to Senegaal e koɗdiiɗo Gine-Bissau, ina jeyaa sara heenaji westerkisse (Kalequis), to Kial Nokku Manjak to Kial Nokku Manjak to fuɗnaange maayo Cacheu. Neɗɗo ina wiyee ɸuluɸ walla ajamuʂay e haal ɗemngal ngal, ɗemngal ngal ina wiyee ɛlɔp eluɸay walla ɛlɔp ɛjamuʂay (walla Ejamatay e Husuy). Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jola_Felupe#_TuugnorgalWikipedia: Jolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/JolaJolaa (farayse: Diola; Jolaa: Joola), noddirtee kadi jola-fonyi (farayse: diola-fogny) e kujamataak, ko ɗemngal ngal yimɓe 475 000 kaaldata e nder diiwaan Kasamaas to leydi Senegaal, e leyɗe koɗdiiɗe.[1] Jola-Fonyi ina jeyaa e ɗemɗe Jola keewɗe ɗe njiidaa e nokku hee.Fonolojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jola#FonolojiKonnguɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jola#KonnguɗiWowelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jola#WowelTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jola#TuugnorgalBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jola#BibliografiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jola#Ƴeew_kadiWikipedia: Authentic Socialist Party (Senegal)https://ff.wikipedia.org/wiki/Authentic_Socialist_Party_(Senegal)Lannda Sosiyaalist Authentique ( e Farayse: Parti socialiste authentique ) ko lannda dawrugol e nder leydi Senegaal. Sosi lannda kaa ko Souty Touré, gardinooɗo wuro Tambacounda hannde, gonnooɗo jaagorgal laamu e gardagol Abdou Diouf.Wikipedia: Nestoil towerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nestoil_towerTower Nestoil ko galle kuutorteeɗo e nder duunde Victoria, Lagos – jeyaaɗo e Nestoil Limited.[1]Wikipedia: L'Aventure ambiguëhttps://ff.wikipedia.org/wiki/L%27Aventure_ambigu%C3%ABL'Aventure ambiguë (Aventure Ambiguë) ko deftere winndiyanke Senegaalnaajo biyeteeɗo Cheikh Hamidou Kane, yaltunde adannde e hitaande 1961, jowitiinde e jokkondiral pine hirnaange e Afrik. Jaambaaro mayre ko suka jeyaaɗo to diiwaan Diallobé to leydi Senegaal jahoowo janngoyde to Farayse.Wikipedia: Backgroundhttps://ff.wikipedia.org/wiki/BackgroundÑalnde 8 lewru Yarkomaa 2023, 40 neɗɗo maayi heen, 101 ngañiima e nder caka leydi Senegaal nde otooji ɗiɗi njani e Gniby sara laamorgo diiwaan Kaffrine e laawol ngenndiwal N1.[1][2][3]Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Background#ƁawoKewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Background#KewuujiWikipedia: Necom househttps://ff.wikipedia.org/wiki/Necom_houseSuudu NECOM (ko adii ɗuum, ko suudu NET) ko suudu mawndu tawaandu to Lagos. Mahdi ndii ina waɗi 32 etaas, ndi timminaama e hitaande 1979, ndi woni ko e ɗoon gollorde NITEL.Wikipedia: Aftermathhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AftermathCaggal mumƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aftermath#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aftermath#TuugnorgalWikipedia: Temple nationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Temple_nationTemple National woni suudu ekklessiya Ekklessiya Nulaaɓe Naajeeriya, woni haa Olorunda-Ketu, lesdi Lagos. Ina waɗi 100 000 jooɗorde.Wikipedia: The Servants / MPRhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Servants_/_MPRMaccuɓe / MPR (e Farayse: Les Serviteurs / MPR) ko dental dawrugol, ngal waɗi ko Maccuɓe e Njalen ngam Jibinde (Farayseere: En Marche pour la Renaissance), jogiingal jooɗorde wootere e nder Luulndo Senegaal.[1].Wikipedia: The Roman Catholic Diocese Of Kaolackhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Roman_Catholic_Diocese_Of_KaolackDiocese Kaolack (Latin: Kaolacken(sis), Farayse: Diocèse catholique romain de Kaolack) ko diocese wonnde e wuro Kaolack e nder diiwaan eklesiya Dakar to Senegaal.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Roman_Catholic_Diocese_Of_Kaolack#TariyaEkklesiyaaji keertiiɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Roman_Catholic_Diocese_Of_Kaolack#Ekklesiyaaji_keertiiɗiArdordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Roman_Catholic_Diocese_Of_Kaolack#ArdordeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Roman_Catholic_Diocese_Of_Kaolack#TuugnorgalWikipedia: .snhttps://ff.wikipedia.org/wiki/.sn.sn ko domen toowɗo kodde leydi enternet (ccTLD) wonande leydi Senegaal.Wikipedia: The Karamogohttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_KaramogoKaramogo en ngoni fedde annduɓe e nder njulaagu Dyula jamyankeewu to Afrik hirnaange, tawi Al-Hajj Salim Suwari ina jeyaa heen. Karamogo en ƴettii daliilu diineeji ngam wuurdude e nder ɓe ngonaa juulɓe, ɓe mbiyi wonde neɗɗo ina foti rimɗinde hoolaare mum, ɗaccude tuubgol waɗa e sahaa mum.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Karamogo#TuugnorgalWikipedia: Lagos national stadiumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_national_stadiumStade ngenndiijo Lagos ko stade keewɗo faayiida to Surulere, e nder diiwaan Lagos, leydi Najeriya. Ina waɗi dingiral njulaagu mawngal no Olimpiyaade nii e dingiral kuutorteengal e geɗe keewɗe kuutorteeɗe ngam waɗde pijirlooji, rugby, basket, volleyball, tennis taƴre, pijirlooji luulndiiɗi e boksi.Wikipedia: The Karonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_KaronƊemngal Karon walla Kalɔɔn[2] ko ɗemngal gonngal e haɗde e Senegaal e Gammbi. Nde jeyaa ko e caltal Bak e nder galle ɗemɗe Niger–Kongo, nde ɓuri ɓadaade ɗemngal Mlomp.Fonolojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Karon#FonolojiKonnguɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Karon#KonnguɗiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Karon#TuugnorgalWikipedia: Social Democratic Party/Jant Bihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Social_Democratic_Party/Jant_BiLannda Demokaraasi Sosiyaal/Jant Bi (Parti social-démocrate) ko lannda dawrugol e nder leydi Senegaal. E wooteeji dipiteeji ñalnde 3 suwee 2007, lannda kaa heɓi 23,93% e wooteeji yimɓe ɓee, e 26 e nder 150 jooɗorde.Wikipedia: William Ricehttps://ff.wikipedia.org/wiki/William_RiceWilliam Rice Mulliner (11 lewru juko hitaande 1834 - 25 lewru juko hitaande 1863) ko ofisee Angalteer, gardinooɗo guwerneer koloni Lagos e hitaande 1863.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Kasangahttps://ff.wikipedia.org/wiki/KasangaKasanga (Cassanga) walla Haal ko ɗemngal Senegambiyankeewal, ngal haalaaka e nder gure seeɗa e nder leydi Gine Bisaawo. Ɗemngal ngal ko haalooɓe ngal mbiyata ɗum gu-haaca.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kasanga#TuugnorgalWikipedia: Socialist Movement of the Senegalese Unionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Socialist_Movement_of_the_Senegalese_UnionDillere sosiyaalist Dental Senegaal (e Farayse: Mouvement Socialiste d’Union Sénégalaise, MSUS) ko fedde peccitiinde e Section Farayse de la Travailleurs Internationale (SFIO) to Senegaal. MSUS feeñi ko e hitaande 1956, hawritii e fedde Senegaal (Bloc Populaire) (BPS).Wikipedia: The Roman Catholic Diocese Of Koldahttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Roman_Catholic_Diocese_Of_KoldaThe Roman Catholic Diocese of Kolda (Latin: Koldaën(sis), French: Diocèse catholique romain de Kolda) is a diocese located in the city of Kolda in the ecclesiastical province of Dakar in Senegal.Historyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Roman_Catholic_Diocese_Of_Kolda#HistorySpecial churcheshttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Roman_Catholic_Diocese_Of_Kolda#Special_churchesLeadershiphttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Roman_Catholic_Diocese_Of_Kolda#LeadershipSee alsohttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Roman_Catholic_Diocese_Of_Kolda#See_alsoReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Roman_Catholic_Diocese_Of_Kolda#ReferencesExternal linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Roman_Catholic_Diocese_Of_Kolda#External_linksWikipedia: Ministry of energy mineral resourceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ministry_of_energy_mineral_resourcesMinisteer Energy e Mineraal woni ministeer laamu leydi Lagos, halfinaande taskaramji, taskaramji e huuwtinirgo kuuɗe lesdi dow Energy e Mineraal.[1][2]Wikipedia: Mictec schoolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mictec_schoolDuɗe Mictec ko duɗal jaŋde hakkundeere tawangal to Ojota, to diiwaan Lagos, leydi Najeriya.Wikipedia: Methodist Girls Higher schoolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Methodist_Girls_Higher_schoolDuɗal sukaaɓe rewɓe Methodist ko duɗal hakkundeewal sukaaɓe rewɓe tawaangal to Yaba, Lagos, leydi Najeriya. Nde sosaa ko e hitaande 1879, nde jokkondiri e Egliis Methodist.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Parliamentary Electionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parliamentary_ElectionWooteeji parlemaa mbaɗaama to Senegaal ñalnde 22 marse 1959. Ndeen feere waɗii nafoore Dental Senegaal, ngal heɓi 80 jooɗorde ɗee kala.Sappinoljihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parliamentary_Election#SappinoljiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parliamentary_Election#TuugnorgalWikipedia: Senegalese General Electionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegalese_General_ElectionWooteeji kuuɓtodinɗi mbaɗaama to Senegaal ñalnde 1 desaambar 1963. Ko ngol woni go’o ko hooreejo leydi ina fiiltee e laawol gootol.Sappinoljihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegalese_General_Election#SappinoljiJagorɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegalese_General_Election#JagorɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegalese_General_Election#TuugnorgalWikipedia: Senegalese Prime Ministerial Referendumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegalese_Prime_Ministerial_ReferendumReferaandoom ngam ittude jappeere gardiiɗo jaagorɗe yuɓɓinaama to Senegaal ñalnde 3 marse 1963. Ko ɗum waɗi 99% e wootooɓe ɓee njaɓii waylo ngoo, tawi 94% e wootooɓe ɓee njaɓii.Sappinoljihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegalese_Prime_Ministerial_Referendum#SappinoljiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senegalese_Prime_Ministerial_Referendum#TuugnorgalWikipedia: General Electionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/General_ElectionWooteeji kuuɓtodinɗi mbaɗaama to Senegaal ñalnde 25 feebariyee 1968 ngam suɓaade hooreejo leydi e Asaambele ngenndi. Caggal nde lanndaaji keewɗi kawri, leydi ndii wontii dowla gooto, tawi ko Dental Senegaal (UPS) tan woni lannda sariya, Ko ɗum waɗi hooreejo leydi ndii, hono Léopold Sédar Senghor, ko kañum tan woni kanndidaa e woote hooreleydaagu o suɓaama kadi tawa hay gooto luulndaaki.Sappinoljihttps://ff.wikipedia.org/wiki/General_Election#SappinoljiJagorɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/General_Election#JagorɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/General_Election#TuugnorgalWikipedia: The Referendum On Reinstatinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Referendum_On_ReinstatingReferaandoom ngam artirde jappeere gardiiɗo jaagorɗe yuɓɓinaama to Senegaal ñalnde 22 feebariyee 1970, caggal nde jappeere ndee momtaa e referaandoom e hitaande 1963. Ko ɗum waɗi 99,96% e wootooɓe ɓee njaɓii waylo ngoo, tawi 95,2% e yimɓe ɓee njaɓii.Sappinoljihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Referendum_On_Reinstating#SappinoljiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Referendum_On_Reinstating#TuugnorgalWikipedia: 1973 Senegalese General Electionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/1973_Senegalese_General_ElectionWooteeji kuuɓtidinɗi mbaɗaama to Senegaal ñalnde 28 lewru Yarkomaa 1973 ngam suɓaade hooreejo leydi e Asaambele ngenndi. E oon sahaa leydi ndii ko dowla gooto, tawi ko Dental Senegaal (UPS) tan woni lannda sariya, Ko ɗum waɗi hooreejo leydi ndii, hono Léopold Sédar Senghor, ko kañum tan woni kanndidaa e woote gardagol leydi, o suɓaama kadi mo luulndaaki.Sappinoljihttps://ff.wikipedia.org/wiki/1973_Senegalese_General_Election#SappinoljiJagorɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/1973_Senegalese_General_Election#JagorɗoAsaambele ngenndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/1973_Senegalese_General_Election#Asaambele_ngenndiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/1973_Senegalese_General_Election#TuugnorgalWikipedia: 1978 Senegalese General Electionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/1978_Senegalese_General_ElectionWooteeji kuuɓtodinɗi mbaɗaama to Senegaal ñalnde 26 feebariyee 1978 ngam suɓaade hooreejo leydi e Asaambele ngenndi. Caggal waylo-waylo doosgal e hitaande 1976,[1] wooteeji ɗii udditanaama ko ɓuri lannda gooto ko adii fof gila 1963.Sappinoljihttps://ff.wikipedia.org/wiki/1978_Senegalese_General_Election#SappinoljiJagorɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/1978_Senegalese_General_Election#JagorɗoAsaambele ngenndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/1978_Senegalese_General_Election#Asaambele_ngenndiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/1978_Senegalese_General_Election#TuugnorgalWikipedia: 1983 Senegalese General Electionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/1983_Senegalese_General_ElectionWooteeji kuuɓtidinɗi mbaɗaama to Senegaal ñalnde 27 feebariyee 1983 ngam suɓaade hooreejo leydi e Asaambele ngenndi. Abdou Diouf, gardinooɗo laamu e lewru Yarkomaa 1981 caggal nde Léopold Sédar Senghor woppi laamu, fooli kanndidaaji nayo goɗɗi e woote gardagol leydi.Sappinoljihttps://ff.wikipedia.org/wiki/1983_Senegalese_General_Election#SappinoljiJagorɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/1983_Senegalese_General_Election#JagorɗoAsaambele ngenndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/1983_Senegalese_General_Election#Asaambele_ngenndiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/1983_Senegalese_General_Election#TuugnorgalWikipedia: 1988 Senegalese General Electionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/1988_Senegalese_General_ElectionWooteeji kuuɓtodinɗi mbaɗaama to Senegaal ñalnde 28 feebariyee 1988 ngam suɓaade hooreejo leydi e Asaambele ngenndi. Hooreejo leydi jooni oo, hono Abdou Diouf, foolii kanndidaaji tati goɗɗi e woote gardagol leydi ndii, tawi noon e wooteeji Asaambele ngenndi, lannda sosiyaalist Diouf heɓi 103 e nder 120 jooɗorde.Sappinoljihttps://ff.wikipedia.org/wiki/1988_Senegalese_General_Election#SappinoljiJagorɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/1988_Senegalese_General_Election#JagorɗoAsaambele ngenndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/1988_Senegalese_General_Election#Asaambele_ngenndiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/1988_Senegalese_General_Election#TuugnorgalWikipedia: 1993 Senegalese Parliamentary Electionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/1993_Senegalese_Parliamentary_ElectionWooteeji parlemaa mbaɗaama to Senegaal ñalnde 9 mee 1993.[1] Ndeen noon ko nafoore lannda Sosiyaalist laamu nguu, heɓi 84 e nder 120 jooɗorde.Sappinoljihttps://ff.wikipedia.org/wiki/1993_Senegalese_Parliamentary_Election#SappinoljiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/1993_Senegalese_Parliamentary_Election#TuugnorgalJanngugol jokkungolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/1993_Senegalese_Parliamentary_Election#Janngugol_jokkungolWikipedia: Max life Detoxhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Max_life_DetoxClinique Detox Mart-Life woni nokkuure nyawndiigu arandeere nder lesdi Naajeeriya. Kilinik oo ko nokku Spa e Wellness Anti-aging kadi ko kañum woni gadanol e nder Afrik.Wikipedia: 1993 Senegalese Presidential Electionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/1993_Senegalese_Presidential_ElectionWooteeji hooreleydaagu mbaɗaama to Senegaal ñalnde 21 feebariyee 1993. Hooreejo leydi hannde oo, hono Abdou Diouf, mo lannda sosiyaalist en, fooli kanndidaaji jeeɗiɗi goɗɗi, o heɓi 58% e woote ɗee.Sappinoljihttps://ff.wikipedia.org/wiki/1993_Senegalese_Presidential_Election#SappinoljiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/1993_Senegalese_Presidential_Election#TuugnorgalJanngugol jokkungolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/1993_Senegalese_Presidential_Election#Janngugol_jokkungolWikipedia: Lekki lagoonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lekki_lagoonLagoon Lekki ko lagoon woni nder jihaaji Lagos e Ogun nder lesdi Naajeeriya. Lagoon oo woni ko to fuɗnaange Lagoon Lagos, ina jokkondiri e maggo e laawol.Wikipedia: Lekki international airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lekki_international_airportAeroport hakkunde leyɗeele Lekki ko aeroport mo Lekki, leydi Naajeeriya, ina foti yahde miliyoŋaaji 5 neɗɗo hitaande kala.[1]Wikipedia: Lekki British schoolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lekki_British_schoolDuɗal Lekki Biritaan (LBS) ko duɗal hakkunde leyɗeele Biritaan to Lekki, e nder diiwaan Lagos.[1] Ina gollina duɗe leslese, duɗe leslese, e duɗe hakkundeeje e nder nokku mum 25 ektaar (10 ha).Wikipedia: 1998 Senegalese Parliamentary Electionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/1998_Senegalese_Parliamentary_ElectionWooteeji parlemaa mbaɗii to Senegaal ñalnde 24 mee 1998. Ko ɗum waɗi ko lannda Sosiyaalist laamu nguu heɓi 93 e nder 140 jooɗorde.Sappinoljihttps://ff.wikipedia.org/wiki/1998_Senegalese_Parliamentary_Election#SappinoljiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/1998_Senegalese_Parliamentary_Election#TuugnorgalWikipedia: Landmark leisure beachhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Landmark_leisure_beachBeeli leydiWikipedia: 2001 Senegalese Constitutional Referendumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/2001_Senegalese_Constitutional_Referendumreferaandoom doosgal waɗii to Senegaal ñalnde 7 lewru nduu 2001. Wootooɓe ɓee naamnaama mbele ina njaɓi doosgal leydi kesal.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/2001_Senegalese_Constitutional_Referendum#ƁawoSappinolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/2001_Senegalese_Constitutional_Referendum#SappinolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/2001_Senegalese_Constitutional_Referendum#TuugnorgalWikipedia: Lagos badagry express wayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_badagry_express_wayLaawol mawngol Lagos–Badagry woni innde nokkuure nde taƴre Naajeeriya woni laawol mawngol gonngol hakkunde Afrik-Hirnaange.[1] Laawol mawngol ngol ina jokkondiri Lagos, leydi Najeriya e Dakar, leydi Senegaal.Wikipedia: 2007 Senegalese Senate Electionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/2007_Senegalese_Senate_ElectionWooteeji Senaa ɗi ngonaa njuɓɓudi mbaɗii to Senegaal ñalnde 19 ut 2007. Ko ina tolnoo e 13 000[1] depiteeji, depiteeji nokkuuji e kominaaji ina mbaawi suɓaade e nder ndeeɗoo woote, tawi heen 35 e nder 100 tergal Senaa cuɓaama e nder diiwaanuuji5'; Hooreejo leydi Abdulaay Wade toɗɗiima terɗe 65 keddiiɗe ɗee.Wikipedia: Lagos yatch clubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_yatch_clubLagos Yacht Club (LYC) ko gooto e feddeeji dingiral ɓurɗi ɓooyde e nder leydi Najeriya. Kippu yah-ngartaa oo sosaa ko e hitaande 1932.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Results of Senegalese Senate Election 2007https://ff.wikipedia.org/wiki/Results_of_Senegalese_Senate_Election_2007e Senaa toɗɗaa ko ñalnde 26 suwee.[4] Gonnooɗo hooreejo Asaambele ngenndi, hono Pape Diop, gooto e senateeruuji toɗɗaaɗi ɗii,[3] suɓaama hooreejo senaa ñalnde 3 oktoobar, o heɓi woote 99 e nder 100 senaateeruuji ɗii.Sappinoljihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Results_of_Senegalese_Senate_Election_2007#SappinoljiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Results_of_Senegalese_Senate_Election_2007#TuugnorgalWikipedia: Lagos televisionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_televisionTele Lagos (e nder limngal LTV), walla Tele Lagos (e limngal LWT, UHF 35, anndiraangal kadi LTV 8)[1] Ko tele laamu jeyaaɗo to Ikeja, Lagos, Niiseer. Tele laamu Lagos sosaa ko e lewru Oktoobar, hitaande 1980 e les njiimaandi Alhaji Lateef Jakande ngam saaktude kabaruuji e weltinde yimɓe.Wikipedia: 2022 Senegalese Departmental Electionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/2022_Senegalese_Departmental_ElectionWooteeji departemaaji Senegaal 2022 mbaɗii ñalnde 23 lewru Yarkomaa 2022 ngam hesɗitinde terɗe dipiteeji 45 departemaaji Senegaal. Wooteeji nokkuuji mbaɗii ñalnde heen.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/2022_Senegalese_Departmental_Election#TuugnorgalWikipedia: Lagos traffic management authorityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_traffic_management_authorityHukuuma hukuumaaji pamari lesdi Lagos woni hukuuma lesdi Lagos jeyaaɗo lesdi ministaajo hukuumaaji pamari.[1][2] Waɗde, njuɓɓudi ndii sosaa ko ñalnde 15 lewru juko hitaande 2000[3] ngam waylude ngonka leydi ndi ngam waawde yah-ngartaa e nder leydi ndii, kadi ustude aksidaaji laabi.Wikipedia: 2022 Senegalese Local Electionshttps://ff.wikipedia.org/wiki/2022_Senegalese_Local_ElectionsWooteeji nokkuuji Senegaal 2022 mbaɗata ko ñalnde 23 Yarkoma 2022. Wooteeji nokkuuji Senegaal 2022 mbaɗata ko ñalnde 23 Yarkoma Ñalnde heen wooteeji departemaaji mbaɗaama.Sappinoljihttps://ff.wikipedia.org/wiki/2022_Senegalese_Local_Elections#SappinoljiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/2022_Senegalese_Local_Elections#TuugnorgalWikipedia: 2022 Senegalese Parliamentary Electionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/2022_Senegalese_Parliamentary_ElectionWooteeji parlemaa mbaɗii to Senegaal ñalnde 31 sulyee 2022 ngam suɓaade 165 tergal Asaambele ngenndi. Koolol hooreejo leydi Macky Sall wiyeteengol United in Hope ngol woni ko e wonde fedde ɓurnde mawnude e nder Asaambele ngenndi kono o dañii ko ɓuri heewde e ko o joginoo gila 2012.Siistem wootehttps://ff.wikipedia.org/wiki/2022_Senegalese_Parliamentary_Election#Siistem_wooteKawyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/2022_Senegalese_Parliamentary_Election#KawyeSappinoljihttps://ff.wikipedia.org/wiki/2022_Senegalese_Parliamentary_Election#SappinoljiWikipedia: Aftermath of Senegalese 2022https://ff.wikipedia.org/wiki/Aftermath_of_Senegalese_2022== Caggal mum ==Caggal mumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aftermath_of_Senegalese_2022#Caggal_mumTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aftermath_of_Senegalese_2022#TuugnorgalWikipedia: Abenehttps://ff.wikipedia.org/wiki/AbeneAbéné (ina wiyee kadi Abene, Abémé, walla Abeme) ko wuro e nder renndo ladde Kafountine, e nder diiwaan Kataba, e nder diiwaan Ziguinchor, e nder diiwaan Basse Casamance to fuɗnaange-rewo Senegaal. Ndi woni ko e daande maayo Atlantik.Geografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abene#GeografiUmmatorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abene#UmmatoreSiggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abene#SiggaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abene#TuugnorgalWikipedia: Lagos police commandhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_police_commandKoolaaɗo kuuɓal polis'en Lagos woni caka polis'en lesdi Naajeeriya. Ko kañum halfinaa ɗowgol sariya e haɗde bonanndeeji e nder diiwaan hee.Wikipedia: Adeanehttps://ff.wikipedia.org/wiki/AdeaneAdéane ko wuro tokooso e renndo ladde e nder leydi Senegaal. Ina waɗi 2115 neɗɗo e binndital 2002.Gurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeane#GureTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeane#TuugnorgalWikipedia: Socialist Workers Organisation (Senegal)https://ff.wikipedia.org/wiki/Socialist_Workers_Organisation_(Senegal)Fedde gollooɓe sosiyaalist en ( e ɗemngal Farayse: Organisation Socialiste des Travailleurs ) ko fedde Trotskiste e nder leydi Senegaal.Wikipedia: Salde Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salde_ArrondissementArrondissement Salde ko arrondissement jeyaaɗo e departemaa Podor e nder diiwaan Saint-Louis e nder leydi Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salde_Arrondissement#FeccereWikipedia: Socialists United for Renaissance of Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Socialists_United_for_Renaissance_of_SenegalSosiyalist en denndiiɗo ngam ɓamtaare leydi Senegaal ( e ɗemngal farayse: Les Socialistes Unis pour la Renaissance du Sénégal ) ko lannda dawrugol e nder leydi Senegaal. Hooreejo lannda kaa wiyetee ko Abduulaay Makhtar Diop.Wikipedia: Le Soleil (Senegal)https://ff.wikipedia.org/wiki/Le_Soleil_(Senegal)Le Soleil ko jaaynde laamu yaltunde ñalnde kala, yaltinnde to Dakaar, Senegaal, sosaa ko e hitaande 1970. Sosi nde ko jaaynde laamu, ko hooreejo leydi Senegaal, hono Léopold Sédar Senghor, e sahaa nde ndimaagu jaayndeeji ina tiiɗnoo.Wikipedia: Sopi Coalitionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sopi_CoalitionKawtal Sopi ko dental dawrugol laaminoongal Senegaal e sahaa nde Abduulaay Wade ardinoo. Kawtal ngal waɗi ko lannda Demokaratik Senegaal (PDS) e lanndaaji tokoosi.Wikipedia: Takku Defaraat Sénégalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Takku_Defaraat_S%C3%A9n%C3%A9galTakku Defaraat Sénégal ko dental dawrugol e nder leydi Senegaal, e gardagol Robeer Sagna. E wooteeji 3 suwee 2007, fedde nde heɓi 5,04% e wooteeji yimɓe ɓee e 3 e nder 150 jooɗorde.Wikipedia: Sakal Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sakal_ArrondissementDiiwaan Sakal ko diiwaan Departemaa Louga e nder diiwaan Louga e nder leydi Senegaal.[1]Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sakal_Arrondissement#FeccereWikipedia: Tales of Amadou Koumbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tales_of_Amadou_KoumbaTaali Aamadu Koumba walla Les Contes d'Amadou Koumba ko dental taariik iwdi Senegaal, ngal Birago Diop winndi e nate griot ɓesngu makko, hono Aamadu Koumba. Nde yalti ko adii fof ko e hitaande 1947.Wikipedia: Roman Catholic Diocese of Tambacoundahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roman_Catholic_Diocese_of_TambacoundaDiocese catholique romaine mo Tambacounda (latin: Tambacundan(us), Farayse: Diocèse catholique romain de Tambacounda) ko diocese wonnde e wuro Tambacounda e nder diiwaan eklesiya Dakar e nder leydi Senegaal.Wikipedia: Roman Catholic Diocese of Thièshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roman_Catholic_Diocese_of_Thi%C3%A8sDiocese catholique Romain Tiès (latin: Thiesin(us), Farayse: Diocèse catholique romain de Thiès) ko diocese wonnde e wuro Thiès e nder diiwaan eklesiya Dakar e nder leydi Senegaal.Wikipedia: Time in Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Time_in_SenegalWaktu e nder leydi Senegaal rokketee ko waktu gooto, anndiraa ko waktu hakkundeejo (GMT; UTC±00:00).[1][2] Senegaal ina renndini ooɗoo sahaa e leyɗeele keewɗe goɗɗe, ina heen sappo e nay e nder hirnaange Afrik.Wikipedia: Saint-Louis Regionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saint-Louis_RegionDiiwaan Sen-Luwis (e farayse Région de Saint-Louis) leydi Senegaal woni ko e keerol hakkunde Muritani. Laamorde mayre wiyetee ko Sen-Luwis.Departemaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saint-Louis_Region#DepartemaajiGeografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saint-Louis_Region#GeografiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saint-Louis_Region#Ƴeew_kadiWikipedia: Union for Democratic Renewal (Senegal)https://ff.wikipedia.org/wiki/Union_for_Democratic_Renewal_(Senegal)Dental Kesɗitingol Demokaraasi (Union pour le renouveau démocratique) ko lannda politik e nder leydi Senegaal. Sosi nde ko Djibo Leyti Kâ, gonnooɗo jaagorgal e gardagol Abdou Diouf gonnooɗo jaagorgal e gardagol hooreejo leydi ndii, taƴondirɗo e lannda sosiyaalist laamunooɗo e oon sahaa, e hitaande 1998.Wikipedia: Saint-Louis Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saint-Louis_DepartmentDepartemaa Saint-Louis jeyaa ko e departemaaji 45 leydi Senegaal, tawaaɗi e Diiwaan Saint-Louis.Nokkuuji daartol[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Saint-Louis_Department#Nokkuuji_daartol[1]Diiwaan Raohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saint-Louis_Department#Diiwaan_RaoWikipedia: Union for People's Democracyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Union_for_People%27s_DemocracyDental ngam Demokaraasi Leñol ( e Farayse: Union pour la Démocratie Populaire ) ko dillere politik hoxhaist en nder leydi Senegaal, nde ummii ko e kitaale 1970, nde sosaa ko e jokkugol Dillere sukaaɓe marxiste-leninist en. Hamédine Racine Guissé wonnoo koolaaɗo kuuɓal fedde nde.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Lagos state ministry of works and infrastructurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_state_ministry_of_works_and_infrastructureMinisteer golle e njuɓɓudi laamu Lagos sosaa ko e hitaande 1967, ko juuti caggal nde laamu nguu sosaa.[5]Wikipedia: Lagos city polytechnichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_city_polytechnicPoliteknik wuro Lagos ko politeknik keeriiɗo to Ikeja, Lagos, leydi Najeriya. Ina hokka janngirɗe Dipolomaaji ngenndiiji e nder ganndal hiisa, bankeeji & kaalis e jaŋde njulaagu.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: L'Unité africainehttps://ff.wikipedia.org/wiki/L%27Unit%C3%A9_africaineKo L’Unité africaine wonnoo tergal mawngal e Dental Ɓamtaare Senegaal.[1] Nde yaltata ko lewru kala hakkunde 1958 e 1984.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Sagna (arrondissement)https://ff.wikipedia.org/wiki/Sagna_(arrondissement)Sagna ko diiwaan Malem Hodar e nder diiwaan Kaffrine e nder leydi Senegaal.[1][2]Wikipedia: Lagos state black people heritage festivalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagos_state_black_people_heritage_festivalKoolol ndonu ɓaleejo Lagos (LBHF) ko kewu hitaande kala e nder wuro Lagos tawa ina waɗi kadi koolol Lagos. Koolol ngol ko juulde pinal e daartol faandaare mum ko hollirde ngalu e keewal ndonaandi Afrik.Wikipedia: Ladipo markethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ladipo_marketLuumo Ladipo anndiraango kadi luumo Ladipo otooji ko luumo tawaango e nokku laamu Mushin e nder diiwaan Lagos.[1] E nder yontaaji cakkitiiɗi ɗii, Luumo Ladipo ko nokku ɗo kampaañuuji politik e mooɓondiral renndo mbaɗata sabu keewal yimɓe e nder luumo hee.Wikipedia: L'Unité pour le socialismehttps://ff.wikipedia.org/wiki/L%27Unit%C3%A9_pour_le_socialismeKo L’Unité pour le socialisme woni tergal mawngal lannda sosiyaalist en e nder leydi Senegaal. Jaaynde ndee ina yalta lewru kala gila 1984.Wikipedia: United in Hopehttps://ff.wikipedia.org/wiki/United_in_HopeDental e Yaakaar (Wolof: Benno Bokk Yaakaar, BBY; Farayse: Unis par l’espoir) ko dental politik e nder leydi Senegaal, ngal ardii ko fedde gonnooɗo hooreejo leydi ndii, hono Macky Sall, hono Alliance pour parti Republique. Koolol ngol dañii ko ɓuri heewde e Asaambele ngenndi e wooteeji 2012 e 2017.Wikipedia: La campagne Tropicanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/La_campagne_TropicanaLa Campagne Tropicana ko nokku keeriiɗo mo 60 ektaar woni e nder wuro Lekki, Lagos. La Campagne Tropicana Beach Resort ina hawra e jaɓɓagol Afrik e njulaagu jamaanu.Wikipedia: Kuramo beachhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kuramo_beachKuramo Beach ko nokku ɓuuɓɗo to Lagos, leydi Najeriya, woni ko e bannge worgo duunde Victoria, fuɗnaange Bar Beach e fuɗnaange maayo ndiyam Kuramo.[1] Ko ɗoon woni nokku ɗo cuuɗi e cuuɗi keewɗi ɗi ngalaa sariya ngonnoo, heen huunde ina huutoree ngam weltinde jimɗi, barkeeji e njulaagu.Wikipedia: Waar Wihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waar_WiWaar Wi ko dental dawrugol e nder leydi Senegaal. E wooteeji dipiteeji ñalnde 3 suwee 2007, fedde nde heɓi 4,35% e wooteeji yimɓe ɓee, e 3 e nder 150 jooɗorde.Wikipedia: Kosafehttps://ff.wikipedia.org/wiki/KosafeSifaa Maandeeji e nder wuro Maryland, Kosofe, Lagos-NijeeriyaWikipedia: Wallu Sénégalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wallu_S%C3%A9n%C3%A9galKawtal mawngal Wallu Senegaal (lit. ‘Save Senegal’, WS) ko kawtal politik luulndo Senegaal, ngal Abduulaye Wade, gonnooɗo hooreejo leydi Senegaal, mo duuɓi 98, e lannda mum Demokaraasi Senegaal ardii.Wikipedia: WalFadjrihttps://ff.wikipedia.org/wiki/WalFadjriWalFadjri ko jaaynde jeytaare yaltoore ñalnde kala e nder leydi Senegaal. Ko jaaynde Farayse.Wikipedia: Sagnahttps://ff.wikipedia.org/wiki/SagnaSagna ko diiwaan Malem Hodar e nder diiwaan Kaffrine e nder leydi Senegaal.[1][2]Wikipedia: West African Bankers' Associationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/West_African_Bankers%27_AssociationFedde bankeeji Afrik hirnaange (WABA; Farayse: Association des banques de l’Afrique de l’ouest (ABAO)) ko fedde gollorde gollorɗe e juɓɓule bankeeji e kaalis e nder Afrik hirnaange.Wikipedia: Kings towerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kings_towerTower laamɓe (ko adii ɗuum tower Kingsway) ko galle 15-etaas, kuutorteeɗo e mbaydiiji keewɗi[1][2], woni ko e nokku ɗo laawol Alfred Rewane hawrata, Ikoyi, Lagos. Ko mahooɓe Afrik worgo SAOTA peewni nde, ko Sky View Towers Limited ƴetti nde.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Sagatta Dioloff (arrondissement)https://ff.wikipedia.org/wiki/Sagatta_Dioloff_(arrondissement)Sagatta Dioloff ko diiwaan Linguère e nder diiwaan Louga e nder leydi Senegaal.[1][2]Wikipedia: Xala (novel)https://ff.wikipedia.org/wiki/Xala_(novel)Xala ko deftere nde Ousmane Sembène winndi e hitaande 1973, nde caggal ɗuum firti, yaltini e ɗemngal Engele e hitaande 1976 e nder deftere binndol Afriknaare Heinemann, baawnde huutoreede. Ko haala El Hadji Abdou Kader Beye, jom jawdi mo ŋakkere semmbe yani e jamma dewgal mum e debbo mum tataɓo.Wikipedia: Kilimanjarohttps://ff.wikipedia.org/wiki/KilimanjaroKilimanjaro ko nokku restoraaji yaawɗi e nder leydi Najeriya udditaama e hitaande 2004, jooɗorde mum ko to Port Harcourt. Restaurant oo ina jeyaa e ɓurɗe yaawde mawnude e nder leydi Najeriya.Wikipedia: Yandé Codou, la griotte de Senghorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yand%C3%A9_Codou,_la_griotte_de_SenghorYandé Codou, la griotte de Senghor ko filmo binndaaɗo e hitaande 2008, mo Angèle Diabang Brener winndi, ardii, mo Yandé Codou Sène holli — duuɓi ɗiɗi ko adii maayde makko. Dokimaa oo ko hollirde nguurndam e golle Yandé Codou Sène, griot laawɗuɗo to hooreejo leydi Léopold Sédar Senghor, gooto e naalankooɓe Senegaal e Senegaal ɓurɓe waawde huutoraade duuɓi capanɗe hay so tawii o winndaani albom makko gadano haa o dañi duuɓi capanɗe jeegom e joyi.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Sagata Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sagata_ArrondissementArrondissement Sagata ko arrondissement departemaa Kébémer to Diiwaan Louga to Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sagata_Arrondissement#FeccereWikipedia: Udi-Nsukka Plateauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Udi-Nsukka_PlateauPlateau Udi-Nsukka ko plateau ɗiɗi jokkondirɗi, tawaaɗi e fuɗnaange caka Naajeeriya. Kuuɓal yiytaa toon ko e hitaande 1909.Wikipedia: Udi, Enuguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Udi,_EnuguUdi woni nokkuure laamu nder lesdi Enugu, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Udi to laawol mawngol A232.Wikipedia: Sabodala (arrondissement)https://ff.wikipedia.org/wiki/Sabodala_(arrondissement)Sabodala ko diiwaan Saraya e nder diiwaan Kédougou e nder leydi Senegaal.[1][2]Wikipedia: Italian international schoolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Italian_international_schoolDuɗal hakkunde leyɗeele Itaali "Enrico Mattei" (IIS) walla Duɗal Itaali Lagos ko duɗal hakkunde leyɗeele Itaali to Lekki Fase I, Lagos, Najeriya.[1] Ina huutoroo duɗal leslesal, duɗal leslesal, duɗal leslesal, e liceo (duɗal hakkundeewal toowngal).Wikipedia: Rufisque Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rufisque_DepartmentDepartemaa Rufisque ina jeyaa e departemaaji 45 e nder leydi Senegaal, ina jeyaa e departemaaji nay baɗɗi Diiwaan Dakar.Nokkuuji daartol [1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Rufisque_Department#Nokkuuji_daartol_[1]Wikipedia: Rufisque Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rufisque_ArrondissementArrondissement Rufisque ko diiwaan Departemaa Rufisque to Diiwaan Dakaar to Senegaal. Wuro mawngo ngo ko Rufisque.Wikipedia: Umana-Ndiunohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umana-NdiunoUmana-Ndiuno ko wuro wonngo e nder diiwaan Ezeagu e nder diiwaan Enugu to fuɗnaange leydi Najeriya. Ina waɗi gure tokoose tati: Umu-ene, Okunato, e Owelemba.Wikipedia: Ross Bethiohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ross_BethioRoss Béthio ko wuro ngonngo komin e nder Departemaa Dagana e nder Diiwaan Saint-Louis e nder leydi Senegaal. Yimɓe leydi ndii e hitaande 2023 ko 16 225 neɗɗo.Wikipedia: Thiès Nord (arrondissement)https://ff.wikipedia.org/wiki/Thi%C3%A8s_Nord_(arrondissement)Thiès Nord ko diiwaan Thiès e nder diiwaan Thiès e nder leydi Senegaal.[1][2]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thi%C3%A8s_Nord_(arrondissement)#TuugnorgalWikipedia: Thiès Sud (arrondissement)https://ff.wikipedia.org/wiki/Thi%C3%A8s_Sud_(arrondissement)Thiès Sud ko diiwaan Thiès e nder diiwaan Thiès to leydi Senegaal.[1][2]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thi%C3%A8s_Sud_(arrondissement)#TuugnorgalWikipedia: Ideanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/IdeaniIdeani, wakkati feere ɗon winnde Ide Ani, ɗum wuro nder diiwal laamu Idemili haa woyla lesdi Anambra, lesdi Naajeeriya.[1][2] Nde heddi ko Uke to Hirnaange, Alor to Fuɗnaange e Abatete to Fuɗnaange e Fuɗnaange.Demokaraasihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ideani#DemokaraasiTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ideani#TariyaDinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ideani#DinaJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ideani#JaangirdeCellalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ideani#CellalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ideani#TuugnorgalWikipedia: Uke, Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uke,_NigeriaUke woni wuro Naajeeriya haa Idemilli woyla lesdi Anambra. Ko hedde 334 km (208 mi) fuɗnaange Abuja, laamorgo leydi ndi.Wikipedia: Regions of Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Regions_of_SenegalSenegaal feccii ko e diiwaanuuji 14 (e Farayse : régions , gootal – région), ɗiin diiwanuuji kala ina njuɓɓinee Conseil Régional (pl.: Conseils Régionaux) cuɓaaɗo e teddeendi yimɓe to tolno arrondisement.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Regions_of_Senegal#Ƴeew_kadiDoggol diiwanuuji Senegaal e limto ɓamtaare aadeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Regions_of_Senegal#Doggol_diiwanuuji_Senegaal_e_limto_ɓamtaare_aadeeDepartemaaji leydi Senegaalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Regions_of_Senegal#Departemaaji_leydi_SenegaalDiiwanuuji Senegaalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Regions_of_Senegal#Diiwanuuji_SenegaalISO 3166-2:SNhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Regions_of_Senegal#ISO_3166-2:SNWikipedia: Idemili Northhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idemili_NorthIdemili North ko nokkuure laamu nder jiha Anambra, lesdi Naajeeriya. Gure gonɗe e laamu nokku oo ko : Abaacha, Abatete, Eziowelle, Ideani, Nkpor, Obosi, Ogidi, Oraukwu, Uke, Umuoji.Siggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idemili_North#SiggaGeografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idemili_North#GeografiDuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idemili_North#DuɗeYimɓe Teskaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idemili_North#Yimɓe_TeskaaɓeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idemili_North#TuugnorgalWikipedia: Idemili Southhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idemili_SouthIdemili South woni nokkuure laamu lesdi haa lesdi Anambra, lesdi Naajeeriya. Joɗnde ndee ko sekretariat Ojoto mo Hon Sylva mahi .Geografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idemili_South#GeografiSiggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idemili_South#SiggaDuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idemili_South#DuɗeYimɓe teskaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idemili_South#Yimɓe_teskaaɓeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idemili_South#TuugnorgalWikipedia: Igbo Eze Northhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igbo_Eze_NorthIgbo Eze North woni nokkuure laamu lesdi haa woyla lesdi Enugu, lesdi Naajeeriya. Nde heeddi ko Diiwaan Kogi e Diiwaan Benue.Laamu Igbo Eze woylahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igbo_Eze_North#Laamu_Igbo_Eze_woylaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igbo_Eze_North#TuugnorgalWikipedia: Igbo Etitihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igbo_EtitiIgbo Etiti ko nokkuure laamu lesdi Enugu, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Ogbede.Geografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igbo_Etiti#GeografiSiggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igbo_Etiti#SiggaNgomnahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igbo_Etiti#NgomnaYimɓe teskaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igbo_Etiti#Yimɓe_teskaaɓeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igbo_Etiti#TuugnorgalWikipedia: Igbo Eze Southhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igbo_Eze_SouthIgbo Eze Fombina (walla Igboeze Fombina) woni nokkuure laamu lesdi Enugu haa Fuunaange-rewo lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Ibagwa-Aka (walla Ibagwa-Eka).Wakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igbo_Eze_South#WakatiWoldehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igbo_Eze_South#WoldeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igbo_Eze_South#TuugnorgalWikipedia: Iheagu, Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iheagu,_NigeriaIheagu, Nru Nsukka woni sub communautés ɓurɗe ɓooyde e nder Nru Nsukka. Ko ɗoon jibinannde yimɓe hono Sen.Wikipedia: Ikwo (local government)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ikwo_(local_government)Ikwo woni nokkuure ɓurnde mawnude e nder diiwaan Ebonyi. Nde woni ko e bannge fuɗnaange diiwaan oo.Pinal e renndohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikwo_(local_government)#Pinal_e_renndoƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikwo_(local_government)#Ƴeew_kadiJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikwo_(local_government)#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Ishiaguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/IshiaguIshiagu ko wuro nder diiwaan laamu Ivo nder diiwal Ebonyi, lesdi Naajeeriya, woni dow laddeeji haa woyla-fuunaange savannah.[1] Ko ɗoon woni nokku ɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde ndema fedde nde, Ishiagu.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ishiagu#TuugnorgalWikipedia: Ukobuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/UkobuUkobu ko wuro nder Onicha Agu ko wuro nder nokkuure laamu lesdi Nkanu Fuunaange lesdi Enugu nder diiwal fombina-fuunaange lesdi Naajeeriya.[1] Yimɓe leydi ndii, ko adii fof ko liɗɗi e remooɓe, ina tolnoo e 5 000 neɗɗo.Wikipedia: Ishieluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/IshieluIshielu woni nokkuure laamu lesdi Ebonyi, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Ezillo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ishielu#TuugnorgalWikipedia: Ezza Southhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ezza_SouthEzza South woni nokkuure laamu lesdi haa lesdi Ebonyi haa woyla-fuunaange lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre ko Onueke, ko ɗum kadi woni wuro denndinngo hakkundeejo ngam ngenndi Ezza kam e jooɗorde zone senatorial Ebonyi Central.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ezza_South#TuugnorgalWikipedia: Ezza Northhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ezza_NorthEzza North ko nokkuure laamu lesdi Ebonyi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni to wuro Ebiaji.Jokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ezza_North#Jokkondire_yaajɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ezza_North#TuugnorgalWikipedia: Umuahia Southhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umuahia_SouthUmuahia South ko nokkuure laamu lesdi Abia, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni to Apumiri to Ubakala.Wikipedia: Ezumerihttps://ff.wikipedia.org/wiki/EzumeriEzumeri ina jeyaa e gure nay gonɗe e wuro Oraifite. Wurooji tati keddiiɗi ɗii ko Unodu (ina waɗi gure Ibolo, Umuezopi e Isingwu), Irefi e Ifite.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ezumeri#TuugnorgalWikipedia: Ezirahttps://ff.wikipedia.org/wiki/EziraEzira ko wuro kaaloowo Igbo haa fombina-fuunaange Naajeeriya nder nokkuure laamu lesdi Orumba South, lesdi Anambra, Ezira anndiraama kadi Eziha (Ozi Mba Ihe) ɗum firti "hollugo woɓɓe annoore" nder ɗemngal lesdi. Ina waɗi gure satelitaaji nay Obuotu, Ubaha, Imoohia e Okii, tawi heen Obuotu woni hooreejo gure ɗee.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ezira#TuugnorgalWikipedia: Enugwu-Ukwuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enugwu-UkwuEnugwu-Ukwu (e ɗemngal Engele : dow tulde toownde) ko wuro mawngo e nder diiwaan Anambra, leydi Najeriya. Wuro Enugwu-Ukwu ina woni e nokkuuji toowɗi ; ko noon nde inniraa e topografi mayre.Yimɓe teskaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enugwu-Ukwu#Yimɓe_teskaaɓeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enugwu-Ukwu#TuugnorgalWikipedia: Green springs schoolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Green_springs_schoolDuɗal Greensprings ko duɗal keeriiɗo hakkunde leyɗeele leydi Angalteer to leydi Najeriya. Nde sosaa ko e hitaande 1985, to Lagos.Wikipedia: Grace schoolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_schoolDuɗe Grace ko duɗal jaŋde hakkundeere sosaangal to Gbagada, Lagos, leydi Najeriya e hitaande 1968. Duɗal ngal feccii ko e pecce nay: Duɗal sukaaɓe, Duɗal leslesal, Duɗal hakkundeewal e Duɗal jaŋde leslesre.Wikipedia: Government gazettehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Government_gazetteJaaynde laamu ko jaaynde laamu wonande koloñaal Angalteer to Lagos. Nde yalti ko hakkunde hitaande 1887 e lewru abriil 1906.Wikipedia: Good shepherd schoolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Good_shepherd_schoolGila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓiWikipedia: German school Lagoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/German_school_LagosDuɗal Almaañ Lagos (Almaañ: Deutsche Schule Lagos; DSL) ko duɗal Almaañnaajo hakkunde leyɗeele to Apapa, e nder diiwaan Lagos, leydi Najeriya[1] wonande almuɓɓe e nder duuɓi 1–13.[2]Wikipedia: Gbagada general hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gbagada_general_hospitalOpitaal mawɗo Gbagada ko opitaal mawɗo to wuro Lagos, leydi Najeriya.Wikipedia: The garden ikoyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_garden_ikoyiJardiin, Ikoyi ko nokku ɓuuɓɗo wuro tawaaɗo e laawol Alfred Rewane, Ikoyi, Lagos.[1] Ndeeɗoo jarne udditaama e lewru noowammbar 2022, ko fedde wiyeteende RF Gardens toppitiinde ko fayti e diisnondiral e peewnugol leydi, e peewnugol puɗi, e yeeyde leɗɗe e puɗi.Wikipedia: Gani parkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gani_parkPark Gani Fawehinmi, mo anndiraa Liberty Park, ɗum nokkuure nde yimɓe ɗon mari haaje haa Ojota, Lagos, lesdi Naajeeriya haa laawol mawngol Lagos-Ibadan e laawol Ikorodu, Lagos. Park oo mahiraa ko ngam teddinde jojjanɗe aadee e awokaajo leydi Naajeeriya biyeteeɗo Gani Fawehinmi mo statue makko mawɗo waɗaama e hakkunde jarne.Wikipedia: First island schoolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/First_island_schoolDuɗal Montessori duunde adannde (FIMS) anndiraande kadi "Dunde adannde", sosaa ko e hitaande 2014 ngam rokkude jaŋde Angalteer e nder nokku Montessori to Lagos, leydi Najeriya. Sosiyetee jaŋde leyɗeele keewɗe, hono M, M & M Educational Firm, woni calɗi Duɗe Islaam gadano.Wikipedia: Federal secretariathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_secretariatSekretariat Fedde nde ko suudu 15 e nder wuro Ikoyi, Lagos.[1][2]Wikipedia: Federal palace hotelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_palace_hotelOtel Federal Palace ko otel ɓuuɓɗo e kasino e nder duunde Victoria, Lagos, leydi Najeriya.[1] Otel oo ina anndaa sabu ko kañum woni nokku ɗo Naajeeriya siifondiri e bayyinaango jeytaare leydi Naajeeriya.Wikipedia: The federal neuropsychiatrichttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_federal_neuropsychiatricOspitaal Neuropsychiatrique Fedde, anndiraaɗo kadi Ospitaal Psychiatrique Yaba walla Yaba Left, ko opitaal Psychiatrique Fedde Naajeeriya to Yaba, wuro Lagos.[1]Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksPages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Federal medical center ebufehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_medical_center_ebufeCatal nyawndiigu lesdi Ebute-Metta, Lagos woni suudu safrirdu mawndu haa nder suudu nyawndiigu lesdi Naajeeriya haa Ebute-Metta, Lagos.[1]Wikipedia: Funmi falanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Funmi_falanaFunmi Falana ko daraniiɗo sariya e nder leydi Najeriya, kadi ko daraniiɗo hakkeeji rewɓe.[1]Wikipedia: Encomian magazinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Encomian_magazineEncomium Magazine ko jaaynde Naajeeriya nde fedde Encomium Ventures Limited yaltini. Jaaynde ndee fuɗɗii yaltude ko gila 1997.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Eletu kekerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eletu_kekereGabaroPages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Eleko beachhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eleko_beachEleko Beach ko nokku keeriiɗo e nder duunde Lekki, fotde 30 kiloomeeteer fuɗnaange duunde Lagos to leydi Najeriya.[1] Nde udditaa ko e hitaande 1989.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Elegushi beachhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elegushi_beachNaatgol-damal-e-elegushi-beachWikipedia: Eko breachhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eko_breachPonto Eko ina jeyaa e ponte tati jokkondirɗe e duunde Lagos e leydi mawndi, keddiiɗe ɗee ko ponte leydi tataɓiri e ponte Carter. Ponto oo mahiraa ko e hitaande 1975, ko kañum ɓuri juutde e pontooji tati jokkondirɗi e duunde Lagos e leydi mawndi.Wikipedia: Ebute ero markethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ebute_ero_marketLuumo Ebute Ero ko luumo woni haa Ebute Ero, wuro nder diiwal Lagos, lesdi Naajeeriya.[1] Luumo Ebute Ero woni ko to fuɗnaange Makoko, sara nokku biyeteeɗo Brown.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Down collegehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Down_collegeDowen College ko duɗal jaŋde hakkundeere tawangal to Lekki, wuro Lagos.Wikipedia: Dolphin estatehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dolphin_estateGila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓiWikipedia: Dignified mobile toilethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dignified_mobile_toiletTuubaaji gonɗi e yah-ngartaa (DMT) ko njuɓɓudi jaaɓi-haaɗtirde renndo ndi Isaac Durojaiye sosi e hitaande 1992.[1][2] Anndaama e firo "shit business is serious business!Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Daily championhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daily_championDaily Champion ko jaaynde e ɗemngal Angele e nder leydi Najeriya. Champion ko jeyi keeriiɗo, ina yaltinee to Lagos.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: D-ivy collegehttps://ff.wikipedia.org/wiki/D-ivy_collegeD-Ivy College ko duɗal gonngal to wuro Lagos, leydi Najeriya.Wikipedia: Check hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Check_hospitalansiklopediyaPages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Complete sportshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Complete_sportsComplete Sports ko jaaynde dingiral leydi Naajeeriya ñalnde kala, nde jogii koɗorɗe mum to Isolo, nokku laamu leydi ndii e nder diiwaan Lagos. Nde fuɗɗii yaltude ko e hitaande 1995 e nder jaaynde mawnde wiyeteende Complete Communications Limited, nde yahi haa nde wonti jaaynde ɓurnde janngeede e nder leydi Najeriya.Wikipedia: Civic towerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Civic_towerTower Civic, ina wiyee kadi Tower Centre Civic, Tower Civic, ko suudu birooji 16[1][2] to Lagos (fuɗɗoode goɗɗe mbiyi ko 15 etaas).[3][4] Nde woni ko e nokkuuji juutɗi[5] e nokku biyeteeɗo Civic Centre to laawol Ozumba Mbadiwe, to duunde Victoria, to wuro Lagos.Wikipedia: City mallhttps://ff.wikipedia.org/wiki/City_mallLagos City Mall ko nokku coggu jamaanu, woni ko e wuro Onikan, to duunde Lagos. Ko ɗoon woni saraaji nokkuuji keewɗi maantinɗi to Lagos ko wayi no nokku Muson, nokku Tafawa Balewa, nokku Onikan, nokku njulaagu ngenndiijo e otel Radisson Blu Anchorage, duunde Victoria.Wikipedia: Chicken republichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chicken_republicChicken Republic ko fedde nde wonaa laamuyankoore (fast-food) e nder leydi Naajeeriya, nde woni ko e ƴellitde ñamri, haa teeŋti e ñamri ɓuuɓndi.[1] Sosi nde ko Deji Akinyanju,[2] nde restoraa gadano sosaa ko to Apapa, Lagos e hitaande 2004.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Cetep city universityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cetep_city_universityDuɗal jaaɓi-haaɗtirde CETEP City ko duɗal jaaɓi-haaɗtirde keeriiɗo, tawaangal to Yaba, wuro laamorgo leydi Lagos, to Fuɗnaange-Hirnaange leydi Najeriya.[1] Jaaɓi-haaɗtirde ndee ina rokka jaŋde toownde e nder duɗe jaaɓi haaɗtirde nde sosaa e hitaande 2005.Wikipedia: Caleb British international schoolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Caleb_British_international_schoolDuɗal hakkunde leyɗeele Caleb (CBIS) ko duɗal jaŋde hakkundeere/internat to Abijo G.R.Wikipedia: Cafe neohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cafe_neoGila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓiWikipedia: Kofoworolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/KofoworolaKofoworola Bucknor-Akerele (jibinaa ko ñalnde 30 abriil 1939) ko siyaasyanke Naajeeriya, gonnooɗo cukko guwerneer diiwaan Lagos.[1] Ko kanko woni cukko guwerneer Bola Tinubu gila 1999 haa 2002.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Broad streethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Broad_streetBroad Street dow duunde Lagos, Lagos, lesdi Naajeeriya, ɗum nokkuure filu nder gootel nder diiwal filu cakaare wuro man.[1][2] Ina jeyaa e jom en galleeji ɗii : restora Bagatelle,[3] Duɗal leslesal Katedraal Egliis Almasiihu,[4] Duɗal sukaaɓe worɓe Methodist, Newswatch (Niiseer), e Duɗal keeriiɗo St.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Bookshop househttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bookshop_houseSuudu defte (ina wiyee kadi CSS Bookshop) [1] ko suudu e nder duunde Lagos tawaande to bannge worgo-fuɗnaange laawol Broad to laawol Odunlami.[2] Ko Godwin e Hopwood mahooɓe nde mahi ɗum e hitaande 1973.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Bogobiri househttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bogobiri_houseBogobiri House ko otel ɓuuɓɗo e nokku ɗo Afrik woni ɗoo, woni ko e laawol 9 Maitama Sule to laawol Awolowo, to bannge worgo-fuɗnaange Ikoyi, to Lagos, to leydi Najeriya.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Bologun ajeniya markethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bologun_ajeniya_marketLuumo Balogun Ajeniya ko luumo wonngo e duunde Lagos e nder diiwaan Lagos, leydi Najeriya.[1] Luumo ngoo alaa adres keeriiɗo sabu ngo ina yaaji e nder laabi keewɗi e nder duunde ndee.Wikipedia: Zing, Taraba Statehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zing,_Taraba_StateZing ko nokkuure laamu nder lesdi Taraba, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Zing.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zing,_Taraba_State#TuugnorgalWikipedia: Zaki, Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaki,_NigeriaZaki woni nokkuure laamu lesdi Bauchi, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Katagum.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaki,_Nigeria#TuugnorgalWikipedia: Zadawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/ZadawaZadawa ko wuro e nder diiwaan Bauchi, leydi Najeriya.Geografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zadawa#GeografiWikipedia: Anergy solar limitedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anergy_solar_limitedArnergy Solar Limited ko sosiyetee Naajeeriya baɗɗo semmbe naange, jooɗiiɗo to Lagos, Najeriya.[1][2] Ina hokka semmbe ngam njulaagu tokoosi e nder leydi Najeriya.Wikipedia: Rao Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rao_ArrondissementRao Arrondissement ko arrondisement mo Departema Saint-Louis e nder diiwaan Saint-Louis e nder leydi Senegaal. Ko nokku saraaji wuro Saint-Louis.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rao_Arrondissement#FeccereWikipedia: Apapa expresswayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Apapa_expresswayLaawol Apapa–Oworonshoki ko laawol mawngol jokkondirngol Apapa e Somolu rewrude e Surulere e Mushin to Lagos. Ko ɓuri heewde e feccere maggal, ko laawol mawngol ngol laabi jeegom, laabi ɗiɗi kuutortooɗi laawol gootol, ina nanndi e laawol mawngol ngol.Wikipedia: Apapa amazing parkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Apapa_amazing_parkApapa ko nokkuure fijooji nder wuro Lagos, lesdi Naajeeriya.[1][2] Park oo mahiraa ko e hitaande 2008, ina waɗi ko ina tolnoo e 7,7 ektaar.Wikipedia: American international school of Lagoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/American_international_school_of_LagosDuɗal hakkunde leyɗeele Amerik to Lagos (AISL) ko duɗal hakkunde leyɗeele Amerik to Lagos, leydi Najeriya ina gollina jaŋde leslesre haa tolno 12. Duɗal ngal sosaa ko e hitaande 1964.Wikipedia: Ugbe Akokohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ugbe_AkokoUgbe Akoko ko wuro wonngo e nder diiwaan Ondo, to bannge hirnaange-rewo leydi Najeriya,[1] fotde 105 km e wuro laamorgo diiwaan oo Akure. E aadaaji, wuro ngo ina jogii laamɗo laamɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ugbe_Akoko#TuugnorgalWikipedia: Alfredhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AlfredJardiiji Alfred Rewane ko nokku keewɗo yimɓe e nder laawol Alfred Rewane to Ikoyi to Lagos. Jardiin mo laamu diiwal Lagos ƴetti e hitaande 2018[1] ina jooɗii e leydi 9,174 meeteer kaaree gila e jokkorgal Osborne rewrude e Lugard Avenue haa NNPC, o inniraa ko jom njulaagu Naajeeriya mo maayi ñalnde 6 Oktoobar 1995.Wikipedia: Surulere, Oyo Statehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Surulere,_Oyo_StateSurulere woni nokkuure laamu lesdi nder jiha Oyo, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Iresa-Adu.Tuubaakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Surulere,_Oyo_State#TuubaakoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Surulere,_Oyo_State#TuugnorgalWikipedia: Rilwan Babatundehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rilwan_BabatundeRilwan Babatunde Osuolale Aremu Akiolu (jibinaa ko ñalnde 29 lewru Oktoobar 1943) woni Oba Lagos jooni.[1]Wikipedia: Saki Westhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saki_WestSaki West woni nokkuure laamu nder lesdi Oyo, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Saki.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saki_West#TuugnorgalWikipedia: Ado obahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ado_obaAdoWikipedia: Saki Easthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saki_EastSaki Fuɗnaange ko nokkuure laamu nder diiwal Oyo, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Ago-Amodu.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saki_East#TuugnorgalWikipedia: Henry ajomalehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_ajomaleHenry Ajomale ListenR ko siyaasaajo Naajeeriya, teknokraat, gonnooɗo Komisinaajo ngam golle keertiiɗe, to diiwaan Lagos, Naajeeriya.[1] Ko kanko woni hooreejo mo ɓenni ɗoon e ɗoon e nder fedde nde, fedde wiyeteende Lagos.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Ajiya tree manument ajiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajiya_tree_manument_ajiyaHenry Ajomale ListenR ko siyaasaajo Naajeeriya, teknokraat, gonnooɗo Komisinaajo ngam golle keertiiɗe, to diiwaan Lagos, Naajeeriya.[1] Ko kanko woni hooreejo mo ɓenni ɗoon e ɗoon e nder fedde nde, fedde wiyeteende Lagos.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Agege stadiumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agege_stadiumStade Agege ko stade keewɗo golle e nder wuro Lagos, leydi Najeriya.[1] Ina waɗi jooɗorde 4 000.Wikipedia: Ranerou Ferlo Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ranerou_Ferlo_DepartmentDepartemaa Ranérou Ferlo jeyaa ko e departemaaji leydi Senegaal, tawaaɗi e Diiwaan Matam leydi ndii.Wikipedia: Oba adohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oba_adoToggo alluwal loowdiPages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: The admiralty circlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_admiralty_circlePlaza Admiralty Circle, ko ɓuri anndeede ko damal njoɓdi Lekki, woni ko e nokku laamu Eti-Osa e nder diiwaan Lagos to leydi Najeriya. Laawol mawngol Osa.Wikipedia: Ranerouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/RanerouRanérou ko wuro tokooso jogiingo darnde komin to worgo-fuɗnaange leydi Senegaal. Ko kañum woni koɗorɗe mawɗe Departemaa Ranérou-Ferlo e nder Diiwaan Matam, ina jokkondiri e Dakaar e Touba bannge hirnaange e Ouro Sogui e Moritani bannge fuɗnaange e laawol N3.Wakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ranerou#WakatiWikipedia: Gbenga adeyinkahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gbenga_adeyinkaGbenga Adeyinka ko fijoowo Naajeeriya keɓɗo njeenaaje keewɗe, ko fijoowo, koolaaɗo kuuɓal e rajooji e teleeji, binndoowo, e MC.[1] O ummorii ko Abeokuta e nder diiwaan Ogun, o heewi noddirde hoore makko ko CFR (Komediyankeewo leydi Naajeeriya) e jooni GCON (Komediyanke mawɗo leydi Najeriya).Wikipedia: Andenirane ogunsanya streethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andenirane_ogunsanya_streetLaawol Adeniran Ogunsanya ko laawol gonngol e nder diiwaan laamu Surulere e nder diiwaan Lagos, ngol woni ko sara Akangba. Innde nde inniraa ko Adeniran Ogunsanya.Wikipedia: Pout,Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pout,SenegalPout ko wuro jogiingo darnde komin e nder Departemaa Thiès e nder Diiwaan Thiès to Senegaal. Yimɓe mayri e hitaande 2023 ko 29 874 neɗɗo.Wikipedia: ABC Lago FChttps://ff.wikipedia.org/wiki/ABC_Lago_FCLagosWikipedia: Pout Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pout_ArrondissementArrondissement Pout ko arrondisement de département de Thiès e nder Diiwaan Thiès to leydi Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pout_Arrondissement#FeccereWikipedia: Oyo Easthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oyo_EastUddit Kartal LaabiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oyo_East#TuugnorgalWikipedia: Oye, Ekitihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oye,_EkitiOye woni wuro e laamorgo lesdi Oye haa lesdi Ekiti, lesdi Naajeeriya. Nokkuure laamu Oye ɗon ƴama diga laamu nokkuure Ekiti woylaare nde walaa, nyande 17 lewru Mayru 1989.Siggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oye,_Ekiti#SiggaWakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oye,_Ekiti#WakatiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oye,_Ekiti#TuugnorgalWikipedia: Podor Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Podor_DepartmentDepartemaa Podor ina jeyaa e departemaaji 46 leydi Senegaal, ina jeyaa e tati gonɗi e Diiwaan Saint-Louis to worgo-fuɗnaange leydi ndii.Nokkuuji daartol[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Podor_Department#Nokkuuji_daartol[1]Wikipedia: Ose, Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ose,_NigeriaOse woni nokkuure laamu nder lesdi Ondo, haa woyla-fuunaange lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Ifon.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ose,_Nigeria#TuugnorgalWikipedia: Oroluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/OroluOrolu woni nokkuure laamu nder lesdi Osun, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro Ifon (walla Ifon Osun) to 7°52′00′′N 4°29′00′′E.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Orolu#TuugnorgalWikipedia: Podorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/PodorPodor (wolof: Podoor) ko wuro ɓurngo worgo leydi Senegaal, ngo woni ko e duunde Morfil hakkunde maayo Senegaal e maayo Doué e keerol leydi Moritani. Ko ɗoon woni nokku ɗo dowla ɓooyɗo Takrur woni ɗoo.Wakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Podor#WakatiWikipedia: Oriadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/OriadeOriade ko nokkuure laamu nokkuure nder woyla-fuunaange lesdi Osun. Ko leñol Ijesa en ɓuri hoɗde heen.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oriade#TuugnorgalWikipedia: Taraunihttps://ff.wikipedia.org/wiki/TarauniTarauni woni nokkuure laamu nder lesdi Kano, lesdi Naajeeriya. Sekretariat mum woni ko e nokku biyeteeɗo Unguwa Uku e nder wuro Kano.Wikipedia: Ori Irehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ori_IreOri Ire woni nokkuure laamu nder lesdi Oyo, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Ikoyi.Wakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ori_Ire#WakatiWikipedia: Plateau/Goree Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Plateau/Goree_ArrondissementArrondissement Plateau/Gorée jeyaa ko e arrondiiseeji nay gonɗi e nder Diiwaan Dakaar to Senegaal. Ina heen kominaaji Fann/Toɓɓere E/Amité, Gueule Tapee/Fas/Kolobane, Médina, Plateau Dakar, e Gorée.Wikipedia: Ora-Igbominahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ora-IgbominaOra-Igbomina ko wuro Igbomina ɓooyngo e nder nokku laamu Ifedayo, e nder diiwaan Osun, leydi Najeriya. E Oke-Ila Orangun, ko kañum woni gure ɗiɗi mawɗe e nder nokku laamu nokku oo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ora-Igbomina#TuugnorgalWikipedia: Diofiorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/DiofiorDiofior (walla Diofior) ko komin wuro e wuro e nder Departemaa Fatik e nder leydi Senegaal.[Wikipedia: Pikine Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikine_DepartmentDepartemaa Pikine ina jeyaa e departemaaji 45 leydi Senegaal, ina jeyaa e departemaaji nay baɗɗi Diiwaan Dakar. Laamorgo mayri ko Pikine.Ummatorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikine_Department#UmmatoreNokkuuji daartol [2].https://ff.wikipedia.org/wiki/Pikine_Department#Nokkuuji_daartol_[2].Wikipedia: Ondo Westhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ondo_WestOndo Hirnaange woni nokkuure laamu lesdi nder jiha Ondo, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro Ondo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ondo_West#TuugnorgalWikipedia: Talatan mafarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Talatan_mafaraTalata Mafara yo nokkuure laamu lesdi nder lesdi Zamfara, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Talata Mafara, hedde 15 km e baraas Bakolori to maayo Sokoto12°34′00′′N 6°04′00′′E.Wikipedia: Gena Riverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gena_RiverGeba ( e farayse : Rivière Geba , e ɗemngal purtugeec : Rio Geba ) ko maayo hirnaange Afrik ummotoongo e nokku ɓurɗo worgo leydi Gine e nder tule toowɗe Fouta Djallon, rewi ko fuɗnaange Senegaal, yettoo maayo Atalantik to Gine Bisaawo. Njuuteeki maggal ko hedde 550 kiloomeeteer (340 mi).Wikipedia: Ondo Easthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ondo_EastOndo East woni nokkuure laamu lesdi nder jiha Ondo, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Bolorunduro.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ondo_East#TuugnorgalWikipedia: Takauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/TakauTakau woni diiwal nder Fantswam (Kafanchan) Laamu nokkuure laamu Jema'a nder lesdi Kaduna haa woyla lesdi Naajeeriya.[2][1] Ko nokku saraaji wuro Kafanchan.Wikipedia: Goudiryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/GoudiryGoudiry ko wuro mawngo e komin wuro departema Goudiry to diiwaan Tambacounda to fuɗnaange leydi Senegaal. Komin oo ina waɗi 10 540 neɗɗo.Wikipedia: Ona Arahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ona_AraOna Ara woni nokkuure laamu nder lesdi Oyo, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Akanran.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ona_Ara#TariyaGeografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ona_Ara#GeografiSiggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ona_Ara#SiggaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ona_Ara#TuugnorgalWikipedia: Dioguehttps://ff.wikipedia.org/wiki/DiogueDiogué ko wuro e duunde e nder renndo teeru Kafountine [fr], diiwaan Kataba, departemaa bignona, diiwaan Ziguinchor, leydi Senegaal. E hitaande 2003, Diogué ko 563 neɗɗo e 78 galle.Wikipedia: Suruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/SuruSuru ko nokku laamu nokkuure nder diiwal Kebbi, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Dakingari.Wikipedia: Dienoucoundahttps://ff.wikipedia.org/wiki/DienoucoundaDiénoucounda is a village in the rural commune of Diouloulou, in the Bignona Department of the Ziguinchor Region of southwestern Senegal. In 2002 it had a population of 93 people.Wikipedia: Olotuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/OlotuUmmatore Olotu woni wuro nder laamu Ugbo nder leydi Ilaje, Naajeeriya.Golle kuugal yimɓe olotu hawti bee liɗɗi, waɗugo laanaaji, lumbering, waɗugo net, waɗugo mat, mahdi launch, ndemri e filu.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olotu#TuugnorgalWikipedia: Sule tankarkarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sule_tankarkarSule Tankarkar woni nokkuure laamu lesdi haa woyla lesdi Jigawa, lesdi Naajeeriya, haa lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko to wuro Sule Tankaar.Wikipedia: Sokoto Southhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sokoto_SouthSokoto Sud woni nokkuure laamu lesdi nder lesdi Sokoto, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko Sarkin Zamfara.Wikipedia: Dieuppeul Derklehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dieuppeul_DerkleDieuppeul-Derklé (dieuppeul-derklé) ko komin (commune d'arrondissement) e nder wuro Dakaar, leydi Senegaal. E hitaande 2013 ina waɗi 36 917 neɗɗo.Wikipedia: Olorunsogohttps://ff.wikipedia.org/wiki/OlorunsogoOlorunsogo woni nokkuure laamu lesdi nder lesdi Oyo, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Igbeti.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olorunsogo#TuugnorgalWikipedia: Sokoto Northhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sokoto_NorthSokoto woyla woni nokkuure laamu lesdi nder lesdi Sokoto, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e laamorgo diiwaan Sokoto.Wikipedia: Pikinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/PikinePikine ko wuro wonngo e nder diiwaan Pikine e nder diiwaan Dakaar e nder leydi Senegaal. E nder fuɗnaange caka wuro Dakar, e binndital 2013 ina waɗi 1 170 791 neɗɗo.Yimɓe teskaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikine#Yimɓe_teskaaɓeGallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pikine#GalleWikipedia: Bala Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bala_ArrondissementArrondisement Bala ko arrondisement de département Goudiry e nder diiwaan Tambacounda e nder leydi Senegaal.Wikipedia: Sobahttps://ff.wikipedia.org/wiki/SobaSoba woni nokkuure laamu nder lesdi Kaduna, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko to wuro wiyeteengo Maigana.Wikipedia: Olorundahttps://ff.wikipedia.org/wiki/OlorundaOlorunda woni nokkuure laamu nder lesdi Osun, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko Igbona, e saraaji laamorgo leydi ndii, hono Osogbo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olorunda#TuugnorgalWikipedia: Blingnanehttps://ff.wikipedia.org/wiki/BlingnaneBalignane ko wuro Senegaal. Ngo woni ko e diiwaan ɓurɗo fuɗnaange Senegaal wiyeteeɗo Kasamaas.Wikipedia: Silamihttps://ff.wikipedia.org/wiki/SilamiSilame woni nokkuure laamu nder lesdi Sokoto, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Silame, daande maayo Sokoto.Wikipedia: Ola Oluwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ola_OluwaOla Oluwa woni nokkuure laamu nder lesdi Osun, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Bode Osi.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ola_Oluwa#TuugnorgalWikipedia: Shingahttps://ff.wikipedia.org/wiki/ShingaShinga ko wuro wonngo e nder diiwaan Jigawa e nder leydi Najeriya.[1] Ina jeyaa e nokkuuji laamu Hadejia.Wikipedia: Oka Akokohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oka_AkokoOka woni laamorgo lesdi Akoko, lesdi Ondo, lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Shanonohttps://ff.wikipedia.org/wiki/ShanonoShanono woni nokkuure laamu nder lesdi Kano, lesdi Naajeeriya. Ko ɗoon woni jooɗorde laamu nokku Shanono.Wikipedia: Ogo Oluwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogo_OluwaOgo Oluwa woni nokkuure laamu nder lesdi Oyo, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Ajaawa.Geografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogo_Oluwa#GeografiSiggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogo_Oluwa#SiggaNokkuurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogo_Oluwa#NokkuureTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogo_Oluwa#TuugnorgalWikipedia: Shangahttps://ff.wikipedia.org/wiki/ShangaShanga woni nokkuure laamu lesdi nder lesdi Kebbi, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Shanga.Wikipedia: Shagarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/ShagariShagari woni nokkuure laamu nder lesdi Sokoto, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Shagari e laawol mawngol A1.Wikipedia: Ogbomosho Southhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogbomosho_SouthOgbomoso South nokkuure laamu lesdi Naajeeriya ɗon jooɗi haa lesdi Oyo, zone geopolitical lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e nokku biyeteeɗo Arowomole to wuro Ogbomoso.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogbomosho_South#TariyaYimɓe/Nokkuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogbomosho_South#Yimɓe/NokkuSiggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogbomosho_South#SiggaGeografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogbomosho_South#GeografiNokkuurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogbomosho_South#NokkuureTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogbomosho_South#TuugnorgalWikipedia: Shadalafiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/ShadalafiyaShadalafiya (Nkui) ko wuro nder diiwal laamu Kagarko haa woyla lesdi Kaduna, lesdi Naajeeriya. Shadalafiya en ina kaala ɗemngal koro wachi.Wikipedia: Sandanuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/SandanuSandamu ko nokku laamu nokkuure nder diiwal Katsina, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro Sandamu to laawol mawngol A2 to fuɗnaange nokku oo to12°57′37′′N 8°21′44′′E.Wikipedia: Ogbomosho Northhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogbomosho_NorthOgbomosho woyla woni nokkuure laamu nder diiwal Oyo, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko to Kinnira ɗo hooreejo mayre, hono Kabir Akanji ardii hannde.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogbomosho_North#TariyaYimɓe teskaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogbomosho_North#Yimɓe_teskaaɓeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogbomosho_North#TuugnorgalWikipedia: Odo Otinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Odo_OtinOdo Otin ko nokku laamu nokkuure nder diiwal Osun, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Okuku.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Odo_Otin#TuugnorgalWikipedia: Odigbohttps://ff.wikipedia.org/wiki/OdigboOdigbo woni nokkuure laamu lesdi nder lesdi Ondo, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Ore.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Odigbo#TariyaYimɓe teskaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Odigbo#Yimɓe_teskaaɓeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Odigbo#TuugnorgalWikipedia: Ode-Irelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ode-IreleOde-Irele (Irele) ko wuro wonngo e nder diiwaan Ondo e nder leydi Najeriya, hirnaange Afrik.[1] Ko ɗoon woni jooɗorde njuɓɓudi laamu nokkuure Irele.Teskorɗe e tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ode-Irele#Teskorɗe_e_tuugnorgalWikipedia: Obokunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ObokunObokun ko nokku laamu nokkuure nder diiwal Osun. Joɗnde mayre woni ko to Ibokun.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obokun#TuugnorgalWikipedia: Lagelu, Oyohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagelu,_OyoLagelu woni nokkuure laamu nder lesdi Oyo, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro Iyana Offa.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagelu,_Oyo#TariyaSiggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagelu,_Oyo#SiggaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lagelu,_Oyo#TuugnorgalWikipedia: Kajolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/KajolaKajola woni nokkuure laamu nder lesdi Oyo, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Okeho.Geografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kajola#GeografiSiggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kajola#SiggaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kajola#TuugnorgalWikipedia: Iyin Ekitihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iyin_EkitiIyin-Ekiti ko wuro e nder diiwaan Ekiti, leydi Najeriya, woni hakkunde Igede Ekiti Ado Ekiti to bannge worgo-fuɗnaange leydi Najeriya. Ko e dow tooweeki 457 m.Gallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iyin_Ekiti#GalleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iyin_Ekiti#TuugnorgalWikipedia: Itesiwajuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ItesiwajuItesiyaju ko nokkuure laamu nder diiwal Oyo, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Otu.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Itesiwaju#TuugnorgalWikipedia: Isua Akokohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isua_AkokoIsua woni laamorgo lesdi Akoko, haa lesdi Ondo, lesdi Naajeeriya.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isua_Akoko#TuugnorgalWikipedia: Isokanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/IsokanUddit Kartal LaabiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isokan#TuugnorgalWikipedia: Ise/Orunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ise/OrunIse/Orun woni nokkuure laamu lesdi Ekiti, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Ise Ekiti.Siggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ise/Orun#SiggaGeografi/Klimaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ise/Orun#Geografi/KlimaaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ise/Orun#TuugnorgalWikipedia: Ise Ekitihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ise_EkitiIse Ekiti (Yoruba: Ìṣẹ̀-Èkìtì, kadi Ise) ko wuro e nder diiwaan Ekiti, Najeriya, Ko wuro aadaaji Akinluaduse, anndiraango kadi Akinluse e hoɗɓe wuro ngo. Akinluse ko jaambaaro mawɗo e nder laamu Oyo ɓooyngu.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ise_Ekiti#TuugnorgalWikipedia: Isarunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/IsarunIsarun walla Isharun ko wuro e nder Ifedore, e nder diiwaan Ondo, Najeriya. Ndi woni ko e 24 km e Akure laamorgo diiwaan oo.Wakere fijirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isarun#Wakere_fijirdeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isarun#TuugnorgalWikipedia: Irewolehttps://ff.wikipedia.org/wiki/IrewoleIrewole woni nokkuure laamu nder lesdi Osun, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro Ikire to fuɗnaange nokku oo to 7°21′40′′N 4°11′00′′E.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Irewole#JaangirdeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Irewole#TuugnorgalWikipedia: Irepodun, Osunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Irepodun,_OsunIrepodun woni nokkuure laamu nder lesdi Osun, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro Ilobu,.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Irepodun,_Osun#TuugnorgalWikipedia: Irepodun/Ifelodunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Irepodun/IfelodunIrepodun/Ifelodun woni nokkuure laamu lesdi lesdi Naajeeriya. Irepodun/Ifelodun ɓuri heewde ko renndo ngootaagu e yimɓe haalooɓe ɗemngal Yoruba to Fuɗnaange-rewo leydi Najeriya.Geografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Irepodun/Ifelodun#GeografiGallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Irepodun/Ifelodun#GalleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Irepodun/Ifelodun#TuugnorgalWikipedia: Irepohttps://ff.wikipedia.org/wiki/IrepoIrepo woni nokkuure laamu nder lesdi Oyo, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Kisi.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Irepo#TuugnorgalWikipedia: Irelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/IreleIrele ko nokkuure laamu nder diiwal Ondo, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Ode-Irele.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Irele#TariyaTeskorɗe e tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Irele#Teskorɗe_e_tuugnorgalWikipedia: Iragberihttps://ff.wikipedia.org/wiki/IragberiIragberi ko wuro ngo woni ko ina tolnoo e kilooji seeɗa e Ede, e nder diiwaan Osun, leydi Najeriya, ina waɗi ko ina tolnoo e 80 000 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iragberi#TuugnorgalWikipedia: Ilesa Westhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilesa_WestIlesa West woni nokkuure laamu nder lesdi Osun, lesdi Naajeeriya. Ngo woni ko to Omi Aladiye dow wuro Ilesa.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilesa_West#TuugnorgalWikipedia: Ilesa Easthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilesa_EastIlesa East woni nokkuure laamu lesdi nder jiha Osun, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko to Iyemogun e nder wuro wiyeteengo Ilesa.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilesa_East#TuugnorgalWikipedia: Ilejemejehttps://ff.wikipedia.org/wiki/IlejemejeIlejemeje woni nokkuure laamu lesdi haa lesdi Ekiti, lesdi Naajeeriya, nde mari gure joweeɗiɗi. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Eda Oniyo.Geografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilejemeje#GeografiSiggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilejemeje#SiggaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilejemeje#TuugnorgalWikipedia: Ila, Osunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ila,_OsunIla ko nokku laamu nokkuure nder diiwal Osun, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Ila Orangun.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ila,_Osun#TuugnorgalWikipedia: Ikere-Ekitihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikere-EkitiIkere-Ekiti, anndiraaɗo kadi Ikere walla Ikerre, ko wuro e nder Diiwaan Ekiti e nder leydi Najeriya. Ko nokku ndema e miniraagal.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikere-Ekiti#TariyaGeografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikere-Ekiti#GeografiSiggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikere-Ekiti#SiggaWakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikere-Ekiti#WakatiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikere-Ekiti#TuugnorgalWikipedia: Ikeji-Arakejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikeji-ArakejiIkeji Arakeji ko wuro e nder diiwaan Osun, leydi Najeriya. Nde woni ko hirnaange leydi Nijeer, 37 km (23 mi) e Akure (laamorde diiwaan Ondo).Eggugol ngol to Arakejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikeji-Arakeji#Eggugol_ngol_to_ArakejiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikeji-Arakeji#TuugnorgalWikipedia: Ijarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/IjareIjare woni wuro nder diiwal laamu lesdi Ifedore nder lesdi Ondo, lesdi Naajeeriya. Ngo woni ko hedde 20 km worgo-fuɗnaange wuro Akure.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ijare#TuugnorgalWikipedia: Igbetihttps://ff.wikipedia.org/wiki/IgbetiIgbeti-Okeogun ko wuro wonngo to woyla leydi Oyo, leydi Najeriya.[1] Yimɓe wuro ngoo ina tolnoo e 81 000 neɗɗo e binndital hitaande 2006.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igbeti#TuugnorgalWikipedia: Iganganhttps://ff.wikipedia.org/wiki/IganganIgangan woni wuro nder diiwal laamu lesdi Ibarapa haa woyla lesdi Oyo, lesdi Naajeeriya. Gure keddiiɗe mayri ko Ayete e Tapa.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Igangan#TuugnorgalWikipedia: Ifon Osunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ifon_OsunIfon Osun ko wuro mawngo e nder diiwaan Osun, leydi Najeriya.[1] Ko ɗoon woni jooɗorde nokku laamu Orolu.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ifon_Osun#TuugnorgalWikipedia: Ifelodun, Osun Statehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ifelodun,_Osun_StateIfelodun ko nokkuure laamu nder lesdi Osun, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Ikirun.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ifelodun,_Osun_State#TuugnorgalWikipedia: Ifedorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/IfedoreIfedore woni nokkuure laamu nder lesdi Ondo, lesdi Naajeeriya.[1] Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Igbara-Oke.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ifedore#TuugnorgalWikipedia: Ife Easthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ife_EastIfe East woni nokkuure laamu nder lesdi Osun, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Oke Ogbo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ife_East#TuugnorgalWikipedia: Ife Centralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ife_CentralIfe Cakaare (Yoruba: Gbongan Ife) woni nokkuure laamu nder diiwal Osun, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Ile Ife to bannge worgo nokku oo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ife_Central#TuugnorgalWikipedia: Ido-Osihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ido-OsiIdo-Osi ko wuro wonngo e nder diiwaan Ekiti, leydi Najeriya.Geografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ido-Osi#GeografiSiggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ido-Osi#SiggaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ido-Osi#TuugnorgalWikipedia: Ido Ekitihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ido_EkitiIdo Ekiti ko wuro wonngo e nder diiwaan Ido-Osi e nder diiwaan Ekiti, leydi Najeriya. Nde woni ko e bannge worgo diiwaan oo ɗo laabi ummoriiɗi e diiwanuuji Oyo, Osun e Kwara kawrata.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ido_Ekiti#TuugnorgalWikipedia: Ibarapa Northhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibarapa_NorthIbarapa North woni nokkuure laamu nder lesdi Oyo, lesdi Naajeeriya. Nde sosaa ko e hitaande 1996 ummoraade e Ifeloju ɓooyɗo biyeteeɗo L.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibarapa_North#TuugnorgalWikipedia: Ibarapa Easthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibarapa_EastIbarapa Fuɗnaange ko nokkuure laamu nder diiwal Oyo, lesdi Naajeeriya, nde yimɓe Ibarapa. Joɗnde mayre woni ko e wuro Eruwa.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibarapa_East#TuugnorgalWikipedia: Ibarapa Centralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibarapa_CentralIbarapa Central woni nokkuure laamu nder lesdi Oyo, lesdi Naajeeriya. Cakaare Ibarapa ina waɗi Igbo-Ora e wuro Idere.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibarapa_Central#TuugnorgalWikipedia: Ibadan South-Westhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibadan_South-WestIbadan Fombina-Hirnaange woni nokkuure laamu nder diiwal Oyo, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e nokku biyeteeɗo Oluyole to wuro Ibadan.Siggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibadan_South-West#SiggaGeografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibadan_South-West#GeografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibadan_South-West#TuugnorgalWikipedia: Ibadan South-Easthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibadan_South-EastIbadan Fombina-Fuunaange woni nokkuure laamu nder lesdi Oyo, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e Mapo Hall.Demokaraasihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibadan_South-East#DemokaraasiSiggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibadan_South-East#SiggaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibadan_South-East#TuugnorgalWikipedia: Ibadan North-Westhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibadan_North-WestIbadan Fuɗnaange-Hirnaange ko nokku laamu e nder diiwaan Oyo, leydi Najeriya. Joɗnde mayre woni to Dugbe/Onireke.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibadan_North-West#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibadan_North-West#TuugnorgalWikipedia: Petite Cotehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Petite_CotePetite Côte ko nokku daande maayo e nder leydi Senegaal, tuggi fuɗnaange tuggi duunde Kap-Vert haa yettii Saloum, sara keerol leydi Gammbi.[1][2]Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Petite_Cote#TariyaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Petite_Cote#Ƴeew_kadiWikipedia: Ibadan North-Easthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibadan_North-EastIbadan woyla-fuunaange (Yoruba: Ariwa-Ilaorun Ibadan) woni nokkuure laamu nder diiwal Oyo, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e laawol Iwo.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibadan_North-East#TariyaDemokaraasi/Joogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibadan_North-East#Demokaraasi/JoogaraafiSiggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibadan_North-East#SiggaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibadan_North-East#TuugnorgalWikipedia: Ibadan Northhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibadan_NorthIbadan North ko nokku laamu nder diiwal Oyo, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre darii ko to Agodi to Ibadan.Siggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibadan_North#SiggaTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibadan_North#TariyaDemokaraasihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibadan_North#DemokaraasiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibadan_North#TuugnorgalWikipedia: Ese Odohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ese_OdoEse Odo woni nokkuure laamu nder lesdi Ondo, lesdi Naajeeriya, ɗo lenyol Ijaw (Izon) woni nder lenyol Apoi hirnaange e lenyol Arogbo.[1] Jooɗorde maako woni haa wuro Igbekebo e gooto nder LGA bee petrol nder jiha Ondo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ese_Odo#TuugnorgalWikipedia: Patte d'oie (Dakar)https://ff.wikipedia.org/wiki/Patte_d%27oie_(Dakar)Patte d'Oie ko komin e nder wuro Dakaar e leydi Senegaal. ko komin e nder wuro Dakaar e leydi Senegaal.Wikipedia: Ere ijesahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ere_ijesaEre Ijesa (coord. 7°43'13.Wikipedia: Parcelles Assainies Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parcelles_Assainies_ArrondissementArrondissement Parcelles Assainies ko arrondissement jeyaaɗo e Diiwaan Dakaar e nder Diiwaan Dakaar to leydi Senegaal.Wikipedia: Emurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/EmureEmure ko wuro e nder diiwaan Ekiti e nder leydi Najeriya. Ina wiyee kadi Emure Ekiti.Geografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emure#GeografiSiggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emure#SiggaWakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emure#WakatiSifaa jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emure#Sifaa_jaŋdeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emure#TuugnorgalWikipedia: Parcelles Assainieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parcelles_AssainiesParcelles Assainies ko komin (commune d'arrondissement) e nder wuro Dakaar e leydi Senegaal. E hitaande 2013 ina waɗi 159 498 neɗɗo.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parcelles_Assainies#Ƴeew_kadiWikipedia: Ekiti Westhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekiti_WestEkiti Hirnaange woni nokku laamu lesdi lesdi Ekiti, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Aramoko.Siggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekiti_West#SiggaGeografi/Klimaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekiti_West#Geografi/KlimaaNokkuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekiti_West#NokkuujiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekiti_West#TuugnorgalWikipedia: Paoskoto Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paoskoto_ArrondissementArrondissement Paoskoto ko arrondissement de département Nioro du Rip e nder Diiwaan Kaolack to leydi Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paoskoto_Arrondissement#FeccereWikipedia: Ekiti South-Westhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekiti_South-WestEkiti Fuɗnaange-Hirnaange ko nokku laamu (LGA) e nder diiwaan Ekiti, leydi Najeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Ilawe Ekiti.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekiti_South-West#TariyaGeografi/Klimaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekiti_South-West#Geografi/KlimaaSiggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekiti_South-West#SiggaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekiti_South-West#TuugnorgalWikipedia: Ekiti Easthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekiti_EastUddit Kartal LaabiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekiti_East#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekiti_East#TuugnorgalWikipedia: Egbedorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/EgbedoreEgbedore woni nokkuure laamu nder lesdi Osun, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro Awo to 7°46′00′′N 4°24′00′′E.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Egbedore#TuugnorgalWikipedia: Pambal Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pambal_ArrondissementArrondisement Pambal ko arrondisement de département Tivaouane e nder Diiwaan Thiès e Senegaal. Joɗnde ndee woni ko to Pambal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pambal_Arrondissement#FeccereWikipedia: Egbedahttps://ff.wikipedia.org/wiki/EgbedaEgbeda woni nokkuure laamu lesdi nder diiwal Oyo caka nder wuro Ibadan les wuro Oyo, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Egbeda.Demokaraasihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Egbeda#DemokaraasiNgomnahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Egbeda#NgomnaSiggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Egbeda#SiggaKiliima/ Geɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Egbeda#Kiliima/_GeɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Egbeda#TuugnorgalWikipedia: Umuana-ndiunohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umuana-ndiunoUmana-Ndiuno ko wuro wonngo e nder diiwaan Ezeagu e nder diiwaan Enugu to fuɗnaange leydi Najeriya. Ina waɗi gure tokoose tati: Umu-ene, Okunato, e Owelemba.Wikipedia: Efonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/EfonEfon woni nokkuure laamu lesdi Ekiti, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Efon-Alaaye.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Efon#TariyaGeografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Efon#GeografiSiggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Efon#SiggaWakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Efon#WakatiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Efon#TuugnorgalWikipedia: Pakour Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pakour_ArrondissementArrondissement Parkour ko arrondissement de département Vélingara e nder Diiwaan Kolda e nder leydi Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pakour_Arrondissement#FeccereWikipedia: Umudiokahttps://ff.wikipedia.org/wiki/UmudiokaUmudioka ko wuro wonngo e nder diiwaan Dunukofia e nder diiwaan Anambra, to bannge worgo-fuɗnaange leydi Najeriya.[1] Nde waɗi ko gure 10, nde renndini keeri e gure koɗdiiɗe hono nii : Ogidi, Ogbunike, Umunya, Umunnachi e Ifite Dunu.Wikipedia: Ede Southhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ede_SouthEde South woni nokkuure laamu nder lesdi Osun, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Ede.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ede_South#TuugnorgalWikipedia: Umuekwulehttps://ff.wikipedia.org/wiki/UmuekwuleUmuekwule Afugiri jeyaa ko e gure sappo e go'o ɗe Afugiri woni e nder wuro Ohuhu, Umuahia Fuɗnaange LGA e nder diiwaan Abia, leydi Najeriya, Afrik hirnaange.Wikipedia: Ede Northhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ede_NorthEde North woni nokkuure laamu nder lesdi Osun, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre ko Abere.Wakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ede_North#WakatiEde North's Temperature Hothttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ede_North#Ede_North's_Temperature_HotEde North's Cool Temperaturehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ede_North#Ede_North's_Cool_TemperatureDuule Ede Fuɗnaangehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ede_North#Duule_Ede_FuɗnaangeToɓo Ede Fuɗnaangehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ede_North#Toɓo_Ede_FuɗnaangeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ede_North#TuugnorgalWikipedia: Umuerumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/UmuerumUmuerum, anndiraaɗo kadi Umuolum, ko wuro e nder diiwaan laamu Ayamelum e nder diiwaan Anambra, leydi Najeriya.Wikipedia: Umuoba Anamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umuoba_AnamUmuoba Anam ko gooto e gure Anam (wuro) tawaaɗe e nder diiwaan laamu Anambra Fuɗnaange, les diiwaan Anambra to bannge worgo, e nder diiwaan Anambra to fuɗnaange-rewo leydi Najeriya.Wikipedia: Boripehttps://ff.wikipedia.org/wiki/BoripeBoripe woni nokkuure laamu nder lesdi Osun, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Iragbiji.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boripe#TuugnorgalWikipedia: Boluwadurohttps://ff.wikipedia.org/wiki/BoluwaduroBoluwaduro woni nokkuure laamu lesdi nder lesdi Osun, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Otan Aiyegbaju (walla Otan e juutde) to 7°57′00′′ N 4°48′00′′ Fuɗnaange.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boluwaduro#TuugnorgalWikipedia: Uzo Uwanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uzo_UwaniUzo-Uwani woni nokkuure laamu lesdi haa lesdi Enugu, lesdi Naajeeriya bee keerol bee lesdi Kogi be lesdi Anambra. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Umulokpa.Wikipedia: Atisbohttps://ff.wikipedia.org/wiki/AtisboAtisbo woni nokkuure laamu nder lesdi Okeogun, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Tede.Kod posto nokku oo ko 203.[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Atisbo#Kod_posto_nokku_oo_ko_203.[2]Ofiseeji politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atisbo#Ofiseeji_politikTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atisbo#TuugnorgalWikipedia: Effiumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/EffiumEffium woni renndo Igbo ɓurngo mawnude e nder diiwaan Ebonyi to diiwaan fuɗnaange-rewo, leydi Najeriya. Effium woni ko e nokku laamu Ohaukwu e nder diiwaan Ebonyi.Wikipedia: Atibahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AtibaAtiba woni nokkuure laamu nder lesdi Oyo, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni[1] ko e wuro wiyeteengo Offa Meta.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atiba#TariyaNokkuurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atiba#NokkuureKiliima/ Geɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atiba#Kiliima/_GeɗeSiggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atiba#SiggaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atiba#TuugnorgalWikipedia: Ossouye Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ossouye_DepartmentDepartemaa Oussouye jeyaa ko e departemaaji leydi Senegaal, tawaaɗi e Diiwaan Ziguinchor. Nde woni ko e Basse Casamance, to bannge ñaamo hunduko maayo Casamance.Njuɓɓudihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ossouye_Department#NjuɓɓudiNokkuuji daartol [1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Ossouye_Department#Nokkuuji_daartol_[1]Siggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ossouye_Department#SiggaWikipedia: Atakunmosa Westhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atakunmosa_WestAtakunmosa Hirnaange ko nokkuure laamu nder diiwal Osun, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro Osu (walla Oshu) to fuɗnaange nokku oo to 7°35′00′′N 4°37′00′′E.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atakunmosa_West#TuugnorgalWikipedia: Works Road, Awkahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Works_Road,_AwkaWorks Road ko laawol mawngol e nokkuure hoɗorde nder wuro Awka, lesdi Anambra, lesdi Naajeeriya. Nde woni ko e nder wuro Amikwo e nder diiwaan laamu Awka Sud.Wikipedia: Atakunmosa Easthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atakunmosa_EastAtakunmosa Fuɗnaange (Yoruba: Ìláòrún Àtákunmósà) ko nokkuure laamu nder diiwaan Osun, Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro Iperindo to fuɗnaange nokku oo to 7°30′00′′N 4°49′00′′E.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atakunmosa_East#TuugnorgalWikipedia: Akure Southhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akure_SouthAkure Sud ko nokku laamu e nder diiwaan Ondo, leydi Najeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Akure.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akure_South#TuugnorgalWikipedia: Obikporohttps://ff.wikipedia.org/wiki/ObikporoObikporo ko wuro pinal Igbo e nder Onitsha, e nder diiwaan Anambra, leydi Najeriya.Wikipedia: Akure Northhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akure_NorthAkure North woni nokkuure laamu lesdi nder jiha Ondo, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Iju/Itaogbolu.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akure_North#TuugnorgalWikipedia: Obimohttps://ff.wikipedia.org/wiki/ObimoObimo ko wuro nder diiwal laamu Nsukka nder jiha Enugu lesdi Naajeeriya. Innde mayre timmunde ko Obimo Asebere.Wikipedia: Ohaozarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/OhaozaraOhaozara woni nokkuure laamu lesdi Ebonyi, lesdi Naajeeriya. Nde waɗi ko Ugwulangwu e Uburu e Okposi.Wikipedia: Akoko South-Westhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akoko_South-WestAkoko Fombina-Hirnaange woni nokku laamu nder diiwal Ondo, lesdi Naajeeriya.[1] Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Oke-Oka.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akoko_South-West#TuugnorgalWikipedia: Ohaukwuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/OhaukwuOhaukwu woni nokkuure laamu lesdi Ebonyi, lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Akoko South-Easthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akoko_South-EastAkoko Fombina-Fuunaange[1] woni nokkuure laamu nder lesdi Ondo, lesdi Naajeeriya.[2] Jooɗorde mayre woni ko Isua (Akoko).Geografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akoko_South-East#GeografiTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akoko_South-East#TariyaDemokaraasihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akoko_South-East#DemokaraasiSiggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akoko_South-East#SiggaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akoko_South-East#TuugnorgalWikipedia: Ohukabiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/OhukabiaOhukabia ina jeyaa e gure 9 gonɗe e nder renndo Nawfija e nder leydi Najeriya. Ohukabia ena anndiranoo Agbakwulu.Wikipedia: Akoko North-Easthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akoko_North-EastAkoko woyla-fuunaange woni nokkuure laamu nder lesdi Ondo, lesdi Naajeeriya.[1] Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Ikare.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akoko_North-East#TuugnorgalWikipedia: Akinyele, Oyo Statehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akinyele,_Oyo_StateAkinyele ko nokku laamu e nder diiwaan Oyo, leydi Najeriya. Ko e nder laamuuji nokkuuji sappo e go’o ɗi mbaɗata wuro mawngo Ibadan.Wikipedia: Afijiohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afijionguleeki hakkundeejo ko 28,5 degere Celsius e njaajeendi mum ko 722 km2.[1]Wurooji e gure mawɗe e nder Afijiohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afijio#Wurooji_e_gure_mawɗe_e_nder_AfijioTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afijio#TuugnorgalWikipedia: Ada, Osunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ada,_OsunAda ko wuro nder diiwal laamu lesdi Boripe nder lesdi Osun, lesdi Naajeeriya. Wuro ngo Oba Oyetunde Olumuyiwa Ojo (Olona mo Ada) ardii,[3] Ada ina jogii luumo ɓurngo mawnude e nder nokku laamu nokku oo, ngo waɗi ngalu ɓurngu heewde e maggo woni ile oba oludele, ile oba adeitan, ile oba olugbogbo, ile aro, ile alagbaa, ojomu oteniola, alade, eesa, jagun, osolo, oke baale, asasile, oluode, agba akin, e ile odogun.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ada,_Osun#ƁawoDinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ada,_Osun#DinaGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ada,_Osun#GolleDuɗe jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ada,_Osun#Duɗe_jaŋdeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ada,_Osun#TuugnorgalWikipedia: 𞤔𞤢𞤲𞤶𞤭𞤦𞤢𞥄𞤪https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%94%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%B6%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A4%A6%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%AA𞤶𞤢𞤲𞤶𞤭𞤦𞤢𞥄𞤪 𞤳𞤮 𞤣𞤭𞥅𞤱𞤢𞥄𞤲 𞤣𞤵𞥅𞤲'𞤣𞤫 𞤧𞤫𞤥𞤭-𞤢𞤵𞤼𞤮𞤲𞤮𞤥𞤫⹁ 𞤲'𞤣𞤫 𞤸𞤢𞤱𞤪𞤭 𞤫 𞤚𞤢𞤲'𞤺𞤢𞤻𞤭𞤳𞤢 𞤫 𞤸𞤭𞤼𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤫 𞥑𞥙𞥖𞥔 𞤲'𞤺𞤢𞤥 𞤧𞤮𞤧𞤣𞤫 𞤐'𞤁𞤫𞤲𞤣𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤭 𞤚𞤢𞤲𞤧𞤢𞤲𞤭. 𞤑𞤮 𞤯𞤵𞤥 𞤣𞤵𞥅𞤯𞤫 𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞤪 𞤺𞤫𞥅𞤷 𞤋𞤲𞤣𞤮⹁ 𞥒𞥕–𞥕𞥐 𞤳𞤥 (𞥑𞥖–𞥓𞥑 𞤥𞤭) 𞤫 𞤣𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤫 𞤥𞤢𞥄𞤴𞤮 𞤣𞤵𞥅𞤲'𞤣𞤫 𞤀𞤬𞤪𞤭𞤳⹁ 𞤭𞤲𞤢 𞤱𞤢𞤯𞤭 𞤣𞤵𞥅𞤯𞤫 𞤼𞤮𞤳𞤮𞥅𞤧𞤫 𞤳𞤫𞥅𞤱𞤯𞤫 𞤫 𞤣𞤵𞥅𞤯𞤫 𞤯𞤭𞤯𞤭 𞤥𞤢𞤱𞤯𞤫 : 𞤓𞤲'𞤺𞤵𞤶𞤢 (𞤣𞤵𞥅𞤲'𞤣𞤫 𞤥𞤢𞤱𞤲'𞤣𞤫⹁ 𞤱𞤭𞤴𞤫𞤼𞤫𞥅𞤲'𞤣𞤫 𞤫 𞤯𞤫𞤥𞤲'𞤺𞤢𞤤 𞤸𞤢𞥄𞤤𞤢𞥄𞤶�Wikipedia: Okpokohttps://ff.wikipedia.org/wiki/OkpokoOkpoko ko wuro e nder diiwaan Anambra, leydi Najeriya. Nde jooɗii ko e daande maayo Niiseer fuɗnaange, to bannge worgo wuro mawngo wiyeteengo Onitsha.Wikipedia: Onitsha Southhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onitsha_SouthOnitsha South woni nokkuure laamu nder lesdi Anambra, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde woni ko Fegge, Onitsha.Wikipedia: Onuekehttps://ff.wikipedia.org/wiki/OnuekeOnueke woni laamorgo maamiraaɓe Ezza, Ezzas woni lenyol ɓurngol ɗuuɗugo nder lesdi Ebonyi lesdi Naajeeriya. Yimɓe Ezza ina nguuri e nder nokkuuji senateeruuji tati ɗii fof e nder diiwaan Ebonyi e ko ɓuri ɗum, kono ɓe ɓuri heewde ko e nokkuuji Ezza Fuɗnaange, Ezza Fuɗnaange, Onicha, Ishielu, e nokkuuji laamuuji nokkuuji Ohaukwu.Wikipedia: 𞤊𞤢𞥄𞤲𞤣𞤢𞥄𞤪𞤫 𞤩𞤢𞤽𞤼𞤢𞤤 𞤣𞤵𞥅𞤥𞤭𞥅𞤲𞤺𞤢𞤤https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%8A%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%AB_%F0%9E%A4%A9%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%BD%F0%9E%A4%BC%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A4_%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%B5%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%A5%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%BA%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A4𞤊𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤢𞥄𞤪𞤫 𞥘 𞤩𞤢𞤽𞤼𞤢𞤤 𞤣𞤵𞥅𞤥𞤭𞥅𞤲𞤺𞤢𞤤 (𞤅𞤁𞤘 𞥘 𞤱𞤢𞤤𞥆𞤢 𞤊𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤢𞥄𞤪𞤫 𞤱𞤭𞤲𞤣𞤫𞤪𞤫𞥅𞤪𞤫 𞥘) 𞤭𞤲𞤢 𞤶𞤮𞤱𞤭𞤼𞤭𞥅 𞤫 "𞤺𞤮𞤤𞥆𞤫 𞤥𞤮𞤰𞥆𞤫 𞤫 𞤩𞤫𞤴𞤣𞤢𞤺𞤮𞤤 𞤬𞤢𞤺𞥆𞤵𞤣𞤵" 𞤭𞤲𞤢 𞤶𞤫𞤴𞤢𞥄 𞤫 𞤨𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤢𞥄𞤤𞤫 𞥑𞥗 𞤰𞤫𞤤𞥆𞤭𞤼𞤢𞥄𞤪𞤫 𞤣𞤵𞥅𞤥𞤮𞤼𞤮𞥅𞤯𞤫 𞤯𞤫 𞤀𞤧𞤢𞥄𞤲'𞤦𞤫𞤤𞤫 𞤲'𞤺𞤫𞤲𞤣𞤭𞥅𞤶𞤭 𞤣𞤫𞤲𞤼𞤵𞤯𞤭 𞤧𞤮𞤧𞤭 𞤫 𞤸𞤭𞤼𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤫 𞥒𞥐𞥑𞥕 𞤚𞤭𞥅𞤼𞤮𞥅𞤲'𞤣𞤫 𞤥𞤵𞤥 𞤼𞤭𞤥𞥆𞤵𞤲'𞤣𞤫 𞤳𞤮 « 𞤊𞤮𞤧𞤼𞤫𞤪𞤭𞤲'𞤺 𞤧𞤵𞤧𞤼𞤢𞤭𞤲𞤫𞤣⹁ 𞥃𞤢𞤪𞤫𞤣 𞤢𞤲'𞤣... 𞤩𞤫𞤴𞤣𞤢𞤺𞤮𞤤 𞤬𞤢𞤺𞥆𞤵𞤣𞤵 Wikipedia: Orumba Northhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Orumba_NorthOrumba woyla woni nokkuure laamu nder jiha Anambra, fuunaange-caka Naajeeriya.[2]Wikipedia: Orumba Southhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Orumba_SouthOrumba South woni nokkuure laamu lesdi nder jiha Anambra, fombina-fuunaange lesdi Naajeeriya. Umunze woni jooɗorde Orumba Sud.Wikipedia: Ovuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/OvuOvu woni wuro nder Fombina Naajeeriya nder jiha Delta nden o jeyaa nder Laamu Agbon e Laamiiɗo maako, Ogurime-Rime Ukori I woni laamiiɗo e Ovie Laamu Agbon jooni.[1][reference circular]Wikipedia: Owerre Ezukalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Owerre_EzukalaOwerre Ezukala ko wuro wonngo e nder diiwaan Anambra, leydi Najeriya. Ina waɗi gure jeetati : Ihie, Isiafor, Iyiafor, Lete, Mkputu, Ogwuada, Okpoghota, Okpu.Wikipedia: Elsie Eaton Newtonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elsie_Eaton_NewtonElsie Eaton Newton (6 feebariyee 1871 - 12 lewru mbooy 1941) ko jannginoowo Ameriknaajo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Marietta to Ohio.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elsie_Eaton_Newton#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elsie_Eaton_Newton#KugalNguurndam neɗɗo e ndonu mumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elsie_Eaton_Newton#Nguurndam_neɗɗo_e_ndonu_mumTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elsie_Eaton_Newton#TuugnorgalWikipedia: Ozubuluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/OzubuluOzubulu ko wuro ɓurngo mawnude e nder diiwaan Anambra, leydi Najeriya. Ko ɗoon woni jooɗorde nokku laamu nokku Ekwusigo.Wikipedia: Vivian Neptune Riverahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vivian_Neptune_RiveraVivian Neptune Rivera (jibinaa ko to Fajardo, Porto Riko) ko awokaa, ko ganndo, ko kanko woni hooreejo duɗal jaaɓi-haaɗtirde Porto Riko.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vivian_Neptune_Rivera#TuugnorgalWikipedia: Nawfiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/NawfiaNawfia ko wuro Njikoka e nder diiwaan Anambra, leydi Najeriya. Nawfiya ina taaroo gure keddiiɗe hono enugwu ukwu, awka (umuokpu), nise, amawbia e enugwu agidi.Wikipedia: Dorothy Wright Nelsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Wright_NelsonDorothy Wright Nelson (jibinaa ko ñalnde 30 suwee 1928) ko ñaawoowo mawɗo to Amerik to Ñaawirde Toownde Amerik to Ñaawirde Nayaɓere.Jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Wright_Nelson#Jaŋde_e_golleSarwiis ñaawoore fedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Wright_Nelson#Sarwiis_ñaawoore_fedde_ndeƳeewndo Ñaawirde Toowndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Wright_Nelson#Ƴeewndo_Ñaawirde_ToowndeCaɗeele teeŋtuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Wright_Nelson#Caɗeele_teeŋtuɗeNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Wright_Nelson#Nguurndam_neɗɗoƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Wright_Nelson#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Wright_Nelson#TuugnorgalWikipedia: Nawfijahttps://ff.wikipedia.org/wiki/NawfijaNawfija, winndiraa kadi Nọfịja (ɗum yimɓe jeyaaɓe e leydi ndi mbiyata Lọvụjọ), ko wuro Igbo wonngo to fuɗnaange-rewo leydi Najeriya. Ko e les njiimaandi Orumba Sud e nder diiwaan Anambra.Wikipedia: Nike Communityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nike_CommunityNike Community, to Enugu Fuɗnaange, Diiwaan Enugu Naajeeriya. Nde woodi keeri bee Nsukka, Ebonyi e Enugu North nden nde jeyaa nder zoneeji mawdi nder jiha kan, nde mari nokkuuje ɗuuɗɗe ɗe turism e nokkuuje filu, hawtaade e otelji Nikelake.Wikipedia: Camille A. Nelsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Camille_A._NelsonCamille A. Nelson ko jannginoowo sariya Kanadaa-Jamayka, kadi ko gardiiɗo duɗal sariya to duɗal jaaɓi haaɗtirde Hawai’i to Manoa, Honolulu.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Camille_A._Nelson#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Camille_A._Nelson#TuugnorgalWikipedia: Lillian Negrón Colónhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lillian_Negr%C3%B3n_Col%C3%B3nLillian Negrón Colón ko jannginoowo Porto Riko, gardiiɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde. O wonti hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Bayamón Central e hitaande 2010.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lillian_Negr%C3%B3n_Col%C3%B3n#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lillian_Negr%C3%B3n_Col%C3%B3n#KugalNjeenaaje e teddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lillian_Negr%C3%B3n_Col%C3%B3n#Njeenaaje_e_teddungalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lillian_Negr%C3%B3n_Col%C3%B3n#Nguurndam_neɗɗoƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lillian_Negr%C3%B3n_Col%C3%B3n#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lillian_Negr%C3%B3n_Col%C3%B3n#TuugnorgalWikipedia: Njikokahttps://ff.wikipedia.org/wiki/NjikokaNjikoka woni nokkuure laamu lesdi Anambra, haa woyla-fuunaange lesdi Naajeeriya. Gure jeyaaɗe e laamu nokku oo ina jeyaa heen Abagana, Abba, Enugwu-Agidi, Enugwu-ukwu, Nawfiya e Nimo.Wikipedia: Nkanu Westhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkanu_WestNkanu Hirnaange woni nokkuure laamu lesdi lesdi Enugu, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Agbani.Wikipedia: Nnewi Northhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nnewi_NorthNnewi North ko nokkuure laamu nder jiha Anambra, haa woyla-caka Naajeeriya. Nnewi woni wuro tan nder LGA Nnewi woyla.Wikipedia: Ntejehttps://ff.wikipedia.org/wiki/NtejeNteje woni jooɗorde laamu lesdi Oyi nder jiha Anambra, lesdi Naajeeriya. Nde woni ko hedde 25 kiloomeeteer (16 mi) to fuɗnaange-rewo Onitsha e laawol leydi.Wikipedia: Ivo, Ebonyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ivo,_EbonyiIvo ko nokkuure laamu nder diiwal Ebonyi, lesdi Naajeeriya. Wurooji ɗii ko Akaeze e Ishiagu, galle duɗal jaaɓi haaɗtirde ndema, Ishiagu.Wikipedia: Izzi (Ebonyi)https://ff.wikipedia.org/wiki/Izzi_(Ebonyi)Izzi woni nokkuure laamu lesdi Ebonyi nder lesdi Naajeeriya.[1][2]Wikipedia: East Central Statehttps://ff.wikipedia.org/wiki/East_Central_StateDowlaaji Fuɗnaange Cakaare ko diiwaan laamu Naajeeriya ɓooyɗo.[1] Nde sosaa ko ñalnde 27 lewru Mbooy 1967 ummoraade e nokkuuji Fuɗnaange, nde woodi haa ñalnde 3 feebariyee 1976, nde feccii e dowlaaji ɗiɗi - Anambra e Imo.Wikipedia: Chenkwonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ChenkwonChenkwon (Samaru Atyap; Hausa: Samaru Kataf) ko wuro nder diiwal Jei nder diiwal Zangon Kataf haa fombina lesdi Kaduna nder diiwal Cakawal lesdi Naajeeriya.[2] Kod posto nokku oo ko 802.Wikipedia: Ebonyi, Ebonyi Statehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ebonyi,_Ebonyi_StateAbakaliki woni nokkuure laamu lesdi Ebonyi, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro Nkaliki.Wikipedia: Sabon garihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabon_gariLaamu nokkuure Sabon Gari woni nokkuure laamu nder lesdi Kaduna, lesdi Naajeeriya.[1] Ko ɗum jeyaa e nokkuuji laamu nokkuuji e nder wuro Zaria kadi ko gooto e diiwanuuji Diisnondiral Emiraaji Zazzau.Wikipedia: Sabon birnihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabon_birniSabon Birni woni nokkuure laamu nder lesdi Sokoto, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Sabon Birni.Wikipedia: Osussouyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/OsussouyeOussouye (walla Husuy e Jolaa[2]) ko wuro tokooso e komin wuro e nder departemaa Oussouye e nder Diiwaan Ziguinchor e nder leydi Senegaal. Ngo woni ko e nokku biyeteeɗo Baas Kasamaas to bannge funnaange leydi ndii.Wikipedia: Ourossogui Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ourossogui_ArrondissementOurossogui ko arrondisement de Département Matam e nder Diiwaan Matam Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ourossogui_Arrondissement#FeccereWikipedia: Ouro Soguihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ouro_SoguiOuro Sogui walla Ourossogui woni ko e Diiwaan Matam to fuɗnaange Senegaal e dow laabi N2 e N3, to bannge worgo-fuɗnaange Matam to maayo Senegaal. Ko wuro luumo teeŋtungo e nokku ɗo yah-ngartaa.Wikipedia: Rimin gadohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rimin_gadoRimin Gado (walla Rafin Gado) yo nokkuure laamu nder lesdi Kano, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Rimin Gado hedde 20 km hirnaange laamorgo diiwaan Kano.Wikipedia: Ouadiour Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ouadiour_ArrondissementArrondissement Ouadiour ko diiwaan departema Gossas e nder Diiwaan Fatick to leydi Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ouadiour_Arrondissement#FeccereWikipedia: Orkadiere Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Orkadiere_ArrondissementArrondisement Orkadiere ko arrondisement de département Kanel e nder Diiwaan Matam Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Orkadiere_Arrondissement#FeccereWikipedia: Northwestern statehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Northwestern_stateDowla Woyla-Hirnaange ko diiwaan laamu Naajeeriya ɓooyɗo.[1] Nde sosaa ko ñalnde 27 mee 1967 ummoraade e nokkuuji Diiwaan Fuɗnaange, nde woodi haa ñalnde 3 feebariyee 1976, nde feccii e dowlaaji ɗiɗi - Niiseer e Sokoto.Wikipedia: Ngaskihttps://ff.wikipedia.org/wiki/NgaskiNgaski woni nokkuure laamu nder lesdi Kebbi, lesdi Naajeeriya, haa sera maayo Kainji. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Wara.Wikipedia: Ogo,Diourbelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogo,DiourbelOgo ko wuro wonngo e nder diiwaan Diourbel, leydi Senegaal.Wikipedia: Ogo,Lougahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogo,LougaOgo ko wuro wonngo e nder Diiwaan Louga, leydi Senegaal. David Richardson, ganndo ganndo Ameriknaajo biyeteeɗo volcanologist, hoɗii Ogo duuɓi tati, tawi omo jannga joogaraafi (geographie) leydi Senegaal.Wikipedia: Grand Dakar Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grand_Dakar_ArrondissementDakar mawɗo ko diiwaan departemaa Dakar e nder diiwaan Dakar to leydi Senegaal.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grand_Dakar_Arrondissement#TuugnorgalWikipedia: Musawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/MusawaMusawa woni nokkuure laamu nder lesdi Katsina, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Musawa.Wikipedia: Ogo (arrondissement)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ogo_(arrondissement)Ogo ko diiwaan Matam e nder diiwaan Matam e nder leydi Senegaal.[1][2]Wikipedia: Murtala Muhammad squarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Murtala_Muhammad_squareHitaande 1950Wikipedia: The Aigleshttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_AiglesAigles de la Médina ko fedde fuku koyɗe rewɓe Senegaal ina tawtoree kawgel rewɓe Senegaal. Kippu oo woni ko e wuro Dakar e nder komin Médina.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Aigles#TariyaTeddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Aigles#TeddungalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Aigles#TuugnorgalWikipedia: Maroahttps://ff.wikipedia.org/wiki/MaroaMoroa (kañum ne ina winndaa Moro'a e Marwa; Tyap: Sholyi̱) ko laamu leñol Asholyio e wuro e nder nokku laamu Kaura to bannge worgo diiwaan Kaduna to diiwaan hakkundeejo leydi Najeriya.[2]Wikipedia: Nyassia Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nyassia_ArrondissementArrondissement Nyassia ko arrondissement de département Ziguinchor e nder diiwaan Ziguinchor e nder leydi Senegaal. Wuro mawngo ngo ko Nyassia.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nyassia_Arrondissement#FeccereRenndo laddehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nyassia_Arrondissement#Renndo_laddeWikipedia: Minjibirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MinjibirMinjibir ko nokkuure laamu nder lesdi Kano, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Minjibir, fotde 20 km to worgo-fuɗnaange laamorgo diiwaan Kano.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: The Association Supportive Dakarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Association_Supportive_DakarKippu rewɓe fedde wiyeteende Dakar Sacré-Cœur ko fedde fuku koyɗe rewɓe Senegaal jooɗiinde to Dakar, e nder wuro SICAP-Mermoz. Kippu oo ko gollodiiɗo e Olimpiyaaji Liyon.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Association_Supportive_Dakar#TariyaTeddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Association_Supportive_Dakar#TeddungalƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Association_Supportive_Dakar#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Association_Supportive_Dakar#TuugnorgalWikipedia: Migahttps://ff.wikipedia.org/wiki/MigaUddit Kartal LaabiWikipedia: ASC CS Sucrierehttps://ff.wikipedia.org/wiki/ASC_CS_SucriereASC CS Sucrière ko fedde fuku koyɗe senegaal jooɗnde to Richard Toll.Baɗtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/ASC_CS_Sucriere#BaɗteSquad joonihttps://ff.wikipedia.org/wiki/ASC_CS_Sucriere#Squad_jooniTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ASC_CS_Sucriere#TuugnorgalWikipedia: Matazuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MatazuMatazu is a Local Government Area in Katsina State, Nigeria. Its headquarters is located in the town of Matazu.Wikipedia: Association Sportive et Culturelle HLMhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Association_Sportive_et_Culturelle_HLMFedde Sportive et Culturelle HLM ko fedde fuku koyɗe Senegaal jooɗiinde to Dakaar. Ɓe pijirata ko e diɗɗal toowngal fuku Senegaal.Baɗtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Association_Sportive_et_Culturelle_HLM#BaɗteKaɓirgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Association_Sportive_et_Culturelle_HLM#KaɓirgalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Association_Sportive_et_Culturelle_HLM#TuugnorgalWikipedia: Mashihttps://ff.wikipedia.org/wiki/MashiMashi ko nokkuure laamu nder diiwal Katsina, lesdi Naajeeriya, ndenndi keeri bee lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro Mashi to fuɗnaange-rewo nokku oo to12°59′00′′N 7°57′00′′E.Wikipedia: Notto Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Notto_ArrondissementNotto Arrondissement ko diiwaan departemaa Thiès to Diiwaan Thiès e SenegaalFeccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Notto_Arrondissement#FeccereWikipedia: ASC Xam - Xamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ASC_Xam_-_XamASC Xam-Xam ko fedde fuku koyɗe Senegaal jooɗiinde to Dakar, jeyaa ko e Ligue Nationale Senegaal 1 (tier tataɓo).[1]Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/ASC_Xam_-_Xam#TariyaSquad joonihttps://ff.wikipedia.org/wiki/ASC_Xam_-_Xam#Squad_jooniTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/ASC_Xam_-_Xam#TeskorɗeWikipedia: Maruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MaruMaru woni nokkuure laamu nder lesdi Zamfara, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro Maru to 12°20′00′′N 6°24′00′′E to fuɗnaange nokku oo.Wikipedia: ASC Dakarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ASC_DakarFedde Sportive et Culturelle Yakaar ko fedde fuku koyɗe Senegaal jooɗiinde to Rufisque. Ɓe pijirata ko e diɗɗal toowngal fuku Senegaal.Baɗtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/ASC_Dakar#BaɗteSquad joonihttps://ff.wikipedia.org/wiki/ASC_Dakar#Squad_jooniFulɓe teskaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/ASC_Dakar#Fulɓe_teskaaɓeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ASC_Dakar#TuugnorgalWikipedia: ASC Yakarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ASC_YakarFedde Sportive et Culturelle Yakaar ko fedde fuku koyɗe Senegaal jooɗiinde to Rufisque. Ɓe pijirata ko e diɗɗal toowngal fuku senegaal. Baɗtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/ASC_Yakar#_Baɗte Kaɓirgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ASC_Yakar#_Kaɓirgal Teskaaɓe fulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/ASC_Yakar#_Teskaaɓe_fulɓe Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ASC_Yakar#_TuugnorgalWikipedia: Maririhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MaririMariri ko wuro nder Garu Mariri, nokku laamu lesdi Lere, haa woyla lesdi Kaduna, lesdi Naajeeriya. O woni ko e 131 km hakkunde laamorgo leydi ndii, hono Kaduna.Wikipedia: Nioro du Rip Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nioro_du_Rip_DepartmentDepartemaa Nioro du Rip ina jeyaa e departemaaji 45 leydi Senegaal, tawaaɗi e diiwaan Kaolack.Nokkuuji daartol e nder departemaa Nioro du Rip[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Nioro_du_Rip_Department#Nokkuuji_daartol_e_nder_departemaa_Nioro_du_Rip[1]Wikipedia: Maradunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MaradunMaradun is a Local Government Area in Zamfara State, Nigeria. Its headquarters is in the town of Maradun12°34′00″N 6°14′40″E towards the south of the Area.Wikipedia: Niomounehttps://ff.wikipedia.org/wiki/NiomouneNiomoune ko wuro e ladde e nder diiwaan Kataba, e nder diiwaan Bignona, e nder diiwaan Ziguinchor, e nder leydi Casamance, e nder leydi Senegaal.Wikipedia: Niokolo- Koba Airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niokolo-_Koba_AirportAeroport Niokolo-Koba ko laana ndiwoowa gollotooka e nokku biyeteeɗo Niokolo-Koba e nder leydi Senegaal.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niokolo-_Koba_Airport#Ƴeew_kadiWikipedia: Uzuabahttps://ff.wikipedia.org/wiki/UzuabaUzuaba ko wuro wonngo to fuɗnaange-rewo leydi Niiseer. Ngo woni ko sara wuro Owerri.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uzuaba#TuugnorgalWikipedia: Niokolo Kobahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niokolo_KobaNiokolo koba ko maayo e leydi Senegaal. Maayo ngo ko ɓuuɓol e nder maayo Gambia, ngo ɓuri rewde ko e nokku biyeteeɗo Niokolo-Koba.Wikipedia: Urattahttps://ff.wikipedia.org/wiki/UrattaUratta (Oratta kadi) ko wuro wonngo to fuɗnaange-rewo leydi Niiseer. Nde woni ko e saraaji wuro Owerri, nde fawii ko e laamu nokkuure Owerri North.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uratta#TuugnorgalWikipedia: Umuokehttps://ff.wikipedia.org/wiki/UmuokeUmuokeh walla Umuoke ko wuro wonngo e nder diiwaan laamu Obowo e nder diiwaan Imo, leydi Najeriya.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umuoke#TuugnorgalWikipedia: Umuofahttps://ff.wikipedia.org/wiki/UmuofaUmuofa ko wuro e nder diiwaan Imo, to fuɗnaange-rewo leydi Nijeer. Ngo woni ko sara wuro Owerri.Wikipedia: Umunumohttps://ff.wikipedia.org/wiki/UmunumoUmunumo (Igbo : Umu Numo) ko wuro wonngo e nder diiwaan Ehime Mbano e nder diiwaan Imo, leydi Najeriya. Nokkuuji ɗiɗi mawɗi ina ngoodi e nokku hee: Ibeafor e Ibenkwo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umunumo#TuugnorgalWikipedia: Umunahuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/UmunahuUmunahu ko wuro wonngo to fuɗnaange-rewo leydi Najeriya, sara wuro Owerri.Wikipedia: Umuezealahttps://ff.wikipedia.org/wiki/UmuezealaUmuezeala laati renndo jeytaare ummoriinde e renndo jeytaare Ogboko nder Ideato South LGA nder diiwal Imo, lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Umuchimahttps://ff.wikipedia.org/wiki/UmuchimaUmuchima ko wuro sara wuro Owerri, e nder diiwaan laamu Owerri hirnaange e nder diiwaan Imo, leydi Najeriya. E wondude e Ihiagwa, Eziobodo e Obinze, ina keerorii Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Fedde Ngenndiije Dentuɗe, Owerri.Wikipedia: Umuagwohttps://ff.wikipedia.org/wiki/UmuagwoUmuagwo ko wuro nder diiwaan Ohaji/Egbema (LGA) nder diiwal Imo nder lesdi Naajeeriya. Yimɓe leydi ndii ɓuri heewde ko Kerecee’en e haalooɓe ɗemngal Igbo.Jam baanduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umuagwo#Jam_baanduJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umuagwo#JaangirdeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umuagwo#TuugnorgalWikipedia: Niodior Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niodior_ArrondissementArrondisement Niodior ko arrondisement de département Foundiougne to Diiwaan Fatick e Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niodior_Arrondissement#FeccereWikipedia: Maghadi Inuyashahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maghadi_InuyashaMaghadi Inuyasha ko wuro wonngo to fuɗnaange-rewo leydi Niiseer. Ngo woni ko sara wuro Owerri.Wikipedia: Umu Omahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umu_OmaUmu Oma ko wuro wonngo to fuɗnaange-rewo leydi Nijeer, sara wuro Owerri.Wikipedia: Umevuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/UmevuUmevu ko wuro e nder Onicha Nwe-Nkwo, nder diiwaan Ezinihitte, Mbaise, diiwaan Imo, Naajeeriya.Wikipedia: Ubomirihttps://ff.wikipedia.org/wiki/UbomiriUbomiri ko wuro e nder Mbaitoli e nder diiwaan Imo, sara Owerri, laamorgo diiwaan Imo, to fuɗnaange-rewo leydi Nijeer.Geografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ubomiri#GeografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ubomiri#TuugnorgalWikipedia: Ozara, Imohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ozara,_ImoOzara, Oru Hirnaange ko wuro wonngo e nder diiwaan Oru Hirnaange e nder diiwaan Imo, leydi Najeriya. Ina waɗi gure jeeɗiɗi, woni: Umuogu, Umuokporoma, Umuezike, Umuobiyoma, Etitilabu, Ubahalanuwam, Aboh.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ozara,_Imo#TuugnorgalWikipedia: Owerri Westhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Owerri_WestOwerri West woni nokkuure laamu lesdi lesdi Imo, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Umuguma.Wakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Owerri_West#WakatiWikipedia: Owerri West Communitieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Owerri_West_Communities== Renndooji ==Renndoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Owerri_West_Communities#RenndoojiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Owerri_West_Communities#TuugnorgalWikipedia: Owerri Northhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Owerri_NorthOwerri North ko nokku laamu nokkuure nder diiwal Imo, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Orie Uratta.Wikipedia: Nikinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/NikineNikine ko gurel e Kabrousse, Diembéring, Oussouye, Ziguinchor, Casamance, Senegaal; ko ɓuri heewde e hoɗɓe heen ko leñol fulɓe kadi yimɓe ɓee ina ustoo.Wikipedia: Otulu,Ohiarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Otulu,OhiaraOtulu ina jeyaa e gure sappo Ahiara, e nder diiwaan Imo, leydi Nijeer. Ina waɗi gure jeenay, woni:Wikipedia: Oru Westhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oru_WestOru West woni nokkuure laamu lesdi lesdi Imo, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Mgbidi.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oru_West#TuugnorgalWikipedia: Oru na Nneudehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oru_na_NneudeOru na Nneude (alternately Oru na Lude) is a village in Ahiara, Imo State, Nigeria. It is divided into two sections, Oru and Nneude, the division between which was apparent as early as the late 1950s.Wikipedia: Niayes Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niayes_ArrondissementArrondisement Niayes ko arrondisement departemaa Pikine to Diiwaan Dakaar to leydi Senegaal.Wikipedia: Ede-Enuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ede-EnuEde-Enu (anndiraaɗo kadi Edenu-EdeOballa) ko renndo jeyaaɗo e nder diiwaan Nsukka (LGA) e nder diiwaan Enugu, leydi Najeriya.Wikipedia: Niaming (arrondissement)https://ff.wikipedia.org/wiki/Niaming_(arrondissement)Niaming ko diiwaan Médina Yoro Foulah e nder diiwaan Kolda e nder leydi Senegaal.[1][2]Wikipedia: Oru - Easthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oru_-_EastOru-East is a Local Government Area of Imo State, Nigeria. Its headquarters is at Omuma.Wikipedia: Oru Easthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oru_EastOru-East ko nokku laamu nokkuure nder diiwal Imo, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko to Omuma.Nokku e keerihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oru_East#Nokku_e_keeriWikipedia: Niakhene Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niakhene_ArrondissementArrondissement Niakhene ko arrondissement de département Tivaouane e nder Diiwaan Thiès e nder leydi Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niakhene_Arrondissement#FeccereWikipedia: Orjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/OrjiOrji ko wuro wonngo to fuɗnaange-rewo leydi Niiseer. Nde woni ko e nokku laamu Owerri to bannge worgo e nder diiwaan Imo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Orji#TuugnorgalWikipedia: Oramiriukwa Riverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oramiriukwa_RiverMaayo Oramiriukwa ko maayo e nder diiwaan Imo, leydi Nijeer, ngo yahrata ko kilooji 14 (9 mi) ngam ruttaade e maayo Otamiri.[1] Oramiriukwa gooto e maayooji tawaaɗi e nder maayo Imo ina doga fotde 14,0km ummoraade e hoore mum to Abba Isu (Nwangele LGA) ina yalta e laawol ndiyam Otamiri.Janngugol jokkungolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oramiriukwa_River#Janngugol_jokkungolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oramiriukwa_River#TuugnorgalWikipedia: Niakhar Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niakhar_ArrondissementDiiwaan Niakhar (Serer proper : Ñaaxar[1] walla Ñakhar,[2] feere woɗnde : Nakhar) ko diiwaan Departemaa Fatik e nder Diiwaan Fatik Senegaal.E nder diine e miijoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niakhar_Arrondissement#E_nder_diine_e_miijoojiFeccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niakhar_Arrondissement#FeccereWikipedia: Onuimohttps://ff.wikipedia.org/wiki/OnuimoOnuimo ko nokku laamu nokkuure nder diiwal Imo, lesdi Naajeeriya.[1] Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Okwe.Wakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onuimo#WakatiWikipedia: Ekulu Riverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekulu_RiverMaayo Ekulu ko maayo juutngo kilooji 25 (16 mi) e ngo ɓuri mawnude e nder wuro Enugu[1] e nder diiwaan Enugu, to fuɗnaange-rewo leydi Najeriya, ngo ummorii ko e wuro ngoo kadi.[2][3].Wikipedia: Niaguis Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niaguis_ArrondissementArrondissement Niaguis ko arrondissement de département Ziguinchor e nder Diiwaan Ziguinchor e nder leydi Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niaguis_Arrondissement#FeccereRenndooji laddeeji :https://ff.wikipedia.org/wiki/Niaguis_Arrondissement#Renndooji_laddeeji_:Wikipedia: Onicha Nwe - Nkwohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onicha_Nwe_-_NkwoOnicha Nwe-Nkwo ko renndo jeyaaɗo e nokku laamu Ezinihitte, Mbaise, diiwaan Imo, leydi Nijeer.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onicha_Nwe_-_Nkwo#TuugnorgalWikipedia: Okwuohiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/OkwuohiaOkwuohia ina jeyaa e gure 14 Obowo, e nder diiwaan Imo, leydi Nijeer.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Okwuohia#TariyaDinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Okwuohia#DinaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Okwuohia#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Okwuohia#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Okwuohia#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Ekwusigohttps://ff.wikipedia.org/wiki/EkwusigoEkwusigo woni nokkuure laamu lesdi Anambra, haa woyla-cakaare lesdi Naajeeriya. Wurooji jeyaaɗi e laamu nokku oo ko Ozubulu, Oraifite, Ichi e Ihembosi.Wikipedia: Enugu Easthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enugu_EastEnugu Fuɗnaange ko nokku laamu nokkuure nder diiwaan Enugu, Naajeeriya. Enugu fuɗnaange ina waɗi diiwanuuji tati: Nike-Uno, Ugwogo e Mbuli NjodoIts.Wikipedia: Nguelou (arrondissement)https://ff.wikipedia.org/wiki/Nguelou_(arrondissement)Nguélou ko diiwaan Guinguinéo e nder diiwaan Kaolack e nder leydi Senegaal.[1][2]Wikipedia: Enugu Southhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enugu_SouthEnugu South ko nokkuure laamu nder diiwal Enugu, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayri woni ko e wuro Uwani, mbedda Nnobi Enugu,[1] e nder renndooji Akwuke, Amechi, Ugwuaji, Obeagu, Awkunanaw e Amechi-Uwani.Wikipedia: Nguekokh Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nguekokh_ArrondissementArrondissement Nguekokh ko arrondissement de département M'bour e nder Diiwaan Thiès to leydi Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nguekokh_Arrondissement#FeccereWikipedia: Enugwu Ukwuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enugwu_UkwuEnugwu-Ukwu (e ɗemngal Engele : dow tulde toownde) ko wuro mawngo e nder diiwaan Anambra, leydi Najeriya. Wuro Enugwu-Ukwu ina woni e nokkuuji toowɗi ; ko noon nde inniraa e topografi mayre.Wikipedia: Nguekhokhhttps://ff.wikipedia.org/wiki/NguekhokhNguékhokh ko komin wuro e wuro e nder Diiwaan Thiès to hirnaange Senegaal. Ngo woni ko e Departemaa M'bour.Wikipedia: Manihttps://ff.wikipedia.org/wiki/ManiMani woni nokkuure laamu nder lesdi Katsina, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Mani.Wikipedia: Ngoye Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngoye_ArrondissementArrondisement Ngoye ko arrondisement de département Bambey e nder Diiwaan Diourbel to leydi Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngoye_Arrondissement#FeccereWikipedia: Suru, Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suru,_NigeriaSuru ko nokku laamu nokkuure nder diiwal Kebbi, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Dakingari.Wakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suru,_Nigeria#WakatiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suru,_Nigeria#TuugnorgalWikipedia: Manchokhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ManchokManchok (Tyap: Tsok) ko wuro nder nokkuure laamu Kaura bee nanta laamorde lesdi Asholyio (Moroa), haa fombina lesdi Kaduna nder diiwal lesdi Naajeeriya.[2] Yimɓe wuro ngo ina kaala Sholyo, gooto e ɗemɗe ceertuɗe e nder fedde Tyap.Wikipedia: Malagunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MalagunMalagum (kañum ne A̱zali, Uzali, Zali) ko wuro e nder laamu Agworok, nokku laamu Kaura[2] e nder diiwaan Kaduna to bannge worgo e nder diiwaan hakkundeejo leydi Najeriya. Wuro ngo huutortoo ko postooji e nder wuro Gworok saraaji mum.Wikipedia: Sule Tankarkarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sule_TankarkarSule Tankarkar woni nokkuure laamu lesdi haa woyla lesdi Jigawa, lesdi Naajeeriya, haa lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko to wuro Sule Tankaar.Ngonka weeyohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sule_Tankarkar#Ngonka_weeyoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sule_Tankarkar#TuugnorgalWikipedia: Dunukofiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/DunukofiaDunukofia woni nokkuure laamu lesdi haa lesdi Anambra, haa woyla-fuunaange lesdi Naajeeriya. Wurooji baɗɗi laamu nokku oo ko Ukpo, gardiiɗo ; Ifitedunu, Dunukofia Umunnachi, Umudioka, Ukwulu e Nawgu.Geografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dunukofia#GeografiDuɗal jaaɓi haaɗtirde St. Mary, Ifitedunuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dunukofia#Duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_St._Mary,_IfitedunuYimɓe teskaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dunukofia#Yimɓe_teskaaɓeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dunukofia#TuugnorgalWikipedia: Makwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/MakwaNgam diiwal nder Nauru, laaru diiwal Yaren.Wikipedia: Ngor,Dakarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngor,DakarNgor (lit. 'honorable' e ɗemngal wolof)[1] ko komin d'arrondissement e nder wuro Dakaar, leydi Senegaal.Kippu dingiralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngor,Dakar#Kippu_dingiralYimɓe teskaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngor,Dakar#Yimɓe_teskaaɓeWikipedia: Makodahttps://ff.wikipedia.org/wiki/MakodaMakoda (walla Makuda) ɗum nokkuure laamu nder diiwal Kano, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Koguna.Wikipedia: Soba, Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soba,_NigeriaSoba woni nokkuure laamu nder lesdi Kaduna, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko to wuro wiyeteengo Maigana.Ngonka weeyohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soba,_Nigeria#Ngonka_weeyoDiiwanuuji les laamu nokkuure Sobahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soba,_Nigeria#Diiwanuuji_les_laamu_nokkuure_SobaGolle ndema e laddeejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soba,_Nigeria#Golle_ndema_e_laddeejiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soba,_Nigeria#TuugnorgalWikipedia: Makerahttps://ff.wikipedia.org/wiki/MakeraMakera woni jooɗorde laamu lesdi Kaduna, nder wuro Kaduna, laamorgo lesdi Kaduna haa woyla lesdi Naajeeriya, lesdi Naajeeriya.[1] Kod posto nokku oo ko 800.Wikipedia: Abbi, Uzo-Uwanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abbi,_Uzo-UwaniAbbi ko wuro wonngo e nder diiwaan Uzo-Uwani e nder diiwaan Enugu, leydi Najeriya. Ko wuro ɓooyngo, taariindi, ina waɗi renndooji tati mawɗi – Ezikolo, Ejona, e Uwani, tawi ina waɗi ko ina tolnoo e 60 wuro.Wikipedia: Makarfihttps://ff.wikipedia.org/wiki/MakarfiUddit Kartal LaabiWikipedia: Silamehttps://ff.wikipedia.org/wiki/SilameSilame woni nokkuure laamu nder lesdi Sokoto, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Silame, daande maayo Sokoto.Wakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Silame#WakatiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Silame#TuugnorgalWikipedia: Ngandahttps://ff.wikipedia.org/wiki/NgandaNganda ko wuro e komin wuro e nder departemaa Kaffrine e nder Diiwaan Kaffrine to Senegaal, ina ɓadii keerol leydi Gammbi.Wikipedia: Abia, Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abia,_NigeriaAbia jeyaa ko e nokkuuji keewɗi e nder leydi Najeriya jogiiɗi innde ndee. Ko ɗum woni ko woni fuɗnaange leydi Najeriya.Wikipedia: Maiyamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/MaiyamaMaiyama woni nokkuure laamu lesdi nder lesdi Kebbi, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Maiyama.Wikipedia: Shinga, Jigawa Statehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shinga,_Jigawa_StateShinga ko wuro wonngo e nder diiwaan Jigawa e nder leydi Najeriya.[1] Ina jeyaa e nokkuuji laamu Hadejia.Teskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shinga,_Jigawa_State#TeskorɗeShinga (Jaɓaama) to GEOnet Names Server, fedde ngenndiire toppitiinde geɗe leydi Amerik ND 32-15, Nguru, Nijeeriya (Kartal). 1:250 000. Fedde karte ndeenka Amerik. Yarkoma 1977https://ff.wikipedia.org/wiki/Shinga,_Jigawa_State#Shinga_(Jaɓaama)_to_GEOnet_Names_Server,_fedde_ngenndiire_toppitiinde_geɗe_leydi_Amerik_ND_32-15,_Nguru,_Nijeeriya_(Kartal)._1:250_000._Fedde_karte_ndeenka_Amerik._Yarkoma_1977Wikipedia: Maigatarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/MaigatariMaigatari ko wuro keerol ngonngo Saahal e keerol hakkunde Niiseer e Niiseer. Wuro ngo ina anndaa e luumo mawngo sosaango e hitaande 1870 e njulaagu pucci, gelooɗi, jawdi e jawdi goɗɗi hakkunde Niiseer, Mali, Caad e Kamerun.Wikipedia: Abor, Enuguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abor,_EnuguAbor ko wuro wonngo to fuɗnaange-rewo leydi Najeriya, woni e nder diiwaan Enugu sara wuro Enugu.Wikipedia: Nepen Diakhahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nepen_DiakhaNepen Diakha ko nokkuure wonnde e Diiwaan Kédougou, e nder leydi Senegaal. Toɓɓere ɓurnde toowde e leydi ndii woni ko 2,7 km fuɗnaange-rewo Nepen Diakha e dow ŋoral Baunez cifotoongal keeri leydi Gine.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nepen_Diakha#Ƴeew_kadiJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nepen_Diakha#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Shanga, Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shanga,_NigeriaShanga woni nokkuure laamu lesdi nder lesdi Kebbi, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Shanga.Wakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shanga,_Nigeria#WakatiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shanga,_Nigeria#TuugnorgalWikipedia: Achina, Anambrahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Achina,_AnambraAchina ko wuro e nder diiwaan laamu Aguata e nder diiwaan Anambra, leydi Najeriya. Nde waɗi ko gure tati, Ebele ; Umuweleke e Umueziyi.Wikipedia: Taliganhttps://ff.wikipedia.org/wiki/TaliganTaligan (Magamiya) ko wuro ngo nder diiwal Zonzon nder diiwal laamu Zangon Kataf, haa woyla lesdi Kaduna nder diiwal cakawal lesdi Naajeeriya.[2] Kod posto wuro ngo ko 802143.Wikipedia: Shagari, Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shagari,_NigeriaShagari woni nokkuure laamu nder lesdi Sokoto, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Shagari e laawol mawngol A1.Wakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shagari,_Nigeria#WakatiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shagari,_Nigeria#TuugnorgalWikipedia: Kusadahttps://ff.wikipedia.org/wiki/KusadaKusada ko nokku laamu nder diiwal Katsina, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Kusada.Wikipedia: Sandamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/SandamuSandamu ko nokku laamu nokkuure nder diiwal Katsina, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro Sandamu to laawol mawngol A2 to fuɗnaange nokku oo to12°57′37′′N 8°21′44′′E.Ngonka weeyohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sandamu#Ngonka_weeyoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sandamu#TuugnorgalWikipedia: Kwarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/KwareKware woni nokkuure laamu nder lesdi Sokoto, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro Kware to laawol mawngol A1.Wikipedia: Ndoulo Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndoulo_ArrondissementArrondissement Ndoulo ko arrondissement de département Diourbel e nder Diiwaan Diourbel e nder leydi Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndoulo_Arrondissement#FeccereWikipedia: Kurfihttps://ff.wikipedia.org/wiki/KurfiKurfi woni nokkuure laamu nder lesdi Katsina, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Kurfi, sara maayo Gada.Wikipedia: Samaru Katafhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samaru_KatafChenkwon (Samaru Atyap; Hausa: Samaru Kataf) ko wuro nder diiwal Jei nder diiwal Zangon Kataf haa fombina lesdi Kaduna nder diiwal Cakawal lesdi Naajeeriya.[2] Kod posto nokku oo ko 802.Yimbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samaru_Kataf#YimbeWoldehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samaru_Kataf#WoldeJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samaru_Kataf#JaangirdeƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samaru_Kataf#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samaru_Kataf#TuugnorgalWikipedia: Afikpo Northhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afikpo_NorthAfikpo North woni nokkuure laamu lesdi Ebonyi, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Ehugbo, Afikpo.Wikipedia: Kurdulahttps://ff.wikipedia.org/wiki/KurdulaKurdula ko nokku binnditagol e nder laamu nokku Gudu, e nder diiwaan Sokoto. E nder wuro Kurdula, nokku oo ina waɗi gure, gure e gure keewɗe.Wikipedia: Kurahttps://ff.wikipedia.org/wiki/KuraKura woni nokkuure laamu lesdi nder lesdi Kano, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Kura e laawol mawngol A2.Wikipedia: Agbanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/AgbaniAgbani woni wuro ngo woni haa nokkuure laamu lesdi Nkanu Hirnaange haa lesdi Enugu, lesdi Naajeeriya.[1]Wikipedia: Ka Riverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ka_RiverMaayo Ka (anndiraaɗo kadi maayo Gulbin Ka)[2] ko maayo wonngo to worgo leydi Najeriya. Fuɗɗoode mum ko e diiwaan Zamfara, nde dogata ko hedde 250 kiloomeeteer (160 mi) hirnaange e nder diiwaan Kebbi ɗo nde hawri e maayo Sokoto fotde 100 kiloomeeteer (62 mi) to fuɗnaange Birnin Kebbi, ko adii nde nde hawrata e maayo Niger.Wakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ka_River#WakatiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ka_River#TuugnorgalWikipedia: Kuncihttps://ff.wikipedia.org/wiki/KunciKunchi woni nokkuure laamu nder lesdi Kano, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Kunchi.Wikipedia: Aguluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AguluAgulu ko wuro mawngo e nder diiwaan Anambra, leydi Najeriya. O woni ko e nokku laamu Anaocha.Wikipedia: Jere, Kaduna Statehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jere,_Kaduna_StateJere woni wuro nder diiwal laamu Kagarko haa fombina lesdi Kaduna nder diiwal Middle Belt lesdi Naajeeriya.[1] Kod posto nokku oo ko 802.Sokla kisalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jere,_Kaduna_State#Sokla_kisalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jere,_Kaduna_State#TuugnorgalWikipedia: Kumbotsohttps://ff.wikipedia.org/wiki/KumbotsoGila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓiWikipedia: Ajallihttps://ff.wikipedia.org/wiki/AjalliAjalli (ko ɓiɓɓe leydi ndi mbiyata ɗum Ụjalị), ko wuro haaloowo ɗemngal Igbo to fuɗnaange-rewo leydi Najeriya. Ko ɗoon woni jooɗorde laamu Orumba North e nder diiwaan Anambra.Wikipedia: Kujamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/KujamaKujama woni nokkuure laamu Chikun, haa fombina lesdi Kaduna nder diiwal Middle Belt lesdi Naajeeriya.[2] Kod posto nokku oo ko 800.Wikipedia: Jega, Kebbihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jega,_KebbiJega woni nokkuure laamu lesdi nder lesdi Kebbi, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Jega.Wakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jega,_Kebbi#WakatiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jega,_Kebbi#TuugnorgalWikipedia: Kudanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/KudanUddit Kartal LaabiWikipedia: Aku, Enuguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aku,_EnuguAku ko wuro ɓurngo mawnude e nder diiwaan Enugu, leydi Najeriya. O woni ko e nokku laamu Igbo Etiti.Wikipedia: Jahunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jahundada naageNgonka weeyohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jahun#Ngonka_weeyoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jahun#TuugnorgalWikipedia: Kubachahttps://ff.wikipedia.org/wiki/KubachaKubacha (Tinor: Uhucha, Uhuca) ko wuro nder nokkuure laamu Kagarko bee nanta laamorde Koro, haa woyla lesdi Kaduna nder diiwal Cakaare lesdi Naajeeriya.[2] Wuro ngo ina jogii postooji e ngo barkinii geɗe ndema keewɗe ɗe njiylotoo ko yimɓe e nder leydi ndii kala, Kubacha ina barkinii e golle luumo e njulaagu kono ŋakkeende ngootaagu ina renndini wuro ngo ko ɗum addanta renndo ngo waasde ƴellitaade .Wikipedia: Alor-Aguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alor-AguAlor-Agu jeyaa ko e renndooji sappo e nder diiwaan Igbo-Eze to bannge laamu leydi Enugu, leydi Najeriya. Nde woni ko e Fuɗnaange Itchi, Fuɗnaange-rewo Unadu e Fuɗnaange-rewo Aguibeje ko woni e Igbo Eze Fuɗnaange.Wikipedia: Ndorna (arrondissement)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ndorna_(arrondissement)Ndorna ko diiwaan Médina Yoro Foulah to diiwaan Kolda e nder leydi Senegaal.[1][2]Wikipedia: Amorkahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AmorkaAmorka woni wuro nder diiwal laamu lesdi Ihiala nder jiha Anambra lesdi Naajeeriya. Nde woni ko e laawol mawngol Onitsha-Owerri, keerol mum ko Mgbidi [Dowla Imo] to Fuɗnaange, Ibiasoegbe to Fuɗnaange, Ozara to Hirnaange, e Uli to Fuɗnaange.Wikipedia: Isa, Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isa,_NigeriaIsa ko wuro e nokku laamu e nder diiwaan Sokoto, leydi Najeriya. Nde renndini keeri bee Shinkafi haa lesdi Zamfara, Goronyo e Sabon Birni diga hirnaange e woyla haa Sokoto e lesdi Niiseer haa fuunaange.Wakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isa,_Nigeria#WakatiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isa,_Nigeria#TuugnorgalWikipedia: Kiruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/KiruKiri Kasama is a Local Government Area of Jigawa State, Nigeria. Its headquarters are in the town of Kiri Kasama.Wikipedia: Kibiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/KibiyaKibiya ko nokku laamu nder diiwal Kano, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Kibiya.Wikipedia: Kebbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/KebbeKebbe woni nokkuure laamu nder diiwal Sokoto, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko to wuro Kebbe.Wikipedia: Kabala Westhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabala_WestKabala hirnaange ko nokku hoɗorde e nder leydi Najeriya. Kod leydi ndii ko 800263.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabala_West#JaangirdeDemokaraasihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabala_West#DemokaraasiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabala_West#TuugnorgalWikipedia: Anambra Easthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anambra_EastAnambra East woni nokkuure laamu nder jiha Anambra, haa woyla-caka Naajeeriya. Wurooji je laamu nokkuure nden woni Aguleri, Enugwu Aguleri, Eziagulu Otu Aguleri, Enugwu Otu Aguleri, Ikem Ivite, Igbariam, Umuoba Anam, Nando, Umueri, e Nsugbe.Wikipedia: Kauruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/KauruKauru ko nokkuure laamu nder lesdi Kaduna, lesdi Naajeeriya. Wertallo mayre ko 3 186 km2.Wikipedia: Kabo, Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabo,_NigeriaKabo woni nokkuure laamu lesdi haa lesdi Kano, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Kabo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabo,_Nigeria#TuugnorgalWikipedia: Anambra Riverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anambra_RiverMaayo Anambra (Igbo: Ọmambala) ina ila kilomeeteeruuji 210 (130 mi) e nder maayo Niiseer, ina tawee Anambra, Najeriya.[3] Maayo ngo woni ko ɓuri teeŋtude e ñamminde maayo Niiseer les Lokoja.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksPages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Kaura na modahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaura_na_modaKaura Namoda yo nokkuure laamu lesdi Zamfara, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Kaura-Namoda, wuro Politeknik Fedde Ngenndiije Dentuɗe, Kaura-Namoda.Wikipedia: Kaduna Central senatorial districthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaduna_Central_senatorial_districtDiiwal senateer Kaduna Cakaare ɗon mari nokkuuje laamu lesdi jeeɗiɗi nder jiha Kaduna hawtaade e Birnin Gwari, Chikun, Giwa, Igabi, Kaduna woyla, Kaduna woyla, e Kajuru.[1] Kaduna woni jooɗorde diiwaan oo.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaduna_Central_senatorial_district#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaduna_Central_senatorial_district#TuugnorgalWikipedia: Kaugamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/KaugamaUddit Kartal LaabiWikipedia: Anaochahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AnaochaAnaocha woni nokkuure laamu nder lesdi Anambra, haa woyla-fuunaange lesdi Naajeeriya. Birniiji jeyaaɗi e laamu nokkuure nden: Aguluzigbo, Agulu, Neni, Ichida, Adazi-Ani, Adazi-Enu, Adazi-Nnukwu, Akwaeze, Nri, Obeledu.Wikipedia: Abajahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AbajahAbajah ko wuro e nder diiwaan Imo, leydi Nijeer.[1] Ko e nder diiwaan laamu Nwangele.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abajah#TuugnorgalWikipedia: Katangar rabarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katangar_rabariKatangar gabari ko wuro wiyeteengo Jigawa e nder diiwaan Naajeeriya. Ngo woɗɗi Kiyawa ko 20 km e Dutse ko 13 km.Wikipedia: Kaduna North senatorial districthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaduna_North_senatorial_districtDiiwal senateer Kaduna woylaare ɗon mari nokkuuje joweeɗiɗi nder laamu lesdi Kaduna hawti bee Ikara, Kubau, Kudan, Lere, Makarfi, Sabon Gari, Soba, e Zaria.[1]Joɗnde diiwaanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaduna_North_senatorial_district#Joɗnde_diiwaanƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaduna_North_senatorial_district#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaduna_North_senatorial_district#TuugnorgalWikipedia: Karayehttps://ff.wikipedia.org/wiki/KarayeKaraye woni nokkuure laamu lesdi nden boo joonde hukuumaaji lesdi Karaye nder lesdi Kano, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Karaye.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Aboh Mbaisehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aboh_MbaiseAboh Mbaise ko nokku laamu nokkuure nder diiwal Imo, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Aboh.Wikipedia: Kano municipalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kano_municipalUddit Kartal LaabiWikipedia: Kaduna Southhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaduna_SouthKaduna South ko nokku laamu nokkuure nder wuro Kaduna nder diiwal Kaduna, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko Makera.Keeroljihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaduna_South#KeeroljiFeccere njuɓɓudihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaduna_South#Feccere_njuɓɓudiYimbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaduna_South#YimbeGolle fagguduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaduna_South#Golle_fagguduƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaduna_South#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaduna_South#TuugnorgalWikipedia: Ahiarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AhiaraAhiara (o wuro Ahiara) woni wuro Mbaise, dowla Imo, lesdi Naajeeriya. Wuro ngo ina darii fotde 16 kiloomeeteer hakkunde Owere e Umahia.Fuɗɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahiara#FuɗɗamWikipedia: Kankiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/KankiaKankia (walla Kankiya) ko nokku laamu nokkuure nder diiwal Katsina, lesdi Naajeeriya. e ina jogii jooɗorde mum woni ko e wuro Kankia dow Kano - laawol Katsina A9 laawol mawngol to12°32′57′′N 7°49′31′′E , Sabuwar Duniya, Tafashiya, Gaza, Kafin-soli, e Kankiya.Wikipedia: Ahiara Ofo Irihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahiara_Ofo_Iri== Ahiara ofo iri ==Ahiara ofo irihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahiara_Ofo_Iri#Ahiara_ofo_iriTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahiara_Ofo_Iri#TuugnorgalWikipedia: Kankarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/KankaraUddit Kartal LaabiWikipedia: Kaduna South senatorial districthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaduna_South_senatorial_districtDiiwal senateeruuji Kaduna Sud ina hawri e nokkuuji laamuuji jeetati e nder diiwaan Kaduna ina jeyaa heen Jaba, Jema'a, Kachia, Kagarko, Kaura, Kauru, Sanga, e Zangon Kataf.[1] Kafanchan woni jooɗorde diiwaan oo.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaduna_South_senatorial_district#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaduna_South_senatorial_district#TuugnorgalWikipedia: Kanaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/KanaiKanai (Hausa: Gora)[2] ko diiwaan kadi ko wuro e nder diiwaan Zangon Kataf e nder diiwaan Kaduna to bannge worgo leydi Naajeeriya.[3] Kod posto nokku oo ko 802139.Wikipedia: Awka Northhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Awka_NorthAwka North ko nokkuure laamu nder jiha Anambra, haa woyla-caka Naajeeriya. Wurooji gonɗi e laamu nokku oo ko Awba Ofemili, Ugbenu, Ugbene, Ebenebe, Achalla (laamorde), Urum, Amansea, Amanuke, Isu Aniocha, Mgbakwu,.Wikipedia: Kafur, Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kafur,_NigeriaKafur ko nokku laamu nder diiwal Katsina, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Kafur.Wardiiɓe e nder Kafurhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kafur,_Nigeria#Wardiiɓe_e_nder_KafurWakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kafur,_Nigeria#WakatiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kafur,_Nigeria#TuugnorgalWikipedia: Ahiazu Mbaisehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahiazu_MbaiseAhiazu Mbaise yo nokkuure laamu lesdi lesdi Naajeeriya. Ko ɗum batte kawral hakkunde Ahiara e Ekwerazu.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahiazu_Mbaise#TuugnorgalWikipedia: Kamaruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/KamaruKamuru (kañum ne Kamuru, Kamuru, [4] Kamuru Ikulu) ko wuro wonngo e nder diiwaan Zangon Kataf e nder diiwaan Kaduna to bannge worgo leydi Naajeeriya. Ko ɗoon woni jooɗorde laamu Akulu.Wikipedia: Kalgohttps://ff.wikipedia.org/wiki/KalgoKalgo woni nokkuure laamu lesdi (LGA) haa lesdi Kebbi, lesdi Naajeeriya. Nde sosaa ko e hitaande 1996 e nder LGA Bunza.Wikipedia: Kagarkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/KagarkoKagarko woni nokkuure laamu lesdi haa woyla lesdi Kaduna lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Kagarko.Keeroljihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kagarko#KeeroljiFeccere njuɓɓudihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kagarko#Feccere_njuɓɓudiAribihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kagarko#AribiWakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kagarko#WakatiKoɗorɗe aadaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kagarko#Koɗorɗe_aadaajiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kagarko#TuugnorgalWikipedia: Awka Southhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Awka_SouthAwka'Awka South Government Local Area (LGA) ina waɗi gure jeenay, ngoni, Amawbia, Awka, Ezinato, Isiagu, Mbaukwu, Nibo, Nise, Okpuno e Umuawulu. Laabi tati mawɗi ina taarii nokku oo, ko wayi no laawol Zik, laawol Works e laawol Arthur Eze.Wikipedia: Kaitahttps://ff.wikipedia.org/wiki/KaitaKaita ko nokkuure laamu nder diiwal Katsina, lesdi Naajeeriya, ndenndi keeri haa woyla bee lesdi Nijeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Kaita.Wikipedia: Okwudorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/OkwudorOkwudor ko wuro e nder diiwaan Njaba e nder diiwaan Imo, leydi Najeriya.[1] Ko ɗum jeyaa e nokkuuji laamu nokkuuji ɗi mbaɗata zone Orlu e nder diiwaan Imo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Okwudor#TuugnorgalWikipedia: Kagomahttps://ff.wikipedia.org/wiki/KagomaAwWikipedia: Okwuabalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/OkwuabalaOkwuabala[1] ko renndo semi-urbain e nder nokku laamu Orlu e nder diiwaan Imo,[2] e nder diiwaan Delta Niger to Fuɗnaange-rewo leydi Niiseer. Renndo ngoo ina renndini keeri e Ogberu e Mgbe e Amaifeke.Demokaraasihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Okwuabala#DemokaraasiGeografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Okwuabala#GeografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Okwuabala#TuugnorgalWikipedia: Kagoma, Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kagoma,_NigeriaKagoma woni diiwal laamu Jema'a, haa woyla lesdi Kaduna nder diiwal Middle Belt lesdi Naajeeriya.[2] Kod posto wuro ngo ko 801104.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kagoma,_Nigeria#TuugnorgalWikipedia: Okohiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/OkohiaOkohia ko renndo e nder diiwaan Isiala Mbano e nder diiwaan Imo, to leydi Nijeer, to dow tooweeki ko ina tolnoo e 211 m.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Okohia#TuugnorgalWikipedia: Kafurhttps://ff.wikipedia.org/wiki/KafurKafur ko nokku laamu nder diiwal Katsina, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Kafur.Wikipedia: Okigwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/OkigweOkigwe woni wuro tataɓo ɓurngo mawnude e nder diiwaan Imo to leydi Najeriya caggal Owerri e Orlu. Okigwe woni nder nokkuure laamu Okigwe (LGA) nder leydi Naajeeriya e nder diiwaan Abiya.Wikipedia: Kaita, Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaita,_NigeriaKaita ko nokkuure laamu nder diiwal Katsina, lesdi Naajeeriya, ndenndi keeri haa woyla bee lesdi Nijeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Kaita.Gure nder Kaitahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaita,_Nigeria#Gure_nder_KaitaUmmatorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaita,_Nigeria#UmmatoreWakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaita,_Nigeria#WakatiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaita,_Nigeria#TuugnorgalWikipedia: Kaduna south senatorial districthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaduna_south_senatorial_districtDiiwal senateeruuji Kaduna Sud ina hawri e nokkuuji laamuuji jeetati e nder diiwaan Kaduna ina jeyaa heen Jaba, Jema'a, Kachia, Kagarko, Kaura, Kauru, Sanga, e Zangon Kataf.[1] Kafanchan woni jooɗorde diiwaan oo.Wikipedia: Ohobahttps://ff.wikipedia.org/wiki/OhobaOhoba ko wuro wonngo to Fuɗnaange-rewo leydi Najeriya. Nde waɗi gure jeegom - Eziama, Umukpo, Umukpoche, Umugologo, Umunwanyi e Alaka.Wikipedia: Ayamelumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AyamelumAyamelum woni nokkuure laamu lesdi (LGA) nder jiha Anambra, haa woyla-fuunaange lesdi Naajeeriya, joonde maako haa Anaku. Gure gonɗe e laamu nokku oo ko: Anaku, Umueje, Omaasi, Igbakwu, Umumbo, Omor, Umuerum, Ifite Ogwari.Wikipedia: Kaduna southhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaduna_southKaduna South ko nokku laamu nokkuure nder wuro Kaduna nder diiwal Kaduna, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko Makera.Wikipedia: Kaduna north senatorial districthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaduna_north_senatorial_districtDiiwal senateer Kaduna woylaare ɗon mari nokkuuje joweeɗiɗi nder laamu lesdi Kaduna hawti bee Ikara, Kubau, Kudan, Lere, Makarfi, Sabon Gari, Soba, e Zaria.[1]Wikipedia: Kaduna central senatorial districthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaduna_central_senatorial_districtDiiwal senateer Kaduna Cakaare ɗon mari nokkuuje laamu lesdi jeeɗiɗi nder jiha Kaduna hawtaade e Birnin Gwari, Chikun, Giwa, Igabi, Kaduna woyla, Kaduna woyla, e Kajuru.[1] Kaduna woni jooɗorde diiwaan oo.Wikipedia: Autonomous Communities and Villagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Autonomous_Communities_and_VillageOkigweRenndooji e gure jeytaarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Autonomous_Communities_and_Village#Renndooji_e_gure_jeytaareWakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Autonomous_Communities_and_Village#WakatiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Autonomous_Communities_and_Village#TuugnorgalWikipedia: Kabohttps://ff.wikipedia.org/wiki/KaboFrom Wikipedia, the free encyclopediaWikipedia: Kabalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kabala800263Wikipedia: Magamiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/MagamiyaTaligan (Magamiya) ko wuro ngo nder diiwal Zonzon nder diiwal laamu Zangon Kataf, haa woyla lesdi Kaduna nder diiwal cakawal lesdi Naajeeriya.[2] Kod posto wuro ngo ko 802143.Geografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Magamiya#GeografiWakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Magamiya#WakatiKoɗkiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Magamiya#KoɗkiijiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Magamiya#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Magamiya#TuugnorgalWikipedia: Ka riverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ka_riverMaayo Ka (anndiraaɗo kadi maayo Gulbin Ka)[2] ko maayo wonngo to worgo leydi Najeriya. Fuɗɗoode mum ko e diiwaan Zamfara, nde dogata ko hedde 250 kiloomeeteer (160 mi) hirnaange e nder diiwaan Kebbi ɗo nde hawri e maayo Sokoto fotde 100 kiloomeeteer (62 mi) to fuɗnaange Birnin Kebbi, ko adii nde nde hawrata e maayo Niger.Wikipedia: Ohaji/Egbemahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ohaji/EgbemaOhaji/Egbema ko nokku laamu keewɗo nebam e nder diiwaan Imo, leydi Najeriya. Joɗnde mayre woni ko to Yiytaaka-Hannde.Wakerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ohaji/Egbema#WakereHannde ko Stasiyoŋ Powerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ohaji/Egbema#Hannde_ko_Stasiyoŋ_PowerWikipedia: Ogbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/OgbeOgbe ko wuro wonngo e nder wuro Ahiara, to Mbaise, e nder diiwaan Imo, leydi Nijeer. Nde waɗi ko gure nay, woni :Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogbe#TuugnorgalWikipedia: Baure, Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baure,_NigeriaBaure ko nokkuure laamu nder diiwal Katsina, lesdi Naajeeriya, ndenndi keeri bee lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro Baure to worgo-fuɗnaange nokku oo to 12°50′10′′N 8°44′47′′E.Wakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baure,_Nigeria#WakatiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baure,_Nigeria#TuugnorgalWikipedia: Amadou Abdramanehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amadou_AbdramaneAmadou Abdramane (arab: أمادو عبد الرحمن , e ɗemngal romaan: Amādū 'Abd ar-Rahman)[1] ko ofisee konu weeyo Niiseer, o woniino jaagorgal Diiso Ngenndiijo ngam Reende Leydi gila kuudetaa Niiseer 2023. état ñalnde 26 sulyee 2023 e tawtoreede toɗɗagol Abdourahamane Tchiani e gardagol leydi Niiseer.Wikipedia: Ogbaku, Imohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogbaku,_ImoOgbaku ko wuro ngo waɗi gure sappo e jeetati (18) nder diiwal laamu Mbaitoli nder jiha Imo, haa woyla-fuunaange lesdi Naajeeriya. Nde woni ko e laawol Onitsha-Owerri.Wikipedia: Jei districthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jei_districtJei (Hausa: Unguwar Gaiya) ko diiwaan Zangon Kataf, to bannge worgo diiwaan Kaduna e nder diiwaan hakkundeejo leydi Najeriya.[1] Kod posto nokku oo ko 802130.Wikipedia: Ochichahttps://ff.wikipedia.org/wiki/OchichaOchicha ko wuro nder wuro Ngugo nder diiwal laamu Ikeduru nder jiha Imo, haa woyla-fuunaange lesdi Naajeeriya. Ochicha jeyaa ko e gure nay ɗe Ngugo, wuro ngo e nder diiwaan laamu Ikeduru e nder diiwaan Imo.Siggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ochicha#SiggaWikipedia: Obodoukwuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ObodoukwuObodoukwu (/ˌoʊboʊˈdoʊkwuː/ OH-boh-DOH-kwoo; Ina waɗi gure jeenay: Umuagbadagwo, Umunwarahu, Umume, Umumejiaku, Umunkwukwa, Umuoka, Umuezugo/Umuezesheta, Uzubi e Ugbele ko ina waɗi leƴƴi. Luumo Obodoukwu wiyetee ko Eke, ɗum jeyaa ko e ñalɗi yontere e nder limlebbi Igbo.Yimɓe teskaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obodoukwu#Yimɓe_teskaaɓeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obodoukwu#TuugnorgalWikipedia: Obodohttps://ff.wikipedia.org/wiki/ObodoObodo Ahiara woni wuro ɓurngo ɓooyde e nder wuro Ahiara, e nder diiwaan Imo, leydi Nijeer. Ina waɗi gure jeetati, woni: Ahiarama Umuobi Ugwu Umuaka Umuaka Umuthi Umuoleru Umuokoro UmunwanyiWikipedia: Obizihttps://ff.wikipedia.org/wiki/ObiziObizi ko renndo autonome e nder nokku laamu Ezinihitte Mbaise e nder diiwaan Imo, to Fuɗnaange-rewo leydi Nijeer.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obizi#TuugnorgalWikipedia: Obinzehttps://ff.wikipedia.org/wiki/ObinzeObinze ko renndo to fuɗnaange-rewo leydi Najeriya, tawaa ko sara wuro Owerri, e nder diiwaan Imo e les njiimaandi nokku laamu Owerri West e seertude.[citation needed] Ina anndaa e ɓeydagol jaawngol e nder njulaagu sabu nokku mum e laawol Owerri-Port-harcourt,[citation needed] rokkude jaɓɓotooɓe/ɓe ngonaa miskineeɓe laawol naatde e nokku laamu nokku oo, laamorgo leydi ndii e dowlaaji koɗdiiɗi ɗii hono Dowla Abia, Dowla Anambra e Dowla Rivers.Leƴƴi/gurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obinze#Leƴƴi/gureNokkuuji maantiniiɗi e nder Obinze ina heen...https://ff.wikipedia.org/wiki/Obinze#Nokkuuji_maantiniiɗi_e_nder_Obinze_ina_heen...Fartaŋŋeeji njulaaguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obinze#Fartaŋŋeeji_njulaaguWikipedia: Obilokwu Mbierhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obilokwu_MbierObilokwu Mbieri ko wuro wonngo to fuɗnaange-rewo leydi Naajeeriya, sara wuro Owerri.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obilokwu_Mbier#TuugnorgalWikipedia: Obeakpuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ObeakpuObeakpu ko wuro tokooso e nder Umuaka, Njaba, diiwaan Imo, leydi Nijeer. Obeakpu woni ko e 5,69933°Worgo 7,03100°Worgo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obeakpu#TuugnorgalWikipedia: Obazu in Imohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obazu_in_ImoObazu nder diiwal Imo jeyaa ko e renndooji autonomes e nder laamu Mbieri ɓooyngu diiwaan Imo. Ina waɗi gure jeegom, woni: Umueze, Umuchoke, Umuchimanwiri, Amaogwugwu, Obilubi e Umunkwo e nder doggol mawnugol.Teskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obazu_in_Imo#TeskorɗeWikipedia: Dutsi, Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dutsi,_NigeriaDutsi woni nokkuure laamu nder lesdi Katsina, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayri woni ko e wuro wiyeteengo Dutsi to worgo leydi Naajeeriya.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dutsi,_Nigeria#TuugnorgalWikipedia: Nwangelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/NwangeleNwangele woni nokkuure laamu lesdi lesdi Imo, lesdi Naajeeriya. Innde nde ummii ko e maayo Nwangele lollungo ngo keerol hakkunde Amaigbo e Umuozu Isu.Golle fagguduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nwangele#Golle_fagguduWikipedia: Geographical Locationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Geographical_Location== Nokku Geɗel ==Nokku Geɗelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Geographical_Location#Nokku_GeɗelTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Geographical_Location#TuugnorgalWikipedia: Nkwesihttps://ff.wikipedia.org/wiki/NkwesiNkwesi ko wuro wonngo to fuɗnaange-rewo leydi Niiseer. Ngo woni ko sara wuro Owerri.Wikipedia: Nkwerrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/NkwerreNkwerre jeyaa ko e nokkuuji laamu nokkuuji e nder diiwaan Imo, to bannge worgo-fuɗnaange, leydi Nijeer. Nde woni ko e wuro Nkwerre ɗo innde nokku laamu nokku oo ummorii.Wakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkwerre#WakatiTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkwerre#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkwerre#TuugnorgalWikipedia: Dawakin Tofahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dawakin_TofaDawakin Tofa woni nokkuure laamu nder lesdi Kano, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro Dawakin Tofa (walla Dawaki) e Nde hawri e gure e gure keewɗe, ko wayi no Alajawa, Bagari, Bankaura, Dandalama, Jobenkun, Kaleku, Rumi e Yelwa.Siggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dawakin_Tofa#SiggaWakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dawakin_Tofa#WakatiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dawakin_Tofa#TuugnorgalWikipedia: Nkaluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/NkaluNkalu, ko wuro wonngo to fuɗnaange-rewo leydi Niiseer. Ngo woni ko sara wuro OwerriWikipedia: Ngugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/NgugoNgugo ko wuro wonngo to fuɗnaange-rewo leydi Najeriya, sara wuro Owerri.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngugo#TuugnorgalWikipedia: Illela, Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Illela,_NigeriaIllela ko nokku laamu nder diiwal Sokoto, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Illela.Postohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Illela,_Nigeria#PostoWakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Illela,_Nigeria#WakatiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Illela,_Nigeria#TuugnorgalWikipedia: Nekedehttps://ff.wikipedia.org/wiki/NekedeNekede ko wuro wonngo to fuɗnaange-rewo leydi Niiseer. Ngo woni ko sara wuro Owerri.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nekede#TuugnorgalWikipedia: Ndegwuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/NdegwuNdegwu ko renndo e nder diiwaan Owerri Hirnaange e nder diiwaan Imo. Renndo ngoo feccii ko e gure joy tawa ina jeyaa heen; Umuekerekpu, umuahum, umuezu, umuomara e umuogwuta.Diine e Demokaraasihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndegwu#Diine_e_DemokaraasiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndegwu#TuugnorgalWikipedia: Iddah, Kaduna Statehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iddah,_Kaduna_StateIddah, malla Ida woni ward[1] e wuro nder nokkuure laamu Kagarko haa fombina lesdi Kaduna nder diiwal Middle Belt lesdi Naajeeriya.[2] Kod posto nokku oo ko 802.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iddah,_Kaduna_State#JaangirdeƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iddah,_Kaduna_State#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iddah,_Kaduna_State#TuugnorgalWikipedia: Hadejia Riverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadejia_RiverMaayo Hadejia (Hawsa: kogin Haɗeja)[1] ko maayo wonngo to Fuɗnaange Naajeeriya, ko ɓiɗngo maayo Yobe (Komadugu Yobe).[2] Ina jeyaa e gure e gure gonɗe e daande maayo walla saraaji mum, Hadejia[2] e Nguru.Tufanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadejia_River#TufanaKiliima e weeyohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadejia_River#Kiliima_e_weeyoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadejia_River#TuugnorgalWikipedia: Itu, Imo Statehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Itu,_Imo_StateItu ko renndo e nder diiwaan Ezinihitte Mbaise e nder diiwaan Imo. Ko ɓuri heewde e yimɓe ina mbiya ɗum ko Itu Mbaise.Wikipedia: Isu, Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isu,_NigeriaIsu ko nokkuure laamu nder lesdi Imo lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro Umundugba.Wikipedia: Gwiwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/GwiwaGwiwa woni nokkuure laamu lesdi Jigawa, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro Gwiwa ngo siftortoo ko Kagara, koɗorɗe ƴellitiiɗe hedde 1757c.Kod posto nokku oo ko 705.[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Gwiwa#Kod_posto_nokku_oo_ko_705.[1]Wakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gwiwa#WakatiWulolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gwiwa#WulolNokkuurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gwiwa#NokkuureTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gwiwa#TuugnorgalWikipedia: Isiekenesihttps://ff.wikipedia.org/wiki/IsiekenesiIsiekenesi, ko renndo e nder diiwaan laamu Ideato Sud to diiwaan Imo, leydi Najeriya.[1]Koɗkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isiekenesi#KoɗkiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isiekenesi#TuugnorgalWikipedia: Isu, Populationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isu,_Population== Ummatore ==Ummatorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isu,_Population#UmmatoreGeografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isu,_Population#GeografiSiggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isu,_Population#SiggaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isu,_Population#TuugnorgalWikipedia: Ikembarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/IkembaraIkembara ko wuro wonngo to fuɗnaange-rewo leydi Najeriya. Nde woni ko sara wuro Owerri e nder nokku laamu IkeduruWikipedia: Guduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/GuduGudu woni nokkuure laamu lesdi nder lesdi Sokoto, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro Balle.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gudu#TuugnorgalWikipedia: Amaebu Ogwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amaebu_OgwaAmaebu Ogwa ko wuro wonngo e nder diiwaan Mbaitoli e nder diiwaan Imo, leydi Najeriya.[1]Geografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amaebu_Ogwa#GeografiDinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amaebu_Ogwa#DinaSiggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amaebu_Ogwa#SiggaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amaebu_Ogwa#TuugnorgalWikipedia: January 1966 Commonwealth Prime Ministers' Conferencehttps://ff.wikipedia.org/wiki/January_1966_Commonwealth_Prime_Ministers%27_ConferenceBatu gardiiɗo jaagorɗe leydi Commonwealth e lewru Yarkomaa 1966 ko batu 15ɓo hooreeɓe laamuuji Commonwealth. Ko ngol woni go’o ko ngolɗoo batu ina yuɓɓinee caggal leydi Angalteer, ina yuɓɓinee to wuro Lagos, to leydi Najeriya, tawi ko gardiiɗo jaagorɗe leydi ndii, hono Sir Abubakar Tafawa Balewa, ardii ɗum.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/January_1966_Commonwealth_Prime_Ministers%27_Conference#TuugnorgalWikipedia: Ezinihitte Mbaisehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ezinihitte_MbaiseEzinihitte Mbaise yo nokkuure laamu nder lesdi Imo, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Itu.Jokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ezinihitte_Mbaise#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Gwantuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/GwantuGbantu (Gwantu) woni nokkuure laamu lesdi Sanga, haa fombina lesdi Kaduna nder diiwal lesdi Naajeeriya.[2] Ko ɗoon kadi woni jooɗorde laamu Gwantu.Jokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gwantu#Jokkondire_yaajɗeƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gwantu#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gwantu#TuugnorgalWikipedia: Kilimanjaro (restaurant)https://ff.wikipedia.org/wiki/Kilimanjaro_(restaurant)Kilimanjaro ko nokku restoraaji yaawɗi e nder leydi Najeriya udditaama e hitaande 2004, jooɗorde mum ko to Port Harcourt. Restaurant oo ina jeyaa e ɓurɗe yaawde mawnude e nder leydi Najeriya.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kilimanjaro_(restaurant)#TuugnorgalWikipedia: Eziama Obiatohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eziama_ObiatoEziama Obiato ko wuro wonngo e nder diiwaan Mbaitoli e nder diiwaan Imo, to fuɗnaange-rewo leydi Nijeer. Ko hedde 18 kiloomeeteer to wuro Owerri.Wikipedia: Emii, Imohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emii,_ImoEmii ɓooyɗo ko renndo jeyaaɗo e nder diiwaan Imo to fuɗnaange-rewo leydi Nijeer jogiiɗo kode posto 460111. Ko sara wuro Owerri.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emii,_Imo#TuugnorgalWikipedia: Kings Tower, Lagoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kings_Tower,_LagosTower laamɓe (ko adii ɗuum tower Kingsway) ko galle 15-etaas, kuutorteeɗo e mbaydiiji keewɗi[1][2], woni ko e nokku ɗo laawol Alfred Rewane hawrata, Ikoyi, Lagos. Ko mahooɓe Afrik worgo SAOTA peewni nde, ko Sky View Towers Limited ƴetti nde.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kings_Tower,_Lagos#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kings_Tower,_Lagos#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Emekukuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/EmekukuEmekuku, ko wuro nder laamu Owerri woyla lesdi Imo haa woyla-fuunaange lesdi Naajeeriya.[citation needed]Wikipedia: Kuramo Beachhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kuramo_BeachKuramo Beach ko nokku ɓuuɓɗo to Lagos, leydi Najeriya, woni ko e bannge worgo duunde Victoria, fuɗnaange Bar Beach e fuɗnaange maayo ndiyam Kuramo.[1] Ko ɗoon woni nokku ɗo cuuɗi e cuuɗi keewɗi ɗi ngalaa sariya ngonnoo, heen huunde ina huutoree ngam weltinde jimɗi, barkeeji e njulaagu.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kuramo_Beach#TuugnorgalWikipedia: Emkenobihttps://ff.wikipedia.org/wiki/EmkenobiEmkenobi ko wuro wonngo to fuɗnaange-rewo leydi Niiseer;[1] ngo woni ko sara wuro Owerri. TuugnorgalWikipedia: Egbuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/EgbuEgbu ko wuro nder diiwaan laamu Owerri woylaare lesdi Imo haa woyla lesdi Naajeeriya, woni haa maayo Otamiri haa sera wuro Owerri. Egbu ina jeyaa e leƴƴi banndiraaɓe e nder owerri anndiraaɗi "Ala Enyi" ina heen; Ihitta ogada, awaka, owerri nchi ise e naze.Wikipedia: Kosofehttps://ff.wikipedia.org/wiki/KosofeKosofe woni nokkuure laamu lesdi Lagos, lesdi Naajeeriya, nde sosaa nyande 27 lewru Noowammbar hitaande 1996.[2] Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Kosofe, ina waɗi gure keewɗe, ina jeyaa heen: Ketu, Oworonshoki, Agboyi-Ketu, Alapere, Mile 12, e Isheri Olowora.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kosofe#TuugnorgalWikipedia: Ehime Mbanohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ehime_MbanoEhime Mbano ko nokkuure laamu nder lesdi Imo, lesdi Naajeeriya.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ehime_Mbano#TuugnorgalWikipedia: Edentahttps://ff.wikipedia.org/wiki/EdentaEdenta ko wuro woni to bannge worgo-fuɗnaange Awo-Idemili, e nder diiwaan Imo, leydi Nijeer. Ko ɓernde Igbo, ɗo heewɓe ina njiɗi waɗde nokku ɓurɗo moƴƴude.Wikipedia: Ebenator Ekwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ebenator_EkweEbenator Ekwe ko renndo jeyaaɗo e nder renndo Ekwe e nder diiwaan laamu Isu e nder diiwaan Imo, leydi Najeriya. Ina waɗi gure Eluama, Umuokorokoro e Umuduruewuru e leƴƴi keewɗi.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ebenator_Ekwe#TuugnorgalWikipedia: Zuruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ZuruZuru ko nokku laamu nokkuure nder diiwal Kebbi, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Zuru.Ngonka weeyohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zuru#Ngonka_weeyoWulolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zuru#WulolTopogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zuru#TopogaraafiDiiwanuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zuru#DiiwanuujiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zuru#TuugnorgalWikipedia: Soldier Idumotahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soldier_IdumotaSojaajo Idumota (Yoruba: Sojadumota) wakkati feere wi'etee Sojaajo mo anndaaka, ɗum cenotaf woni haa Idumota, wuro Lagos, haa lesdi Lagos, lesdi Naajeeriya. Nde mahi nde, nde mahi nde nder hitaande 1948, nde laamu koloñaal Biritaniya Naajeeriya ngam siftorde sooje'en Naajeeriya maayɓe nder konu duuniyaaru arandeeru e konu duuniyaaru ɗiɗaɓu.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: State High Schoolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/State_High_SchoolDuɗal hakkundeewal leydi ndii ko duɗal hakkundeewal laamu tawangal to Ibereko, Badagry, to leydi Lagos.[1]Wikipedia: Zurmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/ZurmiZurmi woni nokkuure laamu nder lesdi Zamfara, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro Zurmi to 12°46′00′′N 6°47′10′′E.Ilamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zurmi#IlamWakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zurmi#WakatiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zurmi#TuugnorgalWikipedia: Zonzonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ZonzonZonzon ko diiwaan e renndo wuro e nder nokku laamu Zangon Kataf, to bannge worgo diiwaan Kaduna e nder diiwaan hakkundeejo leydi Najeriya.[1] Kod posto nokku oo ko 802138.Koɗkiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zonzon#KoɗkiijiDemokaraasihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zonzon#DemokaraasiYimɓe teskaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zonzon#Yimɓe_teskaaɓeƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zonzon#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zonzon#TuugnorgalWikipedia: 𞤎𞤫𞥅𞤱𞤵𞤪𞤵 (𞤚𞤵𞤪𞤭𞤧𞤥)https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%8E%F0%9E%A4%AB%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%B1%F0%9E%A4%B5%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%B5_(%F0%9E%A4%9A%F0%9E%A4%B5%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A4%A7%F0%9E%A4%A5)𞤎𞤫𞥅𞤱𞤵𞤪𞤵 (𞤚𞤵𞤪𞤭𞤧𞤥) 𞤳𞤮 𞤴𞤢𞤸-𞤲'𞤺𞤢𞤪𞤼𞤢𞥄 𞤱𞤫𞤤𞥆𞤭𞤼𞤢𞥄𞤪𞤫 𞤫 𞤺𞤮𞤤𞥆𞤫 𞤲'𞤶𞤵𞤤𞤢𞥄𞤺𞤵 𞤴𞤵𞤩𞥆𞤭𞤲'𞤣𞤫 𞤫 𞤱𞤢𞤤𞥆𞤭𞤼𞤣𞤫 𞤯𞤫𞥅𞤲 𞤴𞤢𞤸-𞤲'𞤺𞤢𞤪𞤼𞤢𞥄. [𞥑] 𞤚𞤵𞤪𞤭𞤧𞤥 𞤌𞤐𞤓 𞤩𞤵𞤪𞤭 𞤧𞤭𞤬𞤼𞤭𞤲'𞤣𞤫 𞤎𞤫𞥅𞤱𞤵𞤪𞤵 (𞤚𞤵𞤪𞤭𞤧𞤥) 𞤳𞤮 𞤩𞤵𞤪𞤭 𞤸𞤫𞥅𞤱𞤣𞤫⹁ 𞤫 𞤳𞤮𞤲𞤺𞤵𞤯𞤭 𞤴𞤢𞤸𞤪𞤵𞤯𞤭 𞤴𞤫𞥅𞤧𞤮 "𞤳𞤮 𞤩𞤵𞤪𞤭 𞤸𞤫𞥅𞤱𞤣𞤫 𞤫 𞤳𞤮 𞤴𞤭𞤥𞤩𞤫 𞤬𞤮𞤬 𞤷𞤭𞤳𞥆𞤢𞤼𞤢 𞤳𞤮 𞤎𞤫𞥅𞤱𞤵𞤪𞤵 (𞤚𞤵𞤪𞤭𞤧𞤥) 𞤱𞤮𞤲𞤭 𞤳𞤮 𞤫 𞤺𞤮𞤤𞥆𞤫 𞤻𞤢𞤤𞤯𞤭 𞤼𞤢𞤲"⹁ 𞤳𞤮 𞤴𞤭𞤥𞤩𞤫 "𞤴𞤢𞤸𞤮𞥅𞤩𞤫 𞤫 𞤸𞤮𞤯𞤣𞤫 𞤫 𞤲𞤮𞤳�Wikipedia: Zonkwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/ZonkwaZonkwa (Jju: A̱zunkwa) woni nokkuure laamu Zangon Kataf nden boo laamorde Bajju, haa fombina lesdi Kaduna nder diiwal Cakaare lesdi Naajeeriya.[2]Demokaraasihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zonkwa#DemokaraasiYimbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zonkwa#YimbeJe larni wurohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zonkwa#Je_larni_wuroFeerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zonkwa#FeereƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zonkwa#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zonkwa#TuugnorgalWikipedia: Stears (company)https://ff.wikipedia.org/wiki/Stears_(company)Stears ko sosiyetee toppitiiɗo ko fayti e luumooji ngam waɗde heen ngalu e nder Afrik, tawi ko Lagos, Abuja, e London.[1] Sosiyetee oo sosaa ko e hitaande 2017, ko Preston Ideh, Abdul Abdulrahim, Foluso Ogunlana, e Michael Famoroti, ɓe kawri to duɗal jaaɓi haaɗtirde Londres e to duɗal jaaɓi haaɗtirde Imperial to leydi Angalteer.Wikipedia: Zango, Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zango,_NigeriaZango ko nokkuure laamu nder diiwal Katsina, lesdi Naajeeriya, ndenndi keeri bee lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro Zango to fuɗnaange nokku oo to13°05′00′′N 8°29′00′′E.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zango,_Nigeria#TuugnorgalWikipedia: Dikenafaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/DikenafaiDikenafai ko wuro wonngo e nder diiwaan laamu Ideato Sud to diiwaan Imo, leydi Nijeer,[1][2] ina anndaa e ɓulli mum, Ezeama,[3] ɗi mbaylata ko maayo Orashi mawngo.[4][5][6] [7] Dikenafai woni hannde gardiiɗo Ideato Sud.Nokku e Keerihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dikenafai#Nokku_e_KeeriUrashi ko ɓuuɓolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dikenafai#Urashi_ko_ɓuuɓolWikipedia: Azara Egbeluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Azara_EgbeluAzaraegbelu ko wuro wonngo to fuɗnaange-rewo leydi Nijeer, sara wuro Owerri.[1] Innde ndee ummorii ko Emekuku.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Azara_Egbelu#TuugnorgalWikipedia: Awo, Imohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Awo,_ImoAwo-Idemili woni jooɗorde laamu nokkuure Orsu, lesdi Imo haa woyla-fuunaange lesdi Naajeeriya. Ngo woni ko sara wuro Orlu.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Awo,_Imo#TuugnorgalWikipedia: Awakahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AwakaAwaka ko wuro tokooso, ngo woni ko e dow tulde tokosere, fotde kilooji nay to fuɗnaange-rewo Owerri, laamorgo leydi Imo, to fuɗnaange-rewo leydi Niiseer. Ina jeyaa e gure jaɓɓotooɗe leñol Alaenyi, goɗɗe ina njeyaa heen Ihitta-Ogada, Egbu, Naze e Owere-Nchi-Ise.Demokaraasihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Awaka#DemokaraasiJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Awaka#JaangirdeMahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Awaka#MahdiWikipedia: 𞤎𞤫𞥅𞤱𞤵𞤪𞤵 (𞤼𞤵𞤪𞤭𞤧𞤥) 𞤳𞤢 𞤌𞤐𞤋𞥅https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%8E%F0%9E%A4%AB%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%B1%F0%9E%A4%B5%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%B5_(%F0%9E%A4%BC%F0%9E%A4%B5%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A4%A7%F0%9E%A4%A5)_%F0%9E%A4%B3%F0%9E%A4%A2_%F0%9E%A4%8C%F0%9E%A4%90%F0%9E%A4%8B%F0%9E%A5%85Wikipedia: Culturehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Culture== Dina ==Dinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Culture#DinaTeskaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Culture#TeskaaɓeEngr Emeka Chukwuekehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Culture#Engr_Emeka_ChukwuekeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Culture#TuugnorgalWikipedia: 𞤅𞤫𞤼𞤫𞤴𞤢𞥄𞤺𞤢𞤤https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%85%F0%9E%A4%AB%F0%9E%A4%BC%F0%9E%A4%AB%F0%9E%A4%B4%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%BA%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A4𞤔𞤢𞤸𞤺𞤮𞤤 𞤳𞤮 𞤴𞤢𞤸-𞤲'𞤺𞤢𞤪𞤼𞤢𞥄 𞤴𞤭𞤥𞤩𞤫 𞤸𞤢𞤳𞥆𞤵𞤲'𞤣𞤫 𞤲𞤮𞤳𞥆𞤵𞥅𞤶𞤭 𞤶𞤮𞥅𞤳𞤤𞤭. 𞤔𞤢𞤸𞤺𞤮𞤤 𞤭𞤲𞤢 𞤱𞤢𞥄𞤱𞤭 𞤱𞤮𞤲'𞤣𞤫 𞤫 𞤳𞤮𞤴𞤯𞤫⹁ 𞤫 𞤱𞤫𞤪𞤤𞤢𞥄⹁ 𞤫 𞤱𞤫𞤪𞤤𞤢𞥄⹁ 𞤫 𞤤𞤢𞥄𞤲𞤢 𞤲'𞤣𞤭𞤱𞤮𞥅𞤱𞤢⹁ 𞤫 𞤮𞤼𞤮𞥅𞤶𞤭⹁ 𞤫 𞤤𞤢𞥄𞤲𞤢 𞤲'𞤣𞤭𞤱𞤮𞥅𞤱𞤢⹁ 𞤫 𞤤𞤢𞥄𞤲𞤢 𞤱𞤢𞤤𞥆𞤢 𞤫 𞤤𞤢𞥄𞤦𞤭 𞤺𞤮𞤯𞥆𞤭⹁ 𞤼𞤢𞤱𞤢 𞤭𞤲𞤢 𞤱𞤢𞤯𞤭 𞤦𞤢𞤺𞤢𞥄𞤧 𞤱𞤢𞤤𞥆𞤢 𞤢𞤤𞤢𞥄⹁ 𞤭𞤲𞤢 𞤱𞤢𞥄𞤱𞤭 𞤳𞤢𞤣𞤭 𞤱𞤮𞤲'𞤣𞤫 𞤴𞤢𞤸𞤣𞤵 𞤤𞤢𞥄𞤱𞤮𞤤 𞤺𞤮𞥅𞤼𞤮𞤤 𞤱𞤢𞤤𞥆𞤢 𞤴𞤢𞤸𞤣𞤵. [𞥑] 𞤔𞤢𞤸𞤺𞤮𞤤 𞤭𞤲𞤢 𞤱𞤢𞥄𞤱𞤭 𞤳𞤢𞤣𞤭 𞤱𞤢𞤯𞤣�Fulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ful%C9%93eWikipedia: The Sun (Nigeria)https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Sun_(Nigeria)Naange ko jaaynde Naajeeriya nde yaltata ñalnde kala, nde sosaa, nde yaltinaa e nder wuro wiyeteengo KiriKiri, to Lagos, to leydi Najeriya.[1] Haa e hitaande 2011, The Sun ina joginoo ñalnde kala 130 000 ekkol, e 135 000 ekkol ngam tiitooɗe ñalnde aset, tawi ko 80% e yeeyde.Wikipedia: Amandugbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AmandugbaAmandugba (walla Amanduba) ko wuro nder diiwal laamu Isu nder lesdi Imo, lesdi Naajeeriya.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amandugba#TuugnorgalWikipedia: SunRise Academyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/SunRise_AcademySunRise Sixth Form College ko duɗal keeriiɗo jeyaaɗo to Lagos Naajeeriya, ko duɗal jaaɓi haaɗtirde jeegom to Isolo, Lagos, Naajeeriya ngam janngooɓe waawɓe janngude. Ina rokka jaŋde timmunde Cambridge AS e A-level ko ina tolnoo e 100 almuudo (ko ɓuri heewde ko hakkunde duuɓi 16 e 22) ummoriiɓe e nokkuuji koɗdiiɗi e kala nokku e nder leydi ndii.Wikipedia: Ideato Northhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ideato_NorthGATuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ideato_North#TuugnorgalWikipedia: 𞤐𞤮𞤳𞥆𞤵𞥅𞤪𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%90%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A4%B3%F0%9E%A5%86%F0%9E%A4%B5%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%AB𞤳𞤢 𞤲𞤦𞤢𞥄𞤤𞤢𞥄𞤣𞤭𞤲𞤳𞤮𞤱𞤢𞤤⹁ 𞤸𞤫𞤤𞤥𞤫𞤪𞤫 𞤲𞤮𞤳𞥆𞤵 𞤱𞤢𞤤𞥆𞤢 𞤲𞤮𞤳𞥆𞤵 𞤭𞤲𞤢 𞤸𞤵𞥅𞤼𞤮𞤪𞤫𞥅 𞤲'𞤺𞤢𞤥 𞤸𞤮𞤤𞥆𞤭𞤪𞤣𞤫 𞤲𞤮𞤳𞥆𞤵 (𞤼𞤮𞤩𞥆𞤫𞤪𞤫⹁ 𞤣𞤭𞥅𞤣𞤭 𞤱𞤢𞤤𞥆𞤢 𞤲𞤮𞤳𞥆𞤵) 𞤫 𞤣𞤮𞤱 𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭. 𞤖𞤫𞤤𞤥𞤫𞤪𞤫 𞤲𞤮𞤳𞥆𞤵𞤪𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞥅 𞤭𞤲𞤢 𞤸𞤫𞥅𞤱𞤭 𞤬𞤭𞤪𞤼𞤵𞤣𞤫 𞤳𞤮 𞤩𞤵𞤪𞤭 𞤤𞤢𞥄𞤩𞤼𞤵𞤣𞤫 𞤫 𞤲𞤮𞤳𞥆𞤵⹁ 𞤯𞤭𞤯𞤢𞤩𞤮 𞤮𞥅 𞤭𞤲𞤢 𞤸𞤫𞥅𞤱𞤭 𞤸𞤮𞤤𞥆𞤭𞤪𞤣𞤫 𞤸𞤵𞥅𞤲'𞤣𞤫 𞤶𞤮𞤺𞤭𞥅𞤲'𞤣𞤫 𞤳𞤫𞥅𞤪𞤭 𞤤𞤢𞥄𞤩𞤼𞤵𞤯𞤭⹁ 𞤼𞤵𞥅𞤻𞤢𞥄𞤣𞤫 𞤳𞤮 𞤩𞤵𞤪𞤭 𞤸𞤫𞥅𞤱𞤣𞤫 𞤫 𞤧𞤭𞤬𞤢𞥄𞤶𞤭 𞤲𞤫𞤯𞥆𞤮 𞤱𞤢𞤤𞥆𞤢Fulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ful%C9%93eWikipedia: Augie, Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Augie,_NigeriaAugie woni nokkuure laamu nder lesdi Kebbi, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Augie.Geografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Augie,_Nigeria#GeografiSiggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Augie,_Nigeria#SiggaWakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Augie,_Nigeria#WakatiNokkuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Augie,_Nigeria#NokkuujiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Augie,_Nigeria#TuugnorgalWikipedia: Ihitte Ubomahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ihitte_UbomaIhitte/Uboma ko nokkuure laamu nder diiwal Imo, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Isinweke.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ihitte_Uboma#TuugnorgalWikipedia: Ihitte Ogwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ihitte_OgwaIhitte Ogwa ko wuro wonngo to fuɗnaange-rewo leydi Najeriya, sara wuro Owerri, e nder diiwaan Imo.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ihitte_Ogwa#TuugnorgalWikipedia: Anka, Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anka,_NigeriaAnka woni nokkuure laamu nder lesdi Zamfara, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro Anka to 12°06′30′′N 5°56′00′′E.Wakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anka,_Nigeria#WakatiAnka laamu nokkuure Hooreejohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anka,_Nigeria#Anka_laamu_nokkuure_HooreejoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anka,_Nigeria#TuugnorgalWikipedia: Ihiagwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/IhiagwaIhiagwa ko wuro wonngo e nder diiwaan Owerri hirnaange e nder diiwaan Imo, leydi Najeriya. O woni ko e 12 km (7,5 mi) to fuɗnaange laamorgo Owerri.Wikipedia: 𞤘𞤢𞥄𞤲𞤭𞤲 𞤷𞤢𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%98%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A4%B2_%F0%9E%A4%B7%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%ABSuburbia ɓadi Colorado Springs, Colorado (go dow) woni tagdi ɓeydi ɓeydaaki ɓeydaani ɓeydaade nder nder nder nder gure mawɗe, haa taƴana Monroe Township, New Jersey (go dow), ɗum haani ɓeydi nder nder nder wuro New York, bee ɓeydaare yimɓe.𞤺𞤢𞥄𞤲𞤭𞤲 𞤷𞤢𞤫 𞤥𞤢𞥄 𞤅𞤵𞤦𞤵𞤪𞤦 (𞤥𞤢𞤤𞥆𞤢 𞤲𞤮𞤳𞥆𞤵𞥅𞤪𞤫 𞤧𞤵𞤦𞤵𞤪𞤦𞤢𞤲) 𞤯𞤵𞤥 𞤲𞤮𞤳𞥆𞤵𞥅𞤪𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞤪 𞤱𞤵𞤪𞤮 𞤥𞤢𞤱𞤲'𞤺𞤮 𞤲'𞤺𞤮 𞤩𞤵𞤪𞤭 𞤸𞤮𞤯𞤣𞤫 𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞤪 𞤱𞤮𞤯𞥆𞤵𞤣𞤫 𞤴𞤢𞤸-𞤲'𞤺𞤢𞤪𞤼𞤢𞥄 𞤱𞤵𞤪𞤮 𞤥𞤢𞤱𞤲'𞤺𞤮. [𞥑] 𞤅𞤵𞤦𞤵𞤪𞤦𞤧 𞤭𞤲𞤢 𞤲'𞤦𞤢𞥄𞤱𞤭 𞤶𞤮𞤺𞤢𞥄𞤣𞤫 𞤲'𞤦𞤢𞥄𞤱𞤳𞤢𞥄𞤶𞤭 𞤥𞤵𞤥 𞤫𞤲 𞤨𞤮𞤤𞤭𞤼𞤭𞤳 𞤱𞤢𞤤𞥆𞤢 𞤧𞤢𞤪𞤭𞤴𞤢⹁ 𞤸𞤢𞥄 𞤼𞤫𞥅𞤽𞤼𞤭 𞤲𞤮𞥅𞤲 𞤫 𞤲Fulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ful%C9%93eWikipedia: Shaida Zarumeyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shaida_ZarumeyShaïda Zarumey (jibinaa ko Fatouma Agnès Diaroumèye, 1938) ko ganndo renndoyankeewo, yimoowo, gooto e artuɓe e leydi mum winndude e ɗemngal Farayse.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shaida_Zarumey#TuugnorgalWikipedia: 𞤀𞤣𞤭𞥅 𞤧𞤢𞥄𞤪𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%80%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A5%85_%F0%9E%A4%A7%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%AB𞤀𞤣𞤭𞥅 𞤧𞤢𞥄𞤪𞤫 "𞤊𞤢𞤵𞤦𞤮𞤵𞤪𞤺" 𞤳𞤮 𞤸𞤫𞤤𞤥𞤫𞤪𞤫 𞤊𞤢𞤪𞤢𞤴𞤧𞤫 𞤩𞤮𞥅𞤴𞤲'𞤣𞤫 𞤲𞤢𞤲𞤣𞤵𞤲'𞤣𞤫 𞤫 𞤣𞤢𞥄𞤪𞤼𞤮𞤤 (𞤸𞤢𞤲𞤣𞤫 𞤭𞤲𞤢 𞤸𞤫𞥅𞤱𞤭 𞤱𞤭𞤴𞤫𞥅𞤣𞤫 𞤧𞤵𞤦𞤵𞤪𞤦 𞤱𞤢𞤤𞥆𞤢 𞤬𞤢𞤵𞤦𞤮𞤵𞤪𞤺). 𞤅𞤭𞤬𞤢𞥄 𞤩𞤵𞤪𞤯𞤮 𞤩𞤮𞥅𞤴𞤣𞤫 𞤮𞥅 𞤳𞤮 𞤬𞤮𞤪𞤧𞤦𞤵𞤪𞤺⹁ 𞤵𞤥𞥆𞤮𞤪𞤭𞥅𞤯𞤮 𞤫 𞤂𞤢𞤼𞤭𞤲 𞤬𞤮𞤪ī𞤧⹁ "𞤴𞤢𞥄𞤧𞤭"⹁ 𞤫 𞤂𞤢𞤼𞤭𞤲 𞤜𞤵𞤤𞤺𞤢𞤪 (𞤀𞤧𞤤𞤭 𞤘𞤫𞤪𞤥𞤢𞤲) 𞤦𞤵𞤪𞤺𞤵𞤥⹁ "𞤱𞤵𞤪𞤮" 𞤱𞤢𞤤𞥆𞤢 "𞤳𞤢𞤩𞤭𞤪𞤺𞤢𞤤".Fulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ful%C9%93eWikipedia: Zahra Diamondhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zahra_DiamondZahra Muhammadu anndiraaɗo kadi Diamond Zahra walla Zahra Buzuwa ko debbo Najeriyanaajo jahroowo e duuɓi 18. Zahra jibinaa ko Tahoua kono o janngi jaŋde makko leslesre e hakkundeere to Maradi fof e nder leydi Niger.Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zahra_Diamond#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zahra_Diamond#TuugnorgalWikipedia: IIguilas Weilahttps://ff.wikipedia.org/wiki/IIguilas_WeilaIlguilas Weila ko daraniiɗo jojjanɗe aadee e nder leydi Niger. Ko kanko woni hooreejo fedde haɓantoonde maccungaagu wiyeteende Timidria.Wikipedia: Marthe Eféwélé Kwamihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marthe_Ef%C3%A9w%C3%A9l%C3%A9_KwamiMarthe Eféwélé Kwami ko binndoowo Ganaajo jibinaaɗo to Accra, Gold Coast e hitaande 1896. Taariindi nguurndam makko ina jeyaa e binndanɗe gadane ɗe debbo Afriknaajo winndi.Wikipedia: Abdourahamane Tchianihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdourahamane_TchianiAbdourahamane Tchiani (aarabeeɓe: عبد الرحمن تشياني, e ɗemngal roman: 'Abd ar-Rahman Tshiyānī; jibinaa ko hitaande 1960 walla 1961)[1] ko ofisee konu leydi Niiseer, ko kanko woni hooreejo fedde ngenndiire ngam reende leydi konu, Niiseer. O wonnoo ko mawɗo garde hooreejo leydi Niiseer (2011–2023).Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdourahamane_Tchiani#Nguurndam_adanɗamWikipedia: Alfred Egglestonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfred_EgglestonAlfred Eggleston CBE (jibinaa ko e hitaande 1901, ñalngu maayde makko anndaaka)[1] ko ganndo faggudu, kadi ko kanko woni Guwerneer gadano Banke Ganaa.[2] O wonii guwerneer Banke leydi Gana tuggi lewru ut 1957 haa lewru abriil 1959.Wikipedia: Military Careerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Military_Career== Golle konu ==Golle konuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Military_Career#Golle_konuWikipedia: Ndioum Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndioum_ArrondissementArrondissement Ndioum ko arrondissement mo departema Podor to diiwaan Saint-Louis e nder leydi Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndioum_Arrondissement#FeccereWikipedia: Seizure Of Powerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seizure_Of_Power== Jaɓɓugol laamu ==Jaɓɓugol laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seizure_Of_Power#Jaɓɓugol_laamuTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seizure_Of_Power#TuugnorgalWikipedia: Salamatou Sowhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salamatou_SowSalamatou Sow (jibinaa ko e hitaande 1963) ko ganndo renndo-ɗemɗe e ganndo ko faati e neɗɗaagal.[1] O jeyaa ko Niiseer, o gollotoo ko e ɗemngal Fulfulde.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salamatou_Sow#TuugnorgalWikipedia: Fatima Djibo Sidikouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Djibo_SidikouFaatima Djibo Sidikou ko dipolomaat leydi Niiseer. Nde o golliima e nokkuuji dipolomasiiji keewɗi to leyɗeele dentuɗe Amerik e nder birooji Fedde Ngenndiije Dentuɗe to Geneve, ko ɓuri jooni ko o ammbasadeer Niiseer to Senegaal tuggi 2019 haa 2022.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Djibo_Sidikou#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Djibo_Sidikou#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Djibo_Sidikou#TuugnorgalWikipedia: Ndioumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/NdioumNdioum ko komin wuro e wuro e nder diiwaan Saint-Louis e nder leydi Senegaal. Ngo woni ko e Departemaa Podor.Wikipedia: Safiathhttps://ff.wikipedia.org/wiki/SafiathSafiya Aminami Issoufou Oumarou (jibinaa ko ñalnde 15 abriil 1982), ganndiraaɗo Safiath, ko jimoowo, rapper, e binndoowo jimɗi Nijeer.Fuɗɗoode nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safiath#Fuɗɗoode_nguurndam_e_golleKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safiath#KugalSifaa jimɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safiath#Sifaa_jimɗiWikipedia: Yacouba Mounounihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yacouba_MounouniYacouba Moumouni ko jimoowo, fiyoowo fiyru, ko Nijeernaajo. Ko o gardiiɗo fedde jazz-ethnic Mamar Kassey, o jeyaa ko e yimooɓe Nijeer ɓurɓe anndeede caggal leydi Niiseer.Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yacouba_Mounouni#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yacouba_Mounouni#TuugnorgalWikipedia: Women's football in Ghanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Women%27s_football_in_GhanaGhana ko leydi doole e nder aadaaji e nder Football Afrik kono ina sikkaa wonde dingiral ngal ina maayii sabu ŋakkeende ballal e nder gollorɗe.[1][2][3]Fulɓe nder leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Women%27s_football_in_Ghana#Fulɓe_nder_leydiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Women%27s_football_in_Ghana#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Women%27s_football_in_Ghana#TuugnorgalWikipedia: Salifou Modihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salifou_ModiSalifou Modi (aarabeeɓe: ساليفو مودي, e ɗemngal romaan: Sālyfw Mwdy; jibinaa ko ñalnde 12 oktoobar 1962) ko seneraal diiwaan konu leydi Nijeer, ko kanko woni cukko hooreejo[1] fedde ngenndiire ngam ndeenka leydi, konu leydi Niiseer. O wonii hooreejo konu leydi Niiseer gila 2020 haa 2023.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salifou_Modi#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salifou_Modi#TuugnorgalWikipedia: Ndindy Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndindy_ArrondissementArrondissement Ndindy ko arrondissement de département Diourbel e nder Diiwaan Diourbel e nder leydi Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndindy_Arrondissement#FeccereWikipedia: Wa Sports Stadiumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wa_Sports_StadiumHitaande 2006Jokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wa_Sports_Stadium#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Haissa Marikohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haissa_MarikoHaissa Hima, ɓurɗo anndireede Haissa Mariko (jibinaa ko ñalnde 26 sulyee 1951) woni debbo gadano e nder leydi Niiseer.[1]Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haissa_Mariko#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haissa_Mariko#TuugnorgalWikipedia: 𞤍𞤢𞤼𞤢𞤤 𞤸𞤮𞤪𞤥𞤮𞤪𞤣𞤫 𞤲𞤣𞤫𞤲https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%8D%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%BC%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A4_%F0%9E%A4%B8%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%A5%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%AB_%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%AB%F0%9E%A4%B2𞤍𞤢𞤼𞤢𞤤 𞤸𞤮𞤪𞤥𞤮𞤪𞤣𞤫 𞤲𞤣𞤫𞤲⹁ 𞤳𞤮 𞤢𞤣𞤭𞥅 𞤯𞤵𞥅𞤥 𞤭𞤲𞤢 𞤱𞤭𞤴𞤫𞥅 « 𞤯𞤢𞤼𞤢𞤤 𞤨𞤢𞤲𞤳𞤢𞤪𞤫»⹁ 𞤳𞤮 𞤤𞤢𞥄𞤱𞤮𞤤 𞤆𞤢𞤪𞤭 𞤲'𞤺𞤮𞤤 𞤧𞤫𞥅𞤪𞤲'𞤣𞤭 𞤢𞤪𞥆𞤮𞤲'𞤣𞤭𞤧𞥆𞤫𞤥𞤫𞤲𞤼 𞥓𞤩𞤮 𞤫 𞥑𞥑𞤩𞤮. 𞤐'𞤁𞤫 𞤵𞤥𞥆𞤭𞥅 𞤳𞤮 𞤫 𞤲𞤮𞤳𞥆𞤵 𞤦𞤭𞤴𞤫𞤼𞤫𞥅𞤯𞤮 𞤆𞤤𞤢𞤷𞤫 𞤣𞤫 𞤤𞤢 𞤈é𞤨𞤵𞤦𞤤𞤭𞤹𞤵𞤫 𞤸𞤢𞥄 𞤫 𞤲𞤮𞤳𞥆𞤵 𞤦𞤭𞤴𞤫𞤼𞤫𞥅𞤯𞤮 𞤆𞤢𞤧𞤣𞤫𞤤𞤮𞤵𞤨⹁ 𞤭𞤲𞤣𞤫 𞤥𞤢𞤴𞤪𞤫 𞤭𞤲𞤢 𞤬𞤭𞤪𞤼𞤢 𞤚𞤫𞤥𞤨𞤤𞤫 𞤚𞤫𞤥𞤨𞤤𞤭𞤫𞤪𞤧 𞤩𞤢𞤣𞤭𞥅𞤯𞤮 𞤯𞤮𞥅𞤲⹁ 𞤯𞤮 𞤩𞤫 𞤷𞤮𞤧𞤭 𞤨𞤪𞤭𞤮𞤪𞤫𞥅𞤶𞤭 𞤥𞤢𞤩𞥆𞤫 𞤆𞤢𞤪𞤭.Wikipedia: TNA Parkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/TNA_ParkTNA Park ko dingiral kuutorteengal no feewi to Tarkwa, leydi Ganaa. Ko ɗoon hannde ɓuri huutoreede ko e pottitte fuku koyɗe, ko ɗoon woni nokku ɗo kippu Medeama SC woni e Ligue des Champions Gana.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/TNA_Park#TuugnorgalWikipedia: Fati Marikohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fati_MarikoFatimata Gandigui Mariko, ɓurɗo anndireede Fati Mariko (jibinaa ko e hitaande 1964), ko jimoowo Nijeernaajo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fati_Mariko#TuugnorgalWikipedia: Ndiedieng Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndiedieng_ArrondissementArrondissement Ndiedieng ko arrondissement de département kaolack e nder diiwaan Kaolack e nder leydi Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndiedieng_Arrondissement#FeccereWikipedia: Tema Sports Stadiumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tema_Sports_StadiumDingiral dingiral Robert Mensah ko dingiral kuutorteengal e nder wuro Tema, leydi Ganaa. Ko ɗoon ɓuri huutoreede ko e pottitte fuku koyɗe, ko ɗoon woni dingiral Tema Youth e Real Sportive.Wikipedia: Hadizatou Manihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadizatou_ManiHadizatou Mani (jibinaa ko e hitaande 1984) ko daraniiɗo jojjanɗe aadee to leydi Nijeer, haɓantooɗo hare sariya ngam woppitde hoore mum e maccungaagu, kadi gila o woppitaa, o woniino daraniiɗo haɓaade maccungaagu.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadizatou_Mani#NguurndamWikipedia: Ndiayene Baganahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndiayene_BaganaNdiayene Bagana ko wuro tokooso wonngo hirnaange-caka Senegaal.[1] Ngo woni ko e Diiwaan Kaolack.Wikipedia: Hadizatou Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadizatou_Biography-Koolaaɗo kuuɓal leydi, hono Hillary Clinton.[5] Time inniri Mani ko gooto e yimɓe maɓɓe ɓurɓe waawde e hitaande 2009.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadizatou_Biography#TuugnorgalWikipedia: Ndiaye Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndiaye_ArrondissementArrondissement Ndiaye ko arrondisement mo departemaa Dagana e nder diiwaan Saint-Louis e nder leydi Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndiaye_Arrondissement#FeccereWikipedia: Issouf Ag Mahahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Issouf_Ag_MahaIssouf ag Maha (Agadez, 27 feebariyee 1962) ko binndoowo Tuwaareg Nijeer.Gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Issouf_Ag_Maha#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Issouf_Ag_Maha#TuugnorgalWikipedia: Swedru Sports Stadiumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Swedru_Sports_StadiumStade Swedru ko dingiral kuutorteengal e nder leydi Swedru, leydi Gana. Ko ɓuri heewde huutoreede ko e pottitte fuku koyɗe, ko kañum woni dingiral All Blacks FC.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Swedru_Sports_Stadium#TuugnorgalWikipedia: Sekondi-Takoradi Stadiumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sekondi-Takoradi_StadiumDingiral dingiral Sekondi (anndiraangal kadi dingiral Essipong) ko dingiral keewngal faayiida to Sekondi-Takoradi, leydi Ganaa. Ko ɗoon ɓuri huutoreede ko e pottitte fuku koyɗe, ko kañum woni dingiral Sekondi Hasaacas FC.Wikipedia: Ndiasshttps://ff.wikipedia.org/wiki/NdiassNdiass ko dental wuro e ladde e nder departemaa M'bour e nder Diiwaan Thiès Senegaal. Nde woni ko 40 kiloomeeteer (25 mi) fuɗnaange-rewo Dakaar.Wikipedia: Kuukua Eshunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kuukua_EshunKuukua Eshun ko gardinooɗo filmuuji, naalanke e binndoowo, ko ganndo-ameriknaajo. Kuukua ina ɓeyda humpitooji ko faati e geɗe renndo e cellal hakkille e nder binndol mum e filmo mum.Wikipedia: Nkawkaw Parkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkawkaw_ParkNkawkaw Park ko dingiral kuutorteengal e nder leydi Nkawkaw, to diiwaan fuɗnaange leydi Gana. Stade oo ina jogii 5 000 neɗɗo.Kuutoragol estaadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkawkaw_Park#Kuutoragol_estaadHoɗordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkawkaw_Park#HoɗordeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nkawkaw_Park#TuugnorgalWikipedia: Pearl Esua-Mensahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pearl_Esua-MensahPearl Esua-Mensah woni sosɗo e hooreejo fedde Feniks Ltd.[1] Ko Sosiyetee ƴellitaare njulaagu.Wikipedia: Ndande Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndande_ArrondissementArrondissement Ndande ko arrondissement de département Kébémer e nder Diiwaan Louga to Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndande_Arrondissement#FeccereWikipedia: Nduom Sports Stadiumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nduom_Sports_StadiumDingiral dingiral Nduom ko dingiral to Elmina. Ko ɗoon woni nokku ɗo Elmina Sharks F.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nduom_Sports_Stadium#TuugnorgalWikipedia: National Paralympic Committee of Ghanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/National_Paralympic_Committee_of_GhanaGoomu Paralimpik Gana ko Goomu Paralimpik ngenndiijo to Gana ngam dille Pijirlooji Paralimpik. Ko fedde nde wonaa laamuyankoore, suɓotoonde kippuuji, e mooftude kaalis ngam neldude daɗndoowo Ganaa e kewuuji Paralimpik ɗi Goomu Paralimpik hakkunde leyɗeele (IPC) yuɓɓinta.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/National_Paralympic_Committee_of_Ghana#TuugnorgalWikipedia: Len Clay Stadiumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Len_Clay_StadiumStade Len Clay ko estaad kuutorteeɗo e nder wuro Obuasi, leydi Ganaa. Nde udditaa ko ñalnde 10 mee 1990[2], nde feewnaa ñalnde 17 abriil 2005, ko ɗoon woni galle fedde dingiral Ashanti Gold.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Len_Clay_Stadium#TariyaFeere estaadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Len_Clay_Stadium#Feere_estaadKoolol estaadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Len_Clay_Stadium#Koolol_estaadƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Len_Clay_Stadium#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Len_Clay_Stadium#TuugnorgalWikipedia: Chibeze Ezekielhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chibeze_EzekielChibeze Ezekiel (jibinaa ko e hitaande 1979 walla 1980) ko daraniiɗo ko fayti e taariindi to leydi Gana, o heɓi njeenaari taariindi Goldman e hitaande 2020 wonande Afrik.[1][2][3][4] O anndaa ko o luulndii ministeer taariindi leydi Gana ngam haɗde mahngo gollordu kuuraa rewrude e golle (activisme).Wikipedia: Ndame Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndame_ArrondissementArrondisement Ndame ko arrondisement de département Mbacké e nder Diiwaan Diourbel to leydi Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndame_Arrondissement#FeccereYimɓe teskaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndame_Arrondissement#Yimɓe_teskaaɓeWikipedia: Christabel Ekehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christabel_EkehChristabel Ekeh (jibinaa ko ñalnde 16 oktoobar 1990) ko fijoowo e modelejo leydi Ganaa. O waɗii filmuuji ko ɓuri capanɗe jeetati e nder leydi Ghana e leydi Najeriya.Wikipedia: Kpando Stadiumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kpando_StadiumStade Kpando ko estaad kuutorteeɗo e nder Kpandu, e nder diiwaan Volta to leydi Gana. Ko ɗoon ɓuri huutoreede ko e pottitte fuku koyɗe, ko kañum woni dingiral Heart of Lions e nder Ligue 1 Gana.Wikipedia: Peter Faidoohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_FaidooAmiral caggal leydi Peter Kofi Faidoo ko gardiiɗo konu leydi Ganaa, gollinooɗo e nder konu leydi Ganaa. O woniino mawɗo konu ndiyam e nder konu leydi Ghana .Wikipedia: Kotoku Royals F.C.https://ff.wikipedia.org/wiki/Kotoku_Royals_F.C.Laamɓe Kotoku F.C.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kotoku_Royals_F.C.#TuugnorgalWikipedia: Victor Ferkahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victor_FerkahVictor Ferkah (jibinaa ko 9 oktoobar 1986) ko jaaynoowo jaayndeeji Ganaa, ko neɗɗo rajo, golloowo hannde e Sky FM (96.7) Ganaa e nder golle makko renndo.Wikipedia: Naye,Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naye,SenegalNaye ko wuro e nder leydi Senegaal haa keerol leydi Mali.Mootahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naye,Senegal#MootaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naye,Senegal#Ƴeew_kadiWikipedia: Emmanuel Fianuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_FianuEmmanuel Fianu (jibinaa ko ñalnde 14 suwee 1957) ko diisnondirɗo diine katolik Room to leydi Ganaa. O toɗɗaama Bishop Diocese Katolik Rome Ho e hitaande 2015 e juuɗe Pape François nde François Lodonu woppi golle.Wikipedia: Koforidua Sports Stadiumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koforidua_Sports_StadiumStade dingiral Koforidua ina fotnoo wonde to Koforidua, laamorgo diiwaan Fuɗnaange leydi Gana.[1] Ko ɗoon ɓuri huutoreede ko e pottitte fuku koyɗe, ko ɗoon woni dingiral Power FC.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koforidua_Sports_Stadium#TuugnorgalWikipedia: Kaladan Parkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaladan_ParkKaladan Park ko dingiral kuutorteengal e nder wuro Tamale, leydi Ganaa. Ko ɓuri heewde huutoreede ko e pottitte fuku koyɗe, ko kañum woni dingiral Real Tamale United.Jokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaladan_Park#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Ho Sports Stadiumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ho_Sports_StadiumDingiral Ho ko dingiral Ho, leydi Ganaa. Ina waɗi 5 000 jooɗorde, ko ɗoon woni galle fedde winndereyankoore F.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ho_Sports_Stadium#TuugnorgalWikipedia: Nadjaf Al Ashrafhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nadjaf_Al_AshrafNadjaf Al Ashraf (min winndaa kadi Najaf Al Ashraf walla Najaf Al Ashraf) ko wuro e nder komin Sinthiang Koundara, e nder diiwaan Bonconto, e nder departemaa Vélingara, leydi Senegaal. Ngo woni ko e daande maayo Koulountou, woɗngo e maayo Gammbi.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nadjaf_Al_Ashraf#TariyaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nadjaf_Al_Ashraf#Ƴeew_kadiWikipedia: Gyandu Parkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gyandu_ParkGyandu Park ko dingiral kuutorteengal e nder wuro Sekondi-Takoradi, leydi Gana. Stade oo ina jogii 15 000 neɗɗo.Hoɗordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gyandu_Park#HoɗordeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gyandu_Park#TuugnorgalWikipedia: Gold Coast at the 1952 Summer Olympicshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gold_Coast_at_the_1952_Summer_OlympicsGold Coast wondude e Togoland Angalteer, ganndiraaɗo hannde Ganaa, tawtoraama Olimpiyaaji 1952 to Helsinki, Finlande. Hawooɓe njeeɗiɗo, worɓe fof, tawtoraama kewuuji joy e nder dingiral gootal.Njeñtudi ndii e kewuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gold_Coast_at_the_1952_Summer_Olympics#Njeñtudi_ndii_e_kewuJoorji Aquaahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gold_Coast_at_the_1952_Summer_Olympics#Joorji_AquaahDiwgol toowngol worɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gold_Coast_at_the_1952_Summer_Olympics#Diwgol_toowngol_worɓeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gold_Coast_at_the_1952_Summer_Olympics#TuugnorgalWikipedia: Va-Bene Elikem Fiatsihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Va-Bene_Elikem_FiatsiVa-Bene Elikem Fiatsi (jibinaaɗo to Ho) ganndiraaɗo naalanke Crazinst, ko naalanke keewɗo fannuuji Ganaa, kadi ko kanko woni sosɗo e gardiiɗo naalankaagal perfocraZe International Artists Residency (pIAR) mo faandaare mum woni ƴellitde gostondiral hakkunde naalankooɓe winndere e nokkuuji, daraniiɓe , wiɗtooɓe, toppitiiɓe, e miijooji.[1] Va-Bene ɓuri yiɗde ko wiyeede "Sh!Wikipedia: Togbui Amenya Fiti Vhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Togbui_Amenya_Fiti_VTogbui Adzongaga Amenya Fiti V[1] ko mawɗo mawɗo nokku aadaaji Aflao e nder diiwaan Volta leydi Gana.[2][3][4][5]Wikipedia: N'Derhttps://ff.wikipedia.org/wiki/N%27DerN'Der (winndaa kadi ko Nder walla Ndeer) ko wuro tokooso daande hirnaange maayo Lac de Guiers, to worgo leydi Senegaal. Ko ngo woni laamorgo Waalo tataɓo e cakkitiingo haa Farayse heɓti laamu nguu e hitaande 1855.Geografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/N%27Der#GeografiTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/N%27Der#TariyaN'Der reentaarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/N%27Der#N'Der_reentaareNjuɓɓudihttps://ff.wikipedia.org/wiki/N%27Der#NjuɓɓudiDemokaraasihttps://ff.wikipedia.org/wiki/N%27Der#DemokaraasiWikipedia: Ghana Taekwondo Federationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_Taekwondo_FederationFedde Taekwondo Gana woni fedde Taekwondo ɓurnde mawnude e nder leydi Gana. Ko ɗum tergal e Goomu Olimpiyaaji Gana.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_Taekwondo_Federation#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_Taekwondo_Federation#TuugnorgalWikipedia: A. G. Formanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A._G._FormanArchibald George Forman CBE (1910-1967) ko ofisee laana ndiwoowa Angalteer, wonti hooreejo laana ndiwoowa gadano e nder laana ndiwoowa Gana.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: George Francoishttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_FrancoisGeorge Richard Mcvane Francois (5 lewru bowte hitaande 1924 - 21 lewru juko hitaande 2005) ko ñaawoowo to suudu sarɗiiji leydi Ganaa.[1] O wallitii e ƴellitgol sariyaaji leydi Ganaa e yoga e ñalɗi makko teeŋtuɗi.Wikipedia: Ghana Olympic Committeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_Olympic_CommitteeFedde Taekwondo Gana woni fedde taekwondo nguurndam nde e nder leydi Gana. Ko woni tergal e Goomu Olimpiyaaji Gana.Wikipedia: J. H. Frimpong-Ansahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/J._H._Frimpong-AnsahJ. H.Wikipedia: Ghana national baseball teamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_national_baseball_teamKippu ngenndiijo Ganaa, inniraaɗo Rising Stars, ko kippu ngenndiijo Ganaa. Ko kamɓe ngoni hannde kippu 3ɓo e nder Afrik e kippu 42ɓo e nder limlebbi IBAF World Rankings.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_national_baseball_team#TuugnorgalWikipedia: Hilda Akua Frimponghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hilda_Akua_FrimpongHilda Akua Frimpong (jibinaaɗo e hitaande 1991) ko debbo Ghananaajo, jom tiitoonde ɓamtaare, o heɓi tiitoonde Miss Universe Ghana e hitaande 2015, o lomtii Ganaa e kawgel 2015.[1] Caggal nde o heɓi ñawu nguu e hitaande 2012, Frimpong wonti daraniiɗo cellal, daraniiɗo haɓaade e safrude ñawu nguu.Wikipedia: Ghana Hockey Associationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_Hockey_AssociationFedde Hockey Gana woni fedde toppitiinde hockey ladde e nder leydi Gana. Ina jeyaa e Fedde Adunaare Hockey IHF e Fedde Hockey Afrik AHF.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_Hockey_Association#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_Hockey_Association#TuugnorgalWikipedia: Mpal, Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mpal,_SenegalMpal ko komin wuro e wuro e nder Diiwaan Saint-Louis to worgo-fuɗnaange Senegaal. Nde woni ko e dow laawol laana njoorndi calɗi e nder njuɓɓudi laana njoorndi Senegaal.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mpal,_Senegal#Ƴeew_kadiWikipedia: K. Frimponghttps://ff.wikipedia.org/wiki/K._FrimpongAlhajji Kwabena Frimpong (maayi ko ñalnde 18 oktoobar 2005) ko jimoowo biyeteeɗo Ganaa. O anndaama e jimɗi makko ɓurɗi lollude "Kyenkyen Bi Adi M'awu", ɗi K.Wikipedia: Mouderyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MouderyMoudéry ko diiwaan Bakel e nder Diiwaan Tambacounda to Senegaal.[1][2]Wikipedia: Mavis Ama Frimponghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mavis_Ama_FrimpongMavis Ama Frimpong ko politikyanke leydi Ghana, joginooɗo jappeere mawnde e nder diiwaan Birim worgo ko adii nde o suɓetee ngam wonde cukko jaagorgal diiwaan Fuɗnaange leydi Gana.[1][2][3] O toɗɗaama kadi e jaagorde diiwaan Fuɗnaange leydi Ganaa e laamu John Dramani Mahama[4].Wikipedia: Funny Face (comedian)https://ff.wikipedia.org/wiki/Funny_Face_(comedian)Benson Nana Yaw Oduro Boateng (jibinaa ko ñalnde 1 oktoobar 1981 e nder wuro wiyeteengo Jamestown/Usshertown, Accra, Ganaa,[3][4][5]) lollirɗo Funny Face, ko Ganaajo jaleeɗe, ganndiraaɗo golle mum e nder TV3 Sitcom Ganaa biyeteeɗo Chorkor Trotro.[6] O anndiraa kadi ko SwagOn-Papa.Wikipedia: Frank Fuseini Adongohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Frank_Fuseini_AdongoFrank Fuseini Adongo ko dawriyanke leydi Ganaa, kadi ko tergal suudu sarɗiiji leydi Ganaa. O jeyaa ko e lannda New Patriotic e cukko jaagorgal diiwaan to bannge fuɗnaange toowɗo leydi Gana.Wikipedia: Morfil Islandhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Morfil_IslandDuunde Morfil (e Farayse: Ile à Morfil ; lit. "Ile à Morfil") ko duunde gonnde hakkunde maayo Senegaal e maayo Doué to worgo Senegaal.Wikipedia: Alhassan Bashir Fuseinihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhassan_Bashir_FuseiniAlhassan Bashir Fuseini (jibinaa ko ñalnde 2 feebariyee 1956), anndiraaɗo Alhaji A. B.Wikipedia: Ghana Davis Cup teamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_Davis_Cup_teamKippu Ghana Davis Cup ina lomtoo Ghana e nder kawgel tennis Davis Cup, ko Fedde Tennis Ghana ardii ɗum en. Ɓe kawraani gila 2015.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_Davis_Cup_team#TariyaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_Davis_Cup_team#Ƴeew_kadiWikipedia: Portia Gaborhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Portia_GaborPortia Solomon Gabor (jibinaa ko ñalnde 27 abriil) ko jaayndiyanke, jaayndiyanke, kadi ko daande, golloowo hannde e TV3.[1][2]Wikipedia: Ghana Billie Jean King Cup teamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_Billie_Jean_King_Cup_teamKippu Gana mo Billie Jean King Cup ina lomtoo leydi Gana e nder kawgel tennis, ko fedde tennis leydi Gana ardii ɗum. Ɓe ngoni ko e haɓde hannde e Zone Orop/Afrik e nder fedde III.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_Billie_Jean_King_Cup_team#TariyaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_Billie_Jean_King_Cup_team#Ƴeew_kadiWikipedia: Madarounfahttps://ff.wikipedia.org/wiki/MadarounfaMadarounfa ko komin wuro e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 71 832 neɗɗo.Wikipedia: Audrey Gadzekpohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Audrey_GadzekpoPorofesoor Audrey Sitsofe Gadzekpo ko golloowo e jaayɗe e nder leydi Gana, kadi ko debbo gardiiɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde ganndal e jokkondiral to duɗal jaaɓi haaɗtirde leydi Gana. O wonnoo ko Konsul e Lecturer jokkondiral, gardinooɗo pelle rewɓe.Wikipedia: Ghana at the Paralympicshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_ParalympicsGana waɗii pijirlooji mum gadani e Pijirlooji Paralimpiyaaji e hitaande 2004 to Aten, neldi nulaaɓe tato ngam tawtoreede pijirlooji ɗiɗi. Nkegbe Botsyo, to bannge atletik, tawtoraama dogdu worɓe 100m, 200m e 400m, e nder cate T54.Medaaliijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_Paralympics#MedaaliijiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_Paralympics#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_Paralympics#TuugnorgalWikipedia: Madouela minehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madouela_mineMineraal Madaouéla ko miniraagal mawngal tawaangal to bannge worgo leydi Niiseer e nder diiwaan Agadez. Madaouéla ina jeyaa e nokkuuji ɓurɗi mawnude e uranium e nder leydi Niiseer tawa ina jogii 39,4 miliyoŋ ton njamndi mboɗeeri ndi 0,1% uranium.Wikipedia: Madouelahttps://ff.wikipedia.org/wiki/MadouelaMadaoua ko departema e Diiwaan Tahoua e nder leydi Niiseer. Laamorgo mayri woni ko e wuro wiyeteengo Madaoua.Wikipedia: Ghana at the 2022 Winter Olympicshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_2022_Winter_OlympicsGana tawtoraama Olimpiyaaji winndereeji 2022 to Pekin, leydi Siin. Olimpiyaaji winndereeji 2022 mbaɗaama tuggi 4 haa 20 feebariyee 2022.Hawooɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_2022_Winter_Olympics#HawooɓeSport Worɓe Rewɓe Totalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_2022_Winter_Olympics#Sport_Worɓe_Rewɓe_TotalƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_2022_Winter_Olympics#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_2022_Winter_Olympics#TuugnorgalWikipedia: Logahttps://ff.wikipedia.org/wiki/LogaLoga ko wuro e komin wuro e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 82 400 neɗɗo.Wikipedia: Ghana at the 2015 World Championships in Athleticshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_2015_World_Championships_in_AthleticsGanaa tawtoraama kawgel winnderewal 2015 to Pekin, Siin, tuggi 22 haa 30 ut 2015.[1]Worɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_2015_World_Championships_in_Athletics#WorɓeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_2015_World_Championships_in_Athletics#TuugnorgalWikipedia: Ghana at the 2010 Commonwealth Gameshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_2010_Commonwealth_GamesGanaa tawtoraama Pijirlooji Commonwealth 2010 baɗnooɗi to Delhi, to leydi Inndo, tuggi 3 haa 14 oktoobar 2010. Nde neldi 64 gorko e debbo diɗɗal.Wikipedia: 𞤕𞤢𞤫 𞤏𞤵𞤤𞤭𞥅𞤯𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%95%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%AB_%F0%9E%A4%8F%F0%9E%A4%B5%F0%9E%A4%A4%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%AF%F0%9E%A4%AB𞤏𞤵𞤪𞤮 𞤥𞤢𞤶𞥆𞤵𞤲'𞤺𞤮 𞤳𞤮 𞤱𞤵𞤪𞤮 𞤲'𞤺𞤮 𞤴𞤢𞤲𞤭 𞤫 𞤽𞤢𞤳𞥆𞤫𞥅𞤲'𞤣𞤫⹁ 𞤱𞤮𞤲𞤼𞤭 𞤳𞤮 𞤩𞤵𞤪𞤭 𞤸𞤫𞥅𞤱𞤣𞤫 𞤱𞤢𞤤𞥆𞤢 𞤳𞤮 𞤸𞤫𞥅𞤱𞤭⹁ 𞤳𞤮 𞤯𞤵𞤥 𞤱𞤢𞤯𞤭 𞤲𞤢𞤬𞤮𞥅𞤪𞤫 𞤲𞤮𞤳𞥆𞤵 𞤮𞥅 𞤳𞤮 𞤢𞤣𞤭𞥅 𞤯𞤵𞥅𞤥 𞤲𞤢𞤼𞥆𞤭𞥅 𞤢𞤲𞤣𞤫𞥅𞤣𞤫 𞤫 𞤱𞤭𞤲𞤣𞤫𞤪𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞥅 𞤳𞤢𞤤𞤢. 𞤐𞤮𞤳𞥆𞤵𞥅𞤶𞤭 𞤺𞤵𞤪𞤫 𞤳𞤫𞥅𞤱𞤯𞤫 𞤥𞤢𞤶𞥆𞤵𞤯𞤫 𞤯𞤫𞥅 𞤲'𞤶𞤫𞤶𞥆𞤭𞤼𞤢𞥄𞤥𞤢⹁ 𞤳𞤮𞤲𞤮 𞤱𞤮𞤲 𞤸𞤫𞥅𞤲 𞤳𞤮 𞤢𞤲𞤣𞤵𞤩𞤫 𞤲'𞤶𞤭𞤴𞤼𞤭 𞤯𞤵𞤥 𞤫𞤲⹁ 𞤲'𞤶𞤢𞤲𞤺𞤭 𞤯𞤵𞤥 𞤫𞤲 𞤲𞤮 𞤬𞤫𞥅𞤱𞤭. 𞤏𞤵𞤪𞤮𞥅𞤶𞤭 𞤯𞤭 𞤩𞤮𞥅𞤴𞤢𞥄𞤲𞤭 𞤳𞤮 𞤲'𞤶𞤭𞤨𞥆�Wikipedia: Victor Gadzekpohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victor_GadzekpoVictor Gadzekpo ko ganndo e njuɓɓudi leydi Ganaa. O woniino cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Cape Coast, o woniino kadi hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde hakkundeewal leydi Gana.Wikipedia: Benedicta Gafahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benedicta_GafahBenedicta Gafah (jibinaa ko ñalnde 1 suwee 1992) ko debbo biyeteeɗo Ganaa, ko o peewnoowo filmuuji.[1] O jeyaa ko e filmuuji Ghallywood e Kumawood ɗiɗo fof, tawi ina jeyaa heen "Mirror Bojel", "Ghost Azonto" e "Fool Abriil".Wikipedia: Gallaxy (musician)https://ff.wikipedia.org/wiki/Gallaxy_(musician)Gallaxy ko jimoowo hip-life e afrobeats Ganaajo ummoriiɗo Ashaiman, mo Randsford Ohene (innde dingiral Bra Chiky, jibinaa 30 lewru Yarkomaa 1986) e David Adjeiwoda (innde dingiral Kwesi Dav, jibinaa 10 noowammbar 1985). Ɓe cuɓaama ngam wonde ‘Fedde ɓurnde moƴƴude’ e nder yeewtere adannde e njeenaari Ghana entertainment Awards USA wondude e R2Bees, Keche e VVIP.Wikipedia: GAMBOhttps://ff.wikipedia.org/wiki/GAMBOBashir Annan (jibinaa ko ñalnde 8 abriil 1995) ɓuri anndeede ko e innde mum dingiral Gambo, ko jimoowo, jimoowo e jimoowo Ganaa. O wonii keɓɗo njeenaari cuɓagol sukaaɓe Ghana, o winnditaama e jaayɗe e jaayndeeji ceertuɗi, ko wayi no The Ghanaian Times, ModernGhana, Daily Graphic, News Ghana, Yen, TooXclusive, Joy FM, GhanaWeb e ko nanndi heen [4][5][6][7][8]Wikipedia: Francis Kolma Ganyaglohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francis_Kolma_GanyagloFrancis Komla Ganyaglo (jibinaa ko ñalnde 11 lewru Mbooy hitaande 1971) ko dawriyanke leydi Gana, kadi ko cukko jaagorgal diiwaan Volta to Gana.[1][2][3][4]Wikipedia: 𞤂𞤢𞥄𞤥𞤢𞤼𞤫𞥅𞤪𞤭 𞤋𞤲𞤳𞤢𞥄https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%82%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%A5%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%BC%F0%9E%A4%AB%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%AD_%F0%9E%A4%8B%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%B3%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84𞤂𞤢𞥄𞤥𞤵 𞤋𞤲𞤳𞤢𞥄⹁ 𞤢𞤲𞤣𞤭𞤪𞤢𞥄𞤲'𞤺𞤵 𞤫 𞤣𞤮𞤱 𞤤𞤢𞥄𞤦𞤭 𞤤𞤢𞥄𞤥𞤵 𞤂𞤢𞥄𞤥𞤵 𞤆𞤫𞤷𞥆𞤫 𞤐𞤢𞤴 (𞤑𞤫𞤷𞤸𞤵𞤢: 𞤚𞤢𞤱𞤢𞤲𞤼𞤭𞤲𞤧𞤵𞤴𞤵⹁ 𞤫 𞤯𞤫𞤥𞤲'𞤺𞤢𞤤 « 𞤨𞤫𞤷𞥆𞤫 𞤲𞤢𞤴 𞤳𞤢𞤱𞤪𞤭 » [𞥓])⹁ 𞤳𞤮 𞤤𞤢𞥄𞤥𞤵 𞤩𞤵𞤪𞤲'𞤺𞤵 𞤥𞤢𞤱𞤲𞤵𞤣𞤫 𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞤪 𞤀𞤥𞤫𞤪𞤭𞤳 𞤳𞤮 𞤢𞤣𞤭𞥅 𞤑𞤮𞤤𞤮𞤥𞤦𞤭 [𞥔]. 𞤕𞤢𞤼𞤢𞤤 𞤲'𞤶𞤵𞤩𞥆𞤵𞤣𞤭⹁ 𞤨𞤮𞤤𞤭𞤼𞤭𞤳 𞤫 𞤳𞤮𞤲𞤵 𞤤𞤢𞥄𞤥𞤵 𞤲'𞤺𞤵𞥅 𞤱𞤮𞤲𞥆𞤮𞥅 𞤳𞤮 𞤫 𞤱𞤵𞤪𞤮 𞤑𞤵𞤧𞤳𞤮. 𞤔𞤢𞥄𞤩𞤭-𞤸𞤢𞥄𞤯𞤼𞤭𞤪𞤣𞤫 𞤋𞤲𞤳𞤢𞥄 𞤫𞤲 𞤬𞤵𞤯𞥆𞤭𞥅 𞤳𞤮 𞤫 𞤲𞤮𞤳𞥆𞤵𞥅𞤶𞤭 𞤼𞤮𞥅𞤱𞤯𞤭 𞤆𞤫𞤪𞤵 𞤫 𞤬�Wikipedia: Gasmillahttps://ff.wikipedia.org/wiki/GasmillaOdartei Milla Lamptey (jibinaa ko ñalnde 15 desaambar 1984) ganndiraaɗo Gasmilla walla Liɗɗi hakkunde leyɗeele, ko naalanke Hiplife mo Ganaa. O anndaa ko e jimɗi makko ɓurɗi lollude Aboodatoi e Telemo ft.Wikipedia: John Gbenahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_GbenahAmiral caggal leydi John Kozo Gbenah ko gardiiɗo laana ndiwoowa leydi Ganaa, o golliima e laana ndiwoowa leydi Ganaa. O wonii mawɗo konu ndiyam e nder konu leydi Ghana tuggi lewru marse 2001 haa lewru suwee 2005.Wikipedia: 𞤃𞤢𞤸𞤮𞥅𞤣𞤭𞥅https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%83%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%B8%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A5%85𞤆𞤫𞤱𞤲𞤵𞤺𞤮𞤤 𞤱𞤵𞤪𞤮 𞤳𞤮 𞤶𞤢𞤲𞤺𞤵𞤣𞤫 𞤲𞤮 𞤴𞤭𞤥𞤩𞤫 𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞤪 𞤺𞤵𞤪𞤫⹁ 𞤳𞤮 𞤱𞤢𞤴𞤭 𞤲𞤮 𞤺𞤵𞤪𞤫 𞤫 𞤺𞤵𞤪𞤫⹁ 𞤲'𞤶𞤮𞤳𞥆𞤮𞤲'𞤣𞤭𞤪𞤼𞤢 𞤫 𞤲𞤮𞤳𞥆𞤵𞥅𞤶𞤭 𞤥𞤢𞤸𞤢𞥄𞤯𞤭. 𞤑𞤮 𞤯𞤵𞤥 𞤸𞤵𞥅𞤲'𞤣𞤫 𞤼𞤭𞥅𞤯𞤲'𞤣𞤫 𞤫 𞤬𞤢𞤲𞥆𞤵𞥅𞤶𞤭 𞤳𞤮 𞤱𞤢𞤴𞤭 𞤲𞤮 𞤨𞤫𞥅𞤱𞤲𞤵𞤺𞤮𞤤 𞤱𞤵𞤪𞤮⹁ 𞤺𞤮𞤤𞥆𞤢𞤤 𞤶𞤮𞤱𞤭𞤼𞤭𞥅𞤲'𞤺𞤢𞤤 𞤫 𞤨𞤫𞥅𞤱𞤲𞤵𞤺𞤮𞤤 𞤫 𞤲'𞤶𞤵𞤩𞥆𞤵𞤣𞤭 𞤲𞤮𞤳𞥆𞤵𞥅𞤶𞤭 𞤱𞤵𞤪𞤮⹁ 𞤫 𞤧𞤮𞤧𞤭𞤴𞤮𞤤𞤮𞤶𞤭 𞤱𞤵𞤪𞤮⹁ 𞤬𞤢𞤲𞥆𞤵 𞤶𞤢𞤽𞤣𞤫 𞤶𞤢𞤲𞤺𞤵𞤯𞤮 𞤲'𞤺𞤵𞥅𞤪𞤲'𞤣𞤢𞤥 𞤱𞤵𞤪𞤮.Wikipedia: 𞤃𞤢𞤸𞤮𞥅𞤣𞤭https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%83%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%B8%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%AD𞤆𞤫𞤱𞤲𞤵𞤺𞤮𞤤 𞤱𞤵𞤪𞤮 𞤳𞤮 𞤶𞤢𞤲𞤺𞤵𞤣𞤫 𞤲𞤮 𞤴𞤭𞤥𞤩𞤫 𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞤪 𞤺𞤵𞤪𞤫⹁ 𞤳𞤮 𞤱𞤢𞤴𞤭 𞤲𞤮 𞤺𞤵𞤪𞤫 𞤫 𞤺𞤵𞤪𞤫⹁ 𞤲'𞤶𞤮𞤳𞥆𞤮𞤲'𞤣𞤭𞤪𞤼𞤢 𞤫 𞤲𞤮𞤳𞥆𞤵𞥅𞤶𞤭 𞤥𞤢𞤸𞤢𞥄𞤯𞤭. 𞤑𞤮 𞤯𞤵𞤥 𞤸𞤵𞥅𞤲'𞤣𞤫 𞤼𞤭𞥅𞤯𞤲'𞤣𞤫 𞤫 𞤬𞤢𞤲𞥆𞤵𞥅𞤶𞤭 𞤳𞤮 𞤱𞤢𞤴𞤭 𞤲𞤮 𞤨𞤫𞥅𞤱𞤲𞤵𞤺𞤮𞤤 𞤱𞤵𞤪𞤮⹁ 𞤺𞤮𞤤𞥆𞤢𞤤 𞤶𞤮𞤱𞤭𞤼𞤭𞥅𞤲'𞤺𞤢𞤤 𞤫 𞤨𞤫𞥅𞤱𞤲𞤵𞤺𞤮𞤤 𞤫 𞤲'𞤶𞤵𞤩𞥆𞤵𞤣𞤭 𞤲𞤮𞤳𞥆𞤵𞥅𞤶𞤭 𞤱𞤵𞤪𞤮⹁ 𞤫 𞤧𞤮𞤧𞤭𞤴𞤮𞤤𞤮𞤶𞤭 𞤱𞤵𞤪𞤮⹁ 𞤬𞤢𞤲𞥆𞤵 𞤶𞤢𞤽𞤣𞤫 𞤶𞤢𞤲𞤺𞤵𞤯𞤮 𞤲'𞤺𞤵𞥅𞤪𞤲'𞤣𞤢𞤥 𞤱𞤵𞤪𞤮.Fulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Ful%C9%93eWikipedia: 𞤃𞤢𞤸𞤮𞥅𞤣𞤭 𞤫𞤳𞤮𞤤𞤮𞥅𞤶𞤭https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%83%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%B8%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%AD_%F0%9E%A4%AB%F0%9E%A4%B3%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A4%A4%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%B6%F0%9E%A4%AD𞤆𞤫𞤱𞤲𞤵𞤺𞤮𞤤 𞤱𞤵𞤪𞤮 𞤫𞤳𞤮𞤤𞤮𞤧𞤭𞥅 𞤭𞤲𞤢 𞤸𞤫𞤩𞤢 𞤸𞤫𞥅𞤲 𞤥𞤭𞥅𞤶𞤮 𞤫𞤳𞤮𞤤𞤮𞥅𞤶𞤭 𞤲'𞤺𞤢𞤥 𞤰𞤫𞤤𞥆𞤭𞤼𞤣𞤫 𞤨𞤫𞥅𞤱𞤲𞤵𞤺𞤮𞤤 𞤱𞤵𞤪𞤮 𞤩𞤵𞤪𞤲'𞤺𞤮 𞤴𞤢𞤸𞤣𞤵𞤣𞤫 𞤫 𞤪𞤫𞤲𞤣𞤮 𞤫 𞤩𞤵𞤪𞤲'𞤺𞤮 𞤼𞤫𞤧𞤳𞤢𞥄𞤣𞤫 𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞤪 𞤱𞤫𞥅𞤴𞤮. 𞤑𞤮 𞤩𞤵𞤪𞤭 𞤬𞤢𞤥𞤯𞤵𞤣𞤫 𞤫 𞤥𞤭𞥅𞤶𞤮𞥅𞤶𞤭 𞤳𞤮 𞤩𞤵𞤪𞤭 𞤵𞤪𞤦𞤢𞤲𞤭𞤧𞤥 𞤾𞤫𞤪𞤼 𞤱𞤢𞤤𞥆𞤢 𞤵𞤪𞤦𞤢𞤲𞤭𞤧𞤥 𞤣𞤵𞥅𞤥𞤮𞤼𞤮𞥅𞤯𞤮. 𞤉 𞤤𞤢𞥄𞤦𞤭 𞤳𞤫𞥅𞤱𞤯𞤭⹁ 𞤵𞤪𞤦𞤢𞤲𞤭𞤧𞤥 𞤫𞤳𞤮𞤤𞤮𞥅𞤶𞤭 𞤳𞤮 𞤰𞤫𞤤𞥆𞤭𞤼𞤢𞥄𞤪𞤫 𞤫 𞤻𞤭𞤽𞤣𞤫 𞤵𞤪𞤦𞤢𞤲𞤭𞤧𞤥 𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭⹁ 𞤳𞤮 𞤯𞤵𞤥 �Wikipedia: 𞤃𞤢𞤸𞤮𞥅𞤣𞤭 𞤬𞤭𞥅 𞤪𞤫𞤱𞤩𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%83%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%B8%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%AD_%F0%9E%A4%AC%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A5%85_%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%AB%F0%9E%A4%B1%F0%9E%A4%A9%F0%9E%A4%AB𞤨𞤫𞥅𞤱𞤲𞤵𞤺𞤮𞤤 𞤺𞤵𞤪𞤫 𞤪𞤫𞤱𞤩𞤫 𞤳𞤮 𞤥𞤭𞥅𞤶𞤮 𞤫 𞤣𞤭𞤤𞥆𞤫 𞤪𞤫𞤲𞤣𞤮 𞤶𞤮𞤱𞤭𞤼𞤭𞥅𞤯𞤫 𞤫 𞤦𞤢𞤼𞥆𞤫 𞤲𞤮𞤳𞥆𞤵𞥅𞤶𞤭 𞤥𞤢𞤸𞤪𞤢𞥄𞤯𞤭 𞤫 𞤪𞤫𞤱𞤩𞤫. [𞥑] 𞤃𞤭𞥅𞤶𞤮 𞤲'𞤺𞤮𞥅 𞤭𞤲𞤢 𞤴𞤭𞤯𞤭 𞤬𞤢𞥄𞤥𞤣𞤫 𞤳𞤮 𞤱𞤮𞤲𞤭 𞤣𞤫𞤦𞥆𞤮 𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞤪 𞤲𞤮𞤳𞥆𞤵𞥅𞤶𞤭 𞤱𞤵𞤪𞤮 𞤫 𞤸𞤮𞤤 𞤷𞤢𞤯𞤫𞥅𞤤𞤫 𞤫 𞤬𞤢𞤪𞤼𞤢𞤽𞥆𞤫𞥅𞤶𞤭 𞤯𞤭 𞤪𞤫𞤱𞤩𞤫 𞤳𞤢𞤱𞤪𞤢𞤼𞤢 𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞤪 𞤯𞤫𞥅𞤲 𞤲𞤮𞤳𞥆𞤵𞥅𞤶𞤫.Wikipedia: 𞤃𞤢𞤸𞤮𞥅𞤣𞤭𞥅𞤶𞤭 𞤸𞤢𞥄𞤳𞤮𞥅𞤶𞤭https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%83%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%B8%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%B6%F0%9E%A4%AD_%F0%9E%A4%B8%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%B3%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%B6%F0%9E%A4%AD𞤆𞤫𞤱𞤲𞤵𞤺𞤮𞤤 𞤺𞤵𞤪𞤫 𞤸𞤢𞥄𞤳𞤮𞥅𞤶𞤫 𞤧𞤭𞥅𞤬𞤢𞥄𞤥𞤢 𞤳𞤮 𞤺𞤮𞤤𞥆𞤢𞤤 𞤧𞤮𞤧𞤣𞤫 𞤪𞤫𞤲𞤣𞤮𞥅𞤶𞤭[𞥑] 𞤦𞤢𞥄𞤱𞤯𞤭 𞤲𞤢𞤬𞤼𞤮𞤪𞤢𞥄𞤣𞤫 𞤢𞥄𞤣𞤫𞥅 𞤫 𞤲𞤮𞤳𞥆𞤵. 𞤉 𞤱𞤭𞤴𞤣𞤫 𞤚𞤭𞤥𞤮𞤼𞤸𞤴 𞤄𞤫𞤢𞤼𞤤𞤫𞤴⹁ [𞥒] 𞤳𞤮 𞤫𞤼𞤢𞥄𞤣𞤫 𞤰𞤫𞤤𞥆𞤭𞤼𞤣𞤫 𞤲𞤮𞤳𞥆𞤵𞥅𞤶𞤭⹁ 𞤪𞤫𞤲𞤣𞤮𞥅𞤶𞤭 𞤫 𞤲'𞤺𞤵𞥅𞤪𞤲'𞤣𞤢𞤥 𞤩𞤵𞤪𞤯𞤭 𞤣𞤵𞥅𞤥𞤢𞥄𞤣𞤫⹁ [𞥓] 𞤫 𞤵𞤧𞤼𞤵𞤣𞤫 𞤶𞤢𞤱𞤣𞤭 𞤢𞤣𞤵𞤲𞤢. [𞥔] [𞥕] 𞤐𞤮𞤳𞥆𞤵𞥅𞤶𞤭 𞤺𞤵𞤪𞤫 𞤭𞤲𞤢 𞤲'𞤦𞤢𞥄𞤱𞤭 𞤤𞤫𞤤𞤲𞤵𞤣𞤫 𞤲'𞤦𞤢𞤴𞤣𞤭 𞤲𞤮 𞤨𞤫𞥅𞤱𞤲𞤵𞤺𞤮𞤤 𞤺𞤵𞤪𞤫 𞤳𞤵𞥅𞤩𞤼𞤮𞤣𞤭𞤲𞤯𞤫⹁ 𞤣𞤵𞥅𞤥𞤮Wikipedia: 𞤃𞤢𞤸𞤮𞥅𞤣𞤭𞥅𞤶𞤭 𞤴𞤢𞥄𞤧𞤭𞥅𞤪𞤭https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%83%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%B8%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%B6%F0%9E%A4%AD_%F0%9E%A4%B4%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%A7%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%AD𞤥𞤢𞤸𞤮𞥅𞤣𞤭𞥅𞤶𞤭 𞤴𞤢𞥄𞤧𞤭𞥅𞤪𞤭 𞤳𞤮 𞤥𞤭𞥅𞤶𞤮 𞤨𞤫𞥅𞤱𞤲𞤵𞤺𞤮𞤤 𞤱𞤵𞤪𞤮 𞤲'𞤺𞤮 𞤱𞤭𞤴𞤲𞤮𞥅 𞤱𞤮𞤲'𞤣𞤫 𞤱𞤵𞤪𞤮 𞤲'𞤺𞤮𞥅 𞤥𞤢𞤸𞤭𞤪𞤢𞥄 𞤳𞤮 𞤫 𞤶𞤮𞤳𞥆𞤮𞤲'𞤣𞤭𞤪𞤢𞤤⹁ 𞤫 𞤲'𞤺𞤮𞤲𞤳𞤢𞥄𞤶𞤭 𞤺𞤮𞤲𞤯𞤭 𞤫 𞤣𞤮𞤱 𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭⹁ 𞤼𞤢𞤱𞤢 𞤱𞤮𞤲𞤢𞥄 𞤫 𞤴𞤵𞤩𞥆𞤮 𞤺𞤫𞤯𞤫 𞤫 𞤥𞤢𞤸𞤢𞥄𞤯𞤫. 𞤆𞤫𞤱𞤲𞤵𞤺𞤮𞤤 𞤱𞤵𞤪𞤮 𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭⹁ 𞤸𞤮𞤲𞤮 𞤨𞤫𞥅𞤱𞤲𞤵𞤺𞤮𞤤 𞤺𞤵𞤪𞤫 𞤭𞤲𞤬𞤪𞤢𞤧𞤼𞤪𞤵𞤷𞤼𞤵𞤪𞤢𞤤 𞤫 𞤨𞤫𞥅𞤱𞤲𞤵𞤺𞤮𞤤 𞤺𞤵𞤪𞤫 𞤫𞤳𞤮𞤤𞤮𞤧𞤭𞥅⹁ 𞤭𞤲𞤢 𞤼𞤫𞥅𞤽𞤼𞤭𞤲𞤢 𞤺𞤮𞤤𞥆𞤫 𞤩𞤵𞤪𞤯𞤫 𞤤𞤢𞥄𞤩𞤼𞤵𞤣𞤫 𞤫 𞤸𞤵𞥅𞤼𞤮𞤪𞤢�Wikipedia: 𞤃𞤢𞤸𞤮𞥅𞤣𞤭 𞤤𞤢𞤼𞤭𞤲𞤴𞤢𞤲𞤳𞤮https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%83%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%B8%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%AD_%F0%9E%A4%A4%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%BC%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%B4%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%B3%F0%9E%A4%AE𞤆𞤫𞤱𞤲𞤵𞤺𞤮𞤤 𞤱𞤵𞤪𞤮 𞤤𞤢𞤼𞤭𞤲𞤮 𞤳𞤮 𞤬𞤢𞤲𞥆𞤵 𞤶𞤢𞤽𞤣𞤫 𞤰𞤫𞥅𞤱𞤼𞤮𞤼𞤮𞥅𞤯𞤮 𞤨𞤫𞥅𞤱𞤲𞤵𞤺𞤮𞤤 𞤺𞤵𞤪𞤫 𞤫 𞤨𞤫𞥅𞤱𞤲𞤵𞤺𞤮𞤤 𞤺𞤵𞤪𞤫 𞤼𞤮 𞤦𞤢𞤲𞤺𞤫 𞤶𞤢𞤽𞤣𞤫 𞤤𞤢𞤼𞤭𞤲𞤮. [𞥑] 𞤐'𞤁𞤫 𞤬𞤢𞤱𞤭𞥅 𞤳𞤮 𞤫 𞤼𞤫𞥅𞤽𞤼𞤭𞤲'𞤣𞤫 𞤣𞤢𞤪𞤲'𞤣𞤫 𞤂𞤢𞤼𞤭𞤲𞤮𞥅𞤶𞤭 𞤫 𞤧𞤮𞤧𞤣𞤫 𞤺𞤵𞤪𞤫 𞤀𞤥𞤫𞤪𞤭𞤳 𞤫 𞤲𞤢𞥄𞤼𞤺𞤮𞤤 𞤼𞤫𞤧𞤳𞤵𞤴𞤢𞥄𞤶𞤭 𞤯𞤭 𞤶𞤢𞤲𞤺𞤵𞤺𞤮𞤤 𞤂𞤢𞤼𞤭𞤲𞤮𞥅𞤶𞤭 𞤲'𞤦𞤢𞤯𞤭 𞤲'𞤺𞤢𞤥 𞤶𞤢𞥄𞤦𞤢𞥄𞤣𞤫 𞤽𞤢𞤳𞥆𞤫𞥅𞤲'𞤣𞤫 𞤶𞤮𞤳𞥆𞤮𞤲'𞤣𞤭𞤪𞤢𞤤 𞤢𞤲𞤣𞤵𞤩𞤫 𞤱𞤵𞤪𞤮 𞤫 𞤴𞤭𞤥𞤩𞤫 𞤂𞤢𞤼𞤭𞤲𞤮𞥅𞤶𞤭.Wikipedia: 𞤑𞤵𞥅𞤤𞤫 𞤥𞤢𞤸𞤮𞥅𞤣𞤭 𞤻𞤫𞥅𞤻𞤢𞤤https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%91%F0%9E%A4%B5%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%A4%F0%9E%A4%AB_%F0%9E%A4%A5%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%B8%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%AD_%F0%9E%A4%BB%F0%9E%A4%AB%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%BB%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A4𞤑𞤵𞥅𞤤𞤫 𞤥𞤢𞤸𞤮𞥅𞤣𞤭 𞤻𞤫𞥅𞤻𞤢𞤤 𞤳𞤮 𞤥𞤭𞥅𞤶𞤮 𞤨𞤫𞥅𞤱𞤲𞤵𞤺𞤮𞤤 𞤱𞤵𞤪𞤮 𞤼𞤢𞤱𞤢 𞤭𞤲𞤢 𞤱𞤢𞤯𞤭 𞤺𞤫𞤯𞤫 𞤧𞤢𞤨𞥆𞤮 (𞥑𞥐) 𞤦𞤢𞤯𞥆𞤫 𞤬𞤢𞥄𞤴𞤭𞥅𞤣𞤢 𞤲'𞤺𞤢𞤥 𞤢𞤪𞤣𞤵𞤣𞤫 𞤫 𞤨𞤫𞥅𞤱𞤲𞤵𞤺𞤮𞤤 𞤨𞤫𞥅𞤶𞤫 𞤫 𞤨𞤫𞥅𞤶𞤫 𞤱𞤵𞤪𞤮. 𞤇𞤫 𞤲'𞤶𞤭𞤯𞤭 𞤳𞤮 𞤴𞤵𞤩𞥆𞤭𞤲'𞤣𞤫 𞤫 𞤶𞤮𞤳𞥆𞤮𞤲'𞤣𞤭𞤪𞤣𞤫 𞤺𞤫𞤯𞤫 𞤷𞤫𞥅𞤪𞤼𞤵𞤯𞤫 𞤼𞤮 𞤦𞤢𞤲𞤺𞤫 𞤨𞤫𞥅𞤱𞤲𞤵𞤺𞤮𞤤 𞤫 𞤲'𞤶𞤵𞤩𞥆𞤵𞤣𞤭 𞤱𞤵𞤪𞤮.Wikipedia: 𞤃𞤢𞤸𞤮𞥅𞤣𞤭 𞤣𞤵𞥅𞤥𞤮𞤼𞤮𞥅𞤲𞤣𞤭https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%83%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%B8%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%AD_%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%B5%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%A5%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A4%BC%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%AD𞤆𞤫𞤱𞤲𞤵𞤺𞤮𞤤 𞤱𞤵𞤪𞤮 𞤣𞤵𞥅𞤥𞤮𞤼𞤮𞥅𞤲'𞤺𞤮 𞤳𞤮 𞤶𞤢𞤲𞤺𞤵𞤣𞤫 𞤺𞤵𞤪𞤫 𞤫 𞤺𞤮𞤤𞥆𞤫 𞤥𞤢𞤸𞤲'𞤺𞤮 𞤯𞤫 (𞤨𞤫𞥅𞤱𞤲𞤵𞤺𞤮𞤤 𞤱𞤵𞤪𞤮)⹁ 𞤳𞤮 𞤯𞤵𞤥 𞤱𞤮𞤲𞤭 𞤳𞤮 𞤩𞤵𞤪𞤭 𞤼𞤫𞥅𞤽𞤼𞤵𞤣𞤫 𞤫 𞤰𞤫𞤤𞥆𞤭𞤼𞤣𞤫 𞤲'𞤺𞤵𞥅𞤪𞤲'𞤣𞤢𞤥 𞤥𞤵𞤥 𞤫𞤲 𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞤪 𞤴𞤮𞤲𞤼𞤢𞥄𞤶𞤭 𞤶𞤵𞥅𞤼𞤯𞤭 𞤼𞤢𞤱𞤢 𞤭𞤲𞤢 𞤵𞤧𞤼𞤢 𞤲'𞤶𞤢𞤪𞤵⹁ 𞤽𞤢𞤳𞥆𞤫𞥅𞤲'𞤣𞤫 𞤫 𞤦𞤢𞤼𞥆𞤫 𞤦𞤮𞤲𞤯𞤫 𞤫 𞤴𞤭𞤥𞤩𞤫 𞤫 𞤲𞤮𞤳𞥆𞤵 𞤮𞥅 𞤼𞤢𞤱𞤢 𞤭𞤲𞤢 𞤥𞤮𞤰𞥆𞤭𞤲𞤢 𞤱𞤫𞤤𞥆𞤭𞤼𞤢𞥄𞤪𞤫 𞤸𞤵𞥅𞤩𞤼𞤮𞤣𞤭𞤲𞤣𞤫 𞤴𞤭𞤥𞤩𞤫 𞤩𞤫𞥅 𞤫 𞤲𞤮𞤳𞥆𞤵 𞤮𞥅. [𞥑] 𞤏𞤫𞤤𞥆𞤭𞤼𞤢𞥄�Wikipedia: 𞤘𞤮𞥅𞤼𞤭𞤲𞤢𞤤 𞤥𞤢𞤸𞤮𞥅𞤣𞤭𞥅𞤶𞤭 𞤯𞤭𞤲https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%98%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%BC%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A4_%F0%9E%A4%A5%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%B8%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%B6%F0%9E%A4%AD_%F0%9E%A4%AF%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A4%B2𞤺𞤮𞥅𞤼𞤭𞤲𞤺𞤮𞤤 𞤥𞤢𞤸𞤮𞥅𞤣𞤭𞥅𞤶𞤭 𞤯𞤭𞤲 𞤳𞤮 𞤳𞤵𞥅𞤺𞤢𞤤 𞤂𞤫𞤼𞥆𞤪𞤭𞤧𞤼 𞤁𞤵𞤲𞤭𞤴𞤢𞥄𞤪𞤵 𞤲'𞤣𞤫𞤲 𞤱𞤢𞤳𞥆𞤢𞤼𞤭 𞤅𞤭𞤼𞤵𞤢𞤼𞤭𞤮𞤲𞤭𞤧𞤼 𞤁𞤵𞤲𞤭𞤴𞤢𞥄𞤪𞤵 𞤩𞤢𞤣𞤭 𞤸𞤢𞤳𞥆𞤵𞤲'𞤣𞤫 𞥑𞥙𞥕𞥓 𞤫 𞥑𞥙𞥖𞥐.Wikipedia: 𞤊𞤢𞤺𞥆𞤵𞤣𞤵 𞤷𞤢𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%8A%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%BA%F0%9E%A5%86%F0%9E%A4%B5%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%B5_%F0%9E%A4%B7%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%ABWikipedia: 𞤐𞤦𞤢𞥄𞤤𞤢𞥄𞤣𞤐𞤦𞤢𞥄𞤤𞤢𞥄𞤣𞤭𞤲𞤳𞤮𞤱𞤢𞤤 𞤷𞤢𞤫 𞤯𞤫𞤲https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%90%F0%9E%A4%A6%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%A4%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%90%F0%9E%A4%A6%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%A4%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%B3%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A4%B1%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A4_%F0%9E%A4%B7%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%AB_%F0%9E%A4%AF%F0%9E%A4%AB%F0%9E%A4%B2𞤔𞤮𞥅𞤺𞤢𞤪𞤢𞥄𞤬𞤭 𞤦𞤭𞤪𞤲𞤭𞥅𞤯𞤮 𞤳𞤮 𞤬𞤢𞤲𞥆𞤵 𞤶𞤮𞥅𞤺𞤢𞤪𞤢𞥄𞤬𞤭 𞤵𞤥𞥆𞤮𞤪𞤭𞥅𞤯𞤮 𞤫 𞤶𞤢𞤽𞤣𞤫 𞤦𞤭𞤪𞤲𞤭𞥅𞤶𞤭 𞤫 𞤺𞤮𞤤𞥆𞤫 𞤦𞤭𞤪𞤲𞤭𞥅𞤶𞤫. 𞤘𞤫𞤯𞤫 𞤱𞤵𞤪𞤮 𞤫 𞤨𞤫𞥅𞤱𞤲𞤭𞤼𞤮𞥅𞤩𞤫 𞤱𞤵𞤪𞤮 [𞥑] 𞤭𞤲𞤢 𞤰𞤫𞥅𞤱𞤼𞤮𞥅 𞤺𞤫𞤯𞤫 𞤳𞤫𞥅𞤱𞤯𞤫 𞤫 𞤲'𞤺𞤵𞥅𞤪𞤲'𞤣𞤢𞤥 𞤱𞤵𞤪𞤮 𞤫 𞤲𞤮𞤳𞥆𞤵𞥅𞤶𞤭 𞤥𞤢𞤸𞤢𞥄𞤯𞤭. 𞤀𞤲𞤣𞤵𞤩𞤫⹁ 𞤺𞤮𞤤𞥆𞤮𞤼𞤮𞥅𞤩𞤫 𞤫 𞤪𞤫𞤲𞤣𞤮 𞤲'𞤺𞤮𞥅 𞤼𞤢𞤱𞤼𞤮𞤪𞤢𞥄𞤥𞤢⹁ 𞤲'𞤶𞤢𞤲𞤺𞤭𞥅 𞤫 𞤻𞤭𞤽𞤭𞥅 𞤣𞤮𞤺𞥆𞤮𞤤 𞤬𞤢𞤺𞥆𞤵𞤣𞤵 𞤫 𞤶𞤢𞤱𞤣𞤭 𞤼𞤢𞤱𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤭⹁ 𞤩𞤢𞤤𞥆𞤭 𞤢𞥄𞤣𞤫𞥅 𞤫 𞤯𞤭 𞤲'𞤺𞤮�Wikipedia: 𞤐𞤦𞤢𞥄𞤤𞤢𞥄𞤣𞤭𞤲𞤳𞤮𞤱𞤢𞤤 𞤷𞤢𞤫 𞤯𞤫𞤲https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%90%F0%9E%A4%A6%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%A4%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%B3%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A4%B1%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A4_%F0%9E%A4%B7%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%AB_%F0%9E%A4%AF%F0%9E%A4%AB%F0%9E%A4%B2𞤔𞤮𞥅𞤺𞤢𞤪𞤢𞥄𞤬𞤭 𞤦𞤭𞤪𞤲𞤭𞥅𞤯𞤮 𞤳𞤮 𞤬𞤢𞤲𞥆𞤵 𞤶𞤮𞥅𞤺𞤢𞤪𞤢𞥄𞤬𞤭 𞤵𞤥𞥆𞤮𞤪𞤭𞥅𞤯𞤮 𞤫 𞤶𞤢𞤽𞤣𞤫 𞤦𞤭𞤪𞤲𞤭𞥅𞤶𞤭 𞤫 𞤺𞤮𞤤𞥆𞤫 𞤦𞤭𞤪𞤲𞤭𞥅𞤶𞤫. 𞤘𞤫𞤯𞤫 𞤱𞤵𞤪𞤮 𞤫 𞤨𞤫𞥅𞤱𞤲𞤭𞤼𞤮𞥅𞤩𞤫 𞤱𞤵𞤪𞤮 [𞥑] 𞤭𞤲𞤢 𞤰𞤫𞥅𞤱𞤼𞤮𞥅 𞤺𞤫𞤯𞤫 𞤳𞤫𞥅𞤱𞤯𞤫 𞤫 𞤲'𞤺𞤵𞥅𞤪𞤲'𞤣𞤢𞤥 𞤱𞤵𞤪𞤮 𞤫 𞤲𞤮𞤳𞥆𞤵𞥅𞤶𞤭 𞤥𞤢𞤸𞤢𞥄𞤯𞤭. 𞤀𞤲𞤣𞤵𞤩𞤫⹁ 𞤺𞤮𞤤𞥆𞤮𞤼𞤮𞥅𞤩𞤫 𞤫 𞤪𞤫𞤲𞤣𞤮 𞤲'𞤺𞤮𞥅 𞤼𞤢𞤱𞤼𞤮𞤪𞤢𞥄𞤥𞤢⹁ 𞤲'𞤶𞤢𞤲𞤺𞤭𞥅 𞤫 𞤻𞤭𞤽𞤭𞥅 𞤣𞤮𞤺𞥆𞤮𞤤 𞤬𞤢𞤺𞥆𞤵𞤣𞤵 𞤫 𞤶𞤢𞤱𞤣𞤭 𞤼𞤢𞤱𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤭⹁ 𞤩𞤢𞤤𞥆𞤭 𞤢𞥄𞤣𞤫𞥅 𞤫 𞤯𞤭 𞤲'𞤺𞤮�Wikipedia: 𞤁𞤭𞤤𞥆𞤫𞤪𞤫 𞤼𞤫𞤳𞤲𞤮𞤳𞤢𞤪𞤢𞥄𞤼𞤭https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%81%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A4%A4%F0%9E%A5%86%F0%9E%A4%AB%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%AB_%F0%9E%A4%BC%F0%9E%A4%AB%F0%9E%A4%B3%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A4%B3%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%BC%F0%9E%A4%AD𞤁𞤭𞤤𞥆𞤫𞤪𞤫 𞤼𞤫𞤳𞤲𞤮𞤳𞤢𞤪𞤢𞥄𞤼𞤭 𞤳𞤮 𞤣𞤭𞤤𞥆𞤫𞤪𞤫 𞤪𞤫𞤲𞤣𞤮𞤴𞤢𞤲𞤳𞤮𞥅𞤪𞤫 𞤺𞤮𞤤𞥆𞤮𞤼𞤮𞥅𞤲'𞤣𞤫 𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞤪 𞤤𞤫𞤴𞤯𞤫𞥅𞤤𞤫 𞤣𞤫𞤲𞤼𞤵𞤯𞤫 𞤀𞤥𞤫𞤪𞤭𞤳 𞤫 𞤑𞤢𞤲𞤢𞤣𞤢𞥄 𞤫 𞤳𞤭𞤼𞤢𞥄𞤤𞤫 𞥑𞥙𞥓𞥐⹁ 𞤲'𞤣𞤫 𞤴𞤭𞤯𞤭 𞤼𞤫𞤳𞤲𞤮𞤳𞤪𞤢𞥄𞤧𞤭 𞤲𞤮 𞤬𞤫𞥅𞤱𞤭 𞤫 𞤣𞤮𞤱 𞤣𞤫𞤥𞤮𞤳𞤢𞤪𞤢𞥄𞤧𞤭 𞤱𞤢𞤳𞤭𞤤𞤢𞥄𞤺𞤵 𞤫 𞤨𞤮𞤤𞤭𞤼𞤭𞤳 𞤨𞤢𞤪𞤼𞤭𞥅𞤶𞤭 𞤶𞤮𞤱𞤭𞤼𞤭𞥅𞤯𞤭 𞤫 𞤥𞤵𞤥. 𞤁𞤢𞥄𞤪𞤼𞤭𞤴𞤢𞤲𞤳𞤮𞥅𞤩𞤫 𞤭𞤲𞤢 𞤲'𞤶𞤮𞤳𞥆𞤮𞤲'𞤣𞤭𞤪𞤭 𞤫 𞤣𞤭𞤤𞥆𞤫 𞤯𞤫𞥅 𞤫 𞤬𞤫𞤣𞥆𞤫 𞤱𞤭𞤴𞤫𞤼𞤫𞥅𞤲'𞤣𞤫 “𞤚𞤫𞤷𞤸𞤲𞤭𞤷𞤢𞤤 𞤀𞤤𞥆𞤭�Wikipedia: 𞤐'𞤘𞤵𞥅𞤪𞤫𞥅 𞤷𞤢𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%90%27%F0%9E%A4%98%F0%9E%A4%B5%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%AB%F0%9E%A5%85_%F0%9E%A4%B7%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%AB𞤐'𞤘𞤵𞥅𞤪𞤫𞥅 𞤷𞤢𞤫 𞤱𞤮𞤲𞤭 𞤧𞤭𞤬𞤢𞥄 𞤲𞤮𞤳𞥆𞤵𞥅𞤶𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞤪 𞤺𞤵𞤪𞤫 𞤯𞤫 𞤲𞤮𞤣𞥆𞤢𞤼𞤢 𞤴𞤭𞤥𞤩𞤫 𞤬𞤫𞥅𞤪𞤫-𞤬𞤫𞥅𞤪𞤫 𞤲'𞤺𞤢𞤥 𞤳𞤵𞥅𞤯𞤫 𞤬𞤫𞥅𞤪𞤫-𞤬𞤫𞥅𞤪𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞤪 𞤱𞤢𞤳𞥆𞤢𞤼𞤭𞥅𞤶𞤭 𞤯𞤵𞥅𞤯𞥆𞤭 𞤫 𞤬𞤫𞥅𞤪𞤫-𞤬𞤫𞥅𞤪𞤫. [𞥑] [𞥒] 𞤍𞤫𞥅𞤯𞤮𞥅 𞤲𞤮𞤳𞥆𞤵𞥅𞤶𞤫 𞤭𞤲𞤢 𞤲'𞤦𞤢𞥄𞤱𞤭 𞤴𞤭𞤴𞤫𞥅𞤣𞤫 𞤳𞤮 𞤲'𞤺𞤵𞥅𞤪𞤲'𞤣𞤢𞤥⹁ 𞤩𞤵𞥅𞤩𞤯𞤢𞤥⹁ 𞤱𞤢𞤤𞥆𞤢 𞤩𞤵𞥅𞤩𞤯𞤢𞤥⹁ 𞤳𞤮 𞤱𞤢𞤴𞤭 𞤲𞤮 𞤲𞤮𞤳𞥆𞤵𞥅𞤶𞤭 𞤯𞤭 𞤲'𞤺𞤢𞤤𞤢𞥄 𞤲'𞤺𞤵𞥅𞤪𞤲'𞤣𞤢𞤥⹁ 𞤦𞤢𞥄𞤱𞤯𞤭 𞤪𞤭𞥅𞤱𞤼𞤵𞤣𞤫 𞤴𞤭𞤥𞤩𞤫⹁ 𞤲𞤢𞤲𞤺𞤫𞥅 𞤳𞤮 𞤳𞤵𞤤𞤩𞤭𞤲Wikipedia: 𞤙𞤢𞤤𞤢𞥄𞤲𞤣𞤫 𞤱𞤭𞤲𞤣𞤫𞤪𞤫𞤴𞤢𞤲𞤳𞤮𞥅𞤪𞤫 𞤥𞤢𞤸𞤮𞥅𞤣𞤭 𞤲𞤣𞤭𞤲https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%99%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A4%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A5%84%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%AB_%F0%9E%A4%B1%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%AB%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%AB%F0%9E%A4%B4%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%B3%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%AB_%F0%9E%A4%A5%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%B8%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A5%85%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%AD_%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A4%B2𞤊𞤫𞤣𞥆𞤫 𞤱𞤭𞤲𞤣𞤫𞤪𞤫𞤴𞤢𞤲𞤳𞤮𞥅𞤪𞤫 𞤻𞤢𞤤𞤲'𞤺𞤵 𞤱𞤭𞤲𞤣𞤫𞤪𞤫𞥅𞤱𞤵 𞤨𞤫𞥅𞤱𞤲𞤵𞤺𞤮𞤤 𞤺𞤵𞤪𞤫⹁ 𞤢𞤲𞤣𞤭𞤪𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤫 𞤳𞤢𞤣𞤭 "𞤻𞤢𞤤𞤲'𞤺𞤵 𞤱𞤭𞤲𞤣𞤫𞤪𞤫𞥅𞤱𞤵 𞤨𞤫𞥅𞤱𞤲𞤵𞤺𞤮𞤤 𞤺𞤵𞤪𞤫"⹁ 𞤧𞤮𞤧𞤢𞥄 𞤳𞤮 𞤫 𞤸𞤭𞤼𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤫 𞥑𞥙𞥔𞥙⹁ 𞤼𞤢𞤱𞤭 𞤳𞤮 𞤥𞤢𞥄𞤴𞤯𞤮 𞤨𞤮𞤪𞤬𞤫𞤧𞤫𞥅𞤪 𞤕𞤢𞤪𞤤𞤮𞤧 𞤃𞤢𞤪𞤭𞤢 𞤣𞤫𞤤𞥆𞤢 𞤆𞤢𞤮𞤤𞤫𞤪𞤢 𞤼𞤮 𞤣𞤵𞤯𞤢𞤤 𞤶𞤢𞥄𞤩𞤭 𞤸𞤢𞥄𞤯𞤼𞤭𞤪𞤣𞤫 𞤄𞤵𞤫𞤲𞤮𞤧 𞤀𞤭𞤪𞤫𞤧⹁ 𞤶𞤢𞤲𞤺𞤭𞤲𞤮𞥅𞤱𞤮 𞤼𞤮 𞤁𞤵𞤯𞤢𞤤 𞤨𞤫𞥅𞤱𞤲𞤵𞤺𞤮𞤤 𞤺𞤵𞤪𞤫 𞤆𞤢𞤪𞤭⹁ 𞤲'𞤺𞤢𞤥 𞤩𞤢𞤥𞤼𞤵𞤣𞤫 𞤪𞤫𞤲𞤣𞤮 𞤫 𞤲�Wikipedia: Ghana at the 2008 Summer Paralympicshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_2008_Summer_ParalympicsGanaa neldi delegaasiyoŋ ngam tawtoreede kawgel Paralimpik 2008 to Pekin, to leydi Siin.Atletikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_2008_Summer_Paralympics#AtletikJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_2008_Summer_Paralympics#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Ghana at the 2008 Summer Olympicshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_2008_Summer_OlympicsGana tawtoraama Olimpiyaaji 2008 baɗaaɗi to Pekin, to leydi Siin tuggi 8 haa 24 ut 2008.Atletikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_2008_Summer_Olympics#AtletikWorɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_2008_Summer_Olympics#WorɓeRewbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_2008_Summer_Olympics#RewbeKuɓlolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_2008_Summer_Olympics#KuɓlolBokshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_2008_Summer_Olympics#BoksTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_2008_Summer_Olympics#TuugnorgalWikipedia: Ghana at the 2006 Commonwealth Gameshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_2006_Commonwealth_GamesGana lomtinaama e Pijirlooji Commonwealth 2006 to Melbourne, tawi ko fedde tiiɗnde xx, tawi ina waɗi xx diɗɗal ngal e xx ardiiɓe.Kaalis Kaalis Njamndi Total Ganaa 2 0 1 3https://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_2006_Commonwealth_Games#Kaalis_Kaalis_Njamndi_Total_Ganaa_2_0_1_3Wikipedia: Ghana at the 2002 Commonwealth Gameshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_2002_Commonwealth_GamesGanaa tawtoraama kawgel mum sappo e ɗiɗi to Manchester[1] neldi 22 atlet [2] e nder kippuuji jillondirɗi e atletik, badminton e teddeendi e neldude kippuuji worɓe fof ngam tawtoreede boks e judo.[3] Ngalɗoo kippu fof e tiiɗde, medal keɓaaɗo tan ko njamndi mboɗeeri e nder Heptathlon rewɓe.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_2002_Commonwealth_Games#TuugnorgalWikipedia: Ghana at the 1996 Summer Olympicshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1996_Summer_OlympicsGana tawtoraama Olimpiyaaji 1996 to Atlanta, Amerik. Bokseer biyeteeɗo Tijani Moro, keɓɗo njeenaari tan ndi Gana heɓi e Pijirlooji Commonwealth 1994, ina joginoo bannge leydi mum e udditgol ngol.Hawooɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1996_Summer_Olympics#HawooɓeWorɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1996_Summer_Olympics#WorɓeRewbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1996_Summer_Olympics#RewbeBokshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1996_Summer_Olympics#BoksNayaɓalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1996_Summer_Olympics#NayaɓalDoggol kippuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1996_Summer_Olympics#Doggol_kippuTenis taabalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1996_Summer_Olympics#Tenis_taabalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1996_Summer_Olympics#TuugnorgalWikipedia: Liborehttps://ff.wikipedia.org/wiki/LiboreLoga ko departema e nder Diiwaan Dosso e nder leydi Nijeer. Laamorde mayri woni ko e wuro wiyeteengo Loga.Wikipedia: La tapoa airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/La_tapoa_airportNiiseerWikipedia: Kwaya villagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwaya_villageKwaya, Niiseer ko wuro e komin ladde e nder departemaa Magaria e nder diiwaan Zinder to Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 32 510 neɗɗo.Wikipedia: La tapoahttps://ff.wikipedia.org/wiki/La_tapoaGila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓiWikipedia: Ghana at the 1994 Commonwealth Gameshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1994_Commonwealth_GamesGanaa e Pijirlooji Komonwealth 1994, ko GHA juutnaa.Medaaliijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1994_Commonwealth_Games#MedaaliijiGanaa 0 0 1 1https://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1994_Commonwealth_Games#Ganaa_0_0_1_1Wikipedia: Koygolohttps://ff.wikipedia.org/wiki/KoygoloGila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓiWikipedia: Ghana at the 1992 Summer Olympicshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1992_Summer_OlympicsGana tawtoraama Olimpiyaaji 1992 to Barselon, Espaañ.Njamndi mboɗeeri Joachin Yaw Acheamponghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1992_Summer_Olympics#Njamndi_mboɗeeri_Joachin_Yaw_AcheampongHawooɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1992_Summer_Olympics#HawooɓeAtletikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1992_Summer_Olympics#AtletikWorɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1992_Summer_Olympics#WorɓeMatinugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1992_Summer_Olympics#MatinugoFedde Dhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1992_Summer_Olympics#Fedde_DKampaañ Estaadiyo Nou, Barselonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1992_Summer_Olympics#Kampaañ_Estaadiyo_Nou,_BarselonTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1992_Summer_Olympics#TuugnorgalWikipedia: Kourteyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/KourteyeKourteye ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 61 670 neɗɗo.Wikipedia: Kournihttps://ff.wikipedia.org/wiki/KourniKourni ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 28 872 neɗɗo.Wikipedia: Ghana at the 1988 Summer Olympicshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1988_Summer_OlympicsGanaa tawtoraama Olimpiyaaji 1988 to Seoul, Koree worgo. A jaaraama e nder njuɓɓudi huutoraade alkule Hangul Koree, Gana woni ɗiɗaɓo e nder kewu leƴƴi caggal Grece, ko kañum ardii seppo ngoo e aadaaji gila 1928.Hawooɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1988_Summer_Olympics#HawooɓeAtletikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1988_Summer_Olympics#AtletikJohn Mayles-Millshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1988_Summer_Olympics#John_Mayles-MillsKewuuji laddehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1988_Summer_Olympics#Kewuuji_laddeRewbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1988_Summer_Olympics#RewbeDiina Yankihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1988_Summer_Olympics#Diina_YankiBokshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1988_Summer_Olympics#BoksLuulndohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1988_Summer_Olympics#LuulndoTenis taabalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1988_Summer_Olympics#Tenis_taabalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1988_Summer_Olympics#TuugnorgalWikipedia: Ghana at the 1984 Summer Olympicshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1984_Summer_OlympicsGana tawtoraama Olimpiyaaji 1984 to Los Angeles, to Amerik. Leñol ngol artii e Pijirlooji Olimpiyaaji caggal nde ngol woppi Pijirlooji 1976 e 1980 ɗii fof.Atletikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1984_Summer_Olympics#AtletikKarl Muusaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1984_Summer_Olympics#Karl_MuusaaFarayse Dodoohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1984_Summer_Olympics#Farayse_DodooBokshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1984_Summer_Olympics#BoksTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1984_Summer_Olympics#TuugnorgalWikipedia: Temple documentationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Temple_documentationDokimaaji templateWikipedia: Ghana at the 1960 Summer Olympicshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1960_Summer_OlympicsGanaa tawtoraama Olimpiyaaji 1960 to Rome, to leydi Itali, ko ngol woni go’o ko leydi jeytaare. Ko adii ɗuum, Gold Coast ina tawtoree Olimpiyaaji 1952.Medaaluujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1960_Summer_Olympics#MedaaluujiAtletikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1960_Summer_Olympics#AtletikWorɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1960_Summer_Olympics#WorɓeJaak Addihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1960_Summer_Olympics#Jaak_AddiBokshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1960_Summer_Olympics#BoksLuulndohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1960_Summer_Olympics#LuulndoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghana_at_the_1960_Summer_Olympics#TuugnorgalWikipedia: Template Ghana academic biohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Template_Ghana_academic_bioKo fayti e ndeeɗoo templateWikipedia: Template Ghana film directorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Template_Ghana_film_directorsDokimaaji templateWikipedia: Template Ghana journalisthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Template_Ghana_journalistDokimaaji templateWikipedia: Template Ghana law bio stubshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Template_Ghana_law_bio_stubsDokimaaji templateWikipedia: Template ghana-med bio schoolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Template_ghana-med_bio_schoolDokimaaji templateWikipedia: Template Ghana scientist stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Template_Ghana_scientist_stubDokimaaji templateWikipedia: Template Ghana writer stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Template_Ghana_writer_stubDokimaaji templateWikipedia: Odeneho gyanponghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Odeneho_gyanpongOdeneho Gyapong Ababio II wonnoo ko laamɗo aadaaji to Gana, kadi ko mawɗo mawɗo Sefwi-Bekwai to diiwaan hirnaange worgo. Tiitoonde makko laawɗunde ko Sefwi-Bekway Omanhene - Laamɗo Sefwi-Bekway.Wikipedia: Lukas abadamloorahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lukas_abadamlooraLucas Abadamloora (22 desaambar 1938 – 23 desaambar 2009) ko diine katolik to diiwaan Navrongo-Bolgatanga, leydi Gana.Wikipedia: Abdulai Abangahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulai_AbangaAbdulai Abanga (jibinaa ko ñalnde 25 mee 1970) ko dawriyanke leydi Ganaa, jeyaaɗo e lannda keso yiɗɓe leydi mum. Ko kanko woni tergal parlemaa ngam diiwaan Binduri to diiwaan Fuɗnaange Toowɗo.Wikipedia: Francis Abbanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francis_Abban...Wikipedia: Beatrice agyanmahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beatrice_agyanmaBeatrice Agyeman Abbey ko hooreejo gollordu Ganaa, kadi ko gardiiɗo mawɗo Media General, fedde jaayndeeji mawnde to Ganaa, jeynde e gollotoonde TV3, Onua FM, 3FM, Connect FM, Akoma FM, e MG Digital, e woɗɓe [3][4][5][6][7] E hitaande 2021, o rokkaama njeenaari ɓurndi moƴƴude e nder hitaande ndee e nder njeenaari gollordu e gollordu Ghana.[8]Wikipedia: Ernesthttps://ff.wikipedia.org/wiki/ErnestErnest kofi Abbeyquaye lollirɗo kadi Ernest Abbeyquaye, ko ganndonaajo filmo. O woniino peewnoowo filmuuji, peewnoowo, e gardo fedde filmuuji Gana (GFIC).Wikipedia: Mohammed AbdulAzeezhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_AbdulAzeezMohammed Abdul Aziz ko neɗɗo leydi Ganaajo dawriyanke. O woniino tergal parlemaa ngam diiwaan Mion to diiwaan worgo leydi Gana mo o dañi e wooteeji parlemaa leydi Gana 2016.Wikipedia: Kingsley gyeduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kingsley_gyeduKingsley Aboagye Gyedu (jibinaa ko ñalnde 29 noowammbar 1969) ko neɗɗo dawriyanke Ganaa, meeɗnooɗo wonde tergal e nder suudu sarɗiiji leydi Ganaa. O jeyaa ko e lannda New Patriotic, gonnooɗo cukko jaagorgal cellal, gonnooɗo jaagorgal diiwaan to bannge hirnaange worgo leydi Gana.Wikipedia: Nancy abu bonsrahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nancy_abu_bonsrahNancy Abu-Bonsrah ko doktoor ƴiiƴam Ghana, ko kanko woni debbo ɓaleejo gadano jaɓaaɗo janngude doktoor ƴiiƴam to duɗal jaaɓi haaɗtirde Johns Hopkins,[1] duɗal ngal "ɗo fannu safaara ƴiiƴam sosaa."[2] O jaɓaama janngude toon e hitaande 2017.Wikipedia: Fatimatu Abubakarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatimatu_AbubakarFaatimatu Abubakar ko Ganaajo awokaajo, dawriyaŋke, hakkilanke. O jeyaa ko e lannda New Patriotic, kadi ko kanko woni jaagorde humpito leydi Gana hannde.Wikipedia: Faustinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/FaustinaFaustina Acheampong (/əˈtʃæmˈpɒŋ/ ə-CHAM-PONG-G) ko debbo gadano leydi Gana tuggi 1972 haa 1978. Ko kanko wonnoo jom suudu seneraal Ignatius Kutu Acheampong, hooreejo Diisnondiral Ngenndiwal e Diiso Toowngo Konu dowla Gana tuggi 1972 haa 1978.Wikipedia: Abraham kobinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abraham_kobinaIbraahiima Kobina Ackah ko episkop Angalteer to leydi Ganaa:[1] ko adii ɗuum ko Ardikon, o woniino Episkop Wiawso gila 2006.[2]Wikipedia: Ishmael ackohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ishmael_ackoIsmaa'il Filemon Ackon ko jimoowo linjiila, winndiyanke, jimoowo, anndiraaɗo Bro. Filemon.Wikipedia: Bliss ackuakuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bliss_ackuakuBliss Ackuaku (jibinaa ko 18 abriil 1918) ko politikyanke Ganaa, tergal parlemaa gadano e nder republique ɗiɗaɓo Ganaa, lomtotooɗo diiwaan Dzodze e nder tergal fedde ngenndiire liberal en (NAL).[1][2][3]Wikipedia: Missirah Wadene (arrondissement)https://ff.wikipedia.org/wiki/Missirah_Wadene_(arrondissement)Missirah Wadene ko diiwaan Koungheul e nder diiwaan Kaffrine e nder leydi Senegaal.[1][2]Wikipedia: Missirah Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Missirah_ArrondissementArrondissement Missirah ko diiwaan Tambacounda e nder Diiwaan Tambacounda e nder leydi Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Missirah_Arrondissement#FeccereWikipedia: Mermoz-Sacre-coeurhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mermoz-Sacre-coeurMermoz-Sacré-Cœur ko komin e nder wuro Dakaar e leydi Senegaal. Ngo woni ko e daande maayo hirnaange duunde Cap-Vert.Geografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mermoz-Sacre-coeur#GeografiTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mermoz-Sacre-coeur#TariyaDinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mermoz-Sacre-coeur#DinaSiggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mermoz-Sacre-coeur#SiggaPijirloojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mermoz-Sacre-coeur#PijirloojiNatehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mermoz-Sacre-coeur#NateWikipedia: Merinaghenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MerinaghenMerinaagen (kañum ne Merinaageem walla Merinaaguene) ko nokkuure wonnde e Fuɗnaange-rewo Senegaal. Fort mahaa ɗoon e hitaande 1822 ngam newnude njulaagu e daande maayo Senegal, wuro ina wuuri haa hannde.Janngugol jokkungolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Merinaghen#Janngugol_jokkungolWikipedia: Meriba Dakhar Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Meriba_Dakhar_ArrondissementArrondissement Merina Dakhar ko arrondissement de département Tivaouane e nder Diiwaan Thiès to Senegaal.Wikipedia: Merina Dakhar Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Merina_Dakhar_ArrondissementArrondissement Merina Dakhar ko arrondissement de département Tivaouane e nder Diiwaan Thiès to Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Merina_Dakhar_Arrondissement#FeccereWikipedia: Meoane Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Meoane_ArrondissementArrondissement Meouane ko arrondissement de département Tivaouane e nder Diiwaan Thiès e nder leydi Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Meoane_Arrondissement#FeccereWikipedia: Medina Yoro Foulah Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Medina_Yoro_Foulah_DepartmentDepartemaa Médina Yoro Foulah ina jeyaa e departemaaji 45 leydi Senegaal, tawaaɗi e Diiwaan Kolda. Nde sosaa ko e hitaande 2008.Nokkuuji daartol[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Medina_Yoro_Foulah_Department#Nokkuuji_daartol[1]Wikipedia: Medina Yoro Foulahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Medina_Yoro_FoulahMédina Yoro Foulah ko wuro tokooso jogiingo darnde komin to bannge funnaange leydi Senegaal. Ko wuro mawngo Departemaa Médina Yoro Foulah to Diiwaan Kolda, ɓadiiɗo keerol leydi Gammbi to Haute Casamance.Wikipedia: Medina Yacine Bahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Medina_Yacine_BaMédina Yacine Ba ko wuro e nder renndo ladde Coubalan, tawaango e nder diiwaan Tenghori e departemaa Bignona, ko diiwaan Ziguinchor e nder diiwaan daartol Casamance to fuɗnaange-rewo leydi ndii.Wikipedia: Medina Sabakh Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Medina_Sabakh_ArrondissementArrondissement Medina Sabakh ko arrondissement departemaa Nioro du Rip e nder diiwaan Kaolack e nder leydi Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Medina_Sabakh_Arrondissement#FeccereWikipedia: Medina Pikine Cityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Medina_Pikine_CityMédina Pikine walla wuro Médina Pikine ko keerol gonngol to worgo caka wuro Pikine, Senegaal, ɗo dingiral Alasan Djigo woni ɗoo.Wikipedia: Medina Gounasshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Medina_GounassMédina Gounass ko dental teeru e nder diiwaan Bonconto e nder diiwaan Vélingara, e nder diiwaan Kolda, Senegaal.[1][2][3]Yimɓe teskaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Medina_Gounass#Yimɓe_teskaaɓeWakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Medina_Gounass#WakatiWikipedia: Dioulde Layahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dioulde_LayaDiouldé Laya (hono Juulde Layya; 1937 - 27 sulyee 2014) ko ganndo renndo Nijeernaajo teskinɗo, tuggi 1977 haa 1997 ko gardiiɗo Duɗal Jaŋde ɗemɗe e Daartol (CELH). O yaltinii ko heewi.Baɗte e golle jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dioulde_Laya#Baɗte_e_golle_jaŋdeBinndanɗe cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dioulde_Laya#Binndanɗe_cuɓaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dioulde_Laya#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dioulde_Laya#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Betty acquirehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Betty_acquireBetty Acquah (jibinaa ko ñalnde 20 marse 1965) ko penminaajo debbo Ghana. O huutortoo ko karallaagal toɓɓere, pentol nebam e akrilik.Wikipedia: J.R.K acquirehttps://ff.wikipedia.org/wiki/J.R.K_acquireGila Wikipedia, ansikoklopedia mo alaa kaalisWikipedia: Ouma Laoualihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ouma_LaoualiOuma Laouali ko pilot Naajeeriya, kadi ko debbo gadano golloraade pilot e nder leydi ndi.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ouma_Laouali#TuugnorgalWikipedia: Naa Gbewaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naa_GbewaaNaa Gbewaa (anndiraaɗo kadi Nedega walla Kulu Gbagha) ko kañum woni cosoɗo Laamaandi Dagbon, e nder leydi wiyetee hannde worgo leydi Ganaa. Ɓiɓɓe makko worɓe e rewɓe ina teskaa e sosde dowlaaji keewɗi,[1][2] ina jeyaa heen laamlaamuuji Mossi Burkina Faso.[3] O sosi laamu dartiingu, ɓuuɓngu.[4] Laamu Naa Gbewaa woni ko to Pusiga, 90 km fuɗnaange Bolgatanga.[5][6] Iwdi makko ina jokki e waɗde teddungal e nokku hee.[7]Wikipedia: Papi adabrakahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Papi_adabrakaLuther Azameti anndiraaɗo e showbiz ko Papi 5Five jooni Papi Adabraka ko jimoowo Ganaa, rapper e gonnooɗo tergal e fedde jimɗi 5Five (Goomu Muusic).[1][2][3]Wikipedia: Yahaya Kutahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yahaya_KutaMohammad Yahaya Kuta (kañum ne e ɗemngal juutngal MKYahaya walla Prof MKuta; jibinaa ko ñalnde 20 oktoobar 1962) ko ganndo, binndoowo, jannginoowo to bannge ndema e ladde, to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ibadan.[1][2][3] O woniino Sekreterjo laamu lesdi Niger diga Gomnaajo Mu'azu Babangida Aliyu, nden o laati komisinaajo hukuuma habaruuji e ndemri nder lesdi Niger.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Kuta#JaangirdeBinndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yahaya_Kuta#BinndanɗeWikipedia: Adali-mottihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adali-mottiGeormbeeyi Adali-Mortty (jibinanooɗo e hitaande 1916) ko jiwoowo, winndiyaŋke Ganaa.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Emmanuel Gyimah Labihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Gyimah_LabiEmmanuel Gyimah Labi (jibinaa ko ñalnde 27 suwee 1950 to Akra) ko jimoowo, gardiiɗo, jannginoowo jimɗi Ganaa. O wonii jannginoowo to duɗal Achimota, o wonnoo ko gardiiɗo Orkestra Simfoni ngenndiijo Gana.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Helene Kaziendehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helene_KaziendeHélène Kaziendé (jibinaa ko ñalnde 15 lewru bowte hitaande 1967) ko jannginoowo, jaayndiyanke, winndiyanke Nijeer.[1]Golle cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helene_Kaziende#Golle_cuɓaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helene_Kaziende#TuugnorgalWikipedia: C. O. Lampteyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/C._O._LampteyCharles Odartey Lamptey (hedde 1930 – 20 abriil 2022)[1] ko polis Ganaa, ko o gardiiɗo polis to nokku polis Ganaa tuggi 5 suwee 1979 haa 27 noowammbar 1979.Wikipedia: Saddik Adamshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saddik_AdamsSaddick Adams, ganndiraaɗo kadi Sports Obama, ko jaayndiyanke dingiral Ganaa, keɓɗo njeenaaje GJA e hitaande 2018 ngam golle mum e nder jaayndeyaagal dingiral.[1][2]Wikipedia: Odartey Lampteyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Odartey_LampteySoldaat biyeteeɗo Odartey Lamptey (maayi ko ñalnde 28 feebariyee 1948) ko gonnooɗo konu Ganaa, gonnooɗo konu adunaaru ɗiɗaɓuru. O jeyaa ko e veteran’en tato ɓe Major Imray[1] fiyi ɓe, nde ɓe ngoni e yahde ngam waɗde ɗaɓɓaande to Sir Gerald Creasy gonnooɗo guwerneer Gold Coast e oon sahaa.Wikipedia: Bouli Kakasihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bouli_KakasiBouli Kakasi (waktuuji goɗɗi Kakassi) (jibinaa ko e hitaande 1937) ko jimoowo Nijeer.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bouli_Kakasi#TuugnorgalWikipedia: Koi Larbihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koi_LarbiKoi Obuadabang Larbi ko golloowo e Ñaawirde Toownde leydi Gana tuggi 1970 haa 1972.[1]Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Solomon Larteyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Solomon_LarteySolomon Lartey ko jom jawdi en leydi Gana, o woniino mawɗo gollordu Activa Insurance tuggi 2017 haa 2020.[1][2]Wikipedia: Aichatou Ousmane Issakahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aichatou_Ousmane_IssakaAichatou Ousmane Issaka, cukko hooreejo golle renndo to suudu safrirdu konu to Niamey, ina jeyaa e rewɓe konu adanɓe to leydi Nijeer. E hitaande 2016, o heɓi njeenaari ɓurndi moƴƴude e konu leydi ndii, sabu golle makko to Gao, to leydi Mali, e nder fedde nde, hono MINUSMA, e nder hitaande 2014–2015.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aichatou_Ousmane_Issaka#TuugnorgalWikipedia: Israel Laryeahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Israel_LaryeaIsrael Laryea (jibinaa ko ñalnde 7 oktoobar 1974) ko jaaynoowo jaayndeeji Ganaa, ko o gardiiɗo jaayndeeji e koolaaɗo kuuɓal e nder fedde wiyeteende Multimedia Group Ltd (Tele JoyNews).Wikipedia: Haoua Issahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haoua_IssaHaoua Issa (waktuuji goɗɗi ina wiyee Haoua Zaley) (1925/1927 - 23 suwee 1990) ko jimoowo Niiseernaajo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haoua_Issa#TuugnorgalWikipedia: Kwasi kwarfohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwasi_kwarfoKwasi Kwarfo Adarkwa ko ganndo leydi Ganaa, kadi ko kanko wonnoo cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde ganndal e karallaagal (KNUST).[1] E hitaande 2008, o suɓaama e juuɗe hooreejo leydi Ganaa e oon sahaa, hono John Kufuor, ngam heɓde njeenaari ngenndi ndi to bannge jaŋde.Wikipedia: G. S. Lasseyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/G._S._LasseyGeorge Sewawi Lasey ko ñaawoowo Ganaajo. O wonii Ñaawirde Toownde tuggi 1962 haa 1965, Ñaawirde Toownde tuggi 1965 haa 1966 e Ñaawirde Toownde tuggi 1966 haa o woppi golle.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Maame yea tiwaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maame_yea_tiwaaMaame Yaa Tiwaa Addo-Danquah (jibinaa ko ñalnde 19 ut 1969) woni hannde gardiiɗo kuuɓtodinɗo, Biro toppitiiɗo faggudu e bonanndeeji yuɓɓooji (EOCO). Ko kanko woni debbo gadano Komandaajo e nder duɗal jaaɓi haaɗtirde polis Ghana (GPCSC) tawaangal to Winneba, diiwaan hakkundeejo leydi Gana ngam laaɓtinde.Wikipedia: Archibald Letsahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Archibald_LetsaArchibald Letsa ko politikyanke leydi Ganaa, jeyaaɗo e lannda keso leydi Ganaa. Ko kanko woni jaagorgal diiwaan Volta to leydi Gana.Wikipedia: Abdou Sidikou Issahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdou_Sidikou_IssaAbdou Sidikou Issa ko seneraal division konu leydi Niiseer, o woniino mawɗo konu leydi Niiseer tuggi 31 mars 2023[1] haa 5 ut 2023 caggal nde hooreejo leydi ndii e kabine mum toɗɗii mo. Ñalnde 26 sulyee 2023, o wallitorii liɓgol hooreejo leydi Mohamed Bazoum e juuɗe Goomu Ngenndiijo ngam Reende Leydi ngam, e wiyde makko, ‘rewrude e hare maaynde’.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdou_Sidikou_Issa#TuugnorgalWikipedia: D.K Addohttps://ff.wikipedia.org/wiki/D.K_AddoSeneraal mawɗo D. K.Wikipedia: Fulera Limannhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulera_LimannFulera Limann (jibinaa ko ñalnde 8 noowammbar 1945) [1] ko debbo gadano e nder leydi Gana tataɓiri, ko debbo maayɗo Hilla Limann.Wikipedia: Daniel Wilsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_WilsonDaniel Wilson Kodwo Addo ko banke leydi Ganaajo, ko gardiiɗo CBG.[1][2] O toɗɗaama e ndee ɗoo darnde e lewru ut 2018 caggal nde o sosi banke oo e nder kawral bankeeji joy mettuɗi e nder leydi Ganaa, tawi ko banke leydi Ganaa e nder laɓɓingol sekteer banke leydi Ganaa e hitaande 2018.Wikipedia: Seyni Garbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seyni_GarbaSeneraal Major Seyni Garba (jibinaa ko ñalnde 1 lewru Yarkomaa 1953, to Garankedey, Diiwaan Dosso, Niiseer) ko seneraal konu Niiseer. O timmini jaŋde makko leslesre e hakkundeere to Dosso e to duɗal jaaɓi haaɗtirde Korombé to Niamey hakkunde 1966 e 1974, hade makko yahde to duɗal jaaɓi haaɗtirde Abdou Moumouni to Niamey, taƴre Hiisawal-Fisik e hitaande 1974.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seyni_Garba#TuugnorgalWikipedia: Beatrice Lokkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beatrice_LokkoBeatrice Ablah Lokko (6 suwee 1949 - 10 janvier 2010)[1] ko jannginoowo Ganaajo, gardiiɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde Accra gila 1997 haa 2005.[2][3] O woniino balloowo gardiiɗo duɗal ngal tuggi 1990 haa 1996 to V.Wikipedia: Djibrilla Hima Hamidouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Djibrilla_Hima_HamidouJibrilla Hima Hamidou (jibinaa ko ñalnde 7 mars 1965) ko ofisee konu leydi Niiseer.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Djibrilla_Hima_Hamidou#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Djibrilla_Hima_Hamidou#TuugnorgalWikipedia: Mary Lokkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_LokkoMary Lokko ko kaɓantooɗo leydi Ganaa.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: George adda jrhttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_adda_jrGeorge Addo Jr. ko jaayndiyanke dingiral Ganaa, jogiiɗo humpito e ƴellitde dingiral e nder duunde Afrik, Orop, Amerik, e winndere ndee kala.Wikipedia: Andree Clairhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andree_ClairAndrée Clair (5 mee 1916 - 1982[1]) ko winndiyanke jibinaaɗo to Farayse e innde Renée Jung, o waɗi balɗe makko cakkitiiɗe ɗee ko to Farayse, kono kadi omo jokkondiri e leydi Niiseer. O janngi Afrik to duɗal jaaɓi haaɗtirde Sorbonne.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andree_Clair#TuugnorgalWikipedia: Emmanuel addowhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_addowEmmanuel Addow-Obeng ko ganndo, njuɓɓudi e diineyanke leydi Ganaa. Ko kanko wonnoo cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Cape Coast, o woniino kadi cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde hakkundeewal to Gana.Wikipedia: Doundou Chefouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Doundou_ChefouIbraahiima Doundou Chefou ko Naajeeriyaajo, ko kañum woni komanndaajo e nder Dowla Islaamiyankeejo to Sahara mawɗo.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Doundou_Chefou#ƁawoƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Doundou_Chefou#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Doundou_Chefou#TuugnorgalWikipedia: Emefa okosuahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emefa_okosuaEmefa Akosua Adeti ko gardiiɗo teleeji, gonnooɗo laamɗo ŋarɗuɗo, mo yalti e njeenaari ndii e nder kawgel ɓurngel ŋarɗude to Gana 2012.Wikipedia: Amina Bazindrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_BazindreAmina Djibo Bazindre (jibinaa ko 28 lewru bowte hitaande 1955) ko dipolomaat leydi Niiseer. Ñalnde 5 feebariyee 2010, o wonti ammbasadeer leydi Niiseer to leydi Riisi.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Bazindre#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amina_Bazindre#TuugnorgalWikipedia: Lord Kenyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lord_KenyaKainya (jibinaa ko 19 suwee 1978), anndiraaɗo Lord Kenya, ko naalanke Hiplife mo Gana, jooni ko Linjiila.[1][2] O ɓuri anndeede ko e jimɗi makko baɗɗi "Enyom No" e "Medo".Wikipedia: Moussa Salaou Barmouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moussa_Salaou_BarmouMoussa Salaou Barmou ko ofisee konu leydi Niiseer, gooto e ardinooɓe kuudetaa Niiseer 2023. Ñalnde 26 sulyee 2023, o wallitii e riiwtude hooreejo leydi Mohamed Bazoum.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moussa_Salaou_Barmou#KugalTawtoreede kuudetaa Niiseer 2023https://ff.wikipedia.org/wiki/Moussa_Salaou_Barmou#Tawtoreede_kuudetaa_Niiseer_2023Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moussa_Salaou_Barmou#TuugnorgalWikipedia: Joseph narhhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_narhSeneraal mawɗo Joseph Narh Adinkrah ko ofisee konu Ganaa, o woniino mawɗo konu Ganaa tuggi 31 marse 2009 haa 4 abriil 2013.[1][2]Wikipedia: Claudia Lumorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Claudia_LumorClaudia Lumor (jibinaa ko ñalnde 17 lewru juko hitaande 1980) ko Almaañnaajo jibinaaɗo Ganaa, kadi ko o sosɗo jaaynde Glitz Afrik e njeenaaje Glitz Style. Ko kanko kadi woni gardiiɗo peewnugol yontere Glitz Afrik mo Ghana.Wikipedia: Kwame adinkrahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwame_adinkraLuther King Kwame Adinkra, mo yimɓe fof mbiyata Kwame Adinkra walla Apotiti Mati,[1] ko jaayndiyanke, jimoowo, baawɗo golle, kadi ko o haaloowo e nder renndo. Ko adii fof ko kanko woni jaɓɓotooɗo e gardiiɗo gollordu Angel Broadcasting Network.Wikipedia: Carlos Mäderhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carlos_M%C3%A4derCarlos Mäder (jibinaa ko ñalnde 23 oktoobar 1978 to Cap Coast, leydi Ganaa[1]) ina wiyee kadi Kojo Benya Brown ko dogoowo ski alpine Ganaa-Swisnaajo. E lewru Yarkomaa 2022, o dañii seedantaagal tawtoreede Olimpiyaaji winndereeji 2022, tawi omo lomtoo leydi Ganaa.Wikipedia: Bouli Ali Diallohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bouli_Ali_DialloBouli Ali Diallo (jibinaa ko e hitaande 1948) ko ganndo, daraniiɗo leydi Niiseer.Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bouli_Ali_Diallo#Nguurndam_e_golleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bouli_Ali_Diallo#TuugnorgalWikipedia: Sophia Adinyirahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophia_AdinyiraSophia Ophelia Adjeibea Adinyira (jibinaa ko ñalnde 1 suwee 1949) ko ñaawoowo to suudu sarɗiiji leydi Ganaa, o jeyaa ko e ñaawirde ñaawirdu Fedde Ngenndiije Dentuɗe.[1][2][3]Wikipedia: Mahamadu IVhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahamadu_IVYaa Naa Mahamadu IV ko laamɗo Dagbon, laamu aadaaji leñol Dagomba en to worgo leydi Ganaa, gila 1969 haa 1974.[1]Wikipedia: Abdul Malik (Sergeant)https://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Malik_(Sergeant)Sergeant Abdul Malik ko ofisee konu Ganaajo. O ardiima kuudetaa konu e Kaporaal Halidu Giwa ñalnde 19 lewru juko hitaande 1983.Wikipedia: Elliott divinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elliott_divineElliot Divine Kwami Adjabeng[1] ko ñaawoowo mawɗo leydi Ganaa mo o woppi golle. O wonii e jappeere Ñaawirde Toownde tuggi 1995 haa 2002.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Ali Lamine Zeinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Lamine_ZeineAli Mahamane Lamine Zeine (jibinaa ko e hitaande 1965) ko politikyanke e faggudu leydi Niiseer, o woniino gardiiɗo jaagorɗe leydi Niiseer gila 2023. O toɗɗaama gardiiɗo jaagorɗe leydi Niiseer ñalnde 8 lewru bowte hitaande 2023,[1][2] jaagorde ñalnde 10 ut 2023.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Lamine_Zeine#NguurndamWikipedia: Mercy Catherinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mercy_CatherineMercy Catherine Adjabeng ko binndoowo, gardiiɗo jaaynde wiyeteende Discovery Teen. Ko kanko kadi woni jaagorgal jokkondiral e jaayndeeji rewɓe e nder sariya e ƴellitaare e nder Afrik (WiLDAF).Wikipedia: Daouda Malam Wankehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daouda_Malam_WankeDaouda Malam Wanké (6 mee 1946 - 15 settaambar 2004) ko gardiiɗo konu e dawrugol leydi Niiseer. O jeyaa ko e leñol Hausa en.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daouda_Malam_Wanke#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daouda_Malam_Wanke#TuugnorgalWikipedia: Justin Samuelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Justin_SamuelGila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓiWikipedia: Sam adjeihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sam_adjeiSam Adjei (16 suwee 1948 – 7 feebariyee 2016) ko neɗɗo mawɗo to bannge cellal renndo e nder leydi Ganaa.Wikipedia: Aminatou Maiga Tourehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminatou_Maiga_ToureAminatou Jibrilla Maiga Touré ko dipolomaasiyoŋ leydi Niiseer. O woniino ammbasadeer leydi Niger to leyɗeele dentuɗe Amerik tuggi 2006 haa 2010, o woniino e laamu nguu, o woniino jaagorde geɗe caggal leydi gila e lewru marse 2010.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminatou_Maiga_Toure#TuugnorgalWikipedia: Sam Adjeihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sam_AdjeiSam Adjei (16 suwee 1948 – 7 feebariyee 2016) ko neɗɗo mawɗo to bannge cellal renndo e nder leydi Ganaa.Wikipedia: Issaka Sounahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Issaka_SounaIssaka Souna (jibinaa ko e hitaande 1954) ko politikyanke leydi Nijeer, o woniino cukko hooreejo fedde toppitiinde ko fayti e wooteeji to leydi Burundi gila 10 noowammbar 2014.[1]Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Issaka_Souna#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Issaka_Souna#TuugnorgalWikipedia: J.O.W Admanghttps://ff.wikipedia.org/wiki/J.O.W_AdmangJ. W.Wikipedia: Hamadou Souleyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamadou_SouleyHamadou Adamou Souley ko dawriyanke Niiseer, laatinooɗo jaagorgal nder leydi[1] e decentralisation gila noowammbar 2021 haa o nanngaa e kuudetaa Niiseer 2023.[2][3]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamadou_Souley#TuugnorgalWikipedia: Egbert adjesuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Egbert_adjesuEgbert Adjesu (jibinaa ko e hitaande 1931) ko winndiyanke, gardinooɗo filmo Ganaa, ɓurɗo anndeede e filmo biyeteeɗo Mi Told You So, yaltuɗo e yonta caggal koloñaal.[1][2][3]Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Yacouba Sidohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yacouba_SidoYacouba Sido (1910 to Maine Soroa, Niiseer – 15 noowammbar 1988 to Tanout) ko dawriyanke Niiseernaajo, gollinooɗo e Senaa Farayse tuggi 1952 haa 1958 .Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yacouba_Sido#TuugnorgalWikipedia: Albert adomakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albert_adomakoAlbert Adomakoh (8 abriil 1922 - 16 ut 2016)[1] ko ganndo faggudu, kadi ko guwerneer banke leydi Ganaa.[2] O wonii guwerneer tuggi 10 suwee 1965 haa 9 feebariyee 1968.Wikipedia: Oumarou Sidikouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oumarou_SidikouOumarou Sidikou (1937? – 5 abriil 2005[1]) ko neɗɗo dawriyanke Niiseer.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oumarou_Sidikou#TuugnorgalWikipedia: Charles asu koffihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_asu_koffiCharles kofi adu boahen ko dawriyanke leydi Ganaa, ko golloowo laamu. O jeyaa ko e lannda keso Patriotik, o woniino cukko jaagorgal kaalis to leydi Ganaa haa lewru noowammbar 2022.Wikipedia: Maman Sambon Sidikouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maman_Sambon_SidikouMaman Sambo Sidikou (jibinaa ko e hitaande 1949[citation nécessaire]) ko dipolomaat, gonnooɗo politik leydi Niiseer. Ko kanko woni jooni jooɗaniiɗo toowɗo Dental Afrik wonande Mali e Sahel.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maman_Sambon_Sidikou#KugalWikipedia: Samuel yawhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_yawSamuel Yaw Adusei ko politikyanke leydi Ganaa, gonnooɗo cukko jaagorgal diiwaan Ashanti to leydi Ganaa. e gonnooɗo cukko jaagorgal golle e koɗki leydi Gana.Wikipedia: Maman Sambon Careerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maman_Sambon_CareerSidikou toɗɗaama koolaaɗo kuuɓal G5 Sahel e juuɗe ardiiɓe leyɗeele fedde nde e batu maɓɓe to Niamey, to Niiseer, ñalnde 6 feebariyee 2018.[3][4] E hitaande 2021, o woppi ndee ɗoo golle, o toɗɗaa wakiliijo toowɗo Dental Afrik wonande Mali e Sahel.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maman_Sambon_Career#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maman_Sambon_Career#TuugnorgalWikipedia: Kwabena owusuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwabena_owusuKwabena Owusu Aduomi (jibinaa ko 17 suwee 1960) ko dawriyanke leydi Ganaa, kadi ko tergal e nder suudu sarɗiiji leydi Ganaa. O jeyaa ko e lannda keso (NPP) e cukko jaagorgal ko fayti e laabi e laabi mawɗi to leydi Gana.Wikipedia: Abdou Sidikouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdou_SidikouAbdou Sidikou (1927 – 26 sulyee 1973)[1][2] ko Nijeernaajo dawriyanke e dipolomaat. Sidikou ko jaagorgal caggal leydi Niiseer gila 1967 haa 1970 e gardagol Hamani Diori.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdou_Sidikou#Nguurndam_adanɗamGolle laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdou_Sidikou#Golle_laamuTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdou_Sidikou#TuugnorgalWikipedia: Isaac De-Grafthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isaac_De-GraftIsaac De-Graft Danquah (maayɗo ñalnde 4 mars 2021), ganndiraaɗo DJ Adviser, ko gardiiɗo rajo Ganaa, DJ to Happy FM. O heɓi njeenaari ɓurndi moƴƴude e hitaande ndee laabi nay e nder kewu DJ Awards to Ghana.Wikipedia: Emmanuel yaohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_yaoEmmanuel Yao Adzator ko karallo ko faati e ndeenka leydi Gana. Ko hooreejo leydi ndii, hono John Dramani Mahama toɗɗii mo, gardiiɗo sarwiis kasooji leydi Gana.Wikipedia: Amadou Salifouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amadou_SalifouAmadou Salifou ko siyaasayanke Niiseer, wonnooɗo hooreejo Asaambele ngenndi Niiseer gila 2014 haa 2016.Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amadou_Salifou#Nguurndam_e_golleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amadou_Salifou#TuugnorgalWikipedia: Kwame adzoehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwame_adzoeTheodore Kwami Adzoe ko ñaawoowo to ñaawirdu toowndu leydi Ganaa.Wikipedia: Mahamane Saleyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahamane_SaleyMahamane Saley ko dawriyanke leydi Niiseer. O wonii tergal e Parlemaa Pan-Afrik ngam leydi Niiseer gila o toɗɗaa e hitaande 1999.Janngugol jokkungolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahamane_Saley#Janngugol_jokkungolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahamane_Saley#TuugnorgalWikipedia: Beverly Baahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beverly_BaahBeverly Afaglo Baah (jibinaa ko ñalnde 28 mee 1983) ko debbo biyeteeɗo Ganaa, ko o baawɗo fiyde teleeji.[1]Wikipedia: Issoufou Saidou - Djermakoyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Issoufou_Saidou_-_DjermakoyeIssoufou Saidou-Djermakoye (jibinaa ko ñalnde 10 sulyee 1920 to Dosso, to leydi Niiseer; maayi ko ñalnde 30 lewru juko hitaande 2000 to Pari) ko politikyanke jeyaaɗo to Niiseer, cuɓaaɗo e nder Senaa Farayse e hitaande 1958. Caggal ɗuum o wonii gardiiɗo Seneraal Fedde Ngenndiije Dentuɗe Departemaa geɗe politik, hoolaare e dekolonisaasiyoŋ.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Issoufou_Saidou_-_Djermakoye#TuugnorgalWikipedia: Nassirou Sabohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nassirou_SaboNassirou sabo ko dawriyanke leydi Niiseer. O toɗɗaa ko jaagorgal ko feewti e faggudu e nder laamu inniraangu ñalnde 2 mars 1990.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nassirou_Sabo#TuugnorgalWikipedia: Mamane Oumarouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamane_OumarouMamane Oumarou (jibinaa ko e hitaande 1946)[1] ko politikyanke leydi Niiseer, o woniino gardiiɗo jaagorɗe leydi Niiseer e nder kitaale 1980. Ko kanko woni hakkundeejo leydi ndii gila 2008.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamane_Oumarou#TuugnorgalWikipedia: Ide Oumarouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ide_OumarouIde Oumarou (1937 – 12 feebariyee 2002) ko dipolomaat Niiseer, jaagorgal laamu, jaayndiyanke. O wonii ammbasadeer to Fedde Ngenndiije Dentuɗe hakkunde 1980 e 1983.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ide_Oumarou#TuugnorgalWikipedia: Kwaku Manuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwaku_ManuKwaku Manu (jibinaa ko ñalnde 6 mars 1984) ko fijoowo, jimoowo e yeewtere.[1] E hitaande 2012 o yaltini jimɗi makko gadani E'nfa nhoahoa ho.Wikipedia: Ifeanyi dadzihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ifeanyi_dadziGifty Afenyi Dadzie (jibinaa ko 7 lewru juko hitaande 1957) ko jaayndiyanke Ganaa, golloowo e jaayndeeji, debbo njulaagu, ko kanko woni hooreejo fedde jaayndiyankooɓe Ganaa ɓurnde juutde golle.[1] O jeyaa kadi ko e fedde toppitiinde ko fayti e kaalis COVID-19.Wikipedia: Christine afrifahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christine_afrifaChristine Afrifa (jibinaa ko Christine Sussana Addaquay) ko debbo gadano leydi Ganaa, debbo Akwasi Afrifa. O golliima e ndeeɗoo biro gila e lewru abriil 1969, nde jom suudu makko ardii leydi Ganaa, haa e lewru suwee 1969, nde laamu siwil fuɗɗii, Kofi Abrefa Busia ƴetti laamu gardiiɗo jaagorɗe leydi Ganaa.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Kwaku afriyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwaku_afriyeSIGAWikipedia: Golfried agamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Golfried_agamaGodfried Kportufe Agama (28 abriil 1936 - 5 ut 2009)[1] ko ganndo faggudu Ganaajo, kadi ko guwerneer banke Ganaa.[2] O joginoo limngal haa hannde ngam wonde guwerneer banke ɓurɗo juutde golle.Wikipedia: Ben agbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ben_agbeBen Agbee ko naalanke leydi Gana. O jibinaa ko to leydi Ganaa e hitaande 1966, o janngi ko faati e naalankaagal to duɗal jaaɓi haaɗtirde.Wikipedia: Joe aggreyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joe_aggreyJoe Aggrey ko jaayndiyanke, winndiyanke, politikyanke, gardinooɗo jaagorɗe sukaaɓe e dingiral gila 2001 haa 2005.[1][2][3] E hitaande 1999 o yalti e Fedde Jaayndiyankooɓe Ganaa (GJA) Jaayndiyanke hitaande ndee.Wikipedia: Akosa Aguyanghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akosa_AguyangAkosua Agyapong (kañum ne ina winndee Agyepong ; jibinaa ko ñalnde 17 noowammbar 1959 [1]), ko debbo Ganaajo jimoowo toowɗo, kadi ko neɗɗo teleeji. O teddinaama e juuɗe yuɓɓinɓe 3Music Awards ngam golle makko e nder dingiral wellitaare to leydi Ghana.Wikipedia: Deborah ahenkorahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deborah_ahenkoraDeborah Ahenkorah (jibinaa ko 20 abriil 1987)[1] ko jannginoowo e daraniiɗo Ganaa, ko kanko woni gooto e sosɓe e hooreejo fedde wiyeteende Golden Baobab,[2] fedde renndoyankoore, nde faandaare mum ko ƴellitde binndol Afrik wonande sukaaɓe, rokka hitaande kala njeenaari Golden Baobab.[ 3] O janngii to duɗal jaaɓi haaɗtirde Bryn Mawr, o inniri ɗum ko "gooto e darnde ɓurnde newaade ngam waylude aduna hannde oo.Wikipedia: Enyonam Manyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Enyonam_ManyeEnyonam Manye ko jaayndiyanke Ghana, jom ngalu ɓurɗo anndeede e sosde Count on Crops Hub ko feewnata eɓɓoore teleeji ndema leydi Ganaa nde yaltinta e teleeji Joy Prime TV kam e nokku jeewte to internet wiyeteende ndema leydi Ganaa.[1][2] Ko adii ɗuum ko kanko woni gardiiɗo eɓɓoore wiyeteende The Biztrends.Wikipedia: Edward Oppong Marfohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edward_Oppong_MarfoEdward Oppong Marfo ko jaayndiyanke Gananaajo, jeyaaɗo e Citi FM e Citi TV. Ko kanko woni mawɗo birooji ngam beldital hakkundeewal- Ashanti, Bono, Bono Fuɗnaange e diiwaan Ahafo to Citi FM e Citi TV.Wikipedia: Michael Kurdle-Armahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_Kurdle-ArmahMichael Nii Aryee Kurdle-Armah(jibinaa ko ñalnde 16 lewru Oktoobar 1991) ko jom ngalu Ganaajo, kadi ko hooreejo fedde wiyeteende Kurdle Music Worldwide, fedde wiyeteende West Palm Beach e Accra, leydi Ganaa.Wikipedia: Dela Ahialawarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dela_AhialawarDela Ahiawor ko jaaynoowo dingiral leydi Ganaa, kadi ko gardiiɗo jaaynde wiyeteende Sports24ghana.com.Wikipedia: Kusi Obodomhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kusi_ObodomKusi Obodom woni asanteene tataɓo nder laamu Ashanti gila 1750 haa 1764.[1] O suɓaama lomto Opoku Ware I ko luutndii noddaango ngo Opoku Ware I holliti.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Edmund dawsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edmund_dawsonEdmund Dawson Ahmoah ko episkop Angalteer to leydi Ganaa : ko kanko woni hannde episkop Dunkwa-on-Offin.[1]Wikipedia: Kofi Aidoohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kofi_AidooKofi Aidoo is a Ghanaian writer. He was born in the 1950s at Sagyimase in the Akim Abuakwa Traditional Area of Ghana, where he also began his Elementary Education at Asikwa.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: D.D. Kuupolehttps://ff.wikipedia.org/wiki/D.D._KuupolePorfesoor Domwini Dabire Kuupole (jibinaa ko e hitaande 1956) ko gonnooɗo cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Cape Coast (UCC). Ko kanko wonnoo Pro-Vice-Chancellor duɗal jaaɓi haaɗtirde ngal, hade makko naatde e laamu hono cukko hooreejo (VC) duɗal jaaɓi haaɗtirde ngal.Wikipedia: Ernest akohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ernest_akoErnest Ako (14 feebariyee 1923 – 16 lewru mbooy 2021)[1] ko polis Ganaa, ko kanko wonnoo inspekteer jeneral polis e nder sarwiis polis Ganaa tuggi 30 suwee 1974 haa 17 sulyee 1978.[2][citation chronologique needed] O wonnoo kadi jaagorde nder leydi.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Benerd akoi Jacksonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benerd_akoi_JacksonErnestBernard Akoi–Jackson (jibinaa ko e hitaande 1979), ko ganndo, naalanke, binndoowo leydi Ganaa. Omo anndiraa eɓɓooji baɗɗiiɗi e mbayliigu (metamorphose) jokkondirngu.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Dannabang Kuwabonghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dannabang_KuwabongDannabang Kuwabong ko Kanadaajo leydi Ganaajo.[1] Ko o binndoowo, yimoowo, jannginoowo binndol e pinal Kariibi.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Osei okotohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osei_okotoBafuor Osei Akoto (1904-2002) ko ganndo ndema, laamɗo aadaaji e dawriyanke leydi Ganaa.[1] Ko kanko woni sosɗo e gardiiɗo Dillere Ndimaagu Ngenndi.Wikipedia: Ofusu Kwabihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ofusu_KwabiOfusu Kwabi (fl. teeminannde 16ɓiire) ko gardiiɗo Akan en to bannge worgo Gana.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Hayfordhttps://ff.wikipedia.org/wiki/HayfordHayford Akrofi ( lewru Yarkomaa 1952 – 23 Suwee 2014) ko daraniiɗo politik e mahdi leydi Ganaa.Wikipedia: Rebecca Kwabihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rebecca_KwabiRebecca Nana Adwoa Kwabi ko debbo biyeteeɗo Ganaa, jom mbaydi mbaylaandi. O heɓiino njeenaari Miss Gana 2019, o lomtii Gana e Miss Aduna 2019.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rebecca_Kwabi#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rebecca_Kwabi#KugalHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rebecca_Kwabi#HimobeWikipedia: Justice ofei akarofihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Justice_ofei_akarofiÑaawirde Ofei Akrofi (jibinaa ko e hitaande 1942) ko bismaango Angalteer to Gana. Ko kanko woni gonnooɗo episkop Angalteer to Accra (Ghana) e gonnooɗo arɗo (primate) Eklesiya diiwaan Afrik hirnaange.Wikipedia: Victoria Kwakwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_KwakwaVictoria Kwakwa ko ganndo faggudu leydi Ganaa, jooni ko cukko hooreejo Banke Adunaajo ngam Fuɗnaange e Fuɗnaange Afrik. O woniino ko adii ɗuum cukko hooreejo Banke Adunanke ngam eɓɓooji peeje gollorɗe tuggi lewru suwee 2021 haa 01 lewru juko 2022.Wikipedia: Benjamin Samuel Kofi Kwakyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benjamin_Samuel_Kofi_KwakyeBenjamin Samuel Kofi Kwakye ko polis Ganaa gonnooɗo, o woniino kadi gardiiɗo polis e nder leydi Ganaa tuggi 17 lewru juko hitaande 1978 haa ñalnde 4 lewru juko hitaande 1979.[1]Wikipedia: Nii Akuettehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nii_AkuetteNii Akuetteh ko jibinaaɗo to leydi Ganaa, ko jiiloowo politik e golloowo. Akuetteh woni sosɗo Duɗal Wiɗtooji Demokaraasi & Luural jooɗiingal to Accra, leydi Gana.Wikipedia: Alexander Kwaponghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexander_KwapongAlexander Adum Kwapong, FGA (jibinaa ko 8 mars 1927 – 9 ut 2014)[1] ko ganndo ko faati e ganndal, ko kanko woni cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Gana tuggi 1966 haa 1975.[2]Wikipedia: Emily akuffohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emily_akuffoEmily Akuffo (1933/1934 – 8 abriil 2022) ko debbo Lietnaa Seneraal Fred Akuffo, meeɗnooɗo wonde hooreejo leydi Gana, hooreejo laamu konu Diiso Toowngo Konu.[3] Ko kanko woni debbo gadano leydi Ghana tuggi 1 sulyee 1978 haa 4 juko 1979.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Adeline Sylviahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeline_SylviaAdeline Sylvia Eugenia Ama Yeboakua Akufo-Addo (jibinaa ko Nana Yeboakua Ofori-Atta; 17 lewru Duujal 1917 – 21 mars 2004) ko debbo gadano leydi Ganaa ɗiɗaɓo, o woni debbo hooreejo leydi ndii, hono Edward Akufo-Addo. Ko kanko wonnoo yumma Nana Akufo-Addo hooreejo leydi ndi.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Akwasi ampofohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akwasi_ampofoAkwasi Ampofo Adjei (1947–2004) anndiraaɗo kadi Mr A.A.Wikipedia: Medina,Dakarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Medina,DakarMédina ko komin d'arrondissement e nder wuro Dakaar, Senegaal, jeyaa ko e arrondissement Dakaar-Plateau, taweteeɗo e fuɗnaange Dakaar.Yiyngohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Medina,Dakar#YiyngoTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Medina,Dakar#TariyaWikipedia: Seidu hassanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seidu_hassanSeidu Al-Hassan ko ganndo faggudu ndema to leydi Ghana, kadi ko cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde ƴellitaare to Tamale, to diiwaan worgo leydi Gana.[1][2] O woni cukko hooreejo leydi ñalnde 1 suwee 2022.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Arthu lewin Alexanderhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arthu_lewin_AlexanderArthur Lewin Alexander CBE KPM (6 mars 1907 - 17 abriil 1971) ko polis Angalteer, ko kanko woni gardiiɗo polis gadano mo wonaa Ganaajo, tuggi 1 mee 1958 haa 8 oktoobar 1959.[1] Caggal nde o arti Angalteer, o woni binndoowo Henley Royal Regatta gila 1959 haa o maayi.Wikipedia: Sulemana Alijatahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sulemana_AlijataSulemana Alijata (25 ut 1975) ko gonnooɗo tergal parlemaa Sissala Fuɗnaange to diiwaan Toowɗo Hirnaange Ganaa.Wikipedia: Mboubenehttps://ff.wikipedia.org/wiki/MboubeneMboubène ko wuro wonngo e nder delta lesre maayo Senegaal, sara daande maayo Marigot de Djeuss. Wuro ngo woni ko e laawol mawngol feewde baraas Maka-Diama, ina woɗɗi wuro Saint-Louis, to Senegaal, kilooji 10 (6,2 mi).Wikipedia: Mariam alhassan alolohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariam_alhassan_aloloHajia Mariam Alhassan Alolo mo yimɓe heewɓe anndiraa "Haji Mariam" ko debbo njulaagu, kadi ko misiyoŋ lislaam jibinaaɗo to Changli, wuro Tamale, leydi Ganaa e hitaande 1957. O sosi nokku lislaam Mariam to Sabonjida e hitaande 1981 ngam jannginde rewɓe waajotooɓe.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Amiir joy kabalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amiir_joy_kabalaAmiir Joy Kobla Amedume golliima e konu ndiyam Gana.[1] O wonii mawɗo konu ndiyam e nder konu leydi Ghana tuggi lewru suwee 1977 haa lewru suwee 1979.Wikipedia: Monicahttps://ff.wikipedia.org/wiki/MonicaMonica Amekoafia (30 lewru juko hitaande 1934 - 24 lewru juko hitaande 1990) ko Ganaajo, o heɓi njeenaari adanndi e kawgel Miss Ghana e hitaande 1957 nde o lomtotoo leydi Togoland.[1] O wonnoo ko ƴaañoowo Limoore 9.Wikipedia: Mborohttps://ff.wikipedia.org/wiki/MboroMboro ko komin wuro e wuro e nder Diiwaan Thiès to hirnaange Senegaal. Ngo woni ko e Departemaa Tivaouane.Wikipedia: Zamfara Riverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zamfara_RiverMaayo Zamfara ko maayo wonngo to woyla leydi Naajeeriya. Fuɗɗoode mum ko e diiwaan Zamfara, nde dogata ko 250 kiloomeeteer (160 mi) bannge hirnaange haa e nder diiwaan Kebbi ɗo nde hawri e maayo Sokoto fotde 50 kiloomeeteer (31 mi) bannge worgo-fuɗnaange Birnin Kebbi.Ñawannde ownooɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zamfara_River#Ñawannde_ownooɓeCuuɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zamfara_River#CuuɗiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zamfara_River#TuugnorgalWikipedia: Rudolf Amengahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rudolf_AmengaRudolf Amenga-Etego (jibinaa ko ñalnde 17 desaambar 1958) ko awokaa Ganaajo, ganndo ko faati e weeyo. O rokkaama njeenaari Goldman Environmental Prize e hitaande 2004, sabu darnde makko ngam wallitde yimɓe ɓee heɓde ndiyam e kampaañ makko ngam haɓaade privatisation ndiyam e nder leydi Gana.Wikipedia: Yokubahttps://ff.wikipedia.org/wiki/YokubaYokuba ina limtaa e nder deftere Nuttall Encyclopaedia, ko wuro ɓurngo mawnude e nder Sokoto, e nder Sudan les, ina waɗi njulaagu mawngu e kosam, tuuba, e leɗɗe indigo. Ina winndaa heen wonde, e sahaa nde winndannde ndee winndaa ndee, wuro ngoo ina joginoo 150 000 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yokuba#TuugnorgalWikipedia: Zaman Dabohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaman_DaboAtak Nfang (Hausa: Zaman Dabo) ko diiwaan e renndo wuro e nder nokku laamu Zangon Kataf, to bannge worgo diiwaan Kaduna e nder diiwaan hakkundeejo leydi Najeriya.[1] Kod posto nokku oo ko 802142.Demokaraasihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaman_Dabo#DemokaraasiBindolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaman_Dabo#BindolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaman_Dabo#TuugnorgalWikipedia: D.C.K Amenuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/D.C.K_AmenuHitaande 1969Wikipedia: Mbediene Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mbediene_ArrondissementArrondissement Mbediene ko arrondissement de département Louga e nder Diiwaan Louga e nder leydi Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mbediene_Arrondissement#FeccereWikipedia: Dorothy akpenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorothy_akpenDorothy Akpene Amenuke (jibinaa ko e hitaande 1968), ko ganndo, naalanke fiɓnde, jannginoowo. O wonii hannde jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde ganndal e karallaagal Kwame Nkrumah (KNUST).Wikipedia: Henry ametepehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_ametepeHenry Ametepey ko politikyanke Ganaa, gonnooɗo cukko jaagorgal diiwaan Volta to Ganaa.[1] O toɗɗaa ko hooreejo leydi John Evan Atta Mills, o huniima e nder lewru feebariyee 2012,[2][3] o golliima haa lewru Yarkomaa 2013.Wikipedia: Yabo, Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yabo,_NigeriaYabo woni nokkuure laamu nder lesdi Sokoto, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro Yabo, laamu nokku Yabo ina jeyaa e laamuuji nokkuuji ɓurɗi ɓooyde e nder Sokoto.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yabo,_Nigeria#TuugnorgalWikipedia: Mbane Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mbane_ArrondissementArrondisement Mbane ko arrondisement de département Dagana e nder diiwaan Saint-Louis e nder leydi Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mbane_Arrondissement#FeccereWikipedia: Wurnohttps://ff.wikipedia.org/wiki/WurnoWurno ko nokkuure laamu nder diiwal Sokoto, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Wurno, sara maayo Gagere.Wakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wurno#WakatiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wurno#TuugnorgalWikipedia: Nana aba amfohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_aba_amfoNana Aba Appiah Amfo (jibinaa ko 30 suwee 1971) ko ganndo ɗemngal Ganaa, gardiiɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde, jooni ko cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Ganaa.[1][2][3] Haa nde o toɗɗaa, o woniino Pro Vice-Chancellor to bannge jaŋde e geɗe almudɓe to duɗal jaaɓi haaɗtirde Gana to Afrik hirnaange.Wikipedia: Watari Damhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Watari_DamWatari Dam ko dam woni nder nokkuure laamu Bagwai haa woyla hirnaange lesdi Kano lesdi Naajeeriya.[1] Nde mahiraa ko hakkunde hitaande 1977 e 1980 e njoɓdi Naira Naajeeriya ₦7,108,000.Yiyngo Panorama e baraas Watarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Watari_Dam#Yiyngo_Panorama_e_baraas_WatariTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Watari_Dam#TuugnorgalWikipedia: Nana Abbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_AbbaNana Aba Appiah Amfo (jibinaa ko 30 suwee 1971) ko ganndo ɗemngal Ganaa, gardiiɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde, jooni ko cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Ganaa.[1][2][3] Haa nde o toɗɗaa, o woniino Pro Vice-Chancellor to bannge jaŋde e geɗe almudɓe to duɗal jaaɓi haaɗtirde Gana to Afrik hirnaange.Wikipedia: Serwaa Amiherehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Serwaa_AmihereSerwaa Amihere (born 8 March 1990)[1] is a Ghanaian broadcast journalist and news presenter who currently works with GHOne TV.[2][3][4] She is the host of Cheers, a weekend sports show telecast on GHOne TV.Wikipedia: Wasagu/Dankohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wasagu/DankoWasagu/Dankomaga woni nokkuure laamu nder jiha kebbi, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Riba.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wasagu/Danko#TuugnorgalWikipedia: Mbam, Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mbam,_SenegalMbam ko wuro e nder Diiwaan Fatick e Senegaal, 2km e wuro Foundiougne.[1] Yimɓe ɓe ngonaa laawɗuɓe ina tolnoo e 4 000 neɗɗo.Njulaagu e njulaaguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mbam,_Senegal#Njulaagu_e_njulaaguJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mbam,_Senegal#JaangirdeEkoturismhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mbam,_Senegal#EkoturismWikipedia: John kodwohttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_kodwoJohn Kodwo Amissah (27 noowammbar 1922 - 22 suwee 1991)[1] ko gardiiɗo Egliis katolik mo Gana, o woniino Arɗo diine Kap Coast tuggi 1959 haa o sankii.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Rabiatu Ammahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabiatu_AmmaRabiatu Dienyo Ammah is a Ghanaian Islamic theologian and a former Council of State member under the former President of Ghana John Mahama.[1][2] She is a member of The Circle of Concerned African Women Theologians.Wikipedia: Warawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/WarawaWarawa woni nokkuure laamu nder lesdi Kano, lesdi Naajeeriya. Secrétariat mayre woni ko e wuro Warawa to laawol mawngol A237.Wakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Warawa#WakatiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Warawa#TuugnorgalWikipedia: Raquel Naahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Raquel_NaaRaquel Naa Ayorkor Ammah (born 12 August 1987) and known by the stage name Raquel, is a Ghanaian musician, composer, choreographer, actress and script writer.[1][2] She is popularly known for her hit song "Sweetio" which featured Sarkodie.Wikipedia: Wamakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/WamakoWamako woni nokkuure laamu lesdi haa lesdi Sokoto, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayri woni ko e wuro wiyeteengo Wamako (walla Wamakko) daande maayo Sokoto.Taariindi e Geografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wamako#Taariindi_e_GeografiWakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wamako#WakatiWulolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wamako#WulolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wamako#TuugnorgalWikipedia: Abena amaohhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abena_amaohAbena Amoah ina jeyaa e rewɓe ɓurɓe mawnude e nder leydi Gana, ko wayi no bankeeji e wasiyaaji kaalis. Ñalnde 15 sulyee 2020, o toɗɗaa cukko hooreejo bursi Gana.Wikipedia: Mbadakhoune (arrondissement)https://ff.wikipedia.org/wiki/Mbadakhoune_(arrondissement)Mbadakhoune ko diiwaan Guinguinéo e nder Diiwaan Kaolack e nder leydi Senegaal.[1][2]Wikipedia: Ungogohttps://ff.wikipedia.org/wiki/UngogoUngogo woni nokkuure laamu lesdi nder lesdi Kano, lesdi Naajeeriya. Secrétariat mayre woni ko e wuro Ungogo to bannge worgo wuro Kano.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ungogo#TuugnorgalWikipedia: Albert Georgehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albert_GeorgeAlbert George Baidoe Amoah ko ganndo leydi Ganaajo. E hitaande 2005 o naati e nder duɗal jaaɓi haaɗtirde Ganaa.Wikipedia: Mbacke Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mbacke_DepartmentDepartemaa Mbacké ina jeyaa e departemaaji 45 leydi Senegaal, kadi jeyaa ko e tati kuuɓtidinɗi Diiwaan Diourbel.Nokkuuji daartol [1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Mbacke_Department#Nokkuuji_daartol_[1]Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mbacke_Department#Ƴeew_kadiWikipedia: Gladys Amohhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gladys_AmohGladys Amoah wonnoo ko gardiiɗo fedde wiyeteende Unilever Ganaa.[1] Toɗɗagol makko fuɗɗii ko ñalnde 1 noowammbar 2018 haa ñalnde 20 desaambar 2019.Pages with empty citationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_empty_citationsWikipedia: Turetahttps://ff.wikipedia.org/wiki/TuretaTureta woni nokkuure laamu lesdi haa lesdi Sokoto, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Tureta.Wakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tureta#WakatiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tureta#TuugnorgalWikipedia: I.K Amoahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/I.K_AmoahBrigadier I. K.Wikipedia: Tum, Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tum,_NigeriaTum ko wuro nder laamu Kagoro, nokkuure laamu Kaura[1] haa fombina lesdi Kaduna nder diiwal Middle Belt lesdi Naajeeriya.[2] Wuro ngo huutortoo ko posto ɓadiiɗo to Kagoro.Yimɓe e ɗemngalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tum,_Nigeria#Yimɓe_e_ɗemngalƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tum,_Nigeria#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tum,_Nigeria#TuugnorgalWikipedia: Joyce Amina misa Amohhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joyce_Amina_misa_AmohJoyce Anima Misa Amoah ko Gananaajo fijoowo,[1] ko binndoowo pijirlooji e gardo.Wikipedia: E.H Amanoohttps://ff.wikipedia.org/wiki/E.H_AmanooE. H.Wikipedia: Tudun Wada (Kaduna State)https://ff.wikipedia.org/wiki/Tudun_Wada_(Kaduna_State)Tudun Wada woni wuro laamorgo lesdi Kaduna haa woyla lesdi Naajeeriya, laamorde lesdi Kaduna haa woyla lesdi Naajeeriya.[1] Kod posto nokku oo ko 800.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tudun_Wada_(Kaduna_State)#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tudun_Wada_(Kaduna_State)#TuugnorgalWikipedia: Tsanyawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/TsanyawaTsanyawa woni nokkuure laamu nder lesdi Kano, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Tsanyawa.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tsanyawa#TuugnorgalWikipedia: Akosua addai amohhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akosua_addai_amohAkosua Addai Amoo (jibinaa ko ñalnde 4 lewru Duujal hitaande 1990) ko gardiiɗo dingiral Ganaa, koolaaɗo kuuɓal, koolaaɗo kuuɓal Metro TV Ganaa.[1][2][3] Akosua Addai Amoo kadi wonnoo ko gardiiɗo eɓɓoore dingiral e nder teleeji dingiral aduna.Wikipedia: Tsagemhttps://ff.wikipedia.org/wiki/TsagemTSAGEM ko hooreejo ward e nder laamu nokkuure Mani, nder diiwal Katsina. Ngo woni ko e bannge worgo wuro Mani.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tsagem#TuugnorgalWikipedia: George Isaac amohhttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_Isaac_amohGeorge Isaac Amoo ko dawriyanke leydi Ghana, wonnoo tergal parlemaa e nder diiwaan Ayawaso hirnaange Wuogon tuggi lewru Yarkomaa 2001 haa lewru Yarkomaa 2005.[1] Ko kanko woni 3ɓo koolaaɗo kuuɓal ngenndiwal Fedde Ngenndiije Dentuɗe ngam Haɓaade Musibbaaji to Gana.Wikipedia: Tofa, Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tofa,_NigeriaTofa woni nokkuure laamu nder lesdi Kano, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Tofa.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tofa,_Nigeria#TuugnorgalWikipedia: Taura, Jigawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taura,_JigawaTaura woni nokkuure laamu lesdi Jigawa, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Taura.Wakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taura,_Jigawa#WakatiWulolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taura,_Jigawa#WulolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taura,_Jigawa#TuugnorgalWikipedia: Kunchi, Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kunchi,_NigeriaKunchi woni nokkuure laamu nder lesdi Kano, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Kunchi.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kunchi,_Nigeria#TuugnorgalWikipedia: Kura, Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kura,_NigeriaKura woni nokkuure laamu lesdi nder lesdi Kano, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Kura e laawol mawngol A2.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kura,_Nigeria#TuugnorgalWikipedia: Kudan, Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kudan,_NigeriaKudan woni nokkuure laamu nder lesdi Kaduna, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko to wuro wiyeteengo Hunkuyi.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kudan,_Nigeria#TuugnorgalWikipedia: Kweku Eyiahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kweku_EyiahKweku Eyiah, ko awokaa Ganaajo, gardiiɗo fuku koyɗe. Ko o geɗel duɗal Mfantsipim e duɗal sariya Gana.Wikipedia: Kwesi Wilsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwesi_WilsonKwesi Wilson (maayde 10 feebariyee 2019) anndiraaɗo kadi Willie Roy, Willi Roy, Willi Roy ko ganndo Ganaajo, jimoowo, winndiyanke, jimoowo kuutorɗe keewɗe e injenieer sonndu.[1][2]Wikipedia: J. Y. A Kwofiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/J._Y._A_KwofieJ. Y.Wikipedia: F. P. Kyeihttps://ff.wikipedia.org/wiki/F._P._KyeiF. P.Wikipedia: Alexander kobina baahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexander_kobina_baahGila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓiPages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Alexander kobinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexander_kobinaGila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓiPages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: R.D Ampawhttps://ff.wikipedia.org/wiki/R.D_AmpawFrom Wikipedia, the free encyclopediaPages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Angela Kyerematen-Jimohhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Angela_Kyerematen-JimohAngela Kyerematen-Jimoh ko gardiiɗo njulaagu leydi Ganaa, kadi ko gardiiɗo fedde Microsoft ngam Afrik. Ko adii nde o naatata e Microsoft, ko kanko wonnoo gardiiɗo/hooreejo diiwaan IBM to bannge worgo, fuɗnaange e hirnaange Afrik tuggi 2020 haa 2021.Wikipedia: Kofi martinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kofi_martinGila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓiPages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Joshua Kyeremehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joshua_KyeremehJoshua Kyeremeh (maayi 18 lewru Yarkomaa 2021)[1] ko politikyanke e njuɓɓudi e karallo kisal Ganaa. O jeyaa ko e lannda New Patriotic, o woniino kadi gardiiɗo kisal leydi ndii wonande hooreejo leydi Ganaa.Wikipedia: Manuel Korantenghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Manuel_KorantengManuel Koranteng (jibinaa ko Emmanuel Kojo Koranteng) ko jaayndiyanke leydi Ganaajo, golloowo hannde e jaaynde BBC winndereyankoore.[1][2] Haa o yahi BBC, Koranteng golliima e jaayndeeji keewɗi e jaayndiyankooɓe e Joy News e Joy FM to leydi Ghana.Wikipedia: Joshua Ampemsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joshua_AmpemsonJoshua Amponsem (jibinaa ko e hitaande 1991) ko daraniiɗo weeyo leydi Ganaa, kadi ko kanko woni gooto e sosɓe fedde sukaaɓe Afrik ɓaleejo (GAYO).[1][2] Ko kanko woni karallo ko faati e weeyo[3] to Biro Nulaaɗo Sekereteer Jeneral Fedde Ngenndiije Dentuɗe to bannge sukaaɓe.Wikipedia: Amon Koteihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amon_KoteiNii Amon Kotei (24 mee 1915 – 17 oktoobar 2011) ko ganndo, pentoowo, jimoowo, wiɗtoowo, e naalanke nate. O ɓuri siftoreede e mawnineede ko kanko woni diisnondirɗo e mbaydi leydi Ganaa.Wikipedia: Francis Kpegahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francis_KpegahFrancis Yaonasu Kpegah ko ñaawoowo Ghanaajo pentiirɗo, wonnooɗo e Ñaawirde Toownde leydi Gana hakkunde 1993 e 2008. O toɗɗaa ko e Ñaawirde Toownde ñalnde 6 lewru Yarkomaa 1993.Wikipedia: Gregory Eebolawola Kpiebayahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gregory_Eebolawola_KpiebayaGregory Eebolawola Kpiebaya (1933 – 31 mee 2022) ko diine katolik en to leydi Ganaa. O woniino bismaango Wa tuggi 1974 haa 1994, o ardii bismaango Tamale tuggi 1994 haa 2009.Wikipedia: J. M. Kporvihttps://ff.wikipedia.org/wiki/J._M._KporviJ. M.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: John Kudalorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_KudalorJohn Kudalor ko polis Ganaa Seneraal wonnoo ko gardiiɗo polis e les njiimaandi John Dramani Mahama.[1][2] O wonii IGP jooɗiiɗo gila Noowammbar 2015 haa 19 Feebariyee 2016 nde o hunii hooreejo leydi Mahama.Wikipedia: R. K. Kugblenuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/R._K._KugblenuRaphael Kpodo Kugblenu ko polis leydi Gana, ko o gardiiɗo polis to leydi Gana tuggi 1981 haa 1984. O sankii ko ñalnde aset 24 abriil 2015.Wikipedia: Marcus love naziihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marcus_love_naziiMarcus Love Naazii Anafu ko neɗɗo leydi Ganaajo, ballifiiɗo, ballifiiɗo. Ko kanko woni sosɗo fedde wiyeteende Love.Wikipedia: Patrick Kuma-Aboagyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Patrick_Kuma-AboagyePatrick Kuma-Aboagye ko doktoor cafroowo leydi Ghana, kadi ko karallo mawɗo to bannge cellal renndo, ko kanko woni hannde gardiiɗo sarwiis cellal leydi Gana.[1][2][3][4]Wikipedia: Jerry Kumahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jerry_KumaJerry Samuel Yao-Kuma woni cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde miniraaji e karallaagal to Tarkwa.[1]Wikipedia: Nii Amugi IIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nii_Amugi_IINii Amugi II ko innde laawɗunde Simon Nii Yarboi Yartey (8 Suwee 1940 – 10 Duujal 2004[1]), kanko wonnoo Ga Mantse to Ga fotde duuɓi 39.[2]Wikipedia: Dominichttps://ff.wikipedia.org/wiki/DominicDominik Kodwo Andoh (4 mee 1929 – 17 mee 2013) ko gardiiɗo diine katolik to diiwaan Accra, leydi Ganaa.Wikipedia: Tima Kumkumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tima_KumkumCynthia Tima Yeboah, mo yimɓe fof nganndi Tima Kumkum, ko jiiloowo teleeji e rajooji, ko fijoowo, ko golloowo e jaayɗe, ko o naalanke daande.[1][2][3] O ɓuri anndeede ko gardiiɗo Kumkum Bhagya e tele Adom to leydi Ganaa.Wikipedia: Kenneth Agyei Kuranchiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kenneth_Agyei_KuranchieKenneth Agyei Kuranchie (jibinaa ko Tepa, diiwaan Ashanti ñalnde 5 lewru bowte hitaande 1969) ko jaayndiyanke Ganaa, gonnooɗo tergal e yiilirde fedde jaayndeeji ngenndiiji. Omo anndaa e yeeso yimɓe fof wonde tergal lannda keso leydi Ganaa (NPP).Wikipedia: Kwasi akwansahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwasi_akwansa4Wikipedia: DJ K Crakkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/DJ_K_CrakkFrancis Lomotey ganndiraaɗo e golle mum ko DJ K Crakk, ko DJ Ganaajo. Omo anndiraa sifaa jimɗi ɗi o fijata so omo woni e dashboard walla e turntables.Wikipedia: Sandra ankobiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sandra_ankobiaSandra Ankobiah (jibinaa ko ñalnde 18 mee) ko awokaa Ganaa,[1] ko gardiiɗo teleeji, kadi ko jom ngalu.[2][3]Wikipedia: KABA (radio personality)https://ff.wikipedia.org/wiki/KABA_(radio_personality)Kwadwo Asare Baffuor Acheampong ganndiraaɗo KABA, ko o yeewtanoowo rajo Ganaa e nder fedde wiyeteende Multimedia Group Limited. O woniino kadi gardiiɗo teleeji e Adom TV.Wikipedia: Georgiana ama akumahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Georgiana_ama_akumaGeorgina Ama Ankumah ko jaayndiyanke e jaayndeeji Ganaa, ko o golloowo hannde e GBC, ko o jaayndiyanke diiwaan Ashanti. Ko kanko kadi woni hooreejo diiwaan Ashanti to GJA.Wikipedia: Isaac Kaledzihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isaac_KaledziIsaac Kaledzi (jibinaa ko ñalnde 26 desaambar 1985) ko jom ngalu Ganaa, jaayndiyanke jaayndeeji, neɗɗo rajooji, e blogger, ko kanko woni sosɗo e hooreejo fedde wiyeteende Africa Feeds Media Limited, fedde jaayndeeji Pan-Afrik. O woni ko e golloraade Deutsche Welle hannde e nder jaaynde maɓɓe Afrik[6][7] tawi omo woni to Gana.Wikipedia: Tommy Anan forsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tommy_Anan_forsonTommy Annan Forson ko jaayndiyanke leydi Ghana, ganndiraaɗo kadi laamɗo jimɗi leydi e Baaba Rajo, neɗɗo Rajo e Sosɗo Akademi Rajo Rabodef. O fuɗɗii golle e nder rajo caggal nde o heɓi heen humpito e nder rajo e nder jaayndeeji Gana (GBC) e hitaande 1978.Wikipedia: Tom Ananhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tom_AnanAmiral gardiiɗo Tom Annan ko golloowo e laana ndiwoowa Ganaa, o golliima e laana ndiwoowa Ganaa. O wonii mawɗo konu ndiyam e nder konu leydi Ghana tuggi lewru suwee 1990 haa lewru suwee 1996.Wikipedia: Kalyboshttps://ff.wikipedia.org/wiki/KalybosKalybos woni innde jikku Richard Kweku Asante, filmoowo e jom ngalu. O waɗii golle makko gadane e nder filmo wideyooji komedi Boys Kasa e hitaande 2012.Wikipedia: Felex odeihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Felex_odeiGila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓiWikipedia: Ignatius annarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ignatius_annarIgnatius Annor ko jaayndiyanke Ganaa[1], golloowo e jaaynde VOA News Engele to Afrik.[2] Ignatius ina gollinoo ko adii ɗuum e Metro TV (Ghana) to Akra, caggal ɗuum jeewte Afriknaaje to bannge Pan Afrik jooɗiiɗo to Pointe-Noire to leydi Konngo.Wikipedia: Abu Kasanbatahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abu_KasanbataAbu Kasanbata ko politikyanke leydi Ganaa, kadi ko cukko jaagorgal leydi Ganaa to bannge hirnaange.[1][2][3]Wikipedia: Henry antwihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_antwiHenry Antwi ko injenieer miniraagal jooɗiiɗo to Ostarali ko ganndo faggudu miniraaji [1] [2] O wonii gollodiiɗo e duɗal miniraagal e njamndi (AusIMM) to Ostarali, kadi ko o sosɗo e balloowo fedde janngooɓe Tarkwa to duɗal jaaɓi haaɗtirde miniraaji e... Karallaagal, Ganaa.Wikipedia: Kate Quartey-Papafiohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kate_Quartey-PapafioKate Quartey-Papafio ko gooto e sosɓe sosiyetee kaɓirɗe biyeteeɗo Reroy Cables mo Ganaa.[1] E hitaande 2021, Kate limtaama e nder rewɓe joy ɓurɓe alɗude e nder leydi Ganaa, tawi ngalu mum ko 250 miliyoŋ dolaar.Wikipedia: Julius Ansahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Julius_AnsaJulius Ansah (jibinaa ko e hitaande 1950) ko ñaawoowo leydi Ghana, o woniino ñaawoowo to suudu sarɗiiji leydi Gana tuggi 2004 haa 2020.Wikipedia: Bridget Katsrikuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bridget_KatsrikuBridget Katsriku ko golloowo laamu leydi Ghana, hannde ko kanko woni hooreejo komisiyoŋ golle laamu e debbo gadano hooreejo komisiyoŋ golle laamu leydi Gana. O huniima e laamu nguu, hono John Atta Mills, ñalnde 7 mars 2011.Wikipedia: Kojo antwihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kojo_antwiKojo Antwi, ganndiraaɗo kadi « Mr. O jibinaa ko Julius Kojo Antwi e nder galle 13 banndiraaɓe, o mawni ko to Darkuman, wuro Accra.Wikipedia: Kwaw Kesehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwaw_KeseEmmanuel Kofi Botwe , ganndiraaɗo innde mum dingiral Kwaw Kese, mo yimɓe fof mbiyata Abodam (kaawningol),[1][2] ko naalanke hip-life mo Ganaa.[3] Kwaw Kese ina anndaa no feewi e albom mum biyeteeɗo Abodam 2007, mo o dañi njeenaaje joy e hitaande 2008 e nder njeenaaje jimɗi Gana.Wikipedia: Hubert Kesselshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hubert_KesselsHubert C. Kessels ko ganndo faggudu, kadi ko guwerneer banke leydi Ganaa.Wikipedia: Samson lardyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samson_lardy2019Wikipedia: King Ayi Kushihttps://ff.wikipedia.org/wiki/King_Ayi_KushiAyi Kush ko laamɗo Ga dangme.[1][2][3] Ko kanko woni Gã Mantse gadano anndeede e Daartol winndaangol.Wikipedia: Genevieve ednerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Genevieve_ednerGenevieve Edna Apaloo ko dipolomaat leydi Ganaa, ko o ammbasadeer leydi Ganaa hannde to Japon.[2] Genevieve meeɗiino wonde hooreejo gollordu ammbasadeer leydi Ganaa to Washington DC, to Amerik, ɗo o waɗtaa hooreejo leydi e lewru oktoobar 2019.Wikipedia: Kingzkidhttps://ff.wikipedia.org/wiki/KingzkidEmmanuel Essuman Mensah (jibinaa ko ñalnde 29 suwee 1989), anndiraaɗo Kingzkid, ko naalanke binndol hip hop Kereceejo Ganaa, binndoowo jimɗi. Ko kanko woni jimoowo Linjiila gadano Afriknaajo heɓde njeenaari ɓurndi moƴƴude e nder winndere ndee 2019.Wikipedia: Emefa afawuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emefa_afawuEmefa Apawu (jibinaa ko Irene Emefa Apawu ñalnde 12 oktoobar 1982) ko jaayndiyanke leydi Ganaa, ko o gardiiɗo teleeji e rajooji, kadi ko peewnoowo. E hitaande 2020, o heɓi njeenaari ngam humpitaade ko fayti e COVID-19 e nder njeenaaje 25 GJA (Njeenaaje jaayndiyankooɓe Gana).Wikipedia: A. W. Kitsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A._W._KitsonAlexander Wentworth Kitson (1862 – 30 desaambar 1938) ko gardiiɗo polis to Kodduwaar hakkunde 1893 e 1910. Ko o ofisee e nder konu Angalteer.Wikipedia: Emmanuel apea jrhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_apea_jrEmmanuel Apea, Jr. ko gardo teleeji e filmuuji Ganaa, keɓɗo njeenaari Oscar filmuuji Afrik e hitaande 2008 ngam gardo ɓurɗo moƴƴude.Wikipedia: Serious Kleinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Serious_KleinKelvin Boakye (jibinaa ko ñalnde 6 lewru juko hitaande 1991), ganndiraaɗo innde dingiral Serious Klein, ko jimoowo Almaañnaajo, ummoriiɗo e dingiral hip-hop les leydi Almaañ.[1]Wikipedia: Leticia amebahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leticia_amebaLeticia Adelaide Appiah ko cafroowo leydi Ghana, kadi ko karallo mawɗo to bannge cellal renndo, ko kanko woni gardiiɗo fedde toppitiinde ko fayti e yimɓe (NPC).[1][2] O janngi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Achimota.Wikipedia: Philip Edward acherhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Philip_Edward_acherPhilip Edward Archer MSG JSC (22 lewru feebariyee 1925 - 10 lewru mee 2002) ko hooreejo ñaawirdu leydi Gana hakkunde 1991 e 1995.[1] Ko kanko woni neɗɗo go’aɓo jogiiɗo ndeeɗoo jappeere gila Gana wonti leydi jeytaare.Wikipedia: Eugene arhinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eugene_arhinEugene Arhin ko neɗɗo leydi Ganaa dawriyanke. O jeyaa ko e lannda keso yiɗɓe leydi, kadi ko kanko woni gardiiɗo jokkondiral hannde to biro hooreejo leydi Ganaa, hono Nana Addo Dankwa Akufo-Addo.Wikipedia: Arhin Elizabethhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arhin_ElizabethArhinWikipedia: Emmanuel arongohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_arongoEmmanuel Arongo ko episkop Angalteer to Ganaa:[1] ko o episkop Tamale tuggi 1997 haa 2010.[2]Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Emmanuel J.K arthunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_J.K_arthunEmmanuel J.K Arthur ko jaayndiyanke leydi Ghana, o heɓi njeenaari ɓurndi moƴƴude e hitaande 2006 e nder fedde jaayndiyankooɓe leydi Gana.Wikipedia: Anselmus Kludzehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anselmus_KludzeAnselmus Kodzo Paaku Kludze (1934 – 5 oktoobar 2013) ko awokaa Ganaa, binndoowo[1] e ganndo, ko o ñaawoowo to Ñaawirde Toownde Ganaa, kadi ko porfeseer.[2] O woniino porfeseer Emeritus to bannge sariya[3] to duɗal jaaɓi haaɗtirde Rutgers, Camden, New Jersey, Amerik, hooreejo Komisariyaa toppitiiɗo sariyaaji leydi Gana,[4] ko o golloowo e duɗal jaaɓi haaɗtirde gannde e gannde Gana, kadi ko o golloowo e...Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: F. W. K. Klutsehttps://ff.wikipedia.org/wiki/F._W._K._KlutseKapiteen fedde ndee F. W.Wikipedia: Kofi Bhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kofi_BKofi Boakye Yiadom (maayɗo 2 feebariyee 2020),[1] anndiraaɗo e innde mum dingiral Kofi B, ko jimoowo toowɗo mo Ganaa. O anndiranoo ko jimɗi bayɗi no "Mmobrowa", "Bantama Kofi Boakye" e "Puɗi Koforidua", e nder jime goɗɗe.Wikipedia: Asare Konaduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asare_KonaduSamuel Asare Konadu (18 lewru Yarkomaa 1932 – 1994) ko jaayndiyanke, winndiyanke, bayyinoowo binndol kadi e innde fenaande Kwabena Asare Bediako.[1]Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Maa Afia Konaduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maa_Afia_KonaduHenrietta Okyere Twum (17 Noowammbar 1950 - 1 Mee 2019), anndiraaɗo Maa Afia Konadu, ko neɗɗo ganndo e nder jaayɗe Ganaa, ganndiraaɗo yuɓɓinde eɓɓoore hakkunde subaka, "Asomdwe Nkomo" to Peace FM ] O yalti Peace FM caggal nde o golli duuɓi 10.[4] O suɓaama ngam wonde debbo yeewtanoowo Rajo hitaande ndee e hitaande 2013 e njeenaari neɗɗo Rajo e Tele.Wikipedia: Nana Akosua Konaduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Akosua_KonaduEunice Nana Akosua Konadu, anndiraaɗo kadi Nana Akosua Konadu, ko jaaynoowo Ganaa, kadi ko kanko woni hooreejo e sosɗo Enak Consult.[1] Ko kanko woni gardiiɗo yeewtere wiyeteende The Hard Truth.Wikipedia: Kontihenehttps://ff.wikipedia.org/wiki/KontiheneEmmanuel Nana Appiah Boateng ganndiraaɗo e innde mum dingiral Kontihene ko jimoowo hip-life jeyaaɗo to leydi Ganaa. 'Aketesea' e nder albom makko gadano Nyankonton heɓi njeenaari jimɗi hitaande e nder hitaande 2003 e nder njeenaari Vodafone Ghana Music Awards waɗi mo naalanke keso gadano e oon sahaa heɓde njeenaari ndii.Wikipedia: Jennifer Korantenghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jennifer_KorantengJennifer Koranteng (jibinaa ko ñalnde 27 sulyee 1986) ko debbo njulaagu, jom tiitoonde e nder kawgel ngel. O wonii ɗiɗaɓo e Miss Gana 2006,[1] o yahi haa o wonti Miss Universe Ghana e hitaande 2009[2] o lomtii leydi makko e kawgel Miss Universe caggal oon hitaande to Bahamas.Wikipedia: IPappihttps://ff.wikipedia.org/wiki/IPappiLaamɗo Fosu, ganndiraaɗo iPappi ko neɗɗo Ghananaajo, peewnoowo diskooji e injenieer sonndu, ummoriiɗo Kumasi to diiwaan Ashanti.[1][2]Wikipedia: Hanniel Jaminhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hanniel_JaminHanniel Jamin ko jimoowo, model, jimoowo e jom tiitoonde ɓamtaare Gananaajo, o heɓi njeenaari Miss Universe Ghana e hitaande 2013, kadi o lomtii leydi Ganaa e kawgel 2013.Wikipedia: Nana Kwadwo Jantuahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Kwadwo_JantuahNana Kwadwo Jantuah (anndiraaɗo Samuel Kwadwo Jantuah, jibinaa ko ñalnde 28 lewru bowte hitaande 1985) ko jaayndiyanke Ganaajo e nder fedde wiyeteende Multimedia Group Limited. Ko kanko woni hannde gardiiɗo yeewtere subaka Nhyira FM to Kumasi.Wikipedia: John Abdulai Jinaporhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Abdulai_JinaporJohn Abdulai Jinapor (jibinaa ko 8 suwee 1979) ko dawriyanke leydi Ganaa, meeɗnooɗo wonde jaagorgal dowla leydi Ganaa. O wonii tergal e Kongres Ngenndiijo Demokaraasi leydi Gana, kadi ko o tergal e Parlemaa lomtotooɗo diiwaan Yapei-Kusawgu.Wikipedia: W. M. Q. Halmhttps://ff.wikipedia.org/wiki/W._M._Q._HalmWilliam Marmon Quao Halm (jibinaa ko ñalnde 24 sulyee 1902) ko ganndo faggudu leydi Ganaa. O woniino guwerneer Banke Ganaa[1] tuggi 5 oktoobar 1962 haa 13 ut 1965.Wikipedia: David Animle Hansenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Animle_HansenRear-Amiral David Animle Hansen (17 mee 1923 – 28 lewru mbooy 2008) ko ofisee laana ndiwoowa Ganaa, o woniino hooreejo Goomu njuɓɓudi diiwaan Accra mawɗo tuggi 1966 haa 1967 e nder laamu Diisnondiral Ngenndiwal Ndimaagu, o woniino kadi Kumanndaajo laana ndiwoowa Ganaa haa21 1967. Ko kanko woni Ganaajo gadano toɗɗaaɗo gardiiɗo konu ndiyam Ganaa.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Frank Hansonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Frank_HansonFrank Hanson (jibinaa ko 30 sulyee 1965) ko ofisee e pilot e nder konu weeyo leydi Ganaa, jogiiɗo darnde cukko hooreejo weeyo. O wonii hooreejo konu weeyo e nder konu weeyo Ghana, ko o ƴetti e lewru Yarkomaa 2019, o rokki ɗum e lewru Yarkomaa 2023.Wikipedia: Ernest James Hayfordhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ernest_James_HayfordErnest James Hayford, MD, MRCP(Eng), LRCP, BL (23 abriil 1858, Anomabu – 6 ut 1913, Londres) ko cafroowo e awokaa to Gold Coast. Ko kanko woni Afriknaajo ɗiɗaɓo e nder Kodduwaar, wonti doktoor ortodoks caggal Benjamin Quartey-Papafio.Pages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Charles Hayfron-Benjaminhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Hayfron-BenjaminCharles Hayfron-Benjamin ko ñaawoowo to Ñaawirde Toownde leydi Ganaa. Hayfron-Benjamin waɗi jaŋde mum hakkundeere to duɗal jaaɓi haaɗtirde Adisadel to Cape Coast to diiwaan hakkundeejo leydi Ganaa.Wikipedia: Hesse familyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hesse_familyƁiɓɓe Hesse (/ˈhɛsə/)[1] ko ɓesngu Ganaa, iwdi Dano-Almaañ.[2] Jibinannde galle oo ko Doktoor Lebrecht Wilhelm Hesse, doktoor Almaañnaajo, gonɗo e laamu Danemark e gardagol laamɗo Kiristaajo VII.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Fusheini Huduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fusheini_HuduFusheini Hudu Angulu ko ganndo ɗemngal Ganaajo, karallo ko faati e fonoloji ɗemɗe Dagbani.[1][2] O jannginta ko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ghana to bannge ɗemɗe.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Zumunta AChttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zumunta_ACZumunta AC ko fedde fuku koyɗe leydi Niiseer jooɗiinde to Niamey. Pijirlooji maɓɓe galleeji ɗii mbaɗata ko to Stade Général Seyni Kountché.Wikipedia: Ahmed Hussein-Sualehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Hussein-SualeAhmed Husein-Suale (5 lewru Duujal 1987 – 16 lewru Yarkomaa 2019) ko jaaynoowo wiɗto cuuɗiiɗo Ganaa, kadi ko gollodiiɗo e banndiiko jaayndiyanke Ganaa biyeteeɗo Anas Aremeyaw Anas.[2] O maayi ko ñalnde alarba 16 lewru bowte hitaande 2019 nde worɓe ɓe nganndaaka, wonnooɓe e motooji, mbari mo laabi tati, laabi ɗiɗi e nder reedu, laabi gooto e wutte makko e nder oto makko.Wikipedia: US GNhttps://ff.wikipedia.org/wiki/US_GNUnion Sportive de la Gendarmerie Nationale (Union Sportive de la Gendarmerie Nationale) ko fedde fuku koyɗe leydi Niiseer jooɗiinde to wuro Niamey. Nde sosaa ko e hitaande 1996,[1] nde tawtoraama Ligue 1 Niger.Baɗtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/US_GN#BaɗteTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/US_GN#TeskorɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/US_GN#TuugnorgalWikipedia: Gemini Orleanshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gemini_OrleansGemini Orleans (jibinaa ko Victor Mawuli Orleans-Fiaka; jibinaa ko ñalnde 29 mee 1989) ko naalanke hip hop mo leydi Ganaa, ganndiraaɗo jimɗi mum ɗi Edem e Sarkodie mbaɗi. O jeyaa ko e albom Sarkodie Makye mo heɓi njeenaari albom hitaande 2010 e nder njeenaaje jimɗi Ghana.Wikipedia: Urana FChttps://ff.wikipedia.org/wiki/Urana_FCUrana FC d'Arlit ko fedde fuku koyɗe leydi Niiseer jooɗiinde to Arlit. Kippu oo ina fijira Ligue 1 Niger.Stadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Urana_FC#StadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Urana_FC#TuugnorgalWikipedia: Gertrude Zakariahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gertrude_ZakariaGertrude Zakaria-Ali ko cukko jaagorgal laamu leydi Ganaa e hitaande 1982 e gardagol PNDC e gardagol Jerry John Rawlings.[1] O anndaa kadi ko e sosɓe Dillere Rewɓe ñalnde 31 Duujal nde Nana Konadu Agyeman Rawlings ardii hannde.Wikipedia: Stade de Zinderhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stade_de_ZinderStade municipaal Lawandidi ko estaad kuutorteeɗo e nder wuro Zinder, leydi Niiseer.[1] Hannde ko ɓuri heewde huutoreede ko e pottitte fuku koyɗe e pijirlooji gaadanteeji, kadi ko ɗoon woni nokku ɗo Espoir FC woni ɗoo.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stade_de_Zinder#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stade_de_Zinder#TuugnorgalWikipedia: Sheriff Ghalehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheriff_GhaleMohammed Sheriff Yamusah (jibinaa ko ñalnde 26 mars 1978), ganndiraaɗo innde dingiral Doobia Sheriff Ghale, ko jimoowo Reggae winndereejo, jeyaaɗo to Gana. O heɓi njeenaari "Jimol Reggae hitaande" e hitaande 2005 e njeenaari jimɗi Ghana ngam golle makko ummoraade e albom makko Sochira, firti ko 'caɗeele laawol' e ɗemngal Dagbani.Wikipedia: Stade de Maradihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stade_de_MaradiStade de Maradi (Stade de Maradi) ko dingiral keewngal faayiida to Maradi, leydi Niiseer.Huwugo behttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stade_de_Maradi#Huwugo_beTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stade_de_Maradi#TuugnorgalWikipedia: Ghartey VIIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghartey_VIINeenyi Ghartey VII ko mawɗo mawɗo nokku aadaaji Effutu e laamɗo aadaaji Winneba to leydi Ganaa.Wikipedia: Stade de Malbazahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stade_de_MalbazaStade de Malbaza ko dingiral fuku koyɗe e nder wuro Malbaza Niijeer. Ina waawi jogaade jamaanu haa 2 000 neɗɗo,[1] ngam ndaarde FC Malbaza e kawgel diiwaan ko wayi no Tournoi de Grandes Vacances holliroowo kippuuji diiwaan.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stade_de_Malbaza#TuugnorgalWikipedia: Big Ghunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Big_GhunNicholas Tetteh Nartey kadi anndiraaɗo Big Ghun ko gardiiɗo filmuuji, peewnoowo filmuuji e jimoowo, ganndiraaɗo gardo e heɓde njeenaari suɓngo yiyooɓe maagiyaŋkaagal Afrik (AMVCA) e filmo Leaked.[1][2]Wikipedia: Stade de Dossohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stade_de_DossoStade de Dosso ko dingiral kuutorteengal e nder wuro Dosso, leydi Niiseer.[1] Ko hannde ɓuri huutoreede ko e pottitte fuku koyɗe, ko ɗoon kadi woni nokku ɗo Entente FC woni ɗoo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stade_de_Dosso#TuugnorgalWikipedia: Empress Giftyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Empress_GiftyLaamiiɗo Gifty (ko adii Laamiiɗo Gifty Osei) ko jimoowo linjiila e jommbaajo leydi Ghana.[1][2] Ko kanko woni naalanke Linjiila gadano e nder leydi Ghana mo heɓi miliyoŋaaji 1 tokkiiɗo e Instagram.Wikipedia: Stade d'Arlithttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stade_d%27ArlitStade d'Arlit ko estaad kuutorteeɗo e nder wuro Arlit, leydi Niiseer. Jooni noon ko ɓuri heewde huutoreede ko e pottitte fuku koyɗe, to bannge kippu ko Akokana F.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stade_d%27Arlit#TuugnorgalWikipedia: Halidu Giwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halidu_GiwaLance Corlos Halidu Giwa wonnoo ko e konu leydi Ganaa. O ardii kuudetaa konu e sarwiis Abdul Malik ñalnde 19 lewru juko hitaande 1983.Wikipedia: Nii Kwartei Titus Gloverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nii_Kwartei_Titus_GloverDaniel Nii Kwartei Titus Glover (jibinaa ko ñalnde 28 lewru bowte hitaande 1966) ko neɗɗo leydi Ganaa, ko o tergal e nder diiwaan Tema Fuɗnaange. O jeyaa ko e lannda keso Patriotik, kadi ko o cukko jaagorgal ko fayti e yah-ngartaa to leydi Gana.Wikipedia: Godwin Nii Dzanie Koteyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godwin_Nii_Dzanie_KoteyGodwin Nii Dzanie Kotey (1956-2016) ganndiraaɗo kadi Alloway ko jannginoowo boksi Ganaa, jannginoowo boksuuji ɓurɗi mawnude, kadi o wallitii e ɓeydagol golle ɗee.[1][2]Wikipedia: AS SONIDEPhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AS_SONIDEPAS SONIDEP, sosaa ko e hitaande 2014 e juuɗe Sosiyetee petroŋ Niiseer (SONIDEP), ko fedde fuku koyɗe jooɗiinde to Niamey, to leydi Niiseer. Ko kañum woni fedde fuku koyɗe Niiseer ɓurnde ɓadaade.Baɗtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/AS_SONIDEP#BaɗteGolle e nder kawgel CAFhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AS_SONIDEP#Golle_e_nder_kawgel_CAFSquad joonihttps://ff.wikipedia.org/wiki/AS_SONIDEP#Squad_jooniTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AS_SONIDEP#TuugnorgalWikipedia: Grace Nkansa Asantehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grace_Nkansa_AsanteGrace Nkansa Asante ko jannginoowo Ganaa[1], kadi ko cukko hooreejo duɗal ganndal renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde ganndal e karallaagal Kwame Nkrumah (KNUST).[2] O hiisaama kadi ko debbo Ganaa gadano, jannginoowo faggudu.Wikipedia: Sahel SChttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sahel_SCSahel Sporting Club ko fedde fuku koyɗe leydi Niiseer jooɗiinde to Niamey. Fedde nde sosaa ko e hitaande 1974 e fedde fuku koyɗe wiyeteende Secteur 7.Baɗtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sahel_SC#BaɗteGolle e nder kawgel CAFhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sahel_SC#Golle_e_nder_kawgel_CAFKippuuji Kop Afrik : 3 njilluujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sahel_SC#Kippuuji_Kop_Afrik_:_3_njilluujiKop Konfederaasiyoŋ CAF : 4 njilluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sahel_SC#Kop_Konfederaasiyoŋ_CAF_:_4_njilluKop CAF : 3 njilluujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sahel_SC#Kop_CAF_:_3_njilluujiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sahel_SC#TuugnorgalWikipedia: Francis Chapman Granthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francis_Chapman_GrantFarayse Chapman Grant (1823 – 1889[1] walla 1894[2]) ko njulaagu to Coast Gold. Ɓiyiiko gorko ko Arthur Wharton,[3] , taaniiko ko njulaagu e politik biyeteeɗo Paa Grant.Wikipedia: Samuel Gyabaahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_GyabaahKomandaajo biyeteeɗo Samuel Gyabaah ko soldaat Ganaa, ko dawriyanke. O woniino tergal e oon sahaa e Diiso Toowngo Konu (SMC) e jaagorde Diiwaan Toowɗo (feccii hannde e diiwanuuji Fuɗnaange Toowɗi e Hirnaange Toowɗi) tuggi 1978 haa ñalnde 4 suwee 1979 nde Diiso Rewolisiyoŋ Konu (AFRC) heɓti laamu e nder kuudetaa.Wikipedia: Ntim Gyakarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ntim_GyakariNtim Gyakari (maayɗo e hitaande 1701) woni laamɗo Denkyira, dowla e nder keeri ngenndi Ganaa hannde ndii. Ko kanko woni miñiiko Owusu Akoto mo caggal mum nawti ɓesngu nguu to Laamu Ebrosa ngam wonde eggiyankeewo, ko ɗum addani ɗum waɗde mbayliigu ɗemngal Agni, Indenie-Djuablin.Wikipedia: Rugby union in Nigerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rugby_union_in_NigerRugby union to Niiseer ko dingiral tokosal kono ina ɓeydoo mawnude.Goomu laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rugby_union_in_Niger#Goomu_laamuTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rugby_union_in_Niger#TariyaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rugby_union_in_Niger#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rugby_union_in_Niger#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rugby_union_in_Niger#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Kiki Gyanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kiki_GyanKiki Gyan (7 suwee 1957 – 6 suwee 2004), anndiraaɗo kadi Kiki Djan, ko jimoowo Ganaajo. Ko kanko woni keyboardist fedde wiyeteende Osibisa nde lollunoo e kitaale 1970.Wikipedia: Kwaku Gyasihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwaku_GyasiKwaku Gyasi (jibinaa ko ñalnde 17 lewru Duujal hitaande 1977) ko jimoowo linjiila leydi Ganaa. Albom makko tataɓo 'Ayeyi' o suɓaama ngam heɓde njeenaari 6ɓiire e nder leydi Ghana.Wikipedia: AS Police (Niamey)https://ff.wikipedia.org/wiki/AS_Police_(Niamey)Association Sportive Police, ko heewi wiyeede ko polis AS, ko fedde fuku koyɗe fedde Niiseer, jooɗiinde to Niamey, nde polis ngenndi Niiseer toppitii ɗum. Sosaa ko e hitaande 1993, AS Police heɓi Ligue 1 Niger e Kop Niiseer ɗiɗo e hitaande 2008.Baɗtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/AS_Police_(Niamey)#BaɗteGolle e nder kawgel CAFhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AS_Police_(Niamey)#Golle_e_nder_kawgel_CAFTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AS_Police_(Niamey)#TuugnorgalWikipedia: Nurah Gyeilehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nurah_GyeileNurah Gyeile ko ganndo ganndal e ndema leydi Ganaa. O jeyaa ko e lannda New Patriotic, omo woni jaagorgal ko fayti e nguura e ndema.Wikipedia: Daouda Martehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daouda_MarteDaouda Mamadou Marté (jibinaa ko ñalnde 23 noowammbar 1959[1]) ko neɗɗo dawriyanke Niiseer. Ardiiɗo lannda Nijeer ngam demokaraasi e sosiyalisma (PNDS-Tarayya), o woni cukko hooreejo gadano Asaambele ngenndi Niiseer gila 2011.Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daouda_Marte#Nguurndam_e_golleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daouda_Marte#TuugnorgalWikipedia: Mohammadou Djibrilla Maigahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammadou_Djibrilla_MaigaMohamadou Jibrilla Maïga (8 sulyee 1908 to Colman Niiseer – 23 noowammbar 1975 to Pari) ko dawriyanke kominist ummoriiɗo Niiseer, cuɓaaɗo e nder Senaa Farayse e hitaande 1947.[1][2][3]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammadou_Djibrilla_Maiga#TuugnorgalWikipedia: Olympic FC de Niameyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olympic_FC_de_NiameyOlympic FC de Niamey ko fedde fuku koyɗe leydi Niiseer, jooɗiinde to Niamey. Pijirlooji maɓɓe galleeji ɗii mbaɗata ko to dingiral Général Seyni Kountché.Baɗtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olympic_FC_de_Niamey#BaɗteGolle e nder kawgel CAFhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olympic_FC_de_Niamey#Golle_e_nder_kawgel_CAFKop Konfederaasiyoŋ CAF : 1 njilluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olympic_FC_de_Niamey#Kop_Konfederaasiyoŋ_CAF_:_1_njilluWikipedia: Nigerien Basketball Federationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerien_Basketball_FederationFedde Basket Niiseer(Fédération_Nigérienne_de_Basket-Ball / FENIBASKET) woni fedde toppitiinde basket worɓe e rewɓe e nder leydi Niiseer. FENIBASKET ko fedde FIBA Afrik gila 1963, birooji mum ina ngoni e Niamey.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerien_Basketball_Federation#TuugnorgalWikipedia: Aliou Muhamidouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliou_MuhamidouAliou Mahamidou (7 lewru juko 1947 – 13 lewru lewru nduu 1996)[1] ko jom ngalu e dawriyanke Niiseer, o woniino gardiiɗo jaagorɗe leydi Niiseer tuggi 2 mars 1990 haa 1 noowammbar 1991.[2]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aliou_Muhamidou#TuugnorgalWikipedia: Niger national rugby union teamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_national_rugby_union_teamKippu ngenndiijo rugby Niiseer ina lomtoo Niiseer e nder fedde rugby hakkunde leyɗeele. Niiseer ko tergal e fedde winndereyankoore rugby (IRB), tee ina jogori tawtoreede kawgel fuku winndere rugby.Haɓde e Fijirde Won Lost Drawn % Wonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_national_rugby_union_team#Haɓde_e_Fijirde_Won_Lost_Drawn_%_WonAfrik worgo Afrik worgo XV 1 0 1 0 0%https://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_national_rugby_union_team#Afrik_worgo_Afrik_worgo_XV_1_0_1_0_0%Jokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_national_rugby_union_team#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Marie Lebihanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_LebihanMarie Lebihan ko dawriyanke leydi Niiseer. O jeyaa ko e fedde rewɓe adannde suɓaaɓe e Asaambele ngenndi e hitaande 1989.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_Lebihan#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_Lebihan#TuugnorgalWikipedia: Moussa Seybou Kasseyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moussa_Seybou_KasseyMoussa Seybou Kassey (1959 – 27 abriil 2020) ko politikyanke leydi Niiseer, wonnooɗo jaagorde golle laamu e golle.[1] Ko kanko wonnoo kaalirde laamu nguu e gardagol gardiiɗo jaagorɗe leydi ndi hono Hama Amadu, tuggi 17 suwee 2001 haa 30 desaambar 2004.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moussa_Seybou_Kassey#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moussa_Seybou_Kassey#TuugnorgalWikipedia: Niger at the Paralympicshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_ParalympicsNiiseer waɗii pijirlooji mum gadani e Pijirlooji Paralimpik e hitaande 2004 to Aten. Tawi ko atlet gooto, dognoowo gorko biyeteeɗo Zoubeirou Issaka, tawtoraama dogdu 100m, e nder cate T12 wonande wumɓe ɓadtiiɓe.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_Paralympics#TuugnorgalWikipedia: Abdoulkarim Goukoyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdoulkarim_GoukoyeAbduulkarim Goukoye (8 sulyee 1964 – 8 noowammbar 2021) ko Niiseernaajo, kaɓantooɗo, dawriyanke.[1] O tawtoraama kuudetaa Niiseer e hitaande 2010, liɓnooɗo Mamadou Tandja hooreejo leydi ndii.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdoulkarim_Goukoye#TuugnorgalWikipedia: Mano Dayakhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mano_DayakMano Dayak (1949 – 15 desaambar 1995) ko kaɓantooɗo ndimaagu, gardiiɗo, daraniiɗo, ganndo e kaaldigal Tuareg. O ardii Murto Tuareg en to diiwaan Ténéré, to worgo leydi Niiseer e kitaale 1990.Baɗte e ndonuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mano_Dayak#Baɗte_e_ndonuTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mano_Dayak#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mano_Dayak#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Niger at the Olympicshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_OlympicsNiiseer neldii atletee en e denndaangal Pijirlooji Olimpiyaaji baɗaaɗi gila 1964 so wonaa 1976 e 1980. Ko laabi ɗiɗi tan leydi ndi heɓi medal Olimpiyaade : Issaka Daborg, keɓɗo njeenaari njamndi e boks welter leefɗo e hitaande 1972, e Absoufoul Razak I medal kaalis e taekwondo worɓe +80 kg e hitaande 2016.Medaaluuji e Pijirlooji Duuɓihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_Olympics#Medaaluuji_e_Pijirlooji_DuuɓiMedaaluuji e dingiralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_Olympics#Medaaluuji_e_dingiralƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_Olympics#Ƴeew_kadiJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_Olympics#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Niger at the 2020 Summer Paralympicshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_2020_Summer_ParalympicsNiiseer tawtoraama kawgel Paralimpik 2020 to Tokyo, Japon, tuggi 24 ut haa 5 suwee 2021.[1][2][3]Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_2020_Summer_Paralympics#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_2020_Summer_Paralympics#TuugnorgalWikipedia: Barcourgne Courmohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barcourgne_CourmoBarcourgné Kuurmo (1916 – 16 noowammbar 1993)[1] ko dipolomaasiyanke Niiseer. Courmo wonnoo ko jaagorgal kaalis e hooreejo politburo lannda laamu nguu e kitaale 1960, kam e jaagorde caggal leydi Niiseer ko juuti e hitaande 1970 e gardagol Hamani Diori.Fuɗɗoode gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barcourgne_Courmo#Fuɗɗoode_golleLannda laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barcourgne_Courmo#Lannda_laamuDo'ugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barcourgne_Courmo#Do'ugoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barcourgne_Courmo#TuugnorgalWikipedia: Niger at the 2008 Summer Paralympicshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_2008_Summer_ParalympicsNiiseer neldi delegaasiyoŋ ngam tawtoreede kawgel Paralimpik 2008 to Pekin, to leydi Siin. E wiyde binndanɗe laamu, gardiiɗo leydi ndii tan ko Zakari Amadou, jom doole en.Doole ƴellitgolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_2008_Summer_Paralympics#Doole_ƴellitgolƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_2008_Summer_Paralympics#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_2008_Summer_Paralympics#TuugnorgalWikipedia: Alidou Barkirehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alidou_BarkireAlidou Barkire (jibinaa ko e hitaande 1925) ko dawriyanke leydi Niiseer, gonnooɗo jaagorgal ko feewti e ñaawoore.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alidou_Barkire#TuugnorgalWikipedia: Djibo Bakaryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Djibo_BakaryDjibo Bakary (1922 – 16 abriil 1998) ko politikyanke sosiyaalist, kadi ko neɗɗo teeŋtuɗo e nder dille jeytaare leydi Niiseer. Bakary woni Nijeernaajo gadano jogaade laamu nokkuyankeewu gila e fuɗɗoode koloñaal Farayse.Jokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Djibo_Bakary#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Oumar Bahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oumar_BaOumar Ba (1906 – 1964)[1] ko cafroowo e politikyanke jeyaaɗo Niiseer, gollinooɗo e Senaa Farayse tuggi 1948 haa 1952. O jibinaa ko to Bandiagara.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oumar_Ba#TuugnorgalWikipedia: Niger at the 2000 Summer Olympicshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_2000_Summer_OlympicsNiiseer tawtoraama Olimpiyaaji 2000 to Sidney, Ostarali.Worɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_2000_Summer_Olympics#WorɓeRewbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_2000_Summer_Olympics#RewbeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_2000_Summer_Olympics#TuugnorgalWikipedia: Hama Assahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hama_AssahHama Assah ko depitee Naajeeriya, kadi ko gardiiɗo goomu difagol e kisal e nder Asaambele ngenndi.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hama_Assah#TuugnorgalWikipedia: Niger at the 1996 Summer Olympicshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_1996_Summer_OlympicsNiiseer tawtoraama Olimpiyaaji 1996 to Atlanta, Amerik.Worɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_1996_Summer_Olympics#WorɓeRewbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_1996_Summer_Olympics#RewbeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_1996_Summer_Olympics#TuugnorgalWikipedia: Marou Amadouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marou_AmadouMarou Amadou ko politikyanke Niiseer, gonnooɗo jaagorgal ko feewti e ñaawoore leydi Niiseer.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marou_Amadou#TuugnorgalWikipedia: Mounkaila Assatahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mounkaila_AssataMounkaïla Aïssata is a Nigerien politician. At one time the only female member of parliament, Aïssata is also a member of the Pan-African Parliament.Referenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mounkaila_Assata#ReferencesWikipedia: Niger at the 1992 Summer Olympicshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_1992_Summer_OlympicsNiiseer tawtoraama Olimpiyaaji 1992 to Barselon, Espaañ.Hawooɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_1992_Summer_Olympics#HawooɓeWorɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_1992_Summer_Olympics#WorɓeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_1992_Summer_Olympics#TuugnorgalWikipedia: Boukary Adjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boukary_AdjiBoukari Adji (1939[1]– 4 sulyee 2018) ko dawriyanke leydi Niiseer. O wonii gardiiɗo jaagorɗe leydi Niiseer gila 30 lewru Yarkomaa 1996 haa 21 lewru Duujal hitaande 1996.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boukary_Adji#TuugnorgalWikipedia: Mahamade Abdoulahihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahamade_AbdoulahiMohamed Abdoulahi ko siyaasaajo leydi Naajeeriya, o golliima e laamu leydi Niiseer, ko jaagorgal ko fayti e miniraaji e semmbeeji gila 2004 haa 2010, e laamu Mamadou Tandja.Golle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahamade_Abdoulahi#Golle_politikTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahamade_Abdoulahi#TuugnorgalWikipedia: Niger at the 1988 Summer Olympicshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_1988_Summer_OlympicsNiiseer tawtoraama Olimpiyaaji 1988 to Seoul, Koree worgo.Hawooɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_1988_Summer_Olympics#HawooɓeWorɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_1988_Summer_Olympics#WorɓeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_1988_Summer_Olympics#TuugnorgalWikipedia: Amadou Aboubakar Zakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amadou_Aboubakar_ZakiAmadu Abubakar Zaki (jibinaa ko ñalnde 10 feebariyee 1988) ko balloowo basket, o woni ko e ballal Union Rennes Basket 35. Zaki ina heewi fiyde no doole yeeso walla hakkunde.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amadou_Aboubakar_Zaki#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amadou_Aboubakar_Zaki#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Niger at the 1984 Summer Olympicshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_1984_Summer_OlympicsNiiseer tawtoraama Olimpiyaaji 1984 to Los Angeles, Amerik. Leñol ngol artii e Pijirlooji Olimpiyaaji caggal nde ngol woppi Pijirlooji 1976 e Pijirlooji 1980 fof.Atletikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_1984_Summer_Olympics#AtletikWorɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_1984_Summer_Olympics#WorɓeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_1984_Summer_Olympics#TuugnorgalWikipedia: Ismael Yacoubahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismael_YacoubaIsmaa’il Yakuuba Garba (jibinaa ko ñalnde 27 abriil 1993) ko neɗɗo jeyaaɗo to leydi Niiseer.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismael_Yacouba#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismael_Yacouba#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Niger at the 1972 Summer Olympicshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_1972_Summer_OlympicsNiiseer tawtoraama Olimpiyaaji 1972 to Munich, to Almaañ worgo. Leñol ngol heɓi njeenaari mum gadani e nder ɗeen pijirlooji.Worɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_1972_Summer_Olympics#WorɓeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_1972_Summer_Olympics#TuugnorgalWikipedia: Boubagar Soumanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boubagar_SoumanaBoubagar Soumana ko Niiseernaajo boksiyanke. O tawtoraama kawgel worɓe e nder Olimpiyaaji 1984.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boubagar_Soumana#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boubagar_Soumana#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Nafissa Souleymanehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nafissa_SouleymaneNafissa Souleymane (jibinaa ko ñalnde 18 noowammbar 1992 to Tahoua) ko dognoowo Nijeer.[1] O tawtoraama kawgel 100 meeter e nder Olimpiyaaji 2012 ; o dogi ko adii e nder leƴƴanɗe 12,81, ɗum addanaani mo yahde Round 1.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nafissa_Souleymane#TuugnorgalWikipedia: Moumouni Siuleyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moumouni_SiuleyMoumouni Siuley (jibinaa ko e hitaande 1964) ko boksiyeejo leydi Niiseer. O tawtoraama kawgel bantamweight worɓe e Olimpiyaaji 1988.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moumouni_Siuley#TuugnorgalWikipedia: Aminatou Seynihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminatou_SeyniAminatou Seyni (jibinaa ko ñalnde 24 oktoobar 1996) ko dogoowo leydi Niiseer.[1]Baɗtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminatou_Seyni#BaɗteKo ɓuri moƴƴude e neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminatou_Seyni#Ko_ɓuri_moƴƴude_e_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminatou_Seyni#TuugnorgalWikipedia: Mayaki Seydouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mayaki_SeydouMayaki Seydou (jibinaa ko e hitaande 1949) ko gonnooɗo boksiyanke to leydi Niiseer. Seydou tawtoraama Olimpiyaaji 1972 ngam leydi Niiseer.Njeñtudi Olimpiyaaji 1972https://ff.wikipedia.org/wiki/Mayaki_Seydou#Njeñtudi_Olimpiyaaji_1972Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mayaki_Seydou#TuugnorgalWikipedia: Alassane Seydouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alassane_SeydouAlassane Seydou Lancina (jibinaa ko 9 suwee 1993) ko Nijeernaajo, jom njuumri.[1][2] O tawtoraama kawgel worɓe 50 meeteruuji e nder Olimpiyaaji 2020.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alassane_Seydou#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alassane_Seydou#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Rachidatou Seini Maikidohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rachidatou_Seini_MaikidoRachidatou Seini Maikido (jibinaa ko ñalnde 18 suwee 1988) ko diɗɗal Niiseer, keɓtinaaɗo e dogdu 400 meeter.[1] Seini Maikido lomtii Niiseer e Olimpiyaaji 2008 to Pekin, ɗo o tawtoraama 400 meeter rewɓe.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rachidatou_Seini_Maikido#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rachidatou_Seini_Maikido#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Badamassi Saguirouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Badamassi_SaguirouBadamassi Saguirou (jibinaa ko ñalnde 28 noowammbar 2001) ko diɗɗal Niiseer, ko kañum woni jogiiɗo limre ngenndiire e nder dogdu worɓe 110 meeteruuji.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Badamassi_Saguirou#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Badamassi_Saguirou#TuugnorgalWikipedia: Hassan Karimouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hassan_KarimouHassan Karimou (jibinaa ko e hitaande 1959) ko Nijeernaajo dogoowo dingiral juutngal.[1] O tawtoraama maraton worɓe e Olimpiyaaji 1988.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hassan_Karimou#TuugnorgalWikipedia: Niger at the 1968 Summer Olympicshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_1968_Summer_OlympicsNiiseer tawtoraama Olimpiyaaji 1968 to wuro Meksik, to leydi Meksik.Worɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_1968_Summer_Olympics#WorɓeRank Njeñtudihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_1968_Summer_Olympics#Rank_NjeñtudiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_1968_Summer_Olympics#TuugnorgalWikipedia: Niger at the 1964 Summer Olympicshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_1964_Summer_OlympicsNiiseer ina tawtoree Pijirlooji Olimpiyaaji ko adii fof e nder Pijirlooji Olimpiyaaji 1964 to Tokiyoo, Japon.Worɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_1964_Summer_Olympics#WorɓeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_at_the_1964_Summer_Olympics#TuugnorgalWikipedia: Niger national under-20 football teamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_national_under-20_football_teamKippu ngenndiijo fuku koyɗe Niiseer mo duuɓi mum njahrata e 20 ina lomtoo Niiseer e fuku koyɗe hakkunde leyɗeele rewrude e Fedde Fuku koyɗe Niiseer, tergal Fedde Fuku koyɗe Afrik (CAF). Niger ina fijira e kalaaji bannge Niiseer, daneejo, ɓaleejo e oraas.Fulɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_national_under-20_football_team#FulɓeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niger_national_under-20_football_team#TuugnorgalWikipedia: Malbaza FChttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malbaza_FCMalbaza FC ko kippu fuku koyɗe leydi Niiseer jooɗiiɗo to Malbaza, Niiseer, ko ina wona waktuuji 6 fuɗnaange laamorgo leydi Niiseer. Ko njuɓɓudi beton nokku oo rokkata kaalis, kippu oo ina fijira Ligue 1 Niger.Baɗtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malbaza_FC#BaɗteWikipedia: Nigelec BChttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigelec_BCFedde nde ina wiyee Nigelec, ko nde fedde nde woni ko e wuro wiyeteengo Niamey, to leydi Niiseer. Kippu nguu jeyaa ko e NIGELEC, sosiyatee laamuyankeewo peewnoowo kuuraa e nder leydi ndii.Arenahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigelec_BC#ArenaTeddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigelec_BC#TeddungalFulɓe teskaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigelec_BC#Fulɓe_teskaaɓeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigelec_BC#TuugnorgalWikipedia: Kandadji Sporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kandadji_SportKandadji Sport ko fedde fuku koyɗe leydi Niiseer jooɗiinde to Niamey. Kippu oo ina fijira Ligue 1 Niger.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kandadji_Sport#TuugnorgalWikipedia: JS du Ténéréhttps://ff.wikipedia.org/wiki/JS_du_T%C3%A9n%C3%A9r%C3%A9JS du Ténéré ko fedde fuku koyɗe leydi Niiseer jooɗiinde to Niamey. Pijirlooji maɓɓe galleeji ɗii mbaɗata ko to Stade Général Seyni Kountché.Baɗtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/JS_du_T%C3%A9n%C3%A9r%C3%A9#BaɗteGolle e nder kawgel CAFhttps://ff.wikipedia.org/wiki/JS_du_T%C3%A9n%C3%A9r%C3%A9#Golle_e_nder_kawgel_CAFWikipedia: Jangorzo FChttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jangorzo_FCJangorzo FC ko fedde fuku koyɗe leydi Niiseer jooɗiinde to Maradi. Pijirlooji maɓɓe galleeji ɗii mbaɗata ko to Stade de Maradi.Baɗtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jangorzo_FC#BaɗteWikipedia: Nigerien Football Federationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerien_Football_FederationFedde fuku koyɗe Niiseer (FENIFOOT) (e Farayse: Fédération Nigerienne de Football) woni fedde toppitiinde fuku koyɗe e nder leydi Niiseer. Ko kañum yuɓɓinta ligue ngenndiijo fuku koyɗe e kippu ngenndiijo.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerien_Football_Federation#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerien_Football_Federation#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nigerien_Football_Federation#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Espoir FC (Niger)https://ff.wikipedia.org/wiki/Espoir_FC_(Niger)Espoir FC ko fedde fuku koyɗe leydi Niiseer jooɗiinde to Zinder. Pijirlooji maɓɓe e nder galleeji ɗii mbaɗata ko to Stade de Zinder.Baɗtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Espoir_FC_(Niger)#BaɗteWikipedia: Entente FChttps://ff.wikipedia.org/wiki/Entente_FCEntente FC ko fedde fuku koyɗe leydi Niiseer jooɗiinde to Dosso.[1] Pijirlooji maɓɓe galleeji ɗii mbaɗata ko to Stade de Dosso.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Entente_FC#TuugnorgalWikipedia: AS Douanes (Niger)https://ff.wikipedia.org/wiki/AS_Douanes_(Niger)AS Douanes (fr:Fedde dingiral doosɗe Niamey – en:Fedde dingiral toppitiinde doosɗe Niamey) ko fedde fuku koyɗe Niiseer, jooɗiinde to Niamey, nde polis laamu nguu toppitii ɗum. Ko adii sahaa 2005–6 ɓe njuɓɓiniino e nder wuro Tillabéry,[1] eɓe njuɓɓina kawgel ngel e nder ligue nationale top gila e sahaa 2004, nde ɓe njalti e division regional 2.Duuɓi 2008https://ff.wikipedia.org/wiki/AS_Douanes_(Niger)#Duuɓi_2008Baɗtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/AS_Douanes_(Niger)#BaɗteTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AS_Douanes_(Niger)#TuugnorgalWikipedia: Dan Kassawa FChttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dan_Kassawa_FCDan Kassawa FC ko fedde fuku koyɗe leydi Niiseer jooɗiinde to Maradi, leydi Niiseer. Fedde nde sosaa ko e hitaande 2008, ina fijira Ligue 1 Niger.Stadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dan_Kassawa_FC#StadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dan_Kassawa_FC#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dan_Kassawa_FC#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: ASN Nigelechttps://ff.wikipedia.org/wiki/ASN_NigelecAssociation Sportive Nationale de la Nigélec ko fedde fuku koyɗe (soccer) ummoriinde Niiseer jooɗiinde to Niamey. Ɓe keɓii Super Ligue ko adii fof e hitaande 2021–22.Baɗtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/ASN_Nigelec#BaɗteTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/ASN_Nigelec#TeskorɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ASN_Nigelec#TuugnorgalWikipedia: ASAF Zinderhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ASAF_ZinderFedde fuku koyɗe Niiseer walla tan ASAF Zinder ko fedde fuku koyɗe Niiseer jooɗiinde to Zinder, wuro ngo ko ina wona waktuuji 14 fuɗnaange laamorgo Niamey. Kippu nguu ina yahra e Ligue 1 Niger e dow ko yawti.Jokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/ASAF_Zinder#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: AS Niameyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AS_NiameyFedde Sportive Niamey, nde heewɓe mbiyata AS Niamey, ko fedde fuku koyɗe fedde Niiseer, jooɗiinde to Niamey. AS Niamey heɓiino kawgel ngel laabi tati e nder daartol mum .Stadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/AS_Niamey#StadeTeddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AS_Niamey#TeddungalƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/AS_Niamey#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AS_Niamey#TuugnorgalWikipedia: Alkali Nassara Clubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alkali_Nassara_ClubAlkali Nassara Club ko fedde fuku koyɗe leydi Niiseer, jooɗiinde to Zinder, wuro ngo ko ina wona waktuuji 14 fuɗnaange laamorgo leydi Niamey. Kippu nguu ina haɓa e Ligue des Champions Niger.Jokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alkali_Nassara_Club#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Akokana FChttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akokana_FCAkokana FC (Akokana FC d'Arlit ) ko fedde fuku koyɗe semi-professionnel, jooɗiinde e wuro Arlit, leydi Niiseer. Jooni noon, fedde nde ina yahra e Ligue 1 Niger, woni diɗɗal ɓurngal mawnude e fuku koyɗe e nder leydi Niiseer.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akokana_FC#TuugnorgalWikipedia: AS GNNhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AS_GNNFedde sportif de la Garde nationale nigérienne walla tan AS GNN ko fedde fuku koyɗe Niiseer jooɗiinde to Niamey, nde fedde toppitiinde ko fayti e kisal (FNIS) toppitii ɗum.[citation needed]Baɗtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/AS_GNN#BaɗteGolle e nder kawgel CAFhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AS_GNN#Golle_e_nder_kawgel_CAFSquad joonihttps://ff.wikipedia.org/wiki/AS_GNN#Squad_jooniTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AS_GNN#TuugnorgalWikipedia: Zinder Vhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zinder_VZinder V ko komin wuro e nder leydi Niiseer. Ko komin wuro Zinder.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zinder_V#TuugnorgalWikipedia: Zinder Regionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zinder_RegionDiiwaan Zinder ina jeyaa e diiwanuuji jeeɗiɗi Niiseer ; laamorgo diiwaan oo wiyetee ko Zinder. Diiwaan oo ina waɗi 145 430 km2.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zinder_Region#TariyaGeografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zinder_Region#GeografiKoɗkiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zinder_Region#KoɗkiijiFeccere njuɓɓudihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zinder_Region#Feccere_njuɓɓudiDemokaraasihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zinder_Region#DemokaraasiYimɓe daartolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zinder_Region#Yimɓe_daartolSiggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zinder_Region#SiggaGuwerneeruujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zinder_Region#GuwerneeruujiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zinder_Region#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zinder_Region#TuugnorgalWikipedia: Zinder IVhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zinder_IVZinder IV ko komin wuro e nder leydi Niiseer. Ko komin wuro Zinder.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zinder_IV#TuugnorgalWikipedia: Zinder IIIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zinder_IIIZinder III ko komin wuro e nder leydi Niiseer. Ko komin wuro Zinder.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zinder_III#TuugnorgalWikipedia: Zinder IIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zinder_IIZinder II ko komin wuro e nder leydi Niiseer. Ko komin wuro Zinder.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zinder_II#TuugnorgalWikipedia: Zinder Ihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zinder_IZinder I ko komin wuro e nder leydi Niiseer. Ko komin wuro Zinder.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zinder_I#TuugnorgalWikipedia: Matam, Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Matam,_SenegalMatam (Aarabe Hassaniya: ماتام; Wolof: Mataam) ko wuro laamorgo Diiwaan Matam to woyla-fuɗnaange Senegaal, e woni ko e maayo Senegaal e keerol leydi Moritani. E binnditagol hitaande 2002, Matam ina joginoo 14 620 hoɗɓe e binnditagol 2023, keewal yimɓe wuro ngoo ɓeydiima haa 27 695 neɗɗo.Mininghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Matam,_Senegal#MiningWakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Matam,_Senegal#WakatiYimɓe teskaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Matam,_Senegal#Yimɓe_teskaaɓeWikipedia: Matam Regionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Matam_RegionMatam ko diiwaan Senegaal (lamorgooji diiwanuuji ina njogii innde wootere e diiwanuuji mum en).Departemaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Matam_Region#DepartemaajiGeografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Matam_Region#GeografiWurooji e gurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Matam_Region#Wurooji_e_gureJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Matam_Region#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Matam Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Matam_DepartmentDepartemaa Matam ina jeyaa e departemaaji 45 e nder leydi Senegaal, ina jeyaa e tati gonɗi e Diiwaan Matam to worgo-fuɗnaange leydi ndii.Nokkuuji daartol[2]https://ff.wikipedia.org/wiki/Matam_Department#Nokkuuji_daartol[2]Wikipedia: Marsassoum Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marsassoum_ArrondissementArrondissement Marsassoum ko arrondissement de département Sédhiou e nder Diiwaan Sédhiou e nder leydi Senegaal. Joɗnde mayre woni ko Marsaas.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marsassoum_Arrondissement#FeccereWikipedia: Marsassoumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MarsassoumMarsassoum ko wuro tokooso, jooɗorde e nder diiwaan Ziguinchor to Senegaal, ko ina tolnoo e 33 kiloomeeteer (21 mi) e Ziguinchor. Nde woni ko e daande maayo Soungrougrou.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marsassoum#TariyaYimɓe teskaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marsassoum#Yimɓe_teskaaɓeWikipedia: Mar Lodjhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mar_LodjMar Lodj ko duunde e nder leydi Senegaal tawaande e diiwaan Sine-Saluum sara Ndangane, yahdude e Joal-Fadiyout capanɗe kiloomeeteer.Jokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mar_Lodj#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Hausa-Fulanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hausa-FulaniFulɓeWikipedia: Eastern Apoi tribehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eastern_Apoi_tribeLeñol Apoi Fuɗnaange leñol Ijaw woni ko e caka leydi Bayelsa, leydi Najeriya. Leñol Apoi Fuɗnaange ko tokosol, ina woɗɗi to bannge geɗe leydi.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Ebahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ebaɓuri fufu e lafun e 1,0g/100g e 1,1g/100g.[11][12]Wikipedia: ACE Electrical vehicle pty lmthttps://ff.wikipedia.org/wiki/ACE_Electrical_vehicle_pty_lmtACE fedde otooji kuuraa Pty Ltd ina siftina hoore mum wonde ko fedde Ostaraliyankoore peewnoowo otooji kuuraa e otooji kuuraa, jooɗiiɗi to Maryborough, to leydi Queensland.Wikipedia: Abdu gusau polytechnichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdu_gusau_polytechnicPoliteknik Abdu Gusau ko politeknik laamu lesdi Talata Mafara, lesdi Zamfara, lesdi Naajeeriya.Wikipedia: Achieveer Universityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Achieveer_UniversityJaaɓihaaɗtirde Achievers woni to Owo, lesdi NaajeeriyaWikipedia: Adamawa state polytechnichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamawa_state_polytechnicPoliteknik diiwaan Adamawa ko duɗal jaaɓi haaɗtirde to Yola, diiwaan Adamawa, leydi Najeriya. Nde sosaa ko e hitaande 1991 e kawral hakkunde duɗal jaaɓi haaɗtirde Yola e duɗal ƴellitaare gollotooɓe, Numan.Wikipedia: Adamawa state universityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamawa_state_universityDuɗal jaaɓi-haaɗtirde Adamawa woni nder wuro Mubi, haa lesdi Naajeeriya, lesdi Naajeeriya. Nde sosaa ko e hitaande 2002 e sariya duɗal jaaɓi haaɗtirde diiwaan Adamawa n° 10 hitaande 2001.Wikipedia: Ajayi Crowther universityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ajayi_Crowther_universityDuɗal jaaɓi-haaɗtirde Ajayi Crowther (anndiraangal kadi ACU) ko duɗal jaaɓi-haaɗtirde keeringal, tuugingal e diine, tawangal e nder diiwaan Oyo, leydi Najeriya.[2][3][4]Wikipedia: Akawe Tarkuka polytechnichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akawe_Tarkuka_polytechnicDuɗal jaaɓi-haaɗtirde Akawe Torkula (ATP) ko duɗal jaaɓi haaɗtirde Makurdi, e nder diiwaan Benue, to worgo cakaare leydi Najeriya. Nde fuɗɗii ko nde duɗal jaaɓi haaɗtirde Akawe Torkula, ATCAPS, ƴellitaa e politeknik e nder Diiso doosɗe leydi Benue e lewru Yarkomaa 2020.Wikipedia: Akanu Ibiam federal polytechnichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akanu_Ibiam_federal_polytechnicPolytechnic federaal akanu ibiam, unwana, woni ko e wuro unwana, diiwaan ebonyi, lesdi naajeeriya. Politeknik oo sosaa ko e hitaande 1981, ko laamu fedde ndee jeyi ɗum.Wikipedia: Akperan Orshi polytechnic Yandevhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akperan_Orshi_polytechnic_YandevAkperan Orshi Politeknik, Yandev ko duɗal jaaɓi haaɗtirde to Yandev sara Gboko, e nder diiwaan Benue, leydi Najeriya. Kolleeji ɗii puɗɗii ko e hitaande 1926[8] nde laamu koloñaal Angalteer sosi nokku jannginirɗo ndema to Yandev, ndeen e nder diiwaan Tiv to Diiwaan Fuɗnaange.Wikipedia: Akwa ibom state polytechnichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akwa_ibom_state_polytechnicPoliteknik diiwaan Akwa Ibom ko duɗal jaaɓi-haaɗtirde to Ikot Osurua, Ikot Ekpene, Diiwaan Akwa Ibom, Naajeeriya.[1][2][3] Nde sosaa ko e hitaande 1991.Wikipedia: Aminu Kano college of legal studieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminu_Kano_college_of_legal_studiesJaaɓi-haaɗtirde Aminu Kano ngam janngirde sariyaaji lislaam ko duɗal jaaɓi-haaɗtirde laamu leydi ndi tawaaka e nder diiwaan Kano, leydi Najeriya. Provost hannde oo ko Balarabe A.Wikipedia: Arthur Jervis university AJUhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arthur_Jervis_university_AJUDepartemaa Njuɓɓudi NjulaaguWikipedia: Augustine University Ilaryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Augustine_University_IlaryDuɗal jaaɓi-haaɗtirde Augustine, Ilara anndiraangal kadi AUI ko duɗal jaaɓi-haaɗtirde keeriiɗo jeyaaɗo e Katolik en tawaangal to Ilara, wuro e nder nokku laamu Epe to diiwaan Lagos to bannge worgo-fuɗnaange leydi Najeriya.[2] Jaaɓihaaɗtirde nde jaɓaa ñalnde 25 lewru Feebariyee 2015 e laamu leydi Naajeeriya rewrude e Komisiyoŋ Jaaɓi-haaɗtirde Ngenndiije ina rokka janngirɗe to bannge jaŋde leslesre e jaŋde leslesre.Wikipedia: Bayelsa medical universityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bayelsa_medical_universityDuɗal jaaɓi-haaɗtirde cafrirɗe Bayelsa (BMU) woni ko e wuro Yenagoa, e nder diiwaan Bayelsa e nder leydi Najeriya.[1][2][3]Wikipedia: Bells University of Technology (BUT)https://ff.wikipedia.org/wiki/Bells_University_of_Technology_(BUT)Duɗal jaaɓi-haaɗtirde Bells (BUT), anndiraangal kadi Bellstech, woni duɗal jaaɓi-haaɗtirde karallaagal keeringal gadanal sosaangal e nder leydi Najeriya.[1] Nde sosaa ko e hitaande 2004, nde fuɗɗii jaɓde almudɓe gila e dumunna jaŋde 2005/2006.Wikipedia: Benue state of polytechnichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benue_state_of_polytechnicJaaɓi-haaɗtirde leydi Benue ko duɗal jaaɓi-haaɗtirde to Ugbokolo, LGA Okpokwu, leydi Benue, leydi Najeriya.[1][2] Rektora hannde oo ko Doktoor Usmaan Daawuuda Kuti.Wikipedia: Benue state universityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benue_state_universityDuɗal jaaɓi-haaɗtirde leydi Benue ko jaaɓi-haaɗtirde laamu jeyaaɗo to Makurdi, leydi Benue, leydi Najeriya. E hitaande 2006, binnditagol almudɓe ina tolnoo e 19 000 tawi ko facultés 7 e departemaaji 23 kuutortoo.Wikipedia: Bilyaminu Othman college of educationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bilyaminu_Othman_college_of_educationJaaɓihaaɗtirde Bilyaminu Othman ko duɗal jaaɓi haaɗtirde laamu leydi ndi, woni to Dass, leydi Bauchi, leydi Najeriya.[1][2]Wikipedia: Bilyaminu Usman Polytechnichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bilyaminu_Usman_PolytechnicJaaɓi-haaɗtirde Binyaminu Usman ko duɗal jaaɓi-haaɗtirde laamu leydi ndi, woni to Hadejia, leydi Jigawa, leydi Najeriya. Rektora hannde oo wiyetee ko Zilkifulu Abdu.Wikipedia: Borno state Universityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Borno_state_UniversityDuɗal jaaɓihaaɗtirde leydi Borno woni ko e wuro Maiduguri, leydi Borno, leydi Najeriya. Nde sosaa ko e hitaande 2016.Wikipedia: Yobe State Universityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yobe_State_UniversityDuɗal jaaɓi-haaɗtirde diiwaan Yobe ina woni e wuro Damaturu, diiwaan Yobe, leydi Najeriya. Nde sosaa ko e hitaande 2006."Ranndo Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Yobe State & Yiyngo 2024". www.4iku.orgo. Heɓtinaama ñalnde 30-05-2024. "Jaami'aare lesdi Yobe Damaturu". Arsiif ko gila e asli mum ñalnde 22-05-2014. Keɓtinaa ko ñalnde 21-05-2014.https://ff.wikipedia.org/wiki/Yobe_State_University#"Ranndo_Duɗal_Jaaɓi-haaɗtirde_Yobe_State_&_Yiyngo_2024"._www.4iku.orgo._Heɓtinaama_ñalnde_30-05-2024._"Jaami'aare_lesdi_Yobe_Damaturu"._Arsiif_ko_gila_e_asli_mum_ñalnde_22-05-2014._Keɓtinaa_ko_ñalnde_21-05-2014.Wikipedia: Caleb Universityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Caleb_UniversityDuɗal jaaɓi-haaɗtirde Caleb ko duɗal jaaɓi-haaɗtirde keeringal tawaangal to Imota, e nder diiwaan Lagos ,Nijeer. Nde sosaa ko e hitaande 2007.Wikipedia: Caritas universityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Caritas_universityJaaɓihaaɗtirde Caritas ko jaaɓihaaɗtirde katolik keeriiɗo to Amorji-Nike, e nder diiwaan Enugu, leydi Najeriya.[1][2] Jaɓaaɗo e laamuuji dowla e ekkol, njuɓɓudi ndii ina yiɗi wuurtinde aadaaji jaŋde katolik en ɓooyɗi, tawa ina rokka jaŋde tuugiinde e nafooje moraale.Wikipedia: Chrisland universityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chrisland_universityJaaɓihaaɗtirde Chrisland woni ko Abeokuta, Diiwaan Ogun, Naajeeriya. Nde sosaa ko e hitaande 2015, nde jaɓaama e Komiseer Jaaɓihaaɗtirde Ngenndiire.Wikipedia: Christopher universityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christopher_universityJaaɓi-haaɗtirde Christopher woni ko e wuro Mowe, e nder diiwaan Ogun.Wikipedia: College of education ikerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/College_of_education_ikereKoolaaɗo kuuɓal jaŋde, Ikere Ekiti ko adii fof ko duɗal jaaɓi haaɗtirde Ondo ko duɗal jaaɓi haaɗtirde laamu jeyaaɗo to Ikere Ekiti, leydi Ekiti, leydi Najeriya. Jaaɓi-haaɗtirde nde sosaa ko e hitaande 1977 ngam semmbinde jaŋde e nder leydi Najeriya e jannginde jannginooɓe, haa teeŋti e jannginooɓe e fannuuji karallaagal e karallaagal.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Rivers state college of health science and management technologyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rivers_state_college_of_health_science_and_management_technologyJaaɓihaaɗtirde ganndal cellal e karallaagal njuɓɓudi (RIVCOHSMAT) ko duɗal jaaɓi haaɗtirde laamu to Port Harcourt, to leydi Naajeeriya. Nde sosaa ko e les sariya ganndal e karallaagal cellal (2001).Wikipedia: Mampatim Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mampatim_ArrondissementArrondissement Mampatim ko arrondisement de département Kolda e nder diiwaan Kolda e nder leydi Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mampatim_Arrondissement#FeccereWikipedia: Malem -Hodar Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malem_-Hodar_ArrondissementArrondissement Malem-Hodar ko arrondissement de département Kaffrine e nder Diiwaan Kaffrine e nder leydi Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malem_-Hodar_Arrondissement#FeccereWikipedia: Malem Nianihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malem_NianiMalem Niany ko wuro tokooso e komin e nder Diiwaan Tambacounda e caka leydi Senegaal. E hitaande 2013 ina waɗi fotde 2 000 neɗɗo [2].Mootahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malem_Niani#MootaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malem_Niani#Ƴeew_kadiWikipedia: Malem Hodar Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malem_Hodar_DepartmentDepartemaa Malem Hodar ina jeyaa e departemaaji 45 e nder leydi Senegaal, ina woni e Diiwaan Kaffrine. Nde sosaa ko e nder diiwaan keso oo e hitaande 2008.Wikipedia: Malem Hodarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malem_HodarMalem Hodar ko komin wuro e nder leydi Senegaal. Ko kañum woni wuro mawngo e nokku njuɓɓudi Departemaa Malem Hodar to diiwaan Kaffrine.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malem_Hodar#TariyaGeografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malem_Hodar#GeografiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malem_Hodar#Ƴeew_kadiWikipedia: Makacolibantang Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Makacolibantang_ArrondissementArrondissement Makacolibantang ko diiwaan Tambacounda e nder diiwaan Tambacounda e nder leydi Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Makacolibantang_Arrondissement#FeccereWikipedia: Maka-Yop Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maka-Yop_ArrondissementDiiwaan Maka-Yop ko diiwaan departemaa Koungheul e nder diiwaan Kaolack e nder leydi Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maka-Yop_Arrondissement#FeccereWikipedia: Mahamoudahttps://ff.wikipedia.org/wiki/MahamoudaMahamouda walla Mahamouda Cherif ko gurel e departemaa bignona e diiwaan Ziguinchor to fuɗnaange-rewo leydi Senegaal. E hitaande 2002 wuro ngoo ina waɗi 459 neɗɗo.Wikipedia: Mabo (arrondissement)https://ff.wikipedia.org/wiki/Mabo_(arrondissement)Mabo ko arrondissement e nder diiwaan Kaffrine, e nder diiwaan Kaffrine, Senegaal.[1][2]Wikipedia: M'bour Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/M%27bour_DepartmentDepartemaa M'bour jeyaa ko e departemaaji 45 leydi Senegaal, jeyaa ko e tati gonɗi e Diiwaan Thiès. Laamorgo mayri wiyetee ko M'Bur.Nokkuuji daartol [2].https://ff.wikipedia.org/wiki/M%27bour_Department#Nokkuuji_daartol_[2].Wikipedia: M'bourhttps://ff.wikipedia.org/wiki/M%27bourM'Bour walla Mbour (arab : مبور ; wolof : Mbuur ), ko wuro wonngo e Diiwaan Thiès e nder leydi Senegaal. Nde woni ko e Petite Côte, ko ina tolnoo e 80 kiloomeeteer (50 mi) to fuɗnaange Dakaar.Wakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/M%27bour#WakatiGallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/M%27bour#GalleƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/M%27bour#Ƴeew_kadiWikipedia: Lydianehttps://ff.wikipedia.org/wiki/LydianeLydiane ko wuro wonngo fuɗnaange caka leydi Senegaal e nder diiwaan Kaolack.Mootahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lydiane#MootaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lydiane#Ƴeew_kadiWikipedia: Lour Escale (arrondissement)https://ff.wikipedia.org/wiki/Lour_Escale_(arrondissement)Lour Escale ko diiwaan Koungheul e nder diiwaan Kaffrine e nder leydi Senegaal.[1][2]Wikipedia: Louga Regionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louga_RegionLouga ko wuro e diiwaan Senegaal. Diiwaan oo woni ko e fuɗnaange-rewo leydi ndii e wuro Louga woni ko e fuɗnaange-rewo diiwaan oo - fotde 50 km nder leydi ndii e daande maayo Atlantik.Departemaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louga_Region#DepartemaajiGeografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louga_Region#GeografiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louga_Region#Ƴeew_kadiWikipedia: Dr. Paa Bobohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dr._Paa_BoboKwaku Agyapong Danemah mo yimɓe fof nganndi Dr. Paa Bobo (11 suwee 1951 - 28 desaambar 2013) ko jimoowo toowɗo mo Ganaa, anndiraaɗo e innde jimoowo toowɗo.Wikipedia: Mr Drewhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mr_DrewAndrew Nii Commey Otoo (jibinaa ko ñalnde 10 lewru juko hitaande 1996) ganndiraaɗo e innde dingiral Mr Drew ko jimoowo e jimoowo e jimoowo mo Ganaa.[1][2] E hitaande 2021, o heɓi njeenaari ɓurndi moƴƴude e naalanke keso e nder njeenaaje Vodafone Ghana e njeenaari 3Music.Wikipedia: Harry Dumashiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harry_DumashieMarshal Achilles Harry Kwami Dumashie (4 suwee 1938 - 20 desaambar 2002), keewɗo anndireede Harry Dumashie, ko konunke Ganaajo. O wonii mawɗo konu weeyo, o wonii kadi mawɗo konu Gana tuggi 1992 haa 1996.Wikipedia: Ama Duncanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ama_DuncanAma Duncan ko jom ngalu, binndoowo, sosɗo fedde debbo Fabulous.[1] O anndaa kadi e batuuji makko ngam semmbinde rewɓe ɗi Reso Fabulous Women yuɓɓinta..Wikipedia: Badie Ovnetihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Badie_OvnetiBadie Ovnteni (jibinaa ko e hitaande 1967) ko gonnooɗo boksiyanke to leydi Niiseer. Ovnteni tawtoraama Olimpiyaaji 1988 ngam leydi Niiseer.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Badie_Ovneti#TuugnorgalWikipedia: Balkissa Ouhoumoudouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balkissa_OuhoumoudouBalkissa Ouhoumoudou (jibinaa ko ñalnde 8 lewru juko hitaande 1983) ko Nijeernaajo gonnooɗo njuumri, keɓtinaaɗo e kewuuji njuumri.[1] Ouhoumoudou yahdaani tan e 100 m rewɓe e Olimpiyaaji 2000 to Sydney.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balkissa_Ouhoumoudou#TuugnorgalWikipedia: Albachir Mouctarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albachir_MouctarAlbachir Mouctar (jibinaa ko ñalnde 1 mee 1996)[1] ko Niiseernaajo, diwoowo Olimpiyankeejo. O lomtii leydi makko e Olimpiyaaji 2016 e nder kawgel worɓe 50 meeteruuji ɗo o woni 70ɓo e waktu 26,56 leƴƴannde, ko ɗum woni limre ngenndiire.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albachir_Mouctar#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albachir_Mouctar#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Abdou Manzohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdou_ManzoAbdou Manzo (jibinaa ko e hitaande 1959), ina winndee kadi Abdou Monzo,[1] ko dogoowo Niiseernaajo, dogoowo dingiral juutngal. O tawtoraama maraton worɓe e Olimpiyaaji 1988, 1992 e 1996.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdou_Manzo#TuugnorgalWikipedia: Djingarey Mamoudouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Djingarey_MamoudouDjingarey Mamoudou (jibinaa ko e hitaande 1964) ko boksiyanke leydi Niiseer. O tawtoraama kawgel worɓe e nder Olimpiyaaji 1988.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Djingarey_Mamoudou#TuugnorgalWikipedia: Mariama Mamoudou Ittouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariama_Mamoudou_IttouMariama Mamoudou Ittatou (jibinaa ko ñalnde 23 sulyee 1997) ko dogoowo leydi Niiseer. O tawtoraama Olimpiyaaji 2016 e nder kawgel 400 meeter rewɓe ; waktu makko 54.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariama_Mamoudou_Ittou#TuugnorgalWikipedia: Ibrahim Malikihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_MalikiIbrahim Maliki (jibinaa ko ñalnde 15 lewru juko hitaande 1981) ko neɗɗo Niiseernaajo gonnooɗo njuumri, keɓtinaaɗo e dingiral dogdu.[1] Maliki heɓii naatde e 50 m worɓe e nder Olimpiyaaji 2004 to Aten, tawi o alaa waktu naatde.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Maliki#TuugnorgalWikipedia: Roukaya Mahamanehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roukaya_MahamaneRoukaya Moussa Mahamane (jibinaa ko ñalnde 13 lewru Yarkomaa 1997 to Niamey) ko jom njuumri Niiseer.[1] O tawtoraama kawgel 50 meeteruuji rewɓe e nder Olimpiyaaji 2016, ɗo o heɓi 83ɓo e waktu 36,50 leƴƴannde, ko ɗum woni limre ngenndiire.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roukaya_Mahamane#TuugnorgalWikipedia: Rchida Mahamanehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rchida_MahamaneRachida Mahamane (jibinaa ko ñalnde 25 ut 1981) ko dognoowo dingiral juutngal to Niiseer. O tawtoraama 5000 meeteruuji rewɓe e Olimpiyaaji 1996.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rchida_Mahamane#TuugnorgalWikipedia: Lailatou Amadou Lelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lailatou_Amadou_LeleLailatou Amadou Lele (jibinaa ko ñalnde 29 mee 1983) ko taekwondo leydi Niiseer, o tawtoraama kawgel rewɓe (57 kg) e nder Olimpiyaaji 2008 to Pekin. O woppitaa e kawgel ngel sabu dalillaaji ɗi nganndaaka, ɗum addani mo gaño makko gadano biyeteeɗo Debora Nunes mo Beresiil rokkeede otomatik (pass) mo alaa ko yoɓi ngam yahde kawgel ngel.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lailatou_Amadou_Lele#TuugnorgalWikipedia: Abdoul Razak Issoufouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdoul_Razak_IssoufouAbduul Razak Issoufou Alfaga (jibinaa ko ñalnde 26 Duujal hitaande 1994), anndiraaɗo Razak Alfaga, ko daɗndoowo Taekwondo Niiseer.[1][2]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdoul_Razak_Issoufou#TuugnorgalWikipedia: Moustapha Himahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moustapha_HimaMoustapha Abdoulaye Hima (jibinaa ko ñalnde 1 lewru Yarkoma hitaande 1992) ko boksiyanke leydi Niiseer. O tawtoraama Niiseer e nder Olimpiyaaji 2012, o woniino welter (69 kg).Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moustapha_Hima#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moustapha_Hima#TuugnorgalWikipedia: Salamatou Hassanehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salamatou_HassaneSalamtou Hassane (jibinaa ko ñalnde 1 lewru Yarkomaa 1987) ko dognoowo Niiseer, keɓtinaaɗo e dogdu 400 meeter.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salamatou_Hassane#TuugnorgalWikipedia: Issoufou Habouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Issoufou_HabouIssoufou Habou (jibinaa ko e hitaande 1945) ko gonnooɗo boksiyanke Nijeernaajo. Habou tawtoraama Olimpiyaaji 1972 ngam leydi Niiseer.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Issoufou_Habou#TuugnorgalWikipedia: Zakari Gourouzahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zakari_GourouzaZakari Gourouza (jibinaa ko ñalnde 8 lewru juko hitaande 1982) ko judokaajo leydi Niiseer, jeyaaɗo to Dosso. O woni ko e kawgel worɓe 60 kg.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zakari_Gourouza#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zakari_Gourouza#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Ahmed Goumarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_GoumarAhmed Goumar (jibinaa ko 22 feebariyee 1988) ko judokaajo Niiseer.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Goumar#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Goumar#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Haissa Ali Garbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haissa_Ali_GarbaHaissa Ali Garba (jibinaa ko ñalnde 15 desaambar 1981) ko dogoowo leydi Niiseer. O tawtoraama 400 meeteruuji rewɓe e Olimpiyaaji 2000.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haissa_Ali_Garba#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haissa_Ali_Garba#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Ousseini Djibo Idrissahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ousseini_Djibo_IdrissaOusseini Djibo Idrissa (jibinaa ko ñalnde 28 lewru Duujal hitaande 1998) ko dogoowo leydi Niiseer. O tawtoraama 400 meeter worɓe e Olimpiyaaji 2016.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ousseini_Djibo_Idrissa#TuugnorgalWikipedia: Dary Dasudahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dary_DasudaDary Dasuda ko gonnooɗo boksiyanke to leydi Niiseer. O tawtoraama Olimpiyaaji 1968, o fooli e kawgel makko tan e Sulley Shittu mo Gana.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dary_Dasuda#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dary_Dasuda#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Karima Barehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karima_BareKarim Bare (jibinaa ko ñalnde 28 oktoobar 1983) ko neɗɗo Niiseernaajo gonnooɗo njuumri, keɓtinaaɗo e dingiral dogdu.[1] Bare heɓii naatde e 100 m worɓe e nder Olimpiyaaji 2000 to Sydney, nde o heɓi nokku Universality e FINA tawa o hawraani e waktu naatgol ngol.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karima_Bare#TuugnorgalWikipedia: Mariama Souley Banahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariama_Souley_BanaMariama Souley Bana (jibinaa ko ñalnde 21 lewru Yarkomaa 1987) ko debbo Nijeernaajo, jom njuumri. Bana tawtoraama Niiseer e Olimpiyaaji 2008 e nder njulaagu.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariama_Souley_Bana#TuugnorgalWikipedia: Chibou Amnahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chibou_AmnaChibou Amna ko Boksiyanke Niiseernaajo. O tawtoraama kawgel worɓe e nder Olimpiyaaji 1984.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chibou_Amna#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chibou_Amna#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Adamou Allassanehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamou_AllassaneAdamou Allassane ko dognoowo Olimpiyankeejo hakkundeejo leydi Niiseer. O lomtii leydi makko e nder 1500 meeter worɓe e Olimpiyaaji 1984.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamou_Allassane#TuugnorgalWikipedia: Mohamed Alhouseini Alhassanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamed_Alhouseini_AlhassanMohamed Lamine Alhuseini Alhasan (jibinaa ko ñalnde 22 lewru juko hitaande 1978) ko jom njuumri Nijeer.[1] O tawtoraama Olimpiyaaji 2008 e nder kawgel worɓe 50m Freestyle.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamed_Alhouseini_Alhassan#TuugnorgalMohammed Alhuseinihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamed_Alhouseini_Alhassan#Mohammed_AlhuseiniWorɓe 50 m, njeñtudi Olimpiyaaji Pekin 2008https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamed_Alhouseini_Alhassan#Worɓe_50_m,_njeñtudi_Olimpiyaaji_Pekin_2008Wikipedia: Mamane Sani Alihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamane_Sani_AliMamane Sani Ali (jibinaa ko ñalnde 14 desaambar 1968) ko dogoowo leydi Niiseer. O tawtoraama 100 meeter worɓe e Olimpiyaaji 2000.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamane_Sani_Ali#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamane_Sani_Ali#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Abdou Alassane DJI Bohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdou_Alassane_DJI_BoAbdou Alassane Dji Bo (jibinaa ko ñalnde 15 lewru juko hitaande 1979) ko judokaajo leydi Niiseer.[1] Ko o keɓɗo njeenaaje laabi tati e nder kawgel judo Afrik.Kawgel hakkunde leyɗeelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdou_Alassane_DJI_Bo#Kawgel_hakkunde_leyɗeeleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdou_Alassane_DJI_Bo#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdou_Alassane_DJI_Bo#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Nafissatou Moussa Adamouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nafissatou_Moussa_AdamouNafissatou Moussa Adamou (jibinaa ko ñalnde 27 suwee 1997) ko Nijeernaajo, jom njuumri. O jibinaa ko to Niamey, laamorgo leydi Niiseer.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nafissatou_Moussa_Adamou#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nafissatou_Moussa_Adamou#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Inni Aboubacarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Inni_AboubacarInni Aboubacar (jibinaa ko e hitaande 1948) ko Niiseernaajo dogoowo dingiral juutngal. O tawtoraama maraton worɓe e Olimpiyaaji 1988.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Inni_Aboubacar#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Inni_Aboubacar#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Madaroufahttps://ff.wikipedia.org/wiki/MadaroufaMadarounfa ko wuro e komin e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 71 832 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madaroufa#TuugnorgalWikipedia: Madaouela Minehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madaouela_MineMineraal Madaouéla ko miniraagal mawngal tawaangal to bannge worgo leydi Niiseer to diiwaan Agadez. Madaouéla ina jeyaa e nokkuuji ɓurɗi mawnude e uranium e nder leydi Niiseer tawa ina jogii 39,4 miliyoŋ ton uranium mo 0,1% uranium.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madaouela_Mine#TuugnorgalWikipedia: Madaoua Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madaoua_DepartmentMadaoua ko departemaa e nder Diiwaan Tahoua e nder leydi Nijeer. Laamorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Madaoua.Kominuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madaoua_Department#KominuujiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madaoua_Department#TuugnorgalWikipedia: Loga, Nigerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Loga,_NigerLoga ko wuro e komin wuro e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 82 400 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Loga,_Niger#TuugnorgalWikipedia: Loga, Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Loga,_DepartmentLoga ko departemaa e nder diiwaan Dosso to leydi Niiseer. Laamorde mayri woni ko e wuro wiyeteengo Loga.Kominuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Loga,_Department#KominuujiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Loga,_Department#TuugnorgalWikipedia: Latapoa Airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Latapoa_AirportAeroport La Tapoa (ICAO: DRRP) ko aeroport golloowo e wuro La Tapoa e nder diiwaan Tillabéri to fuɗnaange-rewo leydi Niiseer.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Latapoa_Airport#TuugnorgalWikipedia: La Topoahttps://ff.wikipedia.org/wiki/La_TopoaUTC+1 (WAT)Mootahttps://ff.wikipedia.org/wiki/La_Topoa#MootaWikipedia: Kwaya,Nigerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwaya,NigerKwaya, Niiseer ko wuro e komin ladde e nder diiwaan Magaria e nder diiwaan Zinder to Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 32 510 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwaya,Niger#TuugnorgalWikipedia: Louga Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louga_DepartmentDepartemaa Louga ina jeyaa e departemaaji 45 Senegaal, kadi ina jeyaa e tati ɗi Diiwaan Louga.Nokkuuji daartol[1]https://ff.wikipedia.org/wiki/Louga_Department#Nokkuuji_daartol[1]Wikipedia: Vicky Zugahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vicky_ZugahVictoria Zugah ɓurɗo anndeede ko Vicky Zugah ko debbo Ganaajo, fijoowo e ganndo, ummoriiɗo e diiwaan Volta to Ganaa.[1][2][3]Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vicky_Zugah#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vicky_Zugah#KugalFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vicky_Zugah#FilmogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vicky_Zugah#TuugnorgalWikipedia: Lougahttps://ff.wikipedia.org/wiki/LougaLouga (aarabeere: لوجا ; wolof: Luga ) ko wuro wonngo hirnaange-rewo leydi Senegaal. Louga ko nokku luumo jawdi, ina jogii jokkondiral laawol e laana njoorndi e wuro porto Saint-Louis to worgo-fuɗnaange e Dakar to fuɗnaange-rewo.Njuɓɓudihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louga#NjuɓɓudiGeografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louga#GeografiUmmatorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louga#UmmatoreSiggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louga#SiggaWakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louga#WakatiMootahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louga#MootaPijirloojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louga#PijirloojiYimɓe Teskaaɓe Jibinaaɓe e Lougahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louga#Yimɓe_Teskaaɓe_Jibinaaɓe_e_LougaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louga#Ƴeew_kadiWikipedia: Augustine Abbeyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Augustine_AbbeyHitaande 1999Filmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Augustine_Abbey#FilmogaraafiFilmuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Augustine_Abbey#FilmuujiNjeenaaje e noddaalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Augustine_Abbey#Njeenaaje_e_noddaaliTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Augustine_Abbey#TuugnorgalWikipedia: William Addohttps://ff.wikipedia.org/wiki/William_AddoWilliam Addo walla Willie Addo, ganndiraaɗo kadi Akpatse, ko fijoowo e peewnoowo filmuuji Ganaa, baɗnooɗo golle keewɗe ngam mawninde fannu filmuuji Ganaa.[1] Ko adii nde o yaltata e filmuuji keewɗi e nder leydi Gana, William Addo ina gollinoo e nder dingiral.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/William_Addo#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/William_Addo#KugalWumrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/William_Addo#WumreWikipedia: Filmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Filmography== Filmogaraafi ==Filmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Filmography#FilmogaraafiGolle goɗɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Filmography#Golle_goɗɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Filmography#TuugnorgalWikipedia: Loudia Ouolof Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Loudia_Ouolof_ArrondissementArrondissement Loudia Ouolof ko arrondissement de département oussouye to diiwaan Ziguinchor to Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Loudia_Ouolof_Arrondissement#FeccereWikipedia: Mavis Adjeihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mavis_AdjeiMavis Adjei ko fijoowo leydi Gana, jooɗiiɗo hannde to leydi Pays-Bas.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mavis_Adjei#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mavis_Adjei#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mavis_Adjei#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mavis_Adjei#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mavis_Adjei#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Psalm Adjeteyfiohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Psalm_AdjeteyfioJabuura Adjeteyfio, anndiraaɗo kadi T.T.Filmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Psalm_Adjeteyfio#FilmogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Psalm_Adjeteyfio#TuugnorgalWikipedia: Kwamena Duncanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwamena_DuncanKwamena Duncan ko jannginoowo e politik leydi Ganaa. O jeyaa ko e fedde wiyeteende New Patriotique to leydi Ghana.Wikipedia: Angela Dwamena-Aboagyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Angela_Dwamena-AboagyeAngela Dwamena-Aboagye (jibinaa ko e hitaande 1965) ko awokaa Ganaajo, daraniiɗo ko fayti e jinnaaɓe, kadi ko gardiiɗo fedde Ark Ganaa.[1] Ark Foundation ko fedde nde wonaa laamuyankoore, yiɗnde ƴellitde hakkeeji rewɓe e nder leydi Gana.Wikipedia: Kofi Auduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kofi_AuduAlexander kofi Adu (jibinaa ko ñalnde 25 mee 1969), ummorii ko e diiwaan Ashanti to leydi Gana kono o hoɗi ko e wuro wiyeteengo Asantewaa,[1] ina wiyee kadi Agya Koo. Ko o fijoowo e ko o jeewte ummoriiɗo Gana.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kofi_Audu#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kofi_Audu#Nguurndam_neɗɗoWikipedia: Net Worthhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Net_WorthNafoore laaɓtundeFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Net_Worth#FilmogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Net_Worth#TuugnorgalWikipedia: Priscilla Opoku Agyemanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Priscilla_Opoku_AgyemanPriscilla Opoku Agyeman, ganndiraaɗo "Ahuofe Patri" (jibinaa ko e lewru marse 1991) ko debbo fijoowo e nder leydi Ganaa, kadi ko daraniiɗo rewɓe.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Priscilla_Opoku_Agyeman#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Priscilla_Opoku_Agyeman#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Priscilla_Opoku_Agyeman#TuugnorgalWikipedia: Irene Dwomohhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Irene_DwomohIrene Dwomoh (jibinaa ko e hitaande 1986) ko debbo Ghananaajo, jom tiitoonde e nder kawgel ngel, o inniri Miss Ghana 2006[1], o lomtii Ganaa e Miss World 2007 to Siin ɗo o dañi kawgel talannde[2], o dañi kadi laawol yaawngol haa o naati e semi-finaal . O janngii hiisa e limto to duɗal jaaɓi haaɗtirde Cape Coast.Wikipedia: Mac Jordan Amarteyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mac_Jordan_AmarteyMac Jordan Amartey (1936-2018) ko fijoowo Ganaa lolluɗo. Ko o fiyoowo mawɗo, baɗnooɗo geɗe mawɗe e nder filmuuji Ganaa.Filmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mac_Jordan_Amartey#FilmogaraafiWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mac_Jordan_Amartey#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mac_Jordan_Amartey#TuugnorgalWikipedia: Joseph Yao Dziwornu-Mensahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_Yao_Dziwornu-MensahJoseph Yao Dziwornu-Mensah ko politikyanke Ganaa, tergal parlemaa gadano e nder leydi Ganaa ɗiɗaɓiri, lomtotooɗo diiwaan Some-Aflao e nder tergal fedde ngenndiire liberal en (NAL).[1][2][3]Wikipedia: Harold Amenyahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harold_AmenyahHarold Amenyah (jibinaa ko 22 suwee 1989) ko fijoowo Ghana, neɗɗo tele, ganndo, jaɓɓotooɗo e njulaagu, gollinooɗo e markeeji ɓurɗi lollude ina jeyaa heen Tigo, mawɗo telefoŋaaji.[1][2][3][4][1] 5]Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harold_Amenyah#JaangirdeFilmogaraafi cuɓaaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harold_Amenyah#Filmogaraafi_cuɓaaɗoWikipedia: Kwame Dzokotohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwame_DzokotoSeth Kwame Dzokoto ko neɗɗo Ganaajo, ko o fijoowo, ko o dawriyanke. Ko kanko woni gardiiɗo eɓɓoore Edziban to TV3; ko ƴeewtotoo jokkondire nguura e cukaagu Ganaa.Wikipedia: Amakye Dedehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amakye_DedeDan Amakye Dede[1][2] (jibinaa ko ñalnde 5 lewru Yarkoma hitaande 1958)[3][4] ko jimoowo Ganaajo. O jeyaa ko e naalankooɓe ɓurɓe mawnude e nder leydi Gana, ɓe yimɓe fof mbiyata « Iron Boy », « maestro toowɗo » e « Abrantie » (Engele: Gentleman).Wikipedia: Selected Filmographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Selected_Filmography== Teleeji ==Teleejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Selected_Filmography#TeleejiNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Selected_Filmography#NjeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Selected_Filmography#TuugnorgalWikipedia: Lompoul deserthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lompoul_desertJeereende Lompoul (heen sahaaji ina winndee Lumpoul; e Farayse : désert de Lompoul ) ko jeereende tokosere (hedde 18 km2) tawaande 145 km to fuɗnaange Saint-Louis, Senegaal.[1] Ina sikkaa ko ɓulli oraasuuji baɗooji leydi ɓurndi nanndude e ɓulli Saharaa e Moritani, ɓuri nanndude e ɓulli Senegaal (Grannde Côte),[2] , kadi ko nokku keewɗo njilluuji Senegaal.Koolol Saahalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lompoul_desert#Koolol_SaahalTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lompoul_desert#TeskorɗeWikipedia: Lol Lol Peulhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lol_Lol_PeulLol Lol peul ko wuro senegaal wonngo e wuro louga, diiwaan louga.Wikipedia: Linkeringhttps://ff.wikipedia.org/wiki/LinkeringLinkéring ko renndo ladde e nder diiwaan Bonconto e nder diiwaan Vélingara, e nder diiwaan Kolda, Senegaal.[1][2][3]Wikipedia: Samson Deenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samson_DeenSamson Deen ko jiiloowo jaɓɓagol, jokkondiral e njuɓɓudi pijirlooji to leydi Gana gila 2003, o sosi fedde toppitiinde ko fayti e njilluuji e pijirlooji, AOG Construction Services e fedde sosiyeteeji asliiji Afrik e hitaande 2017.[1] Ko kanko woni hannde hooreejo Goomu Paralimpik Afrik.Wikipedia: Della Russel Ocloohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Della_Russel_OclooDella Russel Ocloo[1] ko jaayndiyanke, jokkondiral e jaayndeeji Ganaa. Della woni hannde kabaaru to Graphic Communications Limited to wuro Tema.Wikipedia: Linguere Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linguere_DepartmentDepartemaa Linguère ina jeyaa e departemaaji 45 leydi Senegaal, jeyaa ko e tati mbaɗi Diiwaan Louga. Laamorgo mayri ko Linguère, wertallo mayri ko 15 375 km2 (5 936 km2).Ummatorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linguere_Department#UmmatoreNokkuuji daartolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linguere_Department#Nokkuuji_daartolWikipedia: Robert Kobena Dentuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robert_Kobena_DentuRobert Kobena Dentu is a Ghanaian Church of Pentecost minister, and a former director of the Ghana Evangelism Committee (2011- 2015). He participated in creating the Ghana Evangelism Committee through which the National Congress on Evangelism (NACO) emerged in 2012.Wikipedia: Linguere Airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linguere_AirportLaana ndiwoowa Linguère (ICAO: GOOG ) ko laaɗe diwooje gollotooɗe wuro Linguère e nder leydi Senegaal.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linguere_Airport#Ƴeew_kadiWikipedia: Fr. Acacio Valbuena Rodríguezhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fr._Acacio_Valbuena_Rodr%C3%ADguezFr. Acacio Valbuena Rodriguez (8 lewru mee 1922 – 4 lewru mee 2011) ko hooreejo katolik Room to bannge hirnaange Saharaa.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fr._Acacio_Valbuena_Rodr%C3%ADguez#TuugnorgalWikipedia: Linguerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/LinguereLinguère (walla Lingeer e ɗemngal Serer[2] e wolof) ko komin wuro e wuro tawaango e Departemaa Linguère, Diiwaan Louga e nder leydi Senegaal.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linguere#TariyaMootahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linguere#MootaKoɗkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linguere#KoɗkiWakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linguere#WakatiWikipedia: Melisa Mbile Sánchez Nâwarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Melisa_Mbile_S%C3%A1nchez_N%C3%A2waraMelisa Mbile Sánchez Nâwara (jibinaa ko hedde hitaande 1994) ko debbo jom ngalu, jom ngalu e gardiiɗo gollordu Gine Ekuwatoor, ko kanko woni mawɗo gollordu La Capacidad, fedde koltu nde o sosi, nde o jeyi. Hasre makko kadi ina janngina sukaaɓe ngam heɓde jikkuuji gollal, ƴellitde karallaagal jokkondiral e soodooɓe e janngude golle jaawɗe ko jiidaa e heɓde hoolaare e hoore mum.Baɗte e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Melisa_Mbile_S%C3%A1nchez_N%C3%A2wara#Baɗte_e_jaŋdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Melisa_Mbile_S%C3%A1nchez_N%C3%A2wara#KugalMiijooji goɗɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Melisa_Mbile_S%C3%A1nchez_N%C3%A2wara#Miijooji_goɗɗiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Melisa_Mbile_S%C3%A1nchez_N%C3%A2wara#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Melisa_Mbile_S%C3%A1nchez_N%C3%A2wara#TuugnorgalWikipedia: Sidi Ahmed Rguibihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sidi_Ahmed_RguibiSidi Ahmed Rguibi (aarabeejo: سيدي أحمد الركيبي) ko aarabe sahrawiyanke waajotooɗo lislaam, kadi ko gardiiɗo dawrugol, jeyaaɗo e leñol Beni Hassan, e nder nokkuuji leƴƴi jeereende worgo-fuɗnaange Saharaa e teeminannde 16ɓiire. O jibinaa ko e hitaande 1590 to El Kharaouiyaa.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sidi_Ahmed_Rguibi#TuugnorgalWikipedia: Zena Petroshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zena_PetrosZena Petros ko laamɗo laamu Zagwe laaminooɗo gila e kitaale 970 haa o waraa e hitaande 1013, nde o lomtii Tatadim. Zena Petros kadi ardiima kampaañ ngam haɓaade Laamu Damot e hitaande c.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zena_Petros#TuugnorgalWikipedia: Nlaza of Kongohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nlaza_of_KongoNlaza mo Kongo ko manikongo ummoriiɗo e laamu Lukeni kanda, laamɗo 3ɓo laamu Kongo to Afrik hakkundeejo e fuɗɗoode teeminannde 15ɓiire. Ko seeɗa anndaa e makko walla e laamu makko so wonaa o jeyaa ko e ɓiɗɓe yumma ɗiɗo sosɗo Kongo, hono Lukeni lua Nimi.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nlaza_of_Kongo#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nlaza_of_Kongo#TuugnorgalWikipedia: Patrice-Edouard Ngaïssonahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Patrice-Edouard_Nga%C3%AFssonaPatrice-Edouard Ngaïssona (jibinaa ko ñalnde 30 suwee 1967) ko gonnooɗo jaagorgal dingiral to Afrik hakkundeejo, hooreejo fedde fuku koyɗe e gardiiɗo Anti-balaka. O nanngaa ko e hitaande 2018 e dow yamiroore Ñaawirde Toownde Adunaare, sabu warngooji e bonanndeeji baɗeteeɗi e neɗɗaagu.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Patrice-Edouard_Nga%C3%AFssona#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Patrice-Edouard_Nga%C3%AFssona#TuugnorgalWikipedia: Taambati Moussahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taambati_MoussaTaambati Moussa, jibinaaɗo Abdou, innde mum tigi ko Muusa Harouna Taambati, ko daraniiɗo Mahoraa.[1][2][3]Njeenaaje e noddaalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taambati_Moussa#Njeenaaje_e_noddaaliTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taambati_Moussa#TuugnorgalWikipedia: Christopher Komla Dewornuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christopher_Komla_DewornuChristopher Komla Dewornu ko polis Ganaajo pentiiɗo, ko kanko wonnoo inspekteer jeneral polis e nder sarwiis polis Ganaa tuggi 12 lewru juko 1986 haa 31 oktoobar 1986. O toɗɗaa ko IGP gonɗo e golle tuggi 1 noowammbar 1986 haa 31 lewru desaambar 1986.Wikipedia: Lambaye Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lambaye_ArrondissementArrondisement Lambaye ko arrondisement de département Bambey e nder Diiwaan Diourbel e nder leydi Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lambaye_Arrondissement#FeccereWikipedia: Sandati Moussahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sandati_MoussaSaandati Moussa ko jimiyanke Mahoriyanke.[1]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sandati_Moussa#NguurndamDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sandati_Moussa#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sandati_Moussa#TuugnorgalWikipedia: Fatma El Mehdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatma_El_MehdiFatma El Mehdi (kañum ne Fatma Mehdi Hassan)[1] ko daraniiɗo Sahara hirnaange. Ko kanko woni hannde binndoowo mawɗo Dental Ngenndiwal Rewɓe Sahrawi en.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatma_El_Mehdi#ƁawoƁingelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatma_El_Mehdi#ƁingelKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatma_El_Mehdi#KugalBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatma_El_Mehdi#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatma_El_Mehdi#TuugnorgalWikipedia: Abdoul Karim Meckassouahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdoul_Karim_MeckassouaAbdoul Karim Meckassoua (jibinaa ko ñalnde 31 lewru Duujal hitaande 1953 e nder leegal Bangui to PK5[1]) ko neɗɗo politikyanke Afrik hakkundeejo, o woniino hooreejo Asaambele ngenndi leydi Afrik hakkundeejo tuggi 6 mee 2016 haa 29 oktoobar 2018.[2] Kanko woni hooreejo laamu juulɓe ɗiɗaɓo e nder leydi Afrik ndi katolik en ɓuri heewde, caggal Michel Am-Nondokro Djotodia.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdoul_Karim_Meckassoua#TuugnorgalWikipedia: Kaya Magan Cisséhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaya_Magan_Ciss%C3%A9Kaya Magan Cissé walla Kaya Maghan (maanaa laamɗo kaŋŋe) lollirɗo kadi Dinga Cisse(hedde 700) ko laamɗo soninke Wagadou(Ouagadou). Ko kanko woni sosɗo laamu Cissé Tounkara ngu caggal mum jiimi laamu Gana gila e teeminannde 8ɓiire caggal iisa.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaya_Magan_Ciss%C3%A9#TuugnorgalIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaya_Magan_Ciss%C3%A9#Ikon_StubWikipedia: Antonio de Oro Pulidohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Antonio_de_Oro_PulidoAntonio de Oro Pulido (Ciempozuelos (Madrid), 13 abriil 1904 – Tetuán, 28 desaambar 1940) ko ofisee konu Espaañ, jiiloowo e njuɓɓudi koloñaal.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Antonio_de_Oro_Pulido#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Antonio_de_Oro_Pulido#TuugnorgalWikipedia: Lomasontfo Martha Dludluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lomasontfo_Martha_DludluLomasontfo Martha Dludlu (maayi ko ñalnde 10 lewru Yarkomaa 2011) ko Suwaziyanke dawriyanke. E hitaande 1993 o woni debbo gadano toɗɗaaɗo Parlemaa leydi ndii.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lomasontfo_Martha_Dludlu#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lomasontfo_Martha_Dludlu#TuugnorgalWikipedia: Gwarsumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/GwarsumGwarsum ko gardiiɗo laamu Ningi e teeminannde 19ɓiire. Ko seeɗa anndaa e makko, kono gila hedde hitaande 1807 o ndaari ɓeydude mawnugol laamu makko e nokku mo woni hannde Teritori Butawa.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gwarsum#TuugnorgalWikipedia: Lac de Guiershttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lac_de_GuiersLac de Guiers walla Lac Guiers ko maayo wonngo worgo Senegaal, worgo wuro Richard-Toll e nder diiwaanuuji Louga e Saint-Louis.[1] Ko ɗum nokku mawɗo ndiyam laaɓɗam wonande wuro Dakar, teemedde kiloomeeteer to fuɗnaange-rewo, rewrude e tuubaaji les leydi.Wikipedia: Alfred Aloysiushttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfred_AloysiusAlfred Aloysius « Julaagu » Horn (jibinaa ko Alfred Aloysius Smith ; 21 suwee 1861 – 26 suwee 1931) ko njulaagu kosam e nder Afrik hakkundeejo.Adaptaasiyoŋaaji filmuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfred_Aloysius#Adaptaasiyoŋaaji_filmuujiSiftordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfred_Aloysius#SiftordeEditions caggal ɗuumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfred_Aloysius#Editions_caggal_ɗuumGolle goɗɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfred_Aloysius#Golle_goɗɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfred_Aloysius#TuugnorgalWikipedia: Harry Dodoohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harry_DodooHarry Amoo Dodoo (8 ut 1918 – 10 feebariyee 2000) ko konte, golloowo laamu e njulaagu, ardinooɗo fedde kakaawo Ganaa e sahaaji ceertuɗi, ko gardiiɗo konte, gardiiɗo mawɗo, gardiiɗo gollordu, mawɗo gollordu e hooreejo. Ko kanko woni jeyaaɗo e leydi Koolaaɗo kuuɓal gadano wonde hiisiwal, kadi ko kanko woni jeyaaɗo gadano e nder leydi Koolaaɗo kuuɓal gollodaade e Cassleton Elliot e Company (jooni KPMG).Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Ielidassenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/IelidassenIelidassen (teeminannde 6ɓiire) ko jaambaaro Moore mo innde mum feeñi e teeminannde jeegomre e nder deftere Iohannis yimoowo latin biyeteeɗo Corippus.Etimolojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ielidassen#EtimolojiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ielidassen#TuugnorgalWikipedia: Naaba Kango or Naba Kangohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naaba_Kango_or_Naba_KangoNaaba Kango walla Naba Kango (maayi 1787) ina anndaa ko kañum ɓuri mawnude e laamɓe Yatenga, laamu fuɗɗoode jamaanu e nder Burkinaa hannde oo.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naaba_Kango_or_Naba_Kango#TuugnorgalWikipedia: Peter Quarteyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_QuarteyPeter Quartey ko ganndo faggudu leydi Ghana, kadi ko gardiiɗo duɗal wiɗtooji limtooji, renndo e faggudu to duɗal jaaɓi haaɗtirde Gana, gila 2019. Ko o jannginoowo faggudu ƴellitaare to duɗal jaaɓi haaɗtirde Gana.Wikipedia: Lacumazeshttps://ff.wikipedia.org/wiki/LacumazesLacumazes ko laamɗo leñol Numidiyanaaɓe ɓooyngol wiyeteengol Massylii e hitaande 206 ko adii jibineede Iisaa.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lacumazes#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lacumazes#TuugnorgalWikipedia: Ben-Ousséni Mansourhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ben-Ouss%C3%A9ni_MansourBen-Ousséni Mansour, lollirɗo Manou Mansour (Mamoudzou, Mayotte, 24 feebariyee 1980) ko yimoowo Faraysenaajo.Gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ben-Ouss%C3%A9ni_Mansour#GolleWikipedia: Robert Dodoohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robert_DodooRobeer Nii Djan Dodoo (1934-2014) ko golloowo laamu leydi Ganaa.[1] O woniino hooreejo gollordu siwil tuggi 1994 haa 2001 e laamu siwil Jerry Rawlings.Wikipedia: Carthalohttps://ff.wikipedia.org/wiki/CarthaloKartalo (Punik: 𐤒𐤓𐤕𐤇𐤋𐤑, qrtḥlṣ,[1] "Melqart hisni ɗum";[2] Gerek: Καρθάλων, Karthálōn;[2] maayi ko hedde hitaande 209 ko adii jibineede Iisaa) Hare Punik ɗiɗmere.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carthalo#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carthalo#TuugnorgalWikipedia: Capussahttps://ff.wikipedia.org/wiki/CapussaCapussa ko laamɗo leñol Numidiyanaaɓe ɓooyngol biyeteengol Massylii e hitaande 206 ko adii jibineede Iisaa. Ko kanko woni ɓiy Oezalces lomtiiɗo miñiiko, hono Gala, e jappeere laamu massylian.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Capussa#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Capussa#TuugnorgalWikipedia: Bomilcarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/BomilcarBomilkar ( Punik : 𐤁𐤃𐤌𐤋𐤒𐤓𐤕, bdmlqrt)[1] ko tedduɗo Kartaginaajo, komanndaa e wolde Punik ɗiɗmere (218–201 ko adii jibineede Iisaa).Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bomilcar#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bomilcar#TuugnorgalWikipedia: Abdou Salam Bacohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdou_Salam_BacoAbdu Salaam Baco (jibinaa ko hedde hitaande 1965) ko binndoowo Mahoraas. O jibinaa ko Mzoizia to Mayotte.Wikipedia: Abdul Aziz Mughalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Aziz_MughalE wiyde daartoowo biyeteeɗo Ahmad Razi, ɓiy Abduraashid Khan nayaɓo, ina wiyee Abdul Aziz Mughal, maayi ko e duuɓi sappo e jeegom. O dañii ɓiɓɓe ɗiɗo worɓe, Qutab Diin e Muhammadu Haydar.Wikipedia: Abdullahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AbdullahAbdullaah (maayi hedde 1359) ko gardiiɗo Qara’unaaji (1358-1359) e laamɗo ulus Chagatai (1358). Ko kanko woni ɓiy Amiir Qazagan.Wikipedia: Zaheer-ul-Daulah Artuk Beghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaheer-ul-Daulah_Artuk_BegZaheer-ul-Daulah Artuk Beg, anndiraaɗo Artuk Bey, ko gardiiɗo Turkiyankeejo laamu Seljuk e teeminannde 11ɓiire, mawɗo leñol Oghuz en Döğer, kadi ko kanko woni sosɗo laamu Artuqid en. Baaba makko wiyetee ko Eksük.To leydi Anatolihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaheer-ul-Daulah_Artuk_Beg#To_leydi_AnatoliTo leydi Sirihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaheer-ul-Daulah_Artuk_Beg#To_leydi_SiriTo Urusaliimahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaheer-ul-Daulah_Artuk_Beg#To_UrusaliimaSifaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaheer-ul-Daulah_Artuk_Beg#SifaaIwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaheer-ul-Daulah_Artuk_Beg#IwdiijiWikipedia: Goekuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/GoekuGoeku Ueekata Chōsei (越来 親方 朝誠, 23 December 1621–1 May 1695) also known by his Chinese style name Shō Mizai (向 美材), was a bureaucrat of the Ryukyu Kingdom.[1]Wikipedia: Intizam-ud-Daulahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Intizam-ud-DaulahIntizam-ud-Daulah (maayi ko ñalnde 29 noowammbar 1759) ko Wiziir mawɗo e laamu laamɗo Mughal biyeteeɗo Ahmad Shah Bahadur.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Intizam-ud-Daulah#TuugnorgalWikipedia: Qazi Fazilat Shershahihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qazi_Fazilat_ShershahiQazi Fazilat Shershahi (Bengali: কাজী ফজিলত, Perse: قاضی فضیلت) ko qadi konu Sher Shah Suri, caggal mum o laati guwerneer Bengal les laamu Sur gila 1541 haa 1545.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qazi_Fazilat_Shershahi#NguurndamKo adii ɗum kohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qazi_Fazilat_Shershahi#Ko_adii_ɗum_koƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qazi_Fazilat_Shershahi#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qazi_Fazilat_Shershahi#TuugnorgalWikipedia: Hasan Khan Shahsevenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hasan_Khan_ShahsevenHasan Khan Shahseven (1712, Galagain, Iraan Safawid – 1789, Shamkir, Sultan Shamshaddil) ko laamɗo Khan Javad e les njiimaandi Khan Quba.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hasan_Khan_Shahseven#NgendamCaalajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hasan_Khan_Shahseven#CaalajeIwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hasan_Khan_Shahseven#IwdiijiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hasan_Khan_Shahseven#TuugnorgalWikipedia: Shaikh Hussain Jalayirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shaikh_Hussain_JalayirSheek Huseyn Jalayir (maayi ko e lewru abriil walla mee 1382) ko laamɗo jalayiri (1374–1382). Ko o ɓiy Sheek Awais Jalayir.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Ibrahim ibn Husseinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_ibn_HusseinIbraahiima ibn Huseyn ko laamɗo Karakhanid to Transoxiana tuggi hitaande 1178/1179 haa hitaande 1202/1203.[1]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_ibn_Hussein#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_ibn_Hussein#TuugnorgalIwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_ibn_Hussein#IwdiijiWikipedia: Inoha Ueekata Seiheihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Inoha_Ueekata_SeiheiInoha Ueekata Seihei (伊野波 親方 盛平, 26 March 1648 – 13 December 1700), also known by his Chinese style name Mō Kokusei (毛 克盛), was a bureaucrat of the Ryukyu Kingdom.[1]Wikipedia: Inoha Ueekata Seikihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Inoha_Ueekata_SeikiInoha Ueekata Seiki (伊野波 親方 盛紀, 15 February 1619 – 2 August 1688), also known by his Chinese style name Mō Taiei (毛 泰永), was a bureaucrat of Ryukyu Kingdom.[1]Wikipedia: Özmiş Khaganhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%96zmi%C5%9F_KhaganÖzmiş Khagan ( Sinuwaa : 乌苏米施可汗 ; pinin : Wūsūmǐshī Kèhán ) - ko kagan cakkitiiɗo e nder Kaganaat Turki ɗiɗaɓo (Gökturks).Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%96zmi%C5%9F_Khagan#ƁawoLaamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%96zmi%C5%9F_Khagan#LaamuWikipedia: Naghachuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/NaghachuNaghachu (ᠨᠠᠭᠠᠴᠦ Mongol: Naγaču; Sinuwaa: 納哈出; maayɗo 1388), winndiraa kadi ko Nahacu, ko gardiiɗo leñol Mongol, seneraal Yuan worgo to Manchuria, gonɗo e les njiimaandi Liaostynayang. E fuɗɗoode ko o jaagorgal Yuan, o dañii njiimaandi e dow leƴƴi Mongol en e nder nokkuuji keewɗi ina jeyaa heen ko ɓuri heewde e Rehe e Liaoning e cakkital kitaale 1380.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naghachu#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naghachu#TuugnorgalWikipedia: Zairūllah Nūr-Ali Ghāzi-Bahadur bin Abū'l-Khair Khanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zair%C5%ABllah_N%C5%ABr-Ali_Gh%C4%81zi-Bahadur_bin_Ab%C5%AB%27l-Khair_KhanZairullah Nur-Ali Ghazi-Bahadur bin Abu'l-Khair Khan (Kazakh: Zayrұllah Нұр-Әли Ғази-Баһадүр бин Äbilkaayir han), anndiraaɗo kadi Nūr Ali Khan (1704-1790) ko kan juz tokooso, ɓiy mawɗo Abu’l Khair Khan.[1]Ummo e laamu, laamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zair%C5%ABllah_N%C5%ABr-Ali_Gh%C4%81zi-Bahadur_bin_Ab%C5%AB%27l-Khair_Khan#Ummo_e_laamu,_laamaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zair%C5%ABllah_N%C5%ABr-Ali_Gh%C4%81zi-Bahadur_bin_Ab%C5%AB%27l-Khair_Khan#TuugnorgalWikipedia: Nant Bwa Bwa Phanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nant_Bwa_Bwa_PhanNant Bwa Bwa Phan (Burman: နန့်ဘွားဘွားဖန်း) ko wakiiliijo leydi Biritaniya e nder Dental Ngenndiwal Karen, fedde siyaasaaku daraniinde leñol Karen e nder leydi Birmaani.[1] O woni kadi cukko hooreejo fedde renndo Karen – UK, e nder yiilirde fedde Karen Orop.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nant_Bwa_Bwa_Phan#TuugnorgalWikipedia: Saqsiz Mirzahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saqsiz_MirzaSaqsiz Mirza (maayi 1464/65) wonnoo ko amir Duglat Yarkand gila 1457/58 haa o maayi.[1] Ko kanko woni mawɗo ɓiɗɓe ɗiɗo Amiir Sayyid Ali.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saqsiz_Mirza#NgendamTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saqsiz_Mirza#TeskorɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saqsiz_Mirza#TuugnorgalWikipedia: Sophia Oboshie Dokuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sophia_Oboshie_DokuSophia Margaret Oboshie Doku ko politikyanke Ganaajo, gooto e rewɓe adanɓe e nder suudu sarɗiiji leydi Ganaa gadano e laamu hooreejo leydi Ganaa gadano Dr Kwame Nkrumah.[1][2]Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Sanjar-Shahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanjar-ShahSanjar-Shah wonnoo ko amir caka Kurasan gila 1185 walla 1186 haa 1187.[1] Laamu makko juutngu nguu joofi ko e njiimaandi Khwarezmid, ɗum addani Khwarezm heɓtude Nishapur.Teskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanjar-Shah#TeskorɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanjar-Shah#TuugnorgalWikipedia: Shekui Kaghanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shekui_KaghanShekui Kaghan (laamɗo 611-619 walla ina waawi wonde 610-617;[1] Sinuwaa hakkundeejo: *ʑia-gwi; Zyk Perse hakkundeejo, Žeg[2]) ko khagan tataɓo e nder Kaganaat Turki hirnaange. Ko kanko woni taaniiko Tardu (575–603) rewrude e ɓiyiiko biyeteeɗo Tulu (都六).Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shekui_Kaghan#ƁawoCaggal feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shekui_Kaghan#Caggal_feccereTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shekui_Kaghan#TuugnorgalWikipedia: Tej Singhhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tej_SinghTej Singh (1799 – 4 Duujal 1862; walla Raja Teja Singh) ko gardiiɗo Sikh en e nder laamu Sikh en.[1] O toɗɗaa ko hooreejo konu Sikh Khalsa e nder wolde Angalteer-Sikh adannde[2][3][4][5] janfa konu ngu o fotnoo ardaade.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tej_Singh#NguurndamGolle konu e njuɓɓudihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tej_Singh#Golle_konu_e_njuɓɓudiPolitik ñaawirdu e janfa tuumaaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tej_Singh#Politik_ñaawirdu_e_janfa_tuumaaɗoNguurndam caggalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tej_Singh#Nguurndam_caggalWikipedia: Stacy Amoatenghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stacy_AmoatengStacy Amoateng (Anastasia Manuela Amoateng) ko yeewtanoowo teleeji, koolaaɗo kuuɓal, koolaaɗo kuuɓal, ko fijoowo ummoriiɗo leydi Gana.[1] O sosi fedde ballal ngam wallitde rewɓe e sukaaɓe wonɓe e caɗeele, o anndiraama golle makko e laawol Ghana Peace Award.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stacy_Amoateng#KugalWikipedia: Naa Asheley Dordorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naa_Asheley_DordorNaa Asheley Dordor ko doktoor Ghanaajo, kadi ko hooreejo gollordu Nova Wellness Centre, nokku cellal ina hawra e doktoor, ñamri, fijirde e masiŋ ngam safrude ñawɓe.[1][2][3][4]Wikipedia: Nii Osae Osae Dadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nii_Osae_Osae_DadeNii Osae Osae Dade (jibinaa ko ñalnde 29 lewru Duujal hitaande 1993) ko jom ngalu, ganndo ordinateer.[1] Ko kanko woni sosɗo e gardiiɗo Mazzuma e Utopia Technologies : sosiyeteeji ɗiɗi e nder weeyo njulaagu dijital ngam luumooji ƴellitooji.Wikipedia: Recognitionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Recognition== Aandinol ==Aandinolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Recognition#AandinolNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Recognition#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Recognition#TuugnorgalWikipedia: Joseph Dadsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_DadsonJoseph Kobina Dadson (jibinaa ko ñalnde 15 mee 1928) ko diine Angalteer to leydi Ganaa.[1] Ko kanko wonnoo Episkop Sunyani-Tamale gila 1981 haa 1997.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: John Apeahttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_ApeaJohn Apea woni hooreejo gollordu Ghana ngam fedde nde wonaa laamuyankoore (CWEIC).[1] Co – hannde, ko kanko woni hooreejo eTranzact, fedde Fintech ɓurnde ɓooyde e mawnude e nder leydi Ghana.Wikipedia: Muztar Abbasihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muztar_AbbasiMuztar Abbasi (1931 – 26 feebariyee 2004) ko ganndo juulɗo pakistaan Punjabi, cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Fazaia Inter, Topa les, jeyaaɗo e leñol Dhund Abbasi e nder tule Murree e nder diiwaan Murree. O woniino piilaaɗo ɗemngal Esperanto to Pakistaan, kadi ko o gardiiɗo Fedde Esperanto Pakistaan (PakEsA).Gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muztar_Abbasi#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muztar_Abbasi#TuugnorgalWikipedia: Ken Dadziehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ken_DadzieKomandaajo biyeteeɗo Ken Dadzie ko soldaat Ganaa, jeyaaɗo e konu leydi Ganaa. O wonii mawɗo konu ndiyam e nder konu leydi Gana[1][2] tuggi 6 lewru juko hitaande 1979 haa lewru juko hitaande 1979 nde o lomtii ɗum ko Komoor Stephen Obimpeh.Wikipedia: Early Education and Careerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Early_Education_and_Career== Jaŋde & Golle ==Jaŋde & Gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Early_Education_and_Career#Jaŋde_&_GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Early_Education_and_Career#TuugnorgalWikipedia: Abdul Aziz bin Babahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Aziz_bin_BabaPorofesoor Abdul Aziz bin Baba ko doktoor Malesi, ko ganndo ko faati e ƴiiƴam, ko gardiiɗo jaŋde. Ko kanko woni gonnooɗo cukko hooreejo (CEO) to duɗal jaaɓi haaɗtirde safaara hakkunde leyɗeele (IMU), tuggi 1 lewru Yarkomaa 2016 haa 31 lewru Siilo 2024.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Aziz_bin_Baba#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Aziz_bin_Baba#TuugnorgalWikipedia: Salifu Dagartihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salifu_DagartiSalifu Dagarti (hedde lewru juko 1931 — 2 lewru lewru bowte 1964) ko polis Ganaajo jannginaaɗo to Angalteer, gardiiɗo hooreejo leydi, o reeni Kwame Nkrumah e ɓanndu makko e jarribo joyaɓo ngam warde Nkrumah gila o heɓi laamu e hitaande 1957.[1]2 [3][4][5][6]Wikipedia: Baburam Acharyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baburam_AcharyaBaburam Acharya (Nepal: बाबुराम आचार्य) (1888–1971 caggal iisa) ko daartoowo e ganndo binndol Nepalnaajo. O anndiraa ko daartoowo keɓɗo njeenaari (इतिहास शिरोमणि) leydi Nepal.Sagarmatahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baburam_Acharya#SagarmataBinndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baburam_Acharya#BinndanɗeAandinolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baburam_Acharya#AandinolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baburam_Acharya#TuugnorgalWikipedia: Gyearbour Asantehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gyearbour_AsanteFrederick Christopher Kwabena Gyearbuor Asante Erskine (4 Noowammbar 1941 - 2 Ut 2000) ko fijoowo Ganaa ɓurɗo siftoreede sabu darnde makko e nder filmo Desmond's mo Channel 4 waɗi, ɗo o waɗi darnde almuudo Gambiyanke mawɗo Matthew1.Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gyearbour_Asante#Nguurndam_e_golleFilmogaraafi feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gyearbour_Asante#Filmogaraafi_feccereWikipedia: Dancegod Lloydhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dancegod_LloydLaud Anoo Konadu (jibinaa ko ñalnde 25 mee 1992), ganndiraaɗo Dancegod Lloyd, ko jimoowo Ganaa, ko jannginoowo jimɗi, kadi ko jimoowo jimɗi.[1] Ko kanko woni gooto e sosɓe duɗal danndorde, akademi DWP.Wikipedia: Mercy Asieduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mercy_AsieduMercy Asiedu (jibinaa ko 9 lewru Mbooy 1971)[1] ko debbo biyeteeɗo Ganaa, ballitooɗo mawnugol fannu filmuuji.[1][2][3] O anndaa ko e darnde nde o waɗi e nder fedde Konser e Asoreba.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mercy_Asiedu#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mercy_Asiedu#Nguurndam_neɗɗoPolitikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mercy_Asiedu#PolitikFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mercy_Asiedu#FilmogaraafiWikipedia: Kwakye Darfourhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwakye_DarfourEric Kwakye Darfour (jibinaa ko e hitaande 1957) ko dawriyanke Ganaa, jeyaaɗo e lannda keso leydi Ganaa. Ko kanko woni jaagorgal diiwaan Fuɗnaange leydi Gana.Wikipedia: Habib Ahmadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Habib_AhmadHabib Ahmad ko ganndo pakistanaajo, ko jannginoowo ganndal genetik, cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Islaam, to Peshawar to Peshawar, to leydi Pakistaan.[1][2][3]Nguurndam adanɗam, golle e njeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Habib_Ahmad#Nguurndam_adanɗam,_golle_e_njeenaajeNJEEJIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Habib_Ahmad#NJEEJIWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Habib_Ahmad#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Habib_Ahmad#TuugnorgalWikipedia: Mesbahuddin Ahmadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mesbahuddin_AhmadMesbahuddin Ahmad ko ganndo leydi Bangladesh. O wonii gollodiiɗo e duɗal ganndal Bangladesh gila 1997, o woniino hooreejo duɗal ngal e nder duuɓi 2012–2015.Jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mesbahuddin_Ahmad#Jaŋde_e_golleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mesbahuddin_Ahmad#TuugnorgalWikipedia: Darimanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/DarimaniYa Na Darimani (Kulkarijee[1]) ko Ya-Na walla laamɗo Laamaandi Dagbon, laamu tawaangu to bannge worgo leydi Gana hannde ndii. O wi'aama o laamii Dagbon ko jonte jeeɗiɗi tan e hitaande 1899[2] kono o waɗii darnde mawnde e nder hare laamu Dagbon.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Prof. Dr. Mafizuddin Ahmedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Prof._Dr._Mafizuddin_AhmedProf. O jibinaa ko e galle tedduɗo "Gangair Sarkar Bari" e nder wuro Gangair les dental Dhalapara, Ghatail, Tangail.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Prof._Dr._Mafizuddin_Ahmed#KugalNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Prof._Dr._Mafizuddin_Ahmed#NjeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Prof._Dr._Mafizuddin_Ahmed#TuugnorgalWikipedia: Chris Attohhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chris_AttohChris Attoh (jibinaa ko Christopher Keith Nii Attoh; ñalnde 17 mee 1979) ko fijoowo, gardo filmo, neɗɗo gonɗo e weeyo, yeewtanoowo teleeji e peewnoowo. O ɓuri anndeede ko "Kwame Mensah" e nder filmo Naajeeriya biyeteeɗo Tinsel.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chris_Attoh#JaangirdeJaɓɓugol kewuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chris_Attoh#Jaɓɓugol_kewuujiNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chris_Attoh#Nguurndam_neɗɗoWikipedia: Muzaffar Ahmadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muzaffar_AhmadMuzaffar Ahmad (27 mars 1936 – 22 mee 2012) ko ganndo faggudu leydi Bangladesh, ko o jannginoowo mawɗo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Dakaar to bannge njuɓɓudi njulaagu.[1] O heɓi doktoraa makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Chicago.Deftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muzaffar_Ahmad#DefteƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muzaffar_Ahmad#Ƴeew_kadiWikipedia: Nooruddin Ahmedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nooruddin_AhmedNooruddin Ahmed (jibinaa ko ñalnde 6 lewru bowte hitaande 1941) ko ganndo leydi Banngalteer. O wonii cukko hooreejo 8ɓo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Innjiniyaaruuji e Karallaagal to leydi Bangladesh (BUET).Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nooruddin_Ahmed#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nooruddin_Ahmed#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nooruddin_Ahmed#TuugnorgalWikipedia: Filmshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Films== Filmuuji ==Filmuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Films#FilmuujiTeleejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Films#TeleejiWikipedia: Ali Akbarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_AkbarAli Akbar (jibinaa ko ñalnde 10 marse 1952) ko ganndo leydi Banngalteer.[2] Ko kanko woni cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde ndema leydi Bangladesh (BAU).Jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Akbar#Jaŋde_e_golleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Akbar#TuugnorgalWikipedia: Abdallah al-Alaylihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdallah_al-AlayliAbdallah Al-Alayli (arab: عبد الله العلايلي) (1996-1914) ko Libannaajo ganndo, binndoowo. Faandaare makko ina jeyaa e ɗemngal aarabeeɓe, daartol e politik aarabeeɓe, e sariyaaji lislaam.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdallah_al-Alayli#NguurndamGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdallah_al-Alayli#GolleLefol e luuralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdallah_al-Alayli#Lefol_e_luuralTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdallah_al-Alayli#TuugnorgalWikipedia: Michelle Attohhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michelle_AttohMichelle Attoh ko fiyoowo filmo, koolaaɗo kuuɓal teleeji, ko C.E.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michelle_Attoh#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michelle_Attoh#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michelle_Attoh#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Ralph Ignatius Thomas Alleshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ralph_Ignatius_Thomas_AllesRalph Ignatius Thomas Alles (3 oktoobar 1932 − 28 noowammbar 2013) ko ganndo jaŋde leydi Sri Lanka. O woniino hooreejo leydi ngam ministeer jaŋde tuggi 1989 haa 1993, o wonii hooreejo sosɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde D.Wikipedia: John Martin Darkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Martin_DarkoJohn Martin Darko (30 May 1945 – 12 January 2013) was a Ghanaian Roman Catholic bishop.Wikipedia: Ala Abdessaheb al-Alwanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ala_Abdessaheb_al-AlwanAla Abdessaheb al-Alwan (jibinaa ko e hitaande 1949) ko jaagorgal jaŋde e nder guwarnama toɗɗaaɗo e Diiso doosɗe leydi Irak e lewru suwee 2003, kadi ko jaagorgal cellal e nder laamu Irak hakkundeejo.Jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ala_Abdessaheb_al-Alwan#Jaŋde_e_golleGolle goɗɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ala_Abdessaheb_al-Alwan#Golle_goɗɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ala_Abdessaheb_al-Alwan#TuugnorgalWikipedia: Ali Abbass Alwanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Abbass_AlwanAli Abbass Alwan ko ganndo Iraknaajo. O wonii hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Basrah gila 2005 haa 2009.Wikipedia: Bachtiar Alyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bachtiar_AlyBachtiar Aly ko jannginoowo ummoriiɗo Indoneesi, jannginoowo ko fayti e jokkondiral e politik.[1] Ko kanko woni ammbasadeer leydi Indoneesi to Misra tuggi 2002 haa 2005.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bachtiar_Aly#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bachtiar_Aly#TuugnorgalWikipedia: Okra Tom Dawidihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Okra_Tom_DawidiEmmanuel Ralph Kotei Nikoi (jibinaa ko ñalnde 16 lewru Duujal hitaande 1984), ganndiraaɗo innde dingiral Okra Tom Dawidi walla Da Kasaharilist, ko jimoowo hip-life mo Ganaa,[1] ɓurɗo anndeede ko e jimɗi makko gadani “Ayekoo”, ɗi Obrafour e Tinny njiidi. 2]Wikipedia: Mikki Osei Berkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mikki_Osei_BerkoMikki Osei Berko (jibinaa ko e hitaande 1973) ko fijoowo leydi Ganaa. O waɗii fijirde Master Richard e nder filmo teleeji biyeteeɗo Taxi e laana Dada e nder laana Dada.Filmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mikki_Osei_Berko#FilmogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mikki_Osei_Berko#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mikki_Osei_Berko#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: John Arthur Amaratungehttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Arthur_AmaratungeJohn Arthur Amaratunge, MBE, JP, UM ko neɗɗo dawriyanke Ceylannaajo. Ko kanko wonnoo jaagorgal kumpital e jaayndeeji e sekreteruuji parlemaa to jaagorde peewnugol e geɗe faggudu (ko wonnoo e les njiimaandi gardiiɗo jaagorɗe) e nder kabine tataɓo Dudley Senanayake e tergal toɗɗangal e nder Senaa Ceylon ummoraade e lannda ngenndiijo dentuɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Arthur_Amaratunge#TuugnorgalWikipedia: Aminul Islamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminul_IslamAminul Islaam (1 lewru Yarkomaa 1935 – 29 Noowammbar 2017)[1][2] ko ganndo leydi Bangladesh. Ko kanko wonnoo hooreejo duɗal ganndal leydi Bangladesh.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminul_Islam#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminul_Islam#KugalNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminul_Islam#NjeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminul_Islam#TuugnorgalWikipedia: Abukari Dawunihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abukari_DawuniAbukari Dawuni (jibinaa ko 27 lewru Yarkomaa 1977) ko dawriyanke leydi Ganaa, jeyaaɗo e fedde nde. Ko kanko woni tergal parlemaa ngam diiwaan Wulensi to diiwaan worgo leydi Ganaa[1][2]Wikipedia: Kuntu Blanksonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kuntu_BlanksonKuntu Blankson (1955-2018) ko fiyoowo filmo Ganaa, mo yimɓe fof njiɗi no feewi sabu golle ɗe o waɗi e nder teleeji Ganaa, ganndiraaɗo Akan Drama, e darorɗe kitaale 1990.[1][2][3]Filmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kuntu_Blankson#FilmogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kuntu_Blankson#TuugnorgalWikipedia: An Byeong-jikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/An_Byeong-jikAn Byeong-jik (jibinaa ko e hitaande 1936) walla Ahn Byong-jick ko jannginoowo mawɗo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Seoul, kadi ko kanko woni gooto e sosɓe duɗal wiɗtooji faggudu Naksungdae. Ko kanko woni gardiiɗo wakiliijo Fedde New Right.Golle jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/An_Byeong-jik#Golle_jaŋdeGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/An_Byeong-jik#GolleƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/An_Byeong-jik#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/An_Byeong-jik#TuugnorgalWikipedia: Kai-Nan Anhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kai-Nan_AnKai-Nan An (Sinuwa: 安介南) ko wiɗtoowo e ganndo ko faati e safaara nguurndam.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kai-Nan_An#Nguurndam_neɗɗoKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kai-Nan_An#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kai-Nan_An#TuugnorgalWikipedia: Ghassan Andonihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghassan_AndoniGhassan Andoni (e Arab: غسان أنضوني) (jibinaa ko e hitaande 1956) ko daraniiɗo palestiin.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghassan_Andoni#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghassan_Andoni#TuugnorgalWikipedia: Qwasi Blay Jnrhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qwasi_Blay_JnrGodwin Kwesi Blay Ekra Jnr (jibinaa ko ñalnde 7 mars 1994) ganndiraaɗo innde showbiz Qwasi Blay Jnr., ko fijoowo Ganaa.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qwasi_Blay_Jnr#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qwasi_Blay_Jnr#KugalFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qwasi_Blay_Jnr#FilmogaraafiWikipedia: Maulana Anwar-ul-Haq Haqqanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maulana_Anwar-ul-Haq_HaqqaniMaulana Anwar-ul-Haq Haqqani ko ganndo lislaam pakistannaajo, o wonii hannde hooreejo fedde Darul Uloom Haqqania, golle ɗe o joginoo gila e lewru Noowammbar 2018 caggal maayde miñiiko Maulana Samiul Haq. O wonii kadi cukko hooreejo hakkundeejo Wifaq ul Madaris Al-Arabia, to Pakistaan, gila 8 abriil 2009.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maulana_Anwar-ul-Haq_Haqqani#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maulana_Anwar-ul-Haq_Haqqani#TuugnorgalWikipedia: Yaw Ofori Debrahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yaw_Ofori_DebrahYaw Ofori Debrah (walla Yaw Ofori Debra) ko daraniiɗo hakkeeji ñawɓe e nder leydi Ganaa, kadi ko kanko woni hooreejo fedde ngenndiire toppitiinde ko fayti e hakkeeji yimɓe waasɓe.[1] O wonnoo ko hooreejo fedde toppitiinde ko fayti e caɗeele e nder leydi Gana, fedde toppitiinde ko fayti e caɗeele ceertuɗe e nder leydi Gana.Wikipedia: Dewi Fortuna Anwarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewi_Fortuna_AnwarDewi Fortuna Anwar (jibinaa ko ñalnde 22 mee 1958 to Bandung)[1] ko ganndo Indoneesi, ko porfeseer, kadi ko cukko hooreejo leydi Indoneesi ngam geɗe politik.[2]Golle goɗɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewi_Fortuna_Anwar#Golle_goɗɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dewi_Fortuna_Anwar#TuugnorgalWikipedia: Rama Brewhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_BrewRama Brew ko fijoowo mawɗo mo leydi Ganaa, ko o neɗɗo teleeji, ko o jimoowo jazz.[1][2][3]Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Brew#Nguurndam_adanɗamNguurndam gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Brew#Nguurndam_golleNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Brew#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rama_Brew#TuugnorgalWikipedia: Ubaidullah Anwarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ubaidullah_AnwarUbaydullaah Anwar (2 ut 1926 - 27 abriil 1985) ko ganndo lislaam pakistanaajo, politikyanke, cukko amiir Jamiat Ulema-e-Islam.[1][2]Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ubaidullah_Anwar#JaangirdeJanngindehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ubaidullah_Anwar#JanngindeWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ubaidullah_Anwar#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ubaidullah_Anwar#TuugnorgalWikipedia: N. M. Appuhamyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/N._M._AppuhamyN. M.Wikipedia: Mohammad Asaduzzamanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_AsaduzzamanMohammadu Asaduzaman (hedde 1948 – 28 marse 2008)[1] ko jannginoowo leydi Banngalteer. O woniino jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Dakaar, o woniino kadi hooreejo fedde toppitiinde dokke to duɗal jaaɓi haaɗtirde Bangladesh (UGC).Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Asaduzzaman#TuugnorgalWikipedia: Emelia Brobbeyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emelia_BrobbeyEmelia Brobbey (jibinaa ko ñalnde 6 lewru Yarkomaa 1982) ko fijoowo, yeewtanoowo teleeji, jimoowo.[1][2] O heɓi njeenaari ɓurndi moƴƴude e nder hitaande ndee, o suɓaama kadi ngam wonde debbo ɓurɗo waawde fijde e nder hitaande ndee e nder njeenaari yimɓe wuro ngoo e hitaande 2016.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emelia_Brobbey#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolWomrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emelia_Brobbey#WomreWikipedia: Stefano Evodio Assemanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stefano_Evodio_AssemaniStefano Evodio Assemani (15 abriil 1711 – 24 noowammbar 1782), ganndo fuɗnaange jibinaaɗo e leydi Ottomaan, ɓiy-yumma Juuseppe Simone Assemani, ɓiy-yumma Juuseppe Luigi Assemani, ko kañum woni mawɗo balloowo kaaw makko Juseppe Simone e golle mum to defterdu Vatikan.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stefano_Evodio_Assemani#KugalGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stefano_Evodio_Assemani#GolleTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stefano_Evodio_Assemani#TeskorɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stefano_Evodio_Assemani#TuugnorgalWikipedia: Movementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Movement== Kugal ==Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Movement#KugalFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Movement#FilmogaraafiNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Movement#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Movement#TuugnorgalWikipedia: Oscar Chi-Lim Auhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oscar_Chi-Lim_AuOscar Chi-Lim Au ko injenieer gollinooɗo e duɗal jaaɓi haaɗtirde ganndal e karallaagal to Hong Kong, tuggi 1992 haa 2014.[1] O suɓaama ngam wonde Fellow to Duɗal Innjiniyankooɓe Elektrik e Elektrik (IEEE) e hitaande 2012 ngam darnde makko e koɗki multimedia e kisal.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oscar_Chi-Lim_Au#TuugnorgalWikipedia: Aseel al-Awadhihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aseel_al-AwadhiAseel al-Awadhi (jibinaa ko e hitaande 1969) ko tergal gonnooɗo e Asaambele ngenndi Kuwoyt. Ko o jannginoowo filosof to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kuwoyt hade makko naatde e politik.Golle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aseel_al-Awadhi#Golle_politikTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aseel_al-Awadhi#TuugnorgalWikipedia: Giovani Calebhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Giovani_CalebCaleb Elolo Adjomah (jibinaa ko ñalnde 27 mee 1988) ganndiraaɗo Giovani Caleb ko neɗɗo teleeji e rajooji Ganaa. Ko o mawɗo kewuuji, o jaɓɓiima kadi kewuuji ko wayi no njeenaaje 100 Ghana, MTN Hitmaker, hiirde wuro AFRIMA (2018), njeenaaje njulaagu Gana 2019 e hiirde tapi boɗeejo Vodafone Gana.Wikipedia: Étienne François Aymonierhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%89tienne_Fran%C3%A7ois_AymonierÉtienne François Aymoniye (26 feebariyee 1844 – 21 lewru mbooy hitaande 1929) ko ganndo ɗemngal, jiiloowo Farayse. Ko kanko woni arkewolos gadano wiɗtude e nder njuɓɓudi laamu Khmer e nder Kammbodje hannde, Taylande, Laos e Vietnam fuɗnaange.Njawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%89tienne_Fran%C3%A7ois_Aymonier#NjawdiGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%89tienne_Fran%C3%A7ois_Aymonier#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%89tienne_Fran%C3%A7ois_Aymonier#TuugnorgalWikipedia: Kale Cezariohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kale_CezarioKale Cezario ko politikyanke Ganaa, gonnooɗo cukko jaagorgal diiwaan toowɗo hirnaange leydi Ganaa.[1] Toɗɗii mo ko gardiiɗo leydi ndi hono John Evan Atta Mills, o golliima haa lewru Yarkomaa 2013.Wikipedia: Salman Al-Azamihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salman_Al-AzamiSalman Al-Azami ko winndiyanke, ganndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Liverpool Hope, ɗo o woni jannginoowo mawɗo e ɗemngal Engele.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salman_Al-Azami#Nguurndam_adanɗamBinndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salman_Al-Azami#BinndanɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salman_Al-Azami#TuugnorgalWikipedia: Adeline Ama Buabenghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeline_Ama_BuabengAdeline Ama Buabeng, anndiraaɗo kadi Aunty Ama, ko debbo biyeteeɗo Ganaa, ko debbo fijoowo, daartoowo. Ko ɓuri duuɓi capanɗe tati o "golliima e taƴre teyaaɗere ɓurnde lollude e fedde Brigade Concert Party e Kusam Agoromba".Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeline_Ama_Buabeng#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeline_Ama_Buabeng#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: M. Badiul Alamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/M._Badiul_AlamM. Badiul Alam (jibinaa ko ñalnde 28 feebariyee 1949) ko ganndo leydi Bangladesh, o woniino cukko 13ɓo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Chittagong.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/M._Badiul_Alam#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/M._Badiul_Alam#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/M._Badiul_Alam#TuugnorgalWikipedia: Efemia Chelahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Efemia_ChelaEfemia Chela (jibinaa ko e hitaande 1991)[1] ko binndoowo, ƴeewtotooɗo binndol, e ƴeewtotooɗo binndol Zambie-Ghana. "Chicken",[2] daartol makko gadanol yaltinngol, suɓaama[3] ngam heɓde njeenaari Caine 2014 ngam binndol Afrik.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Charles Kofi Bucknorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Kofi_BucknorKofi Bucknor (1953 – 23 lewru Mbooy 2017) ko fijoowo Ganaajo, o fijiraa filmuuji baɗɗi “Afrik ndonu” (1989), Leɗɗe Afrik [de] (1989), e Doggo ɓiɗɗo (2006). O sankii ko ñalnde 23 mee 2017 to opitaal militeer 37 ; sabaabu maayde makko anndaaka.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Kofi_Bucknor#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Kofi_Bucknor#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Mohd. Rafiqul Alam Beghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohd._Rafiqul_Alam_BegMohd. Rafiqul Alam Beg (Bengali: মোহম্মদ রফীকুল আফীকুল আলম বেগ; jibinaa ko ñalnde 7 lewru Yarkomaa 1959) ko jannginoowo to bannge njuɓɓudi e nder leydi Bangladesh.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohd._Rafiqul_Alam_Beg#TuugnorgalWikipedia: Choirmaster (musician)https://ff.wikipedia.org/wiki/Choirmaster_(musician)Eugene kwadwo Boadu Baah, ɓurɗo anndeede e innde mum dingiral Choirmaster (jibinaa ko ñalnde 26 sulyee 1982) ko jimoowo-yimoowo, peewnoowo diskooji e jom ngalu, mo Ganaa. O anndiraa no feewi ko o gardiiɗo fedde hiplife Praye nde alaa ɗo haaɗi hade makko yahde solo.Wikipedia: Omar Sheriff Captanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omar_Sheriff_CaptanOmar Sheriff Captan[1] ko fijoowo e gardo filmo Ganaa. Hay so tawii e fuɗɗoode o anndaa ko e golle "bad boy", caggal ɗuum o wonti pastoor.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omar_Sheriff_Captan#Nguurndam_neɗɗoFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omar_Sheriff_Captan#FilmogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omar_Sheriff_Captan#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Omar_Sheriff_Captan#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Maleka Begumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maleka_BegumMaleka Begum (jibinaa ko e hitaande 1944) ko debbo banngalteer, binndoowo, ganndo.[1][2]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maleka_Begum#NguurndamBinndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maleka_Begum#BinndiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maleka_Begum#TuugnorgalWikipedia: Christopher Opokuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christopher_OpokuKiristofer Opoku (1974 - 2017) ganndiraaɗo kadi Kiristofer Kolombus ko jaayndiyanke dingiral Ganaa.[1]Wikipedia: Madhav Bhattaraihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madhav_BhattaraiMadhav Bhattarai ( Nepali: माधव भटटर्टी) ko binndoowo, ganndo nepalnaajo. Ko kanko woni hooreejo goomu annduɓe koode to leydi Nepal.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madhav_Bhattarai#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madhav_Bhattarai#TuugnorgalWikipedia: Joey Chernyimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joey_ChernyimJoey Chernyim walla Joey Ganaa[2] (Taylande: โจอี้ เชิญยิ้ม, โจออี้ กาน่i,7 an jooɗiiɗo to leydi Taylande. O anndaa ko e ballondiral, kadi ko gonnooɗo fukuyaŋkeejo fiyoowo no gooliiɗo.Nguurndam & gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joey_Chernyim#Nguurndam_&_golleFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joey_Chernyim#FilmogaraafiWikipedia: Emdadul Haque Chowdhuryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emdadul_Haque_ChowdhuryEmdadul Haque Chowdhury ko ganndo leydi Bangladesh, ko kanko woni cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde ndema leydi Bangladesh.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emdadul_Haque_Chowdhury#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emdadul_Haque_Chowdhury#KugalWikipedia: Md Aminul Haque Bhuyanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Md_Aminul_Haque_BhuyanMd Aminul Haque Bhuyan (jibinaa ko ñalnde 19 noowammbar 1952)[1] ko ganndo leydi Bangladesh, ko kanko woni cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde lislaam leydi Bangladesh gila e lewru abriil 2022.[2] Ko kanko woni cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde ganndal e karallaagal Shahjalal e Z.Jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Md_Aminul_Haque_Bhuyan#Jaŋde_e_golleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Md_Aminul_Haque_Bhuyan#TuugnorgalWikipedia: Muhammad Shahdaat Bin Sayeedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Shahdaat_Bin_SayeedMuhammadu Shahdaat Bin Sayeed ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Dakaar, to leydi Bangladesh.[1] Ko kanko kadi woni gardiiɗo njuɓɓudi ngaandi hakkunde leyɗeele ngam leydi Bangladesh.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Shahdaat_Bin_Sayeed#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_Shahdaat_Bin_Sayeed#TuugnorgalWikipedia: Margaret Clarke-Kwestiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Clarke-KwestieMargaret Clarke-Kwesie ko gonnooɗo dawriyanke leydi Ganaa, kadi ko cukko jaagorgal cellal tuggi 1993 haa 2001 e laamu Rawlings.[1] E nder wooteeji mawɗi baɗaaɗi to leydi Ganaa e hitaande 1996, o heɓiino jappeere nde o woni tergal parlemaa ngam diiwaan Ga Sud e les njiimaandi Kongres Demokaraasi ngenndiijo e 52,20%.Wikipedia: Shyamal Kanti Biswashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shyamal_Kanti_BiswasShyamal Kanti Biswas (1 Noowammbar 1948 – 1 Duujal 2019) ko ganndo leydi Banngalteer. O wonii cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Chittagong (CUET).Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shyamal_Kanti_Biswas#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shyamal_Kanti_Biswas#TuugnorgalWikipedia: Kojo Dadsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kojo_DadsonEmmanuel Kojo Dadson (1953 – 9 feebariyee 2021) ko fijoowo, gardo, peewnoowo e jimoowo keso, mo Ganaa. O anndaa no feewi e tawtoreede e ardaade filmuuji e seppooji ko wayi no Home Sweet Home, Sun City e Run Baby Run.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kojo_Dadson#KugalTeddungal e anndindehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kojo_Dadson#Teddungal_e_anndindeWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kojo_Dadson#WadeActing career and breakthroughhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kojo_Dadson#Acting_career_and_breakthroughƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kojo_Dadson#Ƴeew_kadiWikipedia: Thirayuth Boonmeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thirayuth_BoonmeeThirayuth Boonmee ( Taylande : ธีรยุทธ บุญมี , RTGS : Thirayut Bunmi ; jibinaa ko ñalnde 10 lewru Yarkomaa 1950) ko ganndo renndo Taylande, ganndo renndo, gonnooɗo daraniiɗo janngooɓe.Ardiiɗo almuɓɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thirayuth_Boonmee#Ardiiɗo_almuɓɓeGolle jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thirayuth_Boonmee#Golle_jaŋdeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thirayuth_Boonmee#TuugnorgalWikipedia: Esther Cobbahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esther_CobbahEsther Ambah Numaba Cobbah ko ganndo ko faati e jokkondiral e nder leydi Gana. E hitaande 2022 o heɓi njeenaari debbo hitaande e nder kewu njeenaari rewɓe ɓurɓe moƴƴude e leydi Gana.Wikipedia: Alex Bello Brillantes Jr.https://ff.wikipedia.org/wiki/Alex_Bello_Brillantes_Jr.Alex Bello Brillantes Jr. ko ganndo politik Filipiin, karallo ko faati e laamu nokkuuji e njuɓɓudi ƴellitaare.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alex_Bello_Brillantes_Jr.#JaangirdeGolle jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alex_Bello_Brillantes_Jr.#Golle_jaŋdeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alex_Bello_Brillantes_Jr.#TuugnorgalWikipedia: Mohamed Shums Cassim,https://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamed_Shums_Cassim,Mohamed Shums Kasim, MBE (23 mars 1896-20 mee 1954) ko awokaa e dawriyanke Ceylannaajo. Ko o proktoor e notari, o woniino tergal lannda ngenndiijo dentuɗo e nder Senaa Ceylon tuggi 1953 haa 1954.Wikipedia: Kafui Dankuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kafui_DankuKafui Danku ko fijoowo e peewnoowo filmuuji Ganaa, ko ɓuri anndeede ko e golle makko e nder filmuuji ko wayi no Altine goɗɗo, Alvina: Ɓoornugol e lewru, Miɗo waɗa, e 4Play.[1][2][3][4] Ko kanko kadi woni binnduɗo deftere wiyeteende Silence n’est pas d’or [5].Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kafui_Danku#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kafui_Danku#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kafui_Danku#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kafui_Danku#TuugnorgalWikipedia: Norberto Castillohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Norberto_CastilloNorberto Castillo, O.P.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Norberto_Castillo#TuugnorgalWikipedia: Chan Yuk-sheehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chan_Yuk-sheePorofesoor Chan Yuk-shee, SBS, BBS, JP (Siin: 陳玉樹) (1954 – 22 mee 2017) ko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Lingnan to Hong Kong tuggi lewru suwee 2007 haa lewru ut 2013.[1] Ko adii nde o naatata duɗal jaaɓi haaɗtirde Lingnan, o woniino cukko hooreejo jaŋde to duɗal jaaɓi haaɗtirde ganndal e karallaagal (HKUST) to Hong Kong.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chan_Yuk-shee#TuugnorgalWikipedia: J. H. Cobbinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/J._H._CobbinaJohn Henry Cobbina, ganndiraaɗo J. H.Wikipedia: Chang Ming-chehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chang_Ming-cheChang Ming-che (Chinese: 張明哲; 6 May 1914 – 31 July 1998) was a Taiwanese academic.[1]Referenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chang_Ming-che#ReferencesWikipedia: Saifud-Din Chaudhuryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saifud-Din_ChaudhurySaifud-Din Chaudhury (anndiraaɗo kadi Dr. S.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saifud-Din_Chaudhury#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saifud-Din_Chaudhury#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saifud-Din_Chaudhury#Nguurndam_neɗɗoNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saifud-Din_Chaudhury#NjeenaajeWikipedia: Chen Kuan-Hsinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chen_Kuan-HsingChen Kuan-Hsing ko ganndo Taiwannaajo, golloowo e fannu jaŋde pinal hakkunde Aasi.[1] O jeyaa ko e ardiiɓe jaaynde wiyeteende Inter-Asie Culturel.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chen_Kuan-Hsing#TuugnorgalWikipedia: Alexandra Duahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexandra_DuahAlexandra Duah (maayi hitaande 2000) ko fijoowo mawɗo mo Ganaa, ballitooɗo mawnugol golle filmuuji Ganaa.[1][2]Filmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexandra_Duah#FilmogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexandra_Duah#TuugnorgalWikipedia: Ekow Freemanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekow_FreemanLaamɗo Ekow Freeman ko fijoowo Ganaa,[1] ganndiraaɗo filmuuji ko wayi no Miɗo yima ɓuuɓri e Rhapsody Of Love.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekow_Freeman#KugalFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekow_Freeman#FilmogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekow_Freeman#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ekow_Freeman#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Selly Galleyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Selly_GalleySelly Galley, jibinaa ko ñalnde 25 suwee 1987 e innde Selorm Galley ko fijoowo e teleeji Ganaa. O wonnoo ko e Afrik mawɗo (duuɓi 8).Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Selly_Galley#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Selly_Galley#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Selly_Galley#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Henry Harding (actor)https://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_Harding_(actor)Henry Harding ganndiraaɗo kadi Pattington Papa Nii Papafio walla Oesophagus ko fiyoowo filmuuji Ganaa. O ɓuri anndeede ko e darnde nde o waɗi e nder teleeji Taxi Driver kuutortooɗi kelme mawɗe.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_Harding_(actor)#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_Harding_(actor)#KugalFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_Harding_(actor)#FilmogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_Harding_(actor)#TuugnorgalWikipedia: Stephen Cheung Yan-Leunghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stephen_Cheung_Yan-LeungStephen Cheung Yan-Leung, BBS, JP ( Sinuwaa : 張仁良 ) ko gonnooɗo hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde jaŋde to Hong Kong (EdUHK).[2] O ardii duɗal ngal gila suwee 2013 hade duɗal jaaɓi haaɗtirde Hong Kong (HKIEd) wayleede innde EdUHK nde hooreejo fedde ndee rokki duɗal ngal tiitoonde duɗal jaaɓi haaɗtirde.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stephen_Cheung_Yan-Leung#TuugnorgalWikipedia: Taehong Chohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taehong_ChoTaehong Cho (Koree: 조태홍; jibinaa ko 1966)[1] ko ganndo ɗemngal Koree, kadi ko jannginoowo ɗemɗe (Wiɗtoowo mawɗo HYU) to duɗal jaaɓi haaɗtirde Hanyang. Ko kanko woni hooreejo jaaynde wiyeteende Journal of Phonetics, kadi ko kanko woni tergal e yiilirde toppitiinde Fonoloji Laboratoori.Wikipedia: Choi Mong-lyonghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Choi_Mong-lyongChoi Mong-lyong (jibinaa ko e hitaande 1946) ko ganndo ko faati e taariindi, ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde ngenndiwal Seoul to Seoul, to Koree du Sud. Choi jibinaa ko to Seoul, o heɓi dipoloma makko doktoraa makko e ganndal anthropologie e hitaande 1984 to duɗal jaaɓi haaɗtirde Harvard to Amerik.Bibliografi cuɓaaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Choi_Mong-lyong#Bibliografi_cuɓaaɗoƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Choi_Mong-lyong#Ƴeew_kadiWikipedia: Evans Hunterhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Evans_HunterEvans Nii Oma Hunter (maayi 4 lewru juko hitaande 2013) ko fijoowo, peewnoowo, gardinooɗo e winndiyanke, ballitooɗo mawnugol fannu filmuuji e tiyaataaruuji nokku oo.[1]Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Evans_Hunter#KugalFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Evans_Hunter#FilmogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Evans_Hunter#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Evans_Hunter#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Choi Seok-jeonghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Choi_Seok-jeongChoi Seok-jeong (Koree: 최석정 ; Hanja: 崔錫鼎 ; 1646-1715) ko koreejiyanke siyaasyanke e hiisiwal e jamaanu Joseon e nder leydi Koree.Njeenaari Choi Seok-jeonghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Choi_Seok-jeong#Njeenaari_Choi_Seok-jeongTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Choi_Seok-jeong#TuugnorgalWikipedia: Abul Kalam Azad Chowdhuryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abul_Kalam_Azad_ChowdhuryAbul Kalam Azad Chowdhury (kañum ne A.K.Jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abul_Kalam_Azad_Chowdhury#Jaŋde_e_golleBaɗtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abul_Kalam_Azad_Chowdhury#BaɗteWikipedia: Anwarullah Chowdhuryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anwarullah_ChowdhuryAnwarullah Chowdhury ko ganndo leydi Banngalteer. O wonii cukko 24ɓo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Dakaar.Jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anwarullah_Chowdhury#Jaŋde_e_golleLuuralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anwarullah_Chowdhury#LuuralTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anwarullah_Chowdhury#TuugnorgalWikipedia: Marleen Hutchfulhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marleen_HutchfulMarleen Anmortsoo Hutchful (jibinaa ko Mensah; 27 oktoobar 1986 - 11 lewru mbooy 2022) ko fijoowo Ganaa. O jeyaa ko e filmo teleeji Ghana, ko min mbaɗata ngam yiɗde.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marleen_Hutchful#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolNguurndam gollalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marleen_Hutchful#Nguurndam_gollalGeɗe ɗe Min Ngaɗata Ngam Yiɗdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marleen_Hutchful#Geɗe_ɗe_Min_Ngaɗata_Ngam_YiɗdeNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marleen_Hutchful#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marleen_Hutchful#TuugnorgalWikipedia: Iftekhar Uddin Chowdhuryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iftekhar_Uddin_ChowdhuryIftekhar Uddin Chowdhury (jibinaa ko ñalnde 1 sulyee 1955)[1] ko ganndo leydi Bangladesh. O wonii cukko 17ɓo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Chittagong.Deftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iftekhar_Uddin_Chowdhury#DefteTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iftekhar_Uddin_Chowdhury#TuugnorgalWikipedia: Rafiqul Islam Chowdhuryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rafiqul_Islam_ChowdhuryRafiqul Islaam Chowdhury (maayi ko ñalnde 14 oktoobar 2008) ko ganndo ganndal e politik to leydi Banngalteer.[1] O wonii cukko 9ɓo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Chittagong.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rafiqul_Islam_Chowdhury#TuugnorgalWikipedia: Sadruddin Ahmed Chowdhuryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sadruddin_Ahmed_ChowdhurySadruddin Ahmed Chowdhury (1 lewru Yarkomaa 1931 – 23 lewru Siilo hitaande 2016) ko ganndo e ganndo fisik to leydi Bangladesh.[1] O jeyaa ko e yimɓe wallitooɓe sosde duɗal jaaɓi haaɗtirde ganndal e karallaagal Shahjalal (SUST) o woniino cukko hooreejo duɗal ngal tuggi 1989 haa 1994.Jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sadruddin_Ahmed_Chowdhury#Jaŋde_e_golleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sadruddin_Ahmed_Chowdhury#TuugnorgalWikipedia: Abusuapanin Judashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abusuapanin_JudasTweneboah Kodua, ganndiraaɗo kadi Abusuapanin Judas walla Judas, ko fijoowo e koolaaɗo kuuɓal Ganaa, mo o waɗi filmuuji keewɗi. Ko kanko wonnoo sehil maayɗo Bob Santo.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abusuapanin_Judas#KugalFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abusuapanin_Judas#FilmogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abusuapanin_Judas#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abusuapanin_Judas#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Crescent universityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Crescent_universityNaajeeriyaWikipedia: College of education akwangahttps://ff.wikipedia.org/wiki/College_of_education_akwangaKolleeji jaŋde, Akwanga ko duɗal jaaɓi haaɗtirde tawaangal e nder wuro Akwanga e nder diiwaan laamu Akwanga e nder diiwaan Nasarawa, e nder caka leydi Najeriya.[1] Ardii kolees oo ko : Rev Jonathan Wakili Thani, Provost; Mr Yakubu Ojegba, binnditagol; Mrs Lillian Okpede, Bursar e Dr Mohammed ko Defterdu.Wikipedia: Dawakin tofa science collegehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dawakin_tofa_science_collegeDuɗal jaaɓi-haaɗtirde ganndal Dawakin Tofa ko duɗal hakkundeewal laamu nguu e nder wuro Kano, leydi Najeriya. Duɗal ngal sosaa ko e kitaale 1970, faandaare duɗe ɗee ko jannginde almudɓe ganndal e rokkude dowla oo safrooɓe e innjiniyankooɓe waawɓe.Wikipedia: Prince Yawsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Prince_YawsonLaamɗo Yawson (1957 – 1 ut 2022), anndiraaɗo kadi Waakye, ko fiyoowo e koɗki Ganaa.[2][3][4][5]Filmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Prince_Yawson#FilmogaraafiWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Prince_Yawson#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Prince_Yawson#TuugnorgalWikipedia: Delta state polytechnichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Delta_state_polytechnicWon Politeknikuuji tati e nder diiwaan Delta, leydi Najeriya, ɗiin fof sosaa ñalnde 12 noowammbar 2002, ina tawee e Ogwashi-Uku (nokku laamu Aniocha fuɗnaange), Ozoro (nokku laamu Isoko worgo), e Otefe-Oghara, Oghara (nokku laamu hirnaange Ecope). Baabal).Wikipedia: Kofi Middleton Mendshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kofi_Middleton_MendsKofi Middleton Mends (1939-2016) ko fijoowo mawɗo mo Ganaa, ballitooɗo mawnugol golle filmuuji.[1]Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kofi_Middleton_Mends#KugalFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kofi_Middleton_Mends#FilmogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kofi_Middleton_Mends#TuugnorgalWikipedia: Kohwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/KohweKofi Laing (1946 – 16 suwee 2021), anndiraaɗo kadi Kohwe, ko fijoowo e komiyanke Ganaajo.Filmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kohwe#FilmogaraafiWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kohwe#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kohwe#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kohwe#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Dorben polytechnichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorben_polytechnicngam ñaagaade yo ɓe ngartu. O yurmaaki, o wiyi wonde duɗal ngal ina waɗi kala ko waawi ngam haɗde fenaande e ekkolaaji.Wikipedia: D.S Adengbero ICThttps://ff.wikipedia.org/wiki/D.S_Adengbero_ICTPoliteknik ICT D.S.Wikipedia: Godwin Koteyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godwin_KoteyGodwin Nikoi Kotey (1965 - 2012) ko fijoowo, peewnoowo, jannginoowo, binndoowo pijirlooji e gardotooɗo, ballitooɗo mawnugol e ƴellitaare fannu filmuuji.[1]Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godwin_Kotey#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godwin_Kotey#KugalFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godwin_Kotey#FilmogaraafiNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godwin_Kotey#NjeenaajeWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godwin_Kotey#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godwin_Kotey#TuugnorgalWikipedia: Elizade universityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elizade_universityJaaɓihaaɗtirde Elizade (E.U) ko jaaɓihaaɗtirde keeriiɗo to Ilara-Mokin, e nder diiwaan Ondo e nder leydi Najeriya.Wikipedia: Albert Kuvoduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albert_KuvoduAlbert Kuvodu anndiraaɗo Daavi Oo Daavi walla Daavi ko fijoowo e peewnoowo filmo Ganaajo.[1]Filmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albert_Kuvodu#FilmogaraafiPodkastuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albert_Kuvodu#PodkastuujiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albert_Kuvodu#TuugnorgalWikipedia: Kyeiwaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/KyeiwaaRose Akua Attaa MensahKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kyeiwaa#KugalFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kyeiwaa#FilmogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kyeiwaa#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kyeiwaa#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Federal college of agriculture ishaguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_college_of_agriculture_ishaguKoolaaɗo kuuɓal ndema, Ishiagu (ko anndiraa "FCA Ishiagu") woni ko e wuro Ishiagu, nokku laamu nokkuure Ivo e nder diiwaan Ebonyi, leydi Najeriya.[1][2][3] Kolleeji ɗii ina ƴellita jaŋde, heblo e wiɗtooji e nder peewnugol ndema, e peewnugol e karallaagal.Wikipedia: Suzzy Williamshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suzzy_WilliamsSuzzy Williams (maayi ko ñalnde 8 suwee 2005, ina yahra e duuɓi 23) ko fijoowo teleeji e filmuuji Ganaa ganndiraaɗo. O waɗii filmuuji ko wayi no Mariyam ƴiiƴam, Musiiba, Deƴƴinoowo e Ɓernde yumma.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suzzy_Williams#JaangirdeWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suzzy_Williams#WadeFilmogaraafi cuɓaaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suzzy_Williams#Filmogaraafi_cuɓaaɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suzzy_Williams#TuugnorgalJokkondire e iwdiiji yaajɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suzzy_Williams#Jokkondire_e_iwdiiji_yaajɗiWikipedia: Federal college of education akokahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_college_of_education_akokaKoolaaɗo kuuɓal jaŋde (karallaagal), Akoka (ko adii ɗuum ko duɗal jaaɓi haaɗtirde karallaagal leydi Najeriya tawaangal to Akoka, wuro Yaba to Lagos.[1][2][3][4] Sosaa ko e hitaande 1967 e laamu leydi Naajeeriya, duɗal ngal sosaa ko e faandaare "waɗde e ƴellitde jannginooɓe e nder fannuuji jaŋde karallaagal, golle e njulaagu".Wikipedia: Gavivina Tamakloehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gavivina_TamakloeGavivina Tamakloe ko fiyoowo filmuuji keewɗi, jeyaaɗo to Gana, o waɗii filmuuji keewɗi. O anndaa ko e darnde nde o waɗi e nder teleeji Ganaa biyeteeɗi Taxi Driver, hono « Pasteur Gbetoreme ».Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gavivina_Tamakloe#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gavivina_Tamakloe#KugalFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gavivina_Tamakloe#FilmogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gavivina_Tamakloe#TuugnorgalWikipedia: Super ODhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Super_ODAsonaba Kwaku Darko (12 lewru Yarkomaa 1934 - 13 lewru feebariyee 2018) anndiraaɗo Super OD ko fijoowo komik Ganaajo, kadi ko o fijoowo, o tawtoraama e nder dingiral teleeji Akan, Osofo Dadzie e filmuuji baɗɗi 'Diabolo'. [3][4]Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Super_OD#KugalFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Super_OD#FilmogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Super_OD#TuugnorgalWikipedia: Frimpong Manso (actor)https://ff.wikipedia.org/wiki/Frimpong_Manso_(actor)Frimpong Manso (1931 – 2020) anndiraaɗo kadi Osofo Dadzie, ko fijoowo e peewnoowo mawɗo leydi Ganaa, ko kanko woni hooreejo filmo Osofo Dadzie, filmo teleeji Ganaa hakkunde 1970 e 1993. O sankii ko ñalnde 10 ut 2020, omo yahra e duuɓi 89.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Frimpong_Manso_(actor)#KugalFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Frimpong_Manso_(actor)#FilmogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Frimpong_Manso_(actor)#TuugnorgalWikipedia: Nii Odoi Mensahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nii_Odoi_MensahOdoi Mensah (maayi ko ñalnde 3 desaambar 2016) ko fiyoowo filmo Ganaa. Ko kanko wonnoo hooreejo fedde fiyooɓe filmuuji Gana.Filmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nii_Odoi_Mensah#FilmogaraafiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nii_Odoi_Mensah#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nii_Odoi_Mensah#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nii_Odoi_Mensah#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Miliky Micoolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Miliky_MicoolBeatrice Chinery anndiraaɗo Miliky MiCool (hedde 1966 – 10 lewru juko hitaande 2020) ko fijoowo Ganaajo. O ummii e darnde makko e fuɗɗoode kitaale 2000 sabu darnde makko e nder teleeji Kejetia, caggal ɗuum o yalti e Yolo.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Miliky_Micool#KugalWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Miliky_Micool#WadeFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Miliky_Micool#FilmogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Miliky_Micool#TuugnorgalWikipedia: Roselyn Ngissahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roselyn_NgissahRoselyn Ngissah ko debbo biyeteeɗo Ganaa.[1][2] O fuɗɗii fiyde ko e hitaande 2003,[3] o waɗii filmuuji ko wayi no Adams Apple, Away Bus, e laamɗo debbo biyeteeɗo Tyra.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roselyn_Ngissah#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roselyn_Ngissah#Nguurndam_neɗɗoFilmogaraafi[8]https://ff.wikipedia.org/wiki/Roselyn_Ngissah#Filmogaraafi[8]Baɗtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roselyn_Ngissah#BaɗteTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roselyn_Ngissah#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roselyn_Ngissah#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Dorcas Coker-Appiahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorcas_Coker-AppiahDorcas Ama Frema Coker-Appiah (jibinaa ko 17 ut 1946) ko awokaa Ganaajo, daraniiɗo hakkeeji rewɓe, kadi ko gardiiɗo gollordu janngugol jojjanɗe aadee e binnditagol jojjanɗe aadee, anndiraango kadi "Catal jojjanɗe jinnaaɓe", to Accra, Ganaa. O joginoo (ina jokki e jogaade) darnde teeŋtunde e nder juɓɓule keewɗe ballitooje hakkeeji rewɓe to bannge ngenndi, to bannge diiwaan e to bannge winndere.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Fred Nuamahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fred_NuamahFred Nuamah (jibinaa ko Frederick Kwaku Nuamah ; 5 noowammbar 1975)[1] ko fijoowo, gardo filmo e peewnoowo filmo ɓurɗo anndeede e darnde makko e filmo The Game. Ko kanko woni sosɗo e hooreejo njeenaaje filmuuji Ghana & njeenaaje teleeji Ghana, koolol njeenaaje hitaande kala ngam anndinde ɓural e nder dingiral filmuuji Ganaa).Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fred_Nuamah#Nguurndam_e_golleNjeenaaje filmuuji Ghanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fred_Nuamah#Njeenaaje_filmuuji_GhanaFilmogaraafi cuɓaaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fred_Nuamah#Filmogaraafi_cuɓaaɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fred_Nuamah#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fred_Nuamah#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: M. K. N. Collenshttps://ff.wikipedia.org/wiki/M._K._N._CollensMatthew Kirkham Needham Collens, CMG, CBE (maayi ko ñalnde 31 desaambar 1957)[1] ko polis Angalteer; e Inspekteer jeneral polis to nokku polis Gold Coast tuggi 26 mee 1949 haa e darorɗe nguurndam makko, nde Gold Coast wonti Ganaa.[2]Wikipedia: E. V. Collinshttps://ff.wikipedia.org/wiki/E._V._CollinsE. V.Wikipedia: Bernard Nyarkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bernard_NyarkoBernard Nyarko (maayi 2 lewru Mbooy 2020),[1] ɓurɗo anndeede e nder njulaagu ko Bishop Bernard Nyarko, ko fijoowo e komediyanke Ganaa, ko ɓooyaani koo wonti waajotooɗo timmuɗo.[2][3][4] O anndaa ko e filmuuji Jaambaaro: Golle e Neɗɗaagu (2017) e Sidechic Gang (2018).Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bernard_Nyarko#Nguurndam_e_golleJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bernard_Nyarko#JaangirdeFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bernard_Nyarko#FilmogaraafiBaɗtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bernard_Nyarko#BaɗteTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bernard_Nyarko#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bernard_Nyarko#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Abrah Comfort Rosemondhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abrah_Comfort_RosemondAbrah Comfort Rosemond (16 sulyee 1960) ko debbo dawriyanke Ganaajo. O woniino tergal parlemaa ngam diiwaan Weija Gbawe.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abrah_Comfort_Rosemond#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abrah_Comfort_Rosemond#KugalWikipedia: Samuel Ofori (actor)https://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ofori_(actor)Samuel Ofori ko fijoowo, gardo e peewnoowo filmuuji Ganaa.[1]Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ofori_(actor)#KugalFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ofori_(actor)#FilmogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ofori_(actor)#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Ofori_(actor)#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Oscar Provencalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oscar_ProvencalOscar Provencal ko fijoowo, gardo, balloowo e peewnoowo .[1][2]Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oscar_Provencal#KugalFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oscar_Provencal#FilmogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oscar_Provencal#TuugnorgalWikipedia: William Brandford Griffith (judge)https://ff.wikipedia.org/wiki/William_Brandford_Griffith_(judge)Sir William Brandford Griffith, CBE (9 lewru feebariyee 1858 - 8 lewru lewru nduu 1939) ko winndiyanke sariya e ñaawoowo koloñaal mo Biritaannaaɓe wonnoo hooreejo ñaawirdu e nder leydi Gold Coast tuggi 1895 haa 1911.[1][2]Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Margaret Quainoohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_QuainooMargaret Quainoo (1941 – 2006), lollirɗo Araba Stamp, ko fijoowo e weltinoowo Ganaa. O jeyaa ko e filmo ɓooyɗo biyeteeɗo I Told You So mo hitaande 1970 e nder teleeji Efiewura.Filmogaraafi cuɓaaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Quainoo#Filmogaraafi_cuɓaaɗoWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Quainoo#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Quainoo#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_Quainoo#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Clelend Cofie Brucehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Clelend_Cofie_BruceSeneraal mawɗo Cleland Cofie Bruce ko konu Ganaa, wonnoo ko mawɗo konu Ganaa.[1] O wonii mawɗo konu gila lewru ut 1966 haa lewru mee 1967.Wikipedia: George Nii Armah Quayehttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_Nii_Armah_QuayeGeorge Nii Armah Quaye ganndiraaɗo kadi Aboagye walla GQ ko fijoowo Ganaa, neɗɗo jaayndeyaagal, weltinoowo e karallo jokkondiral. O anndaa ko e darnde nde o waɗi e nder teleeji ɓurɗi lollude e fuɗɗoode kitaale 2000, “Series teleeji Taxi Driver” kadi ko o gardiiɗo jokkondiral to Charterhouse Productions Limited .Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_Nii_Armah_Quaye#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_Nii_Armah_Quaye#KugalFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_Nii_Armah_Quaye#FilmogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_Nii_Armah_Quaye#TuugnorgalWikipedia: John Asamoah Brucehttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Asamoah_BruceMarshal weeyo John Asamoah Bruce ko golloowo e konu weeyo Ganaa, o golliima e konu weeyo Ganaa. O woniino mawɗo konu weeyo e nder konu weeyo Gana tuggi lewru suwee 1992 haa lewru marse 2001.Wikipedia: Emmanuel Armah Kofi Buahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Armah_Kofi_BuahEmmanuel Armah Kofi Buah (jibinaa ko e hitaande 1966) ko politikyanke Ganaa, gollinooɗo e laamu Ganaa, o woniino jaagorgal ko fayti e semmbe e petroŋ e nder laamu John Mahama tuggi 2013 haa 2016. Buah, tergal e Kongres Demokaraasi ngenndiijo, ko tergal e nder suudu sarɗiiji e nder diiwaan Ellembelle to Diiwaan Hirnaange.Wikipedia: Bob Santohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bob_SantoJohn Evans Kwadwo Bosompem (1940-2002) mo nganndu-ɗaa ko Santo walla Bob Santo ko neɗɗo Ganaajo, ko fijoowo e fijoowo. O jeyaa ko e filmuuji haalooɓe ɗemngal Akan.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bob_Santo#KugalFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bob_Santo#FilmogaraafiWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bob_Santo#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bob_Santo#TuugnorgalWikipedia: Kobina Bucknorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kobina_BucknorKobina Bucknor (1925-1975) [1] ko ganndo daabaaji [2] e pentoowo Ganaa.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Salomon Sampahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salomon_SampahSuleymaani Nii Otokonor Sampah anndiraaɗo kadi Suleymaani Sampah, Pap Solo, Paa Solo, e Quench Walahi (14 feebariyee 1945 - 22 lewru Yarkomaa 2016[1]) ko fijoowo Ganaajo. O anndiranoo ko njulaagu ngu o waɗi e Original Hacks.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salomon_Sampah#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salomon_Sampah#KugalFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salomon_Sampah#FilmogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salomon_Sampah#TuugnorgalWikipedia: Sam Bugrihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sam_BugriDoktoor Samuel Zanya Bugri MD MSc (2 abriil 1943 – 10 mars 2024), ganndiraaɗo kadi Sam Bugri ko dognoowo Ganaa, ko o golloowo cellal renndo. Ko o dognoowo, o yahrii e 400 meeter e nder Olimpiyaaji 1968 e Olimpiyaaji 1972.Wikipedia: Afia Schwarzeneggerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afia_SchwarzeneggerAfia Schwarzenegger, anndiraaɗo kadi Valentina Nana Agyeiwaa walla Valentina Nana Agyemang[1](jibinaa ko ñalnde 14 feebariyee 1982, Kumasi, Gana)[2] ko neɗɗo ganndo e nder jaayɗe Gana. Ko kanko woni gardiiɗo eɓɓoore subaka Okay FM Yewo krom e eɓɓoore Kokooko UTV Ghana, eɓɓoore yeewtere Afia Schwarzenegger e ETV.Luuralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afia_Schwarzenegger#LuuralTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afia_Schwarzenegger#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afia_Schwarzenegger#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Bob Smith Juniorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bob_Smith_JuniorBob Smith Junior, ganndiraaɗo kadi Diabolo Man, ko fijoowo, peewnoowo, gardinooɗo e winndiyanke, ganndo leydi Ganaa. O anndaa ko e golle keewɗe ɗe o waɗi e nder filmuuji baɗɗi Diabolo e Mamma Mia.Filmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bob_Smith_Junior#FilmogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bob_Smith_Junior#TuugnorgalWikipedia: Rockson Bukarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rockson_BukariRockson Bukari ko politikyanke leydi Ganaa, jeyaaɗo e lannda keso leydi Ganaa. Ko kanko woni jaagorde diiwaan Fuɗnaange toowɗo leydi Gana.Wikipedia: Bullgodhttps://ff.wikipedia.org/wiki/BullgodLawrence Nana Asiamah Hanson, mo yimɓe fof nganndi e Bullgod, ko gardiiɗo naalankooɓe to leydi Ganaa. Ko kanko wonnoo gardiiɗo ko juuti e musiɗɗo Ganaajo luulndiiɗo biyeteeɗo Shatta Wale hade maɓɓe yaltude.Wikipedia: Nana Afua Fremahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Afua_FremaNana Afua Frema Busia ko laamɗo debbo yumma Wenchi,[1] e debbo gadano leydi Gana tuggi 7 lewru bowte hitaande 1970 haa 31 lewru bowte hitaande 1970.[2] Ko kanko wonnoo miñiiko Kofi Abrefa Busia, gonnooɗo gardiiɗo jaagorɗe leydi Ganaa.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Ama Bame Busiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ama_Bame_BusiaAma Bame Busia (1935/1936 – 12 desaambar 2023) ko dawriyanke Ganaa, meeɗnooɗo wonde tergal e diiso dowla. Ko kanko wonnoo miñiiko debbo maayɗo Kofi Abrefa Busia, gonnooɗo gardiiɗo jaagorɗe leydi Ganaa.Wikipedia: Template documentation Stub hierarchy Guinea-writer-stub Writer-stub Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Template_documentation_Stub_hierarchy_Guinea-writer-stub_Writer-stub_StubDokimaaji templateWikipedia: Federal Polytechnic, ado ekitihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Polytechnic,_ado_ekitiKo ekkitiWikipedia: Federal University amuzehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_University_amuzeGila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓiWikipedia: Abdul Matin Chowdhuryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Matin_ChowdhuryAbdul Matin Chowdhury (1 mee 1921 – 24 suwee 1981) ko ganndo e ganndo fisik leydi Banngalteer.[1] O wonii cukko 14ɓo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Dakaar.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Matin_Chowdhury#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Matin_Chowdhury#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Matin_Chowdhury#Nguurndam_neɗɗoGallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Matin_Chowdhury#GalleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Matin_Chowdhury#TuugnorgalWikipedia: Hind Rassam Culhanehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hind_Rassam_CulhaneHind Rassam Culhane ko jannginoowo Ameriknaajo jibinaaɗo to Irak, gonnooɗo jaayndiyanke.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hind_Rassam_Culhane#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hind_Rassam_Culhane#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hind_Rassam_Culhane#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hind_Rassam_Culhane#TuugnorgalWikipedia: Francisco Tarnate Dalupan Sr.https://ff.wikipedia.org/wiki/Francisco_Tarnate_Dalupan_Sr.Fransisko Tarnate Dalupan mawɗo (4 oktoobar 1895 - 25 noowammbar 1987) ko Filipiinnaajo sosɗo e hooreejo gadano e hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Fuɗnaange (UE).[1] Ko kanko woni baaba gardiiɗo basket Filipiin biyeteeɗo Virgilio « Baby » Dalupan.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francisco_Tarnate_Dalupan_Sr.#TuugnorgalWikipedia: William Ian Rees Davieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/William_Ian_Rees_DaviesWilliam Ian Rees Davies ( Sinuwaa: 戴義安, 24 Mbooy 1942 – 24 Siilo 2014) ko cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Hong Kong e hitaande 2000–2002.[1] O maayi ko e rafi ƴiiƴam e hitaande 2014.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/William_Ian_Rees_Davies#TuugnorgalWikipedia: Elazar ben Tsedaka ben Yitzhaqhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elazar_ben_Tsedaka_ben_YitzhaqElazar ben Tsedaka ben Yitzhaq (Ibraniyankeejo: Ɗemngal Samariyankeewal ban Ṣīdqåʿ ban Yēṣʿā̊q; Ebere: אלעזר בן צדקה בן יצחק 16 lewru Yarkomaa 1927 – 3 feebariyee 2010 O jibinaa ko to Nablus. O lomtii ɓiyiiko gorko biyeteeɗo Saloum Cohen e hitaande 2004.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elazar_ben_Tsedaka_ben_Yitzhaq#TuugnorgalWikipedia: George A. Eliashttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_A._EliasGeorge A. Elias ko politikyanke Filipiin, wonnoo cukko hooreejo wuro Taguig, leydi Filipiin tuggi 2004 haa 2013.Sappinolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_A._Elias#SappinolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_A._Elias#TuugnorgalWikipedia: Annemarie Eschehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annemarie_EscheAnnemarie Esche (29 suwee 1925 – 13 sulyee 2018) ko ganndo binndol e ɗemɗe Almaañnaajo. Caggal nde o janngi ɗemngal Birmaani, o woni jannginoowo ɗemngal Almaañ to leydi Birmaani to duɗal pinal leydi Almaañ to Yangon tuggi 1955 haa 1963, o wonti porfeseer to duɗal jaaɓi haaɗtirde Humboldt to Berlin.Gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annemarie_Esche#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annemarie_Esche#TuugnorgalWikipedia: Faisul Islam Farouquihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faisul_Islam_FarouquiFaisul Islam Farouqui ko ganndo leydi Bangladesh, gonnooɗo cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Rajshahi.[1] O woniino tergal e Komisariyaa Dowlaaji Jaaɓi-haaɗtirde.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faisul_Islam_Farouqui#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faisul_Islam_Farouqui#TuugnorgalWikipedia: Abu Naṣr Abu Muḥammad ibn Saʿīdhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abu_Na%E1%B9%A3r_Abu_Mu%E1%B8%A5ammad_ibn_Sa%CA%BF%C4%ABdAbuu Naṣr Abuu Muhammad bun Saʿīd (aarabeere: أبو نصر أبو محمد بن سعيد), anndiraaɗo Sheek Faathi walla Al-Fatḥ al-Mawṣilī ina jeyaa e seniiɓe suufiyaŋkooɓe juulɓe aranɓe.[1][2] O jibinaa ko e diiwaan Kar[2] to Mosul, ko ɗum waɗi o joginoo innde Al-Mawsili.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abu_Na%E1%B9%A3r_Abu_Mu%E1%B8%A5ammad_ibn_Sa%CA%BF%C4%ABd#TuugnorgalWikipedia: Ibrahim Fawalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_FawalIbraahiima Fawal (1933 - 2020)[1] ko ganndo palestiinnaajo-ameriknaajo, gonnooɗo jannginoowo, binndoowo deftere daartol wiyeteende On the Hills of God, ko fayti e ko suka palestiinnaajo gooto heɓi e sahaa Nakba, walla « musiiba » hitaande 1948 O hoɗi ko to Birmingham, to Alabama.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Fawal#TuugnorgalWikipedia: J. W. Boatenghttps://ff.wikipedia.org/wiki/J._W._BoatengKapiteen J. W.Wikipedia: Juan R. Franciscohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juan_R._FranciscoJuan R. Francisco ko ganndo Filipiin[1] mo yiyti binndol Maranao ngol Ramayana, woni jeyaaɗo e leydi Filipiin.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juan_R._Francisco#JaangirdeGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juan_R._Francisco#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juan_R._Francisco#TuugnorgalWikipedia: Julius Boatenghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Julius_BoatengCukko hooreejo leydi ndii, hono Julius Otchere Boateng, ko golloowo e konu weeyo leydi Ganaa, o golliima e konu weeyo leydi Ganaa. Ko kanko woni mawɗo konu weeyo e nder konu leydi Gana tuggi 20 mee 2005 haa 28 lewru mbooy 2009.Wikipedia: Rafia Obaid Ghubashhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rafia_Obaid_GhubashRafia Obaid Ghubash ko safroowo hakkille e ñawu nguu to Dubaï, ko kanko woni hooreejo fedde aarabeeɓe ngam rewɓe e ganndal e karallaagal, kadi ko kanko wonnoo hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Golf aarabeeɓe. O anndaa ko e ballondiral e semmbinde rewɓe.Jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rafia_Obaid_Ghubash#Jaŋde_e_golleNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rafia_Obaid_Ghubash#NjeenaajeDeftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rafia_Obaid_Ghubash#DefteTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rafia_Obaid_Ghubash#TuugnorgalWikipedia: Nawabzada Ghazanfar Ali Gulhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nawabzada_Ghazanfar_Ali_GulNawabzada Ghazanfar Ali Gul, ko mawɗo e nder galle Nawabzada to Gujrat, Pakistaan. Ghazanfar ko adii ɗuum wonnoo ko jaagorde fedde nde e nder leydi Pakistan kadi ko tergal e nder asaambele ngenndiijo leydi Pakistan e asaambele diiwaan Punjab.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nawabzada_Ghazanfar_Ali_Gul#TuugnorgalWikipedia: Osei Boatenghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osei_BoatengDaniel Osei Boateng (jibinaa ko ñalnde 19 lewru Mbooy hitaande 1981 to Accra) ko balloowo fuku koyɗe Ganaa, omo fijira e fedde wiyeteende Liberty Professionals F.C.Wikipedia: Om Gurunghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Om_GurungOm Gurung (11 feebariyee 1953 – 17 oktoobar 2022 ; anndiraaɗo kadi Om Prasad Gurung) ko ganndo renndo Nepalnaajo.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Om_Gurung#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Om_Gurung#KugalWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Om_Gurung#WadeBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Om_Gurung#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Om_Gurung#TuugnorgalWikipedia: Mohammad Abdul Hadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Abdul_HadiMohammad Abdul Hadi ko jannguɗo leydi Bangladesh, o woniino cukko 4ɓo to duɗal jaaɓi haaɗtirde safaara Sheek Mujib.[1]Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Abdul_Hadi#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Abdul_Hadi#KugalNjeenaari e teddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Abdul_Hadi#Njeenaari_e_teddungalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Abdul_Hadi#TuugnorgalWikipedia: Selina Boatenghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Selina_BoatengSelina Boateng ko jimoowo Linjiila mo Ganaa.[1]Wikipedia: A F M Yusuf Haiderhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A_F_M_Yusuf_HaiderA F M Yusuf Haider ko ganndo e ganndo leydi Banngalteer. Haider toɗɗaama yo won cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Dakaar fotde duuɓi 6.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/A_F_M_Yusuf_Haider#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A_F_M_Yusuf_Haider#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A_F_M_Yusuf_Haider#TuugnorgalWikipedia: Vincent Boi-Naihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vincent_Boi-NaiVincent Sowah Boi-Nai[1] (jibinaa ko e hitaande 1945) ko almuudo katolik leydi Ganaa, ko o bismaango Yendi[2] gila 1999.[3]Wikipedia: Saman Halgamugehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saman_HalgamugeSaman Halgamuge janngi ko to leydi Almaañ e leydi Sri Lanka, hannde ko o porfeseer to duɗal jaaɓi haaɗtirde Melbourne, to Ostarali.[1] Ko o cuɓaaɗo e nder Duɗal Innjiniyankooɓe Elektrik e Elektrik, to Amerik.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saman_Halgamuge#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saman_Halgamuge#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saman_Halgamuge#TuugnorgalWikipedia: Kwadwo Bonnahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwadwo_BonnahKwadwo Bonnah ɓurɗo anndeede ko K. Bonnah ko neɗɗo rajo Ganaa, ganndo faggudu.Wikipedia: A. R. M. Hameemhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A._R._M._HameemA. R.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A._R._M._Hameem#TuugnorgalWikipedia: Nana Kwaku Bonsamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Kwaku_BonsamNana Kwaku Bonsam (jibinaa ko ñalnde 20 lewru bowte hitaande 1973), mo innde mum, "Bonsam" firti ko "Ibliis", ko ganndo ganndiraaɗo Ganaa, ko almuudo fetish.[2][3][4]Wikipedia: Syed Atiqul Haqhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Atiqul_HaqSyed Atiqul Haq ko cafroowo, ganndo to bannge ganndal. Ko kanko woni hooreejo hannde Fedde Asii Pasifik ngam ƴellitde ñawu nguu e hitaande 2018–2020.Nguurndam e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Atiqul_Haq#Nguurndam_e_jaŋdeBaɗtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Atiqul_Haq#BaɗteTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Atiqul_Haq#TuugnorgalWikipedia: Najib Roger Accarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Najib_Roger_AccarNajib Roger Accar ko cafroowo Gine, o dawriyanke. O golliima e diiso gadano Politburo leydi Gine adanndi, o woni jaagorgal cellal gila 1957, o woni jaagorgal ko fayti e yah-ngartaa gila 1963.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Najib_Roger_Accar#TuugnorgalWikipedia: Osei Bonsu (artist)https://ff.wikipedia.org/wiki/Osei_Bonsu_(artist)Osei Bonsu (22 oktoobar 1900 - 1 mars 1977) ko sehil Ganaajo, golloowo e sehil Ashanti.[1]Wikipedia: Tanweer Hasanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tanweer_HasanTanweer Hasan ko ganndo leydi Bangladesh, kadi ko cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde jeytaare leydi Bangladesh.[1][2]Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tanweer_Hasan#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tanweer_Hasan#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tanweer_Hasan#TuugnorgalWikipedia: Anna Bossmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_BossmanAnna Bossman (jibinaa ko ñalnde 1 desaambar 1957) ko daraniiɗo jojjanɗe aadee to Gana.[1] O wonnoo ko gardiiɗo Departemaa Nuunɗal e Haɓaade Njulaagu to Banke Afrik ngam Ƴellitaare (AfDB).Wikipedia: Ben Brakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ben_BrakoBernard George Kobena Brako, ganndiraaɗo Ben Brako (jibinaa ko ñalnde 20 mee 1952), ko naalanke Ganaajo. O ummii e darnde makko ko e cakkital haa e darorɗe kitaale 1980, nde o yaltini albom makko gadano e nder suudu makko, Baya, mo o feewni kadi o winndi, e hitaande 1987.Wikipedia: Mamadou Boye Bahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamadou_Boye_BahMamadou Boye Bah (1 abriil 1930 – 26 mee 2009)Souvenons-nous du Doyen Bâ Mamadou ko neɗɗo Gineyankeejo politik e faggudu, omo jeyanoo e luulndiiɓe hooreejo leydi Seku Turé e LansanaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamadou_Boye_Bah#TuugnorgalWikipedia: Lutful Hassanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lutful_HassanLutful Hassan (jibinaa ko ñalnde 28 lewru bowte hitaande 1956) ko ganndo ko faati e taariindi. O wonii cukko 24ɓo to duɗal jaaɓi haaɗtirde ndema leydi Bangladesh (BAU).Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lutful_Hassan#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lutful_Hassan#KugalGolle wiɗtohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lutful_Hassan#Golle_wiɗtoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lutful_Hassan#TuugnorgalWikipedia: Md. Altaf Hossainhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Md._Altaf_HossainMd. Altaf Hossain ko jannguɗo leydi Bangladesh, gonnooɗo cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Rajshahi.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Md._Altaf_Hossain#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Md._Altaf_Hossain#KugalWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Md._Altaf_Hossain#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Md._Altaf_Hossain#TuugnorgalWikipedia: Syed Akram Hossainhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Akram_HossainSyed Akram Hossain (Bengali: সৈয়দ আকরম হোসেন) ko ganndo ganndal to leydi Bangaladesh. O anndaa ko e wiɗtooji makko e ƴeewndo golle Rabindranath Tagore, ko ɗum waɗi mo wonde feccere teeŋtunde e binndol leydi Bangladesh.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Akram_Hossain#KugalGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Akram_Hossain#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Akram_Hossain#TuugnorgalWikipedia: Syed Moazzem Hossainhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Moazzem_HossainSyed Moazzem Hosayn (1901-1991) ko ganndo leydi Banngalteer, ganndo diine lislaam. O wonii cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Dakaar.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Moazzem_Hossain#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Moazzem_Hossain#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Moazzem_Hossain#TuugnorgalWikipedia: Atique Islamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atique_IslamLislaam Atique ko jannguɗo leydi Banngalteer. Ko kanko woni hannde cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde North South.Jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atique_Islam#Jaŋde_e_golleWikipedia: Mazharul Islamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mazharul_IslamMazharul Islaam (1 sulyee 1929 - 14 noowammbar 2003) Muzharul Islam Archiveko yimoowo, ganndo leƴƴi, e ganndo leydi Banngalteer. O wonii cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Rajshahi.Jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mazharul_Islam#Jaŋde_e_golleNguurndam neɗɗo e ndonu mumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mazharul_Islam#Nguurndam_neɗɗo_e_ndonu_mumHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mazharul_Islam#HimobeWikipedia: Aboubacar Sidiki Camarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aboubacar_Sidiki_CamaraAboubacar Sidiki Camara ko dawriyaŋke Gine, seneraal konu, ko jaagorgal konu leydi Gine gila 2021.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aboubacar_Sidiki_Camara#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aboubacar_Sidiki_Camara#TuugnorgalWikipedia: S. M. Nazrul Islamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/S._M._Nazrul_IslamS. M.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/S._M._Nazrul_Islam#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/S._M._Nazrul_Islam#KugalLuuralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/S._M._Nazrul_Islam#LuuralTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/S._M._Nazrul_Islam#TuugnorgalWikipedia: Saiful Islamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saiful_IslamSaiful Islam (Bengali: সাইফুল ইসলাম) FIET CEng ko ganndo mawɗo to leydi Bangladesh, ko kanko woni hannde cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde hakkunde leyɗeele Amerik-Bangladesh.[2][3] Ko adii ɗuum o woniino cukko hooreejo 13ɓo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Innjiniyaaruuji e Karallaagal (BUET) to leydi Bangladesh.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saiful_Islam#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saiful_Islam#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saiful_Islam#TuugnorgalWikipedia: Syed Husain Mohammad Jafrihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Syed_Husain_Mohammad_JafriSyed Huseyn Muhammadu Jafri ko daartoowo Pakistaan. O woniino hooreejo duɗal jaŋde Pakistaan, to duɗal jaaɓi haaɗtirde Karachi.Wikipedia: Sayyar al Jamilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayyar_al_JamilSayyar al Jamil (aarabeere: سيار الجميل) ko porfeseer wiɗto to duɗal aarabeeɓe wiɗtooji e jaŋde politik to Doha, leydi Kataar.[1] Jamil jibinaa ko to leydi Irak e hitaande 1952, o hoɗi ko to Mosul hade makko heɓde doktoraa makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde St Andrews to leydi Ecosse.Binndanɗe dow yontaaji e nder daartol aarabeeɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayyar_al_Jamil#Binndanɗe_dow_yontaaji_e_nder_daartol_aarabeeɓeWikipedia: Abdul Sattar Jawadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Sattar_JawadAbdul Sattar Jawad (عبدالستار جواد; jibinaa ko ñalnde 10 abriil 1943) ko jannginoowo binndol nannditinoowo e jaŋde Fuɗnaange hakkundeejo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Duke, jibinaaɗo to Irak.[1] O woniino fedde Barksdale to duɗal jaaɓi haaɗtirde Mississippi, to duɗal jaaɓi haaɗtirde teddungal.Wikipedia: Theodore Godfrey Wijesinghe Jayewardenehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Theodore_Godfrey_Wijesinghe_JayewardeneKolonel Tewodor Godfrey Wijesinghe Jayewardene, VD, JP, CLI (17 suwee 1872 – 1945; anndiraaɗo kadi T. G.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Theodore_Godfrey_Wijesinghe_Jayewardene#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Theodore_Godfrey_Wijesinghe_Jayewardene#KugalGolle konuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Theodore_Godfrey_Wijesinghe_Jayewardene#Golle_konuCaalajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Theodore_Godfrey_Wijesinghe_Jayewardene#CaalajeƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Theodore_Godfrey_Wijesinghe_Jayewardene#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Theodore_Godfrey_Wijesinghe_Jayewardene#TuugnorgalWikipedia: Eliahu Ibrahim Juryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eliahu_Ibrahim_JuryEliahu Ibraahiima Jury (23 mee 1923 - 20 suwee 2020) ko injenieer Ameriknaajo jibinaaɗo to Irak.[4] O heɓi dipoloma makko E.Bibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eliahu_Ibrahim_Jury#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eliahu_Ibrahim_Jury#TuugnorgalWikipedia: Engineer Abul Kalamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Engineer_Abul_KalamInjenieer Abul Kalam (Urdu: ابو الکلام 25 Noowammbar 1923 – 9 Mee 2013) ko jannginoowo e injenieer Pakistanaajo ɓurɗo juutde golle e nder duɗal jaaɓi haaɗtirde NED to bannge Innjiniyaaruuji e Karallaagal.[1] O golliima hakkunde 1996 e 2013.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Engineer_Abul_Kalam#TuugnorgalWikipedia: M. Kamruzzamanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/M._KamruzzamanM. Kamruzzaman (jibinaa ko ñalnde 1 desaambar 1968) ko ndemoowo leydi Banngalteer.Wikipedia: Kang Jung-aehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kang_Jung-aeKang Jung-ae (Koree: 강정애, jibinaa ko 5 mee 1957) ko jannginoowo Koree worgo. O jibinaa ko to Seoul e hitaande 1957.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kang_Jung-ae#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kang_Jung-ae#TuugnorgalWikipedia: Amadou Damaro Camarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amadou_Damaro_CamaraAamadu Damaro Camara (jibinaa ko e hitaande 1952) ko dawriyanke jeyaaɗo leydi Gine, laatinooɗo hooreejo Asaambele ngenndi Gine gila 2020 haa suwee 2021. E lewru abriil 2022, o sokaa.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amadou_Damaro_Camara#TuugnorgalWikipedia: Vandy Kaonnhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vandy_KaonnVandy Kaonn (jibinaa ko e hitaande 1942) ko ganndo daartol e binndol Khmer, o winndi defte keewɗe ko fayti e filosofi, renndo, politik e daartol e ɗemngal Khmer e Farayse.[1] Kaonn janngi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Sorbonne, o heɓi bak makko e hitaande 1970.Wikipedia: Abdul Karimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_KarimAbdul Karim (hedde 1928 – 24 sulyee 2007)[1] ko daartoowo leydi Banngalteer. O wonii cukko hooreejo 5ɓo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Chittagong.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Karim#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Karim#KugalBibliografi cuɓaaɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Karim#Bibliografi_cuɓaaɗoWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Karim#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Karim#TuugnorgalWikipedia: General Arafan Camarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/General_Arafan_CamaraSeneraal Arafan Camara (2 lewru Yarkomaa 1948 – 6 lewru Yarkomaa 2008) ko kañum woni dawriyaŋke, golloowo konu Gine. Camara toɗɗaa ko jaagorde ndeenka ñalnde 28 marse 2007 caggal nde seppooji mawɗi ndokki laamu kesu.Iwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/General_Arafan_Camara#IwdiijiWikipedia: Damianos Kattarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damianos_KattarDamianos Kattar (aarabeeɓe: دميانوس قطار; jibinaa ko 1960) ko ganndo faggudu e jannginoowo Libannaajo, o woniino jaagorgal kaalis e faggudu e hitaande 2005, kadi ko jaagorgal ko fayti e nokkuuji e peewnugol njuɓɓudi e hitaande 2020.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damianos_Kattar#TuugnorgalWikipedia: Kay Thi Thinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kay_Thi_ThinKay Thi Thin ko ganndo fisik Birmaani, ko gardiiɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde Mandalay. O ɗon hoosa kuugal hukuuma jangirde man.Wikipedia: A. K. M. Sirazul Islam Khanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A._K._M._Sirazul_Islam_KhanA.K.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A._K._M._Sirazul_Islam_Khan#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A._K._M._Sirazul_Islam_Khan#TuugnorgalWikipedia: Kamrul Hasan Khanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamrul_Hasan_KhanKamrul Hasan Khan ko ganndo ko faati e ñawuuji, ko ganndo, ko kaɓantooɗo ndimaagu, ko o cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde safaara Sheek Mujib (BSMMU).[1][2]Jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamrul_Hasan_Khan#Jaŋde_e_golleNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamrul_Hasan_Khan#Nguurndam_neɗɗoWiɗto e golle renndohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamrul_Hasan_Khan#Wiɗto_e_golle_renndoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamrul_Hasan_Khan#TuugnorgalWikipedia: M. Sayeedur Rahman Khanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/M._Sayeedur_Rahman_KhanM. Sayeedur Rahman Khan (Bengali: dipolomaat mo leydi Bangladesh) e 6 Ko kanko woni gonnooɗo Komiseer mawɗo leydi Bangladesh to leydi Angalteer.Jibineede e ɓesnguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/M._Sayeedur_Rahman_Khan#Jibineede_e_ɓesnguJaŋde e wiɗtoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/M._Sayeedur_Rahman_Khan#Jaŋde_e_wiɗtoojiKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/M._Sayeedur_Rahman_Khan#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/M._Sayeedur_Rahman_Khan#TuugnorgalWikipedia: Matin Ahmed Khanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Matin_Ahmed_KhanMatin Ahmed Khan ko ganndo Pakistaan, karallo njulaagu, jannginoowo njuɓɓudi.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Matin_Ahmed_Khan#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Matin_Ahmed_Khan#TuugnorgalWikipedia: Musharrof Husain Khanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musharrof_Husain_KhanMusharrof Husayn Khan (kañum ne M. H.Jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musharrof_Husain_Khan#Jaŋde_e_golleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musharrof_Husain_Khan#TuugnorgalWikipedia: Balla Camarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balla_CamaraBalla Camara ko ganndo faggudu, ganndo dawrugol Gine. O golliima e diiso Politburo leydi Gine gadano, o woniino Sekreteruuji dowla gila 1963.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balla_Camara#TuugnorgalWikipedia: Hilal Khashanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hilal_KhashanHilal Khashan ko ganndo fuɗnaange hakkundeejo.Deftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hilal_Khashan#DefteTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hilal_Khashan#TuugnorgalWikipedia: Nasri Khattarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nasri_KhattarNasri Khattar (1911–1998) (Aarabeeɓe: نصري خطار ko mahoowo e diisneteeɗo binndi ummoriiɗo Liban. O anndaa ko e fuɗɗoraade binndol aarabeeɓe ngol o inniri "Aarabeeɓe denndinɓe", binndol ngol ɓuuɓnata sifaaji alkule aarabeeɓe baawɗe wonde, ɓeyda ɗum ina fotnoo wonde e karallaagal tappirde e oon sahaa.Gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nasri_Khattar#GolleJanngugol jokkungolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nasri_Khattar#Janngugol_jokkungolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nasri_Khattar#TuugnorgalWikipedia: Sharifa Khatunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sharifa_KhatunSharifa Khatun ko ganndo leydi Banngalteer.[1] O wonii gardiiɗo duɗal jaŋde e wiɗtooji to duɗal jaaɓi haaɗtirde Dakaar e nder lewru mee 1993 haa lewru mee 1996.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sharifa_Khatun#TuugnorgalWikipedia: Kim Choon-miehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kim_Choon-mieKim Choon-mie (jibinaaɗo e hitaande 1943) ko ganndo Koree worgo, ko ganndo Japon, mo laamu Japon teddini sabu "[c]o wallitii e naatgol binndol Japon e ƴellitgol jaŋde ɗemngal Japon."[1]Golle cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kim_Choon-mie#Golle_cuɓaaɗeTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kim_Choon-mie#TeskorɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kim_Choon-mie#TuugnorgalWikipedia: Kim Yeon-chulhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kim_Yeon-chulKim Yeon-chul (Koree: 김연철; Hanja: 金鍊鐵; jibinaa ko 26 mars 1964) ko jannginoowo ko faati e dental[1] to duɗal jaaɓi haaɗtirde Inje, o woniino jaagorgal dental e gardagol hooreejo leydi Moon Jae-in tuggi lewru abriil 2019 haa Suwee 2020.[2]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kim_Yeon-chul#TuugnorgalWikipedia: Kyung Sup Kwakhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kyung_Sup_KwakKyung Sup Kwak ko injenieer kuuraa to Koree du Sud, ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Inha, to Koree du Sud.[1]Wikipedia: Sam Kwonghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sam_KwongSam Kwong mo Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde City to Hong Kong toɗɗaama Fellow to Duɗal Innjiniyankooɓe Elektrik e Elektronik (IEEE) e hitaande 2014[1] ngam darnde mum e karallaagal ɓurngal moƴƴude e nder sibernetik e koɗki wideyoo.Wikipedia: Mufti Ghulam Sarwar Lahorihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mufti_Ghulam_Sarwar_LahoriMufti Ghulam Sarwar Lahori (1837 - 14 Aout 1890) (Urdu: مفتی غلام سرور لاہوری) ko ganndo lislaam, ganndo diine lislaam, ganndo daartol, ganndo diineeji, wiɗtiyanke e binndoowo kelme.[1][2]Golle binndolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mufti_Ghulam_Sarwar_Lahori#Golle_binndolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mufti_Ghulam_Sarwar_Lahori#TuugnorgalWikipedia: Shu-Fang Laihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shu-Fang_LaiShu-Fang Lai (e Sinuwaa: 賴淑芳) ko ganndo e binndoowo, keɓtinaaɗo e binndol e jaayndeeji Victoria, haa teeŋti e golle Charles Dickens. Ko o jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Sun Yat-Sen to Taiwan.Gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shu-Fang_Lai#GolleWikipedia: Paul Lam Kwan-singhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_Lam_Kwan-singPaul Lam Kwan-sing (Sinuwa: 林群聲), ko ganndo Hong Kong, ko hooreejo jannginoowo to bannge kemikal (chemistry) e nokkuuji, kadi ko kanko woni hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde mawngal Hong Kong hannde.[1][2]Wikipedia: Bengaly Camarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bengaly_CamaraBengali Camara ko jannginoowo Gine, dawriyanke. O golliima e diiso gadano Politburo leydi Gine adanndi, o woniino jaagorgal golle e geɗe renndo gila 1957.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bengaly_Camara#TuugnorgalWikipedia: D. C. Lauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/D._C._LauD. C.Bibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/D._C._Lau#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/D._C._Lau#TuugnorgalWikipedia: Patrick Lau Sau-shinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Patrick_Lau_Sau-shingPatrick Lau Sau-shing SBS ko mahoowo, diisneteeɗo, jannginoowo e golloowo laamu to Hong Kong. O wonnoo ko wakiliijo e nder Diiso doosɗe Hong Kong (LegCo) hono tergal e nder diiwaan gollorɗo arsitektuur, wiɗtooji e peewnugol, kam e tergal lannda Forum Professionnel, hakkunde 2004 e 2012.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Patrick_Lau_Sau-shing#ƁawoWikipedia: Lau Siukaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lau_SiukaiLau Siukai ( Sinuwaa : 劉兆佳 ) (jibinaa ko e hitaande 1947), GBS, ko ganndo renndo jeyaaɗo to Hong Kong. O heɓi bak makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Hong Kong, o jannginii to duɗal jaaɓi haaɗtirde Siin to Hong Kong, to duɗal jaaɓi haaɗtirde Siin, ɗo o woni jannginoowo sosiyoloji, caggal nde o heɓi dipolom makko doktoraa to duɗal jaaɓi haaɗtirde Minnesota.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lau_Siukai#TuugnorgalWikipedia: Shamsul Azhar Shahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shamsul_Azhar_ShahShamsul Azhar Shah ko jannginoowo ko faati e ñawuuji e limtooji to duɗal jaaɓi haaɗtirde UKM (UMBI), kadi ko gardiiɗo 2ɓo UMBI.[1][2]Wikipedia: Md Saifuddin Shahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Md_Saifuddin_ShahMd Saifuddin Shah (jibinaa ko e hitaande 1951) ko ganndo leydi Banngalteer, gonnooɗo cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Khulna. O woni ko e golloraade e nder duɗal jaaɓi haaɗtirde Khulna, ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Khulna.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Md_Saifuddin_Shah#TuugnorgalWikipedia: Alamgir Muhammad Serajuddinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alamgir_Muhammad_SerajuddinAlamgir Muhammadu Serajuddin ko ganndo leydi Bangladesh. O wonii cukko hooreejo 8ɓo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Chittagong.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alamgir_Muhammad_Serajuddin#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alamgir_Muhammad_Serajuddin#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alamgir_Muhammad_Serajuddin#TuugnorgalWikipedia: Sein Tuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sein_TuSein Tu (Burman: စိန်တူ) ko ganndo Birmaani, jeyaaɗo e Duɗal Naalankooɓe e Ganndal Myanmar.[1] O heɓi bakkaa makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Rangoon e hitaande 1950, o yahi to leyɗeele dentuɗe Amerik ngam janngude.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sein_Tu#TuugnorgalWikipedia: Damantang Camarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damantang_CamaraDamantang Camara ko dawriyanke Gine. O golliima e diiso gadano Politburo leydi Gine gadano, o woni jaagorde geɗe renndo gila 1957.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damantang_Camara#TuugnorgalWikipedia: Edi Sedyawati binti Iman Sudjahrihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edi_Sedyawati_binti_Iman_SudjahriEdi Sedyawati binti Iman Sudjahri (jibinaa ko ñalnde 28 oktoobar 1938 to Malang; maayi ko ñalnde 12 noowammbar 2022 to Jakarta)[1] ko ganndo ko faati e daartol e daartiyanke Indoneesi.[2][3][4] O woniino jannginoowo arkewolosi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Indoneesi,[5][6] Hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde ngal ko faati e ɓataakeeji Javanese e nokku gannde neɗɗaagu e renndo kadi ko kanko woni hooreejo fedde dance to duɗal jaaɓi haaɗtirde Jakarta ngam naalankaagal.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edi_Sedyawati_binti_Iman_Sudjahri#TuugnorgalWikipedia: Seo Kyoung-Dukhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seo_Kyoung-DukSeo Kyoung-Duk (Korean: 서경덕;[1] Hanja:徐坰德, born 25 May 1974[2]) is a South Korean social activist. Seo is a counselor at the Presidential Council on Nation Branding.Wikipedia: Arbi Sanithttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arbi_SanitArbi Sanit (4 suwee 1939 – 25 mars 2021)[1] ko ganndo politik Indoneesi, jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde ganndal renndo e politik, to duɗal jaaɓi haaɗtirde Indoneesi. O winndii defte keewɗe ko fayti e njuɓɓudi politik leydi Indoneesi.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arbi_Sanit#Nguurndam_adanɗamWikipedia: Josefa M. Sanielhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josefa_M._SanielJosefa M. Saniel (23 mars 1925 – 21 desaambar 2023) ko ganndo Filipiin e fannu daartol Filipiin e Japon.Golle jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josefa_M._Saniel#Golle_jaŋdeWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josefa_M._Saniel#WadeGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josefa_M._Saniel#GolleWikipedia: Sam-Ang Samhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sam-Ang_SamSam-Ang Sam (Khmer: សំ សំអាង, Sâm Sâm'ang) ko ganndo leƴƴi-Ameriknaajo, 1994 o heɓi njeenaari MacArthur e njeenaari ngenndiijo ngam fedde naalankaagal[e nder Apsara91]. [2]e wideyoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sam-Ang_Sam#e_wideyoojiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sam-Ang_Sam#TuugnorgalWikipedia: Abū Zayd Sa’īd ibn Aws al-Anṣārīhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ab%C5%AB_Zayd_Sa%E2%80%99%C4%ABd_ibn_Aws_al-An%E1%B9%A3%C4%81r%C4%ABAbu Zayd Sa’īd ibn Aws al-Anṣāri (أبو زيد سعيد بن أوس الأنصاري; maayi ko hitaande 830 caggal iisa/215 hijriya) ko ganndo ɗemngal aarabeeɓe, ko o haaloowo hadiis tedduɗo.[2] Sibawayh e al-Jāḥiẓ ina njeyaa e almuɓɓe makko.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ab%C5%AB_Zayd_Sa%E2%80%99%C4%ABd_ibn_Aws_al-An%E1%B9%A3%C4%81r%C4%AB#TuugnorgalWikipedia: Faraban Camarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faraban_CamaraFaraban Camara ko ƴeewtotooɗo Gine, ko dawriyanke. O golliima e diiso gadano Politburo leydi Gine gadano, o woni jaagorde jaŋde gila 1957.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faraban_Camara#TuugnorgalWikipedia: A. M. M. Safiullahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A._M._M._SafiullahA. M.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/A._M._M._Safiullah#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A._M._M._Safiullah#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A._M._M._Safiullah#TuugnorgalWikipedia: Sở Cuồng or Lê Dưhttps://ff.wikipedia.org/wiki/S%E1%BB%9F_Cu%E1%BB%93ng_or_L%C3%AA_D%C6%B0Sở Cuồng walla Lê Dư (jibinaa ko xã Nông Sơn, diiwaan Điện Bàn - maayi ko ñalnde 31 ut 1967) ko ganndo wiyetnaamnaajo.Wikipedia: Lee Young-hoonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lee_Young-hoonLee Yong-hoon (이영훈, 李榮薰, jibinaa ko e hitaande 1951 to Daegu, Koree du Sud), Lee Yong-hoon, Rhee Yong-hoon, walla Yi Yŏnghun ko gonnooɗo jannginoowo faggudu to duɗal jaaɓi haaɗtirde ngenndiwal Seoul, kadi ko hooreejo duɗal faggudu Naksungdae Wiɗto (낙성대경제연구소).[1]Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lee_Young-hoon#KugalGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lee_Young-hoon#GolleƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lee_Young-hoon#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lee_Young-hoon#TuugnorgalWikipedia: Paul Lihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_LiPaul Li, walla Li Jen-kuei ( Sinuwaa : 李壬癸 ; pinin : Lǐ Rénguǐ ; jibinaa ko ñalnde 20 suwee 1936), ko ganndo ɗemngal Taiwaan. Li ko wiɗtoowo to duɗal ganndal ɗemɗe, Academia Sinica to Taipei, to Taiwan.Wikipedia: CP Limhttps://ff.wikipedia.org/wiki/CP_LimC. P.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Abdoul Kabèlè Camarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdoul_Kab%C3%A8l%C3%A8_CamaraAbdoul Kabèlè Camara (jibinaa ko 12 lewru feebariyee 1950) ko dipolomaasiyanke Gine, dipolomaat.Golle sariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdoul_Kab%C3%A8l%C3%A8_Camara#Golle_sariyaGolle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdoul_Kab%C3%A8l%C3%A8_Camara#Golle_politikTuugnorgahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdoul_Kab%C3%A8l%C3%A8_Camara#TuugnorgaWikipedia: Jaung-Geng Linhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaung-Geng_LinJaung-Geng Lin (Chinese: 林昭庚) is a Taiwanese physician and professor of Traditional Chinese Medicine at China Medical University. The main topics of his research include acupuncture evidence-based medicine, acupuncture analgesia and acupuncture safety.Careerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaung-Geng_Lin#CareerReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaung-Geng_Lin#ReferencesWikipedia: Lin Moseihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lin_MoseiLin Mosei ( Sinuwaa : 林茂生 ; pinin : Lín Màoshēng ; Pe̍h-ōe-jī : Lîm Bō͘-seng ; jibinaa ko ñalnde 30 oktoobar 1887, majjii ñalnde 11 mars 1947) ko jannginoowo Taiwannaajo gadano jaɓɓaade Dowannaajo, jannginoowo, jannginoowo Dipolomaaji filosof (Ph.D.Wakkatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lin_Mosei#WakkatiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lin_Mosei#TuugnorgalWikipedia: Lin Tsung-yihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lin_Tsung-yiLin Tsung-yi (Taywaan: Lîm Chong-gī, Sinuwaa: Lín Zōngyì; Wade-Giles: Lin2 Tsung1-yi4; 19 suwee 1920 – 20 sulyee 2010)[1] ko jannginoowo hakkillaaji e jannginoowo Taiwan .Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lin_Tsung-yi#KugalBinndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lin_Tsung-yi#BinndanɗeWikipedia: Ling Daoyanghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ling_DaoyangLing Daoyang ( Sinuwaa: 凌道揚 ; 1888–1993) ko jannginoowo Siin, ladde e ganndo ndema.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ling_Daoyang#TuugnorgalWikipedia: Long Seam or Long Siemhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Long_Seam_or_Long_SiemLong Seam walla Long Siem ko daartoowo kammbodje e ganndo ɗemngal e karallo ko faati e epigrafi Khmer, mo nganndu-ɗaa ko "gorko baawɗo haaldude e kaaƴe" kadi ko ganndo ɗiɗaɓo ɓurɗo mawnude e daartol kammboje caggal maayɗo Chuon Nath.[1]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Long_Seam_or_Long_Siem#NguurndamMission to Riisihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Long_Seam_or_Long_Siem#Mission_to_RiisiNjawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Long_Seam_or_Long_Siem#NjawdiSaggitorde Kamboje e ɗemngal Khmer ɓooyngalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Long_Seam_or_Long_Siem#Saggitorde_Kamboje_e_ɗemngal_Khmer_ɓooyngalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Long_Seam_or_Long_Siem#TuugnorgalWikipedia: Balkrishna Mabuhanghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balkrishna_MabuhangBalkrishna Mabuhang (Limbu) (kañum ne ina winndaa Bal Krishna Mabuhang) ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Tribuwan, to leydi Nepal.[1] O ɗon ƴama wakkati feere dow ko laarani haalaaji lesdi Nepal, nden boo o ɗon wallitoo Fedde Lesdi Nepal.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Abdel Hadi Mahboobahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdel_Hadi_MahboobaAbdel Hadi Mahbooba (maayɗo e hitaande 2005[1]) ko ganndo Iraknaajo. Ko kanko woni hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Basrah tuggi 1964 haa 1968.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdel_Hadi_Mahbooba#TuugnorgalWikipedia: A. Q. M. Mahbubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A._Q._M._MahbubA. Q.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A._Q._M._Mahbub#NguurndamBinndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/A._Q._M._Mahbub#BinndanɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A._Q._M._Mahbub#TuugnorgalWikipedia: Cesar Adib Majulhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cesar_Adib_MajulCesar Adib Majul (21 oktoobar 1923 - 11 oktoobar 2003) ko daartoowo Filipiin[1] ɓurɗo anndeede e golle makko e daartol lislaam e nder leydi Filipiin, e nguurndam Apolinario Mabini.[2]Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cesar_Adib_Majul#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cesar_Adib_Majul#KugalNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cesar_Adib_Majul#NjeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cesar_Adib_Majul#TuugnorgalWikipedia: Abdul Mannanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_MannanAbdul Mannan (1 lewru Yarkomaa 1932 - 30 lewru Abriil 2007) ko ganndo leydi Banngalteer.[1] O wonii cukko 19ɓo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Dakaar.Jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Mannan#Jaŋde_e_golleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Mannan#TuugnorgalWikipedia: M. A. Mannanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/M._A._MannanM. A.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/M._A._Mannan#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/M._A._Mannan#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/M._A._Mannan#TuugnorgalWikipedia: Trizer Dale Dajuya Mansuetohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Trizer_Dale_Dajuya_MansuetoTrizer Dale Dajuya Mansueto, ko daartoowo Filipiin.[1] Ko o jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde B.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Trizer_Dale_Dajuya_Mansueto#TuugnorgalWikipedia: Fazal Rahim Marwathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fazal_Rahim_MarwatFazal Rahim Marwat (Urdu: فضل رحيم مروت; jibinaa ko ñalnde 12 lewru juko hitaande 1959), ko jannginoowo, binndoowo, wiɗtoowo, daartoowo, gonnooɗo cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Bacha Khan, Charsadda, Pakistaan.[1]Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fazal_Rahim_Marwat#JaangirdeGolle binndolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fazal_Rahim_Marwat#Golle_binndolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fazal_Rahim_Marwat#TuugnorgalWikipedia: Ricardo Cristián Marzuca Buttohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ricardo_Cristi%C3%A1n_Marzuca_ButtoRicardo Cristián Marzuca Butto ko daartoowo Palestiin-Siili, ganndo to duɗal jaaɓi-haaɗtirde ganndal aarabeeɓe to duɗal jaaɓi-haaɗtirde Siili gila lewru marse 2002.[1] O woni ko e daartol aarabeeɓe ɓooyɓe, e jamaanu Al-Andalus, e geɗe eggugol aarabeeɓe feewde Amerik Latin.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ricardo_Cristi%C3%A1n_Marzuca_Butto#KugalƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ricardo_Cristi%C3%A1n_Marzuca_Butto#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ricardo_Cristi%C3%A1n_Marzuca_Butto#TuugnorgalWikipedia: S. M. H. Mashoorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/S._M._H._MashoorS. M.Wikipedia: Bushra Mateenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bushra_MateenBushra Mateen (jibinaa ko ñalnde 10 oktoobar 1943 to Lahore, leydi Pakistaan) wonnoo ko cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Lahore ngam rewɓe.[1]Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bushra_Mateen#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeGolloowo renndohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bushra_Mateen#Golloowo_renndoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bushra_Mateen#TuugnorgalWikipedia: Mi Mi Gyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mi_Mi_GyiMi Mi Gyi (e ɗemngal Birmani: မိမိကြီး) ko jannginoowo Birmani to bannge jokkondiral hakkunde leyɗeele, kadi ko o jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Mandalay. O ɗon hoosa kuuɗe janngirde, ɓamtaare jaami'aare e jokkirli hakkunde lesɗe jaami'aare.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mi_Mi_Gyi#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mi_Mi_Gyi#TuugnorgalWikipedia: Mijanur Rahmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mijanur_RahmanMijanur Rahman (jibinaa ko e hitaande 1958) ko ganndo to leydi Banngalteer. O wonii cukko 5ɓo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Jagannath e nder hitaande 2013–2021.Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mijanur_Rahman#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mijanur_Rahman#TuugnorgalWikipedia: Prof. K.H. Abdel Kahar Moezakirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Prof._K.H._Abdel_Kahar_MoezakirPorofesoor K.H.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Prof._K.H._Abdel_Kahar_Moezakir#TuugnorgalWikipedia: Mohammad Noordin bin Sopieehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Noordin_bin_SopieeMohammad Noordin bin Sopiee (26 Duujal 1944 - 29 Duujal 2005) ko ganndo Malesi jibinaaɗo to Penang. Ko kanko wonnoo hooreejo e gardiiɗo fedde wiyeteende Institut des études stratégiques et internationales (ISIS), woni fedde miijotoonde mawnde to leydi Malesi.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Noordin_bin_Sopiee#NguurndamManguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Noordin_bin_Sopiee#ManguTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Noordin_bin_Sopiee#TuugnorgalWikipedia: Yümjiriin Mönkh-Amgalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Y%C3%BCmjiriin_M%C3%B6nkh-AmgalaYümjiriin Mönkh-Amgalan ( e ɗemngal Mongol : Юмжирийн Мөнх-Амгалан ) (jibinaa ko hitaande 1956 to Bayanmönkh, Khentii[1]) ko porfeseer ganndal ɗemɗe to duɗal jaaɓi haaɗtirde ngenndiwal Mongoli.Binndanɗe teeŋtuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Y%C3%BCmjiriin_M%C3%B6nkh-Amgala#Binndanɗe_teeŋtuɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Y%C3%BCmjiriin_M%C3%B6nkh-Amgala#TuugnorgalWikipedia: Shaykh Muhammad Sa‘id al-Jamal ar-Rifa‘i ash-Shadhulihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shaykh_Muhammad_Sa%E2%80%98id_al-Jamal_ar-Rifa%E2%80%98i_ash-ShadhuliSheek Muhammadu Sa'id al-Jamal ar-Rifa'i ash-Shadhuli (1935, Tulkarm[1] – 11 noowammbar 2015, San Fransisko)[2] ɓurɗo anndeede e innde Sheek Muhammadu al-Jamal, ko ganndo lislaam palestiinnaajo, biyeteeɗo Khatib , Imaam juulirde Al-Aqsa,[3] e ganndo suufiyaŋke lolluɗo e teeminannde 21ɓiire. O wonnoo ko jannginoowo to Jumaa Al-Aqsa e Dome de la Roche to Yerusalaam.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shaykh_Muhammad_Sa%E2%80%98id_al-Jamal_ar-Rifa%E2%80%98i_ash-Shadhuli#Nguurndam_adanɗamGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shaykh_Muhammad_Sa%E2%80%98id_al-Jamal_ar-Rifa%E2%80%98i_ash-Shadhuli#GolleWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shaykh_Muhammad_Sa%E2%80%98id_al-Jamal_ar-Rifa%E2%80%98i_ash-Shadhuli#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shaykh_Muhammad_Sa%E2%80%98id_al-Jamal_ar-Rifa%E2%80%98i_ash-Shadhuli#TuugnorgalWikipedia: Amir Muhammedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amir_MuhammedAmir Muhammed (jibinaa ko e Urdu:امیر محمد; jibinaa ko 21 noowammbar 1931) ko gardiiɗo sosɗo e hooreejo fedde toppitiinde ko fayti e ganndal[1] to duɗal jaaɓi haaɗtirde ngenndiwal ganndal ordinateer e ganndal ƴellitoowal.[2] Ko adii ɗuum, ko kanko wonnoo hooreejo Duɗal Ganndal Pakistaan.Darndeeji jogaaɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amir_Muhammed#Darndeeji_jogaaɗiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amir_Muhammed#TuugnorgalWikipedia: Mohammad Alee Murtazahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Alee_MurtazaMohammadu Alee Murtaza ko ganndo leydi Banngalteer.[1] O wonii cukko hooreejo 9ɓo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Bangladesh to bannge ganndal e karallaagal.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Alee_Murtaza#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Alee_Murtaza#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Alee_Murtaza#TuugnorgalWikipedia: Prasert na Nagarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Prasert_na_NagaraPrasert na Nagara (Taylande: ประเสริฐ ณ นคร, RTGS: Prasoet Nakhon, ina wiyee [prā.sɤːt náʔ ná(ʔ).Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Prasert_na_Nagara#TuugnorgalWikipedia: Hafiz Syed Riaz Hussain Najafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hafiz_Syed_Riaz_Hussain_NajafiHafiz Syed Riaz Huseyn Najafi ko ganndo Shiite mo leydi Pakistaan.[1] Ko kanko woni mawɗo duɗal Jamiya-tul-Muntazar Lahore, duɗal ɓurngal mawnude e nder leydi Pakistaan.Wikipedia: Mohammad Ali Naqihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Ali_NaqiMohammad Ali Naqi ko mahoowo leydi Bangladesh, ko kanko woni cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Stamford leydi Bangladesh.[1]Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Ali_Naqi#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Ali_Naqi#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Ali_Naqi#TuugnorgalWikipedia: Beggzadi Mahmuda Nasirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beggzadi_Mahmuda_NasirBeggzadi Mahmuda Nasir (16 abriil 1929 – 3 noowammbar 2015) ko ganndo leydi Banngalteer.[1] O wonii hooreejo sosɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde rewɓe hakkundeewal gila 1956 haa 1992, caggal ɗuum o woni cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde rewɓe hakkundeewal e nder hitaande 1993–1996.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beggzadi_Mahmuda_Nasir#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beggzadi_Mahmuda_Nasir#KugalNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beggzadi_Mahmuda_Nasir#NjeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beggzadi_Mahmuda_Nasir#TuugnorgalWikipedia: Zafar Moeen Nasirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zafar_Moeen_NasirZafar Moeen Nasir ko gonnooɗo cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Punjab.[1]Wikipedia: Mohd Roslan bin Sulaimanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohd_Roslan_bin_SulaimanMohd Roslan bin Suleymaan ko gardiiɗo jaŋde to leydi Malesi. O woniino cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Putra Malaysi tuggi 1 suwee 2020 haa 31 ut 2023.Furloughed e darndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohd_Roslan_bin_Sulaiman#Furloughed_e_darndeManguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohd_Roslan_bin_Sulaiman#ManguTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohd_Roslan_bin_Sulaiman#TuugnorgalWikipedia: Senaipathige Theobald Philip Rodrigohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senaipathige_Theobald_Philip_RodrigoSir Senaipathige Theobald Philip Rodrigo, OBE (anndiraaɗo Sir Philip Rodrigo) ko jom ngalu e ballondiral e yimɓe Ceylon. O jeyaa ko e Senaa Ceylon.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Senaipathige_Theobald_Philip_Rodrigo#TuugnorgalWikipedia: Temario "Temy" C. Riverahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Temario_%22Temy%22_C._RiveraTemario "Temy" C. Rivera ko jannginoowo Filipiinnaajo.Joom leydi e kapitaalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Temario_%22Temy%22_C._Rivera#Joom_leydi_e_kapitaaliTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Temario_%22Temy%22_C._Rivera#TuugnorgalWikipedia: Nicanor "Nick" Baptista Reyes Srhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nicanor_%22Nick%22_Baptista_Reyes_SrNikanor "Nick" Baptista Reyes Sr. (jibinaa ko Nikanor Reyes Icasiano; 2 lewru Yarkomaa 1894 – 9 feebariyee 1945) ko jannginoowo Filipiin.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nicanor_%22Nick%22_Baptista_Reyes_Sr#NguurndamWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nicanor_%22Nick%22_Baptista_Reyes_Sr#WadeNjawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nicanor_%22Nick%22_Baptista_Reyes_Sr#NjawdiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nicanor_%22Nick%22_Baptista_Reyes_Sr#TuugnorgalWikipedia: Mohammed A. F. Al-Rawihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_A._F._Al-RawiMohammed A. F.Jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_A._F._Al-Rawi#Jaŋde_e_golleWikipedia: Hassam-ud-Din Rashidihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hassam-ud-Din_RashidiHassam-ud-Din Rashidi ( Sinndi: پير حسام الدين راشدي ; 20 suwee 1911 – 1 abriil 1982) ko daartoowo e ganndo sinndi.[1]Binndanɗe cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hassam-ud-Din_Rashidi#Binndanɗe_cuɓaaɗeƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hassam-ud-Din_Rashidi#Ƴeew_kadiWikipedia: Sadia Rashidhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sadia_RashidSadia Rashid (jibinaa ko e hitaande 1946) ko jannginoowo Pakistaan, ko kanko woni hooreejo hannde Hamdard Pakistaan,[2][3][4] hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Hamdard[3][2] e hooreejo fedde pinal Pakistaan e Japon (PJCA). ).Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sadia_Rashid#Nguurndam_adanɗamNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sadia_Rashid#Nguurndam_neɗɗoNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sadia_Rashid#NjeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sadia_Rashid#TuugnorgalWikipedia: Hanna Nasirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hanna_NasirHanna Nasir (aarabeere: حنا ناصر; jibinaa ko 14 lewru Yarkomaa 1935), firo mum ko Hanna Nasser, ko neɗɗo ganndo e politik Palestinnaajo.Golle e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hanna_Nasir#Golle_e_golleNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hanna_Nasir#Nguurndam_neɗɗoNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hanna_Nasir#NjeenaajeTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hanna_Nasir#TeskorɗeWikipedia: Rosita Lozano-Navarrohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rosita_Lozano-NavarroRosita Lozano-Navarro woni hooreejo go’o e mawɗo jaŋde duɗal jaaɓi haaɗtirde Centro Escolar (CEU) to Manila, leydi Filipiin tuggi 2001 haa 2006. O woniino kadi gonnooɗo wakiliijo Luzon e nder Diiso Jaŋde Jannginooɓe to Departemaa Jaŋde leydi Filipiin.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rosita_Lozano-Navarro#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rosita_Lozano-Navarro#TuugnorgalWikipedia: Mom Luang Chirayu Navawongshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mom_Luang_Chirayu_NavawongsMaama Luang Chirayu Navawongs (Taylande: จิรายุ นพวงศ์, 16 suwee 1912 – 7 noowammbar 2003) ko ganndo Taylande, diisneteeɗo keeriiɗo. O woniino porfeseer to duɗal jaaɓi haaɗtirde Chulalongkorn, o ɓuri jannginde ko ɗemngal Pali e Sanskrit, caggal ɗuum o wonii Dean to duɗal jaaɓi haaɗtirde ganndal.Wikipedia: Oswald Bruno Nazarethhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oswald_Bruno_NazarethOswald Bruno Nazareth (maayi ko e lewru abriil 1998) ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Pakistaan.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oswald_Bruno_Nazareth#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oswald_Bruno_Nazareth#TuugnorgalWikipedia: Z.A. Nizamihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Z.A._NizamiZ.A.Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Z.A._Nizami#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeMaayde e ndonuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Z.A._Nizami#Maayde_e_ndonuTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Z.A._Nizami#TuugnorgalWikipedia: Mohammad Nomanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_NomanMohammadu Nomaan (maayi ko ñalnde 6 suwee 1996)[1][2] ko ganndo leydi Bangladesh. O rokkaama njeenaari Ekushey Padak e hitaande 1994 e juuɗe laamu leydi Bangladesh ngam darnde makko e jaŋde.Jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Noman#Jaŋde_e_golleNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Noman#NjeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Noman#TuugnorgalWikipedia: Wajih Mousa Owaishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wajih_Mousa_OwaisWajih Mousa Owais (aarabeeɓe: وجيه موسى عويس) (jibinaa ko ñalnde 5 noowammbar 1947) [citation needed] ko jaagorgal jaŋde toownde e wiɗtooji ganndal leydi Jordani.[1] O toɗɗaa Jaagorgal ko e lewru feebariyee 2011.Wikipedia: Maria Cristina Damasco-Padolinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Cristina_Damasco-PadolinaMaria Cristina Damasco-Padolina (jibinaa ko e hitaande 1946) ko hooreejo hannde e jeeɗiɗaɓo e gardiiɗo jaŋde duɗal jaaɓi haaɗtirde Centro Escolar to Manila, leydi Filipiin.[1]Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Cristina_Damasco-Padolina#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Cristina_Damasco-Padolina#TuugnorgalWikipedia: Josephine Acosta Pasrichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josephine_Acosta_PasricJosephine Acosta Pasricha (jibinaa ko ñalnde 26 mars 1945-6 lewru juko hitaande 2020) ko ganndo Filipiin, firo "Ramacharitamanasa" mo Tulasi Dasa, firo Hindi Ramayana mo Valmiki winndi e ɗemngal Sanskrit, e ɗemngal Filipiin.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josephine_Acosta_Pasric#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josephine_Acosta_Pasric#TuugnorgalWikipedia: Mahapitiyage Velin Peter Peirishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahapitiyage_Velin_Peter_PeirisMahapitiyage Velin Peter Peiris, OBE, LRCP, FRCS, (28 sulyee 1898 – 26 abriil 1988) ko cafroowo ƴiye e politikyanke Ceylonnaajo.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahapitiyage_Velin_Peter_Peiris#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahapitiyage_Velin_Peter_Peiris#TuugnorgalWikipedia: Somkiat Pongpaiboonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Somkiat_PongpaiboonSomkiat Pongpaiboon (binndi Taylande: สมเกียรติ พงษ์์ไพบูลย์ 12 lewru Yarkomaa 1950 – 14 lewru Noowammbar Rajakhoa Leydi Ratchasima, leydi Taylande. O wonti tergal suudu sarɗiiji leydi Taylande e hitaande 2007 ummoraade e lannda Demokaraat en, o woni kadi hooreejo fedde wiyeteende « Alliance du peuple pour la démocratie », kadi o woniino gooto e sosɓe lannda Mass.Lannda Masshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Somkiat_Pongpaiboon#Lannda_MassWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Somkiat_Pongpaiboon#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Somkiat_Pongpaiboon#TuugnorgalWikipedia: Poon Chung-kwonghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poon_Chung-kwongPorofesoor Poon Chung-kwong, GBS, OBE, JP ( Sinuwaa: 潘宗光, jibinaa ko 1940, Hong Kong) ko hooreejo Duɗal jaaɓi-haaɗtirde Politeknik Hong Kong tuggi 1991 haa 2008.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poon_Chung-kwong#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poon_Chung-kwong#TuugnorgalWikipedia: Agnes Quisumbinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agnes_QuisumbingAgnes Quisumbing ko ganndo faggudu, kadi ko ganndo mawɗo to duɗal wiɗtooji politik nguura hakkunde leyɗeele.[1] O heɓi doktoraa makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Filipiin (ina heen hitaande to duɗal jaaɓi haaɗtirde Massachusetts) e dipolom makko bakkaa to duɗal jaaɓi haaɗtirde De La Salle.Golle golle e politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agnes_Quisumbing#Golle_golle_e_politikTeffolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agnes_Quisumbing#TeffolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agnes_Quisumbing#TuugnorgalWikipedia: Asmaa Jamil Rashidhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asmaa_Jamil_RashidAsmaa Jamil Rashiid (kañum ne Asmaa Jamil Rashid,[1][2] walla Asmaa Jameel Rashiid) ko porfeseer Iraknaajo to Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Bagdaad to nokku janngugol rewɓe. Omo jogii doktoraa makko e nder sosiyoloji, o woni ko e anndude sosiyoloji jinnaaɓe.Golle jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asmaa_Jamil_Rashid#Golle_jaŋdeBinndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asmaa_Jamil_Rashid#BinndanɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asmaa_Jamil_Rashid#TuugnorgalWikipedia: Mamadi Camarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamadi_CamaraMamadi Camara ko dawriyaŋke Ginenaajo hannde woni jaagorgal ko feewti e faggudu e ngalu. O jeyaa ko e fedde ɓurnde heewde lannda Gine gonnooɗo hooreejo leydi Alpha Conde.Maadi Kamarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamadi_Camara#Maadi_KamaraBinndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamadi_Camara#BinndanɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamadi_Camara#TuugnorgalWikipedia: Mariama Camarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariama_CamaraMariyama Camara ko debbo dawriyankeejo, kadi ko jom ngalu Gine. Ko o gonnooɗo jaagorgal ndema, kadi ko jaagorgal njulaagu,.Mariyama Kamarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariama_Camara#Mariyama_KamaraGolle karallaagalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariama_Camara#Golle_karallaagalMinisterhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariama_Camara#MinisterNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariama_Camara#NjeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mariama_Camara#TuugnorgalWikipedia: Sèny Camarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/S%C3%A8ny_CamaraSény Camara (jibinaa ko ñalnde 1 sulyee 1958) ko Gineyanke jannginoowo, kadi ko dawriyanke.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/S%C3%A8ny_Camara#NguurndamƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/S%C3%A8ny_Camara#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/S%C3%A8ny_Camara#TuugnorgalWikipedia: Fode Cissehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fode_CisseFode Cisse ko dawriyanke Gine. O golliima e diisnondiral Politburo leydi Gine gadano, o woniino jaagorgal ko fayti e taariindi gila 1963.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fode_Cisse#TuugnorgalWikipedia: Mamady Condéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamady_Cond%C3%A9Mamady Condé ko dawriyanke, dipolomaasiyanke Gine. Condé adii toɗɗaade jaagorde caggal leydi ko e lewru marse 2004.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamady_Cond%C3%A9#TuugnorgalWikipedia: Sékou Kouréissy Condéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/S%C3%A9kou_Kour%C3%A9issy_Cond%C3%A9Sekou Kouréissy Condé (jibinaa ko e hitaande 1954) ko ganndo dawriyanke, ganndo leydi Gine.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/S%C3%A9kou_Kour%C3%A9issy_Cond%C3%A9#TuugnorgalWikipedia: Youri, Nigerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Youri,_NigerYouri, Niiseer ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 31 598 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Youri,_Niger#TuugnorgalWikipedia: Yobe Riverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yobe_RiverMaayo Yobe, anndiraango kadi Yobe Komadougou kadi winndiraa ko Maayo Komadugu go nder jihar Yobe walla Komadougou-Yobe (Farayse: Komadougou Yobé), ko maayo e nder Afrik hirnaange, ngo rewata ko e maayo Caad rewrude e Niiseer e Niiseer.[1] [2] Ɓoornugol mayri ko maayo Hadejia, maayo Jama'are,[3] e maayo Komadugu Gana.Cuuɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yobe_River#CuuɗiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yobe_River#TuugnorgalWikipedia: Ousmane Contéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ousmane_Cont%C3%A9Ousmane Konte (maayii ñalnde 25 mars 2020Armée : le colonel Ousmane Conté, fils aîné du général Lansana Conté, n’est plus! ) ko ɓiy mawɗo maayɗo Lansana Konte, hooreejo leydi Gine (1984–2008).Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ousmane_Cont%C3%A9#TuugnorgalWikipedia: Yelouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/YelouYelou ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yelou#TuugnorgalWikipedia: Yekouahttps://ff.wikipedia.org/wiki/YekouaYekoua ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 57 611 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yekoua#TuugnorgalWikipedia: Yardahttps://ff.wikipedia.org/wiki/YardaYarda ko wuro wonngo e nder diiwaan Tanout, e nder diiwaan Zinder, leydi Niiseer.[1][2]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yarda#TuugnorgalWikipedia: Moustapha Mamy Diabyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moustapha_Mamy_DiabyMoustapha Mamy Diaby ko Ginenaajo dawriyanke, jenjjooyeejo, jom jawdi. Ko o gonnooɗo jaagorgal ko fayti e postooji, jokkondiral e faggudu dijital, o golliima tuggi 2016 haa 2020.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moustapha_Mamy_Diaby#TuugnorgalWikipedia: Wame, Nigerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wame,_NigerWame ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 43 568 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wame,_Niger#TuugnorgalWikipedia: Wacha, Nigerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wacha,_NigerWacha ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wacha,_Niger#TuugnorgalWikipedia: W-Arly-Pendjari Complexhttps://ff.wikipedia.org/wiki/W-Arly-Pendjari_ComplexKoolol W-Arly-Pendjari, anndiraangol kadi "Koolol WAP", ko nokku taariindi UNESCO, gonɗo hakkunde keeri, to Benin, Burkina Faso e Niiseer ina waɗi:Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/W-Arly-Pendjari_Complex#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/W-Arly-Pendjari_Complex#TuugnorgalWikipedia: Vallée de l'Ahzarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vall%C3%A9e_de_l%27AhzarVallée de l'Ahzar (15°41′N 3°51′E) ko wadi e Afrik hirnaange. Ko ɓuri heewde e laawol mum, wadi ina jeyaa e keeri hakkunde leyɗeele hakkunde Mali e Niiseer.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vall%C3%A9e_de_l%27Ahzar#TuugnorgalWikipedia: Tsernaouahttps://ff.wikipedia.org/wiki/TsernaouaTsernaoua ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tsernaoua#TuugnorgalWikipedia: Tsaounihttps://ff.wikipedia.org/wiki/TsaouniTsaouni Tsouni ko komin teeru e nder leydi Niiseer, tawaa e Diiwaan Tillabéri, wonduɗo e fuɗnaange-rewo leydi ndii. Komin oo ina waɗi ko ina tolnoo e 1 457 kiloomeeteer kaaree, ina limtaa ko ina tolnoo e 38 000 neɗɗo.Ndemrihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tsaouni#NdemriHortolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tsaouni#HortolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tsaouni#TuugnorgalWikipedia: Abdourahamane Diallohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdourahamane_DialloAbdourahamane Diallo ko cafroowo Gine, o dawriyanke. Jibinaa ko Dalein, Labé.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdourahamane_Diallo#TuugnorgalWikipedia: Abdoul Aziz Diallohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdoul_Aziz_DialloAbdoul Aziz Diallo ko dawriyaŋke Gine jooɗaniiɗo diiwaan Dalaba, e nder diiwaan Fouta Jalon. O jeyaa ko e fedde ɓurnde heewde lannda Gine gonnooɗo hooreejo leydi ndii, hono Alpha Conde.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdoul_Aziz_Diallo#TuugnorgalWikipedia: Boubacar Yacine Diallohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boubacar_Yacine_DialloBoubacar Yacine Diallo (jibinaa ko ñalnde 18 abriil 1955 to Mamou) ko jaayndiyanke, binndoowo, jaagorgal laamu Gine. Ko o jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde ganndal siyaas e jaayndiyankaagal to Bukarest, Rumaani, gila ndeen o golliima e jaayndeeji ngenndiiji, o wonii kadi gardiiɗo mawɗo Biro Rajo e Tele Gine, hooreejo Diiso ngenndiijo jokkondiral, jaagorgal humpito , e jaagorgal jokkondiral Hooreejo leydi Gine.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boubacar_Yacine_Diallo#TuugnorgalWikipedia: Mamadou Bobo Diallohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamadou_Bobo_DialloMamadou Bobo Diallo ko dawriyanke Gine jooɗaniiɗo diiwaan Boke, to Asaambele Ngenndi (Ginee). O jeyaa ko e fedde ɓurnde heewde lannda Gine gonnooɗo hooreejo leydi Alpha Conde.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamadou_Bobo_Diallo#TuugnorgalWikipedia: Mamadou Pathé Diallohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamadou_Path%C3%A9_DialloMamadou Pathé Diallo ko dawriyanke e dipolomaat Gine, kanko woni hannde jaagorgal ko feewti e cellal renndo.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamadou_Path%C3%A9_Diallo#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamadou_Path%C3%A9_Diallo#TuugnorgalWikipedia: Saifoulaye Diallohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saifoulaye_DialloSaifoulaye Diallo (1 sulyee 1923 – 25 suwee 1981) ko dawriyaŋke Gine, depitee, tergal e guwarnama.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saifoulaye_Diallo#KugalDefte e konnguɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saifoulaye_Diallo#Defte_e_konnguɗiJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saifoulaye_Diallo#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Zamfara state universityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zamfara_state_universityDuɗal jaaɓi-haaɗtirde diiwaan Zamfara ko duɗal jaaɓi-haaɗtirde renndoyankeewal tawangal to Talata Mafara, diiwaan Zamfara, leydi Najeriya. Nde sosaa ko e hitaande 2018.Wikipedia: Western Delta universityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Western_Delta_universityJaaɓihaaɗtirde Western Delta woni nder wuro Oghara, lesdi Naajeeriya. Nde sosaa ko e hitaande 2007, ko nde duɗal jaaɓi haaɗtirde keeriiɗo.Wikipedia: Thierno Aliou Diallohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thierno_Aliou_DialloThierno Aliou Diallo ko dawriyaŋke Gine jooɗaniiɗo diiwaan Labé, to Asaambele ngenndi (Ginee). O jeyaa ko e fedde ɓurnde heewde lannda Gine gonnooɗo hooreejo leydi Alpha Conde.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thierno_Aliou_Diallo#TuugnorgalWikipedia: Wesley universityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wesley_universityDuɗal jaaɓi-haaɗtirde Wesley, Ondo anndiraangal no jaaɓi-haaɗtirde Wesley ganndal e karallaagal (WUSTO) ko duɗal jaaɓi-haaɗtirde Kerecee’en to Ondo, e nder diiwaan Ondo, leydi Najeriya. Ko Egliis Methodist, leydi Najeriya sosi nde.Wikipedia: University of mkarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/University_of_mkarDuɗal jaaɓi-haaɗtirde Mkar, Mkar ko duɗal keeringal Kerecee’en ngal Egliis Almasiihu to Sudan sosi hakkunde Tiv en (NKST). Sosaa ko e lewru suwee 6 hitaande 2005.Wikipedia: Sule lamido universityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sule_lamido_universityJaaɓihaaɗtirde Sule Lamido ko jaaɓihaaɗtirde laamu jeyaaɗo e leydi Kafin Hausa, e nder diiwaan Jigawa, leydi Najeriya. Nde sosaa ko ñalnde 13 lewru Mbooy 2013, nde heɓi yamiroore e Komisariyaa Jaaɓi-haaɗtirde Ngenndiire e lewru Siilo 2013 ngam wonde Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Jigawa State e golle jaŋde timmuɗe puɗɗii ko e lewru Seeɗto 2014.Wikipedia: Template gates universityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Template_gates_universityTemple Gate Polytechnic ko duɗal jaaɓi haaɗtirde keeriiɗo e nder leydi Najeriya, ngal sosaa ko e hitaande 2005, ngal jaɓaama e hitaande 2009.[1][2][3][4][5] Politeknik oo woni ko e wuro Aba, e nder diiwaan Abia, ina hokka janngirɗe Dipolomaaji ngenndiiji e Dipolomaaji toowɗi e nder tolnooji jaŋde leslesre.Wikipedia: Temple gate universityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Temple_gate_universityTemple Gate Polytechnic ko duɗal jaaɓi haaɗtirde keeriiɗo e nder leydi Najeriya, ngal sosaa ko e hitaande 2005, ngal jaɓaama e hitaande 2009.[1][2][3][4][5] Politeknik oo woni ko e wuro Aba, e nder diiwaan Abia, ina hokka janngirɗe Dipolomaaji ngenndiiji e Dipolomaaji toowɗi e nder tolnooji jaŋde leslesre.Wikipedia: University of cross Rivers statehttps://ff.wikipedia.org/wiki/University_of_cross_Rivers_stateDuɗal jaaɓi-haaɗtirde Cross River State anndiraangal kadi UNICROSS ko duɗal jaaɓi-haaɗtirde laamu jeyaaɗo e nokkuuji nay gonɗi e nder nokkuuji nay laamu leydi ndii.[2] Duɗal jaaɓi-haaɗtirde ngal ina anndiranoo ko Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Karallaagal Cross River (CRUTECH).Wikipedia: Shaka polytechnichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shaka_polytechnicShaka Polytechnic to wuro Benin,[1] Naajeeriya, ko duɗal jaaɓi haaɗtirde keeriiɗo, ngal sosaa ñalnde 6 lewru feebariyee 1986, ko duɗal ganndal ordinateer leydi Naajeeriya.[2]Wikipedia: Sokoto state Universityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sokoto_state_UniversityJaaɓihaaɗtirde Diiwaan Sokoto (SSU) woni ko e Sokoto, Diiwaan Sokoto e nder leydi Najeriya.[1][2] Nde sosaa ko e hitaande 2009 e gardagol Aliyu Wamakko.Wikipedia: Ritman universityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ritman_universityDuɗal jaaɓi-haaɗtirde Ritman woni ko e wuro Ikot ekpene, e nder diiwaan Akwa Ibom, leydi Najeriya. Duɗal jaaɓi-haaɗtirde Ritman, RU ko duɗal jaaɓi-haaɗtirde jeyaaɗo e njuɓɓudi laamu e nder leydi Najeriya.Wikipedia: Ramat polytechnichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ramat_polytechnicPoliteknik Ramat ko duɗal jaaɓi haaɗtirde e nder leydi Maiduguri Borno, leydi Najeriya.[1][2][3] Laamu leydi Fuɗnaange-rewo ngo alaa ko woni e mum sosi ɗum e lewru Yarkomaa 1973, hono Koolaaɗo kuuɓal karallaagal laamu.Wikipedia: Kate Tachie-Mensonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kate_Tachie-MensonKate Tachie-Menson ko debbo Ganaajo.[1] E hitaande 2008, o wonti Ganaajo jeeɗiɗaɓo e gadano heɓde kawgel M-Net to Afrik worgo.Wikipedia: Koussanar Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koussanar_ArrondissementArrondissement Koussanar ko arrondissement de département de Tambacounda e nder Diiwaan Tambacounda e nder leydi Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koussanar_Arrondissement#FeccereWikipedia: D. H. Tadmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/D._H._TadmanBrigadier D. H.Wikipedia: Tagoe Sistershttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tagoe_SistersTagoe Sisters ko innde fedde jimɗi, tawi ko ɓiɗɓe ɗiɗo Lidiya Dedei Yawson Nee Tagoe e Elizabeth Korkoi Tagoe. Ɓe ngoni ko e yimde e nder jimɗi gospel gila hitaande 1983.Wikipedia: Moustapha Dianéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moustapha_Dian%C3%A9Moustapha Diané ko dawriyaŋke Gine jooɗaniiɗo diiwaan Dabola to Asaambele ngenndi. O jeyaa ko e "Majorité Rally" Parti du Peuple Guiné gonnooɗo hooreejo leydi Alpha Conde.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moustapha_Dian%C3%A9#TuugnorgalWikipedia: Agnes Oforiwa Tagoe-Quarcoopomehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agnes_Oforiwa_Tagoe-QuarcoopomeAgnes Oforiwa Tagoe-Quarcoopome (27 mee 1913 – 7 sulyee 1997), anndiraaɗo kadi Auntie Oforiwa, ina jeyaa e rewɓe wallitnooɓe Kwame Nkrumah e hare ngam heɓde ndimaagu leydi Ganaa.[1] O woniino kadi laamɗo luumo.Wikipedia: Anita Takurahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anita_TakuraAnita Takura ko ganndo ganndal ndema e taariindi to leydi Gana.[1] Takura heɓi njeenaari L'Oreal e hitaande 2013.Wikipedia: Afia Amankwaah Tamakloehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afia_Amankwaah_TamakloeOphelia Ofori Amankwaah ganndiraaɗo no feewi e innde Afia Amankwaah Tamakloe ko neɗɗo ganndo to teleeji e rajooji, jaayndiyanke, daraniiɗo cellal.[1][2][3] O woppitaa ko e yeewtere ɓurnde moƴƴude e jaayndeeji cellal e nder ñalɗi 25ɓiire GJA Awards.Wikipedia: Maame Harris Tanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maame_Harris_TaniMaame Harris Tani, sahaa e sahaa fof ina wiyee "Grace" (hedde kitaale 1870/1880 – 1958) ko diineyanke Ganaajo.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Torgbe Adja Tekpor VIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Torgbe_Adja_Tekpor_VITorgbe Adja Tekpor VI wonnoo ko laamɗo aadaaji e nder leydi Ganaa, kadi ko mawɗo mawɗo Osie Avatime to diiwaan Volta. Ko kanko woni hooreejo joyaɓo suudu sarɗiiji leydi ndii, o golliima gila 1989 – 1992.Wikipedia: Ebenezer Okletey Terlabihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ebenezer_Okletey_TerlabiEbenezer Okletey Terlabi (jibinaa ko ñalnde 3 suwee 1963) ko politikyanke Ganaa, gonnooɗo cukko jaagorgal diiwaan Fuɗnaange Ganaa.[1] Toɗɗaa mo ko hooreejo leydi ndii, hono John Atta Mills, o woni haa e lewru Yarkomaa 2013.Wikipedia: Joseph Tettehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_TettehJoseph Tetteh ko politikyanke leydi Ganaa, kadi ko tergal luulndo leydi Ganaa. O jeyaa ko e lannda New Patriotic, kadi ko o cukko jaagorgal diiwaan Fuɗnaange leydi Gana.Wikipedia: Sangmorkie Tettehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sangmorkie_TettehSangmorkie Tetteh ko neɗɗo ganndo e nder jaayɗe leydi Ganaa. O woniino cukko hooreejo jaayndeeji to TV Africa kadi o ardii jaaynde mawnde e ɗemngal Engele – News Hour haa o woppi golle.Wikipedia: Bakary Fofanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bakary_FofanaBakary Fofana ko gonnooɗo jaagorgal geɗe caggal leydi leydi Gine. O golliima tuggi 17 feebariyee 2010 haa 21 desaambar 2010, e gardagol gardiiɗo jaagorɗe leydi ndi hono Jean Marie Dore.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bakary_Fofana#TuugnorgalWikipedia: Yao Tetteyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yao_TetteyYao Tettey FRCP, FWACP, FGCP ko ganndo ganndo, cafroowo leydi Ganaa. Ko o jannginoowo Pathology to duɗal jaaɓi haaɗtirde Gana, kadi ko o provost to duɗal jaaɓi haaɗtirde gannde cellal to duɗal jaaɓi haaɗtirde ngal.Wikipedia: Bernard Goumouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bernard_Goumou== Bernard Goumou (jibinaa ko ñalnde 8 suwee 1980) ko dawriyanke Gine, gonnooɗo gardiiɗo jaagorɗe leydi Gine, nde o toɗɗaa caggal nde gardiiɗo jaagorɗe leydi ndi hono Mohamed Béavogui wonti « mo alaa ko waawi heɓde sabu cellal ». ==Bernard Goumou (jibinaa ko ñalnde 8 suwee 1980) ko dawriyanke Gine, gonnooɗo gardiiɗo jaagorɗe leydi Gine, nde o toɗɗaa caggal nde gardiiɗo jaagorɗe leydi ndi hono Mohamed Béavogui wonti « mo alaa ko waawi heɓde sabu cellal ». ==https://ff.wikipedia.org/wiki/Bernard_Goumou#Bernard_Goumou_(jibinaa_ko_ñalnde_8_suwee_1980)_ko_dawriyanke_Gine,_gonnooɗo_gardiiɗo_jaagorɗe_leydi_Gine,_nde_o_toɗɗaa_caggal_nde_gardiiɗo_jaagorɗe_leydi_ndi_hono_Mohamed_Béavogui_wonti_«_mo_alaa_ko_waawi_heɓde_sabu_cellal_»._==Bernard Goumouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bernard_Goumou#Bernard_GoumouTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bernard_Goumou#TuugnorgalWikipedia: William Teviehttps://ff.wikipedia.org/wiki/William_TevieMr. William Tevie ko ganndo informatik mo leydi Ghana, mo nganndu-ɗaa ko adii ɗuum ko gardiiɗo fedde jokkondiral ngenndiire, kadi ko tergal fedde internet to leydi Ghana.Wikipedia: Theophilus Nii Anum Sowahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Theophilus_Nii_Anum_SowahTeyofilus Nii Anum Sowah (jibinaa ko e hitaande 1968) ko naalanke Ganaajo, naalanke ganndo, ganndo ko faati e kaɓirɗe.[1] Nii Anum woni mawɗo janngooɓe e nder gollorde kaɓirɗe Kane Kwei ɗo o gollinoo ko adii naalankooɓe woɗɓe hono Paa Joe.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: K. Guilavoguihttps://ff.wikipedia.org/wiki/K._GuilavoguiK. Guilavogui ko politikyanke e injenieer Gine, kadi ko jaagorgal golle ndiyam e semmbe to Gine.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/K._Guilavogui#TuugnorgalWikipedia: Pat Thomas (Ghanaian musician)https://ff.wikipedia.org/wiki/Pat_Thomas_(Ghanaian_musician)Pat Thomas (jibinaa ko Nana Kobina Amo Mensah;[1] 14 Ut 1946) ko jimoowo e binndoowo jimɗi Ganaajo. O anndaa no feewi e golle makko e nder fedde Ebo Taylor.Wikipedia: Ismael Gusheinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismael_GusheinEl Hadj Ismaa’il Mohamed Gassim Gushein ko dawriyanke Gineyanke. Kanko woni Koolaaɗo Kuuɓal Lannda Demokaraasi Gine-Afrik (PDG-RDA) kadi ko kanko ardii lannda kaa gila nde sosaa e hitaande 1992.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismael_Gushein#TuugnorgalWikipedia: Aly Kabahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aly_KabaAly Kaba ko dawriyanke Gine jooɗaniiɗo diiwaan Kouroussa, to Asaambele Ngenndi (Ginee). Kanko woni Hooreejo Ralli Majorité Parti Populaire Gine gonnooɗo hooreejo leydi Alpha Conde..Aly kabahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aly_Kaba#Aly_kabaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aly_Kaba#TuugnorgalWikipedia: Hadja Saran Darabahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadja_Saran_DarabaHadja Saran Daraba Kaba (jibinaa ko e hitaande 1945) ko debbo daraniiɗo leydi , ko kanko woni debbo gadano koolaaɗo kuuɓal Dental maayo Mano, kanndidaa hooreejo leydi e hitaande 2010 e nder wooteeji leydi Gine.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadja_Saran_Daraba#NgendamFiilngo hooreejo leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadja_Saran_Daraba#Fiilngo_hooreejo_leydiDental Maayo Manohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadja_Saran_Daraba#Dental_Maayo_ManoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadja_Saran_Daraba#TuugnorgalWikipedia: Hadja Djakagbè Kabahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadja_Djakagb%C3%A8_KabaHadja Djakagbè Kaba ko dawriyanke Gine jooɗaniiɗo diiwaan Kankan, to Asaambele Ngenndi (Ginee). O jeyaa ko e fedde ɓurnde heewde lannda Gine, gonnooɗo hooreejo leydi ndii, hono Alpha Conde.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadja_Djakagb%C3%A8_Kaba#TuugnorgalWikipedia: Ibraahiima khalil kabahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibraahiima_khalil_kabaIbraahiima khalil kaba ko dawriyaŋke Gine. O wonii jaagorgal geɗe caggal leydi tuggi 29 lewru Yarkomaa 2021 haa 5 Suwee 2021.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibraahiima_khalil_kaba#TuugnorgalWikipedia: Antoine Kadounohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Antoine_KadounoAntoine Kadouno ko dawriyaŋke Gine jooɗaniiɗo diiwaan Gueckedou, to Asaambele Ngenndi (Ginee). O jeyaa ko e fedde ɓurnde heewde lannda Gine gonnooɗo hooreejo leydi Alpha Conde.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Antoine_Kadouno#TuugnorgalWikipedia: Marie Madeleine Kamanohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_Madeleine_KamanoMarie Madeleine Kamano ko dawriyanke Gine jooɗaniiɗo diiwaan Kissidougou, to Asaambele Ngenndi (Ginee). O jeyaa ko e fedde ɓurnde mawnude e lannda Gine gonnooɗo hooreejo leydi ndii, hono Alpha Conde.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marie_Madeleine_Kamano#TuugnorgalWikipedia: Tibou Kamarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tibou_KamaraTibou Kamara ko dawriyanke, jaayndiyanke Gine.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tibou_Kamara#Nguurndam_adanɗamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tibou_Kamara#TuugnorgalWikipedia: Karim Keirahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karim_KeiraKarim Keira ko dawriyaŋke Gine, gonnooɗo jaagorgal ndenndaandi Gine gadani e laamu Ahmed Sekou Turé.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karim_Keira#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karim_Keira#TuugnorgalWikipedia: Adebayo zakari adjehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adebayo_zakari_adjeAdebayor Zakari Adje (jibinaa ko ñalnde 12 noowammbar 1996) ko fuku koyɗe leydi Niiseer, o fijiraa ko e fedde DStv wiyeteende AmaZulu e fedde ngenndiire Niiseer.Wikipedia: Ousemane zeidine Ahmayehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ousemane_zeidine_AhmayeOusmane Zeidine Ahmeye (jibinaa ko 9 suwee 1994), ko Nijeernaajo fuku koyɗe, firotooɗo ko yeeso.Wikipedia: Delie ahouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Delie_ahouDélis Ahou (jibinaa ko 23 lewru bowte hitaande 1984) ko fuku koyɗe, o woniino difaade e nder fedde Belsik wiyeteende Virton. Jibinaa ko Farayse, o jooɗaniima Niiseer to bannge winndere.Wikipedia: Ismael Alhassanehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismael_AlhassaneIsmaaël Eragae Alassane (jibinaa ko 3 abriil 1984) ko Nijeernaajo fuku koyɗe.[1] O fijata ko no cakkital.Wikipedia: Mamane Alihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamane_AliMamane Ali inniraaɗo Atcha ko Nijeernaajo gonnooɗo fuku koyɗe hakkunde leyɗeele e kitaale 1970 haa 1980. O fijiraa ko Zumunta AC.Wikipedia: Seydou alihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seydou_aliSeydou Ali Yacouba (jibinaa ko ñalnde 6 abriil 1992 [1] to Niamey, Niiseer) ko kaɓantooɗo fuku koyngel Niiseer, o fijira ko USM Alger e fedde fuku ngenndi Niiseer.Wikipedia: Moussa alzoumahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moussa_alzoumaMoussa Alzouma ko Nijeernaajo fuku koyɗe, o fijirta ko gooliiɗo.Wikipedia: Kader Amodouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kader_AmodouKader Amadou Dodo (born 5 April 1989) is a Nigerien footballer who plays as a defender for AS SONIDEP.[2]Wikipedia: Pascal anicethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pascal_anicetPascal Anicet (jibinaa ko ñalnde 27 mars 1983, to leydi Niiseer) ko diɗɗal fuku koyɗe Naajeeriya, o fijiraa ko AS-FNIS e nder Ligue 1 Niiseer, o meeɗiino fiyde Alkali Nassara Zinder. O jeyaa ko e kippu ngenndiijo fuku koyɗe Niiseer, o jeyaa ko e kippu nguu e Tournoi de l'UEMOA 2007.Wikipedia: Ayotunde ganiyyuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayotunde_ganiyyuAyotunde Ganiyu Anifowoshe (jibinaa ko ñalnde 3 lewru feebariyee 1985 to Niamey) ko Nijeernaajo fijoowo fuku koyɗe, o fijata ko e fedde Kwara United F.C.Wikipedia: Mohammad Bacharhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_BacharMohamed Bachar ko daraniiɗo fuku koyɗe leydi Niiseer. O waɗii yeewtere makko adannde e Gabon e lewru suwee 2012.Wikipedia: Olivier harounahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olivier_harounaOlivier Harouna Bonnes (jibinaa ko 7 lewru feebariyee 1990) ko Nijeernaajo fuku koyɗe hakkunde leyɗeele, o fijiraa ko no difaade hakkundeere e nder fedde Nonthaburi United.Wikipedia: Lucienhttps://ff.wikipedia.org/wiki/LucienLucien Bouchardeau (18 December 1961 – 20 February 2018) was a Nigerien football referee.[1] Born in Niamey, he is best remembered for having officiated in 1998 a World Cup first round match between Italy and Chile.Wikipedia: Jimmy bulushttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jimmy_bulusJimmy Bulus (jibinaa ko ñalnde 22 lewru Oktoobar 1986[1] to Kaduna, Niiseer) ko ɓiɗɗo fuku koyngel Niiseer, fiynooɗo e fedde fuku koyɗe ngenndi Niiseer.Wikipedia: Ibrahim chaibuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_chaibuIbrahim Chaibou (jibinaa ko ñalnde 10 lewru Mbooy hitaande 1966) ko gonnooɗo arbiter fuku koyɗe fedde ummoriinde Niiseer, jooni ko ofisee konu e nder konu Niiseer.[1]Wikipedia: Mohammed Fransiscohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_FransiscoMohamed Fransisko Chikoto (jibinaa ko ñalnde 28 lewru feebariyee 1989) ko Nijeernaajo, balloowo fuku koyɗe, omo fijira e fedde Alaseri ASM Oran.Wikipedia: Frederick costahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Frederick_costaFrederic Costa ko gardiiɗo fuku koyɗe leydi Niiseer.Wikipedia: Emmanuel Dankabahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_DankabaEmanuyel Djibril Dankawa ko Niijeernaajo fijoowo fuku koyɗe. O fijata ko e diɗɗal ngenndi Niiseer fuku koyɗe.Wikipedia: Kamilou daudahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kamilou_daudaKamilou Daouda (jibinaa ko ñalnde 29 lewru Duujal hitaande 1987) ko Nijeernaajo, o woniino ƴaañoowo fuku koyɗe, o woniino ƴaañoowo e nder fedde wiyeteende Coton Sport.[1]Wikipedia: Check Umar diabeteshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Check_Umar_diabetesNiiseerWikipedia: Ousemane diabeteshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ousemane_diabetesOusmane Diabaté (jibinaa ko ñalnde 9 lewru juko hitaande 1994) ko balloowo fuku koyɗe Niiseer, o woniino hakkunde Najran e fedde fuku koyɗe leydi Niiseer.[1]Wikipedia: Adamour Ibrahimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamour_IbrahimAdamou Ibrahim Djibo (jibinaa ko 13 lewru bowte hitaande 1998) ko Nijeernaajo, daraniiɗo fuku koyɗe, o fijiraa ko difaade Sheriif Tiraspol.Wikipedia: Hamidou djibohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamidou_djiboHamidou Djibo (jibinaa ko ñalnde 8 mars 1985, to leydi Niiseer) ko diɗɗal fuku Niiseer. O woni ko e fiyde hannde AS GNN e nder Ligue 1 Niger.Wikipedia: Abdoulaye karimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdoulaye_karimAbdoulaye Karim Doudou (jibinaa ko ñalnde 25 suwee 1998) ko fuku koyɗe Niiseernaajo, hannde ko o gardiiɗo fedde Irak Al-Minaa e nder Ligue Professionnelle Irak.[1]Wikipedia: Koussanarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/KoussanarKoussanar ko wuro wonngo e caka leydi Senegaal e nder departemaa Tambacounda, caka diiwaan gooto.Mootahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koussanar#MootaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koussanar#Ƴeew_kadiWikipedia: Kounkoudianghttps://ff.wikipedia.org/wiki/KounkoudiangKounkoudiang ko wuro wonngo e komin ladde Kataba I, e nder diiwaan bignona e nder diiwaan Ziguinchor to worgo-fuɗnaange leydi Senegaal. E hitaande 2002 ina waɗi 162 neɗɗo.Wikipedia: Kounkane Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kounkane_ArrondissementArrondissement Kounkane ko arrondisement de département Vélingara to Diiwaan Kolda e nder leydi Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kounkane_Arrondissement#FeccereWikipedia: Koungheul Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koungheul_DepartmentKoungheul ko innde gooto e departemaaji 45 e nder leydi Senegaal, kam e innde Arrondissement Koungheul e komin Koungheul, koɗorɗe mawɗe departemaa oo.Wikipedia: Koungheul Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koungheul_ArrondissementArrondissement Koungheul ko arrondissement de département Koungheul e nder diiwaan Kaolack e nder leydi Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koungheul_Arrondissement#FeccereWikipedia: Koungheulhttps://ff.wikipedia.org/wiki/KoungheulKoungheul ko komin wuro e wuro cakaare leydi Senegaal e nder departemaa innde wootere. Nde woni ko e diiwaan Kaffrine, nde woni ko hakkunde gure Kaolack e Tambacounda.Mootahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koungheul#MootaWakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koungheul#WakatiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koungheul#Ƴeew_kadiWikipedia: Tounoungahttps://ff.wikipedia.org/wiki/TounoungaTounounga ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tounounga#TuugnorgalWikipedia: Torodi Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Torodi_DepartmentTorodi ko departema e Diiwaan Tillabéri e nder leydi Niiseer. Joɗnde laamu mayri ko wuro wiyeteengo Torodi.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Torodi_Department#TariyaTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Torodi_Department#TeskorɗeWikipedia: Tondikiwindihttps://ff.wikipedia.org/wiki/TondikiwindiTondikiwindi ko wuro e komin e nder leydi Niiseer.[2] Ko kañum ardii gure Tchoma Bangou e Zaroumadareye.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tondikiwindi#TuugnorgalWikipedia: Tombokoireyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/TombokoireyTombokoirey II ko komin ladde e nder leydi Niijeer.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tombokoirey#TuugnorgalWikipedia: Tondibiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/TondibiaTondibiya ko wuro wonngo e leydi Niiseer, worgo-fuɗnaange leydi Niamey. E binnditagol 2012, ina waɗi 2 539 hoɗɓe.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tondibia#TuugnorgalWikipedia: Toumourhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ToumourToumour ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer tawaa ko sara keerol hakkunde leydi Niiseer e leydi Niiseer.[1] Haa hitaande 2012, komin oo ina waɗi 11 713 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toumour#TuugnorgalWikipedia: Todra volcanic fieldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Todra_volcanic_fieldLadde wulnde Todra ko wulnde wonnde e diiwaan Aïr, Niiseer.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Todra_volcanic_field#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Todra_volcanic_field#TuugnorgalWikipedia: Tombokoirey Ihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tombokoirey_ITombokoirey I ko komin ladde e nder leydi Niiseer.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tombokoirey_I#TuugnorgalWikipedia: Tin Taralle volcanic fieldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tin_Taralle_volcanic_fieldLadde ɓuuɓnde Tin Taralle ko nokku ɓuuɓɗo e nder diiwaan Aïr to leydi Niiseer, nde njaajeendi mum tolnii e 50 kiloomeeteer kaaree (19 mi kaaree).[2] Nde wonnoo ko e jamaanu Pleistosen,[1] e sahaaji ɓuuɓɗi hakkunde duuɓi 28-20, 15-8 e duuɓi 4 haa 0,7 miliyoŋ jooni.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tin_Taralle_volcanic_field#TuugnorgalIwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tin_Taralle_volcanic_field#IwdiijiWikipedia: James Thorburn (colonial administrator)https://ff.wikipedia.org/wiki/James_Thorburn_(colonial_administrator)Sir James Jamieson Thorburn CMG (1864 – 14 suwee 1929) ko gardiiɗo koloñaal Angalteer, guwerneer Coast Gold (Ghana hannde) tuggi 1910 haa 1912.[1][2]Wikipedia: Tirminihttps://ff.wikipedia.org/wiki/TirminiTirmini ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tirmini#TuugnorgalWikipedia: Issa loosenyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Issa_loosenyIssa Losseny Doumbia (jibinaa ko ñalnde 5 abriil 1992 [1] to Kodduwaar) ko Niiseernaajo e Koduwaarnaajo fijoowo fuku koyɗe, omo fija e fedde Chippa United e fedde fuku ngenndi Niiseer.Wikipedia: Daniel Tortohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_TortoDaniel Sylvanus Mensah Torto (jibinaa ko e hitaande 1960) ko diine Angalteer to leydi Ganaa. Ko kanko woni Biskop Angalteer Accra, e nder Egliis Province Afrik Hirnaange, gila 2012.Wikipedia: Kouromou fatukumouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kouromou_fatukumouKourouma Fatoukouma (jibinaa ko ñalnde 7 noowammbar 1986) ko gonnooɗo fukuyanke, o fijiraa ko no diɗɗal nanowal nii. Jibinaa ko Farayse, o fiyiino kippu leydi Niiseer to bannge winndere.Wikipedia: Abdoul naseerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdoul_naseerAbdoul Nasser Adamou Garba (jibinaa ko ñalnde 23 lewru Duujal hitaande 1991) ko Niiseernaajo biyeteeɗo fuku koyngel, ko kañum woni difaajo e nder fedde Douanes. O wonnoo ko tergal e fedde nde ngam tawtoreede kawgel ngel 2020.Wikipedia: Reggie Tsiboehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Reggie_TsiboeReggie Tsiboe (jibinaa ko ñalnde 7 suwee 1950) ko jimoowo, jimoowo, jeyaaɗo e yimooɓe fedde disko Boney M. hakkunde 1982 e 1986, caggal ɗuum hakkunde 1989 e 1990.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Timiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/TimiaTimia ko wuro tokooso e komin to worgo Niiseer, woni ko e oasis e nder koye Aïr, diiwaan Agadez, departemaa Arlit. Yillotooɓe ina ngara e wuro Tuareg ngam yiyde ɓuuɓri ndiyam, ko ɗoon woni fort Farayse e wuro Assodé bonngo saraaji mum.Gallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Timia#GalleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Timia#TuugnorgalWikipedia: Issoufou boubakarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Issoufou_boubakarIssoufou Buubakar Garba (jibinaa ko 2 feebariyee 1990) ko Nijeernaajo fuku koyɗe pentiiɗo. O fiyi fuku ngenndi ngam leydi makko.Wikipedia: Idrissa Halouduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idrissa_HalouduIdrissa Halidou (jibinaa ko ñalnde 3 sulyee 1982) ko diɗɗal fuku koyngel Niiseernaajo, hannde ina fijira AS GNN.[1]Wikipedia: Nana Tuffourhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_TuffourNana Tuffour (jinaaɗo e James Kwaku Tuffour, 14 feebariyee 1954 – 15 lewru juko 2020), anndiraaɗo kadi 9-9-2-4, ko jimoowo e binndoowo jimɗi Highlife mo Ganaa.[1] O anndaa ko e jimɗi ɓurɗi lollude ko wayi no Aketekyiwa, Abeiku e Owuo sei fie, omo joginoo kadi albomuuji 15 e nder makko.Wikipedia: Abdul'aziz Hamzahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul%27aziz_HamzaHamza Hamadou Abdoul Aziz Konkissere (jibinaa ko ñalnde 5 lewru juko hitaande 1982, to Niiseer) ko Niiseernaajo fuku koyɗe, o fijira hannde e fedde JS du Ténéré.[1]Wikipedia: Amadou harounahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amadou_harounaAmadou Harouna (jibinaa ko ñalnde 25 lewru mars 1994) ko Niiseernaajo difaaɗo fuku koyɗe, o fijiraa ko Nigelec.[1]Wikipedia: Abdoul aziz Ibrahimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdoul_aziz_IbrahimAbdoul Aziz IbrahimprononciationN (jibinaa ko ñalnde 15 lewru mars 1996) ko neɗɗo Nijeernaajo, ko o ƴaañoowo fuku koyɗe, ko o ƴaañoowo e nder fedde Nigelec.[1]Wikipedia: Mounka'ila Garikehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mounka%27ila_GarikeMounkaïla Garike Idé Barkiré (jibinaa ko ñalnde 19 lewru Yarkomaa 1972), ina anndiraa kadi innde mum Bappa, ko Nijeernaajo gonnooɗo fuku koyɗe, ko o fiyoowo fuku koyɗe.[2][3] Tuggi 1992 haa 1998, o waɗii golle jeeɗiɗi e nder pottitte sappo e tati e nder kippu leydi Niiseer.Wikipedia: Buubakar inossaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buubakar_inossaaBuubakar Idrissa Issoufou (jibinaa ko ñalnde 13 Duujal hitaande 1976) ko Niiseernaajo diɗɗal fuku koyɗe.Wikipedia: Sa'idou idrissahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%27idou_idrissaSaïdou Idrissa (jibinaa ko ñalnde 24 lewru Duujal hitaande 1985[1]), ko Niiseernaajo gadano fuku koyɗe, cakkitiiɗo fiyde ko diɗɗal AS SONIDEP. O lomtiima kippu leydi Niiseer to bannge winndere.Wikipedia: Tilliahttps://ff.wikipedia.org/wiki/TilliaTillia ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tillia#TuugnorgalWikipedia: Tiloahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tiloa15°3'55.1"N, 2°3'40.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tiloa#TuugnorgalWikipedia: Alhassan Dantehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhassan_DanteAlhassane Dante Issoufou (jibinaa ko ñalnde 1 lewru Yarkoma hitaande 1981) ko Nijeernaajo fuku koyɗe, o fijiraa ko diɗɗal.Wikipedia: Moussa kanfidemihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moussa_kanfidemiMoussa Kanfideni ko Nijeernaajo fuku koyɗe e kitaale 1970 e 1980.Wikipedia: Karim El kabirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karim_El_kabirKarim El-Khebir (ko Karim El-Khebyr; jibinaa ko ñalnde 4 lewru Mbooy 1974 to leydi Niiseer) ko neɗɗo Niiseernaajo jahroowo e duuɓi 50 ][6]Wikipedia: Tillabéri Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tillab%C3%A9ri_DepartmentTillabéri ko departemaa e nder Diiwaan Tillabéri e nder leydi Niiseer. Laamorde mayri woni ko e wuro wiyeteengo Tillabéri, ina waɗi Komunaaji Ayorou (e hitaande 2001 wuro ɓurngo mawnude e nder Departemaa), Anzourou, Dessa, Kourteye, e Sinder.Kominuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tillab%C3%A9ri_Department#KominuujiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tillab%C3%A9ri_Department#TuugnorgalWikipedia: Issiaka kaudizehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Issiaka_kaudizeIssiaka Koudize (jibinaa ko ñalnde 3 lewru Yarkomaa 1987)[2] ko Nijeernaajo fuku koyɗe, omo fija e fedde Kamerun wiyeteende Coton Sport e nder Elite One. O noddaama e nder fedde fuku koyɗe ngenndiijo Niiseer, o fijiraama e nder pottitte 3 ɗee kala e nder kawgel fuku koyɗe Afrik 2012, o woniino fiytotooɗo rezerw.Wikipedia: Koffi Dan kowahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koffi_Dan_kowaKoffi Dan Kowa (jibinaa ko 19 suwee 1989) ko fuku koyɗe Niiseernaajo, ko ɓuri heewde e nguurndam mum ko e nder dingiral Sahel SC.Wikipedia: Andre zakari lambohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andre_zakari_lamboJacques Andre Zakari Lambo (jibinaa ko ñalnde 14 mee 1976) ko Nijeernaajo gonnooɗo fuku koyɗe, o fijiraa ko no diɗɗal.Wikipedia: Lasina Abdul karimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lasina_Abdul_karimLassina Abdoul Karim Konaté[2][1] (jibinaa ko ñalnde 20 mee 1987), lollirɗo Karim Lancina,[3] ko Niiseernaajo meeɗnooɗo daranaade fuku koyɗe. O fiyi ko hakkundeejo walla ko caggal nano.Wikipedia: Idrissa lauaolihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idrissa_lauaoliIdrissa Laouali (jibinaa ko ñalnde 11 suwee 1979, to Niiseer) ko diɗɗal fuku koyɗe Niiseer.[1] Innde makko ko Pele.Wikipedia: Tweneboa Koduahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tweneboa_KoduaNana Tweneboa Kodua ko mawɗo Kumawu ɓurɗo mawnude mo sakkitii nguurndam mum ngam nasaraaku Asante en. Ko Komfo Anokye naamndii mo yo o waɗ ɗuum ngam tabitinde ndimaagu Laamu Asante e Denkyir en e wolde ndimaagu.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: DJ Shiwaawahttps://ff.wikipedia.org/wiki/DJ_ShiwaawaTerry Amoah, ganndiraaɗo DJ Shiwaawa, ko diskiyanke Ganaajo. O heɓi njeenaari Artiste DJ hitaande ndee e nder hitaande 2018 nde o gollodii e maayɗo Ebony.Wikipedia: Koumpentoum Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koumpentoum_DepartmentDepartemaa Koumpentoum ina jeyaa e departemaaji 45 leydi Senegaal, tawaaɗi ɗo,[1] ina jeyaa e nayi gonɗi e Diiwaan Tambacounda to fuɗnaange Senegaal. Nde sosaa ko e hitaande 2008.Wikipedia: Herve lybohyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Herve_lybohyHervé Lybohy (jibinaa ko ñalnde 24 sulyee 1983) ko gonnooɗo fuku koyɗe, o fijiraa ko diɗɗal hakkundeewal. O jibinaa ko to Koddiwaar, o lomtii Niiseer to bannge winndere.Wikipedia: Koumpentoumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/KoumpentoumKoumpentoum ko komin wuro e wuro e nder Diiwaan Tambacounda to caka leydi Senegaal. E hitaande 2023 ina waɗi 15 723 neɗɗo[1].Mootahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koumpentoum#MootaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koumpentoum#Ƴeew_kadiWikipedia: Koumbal Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koumbal_ArrondissementArrondissement Koumbal ko arrondissement de département Kaolack e nder Diiwaan Kaolack e nder leydi Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koumbal_Arrondissement#FeccereWikipedia: Mamane lawalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamane_lawaliAbdourahamane Mamane Lawali (born 8 March 1997) is a Nigerien footballer who plays as a defensive midfielder for Accra Hearts of Oak of Ghana Premier League.[1]Wikipedia: Morou Musahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Morou_MusaIbrahim Boubacar Marou (jibinaa ko ñalnde 1 lewru Yarkomaa 2000) ko balloowo fuku koyɗe Niiseer, o woniino yeeso e nder fedde AS FAN e nder fedde Niiseer.[2]Wikipedia: Suleiman mazodauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suleiman_mazodauSulliman Johan Mazadou (jibinaa ko ñalnde 11 abriil 1985) ko Niiseernaajo fuku koyɗe, o fijiraa ko e fedde Farayse wiyeteende US Marignane e nder Championnat de France amateur. O jeyaa ko e fedde fuku koyɗe leydi Niiseer.Wikipedia: Abdoul moumounihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdoul_moumouniAbduul Moumouni Aamadou Darankoum (jibinaa ko 7 lewru bowte hitaande 2002) ko Niiseernaajo fuku koyɗe karallo, o fijira ko e nder fedde ndeenka (difense) e nder fedde Sheriif Tiraspol.Wikipedia: Abdoul Majidhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdoul_MajidAbdoul Madjid Boubacar Moumouni Soumana (jibinaa ko ñalnde 10 lewru Mbooy hitaande 1994) ko balloowo fuku koyɗe to leydi Niiseer, omo fijira e fedde wiyeteende Al-Shorta e nder fedde fuku koyɗe leydi Niiseer.[1]Wikipedia: Adamou moussahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adamou_moussaAdamou Moussa (jibinaa ko 1 lewru Yarkomaa 1995) ko Nijeernaajo fuku koyɗe winndereyankeejo fijirteeɗo e Saint-Josse.Wikipedia: Mossi issa moussahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mossi_issa_moussaMossi Issa Moussa (jibinaa ko 24 lewru Yarkomaa 1993) ko Nijeernaajo fuku koyɗe hakkunde leyɗeele.Wikipedia: Youssif doudahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Youssif_doudaYussif Daouda Moussa(jibinaa ko ñalnde 4 suwee 1998) ko balloowo fuku koyɗe, omo fijira e nder fedde Iraknaare wiyeteende Al-Talaba. Jibinaa ko to leydi Ganaa, omo fija e kippu ngenndi Niiseer fuku koyɗe.Wikipedia: Tidjani Amadouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tidjani_AmadouTidjani Amadou Moutari Kalala listenR (jibinaa ko ñalnde 19 lewru Yarkomaa 1994) ko Nijeernaajo fuku koyɗe, o fijiraa ko hakkundeejo e nder fedde Sawudit biyeteeɗo Al-Sahel.Wikipedia: Mohammed Muyeihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_MuyeiMohammed Muyei (jibinaa ko ñalnde 7 lewru feebariyee 1975 to Niamey) ko Niiseernaajo meeɗnooɗo fuku koyɗe, sakkitii fiyde e New Edubiase United.Wikipedia: William N'ganouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/William_N%27ganouWilliam Tonji N'Gounou (jibinaa ko 31 sulyee 1983) ko Niiseernaajo pentiirɗo fuku koyɗe, o fijiraa ko diɗɗal.Wikipedia: Karim oumaruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karim_oumaruKarim Oumarou (jibinaa ko 7 lewru Yarkomaa 1985) ko Nijeernaajo fuku koyɗe. O fiyi e fedde fuku koyɗe ngenndiijo Niiseer e nder kawgel fuku winndere 2010, o waɗii go’o e leydi Benin.Wikipedia: Youssof oumaruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Youssof_oumaruYoussouf Oumarou Alio (jibinaa ko 16 feebariyee 1993) ko Niiseernaajo fuku koyɗe, o fijiraa ko e fedde Tuunus Ligue Professionnelle 1 biyeteeɗo Stade Tunisien e kippu leydi Niiseer.Wikipedia: Moussa ouwohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moussa_ouwoMoussa Ouwo (jibinaa ko 29 mee 1976 to leydi Niiseer) ko difaajo fuku koyɗe Niiseer. O woniino gardiiɗo kippu ngenndiijo fuku koyɗe Niiseer.Wikipedia: Fabrice Yaohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fabrice_YaoFabrice Yao Kan (jibinaa ko ñalnde 29 lewru Duujal hitaande 1995) ko fukuyaŋke ganndo, o fijiraa ko no diɗɗal hakkundeewal e hakkundeere e nder fedde Mondorf-les-Bains, diɗɗal leydi Luxembourg. O jibinaa ko to leydi Koddiwaar, omo fijira e kippu leydi Niiseer.Wikipedia: Moussa yahyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moussa_yahyaMoussa Yahaya (jibinaa ko ñalnde 4 lewru Yarkomaa 1975) ko Niiseernaajo pentiirɗo fuku koyɗe, o fijiraa ko diɗɗal. O lomtiima kippu ngenndi Niiseer laabi sappo e jeegom.Wikipedia: Aamoudou Djibahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aamoudou_DjibaAamadu Djibo Mohamed Wonkoye (jibinaa ko 19 mee 1994) ko Niiseernaajo fuku koyɗe, o fijiraa ko hakkundeejo walla winger e nder fedde Horoya.Wikipedia: Ibraahiim Tankarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibraahiim_TankariIbraahiima Tankari (jibinaa ko 24 mars 1972) ko diɗɗal fuku koyɗe Niiseer. O woni ko e fiyde hannde e Rusas Foot.Wikipedia: Carranzar Naa Okailey Shooterhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carranzar_Naa_Okailey_ShooterCarranzar Naa Okailey Shooter (jibinaa ko ñalnde 6 lewru bowte hitaande 1989) ko debbo biyeteeɗo Ghana, jom tiitoonde ɓamtaare, keɓɗo tiitoonde Miss Gana 2012.[1] O lomtii leydi Ganaa, o woni ɗiɗaɓo e kawgel Miss World 2013 to Indoneesi.Wikipedia: Mabel Simpsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mabel_SimpsonMabel Simpson ko jommbaajo leydi Ganaa, kadi ko hooreejo fedde mSimps to leydi Ganaa.Wikipedia: Kwesi Slayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwesi_SlayBernard Appiah (jibinaa ko ñalnde 10 suwee 1990), ganndiraaɗo innde dingiral Kwesi Slay, ko naalanke binndol hip hop, kadi ko weltinoowo. O jeyaa ko Asayiman-Tema.Wikipedia: Esther Smith (singer)https://ff.wikipedia.org/wiki/Esther_Smith_(singer)Esther Smith ko jimoowo linjiila jeyaaɗo to Gana. O jibinaa ko Kumasi, Suame, leydi Ganaa e fuɗɗoode kitaale 70.Wikipedia: Gary Al-Smithhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gary_Al-SmithGary Al-Smith ko jaayndiyanke dingiral Ghana, o haaldata ko e nder leydi ndii e nder jaayɗe winndere ndee – e dow ballal fuku koyɗe Afrik.[1] O woni kadi mbayliigu winndereyankeewu, kadi ko o nulaaɗo UNICEF.Wikipedia: Philip Crampton Smylyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Philip_Crampton_SmylySir Philip Crampton Smyly (28 Mars 1866-1953) ko ñaawoowo Biritaan, gardiiɗo koloñaal.Wikipedia: E. N. P. Sowahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/E._N._P._SowahÑaawirde Ernest Nee Pobee Sowah JSC[1] (jibinaa ko ñalnde 23 suwee 1921, ñalngu maayde makko anndaaka) ko kanko woni hooreejo ñaawoore leydi Gana tuggi 1986 haa 1990.[2]Wikipedia: Boubakar talatouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boubakar_talatouBoubacar Talatou (jibinaa ko ñalnde 3 desaambar 1987, to Niamey) ko Nijeernaajo fuku koyɗe. Omo fijira e nder diɗɗal Djoliba AC to leydi Mali.Wikipedia: Nii Kwaku Sowahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nii_Kwaku_SowahNii Kwaku Sowah ko golloowo laamu leydi Ganaa, ko kanko woni hooreejo fedde toppitiinde pension leydi[1][2]Wikipedia: Togbi Sri IIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Togbi_Sri_IITogbi Sri II CBE (1862-1956) wonnoo ko Awoamefia (laamɗo) leñol Anlo en to Fuɗnaange-rewo Gana gila 1906 haa 1956.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Sounehttps://ff.wikipedia.org/wiki/SouneSoune Daniel Soungole (jibinaa ko ñalnde 26 feebariyee 1995) ko balloowo fuku koyɗe, omo fija e nder dingiral hakkundeewal.[1][2] Jibinaa ko Kodduwaar, omo jooɗanii Niiseer.Wikipedia: Strongman (rapper)https://ff.wikipedia.org/wiki/Strongman_(rapper)Osei Kwaku Vincent kadi ina anndiraa Strongman walla Strongman Burner walla Strongman Gee ko rapper Ganaajo. O anndiraama sabu o dañii njeenaari adanndi ndi Next Big Thing e nder jimɗi GH Rap ko ɗum woni kawgel rap to leydi Ganaa.Wikipedia: Alhassan Suhuyinihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhassan_SuhuyiniAlhasan Sayibu Suhuyini (jibinaa ko ñalnde 12 suwee 1979) ko jaaynoowo jaayndeeji e dawriyanke leydi Ganaa. O jeyaa ko e Kongres Ngenndiijo Demokaraasi.Wikipedia: Clara Napaga Tia Sulemanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Clara_Napaga_Tia_SulemanaClara Napaga Tia Sulemana (jibinaaɗo e hitaande 1987) ko debbo Ganaajo dawriyanke, golloowo hooreejo laamu ngu Nana Akufo-Addo ardii.[1][2] Ko o ɓiy Alhaji Tia Sulemana, baaba mum sosɗo lannda keso leydi Ganaa.Wikipedia: Moussa sounahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moussa_sounaDjibril Moussa Souna (jibinaa ko ñalnde 7 lewru Mbooy 1992 to Niamey, Niiseer[1]) ko Niiseernaajo fuku koyɗe. O woni ko e fiyde hannde difaade fedde Niiseer AS GNN.Wikipedia: Amadu Sulleyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amadu_SulleyAmadu Sulley ko golloowo laamu leydi Ganaa, gonnooɗo cukko hooreejo komisiyoŋ wooteeji leydi Ganaa.[3]Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Daniel Aweyue Symehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_Aweyue_SymeDaniel Aweyue Syme ko politikyanke leydi Gana, kadi ko cukko jaagorgal diiwaan Fuɗnaange toowɗo leydi Gana.Wikipedia: Mohammed souna'illahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_souna%27illaMohamed Soumaïla (jibinaa ko ñalnde 30 oktoobar 1994)[1] ko balloowo fuku koyɗe Niiseer, o woniino gardiiɗo diiwaan 3 biyeteeɗo Bulgnéville Contrex Vittel e kippu leydi Niiseer. O jeyaa ko e diɗɗal Niiseer gonngal e kawgel fuku Afrik 2012 e 2013.Wikipedia: Peter Kwasi Sarponghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_Kwasi_SarpongPeter Kwasi Sarpong (jibinaa ko ñalnde 6 feebariyee 1933) ko gonnooɗo mawɗo diiwaan Kumasi. O jibinaa ko to Offinso, Ashanti.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Mahamadou Ahmadou sabohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahamadou_Ahmadou_saboMahamadou Amadou Sabo (jibinaa ko 30 mee 2000) ko fuku koyɗe Niiseernaajo, o fijiraa ko hakkundeejo e nder fedde Tuunus Ligue Professionnelle 1 wiyeteende Club Africain e fedde fuku koyɗe leydi Niiseer.Wikipedia: Stella Aba Sealhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stella_Aba_SealStella Aba Seal ko debbo jeyaaɗo to Gana, jimoowo linjiila.Wikipedia: Zakariyya soulimanehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zakariyya_soulimaneZakariya Souleymane (jibinaa ko ñalnde 29 desaambar 1994) ko fukuyanke, o fijirata ko difaajo e nder fedde Lyon La Duchère. Jibinaa ko Farayse, omo fija e kippu Niiseer.Wikipedia: Abdoul Razak seynihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdoul_Razak_seyniAbdoul Razak Seyni (jibinaa ko 1 lewru Yarkomaa 1990) ko Nijeernaajo fuku koyɗe, fiyoowo e fedde Sanndarmeri Amerik. O wonnoo ko tergal e fedde nde ngam tawtoreede kawgel ngel 2020.Wikipedia: Peter Sedufiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_SedufiaPeter Kofi Sedufia ko neɗɗo Ganaajo, baɗɗo filmuuji, peewnoowo filmuuji.[1][2]Wikipedia: Soradjin sanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soradjin_saniSiradji Sani (jibinaa ko 4 feebariyee 1980) ko Nijeernaajo gonnooɗo fuku koyɗe, o fijiraa ko diɗɗal. Omo jogii kadi ɓiyleydaagu Slowaki.Wikipedia: William Sefahttps://ff.wikipedia.org/wiki/William_SefaWilliam Sefa Ntiamoah ko ganndo leydi Ganaajo.[1]Wikipedia: Oumar sakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oumar_sakoOumar Sako (jibinaa ko ñalnde 4 mee 1996) ko balloowo fuku koyɗe, o woniino difaade fedde Rostov to leydi Riisi.[1][2][3] O jibinaa ko to Kodduwaar, o lomtii ɗum e nder winndere ndee, hade makko waylude hoolaare makko e kippu ngenndiijo Niiseer e hitaande 2024.Wikipedia: Benedict Dotu Sekeyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benedict_Dotu_SekeyBenedikt Dotu Sekey (jibinaa ko ñalnde 10 ut 1940 to Accra) ko diineyanke Ganaa, kadi ko bismaango to diine katolik Roman Gbarnga to Liberiya. O toɗɗaa ko e hitaande 1967.Wikipedia: Souleyman Dela sackohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Souleyman_Dela_sackoSouleymane Dela Sacko (jibinaa ko ñalnde 19 noowammbar 1984) ko fuku koyɗe Niiseernaajo, omo fijira e nder fedde AS SONIDEP e fedde fuku koyɗe ngenndi Niiseer. O jeyaa ko e kippu nguu e kawgel fuku winndere.Wikipedia: Ato Sekyi-Otuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ato_Sekyi-OtuAto Sekyi-Otu ko filosof dawrugol leydi Ganaa. O jibinaa ko to Saltpond, leydi Ganaa e hitaande 1941 haa 1971 o anndiranoo ko Daniel Sackey Walker.Wikipedia: Issah Abdoulayehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Issah_AbdoulayeIssah Abdoulaye Salou (jibinaa ko ñalnde 4 feebariyee 1999) ko balloowo fuku koyɗe Niiseer, o woniino kadi e nder diɗɗal hakkundeewal, kadi ko o balloowo e nder diɗɗal Danemark biyeteengal Ishøj IF.Wikipedia: Rabo kamara saminou gadohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabo_kamara_saminou_gadoRabo Kabara Saminou Gado (jibinaa ko ñalnde 23 lewru Mbooy hitaande 1986 to Agadez) ko Nijeernaajo fuku koyɗe mo FUS Rabat.[3] Kanko kadi ko tergal kippu leydi Niiseer.Wikipedia: Martha Myershttps://ff.wikipedia.org/wiki/Martha_MyersMartha Myers (23 mee 1925 – 24 mee 2022) ko jannginoowo jimɗi Ameriknaajo. Ko kanko woni sosɗo departemaa jimɗi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Connecticut, kadi ko kanko wonnoo gardiiɗo duɗal jimɗi Amerik.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Martha_Myers#TuugnorgalWikipedia: Emeka achiefuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emeka_achiefuEmeka Achilefu ko gonnooɗo fukuyaŋke Naajeeriya, mo nganndu-ɗaa ko kañum woni fukuyaŋke Đà Nẵng.Wikipedia: Selaseehttps://ff.wikipedia.org/wiki/SelaseeSelasee ko naalanke winndereejo/Reggae ummoriiɗo Ganaa[1], ko ɓuri heewde e sahaaji ko Boulder, Colorado jooɗii. Limde Bob Marley e Nat King Cole ko ƴoƴɓe, jimɗi makko ina ɓadtoo geɗe caɗtuɗe, keewɗe luggiɗde e moƴƴere, e newaare e jimɗi nannduɗi.Wikipedia: Francis Selormeyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francis_SelormeyFrancis Selormey (15 lewru abriil 1927 – 1983) ko winndiyanke, jannginoowo, winndiyanke, gardiiɗo dingiral Ganaa.[1]Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Francess Georgina Halpennyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francess_Georgina_HalpennyFrancess Georgina Halpenny CC FRSC (27 mee 1919 – 25 desaambar 2017) ko binndoowo e jannginoowo Kanadaa.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francess_Georgina_Halpenny#TuugnorgalWikipedia: Anayo iwualahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anayo_iwualaAnayo Emmanuel Iwuala (jibinaa ko 20 mars 1999) ko fukuyaŋke Naajeeriya, o fijiraa ko no winger e nder fedde Al Arabi e nder fedde Kuwoyt Ligue 1 e fedde ngenndiire Naajeeriya.Wikipedia: Laud Senanuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laud_SenanuLaud Senanu ko golloowo laamu leydi Ghana, kadi ko kanko wonnoo hooreejo fedde toppitiinde ko fayti e pension leydi.[1] O lomtii Sam Pee Yalley mo hooreejo leydi John Mahama suɓii ngam toɗɗaade ammbasadeer.Wikipedia: Elizabeth Frances Seyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Frances_SeyElizabeth Frances Baaba Sey (jibinaa ko Biney) (21 abriil 1927 – 1991) ko debbo gadano janngude duɗal jaaɓi haaɗtirde Ganaa. Caggal nde o naati duɗal hakkundeewal Achimota to Accra, naati e ko wiyetee e oon sahaa duɗal jaaɓi haaɗtirde Gold Coast, hannde ko duɗal jaaɓi haaɗtirde Ghana, e hitaande 1950, o heɓi dipolom makko BA e hitaande 1953.CS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en)Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Mahama Shaibuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahama_ShaibuMahama Shaibu jibinaaɗo, mawni ko to Tamale, bannge worgo leydi Ganaa, ko jaayndiyanke jaayndeyaagal, meeɗnooɗo gollodaade e rajo Zaa -Tamale e Joy FM -Accra, ɗiɗo fof ko e nder leydi Ganaa. O woniino jannginoowo dumunna juutɗo to duɗal jaaɓi-haaɗtirde jaayndiyankaagal hakkunde leyɗeele to Tamale.Wikipedia: Kenneth kerewihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kenneth_kerewiKenneth Kerewi (jibinaa ko ñalnde 8 lewru Mbooy hitaande 1982) ko balloowo fuku koyɗe Naajeeriya, o fijata ko e hakkundeere. Gaa gaa fijde e nder leydi Nijeer, o fiyi kadi to Butaan, Samoa, Samoa Amerik e Nuwel Selannde.Wikipedia: Ezeali kinglyshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ezeali_kinglysEzeali Kingsley Chinedu (jibinaa ko ñalnde 11 suwee 1993) ko ɓiɗɗo leydi Naajeeriya, o fijiraa ko hakkundeejo e nder fedde Heartland.[1]Wikipedia: Joseph Dosuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_DosuJoseph Dosu (jibinaa ko 19 lewru juko hitaande 1973) ko neɗɗo Naajeeriya gonnooɗo fuku koyɗe, o fijiraa ko gooliiɗo.[1][2]Wikipedia: Jonathan Johnhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jonathan_JohnJonathan John (jibinaa ko ñalnde 9 lewru Mbooy hitaande 2001) ko balloowo fuku koyɗe leydi Najeriya, o woniino difaade fedde Riisiyankoore wiyeteende FC Shinnik Yaroslavl.[1]Wikipedia: Saratu Attahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saratu_AttahSaratu Atta ko gardiiɗo leydi Ganaa, ko awokaa. O jeyaa ko e lannda Patriotik keso, kadi ko o balloowo hooreejo leydi Gana hannde.Wikipedia: Ladya koyondahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ladya_koyondaLydia Koyonda (jibinaa ko 29 lewru Mbooy 1974) ko gonnooɗo gardiiɗo fuku koyɗe, o fiyiino e nder fedde fuku koyɗe rewɓe leydi Najeriya. O jeyaa ko e kippu nguu e kawgel fuku winndere FIFA rewɓe 1991.Wikipedia: Latip Abubakarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Latip_AbubakarLatif Abubakar ko binndoowo pijirlooji, kadi ko gardiiɗo gollordu Globe Production.[1][2] O sosi fedde wiyeteende Globe Production e hitaande 2009, o golliima e yimɓe mawɓe, hono Ekow Smith-Asante, Adjetey Anang, Clemento Suarez, Ofori Bismarck, Pearl Darkey, Paul Quarcoo e Alexandra Bailey.Wikipedia: Robyn Ellen Hanniganhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robyn_Ellen_HanniganRobyn Ellen Hannigan ko ganndo Ameriknaajo to bannge ganndal, kadi ko o jiiloowo e jom ngalu. Ko kanko woni hooreejo 19ɓo[1] to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ursinus to Collegeville, Pa.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robyn_Ellen_Hannigan#KugalNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robyn_Ellen_Hannigan#NjeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robyn_Ellen_Hannigan#TuugnorgalWikipedia: Stella Saakahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stella_SaakaStella Saaka ko daraniiɗo hakkeeji rewɓe leydi Ghana, jooɗiiɗo to diiwaan Talensi to diiwaan fuɗnaange toowɗo leydi Ghana. Ina anndaa wonde rewɓe wonɓe e diiwaan Fuɗnaange Toowɗo ina njogii caɗeele heɓde leydi.Wikipedia: Percy Sackeyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Percy_SackeyPercy Sackey (jibinaa ko 10 suwee 1993) ko jannginoowo Ganaajo to Obo-Kwahu to diiwaan Fuɗnaange Ganaa, o wonti lolluɗo e nder Instagram sabu huutoraade jimɗi ngam ustude almuɓɓe makko. Ko o jimoowo, jimoowo, jimoowo e fijoowo.Wikipedia: Koonahttps://ff.wikipedia.org/wiki/KoonaKoona is a village and rural commune in Niger.[1]Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Maltiti Sayida Sadickhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maltiti_Sayida_SadickMaltiti Sayida Sadick ko jaayndiyanke Ganaa, ko o neɗɗo jaayndeyaagal, ko o baawɗo jaayndeeji.[1] E hitaande 2019, fedde jaayndiyankooɓe leydi Gana rokki mo njeenaari « Jaayndiyanke ɓurɗo waawde.Wikipedia: Karakarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/KarakaraKarakara ko wuro e komin e nder diiwaan Dosso to bannge worgo leydi Niiseer.[1] Yimɓe mayri ko 44 333 e hitaande 2012.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Lucy Safohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lucy_SafoNene Sakite I (maayii e hitaande 1892 to Odumase Krobo) ko Konor ɗiɗaɓo, walla mawɗo mawɗo, e nder Manya Krobo, o laamii hitaande 1867 haa o maayi e hitaande 1892.[1][2] Oon lomtii Emanuwel Mate Kole laamɗo Manya Krobo gila 1892 haa o sankii e hitaande 1939.Wikipedia: Dabnouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/DabnouDabnou ko wuro wonngo to bannge worgo-fuɗnaange leydi Niiseer. Ko sara wuro Tahoua.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Sakite IIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sakite_IINene Sakite II (jibinaaɗo to Odumase) ko Konor joyaɓo e laamɗo, walla mawɗo mawɗo, e nder Manya Krobo, toɗɗaaɗo e hitaande 1999. Ardinoo mo ko Azzu Mate Kole II, laamɗo Manya Krobo gila 1939 haa o sankii e hitaande 1990.Wikipedia: Rafiq Salamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rafiq_SalamAbdul-Salam Abdul-Rafiq ko jaayndiyanke leydi Gana, kadi ko jaayndiyanke to bannge hirnaange toowɗo to Joy FM.[1][2] O anndaa ko e ciimtol makko keeriiɗo sign outs, ko heewi joofde e Wa juutɗo Wa-a-a-a-a!.Wikipedia: Babankatamihttps://ff.wikipedia.org/wiki/BabankatamiBabankatami ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 65 906 neɗɗo.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Salifu Saeedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salifu_SaeedSalifu Saeed ko politikyanke leydi Ganaa, jeyaaɗo e lannda keso leydi Ganaa. Ko kanko woni jaagorde diiwaan Gana to bannge worgo.Wikipedia: Ernest Bediako Samponghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ernest_Bediako_SampongErnest Bediako Sampong (jibinaa ko e lewru suwee 1956) ko farmasiyanke e njulaagu leydi Ganaa. Ko kanko woni sosɗo e mawɗo gollordu Ernest Chemist, o heɓi njeenaari gorko mo hitaande ndee to njeenaari EMY Afrik e hitaande 2020.Wikipedia: Bana, Nigerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bana,_NigerBana, Niiseer ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1].Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Afassahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AfassaAfassa ko wuro aadee e nder departemaa Arlit to diiwaan Agadez to worgo leydi Niiseer. Jokkondire yaajɗePages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Affalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AffalaAffala ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1] Ko e nder Departemaa Tahoua woni.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Alakosshttps://ff.wikipedia.org/wiki/AlakossAlakoss ko wuro e nder leydi Niiseer.[1] TuugnorgalPages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Azeyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/AzeyeAzeye ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1].Wikipedia: Bande, Nigerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bande,_NigerBande, Niiseer ko wuro e komin ladde e nder diiwaan Magaria e nder diiwaan Zinder to Niiseer.[1][2] TuugnorgalWikipedia: Bazagahttps://ff.wikipedia.org/wiki/BazagaBazaga ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1].Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Tillabéri Airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tillab%C3%A9ri_AirportLaana ndiwoowa Tillabery ( ICAO : DRRL ) ko laana ndiwoowa gollotooka Tillabery, to hirnaange Niiseer.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tillab%C3%A9ri_Airport#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tillab%C3%A9ri_Airport#TuugnorgalWikipedia: Tillabérihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tillab%C3%A9riTillabéri (var. Tillabéry) ko wuro wonngo hirnaange leydi Niiseer.Wakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tillab%C3%A9ri#WakatiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tillab%C3%A9ri#TuugnorgalWikipedia: Tibiri Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tibiri_DepartmentTibiri ko departemaa diiwaan Dosso to Nijeer. Departemaa oo woni ko e funnaange-rewo leydi ndii, tee ina woni e saraaji leydi ndii.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tibiri_Department#TariyaKo muniypaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tibiri_Department#Ko_muniypaajiNotehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tibiri_Department#NoteWikipedia: Maya Lakshmi Harrishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maya_Lakshmi_HarrisMaya Lakshmi Harris (jibinaa ko ñalnde 30 lewru bowte hitaande 1967) ko awokaa Ameriknaajo, daraniiɗo politik renndo, binndoowo. Harris jeyaa ko e wasiyaaji tato mawɗi ngam politik kampaañ Hillary Clinton e hitaande 2016, kadi o woniino hooreejo kampaañ hooreejo leydi 2020, miñiiko debbo, Kamala Harris.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maya_Lakshmi_Harris#KugalWaɗdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maya_Lakshmi_Harris#WaɗdeFilantropihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maya_Lakshmi_Harris#FilantropiPolitikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maya_Lakshmi_Harris#PolitikBindihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maya_Lakshmi_Harris#BindiNjeenaaje e teddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maya_Lakshmi_Harris#Njeenaaje_e_teddungalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maya_Lakshmi_Harris#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maya_Lakshmi_Harris#TuugnorgalWikipedia: Tibiri (Doutchi)https://ff.wikipedia.org/wiki/Tibiri_(Doutchi)Tibiri (Doutchi) ko wuro e komin ladde e nder Departemaa Tibiri mo diiwaan Dosso mo Niiseer.[1][2] Haa e hitaande 2012, nde wonnoo ko 77 558.Referenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tibiri_(Doutchi)#ReferencesWikipedia: Mohamed Mancona Kouyatéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamed_Mancona_Kouyat%C3%A9Mohammed Mankona Kouyaté (1924 – 13 suwee 1998) ko neɗɗo daraniiɗo dawrugol, daraniiɗo dawrugol Gine. O heɓi jaŋde makko leslesre ko e duɗe Macenta e Nzerekore gila 1930 haa 1939, o naati duɗal leslesal toowngal Camille Guy to Conakry, hade makko janngude to duɗal jaaɓi haaɗtirde École normale supérieure William Ponty to leydi Senegaal gila 1942 haa 1945.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamed_Mancona_Kouyat%C3%A9#TuugnorgalWikipedia: Claude Pivihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Claude_PiviKolonel Claude Pivi ko neɗɗo konuyanke e politik Gine, tergal Goomu Ngenndiijo ngam Demokaraasi e Ɓamtaare (CNDD) kadi ko jaagorgal gila desaambar 2008. E hitaande 2013 o ñaawaa ko feewti e warngooji baɗnooɗi e estaad Gine ñalnde 28 suwee 2009, tawi heen 157 konu wari ɗum en.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Claude_Pivi#TuugnorgalWikipedia: Rabilu Mariohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabilu_MarioRabiu Mario Oyindamola Riliwan (jibinaa ko ñalnde 6 lewru feebariyee 2000), anndiraaɗo Mario Rabiu, ko balloowo fuku koyɗe Naajeeriya, o fijata ko e nder fedde Albaniyankoore wiyeteende Skënderbeu.[1][2]Wikipedia: Idah petersidehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idah_petersideIdah Peterside (jibinaa ko 25 lewru Noowammbar 1974) ko gonnooɗo gardiiɗo fuku koyɗe hakkunde leyɗeele e nder leydi Najeriya, ko o gardiiɗo jaayndeeji, ko ganndo teleeji e pastoor.[2]Wikipedia: Tajudeen ayokanmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tajudeen_ayokanmiTajudeen Oyekanmi (jibinaa ko 23 feebariyee 1969) ko naajeeriyaajo fuku koyɗe. O waɗii kawgel ɗiɗi e nder fedde fuku koyɗe leydi Najeriya e hitaande 1990.Wikipedia: Ganiyu Awolabihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ganiyu_AwolabiGaniyu Owolabi (jibinaa ko 10 lewru Mbooy 1973) ko Naajeeriyaajo gonnooɗo fuku koyɗe, o fijiraa ko hakkundeejo.Wikipedia: Moses otolorinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moses_otolorinMuusaa Otolorin (hedde 1947 – 22 lewru Duujal 2014) ko fuku koyɗe Naajeeriya. O fijiraama e IICC Shooting Stars mo Ibadan e nder kawgel fuku leydi Naajeeriya.Wikipedia: Kenneth otaborhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kenneth_otaborKenneth Otabor (jibinaa ko ñalnde 13 lewru bowte hitaande 2002) ko Naajeeriyaajo fuku koyɗe, o fijiraa ko hakkundeere e nder fedde Iwate Grulla Morioka.Wikipedia: Bede amarachihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bede_amarachiBede Amarachi Osuji (jibinaa ko ñalnde 21 lewru Yarkomaa 1996) ko ɓiɗɗo leydi Naajeeriya, o fijiraa ko e nder fedde Turkiyankoore wiyeteende Manisa.[1]Wikipedia: Muwiya olashodehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muwiya_olashodeUlumuwiya "Muwiya" Oshode, anndiraaɗo kadi e innde mum Lucky Boy (jibinaa ko 8 lewru juko hitaande 1946) ko fuku koyɗe Naajeeriya. O tawtoraama kawgel worɓe e Olimpiyaaji 1968.Wikipedia: Lucky Paul otopehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lucky_Paul_otopeLucky Paul Otofe (jibinaa ko 23 lewru Seeɗto hitaande 1989) ko balloowo fuku koyɗe Naajeeriya, jooni o woni ko e yeeso.[1] Caggal nde o naati e fedde Bulgari Shumen e hitaande 2014, hakkunde ndunngu 2016 e lewru feebariyee 2018 o woni ko e nanondiral e Vitosha Bistritsa, o waɗii gool e Neftochimic Burgas e nder pottital playoff waɗnoongal e lewru suwee 2017 ngal addani kippu nguu yahde e diɗɗal gadanal Fulɓe Bulgari.Wikipedia: Emmanuel osugwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_osugweEmanuyel Osuigwe (jibinaa ko 6 abriil 1952) ko naajeeriyaajo fuku koyɗe. O tawtoraama kawgel worɓe e Olimpiyaaji 1980.Wikipedia: Azeez osenihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Azeez_oseniAzeez Oseni (jibinaa ko 16 lewru Oktoobar 2002) ko balloowo fuku koyɗe Naajeeriya, o fijiraa ko Leotar e nder dingiral hakkundeewal.Wikipedia: Fatai oshohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatai_oshoFatai Osho ko gardiiɗo fuku koyɗe leydi Najeriya, kanko woni hooreejo fedde NPFL Akwa United.[1] O anndaa ko e 4-4-2 Diamond ɓurɗo yiɗeede.Wikipedia: Kingdom osayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kingdom_osayiKingdom Osayi ( jibinaa ko 3 lewru juko hitaande 2004) [1] ko gooliiɗo Naajeeriya, o woni ko e fiyde Doma United mo Ligue des Najeriya[2][3][4][5]Wikipedia: Moses orkumahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moses_orkumaMoses Orkuma (jibinaa ko 19 lewru juko hitaande 1994) ko Naajeeriyaajo fukuyaŋke, fijoowo ko hakkundeere.Wikipedia: Orji nelsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Orji_nelsonOrji Nelson Chukwuma (jibinaa ko 5 abriil 2002) ko Naajeeriyaajo fuku koyɗe, o fijirta ko difaade.Wikipedia: Chisom orjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chisom_orjiChristopher Olusola Oretan (born 8 September 1980 in Nigeria) is a Nigerian retired footballer.Wikipedia: Tijani lukmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tijani_lukmanTijani Luqman Opeyemi (jibinaa ko ñalnde 8 lewru juko hitaande 1990 to Lagos) ko balloowo fuku koyɗe Naajeeriya, woni difaade hakkundeejo e caggal ñaamo. O fiyiino e Ligue 1 leydi Nigeria e Ligues Turquie.Wikipedia: Samuel openehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_openeSamuel Opone (13 suwee 1942 – noowammbar 2000) ko Naajeeriyaajo fuku koyɗe. O tawtoraama kawgel worɓe e Olimpiyaaji 1968.Wikipedia: Ogechi oparahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogechi_oparaUgochi Opara (jibinaa ko 27 lewru Mbooy 1976) ko fuku koyɗe Naajeeriya, o fijiraa ko gooliiɗo e nder fedde fuku koyɗe rewɓe Naajeeriya. O jeyaa ko e kippu nguu e kawgel fuku winndere rewɓe FIFA 1995 e 2003.Wikipedia: Ogechi oyinanyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogechi_oyinanyaOgechi Onyinanya ko gooliiɗo fuku koyɗe leydi Najeriya. O jeyaa ko e fedde fuku koyɗe leydi Najeriya e nder Olimpiyaaji 2004.Wikipedia: Kingsley chibuezehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kingsley_chibuezeKingsley Chibueze Onyeukwu // b(jibinaa ko ñalnde 17 sulyee 1991) ko diɗɗal fuku koyɗe leydi Najeriya, o fijata ko e fedde Benfica e Castelo Branco. O fiyi e diɗɗal ɗiɗaɓal Portigaal ngam Beira-Mar.Wikipedia: Albert oyemahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albert_oyemaAlbert Onyeawuna (maayi ko 21 saawiyee 2014) ko Naajeeriyaajo fuku koyɗe.Wikipedia: Justin Maxwellhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Justin_MaxwellJustin Maxwell Onwudiwe wonnoo ko Naajeeriyaajo fuku koyɗe hakkunde lesdi. O fuɗɗii fiyde fuku koyɗe ko nde o woni suka e kitaale 1930.Wikipedia: Chukwaku onuwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chukwaku_onuwaChukwuka Onuwa Emmanuel (jibinaa ko 8 noowammbar 1996) ko ɓiɗɗo fuku koyɗe Naajeeriya, ɓurɗo waawde fiyde hakkundeere e winndere nde.[1] O fijata kadi ko e gooto e kippuuji ɓurɗi moƴƴude kadi, woni Aston Villa.Wikipedia: Togba Traoréhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Togba_Traor%C3%A9Togba Traoré ko dawriyanke Gine jooɗaniiɗo diiwaan Lola, to Asaambele ngenndi (Ginee). O jeyaa ko e fedde ɓurnde heewde lannda Gine gonnooɗo hooreejo leydi Alpha Conde.Tendinowohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Togba_Traor%C3%A9#TendinowoWikipedia: Joseph onojahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_onojaJoseph Onoja (jibinaa ko ñalnde 6 noowammbar 1998) ko balloowo fuku koyɗe to leydi Najeriya, o fijiraa ko e fedde V.League 1 wiyeteende Becomex Binh Duong e fedde wiyeteende Super Eagles BWikipedia: Festus Onigdigbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Festus_OnigdigbeFestus 'Adegboye' Onigbinde (jibinaa ko ñalnde 5 mars 1938, to Modakeke) ko gardiiɗo fuku koyɗe Naajeeriya.Wikipedia: Chukwaebuka onahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chukwaebuka_onahChukwuebuka Onah (jibinaa ko ñalnde 17 lewru Mbooy hitaande 2000) ko fuku koyɗe leydi Najeriya, hannde ina fijira Dibba Al-Hisn.Wikipedia: Bright omakarohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bright_omakaroNaajeeriyaWikipedia: Cedric omoigulhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cedric_omoigulCedric Omoigui (jibinaa ko 11 noowammbar 1994), anndiraaɗo tan Cedric, ko fuku koyɗe Najeriya, fiyoowo ko yeeso.Wikipedia: Segun oluwaniyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Segun_oluwaniyiSegun Oluwaniyi (jibinaa ko ñalnde 24 abriil 1982 to diiwaan Oyo) ko fijoowo fuku koyɗe Naajeeriya, jooni ko e fedde wiyeteende Shooting Stars F.C.Wikipedia: Olesegun olumodejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olesegun_olumodejiOlesegun Olumodeji (jibinaa ko 1 abriil 1945) ko ɓiɗɗo fuku koyɗe Naajeeriya. O tawtoraama kawgel worɓe e Olimpiyaaji 1968.Wikipedia: Tochukwu oluchihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tochukwu_oluchiTochukwu Oluehi (jibinaa ko 2 lewru Mbooy 1987) ko gardiiɗo fuku koyɗe Naajeeriya e nder fedde rewɓe Sawudit wiyeteende Eastern Flames, e nder fedde rewɓe Naajeeriya.[2]Wikipedia: Mamadi Touréhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamadi_Tour%C3%A9Mamadi Touré (jibinaa ko 11 desaambar 1952) ko dawriyanke Gine. O wonii jaagorgal geɗe caggal leydi gila 2017 haa 2021.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamadi_Tour%C3%A9#TuugnorgalWikipedia: Curchil olisehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Curchil_oliseChurchill Oliseh ko gardiiɗo fuku koyɗe Naajeeriya, ardiiɗo FC Ebedei. Ko kanko woni baaba sekou oliseh e miñiiko azubuike oliseh e egutu oliseh e sunday oliseh.Wikipedia: Peter ukemehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_ukemePeter Ukeme Olawale (jibinaa ko ñalnde 26 lewru juko hitaande 2002) ko fuku koyɗe Naajeeriya, o fijiraa ko yeeso e nder fedde Israayiil wiyeteende Hapoel Ramat Gan.[1]Wikipedia: Samuel okponduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_okponduSamuel Okpodu (jibinaa ko 7 lewru Oktoobar 1962) ko gardiiɗo fuku koyɗe leydi Najeriya, gonnooɗo fuku koyɗe hakkunde leyɗeele.[1]Wikipedia: Sam okoyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sam_okoyeSam Okoye (1 lewru Mbooy 1980 – 31 lewru Ut 2005) ko gardiiɗo fuku koyɗe Naajeeriya, gardinooɗo Naajeeriya e nder kawgel fuku winndere 1999.Wikipedia: Emmanuel okoyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_okoyeEmmanuel Ndubuisi Okoye (jibinaa ko 4 lewru abriil 1991) ko Naajeeriyaajo fuku koyɗe, o fijirta ko no winger.[1]Wikipedia: Aboubacar Adama Syllahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aboubacar_Adama_SyllaAboubacar Adama Sylla ko dawriyanke Gine jooɗaniiɗo diiwaan Matoto, to Asaambele Ngenndi (Ginee). O jeyaa ko e fedde ɓurnde heewde lannda Gine gonnooɗo hooreejo leydi Alpha Conde.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aboubacar_Adama_Sylla#TuugnorgalWikipedia: Patrick ikehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Patrick_ikePatrick Ike Okonkwo (jibinaa ko ñalnde 23 lewru abriil hitaande 1998) ko balloowo fuku koyɗe Naajeeriya, omo fija e nder dingiral hakkundeewal.Wikipedia: Edwin edem okohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edwin_edem_okoEdwin Edem Okon[1] (jibinaa ko ñalnde 19 ut 1970[2]) ko gardiiɗo coftal ɓalli Rivers Angels. Okon jibinaa ko to diiwaan Cross River, o heɓi seedantaagal coftal ɓalli to duɗal dingiral to diiwaan Lagos.Wikipedia: Esther okhaehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Esther_okhaeEsther Okhae (jibinaa ko 12 mars 1986) ko fuku koyɗe leydi Naajeeriya, o fijiraa ko gooliiɗo. O jeyaa ko e fedde fuku koyɗe rewɓe leydi Najeriya.Wikipedia: Alfa Yaya of Labéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfa_Yaya_of_Lab%C3%A9Alfa Yaya Diallo Maudo, ko laamɗo Labé e teeminannde 19ɓiire, jeyaande e diiwanuuji jeenay Imaama Futa Jallon (dowla juulɓe laaminooɗo ardiiɓe Fulɓe), e nder leydi Gine hannde ndii.Alfa Yaya Diallo jibinaa ko e cagataagal teeminannde 19ɓiire to wuro wiyeteengo Fulamori e nder leydi Gine. Baaba makko wiyetenoo ko Alfa Ibraahima Diallo, gardiiɗo Labé e oon sahaa, kadi ko kañum woni caɗtuɗo e sahaa ndeenka Kansala, laamorgo laamu Kaabu.https://ff.wikipedia.org/wiki/Alfa_Yaya_of_Lab%C3%A9#Alfa_Yaya_Diallo_jibinaa_ko_e_cagataagal_teeminannde_19ɓiire_to_wuro_wiyeteengo_Fulamori_e_nder_leydi_Gine._Baaba_makko_wiyetenoo_ko_Alfa_Ibraahima_Diallo,_gardiiɗo_Labé_e_oon_sahaa,_kadi_ko_kañum_woni_caɗtuɗo_e_sahaa_ndeenka_Kansala,_laamorgo_laamu_Kaabu.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfa_Yaya_of_Lab%C3%A9#TuugnorgalWikipedia: Dannis okarohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dannis_okaroDennis Okaru (jibinaa ko ñalnde 5 lewru Duujal hitaande 1990) ko balloowo fuku koyɗe Naajeeriya, cakkitiiɗo fiyde e fedde Finlande Veikkausliiga TPS.Wikipedia: Emmanuel okalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_okalaEmmanuel Okala // c(jibinaa ko ñalnde 17 lewru Mbooy hitaande 1951) ko gonnooɗo fuku koyɗe, o fiyiino e nder fedde fuku koyɗe leydi Najeriya gila 1972 haa 1980.[2] O inniraama "Footballer of the Year" e hitaande 1978 caggal nde o heɓi njeenaari e kawgel ngel e hitaande 1980 nde o woni e lomtaade leydi Najeriya.Wikipedia: Samuel ojebodehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_ojebodeSamuel Ojebode (14 lewru juko hitaande 1944 - 4 lewru juko hitaande 2012) ko ƴarotooɗo fuku koyɗe Naajeeriya.[1]Wikipedia: Jellie ogunmuyiwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jellie_ogunmuyiwaJelili Ogunmuyiwa (jibinaa ko 31 mars 1979) ko arbiter fuku koyɗe Naajeeriya, o gollotoo hannde e nder Ligue des Najeriya e kadi kawgel fuku koyɗe hakkunde leyɗeele.[1][2] Jelili jibinaa ko to Ikorodu, to diiwaan Lagos, o suɓaama ngam ardaade kawgel cakkitiingel ngel 2015 e nder kawgel fuku koyɗe CAF hakkunde Senegaal e Madagaskaar.Wikipedia: Uli IIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uli_IIMansa Uli II (e farayse: « Ouli II »), lollirɗo Gbèré, ko mansa noogaas (« laamɗo laamɓe ») laamu Mali. O laami ko e feccere caggal teeminannde 15ɓiire.Jokkondiral e ɗemngal Purtugeechttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uli_II#Jokkondiral_e_ɗemngal_PurtugeecWikipedia: Musa Lawan Majakurahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Lawan_MajakuraMusa Lawan Majakura (duuɓi 33), ko liɗɗi Naajeeriya, jannginoowo, e siyaasaajo mo woni tergal cuɓaaɗo e nder suudu sarɗiiji leydi Yobe.[1][2] O jeyaa ko e wuro Majakura e nder hukuma pamarun Nguru e nder diiwaan Yobe.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Lawan_Majakura#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolNaatde e dawrugolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Lawan_Majakura#Naatde_e_dawrugolLuural politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Lawan_Majakura#Luural_politikTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Lawan_Majakura#TuugnorgalWikipedia: Patricia Roberts Harrishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Patricia_Roberts_HarrisPatricia Roberts Harris (31 mee 1924 – 23 mars 1985) ko Ameriknaajo politik, dipolomaat, ganndo sariya. O wonii jaagorgal 6ɓo to bannge koɗki e ƴellitaare gure to Amerik tuggi 1977 haa 1979 e jaagorgal 13ɓo to bannge cellal e golle aadee[a] to Amerik tuggi 1979 haa 1981 e gardagol hooreejo leydi Jimmy Carter. O woniino ko adii ɗuum ammbasadeer Amerik to Luxembourg tuggi 1965 haa 1967 e gardagol hooreejo leydi ndii, hono Lyndon B. Johnson. E nder golle makko e nder renndo, Harris wonnoo ko ƴaañoowo rewɓe e yimɓe ɓaleeɓe ngam jogaade geɗe keewɗe, ina jeyaa heen debbo afriknaajo-ameriknaajo gadano e debbo ɓaleejo meeɗaa golloraade e nder kabine hooreejo leydi e debbo gadano e neɗɗo ɓaleejo toɗɗaaɗo e ɗiɗo jappeere kabine hooreejo leydi ceertunde. Ko kanko woni binndoowo HHS Afriknaajo-Ameriknaajo gadano, kadi ko kanko woni binndoowo HUD ɓaleejo ɗiɗaɓo, kam e debbo ɗiɗaɓo ardinoowo gooto e ɗeen departemaaji kuuɓtodinɗi. Yanti heen, ko kanko woni debbo ɓaleejo gadano ammbasadeerJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Patricia_Roberts_Harris#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Patricia_Roberts_Harris#KugalPost-laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Patricia_Roberts_Harris#Post-laamuKoolaaɗo kuuɓal kabinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Patricia_Roberts_Harris#Koolaaɗo_kuuɓal_kabineWikipedia: Ann E. Harrisonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ann_E._HarrisonAnn E. Harrison ko gardiiɗo 15ɓo duɗal jaaɓi haaɗtirde Haas to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kaliforni, to Berkeley, kadi ko debbo ɗiɗaɓo gardiiɗo duɗal njulaagu ɓurngal toowde.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ann_E._Harrison#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ann_E._Harrison#KugalJokkondiralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ann_E._Harrison#JokkondiralDeftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ann_E._Harrison#DefteBinndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ann_E._Harrison#BinndanɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ann_E._Harrison#TuugnorgalWikipedia: Harriet Harrisshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harriet_HarrissHarriet Harriss (jibinaa ko e hitaande 1973), (RIBA, ARB, FRSA, (Assoc.)AIA, FHEA, RA) ko mahoowo, binndoowo, e daartoowo, keɓɗo yamiroore to leydi Angalteer, o woniino kadi gardiiɗo duɗal mahdi Pratt to Brooklyn, New York gila 2019 haa 2022.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harriet_Harriss#NguurndamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harriet_Harriss#KugalNjeenaaje e anndindehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harriet_Harriss#Njeenaaje_e_anndindeBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harriet_Harriss#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harriet_Harriss#TuugnorgalWikipedia: Dorothy Wright Liebeshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Wright_LiebesDorothy Wright Liebes (14 Oktoobar 1897 – 20 Suwee 1972) ko Ameriknaajo diisneteeɗo e mbaylaandi, ganndiraaɗo mbaydiiji kesi, diisnondirɗi e mbaydiiji kesi ngam mahooɓe e diisnondirooɓe nder galleeji."Dorothy Liebes: Sample room divider (1973.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Wright_Liebes#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Wright_Liebes#KugalNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Wright_Liebes#NjeenaajeWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Wright_Liebes#WadeNjawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Wright_Liebes#NjawdiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Wright_Liebes#TuugnorgalWikipedia: Alison Harvison Younghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alison_Harvison_YoungAlison Harvison Young ko ñaawoowo to ñaawirdu toowndu to leydi Ontario. O toɗɗaa ko e ndeen ñaawirdu ñalnde 31 ut 2018.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alison_Harvison_Young#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alison_Harvison_Young#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alison_Harvison_Young#TuugnorgalWikipedia: Tessaoua Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tessaoua_DepartmentTessaoua ko departema e nder Diiwaan Maradi e nder leydi Niiseer. Laamorde mayri woni ko e wuro wiyeteengo Tessaoua.Wurooji e gurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tessaoua_Department#Wurooji_e_gureTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tessaoua_Department#TuugnorgalWikipedia: Barbara Rose Hattonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Rose_HattonBarbara Rose Hatton ko gardiiɗo jaŋde Ameriknaajo, o woniino hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde leydi Carolina worgo gila 1993 haa 1995 e duɗal jaaɓi haaɗtirde Knoxville gila 1997 haa 2005.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Rose_Hatton#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Rose_Hatton#TuugnorgalWikipedia: L. Camille Héberthttps://ff.wikipedia.org/wiki/L._Camille_H%C3%A9bertL. Camille Hébert (jibinaa ko e hitaande 1959) ko ganndo sariya Ameriknaajo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/L._Camille_H%C3%A9bert#TuugnorgalWikipedia: Tessaoua Airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tessaoua_AirportLaanaaji diwooje Tessaoua ( ICAO : DRRA ) ko laaɗe diwooje gollotooɗe Tessaoua e nder leydi Niiseer.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tessaoua_Airport#TuugnorgalWikipedia: Álvaro X Nimi a Mvemba Água Rosadahttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%81lvaro_X_Nimi_a_Mvemba_%C3%81gua_RosadaÁlvaro X Nimi a Mvemba Água Rosada ko laamɗo Kibangu, ko kañum woni Água Rosada gadano ɗaɓɓoowo jappeere Laamaandi Konngo e wolde nder leydi mum. O laamii Laamaandi Kibangu gila 1688 haa 1695.Umrorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%81lvaro_X_Nimi_a_Mvemba_%C3%81gua_Rosada#UmroreTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%81lvaro_X_Nimi_a_Mvemba_%C3%81gua_Rosada#TuugnorgalWikipedia: Afonso III Mvemba a Nimihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afonso_III_Mvemba_a_NimiAfonso III Mvemba a Nimi (binndiraa kadi Affonso III) wonnoo ko laamɗo laamu Konngo e yonta wolde ɓesngu mum.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afonso_III_Mvemba_a_Nimi#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afonso_III_Mvemba_a_Nimi#TuugnorgalWikipedia: Strawberry Panic!https://ff.wikipedia.org/wiki/Strawberry_Panic!Kulol Fraise! ko yeewtere juutnde e ɗemngal Japon, nde Sakurako Kimino winndi, nde jowitiinde e fedde sukaaɓe rewɓe janngooɓe e duɗe tati jokkondirɗe, ɗe sukaaɓe rewɓe tan ngoni e dow mum, to Astraea Hill.Ngeesahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Strawberry_Panic!#NgeesaBaabalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Strawberry_Panic!#BaabalTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Strawberry_Panic!#TariyaJikkuuji mawɗi e duɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Strawberry_Panic!#Jikkuuji_mawɗi_e_duɗeDuɗal sukaaɓe rewɓe St. Spicahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Strawberry_Panic!#Duɗal_sukaaɓe_rewɓe_St._SpicaSiistem Etoilehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Strawberry_Panic!#Siistem_EtoileCoɗɗolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Strawberry_Panic!#CoɗɗolHaalaaji juutɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Strawberry_Panic!#Haalaaji_juutɗiEɓɓoore rajo internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Strawberry_Panic!#Eɓɓoore_rajo_internetMaangohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Strawberry_Panic!#MaangoDefte lewlewnduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Strawberry_Panic!#Defte_lewlewnduAnimehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Strawberry_Panic!#AnimeCD-ji nannduɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Strawberry_Panic!#CD-ji_nannduɗiDeftere yiyteendehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Strawberry_Panic!#Deftere_yiyteendeKuutorɗe mobaayilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Strawberry_Panic!#Kuutorɗe_mobaayilJaɓɓugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Strawberry_Panic!#JaɓɓugoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Strawberry_Panic!#TuugnorgalWikipedia: Nasr ad-Dinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nasr_ad-DinImaam Nasr ad-Diin ko gardiiɗo diine e konu Berbeer lamtunaajo, o ardinoo tuggi 1644 haa 1674 dental leƴƴi Berbeer en Sanhadja ngam haɓaade Aarabeeɓe Maqil jeereende rewo Saharaa (ko ɓuri heewde ko Moritani hannde oo, fuɗnaange Maruk e Hirnaange Saharaa). Dillere makko kadi yani e ko wiyetee hannde Senegaal koo, haa arti e liɓgol laamɓe gaadanteeɓe heewɓe.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nasr_ad-Din#TuugnorgalWikipedia: Aero Africahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aero_AfricaAero Africa ko[1] laana ndiwoowa njulaagu, jooɗiiɗo to Suwaziland. Kampaniire nde ina jeyaa e doggol laaɗe diwooje ɗe Dental Orop haɗi.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aero_Africa#TuugnorgalWikipedia: Tessaouahttps://ff.wikipedia.org/wiki/TessaouaTessaoua, anndiranooɗo Tessawa, ko wuro wonngo e Diiwaan Maradi e nder leydi Niiseer. Ina waɗi 43 409 neɗɗo (limto 2012).Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tessaoua#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tessaoua#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Gbenga Ogunbotehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gbenga_OgunboteGbenga Ogunbote (jibinaa ko e diiwaan Ogun, leydi Najeriya) ko gardiiɗo fuku koyɗe leydi Najeriya.[1][2][3]Wikipedia: African United Democratic Partyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/African_United_Democratic_PartyLannda Demokaraasi Dentuɗo Afrik ko lannda politik e nder Eswatini.[1] Lannda kaa ina wallita e kuule renndo-liberal, ina yiɗi lomtaade laamu leydi ndii tawa ko gardiiɗo jaagorɗe leydi ndii, tawa ko gardiiɗo laamu nguu, tawi laamɗo oo ina heddii e wonde hooreejo aadaaji e hooreejo leydi.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/African_United_Democratic_Party#TuugnorgalWikipedia: All Saints Cathedralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/All_Saints_CathedralKatedraal All Saints ko galle diine[1] jokkondirɗo e Egliis Angalteer Afrik worgo, ina woni e laawol Fiddes e nder wuro Mbabane laamorgo e wuro ɓurngo mawnude e nder Eswatini.[2] Nde ɓeydaama e hitaande 1993.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/All_Saints_Cathedral#TuugnorgalWikipedia: Best agedegbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Best_agedegbeBest Ogedegbe (3 September 1954 – 28 September 2009) was a Nigerian football goalkeeper.Wikipedia: Bhunya Airfieldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bhunya_AirfieldLaana ndiwoowa Bhunya ko laana ndiwoowa ladde gollotooka Bhunya, renndo geɗe ladde e nder diiwaan Manzini to Eswatini. Ko kilooji 8 (5 mi) to fuɗnaange-rewo wuro ngoo.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bhunya_Airfield#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bhunya_Airfield#TuugnorgalWikipedia: Cannabis in Eswatinihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cannabis_in_EswatiniKanngaas to Eswatini (Swaasilan) ko huunde nde rewaani laawol; lekki kii ina wiyee insangu e ɗemngal Swazi.[1] Sokla nokku oo ina anndiraa "kaŋŋe Swazi" ina yamira coggu mawngu sabu innde mum e doole.Filluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cannabis_in_Eswatini#FilluFeerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cannabis_in_Eswatini#FeereTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cannabis_in_Eswatini#TuugnorgalWikipedia: Tessa, Nigerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tessa,_NigerTessa, Niiseer ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tessa,_Niger#TuugnorgalWikipedia: Central Bank of Eswatinihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Central_Bank_of_EswatiniBanke mawɗo leydi Eswatiin (Swaasi: Umntsholi Wemaswati), woni banke mawɗo leydi Eswatini. Nde sosaa ko e saawiyee 1974, nde jooɗii ko e wuro laamorgo Mbabane.Guwerneeruujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Central_Bank_of_Eswatini#GuwerneeruujiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Central_Bank_of_Eswatini#TuugnorgalWikipedia: Téra Airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/T%C3%A9ra_AirportLaana ndiwoowa Tera ( ICAO : DRRE ) ko laana ndiwoowa gollotooka wuro Tera e nder leydi Niiseer, ɓadiiɗo keerol leydi ndii e Burkina Faaso.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Coat of arms of Eswatinihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Coat_of_arms_of_EswatiniKuugal Eswatini ko kuugal hollirngal maandeeji feere-feere ngam finaa-tawaa Eswatini. Lion ina hollira laamɗo Eswatini, elefant ina hollira yumma-laamɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Coat_of_arms_of_Eswatini#TuugnorgalWikipedia: Térahttps://ff.wikipedia.org/wiki/T%C3%A9raDiiwaan, Departemaa Tera leydi Niiseer. Ndi woni ko e 175 km worgo-fuɗnaange laamorgo Niamey, sara keerol leydi Burkina.Geografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/T%C3%A9ra#GeografiWakatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/T%C3%A9ra#WakatiTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/T%C3%A9ra#TariyaDemokaraasihttps://ff.wikipedia.org/wiki/T%C3%A9ra#DemokaraasiNjulaaguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/T%C3%A9ra#NjulaaguGallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/T%C3%A9ra#GalleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/T%C3%A9ra#TuugnorgalWikipedia: Wilson ajahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wilson_ajahWilson Ajah Ogechukwu (jibinaa ko 20 mars 1972) ko Naajeeriyaajo gonnooɗo fuku koyɗe, o sakkitii anndeede ko o ƴaañoowo Gela.Wikipedia: Communist Party of Swazilandhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Communist_Party_of_SwazilandLannda kominist Swaziland (CPS) ko lannda kominist Suwaziland sosaa ñalnde 9 abriil 2011. Ko laamɗo Suwaziland biyeteeɗo Mswati III haɗi ɗum, ko juuti caggal nde sosaa, ina golloroo e nder sirlu.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Communist_Party_of_Swaziland#TuugnorgalWikipedia: The cuisine of Eswatinihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_cuisine_of_EswatiniCuuɗi Eswatini ɓuri anndeede ko e yontaaji e diiwaan geɗe leydi. Nyaamduuji ɓurɗi teeŋtude e nder Eswatini ina mbaɗi sorgo e maaro,[1] ina keewi waɗeede e kosam ngaari, ko jawdi ɓurndi yiɗeede toon.Nokkuuji be’i ceertuɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_cuisine_of_Eswatini#Nokkuuji_be’i_ceertuɗiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_cuisine_of_Eswatini#TuugnorgalWikipedia: Teouathttps://ff.wikipedia.org/wiki/TeouatTeouat ko wuro aadee e nder departemaa Arlit to diiwaan Agadez to worgo-cakaare Niiseer.Jokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Teouat#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Felix oyedikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Felix_oyedikaFelix Onyedika Ogbuke// c (jibinaa ko ñalnde 18 suwee 1985) ko fukuyaŋke Naajeeriya mo pentiiɗo, o fiyiino e nder fedde wiyetnaam QNK Quảng Nam.Wikipedia: Tenhyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/TenhyaTenhya ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 31 057 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tenhya#TuugnorgalWikipedia: Swazi culturehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Swazi_culturePinal Swazi ko laawol nguurndam e aadaaji leñol Swazi rewrude e daawal daartol ceertungal. Pinal yimɓe Swazi ina waɗi jimɗi, nguura, diine, mahdi, e banndiraaɓe, e geɗe keewɗe goɗɗe.Banndiraagal Swazihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Swazi_culture#Banndiraagal_SwaziSafrooɓe aadaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Swazi_culture#Safrooɓe_aadaajiIncwalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Swazi_culture#IncwalaUmlatahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Swazi_culture#UmlataNaalankaagal e karallaagalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Swazi_culture#Naalankaagal_e_karallaagalPinal fijirde e nder leydi Eswatinihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Swazi_culture#Pinal_fijirde_e_nder_leydi_EswatiniTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Swazi_culture#TuugnorgalWikipedia: Reuben obgannayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Reuben_obgannayiRuben Ogbonnaya ko ɓiɗɗo leydi Naajeeriya, o fijoowo e nder fedde Lobi Stars F.C.Wikipedia: Diocese of Swazilandhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_SwazilandDiocese Swaziland ko diocese e nder Egliis Angalteer to Afrik worgo. Nde sosaa ko e hitaande 1968.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Swaziland#TariyaKoɗorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diocese_of_Swaziland#KoɗorɗeWikipedia: Tegguiada In Tessoumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tegguiada_In_TessoumTegguiada To Tessoum ko wuro wonngo e nder diiwaan Agadez, e nder diiwaan Arlit, leydi Niiseer.[1] Yimɓe mayre ɓurɓe heewde e yontaaji ɗii ina ngondi e wuro Ingall ngo ɓadiiɗo ngo, ɓe ƴeewtotoo ko taariindi peewnugol lamɗam.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tegguiada_In_Tessoum#TuugnorgalWikipedia: Cleopas Sipho Dlaminihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cleopas_Sipho_DlaminiCleopas Sipho Dlamini (jibinaa ko ñalnde 26 lewru Duujal hitaande 1952) ko gardiiɗo njulaagu Liswati, o woniino gardiiɗo jaagorɗe leydi Eswatini tuggi 2021 haa 2023.[2]Gardiiɗo jaagorɗe leydi Eswatinihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cleopas_Sipho_Dlamini#Gardiiɗo_jaagorɗe_leydi_EswatiniƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cleopas_Sipho_Dlamini#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cleopas_Sipho_Dlamini#TuugnorgalWikipedia: Tebaramhttps://ff.wikipedia.org/wiki/TebaramTebaram ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 52 293 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tebaram#TuugnorgalWikipedia: Tchirozerine Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tchirozerine_DepartmentTchirozerine ko departema e nder Diiwaan Agadez e nder leydi Niiseer. Laamorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Tchirozerine.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tchirozerine_Department#TuugnorgalWikipedia: Onuahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/OnuahOnuoha Ogbonna (jibinaa ko 14 lewru bowte hitaande 1988) ko diɗɗal fuku koyɗe Naajeeriya.[1][2]Wikipedia: Blood-C: The Last Darkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blood-C:_The_Last_DarkƳiiƴam-C: Niɓɓere cakkitiinde[a] ko filmo Japonnaajo kulɓiniiɗo mo Naoyoshi Shiotani ardii, mo Nanase Ohkawa e Junichi Fujisaku mbinndi, tuugiiɗo e teleeji anime 2011 mo suudu-C Pewnugol I.G e fedde naalankooɓe manga CLAMP.Ngeesahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blood-C:_The_Last_Dark#NgeesaCoɗɗolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blood-C:_The_Last_Dark#CoɗɗolYoffugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blood-C:_The_Last_Dark#YoffugoJaayɗe galleejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blood-C:_The_Last_Dark#Jaayɗe_galleejiJaɓɓugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blood-C:_The_Last_Dark#JaɓɓugoJaɓɓungal teskinngalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blood-C:_The_Last_Dark#Jaɓɓungal_teskinngalNotes and referenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blood-C:_The_Last_Dark#Notes_and_referencesReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blood-C:_The_Last_Dark#ReferencesJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blood-C:_The_Last_Dark#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Barbara Louise Hempsteadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Louise_HempsteadBarbara Louise Hempstead ko ganndo hematoloji Ameriknaajo, ganndo neurobiyoloji, e gardiiɗo jaŋde, ko kañum woni deenoowo duɗal ganndal safaara Weill Cornell gila 2019. Ko kanko woni porfeseer Isom mo O.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Louise_Hempstead#NgendamReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Louise_Hempstead#ReferencesWikipedia: Diana Hesshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diana_HessDiana Hess ko gonnooɗo gardiiɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde Wisconsin-Madison.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diana_Hess#KugalNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diana_Hess#NjeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diana_Hess#TuugnorgalWikipedia: Ada Sue Hinshawhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ada_Sue_HinshawAda Sue Hinshaw (jibinaa ko ñalnde 20 lewru Mbooy hitaande 1939) ko infirmiyee Ameriknaajo ɓurɗo anndeede e wiɗtooji mum ko fayti e moƴƴere toppitagol, batte ñawɗo, e nokkuuji moƴƴi gollorɗi infirmiyee.[1] Hinshaw toɗɗaama ngam wonde lefol guurngol e nder duɗal jaaɓi haaɗtirde Ameriknaare to bannge safaara e hitaande 2011.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ada_Sue_Hinshaw#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ada_Sue_Hinshaw#TuugnorgalWikipedia: Jan Ching Chun Huhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jan_Ching_Chun_HuJan Ching Chun Hu ko ganndo dental to Taiwan.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jan_Ching_Chun_Hu#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jan_Ching_Chun_Hu#TuugnorgalWikipedia: Marlon Bundo's A Day in the Life of the Vice Presidenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marlon_Bundo%27s_A_Day_in_the_Life_of_the_Vice_PresidentDeftere Marlon Bundo wiyeteende Ñalawma e nder nguurndam cukko hooreejo leydi ko deftere sukaaɓe 2018 nde Charlotte Pence winndi, Karen Pence woni natal. Ina siftina ñalawma fenaande e nder nguurndam Marlon Bundo, ɓiɗɗo pet cukko hooreejo leydi Amerik biyeteeɗo Mike Pence, baaba Charlotte e jom suudu Karen.Woldehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marlon_Bundo%27s_A_Day_in_the_Life_of_the_Vice_President#WoldeMbaroodi ndiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marlon_Bundo%27s_A_Day_in_the_Life_of_the_Vice_President#Mbaroodi_ndiiNgeesahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marlon_Bundo%27s_A_Day_in_the_Life_of_the_Vice_President#NgeesaJaɓɓugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marlon_Bundo%27s_A_Day_in_the_Life_of_the_Vice_President#JaɓɓugoJaɓɓungal teskinngalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marlon_Bundo%27s_A_Day_in_the_Life_of_the_Vice_President#Jaɓɓungal_teskinngalParodihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marlon_Bundo%27s_A_Day_in_the_Life_of_the_Vice_President#ParodiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marlon_Bundo%27s_A_Day_in_the_Life_of_the_Vice_President#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marlon_Bundo%27s_A_Day_in_the_Life_of_the_Vice_President#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Constance Darlene Hunthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Constance_Darlene_HuntConstance Darlene Hunt (jibinaa ko ñalnde 11 lewru bowte hitaande 1950) ko awokaa, ganndo sariya, ñaawoowo Kanadaa. O jibinaa ko to wuro Yorkton, to leydi Saskatchewan, o heɓi dipolom makko e hitaande 1970, o heɓi kadi dipolom makko e hitaande 1972 to duɗal jaaɓi haaɗtirde Saskatchewan.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Constance_Darlene_Hunt#TuugnorgalWikipedia: Tamara Ivanivna Hundorovahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamara_Ivanivna_HundorovaTamara Ivanivna Hundorova (e ɗemngal Ukrain: Гундорова Тамара Іванівна ; jibinaa ko ñalnde 17 sulyee 1955, to Klimivka, e nder diiwaan Poltava) ko ganndo binndol, ganndo pinal, binndoowo. Ko o porfeseer e gardiiɗo departemaa Teori binndol to Duɗal Binndol to Akademi Ganndal Ngenndiwal Ukrain, kadi ko o porfeseer e dekan to Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Ukrain Free.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamara_Ivanivna_Hundorova#NguurndamGolle renndohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamara_Ivanivna_Hundorova#Golle_renndoBindihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamara_Ivanivna_Hundorova#BindiBinndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamara_Ivanivna_Hundorova#BinndanɗeMonogaraafiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamara_Ivanivna_Hundorova#MonogaraafiijiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamara_Ivanivna_Hundorova#TuugnorgalWikipedia: Solomon ogbeidehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Solomon_ogbeideSolomon Ogbeide (maayɗo 20 lewru Mbooy 2019) ko gardiiɗo fuku koyɗe leydi Najeriya, o ardii fedde nde ina jeyaa heen Warri Wolves, Bayelsa United,[2] e Lobi Stars.[3]Wikipedia: Peter Ogabahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_OgabaPeter Egboche Ogaba (24 suwee 1974 – 5 lewru bowte 2016) ko Naajeeriyaajo fuku koyɗe, o fijiraa ko difaade.Wikipedia: Augustine ofuokuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Augustine_ofuokuAugustin "Mazeli" Ofuokwu (14 lewru bowte hitaande 1944 - 5 lewru juko hitaande 2004) ko Naajeeriyaajo fuku koyɗe. O tawtoraama kawgel worɓe e Olimpiyaaji 1968.Wikipedia: Ruth Ray Jacksonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_Ray_JacksonRuth Ray Jackson ko gardiiɗo jaŋde Ameriknaajo, gonɗo hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Langston, sappo e jeeɗiɗaɓo gila 2024. Ko adii ɗuum, ko kanko wonnoo hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde, cukko hooreejo geɗe jaŋde, kadi ko o porfeseer e gardiiɗo duɗal jaŋde e gannde jikkuuji.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_Ray_Jackson#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_Ray_Jackson#TuugnorgalWikipedia: Kelvin odenigbohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kelvin_odenigboKelvin Odenigbo (13 Abriil 2001 - 5 Suwee 2021) ko Naajeeriyaajo fukuyaŋke. E hitaande 2021, o naati Vitebsk e njoɓdi NAF Rockets.Wikipedia: John Sam obuhhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Sam_obuhJohn Sam Obuh ko gardiiɗo fuku koyɗe leydi Najeriya. Ko kanko ɓuri ɓooyde ko gardiiɗo fedde Akwa United F.Wikipedia: Clement obojememehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Clement_obojememeClement Obojememe (jibinaa ko 17 lewru bowte hitaande 1945) ko Naajeeriyaajo fuku koyɗe. O tawtoraama kawgel worɓe e Olimpiyaaji 1968.Wikipedia: Ruth Kerr Jakobyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_Kerr_JakobyRuth Kerr Jakoby (jibinaa ko ñalnde 2 suwee 1929) ko cafroowo ƴiiƴam Ameriknaajo.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_Kerr_Jakoby#NguurndamKo humpito safaarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_Kerr_Jakoby#Ko_humpito_safaaraKo ɓuri safaarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_Kerr_Jakoby#Ko_ɓuri_safaaraNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_Kerr_Jakoby#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_Kerr_Jakoby#TuugnorgalWikipedia: Rabbithttps://ff.wikipedia.org/wiki/RabbitƁowɗi ko daabaaji tokoosi e nder galle Leporidae (ina jeyaa heen kadi mborosaaji), tawi ina jeyaa e doggol Lagomorpha (ina heen kadi pikas). Mbaroodi Orop, Oryctolagus cuniculus woni iwdi teemedde mbaydiiji[1] mbaroodi galleeji e nder winndere ndee.Terminoloji e etimolojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabbit#Terminoloji_e_etimolojiBiyolojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabbit#BiyolojiModeluuji wax kollitooji ƴellitaare ɓernde mboddihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabbit#Modeluuji_wax_kollitooji_ƴellitaare_ɓernde_mboddiYahdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabbit#YahdeSabu epiglottis ɓoccoonde ina golloroo e dow ɓuuɓri softundi so wonaa nde ɓuuɓnata, ɓoccoonde ko fooftere nofru farliinde. Rawaandu ina jogii dente ɗiɗi ɓutte, heen gootel ina woni caggal goɗɗo oo. Ko noon ɗe mbaawirta seertude e mborosaaji, ɗi keewi jiiɓrude.[10] Seerndi ɗum kadi ko wonande ɓowɗi, dente mum en fof ina njokki mawnude, ɗo ko ɓuri heewde e ɓowɗi ɗii, ko ƴiye mum en tan njokki mawnude. Carl Linnaeus fuɗɗiima renndinde ɓowɗi e mborosaaji e les njiimaandi Glires ; caggal mum, ɗe ceerti ko no nanondiral ganndal nii, ko heewi e nanndugol majji ko batte ƴellitaare kawrital. Ko ɓooyaani koo, wiɗtooji ADN e yiytude iwdi gooto ina mballita e miijo wonde ɓe ngoni ko e leñol gootol, ko ɗum waɗi hannde, ɓowɗi e mborosaaji ina keewi renndinde e nder njuɓɓudi ɓurndi heewde Glires.[11]https://ff.wikipedia.org/wiki/Rabbit#Sabu_epiglottis_ɓoccoonde_ina_golloroo_e_dow_ɓuuɓri_softundi_so_wonaa_nde_ɓuuɓnata,_ɓoccoonde_ko_fooftere_nofru_farliinde._Rawaandu_ina_jogii_dente_ɗiɗi_ɓutte,_heen_gootel_ina_woni_caggal_goɗɗo_oo._Ko_noon_ɗe_mbaawirta_seertude_e_mborosaaji,_ɗi_keewi_jiiɓrude.[10]_Seerndi_ɗum_kadi_ko_wonande_ɓowɗi,_dente_mum_en_fof_ina_njokki_mawnude,_ɗo_ko_ɓuri_heewde_e_ɓowɗi_ɗii,_ko_ƴiye_mum_en_tan_njokki_mawnude._Carl_Linnaeus_fuɗɗiima_renndinde_ɓowɗi_e_mborosaaji_e_les_njiimaandi_Glires_;_caggal_mum,_ɗe_ceerti_ko_no_nanondiral_ganndal_nii,_ko_heewi_e_nanndugol_majji_ko_batte_ƴellitaare_kawrital._Ko_ɓooyaani_koo,_wiɗtooji_ADN_e_yiytude_iwdi_gooto_ina_mballita_e_miijo_wonde_ɓe_ngoni_ko_e_leñol_gootol,_ko_ɗum_waɗi_hannde,_ɓowɗi_e_mborosaaji_ina_keewi_renndinde_e_nder_njuɓɓudi_ɓurndi_heewde_Glires.[11]Morfoloojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabbit#MorfoloojiKosam mboɗejamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabbit#Kosam_mboɗejamNde tawnoo njaaweeki e ƴoƴre ko kañum en ɓuri waawde reentaade ɓowɗi e mborosaaji (ina heen ɓowɗi jaawɗi), ɓowɗi ina njogii ƴiye koyɗe caggal mawɗe e ƴiye ƴellitiiɗe no feewi. Hay so tawii ko plantigrade e fooftere, ɓowɗi ina ngondi e koyɗe mum en ina ndoga, ina cikka ko ɓuri digitigrade. Ɓowɗi ina kuutoroo ƴiye mum en tiiɗɗe ngam ɓuuɓnude e (e wondude e ƴiye mum en) ngam faabaade.[12] Koyngal yeeso kala ina jogii koppi nay ina ɓeydoo heen ɓuuɓri. Koyngal caggal kala ina jogii koppi nay (kono alaa koppi).[13]https://ff.wikipedia.org/wiki/Rabbit#Nde_tawnoo_njaaweeki_e_ƴoƴre_ko_kañum_en_ɓuri_waawde_reentaade_ɓowɗi_e_mborosaaji_(ina_heen_ɓowɗi_jaawɗi),_ɓowɗi_ina_njogii_ƴiye_koyɗe_caggal_mawɗe_e_ƴiye_ƴellitiiɗe_no_feewi._Hay_so_tawii_ko_plantigrade_e_fooftere,_ɓowɗi_ina_ngondi_e_koyɗe_mum_en_ina_ndoga,_ina_cikka_ko_ɓuri_digitigrade._Ɓowɗi_ina_kuutoroo_ƴiye_mum_en_tiiɗɗe_ngam_ɓuuɓnude_e_(e_wondude_e_ƴiye_mum_en)_ngam_faabaade.[12]_Koyngal_yeeso_kala_ina_jogii_koppi_nay_ina_ɓeydoo_heen_ɓuuɓri._Koyngal_caggal_kala_ina_jogii_koppi_nay_(kono_alaa_koppi).[13]Koloor melanistikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabbit#Koloor_melanistikOriktoloogus cunikulashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabbit#Oriktoloogus_cunikulasMbabba Orop (ladde)https://ff.wikipedia.org/wiki/Rabbit#Mbabba_Orop_(ladde)Ko ɓuri heewde e ɓowɗi ladde (haa teeŋti noon so yerondiraama e ɓowɗi) ina njogii ɓalli keewɗi, nannduɗi e egguuji. Koɗorɗe softuɗe mboɗeeri ladde ko agouti e mbaydi (walla, seeɗa, melanistik), ko ɗum wallitata e kammu. Wuddere ɓoccoonde ndee (so wonaa ɓiɗngel ngel) ina ɓalee dow, ina danee les. Koɗorɗe ina njogii daneeji e dow wutteeji mum en.[14]https://ff.wikipedia.org/wiki/Rabbit#Ko_ɓuri_heewde_e_ɓowɗi_ladde_(haa_teeŋti_noon_so_yerondiraama_e_ɓowɗi)_ina_njogii_ɓalli_keewɗi,_nannduɗi_e_egguuji._Koɗorɗe_softuɗe_mboɗeeri_ladde_ko_agouti_e_mbaydi_(walla,_seeɗa,_melanistik),_ko_ɗum_wallitata_e_kammu._Wuddere_ɓoccoonde_ndee_(so_wonaa_ɓiɗngel_ngel)_ina_ɓalee_dow,_ina_danee_les._Koɗorɗe_ina_njogii_daneeji_e_dow_wutteeji_mum_en.[14]Ngam darnde gite e nder ɓalndu mum, mboros oo ina jogii fannu yiytere ina hawra e fotde 360 degere, tawa ina waɗi tan ko ɓuuɓri tokosiri to ponto nofru.[15]https://ff.wikipedia.org/wiki/Rabbit#Ngam_darnde_gite_e_nder_ɓalndu_mum,_mboros_oo_ina_jogii_fannu_yiytere_ina_hawra_e_fotde_360_degere,_tawa_ina_waɗi_tan_ko_ɓuuɓri_tokosiri_to_ponto_nofru.[15]Elemenji terɗe caggalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabbit#Elemenji_terɗe_caggalEɓɓoore artikulaasiyoŋ ƴiye ƴiye caggal ɓowɗi e nder defterdu taariindi tagoore to duɗal jaaɓi haaɗtirde Pasifik Lutheranhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabbit#Eɓɓoore_artikulaasiyoŋ_ƴiye_ƴiye_caggal_ɓowɗi_e_nder_defterdu_taariindi_tagoore_to_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Pasifik_LutheranAnatomiiji terɗe caggal mboɗeeje ina nanndi e mbaydiiji daabaaji goɗɗi, ina wallita e mbaadiiji mum en keertiiɗi. Kosam ɗam caggal ina waɗi kosam juutɗam (femur, tibia, fibula, e phalanges) kam e kosam juutɗam (tarsal). Ɗeeɗoo ƴiye ina tagaa e ƴiye endokonndral e nder ƴellitaare. Hono no ko ɓuri heewde e daabaaji leydi nii, hoore cirƴaande ndee ina jokkondiri e asetabulum os coxae. Feccere ndee ina jokkondiri e ƴiye, kono wonaa fibula, ko kañum jokkondiri e ƴiye. Tibia e fibula ina jokkondiri e tarsal pes, ko ɓuri heewde wiyeede ko koyngal. Terɗe mbaroodi caggal ɓuri juutde e terɗe yeeso ɗee. Ɗuum ina addana ɓe feewnude mbaadi maɓɓe hopping locomotion. Terɗe caggal ɓurɗe juutde ɓuri waawde feewnude jaawle ɓurɗe yaawde. Hares, jogiiɗe koyɗe ɓurɗe juutde e ɓowɗi cottontail, ina mbaawi yahde no feewi.[16] Rawaandu ina jooɗii tan e koyɗe mum so ina diwa; ɗum woni ko wiyetee diƴƴe dijital. Koye caggal ɗee ina njogii koppi nay juutɗi baawɗi waɗde ɗum, ina mbaɗi kadi ɓuuɓri ngam haɗde ɗi sarde so ina njuppa.[17] Rawaandu ngalaa paddorɗe e koyɗe mum no ko ɓuri heewde e daabaaji goɗɗi kuutortooɗi locomotion digitigrade nii. E nder heen, eɗe njogii ƴiye ɓutte ɗe ina ndokka ndeenka.[18]https://ff.wikipedia.org/wiki/Rabbit#Anatomiiji_terɗe_caggal_mboɗeeje_ina_nanndi_e_mbaydiiji_daabaaji_goɗɗi,_ina_wallita_e_mbaadiiji_mum_en_keertiiɗi._Kosam_ɗam_caggal_ina_waɗi_kosam_juutɗam_(femur,_tibia,_fibula,_e_phalanges)_kam_e_kosam_juutɗam_(tarsal)._Ɗeeɗoo_ƴiye_ina_tagaa_e_ƴiye_endokonndral_e_nder_ƴellitaare._Hono_no_ko_ɓuri_heewde_e_daabaaji_leydi_nii,_hoore_cirƴaande_ndee_ina_jokkondiri_e_asetabulum_os_coxae._Feccere_ndee_ina_jokkondiri_e_ƴiye,_kono_wonaa_fibula,_ko_kañum_jokkondiri_e_ƴiye._Tibia_e_fibula_ina_jokkondiri_e_tarsal_pes,_ko_ɓuri_heewde_wiyeede_ko_koyngal._Terɗe_mbaroodi_caggal_ɓuri_juutde_e_terɗe_yeeso_ɗee._Ɗuum_ina_addana_ɓe_feewnude_mbaadi_maɓɓe_hopping_locomotion._Terɗe_caggal_ɓurɗe_juutde_ɓuri_waawde_feewnude_jaawle_ɓurɗe_yaawde._Hares,_jogiiɗe_koyɗe_ɓurɗe_juutde_e_ɓowɗi_cottontail,_ina_mbaawi_yahde_no_feewi.[16]_Rawaandu_ina_jooɗii_tan_e_koyɗe_mum_so_ina_diwa;_ɗum_woni_ko_wiyetee_diƴƴe_dijital._Koye_caggal_ɗee_ina_njogii_koppi_nay_juutɗKosamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabbit#KosamTergal caggal mboddi (yiyngo bannge) ina waɗi ƴiye jokkondirɗe e ƴiye gonɗe e ƴiye.https://ff.wikipedia.org/wiki/Rabbit#Tergal_caggal_mboddi_(yiyngo_bannge)_ina_waɗi_ƴiye_jokkondirɗe_e_ƴiye_gonɗe_e_ƴiye.Rawaandu ina jogii koyɗe caggal ɓutte, baawɗe rokkude doole ɓurɗe heewde, e yaawde, e yaawde, ɗe peccii ko e pecce tati mawɗe : koyngal, koyngal, e koyngal. Terɗe caggal mbabba ko sifaa ɓurɗo heewde. Ɗi ɓuri juutde e terɗe yeeso ɗee, ina ndokka doole ɓurɗe heewde. Ɓowɗi ina ndoga e koyɗe mum en ngam heɓde yahdu ɓurndu moƴƴude e nder dille. Doole ɗe terɗe caggal ɗee njaltina ɗee ina mballita e anatomiiji gonɗi e nder ɓalndu fusiyoŋ tibia e fibula, e sifaaji ƴiye.[19]https://ff.wikipedia.org/wiki/Rabbit#Rawaandu_ina_jogii_koyɗe_caggal_ɓutte,_baawɗe_rokkude_doole_ɓurɗe_heewde,_e_yaawde,_e_yaawde,_ɗe_peccii_ko_e_pecce_tati_mawɗe_:_koyngal,_koyngal,_e_koyngal._Terɗe_caggal_mbabba_ko_sifaa_ɓurɗo_heewde._Ɗi_ɓuri_juutde_e_terɗe_yeeso_ɗee,_ina_ndokka_doole_ɓurɗe_heewde._Ɓowɗi_ina_ndoga_e_koyɗe_mum_en_ngam_heɓde_yahdu_ɓurndu_moƴƴude_e_nder_dille._Doole_ɗe_terɗe_caggal_ɗee_njaltina_ɗee_ina_mballita_e_anatomiiji_gonɗi_e_nder_ɓalndu_fusiyoŋ_tibia_e_fibula,_e_sifaaji_ƴiye.[19]Kosam e ittugol ƴiye, to bannge cellal, ina jokkondiri no feewi e ƴiye terɗe caggal. Doggol golle ummoraade e ƴiye ina addana doole ɗe ndeen renndintee e nder ƴiye ƴiye. Ɓowɗi ɗi ngalaa doole, ɗi ngalaa semmbe e ƴiye, ɓuri waawde heɓde osteoporosis sabu ŋakkeende ƴiye.[20] E nder ɓowɗi, so fiɓnde ina ɓeydoo heewde e ɓalndu, ina ɓeydoo waawde haɓaade tampere. Yeru, hareeji ina njogii semmbe ɓurɗo mawnude e ɓuuɓri, ɓuri cottontails. Ɓowɗi terɗe caggal mbabba ina mbaawi renndinde cate nay mawɗe : ƴiye ƴiye, ƴiye nayi, ƴiye ɓalndu, walla ƴiye ƴiye. Ko ƴiye quadriceps ngoni kalfinaaɓe peewnugol doole so ina diwa. Ko timminirta ɗeen ƴiye ko ƴiye, ballooje e bursiiji juutɗi golle. Ɗeeɗoo ƴiye ina njuɓɓina hakkunde mum en no ƴiye plantar e dorsiflexors nii, ina mballita e jibinannde e golle jowitiiɗe e doole.[21]https://ff.wikipedia.org/wiki/Rabbit#Kosam_e_ittugol_ƴiye,_to_bannge_cellal,_ina_jokkondiri_no_feewi_e_ƴiye_terɗe_caggal._Doggol_golle_ummoraade_e_ƴiye_ina_addana_doole_ɗe_ndeen_renndintee_e_nder_ƴiye_ƴiye._Ɓowɗi_ɗi_ngalaa_doole,_ɗi_ngalaa_semmbe_e_ƴiye,_ɓuri_waawde_heɓde_osteoporosis_sabu_ŋakkeende_ƴiye.[20]_E_nder_ɓowɗi,_so_fiɓnde_ina_ɓeydoo_heewde_e_ɓalndu,_ina_ɓeydoo_waawde_haɓaade_tampere._Yeru,_hareeji_ina_njogii_semmbe_ɓurɗo_mawnude_e_ɓuuɓri,_ɓuri_cottontails._Ɓowɗi_terɗe_caggal_mbabba_ina_mbaawi_renndinde_cate_nay_mawɗe_:_ƴiye_ƴiye,_ƴiye_nayi,_ƴiye_ɓalndu,_walla_ƴiye_ƴiye._Ko_ƴiye_quadriceps_ngoni_kalfinaaɓe_peewnugol_doole_so_ina_diwa._Ko_timminirta_ɗeen_ƴiye_ko_ƴiye,_ballooje_e_bursiiji_juutɗi_golle._Ɗeeɗoo_ƴiye_ina_njuɓɓina_hakkunde_mum_en_no_ƴiye_plantar_e_dorsiflexors_nii,_ina_mballita_e_jibinannde_e_golle_jowitiiɗe_e_doole.[21]Noppihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabbit#NoppiAnatomi noppi daabaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabbit#Anatomi_noppi_daabaajiA Hollandehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabbit#A_HollandeEkolojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabbit#EkolojiKo nguura e koltuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabbit#Ko_nguura_e_koltuGikkuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabbit#GikkuujiMaandoljihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabbit#MaandoljiJibinanndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabbit#JibinanndeÑaamdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabbit#ÑaamdeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rabbit#TuugnorgalWikipedia: Solomon obahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Solomon_obahSolomon Oboh (13 suwee 1989 - 9 suwee 2013) ko fuku koyɗe Naajeeriya, o fijiraa ko difaade walla hakkundeejo e nder fedde Warri Wolves F.C.Wikipedia: Erika H. Jameshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Erika_H._JamesErika H. James ko debbo Ameriknaajo ganndo, njulaagu.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Erika_H._James#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Erika_H._James#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Erika_H._James#TuugnorgalWikipedia: Isarohttps://ff.wikipedia.org/wiki/IsaroOsaro Obobaifo (1 August 1966 – 1991) was a Nigerian footballer. He competed in the men's tournament at the 1988 Summer Olympics.Wikipedia: Cheryl Johnson-Odimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheryl_Johnson-OdimCheryl Johnson-Odim ko daartoowo Ameriknaajo. O golliima to duɗal jaaɓi haaɗtirde Wisconsin-Madison, to duɗal jaaɓi haaɗtirde worgo-fuɗnaange e to duɗal jaaɓi haaɗtirde Loyola to Chicago.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheryl_Johnson-Odim#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheryl_Johnson-Odim#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheryl_Johnson-Odim#Nguurndam_neɗɗoGolle cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheryl_Johnson-Odim#Golle_cuɓaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheryl_Johnson-Odim#TuugnorgalWikipedia: Christian obihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christian_obiChristian Obi (jibinaa ko 2 lewru Yarkomaa 1967) ko ƴarotooɗo fuku koyɗe Naajeeriya. O tawtoraama kawgel worɓe e Olimpiyaaji 1988.Wikipedia: Godwin obajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godwin_obajeGodwin Obaje (jibinaa ko 12 mars 1996) ko fukuyaŋke Naajeeriya, o fijata ko e diɗɗal Enugu Rangers.Wikipedia: David Samuelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_SamuelDavid Samuel Nwolokor (jibinaa ko 10 lewru Yarkomaa 1996) ko gardiiɗo fuku koyɗe Naajeeriya, o fijiraa ko Rijeka.Wikipedia: Russell Mmemo Dlaminihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Russell_Mmemo_DlaminiRussell Mmemo Dlamini (jibinaa ko 23 lewru Oktoobar 1973) ko dawriyanke Liswati, woni gardiiɗo jaagorɗe leydi Eswatini gila 4 noowammbar 2023.[1]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Russell_Mmemo_Dlamini#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Russell_Mmemo_Dlamini#TuugnorgalWikipedia: Emenike Nwoguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emenike_NwoguEmenike Nwogu (jibinaa ko 25 lewru bowte hitaande 2003) ko ƴarotooɗo Naajeeriya, ko o ƴarotooɗo hakkundeere.[1]Wikipedia: Economic Freedom Fighters of Swazilandhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Economic_Freedom_Fighters_of_SwazilandHaɓooɓe ndimaagu faggudu leydi Swaziland (EFF SWA) ko dille politik e nder leydi Eswatini sosaaɗe e hitaande 2020. EFF SWA ƴettii darnde tiiɗnde e nder seppooji 2021 e nder leydi ndi, teskaama kadi ina waɗi darnde tiiɗnde e jokkondirde e gollotooɓe.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Economic_Freedom_Fighters_of_Swaziland#TuugnorgalWikipedia: Chibuzor nwokohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chibuzor_nwokoChibuzor Aloysius Nwogbo (jibinaa ko 31 oktoobar 1990 to leydi Niiseriyaa) ko ɓiɗɗo fuku koyɗe leydi Najeriya.Wikipedia: Embassy of Eswatini in Taipeihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Embassy_of_Eswatini_in_TaipeiAmmbasadeer Eswatini to Taipei (Sinuwa aadaaji: Sinuwaa koolaaɗo: Wǎi àshǐ Guǎn) ko jooɗorde Eswatini to Taypei, leydi Republique... Siin (Taywaan).Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Embassy_of_Eswatini_in_Taipei#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Embassy_of_Eswatini_in_Taipei#TuugnorgalWikipedia: Silas Nwonkwohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Silas_NwonkwoSilas Nwankwo (jibinaa ko ñalnde 12 lewru Duujal hitaande 2003)[1] ko ƴaañoowo fuku koyɗe Naajeeriya, o woniino ƴaañoowo e nder fedde Suwed Mjällby[2] to Allsvenskan.Wikipedia: Diana nwaiyuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diana_nwaiyuDiana Esther Nwaiwu (jibinaa ko 10 lewru Oktoobar 1973) ko debbo Naajeeriya gonnooɗo fuku koyɗe, o waɗiino gooliiɗo e nder fedde fuku koyɗe rewɓe Naajeeriya. O jeyaa ko e kippu nguu e kawgel adunaaru rewɓe FIFA 1991 kam e kawgel adunaare rewɓe FIFA 1995.Wikipedia: Embassy of the Republic of China in the Kingdom of Eswatinihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Embassy_of_the_Republic_of_China_in_the_Kingdom_of_EswatiniAmbasadeer leydi Siin to Laamu Eswatini ( Sinuwaa: 中華民國駐史瓦帝尼王國大使館ina wiyee Taywaan) to Mbabane, Eswatini. Leyɗeele ɗiɗi ɗee ina njokkondiri gila Eswatini heɓi jeytaare mum e hitaande 1968.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Embassy_of_the_Republic_of_China_in_the_Kingdom_of_Eswatini#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Embassy_of_the_Republic_of_China_in_the_Kingdom_of_Eswatini#TuugnorgalWikipedia: Savior nwafohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Savior_nwafoSavior Nwafor (jibinaa ko 10 lewru Yarkomaa 2002) ko ɓiɗɗo leydi Naajeeriya, o fijiraa ko Gudja United.[1]Wikipedia: Eswatini AIDS Support Organisationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eswatini_AIDS_Support_OrganisationFedde Eswatini ngam wallitde SIDA , Ko nde fedde adannde yuɓɓinde yimɓe wonduɓe e VIH e nder Eswatini, sosaande e hitaande 1993 e les njiimaandi nokku humpito SIDA (TASC). Mandat maggal ko addude yaakaare e nguurndam moƴƴam.Wikipedia: Eswatini Airlinkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eswatini_AirlinkEswatini Airlink ko[2] laana ndiwoowa diiwaan jooɗiika to Matsapha, Eswatini, ko kañum woni laana ndiwoowa leydi ndii.[4]Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eswatini_Airlink#TariyaDestinaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eswatini_Airlink#DestinaajiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eswatini_Airlink#TuugnorgalWikipedia: Idris nuradeenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idris_nuradeenIdris Nuradeen (jibinaa ko ñalnde 15 lewru Yarkomaa 2002) ko balloowo fuku koyɗe leydi Najeriya.[1]Wikipedia: Eswatini Bankhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eswatini_BankBanke Eswatini, anndiraaɗo kadi Banke Ƴellitaare e Restoraaji Eswatini (EDSP),[1] ko fedde kaalis ƴellitaare, nde laabi ɗiɗi ko banke njulaagu e nder Eswatini. Ko Banke mawɗo Eswatini, gardiiɗo bankeeji ngenndiiji, rokki ɗum yamiroore, kadi ina toppitii ɗum.Wakerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eswatini_Bank#WakereTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eswatini_Bank#TariyaJeyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eswatini_Bank#JeyiCakkittehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eswatini_Bank#CakkitteTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eswatini_Bank#TuugnorgalWikipedia: Effion juniorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Effion_juniorEffiong Nsungusi Junior (jibinaa ko ñalnde 4 noowammbar 1999) [2] ko fuku koyɗe Naajeeriya, o woniino yeeso e nder fedde fuku koyɗe Usbekistaan biyeteeɗo Neftchi Fergana.[3]Wikipedia: Our Lady of Assumption Cathedralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Our_Lady_of_Assumption_CathedralKatedraal Notre Lady of Assumption[1] walla Katedraal Manzini, ko galle diine jeyaaɗo e Egliis Katolik, ina woni e wuro Manzini, e nder laamorgo diiwaan oo innde mum, kadi ko wuro ɓurngo heewde yimɓe e nokku gollordu teeŋtuɗo e nokku njulaagu to Eswatini.[2]Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Our_Lady_of_Assumption_Cathedral#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Our_Lady_of_Assumption_Cathedral#TuugnorgalWikipedia: Jacob njokuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jacob_njokuJacob Njoku (jibinaa ko 16 noowammbar 1997) ko ƴarotooɗo fuku koyɗe Naajeeriya, ko o ƴarotooɗo yeeso.[1]Wikipedia: Gideon njokuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gideon_njokuGideon Njoku (maayi 10 lewru Yarkomaa 2011)[1] ko ƴarotooɗo fuku koyɗe e gardiiɗo leydi Najeriya.Wikipedia: Nsoko Airfieldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nsoko_AirfieldLaana ndiwoowa Nsoko (ICAO: FDNS) ko laana ndiwoowa gollotooka Nsoko, wuro ndema e nder diiwaan Lubombo to Eswatini. Laana ndiwoowa ka woni ko e nder nokku keeriiɗo Nisela,[3] kilooji 4 (2,5 mi) to worgo-fuɗnaange Nsoko, e kilooji 5 (3,1 mi) hirnaange keerol Afrik worgo.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nsoko_Airfield#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nsoko_Airfield#TuugnorgalWikipedia: Davide ngodigahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Davide_ngodigaDavid Ngodiga (jibinaa ko 23 lewru Oktoobar 1962) ko Naajeeriyaajo gonnooɗo fuku koyɗe. O tawtoraama kawgel worɓe e Olimpiyaaji 1988.Wikipedia: Nhlangano Airfieldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nhlangano_AirfieldLaana ndiwoowa Nhlangano (ICAO: FDNH) ko laana ndiwoowa gollotooka Nhlangano, wuro wonngo e nder diiwaan Shiselweni e nder Eswatini.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nhlangano_Airfield#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nhlangano_Airfield#TuugnorgalWikipedia: Umar bala Muhammadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umar_bala_MuhammadUmar Bala Muhammed (jibinaa ko ñalnde 7 mars 1998) ko fukuyaŋke Naajeeriya, o fijiraa ko TPS to Ykkösliiga, diɗɗal ɗiɗaɓal leydi Finlande.[1]Wikipedia: The music of Eswatinihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_music_of_EswatiniMiijo Eswatini ina waɗi jimɗi leƴƴi Swazi e mbaydiiji jimɗi leñol kam e jimɗi jamaanu ko wayi no rock, pop e hip hop, ɗi yimɓe heewɓe njiɗi e nder Eswatini gila e gardagol feddeeji ko wayi no Vamoose. Lowre hip hop e nder Afrik worgo, nde renndini keeri mum e Eswatini, wallitii kadi e lollude ɗum.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_music_of_Eswatini#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_music_of_Eswatini#TuugnorgalWikipedia: Justice morganhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Justice_morganJustice Morgan (jibinaa ko 3 oktoobar 1991), ko fuku koyɗe Naajeeriya, fijoowo ko yeeso.Wikipedia: The MR8 roadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_MR8_roadLaawol MR8 ko laawol mawngol Eswatini. Yanti e laabi MR3 e MR7 ina sikkaa ko kañum woni "ɓalndu njuɓɓudi yah-ngartaa nder leydi Eswatini.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_MR8_road#TuugnorgalWikipedia: Precious monyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Precious_monyePrecious Monye Onyabor (jibinaa ko ñalnde 22 lewru Duujal hitaande 1974) ko Naajeeriyaajo, jom fuku koyɗe.Wikipedia: MR7 roadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MR7_roadLaawol MR7, anndiraangol kadi laawol mawngol Mbandzeni, ko laawol mawngol Eswatini. Hay so tawii ko laawol juutngol, wondude e laabi MR3 e MR8 ina sikkaa ko kañum woni "ɓaawoore njuɓɓudi yah-ngartaa nder leydi Eswatini.Wikipedia: Audu Mohammedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Audu_MohammedAudu Mohammed (jibinaa ko 30 abriil 1985) ko Naajeeriyaajo gonnooɗo fuku koyɗe, o fijiraa ko hakkundeejo. O fiyiino to Uruguwaay e nder fedde Cerro, Nacional, Tacuarembo, Peñarol, Montevideo Wanderers, Bella Vista e Deportivo Maldonado.Wikipedia: Shafi'u Mohamedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shafi%27u_MohamedGila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓiWikipedia: Michael Ocheihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_OcheiMichael Ochei (ñalngu jibinannde mum anndaaka; maayi ko ñalnde 17 suwee 2014 to Ballygunge, leydi Indiya[5]) ko fuku koyɗe Naajeeriya.Wikipedia: Emmanuel maviramhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_maviramNor-Nor Emmanuel Maviram (jibinaa ko ñalnde 4 abriil 2001) ko balloowo fuku koyɗe Naajeeriya, o woniino balloowo nano e nder fedde wiyeteende Tondelaa Liga Portigaal 2.Wikipedia: Chinoyere macleanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chinoyere_macleanChinonyerem Macleans (jibinaa ko 1 lewru Oktoobar 1999) ko Naajeeriyaajo fuku koyɗe hakkunde leyɗeele. O woni ko e fiyde WFC Lokomotiv Moscow e nder kawgel fuku koyɗe rewɓe Riisi.Wikipedia: MR3 roadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MR3_roadLaawol MR3 ngol, anndiraangol kadi laawol Matsapha–Mbabane–Ngwenya walla laawol No. MR3,[1] ko laawol mawngol Eswatini (ko adii ɗuum ko Suwaziland).Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MR3_road#TuugnorgalWikipedia: Mlilwane Wildlife Sanctuaryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mlilwane_Wildlife_SanctuaryKo nokku ladde Mlilwane woni nokku ɓurɗo ɓooyde e nder Eswatini, ko fedde nde wonaa laamuyankoore jeyi ɗum, nde jogori huutoraade ɗum.[1]Yiyngohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mlilwane_Wildlife_Sanctuary#YiyngoSuuduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mlilwane_Wildlife_Sanctuary#SuuduTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mlilwane_Wildlife_Sanctuary#TuugnorgalWikipedia: Mhlume Airfieldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mhlume_AirfieldLaana ndiwoowa Mhlume (ICAO: FDMH) ko laana ndiwoowa gollotooka Mhlume, wuro ndema e nder diiwaan Lubombo to Eswatini. Laana ndiwoowa woni ko e ŋorol worgo-fuɗnaange wuro ngoo.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mhlume_Airfield#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mhlume_Airfield#TuugnorgalWikipedia: Kayode bankolehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kayode_bankoleKayode Bankole ko ɓiɗɗo fuku koyɗe leydi Naajeeriya, o woniino gardiiɗo fedde fuku koyɗe leydi Najeriya, hono Remo Stars.[1][2][3] O fuɗɗii golle makko mawɗe ko e hitaande 2020 e nder Remo Stars.Wikipedia: Orji kaluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Orji_kaluOrji Kalu Okogbue (jibinaa ko 9 lewru feebariyee 1992) ko ɓiɗɗo fuku koyɗe Naajeeriya, o woniino diɗɗal Mouloudia Oujda e nder Botola Maruk.[1][2][3][4]Wikipedia: Mbabane Government Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mbabane_Government_HospitalOpitaal laamu Mbabane ko opitaal ngenndiwal mbabane, Eswatini ina waɗi 500 leeso. Nkosazana Dlamini-Zuma golliima e ndeeɗoo safrirde to nokku toppitiiɗo sukaaɓe e kitaale 1980.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mbabane_Government_Hospital#TuugnorgalWikipedia: Zion longhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zion_longZion Long (born 18 July 2003) is a Nigerian footballer who plays as a forward for USL Championship club Sporting Kansas City II via the Sporting Kansas City academy.Wikipedia: The Diocese of Manzinihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Diocese_of_ManziniDiocese Manzini (Latin: Manzinien(sis)) ko nokku Eklesiya Latin walla diocese Eklesiya katolik to Eswatini. Ko diiwaan suffragan e nder diiwaan eklesiyaal to wuro mawngo Johannesburg to Afrik worgo.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Diocese_of_Manzini#TariyaArdordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Diocese_of_Manzini#ArdordeWikipedia: Muhammad lawalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Muhammad_lawalMohammed Lawal (jibinaa ko 23 lewru seeɗto hitaande 1939) ko Naajeeriyaajo fuku koyɗe. O tawtoraama kawgel worɓe e Olimpiyaaji 1968.Wikipedia: Joseph ladipohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_ladipoPa Joseph Ladipo (10 lewru Siilo 1941 - 9 lewru Mbooy 2013) ko balloowo e gardiiɗo fuku koyɗe Naajeeriya.[2]Wikipedia: Matsapha Airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Matsapha_AirportLaana ndiwoowa Matsapha ( IATA : MTS , ICAO : FDMS ) ko laaɗe diwooje tawaaɗe saraaji Manzini, wuro e nder diiwaan Manzini to caka-rewo leydi Eswatini. Ina huutoroo diwooje laamu Eswatini e diwooje yurmeende.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Matsapha_Airport#TariyaMahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Matsapha_Airport#MahdiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Matsapha_Airport#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Matsapha_Airport#TuugnorgalWikipedia: Afolabi juniorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Afolabi_juniorAfolabi Oladimeji Julius (jibinaa ko ñalnde 27 noowammbar 1994) ko ɓiɗɗo leydi Naajeeriya, o fijiraa ko yeeso e nder fedde Cafetaleros de Tapachula.[1]Wikipedia: Liyanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/LiyanaLiyana ko filmo binndol Swaziland 2017 mo Aaron Kopp e Amanda Kopp ardii e peewni, rewrude e fedde yatiima Swaziland nde ɓe mbaɗata daartol tuugiingol e ko ɓe keɓi. Caggal nde filmo oo yalti e ñalɗi filmuuji LA 2017, filmo oo yalti ko to leyɗeele dentuɗe Amerik ñalnde 10 oktoobar 2018.Sinopsishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liyana#SinopsisJaɓɓugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liyana#JaɓɓugoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liyana#TuugnorgalWikipedia: Godwin iweluwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Godwin_iweluweGodwin Iwelumo ko gonnooɗo fijoowo fuku koyɗe e nder fedde Naajeeriya (1978)[1] e ACB Lagos. O woni ko e dogginde hannde duɗal makko keeringal ngam heblude fuku koyɗe to nokku biyeteeɗo Lake Norman sara Mooresville, to leydi Karolina worgo, to Amerik.Wikipedia: Kubuta Airfieldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kubuta_AirfieldLaana ndiwoowa Kubuta (ICAO: FDKS/FDKB) ko laana ndiwoowa ladde gollotooka Kubuta, wuro Inkhundla e nder diiwaan Shiselweni to Eswatini.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kubuta_Airfield#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kubuta_Airfield#TuugnorgalWikipedia: Mabo Ismailhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mabo_IsmailMabo Ismaila (15 lewru juko 1944 - 13 lewru mars 2023) ko gardiiɗo fuku koyɗe leydi Najeriya, kadi ko gardiiɗo fuku koyɗe hakkunde leyɗeele.[1]Wikipedia: The King and the Peoplehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_King_and_the_PeopleLaamɗo e yimɓe ko filmo binndaaɗo e hitaande 2013, mo Simon Bright, jimoowo filmo Zimbaabwee. Nde rewi ko e caɗeele leydi Swaziland, leydi ndi alaa maayo e nder Afrik worgo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_King_and_the_People#TuugnorgalWikipedia: Inhlawulohttps://ff.wikipedia.org/wiki/InhlawuloInhlawulo [int͡ɬawuːlo], e nder sariyaaji Suwaasi/Zulu, ko njoɓdi walla bonne yoɓaaɗe.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Inhlawulo#TuugnorgalWikipedia: Indingilizi Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Indingilizi_Galleryndingilizi ko galle naalankaagal to Mbabane, Eswatini, sosaa ko e hitaande 1982. Ko ɓuri heewde e naalankooɓe mawɓe Eswatini ko ɗoo golle mum en kollitaa.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Indingilizi_Gallery#TuugnorgalWikipedia: Imbokodvo National Movementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Imbokodvo_National_MovementDiɗɗal ngenndiwal Imbokodvo (INM) ko lannda politik to Suwaziland (e hitaande 2018 inniraa ko Eswatini) gonɗo gila 1964 haa 1973, nde lanndaaji politik kaɗaa.[1][2] Lannda kaa sosaa ko e Diiso ngenndiijo Swazi, ko kañum wonnoo fedde wasiyaaji laamɗo Sobhuza II.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Imbokodvo_National_Movement#TuugnorgalWikipedia: History of the Jews in Eswatinihttps://ff.wikipedia.org/wiki/History_of_the_Jews_in_EswatiniDaartol yahuud en Eswatini, wonnooɗo Suwaziland.Jamanuuji hanndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/History_of_the_Jews_in_Eswatini#Jamanuuji_hanndeJokkondiral e Israayiilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/History_of_the_Jews_in_Eswatini#Jokkondiral_e_IsraayiilNatan Kirshttps://ff.wikipedia.org/wiki/History_of_the_Jews_in_Eswatini#Natan_KirsƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/History_of_the_Jews_in_Eswatini#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/History_of_the_Jews_in_Eswatini#TuugnorgalWikipedia: High Commission of Eswatinihttps://ff.wikipedia.org/wiki/High_Commission_of_EswatiniKomisiyoŋ toowɗo Eswatini to Londres ko njuɓɓudi dipolomaasi Eswatini to leydi Angalteer.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/High_Commission_of_Eswatini#TuugnorgalWikipedia: Gwamile Vocational and Commercial Training Institutehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gwamile_Vocational_and_Commercial_Training_InstituteDuɗal janngirde golle e njulaagu Gwamile ina jeyaa e duɗe mawɗe janngirɗe toowɗe e nder leydi Eswatini. Nde sosaa ko e hitaande 1987 e gardagol Fedde toppitiinde ko fayti e karallaagal Almaañ (GTZ) e laamu Eswatini.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gwamile_Vocational_and_Commercial_Training_Institute#TuugnorgalWikipedia: Ezulwini Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ezulwini_MosqueJuulirde Ezulwini ko juulirde Lobamba, Diiwaan Hhohho, Eswatini.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ezulwini_Mosque#TariyaMahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ezulwini_Mosque#MahdiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ezulwini_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ezulwini_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Ezulwini Handicrafts Centrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ezulwini_Handicrafts_CentreNokkuure gollorde juuɗe Ezulwini ko nokku gollordu juuɗe jogiinde nafoore mawnde e nder diiwaan hee, tawaande e nder falnde Ezulwini to worgo-fuɗnaange Eswatini, sara laawol MR3.[1] Catal ngal udditaama caggal nde jom en jawɗeele en Taiwan mbaɗi heen ngalu, ina waɗi nate keewɗe baɗaaɗe e nokku hee, jeewte, nate mbaylaandi e golle goɗɗe.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ezulwini_Handicrafts_Centre#TuugnorgalWikipedia: The Eswatini Stock Markethttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Eswatini_Stock_Markethe Bursi Eswatini ko bursi tokooso, jooɗorde mum ko Mbabane, Eswatini. Sosaa ko e lewru sulyee 1990, ko Barnabas Sibusiso Dlamini, gonnooɗo hooreejo Banke Adunaajo, wonti gardiiɗo jaagorɗe Eswatini, ngam wallitde Swati en ɓooyɓe wontude gollotooɓe e faggudu mum en.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Eswatini Observerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eswatini_ObserverEswatini Observer (innde wiyeteende Swazi Observer) ko jaaynde e nder Laamu Eswatini. Nde sosaa ko e hitaande 1981, nde jeyi nde ko Tibiyo Taka Ngwane, fedde jawdi leydi Suwazi.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eswatini_Observer#TuugnorgalWikipedia: Eswatini Government Gazettehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eswatini_Government_GazetteJaaynde laamu Eswatini woni jaaynde laamu Eswatini, nde yaltini sariyaaji, doosɗe e doosɗe goɗɗe.[1]Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eswatini_Government_Gazette#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eswatini_Government_Gazette#TuugnorgalWikipedia: Eswatini Environment Authorityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eswatini_Environment_AuthorityHukuumaaji taariindi Eswatini, (EEA) ina njogii yamiroore ngam wallitde e ƴellitde ndeenka, reentaade e ɓeydude taariindi e njuɓɓudi duumotoori jawdi tago Eswatini.[1] Nde sosaa ko e sariya taariindi Swaziland, 1992, nde wayliima wonti fedde gollorde e sariya njuɓɓudi taariindi, 2002.Jokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eswatini_Environment_Authority#Jokkondire_yaajɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eswatini_Environment_Authority#TuugnorgalWikipedia: Parliament of Eswatinihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parliament_of_EswatiniLuulndo Eswatini (Swaazi: Libandla) ina waɗi cuuɗi ɗiɗi :Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parliament_of_Eswatini#Ƴeew_kadiWikipedia: Mobo Ismailhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mobo_IsmailMabo Ismaila (15 golle juko 1944 - 13 golle mars 2023) ko gardiiɗo fuku koyɗe leydi Najeriya, kadi ko gardiiɗo fuku koyɗe moƴƴere.[1]Wikipedia: Postage stamps and postal history of Eswatinihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Postage_stamps_and_postal_history_of_EswatiniKo ɗum wiɗto jowitiingo e tammborɗe postooji e daartol postooji Eswatini, gonnooɗo Suwaziland.Janngugol jokkungolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Postage_stamps_and_postal_history_of_Eswatini#Janngugol_jokkungolƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Postage_stamps_and_postal_history_of_Eswatini#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Postage_stamps_and_postal_history_of_Eswatini#TuugnorgalWikipedia: Royal Jozinihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Royal_JoziniRoyal Jozini ko nokku keeriiɗo mo jawdi ndariindi woni e dow koye Lubombo, ina jeyaa heen bannge worgo maayo Jozini to Eswatini. Ina jeyaa e nokkuuji restoraaji e jawdi Nsubane-Pongola[1] ɗi Porotokol Swaziland/Afrik worgo[2] sosi, tawi ina waɗi fotde 14 000 ektaar.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Royal_Jozini#TuugnorgalWikipedia: Wasiu ipayehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wasiu_ipayeWasiu Ipaye (jibinaa ko 6 sulyee 1968) ko ƴarotooɗo fuku koyɗe Naajeeriya. O waɗii kawgel tati e nder fedde fuku koyɗe leydi Najeriya gila 1989 haa 1995.Wikipedia: Barnabas shikaanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barnabas_shikaanGila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓiWikipedia: Royal Swazi Spahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Royal_Swazi_SpaRoyal Swazi Spa ko nokku weltinoowo mawɗo e nder falnde Ezulwini to Eswatini. Sosaa ko e hitaande 1965, nokku oo ina woni e waktuuji 4 ummoraade Johannesburg e laawol.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Royal_Swazi_Spa#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Royal_Swazi_Spa#TuugnorgalWikipedia: Taofeek ajibadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taofeek_ajibadeTaofeek Ajibade Ismaheel (jibinaa ko ñalnde 16 lewru juko hitaande 2000) ko balloowo fuku koyɗe leydi Najeriya, o fijiraa ko e nder fedde Poloñ biyeteeɗo Górnik Zabrze.Wikipedia: Scouting and Guiding in Eswatinihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Scouting_and_Guiding_in_EswatiniDillere Scout e Guide to Eswatini (Swaziland) ina gollina...Yuɓɓooji Scoutuuji hakkunde leyɗeele to Eswatinihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Scouting_and_Guiding_in_Eswatini#Yuɓɓooji_Scoutuuji_hakkunde_leyɗeele_to_EswatiniWikipedia: Kenneth Tighttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kenneth_TigKenneth Tig - Ishor Ikugar (jibinaa ko ñalnde 27 lewru Oktoobar 2000) ko ƴarotooɗo fuku koyɗe Naajeeriya, ko o ƴarotooɗo yeeso.Wikipedia: Simunye Airfieldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simunye_AirfieldLaana ndiwoowa Simunye ( ICAO : FDSM ) ko laana ndiwoowa gollotooka Simunye, wuro e nder diiwaan Lubombo e nder Eswatini.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simunye_Airfield#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simunye_Airfield#TuugnorgalWikipedia: Ayotundehttps://ff.wikipedia.org/wiki/AyotundeAyotunde Ikuepamitan (jibinaa ko ñalnde 14 lewru Duujal hitaande 1996) ko fuku koyɗe Naajeeriya, ko ɓooyaani koo o woniino gardiiɗo fedde FK Slavoj Trebišov.Wikipedia: Sam ibiamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sam_ibiamSam Henshaw Ibiam (4 Abriil 1925 – 2 Duujal 2015), mo yimɓe fof nganndi e The Black Magnet e nder balɗe makko fijo, ko fuku koyɗe Naajeeriya, o fijiraa ko gooliiɗo e nder fedde fuku koyɗe ngenndiire Naajeeriya, ɓe nganndu-ɗaa ko "Turist en UK 1949". .Wikipedia: Abbas Ibrahimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abbas_IbrahimAbbas Ibrahim listenR (jibinaa ko ñalnde 2 lewru Yarkomaa 1998) ko balloowo fuku koyɗe Naajeeriya, o woniino hakkundeejo e nder fedde Azerbaijaan Zira.Wikipedia: Sinusi Ibrahimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sinusi_IbrahimSunusi Ibrahim (jibinaa ko 1 lewru Oktoobar 2002) ko balloowo fuku koyɗe Naajeeriya, o woniino yeeso e nder fedde fuku koyɗe wiyeteende CF Montréal.Wikipedia: Ibrahim idowuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_idowuAkinjide Elijah Idowu (born 9 September 1996) is a Nigerian footballer.Wikipedia: Siteki Airfieldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Siteki_AirfieldLaana ndiwoowa Siteki (ICAO: FDST) ko laana ndiwoowa gollotooka Siteki, wuro wonngo e nder diiwaan Lubombo to Eswatini. Laawol ngol ina woni kilooji 2 (1,2 mi) to fuɗnaange wuro ngoo.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Siteki_Airfield#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Siteki_Airfield#TuugnorgalWikipedia: Sive Siyinqaba National Movementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sive_Siyinqaba_National_MovementDillere Ngenndiije Sive Siyinqaba ko lannda dawrugol e nder Eswatini.[1][2] Nde ardii Ngomuyayona Gamedze gila 5 noowammbar 2022 e hooreejo leydi, o ƴetti laamu e juuɗe gonnooɗo jaagorgal turism Musa Nkambule, o noddi laamu doosgal ngam lomtaade laamu timmungu ngu woni hannde to Eswatini.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sive_Siyinqaba_National_Movement#TuugnorgalWikipedia: Tchirozerinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/TchirozerineTchirozerine ko wuro e komin e nder leydi Niiseer.[1] E hitaande 2012, komin oo ina tolnoo e 63 503 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tchirozerine#TuugnorgalWikipedia: Somhlolo National Stadiumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Somhlolo_National_StadiumDingiral leydi Somhlolo ko dingiral keewngal faayiida to Lobamba, Eswatini. Mahaaɗo ko e hitaande 1968, ina waɗi turf artificiel, ina jogii 20 000 fannuyanke.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Swazi Express Airwayshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Swazi_Express_AirwaysSwazi Express Airways ko laana ndiwoowa jooɗiiɗo to Suwazilannde, jeyaa ko e fedde wiyeteende Steffen Air Charter Services.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Swazi_Express_Airways#TariyaWikipedia: Tchintouloushttps://ff.wikipedia.org/wiki/TchintoulousTchintoulous (winndiraa kadi tintellust e tin tellust) ko wuro wonngo e nder diiwaan Arlit e nder diiwaan Agadez to worgo-cakaare leydi Niiseer.Jokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tchintoulous#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: 2013 Swazi general electionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/2013_Swazi_general_electionWooteeji mawɗi mbaɗaama to Swaziland ñalnde 20 suwee 2013.[1]Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/2013_Swazi_general_election#ƁawoSiistem wootehttps://ff.wikipedia.org/wiki/2013_Swazi_general_election#Siistem_wooteKawyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/2013_Swazi_general_election#KawyeDoftugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/2013_Swazi_general_election#DoftugoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/2013_Swazi_general_election#TuugnorgalWikipedia: Tchintabaraden Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tchintabaraden_DepartmentTchintabaraden (departemaa Tchintabaraden) ko departema e Diiwaan Tahoua e nder leydi Niiseer. Laamorde mayri woni ko e wuro wiyeteengo Tchintabaraden.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tchintabaraden_Department#TuugnorgalWikipedia: Swazi Music Radiohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Swazi_Music_RadioRajo Swazi Music (SMR) ko rajo Afrik worgo yaltinoowo ummoraade Swaziland hakkunde 1972 e 1978. Rajo njulaagu Swaziland fuɗɗiima soseede kono ɓooyaani ko jom en ngalu Afrik worgo Issie e Natie Kirsh ƴetti ɗum ngam wonde gaño LMcast Radio mo broad ummoraade e Mosammbik ɓadiiɗo.Wikipedia: Tchintabaradenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/TchintabaradenTintaabaradenTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tchintabaraden#TuugnorgalWikipedia: Swazi Nation Landhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Swazi_Nation_LandLeydi ngenndi Swazi (SNL) ko leydi e nder Eswatini ndi woni e les njiimaandi mawɓe ngam hoɗde yimɓe Swazi.[1] Ko ɗum halfinaa e Laamɗo e hoolaare leñol ngol.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Swazi_Nation_Land#TuugnorgalWikipedia: Swazi passporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Swazi_passportPassport ina rokketee ɓiɓɓe leydi Eswatini ngam yahde caggal leydi. E hitaande 2015, ɓiɓɓe leydi ina njoginoo 67 leydi e nokkuuji ɗi ngalaa visa walla visa e gartugol, tawi ko 73ɓo e nder winndere ndee, e 7ɓo e nder Afrik.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Swazi_passport#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Swazi_passport#TuugnorgalWikipedia: Tchakehttps://ff.wikipedia.org/wiki/TchakeTchake ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 40 502 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tchake#TuugnorgalWikipedia: Swaziland Communist Partyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Swaziland_Communist_PartyLannda kominist Suwaasilannde (SWACOPA) ko lannda kominist wonnooɗo to Eswatini. SWACOPA sosaa ko hedde hitaande 1994.Wikipedia: Tchadouahttps://ff.wikipedia.org/wiki/TchadouaTchadoua ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 93 208 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tchadoua#TuugnorgalWikipedia: Without the Kinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Without_the_KingKo filmo mo Michael Skolnik, filmo Ameriknaajo, waɗi e hitaande 2007. Nde rewi ko e caɗeele leydi Swaziland, leydi ndi alaa ko woni e mum to bannge worgo Afrik.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Without_the_King#TuugnorgalWikipedia: University of Botswana and Swazilandhttps://ff.wikipedia.org/wiki/University_of_Botswana_and_SwazilandDuɗal jaaɓi-haaɗtirde Botswana e Swaziland woni ko adii Duɗal jaaɓi-haaɗtirde Botswana e Duɗal jaaɓi-haaɗtirde Eswatini. Nde woodnoo ko gila 20 oktoobar 1975 nde duɗal jaaɓi-haaɗtirde Lesoto to Botswana, Lesoto e Suwaziland (UBLS) yalti ngam sosde Duɗal jaaɓi-haaɗtirde ngenndiwal Lesoto (NUL), haa lewru suwee 1982 nde duɗe jaaɓi-haaɗtirde ɗiɗi to Bostwana e Eswatini cosnaa.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/University_of_Botswana_and_Swaziland#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/University_of_Botswana_and_Swaziland#TuugnorgalWikipedia: Swaziland Federation of Trade Unionshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Swaziland_Federation_of_Trade_UnionsFedde senndikaaji Suwaziland (SFTU) ko nokku senndikaaji ngenndiiji e nder leydi Suwaziland (gila 2018 inniraa ko Eswatini). Nde sosaa ko e hitaande 1983, nde fusi e hitaande 2012 e nder Kawtal Senndikaaji Eswatini (TUCOSWA).Sehilaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Swaziland_Federation_of_Trade_Unions#SehilaaɓeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Swaziland_Federation_of_Trade_Unions#TuugnorgalWikipedia: Tarhmerthttps://ff.wikipedia.org/wiki/TarhmertTarhmert ko wuro aadee e nder departemaa Arlit to diiwaan Agadez to worgo-cakaare Niiseer.Jokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tarhmert#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Swaziland National Union of Studentshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Swaziland_National_Union_of_StudentsFedde janngooɓe ngenndiire Swaziland ko fedde janngooɓe e nder denndaangal duɗe toowɗe e nder leydi Swaziland. Ina yiɗi sosde dille janngooɓe e ƴellitde ngam haɓaade caɗeele renndo-faggudu e politik leydi ndii.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Swaziland_National_Union_of_Students#TuugnorgalWikipedia: Tapoa Riverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tapoa_RiverMaayo Tapoa ko daande maayo Niiseer. Nde rewi ko e diiwaan Tapoa to Burkina Faso, nde waɗi feccere tokosere e keerol winndereewol hakkunde Burkina e Niiseer, caggal ɗuum nde rewi e maayo Niiseer to fuɗnaange-rewo Niiseer.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Tanout Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tanout_DepartmentTanout ko departemaa e nder diiwaan Zinder to leydi Niiseer.[2] Joɗnde laamu mayri ko wuro Tanout.Munisipaaluujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tanout_Department#MunisipaaluujiTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tanout_Department#TeskorɗeWikipedia: Swaziland Progressive Partyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Swaziland_Progressive_PartyLannda ɓamtaare Suwaziland woni lannda politik gadano sosaaɗo e nder leydi Suwaziland.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Swaziland_Progressive_Party#ƁawoJuldehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Swaziland_Progressive_Party#JuldeDoosɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Swaziland_Progressive_Party#DoosɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Swaziland_Progressive_Party#TuugnorgalWikipedia: .szhttps://ff.wikipedia.org/wiki/.sz.sz ko domen toowɗo kodde leydi enternet (ccTLD) wonande Eswatini.Domenaaji tolno ɗiɗaɓohttps://ff.wikipedia.org/wiki/.sz#Domenaaji_tolno_ɗiɗaɓoWikipedia: Tambankulu Airfieldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tambankulu_AirfieldLaannde laaɗe diwooje Tambankulu ( ICAO : FDTM ) ko laana ndiwoowa gollotooka Tambankulu, e nder leydi Eswatini.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tambankulu_Airfield#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tambankulu_Airfield#TuugnorgalWikipedia: Tambuti Airfieldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tambuti_AirfieldLaana ndiwoowa Tambuti (ICAO: FDBT ) ko laana ndiwoowa gollotooka e diiwaan ndema suukara saraaji Big Bend, wuro wonngo e nder diiwaan Lubombo to Eswatini. Laana ndiwoowa kaa woni ko e 16 kiloomeeteer (9,9 mi) hirnaange-fuɗnaange Big Bend.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tambuti_Airfield#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tambuti_Airfield#TuugnorgalWikipedia: Tibiyo Taka Ngwanehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tibiyo_Taka_NgwaneTibiyo Taka Ngwane, maanaa jawdi leñol,[4] ko kaalis jawdi laamu Swaziland mo sosaa ko e sarɗiiji laamɗo e laamu laamɗo Sobhuza II e hitaande 1968. Sosiyetee oo ko laamɗo Mswati III jogii hannde e hoolaare ngam leñol Swaziland e seertude e laamu.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tibiyo_Taka_Ngwane#TuugnorgalWikipedia: Tshaneni Airfieldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tshaneni_AirfieldLaana ndiwoowa Tshaneni ( ICAO : FDTS ) ko laana ndiwoowa gollotooka Tshaneni, e nder Eswatini.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tshaneni_Airfield#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tshaneni_Airfield#TuugnorgalWikipedia: Die Tunisreisehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Die_TunisreiseDie Tunisreise ko fijirde winndaande e hitaande 2007.Sinopsishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Die_Tunisreise#SinopsisJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Die_Tunisreise#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Ubombo Ranches Airfieldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ubombo_Ranches_AirfieldLaana ndiwoowa Ubombo (ICAO: FDUB) ko laana ndiwoowa gollotooka e wuro suukara[3] Big Bend e nder diiwaan Lubombo, Eswatini. Piste oo woni ko bannge worgo refinerie oo tan.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ubombo_Ranches_Airfield#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ubombo_Ranches_Airfield#TuugnorgalWikipedia: Dan- Issahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dan-_Issa=== Dan-Issa ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 94 841 neɗɗo.Dan-Issa ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 94 841 neɗɗo.[2]. Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dan-_Issa#Dan-Issa_ko_wuro_e_komin_ladde_e_nder_leydi_Niiseer.[1]_Haa_e_hitaande_2012,_ina_waɗi_94_841_neɗɗo.[2]._TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dan-_Issa#TuugnorgalWikipedia: Tanouthttps://ff.wikipedia.org/wiki/TanoutTanout ko departemaa e nder diiwaan Zinder to leydi Niiseer.[2] Joɗnde laamu mayri ko wuro Tanout.Munisipaaluujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tanout#MunisipaaluujiTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tanout#TeskorɗeWikipedia: Jikata, Nigerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jikata,_NigerJikata ko wuro e nder diiwaan Aguie, e nder diiwaan Maradi, leydi Niiseer. Wuro ngoo ina woni fotde feccere laawol hakkunde Aguie (24km to fuɗnaange-rewo mum) e Tessaoua (to fuɗnaange-rewo mum), wuro ngoo ina woɗɗi laawol mawngol dogdu hakkunde gure ɗiɗi ɗee.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jikata,_Niger#TuugnorgalWikipedia: Anthonyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AnthonyAnthony Onomoaso Ikazoboh (maayi 27 lewru juko hitaande 1999)[1] ko Komodor Aeroport Najeriya, kadi wonnoo ko hooreejo fedde fuku koyɗe leydi Najeriya, kadi ko jaagorgal sukaaɓe e dingiral, jaagorgal dingiral e kadi jaagorgal ko fayti e yah-ngartaa.Wikipedia: Lola Álvarez Bravohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lola_%C3%81lvarez_BravoLola Álvarez Bravo (3 abriil 1903 – 31 sulyee 1993) woni debbo Meksiknaajo gadano ƴettuɗo fotooje, kadi ko o neɗɗo teeŋtuɗo e nder renndo Meksik caggal njiimaandi. Anndaama e karallaagal makko toowngal e nder binndol, golle makko ina njiyee e banndiraaɓe makko no naalankaagal laaɓtungal nii.Nguurndam maako (1903-1927)https://ff.wikipedia.org/wiki/Lola_%C3%81lvarez_Bravo#Nguurndam_maako_(1903-1927)Fuɗɗoode golle makko (1927-1934)https://ff.wikipedia.org/wiki/Lola_%C3%81lvarez_Bravo#Fuɗɗoode_golle_makko_(1927-1934)Golle hakkundeeje (1935-1971)https://ff.wikipedia.org/wiki/Lola_%C3%81lvarez_Bravo#Golle_hakkundeeje_(1935-1971)Caggal golle makko (1971-1992)https://ff.wikipedia.org/wiki/Lola_%C3%81lvarez_Bravo#Caggal_golle_makko_(1971-1992)Maayde e ndonuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lola_%C3%81lvarez_Bravo#Maayde_e_ndonuGolle cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lola_%C3%81lvarez_Bravo#Golle_cuɓaaɗeTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lola_%C3%81lvarez_Bravo#TeskorɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lola_%C3%81lvarez_Bravo#TuugnorgalCiimtolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lola_%C3%81lvarez_Bravo#CiimtolWikipedia: Kola igehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kola_igeKola Ige (jibinaa ko ñalnde 28 lewru Duujal hitaande 1985 to leydi Niiseriyaa) ko balloowo fuku koyɗe Naajeeriya. O woni ko e fiyde hannde e fedde wiyeteende Bayelsa United F.Wikipedia: Anthony igwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_igweAnthony “Limoore ɗiɗmere winndere” Igwe (jibinaa ko ñalnde 24 lewru Duujal hitaande 1945) ko ƴaañoowo fuku koyɗe Naajeeriya. O tawtoraama kawgel worɓe e Olimpiyaaji 1968.Wikipedia: Tanezroufthttps://ff.wikipedia.org/wiki/TanezrouftTanezrouft ( e aarabee : تنزروفت ) ko diiwaan tagoore tawaaɗo e keerol Alseri e Mali, hirnaange kaaƴe Hoggar. Yanti e jeereende Libi ina jeyaa e nokkuuji ɓurɗi ɓuuɓde e joorde e nder jeereende Saharaa.Sifaa geɗe leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tanezrouft#Sifaa_geɗe_leydiDaabaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tanezrouft#DaabaajiInndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tanezrouft#InndeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tanezrouft#TuugnorgalWikipedia: Darlington igwekallhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Darlington_igwekallAnthony “Limoore ɗiɗmere winndere” Igwe (jibinaa ko ñalnde 24 lewru Duujal hitaande 1945) ko ƴaañoowo fuku koyɗe Naajeeriya. O tawtoraama kawgel worɓe e Olimpiyaaji 1968.Wikipedia: Michelle Henryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michelle_HenryMicheal Henry Alloysius (jibinaa ko ñalnde 31 lewru Yarkomaa 1991), anndiraaɗo kadi Micheal Falcon, ko fuku koyɗe Naajeeriya, ko kañum woni diɗɗal hakkundeewal e nder fedde wiyeteende Indera. O meeɗiino fiyde e Magwe FC e Hanthawaddy United e nder Ligue Nationale Myanmar.Wikipedia: Tanda, Nigerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tanda,_NigerTanda, Niiseer ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tanda,_Niger#TuugnorgalWikipedia: Friday mbekehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Friday_mbekeFriday Mbeke Godwin (jibinaa ko ñalnde 30 lewru juko hitaande 2002) ko ɓiɗɗo leydi Naajeeriya, o fijiraa ko e fedde Misra wiyeteende El Entag El Harby.[2]Wikipedia: Manu Garbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Manu_GarbaManu Garba (jibinaa ko 31 Duujal 1965) ko gardiiɗo fedde fuku koyɗe leydi Najeriya. Ko kanko woni hannde hooreejo fedde fuku koyɗe leydi Najeriya les 17 hitaande.Wikipedia: Tamouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/TamouTamou ko wuro e "Komin ladde" e nder leydi Niiseer.[1] Wuro ngo woni laamorde Komin mum Ladde e nder Departemaa Say e nder Diiwaan Tillabéri, to bannge worgo-fuɗnaange ngenndi ndii.Yimɓe teskaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamou#Yimɓe_teskaaɓeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamou#TuugnorgalWikipedia: Mast hashimu Garbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mast_hashimu_GarbaManu Garba (jibinaa ko 31 Duujal 1965) ko gardiiɗo fedde fuku koyɗe leydi Najeriya. Ko kanko woni hannde hooreejo fedde fuku koyɗe leydi Najeriya les 17 hitaande.Wikipedia: Peterhttps://ff.wikipedia.org/wiki/PeterManu Garba (jibinaa ko 31 Duujal 1965) ko gardiiɗo fedde fuku koyɗe leydi Najeriya. Ko kanko woni thowooeoe jooni hooreejo coftal ɓalli leydi Naajeeriya les 17.Wikipedia: Tamaya, Nigerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamaya,_NigerTamaya, Niiseer ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamaya,_Niger#TuugnorgalWikipedia: Tama, Nigerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tama,_NigerTama, Niiseer ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 52 661 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tama,_Niger#TuugnorgalWikipedia: Talak, Nigerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Talak,_NigerTalak ko diiwaan ceene to hirnaange Niiseer, ina yaaji haa Alseri e Mali. Jeereende Talak ko taƴre jeereende Sahara.Wikipedia: Takiétahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taki%C3%A9taTakiéta ko wuro wonngo to fuɗnaange caka leydi Niiseer, e nder diiwaan Mirriah, e nder diiwaan Zinder.[2] Nde woni ko e laawol ngenndiwal 1 (Niiseer), laawol mawngol fuɗnaange-rewo ngenndi ndii, ko ina wona feccere laawol hakkunde Zinder e Tessaoua.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taki%C3%A9ta#TuugnorgalWikipedia: Takeitahttps://ff.wikipedia.org/wiki/TakeitaTakeita ko departema e nder Diiwaan Zinder e nder leydi Niiseer. Joɗnde laamu mayri ko wuro wiyeteengo Takieta.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Takeita#TariyaMunisipaaluujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Takeita#MunisipaaluujiTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Takeita#TeskorɗeWikipedia: Takardeit minehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Takardeit_mineMineraal Takardeit ko miniraagal mawngal tawaangal to bannge worgo leydi Niiseer e nder diiwaan Agadez. Takardeit ina jeyaa e nokkuuji ɓurɗi mawnude e uranium e nder leydi Niiseer tawa ina jogii 23,5 miliyoŋ ton uranium mo 0,018% uranium.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Takardeit_mine#TuugnorgalWikipedia: Takanamathttps://ff.wikipedia.org/wiki/TakanamatTakanamat ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 61 779 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Takanamat#TuugnorgalWikipedia: Tajaehttps://ff.wikipedia.org/wiki/TajaeTajae ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 78 080 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tajae#TuugnorgalWikipedia: Tahoua IIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahoua_IITahoua II ko komin wuro e nder leydi Niiseer. Ko komin wuro Tahoua.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahoua_II#TuugnorgalWikipedia: Bimbo fotakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bimbo_fotakoBimbo Fatokun (jibinaa ko 13 lewru Oktoobar 1978) ko Naajeeriyaajo pentiiɗo fuku koyɗe.Wikipedia: Sodiq fataihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sodiq_fataiSodiq Olamilekan Fatai (jibinaa ko ñalnde 4 lewru juko hitaande 1996) ko balloowo fuku koyɗe to leydi Najeriya, o fijiraa ko e fedde wiyeteende Alashkert to leydi Armeni.[2]Wikipedia: Emeka judehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emeka_judeEmeka Jude Ezeonu (jibinaa ko ñalnde 13 lewru Seeɗto hitaande 1991) ko balloowo fuku koyɗe leydi Naajeeriya, o woniino e nder fedde Ifeanyi Ubah FC Naajeeriya. Koolol dingiral duɗal jaaɓi haaɗtirde Victoria to leydi Uganda.Wikipedia: Vincent ezenwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vincent_ezenwaIkechukwu Vincent Ezenwa (jibinaa ko ñalnde 16 lewru Oktoobar 1988) ko Naajeeriyaajo, gonnooɗo fuku koyɗe, o fijiraa ko gardiiɗo gooliiɗo.Wikipedia: Colly Barneshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Colly_BarnesColly Barnes Ezeh, ɓurɗo anndireede Colly, anndiraaɗo kadi Steve (Sinuwa: 史提夫, jibinaa ko 10 Duujal 1979) ko jibinaaɗo to leydi Najeriya, gonnooɗo fuku koyɗe Hong Kong, gonnooɗo fuku koyɗe hakkundeejo walla diɗɗal.Wikipedia: Effion eyohhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Effion_eyohEffiong Eyoh (jibinaa ko 12 lewru juko hitaande 1996) ko diɗɗal fuku koyɗe Naajeeriya, fijoowo e fedde Kosovo wiyeteende Vëllaznimi.Wikipedia: Plestia Alaqadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Plestia_AlaqadPlestia Alaqad (aarabeere: بلستيا العقاد; jibinaa ko ñalnde 10 desaambar 2001)[1] ko jaayndiyanke, yimiyaŋke palestinnaajo. O dañii hakkillaaji winndere ndee sabu ñalnde kala yeewtere makko e wolde Israayiil e Hamaas, puɗɗiinde ñalnde 7 oktoobar 2023, e nder konte makko enternet. E lewru noowammbar 2023, nde Israayiil yani e Gaza, Alaqad e ɓesngu mum ndogi payi Misra, caggal ɗuum payi Ostarali, ɗo o jokki e haɓaade hare Israayiil e Palestiin. O woni ko e wuro wiyeteengo Melbourne hanndeNguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Plestia_Alaqad#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Plestia_Alaqad#KugalFuɗɗoode wolde Israayiil e Hamaashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Plestia_Alaqad#Fuɗɗoode_wolde_Israayiil_e_HamaasWaɗdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Plestia_Alaqad#WaɗdeƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Plestia_Alaqad#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Plestia_Alaqad#TuugnorgalWikipedia: Udoh etop Davidhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Udoh_etop_DavidUdoh Etop David (jibinaa ko 11 noowammbar 1999) ko neɗɗo leydi Naajeeriya.[1][2]Wikipedia: Friday ubi etimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Friday_ubi_etimFriday Ubi Etim (jibinaa ko ñalnde 21 lewru Mbooy 2002) ko balloowo fuku koyɗe Naajeeriya, o woniino diɗɗal Liga Portigaal 2 e nder fedde wiyeteende Mafra.Wikipedia: Eselehttps://ff.wikipedia.org/wiki/EseleNguyễn Quốc Thiện Esele (jibinaa ko Theophilus Esele ñalnde 29 lewru Abriil 1984) ko Naajeeriyaajo gonnooɗo fuku koyɗe, o sakkitii fiyde Nam Định e nder gooliiɗo.[1][2]Wikipedia: Dalal Abu Amnehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dalal_Abu_AmnehDalal Ghazi Muhammad Abu Amneh (aarabeere: دلال غازي محمد أبو آمنة; jibinaa ko hitaande 1983) ko jimoowo, peewnoowo, ganndo ko faati e ƴiiƴam Israayiilnaajo, aarabeejo-palestinnaajo.Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dalal_Abu_Amneh#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeLuural e nder laylayti renndohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dalal_Abu_Amneh#Luural_e_nder_laylayti_renndoNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dalal_Abu_Amneh#Nguurndam_neɗɗoTeddungal e njeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dalal_Abu_Amneh#Teddungal_e_njeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dalal_Abu_Amneh#TuugnorgalWikipedia: Asma Azaizehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asma_AzaizehAsma Azaizeh (aarabe : أسماء عزايزة) ko yimiyanke palestinnaajo, jibinaaɗo e hitaande 1985 to wuro Daburriyah, lesdi Galiili. O woni ko e golloraade, omo hoɗi e wuro wiyeteengo Haifa.Jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asma_Azaizeh#Jaŋde_e_golleNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asma_Azaizeh#NjeenaajeGolle binndolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asma_Azaizeh#Golle_binndolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asma_Azaizeh#TuugnorgalWikipedia: Liana Badrhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liana_BadrLiana Badr (aarabeere: ليانة بدر) (jibinaa ko hitaande 1950 to wuro Yerusalaam) ko winndiyanke palestinnaajo, kadi ko winndiyanke daartol juutngol.[1]Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liana_Badr#NgendamYeewterehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liana_Badr#YeewtereFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liana_Badr#FilmogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liana_Badr#TuugnorgalIwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liana_Badr#IwdiijiJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liana_Badr#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Farah Chammahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farah_ChammaFarah Chamma (aarabeere: فرح شمّا; jibinaa ko lewru abriil 1948) ko jimoowo palestiinnaajo haaloowo to Emiraaji Arab Dentuɗi. Chamma ina haala ɗemɗe jeegom tawi heen Arab, Engele, e Farayse.Jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farah_Chamma#Jaŋde_e_golleKoolol yimrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farah_Chamma#Koolol_yimreTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farah_Chamma#TuugnorgalWikipedia: Dana Dajanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dana_DajaniDana Dajani ko palestiinnaajo fijoowo, winndiyanke. Golle makko e nder debbo mo yi'ataake, mo heɓti gite mum, o heɓi njeenaari "Fijoowo ɓurɗo moƴƴude" e hitaande Tropfest Arabia 2011.Jaŋde e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dana_Dajani#Jaŋde_e_golle_puɗɗaaɗeGolle joonihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dana_Dajani#Golle_jooniYimre haalaandehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dana_Dajani#Yimre_haalaandeGolle ngam Palestiinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dana_Dajani#Golle_ngam_PalestiinDoggol filmuuji feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dana_Dajani#Doggol_filmuuji_feccereTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dana_Dajani#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dana_Dajani#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Salma Khadra Jayyusihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salma_Khadra_JayyusiSalma Khadra Jayyusi (aarabeere: سلمى الخضراء الجيوسي ; 16 abriil 1925[1] – 20 abriil 2023) ko jimoowo, binndoowo, firoore, ganndo binndol palestiinnaajo. Ko kanko woni sosɗo e gardiiɗo Eɓɓoore firo e ɗemngal Arab (PROTA), faandaare mum ko rokkude firo binndol Arab e ɗemngal Engele.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salma_Khadra_Jayyusi#NguurndamGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salma_Khadra_Jayyusi#GolleNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salma_Khadra_Jayyusi#NjeenaajeWikipedia: Thurayyā Malḥashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thurayy%C4%81_Mal%E1%B8%A5asThurayyā Abd al-Fattāḥ Malḥas (1925 – 23 feebariyee 2013; Arab: ثريا ملحس) ko jimoowo e ganndo Palestiinnaajo. O hiisaama ko o ardiiɗo yimre binndol e nder rewɓe Palestiin winndooɓe.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thurayy%C4%81_Mal%E1%B8%A5as#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolBindihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thurayy%C4%81_Mal%E1%B8%A5as#BindiNguurndam neɗɗo e maaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thurayy%C4%81_Mal%E1%B8%A5as#Nguurndam_neɗɗo_e_maaydeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thurayy%C4%81_Mal%E1%B8%A5as#TuugnorgalWikipedia: Tunde enahorohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tunde_enahoroTunde Enahoro (jibinaa ko 16 lewru Oktoobar 1990) ko Naajeeriyaajo gonnooɗo fuku koyɗe, o fijiraa ko no diɗɗal.Wikipedia: Okey emordihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Okey_emordiFelix Okechukwu Emordi ko Naajeeriyaajo, gonnooɗo fijoowo fuku koyɗe, fijoowo e nder fedde Enugu Rangers.[1][2] Caggal nde o woppi golle fuku koyɗe, o naati e coftal ɓalli, o yahi haa o ardii Enyimba International F.Wikipedia: Bridget Otoohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bridget_OtooBridget Otoo (jibinaa ko ñalnde 31 lewru Duujal hitaande 1983) ko jaayndiyanke Ganaa, ko o baawɗo jokkondirde e yimɓe.[1][2] O golliima ko adii ɗuum e TV3 Network Limited, o woniino jaayndiyanke e jaayndiyanke.Wikipedia: Michael Otuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_OtuAir Marshal Michael Akuoko Otu (25 oktoobar 1925 – 8 oktoobar 2006) ko gardiiɗo konu weeyo Ganaa, o woniino mawɗo konu weeyo, caggal ɗuum ko mawɗo konu weeyo Ganaa.Wikipedia: Stephen Otuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stephen_OtuSeneraal mawɗo Stephen Joseph Asamoa Otu (23 oktoobar 1915 – 23 oktoobar 1979) ko gonnooɗo mawɗo konu Ganaa. Ko kanko woni ofisee Ganaa gadano golloraade ndeeɗoo darnde.Wikipedia: Fred Owarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fred_OwareFred Oware ko politikyanke Ghana, kadi ko kanko woni hooreejo gadano Bui Power Authority, fedde toppitiinde ko fayti e njuɓɓudi laamu Bui Dam ko woni tataɓol e nder leydi Ghana, kadi ko kañum woni ɗiɗaɓol ɓurngol mawnude.[1]Wikipedia: Daniel Owusu Asiamahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_Owusu_AsiamahDaniel Owusu Asiamah ko jom suudu Ghana, waajotooɗo Ekklesiyaaji Almasiihu.[1] Ko kanko woni mawɗo waajotooɗo Egliis Almasiihu Takoradi, kadi ko kanko woni sosɗo Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Afrik (OAVI).Wikipedia: E. O. Owusu-Ansahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/E._O._Owusu-AnsahCukko amiir E. O.Wikipedia: Ernest Owusu-Pokuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ernest_Owusu-PokuErnest Owusu-Poku ko gonnooɗo gardiiɗo polis to leydi Gana (IGP).Wikipedia: David Owusu (film producer)https://ff.wikipedia.org/wiki/David_Owusu_(film_producer)David Owusu ko peewnoowo filmuuji leydi Ganaa.[1] Ko kanko sosi fedde wiyeteende Media 5 Productions nde nganndu-ɗaa ina waɗi filmuuji ko wayi no "The Battle".Wikipedia: Joshua Owusu-Sekyerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joshua_Owusu-SekyereJoshua Owusu-Sekyere ko ganndo leydi Ganaa, ko o injenieer ndema.[1] Ko kanko woni hannde gardiiɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde Perez.Wikipedia: Rose Constance Owusuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rose_Constance_OwusuRose Constance Owusu ko gonnooɗo ñaawoowo to ñaawirdu toowndu leydi Ganaa. O woniino e ñaawirdu toowndu gila 2008 haa 2014.Wikipedia: Peter Wiafe Peperahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_Wiafe_PeperaPeter Wiafe Pepera (9 mee 1954 - 21 mee 2016) ko politikyanke Ganaa, gonnooɗo depitee e nder diiwaan Abetifi to diiwaan Fuɗnaange Ganaa. O jeyaa ko e lannda keso patriotik leydi Ganaa.Wikipedia: Kingsley Kwaku Pinkrahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kingsley_Kwaku_PinkrahKingsley Kwaku Pinkrah ko jom ngalu renndoyankeewo e wasiyaaji njulaagu. O sosi Cedi Ghana, fedde nde wonaa laamuyankoore, toppitiinde baasal e ŋakkeende golle sukaaɓe e nder leydi Gana.Wikipedia: William Porter (archbishop)https://ff.wikipedia.org/wiki/William_Porter_(archbishop)Wiliyam Tomaas Porter, S.M.Wikipedia: Kwesi Pratt Jnrhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwesi_Pratt_JnrKwesi Pratt Jnr (jibinaa ko ñalnde 7 suwee 1953[1]) ko jaayndiyanke Ganaa[2], kadi ko gardiiɗo jaaynde Insight.[3][4] Kwesi wonnoo ko tergal fedde wiyeteende Alliance pour le Changement, yuɓɓinɓe seppo luulndiingo laamu Kume Preko e hitaande 1995.Wikipedia: Sam Prempehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sam_PrempehSam Prempeh ko diineyanke Ghana, kadi ko jaagorde Presbyterian, o woniino Moderator 14ɓo e nder Asaambele mawɗo Egliis Presbyterian Ghana (PCG), ko nanndi e hooreejo gollordu walla gardiiɗo njuɓɓudi eklesiya ngenndiijo gila 1999 haa 2003.[1].Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Mabelle Priorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mabelle_PriorMabelle Prior (jibinaa ko ñalnde 17 marse 1976) ko Suwisnaajo Ganaa/Togo[1] gonnooɗo jaayndiyanke jaayndeeji, peewnoowo eɓɓooji rewɓe e sukaaɓe e kitaale 1990 e nder jaayndeeji Ganaa. O anndiraa ko 'Laamɗo leydi Ghana'.Wikipedia: K. K. Pumpunihttps://ff.wikipedia.org/wiki/K._K._PumpuniKomodor weeyo K. K.Wikipedia: Poure Puobe VIIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poure_Puobe_VIIDoktoor Poure Puobe VII (13 oktoobar 1945 – 2019)[1] ko laamɗo aadaaji to leydi Ganaa, kadi ko mawɗo mawɗo Nandom to diiwaan Fuɗnaange Toowɗo. Ko kanko woni hooreejo go’aɓo suudu sarɗiiji leydi ndii, o golliima e hitaande 1999.Wikipedia: Aquinas Tawiah Quansahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aquinas_Tawiah_QuansahAquinas Tawiah Quansah (jibinaa ko ñalnde 4 abriil 1964) ko politikyanke Ganaa, gonnooɗo tergal luulndo leydi Ganaa, cukko jaagorgal diiwaan hakkundeejo leydi Ganaa.[1] Ko hooreejo leydi John Evan Atta Mills toɗɗii mo, o golliima haa lewru Yarkomaa 2013.Wikipedia: Kofi Bentum Quantsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kofi_Bentum_QuantsonKofi Bentum Quantson (jibinaa ko ñalnde 6 sulyee 1934) ko karallo ko faati e kisal to leydi Ganaa, o ummiima e darnde caggal nde o naati e Catal keeriiɗo e nder sarwiis polis leydi Ganaa, o woni suka detektor ngam wontude Direkteer. O wonti caggal ɗuum gardiiɗo Biro wiɗtooji ngenndiiji nde fedde nde yuɓɓinaa, inniraa BNI.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Ivan Quashigahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ivan_QuashigahIvan Quashigah ko peewnoowo filmuuji Ganaa, gardinooɗo peewnugol e sosɗo e C.E.Wikipedia: Tahoua Ihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahoua_ITahoua I ko komin wuro e nder leydi Niiseer. Ko komin wuro Tahoua.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahoua_I#TuugnorgalWikipedia: Tahoua Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahoua_DepartmentTahoua ko departema e nder Diiwaan Tahoua e nder leydi Niiseer. Laamorde mayre woni ko e wuro Tahoua, ngo jeyaaka e Departemaa.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahoua_Department#TuugnorgalWikipedia: Tahoua Airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahoua_AirportLaana ndiwoowa Tahoua ( IATA : THZ , ICAO : DRRT ) ko laaɗe diwooje gollotooɗe Tahoua, leydi Niiseer.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahoua_Airport#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahoua_Airport#TuugnorgalWikipedia: Tahouahttps://ff.wikipedia.org/wiki/TahouaTahoua ko wuro e nder leydi Niiseer e nokku njuɓɓudi Departemaa Tahoua e Diiwaan Tahoua ɓurɗo mawnude.[3] Ko wuro nayaɓo ɓurngo mawnude e nder leydi ndii, ina waɗi 117 826 neɗɗo (Census 2012).Yiyngohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahoua#YiyngoTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahoua#TariyaDemokaraasihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahoua#DemokaraasiYimɓe daartolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahoua#Yimɓe_daartolGallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahoua#GalleTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahoua#TeskorɗeWikipedia: Tagrisshttps://ff.wikipedia.org/wiki/TagrissTagriss ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 53 925 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tagriss#TuugnorgalWikipedia: Sirah Baldé de Labéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sirah_Bald%C3%A9_de_Lab%C3%A9Sirah Baldé de Labé (1929–2018) ko binndoowo, jannginoowo Gine.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sirah_Bald%C3%A9_de_Lab%C3%A9#TuugnorgalWikipedia: Taggafadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/TaggafadiTaggafadi ko wuro aadee e nder Departemaa Arlit e nder Diiwaan Agadez to worgo-cakaare Niiseer.Jokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taggafadi#Jokkondire_yaajɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taggafadi#TuugnorgalWikipedia: Amara Bangourahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amara_BangouraAmara Bangoura ko dipolomaat Gine, ko o jooɗaniiɗo Gine to Riisi hannde, o rokki hooreejo leydi Riisi Vladimir Putin kaayitaaji makko ñalnde 12 marse 2001.[1]Wikipedia: Kesso Barryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kesso_BarryKesso Barry (jibinaa ko e hitaande 1948) ko binndoowo nguurndam mum Gine e ɗemngal Farayse.[1] Taariindi makko, ndi o halfinaa e ɓiyiiko debbo, ina siftina darnde makko keeriinde e nder nehdi makko e nder aadaaji makko, nde o woni tergal e nder laamuuji Fulɓe to Gine-Konakiri, e dogdu makko e nguurndam hirnaange to Pari.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kesso_Barry#NgendamGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kesso_Barry#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kesso_Barry#TuugnorgalWikipedia: Ignatius Arnozhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ignatius_ArnozIgnatius Arnoz,M.H.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ignatius_Arnoz#Ƴeew_kadiWikipedia: Grey Mabhalani Bangohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grey_Mabhalani_BangoGray Mabhalani Bango (jibinaa ko Rodesi Fuɗnaange, hannde Zimbaabuwee), ɓiy Luposwa Bango, ko senndikaajo, mawɗo leñol Kalanga en to Matopos. O ɓuri anndeede ko e ardaade Joshua Nkomo, gardiiɗo Dental Leƴƴi Afrik Zimbabwe (ZAPU) e nder nokkuuji teskinɗi e nder tule Matopos (hannde ko nokku biyeteeɗo Matobo) e nder njillu Nkomo to Dula e hitaande 1953.Yosuwaa Nkomo winndi heen:https://ff.wikipedia.org/wiki/Grey_Mabhalani_Bango#Yosuwaa_Nkomo_winndi_heen:Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grey_Mabhalani_Bango#TuugnorgalWikipedia: David Norman Beachhttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Norman_BeachDavid Norman Beach (28 suwee 1943 - 15 lewru feebariyee 1999) ko daartoowo Zimbaabwee.[1] O golliima e Ministeer geɗe nder leydi, e Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Zimbabwe kadi o woniino ardiiɗo binndol aadaaji haalpulaar en e nder Zimbabwe.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Norman_Beach#TuugnorgalWikipedia: Frederic Hicks Beavenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Frederic_Hicks_BeavenFrederic Hicks Beaven (11 lewru abriil 1855 – 22 lewru lewru bowte hitaande 1941)[1] wonnoo ko bismaango Mashonaland gila 1911,[2] haa 1915 nde tiitoonde makko waylaa wonti bismaango Rodesi fuɗnaange,[3] haa o woppi golle e hitaande 1925.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Frederic_Hicks_Beaven#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Frederic_Hicks_Beaven#TuugnorgalWikipedia: Tagazarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/TagazarTagazar ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 107 134 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tagazar#TuugnorgalWikipedia: Alfred Mulock Bentleyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfred_Mulock_BentleyAlfred Mulock Bentley (1878-1956) ko neɗɗo jibinaaɗo to leydi Irlande, o sosi bursi Rodesiya to Bulawayo e hitaande 1946.[1] O golliima e wolde Boer tuggi 1899-1902.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfred_Mulock_Bentley#TuugnorgalWikipedia: Ngwabi Bhebhehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngwabi_BhebheNgwabi Bhebhe ko daartoowo Zimbaabwee, kadi ko kanko woni cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Midlands.[1] O wonii cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Midlands State gila 1999 haa 2016.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ngwabi_Bhebhe#TuugnorgalWikipedia: Tabotakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/TabotakiTabotaki ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 46 266 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tabotaki#TuugnorgalWikipedia: Fergus Blackiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fergus_BlackieFergus Blackie (maayi 24 abriil 2021) ko gonnooɗo ñaawoowo to Ñaawirde Toownde Zimbaabwee. Gonnooɗo awokaa (1963), awokaa (1966) e awokaa mawɗo (1980).Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fergus_Blackie#ƁawoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fergus_Blackie#TuugnorgalWikipedia: Happyton Mabhuya Bonyongwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Happyton_Mabhuya_BonyongweHappyton Mabhuya Bonyongwe ko seneraal konu pentiiɗo, o golliima ko juuti e jaagorde ñaawoore, sariya e geɗe parlemaa e nder guwarnama leydi Zimbaabwee tuggi lewru Oktoobar haa Noowammbar 2017.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Happyton_Mabhuya_Bonyongwe#ƁawoƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Happyton_Mabhuya_Bonyongwe#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Happyton_Mabhuya_Bonyongwe#TuugnorgalWikipedia: Rauda Morcoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rauda_MorcosRauda Morcos (روضة مرقص ;ראודה מורקוס) ko jimoowo lesbiyanke Israayiilnaajo, kadi ko daraniiɗo LGBTQ, mo wuro mum woni to Fuɗnaange Israayiil, hoɗi ko Hayfa to Israayiil.[1][3][4] E hitaande 2003, jaaynde ngenndiire yaltini mo wonde ko o lesbiyanke, ɗum addani mo woppiteede e golle, o fiyi mo, o bonni oto makko.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rauda_Morcos#KugalGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rauda_Morcos#GolleƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rauda_Morcos#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rauda_Morcos#TuugnorgalWikipedia: Neville Bowkerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Neville_BowkerNeville Bowker DFC (1918-2005) woni tataɓo ɓurɗo heewde doole haɓooɓe ummoraade Rodesi fuɗnaange e nder wolde adunaare ɗimmere.[1]Wikipedia: Robert Brownhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robert_BrownBaaba Robert Brown S.J.Wikipedia: Andries van Aardehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andries_van_AardeAndries van Aarde (jibinaa ko e hitaande 1951) ko jannginoowo tedduɗo to bannge diine, ko o wiɗtoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Pretoria.[1][2][3] O woni kadi jaagorde toɗɗaande e nder Egliis Reformed Holanndeejo Afrik.Teskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andries_van_Aarde#TeskorɗeWikipedia: Valantina Abu Oqsahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Valantina_Abu_OqsaValantina Abu Oqsa ko debbo palestiinnaajo, gardinooɗo pijirlooji, yimoowo e winndiyanke. O heɓi njeenaari Etel Adnan e hitaande 2012 ngam rewɓe winndooɓe pijirlooji bayyinaaɗi ngam pijirlooji makko « I Am Free »,[1][2][3][4][5]Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Valantina_Abu_Oqsa#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Valantina_Abu_Oqsa#KugalPijirloojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Valantina_Abu_Oqsa#PijirloojiFijoowohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Valantina_Abu_Oqsa#FijoowoWinndiyanke e gardohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Valantina_Abu_Oqsa#Winndiyanke_e_gardoKoolol pijirloojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Valantina_Abu_Oqsa#Koolol_pijirloojiBindi ɓantolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Valantina_Abu_Oqsa#Bindi_ɓantolFilm e teleejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Valantina_Abu_Oqsa#Film_e_teleejiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Valantina_Abu_Oqsa#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Valantina_Abu_Oqsa#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Bba Samuel Wolde Kahinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bba_Samuel_Wolde_KahinAbba Samuel Wolde Kahin (kañum ne ina winndee Walda Kahen; e ɗemngal Amharic: አባ ሳሙኤል ወልደ ካህን) ko jannginoowo e jannginoowo Ras Tafari Makonnen (ɓaawo mum laamɗo Haile Selassie I, ɓiɓɓe mum ɗiɗo Ras , ca. 1902-1912.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bba_Samuel_Wolde_Kahin#TuugnorgalWikipedia: 'Abd al-'Azim 'Anishttps://ff.wikipedia.org/wiki/%27Abd_al-%27Azim_%27AnisAbd al-'Azim 'Anis (arab: عبد العظيم انيس) ko gardiiɗo pinal Misra, kadi ko marxist, jokkondirɗo e lannda kominist Misra.[1][2][3] O nanngaa ko e kasooji Misra gila e fuɗɗoode kitaale 1960 sabu golle makko politik.Yiyngohttps://ff.wikipedia.org/wiki/%27Abd_al-%27Azim_%27Anis#YiyngoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%27Abd_al-%27Azim_%27Anis#TuugnorgalWikipedia: Tabelothttps://ff.wikipedia.org/wiki/TabelotTabelot ko wuro e komin ladde e nder caka leydi Niiseer.[1] Haa hitaande 2011, komin oo ina waɗi 32 431 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tabelot#TuugnorgalWikipedia: Mustafa Abd ar-Raziqhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustafa_Abd_ar-RaziqSheek Mustafaa Abd ar-Raziq (aarabeere: مصطفى عبد الرازق) (1885 – 15 feebariyee 1947) ko ganndo lislaam Misra.[1]Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustafa_Abd_ar-Raziq#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustafa_Abd_ar-Raziq#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustafa_Abd_ar-Raziq#TuugnorgalWikipedia: Tabalakhttps://ff.wikipedia.org/wiki/TabalakTabalak ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tabalak#TuugnorgalWikipedia: Al-Amin Abu-Mangahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Amin_Abu-MangaAl-Amin Abu-Manga (Aarabe : الأمين أبومنقة) ko ganndo ɗemngal Sudaannaajo (jibinaa ko e hitaande 1951), mo wiɗtooji mum toɗɗii ko yowitii e jokkondiral ɗemɗe e sifaade kuutoragol ɗemɗe hakkunde Sudaannaaɓe iwdi Hirnaange Afrik (Fulaani, Hawsa, Songhay, Kanuri).Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Amin_Abu-Manga#NgendamWiɗtooji ɗemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Amin_Abu-Manga#Wiɗtooji_ɗemɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Amin_Abu-Manga#TuugnorgalWikipedia: Hiyam Qablanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hiyam_QablanHiyam Qablan (waktuuji goɗɗi ina wiyee Hiam Kablan) (jibinaa ko e hitaande 1956) ko jimoowo palestiinnaajo, binndoowo daartol.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hiyam_Qablan#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hiyam_Qablan#TuugnorgalWikipedia: Bodour Osman Abu Affanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bodour_Osman_Abu_AffanBodour Osman Abu Affan (hedde 1942 – 2010) ko ganndo faggudu ɓamtaare Sudaannaajo, daraniiɗo hakkeeji rewɓe.[1]Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bodour_Osman_Abu_Affan#NgendamGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bodour_Osman_Abu_Affan#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bodour_Osman_Abu_Affan#TuugnorgalWikipedia: Soudouréhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soudour%C3%A9Soudouré ko wuro wonngo hirnaange leydi Niiseer. Ngo woni ko daande maayo Niiseer bannge worgo-fuɗnaange wuro laamorgo ngoo, hono Niamey.Teskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soudour%C3%A9#TeskorɗeWikipedia: Samira Sarayahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samira_SarayaSamira Saraya (jibinaa ko ñalnde 15 lewru Duujal hitaande 1975) ko Israayiilnaajo palestiinnaajo, fiyoowo filmuuji, teleeji e tiyaataar, jimoowo, jimoowo, rapper e naalanke haala.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samira_Saraya#NguurndamFilm e teleejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samira_Saraya#Film_e_teleejiTeyaatre e dingiralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samira_Saraya#Teyaatre_e_dingiralFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samira_Saraya#FilmogaraafiTeyaatrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samira_Saraya#TeyaatreNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samira_Saraya#NjeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samira_Saraya#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samira_Saraya#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Amsalu Akliluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amsalu_AkliluAmsalu Aklilu (2 suwee 1929 – 19 desaambar 2013) ko ganndo tedduɗo e ɗemngal Amharic, kadi ko jannginoowo ɗemngal to duɗal jaaɓi haaɗtirde Addis Abeba,[1] ko neɗɗo mawɗo e nder jaŋde Ecoppi. O jibinaa ko to Dessie, Wällo, o naati duɗal eklesiya nokku oo, caggal ɗuum o naati e duɗal hakkundeewal Holy Trinity, to Addis Abeba.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amsalu_Aklilu#TuugnorgalWikipedia: Mansourou Adolphe Aremouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mansourou_Adolphe_AremouMansourou Adolphe Aremou (jibinaa ko ñalnde 16 abriil 1952) ko Beinenaajo balloowo jannginoowo, kadi ko gardiiɗo dingiral. O woniino balloowo porfeseer to duɗal jaaɓi haaɗtirde ngenndiwal Benin tuggi 1987 haa 2009.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mansourou_Adolphe_Aremou#TuugnorgalWikipedia: May Sayeghhttps://ff.wikipedia.org/wiki/May_SayeghMay Muusaa Sayegh (aarabeere: مي الصايغ; 1940 – 5 feebariyee 2023),[1] kadi ina winndaa heen Mai Sayegh, ko jimoowo Palestiinnaajo, ko debbo, daraniiɗo politik, binndoowo.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/May_Sayegh#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/May_Sayegh#KugalGoongɗingolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/May_Sayegh#GoongɗingolHakkeeji rewɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/May_Sayegh#Hakkeeji_rewɓeNguurndam neɗɗo e maaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/May_Sayegh#Nguurndam_neɗɗo_e_maaydeAandinolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/May_Sayegh#AandinolƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/May_Sayegh#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/May_Sayegh#TuugnorgalWikipedia: Abdulkareem elemoshohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdulkareem_elemoshoAbdulkareem Elemosho (jibinaa ko ñalnde 10 lewru bowte hitaande 1977 to Ilorin) ko fijoowo fuku koyɗe (soccer) Najeriyaajo, jooni ko e Kwara United F.C.Wikipedia: Peter egharevbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_egharevbaPeter Egharevba ko ƴamoowo fuku koyɗe Naajeeriya mo retireede, o fijiraama e Banke Naajeeriya keso F.C.Wikipedia: Friday ekpohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Friday_ekpoFriday Ekpo (jibinaa ko 13 lewru bowte hitaande 1969) ko ƴarotooɗo fuku koyɗe Naajeeriya. O waɗii kawgel 19 e nder fedde fuku koyɗe leydi Najeriya gila 1989 haa 1993.Wikipedia: Moses effionghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moses_effiongMoses Effiong (jibinaa ko 4 lewru Oktoobar 1959) ko gonnooɗo fukuyaŋke Naajeeriya, o fijiraama e nder fedde fuku koyɗe ngenndiijo leydi Naajeeriya, o woniino gooliiɗo.[1] O heɓi kawgel ngel e hitaande 1980 nde o woni e lomtaade leydi Najeriya.Wikipedia: Ndubusi egbohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ndubusi_egboNdubuisi Emmanuel Egbo (jibinaa ko ñalnde 25 lewru juko hitaande 1973) ko gardiiɗo fuku koyɗe leydi Najeriya, kadi ko o gardiiɗo fedde Abissnet Superiore Bylis.Wikipedia: Kwame Arhinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwame_ArhinPorofesoor Kwame Arhin, lollirɗo Nana Arhin Brempong, ko daartoowo e dawriyanke to leydi Ghana.Gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwame_Arhin#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwame_Arhin#TuugnorgalWikipedia: Samuel Assefahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_AssefaSamuel Assefa ko ganndo e dipolomaat Ecoppinaajo, o woniino ammbasadeer Ecoppi to Amerik tuggi 11 mee 2006, o joofniri ɗum ko 19 noowammbar 2009.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Assefa#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Assefa#TuugnorgalWikipedia: Professor Abdulai Salifu Asurohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Professor_Abdulai_Salifu_AsuroPorfeseer Abdulai Salifu Asuro (jibinaa ko e hitaande 1960) ko porfeseer Ganaajo jeyaaɗo Tamale. O woniino cukko hooreejo duɗal jaaɓi-haaɗtirde karallaagal Tamale[1] (Politeknik Tamale[2]).Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Professor_Abdulai_Salifu_Asuro#JaangirdeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Professor_Abdulai_Salifu_Asuro#TuugnorgalWikipedia: Ntiero effiomhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ntiero_effiomNtiero Effiom (22 Noowammbar 1946 - 10 Suwee 2014) ko gardiiɗo fuku koyɗe Naajeeriya, ardinooɗo Pelican Stars e kippu fuku koyɗe ngenndiijo rewɓe Naajeeriya.[1][2]Wikipedia: Tonyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/TonyTony Edjomariegwe ko ƴamoowo fuku koyɗe mo leydi Naajeeriya, o ɗon fija yeeso nder kawtal hoore lesdi Sawudit Al-Kawkab.[1]Wikipedia: John Edward Atkinsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Edward_AtkinsonJohn Edward Atkinson (20 oktoobar 1938 - 11 abriil 2022) ko ganndo ɓooyɗo mo Angalteer e Afrik worgo. O woniino porfeseer Emeritus to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kap.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Edward_Atkinson#Nguurndam_adanɗamGolle jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Edward_Atkinson#Golle_jaŋdeWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Edward_Atkinson#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Edward_Atkinson#TuugnorgalWikipedia: Osinaci oberehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osinaci_obereOsinachi Christian Ebere (jibinaa ko ñalnde 4 lewru abriil 1998) ko balloowo fuku koyɗe Naajeeriya, o fijiraa ko e nder fedde Uruguwaaynaajo wiyeteende Nacional. Gaa gaa Naajeeriya, o fiyi Arjantiin, Beresiil, e Uruguwaay.Wikipedia: Tahani Abdalla Attia Gasmallahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahani_Abdalla_Attia_GasmallaTahani Abdalla Attia Gasmalla ko jaagorgal ganndal e jokkondiral leydi Sudaan[1], ko o jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Khartoum.[2]Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahani_Abdalla_Attia_Gasmalla#JaangirdeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahani_Abdalla_Attia_Gasmalla#TuugnorgalWikipedia: Gafar durosimihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gafar_durosimiGafar Adefolarin Durosinmi (jibinaa ko ñalnde 2 lewru Yarkomaa 1991) ko fuku koyɗe Naajeeriya, o fijiraa ko yeeso e nder fedde wiyeteende Sabah.Wikipedia: Henry Habib Ayrouthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_Habib_AyroutHenri Habib Ayrout, S.J.Ƴeewndohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_Habib_Ayrout#ƳeewndoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_Habib_Ayrout#TuugnorgalWikipedia: Precious Dedehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Precious_DedePrecious Uzoaru Dede (jibinaa ko 18 lewru Yarkomaa 1980) ko fukuyaŋke Naajeeriya mo retirtee, o fijiraa ko gooliiɗo e nder fedde fuku koyɗe ngenndiire rewɓe. O meeɗiino fiyde e feddeeji keewɗi ina jeyaa heen Delta Queens FC, Ibom Queens e Arna-Bjørnar, kadi o feeñii laabi 99 e nder fedde rewɓe leydi Najeriya.Wikipedia: Sele Davouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sele_DavouSele Davou (jibinaa ko 9 oktoobar 1996) ko balloowo fuku koyɗe Naajeeriya, o fijiraa ko hakkundeejo e nder fedde São Martinho. O meeɗiino fiyde e fedde Portigaal ɗiɗmere wiyeteende Oliveirense.Wikipedia: Nazih Al-Ayubihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nazih_Al-AyubiNazih Al-Ayubi (1944 to Kayhayɗi – 1995), ko winndiyanke Ejiptnaajo, keɓnooɗo BSc (1964) e MSc (1968) e ganndal politik to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kayhayɗi, PhD e ganndal politik to duɗal jaaɓi haaɗtirde Oxford to Angalteer. O jannginii to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kaliforni, to Los Angeles, e to duɗal jaaɓi haaɗtirde Exeter to Angalteer.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nazih_Al-Ayubi#TuugnorgalWikipedia: John Dan karohttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Dan_karoJohn Dankaro ko gonnooɗo fijoowo fuku koyɗe Naajeeriya, o jeyaa ko e fedde "UK Tourists", sifotoonde wonde ko kañum woni fedde fuku koyɗe leydi Najeriya.[1] O jeyaa ko e fulɓe seeɗa e nder kippu nguu ɓe meeɗaa fiyde e nder fedde Lagos, kadi ko kanko tan ummorii e diiwaan Fuɗnaange leydi ndii.Wikipedia: Rachel Sophia Baardhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rachel_Sophia_BaardRachel Sophia Baard ko ganndo diineyanke to Afrik worgo. Gila hitaande 2019, ko o balloowo jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Union to Richmond, Virginia, to Amerik.Bibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rachel_Sophia_Baard#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rachel_Sophia_Baard#TuugnorgalWikipedia: Emmanuel Danielhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_DanielEmmanuel Shinkut Daniel (jibinaa ko ñalnde 17 lewru Duujal hitaande 1993) ko gardiiɗo fuku koyɗe Naajeeriya.[3][4] O lomtii Naajeeriya e nder Pijirlooji Afrik 2015 e Pijirlooji Olimpiyaaji 2016.Wikipedia: Dang amaobihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dang_amaobiGila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓiWikipedia: Bala dahirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bala_dahirBala Alhassan Dahir (jibinaa ko 5 mars 1988) ko ƴarotooɗo fuku koyɗe Naajeeriya, ko o ƴarotooɗo hakkundeere.Wikipedia: Mauricehttps://ff.wikipedia.org/wiki/MauriceMaurice Cooreman (1943 – 31 May 2022) was a Belgian football manager who coached primarily in Africa.Wikipedia: Sagir Adamu Abbashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sagir_Adamu_AbbasSagir Adamu Abbas ko jannginoowo e njuɓɓudi Naajeeriya, hannde ko kanko woni cukko 11ɓo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Bayero Kano.[2]Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sagir_Adamu_Abbas#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sagir_Adamu_Abbas#KugalJaagorgal ko cukko hooreejo leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sagir_Adamu_Abbas#Jaagorgal_ko_cukko_hooreejo_leydiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sagir_Adamu_Abbas#TuugnorgalWikipedia: Moses cobnanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moses_cobnanMoses David Cobnan (jibinaa ko 10 suwee 2002) ko fukuyaŋke Naajeeriya, o fijiraa ko no diɗɗal hakkundewal walla ñaamowal e nder fedde leydi Riisi wiyeteende Krasnodar.Wikipedia: Shuaib Oba AbdulRaheemhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shuaib_Oba_AbdulRaheemShuaib Oba AbdulRaheem (jibinaa ko ñalnde 22 lewru Oktoobar 1948) ko ganndo Naajeeriya, gonnooɗo cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Ilorin[1][2][3][4], kanko wonnoo hooreejo fedde toppitiinde ko fayti e jikkuuji (FCC). 5][6][7] O waɗi doktoraa makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kent.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shuaib_Oba_AbdulRaheem#TuugnorgalWikipedia: Callistus chukwuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Callistus_chukwuCallistus Chukwu (jibinaa ko ñalnde 14 noowammbar 1990) ko balloowo fuku koyɗe mo leydi Najeriya, o woniino hakkundeejo e nder fedde Finlande wiyeteende AC Kajaani.[1] O fuɗɗii golle makko ko to duɗal jaaɓi haaɗtirde fuku koyɗe Emmanuel Amunike.Wikipedia: Geoffrey chinedyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Geoffrey_chinedyGeoffrey Charles Chinedu (jibinaa ko 1 lewru Oktoobar 1997) ko fukuyaŋke Naajeeriya, o fijiraa ko yeeso e nder fedde Kasakstan wiyeteende FC Astana.Wikipedia: Judith chemehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Judith_chemeJudith Nneka Chime (jibinaa ko ñalnde 20 lewru Mbooy hitaande 1978 to Lagos) ko Naajeeriyaajo, gonnooɗo gardiiɗo fuku koyɗe. O fijiraama e nder fedde fuku koyɗe leydi Naajeeriya e nder kawgel fuku koyɗe rewɓe FIFA 1999,[1] e Olimpiyaaji 2000.Wikipedia: Ann chiejinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ann_chiejinGila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓiWikipedia: Victor brownhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victor_brownVictor Okechukwu Brown (jibinaa ko ñalnde 30 mars 1984 to leydi Najeriya) ko Naajeeriyaajo, o jooɗiiɗo e fuku koyɗe.Wikipedia: Kazeem bolajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kazeem_bolajiKazeem Bolaji Soliu (jibinaa ko ñalnde 13 lewru Duujal hitaande 2002) ko balloowo fuku koyɗe Naajeeriya, o fijiraa ko no diɗɗal nanowal e nder fedde Spartak Trnava.Wikipedia: Hind Shoufanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hind_ShoufaniHind Shoufani (aarabeere:هند شوفاني) ko yimiyaŋke, gardinooɗo, kadi feewoowo.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hind_Shoufani#KugalBindi ɓantolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hind_Shoufani#Bindi_ɓantolNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hind_Shoufani#NjeenaajeBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hind_Shoufani#BibliografiFilmuuji e binndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hind_Shoufani#Filmuuji_e_binndanɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hind_Shoufani#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hind_Shoufani#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Kennedy Boboyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kennedy_BoboyeKennedy Boboye (jibinaa ko 1 lewru Yarkomaa 1974) ko gardiiɗo fuku koyɗe Naajeeriya, gonnooɗo fijoowo.Wikipedia: Leatishttps://ff.wikipedia.org/wiki/LeatisLeotis Boateng (jibinaa ko ñalnde 8 mars 1951) ko ɓiɗɗo fuku koyɗe leydi Najeriya. O tawtoraama kawgel worɓe e Olimpiyaaji 1980.Wikipedia: John noblehttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_nobleJohn Noble Barinyima (jibinaa ko 6 lewru juko hitaande 1993) ko balloowo fuku koyɗe Naajeeriya, o woniino gardiiɗo fedde Tabora United[1] e fedde ngenndiire Naajeeriya.Wikipedia: Yawande bologunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yawande_bologunToggle the table of contentsWikipedia: Siri Derkerthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Siri_DerkertSiri Karin Derkert (30 ut 1888 - 28 abriil 1973) ko naalanke Suwednaajo, naalanke. O woniino kadi daraniiɗo jam, feminism e geɗe taariindi.Nguurndam e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Siri_Derkert#Nguurndam_e_jaŋdeWikipedia: Emmanuel Babayarohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_BabayaroEmmanuel Hyacinth Babayaro (jibinaa ko ñalnde 26 lewru Duujal hitaande 1976) ko Naajeeriyaajo fuku koyɗe. Ko o deenoowo gooliiɗo, ɓurɗo anndireede ko mawniiko biyeteeɗo Celestine Babayaro, gonnooɗo diɗɗal Chelsea e Newcastle United.Wikipedia: Philip azangohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Philip_azangoPhilip Elayo Azango (jibinaa ko ñalnde 21 lewru Mbooy hitaande 1997) ko Naajeeriyaajo fuku koyɗe, o fijiraa ko e nder fedde Spartak Trnava.Wikipedia: Dareen Tatourhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dareen_TatourDareen Tatour (Aarabeere: دارين طاطور, jibinaa ko ñalnde 16 abriil 1982 to Reineh) ko jimoowo, fotoowo, golloowo e nder laylayti renndo, jeyaaɗo to Reineh, Israayiil, binndoowo ko e ɗemngal Arab, ɗemngal mum neeniwal.[1] O ñaawaa, o ñaawaa, o ñaawaa lebbi joy kasoo e nder ñaawirde Israayiil e hitaande 2018 sabu « ustude fitinaaji » e « wallitde fedde ownooɓe » e nder binndanɗe makko e nder laylayti renndo, heen gootal ko wideyoo ina waɗi jaŋngugol jimɗi makko [2] [3] [4] Caggal wullitaango makko, ñaawoore posto ina waɗi jimɗi ɗii, ustaama hitaande rewtunde ndee, kono ñaawoore postooji makko goɗɗi ɗii jaɓaaka.Postooji e nanngugol e nder laylayti renndohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dareen_Tatour#Postooji_e_nanngugol_e_nder_laylayti_renndoJaabawuulihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dareen_Tatour#JaabawuuliÑaawoore, ñaawoore e ñaawoore jaɓndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dareen_Tatour#Ñaawoore,_ñaawoore_e_ñaawoore_jaɓndeJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dareen_Tatour#Jokkondire_yaajɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dareen_Tatour#TuugnorgalWikipedia: Richard aladihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Richard_aladiRachael Aladi Ayegba (jibinaa ko 25 lewru juko hitaande 1986) ko gonnooɗo fijoowo fuku koyɗe hakkunde leyɗeele hakkunde leyɗeele Naajeeriya, o fijiraa ko gooliiɗo. O fiyi e nder kippuuji Finlande keewɗi hakkunde 2005 e 2016.Wikipedia: Musefia ashiruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musefia_ashiruMusefiu Olasunkanmi Ashiru (jibinaa ko 26 lewru juko hitaande 1994) ko Naajeeriyaajo, o fijoowo fuku koyɗe, o fijata ko no winger. O meeɗiino fiyde to Niiseer, Danemark e Slowaki e nder FC Ebedei, FC Midtjylland, Ringkøbing IF, Skive IK, Tatran Prešov e Dunajská Streda.Wikipedia: Fred aryeehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fred_aryeeFred Seko Aryee (jibinaa ko 22 lewru juko hitaande 1939) ko gonnooɗo fuku koyɗe Naajeeriya, o fijiraa ko hakkundeejo.[1] O tawtoraama kawgel worɓe e Olimpiyaaji 1968.Wikipedia: Towaselu arokodarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Towaselu_arokodareToluwalase "Tolu" Emmanuel Arokodare (jibinaa ko ñalnde 23 noowammbar 2000) ko balloowo fuku koyɗe mo leydi Najeriya, o woniino hakkundeejo e nder fedde Belsik wiyeteende Genk.[1]Wikipedia: Luther Azametihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luther_AzametiLuther Azameti ganndiraaɗo e nder njulaagu ko Papi 5Five jooni Papi Adabraka ko jimoowo Ganaajo, ko jimoowo rap, gonnooɗo tergal e fedde jimɗi 5joy (Fedde jimɗi).[1][2][3]Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luther_Azameti#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luther_Azameti#DiskogaraafiLuural e Apietushttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luther_Azameti#Luural_e_ApietusTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luther_Azameti#TuugnorgalWikipedia: Daniel anyamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_anyamDaniel Amobi Amadi Anyiam (26 noowammbar 1926 – 6 lewru juko hitaande 1977) ko balloowo e coftal ɓalli leydi Najeriya, o woniino coftal ɓalli leydi ndii tuggi 1954 haa 1956, kadi gila 1964 haa 1965. Ko adii nde o janngata coftal ɓalli, o...Wikipedia: Edwardhttps://ff.wikipedia.org/wiki/EdwardEdward Tyover Anyamkyegh (jibinaa ko ñalnde 10 lewru Noowammbar 1978) ko neɗɗo Naajeeriya, gonnooɗo ƴaañoowo fuku koyɗe, o fijiraa ko yeeso.[1]Wikipedia: Peter anosikehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_anosikePeter Ikechukwu Anosike (jibinaa ko ñalnde 24 lewru Duujal hitaande 1976) ko neɗɗo Naajeeriya gonnooɗo fuku koyɗe, o fijiraa ko yeeso.Wikipedia: Herberthttps://ff.wikipedia.org/wiki/HerbertHerbert Anijekwu (4 Duujal 1964 – 20 Suwee 2013) ko Naajeeriyaajo fuku koyɗe, o fijiraa ko difaade. O waɗii kawgel jeegom e nder fedde fuku koyɗe leydi Najeriya e hitaande 1990 e 1991.Wikipedia: Amir angwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amir_angweAmir Angwe (1966 – 29 Oktoobar 1995) ko ƴarotooɗo fuku koyɗe hakkunde leyɗeele Naajeeriya, o fijiraama e BCC Lions[2] e Julius Berger, kadi o lomtiima kippu fuku koyɗe ngenndiijo Naajeeriya.[3] O maayi ko caggal nde o heɓi rafi ɓernde e nder pottital ngal o waɗi e Maxaquene, fedde Mosammbik.Wikipedia: Firmin Boubié Baziéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Firmin_Boubi%C3%A9_Bazi%C3%A9Firmin Boubié Basié, ɓurɗo anndeede e innde mum dingiral biyeteeɗo Agozo, ko jimoowo Burkinaajo.Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Firmin_Boubi%C3%A9_Bazi%C3%A9#Nguurndam_e_golleDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Firmin_Boubi%C3%A9_Bazi%C3%A9#DiskogaraafiAlbomuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Firmin_Boubi%C3%A9_Bazi%C3%A9#AlbomuujiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Firmin_Boubi%C3%A9_Bazi%C3%A9#TuugnorgalWikipedia: Asma Tubihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asma_TubiAsma Rizq Tubi (1905–1983) was a Palestinian writer.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asma_Tubi#NguurndamNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asma_Tubi#NjeenaajeGolle cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asma_Tubi#Golle_cuɓaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asma_Tubi#TuugnorgalWikipedia: Fanny amunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fanny_amunFanny Ikhayere Amun (jibinaa ko ñalnde 1 lewru Oktoobar 1962) ko neɗɗo Naajeeriya, gonnooɗo fijoowo fuku koyɗe, coftuɗo.[3] O ardii kippu leydi Naajeeriya les 17 haa o heɓi nasaraaku nder kawtal lesdi 17 FIFA 1993.Wikipedia: Favor aniekanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Favor_aniekanFavor Aniekan (jibinaa ko 10 abriil 1994) ko fuku koyɗe Naajeeriya, o fijiraa ko hakkundeejo e nder fedde RG Ticino.Wikipedia: Abdul Aminuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_AminuAbdul Aminu (jibinaa ko 21 feebariyee 1965) ko Naajeeriyaajo fuku koyɗe. O waɗii kawgel sappo e nder fedde fuku koyɗe leydi Najeriya gila 1990 haa 1992.Wikipedia: Adokieyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/AdokieyeAdokiye Amiesimaka (jibinaa ko 24 noowammbar 1956) ko fukuyaŋke Naajeeriya, nde o woni janngoowo sariya to duɗal jaaɓi haaɗtirde Lagos, o fiyiino e fedde fuku koyɗe Enugu Rangers (mo Enugu), fedde fuku koyɗe Sharks (mo Port Harcourt), fedde fuku koyɗe banke Afrik, Lagos, e fedde fuku koyɗe leydi Najeriya.[1] Fiyde no winger to bannge nano hakkunde, njaaweeki Adokiye e dogdu dribbling ko huunde seertunde e nguurndam makko e fuku koyɗe.Wikipedia: Imamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/ImamaImama Amapakabo (jibinaa ko 27 lewru juko hitaande 1969) ko gardiiɗo fuku koyɗe leydi Najeriya, kadi ko o gardiiɗo fuku koyɗe.Wikipedia: Fadwa Tuqanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fadwa_TuqanFadwa Tuqan[a] (aarabeeɓe: فدوى طوقان, e ɗemngal romaan: Fadwā Ṭūqān; 1917 – 12 desaambar 2003) ko yimoowo palestiinnaajo ganndiraaɗo hollirde haɓaade njiimaandi Israayiil e nder yimre aarabeeɓe hannde. O wonnoo ko e wiyeede "Yimoowo Palestiin".Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fadwa_Tuqan#NgendamBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fadwa_Tuqan#BibliografiTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fadwa_Tuqan#TeskorɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fadwa_Tuqan#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fadwa_Tuqan#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Napoleonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/NapoleonNapoleon Amaefule (jibinaa ko 26 Duujal 1980) ko Naajeeriyaajo gonnooɗo fuku koyɗe, o fijiraa ko yeeso.Wikipedia: Tiga Wendwaoga Désiré Ouédraogohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tiga_Wendwaoga_D%C3%A9sir%C3%A9_Ou%C3%A9draogoTiga Wendwaoga Désiré Ouédraogo, ɓurɗo anndireede e innde mum dingiral Dez Altino, ko jimoowo, gitaaryanke Burkinaajo.[1] O yimata ko e ɗemɗe Mòoré e ɗemɗe Farayse, ko ɓuri heewde e jimɗi makko ina njirloo e mbaydi coupé-décalé.Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tiga_Wendwaoga_D%C3%A9sir%C3%A9_Ou%C3%A9draogo#Nguurndam_e_golleTeddungal e njeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tiga_Wendwaoga_D%C3%A9sir%C3%A9_Ou%C3%A9draogo#Teddungal_e_njeenaajeDiskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tiga_Wendwaoga_D%C3%A9sir%C3%A9_Ou%C3%A9draogo#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tiga_Wendwaoga_D%C3%A9sir%C3%A9_Ou%C3%A9draogo#TuugnorgalWikipedia: Bala Alihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bala_AliBala Ali (jibinaa ko 16 lewru bowte hitaande 1968)[1] ko fuku koyɗe, o fijiraa ko winger e nder kippuuji leydi Niiseer e leydi Grece.Wikipedia: Bismark Baah alias Kwame Baahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bismark_Baah_alias_Kwame_BaahBismark Baah lollirɗo Kwame Baah ko gardiiɗo jimɗi Ganaa, jom njuɓɓudi jimɗi, gonnooɗo naalanke binndol. Ko kanko woni hooreejo Yve Digital, fedde mooftugol jimɗi e nder leydi Ganaa, e hitaande 2023, o sosi Get The Artiste, fedde adannde ngam mooftude jimɗi e nder leydi Ganaa.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bismark_Baah_alias_Kwame_Baah#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bismark_Baah_alias_Kwame_Baah#KugalTeddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bismark_Baah_alias_Kwame_Baah#TeddungalDiskogaraafi Kwame Baahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bismark_Baah_alias_Kwame_Baah#Diskogaraafi_Kwame_BaahTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bismark_Baah_alias_Kwame_Baah#TuugnorgalWikipedia: Sikiru Alimihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sikiru_AlimiSikiru Alimi (jibinaa ko 23 mars 1996) ko fuku koyɗe leydi Naajeeriya, jooni ko o ƴaañoowo yeeso e nder fedde Remo Stars.Wikipedia: Malam Mamane Barkahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malam_Mamane_BarkaMalam Mamane Barka (1958/1959 – 21 noowammbar 2018) ko musiɗɗo Nijeernaajo, kadi omo jeyaa e fiyooɓe biram ɓurɓe lollude e winndere ndee.[1] O sankii ko ñalnde 21 noowammbar 2018, omo yahra e duuɓi 59.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malam_Mamane_Barka#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malam_Mamane_Barka#TuugnorgalWikipedia: Kola Adamshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kola_AdamsKola Modupe Adams ( Sinuwaa : 阿达姆斯 ; jibinaa ko 18 noowammbar 1980 to leydi Niiseriyaa) ko Naajeeriyaajo fuku koyɗe pentiiɗo.Wikipedia: May Ziadehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/May_ZiadehMay Elias Ziadah (/ziˈɑːdə/ zee-AH-də; Arab: مي إلياس tambah, ALA-LC: May Ilyas Ziyādah;[a] 11 feebariyee 1886[1][2] – 17 oktoobar 1941) ko maroninaajo palestiinnaajo-libannaajo yimoowo, winndiyanke, e firoore,[3][4] binnduɗo defte keewɗe ceertuɗe e ɗemngal aarabeere e ɗemngal farayse.[5]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/May_Ziadeh#NguurndamNguurndam adanɗam e nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/May_Ziadeh#Nguurndam_adanɗam_e_nguurndam_neɗɗoBaaba May, ko Iliyaas Ziyadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/May_Ziadeh#Baaba_May,_ko_Iliyaas_ZiyadeJaayndeyaagal e jaŋde ɗemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/May_Ziadeh#Jaayndeyaagal_e_jaŋde_ɗemɗeKey binndol Fuɗnaange hakkundeejohttps://ff.wikipedia.org/wiki/May_Ziadeh#Key_binndol_Fuɗnaange_hakkundeejoYiyngooji filosofhttps://ff.wikipedia.org/wiki/May_Ziadeh#Yiyngooji_filosofFeminism e Fuɗnaangehttps://ff.wikipedia.org/wiki/May_Ziadeh#Feminism_e_FuɗnaangeRomantismhttps://ff.wikipedia.org/wiki/May_Ziadeh#RomantismGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/May_Ziadeh#GolleGolle rewɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/May_Ziadeh#Golle_rewɓeNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/May_Ziadeh#NjeenaajeNjawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/May_Ziadeh#NjawdiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/May_Ziadeh#Ƴeew_kadiTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/May_Ziadeh#TeskorɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/May_Ziadeh#TuugnorgalJanngugol jokkungolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/May_Ziadeh#Janngugol_jokkungolJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/May_Ziadeh#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Dele alamposuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dele_alamposuDele Sunday Alampasu (jibinaa ko ñalnde 24 lewru Duujal hitaande 1996) ko balloowo fuku koyɗe Naajeeriya, o fijiraa ko Jura Dolois e nder kawgel ngel 3, ko o gardiiɗo.Wikipedia: Oluwaseunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/OluwaseunOluwaseun Adegbola (jibinaa ko ñalnde 23 suwee 1999) ko ƴarotooɗo leydi Najeriya, o fijiraa ko e Enyimba.[1]Wikipedia: Paul Tawiah Quayehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_Tawiah_QuayePaul Tawiah Quaye ko gonnooɗo polis leydi Ganaa, o wonnoo ko gardiiɗo polis leydi Ganaa tuggi 16 mee 2009 haa 5 feebariyee 2013.[1]Wikipedia: Babatunde jimohhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babatunde_jimohBabatunde Jimoh "Tunde" Akinsola (jibinaa ko ñalnde 10 mars 2003) ko ɓiɗɗo fuku koyɗe leydi Naajeeriya, o fijiraa ko e nder fedde Espaañnaare wiyeteende Real Valladolid Promesas.Wikipedia: Shatta Rakohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shatta_RakoShatta Rako ko jimoowo e jimoowo afrobeats, jimoowo nate, kadi ko hooreejo fedde Legend Studios.[1][2]Wikipedia: Rita Akerikorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rita_AkerikorRita Akarekor (jibinaa ko 13 lewru feebariyee 2001[1]) ko fukuyaŋke Naajeeriya, o fijiraa ko Delta Queens e nder Ligue des Najeriya, e nder fuku koyɗe ngenndiijo rewɓe Naajeeriya, ko o gardiiɗo. O ɗon ƴama gooliiɗo ɓurɗo wooɗugo nder kawtalji lesdi Naajeeriya 2016, nden kanko tan woni fijoowo nder darnde maako suɓaama ngam o laati fijoowo ɓurɗo nafuuda nder kawtal ngal.Wikipedia: Louisahttps://ff.wikipedia.org/wiki/LouisaLouisa Akpagu (jibinaa ko 22 Duujal 1974) ko Naajeeriyaajo gonnooɗo fuku koyɗe, o fijiraa ko gooliiɗo. O jeyaa ko e fedde fuku koyɗe rewɓe leydi Najeriya.Wikipedia: Tom Ribeirohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tom_RibeiroTom Ribeiro (jibinaa ko e hitaande 1935) ko winndiyanke, gardinooɗo leydi Ganaa. O winndii, o ardii filmuuji keewɗi ɗi Ganaa waɗi e yontaaji caggal koloñaal, ko ɓuri heewde ko e les njiimaandi peewnugol filmuuji Ganaa (GFIC), ɗi Osagyefo Dr Kwame Nkrumah sosi.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Rascalimuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/RascalimuRascalimu (Kaarlos Alidu Mumuni) ko jimoowo reggaajo Ameriknaajo jibinaaɗo to leydi Ganaa.[1][2][3][4][5]Wikipedia: John Kobina Richardsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Kobina_RichardsonDr.John Kobina Richardson (1936-2010) ko ganndo gollordu Ganaa, ko kanko wonnoo hooreejo e gardiiɗo fedde tuubakooɓe.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Joseph Rocksonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_RocksonJoseph Manboah Rockson ko politikyanke leydi Ganaa, kadi ko tergal e fedde nde wonaa laamuyankoore.[1]Wikipedia: Adam Rohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adam_RoRashid Rauf Adam, ɓurɗo anndeede e innde mum dingiral Adam Ro, ko naalanke jeyaaɗo to leydi Gana, ko o binndol, njulaagu, nguurndam, naalanke A&R. Jibinaa ko to Ashaiman, leydi Gana.Wikipedia: Murphy akanjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Murphy_akanjiMurphy Akanji (jibinaa ko 1 Duujal 1977) ko Naajeeriyaajo gonnooɗo fuku koyɗe, o fijiraa ko gooliiɗo. O ɓuri waawde fiyde ko e Sliema Wanderers e nder Ligue de Football Maltese hakkunde 2001 e 2008, o lomtii kadi kippu leydi Nijeer e nder kawgel fuku koyɗe Afrik e hitaande 2000 e 2002.Wikipedia: Rasheed akanjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rasheed_akanjiRasheed Ibrahim Akanbi (jibinaa ko 9 lewru Mbooy hitaande 1999) ko ƴamoowo fuku koyɗe Naajeeriya, o fijata ko yeeso e nder fedde Sheriff Tiraspol.Wikipedia: Hisham Zreiqhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hisham_ZreiqHisham Zreiq (Aarabeere: هشام زريق, Ebere: הישאם זרייק; jibinaa ko ñalnde 9 feebariyee 1968 to Naasaret), ina winndaa kadi Zrake, ko neɗɗo Palestiin-Israayiilnaajo, jimoowo, jimol, naalanke jiylotooɗo. O fuɗɗii golle e nder ordinateer ko e hitaande 1994, e hitaande 1996 o fuɗɗii hollirde golle makko e nder galleeji e nder galleeji.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hisham_Zreiq#Nguurndam_adanɗamGolle filmohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hisham_Zreiq#Golle_filmoFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hisham_Zreiq#FilmogaraafiNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hisham_Zreiq#NjeenaajeSuɓngooji Laawɗinaaɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hisham_Zreiq#Suɓngooji_LaawɗinaaɗiGolle ɗe ngonaa filmuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hisham_Zreiq#Golle_ɗe_ngonaa_filmuujiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hisham_Zreiq#Ƴeew_kadiJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hisham_Zreiq#Jokkondire_yaajɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hisham_Zreiq#TuugnorgalWikipedia: Paulhttps://ff.wikipedia.org/wiki/PaulPaul Aigbogun ko gardiiɗo fuku koyɗe leydi Naajeeriya.[1][2]Wikipedia: Rafeef Ziadahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rafeef_ZiadahRafeef Ziadah (Aarabeere: رفيف tambah) (jibinaa ko e hitaande 1979 to Beyruut, Liban) ko yimoowo palestiinnaajo-kanadaajo[1], daraniiɗo jojjanɗe aadee, jooɗiiɗo hannde to Londres. O yaltinii albom konngol haalaaɗo, Hadeel.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rafeef_Ziadah#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rafeef_Ziadah#TuugnorgalWikipedia: Alan Nomoko Namokohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alan_Nomoko_NamokoAlan Nomoko Namoko (1956-1995)[1] ko jimoowo wumɗo blues e jazz mo leydi Malawi.[2][3]Diskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alan_Nomoko_Namoko#DiskogaraafiTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alan_Nomoko_Namoko#TeskorɗeWikipedia: Abena Rockstarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abena_RockstarBernice Bediako Poku, ganndiraaɗo Abena Rockstar, ko jimoowo Ganaajo, binndoowo jimɗi, ummoriiɗo Kumasi.[1]Wikipedia: E. Q. Q. Sanniezhttps://ff.wikipedia.org/wiki/E._Q._Q._SanniezE. Q.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Nawalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/NawalNawal ko jimoowo ummoriiɗo Komoor mo jimɗi mum ƴettata ko e aadaaji Komoor, ina naatna heen kadi jimɗi ummoriiɗi e pinal Afrik e aarabeeɓe.[1]Diskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nawal#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nawal#TuugnorgalWikipedia: Francis Sanzirihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francis_SanziriFrancis Vib Sanziri (1957 – 19 abriil 2019) ko ofisee konu Ganaa, gollinooɗo e konu Ganaa.[1] O ummii haa o woni Major General, o laati hooreejo kuuɗe kawtal haa suudu mawndu konu Ghana to Accra.Wikipedia: John Debra Saponghttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Debra_SapongJohn Debra Sapong (jibinaa ko e lewru desaambar 1929) ko ñaawoowo e awokaa Ganaa. O woniino Ñaawirde Toownde leydi Ghana tuggi 1999 haa 2000.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Margaret Sarfohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_SarfoMargaret Sarfo (innde binndol Peggy Oppong, jibinannde Odame ; 26 lewru Yarkomaa 1957 – 8 lewru Mbooy 2014)[1] ko binndoowo e jaayndiyanke Ganaajo. O golliima e fedde jokkondiral Graphic Limited ummoraade e darnde ngam wontude Editor The Mirror.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Tawfiq Ziadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tawfiq_ZiadTawfiq Ziad (aarabeere : توفيق زيّاد , romaan : Tawfīq Ziyyād ; Ebere : תאופיק זיאד , romaan : Ta'ufík Ziyád ; 7 mee 1929 – 5 sulyee 1994), wonnoo ko Taqfee a romaan , yimoowo, e... activist ɓurɗo anndeede ko e wallitde ɓiɓɓe leydi Palestiin Israayiil,[1][2] e yimre rewolison Palestiin.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tawfiq_Ziad#NguurndamBindi ɓantolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tawfiq_Ziad#Bindi_ɓantolWadeWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tawfiq_Ziad#WadeWadeTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tawfiq_Ziad#TeskorɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tawfiq_Ziad#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tawfiq_Ziad#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Julius Sarkodee-Addohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Julius_Sarkodee-AddoÑaawirde Julius Sarkodee-Adoo JSC (8 suwee 1908 – lewru Yarkomaa 1972)[1][2] woni mawɗo ñaawoore ɗiɗaɓo leydi Ganaa e sahaa Republique gadano.Wikipedia: Akwasi Sarponghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akwasi_SarpongAkwasi Dayo Sarpong ko jaayndiyanke leydi Ghana, ko o yeewtanoowo geɗe jooni e nder fedde jaayndeeji leydi Angalteer.[1][2]Wikipedia: Opanka (rapper)https://ff.wikipedia.org/wiki/Opanka_(rapper)Armstrong Affum ganndiraaɗo e innde dingiral Opanka walla Dadie Opanka ko jimoowo Ganaajo, jimoowo, jeyaaɗo to Tema. O dañii lollude e freestyle mo o waɗi e jimɗi hit "Simple" ɗi Bradez waɗi.Wikipedia: Kwasi Opoku-Amankwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwasi_Opoku-AmankwaKwasi Opoku-Amankwa ko gardiiɗo mawɗo fedde jaŋde leydi Gana[1], kadi ko jannginoowo gollodiiɗo.[2]Wikipedia: Shelly Johnsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shelly_JohnsonShelly Johnson ko gardiiɗo jaŋde Ameriknaajo, keɓtinaaɗo e porogaraamuuji safaara. O woniino gardiiɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde Florida A&M to duɗal jaaɓi haaɗtirde Florida A&M tuggi 2020 haa 2023.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shelly_Johnson#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shelly_Johnson#TuugnorgalWikipedia: Daud Turkihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daud_TurkiDaawuuda Turki (arab: داوود تركي), lollirɗo kunya Abuu Aida (أبو عائدة), (1927 – 8 mars 2009), ko yimiyaŋke palastiinnaajo-israayiilnaajo. Ko kanko woni hooreejo fedde nano luulndiinde sioniste en wiyeteende Front Rouge, fedde Matzpen.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daud_Turki#Nguurndam_adanɗamGolle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daud_Turki#Golle_politikNanngugol e yoɓdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daud_Turki#Nanngugol_e_yoɓdeWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daud_Turki#WadeƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daud_Turki#Ƴeew_kadiIwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daud_Turki#IwdiijiWikipedia: Tracy L. Johnsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tracy_L._JohnsonTracy L. Johnson ko hooreejo leydi Keith e Cecilia Terasaki to bannge gannde nguurndam, kadi ko porfeseer to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kaliforni, to Los Angeles (UCLA) to bannge ganndal nguurndam, to bannge cellal, e ƴellitaare.Teffolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tracy_L._Johnson#TeffolBayyinaangohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tracy_L._Johnson#BayyinaangoGolle e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tracy_L._Johnson#Golle_e_jaŋdeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tracy_L._Johnson#TuugnorgalWikipedia: Soucoucoutanehttps://ff.wikipedia.org/wiki/SoucoucoutaneSoucoucoutane ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 38 700 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soucoucoutane#TuugnorgalWikipedia: Ibrahim Tuqanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_TuqanIbraahiima Abd al-Fattah Tuqan [a] (aarabeere: إبراهيم عبدالفتاح طوقان, romaan: Ibrahim ʿAbd al-Fattaaḥ Ṭūqān; 1905 – 2 mee 1941) ko yimoowo ngenndiijo Palestiinnaajo, mo golle mum njibini Aarabeeɓe. Tuqan ko miñiiko yimoowo gooto biyeteeɗo Fadwa Tuqan, mo o janngini, mo o huutorii;[1][2] kamɓe ɗiɗo fof ɓe njeyaa ko e galle Tuqan mawɗo laamɗo Nablus e nder teeminannde 18ɓiire e 19ɓiire.Bindi ɓantolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Tuqan#Bindi_ɓantolƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Tuqan#Ƴeew_kadi Portal nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Tuqan#_Portal_nguurndambannge portal Palestiinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Tuqan#bannge_portal_PalestiinDoggol yimɓe teskaaɓe ummoriiɓe Nablushttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Tuqan#Doggol_yimɓe_teskaaɓe_ummoriiɓe_NablusDoggol Palestiinnaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Tuqan#Doggol_PalestiinnaaɓeTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Tuqan#TeskorɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Tuqan#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Tuqan#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Sirba Riverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sirba_RiverMaayo Sirba ko daande maayo Niijeer to hirnaange Afrik. Sirba ummotoo ko e Burkina Faso, rewa fuɗnaange, rewa Niiseer, caggal ɗuum waɗa feccere juutnde e keerol hakkunde leyɗeele hakkunde leyɗeele ɗiɗi ɗee.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Sokorbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/SokorbeSokorbe ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 35 579 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sokorbe#TuugnorgalWikipedia: Sinegodarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/SinegodarSinegodar ko wuro e nder Diiwaan Tillabéri, Nijeer.[1] Ngo woni ko sara keerol leydi Mali.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sinegodar#TuugnorgalWikipedia: Sinderhttps://ff.wikipedia.org/wiki/SinderSinder ko komin teeru tawaaɗo e diiwaan Tillabéri to leydi Niiseer, ko ɗoon wogo en ngoni. Ɗemngal gadanal haalteengal ko Wogo ciné, jeyaangal e galle ɗemɗe Songlai/Zarma.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sinder#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sinder#TuugnorgalWikipedia: Amani Bizimanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amani_BizimanaAmani Bizimana (jibinaa ko e hitaande 1996), ganndiraaɗo Amalon ko jimoowo e winndiyanke Ruwannda. Gila e diiwaan Rubavu, o fuɗɗii heɓde njeenaari ko e yaltinde wideyoo "Yambi" e hitaande 2018.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amani_Bizimana#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amani_Bizimana#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amani_Bizimana#TuugnorgalWikipedia: Fawwaz Tuqanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fawwaz_TuqanFawwaaz Ahmad Tuqan (aarabeere: فواز أحمد طوقان ; jibinaa ko ñalnde 6 suwee 1940) ko jimoowo, binndoowo defte, porfeseer joordannaajo-palestinnaajo. O jibinaa ko ñalnde 6 suwee 1940 e nder galle palestiinnaajo to Jerusalem. Baaba makko wiyetee ko Ahmadu Abdul Fattah Tuqan, gonnooɗo gardiiɗo jaagorɗe leydi Jordaani.Nguurndam adanɗam e ɓesnguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fawwaz_Tuqan#Nguurndam_adanɗam_e_ɓesnguJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fawwaz_Tuqan#JaangirdeKo humpito golle jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fawwaz_Tuqan#Ko_humpito_golle_jaŋdeBinndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fawwaz_Tuqan#BinndanɗeDefte ɗe ngonaa fenaandehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fawwaz_Tuqan#Defte_ɗe_ngonaa_fenaandeDeftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fawwaz_Tuqan#DefteNovellahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fawwaz_Tuqan#NovellaBindi ɓantolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fawwaz_Tuqan#Bindi_ɓantolBinndanɗe cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fawwaz_Tuqan#Binndanɗe_cuɓaaɗeJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fawwaz_Tuqan#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Richard Opoku-Aduseihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Richard_Opoku-AduseiSeneraal mawɗo Richard Opoku-Adusei (jibinaa ko 24 noowammbar 1954) ko ofisee konu Ganaa, gonnooɗo mawɗo konu Ganaa. O wonii mawɗo konu gila 4 abriil 2013 – 9 feebariyee 2017.Wikipedia: Thomas Oppong-Peprahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thomas_Oppong-PeprahLietnaa-Seneraal Thomas Oppong-Peprah ko ofisee konu leydi Ganaa, ko kanko woni hannde hooreejo konu leydi Ganaa.[1][2][3] Toɗɗagol makko e jappeere ndee ko hooreejo leydi Akuffo-Addo hollitii ñalnde 24 lewru bowte hitaande 2024 ngam fuɗɗaade golle gila 1 lewru feebariyee 2024.Wikipedia: J. K. Opponghttps://ff.wikipedia.org/wiki/J._K._OppongKomoor J. K.Wikipedia: Moses Kweku Opponghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moses_Kweku_OppongMuusaa Kweku Oppong (2 oktoobar 1915 – 1986) woni sosɗo fedde wiyeteende Kakaiku, nde sosaa ko e hitaande 1954.[1] Kanko e fedde makko ɓe ngonnoo ko geɗe teeŋtuɗe e nder fannu jimɗi highlife, kadi omo jokkondiri e jimɗiyankooɓe woɗɓe teeŋtuɓe hono C.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Eric Oduro Osaehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eric_Oduro_OsaeEric Oduro Osae ko karallo ko faati e laamuuji nokkuuji, awokaa e konte, ko kanko woni gardiiɗo njuɓɓudi ƴeewndo nder leydi Gana.[1][2][3] Ko kanko woni gardiiɗo karallaagal to ministeer laamu nokkuuji e ƴellitaare ladde.Wikipedia: Stephen Opunihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stephen_OpuniStephen Kwabena Opuni ko doktoor cellal leydi Gana, kadi ko gonnooɗo hooreejo fedde kakawo leydi Gana.[1][2]Wikipedia: Simirihttps://ff.wikipedia.org/wiki/SimiriSimiri ko wuro wonngo e nder diiwaan Ouallam e nder diiwaan Tillabéri to fuɗnaange-rewo leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 103 057 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simiri#TuugnorgalWikipedia: Eugene Osafo-Nkansahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eugene_Osafo-NkansahEugene Osafo-Nkansah (jibinaa ko ñalnde 28 marse 1983) ganndiraaɗo kadi Nkonkonsa ko jaayndiyanke wellitaare, peewnoowo rajooji, binndoowo lowre mawnde. Ko kanko kadi woni gardiiɗo yeewtere to Peace FM Online, kadi ko kanko woni joom lowre www.Wikipedia: Sikiéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Siki%C3%A9Sikiye (kañum ne Sikiye, Sikiay, Sikiey ) ko wuro Songhai, sara Namaro e nder leydi Niiseer. Sikié woni nokku ɗo konu laamu Songhai foolnoongu e gardagol Askia Muhammed Gao, joɗɗini base mum en e yaakaare wonde konu Maruk ina waawi rewde.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Siki%C3%A9#TariyaGeografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Siki%C3%A9#GeografiFaggudu e Renndohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Siki%C3%A9#Faggudu_e_RenndoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Siki%C3%A9#TuugnorgalWikipedia: Osagyefo Oseadeeyo Agyeman Badu IIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osagyefo_Oseadeeyo_Agyeman_Badu_IIOsagyefo Oseadeeyo Dokteer Nana Freduah Agyemang Badu II (jibinaa ko Daniel Mensah, 27 lewru Mbooy 1966) ko laamɗo aadaaji Ganaa mo woni Omanhene (walla mawɗo mawɗo) e nokku aadaaji Dormaa (Dormaaman) e nder leydi Ganaa. Durbar mawɗo mawɗo, tedduɓe, depiteeji, gollotooɓe laamu, jaagorɗe dowla, Bonohene mo Cote d'Ivoire - Nana Agyeman Adinkrah II e ɓiɓɓe leydi Dormaa tedduɓe tawtoraama Osagyefo yaajɗo, ñalnde 25 lewru juko hitaande 1999.Wikipedia: Sidaouethttps://ff.wikipedia.org/wiki/SidaouetSidaouet ko wuro aadee e nder departemaa Arlit to diiwaan Agadez to worgo-cakaare Niiseer.Jokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sidaouet#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Osagyefuo Amoatia Ofori Paninhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osagyefuo_Amoatia_Ofori_PaninOsagyefuo Amoatia Ofori Panin woni mawɗo 35ɓo Akyem Abuakwa, noddirteeɗo kadi Okyeman[1] e nder diiwaan fuɗnaange leydi Gana.[2] O jooɗii ko ñalnde 4 oktoobar 1999, o lomtii miñiiko biyeteeɗo Osagyefo Kuntukunuku.Wikipedia: Anthony Osarfohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_OsarfoAnthony Osarfo ko jaayndiyanke Ghana, binndoowo, ganndiraaɗo binndol e nder kulhuli ɓurɗi mawnude.[1]Wikipedia: Sassoumbroumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/SassoumbroumSassoumbroum ko wuro e komin ladde e nder diiwaan Magaria e nder diiwaan Zinder to leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 78 163 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sassoumbroum#TuugnorgalWikipedia: Patrick Victor Osei-Hwerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Patrick_Victor_Osei-HwerePatrick Victor Osei-Hwere[1] ko Ñaawirde Toownde leydi Ganaa. O woniino e jappeere Ñaawirde Toownde tuggi 1989 haa 1992.Wikipedia: Prince David Oseihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Prince_David_OseiLaamɗo biyeteeɗo David Osei (jibinaa ko ñalnde 6 desaambar 1983) ko fijoowo, model, peewnoowo, gardinooɗo e balloowo. O waɗii filmuuji keewɗi ɗi leydi Ghana e leydi Najeriya, ko wayi no Fortune Island, Last Night, Hero, Fruit Forbidden e goɗɗi.Wikipedia: John Otoohttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_OtooJohn Otoo ko episkop Angalteer to leydi Ganaa:[1] ko o episkop Sekondi gila 2006 haa 2016.[2]Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Séguédinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/S%C3%A9gu%C3%A9dineSéguédine ko wuro wonngo e caka fuɗnaange Niiseer, ngo woni ko e daande maayo Kaouar to bannge worgo, ko nokku hoɗɓe e hakkunde jeereende Saharaa. Ko Komin Departemaa Bilma, Diiwaan Agadez.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/S%C3%A9gu%C3%A9dine#TuugnorgalWikipedia: Edmon Shehadehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edmon_ShehadehEdmon Shehadeh (e Arab: إدمون شحادة) ko jimoowo e binndol Palestiinnaajo.[1]Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edmon_Shehadeh#NgendamWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edmon_Shehadeh#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edmon_Shehadeh#TuugnorgalWikipedia: Elias Sanbarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elias_SanbarElias Wadih Sanbar (aarabeere: إلياس صنبر) (jibinaa ko e hitaande 1947) ko daartoowo, yimoowo, binndol, firoore, dipolomaat palestiinnaajo.[1] Gila 2012 ko kanko woni jooɗaniiɗo leydi Palestiin to UNESCO.Suɓo Gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elias_Sanbar#Suɓo_GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elias_Sanbar#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elias_Sanbar#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Yusuf al-Nabhanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yusuf_al-NabhaniYuusuf bin Ismaa'il bin Yuusuf bin Isma'a'il bin Muhammadu Nâsir al-Dîn an-Nabhani (1849-1932) jibinaa ko Ijzim to Palestiin, ko ganndo lislaam sunnit, ñaawoowo, yimoowo keewɗo, kadi daraniiɗo kalifaandi Ottomaan. O sankii ko to Beyruut.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yusuf_al-Nabhani#NguurndamJannginooɓe makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yusuf_al-Nabhani#Jannginooɓe_makkoDefte e binndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yusuf_al-Nabhani#Defte_e_binndiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yusuf_al-Nabhani#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yusuf_al-Nabhani#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yusuf_al-Nabhani#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Said Al Muzayinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Said_Al_MuzayinSaid Al Muzayin (1935 – 29 mars 1991) (aarabeere: سعيد المزين) ko jimoowo palestiinnaajo binnduɗo jimɗi ngenndiiji palestiin.[1]Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Said_Al_Muzayin#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Said_Al_Muzayin#KugalWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Said_Al_Muzayin#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Said_Al_Muzayin#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Said_Al_Muzayin#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Sarkin Yammahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarkin_YammaSarkin Yamma ko wuro e komin ladde to leydi Niger.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 36 557.Referenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarkin_Yamma#ReferencesWikipedia: Sarkin Haoussahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarkin_HaoussaSarkin Haoussa ko wuro e komin e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 76 312 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarkin_Haoussa#TuugnorgalWikipedia: Sanam, Nigerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanam,_NigerSanam ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanam,_Niger#TuugnorgalWikipedia: Alex Oforihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alex_OforiAlex Ofori (maayɗo e lewru suwee 2021) ko gonnooɗo kaɓantooɗo jimɗi Ganaa e hitaande 1989, kadi o lomtiima leydi Ganaa e kawgel winndereyankeewel to Hippodrome London.[1]Wikipedia: Justice Oforihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Justice_OforiDr. Justice Yaw Ofori ko ganndo ko faati e asiraaji e nder leydi Ghana, kadi ko kanko woni jooni komisariyaajo asiraagal e nder leydi Gana gila lewru juko 2017.Wikipedia: Pearl Akanya Oforihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pearl_Akanya_OforiPearl Akanya Ofori (jibinaa ko ñalnde 18 marse 1984) ko jaayndiyanke jaayndeyaagal Ganaa, neɗɗo rajo, jom ngalu, meeɗnooɗo golloraade rajo Ganaa biyeteeɗo Citi FM (97.3) Ghana.Wikipedia: Alfred Ofosu-Ahenkorahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfred_Ofosu-AhenkorahAlfred Kwabena Ofosu-Ahenkorah ko birooji semmbeeji leydi Ganaa, mo gila 2005 haa 2020, o woniino hooreejo fedde semmbeeji to Accra, leydi Ganaa.Wikipedia: Benjamin Ohene-Kwaponghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benjamin_Ohene-KwapongAmiir caggal leydi Benjamin Ohene-Kwapong ko gardiiɗo laana ndiwoowa leydi Ganaa, o golliima e laana ndiwoowa leydi Ganaa. O wonii mawɗo konu ndiyam e nder konu leydi Ghana tuggi lewru juko 1985 haa lewru juko 1990.Wikipedia: King Okaikoihttps://ff.wikipedia.org/wiki/King_OkaikoiLaamɗo OkaiKoi ko laamɗo jaambaaro, sosi Akwashong, konu ɓurngu toowde, ko ɗum woni damal hesɗitinde doole konu Ga-Dangme.[1]Wikipedia: Kurt Okrakuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kurt_OkrakuKurt Edwin Simon Okraku (jibinaa ko ñalnde 1 lewru juko hitaande 1971)[1] ko gardiiɗo fuku koyɗe leydi Ganaa, o woniino hooreejo fedde fuku koyɗe leydi Gana gila oktoobar 2019.[2][3][4][5] Ko o gonnooɗo jaayndiyanke dingiral, kadi ko o hooreejo gollordu Dreams.Wikipedia: Perry Curtis Kwabla Okudzetohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Perry_Curtis_Kwabla_OkudzetoCurtis Perry Kwabla Okudzeto ko neɗɗo leydi Ganaa dawriyanke. O jeyaa ko e lannda keso patriotik, (NPP).Wikipedia: Emmanuel Okyerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_OkyereBirigadier-Seneraal Emmanuel Okyere ko konu leydi Ganaa, o golliima e konu leydi Ganaa. O ummii ko e darnde haa o wonti Birigadier-Seneraal e nder konu Ganaa.Wikipedia: Mizter Okyerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mizter_OkyereDaniel Okyere Donkor ganndiraaɗo yimɓe heewɓe e innde mum dingiral Mizter Okyere ko saksofonist e peewnoowo Ganaa.[1][2] E hitaande 2019, o heɓi njeenaari ɓurndi moƴƴude e hitaande ndee e nder njeenaari Vodafone Ghana.Wikipedia: S. S. Omanehttps://ff.wikipedia.org/wiki/S._S._OmaneS. S.Wikipedia: Aminatu Ibrahimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminatu_IbrahimAminatu Ibrahim (jibinaa ko 3 lewru Yarkomaa 1979) ko debbo Ganaajo, daraniiɗo fuku koyɗe hakkunde leyɗeele, o fijiraa ko difaade. O jeyaa ko e fedde fuku koyɗe rewɓe leydi Ganaa.Wikipedia: Amidu Salifuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amidu_SalifuAmidu Salifu (jibinaa ko ñalnde 20 suwee 1992) ko balloowo fuku koyɗe Ganaa, omo fijira no hakkundeere.Wikipedia: Mustafa Al Saifihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustafa_Al_SaifiMustafaa Khaleel Salem Al Saifi (arab: مصطفى الصيفي) ko jaayndiyanke, yimiyaŋke palastiinnaajo. O jibinaa ko hitaande 1938, to diiwaan Al Walja’a to wuro Yerusalaam, ko kanko woni mawniiko yimoowo biyeteeɗo Maryam Al Saifi.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustafa_Al_Saifi#NguurndamGolle bayyinaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustafa_Al_Saifi#Golle_bayyinaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mustafa_Al_Saifi#TuugnorgalWikipedia: Ibrahim Salisúhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Salis%C3%BAIbraahiima Salisú (jibinaa ko e hitaande 1965 to Accra) ko Ganaajo gonnooɗo fuku koyɗe. O fiyi Caracas FC, ko o ƴaañoowo hakkundeejo.Wikipedia: Taha Muhammad Alihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taha_Muhammad_AliTaha Muhammadu Ali (aarabeere: طه محمد علي) (1931 to Safuriya, Galiili – 2 oktoobar 2011 to Naasaara) ko yimoowo Palestiinnaajo.[1]Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taha_Muhammad_Ali#NguurndamBinndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taha_Muhammad_Ali#BinndanɗeSifaa yimrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taha_Muhammad_Ali#Sifaa_yimreFeerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taha_Muhammad_Ali#FeereGolle bayyinaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taha_Muhammad_Ali#Golle_bayyinaaɗeAntoloojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taha_Muhammad_Ali#AntoloojiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taha_Muhammad_Ali#TuugnorgalWikipedia: Charles Sampson (footballer)https://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Sampson_(footballer)Charles Sampson (jibinaa ko 24 noowammbar 1980) ko Ganaajo fuku koyɗe hakkunde leyɗeele, hannde omo fijira e fedde IFK Luleå.Wikipedia: Mazen Maaroufhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mazen_MaaroufMazen Marrouf (aarabeere: مازن معروف) ko binndoowo, firoore, jaayndiyanke, yimoowo palestiinnaajo-islanndaajo, jibinaa ko e hitaande 1978. Omo jogii ko ina ɓura binndanɗe joy, kadi o firtii defte keewɗe gila e ɗemngal islande faade e ɗemngal aarabeere ina heen defte winndooɓe islande heewɓe.Jaŋde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mazen_Maarouf#Jaŋde_e_golleGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mazen_Maarouf#GolleFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mazen_Maarouf#FiroojiNjeenaaje e noddaalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mazen_Maarouf#Njeenaaje_e_noddaaliTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mazen_Maarouf#TuugnorgalWikipedia: Aloysius aguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aloysius_aguAlloysius Uzoma Agu (jibinaa ko ñalnde 12 lewru juko hitaande 1967 to Lagos) ko gonnooɗo fuku koyɗe to leydi Naajeeriya, mo o dañi e gooliiɗo. Suɓngo maɓɓe limoore wootere e fuɗɗoode kitaale noogaas, o waɗii 28 pottitte hakkunde leyɗeele ngam ekipaaji ngenndiiji Naajeeriya.Wikipedia: Luckyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/LuckyLucky Agbonsevbafe (jibinaa ko ñalnde 12 lewru bowte hitaande 1969) ko neɗɗo leydi Najeriya, meeɗnooɗo fiyde fuku koyɗe. O jeyaa ko e fedde Najeriya nde heɓi njeenaari 1er edition e nder kawgel winndereewel Kodak/FIFA U-16 to leydi Siin.Wikipedia: Sunday afolabihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunday_afolabiSunday Kolawole Afolabi (jibinaa ko 10 lewru juko hitaande 1999) ko fukuyaŋke Naajeeriya, o fijiraa ko hakkundeejo e nder fedde wiyeteende Perak.Wikipedia: Theophilushttps://ff.wikipedia.org/wiki/TheophilusJoel Theophilus Afelokhai (jibinaa ko ñalnde 7 abriil 1988) ko gardiiɗo fuku koyɗe Naajeeriya, mo Rivers United e nder fedde fuku koyɗe Naajeeriya (NPFL). Ko adii nde o fijata e Rivers United, Afelokhai fijatnoo ko e Kano Pillars e Enyimba.Wikipedia: Adeleke adekunlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeleke_adekunleAdeleke Adekunle (jibinaa ko ñalnde 27 sulyee 2002)[1] ko footballer karallo to leydi Naajeeriya, mo jooni woni deftorde wonande Enymba .[2]Wikipedia: David adielehttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_adieleDavid Adiele ko gonnooɗo fukuyaŋke Naajeeriya, o fijiraa ko difaade kippu leydi Naajeeriya e nder Olimpiyaaji 1980 e nder kawgel fuku koyɗe Afrik 1980.Wikipedia: Temi adesunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Temi_adesunTemiloluwa Adesodun (born July 12, 1997) is a Nigerian footballer who plays as a defender.Wikipedia: Rex Omarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rex_OmarRex Omar (innde mum tigi-rigi ko Rex Owusu Marfo[1]) ko naalanke biyeteeɗo Ganaajo. O fuɗɗii feeñde ko e hitaande 1989 e albom Aware Pa mo kadi ina waɗi jimɗi, Wodofo Ne Hwan?Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Adewalehttps://ff.wikipedia.org/wiki/AdewaleAdewale Adegoke laati ardiiɗo fuku koyɗe lesdi Naajeeriya, o ardii kawtal lesdi Naajeeriya diga hitaande 1950 haa 1952. Ko kanko woni ardiiɗo ɗiɗaɓo nder kippu lesdi Naajeeriya, nden boo o Naajeeriya arandeejo mo heɓi ɗum.Wikipedia: Leticia Zikpihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leticia_ZikpiLeticia Zikpi (jibinaa ko 12 oktoobar 1986) ko fuku koyɗe leydi Ganaa, omo fijira yeeso e nder fedde fuku koyɗe ngenndiire rewɓe Ganaa. Ko kanko ardinoo kippu nguu e kawgel rewɓe Afrik 2014.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leticia_Zikpi#TuugnorgalWikipedia: Salman Masalhahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salman_MasalhaSalmaan Masalha (aarabeere: سلمان مصالحة, e ibraniyanke: סלמאן מצאלחה; jibinaa ko ñalnde 4 noowammbar 1953) ko jimoowo, binndoowo, binndoowo, firoyanke Israayiilnaajo. Masalha ko binndoowo ɗemɗe ɗiɗi, binndoowo e ɗemngal aarabeere e ɗemngal aarabeere, ina yaltina e ɗemɗe ɗiɗi ɗee kala.[1] Yimre makko feeñii kadi e ɗemɗe goɗɗe.[2] Masalha ko neɗɗo keewɗo wallitde e jaaynde Israayiil wiyeteende Haaretz, nde daranii ko nano.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salman_Masalha#NguurndamGolle binndolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salman_Masalha#Golle_binndolBindihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salman_Masalha#BindiBinndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salman_Masalha#BinndanɗeTeffolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salman_Masalha#TeffolBindi ɓantolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salman_Masalha#Bindi_ɓantolOp-Edhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salman_Masalha#Op-EdFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salman_Masalha#FiroojiFeewnitdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salman_Masalha#FeewnitdeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salman_Masalha#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salman_Masalha#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Izz al-Din Manasirahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Izz_al-Din_ManasirahIzz Al-Din Manasirah (aarabeere: عز الدين المناصرة) (11 abriil 1946 – 5 abriil 2021) ko yimiyaŋke, naalanke, ganndo, ganndo, jibinaaɗo to wuro wiyeteengo Bani Naim, e nder guwerneer Hebron, Palestiin. O dañii njeenaaje keewɗe e nder kadet e jannginoowo, ko o yimoowo reentaare Palestiin gila e darorɗe kitaale 1960, innde makko ina jokkondiri e reentaare kaɓirɗe e pinal.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Izz_al-Din_Manasirah#NguurndamFaandaare Liban (1974-1982)https://ff.wikipedia.org/wiki/Izz_al-Din_Manasirah#Faandaare_Liban_(1974-1982)Koolol yimrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Izz_al-Din_Manasirah#Koolol_yimreDefte teskinɗe e hakkilantaagalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Izz_al-Din_Manasirah#Defte_teskinɗe_e_hakkilantaagalNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Izz_al-Din_Manasirah#NjeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Izz_al-Din_Manasirah#TuugnorgalWikipedia: Samuel Obeng (linguist)https://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Obeng_(linguist)Samuel Gyasi Obeng ko ganndo ɗemɗe Ganaajo-Ameriknaajo. O wonii hannde porfeseer tedduɗo to bannge ɗemɗe, kadi ko o gardiiɗo duɗal ɗemɗe Afrik hirnaange (WALI)[1] to duɗal jaaɓi haaɗtirde Indiana Bloomington (IUB).Wikipedia: Obrafourhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ObrafourMichael Elliot Kwabena Okyere Darko ganndiraaɗo Obrafour, inɗe goɗɗe ina njeyaa heen Rap Executioner e Rap Sofo[1] (jibinaa ko hedde hitaande 1976) ko jimoowo hip-life e rapper mo Ganaa. Obrafour ina jogii sifaa keeriiɗo e rap Twi e daartol.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: A. K. Ocranhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A._K._OcranBrigadier A. K.Wikipedia: Comfort Ocranhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Comfort_OcranComfort Ocran ko haaloowo e winndiyanke mo Ghana. Ko kanko woni hooreejo fedde wiyeteende Legacy & Legacy (sosiyatee toppitiiɗo ko fayti e njuɓɓudi) [1] e gardiiɗo fedde wiyeteende Springboard Roadshow Foundation (sosiyetee ƴellitaare sukaaɓe e jannginooɓe).Wikipedia: Joseph Odeihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_OdeiBirigadier Seneraal (rtd) Joseph Odei ko ofisee konu leydi Ganaa, gollinooɗo e konu leydi Ganaa. Caggal ɗuum o wonti golloowo laamu, o woni 2ɓo gardiiɗo ngenndiijo fedde ngenndiire toppitiinde ko fayti e musibbaaji to Gana.Wikipedia: Samuel Odoteihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_OdoteiSeneraal mawɗo Samuel Odotei ko konu Ganaa, gonnooɗo mawɗo konu leydi Ganaa. O wonii mawɗo konu tuggi 20 mee 2005 – 2009.Wikipedia: Vincent Sowah Odoteihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vincent_Sowah_OdoteiVincent Sowah Odotei ko dawriyaŋke leydi Ganaa, kadi ko tergal e nder suudu sarɗiiji leydi Ganaa. O jeyaa ko e lannda keso patriotik wonnoo cukko jaagorgal jokkondiral to leydi Ganaa haa nde toɗɗagol makko joofi ñalnde 6 abriil 2020, e juuɗe hooreejo leydi Nana Akufo-Addo.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vincent_Sowah_Odotei#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolWikipedia: Bernice Ofeihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bernice_OfeiBernice Ofei ko naalanke keɓɗo njeenaari e nder leydi Gana. O heɓi njeenaari ɓurndi moƴƴude e jimɗi debbo e winndiyanke hitaande ndee e hitaande 2009 Vodafone Ghana Music Awards.Diskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bernice_Ofei#DiskogaraafiWikipedia: Basem Khandakjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basem_KhandakjiBasem Khandakji (aarabeere : باسم خندقجي , e ɗemngal romaan : Bāsim khndqjy ; jibinaa ko 1983) ko binndoowo, jaayndiyanke, kasoo palestiinnaajo, jibinaa ko e hitaande 1983. O janngii to duɗal jaaɓi haaɗtirde ngenndiwal An-Najah to duɗal jaaɓi haaɗtirde jaayndiyankaagal e humpito.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basem_Khandakji#Nguurndam_neɗɗoKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basem_Khandakji#KugalGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basem_Khandakji#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Basem_Khandakji#TuugnorgalWikipedia: Fady Joudahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fady_JoudahFady Joudah (jibinaa ko e hitaande 1971) ko yimoowo, cafroowo palestiinnaajo-ameriknaajo. Ko kanko woni keɓɗo njeenaari e hitaande 2007 e kawgel yimooɓe sukaaɓe to Yale ngam deftere makko wiyeteende Leydi e nder suudu.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fady_Joudah#NgendamE nder jaayɗe goɗɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fady_Joudah#E_nder_jaayɗe_goɗɗeGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fady_Joudah#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fady_Joudah#TuugnorgalWikipedia: Maya Al-Hayathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maya_Al-HayatMaya Abu Al-Hayat (1980) ko winndiyanke, yimoowo, daartoowo, firoore Palestiinnaajo, jibinaaɗo to Beyruut. O yaltinii defte tati e defte jimɗi tati.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maya_Al-Hayat#Nguurndam_neɗɗoNguurndam jogaadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maya_Al-Hayat#Nguurndam_jogaadeGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maya_Al-Hayat#GolleHaalaaji sukaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maya_Al-Hayat#Haalaaji_sukaaɓeDefte yimrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maya_Al-Hayat#Defte_yimreFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maya_Al-Hayat#FiroojiBursiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maya_Al-Hayat#BursiijiNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maya_Al-Hayat#NjeenaajeFeññindehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maya_Al-Hayat#FeññindeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maya_Al-Hayat#TuugnorgalWikipedia: Musa Hawamdehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_HawamdehMuusaa Hawamda (aarabeere : موسى حوامدة ; jibinaa ko e hitaande 1959) ko jimoowo palestiinnaajo-jordannaajo lolluɗo, ganndiraaɗo e nder deftere yimre palestiin e yimre giɗli aarabeeɓe. O jeyaa ko e fedde winndooɓe aarabeeɓe e fedde winndooɓe aarabeeɓe, omo jogii kadi darnde e nder fedde njuɓɓudi fedde winndooɓe enternet aarabeeɓe.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Hawamdeh#KugalGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Hawamdeh#GolleNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Hawamdeh#NjeenaajeSembehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Hawamdeh#SembeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Hawamdeh#TuugnorgalWikipedia: Harun Hashim Rashidhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harun_Hashim_RashidHarun Hashim Rashid (1927 – 27 sulyee 2020) ko yimoowo Palestiinnaajo, defterdu ummoriiɗo Gaza.[1]Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harun_Hashim_Rashid#Nguurndam_adanɗamGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harun_Hashim_Rashid#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harun_Hashim_Rashid#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harun_Hashim_Rashid#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Hanna Abu-Hannahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hanna_Abu-HannaHanna Abu-Hanna (16 oktoobar 1928 – 2 feebariyee 2022) ko winndiyanke, yimoowo, wiɗtoowo palestiinnaajo. O jibinaa ko to Reineh, to leydi Palestiin ñalnde 16 oktoobar 1928.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hanna_Abu-Hanna#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hanna_Abu-Hanna#KugalNguurndam e maayde neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hanna_Abu-Hanna#Nguurndam_e_maayde_neɗɗoGolle teskaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hanna_Abu-Hanna#Golle_teskaaɗeHanna ina janngahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hanna_Abu-Hanna#Hanna_ina_janngaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hanna_Abu-Hanna#TuugnorgalWikipedia: Nathalie Handalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nathalie_HandalNathalie Handal ko yimoowo, winndiyanke, porfeseer Farayse-Ameriknaajo, sifotoo ko “Orfeus hannde.” Ko o New Yorknaajo, ko o ɓiyleydi winndereyankeewal, o yaltinii defte 10 ɗe o heɓi njeenaaje, ina heen defte Life in a Country Album.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nathalie_Handal#NguurndamGolle binndolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nathalie_Handal#Golle_binndolBinndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nathalie_Handal#BinndanɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nathalie_Handal#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nathalie_Handal#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Ghayath Almadhounhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghayath_AlmadhounGhayath Almadhoun (arab : غياث المدهون ; jibinaa ko ñalnde 19 sulyee 1979) ko yimiyaŋke palastiinnaajo, siirinaajo, suwidnaajo.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghayath_Almadhoun#KugalBinndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghayath_Almadhoun#BinndanɗeNjeenaaje e njeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghayath_Almadhoun#Njeenaaje_e_njeenaajeFilmuuji yimrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghayath_Almadhoun#Filmuuji_yimreTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghayath_Almadhoun#TuugnorgalWikipedia: Samira Alkhatibhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samira_AlkhatibSamira Al-Khatib jibinaa ko hitaande 1945 to Jerusalem, o maayi ko hitaande 2021 to leyɗeele dentuɗe Amerik. Ko o yimoowo e winndiyanke palestiinnaajo, ganndiraaɗo binndol e pinal makko e laamu Israayiil.[1]Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samira_Alkhatib#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samira_Alkhatib#KugalGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samira_Alkhatib#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samira_Alkhatib#TuugnorgalWikipedia: Jihad Al Turbaanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jihad_Al_TurbaaniJihaad Al-Turbani (aarabeere: جهاد الترباني) ko palastiinnaajo binndoowo, yimoowo, wiɗtiyanke daartol, jiɗɗo daartol lislaam. O dañii innde sabu yimre makko ballitoore e nder wolde hakkunde leyɗeele Siri e laamu Bashar Al Asad e rewolison Ejipt e laamu Hosni Mubaarak.Gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jihad_Al_Turbaani#GolleDeftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jihad_Al_Turbaani#DefteƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jihad_Al_Turbaani#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jihad_Al_Turbaani#TuugnorgalWikipedia: Naa Amanuahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naa_AmanuaMary Naa Amanua Dodoo, anndiraaɗo kadi Naa Amanua, ko jimoowo e binndoowo jimɗi leñol Ganaajo.[1] Ko kanko woni jimoowo debbo ardiiɗo Wulomei, fedde jimɗi Ghana sosaande e hitaande 1973.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naa_Amanua#Nguurndam_adanɗamWikipedia: Kuga Naahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kuga_NaaKuga Naa (ɓiyleydaagu: Kuɣu Naa, wiyetee ko Ku u Naa) ko mawɗo e nder suudu Yaa Naa, e nder Laamu Dagbon to worgo leydi Ganaa,[1] e hooreejo goomu terɗe nayo, ko kamɓe ngoni laamɓe... Dagbon.Wikipedia: Mahmoud Al-Karmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmoud_Al-KarmiMahmuud Saeed al-Karmi (aarabeere:محمود سعيد الكرمي) (jibinaa ko hitaande 1889 to Tulkarm; waraa ko ñalnde 24 Duujal hitaande 1939 to Beyruut) ko binndoowo, ganndo ɗemngal Arab, yimoowo, kadi jaayndiyanke politik.[1] O jeyaa ko e maandeeji dille ngenndiije to Palestiin e to Jordani.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmoud_Al-Karmi#NguurndamNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmoud_Al-Karmi#Nguurndam_neɗɗoBinndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmoud_Al-Karmi#BinndiWarngohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmoud_Al-Karmi#WarngoTeddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmoud_Al-Karmi#TeddungalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmoud_Al-Karmi#TuugnorgalWikipedia: Maxwell Nagaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maxwell_NagaiMaxwell Mantsebi-Tei Nagai, ko ofisee konu leydi Ganaa, omo gollina e nder konu leydi Ganaa. Ko o gonnooɗo mawɗo konu weeyo e nder konu leydi Gana.Wikipedia: Nana Afia Dokuaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Afia_DokuaaNana Afia Dokuaa woni debbo gadiiɗo, gooto tan, jogiiɗo jappeere laamu, walla Okyenhene, e nder daartol Akyem Abuakwa e nder leydi Gana hannde ndii. O ummii e jappeere Ofori e hitaande 1817 caggal kaaw makko Kofi Asante, o laami haa hitaande 1835.Wikipedia: A. O. F. Tawiahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A._O._F._TawiahA. O.Politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A._O._F._Tawiah#PolitikTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/A._O._F._Tawiah#TuugnorgalWikipedia: Samuel Erickson Abakahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Erickson_AbakahSamuel Erickson Abakah (jibinaa ko ñalnde 10 oktoobar 1959) ko politikyanke Ganaa, jeyaaɗo e lannda keso jiɗɗo leydi mum. Ko kanko woni tergal parlemaa ngam diiwaan Shama, e nder diiwaan hirnaange leydi Gana.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Erickson_Abakah#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samuel_Erickson_Abakah#TuugnorgalWikipedia: Robert Mensah Abbeyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robert_Mensah_AbbeyRobert Mensah Abbey ko boksiyeejo, politikyanke leydi Ganaa. Ko adii politik, Abbey ko boksiyanke karallo, caggal ɗuum ko binndoowo golloowo to Accra.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robert_Mensah_Abbey#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robert_Mensah_Abbey#TuugnorgalWikipedia: Yeni Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yeni_MosqueJuulirde Yeni (Gerec: Γενί Τζαμί, ummoraade e Turki: Yeni Cami, "Juulirde hesere") ko juulirde taariinde to Tesalonik, leydi Geres. Ko mahoowo itaalinaajo biyeteeɗo Vitaliano Poselli mahi nde e hitaande 1902 ngam renndo Dönmeh wuro ngoo, yahuud en kripto-yahuud en tuubniiɓe e lislaam.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Jacob Iddriss Abdullahihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jacob_Iddriss_AbdullahiJacob Iddriss Abdulai (jibinaa ko ñalnde 24 feebariyee 1957) ko politikyanke Ganaa, tergal e fedde ngenndiire demokaraasi. Ko kanko woni tergal parlemaa ngam diiwaan Savelugu, diiwaan Fuɗnaange.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jacob_Iddriss_Abdullahi#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolPolitikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jacob_Iddriss_Abdullahi#PolitikTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jacob_Iddriss_Abdullahi#TuugnorgalWikipedia: Simon Abingyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simon_AbingyaSimon Anyoa Abingya ko politikyanke Ganaa, tergal parlemaa 2ɓo e nder leydi Ganaa 4ɓo, lomtotooɗo diiwaan Bolgatanga e nder tergal Kongres Demokaraasi ngenndiijo (NDC).[1][2]Golle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simon_Abingya#Golle_politikTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Simon_Abingya#TuugnorgalWikipedia: Daniel Okyem Aboagyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_Okyem_AboagyeDaniel Okyem Aboagye (31 Duujal 1973 – 23 Suwee 2023) ko politikyanke Ganaajo, tergal Parlemaa jeeɗiɗaɓo leydi Ganaa, lomtiiɗo diiwaan Bantama e nder diiwaan Ashanti e tikket lannda leydi keso.[1] [2] [3]Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_Okyem_Aboagye#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_Okyem_Aboagye#KugalPolitikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_Okyem_Aboagye#PolitikGoomuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_Okyem_Aboagye#GoomuujiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_Okyem_Aboagye#TuugnorgalWikipedia: Zalkhan Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zalkhan_MosqueJuulirde Zalkhan (Armeni: Զալխանի մզկիթ) ko juulirde nder wuro Yerevan, woni haa nokkuure Shahar.[1] TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zalkhan_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Wuriyanga Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wuriyanga_MosqueJuulirde Wuriyanga woni nder diiwal Fuunaange-rewo lesdi Gana, haa ɓaawo Garu.[1] Nde woni ko fuɗnaange-rewo Bawku.Taglehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wuriyanga_Mosque#TagleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wuriyanga_Mosque#TuugnorgalWikipedia: White House Nazarethhttps://ff.wikipedia.org/wiki/White_House_NazarethJuulirde Daneere (Aarabeere:المسجد الأبيض, Al-Masjid Al-Abyad; Ebere: המסגד המסגד הלבן, HaMisgad HaLavan) ko juulirde nde jamaanu Ottomaan en woni e nder Naasaara, Isra'iila.[1] Nde woni ko e Harat Alghama walla "Quarter Juulirde" e nder caka luumo ɓooyngo Naasaret.Kuutoragol renndohttps://ff.wikipedia.org/wiki/White_House_Nazareth#Kuutoragol_renndoGalle Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/White_House_Nazareth#Galle_Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/White_House_Nazareth#TuugnorgalWikipedia: Koksal alverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koksal_alverJam'iareWikipedia: Farid alastahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farid_alastaSyed Farid Alatas (aarabeere: سيد فريد العطاس Sayyid Farīd al-ʿAṭṭās) ko binndoowo e jannginoowo Malesi,[1] ko o porfeseer to duɗal jaaɓi haaɗtirde ngenndiwal Singapuur to duɗal jaaɓi haaɗtirde renndoyankaagal.[2][3][4]Wikipedia: Henry Habib ayrouthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_Habib_ayroutHenri Habib Ayrout, S.J.Wikipedia: Cosimo zonehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cosimo_zoneCosimo Zene ko ganndo anthropologie mo Itaali, kadi ko jannginoowo to bannge diineeji e filosofiiji winndere to SOAS, to duɗal jaaɓi haaɗtirde London.[1] O anndaa ko e golle makko ko faati e anthropologie diine.Wikipedia: Ludo de whitehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ludo_de_whiteLudo De Witte (jibinaa ko e hitaande 1956) ko ganndo renndo, binndoowo, daraniiɗo politik belsiknaajo, ganndiraaɗo winndere ndee kala e deftere mum wiyeteende Warngo Lumumba, e dow warngo Patrice Lumumba.[1][2] E nder golle makko cakkitiiɗe ɗee, Als de laatste boom geveld ko, eten we ons geld wel op : kapitalism versus de aarde, De Witte ina ƴellita eko-sosiyalism, o wiyi wonde ngam hisnude winndere ndee e ekosiid, ko maa kanko e yimɓe mum ɓe ngoppa e jokkere enɗam ko kapitaalisma.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Nana Asaasehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_AsaasePhilip Boakye Dua Oyinka, ganndiraaɗo Nana Asaase[1] ko yimiyanke,[2][3] coftuɗo binndol e winndiyanke.[4][5] O wonii kadi tergal e Yiilirde Ngenndiire Folklore.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Asaase#JaangirdeWikipedia: Nancy Whittierhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nancy_WhittierNancy Whittier ko ganndo renndo Ameriknaajo, ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Smith. O winndii defte keewɗe, ina jeyaa heen : Yontaaji rewɓe, Keeri rewɓe 5, e Politik njulaagu sukaaɓe: miijooji, dille renndo, e dowla.Wikipedia: Nana Asamanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_AsamaniNana Asamani (walla "Asameni") ko Guwerneer ɓaleejo gadano e nder galle laamorɗo Christiansborg,[1] tawaaɗo to Osu, to Akra, to leydi Gana, to daande maayo Gine.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Asamani#Nguurndam_neɗɗoWikipedia: Rahim Khan Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahim_Khan_MosqueJuulirdeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rahim_Khan_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Emil Walterhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emil_WalterEmil Jakob Walter (13 desaambar 1897 – 10 mars 1984) ko ganndo renndo Suwis.Wikipedia: Ina Wagnerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ina_WagnerIna Wagner (jibinaa ko e hitaande 1946) ko ganndo fisik, ganndo ordinateer, ganndo renndo. Ko o jannginoowo ganndal ordinateer to duɗal jaaɓi haaɗtirde TU Wien (Vienne), ɗo o gollotoo gila 1987 haa 2011.Wikipedia: Ghassan Zaqtanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghassan_ZaqtanGhassan Zaqtan (arab: غسان زقطان; jibinaa ko e hitaande 1954) ko yimiyanke palestinnaajo, binnduɗo defte jime sappo. Ko o winndiyanke kadi, ko o rewtinoowo.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghassan_Zaqtan#Nguurndam_adanɗamLuural Visahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghassan_Zaqtan#Luural_VisaKo fayti e Yimre Zaqtanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghassan_Zaqtan#Ko_fayti_e_Yimre_ZaqtanGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghassan_Zaqtan#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghassan_Zaqtan#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghassan_Zaqtan#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Nana Dokuahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_DokuaNana Dokua was laamiiɗo akyem abuakwa. Ko kaŋko bismiiɗo Laamɗo Dwaben en biyeteeɗo Nana Kwaku Boateng e konu mum.Wikipedia: Nana Kwaku Boatenghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Kwaku_BoatengNana kwaku boateng mi wonnoo ko omanhene juaben keso. O ardii murto ngam haɓaade jolngo kaŋŋe Ashanti e laamu Nana Dokua.Wikipedia: Yeni Mosque, Larissahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yeni_Mosque,_LarissaJuulirde Yeni (Gerek: Γενί Τζαμί, diga Turki: Yeni Camii, "Juulirde Kesum") ko juulirde taariiha haa Larissa, Taariiha GerekDidolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yeni_Mosque,_Larissa#DidolƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yeni_Mosque,_Larissa#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yeni_Mosque,_Larissa#TuugnorgalWikipedia: Herbert vilakazihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Herbert_vilakaziHPorofesoor Herbert M. Vilakazi (18 Mee 1943 to Nongoma – 26 Yarkomaa 2016 to Pretoria) ko ganndo renndo Afrik worgo.Wikipedia: Yeni Mosque, Thessalonikihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yeni_Mosque,_ThessalonikiJuulirde Yeni (e ɗemngal Gerek: Γενί Τζαμί , e ɗemngal Turki: Yeni Cami, "Juulirde Kesere") ko juulirde taariinde to Tesalonik, leydi Geres. Ko mahoowo itaalinaajo biyeteeɗo Vitaliano Poselli mahi nde e hitaande 1902 ngam renndo Dönmeh wuro ngoo, kripto-yahuuda en tuubiiɓe e lislaam.Gallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yeni_Mosque,_Thessaloniki#GalleƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yeni_Mosque,_Thessaloniki#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yeni_Mosque,_Thessaloniki#TuugnorgalWikipedia: Nana Nkuah Okomdom IIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Nkuah_Okomdom_IIOkogyeabour Nkuah Okomdom II (jibinaa ko Samuel Appiah Gyenin ; 1951-2011) ko laamɗo aadaaji e mawɗo mawɗo nokku aadaaji Sefwi Wiawso to diiwaan Hirnaange Gana tuggi 1997 haa 2011. [5]Wikipedia: Triganohttps://ff.wikipedia.org/wiki/TriganoHitaande 2013Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Jacob Taubeshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jacob_TaubesJacob Taubes (25 feebariyee 1923 – 21 mars 1987) ko ganndo renndo diine, filosof, ganndo diine Yahuuda en.Wikipedia: Suh sunghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suh_sungSuh Sung (koree : 서승 ; jibinaa ko 3 abriil 1945) ko ganndo e binndoowo koreeji Zainichi. O woniino ko adii ɗuum porfeseer jaŋde hakkunde leyɗeele to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ritsumeikan, kadi o woniino jaagorgal wiɗto to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ritsumeikan ngam jaŋde koreeji.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Nana Obiri Yeboahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Obiri_YeboaNana Obiri Yeboa ko Kumasehene e jamaanu makko, ko o jooɗiiɗo e jooɗorde Aban Dwa.[1][2] O laamii gila 1660 haa 1680.Wikipedia: Steven starkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Steven_starkSteven Stack ko ganndo renndo Ameriknaajo, ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Wayne State to duɗal jaaɓi haaɗtirde Wayne State, ɗo o woni kadi jannginoowo gardiiɗo to duɗal jaaɓi haaɗtirde ganndal hakkille e jikkuuji.Wikipedia: Jesse sauzahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jesse_sauzaJessé José Freire de Souza walla tan Jessé Souza (29 mars 1960) ko porfeseer e wiɗtiyanke Beresiilnaajo.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Nana Oduro Nimapau IIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Oduro_Nimapau_IINana Oduro Nimapau II (hedde 1925 - 22 lewru bowte hitaande 2003) ko laamɗo aadaaji e nder leydi Gana, kadi ko mawɗo mawɗo Esumeja. Tiitoonde makko laawɗunde ko Esumejahene - Mawɗo Esumeja.Wikipedia: Judy singerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Judy_singerJudy Singer (jibinaa ko ñalnde 12 abriil 1951) ko ganndo renndo to Ostarali, ganndiraaɗo wallitde e humpitaade helmere keewal ƴiiƴam.[1]Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Nana Oti Akentenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Oti_AkentenNana Oti Akenten (laamiiɗo gila 1630 – 1660) ko laamɗo leñol Asante Oyoko jeynoongol geɗe e nder leydi Gana hannde ndii.[1][2] Nana Oti ko miñiiko Nana Kobia Antwi e yumma maɓɓe ko Antwiwaa Nyame.Wikipedia: Jean seguyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jean_seguyJudy Singer (jibinaa ko ñalnde 12 abriil 1951) ko ganndo renndo to Ostarali, ganndiraaɗo wallitde e humpitaade helmere keewal ƴiiƴam.[1]Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Nana Twum Barimahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Twum_BarimahNana Twum Barimah, ganndiraaɗo kadi Dr. Rokoto, ko fiyoowo filmuuji e teleeji, kadi ko fiyoowo filmuuji, ballitooɗo mawnugol fannu filmuuji.Wikipedia: Ali rahenemahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_rahenemaAli Rahnema (Perse : علی رهنما ; jibinaa ko 1952) ko ganndo faggudu e daartol Iraannaajo. Ko o jannginoowo faggudu to duɗal jaaɓi haaɗtirde Amerik to Pari.Wikipedia: Essilfuah Nana-Boisonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Essilfuah_Nana-BoisonEssilfuah Nana-Boison ko banke Ganaa, gardiiɗo njulaagu e geɗe gollorɗe to banke Barclays Ganaa.[1]Wikipedia: Josephhttps://ff.wikipedia.org/wiki/JosephJoseph E. Potter (maayi ko ñalnde 13 mee 2024) ko ganndo renndo Ameriknaajo, ganndo ko faati e yimɓe, kadi ko jannginoowo renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Texas to Austin.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph#TuugnorgalWikipedia: Amandzeba Nat Brewhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amandzeba_Nat_BrewAmandzeba Nat Brew (ina wiyee kadi Nat Brew (Amandzeba), e Amandzeba), ko naalanke toowɗo to Ganaa.Wikipedia: Nautycahttps://ff.wikipedia.org/wiki/NautycaJeffery Kofi Gordor, ɓurɗo anndireede Nautyca, ko jimoowo-yimoowo Ganaajo.CS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en)Wikipedia: Elmer pendellhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elmer_pendellHitaande 1964Wikipedia: Nayaah (gospel singer)https://ff.wikipedia.org/wiki/Nayaah_(gospel_singer)Nana Yaa, ɓurɗo anndeede e innde mum dingiral Nayaah, ko jimoowo e winndiyanke Gospel mo Ghana, jooɗiiɗo to Luton, to leydi Angalteer.Wikipedia: Elenahttps://ff.wikipedia.org/wiki/ElenaElena Vladimirovna Osipova (e ɗemngal Riisi: Елена Владимировна Осипова; jibinaa ko ñalnde 11 noowammbar 1927 to Mosku[1] - maayi 2018) ko ganndo filosof e ganndo renndo Riisi.[2]: 355Wikipedia: Christian mondenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christian_mondenChristiaan Willem Simon Monden (jibinaa ko ñalnde 26 mars 1975 to Noordwijkerhout)[1] ko ganndo renndo Holanndeejo, ko o jannginoowo to bannge renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Nuffield, to duɗal jaaɓi haaɗtirde Oxford. Monden ina jogii nafooje wiɗtooji e nder renndo galleeji ; demokaraasi renndo ; ŋakkeende potal renndo ; ceertugol renndo e nder cellal e maayde.Wikipedia: Yvonne Nduomhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yvonne_NduomYvonne Nduom (jibinaa ko ñalnde 9 lewru juko hitaande 1953) ko neɗɗo ganndo e nder leydi Ganaa, ganndiraaɗo ko ɓuri heewde ko debbo hooreejo lannda yimɓe ɓamtaare. Ko kanko woni hannde hooreejo gollordu Coconut Grove.CS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en)Wikipedia: Danny Netteyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Danny_NetteyDanny Nettey (19 suwee 1968 - 15 sulyee 2016) ko jimoowo e binndoowo jimɗi Ganaa. O ɓuri siforaade ko gooto e ardinooɓe jimɗi Linjiila hannde e nder leydi Gana.Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Faisal Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faisal_MosqueJuulirde Faysal (wirdu: فیصل مسجد , e ɗemngal romaan: juulirde faisal) ko juulirde ngenndiijo leydi Pakistaan, wonnde e laamorgo leydi Pakistaan, e nder wuro Islamabad.[1][2] Ko juulirde joyaɓere ɓurnde mawnude e winndere nde, juulirde ɓurnde mawnude caggal Fuɗnaange hakkundeejo, kadi ko juulirde ɓurnde mawnude e nder Asii fuɗnaange, woni ko e dow tule Margalla to Islamabad.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faisal_Mosque#TariyaMawnugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faisal_Mosque#MawnugoWikipedia: Stephenine mollerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stephenine_mollerStephanie Moller ko ganndo renndo Ameriknaajo, ko o jannginoowo renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Caroline du Nord to Charlotte.Wikipedia: Menesuka mitahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Menesuka_mitaMunesuke Mita (見田 宗介, Mita Munesuke, 24 August 1937 – 1 April 2022)[1][2] was one of the most famous sociologists in Japan. Mita has studied about modern society at University of Tokyo and influenced many young sociologists such as Masachi Ohsawa, Shunya Yoshimi, Atsushi Miura [ja] and Shinji Miyadai.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Al-Wustho Mangkunegaran Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Wustho_Mangkunegaran_MosqueJuulirde Al-Wustho Mangkunegaran ko juulirde taariinde tawaande e nder wuro Java hakkundeejo wiyeteengo Surakarta, to bannge hirnaange galle laamorɗo Mangkunegaran. Juulirde ndee ina jeyaa e juulirɗe tati ɓurɗe ɓooyde e nder wuro Surakarta.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Wustho_Mangkunegaran_Mosque#TariyaMahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Wustho_Mangkunegaran_Mosque#MahdiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Wustho_Mangkunegaran_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Wustho_Mangkunegaran_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Akhmad Kadyrov Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akhmad_Kadyrov_MosqueJuulirde Akhmad Kadyrov (e ɗemngal Riisi : Мечеть Ахмата Кадырова , e ɗemngal romaan : Mechet Akhmata Kadyrova ; e ɗemngal ceceen : Кадыров Ахьмадансах дина маьждиг ) woni ko e wuro Grozny, laamorgo leydi Cees. Juulirde ndee ina jeyaa e ɓurɗe mawnude e nder leydi Riisi[1], nde anndiraa e dow laabi laamu "Ɓernde Cechenya" (e ɗemngal Riisi: Сердце Чечни, e ɗemngal romaan: Serdtse Chechni; e ɗemngal cechen: Нохчийchoьnan dog).Taglehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akhmad_Kadyrov_Mosque#TagleWikipedia: Linsey mcgoehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linsey_mcgoeLinsey McGoey (jibinaa ko ñalnde 17 abriil 1978[1]) ko ganndo renndo e ganndo Kanadaa, jooɗiiɗo to Angalteer. Ko o porfeseer to duɗal jaaɓi haaɗtirde Essex to duɗal jaaɓi haaɗtirde Sosiyoloji.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Al Nilin Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al_Nilin_MosqueJuulirde Al-Nilin (walla Juulirde Niiluuji ɗiɗi e ɗemngal Arab: مسجد النيلين ) ko juulirde to Omdurman, leydi Sudaan. Nde woni ko e daande maayo Niil hirnaange, sara nokku ɗo Niiluuji ɗiɗi ɗii kawrata ɗoo.Wikipedia: Kyriasco c. Makindeshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kyriasco_c._MakindesKyriacos C. Markides (jibinaa ko ñalnde 19 noowammbar 1942) ko ganndo renndoyankeewo Siprus, jooɗiiɗo to Amerik.Wikipedia: Mahua sarkarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahua_sarkarMahua Sarkar ko ganndo renndoyankeewo daartol leydi Indiya. O wonii jannginoowo sosiyoloji to duɗal jaaɓi haaɗtirde Toronto Scarborough, ko adii ɗuum o woniino jannginoowo sosiyoloji, e janngugol rewɓe, jinnaaɓe e jokkondiral to duɗal jaaɓi haaɗtirde Binghamton.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Al-Falah Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Falah_MosqueJuulirde Al-Falah ko juulirde wonnde e wuro Beliis, leydi Beliis.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Falah_Mosque#TariyaMahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Falah_Mosque#MahdiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Falah_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Falah_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Catherinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/CatherineCatherine Louveau (jibinaa ko ñalnde 6 suwee 1950 to Champlan) ko ganndo renndoyankeewo, ganndo Farayse. Ko kanko woni hooreejo Duɗal Émilie-du-Châtlet.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Maryam Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_MosqueMosque Maryam, also known as Muhammad Mosque #2 or Temple #2, is the headquarters of the Nation of Islam, located in Chicago, Illinois. It is at 7351 South Stony Island Avenue in the South Shore neighborhood.See alsohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Mosque#See_alsoNoteshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Mosque#NotesReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Mosque#ReferencesWikipedia: Fredrick limstrumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fredrick_limstrumFrederick B. Lindstrom (8 lewru Juko 1915 – 8 lewru Yarkomaa 1998) ko ganndo renndo Ameriknaajo, ganndo ko faati e pinal e demokaraasi, o waɗii duuɓi capanɗe nay, o fuɗɗii ko e hitaande 1953, o woni porfeseer (caggal mum porfeseer emeritus) sosiyoloji to duɗal jaaɓi haaɗtirde Arizona State.Wikipedia: Al-Farooq Masjidhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Farooq_MasjidJuulirde Al-Farooq ko juulirde wonnde to Atlanta, Georgia, leydi Amerik. Juulirde nde sosaa ko e hitaande 1980, nde jeyaa ko e ɓurɗe mawnude e nder Fuɗnaange-rewo leyɗeele dentuɗe Amerik.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Farooq_Masjid#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Farooq_Masjid#TuugnorgalBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Farooq_Masjid#BibliografiWikipedia: Robert lerouxhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robert_lerouxRobert Leroux ko jannginoowo ganndal renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ottawa. Omo jogii dipolomaaji B.Wikipedia: Bab al-Islam Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bab_al-Islam_MosqueJuulirde Bab Al-Islam ( e ɗemngal Españool: Mezquita Bab al-Islam ; Urdu: باب الاسلام مسجد Juulirde Bab-ul-Islam) woni ko Tacna, wuro wonngo to bannge worgo leydi Peru. Ko ɗoon tan woni nokku dewal Peru hono oo, woni yeru mahdi lislaam e nder leydi ndii, hay so tawii noon wonaa tan mahdi hono ndii.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bab_al-Islam_Mosque#TariyaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bab_al-Islam_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bab_al-Islam_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Mosque No 11https://ff.wikipedia.org/wiki/Mosque_No_11Juulirde 11, anndiraande kadi juulirde Al-Quran, ko jumaa to Boston, to Massachusetts. Mahdi ndii arii e teddeendi mum ko e darorɗe kitaale 1950 nde Nation of Islam renndini ndi, ndi waɗtaa e les njiimaandi Malcolm X, gonnooɗo jaagorde toon e juulirɗe No e hitaande 1964.Wikipedia: Ross Kopoelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ross_KopoelRoss Koppel (jibinaa ko ñalnde 18 ut 1946)[1] ko ganndo renndo Ameriknaajo. Ko o mawɗo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Leonard Davis to bannge faggudu cellal, kadi ko o jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Pennsylvania to duɗal jaaɓi haaɗtirde Pennsylvania.Wikipedia: Hons peter kohlerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hons_peter_kohlerHans-Peter Kohler ko ganndo ko faati e renndo, ko Almaañnaajo-Ameriknaajo. Ko kanko woni porfeseer Frederick J.Wikipedia: Mosque No. 12https://ff.wikipedia.org/wiki/Mosque_No._12Mosque No. 12, also known as Masjid Makkah, is a mosque in Philadelphia, Pennsylvania.Historyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mosque_No._12#HistorySee alsohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mosque_No._12#See_alsoReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mosque_No._12#ReferencesWikipedia: Umm kulthum bint Abi Bakrhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umm_kulthum_bint_Abi_BakrUmmu kultuum bint abi bakriWikipedia: Susannehttps://ff.wikipedia.org/wiki/SusanneSusanne Karstedt FASSA ko ganndo ko faati e bonanndeeji Almaañnaajo. Ko o porfeseer to duɗal jaaɓi haaɗtirde Griffith to Queensland, to Ostarali, to duɗal jaaɓi haaɗtirde ganndal warngooji e ñaawoore.Wikipedia: Mosque No. 25https://ff.wikipedia.org/wiki/Mosque_No._25Juulirde No.Wikipedia: The Baitun Nurhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Baitun_NurBaitun Nur (Suudu Annoore[1]) ko juulirde to Calgary, Alberta.[2][3] Nde woni ko e renndo Castleridge to wuro Calgary.Udditgolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Baitun_Nur#UdditgolMahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Baitun_Nur#MahdiGallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Baitun_Nur#GalleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Baitun_Nur#TuugnorgalWikipedia: Faina jaykarlahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faina_jaykarlaFaina Jyrkilä (1917-2008) ko debbo Finlande gadano ganndo ko faati e renndo. O jeyaa kadi ko e annduɓe renndo adanɓe janngude ko fayti e duuɓi.Wikipedia: Leslie janehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leslie_janeLeslie Jane Irvine ko ganndo renndo Ameriknaajo, ganndo ko faati e miijooji jowitiiɗi e jokkondiral neɗɗo e daabaaji. O wonii hannde porfeseer to duɗal jaaɓi haaɗtirde Colorado Boulder to duɗal jaaɓi haaɗtirde Colorado Boulder, ɗo o gollotoo gila 1998.Wikipedia: Dean Hogehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dean_HogeDean R. Hoge (27 mee 1937 – 13 suwee 2008) ko ganndo renndo Ameriknaajo, o waɗii duuɓi capanɗe e janngude katolik en Amerik, haa teeŋti noon e wiɗtooji empirik jowitiiɗi e almudɓe.Wikipedia: Ar Rahman Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ar_Rahman_MosqueJuulirde Ar-Rahma, (Ukrani: Мечеть Ар-Рахма), firti ko juulirde yurmeende, ko juulirde to Kiev (Kiev), laamorgo leydi Ukrain. Nde mahiraa ko hakkunde kitaale 1996 e 2000 to leegal Tatarka wuro ngoo.Wikipedia: Dennis Hoganhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dennis_HoganDennis P. Hogan ko ganndo renndo Ameriknaajo, hannde ko jannginoowo Robert E.Wikipedia: Baitus Sami mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baitus_Sami_mosqueJuulirde Baitus Sami (e ɗemngal mum, ‘galle nanoowo’) woni ko e wuro Almaañ wiyeteengo Hanover.[1] Ina waɗi dome e minaret, hay so tawii noon minaret oo ina famɗi no feewi, ina waawi ƴeeŋtude.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baitus_Sami_mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baitus_Sami_mosque#TuugnorgalWikipedia: Ho-fung hunghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ho-fung_hungHo-fung Hung ko ganndo renndo Ameriknaajo e ganndo politik, hannde ko porfeseer faggudu politik to duɗal jaaɓi haaɗtirde Johns Hopkins, hono Henry M. e Elizabeth P.Wikipedia: Ebrahim Hajianihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ebrahim_HajianiEbrahim Hajiani (jibinaa ko e hitaande 1967) ko ganndo renndo Iraan mo golle mum njowitii ko e jaŋdeeji garooji, e anndinde, e renndo diine e sekulaarism.[1][2][3] Ko o gonnooɗo cukko hooreejo Centre iranien pour les études stratégiques[4], kadi ko o gonnooɗo hooreejo fedde wiyeteende almudɓe Iraan.Wikipedia: Abdoullah guibianhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdoullah_guibianAbdollah Guivian (jibinaa ko 28 lewru juko hitaande 1960) ko binndoowo, ganndo renndo Iraan, golle mum ina njokki e anthropologie diine, e jaŋde jaayɗe e Armeninaaɓe Iraan. Ko kanko woni sosɗo jaaynde wiɗtooji jokkondiral.Wikipedia: Nilufer Golerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nilufer_GolerNilüfer Göle (jibinaa ko e hitaande 1953) ko ganndo renndo Turki, ganndo Turki hannde, ganndo ko faati e dille politik rewɓe juulɓe jannguɓe, wonɓe e gure, e diineeji hannde. Ko o ɓiy Turgut Göle, politikyanke ummoriiɗo e lannda ɓesngu republikaan.Wikipedia: Dennis L. Gilberthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dennis_L._GilbertDennis L. Gilbert (jibinaa ko ñalnde 7 oktoobar 1943 to Bremerton, to Wasinton) ko jannginoowo mawɗo, gonnooɗo hooreejo ganndal renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Hamilton to Clinton, to New York.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Davide scotthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Davide_scottDavid Scott FitzGerald ko ganndo renndo, ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde UCSD e to duɗal jaaɓi haaɗtirde Theodore E. Gildred to bannge jokkondiral hakkunde Amerik e Meksik.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Leokadiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/LeokadiyaLeokadiya Mikhailovna Drobijeva (e ɗemngal Riisi: Леокáдия Михайловна Дро́бижева) (13 lewru Yarkomaa 1933 – 11 lewru Abriil 2021) ko ganndo renndoyankeewo Riisi. O waɗtaa ganndo tedduɗo e nder Fedde Riisi e hitaande 1999, o heɓi njeenaari hooreejo leydi Riisi ngam darnde makko e semmbinde ngootaagu ngenndi Riisi (2019), o woni Doktoor tedduɗo to Duɗal Sosiyoloji Akademi Riisi ko gannde.Wikipedia: Regishttps://ff.wikipedia.org/wiki/RegisRégis Dericquebourg (jibinaa ko e hitaande 1947) ko ganndo renndo Faraysenaajo to bannge diineeji.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Nancy Dentonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nancy_DentonNancy Anne Denton ko ganndo ko faati e renndo Ameriknaajo. Ko o jannginoowo sosiyoloji to duɗal jaaɓi haaɗtirde Albany, SUNY, ɗo o woni jannginoowo Emeritus.Wikipedia: Marrta copphttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marrta_coppMartha Copp ko ganndo renndo Ameriknaajo. Ko o jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Fuɗnaange Tennessee (ETSU) to duɗal jaaɓi haaɗtirde Sosiyoloji e Anthropologie.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Tawhid Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tawhid_MosqueJuulirde Tawhiid (aarabeere : جَامِع التَّوْحِيد , e ɗemngal romaan : Jāmiʿ at-Tawḥīd ) ko juulirde hannde e nder wuro Aleppo, leydi Siriya, woni ko e mbedda Khalil-Hindawi, bannge ñaamo maayo Queiq.[1] Nde udditaa ko e hitaande 1981, nde hollirii mbaadiiji kawraaɗi e mahdi Abbasiid en lislaam puɗɗiiɗi e juulirɗe jamaanu.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tawhid_Mosque#TuugnorgalIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tawhid_Mosque#Ikon_StubWikipedia: Chai sik chunghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chai_sik_chungChai-Sik Chung (14 sulyee 1930 – abriil 2022) ko ganndo renndo Ameriknaajo jibinaaɗo to Koree, kadi ko ganndo renndo diine. O janngii e les njiimaandi Walter George Muelder to duɗal jaaɓi haaɗtirde Boston, ɗo o woni porfeseer Walter G.Wikipedia: Taj-ul-Masajidhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taj-ul-MasajidTaj-ul-Masajid (aarabeere: تَاجُ ٱلْمَسَاجِد , e ɗemngal romaan: Tāj-ul-Masājid, lit , Inndo.[2] Ko kañum woni juulirde ɓurnde mawnude e nder leydi Indiya, kadi ko kañum woni juulirde ɓurnde mawnude e winndere nde.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taj-ul-Masajid#TariyaMahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taj-ul-Masajid#MahdiJamaanu hitaande kalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taj-ul-Masajid#Jamaanu_hitaande_kalaGallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taj-ul-Masajid#GalleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taj-ul-Masajid#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taj-ul-Masajid#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Aghdam Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aghdam_MosqueJuulirde Aghdam (Azerbaijan: Ağdam məscidi) walla juulirde Juma (Azerbaijan: Cümə məscidi) ko juulirde e nder wuro gonngo e wuro Agdam, Azerbaijaan.[1].Golle Armeni enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aghdam_Mosque#Golle_Armeni_enCaggal wolde ɗiɗmere Nagorno-Karabakhhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aghdam_Mosque#Caggal_wolde_ɗiɗmere_Nagorno-KarabakhƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aghdam_Mosque#Ƴeew_kadiWikipedia: Crystal Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Crystal_MosqueJuulirde Crystal walla juulirde Kristal ko juulirde to Wan Man, Kuala Terengganu, Terengganu, leydi Malesi. Ko juulirde mawnde waɗnde e njamndi, gilaas e kiriis, jumaa oo woni ko e nokku biyeteeɗo “Parc de l’héritage islamique” to duunde Wan Man.Gallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Crystal_Mosque#GalleƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Crystal_Mosque#Ƴeew_kadiWikipedia: Gifu Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gifu_MosqueJuulirde Gifu walla juulirde Gifu Bab Al-Islam ( Japon : 岐阜モスク ) ko juulirde wonnde e wuro Gifu, e nder diiwaan Gifu, leydi Japon. Ko kañum woni jumaa gadano e nder prefektuur oo.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gifu_Mosque#TariyaMahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gifu_Mosque#MahdiHortolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gifu_Mosque#HortolƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gifu_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gifu_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Al-Ittihad Mosque Jatibaranghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Ittihad_Mosque_JatibarangAl-Ittihad ko innde juulirde wonnde e wuro Jatibarang Lor e nder diiwaan Jatibarang e nder diiwaan Brebes, leydi Indoneesi.Laawol ɓamtaarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Ittihad_Mosque_Jatibarang#Laawol_ɓamtaareUdditgolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Ittihad_Mosque_Jatibarang#UdditgolIwdi kaalishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Ittihad_Mosque_Jatibarang#Iwdi_kaalisKo mbaydi mahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Ittihad_Mosque_Jatibarang#Ko_mbaydi_mahdiWikipedia: Khadija Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khadija_MosqueJuulirde Khadija ( e ɗemngal almaañ: Khadija-Moschee ) ko juulirde wonnde e wuro Heinersdorf, e nder leydi Pankow, Berlin, leydi Almaañ. Ko jeyi renndo juulɓe Ahmadiyya, kadi ko juulirde adannde e nder Almaañ fuɗnaange ɓooyɗo, udditaa ñalnde 16 oktoobar 2008.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khadija_Mosque#TariyaMahugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khadija_Mosque#MahugoƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khadija_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khadija_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Ala Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ala_MosqueJuulirde Ala (Turki: Ala Camisi) ko juulirde taariinde to Kadirli, e nder diiwaan Osmaniye, leydi Turki.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ala_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Sultan Salahuddin Abdul Aziz Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sultan_Salahuddin_Abdul_Aziz_MosqueJuulirde Sultan Salahuddin Abdul Aziz Shah (Malawi: Juulirde Sultan Salahuddin Abdul Aziz, Arab: مسجد سلطان صلاح الدين عبدالعزيز) ko juulirde laamu Selangor, leydi Malesi. Nde woni ko e wuro Shah Alam, ko nde juulirde ɓurnde mawnude e nder leydi ndii, kadi ko nde juulirde ɗiɗaɓere ɓurnde mawnude e nder Asii fuɗnaange-rewo e mbaawka mum.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sultan_Salahuddin_Abdul_Aziz_Mosque#TariyaBinndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sultan_Salahuddin_Abdul_Aziz_Mosque#BinndanɗeArsitektuur e sifaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sultan_Salahuddin_Abdul_Aziz_Mosque#Arsitektuur_e_sifaajiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sultan_Salahuddin_Abdul_Aziz_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sultan_Salahuddin_Abdul_Aziz_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Al Mahdi Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al_Mahdi_MosqueJuulirde Al Mahdi ko juulirde juulɓe Ahmadiyankoore wonnde to wuro Bradford, leydi Angalteer. Juulirde nde mahiraa ko e njoɓdi miliyoŋaaji ɗiɗi e feccere £, tawi fof ko e dokke ɗe juulɓe Ahmadi en Angalteer ndokki.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al_Mahdi_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al_Mahdi_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Mohammad Al-Amin Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Al-Amin_MosqueJuulirde Mohammadu Al-Amin (aarabeere: جامع محمد الأمين), anndiraande kadi juulirde Buloore, ko juulirde juulɓe sunnit en tawaande e nder wuro Beyruut, leydi Liban.Mahugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Al-Amin_Mosque#MahugoKo nder ceilinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Al-Amin_Mosque#Ko_nder_ceilingTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Al-Amin_Mosque#TariyaNafoore zawiya e laamu Ottomaanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Al-Amin_Mosque#Nafoore_zawiya_e_laamu_OttomaanƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Al-Amin_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Al-Amin_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Mubarak Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mubarak_MosqueJuulirde Mubaarak walla Mubaarak ko juulirde juulɓe Ahmadiyankoore tawaande e nder komin Saint-Prix e nder departemaa Val-d'Oise to worgo Farayse. Ngoo juulirde woni juulirde Ahmadiyankoore arandeere e nder leydi ndi.Udditgolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mubarak_Mosque#UdditgolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mubarak_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Ala Mosque (Dramer)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ala_Mosque_(Dramer)Juulirde Arap (Gerek: Αράπ Τζαμί, ummoraade e Turki: Arap Camii, lit. ‘Juulirde Aarabeeɓe’) anndiraande kadi Juulirde Ñaawirɗe (Gerec: Τζαμωρ Διίασical que e nder wuro Drama, Fuɗnaange Maseduwaan, to leydi Geres.Suuduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ala_Mosque_(Dramer)#SuuduWikipedia: Byeler Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Byeler_MosqueJuulirde Beyler ko monumndaaji daartol e mahdi tawaaɗi e nder wuro Baku, e nder nokku daartol Icherisheher (Wuro ɓooyngo), sara damal “Murad” e nder galle laamorɗo Shirvanshah. E dow yamiroore kabine jaagorɗe leydi Azerbaijan ko faati e monumndaaji daartol e pinal, juulirde Beyler naatii e doggol monumndaaji daartol e pinal jogiiɗi nafoore ngenndi.Suuduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Byeler_Mosque#SuuduƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Byeler_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Byeler_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Madina Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madina_MosqueJuulirde Madina ko juulirde nder wuro wiyeteengo Nizamat Fort to Murshidabad, Hirnaange Bengal, leydi Indiya. Juulirɗe Madinaa ɗiɗi ina ngoodi e nder galle laamorɗo oo, juulirɗe ɓooyɗe ɗee ko Nawab Siraj ud-Daulah mahi e nder teeminannde 18ɓiire.Wikipedia: Juma Mosque Ganjahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juma_Mosque_GanjaJuulirde Juma Ganja (Azerbijaan: Cümə məscidi) walla Juulirde Juma Ganja ko juulirde wonnde e hakkunde Ganja, Azerbaijaan. Juulirde ndee mahiraa ko e hitaande 1606, e dow eɓɓoore Sheek Baheddin Mohammadu Amili.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Bole Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bole_MosqueJuulirde Bole wonnoo ko e caka Bole e nder diiwaan Gonja hirnaange mo woni hannde e diiwaan Savannah, ko adii fof diiwaan Fuɗnaange e nder leydi Gana.[1][2][3][4][5] Sabu toɓooli mawɗi e lewru suwee 2023, mbaydi ndi mboros oo wonnoo,[6] ndii yani haa jooni.Taglehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bole_Mosque#TagleWikipedia: Stockholm Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stockholm_MosqueJuulirde Zayed bin Sultan Al Nahyan (e ɗemngal Suwed: Zaid Ben Sultan Al Nahayans moské, e ɗemngal Arab: جامع زايد بن سلطان آل نهيان), ɓurɓe anndireede e juulirde Stockholm (Stockholms moské) walla juulirde mawnde Stockholm the Laskholm (Stockholms), juulirde to Stockholm, leydi Suwed. Nde woni ko e Kapellgränd 10, sara nokku tokooso biyeteeɗo Björns trädgård, e nder diiwaan Södermalm to Stockholm.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stockholm_Mosque#TariyaLuuralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stockholm_Mosque#Luuralbatu fedde Orop ngam fatwa e wiɗtoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stockholm_Mosque#batu_fedde_Orop_ngam_fatwa_e_wiɗtoojiFirooji waajuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stockholm_Mosque#Firooji_waajuKaset Yassinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stockholm_Mosque#Kaset_YassinJuɓɓule renndohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stockholm_Mosque#Juɓɓule_renndoMawnugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stockholm_Mosque#MawnugoƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stockholm_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stockholm_Mosque#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stockholm_Mosque#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Blue Mosque, Istanbulhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blue_Mosque,_IstanbulJuulirde buloore to Istanbul, anndiraande kadi e innde mum laawɗunde, Juulirde Sultan Ahmed (Turki: Sultan Ahmet Camii), ko juulirde laamɗo taariinde e jamaanu Ottomaan, tawaande to Istanbul, leydi Turki. Nde mahiraa ko hakkunde 1609 e 1617 e laamu Ahmed I, nde heddii ko juulirde gollorde haa hannde.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blue_Mosque,_Istanbul#TariyaMahugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blue_Mosque,_Istanbul#MahugoWikipedia: Şişli Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C5%9Ei%C5%9Fli_MosqueJuulirde Şişli ( e ɗemngal Turki: Şişli Camii ) ko juulirde wonnde e nder laabi Şişli hakkunde laawol Büyükdere e mbeddaaji Halaskargazi e Abide-i Hürriyet e nder diiwaan Şişli e nder Istambul, leydi Turki.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C5%9Ei%C5%9Fli_Mosque#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C5%9Ei%C5%9Fli_Mosque#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Atia Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atia_MosqueJuulirde Atia (Bengali: আতিযাা মসজিদ, Arab: مسجد عطية) ko juulirde jogiinde cuuɗi nay, tawaande e nder diiwaan Tangail to leydi Bangladesh. Nde mahiraa ko e teeminannde 17ɓiire e jamaanu Mughal, nde woni ko e daande maayo Louhajang fuɗnaange.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atia_Mosque#TariyaLimtolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atia_Mosque#LimtolNjawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atia_Mosque#NjawdiWikipedia: Sidi El Ansari Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sidi_El_Ansari_MosqueJuulirde Sidi El Ansari (aarabeere: جامع سيدي الأنصاري), ko juulirde Tuunus tawaande e hoodere Kâadine to worgo madiina Tuunus sara wuro Bab Souika. Ina jokkondiri e mausoleum.Etimolojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sidi_El_Ansari_Mosque#EtimolojiTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sidi_El_Ansari_Mosque#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sidi_El_Ansari_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Bukui Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bukui_MosqueJuulirde Bukui ( Sinuwaa : 卜奎清真寺 ; pinyin : Bǔkuí Qīngzhēnsì ) ko juulirde to Qiqihar, Heilongjiang, Siin. Nde woni ko e laawol juulirde (Sinuwa: 清真路; pinin: Qīng Zhēn Lù) sara laawol Bukui.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Aziziye Mosque, Konyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aziziye_Mosque,_KonyaJuulirde Aziziye walla (Juulirde Aziziye) ko juulirde Ottomaan en to Konya, leydi Turki. Nde anndaa no feewi e balkon koloñaal minare mayre, ko huunde nde meeɗaa yiyeede e juulirɗe Turki.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aziziye_Mosque,_Konya#TariyaMahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aziziye_Mosque,_Konya#MahdiKaɓirɗe mahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aziziye_Mosque,_Konya#Kaɓirɗe_mahdiWikipedia: Sidi Bou Abid Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sidi_Bou_Abid_MosqueJuulirde Sidi Bou Abid (aarabeere: مسجد سيدي بو عبيد) ko juulirde ina ndaara nokku medina Sokko mawɗo e nder caka Tanger, leydi Maruk ummoraade fuɗnaange-rewo. Nde mahiraa ko e hitaande 1917, nde fawii ko e kaɓirɗe polikrom.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sidi_Bou_Abid_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sidi_Bou_Abid_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Abbey Mills Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abbey_Mills_MosqueJuulirde Abbey Mills, anndiraande kadi Markaz London walla Masjid-e-Ilyas, ko juulirde jooɗnde, tawaande to Stratford, fuɗnaange Londres, ina hoɗi fotde 2 500 neɗɗo.[1] Peeje mbaɗaa ngam yaajtinde mbaawka juulirde ndee haa wonta ko ɓuri mawnude e mahngo diine e nder leydi Angalteer – laabi tati mawnugol juulirde St Paul – e gooto e juulirɗe ɓurɗe mawnude e nder hirnaange Orop.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Abdellah Ben Salem Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdellah_Ben_Salem_MosqueJuulirde Abdallaah Ben Salem (aarabeeru: مسجد عبد الله بن سلام) ko juulirde wuro Uraan, Aljeri. Ko adii ɗuum ko jumaa mawɗo Oran (e farayse: Grande synagogue d’Oran), ko kañum wonnoo jumaa ɓurɗo mawnude e nder Afrik.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdellah_Ben_Salem_Mosque#TariyaMahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdellah_Ben_Salem_Mosque#MahdiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdellah_Ben_Salem_Mosque#Ƴeew_kadiDjamaa Ben farèshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdellah_Ben_Salem_Mosque#Djamaa_Ben_farèsTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdellah_Ben_Salem_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Ali Bitchin Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Bitchin_MosqueJuulirde Ali Bitchin (aarabeere: مسجد علي بتشين) walla juulirde Zawj Euyun (aarabeejo: جامع زوج عيون) ko juulirde taariinde to Alseri, Alseri. Ali Bitchin yamiri mahngo juulirde ndee e hitaande 1622.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Aga Khan Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aga_Khan_MosqueJuulirde Aga Khan, anndiraande kadi Ismaili Jamatkhana walla Kampala ɓooyɗo nde tawnoo nde woni ko e diiwaan taariindi Kampala ɓooyɗo to Kampala, leydi Uganda, ko nokku diine e mahdi mawɗo. Ndee jumaa ko nokku dewal keeriiɗo wonande renndo juulɓe e nder leydi Uganda.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aga_Khan_Mosque#TariyaIwdiiji puɗɗiiɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aga_Khan_Mosque#Iwdiiji_puɗɗiiɗiNafoore mahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aga_Khan_Mosque#Nafoore_mahdiMahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aga_Khan_Mosque#MahdiDome e minaraajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aga_Khan_Mosque#Dome_e_minaraajiLaddehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aga_Khan_Mosque#LaddeNderhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aga_Khan_Mosque#NderNafoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aga_Khan_Mosque#NafooreNafoore diinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aga_Khan_Mosque#Nafoore_diineMaande pinalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aga_Khan_Mosque#Maande_pinalKaaldigal hakkunde diineejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aga_Khan_Mosque#Kaaldigal_hakkunde_diineejiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aga_Khan_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Alamgir Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alamgir_MosqueJuulirde Alamgir walla juulirde Aurangzeb ko juulirde wonnde to Varanasi, leydi Uttar Pradesh, leydi Indiya.[1][2] WakereTaglehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alamgir_Mosque#TagleWikipedia: Samia, Nigerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samia,_NigerSamiya ko wuro woɗngo bannge worgo Niiseer. Nde woni ko sara wuro Zinder.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Aqsunqur Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aqsunqur_MosqueJuulirde Aqsunqur (Aarabeere: مسجد آق, Turki: Aksungur Camii; anndiraande kadi juulirde buloore (Aarabeere: الجامع الأزرق, Turki: Mavi Cami) walla juulirde Ibraahiima Agha (Arabeere: مساغامي ) woni ko e wuro Kayhayɗi, leydi Misra, ina jeyaa e "juulirɗe bulo" keewɗe e nder winndere nde woni nokku wirwirnde, ina waɗi yanaande sosɗo ɗum Shams ad-Din Aqsunqur, ɓiɓɓe mum, ɓiɓɓe sultan Mamluk Bahri an-Nasir Muhammadu e ɓiɓɓe gardiiɗo ɗum, hono Ibraahiima Agha al-Mustahfizan.[1] TariyaPages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Samberahttps://ff.wikipedia.org/wiki/SamberaSambera ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 50 820 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sambera#TuugnorgalWikipedia: Henry bullockhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_bullockHenry Allen Bullock (2 mee 1906 - 8 feebariyee 1973) ko daartoowo e ganndo renndo Ameriknaajo, kadi ko kanko woni porfeseer ɓaleejo gadano toɗɗaaɗo e duɗal jaaɓi haaɗtirde Texas to Austin.Wikipedia: Sakoirahttps://ff.wikipedia.org/wiki/SakoiraSakoira ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 26 776 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sakoira#TuugnorgalWikipedia: Aslan Pasha Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aslan_Pasha_MosqueJuulirde Aslan Pasha ( e ɗemngal Gerek : Τζαμί Ασλάν Πασά , e ɗemngal Romaan : Tzamí Aslán Pasá ) ko juulirde nde Ottomaan en mahi e nder wuro Ioannina, leydi Geres. Juulirde nde mahiraa ko e hitaande 1618 e nder galle laamorɗo wuro ngo,[1] lomtii Egliis Saint John, nde ruttitii caggal murto luulndiingo Ottoman en e hitaande 1611 e gardagol Dionysius Filosof.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aslan_Pasha_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aslan_Pasha_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Robert balchhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robert_balchRobert William Balch ko ganndo ko faati e renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Montana. Balch ɓuri anndeede ko e jaŋde mum e Damal Asamaan (e David Taylor), e Leƴƴi Aryan en, e Galle Yiɗde.Wikipedia: Paul Mariehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_MariePaul-Marie Boulanger ko ganndo renndo belsiknaajo, golloowo e wiɗto ƴellitaare duumotoonde e njaru.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Safo, Nigerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safo,_NigerSafo, Niiseer ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 76 454 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safo,_Niger#TuugnorgalWikipedia: Grand Bazaar, Isfahanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grand_Bazaar,_IsfahanBazar mawɗo (Persi: بازار بزرگ, firo: Bāzār-e Bozorg) ko luumo wonngo to Isfahan, leydi Iraan, anndiraango kadi luumo Qeysarriyeh (بازار قيصريه), luumo Qysarie walla luumo Soltani.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grand_Bazaar,_Isfahan#TariyaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grand_Bazaar,_Isfahan#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grand_Bazaar,_Isfahan#TuugnorgalWikipedia: Olivierhttps://ff.wikipedia.org/wiki/OlivierOlivier Bobineau (jibinaa ko ñalnde 6 mars 1972, La Roche-sur-Yon) ko ganndo renndo Faraysenaajo keɓtinaaɗo e ganndal renndo diine.Wikipedia: Chad Broughtonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chad_BroughtonChad Broughton ko binnduɗo deftere Boom, Bust, Eksodus: Ɓoornugol, Maquilas, e Taali gure ɗiɗi, kadi ko balloowo e jaaynde wiyeteende The Atlantic. Broughton ko ganndo renndo Ameriknaajo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Chicago e nder porogaraam jaŋde politik renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chad_Broughton#TuugnorgalWikipedia: Chad brubakerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chad_brubakerChad Broughton ko binnduɗo deftere Boom, Bust, Eksodus: Ɓoornugol, Maquilas, e Taali gure ɗiɗi, kadi ko balloowo e jaaynde wiyeteende The Atlantic. Broughton ko ganndo renndo Ameriknaajo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Chicago e nder porogaraam jaŋde politik renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chad_brubaker#TuugnorgalWikipedia: Isaac josehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isaac_joseIsaac José Woldenberg Karakowski (jibinaa ko ñalnde 8 suwee 1952) ko ganndo politik e renndo Meksiknaajo, gonnooɗo hooreejo gadano fedde wooteeji fedde ndee, jooni ko gardiiɗo jaaynde wiyeteende Nexos.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Beverly j. Silverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beverly_j._SilverBeverly J. Silver (jibinaa ko e hitaande 1957) ko ganndo Ameriknaajo ko faati e golle e ƴellitaare, golle mum firaama e ɗemɗe ko ina ɓura sappo e ɗiɗi.Wikipedia: Jacqueline Mariscalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jacqueline_MariscalJacqueline Pechard Mariscal ko ganndo renndo Meksiknaajo, ganndo ko faati e nuunɗal woote e jaŋde demokaraasi. O woniino hooreejo Komiseriyaa mo Duɗal Fedde Ngenndiije Dentuɗe ngam heɓde humpitooji renndo gila 2009 haa 2013.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Robert E. Milletehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robert_E._MilleteRobert E. Millette wonnoo ko ammbasadeer leydi Grenada[1] to Fedde Ngenndiije Dentuɗe tuggi 1995 haa 1998.Wikipedia: Silvia larahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Silvia_laraSilvia Lara Povedano (1959) ko ganndo politik e renndo Kosta Rika. O woniino hooreejo fedde toppitiinde wellitaare renndo (Instituto Mixto de Ayuda Social) (IMAS) e laamu Abel Pacheco (PUSC)[1] e cukko hooreejo leydi e kanndidaa lannda ndimaagu ngenndi ngam wooteeji 2014 ngam wonde kanndidaa hooreejo leydi kanndidaa biyeteeɗo Johnny Araya Monge.Wikipedia: Nur-Astana Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nur-Astana_MosqueJuulirde Nuur-Astana (kazakistaan: Nur-Astana meshiti/Нұр-Астана мешіті ; e ɗemngal Riisi: Мечеть «Нур Астана»), ko juulirde wonnde to Astana, leydi Kasakstaan. Ko kañum woni juulirde tataɓere ɓurnde mawnude e nder Asii hakkundeejo.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nur-Astana_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nur-Astana_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Pablo Casanovahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pablo_CasanovaPablo González Casanova y del Valle (11 feebariyee 1922 - 18 abriil 2023) ko awokaa Meksiknaajo, ganndo renndo, e daartoowo. O heɓi njeenaari winndereeri José Martí e hitaande 2003.Wikipedia: Gabriel medinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gabriel_medinaJibriyel Careaga Madiina (15 suwee 1941 – 12 lewru mbooy 2004) ko ganndo renndo, ganndo, binndol. Fannuuji ɗi o yiɗi ko politik e renndo to Meksik.Wikipedia: Allan hortwizhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Allan_hortwizAllan Victor Horwitz (jibinaa ko ñalnde 22 lewru bowte hitaande 1948)[1] ko ganndo renndo Ameriknaajo, ko o porfeseer to duɗal jaaɓi haaɗtirde Rutgers to duɗal jaaɓi haaɗtirde Rutgers. Golle makko ɓennuɗe to Rutgers ina jeyaa heen Hooreejo Departemaa Sosiyoloji e Dean ngam gannde jikkuuji e renndo to Duɗal Naalankaagal e Gannde.Wikipedia: Al-Saleh Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Saleh_MosqueJuulirde Al-Saleh (aarabeere: جَامِع ٱلصَّالِح , e ɗemngal romaan: Jāmiʿ Aṣ-Ṣāliḥ) ko juulirde jamaanu to Sanaa ɓurnde mawnude e nder Yemen. Ngo woni ko e saraaji wuro ngoo, to bannge worgo opitaal yumma Al Sabeen.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Saleh_Mosque#TariyaArsitektuur e fittaanduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Saleh_Mosque#Arsitektuur_e_fittaanduLeyɗeelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Saleh_Mosque#LeyɗeeleRewooɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Saleh_Mosque#RewooɓeGallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Saleh_Mosque#GalleƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Saleh_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Saleh_Mosque#TuugnorgalWikipedia: George Elliotthttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_ElliottGeorge Elliott Howard (1 oktoobar 1849 – 9 suwee 1928) ko Ameriknaajo jannginoowo e binndoowo. O woniino porfeseer to duɗal jaaɓi haaɗtirde Nebraska-Lincoln tuggi 1889 haa 1891, o wonii kadi porfeseer to duɗal jaaɓi haaɗtirde Stanford tuggi 1891 haa 1901.Wikipedia: Herbert Heymanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Herbert_HeymanHerbert Hiram Hyman (3 mars 1918 – 18 desaambar 1985) ko ganndo renndo Ameriknaajo, karallo ko faati e wiɗtooji. O jannginii to duɗal jaaɓi haaɗtirde Columbia tuggi 1951 haa 1969 e to duɗal jaaɓi haaɗtirde Wesleyan tuggi 1969 haa 1985.Wikipedia: David Jacobshttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_JacobsDavid Jacobs ko ganndo renndo Ameriknaajo, ko jannginoowo to bannge renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ohio State. O anndaa ko e golle makko e nder sosiyoloji politik e faggudu politik, tawi ina jeyaa heen wiɗtooji ko faati e geɗe bayɗe no jokkondiral golle, polis, e ñaawoore warngo.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Jacob E. Joffehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jacob_E._JoffeCarole E. Joffe ko ganndo renndo Ameriknaajo, daraniiɗo hakkeeji jibinannde, bayyini defte keewɗe ko faati e ruttaade.Wikipedia: Philip kanitszhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Philip_kanitszPhilip Kasinitz (jibinaa ko ñalnde 18 suwee 1957) ko ganndo renndo Ameriknaajo. O wonii hannde porfeseer hooreejo leydi to bannge sosiyoloji to duɗal jaaɓi haaɗtirde CUNY ɗo o ardii porogaraam doktoraa to bannge sosiyoloji gila 2001.Wikipedia: Tahir Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahir_MosqueJuulirde Tahir ko juulirde juulɓe Ahmadiyankoore wonnde to Payangadi leydi Indiya. Fuɗɗoode mayre lelnaa ko e lewru juko hitaande 1919 e juuɗe Hadhrat Maulana Gulam Rasool Rajeki sahib.Mahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahir_Mosque#MahdiBiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahir_Mosque#BiroojiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahir_Mosque#Ƴeew_kadiWikipedia: Ichiro kawachihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ichiro_kawachiIchiro Kawachi ko ganndo ko faati e ñawuuji renndo, iwdi Japon, jannginaaɗo to leydi Nuwel Selannde.[1] Ko kanko woni hannde porfeseer to duɗal jaaɓi haaɗtirde Harvard T.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Sae Sabouahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sae_SabouaSae Saboua ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 99 638 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sae_Saboua#TuugnorgalWikipedia: Al-Akbar National Mosque of Surabayahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Akbar_National_Mosque_of_SurabayaJuulirde Al-Akbar Surabaya (e ɗemngal Indoneesi: Juulirde Al-Akbar Surabaya), anndiraande kadi Juulirde Al-Akbar (e ɗemngal Indoneesi: Juulirde Al-Akbar, lit. 'Juulirde Mawnde'; Arab: المسجد الأكبر.Mahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Akbar_National_Mosque_of_Surabaya#MahdiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Akbar_National_Mosque_of_Surabaya#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Akbar_National_Mosque_of_Surabaya#TuugnorgalWikipedia: George lee kellinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_lee_kellingGeorge Lee Kelling (21 ut 1935 – 15 mee 2019) ko ganndo ko faati e bonanndeeji Ameriknaajo, ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Rutgers–Newark,[1] ko o ganndo mawɗo to duɗal wiɗtooji politik to Manhattan,[2] e sehil to duɗal laamu Kennedy to duɗal jaaɓi haaɗtirde Harvard. O jannginiino ko adii ɗuum to duɗal jaaɓi haaɗtirde Northeastern.Wikipedia: Lawrence peter kinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lawrence_peter_kingLawrence Peter King (jibinaa ko ñalnde 20 oktoobar 1966) ko jannginoowo faggudu to duɗal jaaɓi haaɗtirde Massachusetts Amherst.[1] Ko adii hitaande 2017, o woniino porfeseer sosiyoloji e faggudu politik to duɗal jaaɓi haaɗtirde Cambridge.Wikipedia: Al-Islah Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Islah_MosqueJuulirde Al-Islah (Bengali: Juulirde Al-Islah (Bengal Nde sosaa ko e hitaande 2000, ko eggooɓe ummoriiɓe Bangladesh, tawi renndo mawngo ina woodi to Hamtramck. Juulirde Al-Islah ina yaaji hannde haa wonta galle ɓurɗo mawnude sara mum.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Islah_Mosque#TariyaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Islah_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Islah_Mosque#TuugnorgalWikipedia: David s. Kirkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_s._KirkDavid S. Kirk ko ganndo renndo Ameriknaajo, ko jannginoowo renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Nuffield to Oxford.Pages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Sabongahttps://ff.wikipedia.org/wiki/SabongaSabonga ko wuro ngo fotde 10,000 neɗɗo ina hoɗi e nder departemaa Birni-N'Konni, e nder diiwaan Tahoua, Niiseer.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: John kitsusehttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_kitsuseJohn Itsuro Kitsuse (1923, Imperial Valley, Kaliforni, Amerik - 27 noowammbar 2003, Santa Kurus, Kaliforni, Amerik) ko porfeseer Ameriknaajo to bannge renndo, ballitooɗo to bannge renndo caɗeele renndo, to bannge bonanndeeji e dewirɗe. Kitsuse ina anndaa e golle mum gadane e nder janngude caɗeele renndo ko wayi no mahdi renndo.Wikipedia: James Roberthttps://ff.wikipedia.org/wiki/James_RobertJames Robert "Jim" Kluegel (jibinaa ko ñalnde 13 mee 1947)[1] ko ganndo renndo Ameriknaajo ganndiraaɗo wiɗtooji mum ko faati e no yimɓe njiyrata ŋakkeende potal renndo e nder leyɗeele dentuɗe Amerik.[2][3][4] O ɓuri teskeede ko e ardaade wiɗto adanngo e hitaande 1980, ko faati e ko Ameriknaaɓe ngoongɗini ko fayti e renndo.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Sabon-Machihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabon-MachiSabon-Machi ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 35 988 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabon-Machi#TuugnorgalWikipedia: Melvin kohnhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Melvin_kohnvteWikipedia: Christopher koperhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christopher_koperChristopher S. Koper ko porfeseer ko faati e bonanndeeji, sariya e renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde George Mason, kadi ko o gollodiiɗo mawɗo e gardiiɗo porogaraam polis tuugiiɗo e hujjaaji to nokku toppitiiɗo ko fayti e bonanndeeji tuugiiɗi e hujjaaji.Wikipedia: An-Noor Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/An-Noor_MosqueJuulirde An-Noor ko jumaa Mangilao, leydi Guam.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/An-Noor_Mosque#TariyaKuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/An-Noor_Mosque#KuɗeƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/An-Noor_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/An-Noor_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Charles kurzmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_kurzmanCharles Kurzman ko jannginoowo to bannge renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Carolina worgo to Chapel Hill, ko o ganndo ko faati e Fuɗnaange hakkundeejo e jaŋde Lislaam.[1]Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Sabon-Guidahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabon-GuidaSabon-Guida ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 103 232 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sabon-Guida#TuugnorgalWikipedia: Paul Henry ladieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_Henry_ladiesPaul Henry Landis, (5 marse 1901 – 30 ut 1985) ko ganndo renndo Ameriknaajo. Winndiyanke keewɗo ko ina ɓura defte 20 e binndanɗe 100 e nder jaayndeeji, golle Landis ina njahdi e fannuuji sosiyoloji ladde, sosiyoloji jawdi, sosiyoloji jaŋde, cukaagu, ƴeewndo renndo, e toɓɓe keewɗe goɗɗe.Wikipedia: Anna Y. Leonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anna_Y._LeonAnna Y. Leon-Guerrero ko ganndo ko faati e renndo.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Dundee Central Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dundee_Central_MosqueJuulirde Dundee Central (anndiraande kadi juulirde Jamia) woni ko e nokku ɗo laabi Brown e Miln kawrata, to fuɗnaange-rewo caka wuro ngoo. Juulirde adannde ndee woni ko e laawol Erskine Sud e hitaande 1969, ndeen nde ummiima to 112-114 Hilltown hitaande rewtunde ndee.Imaam enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dundee_Central_Mosque#Imaam_enTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dundee_Central_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Marion Josephhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marion_JosephMarion Joseph Levy Jr. (12 desaambar 1918 – 26 mee 2002) ko ganndo renndo Ameriknaajo teskinɗo e golle mum e miijo keso.Wikipedia: Stanleyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/StanleyStanley Lieberson (20 abriil 1933 – 19 mars 2018) ko ganndo renndo Ameriknaajo.Wikipedia: Roumbouihttps://ff.wikipedia.org/wiki/RoumbouiRoumboui ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 13 330 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roumboui#TuugnorgalWikipedia: Susan Lindahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_LindaMary Susan Lindee (jibinaa ko ñalnde 7 abriil 1953)[1] ko daartoowo Ameriknaajo, ganndo renndoyankeewo to bannge ganndal. O wonii Janice e Julian Bers jannginoowo daartol e sosiyoloji ganndal to duɗal jaaɓi haaɗtirde Pennsylvania gila 2013.Wikipedia: Federal Territory Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Territory_MosqueJuulirde Fedde Ngenndiije (Malawi: Masjid Wilayah Persekutuan) ko juulirde wonnde to Kuala Lumpur, leydi Malaysi. Nde woni ko sara nokku MATRADE e nokku laamu fedde nde sara Jalan Duta, e nder diiwaan Segambut.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Territory_Mosque#TariyaMahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Territory_Mosque#MahdiGallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Territory_Mosque#GalleƳEEWEE KADIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Territory_Mosque#ƳEEWEE_KADITuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_Territory_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Kara Musa Pasha Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kara_Musa_Pasha_MosqueJuulirde Kara Muusa Pasha (Gerec: Τζαμί Καρά Μουσά Πασά, Turki: Kara Musa Paşa Camii) ko juulirde Ottomaan en taariinde, e nder wuro Rethymno, to duunde Ctere. TariyaMahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kara_Musa_Pasha_Mosque#MahdiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kara_Musa_Pasha_Mosque#Ƴeew_kadiWikipedia: Allen liskahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Allen_liskaAllen Erwin Liska (15 mee 1940 – 17 desaambar 1998 to Albany, New York) ko ganndo renndoyankeewo e ganndo bonanndeeji Ameriknaajo. O woniino porfeseer timmuɗo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Albany, SUNY tuggi 1982 haa o sankii e hitaande 1998, nde tawnoo o fuɗɗiima naatde toon e hitaande 1979.Wikipedia: John loganhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_loganJohn Richard Logan (jibinaa ko e hitaande 1946)[1] ko jannginoowo ganndal renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Brown, ɗo o jannginta gila 2004.[2] O anndaa ko e wiɗtooji makko ko faati e njiyaagu e nder galleeji e njiyaagu e nder leyɗeele dentuɗe Amerik.Wikipedia: Joseph leopreatohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_leopreatoYuusuf LopreatoPages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: King Fahd Islamic Cultural Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/King_Fahd_Islamic_Cultural_CenterCuɓe goɗɗe Catal pinal lislaam "Reenoowo juulirɗe ɗiɗi ceniɗe laamɗo Fahd to Arjantiin" (Españool: Centro Cultural Islámico "Custodio de las Sagradas Mezquitas, Rey Fahd" e limngal CCIAR) ko juulirde e nokku pinal lislaam to Air Busen , Arjantiin.[3] Nde inniraa ko laamɗo Fahd leydi Arabi Sawdit.Gallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/King_Fahd_Islamic_Cultural_Center#GalleƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/King_Fahd_Islamic_Cultural_Center#Ƴeew_kadiDoggol juulirɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/King_Fahd_Islamic_Cultural_Center#Doggol_juulirɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/King_Fahd_Islamic_Cultural_Center#TuugnorgalWikipedia: Luther Bernardhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luther_BernardLuther Lee Bernard (29 oktoobar 1881 – 23 lewru mbooy hitaande 1951) ko ganndo renndoyankeewo e ganndo hakkillaaji Ameriknaajo. Ko kanko woni hooreejo 22ɓo Fedde Sosiyoloji Amerik (ngam hitaande 1932).Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Stanford laymanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stanford_laymanStanford Morris Lyman (10 suwee 1933 - 9 mars 2003) ko ganndo renndo Ameriknaajo.[1] O anndaama e golle makko e dow jokkondiral e sosiyoloji jokkondiral leƴƴi e nder leyɗeele dentuɗe Amerik.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Kota Kinabalu City Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kota_Kinabalu_City_MosqueJuulirde wuro Kota Kinabalu (Malay: juulirde Bandaraya Kota Kinabalu) ko juulirde ɗiɗaɓere mawnde wonande wuro Kota Kinabalu to Likas, Kota Kinabalu, Sabah, Malesi, caggal juulirde laamu to Sembulan. Ardiiɗo imam oo woni Ustaas Haji Hafiz Bin Datuk Dr Haji Hamzah.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kota_Kinabalu_City_Mosque#TariyaTaglehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kota_Kinabalu_City_Mosque#TagleƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kota_Kinabalu_City_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kota_Kinabalu_City_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Ourofanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/OurofanOurofan (var. Ourofané) ko wuro wonngo e Diiwaan Maradi, Departemaa Tessaoua to bannge worgo caka Niiseer.Jokkondiral hakkunde leyɗeelehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ourofan#Jokkondiral_hakkunde_leyɗeeleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ourofan#TuugnorgalWikipedia: Richardhttps://ff.wikipedia.org/wiki/RichardRichard Machalek (jibinaa ko ñalnde 12 abriil 1946) ko ganndo renndo, ganndo renndo, kadi ko ganndo renndo.[1][2] Ko o jannginoowo sosiyoloji to duɗal jaaɓi haaɗtirde Wyoming.Wikipedia: North Penn Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/North_Penn_MosqueJuulirde Fuɗnaange Penn ko juulirde to Lansdale, e nder diiwaan Montgomery, e nder leydi Pennsylvania. Ko jiidaa e juulde ñalnde kala, juulirde ndee ina yuɓɓina porogaraamuuji jaŋde, golle renndo, kaaldigal hakkunde diineeji, e golle jam e nder renndo ngo.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/North_Penn_Mosque#TariyaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/North_Penn_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/North_Penn_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Raymond markhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Raymond_markRaymond Wright Mack (15 sulyee 1927 - 25 ut 2011) ko ganndo renndo Ameriknaajo ganndiraaɗo golle mum jowitiiɗe e jokkondiral leƴƴi e ŋakkeende potal renndo.[2] Ko kanko woni hooreejo departemaa sosiyoloji to duɗal jaaɓi haaɗtirde Northwestern tuggi 1959 haa 1967,[3] o woniino gooto e sosɓe toon Centre for Urban Affairs e hitaande 1968.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Miles maleshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Miles_malesMike A. Males (jibinaa ko e hitaande 1950) ko ganndo renndo Ameriknaajo[1], ko o wiɗtiyanke mawɗo to nokku toppitiiɗo ko fayti e ñaawoore sukaaɓe e warngooji, to San Francisco, kadi ko gardiiɗo loowdi to YouthFacts.Wikipedia: Zayed bin Sultan Al Nahyan's Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zayed_bin_Sultan_Al_Nahyan%27s_MosqueJuulirde Zayed bin Sultan Al Nahyan (e ɗemngal Suwed: Zaid Ben Sultan Al Nahayans moské, e ɗemngal Arab: جامع زايد بن سلطان آل نهيان), ɓurɓe anndireede e juulirde Stockholm (Stockholms moské) walla juulirde mawnde Stockholm the Laskholm (Stockholms), juulirde to Stockholm, leydi Suwed. Nde woni ko e Kapellgränd 10, sara nokku tokooso biyeteeɗo Björns trädgård, e nder diiwaan Södermalm to Stockholm.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zayed_bin_Sultan_Al_Nahyan%27s_Mosque#TariyaJuɓɓule renndohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zayed_bin_Sultan_Al_Nahyan%27s_Mosque#Juɓɓule_renndoMawnugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zayed_bin_Sultan_Al_Nahyan%27s_Mosque#MawnugoƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zayed_bin_Sultan_Al_Nahyan%27s_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zayed_bin_Sultan_Al_Nahyan%27s_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Harmel Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harmel_MosqueJuulirdeTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harmel_Mosque#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harmel_Mosque#TuugnorgalWikipedia: John makorffhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_makorffJohn Markoff (jibinaa ko e hitaande 1942) ko ganndo renndo Ameriknaajo, golloowo e duɗal jaaɓi haaɗtirde Pittsburgh, to bannge renndo e daartol.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Eric markusenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eric_markusenEric Markusen (8 oktoobar 1946 – 29 lewru mbooy 2007) (BA e ganndal renndo e hakkille e hitaande 1969 to duɗal jaaɓi haaɗtirde Macalester to St Paul, Minnesota, M.S.Wikipedia: Jeff manzahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jeff_manzaJeff Manza ko ganndo renndo Ameriknaajo, ko jannginoowo renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde New York. Ko o ganndo renndoyankeewo politik, ganndiraaɗo golle makko e jikkuuji woote, miijo renndo, e ŋakkeende hakke e nder leyɗeele dentuɗe Amerik (e wondude e Christopher Uggen).Wikipedia: Elmer martinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elmer_martinElmer P. Martin Jr.Wikipedia: George E.https://ff.wikipedia.org/wiki/George_E.George E. McCarthy (jibinaa ko ñalnde 16 feebariyee 1946) ko porfeseer ganndal renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kenyon to Gambier, Ohio, Amerik.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Dough McAdamshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dough_McAdamsDoug MakadamPages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: John Martinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_MartinJohn Levi Martin (jibinaa ko e hitaande 1964) ko ganndo renndo Ameriknaajo, kadi ko jannginoowo ganndal renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Chicago. Ko kanko winndi defte joy : Miijo e nder limtooji, Miijo e nder laabi, Miijo e nder miijo, mbaydiiji renndo, Facciro golle renndo, ɗiɗo ɗiɗmi ɗii fof keɓii njeenaari miijo ngam deftere ɓurnde moƴƴude ummoraade e feccere miijo ASA.Wikipedia: Rory McVeighhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rory_McVeighRory M. McVeigh ko ganndo renndo Ameriknaajo, Nancy Reeves Dreux Hooreejo jannginoowo renndoyankeewo e gardo nokku janngugol dille renndo[1] e gonnooɗo hooreejo (2007-2016) departemaa renndoyankeewo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Notre Dame.Wikipedia: Henry McKayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_McKayHenry Donald McKay (1899–1980) ko ganndo renndo e ganndo bonanndeeji Ameriknaajo, kanko e Clifford Shaw, ɓe mballiri sosde fedde renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Chicago, ko ɗum woni porogaraam ɓurɗo mawnude e nder leyɗeele dentuɗe Amerik.[1]Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Lesley Milroyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lesley_MilroyAnn Lesley Milroy (jibinaa ko ñalnde 5 marse 1944, to Newcastle, to leydi Angalteer) ko ganndo ɗemɗe renndo, kadi ko jannginoowo cemmbinɗo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Michigan.[1] Golle makko e nder renndo-ɗemɗe ina njokki e ƴellitde ɗemɗe wuro e ladde, miijooji ɗemɗe e tolno.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Alihttps://ff.wikipedia.org/wiki/AliAli Mirsepassi (jibinaa ko e hitaande 1950) ko ganndo renndoyankeejo e ganndo politik Iraan-Ameriknaajo, kadi ko jannginoowo mawɗo to duɗal jaaɓi haaɗtirde New York to bannge wiɗtooji Fuɗnaange hakkundeejo e Lislaam to duɗal jaaɓi haaɗtirde Albert Gallatin.[1]Wikipedia: Helen moorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_mooreHelen Anne Moore ko ganndo renndoyankeewo rewɓe, jannguɗo ŋakkeende potal jaŋde, haa teeŋti noon e ko yowitii e geɗe Ameriknaaɓe asliiji.[1] Ko kanko woni Aaron Douglass, jannginoowo mawɗo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Nebraska–Lincoln.Wikipedia: Jeffrey Davidhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jeffrey_DavidJeffrey David Morenoff (jibinaa ko ñalnde 27 marse 1966) ko ganndo renndo Ameriknaajo, ko jannginoowo ganndal renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Michigan.Wikipedia: Philip Morganhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Philip_MorganS. Philip Morgan (jibinaa ko e hitaande 1953) ko jannginoowo to bannge renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Carolina worgo-Chapel Hill, kadi ko kanko wonnoo gardiiɗo nokku ɗo yimɓe leydi ndii ngoni ɗoo.Wikipedia: Al-Shawy Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Shawy_MosqueJuulirde Al-Shawy (e Arab : جامع الشاوي ) anndiraande kadi jumaa Al-Khatib ( e Arab : جامع الخطيب ) ko jumaa Bagdaad tawaa e diiwaan Karkh sara Pont Jumhuriya e daande maayo Tigris. Nde hiisaama e nder juulirɗe ndonu Bagdaad, teskaaɗe e mahngo mum ina jeyaa heen binndol ngol Iraknaajo biyeteeɗo Hashem Muhammad al-Baghdadi winndi.Limtolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Shawy_Mosque#LimtolƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Shawy_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Shawy_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Sayyidah Ruqayya Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayyidah_Ruqayya_MosqueJuulirde Sayyidah Ruqayyah (aarabeeɓe: مَسْجِد ٱلسَّيِّدة رُقَيَّة , e ɗemngal romaan: Juulirde as-Sayyidah Ruqayyah) ina woni e Damas, leydi Siiri, ina waɗi yanaande Sukaynah, anndiraande kadi "youqayn-dayahter" . [1]Limtolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayyidah_Ruqayya_Mosque#LimtolGallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayyidah_Ruqayya_Mosque#GalleƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayyidah_Ruqayya_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayyidah_Ruqayya_Mosque#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayyidah_Ruqayya_Mosque#Jokkondire_yaajɗeIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayyidah_Ruqayya_Mosque#Ikon_StubWikipedia: Umar Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umar_MosqueJuulirde Umar ko juulirde to wuro Evington, Lecester, leydi Angalteer.[1] Mahdi ndii gasi ko e hitaande 2000.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umar_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Sayyida Zaynab Mosque, Syriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayyida_Zaynab_Mosque,_SyriaJuulirde Sayyida Zaynab ( e ɗemngal aarabeere : مَسْجِد ٱلسَّيِّدَة زَيْنَب , e ɗemngal romaan: Juulirde as-Sayyidah Zaynab ) ko juulirde wonnde e Sayyida Zaynab sara wuro laamorgo Damas, leydi Siiri. Aadaaji Shi'a sappo e ɗiɗo ina cikka juulirde ndee ina waɗi yanaande Zaynab bint Ali, ɓiy Ali e Faatima, e taaniiko annabi lislaam Muhammadu.Sifaaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayyida_Zaynab_Mosque,_Syria#SifaaajiDaartol ɓooyngolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayyida_Zaynab_Mosque,_Syria#Daartol_ɓooyngolGallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayyida_Zaynab_Mosque,_Syria#GalleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayyida_Zaynab_Mosque,_Syria#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sayyida_Zaynab_Mosque,_Syria#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Great Mosque of Diyarbakırhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Great_Mosque_of_Diyarbak%C4%B1rJuulirde mawnde Diyarbakır (e ɗemngal Turki: Diyarbakır Ulu Camii walla Cami-i Kebîr;[1] e kurde: Mizgefta Mezin a Amedê)[2][3][4] ko sultan Seljuk Malik-Shah mahi ɗum e darorɗe teeminannde 11ɓiire Mi dow juulirde mawnde. E wiyde won heen, ko nokku joyaɓo ɓurɗo laaɓtude e nder Lislaam caggal juulirde mawnde Damas,[5][6][7] nde waɗi batte e peewnugol mayre.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Great_Mosque_of_Diyarbak%C4%B1r#TariyaWikipedia: St Nicholas Church, Hardwickehttps://ff.wikipedia.org/wiki/St_Nicholas_Church,_HardwickeEklesiya Saint Nicolas ko suudu limtaandu e nder tolno I, tawaango to Hardwicke, to leydi Gloucestershire. Nde huutortoo ko diine kerecee en rewrude e diine Egliis Angalteer.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/St_Nicholas_Church,_Hardwicke#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/St_Nicholas_Church,_Hardwicke#TuugnorgalWikipedia: İskender Pasha Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C4%B0skender_Pasha_MosqueJuulirde İskender Pasha ko juulirde Ottomaan en mahiraa ko e teeminannde 16ɓiire to Trabzon, leydi Turki.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C4%B0skender_Pasha_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Kusumba Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kusumba_MosqueJuulirde Kusumba (Bengali : jumulirde Kusumba) ko juulirde wonnde e Manda Upazila e nder diiwaan Naogaon e nder leydi Bangaladesh. Ndee juulirde ina tawee e wuro Kusumba, ngo woni innde mum.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kusumba_Mosque#TariyaNgonka joonihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kusumba_Mosque#Ngonka_jooniYaasihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kusumba_Mosque#YaasiNderhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kusumba_Mosque#NderMihrab to jumaa kusumbahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kusumba_Mosque#Mihrab_to_jumaa_kusumbaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kusumba_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kusumba_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Sarayönü Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saray%C3%B6n%C3%BC_MosqueJuulirde Sarayönü (e ɗemngal Turki: Sarayönü Camii), anndiraande kadi Juulirde Serai, ko juulirde wonnde e wuro Nikosiya, Siprus, ngo woni hannde to Nikosiya worgo. Nde ɓadiima no feewi nokku Sarayönü, nde wonnoo ko e nokku hee e nder daartol.Indehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saray%C3%B6n%C3%BC_Mosque#IndeTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saray%C3%B6n%C3%BC_Mosque#TariyaTaglehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saray%C3%B6n%C3%BC_Mosque#TagleFonndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saray%C3%B6n%C3%BC_Mosque#FonndeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saray%C3%B6n%C3%BC_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Sulaymaniyya Takiyyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sulaymaniyya_TakiyyaTakiyya Sulaymaniya (aarabeeɓe: التَّكِيَّة السُّلَيْمَانِيَّة, ɗemngal romaan: at-Takiyya as-Sulaymāniyya ; e ɗemngal Turki: Şam Süleymaniye Külliyesi [1]) ko takiyya (innde aarabeeɓe nde wonnoo ko mos Siri, woni ko e bannge ñaamo maayo Barada.[2] E yamiroore sultan Ottomaan Suleymaan mawɗo, mahdi hirnaange nokku oo mahiraa, e dow peeje Mimar Sinan, hakkunde 1554 e 1559.Mahugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sulaymaniyya_Takiyya#MahugoMahdi hirnaangehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sulaymaniyya_Takiyya#Mahdi_hirnaangeJuulirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sulaymaniyya_Takiyya#JuulirdeMahdi fuɗnaangehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sulaymaniyya_Takiyya#Mahdi_fuɗnaangeDaartol kuutoragolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sulaymaniyya_Takiyya#Daartol_kuutoragolCemeteryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sulaymaniyya_Takiyya#CemeteryTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sulaymaniyya_Takiyya#TuugnorgalIwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sulaymaniyya_Takiyya#IwdiijiWikipedia: Almonaster la Real Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Almonaster_la_Real_MosqueJuulirde Almonaster la Real (anndiraande kadi Mezquita de Almonaster e ɗemngal Españool) ko juulirde lislaam ɓooynde tawaande e ndeeɗoo wuro Espaañ to diiwaan Huelva, to leydi Andalusia. Nde mahiraa ko e jamaanu kalifaandi Kordoba, hakkunde teeminannde 9ɓiire e 10ɓiire, e nder galle laamorɗo Almonaster, e dow heddiiɓe e basilika Visigotik en e teeminannde 6ɓiire, nde kaɓirɗe mum kuutoraa.Limtolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Almonaster_la_Real_Mosque#LimtolLadde ɓuuɓnde walla sahnhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Almonaster_la_Real_Mosque#Ladde_ɓuuɓnde_walla_sahnTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Almonaster_la_Real_Mosque#TariyaPortico gila e jamaanu Kerecee’enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Almonaster_la_Real_Mosque#Portico_gila_e_jamaanu_Kerecee’enƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Almonaster_la_Real_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Almonaster_la_Real_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Buratha Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buratha_MosqueJuulirde Buratha (e ɗemngal Arab: جامع براثا) ko nokku dewal Shiite en taariindi e nder diiwaan Karkh to Bagdaad, leydi Irak. Ko nokku ceniɗo teeŋtuɗo wonande Shiite en sappo e ɗiɗo.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buratha_Mosque#TariyaDaartol jamaanuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buratha_Mosque#Daartol_jamaanuMihrab juulirde Burathahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buratha_Mosque#Mihrab_juulirde_BurathaBommbooji 2006https://ff.wikipedia.org/wiki/Buratha_Mosque#Bommbooji_2006Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Buratha_Mosque#Ƴeew_kadiWikipedia: Abdul-Rahman bin Nasir al-Barrakhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul-Rahman_bin_Nasir_al-BarrakAbdul-Rahmaan bin Nasir al-Barak (arab: عبد الرحمن بن ناصر البراك , jibinaa ko hitaande 1933 walla 1934[2]) ko diine salafiyanke Sawuudnaajo.Fatwaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul-Rahman_bin_Nasir_al-Barrak#FatwaajiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul-Rahman_bin_Nasir_al-Barrak#TuugnorgalWikipedia: Rustov mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rustov_mosqueJuulirde wuro Rustov ko juulirde taariindi-mahdi mahaande e hitaande 1903 e nder wuro Rustov e nder diiwaan Guba e ballal Haji Zeynalabdin Tagiyev.[1]Juulirde ndee naatnaa e doggol monumndaaji daartol e pinal ɗi njiidaa e nafoore nokku oo, e dow kuulal 132 ngal Kabine Jaagorɗe leydi Azerbaijan yaltini ñalnde 2 lewru bowte hitaande 2001.Dohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rustov_mosque#DoE nder laamu Sowiyethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rustov_mosque#E_nder_laamu_SowiyetCaggal jeytaarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rustov_mosque#Caggal_jeytaareMahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rustov_mosque#MahdiGallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rustov_mosque#GalleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rustov_mosque#TuugnorgalWikipedia: Ar-Rahman Mosque (Aleppo)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ar-Rahman_Mosque_(Aleppo)Juulirde Ar-Rahmaan (aarabeere : جَامِع ٱلرَّحْمَٰن , e ɗemngal romaan : al-Jāmiʿ ar-Raḥmān ) ko juulirde hanndeyankoore to Aleppo, leydi Siiri, tawaande e laawol laamɗo Faisaal. Nde udditaa ko e hitaande 1994, nde waɗi ko mbaydi jillondirndi e mahdi Umayya en adanndi e juulirɗe jamaanu.Gallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ar-Rahman_Mosque_(Aleppo)#GalleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ar-Rahman_Mosque_(Aleppo)#TuugnorgalWikipedia: Ar-Rahma Mosque, Kyivhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ar-Rahma_Mosque,_KyivJuulirde Ar-Rahma, (Ukrani: Мечеть Ар-Рахма), firti ko juulirde yurmeende, ko juulirde to Kiev (Kiev), laamorgo leydi Ukrain. Nde mahiraa ko hakkunde kitaale 1996 e 2000 to leegal Tatarka wuro ngoo.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ar-Rahma_Mosque,_Kyiv#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ar-Rahma_Mosque,_Kyiv#TuugnorgalWikipedia: Palopo Old Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Palopo_Old_MosqueJuulirde ɓooynde Palopo (Indonesiya : Juulirde Tua Palopo) ko juulirde daartol to Sulawesi Fombina, Inndoneesi. Juulirde nde mahaa ko e hitaande 1604, nde jeyaa ko e juulirɗe ɓurɗe ɓooyde e nder duuɗe ɗee.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Palopo_Old_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Al-Nilin Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Nilin_MosqueJuulirde Al-Nilin (walla Juulirde Niiluuji ɗiɗi e ɗemngal Arab: مسجد النيلين ) ko juulirde to Omdurman, leydi Sudaan. Nde woni ko e daande maayo Niil hirnaange, sara nokku ɗo Niiluuji ɗiɗi ɗii kawrata ɗoo.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Nilin_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Nilin_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Mubarak Mosque, The Haguehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mubarak_Mosque,_The_HagueJuulirde Mubaarak (Hollande: Mobarakmoskee) to La Haye woni juulirde adannde mahaande ngam faandaare e nder leydi Pays-Bas.[1][2] Sir Muhammadu Zafarullah Khan lelni kaaƴe mayre ñalnde 20 lewru Mbooy hitaande 1955 caggal ɗuum o udditi juulirde nde ñalnde 9 lewru Duujal hitaande 1955,Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mubarak_Mosque,_The_Hague#TariyaMahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mubarak_Mosque,_The_Hague#MahdiBonndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mubarak_Mosque,_The_Hague#BonndeHesɗitindehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mubarak_Mosque,_The_Hague#HesɗitindeƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mubarak_Mosque,_The_Hague#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mubarak_Mosque,_The_Hague#TuugnorgalWikipedia: Mosque of Ibrahim Terbanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mosque_of_Ibrahim_TerbanaJuulirde Ibraahiima Terbana (aarabeeɓe: مسجد ابراهبم تربانة, e ɗemngal romaan: juulirde ibraahim terbana) anndiraande kadi juulirde terbana, ko juulirde Misra to Aleksandiriya mahiraa e hitaande 1684-1685 njulaagu ina wiyee Hajju Ibraahiima Terbana.[5][6][7].Restoraasiyoŋhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mosque_of_Ibrahim_Terbana#Restoraasiyoŋ[waylu iwdi]https://ff.wikipedia.org/wiki/Mosque_of_Ibrahim_Terbana#[waylu_iwdi]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mosque_of_Ibrahim_Terbana#TuugnorgalWikipedia: Djamaa el Djedidhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Djamaa_el_DjedidDjama’el Djedid (الجامع الجديد),[2][3] kadi firti ko Jamaa al-Djedid,[2] walla Jamaa El Jedid (maanaa Juulirde Keso) ko juulirde to Alseri, laamorgo leydi Alseri.[4] Nde winndaa ko e hitaande 1660/1070 hijrik e binndol dow damal maggal mawngal.Imaamuuji teskinɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Djamaa_el_Djedid#Imaamuuji_teskinɗiWikipedia: Ouro Gueladjohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ouro_GueladjoOuro Gueladjo ko wuro e komin e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 27 553 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ouro_Gueladjo#TuugnorgalWikipedia: Qasim Aminhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qasim_AminQasim Amin (ina wiyee [ˈʔæːsem ʔæˈmiːn], e ɗemngal aarabeeɓe Misra: قاسم أمين ; 1 desaambar 1863 – 12 abriil 1908)[1] ko ganndo sariya Misra,[2] ko juulɗo lislaam[3] e gooto e sosɓe dille Misra e Duɗal jaaɓi-haaɗtirde Kayhayɗi. Qasim Amin ina yiyee e daartol wonde gooto e « feministe en adanɓe » e nder winndere aarabeeɓe, hay so tawii noon o naatii e yeewtere jowitiinde e hakkeeji rewɓe ko juuti e ƴellitaare mayre,[4] e « feminism » makko ina jeyaa e ko annduɓe ɓee njiylotoo.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qasim_Amin#Nguurndam_adanɗamJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qasim_Amin#JaangirdeTeegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qasim_Amin#TeegalKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qasim_Amin#KugalSemmbe Nahda (Ummital)https://ff.wikipedia.org/wiki/Qasim_Amin#Semmbe_Nahda_(Ummital)Defte Qasim Amiinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qasim_Amin#Defte_Qasim_AmiinGolle goɗɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qasim_Amin#Golle_goɗɗeDarnde hakkillehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qasim_Amin#Darnde_hakkilleLuuralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qasim_Amin#LuuralNgewtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qasim_Amin#NgewteƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qasim_Amin#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qasim_Amin#TuugnorgalJanngugol jokkungolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qasim_Amin#Janngugol_jokkungolWikipedia: Domenareh Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Domenareh_MosqueDjama’el Djedid (الجامع الجديد),[2][3] kadi firti ko Jamaa al-Djedid,[2] walla Jamaa El Jedid (maanaa Juulirde Keso) ko juulirde to Alseri, laamorgo leydi Alseri.[4] Nde winndaa ko e ganndal 1660/1070 hijrik e binndol dow damal maggal mawngal. Imaamuuji teskinɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Domenareh_Mosque#_Imaamuuji_teskinɗiTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Domenareh_Mosque#TariyaWikipedia: Ournohttps://ff.wikipedia.org/wiki/OurnoOurno ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 98 769 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ourno#TuugnorgalWikipedia: Ourafanehttps://ff.wikipedia.org/wiki/OurafaneOurafane ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 137 850 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ourafane#TuugnorgalWikipedia: El Barani Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/El_Barani_Mosque′′EarkitektuurTipejuuldeEtimolojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/El_Barani_Mosque#EtimolojiTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/El_Barani_Mosque#TariyaImaamuuji teskiiɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/El_Barani_Mosque#Imaamuuji_teskiiɗiWikipedia: Oubandawaki Makianihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oubandawaki_MakianiOubandawaki Makiani ko hoɗorde aadee e nder diiwaan Arlit to diiwaan Agadez to worgo-cakaare leydi Niiseer.Jokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oubandawaki_Makiani#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Eski Mosque, komotinihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eski_Mosque,_komotiniJuulirde Eski (Gerec: Εσκί Τζαμί, ummoraade e Turki: Eski Camii, "Juulirde ɓooynde") ko juulirde e nder wuro Gerek wiyeteengo Komotini, nde ummorii ko e hitaande 1608, walla 1677/88, tuugnaade e binndol. Ko waawi heen wonde fof, juulirde Eski ndee mahiraa ko caggal juulirde Yeni ("Keso") hitaande 1585, kono ina gasa tawa juulirde asliire ina darii e oon nokku, ina yahra e jamaanu nde Ottomaan en keɓti nokku oo e les njiimaandi Evrenos.Iwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eski_Mosque,_komotini#IwdiijiWikipedia: Ghayebi Dighi Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghayebi_Dighi_MosqueJuulirde Ghayebi Dighi, (Bengali: Juulirde ɓooynde, e ɗemngal Arab: ko juulirde ɓooynde Diiwaan Sylhet. Ko nokku teeŋtuɗo mo Departemaa Arkewolosi to leydi Bangladesh toppitii.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ghayebi_Dighi_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Great Mosque of Testourhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Great_Mosque_of_TestourJuulirde mawnde Testour (aarabeere: الجامع الكبير بتستور) ko juulirde wonnde e wuro Testour e nder diiwaan Beja, leydi Tuunus. Ko 76 km hakkunde laamorgo leydi Tunis, e nder caka wuro ɓooyngo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Great_Mosque_of_Testour#TuugnorgalWikipedia: Mildred perten newhallhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mildred_perten_newhallMildred Bernice Parten Newhall (4 ut 1902 – 26 mee 1970) ko ganndo renndo Ameriknaajo, wiɗtiyanke to duɗal jaaɓi haaɗtirde Minnesota ngam ƴellitaare sukaaɓe.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Pedro noguerahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pedro_nogueraPedro Noguera (jibinaa ko ñalnde 7 lewru bowte hitaande 1959) ko gardiiɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde Rossier to Kaliforni fuɗnaange. O anndaa ko ganndo mawɗo e jaŋde renndo nder gure, e potal, e peewnugol duɗe.Wikipedia: Lawrence Nicholashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lawrence_NicholasLawrence T. Nichols (jibinaa ko ñalnde 21 lewru Duujal hitaande 1947, to Chicago, Illinois) ko jannginoowo ganndal renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Virginia Hirnaange to Morgantown, Virginia Hirnaange.Wikipedia: William agburnhttps://ff.wikipedia.org/wiki/William_agburnWilliam Fielding Ogburn (29 suwee 1886 – 27 abriil 1959) ko ganndo renndo Ameriknaajo jibinaaɗo to Butler, Georgia, o maayi ko to Tallahassee, Floride. O woniino kadi ganndo limto, ko o jannginoowo.Wikipedia: Ann sholahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ann_sholaAnn Shola Orloff (jibinaa ko e hitaande 1953) ko ganndo renndo Ameriknaajo, ganndo ko faati e renndo taariindi, ko faati e ŋakkeende potal hakkunde jinnaaɓe e renndo, ko faati e miijo renndo e renndo politik. Ko o porfeseer to bannge renndo e ganndal politik e yiilirde toppitiinde ko fayti e njuɓɓudi (Columbian Exposition) to duɗal jaaɓi haaɗtirde Northwestern.Wikipedia: James Richardhttps://ff.wikipedia.org/wiki/James_RichardJames Richard O’Connor (20 abriil 1930 – 12 noowammbar 2017)[1] ko ganndo faggudu politik Ameriknaajo, ganndo ko faati e renndo. O jibinaa ko ñalnde 20 abriil 1930 to Boston, to Massachusetts, o maayi ko ñalnde 12 noowammbar 2017 to Santa Kurus, to Kaliforni.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Denis o'hemhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Denis_o%27hemDenis O'Hearn ko politikyanke Ameriknaajo, golloowo e duɗal jaaɓi haaɗtirde Texas to El Paso, ko jannginoowo to bannge renndo e anthropologie.Wikipedia: Dara rourkehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dara_rourkeDara O'Rourke ko ganndo ko faati e weeyo, ganndo humpito e ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kaliforni, Berkeley ɗo o jogii toɗɗagol e nder departemaa ganndal weeyo, politik, e njuɓɓudi. Ko kanko kadi sosi GoodGuide, kuutorgal njulaagu to internet ngam heɓde humpitooji ko faati e njulaagu geɗe njulaagu ko wayi no pijirlooji, nguura, e detergen.Wikipedia: Graham ouseyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Graham_ouseyEduard SihaadeWikipedia: Aaron leaonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aaron_leaonAaron Leon Panofsky ko ganndo renndo Ameriknaajo to bannge ganndal, kadi ko jannginoowo to bannge politik renndo e to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kaliforni, to Los Angeles.[1] Wiɗtooji makko ina njokki e batte renndo e daartol taariindi.Wikipedia: Karen Parkerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karen_ParkerKaren Faye Parker ko ganndo renndo Ameriknaajo, ganndo ko faati e bonanndeeji, ganndiraaɗo wiɗtooji mum ko faati e fitinaaji nder gure.[1][2] Ko o porfeseer sosiyoloji e kriminoloji to duɗal jaaɓi haaɗtirde Delaware, ɗo o gollotoo gila 2007.Wikipedia: Leonard Irvinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leonard_IrvingLeonard Irving Pearlin (26 desaambar 1924 – 23 sulyee 2014) ko ganndo renndo Ameriknaajo, mo golle mum njowitii ko e renndo ñawu hakkille. Ko heewi e ndee golle ina tuugnii e "model process stress", model mo o ƴetti ngam etaade faamninde jokkondire hakkunde stres e cellal hakkille.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksPages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Bernice pescosolidohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bernice_pescosolidoBernice A. Pescosolido (jibinaa ko c.Wikipedia: Jo carol phelanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jo_carol_phelanJo Carol Phelan ko ganndo wiɗto keeriiɗo e nder departemaa gannde renndo-cafrirɗe, kadi ko gardiiɗo nokku toppitiiɗo ko fayti e ŋakkeende potal renndo e cellal to duɗal jaaɓi-haaɗtirde Columbia to duɗal jaaɓi-haaɗtirde Columbia. O anndaa ko e gollodaade e Bruce Link ngam ƴellitde miijo sabaabuuji teeŋtuɗi ŋakkeende potal renndo e nder cellal.Wikipedia: Fred L. Pincushttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fred_L._PincusFred L. Pincus (jibinaa ko ñalnde 6 suwee 1942 to wuro New York, New York) ko ganndo renndo Ameriknaajo, ko ganndo renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Maryland—Baltimore County, ɗo o janngini duuɓi 44.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Ruth Petersonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_PetersonRuth Delois Peterson ko ganndo renndo Ameriknaajo, ganndo ko faati e bonanndeeji, ganndiraaɗo golle mum ko fayti e ŋakkeende potal leƴƴi e bonanndeeji. O heɓi doktoraa makko e sosiyoloji to duɗal jaaɓi haaɗtirde Wisconsin–Madison e hitaande 1983.Wikipedia: H Westley parkershttps://ff.wikipedia.org/wiki/H_Westley_parkers"Yiytude moƴƴere e nder 'Normal'". Waktuuji Los Anjeles.Wikipedia: Victoria fitt Taylorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_fitt_TaylorVictoria Pitts-Taylor (jibinaa ko Pitts)[1] ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Wesleyan, to Connecticut, ko jannginoowo ko fayti e rewɓe, jinnaaɓe, e jokkondiral,[2] kadi ko jannginoowo ganndal to bannge renndo e sosiyoloji toon. O woniino jannginoowo sosiyoloji to duɗal jaaɓi haaɗtirde Queens College[3] e to duɗal jaaɓi haaɗtirde CUNY, to New York,[4] e kadi ko o jiiloowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Columbia, to New York.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Joel Markhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joel_MarkJoel Marc Podolny ko ganndo ko faati e renndo Ameriknaajo. Ko adii ɗuum, ko kanko woni gardiiɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde Yale, hannde ko o gardiiɗo to Apple Inc.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Henry N. Potellhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_N._PotellHenry N. Pontell ko ganndo renndo Ameriknaajo, hannde ko porfeseer mawɗo, kadi ko o hooreejo to duɗal jaaɓi haaɗtirde John Jay to duɗal jaaɓi haaɗtirde New York,[1] kadi ko binndoowo bayyinaango.Wikipedia: Alejandro porteshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alejandro_portesAlejandro Portes (jibinaa ko ñalnde 13 oktoobar 1944) ko ganndo renndo Kubaa-Ameriknaajo. O jeyaa ko e Akademi Ganndal Ngenndiwal,[1] Fedde Filosofi Amerik,[2] e Yiilirde Ngenndiire e Diiso Ganndal to Duɗal Ganndal Renndo IMDEA.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Brian powelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Brian_powelBrian Powell (jibinaa ko e hitaande 1954) ko ganndo renndo Ameriknaajo biyeteeɗo James H. Rudy, jannginoowo renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Indiana.Wikipedia: Jill s. Qudagnohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jill_s._QudagnoJill S. Quadagno (jibinaa ko ñalnde 4 noowammbar 1942) ko porfeseer ganndal renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Florida ɗo o jogii jappeere ganndo mawɗo Mildred e Claude Pepper e ganndal renndo.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Zagan Pasha Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zagan_Pasha_MosqueJuulirde Zagan Pasha ( e ɗemngal Turki : Zağnospaşa Camii ) ko juulirde daarndeende to Balıkesir, worgo-fuɗnaange leydi Turki. Ko nokku oo anndiraa, ɗo Mustafaa Kemal Ataturk waɗi "Balıkesir Khutbah" mum lolluɗo e hitaande 1923.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zagan_Pasha_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Lincoln Greyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lincoln_GreyLincoln Grey Quillian is an American sociologist. He is currently a professor in the Department of Sociology at Northwestern University, where he is also a faculty fellow at the Institute for Policy Research.Pages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Lee rainwaterhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lee_rainwaterLee Rainwater (7 lewru Yarkomaa 1928 – 4 lewru Siilo 2015) ko ganndo renndo Ameriknaajo. O woniino porfeseer sosiyoloji to duɗal jaaɓi haaɗtirde Harvard fotde duuɓi 23[3], o woniino gooto e sosɓe wiɗto Luxembourg Income Study, ngo o woni gardiiɗo wiɗtooji hakkunde 1983 e 2005.Wikipedia: James T. Richardsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/James_T._RichardsonJames T. Richardson (jibinaa ko ñalnde 25 lewru bowte hitaande 1941) ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Nevada, to Reno, to duɗal jaaɓi haaɗtirde Nevada, to Reno.Wikipedia: Gyanvapi Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gyanvapi_MosqueJuulirde Gyanvapi woni ko e wuro Varanasi, to leydi Indiya. Nde mahiraa ko c.Daartol ko adii suudu dewalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gyanvapi_Mosque#Daartol_ko_adii_suudu_dewalDaartolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gyanvapi_Mosque#DaartolWikipedia: Dylan johnhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dylan_johnDylan John Riley (jibinaa ko e hitaande 1971) ko jannginoowo ganndal renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kaliforni, to Berkeley, omo jeyaa e goomu toppitiingu jaaynde New Left Review (NLR).[1][2][3] O winndata ko NLR[4] e Jacobin.Wikipedia: I. Timmoms Roberthttps://ff.wikipedia.org/wiki/I._Timmoms_RobertJ. Timmons Roberts ko ganndo renndo Ameriknaajo, hannde ko porfeseer Ittleson to duɗal jaaɓi haaɗtirde Brown e ko adii ɗuum ko porfeseer James Martin to duɗal jaaɓi haaɗtirde Oxford e teeminannde 21ɓiire e jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde William e Mary.Wikipedia: Abdeen Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdeen_MosqueJuulirde Abdeen (arab: مسجد عابدين) ko juulirde mawnde e nder leegal Wadi al-Joz to Fuɗnaange Urusaliima, fotde 500 meeter (1 600 ft) hakkunde Al-Aqsa e mahe wuro ɓooyngo. Ko banndiraaɓe Abdel Muhsin e Omar Abdeen mahi nde e hitaande 1939.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdeen_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Jeffrey L. Rothhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jeffrey_L._RothJeffrey A. Roth ko ganndo ko faati e bonanndeeji, kadi ko gardiiɗo wiɗtooji to duɗal jaaɓi haaɗtirde Jerry Lee to Pennsylvania.Wikipedia: Julius Alfred Rothhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Julius_Alfred_RothJulius A. Roth (1924 – 2002) ko jannginoowo ganndal renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kaliforni, to Davis.Wikipedia: Al Nejashi Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al_Nejashi_MosqueJuulirde Al Nejashi (aarabeere: مَسْجِد ٱلنَّجَاشِي: Juulirde Al-Najāshiī) ko juulirde to Negash, e nder diiwaan Tigray e leydi Ecoppi.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al_Nejashi_Mosque#TariyaMahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al_Nejashi_Mosque#MahdiWikipedia: Henry s. Rubinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_s._RubinHenry S. Rubin (jibinaa ko e hitaande 1966) ko ganndo renndo Ameriknaajo ganndiraaɗo golle mum ko fayti e jokkere enɗam.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Haj Saleh Hammamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haj_Saleh_HammamHaj Saleh Hammam (Kurde sorani: حەمامی حاج ساڵە, Persi: حمام حاج صالح) ko hammam taariindi woni ko e wuro Saqqez, leydi Iraan. Nde jeyaa ko e jamaanu Safavid-Zandian, nde woni ko e nokku ɓooyɗo wuro ngoo e nder Bazaar Saqqez.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haj_Saleh_Hammam#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haj_Saleh_Hammam#TuugnorgalWikipedia: Ouallam Airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ouallam_AirportLaanaaji diwooje Ouallam (ICAO: DRRU) ko laaɗe diwooje gollotooɗe e Ouallam, to fuɗnaange-rewo Niiseer. Aeroport oo woni ko e mesa kilooji 5 (3 mi) to fuɗnaange wuro ngoo.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ouallam_Airport#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ouallam_Airport#TuugnorgalWikipedia: Mary c. Ruggiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_c._RuggieMary C. Ruggie (jibinaa ko Zacharuk; jibinaa ko e hitaande 1945) ko ganndo renndo Ameriknaajo, ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Harvard Kennedy.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Amr ibn al-As Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amr_ibn_al-As_MosqueJuulirde Amri Ibn Al-Aas (aarabeere: مَسْجِد عَمْرِو بْنِ الْعَاصِ , e ɗemngal romaan: juulirde ʿAmr ibn al-ʿĀṣ) ko juulirde wonnde e Kayhayru, Misra. Innde mum ko hooreejo juulɓe aarabeeɓe biyeteeɗo Amr ibn al-As, juulirde ndee fuɗɗii ko e hitaande 641-642 caggal jibineede Iisaa, woni cakaare laamorgo Misra keso, Fustat.Wakerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amr_ibn_al-As_Mosque#WakereSuuduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amr_ibn_al-As_Mosque#SuuduTeskorɗe e tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amr_ibn_al-As_Mosque#Teskorɗe_e_tuugnorgalIwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amr_ibn_al-As_Mosque#IwdiijiWikipedia: Virginia Rutterhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Virginia_RutterVirginia E Rutter (jibinaa ko e hitaande 1963) ko ganndo renndo Ameriknaajo e ganndo ko faati e jikkuuji, ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Framingham to Framingham to duɗal jaaɓi haaɗtirde ganndal renndo. Ko o mawɗo to Diisnondiral Galleeji hanndeeji,[1] o ɓuri waawde ko fayti e jinnaaɓe, jokkondiral e dewgal, kadi omo anndi politik galleeji, cellal hakkille e sosiyoloji renndo.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Donald Francis Royhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Donald_Francis_RoyDonald Francis Roy (1909–1980) ko ganndo renndo e nder duɗal jaaɓi haaɗtirde Duke tuggi 1950 haa 1979. O anndaa ko e golle makko e nder ladde e nder ngonkaaji golle gollorɗe, jokkondiral e nokkuuji golle, luural renndo, e darnde senndikaaji.Wikipedia: Ahmad sadrihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_sadriAhmad Sadri ko ganndo renndo, binndoowo, firoore Iraan-Ameriknaajo. Ko kanko woni jannginoowo James P.Wikipedia: Hajji Bendo Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hajji_Bendo_MosqueJuulirde Haji Bendo (Albaniyaŋkaagal: Xhamia e Haxhi Bendos) walla juulirde Haji Bedo (Xhamia e Sopotit) ko juulirde jamaanu Ottomaan en mahiraa ko adii teeminannde 17ɓiire nder galle laamorɗo Borsh to Himara, Albani. Ko e dow tulde Sopot woni.Jokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hajji_Bendo_Mosque#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Ouallamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/OuallamOuallam ko wuro hedde 90 km worgo Niamey to fuɗnaange-rewo Niiseer. Ko kañum woni laamorgo Departemaa Ouallam, gooto e departemaaji nay gonɗi e Diiwaan Tillabéri.Dinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ouallam#DinaCatal ndemahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ouallam#Catal_ndemaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ouallam#TuugnorgalWikipedia: Lawrence m. Salingerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lawrence_m._SalingerLawrence M. Salinger (7 lewru Yarkomaa 1958 to Bono — 23 lewru Noowammbar 2013 to Jonesboro) ko jannginoowo ganndal bonanndeeji e renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Arkansas.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Cheraman Juma Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheraman_Juma_MosqueJuulirde Cheraman Juma ko nokku hijjooɓe heewɓe e nder wuro Kodungallur e nder diiwaan Thrissur. E wiyde leƴƴi hagiyogaraafi, ina wiyee wonde jumaa oo mahiraa ko e hitaande 629 caggal jibineede Iisaa, ko Malik Bin Dinar mahi ɗum.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheraman_Juma_Mosque#TariyaWakerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheraman_Juma_Mosque#WakereMaharajaaji leydi Travankorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheraman_Juma_Mosque#Maharajaaji_leydi_TravankorYillotooɓe teskaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheraman_Juma_Mosque#Yillotooɓe_teskaaɓeJuulɓe malayaalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheraman_Juma_Mosque#Juulɓe_malayaaliTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cheraman_Juma_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Stephenine k. Sandersonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stephenine_k._SandersonStephen K. Sanderson (jibinaa ko ñalnde 15 noowammbar 1945) ko ganndo renndo Ameriknaajo.Wikipedia: Emmanuel shegloffhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_shegloffEmanuel Abraham Schegloff (24 sulyee 1937 – 23 mee 2024) ko ganndo renndo Ameriknaajo, ganndo ko faati e renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kaliforni to Los Angeles. E wondude e gollodiiɓe makko Harvey Sacks e Gail Jefferson, Schegloff ina hiisee wonde ko gooto e sosɓe fannu ƴeewndo yeewtere.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Masjid al-Dirarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masjid_al-DirarRuppitgol walla wulgol juulirde Dirar (aarabeere: مسجد الضرار), walla Juulirde Luulndo, ina haalee e nder Quraana. Masjid al-Dirar ko juulirde Madiin mahaande sara juulirde Quba, nde annabi lislaam Muhammadu jaɓi e fuɗɗoode kono caggal ɗuum o yani nde o arti e Expedition to Tabouk (nde waɗi ko e lewru Oktoobar 630 caggal Iisaa[1]).Kontehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masjid_al-Dirar#KonteHiisiwal e miijooji ko faati e ɓuuɓrihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masjid_al-Dirar#Hiisiwal_e_miijooji_ko_faati_e_ɓuuɓriIwdiiji lislaamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masjid_al-Dirar#Iwdiiji_lislaamIwdiiji adanɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masjid_al-Dirar#Iwdiiji_adanɗiKewu nguu ko ganndo juulɗo biyeteeɗo Tabari siftini ɗum nii:https://ff.wikipedia.org/wiki/Masjid_al-Dirar#Kewu_nguu_ko_ganndo_juulɗo_biyeteeɗo_Tabari_siftini_ɗum_nii:Fuɗɗoode ɗiɗmerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masjid_al-Dirar#Fuɗɗoode_ɗiɗmereƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masjid_al-Dirar#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masjid_al-Dirar#TuugnorgalWikipedia: Kurt c. Schelitchinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kurt_c._SchelitchingKurt C. Schlichting (jibinaa ko hedde hitaande 1948) ko hooreejo E.Wikipedia: Ollelewahttps://ff.wikipedia.org/wiki/OllelewaOllelewa ko wuro e komin ladde e nder diiwaan Tanout e nder diiwaan Zinder to Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 116 895 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ollelewa#TuugnorgalWikipedia: Hammouda Pacha Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hammouda_Pacha_MosqueJuulirde Hamouda Bay walla Hamouda Bay al Mouradi (aarabe: مسجد حمودة باشا) ko juulirde to Tuunus, leydi Tuunus. Ko ɗum maande daartol laawɗunde.Nokkuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hammouda_Pacha_Mosque#NokkuujiTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hammouda_Pacha_Mosque#TariyaMahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hammouda_Pacha_Mosque#MahdiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hammouda_Pacha_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Michael Hermanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_HermanMichael Herman Schwartz (jibinaa ko ñalnde 9 mee 1942) ko ganndo renndo Ameriknaajo, ganndo mawɗo e hare Irak. Ko o porfeseer jannginoowo tedduɗo, Emeritus to duɗal jaaɓi haaɗtirde New York to Stony Brook to New York, ɗo o woni kadi gardiiɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde ganndal winnderewal, kadi ko o hooreejo departemaa sosiyoloji.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Herbert johnhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Herbert_johnHerbert John Ronald Friedeburg-Seeley (21 feebariyee 1913 - 16 desaambar 2007) ko ganndo renndo Engele, binndoowo to Kanadaa e Dental Dowlaaji Amerik.[1][2] Won e golle makko ina njeyaa heen « Ameriknaasiyoŋ mo anndaaka » e « Toowgol Crestwood ».Wikipedia: Steven seidmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Steven_seidmanSteven Seidman (jibinaa ko ñalnde 17 oktoobar 1948) ko ganndo renndo, hannde ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde New York to Albany. Ko o ganndo renndo golloowo e fannuuji miijo renndo, pinal, jokkondiral, sosiyoloji nannditiiɗi, miijo demokaraasi, ngenndiyaŋkaagal e winndereyankaagal.Wikipedia: Veled-i Yaniç Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Veled-i_Yani%C3%A7_MosqueJuulirde Veled-i Yaniç (e ɗemngal Turki: Veled-i Yaniç Camiii) ko juulirde Ottomaan en, jogiinde sifaa mahdi Ottomaan en arandeeji.[1] Juulirde ndee woni ko to wuro Bursa, leydi Turki, haa jooni ina huutoree.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Veled-i_Yani%C3%A7_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Dome of the Chainhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dome_of_the_ChainKuuɓal Kaɓirgal (Aarabeeɓe: قبة السلسلة, e ɗemngal romaan: Qubbat al-Silsilah) ko mahdi kuuɓtodinndi lislaam, tawaandi ndi woni ko e fuɗnaange Kuuɓal Haayre e nder galle juulirde al-Aqsa e nder wuro ɓooyngo Yerusalaam. Ko e nder galleeji tokoosi keewɗi tawa ina tawee e saraaji jumaa Al Aqsa .Mahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dome_of_the_Chain#MahdiTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dome_of_the_Chain#TariyaJamanuuji Umayyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dome_of_the_Chain#Jamanuuji_UmayyaJamanuuji kulɓiniiɗi/Ayyubihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dome_of_the_Chain#Jamanuuji_kulɓiniiɗi/AyyubiMamluk, jamaanu Otomaan en e caggal mumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dome_of_the_Chain#Mamluk,_jamaanu_Otomaan_en_e_caggal_mumNafoore diinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dome_of_the_Chain#Nafoore_diineOmfaloshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dome_of_the_Chain#OmfalosNokku Ñaawoore Cakkitiindehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dome_of_the_Chain#Nokku_Ñaawoore_CakkitiindeAlaama Umayyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dome_of_the_Chain#Alaama_UmayyaÑaawirde Otomaanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dome_of_the_Chain#Ñaawirde_OtomaanGallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dome_of_the_Chain#GalleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dome_of_the_Chain#TuugnorgalBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dome_of_the_Chain#BibliografiWikipedia: Carroll seronhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carroll_seronCarroll Seron ko ganndo renndo Ameriknaajo, ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kaliforni, Irvine (UCI) to bannge ganndal bonanndeeji, sariya e renndo. Wiɗtooji makko ina njokki e juɓɓule sariya e golle.Wikipedia: Clifford shawhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Clifford_shawClifford Robe Shaw (1895 – 1957) ko ganndo ko faati e renndo e bonanndeeji Ameriknaajo. O woniino neɗɗo mawɗo e nder duɗal sosiyoloji Chicago e kitaale 1930 e 1940, omo hiisee wonde gooto e yimɓe ɓurɓe waawde huutoraade ganndal bonanndeeji Amerik.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Heritage Mosque of Banua Lawashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Heritage_Mosque_of_Banua_LawasJuulirde ndonu Banua Lawas ko juulirde ɓooynde to Banua Lawas, e nder diiwaan Tabalong, to bannge worgo Kalimantan. Ko ɗum jeyaa e juulirɗe ɓurɗe ɓooyde e nder leydi Indoneesi.Njawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Heritage_Mosque_of_Banua_Lawas#NjawdiTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Heritage_Mosque_of_Banua_Lawas#TariyaWikipedia: Herbert shentonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Herbert_shentonHerbert Newhard Shenton (1884 – 1937) ko porfeseer ganndal renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Columbia, caggal ɗuum to duɗal jaaɓi haaɗtirde Syracuse to New York. O woniino binndoowo kuuɓtodinɗo Fedde Adunaare Ɗemɗe Ballitooje (IALA) tuggi 1924 haa o sankii e hitaande 1937.Wikipedia: Great Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Great_MosqueJuulirde mawnde ko juulirde lislaam sunnit en wonnde to Aqrah, e nder guwernema Duhok, leydi Irak. Ina jeyaa e juulirɗe ɓurɗe ɓooyde e mawnude e nder leydi Irak.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Great_Mosque#TariyaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Great_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Great_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Sheldon Strykerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheldon_StrykerSheldon Stryker (1924-2016) ko ganndo ko faati e renndo Ameriknaajo. Stryker jibinaa ko to St.Wikipedia: Nawab Faizunnesahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nawab_FaizunnesaNawab Begum Faizunnesa Choudhurani (Bengali: নওয়াব Zamindar mo leydi Homnabad-Pashchimgaon e nder diiwaan Comilla hannde oo, to leydi Bangladesh. O ɓuri lollude ko e kampaañ makko ngam jaŋde rewɓe e geɗe renndo goɗɗe. E nder weltaare golle makko renndo, e hitaande 1889 laamɗo debbo biyeteeɗo Victoria rokki Faizunnesa tiitoonde "Nawab", ɗum waɗi mo Nawab debbo gadano e nder Aasi fuɗnaange.Jibineede e mbaydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nawab_Faizunnesa#Jibineede_e_mbaydiNguurndam puɗɗam e dewgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nawab_Faizunnesa#Nguurndam_puɗɗam_e_dewgalGolle e filantropihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nawab_Faizunnesa#Golle_e_filantropiRupjalalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nawab_Faizunnesa#RupjalalƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nawab_Faizunnesa#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nawab_Faizunnesa#TuugnorgalWikipedia: Huaisheng Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huaisheng_Mosquehe Juulirde Huaisheng[1][2][3] ( Sinuwaa: 广州怀圣寺;[2][4] anndiraa kadi Juulirde Fitirla[4][5] e Juulirde Mawnde Kanton[n 1]) woni juulirde mawnde Guangzhou. Mahiima laabi keewɗi e nder daartol mum, ina sikkaa ko adii fof ko duuɓi 1 300 jooni,[6] ɗum noon ina jeyaa e juulirɗe ɓurɗe ɓooyde e winndere nde.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huaisheng_Mosque#TariyaJuulirde Huaisheng e Minaare Guangtahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huaisheng_Mosque#Juulirde_Huaisheng_e_Minaare_GuangtaHortolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huaisheng_Mosque#HortolTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huaisheng_Mosque#TeskorɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huaisheng_Mosque#TuugnorgalWikipedia: James Franklinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/James_FranklinJames Franklin Short Jr. (22 suwee 1924 – 13 mee 2018) ko ganndo renndo Ameriknaajo.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Al-Ijabah Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Ijabah_MosqueJuulirde Al-Ijabah (aarabeere: مَسْجِد ٱلْإِجَابَة), anndiraande kadi "Juulirde Bani Muawiyah" (aarabeere: مَسْجِد بَنِي مُعَاوِيية) : مَسْجِد ٱلْمُبَاهَلَة , e ɗemngal Romaan: Masjid Al-Mubāhalah), ko juulirde Madiina, Sawdit, nde mahiraa ko e yonta annabi Lislaam Muhammadu e dow leydi ndi jeynoo Muawiya bin Maalik bin Auf jeyaaɗo e leñol As-Sus.Wakerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Ijabah_Mosque#WakereHadiishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Ijabah_Mosque#HadiisDoggol juulirɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Ijabah_Mosque#Doggol_juulirɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Ijabah_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Earl smithhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Earl_smithEarl Smith ko ganndo renndoyankeewo Ameriknaajo, hannde ko jannginoowo mawɗo Rubin to duɗal jaaɓi haaɗtirde Wake Forest to duɗal jaaɓi haaɗtirde Wake Forest, kadi ko adii ɗuum ko jannginoowo mawɗo Arthur A. Sio to duɗal jaaɓi haaɗtirde Colgate to bannge renndo e keewal.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Imam Qasim Shrinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Imam_Qasim_ShrineSuudu Imaam Qasim (aarabeeɓe: مرقد الإمام القاسم) anndiraango kadi Suudu al-Qasim ko juulirde e nokkuure nde ina waɗi suudu al-Qasim, gooto e ɓiɓɓe Muusa al-Kadhim Imaam jeeɗiɗaɓo e nder Shiiteeji sappo e ɗiɗi dina.Nafoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Imam_Qasim_Shrine#Nafoore Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Imam_Qasim_Shrine#_TariyaWikipedia: Debra annehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Debra_anneDebra Anne Street ko ganndo renndo Ameriknaajo, ganndo ko faati e cellal e kisal ngalu, toppitagol juutngol, duuɓi e nder galleeji, e politikaaji renndo nannditiiɗi. Ko o jannginoowo sosiyoloji to duɗal jaaɓi haaɗtirde Buffalo.Wikipedia: Imam Ali Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Imam_Ali_MosqueJuulirde Imaam Ali (aarabeere: جامع خطوة الإمام علي) walla juulirde kiiɗnde Basra (aarabeere: مسجد البصرة القديم) ko jumaa gadano mahaaɗo to Basra, leydi Irak e nder juulirɗe ɓurɗe ɓooyde e daartol lislaam.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Imam_Ali_Mosque#TariyaÑalawma hannde oohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Imam_Ali_Mosque#Ñalawma_hannde_ooTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Imam_Ali_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Stephen Steinberghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stephen_SteinbergStephen Steinberg ko ganndo renndo Ameriknaajo, hannde ko porfeseer mawɗo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Queens, teskinɗo e golle mum to bannge leñol. Ko ɓooyaani koo o yaltinii yeewtere ko fayti e sosiyoloji.Wikipedia: Deborah lynnhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Deborah_lynnDeborah Lynn Steinberg (7 oktoobar 1961 – 6 feebariyee 2017) ko ganndo Ameriknaajo, binndoowo, jannginoowo, ganndo renndo, jeyaaɗo to Angalteer. O woniino jannginoowo ko faati e jinnaaɓe, pinal e jaayɗe to duɗal jaaɓi haaɗtirde Warwick to duɗal jaaɓi haaɗtirde Warwick.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Olave Sorensonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olave_SorensonOlav Sorenson ko ganndo renndo Ameriknaajo, hannde ko gardiiɗo Joseph Jacobs to bannge ganndal njulaagu ; Porofesoor Strategy e gardiiɗo wiɗtooji faculté, Price Center ngam njulaagu e kesam-hesamaagu to duɗal njuɓɓudi UCLA Anderson.[1] E hitaande 2018 o heɓi njeenaari winndereeri ngam wiɗtooji njulaagu.Wikipedia: Indrapuri Old Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Indrapuri_Old_MosqueJuulirde ɓooynde Indrapuri (Aceen: Meuseujid Tuha Indra Puri, Indonesiya: Masjid Tua Indrapuri) ko juulirde Indrapuri, Indonesiya. Nde mahiraa ko e fuɗɗoode teeminannde 17ɓiire, nde jeyaa ko e juulirɗe ɓurɗe ɓooyde e nder diiwaan Aceh.Mahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Indrapuri_Old_Mosque#MahdiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Indrapuri_Old_Mosque#Ƴeew_kadiWikipedia: Jonathan Rogerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jonathan_RogerJonathan Roger Sorensen (jibinaa ko ñalnde 10 oktoobar 1965) ko ganndo renndo Ameriknaajo, ganndo ko faati e bonanndeeji, kadi ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde to bannge faggudu e nder leydi Caroline fuɗnaange. O anndaa ko e wiɗtooji makko ko faati e ñaawoore warngooji e nder leyɗeele dentuɗe Amerik e no ɗum waawirta battinde e geɗe ɗe ngonaa sariyaaji ko wayi no njiyaagu warngooji.Wikipedia: Jon Snodgrasshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jon_SnodgrassJon Snodgrass (27 sulyee 1941 – 5 noowammbar 2015) ko binndoowo Panama, jibinaa ko to Colón, to leydi Panama, e juuɗe John Alfonso e Olivia Jane (Kastan) Snodgrass. O heɓi doktoraa makko.Wikipedia: Leo strollhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leo_strollLeo Srole ;Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Jackie smithhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jackie_smithJackie Smith (jibinaa ko ñalnde 3 abriil 1968) ko ganndo renndo Ameriknaajo. O woni ko e faggudu politik e njuɓɓudi Transnational dille renndo.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Hamida Javanshirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamida_JavanshirHamida Ahmad bey qizi Javanshir (Azerbaijan: Həmidə Cavanşir ; 19 lewru Yarkomaa 1873 – 6 lewru Feebariyee 1955) ko daraniiɗo Azerbaijaan, gooto e rewɓe Azerbaijaan adanɓe, daartiyanke tropist , firoore, tergal fedde winndooɓe Azerbaijaan.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamida_Javanshir#Nguurndam_adanɗamNguurndam caggal mum e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamida_Javanshir#Nguurndam_caggal_mum_e_golleƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamida_Javanshir#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamida_Javanshir#TuugnorgalWikipedia: James holsterhttps://ff.wikipedia.org/wiki/James_holsterJames A. Holstein ko ganndo renndo Ameriknaajo, ko o ganndo renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Marquette.Wikipedia: Migrate Hodgeshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Migrate_HodgesMargaret Trabue Hodgen (1890 – 22 lewru Yarkomaa 1977) ko ganndo ko faati e renndo Ameriknaajo, binndoowo.Wikipedia: Howard higmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Howard_higmanHoward Higman (25 abriil 1915 - 22 noowammbar 1995) ko ganndo renndo Ameriknaajo[1] teskinɗo e sosde batu ko faati e geɗe winndere e hitaande 1948.[2]Wikipedia: Rosanna hertzhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rosanna_hertzRosanna Hertz ko ganndo, jannginoowo, ganndo renndo Ameriknaajo. Ko kanko woni hooreejo jaŋde rewɓe e jinnaaɓe to duɗal jaaɓi haaɗtirde Wellesley, ɗo o janngini gila 1983, o woni porfeseer to bannge renndo e jaŋde rewɓe e jinnaaɓe.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Elizabeth Higginbothamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_HigginbothamElizabeth Higginbotham ko ganndo renndoyankeewo to bannge njiyaagu, jinnaaɓe e tolno. O heɓi dipoloma makko lesleso to duɗal jaaɓi haaɗtirde City College to New York, o heɓi kadi doktoraa makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Brandeis.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Aisha Taymurhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_TaymurAisha E'ismat Taymur (aarabeere: عائشة عصمت تيمور walla 'Aisha al-Taymuriyya عائشة التيمورية ; 1840–1902) ko daraniiɗo renndo Misra,[1] yimoowo, winndiyanke, e debbo[1] e jamaanu Ottomaan . O golliima e fuɗɗoode teeminannde 19ɓiire e fannu jojjanɗe rewɓe.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Taymur#Nguurndam_neɗɗoNguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Taymur#Nguurndam_adanɗamJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Taymur#JaangirdeCaalajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Taymur#CaalajeGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Taymur#GolleBindihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Taymur#BindiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Taymur#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aisha_Taymur#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Robert hermanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robert_hermanRobert Dunton Herman (1928 – 9 abriil 2021) ko ganndo ko faati e renndo wuro Ameriknaajo. O jannginii to duɗal jaaɓi haaɗtirde Pomona fotde duuɓi capanɗe nay, o anndiraa kadi ko daraniiɗo wuro Los Angeles.Wikipedia: Mark D. Haymadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mark_D._HaymadMark D. Hayward ko ganndo ko faati e yimɓe e renndo Ameriknaajo.Wikipedia: Mark D. Edwardhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mark_D._EdwardMark D. Hayward ko ganndo ko faati e yimɓe e renndo Ameriknaajo.Wikipedia: Fatma Aliye Topuzhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatma_Aliye_TopuzFatma Aliye Topuz (9 oktoobar 1862 – 13 sulyee 1936), keewɗo anndireede tan ko Fatma Aliye walla Fatma Aliye Hanım, ko binndoowo Turki, winndiyanke, binndol, daraniiɗo hakkeeji rewɓe e neɗɗankaagal. Hay so tawii won deftere nde binndoowo debbo Turki biyeteeɗo Zafer Hanım yaltini ko adii ɗuum e hitaande 1877,[1] nde tawnoo ndeen deftere heddii ko deftere makko tan, Fatma Aliye Hanım e defte mum joy ina njeyaa e dingiral binndol wonde debbo binndoowo gadano e nder binndol Turki e Aduna lislaam.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatma_Aliye_Topuz#Nguurndam_adanɗamGolle binndolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatma_Aliye_Topuz#Golle_binndolDaraniiɗo hakkeeji rewɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatma_Aliye_Topuz#Daraniiɗo_hakkeeji_rewɓeNeɗɗankaagalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatma_Aliye_Topuz#NeɗɗankaagalDuuɓi ɓennuɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatma_Aliye_Topuz#Duuɓi_ɓennuɗiAnndinde e luuralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatma_Aliye_Topuz#Anndinde_e_luuralGolle teskaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatma_Aliye_Topuz#Golle_teskaaɗeDeftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatma_Aliye_Topuz#DefteFirohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatma_Aliye_Topuz#FiroBinndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatma_Aliye_Topuz#BinndanɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatma_Aliye_Topuz#TuugnorgalBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatma_Aliye_Topuz#BibliografiJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatma_Aliye_Topuz#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Jamil Sidqi al-Zahawihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamil_Sidqi_al-ZahawiJamil Sidqi al-Zahawi (aarabeere: جميل صدقي الزهاوي, ALA-LC: Jamīl Ṣidqī al-Zahāwī ; 17 suwee 1863 – lewru janvier 1936) ko jimoowo e filosof Iraknaajo lolluɗo. Omo jeyaa e yimooɓe mawɓe hannde e nder winndere aarabeeɓe, omo anndiranoo kadi daranaade hakkeeji rewɓe.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamil_Sidqi_al-Zahawi#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolGolle e nder yimre e politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamil_Sidqi_al-Zahawi#Golle_e_nder_yimre_e_politikKafe Al-Zahawihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamil_Sidqi_al-Zahawi#Kafe_Al-ZahawiNguurndam caggalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamil_Sidqi_al-Zahawi#Nguurndam_caggalWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamil_Sidqi_al-Zahawi#WadeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamil_Sidqi_al-Zahawi#KugalGolle cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamil_Sidqi_al-Zahawi#Golle_cuɓaaɗeƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamil_Sidqi_al-Zahawi#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamil_Sidqi_al-Zahawi#TuugnorgalDefte cifaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamil_Sidqi_al-Zahawi#Defte_cifaaɗeWikipedia: Zaynab Fawwazhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaynab_FawwazZaynab Fawwaz (1860–1914)[1] ko Libannaajo daraniiɗo hakkeeji rewɓe, winndiyanke, winndiyanke pijirlooji, yimoowo e daartoowo rewɓe lolluɓe.[2] Deftere makko "حسن العواقب/Ḥusn al-Awaqib", (Gaaɓre welnde, 1899) ina hiisee wonde deftere adannde e ɗemngal Arab nde debbo winndi.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaynab_Fawwaz#Nguurndam_adanɗamGolle binndolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaynab_Fawwaz#Golle_binndolAnndindehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaynab_Fawwaz#AnndindeWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaynab_Fawwaz#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaynab_Fawwaz#TuugnorgalWikipedia: Jarchi Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jarchi_MosqueJuulirde Jarchi (Persi: مسجد جارچی) mahiraa ko e binndol Thuluth dow spandrel mum e hitaande 1610 e gardagol jaaynde Shah Abbas. Konngol Jarchi firti ko anndinoore e ɗemngal Azeri e ɗemngal Perse.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jarchi_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jarchi_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Cobanija Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cobanija_MosqueJuulirde Čobanija (e ɗemngal Bosniya: Džamija Čobanija) mahiraa ko to Sarajevo, Bosniya e Hersegovina, ko adii hitaande 1565.[1] Mahdi ndii ina yaaji no feewi, ina waɗi minare kaaƴe laaɓɗe.Wikipedia: Kibuli Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kibuli_MosqueJuulirde Kibuli ko nokku dewal lislaam e pinal, tawaa ko e nder leegal Kibuli to Kampala, leydi Uganda. Ina jogii nafoore daartol e diine wonande renndo juulɓe nokku oo.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kibuli_Mosque#TariyaReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kibuli_Mosque#ReferencesWikipedia: Hisar Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hisar_MosqueJuulirde Hisaar (Hisar Camii, maanaa "Juulirde Saare") walla Juulirde Hisarönü (Hisarönü Camii) ko juulirde taariinde to İzmir, leydi Turki. Nde winndaa ko guwerneer Ottomaan Aydınoğlu Yakup Bey mo wonnoo Bey İzmir hakkunde 1592 e 1598.Wikipedia: Illyas Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Illyas_MosqueJuulirde Ilyasi ko juulirde wonnde e nder diiwaan Abbottabad, leydi Pakistaan.Wikipedia: Masjid E Toobahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masjid_E_ToobaJuulirde Tooba walla Juulirde Tooba (Urdu: مسجد طوبٰی) anndiraande kadi juulirde Gol,[1][2] woni ko e wuro Karachi, Sindh diiwaan Pakistaan. Nde woni ko e fasaade 2 DHA (Njuɓɓudi koɗki ndeenka), Karachi.Wikipedia: Markazi Jami'a Masjidhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Markazi_Jami%27a_MasjidMarkazi Jamia Masjid Rawalpindi ko juulirde wonnde e nder wuro Pakistaan.Wikipedia: Haji Sultanali Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haji_Sultanali_MosqueJuulirde Haji Sultanali (Azerbaijani: Hacı Sultanəli məscidi) ko juulirde nokkuure nde woni ko e laawol 75 Salatyn Askerova, diiwaan Yasamal, Baku.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haji_Sultanali_Mosque#TariyaGallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haji_Sultanali_Mosque#GalleHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haji_Sultanali_Mosque#HimobeWikipedia: Honda Kosba Shahi Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Honda_Kosba_Shahi_MosqueJuulirde Hinda-Kosba Shahi (bengali: হিন্দা-কসবাWikipedia: El Ahmadi Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/El_Ahmadi_MosqueJuulirde El Ahmadi (e Arab: جامع الأحمدي) ko juulirde tokosere wonnde e worgo wuro Madiina Tunis saraaji Bab El Khadra gooto e dame mum.Wikipedia: Islamganthi Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Islamganthi_MosqueJuulirde Islamganthi (Bengali: Juulirde Islaamganti (Bengali: মসজিদ), ko nokku dewal lislaam mo cuuɗi tati e nder diiwaan Naogaon to worgo leydi Bangladesh. Juulirde nde teeminannde sappo e jeeɗiɗaɓiire ndee fuɗɗii ko e jamaanu Mughal.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Islamganthi_Mosque#TariyaLimtolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Islamganthi_Mosque#LimtolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Islamganthi_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Bab Jazira Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bab_Jazira_MosqueJuulirde Bab Jazira (aarabeere: جامع باب الجزيرة) anndiraande kadi juulirde El Jenaïz ko juulirde to Tuunus, leydi Tuunus.Wikipedia: Ulu Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ulu_MosqueJuulirde Ulu (Azerbijaan: Ulu məscid.[1]), walla juulirde Juma (Azerbijaan: Cümə məscidi), ko juulirde Aljumaa tawaande e wuro Ilisu, diiwaan Gakh e nder leydi Azerbijaan.Wikipedia: Kestanepazari Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kestanepazari_MosqueJuulirde Kestanepazarı (Kestanepazarı Camii e ɗemngal Turki, maanaa mum ko "juulirde luumo") ko juulirde taariinde to İzmir, leydi Turki.[1]Mahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kestanepazari_Mosque#MahdiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kestanepazari_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Jameh Mosque Of Kasmarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jameh_Mosque_Of_KasmarJuulirde Jameh mo Kashmar, nokkuure nde Jumu'ah waɗetee, ko Fath-Ali Shah Qajar mahi ɗum haa Kashmar hitaande 1791. Juulirde ndee woni ko sara Karawansaray Amin Al-Tojar.Wikipedia: Agha Bozorg Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agha_Bozorg_MosqueJuulirde Agha Bozorg (Persi: مسجد آقا بزرگ Masjed-e Āghā Bozorg) ko juulirde taariindi to Kasan, Iran. Juulirde ndee mahiraa ko e darorɗe teeminannde 18ɓiire, ko jaagorgal-mi’mar Ustad Haj Sa’ban-ali mahi ɗum.Wikipedia: Ahl Fas Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahl_Fas_MosqueJuulirde Ahl Fas (arab : مسجد اهل فاس ) ko juulirde wonnde e wuro laamorgo Rabat e leydi Maruk. Ngo woni ko e mechouar Al-Sayid.Wikipedia: Ahmed III Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_III_MosqueJuulirde Ahmadu III (e ɗemngal Gerek: Τζαμί του Αχμέτ Γ΄), anndiraande kadi Juulirde Akrokorin (e ɗemngal Gerek: Τζαμί της Ακροκορίν şa Camii),[1][a] ko juulirde Usmaniyankoore woni ko e saare Akrokorin, to Peloponnes, to leydi Geres. Mahaaɗo e nokku juulirde adannde e teeminannde 16ɓiire , ko Sultan Ahmed III yamiri ɗum caggal nde Ottomaan en keɓti ɗum e hitaande 1715.Wikipedia: Auwal Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Auwal_MosqueThe Auwal Mosque, alternatively spelled Awwal, Owal or Owwal, is a mosque in the Bo-Kaap neighbourhood of Cape Town, South Africa, recognised as the first mosque established in the country. It was constructed in 1794 during the first British occupation of the Cape on land belonging to Coridon van Ceylon, a Vryezwarten (freed Black Muslim slave).Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Ayazma Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayazma_MosqueThe Ayazma Mosque (Turkish: Ayazma Camii) is a mosque in the neighbourhood of Üsküdar in Istanbul, Turkey. It stands on a hillside overlooking the Bosphorus.Historical backgroundhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayazma_Mosque#Historical_backgroundWikipedia: Namarohttps://ff.wikipedia.org/wiki/NamaroNamaro ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 55 094 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Namaro#TuugnorgalWikipedia: Banda Nkwanta Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Banda_Nkwanta_MosqueJuulirde Banda Nkwanta woni ko e diiwaan Gonja hirnaange e nder diiwaan gonɗo e Fuɗnaange leydi Ghana. Jooni ko e diiwaan Savannah woni.Wikipedia: Beylerbeyi Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beylerbeyi_MosqueJuulirde Beylerbeyi ( e ɗemngal Turki: Beylerbeyi Camii ), anndiraande kadi juulirde Hamid i-Evvel ( e ɗemngal Turki : Hamid-i Evvel Camii ),[1] ko juulirde wonnde e leegal Beylerbeyi e nder wuro Istambul, leydi Turki. Nde fuɗɗii mahde ko e hitaande 1777-1778 ko sultan Ottomaan Abdulhamid I, kono caggal ɗuum ko Mahmuud II wayli nde e hitaande 1820-1821.Wikipedia: N'guigmi Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/N%27guigmi_DepartmentN'guigmi ko departema e nder Diffa Diffa e nder leydi Nijeer. Laamorgo mayri woni ko e wuro wiyeteengo N'guigmi.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/N%27guigmi_Department#TuugnorgalWikipedia: Kara Mehmet Kathuda Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kara_Mehmet_Kathuda_MosqueJuulirde Kara Mehmet Kethüda ( e ɗemngal Turki: Kara Mehmet Kethüda Cami ), anndiraande kadi juulirde Kara Kethüda , ko juulirde Lislaam Sunniyankoore nde teeminannde 18ɓiire, to Büyükdere, Sarıyer to Istanbul, Turki.[1]Wikipedia: Chol Gala Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chol_Gala_MosqueJuulirde Chol Gala (e ɗemngal Azerbaijaan: Çöl Qala məscidi, sahaa e sahaa fof ina firtee kadi juulirde Chol Qala) ko juulirde Azerbaijaan tawaande to Shusha, Azerbaijaan fotde 350 km to fuɗnaange-rewo laamorgo Baku 8, 1992, haa Azerbaijaan heɓti ɗum ñalnde 8 noowammbar 2020.[1]Wikipedia: Iffat Arahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iffat_AraShamsun Nahar Iffat Ara (jibinaa ko e hitaande 1939; anndiraaɗo Iffat Ara) ko binndoowo, daraniiɗo renndo, yuɓɓinoowo binndol. Golle makko binndol puɗɗii ko e darorɗe kitaale 1950 nde o fuɗɗii winndude nate tokoose, o yaltini ɗe e jaaynde mawnde leydi ndii haa arti noon e Azad.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iffat_Ara#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolDille rewɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iffat_Ara#Dille_rewɓeDillehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iffat_Ara#DilleKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iffat_Ara#KugalBinndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iffat_Ara#BinndanɗeDwitiyo Chintahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iffat_Ara#Dwitiyo_ChintaNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iffat_Ara#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iffat_Ara#TuugnorgalWikipedia: Chukhur Mahalla Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chukhur_Mahalla_MosqueChukhur Mahalla Mosque (Azerbaijani: Çuхur məhəllə məscidi), also called Shefa Ojagi (lit. 'Place of Cure' in Azerbaijani), was an Azerbaijani mosque located in Shusha.See alsohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chukhur_Mahalla_Mosque#See_alsoReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chukhur_Mahalla_Mosque#ReferencesWikipedia: Defterdar Ibrahim Pasha Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Defterdar_Ibrahim_Pasha_MosqueThe Defterdar Ibrahim Pasha Mosque (Greek: Ντεφτερντάρ Ιμπραήμ Πασά Τζαμί; Turkish: Defterdar İbrahim Paşa Camii, "Mosque of Defterdar Ibrahim Pasha") is an Ottoman-era mosque in the island of Kos, in Greece. Built in the 18th century, it serves the Muslim-Turkish community of Kos, as one of the two out of the five Ottoman mosques to be still operational and open for prayers on Kos, the other being the Gazi Hasan Pasha Mosque.Historyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Defterdar_Ibrahim_Pasha_Mosque#HistoryWikipedia: Emirgan Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emirgan_MosqueJuulirde Emirgan (e ɗemngal Turki: Emirgan Cami), ko juulirde Emirgan (Emirgan Hamid-i Evvel Cami e ɗemngal Turki) ko juulirde Usmaniyankoore nde teeminannde 18ɓiire, tawaande e nder leegal Emirgan e nder diiwaan Sarıyer, leydi Turki.[1].Wikipedia: Fethiye Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fethiye_MosqueThe Fethiye Mosque (Greek: Φετιχιέ τζαμί; Turkish: Fethiye Camii, "Mosque of the Conquest") is an Ottoman mosque in Ioannina, Greece.Referenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fethiye_Mosque#ReferencesExternal linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fethiye_Mosque#External_linksWikipedia: Gazi Hasan Pasha Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gazi_Hasan_Pasha_MosqueThe Gazi Hasan Pasha Mosque (Greek: Γαζί Χασάν Πασά Τζαμί; Turkish: Gazi Hasan Paşa Camii) is an Ottoman-era mosque in the Aegean island of Kos, in Greece. Built in the 18th century, it serves the Muslim-Turkish community of Kos, as one of the two out of the five Ottoman mosques to be still operational and open for prayers on Kos, the other being the Defterdar Mosque.Historyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gazi_Hasan_Pasha_Mosque#HistoryStructurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gazi_Hasan_Pasha_Mosque#StructureSee alsohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gazi_Hasan_Pasha_Mosque#See_alsoReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gazi_Hasan_Pasha_Mosque#ReferencesWikipedia: Giyasly Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Giyasly_MosqueJuulirde Giyasly (Azerbijaan: Qiyaslı məscidi) ko juulirde wonnde e wuro Qiyasli, Agdam, Azerbijaan. E yamiroore kabine jaagorɗe leydi Azerbaijan ñalnde 2 ut 2001, juulirde ndee ƴettaa ko e ndeenka laamu, ko ɗum monumndaaji mahdi jogiiɗi nafoore nokku (No.Wikipedia: Guyulug Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Guyulug_MosqueGuyulug Mosque (Azerbaijani: Quyuluq məscidi) is an Azerbaijani mosque located in Shusha. The mosque is located on Ojaggulu street of Guyulug neighborhood of Shusha.The exterior and interiorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Guyulug_Mosque#The_exterior_and_interiorSee alsohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Guyulug_Mosque#See_alsoReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Guyulug_Mosque#ReferencesWikipedia: Haci Besir Aga Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haci_Besir_Aga_MosqueJuulirde Hacı Beşir Ağa (E ɗemngal Turki: Hacı Beşir Ağa Camii), woni e nder diiwaan Faatih to Istambul, mahiraa ko e hitaande 1745.[1] Faandaare juulirde ndee ina waawi siforeede no baroque nii.Wikipedia: Haji Heybat Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haji_Heybat_MosqueJuulirde Haji Heybat (Azerbaijan: Hacı Heybət məscidi) ko juulirde daartol nde teeminannde 18ɓiire. Ko e nder wuro ɓooyngo, ngo woni ko e mbedda Kichik Gala, e nder wuro Baku, to leydi Azerbaijan.Wikipedia: Haji Yusifli Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haji_Yusifli_MosqueJuulirde Haji Yusifli (e ɗemngal Azerbaijaan: Hacı Yusifli məscidi sahaa e sahaa fof ina firtee kadi juulirde Haji Yusifli) ko juulirde Azerbaijaan tawaande to Shusha, diiwaan Karabakh to Azerbaijaan fotde 350 km to fuɗnaange-rewo laamorgo Baku.[1]Wikipedia: Valide Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Valide_MosqueJuulirde Valide ( e ɗemngal Gerek : Βαλιδέ Τζαμί , e ɗemngal Turki : Valide Camii , lit. ‘Juulirde Sultan Valide’) ko juulirde taariinde to Mytilene, e duunde Lesbos e nder leydi Geres.Limtolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Valide_Mosque#LimtolƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Valide_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Valide_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Margot Badranhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margot_BadranMargot Badran ko jannginoowo daartol Fuɗnaange hakkundeejo, ko o jannginoowo ko fayti e rewɓe e jinnaaɓe. Ko o ganndo ganndiraaɗo e toɓɓere feminism lislaam.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margot_Badran#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margot_Badran#KugalFeminism lislaamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margot_Badran#Feminism_lislaamBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margot_Badran#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margot_Badran#TuugnorgalWikipedia: Izzet Mehmet Pasha Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Izzet_Mehmet_Pasha_MosqueJuulirde İzzet Mehmet Pasha ko juulirde Safranbolu e nder diiwaan Karabük, leydi Turkiya, nde teeminannde 18ɓiire.Wikipedia: El Jedid Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/El_Jedid_MosqueJuulirde El Jedid (aarabeere: الجامع الجديد) ko juulirde to Tuunus, leydi Tuunus, tawaande e nokku Madiina e nder wuro ngo.[1]Wikipedia: Kastellorizo Folk Art Museumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kastellorizo_Folk_Art_MuseumMusiyum naalankaagal leñol Kastellorizo (e ɗemngal Gerek: Μουσείο Λαϊκής Τέχνης Καστελλόριζου) ko nokku musiiba e nder duunde tokosere wiyeteende Kastellorizo Juulirde Kavos (e ɗemngal Gerek: Τζαμί του Κάβου, limt. ' Juulirde Duunde') walla tan Juulirde Kastellorizo (E ɗemngal Gerek: Τζαμί του Καστελλόριζου, Turki: Meis Camii[1]).Wikipedia: Kauman Great Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kauman_Great_MosqueKauman Great Mosque, approximate English translation of Javanese Mesjid Gedhe Kauman (Javanese: ꦩꦱ꧀ꦗꦶꦢ꧀ꦒꦼꦝꦺꦏꦲꦸꦩ꧀ꦩꦤ꧀; officially Mesjid Gedhe Kauman Karaton Ngayogyakarta Hadiningrat), is a Great Mosque of the Yogyakarta Sultanate in Java, Indonesia. It is located to the west of the North Alun-alun (public square) of Yogyakarta Kraton.Historyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kauman_Great_Mosque#HistoryArchitecturehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kauman_Great_Mosque#ArchitectureWikipedia: Green Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Green_MosqueJuulirde Haako (Pashto : شنه جومات ; Dari : مَسجد سَبز , romaan : Masjid Sabz ), walla juulirde Khawaja Abu Nasr Parsa (Pashto ; د خواجه ابو نصر پارساجومات ) ko juulirde wonnde e wuro Balkh ,[1] worgo Afganistaan. Ina heen nokku dewal Khwaja Abu Nasr Parsa.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Green_Mosque#TariyaMahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Green_Mosque#MahdiGallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Green_Mosque#GalleWikipedia: Kazdagli Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kazdagli_MosqueKazdağlı Mosque is a historical mosque located in Safranbolu, Turkey.Architecturehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kazdagli_Mosque#ArchitectureSee alsohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kazdagli_Mosque#See_alsoReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kazdagli_Mosque#ReferencesWikipedia: Kohja Marjanli Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kohja_Marjanli_MosqueKhoja Marjanli Mosque (Azerbaijani: Xoca Mərcanlı məscidi) is a mosque located in Shusha, Azerbaijan. It is located on Mirza Alakbar Sabir street of Khoja Marjanli neighborhood of Shusha, about 350 km from capital Baku It was part of the Nagorno-Karabakh Autonomous Oblast, and came under control of local Armenian forces on May 8, 1992.See alsohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kohja_Marjanli_Mosque#See_alsoReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kohja_Marjanli_Mosque#ReferencesWikipedia: Konak Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Konak_MosqueJuulirde Konak ( e ɗemngal Turki: Konak Camii ), wiyetee kadi juulirde Yalı , ko juulirde to İzmir, leydi Turki. Nde woni ko e nokku biyeteeɗo Konak Square e nder ɓernde wuro ngoo sara galle guwerneer oo e galle waktuuji İzmir.Wikipedia: Lead Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lead_MosqueJuulirde Ardiiɗo (Albani: Xhamia e Plumbit), anndiraande kadi juulirde Buşatlı Mehmet Pasha, ko juulirde taariinde to Shkodër, worgo-fuɗnaange Albani.Wikipedia: Emir Zade Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emir_Zade_MosqueJuulirde Emir Zade (Gerek: Εμίρ Ζαδέ Τζαμί, e ɗemngal Turki: Emirzade Camii, lit. ‘Juulirde ɓiɗɗo Emir’) ko juulirde taariinde e jamaanu Ottomaan en, e nder wuro Chalcisbo, dow duunde Eger.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emir_Zade_Mosque#TariyaMahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emir_Zade_Mosque#MahdiGallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emir_Zade_Mosque#GalleƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emir_Zade_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emir_Zade_Mosque#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emir_Zade_Mosque#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Eugénie Le Brunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eug%C3%A9nie_Le_BrunEugénie Le Brun, ganndiraaɗo kadi Madame Rushdi (maayi ko ñalnde 16 oktoobar 1908) ko ganndo debbo jibinaaɗo to Farayse, ko o jom suudu salon, ko o sehil Huda Sha'arawi.Nguurndam puɗɗam e dewgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eug%C3%A9nie_Le_Brun#Nguurndam_puɗɗam_e_dewgalRewɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eug%C3%A9nie_Le_Brun#RewɓeJokkondiral e huuda sha’arawihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eug%C3%A9nie_Le_Brun#Jokkondiral_e_huuda_sha’arawiDeftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eug%C3%A9nie_Le_Brun#DefteƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eug%C3%A9nie_Le_Brun#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eug%C3%A9nie_Le_Brun#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eug%C3%A9nie_Le_Brun#Jokkondire_yaajɗeJanngugol jokkungolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eug%C3%A9nie_Le_Brun#Janngugol_jokkungolWikipedia: Mahvid Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahvid_MosqueJuulirde Mahvid ina jokkondiri e laamu Qajar, ina woni e wuro Mahvid, e nder diiwaan Ferdows.[1][2]Wikipedia: Mehmed Pasha Kukavica Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mehmed_Pasha_Kukavica_MosqueJuulirde Mehmed Pasha Kukavica (Bosni: džamija Mehmed-paše Kukavice) ko gooto e juulirɗe joy e nder wuro Foča, e nder Bosniya e Hersegovina ɗe jeyaa ko e juulirde wootere, nde ɓuuɓri mum woni e mum. Nde woni ko e Gornja (Toownde) čaršija (wuro ɓooyngo Foča), nde yani haa laaɓi e wolde Bosni.Wikipedia: Ala Vardi Khan Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ala_Vardi_Khan_MosqueJuulirde Ala Vardi Khan ko juulirde e monumndaaji laamu leydi Indiya reeni.Wikipedia: Al Muallaq Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al_Muallaq_MosqueJuulirde Al-Muallak (aarabeere: المسجد المعلق juulirde Al-Muallaq, e ibraniire: מסגד אל-מועלק Misgad Al-Muallak) anndiraande kadi juulirde Zahir Umar (aarabeere: مسجد to Acre, leydi Israayiil.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Pul E kishti Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pul_E_kishti_MosqueJuulirde Pul-e Khishti (Plashto: د خښتي پلجومات) ko juulirde ɓurnde mawnude e Kaabul, Afganistaan. Juulirde Pul-e Khishti woni ko e hakkunde Kabul ɓooyɗo, ina waawi anndeede e dome mum mawɗo daneejo.Wikipedia: Sanko Yedim Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanko_Yedim_MosqueJuulirde Sanki Yedim (E ɗemngal Turki: Sanki Yedim Camii, firo. Ko no mi ñaamiri juulirde) ko juulirde daartol nde Keçeci Hayreddin (Khair Al-Deen) Efendi mahi e nder diiwaan Faatih to Istambul e hitaande 1750 [1].Wikipedia: Shahi Eid Gah Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shahi_Eid_Gah_MosqueShahi Iid Gah (Urdu: شاہی عید گاہ مسجد) ko juulirde fuɗɗoode teeminannde 18ɓiire, tawaande to Multan, to bannge worgo Punjab.[1]Wikipedia: Tahtali Jami Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahtali_Jami_MosqueThe Tahtali-Jami Mosque (Russian: Тахталы-Джами, Ukrainian: Тахтали Джамі, Crimean Tatar: Tahtalı Cami, Turkish: Tahtalı Cami) is located in Bakhchysarai, Crimea. In Crimean Tatar: Tahtalı Cami means "wooden mosque".Historyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahtali_Jami_Mosque#HistorySee alsohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahtali_Jami_Mosque#See_alsoNoteshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahtali_Jami_Mosque#NotesWikipedia: Taza Mahalla Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taza_Mahalla_MosqueTaza Mahalla Mosque (Azerbaijani: Təzə məhəllə məscidi; which can also be transliterated as Teze Mehelle in English) is an Azerbaijani mosque located in Shusha about 350 km from capital Baku. The mosque was one of the 17 mosques functioning in Shusha by the end of the 19th century.Etymologyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taza_Mahalla_Mosque#EtymologySee alsohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taza_Mahalla_Mosque#See_alsoReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Taza_Mahalla_Mosque#ReferencesWikipedia: Tekeli Mehmet Pasa Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tekeli_Mehmet_Pasa_MosqueThe Tekeli Mehmet Paşa Mosque (Turkish: Tekeli Mehmet Paşa Camii) is a mosque in the city of Antalya, Turkey. The mosque takes its name from Lala Mehmed Pasa.Architecturehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tekeli_Mehmet_Pasa_Mosque#ArchitectureReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tekeli_Mehmet_Pasa_Mosque#ReferencesExternal linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tekeli_Mehmet_Pasa_Mosque#External_linksWikipedia: Sherif Halil Pasha Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sherif_Halil_Pasha_MosqueJuulirde Sherif Halil Pasha, (Bulgari: Томбул джамия Turki: Tombul Camii), ɓurnde anndireede e juulirde Tombul (walla Tumbul), tawaande Shumen, woni juulirde ɓurnde mawnude e nder leydi Bulgari, nde jeyaa ko e ɓurɗe mawnude e nder leyɗeele Balkan en.Wikipedia: Hamid Dalwaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamid_DalwaiHamid Umar Dalwai (Marathi: हमीद उ दलवाई; Urdu: حمید عمر دلوای; 29 suwee 1932[2] – 3 mee 1977) ko jaayndiyanke, peewnitiiɗo renndo, miijotooɗo, golloowo, binndoowo, winndiyanke[2] e sosɗo juulɓe Mandal Satyashodhak[3] e renndo sekulaar Indiya. Hay so tawii ko o ateyist,[4] o etinooma e o daranii peeje keewɗe ɗe o waɗnoo e nder renndo juulɓe Inndo, ko ɓuri teeŋtude heen ko dille makko ɗe ngalaa nafoore ngam haɓaade gollal talaq tati e rewɓe heewɓe e nder kitaale 1960.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamid_Dalwai#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamid_Dalwai#KugalGolle binndolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamid_Dalwai#Golle_binndolCaalajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamid_Dalwai#CaalajeGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamid_Dalwai#GolleE nder pinal yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamid_Dalwai#E_nder_pinal_yimɓeNjawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamid_Dalwai#NjawdiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamid_Dalwai#TuugnorgalWikipedia: Vezir Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vezir_MosqueThe Vezir Mosque (Greek: Βεζίρ Τζαμί, lit. 'mosque of the vizier') also known as the Amcazade Hussein Pasha Mosque (Turkish: Amcazâde Hüseyin Paşa Camii) was an Ottoman mosque in the town of Nafpaktos, in western Central Greece, dating to the late seventeenth or early eighteenth century.Descriptionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vezir_Mosque#DescriptionSee alsohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vezir_Mosque#See_alsoReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vezir_Mosque#ReferencesWikipedia: Kampung Hulu Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kampung_Hulu_MosqueKampung Hulu Mosque (Malay: Masjid Kampung Hulu) is a mosque situated at Kampong Hulu Village in Malacca City, Malacca, Malaysia. It is the oldest mosque in Malacca and among the oldest in the country, having originally built around the year 1720–1728 and underwent renovation in 1892.See alsohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kampung_Hulu_Mosque#See_alsoReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kampung_Hulu_Mosque#ReferencesWikipedia: Tanquerah Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tanquerah_MosqueJuulirde Tranquerah (Malawi: Masjid Tengkera) ko juulirde wonnde e wuro Malaka, leydi Malaasi.[1][2] Nde mahiraa ko e hitaande 1728, nde woni ko sara yanaande Sultan Hussein Shah mo Johor, nde wonnoo ko juulirde laamu Malaka ko adii sosde juulirde Al Azim e hitaande 1990.Wikipedia: Tuogu Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tuogu_MosqueJuulirde Tuogu ( Sinuwa : 拖姑清真寺 ; pinin : Tuōgū Qīngzhēn Sì ) ko juulirde ăâäwonnde e nder wuro leñol Taoyuan Hui, e nder diiwaan Ludian, Yunnan, leydi Siin. Ko ɗum ndonu pinal to bannge diiwaan e nder leydi Yunnan.Wikipedia: Chongshan Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chongshan_MosqueJuulirde Laabi Chongshan ( Sinuwa : 崇善路清真寺 ; pinin : Chóngshàn Lù Qīngzhēnsì ) ko juulirde wonnde e diiwaan Xiangshan, Guilin, Guangxi, Siin. Ko kañum woni juulirde ɓurnde mawnude e Guilin.Wikipedia: Sidi Lakhdar Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sidi_Lakhdar_MosqueJuulirde Sidi Lakhdar (aarabeere: مسجد سيدي الاخضر), walla Djamâa Lakhdar ko juulirde wonnde to Kostantiin, Aljeri.Wikipedia: Kokonozi Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kokonozi_MosqueJuulirde Mahmud Agha Kokonozi (e Albaniya: Xhamia e Mahmut Agë Kokonozit) walla Juulirde Bazaar Keso (Alban: Xhamia e Pazarit të Ri) ko juulirde Tirana, Albaniya. Ko juulirde nde Ottomaan en mahi e hitaande 1750, nde jeyaa ko e juulirɗe seeɗa ɗe nguurnoo e laamu kominist e laamu Hoxhaist.Wikipedia: Darwish Pasha Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Darwish_Pasha_MosqueJuulirde paasha darwish ( e ɗemngal aarabeere : جَامِع دَرْوِيش بَاشَا , e ɗemngal romaan : jaami darwish pasha , e ɗemngal turki : Derviş pasha camii ) ko juulirde 16ɓiire e nder leydi Damas. Juulirde nde mahiraa ko e hitaande 1574, ko guwerneer Ottomaan mo Damas, Darwish Pasha.Wikipedia: Defterdar Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Defterdar_MosqueJuulirde Defterdar, walla juulirde Defterdar Mahmut Efendi (e ɗemngal Turki: Defterdar Camii, Defterdar Mahmut Efendi Camii), ko juulirde Ottomaan en teeminannde 16ɓiire, tawaande to Eyüp, Istambul, leydi Turki. Ko defterdar (hooreejo kaalis) Nazlı Mahmut Efendi (hedde 1500–1546) yamiri nde, ko mahoowo Mimar Sinan mahi nde e hitaande 1542.Wikipedia: Al Bahr Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al_Bahr_MosqueJuulirde Al-Bahr walla juulirde al-Bahr (aarabeere: مسجد البحر, Misgad HaYam (Ibraniyanke: מסגד הים), maanaa e ɗemɗe kala Juulirde maayo, woni juulirde ɓurnde ɓooyde e nder feccere daartol Jaffa, Israayiil165 ,[1] Nde woni ko e laawol HaAliya HaShniya sara laana ndiwoowa Ngam ɓadtaade maayo Mediteraane, liɗɗi e laanaaji ndiwoowa ina kuutoroo juulirde nde, kam e hoɗɓe e saraaji mum.[2] /Alazzeh galle no winndiraa e kaaƴe dow damal sara Basmala.Wikipedia: Baland Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baland_MosqueBaland Mosque, which means the "upper mosque", is a historical mosque in the ancient city of Bukhara, Uzbekistan. Registered as a World Heritage Site by UNESCO along with the whole of the historic old town, this small mosque was built at the beginning of the 16th century in the southern part of the city.Architecturehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baland_Mosque#ArchitectureSee alsohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baland_Mosque#See_alsoReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baland_Mosque#ReferencesWikipedia: Altun Alem Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Altun_Alem_MosqueJuulirde Altun-Alem (e ɗemngal Serbi: Altun-alem џамија, e ɗemngal romaan: Altun-alem džamija, e ɗemngal romaan: ‘Juulirde Gem kaŋŋe’) ko juulirde wonnde e wuro Novi Pazar, Serbi.[1]Wikipedia: Ali Pasha Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Pasha_MosqueJuulirde Ali Pasha ( e ɗemngal Turki: Ali Paşa Camii ) ko juulirde wonnde e caka wuro Tokat e nder diiwaan Anatolia e nder leydi Turki. Ko golle jamaanu Ottomaan en, mahaaɗe e hitaande 1572 e laamu Sultan Selim II, ina waɗi dome gooto e minaret.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Agha Nour Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agha_Nour_MosqueThe Agha Nour mosque (Persian: مسجد آقانور) is a mosque located in Isfahan, Iran. It was founded during the Shah Abbas I era and completed during the Shah Safi era, and as such the names of both kings were mentioned in the inscription above the portal of the mosque.See alsohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agha_Nour_Mosque#See_alsoReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agha_Nour_Mosque#ReferencesExternal linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Agha_Nour_Mosque#External_linksWikipedia: Behramiyah Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Behramiyah_MosqueJuulirde Behramiya (aarabeere: جَامِع الْبَهْرَمِيَّة , e ɗemngal romaan: Jāmiʿ Bahramīyah) ko juulirɗe taariiɗe gonɗe to Alep, leydi Siiri, tuggi e jamaanu Ottomaan en. Nde woni ko e diiwaan al-Jalloum to bannge hirnaange Citadel, hakkunde damal Antiyoki e Khan al-Jumrok, e nder mahe daartol wuro Aleppo ɓooyngo.Wikipedia: Big Khan Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Big_Khan_MosqueJuulirde Big Khan (juulirde Kirime: Büyük Han Cami e ɗemngal Tataar, Ukrain: Велика ханська мечеть, Riisi: Большая ханская мечеть, Turki: Büyük Han Camii) woni ko e wuro Bakchisaray, Kirime, ina jeyaa e galle laamorɗo Bakchisaray. Ko ɗum gooto e juulirɗe ɓurɗe mawnude e nder Kirime, kadi ko gooto e mahaaɗe gadane galle laamorɗo Khan.Wikipedia: Bilal I Habesi Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bilal_I_Habesi_MosqueBilal-i Habeşi Masjid is a historical small mosque in Tarsus, Mersin Province, Turkey.Historyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bilal_I_Habesi_Mosque#HistoryArchitecturehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bilal_I_Habesi_Mosque#ArchitectureReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bilal_I_Habesi_Mosque#ReferencesWikipedia: Burmali Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Burmali_MosqueJuulirde Burmalı ( e ɗemngal Turki: Burmalı Mescit[1] walla Burmalı Minare Camii; maanaa mum ko juulirde wonnde e minare ɓuuɓnde”[2]) ko juulirde Ottomaan en, nde teeminannde 16ɓiire, e nder park Saraçhane, e nder diiwaan Fatih, Istambul, leydi Turki.Wikipedia: Fethija Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fethija_MosqueFethija Mosque (Bosnian: Fethija džamija) is a mosque and former Catholic church located in the town of Bihać, Bosnia and Herzegovina. Built in 1266, it is the oldest gothic building in the country.See alsohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fethija_Mosque#See_alsoReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fethija_Mosque#ReferencesExternal linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fethija_Mosque#External_linksWikipedia: Hadzijska Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hadzijska_MosqueJuulirde Vekil-Harrach walla Hadžijska ( e ɗemngal Bosni: Vekil-Harač ili Hadžijska džamija ) ko juulirde wonnde e wuro Sarayewo, Bosniya e Hersegowina. Nde woni ko e Alifakovac, koɗorɗe e nder renndo nokkuure Babića bašća, gooto e gure ɓurɗe ɓooyde e Sarajevo.Wikipedia: Hanbali Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hanbali_MosqueJuulirde Hanbali (anndiraande kadi juulirde Hanabila; e ɗemngal Arab: المسجد الحنبلي) ko juulirde mawnde e nder caka Nablus sara laawol Jama'a Kabir to fuɗnaange Laabi Martir e hirnaange Juulirde Mawnde Nablus.[1]Wikipedia: Iskender Pasha Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iskender_Pasha_MosqueJuulirde İskender Pasha ko juulirde Ottomaan en mahiraa ko e teeminannde 16ɓiire to Trabzon, leydi Turki.Wikipedia: Iskender Pasha Mosque Turkishhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Iskender_Pasha_Mosque_TurkishJuulirde İskender Pasha ( e ɗemngal Turki : İskender Paşa Cami ) ko juulirde taariindi wonnde e leegal Kanlıca e nder diiwaan Beykoz e nder wuro Istambul, leydi Turki.Wikipedia: Jameh Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jameh_MosqueJuulirde Jameh mo Khozan ko juulirde taariinde e nder diiwaan Khomeyni Shahr e nder diiwaan Isfahan. Mahdi juulirde nde fuɗɗii ko e jamaanu Timurid en e teeminannde 15ɓiire, kono ina gasa tawa mahdi hannde ndii ina ɓooyi e jamaanu Safavid en.Wikipedia: Juma Jami Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juma_Jami_MosqueJuulirde Juma-Jami, (Ukrain: Мечеть Джума-Джамі, Tataar Kirime: Cuma Cami, Riisi: Мечеть Джума-Джами, Turki: Cuma Han Camii) anndiraande kadi Juulirde Aljumaa, woni ko e Yevpatoria, Kirime.[1] Mahaaɗo ko hakkunde 1552 e 1564, ko mahoowo Ottomaan biyeteeɗo Mimar Sinan mahi ɗum.Wikipedia: Zaib-un-Nissa Hamidullahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaib-un-Nissa_HamidullahZaib-un-Nissa Hamidullah (Bengali: জেবুন্নেসা, Urdu: 1 lewru Seeɗto Winndiyanke e jaayndiyanke Pakistaan.[note 1] O woniino piilaaɗo binndol e jaayndiyankaagal Pakistaan e ɗemngal Engele, e...Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaib-un-Nissa_Hamidullah#Nguurndam_adanɗamTeegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaib-un-Nissa_Hamidullah#TeegalKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaib-un-Nissa_Hamidullah#KugalBan e Miroirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaib-un-Nissa_Hamidullah#Ban_e_MiroirWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaib-un-Nissa_Hamidullah#WadeNjawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaib-un-Nissa_Hamidullah#NjawdiBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaib-un-Nissa_Hamidullah#BibliografiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaib-un-Nissa_Hamidullah#Ƴeew_kadiTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaib-un-Nissa_Hamidullah#TeskorɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaib-un-Nissa_Hamidullah#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zaib-un-Nissa_Hamidullah#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Mansa Netteyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mansa_NetteyMansa Nettey ko gardiiɗo banke leydi Ganaa. Ko kanko woni debbo gadano hooreejo gollordu mo Standard Chartered Gana toɗɗii.Wikipedia: Diana Ngonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diana_NgonDiana Ngon ko jaayndiyanke, jokkondiral e jaayɗe, jeyaaɗo to Gana. Diana woni hannde ko jaayndiyanke Citi News to diiwaan worgo.CS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en)Wikipedia: Nii Tackie Tawiah IIIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nii_Tackie_Tawiah_IIINii Tackie Tawiah III (6 Oktoobar 1940 – Duujal 2012) ko Ga Mantse e nder diiwaan Ga, laamu aadaaji e nder diiwaan Accra mawɗo e nder leydi Gana tuggi 2006 haa o maayi e hitaande 2012.[1]Wikipedia: Hameeda Hossainhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hameeda_HossainHameeda Hossain (jibinaa ko Akhund ; jibinaa ko e hitaande 1936) ko daraniiɗo jojjanɗe aadee e ganndo to leydi Bangladesh. O yaltinii defte e binndanɗe keewɗe jowitiiɗe e jojjanɗe aadee e geɗe rewɓe e nder leydi Bangladesh, e nder diine lislaam, e nder winndere ndee kala.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hameeda_Hossain#Nguurndam_neɗɗoHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hameeda_Hossain#HimobeWikipedia: N'guigmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/N%27guigmiN'guigmi ko wuro e Komin ujunnaaje sappo e joyi e nder fuɗnaange leydi Niiseer, saraaji no feewi maayo Caad – ina fawii e daande maayo mum haa maayo ngoo rewti. Ko laawol gonngol hakkunde karallaagal gelooɗi gaadanteeji Toureg e njulaagu yahooɓe Fuɗnaange e Fuɗnaange e nder Saharaa.Yiyngohttps://ff.wikipedia.org/wiki/N%27guigmi#YiyngoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/N%27guigmi#TuugnorgalWikipedia: Fatima Ahmed Ibrahimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Ahmed_IbrahimFaatima Ahmed Ibraahim (aarabeere: فاطمة احمد ابراهيم; hedde 1930 – 12 ut 2017), ko binndoowo Sudaannaajo, daraniiɗo hakkeeji rewɓe e gardiiɗo sosiyaalist.[1]Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Ahmed_Ibrahim#KugalNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Ahmed_Ibrahim#NjeenaajeGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Ahmed_Ibrahim#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Ahmed_Ibrahim#TuugnorgalJanngugol jokkungolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatima_Ahmed_Ibrahim#Janngugol_jokkungolWikipedia: N'Guelbélyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/N%27Guelb%C3%A9lyN'Guelbély (kañum ne: Nguel Bely, N'Guelbeyli, N'Guel Beyli) ko wuro e komin e nder leydi Niiseer.[1]Geografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/N%27Guelb%C3%A9ly#GeografiTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/N%27Guelb%C3%A9ly#TariyaFaggudu e njuɓɓudihttps://ff.wikipedia.org/wiki/N%27Guelb%C3%A9ly#Faggudu_e_njuɓɓudiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/N%27Guelb%C3%A9ly#TuugnorgalWikipedia: N'Gourtihttps://ff.wikipedia.org/wiki/N%27GourtiN'Gourti ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/N%27Gourti#TuugnorgalWikipedia: Jacqueline mariahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jacqueline_mariaJacqueline Maria Hagan (jibinaa ko ñalnde 28 ut 1954)[1] ko ganndo renndo Ameriknaajo jibinaaɗo to Siili, ko kanko woni porfeseer renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde North Carolina to Chapel Hill gila 2017. O anndaa ko e wiɗtooji makko ko faati e immigration ummoraade e ɗemngal Latin Amerik e leyɗeele dentuɗe Amerik, e batte politik immigration Amerik e immigrant en.Wikipedia: Mohammed Hafizhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_HafizMohammed M. Hafez[1] ko ganndo ko faati e dille lislaam, e njiimaandi politik, e njiimaandi mbonndi.Wikipedia: Kartinihttps://ff.wikipedia.org/wiki/KartiniRaden Adjeng Kartini, ganndiraaɗo kadi Raden Ayu Kartini (21 abriil 1879 – 17 suwee 1904),[a] ko daraniiɗo hakkeeji rewɓe e jaŋde rewɓe.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kartini#ƁawoJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kartini#JaangirdeBattehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kartini#BatteFuɗnaange e Hirnaangehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kartini#Fuɗnaange_e_HirnaangeLefol e teddeendihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kartini#Lefol_e_teddeendiCiimtolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kartini#CiimtolJanngugol jokkungolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kartini#Janngugol_jokkungolFuɗɗoode ɗiɗmerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kartini#Fuɗɗoode_ɗiɗmerewindugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kartini#windugoWikipedia: David gruskyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_gruskyDavid Bryan Grusky (jibinaa ko ñalnde 14 abriil 1958) ko ganndo renndo Ameriknaajo, ko jannginoowo Barbara Kimball Browning to duɗal jaaɓi haaɗtirde Stanford to bannge neɗɗankaagal e gannde. O wonii kadi mawɗo to duɗal wiɗtooji politik faggudu to Stanford, kadi ko gardiiɗo duɗal Stanford to bannge baasal e ŋakkeende potal.Wikipedia: Herman Greyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Herman_GreyHerman Gray ko jannginoowo mawɗo to duɗal jaaɓi haaɗtirde UC Santa Cruz, o yaltinii defte keewɗe e nder fannuuji politik pinal ɓaleeɓe e jaayɗe.[1] Defte Gray ina njeyaa heen : Yiylaade njiyaagu (Minnesota), Dille pinal (Kaliforni).Wikipedia: John gradyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_gradyJohn Marshall Grady (jibinaa ko e hitaande 1942) ko ganndo renndo Ameriknaajo, ganndo ko faati e renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Wheaton, ganndiraaɗo golle makko maantiniiɗe e fannu renndo yi’annde.[1][2]Wikipedia: Mark gottdienerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mark_gottdienerMark Gottdiener (jibinaa ko e hitaande 1943) ko jannginoowo to bannge renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Buffalo, ganndo ko faati e renndo wuro. Jooni ko kanko woni porfeseer Emeritus.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Robert A. Gordonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robert_A._GordonRobert A. Gordon (jibinaa ko ñalnde 10 ut 1932) ko ganndo renndo Ameriknaajo ɓurɗo anndeede e golle mum to bannge hakkille, bonanndeeji, e njiyaagu.Wikipedia: Milton Gordonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Milton_GordonMilton Myron Gordon (3 oktoobar 1918 – 4 suwee 2019) ko ganndo renndo Ameriknaajo. O ɓuri anndeede ko e ƴettude miijo e dow daaɗe jeeɗiɗi Assimilation.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Bob gainerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bob_gainerBob Gliner (jibinaa ko hedde kitaale 1940) ko gardiiɗo filmuuji binndaaɗi keeriiɗo, kadi ko jannginoowo sosiyoloji to duɗal jaaɓi haaɗtirde San Jose State. Golle Gliner ina njokki e waylo-waylo renndo e nder winndere ndee kala, ina siftina kadi geɗe bayɗe no caɗeele ɗe leyɗeele ƴellitiiɗe ɗee njogori dañde, waylo-waylo duɗe, njulaagu, waylo-waylo weeyo, atletik kolees, nokkuuji konu–industrial e ɓe ngalaa kaayitaaji.Wikipedia: Gazi Mehmet Pasha's Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gazi_Mehmet_Pasha%27s_MosqueJuulirde Gazi Mehmet Pasha (e albaneere: Xhamia e Gazi Mehmet Pashës) anndiraande kadi juulirde Bajrakli (e Albaneere: Xhamia e Bajraklisë) ko jumaa e nder wuro Prizren. Ina jeyaa e nokkuuji diine lislaam ɓurɗi ɓooyde e nder leydi Kosovo.Wikipedia: Khusraw Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khusraw_MosqueJuulirde Khusraw nde Aarabeere : جَامِع الْخُسْرُوِيَّة , e ɗemngal romaan : Jāmiʿ al-Ḵusruwīyah ; Turki : Hüsreviye Camii ) ko juulirde mawnde to Aleppo, Siiri. Nde woni ko to fuɗnaange-rewo Citadel.Wikipedia: Kirmizi Minare Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kirmizi_Minare_MosqueJuulirde Kırmızı Minare (juulirde minare boɗeere) ko juulirde wonnde e leegal Hasköy to Beyoğlu, to Istambul, leydi Turki. Ina gasa tawa ko Kiremitçi Ahmet Agha mahi nde e hitaande 1591, ko noon kadi nde anndiraa juulirde Kiremitçi Ahmet Agha.Wikipedia: James Gillinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/James_GillinJohn Lewis Gillin (12 oktoobar 1871 - 8 desaambar 1958) ko ganndo renndo Ameriknaajo, keɓtinaaɗo e ganndal renndo kuutorteengal, kadi ko kanko woni hooreejo 16ɓo fedde renndo Amerik (e hitaande 1926).[1][2][3] O woniino kadi e golle fedde wiyeteende Croix-Rouge Amerik.Wikipedia: John gillitehttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_gilliteJohn Morris Gillette (1866-1949) ko ganndo renndo Ameriknaajo, ganndo ko faati e renndo ladde, kadi ko kanko woni hooreejo 18ɓo fedde renndo Amerik (e hitaande 1928).[1]Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: N'Gongahttps://ff.wikipedia.org/wiki/N%27GongaN'Gonga ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.Ina woodi luumo mawngo, colourful yontere kala e ñalɗi aset.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/N%27Gonga#TuugnorgalWikipedia: Thomas Gieryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thomas_GieryThomas F. Gieryn (jibinaa ko e hitaande 1950) ko jannginoowo Rudy to duɗal jaaɓi haaɗtirde Indiana to bannge renndo.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Franklin Giddingshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Franklin_Giddingsrd Bendix (1970) Wiliyam H. Sewell (1971) Wiliyaam J.Wikipedia: Jack Gibshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jack_GibsJack Porter Gibbs (26 ut 1927[3] – 20 ut 2020[4]) ko ganndo renndo Ameriknaajo ganndiraaɗo golle mum e miijo jokkondire renndo e reentaade.[5][6][7] E fuɗɗoode kitaale 1960, kanko e Leonard Broom ɓe mballitii e peewnugol sosngo nokku wiɗto yimɓe to duɗal jaaɓi haaɗtirde Texas to Austin, sosaa e hitaande 1963.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Norman Gevitzhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Norman_GevitzNorman Gevitz ko ganndo renndoyankeewo e daartol[1] e gardiiɗo jaŋde. O winndii defte e binndanɗe keewɗe ko fayti e daartol safaara e nder leyɗeele dentuɗe Amerik e Angalteer.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Linda Georgehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linda_GeorgeLinda Kaufman George (jibinaa ko e hitaande 1947)[1] ko ganndo renndo Ameriknaajo e ganndo ko faati e mawɓe, ko o jannginoowo mawɗo to bannge renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Duke. Wiɗtooji makko ina njokki e sosiyoloji cellal hakkille, cellal ɓanndu, e duuɓi, e nder toɓɓe goɗɗe.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Elizabeth fusilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_fusilElizabeth Fussell ko ganndo renndo Ameriknaajo, ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Brown to bannge ganndal yimɓe e nokkuuji e renndo.[1] Gila 2017, ko kanko woni hooreejo jaaynde ganndal wiyeteende Population et Environnement.Pages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: John fujimurahttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_fujimuraJoan Hideko Fujimura ko ganndo renndo Ameriknaajo, ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Wiskonsin-Madison to bannge renndo. Ko kanko woni hooreejo fedde ganndal renndo.Wikipedia: Scott frickelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Scott_frickelScott Frickel ko ganndo renndo Ameriknaajo, hannde ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Brown, ko adii ɗuum ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Tulane e duɗal jaaɓi haaɗtirde Washington State, ɗo o wonnoo jannginoowo mawɗo to Boeing to bannge renndo e nder nokkuuji.[1] Ko o binndoowo kadi bayyinaaɗo, mo defte binndaaɗe ina ciftora mo, ina moofta ɗum.Wikipedia: Eliot Freidsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eliot_FreidsonEliot Freidson (1923 – 14 desaambar 2005)[1] ko ganndo renndo e safaara, golloowo e miijo golle. Charles Bosk wiyi wonde Freidson ko neɗɗo sosɗo e nder sosiyoloji safaara, jogiiɗo darnde mawnde e mawnugol e laawɗingol fannu oo.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksPages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Jeremy jay freezehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jeremy_jay_freezeJeremy Jay Freese (jibinaa ko ñalnde 15 marse 1971)[1] ko ganndo renndo Ameriknaajo, binndoowo.Wikipedia: Linton freemanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linton_freemanLinton Clarke Freeman (1927 – 17 ut 2018) ko ganndo renndoyankeewo Ameriknaajo ganndiraaɗo golle mum gadane e nder laylayti renndo. O woniino jannginoowo mawɗo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kaliforni, to Irvine.Wikipedia: John foranhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_foranJohn Foran (jibinaa ko e hitaande 1955) ko ganndo renndo Ameriknaajo, jogiiɗo nafoore wiɗtooji ko faati e nuunɗal weeyo winndereejo ; dille renndoyankooje, mbayliigaaji renndo, e mbayliigu renndoyankeewu ; Jannde pinal Aduna tataɓo; e jaŋde Amerik Latin e Fuɗnaange hakkundeejo. Omo jogii doktoraa makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kaliforni, Berkeley, kadi ko o porfeseer ganndal renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kaliforni, Santa Barbara.Wikipedia: David vergehttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_vergeDavid Verge Fleischer ko ganndo renndo, ko jannginoowo to Beresiil, jibinaaɗo to Amerik.Wikipedia: Karen fieldshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karen_fieldsKaren E. Fields ko ganndo renndo Ameriknaajo.Wikipedia: Susan Fergusonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_FergusonSusan J. Ferguson (jibinaa ko e hitaande 1961) ko jannginoowo ganndal renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Grinnell.Wikipedia: Kurt w. Fischerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kurt_w._FischerKurt W. Fischer (9 suwee 1943 – 30 mars 2020) ko jannginoowo, binndoowo, wiɗtiyanke to bannge ganndal ƴiiƴam e jaŋde.Wikipedia: Lewishttps://ff.wikipedia.org/wiki/LewisLewis M. Feldstein woni hooreejo kawtal Saguaro wondude e Robert D.Wikipedia: Helen feinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_feinHelen Fein (17 suwee 1934[1] – 14 mee 2022) ko ganndo renndo taariindi, ko porfeseer, ganndo ko faati e warngooji, jojjanɗe aadee, fitinaaji renndo e geɗe goɗɗe.[2] Ko o binndoowo e bayyinoowo defte nay e monogaraafi, ko o gollodiiɗo e Porogaraam Kisal Aduna (Jaaɓi-haaɗtirde Harvard),[3] kadi ko o sosɗo e hooreejo gadano Fedde Adunaare Annduɓe Warngooji.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: David fesenfesthttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_fesenfestDoktoor David Fasenfest ko ganndo renndo Ameriknaajo, ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Wayne State. O heɓi doktoraa makko.Wikipedia: Ellsworth Farishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ellsworth_FarisEllsworth Faris (30 suwee 1874 – 19 desaambar 1953) ko ganndo renndoyankeewo mawɗo to duɗal Chicago.Wikipedia: Rick fantasiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rick_fantasiaRick Fantasia ko “Porfeseer Barbara Richmond 1940 e gannde renndo” e porfeseer sosiyoloji porfeseer to duɗal jaaɓi haaɗtirde Smith to leyɗeele dentuɗe Amerik e gardiiɗo duɗal mum Kahn Liberal Arts.[1]Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Henry pratthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_prattHenry Pratt Fairchild (18 ut 1880 – 2 oktoobar 1956) ko ganndo renndo Ameriknaajo tedduɗo, ko o jannginoowo renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde New York, omo jeyaa e ko heewi e geɗe luulndiiɗe e jamaanu makko.[1] O winndi ko fayti e jokkondiral leƴƴi, ruttaade e reentaade, e immigration.Wikipedia: Youssefe Dey Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Youssefe_Dey_MosqueJuulirde Youssef Dey, anndiraande kadi Al B'chamqiya, ko juulirde nde teeminannde 17ɓiire to Tunis, leydi Tunisi, woni ko e nokku Madiina e nder wuro ngo. Juulirde nde ina sikkaa ina waɗi nafoore sabu ko nde juulirde Ottomaan-Turkiyankoore adannde mahaande to Tunis.Saal juuldehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Youssefe_Dey_Mosque#Saal_juuldeMinaarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Youssefe_Dey_Mosque#MinaareWikipedia: Kwadwo Nkansahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwadwo_NkansahKwadwo Nkansah (jibinaa ko ñalnde 15 abriil 1987),[1] anndiraa ko Lil Win,[2] ko naalanke, jimoowo, fijoowo, e fijoowo Ganaa.[3][4] Ko kanko woni sosɗo e gardiiɗo duɗal hakkunde leyɗeele Great Minds to Kumasi, e nder diiwaan Ashanti to leydi Gana.Wikipedia: Nkomodehttps://ff.wikipedia.org/wiki/NkomodeYaw Donkor (maayi 2016), anndiraaɗo kadi Nkomode, ko jimoowo Ganaajo, o jeyaa ko e yeewtere tele anndiraande Concert Party, woni teleeji.[1][2][3][4]Wikipedia: Ama Nkrumahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ama_NkrumahAma Nkrumah ko debbo daraniiɗo politik e nder leydi Ganaa e nder hare ndimaagu leydi Ganaa e caggal mum.CS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en)Wikipedia: Gamal Nkrumahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gamal_NkrumahGamal Gorkeh Nkrumah (jibinaa ko e hitaande 1958) ko jaayndiyanke Ganaa, pan-Afriknaajo, kadi ko gardiiɗo jaaynde wiyeteende Al Ahram Weekly. Ko kanko woni ɓiy mawɗo hooreejo leydi Ganaa gadano biyeteeɗo Kwame Nkrumah,[1] e debbo makko Misrannaajo biyeteeɗo Fathia Nkrumah.Wikipedia: Josephine Nkrumahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josephine_NkrumahJosephine Nkrumah ko awokaajo leydi Ganaa, jooni ko kanko woni hooreejo fedde ngenndiire toppitiinde jaŋde siwil to leydi Ganaa.CS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en)Wikipedia: Eric Nottinghamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eric_NottinghamKapiteen Eric Cato Nottingham MC CPM (9 mee 1891 – 1972) ko soldaat Angalteer e polis, o woniino hooreejo polis to nokku polis Gold Coast tuggi 8 oktoobar 1938 haa 21 mee 1944.Wikipedia: Ephraim Avea Nsohhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ephraim_Avea_NsohEphraim Avea Nsoh ko politikyanke leydi Ganaa, o wonnoo ko jaagorgal diiwaan Fuɗnaange toowɗo leydi Ganaa. Ko adii nde o ardata diiwaan Fuɗnaange Toowɗo, Ephraim Avea Nsoh wonnoo ko jaagorgal diiwaan Hirnaange Toowɗo.Wikipedia: Anbara Salam Khalidihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anbara_Salam_KhalidiAnbara Salam Khalidi (Aarabeere: عنبرة سلام الخالدي) (4 ut 1897–mee 1986) ko debbo Libannaajo, firoore e binndoowo, ballitooɗo no feewi e ndimaagu rewɓe aarabeeɓe.[1]Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anbara_Salam_Khalidi#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anbara_Salam_Khalidi#KuɗeNguurndam neɗɗo e maaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anbara_Salam_Khalidi#Nguurndam_neɗɗo_e_maaydeCaahuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anbara_Salam_Khalidi#CaahuTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anbara_Salam_Khalidi#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anbara_Salam_Khalidi#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Benjamin Aggrey Ntimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benjamin_Aggrey_NtimBen Aggrey Ntim ko injenieer e dawriyanke Ganaajo. O wonnoo ko jaagorgal jokkondiral e gardagol hooreejo leydi John Kufour.CS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en)Wikipedia: A. R. S. Nunoohttps://ff.wikipedia.org/wiki/A._R._S._NunooArtur Riby Sampa Nuno ko ofisee konu leydi Ganaa, ko o pentiiɗo. O wonii mawɗo konu ndiyam e nder konu leydi Ghana tuggi lewru mee 2005 haa lewru marse 2009, o wonii kadi hooreejo konu leydi Ghana tuggi 28 lewru Yarkomaa 2009 haa 31 lewru marse 2009.Wikipedia: Hamamat Montiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hamamat_MontiaHamamat Montia (22. lewru juko hitaande 1988) ko debbo Ganaajo, gonnooɗo laamɗo debbo biyeteeɗo Miss Malaika.CS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en)Wikipedia: Jawatha Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jawatha_MosqueJuulirde Jawatha (aarabeeɓe: مَسْجِد جَوَاثَا, e ɗemngal romaan: Masjid Jawāthā), kadi ko al-Jawan, woni ko e nokku taariindi Jawatha, fotde 12 km (7.5 mi) to worgo-fuɗnaange Hofuf, Al-Ahsa, Arabi Sawdit.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jawatha_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jawatha_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Lord Morgan (musician)https://ff.wikipedia.org/wiki/Lord_Morgan_(musician)Martins Martey Morgan (jibinaa ko ñalnde 28 mee 1986), ɓurɗo anndeede e innde dingiral mum Lord Morgan, ko naalanke Ganaajo, binndoowo jimɗi, e jimoowo. O ɓuri anndeede ko e jimɗi Ayalolo, jimɗi ɗi hooreejo leydi Ganaa ɓooyɗo, hono John Mahama, ƴetti ngam waɗde Siistem Yah-ngartaa.Wikipedia: Al Jum'ah Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al_Jum%27ah_MosqueJuulirde Al Jum'ah (aarabeere: مَسْجِد ٱلْجُمُعَة , e ɗemngal romaan: Juulirde Al-Jumuʿah, "Juulirde Aljumaa") ko juulirde Madiina, nder diiwaan Hejazi nder Arabi Sawdit.[1] Anndiraa kadi juulirde Banī Sālim (مَسْجِد بَنِي سَالِم),[2] juulirde Al-Wādi (مَسْاتجِد ٱلْوَادِي), juulirde Al-Qubayb (مَسْجِد ٱلْقَبَجِب).Wakerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al_Jum%27ah_Mosque#WakereTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al_Jum%27ah_Mosque#TariyaFuɗordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al_Jum%27ah_Mosque#FuɗordeWaktu peewnugolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al_Jum%27ah_Mosque#Waktu_peewnugolƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al_Jum%27ah_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al_Jum%27ah_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Shamsunnahar Mahmudhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shamsunnahar_MahmudShamsunnahar Mahmud (hedde 1908 — 10 abriil 1964) ko binndoowo, politikyanke e jannginoowo to leydi Bengal e fuɗɗoode teeminannde 20ɓiire. O woniino hooreejo fedde hakkeeji rewɓe e nder leydi Bengal nde Begum Rokeya ardii.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shamsunnahar_Mahmud#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shamsunnahar_Mahmud#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shamsunnahar_Mahmud#Nguurndam_neɗɗoGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shamsunnahar_Mahmud#GolleDeftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shamsunnahar_Mahmud#DefteNjawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shamsunnahar_Mahmud#NjawdiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shamsunnahar_Mahmud#TuugnorgalWikipedia: Emma Morrisonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emma_MorrisonEmma Morrison ko neɗɗo teleeji Ganaa, ko karallo e nder jaayɗe.Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Masjid al-Qiblataynhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masjid_al-QiblataynJuulirde Al-Qiblatayn (Somali: Juulirde Labada Qibla, lit. 'Juulirde Kiblaaji ɗiɗi'; Aarabeere: مَـسْـجِـد الْـقِـبْـلَـتَـيْـن) ko juulirde to Zeila, tawaande e diiwaan Somaliland hirnaange.Nyaladehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masjid_al-Qiblatayn#NyaladeLimtolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masjid_al-Qiblatayn#LimtolƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masjid_al-Qiblatayn#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masjid_al-Qiblatayn#TuugnorgalWikipedia: Moses O.Khttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moses_O.KMoses Osei Kwarteng ɓurɗo anndeede e Muusaa OK, ko jimoowo Linjiila, binndoowo jimɗi e binndoowo.CS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en)Wikipedia: Mosque of the Companionshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mosque_of_the_CompanionsJuulirde sahabaaji (aarabeeɓe: مَسْجِد ٱلصَّحَابَة , e ɗemngal romaan: juulirde aṣ-Ṣaḥābah) [citation needed] ko juulirde wonnde e wuro Massawa, leydi Eritree. Ina gasa tawa ko e fuɗɗoode teeminannde 7ɓiire caggal Iisaa, won heen ina cikki ko ɗum juulirde adannde mahaande e nder Afrik.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mosque_of_the_Companions#TariyaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mosque_of_the_Companions#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mosque_of_the_Companions#TuugnorgalWikipedia: Roslyn Mouldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roslyn_MouldRoslyn Mould ko debbo Afriknaajo gadano suɓaade ngam wonde tergal yiilirde fedde wiyeteende Humanist International. Ko adii ɗuum, ko kanko wonnoo hooreejo fedde Humanist Gana.CS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en)Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Malak Hifni Nasifhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malak_Hifni_NasifMalak Hifni Nasif (25 desaambar 1886 – 17 oktoobar 1918) ko debbo Ejiptnaajo, ballitooɗo no feewi e haalaaji hakkilantaagal e politik jowitiiɗi e yahrude yeeso rewɓe Misra e fuɗɗoode teeminannde 20ɓiire.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malak_Hifni_Nasif#Nguurndam_neɗɗoBinndanɗe rewɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malak_Hifni_Nasif#Binndanɗe_rewɓeUdditgolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malak_Hifni_Nasif#UdditgolTeegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malak_Hifni_Nasif#TeegalJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malak_Hifni_Nasif#JaangirdePolitikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malak_Hifni_Nasif#PolitikMaayde e ndonuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malak_Hifni_Nasif#Maayde_e_ndonuTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malak_Hifni_Nasif#TeskorɗeWikipedia: Nizar Qabbanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nizar_QabbaniNizar Tawfiq Qabbani (Arabe : نزار توفيق قباني , ALA-LC : Nizar Tawfīq Qabbānī , Farayse : Nizar Kabbani ; 21 mars 1923 – 30 abriil 1998 ) ko dipolomaat Siriyanke, yimoowo, winndiyanke, bayyinoowo. O hiisaama ko o Yimoowo Ngenndiijo Siri.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nizar_Qabbani#NguurndamBatte yimrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nizar_Qabbani#Batte_yimreNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nizar_Qabbani#Nguurndam_neɗɗoLate nguurndam e maaydehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nizar_Qabbani#Late_nguurndam_e_maaydeNjeenaaje e teddeendihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nizar_Qabbani#Njeenaaje_e_teddeendiBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nizar_Qabbani#BibliografiGolle goɗɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nizar_Qabbani#Golle_goɗɗeƊemɗe goɗɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nizar_Qabbani#Ɗemɗe_goɗɗeƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nizar_Qabbani#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nizar_Qabbani#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nizar_Qabbani#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Nizar Tawfiq Qabbanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nizar_Tawfiq_QabbaniNizar Tawfiq Qabbani (Arabe : نزار توفيق قباني , ALA-LC : Nizar Tawfīq Qabbānī , Farayse : Nizar Kabbani ; 21 mars 1923 – 30 abriil 1998 ) ko dipolomaat Siriyanke, yimoowo, winndiyanke, bayyinoowo. O hiisaama ko o Yimoowo Ngenndiijo Siri.Wikipedia: Alifa Rifaathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alifa_RifaatFatimah Rifaat (5 juin 1930 – janvier 1996), ɓurɗo anndeede e innde binndol mum Alifa Rifaat (aarabeere: أليفة رفعت), ko winndiyanke Ejiptnaajo mo daartol mum juutngol luulndiingol ina anndaa e hollirde dinamiik jokkondiral rewɓe, jokkondiral losko e nder pinal ladde Ejipt. Nde ɓe ƴettata ɗeeɗoo geɗe luulndiiɗe, ƴaañooɓe Faatimah Rifaat ɓee ngoni ko e hoolaade diine e miijooji pasooji feewde e hoddiro maɓɓe.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alifa_Rifaat#NgendamTiitooɗe binndol e firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alifa_Rifaat#Tiitooɗe_binndol_e_firoojiYiyngo woɗɗungo e Minarethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alifa_Rifaat#Yiyngo_woɗɗungo_e_MinaretGite Bahiyyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alifa_Rifaat#Gite_BahiyyaAduna am mo anndaakahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alifa_Rifaat#Aduna_am_mo_anndaakaDoggol golle denndaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alifa_Rifaat#Doggol_golle_denndaaɗeTeddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alifa_Rifaat#TeddungalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alifa_Rifaat#TuugnorgalIwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alifa_Rifaat#IwdiijiWikipedia: Quamina MPhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Quamina_MPEmmanuel Kwamina Amonoo (jibinaa ko ñalnde 11 suwee) ganndiraaɗo kadi innde dingiral Quamina MP ko jimoowo e peewnoowo diskooji Ganaa.CS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en)Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Begum Rokeyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Begum_RokeyaRokeya Sakhawat Hossain(9 desaambar 1880[b] – 9 desaambar 1932), mo yimɓe heewɓe nganndi Begum Rokeya, ko miijotooɗo, winndiyanke, jannginoowo, daraniiɗo politik Bengali, ummoriiɗo Inndo Biritaan. O jeyaa ko e ardiiɓe ndimaagu rewɓe e nder leydi Bangladesh e leydi Indiya.Baɗte e ɓesnguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Begum_Rokeya#Baɗte_e_ɓesnguTeegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Begum_Rokeya#TeegalSifaa binndolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Begum_Rokeya#Sifaa_binndolDefte ɗe Begum Rokeya winndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Begum_Rokeya#Defte_ɗe_Begum_Rokeya_winndiMaayde e ndonuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Begum_Rokeya#Maayde_e_ndonuEponimuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Begum_Rokeya#EponimuujiTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Begum_Rokeya#TeskorɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Begum_Rokeya#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Begum_Rokeya#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Huda Sha'arawihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huda_Sha%27arawiHuuda Sha’arawi walla Hoda Sha’rawi (aarabeere : هدى شعراوي , ALA-LC : Hudá Sha’rāwī ; 23 suwee 1879 – 12 desaambar 1947) ko gardiiɗo rewɓe Misra, suffraget, ngenndiyaŋke, kadi sosɗo Dental Rewɓe Misra .Nguurndam nguurndamam e dewgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huda_Sha%27arawi#Nguurndam_nguurndamam_e_dewgalNgenndiyaŋkaagalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huda_Sha%27arawi#NgenndiyaŋkaagalRewɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huda_Sha%27arawi#RewɓeJoɗnde makko e Atatürkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huda_Sha%27arawi#Joɗnde_makko_e_AtatürkFilantropihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huda_Sha%27arawi#FilantropiTeddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huda_Sha%27arawi#TeddungalƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huda_Sha%27arawi#Ƴeew_kadiTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huda_Sha%27arawi#TeskorɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Huda_Sha%27arawi#TuugnorgalWikipedia: Limuna Mohammed Muniruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Limuna_Mohammed_MuniruLimuna Mohammed Muniru ko siyaasyanke leydi Ganaa, kadi ko jaagorgal leydi Ganaa to bannge worgo leydi Ganaa. Ko adii nde o ardotoo diiwaan Fuɗnaange, o wonnoo ko jaagorgal diiwaan Fuɗnaange toowɗo, kadi o woniino jaagorgal dowla to Hooreejo leydi.Wikipedia: Hidaya Sultan al-Salemhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hidaya_Sultan_al-SalemHidaya Sultan al-Salem, (aarabeere: هدايه سلطان السالم, 1936 – 20 mars 2001), sahaa e sahaa fof ina firtee Hedaya, ko jaayndiyanke, binndoowo, jeyaaɗo e yuɓɓinoowo gooto e jaayndeeji politik Kuwoyt gadani e nder wuro Kuitwaali al-Majalis, Kuwoyt. Ko kanko woni debbo gadano e nder leydi Kuwoyt, gardinooɗo jaaynde.Je hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hidaya_Sultan_al-Salem#Je_hooreKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hidaya_Sultan_al-Salem#KugalWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hidaya_Sultan_al-Salem#WadeWiɗtohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hidaya_Sultan_al-Salem#WiɗtoWakerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hidaya_Sultan_al-Salem#WakereSembehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hidaya_Sultan_al-Salem#SembeJaabawuulihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hidaya_Sultan_al-Salem#JaabawuuliƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hidaya_Sultan_al-Salem#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hidaya_Sultan_al-Salem#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hidaya_Sultan_al-Salem#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Rasuna Saidhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rasuna_SaidHajjah Rangkayo[tesko 1] Rasuna Said (14 suwee 1910 – 2 noowammbar 1965) ko kaɓantooɗo jeytaare leydi Indoneesi e hakkeeji rewɓe, haa teeŋti e hakkeeji maɓɓe e jaŋde e tawtoreede politik. Ko o golloowo politik e hoore makko ko adii e caggal jeytaare leydi Indoneesi, Rasuna Said wonti tergal e pelle politik keewɗe, caggal ɗuum o woni tergal e Diisnondiral Wakiili’en Yimɓe e Diiso Toowngo Wasiyaaji e laamu Sukarno.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rasuna_Said#Nguurndam_adanɗamGolle politik hade jeytaarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rasuna_Said#Golle_politik_hade_jeytaareGolle politik caggal jeytaarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rasuna_Said#Golle_politik_caggal_jeytaareKaɓantooɗo hakkeeji rewɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rasuna_Said#Kaɓantooɗo_hakkeeji_rewɓeNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rasuna_Said#Nguurndam_neɗɗoMaayde e caggal mumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rasuna_Said#Maayde_e_caggal_mumTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rasuna_Said#TeskorɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rasuna_Said#TuugnorgalWikipedia: Saiza Nabarawihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saiza_NabarawiSaiza Nabarawi,(Aarabe Misra: سيزا النبراوى) kadi ina winndee Siza Nabrawi walla Ceza Nabarawi, (jibinaa ko Zainab Mohamed Mourad Nabarawi, Arab Misra: زينب محمد مور النبراوى), (1897–1985) ko jaayndiyanke Misra haa jooni o wonti jaayndiyanke mawɗo jaaynde wiyeteende L’Egyptienne.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saiza_Nabarawi#Nguurndam_adanɗamNguurndam caggalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saiza_Nabarawi#Nguurndam_caggalKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saiza_Nabarawi#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saiza_Nabarawi#TuugnorgalWikipedia: Abdul-Aziz Ayaba Musahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul-Aziz_Ayaba_MusahAbdul-Aziz Ayaba Musah (jibinaa ko ñalnde 1 lewru Yarkomaa 1986) ko juulɗo, ko o dawriyanke Ganaa, tergal parlemaa ngam diiwaan Mion to diiwaan worgo leydi Ganaa. O suɓaama e nder wooteeji hooreejo leydi e parlemaa 2020, o woni depitee gadano heɓde e tikket lannda New Patriotic e limre wooteeji 21552 (59,07%).CS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en)Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Salma Sobhanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salma_SobhanSalma Sobhan (jibinaa ko Rasheda Akhtar Banu; 11 ut 1937 – 30 desaambar 2003)[1] ko awokaa, ganndo, daraniiɗo jojjanɗe aadee, banngalteer. O wonti debbo gadano awokaa e nder leydi Pakistaan e hitaande 1959.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salma_Sobhan#ƁawoJaŋde e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salma_Sobhan#Jaŋde_e_golle_puɗɗaaɗeHakkeeji aadee e golle sariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salma_Sobhan#Hakkeeji_aadee_e_golle_sariyaBinndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salma_Sobhan#BinndanɗeNjawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salma_Sobhan#NjawdiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salma_Sobhan#TuugnorgalWikipedia: Nurkhon Yuldashkhojayevahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nurkhon_YuldashkhojayevaNurkhon Yuldashkhojayeva (Usbek: Nurxon Yoʻldoshxoʻjayeva, heewi wiyeede ko Nurkhon Yuldasheva) ina jeyaa e rewɓe Usbeki en adanɓe fiyde, kadi ina jeyaa e rewɓe Usbek en adanɓe yimde e dingiral tawa alaa paranja.[1] Hoodere ummotoonde e nder pijirlooji Usbek, golle makko taƴaama e hitaande 1929 e warngo teddungo, o wonti maande ndimaagu rewɓe e reentaade fedde.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nurkhon_Yuldashkhojayeva#NgendamWarngohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nurkhon_Yuldashkhojayeva#WarngoNjawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nurkhon_Yuldashkhojayeva#NjawdiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nurkhon_Yuldashkhojayeva#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nurkhon_Yuldashkhojayeva#TuugnorgalWikipedia: Ismat Chughtaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismat_ChughtaiIsmat Chughtai (21 ut 1915 - 24 oktoobar 1991) ko winndiyanke Urdu, binndoowo daartol, humanist liberal e waɗoowo filmuuji. Puɗɗagol e kitaale 1930, o winndii ko heewi e tiitooɗe ko wayi no jokkondiral rewɓe e rewɓe, jikkuuji hakkundeeji, e luural hakkunde yimɓe, heewɓe heen ko e yiyannde Marx.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismat_Chughtai#NguurndamFuɗɗoode nguurndam mum e golle mum (1915–41)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ismat_Chughtai#Fuɗɗoode_nguurndam_mum_e_golle_mum_(1915–41)windugoBatte e mbaadi binndolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismat_Chughtai#windugoBatte_e_mbaadi_binndolBinndanɗe ko faati e Ismat Chughtaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismat_Chughtai#Binndanɗe_ko_faati_e_Ismat_ChughtaiTeddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismat_Chughtai#TeddungalBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismat_Chughtai#Bibliografiwindugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismat_Chughtai#windugoE nder pinal yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismat_Chughtai#E_nder_pinal_yimɓeFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismat_Chughtai#FilmogaraafiVidiyohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismat_Chughtai#VidiyoNjeenaaje e teddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismat_Chughtai#Njeenaaje_e_teddungalƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismat_Chughtai#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismat_Chughtai#TuugnorgalTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismat_Chughtai#TeskorɗeCiimtolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismat_Chughtai#CiimtolWikipedia: Nazira Zain al-Dinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nazira_Zain_al-DinNazira Zayin al-Diin (Zayin al-Diin kadi firti ko Zeineddine, Zain kadi winndi Zayn) (1908–1976) ko ganndo Libannaajo Druze.[1][2] O ñiŋii pinal aarabeeɓe sabu ko o wiyi ko golle mum "degradante".Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nazira_Zain_al-Din#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolGolle binndolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nazira_Zain_al-Din#Golle_binndolGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nazira_Zain_al-Din#GolleBatte e ndonuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nazira_Zain_al-Din#Batte_e_ndonuNguurndam caggalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nazira_Zain_al-Din#Nguurndam_caggalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nazira_Zain_al-Din#Jokkondire_yaajɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nazira_Zain_al-Din#TuugnorgalWikipedia: Saleemah Abdul-Ghafurhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saleemah_Abdul-GhafurSaleemah Abdul-Ghafur (jibinaa ko 19 noowammbar 1971)[1] ko binndoowo e golloowo tiiɗniiɗo eɓɓooji tuugiiɗi e diine e potal rewɓe e worɓe e nder lislaam mo woni hannde ko mawɗo gollordu e mawɗo jokkondiral to fedde Bill & Melinda Gates.[ 2] [3] O gollodiima e Malaria No More, fedde nde wonaa laamuyankoore, sosaande ngam yahrude yeeso e paandaale Fedde Ngenndiije Dentuɗe ngam ƴellitde duuɓi ujunnaaje, e joofnude maayɗeele jowitiiɗe e malaria haa hitaande 2012.Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saleemah_Abdul-Ghafur#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saleemah_Abdul-Ghafur#KugalGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saleemah_Abdul-Ghafur#GolleJokkondiralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saleemah_Abdul-Ghafur#JokkondiralTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saleemah_Abdul-Ghafur#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saleemah_Abdul-Ghafur#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Winston Mensa-Woodhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winston_Mensa-WoodLietnaa-Seneraal Winston Mensa-Wood ko gonnooɗo ofisee konu Ganaa, o woniino hooreejo konu Ganaa capanɗe tati e tati tuggi lewru suwee 1990 haa lewru marse 1992. O ƴetti laamu e juuɗe Lietnaa Seneraal Arnold Quainoo kono o maayi ko e laamu.CS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en)Wikipedia: Haleh Afshar, Baroness Afsharhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haleh_Afshar,_Baroness_AfsharHaleh Afshar, Baroness Afshar, OBE, FAcSS (Perse: هاله افشار; 21 mee 1944 – 12 mee 2022)[1] ko neɗɗo Biritaannaaɓe e nder suudu sarɗiiji leydi ndii. O joginoo nafoore nguurndam makko fof e hakkeeji rewɓe e sariya lislaam.Nguurndam e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haleh_Afshar,_Baroness_Afshar#Nguurndam_e_golleTeddungalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haleh_Afshar,_Baroness_Afshar#TeddungalGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haleh_Afshar,_Baroness_Afshar#GolleWikipedia: Jamila Afghanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamila_AfghaniJamila Afghani (Perse: جمیله افغانی; jibinaa ko hitaande 1976 to Kabul)[1] ko debbo daraniiɗo hakkeeji rewɓe e jaŋde mum en to Afganistaan. Ko kanko woni sosɗo e gardiiɗo fedde toppitiinde jaŋde e mbaawkaaji Noor (NECDO).Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamila_Afghani#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamila_Afghani#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jamila_Afghani#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: W.M. Mensah-Woodhttps://ff.wikipedia.org/wiki/W.M._Mensah-WoodSeneraal mawɗo biyeteeɗo W.M.Wikipedia: Sitara Achakzaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sitara_AchakzaiSitara Achakzai (kañum ne ko Achaksai) (1956/1957 – 12 abriil 2009) ko daraniiɗo hakkeeji rewɓe Afganistaan, kadi ko tergal luulndo diiwaan Kandahar. Ko Talibaan en mbari mo.Wadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sitara_Achakzai#WadeEnkomiyumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sitara_Achakzai#EnkomiyumTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sitara_Achakzai#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sitara_Achakzai#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Nazir Afzalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nazir_AfzalNazir Afzal OBE (jibinaa ko 1 oktoobar 1962)[1][2][3] ko awokaa Angalteer, gonnooɗo ñaawoowo e nder suudu ñaawirdu laamu (CPS).Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nazir_Afzal#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nazir_Afzal#KugalFuɗɗoode gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nazir_Afzal#Fuɗɗoode_golleMawɗo ñaawoowo laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nazir_Afzal#Mawɗo_ñaawoowo_laamuFitinaaji, jokkondire, e jinnaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nazir_Afzal#Fitinaaji,_jokkondire,_e_jinnaaɓeTeddungal e njeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nazir_Afzal#Teddungal_e_njeenaajeWakiili’en nder pinal yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nazir_Afzal#Wakiili’en_nder_pinal_yimɓeNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nazir_Afzal#Nguurndam_neɗɗoƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nazir_Afzal#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nazir_Afzal#TuugnorgalWikipedia: Safia Amajanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safia_AmajanSafia Amajan (1941–25 suwee 2006), ina winndaa kadi Ama-jan, Ama Jan, Ahmed-jan e Ahmed Jan, ko daraniiɗo hakkeeji rewɓe Afganistaan, jannginoowo, politik, kadi ko kañum wonnoo daraniiɗo hakkeeji rewɓe Afganistaan, ko o daraniiɗo Taliban ngam ustude rewɓe, mo o fiyi e... waraa ko e hitaande 2006, ina wiyee ko Taliban.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safia_Amajan#NgendamWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safia_Amajan#WadeTuugnorgal e teskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safia_Amajan#Tuugnorgal_e_teskorɗeJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safia_Amajan#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Barbara Mensahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_MensahBarbara Mensah ko ñaawoowo to Angalteer, iwdi Ganaa. O wonti ñaawoowo gadano iwdi Afrik to Angalteer e Wales nde o toɗɗaa e ñaawirdu Fuɗnaange-rewo e hitaande 2005.CS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en)Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Leila Ahmedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leila_AhmedLeila Ahmed (arab : لیلى أحمد ; jibinaa ko ñalnde 29 mee 1940)[1] ko ganndo lislaam Misra-Ameriknaajo. E hitaande 1992 o yaltini deftere makko Women and Gender in Islam, nde o yi’etee ko e ƴeewndo daartol ngol ko adii darnde rewɓe e nder renndooji juulɓe aarabeeɓe.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leila_Ahmed#NguurndamYiyngoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leila_Ahmed#YiyngoojiSuuɗdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leila_Ahmed#SuuɗdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leila_Ahmed#KugalLaawol keeri (1999)https://ff.wikipedia.org/wiki/Leila_Ahmed#Laawol_keeri_(1999)Rewɓe e jinnaaɓe e nder lislaam (1992)https://ff.wikipedia.org/wiki/Leila_Ahmed#Rewɓe_e_jinnaaɓe_e_nder_lislaam_(1992)Bibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leila_Ahmed#BibliografiDefte e tonngooɗe deftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leila_Ahmed#Defte_e_tonngooɗe_defteBinndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leila_Ahmed#BinndanɗeFilmogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leila_Ahmed#FilmogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leila_Ahmed#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leila_Ahmed#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Emmanuel Mensah (soldier)https://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Mensah_(soldier)Emmanuel Mensah (1990/1991 – 2017) ko koninke Ameriknaajo jeyaaɗo to leydi Ganaa, maayɗo nde o hisnata yimɓe e yiite to wuro wiyeteengo The Bronx, wuro New York. Laabi gooto inniraama innde makko.Wikipedia: Kent Mensahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kent_MensahKent Mensah ko jaayndiyanke to internet, neɗɗo rajo, e blogger, meeɗnooɗo golloraade Starr FM Ghana, gonnooɗo mawɗo jaaynde Goal Ghana.CS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en)Wikipedia: Thomas Kwaku Mensahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thomas_Kwaku_MensahThomas Kwaku Mensah (2 feebariyee 1935 – 10 lewru abriil 2016) ko gardiiɗo diine katolik en to diiwaan Kumasi, to Gana.Wikipedia: Mercy Amua-Quarshiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mercy_Amua-QuarshieMercy Amua-Quarshie ko doktoor jibinannde e nder leydi Ganaa, to Dallas, Texas. O heɓi njeenaari Berlex Labs ngam ɓurde waawde jannginde OBGYN nde o timmini jaŋde makko OBGYN to duɗal jaaɓi haaɗtirde Boston/Duɗal jaaɓi-haaɗtirde Boston.CS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en)Wikipedia: Elizabeth Mills-Robertsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Mills-RobertsonElizabeth Mills-Robertson ko gonnooɗo polis Gana, o woniino gardiiɗo polis e nder leydi Gana tuggi 28 lewru Yarkomaa 2009 haa 15 lewru Mbooy 2009. Ko kanko woni debbo gadano ,kadi ko kanko tan woni IGP leydi Gana.Wikipedia: Nana Mitchhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_MitchPadmond Annor, ganndiraaɗo kadi Nana Mitch, ko ganndo lenyol Snapchat, gardiiɗo peewnugol, bayyinoowo e peewnugol loowdi.[1] O anndaa ko e mbaydi makko, kadi ko kanko woni gadano sosde lens Snapchat to Ghana.Wikipedia: Juulirde Abu'ul-Fidahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juulirde_Abu%27ul-FidaJuulirde Abu'ul-Fida (arab : جَامِع أَبُو الْفِدَا , e ɗemngal romaan : Jāmiʿ Abū'l-Fidāʾ ) ko juulirde nde wonnoo ko juulirde ayyubiyankooɓe e nder wuro Hama, lysdi Siiri, wonnde e daande maayo Orontes. Juulirde ndee ko Abuu’ul-fida mahi hitaande 1326.Wikipedia: Ezra Martinsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ezra_MartinsonEzra Douglas Martinson,NPG details MBE ko bismaango Angalteer e nder Afrik e feccere tataɓere teeminannde 20ɓiire."The Anglican Story in Ghana: From Mission Beginnings to Province of Ghana" Pobee, J.Pages with ISBN errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_ISBN_errorsWikipedia: Juulirde Al-Jawali walla juulirde Amir Sanjar al-Jawlihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juulirde_Al-Jawali_walla_juulirde_Amir_Sanjar_al-JawliJuulirde Al-Jawali walla juulirde Amir Sanjar al-Jawli (Aarabeeɓe: مسجد الجوالي) ko juulirde to Hebron, Palestiin, woni ko e ŋoral fuɗnaange-rewo wuro ɓooyngo, e nder nokku juulirde Ibrahimi (Calli Baaba).Wikipedia: Juulirde Al-Nabi Yunushttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juulirde_Al-Nabi_YunusJuulirde Al-Nabi Yunus (aarabe : جامع النبي يونس , e ɗemngal romaan : Jami' Al-Nabi Yunus ) ko juulirde taariinde wonnde e Mosul, Irak. Ina waɗi heen yanaande ina sikkaa ko nde annabi Yunus binndaaɗo e nder deftere nde, juulɓe ina nganndi Yunus.Wikipedia: Juulirde Altun Boghahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juulirde_Altun_BoghaJuulirde Altun Bogha (aarabeere : جَامِع أَلْتُونْبُوغَا , e ɗemngal romaan : Jāmiʿ ʾAltūnbūḡā ) ko juulirɗe ɓurɗe ɓooyde e nder wuro Haleb, leydi Siiri. Ngo woni ko e nokku ɓooyɗo wuro ngoo, fuɗnaange Citadel Alep.Wikipedia: Masaaba Sariki Fanyinama IIIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masaaba_Sariki_Fanyinama_IIIMasaaba Sariki Fanyinama III ko mawɗo mawɗo renndo wangaraaji leydi Ganaa. O hoɗi ko e nokku Zongo mo yimɓe fof mbiyata Targona Line to Kintampo, wuro wonngo e nder diiwaan Bono Fuɗnaange.CS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en)Wikipedia: Emmanuel Mate Kolehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Mate_KoleEmmanuel Mate Kole walla Nene Sir Azzu Mate Kole I, Kt (1860 e Odumase – 1939) ko Konor tataɓo, walla mawɗo mawɗo, e nder Manya Krobo tuggi 1892 haa o maayi e hitaande 1939. Lomtii mo ko ɓiyiiko biyeteeɗo Nene Azzu Mate Kole II, laamɗo Manya Krobo gila 1939 haa o maayi e hitaande 1990.CS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en)Wikipedia: Juulirde Aqsunqurhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juulirde_AqsunqurJuulirde Aqsunqur (aarabeere: مسجد آق , Turki : Aksungur Camii ; anndiraande kadi juulirde Bulaar (aarabe : الجامع الأزرق , Turki : Mavi Cami ) walla Juulirde Ibraahiima Agha (aarabe : مسجد إبراهيم أhi مستحفظان . Turki : İm Camii ) woni ko e wuro Kayhayɗi, leydi Misira, ina jeyaa e "juulirɗe daneeje" keewɗe e nder winndere nde ina waɗi kadi nokku wirwirnde, ina waɗi yanaande sosɗo ɗum Shams ad-Din Aqsunqur, ɓiɓɓe mum, limre ɓiɓɓe sultan Mamluk Bahri an-Nasir Muhammadu e mo mawɗo restoraasiyoŋ mum, hono Ibraahiima Agha al-Mustahfizan.Wikipedia: Efo Kodjo Mawugbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Efo_Kodjo_MawugbeEfo Kodjo Mawugbe (21 abriil 1954 – 14 suwee 2011 ) ko binndoowo pijirlooji keɓɗo njeenaari, gardinooɗo pijirlooji ngenndiiji leydi Ganaa. O woniino kadi ñaawoowo e teleeji TV3 ɓurɗi ŋarɗude e Gana.CS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en)Wikipedia: Patricia Mawuli Nyekodzihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Patricia_Mawuli_NyekodziPatricia Mawuli Nyekodzi (jibinaa ko e hitaande 1988) ko debbo gadano Ghanaajo seedtinaaɗo pilot, injenieer laana ndiwoowa, jannginoowo e jannginoowo kadi ko debbo gooto tan jogiiɗo seedantaagal mahde Motooji laana ndiwoowa Rotax.CS1 errors: missing periodicalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_errors:_missing_periodicalPages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Mokko, Nigerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mokko,_NigerMokko, Nijeer ko wuro e komin e ladde to Nijeer.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mokko,_Niger#HimobeWikipedia: Lucy Awuni Mbunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lucy_Awuni_MbunLucy Awuni Mbun ko politikyanke leydi Ghana, gonnooɗo cukko jaagorgal diiwaan Fuɗnaange toowɗo leydi Gana. Ko hooreejo leydi John Evan Atta Mills toɗɗii mo, o golliima haa lewru Yarkomaa 2013.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lucy_Awuni_Mbun#TuugnorgalWikipedia: Moa,Nigerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moa,NigerMoa, Niger ko wuro e komin ladde e ndiw lydi Niger.[1] Haande 2012, ia waɗi 26 632.Referenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moa,Niger#ReferencesWikipedia: Thomas espenshedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thomas_espenshedThomas J. Espenshade (jibinaa ko ñalnde 17 marse 1943)[1] ko ganndo renndo Ameriknaajo ganndiraaɗo golle mum to bannge renndo.Wikipedia: Steven Epsteinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Steven_EpsteinSteven Epstein ko jannginoowo John C. Shaffer to bannge ganndal neɗɗaŋke, kadi ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde to bannge renndo to bannge worgo-fuɗnaange.Wikipedia: Matthias Mededues-Badohuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Matthias_Mededues-BadohuMatthias Mededues-Badohu ko episkop Angalteer to leydi Gana:[1] ko o episkop Dunkwa-on-Offin[2], ko kanko woni hannde episkop Angalteer Ho.[3]Wikipedia: Christopher ellisonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christopher_ellisonChristopher Gaillard Ellison (jibinaa ko ñalnde 15 oktoobar 1960)[2] ko ganndo renndo Ameriknaajo, keɓtinaaɗo e ganndal renndo diine. Ko kanko woni porfeseer mawɗo Dean to duɗal jaaɓi haaɗtirde Texas to San Antonio, ɗo o janngini gila 2010.Wikipedia: Glen holl elderhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Glen_holl_elderGlen Holl Elder, Jr. (jibinaa ko 28 feebariyee 1934) ko ganndo renndo Ameriknaajo mo woni kala ina wiyee Howard W.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Sheldon ekland olsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheldon_ekland_olsonSheldon Ekland-Olson (jibinaa ko e hitaande 1944 to Kaliforni)[1] ko ganndo renndo Ameriknaajo, ko jannginoowo renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Texas to Austin (UT-Austin).Wikipedia: Ketchaoua Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ketchaoua_MosqueJuulirde Ketchaoua (aarabeere: جامع كتشاوة), anndiraa kadi Djamaan Ketchaoua, ko juulirde nder wuro Alseri, laamorgo leydi Alseri. Nde mahiraa ko e jamaanu Ottomaan en e teeminannde 17ɓiire, nde woni ko e les njiimaandi Kasbah Alseri, nokku taariindi UNESCO.Geografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ketchaoua_Mosque#GeografiTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ketchaoua_Mosque#TariyaJamanuuji jamaanuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ketchaoua_Mosque#Jamanuuji_jamaanuMahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ketchaoua_Mosque#MahdiWikipedia: Medikalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MedikalSamuel Adu Frimpong (jibinaa ko ñalnde 4 abriil 1994), ganndiraaɗo Medikal, ko jimoowo hip-hop Ganaajo, jibinaaɗo e Portia Lamptey e James Frimpong to Sowutuom, wuro Accra.[1][2]Wikipedia: Edward Reutershttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edward_ReutersEdward Byron Reuter (19 sulyee 1881 - 28 mee 1946) ko ganndo renndo Ameriknaajo, kadi ko kanko woni hooreejo 23ɓo fedde renndoyankoore Amerik (ngam hitaande 1933).[1][2][3] Wiɗtooji makko njowitii ko e fannu sosiyoloji jokkondiral leƴƴi e leƴƴi.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Helwn dinermanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helwn_dinermanHelen Schneider Dinerman (25 desaambar 1920 - 14 ut 1974) ko ganndo renndo Ameriknaajo, wiɗtoowo miijo renndo.[1]Wikipedia: Khairatabad Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khairatabad_MosqueJuulirde Khayratabad woni ko e wuro Khayratabad.[1] Hannde Khairatabad ko nokku ganndiraaɗo mahaaɗo e sara juulirde ndee.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khairatabad_Mosque#TariyaMahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khairatabad_Mosque#MahdiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khairatabad_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Ruth Medufiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_MedufiaRuth Medufia (Gana, 1991 walla 1992) ko wellitaare (welde ko gollorde nde worɓe ɓuri heewde) jeyaaɗo to Sekondi - Takoradi to Gana. E hitaande 2018, o limtaama e nder 100 rewɓe ɓurɓe waawde e doolnude e nder winndere nde (100 Women (BBC).Wikipedia: Tia Denorahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tia_DenorahTia DeNora FBA (jibinaa ko e hitaande 1958) ko porfeseer sosiyoloji e jimɗi e gardiiɗo wiɗtooji, to duɗal jaaɓi haaɗtirde Exeter.[1]Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Ruthless Dennishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruthless_DennisRutledge Melvin Dennis (jibinaa ko ñalnde 16 lewru bowte hitaande 1939) ko ganndo renndo Ameriknaajo, ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde George Mason to bannge renndo e annturopoloji. Ko o ganndo mawɗo e golle W.Wikipedia: Mu'alaq Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mu%27alaq_MosqueJuulirde Mu'allaq ko juulirde Tiripoli, leydi Liban. Ko guwerneer Otomaan mo Tiripoli Mahmud Lutfi al-Za'im yamiri nde, nde mahi ko e hitaande 1559[1][2] e fuɗɗoode Siri Ottomaan e gardagol Suleymaan mawɗo.Wikipedia: James Davishttps://ff.wikipedia.org/wiki/James_DavisJames Chowning Davies (6 mee 1918 - 30 mars 2012) ko ganndo renndo Ameriknaajo, ko jannginoowo ganndal siyaas to duɗal jaaɓi haaɗtirde Oregon.[1] Davies ina gasa tawa ɓuri anndeede ko e miijo mum wiyeteengo "J curve" ngo rewolison politik, ngo yiɗnoo faamninde ƴellitaare dille rewolison to bannge ɓeydagol ɗaminaare neɗɗo e ŋakkeende toɓɓe wellitaare yi’eteende.Wikipedia: Benjamin darlinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Benjamin_darlingRosalyn Benjamin Darling (jibinaa ko hedde hitaande 1950) ko jannginoowo sosiyoloji to duɗal jaaɓi haaɗtirde Indiana to Pennsylvania[1] ɗo o woni tergal e fedde nde gila 1994. Darling ko karallo ko faati e ƴellitgol ko fayti e ŋakkeende.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Murat Pasa Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Murat_Pasa_MosqueJuulirde Murat Paşa ( e ɗemngal Turki: Murat Paşa Camii ) ko juulirde Ottomaan en wonnde e nder wuro Antalya, leydi Turki.Wikipedia: H. D. Twum-Barimahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/H._D._Twum-BarimahBirigadier H. D.Wikipedia: Robert crutchesxhefieldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robert_crutchesxhefieldRobert D. Crutchfield ko ganndo renndo Ameriknaajo, ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Washington.Wikipedia: Nabi Habeel Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nabi_Habeel_MosqueNabi Habeel Mosque (Arabic: مَسْجِد ٱلنَّبِي هَابِيْل, romanized: Masjid An-Nabī Hābīl; Turkish: Nebi Habil Camii), or "Mosque of the Prophet Abel", is a shrine dedicated to Habeel, located on the west mountains of Damascus, near the Zabadani Valley, overlooking the villages of the Barada river (Wadi Barada), in Syria, the Levant.Descriptionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nabi_Habeel_Mosque#DescriptionSee alsohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nabi_Habeel_Mosque#See_alsoReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nabi_Habeel_Mosque#ReferencesWikipedia: Maxine leedshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maxine_leedsMaxine Leeds Craig ko jannginoowo Ameriknaajo, golloowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kaliforni to Davis.[1]Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Khuthbapallihttps://ff.wikipedia.org/wiki/KhuthbapalliKhuthbapalli (Tamil: குத்பாபள்ளி; Farayse: Couttoubapalli walla Cottobapalli) ko juulirde to Pondicherry. Khutbah firti ko waaju Aljumaa waɗeteeɗo e nder juulirde.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khuthbapalli#TariyaMarkashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khuthbapalli#MarkasTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khuthbapalli#TuugnorgalWikipedia: Nasrullah Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nasrullah_MosqueJuulirde Nasrullaah ( e ɗemngal Turki : Nasrullah Cami ) ko juulirde Otomaanyankoore nde teeminannde 16ɓiire, wonnde to Kastamonu, leydi Turkiya.Wikipedia: Maxime Rowellhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maxime_RowellMaxine Leeds Craig ko jannginoowo Ameriknaajo, golloowo to jaaɓi haaɗtirde Kaliforni to Davis.[1]Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Nurul Huda Mosque oh Gelgelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nurul_Huda_Mosque_oh_GelgelJuulirde Nurul Huda Gelgel ko juulirde taariinde to Bali, leydi Indoneesi. Ina sikkaa ko kañum woni juulirde ɓurnde ɓooyde e nder Bali, kadi ko kañum woni juulirde ɓurnde ɓooyde e nder duunde Indoneesi.Wikipedia: Ronald cohenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ronald_cohenRonald L. Cohen ko ganndo ko faati e hakkillaaji renndo, wiɗtooji mum njowitii ko e nuunɗal.Wikipedia: Isaac Chukwu Udehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isaac_Chukwu_UdehIsaac Chukwu Udeh (jibinaa ko ñalnde 20 suwee 1997), ganndiraaɗo Chukwu pentoowo, ko pentoowo Ganaa, pentoowo guurɗo, e naalanke golloowo.[1][2][3][4][5] O anndaa ko e pentugol makko reverse, o hollirii ɗum e njeenaaje bankeeji Ghana e hitaande 2016 e 2017.Wikipedia: Brett clarkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Brett_clarkBrett Clark ko ganndo renndo Ameriknaajo, golloowo e duɗal jaaɓi haaɗtirde Utah, ko jannginoowo renndo. Tuggi 2008 haa 2012, o woniino balloowo porfeseer to duɗal jaaɓi haaɗtirde North Carolina.Wikipedia: Andrew charliehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Andrew_charlieAndrew J. Cherlin (9 suwee 1948) ko ganndo renndo Ameriknaajo, jowitiiɗo e ŋakkeende faggudu, jooni ko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Johns Hopkins, kadi ko o cuɓaaɗo e nder duɗal ganndal politik e renndo Amerik.Wikipedia: Qubbat Az Zum Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Qubbat_Az_Zum_MosqueJuulirde Qubbat az-Zum (aarabeere: مسجد قبة الزوم) ko juulirde taarndeende e nokku turism wonnde e wuro Jibla, leydi Yemen. Mahi nde ko e teeminannde 16ɓiire, ko gorko biyeteeɗo Sheek Yaqub.Wikipedia: Joel Charonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joel_CharonJoel M. Charon (24 noowammbar 1939 - 7 suwee 2018)[1] ko jannginoowo to bannge renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Minnesota to Moorhead.Wikipedia: Khulsum Begum Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khulsum_Begum_MosqueJuulirde Kulsum Begum (anndiraande kadi juulirde Kulsumpura walla juulirde Jama Karwan) ko juulirde e nder nokku Karwan to Hyderabad, leydi Indiya. Ko Kulsum Begum, ɓiy Sultan Muhammadu Qutb Shah mahi nde e teeminannde 17ɓiire.Mahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khulsum_Begum_Mosque#MahdiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khulsum_Begum_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Ato Ulzen-Appiahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ato_Ulzen-AppiahAto Ulzen-Appiah (jibinaa ko ñalnde 31 lewru Duujal hitaande 1983 to Syracuse) ko jom ngalu renndo, jiiloowo, blogger e gardiiɗo fedde GhanaThink mo inniraa sukaaɓe worɓe Afriknaaɓe hitaande 2018.[1] O wonii gooto e sosɓe Barcamp Ghana e Junior Camp Ghana ko kañum woni daraniiɗo sukaaɓe ngam ƴettude golle ballitooje e nder leydi Ghana.Wikipedia: Francis Chapinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francis_ChapinFrancis Stuart Chapin (3 feebariyee 1888 – 7 sulyee 1974) ko ganndo renndo e jannginoowo Ameriknaajo ; o woniino porfeseer ganndal renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Minnesota tuggi 1922 haa 1953.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Safir Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safir_MosqueSafir Mosque (Arabic: مسجد سفير or Arabic: جامع سفير) is an old mosque in the city of Algiers, Algeria. It is located inside the UNESCO World Heritage inscribed medina quarter Casbah of Algiers.Etymologyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safir_Mosque#EtymologyHistoryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safir_Mosque#HistoryNotable Imamshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safir_Mosque#Notable_ImamsSee alsohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safir_Mosque#See_alsoWikipedia: Selimiye Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Selimiye_MosqueSelimiye Mosque (Selim II Mosque, Turkish: Selimiye Camisi) is a 16th-century Ottoman mosque in Konya, Turkey.Locationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Selimiye_Mosque#LocationHistoryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Selimiye_Mosque#HistoryArchitecturehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Selimiye_Mosque#ArchitectureReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Selimiye_Mosque#ReferencesWikipedia: Edward Kwaku Utukahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edward_Kwaku_UtukaEdward Kwaku Utuka (27 lewru Yarkomaa 1937 – 16 lewru Yarkomaa 1979) ko ofisee konu Ganaa, joginooɗo darnde seneraal mawɗo e nder konu Ganaa, wonnoo ko gardiiɗo garde keeri, tergal e Diiso Toowngo Konu I & II, kuulal ngal laamu Gana tuggi 9 oktoobar 1975 haa 4 suwee 1979.[1]Wikipedia: Miguel centenohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Miguel_centenoMiguel Angel Centeno (jibinaa ko 18 sulyee 1957) ko ganndo renndo Ameriknaajo.Wikipedia: Sinan Pasha Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sinan_Pasha_MosqueJuulirde Sinan paasha( e ɗemngal Albaniya: Xhamia e Sinan Pashës ) ko juulirde wonnde to Kaçanik, worgo Kosovo. Nde mahiraa ko e hitaande 1594-95.Wikipedia: Mohidden Mosque, lakshadweephttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohidden_Mosque,_lakshadweepJuulirde Mohidden, anndiraande kadi juulirde Ujra, ko juulirde wonnde e duunde Kavaratti to Lakshadweep, leydi Indiya. Ko jumaa Lislaam lolluɗoTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohidden_Mosque,_lakshadweep#TariyaDidolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohidden_Mosque,_lakshadweep#DidolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohidden_Mosque,_lakshadweep#TuugnorgalWikipedia: Mirriah Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mirriah_DepartmentMirriah ko departema e nder Diiwaan Zinder to Niiseer. Laamorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Mirriah, hay so tawii wuro ɓurngo mawnude ko Zinder.Kominuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mirriah_Department#KominuujiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mirriah_Department#TuugnorgalWikipedia: Sokollu Mehmed Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sokollu_Mehmed_MosqueJuulirde Sokollu Mehmed Pasha ( e ɗemngal Turki : Sokollu Mehmet Paşa Camii ) ko juulirde Ottomaan en nde teeminannde 16ɓiire, nde woni ko e wuro Istambul, leydi Turki.[1]Wikipedia: Sokollu Mehmed Mosque Turkishhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sokollu_Mehmed_Mosque_TurkishThe Sokollu Mehmed Pasha Mosque (Turkish: Sokollu Mehmet Paşa Camii), also known as the Köprübaşı (Bridgehead) Mosque, is the ruin of a 16th-century Ottoman mosque located in Istanbul, Turkey.Referenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sokollu_Mehmed_Mosque_Turkish#ReferencesWikipedia: Sokollu Mehmed Mosque Luleburgazhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sokollu_Mehmed_Mosque_LuleburgazThe Sokollu Mehmed Pasha Mosque (Turkish: Sokollu Mehmet Paşa Camii) is a 16th-century Ottoman mosque located in the town of Lüleburgaz in the Kırklareli Province of northwestern Turkey.See alsohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sokollu_Mehmed_Mosque_Luleburgaz#See_alsoReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sokollu_Mehmed_Mosque_Luleburgaz#ReferencesSourceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sokollu_Mehmed_Mosque_Luleburgaz#SourcesExternal linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sokollu_Mehmed_Mosque_Luleburgaz#External_linksWikipedia: Mufti-Jan Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mufti-Jan_MosqueJuulirde Mufti-Jami, (Riisi: Муфти-Джами, Ukrani: Муфті Джамі, Tataar: Müfti Cami, Turki: Müftü Camii) woni ko e wuro Feodosiya, e nder Kirime.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mufti-Jan_Mosque#TariyaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mufti-Jan_Mosque#Ƴeew_kadiWikipedia: Mékrou Riverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/M%C3%A9krou_RiverMaayo Mékrou ko maayo leyɗe Bene, Burkinaa e Niiseer. Nde rewi ko e nokku biyeteeɗo W National Park.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/M%C3%A9krou_River#TuugnorgalWikipedia: Church of Saint Nicholashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Church_of_Saint_NicholasEklesiya Saint Nicolas (e ɗemngal Gerek: Ιερός Ναός Αγίου Νικολάου) Kavala ko Eklesiya Ortodoks Gerek en, to wuro Kavala, to Fuɗnaange Maseduwaan e Trace, leydi Gerek. Nde mahiraa ko e jamaanu Ottomaan en hono juulirde Ibraahim Pasha (Turki: İbrahim Paşa Camii) hade nde waɗteede eklesiya e jamaanu hannde oo.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Church_of_Saint_Nicholas#TariyaGallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Church_of_Saint_Nicholas#GalleWikipedia: Noel Anthonyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Noel_AnthonyNoel Anthony Cazenave (jibinaa ko ñalnde 25 oktoobar 1948)[1] ko jannginoowo ganndal renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Connecticut.[2] O jibini luural nde o fuɗɗii jannginde jaŋde "White Racism" to duɗal jaaɓi haaɗtirde Connecticut e kitaale 1990.Wikipedia: Sultan Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sultan_MosqueSultan Mosque also called Hafsa Sultan Mosque is a 16th-century Ottoman mosque in Manisa, Turkey.Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sultan_Mosque#MosqueNoteshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sultan_Mosque#NotesSourceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sultan_Mosque#SourcesExternal linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sultan_Mosque#External_linksWikipedia: Mehanahttps://ff.wikipedia.org/wiki/MehanaMehana ko wuro e komin e nder leydi Niijeer. Haa e hitaande 2012, ina waɗi 40 593 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mehana#TuugnorgalWikipedia: Suzi Celebi Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suzi_Celebi_MosqueJuulirde Suzi Çelebi (Albaani: Xhamia e Suzi Çelebiut) ko juulirde nde Ottomaan en wonnoo, to Prizren, Kosovo.[1]Wikipedia: Ruth Cavanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_CavanRuth Shonle Cavan (28 ut 1896[1] – 25 ut 1993[2]) ko ganndo renndo Ameriknaajo jooɗiiɗo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Chicago. O woniino keɓtinaaɗo e deviance e kriminologie, o woniino gardiiɗo duɗal sosiyoloji to Chicago.Wikipedia: Jose Casanovahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jose_CasanovaJosé Casanova (jibinaa ko e hitaande 1951) ko ganndo renndo diine, mo wiɗtooji mum ɓuri teeŋtude ko e winndereyankaagal, diineeji, e sekulaarisaasiyoŋ. Ko o jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Georgetown, kadi ko o golloowo mawɗo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Berkley ngam diine, jam e geɗe winndere.Wikipedia: Gregg lee Carterhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gregg_lee_CarterGregg Lee Carter (jibinaa ko e hitaande 1951)[1] ko ganndo renndo Ameriknaajo, ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Bryant to Smithfield, to leydi Rhode Island. Wiɗtooji makko ina njokki e fitinaaji gunndo, ekolosii aadee, e darnde jinnaaɓe, e nder fannuuji goɗɗi.Wikipedia: Davide caplovitzhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Davide_caplovitzDavid Caplovitz (maayi ko ñalnde 1 oktoobar 1992) ko ganndo renndo, jooɗiiɗo to leyɗeele dentuɗe Amerik. O anndaa ko binnduɗo deftere wiyeteende The Poor Pay More e ngam ɓamtude ndeenka ñamlooɓe.Wikipedia: Charles comichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_comicCharles Michael Camic (jibinaa ko ñalnde 27 suwee 1951)[2] ko jannginoowo ganndal renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde worgo-fuɗnaange. Wiɗtooji makko ina njokki e miijo sosiyoloji, sosiyoloji ganndal, e sosiyoloji daartol.Wikipedia: Fatih Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatih_MosqueJuulirde Fatih (Albaani: Xhamia e Fatihut), anndiraande kadi Xhamia e vogël (firo Juulirde tokosere) e Xhamia e vjetër (firo Juulirde ɓooynde) ko Monument Pinal Albani, woni ko e Durës. Nde mahiraa ko e hitaande 1502, hitaande caggal nde Turki heɓti wuro ngoo, nde inniraa ko Sultan Ottomaan biyeteeɗo Mehmed Jaalnuɗo, (Sultan Mehmet Fatihu).Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Peter burkehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_burkePeter J. Burke ko ganndo renndo Ameriknaajo, ganndo ko faati e hakkillaaji renndo.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Wani Bay Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wani_Bay_MosqueJuulirde Qani-Bay ko juulirde to Kayhayru, leydi Ejipt. Koolol ngol inniraa ko Qani-Bay al-Sayfi, lollirɗo « al-Rammah », gonnooɗo mawɗo puccu e laamu Sultan al-Ghuri.Wikipedia: Leonard broomhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leonard_broomVale Leonard Broom (8 noowammbar 1911–19 noowammbar 2009) ganndiraaɗo kadi Leonard Bloom, ko ganndo renndo Ameriknaajo, mo golle mum mbaɗi duuɓi capanɗe jeeɗiɗi. O anndaa ko e wiɗtooji makko ko faati e njiyaagu e ŋakkeende potal renndo, ɗi o fuɗɗorii ko e wiɗtooji makko ko faati e batte njiimaandi Japon.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Scott boormanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Scott_boormanScott Archer Boorman (jibinaa ko ñalnde 1 feebariyee 1949) ko ganndo ko faati e renndo hiisiwal to duɗal jaaɓi haaɗtirde Yale.Wikipedia: Zeynep Sultan Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zeynep_Sultan_MosqueJuulirde Zeynep Sultan (e ɗemngal Turki Zeynep Sultan Camii) ko juulirde nde Mehmet Tahir Ağa, mahoowo juulirde Ayazma mahi e hitaande 1769, ngam ɓiɗɗo debbo Ahmed III, Zeynep Sultan. Ina siftina ekklesiyaaji Bizantiin sabu mbaadi mahdi mum e geɗe kuutorteeɗe e mahngo mum.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zeynep_Sultan_Mosque#TariyaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zeynep_Sultan_Mosque#Ƴeew_kadiTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zeynep_Sultan_Mosque#TeskorɗeJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zeynep_Sultan_Mosque#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Emory Stephenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emory_StephenEmory Stephen Bogardus (jibinaa ko sara Belvidere, Illinois, ñalnde 21 feebariyee 1882 – 21 ut 1973) ko ganndo renndo Ameriknaajo.[2][3] O sosi gooto e departemaaji sosiyoloji gadani to duɗal jaaɓi haaɗtirde Amerik, to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kaliforni fuɗnaange e hitaande 1915.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Jason boardmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jason_boardmanJason David Boardman ko jannginoowo sosiyoloji to duɗal jaaɓi haaɗtirde Colorado Boulder, ɗo o ardii porogaraam cellal e renndo to duɗal ganndal jikkuuji.[3] O anndaa ko e wiɗtooji makko jowitiiɗi e genetik keɓgol jaŋde.Wikipedia: Jaime bleackhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaime_bleackJaime Bleck ko ganndo renndo Ameriknaajo. E hitaande 2014-2015, o woniino tergal e fedde Ameriknaare toppitiinde renndooji jannguɓe (ACLS).Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Hubert moseshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hubert_mosesHubert Morse Blalock Jr. (23 ut 1926 - 8 feebariyee 1991) ko ganndo renndo Ameriknaajo, ganndiraaɗo e nder winndere ndee kala golle mum mawɗe e laabi wiɗtooji limtooji.Wikipedia: Egon bittnerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Egon_bittnerEgon Bittner (16 abriil 1921 – 7 mee 2011) ko ganndo renndo Ameriknaajo. Bittner jibinaa ko to leydi Cekoslowaki, o eggini Amerik caggal wolde adunaare ɗimmere.Wikipedia: Jeanne valentinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jeanne_valentineJeanne H. Ballantine ko jannginoowo mawɗo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Wright to Ohio.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Franck wilsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Franck_wilsonF.W.Wikipedia: Zeenat-ul- Masjidhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zeenat-ul-_MasjidZeenat-ul-Masajid,[1] winndaa kadi ko Zeenat-ul-Masjid, anndiraa ko juulirde Ghata (limt. ‘Juulirde Duule’),[2] ko juulirde Mughal, nde teeminannde 18ɓiire, tawaande to Delhi, leydi Indiya.Wakerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zeenat-ul-_Masjid#WakereTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zeenat-ul-_Masjid#TariyaMahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zeenat-ul-_Masjid#MahdiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zeenat-ul-_Masjid#TuugnorgalWikipedia: Mucahit bilicihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mucahit_biliciMucahit Bilici ko ganndo renndo juulɗo Ameriknaajo, winndiyanke, ganndo renndo Kurde. Golle makko maantiniiɗe ko Hamal Kürt e Yiytude Makka e nder Amerik: No Lislaam wontiri diine Amerik (Jaaynde Duɗal jaaɓi-haaɗtirde Chicago, 2012).Wikipedia: Dondoli Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dondoli_MosqueJuulirde Dondoli ko juulirde mahaande e mbaadi mahdi Sudaan e nder wuro Dondoli to Wa e nder diiwaan toowɗo hirnaange leydi Gana. Innde nde inniraa ko hoɗorde jumaa nde woni.Wikipedia: William bielbyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/William_bielbyHitaande 2006Wikipedia: Charles Edwardhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_EdwardCharles Edward Bidwell (jibinaa ko 1932, maayi ko 2016, to Chicago, Amerik) ko ganndo renndo, kadi ko porfeseer mawɗo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Chicago. O ɓuri anndeede ko e darnde makko e nder sosiyoloji jaŋde.Wikipedia: Isaac Nii Djanmah Vanderpuyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isaac_Nii_Djanmah_VanderpuyeIsaac Nii Djanmah Vanderpuye ko siyaasyanke leydi Ganaa, kadi ko cukko jaagorgal diiwaan Ganaa gila 2013 haa 2017[1][2][3]Wikipedia: Howard p. Beckerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Howard_p._BeckerHoward Paul Becker (9 desaambar 1899 – 8 suwee 1960) ko jannginoowo ko juuti e ganndal renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Wiskonsin–Madison.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Katherine Beckerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Katherine_BeckerKatherine Beckett ko ganndo renndo Ameriknaajo ganndiraaɗo wiɗtooji ko faati e ñaawoore warngooji to Amerik.[1] Ko o porfeseer to duɗal jaaɓi haaɗtirde Washington to bannge sariya, renndooji e nuunɗal, kam e to duɗal jaaɓi haaɗtirde Sosiyoloji toon.Wikipedia: Richard beckhadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Richard_beckhadRichard Beckhard (1918-1999) ko ganndo yuɓɓo Ameriknaajo, balloowo to MIT, kadi ko ardiiɗo e fannu ƴellitaare yuɓɓo.Wikipedia: James Varrick Armaahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/James_Varrick_ArmaahJames Varrick Armaah (jibinaa ko ñalnde 27 abriil 1984), ko jimol Ganaajo, sosɗo fedde Harmonious Chorale.[1][2] O ɓuri anndeede ko e jimɗi jimɗi lolluɗi e nder leydi Gana, biyeteeɗi Oye.Wikipedia: Paul balleirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_balleirPaul E. Bellair ko porfeseer ganndal renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ohio, ɗo o janngini gila 1995.Wikipedia: Yukhari Govhar Agha Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yukhari_Govhar_Agha_MosqueJuulirde Yukhari Govhar Agha (Aserbijaan: Yuxarı Gövhər Ağa məscidi, Armeni: վերին մզկիթ) ko juulirde wonnde e nder wuro Susha, Azerbaijaan. Juulirde ndee kadi ina jogii innde Boyuk Juma (Juulirde mawnde) Govhar Agha (Azerbaijaan: Gövhər Ağanın Cümə məscidi).Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yukhari_Govhar_Agha_Mosque#TariyaYaasi e nderhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yukhari_Govhar_Agha_Mosque#Yaasi_e_nderNgonka hanndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yukhari_Govhar_Agha_Mosque#Ngonka_hanndeƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yukhari_Govhar_Agha_Mosque#Ƴeew_kadiWikipedia: Milton Jameshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Milton_JamesMilton James Bennett, mo heewi wiyeede ko Milton J. Bennett, ko ganndo renndo Ameriknaajo.Wikipedia: Mabel berezinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mabel_berezinMabel Berezin ko ganndo renndo Ameriknaajo, ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Cornell to duɗal jaaɓi haaɗtirde Cornell.[1]Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Vybrant Fayahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vybrant_FayaEmmanuel Kojo Quayeson (13 abriil 1987- 23 oktoobar 2016) ganndiraaɗo kadi Vybrant Faya ko naalanke Ganaajo ganndiraaɗo jimɗi mum Mampi.[1]Wikipedia: Charles bengerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_bengerCharles R. Berger ko jannginoowo Ameriknaajo, ganndo ko faati e jokkondiral to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kaliforni, to Davis.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Jaswant Wadhwanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaswant_WadhwaniBirigadier seneraal Dr. Jaswant Wadhwani (jibinaa ko ñalnde 4 noowammbar 1945) ko doktoor cafroowo leydi Ganaa, ko ofisee mawɗo konu pentiiɗo.Wikipedia: Joel beasthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joel_beastGila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓiPages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Kum Kuma bhavanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kum_Kuma_bhavaniKum-Kum Bhavnani ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde, ko filmo, ko binndoowo. Haa e hitaande 2018, ko o porfeseer sosiyoloji e porfeseer tedduɗo e jaŋde rewɓe e jaŋde winndereere e winndereere to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kaliforni, Santa Barbara,[1] ɗo o woni hooreejo porogaraam hakkunde-leyɗeele e nder rewɓe, pinal, ƴellitaare.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Margaret Abrahamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Margaret_AbrahamMargaret Abraham ko jannginoowo to bannge renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Hofstra, o woniino hooreejo 18ɓo (2014–2018) Fedde Adunaare Sosiyoloji.[1] O anndaa ko e wiɗtooji makko ko faati e geɗe jinnaaɓe, teeŋti noon e ko fayti e rewɓe, e no geɗe jinnaaɓe njokkondirta e miijooji ko wayi no winndereyankaagal, aadaaji e doosɗe renndo, e jikkuuji bonɗi.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Waterproof (comedian)https://ff.wikipedia.org/wiki/Waterproof_(comedian)John Grahl (maayɗo 2009), ganndiraaɗo kadi Waterproof, ko Gananaajo, komiyanke, fijoowo. O waɗii eɓɓooji keewɗi, kadi ko kanko woni gadano e nder leydi Ghana.Wikipedia: Michele Aikenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michele_AikenMichael T. Aiken (jibinaa ko ñalnde 20 ut 1932) ko ganndo renndo, ko porfeseer, o woniino hooreejo 6ɓo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Illinois to Urbana-Champaign, o woniino kadi hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde Pennsylvania.Wikipedia: Don Albrechthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Don_AlbrechtDon Earl Albrecht (jibinaa ko ñalnde 8 desaambar 1952) ko gardiiɗo nokku ƴellitaare ladde hirnaange, ko adii ɗuum o wonnoo ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Texas A&M fotde duuɓi 27 [1] O heɓi ɗiɗo fof B.S.Wikipedia: Rikki Wemega-Kwawuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rikki_Wemega-KwawuRikki Wemega-Kwawu ko naalanke Ganaajo hannde, jibinaa ko ñalnde 3 feebariyee 1959, to wuro Sekondi, to leydi Ganaa. Pentoowo gila 1981, ko ɓuri heewde e makko ko jannginoowo hoore makko, hay so tawii noon ko o janngoowo duɗal pentol e seppooji Skowhegan to Skowhegan, to Maine.Wikipedia: Paul amatohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_amatoPaul Amato ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Pennsylvania to duɗal jaaɓi haaɗtirde renndo e warngooji. O ɓuri anndeede ko e wiɗtooji makko e fannuuji jowitiiɗi e ganndal renndo.Wikipedia: Kenneth Andrewshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kenneth_AndrewsKenneth (Andy) Andrews ko jannginoowo ganndal renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Karolina worgo to Chapel Hill. O heɓi doktoraa makko e ganndal renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde New York to Stony Brook e hitaande 1997.Wikipedia: Nana Anima Wiafe-Akentenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Anima_Wiafe-AkentenNana Anima Wiafe-Akenten ko golloowo e jaayndeeji leydi Ghana, kadi ko kanko woni hooreejo fedde Akan-Nzema to duɗal jaaɓi haaɗtirde jaŋde ɗemɗe, to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ajumako to duɗal jaaɓi haaɗtirde jaŋde, Winneba to leydi Gana.[1] Ko kanko woni neɗɗo gadano heɓde dipolomaaji doktoraa e ɗemngal Twi, gooto e mbaydiiji Akan.Wikipedia: Charles zuebinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_zuebinCharles Zueblin (1866-1924) ko ganndo ko faati e renndo Ameriknaajo, kadi ko daraniiɗo moƴƴitingol renndo.Wikipedia: William Kojo Agbetihttps://ff.wikipedia.org/wiki/William_Kojo_AgbetiWilliam Kojo Agbeti ko ganndo leydi Ganaa, ganndiraaɗo golle mum e Azali.[1]Wikipedia: John p. Walsthttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_p._WalstJohn P. Walsh ko ganndo renndo, ko porfeseer politik renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Georgia.Wikipedia: Suzanna dannutahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suzanna_dannutaSuzanna Danuta Walters ko gardiiɗo porogaraam jaŋde rewɓe, jinnaaɓe, e jokkondire, kadi ko jannginoowo sosiyoloji to duɗal jaaɓi haaɗtirde Fuɗnaange-rewo, Boston.[2] Ko kanko kadi woni hooreejo deftere Signs: Jaaynde rewɓe e pinal e renndo[3][4] e binnduɗo defte keewɗe, ina jeyaa heen « The tolerance trap: No Alla, genes, e anniyaaji moƴƴi ina mbonna potal gaynaako.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Yeni Valide Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yeni_Valide_MosqueJuulirde Yeni Valide (Turki: Yeni Valide Camii) ko juulirde Ottomaan en, nde teeminannde 18ɓiire, e nder diiwaan Üsküdar, to leydi Istanbul, leydi Turki.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yeni_Valide_Mosque#TariyaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yeni_Valide_Mosque#Ƴeew_kadiWikipedia: Gary L. Wamsleyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gary_L._WamsleyGary L. Wamsley ko karallo ko faati e njuɓɓudi laamu, kadi ko jannginoowo mawɗo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Virginia Tech ngam njuɓɓudi laamu e politik.Wikipedia: Ulysses Granthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ulysses_GrantUlysses Grant Weatherly (21 abriil 1865 – 18 sulyee 1940) porfeseer ganndal renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Indiana e tergal sosngal fedde renndo Amerik, e nder goomu toppitiingu golle mum tuggi 1907 haa 1910. O toɗɗaa cukko hooreejo e hitaande 1919 e hitaande 1929 .Wikipedia: David huttonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_huttonDavid Hutton Webster (24 Mars 1875 - 20 Mee 1955) ko ganndo renndoyankeewo, faggudu e ganndo ko faati e aadee Ameriknaajo. O woniino jannginoowo mawɗo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Stanford to bannge renndo.Wikipedia: Quarme Zaggyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Quarme_ZaggyNana Kwame Ampah (jibinaa ko ñalnde 14 feebariyee 1981) ganndiraaɗo Quarme Zaggy ko jimoowo e binndoowo jimɗi toowɗi to Gana. O ɓuri anndeede ko e jimɗi hit "Just the Two of Us" ɗi Okyeame Kwame waɗi.Wikipedia: Tzistarakis Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tzistarakis_MosqueJuulirde Tzistarakis (Gerec: Τζαμί Τζισταράκη, Turki: Cizderiye Camii) ko juulirde Ottomaan, mahiraa ko e hitaande 1759, to nokku biyeteeɗo Monastiraki, caka Aten, Jooni noon ina golloroo no annexe Musée de l’art folklorique grecque nii.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tzistarakis_Mosque#TariyaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tzistarakis_Mosque#Ƴeew_kadiWikipedia: Harry Zakourhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harry_ZakourHarry Zakour ko jom ngalu Liban-Ghana, gonnooɗo gardiiɗo fedde fuku koyɗe. Ko kanko woni cukko hooreejo ɗiɗaɓo Kongres Demokaraasi ngenndiijo (2016) e joom lowre jaaynde Montie FM.Wikipedia: Zigihttps://ff.wikipedia.org/wiki/ZigiKweku Sarpong Plahar (jibinaa ko ñalnde 26 oktoobar 1988), ɓurɗo anndeede e innde dingiral mum Zigi, ko jimoowo Ganaajo.Wikipedia: Tombul Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tombul_MosqueJuulirde Sherif Halil Pasha, (Bulgari: Томбул джамия Turki: Tombul Camii), ɓuri anndeede ko juulirde Tombul (malla Tumbul), tawaande to Shumen, ko juulirde ɓurnde mawnude e nder leydi Bulgari, kadi ko juulirde ɓurnde mawnude e nder leyɗeele Balkan en.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tombul_Mosque#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tombul_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Yakubu Ihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yakubu_IYa Naa Yakubu (Yakuba) Miɗo wonnoo Ya-Na, walla laamɗo Laamu Dagbon to worgo leydi Ganaa. O laamiima hakkunde c.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Haruna Yakubuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haruna_YakubuHaruna Yakubu (jibinaa ko 24 oktoobar 1955) ko cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde ngam jaŋde ƴellitaare.[1]Wikipedia: Tekeli Mehmet Pasha Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tekeli_Mehmet_Pasha_MosqueJuulirde Tekeli Mehmet Paşa ( e ɗemngal Turki : Tekeli Mehmet Paşa Camii ) ko juulirde wonnde e wuro Antalya, leydi Turkiya. Juulirde ndee itti innde mum ko e Lala Mehmed Pasa.Mahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tekeli_Mehmet_Pasha_Mosque#MahdiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tekeli_Mehmet_Pasha_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Sam Pee Yalleyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sam_Pee_YalleySam Pee Yalley ko awokaa Ganaa, ko golloowo laamu.[1][2]Wikipedia: Anthony Yaw Baahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_Yaw_BaahAnthony Yaw Baah (jibinaa ko ñalnde 27 desaambar 1966) ko senndikaajo leydi Ganaa. Gila 2016, ko kanko woni hooreejo Kawtal senndikaaji leydi Ganaa.Wikipedia: Tahtali-Jami Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahtali-Jami_MosqueJuulirde Tahtali-Jami (e ɗemngal Riisi: Тахталы-Джами, e ɗemngal Ukrain: Tahtali Jamі, e ɗemngal Tataar: Tahtalı Cami, e ɗemngal Turki: Tahtalı Cami) woni ko e wuro Bakchisarai, e ɗemngal Kirime. E ɗemngal Tatar Kirime: Tahtalı Cami firti ko "juulirde leɗɗe".Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahtali-Jami_Mosque#TariyaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tahtali-Jami_Mosque#Ƴeew_kadiWikipedia: Kwabena Yeboahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwabena_YeboahKwabena Yeboah (jibinaa ko hedde hitaande 1967) to Apam e nder diiwaan hakkundeejo leydi Gana, ko jaayndiyanke, binndoowo e yeewtanoowo, ganndo ko faati e dingiral.[1][2] O anndaa ko e yuɓɓinde jeewte dingiral, ƴeewte dingiral yontere kala e yeewtereeji gonɗi e GTV.Wikipedia: Nana Atta Wusu Yiakosanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nana_Atta_Wusu_YiakosanNana Atta Wusu Yiakosan wonnoo hooreejo Akyem Abuakwa e nder laamu Ashanti haa hitaande 1811.[1] E hitaande 1811 o ardii murto ngam haɓaade laamu Ashanti e nder nokku makko, ko famɗi fof 100 Ashanti mbaraa heen.Wikipedia: Asiedu Yirenkyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asiedu_YirenkyiAsiedu Yirenkyi (8 desaambar 1942 – 10 mee 2018) ko binndoowo pijirlooji, fijoowo, gardo, gardiiɗo sosiyatee tiyaataar, binndoowo pijirlooji ekran. O jibinaa ko Emmanuel Asiedu Yirenchi to Akropong-Akuapem e nder diiwaan fuɗnaange leydi Gana, o jibinaa ko Charles Okata Yirenkyi, demoowo e Comfort Yaa Nyarkoa, debbo galle.Wikipedia: Mayahi Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mayahi_DepartmentDepartemaa Mayahi (var. Mayaki) ko departemaa e nder Diiwaan Maradi e nder leydi Niiseer.Kominuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mayahi_Department#KominuujiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mayahi_Department#TuugnorgalWikipedia: Sanki Yedim Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanki_Yedim_MosqueJuulirde Sanki Yedim (Turki: Sanki Yedim Camii, firo. Ko no mi ñaamiri juulirde nii) ko juulirde taariinde nde Keçeci Hayreddin (Khair Al-Deen) Efendi mahi e nder diiwaan Fatih to Istanbul e hitaande 170].Innde iwdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanki_Yedim_Mosque#Innde_iwdiTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanki_Yedim_Mosque#TariyaWikipedia: Mayahihttps://ff.wikipedia.org/wiki/MayahiMayahi (var. Mayaki) ko wuro wonngo e Diiwaan Maradi e nder leydi Niijeer.Geografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mayahi#GeografiTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mayahi#TariyaSiggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mayahi#SiggaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mayahi#TuugnorgalWikipedia: Palm Tree Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Palm_Tree_MosqueJuulirde Palm Tree, walla juulirde Jan van Bougies, walla juulirde Dadelboom, ko juulirde ɓooynde, ko juulirde hannde e nder wuro Long Street, wuro Kap, Afrik worgo. Ko ɗum mahdi ɓurndi ɓooyde ndi waylaaka e nder Long Street.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Palm_Tree_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Nuruosmaniye Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nuruosmaniye_MosqueJuulirde Nuruosmaniye (e ɗemngal Turki: Nuruosmaniye Camii2) ko juulirde Ottomaan en nde teeminannde 18ɓiire, nde woni ko e nokku biyeteeɗo Çemberlitaş e nder diiwaan Fatih to Istanbul, leydi Turki, nde winndaa e nder doggol Turki.Taariindihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nuruosmaniye_Mosque#TaariindiWikipedia: Anima Wilsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anima_WilsonAnima Wilson ko politikyanke Ganaa, gonnooɗo cukko jaagorgal diiwaan Ashanti to Ganaa.[1] Ko hooreejo leydi John Evan Atta Mills toɗɗii mo, o woni haa lewru Yarkomaa 2013.Wikipedia: Al-Muallaq Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Muallaq_MosqueJuulirde al-Muallak (aarabeere: المسجد المعلق juulirde al-muallaq, e ibraniire: מסגד אל-מועלק אל-מועלק Misgad Al-Muallak) anndiraa kadi juulirde Zahir al-Umar (aarabeere: que e nder Acre, leydi Israayiil.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Muallaq_Mosque#TariyaMahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Muallaq_Mosque#MahdiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Muallaq_Mosque#Ƴeew_kadiBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Muallaq_Mosque#BibliografiWikipedia: Thomas Arnold Ikunika Wilsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thomas_Arnold_Ikunika_WilsonThomas Arnold Ikunika Wilson ko bismaango e ganndo Angalteer[1] to Siyera Leyoon : ko kanko woni bismaango Freetown hannde.[2]Wikipedia: Edward Kwame Wireduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edward_Kwame_WireduEdward Kwame Wiredu JSC (hedde 1936 – 31 lewru Yarkomaa 2008) ko hooreejo ñaawirdu leydi Gana hakkunde 2001 e 2003.[1] Ko kanko woni sappoɓo gila leydi Ganaa heɓi hoore mum.Wikipedia: Alfred Agbesi Woyomehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfred_Agbesi_WoyomeAlfred Agbesi Woyome (jibinaa ko ñalnde 22 lewru Yarkomaa 1965) ko jom ngalu Ganaa, gonnooɗo cukko konsul tedduɗo Otiris to Ganaa, kadi ko tergal mawngal e nder fedde Demokaraasi ngenndiire.[1][2]Wikipedia: Mosque of Ala Vardi Khanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mosque_of_Ala_Vardi_KhanJulie De Ala Vardi Khan ko juulirde e laamu leydi Indiya reeni.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mosque_of_Ala_Vardi_Khan#ƁawoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mosque_of_Ala_Vardi_Khan#TuugnorgalWikipedia: Gazi Atik Ali Pasha Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gazi_Atik_Ali_Pasha_MosqueJuulirde Gazi Atik Ali Pasha ( e ɗemngal Turki: Gazi Atik Ali Paşa Camii ) ko juulirde Ottomaan en, nde teeminannde 15ɓiire, nde woni ko e leegal Çemberlitaş e nder diiwaan Faatih nder wuro Istambul, leydi Turki. Pewnugol maggol fuɗɗii ko e yamiroore Hadım Atik Ali Pasha, garoowo oo, e hitaande 1496, ngol joofi ko e hitaande 1497, e laamu Sultan Bayezid II.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Al-Maqam Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Maqam_MosqueJuulirde Al-Maqam (aarabeere: جامعة المقام) ko juulirde taariinde e nder wuro Basra, leydi Irak. Ngo woni ko e diiwaan Al-'Ashara.Limtolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Maqam_Mosque#LimtolƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Maqam_Mosque#Ƴeew_kadiWikipedia: Gazi Omer Bey Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gazi_Omer_Bey_MosqueJuulirde Gazi Omer Bey ( e ɗemngal Gerek : Τζαμί του Γαζή Ομέρ Μπέη , e ɗemngal Turki : Gazi Ömer Bey Camii ) ko juulirde taariinde e jamaanu Ottomaan en e nder wuro Livadeia, cakaare leydi Giriis. Nde mahiraa ko e nokku njulaagu e diiwaan ɓurɗo heewde yimɓe e nder wuro ngoo.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Frederick wherryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Frederick_wherryFrederick Wherry ko ganndo ko faati e renndo Ameriknaajo. Ko kanko woni Townsend Martin, jannginoowo sosiyoloji to duɗal jaaɓi haaɗtirde Princeton, to duɗal jaaɓi haaɗtirde Princeton, hooreejo cuɓaaɗo e hitaande 2021, kadi ko kanko woni gardiiɗo Reso Dignity e Debt, gollondiral hakkunde Goomu Wiɗtooji Ganndal Renndo e Princeton.Wikipedia: Luar Batang Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Luar_Batang_MosqueJuulirde Luar Batang (Indonesiya: Masjid Luar Batang) ko gooto e juulirɗe ɓurɗe ɓooyde e nder leydi Jakarta, leydi Indoneesi, tawaa ko e nokku biyeteeɗo Pasar Ikan (Luumo liɗɗi) to Fuɗnaange Jakarta to bannge hirnaange laana ndiwoowa Sunda Kelapa. Juulirde nde mahiraa ko e teeminannde 18ɓiire, nde inniraa ko Luar Batang, fawaade e innde gardiiɗo lislaam ceniɗo, Habib Luar Batang, ɗo nokku makko kadi woni.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Goharshad Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goharshad_MosqueJuulirde Goharshad (Perse: مسجد گوهرشاد) ko juulirde jamaa mawnde mahaande e jamaanu Timurid to Mashhad, e nder diiwaan Razavi Khorasan, to leydi Iran, nde woni hannde e nder cuuɗi juulde nder suudu dewal Imam Reza.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksPages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Laleli Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laleli_MosqueJuulirde Laleli (E ɗemngal Turki: Laleli Camii, e ɗemngal ‘Juulirde Tulip’) ko juulirde laamɗo Ottomaan en, nde woni ko e wuro Laleli, Fatih, Istanbul, leydi Turki.[1] TariyaPages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Goyghor Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Goyghor_MosqueJuulirde Goyghor, (Bengali: Juulirde Khwaja taariindi Goyghor, woni juulirde ɓooynde, woni juulirde ɓooynde zar Diiwaan, leydi Banngalteer. Nde mahiraa, nde sosaa dow tulde tokosere e laamu Sultan Bengal, hono Shamsuddin Yusuf Shah e hitaande 1476, nde inniraa ko mawɗo Afganistaan biyeteeɗo Khwaja Usman.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: David S. Wileyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_S._WileyDavid S. Wiley (jibinaa ko e hitaande 1935) ko jannginoowo ganndal renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Michigan (MSU).Wikipedia: Harold l. Wileyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harold_l._WileyHarold L. Wilensky (3 mars 1923 – 30 oktoobar 2011) ko ganndo renndo Ameriknaajo to bannge njuɓɓudi, teskiniraaɗo e nder geɗe goɗɗe golle makko gadane e hakkille njuɓɓudi.Wikipedia: Stuart A. Wrighthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stuart_A._WrightStuart A. Wright ko porfeseer Ameriknaajo to bannge sosiyoloji, ko kanko woni hooreejo departemaa sosiyoloji, golle renndo e ñaawoore to duɗal jaaɓi haaɗtirde Lamar to Beaumont, to Texas, o woniino karallo ko faati e sariya e nder ñaawirɗe keewɗe toowɗe to Amerik.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Colins J. Williamshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Colins_J._WilliamsColin J. Williams (jibinaa ko hedde hitaande 1941) ko ganndo renndo, ko jannginoowo renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Indiana-Purdue to Indianapolis.Wikipedia: George Alan Yancyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_Alan_YancyGeorge Alan Yancey (jibinaa ko ñalnde 8 suwee 1962)[1] ko jannginoowo Ameriknaajo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Baylor, ɗo o jannginta gila 2019. O anndaa ko e wiɗtooji makko ko faati e jikkuuji luulndiiɗi Kerecee’en e nder leyɗeele dentuɗe Amerik hannde ɗee, e...Wikipedia: Charles Harold zastrowhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Harold_zastrowCharles Harold Zastrow (jibinaa ko e hitaande 1942) ko ganndo renndo Ameriknaajo, ko jannginoowo golle renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde George Williams to duɗal jaaɓi haaɗtirde Aurora, ganndiraaɗo golle makko e miijo e gollal golle renndo.[1][2]Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Carole Clarkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carole_ClarkCarle Clark Zimmerman (10 abriil 1897 - 7 feebariyee 1983) ko ganndo renndo Ameriknaajo, kadi ko tergal gadanal to duɗal jaaɓi haaɗtirde Harvard to bannge renndo.Wikipedia: Preston valienhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Preston_valienPireston ValyenPages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Ruth Hill useemhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ruth_Hill_useemRuth Hill Useem (31 mee 1915 – 10 suwee 2003) ko ganndo renndo e anthropologie Ameriknaajo, o naatni miijo Third Culture Kid (TCK) ngam siftinde sukaaɓe ɓe mbaɗi heen geɗal e duuɓi mum en ƴellitaare e nder pinal jananal sabu jibnaaɓe mum en ina ngolloo caggal leydi . Golle makko ko adii fof ko anndude tiitooɗe kuuɓtidinɗe e nder TCK ceertuɗe baawɗe battinde e nguurndam maɓɓe fof.Wikipedia: Christopher uggenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Christopher_uggenChristopher J. Uggen (jibinaa ko hedde hitaande 1964) ko jannginoowo Regents[1] e jannginoowo tedduɗo McKnight to bannge renndo e sariya to duɗal jaaɓi haaɗtirde Minnesota, ɗo o jogii kadi jappeere Martindale to bannge renndo.Wikipedia: J. Richard udryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/J._Richard_udryJ. Richard Udry (12 oktoobar 1928 – 29 sulyee 2012)[1] ko ganndo renndo e demokaraasi Ameriknaajo, ganndiraaɗo golle mum e geɗe nguurndam e renndo baɗɗe faayiida e jikkuuji aadee.Wikipedia: R. Jay turnerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/R._Jay_turnerR. Jay Turner (19 desaambar 1934 - 12 mee 2018)[1] ko ganndo renndoyankeewo ganndal keewɗo limteede, kuutortooɗo karallaagal demokaraasi ngam wiɗtude ñawuuji.Wikipedia: Donald treimanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Donald_treimanGila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓiWikipedia: William R. Tonsohttps://ff.wikipedia.org/wiki/William_R._TonsoWilliam R. Tonso (26 suwee 1933 – 16 noowammbar 2016), ko porfeseer cemmbinɗo ganndal renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Evansville.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Marta tendahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marta_tendaMarta Tienda ko ganndo renndo Ameriknaajo.[1] Tuggi 1997 haa 2001, o wonii gardiiɗo biro wiɗtooji yimɓe to duɗal jaaɓi haaɗtirde Princeton.Wikipedia: Laura tachhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laura_tachLaura Tach ko jannginoowo Ameriknaajo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Cornell to bannge ƴeewndo politik e njuɓɓudi e sosiyoloji. Ko kanko woni gardiiɗo Rachel Dunifon mo Cornell Project 2Gen, eɓɓoore wiɗto ballitoore toppitiiɓe e sukaaɓe waasɓe.Pages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Gresham Sykeshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gresham_SykesGresham M’Cready Sykes (26 mee 1922 – 29 oktoobar 2010) ko ganndo renndo e ganndo bonanndeeji Ameriknaajo. O heɓi bakkaa makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Princeton, o heɓi kadi doktoraa makko.Wikipedia: Stuart Alfred queenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stuart_Alfred_queenStuart Alfred Queen (26 feebariyee 1890 – 28 suwee 1987) ko ganndo renndo Ameriknaajo, kadi ko kanko woni hooreejo 31ɓo Fedde renndo Amerik (ngam hitaande 1941).Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: James Kristopher Barneshttps://ff.wikipedia.org/wiki/James_Kristopher_BarnesJames Kiristofer "J. C.Wikipedia: Allen autstinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Allen_autstinAllen Austin Bartholomew (23 oktoobar 1925 – 19 suwee 2004) ko ganndo ko faati e hakkillaaji e ganndo ko faati e bonanndeeji to Ostarali, o waɗii darnde mawnde e ƴellitgol bonanndeeji to Ostarali.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Eric Paulhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eric_PaulEric Paul Baumer ko ganndo ko faati e bonanndeeji Ameriknaajo, ko porfeseer to duɗal jaaɓi haaɗtirde Penn State to bannge renndo e bonanndeeji, ɗo o woni kadi gardiiɗo departemaa sosiyoloji e bonanndeeji.[1] Ko kanko wondi e Wayne Osgood e Rosemary Gartner, ko kanko woni gardiiɗo jaaynde ganndal bonanndeeji, jaaynde laawɗunde fedde Ameriknaare toppitiinde bonanndeeji (ASC).Wikipedia: Elizabeth belknaphttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_belknapJoanne Elizabeth Belknap ko Ameriknaajo ganndo ko faati e bonanndeeji, ko jannginoowo ko faati e leƴƴi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Colorado Boulder.Wikipedia: Thomas g. Blonmbagshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thomas_g._BlonmbagsThomas G. Blomberg ko Ameriknaajo ganndo ko faati e bonanndeeji.Wikipedia: Brian boutwellhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Brian_boutwellBrian B. Boutwell ko ganndo ko faati e bonanndeeji Ameriknaajo, kadi ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Mississippi to bannge ñaawoore e sariya.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Natacha Brunellehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Natacha_BrunelleNatacha Brunelle ko ganndo ko faati e bonanndeeji Kanadaa, jooni ko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kebek to Trois-Rivières.[1][2]Wikipedia: Anorld binderhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anorld_binderDaniyel StokolPages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: John H. Kramerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_H._KramerJohn H. Kramer (jibinaa ko e hitaande 1943) ko Ameriknaajo ganndo ko faati e bonanndeeji.Wikipedia: Marvin Donaldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marvin_DonaldMarvin Donald "Marv" Krohn (jibinaa ko ñalnde 5 mars 1947) ko ganndo ko faati e bonanndeeji Ameriknaajo, ko o jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Floride gila 2008.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Tomislav victorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tomislav_victorTomislav Victor Kovandzic ko Ameriknaajo ganndo ko faati e bonanndeeji, ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Texas to Dallas.Wikipedia: Kimberly kempthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kimberly_kemptKimberly Kempf-Leonard ko ganndo ko faati e bonanndeeji Ameriknaajo, o woniino gardiiɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde Louisville to bannge ganndal e ganndal tuggi 2014 haa 2020.Wikipedia: John hipphttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_hippJohn Robert Hipp ko ganndo ko faati e bonanndeeji Ameriknaajo, ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kaliforni to Irvine (UC Irvine) to duɗal jaaɓi haaɗtirde ko faati e bonanndeeji, sariya e renndo. Ko kanko kadi woni gardiiɗo, kanko e Charis Kubrin, to laboratuwaar Irvine ngam janngude weeyo e bonanndeeji (ILSSC), kam e gardiiɗo eɓɓaande futures metropolitan mo UC Irvine.Wikipedia: Wolfgang heinzthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wolfgang_heinztWolfgang Heinz (jibinaa ko ñalnde 23 abriil 1942 to Pforzheim) ko ganndo Almaañnaajo, ganndo ko faati e sariyaaji.[1]Wikipedia: Robert heindilehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robert_heindileRobert Heindl (24 sulyee 1883 – 25 suwee 1958) ko ganndo Almaañnaajo, ganndo ko faati e bonanndeeji, awokaa, ɓurɗo anndeede ko e wallitde ƴettugol koppi.[1] Ɗum fuɗɗii ko caggal nde o janngi winndannde e hitaande 1902 ko fayti e kuutoragol Edward Henry feere ndee e nder leydi Indiya - o ɗaɓɓiri doosɗe jowitiiɗe e ɗuum e laamuuji laamɗo Angalteer to Calcutta, o janngi ɗi no feewi, caggal ɗuum o eɓɓi denndaangal laamuuji polis mawɗi to Almaañ yo ɓe ƴettu...Wikipedia: Gordon Hawkinshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gordon_HawkinsGordon Joseph Hawkins (1919 to Londres, Angalteer – 29 feebariyee 2004 to Manly, New South Wales, Ostarali) ko ganndo ko faati e bonanndeeji Ostarali. O wonii porfeseer to duɗal jaaɓi haaɗtirde Sydney to duɗal jaaɓi haaɗtirde Sydney gila 1961 haa 1984, o woniino kadi gardiiɗo duɗal ngal tuggi 1981 haa 1985.Wikipedia: Darnell felex Hawkinshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Darnell_felex_HawkinsDarnell Felix Hawkins (jibinaa ko ñalnde 24 noowammbar 1946)[1] ko ganndo renndo e ganndo bonanndeeji Ameriknaajo. Ko o porfeseer emeritus to duɗal jaaɓi haaɗtirde Illinois to Chicago to bannge ganndal Afrik-Amerik, sosiyoloji, e ñaawoore warngooji.Wikipedia: John l. Hagonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_l._HagonJohn L. Hagan ko ganndo renndo Ameriknaajo, ganndo ko faati e bonanndeeji.Wikipedia: Dayle Hinmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dayle_HinmanDayle Hinman (jibinaa ko ñalnde 21 suwee 1952) ko neɗɗo pentiiɗo, jannginaaɗo e FBI. O holliima e teleeji TruTV (ko adii ɗuum ko CourtTV).Wikipedia: Don Martinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Don_MartinDon Martin Gottfredson (25 suwee 1926[1] – 23 suwee 2002[2]) ko ganndo ko faati e bonanndeeji Ameriknaajo, kanko woni gardiiɗo sosɗo Duɗal Ñaawirde Toownde to Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Rutgers. E sahaa maayde makko e hitaande 2002, ko kanko woni porfeseer Richard J.Wikipedia: Denice Clairehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Denice_ClaireDenise Claire Gottfredson (jibinaa ko Denise Claire Ruff) ko ganndo ko faati e bonanndeeji Ameriknaajo, ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Maryland, to College Park.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Charles gorinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_gorinCharles Buckman Goring (1870-1919) ko ardiiɗo e ganndal bonanndeeji, kadi ko binndoowo deftere mawnde wiyeteende « Ñaawoore Engele: wiɗto limto.Wikipedia: Marc G. Gerctzhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marc_G._GerctzMarc G. Gertz ko ganndo ko faati e bonanndeeji Ameriknaajo, ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Floride to bannge bonanndeeji e ñaawoore warngooji.Wikipedia: Herman Goldestainhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Herman_GoldestainHerman Goldstein (8 desaambar 1931 – 24 lewru mbooy 2020)[2] ko ganndo Ameriknaajo ganndo ko faati e bonanndeeji e sariyaaji ganndiraaɗo ƴellitde mbaadi polis jowitiindi e caɗeele. O woniino porfeseer to duɗal jaaɓi haaɗtirde Wisconsin Law School, ɗo o fuɗɗii jannginde e hitaande 1964.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Gilbert geishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gilbert_geisGila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓiPages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Thomas Gaborhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thomas_GaborThomas Gabor ko ganndo ko faati e bonanndeeji Kanadaa, ko o porfeseer ko faati e bonanndeeji to duɗal jaaɓi haaɗtirde Ottawa fotde duuɓi capanɗe tati ; gila o woppi golle, o golliima e ko fayti e bonanndeeji e geɗe jowitiiɗe heen.[1] O heɓi doktoraa makko.Wikipedia: Heleno fragosohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Heleno_fragosoHeleno Cláudio Fragoso (5 feebariyee 1926 – 18 mee 1985) ko porfeseer Beresiilnaajo to bannge sariyaaji e ganndal warngooji.Wikipedia: Richard felsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Richard_felsonRichard Felson (jibinaa ko ñalnde 10 oktoobar 1950, to Cincinnati) ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Pennsylvania to duɗal jaaɓi haaɗtirde Pennsylvania, ko faati e bonanndeeji, sariya, e nuunɗal e renndo. O woni kadi jannginoowo balloowo e ganndal renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde New York to Albany.Wikipedia: Matameyehttps://ff.wikipedia.org/wiki/MatameyeMatameye ko departema e Diiwaan Zinder e nder leydi Niiseer. Laamorde mayri woni ko e wuro wiyeteengo Matameye.Kominuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Matameye#KominuujiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Matameye#TuugnorgalWikipedia: Marendethttps://ff.wikipedia.org/wiki/MarendetMarendet ko wuro caka Niiseer.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marendet#TuugnorgalWikipedia: Maradi IIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maradi_IIMaradi II ko komin wuro e nder leydi Niiseer. Ko komin e nder wuro Maradi.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maradi_II#TuugnorgalWikipedia: Maradi IIIhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maradi_IIIMaradi III ko komin wuro e nder leydi Niiseer. Ko komin e nder wuro Maradi.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maradi_III#TuugnorgalWikipedia: Cindy fazeyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cindy_fazeyCindy Fazey ko ganndo ko faati e bonanndeeji, gonnooɗo hooreejo fedde toppitiinde ko fayti e ustude ɗaɓɓaande e nder Fedde Ngenndiije Dentuɗe ngam haɓaade ñawu nguu. O wonii porfeseer politik hakkunde leyɗeele to duɗal jaaɓi haaɗtirde Liverpool gila 1998.Wikipedia: Kitty calavitahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kitty_calavitaKitty C. Calavita ko ganndo ko faati e bonanndeeji Ameriknaajo, o woni ko e ƴellitde sosiyoloji sariya, bonanndeeji, immigration, nuunɗal bonanndeeji e ŋakkeende potal, hannde ko kanko woni porfeseer Emerita to duɗal jaaɓi haaɗtirde California, Irvine, kadi ko o cuɓaaɗo e nder fedde ganndal politik e renndo Amerik.Wikipedia: Ted chiricoshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ted_chiricosTed Chiricos ko ganndo ko faati e bonanndeeji Ameriknaajo, kadi ko jannginoowo ko faati e bonanndeeji to duɗal jaaɓi haaɗtirde Florida.[1]Wikipedia: Philip Jacob cookhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Philip_Jacob_cookJens LuwigPages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Walter Stevenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Walter_StevenWalter Steven DeKeseredy (jibinaa ko ñalnde 6 marse 1959)[1] ko hooreejo ganndal renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde West Virginia, ɗo o woni kadi gardiiɗo nokku wiɗtooji ko faati e fitinaaji, kadi ko o jannginoowo ganndal renndo.Wikipedia: Anthony newcombhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_newcombAnthony Newcomb Doob (jibinaa ko e hitaande 1943) ko ganndo ko faati e bonanndeeji Kanadaa, ko porfeseer to duɗal jaaɓi haaɗtirde Toronto to duɗal jaaɓi haaɗtirde to duɗal jaaɓi haaɗtirde Toronto.Wikipedia: Robin engelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robin_engelRobin Shepard Engel ko ganndo ko faati e bonanndeeji Ameriknaajo. O woniino porfeseer to duɗal jaaɓi haaɗtirde Cincinnati (UC) to duɗal jaaɓi haaɗtirde jaŋde toownde e golle aadee.Wikipedia: David downeshttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_downesDavid Downes ko ganndo renndoyankeewo e ganndo bonanndeeji leydi Angalteer, ko o porfeseer Emeritus to duɗal jaaɓi haaɗtirde faggudu to Londres.Wikipedia: Grand duwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grand_duweGrant Duwe ko ganndo ko faati e bonanndeeji to Ameriknaajo, gardiiɗo wiɗtooji to duɗal jaaɓi haaɗtirde Baylor to duɗal jaaɓi haaɗtirde Baylor. Duwe ina jogii dipolomaaji mum to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kansas, ina jogii dipolomaaji Ph.Pages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Kjersty Ericsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kjersty_EricsonKjersti Ericsson (jibinaa ko ñalnde 18 lewru Yarkomaa 1944 to Oslo, Norwees) ko ganndo hakkille, ganndo ko faati e bonanndeeji, winndiyanke, yimoowo, gonnooɗo politik. Ko o jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Oslo to bannge sariya to duɗal jaaɓi haaɗtirde Oslo.Wikipedia: Louise watermarlarndhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Louise_watermarlarndLouise Westmarland ko ganndo ko faati e bonanndeeji to Angalteer, ko porfeseer ko faati e bonanndeeji to duɗal jaaɓi haaɗtirde Open, ɗo o woni kadi gardiiɗo fannu politik renndo e bonanndeeji. O wiɗtii golle polis gila e fuɗɗoode kitaale 2000.Wikipedia: Professor Jacob van dekhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Professor_Jacob_van_dekPorofesoor Jacob van der Westhuizen ko ganndo mawɗo to Afrik worgo to bannge ganndal warngooji, o yaltini ko ina ɓura defte capanɗe joyi.[1] E lewru Duujal hitaande 1987 o yahi to Republique de Chine (Taiwan) e nder porogaraam mbaylaandi Academic ngam wonde gardiiɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde Afrik worgo.Wikipedia: Anthony Walshhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_WalshAnthony Walsh ko ganndo Ameriknaajo ko faati e bonanndeeji, ko jannginoowo mawɗo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Boise to Boise, to Idaho. O janngi ko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Fuɗnaange Michigan (B.A. e ganndal renndo, 1975), to duɗal jaaɓi haaɗtirde Toledo (M.A. e ganndal renndo safaara, 1977), e to duɗal jaaɓi haaɗtirde Bowling Green State (Ph.D. e ganndal bonanndeeji, 1983).[1] O golliima e nder njuɓɓudi sariya duuɓi 21 hade makko naatde e duɗal jaaɓi haaɗtirde Boise State e hitaande 1984.[2] Ɗee golle ina mbaɗi heen dumunna juutɗo e nder diiwaan Lucas, Ohio.[3]Wikipedia: Gyogy vokohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gyogy_vokoGyörgy Vókó (23 suwee 1946[1] – 5 abriil 2021[2]) ko ganndo ko faati e bonanndeeji Hongiri, ko jannginoowo to bannge warngooji e sariyaaji warngooji,[3] kadi ko gardiiɗo Duɗal ngenndiwal ganndal warngooji (Kriminológiai Intézet) to Hong Kong.[1]Wikipedia: Anim Synagoguehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anim_SynagogueSinagogue Anim, ko 25 km (16 mi) e laawol to woyla-fuɗnaange Arad, ko jumaa ɓooyɗo huutorteeɗo e nder teeminannde 4ɓiire–7ɓiire caggal iisa. Nokku oo ina anndaa ko nokku ndonaandi ngenndi Israayiil.Daartol: gure ɗiɗi Animhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anim_Synagogue#Daartol:_gure_ɗiɗi_AnimLimtolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anim_Synagogue#LimtolƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anim_Synagogue#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anim_Synagogue#TuugnorgalWikipedia: White Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/White_MosqueJuulirde daneeje (aarabeere: المسجد الأبيض, e ɗemngal romaan: al-masjid al-abyad; e ibraniyankeewal: המסגד הלבן, e ɗemngal romaan: HaMisgad HaLavan) ko juulirde jamaanu Umayya en tawaande to Ramle, Israayiil.[3] Ko minare mum tan woni haa jooni ina darii.Faandaare adanndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/White_Mosque#Faandaare_adanndeKo feewti e mahngoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/White_Mosque#Ko_feewti_e_mahngoojiMahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/White_Mosque#MahdiTower White caggal toɓooli lewru Yarkomaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/White_Mosque#Tower_White_caggal_toɓooli_lewru_YarkomaaLadde e ɓullihttps://ff.wikipedia.org/wiki/White_Mosque#Ladde_e_ɓulliKo ƴeewndorɗe arkewolosihttps://ff.wikipedia.org/wiki/White_Mosque#Ko_ƴeewndorɗe_arkewolosiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/White_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/White_Mosque#TuugnorgalBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/White_Mosque#BibliografiWikipedia: Mausoleum of Yahya Abu al-Qasimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mausoleum_of_Yahya_Abu_al-QasimMausoleum Yahya Abu Al-Qasim (aarabeere: مرقد الامام يحيى أبو القاسم, e ɗemngal romaan: Mashhad Yahya Abul Kassem) ko nokku teskinɗo e jumaa taariindi tawaaɗo to Mosul, leydi Irak. E hitaande 2014 juulirde ndee e nokku ɗo juulirde ndee yani e bommbo, tawi ko soldateeɓe Dowla Islaamiyankeejo Irak e Levant mbiyata.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mausoleum_of_Yahya_Abu_al-Qasim#TariyaMahugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mausoleum_of_Yahya_Abu_al-Qasim#MahugoDemolitionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mausoleum_of_Yahya_Abu_al-Qasim#DemolitionƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mausoleum_of_Yahya_Abu_al-Qasim#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mausoleum_of_Yahya_Abu_al-Qasim#TuugnorgalWikipedia: Great Mosque of al-Mansurhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Great_Mosque_of_al-MansurJuulirde mawnde Al-Mansur (aarabeere : جامع المنصور , e ɗemngal romaan : Djāmiʿ al-Manṣūr) ko juulirde juulirde mawnde to Bagdaad e jamaanu kalifaandi Abbasiid en.Daartol e sifaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Great_Mosque_of_al-Mansur#Daartol_e_sifaaHaruun al-Rashiid ko feewti e mahngohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Great_Mosque_of_al-Mansur#Haruun_al-Rashiid_ko_feewti_e_mahngoHesɗitin'de Al-Mu'tadiidhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Great_Mosque_of_al-Mansur#Hesɗitin'de_Al-Mu'tadiidDaartol caggal mumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Great_Mosque_of_al-Mansur#Daartol_caggal_mumTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Great_Mosque_of_al-Mansur#TuugnorgalWikipedia: Abu Dulaf Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abu_Dulaf_MosqueJuulirde Abu Dulaf (aarabeere: جامع أبو دلف) ko juulirde daartol ɓooynde, tawaande ko ina tolnoo e kilooji 15 (9.3 mi) to worgo Samarra e nder diiwaan Saladin,[1] Irak.Juulirde Abu Dulaf Samarrahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abu_Dulaf_Mosque#Juulirde_Abu_Dulaf_SamarraƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abu_Dulaf_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abu_Dulaf_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Great Mosque of Monastirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Great_Mosque_of_MonastirJuulirde mawnde Monastiir (aarabeere: الجامع الكبير بالمنستير) ko jumaa Tuunus taariindi e nder Monastiir.[1] E nder saraaji wuro ngo ina ndaara maayo, sara Ribat Monastir, juulirde ndee ina maantiniri fasaaduuji toowɗi mahraaɗi e kaaƴe, kaɓirɗe taariiɗe windooji e dame, kam e arches ina njaaji e mihrab.Daartol e mahngohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Great_Mosque_of_Monastir#Daartol_e_mahngoƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Great_Mosque_of_Monastir#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Great_Mosque_of_Monastir#TuugnorgalWikipedia: James Douglashttps://ff.wikipedia.org/wiki/James_DouglasJames Douglas Unnever (jibinaa ko ñalnde 9 lewru Yarkomaa 1953) ko Ameriknaajo ganndo ko faati e bonanndeeji, ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Floride worgo Sarasota-Manatee. E hitaande 2010, o wonii 5ɓo ɓurɗo waawde winndude e nder leyɗeele dentuɗe Amerik e nder binndanɗe ngam winndude ko fayti e ñaawoore (criminologie) e jaayɗe ñaawoore.Wikipedia: Paul E. Tracyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_E._TracyPaul E. Tracy ko ganndo ko faati e bonanndeeji Ameriknaajo, ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Massachusetts Lowell.Wikipedia: Quba Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Quba_MosqueJuulirde Quba (arab: مَسْجِد قُبَاء , e ɗemngal romaan: Masjid Qubāʾ) ko juulirde wonnde e Madiina, e nder diiwaan Hejaz e nder leydi Arabi Sawdit, mahiraa ko e nguurndam annabi lislaam Muhammadu e teeminannde 7ɓiire caggal jibineede Iisaa.[2] 3] Ina sikkaa ko kañum woni jumaa gadano e winndere nde, mahaaɗo ñalnde adannde eggugol Muhammadu to Madiina.Mahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Quba_Mosque#MahdiSiftordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Quba_Mosque#SiftordeGallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Quba_Mosque#GalleƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Quba_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Quba_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Al-Shuaibiyah Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Shuaibiyah_MosqueJuulirde Al-Shuaibiya (arab : جَامِع الشُّعَيْبِيَّة , e ɗemngal romaan : al-Omari (arab : التجَامِع الْعُمَرِي , al-Jāmi- وتَة, ɗemngal romaan: Jāmiʿ at-Tūtah) e juulirde al-Atras (aarabeere : جَامِع الْأَتْرَاس , e ɗemngal romaan : Jāmiʿ al-ʾAtrās), woni juulirde ɓurnde ɓooyde e nder wuro Aleppo, Siiri. Mahaaɗo e hitaande 637, ina jeyaa e juulirɗe ɓurɗe ɓooyde e nder leydi Levant.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Shuaibiyah_Mosque#TariyaHesɗitindehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Shuaibiyah_Mosque#HesɗitindeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Shuaibiyah_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Sidi Okba Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sidi_Okba_MosqueJuulirde Sidi Okba (aarabeere: مسجد سيدي عقبة , juulirde Sīdī ʻUqbah ) ko jumaa taariindi to leydi Aljeri, woni ko e wuro Sidi Okba, sara Biskra. Mausoleum oo fuɗɗii soseede ko e hitaande 686 ngam hoɗnude heddiiɓe e Uqba ibn Nafi, sehil annabi lislaam Muhammadu, gooto e komanndaaji mawɗi juulɓe heɓti Maghreb, ɗum waɗi ɗum gooto e monumndaaji juulɓe ɓurɗi ɓooyde e nder leydi Alseri.Wakerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sidi_Okba_Mosque#WakereTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sidi_Okba_Mosque#TariyaMahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sidi_Okba_Mosque#MahdiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sidi_Okba_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sidi_Okba_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Xianxian Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Xianxian_MosqueJuulirde Xianxian (Siin: 先贤清真寺) ko juulirde wonnde e diiwaan Yuexiu, wuro Guangzhou, e nder diiwaan Guangdong, leydi Siin. Ko kañum woni juulirde ɓurnde mawnude e nder Guangzhou.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Xianxian_Mosque#TariyaMahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Xianxian_Mosque#MahdiHortolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Xianxian_Mosque#HortolƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Xianxian_Mosque#Ƴeew_kadiWikipedia: Maryam Abdulhadi Al-Khawajahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Abdulhadi_Al-KhawajaMaryam Abdulhadi Al-Khawaja (aarabeere: مريم عبد الهادي الخواجة , e ɗemngal romaan: Maryam ʻAbd al-Hādi al-Khawāja ; jibinaa ko 26 suwee 1987)[1] ko daraniiɗo jojjanɗe aadee e Bahreyn. Ko o ɓiy Abdulhadi al-Khawaja, daraniiɗo jojjanɗe aadee mo Bahreyn, gonnooɗo gardiiɗo nokku toppitiiɗo jojjanɗe aadee (GCHR).Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Abdulhadi_Al-Khawaja#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Abdulhadi_Al-Khawaja#KugalNaatgol e fitinaaji Bahreynhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Abdulhadi_Al-Khawaja#Naatgol_e_fitinaaji_BahreynGolle e internethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Abdulhadi_Al-Khawaja#Golle_e_internetKunaaɗe e ƴattoojehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Abdulhadi_Al-Khawaja#Kunaaɗe_e_ƴattoojeNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Abdulhadi_Al-Khawaja#NjeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maryam_Abdulhadi_Al-Khawaja#TuugnorgalWikipedia: Alicia Cawiya or Cahuiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alicia_Cawiya_or_CahuiyaAlicia Cawiya walla Cahuiya[1] ko cukko hooreejo ngenndi Huaorani Ecoppi, gooto e ardiiɓe dille luulndiiɗe njulaagu petroŋ e nder diiwaan mum. E hitaande 2013, o waɗii konngol e nder parlemaa Ecoppi ngam reende baasal Amasoni e sosiyeteeji petroŋ.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alicia_Cawiya_or_Cahuiya#NgendamHaala Cawiyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alicia_Cawiya_or_Cahuiya#Haala_CawiyaAltajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alicia_Cawiya_or_Cahuiya#AltajiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alicia_Cawiya_or_Cahuiya#TuugnorgalWikipedia: Dehenna Sheridan Davisonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dehenna_Sheridan_DavisonDehenna Sheridan Davison (/diˈɛnə/;[1] jibinaa ko ñalnde 27 sulyee 1993) ko neɗɗo gonnooɗo dawriyanke e jaaynoowo lannda konservatiif Angalteer. O wonii tergal parlemaa (MP) ngam Bishop Auckland tuggi 2019 haa 2024.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dehenna_Sheridan_Davison#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolGolle parlemaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dehenna_Sheridan_Davison#Golle_parlemaaNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dehenna_Sheridan_Davison#Nguurndam_neɗɗoNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dehenna_Sheridan_Davison#NjeenaajeWikipedia: Mosque of Limahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mosque_of_LimaJuulirde Lima, The religious building is open to the general public.anndiraande kadi Juulirde Magdalena del Mar, ko juulirde Lima, leydi Peru.Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Prince Fosuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Prince_FosuLaamɗo Fosu, ganndiraaɗo iPappi ko neɗɗo Ghananaajo, peewnoowo diskooji e injenieer sonndu, ummoriiɗo Kumasi to diiwaan Ashanti.[1][2]Wikipedia: Derrick Oseihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Derrick_OseiDerrick Osei Kuffour Prempeh mo yimɓe fof mbiyata ko Kofi Jamar ko jimoowo Ganaajo jeyaaɗo to Kumasi. O ɓuri anndeede ko e jimɗi makko hit Ekorso ɗi ummorii ko e mbaydi Kumerica/Asaaka, ndi Yaw Tog e YPee.Wikipedia: 17th of Ramadan Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/17th_of_Ramadan_MosqueThe 17th of Ramadan Mosque (Arabic: جامع ١٧ من رمضان, romanized: Jami' Sabata'sh Ramaḍān) is a mosque in al-Rusafa, Baghdad, in the eastern Karrada district, opposite al-Firdos Square, in front of the Ishtar Hotel.[1] The mosque dates back to the royal era of Iraq and is considered an important historical landmark since it's located in a significant square in the city.Wikipedia: Francis Lomoteyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Francis_LomoteyFrancis Lomotey ganndiraaɗo e golle mum ko DJ K Crakk, ko DJ Ganaajo. Omo anndiraa sifaa jimɗi ɗi o fijata so omo woni e dashboard walla e turntables.Wikipedia: Joseph Kobinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_KobinaJoseph Kobina Dadson (jibinaa ko ñalnde 15 mee 1928) ko diine Angalteer to leydi Ganaa.[1] O wonnoo Biskop Sunyani-Tamale gila 1981 haa 1997.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Dorothy Akpenehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dorothy_AkpeneDorothy Akpene Amenuke (jibinaa ko e hitaande 1968), ko ganndo, naalanke fiɓnde, jannginoowo. O wonii hannde jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde ganndal e karallaagal Kwame Nkrumah (KNUST).Wikipedia: Justice Amoahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Justice_AmoaJustice Amoa, ganndiraaɗo Patapaa ko jimoowo hiplife Afriknaajo, kadi ko jimoowo jimɗi jooɗiiɗo to leydi Ganaa .Wikipedia: Sultan Abu Bakar State Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sultan_Abu_Bakar_State_MosqueSultan Abu Bakar State Mosque (Malay: Masjid Negeri Sultan Abu Bakar) is the state mosque of Johor, Malaysia. Located along Jalan Skudai, Johor Bahru, the mosque was constructed between 1892 and 1900, under the direction of Sultan Abu Bakar.Constructionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sultan_Abu_Bakar_State_Mosque#ConstructionTransportationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sultan_Abu_Bakar_State_Mosque#TransportationSee alsohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sultan_Abu_Bakar_State_Mosque#See_alsoReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sultan_Abu_Bakar_State_Mosque#ReferencesWikipedia: Akkavuk Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akkavuk_MosqueJuulirde Akkavuk (Akkavuk Mescidi e ɗemngal Turki); Giriik: Τζαμί Ακκαβούκ, ɗemngal romaan: Tzamí Akkavoúk) ko juulirde nde alaa minare e nder diiwaan Akkavuk to Nikosi, woni hannde to Nikosi worgo. Juulirde ndee mahiraa ko e hitaande 1902, E nokku ɗo nanndi e jumaa tokooso walla jumaa medieval.Lislaam to leydi Siprushttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akkavuk_Mosque#Lislaam_to_leydi_SiprusTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akkavuk_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Maradi Ihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maradi_IMaradi I ko komin wuro e nder leydi Niiseer. Ko komin e nder wuro Maradi.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maradi_I#TuugnorgalWikipedia: Paloh Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paloh_MosqueKg. Paloh Mosque is one of the oldest mosques in Ipoh, Perak, Malaysia.See alsohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paloh_Mosque#See_alsoReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paloh_Mosque#ReferencesWikipedia: Zahir Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zahir_MosqueThe Zahir Mosque (Malay: Masjid Zahir) is a mosque in Alor Setar, Kota Setar, Kedah, Malaysia, and the state mosque of Kedah. The Zahir Mosque is one of the grandest and oldest mosques in Malaysia, having been built in 1912.Historyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zahir_Mosque#HistorySee alsohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zahir_Mosque#See_alsoReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zahir_Mosque#ReferencesExternal linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zahir_Mosque#External_linksWikipedia: Bebek Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bebek_MosqueBebek Mosque (Turkish: Bebek Camii), officially Hümayûn-u Âbad Mosque (Ottoman Turkish: Hümayûn-u Âbad Cami for: Prosperous Imperial Mosque) is a 1913-built mosque located in Bebek neighborhood of Beşiktaş district in Istanbul, Turkey.Referenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bebek_Mosque#ReferencesWikipedia: Maradi Airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maradi_AirportLaana ndiwoowa Maradi ( IATA : MFQ , ICAO : DRRM ) ko laamorgo laaɗe diwooje e nder wuro Maradi, leydi Niiseer. Laana ndiwoowa woni ko bannge fuɗnaange wuro ngoo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maradi_Airport#TuugnorgalWikipedia: Balai Gadang Mungo Grand Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balai_Gadang_Mungo_Grand_MosqueJuulirde Balai Gadang Mungo ( e ɗemngal Indoneesi: Masjid Raya Balai Gadang Mungo ) ko juulirde ɓooynde e nder leydi Indoneesi, woni ko e Jorong Balai Gadang Bawah, Nagari Mungo, diiwaan Luhak, diiwaan Lima Puluh Kota, Sumatra Hirnaange. Juulirde nde mahiraa ko e hitaande 1914, ɗum waɗi nde jeyaa ko e juulirɗe ɓurɗe ɓooyde e nder leydi Indoneesi, e juulirde ɓurnde ɓooyde e nder Nagari Mungo.Wikipedia: Log Pod Mangartom Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Log_Pod_Mangartom_MosqueJuulirde Log pod Mangartom ( e ɗemngal Slovene : Džamija v Logu pod Mangartom ) ko juulirde sunnit en darinoonde gila 1916 haa kitaale 1920 sara wuro Log pod Mangartom to Littoral Otiris, to Otiris-Hongiri, e nokku mo woni hannde Munisipaal e Bovec to worgo-fuɗnaange Sloveni.[1] Ko ɗum juulirde adannde mahaande haa hitaande 2013 e nder leydi Slovenia, hay so tawii noon juulirde wootere wayliima e mahdi gonndi ko adii nde ina gollina e nder wuro Jesenice gila 1989.Wikipedia: Dunhuang Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dunhuang_MosqueJuulirde Dunhuang ( Sinuwaa : 敦煌清真寺 ; pinin : Dūnhuáng Qīngzhēnsì ) ko juulirde wonnde e wuro Dunhuang, e nder diiwaan Gansu, leydi Siin.Wikipedia: Shab Bhar Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shab_Bhar_MosqueJuulirde Shab Bhar (Urdu: شب بهر مسجد; firti ko juulirde jamma") ko juulirde jamaanu koloñaal e nder leegal Shah Alami to Lahore, Pakistaan. Juulirde nde wi'aama nde mahiraa jamma gooto, ɓaawo luural hakkunde hindu'en e juulɓe nokkuure nden nder hitaande 1917.Wikipedia: Sultan Ibrahim Jamek Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sultan_Ibrahim_Jamek_MosqueJuulirde Sultan Ibraahiima Jamek (Malawi: Juulirde Jamek Sultan Ibraahiima) ko juulirde taariinde e nder wuro Muar, Johor, leydi Malesi. Nde woni ko e sara Jalan Petri, sara daande maayo Muar.Wikipedia: Hans Herberthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hans_HerbertHans Herbert Toch (17 abriil 1930 – 18 suwee 2021) ko ganndo renndo e ganndo bonanndeeji jibinaaɗo to Wien, to Otiris. O woniino porfeseer tedduɗo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Albany, SUNY.Wikipedia: Aziz Ansahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aziz_AnsahAziz Ansah (jibinaa ko ñalnde 7 oktoobar 1980) ko Gananaajo, gonnooɗo fuku koyɗe, gonnooɗo difaade.Wikipedia: Abdul Hamid Kompong Pasiran Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdul_Hamid_Kompong_Pasiran_MosqueJuulirde Abdul Hamid Kampong Pasiran, walla Juulirde Abdul Hamid Kampong Pasiran (Jawi: مسجد عبدالحميد كامڤوڠ ڤاسيرن) ko juulirde Novena, Singapuur. Mahaa ko e hitaande 1932 e nokku ganndiraaɗo e oon sahaa Kampong Pasiran ngam lomtaade surau,[1] ina huutoroo haajuuji gollotooɓe birooji saraaji Newton e Novena.Wikipedia: Alwi Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alwi_MosqueThe Alwi Mosque (Malay: Masjid Alwi) is a mosque in Kangar, Perlis, Malaysia.Namehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alwi_Mosque#NameHistoryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alwi_Mosque#HistoryArchitecturehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alwi_Mosque#ArchitectureSee alsohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alwi_Mosque#See_alsoReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alwi_Mosque#ReferencesExternal linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alwi_Mosque#External_linksWikipedia: Charbati Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charbati_MosqueJuulirde Charbati (e aarabeere: جامع الشربات), ko juulirde Tuunus wonnde to funnaange madiina Tuunus, to El Hajjamine Hood e nder wuro Bab Jazira. Nde anndaa ko e janngude Sahih al-Bukhari kala Alet.Wikipedia: Ahmad Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmad_MosqueJuulirde Ahmadu (Jawi:مسجد أحمد; Juulirde Ahmadu ko juulirde Singapuur tawaande e nokku Pasir Panjang, e nokku ɗo laawol Buona Vista fuɗnaange e Lorong Sarhad kawrata caggal ɗuum ƴellitaa.Wikipedia: Musulman Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musulman_MosqueJuulirde juulɓe ko juulirde wonnde e wuro Ho Chi Minh, leydi Vietnam.Wikipedia: El Omarane Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/El_Omarane_MosqueJuulirde El Omrane ko juulirde to Tuunus, e nder diiwaan El Omrane. Juulirde ndee mahiraa ko e hitaande 1935 ngam hoɗnude yimɓe diiwaan oo.Wikipedia: Emmanuel Ansonghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_AnsongEmmanuel Ansong (jibinaa ko ñalnde 22 oktoobar 1989, to Akra) ko fukuyanke Ganaajo, omo fijira e nder fedde Hearts of Oak.Wikipedia: Pudong Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pudong_MosqueJuulirde Pudong (e ɗemngal Sinuwaa: 浦东清真寺; ɗemngal Sinuwaa: Pǔdōng Qīngzhēnsì) ko juulirde to Pudong, Shanghai, Siin.[1]Wikipedia: Al Mohammadi Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al_Mohammadi_MosqueJuulirde Al-Mohammadi ( e ɗemngal aarabee: مسجد المحمدي )[1] ko juulirde mawnde wonnde e diiwaan Habous e nder wuro Kasabilanka, leydi Maruk. Nde mahiraa ko hedde hitaande 1935, ko Sultan Mohammed V, mo nde inniraa.Wikipedia: Mohaideen Andavar Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohaideen_Andavar_MosqueMohaideen Andavar Mosque in Thirukkalachery has an important history to this building. It is located in Mosque Street (also called Pallivaasal Street; pallivaasal in Tamil means "mosque").Historyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohaideen_Andavar_Mosque#HistorySee alsohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohaideen_Andavar_Mosque#See_alsoWikipedia: Al Ehsan Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al_Ehsan_MosqueJuulirde Al Ehsan ko juulirde wonnde to An Phú, e nder diiwaan An Giang, leydi Vietnam.Wikipedia: Dearborn Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dearborn_MosqueJuulirde Dearborn ko juulirde jeyaande e Fedde Juulɓe Amerik (الجمعية الإسلامية الامريكية) to Dearborn, Michigan. Nde mahiraa ko e hitaande 1937 e juuɗe renndo lislaam jibinannde (ndeen ko ɓuri heewde e mum en ko juulɓe sunnit en ummoriiɓe e falnde Bekaa to leydi Liban), ko jumaa ɗiɗaɓo tan mahiraa e nder leyɗeele dentuɗe Amerik.Wikipedia: Kelayan Muhammadiyah Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kelayan_Muhammadiyah_MosqueJuulirde Kelayan Muhammadiyah ( e ɗemngal Indoneesi: Masjid Muhammadiyah Kelayan ) ko juulirde wonnde e Kelayan B st., Kelayan Hirnaange, Banjarmasin Fuɗnaange, Banjarmasin, Kalimantan Fuɗnaange, Indoneesi, nde mahiraa ko e hitaande 1938.Wikipedia: Miley El Mehdi Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Miley_El_Mehdi_MosqueJuulirde Muley El-Mehdi ko juulirde Ceuta.Wikipedia: Pagla Jame Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pagla_Jame_MosqueJuulirde Pagla Jame (Bengali: পাগলা জামই মামে মসজিদ, lit. 'Juulirde Juma Pagla'), anndiraande nokkuure nde Raypur Boro Moshjid, (Bengali: ড় মসজিদ: جامع رايفور الكبير, lit.Wikipedia: Jarvenpaa Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jarvenpaa_MosqueJuulirde Järvenpää ( e ɗemngal Finlande : Järvenpään moskeija ) ko juulirde wonnde e nder wuro Finlande wiyeteengo Järvenpää.[1][2] Jeyi ɗum ko Dental Finlande-Islaam, terɗe mum ko Tataar en Finlande.Wikipedia: Islamic Cultural Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Islamic_Cultural_CenterThe Islamic Cultural Centre is a centre for Muslims located in London, England, opened in 1944. It is part of the London Central Mosque, having been annexed.See alsohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Islamic_Cultural_Center#See_alsoReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Islamic_Cultural_Center#ReferencesExternal linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Islamic_Cultural_Center#External_linksWikipedia: Mahmandar Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmandar_MosqueMahmandar Mosque (Arabic: جَامِع الْمَهْمَنْدَار, romanized: Jāmiʿ al-Mahmandār) is one of the oldest mosques in Aleppo, Syria. It is located in the Ancient part of the city, north to the Citadel of Aleppo.Historyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmandar_Mosque#HistoryReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mahmandar_Mosque#ReferencesWikipedia: Pasir Pelang Royal Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pasir_Pelang_Royal_MosquePasir Pelangi Royal Mosque (Malay: Masjid Diraja Pasir Pelangi) is a Johor's royal mosque located in Pasir Pelangi, Johor Bahru District, Johor, Malaysia. It was constructed in the 1920s.See alsohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pasir_Pelang_Royal_Mosque#See_alsoWikipedia: Jingxing Road Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jingxing_Road_MosqueJuulirde Laawol Jingxing ( Sinuwaa : 景星路清真寺 ; pinin : Jǐngxīng Lù Qīngzhēnsì ) ko juulirde e nder diiwaan Yangpu, Shanghai, Siin.Wikipedia: Great Mosque of Nionohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Great_Mosque_of_NionoJuulirde mawnde Niyono (e farayse: Grande Mosquee du Vendredi de Niono) ko juulirde mawnde to bannge mahdi, tawaande e nder wuro Niyono, e nder diiwaan Segou, to bannge worgo leydi Mali. Ko mahdi mbaydi mahdi Sudaan-Saheli, ndi ɓuri waɗeede ko e birik loope, leɗɗe palɗe, e ɓuuɓri loope.Wikipedia: Alsancak Hocazadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alsancak_HocazadeJuulirde Alsancak Hocazade (Alsancak Hocazade Camii) ko juulirde to İzmir, leydi Turkiya.Wikipedia: Derrick Mensah Antwihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Derrick_Mensah_AntwiDerrick Mensah Antwi (jibinaa ko ñalnde 1 lewru juko hitaande 2004) ko fukuyaŋke Ganaajo, jooni ko o difaade fedde wiyeteende WAFA.[1]Wikipedia: Admiralty Circle plazahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Admiralty_Circle_plazaPlaza Admiralty Circle, ko ɓuri anndeede ko damal njoɓdi Lekki, woni ko e nokku laamu Eti-Osa e nder diiwaan Lagos to leydi Najeriya. Laawol mawngol Osa.Wikipedia: Cafè Neohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Caf%C3%A8_NeoCafè Neo ko njuɓɓudi kafe e kafe, jooɗiiɗo to Lagos.Wikipedia: Mar-Jirguihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mar-JirguiMar-Jirgui ko wuro wonngo bannge worgo leydi Niiseer. Nde woni ko sara wuro Zinder.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Mano Dayak International Airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mano_Dayak_International_AirportLaana ndiwoowa hakkunde leyɗeele Mano Dayak ( IATA : AJY , ICAO : DRZA ) ko laamorgo Agadez e nder jeereende Saharaa e nder leydi Niiseer.[1] Innde nde inniraa ko Mano Dayak, hooreejo Tuwaareg en.Geografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mano_Dayak_International_Airport#GeografiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mano_Dayak_International_Airport#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mano_Dayak_International_Airport#TuugnorgalWikipedia: Terence Patrickhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Terence_PatrickTerence Patrick Thornberry ko ganndo ko faati e bonanndeeji Ameriknaajo, ko o jannginoowo mawɗo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Maryland gila 2012. Ko adii nde o naatata e duɗal jaaɓi haaɗtirde Maryland e hitaande 2009, ko o porfeseer sosiyoloji to...Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Paul tappanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_tappanPaul Wilbur Tappan (1911 – 9 sulyee 1964) ko ganndo Ameriknaajo ko faati e bonanndeeji, o woniino porfeseer sariya e bonanndeeji to duɗal jaaɓi haaɗtirde UC Berkeley tuggi 1962 haa o sankii e hitaande 1964. O heɓi doktoraa makko.Wikipedia: Paul takagihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_takagiPaul Takao Takagi (3 mee 1923 – 13 suwee 2015)[1][2] ko ganndo renndo Japon-Ameriknaajo, ganndo ko faati e bonanndeeji, daraniiɗo nuunɗal renndo, kadi ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kaliforni, to Berkeley. O wonnoo ko kasoo to nokku ɗo wolde Manzanar woni ɗoo, saraaji Independence, to Kaliforni, tuggi hitaande 1942, e nder doosgal kuuɓtodinngal 9066.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Lorenzo techinihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lorenzo_techiniLorenzo Tenchini (1852–1906) jibinaa ko to wuro wiyeteengo Brescia, to leydi Itali, o janngi safaara to Pavia ɗo o wonti jannginoowo anatomi e hitaande 1880. E hitaande 1881, tawi omo yahra e duuɓi 29, o toɗɗaa porfeseer anatomi to duɗal jaaɓi haaɗtirde Parma.Pages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Donald R. Tafthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Donald_R._TaftDonald R. Taft (jibinaa ko e lewru noowammbar 1886) ko ganndo ko faati e bonanndeeji Ameriknaajo.Pages with citations having bare URLshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_citations_having_bare_URLsPages with citations lacking titleshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_citations_lacking_titlesWikipedia: M. Dwayne smithhttps://ff.wikipedia.org/wiki/M._Dwayne_smithM. Dwayne Smith ko ganndo ko faati e bonanndeeji Ameriknaajo, ko jannginoowo ko faati e bonanndeeji to duɗal jaaɓi haaɗtirde Floride worgo, ɗo o woni kadi cukko hooreejo leydi, kadi ko kanko woni gardiiɗo biro jaŋde leslesre.Wikipedia: Lisa stolzenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lisa_stolzenLisa Stolzenberg ko Ameriknaajo ganndo ko faati e bonanndeeji. Ko o porfeseer e nder, e hooreejo, Departemaa Ñaawirde Toownde to Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Florida (FIU).Wikipedia: George ruschehttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_ruscheGeorg Rusche (1900-1950) ko ganndo faggudu politik Almaañnaajo e ganndo ko faati e bonanndeeji, kanko wondi e Otto Kirchheimer e binndol jukkungo e njuɓɓudi renndo (1939).[1]Wikipedia: Kim Rosamondhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kim_RosamondKim Rossmo (jibinaa ko e hitaande 1955 to Saskatoon, to leydi Saskatchewan) ko ganndo ko faati e bonanndeeji Kanadaa, ganndo ko faati e geɗe leydi.Pages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Damascus hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Damascus_hospitalOpitaal Damas (hopitaal Al Mujtahid) to Damas ina jeyaa e opitaaluuji ɓurɗi mawnude e nder leydi Siri. Nde sosaa ko e hitaande 1947, ko ministeer cellal ardii nde.Wikipedia: Shami hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shami_hospitalGila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓiWikipedia: Childred university hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Childred_university_hospitalHukuuma mawɗo ngam safrirde sukaaɓe ko safrirde sukaaɓe to Damas, leydi Siri. Ko opitaal laamu gonɗo e les njiimaandi ministeer jaŋde toownde Siri, jokkondirɗo e Faculté de Médecine to Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Damas.Wikipedia: Nur al-adin bimaristanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nur_al-adin_bimaristanBimaristan Nur al-Din (aarabeere البيمارستان النوري) ko bimaristan ("hopitaal") mawɗo juulɓe yontaaji hakkundeeji, to Damas, leydi Siri.[1] Nde woni ko e nokku biyeteeɗo al-Hariqa e nder wuro ɓooyngo ngo koɗorɗe, to bannge worgo-fuɗnaange juulirde Umayya.Wikipedia: Al-asad university hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-asad_university_hospitalOpitaal jaaɓi-haaɗtirde Al-Asad (e Arab : مستشفى الأسد الجامعي) to Damas ina jeyaa e opitaaluuji jannginirɗi ɓurɗi mawnude e nder leydi Siiri. Nde sosaa ko e hitaande 1988, nde woni ko e ministeer jaŋde toownde.Wikipedia: Al-mouwasat university hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-mouwasat_university_hospitalSafrirde jaaɓi-haaɗtirde Al-Mouwasat sosaa ko e hitaande 1958 to Damas, leydi Siri. Ko ɓuri heewde e maggal ko galleeji 4 ; Mahdi Njuɓɓudi, Mahdi Kilinik Emergency E Out-Patient e Mahdi Hoɗorde Cafroowo, sara ɗeen mahdi ina woodi Mahdi Opereeji Ɓernde.Wikipedia: Farid Esackhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farid_EsackFarid Esack (jibinaa ko e hitaande 1955 to Wynberg, Cape Town) ko ganndo juulɗo Afrik worgo, binndoowo, daraniiɗo politik, ganndiraaɗo luulndaade apartaayd, toɗɗagol makko e Nelson Mandelaa komisariyaajo potal hakkunde rewɓe e worɓe, e golle makko ngam kaaldigal hakkunde diineeji.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farid_Esack#Nguurndam_adanɗamNguurndam caggalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farid_Esack#Nguurndam_caggalDefte Farid Esackhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farid_Esack#Defte_Farid_EsackTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farid_Esack#TuugnorgalJanngugol jokkungolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farid_Esack#Janngugol_jokkungolWikipedia: Zahra Eshraghihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zahra_EshraghiZahra Eshraghi Khomeini (Perse: زهرا اشراقی, e ɗemngal Romaan: Zahrâ Eshrâqi) (jibinaa ko e hitaande 1964) ko daraniiɗo leydi Iraan, gonnooɗo golloowo laamu, goongɗinɗo ko fayti e rewɓe e jojjanɗe aadee.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zahra_Eshraghi#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolYiyngoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zahra_Eshraghi#YiyngoojiPolitikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zahra_Eshraghi#PolitikƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zahra_Eshraghi#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zahra_Eshraghi#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zahra_Eshraghi#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Soumaya Naamane Guessoushttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soumaya_Naamane_GuessousSoumaya Naamane Guessous ko ganndo renndo maroknaajo, daraniiɗo jojjanɗe rewɓe, binndoowo.Gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soumaya_Naamane_Guessous#GolleJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soumaya_Naamane_Guessous#Jokkondire_yaajɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soumaya_Naamane_Guessous#TuugnorgalWikipedia: Fatemeh Haghighatjoohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatemeh_HaghighatjooFatemeh Haghighatjoo (kañum ne ina winndee Haghighatjou e Haqiqatju; e ɗemngal Perse: فاطمه woo, lit. ‘Goonga/Njuɓɓudi’)[3] ko ganndo Iraannaajo, politikyanke peewnitoowo, gardinooɗo Teheran, Rey, Shemiranat e Pari Iraan20 .Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatemeh_Haghighatjoo#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolGolle politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatemeh_Haghighatjoo#Golle_politikGolle karallaagalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatemeh_Haghighatjoo#Golle_karallaagalYiyngoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatemeh_Haghighatjoo#YiyngoojiNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatemeh_Haghighatjoo#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatemeh_Haghighatjoo#TuugnorgalWikipedia: Mohammad Shafiq Hamdamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Shafiq_HamdamMohammad Shafiq Hamdam ( ډاکټر محمد شفیق همدم ) ko binndoowo Afganistaan, gardiiɗo karallaagal kumpital e kisal internet, kadi ko o jiiloowo politik.[1][2] O joginoo golle ko wayi no cukko hooreejo leydi Afganistaan, mawɗo analis/wasiya OTAN[3] e hooreejo fedde Afganistaan ngam haɓaade fenaande (AACN).Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Shafiq_Hamdam#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolDaartol gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Shafiq_Hamdam#Daartol_golleHaɓde e njulaaguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Shafiq_Hamdam#Haɓde_e_njulaaguGeɗe Afganistaanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Shafiq_Hamdam#Geɗe_AfganistaanKo mi binndoowohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Shafiq_Hamdam#Ko_mi_binndoowoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammad_Shafiq_Hamdam#TuugnorgalWikipedia: Suheir Hammadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suheir_HammadSuheir Hammad (aarabeere: سهير حماد) (jibinaa ko ñalnde 25 oktoobar 1973) ko Ameriknaajo yimoowo, binndoowo, daraniiɗo politik.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suheir_Hammad#NguurndamFilm e wideyoohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suheir_Hammad#Film_e_wideyooPijirlooji peewnaaɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suheir_Hammad#Pijirlooji_peewnaaɗiNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suheir_Hammad#NjeenaajeGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suheir_Hammad#GolleJaayndeejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suheir_Hammad#JaayndeejiAntoloojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suheir_Hammad#AntoloojiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suheir_Hammad#TuugnorgalƁeydagol jawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suheir_Hammad#Ɓeydagol_jawdiJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Suheir_Hammad#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Hissa Hilalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hissa_HilalHissa Hilal (aarabeere حصة هلال) ko yimiyanke Sawuditnaajo. Ko adii ɗuum o yaltinaama e innde fenaande Remia (Aarabeeɓe: ريميه),[1][2][3] o dañii innde e nder winndere aarabeeɓe e hitaande 2010 nde o janngi jimɗi luulndiiɗi fatwaaji e dow Million's Poet, woni kawgel yimre teleeji goongaaji Emiraaji, o wonti debbo gadano yettaade finaaluuji porogaraam oo.Nguurndam e golle puɗɗaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hissa_Hilal#Nguurndam_e_golle_puɗɗaaɗeYimoowo Miliyoŋhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hissa_Hilal#Yimoowo_MiliyoŋCaggal gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hissa_Hilal#Caggal_golleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hissa_Hilal#TuugnorgalJanngugol jokkungolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hissa_Hilal#Janngugol_jokkungolWikipedia: Lubna al-Husseinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lubna_al-HusseinLubna Ahmed al-Hussein ko juulɗo Sudaannaajo, golloowo e jaayɗe, golloowo e hakkillaaji winndere ndee e lewru sulyee 2009, nde o ñaawaa sabu makko ɓoornaade paɗe. Ñaawoore makko wonti cause célèbre, tawi pelle ko wayi no Reso aarabeeɓe ngam humpitaade jojjanɗe aadee[1] e Amnesty International njaltinii bayyinaango ngam wallitde.Windowo hubaruhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lubna_al-Hussein#Windowo_hubaruCase pantalonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lubna_al-Hussein#Case_pantalonKuulal 152https://ff.wikipedia.org/wiki/Lubna_al-Hussein#Kuulal_152Nanngugolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lubna_al-Hussein#NanngugolFeññinde e nder ñaawirduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lubna_al-Hussein#Feññinde_e_nder_ñaawirduJaayɗe winndereyankoojehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lubna_al-Hussein#Jaayɗe_winndereyankoojeLuulndaare sariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lubna_al-Hussein#Luulndaare_sariyaAlaa to Eɓɓoore Tolno Rewɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lubna_al-Hussein#Alaa_to_Eɓɓoore_Tolno_RewɓeƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lubna_al-Hussein#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lubna_al-Hussein#TuugnorgalWikipedia: Samira Ibrahimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samira_IbrahimSamira Ibraahiima (arab: سميرة إبراهيم, IPA: [sæˈmiːɾæ (ʔe)bɾɑˈhiːm]) (jibinaa ko hedde 1987) ko daraniiɗo Misra, garɗo e darnde e sahaa wolde Misra.Joɗnde Tahrir e caggal mumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samira_Ibrahim#Joɗnde_Tahrir_e_caggal_mum2013 tuume Twitterhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samira_Ibrahim#2013_tuume_TwitterNjeenaaje e njeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samira_Ibrahim#Njeenaaje_e_njeenaajeƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samira_Ibrahim#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samira_Ibrahim#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samira_Ibrahim#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Ramziya al-Iryanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ramziya_al-IryaniRamziya Abbas Al-Eryani (رمزية عباس الإرياني) walla al-Iryani (1954 – 14 noowammbar 2013) ko winndiyanke Yemen, winndiyanke, dipolomaat, debbo-rewɓe. Ko kanko kadi woni ɓiy-yumma gonnooɗo hooreejo leydi Abdul Rahmaan al-Eryani.Wikipedia: Na'eem Jeenahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Na%27eem_JeenahNa'eem Jeenah ko ganndo ganndiraaɗo, ko gardiiɗo e nder renndo juulɓe e dille luulndiiɗe kapitaalisma e haɓaade wolde e nder Afrik worgo.Wikipedia: Meena Keshwar Kamalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Meena_Keshwar_KamalMeena Keshwar Kamal (Pashto/Persi: مینا کشور الكال; 27 feebariyee 1956 – 4 feebariyee 1987), ko ɓuri anndeede ko Meena, ko daraniiɗo politik mbayliigu Afganistaan, daraniiɗo hakkeeji rewɓe, sosɗo Fedde Rewɓe Afganistaan (RAWA), mo waraa e hitaande 1987.Wikipedia: Sultana Kamalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sultana_KamalSultana Kamal ko awokaa leydi Bangladesh, daraniiɗo jojjanɗe aadee. O wonii gardiiɗo gollordu Ain o Salish Kendra, fedde daraniinde jojjanɗe aadee.Wikipedia: Sadiq Khanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sadiq_KhanSadiq Aman Khan Hon FRIBA (/ˈsɑːdɪk ˈkɑːn/,[1] firo; jibinaa ko ñalnde 8 oktoobar 1970) ko politikyanke Angalteer, ko o meer wuro Londres gila 2016. O wonnoo ko adii ɗuum ko tergal parlemaa ngam un2010.Wikipedia: Noushin Ahmadi Khorasanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Noushin_Ahmadi_KhorasaniNoushin Ahmadi ko binndoowo, firoore, winndiyanke, jaayndiyanke, daraniiɗo hakkeeji rewɓe[1] e daraniiɗo renndo.[2] O jeyaa ko e terɗe sosɓe kampaañ « Miliyoŋ Signatures » .Wikipedia: Fawzia Koofihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fawzia_KoofiFawzia Koofi (Perse: فوزیه کوفی, firo Perse: [fæwziːæ(h) kuːfiː]; jibinaa ko hitaande 1975)[1] ko dawriyanke, binndoowo, daraniiɗo hakkeeji rewɓe Afganistaan-Tajik. Koofi ummorii ko e diiwaan Badakhshan, ko ɓooyaani koo o jeyaa ko e delegaasiyoŋ Afganistaan kaaldigal jam e Taliban to Doha Kataar.Wikipedia: Elaheh Koulaeihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elaheh_KoulaeiElaheh Koulaei (jibinaa ko 17 lewru disaamba, 1956) ko ganndo politik Iraan, ganndo peewnitoowo.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elaheh_Koulaei#NassijiWikipedia: Konca Kurişhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Konca_Kuri%C5%9FKonca Kuriş (16 oktoobar 1961 – 1998/99) ko winndiyanke debbo Turki, mo Hizbullah Kurde en mbari to Konya, leydi Turki, caggal nde o majji e hitaande 1998.Nassijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Konca_Kuri%C5%9F#NassijiWikipedia: Amat Al Alim Alsoswahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amat_Al_Alim_AlsoswaAmat Al Alim Alsoswa (arab: امة العليم السوسوه; Ta'izz, Yemen, 27 ut 1958) ko jaayndiyanke Yemen, kadi ko debbo gadano e jaagorde Yemen.Amat Al Alim Alsoswa, "Opening the door for other women", in Paluch, Marta (ed.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amat_Al_Alim_Alsoswa#HimobeWikipedia: Mukhtar Maihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mukhtar_MaiMukhtaran Bibi (urdu: مختارं بی بی; jibinaa ko c. 1972), anndiraa hannde Mukhtār Mā'ī, ko pakistanaajo daraniiɗo jojjanɗe aadee, jeyaaɗo e wuro wiyeteengo Meerwala, tawaango e nder ladde Jatoi e nder.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mukhtar_Mai#HimobeWikipedia: Irshad Manjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Irshad_ManjiIrshad Manji (jibinaa ko e hitaande 1968) ko jannginoowo Kanadaa jibinaaɗo to leydi Ugannda. Ko kanko winndi deftere Caɗeele e Islaam hannde (2004) e Allah, Ndimaagu e Yiɗde (2011), ɗe ɗiɗi fof ko ɗe kaɗaaɗe e nder leyɗeele juulɓe keewɗe.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Irshad_Manji#HimobeWikipedia: Farideh Mashinihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farideh_MashiniFarideh Mashini walla Farideh Machini (Perse: فریده ماشینی ; 1960 – 30 mee 2012) ko wiɗtiyanke Iraan, daraniiɗo hakkeeji rewɓe, daraniiɗo hakkeeji rewɓe, kadi daraniiɗo peeje moƴƴitingol. Mashini wonnoo ko tergal e lannda reformiste en, hono "Front de participation islamique de l'Iran", e fedde hakkeeji rewɓe to leydi Iraan.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farideh_Mashini#TuugnorgalWikipedia: Fakhrossadat Mohtashamipourhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fakhrossadat_MohtashamipourFakhrossadat Mohtashamipour (Persi: فخرالسادات محتشمی پور) ko neɗɗo daraniiɗo peeje moƴƴitingol leydi Iraan.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fakhrossadat_Mohtashamipour#HimobeWikipedia: New Anticapitalist Partyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/New_Anticapitalist_PartyLannda keso luulndiiɗo kapitaal ( e ɗemngal farayse : Nouveau Parti anticapitaliste , [nuvo paʁti ɑ̃tikapitalist] , ko NPA , [ɛn pe a]) ko lannda dawrugol toowngol nano to Farayse sosaa ko e lewru feebariyee 2009 hawrude e dille peccitagol gonɗe e nano radikal Farayse, e daɗndude daraniiɓe hesɓe tuugiiɓe e doole denndaangal lanndaaji nano toowɗi e woote hooreleydaagu 2002, ɗo ɓe keɓi 10,44% e wooteeji ɗii e 7% e hitaande 2007.Wikipedia: Shirin Neshathttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shirin_NeshatShirin Neshat (Perse: شیرین نشاط; jibinaa ko ñalnde 26 mars 1957)[3][4] ko fotoowo e naalanke jiylotooɗo Iraannaajo, jooɗiiɗo to wuro New York, ganndiraaɗo ko ɓuri heewde e golle mum e nder filmuuji, wideyooji e fotooje.[5][4] 6] Golle makko naalankaagal ina tuugnii e luural hakkunde Islaam e Hirnaange, rewɓe e worɓe, nguurndam renndo e nguurndam keeriiɗo, ɓooygol e jamaanu, e jokkondire hakkunde ɗeen geɗe.Wikipedia: Asra Nomanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asra_NomaniAsra Quratulain Nomani (jibinaa ko ñalnde 7 lewru juko hitaande 1965) ko jaayndiyanke, winndiyanke, binndoowo. O jibinaa ko to leydi Indiya, jibnaaɓe mum ko juulɓe, o heɓi BA to duɗal jaaɓi haaɗtirde West Virginia e hitaande 1986, o heɓi MA to duɗal jaaɓi haaɗtirde Amerik e jokkondiral hakkunde leyɗeele e hitaande 1990.Wikipedia: Queen Noor of Jordanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Queen_Noor_of_JordanNoor Al Hussein (aarabeere: نور الحسين; jibinaa ko Lisa Najeeb Halaby; 23 ut 1951)[1] ko debbo jibinaaɗo to leydi Jordani, ko o debbo nayaɓo e debbo laamɗo leydi Jordani Huseyn. Ko kanko woni laamɗo leydi Jordani gila dewgal maɓɓe ñalnde 15 lewru juko hitaande 1978, haa Huseyn sankii ñalnde 7 lewru feebariyee hitaande 1999.Wikipedia: Ayaz Latif Palijohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ayaz_Latif_PalijoAyaz Latif Palijo (Sindhi,Urdu: اياز لطیف پلیجو) (jibinaa ko 15 noowammbar 1968, Thatta, Sind, Pakistaan) ko neɗɗo dawriyanke, awokaa, daraniiɗo, winndiyanke, jannginoowo. Palijo woni hooreejo hannde Qomi Awami Tahreek (Diɗɗal Ngenndiwal Leƴƴi), noddaango hakkundeejo e sosɗo Fedde Ngenndiije Demokaraasi (SPNA), gooto e sosɓe e Sekereteer Jeneral hakkundeejo Fedde Demokaraasi mawnde (GDA).Wikipedia: Zahra Rahnavardhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zahra_RahnavardZahra Rahnavard (Perse: زهرا رهنورد; jibinaa ko Zohreh Kazemi; 19 ut 1945) ko ganndo, naalanke, politikyanke Iraan.[2] Rahnavard ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde, naalanke, ganndo, mo o nanngaa e nder galle makko tuggi lewru feebariyee 2011 haa lewru mee 2018.Wikipedia: Queen Rania of Jordanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Queen_Rania_of_JordanRaniya Al-Abdullaah[1] (aarabeere: رانيا العبد الله, Rāniyā al-ʻAbd Allāh; jibinaa ko Rania Al-Yassin, 31 ut 1970) ko laamɗo leydi Jordani, hono debbo laamɗo Abdullaah II.Wikipedia: Raheel Razahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Raheel_RazaRaheel Raza (jibinaa ko 1949–50) ko jaayndiyanke, binndoowo, haaloowo e nder renndo, jiiloowo jaayɗe, daraniiɗo njiyaagu, kadi ko gardiiɗo yeewtere hakkunde diineeji. O jeyaa ko e juulɓe ɓurɓe maantinde e wallitde Israayiil.Wikipedia: Nilofar Sakhihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nilofar_SakhiNilofar Sakhi (Perse: نيلوفر سخی) ko binndoowo e ƴeewtotooɗo politik, jogiiɗo humpito to bannge kisal, geɗe politik & jam. Ko o jannginoowo to bannge geɗe hakkunde leyɗeele to duɗal jaaɓi haaɗtirde George Washington, kadi ko o jannginoowo mawɗo (NR) to Diiso Atlantik.Wikipedia: Zainab Salbihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zainab_SalbiZainab Salbi (aarabeere : زينب سلبي ; jibinaa ko 1969) ko daraniiɗo hakkeeji rewɓe Ameriknaajo Iraak, binndoowo, gardiiɗo teleeji, e podcaster. Ko kanko woni gooto e sosɓe Daughters for Earth,[1] fedde e dille Daughters ummotooɗe e winndere ndee kala e peeje kilimatiseer ngam reende e artirde Yumma Leydi.Wikipedia: Fadela Amarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fadela_AmaraFadela Amara (jibinaa ko Fatiha Amara nyalnde 25 apirilu 1964) ko Faraysenaajo debbo e politik, o fuɗɗii nguurndam makko politik ko e daraniiɗo rewɓe e nder gure baasal. O woniino jaagorgal ko fayti e politik wuro e nder laamu Dental liberal ngam dille yimɓe (UMP) gardiiɗo jaagorɗe Farayse biyeteeɗo François Fillon.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fadela_Amara#HimobeWikipedia: Aradele mental hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aradele_mental_hospitalOpitaal hakkille Aradale ko opitaal hakkille to Ostarali, woni to Ararat, wuro ladde to fuɗnaange-rewo Victoria, to Ostarali. Ko adii fof ko Ararat Asylum Lunatic, Aradale e asilooji mum ɗiɗi banndiraaɓe to Kew e Beechworth, njamiraama ngam hoɗnude ‘lunatik’ ɓeydotooɗo e nder koloni Victoria.Wikipedia: Baillie menderson hopitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baillie_menderson_hopitalko nokku toppitiiɗo ko fayti e cellal hakkille e nder leydi Ostarali. Ospitaal Baillie Henderson ko nokku renndo, jeyaaɗo e gollordu Darling Downs, jeyaaɗo e cellal leydi Queensland.Wikipedia: Beachworthy asylumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beachworthy_asylumAsylum Beechworth, anndiraaɗo kadi e duuɓi garooji ɗii, ko opitaal Beechworth ngam hakkillaaji Insane e Mayday Hills, ko opitaal mo alaa ko woni e mum, woni to Beechworth, wuro wiyeteengo Victoria, to Ostarali. Ko Mayday Hills Lunatic Asylum woni ɗiɗaɓo hono ooɗoo opitaal mahaaɗo to Victoria, ina jeyaa e tati ɓurɗi mawnude.Wikipedia: Bloomfield hospital, orangehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bloomfield_hospital,_orangeOspitaal Bloomfield ko opitaal gonnooɗo e limto ndonaandi to Forest Road, Orange, wuro Orange, to leydi New Galles, to Ostarali. Ko Walter Liberty Vernon e George McRae peewni nde, nde mahi tuggi 1923 haa 1931.Wikipedia: Broughtton hallhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Broughtton_hallBroughton Hall ko hoɗorde ɓooynde, opitaal safrirde e safrirde hakkillaaji limtaaɗe e doggol ndonaandi, tawaa ko e Callan Park, mo damal mum mawngal woni e laawol Balmain, Lilyfield, New South Wales to bannge hirnaange nder leydi Sydney. Galle oo, suudu Broughton walla suudu Broughton, mahiraa ko c.Wikipedia: Callan pack hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Callan_pack_hospitalOspitaal Callan Park ngam majjere (1878–1914) ko nokku gonnooɗo e limto ndonaandi, ko caggal ɗuum, e nder yontaaji, huutortenoo ko no duɗal jaaɓi haaɗtirde nii,[5] tawa ko e nder laabi Callan Park, nokku e dow... daande maayo Iron Cove to Lilyfield, wuro Sidney, to leydi Nuwel Galles, to Ostarali.Wikipedia: Castle hill lunatic asylumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Castle_hill_lunatic_asylumCastle Hill Lunatic Asylum woni duɗal gadanal to Ostarali toppitiingal ñawɓe hakkillaaji. Nde woni ko hedde 11 kiloomeeteer to fuɗnaange wuro Parramatta to leydi New South Wales.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Collinghood stockadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Collinghood_stockadeCollingwood ko nokku penaale to Carlton North hannde, to leydi Victoria, to Ostarali. Nde mahiraa ko e hitaande 1853, nde huutoraa haa hitaande 1866 nde nde waylaa asilo, nde udditaa e hitaande 1873.Wikipedia: Fremantle art centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fremantle_art_centerCatal naalankaagal Fremantle[1] ko nokku mahdi taariindi to laawol Ord to Fremantle, hirnaange Ostarali.Wikipedia: Gladesvile mental hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gladesvile_mental_hospitalOpitaal hakkille Gladesville, mo nganndu-ɗaa ko opitaal hakkille Tarban Creek, ko opitaal hakkille sosaa e hitaande 1838 to wuro Sydney, to wuro wiyeteengo Gladesville. Ospitaal oo udditaa e hitaande 1993, tawi golle cakkitiiɗe ɗee njoofi ko e hitaande 1997.Wikipedia: Glenside hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Glenside_hospitalOspitaal Glenside, no anndiranoo gila 1967, ko adii ɗuum ko opitaal koloñaal renndo to Ostarali worgo, opitaal Parkside e opitaal hakkille Parkside, ko nokku keewɗo mahaaɗe kuutorteeɗe ngam wonde opitaal hakkille to Glenside, Ostarali worgo.[1]Wikipedia: Grayland hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grayland_hospitalOspitaal Graylands ko nokku ɓurɗo mawnude e nder Ostarali hirnaange ngam safrude ñawɓe hakkillaaji,[1] kadi ko kañum tan woni opitaal jannginoowo hakkillaaji renndoyankeewo.[1][2] Nde woni ko e nokku 10 ektaar (25 ektaar) to Mount Claremont, e nder wuro wiyeteengo Graylands, ko ɗoon opitaal oo inniraa.Wikipedia: Point heathcorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Point_heathcorePoint Heathcote woni nokku ɗo galle jaɓɓorde hakkillaaji Point Heathcote, caggal ɗuum anndiraa opitaal Heathcote, ngam safrude ñawɓe wonduɓe e rafi hakkillaaji.[4] Mahdiiji ɗii mbaɗaama e les njiimaandi William Hardwick, mo wonnoo e oon sahaa ko arsitek mawɗo to Departemaa Golle Jaayɗe to Hirnaange Ostarali.Wikipedia: J wardhttps://ff.wikipedia.org/wiki/J_wardJ Ward ko adii fof ko kasoo Ararat County Gaol, ko kasoo Ostarali, e nder kasoo ɗiɗaɓo oo ko nokku safrirde hakkillaaji ngam hoɗnude yimɓe ɓe ngalaa ɗo kaaɗi, tawaa ko to Ararat, Victoria, Ostarali.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Kenmore asylumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kenmore_asylumKenmore Asylum, anndiraa kadi opitaal Kenmore walla opitaal hakkille Kenmore ko opitaal hakkille gonɗo e doggol ndonaandi, tawaa ko to Goulburn, wuro to New South Wales, to Ostarali. Pewnugol ngol fuɗɗii ko e hitaande 1894, udditaa e hitaande 1895, ina waawi hoɗnude 700 ñawɗo.Wikipedia: Kew asylumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kew_asylumKew Lunatic Asylum ko opitaal hakkillaaji mo alaa ko woni e mum, woni hakkunde laawol Princess e laawol Yarra to Kew, wuro Melbourne, to leydi Ostarali. Golle mum ko tuggi 1871 haa 1988, Kew ina jeyaa e asilooji ɓurɗi mawnude ɗi meeɗaa mahde e nder Ostarali.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Kew cottageshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kew_cottagesKew Kew CottagesCottages sukaaɓe e raɓɓiɗinaade no Kew hoɗorde ko duɗal keeringal ƴellitaare e sarwiis hoɗorde gonɗo e Kew, wuro fuɗnaange Melbourne, Victoria, Ostarali.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Lakeside mental hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lakeside_mental_hospitalOspitaal hakkille Lakeside, mo nganndu-ɗaa ko adii fof ko Ballarat Asylum,[1] caggal ɗuum ko opitaal Ballarat ngam Insane en e cakkitiiɗe, hade mum uddeede, ko opitaal hakkille Lakeside,[2] ko opitaal hakkille Ostarali gonɗo e nder wuro Wendouree, to bannge worgo- bannge hirnaange wuro Ballarat, to leydi Wiktoor, to Ostarali.Wikipedia: Mont park asylumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mont_park_asylumMont Park Asylum ko opitaal hakkillaaji gonɗo to Macleod, wuro yaajngo fuɗnaange wuro Melbourne, to leydi Victoria, to Ostarali. Opitaal oo udditaa ko e hitaande 1912, udditaa ko e kitaale 1990.Wikipedia: Newcastle government househttps://ff.wikipedia.org/wiki/Newcastle_government_houseSuudu laamu Newcastle ko nokku gonnooɗo e doggol konu e hoɗorde laamu, jooni ko nokku park e opitaal hakkille to 72 Watt Street, to Newcastle, to New South Wales, to Ostarali. Nde anndaa kadi ko suudu laamu Newcastle e Domen, Baraks militeer Newcastle & Opitaal, Duɗal Industrial Newcastle ngam sukaaɓe rewɓe, Reformatory sukaaɓe rewɓe, Asilo Lunatic ngam Imbeciles, Opitaal James Fletcher e Fletcher Park.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: The priority, gladesvillehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_priority,_gladesvillePriory ko nokku limtaaɗo e ndonu ɓooyɗo, nokku cellal hakkille, nokku dewal e galle e jooni mahdi, mahdi ndi alaa ko woni e mum e kuutoragol naalankaagal renndo eɓɓaande to Manning Road, Gladesville e nder nokku laamu nokku biyeteeɗo Hunter's Hill to New South Wales, Ostarali. Feccere mawnde ndee ko William Weaver e Henry Hardie Kemp peewni ɗum, ko Thomas Stubbs, e Baabaaji Marist en to Ostarali, e Thomas Salter mahi ɗum tuggi 1847 haa 1874.Wikipedia: Georg Nkrumah Aboahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Georg_Nkrumah_AboahGeorge Kwame Aboagye ( jibinaa ko ñalnde 24 lewru bowte hitaande 1968) ko politikyanke leydi Ganaa, tergal luulndo jeeɗiɗaɓo leydi Ganaa, tawi ina lomtoo diiwaan Asene-Akroso-Manso e nder diiwaan fuɗnaange, e dow tikket lannda leydi keso.[1]Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Georg_Nkrumah_Aboah#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Georg_Nkrumah_Aboah#KugalNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Georg_Nkrumah_Aboah#Nguurndam_neɗɗoPolitikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Georg_Nkrumah_Aboah#PolitikTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Georg_Nkrumah_Aboah#TuugnorgalWikipedia: George Nkrumah Aboahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_Nkrumah_AboahGeorgina Nkrumah Aboah (jibinaa ko ñalnde 2 lewru juko hitaande 1959) ko tergal e nder suudu sarɗiiji leydi Ganaa, omo jooɗiiɗo Asikuma-Odoben-Brakwa e nder diiwaan Cakaare.[1]Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_Nkrumah_Aboah#Nguurndam_neɗɗoNguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_Nkrumah_Aboah#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolPolitikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_Nkrumah_Aboah#PolitikKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_Nkrumah_Aboah#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_Nkrumah_Aboah#TuugnorgalWikipedia: Adam Abuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adam_AbuAdam Abu[1] ko politikyanke leydi Ganaa, jeyaaɗo e lannda leydi keso.[2] O woni hooreejo diiwal ngal Mamprugu-Moagduri nder diiwal woyla lesdi Ghana.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adam_Abu#TuugnorgalWikipedia: Royal park hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Royal_park_hospitalOspitaal hakkille Royal Park, ko ɓuri anndeede ko Royal Park ko galle jaɓɓotooɗo e opitaal hakkille gonnooɗo to Parkville. E nder golle ko ina ɓura duuɓi 90, Royal Park Hospital woni opitaal gadano gonɗo e nder leydi Victoria caggal sariya Lunacy Act mo hitaande 1903, kadi ko ñawɓe wonduɓe e rafiiji safrooɓe.Wikipedia: Rydelmere hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rydelmere_hospitalOspitaal Rydalmere ko opitaal gonnooɗo e doggol ndonu, opitaal hakkillaaji, jooni ko nokku jaaɓi-haaɗtirde to 171 laawol Victoria, to Rydalmere, to wuro Parramatta, to Sidney, to leydi Nuwel Galles, to Ostarali. Ko adii ɗuum, nde anndiranoo ko Duɗal Yatiima Rewɓe e Duɗal Yatiima Protestan en.Wikipedia: St john god burwood hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/St_john_god_burwood_hospitalOspitaal St John of God Burwood ko opitaal hakkille to Ostarali to diiwaan Inner West to Sydney ina rokka ñawɓe wonɓe e nder suudu safrirdu, ñawɓe ñalnde kala, e ñawɓe ɓe ngonaa e nder suudu safrirdu.[1]Wikipedia: Sunbury asylumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunbury_asylumSunbury Lunatic Asylum ko nokku cellal hakkille mo teeminannde 19ɓiire, ganndiraaɗo asilo lunatic, woni ko to Sunbury, to leydi Victoria, to Ostarali, udditaa ko e lewru oktoobar 1879.Wikipedia: Ermita del Cristo de la Vegahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ermita_del_Cristo_de_la_VegaErmita del Cristo de la Vega ko nokku gonɗo to Toledo, Kastilla-La Mancha, Espaañ. Nde mahiraa ko e heddiiɓe e Basilika Santa Leocadia Visigotik en e nder teeminannde 7ɓiire.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ermita_del_Cristo_de_la_Vega#TariyaMahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ermita_del_Cristo_de_la_Vega#MahdiDidolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ermita_del_Cristo_de_la_Vega#DidolWikipedia: Swanborn hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Swanborn_hospitalOpitaal ClaremontWikipedia: Thomas embling hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thomas_embling_hospitalOpitaal Thomas Embling ko opitaal cellal hakkille to bannge kisal hakkundeejo (haa ñalnde 03/02/2024) to Fairfield, wuro Melbourne to Victoria, to Ostarali. Ko Duɗal Victorian toppitiingal cellal hakkille, anndiraangal Forensicare, kamɓe ngoni toppitiiɓe cellal hakkille mawɓe e nder leydi Victoria.Wikipedia: Whiteby falls hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Whiteby_falls_hospitalOspitaal Whitby Falls ko opitaal ɓooyɗo wonande ñawɓe hakkillaaji tawaaɗi to Mundijong, to bannge worgo leydi Ostarali. Haa nde udditaa e hitaande 2006 ko nde nokku gollorɗo ɓurɗo juutde e nder Ostarali hirnaange ngam toppitaade e safrude ñawuuji hakkille.Wikipedia: Yarra bend asylumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yarra_bend_asylumYarra Bend Asylum woni duɗal duumingal gadanal sosaangal to Victoria, ngal woni ko e safrude ñawɓe hakkillaaji. Nde udditaa ko e hitaande 1848, nde wonnoo ko nokku Asilo to Tarban Creek to Nuwel Galles.Wikipedia: Advocate children hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Advocate_children_hospitalOspitaal sukaaɓe Advocate (ACH) ko opitaal sukaaɓe jannginooɓe e nder wuro Oak Lawn e Park Ridge, Illinois. Ospitaal oo ina jogii 259 leeso sukaaɓe e 150 bassinet hakkunde cuuɗi mum ɗiɗi ɗii.Wikipedia: Akron children hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akron_children_hospitalOpitaal sukaaɓe Akron (ACH) ko opitaal toppitiiɗo sukaaɓe e nder Fuɗnaange-rewo Ohio, toppitiiɗo sukaaɓe tokosɓe, sukaaɓe, mawɓe, sukaaɓe mawɓe, duuɓi 0–21 e hay won e mawɓe.Wikipedia: UW health university hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/UW_health_university_hospitalOpitaal Jaaɓi-haaɗtirde UW Health (UW Health, Jaaɓi-haaɗtirde Wisconsin e Clinics walla UWHC) ko nokku 614-leeso janngirde diiwaan 127 kilinikuuji yaajɗi,[2] woni ko e daande hirnaange duɗal jaaɓi-haaɗtirde Wisconsin–Madison to Madison, Wiskonsin. Ko ɗum duɗal jaaɓi-haaɗtirde Ameriknaajo toɗɗaangal to bannge safaara mawɓe e sukaaɓe, gooto e ɗiɗi tan to Wisconsin.Wikipedia: ANMED HEALTH WOMEN & CHILDREN HOSPITALhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ANMED_HEALTH_WOMEN_%26_CHILDREN_HOSPITALAnMed Maternity Center ko nokku 43 000 meeteer kaaree, ina yaaji e nder etaaji tati, ina waɗi suudu 9 jibinannde e jibinannde, 17 suudu yumma-ɓiɗɗo, ORs ɗiɗi keertiiɗi ngam jibinannde C-section, suudu jibinannde Level II e birooji ngam ballal jibinannde safrooɓe e sarwisaaji jolngo jooɗorde oto.Wikipedia: ARJANSAS CHILDREN HOSPITALhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ARJANSAS_CHILDREN_HOSPITALOpitaal sukaaɓe Arkansas (ACH) ko opitaal sukaaɓe jogiiɗo nokku ɗo ñawɓe ɓee ngoni ɗoo, to Little Rock, to Arkansas. Nde jeyaa ko e ɓurɗe mawnude e nder leyɗeele dentuɗe Amerik, nde gollotoo ko e sukaaɓe tokosɓe, sukaaɓe tokosɓe, sukaaɓe tokosɓe, e sukaaɓe mawɓe gila e jibinannde haa e duuɓi 21.Wikipedia: Arkansas children hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arkansas_children_hospitalNjeenaajeWikipedia: Arnold palmer hospital for childrenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arnold_palmer_hospital_for_childrenOspitaal sukaaɓe Arnold Palmer ko opitaal sukaaɓe 158 leeso to Orlando, Floride, Amerik.[2] Ospitaal Arnold Palmer ina jeyaa e cellal Orlando, ina wallita ɗum e fedde toppitiinde cellal Arnold Palmer.Wikipedia: Phoenix childred hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Phoenix_childred_hospitalOspitaal sukaaɓe Phoenix ko opitaal sukaaɓe gonɗo e nder wuro Phoenix, Arizona. Ospitaal oo ina waɗi 484 leeso sukaaɓe[1], ina jokkondiri e duɗal jaaɓi haaɗtirde Arizona – Phoenix.Wikipedia: Blythedale children hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blythedale_children_hospitaljOpitaal sukaaɓe Blythedale ko opitaal sukaaɓe keeriiɗo to wuro Valhalla, to leydi New York, to Amerik. Ko kañum tan woni opitaal sukaaɓe keeriiɗo e nder diiwaan New York.Wikipedia: Mosque-Madarasa of al-Ahmadiyyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mosque-Madarasa_of_al-Ahmadiyya== Juulirde-Madrasa Al-Ahmadiya (Aarabe: جامع ومدرسة الأحمدية), kadi ko ɓuri anndeede e juulirde Al-Ahmadi (Aarabe: جامع الأحمدية) walla juulirde al-Maidan (Aarabe: جامع الميدان), ko juulirde taariinde Sunnit , Irak. Juulirde ndee woni ko e laawol al-Rashid to bannge worgo al-Rusafa,[1] e fuɗnaange laabi al-Maidan sara juulirde al-Muradiyya.Juulirde-Madrasa Al-Ahmadiya (Aarabe: جامع ومدرسة الأحمدية), kadi ko ɓuri anndeede e juulirde Al-Ahmadi (Aarabe: جامع الأحمدية) walla juulirde al-Maidan (Aarabe: جامع الميدان), ko juulirde taariinde Sunnit , Irak. Juulirde ndee woni ko e laawol al-Rashid to bannge worgo al-Rusafa,[1] e fuɗnaange laabi al-Maidan sara juulirde al-Muradiyya. Taariindihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mosque-Madarasa_of_al-Ahmadiyya#Juulirde-Madrasa_Al-Ahmadiya_(Aarabe:_جامع_ومدرسة_الأحمدية),_kadi_ko_ɓuri_anndeede_e_juulirde_Al-Ahmadi_(Aarabe:_جامع_الأحمدية)_walla_juulirde_al-Maidan_(Aarabe:_جامع_الميدان),_ko_juulirde_taariinde_Sunnit_,_Irak._Juulirde_ndee_woni_ko_e_laawol_al-Rashid_to_bannge_worgo_al-Rusafa,[1]_e_fuɗnaange_laabi_al-Maidan_sara_juulirde_al-Muradiyya._TaariindiKewuuji caggal ɗuumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mosque-Madarasa_of_al-Ahmadiyya#Kewuuji_caggal_ɗuumWikipedia: Malbaza Uzinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malbaza_UzineMalbaza Uzine ko wuro wonngo hirnaange worgo leydi Niiseer. Ko sara wuro wiyeteengo Tahoua.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Malbazahttps://ff.wikipedia.org/wiki/MalbazaMalbaza ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 114 432 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malbaza#TuugnorgalWikipedia: Malawa, Nigerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malawa,_NigerMalawa, Niiseer ko wuro e komin ladde e nder diiwaan Dungass e nder diiwaan Zinder to Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 88 954 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malawa,_Niger#TuugnorgalWikipedia: Maiyarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/MaiyaraMaiyara ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 62 441 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maiyara#TuugnorgalWikipedia: Mainé-Soroa Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Main%C3%A9-Soroa_DepartmentMainé-Soroa ko departemaa jeyaaɗo e Region Diffa e nder leydi Niiseer. Laamorgo mayri woni ko e wuro wiyeteengo Mainé-Soroa.Kominuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Main%C3%A9-Soroa_Department#KominuujiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Main%C3%A9-Soroa_Department#TuugnorgalWikipedia: Maine-Soroa Airporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maine-Soroa_AirportLaana ndiwoowa Maine-Soroa ( ICAO : DRZM ) ko laaɗe diwooje gollotooɗe Maine-Soroa e nder leydi Niiseer.Pages with mapshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_mapsWikipedia: Mainé-Soroahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Main%C3%A9-SoroaMaine-Soroa (Maine-Soroa, Maïné-Soroa) ko wuro wonngo e fuɗnaange-rewo Niiseer, laamorgo Departemaa Maine-Soroa, e nder Diiwaan Diffa. Yimɓe wuro ngoo ko 78 735 neɗɗo e binnditagol 2012.Siggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Main%C3%A9-Soroa#SiggaMootahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Main%C3%A9-Soroa#MootaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Main%C3%A9-Soroa#TuugnorgalWikipedia: Maijirgiuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MaijirgiuMaijirgiu ko wuro e komin ladde e nder leydi Niiseer.[1] Haa e hitaande 2012, ina waɗi 70 655 neɗɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maijirgiu#TuugnorgalWikipedia: Bradly hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bradly_hospitalOspitaal Emma Pendleton Bradley, anndiraaɗo opitaal Bradley, ko opitaal gadano e nder leyɗeele dentuɗe Amerik, mo sukaaɓe e mawɓe tan ngoni.[citation needed]Wikipedia: Brenner childrel hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Brenner_childrel_hospitalOspitaal sukaaɓe Brenner, anndiraaɗo no feewi Atrium Health Levine sukaaɓe Brenner, [1] ko 144 leeso ko "opitaal nder opitaal" jokkondirɗo e nokku cafrirɗo Baptist Wake Forest e Duɗal jaaɓi haaɗtirde Wake Forest to Winston-Salem, North Carolina. Ina rokka ñawɓe toppitagol gila e jibinannde haa e duuɓi 21[2][3], ina waɗi ko ina ɓura 120 jannginoowo sukaaɓe timmuɗo, tawa ina lomtoo ko ɓuri 30 fannu ganndal, kam e denndaangal fannuuji safaara sukaaɓe.Wikipedia: Magaria Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Magaria_DepartmentMagaria ko departema e Diiwaan Zinder e nder leydi Niiseer. Laamorde mayri woni ko e wuro wiyeteengo Magaria.Kominuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Magaria_Department#KominuujiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Magaria_Department#TuugnorgalWikipedia: Magariahttps://ff.wikipedia.org/wiki/MagariaMagaria ko wuro e wuro e nder diiwaan Zinder to leydi Niiseer.[1][2]Geografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Magaria#GeografiTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Magaria#TariyaSiggahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Magaria#SiggaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Magaria#TuugnorgalWikipedia: Madarounfa Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madarounfa_DepartmentMadarounfa ko departema e nder Diiwaan Maradi e nder leydi Niiseer. Laamorgo mayri wiyetee ko Madarunfa.Kominuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madarounfa_Department#KominuujiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madarounfa_Department#TuugnorgalWikipedia: Uşak Grand Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/U%C5%9Fak_Grand_MosqueJuulirde mawnde Uşak ( e ɗemngal Turki: Uşak Ulu Camii ) ko juulirde taariinde e nder wuro Uşak, e nder diiwaan Uşak, leydi Turki.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/U%C5%9Fak_Grand_Mosque#TariyaMahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/U%C5%9Fak_Grand_Mosque#MahdiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/U%C5%9Fak_Grand_Mosque#Ƴeew_kadiWikipedia: The bristol myers squibb childrenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_bristol_myers_squibb_childrenOpitaal sukaaɓe Bristol-Myers Squibb to opitaal jaaɓi-haaɗtirde Robert Wood Johnson (BMSCH) ko opitaal sukaaɓe 68 leeso[1] gonɗo e sara RWJUH. Nde jokkondiri ko e Duɗal Cafrirɗe Robert Wood Johnson e opitaal keeriiɗo sukaaɓe PSE&G koɗdiiɗo oo, nde jeyaa ko e opitaaluuji sukaaɓe tati e nder lowre RWJBarnabas Health.Wikipedia: Üç Şerefeli Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%9C%C3%A7_%C5%9Eerefeli_MosqueJuulirde Üç Şerefeli ( e ɗemngal Turki : Üç Şerefeli Camii ) ko juulirde Ottomaan en, wuro Edirne, leydi Turkiya.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%9C%C3%A7_%C5%9Eerefeli_Mosque#TariyaMahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%9C%C3%A7_%C5%9Eerefeli_Mosque#MahdiGallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%9C%C3%A7_%C5%9Eerefeli_Mosque#GalleƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%9C%C3%A7_%C5%9Eerefeli_Mosque#Ƴeew_kadiIwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%9C%C3%A7_%C5%9Eerefeli_Mosque#IwdiijiWikipedia: C s mott children hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/C_s_mott_children_hospitalOspitaal sukaaɓe C.S.Wikipedia: Cardinal glennon childrenshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cardinal_glennon_childrensOspitaal sukaaɓe SSM Health Cardinal Glennon ko nokku cafrirɗo sukaaɓe mo alaa ko nafata, mo 195 leeso, e nder wuro St. Gila nde sosaa e hitaande 1956, SSM Health Cardinal Glennon ina toppitii sukaaɓe tawa ina mbaawi yoɓde.Wikipedia: Children country homehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Children_country_homeGalle leydi sukaaɓe, anndiraande kadi Hospitaal sukaaɓe ñawɓe, ko galle daartol, woni ko e nokku biyeteeɗo Woodridge to Washington, D.C.Wikipedia: Children healthhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Children_healthCellal sukaaɓe ko njuɓɓudi cellal sukaaɓe to Fuɗnaange Texas jokkondirndi e opitaaluuji ɗiɗi, nokku cafrirɗo sukaaɓe Dallas e nokku cafrirɗo sukaaɓe Plano, kam e nokkuuji jeeɗiɗi keertiiɗi e 19 kilinik sukaaɓe tawaaɗi e nder diiwaan hee kala.[1] Fedde nde wonaa laamuyankoore, nde wonaa laamuyankoore, Children’s Health ina rokka cellal sukaaɓe, wellitaare e toppitagol sukaaɓe gila e jibinannde haa e duuɓi 21, tawa ina jeyaa heen toppitagol keeriiɗo, toppitagol adanngol, cellal galleeji, nokku wiɗto sukaaɓe, e toppitagol renndo.Wikipedia: Children healthcare in atlantahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Children_healthcare_in_atlantaCellal sukaaɓe Atlanta (CHOA)[1] ko njuɓɓudi cellal sukaaɓe ndi alaa ko nafata, tawa ina woni e nokku Atlanta, ndi woni ko e toppitaade sukaaɓe tokosɓe, sukaaɓe, sukaaɓe tokosɓe, e sukaaɓe mawɓe yahrooɓe e duuɓi 0–21 e nder leydi Georgia fof.[2] Children's sosaa ko e hitaande 1998 nde fedde toppitiinde cellal sukaaɓe Egleston e nokku safaara Scottish Rite kawri, wonti fedde toppitiinde cellal sukaaɓe ɓurnde mawnude e nder leyɗeele dentuɗe Amerik.Wikipedia: Childrens healthcre atlantahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Childrens_healthcre_atlantaOspitaal Egleston mo sukaaɓe Atlanta (Sukaaɓe) ko opitaal leydi ndii, mo alaa ko woni e mum, mo 330 leeso,[1] mo sukaaɓe toppitiiɗi cellal ɓalli, mo Atlanta, Georgia. Nde jokkondiri ko e Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Emory to bannge safaara[2] e gooto e opitaaluuji tati e nder njuɓɓudi sukaaɓe.Wikipedia: Hughes spalding children hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hughes_spalding_children_hospitalOspitaal sukaaɓe Atlanta - Ospitaal sukaaɓe Hughes Spalding ko opitaal sukaaɓe 24 leeso,[1] ko opitaal sukaaɓe ɓuuɓɗo e sukaaɓe wonduɓe e rafiiji gonɗi e nder wuro Atlanta, Georgia. Nde jokkondiri ko e Duɗal Cafrirɗe Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Emory e Duɗal Safaara Morehouse, nde jeyaa ko e fedde toppitiinde cellal sukaaɓe Atlanta, 1 e nder 3 opitaaluuji sukaaɓe e nder fedde nde.Wikipedia: Children's Healthcare of Atlanta at Scottish Ritehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Children%27s_Healthcare_of_Atlanta_at_Scottish_RiteOspitaal sukaaɓe Atlanta - Ospitaal Scottish Rite ko opitaal sukaaɓe gonɗo e nder leydi hee, mo 319 leeso, gonɗo e nder wuro Atlanta, Georgia. Nde jokkondiri ko e Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Emory to bannge safaara[1] e Duɗal to bannge safaara Morehouse,[2] ko nde tergal e njuɓɓudi Cellal Sukaaɓe Atlanta (Sukaaɓe).Wikipedia: Children's Hospital & Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Children%27s_Hospital_%26_Medical_CenterNebraska sukaaɓe (ko adii[e & nokku safaara Omaha) ko n````okku toppitiiɗo cellal sukaaɓe keeriiɗo mo alaa ko heɓata, woni to Omaha, Nebraska. Opitaal oo ina waɗi 243 leeso, ko opitaal sukaaɓe tan woni e nder leydi Nebraska, ina huutoroo ñawɓe ummoriiɓe e nder diiwaan mum fof, hirnaange Iowa, Dakota worgo, worgo Kansas e worgo-fuɗnaange Missouri.Wikipedia: Children's Hospital at Erlangerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Children%27s_Hospital_at_ErlangerOspitaal sukaaɓe to Erlanger ko opitaal sukaaɓe 118 leeso, toppitiiɗo ko fayti e cellal, woni to Chattanooga, Tennessee. Ospitaal oo woni nokku toppitiiɗo cellal sukaaɓe ngam Erlanger Health System, woni sappoɓo ɓurɗo mawnude e cellal renndo e nder leyɗeele dentuɗe Amerik.Wikipedia: Children's Hospital at Montefiorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Children%27s_Hospital_at_MontefioreOspitaal sukaaɓe to Montefiore (CHAM) ko opitaal jannginoowo sukaaɓe to bannge safaara e nder leydi hee, tawa ina woni to Bronx, New York.[1] Opitaal oo ina waɗi 193 leeso sukaaɓe[2], ina jokkondiri e duɗal jaaɓi haaɗtirde Albert Einstein.Wikipedia: Children's Hospital Coloradohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Children%27s_Hospital_ColoradoOspitaal sukaaɓe Colorado (Kolorado sukaaɓe) ko njuɓɓudi opitaal sukaaɓe jannginoowo toppitiiɗo cellal ɓalli, tawi opitaal mum mawɗo ina woni e nder nokku cafrirɗo Anschutz sara nokku ɗo I-225 e laawol Colfax njillondirta to Aurora, Colorado. Siistem safrirde ndee ina jogii ko ina ɓura 600 leeso sukaaɓe e nder safrirde mum nay tawaande e nder Aurora, Kolorado Springs, Highlands Ranch e Broomfield.Wikipedia: Children's Hospital Los Angeleshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Children%27s_Hospital_Los_AngelesOspitaal sukaaɓe Los Angeles (CHLA) ko opitaal sukaaɓe gonɗo e nder leydi ndii, mo alaa ko woni e mum so wonaa ñawu nguu, e nder diiwaan Fuɗnaange Hollywood to Los Angeles, to laawol Sunset to bannge laawol Vermont. Opitaal oo ina jokkondiri e jaŋde e duɗal jaaɓi haaɗtirde Keck to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kaliforni fuɗnaange gila 1932[1] e opitaal oo ina waɗi 401 leeso sukaaɓe.Wikipedia: Children hospital oklandhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Children_hospital_oklandOspitaal sukaaɓe UCSF Benioff Oakland anndiraanoo ko opitaal sukaaɓe Oakland, ko opitaal sukaaɓe toppitiiɗo ñawu nguu, woni to Oakland, Kaliforni. Ospitaal oo ina waɗi 191 leeso[1], ina jokkondiri e Duɗal Cafrirɗe UCSF.Wikipedia: Children hospital of illinoishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Children_hospital_of_illinoisOspitaal sukaaɓe OSF HealthCare mo Illinois anndiraa tan ko opitaal sukaaɓe Illinois ko opitaal sukaaɓe toppitiiɗo cellal ɓalli gonɗo e nder nokku cafrirɗo OSF Saint Francis to Peoria, Illinois. Ospitaal oo ina waɗi 144 leeso sukaaɓe.Wikipedia: Children hospital of michiganhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Children_hospital_of_michiganOspitaal sukaaɓe to Michigan (CHM) ko opitaal toppitiiɗo ko fayti e ngalu, toppitiiɗo ko fayti e sukaaɓe, woni ko e wuro wiyeteengo Detroit, Michigan. Ospitaal oo ina waɗi 227 leeso[1], ina jokkondiri e Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Wayne State[2] e Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Michigan State.Wikipedia: Peter Reutershttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_ReutersPeter Reuter (jibinaa ko ñalnde 4 desaambar 1944) ko ganndo ko faati e bonanndeeji e faggudu Ameriknaajo. Ko o porfeseer to duɗal jaaɓi haaɗtirde politik renndo e to duɗal jaaɓi haaɗtirde Maryland to duɗal jaaɓi haaɗtirde Maryland.Wikipedia: Albert john reisshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Albert_john_reissAlbert John Reiss Jr. (9 desaambar 1922 - 27 abriil 2006) ko ganndo renndo e ganndo bonanndeeji Ameriknaajo.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Paul Rockhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paul_RockPaul Rock ko ganndo renndoyankeewo e bonanndeeji Angalteer, kadi ko porfeseer to duɗal jaaɓi haaɗtirde faggudu to Londres.Wikipedia: Otto pollakhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Otto_pollakOtto Pollak (30 abriil 1908 – 18 abriil 1998) ko winndiyanke, kadi ko jannginoowo ganndal renndo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Pennsylvania.Wikipedia: Alexe Russellhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexe_RussellAlexis Russell Piquero (jibinaa ko ñalnde 6 mee 1970)[1] ko ganndo ko faati e bonanndeeji Kubaa-Ameriknaajo, ko o porfeseer e hooreejo departemaa sosiyoloji to duɗal jaaɓi haaɗtirde Miami, ɗo o woni kadi ganndo mawɗo to bannge naalankaagal e gannde.[2] O woniino ko adii ɗuum ko porfeseer Ashbel Smith to duɗal jaaɓi haaɗtirde Texas to Dallas (UT Dallas), ɗo o woni kadi gardiiɗo jaŋde toownde to duɗal jaaɓi haaɗtirde ganndal faggudu, politik e politik.Wikipedia: C.S. Mott Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/C.S._Mott_Children%27s_Hospital` toppitiiɗo sukaaɓe e nder wuro Ann Arbor, to leydi Michigan, to leyɗeele dentuɗe Amerik. Ospitaal oo ina jogii 244 leeso sukaaɓe[1], ina jokkondiri e Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Cafrirɗe Michigan.Wikipedia: Covenant Health Systemhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Covenant_Health_SystemSiistem cellal Covenant ko fedde toppitiinde cellal Ameriknaare nde gollotoo ko e hirnaange Texas e fuɗnaange New Mexico. Ina waɗi fotde 1 300 leeso e nder opitaaluuji mum joy gonɗi e nder safaaraaji keewɗi e keertiiɗi ; ina joginoo kadi fotde sappo e ɗiɗi opitaaluuji renndo jokkondirɗi.Wikipedia: COVENANT HEALThttps://ff.wikipedia.org/wiki/COVENANT_HEALTCovenant Health System is an American health care provider which serves West Texas and Eastern New Mexico. It has about 1,300 beds in its five primary acute-care and specialty hospitals; it also manages about a dozen affiliated community hospitals.Wikipedia: Corewell Health William Beaumont University Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Corewell_Health_William_Beaumont_University_HospitalOspitaal jaaɓi-haaɗtirde William Beaumont ko opitaal gonɗo e nder leydi ndii, 1131 leeso, mo alaa ko nafata, ko opitaal jannginoowo cellal ɓalli, tawa ina woni to Royal Oak, Michigan, ina rokka toppitagol toowngol e golle cellal to diiwaan Royal Oak e Metro Detroit.[1] Opitaal jaaɓi-haaɗtirde William Beaumont ko nokku ɓurɗo mawnude e cellal Corewell.Wikipedia: Cook Children's Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cook_Children%27s_Medical_CenterOpitaal sukaaɓe Cook ko opitaal sukaaɓe mo alaa ko nafata, woni ko to wuro wiyeteengo Fort Worth, to Texas. Gooto nder nokkuuji cafrirɗi sukaaɓe ɓurɗi mawnude e nder U.Pages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Connecticut Children's Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Connecticut_Children%27s_Medical_CenterCafrirde sukaaɓe Connecticut ko suudu safrirdu sukaaɓe, jeyaaɗo e leydi ndii, jeyaaɗo e hoore mum,[1] mo alaa ko nafata, mo alaa ko nafata, mo sukaaɓe ngoni e nder wuro Hartford, Connecticut. Ospitaal oo ina waɗi 185 leeso[2], ko kañum woni fedde jannginoowo sukaaɓe adannde to duɗal jaaɓi haaɗtirde Connecticut e duɗal jaaɓi haaɗtirde Frank H.Wikipedia: Comer Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Comer_Children%27s_HospitalJaaɓi-haaɗtirde sukaaɓe Chicago Comer (UC CCH) wonnoo ko jaaɓi-haaɗtirde sukaaɓe Chicago ko jaaɓi-haaɗtirde sukaaɓe, 172 leeso, ko opitaal sukaaɓe toppitiiɗo cellal ɓalli, saraaji duɗal jaaɓi-haaɗtirde Chicago Medical Center.[1] Nde jokkondiri ko e duɗal jaaɓi-haaɗtirde Chicago Pritzker ngam safaara[2], nde jeyaa ko e njuɓɓudi cellal UChicago, ko kañum tan woni opitaal sukaaɓe e nder njuɓɓudi ndii.Wikipedia: Cohen Children's Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cohen_Children%27s_Medical_CenterCafrirde sukaaɓe Steven e Alexandra Cohen to nokku cafrirɗo yahuud en to Long Island (CCMC), ko adii ɗuum ko safrirde sukaaɓe Schneider e safrirde sukaaɓe North Shore-LIJ ko safrirde jannginoowo sukaaɓe toppitiiɓe cellal ɓalli, tawaande to New Hyde Park, to New York. Opitaal oo ina jogii 202 leeso sukaaɓe[1], ina jokkondiri e duɗal safaara Donald e Barbara Zucker to Hofstra/Northwell.Wikipedia: Glenn L. Piecehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Glenn_L._PieceGlenn L. Pierce ko ganndo Ameriknaajo ko faati e bonanndeeji, kadi ko ganndo mawɗo wiɗtooji to duɗal jaaɓi haaɗtirde Northeastern to bannge gannde renndo e neɗɗankaagal.Wikipedia: Anne Morrisonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anne_MorrisonAnne Morrison Piehl (jibinaa ko ñalnde 13 noowammbar 1964)[1] ko ganndo faggudu e bonanndeeji Ameriknaajo. Ko o jannginoowo faggudu to duɗal jaaɓi haaɗtirde Rutgers, gardiiɗo porogaraam Rutgers to bannge ñaawoore, kadi ko o gollodiiɗo wiɗto to Biro ngenndiijo wiɗtooji faggudu.Wikipedia: Raymond Rayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Raymond_RayRaymond "Ray" Paternoster (29 feebariyee 1952 – 5 mars 2017) ko ganndo ko faati e bonanndeeji Ameriknaajo, jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Maryland tuggi 1982 haa o sankii e hitaande 2017, o waɗii heen sahaaji ko porfeseer tedduɗo to duɗal jaaɓi haaɗtirde e... Ñaawirde ñaawoore toon.Wikipedia: Sharon pickeringhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sharon_pickeringSharon Pickering FASSA ko ganndo, ko o gardiiɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde Monash gila 2024.[1]Wikipedia: Donald Waynehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Donald_WayneDonald Wayne Osgood ko ganndo ko faati e bonanndeeji Ameriknaajo, ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Pennsylvania to bannge bonanndeeji e renndo.Wikipedia: William Henryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/William_HenryDonald Wayne Osgood ko ganndo ko faati e bonanndeeji Ameriknaajo, ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Pennsylvania to bannge bonanndeeji e renndo.Wikipedia: Cleveland Clinic Children'shttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cleveland_Clinic_Children%27sSukaaɓe Cleveland Clinic (CCC) ko opitaal jannginoowo sukaaɓe toppitiiɗo cellal ɓalli, woni to Cleveland, Ohio e nder nokku mawɗo Cleveland Clinic. Ospitaal oo ina waɗi 389 leeso sukaaɓe[1], ina jokkondiri e duɗal jaaɓi haaɗtirde Cleveland Clinic Lerner, duɗal jaaɓi haaɗtirde Case Western Reserve, duɗal jaaɓi haaɗtirde Heritage safaara osteopathique e duɗal jaaɓi haaɗtirde safaara koyɗe Kent State.Wikipedia: Cincinnati Children's Hospital Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cincinnati_Children%27s_Hospital_Medical_CenterCafrirde sukaaɓe Cincinnati (CCHMC) ko suudu safrirdu sukaaɓe jannginooɓe e nder wuro Pill Hill to Cincinnati, Ohio. Ospitaal oo ina waɗi 652 leeso sukaaɓe[1], ina jokkondiri e duɗal jaaɓi haaɗtirde Cincinnati.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksPages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Children's Wisconsinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Children%27s_WisconsinWisconsin sukaaɓe (ko adii ɗuum ko opitaal sukaaɓe Wisconsin) ko opitaal sukaaɓe gonɗo e nder leydi hee, mo alaa ko woni e mum, mo 298 leeso,[1] mo sukaaɓe toppitiiɗi cellal ɓalli, mo woni e wuro Milwaukee, Wisconsin. Nde jokkondiri ko e duɗal jaaɓi haaɗtirde safaara to Wisconsin[2], nde jeyaa ko e njuɓɓudi cellal sukaaɓe Wisconsin, gooto e opitaaluuji ɗiɗi sukaaɓe e nder njuɓɓudi ndii.Wikipedia: Children's Specialized Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Children%27s_Specialized_HospitalOpitaal keeriiɗo sukaaɓe (CSH) ko opitaal sukaaɓe to New Brunswick, New Jersey. Ina waɗi 140 leeso.Wikipedia: Abdi Mohamed Sheikh Hassanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdi_Mohamed_Sheikh_HassanMajor Abdi Mohamed Sheek Hassan, lollirɗo Taliye Suulnuug (jibinaa ko e hitaande 1988 to Mogadiiso, Somali) ko seneraal konu Somaali. Ko kanko wonnoo gardiiɗo Biraam 18ɓo GorGor e nder konu ngenndi Somali.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdi_Mohamed_Sheikh_Hassan#Nguurndam_neɗɗoKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdi_Mohamed_Sheikh_Hassan#KugalWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdi_Mohamed_Sheikh_Hassan#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdi_Mohamed_Sheikh_Hassan#TuugnorgalWikipedia: Children's of Alabamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Children%27s_of_AlabamaSukaaɓe Alabama ko opitaal sukaaɓe toppitiiɗo cellal ɓalli, to wuro Birmingham, Alabama. Ospitaal mawɗo oo ina waɗi 332 leeso e 48 bassinet.Wikipedia: Ali Abdullahi Husseinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Abdullahi_HusseinAli Abdullahi Husein (Ali Guudlaawe) (Somali: Cali Cabdullaahi Xuseen Guudlaawe, jibinaaɗo e hitaande 1974) ko neɗɗo Somaliyanke dawrugol, laamuɗo hooreejo leydi Hirshabelle gila 12 noowammbar 2020.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Abdullahi_Hussein#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Abdullahi_Hussein#TuugnorgalWikipedia: Ali Sheikh Abdullahihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Sheikh_AbdullahiAali Sheek Abdullaahi (Somaali: Cali Sheekh Cabdulaahi, Arab: علي الشيخ عبد الله) ko dipolomaasi Somaali. Ko kanko woni ammbasadeer Somali to Pakistaan, jooɗiiɗo to ammbasadeer Somali to Islamabad.Wikipedia: Amun Abdullahi Mohammedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amun_Abdullahi_MohammedAmun Abdullahi walla Amun Abdullahi Mohammed (jibinaa ko ñalnde 23 oktoobar 1974) ko jaayndiyanke Somali-Suwednaajo, sosɗo duɗal sukaaɓe rewɓe to Mogadishu, Somali.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amun_Abdullahi_Mohammed#NguurndamNjeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amun_Abdullahi_Mohammed#NjeenaajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amun_Abdullahi_Mohammed#TuugnorgalWikipedia: Ibado Mohammed Abdullehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibado_Mohammed_AbdulleIbado Mohammed Abdulle (jibinaa ko c.1972) ko kampaañ Somali ngam rewɓe mooliiɓe e yimɓe ɓe ngonaa e nder leydi ndi, ɓe doole mum en njippiima e batte kiris weeyo.Wikipedia: Al-Abgaaliyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-AbgaaliyiAl-Abgaaliyi (ʽMowlana Abd al-Raḥman bin Mahmud al-Abgaaliʽi مولانا عبد الرحمن بن محمود الابغالي; 1756–1837) ko ganndo Somaliyanke, baɗnooɗo darnde tiiɗnde e saaktude njuɓɓudi suufiyaŋkaagal Idrisiyya Fuɗnaange Afrik e nder Somali eƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Abgaaliyi#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Al-Abgaaliyi#TuugnorgalWikipedia: Abdirizak Mohamud Abubakarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirizak_Mohamud_AbubakarAbdirizaak Muhamud Abubakaar (jibinaa ko e hitaande 1937 – maayi ko e hitaande 1997) ko gardiiɗo konu Somali. O naati e konu Somali jibinaaɗo e hitaande 1960.Darnde e wolde Ogadenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirizak_Mohamud_Abubakar#Darnde_e_wolde_OgadenTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdirizak_Mohamud_Abubakar#TuugnorgalWikipedia: Maʽalim ʽAli ʽAdenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ma%CA%BDalim_%CA%BDAli_%CA%BDAdenMaʽalim ʽAli ʽAden ko dawriyaŋke Somali. Ko kanko woni cukko jaagorgal diine leydi Somali, nde tawnoo ko gardiiɗo jaagorɗe leydi ndii, hono Omar Abdirashid Ali Sharmarke, toɗɗii mo ñalnde 6 feebariyee 2015.Wikipedia: Ali Sheikh Ahmedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Sheikh_AhmedDr Ali Sheek Ahmed (somaali: Kali Sheek Ahmed, Arab: علي الشيخ احمد)Jaŋde caggal leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Sheikh_Ahmed#Jaŋde_caggal_leydiDarnde e jaŋde e renndo Somalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Sheikh_Ahmed#Darnde_e_jaŋde_e_renndo_SomaliTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Sheikh_Ahmed#TuugnorgalWikipedia: General Mohamed Adam Ahmedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/General_Mohamed_Adam_AhmedSeneraal Mohamed Adam Ahmed (jibinaa ko e hitaande 1950) ko mawɗo konu Somali. O ƴetti laamu ñalnde 24 suwee 2015 caggal nde o waɗi waylo-waylo mawngo e nder ardiiɓe doole Somali ina heen polis.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/General_Mohamed_Adam_Ahmed#TuugnorgalWikipedia: Shirwa Ahmedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shirwa_AhmedShirwa Ahmed (hedde 1983 – 29 oktoobar 2008) ko Somalinaajo-Ameriknaajo jahroowo e duuɓi 26, ko kanko woni Ameriknaajo ɗiɗaɓo ganndiraaɗo warde hoore mum, o ɓuri Andrew Kehoe.[1][2][3] O werlii bommbo oto to Somali e oktoobar 2008, o wari hoore makko.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shirwa_Ahmed#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shirwa_Ahmed#TuugnorgalWikipedia: Abdallah ibn Mu'allim Yusuf al-Qutbihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdallah_ibn_Mu%27allim_Yusuf_al-QutbiAbdallah ibn Mu'allim Yuusuf al-Qutbi (aarabeere: عبد الله يوسف قطبي) (hedde 1879 – 1919 ) ko Somaalinaajo, ganndo diine, ganndo filosof, jooɗinooɗo to Kulunqul (Kolonkol), Somali.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdallah_ibn_Mu%27allim_Yusuf_al-Qutbi#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdallah_ibn_Mu%27allim_Yusuf_al-Qutbi#TuugnorgalWikipedia: Bilal al-Sudanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bilal_al-SudaniBilal Al-Sudaani, ganndiraaɗo kadi Suhayl Salim Abd el-Rahmaan (maayi ko ñalnde 25 lewru Yarkomaa 2023) ko tergal fedde Al-Shabaab, caggal ɗuum o jeyaa e fedde Dowla Islaamiyankeejo to Somali.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bilal_al-Sudani#TuugnorgalWikipedia: Ali al-Jabartihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_al-JabartiAli al-Jabarti (aarabeere: علي الجبرتي) (maayɗo 1492[1]) ko ganndo Somaali, dawriyanke e nder laamu Mamluk en, e nder teeminannde 15ɓiire.[1]Wikipedia: Ahmed Farah Alihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Farah_AliAhmed Farah Ali (somaali: Axmed Faarax Cali) lollirɗo kadi Idaajaa, ko ganndo binndol Somali, bayyinoowo tinndol leñol binndaangol. Jooni o jooɗi haa lesdi Angalteer, kuugal maako bee BBC hokki yontaaji kesi nder wolde lesdi Somali ngam heɓugo taariiha maɓɓe nden ɓe faami no siyaasaaku lesdi ndin mari haaje.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Farah_Ali#TuugnorgalWikipedia: Mohamed Abdi Awarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamed_Abdi_AwareMohamed Abdi Aware (maayi ko ñalnde 12 noowammbar 2009) ko ñaawoowo mawɗo to Somali to diiwaan Puntland to bannge worgo Somali, tergal e Diiso Toowngo Ñaawirde mum. O waraa ko caggal jumaa to Bossaso, laamorgo leydi Puntland.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamed_Abdi_Aware#TuugnorgalWikipedia: Bashir Bililiqohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bashir_BililiqoSalad Bashir Ali "Bashir Bililiqo" (somali: Bashiir Cali Salaat "Bashiir Bililiqo"). ko Kolonel e nder konu ngenndi Somali, kadi ko kanko woni sosɗo Diɗɗal Yiɗde Leydi Somali.Wikipedia: Bilehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/BilehBileh ko "kaaldigal" e hoore mum "kaaldigal" wonande wuyɓe Somali gollotooɓe e daande maayo Somali, jooɗiiɗo e wuro Eyl to Puntland.[1] Innde ndee firti ko dow walla dow.Wikipedia: Daud Bisinlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daud_BisinleDaud bisinle ko dawriyanke Somali. Ko kanko wonnoo jaagorgal petroŋ e kaalis leydi Puntland tuggi 2009 haa 2019, tawi ko gonnooɗo hooreejo leydi Puntland, hono Abdirahman Farole, toɗɗii mo e ndeeɗoo jappeere.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daud_Bisinle#TuugnorgalWikipedia: Aadan Carabhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aadan_CarabAadan Carab ko yimoowo jibinaaɗo e leydi ndi Darawiish jiimi e hitaande 1917. Nokkuuji yimre Aadan Carab gadani ɗii ɓuri teeŋtude ko e dueluuji leƴƴi, e walla leƴƴi ɓurɗi heewde e woɗɓe maa wonii ko e jeewte walla ko faati e kewuuji goonga.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aadan_Carab#KugalNeɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aadan_Carab#NeɗɗoDhulbahante halkaamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aadan_Carab#Dhulbahante_halkaamaBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aadan_Carab#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aadan_Carab#TuugnorgalWikipedia: Abdikarim Dhaayehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdikarim_DhaayeAbdikarim Dhaaye wonnoo ko jaagorgal ko fayti e ƴellitaare e jawdi leydi e nder diiwaan Khatumo to leydi Somali tuggi 2012 haa 2017.[1][2] E hitaande 2012, o tawtoraama kewu udditgol laana ndiwoowa Taleh.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdikarim_Dhaaye#TuugnorgalWikipedia: Akil Dhaharhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akil_DhaharAkil Dhahar woni hooreejo diiwaan Sanaag to Somaliland e won e geɗe diiwaan Bari to Somali e darorɗe teeminannde sappo e jeenay.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Akil_Dhahar#TuugnorgalWikipedia: Children's National Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Children%27s_National_HospitalOspitaal ngenndiijo sukaaɓe (ko adii ɗuum ko Siistem Cellal Ngenndiijo Sukaaɓe,[1] Opitaal Sukaaɓe DC, Duɗal Cafrirɗe Ngenndiwal Sukaaɓe) ko opitaal sukaaɓe toppitiiɗo sukaaɓe, mo woni kala ina jogii 323 leeso, tawa ina woni to Washington D.C.Wikipedia: Children's Mercy Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Children%27s_Mercy_HospitalYurmeende sukaaɓe Kansas City ko nokku cafrirɗo mo 390 leeso[2] woni e nder wuro Kansas, Missouri ina toppitii ñawɓe sukaaɓe. Nokku gollordu adanndu opitaal oo ina waɗi nokkuuji 150 e nder diiwaan Missouri e Kansas.Pages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Ali Duh Gorayohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Duh_GorayoAli Duh Gorayo (somaali: Cali Dhuux Gorayo) (maayi e hitaande 1962) ko yimiyaŋke lolluɗo jeyaaɗo Somali, jeyaaɗo to wuro Buuhoodle, to Togdheer, Somali kono o mawni ko e diiwaan Nugaal hannde Sool (las-Anod) e Dollo diiwaan to leydi Ecoppi. O ɓuri winndude ko fayti e ndema gelooɗi e geɗe jowitiiɗe e golle gelooɗi.Fuɗɗoodehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Duh_Gorayo#FuɗɗoodeYiyngohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Duh_Gorayo#YiyngoTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Duh_Gorayo#TeskorɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ali_Duh_Gorayo#TuugnorgalWikipedia: Yusuf Osman Dhumalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yusuf_Osman_Dhumaleneraal Yuusuf Usmaan « Dhumal » (Somaali : Yuusuf Cusmaan « Duumaal », Arab : يوسف عثمان الدومال ), lollirɗo Yuusuf Huseyn « Dhumaal » , ko jaagorgal konu Somaali.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yusuf_Osman_Dhumal#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yusuf_Osman_Dhumal#TuugnorgalWikipedia: Children's Memorial Hermann Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Children%27s_Memorial_Hermann_HospitalOspitaal Hermann (CMHH) ko opitaal jannginoowo rewɓe[1] e sukaaɓe toppitiiɓe cellal ɓalli, woni to Houston, Texas. Ospitaal oo ina waɗi 234 leeso sukaaɓe[2] e 76 leeso rewɓe.Wikipedia: Mohamed Omar Dubadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamed_Omar_DubadMohamed Omar Dubad (Somali: Maxaamed Cumar Dubad) (hedde 1948 – 14 abriil 2011) ko dawriyanke Somali, o wonnoo ko gardiiɗo golle Somali to Ammbasadeer Fedde Ngenndiije Dentuɗe to Geneve, Siwis ]Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamed_Omar_Dubad#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolDaartol politikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamed_Omar_Dubad#Daartol_politikNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamed_Omar_Dubad#Nguurndam_neɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamed_Omar_Dubad#TuugnorgalWikipedia: Liban Abdi Egalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liban_Abdi_EgalLiban Abdi Egal (Somaali : Liibaan Cabdi Egaal , Arab : ليبان عبدي إيغال ) ko jom jawdi somaali. Ko kanko woni sosɗo e hooreejo Banke Somali gadano (FSB), sosaa e hitaande 2012.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liban_Abdi_Egal#TuugnorgalWikipedia: Dahir Adan Elmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dahir_Adan_ElmiSeneraal mawɗo Dahir Adan Elmi (somaali : Daahir Aadan Cilmi , Arab : ضاهر عدن علمي ), lollirɗo Dahir Aden Indha Qarshe , ko seneraal konu Somaali. Kanko woni mawɗo konu leydi Somali.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dahir_Adan_Elmi#KugalMawɗo konuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dahir_Adan_Elmi#Mawɗo_konuTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dahir_Adan_Elmi#TeskorɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dahir_Adan_Elmi#TuugnorgalWikipedia: Mohamed Ali Facayehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamed_Ali_FacayeSheek Muhamed Ali Facaye (Somali: Sheekh Maxamed Cali Facaye), ko gardiiɗo Ñaawirɗe Lislaam diiwaan Kismayo e les laamu Fedde falnde Juba.Wikipedia: Faduma Sarjellehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faduma_SarjelleFaduma Sarjelle (somaali: Faadumo Sarjeelle Gareen) ko laamɗo galle Gareen, laamɗo laamiiɗo Sultana Ajuran. Sultanaat laamiima nokkuuji mawɗi e nder luggere Afrik e nder yontaaji hakkundeeji.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faduma_Sarjelle#TuugnorgalWikipedia: Hussein Fareyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hussein_FareyHusen Farey woni guwerneer gadano cuɓaaɗo e demokaraasi e nder diiwaan njuɓɓudi Gedo. Naatgol makko waɗi ko e darnde leslesre e udditgol makko e hitaande 2008.Wikipedia: Mohamud Abdi Gaabhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamud_Abdi_GaabMohamud Abdi Gaab (somaali: Maxamuud Cabdi Gaab) wonnoo ko guwerneer Hiraan gila 2011 haa 2014.[1][2]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamud_Abdi_Gaab#TuugnorgalWikipedia: Abdisalam Yassin Mohamedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdisalam_Yassin_MohamedAbdisalam Yassin Mohamed ko jannginoowo Somali, ganndo, tawtoranooɗo sosde Diɗɗal Ngenndiwal Somali (SNM).[1] O heɓi doktoraa makko e binndol Afrik to duɗal jaaɓi haaɗtirde SOAS to Londres.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdisalam_Yassin_Mohamed#TuugnorgalWikipedia: Hassan Moalimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hassan_MoalimHassan Moalim wonnoo ko tergal parlemaa fedde nde e nder leydi Somali, o waɗii duuɓi ɗiɗi, jooni ko o jaagorgal doosgal leydi e ñaawoore e gardagol hooreejo leydi Hassan Sheikh Mohamud. O ummorii ko e leñol Murusade ngol leñol Hawiye ɓurngol mawnude.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hassan_Moalim#TuugnorgalWikipedia: Soraya Miréhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soraya_Mir%C3%A9Soraya Miré (jibinaa ko e hitaande 1961) ko binndoowo, filmoowo, daraniiɗo ƴaañgol rewɓe Somali.[1]ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soraya_Mir%C3%A9#ngendamGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soraya_Mir%C3%A9#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Soraya_Mir%C3%A9#TuugnorgalWikipedia: Childred medical centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Childred_medical_centerCafrirde sukaaɓe Plano ko suudu safrirdu sukaaɓe tawaandu to Plano, Texas, Amerik. Nde hokkata cellal sukaaɓe gila e jibinannde haa e duuɓi 21.Wikipedia: Ismail Mire Elmihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismail_Mire_ElmiIsmaa’il Mire Elmi (Somali: Ismaaciil Mire Cilmi), ko jimoowo Somali lolluɗo kadi.[1][2] Wonande yimre makko, gooto e ƴeewooɓe ɓee wiyi daande makko e mbaawka makko e yimre ina "mawni haa o waawi yimde ɓiɓɓe leydi makko e nder jam walla e hare".Golle konuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismail_Mire_Elmi#Golle_konuIlig nanondiralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismail_Mire_Elmi#Ilig_nanondiralBindi ɓantolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismail_Mire_Elmi#Bindi_ɓantolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismail_Mire_Elmi#TuugnorgalWikipedia: Harun Marufhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harun_MarufHarun Maruf ko jaayndiyanke Somaliyanke lolluɗo jooɗiiɗo to Washington DC golloowo e daande Amerik, o golliima kadi e jaaynde Associated Press e BBC. Ko kanko wondi e winndude deftere wiyeteende Nder Al Shabaab.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harun_Maruf#ƁawoNdimaagu jaayndeejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harun_Maruf#Ndimaagu_jaayndeejiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harun_Maruf#TuugnorgalWikipedia: Ibrahim al-Afghanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_al-AfghaniIbraahiima Al-Afganistan (hedde 1960 - 20 lewru juko 2013), anndiraaɗo kadi Ibraahiima Haji Jama Mee’aad e Abu Bakr As Zayli’i, ko tergal mawngal e nder Al-Shabaab Somali, fedde hareeji haɓantoonde laamu Somali. O ummorii ko Habr Awal, leñol leñol Isaaq.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_al-Afghani#Nguurndam_adanɗamHare nder leydi Somalihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_al-Afghani#Hare_nder_leydi_SomaliAl-Sabaabhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_al-Afghani#Al-SabaabWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_al-Afghani#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_al-Afghani#TuugnorgalWikipedia: Mohammed Awale Libanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Awale_LibanHagi Mohammed Awale ' (somaali: Liibaan, aarabe: محمد عوالي ليبان) ko ganndo somaali. O anndaa ko kanko waɗi lefol Somali e hitaande 1954.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohammed_Awale_Liban#TuugnorgalWikipedia: Abdisalam Haji Ahmed Libanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdisalam_Haji_Ahmed_LibanAbdisalam Haji Ahmed Liiban (somaali : Cabdisalaam Xaaji Axmed Liibaan , Arab : عبد السلام حاجي احمد لبنان ) ko dipolomasi Somaali. Haa e lewru feebariyee 2018 ko kanko woni ammbasadeer Somali to Pakistaan, jooɗiiɗo to ammbasadeer Somali to Islamabad.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdisalam_Haji_Ahmed_Liban#TuugnorgalWikipedia: Abdi Haybe Lambadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdi_Haybe_LambadAbdi Haybe Lambad (Somaali : Cabdi Haybe Laambad ) ko fijoowo Somali keso, jeyaa ko e fijooɓe ɓurɓe anndeede e nder cinema Somali. Lambad ina jeyaa e ƴamooɓe lefol Somalinaaɓe adanɓe e nder Horn Afrik.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdi_Haybe_Lambad#TuugnorgalWikipedia: Children's Medical Center Planohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Children%27s_Medical_Center_PlanoCafrirde sukaaɓe Plano ko suudu safrirdu sukaaɓe tawaandu to Plano, Texas, Amerik. Nde hokkata cellal sukaaɓe gila e jibinannde haa e duuɓi 21.Wikipedia: Knowmadichttps://ff.wikipedia.org/wiki/KnowmadicAhmed Ali, ɓurɗo anndeede e innde fenaande Knowmadic, ko yimoowo, binndoowo, fijoowo, jimoowo, e daraniiɗo sukaaɓe Somali-Kanadaajo.[1]Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Knowmadic#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Knowmadic#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Knowmadic#TuugnorgalWikipedia: Hussein Sheikh Ahmed Kaddarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hussein_Sheikh_Ahmed_KaddareHuseyn Sheek Ahmed Kaddare (Somaali: Xuseen Sheekh Axmed Kaddare, Arab: حسين الشيخ أحمد كاداري; 2 mars 1934 – 1 feebariyee 2015) ko Somaalinaajo jibinannde, ganndo ɗemngal, e wiɗtoowo e aadaaji e daartol Somaali.[1] Kaddare wallitii humpito mum to bannge ɗemngal e nder ministeer humpito leydi Somali.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hussein_Sheikh_Ahmed_Kaddare#Ƴeew_kadiTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hussein_Sheikh_Ahmed_Kaddare#TeskorɗeWikipedia: Ahmed Jimale Gedihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Jimale_GediSeneraal Ahmed Jimale Gedi (Somaali : Axmad Jimcale Gedi , Arab : أحمد محمد جمالي ), lollirɗo kadi Ahmed Jimale Gedi Irfid , ko seneraal konu Somaali.[1]Wikipedia: Ahmed Ali Jimalehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Ali_JimaleAhmed Ali Jimale (somaali: Ahmed Cali Jimcaale ) ko binndoowo somalinaajo, jeyaaɗo e leñol hiraab maxamuud wiyeteengol Duduble Hawiye.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Ali_Jimale#NguurndamBinndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Ali_Jimale#BinndanɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Ali_Jimale#TuugnorgalWikipedia: Children's Hospital of The King's Daughtershttps://ff.wikipedia.org/wiki/Children%27s_Hospital_of_The_King%27s_DaughtersChildren's Hospital of The King's Daughters (CHKD), located in Norfolk, Virginia, United States, is the only freestanding children's hospital in Virginia.[1] The hospital treats infants, children, teens, and young adults aged 0–21[2][3][4] and even some adults who require pediatric care.Wikipedia: Children's Hospital of Richmond at VCUhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Children%27s_Hospital_of_Richmond_at_VCUOspitaal sukaaɓe Richmond to VCU (CHoR) ko opitaal sukaaɓe toppitiiɗo cellal ɓalli, gonɗo e nder nokku cafrirɗo VCU to Richmond, Virginia. Ospitaal oo ina waɗi 144 leeso sukaaɓe.Wikipedia: Children's Hospital of Philadelphiahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Children%27s_Hospital_of_PhiladelphiaOspitaal sukaaɓe to Filadelfi, ganndiraaɗo kadi CHOP, ko opitaal sukaaɓe to Filadelfi, Pennsylvania. Jaaɓi-haaɗtirde maggal gadano woni ko e nokku biyeteeɗo University City to West Philadelphia to nokku jaaɓi-haaɗtirde Pennsylvania.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksPages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Children's Hospital of Orange Countyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Children%27s_Hospital_of_Orange_CountyCellal sukaaɓe e nder diiwaan Orange walla CHOC ko njuɓɓudi cellal sukaaɓe tawa ina woni e nder diiwaan Orange, to Kaliforni. Ospitaal mum mawɗo, ganndiraaɗo e akronim mum CHOC Hospital, ko opitaal toppitiiɗo sukaaɓe, tawa ina woni to Orange, to Kaliforni.Wikipedia: K. Hovnanian Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/K._Hovnanian_Children%27s_HospitalOspitaal sukaaɓe K. Hovnanian (KHCH) to duɗal jaaɓi haaɗtirde Jersey Shore ko opitaal sukaaɓe toppitiiɗo ñawu nguu, tawa ina woni e wuro Neptune, to New Jersey.Wikipedia: Joseph M. Sanzari Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_M._Sanzari_Children%27s_HospitalOpitaal sukaaɓe Joseph M. Sanzari (JMSCH) to duɗal jaaɓi haaɗtirde Hackensack ko opitaal sukaaɓe toppitiiɗo ñawu nguu, ina waɗi 105 leeso.Wikipedia: Johns Hopkins Children's Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Johns_Hopkins_Children%27s_CenterCatal sukaaɓe Johns Hopkins (JHCC) ko suudu safrirdu sukaaɓe jannginooɓe e nder leydi ndii, woni ko to wuro Baltimore, to Maryland, to leyɗeele dentuɗe Amerik, sara suudu safrirdu Johns Hopkins. Opitaal oo ina jogii 196 leeso sukaaɓe[1], ina jokkondiri e duɗal safaara Johns Hopkins.Wikipedia: Johns Hopkins All Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Johns_Hopkins_All_Children%27s_HospitalOspitaal sukaaɓe fof Johns Hopkins, ko adii ɗuum ko opitaal sukaaɓe fof, ko opitaal sukaaɓe toppitiiɗo cellal ɓalli, woni ko to St. Opitaal oo ina waɗi 259 leeso[2][3], ina jokkondiri e duɗal jaaɓi haaɗtirde USF Morsani[4] e duɗal jaaɓi haaɗtirde Johns Hopkins.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Hassan Mohamed Jimʽalehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hassan_Mohamed_Jim%CA%BDaleHassan Mohamed Jimʽale (Somaali, Xasan Maxamed Jimcaale) ko Somaliyanke dawriyanke. Ko kanko woni jaagorgal dowla to bannge doosɗe leydi Somali, nde tawnoo ko gardiiɗo jaagorɗe leydi ndii, hono Omar Abdirashid Ali Sharmarke, toɗɗii mo ñalnde 12 lewru Yarkomaa 2015.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hassan_Mohamed_Jim%CA%BDale#TuugnorgalWikipedia: John R. Oishei Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_R._Oishei_Children%27s_HospitalOspitaal sukaaɓe John R. Oishei (OCH), sahaa e sahaa fof ina anndiree tan Oishei Children's ko opitaal rewɓe e sukaaɓe to Buffalo, New York, udditaa ñalnde 10 noowammbar 2017, ina rokka sukaaɓe e fannuuji keewɗi e sukaaɓe tokosɓe, sukaaɓe tokosɓe e...Wikipedia: Hawa Jibrilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hawa_JibrilHawa Jibril (1920–2011) ko yimiyaŋke somalinnaajo, ganndiraaɗo haa teeŋti e golle makko e nder fannu buraanbur.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hawa_Jibril#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hawa_Jibril#TuugnorgalWikipedia: Salah Hassan Jamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salah_Hassan_JamaSeneraal Salah Hasan Jama (somaali : Saalax Xasan Jamaac , Arab : صالح حسن جامع ), lollirɗo Salah Liif , ko jaagorgal konu Somaali. Ñalnde 21 sulyee 2007, o toɗɗaa mawɗo konu Somali.Wikipedia: IU Health North Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/IU_Health_North_Medical_CenterOpitaal cellal to bannge worgo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Indiana (innde mum ko Clarian North Medical Center) ko opitaal timmuɗo wonande mawɓe e sukaaɓe. Udditaama e lewru desaambar 2005, opitaal oo ina waɗi 170 leeso e galle birooji safaara jokkondirɗi ina ndokka jibinannde, sukaaɓe e mawɓe.Wikipedia: Asha Said Jamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asha_Said_JamaAsha Said Jama (somaali : Caasha Saciid Jamaac , Arab : عائشة سعيد جامع ) (jibinaa ko ñalnde 15 noowammbar 1960) ko daraniiɗo renndo Somaali-Kanadaajo, kadi wonnoo ko kabanoowo tele e jaayndiyanke.Wikipedia: Helen DeVos Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Helen_DeVos_Children%27s_HospitalOspitaal sukaaɓe Helen DeVos (HDCH) ko opitaal sukaaɓe gonɗo e nder leydi ndii, mo alaa ko woni e mum, mo 241 leeso,[1] mo sukaaɓe toppitiiɗi cellal ɓalli, mo woni e nder wuro Grand Rapids, to Michigan. Nde jokkondiri ko e duɗal jaaɓi haaɗtirde Michigan to bannge safaara aadee[2], nde jeyaa ko e njuɓɓudi Corewell Health, woni opitaal sukaaɓe tan e nder njuɓɓudi ndii.Wikipedia: Jama Omar Issahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jama_Omar_IssaAw Jaama Omar Issa (Somaali: Jaamac Cumar Ciise, Arab: جامع عمر عيسى) (hedde 1922 – 6 lewru Yarkomaa 2014) ko heewi anndireede Aw Jaamac, ko ganndo Somaali, daartiyanke, mooftuɗo binndanɗe haala Somali.[1] O winndi jannde gadane laamuyankoore dow Dervishes, politik laamiiɗo Diiriye Guure.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jama_Omar_Issa#NguurndamWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jama_Omar_Issa#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jama_Omar_Issa#TuugnorgalWikipedia: Hassenfeld Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hassenfeld_Children%27s_HospitalOpitaal sukaaɓe Hassenfeld (HCH) to NYU Langone (ko adii ɗuum ko opitaal sukaaɓe to nokku opitaaluuji NYU) ko opitaal sukaaɓe toppitiiɗo cellal ɓalli, tawa ina woni e nokku cellal NYU Langone to Manhattan, New York. Ospitaal sukaaɓe Hassenfeld ina jogii 102 leeso sukaaɓe, ina woni e nder galle Helen L.Wikipedia: Abdihamid Sheikh Abdisalam Issehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdihamid_Sheikh_Abdisalam_IsseAbdihamid Sheek Abdisalam Isse (arab: عبدالحميد الشيخ عبدالسلام عيسي (somaali: C/xamiid Sheekh C/salaam Ciise) ko dawriyaŋke Somaliyanke. Kanko wonnoo cukko hooreejo suudu sarɗiiji leydi Puntland.Wikipedia: Saida Haji Bashir Ismailhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saida_Haji_Bashir_IsmailSaida Haji Bashiir Ismaa'il (Somali: Saciida Xaaji Bashiir Ismaaciil, Arab: سعيدة حاجي بشير اسماعيل) ko dawriyanke Somali.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saida_Haji_Bashir_Ismail#NguurndamTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saida_Haji_Bashir_Ismail#TeskorɗeWikipedia: Abdi Warsame Isaqhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdi_Warsame_IsaqAbdi Warsame Isaq (maayii ñalnde 10 suwee 2011 to Londres, Angalteer),[1] walla ɓurɗo lollude e innde Kolonel Abdi Warsame Isaq, (somaali : Cabdi Warsame Isaaq , Arab : عبدي ورسمة اساق ) wonnoo ko hooreejo Fedde Ngenndiije Somaali Fuɗnaange Dillere (SSNM), fedde konu e wolde Somali. Nde ɓuri heewde heen ko leƴƴi Biimaal, Surre e leƴƴi Mahad Dir funnaange goɗɗi ɗii.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdi_Warsame_Isaq#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdi_Warsame_Isaq#TuugnorgalWikipedia: Morristown Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Morristown_Medical_CenterCafrirde Morristown (MMC) ko cafrirde 735 leeso[1] nde wonaa laamuyankoore, nde wonaa laamuyankoore, nde wiɗtooji e janngirɗe woni to Morristown, New Jersey, nde gollotoo ko to worgo New Jersey e nokku mawɗo New York. Ospitaal oo ko nokku ɓurɗo mawnude e nder njuɓɓudi cellal Atlantik, ko kañum woni nokku cafrirɗo ɓurɗo mawnude e nder njuɓɓudi ndii, kam e nder diiwaan Morris e denndaangal fuɗnaange-rewo New Jersey.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Mohamud Osman Irrohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamud_Osman_IrroMohamud Osmaan Irro (somaali : Maxamuud Ismaan Cirro , Arab : محمود عثمان عرو ; 1943 – 26 oktoobar 1978), lollirɗo kadi Mohamud Sheek Osmaan Irro (Maxamuud Shiik Cismaan Cirro)[1]hMaxamuud Irro walla Mohamud Sheikro Sheek Cismaan Cirro),[3] ko konu Somaali mawɗo.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamud_Osman_Irro#NguurndamƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamud_Osman_Irro#Ƴeew_kadiTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamud_Osman_Irro#TeskorɗeWikipedia: Golisano Children's Hospital (Rochester, NY)https://ff.wikipedia.org/wiki/Golisano_Children%27s_Hospital_(Rochester,_NY)Opitaal sukaaɓe to duɗal jaaɓi haaɗtirde Rochester-Golisano (GCH) wonnoo ko opitaal sukaaɓe to Strong, ko opitaal sukaaɓe gonɗo e nder leydi hee, mo alaa ko woni e mum so wonaa ñawu nguu, to Rochester, New York. Ina jokkondiri e duɗal jaaɓi haaɗtirde Rochester to bannge safaara e dental.Wikipedia: Fatuma Abdullahi Insaniyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatuma_Abdullahi_InsaniyaFatuma Abdullahi Insaniya (Somaali : Fadumo Cabdulaahi Insaniiyaa , Arab : فطومة عبد الله إنسانييا) ko dipolomaasi Somaali. Ko kanko woni ammbasadeer leydi Somali to leyɗeele dentuɗe Amerik, jooɗiiɗo to ammbasadeer Somali to Washington, D.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fatuma_Abdullahi_Insaniya#TuugnorgalWikipedia: Golisano Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Golisano_Children%27s_HospitalGila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓiWikipedia: Abdi Bashiir Indhobuurhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdi_Bashiir_IndhobuurAbdi Bashiir Indhobuur ko jimoowo, binndoowo jimɗi somalinaajo.[1] O winndi jimol ina wiyee Arligeygow, firti ko Leydi Am.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdi_Bashiir_Indhobuur#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdi_Bashiir_Indhobuur#TuugnorgalWikipedia: Haniifa Mohamed Ibrahimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haniifa_Mohamed_IbrahimHaniifa Mohamed Ibraahim (jibinaa ko ñalnde 25 suwee 1991) ko jaagorgal leydi Somali to bannge rewɓe e jojjanɗe aadee.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haniifa_Mohamed_Ibrahim#NgendamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haniifa_Mohamed_Ibrahim#TuugnorgalWikipedia: Ibrahim Sheikh Muhyadin Addowhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Sheikh_Muhyadin_AddowSeneraal mawɗo Ibraahiima Sheek Muhyadin Addow, (jibinaa ko e hitaande 1960 Mogadishu, Somali) ko seneraal konu Somali, ko kanko woni hooreejo konu ngenndi Somali.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Sheikh_Muhyadin_Addow#Nguurndam_neɗɗoKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Sheikh_Muhyadin_Addow#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Sheikh_Muhyadin_Addow#TuugnorgalWikipedia: Sheekh Ahmed Gabyowhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheekh_Ahmed_GabyowSheekh Ahmed Gabyow ko yimiyaŋke lolluɗo, jaambaaro Somaali, jeyaaɗo e leñol Abgaal Hawiye. Gabyow ina hoɗi e nokkuuji daande maayo to fuɗnaange Mogadishu e duuɓi capanɗe seeɗa gadani ɗi Itaali heɓti leydi ndii.Wikipedia: Garad Saleban Garad Mohamedhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Garad_Saleban_Garad_MohamedGarad Saleban Garad Mohamed (somaali: Garad Salebaan Garaad Maxamed) ko hooreejo leñol Somaali. Ko kanko woni Garad ɓurɗo mawnude e Garad Mohamoud, kadi ko kanko woni gardiiɗo aadaaji ɗiɗaɓo ɓurɗo mawnude e leñol Dhulbahante.Yiyngohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Garad_Saleban_Garad_Mohamed#YiyngoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Garad_Saleban_Garad_Mohamed#TuugnorgalWikipedia: Mohamed Nuur Giriighttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mohamed_Nuur_GiriigMohammed Nuur Giriig (Somaali: Maxamed Nuur Giriig, aarabeere: محمد نور غيريغ) (1935–2002) ko jimoowo Somali, keɓtinaaɗo e jimɗi gaadanteeji Somali.Wikipedia: Halima Mohamed Yusufhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Mohamed_YusufHalima Muhammed Yuusuf, ɓurɗo anndireede e Halima Godane (« mo ŋoŋɗi ») (1935–1994) ko yimoowo e daraniiɗo Somaali.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halima_Mohamed_Yusuf#NguurndamWikipedia: Dayton Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dayton_Children%27s_HospitalOspitaal sukaaɓe Dayton stylized as Dayton sukaaɓe ɓooyɗo Opitaal sukaaɓe Dayton ko opitaal jannginoowo sukaaɓe toppitiiɗo cellal ɓalli gonɗo to Dayton, Ohio. Ospitaal oo ina waɗi 181 leeso sukaaɓe[1], ina jokkondiri e duɗal jaaɓi haaɗtirde Boonshoft to duɗal jaaɓi haaɗtirde Wright State.Wikipedia: Dell Children's Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dell_Children%27s_Medical_CenterOspitaal sukaaɓe Dayton stylized as Dayton sukaaɓe ɓooyɗo Opitaal sukaaɓe Dayton ko opitaal jannginoowo sukaaɓe toppitiiɗo cellal ɓalli gonɗo to Dayton, Ohio. Ospitaal oo ina waɗi 181 leeso sukaaɓe[1], ina jokkondiri e duɗal jaaɓi haaɗtirde Boonshoft to duɗal jaaɓi haaɗtirde Wright State.Wikipedia: Doernbecher Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Doernbecher_Children%27s_Hospital`````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````````Ospitaal sukaaɓe Doernbecher ko opitaal sukaaɓe jannginoowo jaŋde jokkondirɗo e Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Oregon Health & Science tawaangal to Portland, Oregon. Sosaa ko e hitaande 1926, ko kañum woni opitaal sukaaɓe gadano timmuɗo e nder Pasifik worgo-fuɗnaange, ina rokka kadi toppitagol sukaaɓe timmungol.Wikipedia: El Paso Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/El_Paso_Children%27s_HospitalGila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓiPages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: East Tennessee Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/East_Tennessee_Children%27s_HospitalOspitaal sukaaɓe Fuɗnaange Tennessee ko nokku keeriiɗo, keeriiɗo, mo alaa ko heɓata, mo 152 leeso, mo Knoxville, Tennessee. Nokku kuugal safrirde man hawti bee diiwalji 16 nder Fuunaange Tennessee, nokkuure kuugal maako ɗiɗaɓre hawti bee diiwalji haa woyla-fuunaange Virginia, fuɗnaange-rewo Kentucky e hirnaange North Carolina.Wikipedia: Driscoll Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Driscoll_Children%27s_HospitalOspitaal sukaaɓe Driscoll ko opitaal sukaaɓe woni to Corpus Christi, Texas, sosaa ko e hitaande 1953 e dow yamiroore Clara Driscoll e ballal cafroowo mum gadano Dr. McIver Furman.Pages with empty citationshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_empty_citationsWikipedia: Duke University Health Systemhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Duke_University_Health_SystemGila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓiWikipedia: Yewa Northhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yewa_NorthYewa North (ko adii Egbado North) ko nokkuure laamu nokkuure haa hirnaange lesdi Ogun, lesdi Naajeeriya haa keerol lesdi Benin. Joɗnde mayre woni ko e wuro Aiyetoro (walla Ayetoro) to 7°14′00′′N 3°02′00′′E to fuɗnaange-rewo nokku oo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yewa_North#TuugnorgalWikipedia: Yale New Haven Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yale_New_Haven_Children%27s_Hospital2021 U.S.Wikipedia: Ogun Watersidehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogun_WatersideOgun Waterside woni nokkuure laamu nder lesdi Naajeeriya. Ko kañum tan woni nokku e nder diiwaan hee jogiiɗo daande maayo e dow maayo Benin, kadi ko kañum woni keeri Lagos Lagos.Geografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogun_Waterside#GeografiDaartol e juɓɓule aadaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogun_Waterside#Daartol_e_juɓɓule_aadaajiLaamɓe aadaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogun_Waterside#Laamɓe_aadaajiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogun_Waterside#TuugnorgalWikipedia: Women & Infants Hospital of Rhode Islandhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Women_%26_Infants_Hospital_of_Rhode_IslandOspitaal rewɓe e sukaaɓe to leydi Rhode Island[1] ko opitaal rewɓe e sukaaɓe to Providence, to leydi Rhode Island. Ko ɗum opitaal jannginoowo gadano e nder safaara jibinannde, rewɓe, e safaara sukaaɓe jibinaaɓe e duɗal jaaɓi haaɗtirde Warren Alpert to duɗal jaaɓi haaɗtirde Brown.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Yewa Southhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yewa_SouthYewa Sud, (ko adii Egbado Sud), ko nokkuure laamu nokkuure nder hirnaange lesdi Ogun, Naajeeriya haa keerol lesdi Benin. Joɗnde mayre woni ko e wuro Ilaro to6°53′00′′N 3°01′00′′E to fuɗnaange Area.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yewa_South#TuugnorgalWikipedia: Women & Children's Hospital of Buffalohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Women_%26_Children%27s_Hospital_of_BuffaloOpitaal rewɓe e sukaaɓe to Buffalo (1892–2017) ko opitaal sukaaɓe to Buffalo, to New York. Ko nokku sukaaɓe toppitiiɗo ñawɓe to bannge worgo New York e nokkuuji to bannge worgo Ontario.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Wolfson Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wolfson_Children%27s_HospitalOspitaal sukaaɓe Wolfson ko opitaal gonɗo e nder leydi ndii, mo alaa ko heɓata, mo sukaaɓe toppitiiɗi cellal ɓalli, woni to Jacksonville, Florida.[1] Ina waɗi 281 leeso, ko kañum woni duɗal jaaɓi-haaɗtirde Florida to duɗal jaaɓi-haaɗtirde safaara-Jacksonville e duɗal jaaɓi-haaɗtirde safaara Mayo Clinic Alix.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Winnie Palmer Hospital for Women & Babieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winnie_Palmer_Hospital_for_Women_%26_BabiesOspitaal Winnie Palmer ngam rewɓe e sukaaɓe (WPHfWB) ko opitaal leydi ndii, 285 leeso, mo alaa ko nafata, rewɓe e sukaaɓe, woni ko to Orlando, Florida. WPHfWB ina jeyaa e njuɓɓudi cellal Orlando.Wikipedia: Remo Northhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Remo_NorthRemo North woni nokkuure laamu nder lesdi Ogun, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Isara to 7°00′N 3°41′E.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Remo_North#TuugnorgalWikipedia: Valley Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Valley_Children%27s_HospitalOpitaal sukaaɓe Valley (VCH), ko adii ɗuum ko opitaal sukaaɓe Central California ko opitaal jannginoowo sukaaɓe gonɗo e nder diiwaan Madera, Kaliforni. Opitaal oo ina waɗi 358 leeso sukaaɓe[1], ina jokkondiri e duɗal jaaɓi haaɗtirde Stanford to bannge safaara.Wikipedia: Oru-Ijebuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oru-IjebuOru-Ijebu ko wuro semi-urbain woni nder nokkuure laamu lesdi Ijebu woyla lesdi Ogun, lesdi Naajeeriya. O ɗon mari keerol bee Ago-Iwoye nder jiha Ogun, nden o ɗon senda keeri lesdi bee Ijebu Igbo, laamorde Ijebu woyla, lesdi Ogun.Yimɓe teskaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oru-Ijebu#Yimɓe_teskaaɓeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oru-Ijebu#TuugnorgalWikipedia: Upstate University Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Upstate_University_HospitalOspitaal jaaɓi haaɗtirde Upstate ko opitaal jannginoowo mo alaa ko nafata, mo 752 leeso, woni to Syracuse, New York.[1] Ospitaal Jaaɓi-haaɗtirde Upstate ina jeyaa e Siistem Cellal Upstate, hono opitaal mawɗo e nder system o.Wikipedia: UVA Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/UVA_Children%27s_HospitalOpitaal sukaaɓe UVA ko opitaal sukaaɓe gonɗo e nder leydi ndii, to Charlottesville, Virginia. Nde jokkondiri ko e duɗal jaaɓi haaɗtirde Virginia to bannge safaara.Wikipedia: Ogun State House of Assemblyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogun_State_House_of_AssemblySuudu suudu sarɗiiji lesdi Ogun woni suudu hukuumaaji lesdi Ogun, lesdi Naajeeriya, udditaama nyande 3 lewru feebariyee 1979. Suudu ndu'u woni suudu wooturu bee wakiili'en 26 suɓaaɓe diga kala diiwal nder nokkuure 20 laamu lesdi ndi'i.Hooreejo leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogun_State_House_of_Assembly#Hooreejo_leydiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogun_State_House_of_Assembly#TuugnorgalWikipedia: UPMC Children's Hospital of Pittsburghhttps://ff.wikipedia.org/wiki/UPMC_Children%27s_Hospital_of_PittsburghUPMC Sukaaɓe Hospitaal Pittsburgh (CHP), anndiraaɗo tan ko Sukaaɓe, ina jeyaa e Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Pittsburgh Medical Center e opitaal gooto e nder Pittsburgh mawɗo, baɗaaɗo tan ngam toppitaade sukaaɓe tokosɓe, sukaaɓe, sukaaɓe tokosɓe e sukaaɓe mawɓe haa hedde duuɓi 26. [2] UPMC Children's kadi ina safra sahaa e sahaa fof mawɓe ina njiɗi toppitagol sukaaɓe.Wikipedia: University of Missouri Women's and Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/University_of_Missouri_Women%27s_and_Children%27s_HospitalJaaɓi-haaɗtirde rewɓe Missouri,[1][2] ko adii ɗuum ko jaaɓi-haaɗtirde rewɓe Missouri, ko kañum tan woni opitaal Missouri, ko kañum tan woni sabaabu cellal rewɓe. Ospitaal oo wonnoo ko hospitaal sukaaɓe MU, hannde ko ɗoon woni nokku MU Rewɓe, e nokku jibinannde ɓesngu.Wikipedia: Odosenlu Alarohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Odosenlu_AlaroOdosenlu-Alaro woni wuro nder Ijebu haa woyla-fuunaange nokkuure laamu lesdi Ogun haa woyla-fuunaange Naajeeriya, Hirnaange Afrika.Wikipedia: University of Iowa Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/University_of_Iowa_Children%27s_HospitalJaaɓi-haaɗtirde Iowa Stead Family Ospitaal sukaaɓe ko adii opitaal sukaaɓe Iowa e Opitaal sukaaɓe Iowa ko opitaal sukaaɓe janngirɗo toppitiiɗo sukaaɓe e nder wuro Iowa, Iowa. Ospitaal oo sosaa ko e hitaande 1919, nokku mum hannde oo, udditaa ko e hitaande 2017, ina ndaara galle fuku koyɗe duɗal jaaɓi haaɗtirde ngal, Kinnick Stadium.[3][4] Ospitaal oo ina waɗi 190 leeso sukaaɓe [5], ina jokkondiri e duɗal jaaɓi haaɗtirde Iowa Carver to duɗal jaaɓi haaɗtirde safaara.[6] Ospitaal oo ina rokka ñawɓe sukaaɓe yahrooɓe e duuɓi 0–21[7][8] e nder Iowa fof, ina jeyaa e opitaaluuji sukaaɓe tan e nder diiwaan oo e dowla oo. Jaaɓihaaɗtirde Iowa Stead Family Hospitaal sukaaɓe kadi ina waɗi tan ACS hoolkisaande Level 1 nokkuure ñawu sukaaɓe e nder diiwaan oo.[9]Wikipedia: Odogboluhttps://ff.wikipedia.org/wiki/OdogboluOdogbolu woni nokkuure laamu nder lesdi Ogun, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro Odogbolu to 6°50′N 3°46′E to fuɗnaange-rewo Area oo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Odogbolu#TuugnorgalWikipedia: North Carolina Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/North_Carolina_Children%27s_HospitalOspitaal sukaaɓe Carolina worgo (NCCH) ko opitaal sukaaɓe toppitiiɗo cellal ɓalli tawa ina woni e nder nokku cafrirɗo UNC to Chapel Hill, Carolina worgo. Opitaal oo ina waɗi 158 leeso.[25] Nde jokkondiri ko e Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Cafrirɗe to North Carolina, nde jeyaa ko e fedde UNC Health. Ospitaal oo ina rokka sukaaɓe e sukaaɓe tokosɓe, sukaaɓe, mawɓe, e sukaaɓe mawɓe yahrooɓe e duuɓi 0–21[26][27] e nder North Carolina fof. Ospitaal sukaaɓe Carolina woyla ina waɗi nokku ɗo sukaaɓe tan mbaawi heɓde ñawu nguu e nder diiwaan hee, e 1 e nder 3 e nder diiwaan hee.[6][28]Wikipedia: Odedahttps://ff.wikipedia.org/wiki/OdedaOdeda (walla Awdeda) woni nokkuure laamu lesdi e wuro nder diiwal Ogun, lesdi Naajeeriya. Joɗnde LGA woni ko e Odeda e laawol mawngol A57°13′00′′N 3°31′00′′E.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Odeda#TuugnorgalWikipedia: UCSF Benioff Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/UCSF_Benioff_Children%27s_HospitalOspitaal sukaaɓe UCSF Benioff ko njuɓɓudi opitaal sukaaɓe to Oakland, Kaliforni, jokkondirndi e duɗal jaaɓi haaɗtirde Kaliforni, San Fransisko. Nde jogii[nde?Wikipedia: UCLA Mattel Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/UCLA_Mattel_Children%27s_HospitalOpitaal sukaaɓe UCLA Mattel (MCH) to Ronald Reagan UCLA ko opitaal sukaaɓe toppitiiɗo cellal ɓalli, gonɗo to Los Angeles, Kaliforni. Ospitaal oo ina waɗi 156 leeso sukaaɓe,[1] ina jokkondiri e Duɗal Jaaɓihaaɗtirde Kaliforni, to Los Angeles, Duɗal Safaara David Geffen, ina jeyaa kadi e fedde UCLA Health.Wikipedia: Mowe, Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mowe,_NigeriaMowe ko wuro nder laamu Obafemi Owode nder diiwal Ogun, lesdi Naajeeriya. Wuro ngo woni ko e laawol mawngol Lagos-Ibadan.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mowe,_Nigeria#TuugnorgalWikipedia: Tufts Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tufts_Children%27s_HospitalOpitaal sukaaɓe Tufts (hono opitaal sukaaɓe ɓuuɓɗo) to Boston, Massachusetts ko opitaal sukaaɓe to wuro Boston, jeyaaɗo e nokku cafrirɗo Tufts,[1] ina joginoo nokku hakkunde Chinatown e diiwaan tiyaataar Boston,[2] mo udditaa e ndunngu 2022.Wikipedia: Texas Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Texas_Children%27s_HospitalTCafrirde TexasPages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Lisa, Ogunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lisa,_OgunLisa ko wuro tokooso wonngo e nder diiwaan Ifo e nder diiwaan Ogun, leydi Najeriya. Wuro ngo ɓuri heewde ko e yimɓe Egba, ngo ɓuri tuugnaade ko e ndema ngam wuurde.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lisa,_Ogun#TuugnorgalWikipedia: Sunrise Hospital & Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunrise_Hospital_%26_Medical_CenterOpitaal Sunrise & Medical Center ko opitaal ngam heɓde ngalu, jeyaaɗo e fedde opitaal Amerik, ko opitaal Sunrise Healthcare System gollotoo. Nde woni ko e falnde Las Vegas to Winchester, Nevada.Wikipedia: St. Vincent Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/St._Vincent_Hospitalrom Wikipediya, ko ansikolooji ɗi ngalaa njoɓdiWikipedia: Shriners Hospitals for Children-Texashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shriners_Hospitals_for_Children-TexasShriners Children’s Texas ko opitaal keeriiɗo sukaaɓe mo alaa ko heɓata (ortopedi, burn, e laabi gollorɗi goɗɗi), nokku wiɗto, e janngingol, saraaji duɗal jaaɓi-haaɗtirde Texas Medical Branch to Galveston, Texas, Amerik. Ina jeyaa e njuɓɓudi 22 opitaal, ina jeyaa e nokkuuji ɗiɗi Shriner’s Hospitals Centres of Excellence, ina waɗi kadi nokku toppitiiɗo ko fayti e cellal, ina waɗi 15 leeso acute e nokku med/surg ina waɗi leeso 15 wondude e suudu safrirdu tati.Wikipedia: Shriners Hospital for Children (Portland)https://ff.wikipedia.org/wiki/Shriners_Hospital_for_Children_(Portland)Portland sukaaɓe Shriners ko opitaal sukaaɓe 29 leeso, mo alaa ko heɓata, woni ko e wuro Portland, to diiwaan Oregon to Amerik. Nde jeyaa ko e ñawbuuli ƴiye, ƴiye ɓuuɓɗe, e ñawbuuli palate e nder njuɓɓudi opitaaluuji 22 jeyaaɗi e opitaaluuji sukaaɓe Shriners.Wikipedia: Shriners Hospital for Children (Houston)https://ff.wikipedia.org/wiki/Shriners_Hospital_for_Children_(Houston)Gila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓiWikipedia: Isonyinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/IsonyinIsonyin ko wuro tokooso e nder diiwaan Ogun, leydi Najeriya, ko ina wona kilooji 10 e Ijebu Ode. To bannge njuɓɓudi, ina jeyaa e nokkuuji laamu Ijebu to bannge worgo-fuɗnaange.Duɗe e nder Isonyinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isonyin#Duɗe_e_nder_IsonyinWikipedia: Shriners Hospitals for Childrenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shriners_Hospitals_for_ChildrenOspitaaluuji sukaaɓe Shriners, ɓurɗi anndeede ko Shriners Children's, ko lowre opitaaluuji sukaaɓe ɗi ngalaa ngartam e nokkuuji cafrirɗi sukaaɓe goɗɗi e nder Amerik worgo. Sukaaɓe wonduɓe e rafiiji ɓalli, ɓuuɓri, ɓuuɓri ƴiiƴam, e ɓuuɓri ƴiiƴam ina mbaawi toppiteede, ina keɓa kala ko ina wona 100 000 mbuuɗu e nder galleeji, tawa ñawɓe ɓee ina mbaawi yoɓde.Wikipedia: Ilishan-Remohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilishan-RemoIlisan Remo woni wuro ngo woni nder diiwal Irepodun nder diiwal Ikenne nder diiwal Ogun, haa woyla-fuunaange Naajeeriya.[1] Kod mayre ko 121103.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ilishan-Remo#TuugnorgalWikipedia: Ijebu Easthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ijebu_EastIjebu Fuunaange woni nokkuure laamu nder lesdi Ogun, lesdi Naajeeriya bee keerol bee lesdi Lagos e Lagos Lagoon haa woyla. Joɗnde mayre woni ko e wuro Ogbere to laawol mawngol A1216°44′N 4°10′E.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ijebu_East#TuugnorgalWikipedia: Seattle Children'shttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seattle_Children%27sSeattle Children's (ko adii ɗuum ko opitaal sukaaɓe e nokku cafrirɗo diiwaan; ko adii ɗuum ko opitaal sukaaɓe ɓalli) ko opitaal sukaaɓe to nokku biyeteeɗo Laurelhurst to Seattle, Washington, Amerik. Ospitaal oo ina teskaa e toppitagol sukaaɓe, sukaaɓe, sukaaɓe, e sukaaɓe mawɓe yahrooɓe e duuɓi 0–21 e nder fannuuji keewɗi.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Scottish Rite for Childrenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Scottish_Rite_for_ChildrenScottish Rite for Children, woni to Dallas, ko opitaal sukaaɓe, keɓtinaaɗo e safrude ñawanɗe ɓalli e ñawanɗe dingiral, kam e won e ñawanɗe jowitiiɗe e artritis e neurobiyoloji e ñawanɗe janngugol, ko wayi no dyslexie.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Salah Foundation Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salah_Foundation_Children%27s_HospitalOpitaal sukaaɓe Salah Foundation (SFCH), ko adii ɗuum ko opitaal sukaaɓe Chris Evert, ko opitaal sukaaɓe toppitiiɗo cellal ɓalli, tawa ina woni e nder nokku cafrirɗo cellal Broward to wuro Fort Lauderdale, to Floride. Ospitaal oo ina waɗi 135 leeso sukaaɓe.Wikipedia: St. Louis Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/St._Louis_Children%27s_HospitalOspitaal sukaaɓe St. Louis ko opitaal sukaaɓe keeriiɗo to St.Wikipedia: St. Jude Children's Research Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/St._Jude_Children%27s_Research_HospitalOspitaal wiɗto sukaaɓe St. Jude ko nokku safaara sukaaɓe e wiɗtooji tawaaɗi to Memphis, Tennessee.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksPages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: ``St. Christopher's Hospital for Childrenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%60%60St._Christopher%27s_Hospital_for_ChildrenOspitaal sukaaɓe St. Christopher ko opitaal sukaaɓe toppitiiɗo ñawu nguu, woni ko to wuro Philadelphia, to Pennsylvania.Wikipedia: Riley Hospital for Childrenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Riley_Hospital_for_ChildrenOspitaal Riley ngam sukaaɓe to duɗal jaaɓi haaɗtirde Indiana Health ko opitaal sukaaɓe 456 leeso, gonɗo e nder leydi Indianapolis, Indiana, leyɗeele dentuɗe Amerik.[1] Ina jokkondiri e Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Indiana to bannge safaara.Wikipedia: Ranken Jordan Pediatric Bridge Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ranken_Jordan_Pediatric_Bridge_HospitalOspitaal sukaaɓe Ranken Jordan ko opitaal keeriiɗo, mo alaa ko nafata, mo alaa ko woni e mum, mo alaa ko woni e mum so wonaa njuɓɓudi sukaaɓe, mo woni kala ina woni to Maryland Heights, to leydi Missouri. Ranken Jordan ina yoɓee e dokke e njulaagu keeriiɗo.Wikipedia: Randall Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Randall_Children%27s_HospitalOpitaal sukaaɓe Randall ko opitaal sukaaɓe to nokku safrirde Legacy Emanuel to Portland to diiwaan Oregon to Amerik. Ko adii ɗuum ko opitaal sukaaɓe Legacy Emanuel, innde mum wayliima e hitaande 2011 e nder mahngo suudu kesu ñawɓe 165 leeso.Wikipedia: Rainbow Babies & Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rainbow_Babies_%26_Children%27s_HospitalGila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓiWikipedia: Rady Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rady_Children%27s_HospitalOpitaal sukaaɓe Rady-San Diego ko nokku toppitiiɗo sukaaɓe mo alaa ko heɓata. Rady sukaaɓe ina rokka golle e nder diiwanuuji San Diego, e nder diiwanuuji Riverside to bannge worgo e nder diiwanuuji Imperial.Wikipedia: Phoenix Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Phoenix_Children%27s_HospitalOspitaal sukaaɓe Phoenix ko opitaal sukaaɓe gonɗo e nder wuro Phoenix, Arizona. Ospitaal oo ina waɗi 484 leeso sukaaɓe[1], ina jokkondiri e duɗal jaaɓi haaɗtirde Arizona – Phoenix.Wikipedia: St. Vincent Indianapolis Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/St._Vincent_Indianapolis_HospitalOpitaal St. Vincent ko opitaal 840 leeso to Indianapolis, to leydi Amerik.Wikipedia: Penn State Health Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Penn_State_Health_Children%27s_HospitalOspitaal sukaaɓe cellal leydi Penn (PSCH) ko opitaal jannginoowo cellal rewɓe e sukaaɓe gonɗo e nder wuro Hershey, Pennsylvania. Ospitaal oo ina waɗi 134 leeso sukaaɓe.Wikipedia: Pacific Dispensary for Women and Childrenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pacific_Dispensary_for_Women_and_ChildrenDispensaire Pacific ngam rewɓe e sukaaɓe, ko adii fof ko opitaal sukaaɓe, caggal ɗuum opitaal sukaaɓe e duɗal jannginooɓe infirmiyee en, ko opitaal rewɓe e sukaaɓe sosaa e hitaande 1875 to San Francisco, Kaliforni. E hitaande 1877, nde inniraa ko opitaal sukaaɓe.Wikipedia: La Rabida Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/La_Rabida_Children%27s_HospitalOspitaal sukaaɓe La Rabida ko opitaal tokooso keeriiɗo ngam toppitaade sukaaɓe wonduɓe e rafiiji nguurndam. E nder bannge worgo Chicago to maayo Michigan, nokku oo ina waɗi ngam hollirde yiyngo mum to bannge maayo.Wikipedia: Le Bonheur Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Le_Bonheur_Children%27s_HospitalOspitaal sukaaɓe Le Bonheur ko opitaal sukaaɓe 255 leeso, gonɗo e nder wuro Memphis, to Tennessee. Le Bonheur ina jogii ko ina ɓura 700 gollotooɗo e safaara, tawi ina lomtoo 40 fannu safaara sukaaɓe.Pages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Levine Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Levine_Children%27s_HospitalOspitaal sukaaɓe Le Bonheur ko opitaal sukaaɓe 255 leeso, gonɗo e nder wuro Memphis, to Tennessee. Le Bonheur ina jogii ko ina ɓura 700 gollotooɗo e safaara, tawi ina lomtoo 40 fannu safaara sukaaɓe.Pages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Lucile Packard Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lucile_Packard_Children%27s_HospitalOspitaal sukaaɓe Lucile Packard to Stanford (LPCH) ko opitaal rewɓe e sukaaɓe ranwi e nder leydi ndi jeyaa ko e njuɓɓudi cellal duɗal jaaɓi haaɗtirde Stanford. Opitaal oo woni ko sara nokku ɗo opitaal oo woni ɗoo, to 725 laawol Welch, to Palo Alto, to Kaliforni.Wikipedia: Lurie Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lurie_Children%27s_Hospitalatient Yuɓɓooji toppitiiɗiPages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: M Health Fairview University of Minnesota Masonic Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/M_Health_Fairview_University_of_Minnesota_Masonic_Children%27s_HospitalM Health Fairview Duɗal jaaɓi-haaɗtirde Minnesota[1] (anndiraa ko adii ɗuum ko opitaal sukaaɓe Amplatz) ko opitaal sukaaɓe mo alaa ko heɓata, woni ko e wuro Minneapolis, to leydi Minnesota. Ospitaal oo ina waɗi 212 leeso[2], ina jokkondiri e Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Cafrirɗe Minnesota.Wikipedia: Maria Fareri Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Fareri_Children%27s_HospitalMaria Fareri Children's Hospital, a member of the Westchester Medical Center Health Network (WMCHealth), is the advanced care pediatric hospital for New York's Hudson Valley region and Fairfield County, Connecticut. Maria Fareri Children's Hospital is part of the Valhalla, NY campus of WMCHealth along with Westchester Medical Center and the Behavioral Health Center.Wikipedia: Waspita Zachary Mertonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Zachary_MertonWaspita Zachary Merton ko nokku cellal to laawol Glenville, Rustington, to leydi Biritaani-Mawndi. Ko fedde NHS renndo Sussex ardii nde.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Zachary_Merton#TariyaHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Zachary_Merton#HimobeWikipedia: Waspita Ystrad Mynachhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Ystrad_MynachWaspita Ystrad Mynach ( e ɗemngal Galles : Ysbyty Ystrad Mynach ) ko Waspita renndo to Ystrad Mynach, to leydi Galles. Ko fedde cellal nokkuure Aneurin Bevan ardii nde.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Ystrad_Mynach#TariyaHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Ystrad_Mynach#HimobeWikipedia: Ysbyty Aneurin Bevanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ysbyty_Aneurin_BevanYsbyty Aneurin Bevan (e ɗemngal Galles ko ‘Waspita Aneurin Bevan’) ko waspita renndo to Ebbw Vale, leydi Galles. Ko Yiilirde Cellal Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Aneurin Bevan ardii nde.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ysbyty_Aneurin_Bevan#TariyaYuɓɓoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ysbyty_Aneurin_Bevan#YuɓɓoojiHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ysbyty_Aneurin_Bevan#HimobeWikipedia: Waspita Ummatoore Withernseahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Ummatoore_WithernseaWaspita Ummatoore Withernsea ko nokku cellal to laawol Queen, Withernsea, Fuɗnaange Riding to Yorkshire, to leydi Angalteer. Ko fedde NHS jannginoowo Humber ardii nde.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Ummatoore_Withernsea#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Ummatoore_Withernsea#TuugnorgalWikipedia: Wilson Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wilson_HospitalWaspita Wilson ko Waspita tokooso to laawol Cranmer, to Mitcham, to Londres. NHS Trust to bannge worgo-fuɗnaange London e St George ina rokka cellal hakkille ummoraade e Waspita Wilson.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wilson_Hospital#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wilson_Hospital#TuugnorgalWikipedia: Williams' Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Williams%27_HospitalOspitaal Williams ko galle sadaka to wuro Hereford to Angalteer. Ospitaal oo sosaa ko e hitaande 1601 ko Richard Williams wonnoo gardiiɗo Lord Cobhans kadi ina rokka worɓe mawɓe jeegom galleeji.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Williams%27_Hospital#TuugnorgalIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Williams%27_Hospital#Ikon_StubWikipedia: Wick Town and County Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wick_Town_and_County_HospitalOspitaal wuro e diiwaan Wick ko nokku cellal to laawol Seaforth, Wick, Ecoppi. Ko NHS Toownde ardii nde.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wick_Town_and_County_Hospital#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wick_Town_and_County_Hospital#TuugnorgalIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wick_Town_and_County_Hospital#Ikon_StubWikipedia: Whyteman's Brae Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Whyteman%27s_Brae_HospitalOpitaal Whyteman's Brae ko nokku cellal to wuro Kirkcaldy, leydi Ecosse. Ko NHS Fife ardii nde.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Whyteman%27s_Brae_Hospital#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Whyteman%27s_Brae_Hospital#TuugnorgalIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Whyteman%27s_Brae_Hospital#Ikon_StubWikipedia: Waspita Whitehillshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_WhitehillsWaspita Whitehills ko nokku cellal to laawol Station to wuro Forfar, to Angus, to leydi Ecosse. Ko adii ɗuum ko Waspita isolation, caggal ɗuum ko Waspita geriatric, e mbaadi mum hannde ndii, ko Waspita renndo ganndiraaɗo Whitehills Centre de santé et de soins communautaires.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Whitehills#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Whitehills#TuugnorgalWikipedia: Waspita Mawɗo Westmorlandhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Maw%C9%97o_WestmorlandWaspita mawɗo Westmorland (WGH) ko Waspita sara Oxenholme to Kendal, Cumbria, Biritaani-Mawndi. Ko njuɓɓudi Waspitauuji jaaɓi-haaɗtirde Morecambe Bay NHS Trust ardii ɗum.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Maw%C9%97o_Westmorland#TariyaSarwisaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Maw%C9%97o_Westmorland#SarwisaajiHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Maw%C9%97o_Westmorland#HimobeWikipedia: Westhulme Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Westhulme_HospitalOspitaal Westhulme, ganndiraaɗo kadi ko juuti e opitaal Fever Westhulme, ko duɗal to Oldham, to Angalteer. E sahaa gooto ko opitaal ñawbuuli, caggal ɗuum wonti nokku ɗo pelle keewɗe jowitiiɗe e cellal kuutortoo.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Westhulme_Hospital#TariyaYimɓe teskaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Westhulme_Hospital#Yimɓe_teskaaɓewindugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Westhulme_Hospital#windugoIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Westhulme_Hospital#Ikon_StubWikipedia: Western Hospital, Fulhamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Western_Hospital,_FulhamOspitaal feso hirnaange, Fulham, ko adii fof ko opitaal hirnaange, sosaa ko e opitaal laamu ngam seerndude ñawu nguu, tawi ko fedde wiyeteende Metropolitan Asylums Board to Fulham, to Londres, sosi ɗum e hitaande 1877. E hitaande 1933 LCC ƴetti njuɓɓudi mum.Wikipedia: Wester Moffat Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wester_Moffat_HospitalOspitaal Wester Moffat ko nokku cellal to laawol Towers, to Airdrie, to bannge worgo Lanarkshire, to leydi Ecosse. Ko NHS Lanarkshire ardii nde.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wester_Moffat_Hospital#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wester_Moffat_Hospital#TuugnorgalIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wester_Moffat_Hospital#Ikon_StubWikipedia: Babington Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Babington_HospitalOpitaal Babington ko opitaal NHS to wuro Belper, to leydi Angalteer. Ko fedde NHS toppitiinde cellal renndo Derbyshire ardii nde.Wikipedia: West Heath Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/West_Heath_HospitalOspitaal West Heath ko nokku cellal to laawol Rednal to West Heath, to leydi Angalteer. Ko fedde NHS toppitiinde cellal renndo Birmingham ardii nde.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/West_Heath_Hospital#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/West_Heath_Hospital#TuugnorgalIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/West_Heath_Hospital#Ikon_StubWikipedia: West Berkshire Community Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/West_Berkshire_Community_HospitalOspitaal renndo Berkshire hirnaange ko opitaal tokooso tawaaɗo e nokku biyeteeɗo Benham Hill to Newbury, to hirnaange Berkshire, to leydi Angalteer. Ko fedde toppitiinde cellal NHS to Berkshire ardii nde.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/West_Berkshire_Community_Hospital#TariyaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/West_Berkshire_Community_Hospital#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/West_Berkshire_Community_Hospital#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/West_Berkshire_Community_Hospital#Jokkondire_yaajɗeIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/West_Berkshire_Community_Hospital#Ikon_StubWikipedia: Warwickshire Nuffield Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Warwickshire_Nuffield_HospitalOspitaal Nuffield ko opitaal keeriiɗo mo alaa ko nafata, woni ko to fuɗnaange Leamington Spa, to leydi Angalteer.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Warwickshire_Nuffield_Hospital#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Warwickshire_Nuffield_Hospital#TuugnorgalIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Warwickshire_Nuffield_Hospital#Ikon_StubWikipedia: Victoria Infirmaryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_InfirmaryOpitaal Victoria ko opitaal tokooso tawaaɗo e nder wuro wiyeteengo Northwich, to leydi Angalteer. Ko fedde NHS toppitiinde ko fayti e opitaaluuji Mid Cheshire ardii nde.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_Infirmary#TariyaSarwisaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_Infirmary#SarwisaajiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_Infirmary#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_Infirmary#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_Infirmary#Jokkondire_yaajɗeIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_Infirmary#Ikon_StubWikipedia: Ifo, Ogun Statehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ifo,_Ogun_StateIfo woni nokkuure laamu nder lesdi Ogun, lesdi Naajeeriya. Jooɗorde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Ifo to 6°49′00′′N 3°12′00′′E.Hortolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ifo,_Ogun_State#HortolƊemɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ifo,_Ogun_State#ƊemɗeNokkuuji ɓadtiiɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ifo,_Ogun_State#Nokkuuji_ɓadtiiɗiDinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ifo,_Ogun_State#DinaJaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ifo,_Ogun_State#JaangirdeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ifo,_Ogun_State#TuugnorgalWikipedia: Ikennehttps://ff.wikipedia.org/wiki/IkenneIkenne woni nokkuure laamu nder lesdi Ogun, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Ikenne to 6°52′N 3°43′E.Wardiiɓe e nder Ikennehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikenne#Wardiiɓe_e_nder_IkenneTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ikenne#TuugnorgalWikipedia: Ewekorohttps://ff.wikipedia.org/wiki/EwekoroEwekoro ko nokku laamu nder diiwal Ogun, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Itori, to 6°56′00′′N 3°13′00′′E.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ewekoro#TuugnorgalWikipedia: Atan Otahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atan_OtaAtan Ota (Atan Otta kadi) ko wuro yeeso ngo woni nder diiwal Ado-Odo/Ota ko laati nder diiwal 19 nder diiwal Ogun haa woyla hirnaange Naajeeriya. Nde woni ko e 6°46'0"N 2°47'60"E, nde woni ko 575 kiloomeeteer (357 mi) hirnaange Abuja e 62 km (39 mi) worgo-fuɗnaange Kotonou.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atan_Ota#TariyaGeografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atan_Ota#GeografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atan_Ota#TuugnorgalWikipedia: Arepo, Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arepo,_NigeriaArepo ko nokku keewɗo yimɓe, woni e nder diiwaan Ogun, leydi Najeriya.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arepo,_Nigeria#TuugnorgalJanngugol jokkungolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arepo,_Nigeria#Janngugol_jokkungolWikipedia: Abeokuta Southhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abeokuta_SouthAbeokuta South ko nokku laamu nokkuyankeewo e nder diiwal Ogun, leydi Naajeeriya. Joɗnde LGA woni ko to Ake Abeokuta7°09′00′′N 3°21′00′′E.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abeokuta_South#TuugnorgalWikipedia: Mary Bridge Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Bridge_Children%27s_Hospitalpediatric hospital located in Tacoma, Washington. It is an 82-bed facility and a state-designated level II pediatric trauma center.Wikipedia: Abeokuta Northhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abeokuta_NorthAbeokuta woyla woni nokkuure laamu lesdi nder diiwal Ogun, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro wiyeteengo Akomoje, sara Abeokuta.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abeokuta_North#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abeokuta_North#TuugnorgalWikipedia: Ogun Statehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogun_StateDiiwaan Ogun ko diiwaan wonduɗo lesdi Naajeeriya. Bana lesdi Naajeeriya, Ogun woni lesdi ɗiɗaɓiri ɓurndi masin ɓaawo Lagos, bee nanta limngal njamndi.Guwerneerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogun_State#GuwerneerWikipedia: Victoria Hospital, Rothesayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_Hospital,_RothesayOspitaal Victoria ko nokku cellal to wuro wiyeteengo Rothesay, to leydi Ecosse. Ko NHS Toownde ardii nde.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_Hospital,_Rothesay#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_Hospital,_Rothesay#TuugnorgalIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_Hospital,_Rothesay#Ikon_StubWikipedia: Victoria Hospital for Sick Children, Kingston upon Hullhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_Hospital_for_Sick_Children,_Kingston_upon_HullOpitaal Victoria ngam sukaaɓe ñawɓe, caggal ɗuum anndiraa Victoria House, ko opitaal sukaaɓe to Kingston upon Hull golloowo gila 1890 haa 2020.[1] Mahdi brik boɗeeri, mahaaɗo e mbaadi mahdi Gothic Revival, ina limtaa e tolno II, jooni ɗum wayliima wonti birooji.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_Hospital_for_Sick_Children,_Kingston_upon_Hull#TuugnorgalIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_Hospital_for_Sick_Children,_Kingston_upon_Hull#Ikon_StubWikipedia: Victoria Hospital for Childrenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_Hospital_for_ChildrenOpitaal sukaaɓe Victoria, mo caggal mum hawri e opitaal St George, ko opitaal to Tite Street, to Londres.[1]Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_Hospital_for_Children#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_Hospital_for_Children#TuugnorgalIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_Hospital_for_Children#Ikon_StubWikipedia: Vale Community Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vale_Community_HospitalOpitaal renndo Vale ko opitaal renndo to laawol Lister, Dursley, to leydi Angalteer. Ko fedde NHS cellal e toppitagol Gloucestershire ardii nde.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vale_Community_Hospital#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vale_Community_Hospital#TuugnorgalIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vale_Community_Hospital#Ikon_StubWikipedia: University of Bristol Dental Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/University_of_Bristol_Dental_Hospitalhe Jaaɓi-haaɗtirde Bristol Dental Hospital ko opitaal keeriiɗo ngam safrude dental to Bristol, leydi Angalteer.[1] Ngol gollotoo ko e ballondiral e Duɗal Dental Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Bristol.Wikipedia: University Hospital of North Teeshttps://ff.wikipedia.org/wiki/University_Hospital_of_North_TeesOspitaal jaaɓi-haaɗtirde North Tees ko opitaal mawɗo to Stockton-on-Tees, leydi Angalteer ina rokka cellal yimɓe hoɗɓe e fuɗnaange-rewo diiwaan Durham. Ko fedde wiyeteende North Tees e Hartlepool NHS woni ko e njuɓɓudi mum.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/University_Hospital_of_North_Tees#TariyaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/University_Hospital_of_North_Tees#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/University_Hospital_of_North_Tees#TuugnorgalIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/University_Hospital_of_North_Tees#Ikon_StubWikipedia: University Hospital of Hartlepoolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/University_Hospital_of_HartlepoolOpitaal jaaɓi-haaɗtirde Hartlepool ko opitaal mawɗo to Hartlepool, to leydi Angalteer. Ina rokka cellal yimɓe hoɗɓe e fuɗnaange-rewo Durham.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/University_Hospital_of_Hartlepool#TariyaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/University_Hospital_of_Hartlepool#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/University_Hospital_of_Hartlepool#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/University_Hospital_of_Hartlepool#Jokkondire_yaajɗeIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/University_Hospital_of_Hartlepool#Ikon_StubWikipedia: Udston Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Udston_HospitalOspitaal Udston ko nokku cellal to laawol Farm, to Hamilton, to leydi Ecosse. Ko NHS Lanarkshire ardii nde.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Udston_Hospital#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Udston_Hospital#TuugnorgalStub Ikonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Udston_Hospital#Stub_IkonWikipedia: Waspita Turnerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_TurnerWaspita Turner ko waspita renndo to Keith, Morayshire, Ecoppi. Ko NHS Grampian ardii ɗum.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Turner#TariyaSarwisaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Turner#SarwisaajiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Turner#TuugnorgalWikipedia: Waspita Tunbridge Wells Homeopathichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Tunbridge_Wells_HomeopathicWaspita Tunbridge Wells ko waspita NHS ɓooyɗo to Tunbridge Wells, to Britaani-Mawndi, keɓtinaaɗo e safaaraaji waspita.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Tunbridge_Wells_Homeopathic#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Tunbridge_Wells_Homeopathic#TuugnorgalWikipedia: Waspita Tolworthhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_TolworthWaspita Tolworth ko nokku cellal to wuro Tolworth, Londres. Ko njuɓɓudi laamu to bannge worgo-fuɗnaange Londres e NHS Trust to bannge cellal hakkille to St George.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Tolworth#TariyaHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Tolworth#HimobeWikipedia: Waspita Tippethill Househttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Tippethill_HouseWaspita Tippethill House ko waspita renndo to wuro Armadale, to leydi Ecosse. Ko NHS Lothian huutortoo ɗum.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Tippethill_House#TariyaSarwisaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Tippethill_House#SarwisaajiHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Tippethill_House#HimobeWikipedia: Rebecca Sealy Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rebecca_Sealy_HospitalOspitaal Rebecca Sealy ko opitaal gonɗo e cuuɗi jeetati, kadi ko gooto e opitaaluuji joy gonɗi e nder duɗal jaaɓi haaɗtirde Texas (UTMB) to Galveston, Texas, Amerik. Nde sosaa ko e hitaande 1866 e nder opitaal St.Heege Ikehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rebecca_Sealy_Hospital#Heege_IkeƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rebecca_Sealy_Hospital#Ƴeew_kadiHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rebecca_Sealy_Hospital#HimobeWikipedia: Disease Preventionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Disease_PreventionSariya haɓaade ñawuuji (Metropolis) 1883[1] (46 & 47 Vict. c.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Halifax Healthhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Halifax_HealthHalifax Health ko njuɓɓudi opitaaluuji e nokkuuji gollorɗi e nder diiwanuuji Volusia e Flagler e nder diiwaan Florida to Amerik. Nde sosaa ko e hitaande 1928.Wikipedia: HCA Florida Englewood Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/HCA_Florida_Englewood_HospitalOpitaal HCA Florida Englewood ko nokku keeriiɗo mo 100 leeso woni e nder wuro Englewood, Florida.[2]Wikipedia: Waspita Thornhillhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_ThornhillWaspita Thornhill ko nokku cellal to wuro wiyeteengo Thornhill, Dumfries e Galloway, Ecosse. Ko NHS Dumfries e Galloway njiylotoo ɗum.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Thornhill#TariyaHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Thornhill#HimobeWikipedia: Fawcett Memorial Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fawcett_Memorial_HospitalOpitaal siftorde Fawcett ko opitaal 238 leeso[1] ngam heɓde ngalu e nder 21298 laawol Olean to Port Charlotte, Florida.[2] Ko fedde toppitiinde ko fayti e opitaal Amerik (ko ɓuri anndeede ko HCA) jeyi nde.Wikipedia: HCA Florida Sarasota Doctors Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/HCA_Florida_Sarasota_Doctors_HospitalHCA Florida Hospitaal Sarasota (ko adii ɗuum ko Hospitaal Safrooɓe Sarasota) ko nokku toppitiiɗo cellal keeriiɗo mo 155 leeso woni e nder diiwaan Sarasota, Florida.[1] Opitaal oo sosaa ko e hitaande 1967, ina jeyaa e njuɓɓudi opitaal HCA Healthcare.Wikipedia: Waspita Thomas Hopehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Thomas_HopeWaspita Thomas Hope ko nokku cellal to laawol Strand, to Langholm, Dumfries e Galloway, to leydi Ecosse. Ko NHS Dumfries e Galloway njiylotoo ɗum.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Thomas_Hope#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Thomas_Hope#TuugnorgalWikipedia: Health Centralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Health_CentralCatal cellal ko opitaal 171 leeso to Ocoee, to Floride. E lewru abriil 2012, Orlando Health heɓi Health Central e 181,3 miliyoŋ dolaar.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Health_Central#TuugnorgalWikipedia: Waspita Aberaeronhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_AberaeronWaspita Aberaeron ( e ɗemngal Galles : Ysbyty Aberaeron ) ko waspita renndo e nder wuro Aberaeron, e nder leydi Galles. Ardii nde ko yiilirde cellal duɗal jaaɓi haaɗtirde Hywel Dda.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Aberaeron#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Aberaeron#TuugnorgalWikipedia: Highlands ARH Regional Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Highlands_ARH_Regional_Medical_CenterKo nokku cafrirɗo diiwaan ARH woni opitaal to wuro wiyeteengo Prestonsburg, to leydi Kentucky. 184-leeso, nokku cellal mo alaa ko nafata, mo cellal diiwaan Appalachian gollotoo.Wikipedia: INTEGRIS Health Enid Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/INTEGRIS_Health_Enid_HospitalOpitaal INTEGRIS Health Enid ko opitaal ɓurɗo ɓooyde e nder wuro Enid, to Oklahoma, ina waɗi nokkuuji tati mawɗi. Ko ɓuri heewde e nokku maggal woni ko e 600 S.Wikipedia: The JFK Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_JFK_Medical_CenterCafrirde JFK ko nokku cafrirɗo 486 leeso to Atlantis, to Floride. Opitaal oo sosaa ko e hitaande 1966, ko opitaal renndo, inniraa ko gonnooɗo hooreejo leydi Amerik, hono John F.Wikipedia: Kerrville State Hospital (KSH)https://ff.wikipedia.org/wiki/Kerrville_State_Hospital_(KSH)Ospitaal leydi Kerrville (KSH) ko opitaal hakkille to Kerrville, Texas, ko toppitiiɗo ko fayti e cellal e golle aadee.Wikipedia: Lakin State Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lakin_State_HospitalOspitaal diiwaan Lakin, mo nganndu-ɗaa ko adii fof ko opitaal diiwaan Lakin wonande ɓe ngalaa ɓalli, ko opitaal hakkille mo laamu rokkata kaalis, woni ko e laawol 62 to Virginia hirnaange to Lakin, diiwaan Mason, Virginia worgo sara Point Pleasant mo gollotoo gila 1926 haa 1979. E nder sahaa seerndude e...Wikipedia: Levering Missionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Levering_MissionLevering Mission (also known as Wetumka Boarding School; Creek National Boarding School) is a historic mission school and hospital founded by the Creek Nation in what is now Wetumka, Oklahoma.Referenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Levering_Mission#ReferencesExternal linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Levering_Mission#External_linksWikipedia: Greenville Memorial Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Greenville_Memorial_HospitalOspitaal ciftorgol Greenville ko opitaal gonɗo e 814 leeso, e nokku janngirde, woni to 701 Grove Road, Greenville, to Karolina worgo. Ko kañum woni nokku ɗo diiwaan oo woni ɗoo e nokku to bannge worgo leydi ndii.Wikipedia: Lynchburg Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lynchburg_HospitalOspitaal Lynchburg ko nokku opitaal taariindi, woni ko e ŋorol laawol Federal e laawol Hollins Mill to Lynchburg, Virginia. Ina waɗi galle safrirde mawnde, galle infirmiyee, galle birooji, paabi piknik, galle desorɗe, e galle boowal.Wikipedia: Mary Washington Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Washington_HospitalMary Washington Hospital is a 451-bed, full-service hospital in Fredericksburg, Virginia. It is one of seven level II trauma centers in Virginia and was ranked 6th best in the state by U.Historyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Washington_Hospital#HistoryReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Washington_Hospital#ReferencesExternal linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Washington_Hospital#External_linksWikipedia: Malcolm Grow Medical Clinics and Surgery Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Malcolm_Grow_Medical_Clinics_and_Surgery_CenterKo nokku safrirde e seppooji Malcolm Grow ko nokku safrirde konu aeroportu Amerik tawaangu to Joint Base Andrews Maryland, ko fedde safrooɓe 11ɓiire gollotoo. Ko adii fof, nokku toɗɗaaɗo U.Wikipedia: Manatee Memorial Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Manatee_Memorial_HospitalOspitaal siftorde Manatee (MMH) ko nokku keeriiɗo mo 319 leeso woni e nder wuro Bradenton, to Floride.[2]Wikipedia: Mease Countryside Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mease_Countryside_HospitalMease Countryside Hospital is a hospital in Safety Harbor, Florida.Referenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mease_Countryside_Hospital#ReferencesWikipedia: Mease Dunedin Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mease_Dunedin_HospitalOpitaal Mease Dunedin ko opitaal gonɗo to Dunedin, Floride. Ina waɗi departemaa ER, departemaa Psychologie e nder sariya cellal hakkille Florida, ina waɗi etaaji nay.Wikipedia: Frederick Health Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Frederick_Health_HospitalKo opitaal cellal Frederick tan woni opitaal e nder diiwaan Frederick, to leydi Maryland. Nde woni ko e wuro wiyeteengo Frederick.Wikipedia: Foster Memorial Homehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Foster_Memorial_HomeGalle ciftorgol Foster ko suudu safrirdu taariindi tawaandu to Huntington, to diiwaan Cabell, to Virginie hirnaange. Nde mahiraa ko e hitaande 1924 ngam wonde galle mawɓe jom en galleeji.Wikipedia: Fort Fremont Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fort_Fremont_HospitalFort Fremont Hospital, located in Beaufort County, South Carolina, is significant due to its association with the nearby fort. The Colonial Revival building was built around 1906 as a replacement for the original hospital for the garrison.Referenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fort_Fremont_Hospital#ReferencesWikipedia: Old Fernald-Laughton Memorial Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Old_Fernald-Laughton_Memorial_HospitalOpitaal ɓooyɗo ciftorgol Fernald-Laughton (anndiraaɗo kadi otel Florida walla galle George Fernald) ko nokku daartol to Sanford, Floride, Amerik. Ngo woni ko e 500 laawol Oak Sud.Wikipedia: Federation of American Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federation_of_American_HospitalFedde Opitaaluuji Amerik ko fedde njulaagu ngam opitaaluuji ngam heɓde ngalu to leyɗeele dentuɗe Amerik. Nde jooɗii ko to Washington D.Wikipedia: MedStar Montgomery Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MedStar_Montgomery_Medical_CenterKo nokku cafrirɗo biyeteeɗo MedStar Montgomery, mo nganndu-ɗaa ko opitaal mawɗo to Olney, to Maryland. Opitaal oo ko tergal e fedde wiyeteende MedStar Health.Wikipedia: Valley children hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Valley_children_hospitalOpitaal sukaaɓe Valley (VCH), ko adii ɗuum ko opitaal sukaaɓe Central California ko opitaal jannginoowo sukaaɓe gonɗo e nder diiwaan Madera, Kaliforni. Opitaal oo ina waɗi 358 leeso sukaaɓe[1], ina jokkondiri e duɗal jaaɓi haaɗtirde Stanford to bannge safaara.Wikipedia: Winey palmer hospital for women and babieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Winey_palmer_hospital_for_women_and_babiesOspitaal Winnie Palmer ngam rewɓe e sukaaɓe (WPHfWB) ko opitaal leydi ndii, 285 leeso, mo alaa ko nafata, rewɓe e sukaaɓe, woni ko to Orlando, Florida. WPHfWB ina jeyaa e njuɓɓudi cellal Orlando.Wikipedia: New york state hospital Women and childrenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/New_york_state_hospital_Women_and_childrenDiiwaan New YorkWikipedia: Wilson children hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wilson_children_hospitalOspitaal sukaaɓe Wolfson ko opitaal gonɗo e nder leydi ndii, mo alaa ko heɓata, mo sukaaɓe toppitiiɗi cellal ɓalli, woni to Jacksonville, Florida.[1] Ina waɗi 281 leeso, ko kañum woni duɗal jaaɓi-haaɗtirde Florida to duɗal jaaɓi-haaɗtirde safaara-Jacksonville e duɗal jaaɓi-haaɗtirde safaara Mayo Clinic Alix.Wikipedia: Women infant hospital for Rhodehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Women_infant_hospital_for_RhodeOspitaal rewɓe e sukaaɓe to leydi Rhode Island[1] ko opitaal rewɓe e sukaaɓe to Providence, to leydi Rhode Island. Ko ɗum opitaal jannginoowo gadano e nder safaara jibinannde, rewɓe, e safaara sukaaɓe jibinaaɓe e duɗal jaaɓi haaɗtirde Warren Alpert to duɗal jaaɓi haaɗtirde Brown.Wikipedia: Yale new heaven children hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yale_new_heaven_children_hospitalOpitaal sukaaɓe Yale New Haven (YNHCH) ko opitaal sukaaɓe 202 leeso[1], gonɗo to New Haven, to Connecticut. Ospitaal oo ina jokkondiri e duɗal jaaɓi haaɗtirde Yale.Wikipedia: Uva children hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uva_children_hospitalOpitaal sukaaɓe UVA ko opitaal sukaaɓe gonɗo e nder leydi ndii, to Charlottesville, Virginia. Nde jokkondiri ko e duɗal jaaɓi haaɗtirde Virginia to bannge safaara.Wikipedia: Upstate university hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Upstate_university_hospitalOspitaal jaaɓi haaɗtirde Upstate ko opitaal jannginoowo mo alaa ko nafata, mo 752 leeso, woni to Syracuse, New York.[1] Ospitaal Jaaɓi-haaɗtirde Upstate ina jeyaa e Siistem Cellal Upstate, hono opitaal mawɗo e nder system o.Wikipedia: Umc children hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umc_children_hospitalUPMC Sukaaɓe Hospitaal Pittsburgh (CHP), anndiraaɗo tan ko Sukaaɓe, ina jeyaa e Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Pittsburgh Medical Center e opitaal gooto e nder Pittsburgh mawɗo, baɗaaɗo tan ngam toppitaade sukaaɓe tokosɓe, sukaaɓe, sukaaɓe tokosɓe e sukaaɓe mawɓe haa hedde duuɓi 26. [2] UPMC Children's kadi ina safra sahaa e sahaa fof mawɓe ina njiɗi toppitagol sukaaɓe.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: UNC Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/UNC_Medical_CenterOspitaal sukaaɓe Carolina worgo (NCCH) ko opitaal sukaaɓe toppitiiɗo cellal ɓalli tawa ina woni e nder nokku cafrirɗo UNC to Chapel Hill, Carolina worgo. Opitaal oo ina waɗi 158 leeso.Wikipedia: UCLA Mattel Children's Hospital (MCH)https://ff.wikipedia.org/wiki/UCLA_Mattel_Children%27s_Hospital_(MCH)Opitaal sukaaɓe UCLA Mattel (MCH) to Ronald Reagan UCLA ko opitaal sukaaɓe toppitiiɗo cellal ɓalli, gonɗo to Los Angeles, Kaliforni. Ospitaal oo ina waɗi 156 leeso sukaaɓe,[1] ina jokkondiri e Duɗal Jaaɓihaaɗtirde Kaliforni, to Los Angeles, Duɗal Safaara David Geffen, ina jeyaa kadi e fedde UCLA Health.Wikipedia: University of lowa children hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/University_of_lowa_children_hospitalJaaɓi-haaɗtirde Iowa Stead Family Ospitaal sukaaɓe ko adii opitaal sukaaɓe Iowa e Opitaal sukaaɓe Iowa ko opitaal sukaaɓe janngirɗo toppitiiɗo sukaaɓe e nder wuro Iowa, Iowa. Ospitaal oo sosaa ko e hitaande 1919, nokku mum hannde oo, udditaa ko e hitaande 2017, ina ndaara galle fuku koyɗe duɗal jaaɓi haaɗtirde ngal, Kinnick Stadium.Wikipedia: UC Davis Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/UC_Davis_Medical_CenterCafrirde UC Davis (UCDMC) ina jeyaa e nokku cellal UC Davis e nokku cellal jaŋde mawɗo tawaaɗo to Sacramento, Kaliforni. Ko duɗal jaaɓi-haaɗtirde Kaliforni jeyi ngal, ngal gollotoo ngal, e nder duɗal jaaɓi-haaɗtirde Kaliforni, to Davis.Wikipedia: Tufts children hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tufts_children_hospitalOpitaal sukaaɓe Tufts (hono opitaal sukaaɓe ɓuuɓɗo) to Boston, Massachusetts ko opitaal sukaaɓe to wuro Boston, jeyaaɗo e nokku cafrirɗo Tufts,[1] ina joginoo nokku hakkunde Chinatown e diiwaan tiyaataar Boston,[2] mo udditaa e ndunngu 2022.Wikipedia: Toggle the table of contents St. Vincent Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toggle_the_table_of_contents_St._Vincent_HospitalOspitaal St. Vincent ko opitaal mo alaa ko nafata so wonaa 523 leeso, woni ko e wuro wiyeteengo Green Bay, to leydi Wisconsin.Wikipedia: Shriners children supporthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shriners_children_supportShriners Children’s Texas ko opitaal keeriiɗo sukaaɓe mo alaa ko heɓata (ortopedi, burn, e laabi gollorɗi goɗɗi), nokku wiɗto, e janngingol, saraaji duɗal jaaɓi-haaɗtirde Texas Medical Branch to Galveston, Texas, Amerik. Ina jeyaa e njuɓɓudi 22 opitaal, ina jeyaa e nokkuuji ɗiɗi Shriner’s Hospitals Centres of Excellence, ina waɗi kadi nokku toppitiiɗo ko fayti e cellal, ina waɗi 15 leeso acute e nokku med/surg ina waɗi leeso 15 wondude e suudu safrirdu tati.Wikipedia: Shriners children Portlandhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shriners_children_PortlandPortland sukaaɓe Shriners ko opitaal sukaaɓe 29 leeso, mo alaa ko heɓata, woni ko e wuro Portland, to diiwaan Oregon to Amerik. Nde jeyaa ko e ñawbuuli ƴiye, ƴiye ɓuuɓɗe, e ñawbuuli palate e nder njuɓɓudi opitaaluuji 22 jeyaaɗi e opitaaluuji sukaaɓe Shriners.Wikipedia: Shriners hospital for childrenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shriners_hospital_for_childrenOspitaal sukaaɓe Shriners (Houston) ko opitaal mo alaa ko nafata, ina waɗi 40 leeso, nokku wiɗto e janngingol, woni to nokku safaara Texas to Houston, Texas, Amerik. Oon sahaa ina jeyaa e opitaaluuji 22 jeyaaɗi e Reso Opitaal Shriners ngam sukaaɓe.Wikipedia: Seattle children's hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seattle_children%27s_hospitaldokkal e nder daartol mum: 73,9 miliyoŋ dolaar ummoraade e Jack R. MacDonald.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Scottish rite children hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Scottish_rite_children_hospitalScottish Rite for Children, woni to Dallas, ko opitaal sukaaɓe, keɓtinaaɗo e safrude ñawanɗe ɓalli e ñawanɗe dingiral, kam e won e ñawanɗe jowitiiɗe e artritis e neurobiyoloji e ñawanɗe janngugol, ko wayi no dyslexie.Wikipedia: Salah foundation chttps://ff.wikipedia.org/wiki/Salah_foundation_cOpitaal sukaaɓe Salah Foundation (SFCH), ko adii ɗuum ko opitaal sukaaɓe Chris Evert, ko opitaal sukaaɓe toppitiiɗo cellal ɓalli, tawa ina woni e nder nokku cafrirɗo cellal Broward to wuro Fort Lauderdale, to Floride. Ospitaal oo ina waɗi 135 leeso sukaaɓe.Wikipedia: St Louis children hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/St_Louis_children_hospitalOspitaal sukaaɓe St. Louis ko opitaal sukaaɓe keeriiɗo to St.Wikipedia: St Jude children hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/St_Jude_children_hospitalOspitaal wiɗto sukaaɓe St. Jude ko nokku safaara sukaaɓe e wiɗtooji tawaaɗi to Memphis, Tennessee.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksPages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: St Christopher children hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/St_Christopher_children_hospitalSarwisaaji e porogaraamuuji kilinikWikipedia: Randall children hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Randall_children_hospitalOpitaal sukaaɓe Randall ko opitaal sukaaɓe to nokku safrirde Legacy Emanuel to Portland to diiwaan Oregon to Amerik. Ko adii ɗuum ko opitaal sukaaɓe Legacy Emanuel, innde mum wayliima e hitaande 2011 e nder mahngo suudu kesu ñawɓe 165 leeso.Wikipedia: Rainbow babies and children hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rainbow_babies_and_children_hospitalOpitaal Rainbow Babies & Children ko opitaal jannginoowo sukaaɓe toppitiiɗo cellal ɓalli, woni to Cleveland, Ohio. Nde jokkondiri ko e Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Case Western Reserve Medicine, nde jogii kadi nokku toppitiiɗo sukaaɓe (NICU), nokku toppitiiɗo sukaaɓe (PICU), e nokku toppitiiɗo sukaaɓe to bannge tolno 1.Wikipedia: Randall children hospital San Diegohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Randall_children_hospital_San_DiegoOspitaal sukaaɓe Rady-San Diego ko nokku toppitiiɗo sukaaɓe mo alaa ko heɓata. Rady sukaaɓe ina hokka golle e nder diiwanuuji San Diego, to bannge worgo maayo e to diiwanuuji Imperial.Wikipedia: Primary children's hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Primary_children%27s_hospitalOspitaal sukaaɓe leslese (PCH) (ko adii fof ko nokku cafrirɗo sukaaɓe leslese) ko opitaal jannginoowo sukaaɓe toppitiiɗo cellal ɓalli, gonɗo to Salt Lake City, Utah. Ospitaal oo ina jogii 289 leeso sukaaɓe[2], ina jokkondiri e duɗal jaaɓi haaɗtirde Utah to bannge safaara.Wikipedia: Phoenix children's hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Phoenix_children%27s_hospitalOspitaal sukaaɓe Phoenix ko opitaal sukaaɓe gonɗo e nder wuro Phoenix, Arizona. Ospitaal oo ina waɗi 484 leeso sukaaɓe[1], ina jokkondiri e duɗal jaaɓi haaɗtirde Arizona – Phoenix.Wikipedia: Percific dispensary for women and childrenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Percific_dispensary_for_women_and_childrene Mrs. Ko e nder opitaaluuji ɓurɗi mawnude, baɗɗiiɗi tan ko rewɓe e sukaaɓe ñawɓe, tawi ina waɗi njuɓɓudi laamu rewɓe, e njuɓɓudi e gollotooɓe ɓurɓe heewde ko rewɓe.Wikipedia: Ou health medical centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ou_health_medical_centerE hitaande 2002, Duɗal Kanser Ngenndiwal rokkii SCC ballal P20 ngam waɗde feere mbele nokku Kanser gadano, mo NCI toɗɗii, to Oklahoma. Heɓde ndeeɗoo innde, woni tolno kaŋŋe ngam wiɗtooji e toppitagol kanseer e nder leyɗeele dentuɗe Amerik, maa firtu wonde Oklahoma en nattii haajuuji yahde caggal leydi ngam toppitaade kanseer kuuɓtodinɗo, keso.Wikipedia: Old Scottish Rite Hospital buildinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Old_Scottish_Rite_Hospital_buildingOpitaal sukaaɓe MUSC Shawn Jenkins ko opitaal rewɓe e sukaaɓe toppitiiɗo cellal ɓalli, gonɗo e nder leydi hee, to Charleston, to leydi Caroline du Sud. Ina jokkondiri e duɗal jaaɓi haaɗtirde safaara to Caroline du Sud.Wikipedia: Oklohama children hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oklohama_children_hospitalto Mother & Baby Center, ganndiraaɗo toppitagol keeriiɗo toowngol wonande yummiraaɓe e sukaaɓe jibinaaɓe. Opitaal sukaaɓe Oklahoma e nokku yumma & ɓiɗɗo ko opitaal seedtinaaɗo ngam sukaaɓe.[8]Wikipedia: Norton children's universityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Norton_children%27s_universityinniraa ko opitaal sukaaɓe Norton.[13][14]Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Nicklous children hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nicklous_children_hospitalOspitaal sukaaɓe Nicklaus anndiraanoo ko opitaal sukaaɓe Miami ko opitaal sukaaɓe to Floride worgo. Opitaal oo ina waɗi 289 leeso.Pages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: New england hospital for women and childrenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/New_england_hospital_for_women_and_childrenOspitaal New England ngam rewɓe e sukaaɓe sosi ɗum ko Marie Zakrzewska ñalnde 1 lewru juko hitaande 1862. Faandaare opitaal oo ko rokkude ñawɓe safrooɓe rewɓe waawɓe, jannginde rewɓe e jaŋde safaara, e jannginde safrooɓe ngam toppitaade ñawɓe.Wikipedia: Naumours children hospital Floridahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Naumours_children_hospital_FloridaOpitaal sukaaɓe Nemours, Florida (NCHFL) ko opitaal sukaaɓe 130 leeso,[1] gonɗo e nder wuro Lake Nona Medical City to Orlando, Florida. Nde jokkondiri ko e Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Central Florida to bannge safaara[2], nde jeyaa ko e fedde Nemours Children’s Health, nde jeyaa ko e opitaaluuji ɗiɗi gonɗi e nder njuɓɓudi ndii.Wikipedia: Neumours children hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Neumours_children_hospitalOpitaal sukaaɓe Nemours, to leydi Delaware ko opitaal sukaaɓe woni to Wilmington, to leydi Delaware.[1] Ko fedde wiyeteende Nemours Foundation, fedde nde wonaa laamuyankoore, nde sosaa ko e dow yamiroore cakkitiinde e seedantaagal Alfred I.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Nationwide children's hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nationwide_children%27s_hospitalOspitaal sukaaɓe leydi ndii kalaWikipedia: Musc Shawn children hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musc_Shawn_children_hospitalOpitaal sukaaɓe MUSC Shawn Jenkins ko opitaal rewɓe e sukaaɓe toppitiiɗo cellal ɓalli, gonɗo e nder leydi hee, to Charleston, to leydi Caroline du Sud. Ina jokkondiri e duɗal jaaɓi haaɗtirde safaara to Caroline du Sud.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Mt. Washington Pediatric Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mt._Washington_Pediatric_HospitalOspitaal sukaaɓe Mt. Washington ko opitaal sukaaɓe Ameriknaajo mo alaa ko woni e mum so wonaa 102 leeso, woni ko e nokku ɓuuɓɗo biyeteeɗo Mt.Wikipedia: Abergele Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abergele_HospitalOpitaal Abergele ( e ɗemngal Galles : Ysbyty Abergele ) ko opitaal renndo e nder wuro Abergele, leydi Galles. Ko njuɓɓudi cellal duɗal jaaɓi haaɗtirde Betsi Cadwaladr ardii ngal.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abergele_Hospital#TariyaSarwisaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abergele_Hospital#SarwisaajiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abergele_Hospital#TuugnorgalIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abergele_Hospital#Ikon_StubWikipedia: Wayne UNC Health Carehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wayne_UNC_Health_CareUNC Health Wayne ko suudu safrirdu ndu alaa ko nafata e UNC Health,[1] ko njuɓɓudi cellal to North Carolina e gollorde ɓurnde mawnude e nder diiwaan Wayne. Innde maggal wayliima gila e opitaal Wayne Memorial nde ngal naati e nanondiral njuɓɓudi e UNC Health e hitaande 2015 [2] e hitaande 2022, opitaal ngal wayli innde maggal gila e Wayne UNC Health Care haa UNC Health Wayne.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wayne_UNC_Health_Care#TuugnorgalWikipedia: Aboyne Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aboyne_HospitalOpitaal Aboyne ko opitaal renndo to laawol Bellwood, to Aboyne, to leydi Ecoppi. Ko NHS Grampian ardii ɗum.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aboyne_Hospital#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aboyne_Hospital#TuugnorgalIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aboyne_Hospital#Ikon_StubWikipedia: Alderney Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alderney_HospitalOpitaal Alderney ko opitaal gollordu cellal ngenndiwal to Alderney (e nder wuro Poole, Dorset) ina jeyaa e NHS Foundation Trust to Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Dorset.[1][2]Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alderney_Hospital#TariyaMahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alderney_Hospital#MahdiOpitaal ñalawma Haymoorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alderney_Hospital#Opitaal_ñalawma_HaymoorƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alderney_Hospital#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alderney_Hospital#TuugnorgalIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alderney_Hospital#Ikon_StubWikipedia: Charlotte Williams Memorial Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_Williams_Memorial_HospitalOpitaal Charlotte Williams, anndiraaɗo kadi opitaal siftorde, ko suudu safrirdu daartol, tawaandu to wuro Richmond, to leydi Virginia. Nde mahiraa ko hakkunde 1901 e 1903, nde woni ko e cuuɗi tati, ina waɗi les, ina waɗi mahdi mbaydi neo-Palladian Revival.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charlotte_Williams_Memorial_Hospital#TuugnorgalWikipedia: Alexandra Hospital (Redditchhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexandra_Hospital_(RedditchOpitaal Alexandra ko opitaal mawɗo ɓuuɓɗo to Redditch, to leydi Angalteer. Ko NHS Trust toppitiiɗo ɗum.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexandra_Hospital_(Redditch#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexandra_Hospital_(Redditch#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexandra_Hospital_(Redditch#Jokkondire_yaajɗeIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexandra_Hospital_(Redditch#Ikon_StubWikipedia: Western State Hospital (Kentucky)https://ff.wikipedia.org/wiki/Western_State_Hospital_(Kentucky)Opitaal dowla hirnaange ko opitaal hakkille mo laamu nguu rokkata kaalis mum to Hopkinsville, to leydi Kentucky.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Western_State_Hospital_(Kentucky)#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Western_State_Hospital_(Kentucky)#TuugnorgalWikipedia: Alfred Bean Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfred_Bean_HospitalOpitaal Alfred Bean ko nokku cellal to laawol Bridlington, to leydi Angalteer.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfred_Bean_Hospital#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfred_Bean_Hospital#TuugnorgalIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfred_Bean_Hospital#Ikon_StubWikipedia: Amman Valley Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amman_Valley_HospitalOpitaal Falnde Ammaan ( e ɗemngal Galles : Ysbyty Dyffryn Aman ) ko opitaal renndo e nder wuro Ammanford, leydi Galles. Ardii nde ko yiilirde cellal duɗal jaaɓi haaɗtirde Hywel Dda.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amman_Valley_Hospital#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amman_Valley_Hospital#TuugnorgalIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amman_Valley_Hospital#Ikon_StubWikipedia: Annan Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annan_HospitalOpitaal Annan ko nokku cellal to laawol Stapleton, Annan, Dumfries e Galloway, Ecoppi. Ko NHS Dumfries e Galloway njiylotoo ɗum.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annan_Hospital#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annan_Hospital#TuugnorgalIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Annan_Hospital#Ikon_StubWikipedia: Antrim Area Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Antrim_Area_HospitalOpitaal nokku Antrim ko opitaal mawɗo to Antrim, to diiwaan Antrim, to leydi Irlande worgo. Ko Fedde toppitiinde cellal e renndo to bannge worgo ardii nde.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Antrim_Area_Hospital#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Antrim_Area_Hospital#TuugnorgalIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Antrim_Area_Hospital#Ikon_StubWikipedia: Ards Community Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ards_Community_HospitalOspitaal renndo Ards ko nokku cellal to laawol Church, to Newtownards, to leydi Irlande worgo. Ko Fedde toppitiinde cellal e renndo to bannge worgo-fuɗnaange ardii nde.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ards_Community_Hospital#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ards_Community_Hospital#TuugnorgalIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ards_Community_Hospital#Ikon_StubWikipedia: Armagh Community Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Armagh_Community_HospitalOspitaal renndo Armagh ko nokku cellal to Tower Hill, to Armagh, to leydi Irlande worgo. Ko Fedde toppitiinde cellal e renndo to bannge worgo ardii nde.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Armagh_Community_Hospital#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Armagh_Community_Hospital#TuugnorgalIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Armagh_Community_Hospital#Ikon_StubWikipedia: Arundel and District Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arundel_and_District_HospitalOpitaal Arundel e diiwaan ko nokku cellal to laawol Chichester, Arundel, Sussex hirnaange, Angalteer. Ko fedde NHS renndo Sussex ardii nde.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arundel_and_District_Hospital#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arundel_and_District_Hospital#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arundel_and_District_Hospital#Jokkondire_yaajɗeIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arundel_and_District_Hospital#Ikon_StubWikipedia: Ashford Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ashford_HospitalOpitaal Ashford ko opitaal mawɗo to Ashford, Surrey. Ko njuɓɓudi NHS to opitaaluuji Ashford e St Peter ardii ɗum.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ashford_Hospital#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ashford_Hospital#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ashford_Hospital#Jokkondire_yaajɗeIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ashford_Hospital#Ikon_StubWikipedia: Auckland Park Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Auckland_Park_HospitalOspitaal Auckland Park to Bishop Auckland ina rokka mawɓe ɓee ballal hakkillaaji. Ko Tees, Esk e Wear Valleys NHS woni njuɓɓudi mum.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Auckland_Park_Hospital#TariyaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Auckland_Park_Hospital#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Auckland_Park_Hospital#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Auckland_Park_Hospital#Jokkondire_yaajɗeIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Auckland_Park_Hospital#Ikon_StubWikipedia: Miami City Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Miami_City_HospitalOpitaal wuro Miami, suudu 1 ko opitaal daartol to Miami, Florida. Ospitaal taariindi oo, ganndiraaɗo kadi The Alamo, woni ko e 1611 laawol 12 ngol to bannge worgo-fuɗnaange.Wikipedia: Michael E. DeBakey Veterans Affairs Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_E._DeBakey_Veterans_Affairs_Medical_CenterCafrirde Michael E. DeBakey (MEDVAMC) ko suudu safrirdu jokkondirndu e Departemaa Dowlaaji Dentuɗi Amerik to nokku cafrirɗo Texas to Houston, Texas.Wikipedia: Mobile City Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mobile_City_HospitalOspitaal Mobile City, anndiraaɗo kadi Ospitaal mawɗo Mobile ɓooyɗo, ko galle opitaal taariindi ummital Giriik en to Mobile, Alabama, leyɗeele dentuɗe Amerik. Nde mahiraa ko e hitaande 1830 e juuɗe Thomas S.Wikipedia: Moccasin Bend Mental Health Institutehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moccasin_Bend_Mental_Health_InstituteMokasin Bend woni nokku ɗo Duɗal Cellal Hakkille Mokasin Bend woni. Ngo woni ko e nokku keeriiɗo to maayo Tennessee.Wikipedia: Morris Memorial Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Morris_Memorial_HospitalOpitaal siftorde Morris ngam sukaaɓe waasɓe, anndiraaɗo kadi opitaal siftorde Morris, ko galle opitaal daartol, woni to Milton, to diiwaan Cabell, to Virginia hirnaange. Nde mahiraa ko e hitaande 1936 e juuɗe njuɓɓudi golle, ko nde opitaal sukaaɓe wonduɓe e polio.Wikipedia: Morton Plant North Bay Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Morton_Plant_North_Bay_HospitalOpitaal Morton Plant North Bay ko opitaal to New Port Richey, Florida.[1] E hitaande 2010, galleeji ɗiɗi kesi udditaa : Starkey Tower e galle ñeeñal safaara.Wikipedia: Nash UNC Health Carehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nash_UNC_Health_CareNash UNC Health Care, udditaa e hitaande 1971 ko opitaal mawɗo Nash, ko opitaal mawɗo gonɗo to Rocky Mount, to leydi Caroline worgo. Ko ɗum woni opitaal gadano mo suudu mum fof woni e nder leydi Caroline du Nord.Wikipedia: Nix Professional Buildinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nix_Professional_BuildingMahdi gollordu Nix ko suudu safrirdu 23 e nder wuro San Antonio, Texas, Amerik.[1]Wikipedia: North Mississippi State Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/North_Mississippi_State_HospitalOspitaal leydi Mississippi to bannge worgo (NMSH) ko opitaal hakkille 50 leeso, mo Departemaa Cellal Hakkille Mississippi woni to Tupelo, Mississippi.[1]Wikipedia: O'Berry Neuro-Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/O%27Berry_Neuro-Medical_CenterOpitaal Neuro-Medical O'Berry ko opitaal laamu to Goldsboro, to leydi Karolina worgo, to Amerik, jeyaaɗo e nokku toppitiiɗo cellal e golle aadee to Karolina worgo. Faandaare mayre adannde wonnoo ko wallude ɓe ngalaa hakkillaaji heɓde ndimaagu mum en, tawa ina janngina ɗum en karallaagal wallitde hoore mum e golle baɗɗe faayiida.Wikipedia: Ochsner Medical Center – Kennerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ochsner_Medical_Center_%E2%80%93_KennerCafrirde Ochsner – Kenner, ina wiyee kadi Ochsner Kenner, ko opitaal to wuro Kenner, to leydi Luwisiya, to leyɗeele dentuɗe Amerik.Wikipedia: Ochsner Medical Center West Bankhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ochsner_Medical_Center_West_BankOchsner Medical Center – West Bank is a hospital in Gretna, Louisiana, USA.Referenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ochsner_Medical_Center_West_Bank#ReferencesWikipedia: Oklahoma CyberKnifehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oklahoma_CyberKnifeOklahoma CyberKnife ko nokku safrirde kanseer jooɗiiɗo to Oklahoma. Catal ngal ina safra ɓuuɓri bonndi e moƴƴiri e nder ɓuuɓri, e nder ɓalndu, e nder ngaandi, e nder heege, e nder pankreas, e nder gite, e nder ɓalndu e nder ƴiiƴam, tawa ina huutoroo karallaagal CyberKnife.Wikipedia: Oklahoma Hospital Associationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oklahoma_Hospital_AssociationThe Oklahoma Hospital Association (OHA) is the state affiliate of the American Hospital Association. It was established on May 21, 1919, after meeting of representatives from 20 Oklahoma hospitals, electing Dr.Objectivehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oklahoma_Hospital_Association#ObjectiveServiceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oklahoma_Hospital_Association#ServicesSee alsohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oklahoma_Hospital_Association#See_alsoReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oklahoma_Hospital_Association#ReferencesExternal linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oklahoma_Hospital_Association#External_linksWikipedia: Lady of the Lake Ascensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lady_of_the_Lake_AscensionOur Lady of the Lake Ascension, formerly St. Elizabeth Hospital, is a 78-bed Catholic community hospital in Gonzales, Louisiana, serving Ascension Parish.Referenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lady_of_the_Lake_Ascension#ReferencesExternal linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lady_of_the_Lake_Ascension#External_linksWikipedia: Palm Bay Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Palm_Bay_HospitalOspitaal Palm Bay ko opitaal mo alaa ko nafata, mo Health First huutortoo. O woni ko e wuro wiyeteengo Palm Bay, to Floride.Wikipedia: Palm of Pasadena Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Palm_of_Pasadena_HospitalOpitaal Palms of Pasadena ko opitaal gonɗo to wuro wiyeteengo St.Wikipedia: Piedmont Athens Regionalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Piedmont_Athens_RegionalPiedmont Athens Regional (anndiraaɗo ko adii ɗuum ko nokku cafrirɗo diiwaan Athens walla ARMC) ko nokku toppitiiɗo cellal tawaaɗo to Aten, to leydi Georgia, ina waɗi opitaal toppitiiɗo ko ɓuri 350 leeso, nokkuuji nay toppitiiɗi cellal, lowre safrooɓe e annduɓe, e... njuɓɓudi cellal nder galle.Wikipedia: Pine Camp Tuberculosis Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pine_Camp_Tuberculosis_HospitalOspitaal tuubakooɓe Pine Camp ko nokku opitaal taariindi, woni to wuro Richmond, to leydi Virginia. Udditaa e fuɗɗoode ko Pine Camp Home for Consumptives e hitaande 1910, e nder yontaaji garooji ɗii lomtinaama e galle hakkundeejo mo cuuɗi ɗiɗi e cuuɗi gooti, ko wayi no Bungalow, ɗiin ɗiɗi fof mahaa ko e hitaande 1932.Wikipedia: Pine Ridge Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pine_Ridge_HospitalThe Pine Ridge Hospital (also known as the Pine Ridge Apartments) is a historic hospital in West Palm Beach, Florida, that served as a hospital between 1923 and 1956. It is located at 1401 Division Avenue.Referenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pine_Ridge_Hospital#ReferencesWikipedia: Portsmouth General Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Portsmouth_General_HospitalOpitaal mawɗo Portsmouth ko opitaal mo alaa ko woni e mum, mo alaa ko woni e mum, wonnoo ko to wuro wiyeteengo Portsmouth, to leydi Virginie, to leyɗeele dentuɗe Amerik.Wikipedia: Prisma Health Baptist Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Prisma_Health_Baptist_HospitalOspitaal Baptist Health Prisma (Ko adii ɗuum ko nokku cafrirɗo Baptist e Palmetto cellal Baptist Columbia) ko nokku toppitiiɗo cellal 489, woni ko e nokku ɗo laabi Taylor e Marion kawri e nder wuro Columbia, to leydi Karolina worgo. Ospitaal oo sosaa ko e hitaande 1914 e nder hitaande 1914, hono opitaal baptist en to Carolina du Sud, caggal nde debbo Dr.Wikipedia: Providence Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Providence_HospitalOspitaaluuji Providence ko opitaaluuji ɗiɗi toppitiiɗi cellal, tawi ina njogii 304 leeso license. Nde woni ko e nder wuro Columbia, to Caroline du Sud, nde sosaa ko e hitaande 1938.Wikipedia: Houston Negro Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Houston_Negro_HospitalThe Houston Negro Hospital is the original name of a hospital in Houston, Texas. Upon the completion of an expansion project to add an extra wing to the hospital in 1961, the entire facility was renamed Riverside General Hospital.See alsohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Houston_Negro_Hospital#See_alsoReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Houston_Negro_Hospital#ReferencesExternal linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Houston_Negro_Hospital#External_linksWikipedia: Robley Rex VA Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robley_Rex_VA_Medical_CenterRobley Rex VA Medical Center ko opitaal gonɗo to Louisville, Kentucky, ko njuɓɓudi cellal konu, woni fedde toppitiinde ko fayti e konu Amerik. Catal ngal ko ngam toppitaade veteran’en konu Amerik hoɗɓe e nokkuuji gollorɗi 32 e nder leydi Kentucky e to bannge worgo Indiana.Wikipedia: St. Anthony's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/St._Anthony%27s_HospitalSt. Anthony's Hospital is a private 393-bed hospital in St.Historyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/St._Anthony%27s_Hospital#HistoryReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/St._Anthony%27s_Hospital#ReferencesExternal linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/St._Anthony%27s_Hospital#External_linksWikipedia: Charles Parish Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Parish_HospitalCharles Parish Hospital is a hospital in Luling, Louisiana.Historyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Parish_Hospital#HistoryFacilitieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Parish_Hospital#FacilitiesSee alsohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Parish_Hospital#See_alsoReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Parish_Hospital#ReferencesExternal linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Parish_Hospital#External_linksWikipedia: Joseph Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_Medical_CenterDuɗal jaaɓi-haaɗtirde Maryland St. Joseph ko nokku cafrirɗo diiwaan 300 leeso to Towson, Maryland, ko adii ɗuum ko eɓɓaaɗe cellal katolik kuutortoo.Wikipedia: Old St. Luke's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Old_St._Luke%27s_HospitalThe Old St. Luke's Hospital is a historic U.Notable peoplehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Old_St._Luke%27s_Hospital#Notable_peopleSee alsohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Old_St._Luke%27s_Hospital#See_alsoReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Old_St._Luke%27s_Hospital#ReferencesExternal linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Old_St._Luke%27s_Hospital#External_linksWikipedia: Stm Mary's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stm_Mary%27s_HospitalOspitaal St. Mary ko opitaal katolik en sosnoo e hitaande 1866 e juuɗe banndiraaɓe moƴƴere konngol gonngol e nder leydi Galveston, to Texas, to leyɗeele dentuɗe Amerik.Wikipedia: Mary's Regional Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary%27s_Regional_CenterCafrirde diiwaan St. Mary ko opitaal gonɗo to Enid, Oklahoma.Wikipedia: Sentara Albemarle Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sentara_Albemarle_Medical_CenterCafrirde Sentara Albemarle ko suudu safrirdu to wuro Elizabeth, to leydi Caroline worgo. Ospitaal oo udditaa ko e hitaande 1914, o arti e nokku ɗo o woni hannde ɗoo e hitaande 1960.Wikipedia: Sheltering Arms Physical Rehabilitation Centershttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sheltering_Arms_Physical_Rehabilitation_CentersNokkuuji moƴƴitingol ɓalli Sheltering Arms (ko adii ɗuum ko opitaal Sheltering Arms) ko nokkuuji moƴƴitingol e golle cellal e nder diiwaan Richmond mawɗo to Virginia.[1] Ospitaal gadano oo sosaa ko e hitaande 1889 to Richmond, Virginia e dow ballal ngam rokkude yimɓe fof ballal safaara, tawa ina teskaa mbaawka mum en yoɓde.Wikipedia: South Georgia Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/South_Georgia_Medical_CenterCafrirde Georgia Sud ina jeyaa e cafrirɗe ɗiɗi to Valdosta, Georgia e saraaji diiwaan Lowndes, Georgia. Ko ɗoon nokku oo udditaa e hitaande 1955, ko opitaal mawɗo Pineview to laawol 7 (N Patterson St) to fuɗnaange wuro Valdosta.Wikipedia: South Mississippi State Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/South_Mississippi_State_HospitalOspitaal diiwaan Mississippi (SMSH) ko nokku toppitiiɗo ko fayti e cellal hakkille e nder diiwaan Mississippi, mo woni kala e nder diiwaan Lamar, to Mississippi, sara Purvis. Nokku ɗo njuɓɓudi ndii woni ɗoo ina woni to Laurel.Wikipedia: Southwest Hospital and Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Southwest_Hospital_and_Medical_CenterOspitaal e nokku safaara to bannge worgo-fuɗnaange ko opitaal gonɗo to Atlanta, Georgia, Amerik, ina fuɗɗii ɗum e hitaande 1943 nde Egliis Katolik Our Lady of Lourdes e Fedde Misiyoŋaaji Cafrirɗe Katolik en cosi Clinique Colored Catholic ngam jaabaade ŋakkeende safaara keewɗo toppitagol to fuɗnaange-rewo Atlanta.[1] Caggal mum nde anndiraa ko Hospitaal Sainte Famille hade mayre wontude duɗal sekulaar.Wikipedia: Waspita Banbridgehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_BanbridgeWaspita Banbridge ko nokku cellal to laawol Meeting House, to Banbridge, to leydi Irlannda worgo.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Banbridge#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Banbridge#TuugnorgalWikipedia: MD Anderson Cancer Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MD_Anderson_Cancer_CenterDuɗal jaaɓi-haaɗtirde Texas MD Anderson Cancer (e ɗemngal MD Anderson) ko nokku kanseer kuuɓtidinɗo to Houston, Texas. Ko ɗoon woni nokku ɓurɗo mawnude e winndere ndee ngam haɓaade kanseer, kadi ko gooto e nokkuuji tati asliiji ɗi NCI toɗɗii ngam haɓaade kanseer kuuɓtodinɗo e nder leydi ndii.Wikipedia: Memorial Hospital of South Bendhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Memorial_Hospital_of_South_BendDuɗal jaaɓi-haaɗtirde Texas MD Anderson Cancer (e ɗemngal MD Anderson) ko nokku kanseer kuuɓtidinɗo to Houston, Texas. Ko ɗoon woni ko woni nokku e winndere ndee ngam haɓaade kanseer, kadi ko e ta asliiji ɗi NCI to banngei ngam haɓaade kanseer kuuɓtodinɗo e nder leydi ndii.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Miller Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Miller_Children%27s_HospitalOpitaal sukaaɓe e rewɓe Miller Long Beach ko opitaal sukaaɓe mo alaa ko nafata, woni ko e nokku cafrirɗo siftorde Long Beach to Long Beach, Kaliforni. Miller Sukaaɓe e Rewɓe ina rokka sukaaɓe tokosɓe, sukaaɓe, mawɓe, e sukaaɓe mawɓe ɓe duuɓi mum en njahrata e 0–21.Wikipedia: Mission Hospital (Mission Viejo, California)https://ff.wikipedia.org/wiki/Mission_Hospital_(Mission_Viejo,_California)Opitaal sukaaɓe e rewɓe Miller Long Beach ko opitaal sukaaɓe mo alaa ko nafata, woni ko e nokku cafrirɗo siftorde Long Beach to Long Beach, Kaliforni. Miller Sukaaɓe e Rewɓe ina rokka sukaaɓe tokosɓe, sukaaɓe, mawɓe, e sukaaɓe mawɓe ɓe duuɓi mum en njahrata e 0–21.Wikipedia: Monroe Carell Jr. Children's Hospital at Vanderbilthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monroe_Carell_Jr._Children%27s_Hospital_at_VanderbiltOpitaal sukaaɓe e rewɓe Miller Long Beach ko opitaal sukaaɓe mo alaa ko nafata, woni ko e nokku cafrirɗo siftorde Long Beach to Long Beach, Kaliforni. Miller Sukaaɓe e Rewɓe ina rokka sukaaɓe tokosɓe, sukaaɓe, mawɓe, e sukaaɓe mawɓe ɓe duuɓi mum en njahrata e 0–21.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Morgan Stanley Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Morgan_Stanley_Children%27s_HospitalOpitaal sukaaɓe Morgan Stanley mo New York-Presbyterian (MSCH walla CHONY[3]) ko opitaal rewɓe e sukaaɓe to 3959 Broadway, sara laawol 165 hirnaange, e nder leegal Washington Heights to Manhattan, wuro New York. Ko e nder opitaal NewYork-Presbiterian e nokku cafrirɗo Irving to duɗal jaaɓi haaɗtirde Columbia.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Mount Sinai Kravis Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mount_Sinai_Kravis_Children%27s_HospitalE nder pinal yimɓePages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: MUSC Shawn Jenkins Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MUSC_Shawn_Jenkins_Children%27s_HospitalOpitaal sukaaɓe MUSC Shawn Jenkins ko opitaal rewɓe e sukaaɓe toppitiiɗo cellal ɓalli, gonɗo e nder leydi hee, to Charleston, to leydi Caroline du Sud. Ina jokkondiri e duɗal jaaɓi haaɗtirde safaara to Caroline du Sud.Wikipedia: Nationwide Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nationwide_Children%27s_HospitalOpitaal sukaaɓe MUSC Shawn Jenkins ko opitaal rewɓe e sukaaɓe toppitiiɗo cellal ɓalli, gonɗo e nder leydi hee, to Charleston, to leydi Caroline du Sud. Ina jokkondiri e duɗal jaaɓi haaɗtirde safaara to Caroline du Sud.Wikipedia: OU Healthhttps://ff.wikipedia.org/wiki/OU_HealthOpitaal sukaaɓe MUSC Shawn Jenkins ko opitaal rewɓe e sukaaɓe toppitiiɗo cellal ɓalli, gonɗo e nder leydi hee, to Charleston, to leydi Caroline du Sud. Ina jokkondiri e duɗal jaaɓi haaɗtirde safaara to Caroline du Sud.Wikipedia: Oklahoma Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oklahoma_Children%27s_HospitalOpitaal sukaaɓe MUSC Shawn Jenkins ko opitaal rewɓe e sukaaɓe toppitiiɗo cellal ɓalli, gonɗo e nder leydi hee, to Charleston, to leydi Caroline du Sud. Ina jokkondiri e duɗal jaaɓi haaɗtirde safaara to Caroline du Sud.Wikipedia: Norton Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Norton_Children%27s_HospitalOpitaal sukaaɓe MUSC Shawn Jenkins ko opitaal rewɓe e sukaaɓe toppitiiɗo cellal ɓalli, gonɗo e nder leydi hee, to Charleston, to leydi Caroline du Sud. Ina jokkondiri e duɗal jaaɓi haaɗtirde safaara to Caroline du Sud.Wikipedia: New England Hospital for Women and Childrenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/New_England_Hospital_for_Women_and_ChildrenOpitaal sukaaɓe MUSC Shawn Jenkins ko opitaal rewɓe e sukaaɓe toppitiiɗo cellal ɓalli, gonɗo e nder leydi hee, to Charleston, to leydi Caroline du Sud. Ina jokkondiri e duɗal jaaɓi haaɗtirde safaara to Caroline du Sud.Wikipedia: Nemours Children's Hospital, Floridahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nemours_Children%27s_Hospital,_FloridaOpitaal sukaaɓe MUSC Shawn Jenkins ko opitaal rewɓe e sukaaɓe toppitiiɗo cellal ɓalli, gonɗo e nder leydi hee, to Charleston, to leydi Caroline du Sud. Ina jokkondiri e duɗal jaaɓi haaɗtirde safaara to Caroline du Sud.Wikipedia: Nemours Children's Hospital, Delawarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nemours_Children%27s_Hospital,_DelawareOpitaal sukaaɓe MUSC Shawn Jenkins ko opitaal rewɓe e sukaaɓe toppitiiɗo cellal ɓalli, gonɗo e nder leydi hee, to Charleston, to leydi Caroline du Sud. Ina jokkondiri e duɗal jaaɓi haaɗtirde safaara to Caroline du Sud.Wikipedia: Nicklaus Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nicklaus_Children%27s_HospitalOspitaal sukaaɓe Nicklaus anndiraanoo ko opitaal sukaaɓe Miami ko opitaal sukaaɓe to Floride worgo. Opitaal oo ina waɗi 289 leeso.Pages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Baylor St. Luke's Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baylor_St._Luke%27s_Medical_CenterBaylor St. Gollotooɓe safaara e nder safrirde ndee ina mbaɗi jannginooɓe Baylor timmuɓe, kam e safrooɓe renndo.Wikipedia: Ben Taub Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ben_Taub_HospitalOspitaal Ben Taub ko opitaal laamu gonɗo to Houston, Texas e nder nokku cafrirɗo Texas. Nde udditaa e lewru mee 1963, opitaal oo ko Harris Health System jeyi ɗum, ina gollina ɗum, ko jannginooɓe, hoɗɓe, e almudɓe ummoriiɓe to duɗal jaaɓi haaɗtirde Baylor.Wikipedia: CHI St. Luke's Healthhttps://ff.wikipedia.org/wiki/CHI_St._Luke%27s_HealthCellal St. Luke ko njuɓɓudi cellal tawaandi e nokku biyeteeɗo Houston mawɗo.Wikipedia: Houston Methodist Clear Lake Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Houston_Methodist_Clear_Lake_HospitalOpitaal Methodist Clear Lake, gonɗo to Nassau Bay, Texas, sara nokku weeyo Johnson, ina jeyaa e opitaaluuji renndo jeeɗiɗi jeyaaɗi e Methodist Houston. Ina gollina fotde 900 neɗɗo, ina jogii fotde 700 safroowo jokkondirɗo, ina jaɓɓoo ko ina ɓura 5 700 ñawɗo hitaande kala.Wikipedia: Houston Orthopedic and Spine Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Houston_Orthopedic_and_Spine_HospitalOspitaal ɓalli e ƴiye Houston ko opitaal limto 1 to Houston ngam seppooji e wiyde Consumer Reports. Ko ɗoon woni to Bellaire, to Texas, ko adii fof ko opitaal safaara Foundation kono caggal ɗuum wayli innde mum wonti opitaal safaara ƴiye e ƴiye Houston.Wikipedia: Houston Negro Hospital School of Nursing Buildinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Houston_Negro_Hospital_School_of_Nursing_BuildingDuɗal safrirde Negro Houston ko suudu safrirdu to nokku safrirde Negro Houston, jooni ina wiyee Opitaal mawɗo Riverside,[2] woni ko e nokku ɗo laawol Holman e laawol Ennis kawri to Houston, e nder diiwaan Harris, to Texas.Wikipedia: Houston Methodist West Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Houston_Methodist_West_HospitalOspitaal Houston Methodist West, woni to hirnaange Houston, Texas, ina jeyaa e opitaaluuji renndo jeeɗiɗi jeyaaɗi e Methodist Houston. Ina gollina fotde 1 500 neɗɗo, ina jogii fotde 800 safroowo jokkondirɗo, ina jaɓɓoo fotde 12 000 ñawɗo hitaande kala.Wikipedia: Memorial Hermann Memorial City Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Memorial_Hermann_Memorial_City_Medical_CenterCafrirde wuro Hermann ko opitaal to wuro Memorial, to wuro Houston, to Texas. Ko ɗum jePages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Memorial Hermann Southwest Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Memorial_Hermann_Southwest_HospitalOpitaal Memorial Hermann Fuɗnaange-rewo, ko adii ɗuum ko opitaal Siftorde Fuɗnaange-rewo, ko opitaal to Sharpstown Taƴre 3,[1][2] e nder diiwaan njuɓɓudi Fuɗnaange-rewo (ko adii ɗuum ko Greater Sharpstown), Houston. Ko ɗum jeyi e Siistem Cellal Memorial Hermann.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Memorial Hermann–Texas Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Memorial_Hermann%E2%80%93Texas_Medical_CenterMemorial Hermann–Texas ko opitaal gonɗo e nder leydi hee to nokku cafrirɗo Texas. Ko ngol woni go’o ko opitaal gadano sosaaɗo to nokku cafrirɗo Texas to Houston, Texas (e sosngo maggo ko adii nokku cafrirɗo Texas).Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Riverside General Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Riverside_General_HospitalOpitaal Negro Houston ko innde asliire opitaal to Houston, Texas. Nde eɓɓoore yaajnude ngam ɓeydude baagal ɓeydaande e nder safrirde ndee e hitaande 1961, nokku oo fof inniraa ko safrirde mawnde Riverside.Wikipedia: Mischer Neuroscience Institutehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mischer_Neuroscience_InstituteDuɗal ganndal ƴiiƴam Mischer ko golle wiɗtooji e jaŋde kawraaɗe hakkunde departemaa Vivian L. Smith to bannge ƴiiƴam e departemaa ƴiiƴam to duɗal jaaɓi haaɗtirde McGovern to UTHealth Houston[1] e opitaal Memorial Hermann.Wikipedia: St. Joseph Medical Center (Houston)https://ff.wikipedia.org/wiki/St._Joseph_Medical_Center_(Houston)Ko suudu safrirdu St. Sosaa ko e lewru suwee 1887, SJMC ina anndaa ko opitaal gadano to Houston.Wikipedia: TIRR Memorial Hermannhttps://ff.wikipedia.org/wiki/TIRR_Memorial_HermannTIRR Memorial Hermann (fuɗɗoode nay ɗee ko "Institut pour la réhabilitation et la recherche") ko opitaal 134 leeso, nokku reentaare e wiɗto, nokku safaara gonɗo e nder safrirde e lowre nokkuuji reentaade ñawɓe to Houston, Texas, ina rokka ñawɓe moƴƴitingol ɓalli caggal ñawu ngaandi walla ɓalndu walla e wonduɓe e ñawu nguu.[1]Wikipedia: Woman's Hospital of Texashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Woman%27s_Hospital_of_TexasOpitaal debbo to Texas[1] ko opitaal HCA jokkondirɗo e Houston ngam heɓde ngalu, mo safrooɓe Stanley Rogers, Jack Moore e Warren Jacobs sosi e hitaande 1976. Haa e hitaande 2009, hooreejo suudu safrirdu nduu ko Ashley McClellan, CNO mum ko Veronica Martin.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Jefferson Davis Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jefferson_Davis_HospitalOspitaal Jefferson Davis golliima gila 1924 haa 1989, ko kañum woni opitaal gadano e nder wuro Houston, Texas.[2] Nde winndaa ko e binndital ngenndiwal nokkuuji daartol.Wikipedia: Baker Memorial Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baker_Memorial_HospitalOpitaal Baker Memorial, jokkondirɗo e opitaal mawɗo Massachusetts, woni "opitaal koltu daneejo" gadano to Boston, Massachusetts to Amerik.[1] Nde yiɗnoo ko safrude yimɓe ummoriiɓe e nder renndo ngo ina keɓa safaara e nder safrirde e nder safrirde e njoɓdi moƴƴiri.Wikipedia: Beth Israel Deaconess Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beth_Israel_Deaconess_Medical_CenterBeth Israayiil BostonMassachusetts kosafrirde jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Harvard, kadi ina jeyaa e terɗe sosɗe fedde wiyeteende Beth Israel Lahey Health. Nde sosaa ko e kawral 1996 hakkunde opitaal Beth Israel (mo renndo yahuud en sosi e hitaande 1916) e opitaal New England Deaconess (sosaa e hitaande 1896 e juuɗe diakoneeji Methodist en).Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beth_Israel_Deaconess_Medical_Center#TariyaHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beth_Israel_Deaconess_Medical_Center#HimobeWikipedia: Boston City Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boston_City_Hospitalhe Opitaal wuro Boston (1864–1996), to Boston, to Massachusetts, ko opitaal laamu gonɗo to bannge worgo. Nde « fawanoo ko ngam huutoraade e wellitaare ñawɓe miskineeɓe, ɓe safaara mum en waɗata e ballal wuro ngoo, e ...Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Boston Emergency Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boston_Emergency_HospitalHospitaal Boston Emergency ko opitaal Ameriknaajo dognoowo e ballondiral, keeriiɗo e safrude yimɓe gollotooɓe. Ko ɗum woni opitaal gadano e nder leyɗeele dentuɗe Amerik.Wikipedia: Boston Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boston_Medical_CenterCafrirde Boston (BMC) ko nokku cafrirɗo mo alaa ko heɓata, mo 514 leeso, e opitaal kisal e nder leegal South End to Boston, Massachusetts.[1] E nder Siistem Cellal Boston Medical Center, opitaal oo ina rokka hoɗɓe e nokkuuji Boston mawɗi ɗii toppitagol adanngol e keeriiɗo.Wikipedia: Boston Psychopathic Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boston_Psychopathic_HospitalOpitaal psychopathique Boston, sosaaɗo to 74 Fenwood Road e hitaande 1912, ina jeyaa e opitaaluuji gadani cellal hakkille to Massachusetts, to Amerik. Mahdi ndii winnditaama e binnditagol nokkuuji daartol ngenndiiji e hitaande 1994.Wikipedia: Boston Sanatoriumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Boston_SanatoriumSanatorium Boston (innde mum adannde ko opitaal ñawɓe Boston) ko opitaal taariindi ñawu nguu, to nokku biyeteeɗo Mattapan, to Boston, to Massachusetts. Ina waɗi galleeji sappo e jeetati daartol e dow 52 ektaar (21 ha) leydi.Wikipedia: Brigham and Women's Faulkner Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Brigham_and_Women%27s_Faulkner_HospitalOspitaal Brigham e rewɓe Faulkner (BWFH) ko opitaal jannginoowo renndo mo alaa ko woni e mum so wonaa 171 leeso, mo woni kala ina woni to Boston, to leydi Massachusetts. Sosaa ko e hitaande 1900, nde woni ko e saraaji Jamaica Plain sara laawol Arnold Arboretum e 3,4 kiloomeeteer tan (5,5 km) e nokku safaara e jaŋde Longwood.Wikipedia: Lopital Wilsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lopital_WilsonLopital Wilson 294 leeso tawaande to Wilson, to leydi Caroline du Nord, ina gollina Wilson e diiwanuuji koɗdiiɗi heen. Nde sosaa ko e kitaale 1960, ko nde lopital tan woni e nder diiwaan Wilson.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lopital_Wilson#TuugnorgalWikipedia: Brigham and Women's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Brigham_and_Women%27s_HospitalBrigham and Women's Hospital (BWH or The Brigham) is the second largest teaching hospital of Harvard Medical School and the largest hospital in the Longwood Medical Area in Boston, Massachusetts. Along with Massachusetts General Hospital, it is one of the two founding members of Mass General Brigham, the largest healthcare provider in Massachusetts.Pages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Carney Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carney_HospitalOspitaal Carney ko opitaal tokooso jannginoowo renndo ngam heɓde ngalu, tawaa ko e nder leegal Dorchester to Boston, to Massachusetts.[1] Ko Steward Health Care mo Dallas jeyi ɗum, gollotoo ɗum.Wikipedia: Dana–Farber Cancer Institutehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dana%E2%80%93Farber_Cancer_InstituteDuɗal kanseer Dana-Farber (DFCI) ko nokku kuuɓtodinɗo ngam safrude e wiɗtooji kanseer to Boston, to Massachusetts. Dana-Farber ko tergal sosngal Duɗal Kanser Dana-Farber/Harvard, Duɗal Kanser Kuuɓtidinngal Harvard toɗɗaangal e Duɗal Kanser Ngenndiwal, e gooto e duɗe 15 jokkondirɗe e duɗe safaara e wiɗtooji Duɗal Cafrirɗe Harvard.Wikipedia: Dimock Community Health Center Complexhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dimock_Community_Health_Center_ComplexKoolol cellal renndo Dimock ko nokku safaara daartol to 41 e 55 laawol Dimock to Boston, Massachusetts.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: House of the Good Samaritanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/House_of_the_Good_SamaritanSuudu Samariyanke moƴƴo (waktuuji goɗɗi ina wiyee Opitaal Samariyanke moƴƴo Boston)[1] ko opitaal moƴƴo, Boston mo Anne Smith Robbins sosi e hitaande 1860. Ngol jaɓi ñawɓe mum adanɓe e hitaande 1861, ngol sosaa ngam toppitaade rewɓe waasɓe, wonduɓe e ñawu nguu e sukaaɓe.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Lopital Wilford Hallhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lopital_Wilford_HallLopital Wilford Hall, rokkata spectre timmuɗo toppitagol adanngol, toppitagol keeriiɗo, e seppooji ambulatoire. Innde nokku cafrirɗo oo inniraa ko gonnooɗo cafroowo Air Force, hono Maj.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lopital_Wilford_Hall#TuugnorgalWikipedia: Joslin Diabetes Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joslin_Diabetes_CenterJoslin Diabetes Center ko nokku ɓurɗo mawnude e winndere ndee to bannge wiɗto jabet, ko nokku jabet, kadi ko nokku jannginirɗo jabet. Nde woni ko e nokku safaara e jaŋde Longwood to Boston, to leydi Amerik.Wikipedia: Lopital WellStar Douglashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lopital_WellStar_DouglasWaspita Wellstar Douglas (ko adii ɗuum ko Waspita WellStar Douglas), anndiraa ko Waspita Douglas e Waspita mawɗo Douglas, ko nokku safaara to Douglasville, to Georgia. Nde udditaa ko e hitaande 1948.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lopital_WellStar_Douglas#TuugnorgalWikipedia: Adams-Nervine Asylumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adams-Nervine_AsylumAsilo Adams-Nervine sosaa ko e hitaande 1877, udditaa e hitaande 1880 to Jamayka, to Massachusetts. Estaad oo waɗii nokku ɓuuɓɗo, ɓuuɓɗo, sibu o woni ko e laawol Centre, e nder leegal Bussy Park e Arnold Arboretum.Wikipedia: Lemuel Shattuck Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lemuel_Shattuck_HospitalOspitaal Lemuel Shattuck (ko ɓuri juutde e opitaal Shattuck) ko opitaal cellal renndo e janngingol mo 255 leeso[1] woni e nder leegal Jamaica Plain to Boston, Massachusetts.[1] Ospitaal oo ko Departemaa Cellal Jaaynde (DPH) to Massachusetts jeyi ɗum, kadi ko kañum woni fedde toppitiinde ko fayti e safaara to Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Tufts, ko kañum tan woni opitaal jannginoowo mo DPH huutortoo.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Vail Health Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vail_Health_HospitalOspitaal cellal Vail ko opitaal diiwaan Vail, Colorado, e nder diiwaan Eagle. Ko adii fof ko kilinik tokooso e hitaande 1965, opitaal oo ina jogii hannde 56 leeso.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vail_Health_Hospital#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vail_Health_Hospital#TuugnorgalWikipedia: Massachusetts Eye and Earhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Massachusetts_Eye_and_EarYitere e Noppi Massachusetts (Mass. Yitere e Noppi, walla MEE) ko opitaal keeriiɗo gonɗo to Boston, Massachusetts, Amerik, toppitiiɗo ko faati e gite (yitere), ko faati e gite (noppi/noppi/gondu), e safaara e wiɗtooji jowitiiɗi heen.Wikipedia: Lopital Ngarke Washingtonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lopital_Ngarke_WashingtonLopital Ngarke Washington (WCI) woni duɗal ɓurngal mawnude e nder Washington, D.C.Yiyngohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lopital_Ngarke_Washington#YiyngoSafaaraajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lopital_Ngarke_Washington#SafaaraajiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lopital_Ngarke_Washington#TuugnorgalWikipedia: Massachusetts General Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Massachusetts_General_HospitalOpitaal mawɗo Massachusetts (Mass General walla MGH) ko opitaal jannginoowo tawaaɗo e nder leegal West End to Boston, Massachusetts.[4] Ko ɗum woni nokku jaŋde e wiɗto safaara asliijo e ɓurɗo mawnude e nder Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Harvard/Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Harvard, kadi ko ɗoon woni nokku wiɗto ɓurɗo mawnude e winndere ndee to bannge safrirde, tawi ko bidsee wiɗto hitaande kala ko ɓuri miliyaaruuji 1,2 dolaar e hitaande 2021.Wikipedia: Massachusetts Homeopathic Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Massachusetts_Homeopathic_HospitalOspitaal Massachusetts ko nokku safrirde to Boston, Massachusetts, ɗo ƴettugol ƴiiƴam gadanol e nder leydi New England waɗi.[1] Sosaa ko e kuulal suudu sarɗiiji leydi Massachusetts e hitaande 1855, opitaal oo udditi dame mum e hitaande 1871 to nokku gooto to Jamaica Plain.Wikipedia: Utah Valley Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Utah_Valley_HospitalOpitaal Utah Valley (UVH) ko nokkuure 395-leeso timmunde, nde gollotoo ko e nder diiwaan Utah, hakkunde e fuɗnaange Utah, nde jeyaa ko e njuɓɓudi cellal hakkunde-leyɗeere.[1] Ko ɗum nokku ɗo ñawu nguu woni ɗoo.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: New England Baptist Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/New_England_Baptist_HospitalOspitaal Baptist New England (NEBH) ko opitaal mawɓe cafrirɗo-seerndi, mo 141 leeso to Boston, Massachusetts, keɓtinaaɗo e toppitagol ɓalli e laabi ɓalli caɗtuɗi. NEBH ko ardiiɗo winndereyankeewo e safrude kala sifaa ñawu nguu e ɓalli mum en.Wikipedia: Lopital Wesley Longhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lopital_Wesley_LongLopital Wesley Long ko nokku toppitiiɗo ñawɓe 175 leeso, woni ko e wuro wiyeteengo Greensboro, to leydi Caroline worgo. Lopital oo sosaa ko e hitaande 1917, ko John Wesley Long, MD, cafroowo e seppo ganndiraaɗo e nder leydi ndii, ko Lopital tokooso mo 20 leeso.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lopital_Wesley_Long#TuugnorgalWikipedia: St. Elizabeth's Medical Center (Boston)https://ff.wikipedia.org/wiki/St._Elizabeth%27s_Medical_Center_(Boston)Cafrirde St. Elizabeth (e nder limngal SEMC, anndiraande kadi St.Wikipedia: Tufts Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tufts_Medical_CenterCafrirde Tufts (haa hitaande 2008 Cafrirde Tufts-New England), nokku cafrirɗo 15, tawaaɗo to Boston, Massachusetts, ko opitaal hakkunde wuro Boston hakkunde Chinatown e diiwaan Tiyaatir Boston.Wikipedia: Spaulding Rehabilitation Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Spaulding_Rehabilitation_HospitalOspitaal ɓuuɓɗo biyeteeɗo Spaulding ko opitaal jannginoowo ɓuuɓɗo, mo 132 leeso, woni to Boston, to Massachusetts. Ko ɗum woni opitaal jannginoowo laawɗuɗo wonande Duɗal Cafrirɗe Harvard to bannge safaara e reentaare[1] e nokku mawɗo mo Reso Reentaare Spaulding.Wikipedia: Lopital Gite Wilmerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lopital_Gite_WilmerLopital Gite Wilmer, anndiraangal kadi Duɗal gite Wilmer, ko huunde e Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Johns Hopkins to bannge safaara.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lopital_Gite_Wilmer#TuugnorgalWikipedia: Barlow Respiratory Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barlow_Respiratory_HospitalOpitaal foofaandu Barlow ko opitaal gonɗo e nder leegal Elysian Park, sara dingiral Dodger to Los Angeles, Kaliforni. Opitaal oo ina gollina nokkuuji satelitaaji to Van Nuys to Kaliforni e to Whittier to Kaliforni.Pages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Bangor Community Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bangor_Community_HospitalOspitaal renndo Bangor ko nokku cellal to laawol Castle, to Bangor, to leydi Irlande worgo. Ko Fedde toppitiinde cellal e renndo to bannge worgo-fuɗnaange ardii nde.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bangor_Community_Hospital#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bangor_Community_Hospital#TuugnorgalIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bangor_Community_Hospital#Ikon_StubWikipedia: UT Health East Texashttps://ff.wikipedia.org/wiki/UT_Health_East_TexasUT Health Fuɗnaange Texas (UTHET) ko njuɓɓudi safrirde ngam heɓde ngalu, woni ko e wuro Tyler, Texas sosaa ko e lewru feebariyee 2018. Ardent Health Services|url=https://ardenthealth.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/UT_Health_East_Texas#TuugnorgalWikipedia: Waspita Barryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_BarryWaspita Barry ( e ɗemngal Galles: Ysbyty Cymunedol Y Barri ) ko Waspita gonɗo e laawol Colcot e nder wuro Barry, Vale of Glamorgan, leydi Galles. Ko njuɓɓudi cellal duɗal jaaɓi haaɗtirde Cardiff e Vale ardii ɗum.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Barry#TariyaHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Barry#HimobeWikipedia: University Tuberculosis Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/University_Tuberculosis_HospitalOspitaal Tuberkuloos Jaaɓi-haaɗtirde ko nokku safaara gonɗo e Marquam Hill to Portland, Oregon, Amerik, sosaa e hitaande 1939. Opitaal oo ko nokku tataɓo udditaaɗo e nder diiwaan Oregon caggal nde sariyaaji diiwaan oo yamiri toppitagol cellal renndo ngam ñawɓe tuberkuloos e hitaande 1909[1909].Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/University_Tuberculosis_Hospital#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/University_Tuberculosis_Hospital#TuugnorgalWikipedia: Waspita Belhavenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_BelhavenWaspita Belhaven ko Waspita renndo to Beveridge Row, Dunbar, Fuɗnaange Lothian. Waspita oo ko NHS Lothian ardii ɗum.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Belhaven#TariyaSarwisaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Belhaven#SarwisaajiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Belhaven#TuugnorgalWikipedia: Waspita Berrywoodhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_BerrywoodWaspita Berrywood ko waspita hakkille hannde, to bannge worgo Duston, to Northampton. Ko njuɓɓudi NHS toppitiindi cellal to Northamptonshire ardii ɗum.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Berrywood#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Berrywood#TuugnorgalWikipedia: Edward J. Akarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edward_J._AkarEdward J. Akar (jibinaa ko to Rotifunk, Siyera Leyoon) ko awokaa Siyera Leyoon, gonnooɗo cukko jaagorgal kaalis Siyera Leyoon.Wikipedia: John Joseph Akarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Joseph_AkarJohn Joseph Akar (1927-1975) ko neɗɗo Siyera Leyoon, binndoowo, dipolomaat.[1] O woniino ammbasadeer leydi Siyera Leyoon to leyɗeele dentuɗe Amerik.Nguurndam adanɗamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Joseph_Akar#Nguurndam_adanɗamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Joseph_Akar#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Joseph_Akar#TuugnorgalWikipedia: Albertahttps://ff.wikipedia.org/wiki/AlbertaAlberta (jibinaa ko Alberta Sheriff)[1] ko jimoowo ummoriiɗo Siyera Leyoon, tawtoraama laabi ɗiɗi e suɓngooji baɗeteeɗi e nder kawgel Eurovision to Angalteer, woni kawgel jimɗi mawngel to Angalteer, o woni ɗiɗaɓo e nder balɗe ɗiɗi ɗee kala. Ko adii fof e hitaande 1998 e "Woto ɗum addan ma weltaade", caggal ɗuum e hitaande 1999 e "So Strange".Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alberta#TuugnorgalWikipedia: Alexander Andersonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alexander_AndersonAlexander Anderson ko njulaagu jiyaaɓe Angalteernaajo, o wonnoo ko e njulaagu e miñiiko biyeteeɗo Sir John Anderson, ɓe kawri e sosde John e Alexander Anderson & Co.Wikipedia: Alhaji Lamrana Bahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alhaji_Lamrana_BahAlhaji Lamrana Bah ko jom ngalu Siyera Leyoon keewɗo faayiida, jeyaaɗo e leñol fulɓe, gooto e yimɓe ɓurɓe alɗude e leydi ndi. O joginoo ko duɗe keewɗe e nder wuro Freetown e nokkuuji keewɗi goɗɗi e nder Siyera Leyoon.Wikipedia: Chernor Bahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chernor_BahChernor Bah ko politikyanke Siyeraa Leyoon, hannde ko jaagorgal kumpital e jaŋde siwil to leydi Siyeraa Leyoon.[1]Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chernor_Bah#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chernor_Bah#KugalDarnde jaagorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chernor_Bah#Darnde_jaagorɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chernor_Bah#TuugnorgalWikipedia: Ibrahim Sannohhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_SannohIbrahim Sannoh ko politikyanke Sierra Leone, jooni ko o jappeere cukko jaagorgal jokkondiral, karallaagal, e kesam-hesaagu, nde tawnoo ko hooreejo leydi ndii, hono Julius Maada Bio, toɗɗii mo e ndeeɗoo darnde e hitaande 2023. Ko adii nde o toɗɗaa, o wonnoo ko e jappeere laamu gardiiɗo to njuɓɓudi kisal laawol Siyera Leyoon[1][2]Jaangirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Sannoh#JaangirdeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Sannoh#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Sannoh#TuugnorgalWikipedia: Aminata Adialin Bangurahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminata_Adialin_BanguraAminata Adialin Bangura (jibinaa ko e hitaande 1994) ko jom suudu Siyera Leyoon, jom tiitoonde ɓamtaare, o heɓi njeenaari ndi o heɓi e hitaande 2016.[1]Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminata_Adialin_Bangura#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolPijirloojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminata_Adialin_Bangura#PijirloojiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aminata_Adialin_Bangura#TuugnorgalWikipedia: Barbara Bangurahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_BanguraBarbara Bangura (jibinaa ko ñalnde 13 noowammbar 1958) ko daraniiɗo hakkeeji rewɓe Siyera Leyoon.[1] Ko kanko woni gardiiɗo ngenndiijo fedde ballal rewɓe.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Bangura#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Bangura#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Bangura#TuugnorgalWikipedia: Kassim Basmahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kassim_BasmaKassim Basma (1960 - 29 desaambar 2018) to wuro Koidu, Siyeraa Leyoon) ko jom ngalu Siyera Leyoon keewɗo miliyoŋaaji, kadi ko kanko woni ɗiɗaɓo ɓurɗo mawnude e yeeyde diamant ummoraade Siyeraa Leyoon, omo jogii fotde 38% e denndaangal yeeyde diamant laawɗuɗo Siyera Leyoon. Basma jibinaa ko e diiwaan Kono to Fuɗnaange Siyera Leyoon.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Tom Carewhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tom_CarewTom Carew ko Birigadier, ina gasa tawa caggal ɗuum o artiraama Seneraal mawɗo, e nder konu Siyera Leyoon e hooreejo konu Siyera Leyoon tuggi lewru abriil 2000 haa noowammbar 2003, e oon sahaa hooreejo leydi Siyera Leyoon, hono Ahmad Tejan Kabbah, artiri mo golle ɗe ngonaa golle konu.Wikipedia: Stephen Caulkerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stephen_CaulkerStephen Caulker (maayi ko e hitaande 1810) ko laamɗo duuɗe banaana saraaji maayo Siyera Leyoon hannde oo. O joginoo won e iwdi Anglo-Irlande woɗɗundi, ko ɓuri heewde e makko ko Sherbro e iwdi.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stephen_Caulker#ƁawoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stephen_Caulker#TuugnorgalWikipedia: Charles Frederic Wenzelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Frederic_WenzelCharles Frederic Wenzel (1769–18??) ko misiyoneer Almaañnaajo Lutheran, gollotonooɗo to Siyera Leyoon.Wikipedia: Dele Charleyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dele_CharleyRaymond Caleb Ayodele Charley (27 mars 1948, to Freetown – 8 mee 1993, to Freetown) ko binndoowo, binndoowo pijirlooji e ɗemngal Engele e Kriyo.[1]Wikipedia: William Clevlandhttps://ff.wikipedia.org/wiki/William_ClevlandWilliam Clevland (1720 – 6 desaambar 1758) ko Angalteer-Ecoppinaajo, wonti laamɗo toɗɗaaɗo e duuɗe Banana to bannge worgo leydi Siyera Leyoon hannde ndii.[1]Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/William_Clevland#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/William_Clevland#TuugnorgalIwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/William_Clevland#IwdiijiWikipedia: Reginald Cline-Colehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Reginald_Cline-ColeReginald Akindele Cline-Cole (jibinaa ko e lewru suwee 1956[1] to Freetown, Siyera Leyoon), ko jannginoowo mawɗo to duɗal jaaɓi haaɗtirde (rank porfeseer) e ganndo ko faati e geɗe ƴellitaare.[2] Nde o woppi golle makko e lewru mee 2021, o wonii jooni e wonde wiɗtoowo mawɗo tedduɗo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Birmingham to duɗal jaaɓi haaɗtirde Birmingham.Nguurndam e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Reginald_Cline-Cole#Nguurndam_e_jaŋdeBinndanɗe cuɓaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Reginald_Cline-Cole#Binndanɗe_cuɓaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Reginald_Cline-Cole#TuugnorgalWikipedia: Ibrahim Jaffa Condehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Jaffa_CondehIbraahiima Jaffa Condeh (jibinaa ko to Kabala, Siyera Leyoon) ko jaayndiyanke Siyera Leyoon, jeyoowo jeewte. Ko kanko woni jaayndiyanke mawɗo jaaynde wiyeteende Concord Times, jooɗiinde to Freetown.Wikipedia: Kanji Daramyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kanji_DaramyKanji Daramy ko teknokraat Siyeraa Leyoon, ko kanko woni gardiiɗo gadano posto Siyera Leyoon, caggal ɗuum o woni kaalirde hooreejo leydi Siyera Leyoon ɓooyɗo, hono Ahmad Tejan Kabbah, e nder manndaa makko ɗiɗaɓo e gardagol leydi ndii tuggi 2002 haa 2007. Daramy wonnoo ko hooreejo Komiseer ngenndiijo jokkondiral Siyera Leyoon haa hitaande 2007.Wikipedia: Ogunlade Davidsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogunlade_DavidsonOgunlade Davidson (26 mee 1949 – 8 oktoobar 2022) ko ganndo Siyera Leyoon, gonnooɗo hooreejo Goomu gollordu III, Goomu hakkunde laamuuji ko faati e waylo-waylo weeyo tuggi 1997 haa 2001, e nder ciimtol ƴeewndo 4ɓo. O woniino kadi cukko hooreejo IPCC tuggi 2008-2014.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ogunlade_Davidson#TuugnorgalWikipedia: Kathleen Mary Easmon Simangohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kathleen_Mary_Easmon_SimangoKathleen Mary Easmon Simango (9 ut 1891 - 20 sulyee 1924) ko misioneer e naalanke Siyera Leyoon, ko kanko woni Afrik hirnaange gadano heɓde dipolom to duɗal jaaɓi haaɗtirde laamɗo. Ko o ɓiy mawniiko debbo biyeteeɗo Adelaide Casely-Hayford, kadi ko o sehil makko keeriiɗo.Duuɓi gadani e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kathleen_Mary_Easmon_Simango#Duuɓi_gadani_e_jaŋdeNguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kathleen_Mary_Easmon_Simango#Nguurndam_neɗɗoWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kathleen_Mary_Easmon_Simango#WadeIwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kathleen_Mary_Easmon_Simango#IwdiijiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kathleen_Mary_Easmon_Simango#TuugnorgalWikipedia: FannyAnn Viola Eddyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/FannyAnn_Viola_EddyFannyAnn Viola Eddy (14 lewru juko 1974 – 29 suwee 2004) ko daraniiɗo LGBT Siyera Leyoon, o sosi Fedde Lesbiyen en e Gay en (SSLGA) e hitaande 2002, fedde LGBT gadane e nder leydi ndii.[1] Eddy ina daranii hakkeeji LGBT e nder Siyeraa Leyoon kam e nder Afrik fof, e lewru abriil 2004 o haaliino e Fedde Ngenndiije Dentuɗe to Geneve ngam wallitde ƴettugol kuulal Beresiil.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/FannyAnn_Viola_Eddy#Nguurndam_neɗɗoGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/FannyAnn_Viola_Eddy#GolleWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/FannyAnn_Viola_Eddy#WadeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/FannyAnn_Viola_Eddy#TuugnorgalWikipedia: Isatu Fofanahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isatu_FofanahIsatu Fofanah (jibinaa ko ñalnde 13 marse 1958)[1] ko dawriyanke Siyera Leyoon.[2] O wonii hannde cukko hooreejo wuro Makeni, wuro ɓurngo mawnude e nder Fuɗnaange Siyera Leyoon.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isatu_Fofanah#TuugnorgalWikipedia: Sallay-Matu Garnetthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sallay-Matu_GarnettSallay-Matu Garnett, (innde dingiral: Loah) e Emma Garnett (innde dingiral: Feather/Fehdah), ko yimooɓe-yimɓe Irlanndanaaɓe iwdi Siyera Leyoon. Ɓe mbaɗata ko gooto gooto, kono ɓe mballitii e golle gooto e maɓɓe fof.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sallay-Matu_Garnett#TuugnorgalWikipedia: Hisham Mackiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hisham_MackieHisham Mackie (jibinaa ko e hitaande 1969[1]) ko jom jawdi Siyera Leyoon. Ko kanko woni ɓurɗo mawnude e yeeyde diamant ummoraade Siyeraa Leyoon, omo jogii 51% e denndaangal yeeyooɓe diamant laawɗuɓe Siyera Leyoon[2][3] Mackie ina joginoo H.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hisham_Mackie#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hisham_Mackie#TuugnorgalWikipedia: California Hospital Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/California_Hospital_Medical_CenterDignity Health-Californien nokku cafrirɗo ina woni e nder diiwaan South Park to wuro Los Angeles, Kaliforni to 1401 S. Grand Avenue.Wikipedia: Cedars-Sinai Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cedars-Sinai_Medical_CenterCafrirde Cedars-Sinai ko suudu safrirdu ndu alaa ko nafata, ko duɗal jaaɓi haaɗtirde, jannginoowo 915 leeso, kadi ko nokku ganndal cellal jaŋde keeriiɗo, woni to Los Angeles, Kaliforni.[1][2][3][4] Feccere e Siistem Cellal Cedars-Sinai, opitaal oo ina jogii gollotooɓe ko ina ɓura 2 000 safrooɓe e 10 000 gollotooɓe,[5][6] e ballondiral e kippu 2 000 wallidiiɓe e ko ɓuri 40 fedde renndo.Wikipedia: Hollywood Presbyterian Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hollywood_Presbyterian_Medical_CenterCHA Cafrirde Presbiteriyankoore Hollywood, anndiraande ko adii ɗuum ko Laamɗo Maleykaaji – Cafrirde Presbiteriyankoore Hollywood, ko suudu safrirdu keeriiɗo, woni to 1300 laawol Vermont worgo to Los Angeles, Kaliforni. Opitaal oo ina waɗi 434 leeso, ko fedde CHA Medical Group to Koree du Sud jeyi ɗum.Wikipedia: Encino Hospital Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Encino_Hospital_Medical_CenterGila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓiWikipedia: Good Samaritan Hospital (Los Angeles)https://ff.wikipedia.org/wiki/Good_Samaritan_Hospital_(Los_Angeles)Opitaal PIH cellal Samariyankeejo moƴƴo ko opitaal to wuro Los Angeles, to leydi Kaliforni. Opitaal oo ina waɗi 408 leeso.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Good_Samaritan_Hospital_(Los_Angeles)#TariyaLuuralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Good_Samaritan_Hospital_(Los_Angeles)#LuuralWikipedia: Keck Hospital of USChttps://ff.wikipedia.org/wiki/Keck_Hospital_of_USCOpitaal Keck mo USC, ko adii ɗuum ko opitaal jaaɓi-haaɗtirde USC, ko opitaal keeriiɗo jannginoowo leeso 401–license mo Duɗal jaaɓi-haaɗtirde Kaliforni fuɗnaange (USC). Ospitaal oo ina jeyaa e duɗal safaara USC Keck, ina woni e duɗal ganndal cellal USC, ngal woni ko sara nokku safaara mawɗo Los Angeles, fuɗnaange Downtown Los Angeles.Wikipedia: Linda Vista Community Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linda_Vista_Community_HospitalOspitaal renndo Linda Vista ko opitaal ɓooyɗo gonɗo to 610-30 South St. Laawol Louis to Los Angeles, Kaliforni, Amerik, e nder leegal Boyle Heights.Wikipedia: Little Company of Mary Hospital (San Pedro)https://ff.wikipedia.org/wiki/Little_Company_of_Mary_Hospital_(San_Pedro)Sosiyetee tokooso opitaal Mary ko opitaal to San Pedro, Kaliforni, Amerik. Opitaal oo sosaa ko e hitaande 1909, ko Mrs.Wikipedia: Los Angeles General Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Los_Angeles_General_Medical_CenterCafrirde mawnde Los Angeles (anndiraande kadi LA General e anndiraande ko adii ɗuum Cafrirde Los Angeles County+USC, Diiwaan/USC, Diiwaan mawɗo walla e limto LAC+USC) ko suudu janngirdu renndo 600 leeso, tawaandu to 2051 Marengo Street e nder leegal Boyle Heights to Los Angeles, to Kaliforni, e nder nokkuuji cafrirɗi ɓurɗi mawnude e nder leyɗeele dentuɗe Amerik. Opitaal oo ko diiwaan Los Angeles jeyi ɗum, ko departemaa cellal diiwaan Los Angeles oo gollotoo.Wikipedia: North Hollywood Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/North_Hollywood_Medical_CenterCafrirde Hollywood worgo (Cafrirde Hollywood worgo) ko suudu safrirdu, gollordu gila 1952 haa 1998, e nder renndo Hollywood worgo, diiwaan e nder diiwaan San Fernando Valley e nder wuro Los Angeles.Wikipedia: Northridge Hospital Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Northridge_Hospital_Medical_CenterCafrirde Northridge woni ko e wuro wiyeteengo Northridge, Kaliforni, leydi Amerik. To Dignity Cellal min ngoni ɗoo.Wikipedia: St. Vincent Medical Center (Los Angeles)https://ff.wikipedia.org/wiki/St._Vincent_Medical_Center_(Los_Angeles)St. Cafrirde Vincent (SVMC) ko suudu safrirdu to wuro wiyeteengo Westlake, to wuro wiyeteengo Los Angeles, to leydi Kaliforni, to Amerik.Wikipedia: Ronald Reagan UCLA Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ronald_Reagan_UCLA_Medical_CenterCafrirde Ronald Reagan UCLA (ina wiyee kadi Cafrirde UCLA, RRMC walla Ronald Reagan) ko suudu safrirdu tawaandu e nder duɗal jaaɓi haaɗtirde Kaliforni, to Los Angeles (UCLA), to Westwood, to Los Angeles, to Kaliforni, to Amerik. Jooni noon, ko kañum woni ko ɓuri moƴƴude e Kaliforni e Coast Hirnaange (ina jokkondiri e nokku cafrirɗo Cedars-Sinai, kadi to Los Angeles).Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Waypoint Centre for Mental Health Carehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waypoint_Centre_for_Mental_Health_CarelCatal cellal hakkile Waypoint (e Farayse: Waypoint Centre de soins de santé mentale), ko opitaal jannginoowo e jannginoowo mo 315 leeso, ina rokka cellal hakkille keeriiɗo, additorde e toppitagol mawɓe.Wikipedia: Valley Presbyterian Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Valley_Presbyterian_HospitalOpitaal Presbiterian Valley ko opitaal 350 leeso[1] to Van Nuys, to wuro Los Angeles, Kaliforni. Sosaa ko e hitaande 1958, ko mahoowo biyeteeɗo William Pereira waɗi mahdi ndi.Wikipedia: West Los Angeles VA Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/West_Los_Angeles_VA_Medical_Centerhe Cafrirde geɗe veteran’en Los Angeles worgo ina jeyaa e lowre galleeji, hoɗorde, kuutorɗe, nokkuuji peewnugol nguura e opitaal yamiroore ngam gollanaade veteran’en haa abada to galle soldateeɓe West Los Angeles VA. Ko ina tolnoo e 400 ektaar heddiiɓe e galle soldateeɓe ɓee ina tawee e nokkuuji hirnaange Los Angeles, Westwood e Brentwood to Los Angeles, ina jogii kodde ZIP mum, ina jogii ko ɓuri heewde e ko ɓuri 1 100 000 000 dolaar e bidsee fedde ndee hitaande kala.Wikipedia: USC Norris Comprehensive Cancer Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/USC_Norris_Comprehensive_Cancer_CenterDuɗal kanseer kuuɓtodinngal USC Norris ko nokku kanseer jeyaaɗo e duɗal jaaɓi haaɗtirde Kaliforni (USC) rewrude e Duɗal mum Keck to bannge safaara. Ko e nder nokkuuji jeetati gadani kuuɓtodinɗi kanseer e nder leyɗeele dentuɗe Amerik, baɗɗiiɗi toppitagol ñawɓe, reentaade, wiɗtooji, e jaŋde.Wikipedia: Sherman Oaks Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sherman_Oaks_HospitalOspitaal Sherman Oaks (SOH) ko nokku toppitiiɗo ñawɓe 153 leeso[1] e nder laawol Van Nuys e nder wuro Los Angeles, saraaji Sherman Oaks, to Kaliforni. Nde waɗii 3 995 naatgol e nder hitaande ɓurnde ɓadaade nde hono ɗeen doosɗe keɓaa.Wikipedia: Olive View–UCLA Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olive_View%E2%80%93UCLA_Medical_CenterCafrirde Olive View–UCLA ko opitaal, mo diiwaan Los Angeles rokkata kaalis,[1] woni ko e nokku Sylmar to Los Angeles, Kaliforni. Ko ɗum jeyi e njuɓɓudiiji cellal gadani e nder fuɗnaange San Fernando Valley, ina gollina yimɓe heewɓe gollotooɓe e nokku hee.Wikipedia: Olympia Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olympia_Medical_CenterOpitaal Olympia (OMC) ko opitaal to wuro Los Angeles, to Kaliforni. Nde udditaa ko e lewru marse 2021[1], nde woni ko e feewnude, nde waɗtaa galle keso to duɗal jaaɓi haaɗtirde UCLA Health Resnick, nde jogori udditeede ko e hitaande 2026.Wikipedia: Providence Holy Cross Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Providence_Holy_Cross_Medical_CenterKo suudu safrirdu wiyeteendu Providence Holy Cross ko suudu safrirdu to diiwaan Mission Hills, to leydi Kaliforni, Amerik. Ospitaal oo ina waɗi 377 leeso, ina jeyaa e ko wiyetee Providence Health & Services.Wikipedia: Providence Tarzana Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Providence_Tarzana_Medical_CenterKo opitaal to Tarzana, Kaliforni. Jeyi opitaal oo wayliima e lewru sulyee 2008 nde Tenet Healthcare soodi ɗum joom mum hannde oo, hono Providence Health & Services.Wikipedia: Queen of Angels Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Queen_of_Angels_HospitalOspitaal laamɗo maleykaaji ko nokku opitaal keeriiɗo, gonɗo to 2301 laawol Bellevue e nder leegal Echo Park to Los Angeles, to Kaliforni. Ospitaal oo ina waɗi 404 leeso[1], sosaa ko e hitaande 1926, ko miñiraaɓe Fransiskan en ɓernde ceniinde, ko mahoowo biyeteeɗo Albert C.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Acworth Municipal Hospital for Leprosyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Acworth_Municipal_Hospital_for_LeprosyOspitaal wuro Acworth ngam ñawu nguu (AMHL), walla tan ko opitaal ñawu nguu Acworth, ko opitaal laamu ngam ñawu nguu tawaa ko to Wadala, Mumbai. Ko ɗoon tan woni nokku keeriiɗo e nder wuro ngo, haa e lewru noowammbar 2022, ina waɗi 67 ñawɗo ina toppitii.Wikipedia: Advanced Eye Hospital and Institutehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Advanced_Eye_Hospital_and_InstituteOpitaal e Duɗal Gite (AEHI) ko opitaal gite keeriiɗo to Navi Mumbai, Maharashtra.[1]Wikipedia: Asian Heart Institutehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Asian_Heart_InstituteOpitaal e Duɗal Gite (AEHI) ko opitaal gite keeriiɗo to Navi Mumbai, Maharashtra.[1]Wikipedia: B.D. Petit Parsee General Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/B.D._Petit_Parsee_General_HospitalB.D.Wikipedia: Bhabha Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bhabha_HospitalB.D.Wikipedia: Bhaktivedanta Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bhaktivedanta_HospitalOpitaal Bhaktivedanta e wiɗtooji, sosaa e hitaande 1998, ko opitaal to diiwaan Thane, leydi Indiya.[1][2] Nde woni ko e laawol Mira e nder diiwaan Thane, sara Mumbai, nde ina toppitii ñawɓe e nder gure hirnaange gila Borivali haa Virar e ko ɓuri ɗum.Wikipedia: Bombay Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bombay_HospitalOpitaal Bombay a.k.Wikipedia: Cama Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cama_HospitalTariyaPages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Currae Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Currae_HospitalOspitaal Currae ko cate opitaaluuji keewɗi e nder leydi Indiya. Ina jogii opitaaluuji mum to Thane e Mumbai.Wikipedia: Gokuldas Tejpal Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gokuldas_Tejpal_HospitalOpitaal Gokuldas Tejpal ko laamu leydi Maharashtra woni opitaal mo alaa kaalis to Mumbai to bannge worgo leydi Indiya. Nde mahiraa ko e hitaande 1875 e dow ballal Gokuldas Tejpal, jom jawdi Hindu lolluɗo, jom jawdi en to Mumbai.Wikipedia: Berwick Infirmaryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Berwick_InfirmaryOpitaal Berwick ko opitaal renndo to Berwick-upon-Tweed, to leydi Angalteer. Ko fedde toppitiinde cellal NHS to Northumbria toppitii nde.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Berwick_Infirmary#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Berwick_Infirmary#TuugnorgalIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Berwick_Infirmary#Ikon_StubWikipedia: Hinduhridaysamrat Balasaheb Thackeray Medical College and Dr. R. N. Cooper Municipal General Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hinduhridaysamrat_Balasaheb_Thackeray_Medical_College_and_Dr._R._N._Cooper_Municipal_General_HospitalKoolol safaara Hinduhridaysamrat Balasaheb Thackeray, anndiraangol kadi duɗal safaara HBT, ko duɗal safaara renndo tawaangal to Juhu, Mumbai, leydi Indiya.[2] Ko fedde wiyeteende Brihanmumbai jeyi nde, nde gollotoo nde.Wikipedia: Holy Family Hospital, Mumbaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Holy_Family_Hospital,_MumbaiOspitaal ɓesngu ceniingu ko opitaal katolik en Romanaaɓe sosaa ko e hitaande 1942.[1] Nde woni ko e Bandra, Mumbai e laawol tufnde.Wikipedia: Holy Spirit Hospital (Mumbai)https://ff.wikipedia.org/wiki/Holy_Spirit_Hospital_(Mumbai)Ospitaal Ruuhu Ceniiɗo ko opitaal Charitable Trust gonɗo to Andheri, Mumbai, jeyaaɗo e njuɓɓudi Missionnaire Sisters Servants du Ruuhu Ceniiiɗo, mo fuɗɗii ko e hitaande 1964 ko opitaal ñawɓe yaasi.Wikipedia: Jaslok Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jaslok_HospitalOpitaal Jaslok e nokku wiɗto ko opitaal keeriiɗo gonɗo to Mumbai sosaa ko e ballal Seth Lokoomal Chanrai wondude e cafroowo Shantilal Jamnadas Mehta. Ospitaal oo udditaa ko ñalnde 6 sulyee 1973, tawi ko gardiiɗo jaagorɗe leydi ndii, hono Indira Gandhi.Wikipedia: Bexhill Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bexhill_HospitalOpitaal Bexhill ko opitaal toppitiiɗo cellal leydi to Bexhill-on-Sea to Fuɗnaange Sussex, to leydi Angalteer. Ko NHS Trust toppitiiɗo cellal Fuɗnaange Sussex ardii ɗum.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bexhill_Hospital#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bexhill_Hospital#TuugnorgalIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bexhill_Hospital#Ikon_StubWikipedia: Grant Medical College and Sir Jamshedjee Jeejeebhoy Group of Hospitalshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grant_Medical_College_and_Sir_Jamshedjee_Jeejeebhoy_Group_of_HospitalsKoolol safaara laamu Grant ko duɗal safaara laamu gonngal to Mumbai, leydi Indiya. Nde jokkondiri ko e duɗal jaaɓi haaɗtirde gannde cellal Maharashtra.Wikipedia: Kasturba Hospital (Mumbai)https://ff.wikipedia.org/wiki/Kasturba_Hospital_(Mumbai)Opitaal Kasturba ko opitaal laamu gonɗo to Chinchpokli to Mumbai.[1] Ko fedde Municipaal nde Mumbai mawnde rokkata nde, nde jeyaa ko e nokkuuji ƴeewndorɗe korona e nder wuro Mumbai.Wikipedia: King Edward Memorial Hospital and Seth Gordhandas Sunderdas Medical Collegehttps://ff.wikipedia.org/wiki/King_Edward_Memorial_Hospital_and_Seth_Gordhandas_Sunderdas_Medical_CollegeOspitaal laamɗo Edward e duɗal jaaɓi haaɗtirde Seth Gordhandas Sunderdas ina jeyaa e duɗe jaaɓi haaɗtirde e opitaal ɓurɗo mawnude e nder leydi Indiya, tawaa ko to Mumbai, Maharashtra.[1] Nde sosaa ko e hitaande 1926; ina jokkondiri e Duɗal Jaaɓihaaɗtirde Ganndal Cellal Maharashtra (MUHS).Wikipedia: Kokilaben Dhirubhai Ambani Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kokilaben_Dhirubhai_Ambani_HospitalOpitaal Kokilaben Dhirubhai Ambani ko opitaal toowɗo e nder wuro wiyeteengo Mumbai, leydi Indiya. Opitaal oo inniraa ko Kokilaben Ambani, debbo jom jawdi en biyeteeɗo Dhirubhai Ambani, sosɗo fedde wiyeteende Reliance Industries.Wikipedia: Wockhardt Hospitalshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wockhardt_HospitalsWockhardt Hospitaals Ltd ko fedde nde wonaa laamuyankoore, nde woni ko e wuro Mumbai.[4] Catal opitaaluuji ɗii ko ƴellitooɓe Wockhardt,[5] sosiyetee farmasii leyɗeele keewɗe.Wikipedia: Bexley Hospital, Bexleyheathhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bexley_Hospital,_BexleyheathOpitaal Bexley, Bexleyheath ko opitaal ɓuuɓɗo to laawol Upton to Bexleyheath, sosaa ko e hitaande 1884, ko fedde ballal Bexley yoɓi ɗum.[1] Ko adii ɗuum, nde wiyetee ko opitaal Bexley Cottage e opitaal Provident.Wikipedia: Umrao Hospitalshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Umrao_HospitalsOpitaaluuji Umrao, opitaaluuji keewɗi e toppitagol toowngol ko opitaal keeriiɗo tawaaɗo to Asmita Enclave to bannge worgo wuro Mumbai, laawol Mira.Wikipedia: Tata Memorial Centrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tata_Memorial_CentreOpitaal Tata (TMH) gonɗo to Parel, Mumbai, ko duɗal kanseer.[1] Ko ɗum juɓɓule jeyaaɗe e les njiimaandi njuɓɓudi laamu Departemaa Enerji Atomik, laamu leydi Indiya.Wikipedia: Biggart Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Biggart_HospitalOpitaal Biggart ko opitaal renndo to Prestwick, to leydi Ecoppi. Ko NHS Ayrshire e Arran njiylotoo ɗum.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Biggart_Hospital#TariyaSarwisaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Biggart_Hospital#SarwisaajiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Biggart_Hospital#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Biggart_Hospital#Jokkondire_yaajɗeIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Biggart_Hospital#Ikon_StubWikipedia: Sir H. N. Reliance Foundation Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sir_H._N._Reliance_Foundation_HospitalOpitaal e nokku wiɗto Sir H. N.Wikipedia: Shushrusha's Suman Ramesh Tulsiani Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shushrusha%27s_Suman_Ramesh_Tulsiani_HospitalOpitaal Suman Ramesh Tulsiani mo Shushrusha ko opitaal to Vikhroli, Mumbai, leydi Indiya, sosaa ko e hitaande 2014. O jokkondirii e opitaal ɓiɓɓe leydi Shushrusha to Dadar, Mumbai.Wikipedia: Shushrusha Citizens' Co-operative Hospitahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Shushrusha_Citizens%27_Co-operative_Hospitahushrusha Opitaal ɓiɓɓe leydi ina woni to nokku biyeteeɗo Shivaji Park, to Mumbai. Nde sosaa ko e hitaande 1966, ko Doktoor V.Wikipedia: Birkenhead General Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Birkenhead_General_HospitalOpitaal mawɗo Birkenhead (anndiraaɗo opitaal Birkenhead Borough haa hitaande 1926) ko opitaal gonɗo e laawol Park to bannge worgo, hakkunde laawol laamɗo Edward e laawol Livingstone, to Birkenhead, Angalteer.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Birkenhead_General_Hospital#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Birkenhead_General_Hospital#TuugnorgalIwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Birkenhead_General_Hospital#IwdiijiIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Birkenhead_General_Hospital#Ikon_StubWikipedia: SevenHills Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/SevenHills_HospitalOspitaal SevenHills ko opitaaluuji tati keertiiɗi, gollotooɗi e les njiimaandi hakkundeeji, to Mumbai, Maharashtra e Visakhapatnam, to leydi Indiya. Catal Vishakapatnam udditaama e hitaande 1986, catal Mumbai udditaama e hitaande 2010.Wikipedia: St George Hospital, Mumbaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/St_George_Hospital,_MumbaiOpitaal St George ko opitaal keeriiɗo saraaji nokku ɗo jolngo (CSMT), e nder diiwaan Fort to Mumbai. Ko adii fof ko opitaal mawɗo Orop ngam wallitde ñawɓe Oropnaaɓe tan, sosaa ko e hitaande 1677 caggal nde sankitii e hitaande 1675, caggal ɗuum wayliima wonti opitaal keeriiɗo keewɗo kaɓirɗe, udditaa ngam huutoraade yimɓe ñalnde 20 desaambar 1892.Wikipedia: Saifee Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saifee_HospitalOpitaal Saifee ko opitaal Dawoodi Bohra sosi, keewɗo faayiida to laawol Charni, Mumbai, leydi Indiya, ina ndaara maayo Arabi.[1] Ospitaal Saifee ko hooreejo diine Dawoodi Bohra, hono Syedna Muhammad Burhanuddin,[2] o halfini opitaal oo ngam siftorde baaba makko tedduɗo, hono Syedna Taher Saifuddin.Wikipedia: Rajawadi Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rajawadi_HospitalOpitaal Rajawadi (udditaama ñalnde 2 oktoobar 1958) ko opitaal kominaaji tawaaɗi e nokku Rajawadi to Ghatkopar, to Mumbai, to leydi Indiya.Wikipedia: Lilavati Hospital and Research Centrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lilavati_Hospital_and_Research_CentreOpitaal Rajawadi (udditaama ñalnde 2 oktoobar 1958) ko opitaal kominaaji tawaaɗi e nokku Rajawadi to Ghatkopar, to Mumbai, to leydi Indiya.Wikipedia: Lokmanya Tilak Municipal Medical College and General Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lokmanya_Tilak_Municipal_Medical_College_and_General_HospitalKoolol cafrirɗe e opitaal mawɗo Lokmanya Tilak ko duɗal jaaɓi haaɗtirde e safrirde laamu tawaangal to Mumbai, Maharashtra, leydi Indiya. Ko Diiso safaara leydi Indiya anndi ɗum.Wikipedia: Birmingham Dental Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Birmingham_Dental_HospitalOpitaal dental Birmingham ko nokku dental to Mill Pool Way, Birmingham, to leydi Angalteer. Opitaal oo ko fedde NHS toppitiinde cellal renndo Birmingham ardii ɗum.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Birmingham_Dental_Hospital#TariyaIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Birmingham_Dental_Hospital#Ikon_StubWikipedia: Masina Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masina_HospitalOspitaal Masina, woni e nder ɓernde Mumbai, to leydi Indiya, ko opitaal safaara jeyaaɗo e trust eponyme. Mahaaɗo e siftorde Jerbai Masina e ɓesngu mum e iwdi mum, ooɗoo opitaal ko nokku ganndiraaɗo to Byculla (Fuɗnaange).Wikipedia: Nanavati hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nanavati_hospitalOpitaal Nanavati Max Super Specialty ko adii ɗuum ko opitaal keeriiɗo gonɗo to Vile Parle, Mumbai, leydi Indiya, mo Jawaharlal Nehru udditi e lewru noowammbar 1950, udditaa e lewru mee 1951. Ko ɓooyaani koo, opitaal Doktoor Balabhai tavati Nana dow ko fedde Radiant.Wikipedia: P. D. Hinduja National Hospital and Medical Research Centrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/P._D._Hinduja_National_Hospital_and_Medical_Research_CentreOspitaal ngenndiwal e nokku wiɗto safaara P. D.Wikipedia: Parsi Lying-in Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parsi_Lying-in_HospitalOspitaal Parsi (PLIH), anndiraaɗo kadi Ospitaal Temulji, sahaa e sahaa fof ina winndee Opitaal Tehmulji, ina jeyaa e opitaaluuji jibinannde gadani to Bombay (hannde Mumbai). Ko cafroowo e jibinannde Temulji Bhicaji Nariman sosi nde e hitaande 1887, nde timmini e hitaande 1895.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Prince Aly Khan Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Prince_Aly_Khan_HospitalGila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓiWikipedia: Bangalore Baptist Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bangalore_Baptist_HospitalOspitaal Baptist Bangalore ko opitaal keeriiɗo mo 450 leeso, woni ko e wuro Hebbal, to leydi Karnataka, to leydi Indiya. Ko duɗal jaaɓi haaɗtirde safaara kerecee en (CMC), to Vellore, ardii ɗum.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Bowring & Lady Curzon Hospitalshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bowring_%26_Lady_Curzon_HospitalsOpitaaluuji Bowring e Lady Curzon (BLCH) ko opitaal jannginoowo e duɗal jaaɓi haaɗtirde hoore mum to Bengaluru, Karnataka, leydi Indiya. Ko adii fof ko duɗal safaara jeyaangal e dowla Mysore, kono e hitaande 1884 ngal waɗtaa e juuɗe njuɓɓudi siwil e militeer.Pages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Cadabam's Hospitalshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cadabam%27s_HospitalsOpitaaluuji Cadabam ko opitaal keeriiɗo mo leydi Indiya, woni ko e wuro wiyeteengo Bangalore, to leydi Karnataka. Sosi nde ko Ramesh Cadabam e hitaande 1992.Wikipedia: Gunasheela Surgical and Maternity Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gunasheela_Surgical_and_Maternity_HospitalOpitaal Gunasheela ko opitaal gonɗo to Basavanagudi, to wuro wiyeteengo Bangalore, to leydi Indiya, ko opitaal keeriiɗo to bannge safaara rewɓe.[1][2][3] Ko ɓooyaani koo, nokku oo heɓi njeenaari cellal leydi Indiya ngam safaara rewɓe.Wikipedia: Blairgowrie Community Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blairgowrie_Community_HospitalOspitaal renndo Blairgowrie ko nokku cellal to laawol Perth, Blairgowrie e Rattray, Ecosse. Ko NHS Tayside ardii nde.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blairgowrie_Community_Hospital#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blairgowrie_Community_Hospital#TuugnorgalIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blairgowrie_Community_Hospital#Ikon_StubWikipedia: HOSMAThttps://ff.wikipedia.org/wiki/HOSMATOSMAT ko opitaal keeriiɗo Pvt. Ltd.Wikipedia: Indira Gandhi Institute of Child Health, Bangalorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Indira_Gandhi_Institute_of_Child_Health,_Bangalore# ndira Duɗal Gandhi ngam cellal sukaaɓe ko fedde toppitiinde cellal sukaaɓe to bannge jaŋde toownde. Ko laamu nguu woni nokku ɗo sukaaɓe njiylotoo e nder diiwaan Karnataka, leydi Indiya, ko ɗum fedde nde wonaa laamuyankoore, winnditaa e sariya binnditagol renndooji Karnataka 1960 [2], nde gollotoo ko e les njiimaandi ministeer jaŋde safaara, laamu Karnataka.Wikipedia: Kidwai Memorial Institute of Oncologyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kidwai_Memorial_Institute_of_OncologyDuɗal ciftorgol onkoloji Kidwai (Kannada: e ɗemngal Kannada) ko opitaal kanseer to Karna. Ko ɗum juɓɓule laamu Karnataka[3] e nokku kanseer diiwaan mo laamu leydi Indiya rokkata kaalis.Wikipedia: Maharaja Agrasen Hospital (Bangalore)https://ff.wikipedia.org/wiki/Maharaja_Agrasen_Hospital_(Bangalore)Ospitaal Maharaja Agrasen to Bangalore, leydi Indiya, woni ko e 15 Main, 17 Cross, Padmanabhanagar, Sud Bangalore, Karnataka [1] – 560070, sara suudu dewal Shanimahathma Ko opitaal keeriiɗo mahaaɗo e hitaande 2001 Opitaal oo kadi ina limtaa e les Practo .[2]Wikipedia: Mazumdar Shaw Medical Centrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mazumdar_Shaw_Medical_CentreKo nokku cafrirɗo Mazumdar Shaw woni safrirde toownde, nde NABH jaɓi, nder wuro NH cellal, nokkuure gollorde Bommasandra, to Bangalore, leydi Indiya. Koolol ngol jeyaa ko e ballondiral hakkunde gardiiɗo Biocon Limited, Kiran Mazumdar Shaw[1] e sosɗo e hooreejo fedde cellal Narayana, Doktoor Devi Prasad Shetty.Wikipedia: Minto Eye Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Minto_Eye_HospitalOspitaal gite Minto ko opitaal keeriiɗo mo laamu nguu joginoo to Bangalore ngam safrude ñawuuji gite. Opitaal Gite Minto, (a.Wikipedia: Blyth Community Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blyth_Community_HospitalOpitaal renndo Blyth ko nokku cellal to laawol Thoroton, to wuro Blyth, to leydi Angalteer. Ko fedde toppitiinde cellal NHS to Northumbria toppitii nde.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blyth_Community_Hospital#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blyth_Community_Hospital#TuugnorgalIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blyth_Community_Hospital#Ikon_StubWikipedia: Victoria Hospital (Bangalore Medical College)https://ff.wikipedia.org/wiki/Victoria_Hospital_(Bangalore_Medical_College)Ospitaal Victoria ko opitaal laamu nguu jokkondirɗo e duɗal jaaɓi haaɗtirde Bangalore, jooni noon ko duɗal jaaɓi haaɗtirde safaara e wiɗtooji Bangalore. Ko opitaal ɓurɗo mawnude e nder wuro Bangalore, to leydi Indiya.Wikipedia: Vanivilas Women and Children Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vanivilas_Women_and_Children_HospitalOpitaal rewɓe e sukaaɓe Vani Vilas ko opitaal laamu to wuro Bangalore, to leydi Karnataka, leydi Indiya. Nde jokkondiri ko e duɗal jaaɓi haaɗtirde safaara e wiɗtooji Bangalore.Wikipedia: Sri Jayadeva Institute of Cardiovascular Sciences and Researchhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sri_Jayadeva_Institute_of_Cardiovascular_Sciences_and_ResearchDuɗal Sri Jayadeva ngam gannde e wiɗtooji ɓernde (SJICR) ko duɗal toppitiingal cellal gonngal e hoore mum, ngal laamu Karnataka, to Bangalore, ina jogii nokkuuji ɓeydooji to Mysore e Gulbarga. E nder duɗal Bangalore, hannde ina jogii 1150 leeso ñawɗo ngam safrude ɓernde, seppooji ɓernde e ɓernde sukaaɓe, ina yaaji e nder galleeji ɗiɗi ɓiɗɓe leɗɗe jeetati, ina jeyaa e opitaaluuji ɓernde ɓurɗi mawnude e nder Aasi.Wikipedia: Bo'ness Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bo%27ness_HospitalOpitaal Bo'ness ko opitaal renndo to Dean Road, Bo'ness, Ecoppi. Ko NHS Falnde Forth ardii nde.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bo%27ness_Hospital#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bo%27ness_Hospital#TuugnorgalIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bo%27ness_Hospital#Ikon_StubWikipedia: SDS Tuberculosis Sanatoriumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/SDS_Tuberculosis_SanatoriumDuɗal SDS Tuberkuloos e Rajiv Gandhi ngam ñawuuji ɓalndu (ko adii ɗuum ko SDS Tuberculosis Sanatorium) ko duɗal laamu jokkondirngal e duɗal jaaɓi haaɗtirde safaara e wiɗtooji Bangalore, ngal nganndu-ɗaa ko kañum woni safrude ñawuuji ɓalndu e ñawuuji ɓalndu goɗɗi.[1] Sanatorium oo woni ko e nokku ɓuuɓɗo sara laawol Hosur to Bangalore.Wikipedia: Sankara Eye Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sankara_Eye_HospitalDuɗal SDS Tuberkuloos e Rajiv Gandhi ngam ñawuuji ɓalndu (ko adii ɗuum ko SDS Tuberculosis Sanatorium) ko duɗal laamu jokkondirngal e duɗal jaaɓi haaɗtirde safaara e wiɗtooji Bangalore, ngal nganndu-ɗaa ko kañum woni safrude ñawuuji ɓalndu e ñawuuji ɓalndu goɗɗi.[1] Sanatorium oo woni ko e nokku ɓuuɓɗo sara laawol Hosur to Bangalore.Wikipedia: Sanjay Gandhi Institute of Trauma and Orthopaedicshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanjay_Gandhi_Institute_of_Trauma_and_OrthopaedicsDuɗal Sanjay Gandhi ngam ñawndude ñawu nguu (SGITO) ko duɗal laamu toppitiingal ko fayti e ñawu nguu e ñawu nguu. Institut oo ko nokku diiwaan toppitiiɗo ñawɓe e ɓalli to karnataka.Wikipedia: The RVM Foundation Humanitarian Hospital and RVM Transit Homehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_RVM_Foundation_Humanitarian_Hospital_and_RVM_Transit_HomeOspitaal RVM Humanitarian ko opitaal ballal to Bengaluru, leydi Indiya, ina rokka miskineeɓe safaara e ballal cellal moƴƴal. Ko Fooyre RVM woni ko dognata ɗumWikipedia: Rajarajeswari Medical College and Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rajarajeswari_Medical_College_and_HospitalKoolol safaara e opitaal Rajarajeswari (RRMCH) ko fedde Moogambigai, nde woni ko e laawol Mysuru, to Bengaluru. Moogambigai Charitable and Educational Trust ina gollina ngam ƴellitde no feewi e nder fannuuji Innjiniyaaruuji, Safaara, Dental, Paramedikal, Njuɓɓudi e gannde goɗɗe tawa ina waɗi njuɓɓudi keeriindi ngam geɗe jowitiiɗe e cellal.Wikipedia: Rajarajeswari Dental College and Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rajarajeswari_Dental_College_and_HospitalKoolaaɗo kuuɓal e opitaal dental Rajarajeswari walla RRDCH no anndirtee, ko koolaaɗo kuuɓal dental e nder leydi Indiya.[3] Ko jokkondiri e Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Rajiv Gandhi, Bangalore;[4] ngalɗoo duɗal ina jogii seedanteeje keewɗe ina jeyaa heen seedanteeje HLAT International, Fedde Ngenndiije Dentuɗe, Goomu Ngenndiijo ngam Ƴeewndo e Seedantaagal kadi ina rokka ɗum ISO 9001:2008 e BSICS, kadi ina anndiraa Dental Council ko leydi Indiya.Wikipedia: NU Hospitalshttps://ff.wikipedia.org/wiki/NU_HospitalsOpitaaluuji NU ko opitaaluuji Nefrologie-Urologie. NU Hospitals ko cate opitaaluuji Nephrology & Urology e nder leydi Indiya, sosaaɗi e hitaande 1999 ko opitaal toppitiiɗo cellal ɓalli keeriiɗo, baɗaaɗo ngam toppitaade ƴiiƴam.Wikipedia: Narayana Healthhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Narayana_HealthNarayana cellal (anndiraaɗo ko adii ɗuum ko Narayana Hrudyalaya) ko fedde safrirde keeriinde ngam heɓde ngalu, nde jooɗorde mum woni to Bangalore.[5] Ko Doktoor Devi Shetty sosi nde e hitaande 2000.Wikipedia: National Institute of Mental Health and Neuroscienceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/National_Institute_of_Mental_Health_and_NeurosciencesDuɗal ngenndiwal cellal hakkille e gannde ƴiiƴam ko duɗal safaara to Bengaluru, leydi Indiya.[7] NIMHANS woni nokku toppitiiɗo jaŋde cellal hakkille e ganndal neurobiyoloji e nder leydi ndii.Wikipedia: Narayana Multispeciality Hospital, Whitefieldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Narayana_Multispeciality_Hospital,_WhitefieldOspitaal Narayana keewɗo fannuuji, Whitefield ko opitaal fedde cellal Narayana to Whitefield, Bangalore, leydi Indiya. Opitaal toppitiiɗo ko fayti e cellal ina rokka seppooji ƴiye, gannde renal, seppooji rewɓe e sukaaɓe, seppooji kuuɓtodinɗi e nokkuuji toppitiiɗi cellal ɓernde.Wikipedia: Narayana Institute of Cardiac Scienceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Narayana_Institute_of_Cardiac_SciencesDuɗal gannde ɓernde Narayana (NICS) ko opitaal gonɗo e Bommasandra, Bangalore, leydi Indiya, mo fedde Narayana cellal gollotoo. Ndeeɗoo opitaal ɓernde mawnde, Narayana Health, ina jeyaa e ɓurɗe mawnude e winndere ndee, ina waɗi 23 suudu safrirdu ɓernde keeriiɗo e Digital Cath Labs joy, heen gooto ko Hybrid, baawɗo waɗde golle ɓernde ɗiɗi ɗee kala opereeji ɓernde caɗtuɗi.Wikipedia: Narayana Multispeciality Hospital, HSR Layouthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Narayana_Multispeciality_Hospital,_HSR_LayoutOspitaal Narayana, HSR Layout ko opitaal to Bangalore, leydi Indiya, ina jeyaa e fedde opitaaluuji cellal Narayana. Ko ɓuri heewde e fannuuji safrirde ndee ko seppooji ñalnde kala, gastroenterologie, kardiyoloji, jibinannde e ginekoloji e sarwisaaji emergency.Wikipedia: Apollo Hospitalshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Apollo_HospitalsApollo Hospitaals Enterprise Limited ko fedde toppitiinde ko fayti e cellal e nder leydi Indiya, jooɗiinde mum ko to wuro wiyeteengo Chennai. Ko kañum woni lowre safrirde keeriinde ɓurnde mawnude ngam heɓde ngalu e nder leydi Indiya, ina waɗi lowre 71 safrirde jeyaande e njuɓɓudi.Wikipedia: Balaji Dental and Craniofacial Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Balaji_Dental_and_Craniofacial_HospitalOspitaal dental e ɓalndu Balaji ko nokku toppitiiɗo dental e seppooji, woni ko to Chennai, Tamil Nadu, leydi Indiya. S.Wikipedia: Billroth Hospitalshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Billroth_HospitalsOpitaaluuji Billroth ko catal opitaaluuji to wuro wiyeteengo Chennai, to leydi Indiya. Sosi nde ko V.Wikipedia: Waspita Renndo Camborne Redruthhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Renndo_Camborne_RedruthWaspita renndo Camborne Redruth ko Waspita toppitiiɗo cellal leydi to Cornwall, to leydi Biritaani-Mawndi. Ko fedde nde woni ko e njuɓɓudi NHS.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Renndo_Camborne_Redruth#TariyaSarwisaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Renndo_Camborne_Redruth#SarwisaajiNatehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Renndo_Camborne_Redruth#NateTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Waspita_Renndo_Camborne_Redruth#TuugnorgalWikipedia: Cancer Institute (WIA)https://ff.wikipedia.org/wiki/Cancer_Institute_(WIA)Duɗal Kanser (WIA - Fedde Rewɓe Inndo), anndiraangal kadi Duɗal Kanser Adyar, ko nokku safrugol kanseer e wiɗtooji ɗi ngalaa ngartam, jooɗiiɗi to Chennai, Tamil Nadu.[1] Duɗal Kanser (WIA) sosaa ko e hitaande 1952 e gardagol Muthulakshmi Reddy.Pages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Dr. Agarwal's Eye Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dr._Agarwal%27s_Eye_HospitalOspitaal gite Dr. Agarwal ko catal opitaaluuji keertiiɗi gite e nder leydi Indiya, jooɗorde mum ko Chennai.Wikipedia: Dr. Mohan's Diabetes Specialities Centrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dr._Mohan%27s_Diabetes_Specialities_CentreDr. Mohan's Centre spéciaux du diabète ko catal safrirde keeriiɗo jabet, jooɗorde mum woni to Chennai, Tamil Nadu.Wikipedia: Dr. Mehta's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dr._Mehta%27s_HospitalOspitaal Dr. Mehta ina jeyaa e duɗe cafrirɗe ɓurɗe ɓooyde e nder wuro Chennai, Tamil Nadu, leydi Indiya sosaa e hitaande 1933.Wikipedia: Egmore Eye Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Egmore_Eye_HospitalOspitaal gite Egmore, mo nganndu-ɗaa ko duɗal diiwaan gite e opitaal gite laamu, ko opitaal gite renndo to Chennai, to leydi Indiya. Ina sikkaa ko opitaal gite ɓurɗo ɓooyde e nder Aasi, duɗal ngal sosaa ko e hitaande 1819[1], ko kañum woni opitaal ɗiɗaɓo ɓurɗo ɓooyde e sifaa mum, sara tan ko opitaal gite Moorfields to leydi Angalteer.Wikipedia: Fortis Healthcarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fortis_HealthcareFortis Healthcare Limited (FHL) ko fedde nde wonaa laamuyankoore, nde woni ko e wuro wiyeteengo Gurgaon, to leydi Indiya. Fortis fuɗɗii golle mum to bannge cellal ko to Mohali, Punjab, ɗo opitaal Fortis gadano fuɗɗii.Wikipedia: Employees State Insurance Scheme Hospital, Ayanavaramhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Employees_State_Insurance_Scheme_Hospital,_AyanavaramOpitaal ESIS ko opitaal E S I wonande gollotooɓe sosiyeteeji, tawaa ko e nokku Ayanavaram[2] to Chennai[3] to Tamil Nadu[4] e nder duunde Indiya. Gollotooɓe ɓe njoɓdi mum en ɓuri ₹15,000 ina mbaawi safrude e nder opitaaluuji ESIS.Wikipedia: Government Dental Hospital and College, Chennaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Government_Dental_Hospital_and_College,_ChennaiKoolaaɗo kuuɓal dental laamu Tamil Nadu, anndiraaɗo kadi Hospitaal dental laamu e Koolaaɗo kuuɓal, ko baagal dental Koolaaɗo kuuɓal Madras. Hay so tawii kolees oo ko fedde ceertunde to bannge njuɓɓudi, ina jokkondiri e kolees safaara Madras e opitaal mawɗo laamu.Wikipedia: Government Hospital of Thoracic Medicine, Chennaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Government_Hospital_of_Thoracic_Medicine,_ChennaiOspitaal laamu nguu, mo yimɓe fof nganndi ko Tambaram TB Sanatorium, ko opitaal mawɗo jeyaaɗo e laamu, woni to Chennai, to leydi Indiya. Ko laamu leydi Tamil Nadu rokkata opitaal oo kaalis e njuɓɓudi mum.Wikipedia: Government Institute of Rehabilitation Medicine, Chennaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Government_Institute_of_Rehabilitation_Medicine,_ChennaiDuɗal laamu toppitiingal safaara cellal ko opitaal laamu jeyaaɗo to K. K.Wikipedia: Government Royapettah Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Government_Royapettah_HospitalOspitaal laamu Royapettah ko opitaal mawɗo mo laamu jeyi, woni to wuro Royapettah to wuro wiyeteengo Chennai, leydi Indiya. Ospitaal oo ina waɗi 712 leeso, ko laamu leydi Tamil Nadu rokkata kaalis mum, kadi ina jogoo ɗum.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Hindu mission hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hindu_mission_hospitalOpitaal Mission HinduWikipedia: Kanchi Kamakoti Childs Trust Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kanchi_Kamakoti_Childs_Trust_HospitalOspitaal Kanchi Kamakoti CHILDS Trust ko opitaal 200 leeso keeriiɗo toppitiiɗo sukaaɓe, woni ko e wuro Nungambakkam, to leydi Chennai, to leydi Indiya. Ospitaal oo sosaa ko e lewru abriil, hitaande 1978, ko opitaal CHILDS Trust, mo maayɗo Dr MS Ramakrishnan.Wikipedia: Kauvery Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kauvery_HospitalOpitaal Kauvery ko catal opitaaluuji keewɗi keertiiɗi e nder wuro Trichy e opitaaluuji gonɗi e nder wuro Trichy, Chennai, Hosur, Tirunelveli e Salem, Bengaluru.Wikipedia: Kilpauk Medical Collegehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kilpauk_Medical_CollegeKoolol safaara laamu Kilpauk (GKMC) ko duɗal safaara laamu to Chennai, leydi Indiya. Sosaa ko e hitaande 1960, ina waɗi opitaaluuji nay jokkondirɗi e GKMC - Opitaal Koldaa Safaara laamu Kilpauk.Wikipedia: Voluntary Health Services hospital, Chennaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Voluntary_Health_Services_hospital,_ChennaiSarwisaaji cellal ballitooji, anndiraaɗi no feewi e opitaal VHS, ko opitaal toppitiiɗo ko fayti e safaaraaji keewɗi e nder diiwaan Tamil Nadu, to bannge worgo leydi Indiya, ina wiyee ina gollina taƴe renndo ɓurɗe famɗude faggudu. Sosaa nde ko e hitaande 1958, ko Krishnaswami Srinivas Sanjivi, cafroowo indiyanke, golloowo renndo, keɓɗo njeenaaje Padma Shri e Padma Bhushan, ko fedde nde wonaa laamuyankoore, jogiinde innde wootere.Wikipedia: Tamil Nadu Government Multi Super Speciality Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tamil_Nadu_Government_Multi_Super_Speciality_HospitalSarwisaaji cellal ballitooji, anndiraaɗi no feewi e opitaal VHS, ko opitaal toppitiiɗo ko fayti e safaaraaji keewɗi e nder diiwaan Tamil Nadu, to bannge worgo leydi Indiya, ina wiyee ina gollina taƴe renndo ɓurɗe famɗude faggudu. Sosaa nde ko e hitaande 1958, ko Krishnaswami Srinivas Sanjivi, cafroowo indiyanke, golloowo renndo, keɓɗo njeenaaje Padma Shri e Padma Bhushan, ko fedde nde wonaa laamuyankoore, jogiinde innde wootere.Wikipedia: Sundaram Medical Foundationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sundaram_Medical_FoundationFooyre safaara Sundaram (ina wiyee kadi SMF walla opitaal ciftorgol Doktoor Rangarajan) ko opitaal renndo, mo alaa ko nafata, koolaaɗo, mo S. Rangarajan sosi e hitaande 1990.Wikipedia: Stanley Medical Collegehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stanley_Medical_CollegeDuɗal jaaɓi-haaɗtirde Stanley (SMC) ko duɗal jaaɓi-haaɗtirde renndo tawaangal to wuro wiyeteengo Chennai, to leydi Tamil Nadu, to leydi Indiya. Hay so tawii opitaal gadano oo ina yahra e duuɓi 200, duɗal jaaɓi haaɗtirde ngal sosaa ko ñalnde 2 sulyee 1938.Wikipedia: Sri Ramachandra Medical Centrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sri_Ramachandra_Medical_CentreCafrirde Sri Ramachandra (SRMC) ko suudu safrirdu jaaɓi-haaɗtirde toppitiinde ko fayti e cellal to Chennai, leydi Indiya. E nder ko ɓuri 1 500 leeso, 114 leeso ICU, 25 suudu safrirdu, e nokku ɗo 175 ektaar (71 ha), SRMC ina jeyaa e ɓurɗe mawnude[citation needed] nokkuuji toppitiiɗi cellal keeriiɗo e nder Aasi fuɗnaange.Wikipedia: Sri Ramachandra Institute of Higher Education and Researchhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sri_Ramachandra_Institute_of_Higher_Education_and_ResearchDuɗal jaŋde toownde e wiɗtooji Sri Ramachandra (SRIHER), ko adii ɗuum ko duɗal jaaɓi haaɗtirde Sri Ramachandra e duɗal jaaɓi haaɗtirde safaara e wiɗtooji, ko duɗal keeriiɗo tawaangal to Porur, Chennai, leydi Indiya.[1] SRIHER ina waɗi koleesuuji e facultés 9[2] tawi ko ɓuri 6 000 almuudo.Wikipedia: Southern Railway Headquarters Hospital, Chennaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Southern_Railway_Headquarters_Hospital,_ChennaiOspitaal mawɗo laana njoorndi to bannge worgo, anndiraaɗo kadi opitaal laana njoorndi Perambur, ko opitaal 500 leeso to bannge laana njoorndi to Ayanavaram, Chennai. Nde yaaji ko e leydi fotde 15 ektaar (6,1 ha), nde sosaa ko e laamu Angalteer to Inndo.Wikipedia: Sir Ivan Stedeford Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sir_Ivan_Stedeford_HospitalOpitaal Sir Ivan Stedeford ko opitaal keeriiɗo to Ambattur, to leydi Indiya. Opitaal oo inniraa ko Sir Ivan Stedeford, ganndo gollordu Angalteer, ballitooɗo.Wikipedia: Yeni Mosque, Mytilenehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yeni_Mosque,_MytileneGila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓiWikipedia: Rela Institute & Medical Centrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rela_Institute_%26_Medical_CentreOpitaal Rela ko opitaal keeriiɗo, jooɗiiɗo to Chromepet, to leydi Chennai, to leydi Indiya. [1][2][3][4][5] Nde sosaa ko e hitaande 2018 e juuɗe Mohamed Rela, ganndo ko faati e ƴiiƴam, mo woni hannde hooreejo e gardo nde.Wikipedia: Parvathy Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Parvathy_HospitalOspitaal Parvathy ko opitaal keewɗo keeriindi e nder leydi Indiya, keɓtinaaɗo e toppitagol ƴiye e jokkondire, jooɗiiɗo to [, Chennai]. Sosi nde ko Dr.Wikipedia: Rajiv Gandhi Government General Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rajiv_Gandhi_Government_General_HospitalOspitaal mawɗo laamu Rajiv Gandhi ko opitaal mawɗo laamu jeyaaɗo to Chennai, leydi Indiya. Ko laamu leydi Tamil Nadu rokkata opitaal oo kaalis e njuɓɓudi mum.Wikipedia: Madras Medical Missionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Madras_Medical_MissionMission Médicale Madras ko opitaal gonɗo to wuro wiyeteengo Chennai. Yuɓɓo adanngo opitaal oo sosaa ko e hitaande 1987.Wikipedia: MIOT International Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MIOT_International_HospitalDuɗal Madras to bannge safaara ɓalli e mborosaaji, anndiraangal e tonngoode MIOT hakkunde leyɗeele, ko suudu safrirdu keeriiɗo to Manapakkam, to Chennai, to leydi Inndo. Ko opitaal keeriiɗo to bannge seppooji lomtinirɗi jokkondire, Kardiyoloji Interventionnel, ortopedi e trauma.Wikipedia: Apollo Hospitals, Visakhapatnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Apollo_Hospitals,_VisakhapatnamOspitaaluuji Apollo, Visakhapatnam ko caltal fedde opitaaluuji Apollo tawaaɗi to Visakhapatnam, Andhra Pradesh, leydi Indiya.[1] Opitaal oo ina huutoroo haajuuji cellal e nder leydi Andhra Pradesh to bannge worgo maayo e Odisha.Wikipedia: Care hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Care_hospitalCARE Hospitals ko cate opitaaluuji cellal keewɗi, ina waɗi opitaaluuji 16 e nder gure 7 e nder diiwanuuji 6 leydi Indiya.[1] Ospitaal oo fuɗɗorii ko nokku keeriiɗo ngam toppitaade ɓernde, caggal ɗuum yaajtini haa ɓeydi heen geɗe keewɗe.Wikipedia: Dr. Rednam Surya Prasadrao Government Regional Eye Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dr._Rednam_Surya_Prasadrao_Government_Regional_Eye_HospitalGila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓiWikipedia: Homi Bhabha Cancer Hospital and Research Centre, Visakhapatnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Homi_Bhabha_Cancer_Hospital_and_Research_Centre,_VisakhapatnamOpitaal kanseer & nokku wiɗto Homi Bhabha ko opitaal toppitiiɗo kanseer e nokku wiɗto to Visakhapatnam, Andhra Pradesh, leydi Indiya. Ndeeɗoo nokkuure kanseer diiwaan oo, ko laamu leydi Indiya e nokku ciftorgol Tata (Tata Memorial Centre) kaɓata ɗum.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Government ENT Hospital, Visakhapatnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Government_ENT_Hospital,_VisakhapatnamGovernment ENT Hospital, which serves ear, nose and throat Diseases across Coastal Andhra, is located in Pedda Waltair, Visakhapatnam.[1]Wikipedia: Government Hospital For Mental Carehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Government_Hospital_For_Mental_CareGila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓiWikipedia: Government TB and Chest Hospital, Visakhapatnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Government_TB_and_Chest_Hospital,_VisakhapatnamGila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓiWikipedia: King George Hospital, Visakhapatnamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/King_George_Hospital,_VisakhapatnamOpitaal King George (ko famɗi fof KGH) ko opitaal laamu woni ko e wuro wiyeteengo Visakhapatnam, to leydi Indiya. Ko opitaal laamu ɓurɗo mawnude e ɓurɗo heewde golle e nder leydi Andhra Pradesh.Wikipedia: L. V. Prasad Eye Institutehttps://ff.wikipedia.org/wiki/L._V._Prasad_Eye_InstituteDuɗal gite L V Prasad (LVPEI) ko fedde toppitiinde gite, nde Doktoor Gullapalli Nageswara Rao, doktoor gite, sosi to Hyderabad, e hitaande 1986. Ko fedde nde wonaa laamuyankoore, nde duɗe keewɗe, nde wonaa laamuyankoore.Wikipedia: Rani Chandramani Devi Government Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rani_Chandramani_Devi_Government_HospitalOpitaal laamu Rani Chandramani Devi ko opitaal sukaaɓe wonɗo to Pedda Waltair, to wuro wiyeteengo Visakhapatnam, leydi Indiya.[1]Wikipedia: Government Victoria Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Government_Victoria_HospitalOpitaal mawɗo laamu Victoria, ko ɓuri heewde e mum en ina wiyee opitaal Gosha, ko opitaal gadano rewɓe e sukaaɓe e nder wuro Visakhapatnam ngo golliima ko ɓuri teeminannde. O woni ko e nokku biyeteeɗo Chengal Rao Peta, to Wisakhapatnam.Wikipedia: Visakha Institute of Medical Scienceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Visakha_Institute_of_Medical_SciencesDuɗal gannde safaara Visakha ko juuti VIMS ko opitaal to Visakhapatnam, to leydi Indiya.Wikipedia: AMRI Hospitalshttps://ff.wikipedia.org/wiki/AMRI_HospitalsAMRI Hospitals ko fedde toppitiinde ko fayti e njulaagu, nde jooɗorde mum woni ko e wuro Kolkata, to leydi Bengal hirnaange, to leydi Indiya.Wikipedia: Anandalok Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anandalok_HospitalOspitaal Anandalok ko opitaal keeriiɗo mo alaa ko heɓata, woni ko e Sekteer - II, Blok - DK wuro Salt Lake, Kolkata, leydi Indiya. Gardiiɗo njuɓɓudi ndii hannde ko Aditya Mukherjee.Wikipedia: Institute of Child Health, Kolkatahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Institute_of_Child_Health,_KolkataInstitut de la santé des enfants ko opitaal to Kolkata, leydi Indiya, ina rokka jaŋde toownde e nder safaara sukaaɓe e les duɗal jaaɓi haaɗtirde gannde cellal to bannge worgo Bengal. Ina jogii ceertugol wonde duɗal sukaaɓe gadanal e nder leydi Indiya.Wikipedia: Ezra Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ezra_HospitalOspitaal Ezra ko e nder duɗal jaaɓi haaɗtirde Kolkata.Wikipedia: Eden Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eden_HospitalOspitaal Eden, sosaa e hitaande 1881, ina hoɗi e duɗal jaaɓi haaɗtirde safaara to Kolkata, to leydi Indiya.Wikipedia: Desun Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Desun_Hospitalesun Hospital ko opitaal 750 leeso mo NABH jaɓi, mo 100 leeso keeriiɗo wonande rewɓe & sukaaɓe [1] to Kolkata, Bengal Hirnaange, Inndo.[2][3] Ospitaal Desun ina jogii opitaal goɗɗo 300 leeso [4] to Siliguri kadi ina jogori udditaade opitaal to leydi Bangladesh.Wikipedia: David Hare Blockhttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_Hare_BlockBlok David Hare ko e nder opitaal duɗal jaaɓi haaɗtirde Kolkata. Ko ɓuri heewde e cuuɗi cafrirɗi kuuɓtodinɗi ina ngoni e ndeeɗoo galle.Wikipedia: Chittaranjan National Cancer Institutehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chittaranjan_National_Cancer_InstituteDuɗal kanseer ngenndiwal Chittaranjan (CNCI) ko suudu safrirdu toppitiingu kanseer e wiɗtooji e nder nokkuuji 27 diiwaanuuji kanseer e nder leydi Indiya.[2][3][4] Nde woni ko e wuro Kolkata sara nokku ɗo metro Jatin Das Park woni ɗoo, to Hazra More (taƴre).Wikipedia: Bidhannagar Sub-Divisional Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bidhannagar_Sub-Divisional_HospitalOpitaal leslesal Bidhannagar ko opitaal laamu to Bidhannagar, Kolkata, leydi Indiya.Wikipedia: Belle Vue Clinic, Kolkatahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belle_Vue_Clinic,_KolkataBelle Vue Clinic ko NABH jaɓi ngam heɓde ngalu, ko kañum jeyaa e opitaaluuji gadani sosaaɗi to Kolkata. Ospitaal oo ina jeyaa e M.Wikipedia: Bangur Institute of Neuroscienceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bangur_Institute_of_NeurosciencesDuɗal ganndal ƴiiƴam Bangur,[α] anndiraangal kadi Duɗal ganndal ƴiiƴam Bangur e BIN, ko duɗal jaaɓi haaɗtirde ngal laamu toppitii ngal, ngal woni ko e 52/1A, laawol Sambhu Nath Pandit, Bhawanipur, Kolkata, Bengal Hirnaange. Duɗal ngal ina jokkondiri e IPGMER e opitaal SSKM.Wikipedia: Vivekananda Institute of Medical Sciences, Kolkatahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vivekananda_Institute_of_Medical_Sciences,_KolkataDuɗal ganndal safaara Vivekananda (VIMS) ko duɗal safaara e opitaal to laawol Sarat Bose, to Kolkata, gollortoo ko e les njiimaandi Ramakrishna Math e Ramakrishna. Nde fuɗɗii ko e lewru juko hitaande 1932, nde wonnoo ko suudu safrirdu jibinannde e sukaaɓe, nde Swami Dayanand, almuudo Sarada Devi waɗi.Wikipedia: Tata Medical Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tata_Medical_Centerata Cafrirde (TMC) ko nokku cafrirɗo walla safrirde tawaande e wuro keso e nder wuro Kolkata, to leydi Bengal hirnaange. Ko ɗum jeyaa e nokkuuji 62 keertiiɗi ngam safrude e wiɗtooji kanseer e nder leydi Indiya.Wikipedia: Saroj Gupta Cancer Centre and Research Institutehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saroj_Gupta_Cancer_Centre_and_Research_InstituteSaroj Gupta Duɗal Kanser e Wiɗto, anndiraangal ko adii "Centre Cancer Welfare Home & Institut de Research"[1] ko opitaal gonɗo e dow leydi 16 ektaar. Ko opitaal kanseer timmuɗo, keeriiɗo, mo 311 leeso e ko ina ɓura 850 gollotooɓe.Wikipedia: Narayana Superspeciality Hospital, Howrahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Narayana_Superspeciality_Hospital,_HowrahOspitaal mawɗo Narayana ko opitaal mawɗo mawɗo gonɗo to Howrah, to leydi Bengal hirnaange. Ko ɗum fedde fedde Narayana Health, ina safra ñawɓe ummoriiɓe e gure ɗiɗi Howrah e Kolkata to Bengal worgo, to leydi Indiya.Wikipedia: Nil Ratan Sircar Medical College and Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nil_Ratan_Sircar_Medical_College_and_HospitalKoolaaɗo kuuɓal e opitaal Nil Ratan Sircar, anndiraaɗo kadi Koolaaɗo kuuɓal safaara NRS (Koolaaɗo kuuɓal Campbell), ko duɗal safaara laamu e opitaal to Kolkata, leydi Indiya. Nde woni ko e Sealdah, e nder ɓernde Kolkata.Wikipedia: Narayana Multispeciality Hospital, Howrah``https://ff.wikipedia.org/wiki/Narayana_Multispeciality_Hospital,_Howrah%60%60``Ospitaal Narayana keewɗo (anndiraaɗo ko adii Opitaal Westbank), opitaal deerɗiiɗo Opitaal Narayana, Howrah, ko opitaal keeriiɗo Narayana cellal to laawol Andul, Howrah, Bengal Hirnaange.[1] Koɗki mum e Kolkata ina addana ɗum heɓde ñawɓe ummoriiɓe wuro mawngo.Wikipedia: Medical College & Hospital, Kolkatahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Medical_College_%26_Hospital,_KolkataKoolaaɗo kuuɓal safaara, Kolkata, anndiraaɗo kadi Koolaaɗo kuuɓal safaara Calcutta, ko duɗal safaara laamu e opitaal tawaangal to Kolkata, Bengal hirnaange, leydi Indiya. Ko ɗum jeyi e opitaaluuji ɓurɗi ɓooyde gonɗi e nder leydi Indiya.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Medica Hospitalshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Medica_HospitalsMedica Hospitals ko lowre opitaal keeriiɗo ngam heɓde ngalu e nder Fuɗnaange leydi Indiya ina rokka nokkuuji cellal keertiiɗi e ɓurɗi teeŋtude e nder duuɓi seeɗa jawtuɗi ɗii. Fuɗɗaade yahdu mum e suudu safrirdu Medica North Bengal to Siliguri e hitaande 2008, fedde nde fuɗɗii suudu safrirdu mum mawndu – suudu safrirdu mawndu to Kolkata e hitaande 2010.Wikipedia: KPC Medical College and Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/KPC_Medical_College_and_HospitalKoolol safaara e opitaal KPC ko duɗal safaara keeriiɗo gonngal to Jadavpur, Kolkata, Bengal Hirnaange. Nde jokkondiri ko e Duɗal Jaaɓihaaɗtirde Ganndal Cellal Bengal Hirnaange.Wikipedia: Antara (hospital)https://ff.wikipedia.org/wiki/Antara_(hospital)Antara (walla Antaragram) ko duɗal cellal hakkille tawangal e saraaji wuro Kolkata, to leydi Indiya. Ko fedde Antara woni nde.Wikipedia: IPGMER and SSKM Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/IPGMER_and_SSKM_Hospitalnstitute jaŋde e wiɗtooji safaara caggal duɗal jaaɓi haaɗtirde e opitaal ciftorgol Seth Sukhlal Karnani (ko famɗi fof opitaal IPGMER e SSKM), anndiraaɗo e ɗemngal P.G.Wikipedia: Acharya Shree Bhikshu Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Acharya_Shree_Bhikshu_Hospitalnstitute jaŋde e wiɗtooji safaara caggal duɗal jaaɓi haaɗtirde e opitaal ciftorgol Seth Sukhlal Karnani (ko famɗi fof opitaal IPGMER e SSKM), anndiraaɗo e ɗemngal P.G.Wikipedia: All India Institute of Medical Sciences, New Delhi`https://ff.wikipedia.org/wiki/All_India_Institute_of_Medical_Sciences,_New_Delhi%60stitute jaŋde e wiɗtooji safaara caggal duɗal jaaɓi haaɗtirde e opitaal ciftorgol Seth Sukhlal Karnani (ko famɗi fof opitaal IPGMER e SSKM), anndiraaɗo e ɗemngal P.G.Wikipedia: Amrita Hospital, Faridabadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amrita_Hospital,_FaridabadOpitaal Amrita ko opitaal keeriiɗo toppitiiɗo cellal ɓalli to Faridabad, NCR Delhi, leydi Indiya. Ko ɗum opitaal keeriiɗo ɓurɗo mawnude e nder Asii, ko gardiiɗo jaagorɗe leydi ndi hono Narendra Modi udditi ɗum.Wikipedia: Ambedkar Nagar Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ambedkar_Nagar_HospitalOpitaal Ambedkar Nagar ko opitaal laamu e nder diiwaan Ambedkar Nagar, to Delhi. Haayre nde'e ɗon nder hitaande 2013, ko jaagorɗo lesdi ndi'i, Ghulam Nabi Azad, bee hooreejo jaagorɗe lesdi Delhi, Sheila Dikshit.Wikipedia: Apollo Hospital, Indraprasthahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Apollo_Hospital,_IndraprasthaOpitaal Indraprastha Apollo ko opitaal leydi Indiya jeyaaɗo e fedde opitaaluuji Apollo, fedde toppitiinde cellal ɓurnde mawnude e nder leydi Indiya.[1][2] Sosaa ko e hitaande 1995, ko kañum woni safrirde tataɓere toppitiinde ko fayti e cellal ɓalli, nde fedde Apollo Hospitals Group sosi, e wondude e laamu Delhi.Wikipedia: Charak Palika Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charak_Palika_HospitalCharak Palika Hospital a government hospital maintained by the New Delhi Municipal Council.[1][2][3]Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Chaudhary Brahm Prakash Ayurved Charak Sansthanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chaudhary_Brahm_Prakash_Ayurved_Charak_Sansthan10:10, 11. 10 Ko duɗal jaaɓi haaɗtirde e nder leydi Indiya, ko duɗal jaaɓi haaɗtirde e nder leydi Indiya.Wikipedia: Kalawati Saran Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kalawati_Saran_Children%27s_HospitalOpitaal sukaaɓe Kalawati Saran ko opitaal keeriiɗo e nder duɗal jaaɓi haaɗtirde Lady Hardinge, New Delhi mo Doktoor Sheila Singh Paul sosi, ardii ɗum.[1]Wikipedia: Lady Hardinge Medical Collegehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lady_Hardinge_Medical_CollegeKoolol safaara Lady Hardinge anndiraangol kadi LHMC Delhi ko duɗal safaara laamu hakkundeejo & opitaal tawaangal to New Delhi, leydi Indiya. Sosaa ko e hitaande 1916, nde wonti e nder Faculté de Sciences Médicales, Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Delhi e hitaande 1950.Wikipedia: Lok Nayak Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lok_Nayak_HospitalOpitaal Lok Nayak (Hindi: लोक मन्क अप्ताल), ko adii ɗuum ina anndiraa Opitaal Irwin haa Noowammbar 1977, caggal ɗuum wayliima wonti Opitaal Lok Nayak Jai Prakash (LNJP)[1] ngam teddinde Jayaprakash Narayan, daraniiɗo jeytaare leydi Indiya e politik.[2] Ko Departemaa Cellal e Wellitaare Ɓesngu, laamu Delhi toppitii e dogginde ɗum.Wikipedia: Maharaja Agrasen Hospital (New Delhi)https://ff.wikipedia.org/wiki/Maharaja_Agrasen_Hospital_(New_Delhi)Opitaal Maharaja Agrasen ko opitaal to wuro New Delhi, leydi Indiya, ina waɗi 400 leeso.[1] O woni ko e wuro wiyeteengo Punjabi Bagh.Wikipedia: Max Healthcarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Max_HealthcareKo duɗal jaaɓi haaɗtirde Max Healthcare Limited woni fedde toppitiinde ko fayti e cellal e nder leydi Indiya, nde jooɗorde mum woni to Delhi. Max Healthcare ina gollina opitaaluuji 19 tawi ko ɓuri 4 000 leeso, ko ɓuri heewde ko e nder Fuɗnaange leydi Indiya.Wikipedia: Sri Balaji Action Medical Institutehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sri_Balaji_Action_Medical_InstituteDuɗal safaara Sri Balaji[1] ko suudu safrirdu to Delhi, leydi Indiya sosaa ko e hitaande 2005.Wikipedia: Sir Ganga Ram Hospital (India)https://ff.wikipedia.org/wiki/Sir_Ganga_Ram_Hospital_(India)Opitaal Sir Ganga Ram ko opitaal keeriiɗo ngam heɓde ngalu[1] to Rajendra Nagar, Delhi. Ina rokka ñawɓe ummoriiɓe e nder Asii fuɗnaange-rewo kala golle safaara[2].Wikipedia: Sanjeevan Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sanjeevan_HospitalOpitaal Sanjeevan[1] ko opitaal keeriiɗo gonɗo to Daryaganj, to leydi New Delhi.[2]Wikipedia: Dr. Baba Saheb Ambedkar Medical College and Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dr._Baba_Saheb_Ambedkar_Medical_College_and_HospitalDoktoor Baba Saheb Ambedkar ko duɗal jaaɓi haaɗtirde e opitaal gonngal to Rohini, Delhi, leydi Indiya. Koolaaɗo kuuɓal oo ina anndiraa e Komisariyaa Ngenndiijo Cafrirɗe, ina jokkondiri e Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Guru Gobind Singh Indraprastha.Wikipedia: Dr. Shroff's Charity Eye Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dr._Shroff%27s_Charity_Eye_HospitalOpitaal gite Doktoor Shroff’s Charity ko Doktoor Sorabji P Shroff, puɗɗinooɗo golloraade to leydi Indiya e hitaande 1914. Taaniraaɓe makko ɗiɗo, kamɓe ne ko ɓe safrooɓe gite, ngoni ko e njuɓɓudi opitaal oo.Wikipedia: Dharamshila Cancer Hospital and Research Centrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dharamshila_Cancer_Hospital_and_Research_CentreOpitaal mawɗo Dharamshila Narayana (DNSH) ko Narayana Health, fedde toppitiinde ko fayti e cellal e nder leydi Pan India, nde Dr. Ko opitaal mawɗo biyeteeɗo Dharamshila Narayana woni opitaal kanseer gadano e nder leydi Indiya mo NABH jaɓi.Wikipedia: Guru Tegh Bahadur Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Guru_Tegh_Bahadur_HospitalOpitaal Guru Teg Bahadur (walla GTBH walla GTB) ko opitaal mawɗo tawaaɗo to Dilshad Garden, Shahdara, Delhi, leydi Indiya, ina jokkondiri e opitaal jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde gannde safaara, to duɗal jaaɓi haaɗtirde Delhi.[1] [2]Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Dr. Ram Manohar Lohia Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dr._Ram_Manohar_Lohia_HospitalOpitaal Doktoor Ram Manohar Lohia (anndiraa ko opitaal Willingdon) ko opitaal laamu hakkundeejo to New Delhi, leydi Indiya. Duɗal ganndal safaara Atal Bihari Vajpayee ina jokkondiri e ndeeɗoo suudu safrirdu ina rokka jaŋde leslesre e jaŋde leslesre.Wikipedia: St Stephen's Hospital, Delhihttps://ff.wikipedia.org/wiki/St_Stephen%27s_Hospital,_DelhiOpitaal St Stephen Delhi ko opitaal keeriiɗo to New Delhi, leydi Indiya. Ospitaal oo ina waɗi 600 leeso, hannde ina golloroo no nokku toppitiiɗo ko fayti e cellal (superspecialité).Wikipedia: Institute of Liver and Biliary Scienceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Institute_of_Liver_and_Biliary_SciencesDuɗal gannde heege e biliaire (ILBS) ko opitaal keeriiɗo gooto ngam ñawbuuli heege e biliaire tawaaɗi to New Delhi, leydi Indiya.[1] Nde sosaa ko e laamu leydi laamorgo leydi (NCT) Delhi ngam wonde duɗal keeriiɗo, e les sariya binnditagol renndooji, 1860, to New Delhi[2] e Shiv Kumar Sarin woni gardiiɗo sosɗo ngal.Wikipedia: Safdarjung Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Safdarjung_HospitalDuɗal gannde heege e biliaire (ILBS) ko opitaal keeriiɗo gooto ngam ñawbuuli heege e biliaire tawaaɗi to New Delhi, leydi Indiya.[1] Nde sosaa ko e laamu leydi laamorgo leydi (NCT) Delhi ngam wonde duɗal keeriiɗo, e les sariya binnditagol renndooji, 1860, to New Delhi[2] e Shiv Kumar Sarin woni gardiiɗo sosɗo ngal.Wikipedia: Rajiv Gandhi Cancer Institute and Research Centrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rajiv_Gandhi_Cancer_Institute_and_Research_CentreDuɗal Rajiv Gandhi e wiɗtooji kanseer (RGCIRC) ko nokku cafrirɗo e wiɗtooji mo alaa ko nafata, jooɗiiɗo to Delhi, leydi Indiya, keɓtinaaɗo e safrude e wiɗtooji kanseer. Ko ɗum jeyi e nokkuuji cafrirɗi ɓurɗi mawnude ngam safrude kanseer e nder Aasi.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: North Delhi Municipal Corporation Medical Collegehttps://ff.wikipedia.org/wiki/North_Delhi_Municipal_Corporation_Medical_CollegeKoolaaɗo kuuɓal safaara to wuro Delhi worgo, sosaango e hitaande 2013, ko duɗal jaaɓi haaɗtirde safaara timmungal to Malka Ganj to Delhi, leydi Indiya. Kolleeji ɗii ina ndokka dipolom Baccalauréat to bannge safaara e seppooji (MBBS).Wikipedia: Max Med Centre Services Lajpat Nagarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Max_Med_Centre_Services_Lajpat_NagarLajpat Nagar ko nokku toppitiiɗo cellal to wuro New Delhi, to leydi Indiya.Wikipedia: Amrita Hospital, Kochihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amrita_Hospital,_KochiOspitaal Amrita, anndiranooɗo ko adii ɗuum ko Duɗal gannde safaara Amrita (AIMS) ko opitaal toppitiiɗo ko fayti e safaaraaji keewɗi, jooɗiiɗo to Kochi, to leydi Indiya. Nde jokkondiri e duɗal jaaɓi-haaɗtirde Amrita to duɗal jaaɓi-haaɗtirde Amrita, ngal jeyaa ko e nokkuuji safaara ɓurɗi mawnude e nder leydi Indiya, tawi ko ɓuri heewde e nokkuuji mahraaɗi ko ina tolnoo e 3,33 miliyoŋ sq.Wikipedia: Aster Medcityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aster_MedcityOspitaal Amrita, anndiranooɗo ko adii ɗuum ko Duɗal gannde safaara Amrita (AIMS) ko opitaal toppitiiɗo ko fayti e safaaraaji keewɗi, jooɗiiɗo to Kochi, to leydi Indiya. Nde jokkondiri e duɗal jaaɓi-haaɗtirde Amrita to duɗal jaaɓi-haaɗtirde Amrita, ngal jeyaa ko e nokkuuji safaara ɓurɗi mawnude e nder leydi Indiya, tawi ko ɓuri heewde e nokkuuji mahraaɗi ko ina tolnoo e 3,33 miliyoŋ sq.Wikipedia: General Hospital, Ernakulamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/General_Hospital,_ErnakulamOspitaal mawɗo, Ernakulam ko opitaal laamu, jogiiɗo nokkuuji keewɗi keertiiɗi ngam heblude e safrude e nder safaara ɓernde, ctvs, nefrologie, urologie wondude e safaara ndernderiijo, opereeji mawɗi to Kochi, leydi Indiya.[1] Ina njuɓɓinee e nder njuɓɓudi cellal renndo laamu Kerala.Wikipedia: Indira Gandhi Co-operative Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Indira_Gandhi_Co-operative_HospitalOpitaal gollondiral Indira Gandhi (IGCH), anndiraanoo ko opitaal gollondiral Cochin,[1] ko opitaal golloowo e nder sekteer gollondiral to Kochi, Kerala, leydi Indiya.[2][3][4]Wikipedia: INHS Sanjivanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/INHS_SanjivaniINHS Sanjivani ko opitaal keeriiɗo e nder konu ndiyam leydi Indiya to Kochi, Kerala e les njiimaandi konu ndiyam to bannge worgo. Ko kañum woni safrirde konu ɓurnde mawnude e nder diiwanuuji Kerala e Tamil Nadu.Wikipedia: Medical Trust Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Medical_Trust_HospitalOspitaal Medical Trust ko opitaal "keeriiɗo" gonɗo to Kochi to Kerala, leydi Indiya.[1] E hitaande 1980 e ko kañum woni departemaa otolaryngologie gadano rokkude yimɓe leydi Kerala mikroo-opereeji noppi e ƴiye tawa njoɓaani.Wikipedia: Lourdes Heart Institutehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lourdes_Heart_InstituteDuɗal ɓernde e nokku neurologique Lourdes (LHINC) ko bolol kesol sosaangol to opitaal Lourdes, Cochin, Kerala, leydi Indiya, ngam wallitde toppitagol to bannge tolno toowngo wonande denndaangal ñawuuji ɓernde e ƴiiƴam. Nde udditaa ko ñalnde 16 marse 2007, ko Mr.Wikipedia: Little Flower Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Little_Flower_HospitalOpitaal Little Flower & Research Center ko opitaal keewɗo leɗɗe 610 e nder wuro Angamaly, diiwaan Eranakulam, fotde 25 kiloomeeteer to fuɗnaange Kochi, woni ko e nokku ɗo laawol mawngol hakkundeewol Kerala hawrata e laawol mawngol leydi 47. Opitaal oo ko Arsidiyoos mawɗo Ernakulam -Angamaly mo Egliis katolik Siri-Malabar ardii ɗum.Wikipedia: Lisie Hospital, Kochihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lisie_Hospital,_KochiOpitaal Lisie siftorde Mar Augustine Kandathil ko opitaal sara Kaloor, to Kochi, leydi Indiya. Nde sosaa ko e siftorde Mar Augustin Kandathil, ko juuti caggal maayde makko, e fawaade e yiɗde makko e peeje makko gadane, e hitaande 1957, ko kardinal Joseph Parecattil woni maande darnde makko e St.Wikipedia: Sunrise Hospital Kochihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunrise_Hospital_KochiOspitaal Sunrise ko opitaal toppitiiɗo ko fayti e safaaraaji keewɗi, kadi ko nokku laparoskopi mawɗo e nder wuro Kochi e nder diiwaan Kerala, to leydi Indiya. Nde sosaa ko e hitaande 2005, ko Doktoor Hafeez Rahman, hooreejo fedde opitaaluuji Sunrise.Wikipedia: Renai Medicityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Renai_MedicityRenai Medicity ko opitaal keewɗo faayiida to Kochi, Kerala, mahaaɗo ngam siftorde sosnooɗo maayɗo Polakulath Narayanan. Ospitalal oo woni ko e leydi 1,2 ektaar (3 ektaar) sara NH 47, wonaa Palarivattom e Edapally.Wikipedia: Saraf Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saraf_HospitalOpitaal Saraf ko opitaal keeriiɗo gonɗo to Kochi to Kerala, leydi Indiya. Nde mahiraa ko e siftorde maayɗo Vithal Govindrao Saraf.Wikipedia: Rajagiri Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rajagiri_HospitalOpitaal Rajagiri ko opitaal keeriiɗo to Kochi, Kerala. Sosaa ko e hitaande 2014,[1] ko fedde juɓɓule Rajagiri (CMI) jeyi ɗum e njuɓɓudi mum.Wikipedia: Lakeshore Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lakeshore_HospitalVPS Lakeshore, anndiraaɗo kadi opitaal Lakeshore ko opitaal keeriiɗo to Kochi, Kerala, leydi Indiya.[1] Nde woni ko e laawol mawngol ngenndiwol 66 to Nettoor, ko nokku 470 leeso, ina waɗi ko ina tolnoo e 30 departemaa kilinik.Wikipedia: Beaujon Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beaujon_HospitalOpitaal Beaujon (e Farayse: Hôpital Beaujon) woni ko to Clichy, Pari, Farayse, ko APHDP toppitii ɗum.[1] Nde inniraa ko Nicolas Beaujon, banke Faraysenaajo mo teeminannde sappo e jeetatiire.Wikipedia: Bichat–Claude Bernard Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bichat%E2%80%93Claude_Bernard_HospitalOpitaal Bichat–Claude Bernard (e Farayse: Hôpital Bichat-Claude-Bernard [opital biʃa klod bɛʁnaʁ]) woni ko e diiwaan 18 Pari, Farayse, ko Assistance Publique – Hôpitaux de Pari (APHP) toppitii ɗum.[1] Nde sosaa ko e hitaande 1881 e innde l’Hopital Bichat[2] (caggal Xavier Bichat), nde hawri ko e yuɓɓooji Hopitaal Claude-Bernard saraaji mum nde opitaal oo yani e hitaande 1970.Wikipedia: Hôpital de la Charitéhttps://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%B4pital_de_la_Charit%C3%A9Hôpital de la Charité (hopitaal Farayse: [opital də la ʃaʁite], "Hospitaal Sada") ko opitaal to Pari mo Banndiraaɓe Opitaaluuji sankara Yuhanna Alla cosi e teeminannde 17ɓiire. E hitaande 1935, nde uddaa, nde yani ngam waɗde laawol e duɗal kesal safaara.Wikipedia: Institut Gustave Roussyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Institut_Gustave_RoussyGustave Roussy ko opitaal wiɗtooji kanseer to Orop. Ngo woni ko e nokku Pari.Wikipedia: Hôpital Cochinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%B4pital_CochinHôpital Kosin (hopitaal farayse: [opital kɔʃɛ̃]) ko suudu safrirdu ballal laamu e nder rue du Faubourg-Saint-Jacques Pari 14e. Ko ɗoon woni nokku cafrirɗo burn e nder wuro ngoo.Wikipedia: Curie Institute (Paris)https://ff.wikipedia.org/wiki/Curie_Institute_(Paris)nstitut Curie ko nokku wiɗtooji safaara, biyoloji e biyofizik to Farayse.[citation needed] Ko fedde nde wonaa laamuyankoore, nde gollotoo ko nokku wiɗtooji ko faati e biyofizik, biyoloji cellal e onkoloji e opitaal keeriiɗo ngam safrude kanseer.Wikipedia: Hôpital des Enfants-Trouvéshttps://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%B4pital_des_Enfants-Trouv%C3%A9sHopital des Enfants-Trouvés ko duɗal Pari sosaa ngam toppitaade sukaaɓe woppitiiɓe. Ko Vincent de Paul sosi nde e hitaande 1638.Wikipedia: Lariboisière Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lariboisi%C3%A8re_HospitalOpitaal Lariboisière ( e farayse: Hôpital Lariboisière ) ko opitaal gonɗo e diiwaan 10ɓo Pari, leydi Farayse.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Bertrand Zadoc-Kahnhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bertrand_Zadoc-KahnBertrand Zadoc-Kahn (20 noowammbar 1901 – 17 suwee 1940) ko ganndo ɓernde to Farayse. O wari hoore makko ko nde konu Farayse fooli Almaañ Nazi e hitaande 1940.Wikipedia: Val-de-Grâcehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Val-de-Gr%C3%A2ceVal-de-Grâce (Hôpital d’instruction des armées du Val-de-Grâce walla HIA Val-de-Grâce) ko opitaal konu gonɗo to 74 boulevard de Port-Royal e nder diiwaan 5ɓo Pari, Farayse. Nde uddaa ko opitaal e hitaande 2016.Wikipedia: Sainte-Anne Hospital Centerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sainte-Anne_Hospital_CenterSafrirde Sainte-Anne (e farayse: Centre hospitalier Sainte-Anne ) ko suudu safrirdu tawaandu e nder diiwaan 14 Pari, keɓtinaaɗo to bannge safaara hakkille, to bannge ƴiiƴam, to bannge ƴiiƴam, to bannge ƴeewndo ƴiiƴam e addi. E sosde nde e hitaande 1651, fedde ndee ina heddii, yantude e opitaal Esquirol to Saint-Maurice, maande asilooji hakkillaaji to Farayse.Wikipedia: Hôpital Saint-Louishttps://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%B4pital_Saint-LouisHôpital Saint-Louis (Hôpital Saint-Louis) ko suudu safrirdu to wuro Farayse. Nde mahiraa ko e hitaande 1611, ko mahoowo biyeteeɗo Claude Vellefaux, e dow ɗaɓɓaande Henri IV mo Farayse.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Saint-Lazare Prisonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saint-Lazare_PrisonKasoo Saint-Lazare ko kasoo gonɗo e nder diiwaan 10ɓo Pari, Farayse. Nde woodnoo ko tuggi 1793 haa 1935, nde hoɗi ko e galle yumma Vincentian en ɓooyɗo.Wikipedia: Laura Dunn Jollyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laura_Dunn_JollyLaura Dunn Jolly (jibinaa ko e hitaande 1955) ko gardiiɗo jaŋde Ameriknaajo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laura_Dunn_Jolly#TuugnorgalWikipedia: Barbara Ann Posey Joneshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Ann_Posey_JonesBarbara Ann Posey Jones (jibinaa ko e hitaande 1943) ko ganndo faggudu Ameriknaajo, gardinooɗo sit-in e hitaande 1958 e nder duɗal jaaɓi haaɗtirde Katz.[1] Gila 1971, o wonii porfeseer faggudu, gardiiɗo departemaa, e Dean e nder duɗe jaaɓi-haaɗtirde e duɗe jaaɓi-haaɗtirde keewɗe taariindi ɓaleeɓe to Amerik worgo.Nguurndam puɗɗam, golle, e jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Ann_Posey_Jones#Nguurndam_puɗɗam,_golle,_e_jaŋdeGolle fagguduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Ann_Posey_Jones#Golle_fagguduBinndanɗe wiɗtoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Ann_Posey_Jones#Binndanɗe_wiɗtoojiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Ann_Posey_Jones#TuugnorgalJanngugol jokkungolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Ann_Posey_Jones#Janngugol_jokkungolWikipedia: Abdiaziz Mohamud Guledhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdiaziz_Mohamud_GuledAbdiaziz Mohamud Guled, ganndiraaɗo kadi Thatjama e nder golle mum, ko jaayndiyanke mawɗo Somali. Jibinaa ko Mogadishu, Kono Jooɗii ko to Londres, Guled anndaa ko e golle mum e nder rajooji e teleeji keertiiɗi ko adii nde o naatata e teleeji e rajooji ngenndiiji Somali hedde hitaande 2009.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdiaziz_Mohamud_Guled#TuugnorgalWikipedia: Ahmed Abdullahi Gulleidhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Abdullahi_GulleidAhmed Abdullahi Gulleid (Somaali: Axmed Cabdullaahi Guuleed, Arab: احمد عبد الله جوليد) (jibinaa ko e hitaande 1953), lollirɗo "Aag", ko binndoowo, wiɗtiyanke Somaali.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Abdullahi_Gulleid#KugalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Abdullahi_Gulleid#TuugnorgalWikipedia: Ahmed Mohamed Mohamudhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Mohamed_MohamudAhmed Muhammed Mohamud (anndiraaɗo Hurre, jibinaa ko to Garowe, e nder caka leydi Somali, e hitaande 1957 - maayi ko ñalnde 17 ut 2002) ko leñol makko leñol Omar Muhamud leñol Majeerteen suɓii ɗum sultan e hitaande 2000.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Mohamed_Mohamud#TuugnorgalWikipedia: Sunrise Communityhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunrise_CommunitySunrise Community, Inc., is one of the private 501(c)(3) not-for-profit organizations in the country for people with intellectual and developmental disabilities.Services offeredhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunrise_Community#Services_offeredReview of organizationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunrise_Community#Review_of_organizationReferenceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sunrise_Community#ReferencesWikipedia: Three Rivers Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Three_Rivers_HospitalOspitaal Three Rivers ko opitaal gonɗo to Brewster, Washington, Amerik, ko wuro jeyaango e diiwaan Okanogan.[1][2].Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Three_Rivers_Hospital#HimobeWikipedia: Susan Aaron-Taylorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Aaron-TaylorSusan Aaron-Taylor (jibinaa ko Aaron; jibinaa ko lewru juko 1947) ko naalanke Ameriknaajo, baɗɗo nate jillondirɗe. Duuɓi capanɗe tati o woniino porfeseer to duɗal jaaɓi haaɗtirde ganndal tago, to Detroit, to Michigan.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Aaron-Taylor#NguurndamKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Aaron-Taylor#KugalStyle e karallaagalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Aaron-Taylor#Style_e_karallaagalGolle maantinɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Aaron-Taylor#Golle_maantinɗeƳeewte e binndanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Aaron-Taylor#Ƴeewte_e_binndanɗeHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Susan_Aaron-Taylor#HimobeWikipedia: Lopital Wyckoff Heightshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lopital_Wyckoff_HeightsLopital Wyckoff Heights jannginoowo 350 leeso tawaandu e nder taƴre Wyckoff Heights to Bushwick, to Brooklyn to wuro New York. Lopital oo ko fedde janngirde jokkondirnde e duɗal jaaɓi haaɗtirde safaara Weill Cornell to NewYork-Presbyterian, duɗal jaaɓi haaɗtirde safaara New York e duɗal jaaɓi haaɗtirde karallaagal New York to bannge safaara osteopathique.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lopital_Wyckoff_Heights#TariyaToɗɗagol e baɗtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lopital_Wyckoff_Heights#Toɗɗagol_e_baɗtePorogaraamuuji renndohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lopital_Wyckoff_Heights#Porogaraamuuji_renndoToɓɓere kisal ñawɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lopital_Wyckoff_Heights#Toɓɓere_kisal_ñawɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lopital_Wyckoff_Heights#TuugnorgalWikipedia: Hinda-Kosba Shahi Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hinda-Kosba_Shahi_MosqueJuulirde Hinda-Kosba Shahi (bengali: হিন্দা-কসবাƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hinda-Kosba_Shahi_Mosque#Ƴeew_kadiHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hinda-Kosba_Shahi_Mosque#HimobeIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hinda-Kosba_Shahi_Mosque#Ikon_StubWikipedia: Ibn Bunnieh Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibn_Bunnieh_MosqueJuulirde Ibnu Bunnieh (e aarabeere: جامع ابن بنيه), anndiraande kadi jumaa hajj al-Bunnieh (e aarabeere: جامع الحاج بنية) ko juulirde to Bagdaad tawaande e diiwaan al-Karkh, saraaji Gartiir Cakaari Bagdaad e saraaji Musée Irak . Arsitektuur maggal e mbaadi maggal lislaam keeringal ina jeyaa heen dome maggal oval mo sifaa mum wayi ko no egg e kaligrafi aarabeeɓe aayeeji ummoraade e Qur’aana e dow mahe maggal ko kaligrafe mawɗo Iraknaajo biyeteeɗo Hashem Muhammad al-Baghdadi waɗi.Taariindihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibn_Bunnieh_Mosque#TaariindiMahugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibn_Bunnieh_Mosque#MahugoSosngo e kewuuji teeŋtuɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibn_Bunnieh_Mosque#Sosngo_e_kewuuji_teeŋtuɗiLimtolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibn_Bunnieh_Mosque#LimtolNderhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibn_Bunnieh_Mosque#NderƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibn_Bunnieh_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibn_Bunnieh_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Catal Cellal e Lopital Worcesterhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Catal_Cellal_e_Lopital_WorcesterCatal Cellal e Lopital Worcester ko lopital 320 leeso udditaa ñalnde 16 ut 2012 to Worcester, Massachusetts lomtiiɗo Lopital diiwaan Worcester e feccere e Lopital diiwaan Taunton nde tawnoo won heen ina kuutoree haa jooni. Ooɗoo safrirde ina yiɗi wonde cellal e nder fannu yiytude laabi goɗɗi e baawɗi wallitde yimɓe wonduɓe e ñawu nguu.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Catal_Cellal_e_Lopital_Worcester#TuugnorgalWikipedia: Lopital Woodlawnhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lopital_WoodlawnLopital Woodlawn (hono noddaango Woodlawn Sanitarium, Inc. e Komiseer Sarwisaaji Siwil Municipaal NYC)[3] ko lopital fuɗɗoode teeminannde 20ɓiire tawaa ko e taƴre WoodlawnlNYC City Record: Municipal Civil Service Commission.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lopital_Woodlawn#TuugnorgalWikipedia: Lopital Windhamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lopital_WindhamLopital Windham ko Lopital keeriiɗo, mo alaa ko nafata, toppitiiɗo ko fayti e renndo, to Willimantic, to Connecticut. Nde udditaa ko e hitaande 1933.Galluurehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lopital_Windham#GalluureTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lopital_Windham#TuugnorgalWikipedia: Lopital Winchesterhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lopital_WinchesterLopital Winchester gonɗo to wuro wiyeteengo Winchester, to leydi Amerik, ko Lopital maantinɗo to bannge worgo-fuɗnaange wuro Boston, to leyɗeele dentuɗe Amerik. Ina jokkondiri e cellal Lahey.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lopital_Winchester#TariyaNokku ɗo gollorteehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lopital_Winchester#Nokku_ɗo_gollorteeNatehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lopital_Winchester#NateTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lopital_Winchester#TuugnorgalWikipedia: Lopital Jibinannde Williamsburghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lopital_Jibinannde_WilliamsburgLopital Jibinannde Williamsburg ko lopital Brooklyn mo bayyinaaɗe jibinannde mum ina njuɓɓinee sahaa kala. Nde woni ko e 753 laawol Bushwick, nde fuɗɗii ko e hitaande 1918.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lopital_Jibinannde_Williamsburg#TuugnorgalWikipedia: Juulirde Ilyasihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juulirde_IlyasiJuulirde Ilyasi ko juulirde wonnde e nder diiwaan Abbottabad, leydi Pakistaan.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juulirde_Ilyasi#TariyaNatehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juulirde_Ilyasi#NateTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juulirde_Ilyasi#TuugnorgalWikipedia: Hôpital Brocahttps://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%B4pital_BrocaHôpital Broca ko opitaal Ballal Jaaynde - Opitaaluuji Pari (AP-HP) tawaaɗi e 54-56 rue Pascal e nder diiwaan 13 Pari,[1] ko opitaal keeriiɗo to bannge safaara ñawɓe.Wikipedia: Hôpital Charles-Foixhttps://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%B4pital_Charles-Foixthumb|Opitaal Charles-Foix ko opitaal laamu ummoriiɗo e ballal renndo-opitaal Pari (AP-HP) tawaangal to 7 avenue de la République, to Ivry-sur-Seine (Val-de-Marne).[1]Wikipedia: Maison Coignardhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maison_CoignardMaison Coignard ko opitaal kasoo udditaaɗo e sahaa Rewolison Farayse ngam hoɗnude kasooji alɗuɓe ummoriiɓe e kasooji ceertuɗi udditaaɗi no e nder laamu Kulɓiniingu nguu e oon sahaa.Wikipedia: Islamic Center of Passaic Countyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Islamic_Center_of_Passaic_CountyCatal lislaam e nder diiwaan Passaic ko juulirde e nokku pinal lislaam to Paterson, New Jersey, woni ko e laawol Derrom Ave. Ina jeyaa e juulirɗe ɓurɗe mawnude e nder leydi New Jersey.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Islamic_Center_of_Passaic_County#TariyaCatal Islaamiyankeewal e nder diiwaan Passaichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Islamic_Center_of_Passaic_County#Catal_Islaamiyankeewal_e_nder_diiwaan_PassaicKunaare caggal njangu kammu NYChttps://ff.wikipedia.org/wiki/Islamic_Center_of_Passaic_County#Kunaare_caggal_njangu_kammu_NYCHakkunde diineejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Islamic_Center_of_Passaic_County#Hakkunde_diineejiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Islamic_Center_of_Passaic_County#TuugnorgalWikipedia: Lembet Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lembet_MosqueJuulirde Lembet ( e ɗemngal Gerek : Τζαμί του Λεμπέτ , e ɗemngal Turki : Lembet Camii ) ko juulirde Ottomaan en taariinde wonnde e wuro Tesalonik, to leydi Geres, inniraande kasoo Lembet, anndiraaɗo hannde kasoo Pavlos Melas. E hitaande 2013, innde jumaa nde, Juulirde Ferideh Hanim (Gerek: Φεριντέ Φεριντέ Χανούμ Τζαμί, Turki: Feride Hanım Camii) yiytaama sabu binndol ɓooyngol.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lembet_Mosque#TariyaMahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lembet_Mosque#MahdiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lembet_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lembet_Mosque#TuugnorgalBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lembet_Mosque#BibliografiJanngugol jokkungolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lembet_Mosque#Janngugol_jokkungolJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lembet_Mosque#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Koulountou Riverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koulountou_RiverMaayo Koulountou ( e farayse Rivière Koulountou ) ko maayo nder Senegaal e Gine. Ko ɓoggol maayo Gammbiya.Wikipedia: Koulor (arrondissement)https://ff.wikipedia.org/wiki/Koulor_(arrondissement)Koulor ko diiwaan Goudiry e nder diiwaan Tambacounda e nder leydi Senegaal.[1][2]Wikipedia: Markazi Jamia Masjid, Rawalpindihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Markazi_Jamia_Masjid,_RawalpindiMarkazi Jamia Masjid Rawalpindi ko juulirde wonnde e nder wuro Pakistaan.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Markazi_Jamia_Masjid,_Rawalpindi#TariyaWikipedia: Masjid-e-Toobahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masjid-e-ToobaJuulirde Tooba walla Juulirde Tooba (Urdu: مسجد طوبٰی) anndiraande kadi juulirde Gol,[1][2] woni ko e wuro Karachi, Sindh diiwaan Pakistaan. Nde woni ko e fasaade 2 DHA (Njuɓɓudi koɗki ndeenka), Karachi.Sifaa jumaa keeriiɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masjid-e-Tooba#Sifaa_jumaa_keeriiɗoƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masjid-e-Tooba#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masjid-e-Tooba#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masjid-e-Tooba#Jokkondire_yaajɗeIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masjid-e-Tooba#Ikon_StubWikipedia: Masjid Malcolm Shabazzhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masjid_Malcolm_ShabazzJuulirde Malcolm Shabazz, anndiranoonde juulirde No. 7, ko juulirde juulɓe sunnit en to Harlem, wuro New York.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masjid_Malcolm_Shabazz#TariyaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masjid_Malcolm_Shabazz#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masjid_Malcolm_Shabazz#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masjid_Malcolm_Shabazz#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Moorish Mosque, Kapurthalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moorish_Mosque,_KapurthalaJuulirde Moorish, Kapurthala woni Kapurthala nder diiwal Punjab Indiya, ɗon mari limngal juulirde mawnde Marrakesh, Maruk. Wuro Kapurthala, wonnoo ko e oon sahaa laamorgo leydi Kapurthala, anndiraango 'Mini Paris mo Punjab' e juulirde ndee ina wiyee ina jeyaa e ɓurɗe moƴƴude e nder Asii fuɗnaange-rewo.Wakerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moorish_Mosque,_Kapurthala#WakereTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moorish_Mosque,_Kapurthala#TariyaTaglehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moorish_Mosque,_Kapurthala#TagleRestoraasiyoŋhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moorish_Mosque,_Kapurthala#RestoraasiyoŋGallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moorish_Mosque,_Kapurthala#GalleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moorish_Mosque,_Kapurthala#TuugnorgalBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moorish_Mosque,_Kapurthala#BibliografiWikipedia: Moscow Cathedral Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moscow_Cathedral_MosqueJuulirde Katedraal Moscow (e ɗemngal Riisi: Московская соборная мечеть, Moskovskaya sobornaya mechet) ko juulirde mawnde Mosku, leydi Riisi. Ngo woni ko e laawol Olimpiysky, saraaji dingiral Olimpiyaagal to hakkunde wuro ngoo.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moscow_Cathedral_Mosque#TariyaJuulirde heserehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moscow_Cathedral_Mosque#Juulirde_hesereƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moscow_Cathedral_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moscow_Cathedral_Mosque#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Moscow_Cathedral_Mosque#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Necker–Enfants Malades Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Necker%E2%80%93Enfants_Malades_Hospitalthumb|Opitaal Necker-Enfants Malades (e Farayse: Hôpital Necker-Enfants Malades [opitalʁ ɑ̃fɑ̃ malad]) ko opitaal jannginoowo Farayse e nder diiwaan 15ɓo Pari. Ko opitaal fedde Ballal Publique – Hôpitaux de Pari, ina jokkondiri e Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Pari Cité.Wikipedia: Pitié-Salpêtrière Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Piti%C3%A9-Salp%C3%AAtri%C3%A8re_Hospitalthumb|Opitaal jaaɓi-haaɗtirde Pitié-Salpêtrière (e Farayse: Hôpital universitaire de la Pitié-Salpêtrière, IPA: [opital ynivɛʁsitɛːʁ də la pitje salphetʁijɛʁ]) ko opitaal moƴƴo e nder diiwaan 13ɓo Pari.[1] Ina jeyaa e ballal renndo – Hôpitaux de Pari e opitaal jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Sorbonne.Wikipedia: Quinze-Vingts National Ophthalmology Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Quinze-Vingts_National_Ophthalmology_HospitalOpitaal ngenndiwal gite Quinze-Vingts (Centre hospitalier national d’ophtalmologie des Quinze-Vingts) ko opitaal ngenndiwal gite Farayse gonɗo to Pari, e nder diiwaan 12ɓo. Opitaal oo rokki innde mum ko nokku biyeteeɗo Quinze-Vingts.Wikipedia: Rothschild Hospital, Parishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rothschild_Hospital,_ParisOpitaal Rothschild ko opitaal gonɗo e nder diiwaan 12ɓo Pari, ko ballal laamu – Hôpitaux de Pari gollotoo. Fuɗɗaade mahde ko ngam gollanaade renndo yahuud en to Fuɗnaange Pari, nde woni ko e ƴellitde geriatrie, safaara ɓalli e rehabilitaasiyoŋ kam e fannuuji keewɗi ceertuɗi e dental, teeŋti noon e periodontologie e implants dental.Wikipedia: Kolda Regionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kolda_RegionKolda ko diiwaan Senegaal (lamorgooji diiwanuuji ina njogii innde wootere e diiwanuuji mum en). Kadi ina wiyee Haute Casamance e nder daartol e nder yimɓe.Departemaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kolda_Region#DepartemaajiWikipedia: Hôtel-Dieu, Parishttps://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%B4tel-Dieu,_ParisHôtel-Dieu (hotel-Dieu (farayse: [otɛl djø]; «Hoɗorde Alla») ko opitaal laamu gonɗo e dow Île de la Cité e nder diiwaan 4ɓo Pari, e dow parvis Notre-Dame. Aadaaji ina kollita wonde opitaal oo ko Saint Landry sosi ɗum e hitaande 651 caggal Iisaa, kono binndanɗe laamu gadane ɗee ina kollita wonde opitaal oo ko hitaande 829,[1] ɗum noon ko opitaal ɓurɗo ɓooyde e Farayse, ina gasa tawa ko opitaal ɓurɗo ɓooyde e winndere ndee.Wikipedia: Hôpital Tenonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%B4pital_TenonOpitaal Tenon ko opitaal gonɗo to 4, rue de la Chine e nder diiwaan 20ɓo Pari.[1] Ina jeyaa e ballal renndo – opitaal Pari (AP-HP) e fedde opitaal jaaɓi-haaɗtirde AP-HP-Duɗal jaaɓi-haaɗtirde Sorbonne.Wikipedia: Kolda Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kolda_DepartmentDepartemaa Kolda ina jeyaa e departemaaji 45 e nder leydi Senegaal, tawaaɗi e Diiwaan Kolda e hakkundeere leydi ndii.Njuɓɓudihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kolda_Department#NjuɓɓudiTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kolda_Department#TariyaGeografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kolda_Department#GeografiGeyoloji ɓannduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kolda_Department#Geyoloji_ɓannduUmmatorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kolda_Department#UmmatoreNokkuuji daartolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kolda_Department#Nokkuuji_daartolWikipedia: Hôpital Saint-Antoinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%B4pital_Saint-AntoineOpitaal Saint-Antoine ko opitaal jaaɓi-haaɗtirde mo Ballal Jaayndeeji Pari (AP-HP) woni e nder diiwaan 12ɓo Pari to 184, rue du Faubourg-Saint-Antoine.[1] Ina jeyaa e fedde AP-HP–Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde-Sorbonne.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Koki, Senegalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koki,_SenegalKoki, ina winndaa kadi Coki, ko wuro e nder leydi Senegaal, laamorgo arrondissement gooto e nder diiwaan Louga.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koki,_Senegal#TariyaYimɓe Teskaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koki,_Senegal#Yimɓe_TeskaaɓeJanngihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koki,_Senegal#JanngiDayihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koki,_Senegal#DayiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koki,_Senegal#Ƴeew_kadiWikipedia: Hôpital Henri-Mondorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%B4pital_Henri-Mondorthumb|Opitaal Henri-Mondor ko opitaal ballitoowo renndo (AP-HP) tawaaɗo to Créteil e nder Val-de-Marne (Ile-de-France).[1]Wikipedia: Koki Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koki_ArrondissementArrondissement Koki ko arrondissement de département Louga e nder Diiwaan Louga e nder leydi SenegaalFeccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koki_Arrondissement#FeccereWikipedia: Hôpital Fernand-Widalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%B4pital_Fernand-WidalOpitaal Fernand-Widal (e ɗemngal Engele: Opitaal Fernand-Widal) ko nokku ɗo ballal opitaal Pari (AP-HP) woni to 200, rue du Faubourg-Saint-Denis e nder diiwaan 10ɓo Pari.[1] Ospitaal jannginoowo laamu, Fernand-Widal ina jogii departemaaji safaara, seppooji, e jibinannde e safrude ñawɓe heewɓe waasɓe[2] ina heen wonduɓe e ñawu nguu.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksPages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Hôpital Européen Georges-Pompidouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%B4pital_Europ%C3%A9en_Georges-PompidouSafrirde Oropnaajo (Hôpital Européen Georges-Pompidou) (Hôpital Européen Georges-Pompidou) (Hôpital Européen Georges-Pompidou) ko opitaal Farayse gonɗo to Pari.Wikipedia: General Hospital of Parishttps://ff.wikipedia.org/wiki/General_Hospital_of_Paristhumb|Ospital mawɗo Pari (e Farayse: Hôpital général de Paris) ko nokku laamungu, anniyanooɗo won'de nokku miskineeɓe njooɗii.[Wikipedia: Hertford British Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hertford_British_HospitalOspitaal Hertford British ko opitaal sosaaɗo to Pari e hitaande 1871 ngam ñawɓe Angalteer e woɗɓe haalooɓe Engele. E hitaande 2008 nde hawritii e opitaal Farayse saraaji mayre, nde inniraa Hôpital franco-britannique.Wikipedia: Kirenehttps://ff.wikipedia.org/wiki/KireneKirène ko wuro tokooso wonngo hirnaange Senegaal hedde 70 km e Dakaar laamorgo mum.Mootahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kirene#MootaKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kirene#KuugalƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kirene#Ƴeew_kadiWikipedia: Hôpital Antoine-Béclèrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%B4pital_Antoine-B%C3%A9cl%C3%A8reOpitaal Antoine-Béclère ko nokku opitaal jaaɓi-haaɗtirde laamu (CHU) to duɗal jaaɓi-haaɗtirde Pari-Saclay, woni to Clamart to Hauts-de-Seine, Farayse.Wikipedia: Hôpital Armand-Trousseauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%B4pital_Armand-TrousseauOpitaal Armand-Trousseau ko opitaal renndo (AP-HP) woni ko e 26, laawol Docteur-Arnold-Netter e rue Lasson (naatgol suudu safrirdu) e nder diiwaan 12ɓo Pari.[1] Ko ɗum jeyaa e nokkuuji fedde safrirde jaaɓi-haaɗtirde Sorbonne.Wikipedia: Hôpital Bretonneauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/H%C3%B4pital_BretonneauOpitaal Bretonneau ko opitaal Ballal Jaayndeeji Pari (AP-HP) woni ko e diiwaan 18 Pari.[1]Wikipedia: Abbasi Shaheed Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abbasi_Shaheed_HospitalOpitaal Abbasi Shaheed (Urdu: عباسی شہید ہسپتال) ko opitaal jannginoowo tawaaɗo e nder leegal Paposh Nagar to Nazimabad, Karachi, Sindh, Pakistaan.[3]Wikipedia: Aga Khan Hospital for Womenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aga_Khan_Hospital_for_Women# Fuɗɗaade soseede ko galle jibinannde e hitaande 1979,[1] opitaal Aga Khan ngam rewɓe, Karimabad ko nokku jibinannde 41 leeso ina rokka cellal. E nder nokku hee, nokku ɗo ñawndorɗe e ñawbuuli ñalnde kala Aga Khan, Karimabad ina timmina opitaal oo e golle ñawbuuli e ñawbuuli.Wikipedia: Aga Khan University Hospital, Karachihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aga_Khan_University_Hospital,_KarachiOspitaal jaaɓi-haaɗtirde Aga Khan (AKUH) to Karachi, sosaa e hitaande 1985, ko nokku janngirde adannde to duɗal jaaɓi-haaɗtirde Aga Khan (AKU) to bannge gannde cellal. Sosi ɗum ko Aga Khan, opitaal oo ina rokka toppitagol keewngol e nder njuɓɓudi ɗiɗmiri e tataɓiri, ina jeyaa heen ƴeewndo ñawu nguu e njuɓɓudi ekipaaji toppitiiɗi ñawɓe.Wikipedia: Burhani Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Burhani_Hospitalthumb|Nde sosaa ko e hitaande 1913 ngam safrude ñawu nguu.[2]Wikipedia: Chiniot General Hospital, Karachihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chiniot_General_Hospital,_KarachiOspitaal mawɗo Chiniot (CGH) gonɗo to wuro Korangi, to Karachi, leydi Pakistaan ko eɓɓaande fedde wiyeteende Chiniot Anjuman Islamia.Wikipedia: Civil Hospital Karachihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Civil_Hospital_KarachiOspitaal siwil Karachi, anndiraaɗo e dow laabi Dr. Ruth K.Wikipedia: Dr. Ziauddin Hospitalshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dr._Ziauddin_HospitalsDr. Ziauddin Hospitals (Urdu: ڈاکٹر ضیاء الدین ہسپتال) is a Pakistani health care company operating primarily in Karachi, Sindh, Pakistan.Wikipedia: Holy Family Hospital, Karachihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Holy_Family_Hospital,_Karachithumb|Nde sosaa ko e hitaande 1948 e fedde wiyeteende Medical Mission Sisters, fedde diine katolik en wonande rewɓe, jooɗiinde to Filadelfi, to Amerik.[1] Ɗum ko e sahaa nde nokkuuji cellal ina pamɗi no feewi e nder leydi PakistaanWikipedia: Kidirahttps://ff.wikipedia.org/wiki/KidiraKidira ko komin wuro e wuro e nder Diiwaan Tambacounda to fuɗnaange leydi Senegaal, ina woni sara keeri leydi Mali. Yimɓe mayri e hitaande 2023 ko 13 551 neɗɗo.Mootahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kidira#MootaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kidira#Ƴeew_kadiWikipedia: Indus Hospital and Health Networkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Indus_Hospital_and_Health_NetworkReso Hospitaal e Cellal Indus (IHHN) (Urdu: انا ہسپتال اور ہیلتھر) ko fedde nde wonaa laamuyankoore, nde hawrata ko e resooji cellal leydi ndii kala, tawa ina waɗi nokkuuji cellal lesɗi, ɗiɗaɓi, e tataɓi e nder leydi Pakistaan. IHHN ina rokka ñawɓe fof golle cellal tawa njoɓataa.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Spencer Eye Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Spencer_Eye_Hospital* thumb|Opitaal gite Spencer ko opitaal gite gonɗo to Karachi, leydi Pakistaan.[1]Opitaal gite Spencer ko opitaal gite gonɗo to Karachi, leydi Pakistaan.Wikipedia: South City Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/South_City_HospitalOspitaal wuro wiyeteengo South City ko opitaal keeriiɗo gonɗo to Karachi, Sindh, leydi Pakistaan.Wikipedia: Sobhraj Maternity Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sobhraj_Maternity_HospitalOpitaal jibinannde Sobhraj (SMH) ko opitaal to Karachi, leydi Pakistaan. Ko ɗum opitaal ɗiɗaɓo ɓurɗo ɓooyde e nder Karachi e opitaal jibinannde ɓurɗo ɓooyde e nder wuro ngo.Wikipedia: Sindh Institute of Skin Diseaseshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sindh_Institute_of_Skin_DiseasesDuɗal Sindh ko faati e ñawuuji ɓalli (Urdu: سندھ ادارہ برائے امراضِ جِلد) anndiraangal Opitaal ɓalli walla Opitaal Chamra (Urdu: بڑہ ہسپتال) ko opitaal dermatologie mo leeso 50. Ko ɗum tan woni opitaal laamu to Karachi, ina woni e nokku biyeteeɗo Regal Chowk.Wikipedia: PNS Shifa Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/PNS_Shifa_Hospital# Laana ndiwoowa Pakistaan Shifa walla PNS Shifa ko opitaal ɗo konu Pakistaan gollotoo, woni to Karachi, e nder diiwaan Sindh.Wikipedia: Mosque Maryamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mosque_MaryamJuulirde Maryam, anndiraande kadi juulirde Muhammadu #2 walla suudu dewal #2, woni jooɗorde Ngenndi Lislaam, woni to Chicago, Illinois. Ko e 7351 laawol duunde Stony to bannge worgo e nder leegal Shore to bannge worgo.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mosque_Maryam#Ƴeew_kadiTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mosque_Maryam#TeskorɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mosque_Maryam#TuugnorgalWikipedia: Mosque No. 11https://ff.wikipedia.org/wiki/Mosque_No._11Juulirde 11, anndiraande kadi juulirde Al-Quran, ko jumaa to Boston, to Massachusetts. Mahdi ndii arii e teddeendi mum ko e darorɗe kitaale 1950 nde Nation of Islam renndini ndi, ndi waɗtaa e les njiimaandi Malcolm X, gonnooɗo jaagorde toon e juulirɗe No e hitaande 1964.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mosque_No._11#TariyaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mosque_No._11#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mosque_No._11#TuugnorgalWikipedia: Condetto Nénékhaly-Camarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Condetto_N%C3%A9n%C3%A9khaly-CamaraKondetto Nénékhaly-Camara (10 suwee 1930 – 22 sulyee 1972) ko yimiyaŋke, binndoowo pijirlooji jeyaaɗo to leydi Gine.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Condetto_N%C3%A9n%C3%A9khaly-Camara#TuugnorgalWikipedia: Jinnah Postgraduate Medical Centrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jinnah_Postgraduate_Medical_CentreKo nokku cafrirɗo Jinnah (J.P.Wikipedia: Karachi Institute of Heart Diseaseshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karachi_Institute_of_Heart_DiseasesDuɗal Karachi ngam ñawbuuli ɓernde (KIHD), ko opitaal jannginoowo toppitagol toowngol to Karachi, to leydi Pakistaan. Ko ɗum woni safrirde ɗiɗmere ɓurnde mawnude e nder leydi Karachi ngam ñawndude ñawuuji ɓernde.Wikipedia: Karachi Institute of Radiotherapy and Nuclear Medicinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Karachi_Institute_of_Radiotherapy_and_Nuclear_MedicineDuɗal Karachi ngam raɓɓiɗinaade e safaara nukliyeer (KIRAN) ko opitaal kanseer to Karachi, to Pakistaan, e les njiimaandi Komiseer Enerji Atomik Pakistaan. KIRAN ina jeyaa e nokkuuji cafrirɗi sappo e jeenay (19) e nder leydi Pakistaan, ina ndokka ñawɓe ɓee nokkuuji ɗo ñawɓe ɓee mbaawi heɓde heen, tawa ko e njoɓdi walla tawa ko e ballal.Pages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Kharadar General Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kharadar_General_HospitalOpitaal mawɗo Kharadar, anndiraaɗo opitaal simin, (Urdu: کھارادر جنرل حسپتال) ko opitaal keeriiɗo tawaaɗo to Kharadar, koɗorɗe e nder wuro Karachi, to leydi Pakistaan. Ospitaal oo ina rokka ñawɓe safaara e nder fannuuji keewɗi ko wayi no safaara ndernderi, safaara sukaaɓe, safaara rewɓe, safaara seppooji, e safaara ƴiye, e ko nanndi heen.Wikipedia: Koohi Goth Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Koohi_Goth_HospitalOpitaal rewɓe GothKoohi ( Urdu : کوہی گوٹھ ہسپتال ) ko opitaal gonɗo e wuro Bin Qasim, Karachi, Pakistaan. Ko eɓɓaande fedde Zafar e Atia.Wikipedia: Lady Dufferin Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lady_Dufferin_HospitalOpitaal Lady Dufferin ko opitaal rewɓe keeriiɗo, gonɗo to Karachi, leydi Sindh.Wikipedia: Liaquat National Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Liaquat_National_Hospitalthumb|Opitaal ngenndiwal Liaquat woni ko e laawol Stadium, Karachi, Sind, Pakistaan.[1][2][3][4]Wikipedia: Richmond Crawford Veterinary Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Richmond_Crawford_Veterinary_HospitalOpitaal daabaaji Richmond Crawford (RCVH) ko opitaal daabaaji gonɗo e laawol M.A.Wikipedia: Khombolehttps://ff.wikipedia.org/wiki/KhomboleKhombole ko komin wuro e wuro e nder Diiwaan Thiès e nder leydi Senegaal. Ngo woni ko e Departemaa Thiès.Hoɗɓe teskaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khombole#Hoɗɓe_teskaaɓeWikipedia: Keur Moussa (arrondissement)https://ff.wikipedia.org/wiki/Keur_Moussa_(arrondissement)Keur Moussa ko diiwaan Thiès e nder diiwaan Thiès e nder leydi Senegaal.[1][2]Wikipedia: Aberdeen Community Health and Care Villagehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aberdeen_Community_Health_and_Care_VillageWuro Cellal e Toppitagol Renndo Aberdeen anndiraango kadi Wuro Cellal ko suudu safrirdu renndo tawaandu e nder caka Aberdeen, Ecoppi.[1] Ko NHS Grampian ardii ɗum.Wikipedia: Belfast Asylumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belfast_AsylumReferencesWikipedia: Keur Momar Sarr Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Keur_Momar_Sarr_ArrondissementArrondissement Keur Momar Sarr ko arrondissement de département Louga e nder Diiwaan Louga e nder leydi Senegaal. Laamorgo leydi ndi woni ko e wuro Louga.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Keur_Momar_Sarr_Arrondissement#FeccereWikipedia: Keur Mboucki Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Keur_Mboucki_ArrondissementArrondissement Keur Mboucki ko arrondissement de département Kaffrine to Diiwaan Kaffrine e nder Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Keur_Mboucki_Arrondissement#FeccereWikipedia: Sa'adatu Rimi University of Educationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%27adatu_Rimi_University_of_EducationTaariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%27adatu_Rimi_University_of_Education#TaariihaKoleji jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%27adatu_Rimi_University_of_Education#Koleji_jaŋdeJaŋde janngirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%27adatu_Rimi_University_of_Education#Jaŋde_janngirdeLisi Darje/Department ha Sa'adatu Rimi College of Education (EDKANO) ==https://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%27adatu_Rimi_University_of_Education#Lisi_Darje/Department_ha_Sa'adatu_Rimi_College_of_Education_(EDKANO)_==Jaŋde jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%27adatu_Rimi_University_of_Education#Jaŋde_jaŋdeWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%27adatu_Rimi_University_of_Education#Wurooji_wuroojiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sa%27adatu_Rimi_University_of_Education#FiroojiWikipedia: Stephen Chukwumahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stephen_ChukwumahJaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stephen_Chukwumah#JaŋdeKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stephen_Chukwumah#KuugalFiro e dansihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stephen_Chukwumah#Firo_e_dansiHakkiilo yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stephen_Chukwumah#Hakkiilo_yimɓeWurooji wuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stephen_Chukwumah#Wurooji_wuroojiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stephen_Chukwumah#FiroojiWikipedia: Segalinkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/SegalinkKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Segalink#KuugalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Segalink#FiroojiWikipedia: Keur Massar Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Keur_Massar_DepartmentDepartemaa Keur Massar jeyaa ko e departemaaji 46 leydi Senegaal, tawaaɗi e naatirde duunde Cap-Vert, fuɗnaange Dakaar.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Keur_Massar_Department#TariyaDemokaraasihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Keur_Massar_Department#DemokaraasiWikipedia: Kéniaba Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/K%C3%A9niaba_ArrondissementDiiwaan Kéniaba ko diiwaan Bakel e nder diiwaan Tambacounda e nder leydi Senegaal.[1]Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/K%C3%A9niaba_Arrondissement#FeccereWikipedia: Kédougou Regionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/K%C3%A9dougou_RegionDiiwaan Kédougou ko diiwaan Senegaal. Nde sosaa ko e hitaande 2008.Departemaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/K%C3%A9dougou_Region#DepartemaajiGeografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/K%C3%A9dougou_Region#GeografiWikipedia: Kédougou Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/K%C3%A9dougou_DepartmentDepartemaa Kédougou ina jeyaa e departemaaji 45 leydi Senegaal, tawaaɗi e Diiwaan Kédougou, jeyaanooɗo e Diiwaan Tambacounda.Nokkuuji daartolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/K%C3%A9dougou_Department#Nokkuuji_daartolWikipedia: Kébémer Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/K%C3%A9b%C3%A9mer_DepartmentDepartemaa Kébémer ina jeyaa e departemaaji 45 Senegaal, kadi ina jeyaa e tati baɗɗi Diiwaan Louga.Nokkuuji daartolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/K%C3%A9b%C3%A9mer_Department#Nokkuuji_daartolWikipedia: Leverndale Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leverndale_HospitalOpitaal Leverndale ko nokku toppitiiɗo cellal hakkille to wuro Crookston, to leydi Ecosse. Ko NHS mawɗo Glasgow e Clyde njiylotoo ɗum.Wikipedia: Lightburn Hospital Articlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lightburn_Hospital_ArticleOpitaal Lightburn ko nokku cellal to laawol Carntyne, to wuro Glasgow, to leydi Ecosse. Ko NHS mawɗo Glasgow e Clyde njiylotoo ɗum.Wikipedia: New Victoria Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/New_Victoria_HospitalOspitaal New Victoria ko opitaal toppitiiɗo ko fayti e cellal, woni to Langside/Battlefield to fuɗnaange-rewo Glasgow, to leydi Ecoppi. Ko NHS mawɗo Glasgow e Clyde njiylotoo ɗum.Wikipedia: Karantaba (arrondissement)https://ff.wikipedia.org/wiki/Karantaba_(arrondissement)Karantaba ko diiwaan Goudomp e nder diiwaan Sédhiou e nder leydi Senegaal.[1][2]Wikipedia: Ospitaal New Victoria ko opitaal toppitiiɗo ko fayti e cellal, woni to Langside/Battlefield to fuɗnaange-rewo Glasgow, to leydi Ecoppi. Ko NHS mawɗo Glasgow e Clyde njiylotoo ɗum.https://ff.wikipedia.org/wiki/Ospitaal_New_Victoria_ko_opitaal_toppitii%C9%97o_ko_fayti_e_cellal,_woni_to_Langside/Battlefield_to_fu%C9%97naange-rewo_Glasgow,_to_leydi_Ecoppi._Ko_NHS_maw%C9%97o_Glasgow_e_Clyde_njiylotoo_%C9%97um.thumb|Nokku NHS ngam toppitagol kuuɓtodinngol, ko adii ɗuum ko opitaal homeopathique Glasgow, ko nokku safaara NHS keeriiɗo e safaaraaji kuuɓtidinɗi, ina heen huutoraade homeopathie, e nder nokku opitaal Gartnavel to Glasgow, Ecosse.[1] Ko NHS mawɗo Glasgow e Clyde njiylotoo ɗum.Wikipedia: Princess Royal Maternity Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Princess_Royal_Maternity_HospitalOpitaal jibinannde Princess Royal ko opitaal jibinannde to wuro Glasgow, to leydi Ecosse. Nde sosaa ko e hitaande 1834 to Greyfriars Wynd, sara laawol mawngol wuro ngoo.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Kaolack Regionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaolack_RegionDiiwaan Kaolack ko diiwaan nder leydi Senegaal. Ndi heeddi ko e leydi Gambia, ko ndi nokku keeriiɗo jooɗaade ngam yah-ngartaa hakkunde Dakaar e Banjul.Departemaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaolack_Region#DepartemaajiWikipedia: Queen Elizabeth University Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Queen_Elizabeth_University_HospitalOpitaal jaaɓi-haaɗtirde laamɗo debbo (QEUH) (Ecoppi: Ospadal Oilthigh na Banrigh Ealasaid) ko opitaal ɓuuɓɗo, mo 1 677 leeso, woni to Govan, to fuɗnaange-rewo Glasgow, Ecoppi. Opitaal oo mahiraa ko e nokku gonnooɗo Opitaal mawɗo Sud, udditaa ko e darorɗe lewru abriil 2015.Wikipedia: Royal Hospital for Children, Glasgowhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Royal_Hospital_for_Children,_GlasgowOspitaal Royal ngam sukaaɓe ko opitaal 256 leeso, keɓtinaaɗo e cellal sukaaɓe e sukaaɓe haa duuɓi 16. Opitaal oo ina jeyaa e opitaal jaaɓi-haaɗtirde Queen Elizabeth, o mahiraa ko e nokku ɗo wonnoo opitaal mawɗo to bannge worgo, to Govan e udditaa e lewru suwee 2015.Wikipedia: Stobhill Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stobhill_HospitalOpitaal Stobhill woni ko to wuro wiyeteengo Springburn to bannge worgo wuro Glasgow to leydi Ecosse. Nde gollotoo ko e yimɓe Fuɗnaange Glasgow e feccere Fuɗnaange Dunbartonshire.Wikipedia: Beaufort War Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beaufort_War_HospitalOspitaal konu Beaufort ko opitaal konu to diiwaan Stapleton, hannde ko wiyetee Greater Fishponds, to wuro Bristol e wolde adunaare adannde. Ko adii wolde ndee, ko suudu safrirdu wiyeteendu Bristol Lunatic Asylum, caggal wolde nde wonti suudu safrirdu hakkillaaji ina wiyee suudu safrirdu Glenside.Wikipedia: Blackberry Hill Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blackberry_Hill_HospitalOspitaal Blackberry Hill ko opitaal NHS to Fishponds, Bristol, Angalteer, keɓtinaaɗo e golle cellal hakkille to bannge ñaawoore,[1] ko NHS Trust gollortoo ngam cellal hakkille Avon e Wiltshire. Ospitaal oo ina rokka kadi golle rehabilitaasiyoŋ ñawɓe e nder safrirde,[2] kadi ko kañum woni nokku ɗo kippuuji cellal hakkille renndo ngoo keewi.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blackberry_Hill_Hospital#TariyaNokku oo ƴettii tiitoondehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blackberry_Hill_Hospital#Nokku_oo_ƴettii_tiitoondeE binndol mum e nder defterehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blackberry_Hill_Hospital#E_binndol_mum_e_nder_deftereSuudu gollordu Stapletonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blackberry_Hill_Hospital#Suudu_gollordu_StapletonDuɗal Stapletonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blackberry_Hill_Hospital#Duɗal_StapletonOpitaal Stapletonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blackberry_Hill_Hospital#Opitaal_StapletonOpitaal Manor Parkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blackberry_Hill_Hospital#Opitaal_Manor_ParkOspitaal Hill Berryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blackberry_Hill_Hospital#Ospitaal_Hill_BerryHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blackberry_Hill_Hospital#HimobeWikipedia: Brentry Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Brentry_HospitalOpitaal BrentryWikipedia: Kaolack Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaolack_DepartmentDepartemaa Kaolack jeyaa ko e departemaaji 45 leydi Senegaal, tawaaɗi e Diiwaan Koalack.Nokkuuji daartol e nder departemaa Kaolackhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kaolack_Department#Nokkuuji_daartol_e_nder_departemaa_KaolackWikipedia: Brislington Househttps://ff.wikipedia.org/wiki/Brislington_HouseGalle Brislington (anndiraaɗo hannde Long Fox Manor) mahiraa ko nokku keeriiɗo mo yimɓe majjere njippii. Nde nde udditaa e hitaande 1806 nde jeyaa ko e asilooji gadani mahraaɗi e faandaare to Angalteer.Wikipedia: Bristol Eye Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bristol_Eye_Hospitalthumb|Opitaal gite Bristol ko opitaal keeriiɗo gite to Bristol.[2] Nde jeyaa ko e njuɓɓudi opitaaluuji jaaɓi-haaɗtirde Bristol e Weston NHS.Wikipedia: Bristol General Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bristol_General_HospitalOspitaal mawɗo Bristol (waktuuji goɗɗi ina wiyee BGH walla Bristol General) ko nokku toppitiiɗo cellal to laawol Gine, to Harbourside, to Bristol, to fuɗnaange-rewo Angalteer. Nde udditaa ko e hitaande 1832, nde udditaa ko e hitaande 2012.Wikipedia: Bristol Royal Hospital for Childrenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bristol_Royal_Hospital_for_ChildrenOspitaal sukaaɓe Bristol, anndiraaɗo kadi opitaal sukaaɓe Bristol, ko opitaal sukaaɓe to Bristol, ko kañum tan woni nokku sukaaɓe mawɗo e nder Fuɗnaange-rewo Angalteer. Opitaal oo ina jeyaa e opitaaluuji jaaɓi-haaɗtirde Bristol e Weston NHS (UHBW), tawi ina jeyaa heen opitaaluuji goɗɗi jeetati.Wikipedia: Bristol Royal Infirmaryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bristol_Royal_InfirmaryOpitaal laamɗo Bristol, anndiraaɗo kadi BRI, ko opitaal mawɗo jannginoowo e nder caka wuro Bristol, to leydi Angalteer. Ina jokkondiri e duɗal jaaɓi haaɗtirde Bristol ɓadiiɗo ngal e Faculté de la santé et de la soins sociales to duɗal jaaɓi haaɗtirde hirnaange Angalteer, to Bristol kadi.Wikipedia: Glenside, Bristolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Glenside,_BristolGlenside campus woni galle duɗal jaaɓi-haaɗtirde cellal e gannde kuuɓtodinɗe to duɗal jaaɓi-haaɗtirde hirnaange Angalteer (UWE Bristol), to Bristol. Ngo woni ko e dow tulde Blackberry e nder wuro wiyeteengo Fishponds.Wikipedia: Frenchay Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Frenchay_HospitalOpitaal Frenchay ko opitaal mawɗo gonɗo to Frenchay, to bannge worgo Gloucestershire, to bannge worgo-fuɗnaange wuro Bristol, to Angalteer, jooni ko udditaa. E hitaande 2014, nde nanndi e sarwisaaji seeɗa toppitiiɗi ngaandi e hoore.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Forlorn Hope Estatehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Forlorn_Hope_EstateKo nokkuure Bristol to St Paul's. Estaad oo ina waɗi ektaaruuji 13, ko adii fof ko ngesa jeyaaɗo e Egliis St Nicholas gila hitaande 1693.Wikipedia: Cossham Memorial Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cossham_Memorial_HospitalOpitaal ciftorgol Cossham ko opitaal renndo, sosaa e hitaande 1907, to Hillfields, to leydi Angalteer.[1][2]Wikipedia: Callington Road Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Callington_Road_HospitalOpitaal Callington Road ko opitaal hakkillaaji to wuro wiyeteengo Bristol, leydi Angalteer. Udditaama e hitaande 2006, nde lomtii ko adii fof opitaal Barrow, rokka safrirde safaara e renndo wonande Bristol e diiwaan koɗdiiɗo oo. Ko NHS Trust, fedde toppitiinde cellal hakkille Avon e Wiltshire, ardii nde.Wikipedia: Stoke Park Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stoke_Park_HospitalOpitaal Stoke Park, ko opitaal mawɗo wonande ɓe ngalaa hakkillaaji, udditaama hedde hitaande 1997, woni ko e daande worgo-fuɗnaange Bristol, Angalteer, e nder Gloucestershire worgo.[1] Ko ɓuri heewde e ñawɓe ɓee ko hoɗɓe e nokkuuji juutɗi, mawɓe e sukaaɓe e kala duuɓi.Wikipedia: South Bristol Community Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/South_Bristol_Community_HospitalOspitaal renndo Bristol Sud ko opitaal renndo to nokku biyeteeɗo Hengrove to Bristol, to Angalteer, e nokku ɗo laana ndiwoowa Whitchurch wonnoo. Nde udditaa ko e lewru marse 2012.Wikipedia: St Peter's Hospital, Bristolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/St_Peter%27s_Hospital,_BristolOpitaal St Peter, Bristol ina waawi taweede caggal jumaa St Peter haa nde halkaa e wolde Bristol e hitaande 1940.Wikipedia: St Michael's Hospital, Bristolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/St_Michael%27s_Hospital,_BristolOpitaal St Michael ko opitaal to wuro Bristol, leydi Angalteer. Mahaaɗo e hitaande 1975, ina rokka Bristol sarwisaaji jibinannde.Pages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Astley Ainslie Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Astley_Ainslie_HospitalOpitaal Astley Ainslie ko opitaal renndo to wuro wiyeteengo The Grange, to wuro Edinburgh, to leydi Ecoppi. Ko NHS Lothian gollotoo ɗum.Wikipedia: Chalmers Hospital, Edinburghhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chalmers_Hospital,_Edinburghthumb|Opitaal Chalmers ko opitaal gonɗo e laawol Chalmers, e nder caka wuro Edinburgh. Ko NHS Lothian gollotoo ɗum.Wikipedia: Princess Alexandra Eye Pavilionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Princess_Alexandra_Eye_PavilionPavillon gite laamɗo debbo biyeteeɗo Alexandra ko nokku keeriiɗo ngam safrude gite to Edinburgh, to leydi Ecosse. Ko NHS Lothian ardii ɗum.Wikipedia: Kanel Departmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kanel_DepartmentDepartemaa Kanel ina jeyaa e departemaaji 45 leydi Senegaal, tawaaɗi e Diiwaan Matam to fuɗnaange leydi ndii.Nokkuuji daartolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kanel_Department#Nokkuuji_daartolWikipedia: Aubrey Househttps://ff.wikipedia.org/wiki/Aubrey_HouseAubrey House ko galle mawɗo, gonɗo e nder teeminannde 18ɓiire, mo gese ɗiɗi e nder nokku biyeteeɗo Campden Hill to Holland Park to bannge hirnaange Londres, W8. Ko hoɗorde keeriinde.Wikipedia: Banstead Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Banstead_HospitalOpitaal Banstead, anndiraaɗo kadi Asilo Banstead, ko opitaal safaara hakkille e nder wuro wiyeteengo Belmont, to Sutton, saraaji Banstead.Wikipedia: Battersea General Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Battersea_General_HospitalOspitaal mawɗo Battersea (sosaa ko e innde Ospitaal ngenndiwal haɓaade ƴiiƴam) ganndiraaɗo e nokku hee « Antiviv » walla « Anti ɓooyɗo », ko opitaal to Battersea, to Londres.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksPages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Belgrave Hospital for Childrenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Belgrave_Hospital_for_Childrenthumb|Ospitaal sukaaɓe BelgraveOspitaal sukaaɓe Belgrave to Kennington, to Londres, to leydi Angalteer ko opitaal baɗaaɗo e dow yarlitaare, sosaa ko to Pimlico, to Londres e hitaande 1866.[1] Mahdi safrirde kesiri mahiraa hakkunde 1899 e 1926 to laawol 1 Clapham e dow diisnondiral Charles Holden.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksPages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Army of Peacehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Army_of_Peaceko gollal mawngal ngal Fertit'en nder hirnaange Bahr el Ghazal nder konu Sudan ɗiɗaɓo. Ko ndeen, ko ndeen, laamu Sudan huutorani koɗeeje ngam haɓde e yimɓe Sudan worgo, kono yimɓe jamirooje ɗon ɓeyda e halki yimɓe Dinka.Inɗe worɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Army_of_Peace#Inɗe_worɓeMawɓe anndalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Army_of_Peace#Mawɓe_anndalWikipedia: Premier of Northern Nigeriahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Premier_of_Northern_Nigeria'Faraktoor lesdi Naajeeriya.o woni hooreejo laamu lesdi Najeeriya.Mawɓe anndalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Premier_of_Northern_Nigeria#Mawɓe_anndalWikipedia: Linen Hastingshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linen_HastingsHastings Linen ko laawol ɗiɗaɓol nder Kent e East Sussex, England, hawti Hastings e wuro Tunbridge Wells, e London to Tonbridge e Sevenoaks. Ko ndeen, ko nder nder nder nder gariiri, ko nder gariiri ina woodi koɗeeje ɗe yimɓe mbaɗata.Laawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linen_Hastings#LaawolMaakihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linen_Hastings#Maakihuutoreede nder maɓɓaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linen_Hastings#huutoreede_nder_maɓɓaajiKo woni ko wonihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linen_Hastings#Ko_woni_ko_woniKoolol laawolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linen_Hastings#Koolol_laawolKo ndiyamjihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linen_Hastings#Ko_ndiyamjiLimanɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linen_Hastings#LimanɗeMawɓe anndalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Linen_Hastings#Mawɓe_anndalWikipedia: Sami Abdulrahman Parkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sami_Abdulrahman_ParkSami Abdulrahman Park (Kurdish) ko nokkuure nder Erbil, nder leydi Kurdistan e nder leydi Irak.Taariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sami_Abdulrahman_Park#TaariihaSifaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sami_Abdulrahman_Park#SifaajiMawɓe anndalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sami_Abdulrahman_Park#Mawɓe_anndalWikipedia: Bloukrans River (Garden Route)https://ff.wikipedia.org/wiki/Bloukrans_River_(Garden_Route)Bloukrans River ko waadi wootere nde wonnoo nder diiwaan Tsitsikamma nder laawol Lambu, nder Senegaal.O woni dow keerol hakkunde diiwaanuuji Western Cape e Eastern Cape.Ndaare boohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bloukrans_River_(Garden_Route)#Ndaare_booƊe deftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bloukrans_River_(Garden_Route)#Ɗe_defteWikipedia: Rochon Sandshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rochon_SandsRochon Sands ko wuro wuro to nder maayo Buffalo nder nder nder lesdi Alberta, Kanada. Haŋkadi e Rochon Sands Province Park.Hakkiilohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rochon_Sands#HakkiiloNdaare boohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rochon_Sands#Ndaare_booMawɓe anndalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rochon_Sands#Mawɓe_anndalWikipedia: Kanelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/KanelKanel (aarabeere Hassaniya: كانيل) ko komin wuro e wuro e nder Diiwaan Matam worgo-fuɗnaange Senegaal. Ko toon woni laamorgo Departemaa Kanel.Wikipedia: Beltwood Househttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beltwood_Housethumb|Beltwood House ko galle limtaaɗo e tolno II e nder nokku ɗo leɗɗe Dulwich[1] to fuɗnaange Londres, Angalteer.Wikipedia: Kahone Arrondissementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kahone_ArrondissementArrondissement Kahone ko arrondissement de département Gossas e nder Diiwaan Fatick to Senegaal.Feccerehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kahone_Arrondissement#FeccereWikipedia: Bexley Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bexley_HospitalOspitaal Bexley ko opitaal hakkillaaji to wuro wiyeteengo Old Bexley Lane, to Dartford Heath, to wuro wiyeteengo Bexley, to diiwaan Kent. Nde golliima hakkunde 19 suwee 1898 e 2001.Wikipedia: British Hospital for Mothers and Babieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/British_Hospital_for_Mothers_and_BabiesOpitaal Angalteer ngam yummiraaɓe e sukaaɓe (1905–1984) ko opitaal jibinannde to fuɗnaange Londres.Pages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: British Lying-In Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/British_Lying-In_HospitalOspitaal biyeteeɗo Biritanik biyeteeɗo Lying-In ko opitaal jibinannde sosaaɗo to Londres e hitaande 1749, woni ɗiɗaɓo hono oo e nder laamorgo leydi ndii.Pages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Kahonehttps://ff.wikipedia.org/wiki/KahoneKahoneIwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kahone#IwdiijiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kahone#Ƴeew_kadiWikipedia: Opitaal Biritaanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Opitaal_BiritaanWard Broderip ko suudu safrirdu Middlesex to Fitzrovia, to Londres. Ko ngol woni go’o ko suudu sarɗiiji toppitiingu toppitagol e safrude yimɓe wonduɓe e SIDA e nder leydi Angalteer.Wikipedia: Bromley Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bromley_HospitalOpitaal Bromley ko nokku cellal to Bromley, to Londres. Ko fedde wiyeteende NHS Trust, opitaaluuji Bromley ardii nde.Wikipedia: Diiwaan Kaffrinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwaan_KaffrineDiiwaan Kaffrine ko diiwaan e nder leydi Senegaal. Nde sosaa ko e hitaande 2008.Departemaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Diiwaan_Kaffrine#DepartemaajiWikipedia: Brook General Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Brook_General_HospitalOpitaal mawɗo Brook (e fuɗɗoode, 1896-1948, opitaal Brook Fever) ko opitaal ɓurɗo hirnaange e nder opitaaluuji tati gonɗi e sahaa gooto e dow tulde Shooter to fuɗnaange-rewo Londres e nder wuro Greenwich (heddiiɓe ɓee ko opitaal Royal Herbert e opitaal Memorial, Woolwich). ).Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Cane Hill Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cane_Hill_HospitalOpitaal Cane Hill ko opitaal hakkille to Coulsdon e nder wuro Londres wiyeteengo Croydon. Motto safrirde ndee ko "Aversos compono animos" (miɗo addana hakkillaaji mettuɗi ballal).Wikipedia: Charlton Househttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charlton_HouseSuudu Charlton ko suudu Jacobean to Charlton, nder wuro laamɗo Greenwich to fuɗnaange-rewo Londres. E fuɗɗoode ko hoɗorde mawɗo gooto jokkondirɗo e galle laamɗo Stuart.Wikipedia: Children's Day Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Children%27s_Day_HospitalOpitaal ñalawma sukaaɓe, walla ko ɓuri laaɓtude, opitaal ñalawma hakkillaaji sukaaɓe e ɓesnguuji mum en to 35 Black Prince Road, Vauxhall, London ko nokku ɗo ñawɓe ngoni e nder wuro Londres to bannge worgo, e les njiimaandi opitaal St Thomas e NHS hakkunde 1965 e 1990 nde udditaa. Ko hawri heen koo, woodgol maggal ina jokkondiri e woodgol njuɓɓudi jaŋde nder leydi Londres, ndi sarwiis mum ‘Special Schools’, jooɗiiɗo e County Hall saraaji mum, ina waɗi gollondiral sahaa e sahaa fof.Wikipedia: Chiswick Asylumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chiswick_AsylumAsilo Chiswick ko asilo Angalteer mo Edward Francis Tuke e debbo mum Mary cosi ngam wonde Asilo Manor House to Chiswick, hedde hitaande 1837. Ko ɓiyiiko biyeteeɗo Thomas Harrington Tuke (1826-1888) jokki ɗum hade mum yahde Chiswick House e hitaande 1892 e...Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: City of London Maternity Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/City_of_London_Maternity_HospitalOspitaal jibinannde wuro Londres ko nokku cellal to Londres. Sosaa ko e hitaande 1750, nde uddaa, nde hawraa e fedde jibinannde to opitaal Whittington e hitaande 1983.Wikipedia: Claybury Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Claybury_HospitalOpitaal Claybury ko opitaal toppitiiɗo hakkillaaji to Woodford Bridge, to Londres. Nde mahiraa ko e diisnondiral mahoowo Angalteer biyeteeɗo George Thomas Hine mo wonnoo mahoowo mawɗo e nder mahdiiji safrirde e nder yontaaji Victoria. Nde udditaa ko e hitaande 1893 waɗti nde asilo joyaɓo e nder diiwaan Middlesex. Angalteer daartol hollitii wonde opitaal oo ko "hopitaal ɓurɗo teeŋtude mahaaɗo e Angalteer caggal hitaande 1875".Wikipedia: Darenth Park Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Darenth_Park_HospitalOspitaal Darenth Park ko nokku cellal to Darenth sara Dartford to Kent, sosaa ko adii fof ko duɗal Darenth.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Dulwich Community Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dulwich_Community_HospitalOspitaal renndo Dulwich ko opitaal gonɗo to Dulwich, to fuɗnaange Londres.Wikipedia: Elizabeth Garrett Anderson and Obstetric Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Garrett_Anderson_and_Obstetric_HospitalOspitaal Elizabeth Garrett Anderson e jibinannde e pelle gadane ɗee ina ndokka rewɓe cellal e nder caka Londres gila e cakkital jamaanu Victoria. Innde nde inniraa ko Elizabeth Garrett Anderson, gooto e safrooɓe rewɓe adanɓe to Angalteer, golle mayre ina njokki e nder suudu safrirdu jaaɓi-haaɗtirde, jeyaaɗo e UCLH NHS Foundation Trust.Wikipedia: Endell Street Military Hospitahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Endell_Street_Military_HospitaOpitaal konu Endell Street ko opitaal konu wolde adunaare adannde, woni ko e laawol Endell to Covent Garden, caka Londres. Ospitaal oo ina heewi gollotooɓe e suffragistes (rewɓe wallitooɓe naatgol wooteeji rewɓe).Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksPages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Friern Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Friern_HospitalOpitaal Friern (ko adii ɗuum ko opitaal Lunatic Colney Hatch) ko opitaal hakkillaaji e nder parsel Friern Barnet sara nokku gonɗo e ŋoral ina joginoo wuro ina wiyee Colney Hatch. E hitaande 1965, nde wonti e nder wuro Barnet to London e nder fuɗɗoode teeminannde 21ɓiire nde wayliima wonti galleeji hoɗorde hono Princess Park Manor e Friern Village.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Fulham Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fulham_HospitalOpitaal Fulham ko opitaal Engele to diiwaan Fulham to bannge worgo Londres tuggi 1884 haa 1973. Tuggi 1957 o hawri e opitaal Charing Cross, o yani seeɗa seeɗa.Wikipedia: Passmore Edwards District Cottage Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Passmore_Edwards_District_Cottage_HospitalOpitaal diiwaan Passmore Edwards, Tilbury, Essex, anndiraaɗo kadi opitaal diiwaan Tilbury e Grays ko opitaal to Tilbury, Essex.Wikipedia: Opitaal General Lying-In ina jeyaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Opitaal_General_Lying-In_ina_jeyaaOpitaal General Lying-In ina jeyaa e opitaaluuji jibinannde gadani e nder leydi Angalteer. Nde udditaa ko e hitaande 1767 e laawol Westminster Bridge, to Londres, nde udditaa e hitaande 1971.Wikipedia: Opitaal Almaañ, Dalstonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Opitaal_Almaa%C3%B1,_DalstonOpitaal Almaañ, Dalston, ko opitaal to Dalston, Fuɗnaange Londres.Wikipedia: Ospitaal Gordonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ospitaal_GordonOspitaal Gordon ko opitaal mawɓe 55 leeso, gonɗo to Westminster, to Londres.[1][2][3] Ko fedde NHS Foundation Trust hakkundeere e worgo-fuɗnaange Londres ardii nde.Wikipedia: Greentrees Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Greentrees_HospitalOpitaal Greentrees ko opitaal to Palmers Green, to bannge worgo Londres. Opitaal oo woni ko e laawol Tottenhall, o mahiraa ko e hitaande 1902, hono opitaal ɓuuɓɗo Southgate,[1] mo Diiso diiwaan wuro Southgate yamiri.Wikipedia: Greenwich District Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Greenwich_District_HospitalOspitaal diiwaan Greenwich ko opitaal mawɗo diiwaan acute, gonɗo e diiwaan Maze Hill to Greenwich, to Londres. Nde mahiraa ko e kitaale 1960 e nokku ɗo opitaal St Alfege woni ɗoo, to Greenwich, to bannge fuɗnaange tulde Vanbrugh, to fuɗnaange ɗo nde jokkondiri e laawol Woolwich.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Greenwich Hospital, Londonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Greenwich_Hospital,_LondonOspitaal Greenwich ko galle duumotooɗo wonande laanaaji diwooje pentiirɗi e nder laana ndiwoowa, gollotooɗi tuggi 1692 haa 1869. Mahdiiji mum, e fuɗɗoode ko galle laamorɗo Greenwich, to Greenwich, Londres, caggal ɗuum, ko duɗal laana ndiwoowa laamɗo, Greenwich e duɗal jaaɓi haaɗtirde Greenwich, kuutortoo ɗum, e...Wikipedia: Grey Towershttps://ff.wikipedia.org/wiki/Grey_TowersGrey Towers ko galle mawɗo mo 85 ektaar leydi woni e laawol Hornchurch to leydi Angalteer. Nde mahiraa ko e hitaande 1876, nde artiraa e kuutoragol renndo ngam wonde opitaal cellal leydi Nuwel Selannde e wolde adunaare adannde.Wikipedia: Harlington, Harmondsworth and Cranford Cottage Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harlington,_Harmondsworth_and_Cranford_Cottage_HospitalOpitaal Harlington, Harmondsworth e Cranford sosaa ko e hitaande 1884, udditaa e hitaande 1885.Wikipedia: Harold Wood Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Harold_Wood_Hospital# Opitaal Harold Wood ko opitaal to fuɗnaange Londres, to leydi Angalteer. Nde woni ko e laawol Gubbins, to Harold Wood, e nder wuro Havering to Londres.Wikipedia: Hayes Cottage Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hayes_Cottage_HospitalTariyaWikipedia: Highgate Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Highgate_HospitalOspitaal Highgate ko innde huutorteende ngam wiyde galle safrirde udditaa e hitaande 1869 to bannge St Pancras to Dartmouth Park Hill to Highgate, to Londres.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Highlands Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Highlands_HospitalOpitaal Highlands ko opitaal to Winchmore Hill, e nder wuro Enfield to Londres ngo udditaa e hitaande 1993.[1] Nokku oo feewnaama ngam hoɗde, hay so tawii noon ko heewi e galleeji asliiji ɗii ina keddii.Wikipedia: Hornsey Central Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hornsey_Central_HospitalOpitaal Hornsey Cottage, caggal ɗuum opitaal Hornsey Central, ko opitaal nokkuyankeewo to Crouch End, to worgo Londres, udditaa e hitaande 1910. O udditaa ko e hitaande 2001, o lomtinaa ko poliklinik e hitaande 2009.Wikipedia: Hounslow Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hounslow_HospitalOspitaal Hounslow ko opitaal tokooso wonande ñawɓe mawɓe e juutɓe, tawa ina woni e nokku gollordu Hounslow, ina taarii laabi ɗiɗi mawɗi e aeroport Heathrow. Ko njuɓɓudi cellal nokkuuji Ealing, Hammersmith e Hounslow ardii nde.Wikipedia: Livingstone College, Londonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Livingstone_College,_LondonDuɗal jaaɓi-haaɗtirde Livingstone, sosaande e hitaande 1893 ko duɗal ɓooyngal wonande misiyoŋaaji Kerecee’en[1] to Leyton, to Londres, to leydi Angalteer.[2] Nde inniraa ko cafroowo Ecoppinaajo biyeteeɗo David Livingstone.Wikipedia: London Charterhousehttps://ff.wikipedia.org/wiki/London_CharterhouseSuudu Charterhouse to Londres ko galle daartol gonɗo e nder wuro Clerkenwell, to Londres, ko ina wona teeminannde 14ɓiire. Nde jogii ko leydi to fuɗnaange Charterhouse Square, nde woni ko e nder wuro Londres wiyeteengo Islington.Wikipedia: London Chest Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/London_Chest_HospitalOpitaal Chest London, woni to Bethnal Green to Londres, saraaji Victoria Park, ko opitaal gonɗo e innde ngenndiire ngam safrude ñawuuji ɓernde e ɓuuɓri.[1] Gila 1999 ko fedde NHS cellal Barts woni nde.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: London Fever Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/London_Fever_HospitalOspitaal Fever London ko opitaal baɗaaɗo e ballal yimɓe e nder laawol Liverpool to Islington, Londres.[1] Ko kañum jeyaa e opitaaluuji feso gadani e nder leydi ndii.Wikipedia: London Lock Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/London_Lock_HospitalKo opitaal London Lock woni opitaal gadano baɗaaɗo e dow yarlitaare ngam ñawndude ñawu nguu. Ko kañum kadi ɓuri lollude e adannde e opitaaluuji Lock ɗi ƴettaa ngam safrude sifilis caggal nde kuutoragol opitaaluuji lazar joofi, nde tawnoo ñawu nguu ina ustoo.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksPages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Metropolitan Free Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Metropolitan_Free_HospitalOpitaal Metropolitan Free ko opitaal Londres, sosaa ko e hitaande 1836, ko ɓuri heewde e nguurndam mum woni ko e laawol Kingsland, to Hackney. Nde naati e NHS e hitaande 1948, nde udditaa e hitaande 1977, golle mayre heddiiɗe ɗee mbaylaama to opitaal Barts.Wikipedia: Michie Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michie_HospitalOspitaal Michie ko opitaal ballitooɗo e dow yarlitaare, sosaa e wolde adunaare adannde to 184 Queens Gate, Londres, Angalteer ngam safrude soldateeɓe gaañiiɓe.[1] Opitaal oo udditaa ko e hitaande 1916, ko laamɗo debbo biyeteeɗo Alexandra.Wikipedia: Westminster Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Westminster_HospitalOpitaal Westminster ko opitaal to Londres, Angalteer, sosaa ko e hitaande 1719. E hitaande 1834 duɗal safaara jokkondirngal e opitaal oo sosaa e dow laawol. E hitaande 1939, opitaal keso mahaaɗo e duɗal safaara udditaa to laawol Horseferry, to Westminster. E hitaande 1994, opitaal oo udditaa, jawdi mum nawtaa to opitaal keso Chelsea e Westminster to nokku opitaal ɓooyɗo St Stephen to laawol Fulham.Wikipedia: Westminster Children's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Westminster_Children%27s_HospitalOpitaal sukaaɓe Westminster ko nokku cellal to Westminster, Londres.Wikipedia: West London Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/West_London_HospitalOspitaal hirnaange Londres sosaa ko e hitaande 1856, ko opitaal mawɗo Fulham e Hammersmith, tawi ina hoɗi e nder galle tokooso 6 suudu to Queen Street, Hammersmith. Nde huutoriima ngonkaaji ɓuuɓɗi, caggal ɗuum e ngonkaaji geriatri, jibinannde, rehabilitaasiyoŋ e ngonkaaji juutɗi.Wikipedia: Wanstead Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wanstead_HospitalOpitaal Wanstead ko opitaal NHS ɓooyɗo, gonɗo to Hermon Hill to Snaresbrook, mo woɗɗaani Wanstead to worgo-fuɗnaange Londres.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: RAF Hospital Uxbridgehttps://ff.wikipedia.org/wiki/RAF_Hospital_UxbridgeOspitaal RAF Uxbridge ko opitaal konu e nder dingiral konu laamɗo RAF Uxbridge.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Tooting Bec Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tooting_Bec_HospitalTariyaWikipedia: Royal Jubilee Maternity Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Royal_Jubilee_Maternity_HospitalOpitaal Thorpe Coombe ko opitaal hakkille, wonnoo ko opitaal jibinannde to Walthamstow, to Londres.Wikipedia: Surrey Dispensaryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Surrey_DispensaryDispensaire Surrey sosaa ko e hitaande 1777 ngam rokkude wasiyaaji e safaara miskineeɓe e nder wuro Southwark e nokkuuji saraaji mum. Nde wonnoo ko e nder diisnondiral ɓurngal mawnude e nder fuɗnaange Londres.Wikipedia: South Middlesex Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/South_Middlesex_HospitalOpitaal South Middlesex ko opitaal to Isleworth, to Londres. Duke Cambridge udditi ɗum ko opitaal Mogden Isolation e lewru sulyee 1898,[1] nde golliima e wuro mum e wuro Richmond, nde jokki innde mayre haa hitaande 1938 nde nde inniraa nde opitaal fever South Middlesex kono nde jokki e les njiimaandi laamu nokku oo.Wikipedia: South London Hospital for Women and Childrenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/South_London_Hospital_for_Women_and_ChildrenOspitaal rewɓe e sukaaɓe to Londres worgo ko opitaal mawɗo safroowo rewɓe e sukaaɓe to Clapham Common to Londres, to leydi Angalteer. Nde anndiranoo kadi ko opitaal rewɓe to Londres worgo e opitaal rewɓe to Londres worgo.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Samaritan Hospital for Womenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samaritan_Hospital_for_WomenOpitaal Samariyankeejo ko opitaal to wuro Marylebone, to Londres. Ko mahdi limtaaɗi e tolno II.Wikipedia: St Philip's Hospital, Sheffield Streethttps://ff.wikipedia.org/wiki/St_Philip%27s_Hospital,_Sheffield_StreetOspitaal St Philip ko nokku cafrirɗo to laawol Sheffield to Londres, ko adii fof ko e nokku ɗo safrirde Bear Yard woni ɗoo.Wikipedia: St Peter's Hospital, Covent Gardenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/St_Peter%27s_Hospital,_Covent_GardenOspitaal St Peter ko opitaal ɓooyɗo to laawol Henrietta, to Covent Garden, to Londres, ko suudu limtaandu e tolno II.[1]Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: St Paul's Hospital, Endell Streethttps://ff.wikipedia.org/wiki/St_Paul%27s_Hospital,_Endell_StreetOpitaal St Paul ko nokku safaara to laawol Endell to Londres.Wikipedia: St Luke's Hospital for Lunaticshttps://ff.wikipedia.org/wiki/St_Luke%27s_Hospital_for_LunaticsOpitaal St Luke's for Lunatics sosaa ko to Londres e hitaande 1751 ngam safrude ñawɓe baasal ɓe ngalaa safaara, tawi ko fedde apoteker en moƴƴuɓe e woɗɓe. Ko ɗum woni duɗal laamu ɗiɗaɓal to Londres sosaa ngam toppitaade ñawɓe hakkillaaji, caggal Hospitaal St.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksPages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: St James' Hospital, Balhamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/St_James%27_Hospital,_BalhamOpitaal St James ko nokku cellal to Balham, Londres gonɗo hakkunde 1910 e 1988. Mahdiiji opitaal ɗii ina njogii nokkuuji e nder keerol laawol Ouseley, laawol Sarsfield e laawol St James (ko adii ɗuum ina wiyee laawol St James) Balham London SW12.Wikipedia: St Giles' Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/St_Giles%27_HospitalOpitaal St Giles ko opitaal wonnooɗo to Camberwell, to Londres.Wikipedia: St George's Hospital, Haveringhttps://ff.wikipedia.org/wiki/St_George%27s_Hospital,_HaveringOpitaal St George ko opitaal to laawol Suttons to wuro Hornchurch to wuro wiyeteengo Havering, to worgo-fuɗnaange Londres, to leydi Angalteer. Nde udditaa ko e hitaande 1938, nde udditaa ko e lewru oktoobar 2012.Wikipedia: St Clement's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/St_Clement%27s_HospitalOpitaal St Clements ko opitaal cellal hakkille gonɗo to Bow, to Londres.Wikipedia: St Benedict's Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/St_Benedict%27s_HospitalOpitaal St Benedict ko opitaal juutɗo to Tooting to bannge worgo Londres.Wikipedia: St Andrew's Hospital, Dollis Hillhttps://ff.wikipedia.org/wiki/St_Andrew%27s_Hospital,_Dollis_HillOspitaal St. Andrew ko opitaal mawɗo gonɗo to Dollis Hill to worgo-fuɗnaange Londres.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Devons Roadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Devons_RoadOpitaal St AndrewWikipedia: Rush Green Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rush_Green_HospitalOpitaal Rush Green ko opitaal gonɗo to Rush Green e nder wuro Barking e Dagenham to Londres tuggi 1900 haa 1995.Wikipedia: Royal Waterloo Hospital for Children and Womenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Royal_Waterloo_Hospital_for_Children_and_WomenGila e Wikipedia, binndol ngol alaa ko yoɓiWikipedia: Royal Northern Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Royal_Northern_HospitalOpitaal laamɗo to bannge worgo ko opitaal mawɗo to laawol Holloway, to Londres N7, sara laawol Tollington. Ina waɗi nokkuuji ɗo ñawɓe ngoni, nokkuuji ɗo ñawɓe ngoni ɗoo, nokkuuji aksidaaji e nokkuuji caɗtuɗi, kadi ko nokku ɗo jaŋde safaara e jaŋde infirmiyee woni.Pages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Royal Masonic Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Royal_Masonic_HospitalOpitaal Mason laamɗo ko opitaal to nokku biyeteeɗo Ravenscourt Park to Hammersmith, hirnaange Londres, mahiraa, udditaa e hitaande 1933.[1] Mahdi limtaaɗi e tolno II*[2] wonti opitaal Ravenscourt Park e hitaande 2002, kono ɗum udditaa ko e hitaande 2006.Wikipedia: Royal Eye Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Royal_Eye_HospitalOpitaal gite laamɗo oo sosaa ko e hitaande 1857, tawi ko John Zachariah Laurence e Carsten Holthouse, woni opitaal gite to Londres worgo.Wikipedia: Royal Herbert Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Royal_Herbert_HospitalE fuɗɗoode, opitaal Herbert, innde mum wayliima e hitaande 1900, opitaal Royal Herbert mahiraa ko ngam restoraade konu Angalteer wonnooɓe e wolde Kirime, o woni opitaal konu haa hitaande 1977. O woni ko e fuɗnaange-rewo Londres, to bannge worgo Woolwich Common, e dow ŋoral hirnaange tufnde Shooter, e nder wuro laamɗo Greenwich.Wikipedia: Royal Ear Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Royal_Ear_HospitalOpitaal noppi laamɗo ko opitaal to wuro wiyeteengo Capper Street, to Londres. Ko fedde wiyeteende NHS Foundation Trust to duɗal jaaɓi haaɗtirde Londres ardii nde.Wikipedia: Royal Dental Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Royal_Dental_HospitalOspitaal dental laamɗo ko opitaal dental to Leicester Square, to Londres, ngal gollotoo ko gila 1858 haa 1985. E hitaande 1859, ngal udditi duɗal dental to Londres, caggal ɗuum ngal inniraa opitaal dental to duɗal dental to Londres, ngal woni...Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksPages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Queen Mary's Hospital, Carshaltonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Queen_Mary%27s_Hospital,_CarshaltonOpitaal Queen Mary ko opitaal sukaaɓe to Carshalton, to Londres, Angalteer.Wikipedia: Queen Mary's Hospital for the East Endhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Queen_Mary%27s_Hospital_for_the_East_EndOspitaal laamɗo debbo biyeteeɗo East End ko opitaal ɓooyɗo to laawol Bryant to wuro Stratford, to Londres.Wikipedia: Queen Elizabeth Hospital for Childrenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Queen_Elizabeth_Hospital_for_ChildrenOspitaal sukaaɓe laamɗo debbo ina woni to wuro wiyeteengo Bethnal Green to wuro wiyeteengo Tower Hamlets to Londres. E hitaande 1996, opitaal oo jeyaa ko e fedde wiyeteende NHS, caggal ɗuum inniraa Barts e fedde NHS London.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Queen Alexandra Military Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Queen_Alexandra_Military_HospitalOspitaal konu laamɗo debbo biyeteeɗo Alexandra (QAMH) udditaa ko e lewru sulyee 1905. O mahiraa ko ɗoon e ɗoon to fuɗnaange Tate Britain (e dow laawol gootol) sara maayo Tamise e keerol koɗki Millbank e Pimlico, to Westminster, to Londres . Ospitaal oo udditaa e hitaande 1977, kono mahaaɗe keewɗe ina keddii.[1]Wikipedia: Putney Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Putney_HospitalOpitaal Putney ko opitaal laamu to wuro Wandsworth to Londres, bannge hirnaange caka wuro Putney.Wikipedia: Bolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/BolaBola huutoraama no innde e innde dokkaande nii. Yimɓe teskaaɓe e innde ndee ina njeyaa heen:Wikipedia: Phinehas Abrahamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Phinehas_AbrahamPhinehas Abraham (maayi ko ñalnde 19 feebariyee 1887) ko njulaagu hirnaange Inndo, jibinaaɗo e duunde Jamayka hedde fuɗɗoode teeminannde sappo e jeenaɓiire. O jeyaa ko e daɗɓe e ɓanndu njulaagu hirnaange Inndo, ɓe mballitii e darnde toownde e ƴellitaare jawdi koloñaal Inndo hirnaange.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Phinehas_Abraham#TuugnorgalWikipedia: Middlesex Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Middlesex_HospitalOpitaal Middlesex ko opitaal jannginoowo tawaaɗo e nokku biyeteeɗo Fitzrovia to Londres, to leydi Angalteer. Adii udditeede ko suudu safrirdu Middlesex e hitaande 1745 e laawol Windmill, ngol nawtaa ko e hitaande 1757 to laawol Mortimer ɗo ngol woni haa ngol udditaa e hitaande 2005.Wikipedia: Princess Louise Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Princess_Louise_HospitalOpitaal Princess Louise ko nokku cellal to wuro Kensington, to Londres. Ko NHS Trust toppitiiɗo ko fayti e cellal to duɗal jaaɓi haaɗtirde Imperial ardii nde.Wikipedia: Poplar Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Poplar_HospitalOspitaal Poplar ko nokku cafrirɗo udditaaɗo to East India Dock Road to Londres, Angalteer, e hitaande 1855. O udditaa ko e gardagol Samuel Gurney, depitee, ngam safrude yimɓe wonduɓe e gaañanɗe e nder dokke.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: 2009 Boko Haram uprisinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/2009_Boko_Haram_uprisingFitinol Boko Haram hitaande 2009 ko wolde hakkunde Boko Haram, fedde Islaamiyankoore hareeji, e dadiiɓe kisal leydi Najeriya.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/2009_Boko_Haram_uprising#TariyaBauchi, Diiwaan Bauchihttps://ff.wikipedia.org/wiki/2009_Boko_Haram_uprising#Bauchi,_Diiwaan_BauchiMaiduguri, Diiwaan Bornohttps://ff.wikipedia.org/wiki/2009_Boko_Haram_uprising#Maiduguri,_Diiwaan_BornoPotiskum, Diiwaan Yobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/2009_Boko_Haram_uprising#Potiskum,_Diiwaan_YobeWudil, Diiwaan Kanohttps://ff.wikipedia.org/wiki/2009_Boko_Haram_uprising#Wudil,_Diiwaan_KanoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/2009_Boko_Haram_uprising#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/2009_Boko_Haram_uprising#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Princess Beatrice Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Princess_Beatrice_HospitalOspitaal Princess Beatrice ko opitaal Londres gonɗo to Earl’s Court, gollotooɗo tuggi 1887 haa 1978, caggal ɗuum ko opitaal jibinannde.Wikipedia: Paddington Green Children's Hospital Articlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paddington_Green_Children%27s_Hospital_ArticleOpitaal sukaaɓe Paddington Green ko opitaal to Paddington Green, to Londres, gonnooɗo gila 1883 haa 1987.[1] Mahdi ɓooyndi ndii ko hannde woni tolno II limtaaɗi e Historic Angalteer.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Paddington General Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Paddington_General_HospitalOpitaal mawɗo Paddington ko nokku cellal to laawol Harrow, to Paddington, to Londres.Wikipedia: Opitaal Oldchurchhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Opitaal_OldchurchOspitaal Oldchurch ko opitaal to wuro Londres mawngo, to leydi Angalteer, tawaa ko to Romford e nder wuro Havering to Londres, ina jeyaa e NHS Trust mo opitaaluuji Barking, Havering e Redbridge.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Old Town Hall, Walthamstowhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Old_Town_Hall,_WalthamstowKoolol ɓooyngol ko galle laamorɗo ɓooyɗo to laawol Orford, to wuro Walthamstow, to Londres. Mahdi ndi golliima e mbaadi municipaal gila 1866 haa 1942, caggal ɗuum wonnoo ko nokku mawɗo naatirde opitaal Connaught gila 1959 haa 1977.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Miller General Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Miller_General_HospitalOspitaal mawɗo Miller ko opitaal to Greenwich, to Londres tuggi 1884 haa 1974. Opitaal oo feewnaa ko sara diisnondiral gadanal, ko opitaal gadano Angalteer peewnaaɗo e cuuɗi cirƴaaɗi, kadi ko gooto e gadani jogaade departemaa X-ray.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksPages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Northwood and Pinner Cottage Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Northwood_and_Pinner_Cottage_HospitalTariyaWikipedia: NHS Nightingale Hospital Londonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/NHS_Nightingale_Hospital_LondonOpitaal NHS Nightingale to Londres woni gadano e opitaaluuji NHS Nightingale, opitaaluuji jooɗɗi ɗi NHS Angalteer sosi ngam rafi COVID-19. Nde woni ko e nokku kawrital ExCeL London to Fuɗnaange Londres.Wikipedia: Arcedeknehttps://ff.wikipedia.org/wiki/ArcedekneArcedekne (maayi 1768) ko aawoowo to Jamayka jooɗiiɗo e sarɗiiji ngam parroisse Saint Ann. Oɗde ko ina annio e 200 maccuɗo e nder ngesa makko to Saint Mary Parish ɗo o hoɗi kadi.Wikipedia: New Cross Hospital, Deptfordhttps://ff.wikipedia.org/wiki/New_Cross_Hospital,_DeptfordOpitaal New Cross ko opitaal e nder diiwaan New Cross to fuɗnaange-rewo Londres, udditaaɗo gila 1877 haa hedde hitaande 1991.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: K-Anthonyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/K-AnthonyK-Anthony woni innde dingiral Kevin Anthony Fowler, jimoowo e winndiyanke Kerecee’en Jamayka-Kanadaajo hannde.[1] Caggal nde o suɓaa e hitaande 2021 ngam EP makko The Cure[1], o heɓi njeenaari mawndi 2024 Juno Award ngam albom Kerecee’en/Linjiila mo hitaande ndee e EP makko Arrow.Diskogaraafihttps://ff.wikipedia.org/wiki/K-Anthony#DiskogaraafiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/K-Anthony#TuugnorgalWikipedia: Bunny brownhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bunny_brownndeeɗoo mesaas)Wikipedia: Neasden Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Neasden_HospitalOspitaal Neasden mahiraa ko e hitaande 1894 e juuɗe Diiso diiwaan Willesden, ko opitaal gonɗo e nder wuro Neasden.Wikipedia: Gil baileyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gil_baileyGil Bailey (11 lewru Yarkomaa 1936 - 13 lewru Abriil 2020) ko jaaynoowo rajo Jamayka-Ameriknaajo, anndiraaɗo "Baaba Rajo Kariibi"[1] walla "Baaba Rajo Reggae".[2] Bailey maayi ko ñalnde 13 abriil 2020, e rafi COVID-19.Wikipedia: National Temperance Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/National_Temperance_HospitalOpitaal ngenndiijo ko opitaal to laawol Hampstead, to Londres, hakkunde Mornington Crescent e laawol Warren.Wikipedia: Dennis kellyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dennis_kellyDennis Kelly (ñaawoowo)Wikipedia: Kemesha kellyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kemesha_kellyKemesha Kelly jibinaa ko ñalnde 22 lewru juko hitaande 1989.[1] O waɗaama laamɗo fedde Miss Jamaica ngam mawninde duuɓi capanɗe joyi jeytaare leydi Jamaica (6 ut 2012).Wikipedia: 33 Fitzroy Squarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/33_Fitzroy_Square33 Fitzroy Square ko galle wuro e opitaal ɓooyɗo to nokku Fitzroy to diiwaan Fitzrovia to Londres, Angalteer. Ko ɗoon ɓuri anndeede ko nokku ɗo Omega Workshops woni ɗoo, kono kadi ko ɗoon woni nokku ɗo opitaal koyɗe e duɗal jaaɓi haaɗtirde Londres woni ɗoo, tuggi 1929 haa 2003, hade mum wayleede wontude galle gooto.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Beverley kelsohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Beverley_kelsoBeverley Kelso (jibinaa ko e lewru abriil 1948)[1] ko jimoowo Jamaykaajo ɓurɗo anndeede e tergal gadanal fedde wiyeteende The Wailers.Wikipedia: Charles kinkeadhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_kinkeadCharles Kinkead OD (3 oktoobar 1913 – 1 suwee 2007) ko jaayndiyanke fotooje e jaayndiyanke Jamayka, mo golle mum njahri ko ɓuri duuɓi capanɗe nay.Wikipedia: Florence evadnehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Florence_evadneFlorence Evadne (jibinaa ko ñalnde 4 lewru Yarkomaa 1943), ganndiraaɗo Cherry Laine, ko jimoowo jibinaaɗo to Jamayka, jooɗiiɗo to Espaañ (e ko adii ɗuum ko Almaañ), jokkondirɗo e Bernt Moehrle, gollodinooɗo e CBS Records. O anndaama e jimɗi diskooji "Jemma e Chicago" (1977), "Folk Sea-Fare" (1979), e "Catch the Cat" (1978) — ɗi ngoni limoore adannde e nder Espaañ, ɗi njottii kaŋŋe.Wikipedia: 33 Laabi Fitzroyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/33_Laabi_FitzroyJohn Creyghton Ainsworth-Davis (23 golle Abriil 1895 - 3 golle Yarkomaa 1976) ko dognoowo, dognoowo, keɓɗo njeenaari kaŋŋe e nder dogdu 4 × 400 m e nder Olimpiyaaji 1920.[3]Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksPages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Kemer nattyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kemer_nattyKemar "Natty Patch" Jarrett (jibinaa ko e hitaande 1982) ko tergal e fedde Yardies nde, e hitaande 2002, limtaa e doggol poliseeji Jamayka, ko kanko woni bonɗo limto gadano e nder doggol bonɓe sappo ɓurɓe yiɗeede e nder leydi ndii[1] ko adii dogde feewde leydi Angalteer. O jeyaa ko e jeegom ɓurɓe yiɗeede e konu Jamayka ngam hoɗde e leydi Angalteer, Jarrett ina jeyaa e ko ina tolnoo e 500 Yardies Jamayka hoɗɓe e leydi ndii e wiyde laamuuji Jamayka.Wikipedia: February 2014 Buni Yadi massacrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/February_2014_Buni_Yadi_massacreÑalnde 25 lewru feebariyee hitaande 2014, sukaaɓe worɓe capanɗe njoyo e jeenay mbaraama to duɗal jaaɓi haaɗtirde laamu fedde nde to Buni Yadi to diiwaan Yobe, to leydi Najeriya. Mahdiiji capanɗe jeegom e nay duɗal ngal kadi njani e maɓɓe sabu njanngu nguu.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/February_2014_Buni_Yadi_massacre#ƁawoWikipedia: Kemar nattyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kemar_nattyO limtaama e limoore tataɓere hitaande rewtunde ndee, caggal Joel Andem e Donnovan "Bulbie" Bennett haa o nanngaa ɗoon e ɗoon caggal nde o jippii e laana ndiwoowa Norman Manley to Kingston ñalnde 18 feebariyee 2004 caggal nde o riiwaa e leydi Angalteer sabu tuumeeji jowitiiɗi e dorog. Jarrett, detektoreeɓe calɗi keertiiɗi nanngi ɗum, o tuumaama warngooji tati e nder hitaande 2001, ñalnde 6 suwee, 31 sulyee e 16 desaambar, kam e kuuge kaɓirɗe.Wikipedia: Herbert William Allinghamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Herbert_William_AllinghamHerbert William Allingham FRCS (17 abriil 1862 – 4 noowammbar 1904) ko cafroowo Angalteer. O woniino cafroowo e nder galle laamɗo Edward VII, kadi o woniino cafroowo ordinateer to laamɗo Galles (caggal ɗuum laamɗo George V).Wikipedia: Sir William Arbuthnot Lane, 1st Baronethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sir_William_Arbuthnot_Lane,_1st_BaronetSir William Arbuthnot Lane, baronet 1, CB, FRCS (4 sulyee 1856 – 16 lewru mbooy 1943) ko cafroowo e cafroowo Angalteer. O anndii seppooji ortopedi, reedu, e noppi, nofru e daande, omo fawa heen kuutorɗe kese feewde e asepsis ɓurɗo mawnude.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksPages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Hinton easthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hinton_eastHinton East (maayi 1792) ko kreyol Jamayka mo jibnaaɓe mum Engele’en wonnoo tergal suudu sarɗiiji Jamayka ngam Kingston. O woniino kadi ñaawoowo mawɗo e jaɓɓoowo mawɗo leydi Jamayka.Wikipedia: Evon blakehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Evon_blakeEyrell Blake, ganndiraaɗo Evon Blake (7 feebariyee 1906 – 7 noowammbar 1988),[1] ko jaayndiyanke Jamayka, luulndiiɗo ngonka njiyaagu e nder Jamayka koloñaal. O jibinaa ko to Salem, to parroisse Clarendon to galle Cottilda e Joseph Blake, demoowo, o janngi jaayndiyankaagal to Panama.Wikipedia: John Ayscoughhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_AyscoughJohn Ayscough ( maayi 1735) ko mawɗo ñaawoore Jamayka e hitaande 1724.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Ayscough#TuugnorgalWikipedia: Debora anzingerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Debora_anzingerDeborah Anzinger (jibinaa ko e hitaande 1978) ko naalanke Jamaykaajo, baɗɗo nate, seppooji, wideyooji e sawtawol ngam "naamnaade e waylude sintaksis estetik jokkondirɗo e leydi e ɓalli gonɗi e jinnaaɓe e leƴƴi".[1] Anzinger golliima no naalanke nii, o hollitaama e nder kollirɗe keewɗe, galleeji e musiumuuji ɗi ina jeyaa heen Galle Ngenndiije Jamayka, Musium Naalankaagal Pérez Miami e Duɗal Naalankaagal hannde, Philadelphia.Wikipedia: Charles Alfred Ballancehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Alfred_BallanceSir Charles Alfred Ballance KCMG CB MVO FRCS (30 ut 1856 – 9 feebariyee 1936) ko cafroowo Angalteer, keɓtinaaɗo e fannuuji ƴiiƴam e ƴiiƴam.Pages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Sir Thomas Barlow, 1st Baronethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sir_Thomas_Barlow,_1st_BaronetSir Thomas Barlow, baronet 1, KCVO, FRS, FRCP[1] (4 noowammbar 1845 – 12 lewru mbooy 1945) ko cafroowo laamɗo Angalteer, ganndiraaɗo wiɗtooji mum e ñawu nguu e nder sukaaɓe.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: William H. Bennett (surgeon)https://ff.wikipedia.org/wiki/William_H._Bennett_(surgeon)thumb|Sir William Henry Bennet, KCVO, FRCS (1852 – 24 desaambar 1931)[1] ko cafroowo Angalteer.Wikipedia: Joseph Blomfieldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_Blomfieldthumb|Joseph Blomfield (1 mars 1870 - 9 noowammbar 1948), ko anestetik Angalteer, wonnooɗo e doggol gollotooɓe tedduɓe to laamɗo Edward VII ngam ofiseeji. O woniino gardiiɗo jaaynde anestetik to Angalteer.Wikipedia: Anthony Bowlbyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_BowlbySir Anthony Alfred Bowlby, baronet 1 KCB KCMG KCVO FRCS (10 mee 1855 - 7 abriil 1929) ko ofisee konu Angalteer, ko o doktoor, ko o ganndo ko faati e ñawuuji.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: William Broadbenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/William_Broadbentthumb|Sir William Henry Broadbent, baronet 1 KCVO FRS FRCP (23 lewru Yarkomaa 1835 – 10 lewru Siilo 1907[1]) ko ganndo ko faati e ƴiiƴam Engele, ko o gardiiɗo laamu Angalteer to bannge ganndal ɓernde e ƴiiƴam.Wikipedia: Bruce Bruce-Porterhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bruce_Bruce-PorterSir Harry Edwin Bruce Bruce-Porter (5 feebariyee 1869 – 15 oktoobar 1948) ko cafroowo e binndoowo Angalteer.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksPages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Farquhar Buzzardhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Farquhar_BuzzardSir Edward Farquhar Buzzard, baronet 1, KCVO, FRCP (20 desaambar 1871 - 17 desaambar 1945) ko cafroowo mawɗo to Angalteer, kadi ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Oxford (1928-1943).Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Arthur Henry Cheatlehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arthur_Henry_CheatleArthur Henry Cheatle CBE (4 desaambar 1866 – 11 mee 1929) ko cafroowo Engele, baɗnooɗo darnde mawnde e faamde ɓanndu e ñawuuji nokku mastoid.Nguurndam e jaŋde puɗɗagolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arthur_Henry_Cheatle#Nguurndam_e_jaŋde_puɗɗagolKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arthur_Henry_Cheatle#KugalWadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arthur_Henry_Cheatle#WadeNjeenaaje e baɗtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arthur_Henry_Cheatle#Njeenaaje_e_baɗteBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arthur_Henry_Cheatle#BibliografiWikipedia: Justin Cobbhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Justin_CobbJustin Peter Cobb CVO ko jannginoowo Angalteer to duɗal jaaɓi haaɗtirde Imperial London, ganndiraaɗo naatnude robooji safaara e nder safaara ƴiye. O jeyaa ko e galle safrooɓe laamɗo, ko o cafroowo laamɗo to laamɗo debbo.Jaŋde e heblohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Justin_Cobb#Jaŋde_e_hebloGolle seernaaɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Justin_Cobb#Golle_seernaaɓeLaboratoori MSkhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Justin_Cobb#Laboratoori_MSkWikipedia: Sir Anderson Critchett, 1st Baronethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sir_Anderson_Critchett,_1st_BaronetSir George Anderson Critchett, baronet 1, KCVO, FRCSE (18 desaambar 1845 - 9 feebariyee 1925) ko cafroowo Angalteer.[1][2][3] O wonii cafroowo-gite to Edward VII tuggi 1901 haa 1910 e to George V tuggi 1910 haa 1918 e to George V tuggi 1918 haa 1925.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sir_Anderson_Critchett,_1st_Baronet#TuugnorgalWikipedia: Alexander Crombie (surgeon)https://ff.wikipedia.org/wiki/Alexander_Crombie_(surgeon)Alexander Crombie CB (2 desaambar 1845 – 29 suwee 1906) ko cafroowo Ecoppinaajo, naati e sarwiis safaara leydi Indiya, o wonti cafroowo jooɗiiɗo to duɗal jaaɓi haaɗtirde safaara Calcutta, to leydi Indiya, ɗo o wonti porfeseer materia medica.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksPages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Richard Cruisehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Richard_CruiseSir Richard Robert Kuruis, GCVO, FRCS (1876-1946) ko cafroowo gite Angalteer. O woniino Surgeon-Oculist to George V e laamɗo debbo biyeteeɗo Mary.Pages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: John Cunningham (physician)https://ff.wikipedia.org/wiki/John_Cunningham_(physician)thumb|Sir John Cunningham KCVO FRCP[1] (jibinaa ko e hitaande 1949) ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde to duɗal jaaɓi haaɗtirde Londres to duɗal jaaɓi haaɗtirde Londres e to duɗal jaaɓi haaɗtirde Royal Free.Wikipedia: Lloyd Williams (singer)https://ff.wikipedia.org/wiki/Lloyd_Williams_(singer)Lloyd Williams ko jimoowo Jamaykaajo biyeteeɗo Reggae e kitaale 1960. Tuggi 1966 haa 1970, Williams waɗii e fedde wiyeteende Tommy McCook Band, kam e fedde nde wonaa laamuyankoore: Soul Gang, The Highlights, e The Celestials.Wikipedia: Bertrand Dawson, 1st Viscount Dawson of Pennhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bertrand_Dawson,_1st_Viscount_Dawson_of_Pennthumb|E nder hitaande 1920, o toɗɗaa e laamu, o woni Baron Dawson mo Penn, mo Penn, e nder diiwaan Buckinghamshire[16], o wonti tergal tiiɗngal e nder suudu sarɗiiji.Wikipedia: Zachary Bayly (planter)https://ff.wikipedia.org/wiki/Zachary_Bayly_(planter)Zachary Bayly (1721-1769) ko aawoowo e dawriyanke, jibinaaɗo to leydi Angalteer.Wikipedia: Isaac Mendes Belisariohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isaac_Mendes_BelisarioIsaak Belisario (1795 – 1849) ko naalanke Jamaykaajo iwdi yahuud en. O woniino e golle to Kingston, Jamayka hedde sahaa Emansipaasiyoŋ.Wikipedia: Anthony Dawson (physician)https://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_Dawson_(physician)thumb|Sir Antoni Mikael ‘Tony’ Dawson KCVO (8 mee 1928 – 25 suwee 1997)[1] ko ganndo ko faati e ɓalndu Angalteer.[2]Wikipedia: Alvin Gladstone Bennetthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alvin_Gladstone_BennettAlvin Gladstone Bennett (1918–2004),[1] anndiraaɗo A. G.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alvin_Gladstone_Bennett#TuugnorgalWikipedia: Alfred Downing Fripp (surgeon)https://ff.wikipedia.org/wiki/Alfred_Downing_Fripp_(surgeon)Sir Alfred Downing Fripp KCVO (12 suwee 1865 – 25 feebariyee 1930) ko cafroowo Angalteer. O woniino Surgeon honoraire to mawɗo makko e nder galleeji safaara laamɗo Edward VII e laamɗo George V.Wikipedia: Peter bernardhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_bernardPeter Bernard wonnoo ko mawɗo ñaawoore leydi Jamayka e hitaande 1716.[1]Wikipedia: Thomas Crisp Englishhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thomas_Crisp_EnglishSir Thomas Crisp Angalteer, jibinaa ko Thomas Johnston Angalteer, KCMG (22 sulyee 1878 - 25 ut 1949) ko cafroowo Angalteer to opitaal St George, e opitaal konu laamɗo debbo Alexandra, Millbank, opitaal laamɗo Chelsea, e opitaal laamɗo Edward VII Opitaal ngam ofiseeji.[1][2][3][4]Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Horace Evans, 1st Baron Evanshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Horace_Evans,_1st_Baron_Evansthumb|Evans maa siftore no gooto e inɗe cafroowo ɓurɗe anndeede e jamaanu makko wondude e Lord Dawson mo Penn e Lord Horder.[8]Pages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Lucius blakehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lucius_blakeLucius Blake (1890–?), jibinaaɗo e Elusha Ebenezer Blake, ko fijoowo jibinaaɗo to Jamayka, o yalti e ko ɓuri filmuuji 30 Angalteer.Wikipedia: Alan Farthinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alan_Farthingthumb|Alan John Farthing CVO FRCOG (jibinaa ko e hitaande 1963) ko doktoor rewɓe to Angalteer, gardiiɗo departemaa kanseer rewɓe to duɗal jaaɓi haaɗtirde Imperial, kadi ina jeyaa e doggol gollotooɓe tedduɓe to opitaal laamɗo Edward VII.[1]Pages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: David Ferrierhttps://ff.wikipedia.org/wiki/David_FerrierSir David Ferrier FRS (13 lewru bowte 1843 – 19 lewru marse 1928) ko ganndo ko faati e ƴiiƴam e hakkillaaji Ecoppinaajo. Ferrier waɗii jarribooji e ngaandiiji daabaaji ko wayi no ɓowɗi, e hitaande 1881 o wonti ganndo gadano ñaawaaɗo e les sariya Cruelty to Animals, 1876 mo ɓe mbaɗi caggal jeewte mawɗe hakkunde yimɓe ko faati e vivisection.Wikipedia: Peter Freyerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_FreyerSir Peter Freyer KCB (2 sulyee 1851 – 9 suwee 1921) ko cafroowo Irlande, ganndo ko faati e seppooji gonɗi e nder reedu, ɓurɗo anndeede e fuɗɗoode ko ofisee sarwiis safaara Inndo (IMS), sabu waɗde feere no yimɓe fof njiyrata kaaƴe ɓuuɓɗe ngam newnude ɗum en ngam yaltineede e nder laabi tago, ko ɗum feere anndiraande litholapaxy. Caggal nde o woppi golle e nder IMS caggal duuɓi 20 golle to leydi Inndo, o arti Angalteer, o huutorii feere ngam safrude mborosaaji mawɗi bonɗi.Pages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Bob and marciahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bob_and_marciaBob e Marcia ko jimɗi ɗiɗo Jamayka, tawi ko Bob Andy e Marcia Griffiths.[1] Ɓe keɓi #5 UK hit single nder hitaande 1970 bee "Sukaaɓe, Dowlaaji e Ɓaleeɓe".Wikipedia: Rickman Godleehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rickman_Godleethumb|Sir Rickman John Godlee, baronet 1 KCVO (15 feebariyee 1849 - 18 abriil 1925) ko cafroowo Engele.[1]Pages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Alfred Gould (surgeon)https://ff.wikipedia.org/wiki/Alfred_Gould_(surgeon)Sir Alfred Pearce Gould KCVO CBE FRCS (2 lewru Yarkomaa 1852 to Norwich – 19 lewru Abriil 1922) wonnoo ko gardiiɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde to Londres tuggi 1912 haa 1916 kadi ko cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde ngal tuggi 1916 haa 1917 kadi a Fellow e tergal e Diiso Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde London.[1]Wikipedia: Nicholas bourkehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nicholas_bourkeNicholas Bourke (maayi 11 desaambar 1771) ko aawoowo Angalteer-Irlanndaajo to Jamayka, o egginii to duunde ndee hedde hitaande 1740, o dañi toon leyɗeele keewɗe. O woniino mawɗo e nder suudu sarɗiiji Jamayka gila e kitaale 1750, o woniino haaloowo e hitaande 1770.Wikipedia: William Hale-Whitehttps://ff.wikipedia.org/wiki/William_Hale-WhiteSir William Hale-White KBE FRCP (7 noowammbar 1857 - 26 feebariyee 1949) ko cafroowo Angalteer, winndiyanke nguurndam safaara. Ko o ɓiy binndoowo biyeteeɗo Mark Rutherford.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksPages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Frederic William Hewitthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Frederic_William_HewittSir Frederic William Hewitt M.V.Pages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Baba brookshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Baba_brooksOswald "Baba" Brooks (jibinaa ko hedde hitaande 1935) ko fiyoowo buubaaji, fiyoowo jazz e kitaale 1950 e orkestra Eric Dean, o winndi e kitaale 1960 e jamaanu ska asliijo Jamayka ngam peewnitooɓe Duke Reid, Sonia Pottinger e jom suudu mum Lindon, laamɗo Edwards, e laamɗo Buster.Wikipedia: Victor Horsleyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Victor_HorsleySir Victor Aleksanndar Haden Horsley FRS FRCS (14 abriil 1857 – 16 sulyee 1916) ko ganndo e jannginoowo Angalteer.[1]Pages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Roger Kirbyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roger_Kirby* Roger Sinclair Kirby FRCS(Urol), FEBU (jibinaa ko e lewru noowammbar 1950) ko doktoor gonɗo e nder leydi Angalteer, ko porfeseer to bannge urologie, wiɗtoowo, winndiyanke ko faati e cellal worɓe e ñawu nguu, sosɗo jaaynde wiyeteende Kanser e ñawuuji ɓalndu e mbayliigaaji e nder urologie e... Men's Health e mooftuɗo kaalis ngam wallitde ñawu nguu, ɓurɗo anndeede ko e huutoraade roboo da Vinci ngam safrude ñawu nguu e nder laparoskopi.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksPages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Charles Knight (cardiologist)https://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Knight_(cardiologist)Charles Knight MD FRCP OBE ko jannginoowo to leydi Angalteer to bannge ganndal ɓernde, kadi ko gardiiɗo opitaal St Bartholomew, jeyaaɗo e fedde NHS cellal Barts.Pages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Arnold Lawsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Arnold_LawsonSir Arnold Lawson (4 desaambar 1867 - 19 lewru mbooy 1947), ko ganndo gite Angalteer. E nder wolde adunaare adannde o woni ko e doggol konsulteeji tedduɗi to opitaal laamɗo Edward VII ngam ofiseeji, mo Sister Agnes winndi e hitaande 1914.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Reginald Wyndham Lloyd-Davieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Reginald_Wyndham_Lloyd-DaviesReginald Wyndham Lloyd-Davies (24 suwee 1934 - 25 mars 2023) ko ganndo ko faati e ƴiiƴam to Angalteer, gardiiɗo ƴiiƴam to opitaal St Thomas, to Londres, timminii wiɗtooji gadani e epiteliyoŋ ɓuuɓri e mikroskoop elektoronik skanndeer.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksPages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Hugh Lockhart-Mummeryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hugh_Lockhart-MummerySir Hugh Evelyn Lockhart-Mummery, KVCO, (28 abriil 1918 – 24 suwee 1988), ko cafroowo Angalteer, wiɗtuɗo ñawu nguu, seernduɗo ñawu Crohn e kolitis. O janngi ko e duɗal Sandroyd e duɗal Stowe.Pages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: John Lockhart-Mummeryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Lockhart-MummeryJohn Percy Lockhart-Mummery FRCS (14 February 1875 – 24 April 1957), was a British surgeon at St Mark's Hospital, London, who devised a classification of rectal cancer and described familial polyposis which led to the formation of the polyposis registry. He was the author of several books, including Diseases of the Rectum and Colon and their Surgical Treatment (1923) and The Origin of Cancer (1934).Wikipedia: George Makinshttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_MakinsSir George Henry Makins GCMG CB FRCS (3 noowammbar 1853 – 2 noowammbar 1933) ko cafroowo Engele.Wikipedia: Edward Lawson McDonaldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edward_Lawson_McDonaldEdward Lawson McDonald (8 feebariyee 1918 – 13 lewru mbooy 2007), ko doktoor ɓernde to opitaal ɓernde ngenndiwal, to opitaal laamɗo Eduard VII ngam ofiseeji, to Londres, e to opitaal laamɗo Eduard VII, to Midhurst. Wiɗtooji makko gadani ɗii kolliri ko ñawu ɓernde valvular, caggal ɗuum ko fayti e darnde ƴiiƴam e fibrinogen e nder ñawu ɓernde koronaawiris.Wikipedia: Caroline Moore (academic)https://ff.wikipedia.org/wiki/Caroline_Moore_(academic)Caroline M. Moore woni debbo gadano waɗteede porfeseer to bannge urologie to leydi Angalteer.Pages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Charles Arthur Morrishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charles_Arthur_MorrisCharles Arthur Morris FRCS CVO (1860–1942), ko cafroowo Angalteer to suudu safrirdu laamɗo Edward VII ngam ofiseeji e nder wolde Boer to Afrik worgo. E hitaande 1914 o woni ko e doggol gollotooɓe tedduɓe e nder safrirde hee, ngol Sister Agnes winndi, mo o wondi e sehilaaɓe moƴƴuɓe, o golliima e safrirde ndee e wolde adunaare adannde.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Malcolm Morris (dermatologist)https://ff.wikipedia.org/wiki/Malcolm_Morris_(dermatologist)thumb|Malcolm Alexander Morris (17 ut 1849 – 19 feebariyee 1924) ko cafroowo Angalteer, ganndo ko faati e ñawuuji ɓalli, ko kanko woni hooreejo sosɗo fedde safrooɓe ɓalli to Angalteer.[1] O anndaa kadi no feewi e darnde makko e bayyinde safaara.Wikipedia: Edward Grainger Muirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edward_Grainger_MuirSir Edward Grainger Muir (18 feebariyee 1906 – 14 oktoobar 1973), ko ganndo ko faati e ñawuuji e nder leydi Angalteer. O woniino keɓɗo bursi Broderip to opitaal Middlesex, caggal ɗuum o waɗii toɗɗagol to opitaal King’s College, opitaal Queen Victoria, e opitaal laamɗo Edward VII ngam ofiseeji, ɗo o woni e doggol gollotooɓe tedduɓe e nder safaara.Wikipedia: Federal College of Education (Technical), Potiskumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_PotiskumJaaɓi-haaɗtirde Jaŋde (Technique), Potiskum ko duɗal jaaɓi-haaɗtirde laamu fedde nde, woni ko e wuro Potiskum, to diiwaan Yobe, leydi Najeriya. Nde fuɗɗii ko jokkondirde e Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Teknoloji Fedde Minna caggal ɗuum nde lomtinaa Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Abubakar Tafawa Balewa ngam ƴellitde porogaraamuuji mayre.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Potiskum#TariyaDuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Potiskum#DuɗeDepartemaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Potiskum#DepartemaajiKursuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Potiskum#KursuujiJokkondiralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Potiskum#JokkondiralƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Potiskum#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Potiskum#TuugnorgalWikipedia: Phinehas abrahamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Phinehas_abrahamPhinehas Abraham (maayi ko ñalnde 19 feebariyee 1887) ko njulaagu hirnaange Inndo, jibinaaɗo e duunde Jamayka hedde fuɗɗoode teeminannde sappo e jeenaɓiire. O jeyaa ko e daɗɓe e ɓanndu njulaagu hirnaange Inndo, ɓe mballitii e darnde toownde e ƴellitaare jawdi koloñaal Inndo hirnaange.Wikipedia: Henry Jame busford Hancockhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_Jame_busford_HancockSir Henry James Burford-Hancock, CMG (maayi ko ñalnde 23 oktoobar 1895) ko awokaa Angalteer, ñaawoowo koloñaal.Wikipedia: Henry Burke (policitian)https://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_Burke_(policitian)Henry Burke (maayɗo e hitaande 1827) ko joom nokku biyeteeɗo Silver Mount to wuro wiyeteengo Portland, to leydi Jamayka.[1] O suɓaama e nder suudu sarɗiiji leydi Jamayka e hitaande 1820.Wikipedia: Zahra Burtonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zahra_BurtonZahra Burton ko jaayndiyanke Jamayka, kadi ko jom tiitoonde ɓamtaare, o heɓi njeenaari Miss Jamayka e hitaande 2001.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Zahra_Burton#TuugnorgalWikipedia: Harold butler (musician)https://ff.wikipedia.org/wiki/Harold_butler_(musician)Harold Butler ko jimoowo Jamayka, binndoowo.[1] Ko kanko woni miñiiko biyeteeɗo Leslie « Porofesoor » Butler.Wikipedia: 𞤚𞤢𞤴𞤪𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%9A%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%B4%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%AB𞤑𞤮𞤯𞤳𞤭 𞤳𞤮 𞤪𞤫𞤲𞤣𞤮 𞤲'𞤺𞤮 𞤱𞤮𞤲𞤭 𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞤪 𞤱𞤵𞤪𞤮 𞤥𞤢𞤱𞤲'𞤺𞤮⹁ 𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞤪 𞤱𞤵𞤪𞤮 𞤥𞤢𞤱𞤲'𞤺𞤮⹁ 𞤱𞤢𞤤𞥆𞤢 𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞤪 𞤤𞤢𞤣𞥆𞤫⹁ 𞤧𞤢𞤸𞤢𞥄 𞤫 𞤧𞤢𞤸𞤢𞥄 𞤬𞤮𞤬 𞤭𞤲𞤢 𞤱𞤢𞤯𞤭 𞤲'𞤦𞤫𞤣𞥆𞤢 𞤺𞤮𞥅𞤼𞤮 𞤫 𞤥𞤢𞤸𞤢𞥄𞤯𞤫 𞤼𞤢𞥄𞤪𞤭𞥅𞤯𞤫 𞤯𞤵𞤥. 𞤑𞤮𞤯𞤮𞤪𞤯𞤫 𞤭𞤲𞤢 𞤳𞤫𞥅𞤱𞤭 𞤱𞤮𞤲'𞤣𞤫 𞤪𞤫𞤲𞤣𞤮𞥅𞤶𞤭 𞤪𞤫𞤲𞤣𞤮 𞤼𞤢𞤱𞤢 𞤭𞤲𞤢 𞤲'𞤶𞤮𞤺𞤭𞥅 𞤶𞤮𞤳𞥆𞤮𞤲'𞤣𞤭𞤪𞤢𞤤 𞤥𞤢𞤱𞤲'𞤺𞤢𞤤 𞤸𞤢𞤳𞥆𞤵𞤲'𞤣𞤫 𞤼𞤫𞤪𞤯𞤫 𞤥𞤵𞤥 𞤫𞤲.Wikipedia: 𞤚𞤢𞤴𞤪𞤫/𞤑𞤮𞤯𞤳𞤭https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%9A%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%B4%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%AB/%F0%9E%A4%91%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A4%AF%F0%9E%A4%B3%F0%9E%A4%ADWikipedia: 𞤑𞤭𞤱𞤢𞤤 𞤚𞤢𞤴𞤪𞤫𞤑𞤭𞤱𞤢𞤤 𞤚𞤢𞤴𞤪𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%91%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A4%B1%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A4_%F0%9E%A4%9A%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%B4%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%AB%F0%9E%A4%91%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A4%B1%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A4_%F0%9E%A4%9A%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%B4%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%AB𞤚𞤮 𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭 𞤫𞤲𞤺𞤫𞤤𞤼𞤫𞥅𞤪⹁ 𞤐𞤫𞤭𞤹𞤦𞤮𞤵𞤪𞤸𞤮𞥅𞤣 𞤏𞤢𞤼𞤷𞤸 𞤱𞤮𞤲𞤭 𞤬𞤫𞤣𞥆𞤫 𞤩𞤵𞤪𞤲'𞤣𞤫 𞤥𞤢𞤱𞤲𞤵𞤣𞤫 𞤫 𞤸𞤢𞤩𞤢𞥄𞤣𞤫 𞤦𞤮𞤲𞤢𞤲𞤣𞤫𞥅𞤶𞤭 𞤦𞤢𞤯𞤫𞤼𞤫𞥅𞤯𞤭 𞤫 𞤣𞤮𞤱 𞤴𞤢𞤪𞤤𞤭𞤼𞤢𞥄𞤪𞤫⹁ 𞤼𞤢𞤱𞤭 𞤭𞤲𞤢 𞤶𞤫𞤴𞤢𞥄 𞤫 𞤳𞤮 𞤩𞤵𞤪𞤭 𞤥𞤭𞤤𞤭𞤴𞤮𞤽𞤢𞥄𞤶𞤭 𞥒⹁𞥓 𞤲𞤫𞤯𞥆𞤮 𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞤪 𞤺𞤢𞤤𞥆𞤫𞥅𞤶𞤭. 𞤊𞤫𞤣𞥆𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞥅 𞤭𞤲𞤢 𞤪𞤫𞤲𞤣𞤭𞤲𞤭 𞤸𞤮𞤯𞤣𞤭𞥅𞤩𞤫 𞤲'𞤺𞤢𞤥 𞤧𞤮𞤧𞤣𞤫 𞤪𞤫𞤲𞤣𞤮𞥅𞤶𞤭 𞤼𞤭𞥅𞤯𞥆𞤭⹁ 𞤧𞤫𞤸𞤭𞤤𞤢𞥄𞤩𞤫⹁ 𞤺𞤮𞤤𞥆𞤮𞤼𞤮𞥅𞤯𞤭⹁ 𞤯𞤮 𞤦𞤮𞤲𞤢𞤲𞤣𞤫𞥅𞤶𞤭 𞤲'𞤦𞤢𞥄𞤱𞤭 𞤸𞤢𞤩𞤫𞥅�Wikipedia: 𞤑𞤭𞤱𞤢𞤤 𞤚𞤢𞤴𞤪𞤫https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%91%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A4%B1%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%A4_%F0%9E%A4%9A%F0%9E%A4%A2%F0%9E%A4%B4%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%AB𞤚𞤮 𞤤𞤫𞤴𞤣𞤭 𞤫𞤲𞤺𞤫𞤤𞤼𞤫𞥅𞤪⹁ 𞤐𞤫𞤭𞤹𞤦𞤮𞤵𞤪𞤸𞤮𞥅𞤣 𞤏𞤢𞤼𞤷𞤸 𞤱𞤮𞤲𞤭 𞤬𞤫𞤣𞥆𞤫 𞤩𞤵𞤪𞤲'𞤣𞤫 𞤥𞤢𞤱𞤲𞤵𞤣𞤫 𞤫 𞤸𞤢𞤩𞤢𞥄𞤣𞤫 𞤦𞤮𞤲𞤢𞤲𞤣𞤫𞥅𞤶𞤭 𞤦𞤢𞤯𞤫𞤼𞤫𞥅𞤯𞤭 𞤫 𞤣𞤮𞤱 𞤴𞤢𞤪𞤤𞤭𞤼𞤢𞥄𞤪𞤫⹁ 𞤼𞤢𞤱𞤭 𞤭𞤲𞤢 𞤶𞤫𞤴𞤢𞥄 𞤫 𞤳𞤮 𞤩𞤵𞤪𞤭 𞤥𞤭𞤤𞤭𞤴𞤮𞤽𞤢𞥄𞤶𞤭 𞥒⹁𞥓 𞤲𞤫𞤯𞥆𞤮 𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞤪 𞤺𞤢𞤤𞥆𞤫𞥅𞤶𞤭. 𞤊𞤫𞤣𞥆𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞥅 𞤭𞤲𞤢 𞤪𞤫𞤲𞤣𞤭𞤲𞤭 𞤸𞤮𞤯𞤣𞤭𞥅𞤩𞤫 𞤲'𞤺𞤢𞤥 𞤧𞤮𞤧𞤣𞤫 𞤪𞤫𞤲𞤣𞤮𞥅𞤶𞤭 𞤼𞤭𞥅𞤯𞥆𞤭⹁ 𞤧𞤫𞤸𞤭𞤤𞤢𞥄𞤩𞤫⹁ 𞤺𞤮𞤤𞥆𞤮𞤼𞤮𞥅𞤯𞤭⹁ 𞤯𞤮 𞤦𞤮𞤲𞤢𞤲𞤣𞤫𞥅𞤶𞤭 𞤲'𞤦𞤢𞥄𞤱𞤭 𞤸𞤢𞤩𞤫𞥅�Wikipedia: Adeyemi College of Educationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeyemi_College_of_EducationDuɗal jaaɓi-haaɗtirde Adeyemi ko duɗal jaaɓi-haaɗtirde laamu fedde nde woni ko e wuro Ondo, e nder diiwaan Ondo, leydi Najeriya.[1][2] Nde jokkondiri ko e duɗal jaaɓi haaɗtirde Obafemi Awolowo ngam ƴellitde porogaraam mum.Duɗe/Facultés e nder duɗal jaaɓi haaɗtirde Adeyemihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeyemi_College_of_Education#Duɗe/Facultés_e_nder_duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_AdeyemiDarnde Duɗal Jaaɓi-haaɗtirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeyemi_College_of_Education#Darnde_Duɗal_Jaaɓi-haaɗtirdeƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeyemi_College_of_Education#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeyemi_College_of_Education#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeyemi_College_of_Education#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: 𞤚𞤵𞤬𞤵𞤲𞤣𞤫 𞤐𞤭𞤴𞤮𞤪𞤳https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%9A%F0%9E%A4%B5%F0%9E%A4%AC%F0%9E%A4%B5%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%AB_%F0%9E%A4%90%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A4%B4%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%B3𞤐𞤭𞤒𞤮𞤪𞤳⹁ 𞤳𞤮 𞤸𞤫𞥅𞤱𞤭 𞤱𞤭𞤴𞤫𞥅𞤣𞤫 𞤐𞤫𞤱 𞤒𞤮𞤪𞤳 𞤕𞤭𞤷[𞤦] 𞤱𞤢𞤤𞥆𞤢 𞤙𞤕⹁ 𞤳𞤮 𞤱𞤵𞤪𞤮 𞤩𞤵𞤪𞤲'𞤺𞤮 𞤸𞤫𞥅𞤱𞤣𞤫 𞤴𞤭𞤥𞤩𞤫 𞤫 𞤲'𞤣𞤫𞤪 𞤤𞤫𞤴𞤯𞤫𞥅𞤤𞤫 𞤣𞤫𞤲𞤼𞤵𞤯𞤫 𞤀𞤥𞤫𞤪𞤭𞤳. 𞤉 𞤲'𞤣𞤫𞤪 𞤽𞤮𞤪𞤢𞤤 𞤬𞤵𞤯𞤲𞤢𞥄𞤲'𞤺𞤫 𞤣𞤭𞥅𞤱𞤢𞥄𞤲 𞤐𞤫𞤱 𞤒𞤮𞤪𞤳⹁ 𞤫 𞤣𞤮𞤱 𞤺𞤮𞥅𞤼𞤮 𞤫 𞤤𞤢𞥄𞤯𞤫 𞤣𞤭𞤱𞤮𞥅𞤶𞤫 𞤩𞤵𞤪𞤯𞤫 𞤥𞤢𞤱𞤲𞤵𞤣𞤫 𞤫 𞤱𞤭𞤲𞤣𞤫𞤪𞤫 𞤲'𞤣𞤫⹁ 𞤱𞤵𞤪𞤮 𞤲'𞤺𞤮𞥅 𞤭𞤲𞤢 𞤱𞤢𞤯𞤭 𞤺𞤵𞤪𞤫 𞤶𞤮𞤴⹁ 𞤳𞤢𞤤𞤢 𞤸𞤫𞥅𞤲 𞤺𞤵𞤪𞤫 𞤭𞤲𞤢 𞤴𞤢𞥄𞤶𞤭 𞤫 𞤣𞤭𞥅𞤱𞤢𞥄𞤲 𞤥𞤵𞤥.Wikipedia: The Alvan Ikoku University of Education, Owerri, formerly the Alvan Ikoku Federal College of Education, Owerrihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Alvan_Ikoku_University_of_Education,_Owerri,_formerly_the_Alvan_Ikoku_Federal_College_of_Education,_OwerriJaaɓihaaɗtirde Jaŋde Alvan Ikoku, Owerri, ko adii ɗuum ko Jaaɓihaaɗtirde Jaŋde Fedde Alvan Ikoku, Owerri woni ko e wuro Owerri, laamorgo leydi Imo, leydi Naajeeriya. Nde sosaa ko e lewru Abriil, hitaande 1963 ngam wonde duɗal jaaɓi haaɗtirde jannginooɓe, laamu Fuɗnaange Naajeeriya mo alaa ko woni e mum, e nder nokku biyeteeɗo Old Shell Camp, Owerri.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Alvan_Ikoku_University_of_Education,_Owerri,_formerly_the_Alvan_Ikoku_Federal_College_of_Education,_Owerri#TariyaDuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Alvan_Ikoku_University_of_Education,_Owerri,_formerly_the_Alvan_Ikoku_Federal_College_of_Education,_Owerri#DuɗeMawɓe/Provost enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Alvan_Ikoku_University_of_Education,_Owerri,_formerly_the_Alvan_Ikoku_Federal_College_of_Education,_Owerri#Mawɓe/Provost_enJannguɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Alvan_Ikoku_University_of_Education,_Owerri,_formerly_the_Alvan_Ikoku_Federal_College_of_Education,_Owerri#JannguɓeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Alvan_Ikoku_University_of_Education,_Owerri,_formerly_the_Alvan_Ikoku_Federal_College_of_Education,_Owerri#TuugnorgalWikipedia: Federal College of Education (Special), Oyohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Special),_OyoKoolaaɗo kuuɓal jaŋde (Special), Oyo anndiraa kadi FCE OYO sosaa ko ñalnde 5 oktoobar 1977, ko duɗal jaaɓi haaɗtirde jannginooɓe mawɓe (Keertiiɗe).[1][2][3][4] Juɓɓule ɗee, e wiyde ciimtol PNUD/UNESCO 1996 (NIR/87/008) "... Ina jogii gollotooɓe ɓurɓe waawde jaŋde keeriinde wonaa tan e nder leydi Nijeer kono e nder Afrik hirnaange, worgo, fuɗnaange e hakkundeejo."[5] The Kolleeji ɗii tan ngoni e nder leydi Najeriya e nder Afrik worgo Sahara. Ina jogii dental ɓurngal mawnude e almudɓe ɓe ngalaa caɗeele tawa ina tawee e kala duɗal toowngal e nder leydi Najeriya e ko ɓuri heewde e nokkuuji keertiiɗi ngam jannginde e jannginde jannginooɓe waasɓe e nder leydi Najeriya.[5] E nder mawningol duuɓi 40, kolees oo rokkii njeenaari keeriindi wonande gonnooɗo hooreejo leydi ndii, hono Olusegun Obasanjo, mo njuɓɓudi mum militeer addi ƴellitgol duɗal ngal gila e oon sahaa, gila e duɗal jaaɓi haaɗtirde fedde nde, haa arti noon e duɗal jaaɓi haaɗtirde ngal, tawa ina jogii yamiroore rokkuDuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Special),_Oyo#DuɗeKursuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Special),_Oyo#KursuujiProvost oohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Special),_Oyo#Provost_ooSarɗiiji naatgolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Special),_Oyo#Sarɗiiji_naatgolEɓɓoore ƴellitgol ummoraade e koleeshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Special),_Oyo#Eɓɓoore_ƴellitgol_ummoraade_e_koleesTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Special),_Oyo#Tuugnorgalyaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Special),_Oyo#yaajɗeWikipedia: 𞤔𞤮𞤤𞤭𞤪𞤣𞤫 𞤲𞤣𞤫𞤲 𞤐𞤭𞤴𞤮𞤪𞤳https://ff.wikipedia.org/wiki/%F0%9E%A4%94%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A4%A4%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%AB_%F0%9E%A4%B2%F0%9E%A4%A3%F0%9E%A4%AB%F0%9E%A4%B2_%F0%9E%A4%90%F0%9E%A4%AD%F0%9E%A4%B4%F0%9E%A4%AE%F0%9E%A4%AA%F0%9E%A4%B3𞤆𞤮𞤪𞤼 𞤐𞤫𞤱 𞤒𞤮𞤪𞤳 𞤳𞤮 𞤥𞤢𞥄𞤴𞤮 𞤲'𞤺𞤮 𞤩𞤵𞥅𞤩𞤲𞤢𞤼𞤢 𞤥𞤢𞥄𞤴𞤮 𞤼𞤮𞥅𞤱𞤲'𞤺𞤮 𞤲'𞤺𞤮𞥅 𞤬𞤮𞤬 𞤫 𞤬𞤫𞤷𞥆𞤫𞤪𞤫 𞤼𞤮𞤳𞤮𞤧𞤫𞤪𞤫 𞤲𞤮 𞤬𞤫𞥅𞤱𞤭 𞤫 𞤥𞤢𞥄𞤴𞤮 𞤤𞤫𞤧 𞤲'𞤺𞤮𞥅. 𞤐'𞤁𞤫 𞤱𞤮𞤲𞤭 𞤳𞤮 𞤫 𞤣𞤢𞥄𞤲'𞤣𞤫 𞤥𞤢𞥄𞤴𞤮 𞤖𞤵𞤣𞤧𞤮𞤲⹁ 𞤯𞤮 𞤲'𞤣𞤫 𞤴𞤢𞤤𞤼𞤭 𞤫 𞤐𞤫𞤱 𞤒𞤮𞤪𞤳/𞤐𞤫𞤱 𞤔𞤫𞤪𞤧𞤫𞤴 𞤄𞤢𞤴 𞤧𞤢𞤪𞤢𞥄𞤶𞤭 𞤥𞤢𞥄𞤴𞤮 𞤊𞤵𞤯𞤲𞤢𞥄𞤲'𞤺𞤫⹁ 𞤷𞤢𞤺𞥆𞤢𞤤 𞤯𞤵𞥅𞤥 𞤲'𞤣𞤫 𞤴𞤢𞤤𞤼𞤭 𞤫 𞤥𞤢𞥄𞤴𞤮 𞤀𞤼𞤤𞤢𞤲𞤼𞤭𞤳 𞤼𞤮 𞤦𞤢𞤲𞤺𞤫 𞤬𞤵𞤯𞤲𞤢𞥄𞤲'𞤺𞤫 𞤥𞤢𞥄𞤴𞤮 𞤀𞤥𞤫𞤪𞤭𞤳 .Wikipedia: Federal College of Education (Technical), Akokahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_AkokaKoolaaɗo kuuɓal jaŋde (karallaagal), Akoka (ko adii ɗuum ko duɗal jaaɓi haaɗtirde karallaagal leydi Najeriya tawaangal to Akoka, wuro Yaba to Lagos.[1][2][3][4] Sosaa ko e hitaande 1967 e laamu leydi Naajeeriya, duɗal ngal sosaa ko e faandaare "waɗde e ƴellitde jannginooɓe e nder fannuuji jaŋde karallaagal, golle e njulaagu".Kursuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Akoka#KursuujiJokkondiralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Akoka#JokkondiralAlumni teskaaɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Akoka#Alumni_teskaaɗiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Akoka#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Akoka#TuugnorgalWikipedia: Federal College of Education (Technical), Bichihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_BichiJaaɓi-haaɗtirde Jaŋde (Technical), Bichi ko duɗal jaaɓi-haaɗtirde laamu fedde nde woni to Bichi, e nder diiwaan Kano, leydi Najeriya. Nde jokkondiri ko e duɗal jaaɓi haaɗtirde Abubakar Tafawa Balewa ngam jaŋde dipolomaaji.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Bichi#TariyaDefterdu koleeshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Bichi#Defterdu_koleesKursuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Bichi#KursuujiJokkondiralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Bichi#JokkondiralTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Bichi#TuugnorgalWikipedia: Sarah Muirhead-Allwoodhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sarah_Muirhead-AllwoodSarah Muirhead-Allwood (FRCS) (jibinaa ko e hitaande 1947), ko cafroowo ƴiye to Angalteer, ganndiraaɗo waɗde ƴeewndorɗe caɗtuɗe e lomtinande ƴiye ɗe keewaani. Ɓe o opereeji ina njeyaa heen « Yumma laamɗo debbo » e « Andy Murray ».Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksPages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Thomas Horrocks Openshawhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thomas_Horrocks_OpenshawThomas Horrocks Openshaw CB CMG FRCS TD (17 mars 1856 - 17 noowammbar 1929) ko cafroowo Angalteer mo jamaanu Victoria e Edward, ma a taw ɓuri anndeede ko e tawtoreede warngooji Jack the Ripper lolluɗi e hitaande 1888.Wikipedia: Henry Osmond-Clarkehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Henry_Osmond-ClarkeSir Henry Osmond Osmond-Clarke KCVO CBE (8 feebariyee 1905 – 24 oktoobar 1986), ganndiraaɗo kadi Nobby Clarke, ko cafroowo ƴiye Angalteer.Wikipedia: Herbert J. Patersonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Herbert_J._Patersonthumb|Herbert John Paterson CBE FRCS (10 mars 1867 - 21 mee 1940) ko cafroowo e ganndo ko faati e ɓalndu Angalteer.[1]Wikipedia: Frederick William Pavyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Frederick_William_PavyFrederick William Pavy (29 lewru mee 1829 – 19 suwee 1911) ko cafroowo e ganndo fijirde Angalteer, kadi ko kanko yiyti ñawu Pavy, ko ñawu nguu woni ko e ɓuuɓde walla ɓuuɓde.CS1: Julian–Gregorian uncertaintyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1:_Julian%E2%80%93Gregorian_uncertaintyPages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksPages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksWikipedia: Clement Price Thomashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Clement_Price_ThomasSir Clement Price.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksPages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksPages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Lesley Reganhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lesley_Reganthumb|Dame Lesley Regan DBE (jibinaa ko ñalnde 8 marse 1956)[1] ko doktoor rewɓe to Angalteer, ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Londres, ko o jiiloowo teddungal to duɗal jaaɓi haaɗtirde NHS Trust to opitaal St Mary.Education and traininghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lesley_Regan#Education_and_trainingHonourshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lesley_Regan#HonoursWikipedia: Marcus Setchellhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Marcus_SetchellSir Marcus Edward Setchell, KCVO FRCS FRCOG (jibinaa ko ñalnde 4 oktoobar 1943) ko doktoor mawɗo to bannge jibinannde e nder leydi Angalteer, kadi ko o doktoor gonnooɗo doktoor-rewɓe e nder galle laamɗo debbo biyeteeɗo Elizabeth II.Wikipedia: James Sherrenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/James_SherrenJames Sherren (31 oktoobar 1872 – 29 oktoobar 1945) ko cafroowo Angalteer. Helmere ɗiɗi safaara jowitiiɗe e apendisit — maande ñawu nguu e mbaydi safaara cemmbinndi — ina njogii innde makko.Legacyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/James_Sherren#LegacyWikipedia: Huw Thomas (physician)https://ff.wikipedia.org/wiki/Huw_Thomas_(physician)Sir Huw Jeremy Wyndham Thomas KCVO FRCP (jibinaa ko ñalnde 25 feebariyee 1958) ko ganndo ko faati e ɓalndu to duɗal jaaɓi haaɗtirde St Mary’s to Londres, kadi ko jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde to Londres e to duɗal jaaɓi haaɗtirde St Mark.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksPages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Richard Thompson (physician)https://ff.wikipedia.org/wiki/Richard_Thompson_(physician)Sir Richard Paul Hepworth Thompson, KCVO (jibinaa ko ñalnde 14 abriil 1940) ko cafroowo Angalteer, ko kanko wonnoo hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde cafrooɓe to Londres.Pages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Richard Turner-Warwickhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Richard_Turner-WarwickRichard Trevor Turner-Warwick CBE FRCP FRCS FRCOG FACS (21 feebariyee 1925 – 19 suwee 2020) ko ganndo ko faati e ƴiiƴam Angalteer, ganndiraaɗo e nder winndere ndee kala golle mum e ƴellitgol mbaydi e golle ƴiiƴam. O naatini wideyoo-sisto-uretrogaraafi.Careerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Richard_Turner-Warwick#CareerPersonal and familyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Richard_Turner-Warwick#Personal_and_familyWikipedia: William Aldren Turnerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/William_Aldren_TurnerWilliam Aldren Turner (1864-1945), MB CM Edin (1887) MD FRCP (1896) CB (1917) OBE (1919), ko ganndo ko faati e neurologie to Angalteer, kadi ko o jeyaaɗo e duɗal jaaɓi haaɗtirde safrooɓe laamɗo.CS1: Julian–Gregorian uncertaintyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1:_Julian%E2%80%93Gregorian_uncertaintyCS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en)Wikipedia: Roger Vickershttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roger_VickersSir Roger Henry Vickers KCVO (jibinaa ko e hitaande 1945) ko cafroowo ɓalli to Angalteer, o wonnoo ko e nder galle safrooɓe ko o cafroowo ɓalli to laamɗo debbo, caggal ɗuum o toɗɗaa Sergeant Surgeon.CS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en)Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksPages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Cecil Wakeleyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cecil_WakeleySir Cecil Pembrey Gray Wakeley, baronet 1 KBE CB PRCS FRSE (5 mee 1892 – 5 suwee 1979) ko cafroowo Angalteer mo teeminannde 20ɓiire.Wikipedia: Federal College of Education (Technical), Gombehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_GombeKoolaaɗo kuuɓal jaŋde (Technique), Gombe ina anndiranoo Koolaaɗo kuuɓal jannginooɓe karallaagal ngenndiwal. Jaaɓihaaɗtirde laamu lesdi ndi'i woni haa Gombe, lesdi Gombe, lesdi Naajeeriya.Defterdu koleeshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Gombe#Defterdu_koleesSifaa defterdu nduuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Gombe#Sifaa_defterdu_nduuTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Gombe#TariyaDuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Gombe#DuɗeKursuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Gombe#KursuujiJokkondiralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Gombe#JokkondiralTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Gombe#TuugnorgalWikipedia: Federal College of Education (Technical), Omokuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_OmokuKoolaaɗo kuuɓal jaŋde (Technical), Omoku ko duɗal jaaɓi haaɗtirde laamu fedde nde woni ko e Omoku, Rivers State, Fuɗnaange-Fuɗnaange, Naajeeriya. Laamu leydi Naajeeriya ɗon hokka ceede nden boo ɗon huuwa.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Omoku#TariyaSuudu jaangugo deftejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Omoku#Suudu_jaangugo_deftejiKursuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Omoku#KursuujiJokkondiralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Omoku#JokkondiralTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Omoku#TuugnorgalWikipedia: Federal College of Education (Technical), Umunzehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_UmunzeKoolaaɗo kuuɓal jaŋde (karallaagal), Umunze ko duɗal jaaɓi haaɗtirde karallaagal leydi Najeriya[4][5] woni ko e wuro Umunze, nokku laamu Orumba to bannge worgo e nder diiwaan Anambra, leydi Najeriya. Nde jokkondiri ko e duɗal jaaɓi haaɗtirde Nnamdi Azikiwe, Awka ngam jaŋde dipolomaaji.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Umunze#TariyaAlmuɓɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Umunze#AlmuɓɓeKursuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Umunze#KursuujiJokkondiralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Umunze#JokkondiralJaŋde Fisikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Umunze#Jaŋde_FisikTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_(Technical),_Umunze#TuugnorgalWikipedia: Federal College of Education Yolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_YolaKolleeji jaŋde leslesre, Yola ina jeyaa e duɗe jaaɓi haaɗtirde e nder diiwaan Adamawa. Nde woni ko Jimeta, Yola e provost hannde oo ko Doktoor Mohammed Usmaan Degereji.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_Yola#TariyaDuɗe e Departemaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_Yola#Duɗe_e_DepartemaajiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education_Yola#TuugnorgalWikipedia: Federal College of Education, Eha-Amufuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Eha-AmufuJaaɓi-haaɗtirde Jaŋde Fedde nde, Eha-Amufu ko duɗal jaaɓi-haaɗtirde laamu fedde nde woni ko e Eha Amufu, e nder diiwaan Enugu, leydi Najeriya.[1][2][3] Nde jokkondiri e duɗal jaaɓi haaɗtirde Naajeeriya ngam ƴellitde porogaraamuuji mum.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Eha-Amufu#TariyaKursuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Eha-Amufu#KursuujiJokkondiralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Eha-Amufu#JokkondiralTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Eha-Amufu#TuugnorgalWikipedia: Federal College of Education, Iwohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_IwoKoolaaɗo kuuɓal jaŋde, Iwo ko duɗal laamu e nder diiwaan Osun, leydi Najeriya [1] rokkaama yamiroore rokkude seedantaagal jaŋde (NCE) wonande almudɓe jaŋngooɓe jaŋngirɗe.[2]Diiso laamuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Iwo#Diiso_laamuƁawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Iwo#Ɓawoofiseeji mawɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Iwo#ofiseeji_mawɗiDuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Iwo#DuɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Iwo#TuugnorgalWikipedia: Federal College of Education, Kanohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_KanoKoolaaɗo kuuɓal jaŋde leslesre, Kano ko duɗal jaaɓi haaɗtirde ganndal e gannde jooɗiiɗo e nder diiwaan Kano.[1][2] Laamu diiwal woyla lesdi Naajeeriya sosi nde bee ballondiral bee hukuumaaji lesdi Amerika ngam ɓamtaare lesdi (USAID) nder hitaande 1965 bana jangirde mawnde Kano.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Kano#TariyaDuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Kano#DuɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Kano#TuugnorgalWikipedia: Federal College of Education, Katsinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_KatsinaJaaɓi-haaɗtirde Jaŋde Fedde nde, Katsina ko duɗal jaaɓi-haaɗtirde laamu fedde nde woni to Katsina, e nder diiwaan Katsina, leydi Najeriya. Nde jokkondiri ko e duɗal jaaɓi haaɗtirde Bayero Kano ngam jaŋde mum dipolomaaji.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Katsina#TariyaSuudu jaangugo deftejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Katsina#Suudu_jaangugo_deftejiTaƴehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Katsina#TaƴeKursuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Katsina#KursuujiJokkondiralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Katsina#JokkondiralTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Katsina#TuugnorgalWikipedia: Federal College of Education, Kontagorahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_KontagoraJaaɓihaaɗtirde Jaŋde Fedde nde, Kontagora ko duɗal jaaɓi haaɗtirde laamu fedde nde woni ko e Kontagora, e nder diiwaan Niger, leydi Najeriya. Ina jokkondiri e Duɗal Jaaɓi-haaɗtirde Ahmadu Bello ngam jaŋde mum dipolomaaji.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Kontagora#TariyaKursuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Kontagora#KursuujiDuɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Kontagora#DuɗeJokkondiralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Kontagora#JokkondiralTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Kontagora#TuugnorgalWikipedia: University of Calabarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/University_of_CalabarJaaɓihaaɗtirde Calabar ko jaaɓihaaɗtirde fedde nde woni ko e wuro Calabar, e nder diiwaan Cross River, leydi Najeriya. Ko ɗum gooto e duɗe jaaɓi-haaɗtirde fedde nde e nder leydi Najeriya.Defterdu duɗal jaaɓi haaɗtirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/University_of_Calabar#Defterdu_duɗal_jaaɓi_haaɗtirdeNjuɓɓudi e ardaadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/University_of_Calabar#Njuɓɓudi_e_ardaadeWikipedia: Kalshingihttps://ff.wikipedia.org/wiki/KalshingiKalshingi wondi wonde wonde wonande wonde e nder Gombe State, nder Akko, nder leydi Nigeria. Ko e mili 9 malla kiloomita 15 diga Kalshingi.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kalshingi#FiroojiWikipedia: Cuthbert Sidney Wallacehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cuthbert_Sidney_WallaceSir Cuthbert Sidney Wallace, 1er baronet (20 suwee 1867 – 24 mee 1944) ko cafroowo Angalteer.Wikipedia: Brian Warrenhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Brian_WarrenSir Harold Brian Seymour Warren (19 desaambar 1914 – 18 ut 1996), ko ofisee safroowo to garde grenadier e hitaande 1943, ofisee cafroowo to kaɓirɗe Wellington, ndeen ofisee safroowo jooɗiiɗo to opitaal laamɗo Edward VII, to Londres Saxby e anndude caggal ɗuum wonti cafroowo keeriiɗo gardiiɗo jaagorɗe leydi Angalteer biyeteeɗo Sir Edward Heath. Debbo makko gadano ko Dame Josephine Barnes.CS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en)Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksWikipedia: Harvey White (surgeon)https://ff.wikipedia.org/wiki/Harvey_White_(surgeon)Harvey White FRCS (jibinaa ko e hitaande 1936) ko cafroowo, ganndo ko faati e ñawu nguu. Ko o hooreejo fedde safrooɓe to Londres, cukko hooreejo fedde safrooɓe to bannge safaara e nder leydi Angalteer e fedde safrooɓe laamɗo.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksPages using PMID magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_PMID_magic_linksPages with reference errorshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Abajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/AbajiAbaji ko Nigeria Local government areas of Nigeria nokkuure laamu nder lesdi lesdi Naajeeriya, Abuja. Kawtal nokku Abaji woni kawtal nokku ɓurɗo yaasi e nder gariiri nden e hawtaade ko 1,100 km2.Ceeɗolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abaji#CeeɗolFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abaji#FiroojiWikipedia: Kwali Area Councilhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwali_Area_CouncilKwali ko Nigeriya Local government areas of Nigeria nokkuure laamu nder lesdi Naajeeriya.Taariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwali_Area_Council#TaariihaLaamu ummaatoore e aadahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwali_Area_Council#Laamu_ummaatoore_e_aadaSariya leydihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwali_Area_Council#Sariya_leydiCeeɗolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwali_Area_Council#CeeɗolKuje mawɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwali_Area_Council#Kuje_mawɗeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kwali_Area_Council#FiroojiWikipedia: Mississippi Department of Mental Healthhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mississippi_Department_of_Mental_HealthDepartemaa Cellal Hakkille (DMH) ko fedde laamu Mississippi, jooɗorde mum woni ko e suudu 1101 to suudu Robert E. Lee to Jackson.Mahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mississippi_Department_of_Mental_Health#MahdiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mississippi_Department_of_Mental_Health#TuugnorgalWikipedia: Robert hibbert (merchant)https://ff.wikipedia.org/wiki/Robert_hibbert_(merchant)Robert Hibbert (1750-1835) ko njulaagu Engeleejo to Kingston, Jamayka. O joginoo ngesa Albion, o joginoo maccuɓe, o woniino ñaawoowo jam wonande parwisaaji Kingston, Saint George, e Saint Mary.Wikipedia: The 1985–86 BCAFLhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_1985%E2%80%9386_BCAFLBCAFL 1985–86 woni hitaande timmunde adannde e nder kawgel fuku koyɗe Ameriknaajo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Angalteer, yuɓɓinaaɗo e fedde fuku koyɗe Ameriknaare janngooɓe Angalteer.Season jooɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_1985%E2%80%9386_BCAFL#Season_jooɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_1985%E2%80%9386_BCAFL#TuugnorgalWikipedia: The Airport Flyoverhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Airport_FlyoverLaana ndiwoowa ko jolngo laawol dow laawol gonngol to wuro wiyeteengo Brisbane, to Queensland, to leydi Ostarali. Flyover Aeroport ina jokkondiri e laawol njoɓdi Aeroport Link e Airport Drive ina rokka laawol feewde e nokkuuji aeroport Brisbane.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Airport_Flyover#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Airport_Flyover#TuugnorgalMarisa Kalijeros (8 noowammbar 2010). "Laawol gonngol e laana ndiwoowa udditaama ngam yahooɓe e otooji". Waktuuji Brisban. Jaayɗe Fairfaks. Mooftaa ko e asli mum ñalnde 31 Duujal 2012. Ƴeewtaa ko ñalnde 24 Mars 2011.https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Airport_Flyover#Marisa_Kalijeros_(8_noowammbar_2010)._"Laawol_gonngol_e_laana_ndiwoowa_udditaama_ngam_yahooɓe_e_otooji"._Waktuuji_Brisban._Jaayɗe_Fairfaks._Mooftaa_ko_e_asli_mum_ñalnde_31_Duujal_2012._Ƴeewtaa_ko_ñalnde_24_Mars_2011.Andere Fraser (28 lewru feebariyee 2011). "Flyover aeroport udditii laabi ɗii fof : lebbi 9 ko adii" (PDF). Jaayndeeji. Ƴeewtaa ko ñalnde 24 mars 2011.https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Airport_Flyover#Andere_Fraser_(28_lewru_feebariyee_2011)._"Flyover_aeroport_udditii_laabi_ɗii_fof_:_lebbi_9_ko_adii"_(PDF)._Jaayndeeji._Ƴeewtaa_ko_ñalnde_24_mars_2011."Flyover Airport keso udditaa e yahooɓe e otooji hitaande ko adii". Departemaa gardiiɗo jaagorɗe e kabine. 4 Noowammbar 2010. Ƴeewtaa ko 20 Duujal 2010.https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Airport_Flyover#"Flyover_Airport_keso_udditaa_e_yahooɓe_e_otooji_hitaande_ko_adii"._Departemaa_gardiiɗo_jaagorɗe_e_kabine._4_Noowammbar_2010._Ƴeewtaa_ko_20_Duujal_2010.Wikipedia: The Albert Cotter Bridgehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Albert_Cotter_BridgePont Albert Cotter, anndiraaɗo kadi pont Tibby Cotter, ko pont yahooɓe e koyɗe, rewrude e Anzac Parade, to Sidney, to leydi Nuwel Galles, to Ostarali. Nde mahiraa ko adii fof ngam wallitde jamaanu yaltuɗo e nokku kirikit Sydney e nokku fuku koyɗe Sydney.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Albert_Cotter_Bridge#TariyaWolde do goɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Albert_Cotter_Bridge#Wolde_do_goɗɗoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Albert_Cotter_Bridge#TuugnorgalWikipedia: Alfords Point Bridgehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfords_Point_BridgePonto Alfords Point ko ponto laawol 445 meeteruuji (1 460 ft) [1] njuuteendi mum e beton e njamndi mboɗeeri, ina yahra e laawol Alford Point ko laawol dowla A6 rewrude e maayo Georges les hakkunde Padstow Heights e nder wuro Canterbury-Bankstown e... Alfords Point to diiwaan Sutherland to Sidney, to leydi Nuwel Galles, to leydi Ostarali.Limtolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfords_Point_Bridge#LimtolTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfords_Point_Bridge#TariyaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfords_Point_Bridge#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfords_Point_Bridge#TuugnorgalWikipedia: Samantha jhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Samantha_jSamantha Gonsalves (jibinaa ko ñalnde 10 oktoobar 1996), ɓuri anndeede ko e innde mum dingiral Samantha J, ko debbo Jamaykaajo, jimoowo, binndoowo jimɗi, siifondirɗo e Columbia Records. O anndaa ko e jimɗi makko 2013, "Tight Skirt", ɗi o woni e dow limlebbi winndereeji.Wikipedia: The Andrew Nixon Bridgehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Andrew_Nixon_BridgePont Andrew Nixon ko pont laawol dow maayo Balonne to wuro St George, leydi Queensland, leydi Ostarali. Pont oo, jeyaa ko e laawol mawngol Balonne, ko kañum tan woni taƴoowo maayo e nokku hee.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Andrew_Nixon_Bridge#TuugnorgalWikipedia: The Balun Bindarray Bridgehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Balun_Bindarray_BridgeThe Balun Bindarray Bridge, formerly the New Grafton Bridge, is a bridge located 70 metres (230 ft) east of the Grafton Bridge and opened to traffic on 12 December 2019. The bridge carries two lanes of Shirley Adams Way (Summerland Way) and has been designed to be increased to four lanes when traffic levels require it.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Balun_Bindarray_Bridge#TariyaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Balun_Bindarray_Bridge#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Balun_Bindarray_Bridge#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Balun_Bindarray_Bridge#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Vivian virtuehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vivian_virtueVivian Lancaster Virtue FRSA FRSL (13 noowammbar 1911 - 17 lewru desaambar 1998) ko jimoowo, firoore e jaayndeyanke Jamaykaajo, ummiiɗo Angalteer e hitaande 1960.Wikipedia: Kujehttps://ff.wikipedia.org/wiki/KujeKuje ko Nigeria Local government areas of Nigeria nokkuure laamu leydi nder lesdi Naajeeriya. Land & Houses|website=Villa Afrika Realty|language=en-US|access-date=2019-03-31}}Kuugal yiɗdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kuje#Kuugal_yiɗdeMarkethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kuje#MarketƁeydaadehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kuje#ƁeydaadeGeographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kuje#GeographyCeeɗolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kuje#CeeɗolFuuɗuki masinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kuje#Fuuɗuki_masinFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kuje#FiroojiWikipedia: Gwagwaladahttps://ff.wikipedia.org/wiki/GwagwaladaGwagwalada ko Nigeria Local government areas of Nigeria nokkuure laamu nder lesdi Naajeeriya.Taariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gwagwalada#TaariihaFedde jaŋdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gwagwalada#Fedde_jaŋdeCeeɗolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gwagwalada#CeeɗolFuuɗuki masinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gwagwalada#Fuuɗuki_masinFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gwagwalada#FiroojiWikipedia: Bwarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/BwariBwari ko Nigeria Local government areas of Nigeria nokkuure laamu nder lesdi Naajeeriya. Yimɓe asli nder gariiri ndin ngoni yimɓe ɗon ɗon mbi'a Gbagyi.Taariihahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bwari#TaariihaCeeɗolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bwari#CeeɗolFuuɗuki masinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bwari#Fuuɗuki_masinƊuum ɓooyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bwari#Ɗuum_ɓooyiWuroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bwari#WuroojiNaangehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bwari#NaangeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bwari#FiroojiWikipedia: The Bernie Banton Bridgehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Bernie_Banton_BridgePont Bernie Banton ko pont gonɗo e ŋoral beton, gonngal e wuro Parramatta, to leydi Nuwel-Galles, to Ostarali. Mahaaɗo e hitaande 1971, pont oo ina waɗi laabi ɗiɗi otooji, ina waɗi kadi laabi ɗiɗi yahooɓe.Limtolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Bernie_Banton_Bridge#LimtolƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Bernie_Banton_Bridge#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Bernie_Banton_Bridge#TuugnorgalWikipedia: The Blair Street Bridgehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Blair_Street_BridgePonto Blair Street ko pont gonɗo e beton e njamndi, gonɗo e laawol mawngol Lyell rewrude e wuro New Norfolk, rewrude e maayo Derwent to Tasmanie, to Ostarali. Ko ɗum woni jokkorgal yah-ngartaa mawngal e nder njuɓɓudi wuro ngoo, pont oo ina waɗi laawol gootol[3] ngol laabi kuutorteeɗi renndini ceertuɗi banngeeji ɗiɗi ɗii kala.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Blair_Street_Bridge#TariyaMahugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Blair_Street_Bridge#MahugoNafoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Blair_Street_Bridge#NafooreTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Blair_Street_Bridge#TeskorɗeWikipedia: Federal College of Education, Okenehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_OkeneJaaɓihaaɗtirde Jaŋde Fedde nde, Okene ko duɗal jaaɓi haaɗtirde laamu fedde nde woni ko e Okene, e nder diiwaan kogi, leydi Najeriya.[1][2] Nde jokkondiri ko e duɗal jaaɓi haaɗtirde Ibadan ngam jaŋde mum dipolomaaji.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Okene#TariyaKursuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Okene#KursuujiJokkondiralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Okene#JokkondiralTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Okene#TuugnorgalWikipedia: Federal College of Education, Pankshinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_PankshinJaaɓihaaɗtirde Jaŋde Fedde nde, Pankshin ko duɗal jaaɓi haaɗtirde laamu fedde nde woni ko e wuro Pankshin, to diiwaan Plateau, leydi Najeriya. Nde jokkondiri ko e duɗal jaaɓi haaɗtirde Jos ngam jaŋde mum dipolomaaji.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Pankshin#TariyaSuudu jaangugo deftejihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Pankshin#Suudu_jaangugo_deftejiKursuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Pankshin#KursuujiJokkondiralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Pankshin#JokkondiralTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Pankshin#TuugnorgalWikipedia: Federal College of Education, Zariahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_ZariaKoolaaɗo kuuɓal jaŋde leslesre, Zaria ko duɗal ganndal e ñeeñal jooɗiiɗo to Zaria, leydi Najeriya. Laamu diiwal woyla lesdi Naajeeriya nden sosi nde nder lewru Noowammbar 1962.Defterdu koleeshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Zaria#Defterdu_koleesJokkondiralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Zaria#JokkondiralƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Zaria#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Zaria#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Federal_College_of_Education,_Zaria#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Woodhttps://ff.wikipedia.org/wiki/WoodLeɗɗe ko ƴiye gonɗe e nder ƴiye e ƴiye leɗɗe e leɗɗe goɗɗe. Ko huunde organik – ko huunde nde alaa ko woni e mum so wonaa fiɓnde sellulose tiiɗnde e nder ɓuuɓri, ina ɓuuɓna e nder matriks lignin mo haɗata ɓuuɓri.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wood#TariyaSifaaaji ɓallihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wood#Sifaaaji_ɓalliNokkuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wood#NokkuujiWikipedia: Electrochemical engineeringhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Electrochemical_engineeringInnjiniyaaruuji elektoro-kimiya ko caltal injiniyaaruuji kemikal jowitiiɗi e kuutorɗe karallaagal geɗe elektorokimikaaji, ko wayi no elektorosintesis kemikal, elektoro-winning e laaɓtugol njamndi, batteeji ɓuuɓɗi e cellal petroŋ, waylude dowri e electrodeposition, seerndude elektoro-kemikal e korro.Daldalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Electrochemical_engineering#DaldalTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Electrochemical_engineering#TariyaKuutorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Electrochemical_engineering#KuutorɗeKawtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Electrochemical_engineering#KawteƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Electrochemical_engineering#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Electrochemical_engineering#TuugnorgalBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Electrochemical_engineering#BibliografiJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Electrochemical_engineering#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: List of woodshttps://ff.wikipedia.org/wiki/List_of_woods== Ko ɗum doggol leɗɗe, ɓurɗe huutoreede e njulaagu leɗɗe e leɗɗe. ==Ko ɗum doggol leɗɗe, ɓurɗe huutoreede e njulaagu leɗɗe e leɗɗe.https://ff.wikipedia.org/wiki/List_of_woods#Ko_ɗum_doggol_leɗɗe,_ɓurɗe_huutoreede_e_njulaagu_leɗɗe_e_leɗɗe.Wikipedia: Wood fuelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Wood_fuelNebam leɗɗe (walla leɗɗe nebam) ko nebam ko wayi no leɗɗe, kuuraa, ɓiɗɓe leɗɗe, leppi, pellet, e sawru. Sifaa keeriiɗo kuutorteeɗo oo fawii ko e geɗe bayɗe no iwdi, keewal, moƴƴere e kuutoragol.Wikipedia: Bicyclehttps://ff.wikipedia.org/wiki/BicycleWelo, ina wiyee kadi welo pedal, welo, push-bike walla welo, ko oto baawɗo huutoreede walla ballitooɗo mooftirgel, mo pedal gootol yahrata, mo taƴe ɗiɗi njokkondiri e kaɓirgal, gooto caggal goɗɗo oo. Dogoowo welo wiyetee ko welo-welo, walla welo-welo.Wikipedia: Airplanehttps://ff.wikipedia.org/wiki/AirplaneLaana ndiwoowa (Engele Amerik worgo) walla laana ndiwoowa (Engele Commonwealth), laana ndiwoowa ka alaa ko woni e mum, ko laana ndiwoowa ka jogii baagal tabitngal, ka yahrata yeeso ko e doole ummoraade e mooftirgel jet, propeller, walla mooftirgel roket. Laanaaji diwooje ina keewi mawneeki, mbaadiiji, e mbaydiiji baagal.Wikipedia: Lighthttps://ff.wikipedia.org/wiki/LightAnnoore, annoore yi’eteende, walla lewru yi’eteendu ko lewru electromagnetic ndu yitere neɗɗo waawi yiyde.[1] Annoore yi’eteende ina yaaji e mbaydi yiyteende, ina heewi siforeede no jogii njuuteendi ɓoggi e nder 400–700 nanomeeteer (nm), ko nanndi e ɓuuɓol 750–420 terahertz.Wikipedia: Sunlighthttps://ff.wikipedia.org/wiki/SunlightAnnoore naange ko feccere e lewño elektoromagnetik mo Naange rokkata, teeŋti noon e annoore infrared, yiyteende, e annoore ultraviolet. E dow Leydi, annoore naange ina saɗta, ina filtoo e weeyo Leydi no annoore ñalawma nii, so Naange wonii dow tagofeere.Wikipedia: Darknesshttps://ff.wikipedia.org/wiki/DarknessNiɓɓere ina siforee ŋakkeende annoore, ŋakkeende annoore yiyteende, walla nokku mo annoore ina moofta.Wikipedia: Heathttps://ff.wikipedia.org/wiki/HeatE nder termodinamik, nguleeki ko semmbe nguleeki gonɗo hakkunde mbaydiiji sabu ceertugol nguleeki.[1] E nder kuutoragol koolaaɗo, nguleeki ina firta sahaa e sahaa fof semmbe nguleeki e hoore mum.Wikipedia: Coldhttps://ff.wikipedia.org/wiki/ColdCooyngal ko woodgol nguleeki lesɗi, haa teeŋti noon e nder weeyo. E nder kuutoragol ɓurngol heewde, nguleeki ina heewi wonde jiyɗe neɗɗo.Wikipedia: Animationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AnimationAnimation ko karallaagal peewnugol filmuuji ɗi natal gonngal e mbaydi gonndi e mbaydi gonndi e mbaydi gonndi e mbaydi gonndi e mbaydi. E nder animation gaadanteejo, natal ina ƴettee walla ina pentee e junngo e dow leppi celluloid laaɓtuɗi (cels) ngam fotoode e hollirde e filmo.Wikipedia: Amr Samakahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amr_SamakaAmr Ahmed Fathi (aarabe: عمرو أحمد فتحي) ko heewi anndireede ko Amr "Samaka" (jibinaa ko ñalnde 22 mee 1983) ko fukuyanke Misranaajo, jogorɗo fiyde hannde e fedde Liban Liban wiyeteende Al-Safa' SC.Wikipedia: Abdu Gusau Polytechnichttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abdu_Gusau_Polytechnicbdu Gusau Politeknik ko politeknik laamu diiwaan Talata Mafara, Diiwaan Zamfara, Naajeeriya.CS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en)Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Abubakar Tafawa Balewa University Teaching Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abubakar_Tafawa_Balewa_University_Teaching_HospitalJaaɓi-haaɗtirde Abubakar Tafawa Balewa ko jaaɓi-haaɗtirde janngirde laamu leydi Naajeeriya, woni to wuro Bauchi, e nder diiwaan Bauchi, leydi Najeriya. Gardiiɗo safaara hannde oo wiyetee ko Yuusuf Bara Jibril.CS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en)Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Adeoyo Hospitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeoyo_HospitalOpitaal Adeoyo, ko adii ɗuum ko opitaal jibinannde Adeoyo (sosaa e hitaande 1928) ko opitaal mawɗo mawɗo e nder wuro Ibadan, e nder diiwaan Oyo, to leydi Najeriya.CS1 Engeleere-language sources (en)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Engeleere-language_sources_(en)Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksPages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Alkali sulfur liquid batteryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alkali_sulfur_liquid_batteryBatiri ndiyam sulfuur alkaline (SLIQ) ko batiri ndiyam mo ndiyam gooto tan waawi reentaade e karallaagal baawngal huutoreede ngam mooftude grid.Batiri kemikal e huunde gollordehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alkali_sulfur_liquid_battery#Batiri_kemikal_e_huunde_gollordeKugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alkali_sulfur_liquid_battery#KugalInnde e njeenaajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alkali_sulfur_liquid_battery#Innde_e_njeenaajePrototype e kuutorɗe gollorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alkali_sulfur_liquid_battery#Prototype_e_kuutorɗe_gollorɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alkali_sulfur_liquid_battery#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alkali_sulfur_liquid_battery#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Bioelectrochemical reactorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bioelectrochemical_reactorReaktoor Bioelektrokimikal ko sifaa bioreaktoor ɗo peeje bioelektrokimikaaji kuutortee ngam ustude/peewnude geɗe nguurndam kuutortooɗe mikroo-organismeeji.[1] Ndeeɗoo bioreaktoor ina waɗi geɗe ɗiɗi : Anode, ɗo reaksiyoŋ oksidaasiyoŋ waɗata ; Kadi katod, ɗo ustaare ndee waɗata.Kuulehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bioelectrochemical_reactor#KuuleTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bioelectrochemical_reactor#TariyaKuutorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bioelectrochemical_reactor#KuutorɗeSafaara ndiyamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bioelectrochemical_reactor#Safaara_ndiyamE nder pinal yimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bioelectrochemical_reactor#E_nder_pinal_yimɓeƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bioelectrochemical_reactor#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bioelectrochemical_reactor#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bioelectrochemical_reactor#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Roofhttps://ff.wikipedia.org/wiki/RoofHoodere (pl.: dow suudu walla ŋoral) ko kañum woni ɓurɗo toowde e nder galle, ina heen denndaangal geɗe e mahdiiji potɗi wallitde ɗi e dow mahe mahdi ndii walla e dow hakkeeji, ina rokka ndeenka toɓo, nees, lewru, extrempté, extrents nguleeki, extrents e nguleeki, e henndu.Wikipedia: École Nationale Supérieure d'Électrochimie et d'Électrométallurgie de Grenoblehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%89cole_Nationale_Sup%C3%A9rieure_d%27%C3%89lectrochimie_et_d%27%C3%89lectrom%C3%A9tallurgie_de_GrenobleDuɗal ngenndiwal toowngal elektoro-kimiya e elektoro-metallurgie to Grenoble, walla ENSEEG, ina jeyaa e duɗe mawɗe Farayse to bannge ganndal (duɗe ganndal). Nde sosaa ko e hitaande 1921 e innde Institut d’électrochimie et d’électrométallurgie (IEE) (Duɗal Elektrokimiya e Elektrometallurji).Doggol Deenoowo ENSEEGhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%89cole_Nationale_Sup%C3%A9rieure_d%27%C3%89lectrochimie_et_d%27%C3%89lectrom%C3%A9tallurgie_de_Grenoble#Doggol_Deenoowo_ENSEEGJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%89cole_Nationale_Sup%C3%A9rieure_d%27%C3%89lectrochimie_et_d%27%C3%89lectrom%C3%A9tallurgie_de_Grenoble#Jokkondire_yaajɗeIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/%C3%89cole_Nationale_Sup%C3%A9rieure_d%27%C3%89lectrochimie_et_d%27%C3%89lectrom%C3%A9tallurgie_de_Grenoble#Ikon_StubWikipedia: Dioxide Materialshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dioxide_Materials« Dioxide Materials » sosaa ko e hitaande 2009 to Champaign, to leydi Illinois, jooni ko to Boca Raton, to Floride. Ko ɓuri teeŋtude e golle maggal ko ƴellitde karallaagal ngam ustude mborosaaji e nder winndere ndee.Karallaagal Elektrolizer Gaas Karbonikhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dioxide_Materials#Karallaagal_Elektrolizer_Gaas_KarbonikMembraanuuji jokkondirehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dioxide_Materials#Membraanuuji_jokkondireTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dioxide_Materials#TuugnorgalWikipedia: The Beacon Lighthttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Beacon_LightAnnoore lampa ko natal J. M.Iwdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Beacon_Light#IwdiSikke ko fayti e goongahttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Beacon_Light#Sikke_ko_fayti_e_goongaFenaande walla Dañal?https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Beacon_Light#Fenaande_walla_Dañal?Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Beacon_Light#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Beacon_Light#TuugnorgalJ. M. W. Turnerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Beacon_Light#J._M._W._TurnerWikipedia: Birmingham Museum and Art Galleryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Birmingham_Museum_and_Art_GalleryKoolol naalankaagal Birmingham (BM&AG) ko nokku naalankaagal e nder wuro Birmingham, leydi Angalteer. Ina waɗi defte baɗɗe faayiida e nder winndere ndee, ko wayi no naalankaagal laaɓtungal, seraaji, golle njamndi, jeewte, daartol tago, arkewolosi, etnogaraafi, daartol nokkuuji e daartol gollorɗe.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Birmingham_Museum_and_Art_Gallery#TariyaGalle naalankaagal ina teskaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Birmingham_Museum_and_Art_Gallery#Galle_naalankaagal_ina_teskaaPentehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Birmingham_Museum_and_Art_Gallery#PenteKo ɓooyihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Birmingham_Museum_and_Art_Gallery#Ko_ɓooyiGallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Birmingham_Museum_and_Art_Gallery#GalleƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Birmingham_Museum_and_Art_Gallery#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Birmingham_Museum_and_Art_Gallery#TuugnorgalBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Birmingham_Museum_and_Art_Gallery#BibliografiJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Birmingham_Museum_and_Art_Gallery#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Kasherehttps://ff.wikipedia.org/wiki/KashereKashere ko wonde wonde wonande wonde wonnde wonde e nder Gombe State, nder Akko, nder leydi Nigeria. Ko e 46 km, ko e 28 mil, diga Kashere.Ceeɗolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kashere#CeeɗolLisi Jaŋde e Kashere ==https://ff.wikipedia.org/wiki/Kashere#Lisi_Jaŋde_e_Kashere_==Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kashere#FiroojiWikipedia: Hope Historic District (Hope, Alaska)https://ff.wikipedia.org/wiki/Hope_Historic_District_(Hope,_Alaska)Distrik taariindi Hope ina hawra e geɗe keddiiɗe e wuro Hope, Alaska, gonnooɗo boom miniraagal. Hope woni ko e ŋorol worgo-fuɗnaange duunde Kenai, sara nokku ɗo Resurrection Creek yalti e junngo Turnagain to Cook Inlet.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hope_Historic_District_(Hope,_Alaska)#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hope_Historic_District_(Hope,_Alaska)#TuugnorgalWikipedia: Joshua Lidanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joshua_LidaniFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joshua_Lidani#FiroojiWikipedia: Adoration of the Magi (tapestry)https://ff.wikipedia.org/wiki/Adoration_of_the_Magi_(tapestry)Adoration of the Magi ko deftere Morris & Co. hollirnde daartol e nder diine kerecee en laamɓe tato ɓe hoodere Baytilaama ardinoo to jibinannde Iisaa.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adoration_of_the_Magi_(tapestry)#KugalVersionshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adoration_of_the_Magi_(tapestry)#VersionsHoodere Baytilaamahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adoration_of_the_Magi_(tapestry)#Hoodere_BaytilaamaTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adoration_of_the_Magi_(tapestry)#TeskorɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adoration_of_the_Magi_(tapestry)#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adoration_of_the_Magi_(tapestry)#Jokkondire_yaajɗevtehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adoration_of_the_Magi_(tapestry)#vteWikipedia: The Blind Girlhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Blind_GirlBojel wumre (1856) ko natal John Everett Millais hollirngal ñaawooɓe ɗiɗo yahooɓe, ina cikka ko miñiraaɓe rewɓe, gooto e maɓɓe ko jimoowo wumɗo, konsertina mum ina woni e koyngal mum. Ɓe ngoni ko e fooftaade e sara laawol caggal nde toɓo yani, hade maɓɓe yahde wuro Winchelsea, ina yiyee e caggal.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Blind_Girl#Ƴeew_kadiTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Blind_Girl#TeskorɗeVTEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Blind_Girl#VTEJe larnihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Blind_Girl#Je_larniWikipedia: The Death of Chattertonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Death_of_ChattertonMaayde Chatterton ko natal nebam e dow ŋoral, ngal pentoowo Engele biyeteeɗo Henry Wallis (1830 - 1916) waɗi, jooni ko e Tate Angalteer, to Londres. Ɗiɗi tokoosi, sketch walla replikaaji, ina njogii galle mooftirɗo naalankaagal Birmingham e nokku naalankaagal Yale ngam naalankaagal Angalteer.Pentol ngolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Death_of_Chatterton#Pentol_ngolIwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Death_of_Chatterton#IwdiijiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Death_of_Chatterton#TuugnorgalHello Yalehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Death_of_Chatterton#Hello_YaleWikipedia: The Distrest Poethttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Distrest_PoetYimoowo mettere ko natal nebam ngal naalanke Angalteer biyeteeɗo William Hogarth waɗi e sahaa gooto hedde hitaande 1736. Nde feewnaa ko e mbaydi mbaylaandi e mbaydi mbaylaandi, nde yaltinaa ko e hitaande 1741 ummoraade e ɓataake laamu tataɓo peewnaaɗo e hitaande 1740.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Distrest_Poet#ƁawoHootohttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Distrest_Poet#HootoAleksanndere Papehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Distrest_Poet#Aleksanndere_PapeƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Distrest_Poet#Ƴeew_kadiTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Distrest_Poet#TeskorɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Distrest_Poet#TuugnorgalPentehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Distrest_Poet#PenteDeftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Distrest_Poet#DefteWikipedia: The Finding of the Saviour in the Templehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Finding_of_the_Saviour_in_the_TempleYiytude Dandoowo e nder suudu dewal (1854–1860) ko natal ngal naalanke Engele biyeteeɗo William Holman Hunt waɗi, ngal yiɗi ko wonde mbaydi etnogaraafi laaɓtundi e nder haala ka nganndu-ɗaa ko "Almasiihu e nder safrooɓe", nate cukalel Iisaa ina yeewtida e... firo binndol ngol e rabbi’en jannguɓe.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Finding_of_the_Saviour_in_the_Temple#ƁawoTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Finding_of_the_Saviour_in_the_Temple#TuugnorgalVTEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Finding_of_the_Saviour_in_the_Temple#VTEWikipedia: The Last of England (painting)https://ff.wikipedia.org/wiki/The_Last_of_England_(painting)The Last of England ko nate ɗe Ford Madox Brown waɗi e hitaande 1855, ɗe o waɗi e nebam, ɗe njiylotonoo ko yimɓe ɗiɗo ummoriiɓe Angalteer ngam fuɗɗaade nguurndam kesam to Ostarali e ɓiɗɗo mum en. Natal ngal ina waɗi mbaadi oval, ngal woni ko e nokku biyeteeɗo Birmingham.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Last_of_England_(painting)#ƁawoFawnugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Last_of_England_(painting)#FawnugoGikkuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Last_of_England_(painting)#GikkuVersionshttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Last_of_England_(painting)#VersionsIwdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Last_of_England_(painting)#IwdiLowrehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Last_of_England_(painting)#LowreƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Last_of_England_(painting)#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Last_of_England_(painting)#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Last_of_England_(painting)#Jokkondire_yaajɗeVTEhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Last_of_England_(painting)#VTEWikipedia: The Long Engagementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Long_EngagementKoolol juutngol ko natal ngal naalanke biyeteeɗo Arthur Hughes, biyeteeɗo Arthur Hughes, waɗi hakkunde 1854 e 1859. Natal ngal ina wiyee Orlando.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Long_Engagement#TuugnorgalIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Long_Engagement#Ikon_StubWikipedia: Manfred on the Jungfrau (Martin)https://ff.wikipedia.org/wiki/Manfred_on_the_Jungfrau_(Martin)Manfred e dow Jungfrau ko natal ndiyam ngal naalanke Angalteer biyeteeɗo John Martin waɗi e hitaande 1837, ngal woni hannde ko e nokku biyeteeɗo Birmingham. Tiitoonde nate ɗee ummorii ko e jimɗi Lord Byron biyeteeɗi Manfred, teeŋti noon e Act I scene II.Lartolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Manfred_on_the_Jungfrau_(Martin)#LartolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Manfred_on_the_Jungfrau_(Martin)#TuugnorgalWikipedia: Medea (Sandys painting)https://ff.wikipedia.org/wiki/Medea_(Sandys_painting)Medea ko natal nebam e hitaande 1868 e dow canvas, ngal pentoowo biyeteeɗo Frederick Sandys, biyeteeɗo Frederick Sandys, waɗi ɗum e hitaande 1868. Natal ngal yettinaama to Royal Academy of Arts ngam hollirde ɗum e Summer Exhibition hitaande 1868 kono ngal jaɓaaka – ko ɓuri heewde ko sabu politik nder leydi e jeytaare wonaa dalillaaji naalankaagal.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Medea_(Sandys_painting)#TuugnorgalWikipedia: The Merciful Knighthttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Merciful_KnightKoolaaɗo kuuɓal ko nate ndiyam ɗe naalanke biyeteeɗo Edward Burne-Jones waɗi ko adii Rafael en, ɗe timmini ɗum e hitaande 1863, ɗe ngoni hannde ko e nokku biyeteeɗo Birmingham.[1]Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Merciful_Knight#TariyaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Merciful_Knight#Ƴeew_kadiTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Merciful_Knight#TeskorɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Merciful_Knight#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Merciful_Knight#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Morgan le Fay (painting)https://ff.wikipedia.org/wiki/Morgan_le_Fay_(painting)Morgan le Fay ko natal nebam e leɗɗe e hitaande 1864, ngal pentoowo Biritaan biyeteeɗo Frederick Sandys waɗi, ngal hollirta ko jaambaaro mawɗo, miñiiko debbo laamɗo Arthur, Morgan le Fay. Keomi Gray, joom suudu Sandys, ko kañum woni mbaydi Morgan le Fay.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Morgan_le_Fay_(painting)#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Morgan_le_Fay_(painting)#Jokkondire_yaajɗeIkon Stubhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Morgan_le_Fay_(painting)#Ikon_StubWikipedia: The Pretty Baa-Lambshttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Pretty_Baa-LambsPretty Baa-Lambs ko natal nebam e dow laylaytol, ngal naalanke Angalteer biyeteeɗo Ford Madox Brown, biyeteeɗo Ford Madox Brown, waɗi e hitaande 1851, ngal jeyaa ko e defte binndaaɗe e nder galleeji naalankaagal Birmingham.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Pretty_Baa-Lambs#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Pretty_Baa-Lambs#TuugnorgalWikipedia: Pygmalion and the Image serieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pygmalion_and_the_Image_seriesPygmalion e natal ngal ko limre ɗiɗmere nate nebam nay e nder limre Pygmalion e Galatea nde naalanke biyeteeɗo Edward Burne-Jones waɗi ko adii Rafael nde timmini hakkunde 1875 e 1878. Koolol ɗiɗmol ngol ina waawi yiyeede les ɗoo, e nder Galle, gadanol ngol jooni ko Lord Lloyd Webber jeyi ɗum,[1] ɗiɗaɓo oo woni ko e nokku biyeteeɗo Birmingham.Sereeji ɗiɗmi ɗiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pygmalion_and_the_Image_series#Sereeji_ɗiɗmi_ɗiiGallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pygmalion_and_the_Image_series#GalleƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pygmalion_and_the_Image_series#Ƴeew_kadiTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pygmalion_and_the_Image_series#TeskorɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pygmalion_and_the_Image_series#TuugnorgalWikipedia: Tukulma townhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tukulma_townTukulma ko wonde wonde wonande wonande wonde wonnde wonande wonnde wonde won e nder leydi Gombe, nder leydi Akko nder leydi Nigeria. Wonde 27 km, ko 17 mil, diga Tukulma.Jaŋde nder Tukulmahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tukulma_town#Jaŋde_nder_TukulmaCeeɗolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tukulma_town#CeeɗolFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tukulma_town#FiroojiWikipedia: Proserpine (Rossetti)https://ff.wikipedia.org/wiki/Proserpine_(Rossetti)Proserpine (kañum ne Proserpina walla Persephone) ko nate nebam e dow canvas ɗe naalanke e yimoowo Angalteer biyeteeɗo Dante Gabriel Rossetti waɗi, ɗe penti ko e hitaande 1874, jooni ko e Tate Angalteer. Rossetti fuɗɗii golle e nate ɗee ko e hitaande 1871, o waɗi ko famɗi fof nate jeetati ceertuɗe, gadiiɗe ɗee timmini tan ko e hitaande 1882, hitaande nde o maayi.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Proserpine_(Rossetti)#TariyaSonnet binndaaɗo oohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Proserpine_(Rossetti)#Sonnet_binndaaɗo_ooSappinolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Proserpine_(Rossetti)#SappinolƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Proserpine_(Rossetti)#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Proserpine_(Rossetti)#TuugnorgalIwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Proserpine_(Rossetti)#IwdiijiJanngugol jokkungolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Proserpine_(Rossetti)#Janngugol_jokkungolJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Proserpine_(Rossetti)#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Rock Drill (Jacob Epstein)https://ff.wikipedia.org/wiki/Rock_Drill_(Jacob_Epstein)Ɓoornugol kaaƴe (hedde 1913-1915) e Torso jokkondirɗo e njamndi ummoraade e Ɓoornugol kaaƴe (hedde 1913-1916) ko seppooji Jacob Epstein ɓurɗi radikal.[1]Bindihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rock_Drill_(Jacob_Epstein)#BindiEkkitolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rock_Drill_(Jacob_Epstein)#EkkitolTorso e Njamndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rock_Drill_(Jacob_Epstein)#Torso_e_NjamndiNjawdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rock_Drill_(Jacob_Epstein)#NjawdiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rock_Drill_(Jacob_Epstein)#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rock_Drill_(Jacob_Epstein)#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rock_Drill_(Jacob_Epstein)#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Saltley handaxehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saltley_handaxeHandaxe Saltley ko junngo kuuraa tawaango e nder kaaƴe falnde maayo Rea to nokku Saltley to Birmingham, Angalteer e hitaande 1890. Ina sikkaa ko ina wona duuɓi 500 000,[1] ko kañum woni huunde adannde e neɗɗo gila e jamaanu paleolitik jamaanu tawaangu e nder Midlands Angalteer, ko adii ɗuum ina sikkaa hoɗaaka ko adii nde yonta glacial cakkitiiɗo oo joofata.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saltley_handaxe#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Saltley_handaxe#TuugnorgalWikipedia: Sant'Agostino Altarpiecehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sant%27Agostino_AltarpieceAltar Sant'Agostino ko pentol Perugino, peewniraangol e nder daawe ɗiɗi hakkunde hedde 1502 e 1512 caggal ɗuum hedde 1513 haa 1523. Altar oo ina waɗi 28, 29 walla 30 panneeji pecciraaɗi e sahaa nde panneeji mum Napoleyoŋ ɓuri heewde e suppression galle mum ina ngoni hannde e nder galle laamorɗo leydi Perugia.Faasuujihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sant%27Agostino_Altarpiece#FaasuujiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sant%27Agostino_Altarpiece#TuugnorgalBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sant%27Agostino_Altarpiece#BibliografiJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sant%27Agostino_Altarpiece#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Staffordshire helmethttps://ff.wikipedia.org/wiki/Staffordshire_helmetKaski Staffordshire ko kaski Angalteer yiytaa e hitaande 2009 e nder njuɓɓudi Staffordshire. Ina jeyaa e ko ɓuri mawnude e yiytugol njamndi kaŋŋe e kaalis hannde to Angalteer, tawi ina waɗi ko ina ɓura 4 000 pecce tedduɗe, ko ina tolnoo e tataɓal heen ummorii ko e kaski gooto toowɗo.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Staffordshire_helmet#TuugnorgalBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Staffordshire_helmet#BibliografiWikipedia: Star of Bethlehem (painting)https://ff.wikipedia.org/wiki/Star_of_Bethlehem_(painting)Hoodere Baytilaama ko nate ɗe Sir Edward Burne-Jones waɗi e mbaydi ndiyam, kollitoore Adoraasiyoŋ Magi en e maleyka ina jogii hoodere Baytilaama. Ko Korporaasiyoŋ wuro Birmingham yamiri nde ngam waɗde heen galle mum keso e hitaande 1887,[1] duuɓi ɗiɗi caggal nde Burne-Jones suɓaa hooreejo tedduɗo fedde naalankooɓe laamɗo Birmingham.Iwdi jimɗi ɗiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Star_of_Bethlehem_(painting)#Iwdi_jimɗi_ɗiiPentol ngolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Star_of_Bethlehem_(painting)#Pentol_ngolƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Star_of_Bethlehem_(painting)#Ƴeew_kadiTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Star_of_Bethlehem_(painting)#TeskorɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Star_of_Bethlehem_(painting)#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Star_of_Bethlehem_(painting)#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: The Stonebreakerhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_StonebreakerKo ƴaañoowo kaaƴe ko natal nebam e dow kanndaa, ngal Henry Wallis waɗi e hitaande 1857. Ina hollita golloowo junngo ina wayi no ina ɗaanii, ina ɓuuɓna golle mum, kono ina gasa tawa ko gollaaɗo haa maayi.Bibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Stonebreaker#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Stonebreaker#TuugnorgalWikipedia: Sultanganj Buddhahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sultanganj_BuddhaBuddha Sultanganj ko seppo jamaanu Gupta–Pala, ko ɓuri mawnude e nate Buddha njamndi timmuɗe anndaaɗe gila e oon sahaa. Sifaa oo waɗi ko hakkunde 500 e 700 caggal Iisaa (kono ƴeew les).Limtolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sultanganj_Buddha#LimtolNyaladehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sultanganj_Buddha#NyaladeYiytugol e daartol caggal ɗuumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sultanganj_Buddha#Yiytugol_e_daartol_caggal_ɗuumGallehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sultanganj_Buddha#GalleTeskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sultanganj_Buddha#TeskorɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sultanganj_Buddha#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sultanganj_Buddha#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Mesoclemmys nasutahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mesoclemmys_nasutaMesoclemmys nasuta ko feere feere nder leɗɗe ɗe ɗon jooɗodi nder Bolivia, Colombia, Peru, Brazil e Guyana (laawol ngallewal fuunaaŋge Amerik.Fritz Uwe; Peter Havaš (2007).Galarihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mesoclemmys_nasuta#GalariFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mesoclemmys_nasuta#FiroojiWikipedia: The Travelling Companionshttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Travelling_CompanionsSehilaaɓe yahooɓe ko natal nebam e dow kanndaa, ngal naalanke Angalteer biyeteeɗo Augustus Leopold Egg waɗi e hitaande 1862.Ko woni ha tonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Travelling_Companions#Ko_woni_ha_tonWaɗdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Travelling_Companions#WaɗdeBattehttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Travelling_Companions#BatteTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/The_Travelling_Companions#TuugnorgalWikipedia: Valentine Rescuing Sylvia from Proteushttps://ff.wikipedia.org/wiki/Valentine_Rescuing_Sylvia_from_ProteusValentine Hisnude Sylvia e Proteus ko natal nebam e hitaande 1851 ngal naalanke Engele biyeteeɗo William Holman Hunt waɗi. Ina hollita heen dingiral e nder deftere William Sekseer wiyeteende « Jaagorgal ɗiɗo Verona » .Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Valentine_Rescuing_Sylvia_from_Proteus#TuugnorgalWikipedia: Garko, Gombe Statehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Garko,_Gombe_StateGarko ko wonde wonde wonande wonande Gombe State, nder Akko, leydi Nigeria. Ko e 12.Galeriyaajihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Garko,_Gombe_State#GaleriyaajiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Garko,_Gombe_State#FiroojiWikipedia: Work (painting)https://ff.wikipedia.org/wiki/Work_(painting)Golle (1852–1865) ko nate Ford Madox Brown ɗe yimɓe heewɓe cikkata ko kañum ɓuri teeŋtude e golle makko. Ina woodi e mbaydiiji ɗiɗi.Baɗte e batte mumhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Work_(painting)#Baɗte_e_batte_mumJikkuuji e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Work_(painting)#Jikkuuji_e_golleKoolondiral e maanaahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Work_(painting)#Koolondiral_e_maanaaƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Work_(painting)#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Work_(painting)#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Work_(painting)#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Adhai Din Ka Jhonprahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adhai_Din_Ka_JhonpraAdhai Din Ka Jhonpra (e ɗemngal "balɗe 21⁄2") ko juulirde taariindi e nder wuro Ajmer to Rajasthan, leydi Inndo. Ko ɗum jeyi e juulirɗe ɓurɗe ɓooyde e nder leydi Indiya, kadi ko kañum woni monimaaji ɓurɗi ɓooyde e Ajmer.Etimolojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adhai_Din_Ka_Jhonpra#EtimolojiTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adhai_Din_Ka_Jhonpra#TariyaSifaa ko adii Lislaamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adhai_Din_Ka_Jhonpra#Sifaa_ko_adii_LislaamWaylude ɗum juulirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adhai_Din_Ka_Jhonpra#Waylude_ɗum_juulirdeWiɗto arkewolosi e moƴƴitingolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adhai_Din_Ka_Jhonpra#Wiɗto_arkewolosi_e_moƴƴitingolMahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adhai_Din_Ka_Jhonpra#MahdiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adhai_Din_Ka_Jhonpra#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adhai_Din_Ka_Jhonpra#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Bhojshalahttps://ff.wikipedia.org/wiki/BhojshalaBhojshala (IAST: Bhojaśālā, sahaa e sahaa fof Bhoj Shala, firti ko 'Saal Bhoja') ko galle daartol gonɗo e Dhar, Madhya Pradesh, Inndo. Innde ndee ummorii ko e laamɗo mawɗo biyeteeɗo Bhoja mo laamu Paramāra to caka leydi Indiya, gardinooɗo jaŋde e naalankaagal, mo golle Sanskrit mawɗe jowitiiɗe e yimre, yoga e mahngo njiylotoo.Ngonka joonihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bhojshala#Ngonka_jooniFeññinde Helmere Joonihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bhojshala#Feññinde_Helmere_JooniLaamiiɗo Bhojahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bhojshala#Laamiiɗo_BhojaWiɗto e binndihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bhojshala#Wiɗto_e_binndiRāula vela mo Roḍahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bhojshala#Rāula_vela_mo_RoḍaKurmasataka oohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bhojshala#Kurmasataka_ooVijayasrinaṭikahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bhojshala#VijayasrinaṭikaBinndi grammairehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bhojshala#Binndi_grammaireSarasvaatihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bhojshala#SarasvaatiBinndol Ambikā: Firohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bhojshala#Binndol_Ambikā:_FiroIkonografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bhojshala#IkonografiNokku Sarasvatī jooni oohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bhojshala#Nokku_Sarasvatī_jooni_ooTenngaade renndo e ngonka hanndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bhojshala#Tenngaade_renndo_e_ngonka_hanndeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bhojshala#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bhojshala#Jokkondire_yaajɗeDuɗal jaaɓi haaɗtirde Tokiyoo, albom fotoojehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bhojshala#Duɗal_jaaɓi_haaɗtirde_Tokiyoo,_albom_fotoojeWikipedia: Bara Imambarahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bara_ImambaraBara Imambara (Hindi: बड़ा इमामबाड़ा), anndiraaɗo kadi Asafi Imambara, ko nokku imambara e nder wuro Lucknow, leydi Inndo, mo Asaf-ud-Daula, Nawab Awadh, mahi e hitaande 1784. Bara firti ko mawɗo.Kosam mahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bara_Imambara#Kosam_mahdiFeere ballalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bara_Imambara#Feere_ballalNafoore Pinal e Daartolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bara_Imambara#Nafoore_Pinal_e_DaartolMahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bara_Imambara#MahdiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bara_Imambara#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bara_Imambara#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bara_Imambara#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Ad apostolicae dignitatis apicemhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ad_apostolicae_dignitatis_apicemAd nulaaɓe teddungalTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ad_apostolicae_dignitatis_apicem#TuugnorgalWikipedia: Atala Mosque, Jaunpurhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atala_Mosque,_JaunpurJuulirde Atala walla Juulirde Atala ko juulirde nde woni e teeminannde 14ɓiire to Jaunpur, Uttar Pradesh, leydi Inndo.Limtolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atala_Mosque,_Jaunpur#LimtolMahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atala_Mosque,_Jaunpur#MahdiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atala_Mosque,_Jaunpur#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atala_Mosque,_Jaunpur#TuugnorgalFuɗɗoodehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atala_Mosque,_Jaunpur#FuɗɗoodeJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Atala_Mosque,_Jaunpur#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Central Mahallu Juma Masjid, Muvattupuzhahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Central_Mahallu_Juma_Masjid,_MuvattupuzhaJuulirde juma hakkundeere ko juulirde Juma e nder leydi Muvattupuzha, Kerala, leydi Inndo. CMJ ina yiɗi laɓɓinde baasal, ñawuuji e wallitde miskineeɓe e ɓe ngalaa ballal.Tergalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Central_Mahallu_Juma_Masjid,_Muvattupuzha#TergalTariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Central_Mahallu_Juma_Masjid,_Muvattupuzha#TariyaTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Central_Mahallu_Juma_Masjid,_Muvattupuzha#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Central_Mahallu_Juma_Masjid,_Muvattupuzha#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Charminarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/CharminarCharminar (maanaa ‘minaaruuji nay’) ko monimaaji gonɗi to wuro Haydarabad, to Telangana, to leydi Inndo. Mahaaɗo e hitaande 1591, nokku oo ko maande Hyderabad, naatnaa e laamu e maande Telangana.Tariyahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charminar#TariyaSuuduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charminar#SuuduNokku taariindihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charminar#Nokku_taariindiBattehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charminar#BatteEɓɓaande yahooɓe e koyɗe Charminar (CPP)https://ff.wikipedia.org/wiki/Charminar#Eɓɓaande_yahooɓe_e_koyɗe_Charminar_(CPP)Doggol jarriborgol nokkuuji ndonaandi winndereeji UNESCOhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charminar#Doggol_jarriborgol_nokkuuji_ndonaandi_winndereeji_UNESCOSifaa suudu dewalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charminar#Sifaa_suudu_dewalƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charminar#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charminar#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Charminar#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: 1530 Martín de Béjarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/1530_Mart%C3%ADn_de_B%C3%A9jarMartín de Béjar (maayi e hitaande 1530) ko prelaat Roman Catholic, wonnooɗo Episkop tataɓo to Panama (1527–1530).[1][2][3][4]Wikipedia: Víctor S. Azrak Atiehttps://ff.wikipedia.org/wiki/V%C3%ADctor_S._Azrak_AtieVíctor S. Azrak Atie wonnoo ko tergal CONAREX to leydi Panama gila 2009 haa 2014.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/V%C3%ADctor_S._Azrak_Atie#TuugnorgalWikipedia: Manuel González Zeledónhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Manuel_Gonz%C3%A1lez_Zeled%C3%B3nManuel González Zeledón (24 desaambar 1864 – 29 mee 1936) ko binndoowo Kosta Rikaajo. Binndol e les innde nom-de-plume "Magón", o golliima kadi ngam ɓamtude pinal e binndol e nder leydi hee.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Manuel_Gonz%C3%A1lez_Zeled%C3%B3n#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Manuel_Gonz%C3%A1lez_Zeled%C3%B3n#TuugnorgalWikipedia: Joaquín García Mongehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joaqu%C3%ADn_Garc%C3%ADa_MongeJoaquín García Monge (20 lewru Yarkomaa 1881 – 1 lewru Yarkomaa 1958) ina jeyaa e winndooɓe ɓurɓe maantinde e Kosta Rika.Bibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joaqu%C3%ADn_Garc%C3%ADa_Monge#BibliografiJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joaqu%C3%ADn_Garc%C3%ADa_Monge#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Patrick Akutaekwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Patrick_AkutaekwePatrick Akutaekwe ko ƴaañoowo doole leydi Najeriya. O ardii Naajeeriya e Pijirlooji Paralimpiyaaji 1992 baɗnooɗi to Barselona, Espaañ, e Pijirlooji Paralimpiyaaji 1996 baɗnooɗi to Atlanta, Amerik e Pijirlooji Paralimpiyaaji baɗnooɗi to Sidney, Ostarali e hitaande 2000.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Patrick_Akutaekwe#TuugnorgalWikipedia: Franz Galichhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Franz_GalichFranz Galich ; Ina waɗi geɗe ɗiɗi teeŋtuɗe e daartol maggal : nokku oo, ina tuugnii e Guatemala, e fannu diiwaan oo, ɗo ina tuugnii e Amerik hakkundeejo.Golle makkohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Franz_Galich#Golle_makkoDeftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Franz_Galich#DefteDaartol juutngolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Franz_Galich#Daartol_juutngolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Franz_Galich#TuugnorgalWikipedia: Peter Alumahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_AlumaMactabene Amachree (jibinaa ko 30 lewru Yarkomaa 1978 to Port Harcourt) ko gonnooɗo ƴaañoowo basket to leydi Najeriya.[1] E hitaande 2001, o woni Najeriyanaajo gadano fiyde e WNBA.Teskorɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Peter_Aluma#TeskorɗeWikipedia: George Seymour Gabbhttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_Seymour_GabbJorji seymoor gabb M.B.Kugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_Seymour_Gabb#KugalCaalajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_Seymour_Gabb#CaalajeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_Seymour_Gabb#TuugnorgalWikipedia: Chika Amalahahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chika_AmalahaChika Joy Amalaha (jibinaa ko ñalnde 28 oktoobar 1997) ko Najeriyanaajo ƴaañoowo teddeendi. E hitaande 2019 o ƴeewtaama ina wondi e rafi metenolone, Fedde Adunaare toppitiinde ko fayti e teddeendi haɗi mo haa 2027.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Chika_Amalaha#TuugnorgalWikipedia: Javier Abril Espinozahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Javier_Abril_EspinozaJavier Abril Espinoza (jibinaa ko e hitaande 1967) ko binndoowo hondurasnaajo jooɗiiɗo to leydi Siwis.[1] O winndata ko e jaaynde wiyeteende The Herald of Honduras, omo gollondira e jaayɗe binndol ceertuɗe ummoriiɗe Amerik Latin.Bibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Javier_Abril_Espinoza#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Javier_Abril_Espinoza#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Javier_Abril_Espinoza#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Miguel Ángel Espinohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Miguel_%C3%81ngel_EspinoMiguel Ángel Espino (17 desaambar 1902 – 1 oktoobar 1967) ko binndoowo, jaayndiyanke, awokaajo leydi Salvador.Ngendamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Miguel_%C3%81ngel_Espino#NgendamGolle bayyinaaɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Miguel_%C3%81ngel_Espino#Golle_bayyinaaɗeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Miguel_%C3%81ngel_Espino#TuugnorgalWikipedia: Julio Escotohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Julio_EscotoJulio Escoto (jibinaa ko ñalnde 28 feebariyee 1944 to San Pedro Sula) ko Hondurasnaajo, binndoowo daartol, binndoowo defte e binndol. Defte teskinɗe ina njeyaa heen « Albool de los Panuelos » , Dias de Ventisca , « Noches de Huracán ».Jokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Julio_Escoto#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Quince Duncanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Quince_DuncanQuince Duncan (jibinaa ko e hitaande 1940 to San José, Kosta Rika[1]), ina hiisee wonde binndoowo Afro-Kariibi gadano e Kosta Rika e ɗemngal Españool. Golle makko ɓuri yowitaade ko e yimɓe Afro-Kariibi en hoɗɓe e daande maayo Kariibi Kosta Rika, haa teeŋti noon e saraaji wuro Puerto Limón.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Quince_Duncan#Nguurndam_neɗɗoBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Quince_Duncan#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Quince_Duncan#TuugnorgalWikipedia: Juan Diéguez Olaverrihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juan_Di%C3%A9guez_OlaverriJuan Diéguez Olaverri, jibinaa ko ñalnde 26 noowammbar 1813 to Huehuetenango, cukko laamɗo Espaañ keso oo ko yimoowo Guatemalaajo. O jokki jaŋde makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Colegio Seminario, caggal ɗuum o to duɗal jaaɓi haaɗtirde San Carlos e Academia de Estudios, o heɓi dipolom makko e sariya e hitaande 1836.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juan_Di%C3%A9guez_Olaverri#TuugnorgalWikipedia: Augusto Constantino Coello Estévezhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Augusto_Constantino_Coello_Est%C3%A9vezAugusto Constantino Coello Estévez (1 suwee 1884 to Tegucigalpa – 8 suwee 1941 to San Salvador) ko binndoowo Hondurasnaajo.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Augusto_Constantino_Coello_Est%C3%A9vez#NguurndamBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Augusto_Constantino_Coello_Est%C3%A9vez#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Augusto_Constantino_Coello_Est%C3%A9vez#TuugnorgalWikipedia: Alfonso Chasehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfonso_ChaseAlfonso Chase (jibinaa ko e hitaande 1944) ko binndoowo Kosta Rikaajo hannde.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfonso_Chase#NguurndamBibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfonso_Chase#BibliografiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Alfonso_Chase#TuugnorgalWikipedia: Mardinli Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mardinli_MosqueJuulirde Mardinli (Azerbaijaan: Mərdinli məscidi; sahaa e sahaa fof ina winndaa Juulirde Merdinli) ko juulirde Azerbaijaan tawaande to Shusha, diiwaan Karabakh e nder leydi Azerbaijaan fotde 350 km e laamorgo Baku. Juulirde ndee woni ko e nokku ɗo laabi Sadigjan e Garasherov kawri e nder leegal Mardinli to Shusha.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Ismael Cernahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismael_CernaIsmaa’il Cerna (1856–1901) ko yimoowo Guwatemalaajo.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismael_Cerna#NguurndamTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismael_Cerna#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ismael_Cerna#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Masjid Al-Abrarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Masjid_Al-AbrarMasjid Al-Abrar (ko juulirde Al-Abrar e ɗemngal malayye; Jawi:مسجد الأبرار) ko juulirde tawaande e laawol Telok Ayer e nder wuro Chinatown nder nokku cakaare, Singapuur. Ko ɗum jeyaa e juulirɗe gadane e nder leydi Singapuur.Pages using ISBN magic linkshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_linksPages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Mehmet Agha Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mehmet_Agha_MosqueJuulirde Mehmet Agha ( e ɗemngal Gerek : Μεχμέτ Αγά Τζαμί, ummorii ko e ɗemngal Turki : Mehmet Ağa Camii ) ko juulirde taariindi, nde yonta Ottomaan, woni e duunde Egeeje Rodos, to leydi Geres. Mahiraa ko e puɗal teeminannde sappo e jeenaɓiire, nde udditaaka ngam dewal no juulirɗe keewɗe e duunde ndee nii.Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Justina Anyiamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Justina_AnyiamJustina Anyiam (jibinaa ko ñalnde 25 Duujal 1972) ko Najeriyanaajo fiyoowo fuku juuɗe. O tawtoraama kawgel rewɓe e Olimpiyaaji 1992.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Justina_Anyiam#TuugnorgalWikipedia: Tosin Damilola Atolagbehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tosin_Damilola_AtolagbeTosin Damilola Atolagbe (jibinaa ko 4 lewru juko hitaande 1994) ko badminton Najeriyanaajo.[1][2]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Tosin_Damilola_Atolagbe#TuugnorgalWikipedia: Melmli Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Melmli_MosqueJuulirde Melmli (Aarabeeɓe : جامعلملي), ko juulirde Tuunus tawaande bannge worgo madiina Tuunus.CS1 Farayseere-language sources (fr)https://ff.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_Farayseere-language_sources_(fr)Pages using the Kartographer extensionhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Kartographer_extensionWikipedia: Olusola Awosinahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusola_AwosinaOlusola Awosina jibinaa ko ñalnde 2 oktoobar 1970; O tawtoraama kawgel teddungel hakkunde worɓe e Olimpiyaade 1988.[1]Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusola_Awosina#TuugnorgalWikipedia: Yinka Ayenuwahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yinka_AyenuwaYinka Ayenuwa (jibinaa ko ñalnde 2 mee 1986 to Warri) ko Najeriyanaajo ƴaañoowo teddeendi.O tawtoraama kawgel worɓe 69 kg to Pijirlooji Commonwealth 2014[2] ɗo o dañi njeenaari kaalis.Njeñtudi mawndi Hitaande Nokku Teddeendi Snatch (kg) Laɓɓina & Jerk (kg) Total Rank 1 2 3 Darnde 1 2 3 Darnde Wakiilirde Naajeeriya Kaɓirɗe winndere 2007 Taylande 62 kg 107 112 115 37 151 155 160 17 270 26 Kaɓirɗe Afrik 2008 Afrik worgo, Afrik worgo 69 kg 125 128 130 5 160 165 170 2 298 4 Pijirlooji Afrik 2015 Ndenndaandi Konngo Brazzaville, Ndenndaandi Konngo 69 kg 125 130 130 2ɓo, medal(s) kaalis 160 170 174 2ɓo, medal(s) kaalis 300 2ɓo, medal(s) kaalis[4] 2007 Alseri Alseri, Alseri 62 kg 113 118 118 4 150 155 160 1ɓo, medal(ɓe) kaŋŋe 273 2ɓo, medal(ɓe) kaalis[5] Pijirlooji leydi ndii 2014 Dental Dowlaaji Dentuɗi Glasgow, Angalteer 69 kg 125 130 130 4 161 166 171 1 301 2ɓo, medal(s) kaalis[6] Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yinka_Ayenuwa#Njeñtudi_mawndi_Hitaande_Nokku_Teddeendi_Snatch_(kg)_Laɓɓina_&_Jerk_(kg)_Total_Rank_1_2_3_Darnde_1_2_3_Darnde_Wakiilirde_Naajeeriya_Kaɓirɗe_winndere_2007_Taylande_62_kg_107_112_115_37_151_155_160_17_270_26_Kaɓirɗe_Afrik_2008_Afrik_worgo,_Afrik_worgo_69_kg_125_128_130_5_160_165_170_2_298_4_Pijirlooji_Afrik_2015_Ndenndaandi_Konngo_Brazzaville,_Ndenndaandi_Konngo_69_kg_125_130_130_2ɓo,_medal(s)_kaalis_160_170_174_2ɓo,_medal(s)_kaalis_300_2ɓo,_medal(s)_kaalis[4]_2007_Alseri_Alseri,_Alseri_62_kg_113_118_118_4_150_155_160_1ɓo,_medal(ɓe)_kaŋŋe_273_2ɓo,_medal(ɓe)_kaalis[5]_Pijirlooji_leydi_ndii_2014_Dental_Dowlaaji_Dentuɗi_Glasgow,_Angalteer_69_kg_125_130_130_4_161_166_171_1_301_2ɓo,_medal(s)_kaalis[6]_TuugnorgalWikipedia: Onyeka Azikehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onyeka_AzikeOnyeka Azike (jibinaa ko 1 lewru Siilo hitaande 1990) ko Najeriyanaajo ƴaañoowo teddeendi. O tawtoraama Pijirlooji Commonwealth 2006, o dañii njeenaari kaalis e nder diɗɗal rewɓe 53 kg e Pijirlooji Commonwealth 2006 to Melbourne, Ostarali, o dañii njeenaari kaŋŋe e nder cate 58 kg teddeendi e nder Pijirlooji All Africa 2007.Kawgel ngel Pijirlooji Afrik 2015 Rewɓe 53–58 kg—Laɓɓina e jerk 1st Rewɓe 53–58 kg—Snatch 1st Rewɓe 53–58 kg—Total kaŋŋe Kaɓirɗe winndere 2011 Rewɓe 53–58 kg—Laaɓal e Jerk 22 Rewɓe 53-58 kg—Snatch 23 Kaɓirɗe winndereyankooje rewɓe 53–58 kg—Total 23 Pijirlooji leydi 2010 Rewɓe 48–53 kg 2 Rewɓe 53–58 kg—Kaalis Rewɓe 53–58 kg—Total kaalis Kaɓirɗe winndere 2007 Rewɓe - 48 kg—Laaɓal e Jerk 25 Rewɓe - 48 kg—Snatch 26 Rewɓe - 48 kg—Toɓɓere 26[8][9] Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Onyeka_Azike#Kawgel_ngel_Pijirlooji_Afrik_2015_Rewɓe_53–58_kg—Laɓɓina_e_jerk_1st_Rewɓe_53–58_kg—Snatch_1st_Rewɓe_53–58_kg—Total_kaŋŋe_Kaɓirɗe_winndere_2011_Rewɓe_53–58_kg—Laaɓal_e_Jerk_22_Rewɓe_53-58_kg—Snatch_23_Kaɓirɗe_winndereyankooje_rewɓe_53–58_kg—Total_23_Pijirlooji_leydi_2010_Rewɓe_48–53_kg_2_Rewɓe_53–58_kg—Kaalis_Rewɓe_53–58_kg—Total_kaalis_Kaɓirɗe_winndere_2007_Rewɓe_-_48_kg—Laaɓal_e_Jerk_25_Rewɓe_-_48_kg—Snatch_26_Rewɓe_-_48_kg—Toɓɓere_26[8][9]_TuugnorgalWikipedia: Uzoma Azukahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uzoma_AzukaUzoma Azuka (jibinaa ko ñalnde 28 noowammbar 1970) ko Najeriyanaajo fiyoowo fuku juuɗe. O tawtoraama kawgel rewɓe e Olimpiyaaji 1992.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Uzoma_Azuka#TuugnorgalWikipedia: Gideon Babalolahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gideon_BabalolaGideon Babalola (jibinaa ko 11 feebariyee 1994) ko badminton leydi Najeriya.[1] O jeyanoo ko e kippu ngenndiijo dañɗo njeenaari kaŋŋe e Pijirlooji Afrik 2019.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Gideon_Babalola#TuugnorgalWikipedia: Amanda Castrohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amanda_CastroAmanda Kastro (12 oktoobar 1962 – 18 marse 2010) ko jimoowo Honduraas. O rokkaa njeenaari Hoja del Laurel en Oro, ko hooreejo leydi Honduras e oon sahaa, hono Manuel Zelaya.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Amanda_Castro#HimobeWikipedia: Roberto Castillohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roberto_CastilloRoberto Castillo (1950–2008) ko filosof e binndoowo Honduraanaajo.Deftere nde Roberto Castillo winndi e hitaande 2002, wiyeteende La guerre mortal de los sentidos, ina siftina ko fayti e Yiylotooɗo ɗemngal Lenca.Himobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roberto_Castillo#HimobeWikipedia: Consuelo Castillo de Sánchez Latourhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Consuelo_Castillo_de_S%C3%A1nchez_LatourConsuelo Castillo de Sánchez Latour (7 feebariyee 1924 to Chiquimula – 11 sulyee 2015 to wuro Guatemala) ko binndoowo Farayse-Gwatemalaajo, binndoowo daartol e jaayndiyanke. O haali Españool, Engele, Farayse e Esperanto no feewi.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Consuelo_Castillo_de_S%C3%A1nchez_Latour#TuugnorgalWikipedia: Blanca Castellonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blanca_CastellonBlanca Castellon (jibinaa ko e hitaande 1958 to Managua) ko jimoowo Nikaraaguwaajo. Ko kanko winndi Ama del espíritu (yimre, 1995), Flotaciones (yimre, 1998) e Orilla opuesta (yimre, 2000).Jokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Blanca_Castellon#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Juan José Cañas Pérezhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juan_Jos%C3%A9_Ca%C3%B1as_P%C3%A9rezJuan José Cañas Pérez (9 suwee 1826 – 19 lewru Yarkomaa 1918) ina anndaa ina gasa tawa ko kanko winndi Himno Nacional De El Salvador (yimre ngenndiire Salvador) wondude e jimoowo jibinaaɗo to leydi Itaali biyeteeɗo Juan Aberle.Bibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Juan_Jos%C3%A9_Ca%C3%B1as_P%C3%A9rez#BibliografiWikipedia: José María Bonilla Ruanohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jos%C3%A9_Mar%C3%ADa_Bonilla_RuanoJosé María Bonilla Ruano (1889–1957) ko binndoowo Guatemalaajo, naalanke e jannginoowo, ɓurɗo anndeede e golle makko didaktik e waylooji baɗaaɗi e jimɗi Guatemala e hitaande 1934.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jos%C3%A9_Mar%C3%ADa_Bonilla_Ruano#NguurndamGollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jos%C3%A9_Mar%C3%ADa_Bonilla_Ruano#GolleTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jos%C3%A9_Mar%C3%ADa_Bonilla_Ruano#TuugnorgalWikipedia: Mario Bencastrohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mario_BencastroMario Bencastro (jibinaa ko e hitaande 1949) ko binndoowo defte e pentoowo Salvador, o winndi kadi pijirlooji e daartol juutngol, ɗi njaltinaa e ɗemngal Españool e Engele.[1][2]Suɓo bibliografihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mario_Bencastro#Suɓo_bibliografiDeftehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mario_Bencastro#DefteFijirdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mario_Bencastro#FijirdeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mario_Bencastro#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mario_Bencastro#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Musa Bakarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_BakareMusa Bakare (jibinaa ko ñalnde 24 lewru juko hitaande 1971) ko Najeriyanaajo lummbotooɗo. O tawtoraama kewuuji ɗiɗi e Olimpiyaaji 1992.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Musa_Bakare#TuugnorgalWikipedia: Oluwafemi Balogunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oluwafemi_BalogunOluwafemi Daniel Balogun (jibinaa ko e hitaande 1987) ko ƴaañoowo leydi Najeriya.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Oluwafemi_Balogun#TuugnorgalWikipedia: Yomi Bankolehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yomi_BankoleOluwayomi Bankole Wiekliffe, ganndiraaɗo kadi Hawk (7 Yarkomaa 1960 – 29 Yarkomaa 2012) ko Najeriyanaajo fiyoowo tennis taabal.[1] O tawtoraama Olimpiyaade 1988 e Olimpiyaaji 1992.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Yomi_Bankole#TuugnorgalWikipedia: Ironbar Basseyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ironbar_BasseyIronbar Bassey (jibinaa ko ñalnde 25 desaambar 1965) ko Najeriyanaajo ƴaañoowo teddeendi. O tawtoraama kawgel worɓe ɓurngel teeŋtude e nder Olimpiyaade 1984.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ironbar_Bassey#TuugnorgalWikipedia: Main lessonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Main_lessonJannde mawnde walla bolol jannde mawnde ko jannde walla toɓɓere nde janngetee ko ɓuri tiiɗde e nder yontereeji keewɗi (heewɓe tati walla nayi). Mudda janngugol mawngol ngol ina heewi wonde dumunna gadano e ñalawma oo, ina heewi jogaade hojomaaji 100 haa 120.Wikipedia: Patrick Basseyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Patrick_BasseyPatrick Bassey (20 Noowaamburu 1957 – 12 Noowaamburu 2020) ko Najeriyanaajo ƴefoowo teddeendi. O tawtoraama kawgel worɓe e nder Olimpiyaade 1984.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Patrick_Bassey#TuugnorgalWikipedia: Olajide Bejidehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olajide_BejideOlajide Bejide (jibinaa ko ñalnde 17 Duujal 1985) ko Najeriyanaajo.[1] O fiyiino e kawgel 2013 to Ligue 6 de Ligue de Kiriket ICC.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olajide_Bejide#TuugnorgalWikipedia: Maria Braimohhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_BraimohMaria Hajara Braimoh (jibinaa ko ñalnde 19 lewru Yarkomaa 1990) ko badmintonnaajo leydi Najeriya.[1] O jeyaa ko e kippu ngenndiijo dañɗo njeenaaje kaŋŋe e Pijirlooji Afrik fof 2007 e 2011.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maria_Braimoh#TuugnorgalWikipedia: Okoli Chukwukahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Okoli_ChukwukaOkoli Chukwuka (jibinaa ko ñalnde 26 feebariyee 1980) ko gorko Najeriyanaajo, ina yahra e 94 kg, ina lomtoo Najeriya e kawgel hakkunde leyɗeele. O dañii njeenaari njamndi e « snatch » to Pijirlooji Afrik 2007, o ƴettii 146 kg.Kawgel mawngel Hitaande Nokku Teddeendi Snatch (kg) Laɓɓina & Jerk (kg) Total Rank 1 2 3 Darnde 1 2 3 Darnde Pijirlooji leydi ndii 2010 Indoneesi Deli, Indiya 94 kg 140 145 145 — 170 176 176 — 315 6 Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Okoli_Chukwuka#Kawgel_mawngel_Hitaande_Nokku_Teddeendi_Snatch_(kg)_Laɓɓina_&_Jerk_(kg)_Total_Rank_1_2_3_Darnde_1_2_3_Darnde_Pijirlooji_leydi_ndii_2010_Indoneesi_Deli,_Indiya_94_kg_140_145_145_—_170_176_176_—_315_6_TuugnorgalWikipedia: Sampson Cosmashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sampson_CosmasSampson Cosmas (jibinaa ko ñalnde 22 sulyee 1953) ko Najeriyanaajo ƴaañoowo teddeendi. O tawtoraama kawgel hakkunde worɓe e Olimpiyaade 1980.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sampson_Cosmas#TuugnorgalWikipedia: Maimonides' rulehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maimonides%27_ruleLaamu Maimonides inniraa ko ganndo rabbinaajo mo teeminannde 12ɓiire biyeteeɗo Maimonides, mo nganndu-ɗaa ko jokkondire hakkunde mawnugol ekkol e keɓal almudɓe.[1] Hannde ndeeɗoo kuulal ina huutoree no feewi e wiɗtooji jaŋde ngam yuurnitaade batte mawnugol ekkol e tolno jaŋde almudɓe.Wikipedia: Maritime simulatorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maritime_simulatorSimulator maritime walla simulator laana ko njuɓɓudi simulator laanaaji e nokkuuji maritime ngam heblude, wiɗtude e fannuuji goɗɗi. Hannde, heblo simulator ngo duɗe e akademiiji marseeji ndokki ina jeyaa e heblooji baɗɗiiɗi e annduɓe marseeji.Wikipedia: Ade Dagundurohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ade_DagunduroAdeola Adedokun "Ade" Dagunduro (jibinaa ko ñalnde 22 mee 1986) ko ƴaañoowo basket worɓe Najeriya-Ameriknaajo, mo pentii.Wikipedia: Isaac Danladihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isaac_DanladiIsaac Danladi (jibinaa ko ñalnde 4 suwee 2002) ko ƴaañoowo kirikit Najeriya, ko ƴaañoowo nano, ko ƴaañoowo nano-leelɗo.[1] E lewru abriil 2018, o jeyaa ko e fedde Najeriya e nder fedde Fuɗnaange-rewo 2018–19 ICC winndereejo 2020 Afrik.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Isaac_Danladi#TuugnorgalWikipedia: Master in Teachinghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Master_in_Teachingjannginooɓe duɗe e duɗe hakkundeeje sabu ina addana ɓe waɗde heen hakkillaaji maɓɓe e gannde fannuuji e nder porogaraam maɓɓe leslesre, caggal ɗuum ɓe keɓa humpitooji pedagogi e nder jaŋde maɓɓe leslesre.Wikipedia: Master of Advanced Studies in Sports Administrationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Master_of_Advanced_Studies_in_Sports_AdministrationA Master of Advanced Studies in Sport Administration degree is classified as a Master of Advanced Studies (MAS) which, according to the Bologna Education System (see Bologna Process), is a post-graduate programme meeting the needs of working professionals and as such falls in the category of continuing education or professional development.[1]Wikipedia: Stephen Davouhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stephen_DavouStephen Davou ko ƴaañoowo doole to leydi Najeriya.[1] O ardii leydi Naajeeriya e kawgel ngel 2000 ngel waɗi to Sydney, Ostarali, o heɓi njeenaari njamndi e nder kawgel worɓe 56 kg.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stephen_Davou#TuugnorgalWikipedia: Toggle the table of contents Master of Biological Scienceshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toggle_the_table_of_contents_Master_of_Biological_SciencesMaster Biyoloji (walla MBiol) ko master e fannu gannde biyoloji. Faandaare nde’e hawtii e jaŋngugol fannuuji ko wayi no biyoloji leɗɗe, biyoloji moolanaaɗi, e biyoloji daabaaji.Wikipedia: Master of Business Systemshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Master_of_Business_SystemsMaster e Siistemaaji Njulaagu (MBS) ko dipolom caggal/Master e Siistemaaji Njulaagu.Wikipedia: Master of Environmental Managementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Master_of_Environmental_ManagementKo M.E.Wikipedia: Barbara Diribehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_DiribeBarbara Diribe (jibinaa ko 31 oktoobar 1976) ko Najeriyanaajo fiyoowo fuku juuɗe. O tawtoraama kawgel rewɓe e Olimpiyaaji 1992.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barbara_Diribe#TuugnorgalWikipedia: Master of Information System Managementhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Master_of_Information_System_ManagementMaster e njuɓɓudi njuɓɓudi kabaruuji, anndiraa kadi Master e njuɓɓudi kabaruuji walla Master ganndal e njuɓɓudi kabaruuji ko dipolom Master karallaagal to bannge njuɓɓudi kabaruuji, karallaagal kabaruuji, ganndal ordinateer e njuɓɓudi. Dipolom oo ina anndaa kadi ko Master ganndal e njuɓɓudi kabaruuji walla Master e njuɓɓudi kabaruuji tawa ina waɗi jokkondire janngirɗe (ko famɗi fof M.Wikipedia: Mary Durojayehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_DurojayeMary Adeola Temitope Asake Durojaye, walla tan ko Mary Durojaye, (jibinaa ko ñalnde 14 sulyee 1990 to Londres, leydi Angalteer) ko debbo Angalteernaajo, ganndo basket, iwdi Najeriya.Wikipedia: Master of Jurisprudencehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Master_of_JurisprudenceMaster of Jurisprudence ina huutoree sahaa e sahaa fof ngam innde woɗnde wonande Master sariyaaji e Master ganndal sariya.Wikipedia: Master of Labour Welfarehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Master_of_Labour_WelfareMaster of Labour Welfare is a Master's degree in the subject of Labour Welfare offered by some Indian Universities.[1]Wikipedia: Master of Physical Educationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Master_of_Physical_EducationMaster e jaŋde ɓalliwal (MPE walla MPhEd) ko dipolomaaji jaŋde caggal jaŋde ɓalliwal ɗi duɗe jaaɓi haaɗtirde ndokkata.Wikipedia: Master of Public Affairshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Master_of_Public_AffairsMaster e geɗe renndo (MPA[1] walla MPAff[2]) ko dipolomaaji jaŋde toownde, rokkata heblooji e politik renndo e golle laamu. Kursuuji potɗi huutoreede ngam ndeeɗoo degree ina njanngina almudɓe e njuɓɓudi laamu e njuɓɓudi ndi wonaa laamuyankoori, ƴeewndo politik, e karallaagal kuutorteengal.Wikipedia: Toggle the table of contents Master of Religious Educationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Toggle_the_table_of_contents_Master_of_Religious_EducationMaster of Religious Education (MRE) ko dipolomaaji jaŋde timmuɗi ngam heblude golle janngingol ganndal,[1] ko heewi ko duɗe Kerecee’en ndokka. Jaŋde ndee ina waɗi duuɓi ɗiɗi jaŋde diineeji, sahaa e sahaa fof ina waɗi tesis.Wikipedia: Master of Science in Administrationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Master_of_Science_in_AdministrationMaster ganndal e njuɓɓudi walla Master ganndal e hiisa (ko famɗi fof MScA walla MSA) ko sifaa dipolom have ganndal mo duɗe jaaɓi haaɗtirde ndokkata. Fannu jaŋde oo fuɗɗii woodde ko e cakkital haa e darorɗe kitaale 1970.Wikipedia: Master of Science in Engineeringhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Master_of_Science_in_EngineeringA Master of Science in Engineering (MSE) or Master of Engineering Science is an academic graduate degree awarded by universities in many countries. It is differentiated from a Master of Engineering (a professional degree).Wikipedia: Master of Theological Studieshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Master_of_Theological_StudiesMaster e jaŋde diineeji (MTS) ko dipolomaaji jaŋde toownde, rokketeeɗi e nder seminaar diineeji walla e nder duɗal jaaɓi haaɗtirde diineeji, rokkata almudɓe janngugol layya e jaŋde diineeji.[1] E nder kuule Fedde Duɗe Diineeji e nder leyɗeele dentuɗe Amerik e Kanadaa (ATS), porogaraamuuji ɗii ina ɗaɓɓi nde janngooɓe ɓee keɓata dipolomaaji baccalauréat walla ko nanndi heen.Wikipedia: Offiong Edemhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Offiong_EdemOffiong Edem jibinaa ko 31 Duujal hitaande 1986 to Kalabar, ko ƴaañoowo tennis taƴre leydi Najeriya. O tawtoraama Naajeeriya e hitaande 2004 e hitaande 2012, e Olimpiyaaji 2016.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Offiong_Edem#TuugnorgalWikipedia: Master of Veterinary Sciencehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Master_of_Veterinary_ScienceMaster e ganndal daabaaji (MVSC walla MVSc) ko master rokketeeɗo ngam janngude fannu ganndal daabaaji. Ina waawi rokkireede ngam wiɗto, walla dipolom jannginaaɗo, walla ɗiɗi fof.Wikipedia: Mathematics masteryhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mathematics_masteryJaagorgal hiisawal ko laawol jaŋde hiisawal tuugingol e jaŋngugol jaagorɗe ɗo ko ɓuri heewde e almudɓe ina ɗaminaa heɓde tolno toowɗo hade mum en yahrude yeeso. Ndee feere ina huutoree e leyɗeele ko wayi no Siin e Singapuur ɗo njeñtudi moƴƴiri heɓaa ko ɗum waɗi hannde feere ndee ina ƴellitoo e nder leydi Angalteer e yimɓe ko wayi no jaagorgal duɗe Nick Gibb.Wikipedia: Ocholi Edichahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ocholi_EdichaOcholi Abel Edicha // A (jibinaa ko ñalnde 10 mee 1979) ko badminton Najeriyanaajo.[1] Ko kanko woni keɓɗo njeenaari kaŋŋe hakkunde worɓe gooto e Pijirlooji Afrik 2003,[2] kadi e kawgel kippuuji jillondirɗi e hitaande 2007.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ocholi_Edicha#TuugnorgalWikipedia: Maturationismhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MaturationismMaturationism ko filosof jaŋde cukaagu, yi’oowo cukalel ngel ko tagoore mawnde, tee ina sikki wonde darnde jaŋde ko wallitde e ngalɗoo mawnugol tawa wonaa e hebbinde cukalel ngel humpitooji. Ndee ɗoo miijo ina hollita wonde mawnugol e ƴellitaare ina ummoo e nder tagoore.Wikipedia: Michael Efevberhahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_EfevberhaMichael James Efevberha (jibinaa ko ñalnde 22 lewru bowte hitaande 1984) ko Najeriyaajo-Ameriknaajo, ƴaañoowo basket karallo e nder fedde Hsinchu Toplus Lioneers to Ligue Basket Taiwan (TPBL). O fiyi basket kolees to duɗal jaaɓi haaɗtirde Kaliforni, Irvine e duɗal jaaɓi haaɗtirde dowla Kaliforni, Northridge.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Michael_Efevberha#TuugnorgalWikipedia: Mauritius Institute of Training and Developmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mauritius_Institute_of_Training_and_DevelopmentDuɗal heblo e ɓamtaare Moritani ko duɗal jaŋde ko adii golle e karallaagal e nder leydi Moritani. Duɗal ngal ina rokka jaŋde e heblo karallaagal e karallaagal (TVET) to bannge jaŋde hakkundeere e toownde, kam e heblo ngam heɓde seedanteeje karallaagal e fannuuji keewɗi.Wikipedia: Bridget Yamala Egwolosanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bridget_Yamala_EgwolosanBridget Yamala Egwolosan (jibinaa ko 14 noowammbar 1970) ko Najeriyanaajo fiyoowo fuku juuɗe. O tawtoraama kawgel rewɓe e Olimpiyaaji 1992.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bridget_Yamala_Egwolosan#TuugnorgalWikipedia: Angela Ekaettehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Angela_EkaetteAngela Ekaette ko jimoowo ballet Najeriya[1] mo ɓuri anndeede ko e hoɗdude e mbaydi UK Wheel of Fortune ngam seppooji mum gadani e hitaande 1988[2] e seppooji tati keertiiɗi[3][4][5] hade mum lomtaade Carol Jaleeɗe.[2] E oon sahaa kadi, o feeñii e Bazaar,[6] o woniino jiiloowo eɓɓoore 4Learning "Equal Voice".Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Angela_Ekaette#TuugnorgalWikipedia: Felix Ekpohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Felix_EkpoFelix Ekpo (jibinaa ko 10 mee 1981) ko Najeriyanaajo ƴaañoowo teddeendi, ina yahra e 77 kg. Ko ɓuri moƴƴude e makko ko 335 kg.Teskorɗe e tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Felix_Ekpo#Teskorɗe_e_tuugnorgalWikipedia: Toggle the table of contents Ministry of Education (Egypt)https://ff.wikipedia.org/wiki/Toggle_the_table_of_contents_Ministry_of_Education_(Egypt)Jaagorgal jaŋde[1] ko ministeer toppitiiɗo jaŋde e nder leydi Ejipt.Wikipedia: Toggle the table of contents Ministry of Education (El Salvador)https://ff.wikipedia.org/wiki/Toggle_the_table_of_contents_Ministry_of_Education_(El_Salvador)Ministeer Jaŋde (Español: Ministerio de Educación, MINED) ko jaagorgal laamu leydi Salvadoor, joɗnde mum ko San Salvadoor.[1]Wikipedia: Ministry of Education (Kiribati)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ministry_of_Education_(Kiribati)Jaagorgal jaŋde (MoE) ko jaagorgal laamu Kiribati, jooɗorde mum ko Bikenibeu, Tarawa, sara duɗal King George V e Elaine Bernacchi. Haa e hitaande 2018 ministeer oo ina jogii fotde 1 400 gollotooɓe.Wikipedia: Ministry of Education (Tunisia)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ministry_of_Education_(Tunisia)Ko jaagorgal jaŋde kalfinaaɗo njuɓɓudi jaŋde e nder leydi Tuunus. Joɗnde mayre ko Boulevard Bab Bnet 1030 to Tuunus.Wikipedia: Ministry of Education and Human Resources Developmenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ministry_of_Education_and_Human_Resources_DevelopmentMinisteer jaŋde e ƴellitaare doole aadee (MEHRD) ko ministeer jaŋde e nder duuɗe Solomon, jooɗorde mum ko Honiara.[1]Wikipedia: Ministry of Education and National Reconciliationhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ministry_of_Education_and_National_ReconciliationMinisteer jaŋde e nanondiral ngenndi ko jaagorgal jaŋde Saint Vincent e Grenadines. Biro mawɗo ministeer oo woni ko e nokku ministeeruuji laamu to Kingstown.Wikipedia: Ministry of Education, Employment and Gender Affairshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ministry_of_Education,_Employment_and_Gender_AffairsMinisteer jaŋde e golle e geɗe jinnaaɓe ko ministeer duuɗe Cayman. Joɗnde nde woni ko e suudu joyaɓuru e nder suudu njuɓɓudi laamu to George Town, to Grand Cayman, to duuɗe Cayman.Wikipedia: Ministry of Higher Education and Scientific Research (Algeria)https://ff.wikipedia.org/wiki/Ministry_of_Higher_Education_and_Scientific_Research_(Algeria)Ministeer Jaŋde Toownde e Wiɗtooji Ganndal[1] (Aarabeeɓe : وزارة التعليم العالي والبحث العلمي , Farayse : Ministère de l’Enseignement supérieur et de la Recherche scientifique ) ko gollorgal laamu leydi Alaseri. Kamel Bidari woni jaagorgal ngal.Wikipedia: Obi Emeganohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obi_EmeganoObinna Clinton “Obi” Emegano (jibinaa ko ñalnde 29 abriil 1993) ko Najeriyaajo-Angalteernaajo, ƴaañoowo basket karallo, mo Liga ACB. O fijata ko position garde fijirde.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Obi_Emegano#TuugnorgalWikipedia: Sylvester Emmanuelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sylvester_EmmanuelSylvester Emmanuel (jibinaa ko 4 abriil 1998) ko Najeriyanaajo fiyoowo tennis.Wikipedia: Monday Emoghavwehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monday_EmoghavweAltine Emoghavwe[a] (jibinaa ko ñalnde 2 abriil 1963) ko Najeriyanaajo ƴaañoowo doole. O ardiima Naajeeriya e Pijirlooji Paralimpiyaaji 1992, e Pijirlooji Paralimpiyaaji 1996 e Pijirlooji Paralimpiyaaji 2000.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Monday_Emoghavwe#TuugnorgalWikipedia: Ochuko Emuakpejehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ochuko_EmuakpejeOchuko Raphael Emuakpeje jibinaa ko ñalnde 16 suwee 1983, ko ƴaañoowo leydi Najeriya. O woniino laabi ɗiɗi gonnooɗo kaɓantooɗo Chess leydi Najeriya: O dañii kaɓirgal leydi Najeriya e hitaande 2010 e 2015.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ochuko_Emuakpeje#TuugnorgalWikipedia: Joseph Eriobuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_EriobuJoseph Emmanuel Arinze Eriobu Jr.Hakindo sahaa e sahaa Hitaande Team GP MPG FG% 3P% FT% RPG APG SPG BPG PPG 2016-17 Mahindra 28 14,2 ,467 ,050 ,674 3,7 ,5 ,5 ,1 6,9 Feniks 2017-18 Feniks 19 8,8 ,463 ,111 ,667 1,5 ,3 ,4 ,1 3,7 2019 Ɗaɗi ɓaleeji 7 9,9 ,406 ,143 ,700 3,0 ,6 ,6 — 4,9 2023-24 Magnoliya 26 7,8 ,444 ,286 ,600 ,8 ,3 ,3 — 3,2 Kaayitaaji 80 11,8 ,456 ,183 ,663 2,1 ,4 ,4 ,1 4,7 Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joseph_Eriobu#Hakindo_sahaa_e_sahaa_Hitaande_Team_GP_MPG_FG%_3P%_FT%_RPG_APG_SPG_BPG_PPG_2016-17_Mahindra_28_14,2_,467_,050_,674_3,7_,5_,5_,1_6,9_Feniks_2017-18_Feniks_19_8,8_,463_,111_,667_1,5_,3_,4_,1_3,7_2019_Ɗaɗi_ɓaleeji_7_9,9_,406_,143_,700_3,0_,6_,6_—_4,9_2023-24_Magnoliya_26_7,8_,444_,286_,600_,8_,3_,3_—_3,2_Kaayitaaji_80_11,8_,456_,183_,663_2,1_,4_,4_,1_4,7_TuugnorgalWikipedia: Silver Ezeikpehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Silver_EzeikpeChinedu Silver Ezeikpe ko daɗndoowo paralimpiyanke jeyaaɗo to leydi Niiseer (jibinaa ko ñalnde 2 abriil 1971) tawi ko ɓuri heewde e kawgel ngel ko e cate F58 werlaaji.Silver Chinedu Ezeikpe to COJA 2003 Abuja Pijirlooji paralimpik Afrik fof Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Silver_Ezeikpe#Silver_Chinedu_Ezeikpe_to_COJA_2003_Abuja_Pijirlooji_paralimpik_Afrik_fof_TuugnorgalWikipedia: Rolland Ezuruikehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rolland_EzuruikeRolland Ezuruike// A (jibinaa ko ñalnde 5 mee 1976) ko Najeriyanaajo, baawɗo doole.[1] O tawtoraama kawgel worɓe 72 kg e nder pijirlooji Commonwealth 2014 ɗo o dañi njeenaari kaalis.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Rolland_Ezuruike#TuugnorgalWikipedia: Adeyemo Fataihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeyemo_FataiAdeyemo Fatai ko gorko gonnooɗo fiyoowo tennis, ummoriiɗo leydi Najeriya. Tuggi 1985 haa 1994 o dañii medayuuji keewɗi e kawgel gootol, ɗiɗo, e kawgel ekipaaji e nder kawgel Afrik to bannge tennis taƴre.Ƴeew kadi Doggol fiyooɓe tennis taƴre Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adeyemo_Fatai#Ƴeew_kadi_Doggol_fiyooɓe_tennis_taƴre_TuugnorgalWikipedia: Olusola Fridayhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusola_FridayOlushola Friday (jibinaa ko ñalnde 28 feebariyee 1990) ko gorko Najeriyanaajo, ina yahra e 94 kg, ina lomtoo Najeriya e kawgel hakkunde leyɗeele. O tawtoraama Pijirlooji Commonwealth 2014 e kawgel 94 kg.Kawgel mawngel Hitaande Nokku Teddeendi Snatch (kg) Laɓɓina & Jerk (kg) Total Rank 1 2 3 Darnde 1 2 3 Darnde Pijirlooji leydi ndii 2014 Ecoppi Glasgow, Ecoppi 94 kg 145 145 150 — 165 165 165 — 0 --- Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olusola_Friday#Kawgel_mawngel_Hitaande_Nokku_Teddeendi_Snatch_(kg)_Laɓɓina_&_Jerk_(kg)_Total_Rank_1_2_3_Darnde_1_2_3_Darnde_Pijirlooji_leydi_ndii_2014_Ecoppi_Glasgow,_Ecoppi_94_kg_145_145_150_—_165_165_165_—_0_---_TuugnorgalWikipedia: Franca Gbodohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Franca_GbodoFranca Pamiendi Gbodo (jibinaa ko hitaande 1982) ko debbo Najeriyanaajo, o dañii kawgel 58 kg, o lomtii Najeriya e kawgel hakkunde leyɗeele.Njeñtudi mawndi Hitaande Nokku Teddeendi Snatch (kg) Laɓɓina & Jerk (kg) Total Rank 1 2 3 Darnde 1 2 3 Darnde Olimpiyaade ndunngu 2004 Itali Aten, Itali 58 kg — — 10 2000 Ostarali Sidney, Ostarali 53 kg — — 4 Kaɓirɗe winndere 2003 Kanadaa Vankuver, Kanadaa 58 kg 87,5 87,5 87,5 14 112,5 112,5 117,5 10 200 10 Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Franca_Gbodo#Njeñtudi_mawndi_Hitaande_Nokku_Teddeendi_Snatch_(kg)_Laɓɓina_&_Jerk_(kg)_Total_Rank_1_2_3_Darnde_1_2_3_Darnde_Olimpiyaade_ndunngu_2004_Itali_Aten,_Itali_58_kg_—_—_10_2000_Ostarali_Sidney,_Ostarali_53_kg_—_—_4_Kaɓirɗe_winndere_2003_Kanadaa_Vankuver,_Kanadaa_58_kg_87,5_87,5_87,5_14_112,5_112,5_117,5_10_200_10_TuugnorgalWikipedia: Daniel Gimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_GimDaniel Gim (jibinaa ko ñalnde 4 noowammbar 1995) ko Najeriyanaajo.[1] E lewru abriil 2018, o jeyaa ko e fedde Najeriya e nder fedde Fuɗnaange-rewo 2018–19 ICC winndereejo 2020 Afrik.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Daniel_Gim#TuugnorgalWikipedia: Stanley Gumuthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stanley_GumutStanley Gumut (jibinaa ko ñalnde 21 feebariyee 1986) ko Najeriyanaajo, ganndo basket. O jeyaa ko e wuro Jos, to diiwaan Plateau.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Stanley_Gumut#TuugnorgalWikipedia: Ibrahim Musa Gusauhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Musa_GusauIbrahim Musa Gusau (jibinaa ko 1 marse 1964) [1] ko gardiiɗo dingiral leydi Najeriya, o wonii hooreejo fedde fuku koyɗe leydi Najeriya (NFF) gila 2022. O woniino hooreejo fedde fijirde leydi Najeriya (AFN),[1] 2] gonnooɗo Hooreejo Fedde Fulɓe Zamfara, tergal goomu Fedde Fulɓe Afrik (CAF), kadi tergal goomu yuɓɓinoowo sukaaɓe CAF.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Musa_Gusau#TuugnorgalWikipedia: Idong Ibokhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idong_IbokIdongesit William Ibok (jibinaa ko ñalnde 17 feebariyee 1985) ko Najeriyaajo gonnooɗo ƴaañoowo basket, ko o baɗnooɗo duɗal jaaɓi haaɗtirde Spartans to Amerik. Ibok, jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Montverde to Floride, fuɗɗii yahde to diiwaan Michigan e hitaande 2005.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Idong_Ibok#TuugnorgalWikipedia: Olaitan Ibrahimhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olaitan_IbrahimIbraahiima (jibinaa ko 14 feebariyee 1986) ko Najeriyanaajo, ko ƴaañoowo doole. O heɓi njeenaari njamndi e kawgel rewɓe 67 kg e nder kawgel Paralimpiyankeewal 2020 yuɓɓinaaɗo to Tokiyoo, Japon.Sappinolji Hitaande Nokku Teddeendi Etaade (kg) Total Rank 1 2 3 Paralimpiyaade ndunngu 2021 Tokiyoo, Japon 67 kg 115 119 127 119 3ɓo, keɓɗo njeenaari njamndi Kaɓirɗe winndere 2017 wuro Meksik, Meksik 67 kg 110 120 120 110 2ɓo, medal(s) kaalis 2019 Nur-Sultan, Kasakstan 67 kg 122 126 127 127 2ɓo, medal(s) kaalis Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Olaitan_Ibrahim#Sappinolji_Hitaande_Nokku_Teddeendi_Etaade_(kg)_Total_Rank_1_2_3_Paralimpiyaade_ndunngu_2021_Tokiyoo,_Japon_67_kg_115_119_127_119_3ɓo,_keɓɗo_njeenaari_njamndi_Kaɓirɗe_winndere_2017_wuro_Meksik,_Meksik_67_kg_110_120_120_110_2ɓo,_medal(s)_kaalis_2019_Nur-Sultan,_Kasakstan_67_kg_122_126_127_127_2ɓo,_medal(s)_kaalis_TuugnorgalWikipedia: Eunice Idausahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eunice_IdausaEunice Idausa (jibinaa ko 18 ut 1975) ko Najeriyanaajo fiyoowo fuku juuɗe. O tawtoraama kawgel rewɓe e Olimpiyaaji 1992.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eunice_Idausa#TuugnorgalWikipedia: Faith Igbinehinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faith_IgbinehinFaith Igbinehi ko ƴaañoowo doole to leydi Najeriya.[1] O wonii leydi Naajeeriya e kawgel Paralimpiyankeewal 2000 to Sydney, Ostarali, o heɓi njeenaari njamndi e nder kawgel rewɓe +82.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Faith_Igbinehin#TuugnorgalWikipedia: Bose Omolayohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bose_OmolayoBose Omolayo (jibinaa ko 1 feebariyee 1989) ko Najeriyanaajo, jom doole.[1] O heɓi njeenaari kaŋŋe e nder pottital rewɓe 79 kg to Olimpiyaaji 2020 baɗnooɗi to Tokiyoo, Japon.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bose_Omolayo#TuugnorgalWikipedia: Jama Masjid Shamsihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jama_Masjid_ShamsiJama Masjid Shamsi ko juulirde mawnde mahaande e nder wuro taariindi Budaun, e nder leydi Indiya.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jama_Masjid_Shamsi#TuugnorgalWikipedia: Haji Ali Dargahhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haji_Ali_DargahHaji Ali Dargah ko juulirde e dargah walla monimaaji Pir Haji Ali Shah Bukhari tawaaɗi e dow duunde wonnde e daande maayo Worli to bannge worgo Mumbai.Ɓawohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haji_Ali_Dargah#ƁawoSuuduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haji_Ali_Dargah#SuuduFeewnitde e hesɗitindehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haji_Ali_Dargah#Feewnitde_e_hesɗitindeHaji Ali ngam kala dillehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haji_Ali_Dargah#Haji_Ali_ngam_kala_dillePinal leñolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haji_Ali_Dargah#Pinal_leñolƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haji_Ali_Dargah#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haji_Ali_Dargah#TuugnorgalJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haji_Ali_Dargah#Jokkondire_yaajɗeHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Haji_Ali_Dargah#HimobeWikipedia: 2016 UEFA Champions League finalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/2016_UEFA_Champions_League_finalFinal Ligue des Champions UEFA 2016 ko pottital gadiingal Ligue des Champions UEFA 2015–16, woni daawal 61ɓal kawgel fuku koyɗe Orop ngal UEFA yuɓɓini, e sahaa 24ɓo gila nde innde mum waylaa gila e Kop Kippuuji Orop, wonti UEFA Ligue des Champions. Ngol waɗi ko e dingiral San Siro to Milan, Itaali, ñalnde 28 mee 2016,[5] hakkunde kippuuji Espaañ Real Madrid e Atlético Madrid, e nder ruttorde kawgel finaal 2014.Ko adii pottitalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/2016_UEFA_Champions_League_final#Ko_adii_pottitalWikipedia: Hayat Bakshi Mosquehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hayat_Bakshi_MosqueJuulirde hayat bakshi kadi juulirde hayat bakshi begum ko juulirde tawaande e wuro hayatnagar, sara haydarabad, leydi leydi Indiya.[1] Nde mahiraa ko e hitaande 1672 e laamu Abdullaah Qutb Shah Sultan joyaɓo Golkonda, nde inniraa ko Hayat Bakshi Begum.Sifaa e mahdihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hayat_Bakshi_Mosque#Sifaa_e_mahdiLuuralhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hayat_Bakshi_Mosque#LuuralƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hayat_Bakshi_Mosque#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hayat_Bakshi_Mosque#TuugnorgalWikipedia: Mary Ihediohahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_IhediohaMary Ihedioha (jibinaa ko ñalnde 15 abriil 1962) ko Najeriyanaajo fiyoowo fuku juuɗe. O tawtoraama kawgel rewɓe e Olimpiyaaji 1992.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mary_Ihedioha#TuugnorgalWikipedia: Sydney Ikebakuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sydney_IkebakuSydney Ikebaku jibinaa ko ñalnde 24 mee 1956, ko Najeriyanaajo ƴaañoowo teddeendi. O tawtoraama kawgel worɓe e nder Olimpiyaade 1980.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sydney_Ikebaku#TuugnorgalWikipedia: Joshua Ikhaghomihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joshua_IkhaghomiJoshua Ikhaghomi (jibinaa ko ñalnde 13 sulyee 1975) ko Najeriyanaajo lummbotooɗo. O tawtoraama kewuuji ɗiɗi e nder Olimpiyaaji 1992.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Joshua_Ikhaghomi#TuugnorgalWikipedia: Nnamdi Innocenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_InnocentNnamdi Innocent (jibinaa ko ñalnde 30 suwee 1980) ko Najeriyaajo, ƴaañoowo doole.[1] O ardii leydi Naajeeriya e kawgel ngel 2016 to Rio de Janeiro, Beresiil, o heɓi njeenaari njamndi e nder kawgel worɓe 72 kg.Sappinolji Hitaande Nokku Teddeendi Etaade (kg) Total Rank 1 2 3 Paralimpiyaade ndunngu 2016 Rio de Janeiro, Beresiil 72 kg 203 210 215 210 3ɓo, keɓɗo njeenaari njamndi 2021 Tokiyoo, Japon 72 kg 200 200 200 – NM Kaɓirɗe winndere 2017 wuro Meksik, Meksik 72 kg 180 190 204 190 5 2019 Nur-Sultan, Kasakstan 72 kg 190 200 202 190 3ɓo, medal (medal) njamndi mboɗeeri Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Nnamdi_Innocent#Sappinolji_Hitaande_Nokku_Teddeendi_Etaade_(kg)_Total_Rank_1_2_3_Paralimpiyaade_ndunngu_2016_Rio_de_Janeiro,_Beresiil_72_kg_203_210_215_210_3ɓo,_keɓɗo_njeenaari_njamndi_2021_Tokiyoo,_Japon_72_kg_200_200_200_–_NM_Kaɓirɗe_winndere_2017_wuro_Meksik,_Meksik_72_kg_180_190_204_190_5_2019_Nur-Sultan,_Kasakstan_72_kg_190_200_202_190_3ɓo,_medal_(medal)_njamndi_mboɗeeri_TuugnorgalWikipedia: Hazratbal Shrinehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hazratbal_ShrineHazratbal (kashmiri: درگاه حَضْرَت بل), ko yimɓe heewɓe mbiyata Dargah Sharif ("Sucier Seniiɗo"), ko nokku juulɓe tawaaɗo e nokku Hazratbal Srinagar to Jammu e Kashmir, Inndo. Ina waɗi heen ko heddii koo, hono Moi-e-Muqqadas, ina sikkaa ko gaasa annabi lislaam biyeteeɗo Muhammadu.Daartol e ngonka hanndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hazratbal_Shrine#Daartol_e_ngonka_hannde1963 relik majjugol episodhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hazratbal_Shrine#1963_relik_majjugol_episodƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hazratbal_Shrine#Ƴeew_kadiHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hazratbal_Shrine#HimobeWikipedia: Seth Kwame Acheamponghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seth_Kwame_AcheampongSeth Kwame Acheampong (o daayaama e yalnde jeweenayi 18 lewru desamba hitaande ndunngu alif 1971) ko politikyanke Ganaajo, o wonnoo ko tergal parlemaa jeeɗiɗaɓo leydi Ganaa nayaɓiri, lomtotooɗo diiwaan Mpraeso to diiwaan Fuɗnaange e dow tikket lannda Patriotic Keso.E hitaande 2020, o dañii ɗaɓɓaande ardaade lannda keso Patriotic yahde e wooteeji parlemaa, o dañii Davis Ansah Opoku.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seth_Kwame_Acheampong#Nguurndam_neɗɗoNguurndam e jaŋde cukaaguhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seth_Kwame_Acheampong#Nguurndam_e_jaŋde_cukaaguSiyasa,enhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seth_Kwame_Acheampong#Siyasa,enHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Seth_Kwame_Acheampong#HimobeWikipedia: Laddol Borno 2024https://ff.wikipedia.org/wiki/Laddol_Borno_2024Laddol Borno 2024 Laddol September 2024 lysdi Borno, NaajeeriyaKo waɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laddol_Borno_2024#Ko_waɗiKuugal dow waylaakuhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laddol_Borno_2024#Kuugal_dow_waylaakuHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Laddol_Borno_2024#HimobeWikipedia: Pseudocerealhttps://ff.wikipedia.org/wiki/PseudocerealPseudocereal walla pseudograin ko gooto e kala ko wonaa huɗo huutorteeɗo no feewi no cereeli nii (cereeli goonga ko huɗo). Pseudocereals ina waawi ɓeydaade seertude e gese goɗɗe ɗe ngonaa cereeli (hono potal) sabu mum en huutoreede no cereeli nii : aawdi mum en ina waawi ɓuuɓneede haa wonta farin, tawa kadi ina huutoree no cereeli nii.Pseudocerealuuji keewɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pseudocereal#Pseudocerealuuji_keewɗiCoɗɗolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pseudocereal#CoɗɗolHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Pseudocereal#HimobeWikipedia: Preserving sugarhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Preserving_sugarSuukara resde ko sifaa suukara kuutorteeɗo ngam waɗde ɓiɓɓe leɗɗe toowɗe pektin ko wayi no oraas e ɓuuɓri e nder marmelade, jamɗe e resde goɗɗe.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Preserving_sugar#TuugnorgalWikipedia: Ponni ricehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ponni_riceMaaro Ponni ko mbaydi maaro ndi duɗal jaaɓi haaɗtirde ndema Tamil Nadu ƴetti e hitaande 1986. Ina yaaji e nder leydi Tamil Nadu, diiwaan gooto e nder leydi Indiya, ko mbaydi maaro jillondirndi e Taichung 65 e Myang Ebos 6080/2.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ponni_rice#Ƴeew_kadiJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ponni_rice#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Ponceau 6Rhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ponceau_6RMaaro Ponni ko mbaydi maaro ndi duɗal jaaɓi haaɗtirde ndema Tamil Nadu ƴetti e hitaande 1986. Ina yaaji e nder leydi Tamil Nadu, diiwaan gooto e nder leydi Indiya, ko mbaydi maaro jillondirndi e Taichung 65 e Myang Ebos 6080/2.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ponceau_6R#Ƴeew_kadiJokkondire yaajɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ponceau_6R#Jokkondire_yaajɗeWikipedia: Polysorbatehttps://ff.wikipedia.org/wiki/PolysorbatePolisorbateeji ko dental emulsifier kuutorteengal e won e leɗɗe cafrorteeɗe e peewnugol nguura. Ɗe keewi huutoreede ko e doseeji leɗɗe cafrorteeɗe e hunuko e topirɗe.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Polysorbate#Ƴeew_kadiHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Polysorbate#HimobeWikipedia: Packaging gashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Packaging_gasGaas paaspoor ina huutoree ngam paaspoor geɗe teskinɗe ko wayi no nguura e nder weeyo wayliingo. Gaas kuutorteeɗo oo ina heewi wonde ko ɓuuɓɗo, walla ko sifaa reenoowo laaɓal geɗe pawaaɗe ɗee, haɗata geɗe kemikal ɗe njiɗaa ko wayi no bonnude nguura walla oksidaasiyoŋ.Gaasuuji ɗi ngalaa gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Packaging_gas#Gaasuuji_ɗi_ngalaa_golleGaasuuji gonɗi e ɓuuɓdehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Packaging_gas#Gaasuuji_gonɗi_e_ɓuuɓdeGaasuuji ɓuuɓɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Packaging_gas#Gaasuuji_ɓuuɓɗiƳeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Packaging_gas#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Packaging_gas#TuugnorgalWikipedia: Phosphated distarch phosphatehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Phosphated_distarch_phosphateFosfaat distarch fosfaat, ko sifaa amidon baylaaɗo e kemikal. Ina waawi heɓtaade amidon alkamaari, amidon tapioka, amidon potal walla e ɓuuɓri botaniiji keewɗi goɗɗi.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Phosphated_distarch_phosphate#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Phosphated_distarch_phosphate#TuugnorgalWikipedia: Noke (worms)https://ff.wikipedia.org/wiki/Noke_(worms)Noke ko helmere coodgu nde Maori en to Nuwel Selannde kuutortoo ngam wiyde mborosaaji leydi. Won e mbaydiiji ɓowɗi asliiji (ina wiyee noke whiti e noke kurekure e ɗemngal Māori) ko ñaamduuji nokkuuji taariindi keɓtinaaɗi ngam mawɓe sabu ɓuuɓri mum en, ndi mbiyaten « ina heddii e hunuko balɗe ɗiɗi ».Iwdiijihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Noke_(worms)#IwdiijiMartin, Daaniyelhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Noke_(worms)#Martin,_DaaniyelHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Noke_(worms)#HimobeWikipedia: Niter kibbehhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niter_kibbehNiter kibbeh, walla niter qibe (amharik: ንጥር ቅቤ niṭer ḳibē), ina wiyee kadi tesmi (e ɗemngal Tigrinya), ko nebam ɓuuɓɗam, laaɓtuɗam, kuutorteeɗam e ñaamdu Ecoppi e Eritree. Pewnugol maggol ina nanndi e peewnugol ƴiiƴam, kono niter kibbeh ina ɓuuɓnee e ɓuuɓri ko wayi no besobela (anndiraaɗo basil ceniɗo Ecoppi), koseret,fenugre, kumin, koriyannde, kurkuma, kardamon Ecoppi (korarima), cinndel, walla njuumri hade mum ɓuuɓde, rokka ɗum uurngol ceertungol, ɓuuɓngol.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niter_kibbeh#Ƴeew_kadiHimobehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Niter_kibbeh#HimobeWikipedia: Cicely Waite-Smithhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cicely_Waite-SmithCicely Waite-Smith (1910-1978) ko winndaako jama'aakuɗo e winndaako heewɓe.Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cicely_Waite-Smith#ƁiɗɗoKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cicely_Waite-Smith#KuugalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Cicely_Waite-Smith#FiroojiWikipedia: Josey Waleshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josey_WalesJosey Wales (jibinaa ko Joseph Winston Sterling, nyalnde 9 oktooba 1958, to St. O noddiraama, kanko e Birigadier Jerry, Yellowman e gollodiiɗo makko Charlie Chaplin, gooto e deejay en ɓurɓe waawde jimɗi Jamayka e kitaale 1980.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josey_Wales#Nguurndam_neɗɗoFedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josey_Wales#Fedde_ndeTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Josey_Wales#TuugnorgalWikipedia: Barrington Watsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barrington_WatsonBasil Barrington Watson CD (9 lewru Janaayo 1931 - 26 lewru Janaaru 2016) wonnooɗo jaamaajo.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barrington_Watson#NguurndamFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Barrington_Watson#FiroojiWikipedia: Osmond Watsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osmond_WatsonOsmond Watson (jibinaa 13 lewru Junyee 1934 - 15 lewru Nuwamba 2005) wonnooɗo pentoowo e sewnde Jamayka.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Osmond_Watson#FiroojiWikipedia: Edward Webleyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edward_WebleyEdward Webley laati kaananke sariya leydi Jamayka nder hitaande 1776.Cundall, Frank.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edward_Webley#FiroojiWikipedia: Lloyd Williamshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lloyd_WilliamsLloyd Williams ko jimoowo reggae mo Jamayka, mo kitaale 1960. Tuggude hitaande 1966 haa 1970, Williams tawtoraama e fedde wiyeteende Tommy McCook, kam e fedde nde wonaa laamuyankoore: Soul Gang, The Highlights, e The Celestials.Diiskoore nde ɓe cuɓiihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lloyd_Williams#Diiskoore_nde_ɓe_cuɓiiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Lloyd_Williams#FiroojiWikipedia: Vivian Virtuehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vivian_VirtueVivian Lancaster Virtue FRSA FRSL (jibinaa 13 noowammba 1911 – 17 desaamba 1998) ko jimoowo, firoowo, jaaynoowo Jamayka, umminooɗo Inngila e hitaande 1960.Nolde e gollehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vivian_Virtue#Nolde_e_golleFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Vivian_Virtue#FiroojiWikipedia: John Waltershttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_WaltersJohn Walters wonnoo kaananke sariya leydi Jamayka e hitaande 1706.Cundall, Frank.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Walters#FiroojiWikipedia: Philip Wardhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Philip_WardPhilip Ward laati kaananke sariya leydi Jamayka nder hitaande 1661.Cundall, Frank.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Philip_Ward#FiroojiWikipedia: Florentius Vassallhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Florentius_VassallFlorentius Vassall (1689-1778) ko jom jawdi en, jom maccuɓe to Jamayka. Jamaykaajo oo woppi defte renndo ngam hitaande 1754 ina kollita wonde omo jogii 2 700 ektaar leydi e nder parsel Saint James, 3 714 ektaar e nder parsel Westmoreland, e 1 943 ektaar e nder parsel Saint Elizabeth, ko ina tolnoo e 8 357 ektaar.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Florentius_Vassall#FiroojiWikipedia: Eddy Thomashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eddy_ThomasEddy Thomas (jibinaa 1932 – mayde 10 afriil 2014) ko jimoowo, koreografi e jannginoowo jimɗi Jamayka. O wondi e Rex Nettleford sosɓe fedde ngenndiire dingiral Jamayka (NDTC).Ɓaawoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eddy_Thomas#ƁaawooreFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Eddy_Thomas#FiroojiWikipedia: Kemar Thompsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kemar_ThompsonKemar Thompson (Noncowa,Jr. Pinchers) (ko jibinaa 10 oktooba 1982, e leydi Jamayka) koɗo jamaykaani reggae e dancehall.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kemar_Thompson#FiroojiWikipedia: Leslie R. Mordecaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leslie_R._MordecaiLeslie R. Mordecai Leslie R.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leslie_R._Mordecai#FiroojiWikipedia: Ludlow Moodyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ludlow_MoodyLudlow Murcott Moody CBE (1 Noowammba 1892 to Kingston, Jamayka – 19 Noowammba 1981, Kingston), doktoor keɓtinaaɗo, ko ɓiy Charles Ernest Moody, hono no minniiko biyeteeɗo Harold Moody nii, o janngii safaara to Londres to duɗal jaaɓi haaɗtirde King’s College to Londres Medical School , heɓi bursi Warneford, njeenaari Huxley ngam fisik, njeenaari Warneford e njeenaari Todd ngam safaara kilinik.Who's Who, Jamaica 1954 Minniiko goɗɗo ko sehil Ronald Moody.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ludlow_Moody#FiroojiWikipedia: Sara Misirhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_MisirSara Misir (jibinaa ko nyalnde 29 lewru bowte hitaande 1998) ko diftotooɗo otooji daɗndo Jamayka. O tawtoraama e nder fedde rewɓe Formula ngam yahde kawgel McLaren e nder kawgel GT Cup leydi Biritaan.Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Misir#ƁiɗɗoKugal nder jaayndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Misir#Kugal_nder_jaayndeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Sara_Misir#FiroojiWikipedia: Walter Mintohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Walter_MintoWalter Minto ko remoowo e jom maccuɓe to Jamayka.Walter Minto.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Walter_Minto#FiroojiWikipedia: Richard Millhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Richard_MillRichard Mill woni hooreejo sariya nder leydi Jamayka nder hitaande 1733.Cundall, Frank.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Richard_Mill#FiroojiWikipedia: Ras Midashttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ras_MidasRas Midas Ras Midas (jibinaa ko hitaande 1958, to wuro Clarendon, to Jamayka) ko naalanke reggae, kadi ko tergal e fedde Rastafari. O dañii njeenaari mawndi e albom makko Rastaman in Exile.Fedde ndehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ras_Midas#Fedde_ndeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ras_Midas#FiroojiWikipedia: Brian Meekshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Brian_MeeksBrian Meeks (jibinaa ko 1953) ko jimoowo e ganndo Kariibi, jibinaa ko Kanadaa, mawni ko Jamayka.Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Brian_Meeks#BiographyFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Brian_Meeks#FiroojiWikipedia: Jody-Anne Maxwellhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jody-Anne_MaxwellJody-Anne Maxwell (jibinaa ko hitaande 1986) ko jeyaaɗo to leydi Jamayka, ko kañum woni keɓtinaaɗo e hitaande 1998, tawi omo yahra e duuɓi 12. O waɗi daartol ko o gadano mo wonaa Ameriknaajo heɓde kawgel ngel.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Jody-Anne_Maxwell#FiroojiWikipedia: Bambaata Marleyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bambaata_MarleyDaniel Bambaata Robert Nesta Marley (jibinaa ko nyalnde 12 sulyee 1989) ko jimoowo Jamayka. Ko kanko woni ɓiy Ziggy Marley mawɗo, kadi ko taaniiko mawɗo Bob Marley.Ɓiɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bambaata_Marley#ƁiɗɗoKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bambaata_Marley#KuugalNolde hoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bambaata_Marley#Nolde_hooreFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bambaata_Marley#FiroojiWikipedia: Edgar Manninghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edgar_ManningEdgar (Eddie) Manning (1889 walla 1890 – 8 feebariyee 1931), ko jimoowo jazz Jamaykaajo e bonannde ganndiraaɗo "dope king" to Londres e kitaale 1920.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Edgar_Manning#FiroojiWikipedia: Emily Maddisonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emily_MaddisonEmily Sara-Claire Maddison (jibinaa ko 1999) ko debbo Jamaykaajo, jom tiitoonde e nder kawgel ngel, keɓɗo njeenaari Miss Jamaica Universe 2018. O lomtii Jamayka e Miss Universe 2018.Nguurndam neɗɗohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emily_Maddison#Nguurndam_neɗɗoPijirloojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emily_Maddison#PijirloojiMiss Universe Jamaica 2018https://ff.wikipedia.org/wiki/Emily_Maddison#Miss_Universe_Jamaica_2018Miss Universe 2018https://ff.wikipedia.org/wiki/Emily_Maddison#Miss_Universe_2018Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Emily_Maddison#FiroojiWikipedia: Colin MacGregorhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Colin_MacGregorSir Colin Malcolm MacGregor (10 afriil 1901 – 6 suwee 1982) ko hooreejo sariya leydi Jamayka tuggi 1957 haa 1962. Ko kanko woni hooreejo ñaawirdu gadano jibinaaɗo e leydi ndii.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Colin_MacGregor#FiroojiWikipedia: Maayo Auobhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_AuobMaayo Auob ko maayo Nossob e nder diiwaan Kap worgo to Afrik worgo e diiwaan Hardap to Namibi.Ɗuum ko e nder ndiyamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Auob#Ɗuum_ko_e_nder_ndiyamƊuumolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Auob#ƊuumolLuttuduhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Maayo_Auob#LuttuduWikipedia: Abenabhttps://ff.wikipedia.org/wiki/AbenabAbenab (Khoekhoe : maayo ƴeeŋoowo) ko wuro e nder diiwaan Otjozondjupa to caka Namibiya, ngo woni ko e 32 kiloomeeteer (20 mi) to fuɗnaange Grootfontein. Nde sosaa ko e hitaande 1921, ko nokku njulaagu ngam njulaagu lewru, vanadium e zinc saraaji mum.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Abenab#FiroojiWikipedia: Bandawehttps://ff.wikipedia.org/wiki/BandaweBandawe ko renndo e nder leydi Malawi to bannge worgo maayo Malawi. Ko ɗoon woni nokku gooto e misiyoŋaaji Kerecee’en gadani e nder leydi Malawi, Misiyoŋ Bandawe.Bandwe Misiyonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bandawe#Bandwe_MisiyonFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bandawe#FiroojiWikipedia: Bangulahttps://ff.wikipedia.org/wiki/BangulaBangula ko wuro fotde 5000 neɗɗo e nder diiwaan Nsanje to leydi Malawi. Ina woodi kadi komin gooto ina wiyee hono noon.Laddugohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bangula#LaddugoNdaare kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bangula#Ndaare_kadiFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bangula#FiroojiWikipedia: Anamulengehttps://ff.wikipedia.org/wiki/AnamulengeAnamulenge ko wuro e koɗki katolik en ɓooyɗo e nder diiwaan Omusati to fuɗnaange leydi Namibiya e nder nokku lennol Ombalantu. Ko ɗoon woni caka diiwaan Anamulenge.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anamulenge#FiroojiWikipedia: Donald FitzRitsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Donald_FitzRitsonDonald Selvyn Adolphus FitzRitson OBE (jibinaa nyalde 26 Agosta, 1903) waɗi hooreejo komisaaru Scout Association of Jamaica.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Donald_FitzRitson#FiroojiWikipedia: Thomas Fearonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thomas_FearonThomas Fearon woni hooreejo leydi Jamayka diga 1756 haa 1764.Cundall, Frank.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Thomas_Fearon#FiroojiWikipedia: Bobby Ellishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bobby_EllisBobby Ellis (2 sulyee 1932 – 18 Oktooba 2016) ko jimoowo buubaaji Jamayka. O gollodii e naalankooɓe regga heewɓe ina jeyaa heen Peter Tosh, Burning Spear e The Revolutionaries.Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bobby_Ellis#BiographyDiiskoografi solohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bobby_Ellis#Diiskoografi_soloFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bobby_Ellis#FiroojiWikipedia: Adam Gibb Ellishttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adam_Gibb_EllisSir Adam Gibb Ellis (mo maayi 16 Agosta 1894) woni hooreejo sariya nder leydi Jamayka gila 1884 haa 1894.Cundall, Frank.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Adam_Gibb_Ellis#FiroojiWikipedia: Fae Ellingtonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fae_EllingtonFae Ellington, CD, OD, ko neɗɗo jaayndeeji Jamayka, jannginoowo ɓurɗo anndeede e jaɓɓaade teleeji Morning Time e JBC ko ina ɓura duuɓi sappo e ɗiɗiƁaawoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fae_Ellington#ƁaawooreKuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fae_Ellington#KuugalCeede e anndalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fae_Ellington#Ceede_e_anndalFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Fae_Ellington#FiroojiWikipedia: Herbert Edmondsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Herbert_EdmondsonHerbert Da Costa Edmondson wonnoo ko bishop Anglican Jamayka nder karfe je'eteeɗo karniwaal 20th.Society of the Divine Word.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Herbert_Edmondson#FiroojiWikipedia: Hinton Easthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hinton_EastHinton East (maayi hitaande 1792) ko Jamaykaajo kreyol, jibnaaɓe mum ko Engele en, wonnoo tergal e suudu sarɗiiji Jamayka ngam Kingston. O woniino kadi Nnaawirde Awokaa mawɗo e jaɓɓotooɗo mawɗo Jamayka.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hinton_East#FiroojiWikipedia: Errol Dixonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Errol_DixonErrol Dixon (jibinaa ko Errol Barnes; 1937 – 31 lewru Yarkomaa 2023) ko jimoowo jibinaaɗo to Jamayka, ko jimoowo blues.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Errol_Dixon#FiroojiWikipedia: Bryan Edwardshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bryan_EdwardsSir Bryan Edwards woni hooreejo sariya leydi Jamayka nder hitaande 1855.Cundall, Frank.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Bryan_Edwards#FiroojiWikipedia: Roger Elletsonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roger_ElletsonRoger Elletson woni hooreejo sariya leydi Jamayka nder hitaande 1689.Cundall, Frank.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Roger_Elletson#FiroojiWikipedia: William Mitchellhttps://ff.wikipedia.org/wiki/William_MitchellWilliam Mitchell woni hooreejo sariya leydi Jamayka nder hitaande 1663.Cundall, Frank.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/William_Mitchell#FiroojiWikipedia: Dirtsmanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/DirtsmanPatrick Thompson (4 Morso 1965 – 21 Desaamba 1993), ɓurɗo lollude e innde Dirtsman, ko jimoowo Jamayka.Biographyhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dirtsman#BiographyFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Dirtsman#FiroojiWikipedia: Anthony Hampden Dicksonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_Hampden_DicksonAnthony Hampden Dickson (3 Noowammba 1935 – 29 Noowammba 2022) ko diine Jamayka, ko bismaango diine katolik en to Bridgetown.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Anthony_Hampden_Dickson#FiroojiWikipedia: Neville De Souzahttps://ff.wikipedia.org/wiki/Neville_De_SouzaRt Rev Neville Wordsworth De Souza,Discover Jamaica OJ wondi ardiiɗo Anglican bishop Jamayka.Ɗeɗehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Neville_De_Souza#ƊeɗeWikipedia: Kenneth Macphersonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kenneth_MacphersonKenneth Macpherson walla McPherson (maayi caggal hitaande 1823) ko remoowo e jom jiyaaɓe to Jamayka.Kenneth McPherson.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kenneth_Macpherson#FiroojiWikipedia: George Marshallhttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_MarshallGeorge Marshall laɓɓini haa suudu depite en nder 1820.Hakewill, James.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/George_Marshall#FiroojiWikipedia: Hector Mitchellhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hector_MitchellHector Mitchell wonnoo hooreejo leydi, "West Indian Affairs". Letter from "Brittanicus", The Examiner, 19 September 1825 (No.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Hector_Mitchell#FiroojiWikipedia: John Maishttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_MaisJohn Mais (hedde 1778-1853) ko remoowo e jom jiyaaɓe to Jamayka.Hon.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Mais#FiroojiWikipedia: Mamenorihttps://ff.wikipedia.org/wiki/MamenoriMamenori (まめのり), walla kaayitaaji soya, ina wiyee kadi mame-nori-san (まめのりさん), ko ɓuuɓri ɓuuɓndi kuutorteendi ngam lomtaade nori e nder sushi. Ɗe keewi waɗeede ko e soya, e amidon ko wayi no farin soya, e ndiyam, eɗe keewi waɗeede e mbaydiiji ɓaleeji, roosaaji, boɗeeji, walla mbaydiiji goɗɗi ɓuuɓɗi tawa ina mbaɗee kurkuma, paprika, espinaas, walla mbaydiiji artificiel.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamenori#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mamenori#TuugnorgalWikipedia: Meat extendershttps://ff.wikipedia.org/wiki/Meat_extendersKosam ɓuuɓɗam ko huunde nde wonaa kosam, jogiinde protein keewɗo.Heinz, G.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Meat_extenders#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Meat_extenders#TuugnorgalWikipedia: Meat glazehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Meat_glazeGlaas kosam (e Farayse: glace de viande) ko huunde ɓuuɓnde, ɓuuɓnde, ɓuuɓnde, huutorteende e peewnugol nguura. Ina heɓee e ustude mbaydi ɓaleeri rewrude e ɓuuɓri e ɓuuɓri seeɗa.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Meat_glaze#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Meat_glaze#TuugnorgalWikipedia: Melanoidinhttps://ff.wikipedia.org/wiki/MelanoidinMelanoidins ko polimeruuji heterogeneeji daneeji, toowɗi, ɗi peeñata so suukara e asideeji amino kawrii (rewrude e mbaydi Maillard) e nguleeki toowki e golle ndiyam tokoose. Ko Schmiedeberg yiyti ɗe e hitaande 1897.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Melanoidin#TuugnorgalWikipedia: Melon ballhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Melon_ballBalleeji melon ko kuutorɗe ngam waɗde balle melon ummoraade e skoop mo njaajeendi mum tolnii e santimeeteer gooto haa santimeeteeruuji tati (fotde 3/8 inch haa inch). Ɗe ɓuri huutoreede ko e waɗde salaade ɓiɓɓe leɗɗe.Ƴeew kadihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Melon_ball#Ƴeew_kadiTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Melon_ball#TuugnorgalWikipedia: Mesquite flourhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mesquite_flourMuurtere mesquite ina waɗee e ɓuuɓri mesquite (won Prosopis spp.), lekki mawki e nder Meksik fof e fuɗnaange-rewo Amerik e nder nokkuuji joorɗi e yooro.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Mesquite_flour#TuugnorgalWikipedia: Leppi njuumri munghttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leppi_njuumri_mungLeppi njuumri mung ko sifaa noodle Siin. Ko laaɓɗo, ɓuuɓɗo, nannduɗo e lefol.Limtolhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leppi_njuumri_mung#LimtolTuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Leppi_njuumri_mung#TuugnorgalWikipedia: Khogyanihttps://ff.wikipedia.org/wiki/KhogyaniLenyol Khugyani, Khogyani walla Khogiani ina jeyaa e leƴƴi Karlāṇī e nder lenyol Pashtun en. Lenyol ngol ummorii ko e diiwaan Khogyani e nder diiwaan Nangarhar to leydi Afganistaan.Ɓaawoorehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khogyani#ƁaawooreFedde fuɗɗorde e nder subcontinenthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khogyani#Fedde_fuɗɗorde_e_nder_subcontinentWakkati laamu Pashtunhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khogyani#Wakkati_laamu_PashtunYimɓehttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khogyani#YimɓeYimɓe goɗɗihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Khogyani#Yimɓe_goɗɗiWikipedia: Kinnikannanvilaihttps://ff.wikipedia.org/wiki/KinnikannanvilaiKinnikannanvilai ko wuro wonngo e daande maayo hirnaange Kanyakumari, to diiwal Tamil Nadu, to leydi Indiya, ngo Muhilankudieruppu to bannge worgo e Kovilvilai to bannge worgo. Kinnikannanwilai heedti ko e Puwiyoor bannge fuɗnaange, maayo Aarabeejo bannge hirnaange.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Kinnikannanvilai#FiroojiWikipedia: Brittany Lyonshttps://ff.wikipedia.org/wiki/Brittany_LyonsBrittany Lyons ko debbo Jamaykaajo, jom tiitoonde e kawgel ŋarɗugol, gardinooɗo Jamayka e kawgel Miss World 2008 to Sawdafrik worgo. O heɓi dipolomaaji makko e njuɓɓudi njulaagu to duɗal jaaɓi haaɗtirde Commonwealth Caribbean,[2] e dipolomaaji makko to duɗal jaaɓi haaɗtirde Florida hakkunde leyɗeele.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Brittany_Lyons#FiroojiWikipedia: Robert Lyall-Granthttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robert_Lyall-GrantRobert William Lyall-Grant (10 suwee 1875 – 1955) ko hooreejo ñaawirdu Jamayka tuggi lewru Agosta 1932. Ko adii ɗuum ko o jaagorgal kuuɓtodinngal leydi Keñiya, o woniino kadi nyaawoowo puisne leydi Ceylon.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Robert_Lyall-Grant#FiroojiWikipedia: John Lunanhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_LunanJohn Lunan John Lunan (maayi ko hitaande 1838) ko aawoowo e ñaawoowo to Jamayka.John Lunan.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Lunan#FiroojiWikipedia: John Lucie-Smithhttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Lucie-SmithSir John Lucie-Smith, CMG (1825 - 9 Julaay 1883) woni kaananke sariya leydi Jamayka.Cundall, Frank.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/John_Lucie-Smith#FiroojiWikipedia: Richard Lloydhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Richard_LloydRichard Lloyd (c. 1661 - 1714) ko joomumɗo lambu Anglo-Irish e politikko Whig mo jooɗii e nder British House of Commons gila 1708 haa 1711.Tuugnorgalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Richard_Lloyd#TuugnorgalWikipedia: Floyd Lloydhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Floyd_LloydFloyd Lloyd (jibinaa ko Lloyd Seivright, nyalnde 3 suwee 1948, to St. Ann, Jamayka – nyalnde 6 noowammbar 2018)"Artist Biography", AllMusic, Retrieved 28 July 2014 ko jimoowo e jimoowo reggae Jamayka ɓurɗo anndeede e jimɗi mum 1982, "Jah Jah Why?Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Floyd_Lloyd#FiroojiWikipedia: Noël B. Livingstonhttps://ff.wikipedia.org/wiki/No%C3%ABl_B._LivingstonSir Noël Brooks Livingston (9 Noowammba 1882 – 17 lewru Bowte 1954) ko politikyanke, nyaawoowo, binndoowo, ganndo iwdi Jamayka.Kuugalhttps://ff.wikipedia.org/wiki/No%C3%ABl_B._Livingston#KuugalCaalajehttps://ff.wikipedia.org/wiki/No%C3%ABl_B._Livingston#CaalajeFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/No%C3%ABl_B._Livingston#FiroojiWikipedia: Archie Lindohttps://ff.wikipedia.org/wiki/Archie_LindoArchie Lindo OD (20 lewru Yarkomaa 1908 – 2 lewru Abriil 1990) ko fotoowo, fijoowo, binndoowo, binndoowo pijirlooji, e yeewtanoowo eɓɓooji rajooji.The Daily Gleaner, 4 April 1990.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Archie_Lindo#FiroojiWikipedia: Ijahman Levihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ijahman_LeviIjahman Levi (jibinaa ko Trevor Sutherland: 21 Suwee 1946) ko jimoowo reggae, naalanke e jimoowo, ganndo ko faati e ɗaɗi Jamayka-Inngila. E duuɓi makko gadani, Levi jannginiraa ko jimoowo e jannginoowo daande, Joe Higgs.Nguurndamhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ijahman_Levi#NguurndamFiroojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Ijahman_Levi#FiroojiWikipedia: Carol Lawrence-Beswickhttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carol_Lawrence-BeswickCarol Lawrence-Beswick ko ganndo sariya to leydi Jamayka. O wonii hannde nyaawoowo mawɗo puisne to Nyaawirde Toownde Jamayka.Firoojihttps://ff.wikipedia.org/wiki/Carol_Lawrence-Beswick#Firooji